


24. september 2020Ekspess Grupi sotsipojast ideoloogiasdur rndab 
 


Siim Nestor tegi 24.09.2020 jrgmise FB-postutse.
"MUL PUUDUB OMA ARVAMUS: olen mrganud kuidas Eesti paremrmuslased ja nende toetajad kasutavad neile vastumeelsete arvamuste ja arvajate tasallitamiseks selliseid vljendeid nagu: propagandist, propagandattaja, propagandalause, ideoloogiasdur.
Neid kasutatakse siis ennekike nende inimeste madaldamiseks, kes kuskil erakonnas ei ole.
Vibolla on see juba vga vana tendents, aga ma olen registreerinud umbes viimase poole aasta jooksul sellist knepruuki. Ja otseloomulikult klavad need vljendid ka Fox Newsis, paremrmuslke YouTube-staaride ja Trumpi suus.
Niteks mina, minul ei ole nende jaoks oma arvamust, oma vaatenurka ja maailmavaadet, on ainult propaganda.
Triinu, Teetu, Raini ja teisi tervitades, peace!"


Kes on ideoloogiasdur? No see, kes kitub nagu ideoloogiasdur. Mida pidevamalt, seda rohkem on.


ks nide, mille Nestor toob on jrgmine:


Siin kitub Siim Nestor nagu ideoloogiasdur. Milles see seisneb? Noh, sattumuslik grupikuuluvus seatakse defineerivaks. See kuvatmmis on tehtud tema FB-seinal toimunud vestlusest ja vlja toodud snade autor on Mihkel Kunnus (st mina). Selle postitusega aga Siim Nestor taandab Mihkel Kunnuse - inimese, kes ei ole talle kontvras ja kelle maailmavaade pole mingi saladus - Postimehe arvamusosakonna ttajaks. See saab mind defineerivaks ja sedavrd, et prisnimelisuse vib ra jtta. Snade autoriks saab isikuloota ja isikliku maailmapildita grupikuuluvus - Postimehe arvamusosakonna ttaja ja kik. Kusjuures sinna lisatakse sulgudes veel vga suunav mrkus.
Kui ma ei kirjeldaks seda kui Siim Nestori kitumist, vaid kui (tpilise) ekspressgrupi ttaja kitumist, siis vastaksin samavrselt, thendab, laskuksin samale tasemele.

Mis puudutab ta vlja toodud tsitaadi sisu, siis selle kontekst on jrgmine:
Siim Nestor tegi 21.09.2020 jrgmise FB sissekande:


EHH... : vaatasin Objektiivi saadet "Vestlused Einar Laignaga: perekonna phadus".Ta on puhas Eesti Jordan Peterson ju. Huvitav miks meie kodumaa lobsteritel on vaja ldse vrast popstaari nii vga tarvis. Kodustki kenasti vtta. Aah, okei, jaa-jaa...

Mina reageerisin jrgmise kommentaariga:

ma saan aru, et Jordan Petersoni materdamine on ks olulisemaid identiteedikinnisteid teatud seltskonnale, aga selliste ekvivalentsuseoste (Laigna-JBP) loomisega kinnistad htlasi enda kuvandit kui test ja nansitundlikkusest mittehoolivat ideoloogiasdalasest.
Tee vi tina, aga iga jopski ikka Harvardis ei peta, JBP-l on kige muu krval ka korralik teaduspagas.
Kuigi ma olen vljenduses tinglik: nii kitudes kinnistad ideoloogiasduri kuvandit, mitte ei vida, et Siim Nestor on ideoloogiasdrur, tunnistan, et oleks pidanud olema snastamisel hoolsam ja kasutama tpsemat etteheidet nt polariseerumist soosiv kraaka vms.

Kummati on eeleldu ks, mida Jordan Peterson ei vsi rhutamast: alati tuleb vaadata indiviidi enne grupikuuluvust, indiviid on olulisem kui tema grupi-identiteet. Ja mistagi see on ka phjus, miks ta progressiividele nii nrvidele kib. Sest progressiivne ideoloogia vaatab defineerivana just (identiteedilisi) grupikuuluvusi (sugu, seksuaalne orientatsioon, rass jne). Viimases on nad paras paar paremrmuslastega, meetod on sama, aga grupikuuluvustunnused osalt teised (rahvus, rass, sugu). Seeprast pole paremrmuslased saanud JBP-st rohkem tuge kui argumente oma peegelpiltvastaste tmitamiseks. Ja punkt.

Veel ks mrkus.
 Hiljuti tegi ks ekreiit end kunsti teemal lolliks. Demonstreeris ilma igasuguse hbenemiseta oma harimatust. Lausa praalis sellega.
Tarmo Jristo kirjutas kena kommentaari, kus ta meenutas, kuidas talle omal ajal kunstipetaja asja selgemaks tegi. Tsiteerin Jristo FB-kommentaari:

ega ma tpselt enam nii kaugele aastate taha ei mleta, aga phimtteliselt ta haaras sellest vimalusest, et avada selline asi, nagu kunsti dialoogilisus - see, kuidas kunst on nagu le aastakmnete ja -sajandite ulatuv vestlus millest vibki mnikord keeruline aru saada, kui sa poolelt snalt ruumi sisse jalutad, kus inimesed on omavahel pevi ja ndalaid (vi siis sajandeid) vestelnud. ja kui sa lihtsalt lambist satud theo van doesburgi kompositsioone ngema, siis on "kus siin see lehm on?!" tegelikult tiesti loomulik ja igustatud ksimus.

Jristole sekundeeris Aro Velmet:
See on htlasi vga hea viis seletamaks leldse tekstidega suhestumise keerukust - umbes seda analoogiat kasutan igal semestril selgitamaks tudengitele, miks ka pealtnha tuttavlike tekstide puhul on mistlik ksida "mis vestlusesse ma praegu jalutanud olen", sest, piltlikult eldes, ka tuttav sna nagu "lehm" vis 19. sajandi elsassi talumehele thendada midagi hoopis teistsugust, kui 21. sajandi Paulsonile.  

Jah, nii on. Kultuur on dialoogiline, vestluslik nhtus ning olla haritud, thendab olla vestluse ajalooga kursis.

Kui kunstivhiklik ekreiit oli oma harimatuses siiras, siis Siim Nestor tegi sarnase liigutuse teadlikult ja propagandistlikel kaalutlustel. Rebis hest ajalooga vestlusest killu ja dehistoriseeris selle. NB! ta tegi seda propagantistlikel kaalutlustel ja teadlikult.

Lisamrkusena: mina olen osalenud vestluses JBP-ga palju pikemalt kui Nestor ja sellest ka rea artikleid eesti keelde vahendanud (nt SIIN ja SIIN ning hiljuti ks pikem ksitlus SIIN).

Ja ka Laignaga on mul teatud avalik kultuuriline vestlus (ma ei eelda, et keegi seda mletaks ning kahjuks on netist kadunud Jaan Kaplinski mlestuse kokkupuudetest Laignaga). Kutsusin hte "Jri di klubi" saatesse erusjavelase ja teoloogi Einar Laigna ja Eesti esimese soovahetusoperatsiooniga tuntuks saanud Kristel Regina Sitzi. Aga, noh, selle liigutusega olin ma pool dekaadi ajast ees.  

Lhimalt: Laigna ja JBP tmbamine ekvivalentsusseosesse on sama ntke ja haritud liigutus nagu ekreiidi tervemistuslik ja reibas lehmaotsing. Aga see ei puutu igupoolest teemasse. 

Jaah, pealkiri on clickbait, ideoloogiasdurlik clickbait. Kes seda ka nende ridadeni judnult snasnalt vtab, on peast soe.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:11 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. august 2020Ajastu knelduim pshholoog. Vimestava Isa kaksteist heatahtlikku thendamissna 
 
Kirjutatud 2020 aasta alguses, enne koroonakriisi.


Ajastu knelduim pshholoog. Vimestava Isa kaksteist heatahtlikku thendamissna 

Mihkel Kunnus


Kanada pshholoogiaprofessori ja kliinilise pshholoogi Jordan Bernt Petersoni raamat Elu 12 mngureeglit on vltimatu lugemisvara neile, kes pavad mista kesoleva ajastu pshholoogilisi tendentse. Jordan B. Petersoni (edaspidi JBP) tohutu populaarsus on eiramatu fakt. Olgu ta smptom, ravim vi mlemat, aga ta tabab ajastu nrvi. Samas on see raamat vga soovitatav ka neile, kes tahavad lihtsalt inimesi ja iseennast paremini mista, teha lbimeldumaid eluvalikuid ning elada tisvrtuslikumalt.

Tartu Rahva Raamat, 13. august 2020


nnelikus pole mingi siht
Kuigi anrilt vib Elu 12 mngureeglit liigitada eneseabiraamatuks, on see mitmes mttes oma poeriiulikaaslastele sisuldasa lausa diametraalselt vastanduv. Kipuvad ju eneseabipikud jutlustama lihtsaid nippe, kuidas kiirelt nnelikuks saada. JBP poole aga prdus knealuse raamatu kirjutamise ideega ks kirjastusagent, kui oli kuulnud raadiosaadet pealkirjaga Just Say No To Happiness (Lihtsalt tle nnelikkusele ei), kus JBP kritiseeris nne elueesmrgiks seadmist. JBP rhutas saates, et nn ei ole pshholoogiliselt adekvaatne eesmrk ning et vaja on pigem elu mtestatust, pdlemist sgavama thenduse poole, osutades sealjuures asjaolule, et inimkultuuris talletatud suurtes lugudes on niisuguse thenduse sisu ha uuesti lahtimtestatud ja et peathtis on pigem iseloomu karastamine kannatuste lbi, mitte niivrd nne poole pdlemine. JBP ei glorifitseeri siinjuures kuidagi kannatust, lihtsalt thendusrikkus on tema jaoks olulisem kui nn. Eesti keeles saab ta mtet snamngeldes snastada: see on lihtsalt puhas nn, kui sind sgavama thendustaotluse juures juhtumisi nn tabab. 
Nii eldes JBP ei moraliseeri, vaid teeb pigem empiirilise ldistuse: hea pshholoogilise tervisega inimesi motiveerib pigem thendusrikkus kui nn. See klapib kenasti kokku ka Maslow peateose Motivatsioon ja isiksus snumiga. Samuti on Goethe Fausti paatos sellega kenasti koosklas.

Heaks niteks on ka noorte kliimastreigid vi loomakaitseliikumised: neis osalejaid ei motiveeri isiklik nn, vaid nad on selgelt orienteeritud millelegi nende jaoks veel olulisemale (kui protestiaktisooni kigus kohtutakse mne toreda inimesega vi juhtub midagi muud meeldivat, on see lihtsalt boonus, vedamine  nn). Vib elda ka teisti: inimene ei suuda niikuinii nnelik olla, kui ta elul ja tegevusel puudub sgavam siht peale puhtisikliku nne. Muidu viks ju tundidest vabalt poppi teha ja minna lihtsalt kuhugi hngima vi lut jooma ja pidutsema. Ometi suudavad vhesed leida kuigi kauaks lohutust personaalsest nnemullist maailmas, kus on nii palju valu ja viletsust. Vib elda ka nii: inimene on moraalne loom ja kui pole tegu just pshhopatoloogilise juhtumiga, siis ei suuda keegi taluda end teadmises, et ta pole moraalne, hea. Tervet inimest motiveerib eelkige klbeline kohusetunne ja suutmatus selle jrgi joonduda vib phjustada neuroose. Vib nagu tles Uku Masing: kui kas vi kski hing prgus kannatab, siis pole kristlase jaoks mingit paradiisi. Viimast vib veel tiendada Dostojevki mrkusega, et inimese hing on kristlane.


Isa-arhetbi olulisus
Raamatus on toodud kaksteist elu mngureeglit, mida oleks ehk sobivam nimetada thendamissnadeks, sest pikema lahtiseletava loota jks need kas truismideks vi lihtsalt mistatuslikeks veidrusteks. Vtame niteks elureegli number 11: ra sega rulatavaid lapsi! See on suureprane nide kahel phjusel. Esiteks jks sellest lahtiseletuseta jrele pelgalt veidruseni spetsiifiline ja vikse mjuulatusega ettepanek. Teiseks vimaldab see osutada vga sgavale phimttelisele hoiakule, mis tekitab instinktiivselt tugevaid trjereaktsioone JBP fenomenile.
Peatkk algab meenutusega sellest, kuidas kunagi lapsed rulatasid ta tkoha lhedal. Vtsid pikalt hoogu, libistasid end mda trepiksipuud ja tihti kukkusid valusalt hulljulgeid trikke katsetades.
Mni vib seda rumalaks pidada. Vib-olla see oligi rumal. Aga see oli ka julge. Minu arust olid need lapsed hmmastavad. Minu silmis olid nad vlja teeninud lalepatsutuse ja siira imetluse. Loomulikult oli see ohtlik. Oht oligi asja mte. Nad tahtsid ohust le olla. Kaitsevarustusega oleks olnud turvalisem, aga see oleks asja samas lrri ajanud. Nad ei tahtnudki liigset turvalisust. Nad pdsid saada osavaks (competent) ja just osavus on see, mis teeb inimesed nii kaitstuks, kui ldse olla saab. (lk 348, tlge muudetud  M.K.) 
JBP-d hirib see, et turvalisuse nimel kaotakse ha enam ja enam sellist laadi enesearendusvimalusi. Laste rulatamispaikadesse hakkas turvalisuse nimel ilmuma kikvimalikke tkkeid.
Kui mnguvljakud tehakse liiga turvaliseks, siis lapsed kas lpetavad seal mngimise vi hakkavad mngima teistmoodi, kui lubatud. Lastele on vaja piisavalt ohtlikke mnguvljakuid, et need pakuksid vljakutseid. Inimesed, sealhulgas lapsed (kes on lppude lpuks ka inimesed) ei pdle riski minimeerimist. Nad pdlevad riski optimeerimist.(lk 349)
Siin vib nd snastada, miks JBP on korraga nii populaarne ja samas nii vihatud. Vi nagu ingliskeelses kultuuriruumis kombeks on elda  ta on polariseeriv. Svapshholoogilisemalt vljendudes: JBP esindab isa-arhetpi hiskonnas, kus pikka aega on svenenud ema-arhetbi domineeriminei. See vajab selgitust. Ema-arhetpne suhtumine lapsesse on umbes selline: Mees (loe: riik), tee aed tiesti turvaliseks, et laps saaks seal tiesti ohutult mngida! Seal vib olla madu, tapa see!. Isa-arhetpne suhtumine on umbes selline: Poiss, seal vib olla madu, tule, lhme koos, ole ettevaatlik, sa pead ppima temast jagu saama, et kunagi ise kaitsjarolli asuda!.
Igaks juhuks rhutan, et tegu on svapshholoogiliste arhetpidega, mitte otseses mttes ema- vi isarolliga, ammugi mitte millegi otseselt bioloogilisest soost tulenevaga. hiskondlikul tasandil neb esimene hoiak vlja muidugi nudena, et riik ja institutsioonid peaksid kik maksimaalselt  et mitte elda tiesti  turvaliseks tegema. Seda tendentsi saab arendada vga kaugele ja Phja-Ameerikas ongi kohati arendatud, nii et krvalt vaadatuna tunduvad paljud nited tiesti anekdootlikud (safe spaces, trigger warnings jne).
Ei peagi tingimata kahtluse alla seadma tielikku turvalisust kui taotletavat lppvrtust, probleem ilmneb juba palju varem -- selles, et keskprasegi turvalisuse tagamiseks on vaja neid, kes suudavad turvalisust tagada, thendab neid, kes on valmis ohule vastu hakkama. Samuti ei pea minema nii kaugele nagu Alasdair MacIntyre, kes on andnud mista, et mingis mttes vrtusliberaalid parasiteerivad patriootidel, kes on valmis oma kodumaa nimel surema ning nnda vrtusliberaalidele ldse turvaruumi vimaldavadii. Piisab, kui osutada Hannah Arendti kombel faktile, et inimesed snnivad siia maailma, ehk siis peab elujulises hiskonnas pidevalt toimuma laste saamine tiskasvanuks. Ja seda hiskondlikus, sotsioloogilises mttes, mis erinevalt bioloogilisest kasvamisest ei toimu automaatselt iii. Laste turvalisuse tagamiseks peab hiskond tootma tiskasvanuid, neid, kes suudavad ise ohule vastu astudes teistele turvalisust luua. Ja JBP on tiskasvanulikkuse petaja par excellence. 
Arhetpide tasandil aitab beebist teismeliseks eelkige ema (tpsemini: emme) ja teismelisest tiskasvanuks eelkige isa. Sgavam hoiakuline polarisatsioon tulebki sellest, kas hiskonnas ja riigis nhakse eelkige isakuju ehk tiskasvanuks aitajat, vi emakuju (tpsemalt isegi emmekuju) ehk kedagi, kes alati andestab, toidab ja turvatunnet pakub. Maailmavaatelisel skaalal vljenduks see ootuses, mil mral riik peaks le vtma isa-arhetbi vi ema-arhetbi funktsioone. Pean ema-arhetbile orienteeritud hiskonna voorusi ilmseks  need vljenduvad suuresti selles, mida oleme harjunud nimetama (phjamaiseks) heaoluhiskonnaks , sellel on aga ka vari, ema-arhetbi tranlik pool, mis seisneb isikuvabaduse piiramises isiku enese heaolu nimeliv. Kujundlikult: ema vtab lapsel pudeli kest ja koni hambust, isa tleb, et las pib esimesest mrgitusest, nii et isu igaveseks le lheb.
See metafoor on paraku ekstrapoleeritav ka mrksa sgavamal ja eksistentsialistlikumal tasandil kui pelgalt pevapoliitiline temperamendiprane arusaam sellest, milline peaks olema optimaalne vahekord isikliku vastutuse ja hoolekanderiigile omase turvavrgu vahel. Kui Nietzsche pani 19. sajandil thele, et (Taeva) Isa on surnud, siis nd hakkab ha selgemini kohale judma, et ka Emake (Maa) on suremas. Inimesel on vaja khku tiskasvanuks saada, sest nii punased kui pruunid krbsed siluvad juba tiibu.


Jordan Petersoni vend


Mdunud aasta kevadises Sirbis tutvustab Tauno Vahter Nassim N. Talebi peateost Antihabrasv. Taleb norib lbelt tli kigi ja kige kallal, lb pidevalt iseendale patsi, kuid on tusnud viimase kmne aasta heks maailma mjukaimaks vabamtlejaks, kirjutab Vahter ja toob krvutuse JBP-ga: Peterson ja Taleb on hismeedias hed kige tsiteeritumad aimeraamatute autorid ja hoolimata konfliktist on neis ka ksjagu sarnast  peale ideede levimise platvormi ka niteks kriitiline meel intelligentsustestide osas. Nad testi on hed kige tsiteeritumad. The New York Times nimetas JBP-d 2018. aasta kevadel lausa kige mjukamaks avalikkusele tuntud lnemaailma intellektuaaliks. Ma tooksin veel he sarnasusena vlja, et aus ja avatud lhenemine mlemale ajastu suurkujule (vi suursmptomile) nuab nii mneltki isiksusetbilt suurt eneseletust. Taleb on lausa prane praalija ja lbitseja, kes enda tunnustamisega juba tagasi ei hoia. Vaimuaristokraatlikumate maneeridega harjunud inimesele on ta vormilt seega sna eemaletukav. JBP heks suureks trumbiks on limeisterlik suuline enesevljendus ja snastusvime, samas on ta tmber krge ja kimedavitu. Seda ei saa talle loomulikult kuidagi ette heita, mneti taktitu on seda vljagi elda, aga trgettekitav on see paljudele ometi (ka mulle) ning ta vljenduslaad on hirivuseni intensiivne. Ometi on mlemaga tutvumine vga tulus. 
Muus osas tuleb Vaheri vrdlusele teha mravad tpsustusedvi. Kriitilised pole nad mlemad mitte intelligentsustestide osas (JBP on lausa elnud, et see, kes praagib vlja intelligentsusuuringud, vib samahsti vlja praakida ka suurema osa kaasaegsest pshholoogiastvii), vaid intelligentsuse vimekuse osas teha tppiminevaid ennustusi ja tagada hiskonna ladus toimimine. Nad mlemad lhtuvad veendumusest, et elus ja hiskonnas sisaldub alati ja vltimatult ennustamatu komponent, teatav mrmatus. Me elame kaose ja korra piiril ning kaos on maailmast kaotamatu, intellekt aga suudab opereerida ainult seadusprade raames (sealhulgas kaosest ja tundmatusest uusi korraprasusi ja mustreid tuvastades). Vasakpoolsemate vaadetega lugejale vib siin kinnituseks soovitada Ulrich Becki raamatut Riskihiskond.
JBP ja Taleb on selles mttes komplementaarsed, et esimene tegeleb rohkem pshholoogilisse ja eraaelusfri puutuvaga, teine hiskondlike ja majanduslike ksimustega. Talebi ks tuntumaid metafoore on must luik (tema sama pealkirjaga raamat on samuti bestseller). Epistemoloogiliselt viitab must luik induktiivse tuletusmeetodi paratamatule puudulikkusele: kuigi luiged on alati eranditut valged, vib hel hetkel juhtuda, et neme kuskil musta luike (ja nii tegelikult lkski: kik luiged olid valged, kuni Austraalias kohati musti luiki). Must luik thendab Talebil ldistatult ennustamatut nhtust, millel on vga suur mju (ja mille ilmnemise phjused loendamatud tagantjreletargad alles prast ra seletavad) -- must luik oli ka niteks 2008. aastal alanud majanduskriis. Mneks hiljutiseks niteks vib tuua uue viiruse ilmumise Hiinas, mis ti kaasa silmapilkse brsilanguse, vi Trumpi otsus tappa kindral Soleiman  prauh, ja kogu julgeolekuolukord maailmas on teine ning analtikud seisavad nutult silmitsi tiesti ootamatu olukorraga. Keegi ei osanud seda ennustada, sest mistus on juhuslikkuse ja mramatuse ees kaitsetu. Ometi sekkub juhus me ellu iga pev.
JBP rgib eelkige isiklikust elust. Jrsku ja ootamatult vib sind vi su perekonda tabada rnk haigus, surm vi roolijoodiku tappev uljus. Vib ilmneda, et su abielu oli lagunemas, et su abikaasa lheb jrsku teise juurde, vib ilmneda, et just see kena inimene, kellesse armusid, osutub pshhopaadiks vi siis et pank, milles hoidsid elu jooksul kogutud sste, lheb pankrotti, vib ilmneda, et kloun saab presidendiks, et pensionissteem lammutatakse, et ootamatu maksutus viib su perefirma pankrotti, vib ilmneda, et sul on vhk. Meie elus on kaosekomponent paratamatu ja kski institutsioon ei saa kunagi tagada tielikku turvalisust. Vib-olla saab Putin homme insuldi. Vib-olla ilmub kki ootamatu viirus. [ilmuski :)]


Ainus vimalus on treenida end sitkeks, hoopidele vastupidavaks. Taleb lheb veelgi kaugemale. Ta loob miste, mis on hapruse vastand  antihaprus. Kui habras lheb lgi mjul katki ja sitkega ei juhtu midagi, siis antihabras on see, mis saab tugevamaks. Vhemalt mingi piirini. Taleb toob antihapruse niteid loodusest. Niteks meie keha, olgu selle lihaskond vi immuunssteem, on mingi piirini antihabras, sest stressorid muudavad seda tugevamaks. Teisalt aga viib stressorite puudumine viib mandumise, nrgenemise, lagunemiseni.

Jutmme, N.N. Taleb


Rgi ttt!
Ka kaheksas reegel on selline, et lhema seletuseta tunduks see lihtlabaselt enesestmistetav. Reegel on jrgmine: Rgi ttt, vi vhemalt ra valeta. Ometi sihib see nuanne vga otsustavalt tsiasja, mis JBP mber nii polariseerivaid reaktsioone tekitab. Nimelt vib tde olla talumatu ja la parandamatu valukoha pihta, hvitades sel moel ainsa leevenduse  illusiooni. Vi siis lootuse, mis elab mramatusest. Seeprast kaasnebki pehmendav soovitus vhemasti mitte valetada. Vait olemine on aktsepteeritav vimalus. Tulles taas arhetpide juurde, siis vib ksida: kellele valetamist peetakse ldjuhul igustatuks, eetilisekski? Eks ikka lastele. Valetamine on ehk liiga vnge sna, aga lastele (tihti ka n- riigi lastele) rgitakse tihtipeale lohutavaid muinasjutte, et ssta neid liiga karmist reaalsusest. Ja kuigi see on tihti nii ka otseses mttes, pean eelkige silmas ikkagi svapshholoogilisi arhetpe. hiskonna tasandil peetakse te pehmendamist ja vltimist igustatuks eelkige kahel phjusel. Esiteks massipshholoogiliste reaktsioonide ennetamiseks ja rahoidmiseks, niteks vib masside ebaadekvaatne reaktsioon riigijulgeolekulistes kriisisituatsioonides asja palju hullemaks teha. Teist phjust on meisterlikult kujutanud Dostojevski oma poeemis suurinkvisiitorist. Kputis tugevaid inimesi vaatab karmile tele nkku, ja hoiab lejnud inimesi lohutavas illusioonis -- need vhesed n- tiskasvanud tagavad htlasi ka selle lohutava illusiooni taastootmise ja hiskonna toimivuse.
Aktuaalseks niteks on praegu keskkonnatemaatika. Kas ikka tasub alles gmnaasiumiealistele te ja faktidega nkku lajatada? Nad kaotavad igustatult ootuse toredale tulevikule, langevad depressiooni ja vib-olla lhevad veel koolitunnist streikimagi? Ja nagu elu nitab, on tde liiga ebameeldiv ja kange ka paljudele hallpeadele. Lhidalt: terkimisnue ei ole kindlasti midagi heselt selget ja endastmistetavat.
JBP on paarikmne aasta kogemusega kliiniline pshholoog ja ta alustab selle reegli lahtikirjutamist isikliku meenutusega, kuidas ta hakkas harjutama te rkimist ja kui raske see algul oli. Harjumus valetada nii teiste sstmiseks kui ka iseendale on meis kigis tugevasti juurdunud. Muide, kuigi jutt kib siin laia mratluse jrgi eneseabiraamatust, siis paljud eneseabiraamatud petavad tpselt vastupidist, need petavad just nimelt endale valetama (vrratuks niteks on Rhonda Byrne limenukas Saladus, tiuslik nide nartsissismi ksiraamatust ja enesele valetamise pikust).
Lohutavast ja kaitsvast valetamisest keeldumine on ks peamisi phjusi, miks JBP n- vasakprogressiividele nrvidele kib (paremtiib aga ei vta tema nime ldiselt suhu seetttu, et ta ei pea etnilisi kategooriaid ja rahvuslust suurt millekski).
Rasvumine vib olla ehk piisavalt neutraalne nide. Emme-arhetbi pooldajad rgivad siin kehapositiivsusest, sellest, et thtis on eelkige inimene ja kehakaal ei loe midagi ja et tuleb lpetada paksude hbistamine jne. Mitmes mttes on ju igegi, et paksule te nkkutlemine teeb asja tihti ainult hullemaks, tukab inimese depressiooni, mis vib panna omakorda gima jne. Samas on ohtlik jtta inimene illusiooni ksi, et tema kehaga on kik hsti. Isa-arhetpne kitumine oleks siin lapse tega vastakuti asetamine  rasvumine on vga paljude negatiivsete tagajrgedega ning tuleb endaga midagi ette vtta. Omaette hda on veel nende julmade jnglastega, kes endast erinevaid ja nnetumaid kiusama kipuvad. Ja vahel on testi parem vait olla. Ei ole mtet luua paksule illusiooni, et temaga on kik hsti, aga te vib ka lihtsalt maha vaikida.
Ka seksuaalvhemuste ksimuses on probleemiks eelkige teised lapsed, need kasvatamatud, kiuslikud ja kaabudega.




Inimene on koormaloom
Veel ks nide JBP polariseerivusest: paarisuhtele omistab ta suurt thtsust. Ka selles mttes ujub ta pris kaaluka pshholoogilise tendentsiga vastuvoolu, sest palju on liikumisi ja jude, mis tahavad paarisuhet muuta kergemaks, kergemini lahutatavaks, hlpsamini mbermngitavaks ja nii edasi (vib elda, et Milan Kundera ja Michel Houellebecq nitavad selle kerguse talumatust). Kui liikumine, mis tahab teha klubimoraalist soosuhtluse ldmoraali, on mistetavalt vtnud oma lipukirjaks loosungi Igal hetkel vib elda ei!, siis JBP tstab pshholoogilisest konoomiast esile vastupidiseid seisukohti. Ta tleb, et suhtes, kus lahkumisvabadus on alati kindel, ei ole kunagi tielikku turvatunnet ja usaldust, ning et suhtes, kus uks alati lahti jb, struktureerib see lahkumisvimalikkus suhet nnda, et see jb olulistes aspektides puudulikuks -- niteks selles, mis puudutab kindlustunnet. JBP ei ole hulosside ehitaja ega asukas, tema arutluskigud on argised ja praktilised.
Vtame niteks kokkuvtva ligu viiendast reeglist ra luba oma lastel teha midagi sellist, mille prast tunneksid nende suhtes vastumeelsust. See lik kib laste kasvatamise kohta ja on heaks niteks nii tele nkku vaatamisest kui ka konstruktiivsusest:


Distsiplineerimisphimte 1: piira reeglite arvu. Phimte 2: kasuta nii vhe judu kui vimalik. Siin on kolmas: lapsevanemateks tuleks saada paaridena.viii Vikeste laste kasvatamine esitab palju nudmisi ja on kurnav. Seetttu on vanemal lihtne vigu teha. Magamatus, nlg, vaidluse jrelkaja, pohmell, halb pev tl  vaid ks neist phjustest phjustest vib muuta inimese ebamistlikuks, samas kui nende kombinatsiooni tagajrjel vib lapsevanem muutuda ohtlikukski. Sellistes oludes on hdavajalik, et lheduses oleks veel keegi, jlgimas ja sekkumas ja probleeme analsimas. See vhendab tenosust, et provotseeriv laps ja tema tdinud tujukas vanem rritavad teineteist sinnamaale, kust ei ole enam tagasiteed. Lapsevanemateks peaks saama ikka kahekesi koos, et vastsndinu vanemad saaksid teineteisel silma peal hoida. ja teineteise mtlematuid tegusid ra hoida. Ma ei vida, et peaksime olema vastikud ksikemade vastu, kellest paljud eluraskustega vapralt vitlevad  ja kellest osa on pidanud omal kel jhkrast suhtest pgenema , aga see ei thenda, et tuleks teha ngu, nagu oleksid kik peretbid vrdselt elujulised. Ei ole. Punkt. (lk 192-193, tlget muudetud  M.K.)
Jah, tiskasvanud ei peaks teesklema ega lhtuma muinasjuttudest. Seeprast neb JBP ksikvanemluses probleemkohta, aga toetab ka homoabielu koos lapsendusvimalusega, sest kaks vanemat on alati parem kui ks. Ja kummalgi juhul ei soni ta midagi igustest vi phadest printsiipidest, vaid on vga praktiline ja maine. Nagu ju elu isegi.


Tutvu temaga!
Agressiivsemad ema-arhetbi igatsejad kasutavad JBP nime ka oma kujutletava moraalse leolekuga dkelkimiseks -- selle autori demonstratiivne mittelugemine on teatud idealistlik-nartsissistlikule seltskonnale lausa prestiiiksimus. Niisugune pshholoogiline mudel sarnaneb sellega, mis tagab meie sotsiaaldemokraatia alatise lbikukkumise, sest selles paljastub sedalaadi vasakpoolsuse varjatud aristokraatlikkus: rhutuid armastatakse ainult senikaua, kui need ei hakka tievrtuslikeks ja oma peaga mtlevateks inimesteks, vaid on kenasti rhutud ja seda kuulekalt, tleme, vasakliberaalse mudeli jrgi. Kuna ka naistesse suhtub JBP samal moel, thendab vimestavalt ja sitkemaks saamist toetavalt, siis on ta arusaadavalt konfliktis ohvrifeminismiga, mis modelleerib mehe ja naise konflikti kui tiskasvanu ja lapse konflikti.
Teda niivrd ei kritiseerita, kuivrd temast peletatakse eemale, ptakse naeruvristada ta isikut ja kuulutada, et nn normaalne ja progressiivne seltskond temaga tegemist ei teeks. Aga teda kuulatakse siiski. Kes inglise keelt oskab, sellel soovitan otsida Youtube'ist les tema kurikuulsa intervjuu Cathy Newmaniga aastast 2018ix (praeguseks juba ca 19 miljonit vaatamist!). Esimene ksimus talle on jrgmine: Dr. Peterson, te tlete noortele meestele, et nad peaksid tiskasvanuks saama. Miks see on oluline?












i Vt nt Nii lkendavadki hetkele keskendumine, sgavama ja psivama perspektiivi nihilistlik minnalaskmine ja see, mida Fisher nimetab "isaautoriteedi asemele tulnud kikelubavaks emalikuks nautimiskohustuseks". Selline on limodernsuse ajastu kapitalistlik realism. https://kultuur.err.ee/1033558/valle-sten-maiste-kapitalistliku-realismi-selgrootuse-ja-tooruse-avaldumisest-uues-autoriteatris 
iiOma loengus defineerib Alasdair MacIntyre patriotismi jrgmiselt. Patriotism selle sna telises thenduses thendab teatud hoolivat suhet oma maasse ehk poliitilisse rahvusesse selleprast, et see on 1) minu oma ning 2) samas vrtuslik teatud kindlate omaduste ning saavutuste poolest. Liberaalne moraal see-eest nuab moraalselt tegutsejalt oma iseprasusest krgemale tusmist ning asjade hindamist erapooletu vaatleja positsioonilt, lhtudes ldistest protseduurilistest reeglitest igluse kohta. MacIntyre vidab, et nende moraalissteemide vahel on sgavad erimeelsused. Samas ei thenda see MacIntyrei arvates, et meil oleks tnapeval enam vimalik nende vahel valida  vastupidi, tema arvates ei ole kski riik, sh ka liberaalne riik, ilma patriotismita meldav. Iga riik vajab kodanikke, kes oleksid valmis oma eluga riskides seda kaitsma (selle eest surema). Liberaalsed printsiibid, mis eeldavad, et inimeste peamiseks tegutsemismotiiviks on ratsionaalne omahuvi, ei suuda aga riigi kodanikke selleks motiveerida. Liberaalne riik parasiteerib seega inimestel, kelle printsiibid erinevad selle ametlikust ideoloogiast. Eva Piirime Patriotism, rahvuslus, liberalism. Sissejuhatus, kogumikus Rahvuslus ja patriotism. Valik kaasaegseid filosoofilisi vtmetekste, koostaja Eva Piirime. T kirjastus 2009
iii Vt Mihhail Lotman Vaenlase pale: jrelkaja Jokela draamale PM 8.XII 2007
Protsess on laiem ja selle ldnimetajaks vib pidada mssu tiskasvanute vastu. Mss toimub mitmel rindel  esiteks krbitakse tiskasvanuks olemise aega, teiseks soodustatakse ka keskealiste inimeste lapsikut kitumist. Infantiilsus ei ole enam individuaalne omadus, vaid oluline sotsiaalne trend.
Ameerika publitsist Diana West pani oma viimasele raamatule Tiskasvanu surm snge alapealkirja: Kuidas Ameerika takerdunud areng viib Lne tsivilisatsiooni allakiguni. Raamat pole veel Eesti poelettidele judnud, seega lhtun vaid meediakajastustest. Ehkki osa autori seisukohti nivad lereageeringutena, on tema phihoiatus asjakohane  Lne tsivilisatsioon on ohus, kuna ei produtseeri enam tiskasvanud inimesi.
ivSiia sobivad nii metafoori kui osutuse mttes niteks kaks Hardo Pajula artiklit: Maternalistide unenod, PM 4.II 2014 ja Suure kanaema saabumine, PM 19. XII 2016. 
vEttengelikkuse lhingelikkusest Sirp, 12. IV 2019.
vi Tauno Vahteri tutvustus Eesti Ekspressis (26. IX 2018, Jordan Peterson: tagurlane vi tunglakandja?) on paraku sna esinduslikuks niteks JBP suhtes kriitilisest retseptsioonist: kantud ebamrasest vimmakast eelarvamusest, tis ebarepresentatiivseid niteid ja vigu. Kuigi mndakse autori tavatut ja erakordset populaarsust, siis tema ideedega ei suhestuta ega asetata neid kultuuri- vi vaimuloolisse konteksti, vaid ptakse teda diskrediteerida, noppides ta knedest tiesti suvalisi ksikuid libastumisi viisakuse vastu.
vii If you don't buy IQ research, then you might as well throw out the rest of psychology. https://www.youtube.com/watch?v=TJuSc_PZEIA
viii

 Krein, S. F., & Beller, A. H. (1988). Educational attainment of children from single-parent families: Differences by exposure, gender, and race. Demography, 25, 221; McLoyd, V. C. (1998). Socioeconomic disadvantage and child development. The American Psychologist, 53, 185204; Lin, Y.-C., & Seo, D.-C. (2017). Cumulative family risks across income levels predict deterioration of childrens general health during childhood and adolescence. PLOS ONE, 12(5), e0177531. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0177531; Amato, P. R., & Keith, B. (1991). Parental divorce and the well-being of children: A meta-analysis. Psychological Bulletin, 110, 2646.
ix https://www.youtube.com/watch?v=aMcjxSThD54 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:57 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. juuli 2020Valge mees on surnud 


Ilmus kohandatult ajalehes Sirp 17.07.2020

Valge mees on surnud


Mida kaugemale lheb ilmalikustume, seda snaklksumaks muutuvad ideed, mis prinevad metafsilisest sfrist. Sealhulgas idee kigi inimeste vrdsusest.


Mihkel Kunnus


George Floydi tapmisest ajendatud rahutused ja selle resoneerumine Eesti (sotsiaal)meedias toovad meelde he anekdoodi. Rahvaloendaja uurib ksitletavalt, et kes on nende leibkonnas perepea, thendab inimene, kes otsustab kige thtsamate ksimuste le. Mees vastab, et tema, kindlasti tema. Ksitluse kigus aga selgub, et pere eelarve, laste kooliksimuste, eluaseme ja sisseostude le otsustab naine. Ksitleja satub sagadusse. Oot-oot, ennist tlesite, et Teie olete perepea ja Teie otsustate kigi thtsamate ksimuste le. Mees vastab: Jah, mina olen perepea. Naine tegeleb eelarvega, rahakott on tema kes, laste koolitamine, ostud ja muu thi-thi on tema otsustada. Mina otsustan teliselt thtsate ksimuste le, niteks kas Trump peaks kohtuma Putiniga, kas kliima soojeneb, kes peaks vitma jrgmised USA presidendivalimised jne.
ldiselt arvan, et USA peab oma siseprobleemidega hakkama saama ilma Eesti youtube'i-plvkonna abita, aga pole vimatu, et olen ise selles arvamuses snagi perepealikus rollis. Pealegi kultuurianaltiliselt vrtuslikku on selles diskursuses vga mitmel sgavusastmel.


Alustan teadusest.


htumaisel kultuuril  mis on ha enam saanud ja saamas maailmakultuuriks  on teadusega kahetine, nnestav ja valuline suhe. Esimest ilmestab igasugune tehnoloogiline progress, toiduhankest meditsiinini, ha suuremate inimhulkade vlja aitamine kirjeldamatust viletsusest. Selle sgavamaks kihiks pole aga midagi vhemat kui inimese jumalikustumine, nii moraaliseaduste andja kui tehnoloogilise kontrolli osas (siin vib viidata nii Dostojevskile kui lipopulaarse Yuval Noah Harari raamatule Homo Deus). Kuigi praeguseks on selge, et selle progressi hind vib olla lausa talumatult, et mitte elda hukutavalt rnk, jtan selle vaatluse alt krvale ja keskendun identiteedivalule, sellele, miks on eldud, et kogu teaduse arengulugu on htlasi inimese vrandumise ja alandamise lugu. Niteks Darwini nimega seotud alandus on olnud nii rnk, et selle poolenistigi lbi seedimine kib veel vga paljudel kaugelt le ju. Ja see on mistetav, sest see jtab unistusele (htse) inimkonna lakkamatust progressist lausa talumatult ahtad rajajooned. Ometi ka koduplaneedi konkreetsele fsilisele piiratusele ja liigilise viduvimaluse phimttelisele vimatusele on veel suhteliselt lihtne otsa vaadata  sest need pole kuidagi kegakatsutavad  vrreldes inimindiviidide parandamatu ebavrdsusega. Sest see pole vhemat kui he htumaise baasvrtuse otsene eitus. Laenan turvalisuse kaalutlusel siin leebe erudiidi Ilmar Vene snastust:


Vaatame siis, mis kujuneb tulemuseks, kui ammuste arusaamade asemel rakendada ajakohasemaid. Kigepealt ilmuks lesanne asendada [inimloomus] teadusliku definitsiooniga, ja seeprast ksime: kuidas mratleda inimest? Sajandeid on seda tehtud, ilma et oleks jutud rahulava tulemuseni; ja juba ette vime olla kindlad iga jrjekordse katse ebannestumises. Sest kui paindlikuks ja hlmavaks me definitsiooni ka ei muudaks  alati vib ilmuda oponent, kes mnele erilisele puuetega inimolendile viidates ksib: kas siis tema inimene ei olegi? Ja srast ksimust kardetakse kige rohkem; me ju teame, et niipea, kui vihje inimestevahelisele erinevusele on langenud, jb faismini veel ainult kiviga visata. Siin kohtume uusaja phivastuoluga kogu ulatuses: inimsuse religioon seab end otsustavalt vastu (loodus)teaduslikule ldsuundumusele.
/.../ Teadmisi vajame selles maailmas rohkem kui midagi muud, kuna scienta vis est; selles mttes peaks siis teaduslikkuse vaimuga olema koosklas ka inimestevahelise erinevuse selgitamine; kuid samas me ennekike hindame kasulikke, elujaatavat hoiakut svendavaid teadmisi, iseranis sraseid, mille toel saab uskuda, et kik sltub meist endist. Peaks aga mni tegema kindlaks, et paljuski oleme sltuvad looduslikust paratamatusest, siis sellist teadmist meile vaja ei ole. Oleme ju inimesed, igaks osake praegusest limsusest, ja mis kige thtsam: vrdvrne ja lejnute suhtes vrdsete vimalustega osake. Npuga nitama hakata, et see vi too isik on ilmselges halvemuses, saab ainult (nagu teldi Prantsuse Revolutsiooni ajal) inimsuse vaenlane. (Ilmar Vene, Pahustumine, Ilmamaa 2002, lk 265266)


Kes tahab moekamat viidet, siis Yuval Noah Harari limenuk Sapiens. Inimkonna lhiajalugu (e.k. 2017) sisaldab samu osutusi. Kahvel on siis selles, et mida enam ilmalikustume ja mida enam kaotab thtsust metafsiline sfr, seda snaklksumaks muutub ka vrdsusidee, mis tieliselt metafsilisest sfrist prinebki.


Arusaadavalt rritab igasugune ebavrduse paratamatusele osutamine neid, kes tahavad ebavrdsust leevendada (prinegu see siis, kust tahes). See rritus on igustatud ka ajaloolise kogemuse kaudu, sest tepoolest on igasuguseid kultuuriliselt sattumuslikke hierarhiad ja rhumisviise ptud plistada vites neid Jumalast vi Loodusest seatud paratamatusteks. Ometi on mrav eristus vajalik, kuigi see on vga ebameeldivas kohas. Nimelt selleks, et pritud ebavrdsusi leevendada, tuleks need kige pealt tuvastada, aga raske on midagi tuvastada vi eritleda selles kohas, mille olemasolu idealistlikult eitatakse. Kllap see on ka phjus, miks niteks eristus sooneutraalsuse ja soopimeduse vahel on laiemas teadvuses nii hiline, kehvalt juurduv ja segadusse ajav.


Nd ks konkreetne rakendusnide.
Eeleldu phjal visin ilma igasuguseid teadusartikleid lappamata elda, et kultuuriliselt korrektne on kaitsta seisukohta, et USAs lokkab ssteemne rassism. Ka politseis. Sest fakt on see, et vanglates on neid proportsionaalselt rohkem kui hiskonnas lbilikeliselt. Ja tiesti selge on ka see, et kui keegi sandab kahelda teesis, et USA politsei on olemuselt rassistlik  niteks teadusuuringutele toetudes  siis saab sellele tulema kiire vastulk. USAs sobib siin niteks Steven Pinkeri kaasusi, kohalikuks niteks aga Joonas Kiige julgete ldistustega maruline traktaat Udukudumisest ja teaduspesust ajakirjanduses (Sirp 19.VI 2020) vastuseks Marti Aaviku mahult seitse korda lhemale ja ettevaatlikule kommentaarile (Keda politseinik tulistab? PM 3. VI 2020), kus viimane sandab kirjutada, et Kas on siis nii, et USAs tulistavad valgenahalised politseinikud eriti mustanahalisi ja nende ajend on rassistlik? Osutan eelmisel aastal teadusajakirjas PNAS ilmunud ja seejrel igast kljest lbi vaieldud artiklile Officer characteristics and racial disparities in fatal officer-involved shootings. Olgu ksikjuhtumid millised tahes, on vastus ldjoontes siiski ei. Joonas Kiik sdistab seepeale Aavikut ei milleski vhemas kui teaduspesus ja kardab ajakirjanduse tielikku allakiku.
Ja kuigivrd lepitav pole ka see, et Marti Aavik jb jrgmisel ligus sna skeptilisele positsioonile Kummastavaim ongi vast see, et nii vimekas riigis pole suudetud koguda tpsemat statistikat, mis vimaldaks vhemalt haritud ameeriklastel juda hisele arusaamisele, kumba pidi asjalood on. 
Muigamisi viks elda, et ka haritud ameeriklasel on asi vga selge ka ilma igasuguste uuringuteta. Pole vaja mingit uuringu-udu selge moraalse seisukoha ette. Pealegi parem haridus annab paremad triistad uuringute kritiseerimiseks ja oma maailmavaateliste hoiakute kaitsmiseksii.


Sest kui uuringutest selguks, et USA politsei poleks rassistlik, siis oleks see ldhumanistlikule pilgule lihtsalt tiesti talumatu. See thendaks ju, et iglase ja erapooletu politseit (vi taga hullemaks  iglase hiskonnakorralduse) tulemuseks oleks mustanahaliste suurem proportsioon vanglates ja nii edasi. Siis viks argikeeles elda, et mustanahalised on loomult kriminaalsemad ning sellist videt juba vrdsusaade vlja ei kannataks. Keeleliselt korrektsem vljendus ehk natuke pstaks  mustanahalised ei ole loomult kriminaalsemad, vaid kriminaalsete indiviidide hulgas on mustanahalisi proportsionaalselt rohkem kui teisi  aga see lause on argikasutuseks liiga pikk ja lohisev. Nagu ka analoogne vide meeste kohta. Vi ldse kellegi. Ja muidugi alati pstab viide sotsiaalsetele oludele, sest need on testi olulised ja ilma igasuguse irooniata. See udune ltk pstab ka teadlasi, sest niteks Vrdsuse Impeeriumi rohmakamas versioonis (NSVL) ldi geneetikud lihtsalt pikemalt mtlemata maha. Humanistlikud istinktid olid siin iged  kui prilikkus (saati klasterduv!) talumatult selgelt ja jigalt vlja joonistub, siis saab Inimsuse religioon surmahoobi.

Harari noogutab: Meie igus- ja poliitilised ssteemid ritavad selliseid ebamugavaid tdesid ldiselt kalevi alla peita. Siiski oleks aeg otse ksida, kui kaua suudame hoida psti seina, mis eraldab bioloogiat igusest ja politoloogiast. (Sapiens lk 308). Ma arvan, et see sein psib siiski kvasti visamalt kui mni valge mehe pronkskuju.

Naksakamatel sssidel soovitan kas vi mtteharjutuse korras kia kogu struktuurse ja sstemaatilise diskrimineerimise udukudumiga le faktist, et vanglates on mehi vaat et 20 korda rohkem kui naisi. Miks me seda diskrimineerimiseks ja seksismiks ei pea? No sest see seda pole. Kuigi ei saa ka tieliku tsikindlusega eitada, et ainult valge mees suudab oma statistilisele loomusele stoiliselt otsa vaadata. Ainult tihedas ideoloogilses udupilves saab valutult unistada, et diskrimineerimisvabas hiskonnas on kikjal samad jaotused nagu snnitusmajas, olgu riigikogus vi vanglas, teetdel vi salsaringis.


Ja veel: kellel on testamiskohus kui selgub mingi sotsiaalne disproportsioon? Kas teadusliku empiirikaga on vaja testada (ssteemset rassismi) vi selle puudumist?
Kui loobuda rassismieeldusest, siis vib juhtuda nagu palgalhega, mida teaduslikumalt uurides kipub ikka selguma, et soolisele diskrimineerimisele jb nurgakeseks ainult murdosa murdosast ja sedagi oletuslikult kategooria seletamata palgalhe ha kitsenevas varjus.
Lhenemise robustsust nitlikustab ilmekalt see, et erinevusi suudetakse mnda ainult pevselges, lausa kega katsutavas, niteks keskmises lihasjus ja keskmises eluea pikkuses. Vaimu ja motivatsioonistruktuuri ees aga peatutakse sgavas neokreatsionistlikus vakatusesiii. 


Kust me teame, et rassiline disproportsioon karistusasutustes on rassismi tagajrg? Eks ikka eeldame moralistlikus pahameeles. Ent kui vtta eelduseks, et disproportsioon ise ongi ssteemne rassismiv, siis kaob sealt suurem moralistlik sugulus selle eelarvamusliku ja eksliku krkusega, mida muidu rassismi mistega argiknes thistame ning kaasub selline kena uperpall, et meie  ja mitte ainult meie  hiskond osutub rigelt mehi diskrimineerivaks, sest meie hiskonna struktuuur on selline, et nende hulgas, keda see juga represseerib, on proportsionaalselt palju rohkem mehi ning see disproportsioon on kvasti suurem kui mustanahaliste oma USA politsei- ja kohtussteemis.





Milline on lhtepositsioon, mille taustal anda hinnang, olgu siis soolistele vi rassilistele disproportsioonidele hiskondlikes struktuurides? Niteks soossteem pole 250 aastat vana, pole isegi 2500 aastat vana, vaid suurusjrgus miljard aastat vanav. Ning htumaine kultuur, mida parimas Toqueville'i efekti vaimus on progressiivide poolt harjutud juurelt patriarhaalseks simama, saab evolutsioonilises perspektiivis sootuks pahupidistunud vrvingu. Lne kultuur pole patriarhaadi ja rhumisstruktuuride leiutaja, vaid nende kige edukam leevendaja, kultuur, mis on judnud kige kaugemale oma lppsihina lootusetus mssus indiviidide vrdsustamise teel. Kas seda selle prast needa vi listada on jllegi perspektiiviksimus. Kristlikule humanismile on see olnud prane edulugu, aga kardetavasti tuleb vramatu ja ige halastamatu tagasilk koloogia kirjeldatud rindelt.


Lpetada viks ka anekdoodiga. Karuisa ksib pahaselt, et kes on tema kausi thjaks snud ja karulaps ksib pahaselt, et kes on tema kausi thjaks snud. Seepeale karuema nhvab, et mis te jaurate, ma pole teile mingit putru keetnudki. Peenema kujundiga: pole leidunud veel Frigitte Nietzschet, kes oleks elnud, et valge mees on surnud. Et teda pole tahtelise ja omnipotentse ebavrdusgeneraatorina kunagi olemas olnudki. Elu ebatius pole Eedeni ra rikkumise tagajrg, vaid inimlikult puudulik katse kohandada evolutsiooniliselt kujunenud etteantus oma parimate ja ometi vastuoluliste unistuste jrgi.






ilevaate leiab niteks siit: https://whyevolutionistrue.com/2020/07/05/the-purity-posse-pursues-pinker/ 
iiVt Toomas Lott Uskumise eetika ja polarisatsioon. Mrileht 20. II 2019
iii Miste neokreatsionism loob Hollandi etoloog, USA ja Hollandi Teaduste Akadeemia liige Frans de Waal raamatus Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad? (e.k. Tnapev 2018). Neokreatsionism "seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tekspidamine on, et plvneme ahvidest kll keha, aga mitte mistuse poolest. Otsesnu vlja tlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jnud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes" (lk 146) 
ivMainisin ssteemset rassismi pigem selles mttes, et kui me lepime kokku, et disproportsioon eksisteerib - ja selle kohta on palju andmeid ja ksitlusi, raske eitada -, siis see ongi ssteemne rassism. Mitte phjus, vaid asi ise.
Kllap viks seda nimetada ka rassistlikuks ssteemiks, struktuurseks rassismiks vi kasutada veel mingeid kolmandaid snu, kui soovida tingimata vltida sna 'rassism'. elda niteks 'ssteemi rassiline kallutatus'. Aga ma ei ne, kuidas see meid probleemist rkimisel sisuliselt edasi aitaks. , Joonas Kiik, Facebook 27. VI 2020
v Ilmekaks, et mitte elda skandaalseks niteks, milliste letuustidega videldakse darvinismi phe on niteks Kadri Aaviku arvustus Gina Ripponi raamatule The gendered brain: The new neuroscience that shatters the myth of the female brain. Sirp 19. VII 2019. Niteks vib sealt lugeda: XIX sajandil sai mjukaks Darwini evolutsiooniteooria, mis rhutas naiste ja meeste vahelisi bioloogilisi erinevusi ning meeste bioloogilist limust naistest ja loomadest. Darwini ksituse jrgi on naiste ja meeste erinevused bioloogilised ja seega paratamatud. Sic! Bioloogiline limus! Darwini eldu ajas omal ajal (ja ajab siiani) nii paljusid marru, sest see saatis kuu peale mis tahes bioloogilise limuse, ja tstis muutuse muutumatusest ontoloogiliselt krgemasse staatusesse vt John Dewey Darvinismi mju filosoofiale Akadeemia nr 2012, nr 7.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 09:49 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
22. mrts 2020Linnar Priimgi "Luule ja tde" 


Ilmus veidi pehmendatult ajalehes Sirp 20.03.2020


Kui piisab ahvidest ja lastest


Linnar Priimgi Luule ja tde Ilmamaa, 520 lk




Vid ahvide ja laste ees,
kui sellest piisab, tark ja sgav nida
- J.W. v. Goethe Faust 


Mihkel Kunnus




Mul on tunne, et Linnar Priime (s. 1954) teoste retseptsioon sltub pris palju lugeja east, sest ta on vgagi elus autor (Barthes'i mttes) ja olnud seda juba pikka aega, varasemastki, kui siinkirjutaja ldse elus(s. 1982).
Nii alustab Aivar Kull (s. 1955) kogumiku Luule ja tde arvustust jrgmise meenutusega:
Linnar Priimgi sai tuntuks 1980. aastatel paljuski tnu sellele, et kujundas toimetajana tollasest Tartu ajalehest Edasi silmapaistva kultuurilehe, mille laupevaseid kultuuriklgi oodati suure pnevusega. Seal esinesid meie parimad kirjanikud-esseistid-tlkijad: Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Aivo Lhmus, Henn-Kaarel Hellat, Linnart Mll, Jaan Unt... Mletan, kui uhke tunne oli mul endal pseda sinna kultuurikljele he Bunini novelli tlkega (Edasi 21. 12. 1985). Samas vallandas Priimgi vahel literavaks muutunud poleemikaid, kogudes rohkesti nii pooldajaid kui ka vaenlasi.(ERR 30.08.2019)i Sarnast suhtumist olen kohanud ka teistel vanema plvkonna esindajatel. Linnar Priimgi on paljude jaoks, tleme, teeneline vaimuinimene ja mul pole vhimatki phjust selles kahelda.
Minu aastakmneid hiljem rganud teadvusesse ei judnud Linnar Priimgi thelepanuvrse kultuuritoimetajana vi aukartust ratava ppejuna, vaid juba koomika ja triksterlusega lahutamatult segunenult, nimelt eelkige he huvitava ekstsentrikuna vanemast plvkonnastii.
Lugenud kogumiku Luule ja tde lbi  ilusti laua taga istudes, puhanud peaga ja mrkmelehti krval hoides  leian, et sellele kogumikule on kirjutatud enam-vhem tiuslik arvustus. Selleks on Eda Ahi ntke ja vaimukas kommentaar 2019. detsembri Mrilehesiii (antagu selle eest Ants Orase nimeline kriitikaauhind!) Vrratu snastus ja vrratu taktitunne! Viimane pole sugugi thine voorus. Niteks sel phjusel mulle vga meeldis Marek Tamme kirjutis lo Vooglaiu elut Elanikust kodanikuks. Ksiraamat isemtlejale kohtaiv. Mulle on jnud mulje, et lo Vooglaid kehastab paljude jaoks vana tarka meest. Kllap oma osa on siin lo Vooglaiu arhetpsel vlimusel ja oma osa vljenduslikul modaalsusel. Vooglaiu  ja Linnar Priime  vljenduslikule modaalsusele on hiselt omane teatav krkiv nudlikkus, mis vib vallandada sarnase reflektoorse hoiaku, mis tabab tublit ja koostvalmit koolijtsi rritunud petaja ees. Ometi kaob tsiseltvetavus kohe, kui loobuda aprioorsest aukartusest ja pda eldut kriitiliselt lbi katsuda vi kuidagi ellu rakendada. Ma ei taha Priime ja Vooglaiu analoogiaga mingil juhul kaugele minna, sest lo Vooglaiu suured skeemid on ilma igasuguse seletusju ja rakenduspotentsiaalita thikigul jooksvad katergoriseerimised kategoriseerimise prast, aga Linnar Priimgi on teline erudiit ilma igasuguse pisenduseta ja tema tekstidel on vaieldamatult silmaringi avardav ja kultuurilugu tutvustav vrtus. Igasuguseid huvitavaid kultuuriloolisi fakte ja etmoloogiaid kige laiemas mttes on Priime tekstides testi klluslikult. Samas on sage ka phjendamatu hoiak, et etmoloogias peitub tde, et lhenedes alguprale lhenetakse telisemale thendusele (siin peaks semiootiku kutsehoiak filoloogi omale lausa vastanduma, melge vi haakristi tegelikule thendusele). Leidub ka mitmesuguseid llatavaid ja inspireerivaid thelepanekuid ja mttekike, eriti pshholoogiasse puutuvaid (pshholoogiline mde on kirjandusanalsides kahetsusvrselt harv, ometi on selle avamine kirjanduse suur eelis positivistlikust rangusest impotentsuseni kammitsetud tsiteadusliku (eksperimentaal)pshholoogia ees). Aga jrsult vljendudes viks elda, et sellega ka asi piirdub.


Kuidas lugeda Priimed?
ks enimviidatud autoriteete Priimel on Juri Lotman. Kasutaksin viimast nd ka Priime enese tekstide peal. Artiklis Kirjaniku biograafia kui loomeakt eristab Lotman erinevaid lugemispshholoogilisi hlestusi lhtuvalt erinevate tekstitpide tesustingimustest. Lotman kirjutab seal niteks sellest, kuidas ilukirjandusliku ja teadusliku teksti lugeja pshholoogia [on] printsipiaalselt lahkuminev. Teadusliku teksti ideaalne lugeja on dini kahtlev skeptik. Snapealt ei usu too midagi ning emotsionaalsed veenmismeetodid ksnes suurendavad ta umbusaldust. Saadud teksti omaksvtt sltub siin tulemuste kontrollist kogu mttekigu kordamise teel. Teksti korratavus, lugeja vimalus seda ise ksipulgi kokku pannes juda autoriga samade jreldusteni, kigi andmete ja tuletuste kontrollitavus on teadusliku teksti tesuse tagatiseks.
Ilukirjanduslik tekst seevastu pole phimtteliselt ei korratav ega kontrollitav. Kui lugeja suhet teadusliku tekstiga valitseb kikehlmav kahtlus, siis ilukirjandus eeldab samavrd jgitut usaldust. Ka humanitaarteaduslikud ksitlused, kus algoritmide ja loogiliste mudelite le domineerivad arhiivileidude ja lugejale kttesaamatute unikaalsete allikate tlgendused, on praktiliselt kontrollimatud ning samuti sltuvad autori ja lugeja suhete usalduslikkusest. See lhendab humanitaarteksti lugemise pshholoogiat kirjandustarbija pshholoogiale. Ent mis tahes teaduslik uurimus, ka humanitaaraineline, taotleb hethenduslikkust: tekst peab olema mistetav, mitte interpreteeritav. Ilukirjanduslik teos aga otse nuab, et iga lugeja mistaks seda isemoodi. Seega ootab ilukirjanduslik tekst lugejalt nii piiritut usaldust  otse kahtlusi trotsivat harrast andumust , nagu sellele kski muu tekst ei sanda pretendeeridagi.v
he asjana saabki kohe vlja tuua selle, et erinevalt Lotmani tdest Priime esseedest sellise ldistusastme ja funktsionaalsusega like eriti ei leia. Ja pean silmas heuristilist laadi, tpi, mitte suurust (mttetu oleks lagedale tulla vitega, et Juri Lotman on suurem humanitaarteadlane kui Linnar Priimgi, eks). Lotmani kirjutistest leiab klluslikult selliseid tunnetuslikult instrumentaalse vrtusega ldistusi, Priime omadest mitte. Viimane on eruditsioonist hoolimata pigem poeet(loe: erakordsete partikulaaridega lummaja). 
Olulisem tahk, millele eeltoodud tsitaadiga osutada tahan, on aga see, et kui Priime tekste lugeda juba natukene teadlaslikuma hoiakuga, natukenegi skeptilisemalt, rangemalt ja vaidlevamalt, siis laguneb suur osa neist kiirelt laiali ja jrgi jb ks kuhi sdelevaid eruditsiooniprle ja ei muud.
Kui Linnar Priimge vaadata kui elukunstnikku, romantilist elunarkomaani, kes on suutnud olla postmodernistliku ajastu lameduse kiuste vrvikas ja isikuprane autobiograaf in vivo, siis saab ta enam-vhem maksimumpunktid, ent ta esseede isevrtus lahutatuna sest elukunstiprojektist on ikka kaunis vike (taas, kui krvale jtta nende vrtus faktikogumina).
Niteks see sama eelnev mttekik Juri Lotmanilt jks sna paljutlevaks ja veenvaks ka siis, kui ma asendanuks ta nime fraasiga ma ei mleta, kes, aga keegi tles. Seevastu Priime lennukad ldistused jvad ige kahtlasteks ka siis, kui seal ei kuulutata vastuvaidlemist vlistavalt toonil, et prast Hegelit on filosoofial vrtust ainult sedavrd kui see on huvitav (lk 446), vaid vetakse sna teaduslikuna niv vljendusvorm, niteks Oma aluselt on humanitaarne mtlemine analoogiates, kus jreldused ei liigu mitte ksikult ldisele ega ldiselt ksikule, vaid ksikult ksikule. (Ka kujundlik mtlemine on analoogiline.) Analoogia esimene samm on tuua ksiknhtuste maailma sisse paarsus. Krgemal astmel tehakse analoogiajreldusi juba paaride vahel. Nelikute ahel on iga humanitaarse arenguprotsessi kirjeldamise varjatud selgroog, olgu siis tegemist kunstide, religiooni vi filosoofia ajalooga. [rhutus originaalis  M.K.] (lk 397).
Kui siin usaldavast hoiakust loobuda, siis laguneb asi kohe laiali. Ei ole!, No demonstreeri!, Kas Hegel oleks ikka nus?, Oletame, et ongi. Ja mis siis?


Linnar Priimgi kui autoriteet
Ilma autoriteedita kultuur ei saa (isegi fsikas mitte nagu on veenvalt nidanud Karl Popper). Autorieet peab olema usaldusvrne, peab olema kindel, et te teenite sama jumalat. Niteks, et teid mlemat innustab (leopoldvonrankelik) tetaotlus. Vi Traditsiooni vi Kiriku teenimine. Linnar Priime autoriteetsus laguneb juba siis, kui piirduda ainult knealuse esseekogumikuga (ja jtta eluvralt tunnetusliku mri taha tema muu avalik tegevus, niteks snavtud (sotsiaal)meediasvi). Asi pole faktiteadmistes, eruditsioonis ja hiilgavas mlus, vaid nendes sidemetes, mille abil ta seostab oma teadmisi tnapeva eluoluga, kuidas tmbab paralleele ja milliseid klbelist laadi hinnanguid ja juhiseid ta loob. Nimelt tunduvat need olevat motiveeritud peamiselt tujudest ja hetkekapriisidest, epateerimistahtest ja paljust muust sellisest, mis ei sobi kuidagi kokku soliidsuse ja moraalimajaka autoriteetsusega. Linnar Priime praktikad ei koondu austusvrsusesse, vaid imetlusvrsusesse. Nii nagu imetlusvrsed on sravad poeedid vi muusikud. Vaimumaailma autoriteedid on austusvrsed nende teenete tttu millelegi endast suuremale, Priimgi rakendab sarnased vtted pigem enda imagoloogilisse lesehitusse. Seegi liin on mulle pigem smpaatne, sest igatahes on staarnohikud mulle mtmatult meeldivamad kui staarjuutuberid vi staarmeikarid, aga niiviisi vheneb tema funktsioon petajana, kelle kiiluvees ise kiiremini ppida ja areneda. Eelneva saab vtta vga lhidalt kokku: teda ei saa vaimuinimesena just eriti usaldada.
Toon paar nidet. Artiklis Filoloogia, mida enam pole, kirjutab ta, et filoloogia on vahendatud kogemuse maailm ja siin ei saa toimuda plats puhtaks! loosungi all toimuvaid plvkonnavahetusi. Seda rhutas Goethe 30. juunil 1824 von Mllerile, Coudrayle ja Meyerile: ei saa autoriteetseks pidada vga noori filolooge  alles viiekmneselt on siin patres curiae. Proovitagu seda seda tulla tlema tnapeval! Mned parandused, mida noored filoloogiharidusega keeletoimetajad-nitsikud on teinud mu kirjutistesse, pole nidanud muud kui nende hariduse puudulikkust, mida korvab hbematu iseteadvus  likoolidiplomiga kinnitatud igus olla ise rumal ja nidata mind endasugusena. Sellistest vgistaja-toimetajatest pagemaks loobus kunagi ajakirjanduse rostrast deklaratiivselt Jaan Kaplinski.( lk 242)
Mu arust on see nide vga representatiivne. Lihtne mttekik on varustatud vga vaimuelitaarse viitega (Goethe kuupeva tpsusega!) ja vga krkiva moraalse nudlikkusega ning joonealuses mrkmes on pedagoogiliselt lahti seletatud harva esinev sna rostra (vaenlaselt vallutatud sjalaevade ninamikega kaunistatud knetribn Vana-Roomas). Sisu pole aga just eriti sgav vi ntke  mokk maha nagamann, likoolidiplom ei loe midagi, kulupead kummarda ja hallpead austa!
Koondkogumik annab veel eriti autoriteetsust nestava toime sellega, et sadakond leheklge hiljem tuuakse Jaan Kaplinski sama asja eest hoiatavaks niteks! Joel Sanga ksimusele, et mida ta arvab ajakirjanduse keelepruuki ha rohkem kippuvatest deminutiividest, vastab Priimgi: Keeletunne on paigast ra. Stiilitasemeid ei eristata enam ega osata valida. Maagiaga pole sel pistmist, loitsud nuavad erilist ettevaatust. Siin on aga tegu vaid harimatute rahvuskaaslastega, kultiveerimata keelega. Jaan Kaplinski muide nuab igamehele igust emakeelt taandaretada... Noored ei puutu enam kokku korraliku keele nidistega, ilu- ja teabekirjandus, mida meil nii vilkalt llitatakse, on rmpskeelsed, eriti tlked(lk 458).
Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem sugeneb tekstidesse kivisildniklikke-lovooglaidlikke passusi. Ja see ei tee head.
Veel ks nide. Artiklis Gnter Grass  kes ja mis kommenteerib ta neid, kes Grassi nuhtlevad selle eest, et viimane vaikis nii pikalt sellest, et oli 17-aastasena mned kuud Waffen-SS-is. Nad unustavad, et inimese elulugu on tema kige isiklikum omand. (lk 425) Viimane lausepool on lbivas srendudes. Unustavad. Mida unustatakse. Eks ikka fakte. Nad mitte ei ole arvamusel vi klbelist laadi seisukohal, et inimese elulugu pole isiklik omand, vaid on unustanud, et see seda kaheldamatult on! Kui Priimele Priimed teha, siis viks vehkida ktega ja kuulutada kategooriliselt, et see vana tarikas unustab ra, et isiklik on poliitiline. Veenimsjud toetub a priori antud autoriteedile vi ei millelegi. Selles on asi.
Ta on end kriitika eest ennetavalt kaitsnud sellega, et seab vaimse lati likrgele (ra unusta, et arvustamine on teritatud intellekti t!), filosoofia kristalliseerus (loe: sai valmis) Hegelis (nagu muusika Mozartis ja romaan Doktor Faustuses) ja Hegeli piisavaks mistmiseks ei piisa lihtsalt heast saksa keele oskusest, vaid peab tundma ka vana saksa keelt. Siin tunnistan tielikult oma kndimatust nende nuete titmiselt ja pobisen trostliku pilasena lihtsalt, et petaja vahendust on na kasin ja sellest suurest ja ainulisest mistmisest pudeneb tekstidesse vaid vikseid vhekaalukaid ja vikese ldistusvimega tsitaadipudemeid. Viks elda ka, et Linnar Priime eruditsioonikasutus ei ole valgustuslikult fokusseeritud, vaid pigem moodsa persoonibrndingu vahend.
Vga hsti sobib Priime kohta ka see, mida tles Toomas Haug Tuglase kohta viimast Tammsaarega krvutades.
hel valgustuslikul hetkel sain aru, et Tammsaare juurde kuulub koer, Tuglasel on aga mingi seos ahviga. Mis on selles valgustuslikku, ksite teie. Ja mina vastan: see kujund vljendab kimbatust, mis tekib inimesel, kes tahab lhikesse vormelisse kokku suruda Tammsaare ja Tuglase kardinaalse erinevuse. Mis on nii suur, et esmapilgul ei ni kokkupuutepunkte olevatki. /.../
Minu lihtsakoeline vrdlus vihjab kahe loojatbi silmanhtavatele erijoontele: ahv kui eksootiline, koer kui kodumaine olend. Ahv kui mngur, esteet, koer kui vahenditu ja siiras. Ahvi nost vaatab ikka vastu mingi inimlik uudishimu. Aga koera nn kurvas nos peegeldub midagi muud. See on n- Kristuse kurbus, kui ta Ketsemani aias on teinud otsuse minna surma. Kui ta on elu ja inimkonnaga hvasti jtnud. Ja selles kurbuses varjab end samal ajal truudus, sest kohe ritab ta eneseohverduse kaudu sellesama kurvakstegeva inimkonna ra lunastada. Niisugune kurbus ja truudus heiastub vahel koera pilgus. Kuigi jrgmisel hetkel vib ta teile hambaid nidata. See on paradoks ja paradoks on teatavasti Tammsaare. Ma ei tle, et ahv ei oleks truu. Aga mul on kuri kahtlus, et koer on truu inimesele, ahv on aga truu millelegi muule, mis on kll inimese tehtud, aga ei ole inimene. Ahv on sisse vetud asjadest. Tuglase puhul thendaks see ilmselt truudust kirjandusele kui asjale  kui vaimu krgeimale vormile. Ja selles truuduses on Tuglas kindlasti letamatu.vii
Jah, see kib Linnar Priime kohta vga hsti. Tuglas ja Tammsaare, ahv ja koer, Priimgi ja Muttviii.


Luuletaja tde
Lpetuseks tahaks taas meenutada seda, mida Milan Kundera tles luule kohta:
Luule on territoorium, kus iga vide saab teks. Luuletaja tles eile: elu on thine nagu nutt, tna tleb ta: elu on lbus nagu naer, ja mlemal korral on tal igus. Ta tleb tna: kik lpeb ja kaob vaikusesse, homme tleb ta: miski ei lpe ja kik kaikub igavesti, ja mlemad vited on tesed. Luuletaja ei pea midagi testama; ainus testus on tema tunnete intensiivsus.ix Ses mttes on arvustatava kogumiku pealkiri igati tabav. Ja on ju Linnar Priimgi kige muu juures ka silmapaistev luuletaja sna otseses mttes.
Ja vib-olla on ka siin phjus, miks just teine srav luuletaja Eda Ahi kirjutas nii briljantse arvustuse sellele kogumikule. Sest priselt ei saa ma lahti tundest, et nuhtlen Priimge ebaproportsionaalselt palju selle eest, mis ta ei ole ja jtan ebaiglaselt palju krvale seda head, mis ta on. Pealegi kik eeleldu on vaadeldav noore koera klhvimisena vana ahvi mber.





Kultuuriloolise krvalepikena: juhtumisi on mu esmakokkupuude Linnar Priimega ka dokumenteeritud. Nimelt gmnaasiumi kirjandustunnis  see vis olla aastal1999 vi 2000  oli kord grupitks teha mingi ajakirjanduslik toodang. Mina tegin paari klassivennaga Kroonika paroodianumbri Kloonika ja selle kaanele likasime parasjagu laineid lnud Kroonika kaanelt vannis istuva alasti Linnar Priime. See Kloonika on mul juhtumisi alles.










ihttps://kultuur.err.ee/975411/arvustus-linnar-priimae-johker-ausus 
ii Kultuuriloolise krvalepikena: juhtumisi on mu esmakokkupuude Linnar Priimega ka dokumenteeritud. Nimelt gmnaasiumi kirjandustunnis  see vis olla aastal1999 vi 2000  oli kord grupitks teha mingi ajakirjanduslik toodang. Mina tegin paari klassivennaga Kroonika paroodianumbri Kloonika ja selle kaanele likasime parasjagu laineid lnud Kroonika kaanelt vannis istuva alasti Linnar Priime. See Kloonika on mul juhtumisi alles.
iii https://www.muurileht.ee/arvustus-telliskivi-keset-harimatuse-ookeani/
ivVikerkaar loeb. Vikerkaar loeb. Kas maailma on vimalik pda snadesse? Postimees 29. III 2019 https://kultuur.postimees.ee/6557435/vikerkaar-loeb-kas-maailma-on-voimalik-puuda-sonadesse 
vJuri Lotman, Kirjaniku biograafia kui loomeakt, kogumikus Kultuurisemiootika, Olion, 1990, lk 353, tlk Inta Soms
viNiteks kesoleva arvustuse kirjutamise aejal ilmus ERRis Linnar Priimgi protokoll 33: Tule tulema!, kus ta muu hulgas ksitleb vegalust. Selle ksitluse kohta vib lhimalt elda: harimatu inimese pundar stereotpseid klieesid teda isiklikult rritava ilmingu suhtes.


viiTammsaare ja Tuglas Sirp 22.XII 2006
viii Taas kultuuriloolise mrkusena tunnistan, et minusugune koer ji 2020. aasta Kulka esseistikazriis arvulisse ja ealisse vhemusse.
ix Elu on mujal. tlkinud Pille Kruus.Tnapev, 2009, lk 254.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:58 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
8. mrts 2020Kuus raamatusoovitust. Kulka 2019. 


Kulka 2019. aasta esseistika- ja vabaauhinna nominatsioonidele kirjutatud lhitutvustused.



Thomas Mann kaitsepositsioonil





Ajaloolase ja pikaaegse diplomaadi Margus Laidre Aja lugu ja inimese aeg hlmab endas ajalikke ja ajaloolisi vaatlusi htumaise inimese toimetamisele, osa neist on varem ilmunud aga ksjagu neb trkivalgust ka esmakordselt.Maitseprooviks vib les otsida Kaks minutit vihkamist 2017. aasta 10. novembri Postimehest vi Keskaja kaitseks 1990. aasta viimasest Akadeemiast, kogumiku lpetavad pikem ksitlus Venemaa hiskondliku kliima kujunemisest sine ira et studio ja eelmise aasta alguses kirjutatud 80-lehekljeline essee Soomest, ikka ka Eestile meldes.htlasi rehabiliteerib Laidre avar ja ajalooteadlik, humanistlik ja realistlik vaade kvasti katoliiklikku vaimusust, mis SAPTKi-poiste rtlimngude ja pueriilse laamendamise ajal kvasti rsida on saanud.


Haruharva kui ldse tekitab mni raamat elevust nnda Jumalast ja noortest hljatud kohas nagu fsikapetajate list. Oma valdkonna elava legendi Piret Kuuse Aegruum seda suutis ja phjust on kllaga. Kuigi vib vist elda, et filosoofiliselt kige relevantsemaks (vi vhemasti akuutsemaks) teaduseks on praegu bioloogia, siis Piret Kuusk hoiab oma erakordselt selget ja ranget pilku fsika ja metafsika henduskohal (Aegruumis ei ole mingit kohta udutavatele meelisklustele teadvuse kvantobjektide analoogiatest ja muudele srastele spekulatiivsetele fantaasiatele). Samuti on siin rida elu- ja teadusloolisi levaateid fsika suurkujudest, filosoofilisi artikleid ja ka sdamevalu eestikeelse teaduse kekigu prast. Ka lugeja suhtes on see teos nudlik.


Tnu nnepalu on vljendanud mtet, et klassikalise romaani aeg on mdas ja enam pole mtet pda kirjutada suuri panoraamseid vaateid, kus toimetavad registraaatorilesed ja vaesed tudengid. Andrei Hvostovi raamat Kirjad Maarale kinnitab seda teesi, sest rangelt vttes pole tegu ldse ilukirjandusega, vaid millegi mlestuste, autobiograafia ja esseistika vahepealsega, aga ometi hkub siit seda inimhinge sbivat tunnetavat vaimu, mis romaanikunsti kunagi humanitaarse mtlemise eesliinilie viis. Seeprast pole ka juhus, et Hvostov sai selle raamatu eest tiitli Eesti kirjanik 2019 ja mngulise kohustuse kirjutada Te ja iguse VI osa. 


Rein Kuresoo Seal, kus talvituvad suitsupsukesed on vga ilus ja kurb raamat. Ilus on see selleprast, et selles on palju hid fotosid Aafrika loodusest, kurb aga selle prast, et informeeritud ja haritud pilk loodusele tnapevalt ainult kurb olla saabki. Toimub ajaloo kuues suur vljasuremislaine ja looduse kohal hljub paratamatut ksjagu matusemeeleolu ja hvastijttu. Ometi on Kuresoo kike muud kui kvaasireligioossetes ngides urbaniseerunud veganhipster, ta on kaine ja asjalik ning peamine  hea huumorisoonega muhe jutuvestja, kelle reisimuljed on tis thelepanekuid, mida vimaldab ainult phjalik koloogiline haridus ja hea naturalistivaist, mistttu on see raamat hoopis teine tera kui mni siiras ja vahetu minu-raamat, see on hariv ja avardav ning vga nauditav, vga soovitatav nii noorele kui vanale.


Tuntud anekdoodis mtiskleb eestlane elevandipuuri juures selle le, et mida elevant kll temast arvab. Eestlase siira mure leevendamisel on kaks rasket takistust.Esiteks ei oska elevant rkida ja teiseks ei arva ta tenoliselt suurt midagi. Juhani Salokandle enesevljendusoskus kndib lausa raamatuteni ja seekord ksitleb ta eestlase rahvusteadvuse nii keskset punkti nagu Anton Hansen Tammsaare ja tema looming. Noore Eesti sdametunnistus ilmus alguprandina aastal 2017 ja nd on Piret Saluri vahendusel ka eesti keeles loetav. Tulemus on testi huvitava perspektiivinihkega ning raamatust saab hea levaate omaaegsetest oludest ning visandatakse Tammsaare teoste intelligentse mberjutustused. (vt ka SIIA)


Huvituda Tammsaarest thendab huvituda inimesest. Pole vale elda, et Tammsaare on meie suurim pshholoogiline realist, aga pole vale ka elda, et tema hilisem looming on orgaaniline eepos vi lausa mt antropoloogilises thenduses. Mihkel Muti raamat T ja armastus. Tammsaaret tuulates koondab eneses kakssada leheklge kommentaare ja thelepanekuid, mis on tehtud Tammsaare toel ja Tammsaarest tukudes. Elava klassiku ksitlus suurest klassikust ei ole raske lugemisvara, sest autori sulg on testi ntke, kll aga teeb see vga mtlikuks, sest tuulates Tammsaaret tuulatakse inimest.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:06 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. mrts 2020Ndalakommentaar. Holism. 
Raadio Kuku ndalakommentaar 06.03.2020




Tere! Mina olen Mihkel Kunnus ja see on minu ndalakommentaar teemal holism.


Briti matemaatik ja filosoof Bertrand Russell on muigamisi jaganud filosoofid kaheks, nendeks, kes usuvad, et maailm on mbritis haavleid, ja nendeks, kes usuvad, et see on kausitis eleed. Russell sndis aastal 1872, thendab tema vaimse vimekuse krgaeg kattus murranguliste sndmustega fsikalises maailmapildis. Kuid toona ilmsiks tulnud lhed kummitavad teoreetilist fsikat tnini. mbritis haavleid on metafooriks universumile, mille algosad on enesekllased ja tervik on lihtsalt nende kogum.Muidugi nad mjutavad vastastikku ksteist, eriti kui satuvad lhedale vi lausa prkuvad, aga on siiski enesekllased. elee parteisse kuulujad aga usuvad, et universum on esmaselt terviklik ja igasugused kohalikud eriprad on terviku suhtes sekundaarsed. Niteks Einsteini jrgi on kigil vastasmjudel tiesti letamatu piirkiirus, valguse kiirus, ja kui ks asi on teises vga kaugel  nagu astronoomilises maailmas sageli  siis ei avalda see teisele mingit mju. Vhemasti senikaua kui mju vahendaja kohale juab ja seda kiirusega, mis ei saa letada valguse kiirust. Kvantfsika aga postuleerib kvantpimituse, seose, mida ruumiline distants ldse ei sega, kvantpimitus on seos, mis avaldub hetkeliselt mis tahes vahemaa taha. Need maailmavaated ei hildu kohe kuidagi ja see, et kummastki maailmavaatest lhtuvad insenerid suudavad luua igati toimivaid tehnoloogiaid, on seda rritavam. 
Kll aga vib vist elda, et sgavalt korda lhevad toonased probleemid mrksa vhematele kui siis. Nagu tnapeval vib vaevalt leida inimest, kes oleks valmis surema vankumatu veendumuse tttu ksimuses, kas Maa tiirleb mber Pikese vis vastupidi.
Ometi mttemustrid, millest sndisid ka eelkirjeldatud fundamentaalfsika parteid, avalduvad ka sellistes valdkondades, mis lhevad meile vgagi korda.
Fsikutele paistab njuutonlik maailmapilt nostalgiat ja melanhooliat sstiva naiivse lapseplveidllina  oh, kui selge ja ilus toona kik paistis. Oli suur thi ruum, kus selgepiirilised asjad liikusid heselt ja viksilt lihtsate ja rangete matemaatiliste seadusprasuste jrgi. Tsi, romantikud ja igasugused muud udutajat siunasid Newtonit, et too vttis maailmalt lummuse, aga matemaatikat armastavad inimesed ngid seal teistsugust ilu  selguse ja ranguse matemaatilist ilu. Siis, 19. sajandil hakkas see ilu lagunema. Eelkige termodnaamika ja statistilise molekulaarfsika tttu. Niteks energia jvuse seaduse formuleerija Hermann von Helmholtzi tukas videtavalt enesetapule see, et ta ei suutnud vlja kannatada hvitustd, mis ta ise njuutonliku maailmapildi kallal korda saatis. Newton oli armas, aga tde oli armsam, kuigi lppeks vljakannatamatu.
Samas njuutonliku maailmapildi tunnistavad lootusetult naiivseks ka omavahel lepitamata kvantfsika ja relatiivsusteooria mlemad. Jtame kvantfsika praegu krvale ja vaatame relatiivsusteooriat. Pange thele, tegu on just nimelt relatiivsusteooriaga, see miste on tpne. Relatiivsusteooria postuleerib relatiivse ontoloogia, sellise, kus olemasolevad asjad on kige fundamentaalsemal tasandil suhtelised. Mingis mttes on see veel vlja kannatatum kui kurikuulus moraalirelativism, sest kui moraalirelativismi saab sdametiega sildistada selle jutlustaja moraalseks hlbeks vi moraalse kompassi puudumiseks, siis nii neutraalne ja inimlene asi nagu fsikaline reaalsus on selliste intellektuaalsest laiskusest sndinud hinnangute suhtes tiesti immuunne.
Niteks me oleme argikogemusele tuginedes harjunud mtlema, et mass on keha omadus. Omadus ja punkt. Relativistliku ontoloogia jrgi pole see aga sugugi nii. Kui rangelt relativistilt ksida, et mis on mingi konkreetse keha mass, siis vastaks ta, et see on suhteline ja oleneb, mille suhtes ja mis kiirusel. Jah, relativistlikus fsikas sltub keha mass keha kiirusest. nneks vikestel kiirustel ehk maises maailmas ja makrokehade puhul vib jumala rahus vanaviisi lhtuda eeldusest, et mass on keha fundamentaalse omadus ja see ei sltu kuidagi sellest, kui kiiresti keha liigub.
Aga lheme veidi inimlikumaks ja vaatame massi asemel inimlikumaid kvaliteete.
Saksa kangelaaseeposes Nibelungide laul vtab Burgundi kuningas Gunther Sigfriedi abiga endale naiseks vgilasneiu Brnhildi. See oli aga pisut liiga suur suutis. Kui pulmal peig Brnhildile lheneb, siis seob Brnhild ta pikemalt mtlemata kinni ja riputab terveks ks konksu otsa rippuma. Seejuures nimetab ta Guntherit ikka vimsaks ja ilsaks rtliks. Praegusajal klab see irvitamisena, kuid kultuuripshholoogid on vitnud, et muistne autor ei ninud siin mingit vastuolu. Ta oli, tleme, pshholoogiline njutonjaan. Gunther oli ilis ja vrikas olenemata sellest, mis temaga snnib. Guntheri ilsus ja vrikus olid tema fundamentaalsed ja vrandamatud omadused, mis ei sltunud kuidagi Guntheri olukorrast vi kitumisest. 
Selline tagasivaade sstib pisut optimismi. Me siiski suudame areneda relativistlikuma ja holistlikuma ontoloogia suunas. See vimaldab loota,et tuleb aeg, mil vaadatakse sama kummastusega praeguse ajastu peale, kus inimesed tsimeeli uskusid, et inimese moraalsed omadused iseloomustasid inimest nagu mass fsikalist objekti njuutonlikus fsikas, et kriminogeensus vi agressiivsus on inimese omadus, mitte situatsiooni karakteristik. Uskusid, et XX sajandi koletused ei saa korduda, sest toimivas heaoluhiskonnas paistis neile nende endi humaansus sama suur ja kindel ja kadumatu nagu nende dieedi- ja treeningukindel mass.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:59 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


28. veebruar 2020Keskkonnaeetikat pole enam vaja 


Ilmus ajalehes Postimees 28.02.2020







Keskkonnaeetikat pole enam vaja


Mihkel Kunnus


Saage tuttavaks. See on dr Cathy Wilkinson-Jameson-Durant, osutas vrustaja hele kllaltki glamuursele prouale mingi interdistsiplinaarse seminari jrgsel kokteilihtul. Dr Wilkinson-Jameson-Durant on rieetika professor, kummardus vrustaja eaka lhikest kasvu matemaatikaprofessori poole. Mille professor? uuris kva kuulmisega matemaatik. rieetika, kordas vrustaja valjemalt. Mille? ksis vanahrra uuesti ning tema krimpsus nojooned teravdusid pingul thelepanust. rieetika, tles vrustaja nd juba nii hlekalt, et paar lhemal seisnud petlast uudishimulikult tema poole kiikasid. Ei, ma ei saa ikka midagi aru, snas matemaatikaprofessor pettunult ning tema ngu ltvus taas, see klab nagu rieetika.
Eelnenud liguga alustab Hardo Pajula mistulookest lest kassid (PM 24. IX 2013), kus ta rgitab lugejat vaatama enesesse, et hinnata oma klbeliste printsiipide sltuvust ldisest heaolust ja turvatundest. Roman Fristeri autobiograafilises romaanis Mts varastab peategelane natside surmalaagris sel teise vangi mtsi. Ilma peakatteta hommikusele loendusele ilmunud vangid lasti aga kohapeal pikema jututa maha. Moraalsus on videtavasti universaalne ja kategooriline, kommenteerib Briti filosoof John Gray, Roman Fristeri loo ppetund seisneb selles, et see on elumugavus, millele saame tugineda vaid normaalsetel aegadel. 


Kas keskkonnaeetika on samasugune judeajas meeliskleva likooliprofessori puhtteoreetiline leiutis? Ei ja jaa. Ei, sest pole olemas sellist tegelast nagu judeajas meelisklev likooliprofessor (de facto eeldab see amet just vastupidiseid vimeid st suurt stressi- ja ebakindlusetaluvust ning imetabast alkeemilis-algebaralist suutlikkust ristata Exceli-tabel, brokraatia ja mttekas teadustegevus). Ja jaa, sest keskkonnaeetika kui sisukas distsipliin on vist testi surnult sndinud laps. he kige tuntuma htumaise filosoofi Immanuel Kanti ks kige tuntum eetikaalane maksiim klab nnda: ra kohtle teist inimest mitte kunagi pelgalt vahendina, vaid ka eesmrgina iseeneses. Kohaldades seda sisimat ratundmist keskkonnale, saaks tulemuseks umbes jrgmise maksiimi, tleme siis  keskkonnaeetilise maksiimi  ra kohtle keskkonda pelgalt vahendina, vaid ka eesmrgina iseeneses.
Selle klbelise idee praktiline vastand on ajalooliselt igatahes reipa sjakusega vlja htud kll: Me ei vaja looduse armuande, me vtame ise, mis vaja!.
Ideed sellest, et erinevatel keskkonnaosistel viks olla vrtus ka iseeneses, juti siiski vlja kia, aga kuigivrd levida need ei judnud, sest palju varem judis kohale, arusaam, et hoopis me ise ikka vga vajame looduse armuande ja et inimene ise on loodusest tielikult sltuv. Lhidalt: looduse kui vahendi vrtus muutus nii teravalt aktuaalseks, et looduse kui isevrtuse idee ei judnud levima hakatagi. Ka esimesed looduskaitsealad ja rahvuspargid loodi mitte nende isevrtust silmas pidades, vaid hinnates nende vrtust inimese jaoks. Esmalt oli see vrtus eelkige esteetiline. Looduskaitse sndis umbes jrgmisest mttest: See koht on nii ilusa loodusega, et seda ei peaks toorainemaardlaks ra kasutama!.
ks esimesi koloogilise pilgu selginemisest rkivaid tekste, Rachel Carsoni Hletu kevad(1962, eesti keeles 1968) ei hoolinud samuti loodusest looduse prast, vaid nitas eelkige inimese looduskahjuliku kitumise kahjustavat mju inimesele enesele. Loodusest mittehoolimine osutus lihtsalt rngaks lhingelikkuseks, keskkonnakahjustamine on lihtsalt pikka vinnaga enesekahjustamine ja kotsiid on ks genotsiidi vorme.


Siit vib nd valgustuslikus vaimus ksida, et ehk pstaks parem haridus? Kui inimesed mistaksid paremini koloogilisi seoseid, liigirikkuse olulisust koloogilisele stabiilsusele, mistaks aineringeid (niteks seda, et praegu pole ohtlikult avatud ainult ssinikuringe, vaid ka lmmastiku- ja fosforiringe), siis hakkaks ta keskkonna suhtes mistlikumalt kituma, sest ta mistaks, et keskkonda kahjustades kahjustaks ta iseennast. No vaevalt. Eetilised dilemmad ei kao loodusteadusliku hariduse kasvades. 
Mis on see eetika tuumksimus, millele teadus ei saa phimtteliseltki vastata? Ikka see, et mil mral mu praegune mina peaks hvesid jagama mu tulevase minaga. 
Tmbasin selle baasdilemma praegu teadlikult maksimaalselt kokku. Abstraktsuse vhendamiseks vib tuua he konkreetse nite. Tenoliselt on intensiivseim vimalik nauding mne tugevatoimelise narkootikumi mju. Ometigi pole narkomaani elu midagi kadestamisvrset. See on lhike ja trstitu, tervikuna vga nnetu ja kike muud kui kadestusvrne. Narkomaania thendab nnetut saatust, mitte nnestunud ja nneliku elu.
Kui minna oma nahast ja nabast pisu-pisut kaugemale, siis vib elda Prantsuse kuninga Louis XV kombel, et prast mind tulgu vi veeuputus. Vib elda, vib. Aga siin on jllegi see hda, et enamik inimesi ei suuda elada teadmisega, et nendega lppeb kik. Eksistentsialist Albert Camus on tabavalt elnud, et teispoolsuse (s.o. surmajrgsesse eksistentsi uskumise) kadudes transtsendenteerub siinpoolne tulevik ehk kik meie teod projitseeruvad tuleviku taustale. Nnda ei suuda rahvuslane pidutseda, kui teab, et ta rahvus sureb peagi vlja. Nnda ei suuda ilmalik noor elust rmu tunda teades, et keskkonnal pole tulevikku. Aga seda tunnet kvantifitseerida ei saa.
Tiesti mistetav on ka Dmitri Karamazovi karakterisse paigutatud ilmpulss, kus see terve elu viletsuses virelenud mees saab korraga sahmaka raha ja otsustab seejrel teha he meeletu peo, joota talumehedki ampanjast tis, gida end silmini kalamarja tis, et tunda end korrakski  ja ainult korraks!  vabana tulevikupainest. Tantsida nii nagu poleks homset  see on vga tpne kujund. Dostojevski asemel vib tuua nite ka kaasaegsemast klassikast, joonissarjast Simpsonid. hes osas kaanib Homer Simpson viina majoneesiga ja seletab sinna juurde, et see vib tektitada kohutava pohmeluse ja peavalu, aga see peavalu ja pohmelus on tulevasel Homeril, mitte praegusel ja oi ma ei kadesta seda tuleviku Homerit, hea, et see pole mina, muheleb oleviku Homer ja vtab jrgmise klmaka.
Majanduslikumas vaatevinklist paistaks tuumksimus jrgmiselt: le millise ajavahemiku peaks maksimeerima majandusliku kasu? Tehnoloogilised uuendused on seda ajavahemikku lhendanud. Vi vhemasti andnud konkurentsieelise neile, kes maksimeerivad kasumit lhemat tulevikku hlmates. Niteks kalade lepk, intensiivpllumajandus ja lageraie on lhiperspektiivis kige kasumlikumad, siin pole ksimustki. Aga ainult lhiperspektiivis. Isegi nii nruse maavara nagu plevkivi abil on vimalik olevikku tuleviku arvel ktta. See on meie rahvuslik viin majoneesiga. 


Umbes siin on ka meie keskkonnadebati pshholoogiline juur  iha tantsida nii nagu poleks homset. Seeprast on keskkonnadebatt igupoolest mneti plvkondade vaheline konflikt.
Teadus ei saa vastata ksimusele, mil mral me vajame hingerahuks tulevikuperspektiivi, fakt on see, et inimesed ei vaja seda vrdselt ja pensionisambajant kriibib sellel ksimusel vaid rnalt pinda. Kas peaks hoolima keskkonnast on igupoolest ksimus, kas peaks hoolima lastest. Mitmest plvkonnast prast ennast? Pole lapsi, pole probleemi, eks tantsi, kui suudad. Ja vhemasti vaimses klubieas suudetaksegi.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 00:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
26. veebruar 2020Inimolemuse taimne aspekt 


Ilmus Edmund Burke'i Seltsi lehel 15.11.2016
Inimolemuse taimne aspekt




Mihkel Kunnus







Mistagi on inimese taimsest aspektist rkides tegu metafooriga, aga selle kujundlikkuse mr sltub suuresti vaatenurgast. Paljusid hirib juba inimolemuse liigne nihutamine loomalikkuse sfri, mis siis veel rkida taimsest, sellest veelgi madalamast eluvormist. Ometi on meil taimedega niteks ks ja sama geneetiline kood (see thendab, et nukleotiidi tripletid seatakse aminohapetega vastakuti samamoodi). Me oleme telised sugulased. Samuti on rakkudevaheline suhtlus vga sarnane (vegetatiivne semioos, tlevad biosemiootikud). Oleme seesmiselt kllalt taimsed ja kui loomsed ehk nrvissteemilised protsessid saavad raskelt kahjustatud  inimene on koomas  siis on ta ikka vga taimelik (inglise keel on siin sna tpne).


Olulisem aga oleks ehk vaadata inimese sltuvust taimest, sest see on totaalne. Esiteks on hapnik, milleta me ei suuda le paari minutigi elada, taimset pritolu ja kohad, mis on taimsest sfrist liiga eraldatud, vivad mjuda sna otseses mttes lmmatavalt (niteks mned suurlinnad halbade ilmastikuolude korral). 
Teiseks, taimse kanda jb kogu primaarproduktsioon, mida inimene eluks vajab (ka fossiilktused on taimset (ja osalt sinivetikalist) pritolu), kik, mida inimene sb, on vhemalt hes etapis taimne. Naftatki muudetakse pllu abil taimseks ning siis loomsete eluvormide abil muundab inimene osa taimset ka loomseks toiduks, aga primaarne on ikkagi taimne. Pole olnud nljahda, mis oleks tulnud niteks sigade vi kanade ikaldusest, kll aga kirendab ajalugu taimse saagi khetusest tulnud nljahdadest ja inimeste massilisest hukkumisest selle tagajrjel. eldakse, et eestlase pstis nljahdadest kartul ja esimese laiemaphise hariduse andis lina.

Pikast ajaloolisest perspektiivist vaadatuna on inimliigi suuremad arenguhpped olnud mingis mttes taimsed revolutsioonid  ktist-korilisest plluharijaks ja XX sajandil Roheline revolutsioon. Viimane ei tundu ehk kvalitatiivselt samavrne, aga kui vaadata, millise tohutu demograafilise plahvatuse see endaga kaasa ti, siis vib selle krvutusega leppida kll.


Mningate aktuaalsete protsesside mudelina viks kasutada niteks Sriat. Enne Teist Maailmasda elas Srias umbes kaks ja pool miljonit inimest, see kasvas praeguseks pea kmne kordseks  umbes 23 miljonit. Hiljuti tabasid Sriat aastaid vldanud suured puad ja pllumajandus  taimne!  kukkus suuresti kokku ja inimesed kolisid maalt massiliselt linnadesse, kus neil polnud eriti td ega elutingimusi ning see on ks ideaalne lhtetingimus massilisteks rahvarahutusteks (nagu ka leiva hinna tus), puhkeski kodusda ja vallandusid tohutud migrantide vood. Kes on migrant? Inimene, kellel on mingi raske probleem oma juurtega. Juur aga on taimne aspekt par excellence.


ks, mis eristab taimset ja loomset, on see, et loom saab liikuda. Inimene saab ka ja inimene ise vajab vga vhe ruumi  tohutud inimmassid saab suurlinnadesse kokku pakkida! Taim aga vajab maad. Ja inimene vajab taimi. Kui kasutada irriteerivat vrdlust, siis Hitler ei otsinud Lebensraumi oma inimestele, vaid taimedele, millest need inimesed sltuvad. Ja praegu hvivad vihmametsad (ja sellega ka liigid) nii prase kiirusega, sest inimene raadab maad sojapldude jaoks, taimede jaoks, mille jrele ta ha rohkem isutab. Hitler oli poolprunud malthuslane, kelle aju prunud pool ji muuhulgas saatuslikult kinni otsesnaliselt vetud halba metafoorikasse, mis siinsesse tlgituna klaks nii: juut on juuretuse kvintessents (rndrahvas mustlastega sai Hitler liigagi edukalt hakkama). Aga selle nnetu metafoori jrgi toimus mne aasta eest globaaljuutlik triumf, sest rohkem kui pool inimkonnast hakkas elama linnades, eriti suurlinnades. Ja kui keegi arvab, et linnastumine on mingi konkreetse rahvuse probleem (saati, et seda saab lahendada mingit konkreetset rahvust hvitatades) on ta juba tisprunud.
Kui metafoorikummi veelgi venitada, siis vib elda, et riik on taimne moodustis, sest riik vajab territooriumi nagu taim, tleme, riik on inimese taimse sltuvuse sotsiaalkultuuriline projektsioon.


Oswald Spengler rgib taimsest ja loomsest oma suurteose teise kite esimeses peatkis (nii mnigi tahk sarnaneb laltooduga). htlasi tuletaksin meelde, et kogu ta teooria raskuspunkt asub taimsel metafooril, ta vaatab kultuuri kui taime: kultuur trkab maal ja mullas, religioossena, juab suurlinnas itsenguni, kus nrbub tsivilisatsiooniks (muide, A. H. Tammsaare Tde ja igus jrgib spenglerlikku skeemi ja autor on seda otsesnu ka vljendanud). Kui Spengler kirjeldab seda protsessi seestpoolt, fenomenoloogiliselt ja kultuuriliselt, siis suurepraseks positivistlikuks paarikuks htumaa allakigule on ohtra faktoloogiaga vrindatud Clive Pontingi raamat Uus maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkukukkumine (e.k. Varrak 2009), milles ksteise jrel rullub lugeja ees lahti impeeriumide ja krgkultuuride saatus  Sumeri, Egiptuse, Maia, Polneesia, Rooma. Selgemaks saavad varjatud reeglid, mis suuri tsivilisatsioone kord itsengule, kord hvingusse mravad. Mudel on ldjoontes sna sama: asustuse levik soodsa keskkonnaga piirkonda, mis jb tavaliselt inimeste liikumisteede likumiskohta; kultuuri areng ja koos sellega looduskasutuse intensiivistumine; krgkultuuri periood, mille pikkus sltub peamiselt looduskeskkonna ressursirikkusest ja vastupanuvimest; nljahdad ja hiskonna lagunemine, phjuseks veepuudus, pldude sooldumine, soostumine, erosioon jt. inimtegevusest tulenevad keskkonnamuutused.
Suhteliselt lhikese krgkultuuri perioodi jooksul suudavad tsivilisatsioonid kujundada keerulise hiskonnakorralduse ning pstitada endale mlestusmrke pramiidide, kivikolosside ja muude kummaliste ehituste nol, mille jrgi neid tnapeval peamiselt tuntakse. Samuti melda ja les thendada mtteid oma vimsuse ja erilise positsiooni kohta. Mtted, mida hiljem, langusaegadel, meldakse, kaovad hes nende kandjatega. (Timo Maran Pilguheit rohelisse peeglisse, Sirp,01.11.2002)


Vib mneti llatada, aga raskekujulise kainuse kes kannatav supermtleja Spengler suhtub teadmistesse ja tunnetusse ldisemalt sama suure vi suuremagi kskiksusega (et mitte elda plgusega) kui nide eeltoodud tsitaadis. petlaslikkus, filosofeerimine ja igasugune vaimlemine ei vra protsessi.
Kik maailmaparandajad, preestrid ja filosoofid on hel meelel selles, et elu vrib kige tsisemat jrelemtlemist, kuid ilmaelu kib omateed ega tee vljagi sellest, mida temast meldakse. Ja isegi kui mnel kogukonnal nnestub jrgida petust, siis saavutavad nad sellega parimal juhul seda, et mnes tulevases maailma-ajaloos on neist juttu joonealuses  prast seda kui teliselt thtis on ksitletud.
Sest lppeks elab ksnes tegutseja, saatuseinimene, tegelikus, poliitiliste, sjaliste ja majanduslike otsuste maailmas, kus ei rgi kaasa misted ja ssteemid. Siin on rohkem vrt tubli hoop kui hea jreldus. Plgusel, millega sdur ja riigimees on igal ajal alla vaadanud tindinppude ja raamatukoide peale (kes arvasid, et maailma-ajalugu on olemas vaimu, teaduse vi koguni kunsti prast), ei puudu teatav mte. tleme selle hemtteliselt vlja: tajumisest vabaks saanud taipamine [nii mratleb Spengler mtlemist  M.K.] on vaid ks elu klgedest  ja mitte see otsustav. htumaise mtlemise ajalugu tohib mitte mainida Napoleoni nime, tegelikes ajaloosndmustes aga vis Archimedes koos oma kigi teaduslike avastustega avaldada viksemat mju kui too sdur, kes ta Srakuusat rnnates maha li. (Oswald Spengler, htumaa allakik. II kide. Maailma-ajaloolised perspektiivid, Ilmamaa, 2012, lk 32). 


Jah, lppeks kipub ikka peale jma see va reaalpoliitika. Nii nagu fsika-nobelistide patsifistlikku hoiatusjutlust ei pidanud teoinimesed suurt millekski ning tootsid tuumapomme ikka sellises koguses, et viks kogu soojaverelise elu Maal mitmekordselt hvitada.
Samuti on praegused nii tehnilised kui moraalsed ssteemid ikka nende judude teenistuses, mis jtkavad inimolemuse taimse aspekti ignoreerimist. Sealt leiame sjanduslik-poliitilise kompleksi, globaalkapitalistlikud suurkorporatsioonid aga ka inimkeskse humanistliku eetika, mis tleb inimene ennekike ja kski inimene pole iial leliigne. Inimigustel puudub ruumiline ulatus, teisisnu, see ei arvesta taimse aspektiga, miska Spengleri-Pontingi skeem on silitanud oma kehtivuse ja seda nd juba pretsedenditult globaalses mtkavas. 









Postitaja: Mihkel Kunnus kell 00:05 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. veebruar 2020Paavo Matsin "Kongo tangoo" 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 29.01.2020







ks anripuhas matsin Budapestist, ronkadest ja inglitest


Mihkel Kunnus


Paavo Matsin tleb OPis igati igustatult: Kui tnapeval kirjutatakse vga palju mingeid anre, siis Bulgakovi anr ongi bulgakov vikese thega, minu raamatute anr viks samamoodi olla matsin.i 
Eesti kultuur ja kirjandus on nii vike, et siin mningane prisnimelisus tiesti kohane anrimratlus. Suuremas kultuuris tunduks selline ettepanek juba liialt nartsissistliku praalimisena, umbes, et anr  see olen mina!, aga meil tundub see igati igustatud. Kinnitan omalt poolt, et Paavo Matsin on vhemasti eesti parim matsinikirjanik. Viienda raamatu kaanel on autori kodanikunimi ja see on kena kokkuvte senisele loomingule: Doktor Schwarz Alkeemia 12 vtit (2011), Pavs Matsins Sinine kaardivgi (2013), Paa Matinov Gogoli disko (2015) ja Friedrich Reinhold Kreutzmatsin Must pike (2017).
Kellele matsinid meeldivad, sellele meeldib ka Kongo tango. Ikka on siin niduslik atmosfr ja unenolised pildid, mis kik on lugejate ette kujutlusilma maalitud vga ntke sulega. Teline maiuspala keelegurmaanile.


Raamat on hsti kujundatud ja suurepraste illustratsioonidega (Ramo Teder) ning esikaanel on auga vlja teenitud medal-ltakas-vimpel Eesti Kirjanike Liidu romaanivistluse esikoht 2019.
Romaanivistluse rii liige Holger Kaints kirjutab Saagi mitmekesisusest hoolimata langetas eri vanuses ja erinevate kirjanduslike maitsetega rii (Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Ene Paaver, Aare Pilv, Kerttu Rakke, Maire Laurik ja allakirjutanu) vga ksmeelse, viks lausa elda, et rii liikmetele ainumeldavana tundunud otsuse. Esimene auhind lks ksikirjale Kongo tango, mille autoriks osutus prast mbriku avamist Paavo Matsin. See teos oli oma teostuse ja viimistletuse tasemelt silmanhtavalt teistest le. Romaani laad on neile, kes on Matsini varasemaid teoseid lugenud, ldjoontes tuttav. Ent vaieldamatult on tegemist edasiminekuga ka autori tasandil. Materjali ksitlus on sel korral kuidagi eriliselt hrk. (Looming nr 9, 2019)
Pole raske kahelda, et teos on teostuse ja viimistletuse taseme poolest teistest le, aga edasisega hakkab mu vaimustumisvime ntrus mrku andma. Ma pole kindel, et see on parem Gogoli diskost. Mingit laadi krehvti oli seal nagu rohkem. Aga olgu, maitse asi.
Samas mida rgib EKLi romaanivistlusest, rhutan romaani-vistlusest, see, kui selle vidab pesueht matsin? Olgugi, et vga hea matsin.


Oma virina relativeerimiseks tsiteerin korraks Linnar Priimge:
Kriitiku olemuslik sltumatus on seltskondlik probleem eriti just hisvaimustuse aegadel. Kriitik on alati poole jalaga vljas seisja, tema vaimne phihoiak on distantseeritus, tema olemuslik iseloomujoon on entusiasmi vaegus, Mangel an Enthusiasmus, millest Goethe puhul kneleb Thomas Mann, vaimustumisvime vaegus, Mangel an Begeisterungsfhigkeit, mille vtab omaks Bertolt Brecht, too kriitik teatrilaval. Kriitik olla pole seltskondlikult kerge.ii
Ja et oma virinat veelgi suhtelisemana nidata osutan ka Hermann Brochi Kuutbistele (EKSA 2019, tlkinud Mati Sirkel), mille eestindus hiljuti ilmus ja mille lugemine mul mdupuu kodumaise jooksva kraami loodimiseks mnevrra ra rikkus. 
Broch kirjutab oma triloogia kommentaaris: See romaan eeldab, et kirjandus peab tegelema nende inimprobleemidega, mille helt poolt vlistab teadus, sest nad pole ratsionaalsele ksitusele ligipsetavad ning elavad nilist elu ksnes vljasurevas filosoofilises esseistikas, teiselt poolt nende probleemidega, milleni teadus pole oma aeglasemas, tpsemas edenemises veel judnud. Kirjanduse valdus teaduse mitte enam ja veel mitte vahel on sel moel piiratumaks, kuid ka kindlamaks muutunud, hlmates kogu irratsionaalse lbielamise valdkonda, ja ta teeb seda piirialal, kus irratsionaalsus esildub teona ning muutub vljendusvimeliseks ja kujutatavaks. Siit tuleneb spetsiifiline lesanne nidata, kuidas unenolisus mrab tegevust ja kuidas sndmused on ikka uuesti valmis unenoliseks muutuma. (lk 759).
Unenolisuse eest saab Matsin maksimumpunktid, aga see, kuidas unenolisus mrab tegevust, puudub brochilikus mttes Kongo tangos tiesti (matsini puhul pole see niivrd puudus, kuivrd anrile omane). Seda, kuidas sndmused on ikka uuesti valmis unenolisteks muutuma, nitavad meile juba aga liigagi hsti ka kik reaalajas toimetavad uudisvood. Elu kipub ha suvernsemalt ra tegema jrjest rohkematele kunstianritele, alates jmekoomikast ja satiirist ning lpetades absurdi ja tragdiaga. 


Mnel rahulikumal ja napimas infovoos kulgeval ajastul olnuks Paavo Matsin ehk prohvet. Ta tekstide vljataandamatu hmarus ja phimtteline allumatus hermeneutilisele paljastusele tidavad prohvetlikkuse miinimumtingimusi hsti. Visioonide lennukus ja halvaenelisus tidavad ka krgemad nuded. Tnapeval taandub matsinlik prohveteering aga hermeetiliseks ampsuks, unenoks, mida juba paar tundi prast rkamist meenutada ei suuda.
Siit ka Kongo tango ainus probleem  see on tiesti mttetu. See aga ei ole mingi puudus neile, kes sherdust kvaliteeti raamatult ei ootagi ning rahulduvad lustimisega keelemeisterlikult loodud ngemuslikus maailmas. Mrt Vljataga snul esitab romaan ksimuse, mis jb lugejat painama: milleks see kik  milleks kogu see tulevrk, mis mte neil seiklustel ja ohtratel metamorfoosidel linnust inimeseks ja inimesest linnuks? ja oletab siis ettevaatlikult Kongo tangole mingit smptomaatilist mdetiii. No kes teab. 


Soovitaks seda raamatut fantaasia ja keeletunde ergutamiseks kindlasti ka koolinoortele, aga kirjanduspetajale ehk mitte. Sest lihtne on vtta Krossilt vi Tammsaarelt ks motiiv kirjandiks, aga anda pilastele lesandeks kirjutada kirjand Kongo tango phjal on sama rnk karistus nagu vaba teema, thendab miski, mis on nauditavalt vimetekohane vaid vhestele.




ihttps://kultuur.err.ee/995329/paavo-matsin-minu-raamatute-zanr-voiks-olla-matsin 
iiKes on kriitik? rmt-s Luule ja tde, Ilmamaa 2019, lk 64
iiihttps://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/nevermore/ 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:18 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
8. veebruar 2020Ludiidid mratsevad hispllul 


Ilmus ajalehes htuleht06.12.2019









Ludiidid mratsevad hispllul


Mihkel Kunnus


Inimesi, kes sandavad tehnoloogilisi uuendusi kritiseerida, tabab tihti krvutus ludiitidega. Mletatavasti kutsuti ludiitideks inimesi, kes ngid tehnoloogilises innovatsioonis rohkem hda kui nnistust. Toona oli probleemiks see, et uudsed kangatootmise masinad jtsid suurel hulgas oskustlisi kitselt oma leivast ilma. Nende lahendus tekkinud olukorrale oli robustne ja sirgjooneline  masinad tuleb puruks peksta. Tnapeval pole aga haruldane sama robustne ja sirgjooneline lhenemine neile, kes tehnoloogia leviku pahupooltele otsustavad. Kuradi ludiid jlle, tagasi puu otsa, v?!
Olgu. Katsume vaadata rahulikumalt terviku poole.


Tehnoloogia positiivsed aspektid on pevselged. Vhemalt kellelegi, vhemalt selle kasutusele vtjale. Muidu seda tehnoloogiat poleks. Tehnoloogia ei kasva ise. See on sna otseses mttes tehtud ja tehtud ikka seetttu, et see on kellelegi kasulik. 
Kllap oleks liialdus vita, et kogu inimkonna progress on ainult tehnoloogiline, aga kaheldamatult oleks niteks suurem osa moodsast inimigustediskursusestki, vabaduse- ja vrdsuseaatest ilma tehnoloogiata pelk ilukne, sooja hu vngutamine. Mis kasu oleks olnud niteks feminismist  liikumisest, mis on ajalooliselt olnud progressiivne ilma igasuguse irooniata  , kui see poleks saanud srkida tehnoloogiliste muutuste sabas? Traavlite ohjamise edukus sltub ksivarre tugevusest, roolivimendiga auto juhtimine mitte. Olgu auru-, elektri- vi siseplemismootor, selle vimus on inimese omast nii pika puuga le, et igasugused inimeste vahelised rammuerinevused taanduvad thiseks. Tehnoloogia, mitte traktaat nimega lutipudel andis vimaluse mehel ja naisel vrdsemalt panustada jrglase eest hoolitsemisse. Sellised tehnoloogiad nagu pesumasin, rasestumisvastased vahendid, tampoonid, pabermhkmed jne on naist de facto vabastanud rohkem kui kogu ajaloo feministlik lektr. Ilma tehnoloogilise arenguta vaevalt oleks kadunud orjandus jne.
Samas oleks selle kiidulaulu krval sge silmad kinni pigistada tehnoloogia varjuklgede ees. Alustame vga lihtsast nitest, reha asendumisest lehepuhiriga. See on kellelegi kasulik, muidu poleks seda juhtunud. Jtame krvale selle, et see on kasulik lehepuhurite tootjale ja kahjulik rehatootjale. Tundub, et kohamehele on see kasulik ja isegi sedavrd, et ta on valmis selle nimel reha ja lehepuhuri hinnavahe kinni maksma. Aga varjukljeks on esiteks lrm. Paljudel inimestel, kes valdkonda ldse ei puutu vi puutuvad vga kaudselt, lihtsalt elukvaliteet langeb. Lisaks veel ldine kahju, mis jaotub tiesti ebamraselt ja ldiselt, nimelt keskkonnakahju.
Mida hlmavam on tehnoloogia, seda paljutahulisemad ja  pange thele!  ennustamatumad on selle ootamatud krvalmjud. Niteks sotsiaalmeedial on ilmselgelt vga palju plusse ja inimesed armastavad seda vga, aga tiesti ootamatult ilmnesid sellega lausa geopoliitilised aspektid, rkimata ilmsematest nagu he liolulise demokraatliku institutsiooni  vaba ajakirjanduse  kriisi langemine vi spetsiifilisematest nagu uut liiki kberkiusamised ja koolivgivald, millega petajad ja lapsevanemad alles hdaga ja tagantjrele peavad kiirelt ppima toime tulema. Samuti nutiseadmete mju kognitiivsetele vimetele ja isegi rhi- ja uneprobleemid.
Tehnoloogilise progressi ajalukku vaadates vib kenasti ldistada: tehnoloogia on miski, mis asendab vanad ja tuntud probleemid uute ja ootamatutega. Nendel uutel ja ootamatutel probleemidel on vrreldes vanade ja tunututega ks suur eelis  need on tihti tulevikus ja sageli veidi kaugemal. Tehnoloogia on suureprane viis lkata oma hdad teiste kaela, olgu tulevaste plvkondade ja tundmatute kogukondade. Aga tegu ei ole siin tingimata knilisuse vi hoolimatusega, vaid inimomase lhingelikkusega. Neutraalsema ja antropoloogilisema pilguga inimkonda jlgides vib elda, et inimesed hindavad uusi tehnoloogiad eelkige nende vahetute, siin ja praegu ktte tulevate hvede jrgi ning pikemaajalisi ja kaudsemaid tagajrgi lihtsalt ei nhta vi lihtsalt eiratakse.
Fossiilktuste massiline kasutuselevtt on suureprane nide. Tegu on vga kontsentreeritud energiaga, seda on vga mugav kasutada ja heitgaasid, noh, heitgaasid hajuvad hku ja keegi ei pane neid thelegi. Kuni lpuks letatakse mingi piir ja kigil hakkab kskki vga halb. Miljonid ja miljardid viksed ja konkreetsed tehnoloogiast kasu saajad tekitavad vga ldise ja globaalse kahju. Ning sellele probleemile lhenetakse tihti veel palju toorema ja robustsema sirgjoonelisusega kui ludiidid enda omale toona. Globaalseid keskkonnaprobleeme vahel eitatakse sgeduseni ulatuva fanatismiga, kliimaprobleemide eitamisse suunatakse kogu vandenuteoreetiline ressurss vi siis keskendutakse mne snumitooja materdamisele, eriti mugav on see siis, kui selleks on mni koolipilane, kes sandab tsiteerida teadlasi hetkel, kui kana ei pissi teps.


Termodnaamika teisest seadusest tuleb range hemttelisusega, et lokaalse korrastatuse hinnaks on suurem korrastamatus kusagil mujal, iga soojusmasin teeb td ainult ja ainult entroopia kasvu arvel. Tehnoloogia lihtsalt intensiivistab seda protsessi. Tehnoloogia kasutajale thendab see rohkem daule ajahikus ehk rohkem vatte, suuremat vimsust. 
Kui fsikalisel vaatluskaaameral veidi resulutsiooni vhemaks keerata, siis neme, et see soojusliikumise halastamatu hesuunalisus  isevooluliselt liigus soojus ainult kuumemalt kehalt klmemale  kehtib nitekas ka tooraine kontsentratsiooni gradiendi puhul. Praegu ha rohkem vaja minevaid akusid toodetakse ju nnda, et mnes harvas Maa piirkonnas juhuslikult tekkinud krgemat liitiumikontsentratsiooni hajutatakse le inimkonna laiali. Mingi osa saab sellest taaskasutusse suunata, aga selle protsessi kasutegur pole kunagi 100% ainelise saagise mttes ja samuti vtab see ringlus omakorda energiat.
Samuti hajutab tehnoloogia vastutust. See on metafoor, aga juhtumisi tiesti tabav. 


Kuuekmnendate aastate lpus avaldas USA koloog Garret Hardin ajakirjas Science lerahvastusprobleemi ksitleva artikli hispllu tragdia. Hardin vitis, et miljonite ksikindiviidide iseseisvad soojtkamisotsused ei vii hiskondlikult optimaalse rahvaarvuni, vaid phjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse ja nnda kigi majandusliku viletsuse.
Majanduskirjanduses hakkas termin hispllu tragdia thistama sagedast olukorda, kus eraomandiiguste puudumise korral tekib indiviididel ajend mingit hisvara le kasutada, sest helgi neist ei ole knealuse hvisega htegi pikemaajalist plaani.
Keskkonnaressursid ja atmosfripuhtus on hisvara samas mttes ja majandusliku vidujooksu vidab see, kes neist kige vhem hoolib. Selle hinnaks on terviku allakik, aga noh, tervik on ju mujal ja tulevikus. Vi siiski enam mitte nii kauges tulevikus. Lapsed tulevad tnavatele protestima mitte seeprast, et nad pole fsika ja bioloogiatunnis olnud, vaid just seeprast, et nad on seal olnud.


P.S. Pealkirjastamisel kasutasin ka suhteliselt hilist tehnoloogiat (selle sna avaras thenduses). inglise keeles kutsutakse seda clickbait'iks. Ka see tehnoloogia on osadele otseselt kasulik ja kahjulikud krvalmjud on ebamrasemad, aga aina kuhjuvad ja kuhjuvad.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:58 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Jan-Werner Mlleri populismiksitlusest 


Ilmus mnevrra toimetatult ndalalehes Sirp06.12.2019







Populismi miste kitsendus on hea, aga tpoloogia oleks parem

Mihkel Kunnus


Jan-Werner Mller Mis on populism? Tlkinud Triinu Pakk. TL kirjastus 2018. 176 lk


See on vga rmustav, et Jan-Werner Mlleri Mis on populism? ilmus nii operatiivselt eesti keeles. Selle raamatu puhul on operatiivsus oluline, sest aktuaalsus on esimene mrksna, mis selle teosega meenub. Nii heas kui halvas. Kusjuures see halb on pigem thine. See seisneb selles, et Mlleri Mis on populism? pole niivrd klassikapotentsiaaliga monograafia kuivrd vike ajakohane essee, mis eelkige oma suhtelise pikkuse tttu eraldi kaasi vrib. Vabalt viks see ilmuda ka jooksvalt Akadeemias, Vikerkaares vi loomingus kui mahu tttu ksinda suuremat suuremat osa numbrist ei tidaks. Vikerkaare parempoolsuse erinumbris (2016, nr 10-11) ilmuski sellelt autorilt kattuva sisuga artikkel, mis peamise kokku vtabi.
Kusjuures see saaks olla ka oma praeguse lhiduse juures (kigest 176 taskuformaadis leheklge) vabalt lhem, sest Mller kordab selles end sna palju ja peamist teesi snastatakse korduvalt. Ses mttes on Mller kannatlik pedagoog. Teose ajakirjanduslikkust rhutab samuti see, et nitedki on eelkige vahetust kaasajast. Mlleri Mis on populism? on kirjutatud lihtsas keeles, lhike, heas mttes ennast kordav ja vga aktuaalne  rohkem vimalikult laiale lugejaskonnale vastu tulla vist ei saagi.


Mis on populism?
Mller kritiseerib pgusalt teisi levinud arusaamasid populismist ja annab pakub siis vlja enda oma. Ta teeb seda eelkige avaliku debati kommunikatsiooniselguse nimel ja pab samas silmas pidada praegu aktuaalsete tendentside konkreetset hisosa. Ta tleb, et populismi vajalik aga ebapiisav tunnus on kriitilisus eliitide suhtes ning vtmeliseks kitsenduseks on pluralismivastandus ja ainuesindamisele pretendeerimine. kusjuures viimane ei ole empiiriline, vaid moraalne. See ongi raamatu phitees. Populistid on need, kes kritiseerivad eliite ja tlevad, et nemad on telise/ige rahva ainuesindajad.
Selline ilming on praegu laialt levimas kll ning nii ka Eestis. Ses mttes on Mlleri ksitlus asjakohane ning ks raamatu suurimaid vrtusi ongi minu arust just see, et tegu on tlkeraamatuga ja autor ei rgi Eestist. Seda huvitavam on nha, kui suured kattuvused on kohelikel ilmingutel nendega, mida kirjeldab Mller. Ometi on Mlleri mratletud populismil rida ssarilminguid, mis populismi peamist voolu toetavad, aga ise vastutusest psevad, kui Mlleri mratlusele rangelt truuks jda.
See oleks ehk ka suurim etteheide Mllerile. Kust vtab ta pretensiooni populismi miste selliseks monopoliseerimiseks? Pole ju Populismi nol tegu loomuliku liigiga (natural kind).Sest kik need teised populismimratluses ja ksitlused, mida on ometi hulgi, tabavad ju samuti midagi olulist. Pealegi on tegu sna laialt levinud tavakeele snaga, mille thendusvli lai, kontekstitundlik ja hgune, aga ometi kommunikatiivselt pruugitav.
Eesti keele seletav snaraamat annab pris kena mratluse: rahvaprasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, vimule prgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus.
Ka Vikipeedia artikkel algab igati adekvaatse theldusega: Miste tpsema defineerimise osas teadlastel ksmeelt pole. 
Ses mttes vi mutatis mutandis ka Mlleri populismiksitlust ennast populistlikuks pidada, konkreetsemalt siis tema pluralismivastasuse tttu. Niisiis on populismi tuumvide pluralismivastasuse moraliseeritud vorm. Need poliitilised tegelased, kes sellele vitele truudust ei vannu, lihtsalt ei ole populistid. (lk 53) Minu arust oleks kohasem siiski populismi miste pluralism silitada (igupoolest on ka see ettepanek pelgalt saatuse armastamine, sest vaevalt Mlleril on vge ja vimu oma ngemus ainuvalitsevana kehtestada). Sestap oleks parim lahendus ja intellektuaalit mingit laadi tpoloogia vlja pakkumine populismi mistele. Niteks tleb Leif Kalev eessnas, et populismi [vib] mista ka positiivsemas vtmes, demokratiseeriva ja vabastava nhtusena. Ilma populismita vib demokraatiast saada kiiresti valikutevaene oligarhia, kus vaadatakse vaid, et siseringi ksi hsti kiks. Mdukal mral populismi vib pakkuda vrskust ega lase vimukandjail liiga mugavaks minna. (lk 7). Ja kas polnud see just see, mis oli Reformierakonna pika vimulpsimisega juhtunud? Ei tulnud ju Aitab Valelikust Poliitkast ja Sirbi-skandaal ning haritlaste suuteipimine sugugi thja koha pealt.


Silitada pluralism
Leif Kalev kirjutab: Mller pakub meile pidepunktid demokraatia seisukohalt ohtliku populismi sljaselgitamiseks ja analsiks. Oht demokraatiale vljendub eesktt pluralismivastasuses, teiste judude mitteaktsepteerimises ja pdluses ainuvimule. See on kvalitatiivselt teistsugune kui eliidi kritiseerimine vi maagiliste lahenduste pakkumine, mida populistid samuti teevad.(lk 6) helt poolt kik ige, aga samas eristusjud vhene, sest teisi jude ehk konkurente ei armasta suurt keegi ning ainuvimust ei tleks kah keegi ra. Maagiliste lahenduste pakkumist vib nimetada kvalitatiivselt erinevaks, vib, aga ometi ei raputa see menetlus sellelt populismisilti. See vimaldaks teha niteks esimese tpoloogilise eristuse: a) maagiliste lahenduste populism. Siin viks olla kik kirvemeetodi lahendused nagu Piirid kinni ja asi ants!, Kui on must, nita ust! ja igasugused vastuolulised komplektid, mis lubavad korraga rohkem toetusi ja krgemaid pensione ning maksulangetusi. Sellega oleks lhisuguluses niteks, tleme, b) unistuspopulism. Populism, mis mb titmatuid unistusi, olgu siis kiirel viie kige rikkama hulka vi demograafiline plahvatus hommepev. Sellist arusaama nimetab Tnis Saarts populismi miste heks enamlevinud kasutamiseks vales vtmes: Pupulism kui rahva seas populaarsete, kuid lhingelike ja vastutustundetute lahenduste vi poliitikate pakkumine. Kuigi see vib olla populismi vljenduseks, pole see kaugeltki selle miste tuum.ii Ma pole kindel, kas siin saab nii heselt eristada tuuma ja vljendust ja kas sellist essentsiaalset tuuma ldse olemaski on. Teise tpilise populismimiste eksikasutusena toob Saarts vlja populism vrdsustamise paremrmuslusega.
Meldes SAPTKile turgatab phe kujund moraalipopulism, aga populismi ja moraali suhe on komplitseeritum ja vajab pisutki svenenumat pilku.


Populism ja moralismi lbipimitus
Seda, et moraalil ja populismil on sgavam seos, rhutab ka Mller. Populistid vidavad, et nemad ja ainult nemad esindavad rahvast. Melgem niteks Trgi presidendilt Recep Tayyip Erdoganile, kes oma arvukaid kodumaiseid kriitikuid trotsides kuulutas: Meie oleme rahvas. Kes teie olete? Muidugi ta teadis, et ka tema vastased on trklased. Ainuasindamisele pretendeerimine ei ole empiiriline: see on selgelt moraalne hoiak. Ametisse kandideerides kujutavad populistid oma poliitilisivistlejaid ebamoraalse, korrumpeerunud eliidi osana; valitsedes keelduvad nad tunnistamast mingitki opositsiooni legitiimsena. Populistlik loogika annab mista, et keegi, kes populistlikke parteisid ei toeta, ei pruugi ieti priselt rahva hulka kuuluda  rahva, keda kujutatakse alati igel teel oleva ja moraaalselt puhtana.[Mlleri rhutus  M.K.](lk 29)
Populism, pakun ma, on ks eriprane moralistlik kujutelm poliitkast, niisugune poliitikamaailma tajumise viis, mis seab moraalselt puhta ja tiesti htse  ent, nagu ma viimaks vidan, fiktsionaalse  rahva vastamisi eliitidega, keda peetakse korrumpeerunuks vi mingil muul viisil alamaks.[Mlleri rhutus  M.K.] (lk 52)
Ei jua piisavalt ra rhutada, et eliitide lesandeks on mitte anda korruptsioonisdistusele alust. Kui Saarts mratleb populismi, kui maailmavaade[t], mille jrgi on hiskonnas kaks vastandlikku gruppi: korrumpeerunud eliit ja rahvasiii, siis ajalugu ja kaasaeg kubiseb nidetest, kus see ju nii ongi. Seda ei tohi unustada. Aga populismi ja moraali seos on testi oluline. Eriti seetttu, et kui pda kujutada populismi he peamise pshholoogilise justaja vastandsuundumust, siis viks olla selleks just nimelt moralism. Moralism, kui hoiak, mis esitab rahvale moraalse nudmise olla parem, tkam, kasinam, vooruslikum jne. Niteks moralistlik reaktsioon alkoholiaktsiisi tusule olnuks Jooge vhem! vi meietavalt Joome vhem!, seevastu populistlik hoiak apelleerib ikka sellele, et mingi kuri jud (korrumpeerunud eliit) on rahvale jlle kuidagi liiga teinud. Karskusliikumine on moralistlik, Maksud sidavad Ltti! populistlik. Praegu on kige positiivsemas mttes moralistlik liikumine igasugune veeganlus, loomaiguslus jms, sest moralismi sisuks on ikka leskutse enese vabatahtlikule piiramisele moraalsetel kaalutlustel.
Niteks SAPTKi keskendumist homoksimusele nimetaksin just seeprast moraalipopulismiks, et vaid vga viksele osale inimestest on homoseksuaalsusest hoidumine moraalne enesepiiramine, valdavale enamikule on see mitte mingit pingutust nudvaks vaikestteks, ning vaikestte kujutamine moraalse saavutusena on populismiga vhemalt pshholoogilises lhisuguluses, eriti kui see vaikeste on lausa ajalooline saatus (rass, sugu, ajalookannatused jne). Kui SAPTK nuaks sama kindlameelselt abielulahutuse keeldu ja jutlustaks sama raevukalt abielueelse seksi amoraalsust, siis ei oleks nende mju ligilhedaseltki sellineiv. SAPTKi homotrummi tagumine on telise, heas mttes moraalse nudlikkuse (niteks sstlike ja keskkonnasbralike eluviiside nudmise) pshholoogiline vastand  see paitab ja kiidab inimesi selle eest, mis nad juba on (ja otsib teeb mugavalt kontrasti vlja joonistamiseks hest vhemusest patuoina), nad apelleerivad hoiakule Teile on liiga tehtud! Te vrite paremat elu!, mitte aga Vtke end ometi kokku! Te pole praegust heaolu ra teeninud!, moralism tleb, et sina oled patune ja sdi, populism tleb, et tema on patune ja sdi. Ja taas: ei maksa unustada, et mnikord see ka nii on.


Moraliseerimise puhul on aga sedasi, et kui see ei adresseeri seda ainsat moraalsete valikute agenti  ksikisikut, siis muutub moralism vga hlpsalt he jrjekordse mtoloogia konstrueerimise vahendiks, selliseks, kus religioonipshholoogilise substantsi saab mingi abstraktne tont, olgu selleks kapitalism vi globalism, neoliberalism vi faism (sellega ma ei tle muud, kui et nende nhtusetega vitlemiseks pole moralism sobiv vahend). Samas inimene, zoon politikon kasutabki orienteerumiseks mtoloogilist kaarti. Nii, et ka siin jb kik samaks hoolimata intelektuaalsest moraliseerimisest.


P.S. he mrkusena vib veel lisada, et olgugi Mlleri rhuasetused vga aktaalsed abstraheerib ta populismimiste kllalt sltumatuks ajaloolisest konkreetsusest laiemas ja sgavamas mttes, thendab, ta jtab krvale koloogilise olukorra ajaloolisest unikaalsusest.










iSee on netis vabalt kttesaadav: https://www.vikerkaar.ee/archives/20250 
iiTnis Saarts Liberaalse demokraatia snastik, Vikerkaar 2019, nr 10-11, lk 64
iiisamas
ivKasutaks vimalust juhtimaks thelepanu asisele ja pragmaatilisele perekonnakaitsele, hele artiklile, mis teeb konstruktiivsuses pika puuga ra kogu SAPTKi aastate pikkusele deklaratiivsetele ponnistustele: Erkki Laaneoks Lapsele hest vanemast ei piisa Postimees 30. X 2019


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:55 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Mudlum "Poola poisid" 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 02.12.2019







Mudlumi poisid


Mudlum Poola poisid Strata 2019. Toimetanud Kajar Pruul. 400 lk


Mihkel Kunnus


Fsilise objektina on see raamat enam-vhem tiuslik  kujundusest paberi ja fondini. Ega muidu ka palju kehvem pole. anrimratluselt jn aga pisut htta. Pris raskekaaluline ilukirjandus see pole, aga kaudeltki mitte ka kergekaaluline meelelahutus. Kllap tekitas eelhlestust, et mitte elda eelarvamust sama inimese arvustused, mis on laadilt sageli sellised muhedad ja pretentsioonitud muljetused. nneks eksisin. Tegu on vga hea ja kpse ilukirjandusega selle sna parimas mttes. Ntke, varjundirikka keele ja haarava stiiliga. 
Mrilehe oktoobri kultuurisoovitustest vib lugeda: Raamat rgib Poola poistest. Vi kki salaja ridade vahel hoopis hest eesti (sub)kultuurifenomenist. Vi siis ikkagi Poola poistest. aga igal juhul kohtame kauni kaane taga rmiselt elavalt mudlumlikku detailirohket poeetikat.
Minu jaoks  tlen siin minu jaoks vljenduspositsiooni pisendavalt  oligi vikeseks hirituseks see ridadevahelisus, mis aegapidi ha suuremaks krises. Algus oli lausa vrratu, sest ksitles aega ja sndmusi, mille dokumentaaluse ja priselulisuse mr ji mulle nhtamatuks. Raamatu algus oli minu jaoks ilukirjandusena tiesti autonoomne kunstiteos, hiljem hakkasid ZA/UM ja prototbid ha rohkem lbi vilkuma. Kordan taas pisendavalt, et minu jaoks. Kui Poola poistele sokutatud vimalus le vtta kohalik kultuurileht oli juba nii suur auk, et inspiratsiooniallika tahtlikuks mittemrkamiseks pidanuks ma ka teise silma kinni pigistama. Ja et lpuks poisid lhevad hoopis multifilmi tegema.
Antagu mulle andeks, aga tsiteerin taas Milan Kunderat:
Tehhi poeedid jumaldasid Prousti loomingut, kuid nad ei tundnud tema elulugu. Ivan Blatny ei teadnud sellest midagi. Ja ka minagi kuulsin alles tkk aega hiljem, et Albertinei tegelaskuju olevat inspireerinud hoopis noormees, kellesse Proust oli armunud.
Aga mis te rgite! Pole oluline, kes teda inspireeris, kas mees vi naine. Albertine on Albertine, ja jgu see nii! Romaan on alkeemia, mis teeb mehe naiseks, naise meheks, kntsa kullaks, anekdoodi draamaks! Tegu on jumaliku alkeemiaga, mis annab igale kirjanikule ju ja tema kunstile salapra ja hiilguse!
Polnud midagi parata; ma andsin endast parima, et pidada Albertinei dini unustamatuks naiseks; aga hetkest, mil mulle teatati, et tema prototp oli mees, istutas see informatsioon end mu phe nagu mingi viirus, mis mrgitab arvutiprogramme. Minu ja Albertinei vahele oli end libistanud mees, ta purustas Albertinei kuvandi, nestades tema naiselikkust, hel hetkel ngin teda ilusate rindadega, jrgmisel aga lameda rinnaga ja htkki ilmusid tema rna nahaga nole vuntsid.
Nad tapsid mu Albertinei. Ja ma meenutaksin siin Flauberti snu: Kunstnik peab panema jreltulevad plved uskuma, et teda ennast polnud ldse olemas. Pdke aru saada selle lause thendusest: see, keda kirjanik ritab esmajoones kaitsta, pole mitte tema ise. Need on Albertine ja Madame Arnoux.1
Aga sellest pole siiski suuremat, kui see, et nooremad plvkonnad, lugejad tulevikust (olgu neid ohtralt!), vheminformeeritud ja lihtsalt kehvema mluga inimesed saavad sest romaanist rohkem. See vib tunduda paradoksaalne, aga kunstiteos  eriti just proosateos  annab tihti autonoomsena rohkem, mjub esteetiliselt vimsamalt, kui on varjul need hendused, mis selle reaalsusesse maandavad (muidugi vib olla ka vastupidi  eriti just luules  et just dokumentaalsus annab telise maigu ja kaalu). See varjatus vimaldab tegelastel ja sndmustel mjuda iseseisvate kunstiliste kujunditena ning ei lase tekstil taanduda pelgalt veidi moonutatud valikuliseks dokumentalistaks. Eks sellele viita ka Milan Kundera. On ju hea romaanikunstniku heks vimeks oskus filtreerida reaalusest suurema ldistusastmega seiku. Mudlumil on see anne kahtlemata olemas. Ometi pole tegu pelga filtreerimisega. Nhtu taasesitamisel on osatud vga meisterlikult luua nauditav ja veenev kunstiline nihe, projektsioon kujutletavasse Poola lhiminevikku. Ja tegu on just nimelt mingi lummava, romatilise poolaliku maailmaga, lbi kunagiste kultuurimjututuste sisse imbunud poolalikkusega, millel tegeliku Poolaga vast liialt pistmist pole (selline kurtuaasse armastuse laadi suhe, kus kokkupuude reaalsusega rohkem segab ja lhub, kui innustab ja ehitab).
Poola poisid kteb endas kige muu krval empaatilist pilku normaalsesse hiskonda (mis modelleeriks seda veel paremini kui selline institutsioon nagu kool!) halvasti sobivate inimeste eluhaprusele ja eluvintskusele, on ajutised eluasemed ja juhtunud lapsed, hiiglaslik lasu sigaretikonisid ja pesemata nusid, lapitud riided ja rahamure. Ometi elu. Ometi ilu.

Poola poiste idusid on mrgata ka Mudlumi varasemas loomingus. Niteks kogumikus Tsine inimene (ZA/UM 2014) on paar novelli, kus figureerivad samad tegelased, mis siingi. See kinnitab oletust, et teos on autori mingites teadvuskihistustes kaua kpsenud ja laagerdunud. Vimalik, et just seeprast teos nii hea ongi. 




1Milan Kundera Eesriie. Essee seitsmes osas Tnapev 2008, lk 91


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:52 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. jaanuar 2020Ndalakommentaar. Must luik 


Raadio Kuku ndalakommentaar 31.01.2020






Snapaari must luik tegi laialtlevinuks Liibanoni pritoluga mitmeklgne mtleja Nassim Taleb oma samanimelise bestselleriga. Enne mustade luikede leidmist Austraalias kehtis pikale kogemusele toetuv veendumus, et kik luiged on valged ja seeprast vttis Taleb musta luige kujundiks, mis thistab midagi, mida ei osatud ette nha, aga tagantjrele tundub sna loomulik vi hsti seletatav. Aga probleem pole tagantjrele tarkuses, selles vikses epistemoloogilises alanduses. Taleb peab silmas eelkige juhtumeid, mis on ennustamatud, aga vga suure mjuga. Ja et reaalses elus tuleb selliseid ette alati, siis ei jaksa Taleb ra kiruda majandusteadlasi ja muid sraseid ratsionaliste, kes tuginevad tuleviku ennustamisel lihtsalt mineviku ekstrapoleerimisele. Ei ole midagi hullemat kui prognoosid, mis loovad inimestele turvaillusioone, rhutab Taleb.
Mramatus on tegelikkuse olemuslik osa, ilmaennustus ei saa iial tppisteaduseks.


Kas tehnoloogiline progress pstaks? Ei. See teeb palju asju mugavamaks ja paremaks, aga riskid hiskonnast ei kao, vaid muutuvad teistsugusteks. Sellest kirjutas mne aasta eest surnud Saksa sotsioloog Ulrich Becki palju tunnustust saanud teoses Riskihiskond. Beck kirjutab seal, et tehnoloogilise progressiga oleme kll vga palju vanu riske maandanud, aga loonud ka vga palju uusi ja tiesti teistsuguseid riske.
Muide, tema raamatul on kaks eessna, sest vahetult prast ksikirja valmimist vapustas maailma Ternobli katastroof, mis oli kui Becki snade elavaks kinnituseks. Ja selle sndmuse valguses lisas ta veel he eessna, sest Ternobli katastroof on ideaalseks niteks uut tpi ohust, tehnoloogia enese snnitatud ohust.


Talebi bestseller Must luik ngi ilmavalgust aastal 2007. Taleb kirjutab siin mittelineaarse maailma mjudest inimestele, normaaljaotuse sobimatusega ekstreemsetesse olukordadesse ja nii edasi. Niisiis must luik on fenomen, mille saabumise tenosus on vga vike, aga mille mju on tohutu. Aastake hiljem tuli suur majanduskriis ja Taleb osutus siin heks vhestest ettepoole tarkadest, mida kinnitas ka see, et teenis selle majandusldsusele tiesti ootamatu krahhi pealt hiiglaslikke summasid.


Viksemas skaalas viks mustaks luigeks nimetada ka Soleimani tapmise. Kogu maailma julgeoleku analtikud vahtisid nutute ngudega ringi ja maigutasid suud. Keegi osanud seda ette nha, aga sndmuse mju oli suur.
Vi melge, mis saaks kigist neist tohututest analsivirnadest, mis on tehtud Venemaa tulevikustsenaariume kirjeldades, kui Putin saaks hommepev insuldi. See oleks must luik par ecxellence  vikse tenosusega, sugugi mitte vimatu, aga samas tohutute tagajrgedega.


See, et hiljuti lahvatanud koroonaviirus sobib hsti musta luige niteks, on nii ilmne ja ebaoriginaalne thelepanek, et guugeldades vib leida terve rea seda metafoori kasutavaid artikleid. Ja igat sorti majandusteadlaste prognoosid osutuvad taas tiesti kasututeks. Hiinas tekkis ootamatu haiguspuhang uue viirusega ja brs langeb, nafta hind kukub ning isegi meie pevalehtedes vib leida pealkirju nagu Hiina koroonaviirus jtab eestlaste tehased seisma.
See lheb kenasti kokku Ulrich Becki mudeliga. Globaliseerumise ks pahupool on ka see, et maailmast kaovad turvalised nurgakesed. Lk, mis mjutab kohalikku majandust, vib tulla teiselt poolt maakera. Majandus on globaalne, atmosfr on globaalne, infovrk on globaalne. helt poolt see vimaldab riskide hajutamist positiivses mttes  kui Ameerika kohviga midagi juhtub, siis saab juua Aafrika kohvi  aga teiselt poolt thendab see riskide hajutamist negatiivses mttes. Lk vib tulla igalt poolt. Kui Prantsusmaa ei aevasta, siis aevastab niteks Hiina ja ikka saab kogu maailm nohu.


Nassim Talebi kokkuvtlik peateos Antihabras ilmus hiljuti ka eesti keeles ja on vga soovitatav lugemisvara, kuigi ta praalib ja edvistab seal pris mdutundetult. No las olla, ta vib seda edale lubada. Ulrich Becki Riskihiskond on ka maakeeles kttesaadav, ilmus juba 15 aasta eest Tartu likooli kirjastuses.


Lugemissoovituste lainel ka jtkaks. Nimelt Hiina koroonaviirusel on samasugune raamat olemas nagu Ternobli katastroofil oli Becki oma ja 2008. aasta majanduskriisil Talebi oma. Selleks on David Quammeni raamat Hpe.Zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia. Selle eestikeelne tlge ilmus 2014.
Tegu on testi vga hea populaarteadusliku raamatuga, mis on vitnud rea thtsaid auhindu. Seal kirjeldatakse inimese ja patogeenide suhete ajalugu, kuidas patogeenid liikide vahel hppavad ja kuidas muteeruvad (mude, HIV on inimesele le hpanud vhemalt 12 korda!) samuti haiguste vastaste vitluste ajalugu ning millised tagasilgid seal olnud ja millised ootamas. XX sajandi superrelvad ses sjas  antibiootikumid  hakkavad ammenduma. Raamatus on ka eraldi peatkk Uus Suur Katastroof, kus arutletakse, millal, mil moel ja kus uus pandeemia viks valla pseda. Risk on kasvav, sest kasvab surve kossteemidele ning inimene trgib kontaktseks ha rohkemate liikide ja eluvormidega. Kige tenolisem on Hiina, tles Quammen 8 aasta eest, sest seal on rahvastkutihedus krge, koloogilised probleemid suured ja kombeks sa kike, mis liigutab. 
Heaks kandidaadiks lemaailmsele pandeemiale oleks RNA-viirused, sest need muteeruvad kige kiiremini. Noh, nagu praegune koroonaviirus. Ja lennundus oleks nagu kurja geeniusviiruse enese leiutis parimaks levikuks.


Niisiis vib elda, et mingis ebameeldivas mttes on tulevik ennustatav kll. Hda selliste ennustajatega on see, et ettepanekud, mis nad teevad on, risti vastasuunas neile suundumustele, mis praegu ikka veel on hirmsasti moes st globaliseerumine, efektiivsuse ja suuruse taga ajamine. Kik suur on habras, rhutab Taleb, ja kui kukub, siis kukkumise mju on tohutu. Miljarditehas Emaje rde nnestus ra hoida, ehk nnestub vltida ka superraudteed tumedasse tulevikku ja ehk jtkub ka oidu, mitte survestada kohalikke kossteeme.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:09 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


10. jaanuar 2020Ndalakommentaar. Vrdsus. 


Kuku raadio ndala kommentaar 10.10.2019



Tere! Mina olen kultuurikriitik Mihkel Kunnus ja see on minu ndalakommentaar teemal vrdsus.


Vrdsus on intuitiivselt nii lihtne ja ilmne asi, et suuremat seletamist ei vaja. Isegi viksemat seletamist ei vaja. Lpmatult segaseks lhvad lood vrdsusega ainult siis, kui juttu tuleb inimeste vrdsusest. ks meie kultuuri baasvrtusi, usk, et kik inimesed on vrdsed, toodab lakkamatult argiteoloogilisi arusaamatusi ja konfliktikesi.


Esiteks see kige triviaalsem segadus, kus vrdsus samastatakse mingi reaalse omaduse vrdvrsusega, olgu selleks midagi nii lihtsat nagu mass vi pikkus, vi midagi nii kahtlast nagu loovus vi IQ, selge on igatahes see, et mingist vrdsusest pole siin juttugi. Kik, mis on mdetav, see on ka erinev, ebavrdne. Vib vist elda, et keemia vaatlusalasse jv on see viimane mateeria organiseerumisaste, kus vrdsus ja identsus kokku langevad, teisisnu, molekul on kige keerukam ssteem, kus individuaalsus puudub. Kui harvad isotoopidest tulenevad erinevused krvale jtta, siis he ja sama keemilise aine molekulid on tiesti identsed, igas mttes vrdsed. Kohe, kui astume bioloogiasse, siis selline asi kaob. Kahte tpselt hesugust rakku pole olemas.


Inimeste vrdsuse idee on aga sellise eksisuuna eest hsti kaitstud, sest vrdsuse subjekt on mratletud eituste kaudud, apofaatiliselt, via negativa. Inimesed olla vrdsed sltumata nende reaalsetest omadustest, sltumata soost, rassist, seksuaalsest orientatsioonist ja nii edasi.


Mdunud phade puhul vib siin tuua tsitaadi Thomas Manni Vlume julupeo kirjeldusest: 
[Humanist Settembrini] kneles siis pisut puusepapojast ning inimsoo-petajast, kelle snnipeva phitsemist tna teeseldi. Kas too mees testi elas, olevat ebakindel. Sndinud aga olevat toona ksikhinge vrtuse aade hes hetaolisuse aatega,  he snaga individualistlik demokraatia, mille vidukik katkematult edasi kestvat kuni tnapevani. 
Vga hsti eldud. ksikhinge vrtuse aade hes hetaolisuse aatega. Jah, see pole loodusteaduslik avastus vi tsiasi, vaid just nimelt aade. Samas kib katkematu jutt, et meie hiskonnaelu korraldus peab olema teadusphine. Aga mis on inimene  see vrdsuse subjekt  teaduslikus mttes? Juba Oswald Spengler kmistas knilise mnuga, et inimkond on zooloogiline miste vi thipaljas snaklks.

Pame siis inimest mrtaleda teaduslikumalt. Ilmar Vene kirjutab essees Pahustumine: 
Vaatame siis, mis kujuneb tulemuseks, kui ammuste arusaamade asemel rakendada ajakohasemaid. Kigepealt ilmuks lesanne asendada [inimolemus] teadusliku definitsiooniga, ja seeprast ksime: kuidas mratleda inimest? Sajandeid on seda tehtud, ilma et oleks jutud rahuldava tulemuseni; ja juba ette vime olla kindlad iga jrjekordse katse ebannestumises. Sest kui paindlikuks ja hlmavaks me definitsiooni ka ei muudaks  alati vib ilmuda oponent, kes mnele erilisele puuetega inimolendile viidates ksib: kas siis tema inimene ei olegi? Ja srast ksimust kardetakse kige rohkem; me ju teame, et niipea, kui vihje inimestevahelisele erinevusele on langenud, jb faismini veel ainult kiviga visata. Siin kohtume uusaja phivastuoluga kogu ulatuses: inimsuse religioon seab end otsustavalt vastu (loodus)teaduslikule ldsuundumusele.
See on vrratu snastus. Uusaja phivastuolu seiseb selles, et inimsuse religioon seab end vastuollu loodusteadusliku ldsuundumusega.


Lahknevus on veelgi sgavam kui lihtsalt indiviidide vahelised reaalsed erinevused. Vrdsusaade toetub inimvrikusele. Nii on meil hiskondlik kokkulepe, et ka kige halvemate inimestega meie seast  niteks selle kurikuulsa Norra massimrvariga  ei vi kituda nnda, et see alandaks ta inimvrikust. Vangi, jah, ka ksikkongi, jah, aga inimvrikust ei vi alandada  tema phiigused on vrandamatud. Poola filosoof Leszek Kolakowski kirjutab: See vrikus on sltumatu kigest, mis inimesi eristab, niisiis sltumatu soolisest kuuluvusest, rassist, rahvusest, haridusest, ametist ja iseloomust, aga ta lisab samas:
Kui me usuksime, et oleme mehhanismid, mille teod ja mtted on vramatult ette mratud vliste judude poolt, fsilise universumi poolt, siis oleks ka inimvrikuse miste vaid snaklks ning sellest johtuvalt kaotaks vrdsuse miste oma mtte.


Sellele vaalupunktile osutab ka ks praeguse aja kige popimaid ja loetumaid autoreid, Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari oma bestselleris Homo sapiens. Ta tleb, et liberaalse humanismi tekspidamiste ja loodusteaduste viimaste avastuste vahel on ha enam svenemas lhe, mida ei ole vimalik enam kaua eirata. Nib, et inimese kitumise mravad pigem hormoonid, geenid ja snapsid kui vaba tahe  ehk need samad jud, mis mravad ra ka impansite, huntide ja sipelgate kitumise. Meie igus- ja poliitilised ssteemid ritavad selliseid ebamugavaid tdesid ldiselt kalevi alla peita. Siiski oleks aeg otse ksida, kui kaua suudame hoida psti seina, mis eraldab bioloogiat igusest ja politoloogiast. 


Ma arvan samuti, et see sein mureneb hooga. Aga erinevalt Hararist kuulun ma sellesse parteisse, kes ei mrka ehmatusega, et inimene on sama mehhaaniline nagu impans vi hunt, vaid pigem, et impans ja hunt on sama tundlik ja emotsionaalne, sama vaba ja kannatav nagu inimene. 


Ja vrdsusprobleemi maised tahud metafsikast liialt niikuinii ei hooli. Ebavrdsus, mis inimesi aina tlli ajab, kipub olema eelkige ikka varanduslik. Ja sealgi on vrdsuse miste lihtsalt keeleliselt lhenenud vorm vrdsetest vimalustest ja vrdsest kohtlemisest, thendab iglusest.
Paari aasta eest avaldati Yale'i likoolis uurimus, milles juti jreldusele, et inimesed eelistavad tegelikult elada ebavrdsetes hiskondades. Sel esmapilgul paljudele llataval tulemusel on tegelikult lihtne selgitus. Olukordades, kus kik inimesed peaksid olema formaalselt vrdsed, saavad paljud vihaseks ja on kibestunud, kui avastavad, et innukalt oma td tegevad inimesed ei saa selle eest vrilist tasu vi kui logardid makstakse le.Ksimus ei ole niisiis niivrd materiaalses heaolus ja rikkuses, vaid inimesi pahandab ennekike ebaiglus. Ja seeprast eelistataksegi iglast ebavrdsust ebaiglasele vrdsusele. 

---
Viimane lik prineb Margus Laidre esseest Kaks minutit vihkamist PM10. X 2017.
Soovitan soojalt ta sja ilmunud esseekogu, see on testi vga hea.

Leszek Kolakowski raamatus Miniloengud maksiprobleemidest on ka loeng vrdsusest. See on lhiformaadis nii ammendav, et teist samavrilist on raske krvale panna.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:02 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. jaanuar 2020Rkida ttt 


Kogumiku "Pstepaadieetika" (mm 2108) eessna





Rkida ttt






Tekstid kesolevas kogumikus on kirjutatud vahemikus 2013. aasta keskpaigast 2016. aasta alguseni. Hilisem tekst ilmus veidi alla aasta enne Trumpi vitu, sndmust, mis mjus kollektiivsele alateadvusele nagu magatud  individuaalsele teadvusele  eilne on kvalitatiivselt erinev tnasest. Selles mttes on need tekstid eilsed. Me kuulume samasse kultuurilisse kehasse, millesse Trumpki. Niteks hiljutine uudis, et maailmapoliitikas ha olulisemat rolli mngiv Hiina president Xi Jinping sai eluaegse vimu, ei too kaasa praktiliselt mitte mingit hiskondlikku reaktsiooni. Meid isegi ei huvita see, kuidas ta suhtub seksuaalvhemustesse. Rkimata siis teiste maailmajagude vgevamatest.




Selle sama kultuurilise keha valgustatud ruumis, seal, kus leiab aset rkvelolek ja eneserefleksioon, on  vimalik, et immuunvastusena  toimumas samuti mingi murrang ning selle kilakujuks vib ehk nimetada Toronto likooli pshholoogiaprofessori ja kliinilise pshholoogi, Youtubei sensatsiooniks muutunud Jordan B. Petersoni. Tnavu (2018) jaanuaris ilmus temalt raamat 12 reeglit eluks. Vastumrk kaosele ja see saavutas hoobilt rahvusvahelise bestselleri staatuse [esimesel aastal mdi seda ca 3 miljonit eksemplari, tlked on tehtud ca pooldesajasse keelde sh eesti - M.K. 05.01.2010].




Valdav osa sellest, mida Jordan Peterson seal tleb, ei ole meeldiv. Niteks baasratundmine on sama, mis budistidel: elu on kannatus. Kannatus on elu lesehituslik komponent ja seda ei saa kski elukorraldus kaotada. nnelikkus pole siht, mille poole pelda. Mtestatus teeb elu elamisvrseks. Mtestatus tuleb isikliku vastutuse vtmisega oma elu ees. Ta eldu on kibe, aga see leiab tohutult tnulikku vastuvttu, sest ta eldu on tde. Selle raamatu kaheksas reegel ongi jrgmine: Rgi ttt  vi vhemalt ra valeta.  Nagu iga reegel selles raamatus, on ka see reegel pelgalt mlutehniliseks maksiimiks kokku surutud kontsentraat pikemast arutlusest. Jordan Peterson ei tsta sellega jrjekordset loosungit vltsuudiste ja primitiivse populismi vastu. Ta ksib esmalt lpetada valetamise iseenesele, ta rgib loo, kuidas tema hakkas harjutama te rkimist. Jah, see vajab harjutamist ja treenimist, sest ainuksi erinevad automaatsed egokaitsemehhanismidki suunavad sellest krvale. Ajaloost pime enese kohta, tleb Peterson, ja kui sa arvad, et Natsi-Saksamaal oleks sa oma elu ja oma perekonna eluga riskides juute varjanud, siis ei julge sa oma loomusele nkku vaadata, sest selliseid inimesi oli thine murdosa ning tenosus, et sina oleks olnud ks neist, on kaduvvike.




Te rkimise imperatiiv pole sugugi triviaalne, see on vhemasti potentsiaalselt konfliktis meie kultuuri suurte tendentsidega. Seda nii parem- kui ka vasaktiival. Vale on iga ideoloogia komponent. See, misprast Valdur Mikita teosed on nii tavatult populaarsed, pole neis sisalduva otsiva vaimu ja te prast, vaid selle magusa vale prast, mis on ta teoste vorm ja pinnakate. Teise suuna ideoloogia vale koondub suuresti mistesse poliitiline korrektsus (muidugi on ka, tleme, rahvuspoliitiline korrektsus).? Hea nite saab Mihkel Muti romaani Eesti mberlikaja (Fabian, 2016) algusest, kus kaks Euroopa Liidu funktsionri vestlevad Ida-Euroopa teemadel:


Ida-Euroopa divisjonis (aga ka kuratooriumis ja isegi terves ESCU struktuuris laiemalt) eksisteeris miste idaeuroopalikkus. Mitte ametlikus kibes, vaid omavahelises pruugis, ja ka siis kasutati seda enamasti humoorikalt vi pehmendavate lisanditega, jttes avatuks vimaluse, et tegelikult mtleb tleja midagi muud ja asjalood on hoopis vastupidi. Ainult vahel, sdametiega ja ennast unustades vis keegi seda nhtust maaphja vanduda ja elda niteks, et Ida-Euroopa on ora sealsamuseski (pain in the ass ehk PITA).


Kuratooriumis kehtisid kindlad (ehkki mitteametlikud) eeskirjad, kui kaugele tohtis kellegi arvel nalja visates minna. Niteks Aafrika maade suhtes olid reeglid karmid, nende kohta ei tohtinud helgi juhul elda, et nemad on ora sealsamuseski, isegi kui nad seda olid. Ei tohtinud elda ka moslemite, kosovlaste, Palestiina araablaste, inuittide, Austraalia aborigeenide ja veel mnede teiste kohta. Nende puhul tuli noogutada, naeratada maralt ja anda mista, et kige taga on kunagiste kolonisaatorite prand, mis on pikk nagu plutooniumi poolestusaeg. Ka idaeurooplased kuulusid veel hiljuti peaaegu puutumatute hulka. Kuigi viimasel ajal oli selles vallas midagi muutumas, vajutas see ikkagi oma pitseri nende kahe hrra jutuajamisele.


Kelner mdus nende lauast ja heitis ksiva pilgu. Kordame, lausus van der Velde ning jtkas. Idaeurooplased on ldud veidra pimedusega. Nad tahaksid olla lne parempopulistidega hes mestis, aga nad nevad nende juures ainult seda, mis neile meeldib. Neile imponeerib vastavate parteide trjuv suhtumine immigrantidesse. Nad ei saa aru, et needsamad parempopulistid on nende endi suhtes sama vaenulikud, kuigi nad seda taktikalistel kaalutlustel vlja ei nita. Nad peavad idaeurooplasi teise sordi kodanikeks. Paremateks kll kui Lhis-Idast vi Aafrikast tulnud migrante, aga ikkagi kuuluvad nad perifeeriasse ja klbavad ksnes teenijarahvaks. Melge, siin on mingi sarnasus Hitleriga. Niteks baltlased tahtsid teda venelaste vastu vlja mngida, aga ei mistnud, et natside all olnuks neil veelgi vhem tulevikku loota. Venelaste all kaotasid nad kmnendiku oma rahvastikust, natsidega oleksid kaotanud vhemalt poole. Kui 1991. aastal ei oleks lagunenud Nukogude Liit, vaid Suur-Saksamaa, siis polnuks meil Baltikumist kedagi Euroopa Liitu vtta, sest need rahvad oleks olnud hullemas seisus kui praegu udmurdid vi komid Siberis. Tde vaatab neile nkku, aga nemad ei ne. Euroopa parempopulistid on ju Kremliga hes voodis. Aga kui Putin on baltlaste verivaenlane, siis Lne-Euroopa nuiameestele ja -naistele nad oma sdames  sest avalikult nad ei julge  aplodeerivad, kuna nood on oma valitsuste migratsioonipoliitika vastu. Idaeurooplased ei taha mista, et mne tuhande pgeniku murendav mju nende hiskonnale on suhteliselt vike vrreldes selle kasuga, mis nad saavad, kui silitavad Euroopa juhtriikidega head suhted.
Vabandust, aga kas teie isiklikult peate idaeurooplasi teise jrgu kodanikeks? ksis noorem mees.
Taas oli vanema hrra kord vaevumrgatavalt muiata. Niisugusele ksimusele ei saanud ju otse vastata. Ta alustas kaugemalt. Nagu paljudel teistelgi, oli minu elu suurim pidupev siis, kui mr varises. Olen sellest ajast saadik liigutatult, heldimuse ja hardusega jlginud Ida-Euroopa rahvaid. Kui naljakad nad on, ilma et nad seda ise teaksid. Neis on koguni midagi piibellikku. Aga nende vaev on nagu Sisyphosel. Peaks olema selge, et see rong, mille pealt neid pool sajandit tagasi maha kisti, on vahepeal vga kiiresti sitma hakanud. Loomulikul teel nad jrele ei jua. Sellele rongile vib paar ksust juurde haakida  nii nagu luksuslikule esimese klassi karavanile vib mned kvad puunaridega vagunid lisada , ja nndaviisi koos edasi tormata. Kiirus on sama, ainult et hest vagunist teise ei koli. Ka kik need abifondid ja kvoodid ei tee imet. Melge ise, kui analoogiline protsess ei ole tiel mral nnestunud endiste lne- ja idasakslaste vahel, hoolimata nende hisest ajaloost ning kultuuriprandist, tohututest majandushoobadest ja  mis peamine  vhemasti algul eksisteerinud suurest entusiasmist, siis kuidas peaks see olema vimalik lejnud Lne- ja Ida-Euroopa vahel, kus sraseid eeldusi on mrksa vhem? Ida-Euroopa elu ei tuse tervikuna kunagi samale tasemele nagu vanades maades. Aga teate, paradoksaalsel kombel liigutab mind sel puhul, et keegi ei tle, mismoodi asjad on. Just selles vljendubki Euroopa suur solidaarsus! hed ei tunnista, et nad on kehvemad ega saa kunagi vanadega vrdseks  see on nende panus solidaarsuspakti. Teised aga teevad no, et nad ei olegi paremad ning et Ida-Euroopa on kige kiuste nendega vrdne. Selles hoiakus vljendub nende solidaarsus.
Kui kaval, ja kui ilus! hkas Janosz.
Jah, selles on testi midagi lausa religioosset, lausus van der Velde mtlikult..




Jah, selles on testi midagi lausa religioosset. Selline kaitsvat laadi valetamine puudutab hte kige fundamentaalsemat arhetpi, nimelt lapse ja lapsevanema suhet. Lapsed on need, keda liiga jhkra ja halastamatu te eest valega kaitstakse, keda tuleb sujuvalt juhatada tiskasvanu karmi maailma. Seda tuleb teha taktitundeliselt ja oskuslikult. Pedagoogide koolitaja Godi Keller toob oma raamatus Sdamega koolis (eesti keeles ilmunud 2011) he kena nite:




?Tdruku ettekanne rkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tdruk lks panka, rkis, et peab tegema koolit intressidest, ja talle pakuti igaklgset abi. /---/Viimaks oli tdruk vlja arvutanud, et kige soodsama laenu korral, arvestades oma tenolist maksevimet, lheb laen talle kahekmne aasta prast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.? petajana olin tdruku tga vgagi rahul ja kaaspilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tdrukul on hoopis midagi muud sdamel. Tdruk lisas, et tal on mned ksimused.




Kui nd on nii, tles ta, et minu sbranna on linna kige rikkama mehe ttar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis vib ta prduda isa poole ja majaostuks raha ksida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit vib-olla kohe taskust vlja ning sbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ra osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt vtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!? pilane tles seda kasvava umbusuga hles ja ma ngin, et tal on tsi taga. Kas on testi nii,  lausus ta viimaks, et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?




Langesin ka ise natuke nost ra, sest sain aru, et pilases on hakanud pead tstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mtlemise vime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende iglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas mbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta testi taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tsiasja kuidagi suhtuda, kui vtta seda tervikust lahutatud mistusliku tena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste vi tpsemalt tiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt vib mjuda lihtsalt vltsilt.




Hetk enne tdruku ksimusele vastamist judsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda vtab? Mis aitab silitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta neb kike uues valguses? Ja judsin melda: loodetavasti jtkub tal kllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad les haava, mille likab klm analtiline mistuslik nuga. Vi nagu ks mu Oslo kolleeg toredasti mrkis: Loodan, et tdruk on vaimult vgev.


Alles seejrel vastasin: Jah, sul on igus.




See lugu juhtus Godi Kelleriga pris paljude aastate eest ja see tdruk oli siis 7. klassis. Godi Keller valis te rkimise. Aga ainuksi see, et rahvusvaheliselt tuntud pedagoogide koolitaja peab seda vajalikuks tematiseerida, nitab, et see probleem on reaalne. Ttt rkida ei ole alati kerge, sest tde vib teha haiget. Mletan oma tudengiplevest, kuidas vana ppejud pahuralt porises, et nd on lollid looduskaitse all, sest sja oli keelatud hinnete riputamine avalikule stendile, sest vib lbikukkujaid hirida.


Vendade Karamazovite legend Suurinkvisiitorist problematiseerib sama asja: tiskasvanud inimeste jagunemist hiskonnas lapsevanemate ja laste rolli. Vhesed funktsionaalselt tiskasvanud vtavad kontrolli ja lasevad lihtinimestel elada nagu lapsukesed lohutavas vales, sest tde oleks neile talumatu. Kui ksisin hel Arvamusfestivalil Eiki Nestorilt, mis ta arvab eutanaasia seadustamisest, vastas ta, et hiskond pole selle teema avamiseks veel kps. Pole veel piisavalt tiskasvanulik, tlgin mttes. Probleem on aga selles, et aeg muudkui voolab ja vhemalt osadest lastest on vaja kasvatada tiskasvanud, kes eest hauda kadujate rolli enda kanda vtavad.




?Ilmar Vene kirjutab raamatus Pahustumine. Uusaja olemus (Ilmamaa, 2002) fundamentaalsest probleemist, mis on seotud miste inimene mratlemisega:??




Vaatame siis, mis kujuneb tulemuseks, kui ammuste arusaamade asemel rakendada ajakohasemaid. Kigepealt ilmuks lesanne asendada essents teadusliku definitsiooniga, ja seeprast ksime: kuidas mratleda inimest? Sajandeid on seda tehtud, ilma et oleks jutud rahulava tulemuseni; ja juba ette vime olla kindlad iga jrjekordse katse ebannestumises. Sest kui paindlikuks ja hlmavaks me definitsiooni ka ei muudaks  alati vib ilmuda oponent, kes mnele erilisele puuetega inimolendile viidates ksib: kas siis tema inimene ei olegi? Ja srast ksimust kardetakse kige rohkem; me ju teame, et niipea, kui vihje inimestevahelisele erinevusele on langenud, jb faismini veel ainult kiviga visata. Siin kohtume uusaja phivastuoluga kogu ulatuses: inimsuse religioon seab end otsustavalt vastu (loodus)teaduslikule ldsuundumusele.




Tegemist on telise suurilminguga, mis nitab end meie elus igasuguses vormis ja erinevail tasandeil. Lihtsamaid ja sagedasemaid niteid pakub ootuspraselt argipev; tuletagem kas vi meelde, missuguse hoolikusega jagatakse tervishoiualaseid tarkusi. Alles viimasel ajal on ilmunud uus tegelane, loomulikult khklemisi tehtava vahelepoetuse kujul, prilikkuse faktor; ja kui ta on korraks vilksatanud, tuleb hlekas heastamine: palju, vga palju siiski on ka meie endi teha!... Kes ei taipaks, et phjus on kige elulhedasemat laadi? Teadmisi vajame selles maailmas rohkem kui midagi muud, kuna scienta vis est; selles mttes peaks siis teaduslikkuse vaimuga olema koosklas ka inimestevahelise erinevuse selgitamine; kuid samas me ennekike hindame kasulikke, elujaatavat hoiakut svendavaid teadmisi, iseranis sraseid, mille toel saab uskuda, et kik sltub meist endist. Peaks aga mni tegema kindlaks, et paljuski oleme sltuvad looduslikust paratamatusest, siis sellist teadmist meile vaja ei ole. Oleme ju inimesed, igaks osake praegusest limsusest, ja mis kige thtsam: vrdvrne ja lejnute suhtes vrdsete vimalustega osake. Npuga nitama hakata, et see vi too isik on ilmselges halvemuses, saab ainult (nagu teldi Prantsuse Revolutsiooni ajal) inimsuse vaenlane.?




Jah, terkijat selles kohas ei armastata sugugi tingimusteta. Ning kohti, kus terkijaid ei armastata, on aga juurde tulnud. Kui biparentaalsus jtab hgussoolised ilmselgesse halvemusse, siis hda biparentaalsusele! Kui planeet jb 7,8+ miljardile Inimesele kitsaks, siis hda planeedile! Garret Hardinil ei saa olla igus, sest tal ei tohi olla igus! Ei tohi olla igus ka Malthusel, sest see pole kena! Ilmar Vene jtkab:




Praegu niteks taotleb ks USA teadur luba kloonida inimest, aga seda ei anta talle mitte; geneetikuil sjaeelses NSV Liidus kik load olid, kuid oma elust jid siiski ilma. Selline krvutus ei peaks okeerima; tegemist on nhtusega, mis on olemuslikult sarnased, kuid avalduvad silmahakkavalt erinevail tasandeil. See thendab: Nukogude Liidus kaitsti inimsuse religiooni nii algeliste vahenditega, et need tsiviliseeritud maailmas ei tule kne allagi. Kui sjaeldu mistmine phjustab raskusi, siis suuresti ka mtlejate tttu, kes ebameeldivaid isikuid varmalt faistideks kuulutavad: seegi pole muud kui inimsuse religiooni primitiivne kaitsmine. Muidugi peab faismi trjuma, kuid ieti saab seda teha alles siis, kui on mistetud nhtuse olemust ja selle ilmumise phjuseid; vastasel juhul pole snalisel segadikul otsa ega rt. Ehk mletatakse veel kuulutusi, nagu kommunistlik partei eitab igasugust religiooni? Hgu pisutki hajutamaks, katsume vhemalt tagantjrele nimetada asju nimepidi: kommunistlik partei, inimsuse religiooni algelisima vormi kaitsja, ei tunnistanud arenenumate ssarilmingute eluigust. Algelisus tulenes revolutsioonilisest vaimust ja revolutsioonilise mtlemise jrjekindlusest. Kas on siis testi raske mista, kellena geneetika ilmub inimsuse religiooni paistel? Prilikkuse osathtsus pole mingi saladus; seda ei tenda mitte ainult rahvatarkused, vaid ka igapevane visuaalsus (nagu isa suust kukkunud), kuid seni, tnu avaldumise ebamrasusele, on alati jnud suur tlgendusvabadus. On aga ebamrasus muudetud prilikkuse petuseks, siis Inimese vabadus kaob, ta muutub paratamatuse orjaks, lhidalt: inimsuse religioonile antakse surmahoop. Kas poleks siis igem, arvasid usundi kaitsjad, suunata see hoopis halva asja kavatsejate vastu? Siitpeale hakkab inimsuse religioon snnitama ilmselget ebahumaansust; koguni pikesepaistel tuliseks kdenud tsisternis olevat [geneetik] Nikolai Vavilovit hautatud.




M. K. Tartu 24.04.2018




PS. Selle eessna kirjutamise ajal traumeeris Lne maailma jrjekordne massimrv. Torontos kihutas tnaval rahvamassi 25-aastane Alek Minassian. Tema sotsiaalmeediapostitused viitavad sellele, et ta oli seotud nn incelite liikumisega. Incel on lhend snadest mittevabatahtlik tslibaat (involuntary celibate). Selle liikumise keskmes troonib veendumus, et kaasaeg on seksuaalselt ebaatraktiivsete meeste jaoks ebaiglaselt kaldu. Nende veebilehtedel videtakse, et hiskond on les ehitatud nnda, et mnedel meestel on terve hulk seksuaalpartnereid, teistel pole aga htegi. See sobib kenaks illustratsiooniks siinse kogumiku esseele Seksuaalse emantsipatsiooni kurit ja karistus. Heal kirjandusel vib olla suur heuristiline vrtus ka tnapeval. 





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:31 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
20. detsember 2019Ndalakommentaar: snavabadus 


Ndalakommentaar Raadio Kukus 20.12.2019












Tere. Mina olen kultuurikriitik Mihkel Kunnus ja see on minu ndalakommentaar teemal snavabadus.

Otse lhenedes tuleb alustada tavatu positiivsusega. Snavabadusega on Eestis lood vga hsti. Eriti kui vaadata seda ajaloolisel vrdlusalusel. Vi ka reaalajas teiste riikidega vrreldes. Meie phiseaduse 45. paragrahv algab lausega Igahel on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. 
Ja lppeb lausega Tsensuuri ei ole.


Kas kigil on vimalik vljendada oma ideid? On, enam-vhem maksimaalselt on. 
Selle vimalikkuse ks tingimus on see, et vljaeldule ei jrgne riiklikud repressioonid, tsensuuri ei ole. Ja nii ka praegu on.


Jrgmiseks: kas vljendusplatvorme on? Taas tuleb tunnistada, et rohkem kui ei iial ajaloos.


See aga ei thenda, et kik on hsti sellel vljal, mida snavabaduse kontseptsioon kaitsma on meldud. Selle sama tehnoloogilise uuendusega, mis on pretsedenditult vimendanud ideede ja veendumuste vljendamist, on kaasnenud ka sama pretsedentitult vimendunud pahupool.
Miinimumi on keeratud riiklikud repressioonid, aga vimendunud on sotsiaalsed, isetekkelised repressioonid. See toores ja barbaarne sotsiaalne kontroll, mis on samavrd objektiivne ja kaalutletud nagu lintikohus muiste. (vt SIIA!)


Kordan: Igahel on igus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni snas, trkis, pildis vi muul viisil. Probleem, tsine probleem, on hoopis selles, et hiselu regulatsioonis on kogu selle kogu selle snakeskse komplekti , mistuse ja logose keskse komplekti roll ha viksem. Tehnoloogiliselt transformeerunud avalikus ruumis domineerivad hoopis afektid ja massipshoholoogia, instinktid, tungid, hirmud. Kui kistleda sna mistuse koondsmbolina, siis vib elda, et sna vabadust ei piirata, vaid snast minnakse mda.
Avalik debatt ei toimi sugugi hsti, aga mitte seetttu, et snavabadust piirataks, vaid seeprast, et snavabadust ei kasutata sihtotstarbeliselt. Snade vabadust kasutab ha vhem mistus ja ha rohkem domineerib arhailisem pshhoregulatiivne tasand.
Kujundlikumalt vljendudes: avalik sfr meenutab ha vhem tele orienteeritud filosoofide argumenteeritud vitlust ja ha rohkem omade ja vraste eristamisele keskendunud primaadikarja. tlen seda analtiliselt, mitte patroneerides. Ma ei taha siin kiki peente snadega lollideks simata ega moraliseerida.
revates ja segastes oludes ongi kige pealt omade les leidmine kige olulisem ja loomulikum. Ja olgu veel rhutatud, et suhtun primaatidesse suure poolehoiu ja sugulustundega ning soovitan Aleksei Turovski ja Frans de Waali raamatuid vga.


Moraal puutub aga asjasse kll, aga siin tuleb temaatiliselt tpsustada.
ldelvinud mratluse jrgi on moraal hiskonna poolt aktsepteeritud kitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. hiskondliku sidususe ja sotsiaalse dususe seisukohalt on hise moraali miinimum lioluline. 
Ometi sellest ei piisa. On ka sgavam sisim veendumus ja ratundmine, mis on ige. See on sdametunnistuse hl, mis vib hiskondlike tavade ja harjumustega selgesse vastuollu sattuda. Umbes nii nagu Lev Tolstoi meenutab oma moraalset vapustust, kui ngi pealt surmanuhtlust. Toona oli see ja oli aegade algusest saati olnud tavaline praktika, isegi Rooma paavstil oli isiklik timukas. Tolstoi tajus aga iga oma ihurakuga, et surmanuhtlus on sgavalt vr ja elgu traditsioonid ja tavad siin mida iganes. Tolstoi kehastas toona inimkonna moraalset arengut.
Siis on veel valdkonna- ja tsunftisisesed moraalid ja moraalikoodeksid, kutseeetikas. Olgu siis arsti vi sduri vi ajakirjaniku.


Kordan. Minu arust on avaliku debati murekohaks mitte snavabaduse vhesus, vaid snavabaduse vale kasutamine. Mis peaks olema snavabaduse kasutaja keskne moraalne imperatiiv? Arvan, et see on lihtsalt vljendatav. Sa ei tohi valetada.
Sellest, kui hukutavad tagajrjed vabale ja demokraatlikule hiskonnale on valetamisel, on kirjutanud paljud, Solenitsnist ja Orwellist Jordan Petersonini. Valetamine on testi hukutav ja lhingelik strateegia. Ometi on ka see tasand ksinda ebapiisav. Internetiajastul tahaks siia juurde kirjutada ksud ra tooda mra!, ra eksita!, psi teemas! jne. Need keelud osutaks siis kitumisstrateegiatele, mis pole otseselt seotud valetamisega, aga ometi lhuvad vga oluliselt seda sama avaliku arutelu vimalikkust, mida snavabadus peaks kaitsma.
Need nhtused on alati olemas olnud, aga uus tehnoloogia on seda meeletult vimendanud.


Teine asi, mda uus kommunikatsioonitehnoloogia on teisendanud, on hbistruktuur. Hbi on vga oluline sotsiaalne regulaator ja see on just nimelt sotsiaalne. Ning sotsiaalmeedia on seda muutnud.
Seda hpet vib vrrelda linnastumise pshholoogiaga. Klahiskonna liikmete hbi- ja afektistruktuur on hoopis teistsugune kui anonmse suurlinna elanike oma. Niteks antropoloog John Bodley nitab teoses Suurusjrgu vim, et inimloomus muutub drastiliselt sltuvat sellest, kui suures hiskonnas ta elab. Ka Marxi eksituseks vib lugeda selle, et ei arvestanud suurusjrguga. Niteks normaalses perekonnas toimib suurepraselt printsiip Kigilt tema vimete jrgi ja kigile vastavalt tema vajadustele. Lihtsalt suures grupis see ei toimi, saati kogu inimkonna raames.
Vikeses kogukonnas pole eriti probleemi ka Garret Hardini kirjeldatud hisvara tragdiaga. Sest seal toimib, Bodley snadega, funktsionaalne hbitunne. 
Ja see on nd miski, mis kohe kuidagi ei tta anonmses netikommentaariumis vi mnes sellises erakondlikus meediakanalis, mille eesmrk pole mitte informeerimine, vaid signaliseerimine, omade ja vraste eristamine, sidususe loomine oma grupus ja nii edasi. Kik see, mis kib zoosemiootika uurimisvalda.
See on sotsiaalpshholoogiline mehhanism, mille puhul tavaprane kaitsekne snavabadusele selle fuktsionaalsust ei psta.


Sotsiaalne organiseeritus ja kompetentsushierarhiad ei kahjustu seetttu, et uulitsakraade lrmab nagu uulitsakraade, vaid et nd lrmab nnda ka funktsionaalsest hbist vabastatud ajaloodoktor ja erakonna esimees.


Veel: uus tehnoloogia on muutnud ka mlumehhanisme. Kui kunagi jid krtsis rusatud labasused krtsi ja neid jdvustas vaid ebakindel ja vaieldav mlu, siis elektrooniliselt vahendatult salvestuvad need tihti algkujul ja lunastav unustamine enam appi ei tule. 
Kui ministrihrra oma krtisraadios laial lual praalib ja simab, siis ei saa ta hiljem korraks mistusele tulles seletada, et tegelikult mtles ta hoopis teisiti ja hoopis tunnustas nende snadaga. Sest salvestuse saab kohe kima panna ja hbitu vale on paljastatud.


Voltaire' olla elnud Ma ei ole nus sellega, mida sa tlesid, aga ma olen valmis surema sinu iguse eest seda elda. Seda aatelist hatust on ige raske kohandada inimestele, kes ei austa tde. Voltaire ei osanuks ettegi kujutada, et nnda hdes kaitseks ta igust kniliselt valetada.
Snavabadusest pole midagi kasu, kui truudus omadele on thtsam kui truudus tele. Inimene loomastumise suund ei viita koopale vi puule, vaid vikestele sdivatele primaadikarjadele. Alguses vib neid ka erakondadeks kutsuda.


















Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:03 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
18. detsember 2019Kuidas jda inimeseks ebainimlikul ajal? 


Ilmus htulehes 9.12.2019.
Vaata ka esimese osa arvustust SIIN!











Kuidas jda inimeseks ebainimlikul ajal?


Mart Sander Litsid. Naiste sda. III 257 lk 

Mihkel Kunnus


See vib klada pentsikult vi isegi leoleva sildistamisena, aga meie kultuuriruumis toimetavad mned isikud, kellel on suur museaalne vrtus. Nad kehastavad kogu oma olemusega mingit kadunud ajastut. Mart Sander on ks neist. Aastal 1984 asutati Modern Fox, 1930ndate ja 1940ndate tantsu-, lava- ja filmimuusikat ning selle aja lklaule esitav rohkearvuline ansambel, mille solistiks sai juba ige alguses (1985) Mart Sander. Mart Sander on nagu ajarndur, ta oleks nagu selle ajajrgu suurkodanluse reinkarnatsioon ning kik, mida ta teeb, loob vi puudutab  olgu see film, kujutav kunst, muusika, lavakunst vi kirjandus  kannab selle ajastu vesimrki. Sellise andega nnistatult (vi neetult) on talle arusaadavalt kige kohasem just selle ajastuga ka tegeleda. Ja nii ongi ta enamasti teinud. Nd on ta valmis saanud kolmanda raamatuga romaanisarjast Litsid. Naiste sda, kus jtkab mdunud sajandi kolmekmnendate aastate lpu ja neljakmnendate alguse keeruliste ajaloosndmuste kujutamist lbi hrrastemaja elanike ja kundede silmade.


heks iseloomulikuks jooneks Sanderi loomingus on miski, mis hte fraasi surutuna vib paista lausa mistelise vastuoluna, nimelt plislinlik isamaalisus. Ometi ei ktke see snamoodustis vastuolu, vaid on pelgalt harjumatu. Eesti identiteet on tihedalt seotud maa ja talupoeglikkusega  ja see on demograafilise ajaloo seisukohalt igati representatiivne  , aga ka omamaine linnakultuur on meil sajandeid vana, lihtsalt see on ajalooliselt olnud kvasti viksema arvuline. Mart Sander on persoonilugudes korduvalt elnud, et ta on plistallinlane, et ta sugupuu on vhemalt seitse plve Tallinnas elanud. Kummati on meie kirjanduslooline enesekujutlus petlik. Niteks meie identiteedi kirjandusliku kujundamise ilmasammas  Anton Hansen Tammsaare  on empiirilisemal uurimisel rohkem linna- kui maakirjanik. Isegi tema peateose viiest osast kolme tegevus toimub tiesti linnas, rkimata teistest teostest, millest enamiku tegevus leiab aset samuti linnas. Ka Jaan Kross on jrele meldes pigem linlik, rkimata hilisematest klassikutest, Mati Undist vi Mihkel Mutist. Ometi Mart Sanderi linlikkus on tiesti erinev ja omanoline. Parema puudusel nimetaksin seda suurkodanlikuks, millekski, mis assotsieerub rebasenahkse krae ja elegantsete htutualettidega, peene sigaretsuitsu ja swing-tantsuga. Ka see kik kuulub meie rahva ajalukku. Raimond Valgre jalutab lbi Litside hrrastemaja nii kirjanikufantaasias kui atmosfriloomes.


Teiseks tuleks ra mrkida kvaliteet, milles Mart Sanderile eesti kirjanduses on raske vrdset leida. Ja kllap lugejale on see kvaliteet keskseim. See on nimelt pnevus. Lisaks filmilikule kujutluslaadile on Sanderi suurimaks andeks luua sndmustekike, mis haaravad lugeja tielikult endasse ning on tihedalt tis ootamatud seeprdeid ja olnud sndmuste tagantjrele osutumisi hoopis millekski muuks. Ja nii korduvalt ja korduvalt. See resoneerub eriti hsti toonase jhkra ajastuga, kus keegi ei saanud kedagi ega midagi lplikult usaldada. Valitsused ja reiimid vahetusid kiiresti ja etteaimamatult ning tavalisel inimesel lihtsalt puudus igasugune vimalus ellujmisgarantiiks vi isegi aru saamiseks, mis toimub ja kust suunast ajalootuuled nd puhuvad. Aeg oli nnda sge ja etteennustamatu, et isegi tiesti ebaheroiline ja ideoloogianeutraalne koostvalmidus ei garanteerinud ellujmist. Vanglast pstetud hrra Metsla, kelle puhul on vimatu otsustada, millised on ta ideed ja aated, kas ta on n-astme topeltmngur vi kameeleonlik ellujja, kelles on nii palju pshhopaatseid kihistusi, et lpuks saab ainult heas usus loota, et ka temas on mingi inimliku kiindumuse ja lojaalsuse alge kigi nende instrumentaalsete ellujmismehhanismide all, pihib proua Kukele:


Ma tean, et sulle on rgitud minust igasugu asju. Palju sellest on tde. Olin valmis, et sa nitad mulle ust vi vhemalt karistad mind teatud aja osavtmatuse ja jahedusega. Mul ei ole elda midagi, millega end igustada. Me mngisime ksteisega, aga tegelikult mngis poliitika meie kigiga. kskik millise tee keegi valis  mitte kski neist ei garanteerinud turvalisust. Langes neid, kes vitlesid kompromissitult endise eest ja kige vra vastu; langes neid, kes uskusid, et uus vim toob meile vrdsuse ja igluse. Langes neid, kes panid ukse lukku ja uskusid, et kui nemad ei puutu kedagi, ei puutu keegi neisse. Nende langemine oli eriti kurb, sest nad ei saanud ealeski aru, miks nad langema pidid. Vhemalt meie teadsime, et meie ei ole krvaltvaatajad! (lk 68)


Kas siin on mingi siiruse garantii? Ei. See on aeg, kus garantiisid ei olnud, sest neid ei saanud olla.


Proua Kukk tahtis olla toetav ning eitada vi vhemalt pisendada kiki neid nooli, mida Elmar iseenda pihta tulistas, kuid nende noolte selge siht, mehe teesklematu enesekriitika, muutsid ta relvituks  htviisi relvituks nii sdistama kui ka andestama. Elmari kiretu eneseanalsi emotsioonitus nakkas ka temasse; nii suutis ta vaid istuda ning kuulata monoloogi, mida mehel oli olnud mitu kuud aega vlja melda, kuid mis nis sndivat selsamal hetkel. (lk 68)

Kui Tammsaare looming on muu hulgas tuntud selle poolest, et seal on palju hirmpikki, lausa omaette esseedeks paisuvaid filosoofilisi mtisklusi kige eksistentsiaalsematel teemadel, siis Litsides on selgelt esikohal sndmuste peadpritav ja ennustamatu tormlemine, filosoofilised tdemused on poetatud sisse harvadel hingetmbehetkedel ja kontsentreeritud nappidesse dialoogidesse. heks hredaks aga tugevaks punktiirjooneks on sja ajal inimeseks jmise ksimus, reetmise ja lojaalsuse ksimus; ksimus, mille vastus on sama, mis sageli Tammsaarelgi  paradoks.

Ma tean, et sa pead minu jrel luurama, tles ta. Proua Kukk ajas end knarnukile. Miks sa seda tead? ksis ta. Sest tna peavad kik kigi jrel nuhkima, tles Elmar. Mind vabastati, et ma nuhiksin sinu jrele. Proua Kukk vajus aeglaselt voodile tagasi. See on selleks, et me kardaksime ksteist  rohkem kui me kardame uut vimu, jtkas Elmar. Aga meie sinuga  meie oleme teineteise saladustega kokku liidetud nagu keraudadega. Kui langeb ks, viib ta kaasa ka teise, tahtlikult vi tahtmata. Hetkel pole meil teineteise jaoks olemas htegi ohtlikumat  ega turvalisemat inimest. (lk 69)


Nagu ikka on sndmusse pimitud thtsad ajaloolised tegelased, niteks Himmleri ihuarst Felix Kersten ja Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann. Kirjandusteos on vormilt mneti sarnane kujutletuga  see on segu rmisest kergusest ja rmisest raskusest, pauguvad vaheldumisi ampanjakorgid ja kohtuotsuseta kuulid kohapeal; on vltimatu pnevik ajal, mil keegi ei ihalda midagi enamat kui rahu ning li kallavad aina tulle ka noored huupi armuvad sdamed, mis loovad sama stiihilisi koalitsioone nagu suurriike juhtivad vuntsikandjad. 


Kusagil oli alati keegi, kes teadis, kes vis kaevata ja koputada; veelgi rohkem oli neid, kes olid varmad karistusi mrama ja neid ellu viima. Viia ellu surmanuhtlus  kas polnud see absurdne snahend tiuslik smbol kogu sgedale, mistuse kaotanud ajastule? (lk 242)


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:53 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
13. detsember 2019Kmme raamatusoovitust 


Ilmus formaatikohendatult ajalehes Postimees 13.12.2019. 


 




Eesti keeles ilmub jooksvalt nii palju kvaliteetset lugemisvara, et see letab kuitahes vimeka kultuurihuvilise lugemisvimsuse. Pealegi tegu on kuhjuva nhtusega, sest ega vrt teosed ju ei aegu. Seeprast peaks igasugust kaanonit ja tve ehitavaid jude toetama, sest killunemise jud on neist tnapeval loomuldasa le. Seeprast kasutaks alustuseks vimalust ja annaks he ldisema soovituse: tellige Eesti kultuuriajakirjandust! Vi niteks Loomingu Raamatukogu  see on lausa alandavalt odav ja lendavalt tuumakas. Natuke nagu meie PISA-tulemusega. Alla keskmise rahastuse eest tielik tipp! Ja olgu Vikerkaar vi Looming vi Vrske rhk ja nende tellimuse saab ka kingitusena kellegi postkasti sokutada.


Novembris ilmusid Mihkel Muti kommentaarid A.H. Tammsaarele (T ja armastus. Tammsaaret tuulates). Tegu pole akadeemilise kirjandusteadusega, vaid just nimelt kommentaaridega, mis on sndinud kord svenenud thelepanelikkusest kord lihtsalt inspireeritusest, need on ntke sule ja selge pilguga kirja pandud thelepanekud ja ldistused sellest kige olulisemast, mida le mtiskles ka A.H. T., thendab inimeseks olemisest, vrikusest, elust ja armastusest ning tst, mis seda mtestab. Vi siis ei mtesta teps.


Tammsaarest ja tema suurest mjust on juttu ka Andrei Hvostovi isiklikes mtisklustes, mis on sndinud ratundmisest, et kui inimene juab ikka, mil teda hakkavad huvitama tema juured, pole enam neid, kellelt otse ksida. Kirjad Maarale on sndinud ideest kirjutada selgituskiri lapselapsele, kes juab kolmekmnendatesse 2050.aasta paiku. Neid arutlusi inimsuhetest, poliitikast ja rahvuslikust enesekaitsest on vga huvitav lugeda ka praegu.


Kui hakata siit punktist ilukirjanduse suunas minema, siis Mudlumilt ilmus suureprane romaan Poola poisid, sealsete elukohmakate boheemlaste prototpidena vib aimata lhiajaloolise ZA/UMi mber toimunut, aga teos on vga hea (vib-olla isegi paremgi) kui sest seosest midagi ei hooli ega tea. Inimlik olemishaprus ja ideaalipdlus on sest lhiajaloolisest konkreetsusest kvasti universaalsem.


Mart Sanderi romaanisarjas Litsid. Naiste sda ilmus sja kolmas osa. See viks olla maiuspala neile, kes hindavad pnevust, ootamatust ja intriige. Kaanekujundus on hsti valitud  vrvilisest ja sensuaalsest naisaktimaalist mraneb lbi mustvalge diktaatori kalk silmavaade. Lisaks vljameldud karakteritele tegutsevad teoses reaalsed ajaloolised isikud, kelle reaalse elukigu kunstiline vrtus letab vahel parimagi looja fantaasia (nt Felix Kersten, Heinrich Himmler).


Kui ilukirjanduslikkust juba pris hooga peale keerata, siis soovitaks Kaur Riismaa vrsket romaani Vike Ferdinand. Aga see on juba pris kange kraam, selline, mis peaks enne veidi aega mrsis laagerduma ja eelistatult nnda, et mrss lohiseb kolksudes mda raamatukogutreppi les ja alla. Siin on romantilist kujutlusulma ja mdaniku Kesk-Euroopa eksotiseerimist, mihhailikinlikku loitsimist ja paavomatsinlikku hermeetilisust. Snavara on rikas ja maailm hoomamatuseni detailne.


Mdunud aastasse jb ka he telise modernistliku tellise ilmumine. Hermann Brochi romaanitriloogia Kuutbised (tlkinud Mati Sirkel) eeldab puhanud pead ja treenitud mistust, sest see romaan eeldab, et kirjandus peab tegelema nende inimprobleemidega, mille helt poolt vlistab teadus, sest nad pole ratsionaalsele ksitusele ligipsetavad ning elavad nilist elu ksnes vljasurevas filosoofilises esseistikas, teiselt poolt nende probleemidega, milleni teadus pole oma aeglasemas, tpsemas edenemises veel judnud (H. Broch).


Teadus on vahepeal siiski ka vahepeal kvasti edenenud ja seeprast soovitan ka Christopher Ryani ja Cacilda Jeth aimeraamatut Seks koidikul. Meie seksuaalsuse rgne allikas (tlkinud Liis Tiirmann). See on nd selline raamat, mille suurim vrtus ei seisne selle peamises teesis. Rangemalt vttes on see isegi pris halb aimeraamat, sest kllap mgiedu ootuses on poleemikavint learu peale keeratud, revolutsioonilise avastusena serveeritakse hpoteese, mis on vanemad kui Darwin, punutakse klassikalistest evolutsioonilistest pshholoogidest lgnukk ja sinna juurde vaimutsetakse ohtralt, ometi on see raamat vga lugemisvrne, sest seal on palju fakte ja viiteid ning kindlasti aitab see raamat mtiskleda meie bioloogilise antuse ja selle paindlikkuse le. nneks seksile ei keskenduta nii palju kui pealkirjast viks arvata. 


Teine teaduslhendane raamat, mille puhul soovitan kindlasti kokkuvtete ja sekundaarksitluste asemel teose enese lugemist, on Jordan B. Petersoni 12 elu mngureeglit. Vastumrk kaosele (tlkinud Ave Plendik). Ingliskeelses netikultuuris on see nimi praegu lituntud. Kesolevatki teost mdi ilmumisaastal (2018) le kolme miljoni eksemplari ja seda on tlgitud pea pooldesajasse keelde. See pretsedenditu populaarsus on andnud ka tagasilke, niteks eksklusiivsema elitaarsustaotlusega vasakpoolsetes ringkondades. Tema demonstratiivne mittelugemine on teatud seltskonnale prestiiimrk ja ennetavat plgust tema suhtes kasutatakse ka oma kujutletava leoleku demonstreerimiseks. Ometi on Jordan Peterson tunnustatud akadeemiline teadlane ja paarikmneaastase kogemusega kliiniline pshholoog. See raamat ei ole maailmaparanduspik, vaid praktiline enesethustuspik, mis aitab saada paremaks ja kpsemaks isikuks. Ja seda realistlikult (et mitte elda pessimistlikumalt), mitte aga mnda jrjekordset nartsissistlikku enesesisendusloitsu mes. See on laiema filosoofilise haardega svapshholoogiline ksitlus, mis vrib kindlasti tutvumist. Jordan Petersoni snteesiv haare ulatuv evolutsiooni- ja neuropshholoogiast analtilise pshholoogia ja budismini.


Rkides budismist tahaks aga esile tsta mdunud detsembris ilmunud, Ivar Trneri koostatud kogumikku meie kike mitte-esoteerilisemast budismivahendajast Linnart Mllist. Kogumik Linnart Mll Te tee. Mtteid ja mlestusi (SE&JS 2018). See kogumik on oluliseks tienduseks he vga mjuka ja thtsa lime mistmiseks Eesti kultuuriloos.


Ja kes ei ole ikka veel lugenud Eva Koffi Sinist mge, siis soovitan veelkord le, sest see on testi vga huvitav ja isikuprane romaan, mille retseptsioon on aga siiani na napi vitu. Kui paar auhinda vlja arvata. Selles on maailmasda ja heksakmnendaid, on tundeid ja kirge sgedas ajas ja kige kiuste ning sgavamaid arutlusi identiteedi le. Loe ning tunne ja mtle kaasa!





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:36 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
22. november 2019Ndalakommentaar: depressioon 


Ndalakommentaar Kuku raadios 22. XI 2019

Tere! Mina olen kultuurikriitik Mihkel Kunnus ja see on minu ndalakommentaar teemal depressioon.





Depressioon on sna, mis tunneb end knekeeles juba ammu liigagi koduselt. Ta leiab kasutust nii simamiseks kui tegudele utsitamiseks, nii moraliseerimiseks kui meditsiiniliseks diagnoosimiseks. Sageli teavitatakse selle abil ka lihtsalt oma tujutusest, et ah, mul on deprekas praegu ning vahel ritatakse seda kasutada nii-nimetatud romantilisele kurbusele moekamalt viitamiseks. 
Jtan need argikeele lodevused praegu krvale.

Maailma Terviseorganisatsioon teatas aastal 2017, et depressioonist on saanud tvimetuse peamine phjustaja maailmas ning depressiooni levik nitab kasvutrendi. Depressioonist on saanud peamine suitsiidiphjus. Niisiis rangemalt pruugituna thendab see sna midagi vga tsist.
Levinud definitsiooni kohaselt on depressioon psivalt vljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurmu kadumine, energia vhenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvime ja elukvaliteet. Rhutada tuleb siin psivust. Ajutised meeleolulangused on igati loomulikud. 
Psivus on vajalik, aga mitte piisavalt defineeriv tunnus. Sellest saab aru kiirelt, kui ksida phjuse jrele. Mis phjustab depressiooni? Phjuseid on vga palju ja need on nii varieeruvad, et vib isegi elda, et depressioon  vhemalt eeltoodud definitsiooni jrgi mratletuna  pole mitte haigus, vaid umbes sama ldine smptom nagu palavik. Depressiooni vljakujunemisel on prilikkusel selge osa, aga depressioon vib olla ka tiesti reipast ja eluaplast sugupuust vrsunud. Depressioon on tekitatav ka sna robustsete mehhanismidega, niteks keemiliselt, depressantidega. Tuntuim depressant on alkohol. Viimane on ses mttes huvitav, et selle vahetu reaktsioon organismile on lithusalt antidepressiivne, aga natuke ja palju pikemalt depressiivne. Ka siin on individuaalne varieeruvus vga suur.


Pidevalt vljendud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurmu kadumine ja energia vhenemine, vib olla ka rikutud unereiimi tagajrg, see vib olla autoimmuunne reaktsioon valele toidusedelile, see vib olla ka mikrobioomi tasakaalust vljas olemine, see on ka keha pletikureaktsiooniga tugevalt korreleeruv jne. Ka sotsiaalmeedia suuremat kasutamist on depressiooni levikuga seostatud. Ja nii edasi, ja nii edasi.

Aga kindlasti ei maksa krvale jtta vimalust, et see on igati heas korras oleva organismi kui pshhofsilise terviku igati adekvaatne reaktsioon. Reaktsioon millele?
Sellele, et sul on lihtsalt kohutav elu. Meeleolulangus on psiv, sest selle vlised allikad on psivad.
Paarikmne aastase kliinilise pshholoogia praksisega Jordan Peterson loetleb rea ldisi tunnuseid, mis peaks normaalse elu juurde kima. Thtsusjrjekord kigub individuaalselt, aga need on jrgmised:
1. T vi lausa karjr
2. Mingi kasulik ja mttekas tegevus peale t
3. Enese eest hoolitsemine, nii fsiline kui vaimne 
4. Lhedussuhe 
5. Sbrad
6. Lapsed
7. Haridus, mis vastab su vimetele
8. Piisav raha


Kui nendest rohmakalt kaardistatud valdkondadest juba kolmega on tsiseid vajakajmisi, siis ei saa rkida niivrd depressioonist, kuivrd vga halvast elust. Jordan Peterson ei suhtu leolevalt antidepressantidesse, sest neist vib olla testi vga suurt abi, aga need ise ei paranda su elu.
Samuti ei aita see, kui kuulutada kik need eeltoodud kriteeriumid mingis tobedas revolutsioonilises hinas repressiivseteks konstruktsioonideks, olgu vikekodanlikeks vi patriarhaalseteks.
Ajaloos on sedagi ette tulnud. 1968. aasta Pariisi kevadrevolutsioonides peksid tudengid segamini kloorpromasiini leiutaja Jean Delay kontoriruumid. Delay oli meditsiiniringkondades laialdaselt lugupeetud ja paljude auhindadega tunnustatud teadlane, kelle thelend sai telise hoo sisse just kloorpromasiiniga. See oli esimene testi toimiv antipshootikum, pshhofarmakon, mis thendas omajagu hullumajasid. Teadusloolane Thomas Hager kirjutab: Tudengid uskusid, et hullumeelus ei olud niivrd bioloogiline, nagu arvas Delay, kuivrd sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutati mugandumise pealesurumiseks. Delay smboliseeris valitsevat klassi, vime, kes kasutas kloorpromasiini keemilise hullusrgina, millega kontrollida igaht, keda peeti soovimatuks.
Kloorpromasiini nite petlikkus pole aga learu suur. See testi toimis. See testi thjendas kvasti hullumajasid. Aga depressioon levik on ikka tusuteel ja hoolimata sellest, et ka antidepressantide kasutumine on viimase paarikmne aastaga kordades tusnud. Antidepressandid ttavad, aga nende mjuulatus on piiratud. Ja mitte ainult selle prast, et need ei tee korda su elu, ei anna tkohta, raha, hid inimsuhteid ja kike muud, mis elu teeb nauditavaks ja thendusrikkaks.

Sest depressioon on ka seisund, mis tekib siis, kui elu kaotab thenduse kige laiemas mttes, kui kaob transtsendentaalne mde, transtsendentaalne horisont. Lugematud uuringud kinnitavad, et religioosne on nii-elda kasulik olla. Religioossus ja pshiline heaolu korreleeruvad. Ometi on religioossus midagi, mida ei saa arst vlja kirjutada vi mida ise endale lihtsa pealehakkamisega pragmaatiliselt sisse sstida. Ilmaliku inimese ilmalikkus ripub sama konksu otsas, mille kljes uskliku jumal. See konks ainult nnda ttabki, et ise ei saa sealt midagi alla vtta vi sinna midagi riputada.
Suur eksistentsialistlik filosoof Albert Camus tles ilmalikustumisprotsessi kirjeldades, et transtsendentsuse kadudes transtsendenteerub tulevik. See on pshholoogiliselt tpne. Camus suri aastal1960. Siis oli ilmalikkuse preesterkond  loodusteadlased  veel sna reipalt tulevikku vaatav kogudus. Tundus, et inimkond vljub loodusteaduste toel pimedast ja metsikust, haigusi ja nljahdasid tis maailmast tehnoloogiliselt valgustatud vljale ja valgus juba paistab. Nd on need samad teadlased ha kindlamad, et see ha liginev valgus tunneli lpus on siiski vastutuleva rongi latern. 


Mu isa, mu isa, miks oled mu jtnud, hatas Jeesus ristil enne surma. Klab totaalselt depressiivselt kll.















Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:40 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Nrga tugeva poeedi misognne hingetmbepaus 


Ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus XI. 2019


Nrga tugeva poeedi misognne hingetmbepaus


Krt Hellerma. Medusa juuksed. Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mtisklusi 19882018. Tallinn: EKSA, 2018. 566 lk.


Krt Hellerma on naine. Kui oled naine, siis oled sa elu andmisega eriti lhedalt seotud. See on sgavalt filosoofiline ksimus, millega naistel endal on selleks liiga tihe side, et seda objektiivselt analsida. Elu jrjepidevusi analsivad ja elu mtte le filosofeerivad enamasti mehed, kuigi neil on selles ksimuses pigem taanduv positsioon. Isadus on halvemini adutav kui emadus ja seetttu jb meeste puhul filosoofiale rohkem ruumi.
Eelmise liguga on see hda, et ainult esimene lause on minu kirjutatud (seegi triviaalne). lejnu on snasnaline tsitaat kogumiku jrelsnast (lk 545). Mul on tunne, et seda kogumikku arvustades ma ei saa mitte eksida. Liigne nustumine Hellermaga tooks teenitult seksisti- ja misognitiitli, liigne vastandumine vimaldaks vita, et ritan siin kedagi oma soopositsioonilt paika panna. Vimalik, et ainuksi niisugune tsiteerimine on taktitundetu ja empaatiatu  ja just need on etteheited, mida oleks kige tenolisem plvida seda kogumikku arvustades. Empaatia thtsust rhutab aga Hellerma vhemasti snades vga. Samuti suhtub ta varjamatu ja lbiva halvakspanuga mistusega liialdamisse. Vga sageli kohtab otseseid mrkusi selle kohta, et kalk mistuslikkus on kultuurivljal domineeriv ja tunded alavristatud. Niteks: Tsi, mistust absolutiseerivas ja tundeid trjuvas kultuurilises keskkonnas pole Talveti luulet kuigi mugav lahterdada. See ei nita mitte tema luule nrkust, vaid on tundejudu alahindava ja ratsionaalsust lethtsustava ajastu tunnus. (lk 182)
Eriti selgelt joonistub Hellerma positsioon vlja artiklis, kus ksitletakse eesti ja udmurdi luulet: Ratsionalismi pealetung on kaasa toonud teadusliku mtte ja teaduslike kriteeriumide idealiseerimise. hes sellega on intellekt muutunud vimu instrumendiks, mis vrtustab ja kinnistab teatud standardeid hiskondlikus vaimulaadis tervikuna  jttes automaatselt krvale need, kes keelduvad valitsevates fraseoloogiates osalemast. // Just ratsionaalsusekultus on kaudselt kaasa aidanud argisuhete ja madalstiilsuse vidukigule kultuuris. Mistuseajastu on kehtestanud end ka kirjanduses ja kunstis. (lk 191) Minu mistus seda jrelduskiku jrele teha ei suuda.
igupoolest juba sissejuhatuses eldakse heselt: Viimase kmmekonna aastaga on kultuuris mndagi muutunud. Nib, et kasvanud on vastuolu avaliku kultuurikriitika ja kultuuris aset leidvate sisemiste protsesside vahel. Kriitiku analtikupositsioon ja rahva ainitine igatsus ilu ja levuse jrele oleksid mnikord justkui kaks eri vektorit. (lk 11)
Aga mistusega liialdamise sarjamine polesiiski tiesti lbiv. Kogumikus on ka artikkel Kriitka lauamngud, mida viks pidada kriitikukreedo vljenduseks, ja seal antakse teada vga selgelt: Teadsin algusest peale, et kriitikut on seotud teatud heklgsusega, ksnes mistusliku lhenemisega, kuigi hea kunstiteose mju pole kunagi lpuni mistuslik, vaid seotud tunnetega, inimese emotsionaalse tervikolemusega. Minu kui kriitiku lesanne ei seisnenud mitte selle mju eitamises  sest ilmetuid teoseid poleks ju mtet arvustada , kuivrd teose mju lihtsustamises, selle arusaadavasse keelde panemises  tegevuses, mis oli juba ette kuidagi poolik. [---] Kriitika on mistuse tegu. (lk 483) Sama artikli lpus vib leida pris radikaalse imperatiivi: Maksab lihtne reegel: kui sa ei saa tundeid elimineerida, siis ra kirjuta (lk 486). Artikli all on aastaarvud 2012, 2018, seega on tekst saanud allkirja ka kogumiku ilmumise ajal.
Pean tunnistama, et minu mistus ji htta, pdes neid seisukohti koherentseks kokku sobitada . Nojah, aga see on pelgalt mistus.Peale selle hiris see, et Krt Hellerma teeb vga suuri ldistusi ja esitab vga hlmavaid viteid, aga on nidete toomisega enam kui kitsi. Kui videtakse, et kriitikavljal valitseb toores mistusekultus, siis tahaks teada, kes ja kus, ja loodaks kas vi sulgudes nimepillamist, muidu on mul tunne, et elan justkui teises reaalsuses ja koban teisel kriitikavljal. Kas tegu vib olla plvkondadevahelise erinevusega? Sandan vita, et mitte. Kogumiku alapealkirjaks on Artikleid, esseid, arvustusi, ettekandeid, intervjuusid, mtisklusi 19882018, seega alates ajast, mil siinkirjutaja oli kigest kuueaastane. Kui aga vean hele teljele aastaarvud ja teisele avaldatud tekstide hulga, siis saab hilisemasse aega kaks prisket kru ja algusaastatesse suurt ei midagi. Aastast 1988 prineb vaid ks tekst, vahemikku 19982006 seitse artiklit, seevastu rekordilisse 2012. aastasse jb lausa 16 artiklit. Enamus on ilmunud ajal, mil ma end juba ise kirjandusvljal toimuvaga kursis pdsin hoida.
Kuigi mulle endale on korduvalt ette heidetud liigset tsiteerimist  mis ju testi vib lugemise ttuks ja fragmenteerituks teha , siis Hellermalt ootaks seda natukenegi, viks olla mnigi konkreetne nide. Lihtsalt mitte kuidagi ei veena eeltoodud suurejoonelised vited, ka mitte niisugused nagu Tnapeva kunst ja kirjandus pole nrganrvilistele, hoiatavad kriitikud. (lk 209) 


Medusa juuksed
Kogumikule pealkirja andnud artikkel teeb feminismile samamoodi karuteene nagu Facebooki kogukond Virginia Woolf Sind Ei Karda: kaotab elal oponendil vajaduse konstrueerida lgmees, sest selle t teevad omad ise ra. Artikkel on ka internetis vabalt saadaval1 ja algab nnda: Eesti kirjanduselu klavaheteedel piseneb iga vhegi tavatumalt mtlev naine varem vi hiljem eikeegiks, kelle tst vib teha naljanumbri igal ajal, kui tuju tuleb, kirjutab kirjanik Krt Hellerma. Raamatus on saanud sellest kursiivi pandud moto artikli alguses (lk 331).
Mis ma oskan kosta? Ei ole nus, kohe ldse mitte. Eriti kui mtlen neile naisautoritele, kelle teoseid hiljuti lugenud olen: Eeva Park, Maimu Berg, Ene Mihkelson, Eva Koff, Maarja Kangro, Margit Lhmus. Neist kellegi kohta ei kehti see vimmas rahvusmisognia, millest Hellerma artikkel nretab, ei nende loomingu ega vastuvtu kohta. Pealegi on nad kik nii isenolised, et mingit toekamat ldistust on raske teha. Mis hendab Eva Koffi Sinise me vitaalseid ja eluosavaid naisi Margit Lhmuse Sterne lugude kummastavalt hlbeliste peategelastega? Maimu Bergi mlestused keerlevad ikka Vaintsa mber, samas kui Maarja Kangro emantsipatsioon ulatub juba toksilise maskuliinsuse ja vrdmlakluseni, meestibinaid siblib mber palju ja need vahetuvad alatasa, krabatakse reipalt kubemest ja ollakse objektistamiseni agentne. Ene Mihkelsoni minevikuvaade on painav ja phjatu viirastussegu, Eeva Pargi oma mraline pikesepaiste. On arvustused, tunnustused, auhinnad.
Ja siis kntsatab Krt Hellerma: Karta on, et kui Hannah Arendt vi Susan Sontag elanuksid Eestis, oleksid nad varem vi hiljem ra lintitud  vhemasti oleks neile kiiremas korras trobikond lapsi tehtud ja siis neid hes lastekarjaga kuhugi keldrisse heidetud, et nad enam tlinaks poleks. (lk 337)


Hoopis luuletaja, hoopis lrik!
rritus ja ng aga kaovad, kui vahetada lugemisregistrit ja vaadata Hellerma tekste kui lriku enesevljendust. Palun vabandust, tsiteerin jlle. Ja jlle Milan Kunderat: Luule on territoorium, kus iga vide saab teks. Luuletaja tles eile: elu on thine nagu nutt, tna tleb ta: elu on lbus nagu naer, ja mlemal korral on tal igus. Ta tleb tna: kik lpeb ja kaob vaikusesse, homme tleb ta: miski ei lpe ja kik kaikub igavesti, ja mlemad vited on tesed. Luuletaja ei pea midagi testama; ainus testus on tema tunnete intensiivsus.
Lrilise luule geenius on htlasi kogenematuse geenius. Luuletaja teab maailmast vhe, kuid snad, mis temas trkavad, moodustavad kauneid hendeid, mis on lplikud nagu kristallid; luuletaja ei ole kps inimene ja ometi on tema vrssides prohvetlikku kpsust, mille ees ta isegi kohkub.2 Ma pole kindel, kas Kundera eldu kehtib luule kohta, aga Hellerma esseistika kohta nib pris tpselt paika pidavat. 


P.S. Arvustuse pealkiri mistagi viitab hiljuti lahkunud Harold Bloomile, kelle jrgi tugev poeet on see, kes kehtestab oma loominguga mdupuu, mille jrgi teda ja teisi hinnatakse. Mul on tunne, et Hellerma pab kehtestada mdupuud, mille jrgi teda ennast viks hinnata: see ktkeb kvasti ebamrast igatsust leva jrele ja ennetavat vaenu selle vastu, et inimest sunnitakse oma puudustele nkku vaatama. Selle mdupuu jrgi vib talle positiivse hinde panna kll, kuigi universaalsena tal seda mdupuud kehtestada pole nnestunud. 
Ka kirjanduses on viimastel aastakmnetel mrgata sundust nidata ennast kui koletist, uurida ennast kui koletist, ksida endalt, miks ma olen koletis... Need ksimused pole juhuslikud ja flirtivad. Neist on saanud kinniskujutelm, mis on levinud kultuuri kigis valdkondades. (lk 209) No ei ole!
Jah, maalheduse kultustamises pole eestlasele vrdset. ra hlju pilvedes, tule maa peale, tleb ks eestlane teisele, surudes viimase mnuga ninapidi porri, ja kui vimalik, litsub kirsaga veel phe ka. (lk 303) Oh, tsta ngu porist, eestlane, tee silmad lahti! Tutvu eluga, tutvu kirjandusega!


MIHKEL KUNNUS


1Eesti Pevaleht 17. III 2017. https://epl.delfi.ee/kultuur/medusa-juuksed?id=51076084 
2M. Kundera, Elu on mujal. Tlk P. Kruus. Tallinn: Tnapev, 2009, lk 254.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:34 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


1. november 2019Rohelise Eesti mure 


Ilmus ajalehes Sirp 01.11.2019. Kirjutatud septembris 2019 st mni nide on sellevrra aegunud (nt Sven Sesteri artikkel jne), on ka mningaid muid muudatusi, Kalevi Kulli kiri on lehes kljendatud omaette looks jms.


Rohelise Eesti mure


Roheline arusaam phineb kossteemi tasakaalu mistmisel ja kohalike koosluste hoiul. See nuab ppimist.


Mihkel Kunnus




Kus on poliitikas rohelised?
Puhtteoreetiliselt mtiskledes tundub mulle, et on kaks parteilist maailmavaadet, mille puhul oleks korraga mistetav, et nad saaks valimistel kige rohkem hli. Vi siis hoopis kige vhem. Need on sotsiaaldemokraadid ja rohelised. htumaine liberaaldemokraatlik heaoluhiskonnapdlus pole laias laastus midagi muud kui sotsiaaldemokraatia ning erinevad erakonnad pakuvad siin vaid variatsioone, teatud nansierinevusi. Ses mttes on sotsiaaldemokraatlik ka meie Reformierakond ja Isamaa ja spetsiifilisest retoorikast puhtaksroogituna isegi EKRE. Aga just seeprast, et see orienteeritus on nii ldine, viks selle nii-elda sulgude ette vtta. Poleks midagi imelikku, kui sotsiaaldemokraadid sellistena oleks maailmavaatelisest eristumisvimetusest ja tpuudusest tulenevalt kige vhem hli saavaks juks. Sarnane viks teoreetiliselt olla olukord rohelistega. Kliimatemaatika on ldvaldav ja keskkonnaprobleeme peab lioluliseks igaks, kes vhegi ldse hiskondlikele asjadele pihta saab ja tulevikule mtleb. Thendab, nii nagu iga Euroopa demokraatlik riik on vaikeseadena olnud sotsiaaldemokraatlik, peaks see nd olema sedavrd roheline. 

Eeleldu on puhtmistuslik ja loogiline, thendab, selle kohta vib elda, et olin oma arutluses filosoof, kuid mitte praktik. See ei thenda, et filosoofid on rumalad, vaid ma pidasin silmas seda teadmise tpi, mille kohta Uku Masing tles sapiselt, et see on katse tuletada krbse mistest krbse jalgade arvu. Selmet le lugeda ja vaadelda.
Lheme natuke teaduslikumaks, thendab, teeme reaalsuskontrolli, krvutame faktidega. Siis vime nha, et niteks viimastel valimistel, nii Europarlamendi omadel kui siseriiklikel Euroopas, on rohelised teinud ajaloolisi rekordeid, olgu Soome vi Saksamaa vi Prantsusmaa, rohelised on vga populaarsed. Praegune Rooma paavstki on pretsedenditult roheline, Greta Thunbergi hvardavad mned Nobeli rahupreemiaga, mned lausa phakustaatusega. Eestis aga tundub rohelisusega  ma ei pea silmas konkreetset parteid, vaid ldisemalt  pigem kehvasti olevat.

Nd viks vaadata ka kujunemislukku. Seda ma ei hakka oma kndimatuse tttu ise ritama ja prdun heatahtliku targema inimese poole. Professor Kalevi Kulli vastus vrib ties mahus ra toomist:





Kalevi Kull rohelistest
Roheline liikumine on maailmavaatelisena vga noor. Kuigi koloogia sndis teadusena juba rohkem kui sada aastat tagasi, tuli ta teadusest vlja rahva sekka (ehk ajakirjandusse) keskkonnaprobleemide teadvustudes alles 1960ndail, sealhulgas Rachel Carsoni raamatu "Hletu kevad" (Silent Spring) mjul. Donella ja Dennis Meadowsi jt Kasvu piirid (Limits of growth) ilmus 1972, Herbert Gruhli ht planeeti rstatakse (Ein Planet wird geplndert) 1975. Niisiis, vaid pool sajandit on koloogia-phine roheline vaade saanud end kujundada, ning poliitilise liikumisena veelgi vhem. Esimene niisuguse nimega partei  Rohelised (Die Grnen) Saksamaal sndis aastal 1980, Riigipeva valiti nad aastal 1983. 
Rohelised olid uutmoodi parteiks  teisiti riides ja teisiti kituvad poliitikud. Mitte vasakul ega paremal, vaid ees, nagu Herbert Gruhl snastas. 1980ndail sndisid seejrel rohelised parteid reas teistes riikides, kmnendi lpul ka Eestis. 
Roheline maailmavaade ulatub vga sgavale kigisse elu sfridesse. Sellest tulenes ka tema esimene suur probleem  valmisolek muudatuste ulatuseks polnud hesugune isegi roheliste endi seas. Nii juhtuski, et enamikus maades lhenes roheline partei varsti mitmeks  radikaalsemaks ja mdukamaks liikumiseks. Populaarsus valijate hulgas on eri maades olnud vrdlemisi erinev. On omamoodi paradoksaalne, et Norras, mis on olnud ks kofilosoofia arengu liidreid (seal ju tegutsesid Arne Nss and Sigmund Kvaly), on roheline partei saanud vhe hli. Ent nad olid ka kaunis radikaalsed. Nss snastastas svakoloogia (deep ecology) phimtted. Ei ole ka Inglismaal roheline partei veel esimene valik, kuigi just seal sndis hiljuti oluline kokollapsiga hakkamasaamise liikumine svakohanemise (deep adaptation) nime all, mille algatas kliimateadlane Jem Bendell.
Eestis on rohelisel liikumisel olnud mitmeid algusi. Augustis 1982 oli Raikklas peetud teoreetilise bioloogia augustisessiooni teemaks roheline elamisviis, mis hiljem Eesti Looduse vestlusringi algatas (Eesti Loodus 7, 1985). Aastal 1988 loodi Eesti Roheline Liikumine, ja samal aastal Eesti Looduseuurijate Seltsi juures Teaduslike Roheliste hendus. 1989 asutati Raplas Eesti Roheline Partei ja 1990 loodi Eesti Roheline Erakond (ERE), mis 1991 liitusid erakonnaks Eesti Rohelised. 1992. aasta Riigikogusse sai ks roheliste saadik, jrgmisse mitte htegi. Vahemikus 19982006 rohelistel oma parteid Eestis ei olnud. Erakond Eestimaa Rohelised loodi novembris 2006, jrgmise aasta valimistel saadi Riigikogusse kuus kohta, 2011., 2015. ja 2019. aasta valimistel mitte htegi. Suur parteisisene lhenemine toimus aastal 2010, milles oli nha muusikute ja fsikute tpi vastandumist. Vhevitu on neid, kellesse mahuvad mlemad tahud. 
Parteid on muidugi vaid esindused. 1980ndate lpu Venemaast lahutumise liikumine oli suuresti rahvuslik-rohelisel alusel. Argument, et Pandivere veekaitseala on vaja meie inimeste ja meie kossteemi tervise prast, oli tugevam igasugustest ideoloogilistest vastuseisudest oma teadusliku phjendatuse tttu  ja need phjendused on iged tnini. Aastal 1994 esines Europarlamendi roheliste fraktsioonis olnud Jakob Uexkll Tartu likooli aulas knega "Eesti tee rohelisse tulevikku", kus phjendas, et Eesti vib roheliste riikide eesotsas olla. Miks siis ikkagi praegu on toetus rohelistele viksevitu? Vi kas ikka on, kui pidada rohelist maailmavaadet silmas, ja mitte just parteid?
Sna mahe sai eesti keeles oma praeguse thenduse aastast 1988. Mahetootmise ja mahetoidu kasutamise osas on praegu toetus ikka pris suur. Erinevaid rohelisi liikumisi ja suuri algatusi on jrjest lisandunud, sealhulgas "Teeme ra" ning "Organic Estonia". Miks siis ikkagi...
Roheline arusaam phineb kossteemi tasakaalu mistmisel ja kohalike koosluste hoiul. See nuab ppimist. Mitte ainult ajakirjanikud ja erinevate elualade inimesed, vaid ka paljud teadlased pole lbi melnud, kuidas toimib hiskond, majandus ja riik, milles tarbimine lpetab kasvu ja jbki hele tasemele  sest vaid siis saab kossteem olla tasakaalus. See ju thendab, et majandus enam ei kasva. Et Eesti saab oma energiavajaduse  umbes 2 gigavatti vimsust  tielikult kohalikest taastuvatest allikatest (tuulest, Pikesest, heinast ja kttepuudest) katta, on paljudele energeetikutelegi selgeks saanud alles prast aastakmnete pikkust phjendamist. Et kui energia on odav, siis ktame oma kliima kindla peale veeuputuseks, varem vi hiljem  kuivrd on see arusaadav? 
Praegust olukorda on iseloomustatud kui post-sstlikku (post-sustainable). See on, kui roheline sstlikkuse idee on judnud juba enamiku inimesteni, ent kossteemi tasakaalulise toimimise tingimuste mistmine mitte. Niisuguses olukorras on kasvu taotlev (ja seega mittesstev) majandus tis koreklaami, ent pakutav on pigem rohepesu  pealiskaudne ja tegelikku koloogilist mju mitteomav. Niteks kuigi fsik Peeter Saari on igapidi arvutuslikult phjendanud, et "sstulambid" Eesti tingimustes ei ssta, pole lambifirmad sellest huvitatud. Kuigi Avalikult Rail Balticust on vga ksikasjalikult phjendanud, et see suurehitus oma kavandatud kujul on Eesti kossteemile hukatuslik, on hoopis pealiskaudsemate lausetega vimalik mittespetsialistidest valijaid svenemast hoida. Kuigi fosforiidi kaevandamine Pandiveres ei ole koloogiliselt mistlik, saab ratsa rikkaks saamise lootust levitades kergesti mber veenda neid, kes aineringete reegleid eriti ei tunne. 
Kokkuvttes, roheliste seni madalal toetusel on mitu phjust.
(1) Roheline maailmavaade on noor, ta mitmes osas alles kujuneb vlja.
(2) Ta nuab kossteemi tasakaalutingimustest arusaamist, seega rohkem haritust kui enamik teisi parteidega esindatud maailmavaateid.
(3) Roheliste puhul on sisemine vastuolu radikaalse ja mduka tiiva vahel raskesti hallatav.
(4) Rohepesu levik diskrediteerib tugevasti rohelist vaadet, sest firmade poolt rohelisena pakutav ei oma tegelikku head mju. 
(5) hiskonnas, milles on soov kasvus kellelegi jrele juda, on rohelisel vaatel vhem toetust kui seal, kus sellist alavrsust ei tunta. 
Eesti eripra mitmete Lneriikidega vrreldes tuleneb arvatavasti suuresti just viimasest punktist. Kuigi meil on veel ksitsi tegemise ja kehalise t oskust, mida svakohanemise ajastu nuab ja vajama saab, pole piisavalt eneseusku selle vrtusse. Ent siinne lhianals vriks juurde veel palju phjalikumat Eesti rohelise arengu levaadet. Et paremini mista. 




Raudteel ja ratsa rikkaks
Ei saa salata, olen ise ka korduvalt elnud, et fraas olen rohelise maailmavaatega, aga toetan Rail Balticut praegu kavandataval kujul klab sisuldasa sama moodi nagu ma pole kll rassist, aga neeger ikka pris inimene pole. Ja see thendab, et koloogilise mistmise miinimumi letanud erakondadest kski valimisknnist ei letanud.
Kalevi Kulli viimase vitega meenuvad kige knilisemad populistlikud loosungid ratsa rikkaks saamisest ja Euroopale jukuses jrele judmisest (ja lausa etteotsa saamisest). Ja et need loosungid tid kige rohkem ka hli. ht vaadet esindab Sven Sesteri hiljutine snavtt Postimehes (Plevkivist ja roheprdest PM 27. IX 2019), mis teavitab hemtteliselt, et kui tahame olla hel ajal rikas ja kliimapoliitikas eesrindlik riik, siis ei peaks me fokuseerima sellele, kuidas vimalikult kiiresti plevkivi hljata. Fookus tasub suunata sellele, kuidas vimalikult rikka riigina reaalselt rohepre ellu viia. Sealjuures toetub ta sellele, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri, aga ka Maailma Energeetikanukogu hinnangul kasvab naftatoodete tarbimine veel paarkmmend aastat. Kasvu veavad peamiselt keemiatstus ja maanteetransport arengumaades, aga ka lennundus ja laevandus. Ja kige krooniks katsub ta muljet jtta, et mtleb kuidagi roheliselt. See on nide ilmselt kaunis laialt levinud mttekigust: kuna varsti tuleb ausaks hakata, siis oleks hea enne vimalikult palju kokku varastada.
Mis kliimapoliitikast siin rkida, kui eelduseks on see, et naftatoodete tarbimine (ja sealhulgas lennunudus!) kasvab veel paarkmmend aastat! Saaks vist snastada veelgi lbipaistvamalt: kahandame ssihappegaasi emissioone ssihappegaasi emissioonide kasvades.
Eriti vastuoluline (ieti vigane) on siinjuures jutt Rail Balticust kui suurest kliimaprojektist. Keskkonnaministeeriumi enese kodulehelt vib lugeda, et Energeetikasektor on suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2017. aastal prines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika-valdkonnast. ja Transpordisektor moodustab 13,2 protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 11,7 protsenti Eesti koguheitest.1 Sellest vikesest osast moodustab kaubavedu phja-luna suunal vikese osa ja Rail Baltic peaks siis sellest murdosa murdosast murdosa vhendama. Ja seegi pole kindel. Mis aga on kindel, on selle suur maksumus ja suur kahju looduslikele kooslustele.
Ometi on ka kige kokaugemates erakondade mned vhemasti matemaatilis-majanduslikult tiesti valgustatud pead, niteks Endel Oja EKREs tegi siin vga tunnustamisvrset selgitustd (kuni enese vga kahetsusvrse diskrediteerimiseni siinsesse teemasse mittepuutuval asjaoluli) ja Priit Humal Isamaas. Ometi on nende mjukus olnud vike, nagu ka Aleksei Turovskil SDE-s vi Rea Rausil Keskerakonnas.


Eksponentfunktsioon ja lapseplvehariduse kiire aegumine
Statistika ja andmete hiilgava populariseerija Hans Roslingi vga lugemisvrse raamatu Faktitius (e.k. 2018ii) juures tasub thele panna kahte asja. Esiteks seda  mis on ka raamatu keskne snum  kui praselt kiiresti vananevad tnapeval need teadmised maailma rahvastikust, majandusest, elatustasemest, epidemioloogiast jms, mis oleme ise koolis ppinud. Teiseks seda, millise iseenesestmistetavusega Rosling jtab muutujate hulgast vlja keskkonnaolukorra, loeb selle taustakonstandiks. Viimane on iseloomulik just seetttu, et see on Hans Roslingi (1948-2017) enda pimethn, oma enda lootusetult vananenud koolieatarkuse usaldamine (selle kohta vaata detailsemalt SIIT ).
Heaks niteks sobib tsiteerida Marek Tamme artiklit viimasest Vikerkaares (nr 9, 2019. See on keskkonnateema erinumber ja tungivalt soovituslik lugemisvara):
Kige hmmastavam ja vastavam praeguses koloogilises kriisis on tsiasi, et peamine hvitust elukeskkonna kallal on toimunud mne viimase kmnendi jooksul ehk siis ajajrgul, mil kigil, kes vhegi teada tahtsid, oli olemas vajalik informatsioon, et oma kitumist muuta. Keskkonnakriis ei ole sajanditepikkune prdumatu protsess, vaid pigem he inimplvkonna saavutus. Enam kui pool fossiilsete ktuste pletamisest atmosfri paisatud ssinikust on sinna judnud viimasel kmnendil. Teisiti eldes, Balti ketist alates on inimesed hvitanud oma elukeskkonda rohkem kui kogu liigi senise eksitentsi jooksul.
Marek Tammel on igus (ta toetub siin David Wallace-Wellsi vrskele raamatule The Uninhabitable Earth: Life After Warming New York 2019).
See on ks phjus, miks USA fsikaprofessor Albert A. Bartlett nimetas inimeste vimetust mista eksponentfunktsiooni kige suuremaks ohuks globaalsete protsesside hindamisel.
Teen he nitearvutuse. Oletame, et see Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoos, millele viitab ka Sven Sester, on korrektne. Oletame, et kasv on sama, mis mdunud kolmkmmend aastat. Vtame Marek Tamme nite ja ekstrapoleerime seda. Kui topeldumine toimub kolmekmne aastaga, siis on aastane kasvuprotsent ldsegi mitte jahmatamapanev, vaid neb isegi tagasihoidlik, et mitte elda konservatiivne vlja: ln2/30= 0,0233, teisisnu ca 2,3% aastas. 2,3% tundub ju vga vike. Aga kui mingi asi kasvab 2,3% aastas, siis on see 30 aasta prast kaks korda suurem. Vib-olla ei tundu isegi see vga kohutav (no kellele ei meeldiks kaks korda suurem majandus!). See, mis siin varju jb, on aga tsiasi, et topeldumisaja jooksul letab kasvava asja maht kogu eelneva mahu kokku. See eksponentfunktsiooni integraali omadus panigi Marek Tamme hmmelduma. Matemaatiline jreldus oleks siis eelnevale jrgmine: kui fossiilktuste tarbimine kasvaks veel kolmkmmend aastat 2,3% aastas, siis lisataks aastatel 2020-2050 hku rohkem ssihappegaasi kui kogu senise inimeksistentsi jooksul kokku on lisatud. Ja olukord on juba praegu vga-vga halb, nii halb, et seda on vimatu topeldada. Kui inimliigi mju on praeguseks kasvanud sellise mrani, et maismaaselgroogste biomassist moodustavad farmiloomad koos inimesega ca 96%, siis seda tendentsi ei anna enam topeldada. Oleme juba pris seina res. Tiemahuline kaos juaks palju varem ktte, kui see uduhmune aasta 2050. 30 aastat sellist kasvu on muidugi vimatu, aga hda on selles, et laltoodud artikkel toetub tsimeeli sellisele eeldusele. Ja siin on oluline teha mrkus, et Sven Sester sai siin niteks tiesti juhuslikult, ta esindab maailmapilti ja mtteviisi, mis pole kahjuks ldse originaalne, vaid paraku sna levinud.
Kui eksponentfunktsiooni ja naturaallogaritmi ksitlemiseks lheb vaja vilumust gmnaasiumiprogrammi tasemel, siis Rail Balticu kui kliimapstuprojekti haletsusvrsuse eksplitseerimisest piisab phikoolimatemaatikastki. Selleks, et nidata, kui thise osa Eesti ssihappegaasi emissioonist moodustab phja-lunasuunaline kaubavedu, mille osaline raudteele kolimine seda videtavasti pisut vhendab, tuleb osakaalud kokku korrutada ja siis mitte eksida komajrgsete nullide loendamisel.




Roheline kooslus on liigirikas
Fsikute ja lrikute vastuseis roheliste eneste sees on kujund, mis viitab end praktikas korduvalt testanud hpoteesile, et rohelised pole vga htne kamp.Vastupidiselt sdistusele kofaismis on koloogilise kompetentsi miinimumi letanud judude poliitilise edutuse phjuseks liiga vhene faistlikkus s.t. pluralism ja killustatus konkurentsivimetuseni Tsi on see, et mingi taseme rohelisuseni vib juda kaunis erinevaid teid pidi. Materialistlikumat maailmavaadet konkretiseerides  pean konkretiseerimise all silmas, et tullakse reaalsete Maa andmete juurde, mitte ei psita platonlike formulatsioonide tasandil  vib juda tehnoloogiliselt optimistliku rohelisuseni (panen siia ebamrase viitena Marek Strandbergi), termodnaamika tlgendamise kaudu vib juda tehnoloogiliselt pessimistliku rohelisuseni (siia paneks niteks Kaupo Vipi ja Karl Rebaseiii), nii-elda lrilis muusikalismad rohelised oleks niteks erisugused valgustatud uuspaganad ja uusanimistid, olgu Ahto Kaasik vi Valdur Mikita. Kuna nad nevad olukorra tsidust, siis liigsest optimismist nad ei pakata, nemad ritavad hvingut maksimaalselt edasi lkata. Nende pilk on svalokaalne, kohalikkust ja kodupaika kaitsev. Siis on veel spirituaalsem, end maailmas kodusena tundev vi vhemasti kaotatud kodusust taastada pdev liin (paneks siia kuhugi Toomas Trapido).
Kristlikku vastutustunnet planeedi ees jutlustab esimene kopaavst, paavst Franciscus. Mrkimisvrne punaroheline liikumine  mis niteks phjanaabril on tiesti esinduslik  nib Eestis pea tiesti puuduvat. Siis on veel noorema ja linlikuma kontingendi seas ha populaarsem humanismi edasiarendus, humanistlike printsiipide laiendamine teistele liikidele, veeganlus ja vastuseis spetsiesismile ehk liigirassismile. Jne. Pilt on testi kirju ja juured vga harali.
Oma vaimusilmas unistan ehk sellisest poliitdebatist, kus omavahelist kooselu otsivad koglobalistid ja kolokalistid, need, kes on seisukohal, et inimesed tuleks maksimaalselt linnadesse pakkida, ja need, kes leiavad, et linnad on ldse saatanast, need, kes leiavad, et igus on Pentti Linkolal, ja need, kes leiavad, et igus on Marek Strandbergil, need, kes unistavad AI-st, ja need, kes leiavad, et psetee on spiritualismis. Igatahes sellised, kellel koloogiamistmise miinimum on tidetud. Mitmekesisus muidugi jb, rahuelu elurikkuses on ju rohelise vaate mte. 
 


P.S. Mitte miski bioloogias ei oma mtet ilma evolutsioonita, on tuntud evolutsioonibioloogi Theodosius Dobzhansky paljutsiteeritud lause. Tahaks seda parafraseerida: mitte miski hiskondlikes reformides ei oma enam mtet ilma koloogilise perspektiivita. Niteks eriti pensioni.






1https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 
iMikk Salu EKRE mjukas liige korruptsiooniafris: Endel Oja ksis lobit eest pistist Eesti Ekspress 1.X 2019
iiVt https://kultuur.err.ee/859285/arvustus-meeleselguse-kasiraamat-nii-algajale-kui-edasijoudnud-maailmaparandajale 
iiiKaupo Vipp on tuntum ja tema Globaalpohmelus suureprane kokkuvte, aga he artiklimahus populaarteadusliku tekstina vib ehk lugeda ka ENSV Teaduste Akadeemia pikaaegse presidendi fsik Karl Rebase (1926-2007) knet Energia, entroopia, elukeskkond. Miks on keskkonnakaitse ka objektiivselt raske. Akadeemia 1990, nr 3 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:16 8 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
26. oktoober 2019Pensionisambast 


Ndalakommentaar teemal pensionisammas, Vikerraadios 25.10.2019






Paljud majandusteooriad modelleerivad inimest kui Homo economicus't. Homo economicus on omaenda majanduslikku vimekust maksimeeriv ja ratsionaalseid otsuseid tegev enesekeskne inimene. Tegu on kahtlemata vga robustse lihtsustusega, mida on igustatult pilganud ka paljud majandusteoreetikud ise, saati siis pshho- ja antropoloogid.
See, et inimesed pole keskkeltlbi learu intelligentsed ning liitintresside ja muu srase arvutamine on enamikule hoomamatu akrakadabra ei puutu liiga palju asjasse. Mida IQ testid mdavad, pole liiga selge, aga midagi nad mdavad ja korrelatsioon elulise edukusega sel on. Olgu. Knekam on ehk nii-nimetatud vahukommitest. 1972. aastal pani Stanfordi likooli pshholoogiaprofessor Walter Mischel katsealused lapsed jrgmise valiku ette: kas ks vahukomm kohe vi kaks vahukommi veerand tunni prast. Ilmnes, et vime lkata mingi iha rahuldamine tulevikku, on ks olulisemaid karakteristikuid, mis iseloomustab inimese ldist edukust elu, puudutagu see siis majanduslikku heaolu vi kehakaalu.

Aga oluline on siiski mitte unustada, et tiesti vale Homo economicuse mudel pole, selles iva siiski on. Nagu annab mista kitumiskonoomika professor Dan Ariely: meil kigil vib ette tulla olukordi, kus erinevate tingimuste kokkulangemisel juhtub, et kitume ratsionaalselt. Samuti saab luua hiskondliku fooni, mis soodustab kitumist Homo economicusena. Niteks, millises olukorras ja olekus teeme otsuse. kas liituda kolmanda pensionisambaga vi hoida raha teises sambas edasi. Kas kahe klikiga tehtava otsuse saab teha ka reede htul vi ainult tpeva hommikupoolel pikalt ankeete tites. Ja kas otsus on lihtsalt thistatav vi mberpratav. Smpaatne on niteks see, et abiellumiseks peab perekonnaseisuametis nii pikalt plaanist ette teatama ja sellele kindlaks jma, et selle aja jooksul juavad kaineneda ka tsklialkohoolikutest romantikud.
Romantika lainel jtkates vib he hiskondliku koondkitsaskoha snastada aforistliku lhidusega: Homo oeconomicus on viljatu, lapsi ta ei saa. Laste saamine on kll viimane asi, mida viks teha meie praeguses hiskonnas isiklikku majanduslikku vimekust maksimeeriv ratsionaalne olend. Ka kurikuulus ja paljukirutud palgalhe ei jookse sugude vahelt, vaid vanemate  eriti ksikvanemate  ja kigi muu vahelt. Sotsiaalministeeriumi praegu kehtivast arengukavast vib lugeda mustvalgel: just laste olemasolu suurendab leibkonna vaesusriski. Jah. Nii on.

Lapsi muidugi saadakse, saadakse majandusliku kahjumlikkuse kiuste, sest inimene kohe testi ei ole kuigi hsti modelleeritav Homo economicusena. Kusjuures loodus on disaininud lausa vastava ratsionaalsuse vhendamise automaatika paljunemiskitumise juurde. Kireuima prdumatud bioloogilised otsused on tnapeval kll tehnoloogiliselt vlditavad ja mnda aega tagantjreke thistatavadki, aga igatsus elumtte vi vhemast elu ite jrele ulatub sest kaugemale. Instinkt trumpab mistuse le, viks snasatada mni bioloogialembesem reduktsionist. Isegi sedavrd, et sellele on vinud kuni pris viimase ajani ka lokaalselt toetuda ja globaalselt kuni tnini. Inimene on globaalsel skaalal sedavrd vhe Homo economicus, et hoopis lemrane paljunemine hvardab pikas perspektiivis saatuslikuks saada. Vargame Andresel oli laste saamine ka majanduslikult mttekas.


Kuuekmnendate aastate lpus avaldas USA koloog Garret Hardin ajakirjas Science lerahvastusprobleemi ksitleva artikli hispllu tragdia. Hardin vitis, et miljonite ksikindiviidide iseseisvad soojtkamisotsused ei vii hiskondlikult optimaalse rahvaarvuni, vaid phjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse ja nnda kigi majandusliku viletsuse.
Oma arutluskigu toetuseks ti Hardin nite keskaegsest Euroopast, kus klakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise tagajrjel sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal ksikul taluperel oli selge huvi oma lehm hispllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui lekarjatamisest tingitud kulu langes kogu klale. Sealt alates thistabki termin hispllu tragdia majanduskirjanduses sagedast olukorda, kus eraomandiiguste puudumise korral tekib indiviididel ajend mingit hisvara le kasutada, sest helgi neist ei ole knealuse hvisega htegi pikemaajalist plaani.
Globaalses plaanis kehtib see tnini. Keskkonnaressursid ja atmosfripuhtus on hisvara ja majandusliku vidujooksu vidab see, kes neist kige vhem hoolib.
Vananeval htumaal on lisaks veel ks hispld, seda demograafilise kestlikkuse nol. hiskondlik Kestlikkus on samuti hisvara. Edukamad on need, kes sellesse ise minimaalselt panustades oma heaolu maksimeerivad. Majanduslikult edukamad on need indiviidid, kes demograafilisse kestlikkusesse isiklikult ei panusta ja lasevad selle ra teha teistel, lejnud hiskonnal. Kusjuures riik premeerib neid selle eest. Kes on laste saamisele eelistanud enese suuremat majanduslikku vimekust, see on maksnud rohkem makse ja vrib ka suuremat pensioni. Laste mittesaamine on majanduslikult lausa topeltpremeeritud. Kusjuures laste saamine ei ohusta ainult kompetentsilangusega, vaid lhub rngalt ha olulisemat tnapeva tlisvoorust  igasugust paindlikkust. 


Siin aga viks korraks tulla tagasi Mischeli ja vahukommide juurde. Tuletan meelde, et katses pakutud valik oli jrgmine: kas ks komm praegu vi kaks kommi veerand tunni prast. Paljud valisid he kommi ja kohe. Praegustel, vhemalt natukegi valgustatud riigilastel on aga jrgmine valikuvimalus: a) ks komm praegu, vi b) vib-olla 1,1 kommi ebamrases tulevikus kui kik kujutletamatult hsti lheb. Aga tenoliselt pool kommi vi vhem. 



Pluss veel see, et mitte miski hiskondlikes reformides ei oma enam mtet ilma koloogilise perspektiivita. Ja pensionireform kohe kindlasti. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:03 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
18. oktoober 2019Hlin ja raev  keskkonnaksimuse pshholoogiast 


Ilmus ERRis 08.10.2019

Hlin ja raev  keskkonnaksimuse pshholoogiast

Mihkel Kunnus


Erinevatel teadlastel on inimestele vga palju vga halbu uudiseid. Kohe vga halbu. Majandusteadlased  nimetagem neidki siin lahkelt teadlasteks  kraaksuvad suurt majanduskriisi, Peeter Koppel on muigamisi loonud ennustatavale thise Suur Pahandus. Termodnaamika alusprintsiipe mistvad inimesed tlevad, et odavate energiaallikatega ktame oma planeedi niikuinii kuumaks ja et ainus leevendus on kvast koomale tmbamine, koloogid raporteerivad pidevalt jrjekordsete liikide vljasuremisest ja elurikkuse kiirest kadumisest, meie metsasid raiutakse laastavas ja rvellikus mahus. Takkaotsa kliimaprobleemid. Hda on selles, et neil on kigil igus, kuigi mned rngad probleemid on ebamrasemas tulevikus (niteks termodnaamilised piirid on pigem sna kaugel, kliimaprobleemid on Eestist vaadatuna ka pigem kaugel, majanduskriisi vib kujutleda juba kuklasse hingamas ja see kujutlus on mneti isetituva ennustuse omadustega, samas metsade rvraie ning elupaikade kadumine toimub juba praegu reaalajas ning Rail Balticu nimelist kuritd Eesti looduse ja rahva vastu aetakse ka tuima nrimeelsusega ikka edasi hoolimata vga paljude haritlaste korduvatest mrgukirjadest).
Mihaly Csikszentmihalyi 
Siin tuleb asja vaadata ka pshholoogiliselt, mitte pelgalt intellektuaalselt, valgustuslike ideaalide vaimus, mis neb peamiste takistustena igete valikute teel harimatust ja intellektuaalset kndimatust. Intellektuaalses mttes ei ole kuigi raske mista, et taastumatutele ressurssidele ei saa phimtteliseltki kestlikku elukorraldust luua, pole raske ka mista, et reostus, keskkonnamrgid, pllumaa vljakurnamine ja muu srane vib olla lausa hukutav. Kas arusaam kasvuhoonegaaside mjust pole kuigi keeruline. Ainuksi see metafoor ise on nii tpne  ega me ju aiamaal kasvuhoonet ka otseselt kta, aga paari lihtsa vttega pame rohkem pikesevalgust kinni ja igasuguse kttekehata klaashoone lheb kui vluvel lausa troopilisuseni lmbeks.
Inimene lihtsalt ei suuda vga halbu uudiseid  eriti sellises koguses  kohe ja adekvaatselt vastu vtta. Ja ldse  mis oleks adekvaatne reaktsioon niteks jrjekordse liigi vljasuremisest kuulmise korral? Mis oleks adekvaatne reaktsioon, kui sulle selgitatakse, et suur krahh on vltimatu ja me peame praegu tegema vga suuri pingutusi ja vga suuri ohverdusi, et juda pelgalt vga halbadesse ja kitsastesse oludesse, mitte aga tiemdulisse katastroofi? Mis oleks adekvaatne reaktsioon, kui antakse valida vga halbade ja vga-vga halbade valikute vahel?


Mned traagilised aspektid on inimolemusse paratamatult sisse kirjutatud ning nendega on inimene lbi aegade pidanud toime tulema ning kultuur on loonud vastavad leevenduspraktikad. Isegi kui su elu on parim vimalik, thendab, elad rahuajal suhteliselt jukas hiskonnas ja oled hea tervisega ja sind ei taba mingid erakorralised nnetused, siis isegi sellel juhul pead matma oma vanemad ja keskmiselt pooled oma spradest, eks. Teisisnu tragdia ja lein on inimese prisosa. Ja lein selle sna kige laiemas mttes peab tabama ka igahte, kes selge pilguga praegu keskkonnale vaatab.

Siin saab nd minna tpsemaks ja leida leinaprotsessi analsist pris knekaid analoogiaid.
ks tuntumaid leinaprotsessi analse on n.n. Kbler-Rossi mudel, mis jaotab leina viieks faasiks, mis on tuntud akronmina DABDA (Denial, Anger, Bargaing, Depression and Acceptance). Maakeeli siis eitamine, viha, tingimine, masendus ja leppimine. See pakub teatavaid analtilisi analoogiaid kll. Laiendan nd selle leinapshholoogia mudeli eestikeelse vikipeedia selgitusi praeguse olukorra nitlikustamiseks.
Kuidas reageeritakse kliimaksimusele, keskkonnaprobleemidele laiemalt vi minu prast kasvi IPCC viimasele raportile?

1.Eitamine  tavaliselt esmane reaktsioon, mil kannataja kujutleb tegelikku olukorda ekslikult ja endale meeleprases reaalsuses. 
Selle faasi pshholoogiline analoogia iseloomustab poliitilisel maastikul kige paremini EKREt ja selle sugulaskonda. Olukorda eitatakse, tegelikku olukorda kujutatakse ekslikult ja endale meeleprases reaalsuses. 
Eitus leiab vga mitmesuguseid abivahendeid alates snumitooja materdamisest ja teadlaste korruptsioonis sdistamisest kuni erinevate vandenuteooriateni vlja (religioonipshholoogiliselt on knekas, millist oragisatoorset vimekust ja mjuvimu omistatakse niteks filantroop George Sorosele)
Siin tuleb veel juurde grupipshholoogiline aspekt. Kui mingi vide saab grupi-identiteedi tunnuseks, siis selle tevrtus on teisejrguline. Kui inimese identiteedi osa on Meie oleme need, kes kliimasoojenemist ei usu, siis kliimasoojenemise faktiline reaalsus on tiesti teisejrguline. Kliimasoojenemise eitamisega kinnitatakse oma grupikuuluvust ning signaliseeritakse oma lojaalsust sellele grupile. Klimaatiline reaalsus ei puutu ldse asjasse. Meie ei usu kliimasoojenemist on siin samas funktsioonis nagu Meie lipp on selliste ja selliste vrvidega. 
Lisaks ttab siin teine pshholoogiline mehhanism, mida pshholoogiaklassik Robert B. Cialdini nimetab kohustumiseks ja jrjekindluseks. See on inimese seesmine sund jda kindlaks oma avalikult vlja eldud seisukohale. Inimsesel on seesmine sund olla identiteedisignaliseerimisel jrjekindel. Sotsiaalmeedia vimendab seda efekti tohutult, kuna vljatlemised salvestuvad ja muutuvad tagantjrele viidatavaks. Jrjepidevus on kahtlemata oluline voorus ja sotsiaalse usalduse silitamiseks ks keskseid  ei saa ju usaldada tegelast, kes oma seisukohti alatasa muudab! Aga siin tuleb nha ka seda, et see voorus peidab endas arenemisvimetust, vimetust tunnistada oma kunagiste seiskohtade ekslikkust. Ja mida rohkem ja kauem on inimene mingit seisukohta avalikult kaitsnud, seda raskem on tal tunnistada selle ekslikust. 


2. Viha  isik tajub, et eitamine ei saa enam jtkuda ja tekib frustratsioon, mida vljendatakse oma lhedaste suhtes. Levinud mtted selles etapis on: "Miks mina? See ei ole iglane! "; " Kuidas see minuga juhtus? "; "Kes on sdi? ";" Miks Jumal laseb sellel juhtuda?"
Kllap selle faasi pshholoogilises analoogias on paljud noored, eriti need, kes on Greta Thunbergi mber koondunud. See on viha. Viha selle vastu, et leiavad end kirstu snnitatuna. Ja see viha on igati mistetav, aga samuti pole seal midagi konstruktiivset peale tahte mobiliseerimise ja otsustajate utsitamise. Ometi on see miski, mille olulisust ei saa kuidagi alahinnata. Eriti siis, kui otsustajad ise tammuvad veel esimeses faasis. Need noored on mulle smpaatsed, sest see on kige arukam ja isegi tiskasvanulikum protestivorm, kuhu oma eakohane mssumeelsus suunata. 


3.Tingimine  haigel on lootus, et leina phjust on vimalik vltida vi vhendada ja eluiga mingil viisil pikendada. Viksema trauma korral ptakse vlja kaubelda kompromissi.
Selle faasi pshholoogilises analoogias tammub enamus tegevpoliitikuid ja n.n. tervemistuslasi (mainin igaks juhuks, et sna tervemistuslane kasutas Uku Masing simusnana nende kirjeldamiseks, kes peavad oma laiskuse, harjumuste ja olemismugavuste hirimatuse eest seismist terve mistuse vljenduseks). Nad nustuvad, et plevkivipelatmine on halb ja perspektiivitu, aga tingivad. Olgu, ahju enam ei aja, aga li viks veel pparkmmend aastat toota! Kummi viks ikka maksimaalselt venitada. Metsa ei saa tielikult maha vtta kll, aga raiemahte viks veel veidi suurendada kll ja tstust natuke suuremaks paisutada. Nad saavad aru, et keskkonda ei saa lputult kahjustada, aga natuke rohkem veel siiski vib. kossteemide kahjustamine on tsti vga halb ja tuleks lpetada, aga Rail Balticu nimel viks veel rea elujulisi kooslusi ohverdada kll. Taastumatutele loodusvaradele ei saa kestlikkus ssteemi rajada, aga fosforiidi viks veel enne vlja urgitseda. Majandus ei saa vist testi lputult kasvada, aga meie eluajal ikka viks. Vi no vhemalt meile antud nelja valitsusaasta jooksul, et meid tagasi valitaks. ldjoontes nad leiavad, et kui kuristikku hiilida, siis alla ei kuku.

4. Masendus  "Olen vga kurb, milleks vaevuda ldse midagi tegema?"; "Ma suren peagi, mis thtsust on kigel?"; "Igatsen oma armsate jrele, milleks jtkata?" Neljandas staadiumis muutub isik kurvameelseks, sest tajub suremise paratamatust. Ta tmbub endasse, on vaikne, keeldub klastajatest ja veedab palju aega mornina ning leinameeleolus.
Selles faasi pshholoogilises analoogias on kllap need, kes on liiga lhedalt ninud poliitilisi katseid midagi ette vtta. Need, kes on tutvunud poliitiliste katsetega keskkonnaprobleeme lahendada, need, kes nevad, et suurete keskkonnaalaste kokkulepete ajalugu on htlasi suur luhtumiste ajalugu. Need, kes nevad, kuidas katsed midagi ette vtta on ikka ja jlle jooksnud vastu seina ja seda ikka esimeses faasis tammuvate inimeste vastuseisu ja suurtsturite ja rahabosside aktiivse lobit ja vastutegevuse tttu. Selles faasis vib nha elukogenud kolooge, klimatolooge, keskkonnafsikud ja igasugu muid teadlasi, kes on juba aastate eest hle khedaks karjunud, aga ninud, et tulemust sel pole ja fakte eiratakse tuima jrjekindlusega.


5. Leppimine "See on OK"; "Ma ei suuda videlda ja vin pigem end ette valmistada." Viimases etapis vtavad inimesed surma ja paratamatuse omaks. Sellele etapile on iseloomulik rahulik retrospektiivne enesevaatlus ja emotsionaalne stabiilsus.
Siin on need, kes on silitanud vi taastanud oma realismiga piiratud optimismi, need, kes ei anna alla sngete prognooside kiuste, siin on need, kes rgivad kukkumise pehmendamisest. Seltskond on siin kirju ja meeleoludki erinevad. On sngemaid ja on (tehno)optimistlikumaid, on neid, kes panustavad tehnoloogia veelgi suuremale arendamisele ja neid, kes leiavad, et tuleks minna looduslhedasemaks tagasi. Ideed ja ettepanekud, mida siin vlja kiakse, vivad erineda radikaalselt. On neid, kes usuvad radikaalsesse trasformatsiooni, ja on neid, kes tsiteerivad stoilisel pilgul Lutherit - Isegi kui tean, et homme on maailmalpp, istutan tna unapuu. Siin on Kaupo Vipp oma Lokaalravitsusega ja siin on Marek Strandbergi ja Katrin Idla reipad visioonid. Mulle meeldivad nad mlemad. ldse, mulle meeldivad kik, kes siin on. Ja mida varem kogu avalikkus ja otsustajaskond sellesse faasi juab, seda parem, sest siin kib debatt, mis on konstruktiivne. Stsenaariumid, mis siin vlja kiakse, vivad suuna valikult erineda lausa diametraalselt. On tiesti mistatav arutluskik, mis tleb, et inimesed tuleks pakkida kokku linnadesse, kus nad tegeleksid ksteisele teenste pakkumisega ning loodus oleks jetud maksimaalselt omapi, toit kasvatataks mitmekorruselistes robotite hooldatavates kasvuhoonetes jne. Aga tiesti mistetav on ka arutluskik, mis neb ette koloogilises tasakaalus elavate vikekogukondade hajaasustuse jne. Siin faasis on konstruktiivne koglobalism (ja igusega, sest atmosfr on globaalne sna otseses mttes) ja konstruktiivne kolokalims (ja igusega, sest kik kooslused on sna otseses mttes lokaalsed, paiksed).

Parafraseerides suurt evolutsioonibioloogi Theodosius Dobzhanskyt: mitte miski hiskondlikes reformides ei oma enam mtet ilma koloogilise perspektiivita. Eriti pensionireform. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:07 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. oktoober 2019Loomad ja liikuvad pildid: 400 aastat Descartes'i unengu 


Ilmus ajakirjas Teater. Muusika. Kino X. 2019


Loomad ja liikuvad pildid: 400 aastat Descartes'i unengu




Mihkel Kunnus


1.
rge unustage, et organismid on algoritmid, rhutab ks kaasaja populaarsemaid autoreid Yuval Noah Harari oma rahvusvahelistes bestsellerites. Harari on hariduselt ajaloolane ja oma vite kinnitamiseks viitab ta teadusele. Sellise viitamise kallal viks kiuslikult nrida, aga learu originaalne see suhtumine testi ei ole. Loodusteadused on konsensuslikult  ja igustatult!  kige paremate teadmiste allikaks (iseasi on see, kui suur on see valdkond, milles sellise garantiiga teadmised vimalikud). Loodusteadused kitsamas thenduses modelleerivad maailma matemaatiliselt ja sellise modelleerimise pretsedenditu edukus paneb helt poolt ka humanitaarsemaid distsipliine seda matkima ja samas toidab hsti uskumust, et maailm on lesehituselt olemuslikult matemaatiline. Seda suhtumist plistab veel ka asjaolu, et tenoliselt on oma valdkonnas edukamad ja seetttu ka autoriteetsemad just need teadlased, kes testi usuvad, et matemaatika on midagi enamat kui lihtsalt ks puhtinimlik asi, see on enamat kui ks hsti heselt mistetav kommunikatiivne ssteem, et tegeledes matemaatikaga ja maailma matemaatiliselt modelleerides kombatakse kiksuse struktuuri ennast.
Koordinaateljestiku looja, Prantsuse filosoofi ja matemaatiku Ren Descartes'i roll on sellise maailmapildi kujunemisel olnud nii suur, et teda on nimatatud lausa uusaja filosoofia isaks. Nagu ikka, maksab ajalooline tpsus ja mtteloo kujunemise keerukus siin livu teatavale tseremoniaalsusele ja pidulikkusele, aga smboliks sobib ta testi suurepraselt.


Sel aastal mdub 400 aastat Decartes'i legendaarsest unenost (l vastu 11. oktoobrit 1619), mil 23 aastasele noorukile ilmus unes kujutlus universumist kui hiiglaslikust mehhanismist, matemaatilisest kellavrgist. See teadvushmaruse personaalfilm suunas ta elukigu rajale, mille jrgi me teda tnapeval mletame. Toona kiges peituv animistlik komponent  hing  pagendati siis maailmast. Elavat hinge pole mehhaanises kellas, pole ka mujal. Kik loomadki on mehhaanilised nagu kellad, aga keerukamad. 
Tnapeva juhtivaid vaimufilosoofe Daniel Dennett kirjutab sellele alla ning kinnitab oma suuremahulises monograafias Darwini ohtlik idee: Elu Maal on arenenud miljardite aastate jooksul heainsas hargnevas puus  Elupuus  toimunud erinevate algoritmiliste protsesside tulemusena.[...] Selles seisnebki Darwini ohtlik idee: algoritmi tasand on just see tasand, mis seletab kige paremini ra antiloobi kiiruse, kotka tiiva vi orhidee kuju, liigirikkuse ja kik need imeprased nhtused.i 


Descartes uuris ka orgaanilise kelli telise teadlaseinnukusega, tiesti vabana igasugusest antropomorfistlikest kujutelmadest, et loom on ka nagu inimene, nagu mina. Kui te likate maha elava koera sdame kitseneva otsa ning panete oma srme hte nsusesse, siis tunnete selgelt, et sda surub iga kokkutmbe ajal srmele ning ldvenemise ajal surve lakkabii. Ei ole vist vaja meelde tuletada, et koeri likus ta elusast peast ja narkoosi asemel kasutas ta vana head kinnisidumist.
Elavalt lahti ligatava koera meeleheitlikke agooniakarjeid pidas ta samavrseks kriginaga, mida tekitab kell, kui hammasrataste vahele satub liiv. 







2.
Miks ma rgin sellest selles ajakirjas Teater. Muusika. Kino? Sest loodusfilmidele  ja loomaksitlustele laiemalt  heidetakse sageli ette antropomorfismi. Heidetakse ette, et loomi kujutletakse liialt inimlikena, et loomadele omistatakse inimlikke tundeid ja motivatsioone. See on sageli testi nii. Aga alustasin Descartes'i rigustega, et juhtida thelepanu vatandsuundumusele, sellele, et see pole mitte vhem ekslik ja ohtlik, vaid pigem rohkemgi.
Descartes ehmatab meid sellaga, et ta lks antropomorfismi eitamisega kaugemale kui oleme harjunud, Descartes oli seal rangem ja jrjepidevam kui tavaks. Kuulu jrgi oli tema laborisse tle saamise heks nudeks suutlikkus la oma koera jalaga. See test pidi nitama, et inimene on piisavalt vaba sentimentaalsest antropomorfismist. Vib elda, et keegi ei linud he spetsiifilise intellektuaalse askeesiga nn antropomorfismi metoodilise eitamisega nii kaugele kui Descartes. 
Hollandi etoloog, paljude akadeemiliste tunnustustega prjatud USA ja Hollandi Teaduste Akadeemia liige Frans de Waal on selle hoiaku thiseks loonud termini antropoeitus [anthropodenial] ning ta kutsub koos Ameerika bioloogi Gordon Burghartiga les kriitilisele antropomorfismile. (vt SIIA!)
Antropoeitus thendab a priori inimlaadsete joonte eitamist meie juures. Antropomorfism ja antropoeitus on vastupidises [st prdvrdelises  M.K.] seoses: mida lhem on meile teine liik, seda enam on selle liigi mistmisel abiks antropomorfism ja seda ohtlikum antropoeitus. Teisalt, mida kaugem on mingi liik meile on, seda suurem on risk, et antropomorfism vib phjustada ksitavaid sarnasusi, mis tekivad peaaegu omatahtsi. Kui tleme, et sipelgatel on kuningannad, sdurid ja orjad, siis on see pelgalt antropomorfistlik lhingelikkus. Me ei tohiks anda sellele suuremat thtsust kui juhtudel, mil anname orkaanile mne isiku nime, vi kirume arvutit, justkui sel oleks vaba tahe.iii
On vale arvata, et imetaja ei tunne pshilisi piinu, kui ta niteks vastsndinust lahutatakse. Muide, ravimitstus teab seda hsti, mistttu saab pshhofarmakone edukalt teiste liikide peal tesitida. Kassile saab tekitada kassiahastust sna otseses mttes.
Ent on samuti on vale arvata, et karusloomad vaimustavad noorte inimeste kombel emantsipatsioonist ja vabadusaatest. Farmiloomad tunnevad telisi pshholoogilisi piinu, aga mitte niteks alandust ja ebaiglust, mis on pigem likollektiivse inimese kllaltki spetsiifilised kannatused. Samas mnes puhtinimlikuks peetud tundes vib mni teine liik inimest letadagi. Niteks nobelistist etoloog Konrad Lorenz on elnud, et kige truum loom on koer (mitte igast tust koer, aga mnest kll), thendab, koera kiindumussuhe peremehesse vib olla kige raskekujulisem ja parandamatum truudus ldse. Ses mttes ei ole siin pshholoogilised antropomorfistlikud analoogiad ldse alusetud. Tuntuim nide on ehk ks Jaapani koer, akita tugu Hachiko, kes prast peremehe surma teda heksa aastat raudteejaamas truult ootas (sellest on vndatud ka film  Hachi: A Dog's Tale (UK 2009)  aga kuna ei ole seda ninud, siis ei saa kommenteerida). 


3.
Aeg-ajalt on kasulik filosoofilised targutused krvale jtta ning vaadata asja lbi pragmatistliku pilgu, thendab, vaadelda oma kitumist ja praktikaid, mitte mtteid, arusaamu ja seisukohti. Vaadata mitte seda, mida me arvame end uskuvat, vaid seda, milliseid uskumusi me vlja elame, kitume ja praktiseerime. Eriti oluline on see loomade puhul, sest erinevalt inimesest ei leia nemad inimlikest jutustustest igustust ega lohutust. 
Milan Kundera on sellest oma tuntuimas raamatus kirjutanud nii hsti, et see vrib pikemat tsiteerimist:
Inimkonna teline moraalne eksam, see kige philisem (mis on paigutatud nii sgavale, et meie ngemisvime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud tielik krahh, nii phjalik, et just sellest tulenevad kik lejnud.
ks mullikas lhenes Terezale, ji seisma ja vahtis teda kaua oma pruunide silmadega. Tereza tundis teda. Kutsus teda Marketaks. Meeleldi oleks ta nimed andnud oma kikidele mullikatele, kuid ei suutnud. Neid oli liiga palju. Kunagi ammu, kindlasti veel enne neljakmnendaid aastaid, olid kikidel lehmadel selles klas siin nimed olnud. (Ja kuna nimi on hinge thiseks, siis vin ma telda, et Descartesist hoolimata oli neil hing.) Aga siis tehti kladest suur kooperatiivne vabrik ja lehmad elasid ra kogu oma elu kahel ruutmeetril lehmalaudas. Sellest ajast peale pole neil enam nimesid ja neist on saanud machinae animatae. Maailm on andnud iguse Descartesile.[...]
Nietzsche vljub Torinos oma hotellist. Ta neb enda ees hobust ja kutsarit, kes peksab looma piitsaga. Nietzsche lheb hobuse juurde ja kutsari silma all embab tema kaela ja nutab.
See oli aastal 1889 ja Nietzsche oli siis juba inimestest eemaldunud. Teisti eldult: just tollal li vlja tema vaimuhaigus. Kuid just seeprast, mulle nib, et tema estil on kaugeleulatuv mte. Nietzsche tuli hobuselt andeks paluma Descartesi prast. Tema hullumeelsus (niisiis tema irdumine inimkonnast) algab hetkel, mil ta nutab hobuse juures.iv


Jah, pragmatistlikult vaadatuna on pilt selge: maailm on andnud iguse Descartes'ile. Mitte et Descartes'il oli igus, vaid me kitume nagu Descartes'il oleks olnud igus. 


4.
Ilmekaks niteks sellest, kui sgavale on imbunud kartesiaanlik maailmapilt htumaisesse mtteruumi, on ks lik loomaigusluse kaasaegsese klassikasse kuuluvast teosest, Austraalia filosoofi Peter Singeri raamatust Loomade vabastamine (Animal Liberation, 1975). Nimelt peab ta vajalikult pikalt ja argumenteeritult testada, et ka teised loomad peale inimese tunnevad valu (sic!)v. Peter Singeri pedagoogiline kannatlikkus teeb talle au, aga suuremat kasu sellest siiski pole, sest descarteslik-dennetliku argumentatsiooni see ei kiguta. Kik, mis puudutab organismi seesmisust, ei saa kuidagi mda teadusmetodoloogiliselt talumatult ebarangest pudelikaelast, mille lhisnastus klab nagu teaduse objektiivsust taotleva phimeetodi kolmekordne eitus  tundub nagu mul/mina, st seal on korraga nii ebarange tunnetusmeetod nagu tundumine, hemtteline subjektiivsus ja siis analoogiaprintsiip. Kust sa tead, et koer tunneb ka valu? Sest ta tundub nagu mina. Loodusteaduslikule meetodile nui neljaks truuks jdes elusorganismi ainult algoritmilise masinana modelleerida saabki, aga enese, thendab inimese poolde prdudes hmmeldutakse teadvuse kui filosoofilise Suurprobleemi ees. Teadvus kui filosoofiline/teaduslik suurprobleem (vi ka hirm, et arvutid hakkavad mtlema) saab ilmneda ainult sellele, kes algselt materialislik-reduktsionistlike metoodiliste lhte-eeldustega kik kogemusliku ja seesmusliku maailmast vlja roogib ja siis omaenese teadvuse ees ehmunult seisma jb, sest selle olemasolu eitamine ja arhailise maailmapildi jnukiks lugemine on liiga palju ka kige paadunumale materialistlile. See on lvepakk, mille otsa iga jrjekindel neokreatsionist peab koperdama. Neokreatsionism on Frans de Waali loodud miste ja see "seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tekspidamine on, et plvneme ahvidest kll keha, aga mitte mistuse poolest. Otsesnu vlja tlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jnud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes"vi. 
Kujundlikumalt vljendudes on tegu siis epistemoloogilise ranguse buldoosriga, mis lkkab kogu teadvuslikkuse inimesse kuhja ja nimetab selle siis suureks probleemiks  et tohoh, kust see siis jrsku siia ilmus?! Ilmus tasapisi, aastamiljarditega vaikselt ha keerukamaks evolutsioneerudes nagu kogu elugi.


5. 
Peter Singer lhtub utilitarismist  loomade puhul on see triviaalne, inimeste puhul lihtsalt vale. Inimeste suhe kannatusega on nii kompleksne ja vastuoluline, et vib aforismitseda, et inimesele pole suuremat pshilist kannatust kui vimetus leida oma elu thenduslikustamiseks vrilisi kannatusi. Kui aga jda rangelt ratsionalistlikuks ning liita eukleidilise mtlemisega utilitarstlik kannatuste minimeerimise printsiip fenomenoloogilise tsiasjaga, et elu on kannatusrikas (et mitte elda budistlikku hemttelisusega, et elu on kannatus), siis saab lihtsa deduktsiooni teel pris vastava imperatiivi: eetika krgeim siht on elu(suse) vhendamine. Niteks suur mistuslane Bertrand Russell olla oma nooruspevil murdnud humanistliku kaastunde sirgjoonelisel mjul pead, kuidas vimalikult thusalt vimalikult palju inimesi tappa, sest need kannatavad elusolemise kes nii kohutavalt. Kui see veel spetsiesismi-kontseptsiooniga le kia, siis saab antropotseeni saatev liikide kuues suur vljasuremislaine rasvase plussmrgi  enne isekat enese liigi eutaneerimist hoolitseb Homo sapiens ka vhemsuutlike kaaskannatajate eest! 


6. 
Loodusfilmidest rkides peaks kindlasti mainima ka representatiivsuseprobleemi. Klassikalised loodusfilmid on reeglina sama representatiivsed kui, tleme, inimfilmid marslasele. 
Ses mttes on inimfilmid ja loomafilmid samavrd esinduslikud. Thendab ldse mitte. Sellel on laias laastus kaks allikat. Esiteks filmitakse erilisi inimesi ja erilisi loomi, teiseks valitakse nende argielust vga erilised ja eredad seigad. Tavaline elu on nii loomadel kui inimesel ... tavaline. Igav ja madala esteetilise vrtusega. David Attenborough ja BBC kajastatu pole vhimalgi mral representatiivne. Ja ha kiiremini hvardab ktte judvat aeg, mil neil on ainult puhtmuseaalne vrtust ja nad on meenutused kadunud maailmast.
Inimkond on praeguseks hvitanud 83% metsikutest imetajatest ja poole taimedest, et teha ruumi oma vajadustele: praeguseks on biomassi poolest 96% maailma imetajatest kariloomad ja ainult 4% metsikudvii. Sestap, kes tahab telisi dokumentaale, neid, mis kajastavad reaalsete loomade reaalset elu, peaks pigem vaatama loomaiguslaste klippe, mis on salaja tehtud loomafarmidesse sisse murdes. Need esindavad 96% loomade elust. Matsalu loodusfilmide festivalil neb aga murdosast murdosa pnevamaid ja dramaatilisemaid eluhetki.
Descartesi unengu kestab ja see on enam-vhem kigile liikidele peale inimese udusunengu.









iDaniel Dennett Darwini ohtlik idee Varrak 2011. lk 63-73
iiTsiteeritud Rupert Sheldrake Dogmadeta teadus Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon 2014. lk 45
iiiFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad? Tnapev 2018. lk 35
ivMilan Kundera Olemise talumatu kergus Monokkel 1992. lk 175-176
vPeter Singer Kik loomad on vrdsed kogumikus Keskkonnaeetika vtmetekste. Koostanud ja toimetanud Aire Vaher, Riste Keskpaik, Klli Keerus. T Kirjastus 2008, lk 74 
visamas, lk 146
viiVt nt https://www.pnas.org/content/115/25/6506 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 15:55 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. oktoober 2019he raskuse poeedi ja he kerguse proosakirjaniku snd 


Ilmus ajalehes "Sirp" 04.10.2019


he raskuse poeedi ja he kerguse proosakirjaniku snd



Mihkel Kunnus


Siim Pauklin Ellujjad Tuum 2018
Urmo Jaanimgi Kolimise laastav mju EKSA 2018 




Siim Pauklini Ellujjaid ja Urmo Jaanime kogumikku Kolimise laastav mju on hea vaadata koos. Ja mitte selle prast, et autorid on esmaste sotsiaalste tunnuste jrgi vga sarnased  nooremas keskeas mehed, kelle keskpra pikalt letava intelligentsuse tunnistuseks on edukas rahvusvaheline karjr loodusteadustes, ning kes on ilukirjanduses suutnud end juba heas valguses nidata (niteks Siim Pauklini vaimukaid leide koondav pseudohaikukogumik Aheldatud Jgeva on omas ebamrases anris kindlasti ks mu lemmikuid). Kuid autorite kirjandusvliste sotsioloogiliste tunnuste suur kattuvus on ka enam-vhem kogu sarnasus. See pisik, mille hammustus kummagi kirjandusse on toonud, on nende teoste jrgi hinnatuna tiesti erinev, thendab, neid ei ole hea koos vaadata eriti peente eristuste tegemiseks he kirjandustbi sees, vaid vastupidi, nad moodustavad teravalt eristuva kontrasti ja on nnda sobivateks nideteks pea hismdutest loomeimpulssidest.
Urmo Jaanimge tundub kirjutama panevat elu proosa avastamine. Umbes nii nagu Milan Kundera kirjeldab essees Eesriie skemaatiliselt romaanikirjaniku snni. Seal on pilgu selgus, kainus, iroonia ja leebe koomilisus, kik see, mis avaneb kujutluste kriseva eesriide tagant. Pole siin dostojevskilikku maksimalismi, religioosset kirge, viinana phe hakkavat lummatust looduse ilust vi heroilist prnitsemist eksistentsisgavikku. On leebe tiskasvanumuie. Urmo Jaanime tulek kirjandusse annab tunnistust he proosakirjaniku snnist.


Kui Kundera kasutas romaanikirjaniku vljajoonistamiseks selle kontrastsust lrilise poeediga, siis Siim Pauklin on kll poeet, aga mitte lriline selles mttes nagu Kundera silmas pidas (st oma enese hingest pimestatud). Pauklini looming vrsub, tleme, maailma lummuse tagasitulekust, selle hvimatusest, selle taasilmumisest prast Newtoni ja valgustajate laastustd. Pauklini looming on jrjekordne mrk nn disenchantmenti lbikukkumisest. See peegeldub isegi formaadis. Pauklini kogumikus on iga terviklik tekstihik lesehituselt selline, et algab mne kneka ja teadusliku kirjeldusega ja siis see lagune poeesiaks, murtud ridades hmminguks ja imestuseks, kummastuseks.
Niteks kogumiku esimene tekst Kukkumine ja tusmine algab igati realistliku kirjeldusega sellest, kuidas Hiiglaslik kosmiline tulekera ritas vikest sinirohelist planeeti nimega Maa koos kige sellel elutsevaga enda sisemusse tmmata, kuid see ei nnnestunud. Maa kukkus inertsi tttu Pikesest mda  nagu on juhtunud eelnevad neli ja pool miljardit aastat ning siis see asjalik, suuresti reaalteaduslik kirjeldus lheb le hmmelduseks, millest snnib poeesia: Lbi ruumi ja aja/ tummalt hanereas/ tihedas udus/ Meie sammud sahisevad/ langenud lehevaibas/ ...(lk 9).
Kui Jaanime kogumiku pealkiri on lihtsalt he loo pealkiri, siis Pauklini Ellujjad on mrksa kontseptuaalsem. Evolutsioon  selektiivne ellujmine kogu selles julmuses, jhkruses, pentsikuses ja lummavuses  on ks keskseid fenomene, mille le mtiskledes teadlaslik pelk ikka ja jlle kummalisse imestusse libiseb. Ses mttes on Pauklini tekst eksistentsialistlik ja teoloogilinegi, kindlasti tugeva vertikaalmtmega. Niteks lugu Inimese vestlus maailmaga algab konnakrbse teadusliku kirjeldusega (Konnakrbse emane isend meelitab end krnkonna end ra sma, et konna soolestikus saaks munadest vabaneda krbsevaglad, kes tungivad konna ninande ja hakkavad toituma seal leiduvatest kudedest. Suuremaks saades svad end vaglad end ha sgavamale krnkonna pea sisse. Kui ninasrmeist on jrel vaid kaks suurt auku, hakkavad vaglad krnkonna silmi gima. Lpuks tungivad vaglad koljusse ja hakkavad aju sma. Alles seejrel krnkonn sureb) ja seejrel realistlik loodusteaduslik kirjeldus pudeneb aga vaikselt murtud ridadega poeesiaks, kirjeldaja on justkui jahmud selle isetu ja pimeda geenitantsu grotesksest tulemist ning ilmub religioosset laadi tunne, kust kumab Vana Testamendi hngu. See on vimetus jda neutraalseks vaadates geenitantsu Maal empaatilise pilguga. Ja kui Iiobi puhul keerutab Looja veel kuidagi vlja, siis konnakrbse vi Cymothoa exiguaga enam mitte. Valgustus saatis vib-olla ajaloo prgikasti teodiike, aga sama protsessi kigus varjust ilmunud biodiike on veelgi rngem probleem.
Cymothe exigua ehk keelt sv lutikas on ks khedust tekitavamaid elukaid, kelle loodus suutnud luua. See paari sentimeetri pikkune parasiit ronib enamasti lpuste kaudu kala suhu, kus ta haagib ennast kala keele klge. Siis sb ta aegamisi keele ra ja kinnitub alles jnud keelelihase kndi klge, asendades niimoodi kala keele oma kehaga. Melgem, mida kala ise toimuvast arvab ja mida selle protsessi kigus tunneb  tema primitiivne nrvissteem ja vike aju vivad talle kasuks tulla, sest tie mistusega seda protsessi aduda oleks prgulik. (lk84)
Siim Pauklini tulek kirjandusse annab tunnistust he poeedi snnist.


Kui krvutseks tuua Jaanime kogumiku pikim (ja ehk ka kunstikpseim) lugu Illusioon, illusioon, siis tegu on minajutustusega, kus umbes gmnaasiumiealine peategelane kirjeldab oma armumist. Jaanime lugude ajastu ja tehnoloogiline tase lubab oletada inspiratsiooniallikana isiklikke mlestusi. Nii niteks on ka selles loos lauatelefoni valvamine, kne ootamine ja pd teist telefonile tabada heks oluliseks tegevuseks. See on suureprane proosapala, mis kujutab noore armunu ehedaid piinu, tobedat enesekesksust, empaatiapuudust ja halenaljakat kitumist kogu selle proosalikkuses. 


Kunstitehnilist arenguruumi on veel mlemal, aga nad lhevad aina paremaks. Konkurentideks on nad samavrra kui voodi ja sgilaud, thendab ldse mitte. Voodi krvale kapile sobivad mlemad hsti, sest kapp on funktsionaalses mttes hommiku- ja htukapp. See on vljataandamatu komplementaarsus. Pauklini teine pala Kergus vi raskus? arutleb kaasa Milan Kundera Olemise talumatu kerguse esimese osaga. Ksimus ei saa lplikku vastust. Nii nagu ei saanud ka Kunderal. Sestap on tagajrjeks mitteplaneeritud tjaotus. Jaanimele ji kergus, Paukline raskus. Aga tpikestega nagu yin-yangis. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:06 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. september 2019#Kliimastreik. Niteid tiuslikust rumalusest keskkonnaksimuses 


Kne kliimastreigil Tartus 27.09.2019. (rekonstrueeritud mlu jrg, mne fragmendi ja kujundiga tiendatud ja lisatud paar viidet)



Niteid tiuslikust rumalusest keskonnaksimuses




Head kohalviibijad,
oma vikeses snavtus ei tahaks ma teha anrikohaseid loosungeid ja esitada nudmisi, vaid tuua paar petlikku nidet. Kliima- ja keskkonnaprobleemide pletavus on selge ja ma ei hakka neid le kordama.
Alustuseks tooks he reaalse nite, kui sgavalt vraks vib moonduda mni idee, kui salakaval vib olla rohepesu.
Kuu alguses kirjutas Peeter Krimm Prnu Postimehes artikli Metsis ja mets, ted ja valed. Nimetaksin tpselt tiesti rumalaks.
Tsiteerin sealt paari liku:
Minu arvates on metsaraie keskkonnale kahjulikuks pidamine ja sellele rahaahnuse sildi kleepimine rumal. Rail Baltic, millega seoses metsise kaitseala debatt algas, on ette nhtud autotranspordi arvelt vhendama keskkonnareostust, tpsemalt fossiilse ssiniku emissiooni. Sama eesmrk (peale riigi rahakoti ja tkohtade) on puidukasutusel. Puitu ei saa kasutada ilma puid raiumata ja naftaga vrreldes on puidu eelis fakt, et see on taastuv vara: raiutu asemele kasvab uus. 
/.../
Ssiniku emissiooni vhendamine on esmathtis ning kik muu, eriti ksiku linnu- vi loomaliigi kaitsmine thtsusetu ja selle teostamine metsaraiete arvelt kahjulik, et mitte elda kriminaalne.
Puit kui seni teadaolevaist ainus alternatiiv fossiilktusele suudab kas nd just peatada, aga vhemalt aeglustada mrvarlikku protsessi. Seda vimalust tuleb kasutada maksimaalselt, kasvatades tipptasemel palgimetsi nagu soomlased. Selles peaks eraomanikele eeskujuks olema just nimelt RMK, kelle kallal on hambaid teritanud juba mitu aastat.

elda, et ssiniku emissiooni vhendamise nimel vib ohverdada konkreetseid kooslusi ja liike, on enam-vhem sama, mis elda, et inimigused on selline livrtus, et selle nimel peaks olema lubatud ka mni ennetav genotsiid vi kohtuotsuseta mahalaskmine.
Lisaks on artiklis ka sellised seisukohad, mis keskkonnaaktivismile vastandujate hulgas sagedased, niteks oma vaimse piiratusse lendamine kogu inimkonnale, niteks, et puidu ahju ajamine on ainus alternatiiv fossiilktustele.
htlasi kutsustakse les kordama Soome metsapoliitka vigu.

Atmosfriprobleemid on mitmes mttes erandlikud ja ebatpilised keskkonnahoiu ksimuses. Kliimat mjutav ssihappegaas on globaalne selle sna otseses mttes, lausa sedavrd, et keskkonnakaiste seisukohalt on see peaaegu abstraktsioon. Ometi keskkonnaprobleemide lahendused on alati lokaalsed, kossteemid ja kooslused on alati lokaalsed ja terviklik globaalkeskkond moodustub lokaalsuste summast, mille kohal atmosfr hljub oma globaalses erandlikkuses. Eesti roll gobaalses keskkonnakaistses peab olema just nimelt lokaalne, siinsete koosluste ja kossteemide kaitse. 
Selles mttes on tsiteeritud artikkel rohkem kui tipselt tiesti loll, see on lisaks lausa ohtlikult ja kriminaalselt rumal. Elupaikade hvitamine selle nimel, et neid ei kahjustaks kliimamuutus! See on mingi vrdjalik vorm pletatud maa taktikast.

Ka tna hommikul ilmus ajakirjanduses ks tpselt tiesti loll artikkel. Seekord Sven Sesteri sulest. Plevkivist ja roheprdest. Seal soovitab ta mitte kiirustada plevkivisektori sulgemisega.
Tsiteerin: Kui tahame olla hel ajal rikas ja kliimapoliitikas eesrindlik riik, siis ei peaks me fokuseerima sellele, kuidas vimalikult kiiresti plevkivi hljata.
Testi. See on tpselt tiesti loll seisukoht, mille lhingelikkust rahamaias tunnelngemine veelgi rhutab.
Olla kliimapoliitikas eesrindlik ja samal ajal jtkata plevkiviga ja sellesse lausa investeerida on kirjeldamatuseni juhm, peaaegu misteline vastuolu.
2017 aastal moodustas plevkivitstus 4% SKPst ja 1.5% thivest. Eestis tekib inimese kohta ohtlikke jtmeid 35 korda rohkem kui EL-is keskmiselt, neist 98% on tingitud plevkivi pletamisest ja rafineerimisest (vt siia) Ja siis tuleb ks tegelane, kes tleb, et eesrindlik oleks sellega jtkata! 

Veel. Eesti ssihappegaasi emissioonist tuleb le 70% plevkivi tttu. Nii, see thendab, et kik muu kokku on alla 30%. Seal on kte ja transport. Suur osa vedelktusest pletatakse pllumajanduses. Murdosast murdosa lheb kaubaveoks. Sellest omakorda murdosa saaks videtavalt ssta Rail Balticu ehitamisega. Vhe sellest, et see vide on ise kahtlane ja ei arvesta ehitamiseks kuluva energiaga, on tiesti kriminaalne ohverdada selleks taas reaalseid kooslusi.
Sesteri artikkel kuulub rahakallistava rohepimeduse meistriklassi. See on briljantselt ja sdelevalt juhm.
Tahaks talle hda, et ehk ostaks pigem selle raha eest pisut tulevikku juurde Eestimaale, oo isamaalane!




Nd ks lugemissoovitus. Selleks on viimane Vikerkaar, mis on keskkonnaproblemaatika erinumber. Seal on terve rida hid levaateid erinevatest keskkonnaprobleemidest, veest ja maastikust, rahvatervisest ja husaastest, toitumisest ja teoloogiast. Eriti mulle meeldib, et kliimast on seal vhe juttu, ks artikkel. Kliimatemaatika suur oht ongi see, et juhib thelepanu teistelt keskkonnaprobleemidelt krvale, ometi phjused, lahendused ja leevendused paiknevad peamiselt just nimelt seal.

Eesti asi on hoida eelkige Eestit, eesti loodust, mitte maha vtta metsi, mitte mrgitada mulda ja vett, mitte kahjustada elupaiku, mitte kuivendada soosid jne. Eestil on keskkonnaksimuses praegu kaks kolm suurimat ja pakilisimat vaenlast: igustatult hingevaakuv plevkivitstus, millel tuleks rahus surra lasta, Rail Baltic praegu kavandataval kujul ja metsade jhker leraie. Jrgmisena tuleks plumajanduskeemia letarvitamine jne. Ssihappegaasi emissiooni vhenemise viks jtta eelmiste paranduste krvalnhuks. 

Aith, et tulite. Soovin teile vaprust ja psivust!


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:23 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Tiskasvanud on alasti. Kas fsikatund rahustaks lapsed maha? 

Pilt laste joonsitusvistluselt 2016



Ilmus Postimehe veebis 27.09.2019

Tiskasvanud on alasti. Kas fsikatund rahustaks lapsed maha?

Mihkel Kunnus


Maarja Vaino kirjutas hiljuti artikli laste kliimastreigist (Laste kliimasda 25.09.2019). Mulle vga meeldis lik, mis oli tstetud artikli piseks: Selle asemel, et kutsuda lapsi koolist ra kliimamuutuste vastu protestima, tuleks neil teha endale selgeks fsikaseadused ja arvutusoskus ning ppida kasutama oma kujutlusvimet  siis on ka lootust juda keskkonda hoidvate lahendusteni.


Kujutlusvime on miski, mida on raske petada, sest petatakse ju ikkagi midagi juba olemasolevat, aga kujutlusvime peaks looma midagi, mida veel olemas ei ole. nneks lastel kujutlusvimet jtkub, piisab, kui jtta neile selleks lihtsalt piisavalt aega hinge tmmata. Kll aga tahaksin osutada matemaatika-fsika ja kujutlusvime komplitseeritud seostele. Matemaatika ja fsika annavad helt poolt meile imelise vime hankida teadmisi, milleni vahetu kogemus ei kndi, nad annavad vime surra halbadel ideedel meie eest, et halvasti ehitatud maja kukuks kokku juba projekteerimislaual, mitte reaalsuses, aga teiselt poolt vaadatuna on nad just seelbi kujutlusvime kammitsejad ja maale kutsujad, unistaja halastamatud kainestajad.
Niteks kujutlus loob filmi Matrix, fantaasia maailmast, kus uinutatud inimesi kasutatakse energia-allikana, aga fsikateadmistega mistus toriseb pahuralt, et see ssteem pole vimalik, sest inimene, nagu kik teisedki bioloogilised organismid, on elavana termodnaamiliselt tasakaalust vljas, nad on elavana alati ja ainult energiatarbijad, mitte -allikad. Ainus viis inimest energiaallikana kasutada on ta ra sa.
Parafraseerides vaimufilosoof Daniel Dennettit: kujutlusvime tuleb odavalt ktte, kui endale fsika ja matemaatikaga tli ei pea tegema. 
Leibnizi leskutse milleks vaielda, arvutagem! vrib palju laiemat rakendamist kui pelgalt fsikatund. Ma rakendan nd oma kujutlusvimet ja see maalib mu ette jrgmise stseeni hest fsikatunnist, mille realiseerumistenosusega on nagu on.


pilast tabab kujutlus ja ta hatab: petaja! Ma kisin autopoes, tavaline aku pole ldse hirmkallis vrreldes auto hinnaga ja elektrimootor on palju parem mootor kui siseplemismootor. Miks ei viks pagasiruumi tavalisi akusid tis laduda ja sedasi sita?
petaja: Aga arvutame! Arvutame kasvi ligikaudselt! Niteks palju kaaluvad need akud ja palju neid vaja lheks, et annaks sama energia, mis sellises keskmises bensiinipaagities, niteks 40kg-s bensiinis?
pilane: Oi, arvutame! Mulle hirmsasti meeldib arvutada! Katsusin seda akut, see oli pris raske, nagu mber vett, kmme kilo vhemalt. Mahutavus 60Ah.
petaja: Tore. Bensiini kttevrtus on 46MJ/kg
pilane: Jess, algandmed! Nii. 40kg bensiini  see on pris hea paagitis!  annab 40kg x 46MJ/kg thendab 1840MJ energiat. Nii, 60Ah, amper thendab kulonit sekundis, jrelikult 60 kulonit sekundis tund aega jutti, see on 60x3600 = 216000 kulonit. 12-voldise pinge juures teeb see td 12 x 216000 ehk 2592000 dauli, mardatult 2,6MJ. 1840MJ jaoks lheks selliseid akusid vaja 1840MJ/2,6MJ ehk 708 tkki, need kaaluks siis umbes 7080kg, veidi le seitsme tonni ...
petaja: Esiteks, keskmise siduauto kandevime on poole tonni kandis, teiseks auto kaalub ise ka vhemalt tonni, sellist akut kandev rohkemgi, kolmandaks, kaheksatonnisele jurakale enam tavalisi rehve alla ei pane, neljandaks, teed peavad olema ka mrksa tugevamad, viiendaks, kiirendus ja pidurdusvime ning juhitavus langeb ka kordades, kuuendaks kasvab energiatarve kilomeetri kohta...
pilane: Nh, mul lks tuju ra! Arvutan parem, kas inimene saaks toituda hiirtest!
petaja: ige! Arvutame! Vtame pevaseks energiakuluks 2500kcal, hiir on keskmiselt 25g ja kaloraailt lahja liha, thendab neljast hiirest saab umbes 150kcal, pevas lheks vaja seega umbes 67 hiirt, kui pda pevas kmme tundi pausideta hiiri, siis peaks saama uue hiire ktte iga 9 minuti tagant.
pilane: Nh! Fsika ja matemaatika on ju halastamatu kitsenduste ssteem! See ei tle, et kik on vimalik, vaid pigem, et vga vhe on vimalik!
petaja: Nii on, Greta, nii on.
pilane: Aga bensiin tuleb naftast ja kui nafta saab ju kskord otsa?
petaja: Nafta ei saa otsa, selle varude tielik ammendamine ei tasu end ra, piisab sellest, et pinnalhedane nafta otsa saaks, arvuta, kui sgavalt tasuks ldse urgitseda, et energeetiliselt plussi jda!
pilane: Pole enam tuju! Arvutame parem seda, kui palju peaksid vanad noortele ka ammendamatuid loodusvarasid jtma, mis igusega ldse nutakse tuhame otsas iibetusu!
petaja: Ee... seda ei saa arvutada, see on poliitika ja eetika ksimus. Praegu on lhtutud printsiipidest, kes ees see mees ja prast mind tulgu vi veeuputus. Veeuputus.. hehee.. noh, mnel pool tuleb hoopis veepuudus!
pilane: Aitab, lhen streikima!
petaja: Istu, viis!


Kui konkreetsemalt keskkonnateema juurde tulla, siis fsikapetajal pole pilasele rahustavaid lugusid pakkuda. Pole ka liiga lihtsustav elda, et hed esimesed hdakraaksujad olid just nimelt fsikud, ning esimene teaduslik maailmalpustsenaarium on ka just nende vlja pakutud, (tpsemalt siis 19. sajandi esimese poole termodnaamikute poolt ennustatud universumi soojussurm).
Ning kui ideoloogia miste laiendada mis tahes reeglite ssteemile, siis fsika on totalitaarne ideoloogia par excellence, inkvisitsioonikohtuks on fsikaline reaalsus ise ja seal pole dissidentidel vhimatki lootust. 


A.H. Tammsaarel on vrratu tlus  noorelt pole hbi olla noor. Tiskasvanuna aga viks ja peaks kll. Niteks kui tiskasvanud ei suuda reaalsusega leppida on see juba lausa ohtlik. Ei pea minema XX sajandi sgedaimate projektide juurde, geo- ja sotsiaalinseneerluse juurde, oleme veelgi maisemad. Lheme fsika juurde. Pinna- ja hiseluvormid on kll mberkujundatavad, aga mitte lpututes piirides. Savi on voolitatav aga piiratud ulatuses, potte ja ahjusid saab teha, aga pitsi sellest ei koo ja tikammi ei tee. Fsika fundamentaalprintsiibid on aga tiesti jigad.
Fsikute ja lrikute vastanduse on kultuurimllu plistanud Charles Percy Snow oma phjaliku esseega Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon (e.k. 2017, olen sellest raamatust pikemalt kirjutanud SIIN)


Fsikalise keemia haridusega Snow, kes oli ka arvestatav ilukirjanik, meenutab oma mitmeid viibimisi kirjanduslike intellektuaalide koosviibimistel, kus mnigi kord suure naudinguga vljendati oma uskumatust [loodus]teadlaste kirjaoskamatuse le. Ja kui provokatsioonile allunud Snow on ksinud vastu, et kui paljud neist suudaks selgitada termodnaamika teist seadust. Reaktsioon on olnud jahe; ja vastus on olnud eitav. Ometi ma ksisin midagi sellist, mille vasteks oleks ksimus: kas te olete lugenud mnd Shakespeare'i teost? 
Snow oli britt, meie kultuuriruumis viks asendada Shakespeare'i niteks A.H. Tammsaarega, aga sellele osutamine juhtiks thelepanu peamiselt krvale. Nimelt sellele, et termodnaamika teist seadust ei saaks asendada Newtoni teise seaduse, Ohmi seaduse vi mne muu koolifsikasse kuuluvaga. Snow ei tee osutust, et ei tunta triviaalsusigi, vaid et ei tunta fundamentaalsematki.
See pole juhus, et meie viimane universaalgeeniusele lhenev haritlane Uku Masing ohkas eksistentsiaalse meeleheite sgavusest religioosset lootust vlja pigistades, et ehk saab inivaim kuidagi kunagi termodnaamika teise seaduse vastu.
Termodnaamika seadustest tuleneva on detaliselt eesti keeles lahti kirjutanud Kaupo Vipp raamatus Globaalpohmelus. See snge raamat on tore seetttu, et kliimasoojenemisest seal praktiliselt ei rgita. Asjad keskkonnaga on praegu vga hapud lood ka siis, kui kogu kliimavrk ldse krvale jtta.
Lhema maakeelse levaate termodnaamika teise seaduse ehk entroopia kasvu seaduse lemvalitsusest vib saada ENSV Teaduste Akadeemia pikaaegse presidendi fsik Karl Rebase (1926-2007) knest, mille ta pidas 1988. aastal NB! just nimelt noortele teadlastele (Akadeemia 1993 nr 3). 
Kas entroopia seaduse tttu on tnapeva tsivilisatsioonil perspektiivi vga kaua eksisteerida ja edasi areneda? Just nimelt  ka edasi areneda, ksib Karl Rebane kohe kne alustuseks olles enne veel tsiteerinud he phjaliku termodnaamika raamatu algust, kus viidatakse just nimelt sellele Snow kirjakohale, mis siingi just toodud sai. Karl Rebane jtkab: Oma ebaharilikkuse tttu oleks entroopia seaduse maine just nagu ebakindel: snagi tihti esineb tlusi, seisukohavtte, otsuseid, mis seda seadust ei arvesta. Arvatakse, nagu oleks entroopia kasvu seadust erinevalt energia jvuse seadusest siiski vimalik mnevrra ignoreerida, sellest mda hiilida. Aga ei ole. Ja sellest tulebki svaraskus keskkonnakaitses.


Olen Vainoga nus ka selles, et debatt tuleb hoida avatuna, aga debati sisuks peaks olema see, mida teha ja kuidas kituda selles tbaras olukorras, kus faktiliselt oleme. Ja oleme. Inimesed, kes kardavad  ja igusega  et looduskaitse nime all tahetakse meil kehtestada taas mingeid kvaasikommunistlikke utoopiad, ei tohiks last pesuveega vlja visata. Lahendus pole keskkonnaprobleemide nrimeelne eitamine kige napakamate vandenuteooriateni vlja, vaid arukamate lahenduste pakkumine.
Briti konservatiiv Roger Scruton on sellest hsti aru saanud ning kirjutanud mahuka raamatu Kuidas tsiselt melda koduplaneedist. Keskkonnateadlik konservatism
(How To Think Seriously About The Planet. The Case For An Environmental Conservatism. Oxford University Press 2012). Selles raamatus joonistub teravalt vlja Scrutoni sgav erinevus vrrelduna kigi nende pahurate tarikatega, kes tahavad, et asjad lihtsalt oleks nii nagu nad kogu aeg on olnud, thendab, nii nagu nad on juhtumisi harjunud, plistagu see siis autostatud kesklinna, plasitiktaarat vi pinnalhedast plevkivi lbi aegade. Scruton tleb termodnaamika teine seadus tleb meile, et entroopia alati kasvab ja iga ssteem, iga organism, iga spontaanne korrastus hajub lpuks juhuslikkuses. Kas ei ole konservatiiv lihtsalt keegi, kes ei suuda leppida selle tega? Ma saan vastata, et inimlike asjade kaduvus ei tee konservatismi kasutuks  mitte rohkem kui on kasutu meditsiin lihtsal phjusel, et lppude lpuks oleme me kik surnud, nagu Keynes on tabavalt vljendanud. Pigem tuleks meil tunnistada lord Salisbury tarkust oma ?losoo?a napisnalises kokkuvttes ja nustuda, et viivitus on elu. Vljasuremislaine on alanud, vimalik, et me ei suuda seda peatada, aga meie kohus on pidurdada negatiivseid tendentse maksimaalselt.
Scruton rhutab, kui oluline on mber teha praegune ssteem, kus suurkorporatsioonid likavad tootmiselt kasumi ja jtavad reostuse kigi teiste kanda. Ta rhutab ka seda, et eesootavates rasketes ja prdelistes aegades  aruka inimesena neb ta nende vltimatust  on vga oluline silitada kik lokaalne, kodune ja omane. Selles sarnaneb ta kigi nendega, kes, kasutades Kaupo Vipi kujundit, nevad globaalpohmeluse vastumrgina lokaalravitsust. Eesti asi on hoida eelkige Eestit, eesti loodust, mitte maha vtta metsi, mitte mrgitada mulda ja vett, mitte kahjustada elupaiku, mitte kuivendada soosid jne. Eestil on keskkonnaksimuses praegu kaks kolm suurimat ja pakilisimat vaenlast: igustatult hingevaakuv plevkivitstus, millel tuleks rahus surra lasta, Rail Baltic praegu kavandataval kujul ja metsade jhker leraie. Jrgmisena tuleks plumajanduskeemia letarvitamine jne. Ssihappegaasi emissiooni vhenemise viks jtta eelmiste paranduste krvalnhuks. 
Kui Greta Thunberg'ile mingi kultuurilooline analoogia otsida, siis ta oleks see laps, kes hdis, et kuningas on alasti. Ta pole kindlasti lahendus, aga veel vhem on ta probleem. Probleem on kossteemi taastootepiiri letamine. Kus see piir tpselt on? Tpselt ei tea, aga kindlasti kuskil selja taga.

Lhidalt: kardan, et lapsed, kes on korralikult matemaatika ja fsikatunnis kinud, mssavad praeguste poliitikute vastu veelgi vihasemalt. Ja igusega. Ning kui nad veel bioloogiat ja koloogiat peaks ka juurde ppima, siis hoidke piip ja prillid. Ja vrvilised sokid ja kaabu.

Pilt laste joonsitusvistluselt 2016






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:22 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


21. september 2019Vaatlus korruptsioonile teoloogi seisukohalt 


Ndala kommentaar Raadio Kukusse 20.09.2019
 

Korruptsioon


Tere! Mina olen Mihkel Kunnus ja see on ndala kommentaar teemal Korruptsioon.


Korruptsioon on vrsna. See tuleb ladinakeelsest corruptio'st, mis thendab rikutust, moraalset laostumist. Klab vga sngelt ja rngalt. Seevastu selle sna lhim maakeelne sugulane  onupojapoliitika  klab mrksa pehmemalt, lausa kodusoojust hkavalt. Korruptsioon ei ole kuritegu, mis puudutaks rahvast nii-elda seljaajutasandil. See on niteks vrreldamatu pedofiilia vi loomapiinamisega, mille puhul kommentariaat keeb lintivihas ja vistleb selles, kes suudab vikama piinamisviisi iglase karistusena vlja pakkuda.


Onupojapoliitikaga on veelgi kiretumad lood. Onupojapoliitika, eriti selle sna otseses mttes  niteks, et keegi vimukandja jb oma onupoja soosimisega vahele  tekitab veelgi vhem kirgi, vi lausa ldse mitte. See on mistetav, sest siin hakkab lbi kumama arhailisem moraalikihistus. Niteks he phjusena, miks Afganistanis ei nnestu kuidagi demokraatiat juurutada, on see, et vanad himutavad on liiga tugevad. Ja nende jrgi on vimule saanul lausa klbeline kohustus oma sugulasi aidata. Teisisnu onupojapoliitika on seal just nimelt moraalne, mitte ebamoraalne kitumine.


Taoline kahetisus peegeldub ka niinimetatud vilepuhujate puhul. helt poolt on nad igluse rtlid, te paljastajad, teiselt poolt jllegi reeturid. Ja reetmine on rngim kuritegu arhailisemate moraalikoodeksite jrgi. Isegi tapmisest rngem. Niteks Dante prgu kige alumistes ringides pole mitte tapjad, vaid reeturid. Reetmises on nhtud teatavas mttes ksikisikust sgavamale ulatuvat tapatd, sotsiaalset tapatd, elu philiste sidemete kahjustamist. Nende sidemete, mis on olulisemad igast niigi kaduvast ksikisikust, sest need sidemed teevad ldse elu vimalikuks inimesel, sel lisotsiaalsel loomal. Reetmise vastand on truudus ja lojaalsus. Kellele? Ikka omadele. Omadele, kes on eristatud vrastest, vhem omadest.

igusriik aga tleb, et ei tohi olla omasid ja vraid iguse subjektide vahel. Aga see ei ole asjade loomulik olek. Selle prast pidi revolutsiooniline Paulus omal ajal, kirjas galaatlastele, tlema: Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kik olete ks Kristuses Jeesuses. See on hilisem arengukihistus, mis peab arhailisema kinni katma, aga ra ei suuda seda kaotada. 

Siin kohtume veel he hilisuusaegse refrniga sotsiaalse igluse sireenilaulus. See on diskrimineerimine. Diskrimineerimine thendab laias laastus ebavrdset kohtlemist mingil ebarelevantsel alusel. Kusjuures ikka kipuvad need ebarelevantsused olema mingi oma-kategooria laiendused. Soodustingimusi kiputakse andma oma sugulastele, oma soole, oma rassile, oma rahvusele, ammugi siis oma liigile. Neile ei tohi olla lojaalne, sest see on ldisemale tervikule ja ldisemale iglusprintsiibile kahjustav. Ja ongi. Kohe vga.

Kui leeelmiste valmiste aeg sandati poetada paaril korral, et mis see korruptsioon nd nii rnk kuritegu on, siis vttis tuline antisotsialist ja vabaturujutlustaja Peeter Koppel vaevaks kirjutada artikkel pealkirjaga Korruptsioon jooksutab rikkuse loomise masina kinni. Seal toob ta punkt punkti haaval vlja kui laastavalt mjub korruptsioon vabale turumajandusele kui rikkuse loomuse masinale. Tsteerin algust:
Korruptsioon nestab igusriiki ja tkestab majanduse toimimist laiemalt. igusriik on aga turumajanduse olemasoluks hdavajalik. Majandusagentide omavaheliste suhte takistusteta toimimiseks on nimelt lioluline, et omandisuhted ning kodanike igused ja kohustused on ldiselt hsti teada, aktsepteeritud ning nende piirjoonte paigas hoidmiseks kasutatakse vajaduse korral (riiklikku) sunnijudu. Turumajandus eeldab vrdsete vimaluste ja kindlate heselt mistetavate reeglitega mnguvljakut ning riik selle vljakuna peab majanduse trgeteta toimimiseks olema selline kus lepingud peavad, pettuse eest saab karistada ning kellelgi ei teki ebaiglast eelist. 
Ja tal on igus. Pole liialdus elda, et korruptsiooni vljajuurimatus on ks phjusi, miks majandusparempoolsete ideaalid iial liialt ei realiseeru.


See parempoolsete tbarus vib tekitada kditavat kahjurmu majandusvasakpoolsete hulgas. Paraku kahjurmuga siin piirduda tulebki, sest kik senised katsed luua vrdsusutoopiad on jooksnud selle sama klannistumise otsa. Sotsialismimaad kukuvad korruptsiooni tttu lbi ja isegi rngemini, sest tsentraliseeritud ja rohkem hiselutasandeid haarav vim korrumpeerib samuti tsentraliseeritumalt ja rohkemaid hiselutasandeid haaravalt. Kik katsed luua mingit sotsialismi on lppenud mingit laadi nomenklatuuri tekkega, kus omade ja mitte-omade eristus on terav nagu mnes pris vanas hiselukorralduses. Marx ja Engels tabasid kll ra, kus on kurja juur, nimelt perekonnas, aga nende phjendus oli vale. Perekond pole mitte ekspluateerimishierarhia rakuke, vaid eriti terava oma-vra eristuse alghik. Romantilis-argisemas knepruugis: lapsevanematel on kalduvus oma lapsi armastada, hoolida neist rohkem kui teistest inimestest. Ka varanduse prandamine neile tundub kuidagi igem kui lihtsalt hiskonnale jtmine ja nii edasi. Erandeid on muidugi, aga ldist tendetsi see ei vra. Kui onupojapoliitika saab ehk veel vlja juurida, siis pojapoliitikaga on mrksa raskem. 
Inimeste loomuprane kiindumistung rikub ra nii parempoolse vabaturu utoopia kui vasakpoolse tsentraalkorralduse utoopia. See vljajuurimatu kalduvus kohelda spru, endisi klassi- ja trennikaaslasi, suguvendi ja -desi heatahtlikumalt kui teisi inimesi, on teisest kljest vaadatuna see sama neetud ebaiglus, kalduvus, mis vajab pidevat vastutd. Kiindumuskalduvuse ja truudustungi psiv ainevahetusjk on sotsiaalne ebaiglus. Gnostik Markion tles Vana Testamendi Jumala kohta otsesnu: see oli iglane ehk kuri. Hea jumal on nnestatud ebaigluse Jumal, armastuse ja halastuse, mitte igluse jumal. Ometi on tsi, et need kvaliteedi on mistlik jtta Taevasse. Vi siis pere piiresse. hiskonda ja riiki ei saa nendele printsiipidele ehitada. 


Pridudes tagasi etmoloogia poole corruptio  rikutus, moraalne laosatus. See osutub tpsemaks kui meeldiks tunnistada. Arhailisemat snavara kaasutades vib siis elda, et korruptsioon on prispatu smptom sotsiaalsel tasandil. Teisisnu, see on teoloogiline miste.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:41 8 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
19. september 2019Eesti teaduse ja krghariduse toetuseks 


Kne Meeleavaldusel Eesti teaduse ja krghariduse toetuseks Tartus 19. septembril 2019





INIMENE, KES USALDAS RATAST








Head kohalviibijad, alustan mne tsitaadiga.
Andres Arrak kirjutas kord aastal 2010 Sirbisi:
Siiski ei tahaks ma nustuda Kaupo Vipiga, et kasvamine on lppenud ning algamas on paratamatu kokkutmbumine ning et demokraatia ei suuda le elada majandusolude jrsku halvenemistii.Tehnoloogia on ennegi imet teinud. Uued energiaallikad tekivad enne, kui vanad ammenduvad. Teist maakera ei ole meil aastaks 2030 vaja. Klaasitiest mereveest vib New York phimtteliselt toituda terve ndala." 

Samas lehes kirjutab Urmas Varblane:
"Kaupo Vipi artiklist jb mulje, et majandusteadlased ei pra ldse thelepanu globaalsetele probleemidele. Kindlasti on majandusteadlased siiski teadlikud sellest, et suur osa majanduses kasutusel ressursse on piiratud.nneks on ressursside hulgas ka erand  teadmus (knowledge). Vga suured lootused ongi pandud teadmuse kasutamisele  majanduses senisest hoopis suuremas ulatuses."iii

Mned pevad hiljem kirjutas Mikk Salu Eesti Pevalehes:
"Miks on hukuennustused alati valeks osutunud? Sellel on kaks peamist phjust.
Esiteks: maavarasid ei loo loodus, vaid inimene, tpsemalt, inimeste teadmised. Loodusvara on sotsiaalne konstruktsioon. Kakssada aastat tagasi ei olnud nafta loodusvara, vaid saaste, mille leidumine pigem kahandas maatki vrtust. Kui rkida majanduskasvust ja energiast, siis majanduskasv on informatsiooni, mitte maavarade ksimus."iv 

Rohkem niteid ma ei hakka aja kokkuhoiu mttes tooma. Ma kogusin neid tsitaate toona kui tendeid usust teaduse lunastavasse toimesse.
Kontekstist nii palju, et esimesed neist oponeerisid Kaupo Vipi artiklitele ees terendavast kollapsist (Kaupo Vipi Globaalpohmelust soovitan soojalt!).
Religioosne suhtumine teadusesse on prast seda ainult svenenud. Ja halvemuse suunas. Kui praegusaja probleemide puhul on testi ja igati igustatud prdumine teaduse poole  seal on testi meie peamine leevenduslootus , siis suhtumine teadusesse on muutunud veelgi arhailisemaks, veelgi religioossemaks. Pean siin silmas seda, et Jumala poole kll prdutakse ja temalt loodetakse pstet, aga palka talle ei maksta. Ta tuleb ja pstab... noh, omaenese kikvimsusest ja armust. Palvetamisest piisab.

Ometi, maisuses psides, peaks olema strateegia ilmne. Kuna teaduses peitub meie peamine lootus, peaks seda ekstra hsti finantseerima, toetama, aitama. Sest teadus pole ju midagi muud, kui abstraktsioon teadlaste tst. Teadlased aga on inimesed ja neile lheb vaja palka, turvatunnet, trahu.


Tulles aga tagasi tnase sndmuse juurde. Nd tahaks tsiteerida Milan Kunderat:
Mistus suudab paljastada peene vale taha reeturlikult pugenud kurja. Kuid silmitsi rumalusega on mistus vimetu. Siin pole midagi paljastada. Rumalus ei kanna maski. See on lihtsalt olemas, tiesti stult. Alasti.
Sarnaselt on ka valitsusliikmete snamurdjalikkusega. Mis on seda hullem, et kik koalitsiooniliikmed taganevad siin oma antud snast. Teadusrahastuse suurendamiseks oli hiskondlik kokkulepe olemas, oli lausa pretsedentitu ksmeel. Nd on pretsedentitu reetlikkus, snamurdmine. Siin pole midagi paljastada. See on lihtsalt olemas. 


rituse formaadist tulenevalt snastaksin nd nudmised. Kuna ajakirjandusliku alatuse ajastul on oht, et snu kistakse kontekstis ja pannakse thendama ka lausa vastupidiseid asju, peab nudmised snastama vga tpselt ja ettevaatlikult.

1. Me nuame, et valitsuse teaduspoliitika ja valitsusliikmete intellektuaalsete ja moraalsete omaduste adekvaatne kirjeldamine eristuks snalisel tasandil simamisest! 
2. Me ei allu lubaduste murdmise teel vgivaldsusele les kutsumisele  rme tmba Ratast rattale!

Kordan: me nuame, et valitsuse teaduspoliitika ja valitsusliikmete intellektuaalsete ja moraalsete omaduste adekvaatne kirjeldamine eristuks snalisel tasandil simamisest! 





ihttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tarbimispidu-on-laebi/ 
iihttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/piiramatu-kasvu-piiridel/ 
iiihttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tuleb-muuta-vaeaertushinnanguid/ 
ivhttps://epl.delfi.ee/arvamus/majanduskasvul-ei-ole-piire?id=51285364 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 15:57 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
9. september 2019Kas thtsam on igusriik vi kombekas kleit ja iged maneerid? 


Ilmus ajalehes Postimees09.09.2019


Kas thtsam on igusriik vi kombekas kleit ja iged maneerid? 

Mihkel Kunnus




Postimehe mdunud reedesest juhtkirjast vis lugeda: Kaks kriminaalkorras sdi mistvat otsust viksid anda surmahoobi ka suurele parteile. Kuid kohus otsustas teisiti, andes Keskerakonnale justkui vabad ked jtkata nii, nagu seni: karistus klatitakse ra  maksegraafikuga 2000 eurot kuus  maksumaksja taskust tuleva rahaga ning kik lheb edasi. (PM 6.09.2019)
See kergitas teadvusesse ksimuse  kas korruptsioon on pelgalt ririsk? Kusjuures ige thine. Viks isegi elda, et asjade praegune kulg on korruptsiooni soodustamine. Vahele jdes  mida isegi ei pruugi juhtuda, eks  pole tagajrjeks midagi enamat, kui kuluderea pisuke paisumine. Thiasi. Igati kantav, puhtratsionaalselt lausa igustatud risk. Tuli ka meelde, et olen sellise ksimusega pealkirjastatud arvamusloo juba kirjutanud, kuus aastat tagasi, seoses nn Oa tnava skandaaliga (PM 12.06.2013). Ka siis ei lppenud korruptsioonijuhtum  toona reformierakondlik  poliitilisest perspektiivist vaadatuna millegi muuga kui kasumi ajutise vhenemisega. Jah, mitte krahhi, pillide kotti paneku vi miinustesse langemisega, vaid kasumi ajutise vhenemisega. Korruptsioon tasus ra ka koos vahele jmisega.

Korruptsiooni eest sellises valdkonnas rahatrahviga piirdumine on sama naeruvrne kui seda oleks dopingu puhul spordis. Rahatrahv ja korras, siis kohe vistlustulle tagasi. Analoogiat viks kasutada ka konstruktiivselt st vib-olla peaks neid karistama samuti nagu dopingupatuseid st alguses ajutise vistluskeeluga ja korduval rikkumisel eluaegsega.


Kaja Kallas kirjutas 18. mrtsil oma blogis, et vlistasid koost EKREga muu hulgas selle prast, et nad propageerivad igusriigi alustalade nestamist. Propageerivad. igustavad. hvardavad. Aga Keskerakond aktiivselt nestab. Juba ammu. Sest selline korruptsioon on igusriigi praktiline nestamine, mitte kigest deklaratiivne vi smboolne. igusriik thendab iguse esimust, aga korruptsioon igusest raha jul mda minemist. Ja ka majandusele tervikuna on see vga kahjuliki.
Aga siin on Reformierakonna ja Keskerakonna klapp mugavam, sest nad mlemad on puhastatud knealuste ja kombeka suupruugiga ning igusriigi nestamine kib neil valged kindad kandes.
Vikse kohandustega kehtib nende kohta see, mida tleb Lev Tolstoi jutustaja Kreutzeri sonaadis: telge kogenud edvistajale, kes endale lesandeks on teinud meest vluda, millega tahab ta meelsamini riskida: kas sellega, et olla ahvatletava juuresolekul paljastatud valetamises, julmuses, isegi liiderlikkuses, vi sellega, et end tema ees nidata halvasti mmeldud ja inetus kleidis,  iga naine eelistab alati esimest. Ta teab, et meie, mehed, aina luiskame ilsatest tunnetest, vajame aga ainult ihu, ja andestame seeprast kik jledused, kuid ei andesta inetut, maitsetut, halba riietust. Edvistaja on sellest teadlik, iga stu neiu aga teab seda vaistuliselt, nagu teavad seda loomad.
Sestap tegi Kristen Michal omal ajal igesti ja panustas riietusele. Ilus ja maitsekas, sravvalge kampsun on just see, mis avitab.


Ahto Lobajakal on ju igus, kui tleb, et 2012. aastal juhtus Andrus Ansipi ja Kristen Michali erakond Vestmann-Piibeleht-situatsioonnis peale jma he varasema ajaloolist mastaapi valiku tegemise ajal, milleks oli suhtumine poliitilisse korruptsiooni. Reformierakond oli toona see, kes valimistskli pikkust ja paindumatust kasutas ra FOKK  formaalselt on kik korras  olukorra tekitamiseks. (Sittvetis 2.09.2019 PM)


Enne valimisi olen huvi prast ikka uurinud valimiskompasse ja kige sagedamini saanud tulemuseks, et mul on suurim ideoloogiline kattumine Keskerakonnaga. Et olen mneski mttes vasaktsentrist. Ometi pole mul isegi sekundimurdosaks tulnud kiusatust Keskerakonda valida. Ja maailmavaatelisel positsioneerumisel pole sellega midagi pistmist. Sama Reformierakonnaga.
Kui igusriiki vrrelda plekktnniga  vrrelda vib omavahel mida iganes, Ferrarit sidruniga vi NSVLi ELiga  siis korruptsioon oleks justkui korrosioon, thendab miski, mis vaikselt asja dsfunktsionaalseks nrib. EKRE tegevus meenutab selles vrdluses tnni kolkimist  lrmi on hirmsalt, vanad sbrad katavad ehmunult krvad, aga nii tmbi asjaga plekktnni katki ei tao. Isegi kui kuraasi ja pealehakkamist on rohkem kui kll. Ikka joostakse krss vastu erinevaid protsetuurireegleid lmmi. Ja see on hea, sest alternatiiv oleks veel hullem.


Kui aga sellele nnetule olukorrale  ja olukord on nnetu, sest nii kveratest mandaatidest sirget koalitsiooni vist kokku panna ei saagi  pda mingi elujaatavam analoogia leida, siis meenub Julius Wagner-Jaureggi allaandmatu optimism. Ta leiutas malarioteraapia ja sai selle eest 1927. aastal Nobeli preemia meditsiinis. Malarioteraapia seisnes selles, et sfilisehaige nakatati malaariaga ja malaaria tekitatud palavik kpsetas toona ravimatu sfilise organismist vlja. Malaariat oli juba kergem ravida. Loodetavasti on nnda ka meie poliitilises analoogias.










iDetailsemalt on vaevunud seda selgitama niteks Peeter Koppel https://arileht.delfi.ee/news/uudised/peeter-koppel-korruptsioon-jooksutab-rikkuse-loomise-masina-kinni?id=66952738 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:11 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. september 2019Igavatest asjadest ei tdine kunagi ra. Intervjuu Meelis Friedenthaliga 
Tehtud Estonian Literary Magazine'i jaoks. Ilmus ka ajalehes "Sirp" 18.08.2019



Luuletamine prast Auschwizi ja kirjandus enne koloogilist katastroofi
Alljrgnev intervjuu on tehtud 2019 aasta juuli alguses ajakirja Estonian Literary Magazine jaoks. Mihkel Kunnus ksitleb kirjanikku ja teoloogi Meelis Friedenthali.




Meelis Friedenthal, he su meeldejvamava teksti, romaani Mesilased tegevus toimub nn vikse jaja ajal, mil siinse ala rahvastik langes suure kolksuga. Nd terendab midagi sarnast ees, aga lausa globaalselt, temperatuur liigub kll vastassuunas, aga taas tuleb esile inimese abitus ja olemishaprus. Prast Auschwitzi olevat (olnud) luuletamine vimatu. Kuidas on lood kirjandusega enne koloogilist kollapsit, kuuenda suure vljasuremislaine esimestel pevadel?




Osaliselt on sinu ksimuses juba vastus sees, siin on mitmeid viiteid minevikule. Kirjandus toetubki paratamatult alati minevikule, ajalisus on nii kirjutamise kui ka lugemise protsessi sisse kirjutatud. Muidugi vib elda, et selline minevikule toetumine ja selle tlgendamine toimub sageli oleviku probleemidele lahenduste leidmise prast. Sellisena on kirjandus teatava piirini vimeline kujundama arusaamu minevikust ja selle kaudu mjutama tulevikku. Vibolla see ongi kirjanduse utopistlik vimalus, luua olemasoleva phjal mingisugust uut kimrilist maailma, mitte niivrd prohvetlikult seda maailma ette ennustada. Mulle nib, et praegu, elades aeglase katastroofi eelaimduses, vib proovida vaadata tagasi minevikku, et kas me suudame sealt midagi ppida. Utoopia kerkis anrina esile varauusajal, just sellel perioodil kui olid levimas apokalptilised hirmud maailmalpust ja tajuti selgelt olemasoleva maailmakorra kokkuvarisemist. Kokku varisesidki nii poliitilised kui ka religioossed struktuurid, mis olid keskaja jooksul Euroopat kujundanud ning asemele tekkis modernne maailm. Utoopiad olid osa sellest protsessist, mille kaudu ritati snastada programme uue maailma jaoks. Olemata teinud sellealast statistikat on mul aga tunne, et utopistlikku vaadet on praegusel ajal vhe, pigem on levinud rohkem vi vhem moralistlik dstoopilis-apokalptiline ootus. Mis on mistagi vajalik ja vltimatu, olukorra diagnoosimine ja isegi karikeerimine on paratamatu, aga usutava ja vastuvetava pste snastamine tundub puudu. Kui aga pstet ei ole snastatud, siis seda ka ei tule. 




Tunnistan, et mu ksimus oli vhem formaalne kui mulle meeldinuks. helt poolt saan aru suhtumisest, mis kratab, et maja pleb ja see pole aeg tegeleda kirjanduse ja muu meelelahutusega, vi et  igasugused kunsti-inimesed tuleks tootvale tle saata. Teiselt poolt tahaks vastu kratada, et praegu pole suuremat sigadust kui tootev t ja et me koduplaneet on kooma veerele toodetud. Kll oleks hea kui inimesed ohjeldamatu ja ha enam robotiseeritud tootmise asemel musitseeriks, loeks ja kirjutaks, mitte ei tarbiks asju ja reisiks oma sisemaailmas, mitte lennukiga niigi hapras atmosfris. Kuidas sa seda pingevlja ned?




Ma kardan, et see ei ole pris otsene vastus su ksimusele, aga ma olen juba mnda aega melnud igavuse tundmise olulisusest ja - nilise - mittemidagitegemise vajalikkusest. Teisisnu nib, et nii meelelahutus kui tootev t on mingil moel ikkagi tegutsemine, enese tegevuses hoidmine. Eriti just praegusel ajal on vimalik pidevalt end lbustada kasvi seriaalide vaatamisega vi vrgust poliitika kohta lugemisega. No ei ole igav, kahjuks. Muidugi vib elda, et vimalus tunda igavust thendab, et keegi teine peab eluspsimiseks vajaliku t sinu eest ra tegema ja tegelikult pole vimalik pikalt telist igavust tunda, sest kui inimene paigutada sensoorse deprivatsiooni tingimustesse, siis lheb ta varsti hulluks. Aga samas selline pidev vaimses lbustuspargis ringi jooksmine vi thtaegade hirmus rabelemine toidab revust ja pinget ning see ldine revuse foon muudab inimesed muidugi thelepanelikuks, aga samas vastuvtlikuks rutakatele ja lbimtlematutele otsustele, kiirele vihale, thelepanu hajumisele. Seesama poliitiline revus, mis meil siin praegu valitseb, on mingit pidi just sellise hirmuseguse pnevuse tagajrg, kuidas jagunetakse kangelaslikeks ja dissitentlikeks patriootlikeks vitlejateks, radikaalseteks headuse kaitsjateks. See on oma monotoonnses revuses ttu, seda ei jua lihtsalt enam vastu vtta. Ma saan muidugi aru, et kui sina ei sekku maailma, siis sekkub maailm sinu ellu ja muidugi ma ei ole - ega tahagi olla - neutraalne. Aga see on kik lihtsalt ttu, nagu peavalu. Ei saa tunda igavust, ei saa midagi muud teha kui vaid selle tuikamise peale melda. Kirjandus on siin vahest teatavas eelisseisundis, sest see on aeglasem, vahel oma arutluskikudes natuke igavgi. 




Huvitav. Ma olen ikka melnud - vib-olla on see liiga julge ldistus -, et teatud seesmise arenguastme juures kaob ra vime tunda igavust. Vhemasti siis, kui mistame igavuse all nlga vliste muljete jrele, seisund, mis niteks (nutiseadmete eelses) lapseplves oli sage. Nd piinab pigem vliste muljete liig. Millal sa ldse viimati tundsid telist igavust?




Ma vahel pan igavust tunda, selles mttes, et ei tee otseselt mitte midagi, vaatan niteks niisama aknast vlja ja ei pa peas midagi planeerida ega selgeks arutada. Mtted muidugi tulevad ja lhevad iseenesest, vga kaua niimoodi olla ei saa, aga selline mittemidagitegemine, isegi mitte mediteerimine vi millegi nimel pingutamine, tundub kuidagi sobiv. Selle kohta on viimasel ajal ka hulgaliselt uurimusi tehtud, et igavuse tundmine on igatpidi loominguliselt kasulik, ma ei oska neid tulemusi ei mber lkata ega kinnitada, aga igavus kui tunne on ilmselt midagi jrjest haruldasemat juba iseenesest. Niteks valu, hirmu vi kiivuse kes ei ole vimalik seda tunda. Niiviisi on igavus vga erinev ttusest, sest igavatest asjadest ei tdine ra. Ma vahel olen sattunud lugema mingisugust igavat raamatut, aga kuidagi nii tpselt, et ei hakka ttama, ei hakka vastu, aga ei ole ka pnev. Loed ja oled kuidagi parajal kaugusel kigest. Ma ei ole muidugi kindel, et see alati autoritel meelega valitud stiil on. Samas on muidugi raamatuid kus pnevuse vi emotsiooni pdmine on omaette eesmrgiks, lihtsalt siis mingi ekstreemsusega okeerida vi hbitusega rabada, see ei tundu palju parem populistliku poliitika vtetest.  




Vahel mtlen - alati vlja tlema seda ei kipu - et kui kirjandus suudaks inimesi kasvatada, siis peaks Venemaa olema ks arenenumaid hiskondi. Aga.
Samas olen ikka veendunud, et see on ige, et likoolides on kirjadusteaduskonnad enesestmistetavad, aga niteks arvutimnguteaduskonnad mitte. Teatud kirjanikutp - romaanikirjanik umbes nii nagu mratleb Milan Kundera - on olnud uusaegse inimmistmise tipp. Kui elujulisena ned seda traditsiooni?




Vibolla mitte igaklgselt elujulisena, aga samas vga vajalikuna. Kirjandus mitte ainult ei uuri inimest vaid ka loob inimest, annab lugejale ettekujutuse, milline ldse saab olla inimene. Ma arvan kll, et Dostojevskil on suur rolli Vene inimese kujundamisel, tema programm oli ju luua vastukaal Lne mtlemisele ja mitmes mttes see on praegu ju teostundki. Kui me niteks vaatame meie kooliprogramme, siis kirjandus on ks vheseid valdkondi seal, mille kaudu pitakse inimest tundma, ei inimesepetus ega bioloogia ei anna seesuguseid teadmisi, meie koolides puudub ldiselt eetika ja filosoofia, religioonipetus jms ained ning vaid ajaloo ja kirjanduse kaudu toimub ldse inimvaimu ksitlemine. Kuni valgustusajastu lpuni aga toetus enamus Lne haridusest just antiikkirjandusele ja Piiblile. Kirjanduse lugemine on phimtteliselt ks vheseid ligipsuteid nende teemade juurde ka tnapeval, terved rahvad koonduvad mingisuguste tekstide mber, mille kaudu nad end mtestavad. Raamatud, mida kik on mingil phjusel lugenud (nt kasvi kohustuslik kirjandus koolis), mrab plvkonnad, nad saavad nende tekstide kaudu omavahel kontakti, see loob hise mtlemisplatvormi. Praegu on muidugi probleemiks, et selliseid tekste jb ha vhemaks, mida kik on lugenud. See tekitab paratamatult kultuurilist getostumist, kaotab vimaluse vihjeteks ja viideteks suuremate rhmade vahel, vandeseltsliku tihedama ja lhendatud suhtluse vormi. On oht, et suhtlemine muutub iroonia- ja viidetevabaks, vaid hetasandiliseks informatsioonivahetuseks. Ma ei ole kindel kui hsti suudavad seda meemid ja netflixi seriaalid asendada.




Sellega on raske mitte nustuda. Kohustusliku kirjanduse kohustuslikkuse le hdaldatakse alatasa ja sageli teevad seda just nimelt kaasaegsed autorid, kes nevad selles institutsionaliseeritud nimekirjas liiga vgevat konkurenti. Ometi on mul tunne, et selles tohutus paljususes, mis meid tnapeval mbritseb, peitub killustumisoht ning just nimelt on vaja ekstra rhutada klassika thtsust, et tekiks korralik vaimne hisbaas, mis ldse vimaldaks vhegi sgavamat suhtlust. Milline on sinu suhe kohustuslikku kirjandusse? Lugesid omal ajal hea meelega? Kas Tde ja igus ja Kevade lksid korda?




Ega vga ei linud. Ma lugesin truult kik kohustusliku kirjanduse kll lbi, aga ei Tammsaarega ega Lutsuga mul kooli ajal mingisugust kontakti ei tekkinud. Niteks Goethe Fausti lugesin kll juba kooli ajal vga hea meelega. Aga see muidugi polegi alati vajalik, et tekiks kontakt, vaid vaja on nendest leheklgedest ennast kasvi lbi lohistada. Ma hindan neid kohustusliku kirjanduse tekste praegu palju rohkem, Tammsaart olen prast paaril korral le lugenud, tema ambitsioon ja haare on muljetavaldavad. Aga kooli lesanne ei olegi petada ju seda mis on lastele enne teada vi mis on neile meeldiv, vaid seda, mida peetakse vajalikuks. Kik pivad meil matemaatikat hoolimata sellest, kas see on neile huvitav vi mitte, sest nii hiskond kui petajad usuvad kuidagi, et see on neile vga vajalik ja selline usk aitab letada khklusi, kas ikka on vaja ruutvrrandit ppida vi mitte. Kuna meil pole sarnast usku kirjandusse, siis on sellist ebakindlat rabelemist palju ja nii nagu koeraomaniku ebakindlus kandub le koerale, nii kandub hiskondlik ebakindlus kirjanduse suhtes le. Kuigi viimasel ajal on muidugi palju juttu olnud selles, et need hiskondlikud muutused kige oma alternatiivsete faktide, populismi jms kraamiga, on valdkond, mille vastu aitaksid vaid teadmisest inimesest ja hiskonnast ja ajaloost - ehk siis humanitaarsed teadmised - pole ometi see kuidagi ametlikult ikkagi selgelt snastatud. Hiljuti just oli uuring, et filosoofia on parem vahend teatavate pseudoteaduslike argumentide ratundmiseks kui koolimatemaatika vi -fsika. 




Ksimus vib nida piinlikkuseni tpiline, aga mind huvitaks vga, millised on su viimased sgavamad lugemiselamused? Mida soovitaks ja miks?




Ma katsun mdukalt palju lugeda, thendab, erialasele kirjandusele lisaks ka niisama, ilma mingi selge eesmrgita. Viimasel ajal on filmid ja seriaalid pigem pettumust valmistavad, aga kirjandus ldiselt ei valmista pettumust - kuigi suuri ja eredaid lugemiselamusi tuleb vist harvem ette kui enne. Ma kahtlustan, et siin on tegemist mingi vimetusega kirjandust nautida niisugusena nagu see on, vaid selle asemel ma kipun ikkagi analsima, et kuidas see on tehtud ja miks autor on just selliseid valikuid langetanud. Samas mned tekstid jlle letavad selle distantsi. Kige viimane raamat, mille ma lpetasin oli Susanna Clarke The Ladies of Grace Adieu, see on lhilugude kogumik, kus on toredat erinevate stiilidega mngimist. Hiljuti loetud jutukogumikest meeldis mulle David Foster Wallace Teatavate piiride poorsusest, ldse maksab Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatuid kiki lugeda. Viimati loetud romaanidest tahaks - erinevatel phjustel - soovitada Lukas Brfussi Koalat ja Daniel Galera Verest nretavat habet. Eesti autoritest paar aasta tagust Baturini Mongolite unenoline invasioon Euroopasse, ma arvan, et see on viimaste aastate jooksul ks paremaid Eesti keeles ilmunud tekste.

Ja ksimus sulle kui kirjanikule. Mis suunas uitab praegu sinu kui autori (ala)teadvus? On midagi vaimus kpsemas?




On kpsemas, vi igemini ei teagi, kuidas seda nd kirjeldada - ma arvasin, et ma isegi olen pris kaugele judnud jrgmise raamatuga, aga siis hakkasin seda le lugema ja judsin jreldusele, et niisugusel kujul ei klba. Ma ei teagi tpselt, mida sellega nd peale hakata, vibolla peab otsast peale alustama. Iseenesest on see mul esmakordne kogemus niiviisi raamatule otsa vaadata ja juda jreldusele, et ei sobi, vrdlemisi segadusseajav, aga petlik muidugi ka.




Elagu petlikkus! Lpetuseks sarnane ksimus kogu kirjanduselule laiendatult: tajud ehk mingeid ldisemaid tendentse praeguses kirjanudeselus? Kas ehk tegevpoliitikute spontaansed snavtud  pole vtnud satiirikutelt ja absurdikirjanikelt t? Kas sotsiaalmeedia on autori ellu ratanud ja autori biograafiast saanud loomingu oluline osa?




Tsi ta on, et kui postmodernism juab juba poliitikasse, siis kirjandus peaks olema juba edasi liikunud. Selliselt tahaks nha tegelikult uut modernsust, uue maailma mtestamise pet. Nende biograafiate taga vib olla autentsuse otsing, mis muidugi on vga modernne igatsus, sealtsamast hakkab mistagi ka autor taas surnust les tusma. Mul on tunne, et autor on praegu igasuguste vljameldud uudiste ja eksitavate valede rgastikus ks vimalus mingisuguse kindluse, aususe, tenolisuse saavutamiseks. Et kirjatki taga on tepoolest keegi, kes vastutab ja see vastutus ei ole pelk konstruktsioon. 




Igatahes nende snade taga oli Meelis Friedenthali meiliaadress. Aith ja pikka iga!


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:46 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
27. august 2019Jumala vari ja mehe rinnanibude teoloogia. Arutlus Carl Gustav Jungist 


Ilmus ERRis 26.08.2019


Jumala vari ja mehe rinnanibude teoloogia

Mihkel Kunnus 


Alljrgnev tekst on kirjutatud Carl Gustav Jungi raamatu Vastus Iiobile eesti keeldes ilmumise puhul.
Siin arutletakse, miks ja kuidas Jungi looming vrib tutvumist ja kuidas sellega alustada ning seejrel vaadeldakse tema teooriate sobitumist oma- ja praegusaegse bioloogiateadusliku ning ldisema kultuurifilosoofilise kontekstiga mnes relevantsemas aspektis.

Pikemad tsitaadid ja mrkused on joonealustes.


***




Inimesed on ajaloo jooksul ppinud kll valitsema maailma enda mber, kuid oma sisemaailma pole nad seni suutnud kuigivrd kontrolli alla saada. Me oskame ehitada paisu ja peatada je voolamist, aga me ei oska peatada keha vananemist. Me oskame luua niisutusssteeme, aga meil pole seni olnud aimugi, kuidas luua aju. Kui ssk meie krva res piniseb, siis oskame selle maha la, aga kui mingi mte meil peas kumiseb ega lase magada, ei oska suurem osa meist seda mtet vagaseks teha.
- Yuval Noah Harari 21 ppetundi 21. sajandiks




Seda, et jumalus avaldab meile mju, saame kindlaks teha ainult pshika vahendusel, kusjuures meie vimuses ei ole eristada, kas see toime tuleneb jumalast vi alateadvusest, s.t meil ei ole vimalik kindlaks teha, kas jumal ja alateadvus on kaks erinevat suurust. 


- Carl Gustav Jung Vastus Iiobile









Sissejuhatuseks
Carl Gustav Jung sndis paar aastat enne Anton Hansen Tammsaaret. Kas sellise teadlase tekstid vrivad enamat kui teadusajaloolist huvi? Vrivad, sest igus on neil, kelles eelmises lauses toodud mratlus  teadlane  protesti tekitas. veitsi pshhiaater ja analtilise pshholoogia rajaja Carl Gustav Jung (1875-1961) ei ole teadlane. Vhemasti selle sna kitsamas, modernistlikumas ja positivistlikumas thenduses, kus teaduse miste sisaldab vaikeeeldusena ajas arenemist, seda, et tnapeva teadlased arendavad oma eelkijate ideid edasi ja letavad need. Niteks Valdur Mikita on elnud, et sisekne uurimine pole prast Lev Vgotskit eriti edasi arenenud. Ja tal on suuresti igus. Ja see on igati mistetav, sest sisekne on miski, mis on hel poolt meile kige vahetum reaalsus ldse, teisalt teeb just see vahetus selle teadusliku uurimise nii raskeks (eriti arvestades tnapevase teaduse institutasionaalseid ja formaalseid nudeid, mis tuleb garantiitunnistuse Teaduslik saamiseks tita). Seeprast tasub siseknest huvitujal ikka ammuse Vgotski teoste poole prduda.
Sama on Jungi ksitletava ainesega. Kummati on Jungi ja Valdur Mikita huvivaldkond paljus kattuv, nad mlemad arutlevad selle le, kuidas meie kehadesse pakitud evolutsioonivanune mlu aktualiseerub kogemuslikult, kuidas kerkib teadvusesse, kuidas mjutab motivatsioonidnaamikat ja afektistruktuuri. Valdur Mikita sgavam geniaalsus ja originaalsus peitub just seal, kuigi tuntud ja armastatud on ta hoopis muude kihistuste prast. Aga alljrgnev ksitlus on Carl Gustav Jungist.

Milleks ldse tutvuda Carl Gustav Jungiga?
Kllap on viimatine eestindus, Jungi hilise loomeea suurteos Vastus Iiobile (EKSA, 2019) ks ebasobivamaid tekste, millega alustada Jungi mttemaailmaga tutvumist. Ometi tutvumist see vrib. Vib ehk isegi elda, et iseranis praegusel ajastul, mil inimhinge hmaramates soppides peituvad motiivitasandid hvardavad taas julisemalt sekkuda hiskondliku elu suunamisse. Sest nagu Juri Lotman kirjutab essees Niajaht. Hirmu semiootika, et otse Euroopa tsivilisatsiooni kige valgustatuma ajastu hakul, ajal, mil tehnika, kunsti, maadeavastuste, tootmise alal tehti silmapaistvaid edusamme, saavutas hirm nidade ees ja nende julm tagakiusamine sellise hoo, millist keskajal polnud nhtud ning millega ei kaasnenud mitte ksnes taandareng kohtumenetlustes, vaid ka vga arhailiste kujutelmade taassnd ja essees Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleemi lisab ta, et kiire ning plahvatuslik progress teaduse ja tehnika vallas prab segi kogu argise elukorra ja muudab niihsti ajastu sotsiaalset kui pshholoogilist struktuuri. Kui hiskondlikud muudatused on liiga kiired, siis harjumuslik, tavaline lakkab olemast efektiivne; see snnitab massilisi stressi- ja hirmusituatsioone ning reanimeerib vga arhailisi teadvusmudeleid. Teadusliku progressi taustal vib aset leida pshholoogiline regress, mis oma potentsiaalsete vimalustega viib kontrollimatute tagajrgedeni. Teadus suurendab sndmuste ennustatavust, reaalelus aga vib ilmneda midagi tiesti ennustamatut. 
Arhailised kujutelmad ja nende kikuv aktuaalus inimese phikas ja sedakaudu motivatsioonidnaamikas olid aga Carl Jungi kesksed analsiobjektid. Heaks meenutuseks vib olla nooremas keskeas ja vanemale Eesti lugejale mrksna Monoloog tundmatuga. Mletate seda Vahur Kersna juhitud jutusaadet aastatel 1990-91? Sel eriti terava hiskondliku murrangu ajal oli meie riigitelevisioonis igandalane levaade inimeste UFO-kogemustest. Selle fenomeni he svapshholoogilise analsi andis Carl Jung juba aastal 1958 (klma sja kuumematel alguspevadel kubises taevas samuti tundmatutest lendavatest objektidest) ning selle tlge oli esimene eestikeelne raamat Jungilt (Tnapeva mt. Asjadest, mida nhakse taevas, Vagabund 1995, tlkinud Mati Unt). 

2. Kust alustada tutvumist Jungiga?

sna hea ja referatiivse eestikeelse levaate saab Epp Annuse toimetatud kogumikust 20. sajandi mttevoolud (T Kirjastus 2009), kus Jungile on phendatud omaette artikkel. Pris hea oleks alustada ka tema autobiograafiast Mlestused, unenod, mtted, mille tlkest ilmus hiljuti kordustrkk (Eesti Raamat 2017, edasi: MUM, pikemad tsitaadid on toodud artikli lpus). See on isiklikuma mtmega teos ning evib ka kultuuriloolise vrtusega krvalepikeid, ent on selle vrra mahukam (ca 400lk) ja laialivalguvam. Kllap aga tasub siin ra mrkida, et Jung oli pikalt trges oma mlestusi publitseerima ning seda osalt just seetttu, et Vastus Iiobile leidis nii halva ja mistmatu vastuvtuii. 
Vaevalt, et praegune vaimne hustik selleks eriti soodsam on. Pigem vastupidi. Seda aitab hsti nitlikustada moto, mille Ivar Trner valis raamatu Vastus Iiobile tutvustuse alustamiseks:
 Maarja Taevasse vtmise dogma, mida  olgu mdaminnes eldud  pean olulisimaks religioosseks sndmuseks alates reformatsioonist. Protestantlikul vaatenurgal ei j muud le kui vihastada, olles vaid meeste religioon, milles pole mingit metafsilist vastet naisele  (ptk XIX). Moto on vga hsti valitud, tpselt ja representatiivselt, aga paljud ldse tnapeval mistavad selles eldut ja ammugi see veel kaasa klab? Kas keegi on niteks kohanud feministi, kes viitab Maarja Taevasse vtmise dogmale?
Olgu siin kohe ka ra eldud, et see, kes end Jungi mttemaastikul ja kaasaja teoloogias kodusemalt tunneb, vibki pigem prduda Trneri kommentaari ja Iiobi-raamatu enese juurde. Kuid vaevalt leidub eesti lugejate hulgas palju neid, kes ldse sest 1950. aastal paavst Pius XII poolt vastu vetud Maarja taevasse vtmise dogmastiii suuremat kuulnudki on, saati siis valmis on nustuma selle pidamisega reformatsioonimtu religioosseks sndmuseks. 
Lhimalt: Jungi Vastus Iiobile eeldab avanemiseks le keskmise ulatuvat teoloogilist ja pshholoogilist eruditsiooni ning kllap ka autori ja lugeja filosoofilise temperamendi mrkimisvret kattumist.
Eelldu tttu arvangi, et kige optimaalsem on algajal Jungi huvilisel alustada niteks Jordan Petersoni Jungi-teemalistest videoloengutest vi siis Calvin S. Halli ja Vernon J. Nordby viksemahulisest raamatust Sissejuhatus Jungi pshholoogiasse (Vike Vanker 2007). 


3. Ilmumisajastu toonaseid ja praeguseid jlgi


Tlkija Kristiina Kivil on pshhoanalsi he keskse miste Unbewusste vastena kasutanud alateadvust (vikse tlkeloolise levaate annavad teemast Alo Jroloo ja Vaino Vahing Jungi Pshholoogiliste tpide (Ilmamaa, 2015) eessnas.). Leian, et sna alateadvus on hea valik. Eelkige seetttu, et see Johannes Semperi kasutusele vetud vaste (Kalevipoja rahvaluulemotiivide anals, 1924) on juba meie keeles kodunenud, kuigi akadeemilisemad tlkijad ja ksilejad peavad vajalikuks selle mber ikka polemiseerida (phjendatult!). Teiseks alateadvuse plussiks on minu arust see, et see viitab sellele, et alateadvus on teadvusega mingis mttes samast ainest. Tlkevasted teadvusetus, mitteteadvus jms tekitavad mu arust mulje, et alateadvuse ja teadvuse vahel on mingi radikaalsem ontoloogiline lhe. Eriti on see mulje snaga mitteteadvus, mis implitseerib ige jrsu eituse teadvuse suhtes, ometi jutlustab Jung ju mingis mttes teadvuse haarde laienemist alateadvusesse, thendab teadvuse ja alateadvuse piir on sujuv ja muutuv-muudetav (kllap kige igapevasemalt kogeme seda oma uinumisprotsessi thele pannes). Samuti tundub mulle, et mitteteadvus implitseerib, tleme, antropomorfistliku antropotsentrismi. Ometi Jung ngi inimese ja teiste liikide vahel evolutsioonilist pidevust, thendab esindas maailmapilti, mis on veel praegugi nnda haruldane, et ks tuntumaid kaasaja primatolooge Frans de Waal on pidanud vajalikuks seda pikalt avada ning on sihtsimamiseks loonud isegi vastav termini  neokreatsionism. Viimane seisneb siis selles, et tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tekspidamine on, et plvneme ahvidest kll keha, aga mitte mistuse poolest. Otsesnu vlja tlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jnud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes"iv. 
Inimese loomuse mistmist hmastav eelarvamus radikaalsest erinevusest inimese ja looma vahel, mis on saanud kultuurilooliselt kllalt tpse mratluse miste kartesiaanlik dualism nol, ei kummitanud Jungi isegi mitte noorusaastatelv. Kpsemas eas formuleeris ta selle arusaama juba sna klaarilt: 
Lppude lpuks on kujutlus, nagu oleks inimene kogu oma aus ja hiilguses loodud ilma eelastmeta kuuendal loomispeval, mnevrra liiga lihtne ja arhailine, et see viks meid rahuldada. Kuid kiges selles, mis puudutab pshet, jvad meie arusaamad kindlalt psima: meile on mugav melda, et pshes pole mingeid arhetpseid eeltingimusi, et see on tabula rasa, et see tekib uuesti snni puhul ja on ksnes see, mida ta endast ise kujutab.
Teadvus on flo- ja ontogeneetiliselt sekundaarne. Me peame omati seda selget tsiasja mistma. Nii nagu kehal on miljonite aastate pikkune anatoomiline eelajalugu, nii kujutab ka pshiline ssteem nagu iga inimorganismi osa sellise evolutsiooni resultaati ja kikjal vib leida varase arengu jlgi. Nii nagu teadvus alustas oma evolutsiooni teadvustamatult animaalselt tasandilt, nnda kordab seda diferentseerumist iga lapse areng. Lapse pshiline struktuur kujutab oma teadvuseelses seisundis kike muud, aga mitte tabula rasat; ta on juba varustatud ratuntavate individuaalsete eelvormide ja peale selle kigi spetsiifiliste inimlike instinktidega, samuti ka krgemate funktsioonide aprioorsete phialustega. (MUM, lk 311)


4. Jungi arusaam inimese evolutsioonist

Hall ja Vernon resmeerivad: Kollektiivse alateadvuse avastamine oli orientiir pshholoogia ajaloos. Meel on lbi oma fsile vaste, aju, prinud omadused, mis mravad kindlaks viisi, kuidas inimene kogemustele reageerib ja mis tpi kogemusi ta saab. Seega, ksikisik on seotud oma minevikuga, mitte ainult imikueaga, vaid olulisemalt liigi minevikuga ja sellele eelnenud orgaanilise maailma evolutsiooniga. See pshe paigutamine evolutsiooniprotsessi oli Jungi silmapaistvaim saavutus. (lk 39)
Siin sandaks teha vikse paranduse. Jungi suurus ei seisne pshe paigutamises evolutsiooniprotsessi  arusaamas, mis igupoolest ei eelda muud kui evolutsioonilise maailmapildi lbimeldud omaksvttu ehk de Waali snadega neokreatsionismi tagasi lkkamist , samuti ei olnud ta siin sugugi esimene ega ammugi mitte erakordne. Jungi suurus seisneb pigem ikka tema erakordses fenomenoloogilises vimekuses, vimes thele panna neid pshika elemente, mida tavaliselt eriti ei mrgatagi ja kui, siis on harjumuslik pidada neid thendusetuks pshiliseks sodiks. Nnda sarnaneb ta pigem suurte pshholoogiliste realistidega, kirjanikega, kelle teoseid lugedes tunneme end ra ja kes suudavad artikuleerida mtteid ja tundmusi, mida ise ainult hmaselt adume vi krvalise abita thelegi panna ei oska (niteks siinkirjutajal oli huvitav ratundmine, kui Jung kirjeldas seika varajasest lapseplvest, kus ta tegi endale vikse puust mehikese ja peitis selle pningule laetalade vahele, ning kirjeldas siis, kui thtis talle oli toona sellise saladuse olemasolu. Seda lugedes tuli mulle meelde, et olin ise koolieelikuna midagi ige sarnast teinud). Ka Jungi noorusaastate suur lemmik Arthur Schopenhauer hiilgab ju eelkige sellega, kui peeni eristusi suudab ta oma sisemaalima vaatlemisel teha.
Vernoni ja Halli muidu vga heas ksitluses on ka ks ilmumisajast prinev mra, ks aegunud parandus, mis on jrgmises mrkuses:
Bioloogid on esitanud kaks seisukohta kollektiivse alateadvuse evolutsiooni mehhanismidest. ks vaatenurk vidab, et tulevased plvkonnad privad eelnevate omandatud kogemused ning neid pole vaja uuesti omandada. Harjumused muutuvad instinktideks. Seda nimetatakse omandatud tunnuste doktriiniks vi lamarkismiks selle looja jrgi. Teine seisukoht, mida aktsepteerib enamik biolooge, tleb, et evolutsioon jtkub muutuste kaudu prilikkusaines, mida nimetatakse mutatsioonideks. Mutatsioonid, mis soodustavad ksikisiku kohanemist keskkonnaga ja suurendavad vimalusi ellu jda ning paljuneda, kalduvad olema plvkkonnalt plvkonnale edasi kantud. Need muutused, mis kahjustavad kohanemist, ellujmist ja paljunemist, elimineeritakse.
Jung vttis kahjuks omaks ebapopulaarse lamarkismi seisukoha: he vi mitme plvkonna vltel omandatud hirm madude vi pimeduse ees vib pranduda ka jrgnevatele plvkondadele. (lk 40)
Knekas mra olekski siis arvamus, et Jung n.. lamarkismiga eksis. Esiteks on juba eksitav elda, et Jung oli lamarkist. Jung rhutab vga sageli, et ta on empiirik (tsi, ka see enesemratlus vib olla eksitav, sest reeglina peetakse empirismi all silmas vlismaailma tsiasjadele toetumist, aga Jungi empirism toetub ikka pshilistele tsiasjadele st tema empirismi alla kivad ka viirastused, hallutsinatsioonid, UFO-kogemusedvi jms  tema empirism on pshiline empirism) ja siin on oluline mrkida, et bioloogilise evolutsiooni mehhanismide kontseptualiseerimine teda learu ei huvitanudki.
Veel, Vernoni ja Halli raamat on kirjutatud 1972. aastal. See oli aeg, mil pshika asetamine adekvaatsesse bioloogilisse konteksti oli juhtumisi mitmekordselt takistatud ja ei sobinud kuidagi ajastu vaimuga. Tpsemalt siis inimindiviidi kitumise biologiseerimine oli topeltraskendatud. Esiteks kadus siis indiivid  ldisemalt siis ksikorganism  bioloogia vaatevljalt. Viiekmnendate alguses oli kindlaks tehtud DNA struktuur ja piltlikult eldes haaras suur hulk biolooge vaimustusega mikroskoobi jrele. Samuti leiutati elektronarvutid ning loodi tehniline vimekus matemaatiliseks populatsioonigeneetikaks, thendab, teine osa biolooge haaras sarnase vaimustusega teleskoobi jrele ning neid, kes ei haaranud ktte ei mikro- ega teleskoopi, ehk siis neid, kelle vaatevlja ji ksikorganism, ji ige vheks.
Indiviid, ksikorganism kadus bioloogia vaatevljalt, pilk suundus palju kaugemale  populatsioonigeneetikasse  ja palju lhemale, DNAsse, lausa biokeemiasse. Samuti oli suureks takistuseks Teise maailmasja uduste kaja, mis tegi inimkitumise bioloogiliste algete otsimisest sellise tabuteema, et sellest pole tnini toibutud. Pshika on aga nhtus, mis on samuti evolutsiooniline, aga ometi selline, millele ei pse ligi kui tahes filigraansete populatsioonigeneetliste mudelitega vi kui tahes innustunud iseka geeni jlgimisega. Ajapikku on aga bioloogiline pilk taas avardunud (vi eelmise metafoori kasutades  fokusseerunud) ning Jungi lamarkism leidnud endale igati vrika teoreetilise katuse. N.. epigeneetilise prde levaateartikli kokkuvttes kirjutab Kalevi Kull: Epigeneetiline pre on seotud sgava muutusega ontogeneesi ja flogeneesi, fenotbi ja genotbi vahekorra ksitlemisel. Epigeneetilise arusaama kohaselt mravad ontogeneesi vimalused flogeneesi vimalusi, mitte vastupidi. Muutused genoomi ekspressioonis vivad selle mehhanismi kohaselt eelneda neid muutusi fikseerivatele juhuslikele muutustele genoomis. Organismi aktiivsus ei ole siis mitte niivrd genoomi tulem, kuivrd iseseisev elusssteemide struktuure kujundav faktor. Epigeneetiline pre langeb suuresti kokku ssteemibioloogia esilekerkimisega. Praegusaegne epigeneetiline pre vib olla snastatud ka kui leminek neodarvinismilt postdarvinismi vii
Oluline koht selles kontseptuaalses nihkes on Baldwini efektilviii ja James Mark Baldwin'i (1861-1934) tdega oli Jung tuttav (nt viitab talle Pshholoogilistes tpides).
Nii vib Hallile ja Vernonile  kelle raamat on sissejuhatuseks Jungi juurde siiski vga hea  teha mrkuse, et evolutsiooniteoreetilisest aspektis tegi Jung igesti, kui oma empirismile truuks ji. Sest, nagu resmeerib Kalevi Kull, helpoolt on selge, et Cricki dogma kehtib, eluajal omandatu ei saa adekvaatselt muuta DNA jrjestusi. Teiseltpoolt, DNA ei toimi kui organismi elu determineerija.ix Prilikkusel ja mlul on palju mehhanisme ja need on mitmel tasandil tagasisidestuvad. On Baldwini efekt ja on epigeneetika, on Cricki tsentraaldogma, aga on ka kultuur, mille ks laiemaid mratlusi ongi prilikkuse kaudu  kultuur kui mittegeneetiline prilikkus. Kokkuvtlikult vib ehk lihtsalt rhutada tsiasja, et mitte kunagi pole kski geen lbinud pudelikaela, kus teda poleks mjutanud organism kogu oma keerukuses ja hetkekski paigale tardumatus ontogeneetilises komplekssuses, thendab, mlulises ja interpreteerivas keskkonnas, mis ulatub rakusisust maastiku ja kultuurini. 


5. Pshholoogilise empirismi vljataandamatu pluralism

hes oma peateoses, raamatus Pshholoogilised tbid, tsiteerib Jung pragmatismi alusepanija ja pshholoogiaklassiku William Jamesi paljuviidatud kirjakohta sellest, kuidas filosoofia ajalugu on jdvustus kokkuprgetest vljataandamatute filosoofiliste temperamentide vahel.x 
Kllap tasub siin meelde tuletada, et William Jamesi temperamendiksitlusel pole suurt midagi pistmist ekstra- vi introvertsusega, thendab mistetega, mille alles Jung ise ti meie argisesse knepruuki ja seda pikalt prast knealust Jamesi sedastust. Mrt Vljataga selgitab: William Jamesi temperamendimistest kumab lbi selle mrksa arhailisem ja kosmilisem taust ning temperament on Jamesil rohkem muusikaline termin, mis thendab hlestust, ning see kuulub sisult ja etmoloogiliselt kokku temperatuuriga. Temperamendimistes vljendub muistne arusaam mikro- ja makrokosmose, meeleolu ja atmosfri harmooniast, taevaliku ja maise muusika koosklastxi. William Jamesi snadega: see ei ole mingi tehniline asi; see on meie enam-vhem vljendamatu aimus, mida elu kige ausamas ja sgavamas mttes thendab. See prineb ainult osaliselt raamatutest; see on meie isikuprane viis lihtsalt nha ja tunda kosmose totaalsuse tuget ja survet. xii
Pshholoogiliste tpide lppsnas rhutab Jung sellest tulenevat vljataandumatut pluralismi nii pshholoogiateooriates kui filosoofias ldisemalt. Mistttu oleks sobilik pda teha paar mrkust Jungi enese temperamendi (Jamesi mttes) kohta ja rhutades, et tegu pole kriitika, vaid kaardistamiskatsega.


6. Jungi filosoofiline temperament


Thelepanek, mis Jungi tdes laiemalt, aga eriti kige isiklikumas teoses, autobiograafias silma torkab, on see, et Jung on suuresti oma sisemaalimas elav ksildane introvert. Tema enese snadega:
Sisemised elamused nooruses vi mnevrra hiljem avaldasid oma mju kigele minuga toimuvale ja olid mulle thtsad. Olin judnud vga varakult arusaamisele, et kui elu ksimustele ja komplikatsioonidele ei anta sisemist vastust ega lahendust, siis ei ole sel igupoolest suurt thtsust. Vlised asjaolud ei suuda sisemisi elamusi asendada. Seeprast on minu elu olnud erakordselt vaene vlistest sndmustest. Mul pole neist palju pajatada. Mina suudan ennast mista ainult sisemiste sndmuste kaudu. Ainult need moodustavad minu elu eripra, ja neid ksitleb ka minu autobiograafia. (MUM lk 16-17)
Sellest vib kahtlustada tema mningast ebarepresentatiivsust sotsiaaluse osakaalsu hindamisel pshika kujunemisel, eriti arvestades Jean Piaget'st lhtuvate traditsioonide valgusesxiii. Selle mitte kuigi kaaluka mrkuse juurest aga tahaks hpata kohe kige fundamentaalsema temperamendierinevuse juurde Jamesi mttes. Selle enam-vhem vljendamatu aimduse juurde, mida elu kige ausamas ja sgavamas mttes thendab, ja kuidas isikupraselt tuntakse kosmose totaalsuse tuget ja survet.


7. Kige keerulisemast: Sokrates ja Jeesus vi maailmatahe ja muusika vaim


Kllap hargnemispunkt, kus joonistub teravamalt esile olulisim eristus, on kuskil Schopenhaueri ja Nietzsche juures. Nietzsche  Schopenchaueri pilane ja Jungi petaja  tleb tagasivaates oma lbimurdeteose Tragdia snd kohta, et selle teine kandev telg peale vaenulikkuse Sokratese prandi ehk mistusearmastuse krval oli sgavalt vaenulik vaikus kristluse suhtes kogu raamatu ulatusesxiv. Nietzsche kirjeldatud tragdiline elutunne sndis teaduprast muusika vaimust. Selle raskesti lhenetavale miste avamisel vib ehk abi leida Oswald Spenglerilt, suurvaimult, kes jagas Jungiga peamisi petajaid (ikka Schopenhauer, Nietzsche jne), aga oli metafsiliselt temperamendilt kaunikesti erinev:
Kuid igasugust religioossust iseloomustab hirm nhtamatu ees. Jumalused on aimatud, kujutletud, kaemuslikult kogetud valguse-esemed (Lichtwircklichkeiten) ning mte nhtamatust jumalast inimliku transtsendentsi lim vljendus. Teispoolsus on teisel pool valgusemaailma piire; lunastus on vabanemine valguse ja tema tsiasjade lummast. Meie, inimeste jaoks peitub muusika snulseletamatu vlu ja teliselt lunastav jud just selles, et ta on ainuke kunst, mille vahendid jvad vljapoole valguse-ilma, mis meie jaoks on ammugi hakanud thendama maailma ldse, nii et ainult muusika vib meid sellest otsekui vlja viia, murda lbi valguse valitsuse teraskva lummuse, ja lasta meil kujutleda, et puudutame siinkohal hinge limat saladust  mis on vaid sulnis illusioon, sest virget inimest valitseb kindlalt ngemismeel, nii et ta ei suuda luua kuulmismuljeist kuuldelist maailma, vaid lisab needki muljed oma visuaalsele maailmale.xv Lhimalt: sellel teelahkmel, mille selgeimalt artikuleeris ehk Nietzsche, keeras Jung otsustavalt vastandsuunas. Jungi raamatutes  ja Vastus Iiobile on neist ks kontsentreeritumaid ja sgavamaid  puudub justnimelt muusika vaim, see, milles Nietzsche ngi eksistentsiaalset alternatiivi Sokratesest ja Jeesusest hingestatud traditsioonile. Ja miste muusika vaim prgib siin sama abstraktsusastme suunas, mis on valgusel, kui rgitakse seesmisest valgusest vi valgustatusest, sellest, kus Jungi eksitentsisihi krgeim aste on ha suurem teadvustatus ja seda nnda, et teadvustatus on valgustatusega vaat et snonmne. Sellisel abstraktsusastmel ksitles muusikat ja muusikalisust niteks veel Thomas Mann  taas samade petajate jrgija  , kes ngi niteks enda ja Jungi suures imetlusobjektis Goethe Faustis just nimelt puudusena seda, et Goethe ei sidunud Fausti kuju musikaalsusega. Muusika on deemonlik valdus. Negatiivse mrgiga kristlik kunst,xvi rhutab Mann ning siin viks siis krptilise snteetilisusega kokku vtta, et muusika on Jumala vari. Vi ehk pareminigi: muusikas on pole valgust ega varju. Elusmfoonia jaguneb valguseks ja varjuks kui mistus selle tarretab.


Veel he maisema kujundiga vihjates: Kolmas Reich polnud ideoloogilisele srestikule ehitatud, polnud valgusvaimu vndumine, see oli muusikaline nhtus, aforistlikult: Kolmas Reich oli rilitiooper. 


Et seda kirjatd iglaselt hinnata, peab muusika saatuse kui alasti haava res kannatanud olema, kirjutab veel viimaseid hetki selge Nietzsche oma Wagneri ksitluse kohta.
Muusika vaimu ja saatusega rhklevad nii Thomas Mann kui Robelt Musil, nii Hermann Hesse kui meie oma Tammsaarexvii. Spengler, eelmainitute mjutaja, arendab muusika metafoorika sellisesse ntkusesse, et muutub logose-traditsioonile kohati kttesaamatukski (kuidas me mistame niteks tutakti? Taktimtu ei saa tajuda ka eredaimas valguses.) Kestvust  muusikalist taandamatust jutlustab samal ajal Prantsusmaal Henri Bergson.
Muusikaliste metafoorideni judis ka arengubioloogia suurkuju Karl Ernst von Baerxviii, kelle arengumudelile toetub ka Jung, ning tnapeval bioloogiateadust tielikustav, silmaklappidega geeniprnitsust letav Denis Noble kirjutab elu muusikast, evolutsiooniga samastusvast elust kui dirigendita orkestristxix. 


Mis oleks Nietzsche vastus ksimusele, mille vastu Viktor Frankl arendas vlja logoteraapia? Eksistents on igustatav ainult esteetilise fenomenina, selgitatakse Tragdia snnis. Milleks ja kuidas ometi kigeveline Looja lubab maailma kurjuse? Mis vastuse saaks siin piinatud Iiob, kui ksib, et kus on ometi iglus? Elu on ilus.xx 


8. Jung kui evolutsiooniliselt mtlev, teliselt kaasaegne kristlane


Eeleldut vib aga vaadelda kui vga suure ja ornamendirohke ringiga eldud triviaalsust, et Jung on kristlane (mitte aga, tleme, muusiklane). Vastus Iiobile on pevselgelt kristliku prandiga tegelev ja seda aktiivselt mtestav tekst. See on nii pevselge, et seda on ebamugav vlja eldagi. Kuid mrkimist vrib siin veel ehk see, et Jung neb kristlust evolutsioonilisena. Mitte lihtsalt muutuvana, vaid just nimelt evolutsioonilisena. Thendab igasugune fundamentalism ja radikalism kui tendentsid, mis taotlevad mingi kadunud autentsuse ja juurte juurde tagasi minekut, on phimtteliselt vlistatud. Evolutsioon on tagasiprdumatu protsess. Jung tlgendab Iiobi lugu Jeesuse loo vltimatu ja orgaanilise eeletapina, evolutsioonilse eellasena. Ning see vahest enam nii triviaalne ei ole. 
Jung kahtleb, kas jumal ja alateadvus on eristatavad, evolutsioneerub inimene  ja Baldwini efekt lubab kultuurilist evolutsiooni, mis ei sltu geneetilisestki  ja evolutsioneerub inimese ja jumala suhe, nende vahekord, eristamatus ja eristatavus, thendab, meie alateadvus on ju korraga immanentne ja transtsendentne. Nii nagu nende vahel vnkuv teoloogia ajalugu ka nitab.
Niteks raamatu Vastus Iiobile, mis oli Jungile retult oluline teos, ks kesksemaid ideid kajastub jrgmises ligus: 
Paavsti deklaratsiooni paikapidavus on letamatu ning protestantlikul vaatenurgal ei j muud le kui vihastada, olles vaid meeste religioon, milles pole mingit metafsilist vastet naisele [kursiiv originaalis  M.K.]; sarnane oli lugu mitraismiga, millele see eelarvamus vgagi kahjuks tuli. Protestantism ei ole ilmselgelt piisaval mral mrganud aja mrke, mis viitavad naiste vrdsetele igustele. Nimelt on vrdiguslikkusel vaja oma metafsilist ankrut jumaliku naise kujus, Kristuse pruudis. Nii nagu Kristuse isikut ei saa asendada organisatsioon, ei saa ka kirik asendada pruuti. Naiselik vajab just niisama isikulist vastet nagu mehelikki.
Dogmaatilisest vaatenurgast ei thenda Maarja taevassevtmise dogmatiseerimine, et Maarja oleks tusnud jumalanna staatusesse, ehkki taeva valitsejannana (vastandina kuualuse huriigi vrstile, saatanale) ja vahendajannana on ta Kristuse, kuninga ja vahendajaga, funktsioonide poolest samahsti kui vrdvrne. Igal juhul on see positsioon arhetbi vajaduse jaoks piisav.  (lk 127-8)
Mis see nd siis on? Protestantism ei suuda (vrreldes katoliiklusega!) ajaga piisavalt kaasas kia ja paavst dogmatiseeris feminismi otsapidi transtsendentsusesse juba aastal 1950? Kuidas ja mis suunas on phjuslikud seosed kirikliku dogmaatika ja hiskondlike suundumuste vahel? Igatahes Jungi snul [s]eda, et jumalus avaldab meile mju, saame kindlaks teha ainult pshika vahendusel, kusjuures meie vimuses ei ole eristada, kas see toime tuleneb jumalast vi alateadvusest, s.t meil ei ole vimalik kindlaks teha, kas jumal ja alateadvus on kaks erinevat suurust. (lk 131-132) 
Arengubioloog teab hsti, miks ja kuidas mehel on rinnanibud, thendab, kuidas mehe fenotbis on naiselikkuse elemendid, vi tpseminigi  miks mehe ja naise soolinegi lesehitus on vastastikku sel mral difundeerunud, et sooessentsi vlja destilleerimine on vimatu. Seeprast ei maksa mehe rinnanibusid unustada ka pshesse ja teoloogiasse sbides. Jung on siin abiks.








P.S. Saamaks paremini aimu, millest, miks ja kuidas rgib Jung raamatus Vastus Iiobile soovitan otsida EBSi Youtube'i kanalilt les saate Thenduse teejuhid see osa, kus Hardo Pajula saateklalisteks tlkija Kristiina Kivil ja petlane Ivar Trner ning ksitlemisel just see raamat:https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&t 






iMlemad viidatud esseed on kogumikus Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast, Varrak, 2007 
ii Oma autobiograafia kohta tleb vana Jung: Mina olen kogu oma eluaja seda materjali endas hoidnud ja pole lasknud seda kordagi avalikkuse ette; aga kui nd peaks sellega midagi juhtuma, siis on mulle antud veel valusam lk kui mu teiste raamatute puhul. Ma ei tea, kas ma suudan  juba nii eemal olles sellest maailmast , et kriitilised nooled enam minuni ei lendaks, ja kas suudan negatiivseid reageeringuid taluda. Ma olen kllaldaselt kannatanud mistmatuse ja isolatsiooni tttu, millesse satutakse, kui eldakse vlja asju, mida teised ei mista. Kui juba Iiobi-raamat phjustas nii suure mistmatuse, siis mjuvad minu mlestused veel palju negatiivsemalt. Autobiograafia on minu elu, vaadelduna nende teadmiste valguses, mida ma olen oma tga omandanud. Mu elu ja t moodustavad terviku, ja seega on see raamat raskeks lektriks inimestele, kes minu teaduslikke mtteid ei tunne vi ei mista. Minu elu on teatud mttes selle kvintessents, mida olen kirjutanud, ja mitte mberprdult. Niisugune, nagu ma olen, ja see, mida ma kirjutan  moodustab terviku. Kik minu mtted ja kogu minu pdlemine  see olen mina ise. Nnda on autobiograafia veel ainult punktike i peal.( lk 12-13)
iiiVt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Assumption_of_Mary 
ivFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikat mistmaks, kui nutikad on loomad? Tnapev 2018, lk 146 vt ka arvustust: https://mihkelkunnus.blogspot.com/2019/04/kuidas-simpansikarja-jalgimine-tappis.html 
v Meenutades oma kooliaastaid kirjutab Jung:  [Ma] olin les kasvanud maal  keset jgesid ja metsi, keset loomi ja inimesi, vikeses klas, mille kohal paistis pike, millest libisesid le tuuled ja pilved ning mis oli mhkunud pimedasse, arusaamatuid asju tis sse. See polnud ksnes mingi koht maakeral, vaid Jumala maailm, nnda korraldatud ja salajase thendusega tidetud. Inimesed nhtavasti ei teadnud seda ja ka loomad olid kuidagiviisi arusaamise sellest thendusest kaotanud. See paistis vlja lehmade nukker-lootusetust pilgust ja hobuste resigneerunud silmadest, koera alandlikkusest, kes meeleheitlikult inimese klge klammerdus, ja isegi kassi enesekindlast olekust, kes oli valinud kni endale eluasemeks ja jahimaaks. Nagu loomad, nisid ka inimesed mulle ebateadlike olevustena; nad vahtisid kas maha vi puude latvadesse, et nha, mismoodi ja mis otstarbeks saaks neid kasutada; nad kogunesid loomade kombel karjadesse, paaritusid ja tlitsesid omavahe ega ninud, et nad elavad kosmoses, Jumala maailmas, igavikus, kus kik on sndinud ja kik on ka juba surnud.
Ma armastasin kiki psisoojaseid loomi seeprast, et nad olid nii inimese moodi ja viibisid teadmatuses koos meiega. Ma armastasin neid selle eest, et neil oli hing nagu meilgi, ja ma uskusin, et mistame neid instinktiivselt. Nemadki tunnevad nagu meie, arvasin ma, rmu ja kurbust, armastust ja vihkamist, nlga ja janu, hirmu ja usaldust  kik need eksisteerimise olulised komponendid olid neil olemas, kik peale keele, teritunud teadvuse ja teaduse. (MUM, lk 70)
viNiteks Tnapeva mdi eessna lpetab Jung jrgmiselt: Pshholoogina pole mul UFOde fsilise olemuse kohta midagi lisada. Vin oma hooleks vtta ainult nende pshilise aspekti, mis kahtlemata eksisteerib, ja edaspidi piirdungi peamiselt sellega
viiKalevi Kull Epigeneetiline pre raamatus Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 364-365
viiiVt Baldwini efektist raamatus Kalevi Kull Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 221-225
ixSamas lk 222
x Filosoofia ajalugu on suurel mral inimtemperamentide kokkuprgete ajalugu. Kuigi niisugune ksitlus vib mne mu kolleegi silmis paista alavristav, pan ma neid kokkuprkeid arvesse vtta ja seletada nende abil suurt hulka filosoofidevahelisi lahknevusi. Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, pab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud phjendus ja seega pab filosoof oma jrelduse toetuseks rhuda umbisikulistele phjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mtlemisele mrksa tugevama kallaku kui kski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. Temperament, nii nagu ka mni fakt vi printsiip, muudab teatud tendid tema jaoks kaalukamaks, mille tulemuseks on tundelisem vi kalgim maailmavaade. Filosoof usaldab oma temperamenti. Ihates universumit, mis tema temperamendiga sobiks, usub ta iga universumikujutust, mis sellega sobib. Ta tunneb, et vastupidise temperamendiga inimesed ei taba maailma iseloomu, ja ta peab neid oma sdames ebapdevaiks ja telise filosoofia suhtes krvalseisjaiks, olgugi et nad vivad oma dialektilise vimekuse poolest temast kvasti le olla.
Ometigi ei saa filosoof avalikul foorumil pretendeerida lemale tunnustusele vi autoriteedile ainuksi oma temperamendi phjal. Sellest sugenebki meie filosoofilistesse aruteludesse teatav ebasiirus: kikidest meie eeldustest kige vimsamat ei mainitagi.
Siin toodud tsitaat vetud Mrt Vljataga tlkest William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 16
xi Mrt Vljataga William Jamesi temperamentne konstruktivism jrelsna raamatule William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 374
xiiPragmatism ja elu ideaalid lk 14
xiiiJean Piaget'l on oluline, et mitte elda keskne roll sotsiaalkonstruktivismi snnil, ometi on see miste viimaste dekaadide jooksul nn kultuurisdades nii drastliselt teisenenud, et seda on ebamugav joonealuses mrkuseski mainida. Hea levaate sotsiaalkonstruktivismist vib leida Peter L. Pergeri ja Thomas Luckmanni klassikastaatusesse tusnud teosest Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus Ilmamaa, 2018; head levaate Jean Piaget' prandist ja selle olulisusest annavad ka Jordan Petersoni loengud temast nt https://www.youtube.com/watch?v=BQ4VSRg4e8w 
xivFriedrich Nietzsche Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, tlkinud Jaan Undusk. Vagabund 1996. lk 71
xvOswald Spengler htumaa allakik. II kide. Maailma-ajaloolised perspektiivid, tlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa 2012, lk 19-20
xvi Essees Saksamaa ja sakslased, kttesaadav: https://www.scribd.com/doc/51545362/Thomas-Mann-Deutschland-und-die-Deutschen
Es ist ein groer Fehler der Sage und des Gedichts, dass sie Faust nicht mit der Musik in Verbindung bringen. Er mte musikalisch, mte Musiker sein. Die Musik ist dmonisches Gebiet, - Sren Kierkegaard, ein groer Christ, hat das am berzeugendsten ausgefhrt in seinem schmerzlich - enthusiastischen Aufsatz ber Mozarts Don Juan. Sie ist christliche Kunst mit negativem Vorzeichen. Sie ist berechnetste Ordnung und chaostrchtigeWider - Vernunft zugleich, an beschwrenden, inkantativen Gesten reich, Zahlenzauber, die der Wirklichkeitfernste und zugleich die passionierteste der Knste, abstrakt und mystisch. Soli Faust der Reprsentant der deutschen Seele sein, so msste er musikalisch sein; denn abstrakt und mystisch, d. h. musikalisch, ist das Verhltnis des Deutschen zur Welt, - das Verhltnis eines dmonisch angehauchten Professors, ungeschickt unddabei von dem hochmtigen Bewutsein bestimmt, der Welt an Tiefe berlegen zu sein.


Mihhail Lotman kirjutab Thomas Mannile kummardades:
Ka Saksamaal vttis natsionaalsotsialismi vastasus tihti lihtsustatud vorme, pidades natslust saksa kultuurile sama vraks nagu teistele ja eristades seda rangelt saksa vaimust. Ehk: on kaks Saksamaad  hea, mis andis maailmale Goethe, Schilleri, Beethoveni ja Schuberti, ja halb Hitleri-Saksamaa.
Thomas Mann nitab selle vaate naiivsust ja ka valelikkust. Kuhu paigutada niteks Wagner vi Nietzsche (Doktor Faustuse peategelase Adrian Leverkhni ks prototp)?
Romaaniga pabki Mann testada, et halb ja hea Saksamaa on ks ja sama  oma tippude eest tuleb maksta. Manni positsioon on karm ja vaieldav, kuid vaieldamatult aus ja julge, tehes au autorile ja kogu saksa kultuurile. Kummardus Thomas Mannile PM 16.07.2005 https://www.postimees.ee/1486931/kummardus-thomas-mannile
xvii Muusika ja muusikalise metafoorika olulisusest vib levaate saada Maarja Vaino doktoritst vi sellest tehtud raamatust Tammsaare ja irratsionaaluse poeetika (EKSA 2016), aga teeks siin tiendava mrkuse, et kuigi muusika ktkeb Tammsaarel kosmilist harmooniat ja elujudu, on sel mrad sees niipea, kui lheneda sellele Sokratese-Jeesuse traditsiooniga, niteks just siis kui Katku Villu tantsib, thendab on elu muusikada koosklas, on ta korraga naistele vga ktkestav, vitaalne ja pulbitsev, aga just siis ta ka lhub ja tapab.
xviii Vt nt Karl Ernst von Baer Milline vaade elusloodusele on ige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias?Akadeemia 2002, nr 12, lk 2556-2584. 
xix Vt Denis Nobe Elu muusika. Bioloogia teispool geene Varrak 2016, tlkinud Lauri Laanisto. Kalevi Kulli kirjutatud jrelsna on kttesaadav siin: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2016/05/organism-kui-dirigendita-orkester.html 


xx Metafsiline lohutus  juba siinkohal viitan ma sellele, millega iga tragdia meid vabastab , et elu on asjade phiolemuses hvimatult vimas ja nauditav, hoolimata kigist muutustest, see lohutus ilmub kegakatsutavas selguses saatrite koorina, loodusolevuste koorina, kes otsekui elaksid iga tsivilisatsiooni taga ja jvad alati samaks, hoolimata plvkondade ning rahvaste ajaloo vaheldumisest.
Selle koori abil lohutab end raskemeelne ja tundelistele ning tsiseimatele kannatustele erakordselt aldis kreeklane, kes on vaadanud terava pilguga niinimetatud maailmaajaloo hirmsat hvitamistungi ja samuti ka looduse julmust, ning teda hvardab oht hakata igatsema budistliku tahteeituse jrele. Teda pstab kunst ja kunsti kaudu ta pseb elule, kirjutab Nietzche, muusikale erirolli andnud Schopenhaueri jrglane. (Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, lk 126)
iMlemad viidatud esseed on kogumikus Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast, Varrak, 2007 
ii Oma autobiograafia kohta tleb vana Jung: Mina olen kogu oma eluaja seda materjali endas hoidnud ja pole lasknud seda kordagi avalikkuse ette; aga kui nd peaks sellega midagi juhtuma, siis on mulle antud veel valusam lk kui mu teiste raamatute puhul. Ma ei tea, kas ma suudan  juba nii eemal olles sellest maailmast , et kriitilised nooled enam minuni ei lendaks, ja kas suudan negatiivseid reageeringuid taluda. Ma olen kllaldaselt kannatanud mistmatuse ja isolatsiooni tttu, millesse satutakse, kui eldakse vlja asju, mida teised ei mista. Kui juba Iiobi-raamat phjustas nii suure mistmatuse, siis mjuvad minu mlestused veel palju negatiivsemalt. Autobiograafia on minu elu, vaadelduna nende teadmiste valguses, mida ma olen oma tga omandanud. Mu elu ja t moodustavad terviku, ja seega on see raamat raskeks lektriks inimestele, kes minu teaduslikke mtteid ei tunne vi ei mista. Minu elu on teatud mttes selle kvintessents, mida olen kirjutanud, ja mitte mberprdult. Niisugune, nagu ma olen, ja see, mida ma kirjutan  moodustab terviku. Kik minu mtted ja kogu minu pdlemine  see olen mina ise. Nnda on autobiograafia veel ainult punktike i peal.( lk 12-13)
iiiVt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Assumption_of_Mary 
ivFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikat mistmaks, kui nutikad on loomad? Tnapev 2018, lk 146 vt ka arvustust: https://mihkelkunnus.blogspot.com/2019/04/kuidas-simpansikarja-jalgimine-tappis.html 
v Meenutades oma kooliaastaid kirjutab Jung:  [Ma] olin les kasvanud maal  keset jgesid ja metsi, keset loomi ja inimesi, vikeses klas, mille kohal paistis pike, millest libisesid le tuuled ja pilved ning mis oli mhkunud pimedasse, arusaamatuid asju tis sse. See polnud ksnes mingi koht maakeral, vaid Jumala maailm, nnda korraldatud ja salajase thendusega tidetud. Inimesed nhtavasti ei teadnud seda ja ka loomad olid kuidagiviisi arusaamise sellest thendusest kaotanud. See paistis vlja lehmade nukker-lootusetust pilgust ja hobuste resigneerunud silmadest, koera alandlikkusest, kes meeleheitlikult inimese klge klammerdus, ja isegi kassi enesekindlast olekust, kes oli valinud kni endale eluasemeks ja jahimaaks. Nagu loomad, nisid ka inimesed mulle ebateadlike olevustena; nad vahtisid kas maha vi puude latvadesse, et nha, mismoodi ja mis otstarbeks saaks neid kasutada; nad kogunesid loomade kombel karjadesse, paaritusid ja tlitsesid omavahe ega ninud, et nad elavad kosmoses, Jumala maailmas, igavikus, kus kik on sndinud ja kik on ka juba surnud.
Ma armastasin kiki psisoojaseid loomi seeprast, et nad olid nii inimese moodi ja viibisid teadmatuses koos meiega. Ma armastasin neid selle eest, et neil oli hing nagu meilgi, ja ma uskusin, et mistame neid instinktiivselt. Nemadki tunnevad nagu meie, arvasin ma, rmu ja kurbust, armastust ja vihkamist, nlga ja janu, hirmu ja usaldust  kik need eksisteerimise olulised komponendid olid neil olemas, kik peale keele, teritunud teadvuse ja teaduse. (MUM, lk 70)
viNiteks Tnapeva mdi eessna lpetab Jung jrgmiselt: Pshholoogina pole mul UFOde fsilise olemuse kohta midagi lisada. Vin oma hooleks vtta ainult nende pshilise aspekti, mis kahtlemata eksisteerib, ja edaspidi piirdungi peamiselt sellega
viiKalevi Kull Epigeneetiline pre raamatus Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 364-365
viiiVt Baldwini efektist raamatus Kalevi Kull Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 221-225
ixSamas lk 222
x Filosoofia ajalugu on suurel mral inimtemperamentide kokkuprgete ajalugu. Kuigi niisugune ksitlus vib mne mu kolleegi silmis paista alavristav, pan ma neid kokkuprkeid arvesse vtta ja seletada nende abil suurt hulka filosoofidevahelisi lahknevusi. Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, pab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud phjendus ja seega pab filosoof oma jrelduse toetuseks rhuda umbisikulistele phjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mtlemisele mrksa tugevama kallaku kui kski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. Temperament, nii nagu ka mni fakt vi printsiip, muudab teatud tendid tema jaoks kaalukamaks, mille tulemuseks on tundelisem vi kalgim maailmavaade. Filosoof usaldab oma temperamenti. Ihates universumit, mis tema temperamendiga sobiks, usub ta iga universumikujutust, mis sellega sobib. Ta tunneb, et vastupidise temperamendiga inimesed ei taba maailma iseloomu, ja ta peab neid oma sdames ebapdevaiks ja telise filosoofia suhtes krvalseisjaiks, olgugi et nad vivad oma dialektilise vimekuse poolest temast kvasti le olla.
Ometigi ei saa filosoof avalikul foorumil pretendeerida lemale tunnustusele vi autoriteedile ainuksi oma temperamendi phjal. Sellest sugenebki meie filosoofilistesse aruteludesse teatav ebasiirus: kikidest meie eeldustest kige vimsamat ei mainitagi.
Siin toodud tsitaat vetud Mrt Vljataga tlkest William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 16
xi Mrt Vljataga William Jamesi temperamentne konstruktivism jrelsna raamatule William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 374
xiiPragmatism ja elu ideaalid lk 14
xiiiJean Piaget'l on oluline, et mitte elda keskne roll sotsiaalkonstruktivismi snnil, ometi on see miste viimaste dekaadide jooksul nn kultuurisdades nii drastliselt teisenenud, et seda on ebamugav joonealuses mrkuseski mainida. Hea levaate sotsiaalkonstruktivismist vib leida Peter L. Pergeri ja Thomas Luckmanni klassikastaatusesse tusnud teosest Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus Ilmamaa, 2018; head levaate Jean Piaget' prandist ja selle olulisusest annavad ka Jordan Petersoni loengud temast nt https://www.youtube.com/watch?v=BQ4VSRg4e8w 
xivFriedrich Nietzsche Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, tlkinud Jaan Undusk. Vagabund 1996. lk 71
xvOswald Spengler htumaa allakik. II kide. Maailma-ajaloolised perspektiivid, tlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa 2012, lk 19-20
xvi Essees Saksamaa ja sakslased, kttesaadav: https://www.scribd.com/doc/51545362/Thomas-Mann-Deutschland-und-die-Deutschen
Es ist ein groer Fehler der Sage und des Gedichts, dass sie Faust nicht mit der Musik in Verbindung bringen. Er mte musikalisch, mte Musiker sein. Die Musik ist dmonisches Gebiet, - Sren Kierkegaard, ein groer Christ, hat das am berzeugendsten ausgefhrt in seinem schmerzlich - enthusiastischen Aufsatz ber Mozarts Don Juan. Sie ist christliche Kunst mit negativem Vorzeichen. Sie ist berechnetste Ordnung und chaostrchtigeWider - Vernunft zugleich, an beschwrenden, inkantativen Gesten reich, Zahlenzauber, die der Wirklichkeitfernste und zugleich die passionierteste der Knste, abstrakt und mystisch. Soli Faust der Reprsentant der deutschen Seele sein, so msste er musikalisch sein; denn abstrakt und mystisch, d. h. musikalisch, ist das Verhltnis des Deutschen zur Welt, - das Verhltnis eines dmonisch angehauchten Professors, ungeschickt unddabei von dem hochmtigen Bewutsein bestimmt, der Welt an Tiefe berlegen zu sein.


Mihhail Lotman kirjutab Thomas Mannile kummardades:
Ka Saksamaal vttis natsionaalsotsialismi vastasus tihti lihtsustatud vorme, pidades natslust saksa kultuurile sama vraks nagu teistele ja eristades seda rangelt saksa vaimust. Ehk: on kaks Saksamaad  hea, mis andis maailmale Goethe, Schilleri, Beethoveni ja Schuberti, ja halb Hitleri-Saksamaa.
Thomas Mann nitab selle vaate naiivsust ja ka valelikkust. Kuhu paigutada niteks Wagner vi Nietzsche (Doktor Faustuse peategelase Adrian Leverkhni ks prototp)?
Romaaniga pabki Mann testada, et halb ja hea Saksamaa on ks ja sama  oma tippude eest tuleb maksta. Manni positsioon on karm ja vaieldav, kuid vaieldamatult aus ja julge, tehes au autorile ja kogu saksa kultuurile. Kummardus Thomas Mannile PM 16.07.2005 https://www.postimees.ee/1486931/kummardus-thomas-mannile
xvii Muusika ja muusikalise metafoorika olulisusest vib levaate saada Maarja Vaino doktoritst vi sellest tehtud raamatust Tammsaare ja irratsionaaluse poeetika (EKSA 2016), aga teeks siin tiendava mrkuse, et kuigi muusika ktkeb Tammsaarel kosmilist harmooniat ja elujudu, on sel mrad sees niipea, kui lheneda sellele Sokratese-Jeesuse traditsiooniga, niteks just siis kui Katku Villu tantsib, thendab on elu muusikada koosklas, on ta korraga naistele vga ktkestav, vitaalne ja pulbitsev, aga just siis ta ka lhub ja tapab.
xviii Vt nt Karl Ernst von Baer Milline vaade elusloodusele on ige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias?Akadeemia 2002, nr 12, lk 2556-2584. 
xix Vt Denis Nobe Elu muusika. Bioloogia teispool geene Varrak 2016, tlkinud Lauri Laanisto. Kalevi Kulli kirjutatud jrelsna on kttesaadav siin: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2016/05/organism-kui-dirigendita-orkester.html 


xx Metafsiline lohutus  juba siinkohal viitan ma sellele, millega iga tragdia meid vabastab , et elu on asjade phiolemuses hvimatult vimas ja nauditav, hoolimata kigist muutustest, see lohutus ilmub kegakatsutavas selguses saatrite koorina, loodusolevuste koorina, kes otsekui elaksid iga tsivilisatsiooni taga ja jvad alati samaks, hoolimata plvkondade ning rahvaste ajaloo vaheldumisest.
Selle koori abil lohutab end raskemeelne ja tundelistele ning tsiseimatele kannatustele erakordselt aldis kreeklane, kes on vaadanud terava pilguga niinimetatud maailmaajaloo hirmsat hvitamistungi ja samuti ka looduse julmust, ning teda hvardab oht hakata igatsema budistliku tahteeituse jrele. Teda pstab kunst ja kunsti kaudu ta pseb elule, kirjutab Nietzche, muusikale erirolli andnud Schopenhaueri jrglane. (Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, lk 126)






iMlemad viidatud esseed on kogumikus Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast, Varrak, 2007 
ii Oma autobiograafia kohta tleb vana Jung: Mina olen kogu oma eluaja seda materjali endas hoidnud ja pole lasknud seda kordagi avalikkuse ette; aga kui nd peaks sellega midagi juhtuma, siis on mulle antud veel valusam lk kui mu teiste raamatute puhul. Ma ei tea, kas ma suudan  juba nii eemal olles sellest maailmast , et kriitilised nooled enam minuni ei lendaks, ja kas suudan negatiivseid reageeringuid taluda. Ma olen kllaldaselt kannatanud mistmatuse ja isolatsiooni tttu, millesse satutakse, kui eldakse vlja asju, mida teised ei mista. Kui juba Iiobi-raamat phjustas nii suure mistmatuse, siis mjuvad minu mlestused veel palju negatiivsemalt. Autobiograafia on minu elu, vaadelduna nende teadmiste valguses, mida ma olen oma tga omandanud. Mu elu ja t moodustavad terviku, ja seega on see raamat raskeks lektriks inimestele, kes minu teaduslikke mtteid ei tunne vi ei mista. Minu elu on teatud mttes selle kvintessents, mida olen kirjutanud, ja mitte mberprdult. Niisugune, nagu ma olen, ja see, mida ma kirjutan  moodustab terviku. Kik minu mtted ja kogu minu pdlemine  see olen mina ise. Nnda on autobiograafia veel ainult punktike i peal.( lk 12-13)
iiiVt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Assumption_of_Mary 
ivFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikat mistmaks, kui nutikad on loomad? Tnapev 2018, lk 146 vt ka arvustust: https://mihkelkunnus.blogspot.com/2019/04/kuidas-simpansikarja-jalgimine-tappis.html 
v Meenutades oma kooliaastaid kirjutab Jung:  [Ma] olin les kasvanud maal  keset jgesid ja metsi, keset loomi ja inimesi, vikeses klas, mille kohal paistis pike, millest libisesid le tuuled ja pilved ning mis oli mhkunud pimedasse, arusaamatuid asju tis sse. See polnud ksnes mingi koht maakeral, vaid Jumala maailm, nnda korraldatud ja salajase thendusega tidetud. Inimesed nhtavasti ei teadnud seda ja ka loomad olid kuidagiviisi arusaamise sellest thendusest kaotanud. See paistis vlja lehmade nukker-lootusetust pilgust ja hobuste resigneerunud silmadest, koera alandlikkusest, kes meeleheitlikult inimese klge klammerdus, ja isegi kassi enesekindlast olekust, kes oli valinud kni endale eluasemeks ja jahimaaks. Nagu loomad, nisid ka inimesed mulle ebateadlike olevustena; nad vahtisid kas maha vi puude latvadesse, et nha, mismoodi ja mis otstarbeks saaks neid kasutada; nad kogunesid loomade kombel karjadesse, paaritusid ja tlitsesid omavahe ega ninud, et nad elavad kosmoses, Jumala maailmas, igavikus, kus kik on sndinud ja kik on ka juba surnud.
Ma armastasin kiki psisoojaseid loomi seeprast, et nad olid nii inimese moodi ja viibisid teadmatuses koos meiega. Ma armastasin neid selle eest, et neil oli hing nagu meilgi, ja ma uskusin, et mistame neid instinktiivselt. Nemadki tunnevad nagu meie, arvasin ma, rmu ja kurbust, armastust ja vihkamist, nlga ja janu, hirmu ja usaldust  kik need eksisteerimise olulised komponendid olid neil olemas, kik peale keele, teritunud teadvuse ja teaduse. (MUM, lk 70)
viNiteks Tnapeva mdi eessna lpetab Jung jrgmiselt: Pshholoogina pole mul UFOde fsilise olemuse kohta midagi lisada. Vin oma hooleks vtta ainult nende pshilise aspekti, mis kahtlemata eksisteerib, ja edaspidi piirdungi peamiselt sellega
viiKalevi Kull Epigeneetiline pre raamatus Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 364-365
viiiVt Baldwini efektist raamatus Kalevi Kull Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 221-225
ixSamas lk 222
x Filosoofia ajalugu on suurel mral inimtemperamentide kokkuprgete ajalugu. Kuigi niisugune ksitlus vib mne mu kolleegi silmis paista alavristav, pan ma neid kokkuprkeid arvesse vtta ja seletada nende abil suurt hulka filosoofidevahelisi lahknevusi. Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, pab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud phjendus ja seega pab filosoof oma jrelduse toetuseks rhuda umbisikulistele phjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mtlemisele mrksa tugevama kallaku kui kski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. Temperament, nii nagu ka mni fakt vi printsiip, muudab teatud tendid tema jaoks kaalukamaks, mille tulemuseks on tundelisem vi kalgim maailmavaade. Filosoof usaldab oma temperamenti. Ihates universumit, mis tema temperamendiga sobiks, usub ta iga universumikujutust, mis sellega sobib. Ta tunneb, et vastupidise temperamendiga inimesed ei taba maailma iseloomu, ja ta peab neid oma sdames ebapdevaiks ja telise filosoofia suhtes krvalseisjaiks, olgugi et nad vivad oma dialektilise vimekuse poolest temast kvasti le olla.
Ometigi ei saa filosoof avalikul foorumil pretendeerida lemale tunnustusele vi autoriteedile ainuksi oma temperamendi phjal. Sellest sugenebki meie filosoofilistesse aruteludesse teatav ebasiirus: kikidest meie eeldustest kige vimsamat ei mainitagi.
Siin toodud tsitaat vetud Mrt Vljataga tlkest William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 16
xi Mrt Vljataga William Jamesi temperamentne konstruktivism jrelsna raamatule William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 374
xiiPragmatism ja elu ideaalid lk 14
xiiiJean Piaget'l on oluline, et mitte elda keskne roll sotsiaalkonstruktivismi snnil, ometi on see miste viimaste dekaadide jooksul nn kultuurisdades nii drastliselt teisenenud, et seda on ebamugav joonealuses mrkuseski mainida. Hea levaate sotsiaalkonstruktivismist vib leida Peter L. Pergeri ja Thomas Luckmanni klassikastaatusesse tusnud teosest Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus Ilmamaa, 2018; head levaate Jean Piaget' prandist ja selle olulisusest annavad ka Jordan Petersoni loengud temast nt https://www.youtube.com/watch?v=BQ4VSRg4e8w 
xivFriedrich Nietzsche Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, tlkinud Jaan Undusk. Vagabund 1996. lk 71
xvOswald Spengler htumaa allakik. II kide. Maailma-ajaloolised perspektiivid, tlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa 2012, lk 19-20
xvi Essees Saksamaa ja sakslased, kttesaadav: https://www.scribd.com/doc/51545362/Thomas-Mann-Deutschland-und-die-Deutschen
Es ist ein groer Fehler der Sage und des Gedichts, dass sie Faust nicht mit der Musik in Verbindung bringen. Er mte musikalisch, mte Musiker sein. Die Musik ist dmonisches Gebiet, - Sren Kierkegaard, ein groer Christ, hat das am berzeugendsten ausgefhrt in seinem schmerzlich - enthusiastischen Aufsatz ber Mozarts Don Juan. Sie ist christliche Kunst mit negativem Vorzeichen. Sie ist berechnetste Ordnung und chaostrchtigeWider - Vernunft zugleich, an beschwrenden, inkantativen Gesten reich, Zahlenzauber, die der Wirklichkeitfernste und zugleich die passionierteste der Knste, abstrakt und mystisch. Soli Faust der Reprsentant der deutschen Seele sein, so msste er musikalisch sein; denn abstrakt und mystisch, d. h. musikalisch, ist das Verhltnis des Deutschen zur Welt, - das Verhltnis eines dmonisch angehauchten Professors, ungeschickt unddabei von dem hochmtigen Bewutsein bestimmt, der Welt an Tiefe berlegen zu sein.


Mihhail Lotman kirjutab Thomas Mannile kummardades:


Ka Saksamaal vttis natsionaalsotsialismi vastasus tihti lihtsustatud vorme, pidades natslust saksa kultuurile sama vraks nagu teistele ja eristades seda rangelt saksa vaimust. Ehk: on kaks Saksamaad  hea, mis andis maailmale Goethe, Schilleri, Beethoveni ja Schuberti, ja halb Hitleri-Saksamaa.


Thomas Mann nitab selle vaate naiivsust ja ka valelikkust. Kuhu paigutada niteks Wagner vi Nietzsche (Doktor Faustuse peategelase Adrian Leverkhni ks prototp)?
Romaaniga pabki Mann testada, et halb ja hea Saksamaa on ks ja sama  oma tippude eest tuleb maksta. Manni positsioon on karm ja vaieldav, kuid vaieldamatult aus ja julge, tehes au autorile ja kogu saksa kultuurile. 
Kummardus Thomas Mannile PM 16.07.2005 https://www.postimees.ee/1486931/kummardus-thomas-mannile


xvii Muusika ja muusikalise metafoorika olulisusest vib levaate saada Maarja Vaino doktoritst vi sellest tehtud raamatust Tammsaare ja irratsionaaluse poeetika (EKSA 2016), aga teeks siin tiendava mrkuse, et kuigi muusika ktkeb Tammsaarel kosmilist harmooniat ja elujudu, on sel mrad sees niipea, kui lheneda sellele Sokratese-Jeesuse traditsiooniga, niteks just siis kui Katku Villu tantsib, thendab on elu muusikada koosklas, on ta korraga naistele vga ktkestav, vitaalne ja pulbitsev, aga just siis ta ka lhub ja tapab.
xviii Vt nt Karl Ernst von Baer Milline vaade elusloodusele on ige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias?Akadeemia 2002, nr 12, lk 2556-2584. 
xix Vt Denis Nobe Elu muusika. Bioloogia teispool geene Varrak 2016, tlkinud Lauri Laanisto. Kalevi Kulli kirjutatud jrelsna on kttesaadav siin: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2016/05/organism-kui-dirigendita-orkester.html 


xx Metafsiline lohutus  juba siinkohal viitan ma sellele, millega iga tragdia meid vabastab , et elu on asjade phiolemuses hvimatult vimas ja nauditav, hoolimata kigist muutustest, see lohutus ilmub kegakatsutavas selguses saatrite koorina, loodusolevuste koorina, kes otsekui elaksid iga tsivilisatsiooni taga ja jvad alati samaks, hoolimata plvkondade ning rahvaste ajaloo vaheldumisest.


Selle koori abil lohutab end raskemeelne ja tundelistele ning tsiseimatele kannatustele erakordselt aldis kreeklane, kes on vaadanud terava pilguga niinimetatud maailmaajaloo hirmsat hvitamistungi ja samuti ka looduse julmust, ning teda hvardab oht hakata igatsema budistliku tahteeituse jrele. Teda pstab kunst ja kunsti kaudu ta pseb elule, kirjutab Nietzche, muusikale erirolli andnud Schopenhaueri jrglane. (Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, lk 126)
iMlemad viidatud esseed on kogumikus Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast, Varrak, 2007 
ii Oma autobiograafia kohta tleb vana Jung: Mina olen kogu oma eluaja seda materjali endas hoidnud ja pole lasknud seda kordagi avalikkuse ette; aga kui nd peaks sellega midagi juhtuma, siis on mulle antud veel valusam lk kui mu teiste raamatute puhul. Ma ei tea, kas ma suudan  juba nii eemal olles sellest maailmast , et kriitilised nooled enam minuni ei lendaks, ja kas suudan negatiivseid reageeringuid taluda. Ma olen kllaldaselt kannatanud mistmatuse ja isolatsiooni tttu, millesse satutakse, kui eldakse vlja asju, mida teised ei mista. Kui juba Iiobi-raamat phjustas nii suure mistmatuse, siis mjuvad minu mlestused veel palju negatiivsemalt. Autobiograafia on minu elu, vaadelduna nende teadmiste valguses, mida ma olen oma tga omandanud. Mu elu ja t moodustavad terviku, ja seega on see raamat raskeks lektriks inimestele, kes minu teaduslikke mtteid ei tunne vi ei mista. Minu elu on teatud mttes selle kvintessents, mida olen kirjutanud, ja mitte mberprdult. Niisugune, nagu ma olen, ja see, mida ma kirjutan  moodustab terviku. Kik minu mtted ja kogu minu pdlemine  see olen mina ise. Nnda on autobiograafia veel ainult punktike i peal.( lk 12-13)
iiiVt nt https://en.wikipedia.org/wiki/Assumption_of_Mary 
ivFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikat mistmaks, kui nutikad on loomad? Tnapev 2018, lk 146 vt ka arvustust: https://mihkelkunnus.blogspot.com/2019/04/kuidas-simpansikarja-jalgimine-tappis.html 
v Meenutades oma kooliaastaid kirjutab Jung:  [Ma] olin les kasvanud maal  keset jgesid ja metsi, keset loomi ja inimesi, vikeses klas, mille kohal paistis pike, millest libisesid le tuuled ja pilved ning mis oli mhkunud pimedasse, arusaamatuid asju tis sse. See polnud ksnes mingi koht maakeral, vaid Jumala maailm, nnda korraldatud ja salajase thendusega tidetud. Inimesed nhtavasti ei teadnud seda ja ka loomad olid kuidagiviisi arusaamise sellest thendusest kaotanud. See paistis vlja lehmade nukker-lootusetust pilgust ja hobuste resigneerunud silmadest, koera alandlikkusest, kes meeleheitlikult inimese klge klammerdus, ja isegi kassi enesekindlast olekust, kes oli valinud kni endale eluasemeks ja jahimaaks. Nagu loomad, nisid ka inimesed mulle ebateadlike olevustena; nad vahtisid kas maha vi puude latvadesse, et nha, mismoodi ja mis otstarbeks saaks neid kasutada; nad kogunesid loomade kombel karjadesse, paaritusid ja tlitsesid omavahe ega ninud, et nad elavad kosmoses, Jumala maailmas, igavikus, kus kik on sndinud ja kik on ka juba surnud.
Ma armastasin kiki psisoojaseid loomi seeprast, et nad olid nii inimese moodi ja viibisid teadmatuses koos meiega. Ma armastasin neid selle eest, et neil oli hing nagu meilgi, ja ma uskusin, et mistame neid instinktiivselt. Nemadki tunnevad nagu meie, arvasin ma, rmu ja kurbust, armastust ja vihkamist, nlga ja janu, hirmu ja usaldust  kik need eksisteerimise olulised komponendid olid neil olemas, kik peale keele, teritunud teadvuse ja teaduse. (MUM, lk 70)
viNiteks Tnapeva mdi eessna lpetab Jung jrgmiselt: Pshholoogina pole mul UFOde fsilise olemuse kohta midagi lisada. Vin oma hooleks vtta ainult nende pshilise aspekti, mis kahtlemata eksisteerib, ja edaspidi piirdungi peamiselt sellega
viiKalevi Kull Epigeneetiline pre raamatus Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 364-365
viiiVt Baldwini efektist raamatus Kalevi Kull Teoreetilisest bioloogiast. Eluteadus matemaatika ja semiootika vahel T Kirjastus 2019, lk 221-225
ixSamas lk 222
x Filosoofia ajalugu on suurel mral inimtemperamentide kokkuprgete ajalugu. Kuigi niisugune ksitlus vib mne mu kolleegi silmis paista alavristav, pan ma neid kokkuprkeid arvesse vtta ja seletada nende abil suurt hulka filosoofidevahelisi lahknevusi. Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, pab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud phjendus ja seega pab filosoof oma jrelduse toetuseks rhuda umbisikulistele phjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mtlemisele mrksa tugevama kallaku kui kski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. Temperament, nii nagu ka mni fakt vi printsiip, muudab teatud tendid tema jaoks kaalukamaks, mille tulemuseks on tundelisem vi kalgim maailmavaade. Filosoof usaldab oma temperamenti. Ihates universumit, mis tema temperamendiga sobiks, usub ta iga universumikujutust, mis sellega sobib. Ta tunneb, et vastupidise temperamendiga inimesed ei taba maailma iseloomu, ja ta peab neid oma sdames ebapdevaiks ja telise filosoofia suhtes krvalseisjaiks, olgugi et nad vivad oma dialektilise vimekuse poolest temast kvasti le olla.
Ometigi ei saa filosoof avalikul foorumil pretendeerida lemale tunnustusele vi autoriteedile ainuksi oma temperamendi phjal. Sellest sugenebki meie filosoofilistesse aruteludesse teatav ebasiirus: kikidest meie eeldustest kige vimsamat ei mainitagi.
Siin toodud tsitaat vetud Mrt Vljataga tlkest William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 16
xi Mrt Vljataga William Jamesi temperamentne konstruktivism jrelsna raamatule William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, lk 374
xiiPragmatism ja elu ideaalid lk 14
xiiiJean Piaget'l on oluline, et mitte elda keskne roll sotsiaalkonstruktivismi snnil, ometi on see miste viimaste dekaadide jooksul nn kultuurisdades nii drastliselt teisenenud, et seda on ebamugav joonealuses mrkuseski mainida. Hea levaate sotsiaalkonstruktivismist vib leida Peter L. Pergeri ja Thomas Luckmanni klassikastaatusesse tusnud teosest Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus Ilmamaa, 2018; head levaate Jean Piaget' prandist ja selle olulisusest annavad ka Jordan Petersoni loengud temast nt https://www.youtube.com/watch?v=BQ4VSRg4e8w 
xivFriedrich Nietzsche Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, tlkinud Jaan Undusk. Vagabund 1996. lk 71
xvOswald Spengler htumaa allakik. II kide. Maailma-ajaloolised perspektiivid, tlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa 2012, lk 19-20
xvi Essees Saksamaa ja sakslased, kttesaadav: https://www.scribd.com/doc/51545362/Thomas-Mann-Deutschland-und-die-Deutschen
Es ist ein groer Fehler der Sage und des Gedichts, dass sie Faust nicht mit der Musik in Verbindung bringen. Er mte musikalisch, mte Musiker sein. Die Musik ist dmonisches Gebiet, - Sren Kierkegaard, ein groer Christ, hat das am berzeugendsten ausgefhrt in seinem schmerzlich - enthusiastischen Aufsatz ber Mozarts Don Juan. Sie ist christliche Kunst mit negativem Vorzeichen. Sie ist berechnetste Ordnung und chaostrchtigeWider - Vernunft zugleich, an beschwrenden, inkantativen Gesten reich, Zahlenzauber, die der Wirklichkeitfernste und zugleich die passionierteste der Knste, abstrakt und mystisch. Soli Faust der Reprsentant der deutschen Seele sein, so msste er musikalisch sein; denn abstrakt und mystisch, d. h. musikalisch, ist das Verhltnis des Deutschen zur Welt, - das Verhltnis eines dmonisch angehauchten Professors, ungeschickt unddabei von dem hochmtigen Bewutsein bestimmt, der Welt an Tiefe berlegen zu sein.


Mihhail Lotman kirjutab Thomas Mannile kummardades:
Ka Saksamaal vttis natsionaalsotsialismi vastasus tihti lihtsustatud vorme, pidades natslust saksa kultuurile sama vraks nagu teistele ja eristades seda rangelt saksa vaimust. Ehk: on kaks Saksamaad  hea, mis andis maailmale Goethe, Schilleri, Beethoveni ja Schuberti, ja halb Hitleri-Saksamaa.
Thomas Mann nitab selle vaate naiivsust ja ka valelikkust. Kuhu paigutada niteks Wagner vi Nietzsche (Doktor Faustuse peategelase Adrian Leverkhni ks prototp)?
Romaaniga pabki Mann testada, et halb ja hea Saksamaa on ks ja sama  oma tippude eest tuleb maksta. Manni positsioon on karm ja vaieldav, kuid vaieldamatult aus ja julge, tehes au autorile ja kogu saksa kultuurile. Kummardus Thomas Mannile PM 16.07.2005 https://www.postimees.ee/1486931/kummardus-thomas-mannile
xvii Muusika ja muusikalise metafoorika olulisusest vib levaate saada Maarja Vaino doktoritst vi sellest tehtud raamatust Tammsaare ja irratsionaaluse poeetika (EKSA 2016), aga teeks siin tiendava mrkuse, et kuigi muusika ktkeb Tammsaarel kosmilist harmooniat ja elujudu, on sel mrad sees niipea, kui lheneda sellele Sokratese-Jeesuse traditsiooniga, niteks just siis kui Katku Villu tantsib, thendab on elu muusikada koosklas, on ta korraga naistele vga ktkestav, vitaalne ja pulbitsev, aga just siis ta ka lhub ja tapab.
xviii Vt nt Karl Ernst von Baer Milline vaade elusloodusele on ige? ning kuidas seda rakendada entomoloogias?Akadeemia 2002, nr 12, lk 2556-2584. 
xix Vt Denis Nobe Elu muusika. Bioloogia teispool geene Varrak 2016, tlkinud Lauri Laanisto. Kalevi Kulli kirjutatud jrelsna on kttesaadav siin: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2016/05/organism-kui-dirigendita-orkester.html 
xx Metafsiline lohutus  juba siinkohal viitan ma sellele, millega iga tragdia meid vabastab , et elu on asjade phiolemuses hvimatult vimas ja nauditav, hoolimata kigist muutustest, see lohutus ilmub kegakatsutavas selguses saatrite koorina, loodusolevuste koorina, kes otsekui elaksid iga tsivilisatsiooni taga ja jvad alati samaks, hoolimata plvkondade ning rahvaste ajaloo vaheldumisest.
Selle koori abil lohutab end raskemeelne ja tundelistele ning tsiseimatele kannatustele erakordselt aldis kreeklane, kes on vaadanud terava pilguga niinimetatud maailmaajaloo hirmsat hvitamistungi ja samuti ka looduse julmust, ning teda hvardab oht hakata igatsema budistliku tahteeituse jrele. Teda pstab kunst ja kunsti kaudu ta pseb elule, kirjutab Nietzche, muusikale erirolli andnud Schopenhaueri jrglane. (Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse, lk 126)



Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:51 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


25. august 2019Kiidulaul diskreetsele kastreerimisele 


Raadio Kuku ndalakommentaar 23.08.2019




Jrgnev on minu kommentaar teemal Jeffrey Epstein (ei, see pole minu valitud teema)

Kiidulaul diskreetsele katstreerimisele


Teema on keeruline ja sellest on kokku kirjutatud juba vga palju. Lhidalt: Jeffrey Esptein oli Ameerika mjukas lirikas, kes vahendas Lnemaailma vgevaimatele noort liha. Oli, sest ta suri 10. augustil eeluurimisvanglas. Ametliku versiooni jrgi oli see enesetapp, aga kuna ta kiire surm oli limalt oodatud nii paljudele, kellele ta teenuseid oli osutanud, ja seda maksimaalselt turvatud kongis, kus juhtumisi just sel hetkel ei ttanud kaamera ja just sel ajal oli vltsitud vangivalvurite logiraamatud, siis on see viljakaim pinnas vandenuteooriatele ka sellistes peades, kus paranaoia on loomuldasa vga vras. 
Mina ei tea, mis toimus, millised on ulatused ja detailid. Uut infot tuleb selle kohta palju ja tundidega.

Eriti vastikuks muudab juhtumi see, et paljud kupeldatavad olid alaealised. Isegi vga. 
Siit juame jrgmise vga ebamugava teemani  pedofiiliani.


Alustuseks tuleb siin teha ks oluline tsiviliseeritud eristus. 
Paljud pedofiilid on lihtsalt nnetud inimesed, looduse viperused, kus inimese seksuaalsuse niigi logisev sihik on eriti traagiliselt viltu fikseerunud. Ma ei pea neid kurjategijaks selle sna rutiinses ja argises thenduses. igupoolest ei pea ma igeks isegi nende karistamist. Sest see ei tee maailma kuidagi paremaks vi turvalisemaks paigaks. Vangla neid ei paranda. Ammugi mitte moraliseerimine. Nad on oma patoloogilise kire ees sama vimetud nagu suurem osa korrektse sttumusega teismelisi. Seeprast ei tuleks neid karistada. Niteks pista mingist krsitust moraalsest sadismist puuri, mis on ks kasutu maksumaksja koormamine. Nad tuleks vaikselt ja diksreetselt neutraliseerida. Puhtalt lastekaitse ja humaansuse kaalutlustel. nneks on Eesti igusruum kinud siin htumaise paremikuga hte sammu ning 2012 aastal kiitis valitsus heaks selliste seksuaalkurjategijate keemilise kastreerimise. Piltlikult: nende nnetute sihikut ei saa mber seadistada, aga padrunid saab ra vtta. Ja see on parim tehniline lahendus.


Epstein on aga tundub olevat raha vimu totaalsuse ja he jlgi gurmaanluse eriti paadunud vormi musternide. Siin aga pole mtet heselt demoniseerida ka raha, vaid mis tahes mjuvimu absolutiseerumist, sest sarnane vim vib tulla ka rahavimule vastanduvast vimust, smboolsest vimust. Niteks katoliku kirikut on viimasel ajal raputanud samuti rida skandaale, kus on ilmnenud tohutud organiseeritud pedofiilavrgustikud kiriku enese sees. 
See illustreerib taas tsiasja, et moralism on seksuaalsuse ees tiesti abitu. Organiseeritud pedofiilia on ka katoliku kirikus  moralismi phikantsis  olnud lausa tunnuslikkuseni epideemiline. Seega ei mingit mtoloogiat ja teoloogiat, palun. Ei mingit sonimist suure algusthega Kurjusest. 
Vi kui siiski teoloogiakeelt kasutada, siis viks teema kokku vtta jrgmiselt: pedofiilia on selle maailma asi. Siin on moralismist ja palvetest sama palju tolku kui majanduskriisi vi difteeriapuhangu korral.


Epstein oli samuti moraliseerimise ja patust patramise suhtes sama immuunne nagu keskmine eestlane, kes kuuleb parasjagu muslimi moralistlikku tiraadi sealiha rvedusest. Epstein ei olnud selline pedofiil, kes jb oma impulssidele alla, vaid asine ja kalkuleeriv gurmee-rimees. Ta suutis organiseerida tuhandete ohvritega inimkaubandust. See, mis ta tegevuse lpetas, oli igusriik, institutsioonid, mis hakkasid lpuks toimima nagu need peaks. Seeprast on ka lahenduseks rohkem igusriiki ja thusamaid institutsioone, paremat tagamist, et seaduse eest rahakoti suurus ei loe. Moralism thendab aga vastandtendentsi, sammu hiskonna arhailisema ja vhemfunktsionaalse eneseregulatsiooni suunas.


Miski pole mulle jlestusvrsem kui litimisele tormav juk, sest selle sihik on sama ebatpne ja fantaasiakllane nagu inimliigi seksuaalsusel. Lintijad ei lahenda probleemi, vaid enda pshilist pinget. 
Juri Lotman on igusega elnud, et tsiviliseeritus thendabki afekti pidurdamist. Kohtute aeglus on siin olemuslikult funktsionaalne. Moraalse raevu ainus voorus on selle vlkkiirus, mis on aga paraku prdvrdelises seoses instrumentaalse thususega.
Teine asi, mis siin on psmatult oluline, on rehabilitatsiooniprobleem. Arhailine pshholoogiline muster neb siin ette, et eksinu kaob hiskonnast. Surmanuhtluse kehtimise ajal see oligi nii. Nd jks mttetu ja kulukas eluaegne vangistus. Epsteini-taoliste puhul on see siiski sobivaim. Teiste puhul on ainsaks rehabilitatsioonivimaluseks selle rehabilitatsioonivajaduse vltimine, thendab protsessi diskreetsus. Avalik hbistamine, milles puudub rehabilitatsioonivimalus  ja pedofiilia puhul puudub,  pole ainult humanistlikus vaid ka instrumentaalses mttes vga halb lahendus. Ameerika pshhiaater James Gilligan, mjuka vgivallauurimuse autor, kirjutab: Hbi kohta on mnevrra paradoksaalne elda tunne, sest kuigi hbi on alguses valus, viib pidev hbistamine tunnete suremiseni. Hbi, nagu ka klmus, on sisuliselt soojuse puudumine. Ja kui see saavutab kikehlmava ju, tajutakse hbi nagu klma, tuimuse ja surnud olemisena. Vgivaldsus on siis ks peamisi teid sellest tundetusest vlja. Gilligan uuris kige raskemaid vgivallategusid sooritanud kurjategijaid ja he hise joonenta ti vlja nende sisimuses peituva alandatustunde. Parim viis inimest vgivaldseks muuta on teda alandada, hbistada. Prdumatult ja totaalselt hbistatud inimene on kige tenolisim laiendatud enesetapu sooritaja, vimalikult paljusid endaga kaasa vtta tahtev inimkonnavihkaja. Avalik hbistamine karistusmeetmena ei suurenda hiskonna turvalisust, vaid vhendab seda.


Seega oleks pedofiiliaprobleemi parim  just parim, mitte tiuslik  lahendus diskereetsus ja pedofiili olemuse muutmine. Ja pedofiili olemus on selle maailma asi. Selle maailma asju saab muuta fsiliselt. Vi natuke peenamalt  keemiliselt.


Niisiis viksin seda kommentaari nimetata kokkuvtlikult kiidulauliks diskreetsele kastreerimisele. Ja see on vist kige vhem lev kiidulaul, mida suudan ette kujutada.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 19:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. august 2019Hstifunktsioneeriv aju vajab hdasti und ja liikuvat keha 


Ilmus ERRis 08.08.2019






Hstifunktsioneeriv aju vajab hdasti und ja liikuvat keha


Anders Hansen Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad Varrak 2018. Tlkinud Heidi Saar
Matthew Walker Miks me magame. Uni ja unengude vgi Argo 2018. Tlkinud Triin Olvet 


Mihkel Kunnus


Lugematud veebisaidid ja raamatukaupluste riiulid kubisevad soovitustest, mida, kuidas ja kui suures koguses sa. ks imedieet ajab teist taga, on veregrupi- ja pH-dieedid, paleo-, keto- ja vegandieedid. Samuti totavad vapustavaid tulemusi imelhikese ajaga erinevad toidulisandid, nn Big Pharma on hiiglasliku kasumiga. Sellega kokkupuutunuile ja ehk sealt ehk mne konksu alla neelanuile on mul hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et oma keha ja vaimu ning seelbi heaolu mrgatavaks tstmiseks ei ole vaja sugugi palju raha ja ei ole vaja ka intellektuaalselt nudlikke oskusteadmisi. Mni odav ja ige lihtne vahend vib tsta elukvaliteeti lausa hppeliselt. Halb uudis on see, et selleks tuleb teha midagi, mis pole kll kulukas ega keeruline, aga ometi kohutavalt raske  muuta oma eluharjumusi. Tpsemalt une- ja liikumisharjumusi. Toitumine on ka vga oluline, aga ige une ja liikumise krval siiski pigem kolmandajrguline. igupoolest kannatab keha isegi pris kehva toitumist, kui une- ja liikumisreiim on paigas. Kik on heaolu seisukohalt thtsad, aga kui mingi tobeda mtteharjutusena peaks tegema pingerea, siis oleks see jrgmine: ige unereiim, ige liikumisharjumus, ige toitumine. Uni on tiesti asendamatu ja ebapiisava une tekitatud kahjud on kige rngemad ja kikehlmavamad. Matthew Walkeri snadega: Uni on rohkemat kui tugisammas; uni on alusmr, mille peal seisavad kaks lejnud sammast [st toitumine ja treening  M.K.]. Vtke ra une vundament vi nrgestage seda pisut ning hoolikalt valitud toidusedel vi fsiline treening muutuvad vhem kui thusaks (lk 185).

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, neuroteadlane Jaan Aru jttis prast saates Plekktrumm kimist vaatajatele jrgmise soovituse:
"Ma vga soovitan: hoidke oma aju! Sest kui on nii, et aju on kik, mis te olete, siis hoiate te seelbi iseennast. Esiteks, kige jooksmas vi kiiresti kndimas  tehke seda oma aju prast, sest on teada, et aeroobne treening soodustab uute nrvirakkude arengut ajus. Teiseks, magage! Magage korralikult! Magage vlja ja magage hsti. Kui teie elukaaslane teid voodis ttab, siis vtke eraldi voodid, sest abielu on pha, aga uni on samuti pha. Ja, kolmandaks, tehke pause internetist ja nutitelefonist ning nautige seda kultuuri, loodust, maailma ja suuri ksimusi, mis on teie mber." 
Kellele see soovitus on piisavalt veenev ja motiveeriv, vib sellega piirduda. Kel on aga huvi selle vastu, kuidas ja miks need soovitused nii head ja universaalsed on, neile soovitakski kahte vga head aimeraamatut  Anders Hanseni Tugev aju. Kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad ja Matthew Walkeri Miks me magame. Une ja unengude vgi.


Hanseni raamatu pealkiri on tpne. See rgib testi sellest, kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad. Praktikule vib piisata teadmisest, et see testi on nii, aga Hansen avab populaarteaduslikus vormis ka selle fsioloogilisi mehhanisme.
Raamat on kirjutatud kergesti loetavas stiilis ja on kohati lausa pikulik, sest on eraldi lehel ja vrvilisel taustal on vlja toodud meelde jtmist vrivad kokkuvtted. Nii saab valida erineva raskusastmega selgituste vahel. 
Niteks: trenn teeb aju elastsemaks (lk 28), fsiline treening treenib stressileevendust ja kortisooli taseme langemist (lk 38), trenn suurendab otsmikusagarat ja see ksutab mandelkeha, et stress alla viia (lk 44). Lhidalt: raamat ja selle peatkid on les ehitatud mneti pikulikult, kus sama asja korratakse aeg-ajalt suuremal keerukusastmel. Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja ttab pshhiaatria valdkonnas peaarstina, thendab, ta on akadeemilise haridusega ja kirjutanud suure hulga artikleid, aga eelkige siiski praktik. Raamat tugineb suurele hulgale teadusartiklitele, aga on ometi vga lugejasbralikult kirjutatud ning sobib hsti ka neile, kellele meeldivad huvitavad faktikesed a la aju vtab energiat massihikohta umbes kmme korda rohkem kui teised koed, jooksmine parandab ppimisvimet, jutreening assotsiatiivset mlu jne, aga seal on ka vga palju sellised fakte, mis peaks iga lapsevanema, pedagoogi ja haridusametniku mtlema panema. Kehalise tundide lisamine tunniplaani aitab tsta tulemusi matemaatikas paremini kui matemaatika tundide lisamine, thelepanuhirete jms vastu on treening ja liikumine thusaimad vahendid jne. Mis puudutab aju arendamist, siis trenn teeb pika puuga ra igasugustele ristsnadele ja sudokudele. Viks isegi elda, et kui koolimaja oleks lauge nlvaga me otsas ja milleni saaks ainult mda paari kilomeetrist jalgrada, siis oleks juba suhteliselt teisejrguline, kas koolimaja ise oleks tpilne nukaaegne standardehitis vi mni moodne avatud ruumidega loovuskeskus (teiseks lioluliseks ja vltimatuks eelduseks on see, et lapsed on end vlja maganud!).
Samuti aitab treening depressiooni vastu thusamini kui tuntud antidepressandid (kui pole juba raske, kliiniline depressioon, kus inimene omal jul isegi voodist enam vlja ei saa). 
ks tuntuim klakas Immanuel Kanti kohta on teaduprast see, et tema jalutuskigud olid nii tpsed ja regulaarsed, et nende jrgi sai kella igeks panna, aga tuleb vlja, et suurte filosoofide ja kirjanike jalutamisharjumus vrib hoopis matkimist, mitte pilkamist. See oli ks nende edu alus, mitte lihtsalt pelk biograafiline seik. 
Anders Hanseni raamat on toetub teadusuuringutele, kus phjuslikke seoseid on otsitud kohase skeptitsismiga ning ptud koos esinevaid tegureid rhmitada ja eraldi uurida. Niteks tuleb vlja, et loovusele avaldab mju just nimelt liikumine, mitte keskkonnamuutus ja vaatepildi vaheldumine, mis tavaliselt alati on liikumisega kaasnenud. Tnapeva tehnoloogia vimaldab ju need lahutada. Saab liikuda ka nii, et pilt ldse ei muutu  niteks tuimalt jooksulindil srkides , vi istuda ise paigal ja lasta pildil enda silme ees muutuda mnel ekraanil. Teaduskatste tulemused on hesed  diivan on patt loovuse vastu. Lisaks on liikuv lihas stressileevendusssteem. Ja samuti thusaim vahend thelepanuhirete vastu. Samas le pingutada ei tasu  ultramaraton juba vhendab mlu.
Raamat on soovituslik ka vanemaealistele, kellest ehk mned veel mletavad ndseks juba ammu mber lkatud videt, et ajurakkude hvimine on prdumatu. Ei, ei ole. Liikumine taastab aju. Ja regulaarne jalutamine vhendab dementsusriski lausa 40%.
Hippokrateselt vrib peale ta vande meenutada ka tdemust, et kndimine on inimese parim ravi.


Matthew Walkeri raamat on aga tsisem teos, kvasti ja teenitult tunnustatud (New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller, Observeri, Sunday Timesi, Financial Timesi, Guardiani, Daily Maili ja Evening Standardi aasta raamat 2017 ) ning mahtugi omajagu rohkem (390 lk). Kui Hanseni raamatut vib nimetada pikulike vrtustega eneseabiraamatuks, siis Walkeri raamatu teaduslik-akadeemiline kraad on ksjagu kangem ja peaks rahuldama ka intellektuaalselt nudlikumat maitset. Keda unefsioloogia sel mral ei huvita, vib piirduda eelmainitud Jaan Aru  kes, muide, on Walkeri raamatu teadustoimetaja  artiklinupuga Postimehe teadusportaalis Heureka  Teadusphine looduslik krvaltoimeta imerohi lekaalulisuse ja rumalate otsuste vastu (10. veebruar 20191) Jah, see imerohi on uni. See tstab teie t produktiivsust, muudab teid loovamaks, parandab teie mlu, teeb teid heatujulisemaks, aitab kaalu hoida, paneb vhem riskima ja rumalusi tegema ja sel puuduvad igasugused kahjulikud krvaltoimed. Ja see on tasuta.
Vttes aluseks mitmeklgse uue teadusliku arusaama unest, ei pea me enam ksima, milleks uni hea on. Selle asemel oleme nd sunnitud imestama, kas on ldse olemas mnd bioloogilist funktsiooni, mis ei lika kasu heast unest. Siiani vidavad tuhandete uuringute tulemused, et ei, selliseid ei ole olemas (lk 18).


Walkeri raamat avab selle fsiloloogilisi, neuroloogilisi, endokrinoloogilisi ja muid taolisi mehhanisme ning ta rgib fenomenist, mille osas on ta vga kompetentne (Walker sai oma teaduskraadid neuroteaduses ja neurofsioloogias Suurbritannia Nottinghami likoolist ja terviseuuringute nukogult Londonis ning seejrel asus tle USA Harvardi likooli arstiteaduskonna pshhiaatriaprofessorina. Praegu on ta neuroteaduse ja pshholoogiaprofessor USA California likoolis Berkeleys, kus ta juhib oma asutatud unekeskust. Walkeri teadust teemaks on une mju inimese tervisele, ta on avaldanud le saja teadusartikli ning plvinud mitmeid teadusauhindu ja -preemiaid). 


Raamatu haare on lai ja svenemine muljetavaldav. Seal on niteks ka filosoofilisi krvalepikeid, mis ksivad inimese ja elava loomuse jrele (miks elu ldse vaevus rkama? Eriti arvestades seda, et on psinud tugev evolutsiooniline surve une kadumiseks, sest magav organism on kaistetu ja aktiivsest toidu- ja seksuaalsest konkurentsist vljas). Aga raamatu lpuks juab Walker vlja konkreetsete ja praktiliste sammudeni, kuidas une kvaliteeti parandada. Ta on soovitab alati eelistada kitumuslikku uneteraapiat mis tahes unerohtudele ning ta phjendused on teaduslikud ja veenvad (tleb ka ise joonealuses, et suured farmaatsiatstused teda seeprast ei saagi armastada). Hid unerohte pole veel lihtsalt olemas, kik praegused on fsioloogiliselt vga robustsed ja annavad tisvrtusliku une asemel selle kehva aseaine (mis mnel juhul on kll parem kui mitte midagi, aga siiski tuleks alati enne proovida muid meetodeid). Kuigi Walkeri raamat on nudlikum kui Hanseni oma  siin vib kohata snu nagu tsirkadiaanrtm ja adenosiini kontsentratsioon , siis midagi learu keerulist siin siiski pole. Mtlema panevaid fakte ja humoorikaid kokkuvtteid aga kllaga. Niteks pidev vhene uni tstab vhiriski lausa kahekordseks, unisusest phjustatud avariisid on rohkem kui alkoholist ja narkootikumidest phjustatud kokku jne. Vi siis , et rkvelolek on kergemat sorti ajukahjustus ja et ndiasaegne [kunstvalgustusega ja kunstliku unereiimiga] hiskond [on] vtnud he looduse tiuslikest lahendustest (une) ja jaganud selle kenasti kaheks probleemiks: (1)  nappuseks, millest tuleneb (2) vimetus psida peva jooksul tielikult rkvel (lk 311).
Walkeri raamatust saab teada ka seda, miks Guinessi rekordite raamat enam ei registreeri ega isegi trki ra magamatuse rekordeid (etteruttavalt: sest pikk unetus on sedavrd hlmavalt organismi kahjustav, et kski eetikakomitee ei luba).
Saab teada ka seda, miks ei tasu vahetult enne und lugeda helendavatelt ekraanidelt (nagu kesolevatki tutvustust, eks), vaid pigem ikka paberlit ja sooja valgusega lambi toel, miks on head pimendavad kardinad ja miks ei taasu trenni lkata vga hilisesse htusse. Ja miks ratuskellad on saatanast ja tukastusnupud (sooze button) veelgi saatanlikumad.
Need on vga head raamatud. Loe, ki jalutamas vi srkimas ning siis maga end korralikult vlja. Ja maailm on kohe ilusam koht.



1https://heureka.postimees.ee/6518877/jaan-aru-teaduspohine-looduslik-korvaltoimeta-imerohi-ulekaalulisuse-ja-rumalate-otsuste-vastu 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:00 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Postmodernistlikud konservatiivid ja neopuritaanlikud progressiivid 


Ilmus ERRis 02.08.2019



Mihkel Kunnus: postmodernistlikud konservatiivid ja neopuritaanlikud progressiivid
 
Vanakooli mtteloolasel ja erudiidil Ilmar Venel on ks tore essee, mille pealkiri on Pahustumine ehk Uusaja olemus (Ilmamaa 2002). Ilmar Vene nitab seal, kuidas paljud uusaegsust iseloomustavad metafsilised orientiirid on justkui pahupidi keeratud versioonid keskaegsetest. Essee formaat on kll lootusetult aegunud (350 leheklge ja kaaned mber!), aga selle pealkirjaks valitud koondkujund resoneerub pris hsti ka palju viksemas ja pevakajalisemas mastaabis kui essees eneses ksitletud paar aastatuhandet.
Eriti ajalikke, aga ometi knekad niteid vib leida juba meie parteide enesenimetuste pahupidisusest  kige tulipisemalt ja revolutsioonilisemalt riigitri kallal rapsida tahtev erakond nimetab end konservatiivseks, seevastu partei, mille nimesse reform ehk muutus on lausa ainusnaliselt sisse kirjutatud, jutlustab tasa ja targu peenhlestusest, mis ldist kurssi vimalikult vhe muudaks.
Parteide nimed funktsioneerivad meie konnatiigis nneks siiski suuresti prisnimedena ja kllap nii pinnapealseid inimesi eriti pole, et siin liigsest otsetlgendusest end eksitada laseks. Oma isikliku kassi nimeks vib ju vabalt Koer panna, funktsionaalsust see ei kiguta ja oma loomake on armas ikka.
Thelepanu vrib ehk aga see, et ka ks levinuim ajakirjanduslik formaat  analtiline simamine  teeb sageli taolisi pahupidisusi. Ja analtilisel simamisel on kindlasti poliitiliste hoiakute kujundamisel ksjagu mju.
Siin tundubki olevat thelepanuvrne see, et kui praegusele kultuurisjale pragmatistliku pilguga vaadata, thendab keskenduda leeride enesekirjelduste asemel nende kitumisele ja taotlustele, siis on siin leerid mitmes mttes pahupidi. (Tuletan meelde, et pragmatismi printsiibi ks snastusi on jrgmine Uskumuste sisuline erinevus seisneb neist lhtuvate kitumisviiside erinevuses, lhimalt, kellegi ideoloogiliseks positsioneerimiseks tuleb vaadata pigem ta kitumist, kui kuulata ta enesekirjeldust.[1])
Viks isegi elda, et vastast sdistatakse enese pattudes, simamiseks kasutatakse snu, mis iseloomustavad simajat tihti tpsemini kui simatavat.
 
Konservatiivid ja progressiivid
Vtame he hiljutise nite Inglismaalt, Boris Johnsoni, vastse peaministri konservatiivide parteist.
Arhetpse Briti konservatiivina viks meenuda niteks sir Roger Scruton, suures maahrberis elav dentelmen, kes kannab peeneruudulist pintsakut, armastab ratsutada, rgib vga peent krginglise keelt ja tunneb vastumeelsust mis tahes rapsimiste ja skandaalitsemiste vastu, jutlustab kogukondlikkust ja kiindumist oma kodupaika, hindab likrgelt traditsioone ja konventsioone.
Boris Johnsoni kaubamrgiks on aga rhutatult hooletu vlimus, ajakirjanikud leiavad ta tihti eest lillelistes ortsides ja fliisis, soeng nagu harakapesa. Tal on endast paarkmmend aastat noorem elukaaslane, kelle ta leidis oma abikaasa krvalt ja kelle abordiarve ta vastumeelselt kinni maksis.
Johnson on esimene, kes ti ajaloolisse hoonesse elukaaslase, kellega pole abielus. Ta on vallandatud ajalehest lugude ja tsitaatide vltsimise eest, ta elu on kulgenud skandaalist skandaali[2].
Jttes krvale igasugused moraliseerimised, siis viks teda nimetada uljaks elukunstnikuks ja pullivennaks, punkariks ja triksteriks vi milleks iganes, aga ta on kike muud kui klassikaline briti konservatiiv.
Hppame jrgmise nitega teise serva, nn progressiivide leeri (tunnistan, et viimasel ajal on raske rkida konservatiividest vi progressiividest panemata neid jutumrkidesse vi lisamata ette nn).
htumaise (ja mitte enam ainult) kultuuri ks suuri ja pikki svahoovusi on olnud indiviidi vabastamine kige laiemas ja ldisemas mttes. Vib elda, et progressi lugu on inimese vabastamise lugu. Kigepealt vabaneti hppeliselt loodusest prit hdadest (st nljast, klmast, paljudest haigustest jne).
Seejrel mitmete institutsioonide survest: murdus perekonna ning klakogukonna absoluutne vim. Kirik ei olnud enam kikvimas ning lindpriiks kuulutamine vi kirikuvande alla panemine ei vrdunud enam surmaotsusega.
Teisel tasandil vime jlgida, kes jrk-jrgult vabanesid. Kunagi olid vabad ksnes mehed ja neistki vaid murdosa (krgemad seisused). Siis vabanesid linnainimesed. Ajapikku said ka alamklassid valimisiguse ja kodanikuvabadused. Orjapidamine lpetati.
Siis vabanesid  vhemalt seaduse silmis  naised. Vabanesid (lnes) teist vrvi ja usku inimesed. Kui 20. sajandi esimestel kmnenditel tekkis (linna)noortel oma t ja teenistus, siis vabanesid nemadki.
Umbes nii nagu Thomas Manni Vlume Settembrini tles Jeesuse kohta: Kas too mees testi elas, olevat ebakindel. Sndinud aga olevat toona ksikhinge vrtuse aade hes hetaolisuse aatega,  he snaga individualistlik demokraatia, mille vidukik katkematult edasi kestvat kuni tnapevani.
Vabanes seksuaalsus igasugusest tsentraliseeritud regulatsioonist, hipid laulsid vabaarmastust ning filosoofid tagusid maaphja essentsialistlikke sooksitlusi.
Kui nd tmmata sellele vektorile vastassuunaline vektor, siis keda neme seda vedamas?
Keda neme pdmas kehtestada vimalikult formaliseeritud ja ritualiseeritud seksuaalkitumist ja inimeste taaslahutamist meesteks ja naisteks, nudma, et sookategooria, mida rohkem kui sajand on seadusandlusest vlja roogitud, tuleks sinna tagasi?
Need on need, kes nimetavad ennast progressiivideks! Rootsi radikaalfeministid ja USA sotsiaalse igluse sdurid pavad ksteist le trumbata sellega, kes koostab rangemad formulatsioonid seksuaalkitumisele.
Igasugune hipilik spontaanne kireuim tuleb soosuhtlusest vlja rookida ning erutus allutada asjalikule ja kainepisele, selgelt ja hemtteliselt formuleeritud konsensuslepingutele.
Vastne Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tahaks viia naistevastase vgivalla aluslepingutesse kui kuriteo Euroopa vrtuste vastu[3] ning Istanbuli konventsioon juba ksitleb naistevastast vgivalda essentsiaalselt erinevana meestevastasest vgivallas st pragmatistlikult vaadatuna on tegu sookategooriate taasessentsialiseerimisega  inimestel on seaduse ees jlle sugu!  , kusjuures seda samadel phjendustel, mida kasutavad kige arhailisemad religioossed traditsioonid, thendab naiste kaitse ja turvalisuse tagamiseks.
Taas: jttes krvale igasuguse moraliseerimise ja hinnagu (pole ju vimatu, et suur htumaine projekt inimeste vrdsuse ja hetaolisuse aatest osutuski inimkonnale realiseerimatuks), siis see on kike muud kui progressiivne selle sna tavaprases thenduses. Kultuuritpoloogiliselt on need selgelt reaktsioonilised suundumused.
 
Progressiivide suhtumine Jordan Petersoni
Heaks niteks on ka nn progressiivide suhtumine Jordan Petersoni, Kanada kliinilisse pshholoogi, kes on sattunud kultuurisdade eesliinile. Teda viks pidada teliseks progressiiviks, progressiiviks ilma jutumrkideta, sest ta korraga hoiab kinni htumaiste vrtuste baasimpulssidest  indiviidi limusest mis tahes kollektivismi ees  ja samas arendab samas suunas edasi tendentse, mis meid siia on kandnud.
Niteks peab Peterson homoabielu mistlikuks sotsiaalseks eksperimendiks, sealhulgas lapsendamisigusega, sest kuigi me ei tea veel, kuidas see lastele mjub, et vanemad on samasoolised, on ta veendunud, et kaks vanemat on alati parem kui ks (seevastu meie konservatiivid on siin pahatihti ige progressiivsel positsioonil  inimene muutku oma kaasasndinud loomust! Nad vivad mnuga pilada tegelasi, kes tahavad oma kaasasndinud sugu muuta, aga ei suuda taibata, et seksuaalne orientatsioon on samavrd kaasa sndinud kui sugu, lihtsalt hel juhul tuleb pksi vaadata, teisel juhul tsipake sgavamale, hormonaalsele ja neuraalsele tasandile).
Farmakoloogiliselt ja pshhiaatriliselt pdevana ning teadustulemustele tuginedes pooldab ka kanepi legaliseerimist (sest see on kordades ohutum kui alkohol) jne. Ometi on talle virutamine saanud grupitunnuslikuks lojaalsusestiks just, tleme, uusprogressiivide karjale.
Kenaks pahupidistumise niteks sobib siinjuures ja see, et Jordan Petersoni mneti heklgne ksitlus mjukast Prantsuse mtlejast Michel Foucault'st  hest progressiivide lemmikust  iseloomustab jllegi praeguseid konservatiive.
Petersoni snul rndas Foucault htumaise kultuuri aluseid sellega, et vitis teaduse olevat alati vimu triista (mis kehtestab ajastut iseloomustava tereiimi jne). Ja kui nd pragmatistlikult ksida, et kes kitub nii nagu teadus oleks a priori vimu ja ideoloogiate triis, siis vastusena vaatab meile nkku jlle mni aarja vanamees, kes end konservatiiviks nimetab.
Eelkige ilmneb see igasugustes keskkonnaalastes debattides. Piisab vaid mnele keskkonnaalasele uuringule viidata, kui kargab vlja trobikond marufukojaanist konservatiivi, kes raiub nagu rauda, et teadus ja tde on pelgalt Vimu triistad, et IPCC ja RO kehtestavad domineerimise nimel oma tereiimi jne.
 
Aeg liigestest on lahti
Muide, krvalepikena vib muidugi elda, et skeptistsism on alati olnud teaduse tubli triist, aga skeptitsismiga on see hda, et seda saab alati kangemaks keerata. Tsikindlusnude saab ajada nii rangeks, et kski fakt pole piisavalt testatud.
Tuntuim absoluutse tsikindluse otsija on ehk Descartes oma kuulsa cogito ergo sum'iga. Ta judis tulemusele, et kahelda saab kiges, peale selle, et olemas on keegi, kes parasjagu kahtleb. Kik muu vib olla illusoorne.
Aga veel lammutavamalt mjus ehk oli David Hume, kes nitas, et rangelt vttes ei saa kindel olla isegi loodusseadustes, sest need toetuvad minevikusndmustele, aga sellest, et midagi kehtis minevikus, ei saa jreldada, et see kehtib ka tulevikus, sealhulgas loodusseadused. Ei ole testatud, ega ka saa testada, et tulevik on sama struktuuriga mis minevik! Ja kui epistemoloogiline vint nii peale keerata, siis ei saa testi enam midagi testatuks ja faktiliseks lugeda.
Kll aga on petlik vaadata, mis juhtub konservatiivide skeptilisusega siis, kui pilgu alla satuvad erinevad immigratsiooniteemad. Oo, see on vgev temperamendimuutus, mis siis seda tugu tabab!
Kui kliimaksimustes keeratakse skeptitsimikruvil vint nii peale, et lhenetakse juba David Hume'i meistriklassile, siis pagulastemaatikas usutakse silmagi pilgutamata kige haigemaid, fantaasiarikkamaid ja vastuolulisemaid luulusid, alates miljonitest neegerimmigrantidest, keda sooroslased  varjus riiki smugeldavad kuni kige prunumate visioonideni kohe saabuvast homode kalifaadist. Siin piisab oma veendumuste kinnituseks ka kige napakamast ja vihjelisemast kuulujutust ja elutervest skeptistsismist pole enam rna vinetki.
Aeg liigestest on lahti. Kultuurisuundumuste eesliinil madistavad postmodernistlikud konservatiivid ja neopuritaanlikud progressiivid






_________________
P.S. Kui vaadata Boris Johnsoni ja selle kohalikke analooge, siis meenub ikka suure pshholoogi Fjodor Dostojevski kirjeldatud prandaalune:
Inimene on ju rumal, fenomenaalselt rumal. Vi igemini  ta pole sugugi rumal, kuid niivrd tnamatu, et teist temasarnast pole leida. Ma ei imestaks niteks teps, kui keset seda tulevast leldist mistlikkust seisaks hel heal peval kki ks dentelmen, ebailis, vi elgem parem, progressivaenulik ja irvitav ngu ees, paneks ked puusa ja tleks meile kigile: hrrased, kui lkkaks ige kogu selle mistliku kupatuse jalahoobiga mber, lks ta uppi  ainuksi selleks, et kiki neid logaritme kuradile saata ja jlle oma tobeda tahtmise jrgi elada! Sellest poleks veel hda, aga paha lugu on see, et ta tingimata kohe endale jngreid leiab, selline on inimese loomus. Ja see kik snnib thisel phjusel, mis muidu ei tasuks nagu mainimistki: nimelt selleprast, et inimene on alati ja igal pool, kskik kes ta ka poleks, armastanud tegutseda nii, nagu ta on tahtnud, ja mitte sugugi nii, nagu mistus ja kasu talle ette kirjutavad; tahta vib iseenda kasude vastaseltki, mnikord on isegi hdatarvilik nnda tahta (see on juba minu idee). Omaenda isikuprane vaba tahe, omaenda kskik kui prase tuju jrgimine, oma fantaasia, olgu see teinekord kas vi hulluseni les piitsutatud,  see on see ks ja ainus, see raunustatud kige kasulikum kasu, mis ei sobi mingisse kategooriasse ja mille tttu kik ssteemid ja teooriad kokku varisevad. Kust need tarkpead selle siis vtavad, et inimese tahtmised peavad olema just normaalsed ja mingil moel vooruslikud? Mille phjal nad nii kindlalt kujutlevad, et inimese tahtmised peavad tingimata olema mistlikult kasulikud? Inimene tahab ainult oma tahtmistes suvernne olla, kskik mida see suvernsus ka maksma lheks ja mis tagajrjed sel oleksid.[4]
 
 


[1] Pikemalt on seda lahti seletatud nt https://mihkelkunnus.blogspot.com/2019/07/tuhja-see-retoorika-vaadakem-tegusid.html
[2] Vt nt https://epl.delfi.ee/valismaa/boris-johnson-poliitik-kes-kukub-ainult-ulespoole?id=86948967 ja https://ekspress.delfi.ee/sisujuht/mees-valetas-ennast-peaministriks?id=86923007
[3] https://epl.delfi.ee/valismaa/brusseli-uus-tuul-hakkab-eesti-tabusid-murdma-kliima-palkade-vordse-kohtlemise-ja-maksude-vallas?id=86857243
[4]        Fjodor Dostojevski lesthendusi pranda alt I osa, VII peatkk. LR 1971, nr 48-49. Tlkinud Andres Ehin ja Lembe Hiedel




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:52 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
24. juuli 2019Thja see retoorika, vaadakem tegusid! 

LOE SEDA RAAMATUT!


Ilmus ajalehes Postimees 24.07.2019 



Thja see retoorika, vaadakem tegusid!




Saamaks paremat pilti sellest, mis toimub meie hiskonnas, tuleks aeg-ajalt pda mis tahes retoorikast mda vaadata ja keskenduda tegelike soorituste kaardistamisele.



Mihkel Kunnus



Kui filosoofia thendab paljude jaoks elukauget targutamist ja thja snavahu les kloppimist, siis ometi on ks filosoofiline koolkond, mis juhatab vastassuunas, thendab annab praktilisi ja konkreetsed juhiseid mttetu snavahu seest vrt ivade leidmiseks. Ja see on vajalik oskus, sest mttetut snavahtu suudavad tstuslikus koguses toota ka need institutsioonid, mille oleme ellu kutsunud praktiliste elumurede lahendamiseks. 


Koolkond, vi igupoolest rohkem intellektuaalne hoiak avaramas thenduses, mida silmas pean, on pragmatism. See on enam-vhem ainus alguprane Ameerika panus filosoofiasse, just sobilik prinema hiskonnast, mille on suuresti les ehitanud kunagise Euroopa demograafilise materjali teotahtelisem ja vhemkontemplatiivne lejk. Omadussna pragmaatiline on kll phjusega hakkanud thistama ka teatud knilist hoiakut, mis ignoreerib teadlikult eetilist mdet ja vrtusorientiire, aga see ei ole kindlasti alguprane pragmatism. Sna filosoofia tuleb teaduprast kreeka keelest ja thendab tarkuse armastust. Etmoloogia on siin sisuliseltki tabav. Armastus thendab ju tingimatut positiivset suhtumis ning telisele filosoofile on tarkus ja tde vrtusteks iseeneses. Seevastu pragmatism sndis 19. sajandi lpul ja oli tugevasti mjustatud ka darvinismist. Mtlemine on ks pelgalt ks bioloogiline funktsioon ja elu thendab laiemas plaanis eelkige tegutsemist. Mtlemisest on tolku ainult nii palju, kui aitab meil paremini ja igemini tegutseda. Mtlemise kogu funktsioon on luua tegutsemisharjumusi, kinnitas Charles Sanders Peirce, ks pragmatismi alusepanija.


Wilhelm Ostwald, nobelistist keemik, kellel bareljeefike kaunistab mningate seoste tttu ka Tartu likooli peahoone seina, tles hes kirjas teisele pragmatismi aluse panijale William Jamesile: Kik realiteedid mjutavad meie praktikat ja see mju ongi nende thendus meile. Ma olen harjunud oma auditooriumile esitama ksimusi sel viisil: mille poolest oleks maailm teistsugune, kui tene oleks see vi teine alternatiiv? Kui me ei suuda avastada mingit erinevust, siis puudub alternatiivil mte.
William James resmeerib hiljem: Hmmastav on nha, kui mitmed filosoofilised vaidlused langevad mttetusse nii pea, kui allutada nad konkreetsete tagajrgede tuvastamise lihtsale testile ja ei saa olla mingit erinevust abstraktses tes, mis ei vljenduks erinevusena konkreetsetes faktides ja nendest tulenevates tulenevates sndmustesi.
Maakeeli viks pragmatismi printsiibi vtta siis tlusesse: Mla maha!, thenduses siis, et mla tuleks maha lahutada ja vaadata, mis siis jrgi jb. Vi aktuaalsemalt  thja see retoorika, vaadakem tegusid! Siis vime sna williamjameslikult elda, et hmmastav on nha, kui mitmed poliitilised vaidlused langevad mttetusse nii pea, kui allutada nad konkreetsete tagajrgede tuvastamise lihtsalt testile.


Niteks valimiste ajal veti taas les aborditemaatika. Enne seda oli riiklik abordipoliitka selline, et haigekassa toetab ja see on kigile kttesaadav ja nnda ka nustamine. Suure kraga tsteti teema lauale, rritati les palju inimesi, solvati arste jne. Millised olid oponeeriva poole ettepanekud? Keelta? Ei. Nustada soovijaid? Jaa, ehk isegi rohkem jne. Lpptulemus: haigekassa toetab ja see on kigile kttesaadav ja nnda ka nustamine. Jrelikult kogu debatt oli suuresti nii sama les kisutud mla ja snavaht. 


Vtame veel he nite. Koalitsioonikneluste reportaais rakendas ilukirjanduslikus vormis pragmatismi printsiipi Facebooki-karakter Vello Nelikendkaks ja tulemus oli ige humoorikas. Tsiteerin katkeliselt:
EKRE ks phinue lbirkimistele minnes on sjavestatud piirivalve! Ei lhe kaua mda, kui avaneb maja uks, vlja astub nost hetav Helme ja teatab, et great victory, saime sisuliselt kaks rulli okastraati ja vibolla he paksu politseiniku piirile juurde, kes liikluspatrullist le tuuakse. Da fuq nagu? Mis sjavestatud piirivalvest sai? Ratas krval muheleb.
Jrgmine laks.
Sisenetakse taas majja. EKRE nue 15% tulumaks. Uks lahti, nost rsa Helme teatab kaamerasse malbel hlel, et saime 20% tulumaksu! Mis mttes saite? See on sama nagu praegu! /.../
Teeme korra veel.
EKRE lb rusika lauale, Vimule saades saadame kik 503 pagulast riigist vlja!. Reaalsus  kvoodid jvad ja et EKRE-l oleks oma valijatele ette nidata mingisugustki edu, siis hakatakse riiklikult kottima kahte ksikut, immigratsioonipumbast Muusikakooli neegrit, kes pole kandlel veel Kungla rahvast judnud ra ppida.ii
Lhimalt: kui kogu suuga tehtud suur linn maha lahutada, siis ei jnud jrele krbse pesagi.
Pragmatistlik hinnang toimunule sltub positsioonist. Ei ole seal hullu midagi, sest kik jb suuresti vanaviisi. Vi siis: ei ole neist suurt tolku midagi, sest kik jb suuresti vanaviisi. Muutus ainult retoorika, mla kvalieet (aga seegi paraku halvemuse suunal).


Siiski tuleb teha oluline eristus. Inimelu puudutab vga erinevat laadi valdkondi. hes res on fsilis-insenerlik reaalsus, kus praktika on ainuliselt te kriteeriumiks, ja teises res smboolne reaalsus, kus retoorika ja smboolsus ongi ainsaks mrajaks. Kui viimase niteks par excellence vi tuua matuse  peale lohutavate rituaalide polegi mitte midagi teha  , siis esimese niteks vib poliitikas tuua looduskaitse ja seda looduse seisukohalt. Piltlikult eldes: kossteeme ei huvita vhemalgi mral, kas ekskavaatorijuhtjuht nutab smepisaraid vi irvitab kniliselt koppa maasse les, langetatava puu seisukohalt pole vahet, kas ta vtab maha hingestatud rituaali tegev kirvemees, vi asine harvester. Samuti pole koloogilisest vaatepunktist vahet, kas plevkivi jtkuva kaevandamise eest seisab sotsiaaldemokraatlik Marju Lauristin (nagu ta Eesti eurosaadikuna tegi), vi koloogiliselt tisjuhm rahvuskonservatiiv. 
Mis puudutab tegelikku, pragmatistlikku rohelisust, siis niteks Rail Balticu seisukohalt oli viimastel valimistel ainult neli rohelist valikut  ERE, rohelised, EKRE ja Vabaerakond. SDE ajas kll hoogsalt rohelist mla, aga kui praktilised kitumisjuhised ei eristu suhtumisest suva see Rma raba ja maha vetavad metsad, auklikuks uuristatud maa ja lhutud kossteemid, me ei vaja looduse armuande, vtame ise mis vaja ja siia saagu ks ilgepirakas raudtee!, siis pragmatistlikust seisukohast on need metafsikad identsed. Nii nagu on EKRE migratsioonipoliitika suuresti identne seniolnuga. Praktilised muutused puuduvad, jrelikult on identne. 
Kordan le: pragmatismi printsiibi ks snastus klab jrmiselt: Uskumuste sisuline erinevus seisneb neist lhtuvate kitumisviiside erinevuses.


Muide, siit tuleb ka ks pragmatistliku (ja analtilise) pshholooga  William Jamesi on muuseas ka tunnustatud pshholoogiaklassik  alusteese: inimene kitub oma ideoloogiaid ja uskumusi ning see, kelleks ta end ise peab, vib mrkimisvrselt erineda sellest, kellena ta kitub. Ja see ei thenda sugugi esmajoones silmakirjalikkust, vaid tsiasja, et eneserefleksoon vga keeruline protsess ning pigem on reegliks see, et inimese minapilt on puudulik, kui see, et see on adekvaatne. Niteks, kes ei oleks kohanud variatsioone teemal ma ei ole rassist, aga neeger pole ikka inimene, ometi on seda teed minemas pragmatistlikult sama struktuuriga ma vtan keskkonnaksimusi vga tsiselt, aga Rail Balticut toetan ikka praegu kavandataval kujul.
(Siin juures kindlasti tahaks tervitada ka liaatelisi, sirgeselgseid ja limittepunaseid mittesotse, kes arvavad, et nende heroilisest moralismist piisab selleks, et tagada pinnalhedase plevkivi jtkumine lbi aegade).
Veel ks nide: Prantsuse mjuka filosoofi Michel Foucault' heks negatiivseks toimeks on sageli vja toodud seda, et temast inspireerituna taandatakse teadus poliitikaks ja tde vimu vahendiks. Vaatame nd pragmatistlikult  kes kitub nnda nagu teadus oleks pelgalt poliitililine vahend ja vimu ripats, kes kohtleb teadlasi kui ideoloogiateenistujaid. Siis vib elda, et pole paremaid niteid marufukojaanidest kui igasugused kliimaskeptikud. Nad vivad eht michelfoucault'liku kirega sukelduda inimkonna ajalooarhiivi kige laiemas thenduses, et sealt samasuguse selektiivsusega otsida kinnitust oma aprioorsele veendumusele, et kogu kliimatemaatika on mingite mstilste roheliste vandenu ilsate ja aateliste naftamagnaatide vastu.




P.S. Mla ei tohi muidugi alahinnata, niteks valimiseelsel mlal on kige praktilisemad tulemused  hled, thendab see, kes saab tegutsevale positsioonile. Ja pragmatism tunnustab siin igasugust retoorikat tiesti tsiselt. Valimiskampaaniate pragmaatiline tulem ongi hlte hulk. Lihtsalt see, mis juhtub prast valimisi, see, kuivrd valitud on oma valimiseelsete snade taga, vajab uut pragmatistlikku analsi.


iVt 2. peatkk raamatus William James Pragmatism ja elu ideaalid Vagabund 2005, tlkinud Mrt Vljataga
iiVt https://edasi.org/38612/vello-nelikendkaks-wonderkind-ratas/ 







Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:46 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
12. juuli 2019Mille Jumal on lahku loonud, seda inimene rgu sidugu 
Alljrgnev on vike arutlus kuu teemal (okasionalism). Kuna formaadi maht  peva kommentaar - on vga napp ja ldleviline, siis on miste pigem kunstilise metafoori vormis.
Oli eetris Kuku raadios 12.07.2019


Mille Jumal on lahku loonud, seda inimene rgu sidugu




Mis on okasionalism? Kui te olete vhegi normaalne inimene, mitte niteks akadeemiline filosoof, siis pole te seda peletislikku sna kuulnudki. 
igupoolest on see idealistlik metafsika filosoofiaski surnud. Kusjuures piinlikkusse. Nimel on see on ks jrjekordne katse oma mistuse lngad Jumala mistega kinni katta. Ksimusele, kuidas saab vaim mjutada ainet ja vastupidi, oli okasionalistlik vastus umbes jrgmine: mingit maist phjuslikkust ldse polegi, kikvimas Jumal klapitab kik ja nii tekib meile vastav mulje. Olevik pole kuidagi mineviku phjustatud, minevik ei struktureeri midagi. 
Vib isegi elda, et selline okasionalism on praeguse metafsilise peavoolu rmusesse ekstrapoleeritud vastandsuundumus, sest viimase jrgi maailm muud polegi kui ks suur pundar phjuslikkusahelaid. Ning mingi nhtuse tundma ppimine ei thenda muud, kui selle phjuste tuvastamist. Tunnetuse kuningas Teadus pab kaardistada ha pikemaid ja peenemaid phjuslikkusahelaid.


Kusjuures see metafsika ei pea olema tingimata ilmalik. Suurt midagi ei muutu, kui postuleerida vi uskuda selle ssteemi taha Looja. Olemuslik on aga see, et maailm kige ldisemas mttes on korrastatud ja lbistatud phjus-tagajrg seosest. See uskumus peegeldub samuti niteks argisgavamttelisises usutunnistuses Miski ei snni ilma phjuseta!.


Selle printsiibi absolutiseerimine viib igavana filosoofilise probleemini, nimelt tahtevabaduse probleemini. Kuhu jb siis vabadus, kui iga praegune olek mratud eelmistest olekutest ja nnda aja alguseni vlja?


Thelepanuvrne on aga see, et kogemuslikult, fenomenoloogiliselt, pshholoogiliselt ilmneb vabadus probleemina, rnga koormana. Suure pshholoogi Dostojevski suurinkvisiitori snadega: Inimesel ei ole rngemat muret kui see, kuidas leida, kellele vimalikult kiiresti loovutada oma vabaduse and, millega ta nnetukene siia ilma snnib. Kui filosoofi piinab tahtevabaduse probleem, tieliku determineerituse probleem, siis tegelikkuses elavat inimest piinab pigem psiv aladetermineerituse probleem. Korda ja seaduspra on vaja psivalt ise luua, selleks vaeva nha. Loodusseadused ei determineeri piisavalt!


Truism on seegi, et kultuur pole vga suurel mral midagi muud, kui vaevaga les ehitatud ssteem liigse vabaduse piiramiseks. Kik reeglid ja kombed, riitustest ja eetikast kirjapandud seadusteni on erinevad mehhanismid liigse vabaduse piiramiseks. Nende lbi pab inimene ise endale leiutada kitumisreeglid ja seadused, oma kitumise determineerijad, et ta elukaoses nii palju ei piinleks vi lausa ei hukkuks. 
Vaadake vi vastseid lapsevanemaid. Nende phitegevus on oma lapsukese liigse vabaduse piiramine, et ta ei hukkuks vi end ei kahjustaks. Lapsukesel on vabadus ronida krgele, kust saab alla kukkuda, vabadus toppida suhu nii sdavaid kui mrgiseid marju, kndida lkkesse jne.


Minnes veel sammukese praktilisemaks, olemegi kohe keskse hiselulise ksimuse juures  milline kord luua? Millised kitumisvimalused jtta ja milliseid pda vlistada? Ja ldkehtivatena. Sest hele vitaalsete instinktidega normaalsele inimesele ilmneb vabadus probleem ikka sellena, et teistel on liiga suur kitumisvabadus.
ks keprasemaid ja koduseimaid niteid vastastikku loodud enese determineerimise mehhanismist on leping. Luuakse endale kord, mille jrgi lubatakse tulevikus kituda. Leping on siin konstruktsioon, mis determineerib edasise kitumise. Selle vanem ja arhalisem versioon, mis on pritud kirjaoskuse eelsest ajast, on suusnaline lubadus. See on komme muuta end oma minevikuseisukohtade vangiks, panna tahteaktiga oma praegune kitumine determineeruma oma minevikukitumisest. 


9. mail toimus Tartus, Kogo galeriis he feministliku igusteadlase avalik loeng teemal Inimiguste phine lhenemine reproduktiiv- ja seksuaaltervisele. Selle alguses ta kisitles muu hulgas suhtemudeleid ja htlasi avaldas nrdimust, et ikka pole veel ldvaldav arusaam, et keegi ei ole suhtes millekski kohustatud ja igas etapis vib elda ei. Ei on igal ajal ei ja suhe on igal hetkel katkestatav. Pole raske nha, millistest olukordadest on need imperatiivid vlja destilleeritud. Selles nhakse vastumeedet igaugusele kohustamisele stiilis Musi on seksi ksiraha. Ei, kski eelnev kitumine ei determineeri jrgmist, ei tohi! Minevik ei struktureeri olevikku. Mingi naise poolne kitumine ei kohusta teda jrgmisteks sammudeks, sest muidu saaks mees n.. seksi vlja pressida. Mistetav. Iseasi kui universaalseks soosuhtlusmudeliks saab seda klubietiketti laiendada. Mingis eas ja mingile kontingendile on see kahtlemata vga sobiv. Niteks neile, kelle elukogemus on selline, et ei tule phegi, et probleem vib tekkida ka mehe liigse vabadusega ra jalutada (noorema naise juurde niteks). Olgu selleks siis lesbid, noored atraktiivsed naised vi n-jrku oomega-mehed, thendab, need, kes suudavad soosuhtluses nha naist ainult trjepositsioonil. 
Pole raske ka nha, et see okasionalistlik suundumus kiilub kinni siis, kui mehe ja naise soosuhtlusleping lihastub kige otsesemas mttes st kehastub uue inimesena ja kannab mlema komponenti iga rakutuuma bioloogilises reaalsuses. Tsi, lepingu algfaasis on see veel tagasivetav, katkestatav. Seda kutsutakse abordiks. Aga prast seda on leping thistamatu.


Pshholoogid on ikka elnud, et kui suhte kohal ripub psivalt selle katkemise kirves, siis sellesse eriti ei investeerita, thendab, selline okasionalistlik suhe on olemuslikult midagi muud, kui selline, kus teatakse, et mis ka ei juhtuks, siis teine jb. Lahutuse vimalikkus muudab suhte iseloomu ja tpi. Toas, mille tagasuks on alati lahti, jb teatud dusus kttesaamatuks.


Ei saa eitada, et katoliiklik sakrament paneb abielule talumatu raskuse. See on suhe, mis maiste vahenditega on lahutamatu. Mida Jumal on hte pannud, seda maised tahtmised ei saa lahutada.


Okasionalism thistab siin vastandkujutlust: Mida Jumal on eraldi loonud, seda maised tahtmised ei saa hte siduda. Pole riitust, mis viks siin anda kindluse, et sind ei jeta ksi. Ja see, nagu on nidanud ks tehhi kirjanik, annab olemisele kerguse, mis pole sugugi vhem talumatu.





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:46 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. juuni 2019Sebastian Conrad. Globaalne ajalugu 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 27.06.2019







Ajaloolase hrra Mrumanni metametodoloogia


Mihkel Kunnus


Sebastian Conrad, Mis on globaalne ajalugu? Tlkinud Olavi Teppan, toimetanud Siiri Ombler, konsultant Marek Tamm. TL Kirjastus, 2018. 260 lk. 


Ookeanid, vrgustikud, paikkond  vi maailm kogu oma tiuses? Millised uuritavad ksused on globaalsele ajaloole kige kohasemad? Seesugused ksimused vivad vabalt keelele tusta, aga need on tegelikult valed ksimused. Sest kski ksus ei sobi globaalse lhenemise jaoks teistest paremini. Lppeks varieeruvad uuritavad ksused sltuvalt ksimustest, mida esitatakse. Mned probleemid  vtame niteks: kuidas mjutas trkipressi kasutuselevtt Calcutta mbruse maapiirkondade elanike kogukondlikku tegevust?  nuavad lhiplaani, samal ajal kui teised, tleme uurimus pllumajandusele lemineku mjudest demograafiliste nitajate kasvule, on paremini vaadeldavad lbi makroperspektiivi. Mnele ksimusele vastamiseks peame mistma konkreetsete indiviidide motiive, teisi ksimusi saame lahendada ainult ldistuste tasandil.
kski ksus pole loomupraselt teistest parem. Mni lihtsalt vimaldab ldistusi teha, teine innustab olema konkreetsem. See thendab ka, et meie selektiivsus  mida sisse vtta, mida vlja jtta  sltub valitud ksusest. (lk 116)
Raske vaielda.


Vi hppame mned lehekljed edasi:
Pole niisiis olemas hte loomupraselt teistest paremat raami, vaid erinevad ajalised mastaabid tiendavad ksteist. Iga uurimus annab eesiguse konkreetsele mastaabile, mis kige thusamalt soodustab vaatluse alla vetud probleemide lahendamist. Siinses peatkis videtakse aga, et enamiku uuritavate juhtumite puhul on kasu sellest, kui vaadelda erinevaid ajaskaalasid koos ja rakendada igahele vastavat analtilist toetuspunkti. (lk 124-5)
Taas raske vaielda.


See raamat ti meelde palju mlestusi oma likooliajast. Niteks krgema matemaatika ppeju tehtud virila mrkuse, kuidas fsikud neisse suhtuvat. Kuidas ra tunda matemaatikut? Kik, mida ta tleb, on absoluutselt ige ja absoluutselt kasutu.
See mrgisevitu nali sobib mu arust hsti Sebastian Conradi raamatu Mis on globaalne ajalugu? kohta. Paremini kui matemaatikute kohta vhemasti.
Mida rohkem teadmisi, eruditsiooni, fakte, vaatenurki, seda tielikum on tervikpilt. No kes vaidleks!


Meenuvad ka loeng teadusmetodoloogiast, inter- ja transdistsiplinaarsusest, metametodoloogiast ja intradistsiplinaarsusest, vihmavarjuteadusest ja teoreetilisest semiootikast. Ja kui ige ja kasutu see kik oli. Meenuba ka millise vaimustusega lugesin Igor Koni raamatut Interdistsiplinaarne seksuoloogia. Testi hea raamat ja seekord ilma igasuguse irooniata. Kuidas taipas Igor Kon, et ige meetod on interdistsiplinaarne? No vaevalt, et ta seda taipas. Ta oli selleks liiga tark ja erudeeritud. Ta lihtsalt svenes hte valdkonda aastateks ja formuleeris oma tulemuse kaante vahele. 


Sebastian Conrad aga tundub kuuluvat sellesse liikmerohkesse inimgruppi, kes ei suuda leppida tsiasjaga, et mingi uurimuse piiratus ei tulene metodoloogiast, vaid puhtproosaliselt inimlikust piiratusest.Tsiasi, millega on nii raske leppida, kuna see on korraga ige ja triviaalne, otsivale ja metafsilisele vaimule ehk isegi alandav. Lihtsalt palju pole seksuolooge, kellel on aega ja vimalust, seesmisi ja vlimisi ressursse, et viia end kurssi inimseksuaalsuse bioloogilis-fsioloogiliste, kultuuriliste ja ajalooliste aspektidega.


Samuti meenub Uku Masing  targim eestlane nagu teda tituleeris Lennart Meri. Ta polnud mingi interdistsiplinaar. Ta oli vaimselt vga mitmeklgselt andekas inimene, kes suutis ra ppida palju keeli, valdas krgel tasemel matemaatikat, keemiat, fsikat, bioloogiat, tundis ajalugu ja filosoofiat, oli tohutu eruditsiooniga, sellisega, mis jb paljudele ligilhedaltki saavutatavaks. See oli tema meetod.


Raamat on oma abstraktsustaseme kohta isegi llatavalt mahukas, ca kakssada leheklge. Ometi on seal sna napilt konkreetseid niteid ja pnevaid faktikesi, mis ldiselt ajalooraamatud ka kergema kultuurihuviga inimestele pnevaks teevad. Mlumngurit aitab see raamat vhe edasi.


Ksitlemata jb teoses ka (ajaloolise) igluse problemaatika, ehk miski, mis ha sgavamini ja laiemini politiseeruvas maailmas ehk kige rohkem ajaloolase pilgu selgust hmastab. Nii nagu selle, tleme, fenomenoloogilisemad allikad, hbi ja piinlikkus esivanemate vi kodumaailmajao kolonialismi prast jne. Ikka kipub smpaatia vi vaen he inimgrupi  olgu need siis orjastatud vi kolonisaatorid, vitjad vi kaotajad  vaikselt nihutama ja kujundama ksitlusi. Vihjed sellele leidub, aga need on vga harvad ja pgusad. Niteks selline ksik lause: Ent alati ei ole selge, mil mral [konfuntsianismieksperdi] Tu [Wei-mingi] perspektiiv on analtiline ja jlgib konfutsianismi mju Hiina hiskondlikele muutustele kuni tnapevani ning mil mral on see normatiivne, poliitiline positsioon, mis kutsub les uuendama konfutsianistlikku humanismi ja taotleb Hiinale juhtrolli tuleviku Aasias ja laias maailmas. (lk 54-55)


Sbralikumalt tooniga vib aga elda, et need probleemid, mida aitab leevendada Conradi Mis on globaalne ajalugu?, on vga vhestel. Ja nende probleemikute vhesus, ei tule nende kpardlikkuse haruldusest, vaid pigem vastupidi  taolised mured kerkivad esile vaid vhestel (elu)kutsumuslikel ajaloolastel. Conrad lahendusi ei paku  sest ta neid ju pakkuda ei saagi  kll aga aitab ta kenasti korrastada neid probleeme ja neist parema levaate saada.


Kokkuvtlikumalt. See raamat opereerib nii krgel ldistustasemel, et on eelkige soovitatav akadeemilisemale lugejaskonnale. Liiga ei tee kellelegi, aga kllap oleks neil, kes ihkavad terviklikumat pilti ajaloost, mitte aga metodoloogilisi arutelusid ajalooliste suurpiltide loomisest, parem prduda mne konkreetse tervikksitluse poole hoolimata selle paljudest paratamatustest puudustest. Niteks Kaupo Vipi Globaalpohmelus vi Clive Pontingi Uus maailma roheline ajalugu on vga head ja pletavalt aktuaalse ulatusega (mis oleks veel rohkem sna otseses mttes globaalne kui atmosfri muutuv keemiline koostis!). Vga huvitav ja lugejasbralik on ka Yuval Noah Harari Sapiens. Inimkonna lhiajalugu.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:48 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. mai 2019William Somerset Maugham Inimorjusest 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 30.05.2019.







Elurm, mis snnib enesega leppimise vaevast






William Somerset Maughami Inimorjusest on ideaalne koolilpukink vaimsete huvidega ja loomispisikust nakatunud noorele.


William Somerset Maugham Inimorjusest. Tlkija Inta Soms. Canopus 2018. 734 lk

Mihkel Kunnus


Rmustasin vga, kui ngin, et Maughami Inimorjusest on tulnud vlja kordustrkk. Olen nii mnelegi tahtnud seda kinkida, aga oma eksemplarist (e.k. 2002, tlkija Inta Soms) loobuda ei ole suutnud. Mu lugemiskogemus kattub paljus naksaka kultuuriblogjia Danzumees omaga, kes kirjutas kolme aasta eest oma blogis (30. VII 2016): Oleksin seda raamatut pidanud lugema siis kui olin 20-aastane vi pigem isegi keskkooli ajal. Siis need olulised teemad ja valikute tegemine ning eneseotsimised oleksid olnud mingis mttes petlikud ja silmaringi avardavad. Kuid ka praegu kujunes lugemisest elamus, sest vaatasin teemadele oma praeguse elupagasi pinnalt ja vibolla mistsin ja ngin asju, mida ma nooremana ei oleks osanud ehk nhagi. ja Hinnang: 5- (Kui oleksin seda raamatut lugenud 25 aastat tagasi, oleks mu hinnang ilmselt olnud 5+). hest kljest justkui elulugu, mis filmilikult jookseb lugedes silme ees. Maugham on igatahes minu kirjanik. Ta inimsuhete ja -pshholoogia nitamine on terav ning petlik. Maughami mehed on justkui natuke ullikesed vi igatahes on nad "maailma-avastajad" ja "keegi, kellele peab petama elukunsti". Ja kuigi seekord oli see "petaja", ehk naine "paha", siis minu esmane kokkupuude Maughamiga - suureprane telelavastus "Truu naine", Kersti Kreismanni ja Aarne ksklaga peaosades, oli naine just nimelt naine tark ja kaval. Ja isegi kui kik raamatus on tuttav, leiab ikka enda jaoks mttepoegi, mida krva taha panna vi mille kallal nrida vi miks ka mitte teistega arutada. Samas pakuvad mitmed mtted ja teemad ratundmis- ja ka mrkamise ja arusaamise rahuldust.).


Inimorjusest on Briti kirjandusklassiku William Somerset Maughami tuntuim ja mahukaim teos. See pole pris autobiograafia, aga on sgavalt autobiograafiline. Maugham oli andekas ja tkas kirjanik, aga mitte inimkonna suurvaim, mitte selline nagu Dostojevski vi Thomas Mann, ammugi mitte nagu Nietzsche, kes vib pea pris segi ajada. Ei saa olla fanaatiliselt elutark. Maugham on elu proosalikkuse suurmeister, kelle anne peitub enese ja elu jlgimises ning vimes teha lbingelikke thelepanekuid ja adekvaatseid ldistusi ning seda eelkige indiviidi tasandil. Siin ei parandata hiskonda ega heidelda metafsiliste suurprobleemidega. Vhemasti mitte rohkem, kui need otseselt ellu puutuvad. Tegu on arenguromaaniga selle sna parimas mttes. Maugham kirjutas esimese mustandi 23 aastaselt, ent trkki judnud versiooni alustas 37 aastaselt. Siis, kui elukogemust rohkem ja kirjutamine kpas. Eestikeelse tlke esmatrki ilmumise ajal lpetas Kalle Ksper oma arvustuse sellele teosele jrgmiselt:
Palun keskkooli kirjanduspetajaid, kes juhtuvad seda artiklit lugema, et nad soovitaksid Inimorjust oma pilastele. See pole mitte lihtsalt inglise XX sajandi kirjanduse thtteos, see on ks neid vheseid romaane, mis vib noort inimest aidata pisut edasi elumistmise keerulisel teel.  (Sirp 2. V 2003). Kirjutan igati alla.


On ju kohustusliku ja soovitusliku kirjandusnimekirja komplekteerimisel ikka see hda, et hest kljest tuleks pilastele tutvustada tippude tippe  nii eesti kui vliskirjandusest , aga need kivad arusaadavalt suuresti le (hilis)teismelise vastuvtuvime. On need ju reeglina kirjutanud kpses eas inimesed oma vaimses krgvormis ning ksitledes enamasti n.. tiskasvanuprobleeme (ometi peaks neid siiski koolis lugema, sest muidu jksned vga valdaval enamikul ldse puutumata). Inimorjusest on ses mttes vga hea, et siis puudutatakse just neid probleeme, mis on hilisteismeeas (ja kmmekond aastat edasi) aktuaalsed. See kneleb inimeseks saamise raskustest, inimsuhetest, eluteede valikust selle hargnemispunktis ja paljust muust srasest. Sellest, kuidas kasvamise kigus avalduvad mitmed motiivid, tunded, kired ja impulsid, mis on inimesele ensesele ootamatud vi lausa llatavad ning mis kallutavad teelt, mis vib-olla kunagi naiivselt sai kokku unistatud. Niteks kirjanik on andnud peategelasele kompjala, fsilise puude, mis teeb talle raskeks harmooniliselt ellu sulandumise, valutu hinemise suure Elutantsuga. See on kena kujund teatavale jlgivale inimtbile, vaatlevale ja introvertsele algseadistusele.


Maugham on ise selle romaani kohta elnud, et taotles seda kirjutades maksimaalselt selgust ja lihtsust. Tuleb tunnistada, et see tal nnestus. Romaani koosneb selgetest ja lihtsatest, ometi analtiliselt tpsetest lausetest, ainus, mis viks tnapeva lugejat ehk peletada, on ehk kopsakavitu maht.
Romaan on sedavrd universaalne, kuivrd universaalne on inimese enda areng, thendab tenoliselt on ratundmist siin rohkem noormeestel kui ttarlastel, aga sellest eristusest on ehk veel olulisem loomispisiku olemasolu, lummatus kirjandusest ja kunstist (seda leidub omakorda ttarlaste hulgas rohkem). Ometi klavad siin kaasa ka praeguse ajastu ha pragmaatilisemad hled, mis hoiatavad idealismist joovastumast, miska toon lpetuseks he ligu peategelase Philipi vestlusest kunstipetajaga, kellega arutleb oma selle le, kas phendada oma elu kunstipingutele. (Olen seda ennegi osalt tsiteerinud ja seeprast mugavalt vtta):


Foinet keeras endale suitsu ja pani selle plema.
Teie rahalised vahendid on piiratud? ksis ta viimaks.
Vga piiratud, vastas Philip, tundes kki, kuidas sdame alt lheb klmaks. Igatahes mitte piisavad, et sellest elatuda.
Miski pole nii alandav kui pidev mure, kuidas ra elada. Inimeste vastu, kes halvustavad raha, tunnen ma ksnes plgust. Nad on kas silmakirjalikud vi lollid. Raha  see on nagu kuues meel, milleta viis lejnut ei ole korralikult kasutatavad. Piisava sissetulekuta on pooled elu vimalustest kohe vlistatud. Inimesed armastavad rkida, et vaesus on kunstniku parim kannus. Noh, nad pole selle kannuse terast kunagi oma ihus tundnud. Nad ei tea, kuidas see loomust labastab. See jtab su lputute alanduste meelevalda, krbib su tiivad, sb ennast su hinge nagu vhk. Ei nuta ju jukust, vaid pelgalt niipaljukest, et silitada enesevrikus ja takistamatult ttada, kigest vimalust olla helde, siiras ja sltumatu. Mul on kogu sdamest kahju kunstnikust, olgu ta kirjanik vi maalikunstnik, kelle elatis sltub tervenisti tema loomingust.
Philip korjas vaikides oma pildid kokku.
Ma kardan, et see thendab seda, et teie meelest pole mul kuigivrd lootust.
Monsieur Foinet kehitas kergelt lgu.
Teil on teatavat manuaalset osavust. Ma ei ne phjust, miks hoolsa t ja visadusega ei viks teist saada korralik, tehniliselt pdev maalija. Maailmas leiduks sadu kunstnikke, kes maalivad teist halvemini  ja sadu, kes maalivad tpselt samamoodi. Ma ei ninud kbetki annet heski ts, mida te mulle nitasite. Ma ngin tkust ja intelligentsi. Teist ei saa kunagi midagi enamat kui keskprane kunstnik.
Philip sundis end sna rahulikult vastama:
Tnan teid vga, et nustusite endale minu prast tli tegema. Mul ei jtku snu, et vljendada teile oma tnulikkust. 
Monsieur Foinet tusis ja asutas juba minekule, ent muutis siis meelt, seisatas ja pani ke Philipi lale.
Kui te minu nu kuulda tahate, siis tleksin nii: vtke kogu oma julgus kokku ja katsuge nne millegi muuga. See klab vga julmalt, aga las ma tlen teile veel midagi: ma annaksin tna kik, et keegi oleks mulle teie eas seda nu andnud ja ma oleksin seda kuulda vtnud.
Philip heitis vanale petajale jahmunud pilgu. Meister sundis naeratuse huulile, kuid ta silmad jid tsiseks ja nukraks.
Julm on see, kui avastad oma keskprasuse alles siis, kui on hilja midagi muuta. See ei paranda just iseloomu.
Viimaste snadega ti Foinet kuuldavale lhikese naeru ja astus kiiresti uksest vlja.




Philipist ei saanud keskprast kunstnikku, ta sai tiskavanuks ja William Somersetist sai ks XX sajandi armastatumaid inglisekeelseid kirjanikke.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:06 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


20. mai 2019Saalomoni ring  Brechti kritusefekt, loomalikult! 


Ilmus ajakirjas Teater. Muusika. Kino 05.2019




Saalomoni ring  Brechti kritusefekt, loomalikult!


Mihkel Kunnus 


 


Bertolt Brecht Kaukaasia kriidiring
Lavastaja ja dramaturg: Tiit PaluTlkija: Laur KaunissaareKunstnik: Eugen TambergHelilooja: Gija KanteliMuusikajuht: Ele SonnValguskunstnik: Margus Vaigur (Endla)Videokunstnik:Janek Savolainen
Osades: Marian Heinat, Merle Jger, Piret Krumm, Aivar Tommingas, Andres Mhar, Karl Laumets, Ott Sepp, Jaanus Tepomees, Reimo Sagor ja bnd




Paluks alljrgnevat teksti mitte pidada teatriarvustuseks (ega neid alustusridu katseks end vlja vabandada). Sest kui seda nnda ksitleda, siis on pettumus kerge tulema. Mu teatrikogemus on vike ja teatriarvustusigi olen lugenud pigem vhe ning erialaspetsiifiline kompetents puudub pea tiesti. Vahel vib aga vale silt tekitada sellise ootuse, mis vib mttetult rikkuda asja, mis adekvaatsemalt sildistatult oleks tiesti omal kohal. Sandan oletada, et nnda on nii kesoleva teksti kui ka etendusega, millest see inspireeritud.


See oli ks vga vahva noortekas, superhea kooliteater, aga ma ei saa aru, miks ta draamana vlja oli reklaamitud, oli mu vahetu mulje prast etendust. Mu naine nustus selle hinnaguga (ta oli kaasas ka kui ema-lapse suhte ekspert). Teatri kodulehel on kirjas Bertolt Brechti draama mgede ja lauludega. Aprilli-juuli mngukavas on kirjas kaunis ja poeetiline lugu igusest ja iglusest. Ka see on minu arust eksitav mratlus. Huumor, mida tkk sisaldas ige ohtrasti, oli pris gedas reesuskonfliktis kigega, mis vhegi traditsioonilisema arusaama jrgi on kaunis ja poeetiline. Teise vaatuse alguses pikalt vldanud Azdaki elutarkused stiilis Kurvast persest rmsat peeru ei tule oli nagu Leo Luksi pikk improvisatsioon Sitatorni hiilgeaegadest. Kauniks ja poeetiliseks seda ei nimetaks, aga suvetuuridel viks taolise jmekoomikaga rahvast naerutada kll. Eriti kui kaasa lvad sellised nimed nagu Ott Sepp ja Merle Jger. Samuti olid kostmid (eriti teises vaatuses) kohati sellised, mis on vga sarnased selle tulemusele, kui mned lihtsad noormehed libistavad kvasti lli ja mtlevad seejrel miskit kino teha, no tiega, pksid kaenla alla, talvemts suvel phe ja hed korralikud nukaaegsed kaitseprillid ette. Suvetuuril rokiks see saja pasaga.
Mu ees istus pool tosinat noort  silma jrgi kuskil 9.-11. klassi ealist  ja nende reaktsioonidest vis vlja lugeda psivat vaimustust. Olgu siin le kinnitatud, et kui tlen, et tegu oli vga vahva noortekaga, siis ma ei pisenda, vaid katsun mratleda. Teatri osaks peaks ju olema ka pealekasvava plvkonna koolitamine teatripublikuks ning selleks tundus see lavastus imehsti sobivat. Nitlejat oli suureprane, muusika vrratu ja lavakujundus vga leidlik. Ses mttes viis pluss ilma igasuguse irooniata. Tiit Palu oli teinud siin lavastuste Astrid Lindgrenit (kirjanik, kelle teostel on olnud vga suur roll vga paljude inimeste vaimses arenguloos).
Sobivust nooremale eale markeerib hsti ka see, et karakteritel oli moraalne ambivalentsus sna maha keeratud, head olid ikka sna heselt head ja pahad olid ikka sna heselt pahad. Laval vitles hea ja kuri ja headus vitis nagu hes moralitees vi kasvatuslikus muinasloos peakski.
Tsi, Brechtilt oleks oodanud midagi muud, aga hda ootusele sel juhul. Pealegi vib brechtiliku aspekti viia ju ka metatasandile: lhed otsima Brechti juurest moraalset ambivalentsust, traditsiooniliste ksitluste kahtluse alla seadmist, erandite, nansside ja komplitseerituse esile toomist ning siis, vat ntaki! Ei ole midagi, et Brecht on Brecht, saad hoopis sellise selguse ja hemttelisusega pikki piilumist, et pead jlle oma kultuurivljal orienteerumise kaardi mber joonistama.


Brecht soovis vabastada teatri pshholoogia kammitsatest. Ta pidas tundest thtsamaks mtet, on kirjas kavalehel. Selle tkiga oli igatahes teisiti. Mtet oli siin ige vhe, aga kik muu oli suureprane.
Osalt vib olla siin aegumise mjudega. Kui tkile nime andnud keskne dilemma  kumb naistest on lapse tegelik ema?  vis ehk piibliloole vastupidist lahendust saades mjuda omal ajal jahmatavalt, siis tnapeval, mil vanemlike iguste ravtmine bioloogilistelt vanematelt on ks kohtulik standardprotseduur teiste seas, ei pane see kulmugi kergitama. Takkapihta veel siis, kui lavastus annab heselt suunava tausta  vrasema on hsti heselt hea ja ilis, ennastohverdav ja teeniv, empaatiline ja teiste nimel kannatav; prisema on aga samavrd heselt moraalset hukkamistetav  vaid vlisele srale ja vimule keskendunud egoist, kes vajab last pelgalt vahendiks pritud varanduse ktte saamiseks. Lahendus on nneks noorusidealistlik ja muinasjutuline. Vidutseb igus ja iglus. Selgelt ja heselt. Ihulikult karsked ja vooruslikud armastajad saavad samuti kokku ning vahepealsed raskused, mis lasid iget kverana paista, saavad letatud.


Kohutav on kiusatus, mis heategudele kutsub
Selle tsitaadi kirjutasin kohe ettenduse alguses oma mrkmikku (arvustuselubadusega etendusel olles on mul alati mrkmik plvedel). See ji ka ainsaks sissekandeks mrkmikku, sest seda intellektikarku rohkem vaja ei linud. Ka Pille-Riin Purje pealkirjastas oma tuvustuse samale aformismile viidates (Headuse kohutav kiusatus PM 5. III 2019). Kui jutustaja need thendusrikkad snad lausus  ja veel Aivar Tomminga karismaatilise, arhetpselt elutarga kuju suu lbi  siis vttis see sdame pksuma kll. Mtlesin, et ahhaa! Vga huvitav, kuidas siis siin ja millises formaadis lahti harutatakse headuse deemonlikkus, fenomen, mille lahkamise ja kujutamisega ngid suurt vaeva snameistritest suurimad (viimaste all pidasin silmas eelkige Dostojevskit, Nietzschet ja Thomas Manni).
Ja mis oli etenduses see headuse kiusatus, mis vib painata inimsdant rngemini kui uni rampvsinut? See oli Grue hoolitsusinstinkt! Instinkt, mis on nii tugev ja valdav kigi krgemate eluvormide hulgas, et see letab vabalt liigipiiregi. Lugusid sellest, kuidas he liigi esindaja adopteerib teise liigi noorisendid, on kllaga nii mtoloogias kui dokumentalistikas, internetist vib leida neid hulgim. Selle kitumismustrite kompleksi vib vallandada niteks piiksuv hlitsus vi proportsioonid, mida vib maakeeli kutsuda nunnuks. Liikide vrdleva kitumisteaduse etoloogia ks alusepanijaid, Nobeli preemia laureaat Konrad Lorenz nimetas seda Kindchenschemaks. Selle pshholoogiline mju on vimas ja robustne, viks elda isegi pshholoogiliselt toores ja mehaaniline. Sellel ei ole midagi pistmist empaatiaga kui vimega panna end teise olendi nahka. Empaatia, mis ei ole triviaalne nunnutustung, vaid vime aduda adekvaatselt teise olendi pshilist seisundit, afektistruktuuri ja motivatsoonistikku, on vga krget kognitiivset vimekust ja ressursse eeldav pshiline funktsioon, seevastu nunnutamistung on evolutsiooniliselt vga vana ja robustne mehhanism, see on nii robustne, et selle vallandavad mned vga lihtsad pstikud, mida pole kuigi raske tiesti kunstlikultki luua. Suurepraseks niteks on igasugused nunnud kaisunukud, mida lapsed tiesti siiralt nunnutavad, aga on ka kllalt selliseid, kus Kindchenschema on paisutatud juba groteski (niteks Hello Kitty jms). Juhin siin thelepanu sellele, et see kitumismuster kivutub ka tiesti elutu objekti peale  thendab, sel pole vhimatki pistmist selle seesmise maailma adekvaatse tajumisega!  ja piisab, et sel on ldjoontes ige kuju ja vlimus. Arengupshholoog Susan Pinker on teinud pris brechtilikult kummastava osutuse (oma vga heas raamatus Sugude paradoks, mida soojalt soovitan (e.k. Pegasus 2010)) eldes, et vikesed lapsed on kige udsema iseloomuga inimesed ldse, nad nuavad pidevalt thelepanu, nuavad pidevalt, et keegi nendega tegeleks ja neid teenindaks ning on sel juures tiesti tnamatud ja nad veel lhuvad, kiusavad, sakutavad, lvad ja hammustavad, aga magav laps on lihtsalt midagi nii nunnut, et talle andestatakse hetkega kik (muide, eks see toimib ka loomeretseptsioonis  mis lubatud Leonardo DiCapriole (vga selgelt vljenduv Kindchenschema), pole lubatud Nikolai Valujevile ( Kindchenschema puudub pea tiesti)).
See mehhanism on kaugelt vanem kui inimliik ja niteks kassid on suureprane nide vastavast koevolutsioonist, kus ks liik on lausa kohastunud teise, tleme, nunnu-nii (niteks kass nugub ainult inimestega suhtlemiseks-manipuleerimiseks, liigikaaslastega suhtlemisel ta seda ei tee), ning ei pea olema sotsiaalmeediaekspert tmbamaks paralleele stiilis kassid on naistele sama, mis meestele porno. Selles mttes oli selles etenduses headuse funktsiooni pandud ks ige robustselt ttav lihalik tung. See headuse kiusatus, millega Grue arutleva mistusega varustatud enesealalhoid vitles, oli konflikt evolutsiooniliselt rgsema ja hilisema motivatsioonikihistuse vahel ja peale ji rgsem, kujundlikumalt  see oli primaadi vit inimese le.
Autori biograafia ehk igustab veel hte mrkust. Kommunistliku partei manifest on mu arust suureprane dokument rumala mistuse kiusatusest. Rumala mistuse all pean silmas osavat insenerlikku intellekti, mida ei koorma liigne inimloomuse tundmine, ja mis selles vabaduses, mida annab inimloomuse piirangute mittetundmine, loob loogiliselt laitmatud, kui praktiliselt teostamatuid utoopiaid.
Milline eriliselt mehelik rumalus on kujutleda nnelikku inimhiskonda, mille heks koostisosaks on kige laste riigistamine peale sndi, see thendab laste ja emade lahutamine!
Kommunismismpaatiatega Bertolt Brechti rumaluses on omajagu soospetsiifiliselt isast juhmust. Sestap on ta nidendid huvitavateks antropoloogilisteks dokumentideks. Eriti kui vimalus vaadata etendust koos kuuendat kuud raseda naisega.
Kuna tehnoloogiline progress on teinud bioloogilise vanemlikkuse tuvastamise ige hlpsaks ja heseks, siis oleks ehk aktuaalseim viis nidendit ajakohastada see, et Grue oleks kirjutatud geiks. Sest ksimus lapse ontoloogilisest staatusest ajal, mil igasuguse veresideme rhutamine on tabu ja seda peenemaltki kui inimsuse religiooni robustsema versiooni  kommunismi  vidupevil, on igati aktuaalne. Kes on laps, kui ta pole oma liha ja veri? Mis funktsioon on lapsel niteks veresidemest lahutatud sooneutraalsete eellaste A ja B juures? On oma laps on seal veel midagi enamat kui universaaligustega vrtsitatud progressiivne kategooria omandi ja lemmiklooma vahel? Muide, koer, ks meie armastatumaid lemmikloomi kassi krval, on kige truum liik, ta on selliseks aretatud (soovitan siin eesti keeldegi tlgitud Konrad Lorenzi raamatuid Kuningas Saalomoni srmus ja Inimene leiab sbra).Suhe kassidesse on pisut teine, see on rohkem midagi platoonilise zoofiilia taolist. Kasutame teise liigi esindajat he rnusvajaduse rahuldamiseks ja kass on koevolutsioneerunud maksimaalselt nunnuks. nneks on see vastastikune,






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 09:26 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
20. aprill 2019Kuidas impansikarja jlgimine tappis noore hipi 


Ilmus ERRis 19.04.2019


Kuidas impansikarja jlgimine tappis noore hipi


 
Frans de Waali populaarteadusliku teose tlge on ks parimaid inimolemust puudutavaid raamatuid, mis viimasel ajal eesti keeles on ilmunud


Frans de Waal Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad?
Tlkinud Olav Renno ja Tiina Randus. Tnapev, 2018. 382 lk 

Mihkel Kunnus


Kirjastus Tnapev alustas 2016. aastal vga smpaatse loodusraamatute sarjaga  Looduse lood. Selle akadeemiline raskusaste on sna kikuv ja ka teemadering pris lai. Niteks Katharina Vestre raamat Esimene saladus on tore, sajakonnale lehekljele mahtuv kerge ja ladus levaade inimese sasisesest arengubioloogiast, meie he tuntuma folkloristi Marju Kivupuu Loomad eestlaste elus ja folklooris on erinevalt teistest aga spetsiifiliselt kohaliku ainesega ja lbini humanitaarvaldkonda kuuluv. Seevastu sarja kige nimekamaks autoriks vib pidada Hollandist prit etoloogi, vga paljude akadeemiliste tunnustega prjatud USA ja Hollandi Teaduste Akadeemia liiget Frans de Waali. htlasi on ta midagi rahvusvahelise Aleksei Turovski taolist  hea sulega ja laialdaste teadmistega loodusteadusliku taustaga haritlane (Youtube'ist vib leida ka rea tema loenguid ja TEDx-e). De Waali teos Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad? on lasteraamatulikust pealkirjast hoolimata ks viimaste aastate sgavama filosoofilise  ja pole ka liialdus elda teoloogilise  haardega teos, mis eesti keeles ilmunud. 


Marek Tamm alustab selle raamatu tutvustust nnda:
Vimalik, et kige olulisem lesanne, mis inimkonnal ees seisab, on mber mtestada enda ja loomade (ehk laiemalt  teiste eluvormide) suhted. Tepoolest, tnapeval on raske leida thtsamat ksimust kui see, kes on loom (ja sellest johtuvalt kes on inimene?). Ehk nagu Darwin tdes juba 1838. aastal: See, kes mistab paaviani, vib metafsikale anda enam kui Locke. (Postimees 22. II 2019) 


Kes ma olen? Kes on inimene? De Waali Kas oleme kllalt nutikad... on raamat neile, keda huvitavad kige sgavamad tasandid neile ksimustele vastuseid otsides. Lhendusastmeid saab olla ige mitmeid, aga ikka kipuvad olema htedeks peamisteks vastusteks olema pritolu, ning sugulusuhted ja -laadid. Kujundlikult vib elda, et de Waal asub ilmaliku ajastu teoloogia eesliinil, ta kuulub paradigmasse, kus mtoloogiline loomislugu on asendunud ha suuremal mral evolutsioonilise kujunemislooga. tlen ha suuremal mral, sest see protsess pole ei hppeline ega lpule judnud ja ammugi mitte valdav. Isegi paljudes akdameemilisemates ringkondades on valdavaks ikka mingi neokreatsionistlik maailmavaade. Selle peletisliku mise loob Frans de Waal selles samas raamatus. Neokreatsionism seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tekspidamine on, et plvneme ahvidest kll keha, aga mitte mistuse poolest. Otsesnu vlja tlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jnud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes (lk 146). 


Rahvusehelise aimemenuki autor Yuval Noah Harari kirjutab samast ratundmisest lhtuvalt oma hittteoses Sapiens. Inimkonna lhiajalugu(Imeline Teadus 2017): Nib, et inimese kitumise mravad ra pigem hormoonid, geenid ja snapsid, kui vaba tahe  ehk need samad jud, mis mravad ra ka impanside, huntide ja sipelgate kitumise. Meie igus- ja poliitilised ssteemid ritavad selliseid ebamugavaid tdesid ldiselt kalevi alla peita. Siiski oleks aeg otse ksida, kui kaua suudame me hoida psti seina, mis eraldab bioloogiat igusest ja politoloogiast (lk 308). Olgu veel eldud, et Harari ei tegele siin mingi pimeda determinismi jutlustamise vi inimese masinlikustamisega, vaid pigem  ja eriti selge ja metoodiline on ses asjas de Waal  teiste liikide hingestamisega, inimesestamisega. Viimast ei tasu segamini ajada pimeda antropotsentrismiga, see thendab teatud eeldusliku pimedusega, mille puuduste paljastamisele kulutab de Waal palju energiat. Ta toob ridamisi nited, mis on konstrueeritud teadvustamata eeldusel, et katseloom on nagu inimene (niteks antakse haaramisvimet eeldav lesanne loomale, kel puudub haaramisvimeline jsegi, tehakse peegeltesti elevandile, aga nii suure peegliga, mis on paras inimesele jne). Keerukas eesmrk on leida katsemoodused, mis sobiksid looma iseloomu, huvide, kehaehituse ja tajuvimetega. Kui satume silmitsi negatiivsete tulemustega, peame prama tit thelepanu erinevusele motivatsiooni ja thelepanuvime vahel. Prkasime selle probleemi otsa, kui uurisime notuvastamist impansite juures. Tol ajal oli teadus kuulutanud inimese ainulaadseks, kuna olime ngude eristamises hulga osavamad kui mis tahes teised primaadid. Mitte kedagi ei ninud hirivat tsiasi, et teisi primaate on kontrollitud enamasti pigem inimngude kui nende liigikaaslaste ngude phjal(lk 27). 
De Waal tleb, et antropoeitus (antrophodenial) on samasugune viga nagu antropotsentrismgi ja meie terminoloogia peaks austama ilmseid evolutsioonilisi seoseid (lk 36).


De Waal lhtub arusaamast, et inimlikkus  mida iganes selle sisuks siis me ka ei pea  ei saanud tekkida kuidagi hppega ja ei kusagilt, meie tunnetus, meie pshika, meie sotsiaalsed tungid ja kik muu on sama evolutsiooniline nagu meie vliselt vaadeldav kehagi. Ning samal moel kannab see kik endas kaasa evolutsioonivanust lesehituslikku ja funktsionaalset mlu.


igupoolest on de Waal pris edukalt juba lammutanud seina, mis eraldab bioloogiat igusest ja politoloogiast ja seda juba aastal 1982 ilmunud raamatuga impanside poliitika, kus ta kirjeldas impanste vimusuheteid ja seksuaalkitumist. Talle enesele llatuslikult osutus raamat vga menukaks ja mitte ainult kaasprimatoloogide hulgas, vaid see tlgiti paljudesse keeltesse ja niteks USA esindajatekoja spiiker pani selle vrsketele kongresmenidele meldud soovitusliku kirjanduse nimistusse. Raamatu snnilugu vrib siin autori enese snadega edasi andmist.

Kui ma 1975. aastal hakkasin Burgersi loomaaias vaatlema maailma suurimat impansikolooniat, polnud mul aimugi, et ttan selle liigiga terve oma elu. Puust taburetil istudes ja metsase saarel umbkaudu 10000 tundi primaate vaadeldes polnud mul htlasi aimu, et sellist luksust ei naudi ma enam kunagi. Samuti ei teadnud ma, et mul tekib huvi vimusuhete vastu. Neil pevil olid lipilased veendunud riigivastased ja mul olid selle tendamiseks lgadeni juuksed. Me pidasime ambitsioonikust naeruvrseks ja vimu kurjuseks. Minu impansivaatlused aga pand mind kahtlema idees, et hierarhia on on vaid kultuuriline institutsioon, sotsialiseerumise tagajrg, nhtus, mille saaks iga hetk minema phkida. Nis, et see on siiski sgavamalt prit. Mul polnud mingeid raskusi leida samu tendentse ka kige hipilikumatest organisatsioonidest. Reeglina juhtisid neid noored mehed, kes rritasid vimu ja jutlustasid vrdsust, kuid neile polnud mingi probleem teisi ksutada ning kamraadide pruute le la. /.../
Minu theldatud sotsiaalsete manvrite mistmisel bioloogiateemalisest kirjandusest kasu ei olnud, seeprast prdusin Niccol Machiavelli poole.(lk 197-198) 


Machiavelli 400 aastat tagasi kirjutatud thelepanekud vimumngudest inimeste vahel osutusid impansite juures vga tabavateks ja nii ka Machiavelli Valitseja ootamatult heaks abimeheks tlgendamaks impanside metsasaarel nhtut, ehkki olen sna kindel, et Firenze filosoof ei ninud oma ideedele ette srast rakendust.
impanside seas on hierarhia kikjal. Kui toome vljast tuppa kaks emast  nagu katsete puhul ikka tehakse , on ks valmis lesandega pihta hakkama, teine aga passib eemal. Teine emane ei kipu preemiat haarama ega puutugi mistatusekasti, arvutit ega ldse midagi, mida kasutame. Ta vib olla sama agar kui teinegi, kuid ta on lema suhtes aupaklik. Nende vahel eile pinget ega vaenulikkust ning vljas rhmas vivad olla nad parimad sbrad. Aga ks emane lihtsalt on teisest le. Isaste seas seevastu kib vim pidevalt kest ktte. Liikumise aluseks ei ole vanus ega kski muu omadus, vaid selle eest tuleb videlda ja seda tuleb konkurentide eest kiivalt kaitsta.(lk 198-199).


Loomulikult ei saa me impanse jlgides avastada, milline on inimene tegelikult. Mitte hegi liigiga vrreldes ei saa (tuvastatud nhtus vib ju olla ka liigispetsiifiline erinevus), kll aga saab teisi liike thelepanelikult jlgides ja uurides tuletada ldisemaid seadusprasusi, mis heidavad valgust ka meie enda olemusele. Kusjuures tegu ei pea sugugi olema evoutsioonilise lhisugulusega, thendab sellega, et plvnetakse hisest eellasest ja ollakse silitanud eneses mingi sama tunnus. Analoogiad vivad tekkida ka siis, kui erinevad loomad arenevad teineteisest sltumatult samas suunas (seda nimetatakse konvergentseks evolutsiooniks). Niteks ngude ratundmise vime herilastel ja primaatidel tekkis teineteisest sltumatult ja phineb vajadusel tuvastada rhmakaaslasi (lk 92).


De Waali miinimumnue uurijale on lihtasti snastatav, aga sageli raskesti teostatav: Minu arvates peaks igaks, kes kavatseb korraldada katseid loomade tunnetuse alal, esmalt veetma paar tuhat tundi jlgides liigi spontaanset kitumist. (lk 74). See on parim vahend igasuguste stereotpsete eelarvamuste vastu, millega inimese kujutlus loomadest  eriti tnapeva linnastunud maailmas  on raskelt le koormatud. See on see mtlemisega piirduja laisk sgedus, mida Uku Masing iseloomustas kui katset krbse mistest tuletada krbse jalgade arvu. Kas pole niteks kurisoosne, et praegugi vga populaarne ja laialdaselt tuntud aktiivselt publitseeriv filosoof Peter Singer peab vajalikuks hes oma tuntumas teoses Loomade vabastamine (Animal Liberation, 1975) pikalt testada, et ka loomad tunnevad valu ja kannatavad? 
Muide, eelmisel suvel kohtasin Anne kanali res ngitsevaid poisikesi, kellele nende kalastuspetaja (!) oli elnud, et kalad ei tunne valu. Miska nad lihtsalt lbustasid end sellega, et koukisid kalu konksuga veest ja loopsid siis puruks kistud suuga tagasi.


Kui ldised inimigused on ilmalikustuva kristluse kaunimaid isi, siis sna otses mttes tstuslikuks paisutatud sadism teiste liikide suhtes on selle inimerilisuse religiooni ks kige vikamaid moraalseid lubavusi.


Milan Kundera lakoonilises snastuses:
Inimkonna teline moraalne eksam, see kige philisem (mis on paigutatud nii sgavale, et meie ngemisvime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud tielik krahh, nii phjalik, et just sellest tulenevad kik lejnud.
ks mullikas lhenes Terezale, ji seisma ja vahtis teda kaua oma pruunide silmadega. Tereza tundis teda. Kutsus teda Marketaks. Meeleldi oleks ta nimed andnud oma kikidele mullikatele, kuid ei suutnud. Neid oli liiga palju. Kunagi ammu, kindlasti veel enne neljakmnendaid aastaid, olid kikidel lehmadel selles klas siin nimed olnud. (Ja kuna nimi on hinge thiseks, siis vin ma telda, et Descartesist hoolimata oli neil hing.) Aga siis tehti kladest suur kooperatiivne vabrik ja lehmad elasid ra kogu oma elu kahel ruutmeetril lehmalaudas. Sellest ajast peale pole neil enam nimesid ja neist on saanud machinae animatae. Maailm on andnud iguse Descartesile. (Olemise talumatu kergus, Monokkel 1992, lk 175)

Neis paaris eeltoodud ligus on ehk kige paremini vlja joonistatud knealuse teose teoloogiline aspekt, see, kuidas ilmalik moraal on linud end letava kaastunde teed (umbes nnda nagu seda on kujutanud Dostojevski oma romaanide jeesuslikes protagonistides), samas kui kiriklik fundamentalism ritab tnapeval ha genevas vanatestamentlikkuses kogu phaduse pksi ra mahutada.

De Waali teose heaks tiendajaks on samas sarjas ilmunud Karseten Brensingi Loomade mistatus, mis on de Waali teosega sna kongeniaalne, kuid sltuvalt erialaspetsiifikast (Brensing on saksa merebioloog) hsti tiendav. Eriti, mis puudutab niteid. See on samuti vga hea raamat, mida kindlasti soovitan.
Kuna nad mlemad on teadlased, siis moraalne mde on nende teostes pigem krvalteemaks, kuid kaheldamatult olemas.


De Waal rgib, et prast loengut tullakse vahel tema juurde ja ksitakse: Aga mida siis ikkagi thendab olla inimene?. 
Lause alustamine aga-ga on knekas, kuna lkkab krvale kik sarnasused, et juda lithtsa ksimuseni ehk mis siis meid eristab. Tavaliselt kasutan vastamiseks jme metafoori, mille kohaselt on meie ja meie primaatidest sugulaste vahel suur hulk tunetuslikke, emotsionaalseid ja kitumuslikke sarnasusi. Ent sel jmel on ka tipp, mis hlmab mitut tosinat erinevust. Loodusteadlased pavad haarata kogu jmge, samas kui lejnud akadeemiline ringkond rahuldub tipu vahtimisega.
Lnes ollakse sellest tipust ammuaegu ja lpatult lummatud. Meie ainulaadsuse tunnuseid peetakse alati positiivseteks, isegi ilsateks, ehkki poleks raske leida nende sest ka mningaid ebameeldivaid. Me otsime alati hte suurt erinevust, olgu selleks vastanduvad pidlad, koostvime, huumorimeel, ehe altruism, seksuaalne orgasm, kne vi kri ehitus. (lk 149-150)
No siin ldistab de Waal muidugi pisut liiga kristult. Kardan, et ta peaks seda lejnud akadeemilist ringkonda enne paar tuhat tundi nende spontaanses kitumises jlgima (muide, seda on teinud niteks teadmissotsioloogid Bruno Latour ja Steve Woolgar, kes juhtumisi lhtusid just nimelt samast hoiakust, mida soovitas de Waal st jlgisid laboris askeldavaid teadlasi nende spontaanses ja loomulikus kitumses. Tulemusid sarnanesid mrkimisvrselt de Waali ja Machiavelli omadele, kujundlikult: laboris ttavat teadlasi ja impanse eristab omavahelises suhtluses peamiselt kittel ja artikuleeritud kne). Ometi tabab de Waali krsitu ldistus suures osas mrki. Selle on akadeemiliselt korrektseks, tsitaatide ja viidetega varustatuks formuleerinud Tartu likoolis sellesisulise doktorit kaitsnud Silver Rattasepp (The Human Mirror: A Critique of the Philosophical Discourse on Animals from the Position of Multispecies Semiotics ehk siis maakeeli Inimese peegel: filosoofilise loomadiskursuse kriitiline anals paljuliigilise semiootika positsioonilt T 2018)
Kui peaksin soovitama raamatud inimloomuse tundma ppimiseks, siis viimasel ajal eesti keeles ilmunuist soovitaks just nimelt Frans de Waali, Brensingi Loomade mistatust ja Harari raamatut Homo sapiens. Inimkonna lhiajalugu (Harari hilisemad teosed on ksjagu nrgemad, aga seda kitletava ainese  tuleviku  tttu). 
Inimloomust on aga kasulik tunda. Mitte ainult seetttu, etPoliitikas ei tuleks lhtuda mitte inimmistusest, vaid inimloomusest, millest mistus moodustab vaid he ja kaugeltki mitte suurima osa (Edmund Burke), vaid ka seetttu, et oleme ise inimesed ja meie lhedased on inimesed. Niteks inimbeebil, nagu paljudel teisel imetajabeebidel on kandmisrefleks (Karsten Brensing,Loomade mistatus lk 49): Refleks vallandub enamikul imetajatest ja vimaldab vanematel pojad kiiresti kindlasse kohta viia. Teadmiseks kigile isadele ja emadele, kes langevad meeleheitesse, kui nende beebi, kes ktel kandmise ajal on tiesti rahulik, hakkab uuesti nutma, kui ta voodisse panna: see on tal tiesti loomulik, sest kandmisrefleks enam ei vallandu. Tegelikult vib ka ktel kandmisest loobuda, sest selle probleemi phjust  nlga, janu vi tistehtud mhet  see ei krvalda. Oleme ju kik lihtsalt vikesed loomakesed. 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:07 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
12. aprill 2019Madam Verhovenskaja keeletundlik vastuhakk unustamisele 


Ilmus ajakirjas ajakirjas Keel ja kirjandus 04.2019, kirjutatud kuuke kaks varem.




Madam Verhovenskaja keeletundlik vastuhakk unustamisele


 


Tiina Kirss. Sel. Ksitlusi kirjandusest, kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid. Koostanud Aija Sakova. Tallinn: EKSA, 2018. 587 lk.


Erinevus ja empaatia
hes eksperimendis kasutasid uurijad peeglikatset  mramaks, kas loom tunneb ra omaenese peegelpildi. Nad asetasid peegli vljapoole elevandiaedikut prandale. Peegel, mille mtmeteks oli kigest 105x240 cm, oli seatud sellise nurga alla, et elevant ngi tenoliselt enamasti oma jalgu, mis liikusid kahekordsete trellide taga (kuna peegel neid kahekordistas). Kui elevandi kehale oli tehtud mrk, mida vis teha ainult peegli abil, ei nnestunud tal seda kombata. Otsustati, et sel liigil puudub eneseteadvus.1 See on ks vga paljudest vigadest, millega tunnustatud etoloog ja primatoloog Frans de Waal nitlikustab seda tohutut empaatiapuudust, millega on teadlased teistele liikidele lhenenud. Keerukas eesmrk on leida katsemoodused, mis sobiksid looma iseloomu, huvide, kehaehituse ja tajuvimetega. Kui satume silmitsi negatiivsete tulemustega, peame prama tit thelepanu erinevusele motivatsiooni ja thelepanuvime vahel. Prkasime selle probleemi otsa, kui uurisime notuvastamist impansite juures. Tol ajal oli teadus kuulutanud inimese ainulaadseks, kuna olime ngude eristamises hulga osavamad kui mis tahes teised primaadid. Mitte kedagi ei ninud hirivat tsiasi, et teisi primaate on kontrollitud enamasti pigem inimngude kui nende liigikaaslaste ngude phjal.2
Frans de Waal on vrratu empaatiapetaja ning just see on hisosa, mille prast pean heaks alustada Tiina Kirsi kogumiku tutvustamist teda tsiteerides. Teine mrksna, mis mulle nende mlemaga seostub, on erinevus ja selle letamine. Nende empaatiakoolitus seisneb millegi esmapilgul ja harjumuspraselt vga kauge lhemale toomises ja mistetavamaks tegemises. 
De Waal loetleb niteid: Viimase sajandi jooksul on tehtud ha rohkem katseid siseneda teiste liikide omailma ja see kajastub sellistes raamatupealkirjades nagu Hbekajaka maailm, Inimahvi hing, Kuidas ahvid maailma nevad, Koera sisemus ja Sipelgapesa, milles E. O. Wilson oma jreleaimamatus laadis pakub vimaluse nha hiselu ja kangelaslikke vitlusi lbi sipelga silmade. Jrgides Kafka ja Uexklli radu, pame meiegi piiluda teiste liikide sisemusse, pdes neid mista nende oma oludes.3 Toodud tsitaadi viimases lauses tuleb de Waali ja Kirsi sugulus hsti esile. Inimliik on muutnud oma eluolusid mnes paigas nii kiirelt, et juba eelmisegi plvkonna elukogemus vib kesolevast radikaalselt erineda. Kurikuulus ksimus, miks kditajatele politseid ei kutsutud, on hea nide vimetusest kujutleda end vhegi adekvaatselt enda omast vga erinevasse omailma.
Vimalik, et nii mnigi lugeja peab primatoloogi ja kirjandusteadlase krvutamist vhemasti provokatiivseks kui mitte lausa solvavaks (nii nagu sageli peetakse solvavaks inimese liialt tsimeelset krvutamist mne teise liigiga), ometi pole ma hetkel ldse provokatiivne, kll aga pan selle krvutusega markeerida enese autoripositsiooni. 
Ainuksi empaatia all vib mista vgagi erinevaid asju. sna levinud, eriti sotsiaalmeedias kajastuvana, on n- afektiivne empaatia, mis samastab empaatia geda protestitunde ja raevuga, mis tekib stute ja nunnude olevuste fsilistest piinadest videosid nhes. Selle rafineeritum versioon oleks pieteediga suhtumine kellegi teise olemiskannatusse, sellele on lhedal ka lojaalsus ohvrile (vi ohvristereotbile), aga tunnetuslikuks empaatiaks loeks ma enese vimalikult adekvaatset kujutlemist teise olevuse kehasse ja pshikasse. Tunnetuslik empaatia  teise elava olendi motivatsioonidnaamika ja kognitiivsete mustrite ratabamine  on anne, mis on mdapsmatult vajalik nii etoloogile kui ka kirjandusteadlasele (ja ajaloolasele), ent samas on see miski, mida on retult raske formaliseerida metodoloogiliseks algoritmiks vi brokraatlikuks aruandeks ehk millekski, mida akadeemiline maailm ha gedamalt nuab.


Kas lunastab amnestia vi amneesia?
Kogumiku koostaja ja Tiina Kirsi pilane Aija Sakova kirjutab eessnas: Et tegemist on esimese puhtal kujul Tiina Kirsi enda mttemaailma esindava raamatuga, ei ole ehk asjakohatu peatuda mnel Tiina elu ja loominguga seotud faktil, mis vaieldamatult on vorminud tema kujunemist mtlejaks ja uurijaks. Ehkki Sel ei ole kuidagi isiklik vi elulooline raamat, vljendavad selles sisalduvad artiklid vga sageli (vi peaaegu alati) ka Tiinat ennast, tema mtlemist ja maailmas olemise tunnetust. Ja just nii see peabki olema, sest nagu hea kirjandus on enamasti isiklik, ei vlista ka hea kirjandus- vi muud laadi uurimus kirjutajat-uurijat ennast. (lk 12)
Olen Sakovaga vga nus. Tunnetusliku empaatia ks osa on adekvaatne kujutelm sellest, kust jookseb piir puhtisikliku ja ldinimliku vahel, mil mral ja kus saab elda nagu mina. Uurijana thendaks see oma autoripositsiooni vimalikult head teadvustamist (taas miski, mida ei ole lihtne formaliseerida vi algoritmi phjal teha). Siinkirjutaja on juba kige esmaselt nhtavate tunnuste alusel ksitletavast autorist vga erineva elutajuga  ma olen vhemasti plvkonna jagu noorem, teisest soost, olen snnist saati elanud kodukultuuris, dini paikne ja kohalik jne. Aga vib-olla suurimaks erinevuseks oleks vaistlikult vastandsuunaline suhtumine unustusse ja ebaiglusesse, katkuhauda.
Selgitan seda veidi pikemalt, sest see tundub olevat suurema ldistusjuga osutus. Milan Kundera kirjutab romaanis Nali: [E]namik inimesi laseb end petta kahest vrast usust: nad usuvad igavesse mlusse (inimeste, asjade, tegude, rahvaste mlusse) ja sellesse, et olnut (teod, vead, patud, lekohus) saab olematuks teha. Mlemad usud on vrad. Tegelikkuses on kik just vastupidi: kik unustatakse ja miski ei muutu olematuks. Olematuks muutmise lesannet (kttemaks ja andeksandmine) tidab unustamine. Keegi ei tee tehtud lekohut olematuks, kuid kogu lekohus vajub unustuse hlma.4
Kuidas sellesse suhtuda? Kas ikkagi panustada mletamisele ja heastamisele vi hoopis lunastavale unustamisele? See ksimus on kike muud kui triviaalne. See ksimus on vga sgav. Sgav, nnda nagu Niels Bohr seda mratles, thendab seda, et kui triviaalse vite antitees on absurd, siis sgava te antitees on teine sgav tde (siin vib te asemel elda ka niteks eksistentsiaalne hlestus vi hoiak).
Romaani Nali kirjutas Kundera aastal 1965, aga unustuse ja mlu vahekorra selitamine on saatnud teda kogu teadliku elu (nagu Tiina Kirssigi, vib siin vist elda). Nelikmmend aastat hiljem kirjutatas ta mahuka essee Eesriie (e.k 2008), kus leidub lausa alapeatkk pealkirjaga Romaan kui utoopia maailmast, milles puudub unustamine.
Aastal 1994 kirjutas Milan Kundera, olles traumeeritud sellest, kui vabalt tlkijad kisid mber ta romaaniga Nali, seletuse kuuekmne kahele snale, mis on ta loomingus olulised. Tsiteerin hte: 
UNUSTUS [oubli]. Inimese vitlus vimu vastu on mlu vitlus unustuse vastu. Seda Mireki lauset Naeru ja unustuse raamatust tsiteeritakse tihti kui selle romaani snumit. Sest lugeja tunneb romaanis kigepealt ra selle, mis on juba teada. Selle romaani juba teada on Orwelli kuulus teema: totalitaarse vimu poolt pealesunnitud unustamine. Kuid mina ngin Mireki loo omapra hoopis mujal. Mirek, kes kigest just vitleb selle eest, et teda ei unustataks (teda, tema spru ja nende poliitilist vitlust), teeb samal ajal kik vimaliku, et unustataks teine inimene (tema eksarmuke, keda ta hbeneb). Enne kui unustamistahe muutub poliitiliseks probleemiks, on see antropoloogiline probleem: alati on inimesel olnud soov kirjutada mber oma elulugu, muuta minevikku, kustutada jlgi, nii enda kui ka teiste omi. Unustamistahe pole sugugi labane kiusatus petta. Sabinal pole mingit phjust midagi varjata, ometi tukab teda tagant irratsionaalne soov panna end unustama. Unustus: htaegu nii absoluutne ebaiglus kui ka absoluutne lohutus.5 
Mul on tunne, et kuskil siin on see radikaalne erinevus olemishlestustes, millele osutasin ja mida eeltoodud Kundera tsitaadid aitavad ehk vlja valgustada. Keskne erinevus on lausa teoloogiline: selles ristuvad suundumused, mille lppekstrapolatsioonides on katse unustada unustamatut ja katse taluda talumatut. Kui Kundera neb unustuses ravimit, lunastajat ja lohutust, siis Tiina Kirsi mttemaailm esindab pigem vastandsuunda  sellised vimed omistatakse mletamisele. Ksitledes Siberisse kditatute elulugude kogumikku, kirjutab Kirss lpetuseks: Niisiis mjuvad elulood nagu Ariadne lngakera labrindis ekslevale Theseusele, vimaldades tal ohuta vljuda Minotauruse mrgisest puurist. Kui labrindile vastab eesti rahva kollektiivne mlutrauma hel prasel sajandil, siis ehk pakuvad Siberi-lood oma raviva jutulngaga teed tagasi pikese juurde. (lk 369) Ja kui rkida Tiina Kirsist kui petajast  ja ta on mu hinnangul petaja suure algusthega , siis seisneb tema mju just selles, kuidas ta isikliku karisma ja eeskujuga juhatab inimest unustuse ja unustamatuse pingevljas. Niteks, mille ta on edasi andud oma pilasele Aija Sakovale? Mul on tunne, et see on just nimelt suhe isiklikkusesse ja mletamisse, mitte aga mingi teoreetiline instrumentaarium. Kas vaadata pimedusse, videlda sellega, vi keerata ngu valguse poole ja minna lihtsalt selles suunas? Kas vooruste taotlus vi pahedega vitlemine? Kas Freud vi Jung?


Kui isiklik on poliitiline?
Teemad, mida Tiina Kirss ksitleb, on rohkem vi vhem isiklikud. Ja pigem ikka rohkem. Kogumiku alguses on phendus ema perekonnale, kellest peaaegu kik hukkusid 1944. aastal, kui neid vedanud pgenikelaev phja lasti. Tiina Kirsi ema elas ainsana oma perekonnast selle laevahuku le, ent sellest saadud trauma ja sellega vimsalt resoneeruv kodumaa kaotamise trauma ning sellest omakorda vga tugevalt mjutatud kodune atmosfr on kaheldamatult andnud phihlestuse Tiina Kirsi kui akadeemilise uurija kujunemisloole ja eluvalikutele. Raamat on jagatud viieks osaks, millest ainult viimane ja lhim rgib spetsiifilistest hiskondlikest kitsaskohtadest, tpsemalt likooli phifunktsioonide kahjustumisest ha kiirenevas kaasajas, teised neli osa on ikka kuidagi seotud ksikinimese kannatusega suurtes leisikulistes ajalooprotsessides. Siberi-lood, paguluse ja kditamise traumad ning neile nkku vaatamine, nendega toime tulemine jne. See klab vib-olla kniliselt ja jhkraltki, aga see, et ta enese elulugu sisaldab neid asju, tuleb kogumikule tunnetuslikus mttes kasuks. Ometi tasub meenutada Mary Ellmani teravmeelset vastust sdistusele, et naised vtavad kike isiklikult: Minu meelest vtavad mehed kike nii ebaisiklikult. Kui neid haavata, teevad nad sellest Boylei seaduse!6 
Inimene, kelle elukogemus kattub arvestataval mral uurimisobjekti omaga, satub ju paratamatult vastakuti tunnetusliku probleemiga: mil mral on mingi kogemus ja sisekaemuslikult kaardistatud fenomen universaalne ja vhemalt tbi tasandil ldinimlik ning mil mral ainukordne ja puhtisiklik?7 
Siit johtub Tiina Kirsi puhul mitu traagilist tsiasja. Niteks neid inimesi, kes vajavad sedalaadi pagulusest ja kditamisest le saamise teraapiat, jb ha vhemaks. Traagilisus ei seisne muidugi mitte selles, et uusi kditamiskogemusi ei tule peale, vaid selles, et need tekstid muutuvad ravimist hauakivide kaaskirjadeks. Teatud leinapaatos on Kirsi tekstides sna valdav (ses mttes on kogumiku phendus iseranis tabav ja knekas) ja ma ei taha sellega elda, nagu oleks siin mingit sentimentaalsust ja pisaraid (sest neid pole), vaid osutada sellele, et Tiina Kirsi kirjutatu kohta kehtib sama, mida ta tleb Maire Jaanuse kohta  need on Harold Bloomi mttes julised lugemised: neile on raske, kui mitte vimatu vastanduda, neis on sisendav veenvus, ilma et nad vlistaksid teisi (niteks uushistoorilisi) vimalikke samade tekstide lugemisi (lk 192).
Kui vtta tema tekstide suhtes tubli filosoofiatudengi hoiak ehk selline lugemisviis, millega loetakse teaduslikke tekste, teisisnu hoiak, mis on maksimaalselt kriitiline ja ebausaldav, siis ei ole oht paljastada enese vi Tiina Kirsi loogiline kndimatus vi arutlusvead, vaid olla taktitundetu ja ebaviisakas. Nii nagu paadunud insener oleks matustel ebaviisakas (Surnd mis surnd, siin pole midagi teha. Auk kinni ja eluga edasi!). Seega leinapaatos on siin kohmakas koondthis hoiakukompleksile, milles pimuvad trauma, prdumatus, pshholoogiline reaktsioon ja kaduvikku pratud pilk, miski, millega vaidlemine oleks mingit sgavamat sorti kategooriaviga.


Madam Verhovenskaja traagika
Oma romaani Kurjad vaimud tegelasse Stepan Trofimovit Verhovenskisse on Dostojesvki koondanud jooni Aleksander Herzenilt ja Timofei Granovskilt, ta on idealistlik liberaal, kes oma nnetuseks inspireerib hulga nihilistlikke revolutsionre. Tiina Kirsi ja Verhovenski vrdlus on ebamugav eelkige seetttu, et Dostojevski kujutab Verhovenskit sna ela satiirilisusega, aga see paradoks, kuidas mingid parimas mttes ilsad ideed muutuvad vikese lihtsustuse ja pbeldumise tingimustes lausa enese vastandiks ja hakkavad algsetele sihtidele vastu ttama, tundub olevat adekvaatne ja tabav. Eriti mis puudutab Tiina Kirsi hte peateemat, nimelt feminismi: see on teinud praeguseks lbi sna sarnase teisenemise, mille tegid Stepan Trofimoviti ilsad ideaalid Dostojevski kirjeldatud ajal. Aga see iseloomustab niteks ka inglise keele rolli likoolis. Hea inglise keele oskus on rahvusvahelistumiseks hdavajalik, aga selle prdumine maises ebatiuslikkuses enese vastandiks tuleb Kirsi kogumiku lputekstides hsti vlja: Kuigi ideaalis thendab ingliskeelne ppekava, et krvuti ja lakuti istuvad seminaris eesti ja vlislipilased, kes koos snergiliselt ksteist tiendavad, on samahsti vimalik, et nad saavad veelgi poolikuma hariduse (lk 559). Kaks aastat hiljem kirjutatud artikli pealkiri kneleb juba enda eest: Estlish ja no-language (lk 561).
Heaks niteks on ka artikkel Vaiksest krgharidusrevolutsioonist, kus (igustatult!) kurdetakse ppessteemi liigse formaliseerumise le, vliste mdikute ja muu taolise domineerimise le. ppeju, kahe ppekava juhi ja professorina tean, et ppekava titmine ei ole haridus. See on vaid hariduse vline ja ametlik vorm, millele on hakanud viimase viie aasta jooksul kuluma ha rohkem ppeju judu. [---] ppekava titmine (ehk mistlik edasijudmine kraadi poole) thendab paratamatut akadeemilist raamatupidamist ja mtmist (lipilaste atesteerimist). Tegelikult ja elulhedasemalt thendab see halastust, isiklikke kokkuleppeid, pikenduste andmist ning suvepuhkuse ajal magistrantide ja doktorantide kirjatde lugemist. (lk 557558).
Halastus on ks voorus seaduse ja normi eiramiseks. Isiklik kontakt thendab mitteformaliseeritud kontakti, sellist brokraatikast puutumata ruumi tudengi ja ppeju vahel, millesse mahub sooline diskrimineerimine. Nagu ka valik, kelle tid vabast ajast, suvepuhkusel lugeda. Verhovenskilik traagika seisnebki kujundlikult selles, et Sela viies, likoolis toimuvaid murekohti kajastav osa kirjeldab vhemasti osaliselt seda lmbumistunnet, mille on tekitanud neljandas, naisksimusi ksitlevas osas esitatud soovide ja klbeliste ideaalide realiseerumispd. Igasugusest inimlikkusest tulenevaid diskrimineerimisi saab brokraatlike mehhanismidega kaotada, aga selle hinnaks on ka muude inimlikkuste vimaluste  niteks halastamise ja isiklike kokkulepete  kadu. Ma saan aru, miks Marju Lepaje  ks vimsamalt inspireerivamaid isiksusi praeguses humanitaarias  pidi oma petamisiguse silitamiseks kaitsma doktorit, aga midagi heselt juubeldamisvrset ei ne ma selles, et ta selleks sunnitud oli.


Lpetav joonealune
Kik eeleldu oli kirjutatud eeldusel, et Keele ja Kirjanduse lugejale ei pea kuidagi Tiina Kirssi tutvustama. Need olid mned thelepanekud, mis olid tehtud helt kllaltki kaugel asuvalt mttalt. Ja ehk neidki tasub vahel thele panna. Tiina Kirsi feministlikud aluseeldused tunduvad mulle sarnased, nagu aiman Marek Tamme aduvat Lauri Vahtre positsioone, vi teisisnu: Simone de Beauvoiri ja Hannah Arendti krvutuses olen selgelt viimase poolel, vi kolmandat moodi: Sherry Ortner kehastab mu jaoks pris kontsentreeritult seda, mis feminismis valesti (Pean naiste universaalset sekundaarset staatust eelduseks ja jtkan juba sealt8). Ent Tiina Kirss on ks neist, kes on mind pannud sookvootidesse pisut tsisemalt suhtuma. Ja seda mitte oma snade, vaid isiksusega. Vi tpsemalt: oma pilastega. See, et kige suurema pedagoogilise mjuga on karismaatiline isiksus, mitte aga n+1 kraadiga ja meetripikkuse CV-ga igavene tiendkoolituja, on minu jaoks pevselge9. Aga tundub, et see innustav eeskuju ja isiksus kipub paremini toimima, kui pilane on samast soost (umbes nii nagu tdrukute kmnest populaarsemast juutuuberist kaheksa on naissoost, poiste kmne eelistatuma sekka ei mahu naisi aga ldse10) . Vaja on mistagi nii nais- kui ka meesisiksusi, kvoot saab aga mrata pelgalt sugu, sest sugu on formaliseeritav, aga isiksus pole, seega ega kvoot nd mingi eriti funktsionaalne vahend kindlasti pole. Sela neljanda osa Kui ksimusi esitavad naised aluseetost lahutab vimmakoolkonnast11 vist just selline varjundierinevus ja plvnevussuhe, mille geniaalne pshholoog Dostojevski pdis Verhovenski kujusse ja mjusse.
Aga pole ka vimatu, et totaalse sooneutraaluse igatsust mletatakse ehk juba sajandi prast pelgalt kui  veel hte XX sajandi utoopilist pdlust, mitte nii vga kauges suguluses rassipuhtushllanduste ja tuhandeaastase kommunistliku rahuriigiga. Ja mulle ei meeldi see, mida ma usun.






1F. de Waal, Kas oleme kllalt nutikat mistmaks, kui nutikad on loomad? Tlk. O. Renno ja T. Randus. Tnapev 2018, lk 26
2Samas, lk 27
3Samas, lk 21
4M. Kundera, Nali. Tlk L. Remmelgas. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 221.
5M. Kundera, Romaanikunst. Tlk Triinu Tamm.  Loomingu Raamatukogu 1998, nr 1112, lk 123.
6E. F. Keller, Mtisklusi soost ja teadusest. Tlk M. Hinrikus. Tartu: Tartu likooli Kirjastus, 2001, lk 23 
7Selle ngi, mis tekib hirmust, et ldinimlikuks on ldistatud mingi puhtisiklik omapra, idiosnkraatiline sattumus, olen nimetanud originaalsusngiks vi unikaalsusngiks (inglise keeles viks see olla anxiety of idiosyncrasy). Paarismiseks (vi igemini vanemmisteks) on loomulikult Harold Bloomi mjung (ingl anxiety of influence), poeedi painav udustunne vimaliku avastuse ees, et ta on kigest koopia vi jljend. Vt M. Kunnus, Pstepaadieetika. Prnu: Ji, 2018, lk 172.
8S. Ortner, Kas naise ja mehe suhe on sama mis looduse ja kultuuri suhe? Tlk K. Kaer. Ariadne Lng 2004, nr 1, lk 129.
9Soovitaks siia illustratsiooniks Vilja Kiisleri jrelhdu Tnu Luigele. Sirp. 1. III 2019
10M. Kalev, Tere-tere kik see pere! Neegrinlgija 14 siin!  Kes on laste lemmikjuutuuberid?  Eesti Ekspress 20. II 2019.
11 Panen siin selle sna hendama Harold Bloomi School of Resentmenti ja grievance studies'i, millele osutab Mrt Vljataga Vikerkaare blogi oktoobri 2018 lugemissoovitustes: Helen Pluckrose, James A. Lindsay ja Peter Boghossian [---] svenesid postmodernistliku kultuuriteaduse literatuuri ning hakkasid produtseerima varinimede all hulgi jampsartikleid (hes niteks tsteti mber lauseid Mein Kampfist, asendades juudid meestega). Kiiresti valmisvorbitud 20 artiklist aktsepteeriti eelretsenseeritavates teadusajakirjades seitse. Veel mned olid teel avaldamise poole, enne kui autorid pidid oma blufi paljastama. Mstifikaatorite sihtmrgiks olid soouuringud, maskuliinsuse uuringud, queer studies, seksuaalsuse uuringud, tseduse uuringud, sotsioloogia (tsi, selles distsipliinis ei nnestunud jalga ukse vahele saada) ja pedagoogika. Raske on salata, et midagi peab olema mda nende valdkondadega, mille mstifikaatorite trio ristib  ilmselt liiga laia joonega, sest seal tegeldakse kllap ka muude asjadega  vimmateadusteks (grievance studies). Tpsema levaate avaldatud absurdsustest ning eelretsensentide positiivsetest hinnangutest saab Areo vrguajakirjast. (http://www.vikerkaar.ee/archives/23773) 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 19:06 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. aprill 2019Suure antitotalitaristi judmine raugaikka. Milan Kundera 90 


Ilmus Postimehe ndalavahetuse lisas AK 06.04.2019






Suure antitotalitaristi judmine raugaikka. Milan Kundera 90


Mdunud esmaspeval, 1. aprillil sai heksakmne aastaseks Milan Kundera, ks XX sajandi silmapaistvamaid Euroopa romaanikirjanikke. 


Mihkel Kunnus


Eesti lugejal nnestus Milan Kundera loominguga formaalselt tutvuda juba 1965. aastal, mil Loomingu Raamatukogu avaldas kolm tema lhijuttu. tlen formaalselt, sest need lood olid vga napid ja kirjutatud enne Praha kevadet, sndmust, mis mjutas sgavalt ja prdumatult Milan Kundera elu ja loomingut. Praha kevade kuulutajana visati ta vlja kommunistlikust parteist, kuhu ta Saksa okupatsiooni mletava hilisteismelisena oli esmakordselt astunudi, ja tema loomingu avaldamine keelustati [tema eluloost ja loomingust saab hea maakeelse levaate SIIT]. Seitsmekmnendate alguses emigreerus ta Prantsusmaale ja pidi seal jahmatusega avastama, et ta on sealsete inimeste jaoks Ida-Euroopa pgenik. Tepoolest, prantslaste jaoks kuulus minu kodumaa Euroopa orienti. Ma ruttasin kigile selgitama meie olukorra skandaalsust: omariiklusest ilmajetuna oli meid annekteerinud mitte ainult teine riik, vaid terve teine maailm, Euroopa idaosa, mille juured ulatusid antiikajastu Btsantsi, millel on oma ajaloolised probleemid, oma arhitektuuriline vlimus, oma usk (igeusk), oma thestik (kirillitsa, mis prineb kreeka kirjapildist) ning oma teatud tpi kommunism (keegi ei oskaks iial oletada, milline oleks vlja ninud Kesk-Euroopa kommunism, kui poleks olnud Vene lemvimu, kuid igal juhul poleks see sarnanenud kommunismiga, mille me lbi elasime). 
Aegamda hakkasin mistma, et minu snnimaa oli see a far away country of which we know littleii. Mind mbritsenud inimesed pidasid poliitikast krgelt lugu, kuid geograafiateadmisi neil peaaegu polnudki: nende silmis olime me kommunismistatud, mitte annekteeritud.iii 


Milan Kunderast kolm peva varem sndinud Lennart Mere esimesel surma aastapeval kirjutas MihkelMutt, kuidas Meri tegi phendunult td, et Ls aduks, et Eesti ei ole midagi muud kui nemad ise, on ks nende kaotsilinud suguvsadest /.../Ja Lennart tegi kik, et Ls saaks aru, et me oleme nendega ks veri, et me kuulume Euroopasse ja Lne tsivilisatsiooni. Ta testas seda parimal meldaval viisil, omaenda isiku najal.iv Selles asjas kisid Meri ja Kundera hte sammu. 




*


Kundera jrgmine teos judis eesti keelde alles 1991. aastal, olles selleks ajaks tlgitud juba kahekmne nelja keelde. Selleks oli romaan Nali, teos, milles erinevate minavormis esitatud tegelaste kaudu on nidatud reaalse sotsialismi inimvaenulikkuse ja moraalse allakigu phjusi. Selles mttes on Nali eesti lugejale lhedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust.
Nali oli judnud trkki 1967. aastal ja samal aastal asus Lembit Remmelgas seda ka tlkima, ent kui Brenevi tankid 68. aasta augustis Tehhoslovakkiasse tungisid, ji t pooleli, sest Moskva glavlit keelas kigi Praha kevadet ennustanud ja kuulutanud kirjanike mainimisegi, rohkemast rkimata. 
Hiljem on Kundera elnud, et sel ajal oli ta hinges tulekahju ja tema eksistentsiaalmllu graveeriti teadmine, mida kski prantsalne vi ameeriklane ei saa iial teada: ma tean, mida thendab inimesele le elada oma rahva surm. Ja ta kirjutab: vikerahvaid ei erista suurtest nende rahvaarvu kvantitatiivne kriteerium, vaid midagi sgavamat. Vikeste rahvaste jaoks pole olemasolemine mitte iseenesestmistetav, vaieldamatu tsiasi, vaid alatine ksimus, kihlvedu, risk; nad on alati kaitsepositsioonil silmitsi Ajalooga, mis on neist vgevam, ei arvesta ega isegi mrka neid.v 


Eeltoodud tsitaatides peaks hakkama aimduma tasand, millel Kundera toimetab. See on fenomenoloogiline vaade maailmale seda kogeva subjekti seisukohalt ning seda ka siis, kui ta kirjeldab suuri ajalooprotsesse  Kundera ei elanud le oma rahva surma, tal oli tunne, et elab le oma rahva surma. See on valdkond, kuhu positivistlikul ajalooteadusel on raske ligi pseda. Niteks aastatel prast 1968. aasta Vene invasiooni Tehhoslovakkiasse eelnes inimeste vastu suunatud terrorile koerte ametlikult korraldatud hvitamine. See episood on tiesti unustatud ega oma ajaloolase vi politoloogi jaoks mingit thtsust, kuid selle antropoloogiline thendus on erakordselt suur! Selle ainsa episoodiga lin ma Lahkumisvalsi ajaloolise hustiku. Teine nide: otsustaval momendil romaanis Elu on mujal sekkub ajalugu maitselagedate ja inetute aluspkste nol; teistsuguseid polnud sel ajal saada; oma elu kige kaunima armuelamuse lvel kardab Jaromil aluspkstes naeruvrne olla, ei julge lahti riietuda ning pgeneb. Maitselagedus! Veel ks unustatud ajalooline seik, ja kui thtis inimese jaoks, kes pidi elama kommunistliku reiimi all.vi
Kommunistlik reiim on kadunud, aga on jnud Jaromili hinge vallanud tundespekter, mille kujutamise ja kaardistamise ntkus vidab Kunderale ka tnapeval tnulikke austajaid.


*


Vabas Eestis on praeguseks kenasti jrele tlgitud kik Milan Kundera loomingulise krgvormis ilmunud romaanid ja kllalt operatiivselt ka need, mis on jooksvalt ilmunud (viimati Thisuse pidu, orig. 2013, e.k. 2016). Kundera stiili on nimetatud nullstiiliks. Tema laused on lihtsad ja lhikesed, kujundid tpsed, aga napid. Ses mttes hsti tlgitavad. Kllap on see keeleline lihtsus ks tema populaarsuse allikaid. Kuigi see lihtsus on pindmine. Ksimused, mis ta esitab, on rasked ja keerulised. Tema kohta teoste kohta viks elda: kergelt neelatav, aga raskesti seeditav.


Kui ilmus romaani Teadmatus tlge, kirjutas Valle-Sten Maiste sel puhul phjaliku ja avava essee (Elu kui tantsuhtu, Sirp 4. VIII 2006), kus alustab iekile viidates kujundliku uperpalliga, mille jrgi suur truudus mingile mtlejale vib seisneda just nimelt selle pahupidi pramises ja nii pole vimatu, et keegi ka Kundera veenvalt vaoshoitud konservatiiviks vi milleks tahes vnab. Ilmutas Kundera ju silmatorkavaid kainusehetki juba ka oma kuulsamates romaanides postmodernse orgia palavamatel pevadel. Tna tundub siiski, et Kundera oli postmodernse lahtisuse ja lodevuse lipukandjate seas, lastes ila tilkudes (mnuga hkides) voolata kigel, millele iha klge hakkab. Kogu see suhtelisuse, ksimise ja kahtluse vaim, mida Kundera Romaanikunstis postuleerib, sda konkreetse ja selge tega, iroonia, maailma mitmemttelisuse ilmsikstoomine ja seisukohtade tsikindluse vlistamine, mida meiegi suurhedonist Kalev Keskla (Vikerkaar 1992, nr 7) joovastunult ja lummavalt on kiitnud, nib aastaid hiljem aga sna hepoolsena.


Nd, tagantjrele targana vin ehk elda, et eks see pidigi aastal 2006 nnda paistma. Nukogude aja rusutust mina omal nahal ei mleta (s. 1982), sest liivakasti raudse kardina vari ei langenud, kll aga mletan 2006. aasta eufoorilist hustikku, Ansipi vidukalt vibutavat ktt ja kahekohalist majanduskasvuprotsenti, meeletut kinnisvarabuumi ja ldist joovastuseisundit. Kllap need aastad enne pronksid (2007) ja 2008. aastal alanud suurt majanduskriisi olid omal nahal kogemiseks kige kaugemad vimalikud kogemused totalitarismisurvest ja stagnatsioonisumbusest  vabadus, jukus ning veelgi jukamana terendav tulevik. Sellesse hustikku sattununa pidigi Kundera sna hepoolsena paistma, sest totalitaarne reiim oli prmu varisenud ja avatud aknasse pole mtet huauke lhkuda. Kogu see suhtelisuse, ksimise ja kahtluse vaim, mida Kundera Romaanikunstis postuleerib, on ju htlasi vasturohi totalitarismile ehk millelegi, mida siin uue milleeniumi esmakmnendi esimese poole joovastuspevadel ohuna ettekujutadagi ei suudetud.
Kunderat iseloomustab veel see, et antitotalitaristlikkuse pimis ta ka orgaaniliselt romaanikunsti teooriasse: Olles mudel maailmast, mis phineb inimlike asjade suhtelisusel ja kahemttelisusel, on romaan totalitaarse ssteemiga kokkusobimatu. See sobimatus on sgavam kui see, mis eraldab dissidenti aparatikust, inimiguste eest vitlejat julmast piinajast, sest see pole mitte ksnes poliitiline ja moraalne, vaid ka ontoloogiline. See thendab: maailm, mis phineb hel ja ainsal Tel, ning kahemtteline ja suhteline romaanimaailm on vormitud tiesti eri materjalist.vii 


*


Kunstiteose retseptsioon on ju paljus ajastu ngu ning iseloomustab sageli rohkem oma ajastu mentaliteeti kui konkreetset kunstiteost  nii nagu hel ajal tundub Pearu smpaatsem kui Andres ja teisel ajal vastupidi. Kui klassikat iseloomustab aegumatus ja psiv vrskus, siis Kunderat vib klassikuks pidada kll. Tema kohta kehtivad iseranis hsti snad, mida kirjandusteadlane Daniel Palgi tles Tammsaare kohta: Tal oli tohutult palju thelepanekuid inimestest, ta elas valuliselt kaasa inimese pimesikumngule maailmas ja ta ei vsinud sellest rkimast, ta ei vsinud seda kujutamast. hes tema peateoses on lausa toodud snastik mistetest, mida erinevad inimesed radikaalselt teist moodi mistavad. Inimeskistentsi suurte ksimuste, soosuhtluse ja vananemisega seonduvad teemad teevad ta teosed sna aegumiskindlaks, kuid kindlasti on seal ka mtmed, mille saatuseks olla eelkige ajastudokument. 


Niteks Milan Kundera tekstikorpusesse on ktketud moraalne aegruum, millele vib oletada hbumist koos vanameistri enesega, kuigi neid initsieerinud seesmised impulsid on inimhinges jvad. ks mde selles on poliitilis-ideoloogiline. Niteks oli Kundera ks kolmekmnest Euroopa intellektuaalist, kes kirjutas alla kesoleva aasta jaanuaris ilmunud Euroopa manifestileviii (Kundera elab ldiselt varjus, ei vta avalikult sna ega anna intervjuusid), kus hoiatatakse Euroopa idee nrgenemise eest, totalitaristlike ilmingute taastuleku eest.
Aga teeksin siin vga milankunderaliku thelepanunihke ja liiguks ksikisiku ihule lhemale, intiimsfri. Selles liigutuses on Kundera kui pshholoogi suurus  ta oskab meisterlikult lahata seda, kuidas totalitaristlikud ilmingud avalduvad intiimsfris ja kuidas intiimsed pshholoogilised impulsid motiveerivad totalitaristlikke ssteemide ehitajaid (viimase heaks niteks sobib ka meie oma Seltsimees laps).


Ka selles pingevljas vime nha he moraalse aegruumi vajumist perifeeriasse (et mitte vljenduda dramaatilisemalt). Siin vib nitlikustamiseks vtta he ta tuntuima teose, raamatu, mille pealkiri on nii lummav, et on praeguseks vist parafraseerituim raamatu pealkiri ldse  Olemise talumatu kergus. Seda raamatut vib ka sna julgelt nimetada mitme plvkonna kultusteoseks.
Kohe selle teose alguses antakse levaade peategelase Tomai maailmas-olust ja elutundest: ta on naisest lahutatud, pojaga ei suhtle ja ka tema vanemad on tast lahti elnud. Naisi ta korraga ihkab ja pelgab ning Toma kultiveerib klbelist hoiakut, mille keskmes on keeldumine mis tahes pretensioonidest teiste inimeste eludele. Ja vastupidi  keegi ei tohi tema elule pretensioone esitada. Ta sihiks on atomaarne tahe ja eetikaks teise inimese samasuguse tahte austamine. 
See maksimaalne antifaism, veresideme radikaalne eitus, plnevuse ja prilikkuse hle tielik vaigistamine, klbeline keeldumine igasugusest nime vaevast. Ja seda ka elu hinnaga ja ristile ronivalt. Lapsed arusaadavalt sellesse maailma ei mahu, sest lapse suhe vanemasse on sltuvussuhe. Kik suhted tuginevad rangele vabatahtlikkusele ja (mis tahes) vgistamine on rngim klbeline eksimus. Samas selles vabade indiviidide vabade tahete raamistuses on aga kik lubatud. Kllap see on ks phjus, miks Kundera noortele nii hsti peale lheb, sest noorus on oma vanematest sltumatuse igatsemise elufaas. Muidugi Kundera on kike muud kui idealist vi utopist ja see moraalne prgimus on just nimelt moraalne, mitte aga mingi ndsuse saavutamise retsept. Toma on traagiline, kannatav karakter. Nii ta peab ja teisiti ta ei saa.
Traditsioonilisemale kristlikumale pilgule vib Toma paista moraalse langemise maksimumina, ta on vaat et patoloogilisuseni liiderlik, samas on see he emantsipatsiooni-igatsuse kristallatsioonix ning he moraalse prgimuse loomulik jtk (see temaatika on phjalikumalt lahti kirjutatud SIIN). Kuna seksuaalsus on (tehnoloogiliselt) lahutatud sigimisest, siis see ei kuulu enam ldse moraalsfri  intuitsioon, mis katoliiklikumale meelelaadile tielikult le ju kib , ning moraalse ranguse teravik suundub sootuks mujale, sinna, kus vime ka praegu nha erinevaid noori, moraalsetest tunnetest ajendatud aktiviste, thendab loomakaitsesse ja loomaiguslusse: Inimkonna teline moraalne eksam, see kige philisem (mis on paigutatud nii sgavale, et meie ngemisvime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud tielik krahh, nii phjalik, et just sellest tulenevad kik lejnud,kirjutab Kundera.x 




***


tlesin, et tenoliselt taandub see eetika perifeeriasse. Siin viks ksida, et kust siis see uuspuritaanlus peale tungib, vasakult vi paremalt? Selline ksimus on sama ekistav, kui ksimus, kas XX sajandi esimesel poolel ohustas Euroopat punane vi pruun katk, parem- vi vasaktotalitarism? Loomulikult mlemad ja korraga. Nnda mingis mttes ka praegu.
Seksuaalmoralistlik puritaanlus tungib peale nii vasakult kui paremalt. Selle pealetungi edukus kummalgi rindel on omaette teema nagu ka see, kellel selle suundumusega lihtsam vi raskem kohaneda. Paremkonservatiivse tiiva puhul see ei llata, sest see tendents sisaldub seal loomuldasa ning valimishustukus suudeti lausa abordi-debatt hauast les kaevata ja ellu ratada. Knekam on aga vasakrinde innukas suubumine uuspuritanismi. Kui traditsioonilisemaid hiskondi iseloomustab muu hulgas vga rangelt reglementeeritud seksuaalkitumine, siis nd  eelkige #MeToo-liikumise tuules  taotlevad seda liikumised, mida varasemalt seostati emantsipatsiooniga, musterniteks on siin feminism. Lnes kivad asjad paar sammu meist ees ning seal on juba kllaga suurkorporatsioonides ametijuhendeid, kus on reguleeritud kallistamise ja silmavaatamise lubatud kestused ttajate vahel, progressiivsemate maade vgistamis- ja ahistamisvastased seadused teevad sna rangeid ettekirjutusi sellele, milline on lubatud flirt ja eelmng. Progressiivse portaali Feministeerium ks administraator on meilgi vlja andud kenauuspuritaanliku regulatsiooni sookitumiselexi. Seksuaalses lvimises on testi halle alasid. Ja selleprast on vaja entusiastlikku nusolekut. Kui on nii palju inimesi, kes ei suuda teise inimese suhtumist vlja lugeda, ja nii palju neid, kes arvavad, et kui ks osapool ei soovi, on lihtsalt tegemist halva seksiga, siis on vaja see hall ala mustvalgeks teha. Amnesty Internationali andmetel on Euroopas kaheksa riiki, kus vgistamine on defineeritud nusoleku kaudu, ja veel kolmes riigis on see arutluse all. Eesti ei ole ks neist. Aga viks olla, kirjutab teine Feministeeriumi vedaja Kadi Viik vasakpooleses kultuuriajakirjasxii ning seal kmisev range puritanistlik paatos on ige sama klaga kui katoliklikust fundamentalismist tukuvatel SAPTKi-poistel. Sama on sihtki  allutada seksuaalkitumine rangele reeglistikule ja sanktsioneerimisele. Ja see on igati misetav, sest kiirelt muutuvas hiskonnas peab iga plvkond ise ja omal nahal avastama, et vabaduse hinnaks on ka ses vallas tagasilgid turva- ja kindlustundes ning erootilise kapitali jaotuse vrdsusesxiii. Ja nii on mistetav, et viktoriaanlikkuse ja hipinduse vahel kikuv pendel liigub taas teises suunas.


***


Veebivljaanne Quillette pealkirjastab Milan Kundera juubelit thistava artikli pealkirjaga: Milan Kundera hoiatas meid ajaloolise amneesia eest. Ometi nd see juhtub jllexiv. Ewan Morrison arutleb seal selle le, et kuidas on juhtunud, et kommunism on noorte seas jlle pop. Kuidas nii kiirelt unustatakse kuriteod, mille puhul mitte kuigi ammu vannuti, et ei iial enam? Morrison osutab sellele, kuidas kommunistlikud reiimis on ise aidanud oma kuritde unustamisele aktiivselt kaasa ja kuidas dokumentide hvitamise funktsiooni on astunud vastupidine tendents  faktid uputatakse tohutusse ja vastuolulisse infolaviini. Info lekllus vib asetuda samasse funktsiooni info puudusega.Aga lasen parem Kunderal endal viidata allikate suunas. Lbingeliku pshholoogina mistab ta suurepraselt, et nhtus ei juurdu mingis idees, ajuviiruses. Idee on kaugelt liiga tserebraalne nhtus.
Prantsuse revolutsioonist peale nimetatakse ht poolt Euroopast vasakpoolseks ja teist seevastu mrgistatakse kui parempoolset. On peaaegu vimatu defineerida nii he kui ka teise puhul mingeid teoreetilisi printsiipe, millel nad baseeruksid. Selles pole midagi kummalist: poliitilised liikumised ei baseeru ratsionaalsetel seisukohtadel, vaid kujutlustel, piltidel, snadel arhetpidel, mis htekokku moodustavad he vi teise poliitilise kiti.
Suure Marsi kujutelm, mille kaudu laseb end joobnustuda Franz, on poliitiline kit, mis hendab kikide aegade ja suundade vasakpoolsete vaadetega inimesi. Suur Marss, see on suureprane teekond edasi, teekond vendluse, vrdsuse, igluse, nne poole ja veel edasi le kikide takistuste, sest takistused peavad olema, kui marss peab olema Suur Marss.
Proletariaadi diktatuur vi demokraatia? Tarbimishiskonna tagasilkkamine vi vi tootmise suurendamine? Giljotiin vi surmanuhtluse kaotamine? Asi pole ldse selles. See, mis teeb vaskpoolse inimese pole ks vi teine teooria, vaid selle inimese vime teha mistahes teooria kiti koostisosaks, mida kutsutase Suur Marssxv
See tsitaat on fragment pikemast esseistlikust arutelust Suure Marsi kiti le, mis moodustab kuuenda osa romaanist Olemise talumatu kergusxvi, mida soovitan koos Nalja ja Naeru ja unustuse raamatuga (e.k. 2014) praegusel, hiskondlikult reval ajal meelekosutuseks le lugeda. Sest tundub, et kui vtta omaks Kundera tunnetuslikult nudlik romaanimratlusxvii, siis vib nustuda selleski, et filosoofia poolt hljatud ja sadade teaduslike spetsiifikatega lhestatud moodsas maailmas psib romaan kui viimane vaatetorn, millelt saame haarata inimelu tervikunaxviii. 





UNUSTUS [oubli]. Inimese vitlus vimu vastu on mlu vitlus unustuse vastu. Seda Mireki lauset Naeru ja unustuse raamatust tsiteeritakse tihti kui romaani snumit. Sest lugeja tunneb romaanis kigepealt ra selle, mis on juba teada. Selle romaani juba teada on Orwelli kuulus teema: totalitaarse vimu poolt pealesunnitud unustamine. Kuid mina ngin Mireki loo omapra hoopis mujal. Mirek, kes kigest just vitleb selle eest, et teda ei unustataks (teda, tema spru ja nende poliitilist vitlust), teeb samal ajal kik vimaliku, et unustataks teine inimene (tema eksarmuke, keda ta hbeneb). Enne kui unustamistahe muutub poliitiliseks probleemiks, on see antropoloogiline probleem: alati on inimesel olnud soov kirjutada mber oma elulugu, muuta minevikku, kustutada jlgi, nii enda kui ka teiste omi. Unustamistahe pole sugugi labane kiusatus petta. Sabinal pole mingit phjust midagi varjata, ometi tukab teda tagant irratsionaalne soov panna end unustama. Unustus: htaegu nii absoluutne ebaiglus kui ka absoluutne lohutus.
- Romaanikunst  



***




iDetailsemalt elulooga tuvumiseks soovitan Kaarel Kressa artiklit Milan Kundera  kui olemise kergus muutub talumatuks EPL 28. III 2009
iiKauge maa, millest teame vhe, nende snadega olevat Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain igustanud Tehhoslovakkia loovutamist Saksamaale Mncheni lepingule alla kirjutades.
iiiMilan Kundera Eesriie Tnapev, 2008, prantsuse keelest tlkinud Martin Kala, lk 45-6
ivMihkel Mutt nnelik inimene Lennart Meri PM 14. III. 2007
vEesriie, lk 144 ja 36
viMilan Kundera Romaanikunst LR 1998, nr 11-12, prantsuse keelest tlkinud Triinu Tamm, lk 37-38 
viiRomaanikunst lk 19
viiiEesti keelne tlge on leitav: https://eestinen.fi/2019/01/intellektuaalide-appikarje-euroopa-laguneb-koost/ 
ixOlen selle teema pikemalt lahti kirjutanud artiklis Seksuaalse emantsipatsiooni kurit ja karistus Sirp 12. II 2016
xOlemise talumatu kergus Monokkel 1992, tehhi keelest tlkinud Leo Metsar, lk 175
xiJaan-Magnus Tammepuu Lhike petus: kuidas mitte ahistada EE 27. XII 2017
xiiKadi Viik Ajad ei muutu niisama. #metoost ja selle kriitikast Vikerkaar nr 12, 2018
xiiiVt Appi, ma vajan armasust #metoo #incel raamatus Mihkel Kunnus Pstepaadieetika Ji 2018, lk 205-224
xiv Milan Kundera Warned Us About Historical Amnesia. Now Its Happening Again https://quillette.com/2019/03/31/historical-amnesia-and-kunderas-resistance/ 
xvOlemise talumatu kergus lk 156
xvi Kundera suur lemmik ja imetlusobjekt on Austria kirjanik Robert Musil (1880-1942), modernismi sravaim tipp, kes ritas loodusteadusliku tpsuse viia hinge fenonomenoloogiasse. Ja vib elda, et Musil sai sellega hakkama, kuigi peateos Omadusteta mees (e.k. 2006) ji autori surma tttu umbes 1800 leheklje pealt pooleli.
xvii Vt Romaanikunst ja Eesriie
xviii Eesriie lk 83


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. aprill 2019Mis on Ruuben Kaalepi tehtud kemrgi tegelik thendus? 


Ilmus 05.04.2019 EPLi arvamuskljel


Mis on Ruuben Kaalepi tehtud kemrgi tegelik thendus?

Mihkel Kunnus


 

Natsimrgist
Vastne riigikogu liige Ruuben Kaalep tegi ametivande andmisel kega esti ja peagi rullus le sotsiaalmeedia vimas vulgaarsemiootika laine. Kas tegu on natsi-mrgiga vi mitte?

Selle selgitamiseks on enne hea le korrata semiootika ehk mrgiteaduse baasteadmised.
Esiteks tuleb rhutada, et mrgi thendus ei ole mrgi omadus (nagu mass vi pikkus-laius on keha omadused), vaid suhtlusakti mde. See thendab, et kik vaidlused selle le, mis on mingi mrgi tegelik thendus, on juba eos valedel alustel. Mrkidel ei olegi iseseisvat thendust, mis oleks suhtlusaktist eraldi. Mrk ise polegi midagi muud kui suhtlusprotsessi osa.


Teiseks tuleb rhutada, et mrgi thendus sltub kontekstist, tleme, mrgi tegijast ja mrgi ngijast. Niteks mrkide vi snade thenduse suhtelisust teadvustavad ka rahvuskonservatiivsed inimesed pris hea meelega, kui on vaja seletada, et snal neeger pole eesti keeles ajalooliselt halvustavat thendust olnud, vi et Lihula monumendil kujutatud SS-mundris mees ei thendanud austusavaldust natsi-reiimile, vaid meil, eestlastel, on sel teine thendus ja meile thendab see vabadusvitlejat.


Kolmandaks tuleb ka elda, et iga snum on mitmeselt kodeeritud. Niteks ks tasand kodeerib lause sisu, teine selle, millena seda lauset tuleb vtta (naljana, hvardusena, faktivitena jne).

Neljadaks. Erinevatele vastuvtjatele on mrk erineva thendusega ning ks ja sama mrgi kasutaja vib korraga saata vlja erinevaid snumeid sltuvalt mrgi adressaadist.

Kllap on kige tulemuslikum vaadata seda konkreetset esti konkreetses kasutuses.
Niisiis on kige esmasem mrgi lahti seletamise struktuur jrgmine: kui A nitab B-le C, siis see thendab D.


Niteks, kui Ruuben Kaalep teeb OK-esti, siis Sinise ratuse kambajmmidele (ja teistele, kellele tleb midagi 4chan jms) thendab see iroonilist viidet valgete lemvimu tunnistamisele. Nad nevad seda ja itsitavad vandeseltslaslikult pihku. Enamikele inimestele, kes selle spetsiifilise koodiga kursis pole, thendab see lihtsalt OK-esti  kik on korras. Natsiktid aga teavad ka seda koodi, mille jrgi thistab see est sinise rataja kega nidatuna valgete lemvimu taaskinnitust ning nad rrituvad. NB! Mrgil ongi siin mitu thendust ja seda sltuvalt vastuvtjast.

Sekundaarsed koodid
Jb le ksida veel teisese koodi jrele. Miks Ruuben Kaalep selle esti tegi? Ei andud ta ju selle mrgiga mingit erilist infot (a la Revolutsioon algab sel ajal ja sel kohas), vaid tegi just sellise kelmika mrguande. Sellega sai ta korraga la meeldivalt klaase kokku kambajmmidega ning htlasi naerda nkku natsikttidele. Kui viimased lrmi tstavad  mida nad kindlasti teevad  siis saab aga jllegi nidata, et vaadake, see on ju sgedus, natsiktid on peast puhta lollakad, nevad tavalises OK-estis natsi-mrki. Ja et enamikule inimestele see ongi pelgalt OK-est, siis nad siin nustuvad Kaalepiga ja tulevad teda kaitsmagi ning trolliv meediaoperatsioon on nnestunud. 
Ja oligi.
Kui foto selle estiga FB-s levis, siis nii mnigi Kaalepi mttekaaslane vljendas rahulolu, vastates kinnitati le snumi mistmist (nt Top kek! - otsene viide subkultuurile, kust Ruuben Kaalepi taktika prineb. Ja kui Mikk Salu artiklid EE-s muud ei testanud, siis vhemalt seda, et Kaalep on selle subkultuuriga kindlasti ja lhedalt tuttav), Selliste snumite suhtes tundlikud vasakpoolsed reageerisid omakorda protestiga ning lviosa inimestest, thendab mass, teatas veendunult, et selle mrgi tegelik thendus on ju see, et kik on korras, ning toppisid oma FB-vood tis erinevaid fotosid sellest, kuidas erinevad lugupeetud inimesed seda esti teevad. Ka see on igati ennustatav ja loomulik kitumine. Hispaania filosoof Jos Ortega y Gasseti snadega: Mass on iga srane inimene, kes ei hinda ennast  kas heas vi halvas mttes  eripra alusel, vaid tunneb end nagu kik ega valuta sellest hoolimata sdant; kes tunneb end mnusasti, tundes, et on teistega hesugune. (Masside mss, Vagabund, 2002, lk 15). Mass tunneb, et nii, kuidas nemad selle mrgi thendust tajuvad, ongi ige, et see ongi tegelik thendus. See on mistagi semiootiline kanapimedus, aga mis parata.
Selles mttes vttis Ruuben Kaalep siin PR-operatsiooni maksimumpunktid. See oli vga nnestunud trollimine, meediathelepanu kaaperdatud nagu naks.

Aga tasub teha veel mned tausta avavad mrkused.


Punkar Kaalep
Mingis mttes on thelepanuvrne ka see, kus ta oma vigureid tegi. Kui traditsioonilisemas mttes konservatiivset eluhoiakut iseloomustab muu hulgas aukartus vrikate institutsioonide ees, siis noort Kaalepit see ei iseloomusta. Ta vigurdab Eesti riigi hes thtsaimas institutsioonis ametivannet andes (NB! vande andmine on seotud phadusmtmega). See kitumine iseloomustab rohkem punk-mentaliteeti, demonstratiivset mittehoolimist hiskondlikest tabudest ja korrast. 
Ma arvan, et Ruuben Kaalep ei sobi hsti riigikokku, sest ta on veel liiga noor ja ebakompetentne ning samuti tundub, et ta ei saa hsti aru, kuidas kuskil sobib kituda. Ta ei taipa, millised tagajrjed ta naljadel ja rollimngudel vivad olla. Eriti ohtlikud on igasugused natsi-naljad vlissuhtluses ning Venemaa on iga sellise kingituse eest vga tnulik, mis vimaldab Eestit nidata vikese natsiriigina. Vanemad parteikaaslased peaksid teda ksjagu kantseldama. Ometi on Ruuben Kaalepi poisikeselikud leannetused mitmes mttes palju ohutumad asjad, kui niteks Peeter Ernitsa tiesti klma noga teadlik valetamine (sellele osutas ka Urmas Vaino viimases Suud puhtaks saates) ja muu taoline. 

EKRE postmodernistlikkus
EKRE imagoloogia juures tuleks thele panna ka seda, et tegu on de facto vgagi postmodernistliku kooslusega, kus on uus ja vana segamini nagu puder ja kapsad. EKRE koloriitsemad mjutajad mngivad oma identiteediga sama loovalt ja disainivalt kui sgedaimad vikerkaarlased oma seksuaalsuse ja sooga. EKRE kehandiks on hulk endisi rahvaliitlasi, maa soola selle sna parimas thenduses, need on lviosas tublid ja asjalikud inimesed, mrgiline on aga seegi, et aupresidendiks on piltlikult eldes valgete juustega suurkolhoosnik (et mitte elda ekskommunist), esiotsas kaks disainitud identiteediga musta kaabut  trumpiliku populismi eeskujulikd pilased. Neid toetab kodanikuhendus SAPTK, kus paar kohalikku eesti meest on ennast nietzscheaaliku tahtega Ibeeria ristirtleks disaininud. Identiteedid virdavad ja vulavad nii, et vhe pole! Noorteliikumist veavad USA-netikogukondadest innukalt ppivad punkarid, kellel vana nahktagi asemel on pintsak ja kukeharja asemel korralik soeng.
Tuleb rhutada ka seda, et pungil on elujulises hiskonnas oma funktisoon. See peabki rritama, pilku vrskeks lma, uinumist takistama.
Klanitud ja viisakas vlisvorm vimaldab korrumpeerida palju thusamalt, sest vliselt on kik korrektne ja sujuv. Praegu hakatakse unustama, miks liikumine Aitab Valelikust Poliitikast kunagi ellu kutsuti, kuidas Sirpi on juba korralikult rsitud ja suukorvistada ptud, kuidas titevvimu tegevuses juba oli ideoloogiline panetumine ja kuidas personalipoliitika juba plistas teatud negatiivseid suundumusi. Seeprast ma ka tervitan virila noga praegust koalitsiooni (kuigi minu isiklik valiku saanud erakond ei letanud knnistki), sest see on praegustest kehvadest valikutest parim. Muidugi konservatiivusega pole EKRE-l suurt midagi pistmist. EKRE on krvakiil klanitud vormi taga toimuvale roiskumisele. EKRE toimib mnes mttes nnda Pussy Riot Putiniga lhedalt kokku mngivas Vene igeusu kirikus. 
Igati viks, viisakas ja poliitkorrektselt kombeline Reformierakond on hunt lambanahas. EKRE on aga pigem lammas hundinahas. Tekitab hirmsalt revust ja lrmi, aga tegelikult sna kahjutu loom ning heselt paremaid alternatiive meil selle valimistulemuse pealt vtta ka polnud. Ning eldes, et EKRE on lammas hundinahas, kardan, et see kujund on palju tabavam kui mulle meeldiks.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:20 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


29. mrts 2019Rail Balticu maaletooja kverpeeglis maailm 


Kuna alljrgneva teksti avaldamine on ajakirjanduses toppama jnud, siis pistan selle autori loal siia.

Rail Balticu maaletooja kverpeeglis maailm


Endel Oja, majandusdoktor




Ainult nii saab kirjeldada emotsioone, lugenud Tartu Postimehes 23. mrtsil ilmunud artiklit Kristjan Kaunissaare: Rail Balticu rahastamine seisab tugeval vundamendil. Artikli autor, olles ttanud tnaseks juba mitu aastat Rail Balticu (RB) koordinaatorina Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumis, peaks teadma kiki selle projektiga seotud elementaarseid fakte. Kuna ta neist suurt osa, mis tekitavad phjendatud kahtluse selle projekti vajadusest Eestile, jrjekindlalt eirab, siis siinkohal temale ja lugejatele asjakohane faktivrskendus.


Esiteks - siiamaani ei ole keegi mber lkanud Eesti spetsialistide kollektiivi (P.Humal, K.Lambot, I.Paul, R.Vibo) poolt juba 2018.a. jaanuaris RB tasuvusanalsis leitud 4 miljardi euro suurust viga, mille tulemusena kogu RB projekt tegelikult ei vasta EL kaasrahastamise tingimustele. Enamgi veel - MKM ja Rail Baltic Estonia O on jrjekindlat eiranud kiki ettepanekuid RB tasuvusanalsile sltumatu auditi tellimiseks. Miks? Muide, Taani firma COWI anals nitas juba 2007.a., et RB sotsiaal-majanduslikult kige elujulisem variant ei ole mitte uue 1435 mm laiusega raudtee rajamine Muugalt Iklani ja edasi Riiga, vaid olemasoleva 1520 mm raudtee rekonstrueerimine trassil Tallinn-Tapa-Tartu-Valga -Riia kiirusele 160 km/t. EL andiski Eestile selle teemaga edasiminekuks 2007.a. 1 miljoni euro ja Eesti riik pani juurde sama summa. Mida selle raha eest telliti, on teadmata. 2008. aasta detsembris otsustas Euroopa Komisjon anda 9,3 miljonit EUR toetust Tartu-Valga piirilese ligu rekonstrueerimisele maksumusega 34,3 miljonit EUR. Sellest hoolimata toimetas uue Rail Balticu lobigrupp omasoodu edasi ja 2010. aastal tellis seekord Lti Transpordiministeerium Briti uuringufirmalt AECOM t, et otsustada, mitte kas, vaid juba kuhu oleks Balti riikides otstarbekas rajada uue, 1435 mm rpmelaiusega otsetrass Muugalt Poola piirini. Thelepanu: selle t lhtelesandes olid Tartut lbiv trass ja olemasolev 1520 mm rpmelaius vlistatud, seega reaalsete alternatiivide vrdlemisest t tellija loobus, teades suurepraselt fakti, et samal aastal justunud EL mruses konkurentsivimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevrgustiku kohta loeti Eestis vastavaks kaubaveo koridoriks Tallinn-Tartu-Valga lik. 


Teiseks - K.Kaunissaare videtes prevaleerivad seisukohad  ...Euroopa Liidu prioriteet, ...Euroopa raudteevrgustiku arendamine jms. Snagi pole juttu sellest, millist lisavrtust viks Eestile tuua Baltimaade olemasoleva raudteessteemiga mittehilduva RB raudteeniidi rajamine 2 miljardi euro eest paralleelselt juba olemasoleva raudteega (mis vajab olulisi investeeringuid), Via Baltika maanteega (mis vajab 4-realiseks ehitamist) ja mereteega. Tuletagem siinkohal meelde, et kui niteks rekonstrueerida olemasolev 1520 mm Tallinn-Prnu raudtee kiirusele 160 km/t, siis juaks reisija Tallinnast Prnusse 20 minutit hiljem kui RB-ga. Kas see 20 minutit on ikka Euroopa proriteet, mille eest Eesti peaks vlja kima miljard eurot oma maksumaksja raha?? Lisaks on tnaseks selgunud, et loodetud kaubavooge Arktika mereteelt Soome kaudu saabuma ei hakka, veoautode koormad RB-le ei koli ja Venemaalt Hiina kaupu RB-le samuti saabuma ei hakka. Keegi ei hakka ka sitma 15 tunniga ja pileti maksumusega 150 eurot Berliini, nagu RB vlja pakub. Milleks meile siis see raudtee? Ka Vabadussda, kus Eesti kasutas edukalt soomusronge, on tehnoloogiline minevik.


Kolmandaks - K.Kaunissaare nagu unustaks ra, et kik Eestis elluviidud suuremad ehitus-ja taristuprojektid on vrreldes prognoosituga oluliselt kallinenud. RB maksumuse prognoosides on toimunud alljrgnevad arengud: 2016.a. mai 3,68 miljardit eurot, 2016.a. oktoober 5,0 miljardit eurot, 2017.a. aprill 5,9 miljardit eurot. Eesti trassi maksumuse jrjekordne prognoos tusis 2018.a. oktoobris 1,3-lt miljardilt eurolt 1,6 miljardi euroni ehk 23%. Seejuures prognoositakse investeerimisprojekti maksumust, millel puudub ehitusprojekt, st. kski ehitaja ei ole antud numbrite paikapidavust kinnitanud. Tde kipub olema, et planeeritav ehitus osutub peale reaalsete hinnapakkumiste saamist oluliselt kallimaks. Kui palju? Jrelemtlemiseks: KUMU ehitusmaksumuseks planeeriti 33 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot, kallinemine 42%. ERM-i maksumuseks planeeriti 37,8 miljonit eurot, tegelikuks maksumuseks kujunes 63 miljonit eurot, kallinemine 67%, Reidi tee maksumuseks planeeriti 29 miljonit eurot, odavaim hinnapakkumine oli 40 miljonit eurot, kallinemine 38%. Eesti idasuuna kontrolljoone ehitamismaksumus peale reaalsete ehituspakkumiste saamist erines prognoositavast koguni 2,5 korda! Euroopa Kontrollikoda (tervitusi Juhan Partsile!) ti hes oma auditis vlja, et kigil 19 auditeeritud raudteeligul theldati projekti olulist kallinemist. Kas K.Kaunissaare koos RB maaletoojetega testi arvab, et EL muudkui maksab kinni lviosa RB jtkuvast kallinemisest, kui see suure tenosusega reaalsuseks osutub? Kike seda ilmselt teades on RB maaletoojad asunud rakendama strateegiat: asume hoogsalt kulutama, et edaspidi oleks projekti peatamine keerulisem!.


Neljandaks  Eesti riigi omaosaluse raha, mis eeltoodut arvestades on vhemalt 1 miljard eurot, tuleb laenata, mis negatiivse krvalmjuna viib alla riigi edasise laenuvime, prssides seelbi teliselt vajalike investeeringute tegemist. Sellise suurusjrguga omafinantseeringu eest saaks rekonstrueerida kik Eesti raudteed kiirusele 160 km/tunnis, mis oleks nii kaupade kui elanike transportimiseks optimaalne ja hulk raha jks veel legi. Samal ajal kiratsevad olemasolevad hendusteed, mitte ainult raudteevrk. Niteks kruusateedele katete ehitamise mahud on 2017.a. 125 km ja 2018.a planeeritavalt 80 km, kusjuures kruusateid on Eestis 4876 km. Tallinn-Tartu maantee rekonstrueerimine 4-realiseks meenutab juba plvkondadelest epopad. Teede Tehnokeskus AS andmetel oli riigiteede akumuleerunud remondivlg 2018.a. ca. 840 miljonit eurot. Kahel viimasel EL finantseerimisperioodil on teehoiu investeeringuid (eriti phiteedel) suures osas rahastatud EL vahenditest suurusjrgus ainult ca. 30 miljonit eurot aastas. Jrgmisel finantsperioodil teede rahastamise vimalused EL toetusfondidest vhenevad oluliselt ja asemele tuleb leida uus rahastamismudel vi rahastamisallikad.


Viiendaks - K.Kaunissaarel ei ole teadmata, et EL uuel eelarveperioodil vheneb EL toetusraha Eestile 40% , st. praeguse perioodi 4,5 miljardi euro asemel saame 2,7 miljardit eurot, kusjuures Eesti kavatseb ise EL eelarvesse maksta 1,25 miljardit eurot, seega puhas EL toetus on ainult 1,45 miljardit eurot. Ca. 85% RB ehitamise kuludest langeb just sellesse perioodi, mis thendab, et Eestil kuluks RB-le selle maaletoojate juhtimisel le poole kogu jrgneval eelarveperioodil EL-st saadavast rahastusest. Arvamus, nagu saaks Eesti RB tarvis EL abi vljastpoolt seda summat, on tagasihoidlikult eldes ebakompetentne. Kokkuvttes  lbinisti vr on K.Kaunissaare kiki tema etteasteid lbiv kinnitus, nagu poleks Rail Balticu tttu ka teised vajalikud projektid tegemata jnud. Vt.https://meieeesti.postimees.ee/6471395/priit-humal-rail-balticut-ei-anta-meile-kingituseks. 
Tna ei ole veel hilja tagasi prduda mistliku RB lahenduse juurde ilma, et Eestile sellest EL-i ja naabritega probleeme tekiks.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:57 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
26. mrts 2019Matside mss 


Ilmus ERRis 26.03.2019


Matside mss


Mihkel Kunnus




On olemas nhtus, mis nii vi teisiti mngib ndse Euroopa hiskondlikus elus thtsaimat osa. See on matside tulek sotsiaalsele vimutiusele. Kuivrd matsid kui sellised ei pea juhtima ega saagi juhtida omaenese eksistentsi ja veel vhem valitseda hiskonda, thendab see, et Euroopa elab praegu lbi kige sgavamat kriisi, mis vib tabada rahvaid, riike ja kultuure. Niisuguseid kriis on ajaloos esinenud rohkem kui kord. Selle fsiognoomia ja tagajrjed on tuntud. Samuti on teada selle nimi. Seda nimetatakse matside mssuks.


Sellise liguga algab hispaania filosoofi Jos Ortega y Gasseti 1930. aastal kirjutatud teos Masside mss. Asendasin lihtsalt ajakohastamise huvides massid matsidega. Aga see pole pelgalt snamng - Eesti praeguse poliitika ks keskseid probleeme on just nimelt probleemid matslusega.




Matslik kitumine poliitkultuuris
See, et EKRE tulek poliitareeni suurmngijate hulka on normaliseerinud matsliku kitumise poliitkultuuris, on minu jaoks pevselge. Ja ma ei ole selle arvamusega ksi. See kurb tsiasi ei vaja mingit paljastamist. Nrivaks ksimuseks jb aga see, kas EKRE suudab poliitmaastikule tuua ka matslikkuse positiivsed aspektid. Esmapilgul tundub, et lootust on vhe (Rail Balticu ksimus vib saada siin mravaks).


Kllap selleks, et rkida matslikkuse positiivsetest aspektidest, tuleks esmalt meelde tuletada, et see sna pole alati olnud hemtteliselt negatiivse alatooniga. Kuidas muidu saanuks see olla populaarne nimigi? Positiivne mde on ehk kige paremini silinud tuntud laulusnades: Mats alati on tubli mees, /ei kedagi ta pelga,/ ei kummarda ta saksa ees,/ ei tmba kru selga. Siin thendab see siis enesevrikust. See kujund elab ja knetab.


Niteks algab ks vgagi teemakohane kolumn nnda: Kas Eesti poliitikul oleks ldse julgust selg sirgu ajada ja Brsseli brokraatidele mingis ksimuses, mis Eesti huvidega ei hti, lakooniliselt teatada, et meil on lihtsalt nnda kombeks ja teisiti ei saa? Vi tmmataks selg sellises hpoteetilises olukorras lihtsalt kru, arutleb Mihkel Mutt. (PM 8. XI 2017)


Eesti ja Euroopa vahekord on meie identiteedis ks vtmemtmeid, selles pole kahtlust. Gustav Suitsu leskutse saada eurooplaseks ja jda eestlaseks tuikab siinse svahoovustes tnini, erimeelsused on eelkige euroopluse ja eestluse vahekorras ja laadis.




Mats ja Tammsaare
Matsi kujundit kasutas selle mtme kaardistamiseks kodanik Anton Hansen oma avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele, thendab iseendale.
Sina [s.t A. H. Tammsaare  M.K.] tahaksid nhtavasti oma vargamelasi ldinimlikkuseni upitada mitte sellega, et otsid neis euroopalikku, vaid et laskud nende niinimetatud voorustesse ja pahedesse sinnamaale, kus kaob Vargame ja ka Euroopa ja algab lihtsalt inimene, homo sapiens. Selleks oled Sa nhtavasti kandvaks ideekski valinud vitluse loodusega, vitluse, mis ei piirdu inimesega, vaid millest vtab osa kogu elav organism. Vististi pole ka see juhuslikult sndinud, et vitlust loodusega peab Sul talupoeg. See oleneb Sinu arusaamisest eurooplusest. Sina arvad nhtavasti, et Euroopa, eurooplane, eurooplus pole koguni mitte mni inglise plaaster, mille vib kleepida haigele kohale. Tema pole ka veevrk, mille vib saada inglise raha ja oskusega. Ta pole ka euroopalik koolide korraldus, mida arvatakse vivat muutumatult tarvitusele vtta, nii et tstame jtsid keset Euroopat ja eurooplust. Ta pole ka novrv, mille tttu meie daamid le nivad lendavat le piiri lnde. Eurooplus pole ka see, kui mni meie minister ihub hammast metsade peale, sest Euroopas olla metsad juba hvitatud. Vhe leidub neid, kes taipavad vi kel huvigi taipamiseks, et eurooplust ei saavutata ldse mitte Euroopale jrele ahvimisega, vaid sellega, et pime niisama intensiivselt mtlema, tundma ja ttama, nagu seda on teinud eurooplane. Ei ole tulu Euroopa eeskujust kunstis ja kirjanduseski, kui me seal ei omanda eurooplase intensiivsust, tsidust ja sgavust. Sgav ja intensiivne saab aga olla mitte vrsilt laenatud asjus ja aineis, vaid selles, mis meil kige plisemat.
/.../
Muidu on tooni andev nndanimetatud vurle, see matsi otsekohene vastand. Mats on traditsiooniline, psiv, visa, alahoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapisa, vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille kes ta kannatab ja millega peab verist vitlust. Euroopas on kige matsilisem rahvas inglased. Tema psivus ja alalhoidlus on otse imetlusvrne. Seega on arusaadav tema valdav mju maailmas. Vurle ei ripu kige hingega millegi kljes ja tema tunneb vaevalt vitlust elu ja surma peale. Parem paneb ta hlmad v vahele ja lheb Brasiiliasse vi Austraaliasse. Vurle seab end iga tuule jrele, puhugu ta idast vi lnest. le saab temast venelane, sakslane vi inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mbli vi novba poolest. Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle  loomutuse ja vormituse kehand.


Sellelt seisukohalt vaadeldes meie kunsti ja kirjandust saab ilmsiks: meil on pahatihti tooniandjaks vurle (pshholoogiliselt muidugi). Vhesed tunnevad huvi intensiivsuse ja svenemise vastu, aga igale uuele moele vi lipukirjale joostakse jrele kinnisilmi ja ummisjalu. Ning seda kike euroopluse the all. Nagu thendaks euroopastumine vurlestumist. (KT kd 17, lk 277-279)


Siin tuleb thele panna seda, et kuigi tsitaat algab pris pingestatud ja trjuva kirjeldusega sellest, mis eurooplus ei ole, siis Tammsaare on selgelt euroopluse poolt. Positiivne eurooplusest thendab talle tunde- ja mtteintensiivsust, mis on hendatud enesele truuks jmisega. Kui ta tleb, et inglased on kike matsilisem rahvas, siis on see heselt tunnustav ja see on tunnustus nende vankumatule enesetruudusele. Ei ole vaja matkida Euroopa sgedaid moetrende ja nende vigu (nagu niteks metsade hvitamine).


EKRE puhul  eelkige juhtkonna tasandil  teebki mulle muret see, et seal nib olevat esindatud ainult negatiivne osa matslusest, aga positiivset aja nagu noaotsaga taga. Olgu kohe ka eldud, et pd ahvida katoliiklikku Poolat vi sootuks teise ajalooga Ungarit pole parem, kui pd ahvida Suur-Britanniat vi Rootsit (Hitleri imetlemine ja neonatslus on aga kadakasaksluse konkurentsitult kige debiilsem vorm).


Kui jda Tammsaare kujunditele truuks, siis vib krvalepikena elda, et EKRE on judnud Pearu tegemisega nii kaugele, et Andreski on hakanud valskusega igust nutama ning see on pris hirmus langus. EKRE oma valskuse ja propagandametooditega on korrumpeerinud avalikku diskursust sellega, et on kiskunud nii-elda valge meedia enda juurde alla. Nnda, et saab kohati juba phjendatult rkida selle kallutatusest.






Vurlelikkuse positiivsus
Ma ei olnud kuigivrd traumeeritud, kui sai teatavaks, et koalitsiooni hakkavad sepistama Keskerakond, EKRE ja Isamaa, ja seda seeprast, et nihe sellest masendusest, mille tekitas kujutlus Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonist, polnud mrkimisvrne. Reformierakonna puhul, eriti Taavi Rivase ja Kaja Kallase aegse puhul, on selgelt tooni andnud vurle, thendab globalistlik koogutamine ja linlik mttelaad (olgu eldud, et tbilt matse leidub kigis erakondades, niteks Jrgen Ligi ja Andrei Hvostov on mu arust sna matslikud tbid ja vimalik, et just selle prast nad ksteist eriti ei talu).


Veel tuleb rhutada, et ka vurlelikkusel on oma positiivne mde. See on teatud paindlikkus, etiketitundlikkus, viisakus, tolerantsus ja avatus. Sellesse koonduvad niteks ka erinevad tudengivoorused. Just tudeng on see, kes peabki olema avatud kigile uuele, kellel ei ole ega saagi olla pikka kiindumust kodupaika, sest pikalt pole ta veel maailmas olnudki, saati teadlikult. Lisaks hutab paardumisiga rnnuinstinkti (see inbriidingut vltiv mehhanism on paljudel liikidel) jne.


Oleks pris hirmus, kui tudengid poleks tolerantsed, poleks avatud meelega ja ei nuusiks saba liputava elevusega kiki teisi tuge ja krantse. Samal ajal ei saa sellest tudengitolerantsusest teha riiklikku poliitikat, eriti veel meiesugune vikeriik, mis on de facto he pisikese rahvakillu reservaat Ida ja Lne piiril. McDonaldsi-sallivus klbab ainult linnadesse, aga riik peab olema ka maa, eriti Eesti riik.


Kui likoolid vivad paljudes allharudes olla kigi likoolid, siis liikumise Kigi Eesti tegelastelt tahaks kll ksida, et kellele ja mis igusega te mu esivanemate maad laiali jagate. likoolikampus ja kodumaa on erinevad asjad. Kui kodu poleks eksklusiivne kontseptsioon, ei saaks kellelegi klla minna, eks.


Eriti teravaks muutub see seoses nende kigi teiste liikidega peale inimese (soovitan tungivalt lugeda Karula Vana esseed Karudele igus) ning vgagi tenolise koloogilise kollapsi valguses (ja sama tungivalt Kaido Kama artiklit Primuskultuur kuiellujmispetus).




Rail Baltic kui indikaator
Rail Baltic on mitmel tasandil indikaatoriks. Praegu planeeritaval kujul saab Rail Balticu heaks kiita ainult vurlelik mentaliteet, pinnaline lakehitus ja kskiksus, mis peab Eesti maad Tallinna ja Euroopa vahelise sidu akna taguseks taustavaateks.


Eesti maa on neile phimtteliselt see, mis paistab aknast, kui rong Tallinnast Riiga kihutab. Kui rgitakse nagu muuseas, et Eesti on vaja Euroopaga hendada, aga meldakse selle all seda, et Tallinnast peaks vimalikult vikse hiritusega poolmtilisse Pris-Euroopasse judma, nnda et see neetud rabavli, mis nnetuseks Tallinna ja Pris-Euroopa vahele juhtunud, liialt kaua akna taga ei vlguks. Nagu Plva ja Pltsamaa polekski Euroopa. Ja kui ongi, siis mingi puhtkartograafilise atavismina.


See, millise tuima ja kurdi jrjekindlusega ritatakse Rail Balticu projekti kohalikele prismaalastele sdavaks kommunikeerida, toob meelde ilukirjandusliku Eurokuratooriumi, mille projektid muu hulgas pdsid ette nha vimalikke riikidevahelisi pingeid, he vi teise rahvuse kadumisega seotud valulike protsesside minimeerimist ja muud taolist (Mihkel Mutt Eesti mberlikaja).


Muide, Rail Balticu tttu vib tulla jrgmine Mahtra sda. Sest nagu alguprane johtus sellest, et matsid olid ppinud lugema ja said ise jrele kontrollida, mida tsaari uued seadused tegelikult tlesid, ning ngid, et kohalikud misahrrad omavolitsevad, siis on ndki juhtunud, et mned kohalikud matsid (nagu niteks Humala Priit ja Lamboti Karli) on lugema ppinud ja kontrollivad Brsseli tsaari ukaasid oma silmaga le ja nevad, et kohalikud saksad ajavad taas prismaalastele puru silma.


Eelkirjeldatud protsessi on vljast poolt vga hsti ja konkreetsete arvandmetega kirjeldanud inimgeograaf, Tartu likooli Prnu kolledi direktor Garri Raagmaa artiklis remaa maksab eliidile ktte (LOE!) . ldistatumalt on sellest omakorda rkinud ka Hardo Pajula prantsuse geograaf ja sotsioloog Christophe Guilluy raamatu Prantsusmaa perifeeria toel artiklis Euroopa sgis.


Prantsusmaa on praegu eriti aktuaalne nide, sest kollavestide mssud kivad seal ikka veel, ka praegu, nende ridade kirjutamise ajal (st 24.06.2019), ning ei nita vaibumise mrke. Globaliseerumisest vidavad rikka maa rikkad ja vaese maa vaesed, resmeeris Pajula Heckscher-Ohlini mudeli toel hes avalikus loengus. Meie vaestele thendab see vit vimalust minna Soome parema palga peale. Sellest vidavad Soome rikkad, Soome tandjad.





Koju tahaks!
remaal ei ole hoolimata aastaid leierdatud juttudest tjupuudusest piisavalt tasuvaid tkohti. Kanditi ttab 1025 protsenti inimestest vlismaal. Samas on neil pendeldamisest krini. Koju tahaks! Vildakas aktsiisipoliitika on Luna-Eestis sulgenud kohalikke poode. Joomine pigem kasvanud. Piinlik on Ltis kia! Riiki on ha vhem: haldusreform viis otsustamise kaugemale, maavalitsused kaotati, suleti koole ja pstekomandosid.


Kalasilmsed ametnikud annavad mista, et parem, kui remaal elaks loomad: lendoravaid, kurgi ja konni on ju vaja Euroopale nidata. Loodus tungibki peale: riigi hundid on talumeeste lammaste ja koerte kri kallal, riigi pdrad-hirved nrivad ra kuuse-mnninoorendikud ja RMK nuab selle eest veel jahimeestelt trahvi. Vgev! Kas remaa inimese tulevik ongi oma rahanatuke Tallinna kinnisvarahaidele viia? kirjutab Raagmaa igusega.


Jah, selles ongi see konks. Koju tahaks! Kapitalil pole kodumaad, aga kodul on. Matsluse tuumaks on paigatruudus, phimtteline teisaldamatus, inimolemise taimne aspekt. E-Eesti on kui el pilge, sest see e ei theda siin muud, kui jrjekordset lahtihaakimist maast ja paigast. Seeprast on ka ilmekas, et keskkonnakriis juab vurlelikku teadvusesse selle paigatu aspekti kaudu  ssihappegaasi kontsentratsiooni kaudu, mitte elupaikade kadumise vi lagaraiete nol.


Et kodumaa ja koht on thtis ja hingele lhedal, seda nitab ainuksi Valdur Mikita teoste populaarsus, sest Mikita on paigatruuduse laulik par excellence, positiivse matsluse koondkuju. 


Ometi ei korrumpeeri EKRE-t niivrd vurlelikkus  see kergemeelsus, juuretus, amorfsus ja vormitus , vaid hoopis ks kohutav vltsvorm  kadaklus. Ja, rhutan, seda jllegi eelkige juhtkonna tasandil.


See on tahtmine olla pigem misnik vi senjr, mitte peremees oma kodus. Kui konkreetsemaks minna, siis viks kesolevat snavttu ajendanud mure vljendada ige kokkuvtlikku kujundiga: EKRE pole aus matsipartei ja seda eelkige seetttu, et seal, kus neil peaks olema alati naeratav ja heatahtlik Valdur Mikita, on neil alati hukkamistev ja morn Varro Vooglaid. Vlgi metsade asemel on Vatikan ja kksuva laudaukse asemel kirikukatoliiklik seksuaalneuroos.


Oswald Spengler tleks selle kohta pseudomorfoos. Ja see on traagiline nhtus. Katoliiklane, eriti fundamentalistlik katoliiklane, ei saagi tunda end Vargamel dusalt ja see teeb kurjaks. Maarahva phjendatud rahulolematust on aga lihtne kanaliseerida ja nii vibki rahvajuhi rolli sattuda tiesti vale inimene, selline, kes peab peeglisse vaadates oma krkuse kuma phapaisteks.


Niteks, kas pole hmmastav, millise iseenesestmistetavusega krgib Varro Vooglaid peapiiskopi kui poisikesega ja tema kriteeriumitele mittevastamise eest saab Vooglaiult mda pha kuppu Rooma paavstki. Ja nol on tal ikka sama grimass, mis misahrral, kes neb snnikusi jalajlgi oma hrberi paraadtrepil. Nii mastaapse krkuse (superbia) loodimiseks on testi teoloogilised atribuudid kohaseimad.


Ja mis importkommetega vehib Markus Jrvi? Objektiivi uudis- ja arvamustoimetaja Facebooki nimi on praegu Martin Wolfgang Vaher, enne oli see pikalt Martin von Vaher. Viimane on eriti ilmekas. SAPTK-i poisid on pesueht kadakad. See on matsluse pseudomorfoos, vltsplisus, tahe kaaperdada endale vras traditsioon. Prumine on see kristlasenagi, igas supikgis on mtmatult rohkem Jeesuse kohalolu, kui neis hoolikalt klanitud pintsakutes ja mantlites ning roosikrantsidega palve-etendustes Vabadusristi ees.


Muide, kui need SAPTKi vrikusenarrid peaksid kellelegi taas duellikutse esitama, siis soovitan relvadeks snnikupomme  esteetiline litundlikkus on nende Achilleuse kand ja hsti kinud plluramm mjub kadakasakslasele nagu kslauk vampiirile.


Ettepanekuid?
EKRE juhtfiguuridel soovitaksin tungivalt leida eneses les matslikkuse positiivsed tahud. Meie poliitmaastikul vohavat vurlelikkust oleks vga vaja tasakaalustada konstruktiivse matslikkusega. Lugege Mikitat ja Tammsaaret!


Praegu ja peagi valitsuses olijatele tahaks aga meelde tuletada, et selles radikaliseerumist ja terrorismi ksitlevas bukletis, mis sja omavalitsustele saadeti, on viimane aste enne seda, kui asjad ohtlikult kurjaks lhevad, pettumine vgivallatu vitluse vimalustes. Selleks, et seda ei juhtuks, peab olema vimalik vgivallatult videlda. See thendab snadega, argumenteeritult, ratsionaalselt (Rail Balticu ksimuses on valitsus vga halvasti kitunud). Mistliku arutelu ruum peab silima, igusriigist tuleb kmne knega kinni hoida. Tammsaare on elnud, et kui ei aita snad, siis aitab muusika vi rusikas. Matsid, kinnitan, ei ole teps musikaalsed.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:51 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
9. mrts 2019"Tde ja igus", film 


Ilmus ajalehes Mrileht, mrts, 2019..





Inimene peab sind huvitama, et reissr ollai


Tde ja igus 2019. reissr ja stsenarist Tanel Toom


Tanel Toomi suurim nnestumine on see, et ta ei moraliseeri, vaid teeb meile krgemal tasemel seda, mida tegi Taani prints Hamlet, kui palkas nitlejad oma onu meelt lahutma. 


Mihkel Kunnus


Kesolevate ridade kirjutamise ajaks on Tanel Toomi Tde ja igus vaevalt pool ndalat kinolevis olnud, aga juba on ajalehed arvustusi ja muljeid tis kirjutatud, sotsiaalmeediast rkimata. Hinnangud kiguvad lale patsutavate kiidusnade ja listuste vahepeal. ldpilt on nii heselt positiivne, et see teeb isegi Valdur Mikita kunagisele populaarsuskiirendusele ra. Siis leidus ikka mni ksik surmtsimeelne ajaloolane, kes nina krimpsu tmbas, aga praegu on vike (ja igustatud) nrimine mne tehnilise detaili juures tulnud oma ala suurelt asjatundjalt Tiina Lokiltii, kuid ka tema hinnang on tervikuna selgelt tunnustav. Ja las nii ollagi. hinen iseratsemata kiidukooriga. Ei pea igalt poolt ja nui neljaks mingeid puudusi otsima, truism, et tius on ajalikus maailmas saavutamatu, pole kuigi konstruktiivne kriitika. Eriti, kui arvestada seda, kui raske lesanne on siin vetud  teha populaarne film rohkem kui viiesajalehekljelisest filosoofilisest romaanist. Ning taga hullemaks! Romaanist, mille ees seisab veel hiiglaslik vall kultuuriklieesid ja samavrne hulk vimma oma kunagise kirjanduspetaja vastu. Kui ei saa mssata kolmekmneaastase pangalaenu vastu, siis vhemasti va tviteksti vastu saab ja vat, ei loe, vat, ei meeldi!
ks suuremaid teeneid on ainuksi moodsast tehnoloogiast tulenev. Kardan, et omajagu sellest stereotbist, et siis oli siinne elu toonidelt selline nagu Sarneti Novembris, tuleb sellest, et meie kirjandusklassika mjukamad eksraniseeringud on mustvalged ja-vi halva valgustusega liikuvad varjupildid. Ning siis muidugi need rusuvad Herald Eelma illustratsioonid tuntuimatel Te ja iguse trkkidel. Tanel Toomi Tde ja igus andis Vargamele (ja minevikule) vrvid tagasi! Jah, ka siis oli muru ikka roheline, pike kollane ja inimestel suvepalavuses psed punased (ja muidugi vrratu nitlejavalik ja -t! Vrratu grimm!).


Teaduprast on Tde ja igus tervikuna snagi autobiograafiline, aga film on tehtud esimest osast ja eelkige Andres Paasi lugu. Paralleele tnapevaga on vga mitmel tasandil, mni juhtumisi ige argisel tasandil. Niteks seda rna naeratust, mis ilmub Andrese suule prast viimase eluasemelaenu osa maksmist, raamib juba hallisegune habe. See on miski, mis on taas aktuaalne. Taas, sest nukogude ajal seda polnud. Keda huvitab faktuaalne alus, siis sellele vib soovitada Karl Mihkla raamatut A.H. Tammsaare elutee ja looming (Tartu, 1936), see on Anton Hanseni poolt ka le vaadatud. Kirjaniku isa Peeter Hansen maksis Tammsaare-Phja talukoha eest, mis anti jripeval 1872.a. tema valdusse ja kasutusse, ostu-mgilepingu jrgi 2325 hberubla. Lepingu slmimisel tasus ta 250 rubla, mille ta Vastsemisa misas ja kodutalus oli kogunud. A. 1874 maksis Hansen ra 250 rbl. ja 1876. a.  300 rbl. lejnud 1475 rbl. tasumine hes 5% lisamaksuga toimus hoolimata summa suurusest lepingus ettenhtud korras 1881. a. (lk 21) Laenu aitas tasuda see, et vahepeal suri kirjaniku onu ja prandas 500 rubla. Kirjaniku vanaisa talu orjuse- ja maksukoormatis misale mratu suur. Kirjaniku vanaisa talu, mil oli maid 17 taalrit ja 11 rootsi tengat, pidi aastas tegema maksu- ja abiorjust 181 peva hobusega ja 146,5 peva jalgsi ning maksma kmnist: 1,75 vakka rukkeid, 1,5 vakka otri ja kaeru, 10 naela ropsitud linu, 2 naela linast lnga, humalaid ja vid, 0,5 lammast, 1 koti, 2 noort kana, 1 veisela ja 12 muna(lk 10). Kirjaniku ema Ann lks mehele teadmisega, et Peeter Hansen (on mees, kes oma ktetga vib naist igal pool toita (lk 13). Seda on hea meeles hoida, kui ptakse igasuguste moekate postkolonialismiteooriatega mngida ning loodida valge mehe sd ka toonierinevustega kaukasoidsuse sees, ent ka meeldetuletuseks, et kuigi Tammsaare ei heroiseerinud ja plistanud protestantlikku teetikat, vaid polemiseeris sellega, toimus see madin tema noorusajal mrksa madalamatel Maslow pramiidi astmetel.
Ajatumad paralleelid puudutavad aga inimushteid ning inimsuhete kujutamine kogu nende keerukuses on filmis ikka le keskmise hsti vlja tulnud ning kllap seda just seetttu, et Tanel Toom ei moraliseeri. Nii nagu romaanis, on ka filmis tegelased elavad inimesed, mitte statistid mingis idealistlikus skeemis. Moralistlikud kunstiteosed aeguvad ruttu, aga need, mis suudavad inimolemusest destilleerida vlja mne olulise essentsi, saavad klassikaks. Plektrummis vljendab Toom snagi otsesnaliselt sama suhtumist kui Tammsaare, kui viimane tleb, et kirjanik peab oma kujusid kiki hesuguselt armastama. Hamlet vi Lear pole kirjaniku sdamele lhedasemad kui Falstaff vi Jago, Ophelia vi Desdemona armsamad kui leedi Macbethiii. 
Tanel Toomi suurim nnestumine ongi see, et ta ei moraliseeri, vaid teeb meile krgemal tasemel seda, mida tegi Taani prints Hamlet, kui palkas nitlejad oma onu meelt lahutma. Suur kunstnik abstraheerib inimloomuse arhetbid ja see, kes paistab rohkem hea vi kurjana  niteks kas Me Andres vi Oru Pearu  iseloomustab rohkem juba loomingut tarbiva ajastu mentaliteeti kui neid karaktereid endidiv. Niteks kui Postimehe kultuuritoimetaja kirjutab: Jhker perevgivald oli raamatus elunorm. Toom ei hakka seda fetieerima, kuid teemast ta mda ei vaata, Andrese ja Mari vahel toimuv on ks filmi vtmestseene,v siis kneleb see palju rohkem meie praegusest ajastust kui Tammsaare teosest vi isegi viidatavast stseenist filmis. Stseen on aga tabanud Tammsaare osutust hsti, sest see on ks vtmestseene ka raamatus (kus, muide, jhker perevgivald ei ole elunorm), mistttu oma kuulsas avalikus kirjas kirjanik A. H. Tammsaarele tleb Anton Hansen muu hulgas: Sa lased inimesi kurjasti tarvitada niihsti piiritust kui piiblit ja kepi asemele paned enamasti mne peenema riistapuu. On see klbluse svendamine? Pealegi kannatavad Sul peksjad mnikord rohkem kui peksetavad.vi Ja see on stseen, kus peksev Andres kannatab rohkem kui pekstav Mari (vt Tde ja igus I, ptk XXX), aga kllap isegi osutus vimalikkusele, et Andres nnda Jussi surma prast smepiinades hulluvat Marit kuidagi lunastab, kib praegusel ajastul le lubatava kujutlusvime mra ning selline pshholoogiline realism peab poliitkorrektsuse eest kunsti sisse varjuma ning snatu film on siis turvalisemgi kui kirjasnavii.
Mrilehe progressiivne lugeja viks thelepanu prata ka sellele, kui elutruult on nii Tammsaare kui Toom edasi andnud seksuaalsesse konkuretntsi puutuvat, (seda enam, et moekas feministlik diskursus on selle teguri suhtes kanapime, kuna nutab kikjal tuimast inertsist rindejoont sugupoolte vahele, mitte aga sugupoolte sisse). Niteks kuidas tunneb end Juss tajudes oma alguses oma alavrtuslikkust mehena (sest Mari ei tunnusta teda kui meest) ja seejrel allajmist vgevamale isasele, ja kuidas vormuvad seal juures Mari valikud ning kuidas nii Mari kui Andres pavad hakkama saada sga, mis tuleneb teiste, sotsiaalsete instinktide vastu patustamisest. Filmi on kllalt raamatutruult suudetud le kanda nende evolutsioonilise svamehhanismide pshholoogilised peegeldused karakterite motivatsioonidnaamikas. 
Olgu Mari vi Andres, nende hinge ssi on tunnetes ja lootuses, tajutud ss ja igatuses, mitte aga halastamatus tes ja ranges iguses, mis ainult kurjaks ja kalgiks teeb. Kesoleva aasta esimese kahe kuu sees on juba kaks korda inimvood Tallinna tnavail iguse kurjusest leskihutatuina liikunud. Tde ja igus on igati aktuaalne kll. Ikka ja alati.






iTanel Toom saates Plekktrumm 18. II 2019 ETV2
iihttps://kultuur.err.ee/912692/tiina-lokk-toes-ja-oiguses-jaab-puudu-professionaalsetest-teadmistest
iiiKirjanikud ja intelligentsed naised, Kogutud teosed nr 17, Tallinn, 1990, lk 412
ivMihkel Mutt on vrrelnud Pearu-inimeste ja Andrese-inimeste hulkade vahekorra muutust ajas vt Meedia mu meedia Tallinn 1996 lk 163-167
vHendrik Alla Kas me SEDA filmi tahtsimegi? Postimees 20.II. 2019
viKogutud teosed nr 17, lk 280
viiKui valuliselt suhtus Tammsaare fsilisse vgivalda tuleb hsti vlja niteks artiklis Ajad ja olud (KT nr 16, lk 404-411), kus ta analsib pikalt vabastusdokumenti Eestima Tallorahva Sedmissed.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:17 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
25. veebruar 2019Juhani Salokannel. Noore Eesti sdametunnistus 


Ilmus umbes kolme neljandiku ulatuses ajalehes Sirp 22.02.2019


Sbralik thelepanu Soome lahe phjakaldalt





Juhani Salokannel Noore Eesti sdametunnistus. Soome keelsest tlkinud Piret Saluri. EKSA 2019, 288 lk 


Salokandle monograafia A.H. Tammsaarest on referatiivne ja eklektiline levaade autori eluloost ja loomingust. See annab hea levaade toonastest hiskondlikest oludest, intelligentsed mberjutustused Tammsaare teostest, aga katsed Tammsaare loomingut sgavamalt analsida muutuvad kiirelt ebaveenvaks. Kige huvitavamad ja vrtuslikumad viks meie lugejale olla erinevad vrdlused Eesiti ja Soome ajaloo ja kirjanduse vahel.

Mihkel Kunnus


Sellise raamatu ilmumine oli nii liigutav sndmus, et oleks tahtnud ilma lugemataga lihtsalt hda, et antagu talle medal ja jda siis kohtlase naeratusega meelisklema. Kuidagi tnamatu tundub manada ette asjalik ngu ja hakata vigu otsima ja parandusettepanekuid tegema. Ja samuti tahaks kogu hingest vltida mis tahes seda tpi viklust, mis niteks Sofi Oksaneni raamatute mber toimuvas poleemikas liigagi sageli kohal oli, thendab, veendumust, et mis puudutab Eesti ajalugu, siis ka harimatuim eestlane on ainuksi oma snnipra tttu pdevam kui kuitahes haritud vramaalane, et vanaisa sjamlestused ja vanaema tagalapajatused kaaluvad les vlisprofessorite arhiivijreldused jne.
Pealegi raamat on kirjutatud Soome lugejale ja eeldusega, et teosed ja nende tegelased on lugejale sna tundmatud (lk 7). Ses mttes pole ma kohe kuidagi mudellugeja ning mul on raske ette kujutada, mis tunne oleks seda raamatut lugeda siis, kui pilk on eeldusprase stusega. Niteks paljud Tammsaare teosed on tis llatuslikke prdeid ja juhtumisi ning teatud pnevusele ja ootamatustele toetuva lugemismnu vib Salokandle levaade ra rikkuda kll. Seda ei saa kuidagi autorile ette heita, sest [s]uuremat osa Tammsaare teostest ei ole kunagi soome keelde tlgitud, vhesed varem avaldatud tlked on vananenud, peateose sna uus tielik tlge soome keelde on lbi mdud. Ei ole nha, et kike seda viks varsti soome keeles lugeda.(lk 7)
Eks kriitikatrget tekitab ka see, et me ise pole kirjutanud hstitlgitavat ja sissejuhatavat levaateteost A.H. Tammsaarest neile, kes teda veel lugenudki pole. Pan siiski.




Harjutuseks alustan thiseimast. Trkivigu on veidi paljuvitu, Te ja iguse osade soomekeelsetel pealkirjadel on ainult osadel tlked ja isikunimede register on puudustega. Kui esimesed vead on eelkige vead etiketi vastu, siis viimane on juba hirivam. Niteks oma lugemismrkmetes on mu lk 60 juures mrkus, et Salokannel ei maini Spenglerit, kui osutab Tammsaare enese selgitusele Te ja iguse maailmapildi kohta, kus oli ettekujutus inimelu igavesest ringkigust kui tusu, itsengu ja kokkuvarisemise ahelast. Sel kohal ma vaatasin ka registrisse ja ngin, et seal Spengleri nimi puudub sootuks ning vangutasin pead, sest Spengleril on thtis roll Tammsaare maailmapildis. Sadakond leheklge hiljem pidin arusaama revideerima: Tammsaarel oli eriline oskus muuta aadete abstraktsed mttekonstruktsioonid oma kunstis elavaks. Suure romaanisarja spenglerlik struktuuriphimte tusu ja huku vaheldumisest ei ole ainus viide sellele. (lk 162) ja veel paarkmmend leheklge edasi tsiteerib Salokannel pikalt Tammsaare artiklit, kus viimane toob Einsteini ja Spenglerit esile kui kaht olulisimat mtlejat viimasel ajal ning keskendub seejrel mistagi Spengleri ksitlemisele. 


See pole siiski vga suur puudus. See vib isegi olla, tleme, kasulik puudus, sest Spenglerit tuntakse tnapeval vhe, mistttu on ta kultuuriteadvuses taandunud eksitavaks skemaatiliseks lihtsustuseks, millega liigne seostamine teeb kasu asemel pigem kahju. Ometi on Spengleril Tammsaarele vga sarnane mju nagu Thomas Mannile vi Robert Musilile (sellele viitab Salokannel kaudselt lbi Prantsuse professori Philippe Chardini, lk 268) ning sellest mjukeskmest on suureprane sissejuhatus juhtumisi olemas ning just samast kohast, kust Salokannelgi, thendab, Soomest. Pean silmas Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti esseesid Dostojevskist ja Spenglerist (e.k. raamatus Minerva kull, Vagabund 1996). Ja sel mjul pole midagi pistmist intertekstuaalsusega, ammugi nii mne lihtsa motiivilaenamisega (nagu niteks Salokannel mlgutab lauanude lhkumise mber Dostojevskil ja Tammsaarel, lk 163, ja ikka selgelt liiga rohmakas ldistus on panna puberteediteema hendama Alandatute ja solvatute Nellyt ja Te ja iguse IIosa Tiinat, kes on siiski pelgalt 68aastane (XXIVptk)), vaid tegu on sgava eksistentsiaalse sugulusega, sellega, mis pani Spengleri ra ppima vene keelt, et lugeda Dostojevskit originaalis, sellega, mis prast likrk Nietzsche Dostojevskit tunnustas kui ainust, kellelt ta ppinud, sellega, miks Tammsaare nii mitmes kohas tsiteerib Leo Bergi tlust, et Dostojevski on jmgi, mille otsa Lne-Euroopa ronib aastasadu. Ja tegu pole vhimalgi mral isikukultusega, vaid, tleme, modaalsuse, thelepanussteemi ja tunnetusorientiiriga, metafsilise hslestatusega, millele Fjodor Dostojevski nimi on lihtsalt kommunikatsiooni hlbustav silt nagu see on klassikalise fsika puhul Isaac Newtoniga. 


Salokannel kirjutab: Tammsaare luges soomekeelseid raamatuid, aga eriti lhedasi kirjanikke ta naabermaalt vist ei leidnud. Sellegipoolest avaldas ta lugupidava artikli F. E. Sillanp preemia puhul (lk 242). No see ei olnud mingi sellegipoolest avaldatud lugupidamisavaldus, vaid soe ja siiras kepigistus vennale. Minni Nurme kirjutab Sillanp tlke jrelsnas: Teos [Elu ja pike] on kantud tudengiaastate bioloogilisest maailmaksitlusest, milles on selgeid mjutusi Maeterlinckilt [...] kui ka toonaselt meeliskirjanikut Hamsunilt; nii sndis omalaadne mstilis-impressionistlik romaan, kus tegelased pidevas looduse hurmas triivivad unetabaselt oma tundmuste ja aistingute lahel. Siiski toob Sillanp selle teosega soome kirjandusse uue elutunnetuse: inimene kui looduse oluline, lahutamatu osa.[...] Ta ei vaatle loodust inimese lbi, vaid inimest looduse lbi, nagu on Sillanpd tabavalt iseloomustanud soome kriitikud. Aeg on Sillanple eelkige bioloogilise inimese aeg, see jrgis aasta ja peva aegade vitaalset rtmi, mida ei mra kell. See on inimolemuse tunnetuste aeg, mida mdab vaid tunnetuste intensiivsus ... mida kige intensiivsemas staadiumis kogetakse kui ajatut.i
See kehtib hsti nii Spengleri kui Tammsaare kohta. Vib elda ka hermeetilisuseni kokkuvtlikult: Tammsaare (ja Sillanp ja Dostojevski, Nietzsche, Spengler, Mann, Musil jne) vtsid Darwinit tsiselt, nad mistsid sgavamalt kui teised, mida thendab, et Jumal on surnud, ja asusid seda innukamat inimolemuse saladust lahti mistatama ja seda siis ka fenomenoloogiliselt, seestpoolt. 
Nii nhakse inimlikes toiminguis puhtloomalikke jooni, mis on iseloomulik biosotsioloogilisele phivaatele, iseloomustab Tammsaare loomingut Karl Mihkla Tammsaare enese autoriseeritud levaates, kus, muide, on viidatud ka professor Gustav Suitsu meenutustele, et noor Anton Hansen juba gmnaasiumi ajal plaanis suuremat teost, sest tal oli Dostojevski romaanide tukel tekkinud huvi svida inimhinge ja teda hakanud huvitama inimeste sisemaailm ja ta pdnud nende hingelisi avaldusi enam thele pannaii. 
Tammsaare kirg oli siiski tunnetus. Sestap oli ta nii radikaalselt erinev Tuglasest ja saati neist umbertoecolikest ilukirjanduslike tekstide tootjatest, kes on phiolemuselt thja eruditsiooni ja kaleidoskoobi ristugutised.


Nii Dostojevski kui Tammsaare olid eelkige vga head inimesetundjad, pshholoogid. Seeprast on ka nende loodud tegelased nii ehedad ja elavad ning inimpshika seadusprade tundmine loob nende loomingusse palju suuremat sugulust kui mne vlise motiivi kokku langemine. Kui Salokannel analsib kriitikat, mida Tammsaare tegi hele Wuolijoe nidendile, siis toob ta he nite Tammsaare arusaamast: Inimeste kaastunne ja iglustunne sunnivad ta otsima voorusi rhutute seast: Aga me unustame maailma kurblooluse: rhutute voorused psivad ainult seni, kuni nad on rhutud (lk 240). Eks Dostojevskigi noogutaks siin.


Kokkuvtlikult: neis ksimustes, mis kivitasid Tammsaare kirjutamismasina, pole Salokannel pris usaldusvrne. Krvutused Dostojevskiga ja poleemika Mihkel Mutiga on kige nrgemad kohad raamatus. Paar nidet veel: Analsides nidendit Juudit tleb Salokannel Juuditi motiive analsides, et Tammsaare tstab seksuaalse iha kogu lugu edasiviivaks juks (lk 96). No ei. Lpmatult tpsem on siin Marta Sillaots, kes tleb, et selles sigitust januneva naise traagika leiab vrratu vljenduseiii. Rudolf Ikka on midagi muud: arhetp, muinasjutuolend, koletis  vi ehk kige tabavamalt:absoluut. Kirjanik on loonud ta mnede rmiste omaduste kandjaks ja paigutanud siis tavaliste inimeste sekka, et vaadata, mis hakkab juhtuma.(lk 219) No ei. Pigem on see ks autobiograafilisemaid teoseid, kus on kajastatud viljatu,abieluks klbmatu, kuid soojust igatseva mehe hingepiinu ja dilemmasid. Moodsamas keeles elduna: evolutsioonipshholoogiline motivatsioonianals oli Tammsaarel igati kpas.
Romaani kuulsamaid stseene on juludeaegne heitlus, kus Oru talu koer hiilib vorstilhna peale Me tallu ja Andres peksab ja krvetab looma kurdiks ja poolpimedaks. Kui soome rahvuskirjandus viljeleb roppusi, siis eesti kirjandus vastab sellele loomapiinamisega. (lk 125). No ei. See on koer, hingeline, kellesse koondub vga palju Tammsaare loomingus. Pole palju elda, et see on ks suurima smbolvrtusega kujund, keerukas, kompleksne ja heselt avanematu. Pole juhus, et surmavaludes Mari niutsub nagu koer, et habemenuga ihuva pialpoisi neelab alla koer, pole juhus, et koera jlg jb Jesaja raamatusse, Kristuse snni kuulutaja Emmanueli juurde. Maarja Vaino on koerast Tammsaare loomingus kirjutanud terve artikliiv ja Toomas Haug vtnud selle Tammsaare tootemkujundiks (Tuglase ahvi krvale)v. Kui ma paks kontsentreerida kujundit, siis Tde ja igus vbeleb Uue ja Vana Testamendi pingevljas ning Uue Testamendi kokkuvtepalve oleks ehk Inimene on inimesele koer.

Thendab, kige halvem oleks kui seda teost vetaks kui Tammsaare loomingu konspekti ja kokkuvtet (niteks mille abil eksamiteks valmistuda vms), mitte aga sissejuhatust ja huvitavat taustalaiendust Tammsaare juurde. Sest raamat on testi vga huvitav ja mul on vga hea meel, et selline asi ilmus. Soovitan seda lugemiseks kindlasti. Sain siit nii mndagi uut teada, eriti vrtuslikud olid paralleelid ja krvutused Soome ajalooga, kirjandusegaja igasugused antropoloogilised thelepanekud. Kuigi ruuminappuses vis domineerima jda kriitilisem noot, siis kordaksin le arvustuse algusemotsiooni  antagu talle medal! Mitte vga suur, aga ikka medal!




iMinni Nurme Saateks, raamatus Frans Eemil Sillanp Noorena uinunud. Inimelu vlu ja vaev. Tallinn 1975, lk 378
iiKarl Mihkla A.H. Tammsaare elutee ja looming, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1938, lk 56, 96
iiiMarta Sillaots A.H. Tammsaare looming, kogumikus Kirg ja kavalus, Ilmamaa 2012, lk 328
ivKoerad ja suremine raamatus Maarja Vaino Tammsaare ja irratsionaalsuse poeetika EKSA 2016, lk 205-220
v Toomas Haug Tammsaare ja Tuglas, Sirp 22. XII 2006 



Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:46 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
19. veebruar 2019Miks me poisid koolist vlja viskame ja mehed vangi paneme? 


Ilmus Postimehe lisas Meie Eesti 19.02.2019. 
Alljrgnev on veidi silutud versioon, sest tlesandele  kirjutada kiirelt 4000tm piires, miks poisid koolist vlja kukuvad  jin igati alla. Pole minu formaat.




Miks me poisid koolist vlja viskame ja mehed vangi paneme?


Mihkel Kunnus

Julgen arvata, et meie haridusssteemi kige rngem probleem on jtkusuutlikkuse puudumine. Ttab hsti ja tulemuslikkus on hea, aga tulevik tundub tume. Meie tubli petajaskonna jrelkasv pole teps mitte piisav. Samuti vib tiesti sirge noga elda, et Eesti haridusssteem on konkurentsitult maailma kige efektiivsem. kski teine riik ei suuda nii vikese suhtelise ressursikuluga toota nii krget taset PISA-testide jrgi. Samuti vib keerutamata osutada sellele, et meie rahvuskultuur on olnud ikka limalt haridussbralik ning kohalikul pedagoogikateoorialgi on juba igati soliidne traditsioon (Peeter Pllust ja Johannes Kisist Hilda Tabani). Haridusteoorias oleme pikalt-pikalt ees ainelistest vimalustest (magusvalusa muigega meenutan T pedagoogikakoolitust, kus rohkem kui sajale inimesele peeti korraga loengut loenguvormi igandlikkusest ja individuaalse lhenemise thtsusest).


Kuigi ssteem on vga hea, pole see kaugeltki tiuslik ja tuleb teha jooksvalt parandusi ning peamise mure krval on ka teisi, niteks pealkirjas pstitatu. Samuti on aeg-ajalt vaja meelde tuletada, mis asi kool ikkagi on ning mis on selle struktuursed omadused.

Esiteks: kool on sndinud he lapsekasvatusfunktsiooni tjaotuslikust tsentraliseerimisest. See, milliseid kasvatuslikke aspekte kollektiivselt realiseeritakse, on ikka muutunud. Kas petame lapsed kollektiivselt pelgalt lugema-kirjutama ning rehkendama vi peaks komplekti kuuluma ka niteks usuline, maailmavaateline htluskoolitus ja takkaotsa veel ka kehaline kasvatus? See kik on olemuslikult poliitiline ja seega lbirkimiste ksimus.


Teiseks: kool on asutus, mis taotleb mingit laadi muutust, arengut. Arusaadavalt saab see muutus ja areng toimuda rohkemal vi vhemal mral, ning see thendab, et kool on paratamatult hierarhiline ssteem. See, kes on rohkem arenenud ja haritud, juab sna otseses mttes krgemasse klassi. See, millist arengut vrtustakse, sltub jllegi kokkulepetest. Spordikoolis vib olla selleks sportlik sooritus, reaalkoolis matemaatiline jne. Isegi Vrdsuse absolutiseerijad ei pse hierarhiseerimisest. Nemad hierarhiseerivad vrdsuse jrgi. Ssteem X on vrdsem kui ssteem Y, jrelikult on X krgemal positsioonil ja ihaldusvrsem. Lhimalt: hierarhia on vaadeldav kui otsustusvime abstraktsioon.


Kolmandaks: see vib klada tautoloogiliselt, aga igas selektiivses ssteemis saavutavad edu need, kes on edukamad selles, mida see ssteem arengukriteeriumina tunnustab st mille alusel selekteerib. Niteks, millised inimesed lbivad edukalt ssteemi, kus edutusmehhanismiks on standardiseeritud testid? Loomulikult need inimesed, kes tidavad edukalt standardiseeritud teste. See ei pruugi muidugi olla ssteemi algne eesmrk, aga standardiseeritud testidel on mitu vga suurt voorust. Nende haldamine on vga odav, nende tulemused on hsti vrreldavad, need vlistavad igasuguse hindajapoolse diskrimineerimise jne. Vaadake niteks riigieksameid! Tde hindaja ei tea htegi t sooritaja omadust  ei sugu, nahavrvi, seksuaalset orientasiooni, vanust, puuet ega midagi  ta hindab ainult tulemust. Diskrimineerimine on vlistatud (nagu ka eksamineeritava isiksus).

Tagasi pealkirja juurde: miks me viskame poisid koolist vlja ja paneme mehed vangi? ige vastus: me ei teegi seda. Lihtsalt nende hulgas, kes koolissteemi hsti ei sobitu, on mehi rohkem. Nii nagu nende inimeste hulgas, kelle peame vajalikuks hiskonnast isoleerida, on mehi rohkem. See lhe siin pole sooline, vaid isikutbiline. Vaid thine osa meestest on vangis ja vaid vike osa poisse lendab koolist vlja. Sugu ei vii vangi ega kukuta koolist. 


Poiss olemine ei ole vlja kukkumisega phjuslikult seotud. elda, et kool diskrimineerib siin poisse on keeleline lohakus. Ohtlik ldistus. See on sama tpi keeleline lohakus, mida toksiline feminism pidevalt plistab ja taastoodab. Nii nagu on toksiliselt eksitav see populistlik vimmakne soolisest palgalhest. See pole sooline. Ainuksi vanemlik palgalhe on kvasti tpsem vljendus. Nii nagu kool ei diskrimineeri poisse, vaid tpsem oleks elda, et madalama koostvalmidusega (agreeableness) ja kohusetundlikkusega (conscientiousness) isikutel on suurem tenosus koolisssteemist vlja kukkuda ja selliste inimeste hulgas on poisse rohkem.
Aga inimesi kirjeldades on vljenduse tpsus oluline, sest iga kirjeldus toimib phjuslikult, omamoodi isetituva ennustusena.


P.S.
petajale on pessimism phimtteliselt lubamatu, petaja peab uskuma oma tsse ja tal on kohustus uskuda abituuriumi lpuni, et ka see veti, ka see seanahavedaja ja ka see tnisson virgub arukusele, avaneb haridusele, olgu matemaatikale vi grammatikale, ning seda kike elukogemuste ja inimesi hierarhiseeriva arengupshholoogia kiuste. Seda hoiakut viks nimetada pedagoogi klbeliseks kutserumaluseks, inimtundmise piiriks, mida ta letada ei tohi. Vhemalt oma kitumise kujundamisel. petaja peab lpuni kituma, nagu usuks ta iga pilase (vrdsesse) arenemisvimesse. Kogu teaduse ja elukogemuse kiuste. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:29 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
8. veebruar 2019Kuidas ma ilmakuulsa Jordan Petersoni loengut kuulamas kisin 


Ilmus ajalehes Postimees09.02.2019. Kirjutatud suuresti detsembris 2018 st on pisikesi aegumisi, niteks praeguseks on knealune raamat vljas olnud juba aasta ja mnud le kolme miljoni eksemplari.







Kuidas ma Soomes ilmakuulsa Jordan Petersoni loengut kuulamas kisin

Mihkel Kunnus


Kllap nooremapoolsem vi lihtsalt uue meediaga sina peal olev seltskond ei vaja selgitust, kes on Jordan Peterson. Teistele vib alustuseks elda, et tegu on 1962. aastal sndinud Kanada pshholoogiaprofessoriga, kellel on lisaks krgele renomeele oma teadusvaldkonnas paarkmmend aastat kliinilist praktikat, ning kes on viimase aastaga tusnud rahvusvaheliseks superstaariks. Tema viimast raamatut, mille vib anrilt liigitada eneseabisse (12 reeglit eluks: vastumrk kaosele), on vhem kui aastaga mdud le kahe ja poole miljoni eksemplari ning tlkelepingud on tehtud umbes poolde sajasse keelde ja paljud neist juba realiseeritud. Tema thelennu tehnoloogiliseks aluseks vib lugeda internetiplatvormi Youtube, videode jagamise veebikeskkonda, kus ta loengute ja vestluste salvestused on leidnud kmneid miljoneid vaatamisi. Olgu hinnang tema snumitele milline tahes, tema mjukust ja resoneeruvust eitada ei saa.
Tavaliselt alustatakse Jordan Petersonist kirjutatud levaateartikleid sellega, et loetletakse les terve rida fraase, millega teda on iseloomustatud, niteks kige mjukam avalikkusele tuntud lnemaailma intellekuaal (The New York Times) vi intellektuaalne arlatan (Mrileht), aga sellesse meetodisse tuleb suhtuda ha suurema skepsisega, sest mingi snavtu avaldatuse fakt ei eelda juba mnda aega mingitki kvaliteedi- vi allikakontrolli lbimist, rkimata siis sellest, et vljendid vivad algses kontekstis olla vgagi teise thendusega.i Ja see tsitaadivalik, millega peetakse heaks teda alustuseks tutvustada, kneleb seeprast mrksa rohkem levaate tegija suhtumisest ja maailmavaatest kui Jordan Petersoni omast, miska soovitaks temaga tutvumiseks kindlasti krpimata otseallikaid. Niteks Youtube'i riputatud loenguid ja tema kodulehel toodud materjale (seal on ksjagu ka intervjuude transkriptsioone).
ks sagedasemid epiteete, millega teda tutvustatakse  ta on judnud ka paljudesse rahvusringhligutesse  , on controversial, vastuoluline. Tlgiksin selle siiski polariseerivaks, sest ta ei rgi kuidagi enesele vastu ega ole seesmiselt vastuoluline vi paradokslev. Ta lihtsalt kipub tekitama auditooriums polariseerivaid reaktsioone (muide, kes vi mis praegu ei kipu?). Teda imetletakse ja platakse, armastatakse ja vihatakse. Seda osalt seetttu, et ta ksitleb teemasid, mis on tnapeval ideoloogiliselt litundlikud (perekonnamudelid, soorollid, kasvatus, indiviidi ja hiskonna suhted, snavabadus jne), aga samas on tema vaated raskesti paigutatavad harjumusprastele rindepooltele (vasak-parem, liberaalne-konservatiivne jms).
Niteks Tauno Vahteri kirjutatud levaate (Eesti Ekspress 26. IX 2018) pises kasutatakse Jordan Petersoni kohta vljendit konservatiivsuse eestkneleja. See on korraga ige ja vale. Poliitiliselt vaatelt on ta ise end nimetanud klassikaliseks briti liberaaliks ja kige teravamalt vastandub ta mis tahes kollektivismile (olgu selle aluseks klass, etnos vms) ja mis tahes totalitaristlikele ilmingutele (tulgu need paremalt vi vasakult tiivalt). Niteks kui ta kest ksiti, mis ta arvab sellest, et ta kodumaa Kanada just kanepi legaliseeris, siis ta vastas, et ammu oli aeg ja et alkohol on palju ohtlikum. Ja ta teab, millest ta rgib, sest uurimused alkoholi mjust (sealhulgas selle seos agressiivsusega) on olnud ks ta akadeemilisemalt tunnustatumaid uurimisvaldkondi. Samuti peab ta homoabielu mistlikuks sotsiaalseks eksperimendiks, sealhulgas lapsendamisigusega, sest kuigi me ei tea veel, kuidas see lastele mjub, et vanemad on samasoolised, on ta veendunud, et kaks vanemat on alati parem kui ks.
Juba nende paari napi nitega peaks tema vastuolulisus kenasti esile paistma. Kanepi legaliseerimine ja arhailisest patu mistest loobumine homoseksuaalsuse le arutlemisel on midagi, mida konservatiivsusega selle sna tavakeelses thenduses hsti ei suudeta siduda, samas ta ei kiida egalitaarprogressiivselt kiki peremudeleid heaks. Ja siin ongi konks. Meenutagem vi seda protestikisa, mis oli seotud Aasta Ema statuudiga, milles oli abielunue ja mis nnda diskrimineerivat ja alavristavat ksikemasid. Jordan Peterson aga tleb, et vikelapse kasvatamine on vga raske ja kohutavalt kurnav asi ja kui seda peab ksi tegema, siis muutuvad inimlikud nrkused eriti ohtlikuks kasvatusprotsessile. Unetus, nlg, halb tpev, pohmell, tli kellegagi  hest sellisest proosalisest tegurist vib vabalt piisata, et vanema kitumine lapse suhtes muutuks tiesti ebaadekvaatseks ja on vga vajalik, et sellistel hetkedel oleks juures teine tiskasvanu, kes sekkuks. Ema peab hoolitsema vastsndinu eest ja isa samal ajal sama thelepanelikult ema eest sel kige raskemal perioodil, tleb ta ning lisab kohe, et me ei tohiks kindlasti olla vaenulikud ja trjuvad ksikemade suhtes, kellest paljud mitte ainult ei rhma vapralt ja ennastsalgavalt vga rasketes oludes, vaid on sageli enne seda pidanud omal jul vlja rablema brutaalsest paarisuhtest. Aga see kik ei thenda nagu oleks kik perekonnavormid vrdselt elujulised. Sest nad ei ole. Punkt. (lk 142ii) Viimase kinnitamiseks toob jlle rea uuringud. Pole liialdus elda, et ta on teline tuumikpere kaitsja ning seda positiivselt st nidates tuumikpere plusse vrreldes selle alternatiividega, mitte aga materdades inimesi, kellega bioloogiline juhuslikkus traditsiooniliselt ringi kinud pole. 
Toodud nide on hea ka selles mttes, et illustreerib kujukalt ta arutlusviisi. See on jrjekindlalt pragmatistlik ja empiristlik, maakeelsemalt elduna argine, proosaline ja teaduslik. Ta ei vehi erinevate prokrustese-sngilike phadustega (nagu traditsioonilised konservatiivid) vi reaalsusega hildamatute llaste ideaalidega (nagu vasakprogressiivsed iguslased), vaid lhtub positivistlikest andmetest ja parimatest empiirilistest teadmistest ning need lngad teadmistes, mida meetriline teadus tita ei suuda, tidab traditsioon ja mtidesse settinud inimkonna kogemused. hendatuna Jordan Petersoni suure praktilise pshhoteraapiakogemuse ja karismaatilise isiksusega annab eeleldu talle suure konstruktiivse ve, mistttu tal ongi vga suur ja tnulik auditoorium. Tema populaarsus on isegi nii suur, et pole phjendamatu kartus, et kvantiteedi jtkuv kasv toob hel hetkel muutuse kvaliteedis ja tema andunumad fnnid moodustavad kultuse ning seda hoolimata sellest, et ta kesksed snumid on maksimaalselt antikultuslikud. Kui tpiline kultusfiguur nuab jgitut kuuletumist ja vabastab jngrid isikliku vastutuse koormast, siis Jordan Peterson jutlustab vastupidist  ta tleb, et vta oma elu eest ise vastutus, sest vastutus ja kohustuste vabatahtlik omaksvtt mtestab elu. Ja inimesse ehitatud vajadus mtestatuse jrele vi thenduse instikt ongi ks phjus, miks ta on nii populaarne, oletab ta. Inimesed on olnud viimased aastakmned psival igluse ja iguste-dieedil, aga see ei suuda isiklikku elu mtestada. Mtestatus tuleb isiklikust vastutusest, snab pshholoog.
Igatahes kisin hel osadusritusel ka ise kohal ja annan nd vikse levaate. Kuna paar kuud on mdunud, pole see enam reportaa (kuigi tegin teadlikult vastavaid mrkmeid), vaid pigem mlestus.









ra lase oma lapsel teha midagi, mis muudab ta sinu jaoks ebameeldivaks
Helsingi 4.november 2018

Olgu kohe eldud, et mis tahes suurele histundele ehitatud massiritused pole minu rida. Ma pole kinud helgi laulupeol ega rokk-kontserdil ja mnel meeleavaldusel, millel olen osalenud, olen tundnud end vga ebamugavalt. Omaalgatuslikult poleks linud ka sellele ritusele, aga naine kinkis meile piletid.
Tegu oli raamatuesitlustuuriga, mis hlmas pea kahtesadat linna. Juba 5. novembril oli ta Stockholmis, 6. Kopenhaagenis, 7. Birminghamis, 9. Oslos, thendab ka fsiline vorm ja stressitaluvus on tal vimas. Kuna Helsingi ritus mdi minutitega lbi, siis lubas ta ndala prast teha seal kordusrituse. Ta on testi lipopulaarne.
Ka saali sisenemine meenutas rohkem klubisse trgimist kui akadeemilist ritust, ikka pikad jrjekorrad, turvamehed, kelindid. 
Loengu juhatas sisse Dave Rubin, USA hiskonnavaatleja ja vestlussaate The Rubin Report juht. Maailmavaatelt on Rubin nimetanud end klassikaliseks [Briti] liberaaliks nagu Jordan Petersongi, aga lisedes juurde, et USAs thendab see paljudes ksimustes konservatiivsele positsioonile ehk progressiividega opositsiooni sattumist. htlasi on ta homoabielus, aga avalikult ameeriklane ning viimast demonstreeris ta igasuguse hbi ja sndsustundeta, thendab, astus lavale huilates ja entusiastlikult aplodeerides. Teliselt liigutav oli nha, et selline barbaarne kitumine sumbus kiirelt himuvellede tuhandehlsesse mminasse, mitte aga ei haaranud kaasa. Samuti sai lipitsev vide, et helsinglased on kige paremini riietuv rahvas, vastu saalitie iroonilist mhatust.
Jordan Peterson tuli lavale siiski pris korraliku aplausi saatel. Ta oli pikk, khn, pevitunud ja riietatud elegantsesse kolmeosalisse likonda, kuid knnakus oli midagi ehmatavalt raugalikku. See aga kadus peagi kui ta end soojaks rkis ja hoo sisse sai. Siis tegi ta pris kiireid ja ntkeid liigutusi ja hppeidki (niteks matkis mngiva koera kehakeelt).
Raamat, mida ta esitles, koosneb kaheteistkmnest peatkist nagu pealkirjastki aimata vib. Seekord oli loengu sisuks suuresti viies peatkk, viies elureegel  ra lase oma lapsel teha midagi, mis muudab ta sinu jaoks ebameeldivaksiii. See on ks kahest peatkist, mis puudutab (vike)laste kasvatamist. Ta alustas sellest tabust, mis keelab ldse vlja elda nagu laps viks olla ttu ja vastik, saati oma laps. Ta ti ridamisi niteid alustades triviaalsematest nagu lapse kohatu, lrmakas ja vljapressiv kitumine kaubanduskeskustes, aga rhuasetus ji siiski sellele, kui oluline on sotsialiseerida laps neljandaks eluaastaks. Kui laps pole neljandaks eluaastaks sotsialiseeritud, vib paljudel juhtudel rong juba linud olla  ontogenees on prdumatu ja mned arenguaknad sulgunud. Ja see on kohutav saatus lapse jaoks, sest siis ei taha teised lapsed temaga mngida, ta ei smpatiseeri tiskasvanutele jne. Tenosus, et teda ootab nnetu elu vi lausa kriminaalistaatus krgeneb mrgatavalt. Kuna Jordan Peterson on ttanud ka lastehoius, siis on tal nited varnast vtta. Ta rhutas mramise (rough and tumble) thtsust kehalise arengu ja agressiooni integreerimise seisukohalt ning isa olulisust seal juures. Statistiliselt rkides on kaheaastased kige vgivaldsemad inimesed. Nad lvad jalaga, kega, hammustavad ja vtavad teiste asju, kirjutab ta (lk 126), ning on naiivne ja romantiline elda, et pole halbu lapsi, on ainult halvad vanemad. Mis ei thenda, et lapsed oleks kuidagi halvad moraalses mttes, vaid seda, et sotsialiseerudes otsivad nad aktsepteeritava kitumise piire. Rousseaulikule kujutelmale seab ta smboolselt vastu primatoloogi ja etoloogi Jane Goodalli thelepanekud meie lhisugulaste kitumisest. Samuti vljendas Jordan Peterson vga suurt respekti pshholoogi ja neuroloogi Jaak Panksepa suhtes (Ta oleks pidanud saama Nobeli preemia!), kelle katsed rottide mnguga on olnud neuropshholoogias murrangulised (muidugi mista me ei jtnud hiljem Petersonile rhutamast, et oleme prit samast linnast, kust Pankseppki) ning aitanud mista moraalsete tunnete algupra ja kujunemist individuaalse arengu kigus. Siin on nd jlle hea koht osutamaks hele maailmavaatelisele phjusele, miks ta paljudes vristust tekitab. Jordan Peterson on sgavalt loodusteadusliku maailmapildiga, sgavalt darvinistlik ning viimase all pean silmas seda, et ta neb inimese ja teiste liikide vahel evolutsioonilist pidevust. See pole sugugi valdav maailmapilt, pigem haruldanegi. On niteks sna raske ette kujutada, et Rein Raud vi Ahto Lobjakas, Varro Vooglaid vi Markus Jrvi osutaks moraaliksimuste juures uuringutele, mis on teostatud impansite vi rottidega. Primatoloog Frans de Waal  iseloomustaks teda kui rahvusvahelist Aleksei Turovskit  ristib selle inimese hppelist erinevust uskuva maailmapildi sapiselt neokreatsionismiks. Ta tleb, et neokreatsionism seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tekspidamine on, et plvneme ahvidest kll keha, aga mitte mistuse poolest. Otsesnu vljatlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jnud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes.iv
Teravamaks nitlikustamiseks poeksin viimaste aastate he tuntuima aimekirjaniku Yuval Noah Harari selja taha ja tsiteeriks ta kommentaari USA iseseisvusdeklaratsiooni kuulsaimale lausele (Me peame iseenesestmistetavaks tde, et kik inimesed on loodud vrdsena, et Looja on neile andnud teatud vrandamatud igused, mille seas on igus elule, vabadusele ja nne poole pdlemisele). Harari osutab, et vrdsuse idee on kristliku algupraga, see on idee sellest, et Looja on andnud igale inimesele hinge, mis Looja ees on vrdne. Mida aga thendab vide kigi inimeste vrdsusest siis, kui me ei usu Jumala, loomise ja hingede kristlikku mti? Evolutsioon tugineb erinevustele, mitte vrdsusele. Iga inimene kannab endas mnevrra isesuguseid geene ning keskkond, mis meid snnist saadik mbritseb ja mjutab, ei ole samuti kigi jaoks sama. Selle tagajrjel arenevad meis erinevad omadused, mis annavad meile erinevad vimalused ellu jda. Seega tuleks loodud vrdsena tlkida bioloogia keelde kui arenenud erinevana.
Nii tlgib ta terve selle lause ja saab tulemuseks: Me peame iseenesestmistetavaks tde, et kik inimesed on arenenud erinevana, et nad on sdinud teatud muudetavate omadustega, mille hulka kuuluvad elu ja pdlemine naudingu poole. Harari lisab kohe, et niisugune arutluskik vib vrdsuse ja inimiguste eest knelejad marru ajadav. Eks ajabki. Ajab ka Jordan Peterson, mistttu ta vaenajad kasutavad materdamiseks ja diskrediteerimiseks kikmeldavaid vahendeid alates lihtlabasest laimust ja pahatahtlikust kontekstualiseerimisest fotovltsinguteni.
Kummatigi see konflikt on pseudoprobleem, sest Peterson vtab mte vga tsiselt. Mt on talle kike muud kui anakronistlik jamps, mille teadus on prmustanud. Tema hed populaarseimad loengud on just nimelt mtidest, tpsemalt piiblilugudest ja nende pshholoogilisest relevantsusest. Lood Vana Testamendi Jumalast on kirja pannud pshholoogiline realist, tleb ta. Ta teotub siin palju Carl Gustav Jungile, Freudist lahku lnud pilasele ja kolleegile, kes on, muide, samuti tunnistanud, et minu kogemused inimeste osas olid mulle petanud kike muud kui usku loomulikku inimlikku headusesse ja klblusesse. Ma tundsin iseennast kllalt hsti, et teada: erinesin loomast nii-elda ainult graduaalselt.vi Viimane thendab jllegi neokreatsionismi eitust.
Igatahes rott on palju rohkem isiksus kui sinu nrune mudel isiksusest, lpis Jordan Peterson loegul ja jutustas Jaak Panksepa katsetest rottidega, niteks sellisest, kuidas Panksepp tegi kindlaks, et kui lasta suurem ja viksem rott kokku mngima  sotsiaalsete loomadena on rotid vga mnguhimulised  siis suurem rott laseb alati viksemal rotil mingi hulga mramisi vita, sest muidu kaob viksemal mngutuju. Taoline spontaanne (moraali)reegliloome iseloomustab ka laste mngu. Siin viitas Peterson muu hulgas veitsi arengupshholoogile Jean Piaget'le ning rkis, miks on lastel oluline olla omaealistega koos  see sugulastab teda lhedalt sotsiaalkonstruktivismi miste loojate Peter Bergeri ja Thomas Luckmanniga  ja Peterson on arutlenud koos sotsiaalpshholoog Jonathan Haidtiga, millised muutused isiksusestruktuuris on tulnud sellest, et sndivuse langemisega on lastel desid-vendasid vhe ning nende osakaal sotsialiseerumisel seega langenud.
Loomulikult pudenes sekka kllaga nuandeid, mille tttu on tema rgitut nimetatud triviaalseks ja puhttervemistuslikuks, niteks, et kasvatamisel on distsipliin ja karistused vltimatud, aga peaks olema minimaalsed, lehoolitsus ei mitte kaitse, vaid teeb nrgaks jmt. Viimane vide on aga jlle vhemasti potentsiaalselt vastuolus mne ideoloogiliste suundumustega. Raamatu heteistkmnes reegel klab nimelt jrgmiselt: ra sega last, kui ta sidab rulaga. Rulasit smboliseerib siin mdukalt ohtlikku tegevust. Laps paneb end proovile, harjutab kukkumiste ja katkiste plvede lbi sitkust. Kui kirjeldada lastekasvatust lbi arhetpide, siis ema-arhetp tleb, et mees tagagu lapsele ohutu keskkond, tapku madu, mis on aias, isa-arhetp tleb, et laps peab sitkeks saama, ise maost jagu saama (sest madusid on ka mujal kui koduaias ja kunagi peab laps niikuinii temata hakkama saama). Arhetpse isa petussnu aga peetakse ha enam poliitiliselt ebakorrektseks, ohvrisdistamiseks vi macho-kultuuriks. Lihtne nide: kui Mangi kaasuse puhul sandas mni elda, et probleem on ka selles, et on nii palju ullikesi, kes Mangi juurest abi otsivad, siis oli feministide hdakisa suur. Ikka ohvrisdistamine jms. Ometi oli tegu igati arusaadava isa-arhetpse nuandega  kuna kik mangid on kaotamatud, siis tuleb ka naistel saada sitkemaks. ldisemalt: kuna iga keskkonda ja ruumi ei saa muuta tiesti turvaliseks, siis tuleb inimesel endal saada selliseks, kel oleks turvaline vimalikult paljudes kohtades ja situatsioonides. Tungiv soovitus kasutada rattalukku ei thenda ju rattavarguse igustamist vi ohvrisdistamist. Vi teise kujundiga: kui arhetpema tleb, et sa oled armastuvrne pontsakana nagu sa oled, siis arhetpisa julgustab trenni minema ja kaalu langetama. Isa- ja ema-arhetbid on mistagi komplementaarsed, aga Lne avalikus diskursuses on ema-arhetpne hoiak sedavrd domineerima hakanud, et Jordan Petersoni snad ajavad korraga paljusid raevu ja leiavad vga laialdast positiivset ja tnulikku vastuvttu. Igaks juhuks tuleb le rhutada, et Eestis pole veel lood sugugi kuigi hullud (Peterson ti nite, kuidas tema poja koolis keelati lastel maast lume vtmine, kuna sellest saab teha palli ja teist visata ...).
Teravkeeled on isegi lpinud, et Jordan Peterson on Kanada moodus maailmalt Justin Trudeau eest andeks paluda. Igatahes hea osutus Petersoni populaarsuse phjusele on Mihkel Muti viimase raamatu lpumte:
Vahel klastab mind nnestava kahtluse vari. kki on suur osa sellest, mis mberringi toimub, lihtsalt show? Inimese igus "valida" endale ise sugu, rahvuse kuulutamine konstruktiks, rmusfeminism, niinimetatud poliitkorrektne kunst ja paljud muud  nendega on nagu vanasti kommunistliku ideoloogiaga igapevases elus. Kik koogutasid-noogutasid tsise noga vi koguni tagusid endale vastu rinda, ajades avalikkuses "iget" juttu, aga sisimas olid enam-vhem normaalsed inimesed edasi. Ainult vhesed vtsid seda vrki siiralt ja neid vaadati nagu veidrikke. Kik teadsid, kuidas asjad tegelikult on, ja lihtsalt mngisid reeglite jrgi. kki on praegu samamoodi? Keegi ei julge uuest philiinist krvale kalduda, ammugi mitte sellele avalikult vastu astuda, sest teavad, et neist sidetaks sel puhul teerulliga le. Seetttu nad kordavad oma ridu nagu nitlejad, kellelt keegi ei oota, et tekst kajastaks nende endi sisimaid veendumusi. Aga tegelikult on inimesed siiski inimesteks jnud. See oleks testi suur lohutus.vii


Muide, loeng lppes tantsuga. ks kuulaja tles, et Jordan Peterson oli lubanud tnaval tantsida, kui raamat mb miljon eksemplari ja praeguseks on mnud juba le kahe [13.01.2019 seisuga le kolme]. Jordan Peterson imestas pgusalt selle lubaduse le, aga siis krabas Dave Rubini tantsule ja tegi temaga mne kelmika, aga tiesti traditsioonilise tantsukeeru. 









i (ks isiklik nide siia. Ma lausa vpatasin kui Czeslaw Miloszi Jahimehe aasta tlke esitlusel Poola suursaatkonna kultuuriataee Slawomira Borowska-Peterson tles Hendrik Lindepuu kohta, et teda on nimetatud Eesti Poola kuningaks, nimelt nnda olin ma ise Hendrik Lindepuud nimetanud tema juubeliintervjuus Postimehele, seda aga pidulik-humoorika viitega Juhan Liivile ja muheda meelelaadiga tlkija suvernsele positsioonile Poola tekstide eestindamisel. Ja sealt see suureline kujund plehku pani.)
iiJordan Peterson 12 Rules For Life. An Antidote To Chaos Allen Lane 2018
iiiDo not let your children do anything that makes you dislike them
ivFrans de Waal Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad? Varrak 2018, lk 146
vYuval Noah Harari Sapiens. Inimkonna lhiajalugu. Tlk Anu Pldsam, AS ripev. 2016. lk 146-148
vi Carl G. Jung Mlestused, unenod, mtted. Tlk Leo Metsar. Eesti Raamat, 2017, lk 72 
viiMihkel Mutt Kik on hsti. Mtted II Fabian 2018 lk 191


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:32 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. veebruar 2019Vastumrk otsustusvimele ja meeleselgusele. Bioeetika vtmetekste 


Ilmus 02.02.2019 ajalehes Postimees




Vastumrk otsustusvimele ja meeleselgusele







Bioeetika vtmetekste. Antoloogia koostanud Kadri Simm, tlkinud Kalle Hein. T Kirjastus. 2018. 408 lk 


Mihkel Kunnus


Tihti arvatakse, et filosoofid aitavad vastata keerulistele ksimustele. Pole midagi ekslikumat. Filosoofiks saavad ikka need, kes tendeerivad vastassuunas. Nad mitte ainult ei jta vastuseta keerulisi ksimusi, vaid nestavad ka lihtsate ksimuste lihtsaid vastuseid. Nad nimelt kipuvad nitama, et lihtsad ksimused pole sugugi lihtsad. Filosoofid armastavad tde, aga tde on keeruline ja ei anna ennast ktte. Normaalsed ja teovimelised inimesed eelistavad tele alati selgeid tegutsemisjuhiseid. Ja tegutsema peab, sest muidu tuleb nlg, klm ja surm. Selleks, et enam-vhem thusaid tegutsemisjuhiseid meeles pidada ja jrglastele edasi anda, piisab mdist ja loost. Pidev kahtlemine ja tsikindluse tagaajamine vib mdi kll ra lhkuda, aga vaevalt midagi funktsionaalset asemele annab. Ometi on pikas perspektiivis elujulisemad need inimpopulatsioonid, kes endi hulka sndinud kutsumuslikke teotsijaid liiga operatiivselt maha ei l, vaid jtavad ka neile nurgakese ja vahel vtavad neid pisut kuuldagi.


Bioeetika vtmetekstide antoloogia lugemine tekitas lausa hrdust. Vimalik, et oma osa mngib valimiseelne aeg ja halb harjumus aeg-ajalt sotsiaalmeediasse pigata. Lahknevus arutlusviiside mistusprasuses ja argumentatiivsuses on nii suur, et analtilise filosoofia traditsioonides kirjutatud artikkel mjub nagu ekskursioon loomaaeda vi paleontoloogiamuuseumisse. Seal neb eluvorme, kes on vlja surnud vi vabas looduses enam ei eksiteeri. Huvitav on kujutleda, et kunagi kndisid sellised olendid maal, huvitav on kujutleda, et kunagi vi kusagil on aset leidnud argumentatsioon sellisel ratsionaalsuse tasemel. Demokraatlik valimissteem aga ilmestab hsti paindliku ja nansseeritud mtlemise tielikku abitust toore elulise olukorra ees, kus tuleb teha ks valik, mis automaatselt ja tielikult vlistab kik teised ja punkt. Siin aitab lpuni minev lihtsustusmehhanism, mitte aga eristusvime vohamine.

Olgugi, et see eetikasse puutuvate artiklite antoloogia on kasutanud oma valdkonna kitsendamiseks sna bioeetika, mis vib assotsieeruda eelkige bioloogiaga ja seelbi kigega, mis elusasse puutub, siis tegelikult on see lbini inimese keskne kogumik. Ei tegeleta siin teiste liikide ega keskkonnaga. See ei ole etteheide, vaid tpsustus (kogumik Keskkonnaeetika vtmetekste ilmus samas kirjastuses aastal 2008 ja selle pdf on guugeldamisi vabalt kttesaadav). Kuusteist artiklit jagunevad enam-vhem vrdselt jrgmisteks teemadeks: abort, eutanaasia, organidoonorlus, reproduktiivtehnoloogiad ning tervishoid ja sotsiaalne iglus. Tuuakse vlja levinumad poolt ja vastuargumendid, kuid seda kike ilmaliku maailmapildi ja analtilise filosoofiatraditsiooni raames. Suureks vrtuseks on raamatu koostaja Kadri Simmi asjatundlik jrelsna.
Kogumik on kindlasti hea algus neisse teemadesse svenemiseks, siit leiab peamised argumendid ja toeka viitestiku edasi uurimiseks. Kll oleks hea, kui seda rohkemad inimesed loeks, sest analtilise filosoofia traditsioon on hea vljendusselguse treening ning see on toimiva diskussiooni seisukohalt lioluline oskus. Ja see on selline oskus, mille taseme tstmine on igale indiviidile oluline. See on nagu tervislik toitumine vi tervisesport ehk miski, mida ei saa tjaotuse alusel efektiivsemaks muuta vi spetsialistidele vi masinatele delegeerida. Siin peab igaks ise asja ra tegema. Unistus mistusprasemalt arutlevast rahvast on muidugi see, mis ta on  unistus. Aga leskutseid see ei vra. Ikka maksab jutlustada ja nidata eeskujuga, et maksab toituda tervislikumalt, teha sporti ja arutleda vimalikult mistuspraselt ja pda vljenduda selgelt
Mistagi elu lheb ikka omateed ja iga kogenud poliitik teab, et vljapeetud argumendist kaugelt thusamad on nii absurdsed loosungid kui ohtrate ruutmeetritega nopilt avalikus ruumis.
Samuti on nii abordiksimuses kui karusloomakasvatusega seonduvas aru saadud, et palju thusaim argument ei ki lbi mistuse, vaid lbi (visuaalse) taju. Pikad mistuslikud argumentatsioonid ei oma murdosagi sellest veenmisjust, mida teeb niteks tstuslikus loomakasvatuses filmitud video nitamine vi foto hilise abordi tootmisjkidest. Muide, ses kogumikus on abordiksimuses nii pooldajad kui vastased nus vhemalt hes, selles, et isa on nii thtsusetu tegelane, et teda pole mtet isegi mainida. Ses mttes kaasaegne vrk. Aga muidu on kaks arborditemaatikasse puutuvat teksti kogumiku kige vanemad, nii-elda oma valdkonna klassikasse kuuluvad (Judith Jarvis Thompsoni Abordi kaitseks 1971 ja Michael Tooley Abort ja lapsetapp 1972), lejnud artiklid on siiski sna hiljuti kirjutatud, sest biotehnoloogilised arengud on nii kiired, et loovad reaalajas muudkui uusi eetikaprobleeme.
Niteks Michael Sandel kirjutab artiklis Tiuslikkuse vastu, et ehkki mned vidavad, et geneetiline tiustamine pisendab inimese kui iseseisva toimija rolli, heites krvale vaevangemise, on tegelik probleem vastutuse plahvatuslik kasv, mitte vhenemine. Sedamda, kuidas alandlikkus taandub, paisub vastutus heidutavatesse mtmetesse. Me paneme vhem juhuse ja rohkem oma valiku alla. Vanemad peavad hakkama vastutama oma lastele igete tunnuste valimise vi valimata jtmise eest (lk 302-303). Mu arust on sellele vhe osutatud. Religioossete doktriinide suur trump on just nimelt see, et see vabastab isiklikust vastutusest, liigne vastutustunne vib teotahte ja tegutsemisvime tiesti kinni kiiluda. Niteks paljunemisksimuses on vga mugav lkata vastutus Jumala tahte vi igaveste vrtuste kaela. Ja seda eldes olen ma mrksa vhem narritav kui mulle meeldiks. Suurte religioonide suur voorus on just nimelt see, et vtab ksikisikult vastutuse koorma ja pstab kohustusest vtta ise vastu eksistentsiaalsed otsused. Ei nua mingit intellektuaalset vi moraalset pingutust, et deklareerida nartsissistliku paatosega, et elu on pha ja punkt, ning see, milliseid kannatusi see endaga kaasa vib tuua, on tiesti teisejrguline. Sellest hoolimata vastutustundest ksinda kaugelki ei piisa, sest vastutustundel kui sellisel puudub igasugune loovus ja rakenduslikkus nii meditsiini- kui igustehnilises vallas. Samuti on meditsiinitehnoloogiline areng ka ise abitu moraalsete dilemmade lahendamisel. Niteks 
Laura M. Purdy artikkel Asendusemadus: ekspluateerimine vi vimestamine? algab jrgmise liguga:
Rasedus on barbaarne, kuulutas Shulamith Firestone (1970:198) uue naisliikumise esimestel joovastavatel pevadel; ta ootas pikisilmi aega, mil tehnoloogia vabastaks naised bioloogilise paljunemise rhuvast painest. Ent samal ajal kui reproduktiivsed valikuvimalused aina avarduvad, on mned feministid hakanud uuenduste keelamiseks koostd tegema konservatiividega. Mis toimub? (lk 239).
Seda, mis toimub, peab hea lugeja kogumikust ise jrele uurima. Ei ole siin mingit vastuporisemist.


Kll aga sobib lpetuseks prduda inimelu alguse probemaatikalt selle lpu problemaatikale. Ka siin ebannestub inimesel loomulikkuses psida, ka siin, tleme, kukub ta loomana lbi. Ja kui mnel viksel ja erandlikul inimpopulatsioonil see nnestub, siis tekitab see, tleme, hiritust. Niteks Yuval Noah Harari toob oma hittaimeraamaus Sapiens. Inimkonna lhiajalugu (Imeline Ajalugu 2017) kll he nite ach'dest, himust, kus tiskasvanute vahel esines vgivaldsust vga harva, kus piiritu lahkusega jagati kike vhest, mida neil oli, kus le kige hinnati sprust ja hid suhteid ja nende jaoks oli laste, haigete ja vanade tapmine sama, mis meie jaoks abort ja eutanaasia, niteks kui keegi vanem naine oli rhma jaoks koormavaks muutunud, hiilis ks noorematest meestest tema selja taha ja li talle kirvega phe. (lk 75-76). Harva vib kohata nii asist darvinistlike printsiipide ja kogukondliku moraali htelangemist, igatahes nendega koos elanud antropoloogide snul nad naeratasid ja naersid pidevalt, neil ei olnud juhti ja hierarhiat ning domineerida ritanud liikmeid ldiselt vlditi(lk 76). 


Eutanaasiaksimus kerkib ikka aeg-ajalt esile. Ja ka praegu, he konkreetse inimese, nime ja noga kaasmaalase raske haiguse ja sellest tuleneva otsuse tttu. eutaasiateema hiskondlikku Kllap ks episood Pealtngijas rgitab kaasa mtlema rohkem kui terve virn filosoofiaraamatud sel teemal. Eks asi ole selles, et iga ksikelu  ja surm on just sellise konkreetse ksikelu lpp, mitte surm leldse  on nii unikaalne ja nii paljudest teguritest koosnev, et seda ei anna kuigi hlpsalt ldprintsiipide alla mahutada. Seeprast soovitan le lugeda Te ja iguse kolmanda osa lpu. A.H. Tammsaare on meisterlikult kujutanud hte sellist situatsiooni kogu selle eksistentsiaalses komplekssuses ja rnkuses ning konkreetsuses ja partikulaarsuses, milleni abstraktselt arutlev mistus iial ei kndi.Aga kus on see, kes tleb, miks oigab, tihub ja niuksub Vargame Mari, nagu oleks temas korraga koos inimene, laps ja koer? Kus on, kes vaigistaks ka tema valud, lpetaks tema vaeva? ksitakse seal. Mari ainuke hkamine on, et ometi kord tuleks surm. Aga surm ei tule. Ja Vargame Mari palub linnast valuvaigisteid toonud Indrekut, palub isegi hrdamalt kui jumalat, et ta vtaks temalt ta valud, vtaks jdavalt. Mari tahab, et Indrek annaks talle pulbrit aina rohkem ja rohkem, et ta annaks, nii et kohe aitaks. ja Ta kustunud silmad vahtisid mustadest pealuukoobastest udse tungivusega Indrekule otsa ja ta krimpsus surnud huuled sonisid hrdalt: Indrek, ma tahan surra! Ma tahan Jussi juurde, et saaks ta lg tis! Aita mind, Indrek, kui sa vid! Aita mind, patust! Aita mind mu kljevalu prast! Aita mind selle kivi prast, mis sa siis kardulimaal viskasid! Aita, mu patulaps!.... Siin on nha konkreetsus ja isiklikkus, mille ees analtiline filosoofia on tiesti juetu, ammugi siis tema robustsem ja juhmim veli, juriidika. Sellises olukorras ei konfroteeru vana ja uus argument, vaid Vana ja Uus Testament.
Indrek, kes istus ema voodi ees, langes kummuli, haaras kondise ke, kattis seda suudlustega ja palus hrdalt: 
Halasta, ema! Halasta oma lapse peale!
Ei, Indrek, vastas ema. Vargamel pole halastust, Vargamel peab. 
Indrek hoidis veel tkk aega kondist ktt, lootes, et ema muudab ehk oma meelt, aga kui see mangus ksisnu edasi, vannutades poega peaaegu hullumeelse hardusega, tusis see viimaks voodi eest ja tles: 
Ema, ma teen seda selle kivi prast. Teen, et sa enam ei kannataks. Teen tie teadmisega meeletut kurja. 
Mis toimus sel hetkel Indreku sees? Indrek oli vga haritud, kodus nii filosoofias kui teoloogias, agaei meenunud talle siin Kant ega Nietzsche, Jeesus ega Jahve. Mtted ahmisid endasse nagu poole maailma ja selles vilksatas uppunud Kristi, mingisugune ltsutav koer, kel ripneb roosa keel suust, noormees, kelle ktt ta surub kramplikult, vimmas vanamees, kes tleb: tehtud on ainult see, mis tehakse teistele, pikk, kuivetanud viltuse suuga vanahrra, kellele tahetakse ajada selga kindralimundrit, jalutu sdur, kes rgib Manduuriast, surnukeha reel punasekirju aukliku vaiba all, isa oma knksus ktega, needes kike, mis olnud talle tnini suurimaks elutoeks, noor neiu pika musta laua ees, paludes sdameverd, noormees, kes tapab oma jumalat knlajupi valgusel, palja peaga vanamees talvises tuisus, toppides talle tasku viit vene rubla, kui ta lheb eesti jumala vastu. Indrek isegi ei tea, mis vilksatas kik sel silmapilgul tema mtteis. Tundus, nagu teeks ta kogu oma eluarvet, pealegi veel prase kiirusega, sest ema ootab, lausudes: 
Tee, kui mind armastad! 
Armastan, ema, kinnitas Indrek, ja alles nagu nd ta taipas esimest korda oma armastuse suurust ja oma ammuste tegude tulemuste raskust, mis vaevas teda nagu kuri vanne. 
Siis on kik hea, Indrek, tles ema imelise selgusega, sest Vargamel on armastust rohkem vaja kui kurja eest hoidmist. 
Ema vaikis. Ka Indrek ei lausunud snagi, nagu peaks ta kogu oma ju hoidma tarvilikuks toimetuseks, mis muidu viks jda tegemata. Alles siis, kui ta vis parema ke pista ema padja alla pea kergitamiseks, kuna ta pahemaga hoidis sisseantavat rohtu, lausus ta: 
Noh, ema. 
Jeesukese nimel, poeg, vastas Vargame Mari ja vttis Indrekult rohu vastu.

Need olid Vargame Mari viimased snad. 






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:41 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


25. jaanuar 2019Parteide valimisprogrammidest ja natuke kultuurist neis 


Ilmus ajalehes Postimees 25.01.2019 krbituna ja toimetatuna.


Selle teksti kirjutamisega lks mul kiireks ja ette antud maksimaalpikkus sai tis enne kui judsin analsini. Eks oma osa on sellel, et alustasin eelmrkustest, kus tin punkt haaval vlja, miks selline krvutamine vga palju valijat ei aita (selline algus ei ole ka kirjutajale kuigi hea enesemotivaator). Asjalikuma levaate saab Ott Karulinilt sama kuupeva Sirbist.





Parteide valimisprogrammidest ja natuke kultuurist neis
Mihkel Kunnus


Miks vrrelda valimisprogramme?
Valmisprogrammide krvutamine on ks tore kujutlusvimeharjutus, selline humanitaarne sudoku. Valimisotsuse kujunemisel on nende roll sna vike ja ldjooneline, ammugi siis mingite kitsamate valdkondade krvutus. Seeprast teeksin meeldetuletuseks mned lisemad mrkused. Valimisprogramme ei tasu learu tsiselt vtta, sest:
a) ks vheseid asju, milles kindel vib olla, on see, et prast valimisi tulevad koalitsiooniknelused ja seega on ette teada, et mitte htegi erakonda ei hvarda oht, et ta peab kik oma lubadused ellu viima. Vastutus on ette vlistatud. Iga koalitsioonipartner saab oma valijatele elda, et meie kll tahtsime, aga vaat nemad, kellega me oleme sunnitud koalitsiooni minema, ei lasknud. Mul on miskiprast tunne, et kultuurivaldkond on ks kergeima sdamega ohverdatavaid valdkondi sealjuures.


b) Programm vib olla kena ja maailmavaadegi smpaatne, aga ometi vib n.. valitsusteenus olla tiesti talumatu kvaliteediga. Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus (vhemasti Savisaare aegne) on siin musterniteks. Keskerakonna ametlik ideoloogia on ju tiesti kena vasaktsentrism, aga tulemus oli massiivse korruptsiooni ja vankumatult lojaalse (suuresti venekeelse) valjaskonna tttu pris hull.


c) Tiesti arvestamata jb valimiste juures tahtmise intensiivsus. Statistika inimese kohta suudab seda faktorit niisama vhe arvesse vtta kui teadmist, kogemust ja muud selle sarnast. (Erik Kuehnelt-Leddihn Demokraatia anals 62). Eks praegu ole mravam mingi vastumeelsuse, mitte tahtmise intensiivsus, aga phimte jb samaks. letamatu vastumeelsus vib olla mne religioosse tabu rikkumise vastu (niteks kooseluseadus) vi keskkonna prdumatu kahjustamise vastu ha aktuaalsemaks muutuva koloogilise kriisi tingimustes (niteks Rail Baltic praegu kavandataval kujul). Samuti vib protest kurdi teerullipoliitika suhtes olla nii intensiivne, et kik muud lubadused muutuvad selle krval thiseks.


d) Parteide valimisprogrammid olid kunagi makulatuur niipea, kui nad paberile trkiti, ning sellest staatusest pole nad psenud. Pigem vastupidi, maad vtval sotsiaalmeediaajastul liigutavad valijate masse ha rohkem lubadused, millega neilt vetakse ra seda, mida nad tegelikult tahavad. Vaadake Brexitit, lugege Donald Trumpi sutse. Programmidega on meie ajale kuju andvatel sndmustel ha vhem pistmist, kirjutas Ahto Lobjakas arvamusloos Eesti poliitilise komberuumi rataks vaid kva raputus (PM 16.01.2018). See vimaldab osutada kahele asjale. Esiteks sellele, et Ahto Lobjakal on siin igus. Ja teiseks sellele, et ha thtsam on see, kes tleb, mitte see, mida eldakse. Ahto Lobjakas on suureprane nide autorist, kelle tekstide suhtes vetakse ha sagedamini hinnnang ilma teksti lugematagi. Sarnaselt on ka parteilise kuuluvusega.


e) Valimisprogrammides on omajagu populismi. Populismil on erinevaid versioone ja raskusastmeid. Aga antud juhul on puutuvad asjasse siis need juhud, kui lubatakse vastastastikku vlistavaid asju, vimatud asju, thje snu jms. Thjad snad on igasugused parendamised, svendamised, jtkamised ja muu taoline aga ka lubadused teha midagi targalt, mistlikult vi nutikalt.Vastastikku vlistavad asjad paigutuvad reeglina erinevate valdkondade vahele aga on ldjoontes sellised, mis lubavad samaaegset sstmise ja kulutamise suurendamist, viksemat maksukoormust ja suuremat mberjagamist, ka majanduskasvu ja keskkonnasstlikkuse samaaegne lubamine on vimatu, kui sellega ei ki komplektis ige radikaalsed kontseptuaalsed muudatused. Vimatustega torkavad ennekike silma muidugi valimisloosungid, aga see on juba omamoodi traditsioon, vimatus vib olla sisulis-loogiline nagu niteks Keskerakonna puhul  ei saa olla iglast riiki kigle, sest pole htset arusaama iglusest (seeprast ldse ongi erinevad parteid, et inimeste arusaamad iglusest on tihti radikaalselt erinevad). Vimatus vib olla konkreetsetest oludest tulenev, niteks Reformierakonna kombel paremat tulevikku saab lubada ainult knik vi informeerimata sinisilm. Eesti 200 loosungi lhikriitika klaks umbes nii: lhingelike pikk plaan ei ole tegelikult pikk plaan, vaid parimal juhul lapsik unistus (mis tulevikuhorisondi taustal on kasumlikud Tartu Arena ja Rail Baltic praegu kavandataval kujul?! See eeldab ikka pris kangelaslikku enesepimestust nii demograafiliste, majanduslike kui koloogiliste prognooside suhtes!).


d) tundub, et need valimised toetuvad rohkem kui eelnevad tmbejudude asemel tukejududele. Mitte ei meelitata enda juurde, vaid hirmutatakse alternatiividega. Mravaks on pigem intensiivne vastumeelsus millelegi suhtes, kui vastupandamatu lubadus ja ra meelitamine. Seetttu ritatakse vtta imagoloogiliselt mingi erakonna antiteesi vorm. Ilmekaim on muidugi Reformi- ja Keskerakonna dueti asendumine sotside ja EKRE duetiga, tpsemalt siis SDE katse olla mitte-EKRE, kuigi valimiskasti ras on kik erakonnad peale EKRE mitte-EKREd (vi rangemalt vttes kik need, kes on vlistanud koalitsiooni EKREga) ja vastupidi.


Vrdlevaid thelepanekuid kultuuripoliitikast
Olgu kohe eldud, et alljrgnev pole vrdlev anals, vaid pigem praktiseeriva kultuuri-inimese katse selles ldsnalises lugemisvaras orienteeruda ja mningaid thelepanekuid jagada.
Tundub, et mni asi tehakse sna kindlalt ra ja seda hoolimata sellest, kes saab vimule. Niteks olemasolevate kultuurivrtuste ja loomingu digiteerimist lubavad praktiliselt kik erakonnad. Ja see on hea. Vabaerakonna lubaduseks oli ka kogu avaliku raha eest loodud digikraami tasuta e-laenutus, sellele saab ainult takka kiita. Aga milline konkreetselt e-loomingu iglane autoritasu, mida nad ka lubavad, jb selgusetuks. Taoline lubadus on ka rohelistel.
Mitmel korral peeti ka vaevaks rhutada raamatukoguvrkude thtsust ja laulu- ja tantsupeotraditsiooni suurt rolli, aga need seisukohad on kllalt elementaarsed ja sellised, mida keegi ei vastusta. 
Eestikeelse teaduse toetamine leidis samuti ldist toetust.
Hoolimata suhtelisest ldsnalisusest vib siiski elda, et maailmavaatelised vrvingud tulevad esile kll. Niteks sotsid lubavad igale lapsele sajaeurost kultuuriranitsat (vimalust selle summa eest omal valikul kultuuriasutusi klastada) ja sidukompensatsiooni keskustest kaugemal elavatele lastele (Reformierakond lubab tasuta klastusi riigimuuseumidesse kuni 19. eluaastani). Isamaa aga rhutab eraalagatuse ja erarahastuse thtsust. Seda lubavad ka teised, aga eks eraalgatus peagi tulema eraalgatuslikult, miska riigil pole siin teha muud, kui astuda eest. Niteks muuta annetused Kultuurkapitalile maksuvabaks (sotside lubadus).
Olen nus Ott Karulini mrkusega (Sirp 25.I 2019), et Isamaa lubadus tundub veidi vastuoluline, sest helt poolt kinnnitatakse, et kultuuri arengu aluseks on isikuvabadus ja inimeste soov ennast teostada ning ainult vabalt arenev looming on mitmekesine ja tugev, mistttu seisab Isamaa vastu igasugustele vaba so~na ja vaba mo~tte tsenseerimise katsetele, aga samal ro~hutatakse, et riikliku toetusega peab kaasnema ka tulemus. Et sellist rhutust peetakse vajalikuks, teeb ettevaatlikuks. Liiga vhe fantaasiat lheb vaja, et kujutada ette kratust: See pole kunstiline tulemus, vaid ks jrjekordne purkis**mine! See pole looming vaid Lne laguse importimine! Niisamuti nagu EKRE lubaduses Jtkame ja suurendame eesti kultuurielu valdkondade riiklikku toetamist nii moraalselt kui materiaalselt mjub riiklik moraalne tugi pigem hvardavalt kui kutsuvalt, mida iganes see ka konkreetselt ei thendaks. Keskerakond mainib ra nii kirikute vrtustamise kui rahvusliku ja etnilise mitmekesisuse, koos vabadusega integreeruda. No vaevalt, et paremini annakski snastada keskteed kohalike venelaste ja eestlaste huvide vahel.
Eesti 200 alustab oma kultuuriplatvormi viitega Jakob Hurda soovitusele saada vaimult suureks. See on liigutav, sest Margus Tsahkna viimane leskutse IRLis  saada ikka hoopis lihalt suureks  oli korraga piinlikum ja utoopilisem. Eesti 200: Praegusajal on rahvuskultuuri jtkusuutlikkus suuresti seotud vimega globaliseeruvas virtuaalmaailmas ellu jda, kuid meie eesmrk ei peaks olema mitte pelgalt ellu jda, vaid luua midagi enamat, luua virtuaalruumist eesti kultuuri vimendi! Siin jn khklevaks, sest virtuaalruum pigem vimendab globaliseerumist ja htlustumist, Matteuse printsiip ja Pareto jaotus panevad end maksma ka siin  seal, kus on sinna antakse. Juba meie praegune plvkond loodushuvilisi eristab pahatihti Madagaskari leemureid paremini kui knnivarest ja hakki. Me suudaks luua halenruse Uus-Hollywoodi, aga siiski maailma parimat Eesti kultuuri. Sestap mina nen trumpi just tugevamas pinnasesse juurdumises, mitte suuremas sltumatuses sellest. Aga nii eldes olen selgelt valinud poole matsi ja vurle vastanduses ehk vastasseisus, mis on poliitikas ha teravam ja mravam. 
Kui sotsid lubavad Tallinna linnahalli asemele kaasaegset ooperi- ja koverentsikeskust ja transporditoetust kaugemal elajatele, siis on see linliku mtlemise vi vurleliku mentaliteedi ilming. Sama ldhoiak kumab lbi ka Eesti 200 rahvusvahelistumisidees. Vastandtendentse vib mrgata EKREl, kes lubab niteks regionaalseid toetusi, Vabaerakond, kes toob eraldi vrtusena vlja prandmaastikud  see on matslus par excellence, phimtteline kolimatus, need on vrtused, mida ei saa ruumiliselt teisaldada ega digiteerida), ja kige originaalsemalt rohelised, kes viimase punktina kaheteistkmnest annab jrgmise lubaduse: Reguleerime pliskultuuridest prinevate pshhedeelsete loodussaaduste rituaalse kasutuse  potentsiaalselt positiivse sotsiaal-kultuurilise mjuga kombestiku, mis on viimastel aastakmnetel levinud Euroopasse ja le maailma.
Meelelaad, mis snnitas selle lubaduse  julgen arvata, et kige originaalsem lubadus ldse sel aastal , vrib aga sgavamat jrelemtlemist igal juhul. Sest heaolu, mis on paljuski pshholoogiline fenomen, tuleks maksimaalselt lahti haakida ainelisest tarbimisest ja tootmisest. ha gedamaks muutuva keskkonnakriisi taustal pole vist anakronistlikumat (et mitte elda kuritegelikumat) ettepanekut, kui soovitus loovisikutel  vi kellel iganes  minna tootvale tle.
Rohelisi ja vabakaid hendab veel see, et tahavad kultuuri rahastuse lahti haakida tubaka-, alkoholi- ja hasartmngu aktsiisist.
Ainus, kellel vis nha mingit vihjet realistlikule arusaamale tulevikuhorisondist, millele vhegi adekvaatne pikk plaan viks toetuda, oli Piret Rnil Elurikkuse erakonnast, kui ta vastas Kanuti Gildi saalis toimunud rituse Poliitikapidu ankeedile. Aga see vib olla ka poliitikasse astuja kogenematus, mis pole judnud veel loomlollakat optimistimaski ette tmmata, et muudkui lubada paremat tulevikku.
ldjoontes olen aga jllegi nus Ott Karuliniga (Sirp, 25.01.2019), et loosungite tasandil osatakse kultuuri ning ennekike hariduse ja majanduse kokkupuutepunkte vlja tuua, kuigi veenvat tegevusplaani, laia haardega kultuuriksitlust ei ole veel helgi erakonnal. Aga see pole kindlasti etteheide. Kui riik hakkasks vga juliselt ja otsustavalt kultuuritegevust korraldama, siis midagi head sealt ei tuleks. Parim on seista eesti keelse hariduse elujulisuse eest ja sellelt pinnalt vrsub ka Eesti kultuur. Ekspordist ja loomemajandusest on siin raske rkida, eestikeelsuse turg on alati vike. Meie kultuur on ja jb meile vga kalliks.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:29 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
23. jaanuar 2019Maimu Berg "Meie hingede vlad" 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 22.01.2019









Inimesem kui inimene


Maimu Berg Meie hingede vlad Hea Lugu 2018. 224 lk

Mihkel Kunnus




Prast Hingesugulaste lpetamist oli ta testi arglik ja on alles hiljem ppinud seda teost nii krgelt hindama, nagu see kahtlemata vrib. Siiski on ta kiitusele vastuvtlik ja laseb ennast meelsasti veenda, et ta on meistriteose loonud, kuigi ta selles veel hetk tagasi kvasti kahtles. Muidugi ei tohi unustada, et tema tagasihoidlikkusega kib paaris iseteadlikkus, mis ulatub lausa nmeduseni. Ta on vimeline oma kummalistest kalduvustest, oma loomuse nrkustest ja raskustest rkima ja siira ilmega lisama: Need pole muud kui minu vgevate eeliste pahupool. Ma kinnitan teile, kes seda kuuleb, jb seisma, suu lahti, ja sellel inimesel hakkab nii suurest lihtsameelsusest peaaegu udne, kuid tuleb tunnistada, et just erakorralised vaimuanded koos erakorralise naiivsusega ongi see, mis kutsub esile maailma vaimustuse.
- Thomas Mann Lotte Weimaris


Loomingulisusest ja loovusest padratakse mis tahes humanitaarsri valdkonnas nrkemiseni. Eriti, mis puudutab thivet vi pedagoogikat. Need igikorduvad ja lppematud tiraadid loovuse thtsusest hariduses ja ts on ravahetamiseni hesugused ja sedavrd nrimeelsed ja pinnapealsed, et neid viks genereerida arvutiprogramm. nneks elu ja haridus sest zombikoorist ei hooli. Loovaid inimesi on igas inimpopulatsioonis haruldaselt vhe ja see on hea. Harva taibatakse, mis on selle isikuomaduse sisu ja hind. Juba mned head sajandid tagasi hoiatas Helvetius lapsevanemaid, et need oma vsukesi liialt ei kasvataks, nimelt suured anded ja mistuslik kitumine olevat peaaegu vastandlikud omadused (hoiatus on suuresti asjatu, sest kasvatuse roll on siin vike). See intuitiivselt sna hsti hoomatav tsiasi on ndseks juba korduvalt ka sotsiaalpshholoogide poolt empiiriliselt testatud ja kokku vetud tdemusse, et head ppedukust koolis ei ennusta kige paremini mitte see vaidlust ratav IQ, vaid enesevalitsus ja allumine, teisisnu: etteantud ssteemi ja esitatud nuete kuulekas jrgimine, mitte vaimne vimekus ja loovus. On ju loovuse ks sagedamini esile toodavaid tunnuseid lausa vastupidine  vime murda etteantud ssteemist ja mttemustritest vlja. 
Tsiteerides Abraham Maslow'd: Kui mttetegevusel on ldse mingi thendus, siis definitsiooni jrgi on see loovus, ainulaadsus, vaimukus ja leidlikkus. Mtlemine on tehnika, lbi mille inimene loob midagi uut, mis omakorda thendab, et mtlemine peab olema murranguline selles mttes, et satub aeg-ajalt vastuollu sellega, mida on juba jreldatud. Kui see vastandub vaimsele status quole, siis on see harjumuse vi mlu vi juba pitu vastand sel lihtsal phjusel, et see peab definitsiooni jrgi vastanduma sellele, mida me oleme juba ppinud. Kui meie eelnevalt pitu ja meie harjumused ttavad hsti, saame reageerida automaatselt, harjumuslikult, tuttavalt. See thendab, me ei pea mtlema. Sellest vaatenurgast vaadatuna on mtlemine ppimise vastand, mitte ks ppimise tp. Kui meile lubataks vike liialdus, siis viks mtlemist defineerida peaaegu kui vimet murda oma harjumusi ja eirata oma varasemaid kogemusi.(Motivatsioon ja isiksus Mantra, 2007, lk 364-365)


Vime eirata varasemaid kogemusi sobib aga htlasi eufemistlikuks mratluseks ppimisvimetusele, et mitte elda rumalusele. Pealegi n.. ssteemist pigem kukutakse kui murtakse vlja. Kui tuua ks vihjeline kujund bioloogiast, siis rhuvalt valdav osa loovast geeni-kopeerimisest ehk ebannestunud matkimisest (kopeerimisest) ehk mutatsioonidest on organismile kahjulikud, kui mitte saatuslikud. Isikuomadusena vib loovust vaadelda suutmatusena psida hiskondlikes tugistruktuurides, arengupshholoogiliselt vib seda aga vaadelda kui teatud infantiilsust, he juveniilfaasi komponendi mdumatust.


Maimu Berg vestleb Vaintsa mlestusega: Kui te Matiga meie kehvas korteris istusite, Mati prandal soolaga le puistatud keedukartulit mugides ja sina mingis kohmakas imelikus lamamistoolis, millest ma tekkide ja patjade abiga katsusin vormida tugitooli, siis ma muidugi ei melnud teie geniaalsusele. Enamjaolt olite te ttud, lapsikud, epateerivad ja teesklevad. Sina iseloomustad Unti: Unt on salakavalam, kui arvatakse. Ta pole primitiivne, sensuaalne hsteerik, ta on keerulisem. Muidugi oli Unt keerulisem, mul ei tulnud kunagi phe teda primitiivseks pidada, aga mitte ka salakavalaks. Unt oli smpaatne poisike, igavene titt, armas ja vga andekas. Aga pueriilsus olemuses, pehme nunnu vlimus ei thenda tingimata primitiivsust mtetes. (lk 205-206). Jah, ei thenda. Isegi vastupidi, tihti pueriilne olemus on lausa mitteprimitiivsete mtete eelduseks ja hinnaks. Geeniuse tarkvara passib pahatihti kige paremini raudvarale, mis leiab just sellise vimmaka iseloomustuse  igavene titt. See sobib htlasi kujundlikuks kokkuvtteks inimese evolutsioonilisele kujunemisloole, neoteenia-aspektile selles. Homo sapiens sapiens on oma eellase igavene titt, juveniilvormis sugukpsuse saavutanud arengupeetus. 
Arengupeetusel vib olla suuri esteetilisi vrtusi. Ka kunstlikult esile kutsutus aregupeetusel. Hinnati ju kunagi vga krgelt kastraatide heledat, meheikka judmata hlt, mille saamiseks oli piinarikka operatsiooniga ks arenemistee ra ligatud.

Eelelduga ei taha ma teha muud, kui tuletada meelde loovuse hinda (ksimuse, kas kool peaks tegelema arengu vi arengupeetuse toetamisega, jtaksin mneks teiseks korraks).
Eks Maimu Berg tea sest hinnast nii mndagi.
Vljas oli hakanud sadama. Lksin mest alla, tnavatel levis sooja tolmu imal lhn, mis algava suvevihmaga ikka kaasas kib. Tahtsin sind armastada, lihtsalt, ilma Spiel'ideta, ilma alati sisse sadada vivate klalisteta, ilma sinu ja enda edevuseta, ilma sinu armukadeduseta, ilma enda pealiskaudsuseta, ilma sinu pilketa, mis tegelikult varjas su argust. Tahtsin olla truu. Tahtsin usaldada, uskuda. Tahtsin saada sinuga palju lapsi. Minu lapsik soov, mis lootusetu armastus. Vihm tihenes, ike lhenes, varsti vett lausa kallas. Mda rentsleid jooksid ojad pori ja prgi edasi kandes. Kiskusin kingad jalast ja pistsin jooksu. (lk 81-2)
Ka edevus on nimekirjas, jah, see kib tihti komplekti juurde.


Thomas Mann paneb juuksuri hoole all viibiva Goethe phe niteks jrgmised mtted: Juuksur pab mulle mu edevuses mett mokale mrida. Vaevalt ta mtleb, et on erineva formaadi ja impetus'ega edevust, et edevus vib olla sihiprane tegutsemine, tsiselt mtlik enesekaemus, autobiograafiline furoor, kige pakilisem uudishimu sinu fsilise ja moraalse olemuse vastu, looduse avarate ning seletamatute kikude ja pimedas toimunud protsesside vastu, mis on tulemuseks andnud selle olendi, kes sa oled ja keda maailm uudistab,  niisiis ei mju Carli meelitussna meie iseloomulikku olemust puudutades kerge, pinnapealse enesekergitusena ja -kditusena, nagu ta arvab, vaid nnelike ning raskete saladuste hiriva meeldetuletusena. Ma olen puust, millest loodus on mind valmis nikerdanud. Punctum. Olen, nagu olen, ja elan, pidades meeles tlust, et vaistu varal juame kige kaugemale, otse tundmatusse. ige kll, tubli kll. Ja kogu see suure rhu panemine autobiograafilisele ettevtmisele? See ei sobi kokku resoluutsuse printsiibiga. Ja mis puutub arengusse, didaktilisse kujunemisloosse, kuidas snnib geenius (mis on juba teaduslik edevus), siis phiosa etendab siin ikkagi uudishimu arengu, olemise substatsi vastu, mis on saanud teoks ja kujuneb elu resultaadiks.
Tsiteerisin jllegi Thomas Manni romaani Lotte Weimaris, kuna seal iendab Mann arveid oma suure armastuse Goethega, ning geniaaluse ja lapsikuse seos on ks tuikavamaid teemasid selles.
Vaino Vahingu looga on seal kokkupuutepunkte ja laiemadki kattuvusi kllaga. Resoluutsuse printsiip ja teaduslik edevus. 


Mann sai Goethele vaadata siiski turvaliselt distantsilt, Maimu Berg aga oli Vaino Vahinguga lausa abielus, hes ajas, hes ruumis. Maimu Berg neb Vahingut ja Unti lhemalt kui ehk pshilise integraaluse kohalt otstarbekas: Kaks maapoissi. Kaks pooljumalat. Kaks kirjanikku. Kaks igavest poisikest. Kaks kompleksides vaevlevat mehikest. Kaks argpksi. Kaks naeruvrselt edevat inimest. Kaks teineteist imetlevat ja kadestavat poolt, mis parimatel hetkedel moodustasid sna tiusliku terviku, kui kummagi suur egoism sulas hisesse vaimususesse, sarnastesse arusaamadesse, vrratusse dialoogi (lk 159-160).


Ometi vib Maimu Bergi teadvus ja sisekne olla ikka veel nii paljuski dialoog Vaintsaga ja selle jdvustus trkisnasse moodustab raamatust lviosa. Kesolevast tutvustuses olen ksitlenud sellest ainult hte tahku, mis on limalt ebaiglane kitsendus ja lihtsustus, sest raamatu kunstivrtuslikum osa on parimas mttes pshholoogilises realismis, inimlike tuke- ja tmbejudude dialektikas. Maimu igatses kunagi lihtsust, truudust, armastust ja lapsi, aga Vaintsa takerdus lapsikusse loomingulisse faasi, mis nakatas lppeks ka Maimu. 


Kesolev tutvustus kike muud kui kongeniaalne, nii stiililt kui meelelaadilt. Kllap on see osalt seetttu, et autor ja arvustaja on vga erinevad inimesed, alates ainuksi plvkondlikust kuuluvusest vi soost, aga ka niteks visuaalsuse osathtsusest. Maimu Berg on inimeste vlimuse, jume, soengu ja eriti riietuse suhtes vga thelepanelik (see on anne, mis siinkirjutajal puudub pea tielikult) ja moeajaloolisi fragmente on siin kllaga. Seeprast soovitaks kindlasti ka Asta Pldme arvustust viimasest Loomingust (nr 1. 2019). Tsiteerin sealt lpetuseks paar liku:


Autor ei suuda kuidagi maha salata oma sarmi, kui see tal nnekombel olemas on, olgu sihiseade nii range kui tahes! Teos tuikab elust ja vaimusrast. Maimu Berg on ellu armunud inimene. Raamatu lesehitus on lihtne. Esimene jagu Mandariinpart on loomult alajaotus ... ja teised ning jrgnev, kolm korda pikem osa peamiselt epitaaf Vaino Vahingule (mahutab see muidugi ka meenutusi meie tnastest kaasteelistest, kuid nende kneksvtt tuleb siiski seotud olemisest nimetatuga). Ja prdumise intensiivsus ei jta teist vimalust kui sinavorm.
/.../
S sks ja vlg vlaks, igas umbejooksnud henduses on see osa, mida kumbki pool enese veaks loeb, ikkagi mratlematu ja tiesti isikliku tunnetuse ning ehk teadmise asi, keegi teine seda krvalt pris tpselt mta ei saa. Kahetsust, et tema ise, Maimu, vinuks olla parem, on autor raamatus, nagu eldud, mitmel korral avaldanud, sellega mitte liiale linud, kuid see heliseb kaasa. Ent mis siiski vga tugeva ja puhta phihelina raamatut lbib ja mrkamata jda ei saa, on sgav kahjutunne teisega toimunu prast, tema lhikeseks jnud anderikka elu prast. See on enam kui kurbus, see on aus ja valus lein. On suur asi suuta teisest inimesest sel moel kahju tunda(lk 147-8).


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 18:57 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
8. jaanuar 2019Kui naised olid terasest ja autod malmist 


Ilmus ERRis 08.01.2018


Kui naised olid terasest ja autod malmist



Eeva Park Minu kuninglikud kaelkirjakud Hea Lugu 2018, 160lk 








Tagakaanelt vib lugeda: Kirjanikud omavahel on raamatusari, milles kmme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel prkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlaktjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja klalised, aga kik ka kirjanikud, kelle sna klab luules ja proosas."
Kuigi Eeva Pargi raamat Minu kuninglikud kaelkirjakud kuulub just nimelt sellesse sarja ja Eeva Park on lausa geneetiline kirjanik, julgen elda, et see sarjakirjeldus selle raamatu kohta lekohtuselt pisendav. See teos ei ole sugugi kitsalt kirjanike siseringi asi. Kujutan ette, et sellel raamatul on vga lai knetuspotentsiaal. Eeva Pargi (s 1950), ta sugulaste ja kaaskondsete elu on olnud nii thendusrikas, et sellest on saanud dokumentaalses ja mlestuslikus vormiski panna kokku teose, milles esitlub unversaalne inimsaatus konkreetses elukigus ja seda parima romaanikunsti vriliselt. See on ks neid paradoksaalseid olukordi, kus erakordsus hendub representatiivsusega, ldinimlikkusega.


See raamat on loetav vga kergelt, ka lihtsalt ajaviitena. Aga samas on siin otsivamale vaimule ka vga palju mtteainet. Kergelt loetavas tekstikoes on rebendeid, millesse piiludes vib uppuda neist avanevasse maailma. Vtame niteks jrgmise ligukese: Vanaisa majapidamises olid need loomad, mida kolhoosnikue lubati: lehm, mullikas, kanad, lambad, siga. Aias unapuude vahel kasvatati viljagi, sest maad  pldu  ju enam polud. Heinagi tehti kust sai, kik kraaviperved kraabiti le, sest vanaisa majapidamisest pidi sgikraami jtkuma ka meile kigile, kes me seal suvel pika sgilaua mber istusime ja sgisel suurte toidukoormatega linna sitsime. (lk 52-3)
Kui praselt kaugeks ja vraks, kui raskesti ettekujutatavast maailmast on see kirjeldusekatke prit!
Vi siis selline:
Mingit dramaatilist tuha pheraputamist Debora [Vaarandi] ei harrastanud. Ta kinnitas, et oli alati  igas olukorras  toiminud oma veendumuste jrgi, kuid ega me sellesse teemasse learu ei svinudki. ks lugu, mida ta meenutas, oli aga vgagi otseselt kommunistliku parteiga seotud. Nimelt olid kaks vene madrust ritanud teda vanalinna treppidel rvida ja vgistada. Pris viimasel hetkel katkise no ja lhutud riietega pakku psedes avastas Debora, et koos muhvi ja kotiga oli kadunud ka tema parteipilet. Just seda  parteipileti kaotust , mitte jhkrat kallaletungi, meenutas ta kui telist katastroofi. Nimelt ei jrgnenud sellele intsidendile mitte sdlaste kinnivtmine ega vabandav kaastundeavaldus, vaid hoopis parteiline noomitus, mis oli siis kommunistile vga karm karistus. (lk 31) 
Ei ole kindel kui suurt mistmist Debora tnapeva feministide hulgas leiaks, sest lisaks eeleldule tles ta Eeva Pargile sedagi et tal on  kogu kurbusest hoolimata  hea meel, et tal laps oli, ning et emaks saamise ja olemise kogemuseta jb naisel  inimesel  maailma mistmine paratamatult puudulikuks.(lk 24)
Vi kas ei kajastu okupatsioonikogemuse kunstiline kontsentratsioon ilmekalt selles lausekatkes, kus ta kirjeldab lapseplveseltsilist, vikest Roti nimelist koera, kes millegiprast alati ainult kolmel jalal ringi lidus ja kodus ldse toitu ei puutunud, vaid meie Pskla naabritelt lbusate trikkidega maiuspalu vlja lunis, [Roti] ajasid vene sdurid sna pea hel varakevadisel peval (sgavas Pllu tnava rattaroopas, kust ta jooksu pealt vlja ei suutnud hpata) kogu mbruskonna laste silme all suure naeru saatel sjave veoauto ratta all surnuks (lk 59) 
Samas kib elu ikka omi mustreid mda, on (sari)abielu(probleemi)d ja vastastikused lapservid lahutatud abikaasade vahel.
Vilja Kiisler kirjutab:
Eeva Park joonistab oma ema, luuletaja Minni Nurme ilmasambakuju vlja ntke ja liigutavana. Nurme toimetab poolmtilise esiemana, kes ei karda ei keravlku ega Aadu Hinti, suudab vabakutselise heitlikus elus ra toita viis last, hoiab kindla kega teel Halli Ruuna nimelist autoloksu ja silitab imelikult rmsa meele koos mistatusliku mtlikkusega.
(Kirjanduse kollane Postimees 7. XII 2018) 
Nii on. Mootoritehnikast teadlikumale vin tpsustuseks elda, et Hall Ruun polnud mingi autoloks, see oli midagi palju ettearvamatumat ja deemonlikumat, see oli Moskvit 400. Vhiklikumale lugejale vin elda, et taolisega sitmine on midagi raskejustiku ja seiklusspordi vahepealset, ja et sel oli mjuvaid phjusi, miks naine oli autoroolis tol ajal sna haruldane (lk 56). Ja keskne phjus vib-olla polnudki saadana patriarhaat, mis Lne kultuuri Willendorfi Veenusest saati punase niidina lbib ja tnaseni aina vimsamaid tuure vtab, vaid niteks see, et seda tuli vndast kima la (raskejustiku komponent) ja tenosus juda sihtpunkti oli kulli-kirja ksimus (seiklusspordi komponent). Tnu Ruunale tundsime meiegi varsti igat maanteeveerset oja, kust sai ikka ja jlle thjaks visisenud radiaatori jaoks vett vtta (lk 57)
Raamatus kll seda ei mainita, aga sel mudelil puudub salongikte ja klaasipuhastil polnud eraldi elektrimootorit nagu tnapevastel, vaid selle pani tle sama mootor, mis autot ennastki (sic!). Sellest johtus oluline viga: just vihma ja lumega, kui aeglaselt pidi sitma, ttas ka klaasipuhasti mootori madala tkiiruse tttu aeglaselt ning ei judnud esiklaasi puhtana hoida. Jlle objektiivne fakt ja ajastu kunstiline kujund korraga. 
Ema rkis, et tal oli sidutundi minnes alati mure, et ta ei jua sealt enam elusana koju tagasi, ning iga kord autojuhtimist ppima minnes rivistas ta kik oma lapsed les ja suudles neid hvastijtuks.(lk 56)
Oluliseks teemaks on ka reetmine ja seda vga mitmel tasandil ja erineva kujundlikkuse astmega, osalt muidugi ajastust lhtuvalt. Lisaks inimhinge reetlikkusele, soodustas seda reetmist (ideede, riigi, vanemate, kodumaa, perekonna jne).
*
Siis aga selgus, et esmasndinu oli snnitusmajas vahetusse linud ja teine ema nudis kohtu kaudu (siis juba aastaseks saanud) laste vahetust(lk 125).
Jajah, siis elas terasnaiste sugu, ei ole enam selliseid...


 


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:59 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
2018 raamatusoovitusi ERRi 
Koos teiste soovitajatega on SIIN.


Raamat on tarkuse, hariduse ja harituse smbol. Ja praegu, 2018. aasta lpul lheb sel smbolil vrratult paremini kui sellel, mida ta smboliseerib. Kliki- ja sotsiaalmeedia koost valimiseelsel ajal on iseranis vaenulik jrelemtlikkuse suhtes, miska sujuvamaks leminekuks soovitaks alustuseks paari sellist raamatut, mis sobivad ka hsti neile inimestle (julukingiks), kes muidu eriti raamatuid ei loe, aga muidu on igati rksa ja arutleva vaimuga. 
Mihkel Muti Kik on hsti (Fabian) on jrg tema menukale kogumikule Mtted (LR, 2017), seal on sellised lhikesed miniesseed ja laastukesed, thelepanekud elust, hiskonnast, poliitikast ja inimestest. Ideaalne kapiraamat. Samuti on ideaalne kapiraamat eelmisega anrilt vga sarnane Slawomir Mrozeki valitud teoste V kide Vested, mille on tlkinud loomulikult Hendrik Lindepuu. Selle aasta sisse jb ka teine tema tlgitud ja vga lugemisvrne teos: Poola nobelisti Czeslaw Miloszi pevaraamat Jahimehe aasta (Edmund Burke'i Selts ja Hendrik Lindepuu kirjastus).
Kindlasti soovitaks veelkord le raamatud, millest olen ERRi portaali tutvustused juba kirjutanud. heks on paavst Franciscuse entsklika Ole kiidetud. Laudato si (kirjastus Gallus, tlkija Helve Trumann) ja teiseks Hans Roslingi, Ola Roslingi ja Anna Rosling Rnnlundi raamat Faktitius. Viimane on eriti hea le lugeda praeguses, tieliku sgeduseni langevas valimislrmis, sest seal on metoodilised retseptid meeleselguseks ja rahunemiseks.
Detsembri alguses kis Eestis Hans Roslingu sber, Rooma Klubi auliige Anders Wijkman, kes tunnustas Roslingut igati, ent rhutas, et koloogiline mde tema tdes ja maailmapildis oli kige puudulikum. Sellega saab ainult nustuda, aga see polnud ka Roslingu raamatu teema. Seeprast soovitaks lisaks paavsti entsklikale juurde lisaks hankida sja ilmunud Eesti Rooma Klub toimetiste esimene number Mt vi meelevald (Eesti Rooma Klubi, koostanud ja toimetanud Tuuli Stewart). Selles kogumikus on htede kaante vahel ige eriteemalised ja erineva raskusastmega tekstid. Seal on niteks Andres Tarandi levaade Rooma Klubi Eestisse tulekust, professor Kalevi Kulli (inimkondliku) maharahunemise retsept, Tallinna Tehnikalikooli emeriitprofessori Sirje Keevalliku levaade kliimaga toimuvast, kaks tulevikku vaatavat artiklit Tallinna likooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professorilt, Riigikogu Arenguseire Keskuse eksperdilt Erik Terkilt, mitu artiklit hariduse (tuleviku) teemadel jne. Lhimalt: tegu on vga mitmeharulise ja hlmava kogumikuga, mille hankimine vrib hankimisvaeva (selleks tuleb minna Eesti Rooma Klubi lehele).
Samasse perekonda kuulub ka Valdur Mikita vrske raamat Eesti looduse kannatuste aastad (Vlgi metsad). Tegu on Mikita sellise teosega, milles on ilukirjanduslikku pehmendamist mrksa vhem kui ta eelmistes teostes ja praegune metsanduspoliitika saab siin kvasti ja igustatult pihta. Isegi sedavrd, et peeti vajalikuks algatada Mikita vastu eriti jlk ja madal diskrediteerimiskampaania, mille kigus paisati ajakirjandusse inimeste svenemisvimetusele (phjendatult) apelleerivad klikikorjepealkirjad, kus refereeriti valikuliselt ja suunava pahatahtlikkusega Mikita kunagist artiklit Eesti Ekspressis, kus ta rkis oma viksemahulisest, pettumust valmistanud metsamgist ja vajadusest teha metsamgietehingud lbipaistvaks. Seeprast soovitan Eesti rahva, kultuuri ja looduse tulevikust hoolivatel inimestel kindlasti lugeda seda raamatut ka.
Ettevtlikuma pilguga elule vaatavatele inimestele soovitaks aga ROd ja eri riikide valitsusi nustanud ettevtja ja majandusuuendaja Gunter Pauli raamatut Sinine majandus 3.0. Kasumlikud rimudelid, mis taastavad planeeti (Lilleoru keskus O, tlkija Vahur Lokk), see ei paku mingit imerohu, sest ainult eluvras utopist saab pakkuda tsimeeli imerohtu, kll aga vib siit leida inspiratsiooni ja niteid sellest, kuidas hapuks kiskuvat olukorda leevendada. Ja see on juba pris suur asi. Vimalik, et isegi parim asi, sest nagu koloogiliselt tundlik Briti konservatiiv Roger Scruton tleb igati soovitatavas raamatus Kuidas olla konservatiiv? (EKSA, tlkinud Mart Trummal)lbi lord Salisbury suu: Viivitus on elu. Kui maailm liigub (ko)katastroofi suunal, siis viivitus on elu, on.
Et aga hiskonnamure ja maailmasaatus pris enda alla ei mataks  kui hdakraaksumine ja apokalpsisepasunad ei phjusta muud kui tegutsemishalvatust, siis olgu nad pigem vait!  siis soovitaks lpetuseks kahte suureprast raamatut sarjast Kirjanikud omavahel. Ei maksa sest nimetusest end heidutada lasta. Eeva Pargi Minu kuninglikud kaelkirjakud ja Maiu Bergi Meie hingede vlad (kirjastus Hea Lugu) on vga ldinimlikud ja hingehariduslikud, kirjanduselust ei pea sealjuures ldse huvituma.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:45 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
8. detsember 2018Robert Nozicki raamatu "Anarhia, riik ja utoopia" ilmumise puhul 
Kirjastus Ilmamaa andis sja vlja USA filosoofi Robert Nozicku peateose "Anarhia, riik ja utoopia" (tlkis Jri Eintalu).
Sobib hsti hiskondlikult mtlevale inimesele julukingiks :)


Olgu asjaosalised kiidetud!

Sel puhul on autori (Mats Volberg) loal all ra toodud raamatu saatesna.













Kui lne filosoofia ajalugu esitatakse poliitikafilosoofia perspektiivist, eldakse mnikord, et prast John Stuart Milli ja Karl Marxi oli kogu valdkond sisuliselt varjusurmas kuni 20. sajandi teise pooleni, mil John Rawls selle ellu ratas. Olenemata sellest, kas see vide on tpne vi mitte,1paistis vhemalt Robert Nozick umbes nii arvavat, sest ta kirjutab, et Rawlsi A Theory of Justice (1971) on panus, mille vrilist pole nhtud prast John Stuart Milli kirjutisi, kui ldse kunagi (lk. 271), ja seetttu peavad poliitikafilosoofid edaspidi kas ttama Rawlsi teooria raames vi siis selgitama, miks nad seda ei tee (lk. 271272). Nozick ise valib teise tee ning kuigi sissejuhatavates filosoofiakursustes reklaamitakse kesolevat teost kui vastust Rawlsi teosele, phendab Nozick Rawlsile vastamiseks ja oma poolse alternatiivse iglusteooria esitamiseks vaid he peatki kogu raamatust. Nozicku peamine eesmrk on hoopis leida igustus riigi eksisteerimisele (millele viitab ka raamatu esimene rida).2 Siiski on meeldiv nentida, et teatud mttes saab eesti lugeja seda ligi poolsajandit tagasi toimunud debatti nd ise sarnasel moel kogeda, sest Rawlsi 2015. aastal ilmunud teose iglus kui ausameelsus: taasesitus3 ja Nozicku ksitluse tlke ilmumise vahele jb umbes sama pikk ajaline vahe kui Rawlsi ja Nozicku raamatute esmavljaannetel 1970. aastatel. Kuna Nozicku teos Anarhia, riik ja utoopia (1974) on niivrd mahukas ning see on olnud niivrd mjukas, ei ole mul mingit lootust pakkuda lugejale ammendavat konteksti ja kirjeldust kigele, mis seda vriks vi vajaks.4 Alustan paari kommentaariga Nozicku ning tema teose kohta ldiselt. Seejrel jrgin pealkirja poolt antud kolmikstruktuuri ning vaatan lhemalt anarhia-ksimust ehk kas ldse mingi riik on igustatud, ksimus, millele Nozick vastab jaatavalt, ent nendib, et ainult minimaalne riik; seejrel prdun riigi-ksimuse juurde ehk kas viks olla igustatud ulatuslikum riik kui minimaalne, millele Nozick vastab, et mitte ilma inimeste igusi rikkudes; ning viimaks juan utoopia-ksimuseni ehk kas selline minimaalne ngemus pole liialt kahvatu, millele Nozick vastab eitavalt. Kuna Rawlsi ja Nozicku vahelised erinevad seisukohad tulevad vga hsti vlja 7. peatkis, tundub sobilik mainida mnd sama olulist sarnasust nende mtlemises. Lpetan saatesna sellega, et pan vaadata, kuidas Nozicku mtted sobituvad tnasesse poliitilisse diskussiooni sotsiaalse igluse vallas.




I
AUTORIST


Robert Nozick (19382002) oli vga omaprase ning elava stiiliga autor, olen kindel, et lugejale paistab see kohe esimestelt leheklgedelt hsti vlja. Nagu ta ise eessnas tleb, olevat tema eesmrk esitada filosoofiline uurimus (exploration), mitte traktaat ega lplik tde (lk. 11). See thendab, et ta jtab tihti ksimused lahtiseks, annab lugejale vaid esialgsed tulemused vi lihtsalt tstatab hulga ksimusi. Selle viimase vtte puhul on mnikord keeruline mista, kas need on meldud retooriliste ksimustena, mis peaksid Nozicku argumentatsiooni edasi viima, vi on need ksimused, mida Nozick esitab lugejale, kutsudes teda kaasa mtlema, vi esitab Nozick siiralt ksimusi, millele ootab lugejalt vastuseid. Samas ei peaks lugeja arvama, et teda ootab ees raamat, kus puudub argumentatiivne rangus ning analtiline lhenemine. Kaugeltki mitte. Nagu Nozick ise eessnas kirjutab (lk. 8), on ta valinud sellise laadi, mis on omane kaasaegsetele filosoofilistele tdele epistemoloogias vi metafsikas. Nozick on igati igustatud oma td selliselt iseloomustama, eriti kuna ta ise aitas nende valdkondade arengule kaasa, lisaks veel teadusfilosoofiale ning aksioloogiale (Philosophical Explanations (1981), The Examined Life (1989), The Nature of Rationality (1993), Socratic Puzzles (1997), Invariances (2001)). Eric Mack (2018) kirjutab Stanfordi filosoofiaentsklopeedias, et nooruses pooldas Nozick sotsialismi ning asutas Columbia likoolis ppides leriigilise vasakpoolse liikumise Students for a Democratic Society kohaliku haru. Kuid Princetoni likoolis kraadippes tutvus ta Murray Rothbardiga, kes kallutas Nozicku libertaarlike vaadete poole. Mack (2018) lisab, et Nozicku raamat okeeris
filosoofilist maailma (sest on ju ldteada, et likoolid on pigem vasakpoolsed, aga kesolev teos sna parempoolne). Nozick paistis seda okki tiesti ette aimavat, ta mrgib teose eessnas (lk. 78), et kindlasti leidub lugejaid, kes ei taha uskuda tema jreldusi, ning enamik inimesi, keda ta tunneb ja austab, temaga ei nustu. Kuid ta tuletab lugejale meelde, et pelgalt sellele osutamine, et esitatud vaade on vastuolus vaatega, mida lugeja soovib omaks vtta, ei ole veel vastuvide esitatud vaatele. Mis loevad, on argumendid, ning Nozick usub, et argumendid on tema poolel. Kahtlemata on see tsi, et argumendid on need, mis loevad. Aga iga argument koosneb eeldustest ja kuigi vib leiduda alamargumente ksikute eelduste kaitseks ja omakorda nende argumentide alamargumente jne., siis hel hetkel peab phi vastu tulema. Selline uute argumentide leidmine ei saa minna kuni alguseni vlja (all the way down). hel hetkel tuleb elda: Siin on minu aluseeldused ja nende phistamiseks ei ole enam argumente. Juhul kui keegi vtab omaks teistsugused aluseeldused, siis vib ta tunnistada, et Nozicku argumendid on kll kehtivad, aga kuna arvamused aluseelduste osas lhevad lahku (ning sinna pole midagi parata),siis ei peata Nozickuga tingimata nustuma. Probleemiks on siin muidugi see, et Nozicku aluseeldused on kahtlaselt sarnased Rawlsile (sellest pikemalt hiljem). Nagu juba mainitud, on kesolev raamat sna mahukas ning hlmab hulga erinevaid teemasid. Raamatu oluliseks vooruseks on see, et mitmed selle osad on tiesti iseseisvalt loetavad, eraldi kogu lejnud raamatust. Sellise vimaluse tuntuim nide on 3.peatkis ksitletav kogemusmasina mtteeksperiment, (mis on ilmselt see tekst, mille jrgi Nozickut kige enam tuntakse) (lk. 7679) aga ka avaliku teadustusssteemi mtteeksperiment 5. peatkis (lk. 146 jj.) vi Wilt Chamberlaini nide 7.peatkis(lk. 241jj.). See, et viimaks on ilmunud neist (ja teistest sarnastest osadest) eestikeelne tlge, mis on kergelt kttesaadav, on kindlasti meeldivaks uudiseks kigile neile, kes hel vi teisel tasemel filosoofiat petavad. Kuid huvi selle raamatu vastu ei peaks piirduma vaid filosoofidega, siin on palju huvitavat ka igus- ja majandusteadlastele ning kigile teistele, keda huvitab hiskonna toimimine.


II
ANARHIA




Kuigi Nozicku raamatust meldakse tihti kui tema iglusteooria detailsest esitusest, phendab ta konkreetselt igluse ksimusele vaid kaks peatkki, ning raamatu peamiseks ksimuseks on, nagu juba mainitud, hoopis riik ja selle olemasolu igustamine. Probleem kerkib Nozicku ette sellisel kujul seetttu, et ta alustab olulise aluseeldusega, et indiviididel on igused. Kui lugeja sooviks siinkohal teada, kust need igused tulevad vi mis on nende iguste aluseks, siis selles osasjbNozickuvastussnanapiks(vt.nt.lk.66),sellele juhtis thelepanu juba Thomas Nagel (1975: 142144) raamatule kirjutatud retsensioonis. 1. peatki lpus mainib Nozick, et toetub John Lockei kirjeldusele loomuseisundist ning et tielikku seletust loomuseaduse alustele ei leidu ka tema Teises traktaadis, mistttu sellise tieliku aluse pakkumine jb igal juhul mneks teiseks korraks (lk. 27). Siiski selgub hiljem, et neil igustel on kantiaanlik alus, indiviidid on eesmrgid ja mitte pelgalt vahendid; ilma nende nusolekuta ei vi neid ohverdada vi kasutada muude eesmrkide saavutamiseks (lk. 59). Sellise aluse puhul teame, et need igused on vrdselt kigil ratsionaalsetel olenditel ning niivrd, kuivrd isiku miste hlmab ratsionaalsust, teame, et need igused on vrdselt kikidel isikutel. Kuna iguste miste taandub mitte pelgalt vahendiks olemisele, siis tleb Nozick, et on asju, mida kski isik vi isikute rhm ei tohi [teistele] teha (nende igusi rikkumata) (lk. 7). Kuna meil kigil on igused ja need igused on vrdsed ja kuna need igused piiravad meie tegutsemist, siis on ksimus, mida Nozick pab lahendada see, kuidas ldse saab eksiteerida mingeid vimu- vi alluvussuhteid isikute vahel (ilma et neid igusi rikutaks). Inimeste henduses, kus poleks vimu- ega alluvussuhteid, ei oleks tavaarusaama jrgi riiki, seega vastates sellele ksimusele, vastab ta ka eelmisele ksimusele. Sisuliselt seda sama ksimust, olgugi et teistsuguses snastuses, on hiljem pdnud lahendada ka Rawls. Tema lhtepunktiks oli see, et isikud on vabad ja vrdsed, mis thendab, et neil on teatud omadused ja staatus, mis nuab nende teatud viisil kohtlemist. Rawlsi jaoks saab isikute staatus kui vaba ja vrdne algusesarnasest kantiaanlikkust algest (vt. pikemalt Volberg (2013) ja Volberg (2015), eriti4.peatkk). Ning Poliitiliseliberalismi(Rawls1993: 4) keskseks probleemiks on kuidas on vimalik psivalt eksisteeriv iglane ja stabiilne hiskond, mis koosneb vabadest ja vrdsetest isikutest, kes on jdavalt ja sgavalt lahutatud mistlike lahkarvamuste poolt religioossetes, filosoofilistes ja moraalsetes doktriinides. Hiljuti on Gerald Gaus (2011: 1) pdnud seda probleemi, olgugi et jllegi teises snastuses, lahendada ksides: Kuidas saavad vabad ja vrdsed isikud nuda endale voli teha ettekirjutisi teistele vabadele ja vrdsetele isikutele?


Nozicku vastus sellele probleemile, kokkuvetuna hte lausesse, on, et riik kerkib loomuseisundist ilma kellegi igusi rikkumata esile seelbi, et iga ksik ratsionaalne agent taotleb omahuvi (ja mitte riigi loomist). Veidi pikemalt seletatuna kib see protsess umbes jrgnevalt. Alustades lockeilikust loomuseisundi kirjeldusest, mrgib Nozick, et sellisel elul oleks mitmeid ebamugavusi ning raskusi. Eelkige seonduvad need oma iguste maksmapanekuga ning kohtumistmisega. Olles ksikisikud loomuseisundis, oleks meil kigil igus mista kohut nende le, kes meile vi teistele on liiga teinud, aga see oleks tihti keeruline,sest ksikisiku jaoks oleks korraliku kohtuprotsessi lbiviimine pikk ja vaevaline.Lisaks tekib probleeme sellega, et loomuseadust saab mitmeti tlgendada, seega peame enne loomuseaduse rakendamist pdma lahendada konfliktid erinevate tlgenduste vahel. Kui Locke hppab selle juurest sna otse seisukohani, et jrelikult tuleksid inimesed kokku ja slmiksid hiskondliku lepingu riigi asutamiseks, siis Nozick mrgib, et seal peaks olema vahepeal veel ks etapp. Kuigi hiskondlikku lepingut ei ole, toimub siiski koondumine, selleks, et loomuseisundi ebamugavustega hakkama saada, aga see koondumine ei ole hte kesksesse riiki, vaid mitmetesse viksematesse kaitsehendustesse. Kaitsehenduse liikmed lhevad teistele liikmetele appi, kui neil on vaja oma igusi maksma panna; kuna henduses peitub jud, siis on selline hendus kigile liikmetele vastastikku kasulik. Vajadus panna mnikord oma igusi maksma oma kaitse hingu mne teise liikme vastu tekitab teatud raskusi. Kui kaitsehenduse eesmrk on pakkuda oma liikmetele vastastikku kaitset, siis kumma poolel peaksid teised liikmed olema? Killustumise vltimiseks arendaks iga kaitsehing vlja mingi kindla htse protseduuri sisemiste konfliktide lahendamiseks. Kokkupuuted teiste kaitsehingutega viivad loomulike protsesside tulemusel selleni, et he piirkonna enamik elanikke on he ja sama domineeriva kaitsehenduse liikmed. Domineeriv kaitsehing on kll vga sarnane riigile, kuid ei ole veel pris riik, sest ei taotle jumonopoli, ta ei proovi keelata teiste kaitsehingute tegutsemist. Mned kriitikud (Childs (1977) ja Mack (1978)) on sellel kohal vlja toonud, et kuna domineeriv kaitsehing on vaid viksemate kaitsehenduste konfderatsioon, siis on see riigist isegi veelgi kaugemal, kui Nozick arvab. Sest selleks, et siliks vaba konkurents erinevate vimalike kaitseteenuste ning nende hindade vahel, peaks konfderatsiooni kuuluma mitmeid erinevaid ja enam-vhem vrdseid kaitsehinguid. Aga juhul, kui domineeriva kaitsehingu alamhingute vahel on terve konkurents, ei saa ju nende vahel olla sellist htsust, et olla riigile nii lhedal, kui Nozick arvab, et me oleme. Teine asjaolu, millele siin melda, on see, et vib-olla oleks domineeriv kaitsehing just lhemal riigile, kui Nozick arvab. Sest asjaajamise efektiivsuse mttes oleks vib-olla lihtsam ja kergem nuda kigilt teatud piirkonnas olevatelt inimestelt hinda kaitseteenuse eest ning siis kigile ht ja sama teenust pakkuda. Selle asemel, et slmida individuaalsed lepingud ning hakata siis iguste kaitsel kindlaks tegema, kes ja kas millise kaitsepaketi eest on maksnud, nagu Nozick ette kujutab, et domineerivas kaitsehingus tehtaks. Juhul kui piisava hulga inimeste ja mingi ala hivamisel vtaks domineeriv kaitsehing kasutusele kiki hlmava lahenduse, lihtsalt selle tttu, et see oleks brokraatia mttes lihtsam, oldaks palju rohkem riigile sarnane, sest maksud ning universaalne kaitse on need tunnused, mida Nozick mainib (lk. 39 ja 49). Esimene asjaolu, millele tahaksin lugeja thelepanu suunata selle peatki (ja laiemalt kogu I osa) juures, on Nozicku ideaalteoreetiline eeldus, et meil on tegu piisavalt informeeritud ja ratsionaalselt tegutsevate ning oma individuaalset kasu taotlevate agentidega. Kui iga isik tegutseb nii, nagu seda ennustavad mnguteoreetilised ja majanduslikud mudelid, siis saame testi rkida sellise loo sellise tulemusega. Aga tegelike riikide olemasolu phjendamine ei pruugi siiski vga hsti lbi minna, kui hakkame arvesse vtma seda, et inimesed ei ole alati piisavalt informeeritud ja ratsionaalselt toimivad ega taotle alati isiklikku kasu. Nozick viks vastata, et sellest pole lugu, sest tema otsib potentsiaalset seletust ehk seletust mis oleks korrektne seletus, kui kik temas mainitu oleks tene ja teostunud (lk. 25); veelgi enam, Nozick arvab, et potentsiaalne seletus, mis on fakti-vigane kannab endas suurt valgustust (lk. 26). Seega empiiriline ebatpsus ei ole tema jaoks suur probleem. Kuid kuidas siis domineerivast kaitsehingust saab riik nii, et kellegi igusi ei rikutaks? Kuidas domineeriv kaitsehing saavutab ju monopoli ja trjub vlja kik teised kaitsehingud? Lhidalt: kuigi igustest tulenevad lisapiirangud, mis toimivad absoluutsete keeldudena, on iguste rikkumine lubatav nii kaua, kuni rikkumisi on vimalik kompenseerida ja need ka tegelikult kompenseeritakse. Seega rikub domineeriv kaitsehing kll teiste kaitsehingutesse kuuluvate isikute igusi olla omaette, aga samas saavad nad kompensatsiooniks olla domineeriva kaitsehingu liikmed, seega ei ole nende neto-olukord kehvem. Selle protsessi tulemusel olemegi judnud minimaalse riigini, mis piiratud kitsastele funktsioonidele kaitsmaks meid ju, varguse, pettuse eest, justamaks lepinguid jne. (lk. 7). iguste rikkumise kompenseerimine on omaette huvitav mte. Nozicku jaoks on oluline eeldus, et kompenseerimine on alati phimtteliselt vimalik, kuigi tuleb ette
olukordi, kus see pole praktiliselt vimalik (ning sel juhul pole jrelikult ka iguste rikkumine lubatav). Kuid mulle tundub, et on olemas olukordi, kus kompenseeritavatel iguste rikkumisel on mitte-kompenseeritavaid tagajrgi. Kui keegi vtab ilma minu loata minu auto ning jrgmisel peval tagastab selle, pakkudes kompensatsiooniks niteks rendiauto he peva hinna vi 24 tunni jooksul tehtud taksositude hvitamist, siis on mul sellest vga vhe abi, kui mul ji selle puuduva auto tttu osalemata likooli sisseastumiskatsetel vi ngemata oma lapse snd. kski rahasumma ega muud teened ei saa heastada seda, et jin ilma vimalusest sel konkreetsel aastal nende konkreetsete kaastudengitega likoolis kia vi olla oma elukaaslase krval olulisel hetkel meie pere elus. See ei pruugi iseenesest olla probleem Nozicku teooria jaoks, sest ta on juba arvestanud iguste keelatud rikkumisega, kui kompenseerimine pole vimalik. Kll aga teeb selliste juhtumite olemasolu tegelikult kompenseeritavate rikkumiste tuvastamise oluliselt keerulisemaks. iguste rikkumise kompenseerimine vib tekitada veel teisigi probleemseid olukordi, nimelt siis, kui keegi on iguse rikkumisest saanud rohkem kasu kui kompenseerimiseks kulub. Niteks kui A varastab B-lt 1000 eurot ning investeerib selle C ettevttesse. C on vga edukas ning investeering toob A-le 5000 eurot tulu. Kui A kompenseerib B-le algselt varastatud summa ning vikse lisa, niteks 500 eurot,siistallejbikkaveel3500eurotalles.igusterikkumisest tulu teenimine ei tundu ige, mis thendab, et A peaks rahast loobuma, kuid kelle ktte see viks minna? B-l pole sellele rahale justkui mingit nuet, sest tema on oma kompensatsiooni saanud, kuna ka C on kaudselt saanud tulu kellegi iguse rikkumisest, siis ei tohiks too 3500 eurot ka talle minna. ks kandidaat oleks riik, kes viks sellise ebaiglaselt teenitud tulu konfiskeerida, et kompenseerida iguste rikkumisi, kui muud vimalused kompenseerimiseks puuduvad. See aga vib olla juba minimaalse riigi funktsioone letav.5 htlasi peaks siin ra mrkima selle, et kompensatsioon on ette nhtud vaid iguste rikkumise eest, selle eest kui A on tekitanud B-le kahju, ning kompensatsioon on B asetamine endisesse olukorda. Kuid ei ole selge, et selline ngemus piiraks vi keelaks isikute ellu sekkumist nende elu paremaks tegemise nimel. Kui keegi peseb minu auto vi minu maja aknad ilma minu teadmata ja ilma minu nusolekuta,siisolenmakahtlemataparemasolukorraskuima olin enne, sest mul on nd hve, mida mul enne polnud. Paternalistlike poliitikate eesmrk on parandada selle poliitika subjektide heaolu nende autonoomia arvelt. Kui konkreetne paternalistlik poliitika P ka tegelikult heaolu kasvatab ning kasvatab seda rohkem kui on kaotus autonoomias, siis ei pruugi ldse midagi olla, mida kellelegi kompenseerida. Niivrd, kuivrd Nozick eelistab maksimaalset vabadust, siis ta peaks olema paternalistlike poliitikate vastu.6 Nozickul on vhemalt kaks viisi, kuidas sellele vastata. Esiteks viks ta elda, et pelk teadmine, et on vimalik, et sekkutakse minu ellu (keegi tuleb minu akna taha mbri ja harjaga), on piisav, et kahandada minu heaolu selliselt, et saadav hve ei ole piisav ning on vaja mingit lisakompensatsiooni. Teiseks viks ta elda, et igasugune paternalistlik poliitika kohtleb oma subjekti kui pelka vahendit, sest ei vta teda kui isikut, kelle elu on tema enda juhtida (lk. 64), vaid kui vahendit, saavutamaks paternalisti enda eesmrki. Michael Sandel (2013) heidaks aga Nozickule seoses tema eeldustega isikute ja iguste kompensatsiooni kohta ette hoopis midagi muud. Sltumata sellest, kas inimesed niimoodi mtlevad ja tegutsevad, ei tohiks me sedalaadi majanduslikku mtlemist (mis pab kike numbritesse ja tihti just rahanumbritesse panna) rakendada alati ja igal pool. Sandel leiab, et kui me sotsiaalsete probleemide lahendamisel mtleme stiimulite vi tegevuste hinna7 peale, siis me rikume tihti tolle tegevuse olemuse. Seda nii praktiliselt kui moraalselt. Niteks majanduslik mtlemine liiklustrahvide puhul rikub olemust selliselt, et trahv kaotab oma negatiivse hinnangu ja muutub pelgalt ostetud iguseks parkida valesti; pulmakne, mille ostad mnelt firmalt (sest leiad, et isekirjutatud kne hind on liiga krge), rikub sinu spruse olemust. Kui elame ja tegutseme maailmas, kus me tunnistame kigi teiste isikute igusi, aga teame, et nende iguste rikkumine on lubatud eeldusel, et me neile isikuile selle kompenseerime, siis Sandeli positsioonilt oleme ra rikkunud kogukonnana elamise olemuse. Teised inimesed pole enam minu vrdsed kaaslased, vaid olendid, kellega ma vin teha igasuguseid asju, eeldusel et olen nus selle eest vastava hinna tasuma. Olles alustanud sellest, et isikutel on igused, aga ilma neid rikkumata on vimalik minimaalse riigi tekkimine, peab Nozick jrgmisena ksima, kas vib olla phjendatud veelgi ulatuslikuma riigi teke.








III 
RIIK


Raamatu II osa eesmrk on nidata, et laiem kui minimaalne riik ei ole igustatud. ks phjus, miks ulatuslikum riik viks olla igustatud, on see, et selline riik oleks vajalik jaotava igluse saavutamiseks. Seetttu kulutab Nozick raamatu 7. peatki oma igustatustel (entitlements) phineva iglusteooria esitamisele, mis ei vaja tingimata ulatuslikku riiki (kuigi on erandeid, millest rgin hiljem). Samuti kritiseerib Nozick pikalt Rawlsi iglusteooriat, nitamaks, et ei leidu head alternatiivset teooriat, mis siiski paksu riiki vajaks. Raamatu 8. peatkk, nagu selle pealkirigi viitab, koondab endasse mitmeid viksemaid teemasid, mis kik viksid pakkuda piisava aluse paksu riigi loomisele, kuid mis Nozicku hinnangul siiski selleks alust ei anna. Selle osa viimases peatkis vaatleb Nozick kolme vimalikku protsessi, kuidas minimaalsest riigist viks paksem riik vlja kasvada, aga kski neist ei paistaks Nozicku arvates osalevatele isikutele piisavalt atraktiivne, et sellel juhtuda lasta. Kahtlemata lasub raskuskese 7. peatkil. Lhtudes aluseeldusest, et isikutel on igused (seal hulgas igused omandile), on igasugune mberjaotamine ehk vrdsustamine (isegi kui vrdsustame vimalusi ja mitte tulemusi) probleemne, sest nagu Nozick kirjutab: On kaks viisi  otseselt halvendades nende olukorda, kellel on soodsamad vimalused, vi parandades nende olukorda, kellel on vhem soodsad vimalused. Viimane nuab ressursside kasutamist ja toob seega samuti kaasa kellegi olukorra halvenemise: nende olukorra, kelle valdustest vetakse selleks, et parandada teiste olukorda.(lk.345) Seega peab iglusteoorial olema mingi teine siht kui kindla lpptulemuse saavutamine. Nozicku iglusteooria philine mte seisnebselles, et iglase maailma puhul ei ole oluline mitte ks vi teine konkreetne jaotus kui lpptulemus, vaid selle jaotuse ajaloolisus. Ei ole oluline, kui palju kellelgi midagi on, oluline on, et kuidas need, kellel midagi on, said selle, mis neil on. Seega kui niteks Rawlsi teooria jrgi dikteerib iglus, et neil, kellel on kige vhem, oleks kige rohkem, vrreldes iga teise vimaliku jaotusega, siis maailm, kus see tingimus on tidetud, sltumata sellest, kes on need konkreetsed isikud, kellel on kige vhem, oleks iglane. Nozick aga tleks, et vib vabalt olla nii, et maailm, kus isik A omab kige vhem (aga siiski kige rohkem kui kige vhem omav isik viks omada) on iglane, samas kui maailm, kus isik B on isikuga A tpselt samas positsioonis, ei ole. Ja seda phjusel, et teod ja tehingud, mis viisid A tema tulemuseni, olid iglased, samas kui teod ja tehingud, mis viisid B tema tulemuseni, ei olnud iglased. Nozicku teooria on ajalooline, sest ta hoolib sellest protsessist, kuidas tulemuseni juti, ning ei ole sisuline, sest ei mratle ette ra htki konkreetset tulemust. Nozicku peamine argument igasugust konkreetset mustrit vi lpptulemust taotlevate jaotava igluse teooriate vastu seisneb selles, et need pole kunagi tegelikult teostatavad. Selle argumendi ilmestamiseks kasutab ta tuntud Wilt Chamberlaini nidet, kus algne iglane jaotus (olgu see milline tahes) asendub vga teistsuguse jaotusega, kui miljon inimest annavad kik vabatahtlikult Wilt Chamberlainile 25 senti. Teisiti elduna, kui vaid kindel muster vi lpptulemus on iglane, siis igasugune isikute vaba tegutsemine tegutsemine kaldub hirima neid mustreid. Rawlsilik vastuvide sellele Nozicku argumendile viks olla, et Nozick on esitanud liialt lihtsa pildi mustriphistest iglusteooriatest. Sest kui meil on iglusteooria, mis pab kehtestada printsiipi jaota kigile vastavalt nende IQ-le, siis selle kehtestamine ei seisneks suure keskse valitsuse organisatsiooni, mis pidevalt mdab inimeste IQ-d ja nende omandit ning siis seda vajadusel mber jaotaks, loomises. Rawlsiliku lhenemise mte oleks teha nii, et kik phistruktuuri kuuluvad institutsioonid oleks selliselt kujundatud, et vaba tegutsemise tulemusel need, kellel on krgem IQ, juaksid tippu ja need, kellel on madal IQ, langeksid phja. Melgem korraks korvpalli kui mngu peale, mis selgelt eelistab pikki mngijaid. Kuskil ei ole reeglit, mis tleks, et jaota edu korvpallis vastavalt mngijate pikkusele, ning ei ole htki institutsiooni, mis vrdleks kahe vistkonna mngijate pikkusi ja annaks vidu selle phjal hele. Pigem on nii, et korvpall kui mng on selliselt kujundatud, et mngu erinevad aspektid pakuvad pikkadele mngijatele eeliseid, sest on lubatud blokeerida viskeid, haarata lauapalle ning visete sooritamisel ollakse korvile lhemal. Selle tulemusel on nii, et pikad mngijad onajalooliseltolnudedukamad,kuidlhikeolemineeithenda tingimata ebaedu.8 
Seega rawlsilik iglusteoreetik viks vastata Nozickule, et oluline ei ole mitte pidev ja kiline sekkumine isikute eraellu ja nende otsustesse, selleks et soovitud mustrit saavutada vi seda hoida, vaid oluline on ehitada institutsioonid selliselt, et isikud oma tavalises toimimises juaksid soovitud mustrini. Nozicku vastus aga sellisele argumendile oleks, et kuna maailm on pidevalt muutuses  nii vimalused kui eelistused ei ole staatilised  tuleks siiski pidevalt sekkuda isikute eraellu. Sest kui tnase tehnoloogia ning kitumisharjumuste juures nuab soovitud mustri saavutamine htmoodi institutsioone, siis homsete tehnoloogiate ja kitumisharjumuste puhul vib meil hoopis midagi muud vaja olla. 7. peatki teises pooles vtab Nozick juba konkreetsemalt Rawlsi teooria sihikule ning tstatab mitmeid olulisi teemasid, mis viitavad Rawlsi teooria teatud puudustele vi vhemalt ksitavustele. Esiteks, Rawlsi teooria ja argumentatsioon selle kaitseks keskendub gruppidele, s.t. nt. kige vhem kindlustatutele vi kige enam kindlustatutele. Nozick, kelle lhtepunkt on vga individualistlik, ksib, miks eelistada gruppe indiviididele (lk. 281)? Miks mitte snastada erinevusprintsiipi selliselt, et kige kehvemas positsioonis olev indiviid peaks olema kige paremas vimalikus positsioonis, milles ta saaks olla? On selge, et sellisel kujul oleks erinevusprintsiibi rakendamisel probleem, et kuidas me teame tpselt, kes on see ks kige kehvemas positsioonis olev isik. Kuid ka oma praegusel kujul ei ole erinevusprintsiip vga palju kergemini rakendatav, sest vastus, kes tpselt kuuluvad kige vhem kindlustatute gruppi, paistab olevat sna hgune. Samal teemal jtkates ksib Nozick, miks lepea on nii, et Rawlsi argumentatsioon sisaldab vaid kaht rhma: vhem- ja enamkindlustatuid. See viitaks justkui sellele, et kogu hiskond on jaotatav kaheks, mis tooks eelnevalt mainitud hgususe selle kohta, kes kuulub millisesse gruppi, veelgi teravamalt esile. Sest kige vaesem enam kindlustatu viks ju vabalt olla kige rikkam vhemkindlustatu ja vastupidi. Juhul kui kogu hiskond ei ole keskelt pooleks jaotatav, kerkib ksimus, mis saab keskmistest. On selge, erinevusprintsiip nuab kige vaesematele kige paremat vimalikku jaotust, kuid kui neile lisaks eksisteerivad veel ka keskmised, siis millise osa jaotusest peaksid saama nemad?
Samas jllegi kui Nozick ksitleb Rawlsi teooriat ja neid kaht gruppi, siis kohati paistab, nagu poleks ta Rawlsi tielikult mistnud. Eeldatavasti polnud Nozick ainus, sest Rawls (2015: 122123) on oma hilisemas ts esitanud tpsustusi, mis peaks selle segaduse krvaldama. Nimelt paistab Nozick vtvat kirjeldusi kige vhem kindlustatud ja kige enam kindlustatud kui jikasid thistajaid, mis viitavad konkreetsetele isikutele, kes on ette teada juba enne, kui hiskond nii-elda kima lheb. Sellele viitavad mitmed kohad Nozicku argumentatsioonis (vt. nt. lk. 286, 290). Kui need sildid oleks sellised, et viitaksid konkreetsetele isikutele, saaks testi leida nende vahel aset selline arutelu ja kauplemine, nagu Nozick palub meil ette kujutada. Kuid Rawlsi jaoks on need sildid vaid kohatited; mitte helgi hetkel enne kui hiskond toimima hakkab (niteks algpositsioonis) ei ole meil ette teada, kes moodustavad kige vhem kindlustatute grupi. Samuti kui me vrdleme kaht maailma, ei ole kumbki neist meie jaoks nii-elda baasmaailmaks, mis kige vhem kindlustatute vi kige enam kindlustatute grupi fikseeriks, et meil oleks siis vimalik elda, kummas maailmas saavad vhemkindlustatud rohkem. ks teema, mida nii Nozicku enda iglusteoorias kui Rawlsi teooria kriitikas korralikult ei ksitleta, on empiiriline ksimus, kui palju sellest, mida keegi teeb vi saavutab, on tema enda tehtud ja kui palju on talle nii-elda antud geenide vi muu sattumuslikkuse poolt. helt poolt on see ksimus Nozicku jaoks muidugi ebaoluline, sest tema teooria, mille kaks peamist printsiipi keskenduvad valduste algsele omandamisele ning valduse leminekule, ei hooli nnest ja vedamisest. Algse omandamise puhul on piiranguks lockeilik lisatingimus, et teiste olukorda ei tohiks oma omandamisega kehvemaks teha ning minu vedamine geneetilises loteriis vi milleski muus sarnases seda lisatingimust ei riku. Valduste lemineku printsiip nuab, et ei pandaks toime pettustega kasutataks sunnijudu ja et kik tehingud oleksid vabatahtlikud ning jllegi minu hea nn ei paistaks seda kuidagi rikkuvat. Samas mngivad geenid ning niteks vanemate majanduslik olukord olulist ajaloolist rolli selles, kuidas kellegi valdused vlja kujunevad. Ma usun, et paljudel inimestel on tugev intuitsioon, et ei saa olla iglane, kui kaks inimest ttavad vrdselt palju ja hoolsalt, kuid ks saavutab palju paremad tulemused kui teine pelgalt selle tttu, et tal on paremad geenid. Vimaluste aus vrdsus, millest rgib Rawls (2015: 87), thendab, et neil, kellel on vrdne snnipraste annete jaotus, peaksid olema vrdsed eduvljavaated. Kuid selles ksimuses Nozicku teooria vaikib, see teooria on nnejavedamise osas pime. Sellega seonduvalt kerkib veel les ksimus selle kohta, millised isikute teod on vabatahtlikud. Sest kui valduse leminek peab toimuma vabatahtlike tegude tulemusel, peaks kindlasti olema mingid kriteeriumid, mille alusel vastata empiirilistele ksimusele, kas ks vi teine tegu oli vabatahtlik vi mitte. Esmapilgul vib see ksimus tunduda triviaalne: kui puudus otsene sunnijud ja/vi pettus, siis oli tegu vabatahtlik. Kuid Michael Sandel (2013: 45) on hiljuti sedalaadi mtlemist kritiseerinud ja vitnud, et kaasaegse kapitalistliku vabaturu tingimustes pole paljud sellised tehingud tegelikult vabad. Probleem on selles, et inimesed, kelle majanduslik olukord on vga kehv, vivad kll formaalselt vabatahtlikke tehinguid teha, kuid tegelikult on asjaolud sundinud neid selliseid valikuid tegema. Tpselt nagu inimene, kes hppab pleva maja aknast, et psta oma elu, vi meremees, kes heidab kauba le parda, et vltida laeva uppumist. Nozicku definitsiooni (lk. 379) jrgi ei muuda looduslikud piirangud kellegi tegusid mittevabatahtlikeks ning see, kas teised inimesed teevad minu teo mitte-vabatahtlikuks, sltub sellest, kas neil teistel oli igus tegutseda nii nagu nad seda tegid (lk. 383). Sandel (2013: 43) toob heks praktiliseks niteks USA organisatsiooni, mis maksab narkootikume tarbivatele naistele raha, et nood end steriliseeriks.9 Pakkuda kellelegi raha, et ta sooritaks mingi tehingu, paistab mahtuvat inimeste iguste piiresse, seega tleks Nozick, et siin pole vabatahtlikkuse ega sunniga mingit probleemi. Samuti tegutseb prokurr oma iguste piires, kui pakub sdistatavale kokkuleppemenetlust,kuidkassdistatav,keseisuudaendalelubada piisavalt kvaliteetset igusliku kaitset, et testada oma stust,tegutsebsiisvabatahtlikult,kuitunnistabendsdi, et mitte riskida kmme korda pikema karistusega? Kolmas eelnevaga seotud empiiriline ksimus puudutab tlisi ja nende vimalusi olla iseenda tandjad. Kui see, millest hoolime, on mttekas t vi et tlisi ei kasutataks ra vi et tlistel oleks kontroll oma keskkonna le, siis Nozick leiab, et selleks pole paksu riiki vaja, sest minimaalses riigis oleks kigil neil tlistel vabadus asutada oma enda ettevtted ning kui neil pole vib-olla endil piisavalt oskusi ja teadmisi kasumliku ettevtte juhtimisest, siis vivad nad alati kellegi teise palgata (lk. 365366, 368369). Nozick tiendab, et lisaks formaalsele vabadusele seda kike teha, on tlistel kaasajal ka vimalused seda teha, sest ametihingute pensionifondides on piisavad sularahareservid. Meie oma tnapevas vime melda ka erinevate hisrahastusplatvormide nagu Hooandja vi
Kickstarter peale, mis vimaldavad tehniliselt lihtsalt koguda paljude inimeste kest kokku suuri summasid. Selle kige juures jb aga lahtiseks ksimus, kas iga ttaja osak oleks piisav, et selle ettevtte kaasomanikuna saada piisavat sissetulekut. Eesti nitel viks teha jrgmise arvutuskigu: 2017. aastal oli keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel 1221 eurot, terve aasta peale teeb see 14 652 eurot. ripeva edukaimate ettevtete edetabelis (TOP 100) viimastel aastatel vga krgetel kohtadel oleva Olympic Entertainment GroupAS-i puhas kasum oli 2017. aastal 30,6 miljonit eurot. Seega, kui sellel ettevttel oleks 2088 vrdset omanikku, viks neist igahe saadav kasum olla vrdne keskmise palgaga. Ettevtte aktsiakapital oli 2017. aasta seisuga veidi le 60,7 miljoni euro. Kui kik 2088 omanikku peaksid selle kapitali oma taskust maksma, peaks neil kigil olema umbes 29 000 eurot. Kas neil tlistel, kellest Nozick rgib, oleks selline raha olemas, et sobiva suurusega osak osta? Loomulikult peaksime arvestama sellega, et varasemate aastate kasumi arvelt saab kapitali laiendada. Aga isegi kui ettevte teeniks igal aastal poole kapitali jagu kasumit ja me alustame kmme korda viksema kapitaliga, siis peaksid 2088 omanikku ikkagi esimesed viis aastat kogu tulu kapitali suurendamiseks kulutama, et juda alles miinimumpalga suuruse sissetulekuni. Nozick tleks siinkohal, et iga kapitali kogunemine on toimunud selle arvelt, et keegi on loobunud oma tulust, seega miks e iviks tlised sama teha. Muidugi ei testa see lhike nide midagi, sest ettevtted on erinevad ning inimeste palgaootused samuti, lisaks lhtusime eeldusest, et ettevtte omanik olemine oleks nende ainus tuluallikas. Aga suurimaks takistuseks sellise ttajate poolt omatud ettevtte puhul on kaasomanike-vahelise koordineerimise vga krge kulu. Nagu
Nozick isegi raamatu 9. peatkis kirjeldab, kui on vga palju vrdseid aktsionre, siis on igasugune otsustusprotsess kohmakas ja aeganudev ning loomuliku protsessi kigus kujuneksid vlja teatud vimu koondpunktid. Ettevtte juhtimise puhul thendaks see aga ttajaist omanikele sna sarnast positsiooni kui enne omanikuks saamist. Olles nidanud, et distributiivset iglust on vimalik saavutada ilma ulatusliku riigita ning samuti pole ulatuslikku riiki vaja selleks, et lahendada mitmeid tturuga seotud ksimusi (mttekas t, tliste ekspluateerimine jne.) jb Nozickul lahendada ksimus: Olgu, aga mis nd edasi saab?


IV
UTOOPIA


Raamatu viimases osas soovib Nozick vastata ksimusele, kas eelnevalt kaitstud ngemus minimaalsest riigist ei ole liialt kahvatu. Kuna selline ngemus riigist ei oma vga palju funktsioone ega kirjuta ette vga palju tegutsemisviise, siis muretseb Nozick, et selline riik ei suuda pakkuda inspiratsiooni, see lihtsalt ei paista vlja kigi teiste utoopiliste riikide kirjelduste hulgast. Selleks, et probleemi lahendada, asub Nozick uurima seda, milline oleks ks teline utoopia ning kuidas minimaalne riik sellega suhestub. Uurimise kigus selgub, et utoopia ei vii mingit hte liiki kogukonna olemasoluni ega hte liiki eluni (lk. 452). Teiste snadega utoopia on meta-utoopia: keskkond, kus utopistlikke eksperimente saab jrele proovida; keskkond, kus inimesed on vabad ajama oma asja; keskkond, mis suurel mral peaks olema esmalt teostatud, et konkreetsemaid utopistlikke ngemusi saaks realiseerida psivalt (lk.453) Sellise utoopia puhul oleks riigi peamiseks rolliks justada raamistiku toimimist  niteks takistada htesid kogukondi sisse tungimast ja vallutamast teisi, nende isikuid vi varasid(lk.477). Mis thendab, et Nozicku minimaalne riik on tpselt see, mida on vaja, et tagada toimiv raamistik utoopiaks. Selline raamistik eeldab ksjagu erinevate maailmadega eksperimenteerimist ja pidevat parima maailma otsingut. Hiljuti on sellist parima maailma otsingute protsessi veidi ssteemsemalt ksitlenud Gaus (2016). ks tema mte, mis Nozicku optimistliku utoopia leidmiste raamistikus thelepanuta on jnud, on naabruskonna piirang. Lhidalt eldes on mte selles, et kuigi teoreetiliselt vib meil olla erinevaid ettekujutusi parimatest vimalikest maailmadest, siis reaalselt suudame me ette kujutada ning tpselt hinnata vaid maailmu, mis ei ole liialt erinevad meie enda omast. Ehk siis vaid need vimalikud maailmad, mis on meie praeguse maailma naabruskonnas, on need, mille hindamisel saame olla kindlad. Selline piirang paneb meid aga dilemma ette: kas liikuda lokaalse optimaalse maailma suunas (mille hinnangus saame olla kindlad) vi pda liikuda globaalse optimaalse maailma suunas, mis asub vljaspool meie naabruskonda ja mille hinnangus me ei saa kindlad olla ning mis isegi vib meid viia kaugemale lokaalsest optimaalsest maailmast. Minu jaoks on Nozicku kige olulisem samm argumentatsioonis utoopiate osas see, kus ta selgitab psivate henduste olemust ning vidab, et sinu otsus, kas jda minu hendusse A1 vi algatada teist A1, mis hlmaks kiki teid, aga ei hlmaks mind, on sama otsus kui see, kas vtta mind uue liikmena vastu hendusse A1, millesse te kik juba kuulute (lk. 436). Selle sammu jrgselt liigub arutelu fookus agendi ja henduste vahelisteks lbirkimisteks, mis mneti sarnanevad ttaja ja tandja vaheliste lbirkimistega, kus mlemad pooled kaaluvad, kui palju nad peavad andma ning kui palju nad saavad vastu. See samm aga paistab minevat vastuollu sellega, mida Nozick ise varasemalt ajaloolisuse kohta tles. Olgugi, et mingis formaalses mttes on need kaks valikut ekvivalentsed  kas lahutada hulgast X selle alamhulk Y, on testi samavrne ksimusega, kas liita hulgale Y teine hulk X  siis maailmade loomisel on juures olulised erinevused. Kui olen mne henduse liige ja kaalun, kas sellest hendusest lahkuda ja asutada uus hendus, siis pean vtma arvesse seda, et see hendus, kus olen, on juba olemas ning lahkumisel peaksin ma uue henduse looma. Seega kui kaalun, kas olla sinuga samas henduses vi mitte, siis lisaks sellele hinnale, mida maksan sinuga koos elamise eest, pean oma lahkumisotsusesse juurde arvutama hinna, mis lheb uue henduse loomiseks. Samas kui ma olen mne henduse liige ja kaalun, kas sind sinna hendusse vastuvtta, siis on otsusega kaasnev hind hoopis teine, isegi kui lpptulemus on sama. Sest sinu vastuvtmisel peaksin kaaluma vaid sinuga koos elamise hinda, mingeid lisakulutusi ei teki, sest see hendus, kus ma olen, on juba olemas ja ma ei pea htki uut juurde looma. See on tpselt sedalaadi ajalooliste tingimuste (kuidas varad tekkisid ja kes nad li) mrkamine, mida Nozick teistele iglusteooriatele (mis keskenduvad vaid jaotuse mustrile, arvestamata olemasoleva jaotuse ajaloolist teket) ette heidab. Nozicku vastus viks siinkohal olla, et kuna raamatu III osa on I ja II osa argumentidest sltumatu, siis ei tohiks sellist lekannet teha (lk. 476). Arvestades tnapeva maailma tegelikkust, paistab, et Nozickul on veel teinegi aspekt thelepanuta jnud. Nimelt on raamistiku puhul hsti oluline see, et kellelegi ei tohi htki maailma peale suruda ning kigil peab olema igus lahkuda, et liituda mne teisega vi luua enda oma. Kuid mida arvata sellistest maailmadest, mis soovivad keelata inimestel sinna siseneda? Vaadates meie tegelikku maailma, siis neme, et leidub selliseid inimesi, kes soovivad, et nad elaksid henduses, millel oleks vga suur vime piirata seda, kes vljastpoolt saab nende henduse liikmeks astuda. Kasutades tavaprast turuloogikat, siis paistab selline olukord totter ja ebaratsionaalne: kui on nudlus sinu kauba jrele, siis on mistlik seda pakkuda. Samuti kui keegi ksib oma kauba eest (s.t. oma liikmeks olemise eest) madalamat hinda, kui on selle kauba vrtus sinu jaoks (s.t. immigrant toodab hiskonnale rohkem kasu, kui ta ise maksma lheb), siis jllegi on turuloogikast lhtuvalt ebaratsionaalne keelduda. Seega viks Nozick ehk siinkohal vastata, et minu poolt kirjeldatud immigratsiooni piirav olukord oleks ebaratsionaalne. Kuigi henduse psivusega seotult tstatub veel teinegi ksimus. Kui psivus on defineeritud selliselt, et henduses ei tohi olla prisalamhulka isikutest, kes oleksid omaette henduses paremas olukorras, ning keegi ei tohi oma henduse ngemust kellelegi peale suruda, siis paistab, et teliselt kirglike rassistide10 olemasolu blokeeriks alati he konkreetse utoopia realiseerumise. Sest kui rassisti ngemus parimast maailmast hlmaks osa inimeste rhumist tulenevalt nende rassist, oleks sellises maailmas prisalamhulk isikutest, kes oleks omaette henduses, paremas olukorras ning tollele vhemusgrupile tuleks rassisti ngemust peale sundida. Samas kui rassist peab elama maailmas, mida ta peab jagama teiste rassidega vrdselt, siis jllegi on meil prisalamhulk isikutest, kes oleksid omaette henduses paremas olukorras ning neid tuleks sundida omaks vtma maailma, kus rasse koheldakse vrdselt. Samas, niivrd kuivrd Nozicku peamine huvi utoopia vastu on metatasandil, siis konkreetse utoopia realiseerumine on mnes mttes teisejrguline ning ta jtab selle vimalikkuse lahtiseks (vt. 10. peatkist Kuidas utoopia nnestub). Sellega on Nozick oma avastusretke lpetanud. Ta on saavutanud endale sissejuhatuses pstitatud eesmrgid. Meil on aga veel kaks teemat, mida ksitleda.


V
NOZICK JA RAWLS


Kuigi alustasin seda saatesna, mrkides Nozicku ja Rawlsi vahelist debatti ning rhutades nende vaadete erinevusi iglusteoorias, on nende vahel ka mitmeid olulisi sarnasusi, mis on vrt ramainimist. Esiteks juba mainitud kattuvus pstitatavas probleemis: mlemad olid huvitatud ksimusest, kuidas vrdsete isikute (kellega mberkimise osas kehtivad piirangud) vahel on vimalikud vimu- vi alluvussuhted. Juhul kui on soov kahe autori vahel punkte lugeda, viks selles ksimuses anda eelise Nozickule just selleprast, et Rawls hakkas seda ksima alles palju hiljem  siis, kui kirjutas Poliitilise liberalismi (1993). Teine oluline sarnasus puudutab mlema autori metodoloogilist lhenemist. Ma ei pea siinkohal silmas seda, et mlemad on osa angloameerika filosoofia traditsioonist ja seega kasutavad hoolikaid argumente, mtteeksperimente, formaalseid meetodeid jne. See sarnasus on palju spetsiifilisem poliitikafilosoofiale, millele on kirjanduses hakatud thelepanu prama alles hiljuti (vt. eelkige Valentini (2012), aga ka Sen (2009) ja Simmons (2010)). See on vaidlus, mis puudutab eristust ideaalteooria ning mitteideaalteooria vahel. Valentini (2012: 654) mainib, et selle nimetuse all on kimas vhemalt kolm erinevat vaidlust, mis kik puudutavad kas eeldusi, millele teooria loomisel toetutakse, vi loodava teooria laadi. ks neist vaidlustest puudutab seda, kas loodav teooria taotleb anda kige iglasema hiskonna kirjelduse, mis oleks ideaalteoreetiku eesmrk,11 vi kas teooria taotleb anda juhiseid selle kohta, kuidas tegelikku maailma vhehaaval iglasemaks muuta, mis oleks mitte-ideaalteoreetiku eesmrk. Illustreerimaks seda erinevust kasutab Sen (2009: 16) nidet olukorrast, kus tuleb valida kauneim maal. Ideaalteoreetik tleb, et me peame esmalt teadma, mis on kige kaunim maal (niteks Mona Lisa), enne kui saame otsustada Picasso ja Dal maalide vahel. Mitte-ideaalteoreetik aga pab snastada tingimusi vi tunnuseid, mille alusel saaksime koheselt Picasso ja Dal vahel valida, pdmata ldse vastata ksimusele, milline on kige kaunim maal. Rawls on sna selgelt ideaalteoreetik selles thenduses, et tema siht on leida iglusprintsiibid, mis kirjeldavad tiuslikult iglast hiskonda ning ta ei hooli vga sellest, mida tegelikus maailmas peaks tegema, et seda veidi iglasemaks muuta, vhemalt mitte enne, kui on leitud vastus ksimusele, milline on ideaalselt iglane hiskond (Rawls 1999b: 90). Olgugi, et Nozicku iglusprintsiibid justkui lubaks vrdlust kahe maailma vahel, tundub et mingil moel oleks vimalik hinnata, kui palju on iglase soetamise printsiipi hes maailmas jrgitud ja kui palju teises. Tegelikult ei ole Nozicku teoorias konkreetseid juhiseid niteks selle kohta, millist suhtelist kaalu omavad valduste soetamise ja valduste lemineku printsiibid ehk et kuidas vrrelda kaht maailma, kus hes on puudujgid he printsiibi jrgi ja teises teise jrgi. Seega peaksime vtma Nozicku teooriat ka kui nidet ideaalteooriast, mis pab anda kirjelduse ideaalselt iglasest maailmast, hoolimata konkreetsetest sammudest, mida tegelikus maailmas peaks tegema, et selle poole liikuda. Teine viis ideaalteooria ja mitte-ideaalteooria vahelist vaidlust mista on vaadata eeldusi, mida teooria loomisel kasutatakse. Tpselt nagu koolimatemaatika lesandes, kus peame arvutama paadiga mda jge edasi-tagasi aerutamisele kuluvat aega, ei arvesta me vastuses niteks paadi mberpramisele kuluvat aega vi lisaks voolukiirusele tuule mju; iglusteooria loomisel lhtutakse tihti idealiseeritud eeldustest, niteks et kik isikud kituvad alati ratsionaalselt (mida nad ei tee) vi et nad on piisavalt hsti informeeritud (mida nad alati pole). Nii Rawlsil kui Nozickul on mlemal selles osas hulga eeldusi, eriti isikute pshholoogia kohta, omistades isikutele kindlaid heseid motiive vi kitumismustreid. Kolmas oluline sarnasus puudutab nende vastasseisu utilitaristlikule iglusteooriale. Rawls soovib utilitarismi krvale heita, sest see teooria ei vta tsiselt eristust isikute vahel. hel moel ei ole utilitaristi jaoks oluline, kas minul on kaks maja ja sinul mitte htki, kui kogu heaolu on sama; teisel moel ei hooli utilitarist sellest, et sinu maja antakse mulle, kui see toodab kokkuvttes rohkem heaolu. Mlemal juhul ei arvestata sinuga kui isikuga piisavalt. Nozicku ks peamisi vastuviteid utilitarismile tuleneb sellest, et tegu on mitte-ajaloolise ja lppseisundi mustrit eelistava teooriaga (lk. 233). Utilitaristi jaoks ei ole oluline,
et sina oled oma maja ise ehitanud materjalidest, mille sa oled iglaselt omandanud, kui sinu maja minu omandis toodaks rohkem heaolu, siis see peaks saama minu omaks. Neljanda huvitava sarnasuse leiame Nozicku utoopiakirjeldusest. Kuna utoopia seisneb tema jaoks selles, et erinevad inimesed saavad vlja melda ning eksperimenteerida erinevaid viise parimaks eluks eeldusel, et selle kigus austatakse teiste liikmete igusi, on Nozicku jaoks olulised kaks tingimust. Kirjeldades ldist mudelit parima vimaliku maailma leidmiseks, tleb Nozick, et see on kujundatud selleks, et lasta sul valida seda, mida sa tahad, kusjuures ainsaks piiranguks on, et teised vivad enda jaoks teha sedasama ja keelduda jmast maailma, mille sa oled kujutlenud (lk. 438). See thendab, et psiva utoopilise maailma kujundamisel peaksid sa pakkuma vlja sellised koosttingimused, millega teistel oleks phjust nustuda, nagu Nozick mrgib sa ei oleks suuteline looma hendust, milles sa oleksid absoluutne monarh, kes ekspluateerib kiki teisi ratsionaalseid asukaid (lk. 434). ks viis seda sama mtet mber snastada on, et isikud on valmis vlja pakkuma printsiipevi neid tunnustama, kui pakkujateks on teised , mida on vaja selliste koosttingimuste paikapanemiseks, mida kik viksid pidada ausaks, mis on Rawlsi (2015: 3637) definitsioon mistlikkuse kohta. Seega saab elda, et Nozick esitab samasugused tingimused isikutevahelisele koostle, rawlsilikus terminoloogias peavad need olema mistlikud. Eelnevaga seotud sarnasus on see, et Nozicku jaoks on oluline, et kskik millise maailma keegi kujundab, siis mitte keegi ei saa oma enda utopistlikku ngemust teistele peale sundida (lk. 452). Teiste snadega, iga konkreetne utoopia kehastus, selleks et olla psiv, peab vitma oma liikmete vabatahtliku poolehoiu ja seda hoidma. Kui Rawls (2015: 287289) ksitleb stabiilsuse ksimust, s.t. Ksimust, kas ja kuidas kindel poliitiline kord suudab taastoota toetust iseendale, mrgib ta, et liberaalne kontseptsioon ei soovi seda toetust tekitada sunniju ega indoktrineerimisega. Seega tuleb see toetus leida veenmise kaudu, kasutades avalikku mistust (public reason).Sarnasusselle vahel, kuidas mlemad autorid soovivad, et potentsiaalne reiim oma psivuse saavutaks, tundub mulle ilmselge. Viimaks tahan le korrata selle, et mlemal autoril on sarnased kantiaanlikud aluseeldused isikute kohta, ja et me ei tohiks neid kunagi pelgalt vahendiks teha.12




VI 
NOZICK JA KAASAEGNE POLIITILINE DISKUSSIOON SOTSIAALSEST IGLUSEST


Aeg-ajalt on kuulda etteheiteid, et filosoofid nii Eestis kui mujal maailmas, ei ole piisavalt tsiselt vtnud Marxi leskutset maailma tlgendamise asemel tegelda maailma muutmisega. Teiste snadega, avalikus arutelus viks vi peaks elukutseliste filosoofide hlt rohkem kuulda olema. Selleks, et keerukate probleemide olemust selgitada vi diletantide snavtte parandada. Mida kergem on inimestel juda laia publiku ette, seda enam justkui lasuks filosoofidel kohustus hoolitseda selle eest, et kuulsate filosoofide mtete vrtlgendused ei leviks ning et inimesed ei jks filosoofiliste probleemidega ksi. Seega kaasajal viksid filosoofid veelgi aktiivsemalt hiskondlikus arutelus osaleda kui 19. sajandil. Fraas sotsiaalne iglus (social justice) on viimase paari aasta jooksul saanud sna teistsuguse thenduse kui see, mida omistasid sellele niteks Nozick (lk. 272) ja Rawls (1999a: 6). See thendus on muutunud lausa sellisel viisil, et sna, mis thistab sotsiaalse igluse eest vitlevat inimest  sotsiaalse igluse sdalane ehk SS (social justice warrior ehk SJW)  on muutunud lausa simusnaks. Vga paljude vaidluste puhul, kus ks pool teist niimoodi kutsub, on nii, et hel pool on pigem vasakpoolsed ehk progressiivsed ja teiselpool pigem parempoolsed ehk konservatiivid. Esimesed leiavad, et senine neoliberaalne (mis on vaid veidi teine sna libertaarluse kohta) kord on viinud selleni, et mitmed erinevad vhemused on mitmel erineval moel rhutud (niteks oma rassi vi seksuaalse sttumuse tttu) ning hiskonda ja selle toimimist tuleks oluliselt reguleerida, et olukorda parandada. Niteks tuleks rakendada kvoote ning on igustatud nn. poliitiline korrektsus, mille abil ptakse keelekasutust reguleerida, et eemaldada igasugune pool nhtamatu rhumine. Ning see kik toimuks suurema vabaduse nimel, sest kui vitleme rhumisega, siis suurendame vabadust. Teised seevastu leiavad, et just nemad on need, kes tegelikult vabaduse eest seisavad, ning suurema ja vimsama valitsus- ja regulatsiooniaparaadi ehitamine on oht vabadusele. Lisaks peaksid inimesed vtma vastutuse oma enda elu eest, mis thendab, et ei tohiks toetuda pelgalt teiste poolt antule, vaid tuleb ise olla ettevtlik, oma ressursid ja positsioon tuleb vlja teenida. Sellise, vga pinnapealse ja lihtsustatud, kirjelduse13 jrgi viks arvata, et Nozick oleks just parempoolsete konservatiivide teoreetilise arsenali ks phivarasid ning vasakpoolsete progresiivsete plisvaenlane. Raamatu peamist snumit silmas pidades paistab, et selline tlgendus on tpne. Kuna Nozick leiab, et vaid minimaalne riik on phjendatud, siis iga selline riik, mida oleks vaja, et vasakpoolsete vrdsustamis- vi justamisprogrammi lbi viia, ei oleks enam minimaalne ning ei oleks seega igustatud. Samas aga leidub mitmeid selliseid mtteid, mis seda tlgendust ei toeta. Esiteks, tulgem tagasi Nozicku kige philisema aluseelduse ja sellest kerkiva probleemi juurde. Kui isikutel on igused (ning nende iguste aluseks on kantiaanlik ngemus isikutest kui eesmrkidest ja mitte pelgalt vahenditest), siis oleme silmitsi probleemiga, et kuidas ldse saab isikute vahel olla mingeid vimu- vi allumissuhteid. Nozicku jreldus, et lahenduseks on minimaalne riik, mille tekkimine ja institutsioonid ise otseselt ei riku hegi isiku igusi, ei ole aga ainuvimalik jreldus. Samast lhtepunktist on vimalik juda seisukohani, et kuna inimestel on igused, siis peaksime riigi korraldama just selliselt ,et igal ksikul isikul on maksimaalne vimalus oma igusi teostada, mis hildub iga teise isiku samasuguse vimalusega. Mis omakorda thendaks, et juhul kui mni isik (kskik mis phjusel) ei ole vimeline oma igusi teostama, siis peaks riik sekkuma, et teda aidata. Ning kui see kib kellegi teise arvelt, siis see on, vhemalt mnikord igati igustatud. Seega viksid vasakpoolsed leida toetust vaid Nozicku aluseeldusest, kuid kogu tema teooriat teisiti tlgendades. Teiseks, vaadates mnd konkreetsemat ksimust, vime aga leida vga otsest toetust vasakpoolsetele vaadetele, muutmata midagi Nozicku teoorias. ks thtis ksimus kaasaegse sotsiaalse igluse diskussioonis on ajalooliste ebaigluste heastamine. Isegi kui me vabastame tnased rhutud praeguse rhumise alt, siis ei kustuta see fakti, et minevikus said nad ebaiglaselt vikse osa pirukast. Nozicku iglusteooria ks kolmest printsiibist, gvendamisprintsiip, ongi just selliste olukordade jaoks. Selle mte on minevikus teostatud ja juhtunud ebaigluste ning nende jrelduste parandamine, andes hiskonnas eksisteerivate valduste [iglase] kirjelduse (lk. 230). Selleks, et saaksime seda printsiipi Nozicku enda teooria piirides rakendada, peaks parandatavad ebaiglused tulenema Nozicku kahe esimese printsiibi rikkumisest. Ameerikas eksisteerinud orjuse puhul poleks ilmselt keeruline nidata, et nii valduste soetamise kui ka valduste lemineku printsiipi rikuti (vt. ka Mills 2005: 180); tenoliselt oleks vimalik sama nidata mitmete teiste vhemuste ja naiste puhul. Kui nii, siis saaksid sellest vasakpoolsed olulist toetust oma eesmrkidele. Veelgi enam, Nozick lisab, et mineviku ebaiglused [vivad] olla niivrd suured, et teevad nende gvendamiseks lhiajaliselt vajalikuks palju ulatuslikuma riigi (lk. 339). Eespool mainitud palkamiskvoodid ja toetav toimimine ldiselt paistavad mulle kui just tpselt selle nited. Vasakpoolne, kes leiab, et erakondade valimisnimekirjades peaksid mees-ja naiskandidaadid esinema vaheldumisi, et suurendada naiste osakaalu poliitikas, ei tee seda selleprast, et tagada mingit ranget sugudevahelist vrdsust, hoolimata erinevate inimeste tegelikust vimekusest. Ta teeb seda selleks, et murda olemasolevaid stereotpe ja pakkuda naistele positiivseid eeskujusid. Maailmas, kus naiskandidaate hinnatakse meeskandidaatidega vrdselt, ei oleks sellisel piirangul kohta, sest seal koostataks erakondlik nimekiri tulenevalt sellest, kes on vimekam poliitik. Kuna me vasakpoolsete hinnangul ei ela sellises maailmas, tulenevalt ajaloolisest kombest naisi poliitikas mitte kllaldaselt arvestada, siis olevat praeguses maailmas selliste piirangute rakendamine igustatud. Kolmandaks, kui keskendume taas sellele, et isikutel on igused, siis peame mrkima, et isikutel on muuhulgas enesekaitseigus. Niteks ebausaldusvrse vi ebaiglase kohtumistmise puhul(lk.139) ja nende suhtes, kes on isikule sta hdaohuks (lk. 65). See viimane thendab, et kui keegi on phjuslik agent srases protsessis, mis teeks temast agressori siis, kui ta oleks sellise agendi rolli endale isevalinud, on minul igus end tema eest kaitsta. Niikaua kuni jutt on fsilisest vgivallast, on ilmselt kik inimesed enam-vhem hte meelt, et selle eest enda kaitsmine on enamasti lubatud.14 Aga kui me laiendame vgivalla kirjeldust ning mistame agressiooni laiemalt kui igasugust iguste rikkumist vi iguste teostamise vimaluse ebaiglast kahandamist, siis oleme leidnud Nozickus olulise liitlase vasakpoolsetele. Sest ks asi, mida viimastel aastatel tihti tehakse, on mitmesuguste avalike snavttude takistamine, sest videtavalt on see vgivald teatud inimeste
(tavaliselt mne vhemusgrupi) vastu. Nozick kaalub isegi lhidalt knelemise keelamise ksimust (vt. 8. peatkist Vabatahtlik vahetus) ja leiab, et pelgalt eldava sisu prast ei saa olla phjendatud keelata kellegi knelemise keelamine, vaid see saab toetuda ainult sellele, mida kneleja on teinud. Siinkohal jb aga ebaselgeks, kas niteks eelnevad snavtud (mille sisuks on he vi teise vhemusgrupi pisendamine, mnitamine, selle vastu viha ssitamine vms.) viksid minna arvesse kui miski, mida kneleja on teinud ja mitte kui eldava sisu. Samuti ei julge ma vita, et Nozick ldse tunnistaks snavtte kui kellegi iguste rikkumisi. Aga kui sellist tlgendust on vimalik leida, siis oma igustele toetumine viks olla phjendus, mida vasakpoolne kasutab, et kellegi avalikku esinemist takistada (vi vhemalt nuda kompensatsiooni iguste rikkumise eest). Viimaks tuleks mainida veel seda, et kuna Nozicku eesmrk on kaitsta minimaalset riiki, siis on ta vga mures, kui keegi pab oma majanduslikku vimu tlkida mber poliitiliseks vimuks, et seelbi kasvatada oma majanduslikku vimu. ks mehhanism, mis aitab selle vastu kaitsta, ongi minimaalse riigi olemus, sest mida vhem riik saab, suudab ja tohib teha, seda vhem kurja ja omakasupdlikku on vimalik riiki juhtides teha (lk. 392). Nozick nendib siiski, et mned inimesed januneksid vimu jrele ka siis, kui riik ei vimaldaks neil oma taskuid tis toppida. Seega teine vastumrk vimu kuritarvitamise vastu on sobivalt valvas kodanikkond, kes demokraatlikus ssteemis saab oma poliitilise aktiivsusega selliseid vimu kuritarvitajaid kontrollida (vt. 8 peatkist Mitteneutraalne riik lk. 392). Kaasaegse poliitilise diskussiooni kontekstis paistab, nagu oleks esimene mehhanism vetud ks-hele le parempoolsete programmidest, sest riigi 
sekkumise vhendamine (sh. maksude alandamine) on parempoolsete erakondade ks peamisi seisukohti. Samas, kui vaadata vasakpoolsete kriitikat, siis paistab, et sellise riigi sekkumise vhendamise eesmrgiks (vi vhemalt tulemuseks) on vga tihti just rikaste rikkuse kasvatamine. Ehk siis tpselt see, mida Nozick kartis ja soovis vltida. Seega selles punktis viksid Nozickult toetust leida mlemad pooled. Mis puutub teise vastumrki, siis vhemalt USA kontekstis toetab Nozicku nue valvsa (ja eeldatavasti poliitiliselt aktiivse) kodanikkonna jrele pigem vasakpoolsete kui parempoolsete seisukohti. Esiteks selleprast, et valvas ja poliitiliselt aktiivne kodanikkond peaks ja viks tulla vajadusel tnavatele meelt avaldama. Kui lugeda uudiseid meeleavaldusi reguleerivate seaduste ja mruste kohta, jb mulje, et pigem otsivad parempoolsed viise, kuidas meeleavalduste arvu ja neil osalejate hulka vhendada.15 Teiseks selleprast, et valvas ja poliitiliselt aktiivne kodanikkond peaks ja viks osaleda valimistel. Kuid jllegi leidub kaasaegses USA-s rohkelt niteid selle kohta, kuidas pigem Vabariiklik Partei on see, kes pab leida viise kuidas valimistel osalemine keerulisemaks teha. Eriti heaks niteks on mitmesugused fotoga isikut tendavate dokumentide nudmine, mis mjutab ebaproportsionaalselt pensionre, tudengeid ja madalama sissetulekuga isikuid, kes on pigem demokraatide valijad. Kolmandaks selleprast, et kui valvas ja poliitiliselt aktiivne kodanikkond onl inud valimistele, siis viks nende hlel ka mingi kaal vi mju olla. Kuid gerrymandering16 teeb selle tihti vga keeruliseks, sest valija on juba algusest peale sellises vhemuses, et ta hlel pole mju. Vi on kll tema ja tema mttekaaslased hes valimispiirkonnas suures lekaalus, ent kogu valitava kogu likes saab tema eelistatud erakond vaid ksikud kohad, olgugi et koguti pool kigist hltest. Ja jllegi on vhemalt tnases USA-s seis selline, et gerrymandering on pigem Vabariikliku Partei prusmaa.




VII 
KOKKUVTTEKS


Lpetuseks soovin le korrata oma mrkuse selle kohta, et kesolev teos on vga rikkalik ja detailne, mistttu kogu olulise phjalik ksitlemine vajaks kindlasti rohkem leheklgi, kui on selles raamatus endas. Samal ajal aga on raamatu erinevad osad kirjutatud selliselt, et neid onv imalik lugeda ja lbi ttada ksteistest sltumatult. Samuti soovin jdvustada oma tnusnad tlkijale sellise pika ja keeruka raamatu eesti keelde mberpanemise eest.






Childs, R. A.(1977). The Invisible Hand Strikes Back, Journal of Libertarian Studies 1: 2333.
Gaus,G.(2011). The Order of Public Reason A Theory of Freedom and Morality in a Diverse and Bounded World, Cambridge University Press. 
Gaus, G.(2016). The Tyranny of the Ideal: Justice in a Diverse Society, Princeton University Press.
Ingraham, C. (2017). Republican Lawmakers Introduce Bills to Curb Protesting in at Least 18 States, The Washington Post 24.02.2017. 
Mack, E. (1978). Nozicks Anarchism, Anarchism, J. Chapman ja J. Pennock (toim.), New York University Press. 
Mack, E.(2018). Robert Nozicks Political Philosophy, The Stanford Encyclopedia of Philosophy (suvi2018), Edward N. Zalta (toim.). 
Mills, C. W.(2005). Ideal Theory as Ideology, Hypatia 20: 165184. 
Nagel, T.(1975). Libertarianism without Foundations, The Yale Law Journal 85: 136149. Nozick, R.(1973). Distributive Justice, Philosophy & Public Affairs 3: 45126. 
Nozick, R.(1981). Philosophical Explanations, Harvard University Press. 
Nozick,R.(1989). The Examined Life, Simon&Schuster.
Nozick,R.(1993). The Nature of Rationality, Princeton University Press. 
Nozick, R.(1997). Socratic Puzzles, Harvard University Press. 
Nozick, R. (2001). Invariances: The Structure of the Objective World, Harvard University Press.
Rawls, J.(1971). A Theory of Justice, Harvard University Press. 
Rawls, J.(1993). Political Liberalism, Columbia University Press. 
Rawls, J.(1999a). A Theory of Justice, parandatud vljaanne, Belknap Press. 
Rawls, J.(1999b). Law of Peoples, Harvard University Press. 
Rawls, J.(2005). Political Liberalism, tiendatud vljaanne, Columbia University Press. 
Rawls, J. (2015). iglus kui ausameelsus: Taasesitus, Valgus. 
Sandel, M.(2013). What Money Cant Buy: The Moral Limits of Markets, Penguin Books. 
Sen, A. (2009). The Idea of Justice, Harvard University Press. 
Simmons, A. J.(2010). Ideal and Nonideal Theory, Philosophy & Public Affairs 38: 536. 
Thaler, R. ja Sunstein, C. R.(2008). Nudge: Improving Decisions about Health, Wealth, and Happiness, Yale University Press. 
Valentini, L. (2012). Ideal vs. Non-ideal Theory: A Conceptual Map, Philosophy Compass 7:654664 
Volberg,M.(2013).PersonsasFreeandEqual:Examining the Fundamental Assumption of Contemporary Liberal Political Philosophy, Diacritica 27/2: 1539. 
Volberg, M. (2015). The Foundation and Nature of Contemporary Liberalism, doktorit, University of York.










1 Muidugi pole selline esitus pris tpne, sest marksism arenes judsalt edasi Frankfurdi koolkonna tdes, ning samuti ei saa ra unustada Karl Popperit, Leo Straussi, Hannah Arendtit, Leonard Trelawny Hobhousei, Friedrich von Hayekit ja teisi poliitikafilosoofe, kes 19. sajandi lpus ning 20. sajandi alguses kirjutasid.
2 Tpselt nagu Rawlsi raamatu esimene rida (iglus on sotsiaalsete institutsioonide thtsaim voorus, nagu tde on mttessteemide oma) viitab sellele, et tema on huvitatud iglusest.
3 Te huvides tuleks ra mrkida, et kuigi seal esitab Rawls oma teooria phipunktid, siis tegu on helt poolt lhendatud ning teiselt poolt tiendatud versiooniga, mis sisaldab mitmeid vastuseid ja tpsustusi Nozicku ja teiste kriitikale
4 Olgu see minu poolne ldine vabandus kikidele lugejatele, kes ksivad: Aga miks sa asjaolust X ja Y oma saatesnas ei kirjutanud?
5 Tnan Eve Kitsikut, kes juhtis sellele asjaolule minu thelepanu. 
6 Kuigi viimaste aastate jooksul on kirjandusse toodud miste libertaarlik paternalism, mis phineb sotsiaalteaduslike teooriate kasutamisel inimeste keskkonna kujundamisel, et inimesi vaikselt ngidasoovitudtulemusepoole.Vt.nt.ThalerjaSunstain(2008).
7 Sandel kasutab seda mistet vga laialdaselt; see ei hlma ainult raha vi mne muu materiaalse ressursi kulutamist, vaid igasugust kulu, mida isik kannab mingi hve saavutamisel, nt. aeg, sotsiaalne tunnustus, thelepanu jne.
8Niteks Muggsy Bogues, kes on vaid 160 sentimeetrit pikk, kuid saavutas mrkimisvrset edu, toetudes tihti sellele, et oli teistest mngijatest palju kiirem.
9 Organisatsiooni eestvedajad on motiveeritud religioossetest phjendustestningusuvad,etsteriliseerimineonheaviisvltimakskehvadesse elutingimustesse sndivaid beebisid.
10 Vi kskik milliste selliste isikute, kelle jaoks on retult thtis see, et nad saavad vhemalt mingit osa hiskonnast sundida elama oma ngemuse jrgi. Nozicku terminoloogias oleks tegu imperialistlike utopistidega (vt. 10. peatkist Raamistik kui utopismi hisalus).


11Seni (2009: 8) terminoloogias oleks tegu transtsendentaalse institutsionalismiga.
12Kuigi Rawls(2005:xli) pdis hiljem loobuda toetumast vga konkreetselt kantiaanlikule autonoomia mistele, millest see mitte pelgalt vahend printsiip on tuletatud.
13Siin pakutud mratlused on meldud deskriptiivsena ning mitte normatiivsena. Seega kirjeldamaks seda, kuidas silte parempoolne ja vasakpoolne tavaliselt kasutatakse, mitte andma kirjeldust, mida keegi peaks uskuma, et kvalifitseeruda kui ks vi teine. Potentsiaalne phjus, miks Nozickust on vimalik leida toetust vasakpoolsetele (deskriptiivses mttes), on see, et parempoolsed deskriptiivses mttes ei lange kokku parempoolsusega normatiivses mttes. Teiste snadega need, keda kutsutakse parempoolseteks, ei usu kike seda, mida nad peaks uskuma, et kvalifitseeruda kui parempoolsed.Tnan Jaana Eigit, et ta juhtis sellele eristusele minu thelepanu.
14 Probleemseks osutuvad ennetava rnnaku juhtumid, kus mlemal poolel justkui oleks igus enesekaitseks. Vt. 6. peatkist Trjuv rnnak.
15 Niteks kirjutas Washington Post (Ingraham 2017), et Vabariikliku Partei esindajad on vhemalt 18 osariigis pdnud vastu vtta seadusi, mis meeleavaldamise keerulisemaks ja kulukamaks teeks.
16Valimispiirkondade piiride meelevaldne muutmine, et jagada valijaskond selliselt, et hele poolele on vit garanteeritud. Praktika, mis sai oma nime 19. sajandi Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry ja tema poolt heakskiidetud salamandrit meenutava valimispiirkonna kuju jrgi.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:47 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


5. detsember 2018Taavi Novek: Isiksusehirest vaimuhaiguseni. Sotsio- ja pshhopaatiast. 

Taavi Novek prdus minu poole ksimusega, kas saaksin ta artiklit toimetada ajakirjandusklbulikuks. Minu hinnangul oleks see t praselt suur ja mul pole selleks ressursse (kompetentsusest motivatsioonilisteni).
Et aga blogis ruumi on, siis ei olnud mul midagi selle siin avaldamise vastu.
Ehk keegi leiab siit midagi inspireerivat vi tunneb mne mustri ra. Kui see pole muud, siis ks dokument hest inimlikkuse avaldumisvormist ikka.
- M.K.


Taavi Novek:
Alustasin kirjutamist prast avastamist, et minu hea sber on tegelikult sotsiopaat. Prast pikki pshholoogilisi rnnakuid leidsin enda elu ajaloos veelgi sotsiopaate. Niteks pshhiaatri, kes mind nelja pevaga paranoiliseks skisofreenikuks diagnoosis, ked raudu lasi panna (kuigi ma ldse agressiivselt ei kitunud) ja kuuajalise deponeeriva perferasiinissti otse tagumikku teha lasi. Prast seda olin viis aastat valediagnoosiga skisofreenik, kuni ks inimlik pshhiaater theldas, et ma mitte ldsegi skisofreenik ei olegi. Ta viis minu loogikatestide tulemused, td ja likooli lpetamise faktori komisjoni ette. ldiselt on sellise diagnoosi puhul vajalik ja kohane inimese jlgimine vhemalt kuu vltel; enne kui niivrd tsine diagnoos mratakse.
Uurimuse olen koostanud kahe aasta jooksul, analsides nii sootsiumi, tuttavaid, kultuuritekste kui kultuuriruumi ldiselt. Alguse sai see mu kirjutatud  raamatuga Nechers, mis on avaldatud aastal 2016. Samuti vihjete/viidetega spradelt.
Ksimuste tekkimise korral ja vastuste saamiseks on minu kontaktaadress taavi.novek@gmail.com 
Juba mainitud kogu uurimuskooslus on toodud ra veebilehel www.taavinovek.com/research 




Isiksusehirest vaimuhaiguseni

Keegi ei taha ldiselt kuulda sotsiopaatidest vi pshhopaatidest. Pshhopaat on eemalepeletav snaklks, mis lbib paljusid seriaale ja tavatlusi. Mingi tegelane, kes kuskil suurlinnas kurja teeb ja kellega tegeleb FBI. Ausalteldes on nad igalpool, nende maneerid on levinud ka teiste inimeste vljendus- ja keelekasutusse, ka mni teie tuttav on ilmselt sotsiopaat.

Kesoleva artikli aluseks on uuring (kige esmasemalt kttesaadav aadressil www.taavinovek.com/research), mis vaatleb seda isiksusehiret neuroloogiliselt, lingvistiliselt, semiootiliselt, pshholoogiliselt ja mis peaminekultuuriliselt. Esmalt tuleb tutvustada, kellega on tegu, ja siinkohal ei selgitata ldtuntud liigitusi ega iseloomustusi, mida saab lugeda ka niteks RHK-10ne iseloomustusest, interneti googlei otsingust vi Pealinna lehe samateemalisest ksitlusest kriminaalse elemendina (http://www.pealinn.ee/tagid/intervjuu/kiskja-valjas-eestis-kasitletakse-ohtlikke-psuhhopaatkurjategijaid-n232178). Loomulikult on need teadmised eelnevad ja vajalikud, kuid praegusel juhul on peamiseks esmaseks sammuks dekonstrueerida sotsiopaadid skeletini.
Teine samm astub vastuollu laialdaselt levinud teadmisega, et ravi neile phimtteliselt ei ole ning avab ukse ravihpoteeside maailma ajuskaneeringutele tuginedes, mis nitavad niteks prefrontaalkorteksis olevate ajukeskuste passiivsust emotsionaalsetele stiimulitele, sama kehtib amgdala osas.
Kolmas etapp prib ldkultuurilisele korrastusele, nidates eelnevalt ra semiosfri tendentslikkust ehk hlbimust, esmalt abivalmis ohvrite (termin vetud "Sirbist http://sirp.ee/s1-artiklid/film/sotsiopaadid-ja-nende-abivalmis-ohvrid/) poolt tingituna.
Neljas ksitlus tahab leldse vita, et lbi mnguteooria mngus niivrd kinni olevatena, ei suudagi nad reaalsust tisvrtuslikult tajuda ja on otsesed sdlased keskkonnahvingus, objektiivses protsendijaotuses 1%, pannes kannatama lejnud 99%. 


Teoreetiline nide sotsiopaatidest ja kuidas nendega kituda tuleks 

Alustuseks esitan nitena karakteri filmist X-men Origins: Wolverine (2009) tegelase Strykeri, kes mngibki he enda tehtud kokku seatud vimetega X-mehega lbi arvuti-joistiku. Nii olemuselt kui mngimishinas on ta ehtne sotsiopaadi nide. Tema lpukaadrite karistus on samuti mrkimist vriv. Teiseks niteks tooksin Sirbi artikli Monsanto dokumendid I (lo Niinemets, 2018), milles kneldakse korporatiivsest lputust mngust enda tootega. Just sarnaselt oodatakse jrgmist kiku valitsustelt ja keskkonnaaktivistidelt, et siis taas ekspluateerida sama seadusandlust ning teha vastukik, andmata aru, et tegelikult kukubki kossteem ilma mesilasteta kokku. Justkui mnguline hasart. Ehk siis mnguteooria, millest tuleb juttu edaspidi ja mille olen Teesides lahti kirjutanud. Korporatiivse manipulatsioonihulluse testuseks ongi lapsik kordamda kikude mnguelamus. Imelik tundub, et isegi keerulisema mngu male puhul jb arusaamatuks, kuidas seadusandlus suudab pidada vastu mistahes mngule, mis on sadu kordi primitiivsem. Vi jrelikult ei ole; malekombinatoorika arvutuste tpsuse jtan matemaatikute arvutada; majandus phineb samuti matemaatikal. Kuid seadusandlus sellel tugineda ei tohiks ega justkui saagi. Ja ei phinegi! Nagu males, tuleks kirja phjal tagurpidi esimese kiguni mngida kik kigud vhemalt mttes tagasi, et juda esimese kombinatoorika ehk manipulatiivsete vtete kogumi summa ja vtete olemustenisest prast esimest kahe mngija kiku tekib vimalusi 400, prast teist 197 742 ja prast kolmandat 121 miljonit. Praegu lbutsevadki hrrased oma miljonites vimalustes, tekitades mistahes mulje. Astudes sammu krvale, ei ole tegemist mnguga, vaid poliitika, hiskonna, seaduste ja loodusega. Nemad ent istuvad oma miljonite ssteemis, mis peaks siis soliidses mttes 400-ni taanduma. Mngust vljumine tundub olevat mitte-kimine, esimese kigugi. Vi siis pigem, et esimese kiguga videtakse; ehk teisisnu, nagu juba mainitud, ei phine seadusandlus matemaatikal. Loodus ja ka artiklis mainitud teadus ja vastuteadus ei liigitu siinkohal nendesse sfridesse ja jb mngust vlja. Kurjem ja konkreetsem lhenemine on individuaalsem: dekonstrueerida ja leida sotsiopaadid luudini lahates ja nad kshaaval kukutada. Dekonstruktiivsete meetoditega, vastumanipulatsiooniga (niteks endast vljaajamine raevuni  enesevalitsemise kaotamiseni avalikus kohas niteks haritud makiavelli poolt), arhitektuurimeetodi rakendamisega Teadmiste arhitektuuri peatkist, leides pooltehislikus struktuuris nrgad kohad ja see kui amortiseerunud hoone kokku kukutada; devalveerimisega juhul, kui esinevad kaks tugevat pshhiaatrilist koosolu: utoopilised luulud ja raevukas antisotsiaalne hire hekorraga, mille mlema esilekutsumisel ja esinemisel inimene vhemalt mneks ajaks sdimatuks muutub ja ta suure tenosusega vaimuhaiglasse paigutatakse (parim kui see juhtuks krgematasemalisemal jdvustatud koosolekul).


Stimulatsioon

Ravi phineb niisiis fMRI uuringutel, kus prefrontaalsagar nitab mrkimisvrset passiivsust emotsionaalsete stiimulite osas isiksushireta inimeste kontrollgrupi suhtes. Et antud ajukeskus tegeleb samuti otsuste vastuvtmistega, oleks vimalik sotsiopaatide ganglionide vrgustikku sellekaudselt stimuleerida. Kuna inimesi on erisuguseid, siis on erisuguseid ka terapeutilisi lhenemisi. Esiteks ja peamiseks vib tuua niteks sotsiopaadi, kes objektistab kike, ritab kaootilist vlismaailma objektsusele allutada, mis rgib kaasa ka keskkondlikule aspektile, kuid peamiselt objektistab kaasinimesi. Seesugusele sotsiopaadile tuleks anda ktte mnest materjalist toorik, mida ta peaks modulleerima/tahuma, mille kigus aju peab pidevalt vtma vastu miniaatuurseid otsuseid (lpptulemus ei ole nt tool) ning mille lpptulemusena taasmoodustuks nrvipiming otsmikusagara eri osistesse, judes seega ergastada samaaegselt emotsionaalseid keskusi.
Lisaks on toodud vlja erisuguseid modulatsioone, nagu niteks arvutimngud ja viimasel ajal taas tunnustust leidnud VR. Siinkohal saaksid teha koostd pshhoterapeudid ja programmeerijad, suunates sotsiopaadi kitumismustreid, judes viimaks simulatisoonist stimulatsioonini.
Peamiseks probleemiks sai amgdala, kuid selles kohas on vajalik kommunikatsioon neuroloogidega ja peamiseks hpoteesiks osutus juhteteede hpotees-- holistilisuse mttel ning ajukeskuste nrvijtkete mitte-kshesel algusteel peaks stimuleeritama hoopis muud keskust kui seda on amgdala, judmaks siiski he thtsaima emotsionaalse keskuse aktiveerimiseni, mis puhtalt ainult emotsioonidega tegelebki ja vtab vastu emotsionaalseid otsuseid.  



Dekonstruktsioon

Loomulikult ei ole dekonstruktsioon ka svenedes lihtne. Olen viidanud isegi kmnetele kihistustele, mille alla nad peituvad. Niteks seriaali Arrow" viienda hooaja antagonist Adrian Chase, kellel testi ongi niivrd palju maske, enne kui tema tegelik mina vlja koorub.
Olen dekonstrueerinud sotsiopaate troopide jrgi: nende irooniline vte ei ole klassikaline naljaka eesmrgiga leminek eituselt jaatusele vi vastupidi, vaid nad kasutavadki seda tsimeelselt vale teks rkimiseks. Ka teiste troopidega on neil probleeme, niteks metafoorilisi vtteid on nad tegelikult vimelised ainult kopeerima ja kui nad ise mne llitavad, on thistaja ja thistatava vahekord niivrd hoomamatu, et metafoori vaadeldes variseb see koos oma informatiivse vrtusega kokku.
Rkides informatsioonist, on neil probleeme ka smboledastusega. Smboli asemel on nad vimelisemad edastama jrjepidevat jada, mida on vimalik vaadelda G. Frege "ber Sinn und Bedeutungi abil: esimene, Sinn, thendus, definitsioon, vib olla phjalik ja lausa lputu, kui bedeutung  ehk "osutus" vi lplik denotaat jb puudulikuks. Olen judnud arusaamisele, et nende thistatavate sntaksid lonkavad ja neid korvatakse sna teadlikult konnotatiivsete praktikatega. Mis meelevaldselt smbolssteemi asetatakse ja mis sinna ei kuulu. Vi asendataksegi thistatav meelevaldselt konnotatsioonidega ehk ka tiesti uue "bedeutungiga", mille eesmrgiks on manipulatsioon.

Lisaks olen jaotanud sotsiopaatia kolme alatpkonda, millest ks on antisotsiaalne isiksus vetuna eraldi. Viidates lisaks kogu Tumeda triaadi mistele ja selle lahtiseletamisele. Sotsiopaat omab koos tenolise luuluga antisotsiaalset hiret, kuid vaid kasutab makiavellismi ja nartsissismi manipulatiivsetel eesmrkidel. Mnes mttes haldab ta kogu Tumedat triaadi (The Dark Triad). Vastupidi jllegi see ei toimiantisotsiaalne isiksus ei ole eriti eduline nitleja ega manipulaator. Vttes taaskord abiks tnapeva lihtsaima meelelahutuse seriaalid, on antisotsiaalse isiksuse niteks Wilson Fisk Daredevilist, sotsiopaadi niteks aga Lorne Malvo seriaali Fargo esimesest hooajast, kus on ka suurepraselt hea nide abivalmis ohvrist.


Keskkondlik aspekt 

Kordamine on tarkuse ema, tleb kulunud klieelik metafoor; ent siiski tuleb siinkohal ette kordusi. Hoiatus!
Nende prioriteetide hierarhia lesehitus on piisavalt juhuslik: prioriteediks jtkusuutlikkuse asemel, enesearendamise asemel, laste kasvatamise asemel, mne ala arendamise asemel, on esimeseks eesmrgiks hoopis mng. Mngu ja mnguteooriate ning reeglite jrgi on seesugune loogika vga piiratud, ega ne kaugemale vga kitsast keskkonnast. Sotsiopaat ritab kehtestada olematut korda, mis kuidagi ei haaku niteks poliitika vi rimaastikuga, ometi on viimane maastik nende meelispaik, kuna sealne mnguvli on alati aktiivne vi on seda vimalik aktiveerida, kuivrd matemaatilise loogika alused omavad ka kitsamat raamistikku (piisab ainult metonmiast ja snekdohhist, paljuthenduslikke smboleid ei ole ldse vaja, retoorilised ilustavad liialdused on pigem miinuseks ja kokkuvttes laguneb kogu retoorika nende mistahes ksitluses kokku vi on see jllegi puhas kopeering). Isegi kui nad laastavat hvingut nevad, ei suuda nad prioriteete mber tsta, irooniline ja metafooriline troop sisaldavad tundenansse, mis neil puuduvad ning vib elda, et loogikaprioriteedid ongi puudulikud; teisisnu ei ole vimalik mber tsta midagi millegagi, mida ei ole. Pshhiaatrilistes terminites saab siinkohal viidata megalomaaniale ja luuludele ldse. Loogilise lesehituse puudumise tttu on nad ka sdimatud ja siinkohal saab vita, et oma reeglite tttu ei suuda nad oma ri vi muu tegevuse vaatevljast kaugemale vaadata, nagu selleks on keskkonna saastamine. See ei mahuks ka mngu reeglitesse ja oleks siis ka juba teine mng. Peale mngu on tugevaks aspektiks empaatia puudumine. Kuivrd looduses on valdav osa elus, ka taimed ja ka nende puhul on nad hinnatavad lbi empaatia, siis selle puudumisel vivad nad sdimatult elavat hvitada. Nad vivad seda ka nautida, nagu seda on loomade vi ohvrite puhul theldada (filmi nide Reservoir Dogs). Ka siinkohal tuleb mainida pshhiaatriline aspekt, et nad ei ole vimelised mistma, et samal ajal hvitavad nad sellega iseennast: ringlusega hvitavad nad kaudselt oma toitu, hapnikku, vett, saamata aru, et vivad oma teguviisi ktte lpuks surra. Lisaks kerkib taas esile metafooride puudumine, mis on vajalik nii eluta kui elus looduse mistmiseks. Lisaks on neil tihtipeale vajadus kike omada, mis thendab sekkumist. Metsik loodus aga sekkumist ei taha. Lbi selle nivad nad kui tiskasvanud lapsed, kes ei ole vlja kasvanud sna viksest east, kus eseme ravtmisel laps nutma hakkab. Siinkohal paistab heaks terapeutliseks toiminguks millegi sarnase, lbi modulatsiooni ehk mudeli, andmine ja ravtmine. Vi asendamine-- puudu on ilmselt miski muu kui niteks maatkk, lvi nahk vi elevandi kihv. Selliselt vita thendab telda, et kui ideaalis kik sotsiopaadid maa peal terveks ravida, kultuuriliselt normeerida ja/vi marginaliseerida, oleksid selle isikuhireta inimesed vimelised tegutsema keskkondlikult ja tegeleda kriitiliste probleemidega, taastada ja reostamine elimineerida. Inimene on loom ja osa loodusest. Siin saab siis rkida normatiivsest kitumisest. Hetkel lisaks 1-4%-le (Martha Stout kirjutab, et 4%) sotsiopaadidest on neil ju mitukmmend protsenti abivalmis ohvreid, kes kannavad ja viivad ellu sarnaseid funktsioone.
Ehk teisisnu mrkimisvrselt vhendada ja kultuuriliselt normeerida nii sotsiopaate kui abivalmis ohvrite hulka, millega kaoksid kultuuriruumist ka mrased kultuuriklombid (jrgneb definitsioon) -- ideeliselt on tde ja vale kokku sulatatud (vi kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud, mis on Baudrillardi ks simulaakrumi tpe), vi siis a-kultuurne ja kultuurne nhtus/teave, mis teeb kogu tekstist tavainimesele a-kultuurse koosluse ja on rmiselt ohtlik infovli (produtseeritud artiklid niteks, kus vale ja tde on kokku segatud), vrad integreeritud (internaliseeritud-eksternaliseeritud) tegutsemismallid, tavad ja tekspidamised, vastuseis leldiselt, kus suurkorporatsioonid pidevalt oma keskkonnakahjulikke teguviise igustavad ja seadustada pavad; antud valdkonnas on ldteada, et korporatiivses ja rilises maailmas koonduvad sotsiopaadid neljakordseks sellesama mngu lppematuse ja juba mainitud matemaatikaphise loogika tttu. Ja just see koondumine on limalt suur oht keskkonnale, viidates eeltoodule. Tavaliselt on neil utoopilised visioonid, kus suures mahus teostatakse niteks looduse hest kohast teise tstmist. Ilma nendeta saaks valdav inimkond umwelte, biosfre, ssta ilma piirangute, pseudoseaduste ja infomrata ning prioriteetide igeksseadmise lbi. Muuseas jb uuringu aluseks siiski ravimine ja integratsioon, mitte krvaldamine, hvitamine, marginaliseerimine, niajaht.
Mina nen, et vttes arvesse loomapiinamisi, inimeste piinamisi, rakasutamist, tranniat, objektistamist, kandub selline suhtumine le kigele. Nende loogika on objektiphine. Kuid looduses ei ole miski objekt. Vi flooras ja maastikus niteks. Neil on vajadus kike objektistada, ja kui see terminitele ei allu, asuvad nad seda ttlema. Isepine kitumine sinna ei kuulu, tunded sinna ei kuulu, kuna neist tekib ssteemi hiritus ja ebakorraprasus jne. Viimaks jb alles ainult krb, nii vaimne kui fsiline, nagu filmi Maze Runner I osa lpus. Objektistamine omakorda viib robotmaailma ja AI nideteni. Sotsiopaadid ongi need masinad. Nad vivadki olla ka pshholoogiliselt programmeeritavad kui ka programmeeriad, nagu nad oma ohvreid programmeerida pavad. Olen toonud selle ra kahes Tekke peatkis ehk siis sotsiopaat tekkis lbi industriaalrevolutsiooni. Neisse tuleks ehk suhtuda sarnaselt. Filmid: Matrix, Ex Machina nitavad vga sarnast maailmasse suhtumist. Matrixi kolmanda osa lputseenis ksib tehisintellekt, et miks? Miks ta alla ei anna? Mis tal viga on? Mis defineerib osa inimloomusest. AI sellest aru ei saa. Ex Machinas on kaks lhenemist: ks on see, et robot(id) on otsekoheselt sotsiopaadid. Kuid teine on see, et nende leiutaja, kes neid kasutab (muuseas niteks seksuaalselt), on seda ta ise. The Terminator nitab nende resoluutsust: determineeritust tulemusele. Seetttu ka marginaliseerimine, kikide vaheetappide. Seetttu ka alluvate ahistamine niteks. Ma nen, et neil on lausa vajadus n kaost organiseerida-- loovust, metsikut arengut, mis ei vasta korrigeeritud objektidele. Ja isegi kui kik ei ole sotsiopaadid, kes nt metsi maha vtavad ja lagastavad, on minu ks teooriatest see, et selliseid teguviise harrastavad iganenud sootsiumi konklaavid on kunagi mnede neist tekitatud, jnud legaalseteks ja nd mudelitena tavainimeste poolt kasutusele vetud kui normikohased. Vi siis on tavainimene nagu Walking Deadi hiskondliku lesehituse abivalmis ohvrid, madala positiivse PCL-R niduga ja kuna loodusvastased teguviisid tunduvad normi piires olema, tehakse jrgi; vi siis ehk kige tugevam argument ehk: kultuuriklombid ehk vrad faktid suurte artiklite ja teadusuuringute kaudu, et midagi ei ole valesti. Niteks president Trump, kes kib ringi ja kuulutab, et kliimasoojenemine ei vasta tele, lisaks muudele looduslikele taandarengulistele tegevustele; tema jks ilmselt skaalal napilt sotsiopaadi positiivsuse tulemusele alla (PCL-R skaalal vahemikku 1-24, epistemoloogiliselt rkides). Kaudselt on ka kirjeldatu ks osa Bergeri ja Luckmani The Social Construction of Reality tekstist, kuidas sotsiaalne reaalsus tekib. Kokkuvtvalt on orienteeritus ainult tulemuse (lhtuvalt sotsiopaadi tbist, kuivrd mnguline ta on) tagantkiirustamine ehk ekspluateerimine. Ekspluateerimine aga on kuritarvitamine ehk t vastand. On ju ka ks AI arendamise osa aju ja nrvirakkude phine, kus tehisintellekt ppides midagi mber paigutab, ganglionite phimtete jrgi. Selle tehnoloogia abil oleks vimalik sotsiopaate mber modelleerida, sarnaselt ppima suunata. Kuid see on uitteooria.


Objektistamine

Vajadus kike mber tsta ning allutada inimobjektide 3D matemaatilisele maailmale, on sotsiopaatidele omane (noh niteks metafooride ja tegeliku iroonia puudumise tttu). See ei ole viha, vaid maailmakord, maailmangemus. Iseenesest peaks siiski sotsiopaadid kanduma vaimuhaiguste valdkonda, mitte isiksushirete, sest RHK-10ne reglementatsiooni jrgi defineerub vaimuhaigus siis, kui esineb kaks tugevat hlbelist smptomit, ja need on neil olemas: antisotsiaalne hire ja luul (vastavalt kas siis suurusluul, ebaloogika luul objektistuses vi utopistlik megalomaania ehk suurusluul). Selles suhtes ei ole ma nus ei RHK-10ne ega pshhiaatriaga ldiselt, nagu ka ravi seisukohalt.
Jttes siinkohal inimese objektistamise vlja, on neil vajadus mberkaudset defineerida ja redefineerida. Esiteks on kaootilisus mistetamatu, teiseks tuleb kik teisaldada ehk restruktureerida, kuigi kik on looduses juba struktureeritud. Ainult juba mitu korda mainitud asjaolude tttu nad seda ei ne.
Objektistamine kneleb samuti looduse hvitamise poolt. Restruktureerimine ehk millegi olemasoleva mbertstmine on muidugi omane kogu tnapeva 20. sajandi maailmamudelile. Siinkohal saab viidata uurimuses ksiteldavatele reaalsuse iganenud konklaavidele (terminoloogia ja ksitlus vetud taaskord Bergeri ja Luckmani The Social Construction of Realityst), mille minevikus lid sotsiopaadid ja mida nd tavainimesed kasutavad. Kneledes samuti semiosfri kallutatuse vi tasakaalutuse poolt. Meldud on just nimelt sotsiopaatide loodut. Ja ndsest vaimse haiguse ilminguga inimestest. Erinevalt antisotsiaalse isiksusehirega inimestest, kellel testi on hire, mitte vaimuhaigus, tuleb kneleda lisaks luululisusele ka surma eitusest. Nd siinkohal on mul vljastpoolt soovitatud viidata taaskord filmidele ja muule: Arrow Adrian Chase, Sin City 2 Senator Roark jm, kus sotsiopaat, olles ilmselge surma ees, lheb siiski mnguga edasi, ngemata snagi selget tema enda surmaga lppevat pnti. Siit loomulikult olen ma viidanud vhesel mral pornograafia rmiselt haigele arengule, kus miski enam prast interneti leiutamist loomulik ei ole, vaid esiteks konstruktsioon ja teiseks surma eitamine. 90ndate ihajaatuslik pornograafia ja erootika on ammu muutunud telliskivilikuks tehislikuks surma thistamiseks, kus miski tele ei vasta, vaid tuleb valida tooteid, millele vastata. See kik on samuti sotsiopaatide prusmaa ja ma olen kindel, et vhemalt meesprostituudid vhemalt madalama laubaga sotsiopaadid on.
Kuid tulles tagasi objektistamisele, vib tdeda, et see 1% legaliseeritud vaimuhaigeid tstab mber kogu loodust ja lejnut 99-t % inimesi.



Kaldes semiosfr ja selle korrigeerimine

Kogu korrigeerimine on peamiselt toodud ra Teadmiste arhitektuuris (ka inglise keeles) ning kalduvus Uurimuste lisades. Palun jrgige linki. http://www.taavinovek.com/research/

Postitaja: Mihkel Kunnus kell 20:27 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. november 2018Plvkonnamure. Kui rukkilille seemest tahab vrsuda kanepitaim 
Ilmus ajalehes Postimees 20.10.2018. On kirjutatud suve lpul ja allpool on tehtud paar pisimuudatust (nt Elurikkuse erakond on vahepeal sndinud jms).





Rukkilill Haania looduspargis. Pldudel neid enam ei kohta, sest glfosaadiga  tmmatakse enne klvi kik surnuks.
(Pilt: Vikipeedia)







Kui rukkilille seemest tahab vrsuda kanepitaim




Mihkel Kunnus





*
Lne tsivilisatsiooni toimub taas barbarite invasioon. See tabab iga Lne tsivilisatsiooni plvkonda, arendas kujundit edasi Hannah Arendt, ks XX sajandi olulisemaid poliitmtlejaid. Me kutsume neid barbareid lasteks, tpsustas ta. Mis on meie tsivilisatsiooni vi tagasihoidlikumalt vljendudes hiskonna ks suurimaid hdasid praegu? Neid barbareid, uut plvkonda on na vhevitu. Sellisel hulgal ei suuda nad anda hiskonnale piisavalt virgutavat nhvakat.

Poliitikas vib konservatiivne suhtumine  mis aktsepteerib maailma sellisena, nagu ta on, ning pab ksnes status quo'd alal hoida, viia ksnes hvinguni, sest maailm, olgu tervikuna vi ksikasjades, allub prdumatult aja murendavale toimele, kui just inimesed ei otsusta vahele segada, muuta, luua midagi uut, selgitab Arendt. Tema eldule sekundeerib enese teadmata Joseph Tainter, ajaloolane, kes on phendunud hiskondade kui kompleksssteemide kokkukukkumiste seadusprade uurimisele. Tainter toob he kollapsieelse seisundi tunnusena vlja selle, et kogu energia lheb status quo silitamiseks. Valgustatud konservatiivid on seda alati teadnud ning teinud ennetavaid muudatusi suuremate vapustuste vltimiseks. Niteks Edmund Burke soovitas Briti parlamendil tulla vastu Ameerika asualade poliitilistele nudmistele. Teda ei vetud kuulda ja tagajrjeks oli revolutsioon, thendab, ikkagi muutus, aga rapsiv, rohmakas ja vgivaldne ning lisaks veel Ameerika lahkumine Briti impeeriumist. Tnapevasema nitena: oleks EL vtnud tsisemalt brittide hiritust immigratsioonist, Aafrika ja Ida-Euroopa murjanite sissevoolust, kllap siis oleks Brexit ehk rabe ja rohmakas suunamuutus ra jnud. ?Korduvalt ja igusega on eldud, et nii Trumpi vit kui parempopulistide esiletus Euroopas on peavoolupoliitika muutumissuutmatuse tagajrg.


Meie lootus on alati seotud uuega, mida iga plvkond endaga toob, kuid just phjusel, et saame oma lootuses toetuda ksnes sellele, hvitame me kik, kui pame uut niimoodi kontrollida, et meie, vanad, saaksime sellele ette kirjutada, milline see olema peab, selgitab Arendt muutuste valupunkti. Kui uus plvkond peab kituma vabaduses nii nagu eelmine plvkond vabaduses kitumist ette kujutas, siis pole see uus plvkond vaba. Uus plvkond reeglina mitte ainult ei taha, vaid ka ei saa elada vana plvkonna tulevikuplaanides, sest need on aegunud ja aeguvad seda kiiremini, mida kiiremini eluolud muutuvad.

**
Vaatame nd eeleldut Eesti pevapoliitika valguses. Kes on kige phendunumad status quo poleerijad? Musterniteks oli veel valitsuses olev Reformierakond oma peenhlestusega. Siis toimus see suur ja hirmus vasakpre, mis pisutki kaugemalt vaadatuna polnudki midagi rohkemat kui pelk peenhlestus, nksuke htesid makse sinna, teisi tnna, aga suuremas pildis ikka status quo. Kes on praegu kige radikaalsemat muutust lubav? Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Parteinimede otsesnalisest thendusest ei maksa lasta end eksitada. Reformierakond ei taha eriti mingeid reforme, vaid pisitasa peenhlestada (suurte muutuste vltimine on olnud ikka ks instrumentaalse konservatiivsuse definitsioone), seevastu kige tulipisemate kursimuutmislubadustega vehib see erakond, millele konservatiivsus on lausa nimesse kirjutatud. Ja EKREl on ju igus, kui tleb, et on ksi kigi teiste vastu, sest peamised suured erakonnad on natukegi kaugemalt vaadates pea ravahetamiseni sarnased. Seeprast on mneti kohatu osatada Vabaerakonda vi Eesti 200-t maailmavaate puudumise prast  see on phijoontes sama, mis kigil praegustel suurerakondadel ning kui viimaste vahel toimub mne liikme le hppamine, siis pole sealgi tegu kilise muutusega inimese maailmavaates, vaid phjused on pigem mnes argises ja proosalises sooduspakkumises.

***
Selles, et on vaja phjalikumat hiskondlikku kursimuutust, ma ei kahtle. Kaldun nustuma ka traagilise tsiasjaga, et kige kaalukam alternatiiv praegusele peavoolupoliitikale, mis (his)konna tasasel tulel keedab, on just nimelt EKRE. Selle mjuka alternatiivsuse eest annan EKREle rasvase plusspunkti. Traagilisus aga on aga palju sgavamal kui see jle, natsihnguline, rassistlik, homo- ja ksenofoobne populism, mis nendega seoses esimesena silma torkab. Pealegi, populistlikud on kik erakonnad ja ei ole kerge elda, kas de facto mrgitab hiskonda rohkem massi-immigratsioonivastane trvikurongkik vi meeleavaldus, millel nutakse vrdse t eest vrdset palka  mlemal juhul on vastanduv positsioon hust imetud ja mnele kaasmaalaste grupile kaela mritud (kes teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes pooldaks massi-immigratsiooni vi arvaks, et sama t eest tuleb htedele rohkem maksta kui teistele?).

kilised muutused pole midagi meeldivat. Kui noored hakkavad tnaval maailma parandama, kaasneb sellega enamasti paras ports thja destruktiivsust ja valusrumalat lhingelikkust (umbes sellist, mis pstab karunahafarmis loomad puurist vabadust nautima). Aga kui miski on veel talumatum kui jalgu trampivate nagamannide korraldatud revolutsioon, siis on see pahurate tarikate korraldatud revolutsioon, see, kui noortele eakohaste tungide unistusteudu asemel hakkab kogu hiskond joonduma vanadele eakohaste tungide unistusteudu jrgi, kui vanadekodurahu vtab seljavidu klubilrmi le, kui beebihlli hakatakse kirstuvoodriga pehmendama.

****
sna kenaks niteks sobib Lauri Vahtre artikkel Mis siis lpuks on oluline? (PM 28.VIII 2018). See sobib hsti, sest ritab luua suuremat ja terviklikumat pilti ning seda ei hmasta tariklikkuse grotesksed ja populistlikud ornamendid nagu niteks EKRE puhul kombeks. Kige olulisem on Vahtre snul et Venemaa meid alla ei neelaks, siis et meie iive tuseks taastetasemele, kolmandaks, et lnes laialdaselt levinud pseudofilosoofiline snamulin sotsiaalsetest konstruktsioonidest, narratiividest, heteronormatiivsest sunnist jms meie mtlemisvimet lplikult tuksi ei keeraks, nii et me kaht esimest ohtu enam ei ne. Ja neljandaks  et Euroopa ise mistuse phe vtaks ja psima jks.Kik muu, olgu ta vi aktsiisipoliitika, tuleb prast seda. Olete nus?
Loodetavasti ei tee ma liiga julgeid oletusi, kui arvan, et Vahtre eakaaslastest ideoloogilised antipoodid  niteks Rein Raud ja Andrei Hvostov  hakkaks hlekamalt vastu vaidlema alles kolmanda punkti juures.
Knekaim on antud juhul aga Vahtre kokkuvttes hoopis see, mida seal ei ole. See, mida ka mina kesolevas kirjatkis pole siiani maininud, aga kuhu on suunatud enamvhem kigi hiskondlikult aktiivsete noorte murelik pilk. Kui ks noorema plvkonna rksamaid poliitilisi mtlejaid Aro Velmet toob vlja teravamad probleemid, siis heks on palgatliste igused ja tkultuur laiemalt ning teiseks: emake loodus. Kliimamuutused on eksistentsiaalne probleem, see on teaduslik konsensus ja iga talunik vi kalamees vib seda kinnitada. Iga inimene, kes muretseb Eesti kestmise prast, peaks olema keskkonnaaktivist. Eesti ei saa kesta ilma inimeluks klbuliku planeedita. (EE 5. IX 2018) Tsiteerin plvkonnakaaslast Velmetit siin eriti hea meelega, sest kuigi tema poliitiline veregrupp ja meelelaad on minu omast tihti lausa vastandlikkuseni erinev, siis siin, selles, mis philine, olen temaga tiesti nus. hiskonna elujudu kige rngemalt murendav moraaliprobleem pole mitte mingi spetsiifiline kirikukatoliiklik seksuaalneuroos, mis pbli toel endale totaalsust taotleb, vaid ttasu tielik lahutatus inimlikust tkusest ja tpanusest, tendents, mis mjub lppeks igasugusele hiskondlikkule solidaarsusele hukutavalt. Ning kige peamiseks murekohaks on keskkonnaprobleemid, millest sltuvad omakorda majanduslikud, rahvuslikud ja kik muud. hiskondlikult rksad noored kaitsevad loodust, metsa (EMA!), propageerivad taimetoitlust, taaskasutust jne. Eks vanemale plvkonnale tundu need tegevused tihti tobedatena. Ja need tihti seda ongi! Eriti nende nooruskohmakate vljendusvormide tttu, aga sellest hoolimata on neis philine tulevikulootus.

Kui ennist rksin muudatusi lubavast erakondadest, siis erinevaid rohelisi ma isegi ei maininud ja kllap hea lugeja ei pannud seda isegi thele, sest nad on sama vhe tooniandvad nagu noorem plvkondki (rahvastiku vanuseline koosseis soosib niigi pensionripopulismi). Erinevate roheliste all pean silmas erakonda Eestimaa Rohelised ja vastloodud Elurikkuse erakonda (paljulubavad liikumised on ka kokonservatiivne Tark ja Terve Eesti ja iseranis Eesti Maakogu). Kui neid ei oleks, valiks ma EKREt, sest EKRE valimatult peavoolule vastanduv populism on ka Rail Balticu vastu (see vastuseis ei tule koloogilisest valgustatusest, sest selles valdkonnas on nad isamaalikult juhmid, seda nitab ainuksi nende suhtumine plevkivisse). Kuigi nii antud hl oleks samasugune mru kompromiss nagu Marcus Aureliuse oma, kui ta jttis rahvahulkade nudel ra keelamata gladiaatorite vitlused, barbaarsuse, mida ta sgavalt jlestas.

Rail Baltic praegu kavandataval kujul on heaks indikaatoriks seeprast, et selle mttekus on teoreetiliseski plaanis phjendatav ainult sellisel tulevikuhorisondil, mis eeldab praeguste kesk- ja vanemaealiste elukogemuse lendamist loodusseaduseks, lhimalt, et hiselu ja suhe looduskeskkonda kib ldjoontes samadel seaduspradel edasi nagu ta on kinud siin Teise maailmasja lpust alates. Aga ta ei ki, seda on sna hlekalt teatanud kige suuremad vaimsed autoriteedid, alates kmnete tuhandete teadlaste hiskirjadest lpetades paavsti enesega. Ahastus tuleb peale vaadates neid majanduslikult mtlevaid tegudeinimesi, kes on parimal juhul lrilised udupead, kes arvavad, et suurtest rahanumbritest unistamine ongi juba reaalteaduslik maailmapilt ja majanduskalkulatsioon (ikkagi arvud! miljonid ja miljardid, mitte mingid pehmed vrtused, eks!). 
EKRE revolutsioon, kuigi phjendatud, on tarikate revolutsioon, pd seada rpad selle maailma suunas, mida pole kunagi olemas olnud ega saa ka saada. Phjendatud on see aga selles mttes, et praeguste peavooluerakondade status quo nkerdamine nikse toetavat eeldusele, et kui kuristikku vikeste sammudega hiilida, siis alla ei kuku.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:21 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. oktoober 2018Tempus fugit. Maavanaema surm ja tiskasvanulikkuse lbikukkumine 
Ilmus ajakirjas Looming nr 10 2018




Tempus fugit. Maavanaema surm ja tiskasvanulikkuse lbikukkumine

Mihkel Kunnus


In memoriam Linda Kunnus 5.II.1925  21.IV.2017 




Mida teha, kui maailm kki kokku kukub? Millised on valikud, kui seinast ei tule enam hel peval elektrit, pangaautomaadist raha ega kraanist vett, mobiiltelefonid on tummad, supermarketite uksed on teadmata ajaks kinni kiilunud ning bensiinijaamade voolikuis on lppenud haisev ollus, mis paneb prlema maakera?
Instinkt tleb, et siis tuleks haarata hdaprased asjad ning katsuda juda kiiresti maale, vanaema juurde.
Valdur Mikita. Vanaemad, koterrorism ja globaalne katastroofi


Ma tpselt ei mleta mitmendal Radisson Blue Sky korrusel oli see tuba, mille aknast vlja vaadates sain isalt telefonikne ja teada, et maavanaema, mamma on surnud. Hetk ise on mistagi eredalt meeles. Pealegi htuse merevaate ja surmateate ajaline kokkulangevus mjub lausa kunstilise liialdusena.
Nii nagu kunstilise liialdusena mjub nende aegkultuuriliste punktide kaugus, mida see kne hendas. Mamma suri kollases maamajas Valgamaal, vikeses talus, kus ta oli algusest lpuni kinud kogu oma elukaare. Tallinnasse polnud ta sattunud, aga merd oli ninud kll. Jmpsikana ksisin ja ta tles, et sattus enne sda korra Prnu ja ngi ra. Muidu oli vanaema terve elu tiesti paikne, lausa taimne, sest lehm pole mingi lhekonservi peal elav nunnukiisu, kelle saab ksipuuriga reisule kaasa vtta.


Ma viibisin selles peenes hotellis, kuhu eraviisiliselt vaevalt kunagi satuks, sest olin parasjagu korraliku eurorahastusega SA Innove koolitusel. petaja  hariduse kneisik. le Eesti kandieerijate hulgast valiti vlja heksa, kes viks oma isikuga populariseerida petajaametit, eriti noorte hulgas. Esimene pivljund tunnistusel: ppija teab, mis on maine, kuvand ja brnd, kuidas need kujunevad ja kuidas isikubrndi teadlikult kujundada. Eks ta ole. Kuidas seletada isikubrndi maavanaemale? Seda koolitust? No see on midagi enesekiitmise treeningu moodi... Mis hisosa on haisva enesekiitusel ja liftiknel? Mis hendab ige hashtagi valimise oskust teadmisega, et lehma pasandamise korral aitab harilik tedremaran? (koolituse lbinuna vin muidugi elda: mina!).
Minu haridustee on kokku kestnud umbes kakskmmend kolm aastat, mammal neli talve. Meie haridus oli Hitler ja Stalin, tles ta enda ja papa kohta. Meie jaoks olid nad ikka mamma ja papa, mitte vanaisa ja vanaema (mu ema poolsed vanavanemad  linna vanaema ja linna vanaisa  surid, kui olin veel pris pisike).


Hotellis htusgil vaatasin mtlikult seda kunstipraselt mritud taldrikut (prantsuse kk) ja hukesele basaldikillule asetatud leiba, mille mundris ettekandja lauale oli toonud. Basaldikillul oli pruunikas chia-seemnetega moodustis, milleks t kaotanud leib oli moondunud esteetiliste kapriiside keeristuultes, kllap umbes seda laadi judude kes, mis olid teinud sarnaselt ttuks jnud karjavalvurist ja jljektist puudel-chihuahua. Ka see evelinilveslik rukkikeeks oli mamma kpsetatud leivast sama kaugel nagu Radisson Blu Sky hotell vikesest kollasest talumajast Valgamaal. Papa ja mamma kpsetasid leiba papa laotud kiviahjus. See oli selline klassikaline leiavaahi (puud sisse, tuhk vlja, taigen sisse, leib vlja). See polnud vga vana, ei prinenud sjaeelsest ajast, minagi mletan kui papa selle ladus, aga et ta selle ladus, nitab truudust harjumusprasele (elektrist sltumatule!) tehnoloogiale.


Leiva hind oli miski, mida mamma alati ksis, kui klas kisime. See polnud niivrd siiras huvi, kuivrd omamoodi rituaal. Kuulnud summa, vangutas pead ja rkis, kuidas Ptsu ajal maksis kilo leiba sama palju kui kilo rukkijahu. Taignasse lks kuus osa jahu ja neli osa vett, kaks osa vett auras kpsetamisel ra ja see kaks, mis sisse ji, oligi pagari kasum. Olen ninud sarnase retsepti jrgi tehtud leiba kaubanduses kll (Ei ole lisatud suhkrut! Naturaalse juuretisega! Ei ole lisatud prmi! Ainult rukkijahud!). Mamma ja papa andsid mulle alati ptsi kaasa ja likooliajal oli see mnus nrimine. Pts thendas paari-kolme kilo ja see polnud mingi kohev hku ja vett tis pehmik, vaid tihe kamakas, mis silis kaua ja mille likamine oli rohkem tkkide murdmine.


Lisaks uduna silme ette kerkivate mlestustele andsid nhtavale thendusi ka keskkonnaeetikuprillid. Tsi, keskkonnaeetika on lihtsalt loengukursuse nimi, mida Maalikoolis olen mnda aega lugenud. See sna on ise nii ebamugav ja eksitav, et distantseerun sellest selgesnaliselt juba avaloengus. Keskkonnaeetika on surnult sndinud laps, puhtintellektuaalne konstruktsioon. Selle snniajaks oli juba tiesti selge, et samal viisil keskkonda suhtumise jtkamine ktkeb endas nii teiste- kui enesetappu, nii praeguste kui tulevaste liigikaaslaste kahjustamist, eluvimaluste vtmist, thendab, keskkonda tsiselt suhtumise phjendamiseks ei lhe vaja mitte mingit erieetikat. Igatahes, ka keskkonnaeetikuprillide lbi paistab selline suur ja luksuslik hotell hukatussuundumuste koondsmbolina. Iga liigutus kneleb siin raiskamisest ja vrdjalikkuseni vimendunud hgieenist, juuksekarv saadab roa prgikasti, linu pestakse kange keemiaga ka prast hekordset d, plluramm desinfitseeritakse enne kanalisatsiooni saatmist ning sussidki on hekordse kasutusega, mis siis veel hambaharjad. Prgikaste thjendatakse masinlikult, isegi kui see thendab ksiku vatipadja mssimist prgikotti. Vimalik, et parim keskkonnaeetiline ppetund inimesele olekski see, et ta kuu aega ei tohiks prgi vlja viia ja oleks sunnitud eluruumi oma jkidega jagama.


Mu maavanaema elamises prgi praktiliselt ei tekkinudki ja samuti olen veendunud, et vhemasti tema kk ei oleks lbinud htegi moodsat hgieenistandardit, mitte heski aspektis. Kllap oli see ks phjus, miks nad papaga nii vanaks elasidki, mlemad le heksakmne. Nad ei norinud oma keskkonna ja naaberolenditega tli, isegi kui viimasteks olid mikroorganismid. Seda ei maksa segi ajada naiivse kosentimentaalsusega. Mesilastarru kippuv khrik ldi silmi pilgutamata maha (koer hoidis kinni), rotid ja mutid pti lksu ja toorest nisu ltsutav metssiga sai halastamatult tinauba (papa enese valatud jmedaid haavleid). See sama papa, kes pani pesakasti isegi kakule, li jnesele keservaga krvade taha ja likas pea otsast ning siga sai saksa tgi krri (see ei olnud poliitiline est, puhas pragmaatika). Nende juures sain ma ka teada, kust tuleb miste tormas ringi nagu peata kana. Selle talu toodang oli meie perele suureks toeks iseseisvumise taastamise metsikutel aegadel. Sel ajal, kui linnatnavatel tsteti inimesi tossudest ja teksadestki vlja, nahktagist rkimata, olin mina maal nagu vanajumala selja taga ning vitsutasin toitu, mis kuuluks tnapeva standardite jrgi Kalamaja eksklusiivkohvikute saavutamatusse tippu, nii mahe ja ko ning nii ksit-, et vin olla enam-vhem tiesti kindel, et seda polegi vimalik tnapeva Tallinnas saada. Niteks, ksivndaga koorelahutaja abil saadud koorest ksitsi tehtud vi, kusjuures lehm oli ksitsi lpstud ja lehma heingi ksitsi tehtud. Nii totaalset ksitlikkust enam ei kohta.
Niisiis meeleolu htusgilauas muutus paratamatult melanhoolseks, oleks rohkem vaimujudu, vinuks elda kelnerile, et kogu see peenutsemine ja glamuur ajab mind oksele, ma olen tiesti tasakaalust vljas, ehk saate tuua mulle he suure lehmakoogi savitaldrikul, eelistatult paar peva pikese kes laagerdanud, sellise, mille peal on kena koorik, mille aukude taga elavad igasugused huvitavad mutukad, mu lapseplvesbrad. Vi vhemalt viige minema see ilge prlmuttervaas, ma isegi ei saa aru, kas suurlinlik esteetiline atakk on oma mrksinises vormis tabanud siin kullerkuppu vi karikakart.



See raskemeelsus ja melanhoolia ei tulnud thjale kohale, vaid asendas juba eesolnu. Koolituse sihtgrupiks olemine ei lasknud seda unustada. Kes on petaja? Kultuurilises mttes on petaja mustertiskasvanu, keegi, kes juhatab inimesi turvaliselt maailma, mis neile on tuttav ja kodune, aga juhatatavatele mitte. Tundsin, et kehastan halvimas mttes veel hte veel hte ajastu hukutavat suursuundumust. Selleks on tiskasvanulikkuse lbikukkumine. See koolitus kestis pris kaua, seitse kuud. Ja kui koolitusele minnes ttasin veel petajana, siis kesolevaks hetkeks oli juba ilmnenud, et ma enam ei saa. Kehtiva kriminaalkaristusega inimene ei saa ttada sellises ametis. Ega juhtkonnale mu minek meeldinud, sest fsikapetajaid pole kuskilt vtta. pilased tahtsid algatada allkirjade kogumise, aga ma tlesin, et see pole hea mte. Olin neid ise petanud ebaiglusele julgelt vastu hakkama ja seda kige mjuvamal kombel, thendab, eeskujuga. Kllap nad ngid selles ebaiglust, et pean lahkuma (vi vhemasti pidasid oma kahjutunnet riivatud iglustundeks), aga vhemasti selle ameti kohalt oli mu abstraktne, mittejuriidiline s suuremgi kui konkreetne ja juriidiline. petaja t ja mju peamiseks legitimeerijaks on see, et ta on selles maailmas eluoskustelt kompetentsem, et ta saab ausalt elda, tulge minu jrel, siis saate hakkama, siis letate eluraskused. Olla autoriteet, thendab olla kompetentsem ja samal pool rindejoont.


Tiskasvanulikkuse lbikukkumine kui koondkujund on mind aga kummitanud palju varem, kui ise seda raskekujuliselt kehastama hakkasin (muidugi mitte alla andes, vaid uuesti stardipakkudele asudes). Isegi sedavrd, et olen pidanud kohaseks keskkonnateemadest rkides tiskasvanute nimel teatraalselt vabandada: Head noored, mul on kahju, aga teile jid heitgaasid ja lekuumenev planeet! Meile sai energia, plevad tuled ja mrisevad mootorid, teile tuhamed! Palun tiskasvanute nimel andeks! Nhtus ei puuduta ainult looduskeskkonda. Minu arust on see paslik silt ka neti- ja sotsiaalmeediale. Iga au on seisuseau ja oma seisuse normide rikkumist hbenetakse. Hbi on aga tunne, mida tuntakse teiste pilkude ees. Laste juuresolekul on tiskasvanul olnud hbi vga nmedalt kituda. Kui tee on autodest thi, siis ma ei oota lubavat foorituld, vaid jalutan le. Aga kui teisel pool teed on foori taga samal ajal laps, siis ma ootan lubava tule ra. Taolise eristuse kaotas sotsiaal- ja netimeedia ra. Tiskasvanud laamendavad, ropendavad, ruskavad ja simavad laste silme all, pevaportaalide ieli madalsisust rkimata. Jah, tiskasvanulikkuse lbikukkumine on pris mitmemteline kokkuvte.


*


Jrgmine kord, kui isa helistas, mlgutasin parajasti tst, sest isaks saades ei saaks ma enam nii askeetlikult ja nii vikse kibega elada (oma majapidamise tasuvusarvutsed olin teinud ikka nii, et pilastel oleks, millest eeskuju vtta). Naise rasedus polnud tnnetus. Kuigi ise olin khklev oma mitmeklgses madalseisus, siis naine ei mallanud enam hetkegi oodata. Tema elustsenaarium kippus vgisi vtma feministliku propagandaunelma tunnusjooni  lapsi pole, magister cum laude, esimene doktorantuuris, ppejudude soosing ja hiilgavad vljavaated akadeemiliseks karjriks, lhimalt, mu naist haaras eksistentsiaalne ud.
Isa kne tuli igel ajal, sest ta kutsus tle appi. Ta koondati mne aja eest RMKst vanuse tttu (s. 1950), sest kedagi ju koondama pidi. Aga hea spetsialist tta ei j. Alltvtjana teeb ta ht-teist edasi. Sel korral oli tks liinikaitsevndi markeerimine. Eesti Energia on otsustanud liinikaitsevndit laiendada (metsa vetakse selle kigus kvasti maha, sest liinide kogupikkus on suur).
Mina knnin ultrahelisaatijaga liini all ja isa vastuvtjaga liini krval ning markeerib piirjoone ja kirjutab les liinikaitsevndisse jvate puude arvu, liigi ja suuruse. Vi no mis nii vga krval  neljakmne meetri kaugusel. Kummalegi poole liini nelikmmend meetrit, thendab, hektar liinialust maad iga sajakahekmne viie meetri kohta. 
Liinid lbivad Eestit risti ja piki, lhevad le kigi pinnavormide. Ksk on vanem kui meie, tleb isa pidulikult ja seob tki markeerimislinti meetrikrgusele rabamnnile. Mistagi pole isegi riiklikud suurfirmad nii sgeduseni masinlikud, et hakkaks saatma harvestere rappa, kus pole isegi kttepuule lootust. Selles maastikuosas oleme infokogujad ja kaardistajad. Isa on elupline metsamees, juba papa oli. RMKs ttas ta taksaatorina, inimesena, kes kaardistas pidevalt metsade seisu ja sisestas need andmebaasi. Tema elueal tulid metsadesse jljed, mida seal iial pole olnud, harvesteri jljed. Harvesteri laastust on vimas, sest masin ise on praselt vimas. Samuti ei tasu teda mingi poolesuutiese langikese prast ringi vedada. Harvester on nagu hperkratt, kes nuab td ja palju, suuri tkke, sest muidu ei tasu ra, masin ei tohi seisma jda, sest kolm tilka verd on liisingulepingu all ja kui harvester jb seisma, siis viib pank su hinge.


Keskkonnaeetika pole metsnikke kunagi hirinud. Juba papat sunniti raiuma tema raiumisvimuse viimasel piiril. Ta oli sjavangis sunnitl. Ja nagu hommikust htuni ttamise eetika elaks pilkeks polaarjoone lhedal. Neist pigistati testi viimast. Tnapeval valitseb toonaste tingimustega vrreldes kikjal sotsiaaldemokraatlik totalitarism ja tliste paradiis. Papale anti hdaprased riided, hdaprane toit ja ainsaks ellujmisvimaluseks, napiks ellujmisvimaluseks  t. Raiu oma elu eest! Kui papa laagrist vlja surema visati, siis kaalus ta koos riietega alla viiekmne kilo ja lhike mees ta polnud. Ometi ei suutnud nad ka hulgakesi kuigivrd metsakossteemi kahjustada.
Metsakossteemi ei suutnud kuigivrd kahjustada ka mu isa oma kaaslastega. Kuigi tema tehnoloogia oli juba mrksa parem. Mu isa hdnimi oli Trvel ja onu leriiklikku raievistluse vitja, teetika nagu Vargame Andresel. sna vikeste poisikestena olime vennaga isal metsas kaasas ja abiks, sikutasime oksi lkkesse htupimedani, rampvsimuseni ja rohkem. Metsakossteemi ei kahjustanud me kuigivrd, sest jalamees lihtsalt ei suuda juuri puruks muljuda, mullastiku kapillaarsust rikkuda, hiigellanke ligata, hooligu ta siis keskkonnast vi mitte. Ja ka kige karmimad ja endast vhem hoolivad mehed on siiski vrdlemisi ilmastikutundlikud, samuti vajavad nende silmad pikesevalgust. Alles harvester muutis kik. Inimraiuja on nd kabiini turvalises ja dusas mikrokliimas, vliskeskkonnast isoleeritud ning tks midagi arvutimngulaadset. T ei nua enam vimet end piitsutada, keerukaid kelisi oskusi ja suurt fsilist vastupidavust, vaid pelgalt introvertsust, valmidust ttada pikalt ksinduses istudes. Harvester sobib samuti tsivilisatsiooni smboliks. Reaalsus on turvaliselt klaasi taga ja laastustd saab teha nupuvajutusega,  lbi, sest tehisvalgus on kaasas.


Seekord sattusime hredale asustusele, pllud ja talud. Mtlesin mrult, et Mikita maavanaemade surmasaadik on igati sobiv amet inimesele, kel on head teadmised taimedest, kes seaduse jrgi petada ei tohi ja kes enam liialt muretsema ei pea, mis hulgad tast arvavad. Eks need liinid olid nukogude ajal veetud nii nagu Aafrika jaotati koloniaalvimude poolt riikideks, thendab, joonlauajoontega kaardil ja punkt. Kui mni talu ette jb, siis hda talule. Nd liinikaitsevnd laienes ja sellesse jvad puud lksid mahavtmisele. 
Isa mrkis les iga mahavetava puu, selle liigi, krguse ja tve lbimdu rinna krguselt (seda mtsin mina) ja nii kogu kaitsevndi ulatuses. 
htegi meest me ei kohanud, htegi noort ei kohanud, ainult maavanaemad. Mnel vedeles isegi mnguasju hoovil. ldiselt oldi leplikud vi resigneerunud. Eriti ks, venekeelt knelev, see suhtus meisse nagu tsaari esindajatesse, aga oli ka selgelt hirituid, hel valgusid silmad vett tis ja hakkas paluma, et tal mees surnud ja need on mehe istutatud puud ja ligaku siis pool, ainult latv, kui nii vga likama peab. Isa seletas, et meie ainult kirjutame les ja thistame ega lika ise midagi, tema on pensioneerunud taksaator, kes teeb alltvttu. Ja et need, kes likama tulevad, ei puutu ka igupoolest asjasse, vaid on teise firma alltvtjad. Mis on tsi. Puude surmaotsused langetatakse kabinetirahus, kus otsustamist ei hiri vra majesteetlikkus ega omaniku veekalkvel silmad. 
ldiselt olid memmed jutukad ja rkisid heal meelel oma puude lugusid. Isa rkis aga vastu liikide lugusid.

Mihkel, mda see ... pirn?! On see alles jurrakas pirn!
Ca 35! See on ks pagana suur pirn, testi.
Ei tea, kui vana see puu on?
Oi, vga vana. See on kohe talu ehitamise ajast. Mujaltki kidi siin korjamas, ne, siin neid mitu. Sellised viksed, millest kompotti tehti. See on mu isa istutatud, neli plve on siit snud.
Nojah, see puit jb igatahes teile. Pirnist saab asju nikerdada, kvaliteetpuit. Kas see on see Tartu sort?


Mni prn ja tamm oli nii jme, et pidi kahekesi mtma, sest ksi ei saanud mdulinti mber. kki ka Eesti Energia ikkagi usub kliimasoojenemist, sest see peab olema ikka vhemalt troopiline tsklon, mis neljakmne meetri kauguselt selliseid puid krgepingeliinidesse virutaks.
Taluued olid elavaks tendiks Kalevi Kulli kreedole, et aias olgu ainult plisliigid. Liigirikkus oli vga suur ja lbipimunud. Mnes kohas takerdus isagi, ometi tunneb ta taimi vga hsti.
Kujund Mikita maavanaemade surmasaadik, hakkas kohe esimese talu juures kummitama. Sisuliselt kisime talust tallu (oli ka selliseid viksemaid, suvilalaadseid elamisi) ja teatasime, millises ulatuses see peagi lagedaks tmmatakse. No kellele see meeldiks. See t on veel hullem kui kohtutituri oma. Sammusime talust tallu, nrsaapad jalas, pikad pussid oksteraiumiseks vl, minu kes pika toki otsa pandud ultrahelisaatja. See oli nagu vikat Surma lal.

Pole liialdus ka elda, et krgepingeliini postis on midagi sakraalset, eriti neis hiiglaslikes nurgapostides, mis on nagu vhendatud Eiffeli tornid. Seal all seistes ei mbritse sind vaikus, vaid moodsa aja gregooriuse koraal  krgepinge liinide lakkamatu, hvardav, lausa numinoosne undamine.
Kid talust tallu ja teatad, millised puud jvad uute piirjoontega hukkamistsooni, ning nimetad end mttes Mikita maavanaemade surmasaadikuks ja tunned sealjuures oma neelatud halemeelsuspisaratest mingit kummalist esteetilist naudingut  nii vist kunst lohutabki.


*


Ajauksed muudkui sulguvad ja sulgunud oli ka see. See ei tulnub okina. Olin vanaema juba pikalt ette leinanud, sest vanaisa suri ks talv enne, suvel 2016 ja nad olid abiellunud 1949. Kuuekmne seitsme abieluaastaga kasvab pris kokku, eriti talus, kus loomad hoiavad sunnismaisena. Ja kui ks sureb, hbub ka teine kiirkorras.


Matus oli luterlik. See llatas mind, aga ainult korraks, sest tuli meelde, et vanaema oli usklik. Vi vhemasti nii oli ta kunagi kaude elnud. Ega see ju jutuks ei tulnud, sest lapsed ja lapselapsed oleme kik paduilmalikud ja vlja see ka kuidagi ei paistnud. Risti seinal polnud ega piiblit kapil. Kirikus ta ei kinud. Vimalik, et see oli papa prast, abikaasa Johannese prast. Oli viimane ju Waffen-SSi relvagrenader, veregrupp kaenla alla ttoveeritud, musta mrgiga valge lind ja pidi olema madalam kui muru nagu tles matusetalitust lbiviiv kirikupetaja, kes on htlasi ajaloopetaja. Rkimine hbe, vaikimine kuld, oli igatahes praktiliseks eluprintsiibiks. Vi pigem praktiliseks ellujmisprintsiibiks. Igasugune kurtmine oli ka nulli keeratud. Vanaema ei hdaldanud kunagi, imestas, rkis kaasa, aga ldiselt oli suhtumisega, et mis teab tema neist uue aja asjadest. Kui Ott Sepp mngis Tujurikkujas Jumalat, siis kll tles, et nii poleks pidanud tegema, aga see oli ka kogu kommentaar.


Kuigi ta prines vga vaestest oludest (see vike kollane maja ehitati isa krval saunas elades), oli neil siiski vhemalt ks raamat, mis oli soetatud juba ige ammu. Uus ja Vana Testament, 1739. Thendab, eesti kirjakeele kanoniseerinud piiblitlge. Selle prandas ta mulle juba mne aasta eest.
Ja see tohutu lpsmine. Lehmal ei ole phapeva, tles ta ikka. Lehmade kaupa randmemaratoni, pevast peva (igemini poolst, esimeseks lpsiks rgati viie paiku). Eredalt on meeles, kuidas ta tmbas udarast otse tassi ja ma jin seda. Ja mis kige uskumatum, ma mletan, et mulle maitses see (praegu tekitab mtegi sellisest vahutavast lehmakuumast piimast kerget iiveldust).
Ja kurja kuke kest pstis mu ra. Mu esimene tsisem fight oli kurja kukega ja ma olin selgelt alla jmas. Vanaema tuli reha kes ja kukele sru.

Isiklik nostalgia vib maalida olnust heklgse pildi. Seda sobib ehk tasakaalustama ks seik, mis juhtus vist eelmisel aastal Liivi muuseumis. Oli olnud soe suvepev, aga pike oli juba puulatvades, vestlesime kolmekesi omavahel: mina, koloog ja looduskaitsetegelane Kristjan Piirime ja Valdur Mikita. Rkisime nii hest kui teisest, kui Kristjan Piirime ksis, kas saaksime talle tulla appi heina tegema. Kristjan peab loomi ja on mitmes asjas eeskujulikult, lausa hobuseni madaltehnoloogiline. Mikita pihtis siis oma heinategemistraumat ja igupoolest on mul ka see trauma.
Heinategu ei ole mingi tuule pealse maa idll, see on lmbe, higine, tis kehale kleepuvaid heinapepresid ja parme, see on vga raske ja ebameeldiv t (tsi, suurima ttrauma sain vist ikka hmaruseni tolmuses histulakas heinapakke loopides). Heinateokogemusete vahetamine ei thendanud meile vastastikusi pajatusi helgest lapseplvest, pigem oli see meeste omavaheline armidega praalimine. 

Lehmaorjus on rnk, vga rnk orjus. Aga tsi on ka see, et tiskasvanuks saada thendab saada orjaks. Ja kui ori on liiga kange sna, siis teenija. Jtkusuutliku hiskonna standardinimene pole vaba indiviid, vaid teenija, enamasti oma laste (ja/vi raugastunud vanemate) teenija. Inimese elu alguses (ja elu lpul) on teiste hoolitsus hdavajalik, thendab, ollakse teenindatavad. Inimene ei snni vabaks, nii saab melda ainult oma lapseplve elust maha lahutav lbe aadlik. Inimene snnib teenindatavaks, et saada teenijaks.


Vanaema lpsis lehmi ilma puhkuseta, hullemgi veel, ilma puhkuse lootuseta, pevast peva mbrite kaupa. Ma isegi mletan neid kaadreid iseseisvumise taastamise ajast, kus Savisaar seletab midagi abotaaist vilao uste juures. Meil oli samal ajal vid mitmekiloste kamakatena. Vimalik, et peenem nina tleks tnapeval, et sellel on lauda maitse juures. Sest see oli algusest lpuni ksit. Mamma kurnas selle lbi riidelapi ja jahutas allikas (see ei ole kunstiline liialdus, majast paarikmne meetri kaugusel on allikas, sest maja ise on kinnikasvanud jrve, turbatsiku kaldal), papa lahutas koore ja koorest tehti vid.
Vib elda, et nad sltusid uuest riigikorrast sama vhe kui eelmisest, sest isegi leivavili tuli oma pllult. Selle sltumatuse hinnaks oli vga rnk ja lakkamatu t. 


*


Kaido Kama arutleb: Ttasin kunagi kaitseministeeriumis ja tegelesin mobilisatsiooni teemaga. Mistahes kriisi puhul on tnapeval esmathtsaks ksimuseks, kuidas kaitsta tsiviilelanikkonda olukorras, kus tavaprane tarbimisahel ja taristu enam ei toimi. Veel eelmise sja ajal riigivalitsejatel seda probleemi polnud. Talud oli autonoomsed ksused, mis suutsid ise lahendada kik oma toitlustus-, varustus- ja energeetikaprobleemid. Suhteliselt vikesearvulisel linnarahval oli maal tagala  sugulased, kelle kest sai tuua mune ja kartuleid. Ja kelle juurde sai viimases hdas ka linnast pgenedajust nii kitus suur osa Tallinna elanikest kohe prast mrtsipommitamist. Maainimeste eluspsimise prast polnud riigivalitsejatel vaja muretseda. Pigem vastupidi  nende kest sai ikka ja jlle vtta sjapidamiseks vajalikku ressurssi. Tnapeva vhesed maainimesed enam nii autonoomsed pole. Jrjest vhem on neid, kes ise endale kartuli kasvatavad, ja veel vhem neid, kes siga vi lehma peavad. Kui omal ajal viidi ski talust linna, siis praegu toovad ka maainimesed omale toidukraami linna suurpoest. hesnaga  inimkond pole kunagi olnud nii haavatav kui praegu ja seda hoolimata kikvimalikest tehnika ja tootmise saavutustest. Pigem ikka nende saavutuste tttu. Selle tttu, et suurem osa inimkonnast sb naftast tehtud porgandeid. (NB! ksjagu naftat kulub ka nende porgandite le maailma laiali vedamise peale.) Me vime koostada kskik kui tiuslikke kriisireguleerimise plaane. Aga juba sellest tekib tielik kaos, kui lihtlabane elekter ra kaob. Rkimata siis veel olukorrast, kui peaks lakkama pidev kaupade vedu hest maailma otsast teise.ii


Nii tleb ka Valdur Mikita, et selle veidra analoogmaailma alalhoidmise mte, millest me ise ei pruugi kuigi selgelt aru saada. Aga kui peaks kima suur pauk, on see vib-olla ainuke vimalus, mis pakuks inimesele pelgupaika. /.../ Ja maavanaemasid ei maksaks teps mitte alahinnata. hel heal peval vib see vaikiv, peaaegu nhtamatu matriarhaat selle maailma vgevad oma vluriiki tagasi kutsuda. 


***


Mis puudutab aga selle lapse (ja jrgmise) alanud elukaart, siis see katkes peagi prast embrogeneesi. Kujutlen teda tlemas nagu tnapeva noored tleks: Cut the crap, kuhu mul tulla?! Fuck it! ja tmbas juhtme seinast. Nagu G. E. Lessing kirjutas sbrale oma vastsndinud ja varalahkunud pojast: Minu rm oli vaid rike: ja ma loobusin tast nii vastumeelselt, sest pojast! Sest tal oli nii palju mistust! Nii palju mistust! /.../ Kas polnud see mistus, et teda tuli siia maailma kiskuda raudsete tangidega? Et ta nii kiiresti selle puudulikkust mrkas?  Kas polnud see mistus, et ta esimesest vimalusest haaras, et siit uuesti minema saada? 
Aga vib-olla hoopis oli ta laps, kes viiski ellu oma vanemate unistuse, mis neil titmata ji.
Nii vist kunst lohutabki.


















iValdur Mikita Vanaemad, koterrotism ja globaalne katastroof. Postimees 26. III 2013
iiKaido Kama Primuskultuur kui ellujmispetus. Akadeemia 2013, nr 12
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:47 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
4. oktoober 2018Kristjan Piirime: Metsakriisi eest vastutavad konkreetsed inimesed 


Avaldatud Kristjan Piirime loal. vt ka Maaleht 04. X 2018


Metsakriisi eest vastutavad konkreetsed inimesed


Kristjan Piirime




Kaks aastat on mdunud sellest kui avalikusele ilmus massiliselt infot, et Eesti metsapoliitika pole jtkusuutlik, tagamata ei stabiilset raiekpse metsa varu ega vriselupaiku. Tnaseks on majanduspiiranguteta vanad kuusikud defitsiidis ja puidutstus sisenenenud toorainekriisi. Lendorava Eestis vljasuremist ei suudeta vltida. Oluikorra eest vastutavad tippametnikud ja poliitikud, eelkige Aigar Kallas, Andres Talijrv, Marku Lamp ja Siim Kiisler. 
RMK vihane vitlus metsaga
Juba aastal 2010 avaldas Riigikontroll auditaruandei, mille peamine jreldus oli, et riigimetsi ei majandata jtkusuutlikult, sest tehakse liiga palju lageraiet. Niteks leiti, et senises mahus raiudes jtkuks majandsupiiranguteta vanu kuusikuid ja haavikuid vhemaks kui 20 aastaks. 
Nii Riigkontroll kui ka rida teadlasi on inventuuride ja statistika alusel korduvalt nidanud, et metsapoliitikat tuleb muuta, eelkige vhendada lageraieid, nii selleks, et tagada metsandussektori jtkusuutlikkus kui ka metsaelupaikade silimine. Niteks kuuseenamusega metsades oleks Riigikontrolli soovitusel tulnud vhendada iga-aastaseid lageraiete pindalasid 40  50%. Kuidas metsajuhid sellele on reageerinud?
Tnaseks 11 aastat RMK juhatuse esimehena ttanud Aigar Kallas eitab leraie probleemi, vites, et ei ole ohtu, et Eestist metsad kaoksid. Ta mrgib intervjuus ERR-leii, et Eesti rahvas olevat 5000 aastat metsaga vihast vitlust pidanud, kuid polevat sellest jagu saanud. Ta ei paista teadvat, et Eesti rahvas sai metsa ktte alles aastal 1920 ja et aastaks 1938 oli juba vhe jrel. Tnase RMK vimekus metsast jagu saada on vljaspool kahtlust. Mida vhemaks metsa jb, seda krgemat hinda turg pakub, nii et kige tasuvam on just viimase puu maha raiumine. Kas me vime loota, et RMK siiski loobub vihasest vitlusest metsa vastu?
Kallas vidab, et kui Eestis raiutaks metsa tnasest rohkemgi, kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas, siis midagi ei juhtuks. Ta ei paista olevat lugenud niteks Rainer Kuuba avaldatud arvutusi Sirbisiii, mille jrgi niisuguse raiemahu juures jvad majandatavates metsades 30 aasta prast alles vaid peamiselt raiesmikud ja noorendikud. 
Kallas vastutab selle eest, et Riigikontrolli thelepanekuid ja soovitusi igeaegselt ei arvestatud. Sel hetkel oleks saanud tnast kriisi vltida. 


ks inimene juhib valdkonda juba 26 aastat
RMK nukogu esimees ja kogu taasiseseisvumise aja Eesti metsapoliitika juht on Andres Talijrv. Muuseas asus ta tnavu juhtima ka Erametsaliitu. Talijrv eristab niisugust hiskonnagruppi nagu mittemetsamehed, kellega polevat vimalik metsateemat arutada. Mittemetsamehed olevat emotsionaalsed. Talijrv naerab intervjuus Postimeheleiv 1930ndate aastate Vormsi vanaema le, kes arvanud, et mets saab peagi otsa. Talijrv ei paista taipavat, et toonasel memmel oli sisuliselt igus. Metsasaadused moodustasid sel ajal ligi 30% Eesti koguekspordist, kuid aastaks 1938 oli raiutav kuusk sisuliselt ammendunud, samas kui tselluloositstus vajas just kuuske. Aastail 1935  1938 laastas Eestit kttekriis, mil igal aastal kttepuude hinnad kahekordistusid. (Ka praegu, aastal 2018, teevad nii ktte- kui paberipuu hinnad rallit.) Phjuseks oli tookord eelkige asunike metsade ammendumine. Inimesed klmetasid pikkades kttepuusabades, sest kodus polnud soojem. Talumetsad olid aastaks 1935 muutunud peamiselt nn vsametsadeks ja nende keskmine vanus ji alla 30 aasta. Seoses leraiega jid sel perioodil haruldaseks euroopa naarits ja paljud teised metsloomaliigid. 
Miks me talume olukorda, kus juba 26 aastat juhib meie metsapoliitkat inimene, kes jb aastal 2018 tervikpildi ngemises alla 1930ndate aastate Vormsi vanaemale?
Toonase metsakriisi lahendamiseks moodustati majandusministeeriumi juurde Ktteaineturu Korraldamise Komitee. Kttemajanduses ja tstuses mindi suures osas le plevkivile ja turbale. Kehrasse rajati moodne sulfaatmeetodil tselluloositehas, mis oli vimeline kuuse asemel kasutama mndi. Hakati hoogsamalt raiuma riigimetsi. Vib vaielda nendegi meetmete jkusuutlikkuse le, kuid nii saadi kriisist vhemalt selleks korraks le. Tnased Eesti metsajuhid pole midagi ette vtnud ega saagi midagi teha, sest nad ei tunnista kriisi. 
Eestimaa Looduse Fondi vapilooma lendorava populatsioon vajab suure pindalaga, sidusat, hulgaliste nepuudega, mitmerindelist haava-kuusesegametsade vrku. Niisugustele kriteeriumitele vastavad elupaigavrgustikud on lageraiete tttu Eesti aladelt tnaseks tielikult kadunud. Viimased meie maad asustavad lendoravad on Talijrve-eelsete metsade jnukpopulatsioon, mis sureb teadlaste prognoosi jrgi vlja juba lhiaastail. Lendorav on aga vaid ks mrgiline liik, kes esindab vljasuremislainet. 
Riigikontroll, teadlased ja eksperdid soovitavad riigil vhendada lageraie mahtusid ja taastada osaliselt psimetsandus. kski metsapoliitika juht ei paista aga teadvat vi mletavat, mida psimetsandus endast kujutab. Talijrv niteks mistab seda nii, et psimetsandus on arusaam, et las olla kik nagu praegu on, kuid metsa puhul see ei saa nii olla. Tegelikult on lageraie kui prevaleeriv metsanduspraktika Eestis vhem kui sada aastat vana ja loodetavasti ajutine eksitee. 
Mis puudutab teadlaste ja ekspertide videtavat emotsionaalsust metsa teemal, siis, vastupidi, kriisi iseloomustavatete faktide ja statistika sisulist kommenteerimist meie metsajuhid vldivad.


Keskkonnaministeerium ignoreerib fakte
Keskkonnaministeeriumis vastutab juba pikka aega metsapoliitika eest Marku Lamp. Tema vidab Postimehesv, et mets ei saa otsa ja selgitab sealjuures, et seadus ei ei mratle taimestiku vanust metsas. Lambi idee jrgi ei saagi leraiet olla, sest maharaiutud mets on ikkagi mets ja see peaks kiki rahuldama. Tegelikult on just niisugune suhtumine tnase kriisi tekitanud. Lageraielangid ja noorendikud on tepoolest metsa tp, mis Eestis kunagi otsa ei saa, kuid see asjaolu ei psta ei metsamajandust ega ohustatud metsaelupaiku. Samas, tnavu augustis suleti Antsla saekaater. Hiiglaslik Toftani saetstus ttab toorme puudusel poole juga. Puiduturul videldakse sisuliselt riismete prast. 
Krgeimal tasandil vastutab metsakriisi eest keskkonnaminister Siim Kiisler, kes vidab intervjuus Ekspressilevi, et metsa ei ole raiutud liiga palju ning arvamusloos Postimehelevii, et Eesti metsa pindala, tagavara ja juurdekasv on viimastel aastatel jrjepidevalt suurenenud. Tegelikult nitasid Raul Rosenvald, Asko Lhmus ja Kaie Kriiska juba 2016viii, et Eesti riik esitab meelega metsa netojuurdekasvu phe hoopis kogujuurdekasvu andmeid. Minister ise ignoreerib kriisi. 
Kigil lalmainitud tippametnikel puudub kriisi leelamise ja sellest vljumise plaan. Nad ei arutle, milliste meetmetega viks puidutstus toormedefitsiidi perioodi le elada, kuidas tulevikus seda puudust leevendada, kuidas hvinenud elupaigad taastada jne. Riigil puuduvad mehhanismid nii raiemahtude jlgimiseks kui piiramiseks. 
Veebruaris 2008 tles peaminister Andrus Ansip, et kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada. Jeesus tles Luuka evangeeliumis, et pime ei saa teed juhatada. Ansip siiski tunnistas kriisi juba mni ndal hiljem ja vttis tarvitusele adekvaatsed meetmed. Tnased metsajuhid, kes kriisi ignoreerivad, ei saa meid aga kuidagi aidata. Metsapoliitika juhtideks on tarvis ngijaid. 





i Riigikontroll, 2010. Riigimetsa majandamise jtkusuutlikkus. Kas RMK jtab tulevastele plvedele samasugused vimalused riigimetsade kasutamiseks, nagu on praegu? Tallinn.
ii ERR, 2018. Aigar Kallas: Eesti rahvas on pidanud vihast vitlust metsaga 5000 aastat. 15.mrts. 
iii Kuuba, R. Miks ministeerium keeldub diskussioonist ja rndabb praeguse metsapoliitika kriitikuid? Sirp, 9. veebr. 
iv Aitsam, V. 2018. Andres Talijrv: arusaam metsa eluringist on justkui kadunud. Postimees 19, juuli. 
v Lamp, M. 2018. Eesti metsanduse keerulised valikud. 12. juuni. 
vi Kivi, K, Vahter, T. 2018. Keskkonnaminister Kiisler: Metsa ei ole raiutud liiga palju! Eesti Ekspress 4. apr. 
vii Kiisler, S. 2018. Metsanduse arengukavast peab saama hiskondlik kokkulepe. 12. mrts. 
viii Rosenvald, R., Lhmus, A., Kriiska, K. 2016. Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesstlikku metsaraiet. Postimees 14. detsember.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:42 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
22. september 2018Franciscus I - tiskasvanud maailma paavst 


Ilmus Postimehe ndalalpulisas AK 22.09.2018. 
Kirjutasin ruumikitsikuses, mistttu allikaviited ei pannud ja krpisin vlja tpsustused (Franciscus ei toetu teoloogilises plaanis luterliku Bonhoefferi filosoofiale, vtsin Bonhoefferilit eelkige metafoorid jne).
Tema koentsklikast olen kirjutanud veidi pikemalt ERRi 21.06.2018.









Franciscus I  selle maailma paavst


Mihkel Kunnus


Paavst on meie poole le tulnud  sellise kokkuvtte tegin ma mttes prast tema entsklika Laudato si lbi lugemist (e.k. Ole kiidetud, Gallus 2018). Ja nende samade snadega olen tutvustanud seda vikest raamatut ka oma mttekaaslastele ja spradele. Kes on need meie, kelle poole ta on le tulnud? Ei, sellega ma ei pea silmas pliseestlasi mber Kalevipoja, kes vapralt ristirtleid pillutas, ei pea ka silmas mnda kodusemat vaenuleeri kristluse sees. Ei osuta ka praegusele tolerantsuse miste mber moodustunud rindejoonele nn kultuurisjas, kus oma vahel piike murravad kristluse erinevad ilmalikustumisfaasid. Ehkki sna ise oli olemas juba ladina keeles, muutus tolerantsus hiskondlikuks probleemiks Euroopas XVI sajandiil seoses religioossete lhenemistega ja nendest tekkinud sdadega. Tolerantsus thendas toona lihtsalt seda, et kedagi ei kiusata taga usuliste veendumuste prast. Tolerantsuse sdalased tahtsid seadust reformida nii, et riik ei kaitseks mgaga valitsevat religiooni, nad selgitasid XI ja XVII sajandil, et me ei peaks erinevate vaadete prast Phale Kolmainsusele, armulaua sakramendile vi jumalikule ettemratusele ksteisel kri lbi likama. Jumal ei ksi meilt viimasel kohtupeval meie igete vi valede teoloogiliste vaadeteke kohta, vaid seda, kas pdsime oma elus jrgida Evangeeliumi petusi, nagu selgitab Poola filosoof Leszek Kolakowski raamatus Miniloenguid maksiprobleemidest. Ometi on Franciscus linud veel kaugemale. Vhemasti kui selle entsklika jrgi otsustada. Nimelt viimane kohtupev  ks kristliku usu keskseid kontseptsioone  ei tule enam ldse arvesse, see argument ei vri isegi mainimist. Ei keelitata siin paradiisiga ega hirmutata prgutulega, teispoolsus ja surmajrgsus ei tematiseeri maist elu enam ldse. Ometi on ajalooliselt olnud kristlus surmajrgsusele orienteeritud religioon (nagu sugulasreligioonid islam ja judaism). Eestis  ja Euroopas laiemaltki  on see sna kodune positsioon. Meil ei apelleeri surmajrgsusele ka kige hlekamad ja innukamad kristlikud sekkujad (SAPTK ei hvarda homosid prguga ja eeskujulik ja kindlameelne kristlane Toivo Tnavsuu korjab maiseid annetusi vhihaigete maise elu pikendamiseks, mitte ei panusta lahkujate hingede eest palvetamisele, ometi on kunagi liigset leinagi peetud patuks, uskumatuse mrgiks, mis kahtleb surmajrgses taaskohtumises lhedasega).Kui kunagi pidi kirik hoidma thelepanu igavestel vrtusetel ja hoiatama ajaliku lethtsustamise eest, siis see entsklika keskendub tielikult siinpoolsusele, ajalikule maailmale. Paavst on le tulnud siinpoolsuse kaitsjate leeri ja kaitseb ajalikku elu kogu selle liigilises mitmekesisuses.



Oswald Spengleri snadega: Minu riik ei ole sellest ilmast  vaid inimene, kes jaksab mta kogu selle tdemuse raskust, vib mista Jeesuse sgavamaid tlusi. ks snaosavamaid ja populaarsemaid katoliiklike apologeete Gilbert Keith Chesterton kirjeldas aastal 1908 oma rkamist kristlusele jrgmiselt: Olin ennast sageli optimistiks nimetanud, vltimaks pessimismi blasfeemilisust. Aga praegusaegne optimism on vlts ja eemaletukav, sest see pab ikka testada, et me sobime ikka siia maailma. Kristlik optimism aga phineb faktil, et me ei sobi siia maailma. Olin ritanud olla nnelik, eldes endale, et inimene on loom nagu iga teinegi, kes Jumalalt oma igapevast toitu ootab. /.../ Tnapeva filosoofid kordasid mulle ikka ja jlle, et ma olen iges kohas, ja ma tundsin isegi sellega nustudes masendust. Nd aga kuulsin, et olen vales kohas, ja mu hing laulis rmust nagu lind kevadel.
Franciscuse entsklika snumi aga viks kokku vtta jrgnevalt  Sa kuulud siia, sellesse maailma, see maailm on Sinu kodu, ainus kodu, ja selle prdumatu ralagastamine on suurim meldaiv katastroof. Ning sellise hoiakuga on ta igasuguste koloogide, loodusteadlaste, keskkonnakaitsjate ja teiste taoliste siinpoolsuse kaitsjate poole le tulnud. Seeprast ongi mulle  ilmalikule inimesele  nii liigutav nha, et katoliku kiriku suurim autoriteet (vib ehk elda, et maailma suurim vaimne autoriteet) on progressiivne selle sna ilmalikus mttes ning mistab, mis on praegusel ajal kige olulisem.
Laiadelt ldistades vib elda, et Teine maailmasda seadis inimkonnale pretsedenditu nude kituda tiskasvanulikult. Ja ma ei pea silmas koonduslaagreid ja enneolematuid massimrvu  liigikaaslasi on inimene alati maksimaalse olemasoleva tehnoloogilise judlusega hvitanud  , vaid esimeste tuumaplahvatustega koitma lnud arusaama, et inimene on vimeline oma koduplaneedi keskkonda sedavrd kahjustama, et see vib saada kogu inimkonnale saatuslikuks. Enne neid sndmusi oli see ettekujutamatu.


Neli kuud enne mrgilist krgatust Hiroshimas hukati Flossenburgi koonduslaagris Hitlerile atendaadi kavandamises osalenud 39 aastane Dietrich Bonhoeffer, koguduseteenija ja teoloog, kes ksis eneselt tie rangusega, mis on kristlus tnapeval. Ta leidis,et maailm on saanud tisealiseks, et kirik leiab end maailmast, kus inimesed tegutsevad autonoomselt, ilma et tunneks vajadust jumaliku armu vi jumaliku te jrele. Ta lkkas otsustavalt krvale lnkade Jumala, Jumala, keda oli vaja selleks, et toppida kinni lnki oma teadmistes, stundes, kannatuses. Tiskasvanud inimene, tiskasvanud maailm peab vtma vastutuse oma eksistentsitingimuste eest. Me ei saa enam lkata vastutust kiketeadva ja kikvimsa Taevaisa kaela, kelle teed on raarvamata.


Noored nuavad meilt muutust, kirjutab paavst ringkirjas Laudato si, Nad imestavad, kuidas saab keegi vita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mtlemata keskkonnakriisile ja trjutute kannatustele(lk 19). Ta rhutab, et Plvkondade vaheline solidaarsus ei ole valikuvimalus, vaid pigem philise igluse ksimus, kuna maailm, mille meie oleme saanud, kuulub ka neile, kes tulevad prast meid(lk 133). Ta rgib otsesnu koloogilises prdumisest (176-180).
Oma ametinimeks koloogide kaitsephaku Pha Franciscuse nime vttes osutas ta vaesusele ja koloogiale kui oma teenistuse thtsaimatele suundadele. Juhin siin thelepanu sellele, et ka vaesus on selle maailma asi, vaesus thendab vilestust selle maailma mtude mitte igavikulise jrgi. Vaesus ja inimeste kannatused selles maailmas lhevad talle rohkem korda kui surematu hinge saatus ja patuvabadus. Fundamentalistid vihastaski ta vlja sellega, et homoseksuaalidest rkides ei mistnud ta neid hukka, vaid lausus retooriliselt: Kes ma olen, et olla neile kohtunik? (ka Eestis on meediapildis eelkige fundamentalistid ning nii vibki jda mulje, et katoliku kiriku phiasi on vitlus homoseksuaalsusega, vaenlasega, mida ta ei suuda oma psivaks alanduseks ja frustratsiooniks isegi oma phakojast trjuda).
Vaesuse eest prgu ei lhe, homoseksuaalsuse vi abielulahutuse eest aga kll. Franciscus neb aga vaesuses suuremat probleemi.

Kui jtta krvale see atribuutika, mis tuleb autori staatusest, thendab, ohtrad viited Piiblile ja kiriklikele dokumentidele, siis viks paavst olla mutatis mutandis ks neist rohkem kui 15 000 teadlasest, kes mullu sgisel ajakirjas BioScience avaldasid hoiatuse selle kohta, et kui inimkond kurssi ei muuda, terendab tema jaoks ees katastroof. Phjuseks on ikka elupaikade kadu ja metsade hving, reostamine ja phjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline.


Keskkond on ks neist kaupadest, mida turu mehhanismid ei suuda piisavalt kaitsta ja edendada (lk 156) tleb ta ja rhutab rahvusvahelise dialoogi vajalikkust tulemuslikuks keskkonnakaitseks.
Pikas perspektiivis lkkab majanduslik ja tehnoloogiline liit krvale kik, mis ei ole vahetult seotud nendevaheliste huvidega. Parimal juhul vib selle tulemusena oodata pealiskaudset retoorikat, kordineerimatut heategevust vi pealiskaudselt vljendatud muret keskkonna prast, samas kui sisuliste muutuste nimel tegutsevaid hiskondlikke rhmitusi vaadatakse kui romantilistel illusioonidel phinevat ttust vi takistust, keda tuleks vltida (lk 50).
Kohtudes teadlastega novembris 2016 Paavstliku Teaduste Akadeemia koosoleku puhul, tles Franciscus veel: Inimesed kaasaja maailmas on kasvanud meldes, et me oleme looduse omanikud ja isandad, kel on voli seda laastada, hoolimata tema varjatud vimalustest ja evolutsiooni seadustest, otsekui oleks loodus inertne aine; selkombel kahaneb tsiselt ka biodiversiteet. On tarvis koloogilist prdumist (konversiooni), kus inimesed mistaksid oma vastutust kige loodu ja tema ressursside ees, vajadust saavutada sotsiaalne iglus ja saada le ssteemist, mis toodab viletsust, vrdsusetust ja hljatust.
Poliitika ja ri on aga olnud aeglased reageerima meie maailma ees seisvatele kiireloomulistele probleemidele. Ehkki tstusrevolutsiooni jrgset maailma vidakse kll mletada kui ht vastutustundetumat, on siiski phjust loota, et 21. sajandi koidiku inimkonda meenutatakse sellisena, kes soostus oma raskeid lesandeid ise kandma. (lk 139) Loodame siis koos paavstiga, et inimkond vtab mistuse phe ja ... Parandan! Vtame mistuse phe ja saame tiskasvanuks, vtame ise vastutuse oma arvukuse ja keskkonnamju eest, tulevaste plvkondade elutingimuste ja surma eelse elu vimalikkuse eest.




P.S. Kahtlus on inimese prisosa ja Jeesus, kes oli teline inimene ja teline Jumal, kahtles veel ristilgi. Kui meie koloogiline psteprojekt siiski luhtub ja inimesel tuleb miljardite suurusjrgus kiirkngemist hakata harrastama, siis kuluks hdasti ra see vana hea surmajrgsusele orienteeritud kristlus, mille edu ja tugevus seisneski surijate ngudele naeratuse toomises.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 08:46 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


6. september 2018Faktitius. Meeleselguse ksiraamat igale maailmaparandajale 


Ilmus ERRi kultuuriportaalis 06.09.2018




Meeleselguse ksiraamat nii algajale kui edasijudnud maailmaparandajale


Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rnnlund. Faktitius. Kmme phjust, miks me maailmast valesti mtleme  ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tnapev. 2018. Tlkinud Helen Urbanik. 319 lk


Hans Roslingi Faktitius nitab ilmekalt kui kiirelt iganeb maailmapilt kiirete muutuste ajastul, aga annab ometi vga aegumatuid nuandeid adekvaatsema maailmapildi saamiseks ja selle jrgi kitumiseks.

Mihkel Kunnus


Hans Rosling (1948-2017) oli Rootsi akadeemik, pikalt arstina praktiseerinud meditsiiniteadlane ja statistik ning vga menukas teadusele ja andmetele tuginemise populariseerija. Sel kevadel ilmus postuumselt (poja ja minia abil) tema raamat Factfulness: Ten Reasons We're Wrong About the World--and Why Things Are Better Than You Think ning see tlgiti kiiresti ka eesti keelde.

Ei saa salata, et vtsin raamatu ktte mningase eelarvamusega ja mitte ainult seetttu, et hiiglaslike keskkonnaprobleemide ajastul tundub alapealkirja teine pool parimal juhul naiivne. Agressiivse vhivormi tttu ootamatult surnud populaarse inimese nimi tekitab paratamatult kahtluse, et kaubastatakse leinameeleolusid. Ka Bill Gatesi snades, et tegu on kige olulisema raamatuga, mida ta on lugenud, ngin eelkige jrelhdu sbrale ja aatekaaslasele. Aga prast lugemist pidin oma arusaamu korrigeerima ja nii ei ninud ma selles, et Bill Gates kinkis selle raamatu e-versiooni kasutusiguse igale USA kolledipetajale, enam liigutavat matuseesti, vaid filantroopilist rahvavalgustust selle parimas mttes. See on tepoolest selline raamat, mida viks lugeda vimalikult paljud. See teeks kindlasti maailma paremaks kohaks (vhemasti sedavrd, kuivrd see raamatute abil vimalik). Miks?


Tnapeval vananevad andmed ha kiiremini
Aastate eest koostas Hans Rosling valikvastustega testi, milles ksis erinevaid ksimusi maailma inimarengu kohta, et kui suur hulk maailma lastest on vaktsineeritud, mitmel protsendil inimestest on juurdeps elektrile, kuidas on muutunud looduskatastroofides hukkunute arv jne. Ta pani thele, et isegi vga haritud inimesed vastavad halvemini kui impansid (s.o. keegi, kes vastab huupi).
Ta ksis endalt, et miks see ometi nii on?
Ahhaa! Taipasin! Mul on tegemist  nii ma vhemalt palju aastaid arvasin  uuendamise probleemiga. Minu globaalse tervishoiu tudengitel ja kikidel teistel inimestel, kes mu testi aastate jooksul tegid, olid teadmised, kuid need olid vananenud, sageli mitmekmne aasta vanused. Inimeste arusaam prines ajast, mil nende petajad kooli lpetasid. (lk 17)
See on tepoolest ks vga oluline phjus. Tstusrevolutsiooniga alanud tehnoloogiline progress on ha kiirenenud ja sellega kib kaasas vga paljude hiskondlike parameetrite kiire muutumine ja seega ka mdetud andmete kiire aegumine.
ks raamatu plusse ongi see, et ta annab koos viidetega suure koguse vrskeid andmeid maailmas toimuvate inimarenguliste protsesside kohta. Niteks kuivrd vananenud on kigest mnekmne aastaga maailma jaotamine arenenud maadeks ja arengumaadeks (niteks 1980 vaktsineeriti umbes 22% maailma lastest, 2016 juba 88%, 1970 kis kigest 65% maailma tdrukutest koolis, 2015 90%, 1965 oli keskmine laste arv naiste kohta 5, 2017 aga kigest 2,5, viimase kahekmne aastaga on sgavas vaesusel olevate inimeste hulk vhenenud 29%-lt 9%-le jne).
Ometi pole Faktitius pelgalt laiendatud analoogia meie igaaastasele inimarengu aruandele.
Andmeid tuleb pidevalt uuendada, selles pole vhimatki kahtlust. Aga sellest ei piisa. Probleem on sgavamal.
Ent pikkamda hakkasime aru saama, et tegu on millegi enamaga. Vhiklus, mida me ikka ja jlle kohtasime, ei olnud seotud ainult teadmiste vrskendamise probleemiga. Seda ei saanud lahendada andmete selgema esitamise vi paremate ppevahenditega (lk 17)







Kmme phjust, miks me maailmast valesti mtleme  ja miks on asjad paremini, kui sa arvad
See on nd osa, mida viks nimetada niteks (uue) meedia lugemise koolituseks. Rosling toob vlja kmme peamist tunnetuslikku automatismi, mis koosts (uue) meediaga kipub meie maailmapildi kujunemist oma loogikale allutama. Selles on tema raamatu universaalsem ja aegumatum osa. 
Rosling teeb raamatu alguses pgusad viited evolutsioonipshholoogilistele aabitsatarkustele, sellele, et meie evolutsiooniline prand veab kaasas kohastumuslikku taaka, mis drastiliselt muutunud elukeskkonnas vajab teadlikku ja pingutavat kohaldamist. Antud valdkonda ehk siis meediatarbimisse puutuva vtab ta kokku kujundiga dramaatilised instinkid (lk 21), miski, mis on intuitiivselt mistetav igahele, kes kas vi korra on melnud selle le, miks htulehe esikaanel on alati tragdia ning seda iga pev ja ka kige leigemal ja soigemal hapukurgihooajal.
Rosling toob vlja kmme dramaatilist instinkti (neid viks nimetada ka tlgenduskalduvusteks, tunnetuslikeks filtriteks, mtteautomatismideks vms). Ta alustab tavaliselt isikliku nitega, siis ldisema nitega, toob rea andmeid, mis nitavad selle instinkti eksitavust ning lpuks annab paar head kokkuvtlikku nuaannet, kuidas sellist tpi vigu vltida. Viimases sarnaneb ta trenniraamatuga  ei aita selle lbilugemine ja mistmine, vaid pidev treenimine ja praktiseermine.
Niteks heksas peatkk lppeb jrgmiselt:
Faktitius on ... ratundmine, kui kedagi tehakse patuoinaks, ja meelespidamine, et kellegi sdistamine rvib sageli fookuse teistelt vimalikelt selgitustelt ning takistab meid tulevikus sarnaseid probleeme vltimast.
Sinstinkti vltimiseks olge vastu patuoina otsimisele.
*Otsige phjuseid, mitte kurikaelu. Kui miski ebannestub, rge otsige mnda ksikisikut ega gruppi, keda sdistada. Tunnistage, et halvad asjad vivad juhtuda ilma, et keegi neil meelega juhtuda laseks. Kulutage oma energia hoopis olukorra phjustanud ksteisega seotud phjustest vi ssteemist arusaamiseks.
*Otsige ssteemi, mitte kangelasi. Kui keegi vidab end olevat phjustanud midagi head, ksige, kas tulemus oleks saavutatud ka siis, kui see isik ei oleks midagi teinud. Jagage ssteemile tunnustust. (lk 211).
Rosling demtologiseerib maailmatunnetust, ta kutsub les olema kainemistuslik ja tasakaalukas. Otsida sdlase asemel andmeid, phjuseid, kaugemalt tulevaid seoseid, struktuure ja ssteeme on sna vastumeelne inimese loomusele, see nuab vgevat meeleparandust, phjalikku askeesi ja phendunud enesekasvatust. Vhesed on selleks vimelised ja kaduvvhesed keset valimismllu.






Hans Rosling pab hoida inimesi tsiviliseerumisprotsessiga privoolu
Pole liialdus elda, et kiirenev uudisvood prab tunnetuslikus plaanis tsiviliseerumisprotsessi vastassuunda ja Hans Rosling pab hoida inimesi tsiviliseerumisprotsessiga privoolu. Selle vite ilmestamiseks toon tsitaadi sotsioloogiaklassik Norbert Eliase 1939 aastal ilmunud peateosest Tsiviliseerumisprotsess:
Seal, kus hiskondlike suhete struktuur vimaldab ksikisikul suuremal mral hetkeimpulsside ajel toimida kui ukonnas, ei ole vajalik ega vimalik vga phjalikult tegelda ksimusega, kuidas on lood teise inimese teadvuse- ja afektistruktuuriga ning missugustel varjatud motiividel, missugustel arvestustel phineb tema kitumine. hel juhul jrgneb arvestusele arvestus, teisel juhul afektile afekt. Selline vahetu tugev afekt jtab aga inimesele vhe vimalusi kitumiseks: teine inimene on kas sber vi vaenlane, hea vi paha. Ja vastavalt sellele, kuidas teist afektide mustvalges pildis nhakse, ka toimitakse. Inimene tajub kike iseenda kohta kivana. See, et pike paistab vi parajasti mristab, et keegi teine naerab vi kulmu kortsutab  see kik apelleerib sellise afektistruktuuri puhul vahetult selle inimese tunnetele, kes seda neb. Ja nii, nagu nhtu teda parajasti sbralikult vi vaenulikult erutab, nii ta seda ka vtab  enda suhtes kas siis sbralikult vi vaenulikult melduna. Tal ei tule mttesse, et seda kike  vlku, mis teda peaaegu tabab, noilmet, mis teda solvab  viks seletada ka kaugemate seostega, millel ei ole tema endaga otseselt midagi tegemist. Nii looduse kui ka inimeste suhetes omandavad inimesed ettengelikkuse alles sel mral, kuidas svenev funktsioonijaotus ja igapevane pimumine jrjest pikematesse inimahelatesse ksikisikut selle ettengelikkuse ja afektide suurema talitsemisega harjutab. Alles siis hakkab aegamda kerkima loor, mille kired on silme ette mananud, ja pilgule avaneb uus maailm  maailm, mis kulgeb ksikisiku jaoks sbralikult vi vaenulikult, ilma et see oleks otseselt tema jaoks sbralikult vi vaenulikult meldud, sndmuste kokkusattumine, mille seoste avamine vajab kaugeleulatuvat kiretut jlgimist.
(II kide. Varrak. 2007. lk 320-321)


Maailm on parem ja halb heaegselt
Rosling ei ole vankumatusse progressi uskuv ullike. Ta tleb korduvalt, et maailm on parem ja halb heaegselt. Eelmisel aastal suri 4,2 miljonit beebit. See on kige vrskem nitaja, mida UNICEF-i andmetest leiab alla aasta vanuste laste surmade kohta kogu maailmas, toob Rosling he nite ja ksib retooriliselt Kes suudaks 4,2 miljonit surnud beebit ldse ettekujutada?, ent kiirustab kontekstualiseerima: Just selleprast ma seda nitajat mainisin, sest see ei ole tohutu suur: see on meeldivalt vike, sest veel aastal 1950 oli see nitaja 14,4 miljonit. 4,2 miljonit surnud beebit aastas on vikseim arv mtmisajaloos. Maailm on parem ja halb heaegselt ning et muuta seda veelgi paremaks, vi miinimumprogrammina aeglustada maksimaalselt selle muutumist hullemaks nagu kliimasoojenemise puhul mtleme inimeste kannatustest parem selge peaga (lk 127).
Selge peaga mtlemise nue on tal alati esikohal ja tal on ohtralt isiklikke niteid, kus talle kui praktiseerivale arstile on see edu toonud. Kusjuures tegu pole mingi heaoluhiskonna jukas haiglas iluoperatsioone teinud doktoriga, vaid inimesega, kes on ttanud rasketes epideemiakolletes ja maades, kus ressursid ja tehnoloogiad on limalt piiratud.
Rousseau'likust hgust on vaba ka ta pilk minevikku. Kommenteerides kunagist loodusega tasakaalus elamist tleb ta: Tsi, tasakaal valitses. Kuid vltigem roosasid prille. Kuni 1800-ndateni snnitasid naised keskmiselt kuus last. Seega oleks rahvastik pidanud iga plvkonnaga kasvama. See psis aga enam-vhem stabiilsena. Mletate laste silmeid endisaegsetes surnuaedades? Keskmiselt suri neli last kuuest enne ise vanemaks saamist, nii et ellu ji ainult kaks last, kes pidid panema aluse uuele plvkonnale. Valitses tasakaal. See ei olnud tingitud sellest, et inimesed elasid loodusega tasakaalus. Inimesed surid loodusega tasakaalus. See oli rmiselt jhker ja traagiline.(lk 87)
Hans Rosling toob niteid ka enda elust, sellest, kuidas elasid ta enda vanemad ja vanavanemad ning seda ikka selleks, et nidata kui kiired ja drastilised saavad olla muutused. Ja kui palju muudab elusviise ja -kombeid aineline heaolu.
Tstusrevolutsioon pstis miljardeid elusid mitte selletttu, et snnitas paremaid juhte, vaid kuna see tootis keemilisi pesuaineid, mida sai kasutada automaatpesumasinates. 
Olin nelja-aastane, kui ngin esimest korda, kuidas mu ema pesumasinasse pesu laadis. See oli mu emale suureprane pev; tema ja mu isa olid aastaid raha sstnud, et seda masinat osta. Vanaema, kes oli uue pesumasina sissennistamistseremooniale kutsutud, oli isegi rohkem erutatud. Tema oli kogu elu puudega vett soojendanud ja ksitsi pesu pesnud.(lk 209)
Inimkonna edusammude telised kangelased on proosalised ja igavad, tleb Rosling, Sellest hoolimata tahan neid kiita, seega laulgem kiidulaulu globaalse arengu tunnustamata kangelastele: institutsioonidele ja tehnoloogiale (lk 208).
Tulipise maailmaparandaja dramaatilistele instinktidele ei passi selline selgepilgulisus kohe teps. 


Lugeda enne valimisi!
See raamat pakub oma teema ja nitevalikuga meeliselgindavat abi just inimhiskonna osas. Fakt on see, et globaalses plaanis lheb inimkonnal tervikuna paremini kui iial maailma ajaloos. See, mis Roslingu pilgu alt vlja jb (igemini: satub sinna ainult riivamisi), on teiste liikide ja looduskeskkonna kekik. See ei tee raamatut kuidagi halvemaks, vaid lihtsalt piiritleb fookuse. Samuti jb fookusest vlja indiviidi isiklik areng ja heaolu (selleks, komplementaarseks paarikuks sobib hsti Jordan Petersoni 12 Rules for Life. An Antidote to Chaos, menuk, mis kuulujrgi samuti eestindamisel).
Eriti sobilik oleks selle raamatuga tutvuda enne valimisi, sest valimiskampaania ajal pavad konkureerivad parteid ksteise vidu pressida inimese dramaatilistele instinkidele. Enam-vhem iga punkti juurde, mis Rosling toob, saab tuua hea nite meie poliitkampaaniatest.
Niteks esimese tlgenduskalduvusena toob Rosling vlja Lheinstinkti, mille all ta peab silmas vastupandamatut kiusatust jagada kik kahte, sageli vastuolulisse rhma, mille vahele jb kujutletav lhe  tohutu ebaigluse kuristik(lk 26). 
Samuti kalduvus kujutleda realiseerumas kige hullemat meldavat stsenaariumit ja tegutseda sellest lhtuvalt ja kiirelt, kuigi selle stsenaariumi realiseerimise tenosus on kaduvvike.
Kui tunneme hirmu ja aeg avaldab survet ning mtleme halvimatest vimalikest stsenaariumitest, kipume tegema vga rumalaid otsuseid (lk 217).
Siin meenuvad paljude viimaste aegade paljude poliitiliste valimiseelistuste indutseerimise phivtted, eks.


* Olge ettevaatlikud lihtsate ideede ja lahenduste suhtes. Ajalugu kubiseb visionridest, kes igustasid kohutavaid tegusid lihtsate utoopiliste visioonidega. Tervitage keerulisust. hendage ideid omavahel. Tehke kompromisse. Lahendage probleeme juhtumiphiselt.(lk 193)
See on tpselt vastassuund moraalipaanikale ja valimiskampaania aegsele hustikule!
Vga tervistav ja hea raamat. Soovitan!





P.S. Kllap tlkimise kiiruse ja teadustoimetaja puudumise tttu on sisse lipsanud mni npukas (nt lk 77 on kahekordne kiirus seal, kus peaks olema eksponentsiaalne kasv vi ruutvrdeline seos), lk 124 dehdrateeriva lahuse asemel rehdreeriv lahus, lk 82 on tollid arvulise teisendamiseta sentimeetriteks tlgitud), aga mistmist need ei sega. Tekst on lobedalt loetav ja Roslingu anne selgitada lihtsustavalt keerukamaid nhtusi ei lhe kaotsi.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:25 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. august 2018Alustavate petajate siniseks ldud srasilmad 


Ilmus ajalehes Sirp 31.08.2018 mnevrra lhendatult ja toimetatult.




Alustavate petajate siniseks ldud srasilmad


Tasakaalu leidmine innustava idealismi ja muserdava reaalsuse vahel kib paljudele alustavatele petajatele le ju.


Muutus algab minust. Noored Kooli 10. lend. Noored Kooli SA 2018. 112 lk
Kuido Merits Kas saab vaikust!? Minu aasta meespetajana. Ema&Isa 2018. 171 lk


Mihkel Kunnus


Arvustada neid raamatuid kirjandusteostena thendaks mda minna olulisemast, mis neis leida. See mrkus pole pris liiane, sest Meritsa raamatust mningaid ilukirjanduslikke ambitsioone siiski lbi kumab, vimalik, et siin on taotlus nidata tnapeva noortele, et ka tema on olnud kiimas teismeline, miska dokumentaalset laadi muljetuste sekka hppab mni leheklg, mis meenutab populaarset "Berti pevikute" sarja.. Seevastu "Noored kooli" programmi kmnenda lennu lhikirjutiste kogumikus Muutus algab minust domineerib formaat loomingulisuse le pea tielikult. Eriti muidugi neil juhtudel, kui sna saavad pilased (pilane pab ju ikka pihta saada sellele, mida talt oodatakse ja siis ta annabki petaja iseloomustuseks kimbu lauseid, mida ks viisakas ja viks pilane petaja kohta annab). Lood on vga lhikesed, sajaviiekmnele lehekljele on mahutatud suure ja hreda trkiga kahekmne he alustava petaja lood koos lhiankeedi ja pilaste joonistustega neist, lisaks veidi pilaste kirjeldusi konkreetsest petajast. Omajagu ruumi kulub ka haridusteema kohustuslikele vormelitele, esteetilis-klbelistele klieedele, millega hstikasvatatud inimene neil teemadel rkimist raamistab. No umbes nii nagu sissejuhatuses: petajaid vib nimetada meie hiskonna arhitektideks. Nemad toetavad jrjepidevalt meie laste ja noorte arengut. Innustavad nende pdlusi ja kujundavad maailmapilti. petajad mjutavad seda, kui paljud uksed on noortele elus avatud ja millise enesekindlusega nad neid uksi avavad. Sellest, milline on praegune kool, sltub, milline on homme hiskond (lk 9). petajaskonna vananemisest on palju rgitud, lausa hbumisega hvardavates toonides isegi vlisekspertidelti, miska on arusaadav, et noorte meelitamiseks kasutatakse mitmeid vahendeid, alates eeltsiteeritu taolisest aktusepidulikkusest kuni hollywoodilike kangelasfilmitreileriteniii. Noored Kooli programm tervikuna ongi ju ks kampaanialik katse astuda vastu sellele hirmutavale tendentsile. 


Kuidas siis alustavatel petajatel lks? 
Etteruttavalt tlen, et Kuido Meritsal (s. 1962) ei pidanud vastu fsiline tervis, kuid eks siingi ole pshhosomaatilne mde, stressi mju immuunssteemile jne. Kui aga noorte alustajate meenutusest formaadutited maha lahutada, siis poksislngis vljendatult vib nende kogemuse vtat kokku snadega: nad said tiega sisse, kohe.
Juba esimesest loost leiab kneka ligu: Vin ausalt elda, et kogu esimese aasta tegelesin kitumisjuhtimisega. Aimasin, et see on ilmselt mu nrgim klg, aga ei teadnud, et ma iga ndal prast teatud tunde nutan, kas salaja klassis vi kodus patja. Oli tunde, kus mulle tundus, et et ootan lpmatuseni, et saaksime ldse alustada. Oli ka selliseid, kus pidasin kmme minutit monoloogi, mis on hoolivus ja empaatia ja kuidas ks ja teine kitumine mind mjutab. Oli tunde, mil istusin lihtsalt arvuti taga, samal ajal kui lapsed mda klassi ringi jooksid  vtsin oma ainukeseks lesandeks olla kindel, et kellegagi midagi ei juhtu. Tunniandmisest isegi ei jaksanud melda. Mnikord visati minu poole kultuurisnu (nagu ks pilane ropu sna kohta tles), mnikord oli mrgel nii suur, et meenutas mssu, mitte koolitundi. (lk 13) 
Jrgmisest loost: See oli hullumeelne aasta. Kui tunnid olid lbi saanud, istusin ja prnitsesin Mustame lumisesse pimedusse, e-kool veel titmata, pea valutamas ja ksides endalt, kui kaua ma veel selles rattas jaksan joosta. Tajusin, kuidas aeg kihutab mda ning oma lapsed ja naine jvad aina vramaks. (lk 20) Eks ta ole. Pshholoogi abiga sai see inimene kll jalule, aga loo lpuligu heroismis neme ka ennastsstvamat kolleegi: Ja siis tuli minu juurde mu kaaslane eelmisest lennust, kes oli mulle vahel toeks, kui seda vajasin, ja tles: Anri, olen nendest kahest aastast vsinud, kevadel lahkun. (lk 21).
Nutmist on nendes meenutusklidudes ldse palju, on kaalulangust, perest ja spradest vrandumist, kvasti eneses ja oma vaikutes kahtlemist, abi otsimist pshholoogidelt, joogast ja muust taolisest.
pipevikusse kirja pandud kirjeldus oktoobrist 2016:
Kell on 9.40. Just on lppenud jrjekordne tund 10. klassiga  mul on vga raske end vaos hoida, kui nad kshaaval mu klassist vlja knnivad... Pisarad tkivad vgisi silma ja ma tunnen end murtuna. Aga nemad ei tohi seda nha. Ei, nende ees ma ei murdu! Viimane pilane lahkub, sulgen kiiruga klassiukse ning nutan ennastunustavalt jrgnevad kmme minutit. Miks ma olen siin? Milleks on nendel pilastel mind vaja? Milleks valisin selle tee, et petada noori, kes ei taha midagi inglise keelest teada? ldse ppimisest? (lk 132-133)
Eeltoodu kohta viks ju kalgilt osatada, et vitaalsed reaalpilased saatsid tantralaagriliku koolitustaustaga hingestatud ullikesed operatiivselt perse, aga tegelikult on asi naljast kaugel. Vib enamikel kordadel elda, et taas polnud noor petaja ldse ettevalmistatud ja sai paraja trauma (ma arvan, et nii vib nimetada kll olukorda, kus inimene mitu korda ndalas nutab oma t tttu). 







Miks siis alustavatel petajatel nii lheb? 
Noored Kooli lehelt vib lugeda: Programm on tegutsenud 12 aastat ja tunneme rmu, et meil on 122 vilistlast ja 40 osalejat kahe-aasta programmis. 76% vilistlastest on leidnud oma kire ja karjrivimalused haridusvaldkonnas ja 59% on jnud tegutsema kooli (petajad, koolijuhid, ppealajuhid, arendusjuhid jne).iii Kooli on jnud 59% ja neistki pole kik petajad. 
MT Alustavat petajat Toetav Kooli presentatsioonilt leiab jrgmise statistika: aastas alustab ca 800 uut petajat, neist teisel aastal jtkab koolis keskmiselt 73%, kolmandal aastal 61%, neljandal 55% ja viiendal 50%iv. Ei ole just vga suur saagis.
Kllap paar esimest aastat kulubki selleks, et jutaks selgusele, kas ollakse ldse sobiv inimtp olemaks petaja. Ja ega sellest vist paremat meetodit pole kui proovimine. Aga kas peab see olema nii julm? Kas ei saaks kuidagi nii, et alustavad petajad ei saaks kohe tiega sisse? Kas neid ei saaks paremini reaalseks petamiskogemuseks ette valmistada?


Kllap ehk saaks, aga lhtelesanne ei ole kerge. Sest ette tuleks valmistada nad millekski raskeks ja ebameeldivaks  ma ei tle, et see on petajat phisisu, aga meeleheitele ja lahkumismtetele ajavad ikkagi raskused ja ebameeldivused, mitte meeldivused  aga meelitada tuleks meeldivustega. Ja meelitada on hdasti vaja. igupoolest osutab see konfliktile, vi isegi vastuolule, mis iseloomustab hariduses ilmnevaid suundumusi mrksa ldisemalt kui petajakoolituses. Nimelt kuidas meeldivalt harjutada inimest ebameeldivusteks. Laiemas plaanis ilmneb see kalduvusena teha laste maailm ha autonoomsemaks, nii elda jtta lastele lapseplv, mis ilmneb siis selles, et helt poolt on lapsed kll ha rohkem hoitud ja kaitstud, ha rohkem negatiivseid emotsioone on nende maailmast pagendatud (kehalises kasvatuses pole latte, mille alla jda, kunstipetuses pole lbikukkumist ja kirjandis ei ole rumalaid seisukohti jne), aga htlasi thendab see seda, et selle maailma reeglid, milles nad kasvavad ja mis peaks olema ettevalmistus tiskasvanueluks, lahknevad ha rohkem selle maailma reeglitest, milles nad elama ja ttama peavad hakkamav. Kus harjutada (t)eluks nii vajalikke omadusi nagu kohusetunne, enesesund ja tharjumus, kui koolitunni lesehituse peamised orientiirid on lbu, mngulisus ja pnevus? 
Olles ka ise T pedagoogikakursuse lbinud ja osalenud ka petajataseme magistripingutes, siis pean nentima, et pole vist kohanud htki teist koolitust, mille sisu ja vorm oleks suuremas vastuolus. Markantsemaks niteks ehk see, kuidas rohkem kui sajale inimesele peetakse korraga loengut loenguformaadi igandlikkusest ja individuaalse lhenemise thtsusest. Vi siis see, kuidas teadmiste kontrolliks kasutatakse elektroonilist testi, mida saab teha piiramatul arvul kodus interneti teel, thendab, on sooritatav positiivsele tulemusele ka toore mehhaanilisusega proovimise teel. Samas ma ei taha neid liialt hukka mista, sest hiiglaslik lhe reaalsete vimaluste ja ideaali vahel on haridusvaldkonda saatnud juba vga ammustest aegadestvi. 







Ja vga lbeks ei tasu siingi minna, sest ka vime liigselt nrvi minemata tita tisformaalseid totrusi vib osutuda vajalikuks eluoskuseks. Ja meie ha enam brokratiseeruvas maailmas tihti osutubki. Kui pidin snkroniseerima oma kooli ppekava riikliku ppekavaga, siis saadeti see mulle tagasi ja eldi, et see pole nidatud liming teiste ainetega. Kirjutasin sinna jrgmise lause: Kursuse sisu limitakse diakroonselt riikliku ppekava kursuse Fsika meetod sisu lbi, snkroonselt maksimaalselt matemaatikaga. Thendab, tiesti sisutu formaalse iba. Toimis. Loeti sobilikuks. Ja pole ju vahet, mis tpselt on kirjas dokumendis, mida sa kordagi kapist vljagi ei vta. Ma olen kohanud htegi petajat, kelle probleemiks oleks ksimus, mida petada. Ainealase kompetentsi vhesus vib ehk ilmneda gmnaasiumi lpiklassides ja sealgi harva.
Suureks komistuskiviks noorele petajale kipuvad olema pilased, kes on alamotiveeritud, pilased, keda see valdkond kohe ldse ei huvita.. See on tavaline, sage ja loomulik. Arukamad pilased sstavad end tundideks, mis neid huvitavad. Muretsema peaks panema hoopis pilane, kel viis peva ndalas, hommikust htuni ppeainest olenemata pnevusest vriseb. (Alustaval) petajal on mistlikum end rohkem ssta. Nrvivapustuse rel rapsiv petaja on hullem kui sissemaganud vi sootuks koju jnud petaja. Ning rasketel hetkedel, niteks kontrolltid parandades, loe mttes Assisi Franciscuse meelerahupalvet: 


Jumal, anna mulle meelerahu leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda,
julgust muuta asju, mida ma muuta saan,
ja tarkust, et nendel asjadel alati vahet teha. 









i https://novaator.err.ee/256437/usa-haridusekspert-eesti-opetajaskond-tundub-olevat-haihtumise-veerel
ii Raamatu treiler: https://www.youtube.com/watch?v=RiT435QjAhg
iii https://www.vt.ee/noored-kooli/
iv http://bit.ly/2oaLuYY 
vVt Hannah Arendt Kriisist hariduse vallas, kogumikus Mineviku ja tuleviku vahel. Ilmamaa 2012, tlkinud Ene-Reet Sooviks, lk 208-235
viVt nt Hilda Taba Kasvatus ja haridus. Ilmamaa 2015


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
25. august 2018Eesti Kirjanik 2018: Eva Koff. Sinine mgi. 


Alljrnev sai kirjutatud kiiruga ajalehte Sirp. Sisuliselt on tegu pikaks veninud pressiteate, mitte analsiga. Umbes pool mahtus sellest ka lehte 24.08.2018.





Eesti Kirjanik 2018: Eva Koff 

Eva Koff Sinine mgi. Varrak. 2017. Toimetanud Jan Kaus ja Leena Tomasberg. 437 lk 


Mihkel Kunnus


Kuid enne kolmkmmend, tean ma kindlalt, vidab minu noorus kik, vidab igasuguse pettumuse, igasuguse jlestuse elu vastu. Ma olen endalt htelugu ksinud, kas maailmas on srast meeleheidet, mis saaks vitu sellest prasest ja vib-olla sndsusetust elujanust, ning judnud jreldusele, et  ei ole, ja jllegi vhemalt enne seda kolmekmnenda eluaasta piiri; prast seda aga, tundub mulle, on mul endal juba himu otsas. Seda elujanu nimetavad mned tiisikushaiged tattninadest moralistid, iseranis luuletajad, madalaks./.../
Ma armastan kevadisi kleepuvaid lehekesi, ma armastan sinist taevast, selles on asi! Ei puutu siia mistus ega loogika, sa armastad vaid kige oma ihu ja hingega, armastad omaenese esimest noorusjudu... - Ivan Karamazovi


Eva Koffi Sinine mgi sai rii ksmeelse tisjaatuse. Senine retseptsioon on teose mningase tutvustamisega pris hsti hakkama saanud, phjalikumad kitlused ootavad veel oma aega. Tutvustan siiski lhidalt le. Sinises mes kujutatakse kolme murdelises eas naist murdelistes ajaloohetkedes. Vga heale kunstitekstile omaselt on sisu ja vorm lahutamatud  seda teost ei saa mber jutustada. See lahutamatus ilmneb eelkige teoseterviku, mitte osade suhtes. Lausa loitsivuseni tusvad teadvusevooluhood, kire ja elujanu unenoline fenomenoloogia ning erudeeritud levaated materialistliku meditsiini arengust ja selle aluseks olevast inimkisitlusest moodustavad kogu teost pingestava kontrasti. Pikkade likude palavikuline loitsivus teeb selle teose tlkimatuks teistesse meediumitesse  sellest ei saa teha isegi audioraamatut, filmist vi muust taolisest rkimata. Selle teeb omakorda vimalikuks autori vga hea keeletunnetus ja snavaldamine (mis iseloomustab ka keeletoimetajat Jan Kausi), sest sellise assotsiatiivsuse vahendamiseks peab olema lugemisprotsess vimalikult automaatne ja takerdumisvaba. Viimase olulisusest ei saa aru need autorid, kes tahavad kirjakeelt oma snaliste assotsiatiivsuse jrgi painutada, aga ei mista, et nii nende tekstide kommunikatiivsus kahaneb, mitte ei suurene. Hoiatavaks niteks vib siin tuua nii Mikk Prnitsa kui Wimbergi grammatilise anarhismi (aga ka Tnis Vilu viimased luuletused)  katsed painutada kirjakeel oma suulis-assotsiatiivse meeleseisundi alla toob kaasa selle, et lugeja takerdub uudsetesse snavormidesse, lugemise automaatsus kaob ja lugeja koperdab veerides mingi akommunikatiivse kkerdise otsas, mitte ei saa osa, tleme, geniaalsusest, mis standardiseeritud keelde ei mahu. Eva Koff on aga keelele ntkeks ja kaasavoolavaks tantsuparneriks ning see vimaldab lugejal teose sgavamast muusikast osa saada. 


Viimane metafoor polnud juhuslik, sest see teos on muusikaline, eriti aineselt, vi veelgi tpsemalt  vaimult. 
Muusika aeg ei ole piiritletav, matemaatiline, miski, mille viks luua inimmte. See on kogemus. Ja Adelel on tunne, et just praegu, kui tema srmede surve klahvidele tekitab hoovuseks sulanduvaid helisid ja de mblusmasina taga kuulab vaikselt oma lemmikvalssi, elab esimest korda tulevikuta, kestvas olevikus, milles hirm ja armastus, keelatu ja lubatu, kaos ja kord, rasedus ja Chopini muusika kokku sulavad. Sellel hetkel Ehamaa saalis ei ole Adele ainult keha, vi hing, ta on sulam, keegi, kes ei ela, vaid on. Nagu jrv. Osa temast imbub sgavale maasse, osa tuseb auruna hku, seejrel hakkab sadama, ja vihmapiisk vihmapiisa haaval saab Adele uuesti tis (lk 279). 
Neil hetkedel ollakse teispool head ja kurja, tleks Nietzsche, muusika vaimust sndinud tragdiline elutunne on elujaatav, positiivne. See, mis oli knekas Nietzsche Tragdia snni puhul, on knekas ka Sinise me kangelannade omailmades  Sokratsese ja Jeesuse tielik kohalolematus. 
Seega tiisikushaigetel tattninadest moralistidel siin kohta ei ole, siin armastatakse ja joovastutakse oma looduslikust antusest. Kuigi on nnetut armastust ja haiget saamist ollakse oma instinktistikuga siiski koosklas ja elujaatav. Abjektsioon on nendest omailmadest pagendatud, siin elatakse tiel rinnal ja vbelevate srmetega, ei olda solvunud oma olemuse sattumuslikkuse peale, isegi esimest menstruatsiooni oodatakse naiseks saamise loodusliku pidulikkusega ning kohati sakse lausa iharuseni aplalt ja Gustav jookseb Adelele vastu, poisi kergelt kaootilised lapsesammud paiskavad ta hooga ema slle ja Adele tunneb poisi lhna, Gustavi kael ja juuksed, tema kukal ja rind hukese srgi all lhnavad millegi jrele, mis hoiab enda kljes kinni, ei lase sind ra, ei lase sul unustada, alla anda. Laps on just lunaunest rganud ja Liisu sles rabeledes leivapudi snud, poisi naerusuus paistab neli valget hammast, Adele tunneb ninas lapse lhna, vaatab ta ngu, need on isa Juliuse silmad ja kulmud, minu suu, minu terav lohuke vasakus pses ja ma ei mtle sellele, mis tuleb, kik on. Kui Gustav on Adele sles, kui ta tunneb poisi rnu juukseid oma kaela vastas, on kik siin.(lk 194). 


Naisperspektiiv on peategelaste soo ja ea tttu valdav ja viks pakkuda soouurigute vaatenurgast pnevat materjali, kuid tuleb elda, et ldine modaalsus on ohvrifeminismile sna diametraalselt vastandlik (ad hoc tpsustusena: Koff on retrofeministlikul kombel vrdigusfeminismi esindaja). Kuigi ttarlapsed saavad likooli seetttu, et noormehed on saadetud rindele, ollakse piisavalt suure reaalsustajuga, et mitte nha seal jrjekordset meesprivileegi (telist inimsust konstitueeriv privileeg tappa, eks), vaid iga ksikisikut letavaid ajaloolisi jude, mis nii mnelgi mehel sna otseses mttes mrsukilluga no rebib. Peategelaste iga rhutab aga soolisust seetttu, et see on see iga, mil soosuhtlus on retult oluline. Kuid ka siin on soosuhtlus muusikalisest elutundest lbiimbunud joovastav tants ja naalduv kaasavool, mitte aga vimmas iguslaste umbusklik leping. Siin on esindatud selliste naiste elutunne, kellel tervis on hea, kelles elu vool ei ole takerdunud, kes on oma bioloogilise loomusega harmoonias, kes ei ole mne spetsiifilise vhemuse esindaja, vaid keegi, kelles (ige) mees tekidab ihavrinaid, lhn joovet ja kes tahab lapsi. Need naised on tegusad, naksakad, agentsed, instinktidega harmoonias ja nnda teispool head ja kurja. Kui vaja siis tmmatakse eugeenilistel kaalutustel veel enne pulmi krge staatusega mees omale rppe. Kuid see kik on siiski pelgalt ks tasand sellest vgagi mitmekihilisest teosest.


Noorte kultuurikriitikute veebiajakirjas Kaktus krvutab Marta-Liisa Talvet Sinist mge Thomas Manni Vlumegaii. Tsi, ks Vlume oluline temaatiline liin on ka Sinises mes keskne, nimelt meditsiin, see humanistliku vaimu erivorm, tpsemalt siis ehk pinge fenomenoloogilise maailmakogemuse sgava hingestatuse ja inimkeha materialistliku modelleerimise jahmatava thususe vahel. Seevastu Manni ja Kofi ande- ja vljenduslaad on sedavrd erinev, et jtaks krvutuse kandvaks tahuks siiski fraasi tiesti teistsugune. Lhemad kirjanduslikud sugulased oleks vib-olla assotsiatiivse kirjutusviisi meistrid Mihhail ikin, Olle Lauli ja ehk ka Jri Ehlvest. 


Nagu eldud, seda teost ei saa mber jutustada. Pikalt tsiteerimiseks pole ruumi ja lhidalt tsiteerida pole mtet, sest lhike tsitaat muusikast on kigest thenduseta piuksatus. Ka paar eeltoodud osutust on ebaiglaselt moonutavad ja muljet disproportsioneerivad. Siin saab ainult soovitada ise lugeda. Blogosfris on kiitvat tagasisidet juba ksjagu.



Tiesti lapsesbralik ritus





iFjodor Dostojevski Vennad Karamazovid. I osa. Varrak. 2015. tlkinud Virve Krimm. Lk 282-283 
iihttps://kkaktus.wordpress.com/2018/02/18/omaparane-sulam-meditsiinist-ja-poeetikast/


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 19:28 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. august 2018Roger Scruton. Kuidas olla konservatiiv? 


Ilmus ajalehes Sirp 10.08.2018 peaaegu poole lhemana. 





Kiindumuspoliitika konstruktiivne neomats seisab ilmaliku riigikorralduse eest


Roger Scruton on poliitilise mtlejana haruldane talent: ta on konstruktiivsuses veenvam ja tugevam kui kriitikuna.


Mihkel Kunnus


Roger Scruton. Kuidas olla konservatiiv. EKSA 2018. Tlkinud Mart Trummal. 240 lk.




Kohalik ja ajalik hda miste prast
Konservatiivsusest ei ole lihtne rkida ainuksi selle miste mitmeklgse lekasutatuse tttu. Seda enam praegu, mil valimiste hng on juba kergelt hus ning peva- ja parteipoliitka on selle sna thendusvlja nii ra rikkunud, et sellele mistele neutraalselt lhenemiseks tuleb ige palju eeltd teha. Ometi pidi Tartu likooli Johan Skytte instituudi vanemteadur Mihkel Solvak 2017. aasta kevadel nentima, et Eesti erakondade ja nende valijagruppide seisukohti vrreldes on just eesti konservatiivid kige suurem klaster, kus juures see klaster on samas kige kaugemal kigi erakondade positsioonidest: IRL on nende jaoks olnud liiga turuliberaalne, Reformierakond peale turu aga ka liiga sotsiaalselt liberaalne, EKRE omakorda liiga radikaalnei. Keelelist segadust nitab seegi, et ainus erakond, mis konservatiivsuse lausa oma nimesse on kirjutanud, on nii mneski mttes kige vhem konservatiivne, et mitte elda lausa anti-konservatiivne. Kui konservatiivsus tuleks suruda hte poliitilisse juhtmotiivi, siis oleks see ehk nue Tri juures ei rapsita ega tehta jrske liigutusi!. Aga kes on meie valimisknnist letavatest erakondadest kige tulipisem, revolutsioonilembesem ja radikaalsem, thendab, kige vhem konservatiivne? EKRE. Ma ei osuta siin sellele poliitilise seisukohavtuna, vaid just nimelt keelelisele segadusele thelepanu juhtimiseks. Olgu veel eldud, et riigi ja erakondade viksusest tulenevalt on ideoloogilistel-maailmavaatelistel aspektidel pigem vike kaal Eesti valija poliitiliste valikute tegemisel ning valijaeelistused tulevad rohkem mujalt. Niteks mis on Keskerakonna ideoloogilisel programmil viga? Titsa vinks-vonks programm, aga peletavus tuleb korruptiivsusest, rahvuskahepalgelisusest ja muust sellisest. Reformierakond on vastuvetamatu sarnastel phjustel kui Hillary Clinton  silmaklappidega krkus ja (his)konna keetmine tasasel tulel , ja samuti on nende kige ktkestavamaks vooruseks see, et alternatiivid vivad olla veelgi(!) hullemad (viimastel valimistel apelleeriti sellele sna otseselt  kui meid ei vali, siis tulevad nemad!). Siin on jllegi see hda, et ka teistele erakondadele hakkab sama voorus klge kasvama  kige suurem pooltargument igale erakonnale tundub thelepanu pramine nendelt enestelt nende alternatiividele. Samuti pole viga ju Isamaa ideedel, aga ministrid on tihti neil nagu loodusnnetused ning paradoksaalsel kombel just nimelt sna kige otsesemas mttes isamaasse ehk keskkonda puutuvais asjus. Mitte vhem paradoksaalselt on sotsid tiesti vimetud mistma ja empaatiliselt suhtuma hiskonna alandatute ja solvatute klassi, neisse, kelle identiteedi viimaseid positiivseid vrtusi ja saavutusi  iget rassi, iget rahvust ja igelt seksuaalsust  nad eetilise rangusega thistavad ja relativeerivad ning nnda nad oma embleemvaenlasele EKREle truudust vanduma panevad. EKRE kasutab seda muidugi knilise mnuga ra ja vajutab populismipedaali phja. Ja taas mneti paradoksaalselt vetakse sellel kohal, mida snades kige rohkem vrtustatakse  rahvuse elujud , kige destruktiivsem hoiak, thendab, rahellitava ja kikelubava lapsevanema hoiak, mitte aga sellise, kes lapse enese heaolu nimel ta valikute lhingelikkust korrigeerib ning pakub kasulikku, mitte aga tingimata meeldivat. Heaks niteks on suhtumine alkoholipoliitikasse, kus antakse sotsidele mnuga pihta, mitte aga ei tulda appi rahvast vhem jooma panema (pealegi rahvuslik rkamine ja karskusliikumine kisid meil ksikes  heas mttes konservatiiv vrtustaks seda). Sama lugu kordub plevkivielektriga, millele lootmine oleks perspektiivitu isegi siis kui kodumaa keskkonnast ldse ei hoolita jne. 
Lhimalt: meie poliitilisel maastikul on valida ainult vga halbade Brenevi pakikeste vahel, aga sel on suhteliselt vhe pistmist ideoloogiliste maailmavaadetega, mistttu ma katsuks kesolevas arutluses seda teemat edaspidi vimalikult vltida.

Konservatismi miste kitsendus
Kohe sissejuhatuses lb Scruton konservatiivsuse laias laastus kahte lehte. heks on metafsiline konservatism, mis seisneb usus phadusse ja ihas kaitsta seda rvetamise eest, ja on empiiriline konservatism, mis on eelkige moodne nhtus, reaktsioon tohututele muutustele, mille pstsid valla reformatsioon ja valgustusajastu (lk 8). Kesolevas raamatus keskendub Scruton viimasele, mistttu saab ta veidi hiljem ka tpsustada, et konservatismi filosoofia, mille ma jrgnevas kokkuvtlikult esitan, ei sltu vhimalgi mral ristiusust ja selle raamatu mttekik on suunatud lugejale tema usulisest veendumustest sltumata, kuna ksitleb elu empiirilises maailmas, mitte usku transtsendentsi (lk 31).
Midagi metafsilise konservatismi sarnast esindab avalikus ruumis meil vist ainult SAPTKii ja sellegi puhul on hiskondliku vastukaja mju allikad pigem mujal kui phaduse kaitses, nimelt poliitilise rahulolematuse nnestunud kanaliseerimises vga selgesse ja enamiku jaoks limalt vhenudlikku eesmrki  heteroseksuaalsusesse (see on peaaegu nagu riiklik tunnustus kahejalgsuse eest, miski, millega vga rhuv enamus saab hakkama).
Seda smpaatsem on Scrutoni ks kesksemaid rhutusi, et riiklik elukorraldus peab olema selgelt ilmalik. Vib arvata, et see koht nn. Pariisi manifestis, millele ks koostaja ja allakirjutaja ongi Roger Scruton, on just nimelt tema kirjutatud: Meil tuleb nuda, et religioossed prgimused loetaks olemuslikult religiooni, mitte poliitika  ja veelgi vhem brokraatia valda kuuluvaks. Meie poliitilise ja ajaloolise toimeju tagasisaamiseks on tiesti mdapsmatu, et Euroopa avalik elu muudetaks jlle ilmalikuks iii. Raamatu esitlusel rhutas just seda kohta manifestis ka Hardo Pajula ja tema eestvedamisel kesolev tlge ldse ilmus. Arvan samuti, et sellesse punkti koondub testi midagi vga vtmelist. Vib vaielda selle le, kuivrd kohane on tsitaadis sna jlle, aga religioossete prgimuste institutsionaliseeritusel on kahtlemata mrav roll knealustes hoiakutes. 
Vib elda, et see on ks viis vljendamaks vastuseisu utopismile. Samuti vib leida sna kongeniaalse snastuse Leszek Kolakowski miniesseest Kuidas ollakonservatiiv-liberaalne sotsialist?, kus ta tleb, et ks konservatiivi mratlev tunnus on olla arvamusel, et valgustusfilosoofia eelarvamus, nagu oleksid kadedus, edevus, ahnus ja agressiivsus kigest hiskonna puudulike institutsioonide tagajrg ning et need nhtused kaovad, kui neid institutsioone phjalikult muuta, ei ole ksnes ebausutav ning vastuolus kogemustega (ja mil moel siis, pagan vtaks, kik need institutsioonid tekkisid, kui nad on telise inimloomusega nii kangesti vastuolus?), vaid on ka hukatuslik hiskondlikule teadvusele. Loota, et vendlust, armastust ja omakasupdmatust on vimalik institutsioonide abil tekitada, thendaks sama, kui despotismi kehtestamise kava kes hoida. Kindlasti vrib siinjuures (ja eriti Eesti kontekstis) ka ra tuua Kolakowski tiendus, et silmakirjalik ja absurdne on tiusliku ja konfliktideta hiskonna loomise vimatusest jreldada, nagu oleksid kik ebavrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kik kasu teenimise vormid igustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena jreldatakse, et progressiivne tulumaks on hbivrne ja skandaalne, ratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaagiv. 
Oluline on thele panna, et need Kolakowski mrkused pole oma praktilises rakenduses smmeetrilise vimsusega: esimene tmbab tielikult maha ht laadi lootuse, teine jtab pelgalt ukse lahti he asise probleemi  ainelise kihistumise  mningasele leevendamisele. 
Ent totalitaarne kiusatus, kirjutab Scruton Jean-Franois Revelile viidates, ei ole kuhugi kadunud. See on kiusatus kujundada hiskond mber sel moel, et vrdsus kehtestatakse levalt, heatahtliku sotsialistliku riigi poolt, mille hid kavatsusi ei saa kunagi kahtluse alla seada, sest keegi ei tea, millised on need kavatsuses teoks tehtuna [minu rhutus  M.K.](lk 72).
Selle sama kiusatuse eest hoiatab ka Karl Popper raamatu Avatud hiskond ja selle vaenlased eessnas, vastates ksimusele, miks on tsivilisatsioonivastased mssud nii populaarsed ja miks kidavad ja ahvatlevad utopistlikus sotsiaalfilosoofiad nii paljusid intellektuaale: Kaldun arvama, et phjuseks on see, et nad pakuvad vljendust sgavale rahuolematusele maailmaga, mis ei kni, ega saagi knida, meie klbeliste ideaalideni ning unistuseni tiuslikkusestv.
Essees Ideaali pdlusvi meenutab Isaiah Berlin sarnast ratundmist tuues tiendavalt juurde veel selle aspekti, et lisaks ideaalide eneste saavutamatusele tunduvad need ideaalid olevat kultuuriti hismdutud. Tnapevasemalt elduna: liberaaldemokraatlikud idealistid ja Islamiriigist unistajad kakuvad hiskondlikku tekki tiesti erinevates suundades.
Siin vib nd Uku Masingu kombel pahurdada, et ikkagi on inimeses see naiivne ja tobe usk, et hiskondlik kord midagi parandab sl juures. Et see kaotaks haigused kuidagi vi vanaduse. See on nonsenss tiesti. // elamistingimuste muutmine ei muuda veel mduvusivii ja juda tdemuseni, et mistuse antud mistuslik rahu ei ole muud midagi, kui rahulolek rahulolematuse paratamatusega. Mnede moekamad mtlejad on sama mrult nentinud, et maailma lppu on lihtsam ette kujutada kui kapitalismi lppu. Kui keegi neb neis tlustes tielikku kegalmismeeleolu, siis ta ongi Scrutoni raamatu Kuidas olla konservatiiv sobiv lugeja. Sest scrutonlik konservatiiv tleb, et riik ei ole kik, riik ei ole isikliku heaolu tagaja, sest ta seda juba tehniliselt, pshholoogilise paratamatuse tttu olla ei saa, vaid riik on pelgalt inimelu he aspekti, nimelt hiselulise aspekti osaline korraldaja. See on kll vga oluline aspekt, aga kaugeltki mitte kik. Mitte olukord pole lootusetu, vaid lootus on mujal (nnda vinuks vljenduda ka Uku Masing).
Konservatism ei pea oma lesandeks korrigeerida inimloomust vi kujundada seda mingi ideaalse ratsionaalse valikutegija kontseptsiooni jrgi. Ta ritab aru saada, kuidas hiskonnad toimivad ja pab neile luua ruumi, mis on vajalik nende edukaks toimimiseks. Tema lhtepunkt on inimisiksuse svapshholoogia.(lk 152) 


Metafsiline radikalism, Inimsuse religioon ja konkreetsuse antiutopism
Kllap ksjagu sellest argikonservatismist, millele osutas eespool Mihkel Solvak, tuleneb siinse rahvastiku lhiajaloost ja vanuselisest koosseisust, aga maailmavaateliste baassuundumuste kaardistamiseks vtaksin appi skeemi, milles kolmnurga tippudesse asetaksin kristluse erinevad ilmalikustumisastmed. 
hte nimetaksin Markus Jrvi snu kasutades metafsiliseks radikalismiks. Jrvi neb sellel olulisi kokkupuutepunkte Scrutoni mratletud metafsilise konseravatiivsusega, ehk sellise maailmavaatega, millest Scruton siin raamatus ei rgi. Marek Tamm kasutas umbes selles suunas osutamiseks ka mistet uusreaktsionrlusviii. See maailmavaade panustab tahtelis-moraalsele pingutusele ja pole intellektuaalselt kuigi nudlik. Viimast eldes ma vhimalgi mral ei pilka ega aasi, see on selle maailmavaate ks suurimaid voorusi ja ka ktkestavuse allikas. Intellektuaalne nudlikkus on vsitav, ttu ja elitaarne ning ei saa olla hegi massiliikumise eeldus. Nii saab Markus Jrvi elda: konservatiivi elu tehtud tnapeval vga lihtsaks: tuleb seista kige elementaarsemate tdede kaitsel lpuni. Tuleb pevast peva korrutada seda, mis alles hiljuti oli iseenesest mistetav. Abielu on he mehe ja he naise vaheline liit. Perekonna moodustavad abikaasad ja nende jrglased. Sndimata laps on inimene ning tema tapmine on tiesti vlistatud. See on kuritegu. On olemas mehed ja naised, kik teised sooidentiteedid on haiglased vljameldised. Inimesele kuulub tema ausa tga hangitud eraomand, mida riik ega keegi muu ei saa endale krabada. Eelnevatele elementaarsetele videtele peaksid olema kik end konservatiivideks nimetada soovivad isikud vimelised alla kirjutama ja mitte lihtsalt  nad peavad olema vimelised neid phimtteid avalikult esitama ja kaitsma. Kui nad seda ei tee, siis nad pole konservatiivid. Konservatiiv on tnapeval see, kes julgeb keset kultuurilist hullumaja psti tusta ja elda: Aitab kll! Aitab.ix.
Eriti viimases hatuses peegeldub igati inimlik suutmatus hallata ha gedamat infovoogu ja konkureerivate maailmangemuste argumentatsioone, igatsus kindlate ja vga lihtsate tdede jrele. 
Sellest kraad ilmalikumat vaadet nimetaksin Ilmar Vene eeskujul Inimsuse religiooniks. See on siis selline maailmavaade, milles Jumal on juba kadunud, aga inimese jumalikkus, mis likab ta jrsult ra kogu muust loodusest, on veel alles. Jumalikkusele maisete mdupuudega ligi ei pse, miska ei saa maisete mdupuudega pseda ligi ka inimese loomusele ja selle hele kige poleemilisemale atribuudile  tielikule vrdsusele indiviiditi. Sellest poleks lugu midagi, aga teadmise lim autoriteet on antud just nimelt maisuse positiivsele kaardistajale ehk teadusele. Ja mis juhtub, kui pame Inimest teaduslikult mratleda? Ilmar Vene snadega: juba ette vime olla kindlad iga jrjekordse katse ebannestumises. Sest kui paindlikuks ja hlmavaks me [inimese ]definitsiooni ka ei muudaks  alati vib ilmuda oponent, kes mnele erilisele puuetega inimolendile viidates ksib: kas siis tema inimene ei olegi? Ja srast ksimust kardetakse kige rohkem; me ju teame, et niipea, kui vihje inimestevahelisele erinevusele on langenud, jb faismini veel ainult kiviga visata. Siin kohtume uusaja phivastuoluga kogu ulatuses: inimsuse religioon seab end otsustavalt vastu (loodus)teaduslikule ldsuundumusele./---/ 
Oleme ju inimesed, igaks osake praegusest limsusest, ja mis kige thtsam: vrdvrne ja lejnute suhtes vrdsete vimalustega osake. Npuga nitama hakata, et see vi too isik on ilmselges halvemuses, saab ainult (nagu teldi Prantsuse Revolutsiooni ajal) inimsuse vaenlane.
/.../ Ehk mletatakse veel kuulutusi, nagu kommunistlik partei eitab igasugust religiooni? Hgu pisutki hajutamaks, katsume vhemalt tagantjrele nimetada asju nimepidi: kommunistlik partei, inimsuse religiooni algelisima vormi kaitsja, ei tunnistanud arenenumate ssarilmingute eluigust. Algelisus tulenes revolutsioonilisest vaimust ja revolutsioonilise mtlemise jrjekindlusest. Kas on siis testi raske mista, kellena geneetika ilmub inimsuse religiooni paistel? Prilikkuse osathtsus pole mingi saladus; seda ei tenda mitte ainult rahvatarkused, vaid ka igapevane visuaalsus (nagu isa suust kukkunud), kuid seni, tnu avaldumise ebamrasusele, on alati jnud suur tlgendusvabadus. On aga ebamrasus muudetud prilikkuse petuseks, siis Inimese vabadus kaob, ta muutub paratamatuse orjaks, lhidalt: inimsuse religioonile antakse surmahoopx.
Inimsuse religiooni nidisesindajaks vib tuua neil teemadel ikka sna vtva Rein Raua. Artikli Veel kord geneetilise ja kultuurilise piirist (Sirp 29. VI 2018) juhtlik viks olla lausa pikunide: Vide, et hed inimgrupid on teistest mnedel aladel paremad oma geneetilise koodi tttu, ei ole siiski teaduslikku kinnitust leidnud. Esiteks on see teaduslikust seisukohast vale. Loomulikult saab tsikindlusnude keerata nii phja, et piisavalt kindel pole miski peale Descartes'i kuulsa stardipaku, aga prilikkuse mju paremusele mnedel aladel (olgu selleks maratonijooks vi intelligentsus) on teaduslikult nii kinnitatud kui kindlalt neid asju ldse teaduslikult kinnitada saab. Teiseks peegeldub siin see, et Rein Raua teadmised prilikkusest on vga pinnapealsed, sest kasutab misteid vga lohakalt, antud juhul geneetilist koodi geenide thenduses (geneetiline kood on vastavussuhe RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel ning on kigil inimestel  ja peaaegu kogu elul Maal  tpselt sama). Kolmandaks see ekslikkus ja pinnapealsus ei ole ldse olulised, sest selle artikli nol pole tegu (loodus)teaduslikus dispuudis osalemisega, vaid artikliga, mis kaitseb Inimsuse religiooni (loodus)teadusliku ldsuundumuse eest, hoiab alal prilikkuse avaldumise ebamrasust. Nitata, et Rein Raud siin teaduslikus mttes eksibxi, on sama kasutu ja lootusetu kui bioloogi katse teha katoliiklastele selgeks, et elu ei alga munaraku ja seemneraku hinemiselxii. 
Eks lekordamist vri seegi, et kummalegi religioossele ontoloogiale toetuvat moraali (loodus)teadus ranges mttes ei nesta, sest ta seda  Hume'i gilotiini nimel  nestada ei saagi. Ei abordivastasus ega antirassism vaja filosoofilises mttes teaduse tuge, need on moraali-ideed. Pshholoogilises mttes see nii lihtne ei ole, sest nagu osutasid Berger ja Luckmann oma kuulsas raamatus Tegelikkuse sotsiaalne leehitus vrtused sotsiaalse kommunikatsiooni kigus n asjastuvad, reifitseeruvad, ontologiseeruvad. Mistttu tajutaksegi selliste ontoloogiate teaduslikku rnnakut nende vrtuste rnnakuna, mille kommunikeerimist see ontoloogia toetab. Ja kohe kindlasti toimib jrjepidev teaduslikkus ja rangelt ilmalik arutlemine pris thusalt igasuguse utopismi vastu. Siin tuleb muidugi kohe taas rhutada, et jah, jlle on ksimus tsikindluse mras, ja on neidki, kes ikka pavad konstrueerida niteks igiliikurit, panustada poliitikas piiramatule kasvule piiratud ruumis, rkimata siis vhem ilmselgetest vimatustest nagu ehitada keskkonnasbralikku Krafti menetlusel toimivat tselluloositehast vi inimnolist sotsialismi. Ja siin ongi see koht, kus viks elda, et Scrutoni esitatud empiirlise konservatismi nue, et religioossed prgimused loetaks olemuslikult religiooni, mitte poliitika  ja veelgi vhem brokraatia valda kuuluvaks saab eelmistega vrreldava maailmavaatelise kaalu. Vga laias laastus on religioossed prgimused sellised lootused ja igatsused, mille realiseerumise kaine mistus vlja naerab, mis aga selle vljanaermise siiski le elavad. Musterniteks on muidugi surematus, aga hiskondlikumal tasandil on need mingid ebamrased ndsused, Vabaduse, Vrdsuse ja Vendluse pikseline harmoonia jms., kokkuvtlikult: kigi praeguste hdade eitus. Positiivne programm on aga naeruvristumise kaitseks mhitud tielikku abstraktsusesse ja ebamrasusesse, ja just selle tttu neid hid kavatsusi ei saa kunagi kahtluse alla seada, sest keegi ei tea, millised on need kavatsuses teoks tehtuna(lk 72). Seeprast nimetaksingi seda maailmavaadet  Scrutoni empiirilist konservatismi  konkreetsuse antiutopismiks, sest selle antiutopism kasvab vlja konkreetsusest, elu proosast, praktilisuse vaimust.
Hea nide konkreetsuse antiutopismist on praegune intellektuaalne superstaar Jordan B. Petersonxiii, kelle veendumused on vlja kasvanud metoodilisest svenemisest inimpshikasse ja XX sajandi totalitaarsete reiimide tekke- ja toimemehhanismidesse. Oma praktilistes nuannetes on ta samuti matemaatilisuseni konkreetne. Kui talle eldakse, et oma ideaalses pensioniplve nhakse ennast pikeserannikul rannatoolis margariitat limpsimas, siis konkretiseerib ta selle unistuse pilbasteks  mitu margariitat, mitu peva jrjest jne. Kui oma tuleviku lhisuhet kujutlev noor hab kuraasikalt, et partner on lihtsalt inimene ning htegi muud kitsendust polegi ning endalt tuleb heita kik piirangud ja ahistavad normid, sest ainult neist kastidest vabanedes saame olla teliselt vabad ning teliselt meie ise. Ja mitte lihtsalt olla, vaid ooh-la-la-la!xiv, siis noortele praktiseeriva pshholoogina nu andev Peterson on vastumrgina maksimaalselt konkreetne ja nitab matemaatiliselt, et kui vhe mahub hte noorusesse viie-aastaseid proovisuhteid jnexv.
ramrkimist vrib veel ehk ka see, et nii mnegi maailmavaatelisema ksimuse puhul vivad sellest skemaatilisest kolmikust kaks moodustada ebadusa liidu (unholy alliance) kolmanda vastu. Niteks seisukohani, et sealiha ei tohi sa, saab juda laiendades kantiaanliku nuet ra kohtle kedagi pelgalt vahendina, vaid ne temas eesmrki iseeneses!, aga ka mnda traditsioonilist metafsilist radikalismi pidi - Siga on rve loom ja tema smine patt!.
Vastuseis samasooliste paaride adoptiiviguste vastu vib tulla metafsilisest radikalismist See on patt ja rvedus!, vi ettevaatlikust konkreetsuse antiutopismist  see igus peaks jma realiseerimata, sest on kardetavasti vastuolus lapsele sobivate arengutingimustega, mille hulka kuulub niteks varjatus maailma eest, samasoolise paari bioloogiline mittevanemlikkus on alasti nii lapse enese kui avalikkuse ees, mis tttu on see nagu vanemate kuulsus, mis tungib sisse nelja seina vahele, trgib sisse nende isiklikku ruumi ja toob eriti tnapeva tingimustes kaasa avalikkuse armutu pilgu, mis hlmab kike asjassepuutuvate isikute eraelus, nii et lastele ei j enam turvalist kohta, kus nad viksid kasvada ja kikjal, kus inimelu on sel moel maailmale jrjekindlalt avatud, ilma et seda kaitseks eraldatus ja julgeolek, hvineb tema eluterve olek (vital quality)xvi.
Samas on ttab konkreetsuse antiutopismi justa(ta)v (loodus)teaduslik ldsuundumus vastu paljudele metafsilise radikalismi ontoloogilistele videtele ja seega ka moraalinuetele, mis neile toetuvad  abordikeeld, samasooliste abielu, homoseksuaalsuse nakkavus, indiviidide jaotumine rangelt kahte soosse jms. 
Ning vastupidi: metafsilise radikalism ja inimsuse religioon loovad vahel hisrinde loodusteaduste vastu, eriti, mis puudutab inimese kirjeldamist ja selle (loodus)teaduse autoriteeti kehtestada ontoloogiaid, mis vivad kahjustada armsaks saanud sotsiaalseid konstruktsioone.


Empiiriline konservatism kui konkreetsuse antiutopism
Edmund Burke'i Seltsi ellukutsuja Hardo Pajula mratles hiljuti seltsi he keskse eesmrgina vastuseisu totalitarismi-ilmigutele, tulgu selleks siis impulsid paremalt vi vasakult tiivaltxvii. Antitotalitarism ja antiutopism on orgaaniliselt seotud, viks elda, et totalitarism on utoopia riikliku realiseerimise katse krvalnhe, sest selleks, et panna tegema inimesed vimatut, tuleb rakendada nende suhtes piiramatut vimu(TPTxviii, lk 15). Totalitaarsed tendentsid imbuvad sisse heade kavatsuste ja vaidlustamatute sihtide kaudu (heaks niteks siin on kommunismi kaitsmine sellega, et eesmrgid olid ilsad ja llad). Ja et need sihid on unistustena vaidlustamatud, siis on totalitaarste ilmingute vltimiseks oluline, et ei ptaks kirjutada neid sisse brokraatlikkesse mehhanismidesse. Kuna inimsuse religioon lkkab phimtteliselt tagasi inimese teadusliku mratlemise (sest kuidas ka inimest ei mdaks, mis tahes mdupuul ei ole nad vrdsed, ei indiviiditi ega mne tunnuse alusel grupeerituna), siis see soosib utopistlikku kujutlust, et saab konstrueerida mis tahes lahendusi, sest pole olemas inimloomust, mis sellele vastu hakkaks (unistatagu siis Fourier' falantseeridest vi hipikommuunidest, mis on kestlikumad kui noortelaager ohtra krakaga).
IQ reaalne mdetavus viks aga ka natsipunnidel junni jahedaks vtta, karta on, et sotsid teeks neile ra. Aga ka vastupidi, agressiivsusega kompenseeritakse selliseid puudusi, mida sots ravida ei suuda. See on sna nurjatu probleem.
Scruton alustab raamatut isikliku kujunemislooga ning meenutades oma isa sotsialismi mitte majanduspetusena, vaid selles mttes, et lihtsatele inimestele tuleb tagastada maa, mis neile kuulus ning ka enda mjutatust oma lapseplvekodust, aga prast kohalikku humanitaargmnaasiumi ja teel Cambridge'i Scruton teadis juba, et teooriatel on tegelikkuses vhe thtsust. Vljameldised on mrksa veenvamad kui tsiasjad ja veel palju veenvam mlemast on igatsus olla kaasa haaratud massiliikumise solidaarsuslainest, mille lpus terendab vabanemise lubadus. Minu isa rahulolematus oli teline ja hsti phjendatud. Ent tema lahendused olid unistuslikud(lk 13).
Siin oleme judnud he kige konstitueerivama kohani konkreetsuse antiutopismis. Selle viks snastada nii: probleem pole hdade ja probleemide tuvastamises, vaid just konkreetsetes lahendustes, tpseminigi  lahenduste konkreetsuses. Kuna hiskondlikud probleemid on tihti limalt keerulised ja kompleksed, siis tormakad lahendused teevad asja vga sageli hullemaks. Ja kuna vastuseisu mingile lahendusviisile aetakse tihti sassi vastuseisuga eesmrgile, mida taotletakse, siis on tlid kerged tulema.
Scruton tuletab meelde, et Marxi jrgi prast proletariaadi diktatuuri riik kaob, sest selle jrgi pole vajadust, kike omatakse hiselt, tjaotus kaob samuti ja iga inimene saab elada vastavalt kogu oma soovide ja vajaduste spektrile ta peab hommikul jahti, pab prastlunal kala, on htul karjas ja kirjutab prast htuski kirjanduskriitikat, rgitakse meile Saksa ideoloogias. Vide, et see jutt on teaduslik, mitte utopistlik, on tagantjrele vaadates lihtsalt naljakas. Need Marxi mrkused jahipidamisest, kalapdmisest, hobiaiandusest ja kirjanduskriitikast jvadki tegelikult ainsaks katseks kirjeldada, mismoodi eraomanduseta elu viks vlja nha; ja kui peaksite ksima, kust tuleb jahipss vi ngeritv, kes toob kohale jahikoerad, kes hoiab korras jahionni vi kalatiiki, kes viib ra lpstud piima ja sndinud vasikad ja kes avaldab kirjanduskriitiku artiklid, lkatakse srased ksimused asjakohatutena krvale ja eldakse, et kik need ksimused saavad tuleviks lahendatud viisil, mis hetkel teisse ei puutu.(TPT, lk 15).
Ehk see nide tegi arusaadavamaks, miks vtsin knealuse eluhoiaku thistamiseks snapaari konkreetsuse antiutopism, sest just konkreetsuse tuhandepealine termiidiparv nrib lbi igasugused utopistlikud unelmad, mitte mingi ksik suure algusthega abstraktne kurjuseprintsiip (Kapitalism, Patriarhaat jms). Isegi nii leebe ja iseenesestmistatav hiskondlik hve nagu vrdsete vimaluste nue vib vtta kiirelt utoopilise varjundi (mis omakorda brokratiseerudes totalitaristliku iseloomu) kui seda ei vljendata enam eituse kaudu st diskrimineerimise keeluna. Sest ka vrdsed vimalused on lppsihis religioosne prgimus, vimatuse soovimine maa peale, sest on ju arusaadav, et iga konkreetne vimalus on mingit laadi tegutsemisvimalus ja see koosneb nii tegutseja vlimistest kui sisemistest vimalustest. Sisemiste vimaluste ebavrdsust saaks tasandada vlise ebavrdsusega. Aga, noh, see oleks vline ebavrdsus ehk miski, mis kohe silma torkab ja osade iglustundele vastu hakka. Vhe sellest, vliste vimaluste ebavrdsus saab ka seesmisi ebavrdsusi vimendada: alates sellest, et heasse kooli saamise eeldus on andekus kuni selleni, et silikoontuuningust likab suuremat kasu just aeroobikaprintsess, mitte maavillane mtakas. Igatahes tiesti vrdsed vimalused oleks neil inimestel, kes snniks hel ajal st hel kuupeval, hes kultuurilis-geograafilises kohas, he ja sama geneetilise pagasiga  see on tehniliselt tiesti vimatu. Sellisele konkreetsuse halastamatusele viitab niteks suur proosalisuselistaja ja anti-unistaja Milan Kundera oma viimases teoses, kus ks tegelane kommenteerib eri ajastutel sndinud inimeste kujutlust Stalinist mrkusega: Inimesed saavad elu jooksul kokku, lobisevad, arutlevad, tlitsevad ega saa aru, et nad prduvad ksteise poole kaugelt, igaks oma vaatetornist, mis asuvad aja eri punktides ning hiljem teine tegelane osutab tnavale snadega: Vaata neid kiki! Vaata! Vhemalt pooled neist keda ned, on inetud. Kas inetu olemine on ka inimigus? Kas sa ldse tead, mida thendab kogu elu inetust kanda? Hetkegi puhkamata. Ka oma sugu ei ole sa valinud. Ega oma silmade vrvi. Ega oma sajandit. Ega oma maad. Ega oma ema. Mitte midagi sellest, mis on oluline. igused, mis inimestel vivad olla, puudutavad ksnes thiseid asju, mille nimel pole vhimatki mtet videldaega mingeid vgevaid Deklaratsioone kirjutada!xix.
Abarham Maslow arutleb: Mida rohkem me sotsiaalset ebaiglust vhendame, seda enam leiame selle asenduvat bioloogilise ebaiglusega, mida kinnitab tsiasi, et imikud snnivad maailma erineva geneetilise potentsiaaliga. Kui me juame sinnani, et anname iga imiku heale potentsiaalile tisvimaluse, siis thendab see ka kehva potentsiaali tunnistamist. Keda me sdistame, kui laps snnib viletsa sdame, nrkade neerude vi neuroloogiliste kahjustustega? Kui saame sdistada ainult loodust, siis mida see thendab looduse enese poolt ebaiglaselt koheldud indiviidi eneseaustuse jaoks?xx
Kui minna konkreetseks, siis alati lisandub looduslik-geneetilisele (eba)nnele ka sotsiaalne ning kui Maslow jttis ksimuse, mis siis saab, retooriliselt hku, siis Scruton vtab seda ksimust tsiselt, sest tema konservatismi kui maailmavaate lhtepunkt on inimisiksuse svapshholoogia(lk 152). 
Ja Scruton vastab: Vimm ei ole hea tunne ei subjekti ega objekti jaoks. Ent meie eesmrk peaks olema korraldada oma hiselu nii, et kellelgi poleks phjust vimma tunda: elada ksteist vennalikult abistades, aga mitte nii, et kik oleks hesuguselt nudilt keskprased, vaid nii, et igaks viks oma vikestes edusammudes toetuda teiste koostle. Sel kombel elades ehitame kanalid, mille kaudu vimm iseenesest ra voolab: tavad, annetused, klalislahkus, hine kultus, patukahetsus, andestus ja tavaigus, kik need asjad, mis peale totalitaristide vimuletulekut koheselt ra kaovad. (TPT, lk 26).
Seisukoha vib snastada ka jrgmiselt: kuna inimeste vaheline ebavrdus, mis pshholoogiliselt avaldub vimma, kadeduse vi ebaiglustundena, on tehniliselt likvideerimatu (ainuksi snniaegade ja -paikade ebavrduse tttu), siis ei tohi selle likvideerimise ritust lugeda poliitika  ja veelgi vhem brokraatia valda kuuluvaks. Loota, et vendlust, armastust ja omakasupdmatust on vimalik institutsioonide abil tekitada, thenab sama, kui despotismi kehtestamise kava kes hoida.
Samuti ei suuda igluse absolutiseerijad thele panna seda, et kuigi ebaiglus vib olla vimas vimmageneraator, siis iglus ise pole kuigi thus vimma leevendaja. Lhimalt, harva muutub inimene leebeks ja rahulikuks, kui mrkab, et ta on oma raisus elus ise sdi, et teda on koheldud n.. iglaselt, vastupidi, just see vibki marru ajada, et naaber on igusega paremas positsioonis. Lhimalt: vimma thjakslaadimine ei igluse-ebaigluse skaala vaatevljas vljas. Empiirilise konservatismi lhtepunkt on inimisiksuse svapshholoogia.


Prispatt ja ontogeneesi needus
Pahempoolse eluhoiaku alustoeks on prispatu eitamine; inimloomuse metafsiliselt jdav riknemine pehmendatakse keskkondlikuks, ajutist laadi moonutustks. Tie selgusega juhindub sellest tekspidamisest juba suhtumise phjendaja, Rousseau ise: Emilei autor kordab, et nood, kes laste kujunemist kige rohkem mjutavad, teenrid, tallipoisid ja muud majakondsed, isandaist sootuks knelemata, on puha kaabakad, kuid samas pole kahtlust inimloomuse jumalikkuses. Seesama hoiak kordub iga kutsumusliku maailmaparandaja puhul.xxi
Pisut lepitavat selgitust vib saada ka Joseph Ratzingerilt, hilisemalt paavst Benedictus XVI-lt: Prispatu asukohta tuleb otsida just sellest kollektiivsest vrest, mis on iga ksikeksistentsi vaimne etteantus, mitte mingist bioloogilisest edasikandumisest ksikult eraldiseisvalt isikult teisele. Prispatust rkimine thendab just seda, et kski inimene ei saa enam alustada nullpunktist, status integratisestest (= ajaloost tielikult puutumatuna). kski ei ole enam rikkumatus algseisundis, mil viks vaid ennast vabalt teostad ja oma nne kavandada. Igaks elab selles seoste rgastikus, mis on osa tema eksistentsistxxii.
Vib ka snastada nii  iga inimene on paratamatult ja hesuunaliselt ontogeneetiline. Minu arust on Hannah Arendt ks sgavamalt elu mistnud poliitiline mtleja, kes on sna aksiomaatiliselt adunud, et inimkond on pidevalt voolav paljuline eluprotsess, mis koosneb hekordselt tusvatest-kestvatest-vajuvatest ja osaliselt hargnevatest ontogeneesidest, alati on hiskonnas igas vanuses inimesi ja vanus, eriti oma realadel, on vga mrav mis tahes suutlusele. Kui see ratundmine on mistmisena juurdunud, mitte pelgalt kinnitava allkirja saanud isoleeritud faktivide, siis on vimatu vtta hiskondlikku lepingut (Hobbes, Rousseau) millegi enamana kui vga halva metafoorina, nii halvana, et see eksitab rohkem kui seletab. Institutsioon, mis aitab kaasa inimeste kujunemisele lepinguvimeliseks, on kool, see on institutsioon, mis he perekonnafunktsiooni osaliselt delegeerib riigile (aga on selles osas vimsam ja komplekssem kui ksi pere enam ksi suudaks). Hariduse tuumaks on sndivus, tsiasi, et inimesed snnivad siia maailma [rhutus originaalis  M.K.],xxiii snastab Hannah Arendt inimese parandamatu ontogeneetilisuse, ehk millegi, mille prast kik rousseau'istid Foucault'ni vlja instinktiivselt jlestavad kooli ja nevad selles eelkige repressiiv-asutust. Arendt selgitab: Seeprast on usk, et kui soovitakse luua uusi olutingimusi, tuleb alustada lastest, jnud Euroopas peaasjalikult tranliku loomuga revolutsiooniliste liikumiste monopoliks, mis vimule tulnuna vtsid lapsed vanematelt ra ning tegid neile lihtsalt ajupesu. Hariduse koht ei ole poliitikas, kuna seal tuleb alati teha tegemist nendega, kes on juba haritud. /.../ Kui keegi tahab luua uut poliitilist korda hariduse abil, siis juab ta paratamatult koletule Platoni vaimus jreldusele: rajatavast riigist tuleb pagendada kik vanemad inimesedxxiv. 
Roger Scruton rhutab mitmes kohas, et leping ei klba kohe kuidagi elava kogukonna mudeliks.
Me vime ette kujutada lepingul rajanevat hiskonda ainult juhul, kui neme selle liikmeid vimelistena vabaks ja vastutustundlikuks valikuks, mida leping nuab. Ent on vaja teatud kindlaid tingimusi, et inimolenditest kujuneksid ratsionaalsed valikutegijad, kes on suutelised vtma endale kohustusi ja pidama kinni lubadustest ning kelle suhtumine ksteisesse rajaneks vastutustundel. Teekonnal sellise hoiaku poole saavad inimestele osaks hoopis teist laadi kohustused kohustused vanemate vastu, perekonna vastu, elukoha ja kogukonna vastu, kelle hoolitsusest nad kik on sltunud ja ilma kelleta inimloomast ei saaks kujuneda inimisiksus. Need kohustused ei rajane iglusel nagu kohustused, mis tulenevad tiskasvanud inimeste vahelistest tehingutest.(lk 38-39) Sest tiskasvanuid on alati pelgalt osa elavast hiskonnast ja tulevaste plvede hlte sisu saab ainult oletada.


Lhme konkreetsemaks: Scruton ja Eesti
On palju riike ja hiskondi, mis on nii erilised, et mingid tendentsid ja vimalikkused joonistuvad neis eriti teravalt vlja. See erilisus vib olla vga innustav, aga samas tiesti ebapdev. Niteks Island on kll veel viksem kui meie, aga tema geopoliitiline staatus ja naabriprobleemid on nii teised, et paljudeks vrdlusteks ei klba kuidagi. Nagu USA kodakondsuspoliitika toomine Eestile eeskujuks vi lirikka litiheda asustusega Jaapani raudteevrgu krvutamine Eesti raudteega.
Scrutoni konservatiivsus peaks Eestisse sobima pris hsti, kuigi mned kokkulangevused on vga erinevate juurtega. Niteks kui Scruton hoiab kinni oma keelest, siis on see truudus hele maailma suuremale ja mjukamale keelele, aga eestlasele on oma keel lithtis vaat et vastasmrgilisel phjusel.
Vga smpaatne ja resoneeriv on Scrutoni paigaga seotud kodukesksus. Konservatiivid kirjutavad alla Edmund Burkei snastusele, mille jrgi hiskond on partnerlus elavate, veel mitte sndinute ja surnute vahel; nad usuvad pigem kodanikuhendustesse naabrite vahel kui riigi sekkumisse ning tunnistavad, et kige olulisem asi, mida elavad saavad teha on jda paikseks, rajada endale kodu ja anda see kodu edasi oma lastele (lk 121).
Rajada oma kodu ja anda see edasi oma lastele  kes seda ei taha? Eks ikka kosmopoliit, linlik ilmakodanik, nndanimetatud vurle, see matsi otsekohene vastand, kirjutab meie rahvuslik tvikirjanik aastal 1927, seevastu mats on traditsiooniline, psiv, visa, alahoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapisa, vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille kes ta kannnatab ja millega peab verist vitlust. Euroopas on kige matsilisem rahvas inglased. Tema psivus ja alalhoidlus on otse imetlusvrne. Seega on arusaadav tema valdav mju maailmas. Vurle ei ripu kige hingega millegi kljes ja tema tunneb vaevalt vitlust elu ja surma peale. Parem paneb ta hlmad v vahele ja lheb Brasiiliasse vi Austraaliasse. Vurle seab end iga tuule jrele, puhugu ta idast vi lnest. le saab temast venelane, sakslane vi inglane.xxv 
Keel pses vib elda, et Roger Scruton on briti neomats. Meie neomatslikku vaimu kannab praegu ehk eredaimailt Valdur Mikita, kelle teosed on korraga limalt konkreetsed ja oikophiliast kantud ja samas ka pretsedentitult populaarsed. 
Me oleme paljude vajadustega olendid ja meie suurim vajadus on kodu  koht, kus me leiame kaitset ja armastust, kirjutab Scruton ehtmatslikult (lk 204) ja annab taas he defineeriva mratluse: Konservatism on kiindumuse poliitika. Me oleme kiindunud asjadesse, mida me armastame ja soovime neid kaitsta lagunemise eest. Aga me teame, et nad ei saa kesta igavesti. Seni tuleb meil uurida vimalusi, kuidas me saaksime neid silitada lbi kigi muutuste, mis neil paratamatult tuleb lbi teha, nii et meie elu kulgeks endiselt hea tahte ja tnumeele vaimus(lk 45).
Siin on ehk ka ks koht, kus tuleb esile ks nrkus Scrutoni teoorias. Tsi, see on nrkus, mida on raske vltida. Nimelt hes eluetapis on inimene loomuldasa vurle, mitte mats. See on siis, kui noor lendab vlja oma vanematekodust ja otsib ise kohta, kuhu jda. Meie hiskonna hda on muidugi see, et on vga palju tegureid, mis suruvad peale selle eluetapi vimalikult pika psimise, ainuksi pidev vajadus liikuda hest (t)kohast teise jms.


Ilmalikkuse heroism
Miks ta jrjekordne reaktsionr ei ole? Sest ta hoiab maised vimalikkused ja religioosset laadi igatsuses rangelt lahus ning ei rgi mingi kuldajastu taastamisest (kuldse mineviku ihalus on samuti ks utopismi vorm, aga konstruktiivse kujutlusvime pstva hmasuse asemel on samas funktsioonid hmane ja idealiseeriv ajalooteadvus). Kllap tuleb Scrutoni jrjepidev ilmalikkus kige paremini esile selles, et ta ei ne looduses jumalikku korda, taustakonstanti, mille vib hiskondlikest aruteludest vlja jtta, vaid sellisena nagu me konkreetselt praegu, XXI sajandi alguses eest leiame, thendab, antropotseeni ja kiiretesse kliimamuutustesse seiseneva hapra kossteemina. Keskkonnatemaatikale on selles raamatus phendatud terve peatkk ja seegi on vaid mne asepekti referatiivne kokkuvtte mahukast monograafiast Kuidas vtta planeeti tsiselt. Keskkonnateadliku konservatismi juhtum (How To Think Seriously About The Planet. The Case For An Environmental Conservatism. Oxford University Press 2012). See on ehk koht, kus joonistub teravaimalt vlja Scrutoni sgav erinevus vrrelduna kigi nende pahurate tarikatega, kes tahavad, et asjad lihtsalt oleks nii nagu nad kogu aeg on olnud, thendab, nii nagu nad on juhtumisi harjunud, plistagu see siis autostatud kesklinna, plasitiktaarat vi pinnalhedast plevkivi aegade lpuni.
Termodnaamika teine seadus tleb meile, et entroopia alati kasvab ja iga ssteem, iga organism, iga spontaanne korrastus hajub lpuks juhuslikkuses. Kas ei ole konservatiiv lihtsalt keegi, kes ei suuda leppida selle tega? Ma saan vastata, et inimlike asjade kaduvus ei tee konservatismi kasutuks  mitte rohkem kui on kasutu meditsiin lihtsal phjusel, et lppude lpuks oleme me kik surnud, nagu Keynes on tabavalt vljendanud. Pigem tuleks meil tunnistada lord Salisbury tarkust oma ?losoo?a napisnalises kokkuvttes ja nustuda, et viivitus on elu.(lk 45)
Selges ja seetttu sgavalt traagilise alatooniga keskkonnateadlikkuses ning koduarmastuses on tema sarnasus Mikitaga, kelle hoiatus kaduvate maavanaemadega sulguvast ajauksest ja lnemeresoomlase viimane karje on samuti: Viivitus on elu!.


Kuidas lugeda Scrutonit?
Soovitaksin Scrutoniga tutvumist alustada just raamatust Kuidas olla konservatiiv. Teine tlge, mis sellega samal ajal ilmus ja on pealkirjastatud ige eksitava ja peletava liivakastisjakusega  Tolad, petised ja tlinorijad. Uusvasakpoolsed mtlejad , sobib rohkem neile, kes on juba tuttavad seal ksitletavate autoritega. Tsi ees- ja jrelsna, tpsemini siis peatkid Mis on vasakpoolsus? ja Mis on parempoolsus?, on jllegi vga head kokkuvtted. Vga smpaatne ja dialoogivimalusi avav on see, et ta toob esile suurte hiskondlike tendentside  rahvusluse, sotsialismi, kapitalismi, liberalismi, multikultuursuse, keskkonnateadlikkuse ja internatsionalismi  ted ja positiivsused, phendades igahe konstruktiivsuste vlja toomisele terve peatki. Samuti on omal kummalisel kombel Scruton vga aktuaalne mtleja, eristudes selgelt stereotpsest konservatiivist kui kellestki, kes silmaklapistatult hoiab kinni maailmast ja vrtusssteemist, mida juba mnda aega enam ei ole olemas (kui ldse on olnudki). Eredaimalt peegeldub see keskkonnateadlikkuses, aga ka pikkades arutlustes sellest, millised muutused toob kaasa sotsiaalmeedia. Selles peitub Roger Scrutoni talendi haruldus, nimelt vastupidselt ldlevinud hiskonnakriitikute tpaaidele on Roger Scruton konstruktiivse arutlejana mrksa tugevam kui kriitikuna.






iMihkel Solvak: Palju erinevaid konservatiive. Postimees. 22. VI 2017
iiPortaali Objektiiv 1.juuni 2018 ndalakommentaaris Markus Jrvi seda sna otsesnu ka kinnitab ja osutab Scrutoni samale erisitusele. http://objektiiv.ee/nadalakommentaar-konservatiivsuse-talumatu-kergus/
iiiTlge: http://objektiiv.ee/pariisi-manifest-euroopa-millesse-tahame-uskuda/
iv Raamatus Revolutsioon kui ilus haigus, tlkinud Hendrik Lindepuu. 2014. Muide, Edmund Burke'i Seltsi sarja esimest raamatut arvustades soovitab Mrt Vljataga see essee llitatada koolide kohustusliku kirjanduse hulka. Kirjutan alla. Netis saadaval: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2015/01/revolutsioon-kui-ilus-haigus.html 
vKarl Raimund Popper Avatud hiskond ja selle vaenlased 2010, tlkinud Ene-Reet Soovik, lk 21-22
viBruno Mlderi tlkes kttesaadav kogumikus Kaasaegne poliitiline filosoofia Tartu 2002
viiUku Masing Budismist. Ilmamaa. 1995. lk 72
viii Marek Tamm Uusreaktsionrne mtlemine. Vikerkaar. 2016 nr 10-11 saadaval: https://kultuur.err.ee/314440/marek-tamm-uusreaktsionaarne-motlemine
ix http://objektiiv.ee/nadalakommentaar-konservatiivsuse-talumatu-kergus/
xIlmar Vene Pahustumine ehk Uusaja olemus. Ilmamaa. 2002 lk 267-8
xi Seda tehti nii Sirbi kommentaariumis kui sotsiaalmeedias, aga konkreetselt intelligentsus on kige krgema pritavusega kitumistunnus nagu refereerib rahvavalgustulikult Tuul Sepp Postimehes 27. VI 2018 Intelligentsus kaasasndinud vi pitud 
xiiSelle nideks sobib hsti vitlus Toomas Vooglaiu ja Toivo Maimetsa vahel Akadeemias nr 1 2009
xiii Vt nt Mihkel Kunnus Kes kardab Jordan Petersoni? Sirp 13. IV 2018 vi http://mihkelkunnus.blogspot.com/2018/04/kes-kardab-jordan-petersoni.html
xiv Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MT Eesti Gei Noored, 2010. lk 60
xvRobert Musil kujutab seda konflikti Omadusteta mehes jrgmiselt: Kui Diotima rkis ilust, rkis Ulrich rasvkoest, mis nahka toetab. Kui Diotima rkis armastusest, rkis Ulrich aastagraafikust, mis nitab sndide arvu automaatset tusu vi langust. Kui Diotima rkis suurkujudest kunstis, hakkas Ulrich peale laenude ahelaga, mis neid kujusid omavahel seob. Tegelikult juhtus alati nnda, et Diotima hakkas rkima nii, nagu oleks jumal pannud inimese seitsmendal peval prlina maailma-merikarpi, mispeale Ulrich meenutas seda, et inimene on hunnik punktikesi kbusgloobuse vliseimal koorel. Polnud pris lihtne lbi nha, mida Ulrich sellega taotles  ilmselt pidas ta silmas toda suuruse sfri, millega Diotima end seotuna tundis, ja ennekike tajus Diotima seda solvava paremini-teadmisena. Ta ei suutnud taluda, et tema nbu, kes kord juba oli tema jaoks koletislaps, tahtis midagi paremini teada kui tema, ja no materialistlikud vastuvited, millest Diotima midagi ei mistnud, kuna too vttis need arvutamise ja tpsuse alamast tsivilisatsioonist, vihastasid teda rngalt.  Jumalale tnu on veel inimesi, vastas Diotima talle kord teravalt, kes suurtest kogemustest hoolimata suudavad uskuda lihtsat! (Omadusteta mees 1.kd. EKSA 2006, lk 309)
xvi Hannah Arendt Kriisist hariduse vallas, kogumikus Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mtte vallas. Ilmamaa 2012. tlkinud Ene-Reet Soovik. lk 223
xvii https://www.err.ee/845796/vaata-uuesti-otse-uudistemajast-intervjuud-hardo-pajulaga
xviii Roger Scruton Tolad, petised ja tlinorijad. Uusvasakpoolsed mtlejad. EKSA 2018. Tlkinud Hardo Pajula 374 lk
xixMilan Kundera Thisuse pidu Varrak 2016. Tlkinud Triinu Tamm, lk 31, 114
xx Abraham Maslow. Motivatsioon ja isiksus. Mantra, 2007, lk 30-31
xxi Ilmar Vene Trotsija. Katse mista Uku Masingut. Ilmamaa lk 35
xxii Joseph Ratzinger Sissejuhatus kristlusesse Tartu 2006. tlkinud Kersti Rist. lk 208-9
xxiii Hannah Arendt Kriisist hariduse vallas, kogumikus Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mtte vallas. Ilmamaa 2012. tlkinud Ene-Reet Soovik. lk 209
xxivSamas lk 212
xxv A.H. Tammsaare Avalik kiri kirjanik A.H. Tammsaarele. Kogutud teosed nr 17, 1990, lk 278-9


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 09:03 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


11. juuli 2018Maailmanaba kui tahe ja kujutlus 


Kirjutatud Eesti Ekspressi suvisesse rubriiki Filosoof pevitab. Ilmus 11.07.2018.






Maailmanaba kui tahe ja kujutlus
Eelhormoonitatud kananaha probleem




Mihkel Kunnus



No kellele ei meeldiks pike! Ja kui palju on kultuure, kus Pikest on kummardatud! See on lausa kultuuriuniversaal teatud tsiviliseerumise arenguetapis. Meie kehalises olemises on selgelt taimne aspekt ja pikesekiirguse loomisele virgutav toime avaldub alateadlike meeleolude eeterlikust fluidumist konkreetsete keemiliste hendite snteesini. Viimastest ldtuntuim on ehk D-vitamiin. Siin on paslik meelde tuletada, et vitamiinid pole mingi selge keemiline rass. See sna sndis keprase mistena nende ainete kohta, mille puudumine phjustab vaevusi. Puudumine! See oli ige hiline avastus. Arvati, et toitumisest tulenevad hdad on ikka seotud mingite mrgiste ainete sisaldusega, mitte aga millegi livikses koguses puudumisega. Kuna esimene selgelt mratletud aine, mille puudumisel sureksime, oli tiamiin, siis keemik Kazimierz Funk liitis snad amiin ja vital terminiks vitamiin. Tiamiin  tuntud ka kui vitamiin B1  on aus amiin. Seevastu niteks C-vitamiin on askorbiinhape, hend, kus pole htegi lmmastikuaatomit, thendab, see ei klassifitseeru amiiniks parimagi tahtmise korral. D-vitamiin pole ka mingi amiin. Ja biofunktsionaalses mttes on ta eelhormoon. Nndaviisi viks selle ka humanitaarsem vaim meelde jtta. D-vitamiin on eelhormoon.
Selle metafoori laiendamine pikesele pole ka liiga poeetiline  eelhormooni fsikalised eeldused vib ju samuti lugeda selle osaks. Ja see kujund lheb isegi tpsemaks, kui vtta arvesse sterotbid, mis kibivad hormoonide kohta. tleme kokkuvtlikult: pevitamine eelhormoonitamine. Ja see on vga mnus ja tervislik protseduur. Niteks vtad he vahva kana kaenlasse  sellise vhemkaagutava  teise ktte toeka kiteSchopenhauerit ja lhed Eestimaa suvesse eelhormoonitama (et suvi on just nimelt Eestimaa suvi, siis tasub raamat panna vihmakaitseks hukesse lbipaistvasse kilekotti). Elu mtegi vib niiviisi tagasi tulla! Vi noh, kui mitte mte, siis vhemasti elujud, snastamatu ratundmine, et eksistents on igustatav vhemasti esteetilise fenomenina.


Kui niteks Vlumesanatooriumis looduslikust pikesest vheks ji, siis veeti kohale veel ks kunstliku krgustikupikese seadeldis, et rahuldada nende nudlust, kes tahtsid end elektriga pruuniks krvetada lasta, mis naistele ja neidudele hsti sobis ja meestele horisontaalsest eluviisist hoolimata sportlasliku vallutajavlimuse andis, Thomas Mann jtkab: Jah, see vlimus kandis teliselt vilja: kuigi naistele oli tiesti selge selle mehelikkuse tehiskosmeetiline pritolu, olid nad rumalad vi kavalad kllalt, ihkasid meelepettust nii kangesti, et lasksid endid illusioonist joovastada ja naiselikult kaasakiskuda. Jumal! tles proua Schnfeld, punajuukseline ja punasilmne haige Berliinist, hel htusel koosviibimisel pikkade jalgadega ning lohkuvajunud rinnaga kavaleri[-] aplalt silmitsedes, kui toredasti pruun on ta krgustikupikesest! See kurat neb vlja nagu kotkaktt!  Oota, nkk! sosistas Enseigne tstukis talle krva, nii et tal kananahk ihule tusis, ma tahan teid teie hukutava silmademngu eest karistada! Ja rdude kaudu, klaasvaheseintest mda minnes, leidis kurat ning kotkaktt tee nki juurde ....


Filosoofiliseks ksimuseks jb siin  kas kana vastutab kananaha eest? Kierkegaardlik vastus oleks vib-olla selge: tuleb suhtuda oma loomusse kui isiklikku valikusse, vtta enese eest vastutus. Ma pole end teinud selliseks, milline ma olen, aga ma kitun nii, nagu oleksin valinud ennast, nagu oleksin valinud oma sellise loomuse, thendab, inimesena inimloomuse, kanana kanaloomuse. ldprintsiibiline saatusearmastus olgu siin teiseks eksistentsiaalseks karguks. Samas leskutse Tunne iseennast! tidetavushlpsus sltub tpsusastmest. Liigi tpsusega panevad praktiliselt kik pihta. Edasi on juba keerukam. Sotsiaalsed kategooriad on just nimelt sotsiaalsed. Neid ei saa oma isikliku tahtega kehtestada. Sest need on sotsiaalsed, mitte isiklikud. Iga ksikisik avastab need, mitte ei leiuta vi kehtesta. Isegi maailma suurima asmmeertilise kommunikatsioonivimusega isikud, need, kellel on suurim vimalik mju lisuurte meediakanalite le, no niteks Xi Jinping vi Kim Jong-un, ei valitse kuigivrd selle le, kuidas teised neid kategoriseerivad ja kelleks peavad. Mida siis veel arvata vaprast feministkunstnikust, kes tahab isikliku tahteaktiga kehtestada selle, kuidas suhtutakse kogu kultuuriruumi piires alasti naiserindadesse?


Leiame selle sotsiaalse vrtusmaailma valmis reeglipradega eest ja neil reeglipradel puudub keskvim ja just see puudumine teeb siin reeglid. Valges riisis ei sisaldu mingit mrki, mis phjustaks Beriberi tve, beribeerit. See tuleb vitamiinipuudusest. Nagu skorbuut ei ole spetsiifiline mrgistus, vaid vaegus. Kas mind pstaks see, kui saadaksin mssumeelses innus prgusse Thophile Gautier', kes kirjutas, et ta poleks nus pidama lriliseks luuletajaks kedagi, kes kaalub rohkem kui heksakmmend heksa naela? Ei, selleks olin teismelisenagi liiga seisuseteadlik.
Kahvatuks kuuvalguse poeediks polnud mul annet, antust. Seda mrkasin rohkem kui kolmkmmend kilo tagasi, letades juba toona Baudelaire'i kujundaja seatud massipiiri enam kui kahekordselt. Tagantjrele viksin snastada, et juba teismelisena sain aru, et mis on lubatud fs-ile, pole lubatud Mihkel Kunnusele. Mis elnuks mulle peeglike-peeglike seina peal? Ei, okolaadipoiss, sind ei tunta sellena ra, sinu saatuseks on meeldida naistele siis, kui nende luteiniseeriva hormooni vabanemine jrsult tuseb, see on sinu aeg kosmilises rtmis, sina ei pea harjutama tantsimist ja kitarrimngu s, sina pead harjutama kaklemist ja jooksmist. Armasta oma saatust ja ra otsi tema salamrke pelgalt peopesast, vaid kogu fsiognoomiast ja kehaehitusest, sellest hinge ettehooldavast esmaliidesest sotsiaalsesse maailma, otsi jumest ja soontesitkusest, otsi koidu- ja ehavalgusest! Heatahtliku revusega tunnustavad sind terved, ent barbaarsed instinktiinimesed ja vaid hirmu ja rritust saad sa tekitama tus, kes loodib kogu maailma oma kngunud selgroo vihavimmas, lbi nrkuse heroismi igluseprisma, mis neb isiklikus intiimhgieeniski tasustamata majapidamistid; ra jahi kuuvalguse viirastusi, hu tundevirvendusi, sind ei psta isegi neelatud paelussimunad vi kopsu tmmatud tiisukusemda, sina oled keskpevalaps ning pikesekrbenud karjapoisist, kes udarasooja piima peal kasvanud, ei saa iial kahvatut emohipsterit, sel teel moondud vrdjaks, karikatuuriks, ent siingi karikatuuriks, kes naerab viimasena!


Pevitatakse, et olla ilus. Ent ilu on selle maailma kutse ja jaatus. Kik, mis on ilus, on olnud kunagi evolutsioonis kasulik, tles Ernst Haeckel, ent ilu, erootiline ilu, kehalik ilu on kige ebakristlikum asi ldse, see tekitab kiindumust selle maailma vastu ja selles elab seksuaalne konkurents, rgvana niduslik vgi, mis paneb sookaaslast vihkama, pdrapullid pusklema ja mehed kaklema, naised intrigeerima ja ksteiselt mehi le lma, see on miski, mille ees tuntakse kananahka ja mille ees vrdiguslus on kanapime, sest ainult kanapime ta olla saabki, sest seksuaalne konkurents tleb, et vrdsust pole, on vitjad ja kaotajad. Ilu paneb meid maailmas kodus tundma, snastab Scruton tpselt, olles sealjuures thelepanu krvale pranud sellelt, et Jeesuse riik pole sellest maailmast, et kristlik apologeet Chesterton tundis kristuse tde just selles ratundmises, et me ei ole selles maailma kodus, et tundis end siin dini vrana. Nii ngi ka intellektuaalide teoloog Tillich prantsuse ateistlikus ja krdsilmses iivelduses kristluse uut elujudu trkamas.
Ilusas vitleb kurat jumalaga, lahinguvljaks meie sdmed, resmeeris Dostojevski ja talle sekundeeris Tolstoi: mida rohkem andume ilule, seda enam kaugeneme headusest.
Kanadel tekitab D-vitamiini puudus valgeid laike harjal ja selgroonrkust, vta nad kaenlasse ja vii nad pikese ktte eelhormoonitamisele, piksesevalguses on Schopenhaueri naeratus.




























 foto: Vallo Kruuser, EE 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 09:59 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. juuli 2018Ole kiidetud. Laudato si. 


Ilmus ERRi portaalis 21.06.2018


Vt ka Jaan Kaplinski "Paavst Franciscuse ko-entsklika"



Ole kiidetud, paavst Franciscus! 


sna tpselt kolm aastat tagasi (18.VI 2015)a valdas paavst Francisus oma teise entsklika Laudato si  Ole kiidetud. Nd on olemas selle vga mrgilise teksti eestikeelne tlge. 


Jorge Mario Bergoglio Ole kiidetud. Laudato si. Gallus 2018. 198 lk.







Mulle tundub, et meil ollakse pigem uhked selle le, et mnede uurigute jrgi on Eesti ks sekulariseerunumaid maid maailmas, ja samuti tundub, et (katoliku) kirik kehastab enamike jaoks eelkige tagurlikkust. Ainus koht, kus kohalikud katoliikliku taustaga aktivistid suudavad laiemat hiskondlikku resonantsi tekitada, on vastuseis kooseluseadusele, thendab, vetakse kige ebakonstruktiivsem, vimmakam ja puhtformaalsem aspekt nn traditsioonilise perekonna kaitsmise kujutlusest. Isegi kige elukaugem ja naiivsem poliitpopulist ei rita samasugust printsipiaalsust les nidata niteks abielulahutuse vi abortide ksimuses. Kirikukristluse kunagisele kige olulisemale eksistentsiaalile ehk surmajrgsusele aga ei apelleeri avalikus diskussioonis ldse keegi.
Seda liigutavam on nha, et katoliku kiriku suurim autoriteet  vib ehk elda, et maailma suurim vaimne autoriteet  on progressiivne selle sna parimas mttes ning mistab, mis on praegusel ajal kige olulisem. Noored nuavad meilt muutust, kirjutab ta, Nad imestavad, kuidas saab keegi vita, et ta ehitab paremat tulevikku, samal ajal mtlemata keskkonnakriisile ja trjutute kannatustele(lk 19). Kllap ma isiklikult olen juba tsipa vana selliseks imestamiseks, miska ma saan pigem pahaseks kui mni ealt tiskasvanu tuleb tsimeeli jrjekordse ideekavandiga, kuidas taas kord keskkonna arvelt majandust kasvatada (tselluloositehas ja Rail Baltic on siin kohalikeks musternideteks). Tsi, nii on tehtud tstusrevolutsioonist saati, aga selle traditsiooni jtkamine thendaks halvima vtmist konservatiivsuselt, nimelt nrimeelset kitumisinertust, he haige vea tegemise jtkamist selle phjendusega, et sedaviisi on tehtud juba kakssada aastat tehtud. See on sedavrd halb konservatiivsus, et mingis mttes on see pseudo-, vi isegi antikonservatiivsus. Eriti kui mratleda konservatiivsust edmundburke'ilikult, thendab hoiakuna, mille jrgi elujuline hiskond on partnerlus surnute, elavate ja tulevikus sndivate vahel. Tstushiskond rikub sellist parnerlust seda rohkem, mida kauem vanaviisi jtkab, sest ta ei anna edasi seda, mille ta ise pranduseks sai, vaid jtab tulevastele plvkondadele thjad maardlad, krbestunud maastiku ja meeletu reostuse. Paavst Franciscus rhutab, et Plvkondade vaheline solidaarsus ei ole valikuvimalus, vaid pigem philise igluse ksimus, kuna maailm, mille meie oleme saanud, kuulub ka neile, kes tulevad prast meid(lk 133).

Kui jtta krvale see atribuutika, mis tuleb autori staatusest, thendab, ohtrad viited Piiblile ja kiriklikele dokumentidele, siis viks paavst olla mutatis mutandis ks neist rohkem kui 15 000 teadlasest, kes mullu sgisel ajakirjas BioScience avaldasid hoiatuse selle kohta, et kui inimkond kurssi ei muuda, terendab tema jaoks ees katastroof. Phjuseks on ikka elupaikade kadu ja metsade hving, reostamine ja phjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline. 
Kuna tegu on ringkirjaga, mis on meldud vimalikult laiadele hulkadele, siis korratakse seal le mitmed aabitsatarkused, mis on kll sna lihtsalt mistetavad, aga paraku sna raskelt rakendatavad.
Keskkond on ks neist kaupadest, mida turu mehhanismid ei suuda piisavalt kaitsta ja edendada (lk 156) tleb ta ja rhutab rahvusvahelise dialoogi vajalikkust tulemuslikuks keskkonnakaitseks. 
Pikas perspektiivis lkkab majanduslik ja tehnoloogiline liit krvale kik, mis ei ole vahetult seotud nendevaheliste huvidega. Parimal juhul vib selle tulemusena oodata pealiskaudset retoorikat, kordineerimatut heategevust vi pealiskaudselt vljendatud muret keskkonna prast, samas kui sisuliste muutuste nimel tegutsevaid hiskondlikke rhmitusi vaadatakse kui romantilistel illusioonidel phinevat ttust vi takistust, keda tuleks vltida (lk 50). Kas ei kla see tuttavalt?
Nagu ka osutus sellele, et sageli vivad just ksikisikud ja kohalikud rhmitused tegelikult midagi muuta. Nad suudavad ilmutada tugevamat vastutus- ja kogukonnatunnet, loomingulist vaimu ja sgavat armastust oma maa vastu ning nitavad valmisolekut kaaslasi kaitsta. Samuti paneb neid muretsema see, mida nad lpuks oma lastele ja lastelastele maha jtavad. Sellised vrtused on eriti sgavalt juurdunud plisrahvaste juures (lk 148). Selliste lokaalset laadi lojaalsussuhete olulisust keskkonnakaitses on rhutanud ka Briti konservatiiv Roger Scruton ning nooremast keskeast vanem lugeja ehk mletab isiklikultki plisrahvusliku ja keskkonnakaitselise aktiivsuse lahutamatut htepimitust kaheksakmnendate lpul.
Aasta eest seda ringkirja tutvustav Jaan Kaplinski tles, et tema jaoks rgib paavst siin sna sama, mida meil niteks Valdur Mikita oma Lnemeresoomlase viimases karjes. Vatikani entsklikas on koos katoliiklik teoloogia, koloogia ja inimkonna muistne elutarkus, millega meie uue aja ideoloogia on rngas vastuolus. Me oleme juba mitu plve masinavrgi teenrid, mis muutub vhehaaval aina totalitaarsemaks. (Paavst Franciscuse ko-entsklika  religioonil ja teadusel on meile sama snum, Sirp 2. VI. 2017) 
Kohtudes teadlastega novembris 2016 Paavstliku Teaduste Akadeemia koosoleku puhul, tles Franciscus veel: Inimesed kaasaja maailmas on kasvanud meldes, et me oleme looduse omanikud ja isandad, kel on voli seda laastada, hoolimata tema varjatud vimalustest ja evolutsiooni seadustest, otsekui oleks loodus inertne aine; selkombel kahaneb tsiselt ka biodiversiteet. On tarvis koloogilist prdumist (konversiooni), kus inimesed mistaksid oma vastutust kige loodu ja tema ressursside ees, vajadust saavutada sotsiaalne iglus ja saada le ssteemist, mis toodab viletsust, vrdsusetust ja hljatust. 
Ringkirja kolmanda peatki pealkiri on koloogilise kriisi inimlikud juured. Siin vib nha dialoogi Lynn White juuniori artikliga Meie koloogilise kriisi ajaloolised juured, selle ajakirjas Science aastal 1967 ilmunud artikliga(e.k. 2008, kogumikus Keskkonnaeetika vtmetekste), mille lpus White tegi ettepaneku kuulutada Franciscus koloogide kaitsephakuks. Nii on ka linud.
Poliitika ja ri on aga olnud aeglased reageerima meie maailma ees seisvatele kiireloomulistele probleemidele. Ehkki tstusrevolutsiooni jrgset maailma vidakse mletada kll mletada kui ht vastutustundetumat, on siiski phjust loota, et 21. sajandi koidiku inimkonda meenutatakse sellisena, kes soostus oma raskeid lesandeid ise kandma. (lk 139) 
Jah, paavst kneleb lootusest.






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:15 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. mai 2018Lapse igusest vanematele 



Kuigi tegin eelmise postituse pool tundi enne sdad, oli see juba jrgmise peva lunaks saanud le tuhande vaatamise. Avalik vastukaja oli aga vga tagasihoidlik. Teema on korraga ebamugav ja piinlik, probleem korraga lhedane ja lahendamatu.
Tnapeva Dostojevski aga sveneks vist just laste saatusele lahutatud perekondades, sest vist kuskil ei saa rahuajal nii phjalikku sissevaadet inimhinge hmaramatesse keldrisoppidesse, kui lastehooldusiguse, alimentide, klastusaegade ja muu srasega seonduvas.
Abielu on lahutatav ja sellega probleeme pole. Aga geneetiline koostleping, mis kirja pandud his(t)e jrglas(t)e igasse rakutuuma, on prdumatu ja lahutamatu. See on Lne tsivilisatsiooni indiviidiphise agentsus- ja smeloogika Achilleuse kand. Abieluhisus on tagasipratav, lapse hisus ei ole.
See fakt vib tekitada raevu, teoloogiliste mtmeteni ulatuvat protesti ja samuti motiveerida le igasuguse ratsionaalsuse piiride.
Meenub tlus, et looduses ei leidu teist nii hirmsat ohtu inimesele kui teine inimene, kes on tielikult motiveeritud esimest hvitama. Kui lhimast inimesest saab tielikult motiveeritud vaenlane, siis, jah, see ongi kige hullem vaenlane, sest peale motivatsiooni on sel tavaliselt teada ka rnnnatava kige hellemad kohad. 


Kige esmane ja praktiline pingeallikas on selles, et iglus ja igus, millele kohus peab npu peale saama, on kenasti ajast sltumatu, aga protsess ise toimub ajas ja viivitamine ehk protsess ise on thus meede lapse lahkukasvatamiseks teisest vanemast.


Eelmisel ndalal kohtusin Erkkiga. Tpsemalt, Erkki otsis Krdi les ja ma lksin kampa, sest pidin eelmises postituses kajastatud probleemi pris ajakirjanikule le andma (ma olin oma blogiga pigem selline vga vaese mehe Pealtngija) ja olin sel ajal seetttu ruumiliselt sobivas kohas.


Krt kll kirjutas ka EPLi, aga vastust sealt ei tulnud (ma suhtlesin PMiga). Toomas arvas, et see vis olla selle prast, et tema eks-kaasa kuulus sotsidesse (ja oli KOVis krgel kohal) ja Krt Anvelt seeprast keeldus. Aga mu arust ei vri see hpotees liialt thelepanu, sest hapuks linud peretlide traagiline aspekt on lisaks kigele veel see, et sel on nende tavalisuse tttu madal uudisvrtus. Need on igapevatragdiad ja elude hvimise rutiinne olmelisus.

Kes on Erkki ja miks puutub ta siia? Ega otse puutugi. Aga teemavaldkond on sama, mistttu paar sna ta tegevusest.
Erkki on ks MT Lapsele Vanemad vedaja. Kui laialt tuntud SAPTK kaitseb traditsioonilise perekonna IDEEd, siis Lapsele Vanemad ritab tagada seda, et lahutatud perekondade lastel oleks testi vanemad. Thendab, proovib midagi luust ja lihast laste heaks ra teha (see on rgatult raskem ja keerulisem lesanne kui smbolite kaitse). MT on ige vrske, eelmisel aastal sndinud ja liikmeid praegu mnikmmend.
Nad tahavad praegust ssteemi muuta, sest praegune ssteem soosib teise vanema minemapuksimist lapse/laste elust. Kui lahku minnakse, siis enamasti mitte lera paisunud smpaatiast, eks, miska on pris loomulik, et pris sagedased on need juhtumid, kus teist enam nha ei taheta, ammugi ei taheta, et ta sekkuks lapse ellu, kll aga oleks tore (ja sellele tpranahale igati paras!), kui ta psivalt raha saadaks.
MT Lapsele Vanemad eesmrk oleks muuta ssteemi nii, et rahalisele sidemele oleks alternatiivid, tleme, et alimente saaks maksta ka vanemlikus natuuras, et teine lapsevanem oleks vimalikult motiveeritud osalema lapse elus ja samuti, et lahku linud vanemad oleks vimalikult motiveeritud leidma kompromisse ja kituma tiskasvanulikult.

sna knekalt peegeldub praegu plistatav struktuur ja hoiak ka meedias.



Tuli see kohtumine meelde, kui sattusin Facebookis Ringvaate lingile: Mees peab maksma alimente lapsele, kelle isa ta ei ole.

Selle MT koduleht on SIIN.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:44 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
15. mai 2018he seadusliku lapservi lugu. 


Sain mne tunni eest Toomasega kokku. Toomas on tavaline eesti mees. Eriti hsti end vljendada ei oska, rgib kobamisi, jutt hplik ja vajab kannatlikku kuulajat. Poliitikut temast ei saaks.  Ta kib juba paar aastat kohut selleks, et oma lapsi nha ja saada nendega suhelda. Pidin ta juhtumist kirjutama juba eelmisel aastal, aga kohtussteem ttab aeglaselt. Ja protsess veel kib. Kusjuures antud juhul tiksub aeg Toomase kahjuks ja seda kasutatakse teadlikult ra. Venitamistaktika on vga thus, kui eesmrgiks on laste vrutamine isast.


Toomasel oli kaasas eelmise ndala Eesti pevaleht (8.mai). Selles ilmunud lugu Pshholoogisnul peaks kohtunik diagnoosiga lapse puhul kuulama kaspetsialisti. Kohtunik seda ei arva ongi kesoleva blogipostituse vahetuks ajendiks.






Suure kogemusega kohtunik Sirje unpuu, kellest lugu rgib, saab kommentaariumis nii mis tolmab. Mainitud artiklis on vlja toodud, et kohtunik unpuu oli keeldunud lapsehooldusiguse kohtuvaidluses ema otsitud spetsialisti arvamusest. Suure osa ajaleheartiklist moodustabki dilemma, kas kohtunik pidanuks ema kaasatud pshholoogi kuulama.
Ometi kitus kohtunik tiesti adekvaatselt. Kohtunik tdes, et pidas [pshholoog Mariana] Saksniitu ema mju all olevaks ja loobus seetttu kuulamast, kirjutatakse EPLi artikis, Kohtuniku snul polnud Mariana Saksniit sel ajal, kui ta andis kohtule oma kirjaliku arvamuse, isaga veel kohtunud.

Selles situatsiooni tundis Toomas end ra. Sest ta oli selles olnud. igemini on veel siiani. Ka tema kohta on seesama pshholoog Mariana Saksniit andnud hvitava hinnagu ja seda ilma temaga kohtumata. Tpselt samamoodi on pshholoogi otsinud vlja laste ema, kes tahab mehe laste elust krvaldada. Tpselt samamoodi kirjutab see pshholoog vlja vastava hinnagu. Tpselt sama moodi tugineb siin vaid he poole jutule (NB! Hinnatava isikuga kohtumist ei peeta vajalikukski!) Ja tpselt sama moodi andis ta kohtule isa kohta negatiivse hinnangu.

Ainus asi, mis ajaleheloos teisiti, on see, et kohtunik ei arvestanud selle pshholoogi  Mariana Saksniidu  arvamust. Artikli autorid nevad siin probleemi.

Toomase loole tuleb lisavint tsiasjast, et pshholoog Mariana Saksniit oli tema laste ema juristi kontorinaaber  nende tlauad on vastamisi ja nad suhtlevad igapevaselt. Thendab, laste ema jurist sai tellida vajaliku hinnangu pelgalt le laua rkides. Kusjuures kohtunik mingi eksperdi arvamust ei ksinudki. Toomase laste ema lihtsalt esitas selle.


Taustaks viks elda veel seda, et knealune abielu lagunes, kuna naisel tekkis uus suhe ja see psib siiani. Samuti on Toomasel praeguseks uus naine ja pere, mis toimib. 
(ja Toomase nimi ei ole tegelikult Toomas)


Olles seda protsessi mnda aega krvalt jlginud, istungit kuulamaski kinud, pean paraku tunnistama, et protsessi enesega saab ebamugavaks muutunud inimese tiesti ra vntsutada. Detailidest viks rkida veel palju (teen seda kunagi hiljem), aga kurioossemate seikadena viks veel vlja tuua selle, et Toomase laste ema  nimetagem teda siin niteks Anneks  volitas notariaalselt laste eestkostjaks oma uue elukaaslase ja Toomast sellest isegi mitte teavitamata. Lihtsalt hel korral, kui Toomas lastele jrgi lks, andis Anne talle notariaalse kinnitusega paberi, millel seisis, et tema uuel elukaaslasel on Toomase lastele vanemlikud igused. Kui Toomas oleks aukartusest juristitempli ees taandunud, siis olekski ta lastest ilma jnud (tpsemalt taandatud rahakotiks, sest elatisraha ta maksab), aga ta rkis oma juristiga ja loomulikult on selline volitamine ebaseaduslik. Kuid, mis siin on thtis, Toomas kaotas selle vastu videldes le kolme kuu, sest jreleprimine lks iguskantser lle Madiseni vlja. See kik on aeg, mis ttab Toomase kahjuks, sest iga selline samm toob kaasa jrjekordsed kuud, mil ta oma lastega kohtuda ei saa.
Huvitav on ka see, et kuigi kohus taandas pshholoog Mariana Saksniidu sellest juhtumist (muidugi ajakuluka protsessimise peale), siis ndseks olevat ta taas nende laste pshholoog.


Sellel lool on huvitavaid tahke kvasti rohkem (elu teeb siin parimale kirjanikufantaasiale pika puuga ra). Algselt pidin sellest loost kirjutama seoses korruptsiooniga Elva linnavalitsuses, aga praseid detaile aina kuhjus ja kohtuprotsess, millesse lisatakse ha uusi hagisid, et aeg ikka kuluks, aina venib. Nagu planeeritud.


Eks sellest loost tuleb kirjutada veel.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:31 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. mai 2018Raamatuesitlus ja avalik vitlus 




Esitlen 09.05.2018 kell 18:15 T raamatukogu kohvikus "Gaudeamus" oma uut esseistikakogu (samal ritusel esitletakse veel hulka (:)kivisildniku kirjastatut) . Philiselt tekstid aastast 2013-2016, aga ka midagi eessna laadset ja ks pikem lisalugu, mis varem pole ilmunud (selle teemaks pinged sookitumises, #MeToo'st inceliteni. Milline diametraalne erinevus on incelite resentment'ist vrsuval (suitsidaalsel) agressiivsusel ja harveyweinsteinlikul piire leidmata kllastumatusel! Ainus, mis neid hendab, on ehk see, et ka mlemal juhul siin puudub lollkontseptsioonil toksiline maskuliinsus igasugune seletusjud.)




Eessna alguses on selline lik:
Me kuulume samasse kultuurilisse kehasse, millesse Trumpki. Niteks hiljutine uudis, et maailmapoliitikas ha olulisemat rolli mngiv Hiina president Xi Jinping sai eluaegse vimu, ei too kaasa praktiliselt mitte mingit hiskondlikku reaktsiooni. Meid isegi ei huvita see, kuidas ta suhtub seksuaalvhemustesse.
Eilses Postimehes (05.05.2018) oli huvitav artikkel Artemi Troitskilt (Vanakese Xi Hiina poliitiline meditsiin) , mis sobib nagu valatult selle ligu illustratsiooniks.
Hiinas ei ole ma viibinud juba vga kaua (pealegi Tiibet ja Hongkong nagunii arvesse ei lhe) ja nii sain mningatest sealsetest progressiivsetest sammudest teada alles sja. Nii kehtestas Hiina krgem juhtkond juba 2014. aastal riigis nndanimetatud SCSi ehk sotsiaalse krediidi ssteemi. Seda nimetatakse ka sotsiaalseks vi hiskondlikuks reitinguks. Reiting ehk lihtsalt teatav number, kui ma igesti aru saan, omistatakse kigile elanikele. Reiting on avalik, kik teavad kigi reitingut. Mned tmbuvad selle peale areldi peitu, teised lvad uhkelt rinna ette.
Ja inimese hiskondlikud vimalused sltuvad sellest reitingust vga suurel mral, alates tkohavimlustest ja laenuintressist kuni meditsiiniteenuste ja laste koolivalikutega. ks maailma vgevamatest riikidest teeb totalitaristlikku klassihiskonda ja me oleme sellest vaevalt kuulnud. Kui sedagi.


Veel. Selline sndmus ka jrgmisel peval.







Martin Ehala artikkel "Liberaalse multikulturalismi paradoks", mis on selle vitluse kodulugemine, on leitav SIIN.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:33 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
2. mai 2018Sotsiaalsed konstruktsioonid. Kommentaar Rein Raua kirjutisele. 


Kirjutatud paar peva tagasi kommentaariks Rein Raua loole Sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus (PM 27.04.2018). Ilmus PMi veebis 02.05.2018







Kes on need, kes ei saa aru, mida thendab miste sotsiaalne konstruktsioon?

Mihkel Kunnus


Rein Raud kirjutas 27. aprillil Postimehes igati asjaliku ja tasakaaluka levaateartikliSotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus. Kirjutan sealeldule pea ties mahus alla. Siiski pean oluliseks teha kaks mrkust. he viksema ja he suurema.

Viksem puudutab artikli lpuliku, kus ta tleb, et tsiasi, et paljud meie elu mjutavad nhtused ongi tepoolest sotsiaalsed konstruktsioonid, annab meile palju rohkem vabadust oma tegelikkuse kujundamisel. Siin tleks lihtsalt seda, et kujundamisvabaduse piirid jooksevad pisut mujal ning sageli on puhtbioloogiliste ja kaasasndinud asjade muutmine lihtsamgi kui sotsiaalselt konstrueeritute. Niteks kogu populatsiooni mberlikamine vi vaktsineerimine (viimane thendab kaasasndinud immuunssteemi spetsiifilist mberkujundamist, eks) on lihtsam kui eesti keelde verbi tuleviku pookimine vi raha kontseptsiooni radikaalne teisendamine.


Teine mrkus puudutab seda, mis on poliitiliselt ja ideoloogililselt mjukam. See on see, kelle poolde Rein Raud oma loos kriitikanoole prab. Need olevat traditsionalistlikud kultuurikriitikud (konkreetsete nidetena siis Maarja Vaino, Peeter Espak ja Lauri Vahtre), kes ei saavat aru, mida thendab see, et mingi nhtus on sotsiaalselt konstrueeritud. See ob vga eksitav sdistus. Selgitan.
Vga nus olen Rein Rauaga, kui ta tleb, et Teemaga phjalikumalt tutvumiseks soovitan asjahuvilistel lugeda Peter Bergeri ja Thomas Luckmanni hiljuti eesti keelde tlgitud klassikalist teost Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus (viimane sna on originaalis construction). Nii on. Selles 1966. aastal ilmunud ja ndseks juba oma valdkonna klassikaks saanud teoses vetigi sotsiaalkonstruktivismi miste kasutusele ja selle autorid tunnevad inimhiskonda sgavuti.
Aga mistete thendusel on omadus ajapikku muunduda ning ka see miste on teinud lbi kenakese muundumise.
Rein Raud tleb: Mitte kuidagi ei jreldu asjaolust, et miski on sotsiaalne konstruktsioon, see konservatiivide poolt oma oponentidele omistatav vide, et niisugusel juhul on meil tingimata tegemist millegi kahjuliku ja rhuvaga.
Luckmann ja Bergeri defineeritud sotsiaalsest kosntruktsioonist see testi ei jreldu, isegi vastupidi, Luckmanni ja Bergeri thenduses on sotsiaalsed konstruktsioonid kllalt snonmsed kultuuri mistele kige laiemas thenduses, thendab, sotsiaalsed konstruktsioonid on inimesele lausa vltimatud, kasulikud ja elujudu toetavad. 
Aga kui vaatame, kuidas ja millises kontekstis seda mistet praegu kasutatakse, siis muutub konservatiivide kriitika tiesti adekvaatseks. Nad ei kritiseeri Bergerit ja Luckmanni, kellega neil intellektuaalne veregrupp suuresti kattub (Peter Berger oli parempoolsete vaadetega luterlik konservatiiv), vaid, tleme, marksistlikke sotsiaalnkonstruktiviste, thendab neid, kes meie kultuuriruumis aeg-ajalt ikka tooni annavad ja kes seda mistet omal kombel kasutavad. Ning nad kasutavad philiselt vga konkreetsel eesmrgil  rahvuse ja sookategooria ontoloogilise staatuse nestamiseks.
Heaks niteks on see, et kui ma tegin berger-luckmannilikult igati korrektse vite, et ldised inimigused on hilisuusaegne htumaist pritolu sotsiaalne konstruktsioon, siis kurikuulus ideoloogiline kajakamber Virginia Woolf sind ei karda viskas mind kohe sealt vlja. See on mistatav, sest neile thendab mingi fenomeni sotsiaalsele konstrueeritusele osutamine selle ontoloogilise staatuse nestamist (et mitte elda lammutusettepanekut).

Vtame niteks ajastukohase valimi ja teeme protseduuri, mis on tnapevase teadatahtmise puhul esmane, thendab, guugeldame fraasi sotsiaalne konstruktsioon.
Esimene otsingutulemus on MT Salutre leht, kust saab napi definitsiooni, mis on parimal juhul eksitav: hiskonna vi spetsiifilise kultuurigrupi poolt loodud kategooriad, mis eksisteerivad vaid seetttu, et inimesed lepivad selles kokku (niteks sotsiaalne positsioon).


Teine otsigutulemus on vike kokkuvtteke IT-asjatundja Linnar Viigi ettekandest Postimehe arvamusliidrite lunast, kus ta tleb, et soorollid on sotsiaalne kosntruktsioon ja [Soorollid on] sinu, minu, meie vahel kokku lepitud. Neid tuleb vga selgelt eristada bioloogilisest soost, millest rkis akadeemik Richard Villems. Soorollid on ks hsti paljudest muutustes olevatest stereotpidest. Samamoodi on mbritsevas maailmas niteks tekkinud stereotp islamiusulisest.
Thendab, ta kasutab mistet sotsiaalselt konstrueeritud ikka sna teises thendus kui Berger ja Luckmann ja seda just nimelt sna snonmsena igandlikule ja kahjulikule stereotbile.

Kolmas otsingutulemus on juba pris informatiivne, sest sealt leiab ka Rein Raua kriitika mdamineku allika. Artiklis Olemus vi konstruktsioon (Vikerkaar, mai, 2007), kirjutab Triin Kallas: 
Berger ja Luckmann toetuvad oma ldistustes paljudele varasematele ideedele, eelkige ideoloogia- (Karl Mannheim) ja hegemoonia-alastele (Antonio Gramci) teooriatele, smboolsele interaktsionismile (George Herbert Mead), dramaturgilisele sotsioloogiale (Erving Goffmann) ja etnometodoloogiale. Kui nende enda fenomenoloogiline meetod on eelkige kirjeldav, siis paljud mainitud hiskonnateooriad  eriti marksistlikud ja nende edasiarendused  taotlevad sotsiaalsetele konstruktsioonidele thelepanu juhtides kehtiva olukorra muutmist. Konstruktsioon thendab siin kunstlik, kuid vaikimisi toimiv: kui alamklassid mistaksid, kuidas kapitalism neid kodanlike vrtuste abil kontrollib, laguneks kehtiv hegemoonia koost. Niisugune seesmine konstruktsioon tugineb loomulikkuse-illusioonile ning on seetttu raskemini mrgatav kui vljastpoolt juga peale surutud totalitaarne vim.

Eelnev lhidalt kokkuvetuna: need n.. traditsionalistlikud kultuurikriitikud kritiseerivad selle miste reaalset kasutust, thendab, marksistlike sotsiaalkonstruktivistide snavtte, aga Rein Raud vtab seda kui Berger-Luckmanni sotsiaalkonstruktivsmi ebaadekvaatset kriitikat. Pole ma veel ninud, et sssid Bergerile ja Luckmannile viitaks.

Kinnituseks vib tagasi prduda guudelduse juurde. Esimesel otsigulehel on kohe niteks Kadri Aaviku ja Kristi Kajaku uuring Soo sotsiaalne konstrueerimine Eestilasteaedades 7 Tallinna lasteaia vaatlusandmete phjal: empiirilineuurimus (Eesti Naisuurimus ja Teabekeskus, 2009). Bergerile ja Luckmannile seal ei viidata, kll aga vetakse ideoloogilism Michel Foucault'st ja Judith Butlerist ning n.. loomulikkuse-illusoonile antakse selline kogupauk, et tsimeelne uurimus vib meenutada vhem harjunud lugejale satiiri (ka bioloogiline sugu on sotsiaalselt konstrueeritud ja iga eristus vimusuhe jne).

Kui aga seadistada guugeldus kige hilisematele fraasikasutusele, siis hppab kohe Rein Raua enda loo krvale Mikk Prnitsa vrskesnavtt Feministeeriumis, kus vgisi pkstesse topitud ldinimene deklareerib, et Mehe sooroll on hetkel Mehe ideaalne kuvand: stoiline, tkas, ratsionaalne ja mehine. See roll on sotsiaalne konstruktsioon, illusioon. Illusiooni vi vale leval hoidmiseks peab sellesse llitama enamust letava arvu. See kestab vaid niikaua, kuni keegi seda ksimuse alla ei sea ega endale teadvusta. Seega kestab sooroll edukalt seni, kuni selle kasud letavad keskkonnaga toimetuleku mttes selle kahjud. Praegune patriarhaat ehk mehi inimkonna eliiti asetav kuvand on tegelikult surnud ja iganenud. Praegune meeste sooroll on n- toksiline, mis ei lase inimesel ennast avastada ja sunnibki ta kultuuripuuri.

On see, mis ta on, aga Bergeri ja Luckmanni arusaamadega ei lhe see kokku teps.

Thenduslik on ka see, mida kirjutab Aro Velmet Bergeri ja Luckmanni raamatut tutvustades (Postimees 21.VI. 2018):
"Bergeri enda kriitika radikaalsete konstruktivistide aadressil klab, nagu see vinuks vabalt ilmuda Hardo Pajula vi Lauri Vahtre sulest: "Nemad aga vidavad, et kik tlgendused on vrdsed; mned lausa, et tlgendustest vljaspool mingit tegelikkust polegi. Esimene vide [...] on retsept teaduse enesehvitamiseks ning, mis veel palju-palju ohtlikum, fanaatiliseks poliitikaks. Teine vide vastab skisofreenia kliinilisele definitsioonile".

Arusaadav. Berger pidi ju samuti vitlema oma loodud miste marksistliku kasutusviisiga nagu meiegi konservatiivsemad kultuurikriitikud.

Igatahes lpetaksin kesoleva mrkuse Aro Velmeti levaate viimase liguga, millega igati nus olen:
[Bergeri ja Luckmanni raamtu vrske eestindus]Tegelikkuse sotsiaalne lesehitus nitab eesktt, kuivrd keeruline on sotsiaalse stabiilsuse saavutamine ja kui palju td nuab inimeste vljameldiste psivateks institutsioonideks ja iseenesestmistetavateks kibetdedeks muutmine. Bergeri jreldus sellest tdemusest oli, et asju, mille lesehitamine nuab nii palju vaeva, ei maksa le laiali lammutada. Vaat sulle vasakintellektuaalide diktaati. 



P.S. Rein Raud tleb vga igesti: Sotsiaalne konstruktsioon on igasugune inimeste histegevuses tekkinud nhtus, mis ei ole objektiivsete loodusseaduste phjustatud. Seega on sotsiaalsed konstruktsioonid tiesti reaalsed, sest nad mjutavad meie elu. Ja hiselt loodut ei saa keegi omavoliliselt mber teha.
Ometi kardan, et see sedastus  eriti selle viimane lause  on palju hirivam sellele seltskonnale, kes on harjunud millegi sotsiaalsele konstrueeritusele osutama, kui nn traditsionalistlikele kultuurikriitikutele.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
24. aprill 2018Jordan Peterson - meie ajastu kliiniline pshholoog 


Tekst ilmus lhendatult ajalehes Postimees 24.04.2018 (paberil 25.04.2018), kirjutatud rohkem kui kuu varem, mrtsi keskel st enne seda, kui kirjutasin phjalikuma ksitluse Jordan Petersonist Sirpi. Samuti sai vahepeal rahulikumas toonis ja pikemalt selgitada palgalhe fenomeni (siin ja siin).




Meie ajastu kliiniline pshholoog


Mihkel Kunnus




Kes veel pole kuulnud hetkel kige mjukamast Lne intellektuaalist Toronto likooli pshholoogiaprofessorist ja kliinilisest pshholoogist Jordan Petersonist, see varsti kindlasti on. Peamistes Lne lehtedes on temast ilmunud lugusid juba loetamatul hulgal. Eestikeelses meediaruumis on temast mdaminneski juttu tehtud Postimehest Elu24-ni, Vikerkaarest ja Sirbist Objektiivini, Google aidaku huvilist!
Olgu immigrantidetulv vi islamiseerumine, #MeToo, kolonialismitaak vi neomarksistlik ajupesu likoolides  kui Lnes on midagi suurt ja vimast, siis meil on see ka. Peab olema! Igaks juhuks vib siis ka ksida, kes on meie Jordan Peterson?
Kui pris ausaks jda, siis peab mnma, et analoogia puudub. Vhemalt hes isikus. Aga hte isikusse koondumine on siin paraku olemuslik. Kes on lhim? Kelles on enim peamisi karakteristikuid? 
Vastus vib llatada: Valdur Mikita! Tundub, et Jordan Peterson on paljuski nagu globaal-Mikita. Eks see kujund kla nagu puust raud, misteline vastuolu, sest on ju Mikita lausa juuretipuni antiglobalistlik. Tsi. iglasem on pisendada Petersoni staatus pelgalt Lne maailma Mikitaks.


Tsisedes aga osutaksin paarile olulisele ja olemuslikule joonele, millel on ehk ka laiem diagnostiline vrtus. 
Esiteks, mlemad saavutasid suhteliselt ootamatult tiesti pretsedenditu, juba kultuse jooni vtva menukuse.Viimast hoolimata sellest, et nende kasutatud vljendusvahendid seda kuidagi ei ennustanud. Esseistika raamatumgi edetabelite tipus?! Miljonid vaatajad kahetunnistel akadeemilistel loengutel, milles pimuvad piiblilood ja mdid erinevate pshholoogiakoolkondadega, jungiaanlikust analtilisest pshholoogiast evolutsioonilise neuropshholoogiani?! 
Teiseks, tasub thele panna, et just siin on ka sisu tasandil vga sgavav sarnasus Mikitaga, tleks lausa, et sarnasus olulisimas  nad mlemad rgivad meile rglugudest, miljonite aastatega kujunenud mustrite vljendumisest kultuuris. Nad mlemad nevad, kuidas evolutsiooniga kehadesse sadestunud kogemused vnguvad ja elavad vanimates primustes ja mtides, mistttu need tekstid on liolulised, vi nagu tleb Jordab Peterson metatelised, telisemad kui tesed. Nad mlemad rgivad evolutsioonilise kehamlu ja kultuurimlu pimitusest. Samas on see aines samast materjalist, millest unenodki, thendab miski, millele range, mtva ja objektiveeriva teadusega lhedale ei pse, aga mis inimesele endale on kige vahetum reaalsus. Nad tidavad seda thimikku, mille suunas Marju Lepaje osutab eldes, et praeguses vaimufilosoofias on midagi sgavalt leninlikku. Hing on lahkunud ka kooliprogrammidest, koos kirjandustundide pideva vhenemisega jm asjaoludel. Aineid, mille raames ksitleda vaimseid kausaalsusi bioloogiliste ja fsikaliste krval, on ju vga napilt. Isegi pshholoogia likoolikursuses ei leia arvestatavat hinge mistet.i


Erinevused on muidugi pea sama suured. Eelkige siis selles, et Mikita ei tegele eneseabiga ega kritiseeri ideoloogilist ajupesu  need mlemad on Jordan Petersoni populaarsuse allikad. Ning muidugi mastaabis. Pluss veel see, et Mikita vorm, eriti just raamatutes, on vigurdav ja heatahtlikku huumoriga kaetud, kuigi sellele, kes vaatab sellest mda, neb, et ka Mikita kirjutab verega, vaadake vi ajaleheartikleid, kus ta vigurdab vhem, niteks Lnemeresoomlase viimane karje (PM 25 II 2017). See on testi karje.
Jordan Petersoni loengute kokkuvtvaks kommentaariks sobib aga mutatis mutandis Mejutluse lpp: Ja sndis, kui Jeesus oli need kned lpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema petusest, sest ta petas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nnda nagu nende kirjatundjad. Mt 7:28-29 


T Niisiis, Jordan Peterson teeb Mikitat Lne tsivilisatsioonile, ta hab nagu Mikitagi, rge vihake ja plake oma kodu, oma pliskultuuri, see on oma vigadest hoolimata maailma parim. Niteks Jordan Peterson lkkab kategooriliselt tagasi postmodernistlik-neomarksistliku sonimise, et Lne tsivilisatsioon on dini patriarhaalne, rhumisele les ehitatud ja tuleb seeprast lammutada. Ja on likriitiline ka Anglo-Ameerika likoolide suhtes, kus sellist suhtumist jutlustatakse. Kllap seeprast meie vikerkaarlased, mrililled ja vasaksbrad tema vastu gedat vaistlikku vimma tunnevadkiii. 
Kuna nii postmodernism kui neomarksism on retult laia ja hgusa thendusvljaga, siis on teda selle lohvaka snakasutuse kaudu lihtne rnnata, sest tpsustuseta vivad need snad thendada vga palju muud. Ometi on ta osutus snagi ilmne. Niteks Maarja Kangro ohkab vahetult prast Trumpi vitu: Mis asi see praegu oli? Mss eliidi ja establishmenti vastu, nagu meedia kordab? Nd oli viimaks selge, et poliitkorrektsuse ja igusluse keerukaid nojooni lnemaailmal pole, mida tahes akadeemia ja progressiivsed eliidid ei ritaks?iii. Jah, saab kasutada osutamiseks ka selliseid snu. Mitte (sealsed) likoolid ja postmodernistlikud neomarksistid, vaid akadeemia ja progressiivsed eliidid, poliitkorrektsus ja iguslus.
Ma ise jtaks suguluse marksismiga siiski nhtavale, sest kasutatavate sotsioloogiliste kategooriate tp on analoogne. Niteks miste valge heteromeesiv on samakujulise raamiga nagu miste kodanlane marksismis ja antud nite puhul on ka sisuline paigutus teoreetilises skeemis sama. Marksistlik feminism on aga selline feminism, mis ei tuvasta diskrimineerimist hes vi teises kohas, vaid vtab hiskonna patriarhaalsuse aksioomiks, mberlkkamatuks alusviteks. Niteks hiljuti Eestit visanud kriitik Quinn Latimeri snul peaks feministliku maailmavaatega meediatoimetaja t aluseks [olema] arusaam, et maailma-, ajaloo-, keele enda lugu on vimu-, vljajtmiste- ja vaigistamise luguv. See usk on sama tpi ja sama kigutamatu kui usk, et kogu ajalugu on klassivitluse ajalugu. Ja mitte vhem inimvaenulik.


Konkreetne nide: ln lahti vrske Mrilehe (mrts, armastuse erinumber) ja loen artikli esimese lause: Need on peamiselt heteromehed, kes vtavad Eesti meedias ilmuvates ksitlustes iguse valida, millistes nende seatud piirides soo- ja seksuaalvhemuste elud peaks kulgema  sama toimub tihti ka pevapoliitikas ellu viidud otsustega. (lk 23).
Esimene reaktsioon on, jlle! ah minge tpsi!vi Siis aga nen, et autoriks on Sdertrni likooli soouuringute doktorant ja meel leebub, ikkagi rahustav seaduspra nagu looduses olema peabki: vares kraaksub, koer haugub, skandinaavia likooli soouuringute doktorant ajab neomarksistlik-postmodernistlikku jampsi. 
Eriti traagiliseks teeb selle inimvaenuliku hoiaku see, et see grupitunnuse alusel sdistamine ei mju kuidagi neile, kes selle ehk ra on teeninud (igasugused tutistkrabavad Trumpid), kll aga saavad pihta, tleme, head poisid, kes tahavad kituda nii nagu on ige ja nii nagu peab. Trump ruskab rahus edasi, aga see blond prillidega poiss, kes humanitaarteadusi pib, ei julge naisterahva lheduses enam hingatagi, saati lheneda  ikkagi valge heteromees ja tema klassis.
Nii seisnebki pris suur osa Jordan Petersoni populaarsusest piltlikult eldes selles, et ta tleb noortele meestele, et kuigi te olete mehed, takkapihta heterod, kige tipuks tihti ka valged, olete ka teie ikkagi inimesed ja vite leida nurgakese hiskonnas ning ehk isegi kasulikud olla.
Meil pole knealused nhtused kaugeltki mitte nii akuutsed: mehelikkus pole nii kriisis, likoolides valitseb enam-vhem normaalne hustik (kuigi rahanappus ja sund hoida sees ka vga nrku tudengeid annavad tunda) ning Lne neomarksistliku sgefeminismi importimine on pigem vaevalinevii.
Lppematu debatt soolisest palgalhest on samuti hea nide nrimeelsest takerdumisest marksistlikku kategoriseerimisviisi. Kategooriate mehed(loe: kapitalistid-vereimejad) ja naised(loe: rhutud proletariaat) asemel oleks ainuksi lastehooldajad ja mittelastehooldajad kvasti tpsem jaotus. Pealegi oleks soolise palgalhe asemel lapsehoolduslikust palgalhest rkimine hiskonna pshholoogilisele kliimale kvasti parem. Lastetu naise vimalused on tturul palju lhedasemad mehele, kes on lastetu vi kelle lastega tegeleb philiselt naine, kui lastega suguele, ning lastega tegelevast mehest on ta sootuks paremas positsioonis. Ja siin taga pole mingi patriarhaat, vaid proosaline tsiasi, et elufunktsioonide rahaline vahendatus, mis ldse vimaldab selle arvulise mtmise, on soolise disproportsiooniga ning seda suuresti puhtbioloogilistel ja tehnoloogilistel phjustel. Lutipudel lahutas imetamisfunktsiooni naisest ja vimaldas ka mehel see toiming vrdse kohustusena enda kanda vtta. Jrgmiseks sammuks peaks olema kunstsk - see jtaks naisele reproduktiivfunktsioonis sama suure vabaduse, kui mehele on andud loodus. Seega teline feminist tegeleks kunstsa leiutamisega, mitte ei tmitaks abstraktset patriarhaati nii et head poisid ei julge keldristki vlja tulla (jrgmiseks sammuna vrdsete vimalustega ldinimese suunal tuleks tehnoloogiliselt proteesistada hormonaalssteem, neuraalsed rajad jne). Niteks Jordan Petersoni tuntus tegi jrjekordse hppe prast seda, kui Briti telekanali Channel 4 intevjueerija Cathy Newman ritas visalt ja ebannestunult omistada Jordan Petersonile ovinistlikke seisukohti, sest viimane nitas kigutamatu teadlaserahuga, et nn soolise palgalhe phjuseid on palju ja need pole ldse mitte need, mida igatseb iguslase lihtsakoelist sdistusmnu otsiv hing.


Inimloomuse hea tundjana on Jordan Peterson kike muud kui iguslane. Pdes ka ise oma fenomenaalset menu selgitada, tleb ta, et pool sajandit on korrutatud, et ha laienevad igused ja vabadused on see, mida inimesel vaja, aga inimestel on vaistlikult krini sellest, sest see ei anna isiklikule elule mtet. Vta oma elu ees vastutus, vta kohustused ning see mtestab su olemise, tleb Peterson, pika praktikakogemusega kliiniline pshholoog. Ta on saanud kmneid tuhandeid tnukirju, kus eldakse, et tema loengute vaatamine on andnud elule sisu ja mtte. Arusaadav: iguslus  kui kaugele seda ka ei ajaks  ei anna mingit eneseaustust. Riiklikult tagatud eneseaustus on nonsenss. Riigiiguslusel on piirid, need on nii mneski suunas ammu letatud ja raevukas edasi marssimine selles suunas ei tee kellelegi head.


Minu jaoks on Jordan Peterson puhas positiivsus nagu Valdur Mikitagi. Nad mlemad kanaliseerivad maksimaalse pehmuse ja konstruktiivsusega inimhinge neid svahoovusi, mis vivad vga kergelt leida ige vikaid ja destruktiivseid vljendusvorme. 





















i   Milleks rahvuslikkusele tlkimine? Akadeemia 9, 2014 


ii  Vt nt Jaanuarikuu lugemissoovitused http://www.vikerkaar.ee/archives/22399 ja Mikael Raihhelgauz Sihvkakoorte dilemma Sirp. 2.III 2018


iii  Novus Ordo Trumpi. Mtisklusi USA presidendivalimistest. Vikerkaare veebis 11.XI 2016 http://www.vikerkaar.ee/archives/20288


iv  Niteks artiklis Pris vale iha (Sirp 29. IX 2017) vermib Margus Ott erinevate inimlike pahede koondkujuks miste vehm - valge eesti heteromees.


v  Quinn Latimer #metoo liikumist juhib sna otseses mttes meedia intervjuu Kaarin Kivirhkiga Feministeerium.ee 22. II 2018


vi  tps on soo- ja funktsioonneutraalne avavus keha alaosas. 


viiS  iia juurde tasuks lugeda Margus Punabi esseed Kust tulevad pehmed mehed ehk uue maskuliinsuse bioloogilisest baasist Postimees 3.III 2018


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:14 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


17. aprill 2018Kas pigem palgalhe vi harmooniline inimareng? Vastuseks Johanna Rossile. 


Visandasin he palgalhe tekkimise mehhanismi skeemi (ERR 04.04.2018). Johanna Ross kirjutas sellele kommentaari (ERR 11.04.2018) ja nd alljrgnevalt jllegi mina (ERR 16.04.2018).

Palgalhest, efektiivsusest ja harmoonilisest inimarengust. Vastuseks Johanna Rossile.


Mihkel Kunnus


igupoolest on mul kerge trge nimetada alljrgnevat vastulauseks Johanna Rossi arutlusele Feminism, spetsialiseerumine ja lastekasvatus (ERR 11.04.2018), sest ma ei ole kuidagi ta eldu vastu. Vastupidi, ma olen ta elduga suuresti nus ja poolt ning igupoolest tahaks lihtsalt seda arutlust jtkata, teha tpsustusi ja avada mningaid uusi tahke. Isernis seetttu, et Johanna Rossi tasakaalukas ja dialoogiline arutlemislaad letab mekrguselt selle teema all tavapraselt plrtsuvad paralleelmonoloogid ja neitsihuntide ulgumise. 
(Ja nii pikki ja svenevaid tekste pevalehtede paberkandjatel ei avaldatagi).


Kui Johanna Ross tleb, et minu jreldused on vastuolus tnapeva peavoolufeminismi seisukohaga, mille kohaselt on palgalhe likvideeritav ja tuleb likvideerida, siis nustun, aga teeksin samas mitu tpsustavat mrkust.
Esiteks, ma ei arva kohe kindlasti, et palgalhe iseenesest on mingi tore ja silitamisvrne asi, kll aga osutan sellele, et selle likvideerimisel on oma hind ja (sltuvalt phjustest) tstatub ksimus, kui suurt hinda oleme valmis selle eest maksma ja mis tingimustel. On ju palk pelgalt ks mde inimese hiskondlikust seotusest, saati olemisest. Samuti toob Ross oma arutluse lpus vlja selle, et liigne efektiivsuse tagaajamine vib halvasti mjuda inimarengu harmoonilisusele. Jllegi nus. See on ks vimalik vastus ksimusele, et millist hinda oleme nus maksma efektiivsuse eest.


Ross tleb, et efektiivsuse nui neljaks taga ajamine mjub halvasti harmoonilisele inimarengule. Ma olen nus. Ma arvan ka nii. Aga on siiski ka neid inimesi, kes on valmis ohverdama oma isiksuse harmoonilise arengu efektiivsuse nimel, olgu karjri, rahateenimise, eneseteostuse vi muu srase nimel. Meeste hulgas on selliseid tpe rohkem. Samal phjusel nagu vaimuhaiglates ja vanglateski on mehi rohkem. Kuigi meie kriminaalseadustik on kenasti sooneutraalne ja kigil on vrdne vimalus vangi juda. 


Veel tleb Ross, et spetsialiseerumist ei tervitata sugugi ksmeelselt, niteks teadusts on seda hakatud pidama suureks probleemiks. Jllegi nus. Aga rhutaks le, et pole mingit spetsialiseerumis-ideoloogiat, millest kogu teadusmaailm on seestunud. Spetsialiseerumine on vaba konkurentsi krvalnhe. See sama vrdiguslikkus, mida feministlik liikumine ise lipukirjana kandis enne kui XXI sajandil tpuudusest lolliks lks, thendab ju muu hulgas seda, et karjriedenemise ja teadusrahad saab ikka see inimene, kes on antud valdkonnas kige pdevam ja seda sltumata tema soost, nahavrvist, seksuaalsest orientatsioonist, perekonnaseisust ja NB! sltumata tema isikusese arengu harmoonilisusest.
Ja siin on nd ks koht, kus ma veidi ei ole Rossiga nus: ta tleb, et motiveeritud ttaja, kelle elus tine ja isiklik sfr on tasakaalus, ttab paremini. Ma arvan, et see on nii ainult laias laastus keskmise inimesega ja sellistel keskmistel kellaajast kellaajani tkohtadel, aga tliunaks kipuvad olema ju pris tipud. Ikka veetakse nina vingu ja ksitakse, et miks suurettevtete juhtkondades on nii vhe naisi, miks valitsuses, miks tippteadlaste hulgas jne. Kui ka pris tippu saaks nii, et ttatakse nelikmmend tundi ndalas ja htupoolikutel ja ndalavahetustel mrataks lastega, siis olekski tipus sellised inimesed. Aga on pigem fanaatikud, maniakid ja tnarkomaanid ning selliste isikutpide hulgas kipub mehi rohkem olema.
Kui on kaks vrdsete vimalustega inimest ja ks neist on valmis tielikult tle phenduma isegi siis, kui peab selleks ohverdama oma harmoonilise arengu, ja teine, kes suunaks osa oma ressursse ka isiklikku ellu, siis on arusaadav, et esimene jb peale ausas konkurentsis, mis ei diskrimineeri inimesi nende eraelu jrgi.


Nii saigi Paul Mirengoff eelmise aasta suvel nentida, et kuuest Euroopa Liidu asutajamaa juhist viis on lastetud. Eurooplaste juhid kipuvad olema lastetud, tleb ta, lastetu on prantslaste Emmanuel Macron ja sakslaste Angela Merkel, brittide Theresa May ja itaallaste Paolo Gentilon, hollandlaste Mark Rutte ja oti Nicola Sturgeon ning ka Jean-Claude Juncker on lastetu ja Rootsi peaminister Stefan Lofveni (kohalikke ma ei hakka ehk nimetama, aga meie vimaluste avarust vhemasti oma konnatiigi piires nitab seegi, et krgema klassi poliitikute hulgas  sealhulgas president!  on ka paljude lastega naisi).
2013 aastal Eesti Pevalehele antud intervjuus tleb Stockholmi likooli demograafiaprofessor Livia Sz. Olh, et 40% endise Lne-Saksamaa krgharitud naistest on lastetud. Nad tunnevad, et mlemat lihtsalt ei saa, tuleb valida, kas hea positsioon vi lapsedii. Kas nad on ka nnelikud ja harmooniliselt arenenud inimisiksused, ma ei tea, aga Saksamaa majandus on Euroopa Liidu kese. Eestile thendaks selline mudel kiiret hbumist, sest jukas ja suure tugeva kultuuriga Saksamaa saab endale lapsi importida, aga Eesti ei saa. Muidugi ka inimkonda tervikuna hvardab efektiivsusesse kngemine (koloogilises mttes on kuritegelik kedagi tnapeval tootvale tle saata).

Kllap viks neutraalsemaks krvutuseks tuua krvale tippsportlased, et nidata, et tippu juavad ikka need, kes ohverdavad selle spetsiifilise edu nimel kik muu, mitte aga oma isiksuse harmoonilised arendajad. Aga sportlased on ses mttes jllegi halb nide, et nende karjr lppeb nii noores eas, et pere saab luua ka prast seda.


Oluline on ka mista, et meie kultuur niivrd ei loo ebavrdsust kuivrd vimaldab seda inimestel ise tekitada. Lhimalt, ebavrdsuse vimaldaja on meie maailmajao suure aade, see ainus, mis on Prantsuse revolutsiooni lipukirjalt suurema hbistuseta psenud  vabadus. Kui inimesed on oma otsustes vabad, siis teevad nad erinevaid valikuid, kes sipelgalikumaid, kes rohutirtsulikumaid, aga selge on see, et erinevatel valikutel on erinevad tagajrjed ja iga iseotsustaja on oma eelnevatest valikutest mjutatud.


Hannah Arendt, ks kahekmnenda sajandi selgepilgulisemaid vaime (kes ei suutnud kordagi teha nii sgavat kkki, et rkida silmast silma sajandi kaaslannaga, kes samuti oli lastetu ja paraku ka mjukas  Simone de Beauvoiriga) osutas inimolemise fundamentaalsetele aspektidele, mis marksistlikes kategooriates mtlejatel vaatevljast vlja kipuvad jma. Esiteks see, et inimesed snnivad igas mttes vga erineva stardipaketiga, alates geneetilisest ja lpetades selliste limalt palju mravate parameetritega nagu snniaasta, snnikoht ja snnikultuur. Ning taga hullemaks, vaba sotsialiseerumise kigus ebavrdsused vimenduvad, mitte ei htlustu, sest sellele, kes jookseb teistest paremini, meeldib jooksmine seda enam ja seda rohkem ta jooksmist harjutab ja seda paremaks ta selles saab ja seda suuremaks kasvab tema kiiruslhe teistega. Samuti on lugu mis tahes teiste annetega. Kll aga on poliitiline ja juriidiline ruum selline kunstlik moodustis, kus inimesed saavad kohtuda nagu nad oleks vrdsed. Ebavrdsus tekib ise, vrdsuse tekitamine seevastu nuab pidevat td ja vaeva. Viks ju elda, et see Arendti sedastus on triviaalne ja pevselge, aga juhiksin thelepanu sellele, et igasugused iguslased ja muud taolised Rousseau lapselapsed lhtuvad diametraalselt vastandikust seisukohast  et vrdsus on (looduslik/loomulik) antus ja ebavrdsus (kultuuri) tekitatud. Kujundlikult: nad usuvad, et sugu on sotsiaalne konstruktisioon ja inimigused geenidega kaasa sndinud, nad arvavad, et hierarhilised struktuurid on patriarhaadi leiutis ja raha tekkis kunagi ammu vrdhulgalise snnikaasavarana kigile.


See aga ei thenda, et ebavrdsus oleks midagi toredat. Ei, vastupidi, ebavrdsus on vga halb ja ohtlik asi, ja seda hullem, mida suuremaks see paisub, see lhub hiskondlikku sidusust, stabiilsust, turvatunnet jne. Aga see pole mingi heteroseksuaalse valge mehe domineerimisleiutis, vaid isetekkeline inimkonna psisaatja, mis kuulub samasse kategooriasse nagu haigused, vanadushdad, kuritegevus, rumalus ja vgivald, ehk on miski, mis vajab pidevat leevendustd ning keskseks ksimuseks on ikka see, et kas ravi pole haigusest hullem. Niteks mitmed phjalikud erinevates kultuurides lbi viidud longituudkatsed on nidanud, et sotsialism ja kommunism on ebavrdsuse ravimiseks hullemad kui haigus ise  haigus ehk ebavrdsus jb alles, aga krvalnhtudena kaob tihti viimanegi liikumisvabadus, perekond, elu jms. 
Tavaprane kapitalismikriitika ei lhe piisavalt sgavale, kihistumisprobleem on kaugelt sgavam ja vanem kui kapitalistlik ssteem tnapevases mttes, meenutagem tuntuimatest kas vi potlatchi kinkimisorgiat vi vanade semiidi rahvaste Juubeli-rituaali. Tuletan meelde, et viimane thendas seda, et iga viiekmne aasta jrel thistati kik vahepeal kogunenud lootusetud vlad ja vabastati kik vahepeal vlaorjusesse langenud rahvuskaaslased. See komme aitas neil pris edukalt vltida jukuse vgivaldsel teel mberjagamist ja hiskonna jagunemist vaenutsevateks klassideks.


Varanduslik kihistumine on hiljuti pris praseks linud aga seda seetttu, et , tleme, omamistehnoloogiad on radikaalselt teisenenud ja seda suhteliselt hiljuti. Niteks enne kui leiutati raha  palgat ja seega ka igasuguste palgalhede eeldus  , ei saanud ju puhttehniliselt vara kuigi palju kontsentreeruda (nt vilja kokkuvedu oli raske ja keeruline ja sai toimuda ainult suhteliselt lhikese maa tagant). Kui varanduse kokku kuhjamine oli sna otseses mttes kuhjamine  olgu vilja, loomanahkade vi kulla  , siis oli see paratamatult sna piiratud. Raha oli see, mis vimaldas varandusel kontsentreeruda. Ja tnapeva tiesti ulmeline ja pretsedenditu raha kokkukoondumine ksikute ktte on vimalik ainult tnu sellele, et infotehnoloogia on n varanduse pea tiesti lahutanud ainelisest kandjast.
Teine asi, mis on lasknud varanduslikul lhel nii suureks kasvada, on suhteline rahu ja hiskondlik stabiilsus  sda, katk ja revolutsioon, vgivald ja katastroofid on siiani olnud thusaimad, et mitte elda ainsad thusad ebavrdsuse kaotajad, vtab selle fenomeni mineviku kokku varandusliku kihistumise ajalugu uurinud professor Walter Scheidel (loodetavasti vtab siin inimkond aru phe ja suudab globaalsel tasandil varamaksudes kokku leppida. Ja just globaalsed kokkulepped on vajalikud, sest muidu lihtsalt kanditakse oma varandus kuhugi maksuparadiisidesse).

Feminism oli kunagi ammu osa liikumisest, mis nudis kigile inimestele vrdseid vimalusi. Vrdsete vimaluste ja valikuvabaduste tulemuseks on erinevused tulemuses. Saamaks vrdseid tulemusi, tuleb muuta vimalused ja vabadused erinevaks, viimast tehakse nn positiivse diskirmineerimise, kvootide ja muude taoliste mentelustega, thendab, feminism on muutunud oma kunagise oleku vastandiks. Kui kunagi sai vastata ksimusele, kas oled feminist, Jah, olen feminist, sest usun, et kigil inimestel peavad olema vrdsed vimalused ja valikuvabadused, siis nd tuleb vastata Ei, olen pigem antifeminist vi retrofeminist, sest usun, et kigil inimestel peavad olema vrdsed vimalused ja valikuvabadused. NB! palgalhe viitab tulemuste erinevusele, eks. Kui anname vrdsed vimalused kigile, nii maniakkidele, kes oma firma kasumi nimel on valmis loobuma nii unest kui eraelust, kui ka normaalsetele inimestele, kellele palgat on vaid osake elutervikust, siis on ju ilmne, et ses rahaliselt mdetavas asjas esimene vidab. Aga see pole mingi lollakas ideoloogia, mis siin maniaki harmoonilisest isikust ette poole asetab, vaid hingetu mehhaanika, mis ei vaja toimimiseks mingit ideoloogilist tuge. Kll aga selle pidurdamine.

Tdemus, et seal, kus on, sinna antakse, on tuhandeid aastaid vana (meile tuntud Piiblist, eks), ja see pole kapitalismi leiutis, vaid printsiip, mis ulatub kaugelt le liigipiiride. Isend, kes on teistest tugevam, trjub vetimad krvale ja saab rohkem sa ja muutub sellest veelgi tugevamaks  see printsiip ei vaja toimimiseks mingit teadvust [16.04 sain kokku Kalevi Kulliga ja mehhanism tuli pgusalt jutuks. Ta tles, et elu kui selline on autokataltiline protsess, thendab, toimib juba esimese eeltuumse raku tasandil positiivse energeetiliselt positiivse tagasiside kaudu st juba elu kige algsemate vormide juures kehtib positiivse tagasisideme printsiip ehk kus on, sinna antakse]. igupoolest on seda ilmingut vimalik tuvastada vga paljudes valdkondades (selle printsiibi, et seal, kus on, sinna antakse, formuleeris matemaatiliselt Itaalia sotsioloog ja filosoof Vilfredo Pareto ja seda tuntaksegi Pareto printsiibinaiii).


Rahvusvaheliselt tunnustatud pedagoogide koolitaja Godi Keller toob he ilmeka nite eesti keeldegi tlgitud raamatus Sdamega koolis:


Tdruku ettekanne rkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tdruk lks panka, rkis, et peab tegema koolit intressidest, ja talle pakuti igaklgset abi. /---/Viimaks oli tdruk vlja arvutanud, et kige soodsama laenu korral, arvestades oma tenolist maksevimet, lheb laen talle kahekmne aasta prast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.
petajana olin tdruku tga vgagi rahul ja kaaspilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tdrukul on hoopis midagi muud sdamel. Tdruk lisas, et tal on mned ksimused.
Kui nd on nii, tles ta, et minu sbranna on linna kige rikkama mehe ttar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis vib ta prduda isa poole ja majaostuks raha ksida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit vib-olla kohe taskust vlja ning sbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ra osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt vtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!
pilane tles seda kasvava umbusuga hles ja ma ngin, et tal on tsi taga. Kas on testi nii,  lausus ta viimaks, et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?
Langesin ka ise natuke nost ra, sest sain aru, et pilases on hakanud pead tstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mtlemise vime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende iglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas mbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta testi taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tsiasja kuidagi suhtuda, kui vtta seda tervikust lahutatud mistusliku tena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste vi tpsemalt tiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt vib mjuda lihtsalt vltsilt.
Hetk enne tdruku ksimusele vastamist judsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda vtab? Mis aitab silitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta neb kike uues valguses? Ja judsin melda: loodetavasti jtkub tal kllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad les haava, mille likab klm analtiline mistuslik nuga.




Vga meeldis mulle ka Johanna Rossi kirjutise lpp:
Snavtja peaks tingimata vaatama enesesse. Kas on pris kindel, et ta parimat maailmakorda visandades lhtub tepoolest ideaalist, olgu efektiivsuse omast vi mnest muust, ja mitte sellest, mis talle enesele mugavam tundub? Kas kellegi sund lastega koju jda tunduks niisama vltimatu ka John Rawlsi teadmatuse loori tagant? Aga kellegi sund tle minna? Kogu spetsialiseerumissund  koos palgalhega?


Ma ise muidugi oma tekstis parimat maailmakorda ei visandanud. See lesanne on na raskevitu. Mu isiklik eelistus oleks laias laastus liberaalne, selline, et riik ei kehtestaks ldist maailmavaadet, vaid pelgalt vaataks, et neist tulisemate esindajad ksteisele liiga ei teeks. Palgalhe puudumine sellises maailmas oleks vimalik, aga limalt ebatenoline, sest ei mina ega Johanna Ross saa ses maailmas kirjutada Penelope Trunkile ette, kuidas ta elama peab ja kuidas oma laste isaga kohustusi jaotama. Samuti on sellises hiskonnas usuvabadus ja mitte kski traditsiooniline religioon pole neis asjus sooneutraalne jne. Ning selle ebatenolisuse mitterealiseerimise eest hte sugupoolt stigmatiseerida on lihtsalt lhingelik ja inimvaenulik. Isegi kui seda tehakse igluse sildi all (no muidugi enamik ajaloo verisemaid sndmusi on tehtud igluse sildi all).
Ome eelmises tekstis pelgalt visandasin mned mehhanismide skeemid. Et mistetaks teatud nhtuste kujunemislugu. Ja lpus ka pelgalt vihjasin, et efektiivsus ei mtesta elu. Tore oli nha, et Johanna Ross mrkas, et antud tekstis Kunnus feministidele otsesnu vaenukinnast ei heidagi. Ma aga mrkasin, et Johanna Rossi tekstis puudus isegi sna diskrimineerimine, testi, ilma igasuguse irooniata, tema tekst on tavatult selgepilguline ja tasakaalukas anals palgalhe teemal.




*


ihttp://www.powerlineblog.com/archives/2017/07/europes-childless-leaders.php
iihttp://epl.delfi.ee/news/eesti/rootsi-demograaf-kui-te-praegu-lastesse-ei-investeeri-pole-sellest-aastate-parast-enam-kasu?id=67082854
iiihttps://en.wikipedia.org/wiki/Pareto_principle


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:37 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
13. aprill 2018Kes kardab Jordan Petersoni? 


Ilmus ajalehes Sirp 13.04.2018 peaaegu poole lhemana.


Kes kardab Jordan Petersoni?




Mihkel Kunnus






Toronto likooli pshholoogiaprofessorist Jordan B. Petersonist (edasi: JBP) ei ole lihtne kirjutada, sest tema tht srab hetkel ebaloomuliku eredusega ja seda peegeldatakse pimestamiseni paljude nurkade alt. Olukord on pretsedenditu, sest enne reaalajas toimivat ja pea kikjale ulatuvat netimeediat polnud samalaadne mjukuse intensiivsus vimalikki. Praegu aga letab infovoog mngeldes vastuvtukiiruse ja katse anda sellest artikliformaadis ammendav levaade on lootusetu. Samuti aegub iga vahekokkuvte vga kiirelt. Sobivaks formaadiks viks olla selline simultaanne reportaablogi, mida nii Delfi kui ERR vahel mne telesaate vi spordisndmuse reaalajaliseks kajastamiseks kasutab.
Muidugi see pretsedenditu pulbitsevus ja resonants vrib ise sotsiaalpshholoogilise faktina analsi, aga toon enne he illustreeriva nite. Olen JBP videoloengutel ja retseptsioonil silma peal hoidnud nii poolteist-kaks aastat. Kesoleva teksti kirjutamise leppisin toimetajaga kokku 21. mrtsi hommikul. Selle kigus sai mainitud ka Pankaj Mishra artiklit 19. mrtsi The New York Review of Book'isi, mida mlemad lugenud olime ja millega plaanisin vhemalt osaliselt suhestuda. Kuna Mishra materdas selles artiklis JBP-d vga alla poole vd lkidega, niteks JBP hinnatud Carl Jungi, Mircea Eliadet ja Solenitsnit kui isikuid rnnates, ja mis JBP-le tiesti liig oli, talle klge pookides ilsa metslase eputavat kuid ohutut romantiseerimist. Viimasega viitas Mishra JBP lbikimisele kohalike pliselanikega ja osatas JBP videtavat omaksvttu sellesse himu. Kuna JBP ongi sellesse himu auliikmena vastu vetud ja seda ligi viisteist aastat kestnud spruse ja tiheda lbikimise tttu, siis mjus sellise vite esitamine eriti madalalt, sest tegu polnud mingi demonstratiivsusega ning samuti pidas JBP rassistlikuks Kanada pliselanike nimetamist metslasteksii (eriti salvavaks tegi mrkuse see, et philine sber, kellega JBP sealt himust lbi kib, on le elanud Kanada kurikuulsa assimileerimisprogrammi, kus riik vttis pliselanikelt lapsed ja pani nad pliskultuurist vrutamiseks ja peremeeskultuuri omaksvtuks internaatkoolidesse (CanadianIndian residential school system)). Vastuseks nii madalale rnnakule sutsus JBP THIliku teravusega, kus tles, et kui Mishra oleks temaga samas ruumis, annaks talle krvakiilu. 22. mrtsi hommikuks andis viimase 24 tunni guugeldamine viis-kuus uut soliidset artiklit JBP kohta, rkimata mriaadist kommentaaridest rohujuuretasandil. ksjagu oli juubeldamist teemal JBP tielik kokkuvarisemine [total meltdown] Twitteris, lisaks phjalikke vastulauseid Pankaj Mishra artikile ja ldistustaotlusi teemal Miks JBP kutsub esile nii meeleheitlikke rnnakuid? Nii niteks kirjutab Jeet Heer The New Republic'us, et JBP hineb nende macho-kirjanike klubiga, kes ei talu kriitikat ja testuseks koosneb lejnud artikkel reast nidetest, kus tunnustatud kirjanik on kriitikut fsiliselt rnnanud, alates Ernst Hemingwayst kuni Norman Maileri ja Stanley Crouch'iniiii. Lehel Minding The Campus toob organisatsiooni National Association of Scholars president Peter Wood JBP-d kaitstes vlja Pankaj Mishra varasemad katsed talle antipaatsed autorid rassismi-, faismisdistuste ja karakterimrvaga (character assassination) rajalt maha vtta, eelmiseks tuntuimaks ohvriks on vahest Harvardi professor Niall Fergusoniv. Ja 23. mrtsil ilmus omakorda The Guardianis Nesrine Maliki artikkel pealkirjaga Vabandage, Jordan Peterson, aga raev ei sobi eneseabi-gurulev, kus antakse enam-vhem mista, et inimene, kes on nii vihaselt sutsunud, on end selles vallas lplikult diskrediteerinud.
Need juhtumid on smptomaatilised ja toovad esile knealuse diskursuse mned phijooned. Esiteks, tulise keskendumise teise- ja kolmandajrgulistele asjadele ning seda isegi vga vrikates vljaannetes. Teine ilmekas ja igupoolest enam-vhem kiki sotsiaalmeedias toimuvaid debatte iseloomustav fenomen, mis siin samuti peegeldub, on see, et lgmehi ei ole vaja konstrueerida  internet on nii kaasav tehnoloogia, et mis tahes rindepoolelt saab leida sobiva karikatuursusastmega autentseid karaktereid (niteks ks levinumaid tehnikaid JBP diskrediteerimiseks on vide, et ta austajate hulgas on palju alt-right tegelasi).
Kolmadaks viks siin teha rahvusliku nartsissismiga viite teadlasele, keda JBP vga krgelt hindab, nimelt Eesti pritoluga Jaak Panksepale, kes mitte ainukt ei nidanud, et aju afektiivsed struktuurid on imetajatel vga sarnased, vaid ka seda, et heks fundamentaalsemaks kognitiivseks motiiviks on otsimine. Nii nagu JBP-l on tohutu jrgijaskond, nii on tal ka tulihingelised vaenlased, kelle otsimisaparaat on hlestunud JBP komistamisele ning seda sellise innukusega, et ollakse valmis JBP eldu ees krvad pea tielikult sulgema. Selline kritiseerimisviis ji kuninglikut alasti kui Briti telekanali Channel 4 intevjueerija Cathy Newman masinliku jrjekindlusega ritas JBP snadesse ovinistlikke seisukohti sisse tlgendada. Seda 16. jaanuril avaldatud videot on praeguseks vaadatud le 8,9 miljoni korra. Kes videot vaadata ei soovi, siis sellise religioosse kirglikkusega kikjal patriahaati ja diskrimineerimist nha igatseva ajuhlestuse hitlerlik analoogia on netilehel Asjad, mis nevad vlja nagu Hitler (http://thingsthatlooklikehitler.com/). 
Kuna kik eelnimetatud puudused ohustavad kiki inimesi, sealhulgas siinkirjutajat, siis pan jrgnevalt keskenduda olulisemale ja katsun krvale jtta psivalt muutuva guugelpildi, millele tuginev anals on selle ilmumise ajaks niikuinii vhemalt paarikmne artikli jagu aegunud.


Erinevad Jordan Petersonid. Teadlane.
JBP fenomenil on mitu analtiliselt sna hsti isoleeritavat tahku (mis de facto muidugi ksteist vastastikku vimendavad). heks neist on teadlane JBP, kusjuures selline, kellele patsutaks tunnustavalt lale ka Jri Allik. See on JBP, kes on teinud tsist teadust ja avaldanud rea teadusartikleid, millest tsiteerituimad on alkoholi mjudest (JBP doktorit oli alkoholismi prilikkusest) ja isikusepshholoogiastvi. Sellel JBP-l on avaliku mjukusega kige vhem pistmist, kll aga vimaldab see vljaelda mningaid triviaalsusi, milles muidu nhakse erinevaid poliitilisi ebakorrektsusi (vgivalla igustamine, ohvrisdistamine jne). Niteks vestluses Camille Pagliaga, kus nad puudutavad ka soosuhtlus likoolilinnakutes, saab ta teadusuuringutele viidates elda, et alkohol on ainus narkootikum, millel on testatud agressiivsust vimendav toime, et see on korraga lgastava ja stimuleeriva toimega, et mjutab mlu ja paneb tagajrgedest mitte hoolimavii. Lhimalt, et kui koondada ruumiliselt kari purjus noori inimesi, siis on vga tenoline, juhtub igasuguseid asju ja osa neist asjadest ei ole teps mitte toredad. Thendab, ta saab veidi turvalisemalt vlja elda, et paljud inimesed teevad tis peaga kahetsusvrseid asju ning selle aluseks on pigem teatud pshhofsioloogilised protsessid, mitte vgistamiskultuur, patriarhaat ja muud moekad viirastused. Ning kllap on see koht ka rhutada, et JBP ei pea mingi kitumismehhanismi umbisikulist lahtiseletamist selle kitumise igustamiseks, vastupidi, vastutuse vtmine enda kanda on ta elamispetuse keskne motiiv.

Neetud neomarksistlikud postmodernistid!
Kige tugevamal pinnal seisva JBP juurest hppan nd kige tusuvamal pinnal oleva JBP juurde. See on JBP, kes simab Anglo-Ameerika likoole, kus toimub neomarksistlik-postmodernistlik indoktrineerimine, kus nais- ja afrouuringute ja muu taolise pseudohumanitaarse pseudoteaduse sildi all toodetakse artikleid, millest kaheksakmmend protsenti ei saa htegi tsiteeringut ja noored laenavad end vlaorjaks mittehariduse eest ning kigele lisaks petatakse neid Lne tsivilisatsiooni vihkama. Miks me rahastame revolutsionre, ksib JBP rritunult. Embleemnimed, mida JBP kasutab, on Jacques Derrida ja Michel Foucault. See JBP resoneerub anglo-ameerika kultuuriruumis ige vgevalt. Ja eks see resoneerumine nita, et on, millega resoneeruda, igatahes tundub, et meil selliseid probleeme pole.
Samas on osutusvahendid, mida JBP siin kasutab, ige rohmakad, miska on ta siin kige igustatumalt kritiseeritav. Vhemalt formaalselt.
Nii tleb ka Mrt Vljataga, et Jordan Petersoni jutud sellest kuidas ndishdades on sdi postmodernism, mis on seesama mis marksism ja feminism, jahmatavad lihtsustused  seda isegi inimesele, kes hestki nimetatud ismist palju ei hooliviii. 
Shuja Haider on vtnud vaevaks ksipulgi lahti kirjutada, et tegelikult thendab postmodernism hoopis midagi muud, kui see, mida JBP selle sna all silmas peab, ja tegelikult lesid Derrida ja Foucault hoopis seda ja seda. Ma arvan, et see kriitika on akadeemilise klaasprlimnguna korrektneix. Kui aga vtta teine hoiak kui akadeemilise t oponendil, thendab, maksimaalse kriitilisuse asemel pda mista, millele JBP nende nimede ja terminitega osutab, siis on pilt samuti ige selge. Heaks illustratsiooniks sobib Jaan Unduski mlestus Jacques Derrida loengust, sest ta toob seal pigem imetlevalt vlja kik need asjad, milles JBP Derridad sdistab. Soomes toimunud avaliku ingliskeelse loengu Humanitaarteaduste tulevik: tingimusteta likool(The Humanities to Come: The University without Condition) algust meenutab Undusk snadega: Lnluse dekonstrutsioon oli mrkamatult pihta hakanud. Undusk jtkab: [Dekonstruktsiooni] siht on kahevitlus alguprasuse mdiga, mtteviisiga, et asjadel on mingi kindel hierarhilise vrtusega algus ja lpp./.../Alguse ja lpu mahasalgamine, edasinihutamine, eemalelkkamine on Derridale eluliselt oluline akt. Niisamuti kui keskpaiga ehk tsentrumi ja sellest tulenevate hierarhiliste jaotuste mittetunnustamine./.../See ongi postmodernistliku, vga tugevate metasugemetega kirjutusviisi (vulgariseeritud) kivintessents: dekonstrueerida iga sna juba eos. Dekonstruktsioon on tugevaimate metasugemetega kirjutusviis, mis meile teada. Ta vib puhtal kujul esinedes jtta pikapeale tsirkusetegemise mulje vi mjuda patoloogilise hirmuna vastutuse ees. /.../[D]ekonstruktsiooni ideaalvastena kasutas [Derrida] seekord tuleviku humanitaarse likooli mistet: meie likoolid peavad saama sotsiaalse dekonstruktsiooni asutiseks, kuulutas ta. University must be a place of unconditional critical resistance towards all kinds of power  'likool peab olema koht, mis avaldab tingimusteta vastupanu mis tahes vimule'; vaimselt terve likooli aluseks on the principle of civil disobedience, 'kodanikuallumatuse printsiip', mis tuleb arendada dissidentluseni.x
Jaan Undusk ei pununud sellega lgmehikest JBP-dele kolkimiseks, vaid tegu on valdavalt hardas toonis kirjutatud tekstiga Derrida 70. snnipevaks. Ometi on seal kenasti kik need punktid esil, mille prast JBP on vtnud ta heks thistajaks Anglo-Ameerika likoolide humanitaarteaduste allakigule, neis teaduskondades toimuvale ideoloogilisele ajupesule ja poliitilisele radikaliseerumisele nn ssside kasvatamisele. Ta kritiseerib tuliselt neid, kes kituvad nagu Derrida juhtnride jrgi. Derrida nime kasutamine selliseks osutuseks on tiesti mistetavxi.
Vljataga hoiatab samas, et lihtsustustega, mida JBP niiviisi siin teeb, kaasneb oht, et mitmesugused sgavamate, objektiivsete ja ksikisikust sltumatute suurte arengute  kapitalismi, globaliseerumise, tehnoloogia  tagajrgi seletatakse lihtsalt ideedega kputie professorite peas. Kummatigi teeb vga sarnase etteheite JBP radikaalsele vasakleerile  nad ei lhe piisavalt sgavale kui kritiseerivad kapitalismi ja Lne hiskonda. JBP tleb, et hierarhia ei ole mingi tore asi, aga see pole mingi Lne tsivilisatsiooni leiutis, vaid palju vanem ja ulatuslikum nhtus, vhe sellest, et pole olnud mittehierarhilisi hiskondi, kigi sotsiaalsete loomade karjastruktuur on hierahiline, enamgi veel, isegi merivhid moodustavad hierarhiad (nide, mis on muutunud JBP meemide levinud atribuudiks), kusjuures viimased kasutavad selle tajumises samu neurokemikaale. Ning sama lugu on ainelise ebavrdsusega. Ta osutab sellele, et pole suudetud luua htegi hiskonda, mis ei genereeriks ebavrdsust, ja see on vga suur probleem ja see vajab pidevat leevendamist (ebavrdsuse isetekkelisusest rkides viitab ta tihti Pareto jaotusele st vimalik, et selle mehhanismid lhevad le elus-eluta piiri). Thendab, osutus hierarhilisusele ja ainelisele ebavrdsusele ei saa olla kuidagi kllaldane kriitika, sest see iseloomustab kiki hiseluvorme, aga Lne hiskond evib selle iseorganiseeruva ebavrdsuse juurdes ka maailmaajaloolises mttes pretsedenditut indiviidivabadust ja tootlikkust. See on kaugel tiusest, aga parim, mis suudetud siiani leiutada. Niteks kommunistlikud reiimid olid ka kik suure ainelise ebavrdsusega, aga erinevalt kapitalistlikust Lnest polnud erilist tootlikkust ega indiviidivabadusi. Varanduslik kihistumine on nagu lollus, kuritegevus ja haigused, inimkonna psisaatja, millest lplikult lahti saada ei ole siiani osanud keegi. See on miski, millega tuleb pidevalt videlda, mitte aga mingi kapitalistliku ideoloogia ja patriarhaadi leiutis, millest tagurlikud valged heteromehed knte ja hammastega kinni hoiavad. geda kommunismivastasena tleb ta, et seda kommunistlikku ideestikku rakendati vga erinevates kultuurides ja iga kord oli tagajrjeks tohutu katastroof. Kui kommunismi hakati ellu rakendama, siis avastas proletariaat, et neil on ikka pris palju kaotada peale ahelate, niteks kodumaa, perekond ja elu.


Jordan Peterson kib lihtsalt ilgelt nrvidele
Ka mrtsikuises Vikerkaare lugemissoovituses ei saa Mrt Vljataga JBP-st mda. Current Affairsi toimetaja Nathan J. Robinson on nd ritanud meie eest kannatlikult lugeda guru tekste endid ning judnud essees Intellektuaal, keda me vrimexii pris ootusprasele jreldusele: there is no there therexiii. See on sammuke edasi vrreldes jaanuarikuise lugemissoovitusega, kus ritati lugejat veenda, et ollakse kompetentsushierarhias JBP-st krgemal, sellega, et disrespekti demonstreerimiseks kasutati videoklippi filmist Magnoolia, kus Tom Cruise'i mngib eriti ebasmpaatset eneseabipetajat, kelle vtmetarkus on Austa oma t*ra!, ja keda siis JBP-ga samastati. No eks ole hdaga argument seegi. Raskel ajal on ka p***e laululind. 
Nathan J. Robinsoni levaateartikkel algab phjaliku lgmehe punumisega, mis punktistatakse vana hea rassile ja soole osutamisega (valge ja mees!), siis tuuakse niteks rida vrikaid autoreid ja artikleid, Guardianist The Times'ini, kus JBP-d paljusnaliselt tunnustatakse, lilbingelik sotsioloogiadoktorant Robinson aga end sellest eksitada ei lase  nad kik eksivad ja eksivad rngalt. Siis osutab ta sellele, et JBP viimane raamat on totaalne bestseller ja jreldab, et Lne intellektuaalne kultuur on tielikult alla kinud, sest selline tunnustus ja menu on tabanud autorit, kellel pole mitte midagi vrtuslikku elda. See peaks olema ilmselge igahele, kes on kasvi mne hetke kriitiliselt uurinud ta kirjutisi ja knesid, mis on koomiliselt hgused, tispuhutud ja ignorantsed. Pool on mttetus ja pool banaalsus, resmeerib ta loomterve, spermatosoidse enesekindlusega. Peab nustama Russ McSwaini arutlusega American Thinkeris Jordan Peterson ajab oma kriitikud meeleheitlikele rnnakutelexiv ning see enesekllane vaenulikkus, mis ei suuda kohe kuidagi argumendiks formuleeruda, on ise thenduslik. Ja ehk kige paremini jungiaanlikes terminites selgitatav a la kollektiivne alateadvus llitus radikaliseerumisreiimile ning muidu nii selgepilgulise toimetaja puhul vljendub see elavitu aasimise ja silmnhtavalt nride ja kohmakate arutluste jagamisena.
Kummatigi peab Robinsoniga vhemalt osaliselt nustuma, kui ta tleb, et JBP esimene raamat Thenduse teejuhid. Usu arhitektuur (Maps of Meaning. The Architecture of Belief. Routledge 1999) on paljus testamatu plra. Nustuma peab nimelt testamatuse osas. See, mis kehtib Carl Jungi teooriate kohta, kehtib suuresti ka JBP teooriate kohta. Positivistlik-biheivioristlik pshholoogia, anglo-ameerika peavoolupshholooga saab Thenduse teejuhid puhta sdametunnistusega tagasi lkata. 
Siia punkti jookseb kokku mitu thelapanuvrset aspekti. Neist kohe.


heksas reegel
Esiteks positivistlik-teadusliku pshholoogia haardeulatus. Ei ole veel sugugi aegunud 1984. aastal ilmunud Peeter Tulviste raamatu Mtlemise muutumisest ajaloos sissejuhatus, kus ta tleb, et pilane, kes asub teadusliku pshholoogiaga tutvuma ootusega juda selgusele enda ja teiste hingeelus, tavaliselt pettub, sest pshholoogiateaduse praeguse arengutaseme juures teadusliku rangusega inimhinge neisse soppidesse ei ulatu ja siin on palju rohkem kasu Dostojevski romaanidest, Tennesse Williamsi nidenditest ja pshhoanaltilisest kirjandusest. Dostojevskit hindab JBP likrgelt. Ja tepoolest, kui Dostojevski tleb, et nhes suurt tragdiat, niteks tulekahjut, tunneb iga inimene oma sdamesopis ka mingit kummalist pidulikkust, siis saab rangepilguine tsiteadlane igusega tmmata kitlihlmad koomale ja kratada Eks testa!. Ja saab nii kratada ka Camus' pihtimuste peale, eks.
Teiseks on asi vastuvtu modaalsuses. Juri Lotman toob artiklis Kirjaniku biograafia kui loomeakt vlja, et ilukirjandusliku ja teadusliku teksti lugeja pshholoogia [on] printsipiaalselt lahkuminev. Teadusliku teksti ideaalne lugeja on dini kahtlev skeptik. Snapealt ei usu too midagi ning emotsionaalsed veenmismeetodid ksnes suurendavad ta umbusaldust.[...]Kui lugeja suhet teadusliku tekstiga valitseb kikehlmav kahtlus, siis ilukirjandus eeldab samavrd jgitut usaldustxv. Usalduse kontrolliks pratakse pilk autori nkku, tema isiksuselele, tleb Lotman, tema biograafiale. Siin on ks vti seletamaks JBP populaarsust  usaldusvrsuses saab ta maksimumpunktid. Dostojevskilikult vljendudes: ta on palju kannatanud inimene, kelle hinges on kik surnud puu ra plenud, ta rgib verega. Tema loengute kokkuvtvaks kommentaariks sobib mutatis mutandis Mejutluse lpp: Ja sndis, kui Jeesus oli need kned lpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema petusest, sest ta petas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nnda nagu nende kirjatundjad Mt 7:28-29.
Kolmandaks on asi selles, mida JBP rgib, mis nu ta annab. Siin on oluline roll selles, et ta on olnud kakskmmend aastat praktiseeriv kliiniline pshholoog, thendab, inimene, kes ei saa abipalujale elda, et oodake sajand vi pool, kuni rangelt tsiteaduslik pshholoogia vastavale tasemele juab. Ka arsti, eriti pshholoogi, peab inimene usaldama, mitte kaaluma iga sna nagu teadusartikli retsensent. Muidu ei tule midagi vlja. Ja JBP on ajastu ja plvkonna hingetohter, keda usaldatakse. Tema eneseabi bestselleri 12 reeglit eluks: vastumrk kaosele (12 Rules for Life: An Antidote to Chaos. Penguin Random House 2018) heksas reegel on jrgmine: eelda, et see, keda sa kuulad, vib teada midagi, mida sina ei tea.


Tartu Rahva Raamat 12.VI 2018



Meie isa, kes Sa oled internetis
See, et JBP on arhetpne isakuju, on korraga ilmne ja likompleksne nhtus. Pole juhus, et kurikuulsa Channel 4 intervjuu esimene ksimus, et miks ksite meestel tiskasvanuks saada (grow the hell up!). Siin tabab intervjueerija otse kmnesse. Ja see on htlasi Lne tsivilisatsiooni suurprobleem, millesse vrsub vga palju eripalgelisi hdasid. See on tiskasvanuks saamise probleem. Kmmekond aastat tagasi Jokela tragdia tagamaid lahkav Mihhail Lotman kirjutas:
Infantiilsus ei ole enam individuaalne omadus, vaid oluline sotsiaalne trend. Ameerika publitsist Diana West pealkirjastas oma viimase raamatu Tiskasvanu surm ja pani sellele snge alapealkirja: Kuidas Ameerika takerdunud areng viib Lne tsivilisatsiooni allakiguni. Raamat pole veel Eestisse judnud ja lhtun vaid meediakajadest. Ehkki osa autori seisukohti nivad lereageeringutena, on tema phihoiatus asjakohane  Lne tsivilisatsioon on ohus, kuna ei produtseeri enam tiskasvanud inimesi.xvi See on ks tnapeva dominante, totaalne ja svenev protsess, mille ilminguid mrkab vga paljudes eluvaldades, lisab Mihkel Mutt pikas essees neoinfantiilsusestxvii. Selle trendi tundis teaduslik-sotsioloogiline pilk ra juba rohkem kui sajand tagasi ja alates sellest on see ainult svenenud. Kasvatuspshholoogia rajaja, ameeriklane Stanley Hall avaldas aastal 1904 mahuka raamatu pealkirjaga Adolescence, adolestsentsus. Ta li selle miste thistamaks sotsiaalset iga, mil inimene pole sotsiaalses mttes enam laps, aga ei ole ka veel tiskasvanu. Ta osutas sellele, et veel 19. sajandil (Ameerikas) astuti lapseplvest enamvhem otse tiskasvanuellu. hiskonnas olid rollid ja td sedavrd vhekeerukad, et sai (loomulikult vajaduse tttu ka pidi) nii noor inimene kohe astuda tellu. 20. sajandi alguseks aga venis kpsemine vastava sotsiaalse valmiduseni 20nda eluaastani. Toonased tiskavanulikkuse viis phitunnust tunduvad tnapeval sna iganenutena  haridus on omandatud, vanematekodust on lahkutud, tkoht on olemas, on abiellutud ja lapsed on olemas. Eriti iganenutena mjuvad nad sellises snastuses, thendab, lpetatud tegevustena. Ometi on see ajalooliselt nii olnud. Tnapeval on aga elutempo sedavrd kiirenenud, hiskond ja selle nutud oskused sedavrd keerustunud, et sellises mttes tiskasvanuks ei saagi enam saada. Niteks turumajanduse nue elukestva ppejrele on htlasi veel ks tugi juveniilfaasi psimisele, sest paindlikkus, mberppimine, (aeg)ruumiline mobiilsus ja kik muu srane, mis annab tturul kvasti elujudu ja konkurentsivimet, on selges reesuskonfliktis he tiskasvanulikkuse phitunnusega  oma pere loomisega. Lhimalt, isegi iibeprobleem ulatub nurkapidi siia.
Mihhail Lotman annab seal samas ka mratluse: Olla tiskasvanud thendab ennekike julgust ja vastutust: julgust teha vastustundlikke otsuseid, ja veel ldisemalt  julgust elada ja elu edasi anda, st luua perekond, snnitada ja kasvatada lapsi. Kik jutud eneseteostusest, (veel) mittepiisavast materiaalsest kindlustatusest, elu nautimisest ja seksuaalvabadusest thendavad lppkokkuvttes lapsikut hirmu vtta vastutus elu ees.
Kes on JBP elujuhistega kursis, tunneb siin kohe ra, et JBP osutab suuresti samadele punktidele. Tema keskne snum noortele ongi soovitus vtta oma elu ees vastutus, sest see on parim nii noorele endale kui maailmale. Vastutus mtestab elu ja just mtestatus on see, mis aitab toime tulla elu paratamatu traagilisusega. Teda kuulatakse, sest igast tema poorist kiirgab siirast muret ja hoolivust, ta ei krgi ja moraliseeri, vaid ulatab toetava isake.
Teda sdistatakse (diskretiteerivatel kaalutlustel) alatasa alt-righti smpaatiates, aga see vga eksitav, sest kuigi ta kib arusaadavalt nrvidele vasakradikaalidele, siis ise ta mratleb end klassikalise Briti liberaalina ja niteks pooldab ldist (et mitte elda sotsialistlikku) riikliku tervisekindlustust, vara mberjagamist rikkailt kige vaesematele ja ka narkootikumide dekriminaliseerimistxviii. Otsustavat mentaliteedilist veelahet aitaks ehk markeerida jrgmine kujund: JBP kuulub tiskasvanute parteisse, thendab, traditsiooniliselt poistele suunatud tiskasvamisjuhis Mehed ei nuta! muutub sooneutraliseerudes vljendiks Tiskavanud ei nuta! (st ka naised ei nuta!), mitte aga infantiliseeriv-iguslaslikuks vabadushkeks Nd vivad ka mehed nutta!. Ja see ei ole mingi nrimeelne macho-kultus  JBP silmad on nii mnegi esinemise aeg pisarkalkvelxix  , vaid osutus sellele, et elu on raske ja adekvaatseim viis kohaneda on sitkeks saamine (sest nutmine aitab reaalselt probleeme lahendada ainult vanemliku appitttaja olemasolul). Lapsuke vib kll nuda turvalist keskkonda, aga peavad ometi olemas olema tiskasvanud, kes selle tagavad. Probleem on just nimelt elu voolavuses, tsiasjas, et lastest peavad kord saama hiskonda lal hoidvad tiskasvanud, samas igasugune nurikasvatuslik vatishoidmine levib ha vanematesse ppeastmetesse ning lasteaias igati adekvaatne halva hinde trauma vltimine rhib judsalt likooli suunas. Selle hiskonna eluainese ontoloogilse voolavuse juures  mida ratundmist vtmelisena kirjeldas vga hsti Hannah Arendt  on veel ks aspekt, mis JBP nii juliselt resoneerima panneb ja seda just noorte meeste hulgas. Nimelt (valgete) meeste vrandumisprotsess, tpsemalt, sdlaseks sndmine. Nagu osutab ka Tanner Green The Weekly Standardisxx, siis Cathy Newmani ksimus JBP-le, et kas teda hirib, et tema kuulajad on philiselt mehed, on sdistava implikatsiooniga. Ja veel ilmekam on Zack Beauchampi anals Jordan Peterson  kuidas obskuursest Kanada pshholoogist sai parem-tiiva tht Vox'isxxi (ei pea vist tlema, et see on vaenulik) on selles aspektis veelgi ilmekam. Beauchamp vidab, et JBP on noorte meeste hulgas nii populaarne, sest need mehed on rritunud oma valge mehe privileegi lagunemisest, et neile kib nrvidele, et nad peavad nd naiste ja vhemustega likoolis ja tkohtade prast vistlema, ning siis tuleb JBP ja tleb, et nende kaebused on igustatud, enamgi veel, lausa thtsad. See, millest Beauchamp aru ei saa, on tsiasi, et neil noortel meestel pole mingeid valge mehe privileege kunagi olnudki! Ainuksi selle prast, et nad on ju nii vrsked isendid! Beauchamp teeb siis mtlemisvea, mis on tpiline kategoriseerimisviisile, mida vib metonmiliselt nimetata marksistlikuks. Ning sellele osutamiseks JBP ka marksismi sna kasutab, thendab, mtteviisile, mis jagab inimesed staatilisteks alamrhmadeks rhujad (valged heteromehed) ja rhutud (naised, vrvilised, mitteheterod jne) ning need kategooriad on sama struktuuriga nagu kunagi igiantagonistlikud proletariaat ja kodanlane.
Me oleme nii rumalad. Me vrandame noored mehed. Me tleme neile, et nad on patriarhaalsed rhujad ja vgistamiskultuuri eitajad, rgib JBP sgava ahastusega See on kohutav. See on destruktiivne. See on nii ebavajalik. Ja nii kurb.xxii 
Ajaloolisema kujundiga: marksistlikud feministid kuulevad siin JBP snu kui ettepanekut kulakute lastele halastada ja selline arusaamatu sentimentaalsus muidugi neilt mistmist ei leia. Kll aga tunnistab kahe noore mehehakatise ema, Canindia toimetaja Sabrina Almeida, et talle oli kik rgitu valusalt tuttavxxiii. Moekama metafoorikaga: JBP on otsustavalt vastu hakanud kastreerimiskultuurile, mida toksilise feminismi sgavalt misoandriline ja androfoobne diskursus erinevate praktikatega taastoodab.
Mis Beauchampi analsi eriti tobedaks teeb on see, et JBP soovitused noortele meestele on puhtkonstruktiivsed ja eitavad otsustavalt kelle tahes teise, olgu naised vi vhemused, sdistamist oma hdades. JBP tleb, et alusta maailma parandamist iseendast, vta enda elu ees vastutus, vta nii suur koorem kui kanda jaksad ja alusta jukohaselt. Niteks tee kige pealt oma tuba korda (sest su pshika toetub fsilisele mbrusele).
12 reeglit eluks on haruldane eneseabiraamat, milles on pikad eksegeetilised mtisklused piiblilugudest, Dostojevski, Nietzsche ja Jungi teostest, abielunuanded ja eetilised nuded, kirjutab The Telegraph'is Mick Brown, selle tuumaks on leskutse noortele meestele  tegelikult kigile , et vta ennast kokku, lpeta enese ngemine ohvrina ja vta oma elu ja tegemiste ees vastutus. Noored mehed lausa uskumatult janunevad selle snumi jrele, tleb Peterson ja lisab, et see on uus kontrakultuur. Kasva suureks ja tee midagi kasulikkuxxiv.
Lpeta enese ngemine ohvrina, vta oma elu ees vastutus, kasva suureks ja tee midagi jukohaselt kasulikku  kontsentreeritumalt vist ei annakski snastada vastassuunda iguslaslikule ohvrikultuurile, sellele, mille kohta Mihhail Lotman tles Protsess on laiem ja selle ldnimetajaks vib pidada mssu tiskasvanute vastuxxv (ja isikuna sobib Foucault mssava ber-teismelise koondsmboliks kll).


Jordan Peterson kui Lne tsivilisatsiooni Valdur Mikita 
Kllap see vrdlus tekitab esmapilgul vristust, aga ometi on neil olulisi hisjooni. 
Esiteks, mlemad saavutasid suhteliselt ootamatult tiesti pretsedenditu, juba kultuse jooni vtva menukuse.Viimast hoolimata sellest, et nende kasutatud vljendusvahendid seda kuidagi ei ennustanud. Thendab, mlemad said pihta mingile vga olulisele kollektiivsele ootusele.
Teiseks, nad mlemad rgivad meile rglugudest, miljonite aastatega kujunenud mustrite vljendumisest kultuuris. Nad mlemad rgivad evolutsioonilise kehamlu ja kultuurimlu pimitusest. Nad mlemad nevad, kuidas evolutsiooniga kehadesse sadestunud kogemused vnguvad ja elavad vanimates primustes ja mtides, mistttu need tekstid on liolulised (JBP snul metatelised, telisemad kui tesed). Miski, mida me ei ne, kaitseb meid selle eest, mida me ei mista. See, mida me ei ne, on kultuur selle intrapshilises vi internaliseeritud olekus. See, mida me ei mista, on kaos, millest see kultuur on sndinud,xxvi kirjutab JBP, inimene elab kaose ja korra piiril, kaoses on loovus ja stiihia, vabadus ja hukatus, korras on turvalisus ja ahistatus, kindlus ja trannia. Hasso Krull tutvustab Lingvistilist metsa metsa:
Me kik pgeneme teinekord kultuuri eest, mille ise sajandite vltel loonud oleme. Kuid vljaps ei seisne mitte keskme prmustamises, vaid perifeeria tagasitulekus. Perifeeria imeline omadus seisneb selles, et seda on vimatu tielikult kultuuristada, lplikult vlja juurida. See vahest ongi too ilma tagaseinata kuur, kus itseb metsik mtlemine (lk 8). Lppeks on ju ka perifeeria ja primus nabanri pidi teineteise kljes kinni (lk 237). Perifeerne mtlemine muutub siin igupoolest metsiku mtlemise snonmiks, nendevaheline henduslli on mt, mis hendab normaalse mtlemise perifeerse teadvusega (lk 100) [...]Ja mnikord snastab Mikita puhtalt ja tpselt asju, mida mistmata ta polekski saanud oma ngemust kirja panna: Kultuurilugu koosneb mtidest, ajalugu koosneb lahingute kirjeldustest. Seetttu ongi neid kahte sna keeruline hendada ja sna halb mte on teha kultuurist ajaloo osa. Need on lihtsalt kaks tiesti erinevat lugu. Me kik oleme kusagilt omandanud kahtlasevitu mtte, et tde on thtsam kui mt. Kuid oma sisimas me teame sna kindlalt, et tegelikult on mt palju thtsam. Tde teadmata suudab inimene kaunis hsti elada, ent kui temalt ra vtta mt, siis ei ole elul enam mingit mtet (lk 100)xxvii.
Piisavalt kaugelt vaadates vib elda, et nii Mikita kui JBP reanimeerivad inimese vimet mtestada oma elu, kuid nii meetodis kui rhuasetused on mnevrra erinevad (rkimatagi vormilisest pealispinnast, kus psivalt muigav Mikita erineb harva naeratvast JBPst nagu pev st). Mikita rgib autokommunikatsioonist ja selle teisendamisest, maagilise sna taasvestamisest, JBP pshholoogialaste raamatusoovituste nimekirjas on esimeseks raamatuks Viktor Frankli Man's Search for Meaning (e.k. 2002... ja siiski tahta elada. Pshholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit). Kui on olemas miks, siis elatakse le mis tahes kuidas, tsiteerib JBP Nietzschet. Nad mlemad osutavad teatud pshilisele jule, mis vimaldavad inimesel le elada tingimusi, mis on heaoluhiskonna inimesele vimatuseni rasked ettegi kujutada. 
Samas on see aines samast materjalist, millest unenodki, thendab miski, millele range, mtva ja objektiveeriva teadusega lhedale ei pse, aga mis inimesele endale on kige vahetum reaalsus. Mikita loobub teaduslikkuse pretensioonist sootuks (kuigi ta lugemus on selles vallas vga suur) ja tleb, nagu Aaro Toomelagixxviii, et peavoolupshholoogia pole siin Vgotskist kaugemale judnud. JBP toetub aga autoritele (Dostojevski, Nietzsche, Jung jt), kelle suurust pshholoogina pole tunnustanud institutsionaliseeritud akadeemiline teadus, vaid usaldavama vastuvtuviisiga ja isikule ratumisele tuginev intuitsioon. Olemise eksistentsialistlikumale tuumale ei saa teaduse objektiveeriv meetod paraku ligi (ja see ei ole muidugi teaduse kriitika, vaid osutus selle piiridele).
Nad tidavad seda thimikku, mille suunas Marju Lepaje osutab eldes, et praeguses vaimufilosoofias on midagi sgavalt leninlikku. Hing on lahkunud ka kooliprogrammidest, koos kirjandustundide pideva vhenemisega jm asjaoludel. Aineid, mille raames ksitleda vaimseid kausaalsusi bioloogiliste ja fsikaliste krval, on ju vga napilt. Isegi pshholoogia likoolikursuses ei leia arvestatavat hinge mistet.xxix 


Veel he paralleelina vib elda, et JBP teeb Mikitat Lne tsivilisatsioonile selles mttes, et ta hab nagu Mikitagi, rge vihake ja plake oma kodu, oma pliskultuuri, see on maailma parim. Siin avaldub JBP konservatism, mis on tpsemalt eldes antiutopism. Ta ei vrdle Lne kultuuri mingi utoopilise hulossiga (korraliku kodanikupalgaga totaalsooneutraalne igati diskrimineerimisvaba kodemokraatia riiklikult assisteeritud eneseteostusega?), vaid teiste reaalselt eksisteerivate kultuuride ja minevikuga. See aga ei thenda kaugeltki seda, et JBP peaks Lne tsivilisatsiooni tiuslikuks, ei, tema suhe sellesse on nagu Churchillil demokraatiasse. Olemise skemaatilise kolmeksjaotuse  loodus, kultuur, inimene  igale jaotisele omistab ta korraga nii positiivse kui negatiivse pooluse. Mdid hlmavad neid kiki, ideoloogiad seevastu on vaegmdid ja oma selektiivsuses ohtlikud. Niteks see ideoloogia  nimetagem seda siis progressiivseks vi vasakliberaalseks , mis Anglo-Ameerika kultuuriruumis pikalt domineerinud on, teeb umbes jrgmise lihtsustuse: loodus on hea (st vaatab mda selle ohtlikkusest, stiihilisusest, kiskjalikkusest), kultuur on halb, sest on philiselt tranlikke vimusuhteid ja cis-heteronormatiivseid stereotpe taastootev represseerimispraktikate kogum (st vaadatakse mda sellest, et see on mehhanism, mis korraga kaitseb looduse destruktiivse klje eest ja moondab seda inimesele elutingimusteks) ja inimene on loomult ilis ja hea (st vaadatakse mda destruktiivsetest impulssidest inimeses endas, sellest, et ei ole phimtteliselt vimalik luua keskkonda, kus oleks korraga vabadus tarbida mnuaineid ja keegi ei krabaks kedagi t**st vi ei annaks kellelegi ketukat).


ks nide. Das kollektive Unbewusste ja #MeToo
Seda, et soosuhtluse liberaliseerumise pendel peab hel hetkel hakkama liikuma teises suunas, on palju ennustatud. Osalt puritaanlikust vimmast, osalt ajalootundmisest. Sirbi #MeToo erinumbri (22. XII 2017) vestlusring algab jrgmise sissejuhatusega:
Lne kultuur on olnud (vaikimisi) ahistamise kultuur, ahistamine on olnud ssteemne ja ulatuslik ning seda on peetud kultuuri tavapraseks osaks. Teist mrksna, kui #metoo ei vimalda laviinina ilmsiks tulnud ahistamisjuhtumid 2017. aastale panna.xxx 
See, et maailmaajaloo kige vrdiguslikumat kultuuri peetakse lausa ssteemseks(!) ahistamiskultuuriks, on ilmekas nide vaegmdilisest seestumisest, millest rgib JBP (ometi on htumaine kultuur kige kaugemale linud selle ideaali teostamisel, mille ta ise snnitas, ja mille alusel knealused radikaalid ta ksmeelselt hukka mistavad  milline tiuslik tnamatus ja ajaloopimedus korraga!).
Esimesele ksimusele, et miks on just sel aastal ilmsiks tulnud nii palju ahistamisjuhtumeid, vastavad osalejad Mari-Liis Sepper, Kadi Estland ja Raili Marling nagu hest suust  Trump.
Kas pole kummaline, et USA presidendiks saab mingi, tleme, ebakonventsionaalne karakter ja terves htumaises kultuuriruumis lhevad meeste ja naiste suhted kuidagi isernis pingesse ja krussi. Kummatigi olen nendega nus. Ka mul on tunne, et Trumpi vit thendas kvalitatiivset muutust kollektiivses alateadvuses. Ma ei pea Trumpi vitu heselt phjuseks, seos on tsirkulaarsem, Trumpi vit oli kollektiivses alateadvuse muutumise smptom ja tagajrg ning htlasi selle muutuse vimendaja. Idee lendas juba hus, tleks Dostojevski. 
2016. aasta lpu esseed Eesti Ekspressis alustasin niajahti analsiva Juri Lotmani tsitaadiga, et otse Euroopa tsivilisatsiooni kige valgustatuma ajastu hakul, ajal, mil tehnika, kunsti, maadeavastuste, tootmise alal tehti silmapaistvaid edusamme, saavutas hirm nidade ees ja nende julm tagakiusamine sellise hoo, millist keskajal polnud nhtud ning millega ei kaasnenud mitte ksnes taandareng kohtumenetlustes, vaid ka vga arhailiste kujutelmade taassnd ja essees Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleem lisab ta, et kiire ning plahvatuslik progress teaduse ja tehnika vallas prab segi kogu argise elukorra ja muudab niihsti ajastu sotsiaalset kui pshholoogilist struktuurixxxi. Raske on ka ettekujutada tehnoloogiat, millel oleks inimsuhetele suurem transformeerimispotentsiaal kui sotsiaalmeedial ja igasugusel suhtlustehnoloogial. Meelde tasub ka tuletada, et juba vanal heal turvalisel Obama-ajal oli feministlik tundlikkus lipinevil (Tim Hunti ja Matt Taylori juhtumid on headeks nideteks).
Vaatame nd hte teist intervjuud #MeToo teemal, sellist, kus rgivad, tleme, hled minevikust: pearabi muel Kot, katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, lemmufti Ildar. Muhhamedinxxxii. Selles tuleb hsti vlja kui tohutult kultuurilist ressurssi on pandud ajalooliselt seksuaalsuhete reguleerimisele, millest ks on ka naiste kaitsmine (mis on muidugi vaadeldav omandi- ja vimusuhtena). Need traditsioonilised struktuurid on saanud viimasel poolsajandil kvasti rsida ja ei ole lihtne nende funktsioone riiklikul tasemel uuesti les ehitada (selleks peaks riik tulema nii naha lhedale, et kardan, et see ei meeldiks enamikele). 
Seeprast paistabki mulle nii Istanbuli konventsioon kui #MeToo tegelikult hoopis konservatiivse, mitte liberaalse suundumuse osadena. Need on piltlikult eldses laiendatud nudmised hrrasmehelikkuse (taastamise) jrele. Ka Feministeeriumi saadetud #MeToo lood pole lood sellest, kus meeslemus kasutab ra oma vimupositsiooni, vaid mehed kituvad, tleme, limalt mittehrrasmehelikult. Samuti pole ju Istanbuli konventsioon sooneutraalne, vaid eriline staatus antakse just nimelt naistevastasele vgivallale, thendab, see pole jrjekordne samm meeste ja naiste vrdsustamise teel, vaid pigem uuel tasandil tagasiprdumine mitte just vga ammusele ajale (19. sajand meie aladel), kui tsentraliseeritud jukasutusmonopol nuhtles mehi kaikaga ja naisi vitsaga. Aet Kuusik resmeerib #MeToo'd kritiseerivatest artiklitest levaadet andes, et #metoo ei ole erikohtlemise nudmine, see on turvalise keskkonna nue. Kus saab muu hulgas vabalt flirtida, seksida ja kanda, mida tahadxxxiii. Teisisnu, nutakse keskkonda, mis on loomulik lastele. Nii nagu ka konfliktsituatsiooni mees-naine tahetakse modelleerida ha rohkem tiskasvanu-laps mudeli jrgi st sdiv agentsus on ainult esimesel ja suhe on a priori asmmeetriline. Ja seeprast ka vanakooli feministid on nii mrgised selle liikumise suhtes, sest nad nevad siin kategoriseerimisviisi mees vs naine-laps taaselustumistxxxiv(mingis mttes on see soolistatud variant eespool lahatud infantiliseerumisprotsessist). 
Veel ks nide: kultuuriajakirjanik Keiu Virro? sutsub (20. II 2018) Tiit Ojasoo juhtumit kommenteerivat Eesti Ekspressi: Ekspress, priselt, KAKS lugu sellest, kuidas T.O kll li naist jalaga, aga mitte noh nagu vga valusasti? #niimitmelphjuselsegaduses. Reaktsioon on igati ajastu taasmtologiseeruvale vaimule vastav.  Meeste vahelises vgivalla puhul on asine nansseerimine, konteksti uurimine ja kurit raskusastme le arutlemine kohane, kui aga tegu on naiste vastase vgivallaga, siis rakendub sama pshilne mudel mis phaduse teotuse korral, miska siin mjub ilmalik-argine kvantifitseerimine sama kohatult nagu usufundamentalistile see, kui phakirjale slitaja s raskust mdetaks tatilraka suuruse ja kahjustatud lehtede arvu jrgi. Kollektiivses alateadvuses on juba reanimeerunud arhailisemad teadvusmustrid. Ma arvan, et see on pigem lootust sisendav, sest nitab kultuuri talletunud kohanemiskihistuste elujudu (kuigi ma ise olen paduilmalik inimene ja mulle isiklikult meeldib vimalikult ilmalik ja asine hiselukorraldus, thendab selline, millele soodsaim aeg hakkab paraku mber saama.)


Kus ta ka kuskil eksib?
Minu arust on ta keskkonnaksimustes liialt oma plvkonna laps, tpsemini, ma ei suuda jagada tema optimismi tehnoloogilise progressi pstevime osas. Tsi, probleem on hoomamatuseni keeruline ja tundub, et tehniliselt iga inimelu vrtustava humanismi raames lahendamatu. a) liberaalne demokraatia, b) le 7,5 miljardi inimese, kelle elustandard ulatub Maslow vajaduste hierahia esimesest astmest krgemale ja c) inimliigile kestlik koni  parimal juhul saab neist valida ainult kaks ja see on vga optimistlik seisukoht. 


Niisiis, kes kardab Jordan Petersoni? 
Peeter Paan ja Pipi Pikksukk ja nende nimi on Leegion.





Kuvatmmis intervjuust Timon Diasega









i Pankaj Mishra Jordan Peterson & Fascist Mysticism NYRB 19.III 2018 http://www.nybooks.com/daily/2018/03/19/jordan-peterson-and-fascist-mysticism/
iiSuure Otsija JBP phitsemisest Kwakwakawakw' himu liikmeks on levaade siin: https://jordanbpeterson.com/uncategorized/kwakwakawakw-controversy/
iiihttps://newrepublic.com/minutes/147570/jordan-peterson-joins-club-macho-writers-thrown-fit-bad-review
ivhttps://www.mindingthecampus.org/2018/03/jordan-peterson-provokes-the-angry-sjws/
vhttps://www.theguardian.com/commentisfree/2018/mar/23/jordan-peterson-rage-self-help-guru-cathy-newman-twitter
viJBP 15 tsiteeritumat teadusartiklit on loetletud ta Wikipedia lehel
viiSee Youtube'i vestlus on ka transkribeeritud https://jordanbpeterson.com/transcripts/camille-paglia/
viii http://www.vikerkaar.ee/archives/22399
ixhttps://www.viewpointmag.com/2018/01/23/postmodernism-not-take-place-jordan-petersons-12-rules-life/
xMlestus Jacques Derridast (ei kustu), Vikerkaar 2000 nr 5-6, lk 112-118
xiSamuti on Foucault' nime kasutamine koonthisena igati mistetav, ainuksi teadusliku hoiaku teadmine on vim mberpramise eest. Foucault' geniaalsuse mju varjukljest olen kirjutanud pisut siin: Gutenbergist Zukerbergini ehk Kuidas kommunikatsioonitehnoloogiad inimest ja hiskonda muudavad Postimees 12.I. 2018 
Feminismidiskursuse mittekonstrueeritud lgpersooni vib leida niteks kogumikust 20. sajandi mttevoolud T Kirjastus 2009, lk 801-805
xiihttps://www.currentaffairs.org/2018/03/the-intellectual-we-deserve
xiiihttp://www.vikerkaar.ee/archives/22718
xivhttps://www.americanthinker.com/articles/2018/03/jordan_peterson_is_driving_his_critics_to_desperate_attacks.html
xvkogumikus Kultuurisemiootika, Olion, 1990, lk 353, tlk Inta Soms
xviVaenlase pale: jrelkaja Jokela draamale Postimees 8. XII 2007 https://www.postimees.ee/1736149/vaenlase-pale-jarelkaja-jokela-draamale
xvii Joseph Knechti lootuste luhtumine. Mrkmeid neoinfantiilsusest kogumikus htumaa Eesti II, Fabian 2017 lk 176
xviii https://www.theguardian.com/global/2018/jan/21/jordan-peterson-self-help-author-12-steps-interview
xix vt nt https://www.youtube.com/watch?v=5ER1LOarlgg
xxhttp://www.weeklystandard.com/jordan-peterson-saves-the-world/article/2012010
xxihttps://www.vox.com/world/2018/3/26/17144166/jordan-peterson-12-rules-for-life
xxii samas
xxiii https://www.canindia.com/are-boys-and-men-being-set-up-for-failure/
xxiv https://www.telegraph.co.uk/men/thinking-man/did-controversial-psychologist-jordan-peterson-become-right/
xxv samas
xxvi https://harvardmagazine.com/1998/09/right.chaos.html
xxvii http://www.vikerkaar.ee/archives/378
xxviii vt intervjuu Aaro Toomelaga Sirp 26. I 2018 vi http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2018/01/intevjuu-aaro-toomelaga.html
xxix Milleks rahvuslikkusele tlkimine? Akadeemia 9, 2014 
xxx http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/me-ei-lahku-enam-tantsuporandalt/
xxxi http://mihkelkunnus.blogspot.com.ee/2016/12/2016-suureparane-aeg-kollektiivseks-ja.html
xxxii https://arvamus.postimees.ee/4420719/ak-kusitlus-mufti-rabi-piiskop-ja-vasakpoolne-soorollidest-bitcoinist-ja-kosmosest
xxxiiiKeegi ei keela flirtimist http://feministeerium.ee/keegi-ei-keela-flirtimist/ vaadatud 20. I 2018
xxxiv Tuntuimad vahest Margaret Atwood ja Germaine Greer, aga heaks niteks on ka eelviidatud vestlus JBP ja Camilla Paglia vahel ja niteks Melanie Phillipsi snavtt debatil Kas #MeToo on linud liiga kaugele? https://www.youtube.com/watch?v=elfHSRd6nUA&feature=youtu.be
Atwood: https://www.theglobeandmail.com/opinion/am-i-a-bad-feminist/article37591823/
Greer: https://www.smh.com.au/world/germaine-greer-challenges-metoo-campaign-20180121-h0lpra.html


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 08:40 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
9. aprill 2018Palgalhe kujunemisest 


Ilmus ERRis 04.04.2018



Palgalhe kujunemisest

Mihkel Kunnus



Palgalhe on ks ige hiline tsivilisatsioonipahe. See saab kohe selgeks, kui pilk ajalukku heita. Selleks, et saaks ldse eksisteerida selline asi nagu palgalhe, mida saaks kenasti mta ja arvuliselt vljendada, on esiteks vaja raha  see on kvasti noorem nhtus kui inimliik. Teiseks on vaja ldist palgatd ja see on lausa verinoor nhtus.
Niteks Virginia Woolf mainib feminismi kullavaramusse kuuluvas essees Oma tuba (1929, e.k. 1997), et sellest pole veel poolt sajanditki kui naine vis hakata seaduse jrgi ldse isiklikku raha omama.
Selles punktis on veel eraldumatult koos kaks probleemi, millest ks on enam-vhem tielikult lahendatud, aga teine  sugugi mitte vhem oluline  mrkamatuks unustatud.
Esimene on sooliselt diskrimineerivad seadused. See probleem on enam-vhem tielikult lahendatud (soolised eristused on jnud veel vaid sjave ja abieluga seonduvas).
Teine on palju ldisem hiskondlik protsess. Nimelt see, mil mral on tehtava t tulemus rahaliselt vahendatud. Ega inglise naised ju 19. sajandi lpuni ked rpes istunud! Nad tegid kvasti td, aga see ei konverteerunud toona (otseselt) rahaks (nende endi ktte). Ometi on just selles protsessis vga palju tnapeva probleeme. ldisemalt siis selles, mil mral inimese elufunktsioonid vahendatud rahaga. 
Kui heidame nd pilgu kodumaale 19. sajandi lppu, niteks A. H. Tammsaare isatallu, siis neme, et isegi maksukoormusest tasuti vaid npuotsake rahas, muidu ikka teopevades ja talusaadustes. Vaid vga vike osa toonase (maa)inimese elutoimingutest oli vahendatud rahaga.
Veel: kuigi raha ise on vga vana nhtus, siis palgat, ammugi ldine, normiks saanud palgat, pole seda teps. Raha on ajalooliselt olnud eelkige kaubavahetuse hlbustamise vahend. Samuti on raha selline tehnoloogia, mis vimaldas ha vimsamalt keerustuva tjaotuse, thendab, siiani kiva protsessi, mis ktkeb endas ha suuremat spetsialiseerumist, efektiivsuse tusu ehk kokkuvtlikult majanduskasvu.
Ei ole mdas veel kuigi palju plvkondi sellest ajast, mil enamus inimesi elas maal ja raha eest osteti peamiselt mningaid tstuskaupu  toit, kodusoe, riietus jms oli suuresti hangitud rahalise vahenduseta (kllap vargamelastele klanuks miste tasustamata majapidamistd sama pentsikult nagu magamistasu vi seedimispalk). Tnapeva urbaniseerunud hiskonnas on aga enam-vhem kik eluvajadused ja -toimingud rahaliselt vahendatud (isegi keha fsilise koormamise eest maksame spordiklubides).
Seeprast sai pline linnainimene George Bernard Shaw elda juba 1905. aastal, et ldine austus raha vastu on meie tsivilisatsiooni ainuke lootusrikas tsiasi, sest raha ja elu on lahutamatud, lhimalt: Raha on elu.
Selles inimkonna suurprotsessis, kus eluvajaduste ja -toimingute naturaalmajanduslik ja ksitlik rahuldamine muutub ha enam mehhaniseerituks, robotiseerituks, tjaotuslikuks, spetsialiseerituks ja rahaliselt vahendatuks, on siiski ks valdkond, kuhu see protsess laieneb vga vaevaliselt. Kummatigi on see ks elu kesksemaid valdkondi. Nimelt paljunemine ja kasvatamine, uute tisinimeste tootmine.

XX sajandil on see protsess siiski vga judsalt ka sellesse valdkonda tunginud, tpsemalt siis on vga suur osa kasvatusfunktsioonist linud kasvatusinstitutsioonide ja kasvatusspetsialistide ktte. Lapsed viibivad ha rohkem kasvatusasutustes, lasteaedades, koolides ja ka trennides ja huviringides.
ks asi, mis takistab selle protsessi veel kaugemale arenemist, on see, et laste kasvatamine on miski, mille puhul lapsevanemad ise ei taha seda liiga palju, saati tielikult spetsialistidele delegeerida, vaid vhemalt mingil mral ka ise n- plve otsas nokitseda (see on valdav, aga mitte universaalne).
Ja siin on ka selge sooline disproportsioon, bioloogiline asmmeetria, mida ks spetsiifiline hilisuusaegne htumaine moraalingemus ebaiglusena tajub  naise osa reproduktiivfunktsioonis on kehvemini spetsialistidele delegeeritav, mistttu paljunemine tekitab naise elus suurema ajalise katkestuse rahaliselt vahendatud tjaotusprotsessis (st spetsialiseerumiskarjris). ks selle kaasnhtudest ongi see, mida kutsutakse sooliseks palgalheks: naised on vhemal mral integreeritud rahaliselt vahendatud tjaotusprotsessi.
Need, kes tajuvad seda ebaiglusena, peavad leidma lahendusi, kuidas minimeerida katkestusi selles protsessis ehk teisiti eldes naise karjriredelil.
Lahendused sltuvad tihti kaasmotivatsioonidest. Kui selleks on niteks hiritus mehe karjri katkestamatusest, siis tuleks kuidagi kohustada vi vhemasti soodustada seda, et mees tegeleks lapse kasvatamisega (seda teed on niteks linud Rootsi). Selle valiku miinus on vhemasti mingil mral see, et sellisel juhul ei phendu kumbki tielikult ei lapsekasvatamisele ega tle. Seega thendab see meetod sammukest vastassuunas vrreldes selle ldise hiskondliku suundumusega, kus tjaotus ja spetsialiseerumine ha vimenduvad.
(Samuti on muidugi vimalus ldse mitte lapsi saada vi palgata perevline kasvatusspetsialist (lapsehoidja). Nende lahenduste miinused ja plussid on sna ilmselged, nii ksikisikule kui hiskonnale tervikuna).

Ameerika ettevtja ja publitsist Penelope Trunk kirjutab: Reaalsus on see, et tiskasvanud jaotuvad ldiselt jrgmistesse kategooriatesse:
need, kes on phendunud lastele;
need, kes on phendunud oma tle;
need, kes pole phendunud ei perekonnale ega tle. Nad ei ole nii head ei ttajate ega vanematena kui esimesed, sest nad keelduvad valimast hte teed (vi nad on phendunud millelegi, mis ei hlma ei raha ega perekonda, niteks maalimisele).
Pole ka Trunki tdemus ju tegelikult midagi muud, kui osutus sellele, et spetsialiseerumine tstab tehtava kvaliteeti. Ja see printsiip kehtib ka peresiseselt. Peresisest spetsialiseerumist on ldiselt kutsutud soorollideks ning seda spetsialiseerumisjaotust on plvest plve edasi antud. Taas konoomia huvides  et ei peaks alatasa uuesti leiutama.
Muidugi on sellisel spetsialiseerumisel ka varjukljed: jikus ja vhene paindlikkus. Ja lisaks rginimlik tunne, et sulle on kehvem t sattunud. Nagu Uku Masing on sapiselt elnud, et ks surmatbine peab oma haigust teise surmatbise omast ikka hullemaks. Nii lasebki lapsevanem tihti spetsialiseerumise asemel lastel erinevaid kodutid teha kordamda  seekord peseb ks nusid ja teine koristab, jrgmisel ndalal vastupidi.
Olgu. Mida siis teha, kui Exceli-tabeli iglustunne ei anna kuidagi rahu? Kuidas hajutada soolise asmmeetriaga spetsialiseerumist rahaliselt vahendamata lastekasvatamisel (mis korreleerub omakorda karjrikatkestustega jne)?
Mehaaniliselt vaadatuna on siin kaks varianti  teha naise reproduktiivt rahaliselt vahendatuks, thendab, kehtestada raseduspalk, snnitamispalk, imetamispalk jne (tnu lutipudeli leiutamisele saab imetamispalka teenida ka mees). See aga ei kaota karjrikatkestust. Seega teine variant oleks naine vimalikult khku tle tagasi torkida vi meelitada.
Vib uhkelt tunnistada, et torkimise teed pole Eesti linud (erinevalt maadest, kus snnitoetus on nii vike, et pole vimalikki lapsega koju jda), aga ka meelitamisele ttatakse vastu, sest lapsega kodus olemine on tehtud rahalises mttes vga mugavaks. Ja see on hea, sest me oleme vljasuremise rel vaakuv vikerahvus.
Kllap oleks ks variant ka umbes taoline, mida Rootsis rakendatakse: et n- riiklik vanemapalk hakkab kahanema, kui seda ei vta vhemalt osaliselt vlja ka teine lapsevanem.
Siin on muidugi tegu maailmavaateliste asjadega, sellega, kui palju peetakse heaks vrdsuse nimel efektiivsuse vhendamist (kordamda jaotuse korral ei phendu kumbki ei lapsele ega tle samal mral kui siis, kui ks teeb ht, teine teist. Ja vga harva on ka t- ja kasvatusanded vrdselt jaotunud).
Vib muidugi elda, et efektiivsus on kigest raha. Aga seda on ka palgalhe. Pealegi rahaga on nagu toiduga  selleta elada ei saa, aga see ei mtesta su elu. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:53 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. mrts 2018Fossiilakadeemik soovitab Eestimaale eutanaasiat 


Ilmus ajalehes Postimees 10.03.2018


Fossiilakadeemik soovitab Eestimaale eutanaasiat 




Anto Raukase propagandabuklett kannab endas elukeskkonda suhtumisest halvimat ja hukatuslikumat, mis industriaalajastust prandiks vtta


Anto Raukas Fosforiit  meie hine rikkus Paradiis. 2017. 118lk 

Mihkel Kunnus


Vanadus on hukas!, oli mu esimene mte, mis selle raamatu lbilugemise jrel phe kerkis. Mistagi on tegu rohkem kehva vaimukuse ja snamnguga kui vhegi adekvaatse hinnanguga. Loetagu vi Anto Raukasest (s.1935) kuus aastat vanema akadeemiku Jaan Einasto (s. 1929) intervjuud Tartu Postimehele mdunud aastal (22. XII 2017 Astrofsik JaanEinasto: kui me Maal kik vussi keerame, siis teeme seda kaMarsil). Jaan Einasto soovitab seal vga tunnustatud Ameerika akadeemiku Jared Diamondi (s. 1937) raamatut Collapse, sest Diamond on uurinud suhteliselt vikesi tsivilisatsioone, niteks Grnimaa hukkunud viikingite tsivilisatsiooni, inkade tsivilisatsiooni, Vaikse ookeani saarte tsivilisatsioone, mis olid suhteliselt suletud maailmad.
Diamond analsib, miks mned tsivilisatsioonid arenevad mistlikult, kuid mned on hvinud. Ta tahab teada, mis phjused viisid mne tsivilisatsiooni katastroofini ning kuidas nende hoiatavate nidete varal vltida katastroofi kosmoses oleval saarel, Maal. Ning ksimusele, mis erinevus on kultuuridel, kus suudeti uuele le minna ja kus kik hvis, vastab ta keerutamata:
Philine vahe on loodusressursside kasutamises. Maa on isoleeritud, ressursse on nii palju, kui on, ega rohkem kui maakeral neid ole. Arvesse ei tule ka Maa sisemuses olevad ressursid, inimesed saavad kasutada ainult maakoores olevaid varusid ja nende hulk on piiratud.


Nii suurele hulgale inimestele, nagu praegu Maal elab, samasuguse tarbimiskiiruse juures ressursse ei jtku. Kui senine areng jtkub, siis juba selle sajandi keskel juhtub midagi, inimese tegevus viib muutusteni. Millised need on, milline on leminekustaadium  kas tormiline vi rahulik , ei tea keegi. Hvinud tsivilisatsioonide nitel vib elda, et lpp on olnud tavaliselt vgivaldne, niteks kohalikud sjad. Aga sda pole kunagi olnud tielik hving, keegi jb ikka ellu. See seisukoht on kike muud kui originaalne. Ka eesti meediavahendas mullu sgisel ajakirjas BioScience avaldatud hoiatust, mille autoriks oli 15 364 teadlast 184 riigist, sealhulgas ka Eestist, ja mis oli jtkuks 25 aastat tagasi avaldatud samalaadsele avalikule kirjale, millele oli toona allakirjutanuid vaid 1700 ning nende seas ka suurem osa tol hetkel elusatest Nobeli preemia laureaatidest. Snum on lihtne ja loogiline, kui inimkond kurssi ei muuda, terendab tema jaoks ees katastroof. Phjuseks on ikka elupaikade kadu ja metsade hving, reostamine ja phjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline. Akadeemik Jaan Einasto annab siin ainuiget nu: Tuleb soodustada tegevust, mis toetab alalhoidlikku elulaadi nii kodus, riigis kui Maal tervikuna. Meil Eestis on mitu eelist: inimese kohta on kvasti maad, on phjavett, metsa on nneks. Diamondi analsi phjal on metsade hvitamine kultuuride hvimise ks vga oluline tegur. Et inimesed muretsevad Eesti metsa prast, sellel on tsi taga. Metsa tuleb ka kasutada, aga esmalt on vaja vlja selgitada, mis on mistlik tasakaal. Mets on habras keskkond, pllumaa samuti, sedagi ei tohi kunstvetistega ra tappa.


Ksimusele, et mis on praegu ohtlik, vastab akadeemik Einasto: Ohtlik on praegu see, et Eesti arengus on leminekuperiood, varakapitalism, kus valitseb raha ja pime usk selle vimu  ja Samuti on meie haigus kigi ressursside ainuksi rahaks mberarvestamine. See on vale. On vrtusi, millel on suurem vrtus kui ainult rahaline, rgib ta: Kik algab perest, pere ongi kige olulisem. Siis kodu, siis kodumaa ja nii edasi. Kik selles liinis on vrtuslikum kui mammona.
Akadeemik Anto Raukas aga teeb knealuses raamatus kik vead ja lollused, mille eest Einasto koos maailma teadusldsusega hoiatab. Ta arvutab sgaval maapues asuva fosforiidi rahaks, soovitab jtkata pllumaa kunstvetistega tapmist ja veekogude reostamist ning seda kike takkapihta suure ala phjavee hinnaga. Anto Raukase fosforiidiraamat on tiuslikult ohtlikrumal ja lhingelik, nii tpselt loodus- ja inimvaenulik kui veel olla saab.


Raukas osutab prognoosidele, mille jrgi Maa rahvastik kasvab aastaks 2050 9,7 miljardini ja aastaks 2100 14 miljardini ning kik need inimesed tahavad ka sa, milleks on vaja suures koguses mineraalvetisi, sealhulgas fosforvetisi. Seetttu on Eesti fosforiidi kasutuselevtt tulevikus paratamatu (lk 11). Jajah, paratamatu, teame-teame. Kllap siin on ka raamatu suurim vrtus, nimelt nitliku ppematerjalina mnele retoorikakursusele. Sest selliseid kohmakaid ja ka algajale tekstianaltikule lbinhtavaid retoorikavtteid on siin palju. Niteks rohelised saavad ikka eesliite puru- vi ultra-. Ilmekaks niteks autori enese positsioonist on seegi, et sealt paistavad rmuslike keskkonnakaitsjatena isegi nii argised ja kiretud tegelased selles vallas nagu Taavi Rivas ja Keit Pentus (lk 111). Toogem niteks Nabala vhevrtusliku looduskaitseala loomise, mis jb Taavi Rivase poolt juhitud Reformierakonna valitsuse hbiplekiks aastakmneteks (lk 17).
Mingi vrtus on sel kogumikul ka aimekirjandusena, sest antakse vike referatiivne levaade fosfori avastamisest ja ajaloolisest kasutamisest. Seda aga sellisel tasemel, mis on kenasti ka koolipikutes, Vikipeedias ja ENEKEses. Ent teatud vrtus on ka kunagiste nn fosforiidisdade tausta avajana. Seal kaitseb ta seisukohta, et teadlased ei saanud nukogude ajal vlja elda fosforiidisja peaphjust  hirmu tohutu sissernde ning eesti keele ja kultuuri silimise prast. Tiesti vimalik, et see ka nii oli. Ja Anto Raukas panustabki siin noortele, kellel puudub emotsionaalne side fosforiidisjaga. Tdi Maali mttemaailma me ei muuda, aga noored on nneks mineviku taagast vabad(lk 110). Eks ta ole. Aga tulevikutaagast ei ole. Ja kardetavasti siin teeb Raukas oma jrjekordse mdalasu. Noored plvkonnad pole kll fosforiidisdadega emotsionaalselt seotud (siinkirjutaja sndis 1982 ja minu kaevanduslikud kired piirdusid 80ndate lpul koduaia liivakastiga), aga arusaadavalt ha keskkonnateadlikumad, sest kaalul on ei rohkem ega vhem kui nende eluvimalused.


Eesti inimesed on kigi maavarade kaevandamise vastu, kuid virisevad hommikust htuni vikeste palkade ja pensionite ning ebapiisava arsti- ja sotsiaalabi le. Kuid ainult linnulaulu kuulamisega rikkaks ei saa. Selleks on vaja majanduse kardinaalset mberkorraldamist ning loodus- ja majandusseaduste arvestamist. Eesti fosforiidi koguvrtus ulatub aga sadadesse miljarditesse dollaritesse.


Vaidlused Rail Balticu le pole veel kaugeltki lppenud ja paljud lhingelikud inimesed seostavad seda Eesti maavarade kuritahtliku vljaveoga. See on asjatu kartus, sest keegi ei hakkaks ju vlja vedama mahukat odavat tooret, vaid ikkagi hinnalist valmistoodangut ja sedagi vaid vajadusel, loitsib Raukas ripevas(10. V 2017 Hakkame fosforiiti kaevandama).
Ka knealuse kogumiku ks peatkk on lapsiku retoorilisusega pealkirjastatud Kas eestlaste eesmrgiks ongi elada vimalikult vaeselt?(lk 14). Jah, see on vrtusksimus. Kas vtta niigi vigastatud kossteemist viimane, rikkuda veereiimide lhkumise hinnaga veelgi mullastikke ja veekogusid, kaapida veel vlja taastumatud loodusvarasid, teha ks kiire ja lustlik lppvaatus business as usuali meetodil vi vtta kuulda Jaak Einastot ja rohkem kui viiteteisttuhandet teadlast ning panustada koloogilisele jtkusuutlikkusele. Kas pda veel kmme-kakskmmend aastat jtkata vanaviisi, et siis maanduda seda valusamalt vi suunata vaimne potentsiaal ja tehnoloogiline arendust selle eluthtsa lesanne lahendamisele, mis seisab inimkonna kui terviku ees, thendab (taas)integreerida end isetaastuvatesse suletud aineringetesse. Seevastu Anto Raukas pakub dmitrikaramazovlikku lahendust  teeks he ilge kru, joodaks ka iga talumehe ampanjat tis, kll prast saab mis saab! koloogilisest ja kestlikkusele orienteeritud vaatepunktist snastatuna vib elda, et fossiilakadeemik Raukas soovitab Eestimaale eutanaasiat. 


*


Eelmiste plvkondade elutarkus ja settinud kogemused on ikka olnud heks konservatiivsuse positiivseks kandeteljeks. Nd on aga plvkondade vahetus judnud sinna maale, et elutarkuse struktuursesse rolli on sattunud ks inimajaloo rumalamate kreedodega sajand  XX. sajand. Raske on nha praegu midagi tagurlikumat ja hukatuslikumat, kui selle ajastu industriaalloogika jtkamist igal tasandil, alates suurtstuslikust metsa- ja pllumajandusest ning lpetades fossiilenergeetika ja tsentraliseeritud elektritootmisega, Rail Baltic, hiiglaslik tselluloositehas ja forsseeritud raie on siin headeks nideteks, mis htlasi hvardavad saada mitte niivrd isetituvateks ennustuseks kuivrd iseennasttitvateks kalmukbasteks. Siin soovitaks vana korra kaitsjatele mtteeksperimenti, mida kasutas sageli Uku Masing. Pani kesolevale aastaarvule niteks 1000 aastat juurde ja rkis siis, et uskuge, tuleb ka aasta 2963 ja vaid lim krkus lubab arvata, et juba praegu oleme saavutanud arengutiuse krgplatoo. hiskondlike protsesside muutumiskiirus on pigem tusnud, mitte kahanenud ja piisab kui melda sellele, palju on muutunud niteks viimase saja vi kahesaja aastaga ning siis mtteharjutusenagi kujutleda, kuidas vaadatakse meile tagasi aastast 2117 vi 2217 ning kuidas hinnatakse praegust kujutlust, et ka nemad peavad seal elama ikka globaliseeruvama, ikka robotiseeruvama, ikka kasvava majandusega jne vabaturu-kapitalismis. nneks on nha, kuidas jrjest laiemad rahvahulgad ja ha enam noori on asunud keskkonnakaitsele. Kodanikehendus Eesti Metsa Abiks on vga heaks ja innustavaks niteks. Kui videldakse Rail Balticu hiigeltorta trassivaliku vastu, laastava metsapoliitika vastu, hiigelsuure tselluloositehase vastu, siis pole see vastuhakk mis tahes suurele projektile, vaid oma elukeskkonna kaitse, tuleviku kaitse. Kllat viks teha suuri ja rahamahukaid projekte, mis sellega kenasti klapiks. Niteks hajutatud elektritootmisvrgustiku lesehitamine. Naeruvrsed on need jutud, et plevkivile pole alternatiivi. See on taastumatu loodusvara, mille pinnalhedasemad ladestused on juba ahju aetud. Kui sellele pole alternatiivi, siis on kik tuksis, vib pillid peagi kotti panna. nneks nii fatalistlikku pessimismi eriti ei esine. 



Kaanepilt







SONGERMAA
Toomas Kiho




ksinda koduteed
ei enam metsa plispuid
on kadund kik


vainudel puhub tuul
ei enam jgi voola siin
on songermaa


virnas maas vana laas
kes kaevas kruusa hiiemelt
on mdud kik


viidud paas liiv ja maak
ei enam kuulda linnuhlt
on songermaa


sirge tee kumab ees
kes rajas tara lbi maa
on mdud kik


pisarias kibedais
ei enam laula kski rind
on songermaa


ksinda meie kik 
ei enam aateid oma keelt
on mdud kik


heskood kadudes
ei enam kodu ole see
on kadunud kik


oleme sead songermaal

(Akadeemia nr 12, 2017)


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:03 6 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


10. veebruar 2018#MeToo ja Neverland 
Ilmus 10.02.2018 ajalehes Postimees. Kirjutatud kolm ndalat varem.





#MeToo ja Neverland




Miski ajab nad jalule. Kik muu taandub, peale tuleb see lmmatav, kogu maailma enda alla mattev revus. Nad tunnevad lbematut vajadust tegutseda, sest midagi peab ju ometi tegema! Aga mida? Seda nad veel ei tea. Kuid teistmoodi ka ei saa, nad on juba jalul ja revus aina kasvab.


Nii algab Urmas Vadi vrratu Neverland. Romaan inimeste vahelistest suhetest. Just oma ebamrasuses on see epiloog vga tabav ning annab edasi seda sihti ja sdlast otsivat revat rahulolematust, milles tnapev elab. Erinevad niajahid ja lintimismeeleolud, mille heks avalduseks loeks ka paljukajastatud #Metoo, on selle vljendused. Kuna elame just nimelt pshholoogilises reaalsuses ja just nimelt see mjutab enim meie isiklikke ja ka poliitlisi otsuseid, siis ei saa seda kuidagi ignoreerida. 


Kes on ige kaasarkija?
ks esimesi kohalikke reaktsioone #MeToo'le oli ksimus, miks mehed (krvulukustavalt) vaikivad. Ksimus oli mneti igustatud. Kuigi ldiselt peetakse elementaarseks, et argument ja selle esitaja tuleb hoida selgelt lahus, siis see teema on nnda tundlik ja pshhologiseeritud, et nii ranget kainemistuslikkust on siin raske nuda. Ksimus, kellel on pdevus rkida, seguneb kiirelt ja lahutamatult ksimusega, kellel on igus rkida. Kui kaugele peab ulatuma kaasarkija elukogemuslik ja moraalne neitsilikkus? Kui fsika nobelist Niels Bohr vis rahus elda, et ekspert on see, kes on teinud oma kitsas valdkonnas kik vimalikud vead, siis soosuhtluse kohalt ollakse tihti vastupidisel seisukohal. Eks see teema puudutab paljusid nii sgavast ja arhailisest kihistusest, kus mistus ja sdametunnistus ei ole veel eristunud.
Kahtlemata on kuival maal ja merele minemata kerge karisid vltida ning samuti saab see inimene testi siiras eneseusus vanduda, et ta ettekujutlus endast kui superkaptenist ei kahjustuks ka tormiseimal merel. Tsi, seda kujutlust ei saa a priori mber lkata. Ega ka kinnitada. Nii vib ka soosuhtluse ideaalversioone kige siiramalt jutlustada see, kes karisid on vltinud koos merega. Samuti puudub sugudevahelisi suhteid vaagides neutraalne positsioon  ole, kes oled, alati saab sind sdistada oma soo eelistamises. Vi vihkamises. Viks ju melda, et kllap oleks sooelust rkima kige igem see inimene, kel on pikaajaline (nt he lapse tisealiseks saamise kestus) edukas suhe parasjagu edasi kestmas, aga seegi kige igem oleks siin sna tinglik, sest tegureid on vga palju ja iga isikliku kogemuse ldistusjud vga madal. Enda positsiooni phjalik teadvustamine on vajalik aga just seetttu, et enne ldistamist see igest kohast maha ligata.


Mahataandamatu isiklikkus
Sooeluga mneti nagu kooliga: kigil on selle kohta arvamus  ige kigutamatu ja veendunud sealjuures  ning see arvamus on vga tugevalt seotud isikliku kogemusega: kellele oli kool koht spradega kohtumiseks ja eduelamuse saamiseks, kellele sunniprgu alanduse ja kiusamisega. Isiklik koolikogemus vib olla nii radikaalselt erinev, et hise keele leidmine sel teemal pea vimatu.
Sarnaselt on soosuhtlusega. Maailmapilti sgavaimalt mjutava isikliku kogemuse vrving vib olla akommunikatiivsuseni erinev. Seksuaalselt atraktiivne ja seksuaalselt eemaletukav inimene elavad tiesti erinevates kogemuslikes omailmades. Ja just kogemused vastassooga  see, kuidas nemad suhtuvad sinusse  annavad phihlestuse suhtumises vastassoosse ja esmase kujutluse sellest, millised nad on. ks neiu vib olla veendunud, et mehed on hed igavesed kiimakotid, kes muudkui jllitavad ja kperdama kipuvad, teine vib olla veendunud, et nad ei tule hdavajadusteta rkimagi. Ja mlemal on igus, lihtsalt nende sooline sotsialiseerumisprotsess on radikaalselt erinev olnud. Samuti ei saa seda protsessi lbi teha kiirelt ega mne (pagulastele meldud) flirtimiskursuse raames, sest kultuuriliselt etteantud vrdlemisi laiad piirid peavad kitsenema vgagi erinevate individuaalstete omaduste tttu.


Soosuhted on pinges. #MeToo kolm aspekti.
Vga ldiselt snastatuna: meie hiskonnas on soosuhted kriisini pinges ja kreenis. #MeToo on selle ks ilming. Selle teine, suuremahulisem aspekt on ksindus, ha rohkemate inimeste suutmatus leida endale paariline ja luua perekond. Ilmekaks niteks probleemi mastaapsusest on tik, et kesoleva aasta alguses andis Briti peaminister Theresa May spordi- ja kodanikuhiskonna ministrile Tracey Crouchile ka niinimetatud ksindusministri lesanded. Selle sammu lhtekohaks olid uuringutulemused, mis nitasid, et ksindus pole vanade inimeste probleem nagu viks arvata, vaid suurim 15-34 aastaste seas.Siin olekski hea koht juhtida thelepanu #MeToo debati kolmele thenduslikule aspektile. 


Esiteks, letamatu sotsiaalne noorus
Kogu debatt ja poleemika toetub olukorrale, mis on normaalne enne psisuhte ja perekonna loomist, thendab, partnerivalik, otsimine, huvitatud soole lhenemine jms. See eluetapp, mis on veel lhiaajalooliseltki olnud sna lhike, on saanud normaalseks vaikeolekuks kirjeldatavale olukorrale. Kasvatuspshholoogia rajaja, ameeriklane Stanley Hall avaldas aastal 1904 mahuka raamatu pealkirjaga Adolescence, adolestsentsus. Ta li selle miste thistamaks sotsiaalset iga, mil inimene pole sotsiaalses mttes enam laps, aga ei ole ka veel tiskasvanu. Ta osutas sellele, et veel 19. sajandil (Ameerikas) astuti lapseplvest enamvhem otse tiskasvanuellu. hiskonnas olid rollid ja td sedavrd vhekeerukad, et sai (loomulikult vajaduse tttu ka pidi) nii noor inimene kohe astuda tellu. 20. sajandi alguseks aga venis kpsemine vastava sotsiaalse valmiduseni 20nda eluaastani. Toonased tiskavanulikkuse viis phitunnust tunduvad tnapeval sna iganenutena  haridus on omandatud, vanematekodust on lahkutud, tkoht on olemas, on abiellutud ja lapsed on olemas. Eriti iganenutena mjuvad nad sellises snastuses, thendab, lpetatud tegevustena. Ometi on see ajalooliselt nii olnud. Tnapeval on aga elutempo sedavrd kiirenenud, hiskond ja selle nutud oskused sedavrd keerustunud, et sellises mttes tiskasvanuks ei saagi enam saada. Ei ksita ju enam ametit, vaid kus sa hetkel ttad. Kunagine rahvatarkus kakskmmend kaks  viimane taks klab tieliku anakronismina ning ka Martin Helme kasutatud kurikuulus maamrk 27 aastasest lastetust naises klas nii eelajaloolisena, et seda kasutati vidukalt ja mnuga demonstratiivseks solvumiseks. 
See nitab Vadi romaani pealkirja tpsust. Neverland oli ju fiktsionaalne asukoht, kus ei vananetud, see oli kodumaa Peeter Paanile, poisile, kes keeldus suureks kasvamast. Sisemisest keeldumisest on aga saanud paljude jaoks vline vimatus.


Teiseks, vljapsuta diskosaal
#MeToo debatt ei suuda kohe kuidagi psida n ajendprobleemi juures, thendab, sellise ahistussituatsiooni juures, kus keegi mjukal positsioonil olija kuritarvitab oma mjuvimu seksuaalsetel eesmrkidel. Vga kiirelt lheb jutt kikvimalike muude ebameeldivate kokkupuudeteni, alates traumeerivatest hletamiskogemustest ja lpetades kollegi jultumusega firmapeol. Knekas on seegi, et mitte ks Feministeeriumilei saadetud isiklik lugu ei kirjelda juhtumit, kus lemus vi mni muu vimupositsioonil olev inimene nuaks seksuaalseid teeneid. Ikka rgitakse rritatusega sellest, kuidas keegi kitus klubis vi hmaral tnaval vastikult. Nii resmeerib ka Aet Kuusik #MeToo'd kritiseerivatest artiklitest levaadet andes, et #metoo ei ole erikohtlemise nudmine, see on turvalise keskkonna nue. Kus saab muu hulgas vabalt flirtida, seksida ja kanda, mida tahadii. See on turvalise keskkonna nue, miski, mida pole raske mista, sest soosuhtlus raskestivlditavas ja mdumatus teismeeas vib olla talumatuseni rabe ja neurootiline. Noorelt pole hbi olla noor, on tabavalt elnud A.H. Tammsaare. Kui hiskondlik formatsioon sotsiaalse ja bioloogiline vanuse juba liiga lahku kristab, vib tekkida parandamatu frustratsioon kll. 


Kolmandaks, lahendusi ei pakuta.
Thenduslik on seegi, et kogu selle moraalipaanika konstruktiivne osa on praktiliselt olematu. Kui ksida, et mida siis ette vtta, siis moraliseeriv marukoor vaibub mneks ksikuks vaikselt pobisevaks hleks ja kui mni ettepanek ongi, siis on see nii hdine ja elukauge, et meel lheb neid kuuldes haledaks. Niteks sja ahistamisteemalise doktorit kaistnud Katri Lamesoo vastab ksimusele, mida saaksime kohe ra teha jrgmiselt: Sellise ksimuse esitamine iseeneses viitab asjaolule, et palju pole enam teha jnud. On mrgiline, et kas ksimuste asemel kuidas ksimusi esitatakse, ainiti veel teemal mis sugude vahelist ebavrdsust puudutab.iii Kik. Punkt. Ma arvan, et rohkem optimistlikult ja entusiastlikult polegi vimalik snastada, et pole rna aimugi.
Eks nis, mida vtab ette Briti ksindusminiser. Igatahes see heaoluhiskondlik tee, mida mda siingi juba pris pikalt on sammutud, tunneb eelkige hte meetodit: tuvastada rhutud ja kapata siis neile riigiga appi. See on rakendatav enam-vhem kikjal, kus asi on lahendatav rahaga. On ju raha kogumine maksudena ja mbes jaotamine ks riigi kige philisem instrument. Aga raske on ette kujutada valdkonda, kus see meetod pruks totaalsemalt kui sooelu reguleerimine. Kik, mida tsentraalvim siiani heaoluhiskonna loogika jrgi selles sfris on teinud, on taandumine. Sooneutraalne abielu oleks veel ks taandumisnksakas  enam ei kirjuta riik abiellujatele ette ka erisoolisuse nuet. Kuidas ja millise instrumendiga peaks appi tulema riik, kui inimene ei suuda rahuldada oma soovajadusi, kui ta ei suuda leida partnerit, kui vastassugu kitub talumatuseni ebameeldivalt? Kas ka soovajaduste rahuldamine peaks olema ka rahaliselt vahendatud ja vajadusel riigi doteeritud? Viimasele ei julge jaatavalt vastata vist ka kige radikaalsemad ja loogiliselt jrjepidevamad riigiusklikud.





ihttp://feministeerium.ee/meie-lood-minaka-18-ja-19/ vaadatud 29. I 2018
iiKeegi ei keela flirtimist http://feministeerium.ee/keegi-ei-keela-flirtimist/ vaadatud 2. I 2018


iiiKatri Lamesoo Kuidas siis ahistamisega tegelikult on? Sirp 22. XII 2017
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:16 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. veebruar 2018Derrida, Foucault, marksism, feminism jms 
Mned tsitaadid koos allikaviidetega.


Kriitilise teooria ja marksismi vahekorra ajalugu on olnud kllalt keerukas. helt poolt on olnud neid, kes nevad siin aksiomaatilist sidet, s.t marksism ongi kapitalistliku hiskonna kriitiline teooria. Sellest vaatepunktist kaldutakse marksismi ngema totaliseeriva diskursusena, mille alla saab paigutada kikvimalikud hiskonnak riitika vormid (nt taanduvad klassi-, rassi- ja sooksimused kik kapitalistlikule ekspluateerimisele). Teiselt poolt on neid, kes vidavad, et kriitiline teooria esindab kujunevat (postmodernset) intellektuaalset traditsiooni, mis, plates ra kik naturalismi ja paratamatuse vormid, ei saa leida hist keelt marksistliku mttega ja muudab selle lisaks kigele ka leliigseks. Mlemad seisukohad on htviisi juurdunud. Jacques Derrida jaoks  keda paljud peavad ndisaegse kriitilise teooria filosoofiliseks arhitektiks  pole eraldusjoon marksismi ja kriitilise teooria vahel siiski nii selge. Ta rhutab, et tema enda rmiselt mjukas dekonstruktsiooniteooria on miski, mis juba oma nimetuses kannab sgavat sidet marksistlike avangutega: Dekonstruktsioonil pole vhemasti minu jaoks kunagi olnud muud mtet ja eesmrki kui teatud marksistliku vaimu radikaliseerimine (Derrida 1994: 92)*. Kuigi marksismi ortodoksne tlgendus viitab vastupidisele, pole marksism kunagi kujundanud htset petust, mis vajaks lihtsalt lhemat selgitamist, et selle universaalne televastavus ja olulisus muutuksid arusaadavaks. Marksism on sama ajalooline nagu iga teinegi diskursus ning pidevalt uuenev ja muutuv, et korrigeerida oma piiratust ja sisemisi vastuolusid, mis iga ajaloolise ettevtmisega vltimatult kaasnevad. Peatkk algab hinnanguga mnele Karl Marxi philisele uuendusele, eriti just tema radikaalselt uuele rhuasetusele konteksti- ja vimuksimuses. Seejrel on vaatluse all Frankfurdi koolkond ja selle katsed arendada vlja kontekstil phinev kriitiline teooria kui meetod, mis vimaldaks uurida moodsat kapitalismi ja selle hiskondlik-kultuurilisi vorme. Seejrel tuleb juttu diskursuseteooriast, mille eesmrgiks oli vimaldada sotsiaalse reaalsuse integreeritumat analsi. Kuigi seda tpi analsi seostatakse tavaliselt mtlejatega nagu Michel Foucault ja Derrida ning nende poststrukturalistlike vaatenurkadega, on diskursuseteooria thtsus kasvanud ka marksistlikus ja postmarksistlikus traditsioonis tnu sellistele teoreetikutele nagu Antonio Gramsci, Stuart Hall, Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe. Peatki lpp vaatleb Slavoj ieki mtte mningaid aspekte, mis vhemalt teatud moel thistavad tagasiprdumist Marxi juurde.

Glyn Daly Marksism kogumikus Kriitilise teooria ksiraamat koostanud Simon Malpas ja Paul Wake. TL Kirjastus, 2015. lk 56-57, esiletsted originaalis
*Derrida, Jacques 1994. Specters of Marx: Th e State of the Debt, the Work of Mourning, and the New International. Trans. Peggy Kamuf. London: Routledge.
NB! Mart Kanguri tpsustus:
 "see ksiraamatus olev tsitaat on natuke valesti tlgitud, mul on siin toimetajana ka sd, kuigi ma enam ei mleta, kes millise variandi pakkus, ka oli originaali lausest tkk puudu, nii et algne lause on:
 "La dconstruction n'a jamais eu de sens et d'intrt,  mes yeux du moins, que comme une radicalisation, c'est--dire aussi dans la tradition d'un certain marxisme, dans un certain esprit de marxisme."
 Inglise tlkes: "Deconstruction has never had any sense or interest, in my view at least, except as a radicalization, which is to say also in the tradition of a certain Marxism, in a certain spirit of Marxism."
 Seda viks tlkida nt nii: "Vhemasti minu silmis ei ole dekonstruktsioon kunagi thendanud muud kui radikaliseerimist, ja seda ka teatava marksismi traditsioonis, marksismi teatavas vaimus." Niisiis mitte marksismi vaimu radikaliseerimine, vaid radikaliseerimine  k a  t e a t a v a s marksimi vaimus - ja "teatavas" selles mttes, et D. rgib siin marksismi mitmest erinevast vaimust (ja/vi kummitusest), Marxi seesmisest heterogeensusest, ja distantseerub selgelt igasugusest totalitarismist marksismis."


Kui liberalismi jrgi on vimu asupaigaks valitsus, siis marksismi jrgi on selleks majandus. Karl Marxi jaoks asub vim nende kes, kes kontrollivad majanduslikke tootmisvahendeid; jrelikult muudaks vimu asukoha muutmine hiskonna struktuuri. Mida see naiste jaoks thendab, mtestas lahti Marxi kaastline Friedrich Engels raamatus Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine (Der Ursprung der Familie, des Privateigenthums und des Staates, 1884, ee 1935). Engels vitis, et meeste domineerimine naiste le algas koos eraomandi tekkimisega inimhiskonnas. Ta jreldas sellest, et eraomandi ja eelkige kapitalismi kaotamisega kaasneks naiste vabastamine. Sellest jreldub, et naised peaksid tlistega samal moel taotlema kapitalismi kukutamist. 
20. sajandil kasutasid paljud feministid Marxi teooriaid marksistlik-sotsialistliku feminismi vljakujundamiseks. Juliet Mitchell ttas vlja kahe ssteemi teooria: seisukoha, et naisi ei rhu mitte ksnes kapitalism, nagu Engels oli vitnud, vaid ka patriarhaat. Kahe ssteemi teooria poolehoidjad jreldasid, et naiste vabastamine nuab seega mlema mainitud struktuuri lammutamist. Nancy Hartsock ttas Marxi proletaarse seisukoha eeskujul vlja feministliku seisukoha. Hartsock kinnitas, et rhutuks olemine avab naistele hiskonna tegelikkuse kohta ainulaadse ja teprasema vaate. Mitchelli kombel vidab ta, et naised peavad vabanemiseks rndama nii patriarhaati kui ka kapitalismi. 
Marksistlik-sotsialistlik feminism lheb liberaalsest feminismist kaugemale, uurides pigem naiste allutatuse hiskondlikke, mitte kitsalt poliitilisi ja iguslikke juuri. Vites, et naisi rhub just patriarhaalne struktuur, aitab ta laiemalt mista naiste rhumise phjuseid. Kuid liberaalse feminismi kombel piirdub ka marksistlik-sotsialistlik feminism hiskonna objektiivsete struktuuride uurimisega. Alles feminismi jrgmise faasi saabumisega arenes feministik mte kriitiliseks teooriaks hiskonnast. Radikaalne, pshhoanaltiline ja postmodernne feminism uurivad, kuigi kll eri viisil, kuidas said naistest meie hiskonnas naised. Nad vaatavad kaugemale hiskonna majanduslikest, juriidilistest ja poliitilistest struktuuridest, et analsida, kuidas soo thendust luuakse ja plistatakse hiskonna kigis aspektides.


Susan Hekman Feminism kogumikus Kriitilise teooria ksiraamat koostanud Simon Malpas ja Paul Wake. TL Kirjastus, 2015. lk 150-151, esiletsted originaalis


*

Ent seegi vhene lootus, et mingi psiv tarkusetera viks siiski peituda ka humanitaaride tdes, pudenes prmuks, kui hlekas 20. sajandi petlaste koor, osalt motiveeritud naiste ja vhemuste nudmisest suurema vrikuse jrele, kuulutas, et videtavad ted valgete Euroopa meeste teostes  nagu Montaigne, Locke, Hume, Kant, Dostojevski, Flaubert, Gibbon vi Tolstoi  olid mjutatud nende soo, ajastu ja kohaga seotud eelarvamustest ning kujutasid endast sotsiaalseid konstruktsioone. Need kriitikud, keda sageli nimetati postmodernistideks, vitsid, et kski vrtusssteem ega mingi teksti tlgendus pole loomupraselt tesem kui teine. Rhm, kes juhtus domineerima, kuulutas oma vrtushinnanguid, meetodeid, kontseptsioone ja seletusi, et silitada vimu teiste le, kes jrgisid mnda teist eetikakoodeksit. Ehkki kateedrites ja kutsealaliitudes on alati visteldud mjuvimu prast, otsustasid postmodernistid muuta igasuguse intellektuaalse jupingutuse poliitiliseks.
Ei linud kaua, kui humanitaarteadused killustusid sektideks, kes hakkasid uurima pigem inimeste kategooriaid  naisi, muslimeid, latiinosid, homoseksuaale  kui ideede kategooriaid. Postmodernistid ehk dekonstruktsionistid, kes pidasid oma vanavanemateks Nietzschet ja Heideggeri ning vanemateks Derridad ja Foucault'd, kuulutasid oma katekismuses, et helgi autoril pole ligipsu tele, sest semantilise kirjelduse ja tegelikkuse vahel pole mingit seost. Iga sna thendus sltub teistest snadest lauses ja iga lause thendus teistest lausetest narratiivis. Iga petlane takerdub lputusse regressi snade labrindis, mis kunagi ei suuda tpselt tabada reaalsust. Snu, nagu on mrkinud Joyce Appelby, tuleks vrrelda pigem metsikult karglevate pallidega lkkuulimngus kui juveelidega eifikarbis.
Jrele meldes pole see skeptiline vaade sugugi nii radikaalne, kui esmapilgul tundub, sest selle phitees ulatub tagasi Francis Baconi, Ludwig Wittgensteini ja Virginia Woolfini. Philine idee, millest eespool juttu oli, seisneb selles, et igal lausel on vimalike thenduste vli ja helgi thendusel pole eelisseisundit ega muutumatut refernti. Seeprast on seos keele ja tegelikkuse vahel alati mitmethenduslik. Ehkki mned dekonstruktsionistide snumi aspektid olid paikapidavad, olid need vhem revolutsioonilised, kui nad ise ja nende jrgijad arvasid. Ent nad lksid oma semantilises suurpuhastuses nii hoogu, et hakkasid puruks peksma ka hinnalist kristalli. Nende rmuslikult teravad kallaletungid televastavuse thendusele, teaduslike videte karikeerimine ja kriitiline suhtumine seisukohta, et mningaid vaimuseisundi ilminguid vib phjendatult pidada vaimuhaiguseks, olid osalt ajendatud tsiasjast, et humanitaarid hakkasid staatuselt alla jma teadlastele, kellest olid saanud kiindumuse, helduse ja thelepanu objektid nii kolledijuhtide kui ka meedia silmis. Tuletagem meelde, et kui Uue Salemi elanikud hakkasid ohustama traditsioonide kljes kinni olevaid Vana Salemi kodanikke, sdistasid viimased neid nidumises.
Kui kik laused on loomupraselt mitmethenduslikud, siis usk, et mni tekst viks millegi kohta te esile tuua, on illusoorne. Kuna loodusteadlased uskusid, et avastavad teseid fakte looduse kohta, olid postmodernistide rnnakud ajaloolaste, filosoofide ja kirjanduskriitikute vastu htlasi vljakutse loodusteadlastele, kes vitsid end omavat erilist eesigust looduse kohta kehtivatele tdedele. Ent phjus, miks fsikud loobusid mttest, et eeter viks olla keskkond, milles valgus levib, ei ole vrreldav phjusega, miks Jacques Derrida vidab, et iga narratiiv sisaldab ebaamrasust. Ehkki uurijatel on vimalik teada vaid seda, mida nad vaatlevad, ja nad ei saa kunagi tundma ppida sndmusi nii, nagu need looduses tegelikult aset leiavad, teevad nad sellegipoolest endiselt olulisi avastusi, mis aitavad parandada nende kriitikute tervist ja heaolu. Dekonstruktsionistid nisid kuulutavat, et kui neil pole vimalik saada kike, siis ei taha nad midagi.

Jerome Kagan Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil T Kirjastus. 217. lk 303-305


*


Ma elan Ameerikas, kus aina diskuteeritakse postmodernismist, dekonstruktivismist, ent minu reaktsioon sellele on rmiselt negatiivne. Mind hmmastab nende tendentside, mille tunnistajaks ma nooruses olin, teatud hilinemisega levitamine.
Millest ma rgin? Historismist, see thendab veendumusest, et ttt ei ole olemas, et kik ted tulenevad antud hiskondlik-majanduslikust olukorrast. Me saime selle koos marksismiga, eks ole? Kogu postmodernism on minu arvates samasuguse mtlemise jtk, et kik sltub hiskondlikust, ajaloolisest jne tingitusest. Historism tie rauaga. Postmodernism on ju lpuks veendumus, et mingigi usk vi maailmavaade ei ole tna enam vimalikud. Sellega kib kaasas kige taandamine huvide konfliktile ja sellised nhtused nagu niteks rmusfenimism, mis kuulutab, et kogu kirjandus on seni olnud domineeritud valgete isaste poolt. Minu jaoks on need asjad, millel ei ole mingit tulevikku, need kaovad sama kki kui ilmusidki. Aga siiski on need tugevalt esil.
Me teame hsti, et sellised doktriinid hvitavad inimest sisemiselt. Need on kahjulikud, sest inimene vajab tde, vajab usku, ta ei saa rajada oma elu liivale. Siin tuleb kohe ka mrkida, et postmodernismi kige destruktiivsemad elemendid  nndanimetatud dekonstruktivism  tulid Prantsusmaalt.
Czeslaw Milosz Rzeczpospolita 1992, nr 286 (aith Hendrik Lindepuule)


"Ameerika pakub kultuurilisest kljest sna kentsakat vaatepilti, sest siia ulatuvad prantsuse intellektuaalide moevoolud. Selliste filosoofide nagu Derrida mjul on dekonstruktivistid teinud endale pesa mitmes likoolis ja hakanud hukka mistma kiki, kes nende arvates on vanad kalossid ega mista dekonstruktivismi. Kirjanduskateedrites suhtutakse plgusega teadusesse ja filosoofiasse, sest dekonstruktivistide jaoks on ksnes kirjandusuuringud thtsad, neid vetakse kui inimkonna avangardi. Need on Prantsuse haigused. Aga samasugune haigus oli ju ka marksism."
Czeslaw Milosz Gazeta Wyborcza, 1991, nr 132 (aith Hendrik Lindepuule)


*






Sexuality is to feminism what work is to marxism: that which is most ones own, yet most taken away. Marxist theory argues that society is fundamentally constructed of the relations people form as they do and make things needed to survive humanly. Work is the social process of shaping and transforming the material and social worlds, creating people as social beings as they create value. It is that activity by which people become who they are. Class is its structure, production its consequence, capital a congealed form, and control its issue.
Implicit in feminist theory is a parallel argument: the molding, direction, and expression of sexuality organizes society into two sexes: women and men. This division underlies the totality of social relations. Sexuality is the social process through which social relations of gender are created, organized, expressed, and directed, creating the social beings we know as women and men, as their relations create society. As work is to marxism, sexuality to feminism is socially constructed yet constructing, universal as activity yet historically specific, jointly comprised of matter and mind. As the organized expropriation of the work of some for the benefit of others defines a class, workers, the organized expropriation of the sexuality of some for the use of others defines the sex, woman.
Catharine A. MacKinnon Toward a Feminist Theory of the State. 1989. Harvard University Press. lk 3
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:46 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
26. jaanuar 2018Intevjuu Aaro Toomelaga 
Intervjuu ilmus kvasti krbituna ajalehes Sirp 26.01.2018


Marek Tamm: Aaro Toomela raamat on ks kige ambitsioonikamaid teadustekste, mis eesti keeles viimastel aastatel kirjutatud. See on he tervikliku teooria lahtikirjutamine, mis ei soovi seletada ei midagi vhemat kui inimest vaimse olevusena, tpsemalt inimese pshet, mida autor nimetab Minu Iseks. Seda phieesmrki peldes pakutakse otsekui mdaminnes vastused veel tervele reale ksimustele, nagu mis on elu, mis on mtlemine, mis on keskkond, mis on teadvus, mis on emotsioon, mis on vabadus, mis on tahe, mis on isiksus, mis on meel, mis on kne, mis on mrk, mis on kultuur jne.
Kusjuures tuleb tdeda, et tulemus on autori ambitsioonide krgusel, lugeja ees hargneb tepoolest veenev teadusliku teooria esitus, lpuni lbimeldud pshholoogilise maailmaseletuse manifestatsioon. Mistagi pole Toomela teos sndinud thjale kohale, vaid phineb tema enam kui paarikmneaastasel teadustl, mille rohked viljad on seni olnud loetavad peamiselt inglise keeles. Tuleb vaid tunnustada autorit, et ta on vtnud vaevaks oma uurimist snteesida eesti keeles.






Kaks teost, millest lhtusin, on vga mastaapsed, sstemaatilised ja terviklikud, kusjuures terviklikkus on vga holistlik ja orgaaniline. Niteks oleks raske soovitada mnda ksikut peatkki maitse suhu saamiseks, teooria avaneb eelkige tervikuna. Sestap on see ajakohatu, sest kellel on tnapeva krsituses aega sbida teooriasse, mille levaatlik sissejuhatus hlmab tuhatkond leheklge keskendumist nudvat teksti. Igatahes soovitan kigile privilegeeritud vandlitornlastele, munkadele ja nunnadele.


Intervjuu toimus kirjalikult ja mnedele ksivatele tsitaatidele on vastatud vahele kirjutades, sellest ka selline stiil.


***


Kige pealt suur, suur tunnustus sellise t eest. Ainuksi need kaks raamatut - kaks esimest osa nagu aru saan - on tiesti ajastukohatud teadussaavutused. Viimase all pean eelkige silmas seda, et praegune akadeemiline elukorraldus on sihitud artikliformaadile ning suurusjrke viksemategi monograafiate kirjutamiseks pole normaalsel likoolittajal vimalust. Tahakski kohe ksida, et kuidas on see vimalik ja milline neb vlja ks keskmine pev Aaro Toomela elus?


Aith heade snade eest! Arvatavasti on ka tsi, et kski normaalne likoolittaja (vi ldse kski normaalne inimene) niisuguseid raamatuid kirjutama ei hakkaks. Kumbki neist raamatutest vttis umbes aastajagu puhast taega. Ja kuidas see vimalik on? - See on lihtne! Kuna palka saan ma kige muu kui raamatu kirjutamise eest, siis on lahenduseks 70-80 tunnine tndal. Sellesse mahuvad loengud ja muu petamine, koosolekud, ametikoha juurde kuuluv teadust (nii asjade uurimine kui tulemustest kirjutamine) ja siis veel meelelahutuseks raamatu kirjutamine.


Kui toimetaja pakkus mulle Teie esimest kidet Kultuur, kne ja Minu Ise (KKMI) arvustamiseks, siis tlesin ra ja snadega: peaksin kirjutama sna alt les vaadates selle raamatu kohta. Hirmus hea meelega loeks aga kelle krvalt pilku (vi lausa lalt pilku). Nd, olles lugenud ka teist kidet Minu Ise areng: inimlapsest Inimeseks (MIA), on see tunne tugevnenud. elge nd ise, kes viks ja suudaks Teie teoseid Eestis (vi miks mitte maailmas) arvustada? 


Arvustajaid leida pole raske, seda teevad - sealjuures sisukalt! - kik lugejad oma mttes. Nii need, kes vtavad vaevaks (nii mnigi on tunnistanud, et see pole lihtne) need raamatud lbi lugeda kui need, kes eelistavad oma aega mne muu tegevusega tita. Ma olen halvasti kirjutanud, kui mu videtest pole vimalik aru saada vi siis on need halvasti phjendatud. Viimane on ehk olulisem, kuna on asju, mida lihtsalt ei saagi vljendada. Sest need asjad ise on keerulised. Raamatus esitatud teooria phjendatud (!) kriitikuid ei julgeks ma hakata nimepidi nimetama. Aga ma tean, millistel teadmistel see teooria phineb. Siin on (minu meelest) koosklaliselt kokku saanud teadmised erinevatest inimteaduste valdkondadest: kognitiivne pshholoogia, neuropshholoogia, arengupshholoogia, kultuuripshholoogia, sotsiaalpshholoogia, keskkonnapshholoogia, individuaalsete erinevuste pshholoogia, kliiniline ja hariduspshholoogia, epistemoloogia, laiemalt inimkonna ja kitsamalt teaduse ajalugu, semiootika, lingvistika, filosoofia, bioloogia ja ehk veel mned teadmiste valdkonnad, mille (oma meelest asjakohaseid) seisukohti olen pdnud teooria ehitamisel arvesse vtta. Siit saame ka kriitiku leidmiseks sobiva aluse - igaks, kellel on levaade nendest teadmiste valdkondadest, sobib ka kenasti teooriat kritiseerima-arvustama.


Ja veel: kas saaksite kuidagi formuleerida, kes on see meie, kellega Te neis raamatuis rgite? 


Tore, et see meie silma ji! Minu jaoks on meie kik mttekaaslased, teekaaslased inimeseks olemise mtestamisel - kik, kes on valmis minu raamatutest sisukat vtma ja sealt edasi minema.


Ning milliste mrksnade vi tunnustega iseloomustaksite nn peavoolupshholoogiat, millega olete pidevas poleemikas?


Ajalooliselt ja geograafiliselt pime: olen neil teemadel kmmekond artiklit ja raamatupeatkki kirjutanud ning ka rea sama arusaama jagavaid mttekaaslasi leidnud. Minu meelest on rida veenvaid phjusi isegi uusima phivoolu pshholoogia taset pidadada 20. Sajandi I poole kontinentaal-Euroopa pshholoogiaga vrreldes alaarenenuks.


Mulle tundus lugedes kik vga veenev ja lugedes ma aina noogutasin. Eks siin ole palju mranud mu pingud T semiootika osakonnas ja Kalevi Kulli mentorlus, miska tunnen end kuuluvat samasse vaimuvoolu, nii elda Eesti teooriasse nii nagu seda mratlesid Kalevi Kull ja Marek Tamm (Akadeemia 2015, nr4).


Tepoolest, Eesti teooria (mis pole olemuselt vga erinev laiemalt kontinentaal-Euroopa mtteviisist, millele toetun) on vga sobiv alus minu raamatute ldise mtteviisi mistmiseks. 


Hppaksin nd konkreetsemate ksimuste juurde. Niteks kas olete lugenud Valdur Mikita triloogiat ja mis sellest arvate? 


Tean, millest jutt, aga svitsi lugenud pole. Kui neid raamatuid uurisin, siis tundus mulle, et Mikita triloogia ei aita mind huvitavate ksimuste vastamisel. 


Kui krvale jtta need rahvusidentiteedilised pinnavigurid, mis talle tohutu populaarsuse on andnud, siis sgavamal tasandil resoneerub Mikita projekt mu arust osalt Teie omaga. Ka voolusng on sama, ikka von Uexkll, von Baer, Vgotski jt. Niteks Mikita fantaseerib uuest mrgissteemidest, millega pshikat koolitada. Mida Teie arvate sellisest ideest? Siseknest ja selle potentsiaalsest koolitamisest uute mrgissteemidega? 


Siin lheme teemadesse, kus lhike vastus osutub liiga pinnapealseks ja piisavalt pikk vastus ei sobiks intervjuuks. Proovin siiski tasakaalu leida. Uued mrgissteemid? - kohe peaks mratlema, mis mttes. Vga ldisel tasemel ei saa uut mrgissteemi enam kujuneda, kui knemrgid-smbolid on olemas. 


Kuidas kommenteeriksite niteks seda liku ja kas oskaksite Mikitat edasi aidata?:
Enesega suhtlemise oskused omandab inimene suuresti kultuurist. 


Kuidas omandab? Ja mida tpselt? Ja mis on kultuur? - neile ksimustele ma oma raamatutes vastan, aga minu meelest minu ja Mikita vastused ei ole kattuvad. Erinevad vastused neile ksimustele viivad hoopis erinevate jreldusteni, erineva arusaamani, mis thendab olla inimene.


Sisekne on olemuselt dialoogiline. Intellekti vundament on kahestumine - inimene ei vrdu kunagi tielikult iseendaga. /.../ 


Jah, sellisel viisil vahel siseknest rgitakse. Aga ma arvan, et tegemist on metafooriga. On suur vahe telisel dialoogil, milles osalevad kaks erinevat mistust ja dialoogil, kus mina rgin minuga. Seega minu meelest ei saa inimene iseendaga mitte vrduda (vlja arvatud erandlikel haiguslikel juhtudel). Inimene saab olla kas rohkem vi vhem eristunud ehk diferentseerunud mistusega. Kik kokku on ikka ks inimene.


Ka sisekne tarvis vivad inimesed enda jaoks leiutada teinekord kaunis ebatavalisi mrgissteeme. Kuna autokommunikatsiooni on keeruline uurida, siis on see oluline aspekt jnud sageli thelepanu alt vlja. /.../ Just siseknes muutub keelemrk smboliks. Smbol on aga juba kultuuri, mitte enam keele osa. Autokommunikatsioonis toimub see niduslik puudutus, mille kigus keel muutub kultuuriks./.../ 


Ilmselt eristuvad siin mrgissteemid selle alusel, mis osutab ja millele osutab; ebatavaline mrgissteem on ldiselt ikka seesama knemrkide tervik. Edasi, keelemrk muutub smboliks? Minu jaoks on see mte arusaamatu. Mis see ikka on, mis muutub ja mis see on, milleks ta muutub? Sna, mis osutab millelegi muule, [ei] muutu[] vljatlemisel mittesnaks, vaid fsikalise maailma nhtuseks. See vljaeldu vib jlle snaks saada, kui kuuljal kujuneb seos kuuldud snavormi ja selle osutuse vahel. Semiootikas pole see vahe alati (vahel on!) selge. Semiootik vib rkida vlise maailma asjadest - niteks liiklusmrkidest vi mundritest - ja vita, et need ongi smbolid. Ei ole. Smboliks kujunevad need maailma asjad vaid siis, kui neid sellisena tlgendatakse. Koil pole vahet, kas ta sb kalevist mundrit vi laudlina. Tema jaoks pole ja ei saa olla neil asjadel smbolilist aspekti. Inimesel saab. 


Kogu tnapevane arusaam siseknest on ikka veel suuresti Lev Vgotski varsti juba sajandivanuste ideede le- ja mberjutustus./.../Keegi ei oska vastata isegi sellisele lihtsale ksimusele, mille poolest erineb niteks eri keeltes knelevate inimeste sisekne, millistes piirides sisekne muutub, kuidas on see seotud mtlemisega, millise mooduli kaudu on sisekne ldse seotud keelega.


Keegi ehk ikka oskab neile ksimustele vastata. Ilmselt erinevad erinevate inimeste sisekned oma sisult ja vormilt. Siseknes saab knemrke siduda erinevatel viisidel. Neid viise on kokku 8: erinevad vaimse arengu astmed, millest oma teises raamatus pikalt kirjutan. Teiselt poolt, sama arengustaadiumi piires, saab samu mrke erinevalt siduda thenduse mttes. Kuidas sisekne on seotud mtlemisega olen samuti oma raamatutes lahti kirjutanud. Sisekne pole mingi mooduli kaudu keelega seotud; sisekne on keelehikutes mtlemine. Tulemuseks on vimalus mista maailma viisil, mis helegi teisele loomale peale inimese pole kttesaadav; me saame melda ka maailmast, mida meeltega kogeda ldse ei saa. . 


Minu arvates on sisekne loomuliku keele osa, kuid selle erinevusega, et sisekne nib olevat tugevamini seotud keele kognitiivse kui kommunikatiivse kljega. (Lingvistiline mets lk 204-5)


Selles lauses on hsti nha minu maailmapildi phimttelist erinevust Mikita omast: tugevamini seotud ei thenda minu jaoks midagi sisukat. Ksimus on kvalitatiivsetest erinevustest, sellest, millised elemendid seostuvad millisteks erilisteks tervikuteks. Samuti ei arva ma, et kognitiivne ja kommunikatiivne aspekt oleks ldse kne puhul lahutatavad. Kne eripra on see, et knemrke saab siduda nii nende mrkide poolt osutatavate asjade seostumise reeglite alusel kui ka suhtlemise reeglite alusel. Ma ei saa ka aru, mis on loomulik keel kui see pole ssteem mrkidest, mis osutab millelegi muule. Osutus on ainult pshika sisene, seega peab loomulik keel samuti olema seesmine. Sisekne ja vline kne pole muidugi identsed; kuid nad on tegelikult mlemad seesmised ja seega ka kognitiivsed. 


 Marju Lepaje kurdab aulaknes Milleks rahvuslikkusele tlkimine? (Akadeemia nr 9, 2014) Sisekogemuse metoodiline kirjeldus ja anals on aga midagi, mis tnapeva teoreetilisest mttest suurel mral puudub, sest siseelu on nn teaduslikust maailmapildist tiesti lahkunud. Ei ole ju kellelegi uudis, et hinge ei ole. Teadus ei ole suutnud mateeria ja fsika pinnalt lahkuda, ta ei ole suutnud veel ennast letada, mis thendab, et inimese jaoks kige tegelikum reaalsus, tema siseelu ja sisekogemus on teaduslikus vaates olematu, seda lihtsalt ei ole. /.../Esitatud mttekigud tukuvad kirjutistest hiljutistes Akadeemia numbrites, mis tekitavad esialgu hea tuju, aga ainult esialgu. Neid lugedes tundub esmalt, et 17. sajand ei ole veel lppenud, siis jlle, et Vladimir Iljit?s Lenin oli ikka tsine teadlane, sest praeguses vaimufilosoofias on midagi sgavalt leninlikku. Hing on lahkunud ka kooliprogrammidest, koos kirjandustundide pideva vhenemisega jm asjaoludel. Aineid, mille raames ksitleda vaimseid kausaalsusi bioloogiliste ja fsikaliste krval, on ju vga napilt. Isegi pshholoogia likoolikursuses ei leia arvestatavat hinge mistet (mis suudaks nrvide pinnalt lahkuda), kui otsustada niteks uue mahuka tlkepiku jrgi* Mis teadvus on, on endiselt suurim ja lahendamata probleem.
* [David G. Elmes, Barry H. Kantowitz, Henry L. Roediger III. Pshholoogia uurimismeetodid. Tartu: Tartu likooli Kirjastus, 2013 ]
Mida tlete Marju Lepajele? Mul on tunne, et protest on teil suuresti sarnane, ent Teie olete otsustanud tsta vaimumga selle hdamere vastu?


See mte, mida Marju Lepaje vljendab, on masendav - kuna ta on ige. Hinge vi inimeseks olemise arvestatav miste ei puudu mitte ainult pshholoogia likoolikursus(t)es vaid suuremas osast tnapeva pshholoogias. Samuti nustun tema mttega, et inimmtte ajalugu peab (!) tundma, selleta ei saa maailmast kuigi hsti aru. Ja see osa, mis on arusaadav, on igavam osa. Pshholoogia ilma mistuse loo teadmiseta ei saa kunagi pris teaduseks, teaduseks, mis seletaks uuritava nhtuse - pshika. 


Kas ma olen tstnud vaimumga selle (vaimsuseta) hdamere vastu? Loodetavasti mitte. Ei tahaks veel lasta oma mistusel lasta  surra, uinuda. Aga teine vihjatud valikutest - vaimus taluda kik nooled - ei ole ka kuigi huvitav. Olen teinud, mis mulle huvitav - valinud phivoolust erineva raja, raja mille alguse nitasid petlased juba ammu, ning seda mda asunud inimmistuse mistmist otsima. Ma ei tea, kas see rada on ige, aga tean, et mulle on siin igal sammul pnev.


Teie raamatud lugedes meenus mulle kaks kontinentaal-Euroopa suurkuju ja sugugi mitte ainult vrreldava kirjutamisambitsioonikuse tttu. Nimelt Robert Musil ja Oswald Spengler. Musili eesmrk on Teie omaga ldsnaliselt sama  lhenda inimhinge kirjeldamisele loodusteadusliku ranguse ja tpsustaotlusega. Tema peateose Omadusteta mees tpealkiri oli homo potentialis, sest ka tema seadis vime, potentsiaalsuse ontoloogiliselt ignoreerimatusse positsiooni. Te tlete, et inimese pshika on teiste liikide pshikast kvalitatiivselt erinev ja et kvaliteet on struktuuri potentsiaal suhestuda mne teise kvaliteediga. Kas Te viksite seda lugejale pisut seletada?


Tepoolest, minu meelest on kvaliteet mistetav kui asja potentsiaal suhestuda millegi muuga. Mitte miski maailmas ei saa suhestuda kige muu selles eksisteerivaga. Nii on igal asjal omad piirid, valik vimalusi millega ja kuidas see asi seostuda saab. Niteks inimlaps oma esimesel eluaastal vib mngida asjaga, mis meie jaoks on raamat. Lapsele see raamat ei ole, tema suhe selle asjaga on teistsugune kui kirjaoskajal. Kirjaoskamatu ja kirjaoskaja on kvalitatiivselt erinevad. Vtame teise nite. Kneliselt vahendatult mtlev inimene saab sihipraselt kituda meeltele kttesaamatu maailma suhtes, kski teine loom seda ei suuda. Inimesel saab olla suhe meelevlise maailmaga, ta on kvalitatiivselt erinev loomadest, kellele sellised suhted pole phimtteliselt kttesaadavad.


Musil tegi oma doktorit fsik Ernst Mach'i ideedest. Viks elda, et viimane pdis mateeria taanda tema omadustele, kvaliteetidele ilma substantsita (seda heitis Machile ette ka eelviidatud Lenin). Mneti analoogselt kujutles Musil, et inimene kui inimene on knelemisvimalikkuste summa. Kas kirjutaksite alla sellisele inimhinge definitsioonile inimhing (s.o. spetsiifiliselt inimeselik hing) on knevimalikkuste summa?


Ssteemne maailm pole reeglina kahe valiku maailm. Nii ka siin - kirjutaksin alla ja ei kirjutaks ka. helt poolt ei ole inimene ainult inimene, ta on ka elus keha ning samuti fsikaline keha. Neid kahte viimast ei saa eriliselt inimeseks olemisest lahutada. Meie inimlikul loomusel on piirid, mis tulenevad sellest, millised me oleme elusa organismina ja millised lihtsalt fsikalise objektina. Samas olen kindlalt pri mttega, et eriliselt inimeseks saame vaid tnu kne kasutamisele suhtlemiseks ja mtlemiseks. Kui Musil mratleks kne ja knemrgi nii, nagu mina seda teen, siis vib inimest mista tema knevimalikkuste kogumina (ei tahaks seda summaks pidada; ksimus ei ole koguses vaid kvalitatiivselt erinevates vimalustes)


Musil oli Spengleri suurteosega dialoogis. Viimse loosungiks taandatud keskne snum on kaotanud oma aktuaalsuse, kll aga on tema pshholoogilised krvalepiked Teie vljendatuga vgagi htelangevad. 


See peabki nii olema. Spengleri jaoks oli arengu teema vga oluline. Seda ka minu jaoks, kuna arengut mistmata ei saagi asjade olemust mista. Samas muidugi on htelangevuste krval palju mittekattuvat.


Tsiteerin:
Kuid alles snakeele mjul kujuneb aktiivses virgeolekus vlja tajumise ja arusaamise vastandlikkus, nende vaheline pinge, mis loomade juures on tiesti meldamatu, ja mida isegi inimeste puhul viks pidada esialgu vaid harva teostunud vimaluseks. Snakeele areng kutsub esile midagi pris otsustavat: taipamine vabaneb tajumisest. []


Aga nii ju ongi!


Tajumisest lahutatud arusaamist nimetatakse mtlemiseks. (htumaa allakik 2.kd, Ilmamaa, 2012, lk 21)
Pean tunnistama, et ses mrkuses ja mida isegi inimeste puhul viks pidada esialgu vaid harva teostunud vimaluseks - on midagi aarotoomelalikku.


 vi siis ongi maailm niisugune - sisukas mte on liiga harva teostuv vimalus. 


Hiljem tleb Spengler otsesnu:
Tegelikult olemegi inimesed just sel mral, mil meie arusaamise vime tajumisest eraldub ning mtlemise vormis loovalt mikro- ja makrokosmose suhetesse sekkub(lk 621).
Mikrokosmos thendab Spengleril elusolendi siseelu-sisemaailma, pshikat, makrokosmos aga vlist maailma, Teie terminoloogias keskkonda, seda, mis on lahutamatu, aga eristatav.
Mulle vga meeldib see virgeoleku rhutamine tal. Sest meenub, kuidas hed evolutsioonibioloogid judsid arusaamisele, et selgitada ei tule seda, miks me magame, vaid hoopis seda, miks me rkvel oleme. Magatud elu kuidagi vhem elu kui rkvel elu. Ja igupoolest on loomariik ainus, kes on aeg-ajalisele rkvelolekusse pagendatud, seeneriigis ja taimeriigis seda hda pole, nemad magavad kogu aeg. Mtlen, et nendel on nnestunud tita ks ideaal, nimelt nad on oma ainevahetuse tielikult mehhaniseerinud, automaatseks teinud. Kogu ringlus kib iseenesest. Inimesel kib ks protsess kenasti automaatselt  hingame ka magades, aga mitte kauem kui keha sees kaasas kantavad energiavarud ja jtmehoidlad lubavad. Seened ja taimed aga ei tee td, nad elavad tiuslikult jude. Nendel kib peale hingamise automaatselt ka toitumine ja paljunemine. Te lhtute Pjotr Anohhini teooriast, mis mratleb elu kui mateeria organisatsiooni vormi, mis on vimeline sihipraselt tegelikkuse ennetava peegelduse alusel kas enda vi oma keskkonna struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste destruktiivset mju ja seetttu silitama oma tervikuomadused (KKMI, lk 46). Kas pole taim  eluvorm mis kohaneb une pealt ja pshikat vajamata  ses mttes tiuslikum? Kas meie teravnenud teadvus on prispatt, konstruktsiooniline nnetus?
Teadlasena Te kll vldite vrtustava hinnangu andmist rohkem ja vhem arenenud eluvormele, sealhulgas kultuuridele, aga siin vin ju ksida?


Vrtustamine on teisene. Paljudel loomadel (aga mitte helgi taimel) esinev pshika ning inimesele eriomane kultuurne pshika vimaldavad kogeda keskkonda viisidel, mis kaasasndinult pole vimalik. Nii saame vimaluse maailmaga palju harmoonilisemalt suhestuda kui seda kski pshikata organism suudaks. Teisisnu, meie suudame ppida ellu jma ka [kiirelt muutuvates] tingimustes, mida taimed ei suuda. Kui ellujmine on vrtuslik, siis on parem olla inimene kui mitteinimene. Nii iga ksik inimene kui ka kultuurid arenevad. Seega saab nii inimene kui kultuur olla rohkem ja vhem arenenud. Rohkem arenenud mistus vimaldab mista maailma mitmekesisust, sealjuures ka keskkonna tasakaalu thtsust, paremini kui vhem arenenud mistus. Selles mttes saab ks inimene olla teisest parem nii nagu ka ks kultuur saab olla teisest parem. Kui me aga peame vrtuseks lhikest ja ootamatult lppevat elu, siis vib mnigi vhem arenenud mistus vi kultuur olla parem kui arenenum.


Kui pshika ja teadvus on kogu organismi omadus (mis hlmab ka keskkonda), siis muutuvad sna teisejrguliseks igasugused ajule keskendumised. Teadvus on samavrd ajus kui auto on bensiinipaagis vi kigukastis nagu Te tlete. Siis on arusaadavalt ka reproduktiivssteem isiksuse ja pshikaterviku orgaaniline osa, thendab, iga osa muudab kogu tervikut (ja seega terviku teisi osi, sealhulgas siis ka aju). See paneb ju paraja pntsu humanistlikule ritusele, mis ritab mehe ja naise erinevust (sealhulgas siis ka aju erinevust) millekski marginaalseks taandada. Kuidas seda teemat kommenteerite? Kas inimkonna esmane antus on inimene vi mehed ja naised?


Ei saa olla mees vi naine olemata inimene. Nii et inimlikkus ikka kigepealt. Kui tervikutes on erinevaid osi, siis on vastavalt ka tervikud erinevad. Nii on ka mehed ja naised teatud aspektides erinevad samas teistes - olles mlemad inimesed - hesugused. Ksimus on pigem see, milles mehed-naised erinevad ja milles mitte. Ja kui erinevad, siis kas see erinevus on vltimatu vi kultuuris kujunev. Niteks mni religioon omistab naistele omadusi - eelkige puudusi - mis ilmselt pole vltimatud. On eraldi ksimus, miks sellised kohati lausa morbiidsed muinasjutud meie tnapevases maailmas ikka veel nii mjukad on. Oluline on see, et minu teada pole leitud mitte htegi (!) vaimset tunnust, mis selgelt eristaks kik naised kikidest meestest. Sooliste erinevuste uuringute tulemused on siin hesed: enamus mehi ja naisi on uuritavate vaimuomaduste osas hesugused, vaid rmustes kaldub hte vi teist sugu veidi rohkem olevat. Bioloogiliselt on asjad muidugi teisiti. Siin on erinevused pris selged. Aga on veidi lihtsameelne vaimuomadusi keha omadustega segamini ajada. 


Kultuurilehte sobib hsti ksimus, et kes on Teie petajad ja kas ilukirjanduse lugemiseks ka aega jb? Ksin seda paaris, sest ks, kes suunas mind ilukirjandusest  tpsemalt Dostojevskist  pshholoogiat otsima oli Peeter Tulviste. Tema loengust ji mulle ka meelde semiootika thtsuse rhutamine ja kujund, et koerad kll suhtlevad haukudes, aga nad ei mtle haukudes, ent inimene ka mtleb suhtlusvahendiga.


Mis oleks elu ilma raamatuteta - ilukirjanduseta? - ks tlemata igav protsess. Minu vanemate jutu jrgi olla ma lugema ppinud nii umbes nelja aastaselt. Sellest ajast ei mleta ma kuigi palju. Ajast, millest jrjepidevaid mlestusi on - nii umbes seitsmendast eluaastast - olen ma enam-vhem kogu aeg midagi lugenud. Oma teise raamatu phendasin isale, kes avas mulle tuhandete maailmade uksed. Need uksed on raamatud. Iga neist sisaldab erineva maailma, milles on pnev olla. Minu isa raamatukogus on umbes 15000 raamatut, need on ta ka lbi lugenud. Ilu- ja aimekirjandust ma nii palju lugenud pole; teaduskirjandus on osaliselt selle asemel. Aga kokku olen ma ikka pris mitu raamatut oma elus lbi lugenud. Kahtlemata on nende kirjutajad minu petajateks olnud. Mulle enim muljet avaldanud kirjanikke oskan muidugi nimetada, aga ma pole kindel, kas petlikkus meeldivusega kattub. Pigem mitte. Mnestki halvast raamatust olen ppinud niteks (hinge)rumalust mrkama. See on sama petlik kui heast raamatust (hinge)tarkust tundma ppida. Sama kehtib ka kigi teiste veel elus ja juba mitte elus inimeste kohta, kes mu elu jooksul minu petajateks on olnud.


Aith! Ei oska Teile muud soovida kui raudset tervist ja vallutamatut vandlitorni, kuhu aeg-ajalt kirjutama pageda!





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:08 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
16. jaanuar 2018Hpoteetiliselt 104-kirja moraalipshholoogiast ja mitte ainult. 
Hpoteetiliselt 104-kirja moraalipshholoogiast ja mitte ainult.






Tnane hommikupoolik on mul mdunud rmsas elevuses. Rmsas, sest mistmine on ainus nauding, millest inimene ei tdine (Vergilius). rkasin lausa tund enne ratuskella ja hiilisin naist ratamata (jah, ikka mu armas Krt) voodist neid mtteid kirja panema. Rebeka Pldsami jutt tnases Terevisioonis pani aga i-le nii rasvase punkti, et ma otsustasin kirjutada kesoleva kommentaari.
(Saan aru, et ainuksi mu nime ngemine mnda sellist teemat kajastava teksti juures ajab mingi kontingendi marru, aga tde on vahel kallim kui oma nahk. Ja kllap on vhemasti samapalju tnulikke lugejaid).


Esiteks. Neid 104 inimest, kes kirjutasid alla protestikirjale Ojasoo thtsasse rolli valimise vastu, ajendab kahtlemata tugev moraalne tunne. Selles pole kahtlust. Ometi vga paljud arukad ja tugevalt feministlikudki inimesed sellele alla ei kirjutanud (Facebookis vib leida kllaga neid seda avalikult phjendamas). Mul pole kahtlustki, et nad pole kbetki vhem moraalsed.


Mistmiseks tuleb siin eritleda erinevate moraalitpide emotsionaalseid aluseid. Siin on palju abi valdkonna autoriteedist, Ameerika moraalipshholoog Johnatan Haidtist, kes on pikki aastaid phjalikult uurinud erinevate poliitiliste ja moraalsete veendumuste pshholoogiat ja emotsionaalset alust.
Jttes hetkel krvale teised, siis teatud konservatiivset tpi iseloomustab teistest krgem rvedustaju (see ilmneb tlgastustundena) ja phadustaju nt on mned vga phad smbolid ja smboolsusel on vga thtis roll. Teatud liberaalsel tbil on sel kohal uudishimu ja avatus ning teisal abstraktne iglus. Nitena: kui metsateele satub mdanev loomakorjus, siis esimene tp lheb silmi jlkustundes pritades mda, teine lheb kepiga sonkima ja uudistama. Teise nitena: esimesele on olulisemad riiklikud smbolid (hmn, lipp jt), perekonna smboolne vrtus jne, teisele lhevad rohkem korda ldised inimigused jms. 


Kooseluseaduse debatis tuleb see erinevus hsti vlja. ks muudkui rhutab perekonna suurt smboolset vrtust, teisele ei lhe see smboolsus eriti korda ja rgib ldistest inimigustest ja abstraktsest iglusest. Kusjuures, pange thele!, on ka neid, kes rhutavad sooneutraalse perekonna suurt smboolset thtsust.


Juhtusin hiljuti lugema veel ht maailmapilti avardavat raamatut. See on mne kuu eest Varrakus ilmunud Brigitta Davidjantsi noorsoojutustus (Mitte just) armastuslugu. See on sna puhtakujuline noortekas, tdrukutekas. Selles (autobiograafiliste sugemetega) teoses avastab teismeline tdruk seksuaalmaailma ja lpuks ka selle, et ta on lesbi. Mulle aga olid just knekad need kohmakad voodikatsetused noormeestega. Nimelt tdruk tundis mehe lhenemise suhtes midagi tlgastuse laadset, rvedustunnet.
See kinnitas le mu veendumuse, et igasugune vgisi heteroks sundimine on teline emotsionaalne vgistamine (ning pole ega tohigi olla riigi asi, kes kellega kokku elab!)


Tna hommikul oli Terevisioonis heks tnaste ajalehtede kommenteerijaks homoseksuaalne kunstikriitik Rebeka Pldsam, ks 104-kirjale allakirjutanu. Ning kuulatses seda, kuidas ta jrjepidevalt ja tugevalt rhutab smboolset thtsust, Ojasoo valimist sellesse rolli kui smboolset nhet ja ldse Ojasood kui naiste vastase vgivalla smbolit, siis jooksid pusletkid kenasti paika. Kujundlikult: ta on nagu SAPTKi esindaja, aga teise tarkvaraga. Lesbi tunneb mehe seksuaalse lhenemise vastu samasugust tlgastuse ja hirmusegust vastumeelsust kui meeshomofoobki ning see vljendub tugeva moraalse protestina. Vib kasutada ka mberpratud metafoori: keskmine vitlev meeshomofoob (NB! Need ongi enamsti mehed) on lesbi mehe kehas, mees, kel tekitab kujutluski talle seksuaalselt lhenevast mehest hirmu ja tlgastust.


Kui vaatasin seda 104 nime, kes kirjale alla olid kirjutanud, siis tundsin ra sealt viis(!) lesbit (ega vga palju rohkem ma ses ringkonnas teagi) ja mned, kelle kohta ma ei tea kindlalt. Enamike orientatsiooni ei tea ma aga ldse.


(Vimalik, et mni lugeja protesteerib ammu, et vaata argumenti, mitte esitaja karakteristikuid. ldiselt olen sellega nus, aga kuna suur osa sellest kambast on ige mihklid vehkima sama astme kategooriaga valge heteroseksuaalne mees, siis ma ei tunne, et teeksin siin liiga. Pealegi arutluse seisukohalt on see relevantne ning NB! Moraalitunne on tunne, mitte argument vi vide!) 


Kas pole mneti koomiline, et poleemika hes feminstlikus klakambris, mis pdis knealuse kirjaga, sai alguse rmusparempoolse ja rahvushomofoobse portaali UuedUudised lehelt? Ei, see on isegi tiesti loogiline. UuedUudised ei salli karvavrdki NO99-t sest see on ilmselgelt juhinduv avatusest ja abstraktsest iglusest, thendab, ei tekita neis erilist phadustunnet ei rahvussmboolika ega perekond, kll aga on thtis neile abstraktne iglus.
Ojasoo hendab smboolsel tasandil kahte: lesbidele smboliseerib ta meest, kellele ei ole pha naise keha puutumatus (see on neile sama suur uduskujutlem nagu meeshomofoobile kujutlus mehest, kellele pole mehe keha seksuaalne puutumatus tabu) ning rahvushomofoobidele smboliseerib ta inimest, kellele pole piisavalt pha ei rahvussmboolika ega perekond, on ks homomultikulti ldinimiguslane, rsk.
(Oluline on muidugi mrkida, et olemaks naine, kellel on meeste suhtes sellised tunded, ei pea olema sugugi lesbi. Vastumeelsusel meeste lhenemise vastu vib olla palju muid phjusi, traumast vga kinnise isikutbini).


Kirjale aga ei kirjutanud alla need feministid, vrdiguslased ja multikultid, kelle moraalipshholoogia aluseks on abstraktne iglustunne: Oli kuritegu, oli karistus, oli patukahetsus, pole siin mingit smbolit, las professionaal ttab, palju meil neid pole.
Nende arust rikkus Ojasoo seadust (ja kandis karistuse), mitte aga ei saanud hakkama phaduseteotusega. 


Meie president aga ji iseendaks, thendab, ei tunne liigset vaimustust smboolsete struktuuride ja phaduste vastu. Eks ole ta teatud ringkondi ka rritanud kll kirikusse jaheda suhtume eest, kll mitte piisava pieteediga hmni suhtumise eest. Ma arvan, et see on hea, sest alternatiivid oleks hullemad.




Kui sest neetud loost mingi kasu viks tusta, siis ehk see, et radikaalfeministid ja radikaalrahvushomofoobid mistaks ksteist, et nad on tegelikult vga sarnased inimtbid, ainult tarkvara on teine; mista, et see, millisest evolutsioonilisest ajukihistusest prinevad nende moraalsed tunded, on suuresti sama. Vaevalt, et see semudeks muudab, aga ehk aitab pisutki dusamalt krvuti elada.








Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:36 9 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
15. jaanuar 2018Ihu ja hingega internetis 
Ilmus ajalehes Postimees 13.01.2018




Gutenbergist ja Zuckerbergini ehk kuidas kommunikatsioonitehnoloogiad inimest ja hiskondi muudavad

Katrin Tiidenberg. Ihu ja hingega internetis. kuidas mista sotsiaalmeediat? TL Kirjastus 2017. 363 lk 


Katrin Tiidenbergi monograafia Ihu ja hingega internetis. Kuidas mista sotsiaalmeediat? on tungivalt soovituslik lugemisvara kigile, keda huvitab inimene ja hiskond kogu selle elurikkuses ja kujunemises. 

Mihkel Kunnus


Olgu alustuseks kohe eldud kaks asja. Esiteks, et see raamat on vga lugemisvrne ja silmaringi avardav, ning teiseks, et see raamat pole kaugeltki mitte teemat ammendav, isegi mitte sissejuhatusena, vaid eelkige valdkonda juurde suunav ning sellele thelepanu osutav. Autori enese snadega: See raamat pab pakkuda ht vimalikku, sotsiaalkonstruktivistlikust ja smbolilis-interaktsionistlikust maailmavaatest lhtuvat ning isiklikust huvist juhitud lesehitusega levaadet sotsiaalmeediast ning selle seotusest inimsotsiaalsusega ja thendusloomega. Pakun sissevaate varasematesse teooriatesse ja uurimistdesse ning toon niteid ka enda doktorivitekirja tarvis kogutud ja analsitud empiirilistest andmetest.(lk 25) Kuigi sjatsiteeritud enesetutvustus sisaldab paari sna pikka ja ehk ka hirmutavat sna, siis raamatut karta pole siiski vaja, sest see on ldiselt kirjutatud vga lugejasbralikus ja heas selges keeles. See pole keerukas ja endassesulguv, ainult erialaspetsialistidele mistetav siseringi tekst, vaid parimas mttes populaarteaduslik. Kusjuures erilise plussina tooksingi vlja meie kultuuriruumi ja teaduskeele vajalike terminitega rikastamise. See terminiloome on hdavajalik, sest uuritav nhtus ise on ju korraga vga uus, aga samas ka keevalises kujunemisjrgus, nii et ei ole veel teada, mis sellest psivam ja mis kaduvam. Seetttu tuleb selle raamatu lugejal arvestada, et parimal juhul maalib raamat he hetke vimaliku, ajaspetsiifilise pildi sellest, kuidas sotsiaalmeediakasutus suhestub meie igapevaeluga, ning sellest, kuidas me iseendast aru saame. Kindlasti ei paku see raamatu ajatut ja universaalset lahendust sellele, kuidas ja miks inimesed sotsiaalmeediat kasutavad ja mis on selle kikvimalikud tagajrjed(lk 13).


Intellektitehnoloogiate mratu mju
Aastal 1977 nitas Briti antropoloog Jack Goody oma valdkonna klassikasse kuuluvas uurimuses Metsiku mtlemise kodustamine (e.k. 2005) veenvalt, et tavaprane vastandus primitiivse ja arenenud kultuuri vahel on tegelikult leminek suulisest kultuurist kirjakultuuri. Kui kultuuri sigineb kirjaoskus, siis tekib kultuurilise progressi phieeldus  teadmiste kuhjumine. Sest enam pole kultuurilise prandumise pudelikaelaks elavate kogukonnakaaslaste mlu, vaid mrksa suurema mahutavusega kirjalikud tekstid ja nende kogud. Liigiajaloolises mttes on kiri vga uus leiutis, hiline intellektitehnoloogia, mis veel vgagi hiljuti polnud kuigi levinud. Niteks meie suurima snameistri A.H. Tammsaare lapseplve naabrimees, Oru Pearu prototp Jakob Sikenberg oli veel testi kirjaoskamatu ja ta kurikuulsad rehnutipaberid said temalt allkirja asemel kolm risti. Ta oli selleks ajaks siiski juba vhemuse esindaja, aga mitte vikse vhemuse. Toonaseks sajandivahetuseks oskas Eesti aladel juba veidi le kolme neljandiku kirjutada, lugeda veelgi rohkem. Vib isegi elda, et Mahtra sda sai alguse sellest, et osad kohalikud talumehed oskasid juba ise lugeda ja said tsaari sjasele seadusele osutades misnikele vastu hakata (misnikud reageerisid teadagi ikka veel traditsiooniliselt). Kirjaoskus on areneva tsivilisatsiooni vltimatu eeldus, kirjaoskuseta jb kultuur primuslikuks, puhttraditsiooniliseks.
Nhtusega seoses oleks muidugi kena meenutada Lutherit ja Gutenbergi, sest nemad on andud meie rahvuse ja riigi tekkeks vga palju. Enamikes Euroopa keeltes on htse kirjakeele aluseks piiblitlge. Luther leidis, et iga inimene peab oma emakeeles phakirja lugeda saama ja selleks tuleb piibel tlkida kohalikesse keeltesse ning inimesed lugema petada. Gutenbergi trkipress andis selleks tehnilise suutikkuse. Krvanhtusena hakkasid inimesed ka muid tekste lugema ja muid asju kirja panema. Tsivilisatsioon prdus kiirete muutuste teele. Looduslik valik ja geenide sortimine kib tohutult aeglasemalt. See arenguplahvatus oli tielikult kultuuriline. 


Zukerbergi revolutsioon
Kllap nii mnigi vanem ja vsinum (niteks see, kes tenolisemalt kesolevat tutvustust paberlehest loeb), tahab rehmata, et mis sest internetist ja sotsiaalmeediast, va ajastu moehaigusest, nnda lethtsustada. Ometi arvud ja uuringud rgivad teist keelt. Iseasi siis, kas suhtuda neisse moraalipaanikaga vi mitte, aga raamatu teises peatkis toob Tiidenberg kiretult vlja, et internet ja sotsiaalmeedia vrivad uurimist, kuna internet on praegu valitsev suhtlustaristu, mis mjutab nii seda, kuidas me tajume aega, ruumi, maailma ja oma kohta selles, kui ka seda, kuidas kehtestatakse ja vaidlustatakse sotsiaalseid norme. See teeb omakorda vimalikuks mitmeklgse ja platvormilise minaloome, suhted, kehalisuse jpm.(lk 30). Tsi. Viks siia laduda rea viiteid eestikeelseski laiatarbemeedias ilmunud artiklitest, kus kirjeldatakse nutisltuvust (pedagoogide psiv peavalu), kberkiusamist ja sotsiaalmeedia mju noorte pshikale, aga vtan parem ligu intervjuust Malaisia ahistamiskandaali ohvriga, sest seal oli teema fookus hoopis mujal, thendab, krvalepige on kige ehedam antropoloogiline toormaterjal: Ma ei tunne, et kummalgi meist  ei mul ega Taavil  oleks vaja elu lpuni hes loos seotud olla. Tahan, et teda guugeldades tuleks vlja eelkige tema saavutused, poliitikukarjr ja ilus pere. Ja kui keegi teab ja otsib mind, neb ta mind selle kaudu, mida mina olen teinud, mitte selle he situatsiooni kaudu, kus ma juhuslikult ohvriks langesin ja sellest rkida julgesin. Ma ei taha, et see sndmus meid mlemaid defineerima jks.i
See on vga knekas  inimese kitumist motiveerib vimalik guugeldamistulemus! Nii nagu kunagi Jumala kike ngev silm vi sdametunnistus. Siin meenuvad Shakespeare'i tragdiate surevad kangelased, kes viimaste snadega annavad ellujjaile juhiseid, kuidas neid mletama peaks. Internet ja sotsiaalmeedia on tunginud sgvale inimese s- ja hbistruktuuri ning sotsiaalsesse kohtumistmisesse. Viimase stiihilisse ja barbaarsesse loomusesse on andnud suureprane sissevaate Jon Ronson, kelle suureprane raamat Ah et sind on avalikult hbistatud ilmus samuti sel aastal eesti keeles. Ronsoni raamat on hea tiendus Tiidenbergi omale. Eriti, mis puudutab viimast kahte peatkki, kus ksitletakse kehalisust, selle digitaalseid avaldumisvorme ning normatiivsust ja vastuhakku internetis. htlesi on need peatkid kige ideoloogilisemad.


Foucault' jljed
Eriti kahes viimases peatkis on Tiidenberg inspireeritud Foucault'ist. Michel Foucault (1926-1984) on raskestiklassifitseeritav Prantsuse filosoof, kellel on olnud ja on tohutu mju enam-vhem kigile humanitaarsetele distsipliinidele. Kui Nietzsche soovitas Piiblit lugedes kindad ktte panna, siis Foucault' puhul lheks vist skafander asja ette. Selle limjuka mtleja needuseks on see, et pahatihti mjub ta oma jngritele hoopis teistsuguseid praktikaid indutseerivat, kui talle endale omane oli. Niteks nooremad ja tulisemad vtavad talt pahatihti pelgalt mssumeelsuse ja eituse vaimu, aga mitte seda prast tkust ja meeletut allikmaterjalides tuhnimist, mis Foucault'ile toetuspinna andis. Tiidenberg on nneks hea Foucault' pilane, tkas ja paljudele erinevate vaatenurkadega arvestav ja empiirilist uurimust kaasav, kuigi  ja see on kesoleva tutvustuse ainus pahuravitu noot  foucault'likult vaenulik suhtumine mis tahes sotsiaalsetesse normidesse on ikka sisse imbunud. Viimase peatki pealkiri on Ole normaalne! Normatiivsus ja vastuhakk internetis ning selge on, et tahe olla normaalne on internaliseeritud repressiivne fenomen, millele tuleks vastu hakata. Eks osalt ole see seletatav Michel Foucault biograafiaga.
Nimelt Foucault' tundis end oma nahas halvasti. Kohe vga halvasti. Ta oli tugevate impulsside ja afektidega, kiuslik, agressiivne, kaklushimuline, homoseksuaalne, lhimalt: inimene, kes sobitus hiskondlikesse normidesse, eriti toonastesse, vga halvasti, miska oli ta igasuguste hiseluliste tsiviliseerivate kasvatusmenetluste suhtes litundlik  need tegid talle haiget ja ta tajus neid repressiivsetena. helt poolt andis see talle hea lhtepositsiooni nende kirjeldamiseks (heteroseksuaalne ja vheimpulsiivne ontlik inimene ei pane teatud hiskondlike piiranguid thelegi), ent teisalt imbus ta kirjeldavasse snavarasse lausa rousseaulik vaenulikkus mis tahes tsiviliseerituse vastu, mis tahes kasvatust kirjeldatakse alistava ja repressiivsena jne. See mrgine vimm on osalt imbunud ka Tiidenbergi raamatu viimastesse peatkkidesse. Niteks: Waskul ja Martin(2010) vitsid, et inimavatarid on foucault'likud alistatud kehad  pea alati saledad, kaunid ja sportlikud; kultuurilistest ilu ja seksikusnormidest kramplikult kinnihoidvad (lk 238). Lhimalt: ideaalipdlust kirjeldatakse halvustavalt (tsi, ideaal on nudeid esitav ehk represseeriv), samuti analsib ta rasedate naiste Instagrami-kasutust he nitena hetero- ja kehanormatiivsete ideoloogiate taastootmisest sotsiaalmeedias ja milline on eeritava fotograafia (k.a. pildiallkirjad, hastag'id, kommentaarid jne) roll intensiivse raseduse ideoloogia levitamises(lk 301). No kes foucault'like diskusrustega tuttav on, saab aru, et normatiivsus vi ideoloogia levitamine-taastootmine pole lihtsalt kirjeldused, vaid rohkemgi (mssule ja vastuhakule les kutsuvad) sdistused. Mssamisele ja vastuhakule leskutsumises pole iseenesest midagi halba, vastupidi, palju on seda, mille vastu peabki hakkama, aga selleks ei peaks olema tervis ja ideaalid ning perele ja lapsele keskenduv rasedus, vaid niteks, kui ikka interneti juurde jda, kultuuri- ja loominguvabadus, mida ha enam brokratiseeruv ja rihuvidest lbikasvav suurkorporatiivne autoriiguslus lmmatada hvardab. Ka neid tendentse lahkav teos, Ameerika igusteadlase Lawrence Lessigi Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik, ilmus sja eesti keeles. Olgu ka see soovitatud, eriti poliitikutele, kes pole veel seemneid snud.

Antagu talle auhindu!
Meie vikesel kultuuril on vga vedanud, et meil on Katrin Tiidenberg, mitmeklgselt andekas noor teadlane, kes uurib vga aktuaalseid sotsiaalseid muutusi, vahendab seda eesti keeles ning loob htlasi ka vastavat snavara. Uurida internetti ja sotsiaalmeediat on korraga limalt oluline, sest tegu on uue ja uurimata ning samas vga suure mjuulatusega nhtusega, aga samas ka uurijale mneti tnamatu, sest just uudsuse tttu on paljud asjad alles kujunemisjrgus ja psivamaks settimata, mistttu on vga tenoline, et uurimus aegub kiiresti ja muutub ise kultuurilooliseks dokumendiks. Seda enam vrib Katrin Tiidenbergi t tunnustust. Antagu talle auhindu!




i Rivase ahistamisohver: ma ei kahetse, ma olen rkinud ttt EPL 21.X 2017
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 00:21 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. detsember 2017Niinimetatud kurjus: agressiooni looduslugu 
Alljrgnev on Kalevi Kulli jrelsna Konrad Lorenzi raamatu "Das sogenannte Bse" (1963) tlkele, mis ilmus Tallinna likool Kirjastuses 2018 aasta alguses (vaata siia!).






Koos Konrad Lorenziga kitumist vaadeldes 
Kalevi Kull


Kust on kiindumus prit? Mis on meil teiste liikidega hist, mis on neist erinev? Kas sdimine on inimlik vi loomne tegevus? Kas on mni vti, millega pseks loomade kitumise mistmisele oluliselt ligemale? Neid asju see raamat ksjagu petab. Ning tuleb kohe elda, et petab nii algajale kui asjatundjale. 
Konrad Lorenz on ks loomade kitumise teaduse ehk etoloogia alusepanijaid. Selle tegi vimalikuks temas liitunud naturalist, ldbioloog ja looduskirjanik. Ta on hteaegu vga thelepanelik loodusvaatleja ja selgel viisil mtleja. Selle teaduses nii thtsa vaatluse ja tlgenduse phimtte  Beobachtung und Reflexion  kirjutas ju juba Karl Ernst von Baer oma peateose (1828) alapealkirjaks. 
Kui olete thelepanelik vaatleja ja teiste liikide toimetamist nende endi oludes ksjagu jlginud, siis teate, et kokkuprked on organismide elus siiski vrdlemisi harvad. Jutt pole sellest, et ks sb teist kui oma loomulikku toitu  see pole siinse raamatu pristeema. Siin on vaatluse all ksimus kaaslastega kaklemisest vi isegi ehk lihtsalt eemaleajamisest, teise trjumisest. 
Lorenz uurib ses raamatus, kuidas trjuv kitumine on kujunenud, millised on selle vormid, millal lheb see liiale, kuidas seda prsitakse, kas ja kuivrd on sel seos inimese agressiivse kitumisega. Kas inimestevahelisel vgivallal on miskit pistmist loomadevahelise kitumise vormidega?
Teline agressioonivime snnib ikkagi alles koos inimkeelega. Vgivald on vimalik sestpeale, kui tegija saab mista, et ta teeb teisele kurja.1 See eeldab mtlemist, eeldab keelt ja inimest. Seega siis, kuni siin ei rgita inimesest, ei saa juttu olla vgivallast. Siin on juttu eemaleajavast kitumisest. Tsisemad vormid vtab trjumine vaid siis, kui teine ei kuuletu. 
Koera kurjus, ieti kurjustus, see kitumine, mis hirmutab, ei ole koeral pahateoks plaanitud. Koer, nagu teisedki loomad, ei saa enda le mtelda, tema mrgissteemidel pole seda vimet, mille annab keel. Loom ei saa mista, kuidas teisel on halb. Seeprast ei saagi ta tahta teha halba. Nii on ka vga vr tema kitumist eales halvaks pidada. 
Ent kaaslasi hirmutava kitumise vormidel, mida neme erinevatel liikidel (sealhulgas inimesel), on ometi ksjagu hist. Seeprast ongi organismide kitumise tundjate  bioloogide, etoloogide, zoosemiootikute t konfliktide mistmiseks oluline. 


Eesti ja etoloogia
Kui astusin Indiana Hundipargis sisse selle juhataja, he maailma parima huntide kitumise tundja Erich Klinghammeri2 majja ja nimetasin, et tunnen huvi Jakob von Uexklli3 uurimusvlja vastu, siis Klinghammer snas tervituse asemel: Te olete siin majas juba teine klaline, kes Uexklli teab. Ksisin, et kes see esimene siis oli. Konrad Lorenz, lausus ta. 
Lorenziga pole ma kunagi kokku saanud ja niipalju kui olen jrele kuulanud, ka mitte kski teine Eesti bioloog mu eluajal. Pris kindel ei vi ma seda eldes kll olla, nii et kui keegi teab rohkem, oleks pnev kuulda. Seda enam, et Konrad Lorenz on Tartus kinud ning kllap ta siis ka mne siinse bioloogiga kohtus (vt sellest allpool). 
Lorenzi mju on Eestis muidugi olemas. Etoloogia tusis maailmas populaarseks 1960. aastail.4 Selle teadusharu heks esimeseks vahendajaks Eestisse oli Eerik Kumari5, meie ornitoloogia eestvedaja, kes hoidis ennast hoolega kursis maailmas lindude uurimisel toimuvaga. Lorenz oligi ju ennekike lindude kitumise uurija. Kumari raamatukogus oli hulk Lorenzi teoseid (Lorenz 1966a; 1966b; 1968; 1975a; 1978). Neist innustatult suunas Kumari Eesti ornitolooge siis ka lindude kitumist uurima.
Paigad, kus Eestis lindude uurimisega tegeldi, olid sna loomulikult Matsalu, Vilsandi ja Puhtu. Etoloogia vtsid ksile ornitoloogid Ruth Ling6 ja Sven Onno7. Kuna selle juurde kuulus ka kitumise filmimine, sattus neile appi Rein Maran8, kelle loodusfilmijaks saamine sai peamise tuke just sealt, objektiivi kaudu laidudel kajakaid vaadeldes (vt Lhmus 2011). 
Kumaril oli olemas kesoleva raamatu saksakeelne eksemplar (Lorenz 1966a) ning koos tema saatesnaga (Kumari 1969) ilmus Eesti Looduses jrjeloona Viktor Masingu9 tlkes katkendeid Niinimetatud tigedusest esmakordselt eesti keeles juba 1969. aastal (Lorenz 1969a; vt ka Lorenz 1969b). See oli veel enne, kui etoloogid Konrad Lorenz, Nikolaas (Niko) Tinbergen ja Karl von Frisch said 1973. aastal Nobeli auhinna, mille Masing (1974) ka eesti keeles ra mrkis (vt ka Ling 1978).
Viktor Masingu mrkamata jnud roll Eesti etoloogias vrib kindlasti nimetamist. On ta ju tlkinud saksa keelest eesti keelde peale Lorenzi veel mitmete etoloogide jt loomade kitumise uurijate  Niko Tinbergeni (1968), Irenus Eibl-Eibesfeldti (19721973), Bernhard Grzimeki (19731974), Karl von Frischi (1974) kirjutisi. Masingu  ka tema oli suureprane naturalist  ilmseid huvisid oli koloogia ja kitumisuuringute seostamine. Ent suurel mral htlasi bioloogiahariduse edendamine, milleks etoloogiline aimekirjandus sobib hsti. 
Lindude kitumise uurimise heks olulisemaks kohaks Eestis kujunes Puhtu ornitoloogiajaam, eestvedajaks Jri Keskpaik10 (vt ka Kukk 2009). Ta kutsus minugi sinna ja alates 1968. aastast, algul kooli-, hiljem likooli ajal, ttasin Puhtus kuuel suvel tema ke all. Keskpaiga peamine uurimisteema oli lindude soojusregulatsiooni vljakujunemine, selle kitumuslikud ja fsioloogilised mehhanismid, kofsioloogia. Ma ei mleta, kas kuulsin Lorenzist seal juba esimesel suvel vi mnel jrgmisel, kuid kogu selle uurimisrhma metodoloogia oli mu meelest natuke Lorenzi fsioloogilise etoloogia hoiakuga. Istusime vahetuste kaupa vaatlustelgis tutka, liivatlli, vesikana, lopistriku ja mitmete teiste pesade juures lindude kitumist kronometreerides, time linnupoegi laidudelt isteks katseteks, neid varahommikul pessa tagasi viies, kasvatasime neid voljrides, mtsime nende temperatuuri ja hingamist laboris (vt neist tdest raamatus Kumari 1978). 2017. aasta juulis Jri Keskpaigalt Lorenzi kohta le ksides tles ta, et Lorenz oli kll pigem fooniks ning uurimisksimused Puhtus (kus kitumisvaatluste osas oli olulisem kronometreerimine  muide, lausa pevaringne) ei lhtunud tema tdest. Thtsamad olid pigem Pjotr Anohhini11 ja Jakob Uexklli funktsionaalsete ssteemide mudelid. Ka Niko Tinbergeni td, kelle mnesid katseid Jri Keskpaik oli korrata proovinud. Keskpaik oli saanud kofsioloogiaalase koolituse Abram Slonimilt12, kelle arendatud teadussuunda on kutsutud etoloogiliseks fsioloogiaks, ja sealt prines ka termoregulatsiooni uurimise teema. Ent ks Lorenzilt prit miste oli thtis kll  Kumpan ehk kaaslus; sealjuures kaaslus inimese ja linnu vahel. Nii ehk naa  mte, mis Puhtus hljus ja ka snastatud sai, oli pd luua organismide kitumise teooria. 
1972. aasta jaanuaris kisime esimesel leliidulisel loomade kitumise konverentsil Moskvas.13 Eestist Ruth Ling, Jri Keskpaik, Aleksei Turovski14, mina, vimalik et veel keegi. Mletan Leonid Kruinski ettekannet  ta tegeles loomade jreldamisvimega; samuti Jevgeni Panovi, kes oli Lorenzit tlkinud vene keelde.
Tartu likoolis luges etoloogiat Ruth Ling. Ka tema on tlkinud Lorenzit (Lorenz 1975b). Samuti tlkis Lorenzit eesti keelde Tiiu Keskpaik (Lorenz 19801981; 1984; Keskpaik 1980), sealhulgas peatki kesolevast raamatust (Lorenz 1996). Kuid kuna etoloogia tundus nii thtis ja programmis oli teda nii vhe, siis tegelikult juba likooli esimesel aastal pidasime Turovskiga plaani teha etoloogia seminar. See kll ei kivitunud, selle asemel aga tuli teoreetilise bioloogia grupp. 
Peale lindude tegeldi ka putukate kitumise teadusliku uurimisega: Vambola Maavara15 ja Ants-Johannes Martin16 sipelgatega, Aleksei Turovski parasiitsete herilastega (vt intervjuu temaga  Velmezova, Kull 2016). Lindude kitumisega on aga tegelenud veel Vilju Lilleleht17, Kalev Rattiste18, Raivo Mnd19, Aivar Leito20 jmt. 
Otseselt etoloogiaalaseid konverentse pole Eestis minu teada peaaegu peetud, etoloogia on olnud pigem ks tahk muude uurimisteemade juures. heks toredaks erandiks oli kitumise teooriale phendatud ja paljude osavtjatega kaheksas teoreetilise bioloogia kevadkool 1982. aastal Puhtus, kus said kokku meie zooloogid-etoloogid ja Juri Lotman21 semiootikuna. 
Kitumise ja kommunikatsiooni thenduslikud tahud on zoosemiootika uurimisala. See on teadusharu, mis areneb meil praegu suurte sammudega (nt Maran, Martinelli, Turovski 2011; Maran jt 2016). leldse vib loomade kitumise valdkond olla Eestis vga suurte vimalustega uurimisala. Kitumise uurimine ja vaatlemine on ju suhteliselt odav teadus, mis nuab vaid palju psivust ja nutikust ning loomulikku loodust  seega just vga sobilik Eestisse.


Veidi Lorenzi elukigust ja etoloogia kujunemisest
Konrad Lorenz sndis Viinis aastal 1903 ja suri 1989. aastal samuti Viinis. Tema isa Adolf Lorenz oli meedik, juhatas Viini likooli ortopeediakliinikut aastail 18891924 ning oli ka suureprane teadlane. Kodus Altenbergis oli Konrad Lorenz lapsest peale aga vga suur loodushuviline. Parditiigid olid tema esmaseks vaatluspaigaks ja akvaarium eksperimenteerimiseks. Oma autobiograafias (Lorenz 1985) kirjeldab ta neid varaseid vaatlusmuljeid phjalikult. Partide ja hanede kitumiskommete tundmises ei saanud hiljem keegi talle vastu.
Konrad ppis Viini likoolis arstiteadust, lpetades selle 1928. aastal, seejrel jtkas aga zooloogia ppimisega, mis pdis doktoritga 1933. aastal. Thtis osa oli ka pshholoogial, mida petas Karl Bhler22, kellel oli talle oluline mju (Lorenz 1985: 263264). Aastail 19351940 petas Lorenz Viini likoolis juba ise vrdlevat anatoomiat ja zoopshholoogiat (Gorokhovskaya 2007). 
Mni aeg varem, 1926. aastal oli Jakob von Uexkll rajanud Hamburgis loomade kitumise uurimise instituudi (Institut fr Umweltforschung). Lorenz klastas Jakob von Uexklli tema laboris Hamburgis ja sai sealt palju innustust. 1936. aastal kohtus Lorenz esmakordselt Niko Tinbergeniga Hollandis. 1937. aasta suve veetis aga Tinbergen Altenbergis, Lorenzi juures. Aastal 1938 asutas Lorenz ajakirja Zeitschrift fr Tierpsychologie (aastast 1986 on selle ajakirja nimeks Ethology ja see ilmub tnapevani).
1940. aastal sai Lorenzist Knigsbergi likooli professor. See oli kunagine Immanuel Kanti ppetool. Ent oli sjaaeg ning ka Lorenz arvati sjavkke  sjavearstiks. 1943. aastal korraldas Wehrmacht Kningsbergi likooli ppejududele Tartus kursused koos loenguprogrammiga ning ka Lorenz kis sellega seoses Tartus esinemas (Tilitzki 2002: 800). Ta pidas 1943. aasta 20. oktoobril Tartu likooli aulas loengu Inimese ja looma pshholoogia vrdlus, koos filmi demonstreerimisega, nagu Postimees kirjutas.23
Lorenz pidas vga thtsaks asjaarmastajana loodusvaatlustele phendumist. Meie, amatrid ja diletandid  nii iseloomustab ta omasuguseid, kes suure psivuse ja phendumisega tegelevad kitumisvaatlustega. Kui oled teline amatr, armastad teliselt mingit sorti kalu, linde vi imetajaid, siis sa ei saa teisiti, kui hakkad asjatundjaks. Asjatundja ei pea olema teadlane, kuid teadlasel on kahtlemata kohustus olla asjatundja. See, et asjatundjad nii sageli pavad teadlasteks saada, kib aga vahel jrgmisel viisil. Asjatundja, kes end veel teadlaseks ei pea, loeb ja kuuleb, mida kuulsad teadlased on elnud vi kirjutanud asjast, mis temale, asjatundjale, on iseenesest phjalikult tuttav. llatusega leiab ta, et need suured mehed ei tea, millest nad rgivad, ning seetttu knelevad mttetusi (Lorenz 1985: 264). 
Etoloogia algusaegadel (1930. aastail) kujunes loomade kitumist uurivate bioloogide nn nhtamatu kolled (Gorokhovskaya 2001: 88), kuhu kuulusid vanemast plvkonnast Jakob von Uexkll, Karl von Frisch, Otto Antonius24, Otto Koehler25, Erwin Stresemann26, Julian Huxley, Eliot Howard27, Frits Portielje28 ning Lorenzi ja Tinbergeni eakaaslastest vi noorematest Bernhard Rensch29, Friedrich Goethe30, Bernhard Grzimek, Heini Hediger, Gustav Kramer31, Hans Lhrl32, Gnter Tembrock33, David Lack34, Jan Verwey35, Frans Makkink36, Adriaan Kortlandt. Nende t pani etoloogiale aluse.37 Teadusharu loojaid on ikka terve hulk ning kellegi tarkust ei vi kuulsuse jrgi hinnata. 
Richard Burkhardt (1992: 374) kirjutab: Enne aastat 1950 oli olnud vaid kaks konverentsi, millel oli oluline mju loomade kitumise uurimisele. Esimene oli Leideni instinkti-konverents 1936. aastal. Teine oli Cambridges 1949. aastal peetud konverents Fsioloogilised mehhanismid loomade kitumises. Leideni konverents ti Lorenzi ja Tinbergeni esimest korda kokku ja hendas neid opositsioonis vanema plvkonna subjektiivse loomapshholoogia vastu. Cambridgei konverents andis etoloogia kaasrajajatele sja jrel esimese vimaluse mber grupeeruda. 
Omaette lugu on sjaaastatega. Sakslased panid Tinbergeni Hollandis mitmeks aastaks vangi, Lorenz aga sattus prast sda ligi neljaks aastaks (1944. aasta keskpaigast kuni 1947. aasta detsembrini) vangi Venemaale ehk Nukogude Liitu. Ta oli erinevates vangilaagrites  kokku kolmeteistkmnes, sealhulgas pikemalt Armeenias  ja vangina oli ta enamasti ametis laagri arstina (Sokolov, Baskin 1992; 1993; Gorokhovskaya 2002).
Kui Lorenz Venemaalt vangilaagrist 1948. aasta veebruaris koju Altenbergi judis, oli tal kaasas raamatu ksikiri ja kodustatud kuldnokk. Siitpeale hakkas tema kuulsus kasvama. Sellest ksikirjast sai hiljem raamat Peegli tagaklg (Lorenz 1973).
Lorenz kirjutas kokku kmmekond raamatut. Eesti keeles on neist ilmunud seni kaks: Inimene leiab sbra (Lorenz 1975b) ja Kuningas Saalomoni srmus (Lorenz 1984). Lisaks aimelistele avaldas ta ka tiesti akadeemilisi raamatuid, sealhulgas etoloogiapikuks sobiva Etoloogia alused (Lorenz 1978; 1981).
Lorenz oli austerlane, tema peamine kolleeg etoloogia vljakujundamisel Niko Tinbergen aga hollandlane. Huvitaval kombel on nii Austriast kui Hollandist prit terve hulk etolooge, samuti on teoreetilise bioloogia ajaloos just Austrial ja Hollandil olnud pikka aega eriline koht. Hollandis, Leidenis loodi maailma esimene teoreetilise bioloogia instituut, Hollandist prineb koos Niko Tinbergeniga lausa etoloogide koolkond (Burkhardt 1997: 1; Rell 2000). Austrias ttas bioloogiateoreetikuna Ludwig von Bertalanffy38, Konrad Lorenzi pere villast sai aga hiljem pikaks ajaks Euroopa he peamise teoreetilise bioloogia instituudi keskus. Nii et ka etoloogia kujunemislugu paistab tendavat, et maiskondlik traditsioon on teadustes oluline.39 


Lorenz ja Uexkll
Konrad Lorenz phendas oma doktorit (Lorenz 1935; inglise keeles Lorenz 1957) Jakob von Uexkllile. Hiljem, Harvey loengus 1958. aastal mratleb Lorenz vga selgelt nii oma vaadete sarnasuse kui erinevuse Jakob von Uexklli omadest, ... keda ma pean olulistele filosoofilistele erimeelsustele vaatamata heks oma kige thtsamaks petajaks (Lorenz 1960a: 94). 
Vist oli nii, et Jri Keskpaiga rhmas leidsimegi Uexklli olulised td Lorenzi kaudu. Mul on meeles, justkui oleks see olnud seotud Lorenzi Kumpan-artikliga (Lorenz 1935), milles ta Uexkllile viitab ja mille allikate lesotsimise andis Jri mulle lesandeks. 
Lisaks Lorenzi ja Uexklli kohtumisele Hamburgis pidasid need kaks loomade kitumise petuse suurkuju omavahel tihedat kirjavahetust,40 ometi arenesid Lorenzi vaated mitmetes olulistes bioloogia teoreetilistes seisukohtades veidi erinevas suunas. Darvinistist Lorenzi jaoks oli loodusliku valikuga seotud kohastumine mravaks teguriks organismi taju- ja kitumismehhanismide kujunemisel. Uexkll aga kneles looduse ldisest plaaniprasusest, mis hoiab koos looduslike vormide mitmekesisust  teda huvitasid rohkem snkroonsed kui diakroonsed suhted.41
Kui ma Altenbergis Lorenzi maja klastasin (vist aastal 2003), oli seinal klaasi all Uexklli saadetud foto koos tervitusega Lorenzile: Herzlichen Dank fr den fabelhaft interessanten Kumpan. Schema und Prgung sind die Lsung des Rtsels. J. v. Uexkll, 1934.
See, mida Lorenz mrkas  et lindude kitumises korduvad vrdlemisi lihtsad mustrid, et kitumise seadusprad seletuvad kaunis lihtsate mehhanismide kaudu , oli htpidi seesama tee, mida kis Uexkll; Lorenz tepoolest toetus sellele, kuid tema seletuste haaravus varjutas teise, sgavamalt semiootilise poole, mis viiski Lorenzi eemaldumisele Uexkllist. Vib-olla on muidki phjusi, heks ehk Austria teaduslik kool, mida Viini ringi eesmrk  metafsika hvitada natuke iseloomustab. Ka bioloog ja ssteemiteooria ks rajajaid Ludwig von Bertalanffy, austerlane nagu Lorenzki, sai Uexkllilt mjutusi, prast aga sobis Lorenziga pris hsti. 
Lorenz ja Uexkll erinevad selles, kuidas nad tlgendavad Kanti, ja see kib teadmiste pritolu seletuse kohta ldisemalt. Lorenz oli lhikest aega ametis Knigsbergi likoolis ja seal kirjutas ta artikli, milles phjendab aprioorsete kategooriate kujunemist loodusliku valiku kaudu (Lorenz 1941). See t oli htlasi oluliseks tukejuks evolutsioonilise epistemoloogia nimelise teadussuuna kujunemisel. Niisugune flogeneesi rhutav suund on opositsioonis Jean Piaget42 tdest lhtuva geneetilise epistemoloogiaga, mille kohaselt teadmiste pritolu lhteks on pigem ontogenees (vt Lorenz 1960b). Piaget vaated on lhemal Uexklli omadele.
ks vike thelepanek veel. Sellal kui Lorenz oli Venemaal vangis, asutas rhm entusiastlikke Austria etolooge Wilhelminenbergi bioloogiajaama (sellest kasvas hiljem vlja praeguseni tegutsev Konrad Lorenzi nimeline Vrdlevate Kitumisuuringute Instituut  Konrad-Lorenz-Institut fr Vergleichende Verhaltensforschung). Nad andsid aastail 19461947 vlja ka ajakirja Umwelt. Nii bioloogiajaama kui ajakirja asutaja oli Otto Koenig, kaastliste seas oli ka Irenus Eibl-Eibesfeldt43. Umwelt oli philiselt populaarteaduslik ajakiri, meie Eesti Looduse sarnane. Huvitav on aga see, et Uexklli nimi leidub selles ksnes hes artiklis (Frhmann 1947), kusjuures koguni mitte artiklis, mis rgib keskkonnauuringute (Umweltforschung) ajaloost (Gams 1947). helt poolt on selge see, et saksakeelne sna Umwelt oligi tavakeeles kasutuses keskkonna thenduses, Uexklli antud thendust omailm esines pigem akadeemilistes tekstides. Ent antud juhul oli seal midagi veel  nimelt paradigmaatiline erinevus vaadetes loomade kitumisele, mis viis Uexklli td kolmeks aastakmneks unustusse isegi loomade kitumisega tegelevate teadlaste hulgas. 


Etoloogia ja zoosemiootika
1960. aastail alustas Thomas Sebeok44 td etoloogia ja zoosemiootika sidumiseks. Sebeok oli keeleteadlane, kes uuris keelte mitteverbaalseid vorme ning ngi loomade thendusloomes inimkeelte kujunemise olulist eeldust. Ta toimetas mitu mahukat loomade kommunikatsiooni teemalist kogumikku. Raamatu Kuidas loomad suhtlevad" phendas ta Heini Hedigerile, keda Sebeok nimetas esimeseks tnapevaseks etoloogia ja semiootika seoste rhutajaks (Sebeok 1977: ix). Seost semiootikaga on pidanud oluliseks teisedki zooloogid, niteks Peter Marler45 ja Irenus Eibl-Eibesfeldt. Thomas Sebeok puutus kokku ka Konrad Lorenziga, kuid head klappi neil siiski ei tekkinud (Brier 2011: 42). 
Siinkohal on vajalik tpsustada, et etoloogia vib olla mistetud mitmes thenduses. Esiteks on see lihtsalt loomade kitumist uuriva teaduse nimi ldiselt. Ent teisalt on see vaid ks koolkond loomade kitumist uurivate teaduste hulgas. Etoloogia oli Lorenzi ja Tinbergeni koolkond, mis eristas end vrdlemisi teravalt kitumise teistsugustest seletusviisidest. ks neist teistsugustest oli biheiviorism, mis pras suurt thelepanu loomade ppimismehhanismidele, ent vhem loomade kitumisele liigiomastes oludes. Juba varem oli arenema hakanud tajuprotsesside uurimise kallakuga zoopshholoogia. Etoloogiat ja zoopshholoogiat ritas snteesida Robert Hinde (1970).
Nagu Lorenz ise on hiljem hinnanud, itsesid etoloogilised uuringud sjajrgseil aastakmneil kll hsti, kuid need olid heklgsed. Neis puudus ssteemiphine lhenemine ja neis ignoreeriti peaaegu tielikult ppimisprotsesse (Lorenz 1985: 278). Niisiis ka thendusloomet. 
Ent thendusloomeline tahk on loomade kitumises kahtlemata olemas ja nii on ka zoosemiootika loomade kitumise mistmiseks mdapsmatu, st Sebeoki programm saab kindlasti jrje. 




1960. aastad  selle raamatu kontekst
1960. aastail, kui kesolev raamat ilmus, oli teadusilmas erakordne aeg. See oli teadusharude vanade piiride kaotamise aeg, nagu Hinde (1970) oma loomade kitumise levaateraamatu eessnas tleb. See oli kmnend, mil sna hel ajal tusid esile koloogia, geneetika, kberneetika, semiootika, etoloogia. Need teadusharud on omavahel natuke seotud. Ka bioloogiat ja antropoloogiat hakati uutel viisidel seostama. See ti kaasa uusi efektseid seletusi, ent nagu humanitaaria ja bioloogia piiril kombeks, kippusid sekka bioloogilise determinismiga liialdamised. 
Inimeste ja loomade kitumise vrdlev anals oli tollal ka aimekirjanduses vga populaarne. he nitena olgu toodud agressiooniteemaga seotud tapja-ahvi teooria, mille esitas inimese kujunemise kohta Robert Ardrey.46 Ta kirjutas muuhulgas (Ardrey 1961: 29): Inimene eristus antropoidsest taustast vaid hel phjusel: ta oli tapja. Ammu, arvatavasti mitu miljonit aastat tagasi, eraldus tapja-ahvide liin mitteagressiivsete ahvide seast. Keskkonna eriprast tuleneva vajaduse tttu kohanes see liin kisklusele. Kisklusest tulenevate vajaduste tttu see liin siis edeneski. Aafrika kolletuvais savannides loomi taga ajades ppisime jooksma, meie ked vabanesid haavamiseks ja vedamiseks, selleks polnud enam vaja lugu, ja nii need taandusid. Omamata vitlushambaid vi kihvu, tuli vtta relvadeks abivahendid. Kivi, kaigas, raske kont  meie eellaseks olevale tapja-ahvile oli see ellujmise ksimus. Kuid relva kasutamine thendas uusi ja mitmekordseid nudeid nrvissteemile, et koordineerida lihaseid, puuteid ja pilku. Ja nii kujunes viimaks suurenenud aju; nii kujunes lpuks inimene. Vana oletus, et inimene li relvad, on test kaugel. Vastupidi  relv li inimese. 
Veelgi populaarsemaks said Desmond Morrise raamatud, sh Paljas ahv: zooloogi uurimus inimloomast (Morris 1967), ja mitmed tema filmid. Kui Lorenzi analsimaterjaliks olid linnud, kalad, nrilised ja mned kiskjad, siis Desmond Morris suunas vaatlused inimkitumisele. 
Sotsiobioloogia ei olnud veel sndinud  selle alguseks loetakse Edward Wilsoni47 raamatu Sociobiology ilmumist 1974. aastal. Ent Lorenzi ja Tinbergeni darvinistlikud kitumisnhtuste seletused mjutasid sotsiobioloogia kujunemist kindlasti  nad olidki juba seda laadi. Wilson oli sipelgate kitumise spetsialist ja tema seletused sotsiaalse kitumise pritolust loodusliku valiku kaudu  mida hakati kiiresti ka inimhiskonnale rakendama  ajasid paljudel pea sassi. 
Need loodusliku valiku kaudu seletamisega liialdamised tuli lbi elada. petatud humanitaarid on seda igusega pidanud biologismiks (nt Kleeberg 2004; Tallis 2011). Et antropoloogia ja bioloogia kokku sobiks, tuleb bioloogial endal sveneda sellesse, mismoodi organismid thendusi omistavad ja kuidas nad on tajuvad ja toimivad, ise otsuseid tegevad ja valivad olendid. 


Sellest raamatust endast
Kesolev raamat, saksakeelse pealkirjaga Das sogenannte Bse  zur Naturgeschichte der Aggression, ilmus esmakordselt aastal 1963 (Lorenz 1963). Sellest on mitmeid kordustrkke ja tehtud hulk tlkeid. Ingliskeelses Marjorie Kerr Wilsoni tlkes, mida on paljukordselt vlja antud alates 1966. aastast, on pealkirjaks lihtsalt On Aggression. Kuigi sna agressioon on ka originaali alapealkirjas, tekitab sellega piirdumine mrgatava ja pris olulise thendusnihke, sest enamasti defineeritakse agressiivsust ikka kui kitumist, millega taotletakse teha teisele halba. Ent arusaam, et teisel vib olla halb, on arvatavasti kigile loomadele (peale inimese) vras. 
Eesti keeles on varem katkendite tlkimise puhul kasutatud mitut pealkirjavarianti: Niinimetatud tigedus (Lorenz 1969a) ja Niinimetatud kurjus: agressiooni loodusloost (Lorenz 1996). Vib-olla oleks tigeduse ja kurjuse asemel sisuliselt tpsem kurjustamine vi koguni kurjustus. 
Thelepanu selle raamatu vastu on olnud ige suur. Eks see on arusaadav, sest vgivalla mehhanismide ja pritolu mistmine on thtis ning mnede vgivalla vormide juured vivad testi olla loomsed. Pealegi sattus raamat ilmuma ajal, mil teda mrgati. Sda oli vrdlemisi vrskelt meeles, ksimus Miks sda? samuti. Kas ja kuivrd on kurja juured inimese-eelsed vi kus nad asuvad  seda oli vaja mista. Teine tahk on koloogiline. Loomadest arusaamine on nendega koos elamise eelduseks. Nii loomadega kooselamist kui nendest aru saamist on linnastunud mbruses vheks jnud, soov selleks aga ikka elus. 
Lorenzi vaadete mistmiseks on vaja thelepanu prata tema jaoks kesksele nhtusele  psivatele liigutusviisidele (ingl fixed action patterns). Loomade kitumine koosneb korduvatest liigutustest, mis on taandatavad mnedele philiigutustele, mida varieeritakse. Need philiigutused on snniprased ja pranduvad samamoodi kui kehaehitus. Veelgi ldisemalt  see, mis prandub, on toimimistsklid vi -mustrid. Seega kitumise evolutsioon vib alluda samadele mehhanismidele kui liigiomase kehaehituse kujunemine. Siit siis etoloogia flogeneetiline rhuasetus, mis on Lorenzil valdav. 
Psivate liigutusviiside avastamine ja nende kaudu kitumise vrdlev seletamine on sedavrd haarav, et organismide tundeilm jb tagaplaanile.48 ppimismehhanismidest on Lorenzile peaaegu ainsana oluline neist kige lihtsam  vermimine (ingl imprinting), mida ta ise ppimise hulka ieti ei arvagi. Vi siis looduslik valik, mille ta ppimismehhanismiga samastab. Emotsionaalse maailma seletamiseks sobib aga paisu taha kogunemise ja vallapsemise (ingl releasing) mudel, kus paisu krgus oleneb ooteajast ja kaugusest naabriga. 
Lorenz soovitab ikka seletusi mber vaadata. Proovida igatahes tasub. Kas neid kitumisviise, mida Lorenz kirjeldab, annab ka teistmoodi seletada, kui Lorenz ise kolmandast peatkist alates teeb? Mu meelest annab kll  ja see on siis ju vga huvitav. 
Kindlasti vrib thelepanu, et need nhtused, millele Lorenzi raamatu pealkiri viitab, on enamiku loomade elus harvad. Suurem osa igapevaelust on rahulik, ei mingeid kokkuprkeid. Vildakas mulje, et agressiivsuseks nimetatu on tavaline, vib tulla kokkupuutest hoovikoertega, kes hauguvad iga vra peale, ning ka loodusfilmidest, mille eriliseks huviks on otsitud dramaatilisus. 
Ent mis see konflikt vi kokkuprge siis ikkagi on? Kas seda tuleb ette ka rakkude kitumises? Mis erinevus on siin selgrootute ja selgroogsete loomade vahel? Lorenz sellist ksimust peaaegu ei ksitle. Niisiis vib siit midagi uut vlja tulla. 
Lorenz nitab, et vitlus leiab aset eelkige liigikaaslaste vahel. Jrelikult on see seotud just omasuguste ratundmisega. Omasuguse ratundmine on biparentaalsete organismide ldine iserasus, sellega saadakse hakkama sltumata sellest, kui vaesed on liigi sensoorika ja mlu mehhanismid. Need on selleks parajasti piisavad. 
Nii vib siis elda, et agressioon loomadel pole muud kui eemalehoidmine millegi hvardamise taolise kaudu. Lihtne zooprokseemika. Enamaks vib see vahel saada vaid siis, kui teine trjuvatele mrguannetele ei allu. Kust on see trjumine ehk hvardamine aga prit? See on ratundmisprotsessi pidur. See on mehhanism, millega hoitakse ra ratundmisele muidu jrgneda viv kitumine  ennekike seksuaalne. See on piiri kujundav mehhanism.
Lorenz tleb tihti, et liik pab end alal hoida, ja siis tehakse seda vi teist, tites lesannet silitada liik. Ometi, miks peaks liik ennast pdma alal hoida? Kust see idee tuleb, kuidas seda phjendada? Sellele aga Lorenz jllegi thelepanu ei pra. Liikide silimine ei tulene sellest, et neil on silimise pd. See on sna eksitav metafoor, sest silimist taotleda saavad need, kel on teada enda suremise vimalus. Peale inimeste seda vaevalt teistel on. 
Vrib le vaadata seitsmendas peatkis koht, kus Lorenz vidab, et pris ilmselt ei ole olemas seda, mida tervikuna viks nimetada emainstinktiks vi poegade eest hoolitsemise tungiks, puudub isegi kaasasndinud vime tunda ra omaenda poegi. Tegelikult on kitumise ja mbruse koostoime ssteemitervikuna selline, nagu teaks asjaomane loom, mida tal tuleb liigi ja selle isendite ellujmise huvides teha. Vib thele panna, et see ongi see, mida Uexkll nimetas plaaniks ja millega Lorenz ei mistnud midagi peale hakata. ieti on Lorenzil plaani asemel see liigi ellujmise nimel tehtav, mis on veelgi eksitavam. Seda, mida me teeme, ei vi ajada evolutsiooni kaela. Seletuste lihtsus on haarav, ent tihti petlik. Paraku just lihtsate seletuste poole teadus suures osas pdlebki.
Olgu mis on, Lorenzi kutse kitumisvaatlusi teha on vrratu. Neid vimalusi on juurde tulnud, kas vi pesakaamerate nol. Kitumise mistmine juhatab meid arusaamisele, kuidas elada koos kigi teiste liikidega me maal. Loodus on lhedal.49 Tundes ja eristades ka vrtustame. 
Lorenzi seletusi vrib uurida. Ise kitumisvaatlusi teha. Melda.
TartuPuhtu
suvi 2017




KIRJANDUS
Anderson, Myrdene (ed.) 2004. Cultural Shaping of Violence: Victimization, Escalation, Response. West Lafayette: Purdue University Press.
Ardrey, Robert 1961. African Genesis: A Personal Investigation into the Animal Origins and Nature of Man. New York: Delta.
Baer, Karl Ernst von 1828. Entwickelungsgeschichte der Thiere: Beobachtung und Reflexion. Erster Theil. Knigsberg: Borntrger.
Brentari, Carlo 2009. Konrad Lorenz's epistemological criticism towards Jakob von Uexkll. Sign Systems Studies 37(3/4): 637659.
Brentari, Carlo 2015. Jakob von Uexkll: The Discovery of the Umwelt between Biosemiotics and Theoretical Biology. (Biosemiotics 9.) Dordrecht: Springer.
Brier, Sren 2008. Cybersemiotics: Why Information is not Enough! Toronto: University of Toronto Press. 
Brier, Sren 2011. Ethology and the Sebeokian way from zoosemiotics to cyber(bio)semiotics. In: Cobley, Paul; Deely, John; Kull, Kalevi; Petrilli, Susan (eds.), Semiotics Continues to Astonish: Thomas A. Sebeok and the Doctrine of Signs. (Semiotics, Communication and Cognition 7.). Berlin: De Gruyter Mouton, 4184.
Burkhardt, Richard W. 1992. Patterns of Behavior: Konrad Lorenz, Niko Tinbergen, and the Founding of Ethology. Chicago: The University of Chicago Press. 
Burkhardt, Richard W. 1997. The founders of ethology and the problem of animal subjective experience. In: Dol, Marcel; Kasanmoentalib, Soemini; Lijmbach, Susanne; Rivas, Esteban; Bos, Ruud van den (eds.), Animal Consciousness and Animal Ethics: Perspectives from the Netherlands. Assen: Van Gorcum, 113.
Dewsbury, Donald A. (ed.) 1985. Leaders in the Study of Animal Behavior: autobiographical perspectives. Lewisburg: Bucknell University Press.
Eibl-Eibesfeldt, Irenus 19721973. Galpagos. (Masing, Viktor, tlk.) Eesti Loodus 1972, (8): 501504; (9): 568574; (10): 630636; (12): 754759; 1973, (1): 5257; (2): 120124; (3): 185190; (4): 250254.
Eibl-Eibesfeldt, Irenaus 1979. Ritual and ritualization from a biological perspective. In: Cranach, Mario von; Foppa, Klaus; Lepenies, Wolf; Ploog, Detlev (eds.), Human Ethology: Claims and Limits of a New Discipline. Cambridge: Cambridge University Press, 355.
Frisch, Karl 1974 [1963]. Mesilased ja lilled. (Masing, Viktor, tlk.) Eesti Loodus (6): 339342. 
Frhmann, Edmund 1947. Mit anderen Augen. Umwelt: Zeitschrift der biologischen Station Wilhelminenberg (3): 130132.
Gams, Helmut 1947. Aus der Geschichte der Umweltforschung und ihrer Grundbegriffe. Umwelt: Zeitschrift der biologischen Station Wilhelminenberg (10): 377379.
Gorokhovskaya, Elena 2001 = ???????????, ????? ??????????? 2001. ????????: ???????? ??????? ??????????. ?????-?????????: ???????.
Gorokhovskaya, Elena 2002 = ???????????, ?. ?. 2002. ????? ? ????????? ????? ? ??? ?????? ???????? ???????? ??????? ???????. ??????? ??????? ?????????????? ? ??????? 3: 529559.
Gorokhovskaya, Elena 2007 = ???????????, ?. ?. 2007. ??????. In: ?????, ?. ?. (ed.), ?????????????: ????????????. ?. 1. ??????: ?????????? ???????????? ???????????? (???????), 11801183. 
Grzimek, Bernhard 19731974 [1962]. Loomad on ju hoopis teistsugused. (Masing, Viktor, tlk.) Eesti Loodus 1973, (8): 496501; (9): 565568; (11): 694699; 1974, (1): 4652; (2): 110114; (3): 186190. [Tlge teosest "Wir Tiere sind ja gar nicht so!"]
Hinde, Robert A. 1970 [1966]. Animal Behaviour: A Synthesis of Ethology and Comparative Psychology. 2nd ed. New York: McGraw-Hill Book Company.
Keskpaik, Tiiu 1980. Konrad Lorenz, mees Altenbergist. Eesti Loodus (2): 112114.
Kleeberg, Bernhard 2004. Die vitale Kraft der Aggression: Evolutionistische Theorien des bsen Affen 'Mensch'. In: Brckling, Ulrich; Bhler, Benjamin; Hahn, Marcus; Schning, Matthias; Weinberg, Manfred (eds.), Disziplinen des Lebens: Zwischen Anthropologie, Literatur und Politik. Tbingen: Gunter Narr Verlag, 203222.
Kriszat, Georg 1958. Biologie und Umweltlehre. In: Uexkll, Jakob; Kriszat, Georg, Streifzge durch die Umwelten von Tieren und Menschen. Bedeutungslehre. Hamburg: Rowohlt, 163169.
Kukk, Toomas 2009. Looduse uurimine algab sageli Puhtust: Zooloog Jri Keskpaika ksitlenud Toomas Kukk. Eesti Loodus 60(6): 3440.
Kumari, Eerik 1969. Konrad Lorenz. Eesti Loodus (8): 498.
Kumari, Eerik (toim.) 1978. Lindude kitumine. (Ornitoloogiline kogumik 8.) Tallinn: Valgus.
Kuresoo, Rein 2001. Loodus on lhedal. Tallinn: Maalehe Raamat.
Ling, Ruth 1978. K. Lorenz ja N. Tinbergen  kaasaegse etoloogia rajajad. In: Kumari, Eerik (toim.), Lindude kitumine. (Ornitoloogiline kogumik 8.) Tallinn: Valgus, 918.
Lorenz, Konrad 1935. Der Kumpan in der Umwelt des Vogels (Der Artgenosse als auslosendes Moment sozialer Verhaltungsweisen). Journal fr Ornithologie 83(2, 3): 137213, 289413. [Inglisekeelne tlge  Lorenz 1957.] 
Lorenz, Konrad 1941. Kants Lehre vom Apriorischen im Lichte gegenwrtiger Biologie. Bltter fr Deutsche Philosophie 15: 94125. [English trans. in General Systems 7: 2335 (1962); and in H. C. Plotkin (ed.), Learning, Development, and Culture: Essays in Evolutionary Epistemology. Chichester: Wiley (1982).]
Lorenz, Konrad 1957. Companionship in bird life. In: Instinctive Behavior: The Development of a Modern Concept. Claire H. Schiller (ed.), 83128. New York: International Universities Press. [Lorenz 1935 tlge.]
Lorenz, Konrad 1960a [1958]. Methods of approach to the problems of behavior.
In: The Harvey Lectures: Delivered Under the Auspices of The Harvard Society of New York, 19581959, Under the Patronage of the New York Academy of Medicine. New York: Academic Press, 60103.
Lorenz, Konrad 1960b. Comments on professor Piaget's paper. In: Tanner, J. (ed.), Discussions on Child Development. Vol. 4. New York: International Universities Press, 2834. 
Lorenz, Konrad 1963. Das sogenannte Bse: zur Naturgeschichte der Aggression. Wien: Dr. G. Borotha-Schoeler Verlag.
Lorenz, Konrad 1966a. Das sogenannte Bse: zur Naturgeschichte der Aggression. Wien: Borotha-Schoeler.
Lorenz, Konrad 1966b. ber tierisches und menschliches Verhalten: aus dem Werdegang der Verhaltenslehre: gesammelte Abhandlungen. Bd. 12. Mnchen: Piper.
Lorenz, Konrad 1968. Vom Weltbild des Verhaltensforschers: drei Abhandlungen aus "ber tierisches und menschliches Verhalten". Mnchen: Deutscher Taschenbuch Verlag.
Lorenz, Konrad 1969a [1963]. Niinimetatud tigedus. (Masing, Viktor, tlk.) Eesti Loodus (8): 499502; (9): 562565; (11): 696700; (12): 765768. [Eessna, vt. Kumari 1969.]
Lorenz, Konrad 1969b [1964]. Vihaleajavad loomalood. Eesti Loodus 12: 768. [Originaal: Lorenz, K. 1964. Zorn ber Tiergeschichten. Das Tier 6.]
Lorenz, Konrad 1973. Die Ruckseite des Spiegels. Munchen: Piper.
Lorenz, Konrad 1975a. Die Rckseite des Spiegels: Versuch einer Naturgeschichte menschlichen Erkennens. Mnchen: Piper.
Lorenz, Konrad 1975b [1950]. Inimene leiab sbra. (Ling, Ruth, tlk.) Tallinn: Valgus.
Lorenz, Konrad 1978. Vergleichende Verhaltensforschung: Grundlagen der Ethologie. Wien: Springer-Verlag.
Lorenz, Konrad 19801981 [1949]. Kuningas Saalomoni srmus. (Keskpaik, Tiiu, tlk.) Eesti Loodus 1980: (2): 114; (3): 191; (4): 258; (6): 404; (7): 468; (8): 530; (9): 602; (10): 678; (11): 736; (12): 814; 1981: (1): 46; (2): 116. [Eessna, vt Keskpaik 1980; raamatuna Lorenz 1984. Originaal: "Er redete mit dem Vieh, den Vgeln und den Fischen".]
Lorenz, Konrad 1981. The Foundations of Ethology. (Lorenz, Konrad Z.; Kickert, RObert Warren, trans.) New York: Springer.
Lorenz, Konrad 1984 [1949]. Kuningas Saalomoni srmus: loomade kitumisviisidest. (Keskpaik, Tiiu, tlk.) Tallinn: Valgus.
Lorenz, Konrad 1985. My family and other animals. In: Dewsbury, Donald A. (ed.) 1985: 258287.
Lorenz, Konrad 1996 [1963]. Harjumus, tseremoonia ja nidus (peatkk raamatust "Niinimetatud kurjus. Agressiooni loodusloost"). (Keskpaik, Tiiu, tlk. ja jrelsna.) Vikerkaar 1/2: 145164.
Lhmus, Alo 2011. bikut ei tohi reeta: Rein Marani elu filmides. Tallinn: Hea Lugu.
Maran, Timo; Martinelli, Dario; Turovski, Aleksei (eds.) 2011. Readings in Zoosemiotics. (Semiotics, Communication and Cognition 8.) Berlin: De Gruyter Mouton.
Maran, Timo; Tnnessen, Morten; Armstrong Oma, Kristin; Kiiroja, Laura; Magnus, Riin; Mekivi, Nelly; Rattasepp, Silver; Thibault, Paul; Tr, Kadri 2016. Animal Umwelten in a Changing world: Zoosemiotic Perspectives. (Tartu Semiotics Library 18.) Tartu: Univeristy of Tartu Press.
Masing, Viktor 1974. Nendest, kes mistavad loomade keelt: Nobeli preemia kolmele etoloogile. Eesti Loodus (6): 337339.
Mildenberger, Florian 2005. Worthy heir or treacherous patricide? Konrad Lorenz and Jakob v. Uexkll. Rivista di Biologia 98(3): 419433.
Morris, Desmond 1967. The Naked Ape: A Zoologist's Study of the Human Animal. New York: McGraw-Hill.
Rell, D. Ren 2000 [1996]. The World of Instinct: Niko Tinbergen and the Rise of Ethology in the Netherlands (19201950). (Kofod, Margaret, trans.) Assen: Van Gorcum.
Schroeder, Leopold von 1888. Die Hochzeitsbruche der Esten und einiger anderer finnisch-ugrischer Vlkerschaften in Vergleichung mit denen der indogermanischen Vlker: Ein Beitrag zur Kenntniss der ltesten Beziehungen der finnisch-ugrischen und der indogermanischen Vlkerfamilie. Berlin: Verlag von A. Asher.
Sebeok, Thomas A. (ed.) 1977. How Animals Communicate. Bloomington: Indiana University Press.
Sokolov, Vladimir E.; Baskin, L. M. 1992 = ???????, ???????? ?.; ??????, ?. ?. 1992. ?????? ?????? ? ????????? ?????. ??????? 7: 125128.
Sokolov, Vladimir E.; Baskin, L. M. 1993. Konrad Lorenz: A prisoner of war for three years. International Journal of Comparative Psychology 6(3): 178182.
Tallis, Raymond 2011. Aping mankind: Neuromania, Darwinitis and the Misrepresentation of Humanity. London: Acumen.
Tamm, Marek; Kull, Kalevi 2015. Eesti teooria. Akadeemia 27(4): 579624, 761763.
Tilitzki, Christian 2002. Die deutsche Universittsphilosophie in der Weimarer Republik und im Dritten Reich. Teil 1. Berlin: Akademie Verlag.
Tinbergen, Niko 1968. Mesilasehuntide jahimaadel. (Masing, Viktor, tlk.) Eesti Loodus (9): 562566; (10): 622627; (11): 687692; (12): 752756.
Velmezova, Ekaterina; Kull, Kalevi 2016. To~lkimine kui zoosemiootika po~hikusimus: Aleksei Turovski ja TartuMoskva koolkond. Acta Semiotica Estica 13: 197210.
Weber, Andreas 2011. Kik me tunneme: Inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon. Tallinn: Varrak.  


1
Vt Anderson 2004.
2
Erich Klinghammer (19302011)  Saksa-Ameerika zooloog, muuhulgas Brehmi Loomade elu tlkija inglise keelde. 
3
Jakob von Uexkll (18641944)  baltisaksa-Eesti bioloog, ks biosemiootika rajajaid. 
4
Sna etoloogia on muidugi vanem  kitumisuuringute thenduses prineb see juba 19. sajandist. Niteks baltisaksa indoloog Leopold Schrder (18511920) nimetab oma vitekirjas eestlaste pulmakommete vrdlevast analsist seda uurimust kuuluvaks etoloogiasse ehk kitumiskommete teadusesse, mis tuleb veel luua (Schroeder 1888: v). 
5
Eerik Kumari (19121984)  Eesti bioloog, ornitoloog ja looduskaitsetegelane. 
6
Ruth Ling (s 1926)  Eesti bioloog, ornitoloog. 
7
Sven Onno (19321974)  Eesti bioloog, ornitoloog. kalakajakate uurija.
8
Rein Maran (s 1931)  Eesti loodusfilmide tegija. 
9
Viktor Masing (19252001)  Eesti bioloog , koloog, ks mitmeklgsemaid Eesti loodusetundjaid. 
10
Jri Keskpaik  Eesti bioloog, ornitoloog (snd 1936), tegelenud lindude kofsioloogia ja etoloogiaga. 
11
Pjotr Anohhin (18981974)  Vene neurofsioloog, Ivan Pavlovi tuntumaid pilasi. 
12
Abram Slonim (19031986)  Vene kofsioloog, uuris termoregulatsiooni ja instinktiivset kitumist.
13
Selle ametlik nimi oli ?????? ?????????? ????????? ?? ????????????? ? ???????????? ???????? ????????? ????????.
14
Aleksei Turovski (s 1946)  Eesti bioloog, etoloog, parasitoloog ja zoosemiootik. 
15
Vambola Maavara (19281999)  Eesti bioloog, entomoloog, sipelgate uurija. 
16
Ants-Johannes Martin (19462017)  Eesti bioloog, entomoloog, sipelgate uurija. 
17
Vilju Lilleleht (s 1939  Eesti bioloog, ornitoloog, etoloog.
18
Kalev Rattiste (s 1955)  Eesti bioloog, ornitoloog. 
19
Raivo Mnd (s 1954)  Eesti bioloog, loomakoloog. 
20
Aivar Leito (s 1954)  Eesti bioloog, ornitoloog. 
21
Juri Lotman (19221993)  Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog, ks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid. 
22
Karl Bhler (18791963)  Saksa pshholoog ja keeleteadlane. 
23
Postimees nr 241, 20. okt. 1943, lk 3.
24
Otto Antonius (18851945)  Austria zooloog, Viini Schnbrunni loomaaia direktor. 
25
Otto Koehler (18891974)  Saksa zooloog ja etoloog. 
26
Erwin Stresemann (18891972)  Saksa ornitoloog. 
27
Henry Eliot Howard (18731940)  Inglise ornitoloog, lindude territoriaalse kitumise uurija. 
28
Anton Frederik Johan Portielje (18861965)  Hollandi etoloog. 
29
Bernhard Rensch (19001990)  Saksa ornitoloog, evolutsioonibioloog. 
30
Friedrich Walter Goethe (19112003)  Saksa bioloog, ornitoloog. 
31
Gustav Kramer (19101959)  Saksa zooloog, ornitoloog, allomeetria uurija. 
32
Hans Lhrl (19112001)  Saksa ornitoloog. 
33
Gnter Tembrock (19182011)  Saksa etoloog ja zoosemiootik. 
34
David Lambert Lack (19101973)  Briti evolutsioonibioloog, etoloog ja ornitoloog. 
35
Jan Verwey (18991981)  Hollandi bioloog. 
36
Gerrit Franois Makkink (19072006)  Hollandi etoloog. 
37
Etoloogia kujunemise kohta vt nt Rell 2000; Gorokhovskaya 2001; Burkhardt 1992.
38
Ludwig von Bertalanffy (19011972)  Austria bioloog, ks ldise ssteemiteooria rajajaid. 
39
Maiskondlikust traditsioonist Eesti teaduses ja ka laiemalt vt Tamm, Kull 2015.
40
Osa Uexklli ja Lorenzi kirjavahetusest (sh mned kirjad, mis teadusloolastel veel lugemata) on hoiul Jakob von Uexklli Keskuse arhiivis Tartus. 
41
Uexklli kolleeg, Rootsi zooloog Georg Kriszat pdis hiljem Lorenzi ja Uexklli lhenemisi omavahel siduda (Kriszat 1958; ka Brentari 2015: 36). Lorenzi ja Uexklli suhetest on rohkem kirjutanud teadusajaloolased Florian Mildenberger (2005) ja Carlo Brentari (2009; vt ka Brier 2008: 314).
42
Jean Piaget (18961980)  veitsi pshholoog, kognitiivse arengu teooria looja. 
43
Tollal nimega Irenus Eibl.
44
Thomas A. Sebeok (19202001)  Ameerika keeleteadlane ja semiootik, ks maailma semiootika kauaaegseid liidreid. Tema isiklik raamatukogu, mis sisaldab palju loomade kommunikatsiooni teemalist kirjandust, saadeti prast tema surma Tartusse ja on Tartu likooli semiootika osakonnas hoiul.
45
Peter R. Marler (19282014)  Inglise-Ameerika zooloog, loomade kommunikatsiooni uurija, 
linnulauluspetsialist. 
46
Robert Ardrey (19081980)  USA kirjanik ja antropoloog. 
47
Edward Osborne Wilson (s 1929)  USA bioloog, entomoloog. 
48
Rituaalide etoloogilisest tlgendamisest vt Eibl-Eibesfeldt 1979. Vrd nt Weber 2011. 


49
Viide raamatule Kuresoo 2001.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:24 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


18. detsember 2017Eliit peab trotsima uinutavaid mte 
Ilmus ajalehes Postimees12.12.2017

Eliit peab trotsima uinutavaid mte


Kogumikud nagu htumaa Eesti peaks internetiajastul vtma intelligentse inimese raamaturiiulil sisse selle koha ja rolli, mida kunagi titis entsklopeedia. 


Mihkel Mutt, htumaa Eesti. II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat. Kujundanud Tiina Tammetalu. Fabian, 2017. 368 lk.


Mihkel Kunnus


Eks Mihkel Mutt ole ks neist, kelle kohta eldes, et ta ei vaja tutvustamist, ollakse snastuselt tpsed, mitte ei kasutata klieed. Eriti veel praegu ja Postimehe veergudel, kus teda regulaarselt kohtab. Kummatigi on tema esseistikast parim  ja seda knealune kogumik on  vhemasti vormilt snagi ajakohatu, sest seda iseloomustavad voorused, mida krsitu, pinnapealne ja sotsiaalmeediast lbi kasvanud aeg kohe ldse ei soosi. Praegune aeg soosib eelkige kiirsust ja operatiivsust (netimeedia uuendab uudiseid lausa minutilise tpsuse ja humrgiga!), puusalt tulistamist, kiiret arvamist, mitte aga phjalikule faktiotsingule tuginevat snteesi. Simultaanses uudisvoos on suhteliselt alavrtuslik kik, mil muudub okivrtus ja jahmatuspotentsiaal, olgu see siis kui tahes kunstlik ja klge kruvitud, ning ka nappidest, niigi nurka surutud teadusuudistest vib jda mulje, et isegi teadlased tegelevad 24/7 enneolematute paljastustega. Mihkel Mutti iseloomustab aga laiahaardeline eruditsioon ja informeeritus, detailne ja phjalik eritlemine ning  tahaks kniliselt elda, et mis kige anakronistlikum  alati tehtud kodut, thendab, kui Mutt mingil teemal sna vtab, siis on ta end selle teemaga kurssi viinud  elementaarsus, mis on muutunud erijuhuks. 
Arusaadavalt toob selline hoiak sisuplaanis kaasa veel he ajakohatuse, teatava ebaoriginaalsuse ja ebaisiklikkuse. Aga see on selline teadlaslikkuse, mitte kibetdede ebaoriginaalsus. Nii nagu iga keemik toetub tiesti ebaoriginaalsele perioodilisustabelile ja pole midagi originaalset Dostojevski talendi tunnustamises. Lhimalt: Mihkel Muti kohta kehtib see, mis ta tleb eelmises kogumikus Toomas Haugi kohta: ta ei fantaseeri ega belletriseeri selles mttes, et tema artiklid rajanevad phjalikul uurimistl (lk 174). Jah, ka Toomas Haug on vanakooli haritlane nagu Muttki ja kodut alati tehtud. 

Ometi maailmas, kus edu seisneb aja vitmises, on mtlemisel ainult ks, aga see-eest parandamatu puudus: mtlemine on aja kaotamine, nagu vttis tendentsi he aspekti kokku intellektuaalide areenilt kadumise le mtisklev prantsuse filosoof Jean-Franois Lyotard. 
Kui vaadata, mis suunas on kobamisi linud tarbijaskonna prast kisklev erameedia, siis on selgelt nha veel ks aspekt  tde on enamasti proosaline ja vaevalt nii seksikas vi kitev nagu mni lennukas spekulatsioon vi paljastus. Tearmastus vib palju kaotada ajastu suurvrtuses  meelelahutuslikkuses  kui Sokratese kombel kuivalt sedastada, et on meeletus prduda jumalate (loe: spekulatsioonide ja Oma Arvamuse) poole ksimustega, millele saab vastuse loendamise ja mtmisega. Aga no kes ses viitsib tnapeva krsituses mta vi loendada!


Mihkel Mutt on kirjanik selle sna seisuslikus mttes. Nii nagu Tammsaaregi on ta teravapilguline hiskonnajlgija ja inimhingesse sbija, pshholoogilise reaalsuse kaardistaja ning sellele toetub ta valgustatud ja rahvuslik konservatiivsus. On kll (eeltoodud phjustel) mistetav, ent siiski traagiline, et ajal, mil Prantsuse revolutsiooni lipukirjast vaid vabadus! on silitanud heselt positiivse aura, arvestatakse inimese pshholoogilise reaalsusega nii vhe. Ometi on arusaadav, et kui inimene pole vlise juga surutud mingisse kitumismustrisse, thendab, kui inimene on vaba, siis tema kitumine vtab ta tahtmise kuju. Ja inimese tahtmine on tujudest ja tungidest, minapildist ja refleksioonist, vrikusest ja enesupituses, kadedusest ja altruismist ja kigest muust srasest koosnev pingetes ja vastuoludes pulseeriv pundar, mille kaardistamisel on kige kaugemale judnud kirjanikest suurimad. Kui Dostojeski ja Thomas Manni, Muslili ja Kundera saame tlke lbi importida, siis neid, kes lisavad ldinimlikule kohaliku, lokaalse ja eestiprase, me ei saa. Maailmavaateline mnt tema esseedes tulebki truudusest ja lojaalsusest eestlusele, eesti kultuurile. Mihkel Mutt on kindlasti ks neist, kes on parimal moel teostanud Gustav Suitsu leskutse saada eurooplaseks eestlaseks jdes. Eks sellele viita ka kogumiku pealkiri  htumaa Eesti.
Sellist tpi kirjanikke meil hetkel palju ei ole. Neid, kes ka ajakirjanduses regulaarselt sna vtavad on igupoolest ainult kaks  stiililt ja laadilt sna erinevad Mihkel Mutt ja Andrus Kivirhk. Hea ilukirjandus tuseb esseest krgemale, on ruumilisem ja elava eluga lesehituselt lhedasem. Ses mttes on heaks niteks Muti viimane ilukirjanduslik teos, mitmeti auhinnatud ja mgiedetabelitseki trooniv kaleidoskoopiline teos Eesti mberlikaja, kus kujutatakse Euroopa ja Eesti vtmelisemaid suundumisi vimendatud ja paljulise vrdpildina, mis, erinevalt esseest, ei saagi olla he selge snumiga.
ks meie selgepilgulisemaid arvustajaid, filosoof Leo Luks kirjutab eelmist kogumikku ksitledes: Varasemaid kogumikke jrele ja le lugedes veendudin, et Muti esseistikal tervikuna on juba praegu suur kultuurilooline vrtus, selles avaneb Eesti viimase paarikmne aasta ajalugu koos varjuklgede ja pahupoolega  nhtuna lbi erudeeritud tervemistusliku intellektuaali silmade.(40 kiri EKS, 2016, lk 208). Nii on.


Loodetavasti vtavad kogumikud nagu htumaa Eesti I ja II haritud inimese raamaturiiulil sisse selle koha ja rolli, mille kunagi titis entsklopeedia. Mrksnu ja fakte saab guugeldada, seostatud arusaamist ei saa.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 20:28 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Tarkus istub korraga kahel toolil 
Ilmus ajalehes Postimees15.07.2017


Tarkus istub korraga kahel toolil


Mihkel Kunnus

Charles Percy SnowKaks kultuuri ja teadusrevolutsioon. Jerome KaganKolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. esimesel sajandil. Tartu likooli Kirjastus. 2007. Tlkinud Mart Trummal, jrelsna Jri Engelbrecht 


Olgu kohe eldud, et see on suureprane raamat, suureprane kide. htede kaante vahele on pandud tlge hest lne mtteloo silmapaistvast tektist  Charles Percy Snow' Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon  , siis tlge hest kaasaegsemast ja phjalikumast kommentaartekstist sellele  Jerome Kagani Kolm kultuuri. Loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. esimesel sajandil  , siis kodumaise valdkonnakorfee saatesna  Jri Engelbrechti Kas kultuuride paljusus vi lihtsalt kultuur?  ja siis veel tlkija  Mart Trummali  saatesna. 


Charles Percy Snow 1959. aastal peetud kne on vhemasti teadusfilosoofide ja -intellektuaalide seas nii sageli viidatud, et seda hvardab kigi liiga tuntud ja liiga viidatud tekstide sage saatus  olla just selle leviidatavuse tttu vga vhe loetud ja seega paratamatult ka mneks lelihtsustavaks loosungiks taandatud. Snow kne kuulub sealjuures nende eriti nnetu saatusega tekstide hulka, millest elujulise loosungina on kibesse linud just see lausepoolik, mida antud tekstis lammutatakse ja kritiseeritakse. Umbes nagu meie kultuuriruumi he tuntuima tekstiTe ja iguse esimene osa taandub paljudes teadvustes loosungiks Tee td ja ne vaeva, siis tuleb ka armastus, ometi see teos on paljus selle protestantliku maksiimi kriitika. Samuti nagu Dostojevski Idioot on taandatud teose enda sisu lihtsustavaks ja osalt eitavaks loosungiks, selliseks, mis sobib pigem ilusalongidele vi elustiiliajakirjadele - ilu pstab maailma!.


Nii rhutab ka Snow oma knes, et arv kaks on vga ohtlik arv  just seetttu on dialektika ohtlik meetod. Pdesse jagada kskik mida kaheks tulebki suhtuda suure umbusuga(lk 17), ometi on just see intellektuaalse sfri kaheksjaotus ks ta knest elujulisemalt vlja tulnud aspekt: ikka fsikud ja lrikud, humanitaarid ja reaalid, kvad teadused ja pehmed teadused.
Kirjanduslikud intellektuaalid hel pool ja teisel pool teadlased, kige tpilisemana nende seas fsikud. Neid lahutab vastastikuse taipamatuse veevli, mnel juhul (eriti nooremate seas) vaenulikkus ja antipaatia, ent le kige vastastikkuse mistmise puudumine. Neil on teisest poolest veidralt moonutatud ettekujutus. (lk 13)
Lhimalt: Snow kne keskendubki selle vastastikkuse vrettekujutuse kirjeldamisele, phjuste otsimisele ja letamisele. Kne lpuligus vib leida ka niielda loo moraali: Kik mrgid otsustavad hes suunas. Meie kahte kultuuri lahutava lhe letamine on hdavajalik nii kige abstraktsemas intellektuaalses kui ka kige praktilisemas mttes. Kui need kaks tunnetusviisi on lahku kasvanud, ei suuda kski hiskond targalt melda (lk 51).
Ometi on rakendatakse Snow' knet pahatihti selle lhe plistamisele, mitte letamisele, kaheksjaotuse plistamisele, mitte letamisele. Seeprast kehtibki siin tieliseslt sama leskutse, mis Te ja iguse ning Idioodi puhul  lugege terviktekste, mitte lhikokkuvtteid! 


Loomulikult kannab Snow tekst, mis paljus on siiani vga aktuaalne, ka selgelt oma ajastu mrke, mistttu ongi eriti tnuvrne selle avaldamine htede kaante vahel kaasaegsete kommentaaridega. Niteks Snow ei uskunud aastal 1959, et selline globaalne kihistumine, lhe kasvamine rikaste ja vaeste riikide vahel, saab kesta aastani 2000, sest Snow ajal oli literav kahe suurideoloogia vastasseis, millest Snow hinnagul ks pidi lahenduse peagi enda kanda vtma, aga suur mduvtt lppes ise alles veidi enne tuhandivahetust. Nii ongi selle ohtliku ilmingu eiramisest tulenevate globaalhiskondlike mullistuste kasvu kiirenemine  millest paar nidet on suur majandusvapustus ja uued rekordid migratsioonis  on alles praegu hoogus sisse saamas. Aga see on pelgalt ebatpsus ajalisel skaalal.


Charles Percy Snow oli ise fsikalise keemia taustaga ja ta neb vga hsti loodusteaduste rolli hiskondlikes muutustes ning on ilmalikult selgepilgulisel seisukohal, et tstusrevolutsioon oli kahtlemata suurim mberkorraldus hiskonnas pllumajanduse leiutamisest saadik ja lheb isegi nii kaugele, et vidab, et pllumajanduslik ja tstuslik-teaduslik [revolutsioon on] ainsad kvalitatiivsed muutused hiskonna elus, mida inimene on kogenud (lk 28). Ta tleb, et industrialiseerimine on vaeste ainus lootus ja kasutab sna lootus jmedas ja proosalises thenduses eldes oma aja hipsteritele, et meil, kes me millestki puudust ei tunne, vib olla tore melda, et materiaalne elujrg ei ole ju teab mis oluline. Mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi isikliku valikuna industrialiseerimise tagasi lkkab  mngides tnapeva Waldenit, kui soovite, ja kui te ajate lbi vhese toiduga, vaatate, kuidas teie enamik lapsi sureb imikueas, plgate kirjaoskuse eeliseid ja olete nus oma elueast kakskmmend protsenti maha arvama, siis ma austan teie esteetilise plguse judu. Ent te ei pvi mult penni eestki respekti, kui te kas vi passiivselt ritate seda valikut peale suruda neile, kel see valikuvabadus puudub (lk 31).
Ometi toob Snow' tuumasja ja globaalse kihistumise krval lerahvastatuse esile he suurima globaalse ohuna. Ja lerahvastatus toitub on industrialiseerimist nagu lhe rikaste ja vaeste vahelgi. Testi, ainult inseneridega maailma ei psta.


Jerome Kagan on vga tunnustatud arengupshholoog ja tema on mrksa sgavamalt ja nanseeritumalt kodus inimhinge keerdkikudes. Seega annab ta limalt vajaliku komplemetaarse panuse insener-tehnilisele mtlemisele ning tema raamat sobib ideaalselt prast Snow lhikest ja seega paratamatult visandlikku ja lihtsustavat snavttu (vastavalt ca 45 ja 300lk).
Ka Kagani raamatu kohta kib vga hsti soovitus lugeda just raamatut ennast, mitte mnda kokkuvtet. Asi pole selles, et Kagani teos sandistuks lihtsustumise lbi samal viisil oma phiideele lausa vastandlikuks, vaid selles, et Kolme kultuuri suur vrtus on vga paljudes faktides ja osutustes, mis sellele raamatule mahu annavad. Jerome Kagan on tark, inimhinge hsti tundev erudiit, miska tema kirjutistes on palju elutarkust. Inimesele, kes pingute vi professiooni tttu ei huvitu teadusfilosoofiast, vib raamatu algusosas olev teadusvlja detailne eritluspd olla isegi eemale peletav. Jerome Kagan jagab inimtunnetuse kolmeks ldiseks sfriks  loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, ning seejrel vaatleb neid heksa mtme alusel (peamised huvivaldkonnad, peamised tendusmaterjali allikad ja tingimuste kontrollitavus, phisnavara, ajalooliste tingimuste mju, mjutatus eetikast, sltuvus vlisest toetusest, ttingimused, panus riigi majandusse, ilu kriteeriumid). 
See lhem alguse osa Kagani raamatust on ideaalne erinevatele tudengitele, ppijatele, aga mitte seeprast, et tegu oleks pikuga, thendab raamatuga, mis koondab endas kige ldisemat ja konsensuslikumat, vaid just seetttu, et selles on piisavalt avatust ja poleemilisust, see inspireerib ja provotseerib parimal moel kaasa mtlema. ldpilt hea ja tasakaalukas, aga vib ette kujutada, et iga oma kultuuri aluseid sgavamalt tundev teadlane nuriseks ja tpsustaks veidi, mis on igati mistetav, sest ammu on mdas ajad, mil keegi livimekas ksikinimene vis enam-vhem kigi suuremate teadusharudega sgavuti kursis olla (John Stuart Mill (1806-1873) on hiliseim, kellele olen kohanud omistatavat auvrse tiitli olla viimane inimene, kes teadis enam-vhem kike, mida tema ajal teaduslikku oli vimalik teada.).


Kagani haare pole tippe ja sgavusi maha tasandav nagu suur hlmamistaotlused pahatihti, vaid korraga avatud ja mistev, nagu Snow'gi ei mista ta kohut, vaid on korraga hiosa leidev ja eritlev.
Kui oma ala andunud fanaatikud  kes just tihti selle tttu testi juavad omal ala vga kaugele  on sna leolevad teiste distsipliinide ja inimtunnetuse valdkondade suhtes, siis Kagan on mistev ja lepitav ning suudab silitada koha ka sellele, mida juba definitsiooni kohaselt kski ldistus hlmata ei suuda  indiviidile.
Isegi egalitaarsed hiskonnad nuavad, et inimene vtaks osa vastutusest eluraskuste eest enda kanda, ja keelavad neil veeretamast kogu sd kaasinimeste vi saatuse kaela. Nnda pakuvad religioossed jutlused ja rahustav kokkukuuluvustunne omasuguste keskel leevendust enesesdistustele selle eest, et hariduse, kutseala ja materiaalsete hvedega seotud noorplveunistusi pole suudetud ellu viia, ning on tenoliselt thusam kaitse rahvarahutuste, depressiooni ja enesetapumtete vastu kui kski teadaolev pshoteraapia ja farmakoloogiline vahend (lk 158).

Vikse teisenduse on teinud pletavamad globaalprobleemid (muidugi raske elda, kas tuumasja oht on praegu viksem vi suurem vi oleme lihtsalt harjunud selle ohuga), Kagan toob suurima ohuna tstusriikidele vlja fossiilenergeetika krahhi, kliimamuutuse, mis tekitab paljudes kohtades veepuuduse ja ujutab teised kohad le ning ha kasvava muslimikogukonna, kes valab vlja viha, milleks usub end iguse olevat  need vivad heskoos mooodustada esimese faasi tiuslikust tormist (lk 324). 


Fsikalise keemia haridusega Snow, kes oli ka arvestatav ilukirjanik, meenutab oma mitmeid viibimisi kirjanduslike intellektuaalide koosviibimistel, kus mnigi kord suure naudinguga vljendati oma uskumatust [loodus]teadlaste kirjaoskamatuse le. Ja kui provokatsioonile allunud Snow on ksinud vastu, et kui paljud neist suudaks selgitada termodnaamika teist seadust. Reaktsioon on olnud jahe; ja vastus on olnud eitav. Ometi ma ksisin midagi sellist, mille vasteks oleks ksimus: kas te olete lugenud mnd Shakespeare'i teost? [lk 22, rhutus originaalis  M.K.]
Snow oli britt, meie kultuuriruumis viks asendada Shakespeare'i niteks A.H. Tammsaarega, aga sellele osutamine juhtiks thelepanu peamiselt krvale. Nimelt sellele, et termodnaamika teist seadust ei saaks asendada Newtoni teise seaduse, Ohmi seaduse vi mne muu koolifsikasse kuuluvaga. Snow ei tee osutust, et ei tunta triviaalsusigi, vaid et ei tunta fundamentaalsematki.
See pole juhus, et meie viimane universaalgeeniusele lhenev haritlane Uku Masing ohkas eksistentsiaalse meeleheite sgavusest religioosset lootust vlja pigistades, et ehk saab inivaim kuidagi kunagi termodnaamika teise seaduse vastu.
Maakeeles vib saada lhikese levaate termodnaamika teise seaduse ehk entroopia kasvu seaduse lemvalitsusest ENSV Teaduste Akadeemia pikaaegse presidendi fsik Karl Rebase (1926-2007) knest, mille ta pidas aastal 1988 noortele teadlastele. See on trkitud ajakirja Akadeemia 1990 aasta kolmandas numbris (saadaval ka netis) ja pealkirjaks on :Energia, entroopia, keskkond: miks on keskkonna kaitse objektiivselt keerukas (phjalikumaks ja sgavamaks analsiks tuleb aga ktte vtta Kaupo Vipi raamatu Globaalpohmelus vastilmunud jrg Lokaalravitsus). 
Kas entroopia seaduse tttu on tnapeva tsivilisatsioonil perspektiivi vga kaua eksisteerida ja edasi areneda? Just nimelt  ka edasi areneda, ksib Karl Rebane kohe kne alustuseks olles enne veel tsiteerinud he phjaliku termodnaamika raamatu algust, kus viidatakse just nimelt sellele Snow kirjakohale, mis siingi just toodud sai. Karl Rebane jtkab: Oma ebaharilikkuse tttu oleks entroopia seaduse maine just nagu ebakindel: snagi tihti esineb tlusi, seisukohavtte, otsuseid, mis seda seadust ei arvesta. Arvatakse, nagu oleks entroopia kasvu seadust erinevalt energia jvuse seadusest siiski vimalik mnevrra ignoreerida, sellest mda hiilida. Aga ei ole. Ja sellest tulebki svaraskus keskkonnakaitses. 
Siis muutub selgemaks ka see, miks kesoleva raamatu tlkija mainib oma jrelsnas nii ajalikku nhtust nagu Donald Trump. Pole pletavamaid ja akutuaalsemaid ksimusi kui igavikulised.












Postitaja: Mihkel Kunnus kell 20:15 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
22. november 2017Vana naturalist Ernst Mayr 
Alljrgnev on Kalevi Kulli jrelsna sja T kirjastuses ilmunud mahukale (1032 lk!) Ernst Mayri monograafiale Bioloogilise mtte areng: mitmekesisus, evolutsioon ja prilikkus.
Hind kirjastuses 37eurot, raamatupoodides ca 50 eurot. 







Vana naturalist Ernst Mayr


Kalevi Kull




Saksa-ameerika bioloog Ernst Mayr (19042005) oli kahtlemata 20. sajandi eluteadust tugevasti mjustanud petlane. Vib-olla sama thtis bioloogiale, kui oli tema eakaaslane, samuti sajandivanuseks elanud Claude Lvi-Strauss (19082009) antropoloogiale. Mlema t jrelmju ulatub mdapsmatult ka kesolevasse sajandisse. Ent jgu nende vrdlus teiseks korraks.


Ernst Mayri puhul on oluline ja eriline see, et ta tundis loodust. Selle esiletoomine vib paista lepaisutatud, kuid tepoolest  elust kirjutavate teadlaste puhul on jrjest haruldasemaks jnud oskus orienteeruda vlibioloogina kossteemi paljude liikide ja nende elusuhete keskel. Mayri vib aga igati pris bioloogiks pidada. Sellest siis ka see, et tlen tema kohta lugupidavalt vana naturalist.1 Ent huvitavat on tema puhul veel mndagi  ka neile, kes tema teoreetilisi vaateid pris ei jaga.




Elukigust ja teadustst


Gmnaasiumi lbis Mayr Dresdenis, esimese astme meditsiinipingud Greifswaldi likoolis, seejrel zooloogia stuudiumi Berliini likoolis. pingute jrel ttas ta Ameerika loodusmuuseumis New Yorgis ning siis pikka aega Harvardi likoolis. Niisiis olid Saksamaa ja Ameerika hendriigid Mayri peamised elu- ja tpaigad.2 Greifswaldi lahte suubuva Rycki je suudmeala on vrratult linduderohke  olen seda seal ise kogenud  ning Ernst Mayri lindudevaimustust, mis Dresdeni mbruses alanuna Lnemere kaldal lahtuda ei saanud, on kerge jagada. Arstiteadusest zooloogiasse le linuna sai Berliinis tema mentoriks ornitoloog Erwin Stresemann  ks parimaid linnuteadlasi tollal. 


On thelepanuvrne, et Mayri lhedane kolleeg Berliinis oli Bernhard Rensch, kelle tugevat mju enda vaadetele on Mayr ka tunnistanud. Rensch tegeles nagu Mayrgi lindude, sstemaatika ja evolutsiooniteooriaga. Renschil oli eriline huvi eluslooduse seadusprade vastu, mned neist hakkasid hiljem koguni kandma tema nime.3 Ka Mayri nime jrgi tuntakse mitut bioloogilist reeglit.4 Niteks Mayri asutajaprintsiip ehk rajaja efekt, snastatud aastal 1942: seaduspra, mille kohaselt uute alade asustamisel algselt vheste isenditega kujunevad vga vikese mitmekesisusega populatsioonid.


Lapsest peale palju looduses  varakult naturalistiks olemise thtsust on Mayr ise hiljemgi rhutanud, tuues esile, kui oluliselt see vib mjustada teadlase teoreetilisi vaateid. Niteks on ta hes intervjuus nimetanud, et tema sber ja kolleeg, paleontoloog George G. Simpson sai evolutsioonilise liigikontseptsiooni (mida Mayr ei jaganud) snastada kll vaid seetttu, et tal polnud vlibioloogilisi kogemusi. 


Mayr oli esmalt ornitoloog. Aastail 19281930 osales ta ekspeditsioonidel Uus-Guineal ja Saalomoni saartel. Seal tehtud ornitoloogilised vlitd andsid materjali, millel phinesid tema esimesed raamatud ja paljud hilisemad mttekigud. Hiljem Ameerika loodusmuuseumis lisandus mahukas tegevus Whitney-Rothschildi linnukollektsiooni lbittamisel.5 


Mayr kirjutas palju: le kmne mahuka monograafia peale arvukate artiklite. Neist raamatuist esimesed on ornitoloogilised: Uus-Guinea, Filipiinide ja Melaneesia lindudest (Mayr 1941, 1945; Delacour, Mayr 1946; hiljem veel ka Mayr, Diamond 2001). Ta toimetas samuti oma ornitoloogiamentori Erwin Stresemanni juubeliteost (Mayr, Schuz 1949). 


Esimene evolutsiooniteemaline raamat ilmus temalt aastal 1942  Systematics and the Origin of Species: From the Viewpoint of a Zoologist. Selle pealkiri teeb viite Theodosius Dobzhansky 1937. aastal ilmunud raamatule Genetics and the Origin of Species. Sellega astus Mayr neodarvinismi ehk moodsa snteesi ehk snteetilise evolutsiooniteooria rajajate ritta. Jrgnevalt toimetas ta sel teemal kaks kogumikku (Jepsen, Simpson, Mayr 1949; Mayr, Provine 1980), avaldas mahuka valimiku oma artikleist (Mayr 1976) ning hiljem ka veidi populaarsema evolutsioonialase ksitluse (Mayr 2001). 


Vga suurt thelepanu pras Mayr loomade sstemaatikale, kirjutades sstemaatika printsiipidest paljudele zooloogidele ksiraamatuks saanud teose (Mayr, Linsley, Usinger 1953; Mayr 1969; uuendatud versioonis Mayr, Ashlock 1991). See on mitmeklgne, taksonoomia eriprast thtsust bioloogiale rhutav, klassikalist bioloogiat oskuslikult arvestav levaade. 


Mayri autoriteedile andis olulise lisa raamat liigist  Animal Species and Evolution (Mayr 1963; lhendatud versioonis Mayr 1970). Sellele eelnevalt oli ta juba toimetanud liigiprobleemile phendatud kogumiku (Mayr 1957). Bioloogiline liigikontseptsioon ongi vist Mayri kige laialdasemalt tuntud bioloogiateoreetiline saavutus. Selle kohaselt saab liik moodustuda vaid omavahel viljakalt ristuda vivate isendite alusel.


Aastal 1982 ilmus kesolev raamat, mis kpse Mayri jaoks thendas bioloogia ajaloo tlgendamist darvinlikust vaatevinklist (Mayr 1982; evolutsioonibioloogia ajaloole on phendatud ka Mayr 1991). Jaotades bioloogia phjuslikkuse jrgi evolutsiooniliseks (ehk ultimaatsete phjuste bioloogiaks) ja funktsionaalseks (ehk proksimaalsete phjuste bioloogiaks, mis haarab fsioloogia, arengubioloogia ja neurobioloogia), vtab ta selles raamatus ksile esimese, s.o evolutsioonilise bioloogia ideede ajaloo. Funktsionaalse bioloogia ajalugu ehk siis selle teose teine kide ji aga tegemata, see oleks thendanud svenemist valdkondadesse, millega Mayril oli suhteliselt vhe kokkupuudet. 


Bioloogia arengulukku svenemise tulemusel ngi ta vimalust uuendada ka bioloogia filosoofiat (Mayr 1988). Oma kogemusi kokku vttes on Mayri viimaste raamatute peamine teema bioloogia autonoomia phjendamine (Mayr 1997a, 2004a). Nii leiab ta, et bioloogias ei ole eriti midagi peale hakata fsikalise essentsialismi, determinismi, reduktsionismi ja universaalsete seadustega. Ning ta koguni lisab: kski 20. sajandil tehtud suurtest avastustest fsikas pole lisanud midagi elusmaailma mistmiseks (Mayr 2004a: 35). Bioloogia teeb eripraseks bioloogiliste ssteemide isera neid iseloomustab suur keerukus ja avatus, duaalne phjustatus (peale loodusseaduste ka geneetilised programmid), juhuse suur roll, holistlikkus ning eriti ajaloolisus. 


pris huvitav on Mayri suure produktsiooni puhul mrgata, et ta ei kirjutanud peaaegu mitte millestki muust kui bioloogiast, ka oma artiklites mitte. Vga teisejrgulised on teemade hulgas koloogia ja looduskaitse, humanitaarsem temaatika (peale selle, mis bioloogia kui teaduse ja selle konteksti kohta kib, vt niteks kesoleva raamatu viimast peatkki6) puudub enam-vhem sootuks.


Tema mju(vim) 20. sajandi bioloogiale oli hmmastavalt suur. Oma osa ses domineerimises on ta pikuliselt julises kirjutamisstiilis. Tie kindlusega paigutab ta ka iseennast bioloogia ajaloo levaateisse.7 Tema viis eristada misteid ei ole ei liiga jme ega liiga peen, vaid selge ja arusaadavana just paras kasutamaks pikutes  mida on ka palju tehtud. Ometi, teisalt, just thelepanu bioloogia mistetele ja nende erinevusele fsika mistetest on olnud ks thtsaid Mayri panuseid. Mayri arusaam oli, et mistete kaudu kujuneb bioloogia iseseisvus.8 


Mayri hinnangud on olnud mjusad.9 Teaduses on ikka olemas teatav arusaamisulatuse professionaalne keskmine, ja just sellele on Mayri kirjutised suunatud vi hsti sobivad  bioloogilist kirjandust hsti tundes, parajal mral uuenduslikuna. See on ks ilmseid phjusi, miks ta on nii populaarne. Tema ksitlused bioloogia filosoofilistes ksimustes  bioloogia metodoloogias, epistemoloogias jm  on aga pigem bioloogiapoolsed sissejuhatused. Seejuures leiab ta, et teadusfilosoofia ksimuste lahendamiseks on empiiriline tee parem kui loogiline (Mayr 2004a: ix). Enesekindel tervemistuslikkus  nii vib ehk Mayri vaateviisi iseloomustada.


Ometi, ka bioloogia filosoofias arendas ta misteid, mille tundmisest tuleb nd igal bioloogil lbi kia, et jrgmisele arusaamisastmele juda. Niteks ti ta esile, et elusssteemide phjuslikkuse kirjeldamiseks on vaja misteid, mida fsikas pole. Mayri artikkel phjuslikkusest bioloogias oli ks, mille Conrad H. Waddington diskussiooniks laiali saatis enne Towards a Theoretical Biology esimest smpoosioni 1968. aastal (Waddington ka taasavaldas selle artikli koos oma kommentaariga10). 


Veel 100-aastasenagi kirjutas Mayr artikli (Mayr 2004b; eesti keeles Mayr 2004c). Selles ajaloovaatelises loos rhutab ta veel kord, et Darwini tegelik mjuleps sndis alles 70 aastat prast Liikide tekke ilmumist  niisiis algas monopoolse darvinismi periood bioloogias 1930. aastail. Praegu, mil see paistab lppema hakkavat,11 on hea sellele tagasi vaadata.




Philised vaated


Mned Mayri seisukohad vrivad eraldi esile toomist: neid thele pannes on kogu tema vaateviisi lihtsam mista. Pan jrgnevalt lhidalt snastada loogiliselt kesksemad phimtted, millel Mayri vaadetessteem rajaneb. 


Populatsionism
Populatsioonilise mtlemise vastandamist tpoloogilisele peab Mayr heks kige olulisemaks lahutuseks bioloogilistes arusaamades. Populatsiooniline lhenemine, mis saab alguse 19. sajandil, mrkab ja rhutab organismide individuaalsust ja unikaalsust, hakates kirjeldama varieeruvust. Tp on populatsionismi kohaselt mittereaalne abstraktsioon, arvutatud keskmine. Seevastu tpoloogilist vaadet kirjeldab ta kui naiivset seisukohta, mis peab tpi reaalseks, varieeruvust aga illusiooniks (Mayr 1976: 28). Indiviidide unikaalsusest jreldub liigi populatsiooniline ksitlus, mille kaudu saab lahti liigiteoorias varem domineerinud essentsialismist. Populatsionismiga seob Mayr ka oma teised phiseisukohad.


Antifsikalism
Mayr kneleb ja phjendab oma viimases raamatus (Mayr 2004a) vrdlemisi ksikasjaliselt, et bioloogia on autonoomne teadus ja seda ei tule ra segada fsikaga. Evolutsionism on fsikalismi vastane, tleb ta. Kritiseerides fsikalismi bioloogias rhutab ta, et bioloogilised seadused on alati eranditega. Muidugi kehtivad fsikaseadused ka elu kohta, kuid bioloogilised ssteemid ise phinevad teistsugustel seaduspradel. Bioloogia sarnaneb Mayri vaates pigem sotsiaalteaduste kui fsikaliste teadustega. Mayr peab igeks ksitleda teadust laiemalt kui angloameerika traditsioon seda silmas peab; talle on smpaatne vaimuteaduste (Geisteswissenschaften) arvamine teaduste sekka. Matemaatika rakendamist bioloogias ei pidanud ta tarvilikuks (ja ta ei tundnud ka prmugi huvi ei matemaatika ega matemaatilise bioloogia vastu). Nii paigutabki Mayr bioloogia lhemale arheoloogiale ja lingvistikale kui fsikale (Mayr 1976: 14), pidades evolutsioonibioloogiat peaaegu vaimuteaduseks (Mayr 2004a: 33).


Evolutsionism
Bioloogiliste seletuste aluseks on evolutsioon. See phimte on kogu neodarvinismile keskne, sarnasena esineb ta ka Theodosius Dobzhanskyl. Mayr seejuures detailiseerib Darwini vaadet, eristades selles viit teooriat, nagu ta neid nimetab. Mayri evolutsionism on kindlalt materialistlik ja monistlik. Olles htaegu nii antikartesiaansete kui antivitalistlike vaadetega (seejuures Hans Drieschi ja Henri Bergsoni varakult lugenuna  Mayr 2004a: 3)  st organism pole masin ega evi ka erilist elujudu , sobib Mayrile midagi vahepealset, mis parajal mral toetub elusolendi autonoomsusele ja rhutab relatsioonilisust ehk suhtephisust.


Bioloogiline liik
Liiki mratleb Mayr sisemise ristumise ja vlise reproduktiivse isolatsiooni kaudu (lisades ka seotuse niiga). Liikide moodustumise aluseks on ristumisvime. See liigimudel saab nimeks bioloogiline liigikontseptsioon ning selle phjendamisele phendab Mayr palju oma tid (alates Mayr 1942). Suurt thelepanu prab ta liikidevahelistele isolatsioonibarjridele, pidades neid liikide eristumisel mravaiks. Bioloogilist liigikontseptsiooni vib nha jrjekindlast populatsioonilisest lhenemisest tulenevana. 


Hppeline liigiteke
Uute liikide teke lhtub enamasti vikestest populatsioonidest ja on suhteliselt kiire. Siin on Mayr tabanud olulise aspekti: looduslik valik saab olla efektiivne vikestes isoleeritud populatsioonides, suurtes populatsioonides on ta aga vga aeglane. Seda seisukohta saab seostada paleontoloogide Niles Eldredgei ja Stephen J. Gouldi (1972) kirjeldatud punktualistliku evolutsiooniteooriaga. 


Kladistika vastasus 
Mayr peab kladistikat ja sellest tulenevat formaalset taksonoomiat ebaigeks ja asendab selle evolutsioonilise taksonoomiaga. Taksonoomia puhul ei pea Mayr ranget genealoogilisust (monofleetilisust) alati tarvilikuks.12 Kladistika rajaja Willi Hennigi tid kritiseeris ta tublisti.


Geenikesksuse vastasus
Mayri vaate jrgi on elus tervik organism, ja see pole taanduv geenidele. Tema kriitika on seejuures otsene ka niteks Richard Dawkinsi ksitluse suhtes. Mayr vidab, et loodusliku valiku hiku (unit of selection) ja replikaatori (replicator) mistete kasutamine ja rakendamine geeniphisena ei ole Darwini lhenemisele vastav (Mayr 1997b: 2093). Samuti ei pea Mayr igeks meemi termini kasutamist, leides, et igem oleks rkida ikka arenevatest kontseptidest ehk mistetest (ibidem).




Mayr Eestis


Mayri vimsusega teadlasi  kes tunnevad hsti oma materjali, on oma eriala teooria ja ajaloo suureprased tundjad, kirjutavad vga palju ning mjustavad oma valdkonda leilmselt  on Eestist vhe vastu panna. Viimasel poolsajandil meil taolisi biolooge pole olnud, ka muudest teadustest ulatuvad selleni ehk vaid Juri Lotman semiootikas ja Jaan Valsiner pshholoogias. 


Mayri materialism, evolutsionism ja populatsionism sobisid hsti paljudele mu petajate plvkonnast Tartus. Mayri hindas krgelt zooloog Kalju Paaver ning samuti tema pilane Toomas Sutt. Zooloogia ja Botaanika Instituudi filosoofiaseminaridel Tartus, mida 1970. aastatel juhatas Kalju Paaver, kes ka diskussioonis tugevasti domineeris, oli ldine teoreetiline lhenemine mu meelest vga Mayri-laadne ja -meelne.13 Vib-olla vaid veidi rhutatumalt organitsistlik ja kologistlik oli vaade, mis valdas Tartu bioloogias. Toomas Sutt pidas Mayriga minu teada ka veidi kirjavahetust.14


Huvitavaid teid pidi on mu riiulisse judnud eksemplar sellesama siinse raamatu esmatrkist (1982), mille Ernst Mayr omakelise phendusega Tartusse saatis: To T. Sutt and the Estonian S.S.R. evolutionists with warm regards and best wishes  Ernst Mayr". 


Kriitikat Mayri pihta on meie teoreetilise bioloogia aruteludel kll samuti olnud, peamiselt ldisemas neodarvinismi kriitika kontekstis. Maie Valt phendab oma raamatus Baerist ja darvinismist terve peatki Mayri ksitluse analsile.15 Vastandades populatsioonilist ja tpoloogilist vaateviisi, nib Mayr pidavat tpoloogilist htlasi alati essentsialistlikuks. Ent ilmselt on vimalik ka tpoloogiline mitteessentsialistlik vaade  see, mis on omane niteks Karl Baerile ja samuti Juri Lotmanile.


Eesti bioloogide mjust Mayrile on teada vhemalt ks thelepanuvrne fakt. Nimelt Mayri he kige thtsama tulemuse, bioloogilise liigikontseptsiooni phjendamisel oli ks eellasi Eesti entomoloog Wilhelm Petersen.16 Mayr koguni alustab oma isolatsioonimehhanismide ksitlust tsitaadiga Peterseni tst17 (Mayr 1963: 89).


Kahepoolseid eesti teadlaste mttevahetusi Mayriga on mulle teada vaid ks. Nimelt kis Mayr 1972. aastal Leningradis ja kohtus seal Kirill Zavadski rhmaga, Zavadski kutsel oli kohal aga ka Maie Remmel.18 Huvitava seosena toob Maie Remmel esile, et Stephen Jay Gouldi uurimist Baeri ja Darwini suhetest (Gould 1977) sndis Mayri ettepanekul, mille ta tegi ilmselt prast nimetatud Leningradi-reisilt naasmist (Remmel 2017: 3435). Peale selle kohtumise Mayriga on eesti teadlastel olnud vist vaid mned silmsidemed temaga, aga neidki napilt.19 Ent muidugi on ta teoseid loetud ja loetakse veelgi. 


Bioloogilise teooria klassika on eesti keelde judnud kaunis vaevaliselt ja vhehaaval. Baeri on napilt, Darwin judis hiljuti, Uexkll samuti.20 Vrt oleks tlkida Stephen Jay Gouldi esseesid. Et aga huvi meil on, tendavad kasvi teoreetilise bioloogia kevadkoolid, mis alates 1975. aastast toovad igal maikuul eluteaduse teooria huvilised kokku ja kus ka selle raamatu tlkija lo Maivli ks philisi osalisi on. Igatahes tnu talle ja tema abilistele vrt kingituse eest! Seni oli eesti keeles tlgetena ilmunud vaid paar Mayri artiklit (Mayr 1989, 2004c).


Ja lpetuseks  loodust saab tunda veel palju paremini. Loodust ei tunne keegi kunagi kllalt hsti. Niivrd suur on liikide hulk, et parimgi tundja ei tunne pooligi oma kodumbruses elavaid liike nimepidi, rkimata nende elukommetest ja ehitusest. Ometi on just ehe loodusetundmine thtsamaid tugesid iga bioloogi teaduslikule orienteerumisvimele. Reegliprade rikkus elusssteemides on suur, nende leidmiseks tuleb elukoosluste endiga suhelda. Ent ikka ja alati, hoolimata parimatest pdlustest  kik teadlased elavad poolikus mistmises. Nii Mayr kui meie.





Kirjandus


Baer, Karl Ernst von 2002 [1864]. Milline vaade elusloodusele on ige? Ning kuidas seda rakendada entomoloogias? Akadeemia (12): 25562589.
Baer, Karl Ernst von 2017 [1834]. ldine seadus looduse arengus. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
Bock, Walter J. 1994. Ernst Mayr, naturalist: His contributions to systematics and evolution. Biology and Philosophy 9(3): 267327.
Delacour, Jean; Mayr, Ernst 1946. Birds of the Philippines. New York: The Macmillan Co. 
Dobzhansky, Theodosius 1937. Genetics and the Origin of Species. New York: Columbia University Press.
Eldredge, Niles; Gould, Stephen Jay 1972. Punctuated equilibria: an alternative to phyletic gradualism. In: Schopf, Thomas J. M. (ed.), Models in Paleobiology. San Francisco: Freeman and Cooper, 82115.
Glaubrecht, Matthias 2002. The experience of nature: From Salomon Muller to Ernst Mayr, or the insights of travelling naturalists toward a zoological geography and evolutionary biology. Verhandlungen zur Geschichte und Theorie der Biologie 9: 245282.
Gould, Stephen Jay 1977. Ontogeny and Phylogeny. Cambridge: Harvard University Press. 
Haffer, Jrgen 2008. Ornithology, Evolution, and Philosophy: The Life and Science of Ernst Mayr 19042005. Berlin: Springer. 
Jepsen, Glenn L.; Simpson, George Gaylord; Mayr, Ernst (eds.) 1949. Genetics, Paleontology, and Evolution. Princeton: Princeton University Press.
Kull, Kalevi 2008. Elu enese reeglid. Schola Biotheoretica 34: 535.
Kull, Kalevi 2014. Adaptive evolution without natural selection. Biological Journal of the Linnean Society 112(2): 287294.
Kull, Kalevi 2015. Liigipiirist. Schola Biotheoretica 41: 2739.
Kull, Kalevi 2017. O~ppijad evolutsiooniteooria keerus. Schola Biotheoretica 43: 215232.
Laland, Kevin; Uller, Tobias; Feldman, Marc; Sterelny, Kim; Mller, Gerd B.; Moczek, Armin; Jablonka, Eva; Odling-Smee, John; Wray, Gregory A.; Hoekstra, Hopi E.; Futuyma, Douglas J.; Lenski, Richard E.; Mackay, Trudy F. C.; Schluter, Dolph; Strassmann, Joan E. 2014. Does evolutionary theory need a rethink? Nature 514(7521): 161164.
Lovejoy, Arthur O. 1936. The Great Chain of Being. Cambridge: Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1941. List of New Guinea birds: A systematic and faunal list of the birds of New Guinea and adjacent islands. New York: American Museum of Natural History.
Mayr, Ernst 1942. Systematics and the Origin of Species: From the Viewpoint of a Zoologist. New York: Columbia University Press.
Mayr, Ernst 1945. Birds of the Southwest Pacific. New York: The Macmillan Co.
Mayr, Ernst (ed.) 1957. The Species Problem: A symposium presented at the Atlanta meeting of the American Association for the Advancement of Science, December 2829, 1955. Washington: American Association for the Advancement of Science.
Mayr, Ernst 1963. Animal Species and Evolution. Cambridge: The Belknap Press of Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1968 [1961]. Cause and effect in biology. In: Waddington, Conrad Hal (ed.), Towards a Theoretical Biology, vol. 1. Edinburgh: Edinburgh University Press, 4254.
Mayr, Ernst 1969. Principles of Systematic Zoology. New York: McGraw-Hill.
Mayr, Ernst 1970. Populations, Species, and Evolution: An abridgment of Animal Species and Evolution. Cambridge: The Belknap Press of Harvard University Press. 
Mayr, Ernst 1976 [1977; 1997]. Evolution and the Diversity of Life: Selected Essays. Cambridge: Belknap Press of Harvard University Press. 
Mayr, Ernst 1982. The Growth of Biological Thought: Diversity, Evolution and Inheritance. Cambridge: The Belknap Press of Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1988. Toward a New Philosophy of Biology: Observations of an Evolutionist. Cambridge: Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1989 [1961]. Phjus ja tagajrg bioloogias. (Hein, Kalle, tlk.) Akadeemia 9: 18691887.
Mayr, Ernst 1991. One Long Argument: Charles Darwin and the Genesis of Modern Evolutionary Thought. Cambridge: Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1993. Fifty years of progress in research on species and speciation. Proceedings of the California Academy of Sciences 48(6): 131140.
Mayr, Ernst 1997a. This is Biology: The Science of the Living World. Cambridge: Harvard University Press.
Mayr, Ernst 1997b. The objects of selection. Proceedings of the National Academy of Sciences of the USA 94(6): 20912094.
Mayr, Ernst 2001. What Evolution Is. (Diamond, Jared, foreword.) New York: Basic Books.
Mayr, Ernst 2004a. What Makes Biology Unique?: Considerations on the Autonomy of a Scientific Discipline. Cambridge: Cambridge University Press.
Mayr, Ernst 2004b. 80 years of watching the evolutionary scenery. Science 305(5680) (2 July): 4647.
Mayr, Ernst 2004c. 80 aastat vaatlusi evolutsioonimaastikul. (Hein, Kalle, tlk.) Akadeemia 12: 25962603.
Mayr, Ernst; Ashlock, Peter D. 1991. Principles of Systematic Zoology. (Revised edition.) NewYork: McGraw-Hill.
Mayr, Ernst; Diamond, Jared 2001. The Birds of Northern Melanesia: Speciation, Ecology, and Biogeography. Oxford: Oxford University Press.
Mayr, Ernst; Linsley, E. Gorton; Usinger, Robert L. 1953. Methods and Principles of Systematic Zoology. New York: McGraw-Hill.
Mayr, Ernst; Provine, William B. (eds.) 1980. The Evolutionary Synthesis: Perspectives on the Unification of Biology. Cambridge: Harvard University Press. 
Mayr, Ernst; Schuz, Ernst (eds.) 1949. Ornithologie als biologische Wissenschaft: Festschrift zum 60. Geburtstag von Erwin Stresemann. Heidelberg: Carl Winter.
Noble, Denis 2016 [2006]. Elu muusika: Bioloogia teispool geene. Tallinn: Varrak.
Petersen, Wilhelm 1905. ber beginnende Art-Divergenz (Hadena adusta Esp.  Lepidopt.). Archiv fr Rassen- und Gesellschaftsbiologie 2: 641662.
Queiroz, Kevin de 1992. Principles of Systematic Zoology, 2nd ed. Systematic Biology 41(2): 264266.
Remmel, Maie 1984. Baeri paradigma, ehk kas morfogeneesi refleksioon peab jrgima morfogeneesi omaaega? Schola Biotheoretica 10: 6272.
Remmel, Maie 2017. Teaduslikust uurimisprogrammist Baer ja Darwin. Schola Biotheoretica 43: 1379.
Rensch, Bernhard 1975. Evolutsiooni seadusprasus (bionomogenees). Eesti Loodus 18(3, 4): 181183, 241244.
Shapiro, James A. 2011. Evolution: A View from the 21st Century. Upper Saddle River: FT Press Science.
Uexkll, Jakob von 2012. Omailmad. Tartu: Ilmamaa.
Valt, Maie 1977. K. E. v. Baer ja darvinism: Etd arenguideede draamast bioloogias. Tallinn: Valgus.
West-Eberhard, Mary Jane 2003. Developmental Plasticity and Evolution. Oxford: Oxford University Press.




1 Empiirilise t rolli Mayri arusaamade kujunemisel rhutab samamoodi Bock 1994.
2 Mayri elukigust annab phjaliku levaate Haffer 2008.
3 Renschi bioloogiliste seadusprade kohta kiv t on eesti keeles ilmunud Toomas Sutti tlkes (Rensch 1975).
4 Vt Kull 2008. 
5 Vt ka Glaubrecht 2002.
6 Samuti teine peatkk, kus Mayr muuhulgas mrgib, et bioloogia ei peaks mitte ainult traditsioonilisi vrtusi hvitama, vaid ka uusi vrtusssteeme looma. Kik bioloogid on religioossed selle sna sgavamas mttes [...].
7 Enesekindlust ja ambitsioonikust on Mayr enda iseloomujoontena ka ise esile toonud (Haffer 2008: 283).
8 On mrkimisvrne, et selles andis Mayrile palju ideedeajaloo rajaja Arthur Lovejoy (1936) raamatu lugemine.
9 Mayri autoriteedi tttu oli tema kriitilistel hinnangutel ka mrkimisvrne teaduspoliitiline kaal. Niteks oma kirjavahetusest Hugh E. H. Patersoniga tean, et Mayri kriitika liigi tuvastuskontseptsiooni suhtes (niteks Mayr 1993: 134), mis ei olnud selle kontseptsiooni autori seisukohalt pdev, pdis selle liigimudeli krvalejtmisega paljudest edasistest analsidest (vt ka Queiroz 1992: 264).
10 Mayr 1968; eesti keeles Mayr 1989.
11 Mrke ja argumente selle kohta vt niteks Noble 2016; West-Eberhard 2003; Shapiro 2011; Kull 2014, 2017; diskussiooni teravusest annab aimu Laland et al. 2014.
12 Mayr siiski ei paista mrkavat, et htki hise eellasega plvnemispuud ei saagi rangelt vttes jaotada mitmeks kattumatuks rhmaks nii, et kik rhmad oleksid monofleetilised (st nii et kski rhm poleks parafleetiline vi polfleetiline). Sellest jreldub, et ainult monofleetilisi taksoneid sisaldava ssteemi taotlus pole mitte ksnes (empiiriliselt) saavutamatu, vaid on koguni (loogiliselt) absurdne. (Niteks, jreldusena: kui elu on monofleetiline, siis ei ole phimtteliselt vimalik teda jaotada mitmeks riigiks nii, et kik riigid oleksid monofleetilised ning iga organism seejuures kuuluks vaid hte riiki.) Niisiis  monofleetilise taksonoomia ideaal on loogiliselt vigane ega saa seega olla teaduslik. 
13 Mayr oli tollal kttesaadav peamiselt venekeelsete tlgete kaudu, ent siia judis ka originaale. Suur bioloogilise kirjanduse raamatukogu oli tollasel ZBI teadusdirektoril Eerik Kumaril. T raamatukogust vib praegu leida niteks kite (Mayr, Provine 1980), millel tiitli nurgal on kiri: From Udvardy Mikls 1981 to Erik Kumari, 1982. Toomas Suti raamatute seas oli ka niteks Mayr 1976 (1977. aasta trkk).
14 Millegiprast ei kajastu see kll Toomas Suti isikuarhiivis Tartu likooli raamatukogus.
15 Peatkk Tpoloogilisest ja populatsionistlikust mttelaadist, Valt 1977: 159165.
16 Lhemalt sellest vt Kull 2015.
17 Petersen 1905.
18 Remmel 1984: 69.
19 Raivo Mnd meenutab: Mina kohtasin Mayri 1994. aastal Viinis 21. lemaailmsel Ornitoloogiakongressil, kus ta juhatas avaplenaaristungit. Sellest mul eriti mlestust pole, sest mu thelepanu koondus peamiselt esinejale  teisele kuulsale ornitoloogile Chris Perrinsile. Aga mis mul eluks ajaks meelde ji, oli see, kui sellelsamal kongressil anti Mayrile mingi tunnustus (ma tpselt kahjuks ei mleta, kas Viini likooli audoktori tunnistus vi midagi muud  ta sai samal aastal veel autasusid). Mletan, et kui Mayr kongressisaali ees seisis ja see asi teatavaks tehti, siis tusis tohutu suures saalis paar tuhat inimest kogu maailmast psti ja aplodeeris psti seistes lputult kaua aega, minu arvates vhemalt viis minutit. See oli esimest korda mul nha, kuidas lnemaailmas sna otseses mttes jumaldati kedagi, kes ei olnudki NLKP esimene sekretr :-). Igatahes jttis see mulle, noorele sja raudse eesriide tagant maailma piiluma psenud teadusjngrile vga sgava mulje  usun, et mu seljakarvad olid kogu selle aja pisut psti. (Raivo Mnni kirjast Kalevi Kullile, 8. aprill 2015.)


20 Eesti keeles on ilmunud K. E. v. Baeri olulisemast teadustst kaks artiklit (Baer 2002, 2017), C. Darwinilt hiljuti kaks phiteost ja mned katkendid varem, J. v. Uexkllilt valimik (Uexkll 2012); natuke on K. Lorenzi ja N. Tinbergenit, veidi S. Meienit. Teistelt bioloogia klassikutelt on kas ksikud artiklid vi viksed katkendid, vi siis populariseerivad ksitlused. Elukutseliste bioloogide ettevalmistuseks likoolis vrib tlkimist mrksa rohkem eluteaduse klassikat.  
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:38 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. november 2017Rein Raud "Kell ja haamer" 
Ilmus ajalehes Sirp 17.11.2017






Tunnustatud humanitaarentsklopedisti jrjekordne kirjanduslik mng


Rein Raud. Kell ja haamer. Mustvalge Kirjastus 2017. Kujundanud Asko Knnap. 425 lk.


Mihkel Kunnus


"Kell ja haamer" on Rein Raua kaheksas romaan, kuigi vinuks olla esimene. Selle snd jb aastasse 1987, kirjutab ERRi kultuuriportaalis Janika Lnemets ja lisab, et [t]na on "Kella ja haamri" ilmumine Raua staatuses kirjaniku raamatule kohaselt thelepanuvrne sndmusi. 
Kirjutan sellele alla. Vhemalt kirjalikult. Suulises knes oleks mu hletoon ja rhutus vist Janika Lnemetsa omast vastandlikkuseni kaugel. Tele au andes pean tunnistama, et ei suuda kuidagi trjuda tunnet, et just nimelt Rein Raua staatus selle raamatu ilmumise sndmuseks teebki. Kui selle teose autoriks oleks mni noor inimene, kelle suhtes peaks kriitik les nitama ka vanemlikku ja ettehooldavat suhtumist, siis tsiteeriks ma vist hoiatusena William Somerset Maughami autobiograafilist meistriteost Inimorjusest, kus monsieur Foinet' annab peategelase maalikunstilistele katsetustele jrgmise hinnangu: Teil on teatavat manuaalset osavust. Ma ei ne phjust, miks hoolsa t ja visadusega ei viks teist saada korralik, tehniliselt pdev maalija. Maailmas leiduks sadu kunstnikke, kes maalivad teist halvemini  ja sadu, kes maalivad tpselt samamoodi. Ma ei ninud kbetki annet heski ts, mida te mulle nitasite. Ma ngin tkust ja intelligentsi. Teist ei saa kunagi midagi enamat kui keskprane kunstnik.ii 


Nii ebapidulik ja jahe hinnang vajab kiiresti phjendust, millest ehk kergeim ja kultuuriliselt aktsepteerituim oleks oma isikliku piiratuse tunnistamine  see anr tervikuna jtab mind suhteliselt klmaks. Ometi on anr siin natuke ebatpne kitsendus. Tegu on millegi suuremaga, tleks lausa, et tunnetusliku phihlestusega, modaalsusega. Nii nagu elulisest vaatepunktist thendab millegi ra tundmine kirjandusena just vrtuse, mitte humantiaarteadusliku kategooria ra tundmist. Mrava eristuse snastamine pole sugugi lihtne. Laenan siin osaliseks nitlikustamiseks Toomas Haugi oma: hel valgustuslikul hetkel sain aru, et Tammsaare juurde kuulub koer, Tuglasel on aga mingi seos ahviga. Mis on selles valgustuslikku, ksite teie. Ja mina vastan: see kujund vljendab kimbatust, mis tekib inimesel, kes tahab lhikesse vormelisse kokku suruda Tammsaare ja Tuglase kardinaalse erinevuse. Mis on nii suur, et esmapilgul ei ni kokkupuutepunkte olevatki. Muidugi, professor Liiv tleks meile kohe he oma lemmikterminiga: neid, s.t Tammsaaret ja Tuglast, hendab eestikeelsus. Aga millega eestikeelsus neid omakorda hendab? See on tegelikult peaksimus.
Minu lihtsakoeline vrdlus vihjab kahe loojatbi silmanhtavatele erijoontele: ahv kui eksootiline, koer kui kodumaine olend. Ahv kui mngur, esteet, koer kui vahenditu ja siiras. Ahvi nost vaatab ikka vastu mingi inimlik uudishimu. Aga koera nn kurvas nos peegeldub midagi muud. See on n- Kristuse kurbus, kui ta Ketsemani aias on teinud otsuse minna surma. Kui ta on elu ja inimkonnaga hvasti jtnud. Ja selles kurbuses varjab end samal ajal truudus, sest kohe ritab ta eneseohverduse kaudu sellesama kurvakstegeva inimkonna ra lunastada. Niisugune kurbus ja truudus heiastub vahel koera pilgus. Kuigi jrgmisel hetkel vib ta teile hambaid nidata. See on paradoks ja paradoks on teatavasti Tammsaare. Ma ei tle, et ahv ei oleks truu. Aga mul on kuri kahtlus, et koer on truu inimesele, ahv on aga truu millelegi muule, mis on kll inimese tehtud, aga ei ole inimene. Ahv on sisse vetud asjadest. Tuglase puhul thendaks see ilmselt truudust kirjandusele kui asjale  kui vaimu krgeimale vormile. Ja selles truuduses on Tuglas kindlasti letamatu.iii


Mu isiklikku piiratust mrgib siis teatud reesuskonflikt Tuglasega. Ning tundub, et Tuglas-Tammsaare kujutluslikul heuristilisel teljel on Rein Raud Tuglasestki tuglaslikum, veelgi truum kirjandusele kui kirjandusele ning veelgi vhem kantud Te ja Inimese otsingust. Kui loen Tolstoi vi Dostojevski, Musili vi Manni arutlusi kirjanduse le, siis tunnen kohe ra, et phimtteliselt rgivad nad samast asjast  sellest, mis sugulustab nendega A. H. Tammsaare ja Mati Undi, sellest, miks on elementaarne, et likoolis on kirjandusteaduskond, aga pole arvutimnguteaduskonda. Romaan on kige uusaegsem kunstivorm, tleb Hannah Arendt ja Milan Kundera kirjutab: Romaan saadab inimest psivalt ja truult uusaja algusest peale. Algusest peale on romaani vallanud see tunnetuskirg (mida Husserl peab euroopaliku vaimsuse tuumaks), mis sunnib teda uurima inimese konkreetset elu ja kaitsma seda olemise unustamise eest, pidevalt suunama oma valgusvihku eluilmale. Selles mttes mistan ja jagan ma kangekaelsust, millega Hermann Broch kordas: avastada seda, mida ainult romaan vib avastada  see on romaani ainus igustus. Romaan, mis ei avasta mnd senitundmatut eksistentsi osa, on immoraalne. Tunnetus on romaani ainus moraal.iv
Uusajal on filosoofia romaani toatdruk. Ja ma vtaks seda aforismi defineerivana: romaan on see, mille toatdruk uusajal on filosoofia. Arusaadavalt vib selline usutunnistus valele raudvarale laadituna anda ige inkvisiitorliku kriitikupositsiooni, sestap paluks kesolevat kirjutist vtta kindlasti selle remrkusega. 


Vabandav kitsendus tuleb (tnapeval) teha ka autori isiku suhtes, et oleks heselt selge, et see hinnang ei laiene ta teistele tegvusvaldkondadele. On ju vimalik, et Rein Raud kirjutab raamatuid lgastuseks, meelelahutuseks, umbes nii nagu paljud tippteadlased tegelevad ajupuhkuseks pillimnguga. Pole ses ju midagi erakordset. Vabalt vib olla, et Rein Raua ja kirjanduse seos on midagi sarnast nagu Roomet Jakapil laulmisega vi Leo Luksil huumorimeelega, lhimalt, vhemalt oma ilukirjanduse autorina Rein Raud vaimuinimene ei ole. Kirjanikuna on ta kombinaator, meelelahutaja, (oma) mngu ilu nautija. Vhemasti tema viimased teosed pole tunnetuse puust. Kell ja haamer (nagu ka Vend vi Rekonstruktsioon) pole romaan lalkirjeldatud, kahtlemata kvasti kitsendavas ja piiratud mttes. Kuigi raamatust vib leida suurel hulgal ajaloofakte, nimelisi viiteid filosoofidele ja nende teooriatele, mimeklgset eruditsioonidemonstratsiooni, siis kik see jb eelkige puhtdekoratiivseks ja rekvisiitlikuks. Need on kulissid, vigurid, atribuudid enesekllasele mngule, mis on seotud reaalse ajaloo ja maailmaga kasutades fantaasiakirjanduse elemente. Rein Raua ajalooline ja kultuurilooline erudeeritus vljendub selles teoses puhtentsklopeediliselt (et mitte elda puhtillustratiivselt) ning entsklopeediad on teaduprast teosed, mis on tunnetusliku sgavusmtmeta faktikuhilad. Olen detailsemast sisukirjeldusest siin loobunud, sest selle raamatu suurimaks vooruseks (hea keele ja kodumaise tegevusruumi krval) on just pnevus, mistatuslikkus. ldisemaks ja pnevust mitterikkuvaks tutvustuseks vib elda, et teos koosneb viiest omavahel pimunud seeliinist, mis koonduvad Virumaal, otse Eesti phjarannikul paikneva fiktsionaalse Undivere misa mber. Ajaliselt hlmab "Kell ja haamer" perioodi 18. sajandi lpust tnapevani: tegevus toimub vaheldumisi 19. sajandi esimesel poolel, stalinismiaja lpul, 1970. ja 1980. aastate vahetusel ning praegusel kmnendil. Inimesed tulevad ja lhevad, aga mis jb ning seob enda ja ksteisega aina uusi elusaatuseid ja lugusidv. 


Kogu rahulolematu nihelemine ja ebamugavustunne, mis siinses arvustuses ehk domineerima jb, tuleb siinkirjutaja (vimalik, et tiesti ebaadekvaatsest) ootusest. Nii auhinnatud ja krge staatusega kirjanikult eeldaks juba mnda sgavusmtmega teost! Raamat on fsiliselt objektina lausa suurepraselt teostatud, vrratu kujundus, paber ja kide. Keel on samuti vga hea ning lugu haarab kaasa. Kell ja haamer on igati kvaliteetne meelelahutus. Kas see on kiitus vi laitus, kas kaalukeele liikumissuuna mrab rhk snale kvaliteetne vi rhk snale meelelahutus, sltub juba lugejast.






i Janika Lnemets Unustamatu Undivere, 13.X.2017 http://kultuur.err.ee/636233/arvustus-unustamatu-undivere
ii William Somerset Maugham Inimorjusest, Canopus, 2002, tlkinud Inta Soms, lk 285-286
iii Toomas Haug Tammsaare ja Tuglas, Sirp 22. XII 2006
iv Milan Kundera Romaanikunst LR 1998, nr 11-12, tlkinud Triinu Tamm, lk 13
v Janika Lnemets samas. Phjalikuma tutvustuse vib leida Sehkendaja blogist https://sehkendaja.wordpress.com/2017/10/20/35-rein-raud-kell-ja-haamer/
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:10 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. oktoober 2017Hirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole 
Ilmus ajalehes Postimees 28.10.2017


Hirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole


Kaupo Vipp Lokaalravitsus. Eeldused ja vimalused progressi leelamiseks. DS Varahaldus O, 2017, 256 lk


Kaupo Vipi Lokaalravitus on ks kige hirivamalt veenevamaid teoseid, mida ma lugenud olen, vib-olla isegi hirivamalt ja veenvamalt kui selle eelkija, ndseks neljanda trkini judnud Globaalpohmelus.


Mihkel Kunnus


Teaduse arengulugu on tihti nimetatud ka inimese vrandumise looks. Ja igusega, sest sageli pole jrjekordne teaduslik kirjeldus inimesest vastuvetamatult keeruline, vaid just vastuvetamatult vristusttekitav. Nii vristusttekitav, et sellele ei suuda alla kirjutada ka muidu teaduse vastu vga suurt austust tundev inimene. Suured nihked inimese enesepildis toimuvad vga aeglaselt. Melgem vaid kui palju plvkondi pidi vahelduma, et inimene vtaks omaks tsiasja, et Maa polegi universumi keskpunkt. Ja et isegi Pike pole. 
Samuti rritab paljusid vastuvetamatuseni Charles Darwini nimega seostatu, Eestis vahest veel isegi ebarepresentatiivselt vhe. Inimesepilt, mis joonistub vlja Lokaalravitusest, on veel mitu pikka sammu edasi selles suunas: inimene on siin veelgi vhem eriline, jumalik, loodusest irduv. Kui juba Darwini, selle 19. sajandi teadlase, puhul peab toonitama, et vastava muutuste thistamine tema nimega on vgagi tinglik, siis edasi ei oska mnda vhegi keskset nime vlja tuuagi, sest teadus on linud sedavrd hajutatuks ja kollektiivseks. Ja olgu Kaupo Vipi suureks tunnustuseks eldud, et selles raamatus pole ta sugugi originaalne, tema suur teene meile on suure koguse teaduskirjanduse lbi ttamine ja sellest eestikeelse koondesituse andmine.


Posthumanismist dissipatiivsete struktuurideni
Parema puudumisel nimetaksin seda maailmapilti ja elutunnet posthumanistlikuks ja ikka toonitusega, et see ei thenda humanistlike vrtuste eitust, vaid humanistliku ontoloogia eitust, sgavamat ja praktilisemat ratundmist, mida see ikkagi thendab, et inimene on ks evolutsiooniline sattumus teiste seas. See on kaugelt rohkem kui lihtsalt teaduslik-ilmaliku maailmapildi tunnistamine endale kohaseimaks enesemratluseks. Nii nagu religioossus saab hlmata suuremat vi viksemat osa elust ja maailmapildist, nii saab ka ilmalikkus ja teaduslikkus. Ent olgu ka eldud, et karmilt kainestava krvakiilu saab siin ka evolutsioon ise. Kui varem kirjeldati elu teket kui uskumatult vhetenolist juhust, nii vhetenolist, et see jttis imedesse ja leloomulikkusesse uskujatele lahedalt ruumi, siis 2014. aasta lpus sai pris suurt thelepanu Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi biofsiku Jeremy Englandi teooria elust kui dissipatsiooni survel kivituvast kohastumuslikust isekorrastumisest. England suutis luua toimiva matemaatilise mudeli, hendamaks evolutsioonilise molekulaarbioloogia, mitteorgaanilise keemia ning fsika htseks elu tekkimist kirjeldavaks selgituseks. Varasemad elutekke hpoteesid knelesid meile rgsupist, vlgulgist ning suure hulga uskumatult nnelike asjaolude juhuslikust kokkusattumusest. [...] Teooria nitab, kuis molekulide grupid iseorganiseeruvad viisil, mis lubab neil efektiivsemalt hajutada mbritsevas keskkonnas leiduvat seostuvat energiat. Aja jooksul suudavad sellised ssteemid ha kasvatada oma vimekust energia ksitlemisel, muutudes seejuures oma organiseerituse iseloomult jrjest sarnasemaks elusainele(lk 26). Kuigi Jeremy Englandi on hvardatud selle eest Nobeli preemiaga, vib ka lihtsalt elda, et England suutis termodnaamiliste protsesside matemaatilisel modelleerimisel sammukese Ilya Prigogine'ist edasi astuda ja Prigogine sai juba Nobeli preemia (1977). No suures plaanis vahet pole, sest, nagu eldud, isegi Darwini kirjelduse omaksvtmine on kogu inimkonna ulatuses vaid vhemusele jukohane, mis siis veel rkida nii jrjekindlalt loodusteaduslikust kirjeldusest, mis sugulustab meid  nagu kiki teisigi eluvorme  kigi dissipatiivsete struktuuridega.


Mis asjad need dissipatiivsed struktuurid on?
Hsti lihtsustatult eldes on need isetekkelised korraprad, mis tekivad mingi mittetasakaalulise oleku minekul tasakaaluoleku suunas, kusjuures nende teke kiirendab tasakaalulise oleku saabumist. Niteks kui atmosfris on vga suur hurhkude erinevus, siis nende htlustumisel vib tekkida korraprane struktuur  tormikeeris  ja selle teke kiirendab hurhkude htlustumist. Samuti jookseb vann kiiremini veest thjaks kui ravooluavasse tekib lokaalne korrastatus  keeris (seda nippi kasutavad lle vistujoojadki: lu voolab pudelist kiiremini vlja kui see keerlema panna).
Hlmavaim on siin termodnaamika teine seadus, mis tleb, et isevoolulistes protsessides entroopia ehk korrapratus kasvab (isevooluliselt lheb soojus ainult kuumemalt kehalt klmemale). See isevooluline protsess vib enesega kaasa tuua lokaalset korrastatust, mis kiirendab energia hajutamist ja neid energiat hajutavaid lokaalseid korrastatusi kutsutaksegi dissipatiivseteks struktuurideks. Pike on ks suur tuline keha, mis isevooluliselt kiirgab soojust ja sellele energivoole ettejval planeedil nimega Maa on tekkinud spetsiifilised lokaalsed korrastatused, erilised dissipatiivsed struktuurid, mida kutsume elusorganismideks.
Sellise tasandi seletus pole iseendest juurde andnud liiga palju uut. Bioloogid teavad juba ammu ja ilma igasuguse termodnaamikata, et iga elusorganism vahetab keskkonnaga ainet ja vajab elus olemiseks energiat, thendab, saab funktsioneerida ainult siis, kui teda lbib energiavoog. Samuti on koloogiast teada, et konii hivab see liik, kes selle energiat thusaimalt kasutab. Mis tahes korrapra loomine vajab energiat ja termodnaamika teine seadus tleb, et seda saab teha ainult selle arvel, et kusagil mujal korrapratus kasvab.

Elu ja tsivilisatsiooni termodnaamilised raamid
Energia jvuse seadus tleb, et energiat ei teki ega kao, see ainult muundub hest vormist teise. Termodnaamika teine seadus ehk entroopia kasvu seadusest jreldub, et kasutada saame ksnes krge kvaliteediga energiat (ainet) ja kasutamise kigus muutub see ilmtingimata madalama kvaliteediga energiaks (aineks); meile vajalikud tulemused saame ainuksi selliste muundumiste kigus ja tulemusel. Ei ole teist teed midagi saavutada vi ldse muuta. Igasugune muutumine ja liikumine ldse on alati seotud entroopia kasvuga, energia ja aine kvaliteedi langusega. Kige madalama kvaliteediga energia on soojus. Kik protsessid kipuvad isevoolu soojuse suunas liikuma, aga soojusest krgema kvaliteediga energiat saab ainult kuskil veel suuremat soojust tekitades. Kes loob korda, loob sellega kaasnevalt alati rohkem korratust. Biofsikaline majandusteadus ongi selline distsipliin, mis pab arvestada fundamentaalsetest loodusseadustest tulenevate piiridega. Need seadused ei determineeri vramatult hiskondlikke struktuure, kaugel sellest, kll aga seavad sna konkreetsed piirid, vahemiku, milles saavad sattumuslikud ja ka kavandatud vimalused teostuda.


Inimmistus geoloogilise tegurina
Aastal 1926 ilmus ukraina pritolu vene teadlase Vladimir Vernadski raamat Biosfr. Ndseks on see miste sna laialdaselt tuntud, aga Vernadskil, kes oli eelkige geokeemik, oli selle miste puhul rhuasetus sellel, et elu on geoloogiline jud. Hiljem li ta ka vhemtuntud miste noosfr ja sel puhul on geokeemiline teisendusjud (inim)mistusel. Biosfri ilmumisele jrgnenud 90 aastat on nidanud ha veenvamalt, et tal oli igus. Planeedi geokeemia ongi muutunud ja ha gedamalt muutumas ja sellest on ndseks saanud pletavaim globaalprobleem, millest, tsi kll, on eelkige esiplaanil term(odnaami)lisem aspekt  temperatuuritus  , mitte niivrd mullastiku hvinemine ja nihked atmosfri keemilises koostises. Kena oleks ka elda, et Lokaalravitsusest suurema osa moodustab ige keerukas teadusfilosoofia ning kllap oleks lihtsam alustada praeguse ajastu pletaivama probleemiga tuvumist ajakirja Akadeemia 1990. aasta kolmandast numbrist (netis saadaval). Seal on ra toodud ENSV Teaduste Akadeemia pikaaegse presidendi fsik Karl Rebase (19262007) kne, mille ta pidas aastal 1988 noortele teadlastele - Energia, entroopia, elukeskkond. Miks on keskkonna kaitse ka objektiivselt raske. Selle algusest vib leida ligu, mis on Kaupo Vipi vastse raamatu lihtsustatud kokkuvte:
Oma ebaharilikkuse tttu oleks entroopia seaduse maine just nagu ebakindel: snagi tihti esineb tlusi, seisukohavtte, otsuseid, mis seda seadust ei arvesta. Arvatakse, nagu oleks entroopia kasvu seadust erinevalt energia jvuse seadusest siiski vimalik mnevrra ignoreerida, sellest mda hiilida. Aga ei ole. Ja sellest tulebki svaraskus keskkonnakaitses. Kas entroopia seaduse tttu on tnapeva tsivilisatsioonil perspektiivi vga kaua eksisteerida ja edasi areneda? Just nimelt  ka edasi areneda. Vastaksin, et tuhandeid aastaid kindlasti mitte  see oleks vaevalt tenoline. Entroopia kasvu seadus ei lase: ebastabiilsus elukeskkonnas suureneb paratamatult. See viib tsivilisatsiooni varem vi hiljem kriisi, hbumise vi katastroofini. Mnikmmend aastat tsivilisatsiooni tasemel hoida ja edasi viia on aga tiesti vimalik. Ja kui vga mistlikult asju arendada, on meldav isegi paarsada aastat. Kui toimuks tepoolest kardinaalne progress vrtushinnangutes, svamuudatused inimeste mtteviisis, siis viks tsivilisatsiooni iga olla oluliselt pikem.
Lokaalravitsus koosneb kahest osast: Eeldused ehk haiguslugu ja Vimalused ehk ravikava. Teine osa keskendubki siis praktilistele npunidetele, kuidas paremini kohanduda tstustsivlisatsiooni kollapseerumisega madalamale komplekssustasandile. Lisaks endale toob Kaupo Vipp ka rea vlismaiseid allikaid, kus antakse npuniteid, kuidas tulla viksemate kahjudega vlja protsessist, mis juba praegu on kimas ja mille aspektide kirjeldused juavad meieni igapevases uudisvoos, alates rmuslikest ilmastikunahtustest ja kliimapagulaste massidest, lpetades heaoluhiskondade destabiliseerumise ja radikaalsete-populistlike liikumiste esiletusust. 


Kui meediast on saanud pelgalt ks meelelahutusanr teiste seas
lisnged prognoosid on muutunud nii tavaliseks, et neid ei panda eriti enam thelegi. 2015 aasta sgisel ilmus Eesti aimekirjanduse tippajakirja Horisont keskkonnaajaloo erinumber Antropotseen. Maakera inimeste meelevallas (september-oktoober) ja ajakirja National Geographic kliima erinumber Palavik! Kuidas jahutada lekuumenevat koduplaneeti (november). No enam peavoolumaks nagu minna ei anna! 2016. aasta suvel ilmus ka ajakirja Vikerkaar antropotseeni erinumber (nr 6, 2016) ja pretsedentitult populaarse esseisti Valdur Mikita triloogia
lbiv tundetoon on informeeritud inimesele omaselt rnksnge: Praegu on toimumas maakera eluslooduse ks suuremaid vljasuremislaineid, mis on umbes tuhat korda loomulikust foonist kiirem. Suurte ajastute piire on alati mrgistanud mastaapsed hingeheitmised. Vimalik, et uusaegkond, mis kestis dinosaurustest korilaseni, hakkab lppema ja saabumas on tiesti uus ajastu  antropotseen [...] Me letame praegu piirjoont, kus eluslooduse kadu ja kultuurikadu pole iial olnud nii suur kui praegu. Kaovad liigid, kooslused, maastikud, kaovad mtteviisid, keeled ja kultuurid. Ilmselgelt ei ole see kokkusattumus juhuslik ning on alguse saanud inimesest. Rnnaku all on inimene kui bioloogiline organism ja mtlev olend. (Lingvistiline mets,lk 115-116). Lhimalt: meie ainus ja asendamatu elukeskkond pleb srinal, aga poliitiline phiaur lheb pisiskandaalide ja seksuaalmoraali peale.
Kel silmad, see nhku, kel krvad see kuulgu!








Postitaja: Mihkel Kunnus kell 19:49 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


6. oktoober 2017Hda polariseerumise prast. Kogemusi ja petussnu vanemalt vennalt. 
Ilmus pisut krbitult ajalehes Sirp 06.10.2017




Hda polariseerumise prast. Kogemusi ja petussnu vanemalt vennalt.




Sallijaskond versus vrtuskonservatiivid. Arvamusi lahe phjakaldalt. Koostajad Timo Vihavainen, Markku Hamilo ja Joonas Konstig. Tlkija Ene Kaaber, K&K Kirjastus, 2017, 278 lk







Seda raamatut ajendas kirjutama arusaam, et hiskondliku arutelu polariseerumine vrtuskonservatiivide ja vrtusliberaalide vaheliseks kaevikusjaks ei ole Soomele kasulik (lk 19).
Raamatupoes Rahva Raamat








Mitmeklgne publitsist ja kultuurikorraldaja Kulle Raig on operatiivselt eesti keelde vahendanud 2015 aasta mrtsis Soomes ilmunud thelepanuvrse ja meidki aktuaalselt knetava esseekogumiku Mit mielta Suomessa saa olla. Suvaitsevaisto vs. Arvokonservatiivit. Olgu ta kiidetud!
See raamat on thelepanuvrne vga mitmes mttes. Esiteks, see on keskendunud vrtuskonfliktile, mis meiegi hiskonnas praegu vga tuline. Teiseks, see ksitlus on oma konkreetsuse tttu pilkuavardavalt nihkes  Soome hiskond on parasjagu sarnane, et analoogiad ttaks, ja parasjagu erinev, et analoogiad oleks veidi kummastavad ja kriitilisele lbimtlemisele kutsuvad. Samuti on Soome judnud mitmes aspektis euroopaliku tsivilisatsiooni sisemises arenguloogikas kaugemale kui meie ja seega on nende kogemusel teatav prognoosiv vrtus. Kolmandaks, see raamat tundub olevat  kuna Soomet liialt ei tunne, ei julge kindlamalt vita  mingis mttes representatiivne lbilige sealsest vrtuskonservatiivsemast seltskonnast, sest siin kirjutavad inimesed on ikka sna erinevad, thendab, nad pole treenitud helbaliseks htse mistevljaga, ega ammugi mitte htse akadeemilise haridusega, mistttu on teos kohati tavatult isiklik, thendab, alati pole ronitud objektiivsustaotlusega metatasemele, vaid on ka vahetult valatud oma hinge vlja.
TL professor Rein Ruutsoo kirjutab: Aja mrkidele omaselt on see esseede kogumik vlja kasvanud netikogukondade aruteludest. Sel viisil eostatud raamatud pdlevad avarama mistetavuse poole. Sellest johtuvalt prkame ka lausa provokatiivse reljeefsusega snastatud seisukohtadele. Samas teeb poleemilisus, autorite esseistlik keelekasutus ja kohatine kategoorilisus raamatu mitmeti haavatavaks.i Mitmeti haavatav on vga peenetundeline ja delikaatne vljendus selle raamatu puuduste kohta. Niteks kaanelakkadel olevates autoritutvustustes on eldud muu hulgas: Teose Kes on kes jrgi on Vihavainen parteitu tagurlane. Eks see ole pandud sinna taotlusega nidata, kuidas peavool teda vaenab, aga tema tekstidega tutvunult kirjutaks sellele pigem alla. Timo Vihavainen tundub kesoleva kogumiku phjal testi ks kibestunud ja pahur tagurlane, kes kirjutab analtiliselt kndimatuid noorus-on-hukas-tpi lhiesseesid. Samas sisaldab kogumik asjalikke raporteid hetkeolukorrast Soomes, parimas mttes rahvavalgustuslikke refereeringuid (nt Joonas Konstig Jonathan Haidti moraali phialustest) ja sna mitmesuguseid hiskonnakriitilisi ja kultuuripshholoogilisi analse. Eriti just pshholoogilise aspekti julisemat sissetoomist pean selles debatis oluliseks, sest kik, mis puudutab tulevikukujutelmi ja hirme, mis seostuvad teiste rasside ja usunditega, immigratsiooniga, ebaiglusega ja muu srasega on suuresti pshholoogilised fenomenid, millel on ige ldvad kokkupuuted reaalsusega, statistika ja faktidega, ent ometi mravad paljus inimeste hiskondliku ja poliitilise kitumise. 
Eelneva saab vheinformatiivselt kokku vtta tdemusse, et kogumik on vga ebahtlase tasemega, miska poleks kiuslikumal arvustajal kuigi raske teha tsitaatitega phistatud hvitavat arvustust. Niteks Timo Vihavaineni neljalehekljelise thimoralismi Eidelikkuse vidukik ainus vrtus on antropoloogilise toormena, dokumendina, et ka nii mtlevaid inimesi on olemas. Kuigi ta defineerib eidelikkuse lausa poliitiliselt korrektselt, thendab, soo- ja vanusneutraalselt  Eidelikkus ei ole seotud vanusega ega isegi mitte sooga, see on vaimne seisund, kus saavad kokku vaimustuse ja ilutaju puudumine ning karjamentaliteet (lk 169)  laskub ta sellise snavalikuga nende radikaalfeministide tasemele, kes teostavad oma kujutelma sotsiaalsest iglusest muu hulgas snaloomega, mis seob inimlikud puudused seksistliku essentsialismiga, tpsemalt siis misoandriaga (toksiline maskuliinsus, mansplaining, male gaze, manspreading jms.).
See kogumik ei ole midagi sellist, millele saaks viidata kui autoriteetsele allikale (kuigi sellest endast vib leida hulganisti viiteid igati autoriteetsetele allikatele), kll aga nustun tielikult Rein Ruutsoo iseloomustusega, et sellel ladusalt kirja pandud esseekogumikul on potentsiaali vga thendusrikaste mttevahetuste algatamiseks meilgi. Esiteks pole teos dotseeriv traktaat, vaid elava mttevahetuse snnimrkidest pungil.


Konservatiivi snastik
Suureks boonuseks on Konservatiivi snastik raamatu lpus. Seal antud mrksnad on defineeritud thendusfinitistlikult, teisisnu, snade thenduse on mratud nende kasutamise kaudu, miska mratlustena ongi toodud nende snade thendus (vrtuskonservatiividele) ldrahvalikus debatis. Nii algab sna faism definitsioon lausega: Faism - paremrmuslusele viitav sna, mille alguprane sisu on laiendatud thendama peaaegu kike(lk 253). Snastiku vrtus tuleb suuresti sellest, et seal on kllaga mrksnu, mida eesti keeles ja kultuuris pole. Osalt seetttu, et mned neist on tiesti Soome-spetsiifilised, ent snastik tervikuna annab hea heuristilise kaardistiku. Niteks on seal mrksna Kva pauk, mis thendab Plissoomlaste erakonna maavrinat meenutavat vitu 2011. aasta Eduskunta valimistel (lk 261) ja mittedramatiseerimine, mis prineb Tarja Haloneni 2009. aasta uusaastaknest, kus ta soovitas soomlust mitte dramatiseerida ja mittedramatiseerimisest sai vljend, mis thendab Soome rahvusriigi ja -kultuuri halvustamist. Taolisi kultuurispetsiifilisi mrksnu, millele meil on rohkem vi vhem kauged analoogiad olemas, on selles snastikus ksjagu (nt maailmanuhtleja, orjalaevatrv, vlusein, bussijnes jms).
Kuna snastik on koostatud vrtuskonservatiivide positsioonilt, siis peegeldab see htlasi nende hirme ja neuroose. Niteks mrksna Vrtusliberaalne limina on jrgmise selgitusega:
1980. aastatel vttis Erkki Lampn kasutusele termini feministlik limina. See on feministlikuks peetav sisehl, mis kontrollib mehe mtteid, tundeid ja tegevust ning normib kike seda. Suhetes naistega plistab feministlik limina mehe alavrsus- ja stunnet. Argikeeles vib seda kutsuda sisengutajaks. 
Miste vrske laiendus on vrtusliberaalne limina, mis paneb hbenema vrtuskonservatiivseid mtteid ja tundeid ning vrtuskonservatiivset tegevust. Aeg-ajalt mjutab vrtusliberaalne limina uuskonservatiivi pshikat. Ta ei sanda enam toetada sjaveterane, kuna vrtusliberaalne limina tembeldab sellise teo esimeseks sammuks faismi teel(lk 277).
Eks see ole koht, kus tieliselt kehtib tlus, et see on tundjale tragdia ja mtlejale komdia. Ei saa salata, et naersin isegi mitmel korral seda kogumikku ja snastikku lugedes. Aga niteks ka kujutluspilt Eero Epneri sbrast, kes EKRE kmne ksu peale nutma hakkabii, on sama skeemi jrgi kas hingelikavalt liigutav vi grotesksuseni koomiline.
Polariseerumise sgavust, mis htlasi thendab mlemasuunalist radikaliseerumispotentsiaali, nitabki see, et kumbki poolus tunneb ennast reaalselt ohustatuna, tunneb siiralt, et vastaspool on millimeetri kaugusel riiklikult represseerivast lemvimust. ks pool kardab, et tuuakse sisse tohutud kogused immigrante ja kohe-kohe hakkab riik peredelt lapsi ra vtma ja homodele jagama, ja teine pool kardab sama reaalselt, et kohe-kohe rakendub riiklik tsensuur kunstile ja ajakirjandusele, keelatakse abort, suletakse piirid jne. Mistuslikult vib ju tunduda ebaloogiline, et muna on korraga mlemas lauaservas ja hvardab korraga mlemale poole maha kukkuda, aga pshholoogilise kliima mttes on see igati seadusprane. Juri Lotman on rhutanud, et kiire tehnoloogia, mluvahendite, kommunikatsiooniviiside ja hiskonnaeluvormide muutumine desorienteerib rahvahulki, sest harjumuslik ja tavaline lakkab olemast efektiivne ning see snnitab massilisi stressi- ja hirmusituatsioone ning reanimeerib vga arhailisi teadvusmudeleid. ha suuremat mju saavutav sotsiaalmeedia, mis vga palju muudab kommunikatsiooni ja mlu, on siin veel ekstrathus barbariseerija, sest oma reaalajalisuse tttu soodustab see nii elda kiiret mtlemist (Daniel Kahneman) ehk kognitiivset protseduuri, millel pole logos'e ja ratio'ga eriti mingit pistmist. 


i Rein Ruutsoo Soome sltumatu haritlaskonna manifest, Postimees 8. IX 2017
ii Eero Epner Kurjuse normaliseerumine, Postimees 8. IX 2017







Kus on meie punarohelised?
Selles kogumikus toodu on petlik just oma reljeefsuses. Tendentsid, mida selles ksitletakse, on Soomes ksjagu rohkem vlja arenenud. Meil on kik mahedam, pisem ja lahjem. Meie rmused on viksema mjuga ja rohkem tsentris ning kremeelsemad neistki on pelgalt kehvalt juurduv importkraam, olgu siis Odini vi sotsiaalse igluse sdalased. See muidugi ei thenda, et pshholoogilised reaktsioonid oleks lahjemad, ei, ka eestlane tahab oma kodu pagulashordide eest kaitsta, videlda religioossete fanaatikute ja vahkvihas sallimatutega  ka meie oleme eurooplased!
Pean tlema, et ldiselt see lahjendatus mulle vga meeldib, Eesti on oma suhtelises tuimuses mrksa dusam. Meil on olnud ainult ks euroopalik msu ja seegi kmnekonna aasta eest ja tekitas trauma, mis siiani vaikselt veritseb. Ka see on tore, sest mu arust pole midagi debiilsemat kui protesti mrgiks oma kodu segi peksta. Aga he nhtuse puudumisest on mul siiralt kahju. Nimelt kogumikus mainitakse sageli selliseid tegelasi nagu punarohelised. Olen ise korduvalt vljendanud mtet, et tulevik peaks olema punaroheline. Roheliselt mtleb iga hiskondlik mtleja, kel reaalsustaju olemas ja punane toon peaks tulema arusaamisest, et rohelisus peab kindlasti hlmama tarbimise vhendamist, see on aga tsirkulaarselt seotud majanduslanguse ja-ehk vaesusega ning kige vhem tigestav ja rahvamasse radikaliseeriv vaesumine on tenoliselt punane, sotsiaalsele iglusele apelleeriv (pooldan kodanikupalka kui kiiret ja kige rmsamat ldist vaesumist). Meie sotsid on aga, jumal paraku, rohelisest mtteviisist veel vga kaugel, kuigi Ida-Virumaal on need teemad tiesti lahutamatult seotud ja isernis Eestis peaksid rohelised ja punased koopereeruma. Ometi meie sotsid toetavad plevkivi tstuse subsideerimist, samas Eestis tekib inimese kohta ohtlikke jtmeid 35 korda rohkem kui EL-is keskmiselt, neist 98% on tingitud plevkivi pletamisest ja rafineerimisest ja selle tttu on Ida-Virumaal sndinud laste oodatav eluiga keskmisest viis aastat lhem, rkimata selle piirkonna rahvusphisest getostumisest. Ja ma isiklikult ei suuda neile (ega helegi teisele poliitilisele jule) andestada Rail Balticu toetamist  toimiv kossteem on ainus, mis meie jrglastele eluju ja -vimaluse vib tagada, seega on selle kahjustamine kurit phiseaduse vaimu, et mitte elda elu enese vastu. Ja meie rohelised  hoian neile kvasti pialt!  on paraku veel embronaalses faasis. 


Jda alati mdukaks!
Enim krva taha panemist vrivadki selles kogumikus toodud hoiatused ja nited sellest, kuidas ilma igasuguse irooniata progressiivsed liikumised muutuvad liialduste lbi tagurlikeks, autoritaarseteks, repressiivseteks ja ka enda vastanditeks. Jllegi, tihti on tegu pshholoogiliste aspektidega, aga tuletaks meelde, et nii nn kui ebaiglustunne, nii viha kui hirm on eelkige pshholoogilised fenomenid, thendab, mingis mttes on inimese pshholoogia mistmine ks olulisemaid asju hiselu korraldamisel.
Tsiteerin niteks Tocqueville'i efekti konservatiivide snastikust (see on Alexis de Tocqueville'i enese tsitaat): Inimeste viha eesiguste vastu kasvab sedamda, kuidas need vhenevad ja muutuvad viksemaks. Vikski elda, et demokraatlikud tunded lvad lkkele just siis, kui demokraatia eest seisjatel on kige vhem phjust rahulolematuseks./.../ Kui olud on igas suhtes ebavrdsed, ei torka ka suur ebavrdsus silma, ent kui need on peaaegu hesugused, jahmatab ka vike erinevus. Erinevuse ngemine muutub seda vljakannatamatumaks, mida vhem seda inimeste vahel on. Jrelikult on tiesti loomulik, et armastus vrdsuse vastu kasvab pidevalt koos vrdsuse suurenemisega. Vrdsusjanu rahuldades toodetakse seda samal ajal juurde.(lk 272)
Nited liialdamisest ja Tocqueville'i efektist on hed informatiivsemad. Niteks Marko Hamilo artikkel Miks homotrummi tagumine rritab. Vana homopropagandisti meenutus on hoolimata ettevaatlikuks tegevast pealkirjast ks asjalikumaid. Hamilo pole oma seisukohti muutnud, ta jtkuvalt pooldab homode igust registreeritud kooselule  see ongi juba Soomes seadusesse kirjutatud  ja igaklgsele vrdsusele, aga teda rritab see, et geid ja lesbid on juba ktte saanud kik need igused, millele neil liberaalsete phimtete jrgi on igus. Kui hakatakse nudma midagi rohkemat, rikutakse kellegi igusi. Sama on kogetud feministide puhul. Kui vrdsus on saavutatud, ei pane vabastusliikumine pille kotti ega lpeta tarbetu organisatsiooni tegevust. Vastupidi, nd alles kik algab  ses kasvab isu.(lk 160). Probleem sellega, et revolutsionrid ei lepi kuidagi oma ttuks jmisega, on muidugi ammutuntud. Hamilo viitab ka Sayre'i seadusele, mille jrgi mistahes tli tundepinge on prdvrdeline mngus olevate asjade thtsusega, ning tsiteerib SDP liiget Mikael Jungerit, kes vrdsustab homopaaride lapsendamisiguses kahtlejad orjanduse pooldajatega. Sellised ajaloolise reaalsustaju tielikku puudumist vljendavad lausungid on ks phjus, miks homopropaganda hakkab rritama neidki, kellele see probleem ldse korda ei lhe vi kes isegi toetavad seaduseuuendust. Kui hiskondlikus arutelus peetakse vastuvetavaks sisuthje snu, millega nii absurdsel viisil tembeldatakse inimigustevastasteks kik eri viisil mtlevad inimesed, ei ole oodata midagi head.(lk 161-2)
Tundub, et Tocqueville'i thelepanek oli tabav, sest ka meie sotsiaalse igluse sdurite snavara kangus nib suurenevat seda enam, mida vrdsemaks olud muutuvad. Kui kriminaliseeritud homoseksuaalsusega hiskonnast vlja kasvav Tnu nnepalu on segaduses ja hmmelduses, siis vallali kapiustega ent abiellumisvimaluseta Risto Kbar tunneb, et Varro Vooglaid tahab teda tappai. Ometi sooneutraalse perekonna ideed realiseerides luuakse maailmaajaloolist pretsedenti, mitte ei tagastata mingeid igusi, mis alatult rvitud.
Mneti sarnane on Heidi Marttila artikkel Miks ma ei ole feminist. Kuigi ta oma omaduste poolest viks olla lausa stereotpne feminist: pigem noor (s. 1978), naine ja hiskonnateaduste magister, siis asjalood on ta kodumaal ndseks arenenud nii kaugele, et sotsiaalne iglustunne ei lase tal ennast enam nii mratleda. Eestis pole olud nii kaugele arenenud, akadeemilised feminismikonverentsid, mida ma vimalusel ikka klastan, on ige asjalikud ja praktiliselt sotsiaalse mjuta (palju ldse on kuuldud ajakirjast Ariadne lng?) nurgas nokitsemised ja suurema sotsiaalse mjupotentsaaliga sotsiaalmeedia liikumised (niteks ajakirjanduseski populariseeritud Facebooki grupp Virginia Woolf sind ei karda) kipuvad oma radikaalsuse ja hegemooniataotlusega end ise tis tegema, sest istuvad oma aksiomaatilisel ohvristaatusel nagu suvernitroonil, lug uhkelt psti, leolev-plglik pilk silmis ja muudkui mistavad kohut, kellel on vale srk seljas, kes teeb valet nalja, kelle tekste ei peaks toimetajad enam avaldama (olgu eldud, et kuulun nende hulka), kes tuleb naelutada hbiposti jne. vrdsetest igustest on asi ammu vga kaugele veerenud. Rootsis on aga lausa feministlik partei Feministisk Initiativ (FI) ja Soomes Naisasialiitto Unioni ning need ajavad ulatuslikumat positiivse diskrimineerimise poliitikat, lhtudes seisukohast, et naine on ohver ning et mees ja ldiselt patriarhaat on naiste iguste jalge alla tallaja. Eesmrgina ei taotleta naiste ja meeste vrdseid vimalusi, vaid lpptulemust, mis peab olema poliitiliselt korrektne feministidele meeldival viisil. Soomes on niteks brsiettevtete juhtkondades praegu naisi 25-30 protsenti, kuid feministidele on see tohutu probleem, mille nad tahaksid lahendada seadusandlike vahenditega.(lk 147) Kergus, millega autoritaarseteks relativistideks arenenud vrtusliberaalid taotlevad riigi sekkumist, ongi see, mis vrtuskonservatiive vga rritab. Marko Hamilo on sellele protsessile phendanud terve essee, Kuidas vrtusliberalismist sai autoritaarne relativism. Ta kirjutab seal: Peamine eristaja on riigisse suhtumine. Klassikalisele liberaalile thendab sallivus seda, et ta ei kasuta riigivimu teiste eluviisidele piirangute seadmiseks, kuid teised samuti hoiduvad riigivimu abil tema eraellu sekkumast.(lk 38)
Heidi Marttila kirjutab: Ameerika filosoof ja ennast vrdsusfeministiks nimetav Christina Hoff Sommers kutsub seda FI ja sprade esindatud suunda gender-feminismiks ja ohvrifeminismiks. Sommersi snul viivad ohvrifeministide meestevihkamine ja faktide moonutamine phja alt kigelt sellelt healt, mille eest vrdsusfeministid, equity feminists on omal ajal td teinud. Seades naised vaid stute ohvrite ja rhutud nnetukeste rolli, ei ole nad sdi mitte meeste alusetus needmises, vaid ka naiste alahindamises: naistel nagu puuduks eripra ning vime ja soov teha oma valikuid ja olla ise oma nne sepp.
Pisut karikeerides vib elda, et ohvrifeminist on nnelik alles siis, kui kik maailmas  lesanded, ametid, staatused, varandused ja juvahekorrad  on meeste ja naiste vahel vrdselt ra jagatud, olenemata sellest, mida keegi elult tahab. Vrdsuse saavutamist mdetakse numbriliselt: riigis on vrdsust seda rohkem, mida lhemal on kik nitajad meeste ja naiste tjaotusele seisuga 50:50. (lk 148)
Samuti on Marttilale limalt vastukarva see suhtumine, et vrtuslikuks peetakse eelkige sugupoolesisest normist krvale kaldunud erinevust (stereotbi praktiline purustamine, eks) ja eriti selle suhtumise avaldumist lastekasvatamise juures: Feministi unelmatelapsed on vallatu ja enesekindel tdruk, kes tahab mngida rvlit ja politseid, ja rnahingeline poiss, kes tingimata tahab saada roosat talvekombinesooni. Printsessi mngivat tdrukut feministist ema veidi hbeneb ja mtleb, mis on linud valesti. Autodega mngivale poisile ostab ta poliitkorrektse mustanahalise nukubeebi ja soovib, et poiss selle eest hoolitsema hakkaks. 
Ajal, mil rhutatakse erinevuste rikastavat mju, pole niisugune mtteviis mitte ainult ebaloogiline, vaid halvimal juhul hukatuslik nii tdrukutele kui poistele. Sugu on oluline osa inimese identiteedist ja seeprast vib soo eitamine tekitada suurt kahju omailmelise isiksuse arengule.(lk 151)
tleksin, et Heidi Marttila on klassikaline liberaal, smpaatne mdukas vrtuskonservatiiv nagu enamik kogumiku teisigi autoreid. Nad toovad ka pris palju konkreetseid niteid (mistagi Soomest, vahel ka Rootsist), mis on head hoiatused ja petlikud nited sellest, milliseid vigu meie kordama ehk ei peaks.


Loe ja mtle kaasa!
Kogumikus vastustatakse ka teiste moekate progressiivsete tendentsidega liialdamist, millest ks on see sama erinevus-rikastab mentaliteet, mida meilgi ritatud propageerida. Jukka Aakula nitab artiklites Hea hiskonna alus on usaldus ja Identiteet, signaliseerimine ja hiskonna polariseerumine mitmetele sotsioloogideleii, majandustealastele, bioloogidele ja pshholoogidele toetudes, et liigsel mitmekesisusel on kahjustav mju grupiidentiteedile ja eelkige sidususele ja usaldusele, aga thusat hiskonda iseloomustab just nimelt kodanikevaheline usaldus ja sellest tulenev sotsiaalne kapital (see on ka phjus, miks multikultuursetes hiskondades spontaanselt tekivad rahvuse-, usundi- jms phised kogukonnad).
Teemasid, mida ksitletakse on muidugi rohkem, niteks see, miks rahvuslest identiteeti on nii raske luua, miks au-kultuurist tulijaile on suur hbi olla riigi lalpeetav (ja hbi transformeerub vga kergelt vgivallaks), kuidas ja miks seksrevolutsioon ti kaasa lhisuhte vgivalla tusu (1920-29 oli Helsingis 94% tapetutest mehed, 2003-2012 vaid 64%), kuidas poliitilise korrektsusega liialdamine asendab teadmise tahtmisega, kust prineb komme pidada igasugust vimu vgivaldseks rhumiseks, kuidas varanduslik kihistumine hvitab sotsiaalset sidusust (vrtuskonservatiiv ja vrtusliberaal on muidu majandusmtmest lahutatud misted), kuidas mingi vite (nt kliimasoojenemine) muutumine grupiidentiteedi osaks lahutab selle tevrtusest ja nii edasi ja nii edasi. See raamat on kaugel tiusest, siin on palju koomilist ja tobedatki, aga samuti on see testi elava mttevahetuse snnimrkidest pungil. Ma viks sellest mitu kummist Sirpi tis kirjutada!

i Risto Kbar Ei ebanormaalsusele ehk kuidas Varro Vooglaid mind tappa tahab, Postimees 6. X 2014
ii Muu hulgas viitab ta Robert Putnami raamatule ksi keeglisaalis. Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassnd Hermes, 2008. vt selle arvustust Triinu Pakk Kas vastuvoolu edasi?, Sirp 8.VIII 2008




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 09:33 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. oktoober 2017Kiri Andrei Hvostovile 
Ilmus ajalehes Sirp 29.09.2017


Andrei Hvostov, okolaadist prints. Toimetanud Helle Raidla. Kujundanud Ande Kaalep. Hea Lugu, 2016. 384 lk.






Andrei,
kas mletad, et okolaadist printsi esitlusel palusin raamatusse sisse kirjutada Autor kinnitab, et kik siin on tene /allkiri/? Sa prnitsesid mind tkk aega veidra pilguga ja kirjutasid Miski pole juhuslik. Mul lks mitu kuud, enne kui taipasin selle pilgu thendust! Milline tobe kokkusattumus! igemini pihtasattumus. Ma tahan autoritelt enamasti just sellist kinnitust, sest midagi peab sinna ju kirjutama.
Hiljem kohtusime Edmund Burkei seltsi kirjandusritusel. Olin selleks ajaks juba raamatu lbi lugenud. Vtsin Sul nbist ja tlesin, et suureprane teos, aga peategelane pidanuks olema naine. Naised ei saa frontaalselt rnnata (evolutsioon ei soosi selliseid), seeprast nad rndavad rohkem vi vhem pshhopaatiliselt. Solva meest ja ta sidab sulle kmpi (vajadusel koos kambajmmidega), solva naist ja miskiprast hakkavad sind mbritsema rapravad seljad, su sotsiaalvrgustik mureneb. Pedagoogikakoolitusel rgiti ka sellest, kui erinev on poiste ja tdrukute koolikius. Sa ritasid midagi seletada, et peategelane on seksuaalne deviant ja nii edasi, aga ma mtlesin vaikselt ikka, et no milleks selline kujund. Ah, hes raadiosaates tlesid ka, et naislugejatele on peategelane smpaatne tundunud, muidugi.
Rahvusraamatukogu referendi ehmatasid ikka sna ra. No kllap on ta kena inimene, kindlasti on, mina aga lugesin ratundmismelanhooliaga. Mul polnud dokumentaalsetest aspektidest vi prototpidest vhimatki aimu, sest mina olin toona, kirjeldatud sndmuste toimumise ajal, positivismist vaimustunud poisike, kes sellest valdkonnast ldse ei huvitunud.
Aga! 
Ei linud vga palju aega mda, kui hakkasid tilkuma esimesed arvustused. Ja Sinu Facebooki mrkused  la protagonist jalutas vastu ja rmus ta ei olnud. 
No mida kuradit, Andrei! 
Las ma tsiteerin nd karistuseks pikemalt Milan Kunderat.
Tehhi poeedid jumaldasid Prousti loomingut, kuid nad ei tundnud tema elulugu. Ivan Blatny ei teadnud sellest midagi. Ja ka minagi kuulsin alles tkk aega hiljem, et Albertinei tegelaskuju olevat inspireerinud hoopis noormees, kellesse Proust oli armunud.
Aga mis te rgite! Pole oluline, kes teda inspireeris, kas mees vi naine. Albertine on Albertine, ja jgu see nii! Romaan on alkeemia, mis teeb mehe naiseks, naise meheks, kntsa kullaks, anekdoodi draamaks! Tegu on jumaliku alkeemiaga, mis annab igale kirjanikule ju ja tema kunstile salapra ja hiilguse!
Polnud midagi parata; ma andsin endast parima, et pidada Albertinei dini unustamatuks naiseks; aga hetkest, mil mulle teatati, et tema prototp oli mees, istutas see informatsioon end mu phe nagu mingi viirus, mis mrgitab arvutiprogramme. Minu ja Albertinei vahele oli end libistanud mees, ta purustas Albertinei kuvandi, nestades tema naiselikkust, hel hetkel ngin teda ilusate rindadega, jrgmisel aga lameda rinnaga ja htkki ilmusid tema rna nahaga nole vuntsid.
Nad tapsid mu Albertinei. Ja ma meenutaksin siin Flauberti snu: Kunstnik peab panema jreltulevad plved uskuma, et teda ennast polnud ldse olemas. Pdke aru saada selle lause thendusest: see, keda kirjanik ritab esmajoones kaitsta, pole mitte tema ise. Need on Albertine ja Madame Arnoux.
Andrei, vennas, miks Sa tapsid mu okolaadist Printsi!? 
Muidu aus mehelik rnnak  frontaalselt, selge ja nimi all. Aga, kurat ... Nojah, kllap oli phjust.
Pealegi homo homoks, ka nemad vivad olla meie vennad. On sagedaminigi. Vtame niteks suurima, Thomas Manni, mehe, kes elas terve elu, ksi pigistatud rusikasse, nii et nukid valged. hte krva nrib eetiline kreedo, teise krva siugutab keelt maise ihu elajalik taak, ihunlg, mis leevendust ei saa saada. Vahel mtlen, et kas tema korgiks oli testi moraalne veendumus? See eeldab ebainimlikku judu. Mihhail Lotman tunnistab, et oli vapustatud, kui sai prast ta pevikute avaldamiskeelu mdumist teada, et Mann ei realiseerinud iial oma homoseksuaalsust. 
okolaadist printsi lugedes vib aga veenduda, et autor on hetero. Oi, kui hetero! Nii hetero, et viskaks korgi maha kui saaks, rsk! Suuta nii pikalt ja barokselt kirjeldada naise suguelundit ja ...
No see paistab juba Su teistestki tekstidest, et autor kannatab raskekujulise heteroseksuaalsuse all.
Selsamal Edmund Burkei seltsi kirjandusritusel kommenteerisin ma Maarja Vaino ettekannet Tammsaarest, et Anton oli end mehena ise vlja praakinud, oma raske haiguse prast. Sul li silma srama, vennas. Tavahuvitatud publiku hulgas paistis see silma.
Naistele on snaosavus vga klgetmbav, ks klgetmbavamaid asju mehe juures. Me arendame endas selle omaduse vlja. Antongi oli srav jutuvestja, salongitht. Ja siis, prauh, selline haigus, selline kehaline haavatus, et prast ski pead mni aeg kaldu lamama, et sk iges kohas psiks! Selline mees ei sobi meheks, ei sobi abikaasaks, seda mistis Anton selgelt. Aga rnuse- ja armuigatsus jb ju ometi alles! Klm teeb mistusele head, kohe vga, aga, noh, klm on.
Kui lugesin Ilmar Vene phjalikku esseed Don Juani ja Wertheri armastus, mille ta lpetab tdemusega, et Tammsaare Elu ja armastus on suurmehe ebannestumine, siis sain aru, et Ilmar on vist gei (seda veendumust kinnitab ta pisarateni heldimus Thomas Manni pihtimuse juures, et temagi on suudelnud). Ilmar Vene toob vlja, et Rudolf on korraga elukauge targutaja, parandamatu melanhoolik ja meeleline don Juan ning see komplekt ei ole veenev, sest komponendid ei sobi kokku. Eh, ometi on see tpse pealkirjaga teos, verega kirjutatud autobiograafiline meistriteos, mida lugedes vib noogutuslihase le koormata. Rudolf on ju viljatu, tal on kork peal, ta tunneb, et ta ei tohi armastada, aga armastada ihkab. Manngi ksib Vlumes, kas suguvimetutel hauaeelikutel on igus vrgutada, tantsida paaritustantsu. Ja siis Rudolf lendabki pgusalt ielt iele, keelates endale kiindumist nagu Kundera Toma. Vaadake vi seda, millise pilguga Anton Petrovit Varjundites vaatab jrele elavale elule, mis temast eemale triivib!
Ja no keela sa naisele oma ihuvilja, kui naises kisab titenlg! Pea likab otsast! Seeprast Juudit ongi nii veenev. Anton teadis vga hsti naise tahtmisi. Samuti on Marta Sillaots, naine, eks, kiitnud Antonit selle eest, kui hsti ta oskab kujutada sigitust ihkava naise traagikat. Et Tammsaare naiskarakterid on vga veenvad ja elavad, on tunnistanud paljud naislugejad. No muidugi, Anton oli neist ju vga huvitatud. Kuni ks arvas, et aitab kll, ja pani lehte kuulutuse, et Anton on nd tema omand. Paljud on arvanud, et see kuulutus oli Antonile sihitud. Ullikesed, see oli naiskonkurentide eemalepeletamiseks. Kthe pidi Antoni vimalusi krpima, ta sulgu suunama.
Andrei, vennas, mis on Sinu kork?
Sul on lihea eestikeelne snavaldamine, thendab, sa oled lihsti vlja arendanud eesti naiste vlumise organi, aga vene nimi ... ega ometi mitte see? Et sa tahtsid eesti naisi, aga sind trjuti su nime prast nukogude venevihasel ajal? Veneviha vastu oled ka litundlik (ma lausa vpatasin Liivi muuseumis!). See on muidugi selline vga peentel ja habrastel savijalgadel oletus. Jah, liigagi. Rahvusteema ei tule ilukirjanduses sisse. Pigem siis haigus? Sest loengul rkisin haigusest. Astma?
No las jb oletuseks.
Antoniga vrreldes on Sul igatahes liha, luid, sooni ja mahlu kvasti rohkem, kohe kvasti rohkem.
Kui asetada Sind mttelise punktina punkt Antoni krvale ja sealt sirge lbi tmmata, siis tabab see Lev Tolstoid. Stefan Zweig kirjutab: Kui silmapiirile ilmuvad naised, hakkab verejanuline loomakari ulguma ja raputab raudseid trelle. ksnes Tolstoi mratseva mungahirmu, tema fanaatilise udusetunde tttu isegi terve ja rmsa, alasti ja loomuliku meelelisuse ees vib aimata temas peidetud paanilikku mehelikkust, loominimese kiimalisust, mis ennast tema nooruses veel vabalt ja vga metsikutes ekstsessides vlja mratses  end Tehhoviga vrreldes nimetas ta ennast vsimatuks hoorajaks , et siis vgivaldselt viiekmneks aastaks keldrivlvide alla kinnimrituks jda, kinni mrituks, aga mitte maha maetuks; et tal seda litervet meelelisust terve eluaja le ji, seda reetis tema rangelt kombelises loomingus ainult ks asjaolu: just nimelt see tema paaniline hirm naise kui kiusaja ees  tegelikult aga omaenda ja pealtnha piiritu iha ees.
Tolstoi kork oli haiglaselt hpertrofeerunud surmahirm, mis annab kristlusega segatult kva pitseri kll. Sinu looming on mistagi rangelt mittekombeline, eks ajad ole muutunud. Sina omakorda ei saa astma tttu kasutada Tolstoi leevendusmeetodit: Ta ohjeldab ennast kindlasti rohkem kui teised inimesed, aga ta teab: venelane ei saa olla karistamatult, ka mitte rahva hulgast prit liialdaja, ekstsesside fanaatik, rmuste ori. Seeprast rahustab tema tahtetarkus omaenda keha maha, seeprast annab ta alatasa oma meeltele tegevust, laseb neil ennast thjaks joosta, pakub neile ohutuid mnge, hu- ja lbutoitu. Ta vsitab oma lihaseid viimse vimalusi vikatiga niites ja pllul adra taga astudes, rammestab neid vimlemismngudega; nende pinge mahalaadimiseks. Oimetuks sportimine on thus leevendi testi.
Alkohol. Alkohoolsus kumab lbi. Andrei, Sulle saaks viidata skeemiga: purjus astmaatiline Tolstoi ja tema mlestused  selles peaaegu mistelises vastuolus (Tolstoi ja astma!) nib mingi selgituslik mde olevat kll. Tolstoil ju ka korraga mootor huugab tistuuridel, ent pidur on peal.
Muidugi, kunsti ja surve nimel vib endale ise korgi peale panna. Thomas Mann oli veendunud, et Nietzsche nakatas end ise sfilisega. See on korralik kork, naah! Armuorganist saab surmaoda, rnus keelatud. Ega vga lahjematega saagi, prdumatus on kork par excellence. Muidu on nagu enese isude eest sahvriukse lukkukeeramine, endal vti kaelas. Armastada sa ei tohi, see soojendab, oli punkt Adrian Leverkhni lepingus. Jaa, soojus on keelatud! Klm peab olema, mida klmem, seda parem, klm teeb mistusele head.
Mned aastad enne oma surma, aastal 1877, on Dostojevski kirjutanud oma jutustuse Teisik kohta, et see ei nnestunud tal ldse, kuid selle idee on kllaltki helge, ja midagi tsisemat sellest ideest ei ole ma iial kirjanduses vljendada pdnud. See on allegooriline jutustus alkoholismist, sltuvusest: su krvale ilmub su teisik, kes teeb sinu noga kikvimalikke jledusi, ometi vastutad tema eest sina. See pinge lhub, lammutab ja moonutab isiksust. Alkohol on teline hbisahk! Sahk, mis lkkab hbi - selle olulise sotsiaalse regulaatori - jrgmisesse peva kuhja, kuid enne laseb tnase joobunud hbituses vaadata inimhinge nendesse soppidesse, kuhu kombeline kunagi ei ne. okolaadist printsis on selle saha jljed sgavad. Andrei, rgime sellest mnikord lleklaasi taga (minul, tsi, alkoholivaba).


Tervisi,
Mihkel
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:33 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. september 2017Rail Baltic - hda jtkub. 

(ilmus ajalehes ripev 29.09.2017)
Rail Baltic  thobune vi lombakas kronu?


Endel Oja, dotsent, parteitu


Kujutage ette, kui hobune, keda mja on laadal tublile talupojale pikka aega tutvustanud kui uhket Euroopa tugu thobust, osutub lhemal uurimisel lombakaks kronuks. Mjal silmad hbi tis ja talupojal kahju kauplemisele kulunud ajast ning laadale sitmise kuludest. Piltlikult eldes on Rail Balticu (RB) projekt tnaseks judnud just sellisesse seisu. Audiitorbroo Ernst&Young Riia kontori (EY) poolt pikka aega tehtud ja mais avaldatud tasuvusanals, millega pti testada RB kasulikkust ja Euroopa liidu (EL) rahastuse klbulikkust sellele projektile, on suve jooksul Eesti ekspertide analsi tulemusena muutunud kasutoovast kasutuks ettevtmiseks. Eksperdid Karli Lambot, Priit Humal, Illimar Paul ja Raul Vibo taastasid EY ts olevad arvutuskigud, krvaldades mned olulised vead. Jreldus - isegi, kui vtta aluseks tasuvusanalsis ennustatud vga optimistlikud (sisuliselt ebareaalsed) kaupade ja reisijate veo mahud, siis RB diskonteerimata tulusid on EY tasuvusarvutustes vhemalt 4,1 miljardi euro osas phjendamatult suurendatud. EY sagedaseim eksimus on tasuvusarvutuse juhendiga mratud allikatest valede lhteandmete valimine. Veoautode ktusekulude ja sellega koos ktuseaktsiisi arvestamisel on vetud aluseks niisuguste autode klass, millega maanteedel kaugvedusid ei teostata. Suurim eksimus tuleb aga maanteeveokite saastekulude leidmisel, kus EY hindas sajandivahetusel maanteedel sitnud veoautosid. Reaalselt on tnastel EUR VI standardi masinatel saastamine ligi 25 korda viksem ja seega vheneb koheselt RB sotsiaalmajanduslik, puhtal hul phinev positiivne mju ligi 3 miljardit eurot. Samuti on raudtee mju kliimamuutusele nidatud 8 korda viksemana kui EY enda poolt viidatud allikas tegelikult kirjas on. Ekspertide vastav anals ja arvutused on vaadeldavad MT Avalikult Rail Balticust kodulehel www.avalikultrailbalticust.ee. Nii lalnimetatud kui teisedki eksperdid jtkavad EY poolt esitatud materjalide analsi ning muudegi vigade leidmine on enam kui tenoline. Ainult ks nide: EY tasuvusarvutustes on RB-l kasutatava elektri C02 heitmeks arvestatud null. Kui proovida mista niisugust kitumist, siis testi, tasuvusanalsijate lesanne ei olnud sugugi kerge. Kuna viimase kuue aasta jooksul on RB hinnanguline maksumus kasvanud 1,8 miljardilt eurolt 5,8 miljardile eurole, siis kuidagi tuli leida piisav tulude kasv, et tulud kataksid kulusid, sest ainult nii vastaks projekt EL nuete. Kuna EY tasuvusarvutuses on RB-le prognoositavad kaubavedude kogused viidud La Manchei tunneli mahtude tasemele, st. Euroopa absoluutsesse tippu, siis neid enam suurendada ei saanud. Seega pidi EY RB-l veetavate mahtude veenvuseks suurendama Venemaa osakaalu. Seega lahti sidumine Venemaa raudteevrgust  niisugune on olnud korduv vide praeguse RB kasuks - toimub iroonilisel kombel nnda, et 40-48% RB kaubamahtudest loodetakse saada Venemaa raudteelt, et siis Muugalt, Riiast vi Kaunasest ringiga edasi Europasse sita. Seejuures ei vri EY analsis RB-ga konkureeriv ja alakasutuses olev otsetee Venemaalt Bresti kaudu Euroopasse ldse mainimist. 


Rgitakse legende, et TPI energeetikateaduskonnas olevat kunagi kaitstud diplomit, kus oli kirjutatud: "Trafosdamiku vib teraspleki asemel valmistada ka elektrotehnilisest puidust." RB phjenduste kvaliteet paistab olevat samal tasemel. Seega - seni ikka veel suuresti saladuslooriga kaetud RB projekti areng on tnaseks judnud uude staadiumisse ehk uhkemalt vljendades  uude kvalitatiivsesse seisundisse ja seda vahetult enne jrgmise aasta riigieelarve arutamist, kus vastavalt kevadisele otsusele peab valitsus Riigikogule RB planeeritavaid kulusid eraldi phjendama. Paraku siiamaani toimund salatsemine RB mber jtkub. MT Avalikult Rail Balticust poolt juba kohtumrustega nutud teabenuetele salastatud dokumentide avaldamiseks MKM ja Riigikantselei poolt puuduvad siiamaani adekvaatsed vastused. Jtkub ka MKM, AS RB Rail ja Rail Baltic O Estonia ignorantne poliitika projekti analsis vlja tulnud vigade kommenteerimisel vi vastuargumentide esitamisel, mille kujukaks niteks oli AS RB Rail poolt Riias 18. septembriks planeeritud kahepoolse kohtumise rajtmine Eesti ekspertgrupiga ja neid saatvate ajakirjanikega, viidates risaladustele.


Lpuks ilmus 26. septembri EP elektronilises versioonis AS RB Rail pikk ja lohisev eneseigustav tekst, millele eksperdid kindlasti lhitulevikus vastuse annavad. Siinkohal juhiksin thelepanu ainult mnele teksti olemust iseloomustvale asjaolule. Videtakse, et ...valminud tasuvusanalsi vastavust lhtelesandega kontrollis jrjepidevalt projekti juhtkomitee. htlasi oli protsessi kaasatud ka kogenud vlishindaja. Paraku nii lhtelesande kui ka vlishindaja kohta igasugune avalik info seni puudub. Heidetakse ette, et ... samas on ARB oma retoorikas eelistanud just nendele sobivaid tulevikustsenaariume, mis kalduvad krvale taoliste uuringute neutraalsusphimttest. Sellega seoses juhiksin thelepanu ainult mnele seigale EY aruandes, niteks juba eelpoolnimetatud Bersti marsruudi kui RB-ga selgelt konkureeriva on EY analsist vlja jtmise. Kas seda saab nimetada neutraalsusphimtte jrgimiseks? Vi arvuliselt juba aasta tagasi eesti ekspertide poolt lauale pandud fakti ignoreerimist RB analsis, mille kohaselt veoautoga kauba toimetamine Muugalt on ka peale RB valmimist ca. 2 korda odavam kui RB-le le kolinult? Analoogseid niteid vib tuua rohkem kui on kahel kel srmi, kuid jgu see eraldi teemaks. 


Videtakse, et ...MT ARB ei ole arvesse vtnud leeuroopalisi suundumusi veopargi keskmise vanuse nitajate osas, mis viitavad selgelt sidukite keskmise vanuse kasvule kommertssidukite kategoorias. Eriti teravalt on see mrgatav ajavahemikus 2010-2014, mil veti kasutusele EURO VI standardid, mis annab tunnistust, et turg reageeris uue standardi kehtestamisele negatiivselt. See on jrjekordseks niteks, miks husaaste kasutegureid ei saa kontekstist lahus muuta, vttes vaatluse alla ainult he teguri. Eelnevaga on ptud phjendada, miks EY analsis ekstrapoleeritakse eilse saasteteguriga veoautode saastemahte kogu RB 30-aastasele elutsklile. Kas see on neutraalsusphimttest kinnipidamine, jgu lugeja otsustada. Lisaks ei ole AS RB rail vastuses htegi mrki sellest, et avaldataks ARB poolt ksitud EY aruande 13 lisa, kus videtavalt on nha testusmaterjal tasuvusarvutuste alustele. Erinevatel transpordialastel nupidamistel jaotatakse osalejatele edasi klantskaantega brore RB vgevate kasuminumbritega. 
21. ja 22. septembril toimus Tallinnas suurejooneline, umbes 1000 osavtjaga rahvusvaheline suurritus Connecting Europe Conference ja selle raames omaette ritusena 2,5 tunnine Rail Baltica Business Network Panel Discussion : Rail Baltica- Future Railway For Business. Paneelis osales peale RB maaletoojate S.Kallase, H. Hololei ja B. Rubesa teisigi tublisid taristuprojektidega seotud spetsialiste Euroopast (Trieste sadam, Tallinki Soome pool). Artise kinosse kogunenud saalitis spetsialiste pidi aga pettuma. Mingit diskussiooni ei toimunud ja selleks ei olnudki aega planeeritud. Suure vaevaga nnestus rituse lpus leida aega saalist kahe ksimuse esitamiseks. Paraku ei klanud ettekandjate suust htegi sisulist videt, mis oleks nidanud, milline ri on RB-le planeeritud. Vastupidi, Trieste sadama esindaja poolt nidatud trassidel, mis ulatusid lbi Euroopa ja Venemaa Hiinasse, ei olnud RB-ga mingit puutumust. Minu ksimusele lugupeetud panelistidele, et nad nitaksid kaardil kasvi he trassi, mille kaudu hakkavad RB-le saabuma kaubad ida suunalt, ei suudetud vastata. ks kohal viibinud ajakirjanik vttis kuluaaris rituse kokku jrgmiselt:Tegemist oli nitemnguga, kus esinesid kige krgema palgaga nitlejad. 

Konverentsist oli siiski ka kasu. Seoses RB-ga selgus kaks olulist tegurit. Esiteks  veoautodel elektri, LNG ja CNG (surugaas), aga ka vesiniku kasutamine mootorites ei ole mitte kauge, vaid lhema tuleviku (kuni 5 aastat) ksimus. Kige konkretsemalt oli esitatud LNG ja CNG mootoritega Iveco, Scania, Mercedese ja Volvo veoautode mudeleid tutvustavad materjalid. Nende autode tootmist on juba alustatud. Euroopas on tna vastavaid laadimisjaamu kokku 3408, neist Eestis 6 CNG tanklat (Poolas 27, Tehhis 143). Seega on selge, et RB tasuvusanalsi peamine tugi ehk RB poolt autovedudega vrreldes genereeritav puhas hk vheneb reaalsuses veelgi enam, kui Eesti eksperdid tnaseks on tuvastanud. Teiseks  lisaks sellele, et RB-ga konkureerivad phjas paralleelne tee Balti merel ja lunas Vene raudtee idasuunalistel vedudel, on Saksamaa ja Taani ettevtmisel kimas projekt nimega Ferhmanbelt Fixed Link, mis hendab Luna- ja Kesk-Euroopa tnasest veelgi otsemalt raudtee abil Skandinaaviaga, ulatudes vlja Soome. Selleks rajatakse Saksamaa linna Fermani ja Taanis asuva Rodbyhavani vahele 18 km pikkune merealune tunnel. Kuigi juba praegu on niteks Turust Kesk-Euroopasse viiv marsruut (laev + rong) le 500 km lhem kui planeeritaval RB-l, siis Ferhmanbelt valmimisel muutub see tee veel 160 km lhemaks. Eelnev kajastas RB projekti tulusid. Kulude poole pealt hoiab RB lbisurujate seltskond siiamaani kramplikult kinni kahest numbrist: projekti maksumusest Eestis 1,3 miljardit eurot ja EL poolsest rahastusmrast 85% sellest. Paraku ei ole ka need numbrid enam adekvaatsed. 

Selgusetu on, kuidas tagatakse taristu ehitamiseks vajatavad kodumaised puistematerjalid ja mis kogu taristu kokkuvttes maksma lheb. Ainuksi graniitkillustikku on Eestisse vaja importida 400000 m3. sja valminud RB maakonnaplaneeringute KSH aruandes (11.07.2017.a. lk.230-231) mrgitakse vajadust ehitada Prnu taha Rma rabasse, kus turbakihi paksus ulatub kohati kuni 10 meetrini, RB-le 2 km pikkune sild (Saaremaa silla prognoositud pikkuseks on ca. 6 km). See saaks olema pikim sild Baltimaades, mille maksumuseks kujuneks ca. 150 miljonit eurot. Tuleb silmas pidada, et EL-s rajatud analoogsete taristute maksumus on vrreldes prognoosituga kallinenud ca. 40%. RB rahastusmra osas peale 2020. aastat valitseb mramatus, kuid seoses hendkunigriigi lahkumisega jb EL rahakott ca. 20% ulatuses thjemaks. ha enam saab selgeks, et RB riplaan on nii tulude kui kulude poolest sulega vee peale kirjutatud ning numbrid selles muutuvad prase kiirusega ha pessimistlikumateks. Riigikogus juunikuus tehtud otsus tagantjrele seadustada Rail Baltic viks olla siis legitiimne, kui me kulutaksime selleks ainult oma raha. Kui aga soovime ehitamiseks kasutada EL maksumaksjate toetust, siis peame vlistama numbritega manipuleerimise ja pettusekahtlused. Euroopa Komisjon on snaselgelt selgitanud, et tasuvusanalsi igsuse eest vastutab toetust taotlev riik. See thendab, et vastutuse sisu on reaalne ja mitte vabatahtlikud analtikud ja aktivistid, vaid valitsus peab aktsepteerima EY analsis vljatoodud vigade olemasolu koos sellega kaasnevate tagajrgede mistmisega. Seda phjusel, et kui hilisema kontrolli kigus selgub, et tasuvusanals ei vastanud nuetele, projekt ei ole tasuv ja valitsus seda teavet teadlikult ignoreeris, siis tuleb Eestil (kui ka Ltil ja Leedul) RB-le saadud toetused tagasi maksta. (Niteks viksemas mahus tegeleb EAS niisuguste tagasinuetega igapevaselt). Taolise riski vtmisega tuleb ametnikel ja poliitikutel arvestada, kes siiamaani kinnitavad, et RB tasuvusanals on ige. 

EL poolt on minevikus rahastatud projekte, millest ei ole tusnud mingitki kasu (thi lennujaam Hispaanias, mitte kuhugi viivad sillad Kreekas, kodutanumale lhemale tulles Mntu sadam Saaremaal ja Koidula raudteeslm). Valitsusele peaks lpuks kohale judma, et RB arengu edasine stsenaarium saab lppeda kahel moel - kas Eestile igustamatult suurte rahaliste kohustuste vtmisega vi projektist vljumisega. Kahjud riigile on seda viksemad, mida varem sellisest projektist vljutakse. Nii teeme kasuliku teene nii endale kui EL-le, pannes elujuetule projektile piduri ning vttes aja maha riigile kasulikumate variantide lbittamiseks. Advokaadibroo Rask O poolt 18.05.2017.a esitatud iguslik arvamus RB aluseks olevate kokkulepete kohta kinnitab, et majanduslik jtkusuutmatus on RB projektist taganemise igustatud aluseks, kus Eesti riigile trahve jms. mrata ei saa. Miks siiski ei ole seda ksimust siiamaani valitsuse tasemel pstitatud ega analsitud? Vastus on  praegusel valitsusel puudub nii poliitiline julgus kui ka juhtimisalane vimekus seda tpi rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Selle asemel, et aeg maha vtta, kasutada ka Eesti eksperte ja leida riigile parim lahendus, on kputis poliitikuid koos end projektiga sidunud ametnikega pigem otsustanud rongiga kraavi kihutada. See aga saaks toimuma rahva vara ja looduskeskonnale prdumatu kahju tekitamise arvel. Valitsusel ei ole enam mtet ka Lti ja Leedu vimaliku huvi argumendi taha pugeda, kuna nende riikide senisest kitumisest on selgelt nha, et eelkige ollakse huvitatud oma siseriiklike probleemide lahendamisest (Riia mbersit ja side lennijaamaga, Kaunase ja Vilniuse hendus). Poola ja Soome huvi RB vastu on aga isegi tagasihoidlikult vljendades leige. Kui valitsuse asjatoimetused RB-ga jtkuvad samas vaimus nagu seni, jb vaid loota, et kuni jrgmiste parlamendivalimisteni aastal 2019. ei juta RB-sse olulisi summasid pumbata ning jrgmine Riigikogu koosseis lpetab selle elujuetu projekti nagunii.


Arvamus, et RB-le hakkab ida poolt kaupa tulema, thendab mingi tiesti uue transdiidiliini avamist. Aga seda ei paista kusagilt, pole lihtsalt majanduslikult loogiline hakata kaupu phja poolt ringiga Euroopasse vedama. 





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 18:46 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. september 2017Elusus on kujunemislugu. Von Baeri bioloogiatraditsioonist 


Ilmus krbitult ajalehes Sirp01.09.2017




Elusus on kujunemislugu




Karl Ernst von Baer Teateid hrra salanuniku dr Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatde kohta, edastatud tema enda poolt. Ilmamaa. 2015. 424 lk. Tlkinud Anti Lts 


Mihkel Kunnus




Kaunis kindlalt vib elda, et vihikumahtu doktorit Eestlaste endeemilistest haigustest on Karl Ernst von Baeri (1792-1876) loetuim kirjatkk eesti keeles. See on helt poolt mistetav  kuidas saakski mni teadusteoreetiline arutlus olla nii ldhuvitav kui ks krvaltpilk enesele , ent samas on sellest ka vga kahju, sest see on tenoliselt ta kige aegunum ja vhevrtuslikum kirjutis, mis takkapihta plistab eestikeelse lugeja teadvusesse meie esinduslikooli suurimast kasvandikust tiesti ebarepresentatiivse ja halvas mttese karikatuurse pildi. Baeri enese snadega on sel tl umbes sama palju vrtust kui teistel tdel, mis noored kogenematud inimesed kirjutavad  nimelt sna vhe(lk 144). Kll oleks hea, kui tema autobiograafia saavutaks osagi sellest loetavusest! Lausa vrratu oleks aga kui loetaks juba tlgitust ta knet Milline vaade elusloodusele on ige? Ning kuidas rakendada seda entomoloogias?i . Samuti saab mned pidepunktid olulisemast ktte tema loomingu kige hilisemast eestindusest, 1830ndatel peetud knest  ldine seadus looduse arengusii.


Aga mis on see oluline, mille prast Baeri  seda 19. sajandi teadlast  ldse lugema peaks? No selleks on ikka kige olulisem ja eksistentsiaalsem asi ldse  elu! Baeri kirjatd aitavad heita valgust elu olemusele kige sgavamas mttes. Seega iseenesestmistetavalt ka inimolemusele, inimloomusele. Ning kujutelmad inimolemusest  olgugi, et enamikel meist vaikselt sissekasvanud ja snastamata  ei tapitseeri ainult eeterlike vaimude vandlitorne, vaid suunavad paljus ka argipoliitilisi hoiakud.
Tsiteerin siin illustratsiooniks hte Toomas Pauli isiklikumat, otsapidi mlestuste vormi vtvat esseed Uskumatu Tooma lugu: 
Miks ma sellest inimese lahkamisest nii pikalt pajatan? Aga seeprast, et sellele mtlemine ongi olnud mu elu. Vlised asjad ja sndmused jvad vliseks, fooniks, mis neist ikka meeles pidada vi teistele rkida. Olen lakkamatult otsinud vastust ksimusele: kui palju on inimene muudetav? Kas inimisiksus ja hiskond saaks olla ka teistsugune ja mis selle nii- vi teistpidi arengut tingib? Olin kunagi optimistlik inimloomuse muudetavuse suhtes. Jrk-jrgult olen pidanud loobuma lootmast, et kik on vimalik, ning otsima seda, mis on vimalik.[autori rhutused  M.K.]iii
Testi, ksimus, kui palju on inimene muudetav, on vga oluline ksimus. Ja mitte ainult teoloogile. Niteks vgagi aktuaalseid hiskondlikke hoiakuid lahkav Mihkel Muti raamat Eesti mberlikaja polemiseerib ju paljuski sama ksimuse mber.

Kui muudetav on siis inimene?
Ksimus ise on aga vga mitmeti mistetav, sest sltub sna inimene vaikemratlusest. Peetakse inimese all vaikimisi silmas inimliiki, inimhiskonda vi inimindiviidi, kogu inimindiviidi elukaart vi mingit liku sellest  see on tavaliselt kriitiliselt teadvustamata, ent mrab vga palju. Niteks rousseaulik jutustus vabana sndinud inimesest ja igasugused liiladustesse kalduvad emantsipatsioonijorud saavad mu arust klada veenvalt ainult neile, kes on autentseimaks inimolemiseks  ehk siis intuitiivseks inimese mratluseks  kogenud sja vanemate sltuvusest vabaks kiirendava nooruki elutunde. Abitul lapsel takistab selle arusaama omaksvttu puudulik mistus, vananev inimene vi jrglaste eest hoolitsev inimene aga tajub sltuvust teistest ja ksilduse abitust mrksa teravamalt.
Samuti paistab heaks ja knekaks niteks olema Hannah Arendti hiskonnafilosoofia. Minu arust on Hannah Arendt ks sgavamalt (siin: baerilikumalt) elu mistnud poliitiline mtleja, kes on sna aksiomaatiliselt adunud, et inimkond on pidevalt voolav paljuline eluprotsess, mis koosneb hekordselt tusvatest-kestvatest-vajuvatest ja osaliselt hargnevatest ontogeneesidest. Kui see ratundmine on mistmisena juurdunud, mitte pelgalt kinnitava allkirja saanud isoleeritud faktivide, siis on vimatu vtta hiskondlikku lepingut (Hobbes, Rousseau) millegi enamana kui vga halva metafoorina, nii halvana, et see eksitab rohkem kui seletab. Toon krvutuseks teise kujundi. Kujutlegem ette tnavat, kus jalakijad liiguvad pideva voona, mis korrakski ei peatu, ning seadke lesandeks saavutada mingis keerukas ksimuses kokkulepe hel tnavaligul. Seal tnavaligul on igal ajahetkel inimesi kll umbes sama palju, aga kogu aeg lahkub osa inimesi seltskonnast oma tahtmiste ja veendumuste osakaaluga ja kogu aeg tuleb osa inimesi juurde, kes ei tea kokkulepitavast ksimusest midagi ja kellele tuleb asjad n jooksu pealt selgeks teha. See metafoor on juba palju parem hiskonna vi riigi metafoor, aga kaugeltki mitte hea. Baer tleb otsesnu, et [l]oodus paigalseisu ei tunne, vhemalt mis puudutab elavaid organisme. Seeprast, kui usume eluslooduses paigalseisu ngevat, on sdi selle mdupuu viksus, mida me tarvitameiv Niteks ei piisa sellest, et juame kokkuleppele hises eesmrgis, elu pole matemaatiline vrrand, kus lahenduse igsus ei sltu lahendamise kiirusest. Tempo on eluprotsesside  ja seega ka hiskondlike protsesside  mistmisel ja kujundamisel vljataandamatu faktor. Niteks ta meenutab, kuidas ta isa pdis igati kergendada oma talupoegade elu ja nii oli Baeri isa meie provintsis ks esimesi, kes juurutas ristikukasvatust ja turbalikust (1801-1802) ning vttis misas metsa sstmiseks philise kttematerjalina kasutusele turba. Klades hakati kasvatama kartulit, talupoegade vastuseisu tttu tehti seda ka sunniviisil(lk 44) ja hiljem Baer ldistab: Olen kll ninud oma isa tegutsemist olude parandamise nimel, ent iial ei kuulnud ma temalt mingeid vabameelseid knesid. Vabameelne vaim haaras mind kaasa  kllap learugi  mu teise petaja juttude mjul, hiljem olen pidanud jllegi meelt muutma, mitte kll ajaloo uurimise vi valitsemisalaste kogemuste, vaid pideva eluosolendite arengulooga tegelemise ning poliitiliste sndmuste mjul. Minus svenes veendumus, et sotsiaalsed arengud ei saa kulgeda teisiti kui orgaanilised, seega jrk-jrgult, ning arengud saavad olla mistlikud vaid siis, kui neiks vajalikud tingimused on tielikult vlja kujunenud ja kestnud pikemat aega. Igasugust progressi kiirendamist vrdleksin ma oma kunstliku haudemasina lektmisega, mis samuti lheks katki, ning iga seisakut vrdleksin tule kustumisega, mis ei phjustaks kll kksurma, ent siiski aeglast vljasuremist (lk 46). Jah, inkubaator on ka hea kujund illustreerimaks mdukuse vtmelisust.

Niisiis, kui paindlik on inimene? Vastamiseks peame tegema eristuse: inimliik on lausa vga paindlik  asustab krgmestikke ja erinevaid orge, krbeid ja polaaralasid, pea kik laiuskraadid on inimasustusega ja elukorraldust toetavad kultuurid on vga erinevad. Seevastu indiviidi paindlikkusega on lood mrksa komplitseeritumad  kui beebi ees avaneb vimalike arengustsenaariumite kirev kaardistik, siis mrkimisvrseid tagasihppeid individuaalsel elukaarel siiski teha ei saa. Iga indiviidi elulugu on kahaneva paindlikkuse lugu. ppimise sisu terminites phiharidus ja elukestev pe on kaunikesti erinev. Pisikestest lasteaiaeelikutest saab vormida kohe vga erinevaid tiskasvanuid, inimene on siin vga paindlik. Niteks isegi XX-kromosoomipaar ei mra heselt soolisi omadusi ja ka imetoredast tdrukbeebist, kelles srab igusega suur lapselapse-lootus, vib saada hoopis turjakas viljatu jmm, kui ta satub niteks keskkonda Ida-Saksamaa kergejustikukoondis (NB! Geenijrjestus sealjuures ei muutu!) ning kui see juba juhtunud on, siis tagasi tavaprasema naise elurajale enam ei saa. Nagu ei saa tuhandeid tta jnud hiliskeskealisi kaevureid nagu naks koolitada ametnikeks Euroopa Liidu eesistumise ajaks ja prast omakorda kellekski muuks. 






Arenemisasutused
Karl Ernst von Baeri eluloo teeb nii huvitavaks ja vrtuslikuks pris suur komplekt plusse, mida see korraga hlmab. Esiteks: tegu on teliselt silmapaistva suurvaimuga tiesti globaalses mtkavas; teiseks: tema kutsumuslik uurimissuund  indiviidi arengulugu ja selle seos keskkonnaga kige laiemas mttes  kattub antud juhul objektiga; kolmandaks: tema lokaalsus on juhtumisi meie kodukohas, ta kuulub meie kodulukku. Raamat on kirjutatud enda 50ndaks juubeliks, thendab tagasivaatev pilk on tippvormis arenguteadlase oma ning eraldi tasub siin esile tsta ta vga head ja detailitpset mlu. Oma arengutingimused suudab ta rekonstrueerida alates vga varajasest lapseplvest, samuti kirjeldab phjalikult haridusteed, alates kodupetajatest lpetades likoolidega. Likude kaupa viks vlja tuua tsitaate, mille aktuaalsus pole sugugi kahanenud. 
Niteks meenutab ta, et pris viksena teda tavapraase koolipetusega ei koormatud, lugema ppis pigem hilja ja meenutab vrdlevalt varakpseks praetud petlase Karl Witte elulugu: Ei tea, kas tulevane professor oli oma isale rmsa noorplve lhendamise eest ka tnulik, kuid ma kahtlen selles. Selline sgedus on nneks haruldane, ent pahatihti utsitavad vanemad lapsi liialt palju ppima ega taipa, et suur sund ei tekita pirmu. Ja kui puudub rm, siis pole pilastelt palju loota  ka see, mis pitud, lheb peagi kaotsi(lk 30). Heade snadega meenutab ta Tallinna Rtli- ja Toomkooli, kus [s]eisuslikest vahedest vi eelarvamustest polnud juttugi. petajad ja kuraatorid olid siis kindlat seda meelt, et pilased on ikka pilased, keda tuleb hinnata teadmiste ja vimete jrgi (lk 71) ning kuidas talle seal avaldasid vga soodsat mju kaks asjaolu. Koduga vrreldes pakkus kool ja linn mulle hoopis rohkem raamatuid. Eriti soodsalt mjus see, et koolis oli meil sarnaste huvidega noorukite ring (lk 73). Nagu ikka teeb ta meenutades ohtralt esseistlikke krvalepikeid ning annab nu, niteks, et inimesse ei tohi suhtuda kui vormitusse taignasse, mida vib vgisi suruda nutavasse vormi. Inimeses on peidus eeldused, mida on tarviis toita ja arendada nagu iepungi, et need viks puhkeda. See nuab aga ldarendavat hoolitsust. Seega oleks ilmne anakoronism, kui tulevasele elukutsele pannakse liigset rhku mttet arvel  isernis nooremates klassides, kus koolipingis istuvad veel puhkemata pungad, kelle kohta ei vi ka kige kogenum koolmeister teada, mis neist kskord saada vib(lk 97). Vga kaasaegselt mjuvad ka mtted pedagoogide ja haridusfunktsionride vahekorrast: Kui kuratooriumi ja vaated ksteisest liiga palju lahknevad, siis vib see tsiselt mjutada kooli kekiku. Selliste konfliktide vltimiseks ei oska ma anda muud nu, kui et kooli tuleb vtta vimalikult hid ja tublisid petajaid ning seejuures ei maksa ka palgaga koonerdada. Kuratoorium peaks usaldama pedagoogide pdevaust ja kogemusi(lk 85).
Samuti vib mrgiselt resmeerida, et juba toona itses vaim pigem likoolide administratiivssteemi kiuste kui toel, niteks meenutab Baer: Enne kaitsmist ja doktrordiplomi kaitsmist pidin vastavalt eeskirjadele lbi tegema veel he suurema laibalahkamise operatsiooni. Laipu polnud aga anatoomikumis saada. /.../ Asjatult pdsin selgitada, et mul pole ju olnudki vimalust operatsioonikursust kaasa teha ja ja ma ei tahagi opereerijaks saada. Dekaan ei tahtnud sellest midagi kuulda; seadus pidavat kehtima kigi jaoks. Niisiis jooksin nagu nljane kaaren linnas ringi, et leida mnd surijat. hest sjavehospidalist leidsin haige, kes heasdamliku sjavearsti kinnituse kohaselt pidi surema kahe peva prast. Tudeng pidi ju vana praktikut ometi uskuma! Kindluse mttes arvestasin kolme vi nelja pevaga ning lasin vitekirja kaitsmise kuupevaks mrkida 24. augusti. Kuid haige polnud ka selleks pevaks veel surnud. /.../ Mees, kelle surma ma suure igatsusega ootasin, suri alles 26. vi 27. augustil, pev prast seda likasin tal jala maha ning lasin selle kohta anda endale tunnistuse, prast aga pidin Balki presideerimisel sooritama veel eraldi operatsiooni(lk 145)v.


Millal algab inimese elu?
See ksimus tundub nii mistlik, et ks meie praegu tegusamaid biolooge, Tartu likooli rakubioloogia professor Toivo Maimets on vtnud vaevaks kirjutada sellele ksimusele vastuseks phjaliku levaateartikli (Millal algab inimese elu? Akadeemia, 2008, nr 8). Maimets resmeerib: Praeguste teadlaste ja filosoofide seisukoha vib lhidalt kokku vtta ainult nii, et htse seisukohani inimelu alguse kohta ei ole jutud, ja tenoliselt see ei olegi vimalik (lk 1671).
Sellele artiklile jrgnenud diskussioon Toomas Vooglaiuga (Akadeemia, 2009, nr1), kus viimane sdistab Maimetsa mitmes akadeemilises patus ning toob rea allikaid, kus mratakse inimelu alguseks seeme- ja munaraku hinemine. See, et katoliikliku taustaga Vooglaid kaitseb (eelkige aborditemaatika tttu) sellist seisukohta, on igati loomulik, huvitavaks teeb artikli ja selle diskussiooni just nimelt see, et igati ilmaliku Toivo Maimetsa positsioon on milleski sarnane. Ta kll laiutab nutult ksi ja tleb, et inimelu algust pole vimalik (praegu) heselt mrata, aga ta nagu ei tulekski selle bioloogiliselt korrektse seisukoha peale, et inimelu ei algagi ja just seeprast pole vimalik seda mrata! Bioloogide hulgas on kaunis konsensuslik, et elu on alanud Maal ks kord (vi tpsemini  kik kes me praegu Maal elame, oleme hest algusajast prit). Lhimalt: elu(sus) ei ole loendatav entiteet (vi kui, siis et Maal on ks elu), see, mille algusest Maimets rgib, on organismi, mitte elu algus ja tepoolest, ka selle mramine pole lihtne, sest see toimub pideva protsessina (ks organism kasvab sujuvalt vlja teisest). Organismid on mistagi loendatavad, aga neisse mingi jagamatu terviklik-loendatava elususe projitseerimine on vimetus loobuda elust kui kristliku hinge sekulaarse ekvivalendist. Elu algas ks kord, mni miljard aastat tagasi ja on seejuures hargnenud paljudeks organismideks ja elususe seisukohalt on see hargnemine olnud alati pidev ja mitte katkeline.
Siin on lihtsalt oluline thele panna, et uue indiviidi tekkel pole bioloogiliselt relevantne ei inimese ega elu miste! Mida thendab bioloogilises mttes inimene? See on liigimratlus ja seega on sel thendus ainult suhtes teiste liikidega. Aga kogu paljunemisprotsess kib he liigi sees (see ongi liigi tavalisim mratlus), teisisnu, paljunemisprotsessist rkides on kategooria "inimene" sisuthi. Igale etapile vib ette kirjutada tpsustuse inim-: inimsperm hineb inimmunarakuga tekib inimsgoot jne.
Kogu paljunemisprotsess on he liigi sees, seega selle protsessi erinevate etappide kirjeldamisel ei saa teha inimene-mitteinimene eristust, sest inimene-mitteinimene on liikidevaheline eristus, aga paljunemine on tervikuna liigisisene. Samuti ei letata paljunemisprotsessi kordagi elus-eluta piiri, ei ole mingit hetke, kus mingile ainekogumile jrsku elu sisse puhutakse. Toimub lihtsalt elusate rakkude hinemine, prilikkusaine rekombineerumine ja siis omakorda jagunemine ja jagunemine. Kus juures oluline on thele panna, et viljastatud munarakk vib ka prast viljastumist hargneda mitmeks organismiks (hemunamitmikud).
Von Baer ngi meie paljunemisprotsessi sugulust taimsega vga selgelt: Aga kui vrsete ja muna[rakku]de vahel pole olulist erinevust, siis ei saa ka kiki paljunemisi pidada absoluutselt uute olendite sndimiseks, vaid juba olemasolevate eluprotsesside jtkumiseks  vrse iseseisvub lihtsalt hiljem, muna aga varem(lk 288). Tsi, organismi, indiviidi alguse ksimus pole ksimus liigi piiri jrele, pole ksimus eluta ja elusa piiri jrele, vaid ksimus iseseisvuse, ontogeneesi autonoomia jrele. See autonoomus aga pole kuidagi kvantifitseeritav vi loendatav, vaid htlaselt kasvav ning selle maksimum sltub liigist ja elutingimustest. Kusjuures inimisend saavutab autonoomia lausa rekordaeglaselt, ei ole mtet teda vrrelda suurte rohusjatega, kes platsentast vlja astudes kohe rohtu nksivad vi munadest kooruvate rvikutega, kes ei vaja mingeid elupetusi elukogenumatelt generatsioonidelt. igusega on inimbeebit nimetatud kehavliseks looteks, vib kujundlikult elda, et prast sndi on nabanr eeterlikum ja perioodilisem, toitub ta ju ndki emaihust, kuigi hingab iseseisvalt.
Enamikul meist on ettekujutus, et paljunemises tekivad loendatavad elud, organismid, mis on otsekui veemullid, mis pole ksteisega seotud. Aga see mte tekib ksnes inimese ja krgemate loomade pealiskaudsest vaatlusest, sest teline eluseos lbib tegelikult kiki jrelplvi ning kogu jada vib vrrelda pigem kokkuslmitud nriga. Viljastamine nimelt ei thenda uue moodustamist, vaid mberkujundamist, see on vaid kasvamise erivorm, organiseerumise alamatel astmetel on see osa kasvamisest [autori rhutused  M.K.]vi. Tepoolest, hulkrakulisus ja suguline paljunemine on nii vanad evolutsioonilised leiutised, et nende mehaanika on meil taimedega sama. Niisiis, uue inimese paljunemine pole jrjekordse autonoomse (surematu) hinge sisenemine seemne- ja munaraku hinemisel, vaid pigem le kte linud vrsumine, snagi taimne protsess. Selles vimalikus identiteediriives, mis kaugelt letab Darwini tehtu, kannatab mehelik krkus rohkem, sest emakas jb emakaks, aga meheliige degradeerub tolmuka lhisugulaseks. Huvitava faktina vib veel mrkida ra, et 2014. aasta lpus sai pris suurt thelepanu Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi biofsiku Jeremy Englandi teooria elust kui dissipatsiooni survel kivituvast kohastumuslikust isekorrastumisest (vist vib elda, et England suutis termodnaamiliste protsesside matemaatilisel modelleerimisel sammukese Ilya Prigogine'ist edasi astuda), mis maakeeli thendaks, et elu on mneti tule laadne nhtus ja seega loomulikult pidev protsess ning leekide (loe: organismide) loendamine kui atomiseeritud tulede loendamine vgagi tinglik. Sel on siis baerliku vaatega natuke klappi.





Mis siis see indiviid on? Kant ja seesmisus
ks tnapeva juhtivaid vaimufilosoofe Daniel Dennett nitab raamatus Darwini ohtlik idee, et evolutsioon on suurepraselt modelleeritav algoritmina. Tsi. Ma tleks, et Dennett on hiilgavalt titnud mtteharjutuse proovida seletada evolutsiooni ja elu nii nagu elusorganismid poleks elus. Sellel teoorial on ainult ks, aga see-eest letamatu puudus  see ei vasta tele. Kuidas ma sellist lbet hinnangut phjendan? Ega eriti saagi. See on see koht, kus veendumus kasvab vlja, nagu William James tles, sellest kige vimsamast eeldusest, mida filosoofilistes aruteludes ldse ei mainitagi, nii elda filosoofilisest tempermendist. Tuletan siinkohal meelde, et William Jamesi temperamendimistest kumab lbi selle mrksa arhailisem ja kosmilisem taust ning sel pole midagi pistmist koleerikute, sangviinikute ja muu puhtpshholoogilisega, temperament on temal rohkem muusikaline termin, mis thendab hlestust, ning see kuulub sisult ja etmoloogiliselt kokku temperatuuriga. Temperamendimistes vljendub muistne arusaam mikro- ja makrokosmose, meeleolu ja atmosfri harmooniast, taevaliku ja maise muusika koosklastvii. 
William Jamesi snutsi see ei ole mingi tehniline asi; see on meie enam-vhem vljendamatu aimus, mida elu kige ausamas ja sgavamas mttes thendab. See prineb ainult osaliselt raamatutest; see on meie isikuprane viis lihtsalt nha ja tunda kosmose totaalsuse tuget ja survet[minu rhutus  M.K.]viii. 
Kui professionaalne filosoof Peter Singer juab kohani, kus tunneb, et peab argumenteeritult testma, et ka teised loomad peale inimese tunnevad valu, siis teeb ta dentelmenliku esti: Lugejad, kelle tavamistus tleb, et ka loomad kannatavad, vivad eelistada selle osa vahelejtmist ning liikuda edasi lehekljele 79, kuna vahepealsetel leheklgedel ei tehta muud, kui kummutatakse seisukohta, mida nad ei jagaix. Peter Singeri pedagoogiline kannatlikkus teeb talle au, aga suuremat kasu sellest siiski pole, sest descarteslik-dennetliku argumentatsiooni see ei kiguta. Kik, mis puudutab organismi seesmisust, ei saa kuidagi mda teadusmetodoloogiliselt talumatult ebarangest pudelikaelast, mille lhisnastus klab nagu teaduse objektiivsust taotleva phimeetodi kolmekordne eitus  tundub nagu mul/mina, st seal on korraga nii ebarange tunnetusmeetod nagu tundumine, hemtteline subjektiivsus ja siis analoogiaprintsiip. Kust sa tead, et koer tunneb ka valu? Sest ta tundub nagu mina. Loodusteaduslikule meetodile nui neljaks truuks jdes saabki elusorganismi modelleerida kui algoritmilisi masinaid, aga ldiselt jetakse see epistemoloogiline buldooser siiski enda teadvuse ees seisma ning siis hmmeldutakse teadvuse kui filosoofilise Suurprobleemi ees. Baeriliku pilguga vaadates on teadvus loomse virgeoleku spetsiifiline erivorm (mis inimindiviidil pole psiv  see llitub vlja magades (kolmandik elust!) ja on niteks mjutatav keemiliselt lausa taimse koomani), mis on sama sujuvalt ja mitmekesiselt evolutsioneerunud kui kogu vliselt vaadeldav elurikkuski. Et mitte seda seisukohta von Baerile inkrimineerida pean tunnistama, et dennetlik analtiline vaimufilosoofia, mis jndab kujutlustega ajust purgis vi kardab, et internet vi liiga kiire arvuti hakkab ise mtlema, tundub mulle hpertroofiana sellest kognitiivsest puudest, mis vajab pikka formaalset testust, et khtu pussitatud koer tunneb valu, mitte ei krigse nagu kell, millesse on sattunud liiv.
Kui ma ennist nitasin, et baerilik vaade elule naerab vlja ksimuse Millal algab inimene?, siis vib jda mulje, et Baer eitab ldse individuaalsust. Tegelikult on muidugi vastupidi, Baer jtab seesmise subjektsuse ka teistele organismidele, lihtsalt subjektsus on protsessuaalne entiteet, mis on seotud eluvormi iseseisvusega, mitte elususega. Lpeks Baer ju avastas imetaja muna. Baer mitte ei vta inimeselt hinge, vaid jtab selle kigile elusorganismidele, jtab kigile seesmisuse, kogemis- ja valikuvime ehk elu fundamantaalsed tunnused. See vaade on htumaise teaduse peavoolule nii vraks jnud, et seda aksioomina vttev Valdur Mikita peab end vljendama vigurades ja keel pses. Niteks
Lingvistilist metsa arvustav Hasso Krull nimetab kige vahetuma kogemuse pagendatust tnapeva teadusest Philippe Descola eeskujul naturalistliku ontoloogia probleemiks. Krull kirjutab: Naturalistlik ontoloogia, mis valitseb niihsti loodusteadusi kui kogu tnapeva Lne kultuuri, eeldab tielikku pidevust fsilisel, vlisel tasandil, sellal kui sisemust omistatakse ainult inimesele ja see on tiesti individuaalnex.
Akadeemiline traditsioon, mis sellist ontoloogiat omaks ei vta, on biosemiootika ning selle distsipliini ks elavaid legende on Kalevi Kull. Karl Ernst von Baer krval on teoreetilisele bioloogiale (ja biosemiootikale) tohutu pause andnud teinegi kohalik baltisakslane - Jakob von Uexkll (1864-1944). Viimase loodud omailmateooriat on nimetatud ka subjektiivseks bioloogiaks, mille ks lhimratlus vikski olla see, et see on bioloogia, mis phjendab seda, et ka teistel elusolenditel on seesmisus, ka neil on liigiomane mlu ja maailmasuhestus, poeetilisemalt elduna, et ka neil on hing. Tunne aukartust elu ees!





P.S. Von Baeri bioloogiatraditsiooni elujulisusest ja jrjest saab kena levaate selle aasta teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikust Schola Biotheoretica 43. 2017 toimetajad Lauri Laanisto jt. 










i Akadeemia, 2002, nr 12, lk 2556-2589
iiKarl Ernst von Baer ldine seadus looduse arengus. 2017, T Kirjastus, ilmumas ka ajakirjas Akadeemia 2017
iiiToomas Paul Uskumatu Tooma lugu LR 2009, nr 1-2, lk 72
ivMilline vaade eluselusloodusele on ige? /.../ lk 2564jj
vigluse huvides olgu mainitud, et kergem polnud ka vgevaimatel: Sajandi lpus ti Knigsbergile suurimat kuulsust surematu Kant, kes viis tippu selle teaduse, milles peale kreeklaste nikse kige vimekamad olema just sakslased. Otseallikast vaimutoidu ammutamiseks pidid sakslased rndama Ida-Preisimaale. Kanti krvaal oli suur mju ka J. Krausil, rmiselt haritud ja teravmeelsel mehel, kes lpuks phendus peamiselt majandusteadusele. Kraus pooldas vabakaubanduse phimtteid ja lipilased olid temast vaimustuses.
Kik need mehed saavutasid kuuluse aainuksi omal jul. Riik ei aidanud selleks kuigi palju kaasa. likoolis oli vhe ppetoole, raamatukogu oli sna vaene. likooli puudutavad seadused olid le saja aasta vanad ja keskaegsest mtteviisist kantud. Niteks pidi teaduskonna dekaan jlgima, et dissertatsioonides ei esitataks mingeid uusi seisukohti (ne quid novi insit) (lk 229).
vildine seadus looduse arengus. lk 15
viiMrt Vljataga William Jamesi temperamentne konstruktivism, jrelsna raamatule William James Pragmatism ja elu ideaalid. Vagabund 2005, lk 374
viiiWilliam James Pragmatism ja elu ideaalid. Vagabund 2005, lk 14
ixPeter Singer Kik loomad on vrdsed kogumikus Keskkonnaeetika vtmetekste. Koostanud ja toimetanud Aire Vaher Riste Keskpaik Klli Keerus. T Kirjastus 2008, lk 74


xHasso Krull, Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku.Vikerkaar 2013, nr 1011, lk 156
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:57 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. september 2017Miks on nii vhe paremintellektuaale? 




Sna vasakintellektuaal vib kohata pris sageli, sna paremintellektuaal aga vga harva. Miks on see nii?


Arvan, et see snakasutus pole ldjoontes ebaiglane, sest seda, kes peaks asetuma paremintellektuaali positsioonil, on korrektsem nimetada konservatiivseks haritlaseks vi konservatiivseks mtlejaks ja nii ka tehakse. (mistepaari ajalooline prinemislugu on siin)
Kui vasakintellektuaali poliitiline aktiivsus seisneb pus muuta maailma, tavaliselt hiskonda iglasemaks (nt Occupy Wall Street!), siis konservatiivse haritlase vib hdaga saada meeleavaldusele, mis taotleb midagi silitada (nt vastuseis Rail Balticule).


Kitsendan siin vasakintellektuaali sellise tunnusteparvega:
a)arvab, et kommunism on phimtteliselt hea idee, paraku selle elluviijad osutusid trannideks
b)arvab, et rahvuslus ja religioon on primitiivsed jnukid algelisematest aegadest
c)arvab, et kik hierarhiad on halvad, kuivrd need phinevad vimul ja kuivrd vim on kikide meie hdade peaphjus, siis tuleb see maailmast kaotada. 
d) arvab, et bioloogial ei ole inimloomuse kohta midagi elda (pigem on igus Sartre'il sel asjas).

Raskematel juhtudel (SJW) vib lisada ka:
d) arvab, et fallogotsentrism on mistlik kontseptsioon
e) arvab, et soo- ja queerteooria peaks olema likoolis alusmooduli aine
f) arvab, et sotsiaalne iglus peaks olema likoolides krgeim vrtus

Valisin need, sest siis on see nii hlmav, et sisse mahuvad ka paljud hiskondlikult aktiivsed vasaknoored, keda intellektuaaliks nimetada oleks palju. Sealhulgas arvamusliidrid, aktivistid, sotsiaalse igluse sdalased ehk sssid (SJW-d) jne.


Nii.

Sssid on igusega tajunud, et Toronto likooli pshholoogiaprofessor Jordan Peterson nende suur vaenlane. (Peterson on hea nide, kuna ta on vga tuntud hetkel ja ta videoloengud vabalt saadaval).


Mis on see, mis iseloomustab Petersoni kige rohkem. Ta on praktiseeriv pshholoog, kes on dostojevskiliku innu ja vimekusega phendunud INIMLOOMUSE tundmappimisele. Ja nagu suur pshholoog Dostojevskigi on ta judnud seal vga kaugele. Ja jlle  nagu Dostojeskigi muutunud igasuguste vasakutopistide liveenvaks oponendiks.
Mletatavasti suur ja mjukas, innukalt kommunistidega flirtiv vasakintellektuaal Jean-Paul Sartre kuulutas, et kuna Jumalat ehk Loojat pole olemas, siis inimese puhul tema eksistents eelneb olemusele, miska inimene ise loob ennast. Eesti ilmalikus kontekstis oleks selgitavam seda veendumust kirjeldada nii: inimloomus pole bioloogiliselt determineeritud.
Seega sobib Jean-Paul Sartre hsti esindama tpi, kes inimloomuse olemasolu eitab ja usub, et meil on vimalik seda meelepraselt vormida. See suhtumine on ka praegu ssside ja vasakintellektuaalide hulgas vga levinud: inimene ei ole bioloogiliselt determineeritud, miska kultuuri muutes muudame inimest ja nii saame muuta kogu hiskonna selliseks, kuidas aga tahame.


Lhim vastus sellele, miks vasakutopistid on inimvaenulikud, ongi selles, et nad ei tunne praktiliselt ldse inimloomust, sest nad selle olemasolu eitavad. Loomulikult on neil paar triviaalset aksioomi, niteks, et philoomuselt on inimene hea, ainult hiskondlikud olud teevad ta kurjaks, vi et inimene on sndinud vabana.
Nd tuleb lihtsalt vlja melda  seda tehakse mistusega, eks , milline see uus uljas maailm olema peaks.
Eelkige muidugi iglane, mida iganes see ka ei thendaks.


Loomulikult hindavad ka konservatiivsed haritlased vga krgelt mistust. Mistus on vgev tunnetusvimendi ja mistuslikkusel on vga krge kommunikatiivne funktsioon. Viimane thendab tpsemalt seda, et hea mtlemise atribuudid (selgus, mittevasturkivus, koherentsus, jrjekindlus) kuuluvad ka hsti toimiva kommunikatsiooni struktuuri, aga inimese vabatahtelist kitumist ei saa iial struktureerida nende printsiipide jrgi (kuigi, mnan, meil kigil on hetki, mil kitume mistuspraselt). 
Selleprast vasakpoolsed intellektuaalid, utopistid ongi suurimad totalitarismide loojad  nad ritavad korraldada maailma nii, et seal oleks kik vimalikult mistusprane, mistusprane nagu Jaapani autotehases, pluss kik oleks vrdsed ja vabad ja valitseks ldine iglus. Aga inimene tahab ja ka suudab elada ainult oma vajaduste, tahtmiste, tujude, tunnete, spontaansuse, esteetiliste kiindumuste ja kige muu srase mittemistusliku ajel, lhimalt oma loomuse ajel. Inimese loomusel aga on ratu bioloogiline inerts ja vga suur kultuuriline inerts, tpsemini, see ongi inimloomus. 
Vasakpoolne sellele lausele kuigivrd alla ei kirjuta, konservatiiv kll. Siin ongi vtmeline vahe.
Sest hel juhul tuleb selle hiigelrongi vramatu kulgemisega lihtsalt kohaneda, kusjuures see viksema inertsiga kultuuriks kutsutud nhtus ise ongi kohanemismehhanism pluss infoallikas selle kohta, kuidas enese hiiglasliku bioloogilise inertsiga kohaneda, kuidas oma loomusega kohaneda (nagu Piiblis on eldud  linna on lihtsam valitseda kui iseennast). Siit johtub kaks asja. 
A) see sama kultuur (traditsioonid, tavad, religioon st eluviis kige ldisemalt) olgu see kuitahes ebatiuslik  on ainus kaitsemehhanism, mis meil enda bioloogilise loomuse ees on. See thendab, kui selle kultuuri puruks peksame (sest see on ebatisulik ja eelkige ebaiglane), siis me ei saa teliselt vaba ja autentset inimlast vi mida iganes need vasak-rousseaud kujutlesid, vaid metsiku karvutu ahvi, kes ei oska istuda ega astuda ning ammugi ei saa endast aru.


Muidugi peab vapper vasakinsener tundma oma materjali. lesehitus inimesel ju on, nii lihalik kui pshholoogiline.Vasakintellektuaal pab inimloomuse pigem ise vlja melda, leiutada oma peas. Alates Jean-Jaques Rousseaust lpetades Lacanide iekite ja Butleritega igasuguse postmodernistliku jampsimiseni vlja. Mni vib kll ked mustaks teha, niteks Freud mtles ilusti oma teooria vlja (sai paljus tppi) ja pdis siis sellega ka ravida. Muidugi pidi ta enne patsiendile selgeks tegema, kuidas selle teooria jrgi haige olla. Nii nagu feministid on tohutult higi valanud, et teha teistele naistele selgeks, et nad peaksid end 24/7 rhututena tundma. Sellest, et tnamatu tlisklass osutub kommunistidele ikka ja jlle vga suureks pettumuseks, viks omaette raamatu kirjutada...


Paraku see, mida me viks kutsuda oma hingeks, oma pshiliseks sisestruktuuriks, on samuti evolutsioonivanune (arusaadavalt eldi kunagi igavikuline).
Seega meest ja naist, musta ja valget, noort ja vana samasuguseks treivale sssile, tleks lihtsalt Orgeli teise seaduse: evolutsioon on targem kui sina.
Meie pshiline seesmisus, afektsistruktuur ja motivatsioonidnaamika on kujunenud samuti aastamiljonitega ja sel on vastav inerts. Sellega kohanemise, selle tundmappimise kogemus on talletatud mtidesse ja religioonidesse, akadeemilises mttes siis teoloogiaosakonda.
Seda mratut bioloogilist inertsi on kristluses kutsutud prispatuks ja vasakpoolsuse lhimratlus ongi prispatu eitus. 
Niteks seksuaalsuse inerts on 1,2 miljardit aastat, nlg aga oligi see, mis meid prmust kergitas 3,5 miljardi aasta eest. Viimase ees oleme tiesti kaitsetud. 
Muidugi on meil vga suur vabadusaste, muutus avaldub eelkige pingena. Hiigelinertsiga elu ei tiri meid edasi jigalt, vaid justkui kummi otsas. Smisvajadus avaldub sisemise tungina ja vhemalt mni aeg suudame sellele vastu panna. See siis ongi me kuulus tahtevabadus.


On, vga palju on meie teha ja me saame valida vrtusi, mille nimel.
Kujutan seda he mistuloona.
Jordan Petersoni kuulutust langeb sama kvale kivile kui Dostojevski oma. 
Judith Butleri nimelise likooli asutaja, 22. sajandi suur petlane, 7. laine feminist ja uusfallogotsentristliku queerteooria rajaja Mia-Muhhin Pedro-Ylgem VI loob teooria, mis on lhidalt jrgmine:
See, miks ei oldud siiani  ikka veel!  tielikult suudetud vlja juurida meeste domineerimist, seisnes viimases instantsis faktil, et nende vertikaalmde on keskeltlbi suurem (loe: nad on keskmiselt pikemad) ja on lbiv kultuuriuniversaal, et krge on vrtustatum kui madal (jumalad on alati krgel), siis selle diskrimineeriva, patriarhaalset domineerimstruktuuri taastootva sotsiaalse konstruktsiooni (beebide jlgimisel tehti kindlaks, et vertikaalasend pole kaasasndinud) dekonstrueerimineks peaks kogu progressiivne inimkond jtkama oma eksistentsi neljakpukil, sest juba 20. sajandil oli testatud (Lakoff-Johnson), et meie vrtusmaailm tuleneb meie kehaehitusest. Esimese asjana ehitatakse mber WCd, reaktsionrid ja teised psti hullud jms paigutatakse paranduskarpidesse. 


Olgu, nali-naljaks, aga on ilmne, et tehniliselt on vimalik selline kultuur. Miks me aga seda ldse ei taha? Sest kuigi meil on vime kpuli kia, me seda pikalt ja psivalt teha ei taha. See pole meie loomuses.
Aga sarnaselt on pshiliste protsessidega: meil on vga raske muuta psivalt mitmeid pshilisi struktuure ka. Niteks nukaaegsetele paneelelamutele projekteeriti vikesed kgid, sest olid veendunud, et kommunismi judnud inimesed kivad ainult hissklas ning teevad kodus ainult hdapraseid snkke. 19. sajandi Venemaal panid ka ratsionaalselt mtlevad vasakinsenerid talupojad elama taolistesse hiselamutesse. Neid pletati vihaga mahagi. Inimesel pole selliseid instinkte, tles Dostojevski, ta ei ole sipelgas. Inimese jaoks on need elamud sjavebarakid.


Bioloogiaklassik Edward O. Wilson suutis he vga lhikese lausega formuleerida kommunismi phivea: Hea idee, vale liik.




Kommunism pole inimsusevastane, vaid inimloomusevastane kuritegu. Umbes nagu jkaru pidamine soojas ja kuivas puuris vi pardi pidamine rrel. Ega ra ei sure, aga hirmsasti tahaks kuidagi teisiti.



P.S. 
Edward O. Wilson viitas oma kuulsa tsitaadiga sellele, et kommunism sobib hiselulistele putukatele  sipelgatele, mesilastele, termiitidele jms.
hiselulistel putukatel puudub (tlistel) seksuaalne konkurents. Inimesega on aga see hda, et iga liige on seksuaalne, igal liikmel on sugutung ja seksuaalvajadused (ja populatsiooni silimiseks peab enamik osalema sigimisprotsessis). Klab tiesti triviaalselt, aga arvestada sellega ei osata.

Kirjutasin 2015 aasta septembris (P) sna lihtsa inimloomusest tuleneva ennustuse:


uduspilt laevatiest tumedatest noormeestest.
Kas nad on keskmisest agressiivsemad ja kriminogeensemad? Loomulikult, aga seda mitte nende rassi prast, vaid selle prast, et noored mehed on igas populatsioonis kige agressiivsemad ja kriminogeensemad. Vanglad on lviosas tidetud just noorte meestega ja seda le maakera. Kuna neil puudub vimalus omakultuuriliseks sooliseks suhtluseks, siis on ka seksuaalne frustratsioon garanteeritud.


Jah, vib ju kll humanistlik-ilsalt importida tugeva soolise disproportsiooniga inimgrupi, aga milline MT vi riiklik institutsioon tagaks nende seksuaalsete vajaduste rahuldamise?

2015/2016 aastavahetusel toimus Klnis teaduprast kurikuulus massiahistamine.

08.12.2016 kirjutab Airi Keller Feministeeriumi blogis phjaliku artikli "Vaikus feministide rindejoonel".
See on feministide kimbatusest, sest ei suudeta siiani luua korrektset ohvrimaks olemise hierarhiat.




Kui Wagenknecht tiesti igustatult avaldas pahameelt naiste massilise ahistamise kohta, ngi tema kodupartei enamik kriitilises snavtus pigem ohtu pgeniku kui lima ohvri mainele.




P.P.S. vt ka "Seksuaalse emantsipatsiooni kurit ja karistus". See on pikem ja phjalikum lahtiseletus feministlikust kanapimedusest seksuaalse konkurentsi suhtes.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:29 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


17. august 2017Vasakintellektuaalid ja homode kalifaat 
Parempoolsetel pole peale loosunglikkuse ja labase populismi midagi hiskonnale pakkuda ning nad jvad intellektuaalselt vasakpoolsetele alla, leiab ajaloolane Veiko Berendsen. "Postimees" 25.07.2017


Ma olen Berendseniga nus selles osas, et intelligents, eriti see verevaesem ja raamatutargem osa sellest, kaldub loomuldasa vasakule. Siin on orgaanilise seos. Inimmistuse jumalikustamisel ja vasakpoolsusel on tugev korrelatsioon, aga lahknevus tuleb vrtustavas hinnagus sellele. Mistuse-usklikule thendab arusaadavalt suurema mistusprasuse tuvastamine ju htlasi paremuse, et mitte elda moraalse leoleku tuvastamist. Kellele aga intellekt iseenesest jumalik ei tundu, ei vta ka seda hierarhiseerimist nii iseenesestmistetavalt.

Nii vastaksingi Berendsile Dostojevski prandaaluse snadega:


Jahah, aga just siin see konks minu meelest ongi! Andke andeks, hrrased, et ma kangesti filosofeerima kipun; nelikmmend aastat pranda all oldud, lubatagu mul nd veidi fantaseerida! Vaadake, hrrased, mistus on hea asi, selle vastu ei saa vaielda, ent mistus on ainult mistus ja rahuldab ainult inimese mistuslikke potentse, tahtmises aga avaldub elu tervenisti, see on kogu inimelu, kaasa arvatud mistus ja kik muu enesesgamine. Ja kui ka meie elu selles oma avalduses osutub tihtipeale nruseks, siis on see ikkagi elu, ja mitte lihtsalt ruutjuure leidmine! On ju niteks tiesti loomulik, et ma tahan elada just selleks, et rahuldada kiki oma elupotentse, aga mitte selleks, et rahuldada ainuksi oma mistuslikke potentse, mis on kigest kahekmnendik mu elupotentsidest. Mida teab mistus? Mistus teab ainult seda, mida ta on judnud teada saada (on asju, mida ta arvatavasti iial teada ei saa; see ei ole kll mingi lohutus, kuid miks mitte seda otse vlja elda?), inimloomus aga toimib tervikuna koos kigega, mis sinna kuulub, toimib nii teadlikult kui ka mitteteadlikult, toimib valesti, aga elab. Mul on tunne, hrrased, et te silmitsete mind kahetsevalt; te kordate mulle ikka ja jlle, et haritud ja arenenud inimene, he snaga selline inimene, nagu on tulevikus ette nhtud, ei saa teadlikult midagi tahta, mis talle kasulik ei ole, et see on lihtne matemaatika. Olen tiesti pri, et matemaatika. Aga ma kordan teile sajandat korda, et hel juhul, helainsal juhul vib inimene meelega, teadlikult tahta endale kas vi halba, vi lollust vi koguni lolluste lollust ja nimelt selleks, et testada oma igust tahta kas vi lolluste lollust ja et mitte olla kohustatud ainuksi mttekalt tahtma. Sest see lolluste lollus, see isiklik tuju, hrrased, vib tegelikult meiesuguse meelest ollagi kasulikum kui kik muu, mis maa peal olemas on, teatavatel juhtudel kindlasti. Ja erandlikult vib ta olla kigist kasudest kasulikum ka sel juhul, kui ta toob meile ilmset kahju ja on vastuolus meie mistuse kige arukamate kasumrangutega, sest vhemasti jtab ta meile alles kige philisema ja kige kallima  meie isiksuse ja meie individuaalsuse. Ja nete, on neid, kes vidavad, et see on tepoolest inimesele kige kallim; tahe vib muidugi, kui ta tahab, ka mistusega koosklas olla, eriti kui viimast ei kuritarvitata, vaid mdukalt pruugitakse; see on kasulik ja mnikord koguni kiiduvrt. Ent vga sageli ja isegi enamasti lheb tahe isekalt ja tielikult mistusest lahku ja... ja... ja kas teate, et seegi on kasulik ja mnikord koguni vga kiiduvrt? 

Vi Edmund Burke'i snadega: Poliitikas ei tuleks lhtuda mitte inimmistusest, vaid inimloomusest, millest mistus moodustab vaid he ja kaugeltki mitte suurima osa.


Veel ks snastus: vasakintellektuaal on maniakk ja hull chestertonlikus mttes. Katoliiklik apologeet C.K. Chesterton tleb, et normaalne inimene hoolib test alati rohkem kui maailmavaate koosklalisusest. Kui ta neb kahte tde, mis nivad teineteisele vastu rkivat, vtab ta omaks mlemad ja vasturkivuse ka veel lisades teisal, et enamik moodstest mttetarkadest meenutab mulle maniakke, sest hull ei ole mistust kaotanud. Hull on kaotanud kik peale mistuse.


Loomulikult kogu Twitteri avangard ei kannata laiutava mistuse kes, vaid enamik neist asendab nii inimloomuse tundmise kui mistuse idealistliku noorusplve universaalvasaraga  vrdsus-aatega. Ei ole fakti ega loogikat, mida ei saaks vrdsusaatega prmu taguda, samas ei vaja sellega relvastumine ei mistust ega elukogemust.
(igluse huvides tuleb muidugi elda, et enamus paremnoortest pole mitte inimmistuse piiratust ja prispatusust tunnetanud vaimuinimesed, vaid pigem hea loomaliku tervise ja libiidoga olendid, kelle hormoonide ja tungide meelevalda mistus ja universaalsed eetikaprintsiibid liialt ei kiguta. Kui feminist-emantsipeerijad on seksuaalse konkurentsi suhtes kanapimedad (vabadus ja enesemramisigus pstab kik!), siis paremnoored on selle suhtes litundlikud).

Olgu vahemrkusena eldud, et liiga hea mtlemine on mu arust ka Ahto Lobjaka phiviga st prognoosides tulevikku ei vaata ta niivrd hiskonna pshholoogilises kliimas ilmnevaid tendentse, vaid pigem ekstrapoleerib puhtmistuslikult htumaise tsivilisatsiooni seesmist arenguloogikat. Ja veel olgu eldud, et tema demoniseerimine hirib mind samavrd kui Varro Vooglaiu demoniseerimine.




Utoopiad on toredad asjad. Vhemasti senikaua kuni neid realiseerida ei ritata. Ikka on olnud nii, et kui ptakse hiskonda vga mistulikult korraldada, on tulemuseks midagi sna talumatut (pikemalt pajatab sellest niteks Mihhail Lotman selles raadiosaates).


Inimene tahab kituda nii nagu ta tahab ja tema motivatsioonidnaamikal ja afektistruktuuril on mistusega ige vhe ja ige harva pistmist. Mistus pseb domineerima ja asju korraldama neil haruldastel hetkedel, mil on tagatud turvalisus ja phimised baasvajadused igati rahuldatud; nii hiskondlikus kui individuaalses plaanis, kusjuures mnede ressursside mberjagamine on riiklikult phimtteliseltki vimatu, siin snastuspunkt Lauri Vahtrele  Alatihti juhtub, et Jri armastab Marit, aga Mari hoopis Matit, ning selle vastu ei saa isegi Saint-Just ega Dzerinski. Ehkki muidugi ked sgelevad seda ritama: Mati tuleb maha la ja Marile selgeks teha kus tema nn peitub. On sna naiivne arvata, et see kurb paratamatus, mida viks nimetada armunne riikliku garanteerimise vimatuse seaduseks, ei laiene hiskondlikele oludele ja jb piirnema ksnes n.-. erasfriga.
Isegi surmasuust psenud migrant ei ela ksnes leivast, kui kht elemantaarselt tis, kerkivad esile uued vajadused ja tungid  mis skandaalsel kombel mistusega ldsegi ei konsulteeri!  eriti gedalt veel siis, kui tegu on nooremapoolsete meestega. Olgu Klnis neil kigil kerge!

Toronto likooli pshholoogiaprofessor Jordan Peterson on dostojevskiliku kirega phendunud inimloomuse uurimisele ja ta on teinud palju selleks, et avastatut kommunikeerida.
hes videos (ei suutnud seda hoobilt leida, sest neid on tal tnuvrselt palju) analsis ta vanu India jumalakujutisi ja ti illustratsiooniks he karikatuuri, mis tema hinnangul oli pshholoogiliselt vga tpne. Sellel karikatuuril oli tubane linnakass sattunud metsa ja see, millise kujutluse maalisid kassi vaimusilma kik need vrad lhnad, mida ta metsas kohtas, oli teliselt hirmuratav komplekt kihvadest, sarvedest, knistest, mrgihammastest jne. See oli selle kassi pshholoogiline reaalsus hoolimata sellest, et htegi sellist elukat pole olemas. See oli teatud afekti visualiseeritud representatsioon ja see on reaalselt kitumist mjutav, see on tugevam kui mistus.
See loeng tuli mulle meelde, kui lugesin Jakko Vli kartust homode kalifaadi ees.(EPL 16.08.2017)  Mistuslikult tielik nonsenss (sest islam ja homoseksuaalsus klapivad veelgi kehvemini kui homoseksuaalsus ja katoliiklus, eks), aga pshholoogiliselt reaalne. See mjutab valimiskitumist ja hiskondlikke protsesse rohkem kui mingi teadus ja loogika.
Sattusin lugema ka Anna-Maria Penu raamatut Eesti veri. See on samuti he hirmumustri (et mitte elda arhetbi) artikulatsioon, kenasti mistuse ja loogikavaba, aga pshholoogiliselt realistlik. Peategelaseks on Eeva Ligi, partei Maarjamaa Vasak Vaim juhi ttar, kes emale knesid kirjutab, ajal, mil valitseb Valge Eesti Neoliberaalne Erakond, kes on keelustanud abordi jne (kik udused ja hirmud kokku kuhjatud nagu linnakassi vi Jakko Vli fantaasiaski, eks).


Vaidlused, mis on varustatud nidete ja teoreetiliste argumentatsioonidega, on alati jnud viljatuks Uku Masing (Elpida Echomen)



Seeprast kordan Edmund Burke'i snu: Poliitikas ei tuleks lhtuda mitte inimmistusest, vaid inimloomusest, millest mistus moodustab vaid he ja kaugeltki mitte suurima osa.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:53 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. juuli 2017Jri Kolk "Roheline suits" 
Ilmus pisut lhendatult ja liigendatult ajalehes "Sirp" 28.07.2017.



Kuhi kujunditest kasvanud monolooge


Jri Kolk, Roheline suits, Post factum, 2017, kujundanud Kalle Mller, 171 lk 


Mihkel Kunnus


Heidan aeg-ajalt pilgu raamatupoodide ja kirjastuste netileheklgedele, et omada mingit levaadet ilmuvast kirjandusest. Vaevalt, et see on kuigi originaalne kitumine. Nii: Jri Kolk Roheline suits. tlen kohe ra, et kartes rikkuda avastamisrmu ei taha loo sdmustiku ja sisu kohta elda rohkemat, kui et selleks on ks kummaline pantvangistamine Vatikanis ja sellega otseselt vi kaudsemalt seotud isikute reaktsioonid, mtted ja kitumised. Sndmustikku ise on pigem vhe ja keskendutud on rohkem tegelaste sisemaailmas toimuvale.Kirjastuse kaastekst algab nnda: Eesti kaasaegse kirjanduse he mitmeklgsema ja pnevama autori Jri Kolgi mosaiikromaani Roheline suits? vib vtta kui pshholoogilist pnevikku, teravmeelset jdvustust ebakindlast tnapevast vi groteskset rnnakut suures maailmas seiklevate vikeste eestlaste jlgedes.
Nii seda kirjastuse antud tuvustust kui raamatut on vimatu hinnata arvestamata anrit, kuhu see umbkaudugi kuulub (iga tekst on mitmekordselt kodeeritud, tleks semiootik). anrid on aga hmaste piiridega ja tihti ongi mitte ainult paratamatuks vaid ka viljakamaks lugemiseks mningane anriline mdalugemine (mis vib mnel piirjuhtumil lausa kohtussteemiga kokkupuutesse viia). Niteks kui kirjastuse kaasteksti lugeda kui objektiivsust taotleva kriitiku iseloomustust, siis oleks see sna eksitav. 


Pnevus pnevuseks, aga kas Jri Kolk on mitmeklgne autor? No ei. Pigem vastupidi. Jri Kolgil on sna selge ja isikuprane kekiri, loojapaatos ja tekste hingestav elutunne. Minu mulje jrgi pole Jri Kolgi laad ja n- tehnikate repertuaar aja jooksul eriti muutunud, kll aga selgema kuju vtnud, kirjutab Aare Pilv Kolgi senise loomingu ldiseloomustuseksi. Rauno Alliksaar alustab luulekogu Igapidi ks nn ja rm (2016) arvustust jrgmiselt: Jri Kolgi uut luuleraamatut svenemata sirvides on esimene emotsioon ta tegi seda jlle. Pealtnha on tegemist priski klassikalise Kolgiga ja lpetab lausega: Kolk on edukalt jtkanud oma seniste kogude vaimusii.


Siiani ongi Kolk avaldanud tekste oma andelaadile sobivaimates formaatides  (proosalises) luules ja proosa lhivormides. Kas Roheline suits on pshholoogiline pnevik? Ei. Teravmeelne jdvustus ebakindlast tnapevast? No seal on paar pikemat esseistlikku liku, mis ehk vastaksid sellele mratlusele. Groteskne rnnak? No ei.
On see mosaiikromaan? Kujutan ette kirjastaja kimbatust ja jagan tema trget nimetamast Rohelist suitsu romaaniks. Eesliide mosaiik- nib siin veel pris heatahtliku kompromissina. Kui Mrten Rattasepp lpetab oma asjatundliku ja phjaliku analsi Jri Kolgi loomingust (konkreetsemalt lhitekstide kogumikule Suur vidujooks) lausega Ja lpuks  ootan huviga, mis kll saab, kui Jri Kolk kirjutab kunagi romaaniiii, siis Rohelise suitsuga ma seda ootust tidetuks ei loeks. 
Kordan siin igaks juhuks le, et selline kategoriseerimine pole mingi kuri arhaism ja Prokrustese sng Loojate kallal jhkrutsemiseks, neile kriitiku positsioonilt koha ktte nitamiseks vms., vaid toimiva kommunikatsiooni eeldus ja juba ammu on suuremaks probleemiks (omale sobiva) jalgratta les leidmine, mitte selle olemasolu vi taasleiutamine kuskil. Ei ole kerge t raamatukoguhoidjatel vi kauba riiuleisse tstjatel raamatupoodides, ei kellelgi, kellelt palutakse soovitada niteks mnda head kaasaegset kodumaist romaani. 


Mistagi on romaani defineerimine ja formaalne piiritlemine komplitseeritud ja tnamatu, aga mne tarviliku tunnuse tuvastamisega on siiski veidi lihtsam. Esiteks maht. Romaan ei saa olla vga vike. Romaan on pikem terviklik proosateos. Kui pikkusega on Rohelisel suitsul enam-vhem hsti (171 lk) , siis terviklikkusega enam mitte. Maht on saavutatud rohkem kuhjamise, kui orgaanilise kasvamise lbi. Kui organismis on osad ksteist vastastikku defineerivad ja neil puudub phiolemus ilma seoseta teiste osadega (sda on sda ainult organismis, see thendab, seoses teiste orgenitega ehk organismi tervikuga, vlja ligatud sda on pelgalt lihatkk, koemass), siis kuhjas puudub osade vahel vastastikku defineerivad seosed ja osa phiolemus ei sltu sellest, kas ja millises kuhjas ta on. 
Rohelise suitsu alamosad ongi vga ldvalt seotud ja sna iseseisvad. Need on suuresti erinevate tegelaste sisekned ja just sisemonoloogid, thendab, need pole omavahel dialoogis ja lbi pimitud, nad on ksteisest sna sltumatud ja iseseisvad, thendab, nad moodustavad rohkem kuhja kui organismi. Niteks kui peaminister Kadi Kivivilla asemel oleks mni teistsuguse maailmapildiga peaminister, siis mingeid muutusi mujal see kaasa ei tooks. Isegi kui kik ta vrtushinnangud diametraalselt vastandlikega asendada, siis ei juhtuks lejnute maailmapildis ega kitumises midagi. ks suletud purk riiulil oleks vahetatud teise vastu ja kik. Roheline suits koosnebki suuresti kuhjast sisemonoloogidest, millele annab raami ks vline sndmus, aga ka selle kokkusiduv jud on vike, kuna tegelased elavad ikka vga autonoomselt ja suletult oma peas ning suur taustasndmus ei moodusta kuigivrd hist teadvuste kohtumise vlja. Liialdamisi viks elda, et need lood on heks raamatuks on sna otseses mttes kokku kidetud. Ja jllegi: see pole tingimata hinnang, vaid pigem mratluspd.


Teiseks. Romaani vaimsus, see formaalselt mratlematu asi, mille artikuleerimisele Milan Kundera nii palju oma snaosavust on kulutanud, Cervantese prand, see traditsioon, mis laseb Hannah Arendtil nimetada romaani kige uusaegsemaks kunstivormiks, ja millest lhtub see iseenesestmistetavus, millega Tzvetan Todorov teeb jrgmise mrkuse: [Vjateslav] Ivanov hindas igesti [Marina] Tsvetajeva annet ja intelligentsust, kuid eksis, pidades teda suuteliseks romaani kirjutama. Romaan eeldab paljude teadvuste tundmist, kuid Tsvetajeva, kes suutis oma vaatlustes ja analsides minna rmiselt kaugele, tundis ainult hte teadvust: enda omaiv.
Rohelises suitsus on erinevaid teadvusi justkui omajagu, aga see jb siiski mneti vliseks. Kigi karakterite sisekne on antud edasi jutustavalt, vestluslikus ja just isikupraselt jrikolgilikus maneeris. Jutustavus seisneb omamoodi kirjalikus suulisuses. See tekst sobiks suurepraselt kuuldemnguks, elavaks esitluseks, sest erinevate tegelaste sisekned on emotsionaalsed (enamasti on emotsiooniks mingit laadi rahulolematus maailma vi inimeste mingi aspekti nmedusega) ja suulise kne markeritega, tis hatusi ja emotsioonivljendusi, nohhe, mhhe, pffe ja muud sellist. Eestlased olla tuim rahvas. Peldikusse sitke selle jutuga ja puhastage oma vaim, kostub Mirjami peas (lk 126) Kui platsi hes servas oli igivana hoone, mis oli  vhemalt ametliku teooria kohaselt  meldud vaimu puhastamiseks ja selgitamiseks, siis teise serva ji plastmassist putkade rida, kus keha pidi taas kergemaks saama. Pff. Kuidagi hvardav oli see kontrast, kuidagi vastik, kostub Petri peas(lk 78). Kui keegi sai surma keskmisest gedamal viisil, oli see automaatselt uudis. Kige suurem uudis oli terrorism. Tapke inimesi keset linna ja avalikult, tapke mitu tkki korraga, ja olete saavutanud midagi mainimisvrset. No ei ole ju! Inimeste tapmine on nme, kostub Kadi peas(lk 112).


Kik tegelased Rohelises suitsus on mingis mttes Jri Kolgi jutustused. See ratuntav Jri Kolgi jutustusmaneer vtab juhtohjad ikka enda ktte ja tulemuseks on vaimukas eksalteeritud pragamine, emotsionaalsed hatused ja seda kik ige sarnaselt, ige jrikolgilikult. Anname veel he vimaliku tagakaanemratluse: Roheline suits - meie he isikuprasema kirjaniku teravmeelne raamjutustus. 


Jri Kolk on loojatbilt luuletaja, poeet. Kasutan seda sna siin kunderalikult, eristava krvutusena romaanikunstnikust. Kui Milan Kundera on elnud, et romaanikunsti ainus moraal on tunnetus, thendab, selle eetos mneti sarnane teadusele (Dostojevski noogutaks siin gedalt), siis
Luule on territoorium, kus iga vide saab teks. Luuletaja tles eile: elu on thine nagu nutt, tna tleb ta: elu on lbus nagu naer, ja mlemal korral on tal igus. Ta tleb tna: kik lpeb ja kaob vaikusesse, homme tleb ta: miski ei lpe ja kik kaikub igavesti, ja mlemad vited on tesed. Luuletaja ei pea midagi testama; ainus testus on tema tunnete intensiivsusv. 
Niteks tundub, et Jri Kolk tabab jrgmise lausega Rohelise suitsus ka enda loomisviisi: Mneski peas, eestlastest niteks Mirjami omas, tekkis mte, et pantvangis ei olda sedapuhku mitte inimeste, vaid pigem jumala kes, see mte klas nii poeetiliselt, et sellest oli raske loobuda(lk80). Jb mulje, et Roheline suits on tervikuna sndinud hest ideest, mis klab nii poeetiliselt, et sellest on raske loobuda, ja samuti paljud selle ehitusklotsid suuremal vi vhemal mral.
Niteks Aleks tundis, praegu vga selgelt, et see hale punt kehastab maailma kurjust ja mannetust. Kui suurus seisab gigantide turjal, siis kurjus kerkib maast veidi krgemale magedike massi tuimal toel, seisab vikeste inimeste peal ja sel ei ole muljetavaldavat vertikaalmdet. Kurjus on horisontaalne nhtus(lk 14-15).
Kena kujund, kena aforism, aga hoopis teisest materjalist, kui Ilu pstab maailma vi Kui Jumalat ei ole, siis on kik lubatud. Kurjus on horisontaalne nhtus on sattumuslik poeetiline kujund, mitte mingi romaanikunstilise tunnetusskeemi koondsnastus. Rohelises suitsus ei muutuks midagi, kui Aleks oleks arutlenud umbes nnda, et kogu maailma kurjus ja mannetus on vimuiha, tung ronida kellelegi kukile ja et lppkokkuvttes kurjus on vertikaalne nhtus. 
Ent tasub meelde tuletada, et Rohelist suitsu romaani-liistule tmmata thendab olulises mttes ikka mda arvustamist. Jri Kolki kui loojat ei iseloomusta romaanikirjaniku lbingelikkus, vaid vaimukas snakasutus ja kujundiloome, mida hingestab sna smpaatne eetiline phihoiak, melanhoolne humanism, leebus ja traagilisus. Ta vahendab eelkige elutunnet, mitte tarkust. 


Lpetuseks vib elda, et Rohelise suitsu kohta kehtib sna tpselt see, mida Jri Kolgi loomingu kohta on elnud kaks phjalikumat ja analtilisemat arvustust, nimelt eeltsiteeritud Mrten Rattasepa ja Aare Pilve oma. Kummaltki ks tsitaat:
Endast suuremaga rindapistmine on veel ks motiiv, olgu see siis allegoorilise knekujundina vi otsesnu  lpptulemus pole aga ldiselt leliia helge. Klassikalise Vana-Kreeka kirjanduse tragdiaanr (millele Kolk kord vihjab, teisal otseselt mber kirjutab, nii kesolevas jutukogus kui ka mitmetes varasemates luuleteostes) seisnes ennekike indiviidist suurema ja vimsama saatuse kiuslikkusel, inimlikult ebatiuslike kangelaste sattumuslikult nnetutel eksivalikutel, millel kippusid olema teenimatult kurvad tagajrjed.
Asjad, mida Jri Kolk tegelikult elda tahab, on ju vga lihtsad: kas sul on hing? kas su elul on mte? kas sa suudad inimeseks jda? Puhas klassika, igihaljad ksimused, ei mingeid idiosnkraasiaid. Just see pateetikavaba vaimukas pretensioonitus ja samas vrdselt positsioonilt esitatud ksimuste fundamentaalsus on see, miks minu meelest tasub Kolki lugeda.vi




Roheline suits on Jri Kolgi esimene pikem proosateos, Jri Kolgi tema tuntud headuses.
i Aare Pilv Pretensioonitu puudutus, Looming, nr 11, 2016
ii Rauno Alliksaar Igapidi ks Jri ja Kolk Sirp. 02.IX.2016
iii Mrten Rattasepp Tnapevatragdia ERR 13.07.2015 http://kultuur.err.ee/307208/arvustus-tanapaevatragoodia
iv Tzvetan Todorov Elu Tules. Marina Tsvetajeva pihtimused Sinisukk, 2007, lk 55
v Milan Kundera, Elu on mujal Tnapev, 2009, lk 254


vi Enam-vhem sajaprotsendilise tpsusega sobib Rohelise suitsu kohta ka kirjandusblogis Loterii kogumiku Suur vidujooks kohta kirjutatust jrgmine lik: Tundub, et autorile on eelkige oluline jutustamine ise, loo algus ning seejrel proosajoru ja lugejaga vestlemine. Punt kui selline pole vist primaarne, paistab, et kogu energia lhebki jutustamistegevusele. Jah, loo lpud vivad olla igati dramaatilised, aga need pole sellised, mis paneks lugeja llatunult juukseid katkuma. Pigem on see banaalsusse sumbumine? Vi kes teab. Ma ei tle, et see on negatiivne vi puudus  selline lihtsalt on Kolki tekstimaailm. Kui siit midagi paistab puuduvat... siis ehk teravate dialoogide olematus. See tekstimaailm on pigem jutuvestmine, autor esitab oma ngemust, siin ei hakka tegelased oma elu elama, omavahel suhtlema, see on pigem formaalsus n suures narratiivis. https://loterii.blogspot.fi/2015/06/juri-kolk-suur-voidujooks-2015.html


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:22 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
29. juuli 2017Isiklik on poliitiline. Lhisuhtevgivalla pimethne. 
 Ilmus ajalehes Sirp 14.07.2017 kvasti lhemana, kirjutasin Helen Fisheri toodud statistika lahti, mudisin snastus ja kirjutasin lppu paar peatkki juurde ja krpisin vite, et alkohlijoove on karistusseadustikus 




Isiklik on poliitiline. 


Lhisuhtevgivalla pimethne. 




Ainus viis vhendada vgivaldsust on minimeerida tegureid, mis suurendavad vgivaldse kitumise esinemise tenosust.


Mihkel Kunnus




Perevgivalla terminist tpsem oleks lhisuhtevgivald - asjad vljuvad kontrolli alt just oma kige lhedasemaga ja fsilise ja vaimse vgivalla ilmingud on enamasti pimunud, siinjuures ei maksa primitiivselt polariseerida (naisedngutavad-mehedpeksavad). Mnikord aitab paariteraapia - kui paar varakult adub, et suhe vib kest ra minna...Praegu aga ootaksin Kunnuselt kui intelligentselt inimeselt (enese)analsi, millest viks olla kasu teistel (meestel), kes samamoodi puntras on.
Tiina Jgeda, Facebook 22. detsember 2016


Kesolevas kirjutises ei pretendeeri ma ammendavusele ega isegi mitte levaatlikkusele, vaid proovin keskenduda mndadele olulisematele aspektidele, mida avalikus arutelus on erinevatel phjustel kige vhem ksitletud. Lhisuhtevgivalda ksitlev arutelu katab tavaliselt kike asjassepuutuvat sama hlmavalt nagu harjased hambaharja  hest otsast, hes suunas ja heklgselt. Heaks  ma tleks et tiesti representatiivseks  niteks sobib lhisuhtevgivallale phendatud Sirbi eriumber (30. juuni 2017), milles hsti phjalikult, mitmekordselt, liiaselt ja emotsionaalselt korratakse le see, milles vlitseb enam-vhem tielik ksmeel  Vgivallale ei ole igustust, vgivald tuleb lpetada ja vgivallatsejad vastutusele vtta. Ja siis tuuakse selle vaidlustamata teesi toetuseks hulganisti konkreetseid niteid, osutatakse majanduslikule kahjule, korratakse le femisnistlikud klieed ohvrisdistamisest jne. Praktiliselt ldse aga ei puudutata vgivaldsuse phjuseid, ei tehta ettepanekuid, kuidas vgivaldust vltida ja ennetada ning isegi selles, mida tagantjrele teha, ollakse sna napi- ja ldsnalised, lhimalt, puudub pea igasugune analtilisem vaade, mis annaks suuniseid mistmiseks, ammugi siis praktiliseks tegutsemiseks.


Sina ei tohi mitte phjuseid otsida!
Vim. Kontroll. Allutus. Need ajendid on seksuaalvgivallatseja kitumise taga  sellise phjuste postuleerimisega algab Kristina Birki artikkel Sdi on sdlanei. Niiviisi poole sutsu pikkusena vlja tooduna paistab feministliku diskursuse analtiline kndimatus eriti selgelt vlja. Ometi vrib see siin esile toomist kahel phjusel. Esiteks on see vga levinud ja teiseks vrsub see suurema kandepinnaga kohast, mis teeb phjuste analsi eriti raskeks: nimelt ei suudeta eristada igustamist ja phjuste vlja toomist. See on mneti mistetav, sest teaduslik meetod ja igustamine ongi paljus sama lesehitusega: mlemad korraga depersonifitseerivad vaadeldava ja ehitavad phjusahelaid, mis ulatuvad kaugemale konkreetsest vgivallaaktist ja selle sooritajast. Kuna s hajumist kardetakse nagu tuld, siis visatakse pikemata le parda kik, mis hvardab hlbida tautoloogiast Sdi on sdlane, kusjuures viimase teeb eriti piinlikuks asjaolu, et sellega ritatakse (enamasti hese seksistlikkusega) mda hiilida stuse presumptsioonist. Igasugune pikem menetlmine ja arutelu on ju vhemasti potentsiaalne ohvrisdistamine! Ksimus Kes on sdi? on a priori kahtlane, sest teadagi ju, et sdlane on sdi. Samuti loetakse talumatult nestavaks selline ksimus nagu Kui palju on keegi sdi? (ammugi on ketserlik nii pikki seoseahelaid loov analtilisus, mis hvardab ivankaramazovlikus meeleheites: Oo, omast arust, oma viletsa, maise, Eukleidese mistuse jrgi ma tean ainult seda, et kannatus on, et sdlasi pole, et kik tuleb ksteisest, otse ja lihtsalt, et kik voolab ja tasandub. ). Moekas malakas See on ohvrisdistamine! peksab arutelust vlja igasuguse phjuste analsi ja katab selle lahenduste otsimisel vtmeliselt olulise valdkonna kinni mne feministliku klieega nagu Vgivalla juured on toksilises maskuliinsuses,Sdi on sdlane, Patriarhaalsus tegi! vms.




Mis phjustab vgivaldsust lhisuhetes?
Loomulikult pole hte ja kontekstitut phjust  nimetatagu seda siis toksiliseks maskuliinsuseks, kurjuseks, vimuihaks, saatanaks vi milleks iganes  vaid on palju vgivaldsuse ilmnemise tenosust soodustavaid tegureid. Triviaalseks nitkes sobib alkohol, legaalne narkootikum, mille mju agressiivsuse tusule ja impulsikontrolli kahanemisele on teaduslik aabitsatarkus, aga mille tarvitamine on kultuuris nii sgavalt sees, et selle suure vgivallasoodustaja vastu ei sandata kuigi valjuhlselt astuda. ilis poliitik vib kll ennastsalgava pingutusega panna valge lindi rinda, aga alkoholitsturite lobi ees silitab siiski kainemistuslikkuse. Alkoholitarvitamine on sgavalt kulturiseeritud  see on siiski meie kultuuri olulisim ja massiivselt kasutatav legaalne narkootikum , aga selle mjubaas on loomulikult looduses.


Tna on riigipha. Politsei teab  phade ajal saavad inimesed kige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kige turvalisem: kodus. Nii on see julude ajal, jaanipeval. Nii on see ka tna, vabariigi aastapeval. president Kersti Kaljulaid Eesti vabariigi aastapeva knes 24. II 2017 
Phad kivad paraku ikka ksikes alkoholiga, mis omakorda soodustab vgivaldsuse esilekerkimist. See selleks. Presidendi tundelist sedastust tuleks aga vaadata selle alternatiivide valguses. Kui hiskonnas on kik hsti, siis kodu ongi kige ohtlikum koht nii naisele kui lapsele. Lviosa traumasid ja hukkumisi, mis (vike)lastele osaks saab, juhtub kodus, sest lasteaiad ja koolid peavad vastama mrksa krgematele turvalisusnuetele. Kui kodus juhtub traagiline nnetus ja laps saab raskelt viga vi suisa hukkub, siis tuntakse vanemaile sdamest kaasa, kui aga institutsionaliseeritud lastehoiuasutuses juhtub midagi sellist, siis vallandub leriigiline skandaal ja vastutajal pole asu. Kui tnav vi tkoht on naisele ohtlikum kui kodu, on selle riigi ja hiskonnaga midagi tsist lahti, tenoliselt on tegu poliitilise kaose vi sjaolukorraga. Kodu on ikka olnud privaatsri kuuluv nhtus, koht, kuhu riiklik, seadustest lhtuv elukorraldus ulatub vga piiratult. Niisiis analtilisele, alternatiividega krvutavale pilgule on tdemus, et kodu on naisele kige ohtlikum koht, tegelikult positiivse sisuga raport.
Sama on lhisuhtega. Kui tegu ei ole sja, nljahda vi muu tiesti ekstreemse olukorraga, siis peamiseks vgivalla ilmnemisvallaks mehe ja naise vahel on just nimelt lhisuhe ja seksuaalsus. Triviaalsus on ju seegi, et inimesi paneb hiselulise paare moodustama just nimelt selline rgne instinkt nagu sugutung, ehk miski, mille le inimesel sna piiratud voli (see on ka selge argument sooneutraalse abielu poolt  inimese vime oma seksuaalsust mber kujundama on nii vike, et on korraga mttetu ja julm teha prokrustesesnglik nue teha siin sellisele riiklikule institutsioonile nagu abielu heteronormatiivne kitsendus vi karta mingit homoideoloogiat). Ja kuigi see hirmutav, sst vabastatud kategooria  loodus  vib rritada ja selles vib nha jlle igustajat, siis peab kardetavasti ikka natuke ka vaatama ka seda, millise loodusliku antuse kulturiseerimisega me antud juhul kimpus oleme.
NB! Loodus ei igusta midagi, kll aga aitab seletada!


Oh, miks me oleme ldud seksuaalsuse risti? (D.H. Lawrence)
USA vljapaistev antropoloog Helen Fisher annab oma monograafias Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia (e.k. 2006) rohkesti empiirilisi andmeid, millest toon siin natuke asjassepuutuvat vlja:


Mees seisab vastamisi mrkimisvrse riskiga, kui talle sarved tehakse  ta vib kulutada rmiselt palju aega ja energiat teise mehe DNA-ga lapse kasvatamisele./.../ Kui mehed kardavad petetud saada, siis naised kardavad hlgamist  nii emotsionaalset kui rahalist. Seega, kui suhe hakkab kokku varisema, otsivad naised vimalusi takistusest le saamiseks. Naised vaatavad meestest suurema tenosusega lbi srmede abikaasa hesuhetele vi ajutistele seksisuhetele rivaaliga. Kui naine vib muutuda rmiselt armukadedaks, kui ta teab, et mees kulutab vrtusliku aega ja raha vistleja peale vi loob teise naisega tsist emotsionaalset suhet.
Selline kitumine on loogiline ka Darwini teooriast lhtudes. Miljoneid aastaid vajasid esiemad kaaslasi, kes aitaks jrglasi kasvatada. Jrelikult on naistel arenenud ajumehhanismid, mis muudavad nad eriti omamishimuliseks olukorras, kus kaaslane hvardab vhendada ressursse vi emotsionaalset tuge vi teise prast suhte lpetada.
/.../
USA justiitsministeerium kinnitab, et igal aastal jlitatakse enam kui miljonit ameeriklannat (enamasti vanuses 18-39 eluaastat). 59 protsendil juhtudest on jlitajaks poiss-sber, abikaasa, endine abikaasa vi elukaaslane. Iga neljandat neist jlitajad lvad, tukavad, annavad neile krvakiile vi rndavad fsiliselt mnel muul moel. Viis sltumatut uurijat kolmelt mandrilt teatavad, et umbes 55-89 protsendil juhtudest muutuvad jlitajad oma endise seksuaalpartneri suhtes vgivaldseks. /.../
Mehed ka peksavad. Kolmandik kikidest kiirabiteenustest vajavatest ameeriklannadest, ks neljast enesetappu ritavast naisest ja umbes 20 protsenti snnituseelset hooldust soovivatest rasedatest on intiimpartneri kest peksa saanud./.../Ja mehed ka tapavad. Umbes 32 protsenti kikidest mrvatud naistest Ameerika hendriikides sureb oma abikaasa, endise abikaasa, poiss-sbra vi endise poiss-sbra ke lbi. Tegelikult usuvad eksperdid, et see nitaja vib ulatuda isegi 50-70 protsendini./.../
Olukorda, kus mees valvab, et rivaalid tema paarilist le ei lks vi naine meest ei hlgaks, on soositud ajalooliselt paljudes hiskondades. Inglise tavaigus pidas abielu rikkunud naise tapmist mistetavaks vi isegi igustatuks, kui seda oli tehtud kirehoos. Armukadeda abielumehe sooritatud mrv andestati vi seda ignoreeriti nii Euroopa, Aasia, Aafrika, Melaneesia kui ka Ameerika indiaanlaste igusssteemis. Kuni 1970. aastateni oli mitmes Ameerika hendriikide osariigis abielu rikkunud naise tapmine seaduslik tegevus.

See tunnustatud (nais!)anrtopoloog vtab need lehekljed vastavat statistikat kokku sna omaprase metafooriga, aga iva see ei muuda:
Kogu selle vgivalla taga peitub meeste rgne tung kaitsta end sarvede saamise eest ja hoida anumat, mis vib kanda tema DNA-d ja seega on armukadedusel reproduktiivsed eelised.
Ei pea nustuma Helen Fisheri evolutsioonipshholoogilise kontseptualiseerimisega (see ei ole vga hea teooria), aga armukadeduse ja omandi-istinkti rolli he lhisuhtevgivalda soodustava tegurina on raske lehinnata (Helen Fisheri raamat peaks humanitaaridele siiski meeldima, sest ta toob ohtralt niteid ilukirjandusest). 
Kike eelnevat oleks vinud rkida ka niteks Tartu likooli kitumiskoloogia professor Raivo Mnd, aga piisas tal vaid suu lahti teha, kui kogu feministeerium oli hoobilt tagasrgadel ja igasugune natukenegi loodusteaduslikuma algupraga diskussioon kisati surnuks, professor naelutati tiitli Aasta ovinist kandidaadina Feministeeriumi hbiposti ja T oli sunnitud tema kaitseks sna vtma.
Ometi pole raske nha, et niteks he sellesse kompleksi kuuluva rgse, vgivaldsust soodustava hirmu  kulutada rmiselt palju aega ja energiat teise mehe DNA-ga lapse kasvatamisele  saaksks tnapeva tehnoloogilise arengu juures vga lihtsalt ja ka mitte kuigi kallilt neutraliseerida: korraldada riiklikult iga vastsndinu isaduskontroll.
Kepraselt vib osutada nieks Aime Beekmani 1978 aastal ilunud romaanile Valikuvimalus, mis jutustab loo naisest, kes abiellub heasdamliku pehmoga, aga teeb talle kolm last meeleprasema geneetilise potentsiaaliga isasega. Ktlin Kaldmaa kirjutas Pevalehes sellele romaanile viidates: minu arvates on Valikuvimalus eesti kirjanduses kige naisemeelsem romaan. Jah, olen isegi mmaga selle raamatu alusel eetikast ja sdametunnistusest ja muist valupunktidest knelenud, aga enda juurde ma jn ja peategelase valiku kiidan kigel hlel heaks"ii. Kui siia krvale panna tugev sooline kallutatus laste hooldusiguse jaotamisel ja valdav vimetus tagada isade igus nha oma lapsi, siis vib mrgiselt nentida, et kui ldse kasutada nii valuslolli mistet nagu vgistamiskultuur, siis meil on isade vi isaks vgistamise kultuur, sest ainult sellel on seaduse soosing ja hiskondlik tabukaitse. Millise paragrahvi alla lheb valetamine antipeebipillide vtmise kohta vi kondoomi salajane lbitorkamine? Selline fakti ette panemine vib olla jllegi ks vgivaldse kitumise aktualiseerumist soodustav tegur.
Vgivald on ju tihti eskaleerunud erimeelsus ja lapse saamine par excellence nide kompromissi vimatusest. Abordiksimuses on samuti trumbid naise kes. Mida on mehel teha, kui naine otsustab tappa tema lapse? Ainult laulda (nt Aventura El Aborto) vi kirjutada mratsevaid moralistlike traktaate.
Vi vastupidine juhtum: mees ei taha last (loe: alimente kaela), aga naine lihtsalt paneb ta fakti ette. Seda karjuvalt ebaiglast vimujaotust on mned feministliku ajukahjustuseta vrdiguslased loomulikult mrganud ja he leevendusstrateegiana vlja kinud sellise idee nagu finantsiline abort. Sest, kui mehel puudub bioloogilise abordi puhul igasugune kaasarkimisvimalus, siis peab tal olema vimalus teha oma poolne katkestus vhemalt materiaalsel tasandil. Kes vtab valimisprogrammi, nooh? See oleks tenoliselt ks lhisuhtevgivalda vhendav tegur.




Truudus on juhuse puudus. Seksuaalne konkurents ja armukadedus. 
Armukadeduses pole midagi loogilist ja ratsionaalset. Isegi vastupidi  trenn hoiab organid toonuses ja nii ongi need, kes on liialt uskunud, et instinkte saavad kuigi paljud inimesed mistuse ja iglustundega kantseldada, pdnud (kahtlemata rhuvpatriarhaalse) armukadeduse kui kodaniku igandi ajaloo prgikasti saata. Nii nagu lemdunud sajandil niteks Ternevski oma kambajmmide- ja jmmitaridega, hipid eelmisel sajandil ja vaprad polamoristid tnapeval, aga ikka prkutakse seesmiste tungide ja mistusega jaatatud ideaalide piinavale vastuolule. Jaan Kapliski kirjutab pihtimuses Isale: Vaba armastus on kena, aga mulle tundub, et inimestel ei ole vimet armukadeduse ja mahajetuse valust le saada. Mlemad vivad inimese hvitada ja ma ei usu, et meil on igust seda niisama, oma nne vi mnu nimel teha. Kuigi reegleid siin anda ei saa, neid saab anda vaid oma sdametunnistusiii. (Selliseid inimesi muidugi on).
Hsti lhidalt: inimeses on korraga nii mono- kui polgaamsed tungid. Vana kliee, et truudus on juhuse puudus, viitab, tleme, keskkonna aktiveerivale toimele. Analoogselt viks snamngeldes elda, et saledus on suhkru ja rasvase puudus. Analoogia sobib eriti hsti veel seetttu, et on selgelt nha, et rasvumistendents on ldine ja seda just nimelt statistiliselt vaadatuna. Igasuguste ano- ja ortorektikute ning fitness-fanaatikute olemasolu ei vra kuidagi ldist tendentsi rahvastiku rasvumisest.
Armukadedus ja (vimalik, potentsiaalne) truudusetus on jrjekordselt pelgalt ks vimalik vgivaldsuse soodustaja ja vallandaja lhisuhetes. Selle vimalustevlja plahvatuslik avardumine seoses infotehnoloogilise arenguga on kindlasti andnud oma osa lhisuhtevgivalla jtkuvale kestmisele ja ka vimendumisele rikastes, tiheasustusega liberaalsetes demokraatiates (Phjamaade paradoks, eks). Toon suvalise nite: End Suurbritannia juhtivaks lahutusteenuseks nimetav Divorce-Online tuli lagedale hmmastava statistikaga: peaaegu ks viiest paarist toob lahkumineku phjuste seas viiteid Facebooki sotsiaalvrgustikule. Olete kuulnud tlust, et truudus on vimaluse puudus? Lahutusadvokaadid kinnitavad, et tpselt nii ongi: Facebooki ja Bebo sarnaste keskkondade plahvatuslikult kasvanud populaarsus ahvatleb inimesi kallimaid petmaiv. 
Abielutruudus pole midagi loomulikku, see ilmneb juba pgusas pilgus sellele, kui suurt kultuurilist ressurssi on pandud selle tagamisse ja ikkagi prutud. Tiheasustus, Tinder, alkohol, porno ja pihuarvuti  milline vimas survekompleks ja afektistruktuuriteisendi monogaamia vastu! (Tean isiklikult kahte sna pikaajalist abielu, mis on purunenud brauserisse unustatud paroolide tttu.) Psihendusega sotsiaalmeedia vimaldab aktualiseerida ja salvestada iga seljaajuimpulsi, mis mobiiltelefoni- ja internetieelsel ajastul oleks lihtsalt vlja magatud. 


Kas mni kultuur on vgivaldsem kui teine? Alanduseprobleem.
Jah, on kultuure, mille liikmed on vgivaldsemad ja agressiivsemad. Knekeel kattub siin ige hsti sotsioloogiaklassik Norbert Eliase snavaraga  need on vhemtsiviliseeritud kultuurid. Siin tasuks muidugi meelde tuletada, et Elias ti tsiviliseerumisprotsessi he tunnusjoonena vlja jukasutuse ha suurema koondumise riigi ktte. See tendents on imbunud sna sgavale meie moraalsesse intuitsiooni (selle ilmingu heks hilisemkas niteks on ka pilase ja petaja vahelise jukasutuse delegeerimine riigile  mida vanem generatsioon peab moetotruseks ja progressiivsem plvkond elementaarsuseks). Vga lhidalt klaks ldistus jrgmiselt: mida thtsamal kohal on indiviidi kitumise reguleerimisel au, seda vgivaldsem on kultuur: aukultuur on vgivaldne kultuurv (llatunud lugeja, kes on harjunud pidama aud lbibi positiivseks asjaks, vib siinkohal melda aumrvadele, rtliaule, duellidele, au kaitsmisele, au haavamisele jne). Haavatud au kaitsmist ei saa phimtteliselt delegeerida riigile. Hbi ja hirmu vahekorda kitumise regulatsioonil luges Juri Lotman nii oluliseks, et pidas seda heaks kultuuritpoloogia lhtekohaks, lhimalt: kui teisi saab survestada seaduse juga (seadus on siin siis hirmul phinev kitumisregulaator), siis  au eeldab kikide ksimuste lahendamist kollektiivisiseste jududegavi (alates sellest pere asjadest vraste ees ei rgita kuni selleni, et au-mrva peab sooritama just nimelt perekonnaliige).
See mudel seletab osaliselt ka seda vga suur pshholoogilist trget kutsuda riigimuskel peretlisid lahendama st miks see on nii suur hbi, ja osalt ka seda, miks karistusmrade karmistamine nii ebaefekiivne on. Nii nagu ei lahenda liiklusummikuid signaali andmine, ei ole ka vgivallaprobleemi lahendamisel paragrahviga signaali andmisest suurt kasu, lpetab Jako Salla artikli, milles annab levaate lhisuhtevgivallale suunatud seadusloomestvii. 
See selgitab ka seda, miks karistus ei peaks olema kriminaalkorras. Lhisuhtevgivalla esmajuhu dekriminaliseerimine on igati mistlik, sest siis ei teki sdlasele tiendavaid piiranguid tturul ja seega on vhem tenoline, et ta jb riigi lal pidada  olgu vi ttu abiraha nol  vaid vastupidi, saab anda hiskonnale rohkem tagasi juba maksude nol, rkimata vimalikest alimentidest. Aga isegi sellise tiesti mistliku ettepaneku arutelu alla vtminegi on avaliku diskursuse sgavalt feministliku vaikehlestatuse tttu tugevalt raskendatud. Kusjuures see on lhisuhtevgivalla kuradi keerulisi probleeme (wicked problems)  kuidas lhkuda perekond, et kik tkid jksid omadele jalgadele. Siin lhedal on teine suure mjuulatusega pimethn:


Can't live with them can't shoot them  vgivallatsejaprobleem
Mul on tna olnud vga hea pev. Tnud proksile ja head esimest krimkaristust minu poolt hele ilasemale tropile, keda eesti meedia ninud on:) neid keisse tuleb veel, armsad pruudipeksjad, ma luban:) Kunnus, musklike, tee yks aumehe tegu - laena kelleltki veidi hbitunnet ja poo end kempsus les ndalavahetusel, ma juludeks muud ei oskagi tahta nagu:)
Sass Henno Facebook 21. detsember 2016


See Sass Henno teade kogus kiirelt kolmekohalise arvu laike ja see on vga mistetav, sest traagilisel kombel on sellesse nappi juubeldusse ktketud kontsenteeritud kujul kogu lhisuhtevgivalla avalik diskursus ja selle edenemus tsiviliseerumisprotsessis. Nagu ilmekalt nitab ka Sirbi lhisutevgivalla erinumber on kogu arutelu suunatud kigele ohvriga seonduvale ning rohkem vi vhem toetutakse sealjuures vaikivale thpoteesile, et vgivallatseja kaob pildilt, lheneb enese olemasolu-probleemile sasshennoliku konstruktiivsusega. Lhisuhtevgivallast rkides on ks pool tervikuna pildilt vljas ja hletu! Hletu olemine on muidugi mistetav, sest kes teks kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks elnud, et jah, mina vgivallatsesin ja see on igustatud. Null! Lhisuhtevgivallaga vahele jmine on totaalne hbi ja sellega kaasneb igaklgne sotsiaalne degradatsioon. Mind kurvastab, kuidas Eestis koduvgivalda nii vastutustundetult ksitletakse, kuidas diskursuse on enda ktte haaranud tielikult faktiresistentne ja sotsiaalselt kanapime feministlik diskursus, pinnapeale deklaratiivsus ja just selline paneme-valge-lindi-rinda tpi rituaalkitumine, mistagatipuks, nagu eelpool nidatud, kib komplektis keeluga otsida phjusi. Krvutava nitena vib tuua igasugused seksiskandaalikesed  need jtavad vhemalt Eestis sotsiaalse nrvi suhteliselt klmaks ning isegi presidendiametis saab suurema krata abikaasa noorema mudeli vastu vlja vahetada, aga ka ksikepisoodiline lhisuhtevgivallajuhtum on absoluutselt andestamatu ja sotsiaalselt tiesti hvitav isegi siis, kui kohus on oma sna elnud ja kannatanu karistusega rahul. Ometi phendatakse lhisuhtevgivalda ksitlevates artiklites lemehike vgivalla igustus tampimiseks ohtralt energiat ja ruumi, kuigi see lgmehike on juba ammu nii letapetud, et pole enam surnud, vaid juba antielus.


Hbi ja vgivald. Sotsiaalmeedia. 
Kui ma lksin saatesse Suud puhtaks, mis rkis lhisuhte vgivallast, siis lksin sinna peamiselt kahel phjusel (loomulikult ma teadsin, et paljude jaoks on see tiesti hbitu kitumine), helt poolt selleks, et nidata, et ma olen olemas, ma olen pildil, et see saade ei oleks samuti nii tielikult heklgne kui kogu diskursus, teiseks, et nidata hte raamatut, mida katsusin kogu saate aja hoida nhtavana (mitte see polnud manspreading, oh vaesekesed!). See on Jon Ronsoni Ah et sind onavalikult hbistatud. See raamat rgib hbistamisest ja sellest, kuides see sotsiaalne regulaator on saanud sotsiaalmeediaga pretsedenditu vimenduse, kuidas see on taaselustanud rohujuure tasandilt vrsuva omakohtu, mis on spontaanne, iseorganiseeruv ja metsik ning halastamatu; vli, mis mis mjutab inimeste elu ha rohkem ja millega tnapeva institutsioonid pole kuigivrd kohanenud. Sdistataval pole seal mingeid igusi, kaitsjast rkimata.


Raamatut kirjutades vestles Jon Ronson paljude teiste hulgas pshhiaater James Gilliganiga, raamatu Vgivald: mtteid meie ohtlikumast epideemiast (Violoence: Reflections on our Deadliest Epidemic, 1999) autoriga. Gilligan on ks maailma paremini informeeritud arhivaar sellel teemal, kuidas hbistamine vib meie sisemist elu mjutada, kirjutab Ronson. Oma pshhiaatriapraksises oligi ta keskendunud vgivaldsetele inimestele, vtab oma kogemuse kokku lausega kogu vgivald on inimese pe hbi enesevrikusega asendada. Gilligan meenutab he kurjategija snu: Sa ei kujuta ette ka, kui palju sind austatakse, kui sa oled relva mnele tbile nkku surunud. Meeste kohta, kes on kogu elu kogenud vaid plgust ja halvakspanu, vib sel moel hoobilt austuse ra teenimine les kaaluda vangiminemise vi isegi surma. (lk 188)
Inimesse on sisse kasvanud vajadus on arvata halvasti inimestest, kelle tahetakse haiget teha, hbistada ja sotsiaalselt hvitada. Hirm halvab igasuguse empaatia, ei saa omistada sisemust, ammugi olla empaatiline nende suhtes, keda kardetakse. Aga motiivid on tihti ju just sisemised.
See on veel ks phjus, miks lhisuhtevgivalda ksitlev diskursus on nii lbini heklgne ja instrumentaalselt kndimatu. Mis puudutab lhisuhtevgivalda, siis seal tundub olevat usk inimese moraalsesse eneseregulatsiooni suuremgi kui SAPTKi arhailis-heroilistel eestknelejatel - keerata juurde hlt hdele "Oldagu vhem vgivaldsed! Kohe!" on instrumentaalselt sama thus kui ksk "Oldagu 100% heterod ja kik!"


Kardetavasti pole hiskond kuigi aldis lhenema lhisuhtevgivallale nii klma khuga ja insenerliku asisusega, emotsioonid, eriti hirm, on nii raskesti talitsetavad, et tihti ollakse valmis tiiki kargama vihma eest (Goethe), see thendab, et hbistamine jtkub sama hooga isegi kui see vgivaldsusega vitlemist raskendab.
Mis siis oleks lahendus? Treeningsolvamine ja -solvumine? (Sotsiaalmeedia on igatahes teline treenigvli) Oma hbistruktuuri mber kasvatamine. pitud autus. Muide inimkond ongi seda tsiviliseerumiprotsessis teinud ja selle protsessi jtkumine rritab kohutavalt osasid inimesi. Arhailisema mtteviisiga inimese jaoks on moodne htumaalane autu limukas  sa vid talle mida iganes otse nkku elda, aga vat duellile ei kutsu! Ei ole valmis oma nahaga oma au kaitsma! Aumrvast rkimata.


Jon Ronson jtkab: avaliku hbistamise vastane liikumine oli juba ties hoos 1787. aasta mrtsis, kui hendriikide ks rajajatest, Benjamin Rush, kirjutas essee, milles ta kutsus les neid ebaseaduslikeks nimetama  jalapakke, hbiposti, piitsutamist, kogu kupatust:


Avalikku teotust peetakse kikjal jubedamaks karistuseks kui surma. Nib kummaline, et avalik teotus veti kasutusele surmast leebema karistusena, kas me siis ei teadnud, et inimmistus juab igas valdkonnas teni harva enne, kui see on kogenud eksimuse rmust.


Juhuks kui te Rushi liialt nretava sdamega liberaaliks peate, tasub ra mrkida, et ta tegi muuhulgas avalikule hbistamisele alternatiive vlja pakkudes ettepaneku viia kurjategija eraldiseisvasse ruumi  eemale avalikest pilkudest  ja tekitada talle kehalist valu.


Nagu teame, eelistavad inimesed enamasti ka tnapeval ses asjas kehalist valu eraldiseisvas ruumis avalikele pilkudele. Ja siin vib anda tunnustava patsutuse feministidele  isiklik on poliitiline! Valige avalik thelepanu! Ohvreid julgustatakse kapist vlja tulema jne
On muidugi ka vastassuunaline liikumine st hbistamisvastane (igasugused fatshaming'u jms vastu liikumised, eks).
Homoseksuaalsus enam hbiasi ei ole ja pean seda vga heaks, sest niteks NSVL kasutas seda hena paljudest repressioonivahenditest.


* 
Krt pooldas muidugi konservatiivset liini, aga NB! - veel ks probleem hbiga  see on kollektiivne st ta ei saanud valida, mida tema tahtis:
Prdusin mitme loo avaldanud vljaande poole, et need loo ra korjaksid. Selgitasin, et ma ei taha sellega kaasnevat thelepanu. Kui ise vinuksin hbi- ja aupaistet kanda, siis mu lhedaste jaoks oli tegemist vastiku thelepanuga. Suurem osa vljaannetest, kuhu prdusin, isegi ei reageerinud. Kll aga sain rkida telefonitsi kahe BNS-i ttajaga.
Neist esimene tles, et Mihkel Kunnus on avaliku elu tegelane ja isegi kui nad saaksid loo kustutada, ei teeks nad seda. Teine aga pidas mulle maha pikema kihutuskne: hiskonna parandamise nimel pead sa selle rolli vlja kandma! Tna ehitame me paremat homset! Sa oled kangelane!.

Meie igusssteem on indiviidiphine, aga hbitunne pole. Inimtunded ei tule parema homse ehitajatele jrele! No siis paneme! Krdi heaolu ja rohkemgi ta pereliikmete heaolu ohverdati progressi nimel!

Ja miks ma selles kaasuses nii paljusid rritan? Sest, jah, vtsin karistuse vastu, kigi seadusest tulenevate sanktsioonidega, vtsin vastutuse igal pool, aga loobusin avaliku demonstaratiivsusega hbist. Plran lehtedes, TV-s, blogis jne

Tegin Krdile ettepaneku, et peaksime abiellumise asemel kooselluma, sest meil on nii limalt progressiivne peremudel, et p***kukub kljest. Riigimuskliga silutud konflikt ja puha.
Aga see tsirkus on Krdist ige kreda antifeministi teinud (ma olen selline retrofeminist, neil on kunagi testi teeneid olnud, no nagu vapsidel vms).

Lhimalt: hirmu ja hbi dnaamikat peab ka mistma, vgivalla tekkemehhanismides on see lioluline. Lugege Ronsonit, lugege Dostojevskit - hbi, hirmu ja alanduse mju suurmeistrit!.



Postkriptum. Praegu aga ootaksin Kunnuselt kui intelligentselt inimeselt (enese)analsi, millest viks olla kasu teistel (meestel), kes samamoodi puntras on.Tiina Jgeda,

Neile, kes samamoodi on puntras, soovitaks AA-d. Seal tuntakse kige paremini hbi ja alkoholismi seoseid. Paljutgatud stampvormel: Tere, olen X, ja alkohoolik seob toetava mikrokollektiivi ees alkoholismi hbist lahti (sa saad kollektiivi, kus ei ole hbi alkoholismi pdeda). Seda on vaja teha palju kordi ja see peab teadvuse osaks kuluma  mina olen alkohoolik (inimesel on kohutav hbi seda teadvustada) ja mulle pole tilkagi alkoholi lubatud. Sest alkoholism on ainevahetushaigus  no nagu suhkruhaigus, aga ilma insuliinita. Seda ei saa ravida, aga selle saab kappi panna (see vib olla pris pikk ja vaevaline protsess). 
Alkohol ei kaota hbi, vaid lkkab selle kuhja enda ette. Nii on alkohoolikul vaheldumisi liiga palju ja liiga vhe hbi. Ja see lammutab lpuks inimese ra.



P.S. Mletan, kuidas istusime kord prast teatrietendust ja mnede nitlejatega ja suur konjakipudel kis ringi ja pakkusin Mihkel Rauale. Ta vastas nagu muuseas, ei, ma olen alkohoolik.
Tekitas imestust. Ja hiljem respekti. Suurepraselt pitud hbitus!





iKristina Birk Sdi on sdlane, Sirp 30. juuni. 2017
ii Ktlin Kaldmaa, Hpake tundmatusse ja kartke, kui tahate. Eesti Pevaleht, 22.09.2006 
iii Jaan kaplinski Isale 2003 Varrak, lk 165
ivhttp://forte.delfi.ee/news/digi/facebook-ajab-paare-lahku?id=28081673&l=fplead
v Richard E. Nisbett, Dov Cohen Culture of Honor: The Psychology of Violence in the South Boulder, CO: Westview Press 
viJuri Lotman Mistete hbi ja hirm semiootikast kultuurimehhanismis kogumikus Hirm ja Segadus Varrak 2007 lk 94


vii Jako Salla Vgivallavastane poliitika kui paragrahviga signaali andmine Sirp 30. juuni. 2017


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 00:24 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
14. juuni 2017Valitsusvahetus: tulekahju peenhlestamine 
Ilmus lhendatult 2017 juuni alguses ripevas veidi aega enne IRLi juhtkonna vahetust. Veebis 14.06.


Krvaltpilk hetkeolukorrale riigis




Veidi (elu)kaugemalt valitsusvahetust vaadeldes tleksin, et Reformierakonna asendumine Keskerakonnaga oli ise peenhlestus ja ei enamat. See hillitsetud nokerdamine, mida Reformierakond selle terminiga vrindada ja igustada pdis, oli rohkem status quo poleerimine, stagnatsiooni estetiseerimine, et mitte elda tolmu phikimine tulekahju ajal vi hullemat.


Ma ei tle seda kurjalt ja sjakalt, sest kui tahes halvaks me ka olukorda ei tunnistaks, on suur liialdus ja ebaiglus sdistada selles valitsejaid. Veelgi enam alles hiljuti valitsusse sattunuid. (Muidugi ei saa ka tielikult eirata kultuuripshholoogilist tsiaasja, et valitute ks funktsioon ongi olla patuoinaks st sdi ka vga ldistes ja pika minevikuga ilmaelu hdades). Kui vaadata ka praegust olukorda, siis hea see kohe kuidagi ei paista, mis aga ei thenda, et Jri Ratas vrib materdamist. Hinnangu temale kui poliitikule annaksin pigem kiitva ja saavutused lahterdaks ikka plusspoolele. Ent seda kike arvestades, milliste kaartidega ta oma partiid alustama pidi ning nende kaartide nrususes jagab ta paraku erakondlikku kaasvastutust. 


IRList on mul vga-vga kahju, sest vajaksime vga arukat rahvuskonservatiivsust (mis on kll juhtunud meie kige akadeemilisema erakonnaga!?), aga niteks minister Pomerants meenutab ha rohkem pigem isiksustunud keskkonnakahjustust kui keskkonnaministrit, Juhan Parts ei astunud niivrd mbrisse, kuivrd tegi mbrist IRLi vormirivaste juurde kuuluvad jalanud. 


ks vga ldine asi on mentaliteedis ja plvkondlikus mtlemises, mille jaoks hiskondlikud protsessid on muutunud liiga kiireks. Ratsionaalsel arutelul, faktidega toestatud argumentatisoonil ei ole de facto kohta isegi kige kvemates loodusteadustes. Thomas Kuhn tsiteerib oma peateoses suurt fsikut Max Plancki, kes oma eluhtul pidi ohates tdema, et uus teaduslik tde ei pse vidule seeprast, et see oma oponente veenab ja laseb nha valgust, vaid pigem seeprast, et selle oponendid lpuks surevad ning peale kasvab uus plvkond, kes on sellega tuttav. Igasugune inertsus ja harjumus on inimesele ja inimhiskonnale vga omane ning peale selle, et selle mr sltub hiskonna ja valitsejaskonna keskmisest vanusest, hlmab knealuse diapasoon kik, mis jb endasse mistliku ettevaatlikkuse ja tuima laiskuse vahele.


Eelmiste plvkondade elutarkus ja settinud kogemused on ikka olnud heks konservatiivsuse positiivseks kandeteljeks. Nd on aga plvkondade vahetus judnud sinna maale, et elutarkuse struktuursesse rolli on sattunud ks inimajaloo rumalamate kreedodega sajand  XX. sajand. Raske on nha praegu midagi tagurlikumat ja hukatuslikumat, kui selle ajastu industriaalloogika jtkamist igal tasandil, alates suurtstuslikust metsa- ja pllumajandusest ning lpetades fossiilenergeetika ja tsentraliseeritud elektritootmisega, Rail Baltic on siin heks heaks niteks ja htlasi hvardab saada mitte niivrd isetituvaks ennustuseks kuivrd iseennasttitvaks kalmukpaks. Praegu kige nooruslikum (sh keskmise valija vanuse jrgi) erakond on Rohelised. Nii kipub olema see kikjal maailmas. Rohelised julgevad enam-vhem ainsana rkida radikaalsematest ja sgavamatest muudatustest kui praegune peenhlestav maksuprotsendikestega mngimine jms. Siin soovitaks vana korra kaitsjatele mtteeksperimenti, mida kasutas sageli Uku Masing. Pani kesolevale aastaarvule niteks 1000 aastat juurde ja rkis siis, et uskuge, tuleb ka aasta 2963 ja vaid lim krkus lubab arvata, et juba praegu oleme saavutanud arengutiuse krgplatoo. hiskondlike protsesside muutumiskiirus on pigem tusnud, mitte kahanenud ja piisab kui melda sellele, palju on muutunud niteks viimase saja vi kahesaja aastaga ning siis mtteharjutusenagi kujutleda, kuidas vaadatakse meile tagasi aastast 2117 vi 2217 ning kuidas hinnatakse praegust kujutlust, et ka nemad peavad seal elama ikka globaliseeruvama, ikka robotiseeruvama, ikka kasvava majandusega jne vabaturu-kapitalismis. Igatahes Roheliste olematu osakaal praeguses valitsuses nitab piltlikult kui palju meie vananevas rahvuskehas on noorust ja noorulikkust vi pateetilisemalt vljendudes  tulevikku. Vi veelgi pateetilisemalt vljendudes  lootust. Lhimalt: vhemasti praegu eriti mitte.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:53 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
3. juuni 2017Isiklik on poliitiline. Intervjuu "htulehele" 
Prast Emadepevakonverentsi Miks vgivald armastab vabadust? (08.05.2017) astus mu juurde htulehe reporter Kristiina Tilk ja ksis mned ksimused. Lubasin neile kirjalikult vastata prast seda, kui olen Krdi arvamust ksinud. Vastasime koos (tgraafik on meil mlemal tihe, seega operatiivsed me polnud). 
Lehte lks intervjuu sna tpselt poole lhemaks krbitult ja toimetajapoolse pealkirjaga.
Protsessi jlgimine on olnud kahtlemata antropoloogiliselt vga tnuvrne. Saab jlgida, mida heidetakse ette, mida teha soovitatakse, milles sdistatakse, milline on svenemise tase jne. 

Valdav osa siirast rahvaanalsist, mis kommentaarides kenasti esile kerkib, tugineb peamiselt 
a) isiklikele eelarvamustele, mis ei lase end mingist muust sisendist kigutada;
b) fotole, (lavastasime seda veidi aega, kahjuks polnud mul plle, mida pliidi res ainsa kehakattena kasutada ega tiaarat Krdile)
c) pealkirjale, anrile
d) esimesele ligule
e) teksti lbi lugemisele (selleni enamasti ei juta)





Kui kaua te olete olnud koos ja mis on olnud lbi aegade suurimate erimeelsuste phjustaja?



Krt: Me kohtusime viis aastat tagasi. Kui ldistada, siis probleeme on tekitanud eelkige alkoholism ja joobes tehtu, aga ka sellega seonduvalt depressiivne, deterministlik ja snge hoiak maailma suhtes. Tegemist ei ole mingi haruldase probleemiga, alkohoolikuid on Eestis kahjuks rohkem kui tahaks uskuda ning selle haiguse tttu kannatavad nii nemad kui ka nende lhedased. Lhedaste jaoks ongi kige udsem see, et mitte midagi ise teha ei saa. Ei saa elda, et oleksime eri meelt selles osas, et Mihkel peaks olema kaine. Pisiasjade ja olme le pole me kunagi tlitsenud.
Mihkel: Osadel inimestel - neil nn alkohoolikugeeniga - kujuneb napsutamisest vlja alkoholism, haiguslik seisund, mis nagu suhkruhaiguski muudab he aine metabolismi ja pris pagana kohutavalt. Muidugi olime ja oleme ka juba sna vljakujunenud isiksused ning kiki tahke on raske olnud klappima saada. Pealegi ma olin juba palju aastaid harjunud keskenduma muule kui isiklikele inimsuhetele, eriti, mis puudutab phendumist ja pere loomist.


Kuidas juhtus nii, et hel hetkel judis suhe vgivallani ning kui teod oli tehtud, siis mis sai edasi  kuidas ngi vlja teie omavaheline suhtlus esiti?
Krt: Kigepealt tuleb siin paika panna, mida me ksitleme vgivallana. Seda, kus algasid pshilised hdad, kannatused ja vimalik vaimne vgivald, ei oska vanakurat ka tagantjrele selgeks teha. Mihkli depressiivne hoiak hakkas ka minule mjuma, samas tahtsin selle vastu videlda. On inimesi, kes on lihtsalt kangekaelsed, on inimesi, kes on vga kangekaelsed ja siis on veel Mihkel, kelle kitumisi ja hoiakuid mjutada on umbes sama lihtne nagu rongi pidurdada.
Eks ma proovisin esialgu snadega, siis juba teravamate ja kvemate snadega, lpuks ei jtkunud enam snu ja paaril korral olen andnud talle ka krvakiilu. Viimasel korral li ta vastu - ja ma poleks uskunud, et ta seda teeb. Mina lihtsalt uskusin, et meil on soorollid siiski vhemalt siin paigas, et tema mind krvakiilu peale vastu ei l. Olin ka selles osas parajalt naiivne, et ma poleks arvanud, et krvakiil on karistatav sama paragrahvi jrgi, mille eest Mihkel hiljem sdi misteti. Kuid Mihkel ei teinud minu suhtes avaldust. See oli esimene kord, kui ta mind li ning ehkki ta ehmus sellest ka ise vga ra, kutsusin siiski politsei. Lootsin, et politsei kik hirmutab ja raputab teda nii palju, et ta saab aru, kui ohtlikule rajale ta on astunud ning et ma ei ole nus mda seda edasi minema. Eks ta saigi aru ja lasi paigaldada ampulli.
Teine lmine tuli mned kuud hiljem, kui Mihkel oma ampulliga oli jooma siiski hakanud ning tiesti ebaadekvaatne. Sellest ei jnud aga mitte mingit jlge. Kuna esimese lgi jrel olid Mihkli ema ja vanem de kommenteerinud, et silmaga peale vaadates ei paista mul midagi hda olevat, siis tundus nd narr kellelegi midagi elda vi nidata. Esimesel korral oli olnud vhemalt vhene punetus, nd polnud aga midagi.


Sain aru, et kaks korda pole enam ksikjuhus, ning hakkasin otsima paarinustajat. Vimalik, et jin sellega aga hiljaks, sest kui olime lpuks nustaja juures kinud, siis jrgnes ka kolmas lk, kui takistasin tal purjus peaga poodi minemast ning viskasin teda veega. See oli juba minu jaoks tielik krahh, sest sain aru, et kolm korda on muster, siin pole midagi eitada. Olin sna kindel, et inimene, kellega ma olin neli aastat tagasi kohtunud, poleks nii kitunud ning alkohol on tema isiksusele laastavat mju avaldanud. Ega ma ju fsilist valu ei kartnud, vaid mistsin siis, kui paratamatu on see, et miski ei saa minna paremaks ning ma ei saagi mitte midagi teha. Selline arusaamine teeb vga haiget, minu jaoks vrreldav pereliikme hingamisaparaadi vljallitamise otsusega. Lihtsalt - annad alla.
Kolisime lahku. Andsin Mihkli kohta politseis avalduse sisse. Hakkasime kumbki ksteisest sltumatult sma antidepressante ja elasime mnda aega tiesti eraldi ega suhelnud ldse.


Mihkel: See polnud vhimalgi mral mistuslik otsus la vastu. Teadsin vgagi hsti, et mulle on absoluutselt igasugune agressiivsus keelatud, aga hel hetkel peaaegu poksija-instinktiga shvatasin ldva kega vastu. Loomulikult seadusetht nii peeni eristusi ei tee. Kogenud vitlussportlasena ma oma liigutusi lkide alla ei liigitaks, kuigi saan aru nende niitjate jsemetega hgussooliste hipsterite vihast, kes osatavad vigastamisvimelisi pareerimisi, rkimata neist, kes iga detailsemat seletust peavad igustuseks. Niisiis sain sdistuse, mis vttis paragrahvist viimase: korduv kehaline vrkohtlemine raskendavatel asjaoludel. Juriidiliselt kik korrektne, sest joove on paragrahvis raskendav asjaolu. nneks oli uurija enam-vhem pdev  ja kohtunik ka, miska mulle mrati karistuseks krbitud miinimumkaristus. Oleksin vinud lihtsalt maksta trahvi, aga kohtukulud pidin niikuinii tasuma, ja seega vtsin tingimisi vangistuse. Majanduslikult mistlik otsus, aga mitte imagoloogiliselt. AKs mjub misteti sdi ja tingimisi vangi mrksa vimsamalt, kui lihtsalt trahv. Sellele jrneva kohtuvlise lisakaristuse, thendab avaliku materdamise barbaarsus seisneb suuresti selles, et see malakas lb ka tiesti stuid krvalseisjaid. Miks peab pensioniealine naine saama avalikult kolgitud oma 35 aastase poja pattude prast? Sinnani feministlik emapaatia ei kdni.



Mihkel, Sa tlesid konverentsil, et tegelikult olite leppinud ja koos juba siis, kui kohus juhtunut alles menetles  millal tuli see rangemine, et tegelikult on teil ju koos hea ja kui lihtne vi raske oli minna koos edasi teades, et karistus tuleb nii ehk naa vastu vtta?
Krt: Leppida on lihtsam kui uuesti koos olla ja usaldada. Olime lahku kolinud mrtsi keskel ning mnda aega me ei suhelnudki. Suvel kohtusime jlle histe sprade ritustel ja oskasime kll normaalselt suhelda, aga see ei thendanud, et oleksime uuesti kohe kokku kolinud. Lks kuude kaupa aega, et kogu juhtunu omavahel selgeks rkida ja mitmes mttes kestab see siiani. Aga avalduse olin politseis ma sisse andnud ning kohtuveskid juba jahvatasid. Mina veel pakkusin vlja ka leppimismenetlust, muidugi oma tingimustega. Ent Mihkel valis kokkuleppemenetluse ehk selle, et ta kriminaalkorras sdi mistetaks. Kohe, kui see juhtus, saabus ka skandaal konnatiigis. Kik, mis oli minu jaoks enneminevikus ja kuude kaupa kahekesi lbi rgitud, kisti nd avalikkusesse, aga tiesti vrdjalikus, ebardlikus vtmes. Ja paratamatult ei olnud mul siin kedagi teist, kes oleks saanud minu ebamugavustundest ja hiritusest paremini aru kui Mihkel. 
Siiani tundub mulle silmakirjalik see osatamine, seletamine, diagnoosid ja tagantjrele targutamine, mis sotsiaalmeedias siis haripunkti judis. Mina olin juba aastaid proovinud olukorda parandada, midagi ra teha, aga mitte htki head lahendust ei osanud leida. Muide, on tiesti hmmastav, kui vhe on abivahendeid ja vastavaid asutusi, kus saaks tegeleda alkoholismiga - arvestades seda, kui suur mju ja ulatus on sellel Eesti hiskonnas! Ja nd siis ilmub vlja kisakoor, kes arvavad, et nad teavad paremini, mis on andestatav ja mis mitte, mida mina oleks pidanud ette ngema, ja ldse, kuidas kik see on ks pikunide - justkui kik oleks olnud ette kindlaks mratud ja minu tahtel vi pdlustel polnudki mingit mtet ega sisu. Justkui mina oleks pikunidete Hoovuste lkata ja tmmata ning Tielik Tde on kttesaadav vaid tarkpeadele, kes pole minu ega Mihkli nahas kunagi olnud.

Eriti jlk on ks blogija, kes siiamaani nokib selle teema kallal. Kigepealt leidis ta, et on tiesti sobilik panna mind paika selle jrgi, mida tema ekslikele allikatele tuginedes teadis enda arvates minu lapseplve kohta. Sellele toetudes muidugi tuli ra ka pikunide. Kui tin nimekirjana vlja kik ta eksimused, siis tles, et tema poolest vaibub teema maha. Snad ja teod ei linud aga kokku. Kui tuletasin talle tema snu meelde, siis leidis ta et ega tema tlemine pole mingi siduv lubadus ja ldse, mina olevat suvaline hsteerik, kes vib vabalt uuesti rusikat saada. Just selliste inimeste prast ei julgegi paljud politseis perevgivalla kohta avaldust teha. Muide, ta ise nimetab ennast feministiks.



Mihkel: Ei olnud mingit rangemist vi ratundmist, vaid samm-sammuline mistmine. Grotesksuseni vimendunud meediarnnak vttis mult igasuguse vime seda protsessi tsiselt vtta, kogu see jant taandus veidraks loodusnhtuseks. Nartsissistlikust moralismist joovastunud mass valgus kikjale ning kehtestas ja plistas tiesti faktiresistentset stereotpi vgivaldsuseni vimutsevast mehest ja vetist naisest, kelle kannatusi pisendatakse ja keda sdistatakse ngutamises. Hetkega kerkis les see haige feministlik huloss, mis vajab psitamiseks mnda klieelist vihjet fsiliseks muutunud peretlist. Sealjuures Krt oli ks vhestest, kes seda haiget mullistust sama suure vristusega pealt vaatas. Ka see sidus meid ja tuletas meelde, et meil on pikk isiksusi vormiv hisminevik, mis oma toimelt ja kommunikeerimatuselt kolmandatele muudab meid teineteisele asendamatuks. 


Kui palju teie lhedased olukorrast teadsid ja kuidas nemad krvalseisjatena on suhtunud vi millist nu (kui ldse) andnud?
Mihkel: Ma ei ole kunagi kippunud oma eraelust rkima. Ka kesolev aruanne on sndinud pigem eksperimenteerivast plgusest kui pihtimusvajadusest. Eraelu, eriti selle intiimsem osa, psibki suuresti privaatsusel, ruumil, kuhu kedagi teist ei lasta. Mina omaalgatuslikult ei rkinud ldse. Krt suhtles rohkem, rkis sbrannadega ja ka minu perekonnaga, kusjuures see viimane tegevus oli ks minu distsiplineerimise vorme. Eks mu perekond muretses vga ja ei ninud meile hist tulevikku. Niteks nad aitasid mul vga operatiivselt muretseda uue elukoha.
Krt: Rkisin ldjoontes oma perele, mille peale nad muidugi vangutasid pead ja olid kurvad. nneks ei avaldanud keegi neist survet kituda nii- vi naapidi. Toeks vib olla, aga nina ei peaks teise ellu toppima. Mihkli perekond oli rohkem hakkaja asja lahendama, aga ma pole kindel, et nende meetodid asja pshholoogilisest aspektist paremaks tegid. Kll aga leidsid nad Mihklile vga kiiresti uue korteri, kui lahku kolisime. Mletan, et istusin Mihkli asjadest thjaks tassitud korteris nagu vrske haua res, kui Mihkli ema soovitas mul seal koristama hakata, see tegevat tuju paremaks. Nii et ma parem ei kuula teiste nuandeid.




Mihkel, kas vib elda, et alkohol on ks suur motivaator vgivallaks?
Mihkel: Ei, alkohol ei motiveeri vgivalda. Alkohol vhendab impulsikontrolli, thendab, on heks teguriks, mis vimaldab agressiivsetel impulssidel realiseeruda. Aga impulsikontroll ongi vgivalla puhul vtmeline, seega hiskonnas oleva vgivaldsuse ja alkoholi tarbimise vahel on selge seos.


Krt, milline inimene on Mihkel siis, kui ta on kaine?
Krt: Kas on ldse lubatud elda, et muidu on ta nii-nii tore? Vi hppab kohe nurga tagant vlja terve trobikond tigedaid feministe, kes tlevad, et see on pikunite jutt? Justkui see tsiasi ise ei maksakski midagi, et ta ongi siis vga tore. Meil pole kunagi olnud tlisid ega isegi erimeelsusi nudepesu, raha, koristamise ja muu taolise prast, ning see on minu jaoks vga oluline. Mihklil on ka mitmeid omadusi, mida ma pole varem hegi teise mehe puhul kohanud. Kige olulisem neist minu jaoks on see, et temaga saab rkida maailmast ja nhtustest ja asjadest ldiselt. Ta ei tee selle peale mh nagu paljud teised mehed, kellega olen pdnud suhelda, vaid ta suudab psida lainepikkusel. Pealegi, ta teeb mulle sa, kusjuures toit on vga tervislik. Mina ise pole suurem asi kokk. Mihkel saab ka lastega vga hsti lbi, ta on lahke, vaimukas ja mrkimisvrselt abivalmis. Niteks on ta nii mnelgi feministil pesumasina, raamatukaste vi muud taolist krgemale korrusele tassinud. Kllap tuleb lhiajal Euroopa rahade eest moodustada mni komisjon vi institutsioon eesmrgiga vtta tsisemalt arutluse alla asjaolu, et kodumasinate ja mbli mass ei ole sooneutraalne. 


Kas mrke, et suhe vib hel hetkel juda punkti, kus tuleb mngu vgivald, oli tagantjrgi meldes juba enne, kui see reaalselt juhtus?
Krt: Tagantjrele vib iga asi mrk olla, aga siis ei tundunud. Testi ei uskunud seda. Ma olin nii palju kordi ninud, kuidas Mihklit on provotseeritud, tnaval kallale tuldud ja muud taolist - ta suutis end alati talitseda, vttis asja hoopis nii, et anname jobule andeks selle, mis tal puudu jb. Ja ma uskusin ka, et tema jaoks eriti on naise lmine vr, just konservatiivses mttes. Aga ta kukkus siin lbi. Ning kui inimene ei suuda kokku viia oma hoiakuid ja tegusid, siis tekitab see tema sisemuses jhkra dissonantsi. 
Mihkel: Ei, see oli ka mulle suureks ja ebameeldivaks llatuseks avastada endas selline vime.



Kuidas pdsite probleeme lahendada varem, kuidas nd?
Krt: ldiselt kipun rkimisega asju lahendama, aga Mihkel leiab, et see ei toimi. Rkimisega on muidugi see hda, et vib juhtuda, et elad liialt sisse teise inimese arusaamadesse ja hingehdadesse. Kui varem lasin end Mihkli sngusest kaasa kaasa kista, vtsin selle ka enda omaks, siis nd olen selle justkui haiguse lbi pdenud ja tunneli teisest otsast vlja tulnud. Olen krsitu, tahan edasi liikuda ja ootan, et tema ka edasi liiguks. Ma arvan, et ta ka tajub, et mu tolerantsus jamade suhtes on otsas. 
Tahaks kigile alkohoolikutele ning teistele oma elu ja lhedaste nrvide raiskajatele, sltlastele ja narkomaanidele panna sdamele: lpetage see jura enne, kui on hilja! Minge AAsse! Vtke ennast kokku! Suurem osa teist ei saa teist vimalust. Tenoliselt leiate te oma motivatsiooni siis, kui te oma murest halliks linud ngutavast lhedasest ilma jte. Ja vga tenoliselt on siis juba liiga hilja midagi psta. 



Mihkel: Varem ma lhenesin nagu mehed ikka pshholoogilistele probleemidele, see thendab imperatiiviga Ignoreeri probleemi kuni see ra kaob!(nali). Liialt rkimisse ma testi ei usu, paljud asjad on pshholoogilise ju ja enesekasvatuse taga. Nagu niteks kehakaalu hoidmine: teooria on siin imelihtne, oleks vaid tahtejudu!


Mida teete tna teisiti kui tegite toona?
Mihkel: Mina olen teinud kik, et vltida tingimusi, mis vivad pdida destruktiivsuses, niteks olen prdunud tieliku kainuse teele, vldin olukordi, kus vib tekkida kiusatus. Olen muutnud elusihte ja mssan teises suunas, ei lase end igast kontekstist rebitud valestitsiteerimisest kigutada jne. Eks oma osa ole saatusearmastusel, aga ka orgaanilisel kpsemisel ja tiskasvanumaks saamisel, niteks igasugused emantsipatsiooni-ideed tunduvad testi ha totramate lasetehaigustena.
Krt: ks ppetund, mille olen saanud: ma ei hakka enam mitte kunagi kellegi teise jamasid nii suure phendumisega lahti harutama ja lahendama. See imeb endasse nagu must auk ning lpuks oled energiast thi. Tagantjrele tundub mulle uskumatu, et suutsin sealt krvalt tl kia ja ka likooli ra lpetada. Sellest, kui viltu olin hakanud elama ja mtlema, sain aru siis, kui kisin pshholoogi ja pshhiaatri juures. Muidugi, oleks vale elda, et see kik oli ainult Mihkli alkoholismi prast, on olnud ka muid rusuvaid asjaolusid. Antidepressantide kohta eldakse vahel hirmsaid asju ja ma vga kartsin neid, aga need rohud on kige parem, mis on minuga juhtunud. Ndseks on kuur lbi, kuid need pstsid mu elu mitmes mttes.
Kui keegi tunneb end selles kirjelduses ra, siis vga tahaks, et juaks kohale see snum: ra lase end pimedasse auku imeda! Sul on lausa moraalne kohustus enda vaimse tervise eest hoolitseda! Sa ei saa olla hea pereliige, hea elukaaslane vi lihtsalt hea sber, kui sa iseenda eest ei hoolitse. Aga ma saan aru ka, et seda nuannet on raske jrgida. Kuidas sa knnid minema inimese juurest, kes ennast lhub? Kahtlen, et kellelgi siin ldse lplikke vastuseid on.


Kas lapsesoov ks phjus, miks tekkisid tlid?
Mihkel: Mingis mttes kll, aga see on siiski ainult ks phjus.  Krdil pole arusaadavalt aega nii palju kui mul.  Feministlik ja emantsipatoorne ldhoiak on naistele siin kva karuteene teinud. Ma kitusin alguses lbini feministlikult ja emantsipeerunult, thendab, lhtudes hoiakust, et mina loon pere siis, kui mina ise heaks pean ja kui see naisele ei sobi, siis on see tema mure, otsigu uus mees vi mis iganes. Naine saab laste saamisega mrksa vhem venitada kui mees ja ammugi pole tal aega ega valikutki muudkui otsida meest, kes oleks valmis peret looma ja kellele saab kindel olla. Oma vrdsete iguste otsas istudes kitusin teliselt egoistliku sitapeana ja mu feministlik retoorika legitimeeris mu kitumise tielikult. See on veel ks phjus, miks Krt oma avalikus seletuskirjas oli feministide peale nii verine, kuigi viimased oma ahtas stereotpses mtlemises ei saanud Krdist arugi. Krt tles vga tpselt, et prusin just nimel konservatiivsetest vrtustest vaadatuna, konservatiivse mehena. Ma leian, et Krdil oli selles osas tiesti igus. Vrdiguslikkus saab olla ainult vrdviljatuses, elu jtkumine vajab koostd ja ksteisega arvestamist. Pere tugineb mehe ja naise koostle, mitte mingile lepingule vrdiguslike osapoolte vahel. Mees ja naine, nagu iga liigi isane ja emane, on kujunenud koevolutsioonis, koos. Mehesse ja naisesse on evolutsiooniliselt sisse kirjutatud justkui rgne koost-ootus, rollijaotus, mille jrgi, kujundlikult, mees ostab kalli munaraku koos emakateenusega ja pakkub vastu turva- ja kindlustunde. Ses mttes olin vljenduselt tpne, kui mainisin oma avalikus kirjas Krdi sooraevu. Loomulikult, sooraev on tiesti phjendatud kui teine sugu jrjekindlalt keeldub rgse lepingu titmisest. Muide, A.H. Tammsaare Juuditis on suureprane ilukirjanduslik nide naiselikust sooraevust. Ja Shakespeare Othellos mehelikust sooraevust.



Krt:  Mihkel liialdab kui taandab siin minu rahulolematuse tema kui mehega minu lapsesaamise soovile. Tegelikult oli mul see probleem juba lahendatud, ammu enne kui tlid muude asjade prast fsilises vgivallas pdisid. Teatasin Mihklile, et kui tema lapsi ei soovi, siis palun vga - on tema valik, kas lapsel, kelle mina kindlasti saan, on tema geenid. Sest kaua sa ootad mingi otsustusvimetu tegelase taga? Noh, selle peale avastas ta, et ta tegelikult ikka ei olegi nii otsustusvimetu. Olgu eldud, et see avastus on minevikus ja pole enam ammu aktuaalne. Ja see ei olnud ka phjus, miks asjad nii kiiva kiskusid.


Mihkel kirjeldas vaid enda hoiakut, kuid ta pole kaugeltki ainus mees, kellel on meri plvini olnud. Naisel on vimalik oma lapsele isa valida, kuid mida teha siis, kui oled teinud enda meelest ige valiku ja lapse saanud, aga mees veab alt? Tundub, et naine peab olema hiromant, ennustaja vi nid. Naine peab oskama ette nha, millises suunas tundleb ja tmbleb mees viie, kmne, kahekmne aasta prast? Naise vastutada on see, et mees oleks vastutustundlik isa? Naisliidu statuut neb kah seda ette. Mulle tundub see rmiselt vastik, aga ldsegi mitte vasakliberaalsest vi feministlikust vaatenurgast, vaid vastupidi, konservatiivsest. hiskondlikest ootustest vabastatud mees saab sna hlpsasti perekonna juurest uue armastuse juurde minna vi otsustada hoopis, et tal on vaja ennast leida. Mehe perekond ja hised tuttavad ei kergita kulmugi, lhevad hoopis uude pulma, kus igavest armastust totatakse.




Hetke viks melda selle peale, kuidas me suhtume isadesse, kes perekonna juurest lahkuvad ja uue sigitavad - ning kuidas me suhtume juhtumitesse, kus niimoodi kitub naine. Standardid on hoopis teised. Vabadusi on vga palju, eriti mis puudutab eraelu, ning vga paljud mehed kasutavad hiskonna vabameelsust vga julmalt oma naise ja laste arvelt ra. Iroonilisel kombel aitavad sellele olukorrale, emantsipatsioonile ja naiste ksikvanemlusele, teiste liberaalset ndsust kuulutajate seas kaasa feministid.


Mihkel, Sa tlesid, et vgivallavaba perekond on utoopia  rgiksid Sa ehk sellest pisut pikemalt, miks Sa niimoodi arvad? Mida arvab Krt?


Mihkel: No see oli kilks-kolks vastus Hannes Hermakla ksimusele, mille klikinljas lollmeedia kiirelt rubliiki Uskumatu! pistis, et ilislillekesed saaksid kommentaariumis ennastimetlevalt ahhetada ja virginiawoolflased Facebookis oksekaktusi jagada. Perekond kui institutsioon ei saa kunagi olema 100% vgivallatu, alati jb eksiteerima perekondi, kus esineb vgivalda. Nagu ka hiskond tervikuna ei muutu kuidagi kuritegevusvabaks. Sellest aga ei jreldu kuidagi, et peaksime vgivalla vastu vitlemise lpetama. Elu suurimad ja kangelaslikumad vitlused ongi vidulootuseta. Vitlus rumaluse vastu, vitlus kuritegevuse vastu, vitlus haiguste vastu. Ometi on meil haridusasutused, kohus ja vanglad, haiglassteem. Inimene on paraku ebatiuslik ja ebatiuslik on ka kik, mis ta loob, aga selle vlja tlemine ei ole leskutse allaandmisele, vaid vastupidi, suuremale pingutusele. Me ei s ju usus, et kht saab lplikult tis. 
Teine asi on see, et kuidas reageerida vgivallale ja kuidas seda vhendada. Mingi raskesti lahendatava probleemi puhul haaratakse tihti pigem pshholoogilise kohandumise jrele, kui hakatakse reaalselt asju parandama. Esimest nimetada rituaalseks kitumiseks. Nii nagu kamp poliitikuid pistis valge lindi rinda, et nidata solidaarsust lhisuhtevgivalla all kannatajatele  kena est ja rituaalike ja kik, punkt. Rituaalse kitumise jrgi haarataksegi siis, kui ei osata vi taheta probleemiga reaalselt tegeleda. Perevgivalla puhul eelistatakse sna valdavalt rituaalset kitumist ja pshholoogilist kohandumist. Niteks feministlik sotsiaalmeedia rakuke Virginia Woolf Sind Ei Karda jagab mnda lhisuhte vgivalda kajastavat linki ja siis selle alla panevad kik oksendava kaktuse pildi ja tunnevad, et on andnud oma panuse maailma paremaks muutmiseks. Vi siis korrutatakse snamaagilist vormelit Vgivallale ei ole igustust!. Sellised rituaalkitumised aitavad pshholoogiliselt kohaneda, aga paraku ka tapavad igasuguse arutelu sel teemal ja raskendavad nnda olukorra reaalset parandamist. Feministlik diskursus, mis on juba ammu mandunud suuresti marksistliku haritlasviha soospetsiifiliseks erivormiks, on ennast peavooluna nii tugevalt kehtestanud, et on muutnud avaliku debati tiesti vimatuks. Jrele on jnud mingi ebakonstruktiine moralistlik huilgamine ja plakatitega vehkimine vi siis eepiline kollektiivohkamine. 
Ilmekas juhtum oli niteks Hanno Pevkuri snavtt sel samal emadepevaseminaril, kus ta ti uuringu tulemustena vlja, et ksitluses, kus uuriti kui suureks probleemiks peetakse lhisuhte vgivalda, vastas ks protsent, et ei oska elda, neli protsenti ei pidanud eriliseks probleemiks ja kik lejnud - see thendab 95%! - pidas sna suureks ja vga suureks probleemiks (kus juures kolm neljandikku ehk tugev enamus kohe vga suureks probleemiks!) ometi tles ka tema ohkega, et suhtumise osas on veel vga palju td teha! Ja samas nitavad need samad faktid, mida ta just ise vlja ti, et suhtumine on enam-vhem ainus asi mis meil korras on! 95% peab lhisuhtevgivalda tsiseks vi vga tsiseks probleemiks! Isiklikust kogemusest vin samuti kinnitada, et kuigi ma pole kuskil vgivalda igustanud, kuigi ma olen kriminaalkorras karistatud, rahaliselt karistatud, t kaotanud, perekond on vga palju kannatanud, meedias tambiti vga ksmeelselt maa sisse, siis ikka leitakse, et repressiooniaparaat on vhethus ja hiskonnas levivat vgivalla igustamine!? Feministlik ajukahjustus on nii vimas ja meedias nii domineeriv ja ldlevinud, et igasugune arutelu algegi kisatakse primitiivsete loosungitega surnuks.
Niteks lhisutevgivalla esmajuhu dekriminaliseerimine on igati mistlik, sest siis ei teki sdlasele tiendavaid piiranguid tturul ja seega on vhem tenoline, et ta jb riigi lal pidada  olgu vi ttu abiraha nol  vaid vastupidi, saab anda hiskonnale rohkem tagasi juba maksude nol, rkimata vimalikest alimentidest. Aga isegi sellise tiesti mistliku ettepaneku tegemine on tugevalt raskendatud. Proovige, pange loo pealkirjaks Naisepeksjast kultuurikriitik Mihkel Kunnus teeb ettepaneku perevgivald dekriminaliseerida ja lollfeministid ruskavad kommentaariumis teil serveri umbe pealkirjast kaugemale judmatagi.



Krt: Kik oleneb sellest, mida me vgivalla all mistame. Kui vgivalda piiritleda kitsalt kui tahtlikku ja fsilist, siis kindlasti on peresid, kus seda ei juhtu. Hoopis iseasi on see, kui me mistame vgivalla all midagi laiemat, niteks vaimset ja pshholoogilist vgivalda. Pris kest ra lheb aga see, kui iga arvamuste erisus ja konflikt vgivallana mratleda. Mul on raske uskuda, et on peresid, kus htegi konflikti pole.


Tavaks on elda, et kes mustrid jvad korduma  kas teie puhul vib elda, et tegemist oli hekordse eksimusega   ning edaspidi analoogseid asju ette ei tule ja lhete edasi rahumeelselt?
Krt: Kui minuni judis arusaam, et liiga suure tenosusega on siin tegu vgivaldsuse mustriga, siis kolisime lahku. Mihkel oli siis veel arestikambris, kui see juhtus. Olin nii palju ritanud, nd likasin kik jhkralt ja jrsku lbi. Kui jin omaette, siis vga valusalt, aga ilma kauplemiseta vtsin omaks selle teadmise, et nii nd ongi. Avastasin, et elu lheb tepoolest edasi ja suudan tegelikult ksi nnelik olla. See andis enesekindlust. Ma arvan, et edaspidises ja ndki on vtmeline see kogemus vi teadmine, et kik vib priselt ka lbi saada, kui me liiga palju igest kitumisest hlbime.
Mihkel: Mustrid jvad korduma, kui midagi ei muutu. Ma arvan, et meie oleme muutnud palju. Aga muidugi tsi on ka see, et tlus Suhtega peab vaeva ngema ja td tegema pole thipaljas snaklks.



Kuidas tlisid vltida?
Mihkel: Kui see on nu ksimine, siis tleks ehk hte hsti praktilist asja: tasub melda sellisele proosalisele asjale nagu tuju. Ei maksa hakkata asju arutama, kui tuju on halb, siis tasub alati viivitada. Ja parem kui miski ei valutaks, ei hammas, varvas, ega knarnukk. Kht ei tohi ka thi olla, sest nlg testi teeb tigedaks. Ja magamatuski.
Krt: Misasi on ldse tli? Konflikt? Mulle ei meeldi see hoiak, et ra rgi halba, ra ne halba, ra kuule halba - ma arvan, et see on tielik jama. Mulle tunduvad kahtlased sellised   inimesed, kes kik halva vaiba alla phivad ja harmooniat teesklevad. 

Aasta lpus saab teist kahest kolm  millisena nete ette elu tulevikus?
Mihkel: Suhte kohalt olen pigem optimistlik. Rohkem kui pooled abielud lahutatakse, aga vaevalt et see neisse sisse on planeeritud. Seega vib elda, et enamike inimeste jaoks on kooselu pettumuseks ja vime valida iget kaaslast ebapdev. Arvan, et meil ei ole ksteise suhtes ebarealistlikke ootusi ja pimedat armunujoovastust ning on selle vrra kergem.
Krt: ks asi tuleb ra tpsustada. Kik rasedused ei kulge nneliku lpuni ehk terve ja elusa lapse sndimiseni. Liiga palju on naisi, kelle rasedus niteks mingil phjusel katkeb - ning alles siis saavad nad teada, kui levinud sellised komplikatsioonid on. See on ka phjus, miks hoiatatakse, et ei maksa rasedusest liialt vara rkida. Jb mulje, et tegu on millegi hbivrsega, mis tuleb nnelikest ja normaalsetest roosas mullis elavatest inimestest eemal hoida. Mulle selline suhtumine ei istu.



Kas saate mlemad elda, et olete teineteisele kik minevikus juhtunu tiesti sajaprotsendiliselt andeks andnud ega tuleta seda enam teineteisele meelde vi tuleb vahel endiselt jutuks?
Mihkel: Unustamine on vime, mis tahtele ei allu. Tuleb hoida ngu valguse suunas ja keskenduda positiivsele. Ja see on inimliku tahteju ksimus, mitte mingi intellektuaalne probleem. Eks igahel ole kui vtta varnast see tigedushetkedel meenuv nimekiri, mis pikeneb iga tliga ja millest saab alati vtta sdistusi ja etteheiteid teise madaldamiseks ning enese igustamiseks ja oma minapildi dramatiseerimiseks. See halb kalduvus iseloomustab paraku nii ksikinimesi kui rahvusi.
Krt: Kui ma saan kunagi teada, mida thendab millessegi 100 % uskuda, siis saan sellele ksimusele vastata.


Ehk oskate te jagada soovitusi teistelegi  kuidas minna edasi prast seda, kui omavahel on justkui lootusetult raksu mindud ja muud vljapsu peale lahkumineku esiti ei tundu, kuid see ei tundu parim variant  mida teha ja mida jtta tegemata, et prast perevgivalda ja sellega kaasnevat karistust on vimalik edasi minna ikka koos mitte eraldi?
Mihkel: Ega vga olegi vimalik. Politseisse prdumine on eelkige vajalik prgulikuks muutunud perekonna lhkumiseks. Iga suhe ja perekond phineb meie-kategoorial. Meie thendab omasid, oma inimesi. Ja omad on need, kelle suhtes rakendatakse teisi reegleid, teist suhtumist, kui nende suhtes, kes ei ole omad. Kuhu tmmatakse piir omade ja mitte-omade vahel, on muidugi suhteline, aga see ei muuda pshholoogilist fakti. Universaalne iglus ja igus sellist kategooriat aktsepteerida ei saa  iguse objektidena on kik inimesed vrdsed, seega thendab, et perekonnasuhete allutamine universaalsele igusele ja iglusele thendab selle pshholoogilist hvitamist (soovitan selle paremaks mistmiseks Juri Lotmani esseed Mistete hbi ja hirm semiootikast kultuurimehhanismis). Perekond, kus piltlikult eldes on kohtunik ja politsei alati elutoas ja kgilaua taga, ei ole perekond. Omad on need, keda usaldatakse ja keda ei reedeta ning selle suhte pitseriks ei ole (kirjalik) leping, vaid just nimelt lepingu puudumine (inimesele, keda usaldad, laenad raha ilma lepinguta, eks). Aforistlikumalt vljendudes: usaldus ei ole lepingu eriliik, vaid pigem lepingu eitus. Seega riigimuskel sobib eelkige perekonna lhkumiseks, vibolla klab see naiivselt vi lgelt, aga perekond, kus rusikaid ei lasta kiku ainult hirmust politsei ees, pole enam perekond.
Alkoholist loobumine, tervislik toitumine ja kerge fsiline koormus ning korralik uni aitavad rohkem kui tonn eneseabiraamatuid.


Muide, Buddhale omistatakse tlus Mned ei saa aru, et meil tuleb siin surra. Kes sellest aru saavad, lpetavad kohe oma tlid. Kujutle teine surnuks  kui tahad talt sel hetkel nuttes andeks paluda, siis on asjad ldjootes korras. Kui see kujutluspilt jtab klmaks vi lausa rmustab, peaks kiiremas korras suhte lpetama.







Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:37 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


26. aprill 2017Isiklikke teadaandeid 2 


See oli eelmisel ndalal. Mlgutasin parajasti tst, sest isaks saades ei saa ma enam nii askeetlikult ja nii vikse kibega elada, kui helistas mu oma isa ja kutsus metsa appi. Vhemalt tavaliselt on see mets. Tks on liinikaitsevndi markeerimine. Eesti Energia on otsustanud liinikaitsevndit laiendada (metsa vetakse selle kigus kvasti maha, sest liinide kogupikkus on suur).
Mina knnin ultrahelisaatjaga liini all ja isa vastuvtjaga liini krval. Vi no mis nii vga krval  40m kaugusel.

Seekord sattusime aga asustusele. Mtlesin mrult, et Mikita maavanaemade surmasaadik on igati sobiv amet inimesele, kel on head teadmised taimedest, kes seaduse jrgi petada ei tohi ja kes enam liialt muretsema ei pea, mida hulgad tast arvavad. Eks need liinid olid nukogude ajal veetud nii nagu plaan kaardil ette neb ja punkt. Kui mni talu ette jb, siis hda talule. Nd liinikaitsevnd laienes ja sellesse jvad puud lksid mahavtmisele. 



Lhedalt annab sakraalrajatise mdu vlja kll


Isa mrkis les iga mahavetava puu, selle liigi, krguse ja tve lbimdu rinna krguselt (seda mtsin mina) ja nii kogu kaitsevndi ulatuses eramaal. 

htegi meest ei kohanud, htegi noort ei kohanud, ainult maavanaemad. Mnel vedeles isegi mnguasju hoovil. ldiselt oldi vga leplikud (eriti ks, vene keelt knelev, see suhtus meisse vist nagu tsaari esindajatesse), ainult hel valgusid silmad vett tis ja hakkas paluma, et tal mees surnud (olid vist mehe istutatud puud) ja ligaku siis pool, ainult latv, kui nii vga likama peab. Isa seletas, et meie ainult kirjutame les ja thistame ega lika midagi, tema on pensioneerunud taksaator, kes teeb alltvttu. Ja et need, kes likama tulevad, ei puutu ka igupoolest asjasse, vaid on teisele firma alltvtjad. Mis on tsi. Vahetult puutub inimene kokku ainult nendega, kellest otsustajateni on pris mitu lli.


ldiselt olid memmed jutukad ja rkisid heal meelel puude lugusid. Isale puud meeldivad ja ta rgib neist heal meelel.

Mihkel, mda see ... pirn?!
Ca 35! See on ks pagana suur pirn.
Ei tea, kui vana see puu on?
Oi, vga vana. See on kohe talu ehitamise ajast. Mujaltki kidi siin korjamas, ne, siin neid mitu. Sellised viksed, millest kompotti tehti. See on mu isa istutatud, neli plve on siit snud.
Nojah, see jb igatahes teile. Pirnist saab asju nikerdada, kvaliteetpuit. Kas see on see Tartu sort?

Mni prn ja tamm oli nii jme, et pidi kahekesi mtma, sest ksi ei saanud mdulinti mber. kki ka Eesti Energia valmistub kliimasoojenemiseks, sest see peab olema ikka vhemalt troopiline tsklon, mis 40m kauguselt selliseid puid krgepingeliinidesse virutaks...
Taluued olid elavaks tendiks Kalevi Kulli kreedole, et aias olgu ainult plisliigid. Liigirikkus oli vga suur ja lbipimunud. Mnes kohas takerdus isagi, ometi tunneb ta taimi vga hsti.



"See on selline vikeste valgete itega ja magusate lehtedega"





Kujund Mikita maavanaemade surmasaadik hakkas kohe esimese talu juures kummitama. Sisuliselt kisime talust tallu (oli ka selliseid viksemaid, suvilalaadseid elamisi) ja teatasime, millises ulatuses see peagi lagedaks tmmatakse. No kellele see meeldiks. See t on veel hullem kui kohtutituri oma vms.


Ajauksed muudkui sulguvad. Eile matsin oma maavanaema (Linda Kunnus 5.II.1925-21.IV.2017). Ei usu ma mingisse karmasse. Vanaisa suri eelmisel suvel st 2016 ja nad olid abiellunud 1949. Kuuekmne seitsme abieluaastaga kasvab pris kokku, eriti talus, kus loomad hoiavad sunnismaisena. Ja kui ks sureb, hbub ka teine kiirkorras.


Matus oli luterlik. See llatas mind, aga ainult korraks. Vanaema oli ju usklik. Vi vhemasti nii oli ta kaude elnud. Ega see millestki vlja ei paistnud. Kirikus ta ju ei kinud. Vimalik, et see oli abikaasa Johannese prast. Oli viimane ju Waffen-SSi relvagrenader, musta mrgiga valge lind ja pidi olema madalam kui muru nagu tles matusetalitust lbiviiv kirikupetaja, kes on htlasi ajaloopetaja. Rkimine hbe, vaikimine kuld oli igatahes praktiliseks eluprintsiibiks. Vi pigem praktiliseks ellujmisprintsiibiks. Igasugune kurtmine oli ka nulli keeratud. Vanaema ei hdaldanud kunagi, imestas, rkis kaasa, aga ldiselt oli suhtumisega, et mis tema neist uue aja asjadest. Kui Ott Sepp mngis Tujurikkujas Jumalat, siis kll tles, et nii poleks pidanud tegema. Kogu kommentaar.


Kuigi ta prines vga vaestest oludest (seegi maja ehitati saunas elades), oli neil siiski vhemalt ks raamat, mis oli soetatud juba ige ammu. Uus ja Vana Testament, 1739. Thendab, Eesti kirjakeele kanoniseerinud piiblitlge. Selle prandas ta mulle juba mne aasta eest (kuigi mul juba on raamat).
Ja see tohutu lpsmine. Lehmal ei ole phapeva, tles ta ikka. Lehmade kaupa randmemaratoni, pevast peva (igemini poolst, esimeseks lpsiks rgati viie paiku). Eredalt on meeles, kuidas ta tmbas udarast otse tassi ja ma jin seda. Ja mis kige uskumatum, ma mletan, et mulle maitses see (praegu tekitab mtegi sellisest lehmakuumast piimast kerget iiveldust).

Heina sai teha muidugi pikali kukkumiseni ja heintes magades vis end pris sgavale ra magada, kui kuhi oli korralikult stkumata.

Ja kurja kuke kest pstis mu ra. Mu esimene tsisem fight oli kurja kukega ja ma olin selgelt alla jmas, veritsesin pris kvasti.




Krt tleb, et meie lapsel sda juba lb. Ta hoiab end nende asjadega vga detailselt kursis. Niteks sellise video linkis mulle eelmisel ndalal.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:11 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
23. aprill 2017Inimene laskub tsivilisatsiooniredelil mitu astet madalamale 
Ilmus ajalehes Postimees 22.04.2017




Inimene laskub tsivilisatsiooniredelil mitu astet madalamale




MIHKEL KUNNUS


Jon Ronson. Ah et sind on avalikult hbistatud. Tlkinud Hels Hinrikson. Kirjastus Hea Lugu. 2017. 240 lk.

Sotsiaalmeedia puhul oli suureprane see, et see andis hle hletutele inimestele. rgem muutkem seda maailmaks, kus kige targem viis ellu jda on taas hletu olla.


Valdavas osas htumaades kadus avalik hbistamine 18. ja 19. sajandi vahetuse paiku. Humaansed vrtused vitsid aegamisi barbaarseid praktikaid, kus kiiremini, kus aeglasemalt. ks Ameerika hendriikide rajaja, peenetundeline Benjamin Rush kirjutas 1787. aastal essee, milles kutsus les kuulutama ebaseaduslikeks jalapakke, piitsutamist, hbiposti ning kogu seda jledat ja barbaarset vaatemngu, mida toonased karistuspraktikad hlmasid. Ta soovitas selle asemel viia kurjategija kuhugi varjatud kohta ja teha talle kehalist valu, sest avalik alandamine on liiga julm. Benjamin Rush arutleb: Avalikku teotust peetakse kikjal jubedamaks karistuseks kui surma. Nib kummaline, et avalik teotus veti kasutusele surmast leebema karistusena, kas me siis ei teadnud, et inimmistus juab igas valdkonnas teni harva enne, kui on kogenud eksimuse rmust.
Aastal 2015 avaldas Briti ajakirjanik ja publitsist raamatu Ah et sind on avalikult hbistatud (e.k. 2017) ja see leidis elavat ja tunnustavat vastukaja. Selle arutleva uurimuse lhisnum kattub he peatki pealkirjaga - Inimene laskub tsivilisatsiooniredelil mitu astet madalamale. Jon Ronson ksitleb avaliku hbistamise tagasitulekut seoses sotsiaal- ja netimeediaga. Ta toob ridamisi niteid, kus avalik hbistamine vi isegi hirm selle ees on nii suur ja talumatu, et inimesed eelistavad kergemat karistust  (vaba)surma. See teema pole ka meile vras: nii mnigi juhtum teismelistest, kes valivad netihbi eest pgenemiseks vabasurma, on meil meediast lbi jooksnud (peaaegu iga laps, keda laste pshholoog ndsel ajal kohtab, on saanud haiget millegi prast, mis juhtus sotsiaalmeedias).
Jon Ronson ksitleb eelkige siiski vhem fataalseid juhtumeid, kus hvivad pelgalt tkohad, perekonnad ja saavutusvimalused.


Vtame he kohaliku nite. Septembris 2016 ilmus erinevatesse uudisportaalidesse jrgmine pealkiri: Jrvamaal teipis sobitusrhma petaja autistlikul lapsel suu kinni. Sekunditega mobiliseerus hord tugitoolikohtunikke ja hiireklikitimukaid hes isikus ning kogu kommentaarium tusis hoobilt tagasrgadele, silmad verd tis ja hinges pidulik iglusjanu ning asuti vistlema selles, kes suudab sadistkasvatajale iglasema (loe: julmema) saatuse vlja melda.
Mdus mni aeg ja ilmus teine uudis: Lapsel teibiga suu sulgenud kasvataja ji tta.
Ja viimaks novembris ilmus veel ks uudis, milles anti teada, et prokuratuur lpetas kriminaalmenetluse aluse puudumise tttu. Kriminaalasja materjalidest selgub, et erivajadustega 4-aastane poisslaps, hakkas lasteaias uinaku ajal hli tegema, millega segas teisi lapsi. Kasvataja ritas last snadega maha rahustada, kuid see ei mjunud. Prast seda vttis kasvataja umbes 3 cm pikkuse maalriteibi tkikese ja palus lapsel seda oma srmega suu peal hoida. Laps pidas sellist tegevust mnguks ning ji rahulikult magama. ja lisaks sellele juti jreldusele, et knealust sndmust kirjeldanud meediakajastused olid eksitavad (htuleht, 24. XI. 2016).
Ei midagi erilist, lihtsalt lhingeliku karjainstinki laviin ja ks hvitatud pshika, ei muud. Mnikord tundub, et me eelistame pigem, et keegi end ra tapaks, selmet sotsiaalmeedias oleks igav pev, nendib Ronson mrult.
le mitmesaja aasta on meil jlle vimalus mrata kui karm on karistus. Ja seda ilma vhimagi kompetentsita, toetudes kuulujuttudele ja levsinud netilehetoimetaja pealkirjavalikule.


Jon Ronsoni raamat aitab teadvustada, milline julm ja barbaane monstrum vib olla uudne tehnoloogia, kui see annab vimenduse inimese sotsiaalse loomuse tumedamatele tungidele. Alalises klikinljas internetimeedia snastab uudisnupu vimalikult skandaalselt, isegi kui selles nime ei kasutata, guugeldatakse see minutitega vlja ja sotsiaalmeedias vallandub primitiivsest ja nartsissistlikust iglusjoovastusest kantud niajaht.
Kas Twitterist on saanud omakohus? ksib Ronson ja vastab, et meist kellelgi ei tulnud phe melda, kas inimene, keda olime sja hbistanud, tundis end hsti vi oli omadega lbi. Kui hbistamine toimub nagu kaugjuhtimise teel tehtud droonirnnak, siis ei ole vaja vist kellelgi melda, kui metsik see hine jud vib olla. Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis sdi.













Vt ka Priit Hbemgi EEs
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:16 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
"Alistumine" ja "Eesti mberlikaja" 
Ilmus ajalehes "Sirp" 07.04.2017




Quo vadis, Euroopa? Quo vadis, Eesti? 
Michel Houellebecqi ebaveenev resignatsioon ja Mihkel Muti melanhoolne antifanaatikum


Michel Houellebecq, Alistumine. Prantsuse keelest tlkinud Triinu Tamm, toimetanud Leena Tomasberg. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak 2016, 208 lk
Mihkel Mutt. Eesti mberlikaja. Toimetanud Hille Lagerspetz. Kujundanud Tiina Tammetalu.
Fabian, 2016. 206 lk.


MIHKEL KUNNUS




Kllap on Michel Houellebecqi Alistumine (edaspidi: A) ja Mihkel Muti Eesti mberlikaja (E) Eestis ajakirjanduslikult kige kajastatumad kirjandusteosed mdunud aastast, miska ma ei hakka siin neist tutvustavat levaadet andma, vaid eeldan, et lugejal on see juba olemas. Vaimuilma fragmenteerumise ja kajakambritesse sulgumisel ajastul on vga vajalik, et oleks mningad teosed, mida on lugenud vimalikult paljud ja mis kasvatavad seelbi ksteisemistmiseks vajalikku hisosa. Seega rkigem neist ikka ja veel. Pealegi on antud teoste teema limalt aktuaalne.


Prilikkus ei ole poliitiliselt korrektne
ks ideoloogiliselt laetud ja mitmethenduslik snahend, mida Houellebecqi retseptsioonis sageli kohtab, on poliitiline korrektsus. Houellebecqi poleemilisus tulevat tema teoste suurest poliitilisest ebakorrektsusest. Sellesse ujuva thendusega fraasi koondub palju probleeme kll, sest ideologiseeritakse nii poliitilist korrektsust kui ka rnnakuid selle vastu. Ometi on nii poliitilist korrektsust kui ka selle mningast eiramist vaja. See tuleb sellest, et htumaise kultuuri alusvrtused on seesmiselt vastuolulised. 
Tihedaimalt on vastuolu pakitud ehk mistesse inimene. Ilmar Vene snadega: Kigepealt ilmuks lesanne asendada [inimese] essents teadusliku definitsiooniga, ja seeprast ksime: kuidas mratleda inimest? Sajandeid on seda tehtud, ilma et oleks jutud rahuldava tulemuseni; ja juba ette vime olla kindlad iga jrjekordse katse ebannestumises. Sest kui paindlikuks ja hlmavaks me definitsiooni ka ei muudaks  alati vib ilmuda oponent, kes mnele erilisele puuetega inimolendile viidates ksib: kas siis tema inimene ei olegi? Ja srast ksimust kardetakse kige rohkem; me ju teame, et niipea, kui vihje inimestevahelisele erinevusele on langenud, jb faismini veel ainult kiviga visata. Siin kohtume uusaja phivastuoluga kogu ulatuses: inimsuse religioon seab end otsustavalt vastu (loodus)teaduslikule ldsuundumusele.i
Mtleja ja analtikuna on Houellebecq sna keskprane, tema aktuaalsus ja knetavus seisnebki eelkige selles rollis, et hab Kunigas on alasti!. Selles mttes on ta nagu ilukirjanduslik Thilo Sarrazin, Saksamaa endine poliitik ja tippametnik, kelle suurus ja mrgilisus ei seisne samuti mtlemise ntkuses ja keskpra letavas eristusvimes, vaid teatud intellektuaalses aususes, mis letab kohalike kultuurinormide piiri.
Muti teose alguses arutlevad kaks krget euroametnikku Ida-Euroopa probleemide le. Ida-Euroopast rkides peavad nad olema poliitiliselt korrektsed, aga mitte sedavrd nagu Aafrika maade suhtes, millega olid reeglid karmid, nende kohta ei tohtinud helgi juhul elda, et nemad on ora seal samuseski, isegi kui nad seda olid (E, lk 14). Vanem ametnik tleb seal idaeurooplaste kohta nnda: Peaks olema selge, et see rong, mille pealt neid pool sajandit tagasi maha kisti, on vahepeal vga kiiresti sitma hakanud. Loomulikul teel nad jrele ei jua. [---] Ida-Euroopa elu ei tuse tervikuna kunagi samale tasemele nagu vanades maades. Aga teate, paradoksaalsel kombel liigutab mind sel puhul, et keegi ei tle, mismoodi asjad on. Just selles vljendubki Euroopa suur solidaarsus! hed ei tunnista, et nad on kehvemad ega saa kunagi vanadega vrdseks  see on nende panus solidaarsuspakti. Teised aga teevad no, et nad ei olegi paremad ning et Ida-Euroopa on kige kiuste nendega vrdne. Selles hoiakus vljendub nende solidaarsus.
Kui kaval, ja kui ilus! hkas Janosz.
Jah, selles on testi midagi lausa religioosset, lausus van der Velde mtlikult (E, lk 22, rhutus originaalis  M.K.).
Mutt on siin vga tpne. Samuti on knealune struktuur kllalt universaalne. htumaine kultuur  see, mille vimaliku hbumist knealused teosed ksitlevad  ktkeb endas teatud religioosset laadi tabussteemi, et mitte elda te-eiramist, mis ongi parim ja kultuurseim lahendus sellele insenertehniliselt lahendamatule probleemile, s.o inimsuse religiooni ja (loodus)teadusliku ldsuundumuse vastuolule.ii Loomulikult lb see (loodus)teaduslik ldsuundumus kige tervavamalt sinna, kus puudutab kige otsesemalt inimloomust, thendab, bioloogia kaudu. Vene: Lihtsamaid ja sagedasemaid niteid pakub ootuspraselt argipev; tuletagem kas vi meelde, missuguse hoolikusega jagatakse tervishoiualaseid tarkusi. Alles viimasel ajal on ilmunud uus tegelane, loomulikult khklemisi tehtava vahelepoetuse kujul, prilikkuse faktor; ja kui ta on korraks vilksatanud, tuleb hlekas heastamine: palju, vga palju siiski on ka meie endi teha! [---] Peaks aga mni tegema kindlaks, et paljuski oleme sltuvad looduslikust paratamatusest, siis sellist teadmist meile vaja ei ole. Oleme ju inimesed, igaks osake praegusest limsusest, ja mis kige thtsam: vrdvrne ja lejnute suhtes vrdsete vimalustega osake. Npuga nitama hakata, et see vi too isik on ilmselges halvemuses, saab ainult (nagu teldi Prantsuse Revolutsiooni ajal) inimsuse vaenlane.iii
Selle valukoha pidevalt tuikavat akuutsust markeerib Muti teoses eri tegelaste aeg-ajalt korduv repliik Mina olen ka inimene!, s.t vrdvrne ja lejnute suhtes vrdsete vimalustega osake.
Houellebecqi bioloogilised teadmised on ige triviaalsed, aga see ei thenda, et valed. Alistumise peategelase Franois he kolleegi abikaasa ttab Prantsuse siseluures ja selgitab Islamiliidu eripra: [M]itmed poliitilised teemad jtavad neid samahsti kui kskikseks, ja eelkige ei ne nad kige keskpunktina majandust. See osa rahvastikust, kes kige arvukamalt jrglasi saab ja kes suudab edukalt oma vrtusi edasi anda, on vitja. Nende silmis see just tpselt nii lihtne ongi, majandus, isegi geopoliitika, on ainult puru silma ajamine: see, kes kontrollib lapsi, kontrollib tulevikku ja kogu lugu (A, lk 56).
Lhimalt: Islamiliit panustab igasuguse hbita prilikkuse faktorile, nii lihalikule kui ka vaimsele  omad lapsed, omad vrtused. Geneetiline prilikkus ja mittegeneetiline prilikkus.
Bioloogia on siin leldse sna halastamatu, sest tleb, et elu polegi suuresti muu kui prilikkus, kll vikeste muudatustega (ja biparentaalsuse korral geneetiliselt rekombineeruv), aga siiski prilikkus. Ning kultuuri ks laiemaid definitsioone on samuti prilikkusele toetuv  kultuur on mittegeneetiline prilikkus. 
Mss prilikkuse vastu  et mitte elda mss elu olemuse vastu , mis sai erilise hoo sisse Prantsuse revolutsiooniga, on htumaise kultuuri prisosa. 
Houellebecqi teoste peategelaseks on ikka blaseerunud keskealine mees, kes on vrdunud oma vanematest ja kel pole lapsi, s.t keegi, kes on elu ehk prilikkuse voost vlja ligatud. Eesti mberlikajale pealkirja andud tegelane mssab oma kultuurilise prilikkuse vastu  tahab oma pritud rahvust vahetada oma valitud rahvuse vastu. Samuti figureerib seal omamoodi prilikkuse vastu mssamise karikatuurne apoteoos  persoon, kes tutvustab end nnda: Hi, saame tuttavaks, mina olen Mia Muhhin! Mul on teine nimi ka, Pedro Ylgem. Ma olengi kahesooline. Mitte trans ega bi, vaid just kahesooline. Mul on kogu aeg kaks sugu, nagu kigil on kaks krva. [---] Mina olen pidevalt kahesuguste sekundaarsete, tertsiaarsete ja isegi kvaternaarsete sugutunnustega. Sugu on ju konstrukt ja miks ma peaksin poolega leppima, kui vib kogu vrgi konstruida? Kordan, mul on kaks komplekti konstrukte. See on minu riidee. Palun austage minu erilisust! (E, lk 123)
Kui Muhhin/Ylgem end tutvustab, siis ta tleb, et tal on x rahvusest isa, y rahvusest ema ja z rahvusest vanaema, ning keeldub tpsustamast, sest sellega vivad kaasneda eelarvamuslikud assotsiatsioonid (A, lk 124). Tsi, oma minevikku ei saa valida ja ainult valikuvabaduses saab olla vrdsus, seega parim, mis teha saab, on pritolu juures silmad kinni pigistada. Et esivanemate erinevusest ei tuleks diskrimineerivat ebavrdsust, tuleb kik esivanemad peita vrdteadmatuse burkadesse. See on ks insenertehniline meede, millega muuta maisemaks aade inimeste snniprasest vrdsusest. Kristlus kui islami sugulasreligioon nuab seevastu vaimseid burkasid  npuga nitama hakata, et see vi too isik on oma pritud vlimuse tttu ilmselges halvemuses, saab ainult (nagu teldi Prantsuse Revolutsiooni ajal) inimsuse vaenlane. See on rige matslikkus, mlaklikkus ja ebaviisakus ehk poliitiline ebakorrektsus mikrotasandil, htlasi veel ks Houellebecq'i leitmotiiv.


Ka meie oleme eurooplased!
Eesti mberlikaja on vtnud Dostojevskilt kaks suurt romaanikunsti voorust. Esiteks, see on polfooniline, ilma domineeriva autorihleta erinevate, loogiliselt sidusate subjektiivsuste paljusus. Teiseks, erinevad maailmangemised on kehastunud reljeefselt, olemuslik on vimendunud karikatuursuseni, nii nagu Dostojevski teoste ideoloogiliste karakterite suurimateks rritajateks (s.t kriitikuteks) on nende endi moonutatud teisikud, karikatuurid. Eesti mberlikaja annabki komplekti ausaid kverpeegleid, mis moodustavad kokku sna universaalse antifanaatikumi  siit leiab kainestava doosi eneseirooniat nii tagurlikkuseni rahvuslusse kapselduja kui ka igasugust plisust plgav juurtetu kosmopoliit, vhematest vennikestest rkimata.
Alistumisele annab ilukirjanduslikku mdet eelkige see, et see ks hl, mis lugu jutustab, on mneti ebausaldusvrne ja ebaveenev, ning see, kellele-millele Alistumises alistutakse, on pris paljus enese moonutatud lhisugulane, et mitte elda kverpeegelpilt. Olen igati nus Tnu nnepaluga, kui ta tleb, et Houellebecq on ikkagi katoliiklik kirjanik. Alistumine on katoliiklik hoiatusromaan, isegi kui autor pole seda just nii tahtnud.iv Seda aitab illustreerida ks teine Houellebecqi romaan, Platvorm, mille tlge ilmus samuti hiljuti ning mille tagakaanelt vib lugeda: Avalikkuses tekitas gedat vastukaja ennekike raamatu poliitiline ebakorrektsus  peategelase ge islamivastasus, mida on paratamatult kiusatus le kanda autorile endale, seksiturismi igustamine ja Lnemaailma allakigu ilustamata kirjeldaminev Selle lpus tleb peategelane (mistagi jlle blaseerunud ksik keskealine isane erotomaan): Lnemaailma vastu ei tunne ma vihkamist, vaid rmisel juhul tohutut plgust. Ma tean ainult seda, et me kik, niipalju kui meid on, lehkame egoismi, masohhismi ja surma jrele. Me oleme loonud ssteemi, milles pole lihtsalt enam vimalik elada; ja pealekauba ekspordime seda jtkuvalt ka mujale (lk 262).
Kui selle meie asemele panna siin teie vi nemad, siis viks saada sna kena vimaliku nite lnemaailma vihkava islami(terrori)sti motivatsiooniknest vi sisemonoloogist.
Selles pole midagi llatavat, sest islam ja katoliiklus ongi ju sugulasreligioonid. 
Franoisd uue elukorraldusega tutvustav professor Rediger seletab: Kogu 20. sajandi vaimse debati vib kokku vtta vastasseisus kommunismi  mis on tleme hard versioon humanismist  ja liberaalse demokraatia vahel  mis on humanismi pehme variant (A, lk 175). See jme ldistus viitab olemuslikule aspektile kll. Neid nnetuid, kes julgesid prilikkusest teha teaduse, piinati ja tapeti kommunistlikus kalifaadis barbaarsuse parimate traditsioonide jrgi, niteks geneetik Nikolai Vavilovit kpsetati elusalt pikese ketud tsisternis.vi Vene selgitab: See thendab: Nukogude Liidus kaitsti inimsuse religiooni nii algeliste vahenditega, et need tsiviliseeritud maailmas ei tule kne allagi. Kui sjaeldu mistmine phjustab raskusi, siis suuresti ka mtlejate tttu, kes ebameeldivaid isikuid varmalt faistideks kuulutavad: seegi pole muud kui inimsuse religiooni primitiivne kaitsmine.vii 
Sellele ideoloogilisele sugulusele viitab ka Eesti mberlikaja enesedisainija Muhhin/Ylgem: [T]eed endale keha ja lood profiili. Me ei oota looduselt armuande, nagu keegi tles. Igaks vib oma stteid muuta (E, lk 125). Jah, kui varem pidi oma soo, rahvuse, genderi jms puhul lootma looduse armuannile, siis nd vib vtta ise, mida tahad  kas vi mitu korraga, komplekteeri kuidas tahad!
Mutt avab probleemi mrksa sgavamalt ja mitmetahulisemalt kui Houellebecq. Lisanide: Rooma langemist praeguse migratsioonikriisiga vrdlev akadeemik Archibald Aristotelyev kirjutab: IVV sajandil olid mned germaani himud (nt. goodid ja vandaalid) juba ristiusu vastu vtnud ja peagi tegi seda enamik hime. Ja kuigi nad olid roomlastest lihtsamad ja koredamad, siis oli vahe ikkagi kvantitatiivne, mitte kvalitatiivne. Kultuuride konflikti selles mttes ei olnud. Seevastu tnaseid Euroopasse asujaid eristab eelkige teistsugune religioon. Sellest polekski lugu, kui islam oleks traditsiooniline usund. Ent islam on ldjuhul terviklik eluvaade, vrtusssteem ja kitumiskoodeks  laias laastus nagu ristiusk keskajal. Seega on Euroopas praegu tegemist eri ajastute kollisiooniga (E lk 197).
Houellebecqi teoses viivad vimule tulnud moslemid lbi hulga hiskonnakorralduslikke muutusi, kusjuures [k]igi nende reformide eesmrk oli anda tagasi tema ige ja vrikas koht perekonnale, meie hiskonna algrakukesele (A, lk 139). See klab ju nagu meie katoliiklike juurtega traditsioonilise perekonna kaitsjate suust!
Kokkuvtlikult: nii nagu sotsiaaldemokraatia on mutatis mutandis pehme versioon kommunismist, on (praegune, pehmenenud) katoliiklus mutatis mutandis pehme versioon islamist, hisosaks totaalsusetaotlus elukorralduses ja jreleandmatus sigimispoliitikas.viii


Hda rahvuse prast
Franois suhtumine rahvustesse eristusi ei tee. Ta suhtub neisse nagu rahvuslese religiooni kandjale kohane: Rahvused olid kogu tiega ks mrvarlik absurd ja alates aastast 1871 oli seda taibanud iga vhegi mtlev inimene (A, lk 178). Vimalik, et Daniel Cohn-Bendit ja Guy Verhofstadt oleks mne teise daatumi valinud, aga ldiselt hulbib nende Rahvuslusejrgse Euroopa moodustamise manifest samas vaimuvoos. 
Eurokuratoorium, mille ttajad olid ka eeltsiteeritud ametnikud, oli seotud pris salajaste ja hmarate projektidega, nagu niteks need, mis pdsid ette nha vimalikke riikidevahelisi pingeid, he vi teise rahvuse kadumisega seotud valulike protsesside minimeerimist ja muud taolist ja  poliitkorrektsuse nimel  on neile ametnikele muidugi hsti teada, et otsuste tegemise telisi phjusi tuleb soovitavalt lahus hoida argumentidest, millega neid avalikkuse ees phjendada ja reklaamida (E, lk 1112).
Eesti mberlikaja  Rhn  arutleb selle le, kuidas inimestele aina makse magusat valet ja siia kuulub ka kige hirmsam vale: et suured ja vikesed rahvad on vrdsed (E, lk 48). Rhni arutelu meenutab Milan Kundera esseed Die Weltliteratur ehk Maailmakirjandus, kust vib lugeda: Euroopas seisavad suured riigid hel ja vikesed riigid teisel pool; hed rahvad istuvad lbirkimiste laua taga ja teised ootavad  lbi koridoris. Vikerahvaid ei erista suurtest nende rahvaarvu kvantitatiivne kriteerium, vaid midagi sgavamat. Vikeste rahvaste jaoks pole olemasolemine mitte iseenesestmistetav, vaieldamatu tsiasi, vaid alatine ksimus, kihlvedu, risk; nad on alati kaitsepositsioonil silmitsi Ajalooga, mis on neist vgevam, ei arvesta ega isegi mrka neid.ix
Nii Kundera kui Mutt toetuvad sellele eristusele ning see vimaldab Mutil Eesti mberlikajas igusega elda, et mingis mttes nevad ida-eurooplased Euroopat adekvaatsemalt ja oskavad seda ka rohkem vrtustada. Selleks kohaks on tpsemalt Ida-Euroopa manifest (E, lk 141146), omamoodi vastu- vi alternatiivmanifest Cohn-Benditi ja Verhofstadti omale. Vhimagi soovita vastu vaielda, et meil on paljudes valdkondades lnelt palju ppida, tuleks nha ka seda positiivset, mis samuti johtub meie erinevast ajaloost. Tundub, et just tnu viimasele oleme paremini positsioneeritud osutama teatud tendentsidele, selmet neid hmastada vi ilustada. Kui juba kasutada laste metafoori, siis on meil nii-elda rikkumata pilk, mis lubab meil higata, et kuningas on alasti. htlasi rhutagem, et see, mis Lne-Euroopas praegu toimub, afekteerib meid, idaeurooplasi, limalt ja kaugelt rohkem kui kik muud maailmasndmused kokku! (E, lk 142)
Tepoolest, ka meie his- ja klikimeedia afekteerib meeletult igale Klni- ja Malm-uudisele ning kuskil ei vannutud tulisemalt truudust Euroopa Liidule kui Maidanil.
 Tnu mlestustele ja krvutusele oma praeguse hoopis teiselaadse olevikuga teab srase riigi elanik kige paremini, mis on kaotatu ige vrtus. Muidugi on tal oht seda idealiseerida, ent meile tundub, et mitmeklgse kogemuspagasi tttu pole siiski igemat Euroopa vrtustajat kui idaeurooplased. Kaugelt neb kaugemale  niihsti ajas kui ruumis. Seetttu on meil vib-olla teravam pilk kui seesolijatel endil tabamaks seda, kuidas nad uute asjaoludega kohanevad, vib lugeda manifestist (E, lk 143).
Vib ju ka elda, et Alistumisega annab Houellebecq prantslastele tunda, mis tunne on olla vikerahvus kunderalikus mttes, s.t rahvus, mille puhul olemasolemine ei ole iseenesestmistetav ja mis peab end tundma kaitsepositsioonil silmitsi Ajalooga, mis on tast vgevam.
Alistumine lppeb Franois snadega, kui ta vaagib oma tulevast td ja eraelu islamiseerunud hiskonnas: Igaks neist tdrukutest [st Franois tudengitest], olgu ta kui kaunis tahes, oleks nnelik ja uhke, kui ta osutunuks minu vjavalituks, ja tunneks end austatuna vimalusest minu sngi jagada. Nad oleksid vrt, et neid armastada; ja mina omalt poolt suudaksin neid armastada.
Umbes sama asi oli juhtunud mned aastad varem mu isaga, nd avaneks minulegi uus vimalus; ja see oleks teise elu vimalus, millel pole midagi suurt hist eelmisega.
Mul ei ole midagi kahetseda (A, lk 206).
No ei kla usutavalt! Ja olen sna veendunud, et see on Houellebecqil teadlik vte. Tema peategelane kaotab vhemasti oma positiivses programmis pshholoogilise veenvuse. Nii nagu Dostojevskile ei mahtunud phe, et Iiob unustas oma eelmise perekonna ja suutis olla uuega nnelik.
Eesti mberlikaja kalkuleerib kll oma eukleidese mtlemisega vlja (nagu Cohn-Bendidt vi Verhofstadt), et eestlane pole ratsionaalne olla, aga liha ei tule jrele. Rhni mberlikamisprojekt nurjub vga suurtest pingutustest hoolimata.
Ja Issand nnistas Iiobi viimast plve enam kui ta esimest; ja tal oli neliteist tuhat lammast ja kitse, kuus tuhat kaamelit, tuhat paari hrgi ja tuhat emaeeslit. Ja tal oli seitse poega ja kolm ttart. Ta pani hele ttrele nimeks Jemiima, teisele Ketsia ja kolmandal Keren-Hapuuk. Ja kogu maal ei leidunud nii ilusaid naisi kui Iiobi ttred; ja nende isa andis neile prisosa nende vendade keskel. Prast seda elas Iiob veel sada nelikmmend aastat ja ngi oma lapsi ja oma laste lapsi neli plve. Ja Iiob suri, olles vana ja elatanud.x
No ei veena.


P.S. Vimalik, et see klab pugejalikult vi kolkapatriootlikult, aga sandan siiski vita, et Eesti mberlikaja kirjanduslik vrtus on mitmeti krgem kui Alistumise oma, maht on tpselt sama, aga vaatenurkade paljusus, autori eruditsioon ja vaimukus letavad ilmakuulsa ndisprantslase oma. Siinjuures ei taha ma Alistumist pisendada: selle suur ja taandamatu voorus on just see diskussiooniline hisosa, mis haarab oma pritolu tttu kiki htumaid, seevastu kui Eesti mberlikaja jb siiski kohalikuks nhutuseks  just selle sama vljajuurimatu ebaigluse tttu, mida romaan ise kirjeldab (Riias elanud Roberts Musilsist poleks maailm kuulnudki, E, lk 48). Mlemad teosed on selgelt ideelise ja arutleva kandeteljega, sestap pean igasugu vormilisi ja lesehituslikke thenrimisi (see pole romaan, vaid kimp fljetone!, miks need pornoligud muudkui?! jms) tiesti teisejrguliseks. Isiklikult on aga smpaatsem Muti esteetiline dominant  huumor. Huumor on thus antifanaatikum ja seda on hirmu-, revuse- ja ebakindluseaegadel vga vaja.


P.P.S. Eesti mberlikaja kige parema tutvustuse leidsin Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referendi Maire Liivametsa lugemistest.xi 




Vljavte
Mss prilikkuse vastu  et mitte elda mss elu olemuse vastu , mis sai erilise hoo sisse Prantsuse revolutsiooniga, on htumaise kultuuri prisosa. 




i Ilmar Vene Pahustumine, Ilmamaa 2002, lk 265266.
ii Houellebecq pakub mningaid ulmelisi lahendusi nagu indiviidide erinevuste kaotamine totaalkloonimise teel Elementaaroakestes ja midagi informatsioonilise inkarnatsiooni taolist Saare vimalikkuses.
iii Ilmar Vene, Pahustumine, lk 265266.
iv http://www.burke.ee/2017/02/11/tonu-onnepalu-igavuse-ja-valu-vahel/
v Michel Houellebec Platvorm. Tlk Indrek Koff. Varrak, 2016.
vi Hea levaate sellest, kuidas ja milliseid teadlasi kommunistid turastasid, leiab Rein Veski sja ilmunud raamatust Tappev Mistus. Elus- ja surnud aine, bio- ja noosfr, inimkonna autotroofsus Vernadskiga ja Vernadskita.
vii Ilmar Vene, Pahustumine, lk 267
viii ksmeel valitseb ka selles, et mehe pilgu ja naise vahel peab olema burka. Robustsed moslemid panevad selle materiaalselt naise mber, rafineeritumad kristlased (ja nende ilmalikud jreltulijad) leiavad, et burka peaks olema internaliseeritud mehe vaimusilma: mehe pilk ei saa esteetiliselt hierarhiseerida-seksobjektistada vs. mehe pilk ei tohi esteetiliselt hierarhiseerida-seksobjektistada.
ix Milan Kundera, Eesriie. Tlk Martin Kala. Tnapev 2008, lk 3536.
x Ii 42:10.


xi https://www.nlib.ee/?id=27787
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:59 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
19. mrts 2017Meie komberuum Vernadskiga ja Vernadskita 
Sattusin vga huvitavale raamatule  Rein Veski Tappev mistus. Elus- ja surnud aine, bio- ja noosfr, inimkonna autotroofsus Vernadskiga ja Vernadskita.

Raamat jaotub laias laastus kolmeks. Esimene osa on tutvustab suure teadlase, Ukraina pritolu mineraloogi ja geokeemiku Vladimir Vernadski elukiku. Ja see elukik oli lihtsalt prane! midagi sellist juba vlja ei mtle, eks eluaastad (1863-1945) on juba iseenesest pris heaks vihjeks.
Nagu Veski napisnaliselt resmeerib: Suurte vene teadlaste elulugudes varieeruvad vangistuskohad ja kestus, kui oli nne, et kiiruga maha ei lastud. 
Vi vana Vernadski enda snadega: Ma sndisin (12.03.1863) Peterburis Milionnaja tnaval ... Poola lestusu ajal. Ei osanud varem kll endale ette kujutada, et suurem osa minu elust, kui mitte kik, mdub sja ajal. Absurditaluvus, uskumatu pshholoogiline kohastumisvime, saatusearmastus pidi olema iga teadlase standardvarustuses.
Teine mahukam osa raamatust vaatleb Vernadski ideid ja nende tnapevaseid edasiarendusi (biosfri miste on muutunud argisnaks, Vernadskist inspireeritud Juri Lotmani teooriad on humanitaaride hulgas kllalt tuntud jne, rkimata siiretest loodusteadustes).
Kolmandas osas ldistab ja snteesib Rein Veski ise.





Rein Veski on juba kenasti le kaheksakmne (s. 1933) ning ennast teadlasena igati testanud  

"Tehnikakandidaat (1969), vanema teadusliku ttaja kutse erialal ktuste ja gaasi keemiline tehnoloogia (1973). NSVL Krgem Atestatsioonikomisjon vastavalt 1970. ja 1973. a. Avaldanud le 300 teaduspublikatsiooni, s.h he monograafia ja brori, saanud 4 NSVL autoritunnistust ja 3 patenti; 1986, Rein Veski, D. I. Mendelejevi nimelise leliidulise Keemia Seltsi diplom monograafia eest, VI rahvusvahelise messi Enerex 2002 konkursil enim thelepanu ratanud bioktustealase tegevuse arendaja diplom ja rndkarikas" jne 
 lhimalt: ta ei pea end enam vhimalgi mral testama ja saavutanud auga vanaduse vabaduse mitte jrgida anripiire. 
Natuke meenub Ilmar Vene, kes oma esseedes ei psi ka kuidagi teema raames, miska tekstid kubisevad mrkustest, krvalepigetest, vabadest assotsiatsioonidest ja muust sellisest. Aga kui autor on erudeeritud ja, tleme, huvitavate huvidega, siis pole sellest midagi, vastupidi, tulemuseks on vga lugemisvrne kirjavara.

Kui Rein Veski oleks niteks kraadi taotlev tudeng, siis juhendaja seda td kaitsmisele ei laseks, sest t ei ole vormistatud korrektselt ja viitamine logiseb kohati familiaarsusenigi (nt Ortega y Gasseti oli lhenenud Ortegaks ja Teilhard de Chardin lihtsalt Teilhardiks jms), kuigi mistetavus seeprast ei kannata. Samuti on palju isiklikke mlestusi ja muljeid (samas pika karjriga teadlane nii ju vib). Samuti vib vorm rritada inimest, kes otsib mingit vga konkreetset infot, ometi raamat tervikuna on vga hariv ja inspireeriv, vrtuslik just viitestikuna, slmpunktina, kus kohtuvad vga paljud limed.
Kohati lheb ka mte nii lappama ja-vi kontsentreerituks, et anr nihkub alale Mrkmed iseenesele, et psiks meeles, mis teemad kik lahti tuleb kirjutada[horribile dictu, ei saa salata, et viimasel ajal genenud suremislaine viib vgisi hirivale mttele, et vib-olla surma lheduse tajumine paneb autori nnda kiirustama].


Kui Vernadski elu- ja mtteloo kohta saaks lugeda muudest raamatutest (mille loetelu leiab kenasti Rein Veski raamatust), siis ohtraid paralleele siinse eluga ja Eesti teadus(aja)looga vliskirjanduse hulgast ei leia. See on veel ks knealuse raamatu suur voorus.


See raamat on kindlasti huvitav loodusteadlastele, aga vga soovitav oleks just humanitaaridele, eriti sellistele, kes kipuvad piirduma vga vaimse sfriga, ideedeajalooga, mis ainelis-tehnilised olud krvale jtab (see kehtib niteks eelmainitud Ilmar Vene kohta isernis), vi siis need, kes Kanti-Heideggeri kanti sulguvad ning eriti-eriti need, kes arvavad, et teadus peaks olema allutatud mingile ideoloogiale. (Nukogude maal oli ikka pris kurioosseid juhtumeid: kui geneetikute lintimisest saan ma veel aru  need sindrid ritasid ju nii antimarksistlikku nhtust nagu prilikkus teaduse rsse mhkida!  siis niteks Tievski pisteti pokri ionisatsiooni (!) uurimise eest(lk 109)).


Vernadski esindab maailmavaadet, kus elu ja mistus ilmnevad kige sgavamalt maiste nhtustena, lausa geokeemiliste jududena (vastavalt siis bio- ja noosfrina), teadmine, mis on ilmne ainult sgavale koloogilisele mistmisele, Vernadski ideede igsus on judnud ringiga massidesse kige ebameeldivamal moel  kliimasoojenemisena, tdemusena, et jah, tepoolest, inimese mju oma keskkonnale on nii suur, et jtab selge geokeemilise jlje, nii suur, et vib saatuslikult mjutada enese elusolemise tingimusi. Puhtalt vaimusfris unelejad vivad unustada, kui radikaalselt sltume Boden'ist. Soovitan vga ka David R. Montgomery raamatut Muld. Tsivilisatsioonide hving , milles on ilmekalt nitlikustatud, kui habras, unikaalne ja asendamatu (ja inimlikul ajaskaalal ka taastumatu) on nii argine asi nagu muld.
Need raamatud ehk aitavad sgavaimas mttes Maa peal psida.

Kui Marek Tamm diagnoosis presidendi knes lahenduseta pinge Herderi ja Heine (Ahto Lobjaka hinnangul rohkem Herderi ja Kanti), rahvusromantiku ja maailmakodaniku vahel, siis Vernadski seob elu maapinnaga (planeedi geokeemiaga) niivrd fundamentaalselt, et ka Herder on tema krval samavrd idealistlik abstraktsioonides hljuja kuivrd Kant Herderi krval. Selline pilk on vajalik, sest selle ignoreerimisega ollakse kliimasoojenemise eitajatega hes paadis.




P.S. Sain raamatu selle trkkijalt, hestki poest ei suutnud leida kll aga sisekaanelt mrkuse: Arvamused, tpsustused ning hugi- ja ksiktellimused raamatule saata rein.veski@mail.ee.
[Esimese reaktsioonina antud sissekandele sain teada, et varsti siiski on poodides ka]


P.S.2. Lisan siia vormistusvabalt raamatu sisukorra.


Vladimir Vernadski ja tema aeg
Sissejuhatus 11
Prinemine Leedu feodaalaadelkonnast ja Zaporoje Seti kasakkonnast. Vaarisa needus 16 
Vernadski: ma sndisin Poola lestusu ajal Millionnaja tnaval 21
Peterburi likool: Dokutajevi ja Mendelejevi pilane 27 
Nurjunud atentaat. Vendlusliit 31 
Abielu. Arreteerimishirm. Teadust Vene- ja vlismaal 36 
Vernadski: kadett ja tsaaririigi reformija. Verine phapev. Tudengite mss 45 
Raadium. Meteoriitika. Kulik ja Ivan Reinwald 57 
Esimene Maailmasda. KEPS. Veebruarirevolutsioon 61 
Oktoobrirevolutsioon. Kodusda. Pgenemine bolevike eest 65 
Vernadski Ukraina Teaduste Akadeemiat asutamas 72 
Pgenemiste jada kodusja ajal: HarkovRostovJekaterinoslavKrimm 76 
Tfus ja rkvelolekuunenod 81 
Krimmi poolsaarele. Tauria likool Simferoopolis. Struved 85 
Tapivagunis bolevistlikkusse Moskvasse. Petrograd. Arreteerimine 88
Pikaks venitatud Euroopa lhetus 95 
Moskva. Stalin boleviseerib Teaduste Akadeemiat. Filosoofide turmkriitika 104 
Aleksandr Tievski. aht protsess, sarakad. Akadeemikute kohtuasi 110 
Stalini massilised arveteiendamised teadlastega. Vernadski tegevust piiratakse 114 
Panslavistide kohtuasi Vernadski juubeliaastal. Sber Litkov 121 
Raadiumiinstituut. Vernadski ja aatomipomm 125 
Sillame osa aatomipommi valmistamisel 131 
Teine maailmasda algas Vernadskile Teaduste Akadeemia Uzkoje sanatooriumis 138 
Vernadski Kasahhi NSV Akmolinski oblasti kumssisanatooriumis 142 
Biograaf Anna ahhovskaja ja Maksim Gorki lesk Maria Andrejeva 146 
Stalini preemia. Abikaasa surm ja uue elukaaslase otsingud 151 
Tagasi Moskva. Mtted USA-s  pojal, ttrel ja lapselapsel 153 
Vernadski viimased ettevtmised oodatud noosfri ngemata 157
Arusaamade kujunemine geo-, bio-, antropo- ja noosfrist ning -ssteemidest: kronoloogia 161
Vernadski-eelse perioodi mttearendused 168 
Vernadski llitub mttevahetusse mistetega elu ja elusaine 181 
Vernadski raamatud biosfrist ja geokeemiast ning artikkel inimkonna autotroofsusest 191 
1930. aastad 197 
1940. aastad 206 
Viis kidet Vernadski valitud teoseid jid laiemale teadusldsusele thele panemata 208 
1960. aastatel ilmus Vernadski elu raamat 212 
1970. aastate mttearendused 221 
1980. aastal ilmus Vernadski 1939. aastal kirjutatud raamat 230 
Mullad ja muistsed biosfrid 233 Geograafia ja maastikud Innokenti Gerassimovi ksitluses 241 Bio- ja viirussfri tlgendusi 244 
Juri Lotmani semiosfri kontseptsioon 253
Gumiljovi passionaarsus 268
Biosemiootika ja veel ks Vernadski raamat 273
Maastike geneetiline klassifikatsioon 276 
Fsioloogiliselt aktiivsed mjurid 284 
Aastad 20002009, eestlased arutamas bio- ja noosfri le 294
Aastad 20102011 309 
Eesti loodus 314 
Aastad 20122016 320 
Kronoloogia lhikokkuvte: universumi arengutasandid, biosfr, noosfr, geoloogilised aegkonnad, inimene versus keskkond 350
Endaga hakkamasaamine ja hakkamasaamatus 367
Hulgatunnetus ja sda kui elusorganismi hakkamasaamise viise 368 
Smbioos. Inimene  mikroorganismide, viiruste ja lihtsamate hulkraksete katusorganism. Gnotobioloogia. Feromoonid 378 
Loomad ja inimesed: erinevusi ja sarnasusi 388 
Inimese ja inimkonna hakkamasaamatus 398
Nrvivrk ja endaga hakkamasaamine. Tabula rasa, info, mistus ja veelkord noosfrist 404 Tagantjrele tarkus universumi temperatuuri alanemise ja elu tekke kohta 413
Maailma, ajaloo ja inimkonna algus ja lpp? 422
Kirjandus 433
Olulisemad terminid ja nende selgitus 449 


Autorist 459
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:02 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. detsember 2016he armastuse lugu 





















































 Pildid: neiu K. 2012-2016
Modellid: neiu K. ja M.K.

Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:35 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. detsember 20162016: suureprane aeg kollektiivseks ja individuaalseks sgestumiseks 
Ilmus kolmandiku vrra lhemana ajalehes EestiEkspress 07.12.2016




2016: suureprane aeg kollektiivseks ja individuaalseks sgestumiseks


Mihkel Kunnus


Aasta 2016 vib tinglikult lugeda prdepunktiks, mil htumaine tsivilisatsioon tegi kvalitatiivse hppe kollektiivse barbaarsuse suurenemise suunal, nii tervikuna kui ka kunagise Eesti Vabariigi aladel,  viks lugeda kujutletavast tulevikus kirjutatud kodulooraamatust (mis on kirjutatud praegu hoogsalt juurduvas lingua francas ehk bd inglishis).
Pikalt arvati, et ks esimesi hukas nooruse le kurtjaid oli vananev Platon Seaduste kaheksandas raamatus, aga siis kraabiti Sumeri aladelt vlja 4000 aasta vanune savitahvel samasuguse hdaldamisega. Sellele vrikale traditsioonile viitamisega on lihtne naeruvristada iga npuviibutust, mis hoiatab ldise vaimse allakigu eest. Kesoleva esseega ma aga ei vida, et XXI sajandi teisel kmnendil lks noorus kuidagi erakordselt hukka, vaid ma ei saa lahti tundest, et just tisealiste kollektiivne arunatuke tegi hiljuti kva kolksu allapoole.
Taolisi hpoteese kiputakse sageli pareerima osutusega teholoogilisele progressile ja teaduse kumulatiivsusele. Seda ma ei eita vhimalgi mral. Aga vastuolu siin pole. Pigem see toetab hpoteesi.
Juri Lotman kirjutab essees Niajaht. Hirmu semiootika, et otse Euroopa tsivilisatsiooni kige valgustatuma ajastu hakul, ajal, mil tehnika, kunsti, maadeavastuste, tootmise alal tehti silmapaistvaid edusamme, saavutas hirm nidade ees ja nende julm tagakiusamine sellise hoo, millist keskajal polnud nhtud ning millega ei kaasnenud mitte ksnes taandareng kohtumenetlustes, vaid ka vga arhailiste kujutelmade taassnd ja essees Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleem lisab ta, et kiire ning plahvatuslik progress teaduse ja tehnika vallas prab segi kogu argise elukorra ja muudab niihsti ajastu sotsiaalset kui pshholoogilist struktuuri. Kui hiskondlikud muudatused on liiga kiired, siis harjumuslik, tavaline lakkab olemast efektiivne; see snnitab massilisi stressi- ja hirmusituatsioone ning reanimeerib vga arhailisi teadvusmudeleid. Teadusliku progressi taustal vib aset leida pshholoogiline regress, mis oma potentsiaalsete vimalustega viib kontrollimatute tagajrgedeni. Teadus suurendab sndmuste ennustatavust, reaalelus aga vib ilmneda midagi tiesti ennustamatut.
Juri Lotman suri aastal 1993 ja siis polnud kommunikatsioonitehnoloogiline plahvatus veel toimunud, sotsiaalmeediast rkimata, ometi tunduvad ta ldistused hirivalt tpsed. Ilusti ksikes on tulnud kiire tehnoloogiline progress, pshholoogiline regress ja ennustamatud llatused Lehman-Brothersist Brexiti ja Trumpini.
Aastal 1996 avaldas XX sajandi sotsiloogiaklassik Pierre Bourdieu arutluse Televisioonist, kus ta muuhulgas, televisioonis valitsevale pidevale ajanappusele viidates, ksib, kas kiirustades on vimalik melda.Vastus on loomulikult eitav. Kiirsvenemine on misteline vastuolu, pelk snamng. Niinimetatud kiirmtlejad, kelle pildisolekut televisioon soodustab, mtlevad kibetdedega, tleb Bourdieu. See on loosungitega vehkimine, mitte arutelu ja diskussioon.
Maailmas, kus edu seisneb aja vitmises, on mtlemisel ainult ks, aga see-eest parandamatu puudus: mtlemine on aja kaotamine, vtab tendentsi kokku 1998 aastal surnud postmodernismi teoreetik Jean-Franois Lyotard. Ometi elasid nemad praegusega vrreldes aeglases infovoos. Delfi raporteerib uudiste uuendustest minutilise tpsuse ja humrgiga ning sotsiaalmeedia on sisuliselt simultaanne. 
Eelnevale tuleks lisada kka antropoloogiaklassiku Claude Lvi-Straussi 1971 UNESCO rassimivastasel konverentsil peetud kne, kus ta rhutas, et mingite perioodiliste heatahte avalduste kuhjamisega seda probleemi ei lahenda, et vastastikune sallivus ja hea lbi saamine eeldab et on tidetud kaks tingimust, mille realiseerumisest tnapeva hiskonnad on kaugemal kui kunagi varem: need on suhteline vrdsus ja piisav fsiline vahemaa. Jah, ka siin on asi hullemaks linud. Varanduslik kihistumine on svenenud ja (eriti Kesk- ja Lne-Euroopas) on ka inimeste ruumiline kontsentreeritus suurenenud.
Kokkuvtlikult: elame praegu ideaalsetes tingimustes minemaks kollektiivselt lolliks ja kurjaks ning pevauudiste ja ldiste trendidega kursis olev inimene vib theldada, et seda suureprast vimalust ei ole jetud kasutamata.
Niaprotsessidest rkiv Juri Lotman kirjutab: Hirm dikteerib kujutluse vaenlasest kui mingist ohtlikust kollektiivist. Millisena siis kangastub hirmust traumeeritud hiskonnale see vaenlane?
Esimese alustpaneva kujutluse nidadest viks snastada nii: nad on ohtlik organiseeritud vhemus.
Hirmu objekti esmane tunnus on  olla vhemus. hiskond valib vlja oma reaalselt kige kaitsetuma osa  need, kellele langeb osaks kige enam sotsiaalset lekohut  ja lendab ta vaenlaseks[rhutus originaalis  M.K.].
Kes on tnapeval see organiseeritud vhemus, kes on lendatud vaenlaseks? Eks oleneb vaatepunktist, aga kaks kige representatiivsemat on ehk homoseksuaalid ja EKRE, sest need tunduvad hed semiotiseeritumad. Selgitan. Semiootika keskse kategooria mrk heks olemuslikumaks tunnuseks on mitteidentsus iseendaga. Homoseksuaalsus ei ole homoseksuaalsus ja punkt, vaid on hele inimgrupile mrgiks mtilisest homoideoloogiast, multikultist ja manduvast perverssest kultuurist. Nn progressiivsed jud aga demoniseerivad sarnaselt EKREt. EKRE pole EKRE ja punkt, vaid mingi prisnimeline tont, mille abil saab stigmatiseerida ilma igasuguse edasikaebamisiguseta kike, mis julgeb hlbida poliitilisest, ldinimsus-ideoloogilisest peavoolust.


Siin on oluline rhutada, et see, mida kirjeldasid eespool Lotman, Bourdieu ja Lvi-Strauss, on tiesti poliitika ja ideoloogialene, ldinimlik. Seega ldisel lolliksminemise ajajrgul muutub mis tahes universaalsusele pretendeerivate ideoloogiate juures vga oluliseks selline mde nagu lollikindlus. Traditsioonilised religioonid on siin hed kohanenumad, sest neil on vga pikaajaline ajalooline kogemus harimatusega ja vga madalal vaimsel tasemel olevate inimestega.Niteks traditsioonilise kristluse funktsionaalsus ei alane kuigivrd kui kohtub vga rumala inimesega, see saab lihtsalt kimbu vga lihtsaid kitumisjuhiseid (ra tapa! ra valeta! Jne). Seevastu liberaalne vrdiguslikkus-humanism muutub intellekti maha keerates sna kiirelt naeruvrsuseni totraks, tulevad seadused, mis lubavad paar korda aastas (!) juriidilist sugu vahetada, soopimedad lasteaiad ja progressijoovastus sellest, kui mni poisike paneb kleidi selga vi mni tdrukutirts haarab mngukraana jrele. Milline ldinimlikkus! 
Vi niteks feminism kui liikumine, mis oli kunagi progressiivne ilma igasuguse irooniata, on praegustes tigejuhmistavates tingimustes mandunud omamoodi soojuutluseks, antisolidaarseks ideoloogiaks, mis ritab soophiselt monopoliseerida ohvripositsiooni ja ajaloolist lekohtut (sellest see krvutus juutlusega) ning ha rohkem ka lihtsalt elamise vaeva. Naiste diskrimineerimine ei ole enam nhtus, mida hes vi teises kohas avastatakse, sest pole veel kikjalt vlja juurida suudetud, vaid see on feministlik dogma, aksioom, mida ei saagi mber lkata vi vaidlustada. Seega ei saa feminism ka vita vi oma td tehtuks lugeda, sest aksioom Mehed domineerivad ja naisi diskrimineeritakse hljub kenasti ja turvaliselt religioosses sfris ja maised faktid seda ei kiguta.
Ometi on ajastu ldfoon nii lbini feministlik, et kui niteks kostub sna palgalhe, siis on tiesti iseenesestmistetav, et meessool tuleb hbi tunda in corpore, kuigi patriarhaalses hiskonnas oleks see loomulik ja ei tstatuks probleeminagi, misognses hiskonnas oleks see iseenesestmisetav ja positiivnegi. Aga meldamatugi on, et siin hakkaks keegi naisi sdistama, et need on nii vheettevtlikud, ei trgi raskematele ja paremini tasustatud tkohtadele, vaid maksavad vhem makse ja tiksuvad prast pikalt pensioni peal, samas kui mehed on ennastohverdavalt end surnuks ttanud. Meldamatu ja naeruvrne arutluskik, eks.
Samasugune kapak primitiivsuse suunal on toimunud ka nendega, kes immigratsioonivastaseid rassistideks ja ksenofoobideks simvad. Vi islamofoobideks. Nad niteks rhutavad, et Eestis on ammusest ajast, vhemalt 19. sajandist kohalik moslemikogukond ja nende rahulikkus on islami rahulikkuse testuseks. Tsi, aga need on eeskujulikud moslemid st poliitiliselt tiesti inaktiivsed, hoiavad moka maas ja ei rita hiselulisi baasvrtusi puudutavates diskussioonides (moslemi positsioonilt) kaasa rkida nagu vrdne vrdsega. Aga kui moslemist mrksa kodusem katoliiklane ritab kaasa rkida katoliiklasena (niteks, et abort on patt ja abielu ainult mehe ja naise vaheline liit), siis kostub liberaalide hdakisa taevani ja Varrost on saanud Kurjuse prisnimeline snonm, mis ei vaja enam perekonnanimegi. Parafraseerides tuntud vanasna: suuga sallivad islamit, kega ei katoliiklustki.


Aga tundub, et hetkel on koondunud kollektiivse (ja valitsuse tasandil individuaalse) juhmistumise aktuaalseim teravik Rail Balticu temaatikasse, mille kriitika ks olulisemaid pareerimistaktikaid on suhtumine, et mis siis, et see on tulevikku hvitav ja prdumatult Eesti loodust ja majanduslikku vimekust kahjustav lollus, aga seda on juba alustatud ja seega tuleb ka lpule viia. Kui lisada siia veel kuritegevuslikkuseni rvellik uus metsamajandusseadus, siis vime nentida, et koos oma praeguse ja eelmis(t)e valitsusega oleme tiuslikult prnunud vaadatuna edmundburkeliku konservatiivsuse he keskse veendumuse sisukohalt, mille jrgi elujuline hiskond on leping elavate, surnute ja nende vahel, kes veel tulemas. Surnud surnuteks, aga tulevastele plvkondadele on inimkonna kige piinlikum ja hbivrsem sajand  XX sajand  juba jtnud thjad maardlad, lagastatud keskkonna, pika nimekirja vlja surnud liikidest ja ohtlikult soojust siduva atmosfri. Lokaalselt tahetakse sellele liita veel maha vetud plislaante kndude vahelt kulgev kiirraudtee, millega saavad need vhesed alles jnud pliselanike jreltulijad kimada Berliini halal-liha jrele vi Klni uusaastapeole.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:49 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Mart Sander. "Litsid. Naiste sda. II raamat" 
Ilmus ajalehes Postimees 10.2016


Enesepetmine on kunst, mis rasketel aegadel lihvitakse vastava tiuslikkuseni.


Mart Sander, Litsid. Naiste sda. II raamat. Kirjastus Paradiis 2016. 237 lk. 


Mihkel Kunnus


Mart Sanderi ajaloolise romaani Litsid. Naiste sda teine kide ksitleb aastat 1941. Elavaid mlestusi sellest ajast jb praegu kiiresti ha vhemaks ja see udne aeg muutub jrjest abstraktsemaks ja ebatelisemaks. 
Toon he esmapilgul kummalise paralleeli. Internetihendus ja mobiiltelefon on imbunud ellu ja elutunnetusse nii sgavale, et oma suhet aega, mil neid olemas ei olnud, ei oska ma muul moel kirjeldada, kui eldes, et tean, aga ei usu. Ma tean, et enne likooli judmist mul polnud mobiiltelefoni ja netti sain harva, aga see tundub uskumatu ja abstraktne, kuidagi ebateline  nii ei saa ju elada, nii ei saa ju suhelda! Aga ometi nii oli. Ka aasta 1941, mis on ju vga lhedane ja phjalikult dokumenteeritud ajalugu, tundub kuidagi taoline  tean, aga pris hsti ei usu. he inimeluea pikkune rahuperiood  mis on siinse maalapi ajaloos kaunis pretsedenditu!  on elutunnet ja loomulikkusetaju muutnud nii kardinaalselt, et on raske ette kujutada, kuidas sellised sndmused oli vimalik hulluks minemata le elada. igusriik on muutunud millekski nii iseenesestmistetavaks, et lne inimese kurikuulus anekdootlik reaktsioon kditamisloole  et miks te kditajatele politseid ei kutsunud  muutub juba tiesti normaalseks reaktsiooniks.
Fakt on see, et 1941 aastal juhtusid paljud tiesti vljakannatamatud sndmused, ja fakt on see, et tiesti paljud inimesed kannatasid need vlja.


Proua Kukk viiakse lekuulamisele ja talle antakse heselt mista, et ta vidakse maha lasta ja vara konfiskeerida kui ta koostd ei tee ja igust pole otsida kusagilt.
Proua Kukk neelatas; tema pea hakkas ringi kima. 
Aga mida ma olen teinud? sosistas ta. Krupenin patsutas toimikule. No aga vaadake ise! Terve teie elu on olnud ks suur eksimus paragrahvi 58 vastu. Oma nooruses otsustasite te astuda rahvavaenlaste klassi, kes vitlesid aktiivselt nukogude vimu vastu. Kas eitate? Te olite halastajade teie niinimetatud Vabadussjas, kus aitasite neid, kes relvaga trahva ja Punaarmee vastu sdisid. Kas eitate? Te olete osalenud mitmes kodanlikus seltsis, mis olid kik NSVLi vastased organisatsioonid. Te olite abielus kapitalistiga, kulaku ja kurnajaga, kes tootis varustust, mida kasutas kodanlik politsei vitluses rahva ja kommunistide vastu. Kas eitate? 
Trakse sosistas proua Kukk. 
Mida? Trakse? tstis Krupenin hlt. Pole thtis, kas trakse vi tanke: kui toodetakse midagi, millega minnakse kommunismi vastu, siis ollakse Nukogude Liidu vaenlane!
(lk 59)
Andrei Hvostov on kirjutanud mtlema paneva essee Eesti kirjanduse tabudest (Sirp 12.XII.2013). Ta rhutab seal, et kui mne rahva eluloos ning seda elulugu edastavas rahvuslikus kirjanduses on olulisel kohal okupatsioon, see thendab vrvimutsemine, siis peab seal olema lahti kirjutatud ka okupatsiooniga kaasas kiv kollaboratsioon ning eesti kirjandus pole selles mttes kaasaegselt tisvrtuslik, kuna eestlane pole suutnud oma minevikule ausalt nkku vaadata. Sanderi romaanis vajutatakse sellele hellale pimethnile lakooniliselt, aga seda tpsemalt ja teravamalt.
Niteks tavaline ngelemine klassikaaslaste vahel lppeb sellega, et solvatud enesearmastusele vastatakse priikdiga Siberisse.
Ta prdus punaarmeelase poole ja osutas poistele. ??? ??? ????????? ??-?? ??? ?? ????? ????? ksis see kahtlevalt. 
Tomberg noogutas. Venelane raputas nrdinult pead.
??.???????.
(lk 115)
Jah, mis viks olla teravam kujund kollaboratsionismile kui venelasest nukogude sduri ohe ja peavangutus kui eskordib eestlaste les antud poisiohtu eestlasi kditusvagunisse.


Tundub, et Mart Sander on vtnud kuulda romaani esimesele osale vga tunnustava arvustuse kirjutanud Paavo Matsinit, kes oleks oodanud seda ajalooperioodi ilmselgelt hsti tundvalt Sandrilt ehk rohkemgi erootilisust, pikantseid seiklusi, voodikirjeldusi jne, sest just see mde on esimese osaga vrreldes pisut kasvanud. Aga siiski sna snasnaliselt on kriitikule vastu tuldud, sest erootikast ja pikantsusest ei liiguta labasuse ja vulgaarsuse suunas kriipsukestki, miska viks ka pris konservatiivse maitsega kirjanduspetaja alla kirjutada Paavo Matsini teisele ettepanekule, kui ta tabas end lugedes mttelt, et see raamat madaam Kuke tdrukutest sobiks ilmselt pris hsti gmnaasiumi kohustusliku kirjanduse nimekirja ja looks omaprase smmeetria seal juba ees Krossi Wikmani poistega. Midagi rvedat ja pornograafilist teoses ei ole. Litsimaja sarnaneb pigem mingi vabariigiaegse lenderliku tdrukute eragmnaasiumiga.(Paavo Matsin Sirp 8.VII.2016 Putru hooradele!)
Nagu ka esimeses osas ristuvad siingi proua Kuke peente tdrukute ja mitmete Eesti kultuuriloos oluliste inimeste teed, nii kohtume siin nii noore Georg Otsaga kui Raimond Valgrega, prdumatud jljed jtab endast ka toona Tallinnat klastanud tulevane president John Kennedy.
Vimalik, et romaanist vib leida ka vihjeid, vi vhemasti kujutlusalgeid sellest, kuidas see sge aeg siiski le elati.


Proua Kukk vaatas lbutsevaid noori nukra naeratusega. Ta igatses Metslat  vi Jeani  vi ra viidud hrra Kukke  vi kas vi ammu kadunud tbrast Franzi; kedagi, kes sellel romantilisel, kuid samas nii ohtlikul l oleks tema krval, vtaks ta mbert kinni ja sosistaks talle valesid, mida ta oleks valmis uskuma. Ta igatses noorust selle kikevitva rumalusega, mis lubas jgitult keskenduda muretule lbutsemisele isegi siis, kui mber mirgas sda. (lk 138-9)
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:44 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


20. november 2016Minu isa. Trvel, kes heidab su le rinna 
Sel aastal juhtus Kunnuste hierarhias kurb, aga paratamatu nihe. Vana-Johannes ("Papa") andis koha Vanale-Luile, minu isale.

Matustel panin thele, et vga dominantseks tunnusteks olid krvad, selised viksed, marad. Ja lad. Vga tugevad ja sna selgelt ra tuntava kujuga.

Lui Kunnus tegeles aktiivselt maadlusega. Ja temast on lugusid ja legende, Niteks veel sel aastal kohtusin EM jusaalis maadlustreener Prooveliga, tema kunagise matikaaslasega ja ta tundis minus Lui ra (ka ngu on vga sarnane). Proovel tles, et kui Lui silda viskas, sai selle peal lausa trampida.
 Vistluskaal 75kg, pikkus 172cm, kaela mbermt 50cm (mul on selline oma 115kg juures!). Jutmme 250kg ja veel niteks suutis hel jalal seistes teha 70 kkki.
Vahel ta ikka nites meile oma treeningpevikut, oli pidulik sndmus. Ja nitas maadlusvtteid ja ka maadles poistega (see vis olla sna karm, mitte pelk mramine)
Isa tegeles rohkem poistega, ema tdrukutega.
Ega me oma aiast vga vljas ei kinud, no naabrite juures. Ja vahel metsas ja rabas hulkumas. Asustus oli ju pigem hre.
Snnipevaks isa kinkis philiselt rauast asju. Mul ja Mrdil on snnipevade vahel ainult ks pev, seega saime demokraatlikult samasuguse asja. Oma nimelise noa, kirve, sae, pisikesed isiklikud alasidki oli, aga taskunuge oli ikka pris mitu.
Aiatriistad olid ikka tugevdustega, isegi rehale oli Naabri-Valter - asendamatu mees! -  metall-latikese peale keevitanud. Ja tegi meile korraliku aiakru.


Need blokid seal taga on puukuuri pranda toestamiseks. Me tagusime nad niiviisi pooleks, et lkkasime paksuseinalisele torule lapiti pikali, hele otsale asetasime suure sepa-alasi, selle 100kg-se ja siis prutasime kahepuudase sangpommiga peale. Seejrel rullisime torudel paika.

Saabusime Kaareperre 1986, isa tuli vanema vennaga veidi varem. Maja oli vga kehvas seisus. Kui isa sisse astus, vajus jalg lbi pranda. Ja NB! see oli uus  maja! Nukogude aeg oli ehituskvaliteedile oma jlje jtnud. Kui klla lksime oli ikka rida ruudulisi hiirelaipu voodi krval maas. Maja oli nii hiiri tis, et isa magas  krbselapats kes.

Isa ttas enamasti lhedal Luual, seal oli Metsatehnikum, puukool, saeraam jne. hesnaga vga arenenud metsandus ja mu isal on metsandusharidus. Ta sai krgendatud stippi, sest tal on vga hea pea (ema meenutab, et isa oli seda korduvalt rhutanud, kui kohtusid).
Vanaemal ja papal kummalgi neli talve koolis kidud, seega ikka kva hpe.
Isa rkis, et oma esimese sulepea teenis mutinahkade eest (isa eeskujul nlgisin ka lapsena terve hunniku pisinrilisi, mis salata).

Ta ttas mnda aega ka Metsatehnikumi direktorina. Tugeva autoriteedi- ja hierarhiatundega inimesena ta mingit tudengite vastuhakku (tis peaga kaotab mni igasuguse ohutunde) vi sigatsemist ei talunud. Niteks kskord tundis isa, et hikaukse vahelt imbub tubakalehka - Joovad, sindrid!
Isa nudis koheselt ukse avamist, aga vat ei avatud. Asutuse direktorina oleks notu ka inventari lhkuda. Tudengid trimpavad edasi ja kki hppab direktor kolmanda korruse aknast sisse - ta oli muuhulgas pris hea alpinist! - ja heitis kohe patustajad le rinna. Tnapeval ei peeta enam heaks tooniks kui direktor pilasi le rinna heidab. ieti ei peetud vga siiski - isa pidi korduvalt noorsookomisjonis kima, sest oli isegi mrase pealuu juhtum, pisematest traumadest rkimata.

Kuna tal olid sna paksud prillid , siis neid prille ikka kulus. Niteks kedagi le rinna heites.  Neid ta ka meile nitas, need olid kik hes kindlas karbis. Soenguks selline punakas-pruun "mikker", Aus alfa-nohik.

Ta hdnimi oli "Trvel" (muide, selle pani ta kursakaaslane Villu Reiljan, kes ta sinna ldse kutsus). See on mingi maniakaalne rgamistung. Ja selline ldine. Niteks me vsisime ikka parajalt ra kui isaga rabas jhvikal kisime, sest ka seal lhtus ta printsiibist: "Kiki jhvikaid rabast kokku ei jua korjata - aga proovima peab!!!" Sgised on emale raske aeg, sest tema pidi kik need seene- ja  marjamed kuidagi ra realiseerima (peab praegugi). No, kla peale saab ka ikka jaotada.
Seda maniakaalsusprintsiipi rakendas ta ikka sa ldiselt, sealt ka see "Trvel". Spordis, seenel, liipreid staabeldades (seal olime meie ka abis).

Selle maniakaalsusprintsiibi olen isalt kaasa saanud. likooliuksest sisse astudes klas samuti peas: "Saa ei saa kike tarkust ra ppida - aga proovima peab!!!". nneks koperdasin peagi vrtkirjanduse otsa(Peeter Toropi loengus pidi essee kirjutama "Idioodist". Ma jin lausa suvepeale, sest Dostoka kogumaht eesti keeles on le 6000lk ja tegin sellest enne konspekti.)
Spordi puhul klab see lausa kentsakalt: "Saa ei saa ei ra teha kogu sporti  - aga proovima peab!"
Ometi rakendasin. Nagu Vana-Lui omal ajal. (See geen on, muide, avaldunud juba hes elapses, niteks kekatunnis tehti kord nii, et tema ksi ja lejnud klass vastu, luatmbes, elaps hega siiski kaotas).

Olen ks neid vheseid  nnelikke lapsi, kes pole kordagi ninud oma vanemaid purjus olevat. Isegi mitte lhnadega. Nojah, maniakaalsusprintsiibi rakendumine oleks siin sna hukatuslik. Muidugi viks isalt ksida, et ehk ta likooliaeg proovis ning mttesse tekkis hl: "Sa ei saa kiki baaris olevaid mehi le rinna heita - aga proovima peab!"

(niteks minu  muudab naps Milan Antonovich Karamazoviks, kes on pris hirmus tegelane, aga temast mni teine kord)

(Mtlen, et peaks hakkama mlestusi kirjutama: nagu Andrus Kivirhk, aga pris. "Sa ei saa kirja panna ...)





Isa Lui Kunnus pesakonnaga



Kunnuse-lad







Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:43 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. september 2016Olla loov ja melda oma peaga? 
Ilmus ajalehes Eesti Ekspress 28.09.2016




Oma peaga mtlemise ja loovuse vimalikkusest ppeasutustes. 




Mihkel Kunnus

Loovusest on kaheldamatult saanud ks ajastu mrksnu. Loovusesse usutakse ja loovuselt loodetakse. Loovus annab vime lahendada keerulisi ja enneolematuid olukordi originaalselt ja uudselt. Loovus annab inimesele vimaluse tunda end vabana ning nnelikuna, kinnitavad mitmed ravahetamiseni sarnased raamatud ja netisaidid. 
Lhenege loovalt! Laske fantaasial lennata! havad lugematud masinlikud koolitajad zombistunud karjadele loovmajades, loovtubades, loovkeskustes, loovusringides, loovuslaborites. Loovalt keeratakse rooli, loovalt maitsestatakse putru, loovalt pltsitakse saviga ja loovalt tehakse paber vesivrviseks. Loov saab olla igaks ja igal ajal! kinnitavad kikvimalikud loovusgurud.
Olen loov! Olen loov! korrutavad seestunult rijuhid, koduperenaised, mgiagendid prast jrjekordset Koolitust.
Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja thusad (Cropley & Urban, 2000); selliste uudsete ideede, toodete, seadmete vi kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad (Feldhusen, 1999) kirjutab Vikipeedia. 


Tepoolest, ega me ju ei vajagi igupoolest midagi muud, kui pelgalt vimet, mis mistahes inimetegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada. Seega pole ka ime, et kui rgitakse haridusest, siis jutakse varem vi hiljem selleni, et rhutatakse loovuse suurt thtsust ja vajadust seda imelist vluvrki rohkem ppimisasutuste seinte vahele saada. 


Senikaua kuni detailidega end vaevama ei pea, on kik hsti. Aga ksime siis konkreetsemalt, et kuidas igupoolest ppimine ja loovus suhestuvad. Kasutan esmaseks vastamiseks suure humanistliku pshholoogi Abraham Maslow snastust: Kui mttetegevusel on ldse mingi thendus, siis definitsiooni jrgi on see loovus, ainulaadsus, vaimukus ja leidlikkus. Mtlemine on tehnika, lbi mille inimene loob midagi uut, mis omakorda thendab, et mtlemine peab olema murranguline selles mttes, et satub aeg-ajalt vastuollu sellega, mida on juba jreldatud. Kui see vastandub vaimsele status quole, siis on see harjumuse vi mlu vi juba pitu vastand sel lihtsal phjusel, et see peab definitsiooni jrgi vastanduma sellele, mida me oleme juba ppinud. Kui meie eelnevalt pitu ja meie harjumused ttavad hsti, saame reageerida automaatselt, harjumuslikult, tuttavalt. See thendab, me ei pea mtlema. Sellest vaatenurgast vaadatuna on mtlemine ppimise vastand, mitte ks ppimise tp.(Motivatsioon ja isiksus Mantra, 2007, lk 364-365)


Tsi. Kui me natukenegi jrele mtleme, siis peame mnma, et praktiliselt kik, mis me koolis pime (ja mitte ainult koolis!), ootab meid suuresti valmiskujul ees. Ei leiuta ju me ise igekirjareegleid, ei mtle vlja prantsuse keelt, ei Newtoni seadusi, ei matemaatika teoreeme, ammugi ei mtle me ise vlja geograafiat vi ajalugu. Vi kui vaatame enda mber, siis kui palju neme asju, mis oleks meie enda leiutatud? Vi mis leiutatud, oleks kasvi enda tehtudki! 
Ikka kipub ununema, et inimene on suur leiutaja ainult liigilises mastaabis ja tema edukus ei tulene kigi isendite prasest loovusest ja leiutusvimest, vaid liigilises mttes pretsedentitust ppimisvimest. Ja pange thele, viimane on suuresti see, mida igusega peetakse loovuse ja originaalsuse vastandiks, thendab, matkimisvimekus, vimekus teha jrele, vimekus hakata kituma ja toimima sama moodi nagu teine isend. ks nutikas isend leiutab viisi, kuidas panna kaks ratast raami vahele ja hendada kettlekandega pedaalid, ning kasulik konstruktsioon levib kulutulena mda inimpopulatsiooni. Pilt muutub veel selgemaks, kui toome siia juurde he levinuima ja hlmavaima kultuuri definitsiooni: kultuur on mittegeneetiline prilikkus. See thendab, kultuur on miski, mis antakse helt plvkonnalt teisele. Inimene on kige kultuurisltelisem loom. helt poolt thendab see seda, et ellujmisvimeliseks saamiseks peab ta olema vga pikalt eelmise plvkonnaga kontaktis, neilt ppima, aga teisalt annab selline saamatus suure kohastumusliku paindlikkuse, sest ta saab mingis mttes omandada kogemusi ilma ise neid kogemata. Kui miski on kord leiutatud, ei pea seda iga plvkond uuesti leiutama, tuletegemisoskusest elektrigeneraatorini, rattast kirjani  ppimine pstab korduvleiutamise kulukast vaevast. 


Loovuse-kultuse lhisugulane on ka teine anti-intellektuaalne moehaigus: kohustus melda oma peaga. Sellega on samuti nagu loovusega, thendab, seda soovitust tuleks otsesnalises thenduses rakendada ainult viimases hdas, siis, kui testi hegi targemat pead kontaktiulatuses pole. Ometi ha odavnev trkitehnoloogia ja internet teeb ha rohkem pid kttesaadavaks. Raamat on thusaim hendus teise teadvusega. Valdur Mikita on igusega rhutanud, et ksik inimteadvus sltub teistest inimteadvustest. Inimese erakordne vaimne vimekus liigilises mastaabis tulebki sellest, et (tnu smbolilisele kommunikatsioonile) on tal vimalus kasutada vga paljusid teadvusi. Kes on inimkonna helgemad pead? Ikka need, kes on endasse ahminud tohutus koguses vraid mtteid. Soovitus mleda oma peaga pdeb ainult selle pisikese krmikese jagu, mis tleb, et ra allu pimesi hele teisele ajule. Rhutan: hele. Lolli ja vhemlolli erinevus ei seisne niivrd hes vi teises teadvuses, kuivrd vhestes vi paljudes teadvustes. Mida vhem teisi teadvusi ksikinimene kasutab, seda lollim ehk vaimselt ahtapilgulisem see inimene on.
Kool on ikka olnud see koht, kus ptakse uuele plvkonnale inimkutsikatele avada jukohasel mral uusi teadvusi ning mned teadvussisud (niteks Eukleidese ja Pythagorase omad) on kristalliseerunud tuhanded aastad tagasi ja kantud plvest plve hest teadvusest teise ilma, et oleks olnud vahepeal vaja nende sisu uuesti leiutada vi avastada.


William James on formuleerinud snadesse takerdumise vltimiseks pragmatismi printsiibi. See thendab lihtsustatult seda, et kui erinevatest snastusest ei tule mingit erinevust kitumispraktikatesse, siis need snastused on samavrsed, samathenduslikud. Oletame, et lapsel on mingi probleem, niteks tahab ta lahendada matemaatika lesannet vi ehitada klikupuuri. Kui lapsevanem vastab talle seepeale: Kasuta oma loovust! ra lase oma fantaasiat millestki piirata!, siis on see pragmatismi printsiibi jrgi samavrne vastusega: Ah, mtle ise vlja! Ma ei anna sulle abiks htegi juhtnri!. Sest mlemal juhul jetakse laps oma murega ksi ja omapi. Soovitus lheneda loovalt ja nuandmisest keeldumine on ses mttes samavrsed. 


Hannah Arendt snastab sellist vltsvabaduse jtmist lapsele veel karmimalt. Ta tleb, et nii kitudes keeldub tiskasvanu vastutusest uue plvkonna ees, et nii kitudes annab tiskasvanu lapsele mista, et ka tema, tiskasvanu, tunneb end siin maailmas sama ebakindlalt ja saamatult, et ka tema on siin vras ja ei tunne seadusprasid. 

Kuidas siis mratleda harimatut lollpead? See on nnetu hing, kes pole midagi ppinud, kes pole saanud ega saa kontakti teiste teadvustega, inimkonna varasemate ja kaasajas sndivate vaimusaavutustega. Loll pab melda oma peaga ja olla loov, tark kasutab teiste teadvusi, vimalikult paljude teiste.







     
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:13 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. september 2016Snnitusmasin ja pllutmasin. Rahva elujust 
Ilmus ajalehe Postimees kultuurilisas AK 17 09.2016






Snnitusmasin ja pllutmasin. Rahva elujud suures ja vikses pildis.






Eesti rahvaarvul pole hda midagi. Praeguse arvukuseni  kopik le 1,3 miljoni  juti siinse maalapi ajaloos esmakordselt alles vga hiljuti, XX sajandi kuuekmnendate lpus. See thendas toona absoluutset rekordit. Mis muidugi ei thenda, et asjad oleks hsti. Rahvaarv pole nimelt kuigi hea rahva eluju indikaator. Juba palju informatiivsem on rahvastiku pramiid, skeem, mis nitab rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Sellega on aga see hda, et ta kipub olema loosungilikuks rahvavalgustuseks liiga keeruline ja samuti mningate hetkel kehtivate suurvrtustega vhemasti potentsiaalselt konfliktis. Niteks limoekate inimigustega, mille kaitsmist on alati mugav ja ohutult ennastilistav nuda. Ometi inimigused ei ne muud kui puhtliigilist (Homo Sapiens) kuuluvust ja on vga trksad mis tahes muude tunnuste jrgi inimesi lahterdama (teiste liikide eluigusest rkimata). Samas hiskonnaterviku elujulisuse seisukohalt on ignoreerimatult oluline, et soolised ja vanuselised vahekorrad jksid teatud piiridesse. Niteks on sna vhetlev arvutus, mis nitab, kui suure protsendi moodustavad hiljuti Saksamaale sissernnanud inimesed sealsest elanikkonnast. Reaalse hiskonna vaatepunktist ei ole inimene lihtsalt inimene ja sissernne, mis on demograafiliselt nii heklgne, et suudab muuta mrkimisvrselt disproportsionaalseks rahvastiku pramiidi, vib olla teliselt ohtlik isegi siis, kui jtta naiivselt arvesse vtmata kultuurilised erinevused. Eriti kui on tegu suure hulga noorte meestega, thendab, kige kriminogeensema ja raskemini kodustatava inimkontingendiga, kellel pealegi pole ainuksi puhtmatemaatiliselt vhimatki vimalust abieluks ehk menetluseks, mis videtavalt on nii rahustav ja stabiliseeriv, et sel on lausa endokrinoloogilised krvalnhud (nt testosteroonitaseme langus).


Rahvastikupramiid kirjeldab eelkige hiskonna bioloogilise jtkusuutlikkuse miinimumtingimusi, mis on kll vljataandamatult olulised, aga paraku kaugeltki mitte piisavad. 
htumaades on praeguseks enam-vhem lpule judnud protsess, mille kigus ha rohkemad eluvajaduste rahuldamised on vahendatud rahaga. Kui veel sadakond aastat tagasi ostis maainimene toitu vga vhe, piltlikult, suu ja sgi vahel oli harva raha, siis tnapeval, mil ka maaelu thendab suuresti pelgalt linnaelu maa piirkonnas, on pea kik elutoimingud rahaliselt vahendatud: eluase, riided, toit jne kik ostetakse (rahaline vahendatus on nii kikehlmav, et niteks sularaha kaotamisega saadav kontroll rahavoogude le thendaks htlasi tielikku kontrolli selle hiskonna le). Isegi maainimene toob oma toidu tnapeval supermarketist. Raha on leiutis, mis korraga vimaldab vga keerukat ja kompleksset tjaotust ning lahutab hiskondliku funktsiooniahela llid erinevatesse vaatevljadesse. Piltlikult: kui rahata hiskonnas tuleb piim lehmalt, keda tuleb toita ja lpsta, siis rahaga hiskonnas kipub teadmiseks tarduma kogemus, et piim tuleb poest. 
Kui kik elutoimingud on rahaliselt vahendatud, siis raha mberjaotamine thendab htlasi eluju mber jaotamist ja raha mberjaotamine on ks riigi peamisi funktsioone. Riik kogub makse ja suunab sealt saadud raha avalike teenuste pakkujate palkadeks (arstid, petajad, politseinikud, pstjad, piirivalvurid jne), pluss pensioniteks ja lastetoetuseks. heks ammendamatuks kriisiallikaks on saanud tsiasi, et vga paljud institutsioonid, mille toimimist ja olemasolu peetakse praegu loomulikuks ja iseenesestmistetavaks, on vimalikud ainult kasvu tingimustes.
Toome he vga lihtsustatud nite: oletame, et ttaja keskmine palk on tuhat eurot ja oletame, et pensioniks maksab ta sellest kakskmmend protsenti st kakssada eurot. Nd oletame, et keskmine pension on nelikmmend protsenti keskmisest palgast st nelisada eurot. See thendab, et he pensioni maksmiseks peavad maksu maksma kaks ttajat. Kui need kaks ttajat pensioniikka juavad, peab nende lalpidamiseks samadel tingimustel ttama juba neli ttajat jne. Lhimalt, see ssteem on jtkusuutlik ainult kasvu tingimustes. Mille kasvu? Majanduskasvu.

Majanduskasv aga ei pea tingimata tulema rahvastiku kasvust. Majanduskasv ktkeb endas rahvaarvu kasvu ja elatustaseme kasvu, thendab, he kidurust vib teine tegur kompenseerida. XIX sajandil said htumaades mlemad tegurid enese ette rasvase plussmrgi, rahvastik kasvas eksponentsiaalselt ja ka tehnoloogiline progress oli enneolematu. Praegu aga hakkavad ilmnema selle protsessi pidurdumise mjud: kik arvutusvimelised inimesed rgivad vajadusest tsta pensioniiga, alla neljakmnesed on leppinud teadmisega, et nemad riiklikku pensioni ei saa, haigekassa vajab ha rohkem raha, sest vananev rahvastik on htlasi ha haigem rahvastik jne. Majandus ei kasva ega kasva, sest inimeste vhenemisega kahanevad turud ja tliste valik ning ka tehnoloogia areng ei ole kuidagi vrreldav XIX-XX sajandil toimunuga (elekter! nafta! massikommunikatsioon!).
htumaade eksistentsiaalne paradoks seisneb niisiis selles, et sisseharjunud elustandard ja hiskonna institutsioonid eeldavad pidevat (majandus)kasvu, aga kige paremad ja kindlamad teadmised, mis inimkonnal loodusest on, kinnitavad, et see on vimatu. Juba praegu on inimkonna mju Maale umbes poolteistkorda suurem kui selle taastootmisvime.


Eesti on siin mitmes mttes erandlik. Esiteks ei ole meil muret lerahvastatusega (siin viks Eesti olla kogu maailmale eeskujuks), teiseks, Eesti riigil pole vlgu ja vlg on veel ks asi, mis vajab majanduskasvu, sest kui majanduskasvu protsent jb laenuintressile alla, kasvab laenukoormus hoolimata krbetest ja muust srasest edasi. Samuti on Eesti nii vike, et ei saa kultuuri jrkusuutlikkuse nimel endale kuigi pikalt negatiivset iivet lubada. Siin aga on judnud majnduskasvu ks paisutustegur sellise mrani, et see lausa prsib bioloogilist jtkusuutlikust, thendab, laste saamist. See on koondatav mistesse kiirendus , hiskondlikud protsessid ha kiirenevad ning igalt inimeselt oodatakse ha suuremat paindlikkust, elukestvat pet, forsseeritud kohanemisvimet jne, samas inimese bioloogiline areng pole mainimisvrselt kiirenenud ja kultuuriline kpsemine on suisa aeglustunud  tealiseks arenemine-harimine vtab ha kauem aega ning on ha kulukam. Vaba konkurentsi pime loogika on linud siin ilusti suurema efektiivsuse teed  kui tahta mingit tootlikkust suurendada, siis tuleb investeerida masinatesse, mitte inimestesse. Veel XX sajandi alguses oli enamik inimesi hivatud toidu(toorme) tootmisega, nd ttab pllul hekohaline protsent tjust ja ometi on vaja kvoote, et letootmist piirata. Inimene ei ole majanduslikult tulus ja esimesed kakskmmend eluaastat on inimene hiskonnale puhas kulu (ja ka pensioniplves). Tihti vib kuulda protesti, et miks lasteaiakasvataja teenib kordades vhem kui mehaanik autoteeninduses, ometi on see selge majanduslik loogika: lastehooldaja  olgu ta t ehk raskemgi  tegeleb asjadega, mis (selles faasis) ainult kulutavad, aga masinahooldaja tegeleb asjadega, mis suurendavad tootlikkust. Kui mingi ettevte satub majandusraskustesse on ju esimene leevendusmeede osade ttajate vallandamine st inimfaktori vhendamine. Kui talus thendas iga lapse snd ige peatset tju lisandumist, siis nd on laste saamine suurim vaesusriski tstja. Tehnoloogiliselt nii arenenud hiskonnas on laps luksuslelu. 
Samas hiskonnale kui tervikule on inimtjusse investeerimine ha kallim ja ha suurema riskiga investeering. Niteks he arsti valmis kpsetamine on hiskonnale tohutult kulukas (puhas kuluartikkel snnist stuudiumi lpuni) ja kui ta siis kohe emigeerub, oleks hiskonnale puhtmajanduslikult parem, kui ta poleks sndinudki. Seevastu iga sissernnanud noor spetsialist on nagu lotovit. Seda kike puhtmajanduslikust aspektist, mis pole kaugeltki kll kik, aga siiski tiesti vljataandamatu mde.


Kui aga jda phiseaduse preambulile truuks, siis ei j muud le, kui tuleb iivet natuke upitada. Meil pole lootustki, et siia saabuks noori haritud inimesi sellises koguses, et need suudaks korvata negatiivset iivet ja pealegi kultuuri silimiseks on selles kultuuris lapseplve veetmine mdapsmatult oluline. Vib olla ka sna kindel, et kui liiga ligistikku kostuvad snad riiklik ja strateegia ja sndivuse tstmine vib peagi vastu kajada moraalsest leolekuveendumusest kantud plgusavaldus, mis omaarust naeruvristab ideed, et naine on snnitusmasin. Snnitusmasin on sna, millel selle levikust hoolimata pole suurt vrtust. Eelkige on see lollfeministide jrjekordne vahend enese solvamiseks hiskonna nimel, sest puuduvad vhimadki sunnimehhanismid, mis sellele snale natukenegi otsesema thenduse annaks. Suurfarmi emiseid vib ehk nimetada snnitusmasinateks, sest nemad vgistatakse tiineks ja pannakse siis imetamiseks sulgu, kus nad end liigutadagi ei saa. Ainus, mida riik teha saab, on krvaldada maksimaalselt takistusi selle inimese elust, kes ise tahab lapsi saada ning vimalust mda ka hoolitseda selle eest, et vaesusrisk ei suureneks, anda materiaalseid garantiisid jms, thendab, teha seda, mille kige agressiivsemat vormi vib nimetada meelitamiseks vi raostmiseks.
Tihti kirutakse meie koolissteemi, et see olla veel otsapidi 19. sajandis, ometi on ks osutamatuseni igandlikum jnuk, mis seisab justkui kalju keset ha kiirenevat veevoolu, nimelt naiste paljunemisefektiivsus pole mitte 19. sajandis, isegi mitte 9. sajandis, vaid ankurdub telise progressipidurina lausa pleistotseeni. Tammsaare kirjutas juba aastal 1936: Aru vib kaotada meldes, kui ruttu sidavad masinad maas, vees ja hus, kui kiiresti valmistavad mratul hulgal igasuguseid tarbe- ja toredusasju, aga samal ajal inimene, see masina peremees, sigib ja kasvab endise aeglusega! Kellel on veel mahti vi kannatust masinlikus krsituses sellise aeglase toiminguga jnnata?! 
XXI sajandil ollakse ikka veel heksa kuud rasedad  no tule taevas appi!








Postitaja: Mihkel Kunnus kell 07:34 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. september 2016Ilmalikust konservatiivsusest tarkusepeva puhul 
Konservatiivsuse lippu vtavad kanda need, kelle puhul jtab see kokkuvttes mulje pigem mitmemttelisest postmodernistlikust mngust ilma tummise ja koherentse sisuta, nagu (:)kivisildnik vi noorema plvkonna esindaja Mihkel Kunnus. Johanna Ross

No seletan siis tnase peva puhul oma konservatiivsust, vi igemini, miks ma konservatiivsuse lippu kanda vtan. (Vtan pisendavalt isikliku retoorilise hoiaku).
Ma vin tunduda postmodernse veiderdajana, sest mu konservatiivsusel on ige vike hisosa sellega, millest rgib Markus Jrvi.

Asi koondub tpsustusse ilmalik. Olen ilmalik konservatiiv. Ja religioosse konservatiivsusega vrreldes on siin peatelg teisipidi.

Kige igavikulisemad seadused, mida inimistus vib hoomata, on matemaatilised. Ja samuti ei suuda seda igavikulist ehk siis maailma tpset matemaatilist struktuuri ktte saada, aga pisitasa pusima peab. Peakatedraal on ehk CERN. Keemia on juba tsipa kaugemal, bioloogia veelgi jne edasi. Kultuuri on puhta udune.

Teiseks, teistlikud misted on suuresti sisuta. Mitte ateistlik, vaid ilmalik. Jumala miste kuulub kultuuri ehk vga matemaatikakaugesse sfri.
Samas maailm on samuti hierarhiline. Fsikaseadusi ei saa rikkuda, bioloogia toimib nende raames, kultuur omakorda bioloogia raames jne. Vabadusaste alati suureneb, aga eelmise, matemaatilisema maailma piires.


Siit ka klbelised erinevused. Seks pole mingi pha akt, vaid paljunemine. Paljunemine on probleemne asi. Homo sapiensi on juba nii pagana palju, et rikuvad koloogilised aineringed (matemaaatilisem tasand!) nii ra, et teised liigid kngevad (mis pole patt, aga millest on pagana kahju, sest just SEE maailm on me ainus ja teline kodu). Siin on pahupidipratus katoliiklusega eriti ilmne: kondoomiga seksi palju ja kuidas tahad, aga viljakas seks on juba selge klbeline probleem. Homoabielud on tiesti suva, tehku, mis tahavad, aga lapsendada ei soovita, sest beebi on kll nunnu, aga teismeline on nii prgulik elukas, kes peab oma loomulikkegi vanemaid tihti haigeteks veidrikeks, mis siis veel homovanematest... brh
Thendab, seda sfri reguleerib phholoogiline konooma. ieti ka seksuaalsfri ja liiderdaja lpetab ikka iivelduses vi elutdimuses(vt nt Houellebeqc, Kundera), miska juhised enesepiiramisest ei puudu ja praktilised soovitused ei erine eriti religioossetest eetikatest.


Nii materialistlikku vaatepilti nimetavad katoliiklikud konservatiivid ka surmakultuuriks (ja enda oma elukultuuriks). Samas ilmalik maailmapilt vastupidi  just arvamine, et elu juur on (tomistlikus) metafsikas, koraalides ja palvetes, on surmakultuur. Elule on mdapsmatult vajalik maine, mitte taevane sfr. kossteemid tuleb korras hoida, elu vajab esmasena vett, normaalset mulda ja valgust, mitte palvet ja inimeste endi vahelisi voorusi! 

Humanistidel on peanupp katoliiklastega samas suunas, nad arvavad, et konstitusioon, inimigused, majanduskasv ja muud taolised kvaasireligioossed sonimised on maailma ja elu teljeks, miska hukutav oleks just neist eemalduda.

Nii palju ontoloogiast. Konservatiivi arhevaenlane on mistagi revolutsionr, tegelane, kes arvab, et supervrtus on inimlik iglus ja vabadus ning selle saavutamiseks tuleb kik ahistavad (igandlikud) institutsioonid puruks peksta, Rousseau'nd shit.
Nagu tleb Steven Van Hecke: konservatiivsust iseloomustab antropoloogiline pessimism. Kik need kipakad institutsioonid on hdise inimese katsed talle mneti vaenuliku maailmaga hakkama saada. Need on ta kohastumismehhanismid, mitte vanglad. Revolutsionr on kui tegelane, kes pstab vhki koorikust vi tigu kojast.

Konservatiiv on veendunud, et inimelu probleem seisneb EHITAMISES, mitte lhkumises. Ehitamine on vaevaline, keeruline, ajamahukas, lhkumine aga lihtne ja kiire (pealegi toimub kogu aeg iseeneslik lagunemine!).
Nagu Kennu tleb, et plahvatuslik raev viib elu edasi. Vaimusilma kerkib steen, kus vahuse suuga ja rusikatega vehkiv Kennu tormab taluuele rgatab ja laksti kena kanakuut olemas. Aga oh ei, isegi kanakuudi ehitamine vtab omajagu aega ja oskusi ja materjali. Plahvatusliku raevuga saab aga selle seevastu ra lhkuda kll.

Seeprast vaatan igasugustele revolutsionridele vriti (ka feministide sage ikoonatribuut on rusikas, thendab lhkumis-, mitte ehitamisriist). 


Mu vanema tles ikka (sjast rkides): Kui kerge on inimest tappa, aga katsu sa ks les kasvatada!.

Seega on iga petaja kasulikum olevus kui mingi sge emantsipant, kes oma arust klaaslage puruks taob. Vot arenda sa infandist lennuvimeline inimene, see on aastatepikkune vaev ja ehitust! 
Head esimest sepembrit!  
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:01 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
26. juuli 2016Dostojevski "Nooruk". Individuaalse vabaduse traagika. 
ks variatsioon sellest ilmus ajakirjas Vrske Rhk, suvi, 2016




Individuaalse vabaduse traagika


Mihkel Kunnus


Fjodor Dostojevski Nooruk I-II, kirjastus Loodus 1940, 751 lk
tlkinud M. Prna ja A. Raid

1.
Mni aeg enne kirjanikuteele asumist kirjutas noor Dostojevski oma vennale: Inimene on saladus. See tuleb lahti mtestada, ja kui sa mistatad seda ka terve elu, siis ra tle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene. See, et romaanikunst on selleks sobivaim viis, oli Dostojevskile ilmselge. igustatult. Nii nietks alustabki pshholoog Peeter Tulviste sajandi jagu hiljem oma raamatut Mtlemise muutumisest ajaloos mrkusega: Kui inimene asub teadusliku pshholoogiaga tutvuma vi seda ppima selleks, et iseenda ja teiste hingeelus selgusele juda, siis ta tavaliselt pettub ja lisab, et varem vi hiljem juab otsija tuntud jreldusele, et Dostojevski romaanides vi Tennessee Williamsi nidendites on rohkem pshholoogiat kui pshholoogiaalastes teaduslikes uurimustes. 
Sellele noore Dostojevski deviisile on alla kirjutanud paljud suured kirjanikud prast teda. Niteks professor Gustav Suits mletab, et A.H. Tammsaare kneles juba treffneristina 1902. aastal suurema teose kirjutamise kavatsusest ja just Dostojevski romaanide tukel trganud Anton Hansenil keskkoolis mte svida inimhinge. Teda hakanud huvitama inimese sisemaailm ja nende avaldused.


See on sobiv koht hppamaks Dostojevski ehk kige vhem tuntud suurromaani Nooruk juurde. See on loomingulises tippvormis kirjutatud teos, mis ilmus Kurjade vaimude ja Vendade Karamazove vahel aastal 1875. Olgu reklaamiks veel eldud, et seda peetakse autobiograafilisimaks.
Nooruki minajutustaja Arkadi Dolgoruki on sja gmnaasiumi lpetanud, vaid veidi le kahekmne aasta vana ning raskused ja khklused, millega ta asub oma lugu rkima (ehk siis millega algab romaan), on kllap tuttavad ja huvipakkuvad igahele, kes pdnud omi mtteid teadlikult ja planeeritult vljendada.
Romaan algab jrgmiselt: Ei mallanud enam, istusin kirjutama seda lugu minu esimestest sammudest eluteel, ehkki oleksin vinud lbi saada selletagi... hte asja tean kindlasti: iialgi ma ei hakka enam kirjutama oma autobiograafiat, kuigi elaksin kas vi sada aastat. Selleks peab juba olema kige alatumal kombel endasse kiindunud, et hbenemata kirjutada enesest. Ainult seega vabandangi end, et mina ei kirjuta selleks, milleks kirjutavad kik teised, see on, mitte lugeja kiituse saavutamiseks. Ta jtkab nriva eneseteadlikkusega: Mina ei ole kirjanik ega taha olla kirjanik ja ma peaksin sndsusetuseks ja alatuseks tassida nende kirjandusturule oma hinge sisemuse ja tundmuste ilusaid kirjeldusi. Kuid ma aimangi juba pahameelega, et nhtavasti siiski ei saa tielikult vltida tunnete kirjeldusi ja mtisklusi (vahest labaseidki): nii rikkuvalt mjub inimesele igasugune kirjandulik tegevus, olgugi ta alustatud ksnes enda jaoks (kd I, lk 5-6).
Loomulikult Arkadi Dolgoruki plaanid  olgugi siiramast siiramad!  luhtuvad. Ta ei taha kirjutada enda tunnetest, aga kirjutab, ta ei taha kirjutada autobiograafiat, ometi ta lugu on paratamatult suuresti autobiograafia. Ta neb seda laadi luhtumisi ka ise, miska rritatud ebamugavus- ja piinlikkustunne on ta psiv saatja. Olles endale totanud vltida kirjanduslikke kaunistusi, ma juba esimesest reast hakkan neid tarvitama. Pealegi nib, et targalt kirjutamiseks ei piisa ainult heast tahtest. Theldan veel seda, et, nagu nib, heski euroopa keeles ei ole nii raske kirjutada kui vene keeles. Lugesin just lbi, mis ma sja kirjutasin, ja nen, et ma ise olen kirjutatust palju arukam. Kuidas see ometi nii vib olla, et see, mida arukas inimene snastab, on palju rumalam sellest, mis temasse varju jb?(kd I, lk 6). 
Siin tasub teha petlik ldistus: mitte heski keeles pole nii raske kirjutada mittelabaselt ja mittetriviaalselt kui emakeeles. Geniaalne polglott Uku Masing on elnud, et kui inimene vaeva viitsib nha, siis ta saab kahekmnendates eeluaastates ehk emakeele selgeks. Emakeeles kirjutades on kige lihtsam nha oma vljenduslikku abitust, seda, et ollakse enda kirjutatust palju arukam ja natukenegi harjumuspratute mtete ja tunnete formuleerimisel vib kohe ilmneda see, et mida arukas inimene snastab, on palju rumalam sellest, mis temasse varju jb.
ldtuntud on seegi, et Dostojevski ei olnud stiilimeister, kustumatu jlje kirjanduslukku on jtnud ta just inimhinge tundjana, mitte keelevirtuoosina. Olude ja iseloomu sunnil kirjutas ta rutakalt ja palavikuliselt, pidevas ajanappuses ning see vimatustas tekstide rahuliku kpsemise ja lihvimise. Kogu aur lks mtte vljendusele. Samuti on tlge ksjagu vananenud, sestap on Nooruki lugemine lisaks muule hea keeletajutreening.


Muide, vib thele panna, et juba neis paaris napis lal toodud tsitaadis peegeldub see inimlik seisund, mille Jan Kaus on ldistanud tuumseks htumaisele romaanikunstile ja eksistentsialistlikule hlestusele. Nimelt Dostojevski hoiab psivalt esil kujutluse ja tegelikkuse vastuolu, ta karakterid on reeglina erakordselt teadvusel ja teadlikud. See seisneb selles, et iga jrgmine hetk (saati kaugem tulevikuterendus) on teadvses kujutlusena alati juba enne kohal ning kui siis juab ktte see kujutletud hetk, siis erineb see hirivalt, rritavalt ja pahatihti lausa alandavalt olnud kujutlusest.
Sna on aga ainus hdine vahend, mille abil hendada ja ehk ka snkroniseerida oma kujutlust teise inimese omaga ja nnda leevendada eksistentsiaalset ksildust. 
Ahaa, sinagi kannatad vahel selle all, et mte ei mahu snadesse! See on ilis kannatus, sber, see on antud vaid ravalituile: juhm inimene on alati rahul sellega, mis ta tleb, ja pealegi tleb alati rohkem, kui vaja; nad armastavad varuks rkida.(kd I, lk 165)




2.
Nagu Dostojevski teoste kesksed tegelased sageli on ka Arkadi Dolgoruki idee-inimene, thendab, keegi, kelle kitumist mjutab mitte niivrd keskkond kuivrd idee, mida ta oma peas kannab. Dolgoruki idee kujunes juba gmnaasiumi kuuendas klassis ja ei lahkunud vib-olla enam hetkekski ja see idee on individuaalne vabadus ja sltumatus, katkestada sidemed kigiga ja pugeda oma kooresse. Pikale lheks sellest rkida. Osalt seisneb minu idee aga selles, et jetagu mind rahule. Niikaua kui mul on kakski rubla taskus, tahan olla omaette ja ei kellestki sltuda (rge muretsege, vastuviteid ma tunnen) ega taha midagi teha,  isegi mitte tolle suure tulevase inimkonna heaks, kelle heaks ttama kutsuti hrra Krafti. Isiklik vabadus, see on, minu oma vabadus on mulle thtis, ja muust ma ei taha teadagi.[...] Ma ei ole kellelegi midagi vlgu, ma maksan hiskonnale raha riigimaksude nol selle eest, et minult ei varastataks, et mind ei pekstaks ega mrvataks, ja le selle ei tohi keegi minult midagi nuda. Mina isiklikult mtlen vib-olla teisitigi ja tahan teenida inimkonda, ning saangi teenima, ja vibolla saan ttama tema heaks kmme korda enam kui kik jutlustajad; kuid ma tahan, et keegi seda minult ei tohi nuda(kd I, lk 74-75 rhutus originaalis  M.K.)
Eelnev tsitaat vib tunduda vastuoluline  olla vaba, aga makstes makse ja teenides teisi. Teiste teenimisega assotsieerub lausa orjus ehk vabaduse antitees. Vastuolu on siiski niline. Suure pshholoogina sai Dostojevski suurepraselt aru, et inimene ei saa olla nnelik olemata hea, hea teiste vastu. Niteks likontsentreeritud teose lesthendusi pranda alt peategelane murdub just sellesisulist tuumtraumat vlja paisates: Mul ei lasta... Ma ei saa olla... hea! tlesin ma vaevaliselt; siis lksin diivani juurde, langesin sellele kummuli ning ulusin veerand tundi telises hsteerikas.(LR nr 48-49, 1971, lk 106). Samas suhted, eriti sltuvussuhted teistega on ebameeldivad  nooruk tahab katkestada need kik. Kes saab korraga olla hea, aga ei kellestki sltuda? Minu idee on  saada Rothschildiks, saada niisama rikkaks nagu Rothschild(I lk 104). Thendab, Dostojevski nitab seda tungi, mis vahetab perekondlik-kogukondlikke inimsuhted rahaliselt vahendatute vastu. Kuidas kujuneb see, mida vanake Zossima kutsub ksinduse ajajrguks, see on niisugune nagu nd igal pool valitseb, ja isernis meie sajandil, aga see ei ole veel lpule judnud ja selle aeg pole veel tis saanud. Sest nd pab igaks eraldada oma isikut ikka enam, tahab iseendas tunda elu tiust, aga selle asemel tuleb kigist pingutusist elu tiuse asemel ainult tielik endatapmine, sest oma olemuse tieliku teokssaamise asemel langetakse tielikku ksindusse (vt Vennad Karamazovid I kd, 1939, lk 461)


Kokkuvtlikult: Noorukis on kujutatud noorusea iseseisvumistungi ja samuti praeguse individualistliku liberalismi pshhogeneesi (niteks peategelase isa Andrei Versilov kujutab endast maailmakodanikku, rahvuslese idee kandjat, kes hendab kogu Euroopat, sltumata rahvusest, thendab, on inimtp, kes on vga silmatorkaval kohal ka tnapeva hiskondlikus debatis).
Dostojevski kirjelduses on vabaduseihas traagiline motiiv, mille dialektika motoks vib panna Kurjade vaimude (e.k. 1997) igaljovi snad: Minu jreldused vitlevad avalikult minu eelduste vastu. Ma lhtusin piiramatust vabadusest ja lpetan absoluutse despotismiga(vt lk 357). See on teema, mida Dostojevski ei vsi varieerimast: vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni (aga miski ei rhu inimest rohkem kui vabadus  eksistentsiaalne paradoks, mis kristalliseerub Ivan Karamazovi poeemis suurinkvisiitorist). Soome filosoof Georg Henrik von Wright on nimetanud seda vabaduse traagikaks. Sel on kaks phivormi: ks individualistlik ja teine kollektivistlik. Esimest lahkab Dostojevski Noorukis, teist Kurjades vaimudes. 


Aga mistagi pole see kik, kolmveerandtuhandele lehekljele mahub ohtralt skandaale, kirgi, piinlikke olukordi ja kike muud, mille poolest Dostojevski on tuntud, maailma parimat pshholoogilist lbingelikkust ei pea mainimagi. Ent lpetaksin siiski Georg Henrik von Wright'i tsitaadiga, millele kahel kel alla kirjutan: [Dostojevski] puhul on pigem tugevuseks kui nrkuseks, et tema filosoofiliste ideede olemus on kompleksne, lhenedes seejuures konfliktsusele ja paradoksaalsusele. Analsiva intellektiga pole vimalik neid lplikult selgitada. Nende substantsiks on elav reaalsus, mille igasugune skolastiline tlgendus paratamatult tapaks. Ainsaks igustuseks Dostojevskist kirjutada on pd tekitada inimestes huvi ppida tema enda kest. (Minerva kull, Vagabund 1996, lk 149)






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:22 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
14. juuli 2016Valdur Mikita. Globaalpohmeluse lokaalravitsus 
Kirjutasin ajakirja Keel ja Kirjandus VII 2016 Valdur Mikita triloogiast. Alljrgnev on krpimata mustand, mis erineb mrkimisvrselt paberkandjal ilmunust. Hajameelsuse tttu on ka viitessteem eklektiline.




Globaalpohmeluse lokaalravitsus ehk viiul insenerina lbikukkunud inimkonnale

Mihkel Kunnus


Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Sosinaid kartulikummardajate klast. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2008. 128 lk. [edasi: ML]
Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Tsibihrblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Kujundanud Maite Kotta. Grenader, 2013. 240 lk. [edasi: LM]
Valdur Mikita, Lindvistika ehk Metsa see lingvistika. Kujundanud Maite Kotta. Vlgi metsad, 2015. 240 lk. [edasi: L]




1. Geniaalne lollikindlus
Kuigi livrrete kasutamine kib enamasti ksikes akadeemilises mttes hbenemisvrsete tunnetuslike kvaliteetidega sandan Valdur Mikita sjailmunud triloogiat hbenemata geniaalseks nimetada. Selle triloogia populaarsus ja laialdane ja mitmekesine lugemishuvi teeb ainult head meelt. Loomulikult ainuksi laialdane populaarsus ise tekitab teatud inimtbis vaenuliku hoiaku, mis mnel harval juhul vib leida ka teismelisenihilism(fm)ist argumenteerituma toe.
Kesolevas kirjats proovin osutada neile aspektidele, mida pole senises retseptsioonis kuigivrd kohanud, aga mida pean ometi vga oluliseks. Seda tehes aga ma ei taha kuidagi pisendada teisi lugemisviise ja lugemisrme, millest mastaapseim on kahtlemata rahvuslik kosutus praegusel nrvilisel ajal, mil retooriline agressiivsus hvardab kasvada repressiivsete praktikateni nii rahvuslike kui ldinimlike vrtuste pooldajate seas. 
Valdur Mikita suudab praegusel ajal ksitleda nii aktuaalset ja lollitundlikku teemat nagu rahvusidentiteet, sel viisil, mis on nii erakordselt lollikindel, et loeksin selle kll heks jalaks, millel seisab Mikita geniaalsus (ja geniaalsus vajab palju jalgu, millel seista!).
Selgitan. Lolluseproblemaatikat tajub ka Mikita teravalt ja toob muu hulgas vlja Carlo M. Cipolla lolluse definitsiooni: loll on see, kes teeb teisele kahju ilma ise sellest kasu saamata ja viis lolluse fundamentaalset seadusest, millest tsiteeriksin paari punkti:
1. Lollide hulk suvalises seltskonnas on alati suurem kui esialgu paistab.
 4. Lollid phjustavad alati suuremat kahju, kui arvatakse. 
5. Lollid jvad lollideks. (L, lk 216)
(Kuna viimane punkt vib mjuda pedagoogilistele vaimudele liiga frustreerivalt, teeksin siin tpsustuse, et pigem on lollide hulk kadumatu, sest see taastoodab end pideva ksnhtusena sellega, et inimkond eksisteerib psivas sndimiste ja suremiste protsessis.)
Tahan rhutada, et lolluseproblemaatika pole sugugi thine, vaid muutub lausa vtmeliseks siis, kui lhtuda printsiibiist, et puud tuntakse tema viljadest. Mis tahest eluolu parendamist taotlevad vi inimlikke igatsusi formeerivad printsiibid, ideed, ideaalid ja aatedki pannakse proovile inimmasside lolluse kikesvitavas happes. Vhemuste kaitse, ldised inimigused, demokraatia, anarhism, feminism, rahvuslus, patriotism, liberalims, humanism  kui loetleda vaid mned esimesena phe turgatavad  millisteks groteskseteks enesekarikatuurideks vi lausa eneseeitusteks vivad need ilsad prgimused lbi lolliprisma muunduda! Seda eriti kergelt siis, kui valguvad massidesse, kus selle sama valgumise tulemusena lolluse kontsentratsioon ha suureneb (sna lollus ei ole siin plguseavaldus, vaid pigem kokkuvte antropoloogilisest tsiasjast, et ainuksi nii keerulises ja kompleksses hiskonnas on vimatu nuda kriitiliselt hulgalt liikmetelt piisavat kompetentsust, ja bioloogilisest tsiasjast, et paljud isendid poleks ka parimate tingimiste juures kuigivrd mittelollideks kasvatatavad).
Tema loodud rahvustunnete palsami lollikindlus seisneb selles, et selle potentsiaal areneda rahvustunnete tlplikeks vi agressiivseteks vrdvormideks tundub olematuseni vike, kui mitte lausa preventiivsete mjudega, iseranis vttes arvesse selle inimliku tunde levinumaid iduvorme. Niteks vimatuseni raske on ette kujutada, et Mikita kirjutatu inspireeriks mingeid sjakaid ja ksenofoobseid liikumisi, saati initsieeriks nende teket. Kll aga vib ette kujutada  mitte et see learu tenoline oleks  , kuidas prast Mikita lugemist nii mnigi marurahvuslane vi pool-skinhead tunneb, et ta hguv alavrsustunne on saanud leevendust. Ja isegi kellelegi vhemigele kohta ktte nitamata.


2. Lohutab laiu masse ja kirgastab erinevaid vaimuaskeete
Sven Vabar kirjutas 11.01.2016 Facebookis, et viimase viie aasta jooksul pole [talle] kultuuris miski nii palju korda linud kui need Mikita raamatud. Tsiteerin teda pikemalt, sest olen ta elduga suuresti nus: 

kogu see paljukiidetud ja mnedes ringkondades laidetud jutt metsast ja Eesti erilisusest  kohati tundub, et ainus jutt, mida Mikita kohta ldse rgitakse  EI OLE LDSE THTIS. Thtis ent on Mikita triloogia kll  esiteks selles osas, mis puudutab siseknet, maagilist sna, oskust rkida iseendaga, mitmiktaju, ja teiseks selles osas, mis puudutab fsilises keskkonnas viibimise ksitlemist kultuurina. kskik millises keskkonnas, mitte ainult metsas. Kogu see erilise Eesti jutt  ega see ju kah muidugi just paha ja vale ei ole, see on kllalt vaimukas ja vibolla siis testi vajalik inimestele, kes on otseselt vi kaudselt kannatada saanud eestlaseks olemise alavrsuskompleksi lbi. Ja metsa jutt muidugi kah on tore ja vajalik. Kes ei armastaks metsa. Aga jah. Vrreldes maagilise snaga pole see thtis.
Lindvistikas kui triloogia lpuraamatus Mikita mnevrra paljastab oma ideoloogilised mootorid. Lehekljel 231 ta kirjutab: Kultuur hakkab minu meelest alla kima hetkest, mil etnos ei inspireeri enam inimest. Selles mttes olen pris vanamoodne mtleja. Niisugune seisukoht pole isegi mitte vanamoodne vi rahvuskonservatiivne, vaid enamvhem natsionalistlik. Natuke paneb imestama see seisukoht inimese sulest, kes hindab krgelt Derridad, Lotmanit, Vgotskit vi Popperit. Mina isiklikult seda seisukohta ei jaga, aga praegusel kurjal ja praguneval ajal tahaksin elda, et mul ei ole tegelikult ka selle vaateviisiga probleemi  phjusel, et see ei ole thtis. Nagu mrkis sja raamatukogu kohvikus toimunud pgusas, kuid viljakas eravestluses mulle Jaak Tomberg, annaks Mikita phimistele ideedele les ehitada ka risti vastupidist ideoloogilist suunda juhatava apoloogia "postnatsionaalsusele", linnakogemusele, kompromissitule multikultile. Risti vastupidine suund oleks muidugi skjagu kontseptuaalne kius. Aga ilma igasuguse kontseptuaalsuse vi kiusuta tuleks Mikitale tuginev linnakogemus tingimata tsse rakendada. Sest seda oleks vaja, see oleks thtis. Ja kik see, mis puudutab siseknet ja maagilist sna  sellega tuleb edasi ttada.

Selle lbiva suurthega antud hinnagu, et jutt Eesti erilisusest ja metsast ei ole ldse thtis, vib rahumeeli puhtsubjektiivsusena krvale jtta (natuke nagu Shakespeare ja saapad). See on paljudele thtis ja see thtsus ei sega kuidagi seda teist thtsust, mis on sel triloogial vhestele (et mitte elda paljudele erinevatele vaimuvhemustele). Selline tammsaarelik sntees on lihtsalt ks nide Mikita talendi ja nnestumise suurusest.


3. Mrkus vormi kohta
Triloogia vorm on tekitanud palju segadust ja vankumatuid eriarvamusi, sest sel on nii esseistika, mdiloome kui pihtimuse jms tunnuseid, meenutab nii ilukirjandust kui teadusteksti, ometi nagu ei sobi hsti kski tavaprane lahter. Juri Lotman  ks Mikita inspireerijaid  on teksti tesusproblemaatikat ksitledes kirjutanud, et selles aspektis on ilukirjandusliku ja teadusliku teksti lugeja pshholoogia printsipiaalselt lahkuminev. Teadusliku teksti ideaalne lugeja on dini kahtlev skeptik. Snapealt ei usu too midagi ning emotsionaalsed veenmismeetodid ksnes suurendavad ta umbusaldust. Saadud teksti omaksvtt sltub siin tulemuste kontrollist kogu mttekigu kordamise teel. Teksti korratavus, lugeja vimalus seda ise ksipulgi kokku pannes juda autoriga samade jreldusteni, kigi andmete ja tuletuste kontrollitavus on teadusliku teksti tesuse tagatiseks.
Ilukirjanduslik tekst seevastu pole phimtteliselt ei korratav ega kontrollitav. Kui lugeja suhet teadusliku tekstiga valitseb kikehlmav kahtlus, siis ilukirjandus eeldab samavrd jgitut usaldust. Ka humanitaarteaduslikud ksitlused, kus algoritmide ja loogiliste mudelite le domineerivad arhiivileidude ja lugejale kttesaamatute unikaalsete allikate tlgendused, on praktiliselt kontrollimatud ning samuti sltuvad autori ja lugeja suhete usalduslikkusest. See lhendab humanitaarteksti lugemise pshholoogiat kirjandustarbija pshholoogiale. Ent mis tahes teaduslik uurimus, ka humanitaaraineline, taotleb hethenduslikkust: tekst peab olema mistetav, mitte interpreteeritav. Ilukirjanduslik teos aga otse nuab, et iga lugeja mistaks seda isemoodi. Seega ootab ilukirjanduslik tekst lugejalt nii piiritut usaldust  otse kahtlusi trotsivat harrast andumust , nagu sellele kski muu tekst ei sanda pretendeeridagi.
Tiesti loomulik, et seelbi koondub thelepanu isikule, kes enese vastu nii suurt usaldust nuab. Tavasuhtluse ksimus Mida ta endast kujutab, too snumitooja? omandab nd sootuks erilise thenduse. Kirjaniku isiksusest saab otsekui phiteksti usaldusvrsust kinnitav  vi kummutav  tekstilisa.1
Valdur Mikita on loonud vormi, mis pretendeerib korraga teaduslikkuse heseltmistetavusele (on tunda, et Mikita testi tahab midagi elda, midagi kommunikeerida), aga samas eeldab usaldavat, isiklikule loomingule omast lugemisviisi ning palju on seal viteid, mille legitimeerib autori erilisus (snesteesia). Kui vaimustusest lausa sgestuda, siis viks elda, et Valdur Mikita loodud vorm on romaanikunsti uuendus. Ta oleks justkui vtnud tsiselt Tnu nnepalu veendumust, et annakareninalike romaanide aeg on jdavalt mdas ning rakendanud sellele robertmusilliku ideaali inimese sisemaailma kujutamisel, thendab, mitte vandunud alla snteesimast kige ldistavamat meetodit kige ldistamatumale valdkonnale  uurida loodusteadusliku tpsuse ja metoodilisusega indiviidi autokommunikatsiooni unikaalsust. 


4. Miks ta seda teeb?
Loomulikult saan vastata ainult oletuslikult. Aga tahaks juhtida thelepanu asjaolule, mida senises retseptsioonis eriti pole kohanud (va siinkirjutaja ja Berk Vaher pgusalt). Palju ja igusega on toonitatud Mikita huumorit ja vaimukust, Andrus Kivirhk tunnistab, et naeris lugedes lausa kva hlega, mida tema puhul harva ette tuleb2. Jah, triloogia kubiseb vaimukustest, aga asjaolu, millele tahtsin thelepanu juhtida, ja mida pean vljataandamatult oluliseks, on see, et Mikita alumine tundetoon on lausa apokalptiline, informeeritud ilmaliku inimese rnksnge lootusetus. Triloogias on kllaga mrasid, millest see phjatutume hoovus paistab. Praegu on toimumas maakera eluslooduse ks suuremaid vljasuremislaineid, mis on umbes tuhat korda loomulikust foonist kiirem. Suurte ajastute piire on alati mrgistanud mastaapsed hingeheitmised. Vimalik, et uusaegkond, mis kestis dinosaurustest korilaseni, hakkab lppema ja saabumas on tiesti uus ajastu  antropotseen [...] Me letame praegu piirjoont, kus eluslooduse kadu ja kultuurikadu pole iial olnud nii suur kui praegu. Kaovad liigid, kooslused, maastikud, kaovad mtteviisid, keeled ja kultuurid. Ilmselgelt ei ole see kokkusattumus juhuslik ning on alguse saanud inimesest. Rnnaku all on inimene kui bioloogiline organism ja mtlev olend. (LM,lk 115-116).
Valdur Mikita esimene haridus oli loodusteaduslik, bioloogia. Ta saab suurepraselt aru, kuidas toimivad aineringed, kossteemid, bioloogilised kooslused ja milline on inimese roll selles ja kuidas inimene on neid (prdumatult) mjutanud ja kuhu see peagi vlja viibi. 
Arutledes Kalevi Kulliga Mikita le, tles viimane, et ei mista pris hsti, miks Mikita vaevub nii palju Kalevipojaga jahmerdama, see tal nagu modernistlik vrkeha muidu vga vgevas ssteemis. Pakkusin vlja, et ehk inspireerib teda sama absurditunne, mis kunagi ajendas andma kohe hbuvale rahvakillule oma eepost5.


Kirjutasin kord:
Probleemide, nnetuste, kriiside korral on kaks vga ldist leevendusstrateegiat: kas pda muuta enese meeleseisundit vi pda muuta olukorda. 
Esimest viks tinglikult nimetada muusiku teeks ja teist inseneri teeks. Mlemal variandil on oma puudused ja voorused. Kui majal hakkab katus lbi laskma, siis on ehk remonti teha mistlikum kui komponeerida kurblik bluusilugu Sajab vihm jlle mu voodisse, ent surnud lemmiklooma mutrivtme ja epo-liimiga tagasi ei too. Insener ammutab energiat peale hakkamiseks sokraatilisest optimismist, muusikul aitab olukorraga leppida tragdia ilust kostuv metafsiline lohutus.3 
Muusika on ks retult vimas autokommunikatsioonivahend ja autokommunikatsioon on ks Mikita phiteemasid. Ja see on arusaadav, sest meie tsivilisatsioon ja kodune kossteem on sellisel kujul suremas ja insenerlikud praktikad seda protsessi pidurdadagi suuresti lbi kukkunud. Kui aga vaadata ajalukku, siis peab nentima, et inimesed liigiajaloolises mttes suutnud le elada aegu ja tingimusi, mis praeguse elustandardiga vrreldes on kujutlusvime piirini kohutavad. Ainelises viletsuses, olematu meditsiini ja hgieeniga pimedat keskaega on nimetatud ka krgvaimsuse ajastuks, ajastuks, mis inimene toetus oma sisemisele jule4.


Marju Lepaje on just autokommunikatiivsuse kaudu iseloomustanud varasemat Euroopa mttelugu: Antiik- ja keskaja filosoofia ja teoloogia on erakordne kogum inimese sisekogemuse, sisemaailma analse, mis thelepanuvrsel moel ei aegu. Sisekogemuse metoodiline kirjeldus ja anals on aga midagi, mis tnapeva teoreetilisest mttest suurel mral puudub, sest siseelu on nn teaduslikust maailmapildist tielikult lahkunud. [---] Ometi on inimese sisemaailm kige sgavam ja vahetum tegelikkus. Kui sellega tegelema ei pi, siis on inimene vga hdas iseendaga. leilmset ja kohalikku agressiivsust, mille kuulmise ja ngemisega pevad algavad ja lpevad, viks sna otseselt selle thjusega siduda.1


Toodud tsitaadi lpp viks olla Mikita triloogia motokski, algus aga selgituseks, miks Mikita suhe teaduslikkusesse on selline mimikriline.




5. Traditsioon
Materialistlik teadus on olnud inseneri  inimese, kes muudab oma keskkonda, mitte sisemaailma  suurim ja vimsaim triist. Nii suur ja vimas, et hing pidigi teadusest lahkuma, ent nd, mil insener on lbikukkunud  keskkond osutus siiski tugevamaks , on ka see teadus kasutu. Vaja on tagasi saada hing. Mikita ksibki selle sisemise ju jrele  maagilise sna jrele , mis aitab silitada inimese elujudu ja elurmu (peagi saabuvates) lirnkades ainelistes oludes. (Niteks koonduslaagriudused le elanud pshholoogi Viktor Frankli loodud logoteraapia on ju samuti ks spetsiifiline autokommunikatiivne praktika.) Eelpool kasutatud kujundiga: ta lheneb parima insenerihasardiga muusikale. Eestlastega on praegu kenasti sel viisil hakkama saanud  viletsaid olusid muutmata parendanud meeleseisundit. Mikita tekstide laialdane populaarsus ongi tema autokommunikatiivses, heatujustavas ja eluindu sstivas toimes. Nagu ka Andrus Kivirhk tleb, Mikita kirjeldustes muutub meeldivaks, lausa sala-aardeks kik see, millest on harjutud rkima virisevas ja plglikus vtmes ning toob niteks Mikita kirjelduse Eesti taluuest. Sisuliselt klbaks see peatkk ka phjendama seda, miks Eestist tuleks tagasi vaatamata pgeneda  nii jube on siin kik. Kuid Mikita, vastupidi, esitleb haisvat, ligast ning kikvimaliku kolaga tidetud taluhoovi peaaegu, et phapaigana. Ja imelik kll  see klab usutavalt!2 Milan Kundera on elnud, et rvetseda saab ainult emakeeles, laiemalt elduna vgisnad on ainult emakeelsed, heideggerlikumalt  hing on emakeelne. See peaks igasugustele ldinimlastele meelde tuletama, miks rahvuslikkus on vajalik ja miks meie autokommunikatiivsuse geenius on rahvuslik ja lokaalsusele toetuv.


Mikital on osalt nnestunud see, mida soovitas Friedrich Nietzsche Tragdia snnis, kus andis soovitusi pshholoogiliseks kohastumiseks muusika vaimus, kui prub ennast kikvimsaks pidav optmism, mis sokraatilise kultuuri rppe peidetud on ja ilusate peibutuste ja rahustavate snade mju inimvrikusest ja vrikast tst otsa on lppenud (loe: kui massid hakkavad taipama, et igasugused inimigused, deklaratsioonid ning ka Tehnoloogia, Teadus ja muud sonimised ei aita midagi, kui maardlad on thjad, amtosfri temperatuur krgenenud, ressursid lbi pletatud ja kossteemid kollapseerunud).34



P.S.
Lingvistilist metsa arvustav Hasso Krull nimetab kige vahetuma kogemuse pagendatust tnapeva teadusest Philippe Descola eeskujul naturalistliku ontoloogia probleemiks. Krull kirjutab: Naturalistlik ontoloogia, mis valitseb niihsti loodusteadusi kui kogu tnapeva Lne kultuuri, eeldab tielikku pidevust fsilisel, vlisel tasandil, sellal kui sisemust omistatakse ainult inimesele ja see on tiesti individuaalne.5 Akadeemiline traditsioon, mis sellist ontoloogiat omaks ei vta, on biosemiootika ning selle distsipliini ks elavaid legende on Valdur Mikita (ja siinkirjutaja) juhendaja Kalevi Kull. Mikita triloogia (viimane osa ehk isegi enim) tsiteaduslikumad ja eetiliselt nudvamad kohad on suurepraseks niteks biosemiootilise vaateviisi rakendusest. Biosemiootika on akadeemilise distsipliini thisena kll vga hiline nhtus, aga traditsioon, millest see vlja kasvab, on vana ja vrikas. Tuttavlikum oleks ehk mainida Saksa romantilist bioloogiat, mida esindavad niteks Karl Ernst von Baer ja Jakob von Uexkll. Viimase loodud omailmateooriat on nimetatud ka subjektiivseks bioloogiaks, mille ks lhimratlus vikski olla see, et see on bioloogia, mis vtab aksioomiks naturalistliku ontoloogia eituse, selle, et ka teistel elusolenditel on seesmisus, ka neil on liigiomane mlu ja maailmasuhestus, teisiti elduna, ka neil on hing. Biosemiootika roll humanitaarteaduste seisukohalt on kahtlemata see, et ta vimaldab humanitaarteadustest endist lhtunud vahenditega saada ligipsu keelevlisele elule.... muuhulgas ritab tlkida neid tekste, mis pole inimkultuuri loodud. Siia kuulub liikidevaheline tlge, aga ka animaalsete, loomseis mrgissteemides sndinud lausetute tekstide mberesitus ajalises inimkeeles.6 












1M. Lepaje, Milleks rahvuslikkusele tlkimine?  Akadeemia 2014, nr 9, lk 15461548.
2A. Kivirhk, Talupojad tantsivad, prillid ees, lk 108110.
3F. Nietzsche, Tragdia snd. Tlk A. Lill. Tallinn: Tnapev, 2009, lk 1223.
4Kui arutlesin Kalevi Kulliga Mikita le, tles ta, et ei mista pris hsti, miks Mikita vaevub nii palju Kalevipojaga jahmerdama, see on tal nagu modernistlik vrkeha muidu nii vgevas ssteemis. Pakkusin vlja, et ehk inspireerib teda sama absurditunne, mis kunagi ajendas andma kohe hbuvale rahvakillule oma eepost. (Vt J. Undusk, Eksistentsiaalne Kreutzwald.  Eesti Ekspress. Areen 5. XII 2003.)
5H. Krull, Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku.  Vikerkaar 2013, nr 10-11, lk 156. 
6K. Kull, Biosemiootika.  Humanitaarteaduste metodoloogia. Uusi vljavaateid. Koost M. Tamm. Tallinn: Tallinna likooli Kirjastus, 2011, lk 165166. Soovitan seda artiklit kui parimat sissejuhatust biosemiootika mistmiseks, phjalikum ksitlus oleks Jesper Hoffmeyeri Biosemiootika (Tallinna likooli Kirjastus, 2014).
1Juri Lotman, Kirjaniku biograaafia kui loomeakt, kogumikus Kultuurisemiootika, Olion, 1990, lk 353, tlk Inta Soms
2Andrus Kivirhk Talupojad tantsivad, prillid ees, Vikerkaar, 3, 2016, lk 108-110
iHea kokkuvtliku levaate saab niteks esseest Vanaemad, koterrorism ja globaalne katastroof, Postimees, 26. III 2011
5Vt nt Jaan Undusk Eksistentsiaalne Kreutzwald,Eesti Ekspress, Areen 5. XII 2003 
3Mihkel Kunnus, Sarvedega peremudeleid ehk vrdigusluse nnetusi, Minu eugeenika saladus, Ji, 2012, lk 39


4Marju Lepaje ettekandega smpoosionil Milleks meile rahvuslikkus? (jrelvaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=D006R3QP7u0)
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:02 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. juuni 2016Vgivalla igustus 
ERRi pevakommentaar 30.06.2016


Vgivalla igustus


Mihkel Kunnus


Idealistlike moralistlike loosungite  nagu Vgivallal puudub igustus  heks suureks hdaks on see, et see vimaldab he lihtlausega tita kogu krvadevaheline thjus. Naks ja probleem lahenenud. Seeprast meeldivad need iseranis noortele uljastele kaunishingedele. Hinnatud kitumiskoloogia professoril pruugib vaid suu avada, kui kargab vlja selline noor lihtlausega varustatud uljaspea ja vtab sekundiga moraalse seljavidu. Sest kui sul on idealistlik moraaliloosung, pole enam mingeid teadmisi vaja. Mitte mingeid. Kratad selle vlja ja vahid nudliku noga ringi. Kll aga on neid vaja, kui tahetakse vgavallaga videlda. Kui aga teaduslikult vgivalla phjuseid otsida, siis noor uljaspea ei suuda siin nha muud kui vgivalla igustamist. Sest teaduslik meetod korraga ju depersonifitseerib ja ehitab phjusahelaid, mis ulatuvad kaugemale konkreetsest vgivallaaktist ja selle sooritajast.


Vtan he vikse nitelime sellisest keerulisest puntrast nagu perevgivald. Traditsioonilised soorollid kll kahtlemata piirasid isikuvabadusi, olid sooliselt diskrimineerivad ja nii edasi, aga htlasi lahendasid huvide konfliktid eos  kui elatakse mingite vaidlustamatute reeglite jrgi on iseratseja vi eksija kohe tuvastatav ja mingit piigimurdmiste ei tule. Kui rollid on paigas ei saa tlitseda, et kelle kord on seda tasustamata kodutd teha vi kelle kord last imetada. Nd on need konfliktid samuti privaatsfri lkatud. Eriti vga vrdiguslikes ja feministlikes phjamaades, kus perevgivalda on ka kige rohkem. 


Aristotelese Poliitika on ses mttes tiuslikult aegunud raamat, omamoodi antivrdiguslikkuse piibel, sest ta tegeleb seal vga palju mitmesuguste selgete alluvussuhete igustamisega, ikka harmoonia ja konoomia nimel. Vrdsete igustega ja alati isepistest inimestest mingit sellist ssteemi ei ehita. Isiksus hakkab mssama! Ja ma ei vaena siin vrdiguslikkust, vaid nitan, et sellel ideaalil on mitmesuguseid lisamtmeid. Niteks rivaalitsemine ja konfliktsuse kasv, sest kodune tjaotus tuleb ise ja eraviisiliselt paika panna.


Veel ks suur ja vana lim tsiviliseerumisprotsessis on jukasutuse muutumine ha tielikumalt riigi monopoliks. Praegu on see tunginud vi igemini on tungimas eraalgatusliku vgivalla viimasesse kantsi  perekonda. sna hiljuti veti koolipetajalt igus kasutada vgivalda, nd on tsentraalsandarmi nui trgimas ha gedamalt ka lapse ja lapsevanema vahele. Tutistamise peale vib teismeline emale politsei kutsuda. Ja lahkheli lapse taotluse asjus jda seks sbra juurde leiab lahenduse lapse advokaadi ja ema advokaadi mduvtus. Vajadusel sekkub politsei ja kasutab sunnimeetmeid.


Fsilist vgivalda on formaalsete menetlustega mrksa lihtsam tuvastada kui vaimset ja seega soosib kujunev tsivilisatsiooniformatsioon vaimset vgivalda ja enesekehtestamist. Ja siin on kitumiskoloogia professoril igus, erarusika suuremast riigistamisest on naistel rohkem vita. Aga see oligi ju plaanis. Naiste desarmeerimisel on mrksa suuremad tehnilised raskused, miska vib juhtuda, et naiste varjupaigad thjenevad naistest ja muutuvad piinatud meeste krvade varjupaikadeks. Perevgivald ei kao, vaid teiseneb.
Keda kolgib juba praegu meie meie hiskonna institutsionaliseeritud rusikas rohkem? Siin pole mingit kahtlust, ca 95% vangidest on mehed. Me peame seda igustatud vgivallaks ja igustatud sooliseks disproportsiooniks. 


Leszek Kolakowski on elnud, et igustatud vgivalla eristamine igustamatust pole vimalik ilma hinnanguteta eesmrkidele, mida vgivallaga tahetakse saavutada. Seal, kus eesmrk on ilmselgelt vrikas, ja kus  mis vga thtis  pole teisi vitlusvahendeid, on vgivald igustatud, ehkki mitte alati mistlik. /.../ Kerge on elda, et tahame vgivallatut maailma, aga keegi pole veel andnud mistlikke juhtnre sellise maailma loomiseks.


Sipelgaid, termiite ja mesilasi imetletakse tihti kui musterhiskondade loojaid (muide,nad kasutavad organiseeritud kollektiivset vgivalda ehk sda nagu inimenegi). Aga nende evolutsiooniliseks trumbiks on see, et tliste vahel puudub seksuaalne konkurents  ks lhisuhte vgivalla suurtest evolutsioonipshholoogilistest allikatest. Selle eelduseks on see, et , tleme, jrglaste saamine on monopoliseeritud keskvimule ehk miski, milleni suur imetaja kuidagi ei kndi. 


Seega kigi mrkide jrgi on vgivald sarnane nhtus nagu rumalus vi haigused, thendab, inimkonna ebameeldiv psisaatja, mille vastu peab pidevalt vitlema. Ja see vitlus on teliselt kangelaslik, sest puudub igasugune vidulootus.












Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:46 9 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


15. juuni 2016Johannes Kunnus 29.10.1924 - 14.06.2016 



Kaks viimast esimese eeloni vabatahtlikku.
Johannes Kunnus ja Jaanus Tasuja









1. Millal ja kus algas tema sjatee? 
1942. september Petserist.


2. Kus ja millal lppes tema sjatee? 
Tallinna vallutamise aastapeval 21. september 1944, Amblas vangi langemise tttu (Hando Ruus andis vimaluse minna hppesse). Jalgsiretk Tallinna. Kamandati Lauluvljakule, ca ndal (rahvas ritas toita) edasi jalgsi Kivilisse. Seal ji kvasse kopsupletikku 42 palavik. 
Edasi vangilaagrid: Kingiseppa, Volossova, sealt Phja-Karjala, tahapoole polaarjoont 50 mehelised grupid, palgiparvetused (vigastus terastrossiga ttamisel phjustas parema ke nimetissrme kaotuse) ning viimane laager Laadoga suudmes elektrijaama ehitamine. 
Laagris olles saadeti jrelprimine ENSV julgeolekusse kuid perekonnanime kirjevea tttu ei saanud informatsiooni (Kunnuse asemel oli KULLUS)
Alates 1947 aastast Sangaste metskonnas tl. 


3. Millal saabus esmaselt Debicasse?
Reisivaguniga septembri lpus 1942.


4. Millal saabus Ukrainasse? 
1943. aprill. 


5. Millistest lahingutest osa vtnud? 
Esimesest eshelonist saabudes kik lahingud va Dnepri positsiooni lahing ja Auvere lahing ji vahele Rakvere haiglas verevalumitega olemise tttu (5. juunist  5. juulini, peale seda kodusel ravil).


Kige hullem oli Sarovka-Valki lahing. Tankide vastu. sh. ameeriklaste kiirete maastikutankide vastu. 


6. Kas oli Terkass kotis? 
Jah.


7. Kuidas vlja sai? 
le lbakil silla.


8. Kes olid tema kompanii lemad? 
Leichte ( kki Wilhelm Gelzleichter?)
Narva all Hando Ruus. 


9. Millises kompaniis teenis, milliste relvadega? 
1. kompanii raskemiinipilduja
Vl 9mm pstol (moon sama mis pstolkuulipildujal) 


10. Kas oli Narva rindel fsiljeerpataljonis? 
Jah.


11. Kas sai haavata, kus, millal? 
Ei.


12. Kas oli autasustatud?
Teise klassi raudrist, rnnakumrk, lhivitluse pannal (Nahkampfspange, hbe) 
Jid Ambla metsa koos sduriraamatuga + kik tunnused, pagunid. Veregrupi mrk A vasaku kaenla all.


13. Millise aukraadiga lpetas sja? 
Allohvitseri kandidaat


Mihhail Bendti ksimustega kisid ru vallas, Kaasiku talus 15. augustil 2015. Mrt Kunnus ja Siiri Mller




Vanaisa ja mina


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:36 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. mai 2016"Vennad Karamazovid" 
Ilmus ajalehes "Postimees" 28.05.2016

Ohjeldamatu inimene


Mihkel Kunnus


Fjodor Dostojevski Vennad Karamazovid on he ajaloo kige suurema ja mjukama maailmakirjaniku viimane ja htlasi kige snteesivam suurteos. 


Oma kirjanikutee alguses kirjutas Dostojevski oma vennale: Inimene on saladus. See tuleb lahti mtestada, ja kui sa mistatad seda ka terve elu, siis ra tle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene. Sellele deviisile on alla kirjutanud paljud suured kirjanikud prast teda. Muuhulgas ka meie parim inimesetundja A.H. Tammsaare. Viimane tsiteerib niteks pris mitmes kirjutises Leo Bergi tlust, et Dostojevski teosed on kui jmgi, mille otsa Lne-Euroopal tuleb sajanded ronida, ja mitte kellegi ees kummardava Friedrich Nietzsche tunnistust, et Dostojevski olevat olnud ainus, kellelt tal oli midagi ppida. Monumentaalne Oswald Spengler ppis ra vene keele, et lugeda Dostojevskit originaalis. Kokkuvtlikult: ainuksi tsiteeritud tunnustustest saaks kokku klopsida iivelduseni mdudundetu listuskaleidoskoobi, miska oleks vist informatiivseim lihtsalt nentida, et Dostojevski on inimhinge komplekssuse kujutamises tnini letamatu. Samuti on ta vga aktuaalne. Mnes aspektis ehk isegi aktuaalsem kui kunagi varem, sest ksikindiviid pole kunagi varem olnud nii vaba kui praegu liberaalsetes demokraatiates ja vabaduse mju inimesele oli ks Dostojevski kesksemaid uurimisteemasid. Sna Vabadus on see kolmandik Prantsuse Revolutsiooni lipukirjalt, mis on kige visamalt silitanud oma ktkestava ju. Vrdsust ja vendlust ei sanda kski poliitiline liikumine otsesnu oma lipukirjaks vtta, aga vabadus kibib ilistava tunnusena vga paljudes valdkondades. Lne inimeses pole vendluse alget, kirjutas Dostojevski oma muljetes Euroopa reisist, ta hoopis nuab endale igusi ja tahab eralduda.Vendlus mandub vljast peale sunnitud solidaarsuseks ning see on meeldiv ainult hdalistele, kellega solidaarne olemist nutakse. Mis saab aga siis, kui vrdsus kuulutatakse limaks vrtuseks, teab Eesti inimene liigagi hsti. Ainult vabadus pole oma sisu veel lrtsinud.
Vabaduse kui inimtahte thtsaima vljenduse vastuoluline loomus leiab lbingelikku kujutamist kigis Dostojevski suuremates romaanides, ent kontsentreeritumal vahest Vendade Karamazovite tuntuimas kohas, Ivan Karamazovi poeemis Suurinkvisiitor. 
Positiivset ideaali ja eeskuju  vib ehk elda dostojevskilikku utoopiat  kehastab mitmes aspektis Aljoa Karamazov. Niteks on ta pshholoogiline vaikehlestus lausa antiteetiline oma igusi nudvale eurooplasele, kes tunneb psivalt, et on rikutud mingeid tema igusi ja talle on kuidagi lekohut tehtud, seevastu: Aljoa oli kindel, et lekohut ei taha talle teha ldse keegi ega kunagi ka kogu maailmas, ja mitte ainult ei taha, vaid ka ei saa. See oli Aljoa meelest aksioom, tde, mis ei vajanud testamist, ja sellest tulenevalt lks taa tiesti khklematult aina edasi (I kd, lk126-7).
Aljoa mentor, vagamees Zossima hoiatab: Maailm kuulutab vabadust, eriti viimasel ajal, ja mida me nende vabaduses neme  ainult orjust ja enesehvitust! Sest maailm tleb: Kuna sul on vajadusi, siis rahulda neid, sest sul on niisamasugused igused nagu kige kuulsamatel ja rikkamatel inimestel. ra karda oma vajadusi rahuldada, vaid kasvata neid koguni juurde!  see on praegusaja maailma petus. Selles nhaksegi vabadust. Ja mis sellest vajaduste kasvatamisest tuleb? Rikastele ksindus ja vaimne enesehvitus, vaestele  kadedus ja tapmine, sest igused on kll antud, kuid vajaduste rahuldamise vahendeid ei ole veel ktte juhatatud. (I kd, lk 383).


Kllap on Eesti lugejale midagi tuttavlikku ka Dostojevski suhtes Euroopasse. Ta on elnud, et tal on kaks kodumaad, Venemaa ja Euroopa. Euroopa on talle vga kallis, ta armastab Euroopa kultuuri ja saavutusi, ent samas tunneb, et Euroopa on loojumas, et mitte elda hullemini. Nii Vendades Karamazovites kui ka niteks teises kpse-ea romaanis Nooruk vib kohata motiivi, mis Ivan Karamazovi snastuses klab jrgmiselt: Ma tahan ra kia Euroopas, Aljoa, ja nd asungi siit teele; aga jlle - ma tean, et lhen sinna nagu surnuaiale, nii on lood! Seal lamavad kallid kadunukesed, iga kivi nende kohal rgib kunagisest nii leegitsevast elust, mis on mdas, nii kirglikust ususust oma vgitsse, oma tesse, oma vitlusesse ja oma teadusesse, et ma  tean seda juba ette!  langen kummuli maha ja suudlen neid kive ning valan nende juures pisaraid, kuigi olen ise samal ajal kogu sdamest veendunud, et see kik on juba ammu vaid surnuaed ja muud ei midagi.(I kd, lk 282)


Kesoleva uustrki teeb veelgi vrtuslikumaks see, et tegu pole pelgalt kordustrkiga, vaid nii haruldase nhtusega nagu uustlge (Virve Krimm) ja samuti on see vljaanne vrindatud meie parima Dostojevski spetsialisti Peeter Toropi mahuka ja levaatliku jrelsnaga.


Ent lpetaksin siiski Georg Henrik von Wright'i tsitaadiga, millele kahel kel alla kirjutan: [Dostojevski] puhul on pigem tugevuseks kui nrkuseks, et tema filosoofiliste ideede olemus on kompleksne, lhenedes seejuures konfliktsusele ja paradoksaalsusele. Analsiva intellektiga pole vimalik neid lplikult selgitada. Nende substantsiks on elav reaalsus, mille igasugune skolastiline tlgendus paratamatult tapaks. Ainsaks igustuseks Dostojevskist kirjutada on pd tekitada inimestes huvi ppida tema enda kest. (Minerva kull, Vagabund 1996, lk 149)




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:27 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
18. mai 2016See saavutamatu iglus. Koolihariduse nide. 
Ilmus ajalehes Eesti Ekspress 18.05.2016






See saavutamatu iglus. Koolihariduse nide.


Mihkel Kunnus




Mne vitluse teeb suureks iglus, mne vitlejate nimed  selliste snadega alustas Jrgen Ligi oma vastulauset kultuuriinimeste ja haritlaste prdumisele erakoolide toetuseks1. See klab stitavalt. Vhemasti siis, kui jrele mitte melda.
Igatsus igluse jrele on saatnud htumaalast  ja mitte ainult htumaalast  tema tsivilisatsiooni algusest saati. igluse luges kige hlmavamaks vooruseks meie mtteloo esiisa Platon ja ka viimaste aastakmnete diskuteerituim selle suuna filosoof John Rawls vtab lhtekohaks ratundmise, et iglus on esimene voorus hiskonnainstitutsioonides, nii nagu tde mttessteemides. 
Aga umbes sellega see hubane ksmeel ka piirdub. Niipea, kui ritatakse seda ilist printsiipi kuidagi rakendada vi konkreetsemaks muuta, minnakse raginal tlli. Sest iglus on midagi, mille olemasolu ei tuvastata objektiivsete mteriistade vi heste menetlustega, vaid miski, mis annab mrku tunde kaudu ja pigem ikka siis, kui tajutakse selle puudumist. Ja (eba)iglustunded on vga erinevad ning ainus, mis neid hendab, on mingi mratlematu sugulus vrdsusega. Olenevalt humanistliku idealismi ja loodusteadlasliku (vi niteks katoliikliku) fatalismi vahekorrast nutakse vrdsuse sildi all kigi inimeste vaimuannete identsust, omaduste vrdvrsust, moraalset vrdvrsust, vimaluste vrdsust, vrdset arvestamist jne. 
Vtame illustratsiooniks he pisut kaugema nite. Milline oleks iglane vanemapalk? Vime ette kujutada umbes jrgmist arutelu: A: Laps on laps. iglane on see, et riik toetab kiki lapsi vrdse summaga, B: iglane on see, et lapse saamine ei mjuta kuidagi pere sissetulekut, see palk, mis oli enne lapse saamist, olgu ka lapsega koju jdes riiklikult tagatud. Kigile vrdselt nii, et see, mis oli enne, see on ka prast. C: Ei, pole iglane, et niigi rikas saab riigilt ka suuremat vaemapalka, iglane on hoopis nii, et vaesed saavad rohkem ja rikkad vhem. iglane on nii, et arvestatakse kigi vajadustega vrdselt. Taolist nidisvestlust viks modelleerida veel pikalt, aga oluline on thele panna kahte asja. Esiteks seda, et kik need erinevad seisukohad apelleerivad iglusele, ja teiseks seda, et nendele seisukohtadele vastavad praktikad on ksteist vlistavad.


Thomas Manni suurteoses Vlumgi on kujutatud htumaise vaimuilma tnini aktuaalset sisekonflikti humanist Settembrini ja jesuiit Naphta vaidlusena (see on umbes sama nagu praegu Paris-Lobjakas vs Vooglaid-Vahtre). Teise osa lpust vib lugeda: Niipea aga kui hrra Settembrini sna iglus knelusse ti ja seda krget phimtet vltiva vahendina sise- ja vlispoliitiliste katastroofide vastu soovitas, siis ilmnes, et Naphta (kes alles hiljuti oli vaimlist nii vga heaks pidanud, et selle maine kujunemine iialgi nnestuda ei vivat ega tohtivat) pdis just seda vaimlist ennast kahtluse alla asetada ja halvustada. iglus! Kas olevat see jumaldamist vriv miste? Jumalik? Esmajrguline miste? Jumal ja loodus olid ebaiglased, neil oli lemmikuid, nad valisid oma armust, ehtisid htesid ohtliku vljapaistvusega ja valmistasid teistele kerge, lihtlabase saatuse. Ja tahtev inimene? Temale oli iglus helt poolt halvavaks nrkuseks, oli kahtluseks eneseks  ja teiselt poolt fanfaariks, mis vapraile tegudele hdis. Kuna jrelikult inimene selleks, et klbelisse jda, peab alati iglust hes mttes iglusega teises mttes korrigeerima,  kuhu jb siis selle miste absoluutsus ja radikalism? Muide vis iglane olla he vaatepunkti vastu vi aga teise vastu. Kik muu oli liberalism, ja sellega ei saanud tnapeval enam htki koera ahjult alla meelitada. iglus oli iseenesestmistetavalt kodanliku ilukne sna kest, ja et teotsemiseni juda, pidavat kigepealt teadma, missugust iglust mteldavat: kas seda, mis igahele oma, vi seda, mis kikidele hepalju anda tahtvat.2
Oluline on rhutada, et Naphta ei lista ebaiglust, vaid nitab, et sellise piduliku sna nagu iglus instrumentaalne vrtus on nii nadi, et mis tahes rakenduse korral tuleb mingeid teisi printsiipe vi kitsendusi appi vtta.
Muide, nende kahe sna vastandliku igluse konflikt sveneb kenasti ka koolis sees. Hindamisviis, mis ei lhtu mingist hisest ja ldisest mdupuust, vaid krvutab lapse eelmist saavutust kesolevaga st hindab lapse individuaalset arengut, ja mis oli pikalt waldorfkoolide ks kaubamrke, leiab ha laialdasemat juurutamist ka ldises haridusssteemis. ha rohkem rhutatakse kujundava hindamise thtsust ja pilase individuaalsusega arvestamist ning (eriti kehalises kasvatuses) sarjatakse ldiste normide vtmist hindamise aluseks. Ometi gmnaasiumi lpus ootavad pilasi riigieksamid, thendab, kontrollivorm, mis lhtub tielikult sellest teisest iglusest  kigile tpselt ks ja sama, igasugune individuaalsus on krvale jetud. Ja mitte lihtsalt krvale jetud, vaid on tehtud kik, et hindaja ei saaks mitte midagi teada eksami sooritaja isiksusest ja kujunemisloost. Eksamitd on thistatud koodiga, milles ei kajastu ei kool, piirkond, sugu, vanus ega midagi. See on tehtud nii, et ei saaks mingilgi alusel diskrimineerida, et oldaks maksimaalselt iglased.


Kas iglane oleks see, et iga laps saab hisest potist (loe: riigilt) hariduse jaoks sama suure summa vi igale lapsele tagatakse vrdsed vimalused sltumata ta elukohast? Kui tahame tagada vrdseid vimalusi, siis kohe kindlasti ei saa hakkama vrdse summa andmisega lapse kohta, sest mastaabiefekti tttu on neis kohtades, kus palju lapsi tihedalt koos elab, koolitamine pilase kohta palju odavam kui hreda asustuse korral. Nii saabki ilmuda ks suure ja spetsiifilise iglustundega tegelinski, kes ksib bravuurikalt, et miks suuremate linnade maksumaksja peab lal pidama viksemate koolide pilaste koolitamist? See pole ju iglane!
Kohe on aga ka platsis teine tegelisnki, kelle spetsiifiline iglustunne pole sugugi mitte viksem, ja kes tleb, et laps pole valinud ei oma elukohta ega vanemaid ning pole iglane, et ks laps saab seetttu paremad vimalused kui teine. Tsi, see pole iglane! 
Selles suunas lksid kige kaugemale Marx ja Engels, kes kisid vlja igati loogilise lahenduse, et laste pstmiseks vanemliku ebaigluse eest tuleks nad kohe prast sndi tielikult riigistada. Tsi, sest niivrd kui laseme vanematel vabalt otsustada, kuidas nad oma lapsi kohtlevad, sedavrd loome ruumi, kus ebavrdsus saab esile kerkida. hed kasutavad seda otsustusvabadust selleks, et vedada oma vsukesi hest trennist teise, hest huviringist kolmandasse, teised keelduvad vaktsineerimisest ja ravivad kike  sissekasvanud varbaknest khulahtisuseni  ohtra kloordioksiidiga. Riiklikult reguleerimata perekond on ebavrdsete vimaluste rgpesa, selles pole kahtlustki. Kas aga vrdsus ja iglus on laste kasvatamisel limad printsiibid, selles vib kahelda kll.


Kogu selle pika jutu moraal on lihtne. Kui keegi tleb, et mingi asi on ebaiglane ja igluse huvides tuleb teha hoopis nii ja nii, siis poliitiline diskussioon alles algab, mitte ei lpe.






1 Postimees 3. aprill. 2016 Jrgen Ligi: millest prdumine ei rgi ja millest vinuks mitte rkida


2 Thomas Mann, Vlumgi. Teine kide. Tapper, 1939, lk 559-560.  
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:36 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. mai 2016Organism kui dirigendita orkester 
"Rohelise Raamatu" sarjas ilmus ssteemibioloogia juurutaja Denis Noble'i raamat "Elu muusika. Bioloogia teispool geene". Alljrgnev on selle raamatu jrelsna Kalevi Kullilt.







Organism kui dirigendita orkester  ja eluteaduse sda


Kalevi Kull




Elu kui muusika. Ongi ta ehk muusika? Seisneb elu ju koosklapdudes, rtmijrgimistes, harmooniahoius, meloodiamnus... Elu pole ometi suhkur ja lubi ja muud molekulid, millest me kehad koosnevad, vaid suhtestik, taju ja toimimine, mis imepraselt aina ennast loob, keerukas viis, mis teiseneb ja kordub. 


Elu muusika. On see luule vi teadus? Poeetiline metafoor vi teaduslik miste?


Metafoor on knekujund, mis phineb sarnasuse mrkamisel mistete vahel. Niteks lindude kontsert metsas. Loomulikult ei anna linnud kontserti, ometi on nende hltekooris midagi kontserdi moodi. Kontsert on siin metafoor, koor samuti. See sarnasus vib olla sgavam vi pealispindsem. 


Metafoorid aitavad kirjeldada ja mistmiseni juda. See ei puuduta ksnes igapevast mtlemist ja tavakeelt, vaid kindlasti ka teaduslikku mistete arengut.1 Mtlemine millegi tuttava ja sarnase kaudu on ks tavaprane modelleerimise viis. Nii ongi metafoorid esmasteks mudeliteks, mille abil me asju mistame ehk seletame. 


Metafoorid juhatavad. Nad juhatavad ktte, mis suunas mtelda, juhatavad taipama. helt poolt leiame neid palju aimekirjandusest, kus nende abil seletatakse keerulisi asju vi seostatakse tundmatut tuntuga. Ent teiselt poolt on metafooridel kahtlemata oluline roll ka uue teadusliku teadmise saamisel, avastusteni judmisel vi teoreetiliste mudelite ehitamise radadel. 


Bioloogias on metafoore klluses ning mitmeist neist on saanud terminid. Olgu vi looduslik valik  ei peeta ju sellega silmas mingit kellegi tehtud valikut, vaid ksnes seda, et mned paljunevad rohkem kui teised, kui tingimused seda vimaldavad. Ent see sna, nagu Darwin kunagi kasutas, on kauaks tarvitusse jnud. Tnini vaieldakse, kas Darwini toonasest snavalikust sndis rohkem hda vi nne, kas on see mistmisele kaasa aidanud vi pigem eksitanud.


Muusikalised metafoorid olid elu iseloomustajatena populaarsed juba 19. sajandi hakul, kui oli moes loodust romantiseerida. Ent samuti on neid armastanud kasutada Karl Ernst von Baer, ige palju leidub neid Jakob von Uexklli kirjutistes.2 See pole muidugi juhuslik. Vastupidi, nende kasutamisega teaduslikes kirjutistes ritatakse viidata mnedele vga olulistele eluprotsessi ja elusssteemide phijoontele. Elu poeesilisele, esteetilisele, loovale tahule. 


Baer kirjutas: Kas ei me ei peaks orgaaniliste kehade eluprotsessi vo~rdlema meloodiate ja mo~tetega? To~eso~na, mina kutsun neid ko~ige meelsamini loomismo~tteiks; nende kuju fsilises maailmas erineb muusikapala vo~i mo~tte kujust vaid selle poolest, et inimene seda neile anda ei saa, nad kehastuvad ise ning saavad eraldiseisva keha (Baer 2002 [1864]: 2578). Ning ka elutegevust ei pea ma orgaanilise ehitamise resultaadiks, vaid rtmiks, meloodiaks, mille jrgi orgaaniline keha end les ja mber ehitab (Baer 2002 [1864]: 2582). 


Jakob von Uexkll armastas muusika ja elusa vrdlust eriti, muusikaseoselisi snu on ta bioloogiateoreetilistes kirjutistes palju. Niteks ta tleb, et omailmad ei mo~ju [...] omavahel mehaaniliselt ja nad on kummatigi omavahel plaanipraselt seotud, nagu oratooriumi toonid on omavahel harmooniliselt hendatud. Nii on elu seaduste leidmiseks vaja uurida muusika ja mitte mehaanika seadusi (Uexkll 2012 [1937]: 188). Ja veel: Rakutoonist elundimeloodiaks ja organismisumfooniaks progresseeruv subjektiveerimise protsess on otseses vastuolus mis tahes mehaanilise protsessiga, mis kujutab endast objekti mo~ju objektile. Seevastu on ta samal tasandil mis tahes muusikalise kompositsiooniga. [...] Nii nagu dueti kompositsioonis peavad mo~lemad hled olema noot-noodilt, punkt-punktilt teineteisele komponeeritud, on looduses thendusfaktoritel tahenduse omastajatega kontrapunktiline suhe. Elusolendite vormimoodustus saab meile arusaadavamaks alles siis, kui meil on o~nnestunud sellest tuletada looduse kompositsioonio~petus (Uexkll 2012 [1940]: 346). Kontrapunktiline hendus ei vaja aga dirigenti. Lhedus Noblei vaadetega on thelepanuvrne.


Jesper Hoffmeyer on korduvalt esile toonud, kuidas molekulaarbioloogias kasutusele vetud info-snade poolest rikas terminoloogia on valmistanud ette eluprotsesside semiootilise teooria tulekut. Niteks transkriptioon ja translatsioon, vi et molekulide suhted on koodi-phised ja mned neist on snumiviijad (ks molekulitp kannab nime messenger). Samas suunas viitab elu kui muusika.


Muidugi vivad metafoorid olla ka eksitavad. Nii selgitab Hoffmeyer (2014: 101102), kui eksitav on knelda informatsiooni transportimisest  sest selline vljendusviis ei lase hsti mista, kuidas saab informatsioonil ldse olla thendus. On ju nii, et mingi eristus ei kandu le muidu, kui ta tuleb kuulaja-vaataja poolt uuesti luua. 


Paradigma vahetusega kibki tavaliselt kaasas metafooriarsenali sgav muutus  senise arvatavalt eksitava snakasutuse asendamine teistsugusega. Vib ju kll elda, et snad ei loe, kui arusaam on ige. Ometi, petaja tlus organism on masin suunab pilast pris teisiti kui vljend organism on smfoonia. 


Kesoleva raamatu autor Denis Noble on saanud radikaalseks paradigma vahetajaks bioloogias. Ta leiab, et neodarvinlik reduktsionistlik bioloogia tuleb asendada integratiivse ssteemibioloogilisega.3 See nuab muutust mistestikus. Konkreetse lesandena vtab ta muuhulgas ette Dawkinsi egoismiphise metafoorika kriitika ja asendamise (raamatu teine peatkk).


Hea bioloog peab tundma kiki olulisi elunhtuste teooriaid. Et argumenteeritumalt osata jrgmise plvkonna teooriaid mista, eks siis seeprast tuli ka Richard Dawkinsi mtteviis lbi elada (teda on muide eesti keelde tublisti tlgitud). Ning kuigi koloogias on soodumus ssteemibioloogiliseks ksituseks olemuslikult suur, leidub kaua veel koloogegi, kes reduktsionismist ei loobu (nagu Noble hsti kirjeldab) ja pakuvad Dawkinsi tpi seletusi  praegusajal enamasti sotsiobioloogia teooriate kaasabil. 


Muusika ja elu vrdluse puhul on siiski tegemist millegi enama kui pelgalt metafooriga. Metafoor on analoogiline sarnasus, elul ja muusikal on aga ka homoloogiline seos. Viis, kuidas helid henduvad kuulmisel millekski helideleseks, on phimtte poolest hine sellega, kuidas valguskiired seonduvad tajus pildiks. Veelgi enam. Nii nagu tervikpildi kaudu saavad thenduse selle pildi osad, reguleerib meloodia noote, koosklalisteks vi sobimatuteks.


Olgu lisatud, et Denis Noble mngib hsti viiulit ja tegeleb muusikaga pris tsiselt. Nii et neist muusikaseostest kirjutades on ta kahtlemata asjatundlik.


*


Noblei teaduslike arusaamade areng on thelepanuvrne. Tema uurimist keskmes on ikka olnud organismide talitlemise mehhanismid. Ent esimestel teadlastee aastakmnetel kirjeldas ja uuris ta neid kui biofsik-reduktsionist, hilisematel aastakmnetel aga kui bioloog-holist. See liikumissuund  reduktsionistist holistiks, biofsikust biosemiootikuks  on ratuntavate paralleelidega mitmete bioloogide vaadete arengus. 


Denis Noble on britt, sndinud 1936. aastal ja likoolis kinud Londonis. Doktorit kaitses ta 1961. aastal, teemaks sdame rtmi reguleerivad mehhanismid. 


Tema teadust keskmeks on olnud sdame fsioloogiliste protsesside modelleerimine. Lhteks oli biofsika klassikasse kuuluv Hodgkini-Huxley mudel  Alan Hodgkini ja Andrew Huxley poolt 1952. aastal vlja ttatud diferentsiaalvrrandite ssteem, mis kirjeldas erutuse dnaamikat rakumembraanil. Fsioloogiliste protsesside matemaatiline modelleerimine andis aga vga thtsa arusaama  nimelt kuidas organismides kujunevad tagasisidenhtused ja kuidas tervik end ise reguleerib. Teisisnu, niisugused mudelid vimaldavad nidata, kuidas tervikul ilmuvad omadused, mida osadel mitte mingil kujul ei ole. Niteks komponendid eraldi vnkuvat kitumist ei oma, ent nendest hise ssteemi moodustumisel ilmub kitumisse rtm. Niimoodi, ilma dirigendita, ilmuvad ja jvad psima paljud elusloodusele iseloomulikud nhtused.


Noblei esimesele raamatule  Sdamelgi lhe (Noble 1975)  jrgnes rida sdame fsioloogiaga seotud kogumikke. Need puudutasid elektrivoolu nhtusi erutuvates rakkudes, sdamerakkude elektrofsioloogiat, naatriumi- ja kaltsiumiioonide liikumist lbi rakumembraani, ioonkanalite regulatsiooni (Jack jt. 1975; Noble, Powell 1987; Allen jt. 1989; Noble, Earm 1993). Ta on olnud kaastoimetajaks ka ldbioloogilistele raamatutele elu eesmrgiprasusest (Montefiore, Noble 1989) ja elu loogikast (Boyd, Noble 1993). Kuni 2006. aastal ilmus Elu muusika, mis on praegu vist ks populaarseim mittedarvinlik teoreetilise bioloogia raamat maailmas. 


Paljud loodusteadusliku haridusega bioloogid on oma teadlastee algfaasis reduktsionismi kaldunud. Nii polnud see ksnes Denis Nobleiga. Ka niteks Jakob von Uexkll (kelle arusaamades on mndagi lhedast Nobleile) oli kigepealt fsioloog, kes uuris lihaste innervatsiooni.4 Ent ige pea sattus ta nhtustele, mille seletus polnud ei lihase ega nrvi ehituses, vaid kudedevahelises koosts. Need on ssteemsed nhtused, ja Uexklli kirjelduses on nende ldiseks aluseks funktsionaalne ssteem, mida ta modelleeris kui funktsiooniringi. Nagu Uexkll nitas, tuleneb just neist kogu elusale iseloomulik thendusloome  teisisnu, semiootilised nhtused. Noble justkui kordab taolist teed.


Noble vttis 1990ndail ette  koos suurema kolleegide rhmaga  organismi funktsioonide kaardistamise. See sai nimeks fsioomiprojekt. levaate koostamine funktsioonide mitmekesisest kogumist juhatas ssteemse lhenemise juurde ning Nobleist sai ks ssteemibioloogia snakamaid esindajaid. 


Kesolev raamat ongi suuresti ssteemibioloogia phimtetest. Varsti prast selle ilmumist snastas ta need phimtted veel kokkuvetumal kujul kui ssteemibioloogia kmme phiprintsiipi (Noble 2008). Olgu need siin korratud.5


1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 
2. Infoedastus pole hesuunaline voog. 
3. DNA ei ole ainus prilikkuse kandja. 
4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: helgi phjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesigust. 
5. Ilma latasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 
6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 
7. Pole olemas mingeid programme ka helgi teisel tasandil. 
8. Ajus ei ole samuti htegi programmi.
9. Ise ei ole objekt. 
10. Avastada on veel palju; kikehlmavat bioloogiateooriat pole seni olemas.


Muuhulgas nimetab Noble (2008) esimeseks ssteemibioloogiks Claude Bernardi, kes 19. sajandi keskel kirjeldas homostaasi kui elusssteemide olulist ssteemset omadust. Tepoolest, homostaas kui sisekeskkonna psivus on just niisugune omadus, mis ilmub protsesside koosts ja mida mehhanismi osadel eraldi pole. 


**


Eestis oli esimesi ssteemibioloogia uurimisrhmi zooloogia ja botaanika instituudis 1970ndail aastail tegutsenud ssteemkoloogia sektor. Selles uurisime nhtusi, mis ilmnevad (geenideleselt) organismikooslustes ja eluskudedes. koomikaks6 me seda muidugi ei nimetanud, ent lesanne, millele Toomas Frey juhitud koloogide rhm mtles, oli kahtlemata ssteemibioloogiline kirjeldada he Eesti krgeima produktiivsusega (metsa)kossteemi kogu suhtevrgustikku ning uurida tervikutaseme efekte. Praegu ehib ht Tartu likooli hoonet Riia tnaval silt omicum. Eks seegi thendab, et sedalaadi mtlemine, mis siin raamatus kirjas, Eestis vras ei ole. 


Juba Baeri ja Uexklli arusaamad olid suuresti ssteemibioloogilised. Nad kumbki polnud reduktsionistid ega ka vitalistid, ses mttes nagu Noble reduktsionismi ja vitalismi mratleb. Nende arusaama jrgi on elu ehituse eripraks rtm (Baer rhutas seda vga), ja tepoolest tagasiside (Uexkll rkis sellest juba natuke samamoodi kui Noble). 


Neile, kes on osalenud teoreetilise bioloogia kevadkoolides, on arvatavasti suurem osa selle raamatu ideedest juba ammu tuttavad.7 Sest Noble kirjutab just sellest bioloogia intellektuaalsest traditsioonist, millele Eesti Schola Biotheoretica suuresti toetub. Ent siiski leiab ka vana kevadkoolides kija siit raamatust pnevaid mtteid ... ks huvitavamaid on mu meelest seitsmendas peatkis, mis rgib epigeneetilisest prandumisest. Nimelt teeb Noble huvitava vihje, et geeniekspressiooni mustrid, mis hulkrakse organismi erinevates kudedes esinedes seal epigeneetiliselt pranduvad, on kik omavahel kuidagi seotud. See seos on koosklas organismi kui terviku erinevate funktsioonidega, mis on kudesid pidi jaotatud, ent mis kik toimivad hesama organismi tervikliku talitlemise raames. Teisisnu, see hpotees tleb, et ht kude uurides on vimalik jreldada midagi ka kigi teiste selle organismi kudede kohta. Lisaks see, et organismi funktsionaalset ehitust hiina kirjakeele modulaarse ehituse ja keerukuse mraga viks vrrelda, nagu Noble seda teeb, on igatahes ka vga vahva.


Ja veel ks nhtus, millest bioloogid vga rkinud pole, aga mis seda kahtlemata vriks, nimelt kvaalid, millest on juttu heksandas peatkis. See on vaimufilosoofias tavaprane termin. Kvaali kui elementaarse tajuelemendi miste vttis kasutusele semiootika klassik ja Ameerika olulisemaid filosoofe Charles S. Peirce. Kvaal, see on lihtsaim mrk. Kvaalimrk ehk omadusmrk ei kanna endas muud kui ksnes mingit kvaliteeti ehk omadust. Ent neist kogu vaimne maailm algab ja otsati koosnebki. Kuna kvaalid on elusorganismide snnitis, siis ilmselgelt on tegu bioloogia valda kuuluva nhtusega. Ehk siis  vaimunhtuste snd on bioloogia probleem. Seni on bioloogid neid tihti uurimatuteks pidanud. Ent ometi, neid saab teaduslikult uurida, kui bioloogia teooria tugineb semiootikale. 


***


Raamatule Elu muusika juhtis mu thelepanu kigepealt arvatavasti Jakob Uexkll jr, kui ta 2006. aasta juunis selle kohta arvamust palus. Kirjutasin ja saatsin (kas see ka kuskil ilmus, ma ei tea). 


Esimest korda puutusin pgusalt Noblei tdega kokku aga arvatavasti oluliselt varem. See seostus huviga matemaatilise modelleerimise vastu bioloogias. Nimelt prineb Nobleilt sdame t matemaatiline mudel. 


Mu otsene kokkupuude Denis Nobleiga toimus 2014. aasta juunis, kui sain talt kirja, milles kutsus osalema kolmanda evolutsioonivaate teadusrhmas.8 Sinna kuulub umbes 40 teadlast, kelle uurimist on loonud aluseid evolutsiooniteooria mberkorraldamiseks. Sellise rhma koondamine on seotud suure prdega, mis praegu bioloogias nib toimuvat. Nagu Noble hsti mistab  niisugust pret ei suuda keegi teha ksinda, selleks tuleb koos tegutseda. Prdest annab levaate Suzan Mazuri (2015) intervjuuraamat selle teadusrhma liikmetega. 


Maailma fsioloogiaseltsi presidendina kirjeldab Noble seda pret nii: kik snteetilise evolutsiooniteooria9 (mida sageli nimetatakse neodarvinismiks) kesksed eeldused on ndseks mber lkatud. Veelgi enam, need on mber lkatud alusel, mis loob ahvatleva vljavaate tiesti uuele snteesile (Noble 2013: 1235).


Denis Noble on htlasi ajakirja Progress in Biophysics and Molecular Biology peatoimetaja. See on ks thtsamaid uusi bioloogilisi ideid esitavaid ajakirju. Iseloomulik, praeguse prdega koosklas olev on 2015. aasta viimane number, mis phendatud bioloogilisele fenomenoloogiale, ehk siis sellele, kust tuleb eluprotsessidesse thendus sisse, kust algab semioos... Nii vib nha, et see bioloogia, mille poole ta pdleb, ei aseta ksnes evolutsioonipetust teisele kohale (seda htlasi muutes), vaid lisab eluprotsesside vlisest positsioonist kirjeldamisele ka organismide eneste vaate maailmale.10


Denis Nobleit vib pidada praegusaegse bioloogia heks peamiseks liidriks vi koguni selles toimuva prde arhitektiks. Ta hendab epigeneetikuid ja biofenomenolooge, ssteemibiolooge, fsiolooge, eluprotsesside modelleerijaid ja evolutsiooniuurijaid. Tema lhedasteks kaasmtlejateks on teiste seas Massimo Pigliucci ja James Shapiro, kes mlemad iseloomustavad olukorda praegusaegses eluteaduses kui prdelist (vt Pigliucci, Mller 2010; Shapiro 2011).11


****


Mtlen ka, et see muusikaline lhenemine ja arusaam elust sobib vga hsti Eestile ja meie intellektuaalsele traditsioonile.12 Eesti vlu on elurikkuses. Meie maastik, kultuur, keel on keerukad. Nende kompositsiooni mistmiseks on aga abi muusikast. Muusika hoiab meid, selle toel me psime. Muusikana oleme elus.




Kirjandus


Allen, T. Jeff A.; Noble, Denis; Reuter, Harald (eds.) 1989. Sodium-Calcium Exchange. Oxford Science Publications. 


Baer, Karl Ernst von 2002 [1864]. Milline vaade elusloodusele on ige? Ning kuidas seda rakendada entomoloogias? Akadeemia (12): 25562589.


Boyd, C. A. Richard; Noble, Denis (eds.) 1993. The Logic of Life: Challenge of Integrative Physiology. Oxford: Oxford University Press.


Hoffmeyer, Jesper 2014. Biosemiootika: Uurimus elu mrkidest ja mrkide elust. (Puhang, Ehte, tlk) Tallinn: TL kirjastus.


Jack, James Julian Bennett; Noble, Denis; Tsien, Richard W. 1975. Electric Current Flow in Excitable Cells. Oxford: Clarendon Press.


Kull, Kalevi 2014a. Epigeneetiline pre: epigeneetilise prandumise evolutsioonilised tagajrjed. Schola Biotheoretica 40: 919.


Kull, Kalevi 2014b. Adaptive evolution without natural selection. Biological Journal of the Linnean Society 112(2): 287294.


Laanisto, Lauri 2013. Ssteemibioloogia kmme alusprintsiipi. Schola Biotheoretica 39: 1318.


Lakoff, George; Johnson, Mark 2011 [1980]. Metafoorid, mille jrgi me elame. Tallinn: TL Kirjastus.


Mazur, Suzan 2015. The Paradigm Shifters: Overthrowing 'the Hegemony of the Culture of Darwin'. New York: Caswell Books.


Montefiore, Alan; Noble, Denis (eds.) 1989. Goals, No-goals, and Own Goals: A Debate on Goal-directed and Intentional Behaviour. London: Unwin Hyman.


Noble, Denis 1975. Initiation of the Heartbeat. Oxford: Clarendon Press.


Noble, Denis 2006. The Music of Life: Biology Beyond the Genome. Oxford: Oxford University Press.


Noble, Denis 2008. Claude Bernard, the first systems biologist, and the future of physiology. Experimental Physiology 93: 1626.


Noble, Denis 2013. Physiology is rocking the foundations of evolutionary biology. Experimental Physiology 98(8): 12351243.


Noble, Denis; Powell, Trevor (eds.) 1987. Electrophysiology of Single Cardiac Cells. London: Academic Press.


Noble, Denis; Earm, Yung E. (eds.) 1993. Ionic Channels and the Effect of Taurine on the Heart. Boston: Kluwer Academic Publishers.


Pigliucci, Massimo; Mller, Gerd B. (eds.) 2010. Evolution: The Extended Synthesis. Cambridge: The MIT Press.


Shapiro, James A. 2011. Evolution: A View from the 21st Century. Upper Saddle River: FT Press Science.


Stjernfelt, Frederik 2001. A natural symphony? To what extent is Uexkulls Bedeutungslehre actual for the semiotics of our time? Semiotica 134(1/4): 79102.


So~ber, Virve; Laanisto, Lauri; Opik, Maarja; Tammaru, Toomas; Kull, Kalevi (toim) 2013. Ssteemibioloogia. (Schola Biotheoretica 39.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.


Tamm, Marek; Kull, Kalevi 2015. Eesti teooria. Akadeemia 27(4): 579624.


Tnissoo, Tambet; Laanisto, Lauri; pik, Maarja; Vanatoa, Alo; Tammaru, Toomas; Thetloff, Marge; Kull, Kalevi (toim) 2014. Epigeneetiline pre. (Schola Biotheoretica 40.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.


Uexkll, Jakob von 2012. Omailmad. Tartu: Ilmamaa.


Weber, Andreas 2011. Kik me tunneme: inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon. Tallinn: Varrak.


1 Vt Lakoff, Johnson 2011.
2 Vt ka Stjernfelt 2001.
3 Projektist lhemalt loe intervjuust Nobleiga Mazur 2015.
4 Vt lhemalt Uexkll 2012.
5 Esmakordselt eesti keeles neist kogumikus Schola biotheoretica 39  vt Laanisto 2013.
6 Ssteemibioloogia heks terminoloogiliseks iseloomujooneks on uurimisvaldkondadele oomika-lpuliste nimede leiutamine: genoomikale jrgnevad proteoomika, translatoomika, metaboloomika, interaktoomika, epigenoomika, fsioomika, fenoomika, semioomika... (vt Sber jt. 2013: 113114). 
7 Seejuures oli 2013. aastal toimunud 39. kevadkool otseselt phendatud ssteemibioloogiale (Sber jt 2013).
8 Vt http://www.thethirdwayofevolution.com/.
9 Ingl Modern Synthesis.
10 Vrd Weber 2011.
11 Vt ka Kull (2014a; 2014b) ning tervet kogumikku Schola biotheoretica 40  Epigeneetiline pre (Tnissoo jt 2014).


12 Vt selles seoses Tamm, Kull 2015.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 18:08 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
3. mai 2016Tuleviku Eesti. Visioon. 
igusssteemi, mis meil on, mis paneb paika nii rahuliku elu kui nitab ka ktte kakeluste lahendamise teed, on koostanud inimesed inimeste jaoks.
Ent see, et ta on antropotsentristlik, inimesekeskne, ei ole mitte alati nii olnud ega pea ka alatiseks nii jma.
Varem on olnud jumalakeskne igusssteem. Ja paljud mrgid siin maailmas nitavad, et ige pea vib ktte tulla aeg, kus elu saab elukeskseks.
Kas on neil karudel, kes Eestimaal elavad, mingeid igusi? Ja kas neil peab neid olema? Ja kes peaksid nende eest seisma? Ja millised need igused peaksid olema?
See, et vastutusvimelised inimesed pole ainsad iguse subjektid, on meie seadusessteemis juba ammu sees. Meil on laste iguste kohta kivad seadused. Laps, kellele on lekohut tehtud, vib kohtus kaitset leida. Tema eest seisab siis advokaat, tema eest vivad seista ta hooldajad.
Koopa lhkuja kohtusse
Aga karu, kui talle on lekohut tehtud? Kui ta on talvel les aetud, vi ta koobas ra lhutud, vi koguni haavlid kintsu lastud. Kas vib ta samamoodi kui veti laps kohtust kaitset saada?
Praegu kib mitu seadust loomade ja looduse kohta. Ent neis pole suurt vahet suurel kivil ja pdral vi kruusaaugul ja jnestel. Nad on kui ks looduse ressurss, mida ohjeldamatult raisata ei lubata. Nad on ka mnel puhul (jrelejnud hobused niteks, ja kanad) eraomandiks, kaunis tpselt nii nagu ori Vanas Roomas.
Jahiseadus ja kalandusseadus on phimtteliselt sama tpi kui maapuevarade seadus. Loomad ei ole subjektid.
Natuke erinev on asi siiski loomade piinamist keelava seadusega. See nitab, et vahel vetakse looma kui elusat. Ometi on loom alati subjekt, mitte ainult vahel.
Karud elavad Eestis vhemalt sama kaua, aga vibolla et kauemgi kui eestlased. Nad on niisama plisrahvas. Carl Linn tegi juba kakssada aastat tagasi kindlaks, et Ursus ja Homo kuuluvad hte klassi (Mammalia). Karudel pole kll oma riiki, kuid neil on oma liik, pole oma rahvust, kuid on asurkond.
Metsvintide riik
Riik on paigas ikka maa jrgi. Ja selle jrgi, kellel siin kodu on. Pole iglane see, et kik peavad tantsima he liigi pilli jrgi, kes pealegi pole kige arvukam (niteks metsvinte, kes Eestis pesitsevad, on rohkem kui Homosid),ega ka mitte esimene (niteks rebased olid enne).
Ikkagi lejnud 30 000 liigiga tuleks ka arvestada, ja niisuguse otsustamise korra, demokraatliku muidugi, peame leidma, mis nende huvidega ka arvestaks. See ei ole ju mingi demokraatia, mis siin praegu kehtib, kui enamik hingi pole ldse arveski mitte.
On loomulik, et elusolendiliikide igustel hel maal tehakse vahet selle jrgi, kui kaua nad on sel maal elanud. Neil, kes on tulnud viimaseil aastakmneil - introdutsendid, umbrohud - ei pea olema seda igust ja kaitset kui neil, kelle kodu on see maa aastatuhandeid.
Looduskaitses on see phimte tuntud ja rakendatud, meil pole htki selle sajandi tulnukat kaitse all. Ikka vaid indigeensed liigid nagu mujalgi ilmas.
Neme sedagi (ja see tuleb juba inimeste kohta kirjutatud seadustestki vlja), et mitte kellegi eluiga pole iguslike vaidluste korral thtis - elu loetakse kestvaks, ja nii on see ka loomulik, ikka plvest plve.
Niisiis vaja on seadust, mis tleb, et iga loom, lind, putukas ja muu elusolend, kes elab siin maal ja on enne elanud, peab vima siin vabalt hku hingata, vett juua, oma toitu sa ja jreltulijaid ehk oma liigi lapsi ilmale tuua, ka neid kaitsta ja les kasvatada.
Ja kui tema igusi rikutakse, tema vett solgitakse vi ski mrgitatakse, temalt lapsi ra vetakse vi kodust ra aetakse, mahatapmisest ja piinamisest vi tagaajamisest knelemata, siis vib ta selle maa kohtutest kaitset saada oma iguste rikkujate vastu.
Ja kuna ta ise riigikeeles knelda ei mista, siis vib ta eest hoolekandja vi advokaat seista.
Siis on Eesti vaba riik, kui karummm saab siin iguse elada.



- tekst ilmus Karula Vana pseudonmi all ajalehes "Postimees" 19.04.1998, autoriks bioloogiakandidaat K.K.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:00 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
29. aprill 2016See vohav iguslus ehk miks ma humanist ei ole 
ERRi pevakommentaar 28.04.2016


iguslus laieneb nagu vhkkasvaja


Mihkel Kunnus


Hiljuti ilmus raamatupoodidesse ks vrske tkilhnaline raamatuke, selline vike, mahult kuukirjadele alla jv. Enne kui tpsustan selle raamatu anri, toon sealt he ligu, tsiteerin:
Pagulaste vastuvtmist pooldavad inimesed ja ettevtted korraldavad kontserte ja rgivad, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo, rassi vi nahavrvi prast. Nad unustavad liigid. Kedagi ei tohi diskrimineerida selleprast, et ta on teisest liigist kui Homo sapiens.
Kllap nii mnigi kuulaja vhemasti turtsatas selle tsitaadi juures. No kes viks olla autor? kki mni tuntud humorist vi satiirik, kes keerab mnuga teatud suhtumisele topeltvinti peale?
Kui see oleks nii, siis oleks tegu ige ebaoriginaalse vaimutsejaga. Pilketekstina ilmus sarnase sisuga asi juba rohkem kui kahesaja aasta eest, kui Cambridge'i filosoof Thomas Taylor reageeris 1792. aastal ilmunud Mary Wollstonecrafti kirjutisele Naiste iguste kaitse. Lugupeetud filosoofile tundus idee, et ka naistel viks meestega vrdsed igused olla nii totakas ja absurdne, et kirjutas samas vtmes satiiri loomade iguste kaitsest.
sna tpselt samal ajal kirjutas Prantsusmaal markii de Condorcet: "Inimliigi ksikindiviidil pole kas ldse telisi igusi vi on kikidel hesugused igused." De Condorcet'l veti kll kohe-varsti prast neid snu pea maha, aga ldiselt  ja isernis prast Teise Maailmasja udusi  on gedalt videldud ldiste inimiguste laienemise eest.
Niisiis, see raamat, mille tsitaadiga alustasin pole sugugi naljaraamat. See on vga tsine raamat, kohati lausa ahastama ajavalt tsine raamat. See raamat rgib loomade igustest. Vi siis igemini nende praegusest igusetusest. Pean siin kohe tpsustama, et de Condorcet snastatud dilemmas kaldub mu tetunne selgelt esimese variandi suunas, thendab, kellelgi pole ldse mingeid telisi igusi. Ja see ei ole mu moraalne seisukoht vi poliitline platvorm, vaid pigem loodusteaduslik vaatepunkt. Selleks, et mistel igus - vi tleme siis kitsamalt inimigus - oleks mingi mttekas sisu, et see poleks pelgalt ilukneline snaklks, peavad olema tidetud teatud minimaalsed materiaalsed tingimused. Ja niipea, kui lheme materiaalsete tingimuste juurde, ei pse me kuidagi loodusteaduste phiatribuutikast, thendab, mdust ja matemaatikast, piiratud ressurssidest ja halastamatust jagamistehtest.
Ilma selleta jb kogu iguslusest jrele lihtsalt ige arhailine moraal: ra tapa, ra varasta jne. Teisisnu, lihtsalt hunnik piiranguid kitumisele. Ja piirangud ise ei kata ega toida. Poola filosoof Leszek Kolakowski ongi niteks elnud, et paremini kui inimiguste deklaratsioon, teeniks meid rahvusvaheline konventsioon, mis mratleks, mida ei tohi riigivim teha  piirangute, mitte iguste konventsioon, ja seega mitte minu iguste nimekiri, vaid pigem loetelu nendest asjadest, mida helgi riigil pole igust teha.
Kuna loomad oma igusi kuidagi ei nua, sest nad seda nuda ei saa, siis loomaiguslus langeb instrumentaalses mttes kokku sellise arusaamaga piirangutest. Ja just seeprast on loomaiguslased mulle smpaatsed. Mitte selleprast, et nad on hed jrjekordsed iguslased, vaid seeprast, et nad ritavad Homo sapiensi mdutundetule laiamisele natuke pidurit tmmata.


See 18. sajandi viimane kmnend on mnes aspektis justkui inimkonna lhikokkuvte. Nimelt veel 1798 judis Robert Malthus avaldada kurikuulsa Essee rahvastiku alustest, kus nitas, et nljaste suude hulk kasvab alati kiiremini kui maa vime suurendada toidutoodangut.
Optimistlikud empiirikud vivad siin muidugi osatada eldes, et Malthuse ajal oli kogu inimkonna suuruseks napp miljard, praegu aga lheneb seitsemele ja poolele. Tsi. Aga see esmapilgul justkui antimalthuslik vohamine on saavutatud teiste liikide limastaapse ekspluateerimise ja endlsungliku hvitamise hinnaga. Loodusseaduslikult vramatute koloogiliste seoste tttu sstab kogu see progressiivne limliik vaat et ties koosseisus kuristikku. Vibolla sonivad sel surmalennul veel midagi oma kaasasndinud igustest vi veel millestki, kes teab, igatahes selle lennu algust markeerivad muu hulgas tohutud rahvasternded, mis vaikselt juba hoogu koguvad.
Loen lpetuseks veel mned laused sellest raamatust.


Looma- ja sdakasvatus vtab enda alla 45% planeedi maismaast.
Loomakasvatus on vihmametsade hvimise peamine phjustaja  see tstus vastutab Amazonase hvimise eest kuni 91% ulatuses.
Loomakasvatus on liikide elukeskondade hvimise, vee reostumise ja ookeanide surnud tsoonide peamine phjustaja.
Loomakasvatus phjustab 18% atmosfri paiskuvatest kasvuhoonegaasidest, 5% rohkem kui kigi transpordivahendite heitgaasid kokku.
Tna moodustavad inimesed ja meie pllumajandusloomad maailma zoomassist kuni 98%.
Seisame silmitsi viimase 65 miljoni aasta suurima liikide vljasurmislainega.

Muide, see raamat on loomaiguslase Kadri Tapersoni koostatud kogumik Loomade poolt.



[pevakommentaari lpp]

Soovitaks vga lugeda A.H. Tammsaare esseed Inimene ja loom (Kogutud teosed nr 16), kus ta lbi essee loetleb le maailma toimuvaid tapatid nt
Huvitav on hvitust tagajrgi thele panna Luna-Ameerikas Kordiljeerides villhiire (tintilja) pdmisel. A. 1900 saadi 695 000 nahka, 1905  217 836, 1906  117 312, 1907  51 300, 1909 saadi kigi jupingutuste peale vaatamata ainult 36 288 nahka.
Suurtest mereloomadest seisavad hvinemise ees kigepealt vaal ja hljes, sest nende jaht oli hulk aega ks kasulikumaist ettevtteist. Ainult viimasel ajal hakkab saak vhenema. Beringi meres Priblovi saarte mber arvati 50-60 aastat tagasi ligi 5 miljonit hljest elutsevat, nd leidub veel harva mni.
Essee lppeb sellega, et mainib Vilsandi looduskaitse ala loomist ja Vike ime meie vikesel kodumaal! Niisuguseid imesid peaks kll meil kui ka mujal rohkem olema, muidu muutub inimese eluase peagi krbeks.
[1925]
Krbeks ta kipub muutuma paraku jah, ei ole erinevate maade tammsaaresid eriti kuulda vetud. Kll aga on imetlusvrne kui hea varustatusega raamatukogu oli toona Tallinnas.
Lugemist tasub ka jrgmine essee ses raamatus Kas loomad mtlevad? ja ka teised. Maal loomadega talus kasvanud lapsena oli Tammsaare pilk nii mneki mttes avaram kui mnel lne aristokraatlikul kabinetifilosoofil.



Inimkonna teline moraalne eksam, see kige philisem (mis on paigutatud nii sgavale, et meie ngemisvime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud tielik krahh, nii phjalik, et just sellest tulenevad kik lejnud.
ks mullikas lhenes Terezale, ji seisma ja vahtis teda kaua oma pruunide silmadega. Tereza tundis teda. Kutsus teda Marketaks. Meeleldi oleks ta nimed andnud oma kikidele mullikatele, kuid ei suutnud. Neid oli liiga palju. Kunagi ammu, kindlasti veel enne neljakmnendaid aastaid, olid kikidel lehmadel selles klas siin nimed olnud. (Ja kuna nimi on hinge thiseks, siis vin ma telda, et Descartesist hoolimata oli neil hing.) Aga siis tehti kladest suur kooperatiivne vabrik ja lehmad elasid ra kogu oma elu kahel ruutmeetril lehmalaudas. Sellest ajast peale pole neil enam nimesid ja neist on saanud machinae animatae. Maailm on andnud iguse Descartesile. [...]
Nietzsche vljub Torinos oma hotellist. Ta neb enda ees hobust ja kutsarit, kes peksab looma piitsaga. Nietzsche lheb hobuse juurde ja kutsari silma all embab tema kaela ja nutab. See oli aastal 1889 ja Nietzsche oli siis juba inimestest eemaldunud. Teisti eldult: just tollal li vlja tema vaimuhaigus. Kuid just seeprast, mulle nib, et tema estil on kaugeleulatuv mte. Nietzsche tuli hobuselt andeks paluma Descartesi prast. Tema hullumeelsus (niisiis tema irdumine inimkonnast) algab hetkel, mil ta nutab hobuse juures.




Milan Kundera Olemise talumatu kergus
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:19 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. aprill 2016Pha Jrgeni vitlus erakoolilohega 
Avaliku arvamuse kujundamisest erakoolitemaatika nitel. ks fragment.

Pha Jrgeni vitlus erakoolilohega





9.aprillil tegi Jrgen Ligi oma Facebooki seinale postituse, mis algas snadega:
Snnipevapohmelus. Kinke sai liiga palju. Meid hinnati nagu loomi ja kommenteeriti kui karja.
ja lppes nii:
Kuidas hest erahuvist teha ainus huvi ja selle ohjeldajast "he teema mees", on nidanud trollid ja nitab aastatagune stardipauk, millest pakun noppeid, sest see on kestnud sltumata eksperthinnangutest olukorrale ja valede mberlkkamistest (Vrrelge kirjapandut sndmustega ning probleemi "lahendustega"):
"Kui  otsust muutma suutsime sundida, olime tublid. Nd on aga veel suurem phkel. Jrgen Ligi .ajab seda vga juliselt, eesmrk on leida lisavahendeid petajate palgatusuks. ..asi tuleb kiiremas korras vga suure avaliku kella klge panna - see valitsus ei saa endale veel hte rinnet lubada (hotellid ja ktuseaktsiis juba on). Mina nen, mis levelil me mngima peame:
- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike koolide sulgemiseni
- mned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et hiskonna arenguks on vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne
- waldorfkoolid peaks rkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi
- suured erakoolid peaks rkima igustatud ootusest
- tippnitlejad / -muusikud vmt peaksid rkima, et kunst ja looming on hariduses olulisemad kui nende tnane osakaal enamus koolides
- ettepanek rahastamise muudatuse osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele- jne - jne
hesnaga - Jrgen Ligi ei ole mees, keda AK kaamera paneb otsust muutma - siia on vaja taha saada suur avalik huvi. Tegutseda tuleb kohe. Appi tuleks kutsuda mni Eesti tipp PR firma. Rhuda tuleks hiskondlikule huvile (seda see ju on) ja teha ettepanek ttada pro bono. Ilma liialdamata - see on nd kll elu ja surma ksimus."
Aasta eest ei tahetud allkirjastada koalitsioonilepingut haridusministrikandidaadi nime tttu. Ettekne oli, et petajad kardavad sellist ja et tulevad suured tlid. Tlisid pole tulnud, tulnud on suured huvid, ja EPLlt kingiks vide, et haridusminister hoiab haridusraha endale, ning taas mulje, nagu halvustaksin koole ja lapsevanemaid:
"Ligi ihnete nppude vahele pigistatud rahakotist ritavad suuri rahathti ngitseda Waldorfi koolide, katoliiklike ppeasutuste ning igasuguste Rocca al Marede kasvandikud ja nende vanemad. Erakoolide eestvitlejad on ammu tembeldatud rikkureiks, privileegide nudjaiks ja alatuiks inimesiks. Ma muidugi pole ainus, kogu valitsus sai seal snnipevaks ainult seda kollast ollust.
.Aga nne snnipevaks ikka. Ma ei jta jonni, et ses riigis viks kehtida mingi vastutus ka kigi hise asja eest.






Olgu. Vaatame siis punkthaaval, kuivrd stsenaariumi jrgi asi on linud.


- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike koolide sulgemiseni
Suutsin vlja guugeldada Urmas Viilma kirja peaministrile (07.05.2015), aga ldiselt on kiriku hl hiskonnas sama vali kui tavaliselt st praktiliselt mrkamatu.
- mned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et hiskonna arenguks on vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne
Ei ole kll theldanud, et selle aabitsatarkuse korrutamine oleks meedias kuidagi eriliselt ja temaatiliselt vimendunud (erinevuste kui vrtuste listamine kib psiva, tleme, sallivusele hutamise tttu niikuinii)
- waldorfkoolid peaks rkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi
Waldorfkoolid pole teemas eristunud, esineb lihtsalt kui ks nide loetelus. Debati keskne termin on ikka see nnetu erakool ilma sisuliste eristusteta miste sees. 
- suured erakoolid peaks rkima igustatud ootusest
Taas ei vi pigem ei. igustatud ootust on maininud hoopis Eesti Haridusttajate Liit ja ka Vabaerakond
- tippnitlejad / -muusikud vmt peaksid rkima, et kunst ja looming on hariduses olulisemad kui nende tnane osakaal enamus koolides
Seda aspekti ei puudutata kultuuriinimeste prdumises ldse.
- ettepanek rahastamise muudatuse osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele- jne - jne
Ei oska kommenteerida.


Appi tuleks kutsuda mni Eesti tipp PR firma. Rhuda tuleks hiskondlikule huvile (seda see ju on) ja teha ettepanek ttada pro bono. 

Nojah, eks siit siis korraga see Jrgen Ligi arvamus, et tegutseb PR-firma ja ka phjus, miks see nii ei ole. PR-firma, eriti tipp PR-firma ei tegutse pro bono st heast tahtest ja tasuta.

Ilma liialdamata - see on nd kll elu ja surma ksimus.


See on aga taas nukker tunnistus sellest, et erakoolid ei vitle selle nimel, et seisusekohast praefaasanit ei vahetataks Selveri grillkana vastu, vaid et taldrik ldse lauale jks.


Jtkame analsiga. 


Esiteks.
Kes on see anonmne strateeg ja hall kardinal? Guugelpildi jrgi on tegu he Plvamaa maaelu silimise eest vitlejaga, nooremapoolse mehega (kllap lapsevanem), kes on seotud Johannese kooliga Rosmal, pilasi pisut alla saja, vabatahtlikkus ja vanemate t paistab igast kohast, ppemaks pilase kohta kuus 40 eurot (mne riigikogulase tld pletab selle raha eest diiselbensiini paari pevaga). Uuri ise lhemalt! No ei tmba see koolike munitsipaal- ja riigikoole thjaks!


Teiseks.
Kas kski stsenaariumipunkt on vale vi alatu? Vastupidi, kik on iged ja mistlikud, vib-olla pisut naiivsedki oma siiruses (eriti, mis puudutab tipp PR-firma kaasamist pro bono).


Kolmandaks.
Tihti on knekam ratoodust see, mis jetakse ra toomata. Niisiis, mille likas sellest motivatsioonikirjast vlja Jrgen Ligi?




Tere!

Kui talvel Plva Vallavalitsuse oma otsust muutma suutsime sundida, siis
olime tublid. Nd on meile ette veeretatud aga veel suurem phkel.

Teen lhidalt.

Tna oli Riigikogu kultuurikomisjonis arutluse all erakoolide rahastamise
teema. Jrgen Ligi on teinud ettepaneku 2016 aastast erakoolidele
tegevuskulusid mitte maksta ning ajab seda vga julisel. Kohalviibija
snul ei valda minister teemat ning ei ole valmis mingiks aruteluks. Kehv
kombinatsioon. Eesmrk on leida lisavahendeid petajate palgatusuks.
Ajaline plaan: seaduse muudatus soovitakse vastu vtta enne suvepuhkust.

Hea uudis on, et mitmed komisjoniliikmed (sh koalitsiooni omad) ei ole
sellise lhenemisega nus (teiste seas ei ole asjaga pri ka niteks endine
petajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli). Tpne judude vahekord ei ole
hetkel veel teada.

Kui me tahame, et meie kool ka 2016 aastal edasi tegutseb, siis tuleb minu
arvates kiiremas korras asi vga suure avaliku kella klge panna - see
valitsus ei saa endale veel hte rinnet lubada (hotellid ja ktuseaktsiis
juba on). Mina nen, et niteks (esmased mtted viitamaks mis levelil me
mngima peame):
- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike
koolide sulgemiseni
- mned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et hiskonna arenguks on
vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne
-  waldorfkoolid peaks rkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole
tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi
- nn suured erakoolid peaks rkima igustatud ootusest - ei saa nii suures
mahus le muuta he tegevusvaldkonna finantseerimise phimtteid
- tippnitlejad / -muusikud vmt peaksid rkima, et kunst ja looming on
hariduses olulisemad kui nende tnane osakaal enamus koolides
- talvel w-henduse poolt HTMile tehtud ettepanek rahastamise muudatuse
osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele
- jne
- jne

hesnaga - Jrgen Ligi ei ole mees, keda AK kaamera paneb otsust muutma -
siia on vaja taha saada suur avalik huvi.

Kike seda me ise ei jua. Lpututeks koosklastusteks aega ei ole -
tegutseda tuleb kohe. Mina nen, et appi tuleks kutsuda mni Eesti tipp PR
firma. Rhuda tuleks hiskondlikule huvile (seda see ju tegelikult on) ja
teha ettepanek ttada pro bono.

Ilma liialdamata - see on nd kll elu ja surma ksimus.
Nojah. Asi on linud ikka kenasti stsenaariumi jrgi kll. Jrgen Ligi stsenaariumi. Kohalviibija
snul ei valda minister teemat ning ei ole valmis mingiks aruteluks. Eriti viimases vis hiljuti veenduda ka iga Foorumi vaataja. 
Ja isiklikuks solvumiseks phjust kll ja kll.

Vga knekas on ka see, milliste tsensorikridega tsiteerib Ligi laltoodud tegevuskava:
Sellest:
- nn suured erakoolid peaks rkima igustatud ootusest - ei saa nii suures
mahus le muuta he tegevusvaldkonna finantseerimise phimtteid
jb see:
- suured erakoolid peaks rkima igustatud ootusest


Thendab, argumentatsioon ligatakse ra. Ja arusaadav, sest see on ju jlle mistlik. Kool on suure inertsiga asutus, nagu tuumajaamagi seda ei saa klps-klps sisse ja vlja llitada. Pealegi nende asutamiseks on vetud laenu, investeeritud nii inimestesse kui infrastruktuuri ning plaanid ja prognoosid on tehtud lhtuvalt kehtivatest seadustest.

Eriti irooniliseks teeb asja see, et nd tahab selliseid jnesehaake teha mees erakonnast, mille heks phimantraks on see, et maksudega ei mngita, sest finantskeskkonna stabiilsus on lioluline, mis tahes pikemaajalisteks ettevtmisteks. 


Tartlasena viks veelgi mruma muigega nentida, et kui Reformierakonna suurtoetaja Neinar Seli Tartus mingit kinnisvara arendab  oo, ja ta arendab palju! - siis lheb kohe ikka hoopis teisiti kui planeeritud, kohe ebaseaduslikkuseni. Viimati selle hotelliga, mis on kena smboolsusega kohe raekoja taga. Aga pole hullu, omad joped linnavalitsuses seadustavad asja tagantjrele, sest ega saa ju ometi juba psti olevat hoonet lammutama hakata. See pole mistlik!







P.S. vt ka "ripeva" analsi 13.10.2015


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:34 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


21. mrts 2016Suhtekorraldaja npunide: Kuidas prismaalasel aju vlja llitada 
ERRi pevakommentaar 03.03.2016






Suhtekorraldaja npunide: Kuidas prismaalasel aju vlja llitada




hes Futurama osas oli meeldejv episood. ks sna talumatu iseloomuga seeliktt oli otsustanud kauni naispiloodi kohtingule tirida. Ta teadis, et traditsiooniline lhenemine pdiks kindla ei-ga ja seega lhenes loovamalt. Ta astus selle kauni naispiloodi juurde ja tegi ettepaneku minna seistekmmend korda vlja. Pakkumine oli prane ja prast pikka tingimist lepiti kokku vist pooleteise kohtigu peale. Kui vaadelda seda kui kompromissi, siis keskteest  kolmekmne viiest kohtingust  on asi kaugel. Naispiloot viks lausa rmustada kuivrd palju rohkem ta kallutas n- kompromissi oma kasuks. On ju poolteist korda tema tahtmisele ehk nullile kvasti lhemal kui teise tahtmisele, seitsmekmnele. Ja selline lhingelik vidurm situatsiooni sees vib juhtida thelepanu krvale tsiasjalt, et kogu situatsioon tervikuna on tiesti absurdne. Absurdne on see aga ainult mistuslikule pilgule. Mjustamispshholoogiana toimib see suurepraselt. Ja igasugused suhtekorraldajad on varmad just selliseid mehhanisme ra kasutama. Kujutluspilt mingi sndmuse realiseerumisest  see vib olla nii hirmutav kui ihaldusvrne  tekitab nii tugeva afekti, et see jtab tielikult tagaplaanile selle sndmuse realiseerumise tenosuse. Niteks taoline mehhanism paneb kartma lennusitu. Lennuki alla kukkumine on nii kohutav ja fataalne asi, et selle realiseerumise imevike tenosus ei tule arvesse. Iga kord ,kui istume autosse, riskime oma eluga suurusjrke rohkem, aga see ei loe. Mistus on siin abitu. Samuti on lotovidu tenosus kaduvvike, aga kujutlus miljonividust on nii ahvatlev, et paneb selle unustama.
Asi ei pea olema ka sugugi nii, et kas realiseerub vi mitte, kik vi mitte midagi. Piisab suuna valikustki. Niteks kurikuulus valimislubadus viia Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka. Puhtmistuslikult vaadatuna on see tiesti debiilne loosung, aga vahet pole, kujutluspilt on sedavrd kitev. Ja ei pea ju siis viie hulka judma, juaksime poolelegi teele, oleks vgev. Jah, mistuslikult debiilne, aga ei maksa unustada, et see erakond vitis valimised. Inimesed lksid valimiskasti juurde nagu see naispiloot kohtingule.
Sarnaselt toimib ka hirmus stsenaarium. Massimmigratsioon Eestisse oleks testi nii kohutavate tagajrgedega, et kujutluspilt sellest llitab mistuse tiesti vlja ning selle realiseerumise olematu tenosus ei tule enam arvesse.

Hiljuti sattus meediasse paar sarnast juhtumit, mis tunduvad samuti liiga totrad, et olla juhuslikud. ks neist oli Eesti Ringhlingute Liidu juhi Toomas Vara artikkel 27. veebruari Eesti Pevalehes, mis n hoiatas, et kui alkoholireklaam keelustada, siis alkoholitarbimine vib hoopis suureneda ja seda eelkige just noorte seas. Phjendused olid aga sedavrd mistusevastased, et on raske uskuda, et need viksid olla antud antud juhtiv-isendi siira mttet viljadeks, mitte aga suhtekorralduslik projekt. Toomas Vara tleb seal, etkui alkoholi reklaam meedias keelata, siis, tsiteerin,
-alkoholitootjad subsideerivad vabanevate vahendite arvelt muid turundustegevusi, sealhulgas kolib reklaam alternatiivsetesse meediakanalitesse;
- kige konkreetsemalt keskendutakse hinnakonkurentsile ehk hinnakampaaniatele, mille tulemusel keskmine alkoholitoodete hind jaemgis alaneb permanentselt; ja Pikk jutt lhidalt  kige eeltoodu, aga eelkige madalama hinna tttu on suur oht, et alkoholitarbimine prast reklaami keelustamist hoopis suureneb ja seda eelkige just noorte hulgas, kes on hinnatundlikumad ja vastuvtlikumad mittepeavoolumeedias levivatele uutele ja/vi varjatud turunduskampaaniatele.


Niisiis, kui jtame alles vimaluse reklaamida alkoholi meedias, siis alkoholitootjad jtkavad oma nrimeelses tuimuses ja rilises juhmuses oma raha tagumist sellese ebaefektiivsesse kanalisse, aga kui sellele ebaefektiivsele kanalile takistus panna, siis keeravad krvele ja nende mgiefektiivsus kasvab. Hoidku jumal selle eest! rge hirige neid juhmakaid oma juhmuses, muidu koperdavad kohe millegi efektiivsema otsa!

Teine nide on Katrin Lusti reporterit TV3-s ja htulehes fosforiiditeemadel. Need olid kohati lausa haigelt tegevalt rumalad ja ebakompetentsed  niteks, tsiteerin, erinevalt plevkivist, mis on sisuliselt taastumatu loodusvara, on fosforiit vetise tooraine ja taimede kasvatuseks lioluline. Aga phimine muster oli ikka see, et maalitakse nii peibutav kujutluspilt, et selle realiseerimise olematu tenosus jb tiesti krvale. Minnakse lausa selliste konkreetsusteni, et rgitakse parimast arvutist igale koolipilasele, aastaringsest suusamaratoni rajast jne. Ning Eesti pole mitte Euroopa rikkaimate riikide top viies vaid veelgi krgemal, vrdluseks tulevad ka Katar ja Araabia hendemiraadid.
Nende luulude krval tundub isegi kunagine Reformierakonna valimisloosung mdukas.
Tsiteerin ta telereportaai kokkuvtet :Nii endine peaminister Tiit Vhi kui teadlane Aivar Soesoo vidavad kui hest suust, et selle maavara mitte rakasutamine oma rahva hvanguks on kuritegu.
Jah, alustada tuleks ikka seitsmekmnest kohtingust. Kui ndsust ja rikkust ei saa, siis vhemasti kuriteo saaks ra hoida.

Muide, tiesti vimalik, et viimane tsitaat on tpsemgi kui planeeritud. Et Tiit Vhi ja Aivar Soesoo vidavadki hest suust. he ja sama suhtekorraldaja suust.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 08:10 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
2. mrts 2016nnelik vaesumine isiksustatud kodanikuvaluutaga 
See on minu vike panus "ripeva" korraldatud rahvalikus mttetalgus "Edukas Eesti". P 02.03.2016

Hallil taustal on lehekljepikkune sissejuhatus, mille vib vahele jtta see, kes ei vaja meeldetuletust, et "XX sajandile omast majanduskasvu XXI sajandil loota oleks naiivne".



Riiklikult tagatud miinimumostujud ehk nnelik vaesumine isiksustatud kodanikuvaluutaga






Pole vist liiga suureline elda, et kogu meie praegune tsivilisatsioon on les ehitatud majanduskasvule. Ja majanduskasvuga on juba mnda aega kehvad lood ja otsitakse lahendusi.
Peeter Koppel kirjutab: "Kui nd aga vaadelda seda, mis tegelikult ja priselt seda (majanduskasvu) tekitavad, siis jb alles kaks juurphjust  demograafia ja tootlikkuse-tviljakuse kasv.
Demograafia on miski, mille puhul on tulevik paljudele llatavalt hsti vlja kalkuleeritav. Demograafiliste pikkade protsessidega seotud majanduslikud prognoosid on seega samuti vrreldes nii mnegi muu prognoosiga ebameeldivalt paikapidavad. See, et neid aeg-ajalt kiputakse vaiba alla lkkama, ei vhenda nende paikapidavust. htumaades on rahvastiku vananemine judnud punkti, kus sellest majanduskasvu ktust loota oleks naiivne. Punkt. Unustame ra. (PM 25.02.2016)
Tsi, selle juurphjusega on asi sna selge. Kll aga tooks ma he juurphjuse juurde ning jahutaks niigi hdist entusiasmi teise juures. Tootlikkuse-tviljakuse kasv on ammu seotud ainult tehnoloogilise innovatiivsusega ja see tsiasi on muutnud tielikuks igandiks sellise talupojavooruse nagu inimlik tkus. Rgamisega rikkaks ei saa, hea kui hingeski psib (vt nt Vilja Kiisler Miks eestlane vaene on P 14.01.2016). 
Tehnoloogilist innovatsiooni aga vaevab sama asi, mis pidevat spordirekordite letamistki  iga jrgmine saavutus maksab proportsionaalselt ha rohkem ja inimvimetel siiski on lagi, vib kindel olla, et XXI sajandil ei parandata saja meetri jooksu aega sama palju kui XX sajandil.
Kolmandaks majanduskasvu juurphjuseks vib lugeda ainelise ja energeetilise ressursibaasi. Ka seda vaevab eelmisega analoogne hda  madalamtelt okstelt on unad juba ra nopitud, pinnalhedane plevikivi ahju aetud jne. Tstusrevolutsioon leidis eest vljakurnamata pllumaa, ammendamata kalavarud, rikkalikud maagilademed pinna lhedal jne, jne. Seda saatnud demograafiline plahvatus (loe: turu plahvatuslik kasv) oli vimalik ainult nendes, ndseks kadunud oludes (hea lhilevaate neist probleemidest saab Hardo Pajula kirjutisest Komplekssuse koorem ) 
Arvestades neid kolme asja vime tiendada Peeter Koppeli sedastust: XX sajandile omast majanduskasvu XXI sajandil loota oleks naiivne. Punkt. Unustame ra. Seega meede, mille ideena vlja pakun, on kukkumise leevendaja, mitte lendamise kiirendaja.


igusega on eldud, et rahumeelne demokraatlik hiskonnakorraldus suudab elada ainult lootusega veidikene paremale homsele, isegi paigal tammumine on tohutult destabiliseeriv. Seega vibki nha suurmiaid ohte majanduskeskkonnale hiskondlikus destabiliseerumises, poliitilises radikaliseerumises, mitmesuguste arhailisemate hiskonnakorralduslike tungide taaselustumises. Esmase vljenduse leiavad need himkondlikkusele toetuvatses skeemides (ksenofoobia, natsionalism, rassism jne). 


Milline on meie lhtepunkt siin ja praegu?
"Statistikaamet avaldas inimeste toimetulekust uue kokkuvtte, millest selgub, et endiselt elab Eestis vaesuses pisut le 30 protsendi elanikest ehk ligi 400 000 inimest.
Kui aga vaadelda inimeste sissetulekuid ilma sotsiaaltoetuste ja pensioniteta, elaks Euroopa sellel rekesel vaesuses lausa 73,3 protsenti inimestest [...] Eesti 1,3 miljonist elanikust saaks iseseisvalt ja suuremate probleemideta eluga hakkama vaid neljandik. lejnutel hoiab hinge sees philiselt seesama neljandik, kes maksab oma sissetulekutelt makse, millega saab sotsiaalkaitse korras toetada neid, kes ei tta vi piisavalt ei teeni." (Tiina Kangro, "Vaid neljandik rahvast suudab teenida vlja elu pealpool vaesuspiiri", "Linnaleht" 12.02.2016)


Eelnevat arvesse vttes pole ime, et ka vga intelligentsed ja sotsialismiplglikud inimesed hakkavad rkima kodanikupalgast, baassissetulekust ja muust sellisest. Ma hindan sna tenoliseks, et kodanikupalga sisseseadmine mjub majanduskasvule tervikuna negatiivselt, et see kiirendab vaesumist. Aga! Aga ta teeb seda olulise sotsiaalse boonusega, nimelt tegu on kige rmsama vaesumisega ja oludes, kus elukvaliteedi langus on paratamatu, on hdavajalik, et see langus toimuks maksimaalselt rmsalt ja minimaalsete "trvikutega tnaval". 



Ideed, mida siin vlja pakun, viks nimetada piiratud kasutusvaldkonnaga isiksustatud kodanikuvaluutaks (PKIK). See oleks on kodanikipalga kitsendus. Kodanikupalga voorustest on rgitud vga palju  alates brokraatia ja halduskulude vhenemisest lpetades sellega, mis ehk olulisimgi, et see hoiaks ra plahvatusohtliku hiskonnaklassi tekke. Ideena pakuksin vlja mned kitsendused. Riik ei peaks klvama lihtsalt lennukilt raha (kust seda vttagi), vaid tagama teatud elatismiinimumi (seda teeb ta mingil moel praegugi). Osalt oleks see nagu hdaaegade talongissteem, millele e-tehnoloogia lubab teha olulisi parendusi. Alljrgnev on kohmakas visand. 


a) PKIK oleks isiksustatud st seda ei saa anda teisele inimesele edasi, ei saa laenata ega kaubelda naabriga. Nt maksevahendiks oleks ID-kaart.

b) PKIK ei oleks kuhjuv, seda ei saaks koguda. Nt iga kuu alguses hoolitseks riik, et kodaniku kontol oleks, tleme niteks 500 PKIK-eurot. Ja pole vahet, kas seal oli midagi eelmisest korrast alles vi mitte  iga kuu alguses keeratakse konto 500 peale.


c) PKIK oleks tiselektrooniline. 


d) PKIK ei oleks konverteeritav eurodeks ega sularahaks. See meede raskendaks oluliselt kuhjumist, spekuleerimist vi hangeldamist, sest iga tskkel peaks kima lbi "naturaalmajandusliku lli" ( a la inimene ostab PKIK-eurode eest makarone ja mb need eurode eest maha), mille maht ei saa olla suurem kui 500 eurot kuus.


e) PKIK oleks kasutatav ainult Eesti Vabariigis (see tuleneb juba eelmisest st mittekonverteeritavusest sularahaks vi teisteks valuutadeks).


f) PKIK oleks piiratud kasutusvaldkonnaga, sellega saaks osta ainult teatud tootegruppe (nt toit, esmatarbekaubad, eluasemekulud jms). ks piirang tuleb automaatselt ka sellest, et helgi ostjal ei saa kunagi olla rohkem kui 500PKIK-eurot. 


g) PKIK-iga ei saaks osta alkoholi (vi nt ka ebatervsilikke tooteid) jms see takistaks nn riigijoodikute teket, mis kodanikupalga puhul oleks kardetav. 


h) PKIK-ide eest saab kaupu vi teenuseid osta ainult kodanik.


i) Nendelt, kellele on tasutud PKIKides (nimetatud tootegruppide mjad, eluaseme vljarijad jne), ostaks riik PKIKid eurode eest vlja. Need, kellelt riik PKIKid vlja ostab, saavad olla ainult Eesti maksussteemi osalised st Eestis registreeritud firmad jt. (viimane kitsendus pole mistagi kohustuslik)


j) Laste jt hoolealuste PKIK-id laekuks vanematele/eestkostjatele st see oleks osalt ka demograafiline meede. Samuti teeks see kodakondsuse ihaldusvrsemaks.



Thendab, PKIKil oleks osaliselt paralleelvaluuta omadused. Aga ainult osaliselt. Tpsem oleks seda ehk isegi nimetada teatud kitsendustega minimaalse ostuju riiklikuks tagamiseks (see oleks htlasi riigigarantii teatud turusegmendile). Seda ei saaks olla helgi kodanikul kunagi rohkem kui kindel kogus euro-ekvivalente kuu aja kohta(lapsevanematel kordistuks see vrdeliselt laste arvuga). Juriidilistel isikutel saaks olla rohkem, aga nemad saaksid nende eest osta ainult riigilt eurosid (ja mistagi tisaruandlusega ja ehk ka vikse maksu vi kompensatsiooniga) st firmad ei saaks PKIKidega omavahel kaubelda.
Piiratud maht ja kasutusvaldkond ei laseks kodanikel vrduda tlkimisest, kuid teadmine, et baasvajaduste rahuldamine on minimaalsel tasandil garanteeritud, stabiliseeriks tunduvalt hiskonda ja soodustaks ka investeerimisriskide vtmist (sest "pris surnuks ei saa kukkuda"). Plussiks on ka see, et vimaldab tavalise kaubandusssteemi tarneahelaid kasutada selleks, mille eest hoolitseb praegu Toidupank vi EL-i toiduabi jms. 






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:05 34 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. veebruar 2016Nihikas haarab mainekujundusrelva 
Eile (16.02) sain kirja, kus Kennu sortside administratiivjuht palus mult abi mu maine kahjustamiseks (sic!). 





See on korraga livga naljakas, aga ka petlik.





petlik just selles mttes, et siin on oma primitiivsuses alasti see, millele viidatakse mrksnadega aktiivne mainekujudus, meediamanipulatsioon, PR-t, spinn jne.

Prdumine algab toreda strateegilise meelitusega ja seejrel on hunnik kohmakalt suunatud lekuulamisksimusi (kas-ksimused!), et annaksin neile vastused, et mind siis mu oma tsitaatidega paika panna. :).

Toon kirja muutmata kujul (he prisnime asendan pseudoinitsiaalidega, et ssta seda isikut tahtmatust thelepanust) ja siis vastan ka lahkelt ksimustele.



Lp Mihkel Kunnus!
Olen ajakirjandusvljaande NIHILIST FM peatoimetaja Siim Siname.
Sooviksin kirjutada Teist persoonilugu, kuna olete silmapaistev eesti kultuurinimene ja mtleja, kes on vga suurel mral elavdanud debatti kirjanduse piiride le seoses Untitled 12 kriminaalasjaga.
Loodan, et olete nus vastama meilitsi alljrgnevatele ksimustele. Palun Teil lahkesti vastata hiljemalt neljapevaks.
Lugupidamisega ja ette tnades
Siim Siname


****
1. Kuidas kommenteerite videt, et Teil on Kaur Kenderi vastu isiklik viha ja  prokuratuuri avalikult toetama ajendas Teid isiklik kttemaksusoov? (Kaur Kender on videtavalt Teid avalikult mnitanud.)
2. Kui vastus eelmisele ksimusele on JAH, siis kas selline hoiak ei ole viklane ja eesti kultuurielu hbistav?
3. Mida arvate Rein Rauast ja Peeter Helmest, kes on asunud Kenderi kaitsele?
4. Kas olete lugenud Markii de Sade'i kirjandusteost "Soodoma 120 peva..."?
5. Kas olete lugenud William Burroughsi kirjandusteost "Alasti lunask"?
6. Kui vastus ksimustele  4 vi 5 on JAH, kas olete seisukohal, et nende teoste kttesaadavust tuleks kriminaaliguslike vahenditega piirata?
7. Kuidas kommenteerite videt, et Untitled 12 debatt on saanud telise hoo sisse tnu Teie avalikule sekkumisele? 
8. Kas Teile on smpaatne IRL poliitiline programm vi eelistate EKREt?
9. Kas toetate pagulaste vastuvtmist Eestisse?
10. Kas Teile on smpaatne liikumine Odini sdurid?
11.   Kas tunnete L.K-d?
12.  Kas Te olete kunagi L.K-d noaga hvardanud?
13.  Kui vastus eelmisele ksimusele on JAH, siis mis Teid ajendas? Palun kirjeldage konkreetseid asjaolusid. Kas ajendiks vis olla Teie solvumine, kuna naisterahvas tles Teie lhenemiskatsetele EI?
14.  Kui vastus ksimusele 12 on JAH, siis kas see episood leidis ka mingi juriidilise lahendi? Milline see oli?
15.  Kas olete teisi naisi ja/vi mehi kunagi hvardanud vi rnnanud? Kui JAH, siis palun kirjeldage konkreetseid asjaolusid.




Milline vrratu pshholoogiline meistrit! Juba teise rea juures vajun meelisklevasse unelusse, oh, mina silmapaistev eesti kultuurinimene ja mtleja! et siis nagu poolunes laliseda end sellisesse meisterlikku inkvisitsioonilksu nagu vastus ksimusele: Kas Teile on smpaatne IRL poliitiline programm vi eelistate EKREt?
(Aga Sina, hea nihilistlane, kas Sa kiidad jgitult heaks Stalini praktikad ja visioonid, vi eelistad pigem Pol Poth'i?)

Olgu, kiri on testi vga naljakas, aga samuti informatiivne, sest siin tahetakse mulle inkrimineerida nende endi identiteedi mned antipoodsused. St ksimused 8-10 peaksid andma mu omasnalise kinnituse sellele, et olen paremrmuslike smpaatiatega.
Vin vastata: mul on kahju, armsad junsud, ei ole. Olen seda korduvalt vlja elnud, et maailmavaatelt olen kige lhemal rohelistele. Odini sdurite le ironiseerisin nt Ahto Lobjaka artikli Odini pss seinal kommentaariumis, avalikult ja oma nime all.

Muidugi viimased ksimused on linunnud. Eriti viimane :). Aga olgu, vastan lahkelt jrjest.




1.Kuidas kommenteerite videt, et Teil on Kaur Kenderi vastu isiklik viha ja  prokuratuuri avalikult toetama ajendas Teid isiklik kttemaksusoov? (Kaur Kender on videtavalt Teid avalikult mnitanud.)Kuna mu tegevusel puudub igasugune juriidiline kaal, siis on minu (ja ka kelle tahes teise) avalikel snavttudel ainult moraalne kaal. Kohtus ei maksa kellegi avalik toetus ei Kennule ega prokuratuurile. Meil on igusriik, mitte kohutmistev klavanem, keda saab ra meelitada. Kuna Kennu on vga rige isikliku mnitamisega rnnanud prokuratuuri ttajaid (selle eest, et need tidavad oma tlesandeid!), siis ainuksi see on phjus, miks moraalse toetuse avaldamine neile tundub phjendatum. Puhtisiklikuks mtmeks mu tegevusel on olnud niteks lbu. On sadistlikult lbus lhkuda end rusikakauboiks rppinud tegelinski fantaasiamull ja tuletada talle meelde, et tegelikult on ta 45 aastane mees, kes rgib teismelistele, et psid ja mendid on lollid ning arvutimngud ja kanep lahedad. 


Kui vastus eelmisele ksimusele on JAH, siis kas selline hoiak ei ole viklane ja eesti kultuurielu hbistav?Kaur Kenderi suur roll ja thelepanukesksus eesti kultuurielus on seda hbistav. Olen sdi selles, et oma ravimeetoditega olen muuhulgas seda rolli suurendanud. Mea culpa!


3.Mida arvate Rein Rauast ja Peeter Helmest, kes on asunud Kenderi kaitsele?Peeter Helmest ja Rein Rauast arvan hsti, kenad, haritud ja viisakad inimesed mlemad, kuigi maailmavaatelt ksteisele sna antipoodsed. Kll aga teeb muret see, et igasugused eristusvimetud tainapead ei saa aru, et Helme ja Raud ei kaitse Kenderit, vaid snavabadust. Ja just selliste eristusvimetute tainapeade prevaleerimine ongi ks phjus, miks pidasin paremaks avaldada moraalset toetust prokuratuurile  sest need samad eritusvimetud tainapead nevad selles vastandumist Kennule. Ja see on hea. Ja tuletan meelde, et nii minu kui Helme-Raua snavtu juriidiline kaal on vrdne, vrdne null.
4. Kas olete lugenud Markii de Sade'i kirjandusteost "Soodoma 120 peva..."?
Jah. Ja on riiulis.

5. Kas olete lugenud William Burroughsi kirjandusteost "Alasti lunask"?Jah. Ja on riiulis.
6. Kui vastus ksimustele  4 vi 5 on JAH, kas olete seisukohal, et nende teoste kttesaadavust tuleks kriminaaliguslike vahenditega piirata?Ei. Nende teoste kttesaadavust ei tuleks kriminaaliguslike vahenditega piirata.

7. Kuidas kommenteerite videt, et Untitled 12 debatt on saanud telise hoo sisse tnu Teie avalikule sekkumisele? 
Ma arvan, et see on liialdus.

8. Kas Teile on smpaatne IRL poliitiline programm vi eelistate EKREt?Kige smpaatsem on mulle roheline maailmavaade, poliitiliselt pan psida suhteliselt jahedal vaatlejapositsioonil.

9. Kas toetate pagulaste vastuvtmist Eestisse?Kllap leiame koha neile mlemale tahtjale :)

10. Kas Teile on smpaatne liikumine Odini sdurid?Ei. See on hea nide sellest, kui halb on ilma reaalsustajuta tegutsemisneuroos.

11.   Kas tunnete L.K-d?
12.  Kas Te olete kunagi L.K-d noaga hvardanud?
13.  Kui vastus eelmisele ksimusele on JAH, siis mis Teid ajendas? Palun kirjeldage konkreetseid asjaolusid. Kas ajendiks vis olla Teie solvumine, kuna naisterahvas tles Teie lhenemiskatsetele EI?
14.  Kui vastus ksimusele 12 on JAH, siis kas see episood leidis ka mingi juriidilise lahendi? Milline see oli?See on nd vrratu nide sellest, kuidas hele faktinbile higistatakse tohutut sndmuslikonda juurde mmelda. Milline on fakt? Ma olen olnud phjuseks politseivljakutsele, mille sisuks oli majja sisenes mingi noaga tp. Paari minuti prast sai politsei samalt numbrilt kne, kus eldi, et tegu oli eksitusega, rumala naljaga, kik on korras. Politsei keeras keset situ otsa ringi. See oli ka n juriidiline lahend.
Kirjeldan sndmust tpsemalt. Tegu oli he Eesti parema loodusteadlase J.K. snnipevaga, kuhu mind kutsuti. Selline vike, eramus toimuv koosviibimine. Kuna mul oli asjatoimetusi, hilinesin. Maja esikus ngin suurt kginuga ja kuna uksed olid lahti, mtlesin, et teen nalja  vtsin noa ktte, tegin sellise joobunud no phe ja tuterdasin vaikselt ja midagi tlemata tuppa. Paraku nnestus praktiline nali liigagi hsti, nimelt esimeses ruumis polnud snnipevalast J.K.-d, kes oleks oma lbustatud reaktsiooniga nidanud, et tegu on naljaga. Kll aga mrkas mind majasisesel trepil J.K. de L.K., kes polnud mind kordagi ninud. Seega arvas ta, et majja tungibki parajasti mingi ohtlik ptt, eriti tundlikuks tegi ta ka see, et tal magas kaks vikest last lakorrusel. Vilksti oli ta leval ja helistas polisteisse. Siis aga andis altkorruselt kostev naer mrku, et tegu oli naljaga ja ta tegi politseisse teise kne, kus thistas vljakutse. Eks ta oli hiritud kll, sest tema kartis ju reaalselt (eriti arvestades kahe vikse lapse lahedalolu). Vabandasin ja snnipev kulges pidulikus meeleolus edasi (mul oli niteks kaasas tahket ssihappegaasi, mille killukesi pistsin igel hetkel ltsepreesse. Sellised nohikunaljad. Kellelgi hakkab taldrik jrsku hirmsalt suitsema jne). See noaga nali oli muidugi vga loll. Sest selles esimeses ruumis oleks vinud peale snnipevalapse puudumise olla ka mni rksa toolihoobiga isane vms. 
Aga antud juhul on eriti knekas, mida sellest sndmusest  vi igemini selle klakast (mida olen ju isegi naerdes edasi rkinud) - ritatakse vlja pigistada! Kui vastus eelmisele ksimusele on JAH, siis mis Teid ajendas? Palun kirjeldage konkreetseid asjaolusid. Kas ajendiks vis olla Teie solvumine, kuna naisterahvas tles Teie lhenemiskatsetele EI? -WTF?!?
Nihika-junsud ritavad nagu lbi ussi***i indutseerida loogikat: vaadake, see Kunnus, see, kes meie Suurt Kenderit kiusab, on selline inimmonstrum ja jle elukas, nii dini paheline ja kuri, et see, keda ta rndab, ei saa olla muu kui ilsuse ja progressi esindaja! 
(demagoogiavte argumentum ad hominem avalikus sfris kahtlemata mingil mral ttab).


15.  Kas olete teisi naisi ja/vi mehi kunagi hvardanud vi rnnanud? Kui JAH, siis palun kirjeldage konkreetseid asjaolusid."
"Kas olete teisi..." ma isegi seda hte ei hvardanud, eks, oo meisterlik lekuulaja! Ei, ma pole mitte kunagi kedagi noaga hvardanud.
Aga muidu, jah, kike on ettetulnud, sest olen ttanud klubi turvamehena. Aga mitte midagi sellist, et polisteisse tulnuks mu kohta avaldus teha. Ja mind saab tiesti legaalselt ja sbralikus hkkonnas rnnata igal laupeval kell 14 spordiklubi Kombat saalis (sparritrenn kigile soovijatele. Tule-tule!).



P.S. H nihilisti-junsu. Isegi kui selgub, et Mihkel Kunnus on tegelikult ilge tropp ja mlakas, ei tee see Kennut kuidagi toredamaks ja ilsamaks inimeseks. Samuti pole see absoluutselt mingi argument kohtusaalis.
Seniks kuulake, kuidas stalinistlike smpaatiatega rppar Vana Yoss teenib lugupidamist: 
https://www.youtube.com/watch?v=NZnDb0V5lMc 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:02 15 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
12. veebruar 2016Seksuaalse emantsipatsiooni kurit ja karistus 
Ilmus umbes kolme neljandiku ulatuses ajalehes Sirp 12.02.2016. Kirjutamise kigus paisus juba he teemalime lahtikirjutamine mahukaks iseseisvaks esseeks, miska on oluline rhutada, et ksitletav teema pole nende raamatute ainus teema, ega isegi mitte keskne teema. Milan Kundera Naeru ja unustuse raamat kuulub Kundera loomingu tippu, soovitan vga. 




Seksuaalse emantsipatsiooni kurit ja karistus


Milan Kundera Naeru ja unustuse raamat, tlkinud Pille KruusVarrak 2014, 278 lk
Michel Houellebecq Saare vimalikkus, tlkinud Triinu Tamm, Varrak 2015, 360 lk


Nii Kundera kui ka Houellebecq nitavad lpule judnud feminismi, soolise emantsipatsiooni finiit ja meeldivana see ei paista, sest ka kuri inimloomuses emantsipeerub kaasa.




Naeru ja unustuse raamatu kohta viks lihtsalt elda, et lugejarahva rmuks ilmus aastal 2014 selle eestindus ja kik nagu olekski eldud. Mtlesin isegi, et nd on mul kik Kundera  he oma lemmikautori  teosed maakeelsena riiulis. Siis aga tuli teine tore uudis. Vanameister on mne aja eest veel he teosega maha saanud (La Fte de l'insignifiance, Gallimard, 2014). Selle inglisekeelse tlke ilmumise puhul kirjutas briti kirjanik Jonathan Coe essee Kui thtis on Milan Kundera tnapeval?i Jonathan Coe juab jreldusele, et kui miski saab kahjustama Kundera pikaajalist reputatsiooni, siis pole see teatav skemaatilisus vi poliitiline kontekst, vaid tema teoste kikehlmav androtsentrism. 
Tsi, esinduslikult tigedat, pimeideoloogilist, stereotpset ja klieelikku feministlikku vaatenurka on toodetud Kundera suunal tstuslikes kogustes. Tundub, et sellise lhenemise mju on olnud (ka akadeemilises) retseptsioonis teenimatult suur. Vimalik, et heks phjuseks on see, et halvem osa feminismist on lasknud liugu soouuringute akadeemilisel prestiiil.
Kundera sedastustes naiste kohta on vaenulikkus ldine aspekt, tsiteerib Jonathan Coe Joan Smithi raamatut Misognid. hes feministlikus blogisii jutustab tudeng, et olles maininud ppejule oma Kundera vaimustust vastas ppejud, et too on ju kohutav misogn ja andis testuseks lugeda Joan Smithi Misogne. Prast selle silmiavava raamatu lugemist muutus tublile tudengile vastikuks suur osa kultuuri, Kunderast Casablancani.
Loomulikult allub ka feministide kogukonna intellektuaalne vimekus normaaljaotusele ning pahatahtlik urgitseja vib leida iga teema kohta juhmi arvamuse inimeselt, kes end feministina mratleb, ent ei pea vga pikalt sekundaarkirjanduses tuhnima, et veenduda, et Jonathan Coe'l on igus: feministlikku tlemist Kundera suunal on olnud vga palju ja Joan Smithi oma on kllalt esinduslik neist.


2.
Sellist ldhoiakut pole raske mista, sest Kundera meeskarakterite suhtumine ja kitumine naiste suunal pole tihti meeldiv (eriti naislugejale). Kll aga ei saa seda ebameeldivust kuidagi iseloomustada klassikaliste feministlike sdistusterminitega nagu patriarhaalne, domineeriv, ovinistlik vms. Kardan, et vimetus teha seda eristust on ks suuremaid feminismi diskrediteerijaid. 
Kundera teoste feministliku kriitika pihta on vga lihtne teha mrgine ldistus, et feministid peavad Kunderat misogniks ja antifeministiks eelkige kahel phjusel. Esiteks seetttu, et naiskaraktereid pole kujutatud iseseisvate brnhildelike ratsionalistidena, kes lug psti, kordagi khklemata knnivad sirgeselgsena lbi elu ja letavad mngeldes kik raskused, vaid on nrkuste ja kompleksidega, jvad tihti alla saatuselkidele ja kituvad sageli veidratel motiividel (nagu inimesed ikka). 
Teiseks, kui naiskarakterile langeb meeskarakteri pilk, siis ei verbaliseeru umbes jrgnevalt: Inimene! Millene uhke, iseomase vrikusega kigiti vrdne inimene, iseseisev ja mistuslik! lev on olla selle inimese kaaslane ja koostline maailma parendamise ja iglasemaks muutmise projektis. Eh, see on naine! Eh, sel on seksuaalseid kvaliteete! Eh, need erutavad minu sekusaalseid seadumusi ja seda ilma igasuguse dominineerimistungita! Selle asemel on mehe pilk sageli himur, omakasupdlik, instrumentaliseeriv jne (nagu priselus tihti).
Ei veena ka hoiak, et jah, loomulikult feminism ongi ideoloogiline ja feministlik kriitika peabki mingil mral esitama pretensioone realismile, mis halva olukorra realistliku kujutamisega vib seda taastoota. Vastus oleks mistagi: et probleemid lahendada, tuleb need esile tuua ja analsida. Oh, feministid, listage siis Kunderat kui praegu domineeriva Mehe Pilgu pevavalgele tirijat!


3.
Olgu, feministlikust (ja mnestki teisest!) vaatepunktist on Kundera kirjeldatu ebameeldiv ja ebasmpaatne. Aga miks see nii on, on mu meelest sna mrkimisvrne. Feminismil kui vabastusliikumisel on oma sihtiii. Ja ma vidangi, et Kundra nitab n kohale judnud feminismi, soolise emantsipatsiooni projekti lpetatust. Kundera puhul kehtib kllalt hsti see, mida Houellebeqc tleb enda kohta: Mulle on alati meeldinud Balzaci vga solvav seisukoht, et romaani ainus otstarve on nidata, milliseid nnetusi phjustab vrtuste muutumine. Ta liialdab vaimukal moel. Aga seda ma teengi: nitan nnetusi, mida phjustab vrtuste liberaliseerimine.iv
Vtan niteks Olemise talumatu kerguse (Monokkel, 1992, edasi: OTK) Tomai, sest see on tuntuim ja ehk ka naistes enim (feministlikku) viha tekitanud meeskarakter. Vidan, et Toma on (sooliselt, seksuaalselt) emantsipeerunud mees. Feministid rhutavad igusega, et feminism on kasulik ka meestele. Tsi, ka mees vabaneb, sest ei pea enam naist lal pidama, kui kujundlikult vljenduda. Oma rollist vabanevad eestkostja ja eestkostetav heaegselt. 
Toma ei paista paljudele just meeldiv tp (kuradi pervert ja liiderdaja!). Emantsipeerunud mees aga polegi dentlemen, pole hrrasmees. Viimased, need hese soomarkeriga snad on nostalgilised thistused patriarhaalsele korra positiivsetele elementidele (rhutan, et nende olemasolu kuidagi ei eita ega thista negatiivseid!), ssteemile, kus mehe roll oli olla naise kaitsja, naist hoidev, naise kui naise heaolu eest vastutav. Toma on seevastu tegelane, kes kohtleb naist moraalses mttes endaga kigiti vrdvrsena (kne all on siin eelkige inimeste sooline lvimine). Kuna knealused seksuaalsuhted on bioloogiliselt viljatud ja rangelt vabatahtlikud, siis kaasnevad sellega ainult pshholoogilised krvalnhud ning nende eest vastutavad mees ja naine vrdselt, igaks peab ise oma risti kandma. 
Toma kui ks sna invariantne kunderalik meeskarakter kitub selles ssteemis igati moraalselt: ei anna vltslubadusi, ei peta kuidagi seksi vlja vms NB! on kike muud kui vgistaja, lausa vastupidi, kunderalikult kpsed ehk emantsipeerunud vahekorrad meeste ja naiste vahel on algusest peale rajatud absoluutselt vastastikuse agressiivsuse vlistamiselev. 


Etteruttavalt vib elda, et probleem tuleb sellest, millest kigi vabaduste korral: vabadus ei anna vimu, vaid jtab inimese oma vabastatud eravimuga omapi (otsustus- ja tegutsemisvabadusse). Teisisnu, vabadus sunnib nkku vaatama oma individuaalsele vimekusele. Ja viimast jaotub indiviiditi alati vga erinevalt. Lhidalt, kui mehed ja naised on kenasti vrdsed ja vabad ja pole mingit soolistatud moraali (st mehemoraali ja naisemoraali), siis ikkagi on nrgad mehed ja tugevad mehed, nrgad naised ja tugevad naised. NB! See ebavrdsus on vljajuurimatu juba ainuksi snniaegade erinevuse tttu, sest tugevus on seotud vanusega ning hiskond koosneb alati vga erineva vanusega isenditest.
 Kui vrdne kohtub vrdsega on kik enam-vhem hsti  niteks tugev Toma ja tugev Sabina. Aga Tereza on nrk, vga nrk ja see teeb ta suhte Tomaiga vga ebasmmeetriliseks. Tomail on hea t, elukoht, kammitsemata seksuaalsus jne. Terezal pole suurt midagi peale kohvritie isiklike asjade. Ja sellel asmmeetrial pole midagi pistmist sooga. 

4.
Jtan siin tugevuse ja nrkuse mratluse knekeeleliselt uduseks, aga et kesolevas kirjatkis keskendun eelkige seksuaalsusele ja soo-elule, siis eks tugevuse ja nrkuse mtmeteks ole vime mjuda teistele (erootiline kapital) ja vastupanuvime teise mjule ning elujulisus ldse. Lbi selle skemaatilise opositsiooni vib nha Kundera ja Houellebecqi suurt erinevust. Sellel on sna tenoliselt autobiograafiline alus, aga selle oletuse tesus pole mistagi oluline. Nimelt tpiline Kundera meeskarakter on tugev, aga Houellebecqil nrk. Houellebecqi vaade inimese seksuaalsusele on kitsas, sest on sna heselt kirjutatud nrga mehe vaatepunktist. Seevastu Kundera suudab vtta kllalt erinevaid vaatepunkte, sealhulgas erinevate naiste omi, ent domineerima jb siiski tugeva mehe oma. Kllalt tpiline Houellebecqi meeskarakter vaatab naise poole  ja ikka seksuaalselt atraktiivse ja noore ehk tugeva naise poole  alt les, lausa prmust, juetus meeleheites enda vitmatu allutaja ees. Samuti kujutatakse seksuaalselt vekat meest, niteks rockstaari Elementaarosakestes, sna groteskselt ja selge vaenulikkusega. Seevastu Kundera vib rkida eleegilise nostalgiaga he peva jooksul kolme erineva naisega magamisest kui elu kktiheduse ilustvi ning arstit kaotanud Toma kib aknapesijana korterist korterisse ja ei pese teps mitte ainult aknaid ning kui sbrad ksivad talt partnerite arvu, siis vastab ta piklevalt, et neid viks olla nii umbes kakssada (OTK, lk 120). Seevastu Houellebecqi Vitlusvlja laienemises teeb 28-aastane neitsi Raphael Tisserand enesetapu, sest tema tielik sooline ebaatraktiivsus  nrkus mehena  on ta naistest ja sooelust lootusetult ra liganud.
Nagu igast vabastusliikumisest vidavad ka soolisest emantsipatsioonist ainult tugevad. Tugevad mehed ja tugevad naised.


5.
Houellebecqi ks leitmotiive on seksi ebademokraatlikkus, seksuaalse vabaturu tingimustes toimuv suur kihistumine, kus osad saavad palju ja osad ei saa ldsevii. 
Emantsipatsiooni kitis on kik inimeste vahelised hierarhiseerivad kategooriad ja vlistamisprintsiibid sotsiaalselt konstrueeritud ning oma autentses tuumas on kik inimesed vrdsed. Niteks seksuaalvhemuste vrdiguslikkust ja emantsipatsiooni jutlustavas kogumikus saadetakse ka heteroseksuaalsus ajaloo prgikasti, sest see diskrimineerib ju armuvektorit soo alusel, ometi peab igandlikest sotsiaalsetest konstruktsioonidest vabastatud inimene olema vhemalt ideeliselt biseksuaalne. See on klbeline ettekirjutus inimese ontoloogiale, kategooriline nue maailmale. Kogumiku ks autor (Maali Kbin) rhutab, et inimene  tuleb vabastada mis tahes kategooriatest, ning teine (Janika Saul) postuleerib vga heselt: Oluline on vaid see, et partner on lihtsalt inimene ning htegi muud kitsendust polegiviii. Nii aastal 2010.
Aastal 1931 lasi A. H. Tammsaare Indrekul ja Kristil vestelda nnda: 
[Indrek rgib revolutsioonijrgsest ajast:] Naine vabaneb siis mehe orjusest, saab esimest korda tiesti vabaks. Mehele minnakse ja naist vetakse mitte enam raha vi seisuse prast, vaid puhtinimlikul alusel.
Aga kas ilul on siis veel thendust? ksis Kristi. 
Indrek tundis, et temale on lks les seatud, sest tal tulid meelde ksija liig pikad ja suured ked. Seeprast ta vastas piklevalt: Ilu, teate, ei saa patta panna ega kangaks kududa. Kui inimesed on tiesti vabad ja heiguslikud, siis on ilu vooruste seas viimane, sest ilu pole kellegi vtta ega kellegi teha, kll aga niteks haridus, tarkus, ausus, leplikkus, truudus, tkus, kasinus, usinus ja nnda edasi. Need omadused suruvad ilu hoopis tagaplaanile, kui inimene on tiesti vaba, sest ilu on rikene, voorused igavesed.
Aga mina arvan, et poisid nevad ikkagi ennem ilusaid tdrukuid kui inetuid, olgugi need ei tea kui vooruslikud. Kik nevad ainult ilu.ix
Nagu aeg on nidanud, oli igus Kristil. Paari ei minda sugugi puhtinimlikul alusel ka siis, kui inimesed on tiesti vabad ja heiguslikud. On hoopis Cosmopolitan ning psiv iludusvistlus pshiliste hirete ja enese vigaseks nljutamiseni.
Siinkohal, kirjutab Houellebeqc mngib fsiline ilu tpselt sama rolli nagu aadliveri ancien rgime'i ajal (lk 165).











6.
Inimvajaduste ja motivatsioonidnaamika modelleerimise klassik Abraham Maslow soovitas vajadused samastada igustega, ent htlasi hoiatas, et peame end phimtteliselt valmistama ette sotsiaalse ebaigluse alibist loobumise prutavatest tagajrgedest. Mida rohkem me sotsiaalset ebaiglust vhendame, seda enam leiame selle asenduvat bioloogilise ebaiglusega, mida kinnitab tsiasi, et imikud snnivad maailma erineva geneetilise potentsiaaliga. Kui me juame sinnani, et anname iga imiku heale potentsiaalile tisvimaluse, siis thendab see ka kehva potentsiaali tunnistamist. Keda me sdistame, kui laps snnib viletsa sdame, nrkade neerude vi neuroloogiliste kahjustustega? Kui saame sdistada ainult loodust, siis mida see thendab looduse enese poolt ebaiglaselt koheldud indiviidi eneseaustuse jaoks?x. 
Feminism on ks allharu ldisest liikumisest, mis vitleb sotsiaalse ebaigluse vastu. Maslow hoiatab, et vit ei too mingit ndsust ja toredust, ning Houellebecq ja Kundera kirjeldavad seda maailma (mistagi eraelulises ja sooelulises aspektis, rhutan veelkord, et ei ksitle siin valimisigust, palgalhet jms).
Naeru ja unustuse raamatus on he peatki pealkiri Litost. Kundera snul on see teistesse keeltesse tlkimatu tehhikeelne sna, kummatigi on tal raske kujutleda, et inimhinge viks selleta mista(lk 155). Ta toob selle miste avamiseks mitmeid niteid. ks on jrgmine: [M]eeslipilane ujus lipilasest sbratariga jes. Neiu oli sportlik, ent noormees ujus vga halvasti. Ta ujus aeglaselt, pea veepinna kohal nrviliselt ieli. Naislipilane oli temasse arutult armunud ja ujus suurest peenetundelisusest sama aeglaselt kui poiss. Aga kuna suplus hakkas lpule judma, tahtis ta hetkeks oma sportliku instinkti valla psta ja suundus krme krooliga vastaskalda poole. Meeslipilane ritas kiiremini ujuda, ent neelas vett alla. Ta tundis, et teda on madaldatud, tema fsiline alavrsus paljastatud, ja teda valdas litost. (lk 155) Hiljem annab Kundera he mratluse: Litost on piinav seisund, mille tekitab omaenda kiliselt paljastatud viletsuse tunnistamine (lk 156). Niisiis vib Maslow hoiatuse snastada ka nnda: sotsiaalse ebaigluse alibi kadudes saab litostist paljude paratamatu elutunne.
Peatki lpus rgib Kundera he nnetust ja kibestunud meesluuletajast, kes vihkab nnelikke armastajaid ja rgib plgusega lgete tunnete ja suurte snade luulest. Kundera avab tausta: Asi oli selles, et ta ei saanud keppi. Kohutavas litost'is, mida tekitab see, et ei saada keppi (lk 184). Ja just see spetsiifiline ja ajastuomane kohutav litost on Houellebecqi teostes alati kohal. Sellel meesluuletajal on igus olla tahetud, vabadus olla tahetud, aga see ei lohuta teda kuigivrd.
(siin vib melda ka Klni sndmustele)






7.
Ilmar Vene on vga suure konspektiivsusega snastanud, et kik vabaduse poole pdlejad, emantsipeerijad jms on nii vi teisiti Rousseau lapselapsed. Kik nad on vsinud inimsusest ning ihkavad tagasi esialgse loomulikkuse juurde. Nad kik plgavad teesklust, hindavad otsekohesust ning nevad vaeva, et kinnitust saaks Rousseau suurtde: loomalikkuse lemsus inimlikkusestxi. Moodsamas keeles elduna: indiviidi autentne loomus (see, milliseks ta on sndinud) on lem mis tahes sotsiaalsetest konstruktsioonidest. Heteronormatiivne abielu on sotsiaalne konstruktsoon, mis peab andma vajadusel (nt homoseksuaalsuse korral) teed indiviidi kaasasndinud (loe: autentsele) loomusele. Ilmar Vene nimetab seda kaasasndinut loomalikkuseks ja see on sna hea mratlus ning ma ei pea silmas selle sna argipruugi hinnangulisust, vaid seda, et mittekultuuriline ehk geneetiline prilikkus ongi ju see, mis on meis loomalikku selle sna selgeimas thenduses.
See klab peaaegu tautoloogiliselt aga sooelu  ehk siis kesoleva kirjatki fookus  on see valdkond, kus indiviidid liigituvad oma loomalikus ehk kaasasndinud autentsuses kaheks snagi erinevaks tbiks, sest inimliik on tavaprase seksuaalse dimorfismi esindaja (jtan siin krvale statistiliselt thised hermafrodiitsed hmaralad). See tbierinevus on enam-vhem sama vana kui suguline paljunemine: hel tbil on palju vikseid sugurakke ja teisel tbil vhe ent suuri. See erisus on taandamatult oluline, kuna mrab nende tpide sookitumise strateegia, mida organism ise subjektiivselt tajub tahtmiste ja tungidena, thendab sellena, mida indiviid Ise Teliselt Tahab. Seni, kuni piirdume kenasti ainult bioloogilise seletustasandiga, pole mingit raskust mista, et vajadused, tahtmised ja ihad on sgavalt prilikud (inimesele on kaasa sndinud meeldivus rasvasele, magusale, soolasele, seksile jne), aga hirivaks lheb asi siis, kui tahame vajaduse ja iguse samastust teha seksuaalvajadustesfris. Piltlikult: mao vajadused on monoloogilised ja individuaaliguslusega kenasti klapitatavad (ja ebaisikuliselt institutsionaliseeritavad) , aga kubeme vajadused ei ole ja nende diaoloogi-igatsus sveneb seda enam, mida rohkem puhtbioloogilisest eemaldutakse. Isegi kui kuulutada vlja igus olla tahetud ei taga see kuidagi tahetud olemist. Olgu seemnerakuline kvantiteedinlg vi munarakuline kvaliteedinlg soovajaduse supikgis valitseb talumatu litost.

(Samuti ei psta kuitahes maniakaalselt poleeritud individuaaligused isegi nii tavaliste nhete eest nagu demograafiliste disproportsioonid.)


8.
Michel Houellebecq'i nimetamine androtsentristiks oleks mrksa rohkem phjendatud, sest selle kohutava litosti sooleseks abstraheerimisega ilmneb kohe, et Houellebecq on ldinimlikuks teinud nrga mehe litosti ja ngi. Eriti hsti tuleb see esile tema utoopiates, olgu siis Elementaarosakestes vi Saare vimalikkuses. Need utoopiad on fallotsentristlikud selle sna parimas (ja kahjurmsamas) etmoloogias. Lhimalt: Houellebecqi utoopiates puudub igasugune emarm. Siin oleks feministlik kriitika kigiti igustatud, sest Houellebecq kirjutab utoopiad kogu inimkonnale, aga seda tehes ta ekstrapoleerib absoluutseks mehe ja ainult mehe organismi positiivse tagasiside nnestunud sookitumisele. Naise sookitumine ja evolutsiooniliselt kinnistunud positiivsed tagasisidestused on ju pris teistsugused. Vib ette kujutada, milline oleks naise kohutav litost, piin, mida ta tunneb, kui on paljastatud ta viletus ja fsiline alavrsus naisena. Vaevalt, et naistel oleks sama akuutne see, et ei saada keppi, vaid pigem vimetus leida ja siduda endaga (piisavalt kvaliteetne) spermakandja ja ehk kige hullem  vimetus olla emaks. Sellest Houellebecq ei rgi. Kll aga niteks A.H. Tammsaare, kelle jutustuses Krbes  kriitik Marta Sillaotsa snadega  sigitust januneva naise traagika leiab vrratu vljendusexii ja nidendis Juudit vib nha kll spetsiifiliselt naiseliku litosti kihvatust.
Sooliselt emantispeerunud ja vabastatud inimloomus lpeb sellega, et mehed on autentselt enese(soo)kesksed ja naised on autentselt enese(soo)kesksed. Ja sellest olukorrast vidavad ainult tugevad. Kompromiss on ikka mingi kultuuriline konstrukt, mingit laadi indiviidivabaduse piiramine. Kui vtta niteks vana kristlik konstrukt, et igaks saab he ja ainult he sooelukaaslase, keda vlja vahetada ei vi, siis sellisega kaotab Toma (tugev) ja vidab Raphael Tisserand (nrk). 


9.
Ka Elli Soolo toob nite soosisese vaba konkurentsiga kaasnevast problemaatikast:
Milline oleks see kujutletav hiskond, kus minitatud siresr ei torkaks oma kikkrinnanibudega surnuks ettejnud vananevat sugude? Noh, eks ikka selline, kus naised in corpore loobuvad oma looduslikust kaasavarast (vi neid sunnitakse selleks!). Niteks kik katavad oma keha hesuguse mitteliibuva riidega.xiii




Jah, islam korraldab sugudevahelisest konkurentsist tulenevaid hiskondlikke probleeme sootuks teise nurga alt lhenedes (nt trjudes rritajad-vallandajad maksimaalselt tajuvljast). Kummatigi tendeerib ka Houellebecq kobamisi selles, thendab, aseksualiseerivas suunas. Kui Elementaarosakeste utoopias on inimesed tehnoloogiliselt vabastatud geneetilisest unikaalsusest kui hdade peaphjustajast (sgavalt kahtlane seisukoht), ent on siiski vga seksuaalsed, siis Saare vimalikkuse prohvet kastreerib erinevate pshhotehnikatega oma sookaaslased (naiste soosisene konkurent jb Houellebecqi pilgu alt jllegi vlja) ning tulevikuinimesed on sootuks aseksuaalsed. Aga ka asotsiaalsed. Sellise ulmelise tehnoloogilise vimekuse juures oleks vinud Houellebecq vtta eeskujuks hiselulised putukad (sipegad, mesiliased, termiidid), mitte sugulasprimaadid (lk 210), sest hiselulised putukad on testi suutnud soosisese seksuaalse konkurentsi kaotada. Tlisklassil sugukired puuduvad ja hiskond selle vrra harmoonilisem. 


10.
Feminismi kiti tuumas on kujutelm aheldatud tugevast (klaaslae metafoor on hea nide sellest). Kui Google'i pildiotsingusse sisestada feminism , siis ilmub ekraanile hulk variatsioone les tstetud rusikatest ja muudest ikoonilistest juatribuutidest. See kit elab veendumuses, et nrkus on peale surutud hlbimine tugevusest kui loomulik olekust, veendumuses, et hiskondlikud struktuurid piiravad ja krbivad (nais)indiviidi tugevust. 
Toril Moi visoneerib vabast naisest: Beauvoiril oli igus selles, mida thendab elada vabana iglases ja vrdses hiskonnas. Esiteks ei ole vaba naine kellestki majanduslikult sltuv. Ta teenib endale oma tga ise elatist.xiv
Ometi pole tugevus  eriti tieliseks sltumatuseks vajalik tugevus  inimese prisosa ja teline loomus, vaid pelgalt mningate (hea geneetilise pagasiga) isendite ajutine ontogeneesietapp. Inimene snnib abituna ja tenoliselt sureb abituna ning sugugi mitte kik ei saa vahepeal nii tugevaks, et olla tiesti sltumatud ja iseseisvad. igupoolest saavad seda seisundit nautida ainult juka liberaaldemokraatia valitud isendid oma parimas eas.
Kriitik Jir Opelk rhutab igusega noorkangelaste mrgilist rolli Kundera loomingus. Kundera mratletuna thendab miste noor inimest, kes on alla kolmekmne aasta vana, rmisel juhul on ta kolmkmmend kolm, kes pole veel tunnetanud ome elu telist, see thendab vetit ja vaevalist kestust.xv 
Nnda vljatooduna peaks olema sna ilmne, et russoistlike vabastusliikumiste kit  seal hulgas siis ka feminismi kit  on sellele veendumusele lausa antiteetiline. See tuleb sellest, et diametraalselt erinevalt vastatakse ksimusele, kas inimene on oma phiolemuselt nrk vi tugev, kas nrkus vi tugevus on ajutine ja ebarepresentatiivne krvalekalle inimese telisest loomusest.
Ma tahaksin, et sa oleksid vana. Kmme aastat vanem. Kakskmmend aastat vanem!
Tereza tahtis sellega telda: Ma tahan, et sa oleksid nrk. Et sa oleksid niisama nrk nagu mina. (OTK, lk 47)
Ka androtsentristlik Houellebecq neb organismi ajalikkuses nrkuse vramatust:
Ma olen veendunud, et poliitkorrektsus ei tulene feminismist. Tegelikult lhtub see palju vastikumast asjast, mis ei tihka vlja elda oma nime  see on lihtsalt vanade inimeste vihkamine. Mehe ja naise omavahelise domineerimise ksimus on sna teisejrguline  thtis, aga siiski teisejrguline  vrreldes sellega, mida ma olen pdnud selles raamatus tabada: praegu me oleme lksus maailmas, mis kuulub lastele. Vanadele lastele. Vanemate ja laste vahelise sideme katkemine thendab seda, et vana mees on tnapeval lihtsalt kasutu vare. Kige rohkem vrtustame just noorust, mis thendab, et elu muutub automaatselt masendavaks, sest kokkuvttes koosnebki elu vananemisest.xvi 
Sabina ksib juliselt Franzilt: Aga misprast sa ei kasuta judu vahel minu kallal?
Franz vastab: Kuna armastus thendab just lahtitlemist (OTK, lk 71).


11.
Lpetuseks tuleks vist rhutada, et ma ei vastusta kuidagi feminismi poliitilis-juriidilisi taotlusi, vastupidi, elan neile tiesti kaasa, ent selle mudeli laiendamine muudesse elusfridesse tundub mulle parimal juhul mttetu, halvimal juhul destruktiivne (nagu kinkida noorpaarile pulmadeks stopper ja mrkmik, et tasustamata kodutid harmoonia saavutamiseks tppisvrdselt jaotada). 
Naise positsiooni le sdant valutav Raul Rebane toob nite filmist Moskva pisaraid ei usu: Lukksepp Goa tleb oma krgharidusega, 3000-liikmelise tehase direktorist kallimale: Edaspidi vtan kik otsused vastu mina sel lihtsal phjusel, et ma olen mees! Naine langetab pea, palub vabandust ja tstab Goale suppi Kogu lugu.xvii
Ma ei arva, et selle situatsiooni jlkus oleks kuidagi soospetsiifiline. Sooneutraalsus ei leevendaks stseeni kuidagi. Julgen elda, et meie moraalne protest tuleb sellest, et  tuues kenasti soosisese nite Oscar Wilde'i kibedast elukogemusest lord Alfred Douglasega  See oli madalama loomuse vit llama loomuse le. See oli ks nide sellest nrkade hirmuvalitsusest tugevate le, mille kohta ma hes nidendis tlen, et see on ainus hirmuvalitsus, mis kestma jb.xviii






P.S. Thomas Manni novell, millele Kundera viitab (lk 208, on ilmunud eesti keeles Bernhard Linde koostatud Saksa kirjanduse antoloogias (Noor-Eesti kirjastus, 1913)





i http://www.theguardian.com/books/2015/may/22/milan-kundera-immortality-jonathan-coe-novels-women
ii http://lifediscursive.blogspot.com/2009/10/unbearable-weight-of-feminism.html
iii Vt nt Toril Moi Naised: sugu, soolisus ja vabadus, Sirp 3. VII 2015
iv intervjuu Susannah Hunnewell'iga, The Paris Review, sgis 2010, nr 194
v Milan Kundera Surematus, Monokkel, 1995, lk 355
vi Milan Kundera Eesriie, Tnapev, 2008, lk 25 
vii Vt Jan Kaus Vikeste naudingute aegu, Sirp 13. VI 2008
viii Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest. Toimetanud Brigitta Davidjants. MT Eesti Gei Noored, 2010. lk 30 
ix A.H. Tammsaare Tde ja igus 3. osa, Tallinn 1954, lk 190-191
x Abraham Maslow Motivatsioon ja isiksus Mantra, 2007, lk 30-31
xi Ilmar VeneTuuled Vahemere hperboreas, Ilmamaa 1997, lk 272
xii Marta Sillaots A.H. Tammsaare looming, kogumikus Kirg ja kavalus, Ilmamaa 2012, lk 328
xiii http://ellilood.blogspot.com.ee/2009/01/vabadus-vrdsus-elus.html
xiv samas
xvJir Opelk Halastamatus, jrelsna kogumikus Milan Kundera Veidrad armastuslood, LR 2011, nr 4-6, lk 182
xviintervjuu Susannah Hunnewell'iga, The Paris Review, sgis 2010, nr 194
xviiRaul Rebane Naispuudega Eesti, Postimees 13. XII 2013
xviiiOscar Wilde De Profundis rmt-s Readingi vangla ballaad, Varrak 2004, lk 179   
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:05 14 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Kennu raamatuesitlusel. Seletuskiri. 
Jtan selle siia blogisse arhiveerival eesmrgil. Ilmus Delfis 06.02.2016. Sndmus ise 05.02.2016



ldiselt on kogu see jant linud nii kaugele, et ma tahaks kogu maailmalt andeks paluda, end pesuharjaga krvatagustest varbavahedeni puhtaks krida ja kuhugi mungakongi pageda.
Knealune intsident Rahva Raamatus oli tervikuna nii smboolne nagu selle oleks lavastanud keegi inimesest krgem.


Kes on kinud Tartu Rahva Raamatus, see oskab seda paremini ette kujutada.
Kaur Kender esitles oma raamatut lastekirjanduse osakonnas, kus on laud ja diivan. Ta rkis fantaasiarikkalt oma vitlusest fentanliga, narkokogemustest ldiselt, ja niteks sellestki, kuidas Mihkel Raua igeaegne sekkumine TV3 otsestuudios pstis Ken-Marti Vaheri keretiest. Krval noogutas ttoveeritud rppar Beebilust ja kogu hustik oli igati narko ja gngsta ning noored kuulasid hardunult. Ja siis, kki, tuleb levalt rdult  sealt, kus on ajakiri Akadeemia ja likoolide kirjastuste raamatud  hl, mis noomib. Selles mttes ei eita ma kuidagi, et mina olin see, kes hustiku rikkus, mina olin see, kes sitis sisse. Jah, mind vib sdistada lausa maksimaalses ebaviisakuses, sest raske on ette kujutada suuremat lugupidamatuse avaldust sellisele gngsta-mentaliteedile, kui petajalik-vanemlik noomimine. Ma pdsin Kaur Kenderile selgitada philiselt seda, et ta ei mju kuigi veenva ja positiivse inimlikkuse jutlustajana, kui suhtub nii paljudesse teistesse inimestesse (prokurr, politseinikud jne) rmise plgusega ja rige ebaviisakusega. Samuti lhkus selline sekkumine selle fantaasiamulli, kus ta esines vitaalse gngsta-kauboina, kelle brutaalne jud ja halastamatu rusikas maailmas ige korra maksma panevad. Loomulikult ajas selline sekkumine ta lausa hetkega raevu ja ta kutsus turvamehed, kelle saatel ma rahulikult lahkusin. Ja kordan, et kahtlemata olin mina see, kes aktiivselt sekkus ja seal valitsenud korra ja hustiku rikkus. See oli sama kohatu anriviga nagu oleks see, kui keset tulist visturppimist ldaks korraga tuled plema, esineja ema astuks lavale, tmbaks poisil pksid les ja phiks nina ning seejrel jlle lahkuks. Selles mttes oli minu ruumiline teisaldamine enam kui phjendatud. Vabandan vga kigi asjaosaliste ees.


Kuid ma ei saa jtta rhutamast, et sellesse situatsiooni nib kontsentreeruvat lausa htumaade saatus: lastekirjanduse riiuli eest saadetakse Akadeemia riiuli ette turvamees, kes viib kohatu vahelesegaja ra.  


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:57 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
4. veebruar 2016Kenderile Kenderit ehk Spontaanne rnnak on enesetutvustus 


saatja:Mihkel Kunnus <mihkel.kunnus@gmail.com>
saaja:Valner Valme <valner.valme@err.ee>
kuupev:1. veebruar 2016 12:47
teema:Kenderile Kenderit



Ahoi!

Kirjutasin he provokatiivse triksterivinjeti. Alguses peabki selline kohmakas keel olema.
Homme on "Vabariigi kodanikud" sel teemal, mis mtlesin, et annan veel he kplahoobi herilasepessa.

Vaprust!
MK 



Jrgnev tekst lks eetrisse ERRi pevakommentaarina 04.02.2016


Teha Kenderile Kenderit ehk Spontaanne rnnak on enesetutvustus. 


Kllap see on inimese kaasasndinud sotsiaalsuse ks kesksemaid avaldusi, et ks inimene peab teist inimest laias laastus endasuguseks. Seda nii halvas kui heas. Aus peab ka teisi ausaks, ptt peab ka teisi ptiks. Sama instinkt paneb meid hinaga jagama vastavastatud lemmiktoitu, sest oleme veendunud, et teine saab sellest sama naudingu. Sgelevate rusikatega noorukid arvavad, et enamik pagulasi on sgelevate rusikatega noorukid. Heasdamikud inimesed seevastu arvavad, et enamik sisserndajaist on samuti heasdamlikud inimesed. Ja nii edasi.
Sellel ratundmisel baseerub ka eetika kuldreegel: ra tee teisele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Samas pole see hoiak ties mahus kaasa sndinud, vaid vajab kasvatuslikku tuge. Nii tavaline on olukord, kus lapsevanem noomib oma last snadega: Aga mtle, kas sul oleks hea, kui tema sulle nii teeks!. Vi juba vanema ea koolitushvardusi: Ma teen nd sulle ka nii!.


Eelmisel phapeval sain kne, kus mind kutsuti saatesse Vabariigi kodanikud. Nustusin ja htuks kpses idee teha kasvatuslikel kaalutlustel Kenderile Kenderit. Nii, mtlesin, ks kige philisemaid Kenderi teguviise on lim ebakonventsionaalsus ja seda kige halvemas ja mlaklikumas mttes. Seega, kui enamik kirjainimesi vaagis, kas avaldada Kenderile toetust vi mitte, otsustasin ma hoopis rnnata st asuda toetama prokuratuuri. Et asi oleks veel kenderlikum, siis otsustasin vhemalt niliselt anda tema vastasele lausa praktilist tuge ning panna kirsiks tordile he eriti labase, alatu, isikliku ja asjasse mitte puutuva solvangu. Ehtsa Kenderi madaluseni ma laskuda ei suutnud, seega asendasin labase ja alatu isikliku solvangu, kujundliku ja ela isikliku solvanguga.
Jrgnes tine  ja hommikul leidiski ERRi portaali toimetaja oma postkastist kirja, mille piseks oli Kenderile Kenderit ja manuses Avalik toetus prokuratuurile seoses "Untitled-12" kohtuasjaga. Selle toetuse sisu kirjutasin sna asjaliku, sest kenderlik oli eelkige asumine tugevama poolele. Loomult argpkslik Kender rndab ju alati alatult ja kaitsetus positsioonis olevaid. Sirbi juhtum on hea nide.


Lk mjus. Minu pihta vallandus ta sprade turmtuli.
Nagu eldud, peab inimene teist inimest instinktiivselt endasarnaseks. Nii on spontaanse rnnaku imperatiiviks: Tee talle seda, mida tahad, et sulle ei tehtaks! hvarda teda sellega, mida ise kige rohkem kardad!
ks vga kena ja alati kompromissialdis ja sbralikkust esmaseks pidav inimene heitis mulle nkku etteheite, mis mjuks talle rngimalt: Mihkel, see on ju tiesti alatu!. Noormees, kes on alati vga hoolitsetud ja stiilse vlimusega, nhvas, et mul lausa udsed riided. Et tal on ka bioloogiline laps,  kellele ta isaks ei ole, siis nhvas lima plguse mrgiks, et Kunnus, tahab vrastele isaks olla!. Inimene, kellel on eraelus nii mndagi, mida ta hbeneb, raporteeris, et mul on eraminevikus nii mndagi hbenemisvrset. Seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas inimene kuulutass, et Kunnus on seksuaalselt kahtlaselt initsiatiivikas jne. Aga Nihilistide kige madalamal klassil, twitteris kaasa piuksuvatel pisisortsidel ei saaks olla suuremat udust kui see, et nende juures avastataks mingi veidrus, mis nad teiste silmis naerualuseks teeb ja karjast vlja tukab. See oleks udseim, sest peale selle karja pole neil htki vrtust, millele toetada oma positiivne identeet. Nii nad asusidki mind kigest just naeruvristaama. Kuna nende vaimne arengutase vastab umbes phikoolile, siis rndasidki nad mind nii, nagu see viks haavata ht phikoolilast, thendab korraldasid phjaliku koolikiusamise. Varastasid netist mu pilte ja joonistasid sinna peale vaimukusi, tegid tobedaid karikatuure ja ohtralt allapoole vd nalju.
Kultuuriteoreetilisemat snavara kasutades viks elda, et nad kik ritasid kasutada strateegilist hbistamist distsiplineerimisvahendina, ent konstrueerisid potentsiaalse ohvri mjupunktid phjendamatult enese identiteedi jrgi.

Aga Kender? Ka Kender rndas mind spontaanselt oma enese suurima hirmuga. Kender tles, et mind tehakse kukeks.
Jajah, sponnaanne rnnak on enesetutvustus.


Oma toetusavaldust prokuratuurile kirjutades mtlesin spontaanselt, et lugejad on nagu mina, see thendab sellised, kelle kutsumuseks on tekstide lhilugemine ja svaanals. Ja seega nad nevad tpselt konstrueeritud auke selle teksti ldpildis. Niteks seda, et soovitus prokurril teha Robin Hoodi thendab alatut meelitust: Te olete rahva kangelane, kui Te selle ebameeldiva kuju kinni panete! Ta on kll stu, aga me juubeldame, kui Te ta kinni panete.


Saatesse minnes riietusin Kaur Kenderiks, et igaks, kel silmad, ikka neks, et ma teen Kenderile Kenderit, siis tlesin ka vlja, et ma teen parasjagu Kenderile Kenderit, et isegi kige tuimem inimeseloom taipaks, et teen Kenderile Kenderit.


Kllap mu suurejooneline plaan lks lrri sama tpi vigade otsa: ma automaatselt oletasin, et tallinlased on sama aegavtvalt arutlevad nagu mina, tartlane. Samuti arvasin vaistlikult, et teised on nagu mina, semiootik, kes muudkui tlgendab, kus aga saab.


Igatahes Kenderi hirm pole normaalne. Seda saab phjendada ainult see, et prokuratuuril on tema vastu mingi ebanormaalne huvi. Vimalik, et selleks on sja ilmunud raamat Kuidas minust sai HAPKOMAH (eelkige siis jrelsna). Mis aga puudutab Untitled-12, siis see nnetu kirjanduslik rtsatus ei vri vhimatki thelepanu.







Allikas: Delfi





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:39 70 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. veebruar 2016Avalik toetus prokuratuurile seoses UNTITLED-12 kohtuasjaga 


Ilmus ERRis 01.02.2016




Avalik toetus prokuratuurile seoses UNTITLED-12 kohtuasjaga







Seoses suure avaliku huviga, mis on seotud UNTITLED-12 kohtuasjaga, sooviksin avaldada toetust Eesti Vabariigi iguskaitseorganite tle ning htlasi pakkuda kesolevaga hea kodanikutahte korras mningat intellektuaalset toetust, sest avalikus ruumis asetleidva arutelukultuuri tase on kahetsusvrselt madal, mistttu on tekkinud ja kinnistumas palju ohtlikke vrarusaamu ja need vivad kahandada iguskaitseorganite avalikku mainet. 
Kasutan selleks konkreetseid niteid, mis avalikus ruumis ringlevad, kusjuures neist suure osa relevantsus kohtuasja suhtes on pelgalt niv, aga just see niv relevantsus kahjustabki iguskaitseorganite avalikku mainet.


Annan kigepealt kmme retoorilise praagi tpnidet, siis kaks tiesti ldist mrkust kultuuriprotsessi kohta ning seejrel pgusa visandi kahtlustava pshholoogilisest profiilist ning ettepaneku, kuidas teda tuleks kohelda.


Tpnide 1.
See, kes teost lbi lugenud pole, ei ole pdev kaasa rkima. - see vide on vr. 
Phjedused leitavad T kunstifilosoofi Marek Voldi doktoritst "The epistemic and logical role of definition in evaluation of art" (T 2007, netis saadaval)
Usaldavamad lugejad vivad piirduda nn lapseversiooniga  Marek Volt Vahetu kogemise roll kunstiteose hindamisel: ontoloogilised ja episteemilised eeldused, Kunstiteaduslikke Uurimusi 2006, 1-2 


Tpnide 2. 
See ei ole lapsporno, see on kirjandus! - sellesse retoorilisse slmpunkti pimub palju vigu, mis on seotud lihtsa ontoloogilise veaga: eeldatakse, et ks ja sama asi ei saa korraga olla nii lapsporno kui kirjandus. NB! Asja muudab kurisoosseks see, et iga lapsporno teos on korraga mingi muu kunsti osa. Ei saa eksiteerida puhast lapspornot, iga konkreetne lapspornoteos on samal ajal ka filmikunst, fotokunst vms. 
Lhimalt: totaalne kunstivabadus thendab seda, et selline asi nagu lapsporno ei saagi eksiteerida.


Tpnide 3.
Riik tahab hakata mrama, mis on kirjandus ja mis on mitte - eelnevaga lhedalt seotud juhtum: riik ei otsi kirjandustunnuseid, vaid lapspornotunnuseid ja kui need on he objekti kljes, siis kannatavadki mlemad. See on samasugune viga, kui elda: Riik saadab noori isasid vlisriikidesse pssi alla!. Ei saada, sdureid saadab, aga sdur on ka vahel noor isa. 


Tpnide 4.
Kas on ldse vaja meenutada, et kui riigid lhevad stta kirjanike ja kunstnike vastu, siis sltumata asja konkreetsest lahendusest jvad ajaloo silmis kaotajaks nemad?(PEN) - taas kahe eelnevaga seotud viga. Eeldatakse, et omadus kirjanik on ontoloogilises hierarhias krgeim. Pareerida saaks vastuksimusega: Kas kirjanikel on sellise taseme puutumatus, et nad lausa ei saa kuritegu sooritada?! Kniliselt viks lisada, et kuna riik ka ei saa mratleda, kes on ja kes pole kirjanik, siis oleks kige lihtsam end enne mistahes kuritd kirjanikuks kuulutada.


Tpnide 5.
Teose loomisel ei kanntanud kski laps ja fiktsionaalsed lapsed ei kannata - lihtne retooriline viga. Fiktiivne karakter ei kannatagi, aga see ei thenda, et fiktsioonil poleks vimet reaalseid kannatusi tekitada. 


Tpnide 6.
See on jlk ja iiveldama-ajav tekst, mitte porno, mille eesmrk on tekitada iha ja erutust - unustatakse ra eesliide laps-. Iga lapsporno ajab normaalse inimese iiveldama st antud vide ei pde taoteldava eristusena. 


Tpnide 7.
Keegi ei sunni seda lugema ja selle saamiseks peab lausa vaeva ngema - samuti see iseloomustab igasugust lapspornot.


Tpnide 9.
Kas lheme arengus tagasi, et hakkame jrk-jrgult kttevideldud vabadusi piirama - eeldakse infantiilselt, et iga vabaduse lisamine on alati progress, pluss tehakse tpnites 2 toodud viga.
Kunstivabaduse ahenemine mnes sfris vib olla moraalne progress teises sfris st tegu on vrtushierarhia teisenemisega. Seda, et karusnaha kunsti, loomapiinamiskunsti (tsirkus, hrjavitlus) jms piiratakse ja vlja tahetakse rookida ei pea ju allakiguks. Vi limalt virtuoosse timukakunsti kadu. Ka rigema kunsti ha rangem piiramine suureneva empaatia ilming. Filmides ei vi isegi lehmi enam pletada!


Tpnide 10.
Kenderi karistamine on esmene mrk diktatuurist ja vaikivast ajastust, tna Kender, homme Kivirhk jne see on demagoogiavte Libe tee (slippery slope) vrdl tna koooseluseadus, homme pedofiilia, siis nekrofiila ja abielu laternapostiga.





Mrkus 1. 
Plastusega vaatame aegadele ja kultuuridele, kus abiellutakse lastega, me oleme uhked, et meie tundlikkus on suurem. Varem tundunuks meldamatu, et riidemoodi  disainerite kunstiloomingut ja rtsepade loomevabadust  hakataks piirama eldes, et see ei vri puuris virelevate loomade valu.
Nii nagu tsirkus ja hrjavitlus on kunstid, aga nende jle loomus on nd teinud meid selle suhtes tundlikumaks. Neid keelates tajume ometi progressi. Pange thele: keelates tajume progressi! Mitte uutele jlkustele eluigust andes ja aplodeerides nende leiutamisele, vaid vrdvorme jrjest ajaloo prgikasti saates. Ei saa tielikult nustuda Walter Benjamin mttega, et igasugune kunsteos on htlasi barbaarsuse asitend, et kindlasti tasuks melda, milline kunst vrib oma vrdjalikku snnikaaslast ja seda maailmas, mis upub niigi nii kunsti kui barbaarsusesse. 
Kaastunne on inimliku eksistentsi peamine ja vib-olla ainus seadus, arutleb vrst Mkin, karakter sellise maailmakirjanikult, kelle elu viimasest teosest vime leida mtte, et miski ei vri stu lapse pisaraid. Kindlasti ei maksa isegi riskida  riskida! - hegagi neist, neid on niigi liiga palju. 


Ja muide, vaadake karistuspraktikate ja vanglate ajalugu  selles peegeldub Euroopa tundlikkuse kasvamise ajalugu!


Mrkus 2.
Sotsioloogiaklassik Norbert Elias toob he olulise nitena tsiviliseerumisprotsessist jukasutuse tsentraliseerimise, koondumise riigi monopoliks ja kui kujunevad vlja fsilise vgivalla kasutamise organisatsioonid ja pidevate vaenuste ja sdade surve asemel vtavad ksikisiku le vimust rahumeelsete, raha vi prestiii omandamisele suunatud funktsioonide pidevamad sunnid, hakkavad afekti-ilmingud aegamda oma tervavust kaotama. Kitumise ja afekti-ilmingute ebastabiilsus ei kao, kuid muutub mdukamaks. les-alla kikumised ei ole enam nii suured ega jrsud muutused nii kilised. /.../ Fsilise vgivalla monopoliseerimisega muutub ka ksikisiku fsiline ohustatus umbmrasemaks; see ei ole enam nii vahetult sltuv hetkeafektidest, vaid allutatakse tasapisi jrjest enam tpsetele reeglitele ja seadustele.
Kui selline protsess on piisavalt kaugele arenenud (nagu see on jukates demokraatiates), siis kujuneb vlja selline ldine afektistruktuur, mis vtab enesestmistetavusena seda, et kui sa seadusi ei riku, siis oled fsilise vgivalla eest kaitstud. See inimtp on keskmistatult vga seaduskuulekas ja vastutasuks saab turvatunde.
See kik on aga keskmistatus, ldtbi kirjeldus  alati leidub populatsioonis kllaga isendeid, kes on raskesti-tsiviliseeritavad.


Kui au andis traditsioonilises hiskonnas indiviidile eelised, rohkem juurdepsu hiskondlikele hvedele sh kogukondlikule vimule, siis igusriigis muutub au kiviks kaela. igusriigis jokitajad ruulivad tiega, raha khveldavad tihti kokku kige paremini need, kes tegutsevad autult seaduse piires (tpsemalt, nende ebaseaduslikkust ei suudeta testada).
Kuidas on vastanud nii mnigi poliitikud ahastavale hdele: Kas Teil hbi pole?. igusriiklikult: Ootame ra kohtuotsuse, siis selgub, kas mu kitumises oli midagi ebaseaduslikku.
See on igusriigi aluseks oleva lla printsiibi Seadused kehtivad kigile htemoodi! pahupool  see seaduse-htemoodi kehtib nii aumeestele kui aututele lurjustele.


Mina ei taha sellist hiskonda, kus ma ei saa kurja teha, vaid just niisugust, kus ma saaksin teha igasugust kurja, aga ise ei tahaks seda teha, kritiseeris Dostojevski peagi algavat ajastut. Aga tasapisi on Euroopa selle suure inimetundja npunidete jrgi liikunud. Probleemiks jvad sellises hiskonnas need inimesed, kes ikkagi tahavad teha kurja. Ja nad ka saavad. 
Kuidas karistada inimest, kelle lausa iseloomulikuks tegevuseks on teha seaduse raames teistele haiget ja tli, lihtsalt oma lbuks vi huligaansuskirest? Meie igussteem selliste lustlike mratsejate eest ei kaitse, sest ei saagi kaitsta.
Pealegi, kas kohtunik, kes karistaks ilmset mlakat, sest saab, ei snteesiks nnda JOKKi ja Robin Hoodi parimad omadused?


Kaur Kenderi pshholoogiline profiil


limalt smptomaatilise koondpildi leiab ajalehest ripev08.01.2016, kuhu Kaur Kender kirjutas artikli Eesti vihkab noori ja krvalpildil on ta tema tavaprases riietuses ja olekuga.
Annan punkthaaval olulisemad tunnused (kuna analsitav on avalikus meediapildis vga esindatud, vib mu thelepanekutes hlpsalt ise veenduda). 
-kitub hiskonnas kohmakalt, ei taju hsti kultuurinorme, otsib piire, letab neid tihti ja on tihti teiste reaktsioonidest llatunud ja ka lbustatud
-otsib noorte sprust,
-snakasutus ja ldine kitumine on provotseeriv, ropendab palju, olek on vljakutsuv
-tegeleb ohtralt enesekehtestamisega,
-kultuurihuvideks arvutimngud, rpp
-tahab lhkuda just neid vabadusi, mille on kehtestanud vanemlikud agendid kultuuris (petajad, politsei, lapsevanemad), nuab igustust mnuainetele, ropendamisele, igasugusele mitteviisakusele jne (st vabastustaotlused on enesekesksed ja hedonistlikud)
-meeldivad autod jt prestiikaubad
-riietub alati nagu teismeline ja identifitseerib end nende kogukonna liikmena.


No viimane punkt tegi vahest asja ka igahele selgeks, iga phikoolipetaja noogutas juba ammu ratundmisest. Tegu on tiesti tavalise teismelisega.
AGA. Ja nd tuleb aga. Tiesti tavaline energiat ja krutskeid tis teismeline, kes on vangistatud keskealise mehe kehasse. Ta ei tunne end seal mugavalt, kik on nihkes ja hing segaduses. See vaene mrsikuhing on vales kehas  Kaur Kender on transager.
nneks hiljuti kajastati meedias he transseksuaali juhtumiga pris phjalikult, milline piin on olla vales kehas. Ja ometi ei saa vaest poissi vangi panna, kellel on isegi raske. Lisaks haigusele veel vanglakaristus lisaks! Melge, mis tunne oleks tavalisel teismelisel eluvennal, kellelt kik eeldavad tiskasvannu kitumist, kik inimesed kituvad temaga, nagu ta oleks keegi muu, kellena ta end tunneb ja identifitseerib. See on prgu!
Seega oleks minu ettepanek  meenutagem meie kultuuri tundlikkuse kasvamise ajalugu!  et riik mitte ei represseeriks, vaid aitaks teda, ning rahastaks ties mahus tema eavahetusoperatsiooni. Prast oleks kigil segadust vhem! Turniks vanadel hoonetel ks bluke mmarguse noga poiss rohkem, vinn psel, koni hambus, piidleks pahuralt mdakijaid, kiruks pse ja mente ning joonistaks mridele peeniseid ja lemmikrppari logosid. Kik tpselt nagu peab.



foto: Delfi







Mihkel Kunnus, kultuurieugeenik


01.02.2016, Tartu
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:16 40 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


15. jaanuar 2016Kahepoolne Juuda suudlus. Untitled-12 juhtum ldiselt ja konkreetselt. 
Kirjutasin vikse kommentaari Ahto Lobjaka kommentaarile "Untitled-12" asjus. Ilmus ERRi kultuuriportaalis 15.01.2016.


Kahepoolne Juuda suudlus. Untitled-12 juhtum ldiselt ja konkreetselt.




ldiselt

Iga hieluline kooslus vajab mingit kooshoidvat reeglistikku, mis suunab ksikisiku kitumist ja piirab seega tema kitumisvabadust. Rngemate elutingimiste juures suunatakse ksikisiku kitumist nnda, et see oleks kogukonnatervikule maksimaalselt kasulik. Sel juhul mrab ksikisiku vrtuse selle kasulikkus kogukonnatervikule. 
Kui elutingimused on paremad, vib sellise kasulikkusenude keerata nulli ning siis ei esitata indiviidile muud nuet kui see, et ta ei kahjustaks oma kitumisega kogukonnaterviku elujudu. Thendab, senikaua kui inimene ei kahjusta teisi, vib ta ennast teostada kuidas aga tahab.


Mehhanisme, mille kaudu taolised piirangud realiseeruvad, on mitmeid. heks mehhanimiks on niteks avalik arvamus s.o. elav moraal. Karistus lubamatu kitumise eest on kogukonna hukkamist, sotsiaalse kapitali kahanemisest paariaks kuulutamiseni. Teiseks mehhanismiks on formaliseeritud seadus koos justruktuuridega. Seaduse piirangud ja moraalipiirangud tielikult ei kattu (ega saagi kattuda, sest moraal on elav, muutlik, sstematiseerimatum jne). Kuna meie hiskonnas on tsiviliseerumisprotsess (Norbert Elias) judnud nii kaugele, et jukasutus on enam-vhem tielikult riigi monopol, siis eraalgatuslikult kohtuvimu puudulikkust vib parandada ainult avaliku hukkamistuga (eraalgatuslik jukasutus, omakohus, lintimine jms on selgelt keelatud). Loomulikult annab selline hiskonnakorraldus teatava eelise neile indiviididele, kes on avaliku hukkamistu ees suhteliselt immuunsed (Edgar Savisaar on hiilgav nide). Nemad saavad vabalt jokitada. Juriidiliselt on kik korrektne ja punkt. Koerad hauguvad, karavan liigub edasi.


Kui keskvim pole piisavalt suutlik, on vabalt meldav ka selline moraali ja seaduslikkuse lahknemine, kus ebaseaduslikult tehakse tegusid, mis plvivad avalikku poolehoidu ja kiitust. Hollywoodi filmitstus laseb sellistel karakteritel mnuga liugu, aga kllap lindpriist heategija Robin Hood on siiski ikoonilisim nide.


Niisiis formaliseeritud seaduse ja moraali autonoomsusest vib sndida mitmeid konflikte, kusjuures heks vljaravimatuks konfliktiallikaks on lisaks eeltoodule see, et ei suudeta saavutada ksmeelt selles, mida peaks regureerima seadus ja mida mitte ja mil mral (kanepi tarvitamine, abikaasavalik jne), ammugi ei suudeta tieliselt kokku leppida selles, mis on moraalne ja mis mitte.
Kuigi spontaanne arvamus kipub tihti nudma, et (minu) moraal oleks ka (ldine) seadus, on siiski oluline hoida eristus moraali ja seaduse vahel silmade ees. Paljud rritavad asjad on liiga isiklikud ja kergekaalulised, et neid seaduseks muuta (lauakombed ja tnavaviisakus), ent leminek raskekaalulisteks asjadeks on paraku siiski sujuv. Nagu looduses ikka  piirid on, aga need on hgused. Palmid lunas kasvavad, phjas mitte, aga teravat joont levikukaardile tmmata ei saa. 


Konkreetselt. Untitled-12 juhtum.


Kaur Kender kirjutas teksti Untitled-12.


a) Kas see on seaduslik? Selle teeb kindlaks mistagi vastav institutsioon ehk kohus.
Olgu aga kohe eldud, et sage argument, et tekst pole midagi muud kui pelgalt thed paberil, ei pde, sest on kllalt tekste, mille levitamine ei ole seaduslik.
Niteks praegu kehtivast Kriminaalkoodeksist vib lugeda:


72. Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vgivalla vi diskrimineerimise hutamine
(1) Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vgivalla vi diskrimineerimise hutamise eest karistatakse rahatrahvi vi arestiga vi vabadusekaotusega kuni he aastani.


Ei saa nustuda ka Ahto Lobjakaga, kui ta tlebvahe on vihakne & Untitled XII vahel see, et esimene ryndab reaalseid inimesi (tihti nimeliselt), teine mitte kedagi. 
Ka vihakne vi 72-s kirjeldatu vib olla sna abstraktne, ammugi ei lhe vaja mingeid nimesid vi isegi selgelt mratletavaid vihaobjekte, et leskutse oleks thus. Niteks kas tolerast  Lge nad mttasse!  on rahvuslik, rassiline, usuline vi poliitiline kategooria?


Ksime nd lhtudest teisest hiselu korraldavast printsiibist, thendab, mitte seadusest, vaid moraalist, ning tpsemalt ning spetsiifilisemalt lhtuvalt isikuvabaduse piiramise tielikust miinimumist:
b) Kas teksti Untitled-12 ilmumine oli kogukonnatervikule mittekahjulik?
Olgu kohe alustuseks ette eldud, et milline ka poleks vastus sellele ksimusele, saab seda vastust alati skeptiliselt vaidlustada. Nii ei kui jaa on phimtteliselt testamatud (pole vimalik selline eksperiment, kus oleks kaks identset hiskonda, millest hte sisestatakse selline tekst ja teise mitte jne).

Igatahes Eesti Kirjanike Liidu listi kirjutasin selle sisulises limes jrgmiselt: 
Selle teksti ilmumine tegi maailma jlle nksakese koledamaks kohaks, selles ma ei kahtle. sna vimatu on ette kujutada, et mni pedofiil laksaks prast selle lugemist kega otsaette ja saaks oma koletusest teadlikuks ja asuks meeleparanduse teele (see soga, seksuaalse tuuma hvitamisest jms apoloogia, mida Kender prast eritas, oli ikka vga hale ja piinlik).
Kll aga pole raske ette kujutada reaalseid inimesi, kellel see teos ja see diskussioongi haavu lahti kisub.
See tekst pole lapsporno, pole ka antiporno, see on ks vastik ilukirjanduslik tekst, mis poleks pidanud ilmuma.
Aga karistus peaks olema mis jokitajetele ikka st plgus, mitte vangla.
Vastikult saab kituda ka seaduse piires ja nii antud juhul mu arust oligi.
(24.07.2015)


Rhutada tuleks siin ehk seda, et selle seisukoha hinnaguline osa on moraalne ja mul puudub pdevus ja voli hinnata selle seaduslikkust.


Veel: kohus vaatab iga seadusepgalat ja vimalikku kuriteoepisoodi isoleeritult ja eraldi. Tiesti tavaline lahendus on see, et salune mistetakse mnes punktis sdi ja mnes igeks.
Sotsiaalse kapitali jaotamisega ning avaliku tunnustuse vi hukkamistuga nii ei ole, sel on oma mlu, oma seaduspra, omad nnistused, omad needmised.
Nii kirjanikeliidu sees kui mitteformaalsetes kogukondades on arutletud selle le, kas peaks Kaur Kenderile avaldama solidaarsust, kas kirjanikud peaksid hisrindena asuma prokuratuuri poolt rnnatud oma kaitsele. Eks arvamusi on mitmeid. On neid, kes nevad siin hus ohtlikku pretsedenti, on neid, kes osutavad tsunftilikule kirjaniku-aule, mille hlgamisega Kender on ka kirjanike hulgas paariaseisuse ra teeninud jne.
Koosviibimisel, kus jagati vlja selle aastased Sirbi aastapreemiad, tles ks Sirbi pikaajaline ttaja, et Kaur Kender on isiksusena nii vastik ja hoolimatu ning teisi inimesi puhtalt vahendina kasutav, et tal on kahju, et ta kaitseks kunagi sna on lausunud. Snastan selle nii: Kaur Kender on (eelnevalt) olnud selle kogukonna suhtes nii solidaarsusetu, et ta ei vri (enam) selle kogukonna solidaarsust kaitset st see kogukond ei peaks talle enam oma sotsiaalset kapitali laenama.




Ahto Lobjakas kirjutab:
Untitled XII tegi veel midagi. Mdaminnes heitis ta tumedat valgust millegi kontuuridele, mis meid tna ja siin territorialiseerib: piirab, rivistab, loeb yle, korrastab, arvab sisse ja vlja. Tehniliselt on need kontuurid iguskaitse omad, kuid prokuratuur on vaid millegi suurema vett likav uim. Kirjanikku surutakse piiridesse, mis mitte ainult ei moonda seaduse sna, vaid suruvad seadusetlgendust diametraalselt vastassuunda seaduse vaimuga. Et tnase Eesti seaduse vaim asub Brysselis ja Strasbourgis, selles vaevalt keegi kahtleb. Sealt on prit phiseaduse alusvrtuste (igusriik, demokraatia, phiigused jne) kibivad definitsioonid. Seal elab viimase instantsi tde Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimiguste Kohtu kehastatuina.
http://nihilist.fm/kulturkampf-vs-kender/

Esiteks vike ja krvalisem mrkus. Seal ei ela mitte viimase instantsi tde, vaid viimase instantsi igus (lpliku JOKKini vlja, eks).
Teine ja olulisem mrkus puudutab jrgmist liku:
Kirjanikku surutakse piiridesse, mis mitte ainult ei moonda seaduse sna, vaid suruvad seadusetlgendust diametraalselt vastassuunda seaduse vaimuga. 
Kulturoloogina tahaks elda lausa: Tpselt vastupidi! Untitled-12 puhul ei taha prokuratuur jrgida seadust, vaid seaduse vaimu, vaimu, mis on sndinud vajadusest piirata ksikisiku vabadust kogukonnaterviku heaolu nimel!. 




Mistagi saab ka hda: Elagu kunst! Elagu kunst, isegi kui see peaks maksma kogukonnaharmoonia!, ent pole midagi imestamisvrset, et kogukond selle hdja endast vlja slitab. Edukas lahing kunstiteose autonoomia nimel vib vabalt olla Pyrrhose vit, kuigi antud juhul oleks vist paslikum vrdlus paarimeetrise unapuu otsa roninud kiisukese Miffiga, kelle alla pstmiseks nutakse kompromissitult tiskoosseisus tuletrjebrigaadi kohalesitu.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:56 5 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. jaanuar 2016Mistuslikkus ja isiksuse jonn 
ERRi pevakommentaar 07.01.2016



Mistuslikkus ja isiksuse jonn



Mihkel Kunnus

Dostojevski suurromaani Kurit ja karistuse alguses on ks rmiselt hiriv stseen. Raskolnikovile meenub unes ks seik oma varajasest noorusest. Ta on tunnistajaks, kuidas kratsev rahvahulk vljub krtsist ja ks neist, Mikolka nimeline, kutsub kiki istuma oma vankrile, mille ette ta on rakendanud vana ja pdura hobuse.

Istuge peale, istuge kik peale! karjub ks noor, paksu kaelaga ja lihava ning porgandpunase noga mees, kik viin ra, istuge peale! Kuid kohe kostavad hded ja naer:
Niisugune kronu, see nd viib!
Kuule, Mikolka, on sul ikka veel arunatuke peas vi: niisuke mraroju selle vankri ette rakendada?
/.../
Istuge peale, kik viin prale! karjub Mikolka jllegi, hpates esimesena vankrisse, kus ta ohjad vtab ja vankri etteotsa psti seisma asub. Matvei lks ennest krviga minema, karjub ta vankril seistes, aga see mraroju, vennad, sb ainult mu sdant: kas vi l maha teine, asjata sb teine leiba. tlen teile  istuge peale! Kihutan tuhatnelja! Tuhatnelja lheb! Ja ta vtab piitsa pihku, valmistudes naudinguga uhtma.
/.../
Oled sa ilma ristita vi, sina metslane! karjub rahvahulgast keegi vanamees.
Kes seda enne on ninud, et niisuke hobusekronu niisuguse koorma ra veaks, lisab teine juurde.
Tapad ra! karjub kolmas.
ra puutu! Minu oma varandus! Mis tahan, seda ka teen. Istuge veel peale. Istuge kik peale. Tahan, et tingimata lheks tuhatnelja!

Hobune mistagi ei suuda vedada sellist koormat, aga Mikolka muudkui peksab, kutsub teisigi appi peksma ja lpuks haarab vankrist lausa raudkangi ja uhab siis sellega. Nii peksab hobuse surnuks.
Minu oma varandus! karjub Mikolka, hoides raudkangi kes, endal silmad vihast verd tis valgunud. Ta seisab nagu kahetsedes, et pole enam, keda peksta.

Motiiv, mida eelnev lik illustreeris, on ra toodud Dostojevski hes kige konstentreeritumas teoses  lesthendusi pranda alt. Peategelane naerab seal vlja Sokratese teesi, et inimene kitub enda huvide vastu ainult seetttu, et ta ei tea, mis on talle kasulik.
Oo, elge mulle, kes kinnitas esimesena, kes kuulutas esimesena vlja, et inimene teeb jledusi ainuksi selleprast, et ta ei tea, mis on tema teline kasu, aga et kui teda valgustataks ja nidataks talle ktte tema teline, normaalne kasu, siis lakkaks ta otsekohe jledusi tegemast, muutuks otsekohe heaks ja llaks inimeseks, sest olles valgustatud ja mistes oma telist hvangut, hakkaks ta just headuses ngema omaenda kasu, ja on ju teada, et kski inimene ei toimi tahtlikult omaenda hvangu vastu, jrelikult hakkaks ta nii-elda paratamatult hid tegusid tegema? Oo imevat last, oo puhast, ilmstut lapsukest kunas on see esiteks nii olnud, kigi nende aastatuhandete jooksul, et inimene toimib ainuksi oma kasu ajel?! Mida teha nende miljonite faktidega, mis nitavad selgesti, kuidas inimesed tahtlikult, see on  tiesti teades oma telist kasu, jtavad selle tagaplaanile ja sstavad teisele teele, riski peale, hea nne peale, ilma et keegi vi miski neid selleks otseselt sunniks  peale selle, et nad justkui nimme ei soovi minna neile kttejuhatatud teed mda, vaid rhivad jonnakalt, isepiselt kia teist teed, rasket ja mistusevastast, otsides seda peaaegu pilkases pimedas?


Prandaalune annab ka selgituse. Nimelt inimene on alati ja igal pool, kskik kes ta ka poleks, armastanud tegutseda nii, nagu ta on tahtnud, ja mitte sugugi nii, nagu mistus ja kasu talle ette kirjutavad; tahta vib iseenda kasude vastaseltki, mnikord on isegi hdatarvilik nnda tahta (see on juba minu idee). Omaenda isikuprane vaba tahe, omaenda kskik kui prase tuju jrgimine, oma fantaasia, olgu see teinekord kas vi hulluseni les piitsutatud, see on see ks ja ainus, see raunustatud kige kasulikum kasu, mis ei sobi mingisse kategooriasse ja mille tttu kik ssteemid ja teooriad kokku varisevad. Kust need tarkpead selle siis vtavad, et inimese tahtmised peavad olema just normaalsed ja mingil moel vooruslikud? Mille phjal nad nii kindlalt kujutlevad, et inimese tahtmised peavad tingimata olema mistlikult kasulikud? Inimene tahab ainult oma tahtmistes suvernne olla, kskik mida see suvernsus ka maksma lheks ja mis tagajrjed sel oleksid. 
Tepoolest. Mikolka probleem polnud intellektuaalselt kuigi nudlik ja nuaandjatest polnud just ka puudu. Aga selles polnud asi. Oli tema hobune, tema varandus ja tema ise teab mis teeb. 

Suvernsustahe vib metsa saata isegi formaalloogika. Meenub, kuidas hes sotsiaalmeedia limes reageeriti loogikavea parandamisele kratusega, et mina ise tean, kuidas mina jreldan. Vat, soola sisse oma matemaatika!



Aga saab minna ka riigi tasandile. 
Einar Laigna tles Eesti Vabadusvitlejate X kokkutulekul peetud knes:
Me armastame rkida ka sellest, et me oleme vaba rahvas vabal maal. Olla oma maa peremees, see thendab, et siin, sellel maal oleme meie peremehed. Meie otsustame. On meie asi, kuidas me siin elame. See on meie asi, mida me rgime. See ei ole kellegi teise asi.

Eks ta ole. See seisukoht ei ole vhimalgi mral kuidagi eripraselt einarlaignalik. Laigna rhuasetused on siin dostojevskilikult tpsed kirjeldused inimese hinges toimuvast. Oma tahtmine ja suvernsus on nii primaarsed, et mingeid vimalikke mistuslikke vi klbelisi kitsendusi pole vaja isegi mitte mainida. 






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:50 5 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. jaanuar 2016President  seisus vi amet? 
"SL htuleht" saatis mned ksimused THI ja presidendi-institutsiooni kohta. Professionaalse kretinismi tttu ma metatasandist kaugemale ei judnudki.
Ilmus refereeritult-tsiteeritult 31.12.2015




President  seisus vi amet?
Mihkel Kunnus

ksjagu poleemilist segadust presidendi mber tekib sellest, mil mral peetakse presidenti seisuseks ja mil mral ametiks. Seaduse jrgi on asi sna hene: tegu on ametiga ja seadus mrab heselt presidendi igused, kohustused, palga, ametiaja jms. Rahvas muidugi seaduse jrgi presidenti ei hinda ja pris suur osa hinnaguid sltubki sellest, mil mral loetakse presidenti ka seisuseks.
Kasutan siin sna "seisus" selles thenduses, et seisus on miski, mis on seisuses olija psiosa. Seisuses ollakse 24/7, mitte pelgalt tajal. Veel: seisusel on alati seisuseau, see thendab, (kirjutamata) kitumiskoodeks, mis mrab selle, mis sellele seisusele on kohane kitumine ja mis mitte. Inimeste jagamine seisusteks ja tsunftideks (tsunft on siis kooslus, kus amet thendab htlasi seisust) on arhailisem hiskonna organiseerimisviis, mis osaliselt elab edasi tnapevalgi olgugi, et ametlikult seisuseid ei ole.

Lihtsaim viis tuvastada, mil mral on tegu seisuse ja mil mral ametiga, on vaadata, kuidas hinnatakse inimese kitumist ajal, mil ta oma tlesandeid ei tida. Seisus teaduprast kohustab ja inimestel, kelle ametil on rahva silmis seisuslik mde, ei vi kituda tvlisel ajal nagu tavainimesed st nagu seisuseta inimesed. sna tugev seisuslik mde on niteks arstidel, petajatel, politseinikel, poliitikutel ja teistel, kellele vaadatakse tihti viltu, kui nad tvlisel ajal ennast liiga vabalt ja "seisusele mitte vastavalt" lal peavad. Koristaja ei pea ametit maha panema, kui purjuspi roolis vahele jb, ehitaja ei pea taluma hurjutusi sttilis, et temal kui ehitajal ei sobi oma naisega tlitseda jne.
Seisuslik kord on mistagi hierarhiline ja mida krgema seisusega tegu, seda rangemad piirangud ja nudmised neile kehtivad, alates etiketist ja lpetades moraaliga. 


Mil mral on siis Eesti Vabariigi president seisus? Eks vastused jagub skaala igasse osasse. On kllaga neid, kes arvavad, et president on sedavrd hea, kuivrd hsti tidab ametikohuseid ja seaduses stestatud funktisoone (ja Toomas Hendrik Ilves on teinud seda, eriti vlissuhtluses, suurepraselt), samuti on kllaga neid, kes arvavad, et president on krgeim seisus, et president peab olema rahva-isa ja moraalne eeskuju, kes "peab kituma oma seisusele vastavalt". Viimased muidugi Toomas Hendrik Ilvesega rahul ei ole, sest "presidendil ei sobi ntsu nrida", "president peab ikka mantli, mitte jopega kima", "presidendi eraelu peab olema eeskujulik!", "presidendi ngu peab olema ikka rahva (loe: oma alamate) suunas" jne.
Ja kuigi silma torkavad just nimelt rmuslikud hinnangud, on suurem osa inimestest-hindajatest sna tervemistuslikult kuskil nende kahe skemaatilise serva vahel. Selles mdukuses saab teha kllaga konstrutiivset ja sisukat kriitikat, seda on tehtud ja tehakse kindlasti ka edasipidi. Ei hakka seda pikemalt le kordama vi tiendama, aga niteks nustun suuresti sellega, et selgemaid ja julisemaid seisukohti vajaks vimuladvik tervikuna; et president viks just nd lkata rauad tulle, sest pole ohtu kaotada jrgmist ametiaega, selmet keskenduda puhkuseootusele jne.


Kultuuriloolise irooniaga koondub vastuolu sna kenasti Marcus Aureliuse kujusse. See Vana-Rooma keiser, kelle tsiteerimist Toomas Hendrik Ilvesele on isegi tunnuslikuks peetud, on ajalukku linud kui filosoof keistritroonil. Ta oli rahu ja rahvast armastav stoiku, kellele on etteheidetud seda, et oma pehmuses oli ta rahvamassidele liiga jreleandlik ja niteks ei kaotanud veriseid vitluseid amfiteatrites, kuigi ise sgavalt jlestas seda barbaarset meelelahutust. Thendab, talle heidetakse tagantjrele ette seda, et ta ei kehtestanud piisavalt juliselt oma moraalset leolekut rahvamassist. 
Hea keiser teadis, et rahva nudmine on lihtne  panem et circenses, leiba ja tsirkust. 
Siin tasub ehk ka meelde tuletada, et htumaine kultuur toetub kahele mrgilisele referendumile, valitseja vastutulekule rahva tahtmisele: valitsevat korda ja tavasid kaitsev rahvas mistis enamushletusel surma htumaise filosoofia isa Sokratese ning htumaise eetika isa Jeesus Kristuse. 
Panem et circenses on teine mdupuu, mille abil tuvastada seisust. Eriti puudutab see tsirkust, ehk siis ldisemalt meelelahutust. Mida rohkem hindab inimene mingit hiskondlik-avalikku ja hishvelist asja kui meelelahutust, seda pbellikum ta on. Meedia, uudiste, hariduse jne meelelahutusliku mtme osathtsuse suurenemine on htlasi mrk suuremast arvestamisest pbelliku kontingendiga. Mrgilise nitena vib esiletuua Briti kuningapere, kelle funktsioon ongi ajaloo uperpallides muutunud suuresti selleks, et olla nd meelelahutuseks pblile (st phithelepanu koondub riietusele, suhetele, seksiskandaalidele jms). Suurim etteheide, mis meelelahutusele saab teha, on mistagi see, et see on igav ja ttu, et sellest meelelahutajast ollakse tdinud. See on pbellik etteheide par excellence.


Lpetuseks tuleks vist rhutada, et iga konkreetset presidenti kritiseerides tuleks thele panna, kas seda tehakse krvutades teda reaalsete alternatiividega vi soovunelmalike ideaalidega. Kumbki variant vib liiga puhtal kujul esinedes olla traagiliste tagajrgedega. Niteks kui ainsaks kriteeriumiks on see, et inimene pole Egdar Savisaar, siis selle supersaavutusega saavad hakkama kik maailma inimesed peale he. Teist liialdust sobib meenutama ks kunagine konkurss linna maskotile, kus otsitava kuju oli loodud erinevaid ihaldatavaid tunnuseid tiesti mdutundetult kokku kuhjates: vhemalt meeter heksakmmendviis pikk, blond, atleetlik, vhemalt kaheksat keelt oskav, hea suhtleja, erudeeritud, hea lastetoaga jne. Vib juhtuda, et selliseid inimesi on olemas veelgi vhem kui Edgar Savisaari.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:55 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. detsember 2015Vabadus on korrast ra 
Ilmus ajalehes Eesti Ekspress 30.12.2015






Vabadus on korrast ra


Mihkel Kunnus




1.
Aastaring sai tis ja algab uus. Kord otsa lppemine, kord otsast algamine. Kord on nii posiitvse auraga sna, et see mjub lohutavalt ja rahustavalt isegi suurte hdade iseloomustajana. Teatatakse mnest suurest hdast, no niteks majanduskriisist, rahvarndest vi kliimamuutusest, ja kohe on platsis keegi teadja, kes kinnitab, et kik on korras: majanduskriisid, rahvarnded ja kliimamuutused on ikka ja alati olnud ning tulevad kindlasti ka tulevikus. Ja on lausa imestusvrne, et see mjubki paljudele lohutavalt ja rahustavalt! Kinnitus hdade regulaarsusest on lohutavam kui kartus, et antud hda on hekordne ja tegu on unikaalse hlbimisega. Inimene armastab korda ehk korduvust sedavrd, et isegi hdade korduvus tundub kuidagi positiivne. Hdad kll, aga vhemasti korduvad! 
ks armastatumaid Eesti kirjanikke  Tnu nnepalu  on pihtinud: 
Ma ei taha muutusi. Et minu elus midagi muutuks. rgu muutugu seal miski. Jgu kik endiseks. mberringi vib kik muutuda, see on huvitav; erutav on jlgida reforme, katastroofe, revolutsioone, sdu. Aga distantsilt. See on olnud suurim viga, kujutada ette, et ma tahan, et mu elu muutuks. Miks peaks elu muutuma, Muutumatunagi on ta hiriv. Niigi on mul raske midagi taibata.
Suurim nnistus on rutiin ja ma olen pidanud, tnamatu, seda oma meeleheite allikaks. Ometi pole ma instinktiivselt otsinud muud kui stabiilsust. Muuta elu niivrd korduvaks, et ta kustuks, kustutaks ennast ise, et ta ei segaks enam vaatepilti.1
Mitte vhem armastatud Valdur Mikita julgeb teha ettevaatlikult oma sooga piirduva ldistuse ning tuletab sealjuures meelde vana hiina sajatust:
Et sa elaksid huvitaval ajal! Huvitaval ajal on testi huvitav elada, ent see thendab ka seda, et maailm muutub palju kiiremini, kui see meile tegelikult meeldib. Meeste kohta kib vga hsti ks igipline ja halvasti varjatud tde: enamik meist on sisimas lihtsalt uskumatult konservatiivsed. Mees ei ole loodud maailmas (loe: elu jooksul) muutuma  me tulime selleks, et jda.2
Lausa rahvusvaheliselt armastatud Milan Kundera lheb aga oma ldistamisega nii kaugele, et letab liigipiiri ja juab siis sna pessimistliku jrelduseni, et mitte kski inimene ei saa teisele tuua kingituseks idlli. Seda oskab tuua ainult loom, sest teda pole Paradiisist vlja aetud. [Koer] Karenin mbritses Terezat ja Tomat oma eluga, mis phines kordamisel, ja ta ootas nendelt sedasama. 
Kui Karenin oleks olnud inimene ja mitte koer, siis oleks ta kindlasti juba ammu Terezale elnud: Ma palun sind, mulle ei paku enam lbu iga pev suus sarvesaia kanda. Kas sa ei vi mulle midagi uut vlja melda? Sellesse lausesse on pandud inimese jgitu hukkamist. Inimese aeg ei liigu ringikujuliselt, vaid kulgeb sirgjoones edasi. See on phjus, misprast inimene ei saa nnelik olla, sest nn on igatsus kordamise jrele3.


Kultuuriteoreetikud nii kategoorilised ei ole, vaid jtavad selle puuduse eelkige uusaegsele inimesele, kes on tsklilise ajataju mitmesuguste tehnoloogiatega ra rikkunud. Kurikuulsam mistagi neist on 14. sajandil kasutusele vetud mehaaniline kell, mis teravdas jrsult inimese ajataju ning vimaldas esile kerkida mdilise maailmataju rgvaenlasel  kaldendriga varustatud ajalooteadlasel. Mdilises maailmatajus on kulgeb aeg ringjooneliselt nagu Kundera kirjeldatud idllis ja tsi, kellelgi peale inimese pole kalendrit, leiutist, mis rvetab elu loomulikud korduvused kordumatuse mtmega. Loomulik elutskkel hlmab sndi, sigimist ja surma igikorduvate aastaaegade taustal ning tarkus thendab ratundmist, et igal asjal on oma aeg. Eesti talu elas nndaviisi 19. sajandi keskpaigani, Kesk-Euroopa linnades aga kadus selline korrastatus sajandeid varem. See, mis aasta parajasti on, ei linud ju talupojale ldse korda, talle lks korda ikka see, milline loodusliku tskli etapp parajasti on. Ning on mistetav, et selline traditsiooniline eluviis toetub sootuks teistsugusele mlu ja unustamise dnaamikale kui see, mis lineaarses ajas kulgeb. 


Kuigi traditsooniline eluviis seostub eesktt minevikukogemuse austamise ja vrtustamisega, siis tegelikult on sellise mlu ulatus ajalooteaduslikul skaalal vga napp. Natuke elalt ldistades vib elda, et oma ahta mluga plistatakse igikorduvaks paari viimase tskli regulaarsused. Tarvitseb tulla mnel papil seletama, kuidas eestlane iidamast-aadamast on tagumikuga mulda kraadides kindlaks teinud, millal ige aeg kartulid maha panna, kui vlja ilmub raamatutark, kes teatab, millal see mugul Ameerikast ldse Euroopasse ja tpsemalt Eestisse judis, ning see iidam-aadam taandub pelgalt mne plvkonna vanuseks elukogemuseks. Siin ma ei taha kuidagi traditsioonilist eluviisi saatvat mdilist elutunnet halvustada, vaid lihtsalt osutada sellele, et vastavad kognitiivsed mehhanismid ttavad just sellises keskkonnas, millises need on kohastumusena vlja kujunenud, thendab antud juhul siis vga aeglaselt muutuvas maailmas.
Oma igatsusust kordumise jrele leevendab inimene ka ise korduvusi luues. Siia alla kuuluvad niteks erinevad phad ja rituaalid, aga nagu eldud, armastab inimene korduvust sedavrd, et see ilistab isegi suuri hdasid, rkimata siis sellistest omaslistest totrustest nagu telekava juluphade aeg vi ldrahvalik mbrisseastumine iga valimistskli alguses. Ikka ja jlle, iidamast-aadamast. Kik on korras.


2. 
Kui hpata mehaanilise kella juurest teise modernsuse verstapostini  Prantsuse revolutsioonini, siis selle lipukirjast pole judnud end tielikult diskrediteerida vist ainult vabadus. Vendlust ja vrdust ei kohta tnapeval sugugi nii sageli. Vabadus on samuti sna, millel on lbinisti positiivne aura. Eesliitena vib seda sna kohata vga laialdaselt, alates juba meie riiginimest ja lpetades erakondade, mtete, portaalide, haridustega, -kondade ja -kundadega. Tundub olevat ksmeel selles, et mis on vaba- on ka kuidagi hea. Prast kommunistliku suureksperimendi lbikukkumist leidus kllaga neid, kes olid veendunud, et liberaalsele demokraatiast midagi paremat inimene vlja melda ei suuda ja ajaloo lpp on sellega kes. 


Geniaalse sulega Andrei Platonov kirjeldab ideelise kommunismiehitaja Ivan Fedotovit makovi peas toimuvat nnda: 
Loodus on korra ja harmoonia kige elam vaenlane, mtles makov. Looduses kipub ikka midagi juhtuma... Mis oleks, kui kehtestaks kohtuliku vimu looduse le ja karistaks teda korrarikkumise eest? Niteks annaks taimedele ikalduse eest peksa. Muidugi mitte lihtsalt vemblaga, vaid kuidagi kavalamalt  nii-elda keemiliselt!4 
makovil on ses mttes igus, et tieliku korra vastu eksimine ulatub palju sgavamale kui siin ennist juleti oletada. Juba taimed pole tiesti korralikud. Kuna taimed on mneti vaadeldavad kui loomad, kes on psiunes (et mitte elda koomas), siin oleks valgustav teha ks krvalepige une juurde.
Evolutsioonibioloogid on olnud kvasti pead murdnud probleemi le, kuidas uni on kohastumuslik. On ju magamine esmapilgul seotud nii paljude miinustega, alates sellest, et oled siis kerge saak kiskjale ja lpetades sellega, et rivaalid napsavad samal ajal (parimad) partnerid ra. Eks ole unevajadust neednud nii tudengid kui kutsumuslikud tmurdjad. Kolmandik me elust lheb selle nahka! Evolutsioonibioloogid aga jrsku taipasid  selgitada ei tule seda, miks me magame, vaid hoopis seda, miks me rkvel oleme. Vaid inimlik krkus on rkvelolekut pidanud telisemaks eluks kui magamist, tegelikult pole magatud elu kuidagi vhem elu. Ja igupoolest on loomariik ainus, kes on aeg-ajalisele rkvelolekusse pagendatud, seeneriigis ja taimeriigis seda hda pole, nemad magavad kogu aeg. Miks nemad saavad? Sest nendel on nnestunud tita ks ideaal, nimelt nad on oma ainevahetuse tielikult mehhaniseerinud, selle automaatseks ehk isekorduvaks teinud. Kogu ringlus kib iseenesest. Inimesel kib ks protsess kenasti automaatselt  hingame ka magades, aga mitte kauem kui keha sees kaasaskantavad energiavarud ja jtmehoidlad lubavad. Niteks vaesed vidisvaalad saavad magada ainult nii kaua, kui suudavad hinge kinni hoida, vaevalt kolmteist minutit!, siis peavad jlle tle minema. Seened ja taimed aga ei tee td, nad elavad tiuslikult jude. Nendel kib peale hingamise automaatselt ka toitumine ja paljunemine. 
Vib isegi elda, et pooled meie hdadest tulevad sellest, et kht lheb ise thjaks, aga ise tis ei lhe (teine pool hdadest tuleb sellest, et paljunemine ei ki automaatselt). See on ks kohutav lesehituslik puudus, mis meid taimedest ja seentest eristab. 
Korduvus thendab seda, et millegi kulgemine on ette mratud, aga vabadus thendab seevastu, et millegi kulgemine ei ole ette mratud. Tsitaadid, millega kesolev essee algas, kirjeldasid vaba olemise ngi. Kui mned kutsumuslikud targutajad mrivad virnade viisi paberit, et testada inimese tahtevabadust, siis igale praktikutele ilmeb vabadus alati probleemina, sellena, et jrgmine samm ei ole ette mratud ja see tuleb ise vlja melda ja valida. Ja isegi kui pole ht ja ainust iget valikut kipub olema ikka nii, et valesid ja halbu valikuid on rohkem kui igeid ja hid ning teadvusel, mille valikuvabadust mistus ja haridus ei piira, on tenosem koperdada halva ja vale kui hea ja tese valiku otsa. Vga laia joonega ldistades vib elda, et kogu kultuur on ks tohutu kitumisvabaduse piiramise ssteem. Niteks nii mastaapse kultuurinhtuse nagu eetika sisuks polegi ju suurt muu kui piirata teatud kitumisi. Ja neid tuleb piirata, sest valed ja halvad valikud on vimalikud. Samuti on formaalse seadusandlusega. Aga kui jrele melda, siis ka oskused ja petused piiravad tohutut kitumisvabadust. Kalevipojal oli paraku vabadus lajatada nii lapiti kui serviti, nneks juhtus siil lhedale, kes piiras seda vabadust.


Kordan: korduvus thendab seda, et millegi kulgemine on ette mratud, aga vabadus thendab seevastu, et millegi kulgemine ei ole ette mratud. Ivan Karamazovi suurinkvisiitor heidab Jeesusele ette, et see jttis inimesed vabadusse, aga inimesele ja inimhiskonnale ei ole miski talumatum kui vabadus! Tsitaadid, millega kesolev essee algas, kirjeldasidki vaba olemise ngi.




1 Anton Nigov Harjutused 2002, lk 9
2 Valdur Mikita Mikroetnos, Sirp 12. XII 2014
3 Milan Kundera Olemise talumatu kergus Monokkel, 1992, lk 181


4Andrei Platonov Gradovi linn LR nr 3 1969, lk 49
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:15 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
15. detsember 2015Raamatusoovitus 


Ilmus selline teos



Karl Ernst von Baerilt on meil olemas mahukas autobiograafia, mille ta aastal 1864 seitsmekmne kahe aastasena Eestimaa Rtelkonna tellimusel vlja andis. Rtelkond uskus, et ta ei saa oma kuulsat liiget vrilisemalt austada, kui teha talle ettepanek oma elulugu kirja panna ning lasta see teos ldsuse kulul vlja anda. Kahtlemata on selles raamatus ra toodud Baeri elu kik olulisemad prdepunktid  ent seda, mis meid suure loodusuurija puhul tegelikult huvitab, saab lugeda ksnes ridade vahelt. Ja paljutki sellest, mida tingimata tema mistmiseks vaja, ei ole ldse kirjas, sest see on tema kodumaa lugejatele enesestmistetav. 
See kodumaa  Eesti, mis on ka minu kodumaa, erineb aga nii vga sellest, mida keskeurooplased seostavad kodumaa mistega, ja kodumaa on Baeri arengut oluliselt mjutanud. Kodumaa mjutab loodusuurijaid mravamalt kui kiki teisi, keda ri vi naudingud on kike nivelleerivasse Euroopa tsivilisatsiooni tmmanud, sest kodumaa on see, kes inimese ja looduse suhte kaudu annab esmase kaemuse ja juhib mtlemise esmastele radadele. Mida muud leiab Kesk-Euroopa elanik linnast maale minnes kui teid, mida on ehitanud inimesed, plde, mida on estanud ja kndnud inimesed, aasu, mida on niitnud inimesed, ja metsi, mida inimesed on maha raiunud ja uuesti istutanud? Talupojal, kes vitleb otseselt maaga ja tunneb muret tuule ja ilma prast, on veel aimu sellest, mida thendab loodus, ent linnakodanikul seda enam ei ole. Tema jaoks on loodus oma tegeliku no peitnud ja vtnud vormi, mille inimene on talle peale surunud. Nii on loodus muutunud rattakeseks moodsas inimeseks olemise suures masinavrgis.

Kes pole veel kunagi ppinud tegelikult tundma vaba merd vi krgeid mgesid, see ei ole kunagi kohanud loodust iseseisva olendina tema ilsuses vi jhkruses. Ja kes ei ole eales khkleva sammuga astunud rgmetsa, ei tea midagi sgavast saladusest, mis hoovab lbi orgaanilise maailma. Pris kindlasti ei sobi meile selle saladuse muljet vahendama Preisi riigimetsad sadade tuhandete hekrguste htmoodi kidurate mndidega, kigil hes kohas sama must trvakrae. nneks on eriti Kesk-Saksamaal kanaliseeritud jgede ja kisraudteede krval ka imelisi metsi, kus on kodu leidnud idll ja romantika. Aga idll ja romantika ei ole enam puhas loodus, nad on inimese ja looduse suhte idealiseeritud vljendus. Prantsusmaal puudub ka see viimane henduslli. Seal on loodus pea tielikult vlja juuritud, vlja arvatud lunas, kus isegi mitte hotellid, kasiinod ja autod ei suuda tielikult alla suruda Itaalia maastiku ilu. Aga isegi soodsaimal juhul, mil loodus astub Kesk-Euroopa elanikule vastu millegi suurena, mis on krgem kigest inimese tehtust, mjub ta siiski kutsuvana ja pakub mtetele ideaalset elu- ja kasvupaika, kus meel on lahe ja rahulik. Hoopis teisiti on lood Eestis. Seal on looduses midagi vrast, sageli vaenulikku, suisa salakavalat ning rahutukstegevat. Ta ei ole seal ei ilus ega ilis; romantika ja idll on seal vrad. Sellel maal on loodus veel tugev, suisa livgev. Igal sammul on tunda, et ta valitseb inimeste meelte le. Mitte helgi teisel maal ei ole nii ohtralt kohutavaid tondilugusid kui Eestis, alati on need lood hvardavad nagu loodus isegi. 
/.../
Kuime tahame Baeri igesti mista, siis peame krvale jtma kik, mis on poliitiline. Baer ei olnud ei liberaal ega konservatiiv, vaid lihtsalt bioloog. Isegi konflikt ministeeriumiga ksimuses, millised oleksid parimad kaitsemeetmed koolera vastu, ei suutnud tema suhtumist tumestada. Ta mnis isegi, et peamises asjas olevat ministril olnud igus. Baer vaatles riiki samasuguse pilguga, millega ta vaatles kiki elavaid asju. Teatud rahvamajandusteoreetikute raevuka Preisi-vastase vljaelamise peale oleks ta vaid lgu kehitanud, sest kriitiku parteilisus vlistab tervikliku levaate. Riik on bioloogi silmis elav tervik, mille eri osad teevad harmoonilist koostd. Terviku edenemiseks peab ka riigis iga ksikelement olema tie tervise juures. Ent siiski on elusorganismi ja riigi vahel phimtteline erinevus. Tepoolest, riik on samasugusel moel tekkinud ja mitte valmistatud, nagu on seda masin. Elusolendi funktsionaalne htsus on tagatud sellega, et tema erinevad elementaarosad  rakud  eristuvad alati sellisel viisil, et nende struktuur arvestab just seda lesannet, mida neil tuleb tita. Riigi puhul see nii ei ole. ksikud indiviidid jrgivad kll ka oma iseloomu ja struktuuri poolest teatud seadusi, ent need on liigi seadused ja mitte riigi omad. Iga loomne organism hukkuks, kui lihasealge rakkudel areneksid nrvirakkude omadused. Me teame uusimatest uurimistdest, et esimestel idurakkudel on veel vime saada igat laadi rakuks, et diferentseerumise edenedes minetavad nad ha enam erinevate struktuuride loomise vime, kuni nad on viimaks vimelised moodustama ainult seda hte struktuuri, mis vastab nende funktsioonile.
Rahvast moodustavad ksikindiviidid ei ole seevastu oma omaduste sgavale ulatuvatest erinevustest hoolimata alati kindla elukutse esindajaks sndinud. Tallimehe pojal vivad vahel olla eeldused saada ministriks, aga ministripojal vib olla annet tallimeheametiks. On lihuvitav teada saada, millisel viisil loomariik selle probleemi puhul lahenduse leiab. Mesilased oskavad toitu nii segada, et see surub kasvavatel vastsetel teatud omadused alla, teisi omadusi seevastu vimendatakse. Inimeste riigil ei ole seni keprast vimalust peenelt doseeritud toiduainete pakkumisega kohandada juba imikueas oma noorte riigikodanike vimeid nende tulevase ameti jaoks. Eksisteerimiseks on inimeste riigil nagu igal teisel organismil vaja erinevaid elundeid. Ta saab oma elundite, see thendab ametite moodustamiseks traditsioonide ja seisuste toel ksnes ebapiisavalt lbiselutud materjali, ja siiski peab ta nudma, et kik indiviidid, kes on hinenud teatud elukutseks, arendaksid neidsamu erilisi vimeid. See thendab loomulikult, et ksikindiviidile seatakse piirangud, mis ei tohi aga kunagi vlja minna indiviidi kahjustamiseni  sest ainult siis, kui kik edenevad, edeneb ka tervik.


Jakob von Uexkll Karl Ernst von Baer (1916), raamatus Omailmad, Ilmamaa 2012)




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:48 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
3. detsember 2015Armastada eestlast. Martini ja Ahto lugu. 
Pevakommentaar ERRi 03.12.2015

Armastada eestlast. Martini ja Ahto lugu.




Joseph Conrad olevat elnud kord Herbert George Wellsile: Meie vaheline erinevus on fundamentaalne, Wells. Teie ei hooli inimkonnast, kuid arvate, et seda annab parandada. Mina armastan inimkonda, kuid tean, et ega ei anna ikka kll!
Hsti eldud. Selgelt ja tpselt eldud. 
Aga et muuta see thelepanek kodusemaks ja meid rohkem knetavaks, vime Conradi ja Wellsi asemele panna niteks Martini ja Ahto ning inimkonna asemele lihtsalt eestlased. Martin tleks siis nnda: Meie vaheline erinevus on fundamentaalne, Ahto. Teie ei hooli eestlastest, kuid arvate, et neid annab parandada. Mina armastan eestlasi, kuid tean, et ega ei anna ikka kll!


See fundamentaalne erinevus on igupoolest ige vike, aga see-eest taandamatu. Ksime niteks, kas Jakob Hurt oli rohkem Martin vi Ahto, kas ta panustas eestlaste parandamisele vi armastas neid nii nagu nad on? Kui vtta tema kuulsaim tlus, siis tuleb mnda, et Jakob Hurt on pigem Ahto kui Martini sugulane. Kutsus Hurt ju eestlasi saama vaimult suureks. Rhutan: saama! Sellist leskutset on mttekas esitada ainult neile, kes on vaimult viksed. Mistagi lootuses, et nad suudavad saada vaimult suureks. Praegu ei ole, aga viks olla.


Uskuda kellegi arenemisvimesse on ikka riski peale minemine, sest toetutakse ju millelegi, mida veel ei ole, toetutakse usule. Sest usk on kige loodetava olemus, alles nhtamatute asjade olemasolu testus nagu vib lugeda Pauluse kirjast heebrealastele.
Ka praegune kliimakonverents on kokku kutsutud usus, et vimukandjad suudavad kokku leppida ja inimkond suudab teha ajaloolise pretsedendi, thendab, kituda mistusprselt.


See fundamentaalne erinevus ilmneb ka siis, kui reageeritakse oma hoolealuse negatiivsele kitumisele, niteks kaklemisele vi tikkudega mngimisele. Ahto kratab vihaselt vi nrdinult, et tal on nende prast hbi. Tal on hbi, sest ta usub, et eestlane oleks vinud nnda mitte kituda. Martini reaktsioon on aga teistsugune, tema sdistab olusid ja moraalselt korrumpeerunud vimureid, kelle otsused panid eestlase nnda kituma. Martin tleb, et nete, ma ju hoiatasin, ma ju tlesin, et ei tohi eestlast rritada, ta hakkab ju peksma ja mratsema.


Tasub thele panna ka seda, et kui moraliseerimise juures vtta sihikule ainult ks rahvus  no tavaliselt see oma rahvus  siis rassism-tpi diskrimineerimine suhtumisena siiski silib. Isegi kui on rtatud antirassistlikku leskutsesse. Niteks moralistlik sdistushatus, et eestlased on rassistid, on ise rassistlik. Sest omistab rahvusele kui tervikule he negatiivse omaduse.


Kui natsionalist-rassist usub, et tema rahvus vi rass on tegelikult ka tsiviliseeritum, targem, moraalsem ja igati parem kui teised rahvused vi rassid, siis oma rahvusele vi rassile krgemaid nudeid esitav moralist soovib, et tekiks olukord, mil natsionalist-rassistil olekski igus. Kujutame ette, et moralist hatab: Hei, eestlased! Olge nd arukad, kained, sbralikud, ausad ja moraalsed! ja eestlased olekski seda. Sel juhul tekiks ju olukord, kus natsionalistil-rassistil olekski igus  eestlane olekski de facto teistest parem. 
Mistagi seda ei juhtu. Aga antirassistlik oleks siiski moraliseerida antirassistlikult. Inim-indiviidide moraalne vrdsus tuleb sellest, et neile kigile esitatakse vrdsed moraalsed nudmised. Nii eestlaselt kui venelaselt tuleb vrdselt nuda arusaama ajalooperspektiivide subjektiivsest paljususest, nii heledanahaline kui tumedanahaline peab suutma mista snade thenduse kultuurisltelisust jne. 

Nii Ahto kui Martin, aga ka die blonde Bestie, blond metslane  tleme niteks, et ta nimi on Kristiina  tohivad tegutseda ainult phiseaduse raames. Muide, Eesti Vabariigi phiseaduse paragrahv 12 klab jrgmiselt:


 12. Kik on seaduse ees vrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavrvuse, soo, keele, pritolu, usutunnistuse, poliitiliste vi muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi vi muude asjaolude tttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vgivalla ja diskrimineerimise hutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav hutada vihkamist, vgivalda ja diskrimineerimist hiskonnakihtide vahel.


Aga Jakob Hurda prand vrib phjalikumat jrele mtlemist kll. Hurt kutsus les eestlasi saama vaimult suureks. Rhutan, vaimult! Tuleb saada vaimult suureks, mitte diibilt vi supermarketilt.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:53 8 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
21. november 2015Vihakne kriminaliseerimisest 
hel 18.11.2015 toimunud koosviibimisel rkis T kriminaaliguse professor Jaan Sootak sotsiaalse vaenu hutamise kriminaliseerimisest ja sellega seotud probleemidest. 

Annan jrgnevalt vikse referatiivse levaate.




Sna vihakne on kasutusel knekeeles st tegu pole juriidilise terminiga.


See probleem pole praegu tekkinud. See ei ole ELi leiutis, mida meile on nd hakatud peale suruma.


Niteks:
1) Eesti NSV 1961. a Kriminaalkoodeks


 72. Rahvusliku vi rassilise vrdiguslikkuse rikkumine 


Rahvusliku vi rassilise vaenu vi tli hutamise eesmrgil tehtava agitatsiooni vi propaganda eest, samuti kodaniku iguste otsese vi kaudse kitsendamise vi kodanikule otseste vi kaudsete eeliste kehtestamise eest olenevalt tema rahvuslikust vi rassilisest kuuluvusest  
karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kolme aastani vi asumiselesaatmisega kahest kuni viie aastani.


samuti
2) Eesti Vabariigi 1992. a Kriminaalkoodeks


 72. Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vgivalla vi diskrimineerimise hutamine
(1) Rahvusliku, rassilise, usulise vi poliitilise vihkamise, vgivalla vi diskrimineerimise hutamise eest
- karistatakse rahatrahvi vi arestiga vi vangistusega kuni he aastani.
(2) Sama tegevuse eest, kui see ti kaasa inimese hukkumise vm raske tagajrje 
 karistatakse vangistusega kuni kolme aastani. 


Aastal 2004 muudeti sotsiaalse vaenu hutamine kuriteost vrteoks ja lisati see, et peab olema teiskordsus ja oluline kahju.


Aastast 2006 kehtib lisakausel: kui sellega on phjustatud oht isiku elule, tervisele ja varale (sest sna ja enesevljendusvabadus peab jma).
Pingevli tekib phiseaduse paragrahvidede 12 ja 45 vahel. See iseenesest ei ole karistusiguslik probleem, kuid karistusigus peab tmbama piiri, kus lpeb snavabadus ja kust algab rahvusliku, rassilise vms vihkamise, diskrimineerimise ja vgivalla hutamine. 


Pluss printsiip Cogitationes poenam nemo patitur  mtete (ka emotsioonide jms) eest ei karistata ka siis, kui neid vljendatakse.


2006. aasta muudatusega muutus teodelikt tagajrjedeliktiks st enam ei ole karistatav sotsiaalse vaenu hutamise tegu ise, vaid sellega kaasnev ohtlikkus (kui kaasneb!) ja tagajrg


Siit probleem: ohtu ei saa praktiliselt tendada ja kui asi on toimunud, siis on selleks juba teised paragrahvid (nt vgivald on ise kuritegu, stamine on ise kuritegu).

Miska paragrahvi pole alates 2002 aastast kordagi kohaldatud (enne sedagi ainult kaks korda!).


Veel: diskrimineerimine ja vgivald on hsti mratletud, vihkamine mitte.


Kui kohtusse kutsutakse ekspert, siis eksperdilt ei tohi ksida kuriteo kooseisu mratlevat tuvastust (nt kui vihkamine on kriminaliseeritud, siis eksperdilt ei tohi ksida, kas X on vihkamine), see otsus peab jma kohtunikule. Teisisnu, ekspert (nt pshholoog, arst, semiootik) ei tohi olla kohtumistja.


Samuti peab saama sdistuse eest end phimtteliselt kaitsta st sdistus peab olema piisavalt konkreetne. Niteks hvarduse korral sdistaja peab nitama, et hvardatul on reaalselt alust karta.


Kus on avalikkuse piir? Avalik ruum see, mis on kttesaadav mratlemata isikute ringile.
Sotsiaalmeedia a priori avalik ruum.



Seeprast tsiteerigem:

Autokraatne kord on nagu eriliselt loodud valeks, pettuseks, vltsimiseks. Sest mis viga neid inimesele nii meeldivaid asju teha, kui pole jrelevalvet mingisuguse avaliku hle poolt! Inimesed oma ihadega jvad, olgu hiskondline kord demokraatlik vi autokraatlik, aga nende tegusid aitab demokraatlik avalikkus palju paremini tkestada kui autokraatlik saladuslikkus.
Sellest tsiasjast jrgneb demokraatiale raske kohustus, millest autokraatia vabastatud: demokraatias peab inimene olema lbisegi korralikum, ausam, nii-elda vooruslikum kui autokraatias vi muidu ta nestab ise oma jalgealuse sna lhikese ajaga. See kib esmajoones just nende kohta, kelle kes vim ja kes tahavad avalikke asju ajada.
[...]
Eksivad need, kes arvavad, et autokraatne kord pstab autoriteedi, klbluse, voorused, usu, jumala hea nime ja ldse kik krged eetilised asjad. Kusagil ei hvine ega muutu naeruvrseks autoriteet, voorused, usk ja jumal nii kergesti ja phjalikult kui just autokraatlikus korras. Seda mletame vga hsti tsarismi pevilt ja seda neme ka tnapev. Kas Saksamaal on ristiusu jumalal vga hea pli? Kuhu on seal saanud lunastus ja paradiis? Saab psida veel mingisugune autoriteet, kui inimesi tapetakse kui konni? Mis on jnud selle asemele? Ainult hirm, paljas hirm. Kuulub hirm vooruste hulka? Meie ngime seda voorust Vene ajal: kik elasid alalises hirmus ja tsaaril endal, kelle nimel kiki hirmutati, oli kige suurem hirm. Kui autokraatne kord pab valitseda vimalikult suure hirmuga, siis demokraatia eesmrgiks on vimalikult vhene hirm. See teebki tema seisukorra ajuti raskeks. Sest on silmapilke, kus inimene vi inimhulk lheb hingeliselt nii laokile, et teda vib vaos hoida ainult hirm, see kigi vooruste eitamine. Siin ongi ehk phjus, miks inglased, need vanimad Euroopa demokraadid, tnapevani ei asu ihunuhtluse kui kasvatusvahendi suhtes nii eitaval vaatekohal nagu paljud teised rahvad. Demokraatia vajab enesepiiramist, enesevalitsemist ja kohusetunnet palju suuremal mral kui autokraatia. See ongi, mis teeb selle korra raskeks. Sest paljuke on neid inimesi, kes tahaksid iseoma ihasid ja tegusid piirata? Ei, kik piiravad aina teisi. Ja kus on need, kes tahaksid iseend taltsutada ja valitseda? Kik tikuvad ummisjalu teisi taltsutama ja valitsema. Enesekohustamise asemel kohustaksid kik hea meelega teisi. kski ei taha millestki loobuda, kik ootavad ja loodavad, et teised loobuksid.
(A.H. Tammsaare, 1934)


















Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:58 5 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


5. november 2015Usuvabadus ja rassismofoobia 
Pevakommentaar ERRis 05.11.2015

Usuvabadus ja rassismofoobia

Trallis kirjanikupalga mber on ks tore smboolne kokkusattumus. Ses mttes, et just kirjanikud on need, kes viksid ja peaksid tunnetama mbersnastamise vge, ning kllap oleks viklast protestikisa kvasti vhem, kui selle sna asemel mnda muud kasutada. Niteks sotsiaalsete garantiidega kolme aastane loomet toetus vi midagi muud taolist.

Teeme veel he petliku mbersnastuse. Vi pigem mbermratluse. Nimetame rassismi usundiks. tleme, rassismi jrgijad usuvad valge rassi limuslikkusesse. On meil ju usuvabadus, usundi valik on inimese era-asi ja mis tahes usundi mdistik ei kuulu avaliku ja ratsionaalse vitluse alla. Usundit toetav mdistik vib olla ilmalik-ratsionaalsele pilgule kui tahes debiilne. Mni usub, et Maa loodi koos fossiilidega 6000 aastat tagasi, mni usub, et mida heledam nahavrv, seda jumalikum inimene. Mni kummardab lehma, mni metsatukka, mni Muhamedi, mni ise-enda naba. See on oma asi ja viisakas inimene ei kritiseeri ega naeruvrista seda, mis kellegi teise identiteedis keskne.

Avalikus ruumis vib oma usundilist identiteeti demonstreerida. Niteks soengu vi riietusega, aga kitumine peab ikkagi jma avalikus ruumis kehtivate ldiste reeglite alla.


Siit johtub liberaalse demokraatia vajadus sellise vooruse nagu tolerantsus jrele. Kui meil on usuvabadus, thendab, riik ei sekku usundi valikusse, siis peab iga kodanik taluma enda krval igasuguseid veidrikke. Sltuvalt maitsest, mned on meeldivamad, mned vhem. Mulle niteks meeldivad krinaiidid oma laulu ja taldrikukestega. Vi mormoonimisjonrid, armsad nagu lekpsenud koolijtsid.


Aga mne inimese teeb rahutuks ainuksi turban, rkimata veel harjumatumast riietusest. Ja saan aru, et ka ortodokse skinheadi vlimus mjub paljudele ebameeldivalt ja alarmeerivalt. Tanksaapad ja kiilas pea vib mjuda sama hirmutavalt kui peartt ja burka. Eks hirmus olegi asi.

Sbraliku Eesti kontserdil tles David Vseviov Mahatma Gandhit tsiteerides: "Argpks pole vimeline armastama, see on julgete eelisigus. Me oleme julged selleprast, et me suudame armastada, suudame leida endale spru, lhtudes sellest, milline on see inimene kui inimene." 

Tiesti nus. Aga argade simamine ei tee neid veel julgeteks, isegi kui nad mistavad, et julgus, tpsemalt kodanikujulgus on teine voorus, mida liberaalne demokraatia nuab ja eeldab.




Miks meil ometi on trge asetada rassimofoobia islamofoobia krvale? Viks ju nii islamit kui rassimi vaadata kui teatud inimeste maailmapilti ja kitumist organiseerivat mdistikku, kusjuures nii rassistid kui moslemid on vrdselt ohutud, kui nad on vhemuses, relvitud ja mitteradikaalsed. Ning toimivad ruumis, kus avalik vim on selgelt neutraalne ja sltumatu.

Kas meil siis ei ole vaba maa, kus inimene vib uskud mis tahes jampsi, riietuda kui tahes totakalt?
Hakata tegema diskrimineerivaid eristusi selles, kummal on suurem potentsiaal muutuda ohtlikuks ja vgivaldseks, on sna spekulatviine ja ka libe tee. Vrdluseks: on ju 95% vangidest mehed, ometi ei diskrimineeri me poisse seetttu, et neil on potentsiaal saada kriminaaliks suurusjrke krgem kui tdrukuil.


Kllap on asi selles, et rassismofoobid on veendunud valgustunud htumaalase seisuslikus leolekus ning see thendab seda, et kui mni turka vib uskuda mida tahes, siis valgustunud htumaalasele see enam ei sobi. Pole seisusele kohane. Valgustunud htumaalane ei tle, skinheadile, et oo, milline huvitav usund ja riietumistraditsioon, vaid tleb, vastik vaenulik idioot, kes on mingitest XX sajandi mtidest peast puhta lolliks linud. 
Tsi ta on.


Tuntud koomikul Louie CK'l on ks tore tlus seoses suure sisserndega Ameerikasse. Tlkes viks klada see umbes nii: Muidugi immigrandid vtavad sult t. Aga kui sult vtab t keegi, kes on tutvusteta, rahata ja keeleoskuseta, siis vibolla oled sa mttetu hdakgar.










Jah. See vib testi olla nii. Aga ilma naljata. Millele saaks les ehitada positiivse identiteedi see, kes tepoolest on mttetu hdakgar. Vimekal ja palju saavutanud inimesel on lihtne praalida, et ei saa uhke olla selle le, mis sulle on kaasa sndinud, mille saavutamiseks pole sa midagi teinud. Kuidas saaks aga end vrika ja vrtuslikuna tunda see inimene, kellel ainsateks positiivseteks saavutusteks ongi nahavrv, sugu, rahvus, heteroseksuaalsus ja punkt. Ja punkt! Kui mttetule hdakgarale suruda ktte peegel, kust paistab ainult mttetu hdakgar, siis ta lheb oi kui tigedaks. Oi kui tigedaks!


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:08 30 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. november 2015Hitler kummitab jlle. Lmmastiku nide. 
Sissekanne phendatud Kaupo Vipp'ile. VT




sna lhikese aja jooksul on meie kultuuriajakirjanduses ilmunud tervelt kolm kirjutist Yale'i likooli ajalooprofessorilt Timothy Syderilt.
Jrgmine genotsiid -- Vikerkaarnr 9. 
Hitleri maailm -- Vikerkaar nr 10-11.
Holokausti ppetunnid Eestile ja maailmale -- Sirp 30.10.2015


Need on vga huvitavad artiklid, kuid pean mnma, et nende ppetunnilikkus ei tida (vhemalt minu puhul) Snyderi soovitud eesmrki. petlikud on kll, aga teisest aspektist.
Kas ka meil ei ole levinud arusaam, et Hitler oli lirahvuslane? Ja seda nii rahvuslaste kui antirahvuslaste meelest? 
Sirbist vib aga lugeda:


Mis puudutab rahvuslust, siis see tlgendus on minu meelest tiesti vr. Kui kellelgi ei meeldi rahvuslus, siis on vga mugav arvata, et Hitler oli rahvuslane, aga ta ei olnud seda.
ja 
Ma ei ole esimene, kellele holokaust on viis mista olevikku vi modernsust. Selliseid katseid on tehtud 1945. aastast alates. Mis mulle muret tekitab, on asjaolu, et kui holokausti tlgendus on vr, siis vivad ka need ppetunnid, mida olevikule le kantakse, osutuda vraks. Meile tundub, et holokausti phjuseks oli autoritaarne riigikord, niisiis kasutame seda, et riiki kui sellist kahtluse alla seada. Tegelikult phjustas holokausti rassivitlusele phendunud riik, mis hvitas teisi riike. Teine arusaam on, et holokausti phjustas valgustusaeg vi teadus, kuigi tegelikult juhtis Hitlerit koloogiline paanika ning ta pidas koloniseerimissdu, sest keeldus tunnistamast teaduse suutlikkust lahendada koloogilisi probleeme. 


Synderi lugude moraali lhisnastus nibki olevat: kui hlgame usu teaduse vimesse lahendada koloogilisi probleeme, siis me lpetame nagu Hitler.
Niteks artikkel Jrgmine genotsiid lppeb snadega:
Meie ees seisab samasugune otsustav valik teaduse ja ideoloogia vahel nagu kunagi sakslaste ees. Kas me aktsepteerime empiirilisi tendeid ja toetame uusi energiatehnoloogiaid vi lubame koloogilisel paanikal levida le terve maailma?
Teaduse eitamine seab tuleviku ohtu, kutsudes vlja mineviku vaimud.


Ometi on just teadlased (koloogid jms) asunud sel korral Hitleri poole st hakanud koalarmistideks.
Artiklit Hitleri maailm alustab Snyder jrgmiselt:
Hitler arvas, et ainus, mida tuleviku kohta on vimalik teada, on meie planeedi piirid: he tpsete mtmetega ruumi pindala. koloogia thendab nappust ja eksistents vitlust maa prast.
Hiljem: 
Loodus, kirjutas Hitler, ei tunne poliitilisi piire. Ta asetab eluvormid sellele maakerale ja laseb nad vabaks vimumngus.


Sellistes lhtepunktides pole midagi hitlerlikku, pigem on tegu koloogia ABCga. Esimese liguga vinuks alata inimkonna suurprobleemidega tegeleva Rooma Klubi tuntuim aastaraamat Limits to Growth.


Samas artiklis kirjutab Snyder:
Hitler mistis, et pllumajandusteadus kujutab endast spetsiifilist ohtu tema ssteemi loogikale. Kui inimesed suudaksid loodusesse sekkuda nii, et toota rohkem toitu, hlmamata rohkem maad, variseks kogu tema ssteem kokku. Seetttu te eitas omaenda silma all sndinud ja hiljem roheliseks revolutsiooniks nimetatud teaduslikku lbimurret: viljasortide ristamist, keemiliste vetiste ja pestitsiidide kasutamist, niisutusssteemide laiendamist. Ta rhutas, et ka parimal juhul juab nlg pllukultuuride tiustamisest ette. Kikidel teaduslikel tiustustel on piir.


No mis sa kostad, Hitleril oli igus. Roheline revolutsioon osutuski petlikuks lahenduseks. Ja ma ei pea silmas seda, et suurfrer Nlg teeb ka praegu ca 1,5 holokausti aastas. Seda, et pestitsiide kasutamisel on oma koloogiline hind, ei pea lahti seletama. Ristamise vime asendada tnapeval GMOga. Olgu. Jttes krvale geenmanipulatsioonide orgaanilised ohud, rhutan, et taim on ikka ja ainult lhteainete keemiline muundaja. Selleks, et midagi muundada, peab olemas olema ka see, mida muundada. Ja iges vahekorras. Pikalt oli limiteerivaks aineks lmmastik. Kuni kaks meest  ajakiri Nature nimetas nad aastal 1999 XX sajandi kige mjukamateks inimesteks  Fritz Haber ja Carl Bosch ttasid vlja meetodi, kuidas hulmmastikust ammoniaaki toota, thendab, panid aluse snteetiliste lmmastikvetiste tootmisele. See vimaldas pldude saagikust mitmekordistada.


Lmmastik on eriline ressurss, sest selle vib lugeda piiramatuks ja kikjal kigile kttesaadavaks(78% atmosfrist, eks). Aga ka siin on saabunud hukutav tagasilk. Kui ssinikuringe rikkumisest tulenevad probleemid on ldteada  ssinikdioksiidi kontsentratsiooni tus ja kliimasoojenemine , siis lmmastikuringe rikkumise tagajrjed nii ldteada pole.
Teaduslike aruannete kohaselt ei tohiks inimkond keskkonda paisata le 35 miljoni tonni lmmastikku aastas, praegu kipub see olema 150 miljoni kandis ja osa sellest on phjuseks, miks niteks meie koduses Lnemereski on surnud tsoonid.
Aga taimed vajavad ka teisi ehitusklotse. Niteks fosforit. Hiljuti kandis EL fosforiidi kriitilise thtsusega maavarade hulka. Praegu impordib (ja rajab Rail Balticut?).
NB! Fosfori ja teiste elementidega ei saa suur teadus mingit Haber-Boschi teha, sest Haber-Bosch leiutas menetluse, kuidas saada igel kujul ktte seda, mida on valel kujul kikjal, aga niteks fosforit ei ole teps kikjal.

Teadlane Kristjan Piirime annab aru teaduse tagajrgedest anno 2015:
Raskeim tagajrg on muldade vljakurnamine. Pllumajandus on looduslikku mullaerosiooni kiirendanud 1050 korda.
Ligi 40% ELi mullaressursist on klassifitseeritud kui tsiselt survestatud. Aga kui mulla granulaarne struktuur kokku kukub, siis see enam praktiliselt ei taastu. 500 aastaga vib taastuda kigest ca 2,5 cm mulda.
Mullaviljakuse langedes ptakse sealt kemikaalidega veel viimast vtta, mis hest kljest kiirendab krbestumist, samal ajal aga mrgitatakse keskkonda. Pestitsiidijgid on juba oluliselt kahjustanud tolmeldajaid, ja ka me ise sme iga pev pllumajandusmrke sisse. Pllult uhatakse vetisi ja mrke ka phjavette ning veekogudesse. Pllumajandus on ELi suurim veekogude reostuse allikas. 


Snyder mainib kopaanikaga seoses eelkige kliimasoojenemist. Ja peagi toimub lemaailmne kliimakonverents (anna meie delegatsioonile hoogu!). Kliimasoojenemine  kuigi vga tsine  on siiski ainult ks probleem.


Jah, on eldud, et Maa suudaks ra toita ka 10-12 miljardit inimest. Aga harvem eldakse juurde selle teine tingimus: kui kik oleksid taimetoitlased (nagu Hitler). Ja muud tingimused: kui praegune reostus, kliimasoojenemine, mullastikuprobleemid jms arvestamata jta.


Lmmastik on veel mitmes mttes eriline aine. Kuna ta on kige stabiilsem lihtaine kujul (nagu atmosfriski), siis tema hendid kipuvad lagunedes andma just lihtainelise lmmastiku st gaasi ehk suure ruumalaga oleku. Tihti juhtub see protsess vga kiliselt. Enamik lhkeaineid on just nimelt lmmastikuphised. Alfred Nobel stabiliseeris (tri)nitrogltseriini ja lhkeju ekvivalentlhkeaine trotl on samuti trinitrohend. Ja plveotsa pommimehed alustavad tihti lmmastikvetistest.


ks erilisus veel: kuigi nimetus eksitab, siis lmmastiku ktte lmbumine lmbumistunnet ei tekita. Lmbumistunde tekitab ssinikdioksiidi liig, mis langetab vere pH-d, st kui selle saab vlja hingata ja keskkonna CO2 kontsentratsioon oluliselt ei tuse, siis lmbumistunnet ei teki. Hapnikuvaegus teeb lihtsalt uniseks.  Lmmastikuga gaasitamine on ks humaansemaid hukkamisviise, sest see lihtsalt suigutab unne, millest ei rgata. Aga see on selles kontekstis juba vllanali.  









P.S. Ei pidanud vajalikuks selgitada, et rassiteooria, rahvuslus jms on antud juhul tiesti irrelevantne. Inimesi on liiga palju (loe: nende mju keskkonnale hukutavalt suur) sltumata nende rassist, usutunnistusest, seksuaalsest orientatsioonist jne. 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 15:15 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
29. oktoober 2015remrkus neoinfantiilsusele. Hans Seppi triumf. 

Mihkel Mutt kirjutab viimases Loomingus neoinfantiilsusest ja pealkirjastab essee Joseph Knechti lootuste luhtumine (SIIN). Essee kokkuvttes jb klama pessimistlik noot: Joseph Knecht  kutsumuslik pedagoog, valgustaja, kulturiseerija  on suuresti kaotanud. Essees analsitaksegi neoinfantiilsuse geneesi, seda, mis tingimused olid fenomeni lheteks jne. (Riivamisi sel teemal on ajalehe-essee formaadis peatunud ka Mihhail Lotman ja hes blogisissekandes ka ma ise).


Aga kui Joseph Knecht kaotas, siis kes vitis? Vitis Hans Sepp.


Hans oli silmapaistmatu poiss, kondine, mitte pikk ega tugev, ta phkis oma ksi juustesse vi riiete vastu ja vaatas igal vimalusel vikesesse mmargusse plekkraamis taskupeeglisse, kuna teda tegi ikka rahutuks mni vinn ta hooldamata nonahal.
Hans Sepp oli propagandist ja ideoloog, kui nii vib tema puhul elda. Hans Seppi jrgi tema aeg ei tundvat nooruse igust, sest kuni tisealiseks saamiseni olevat inimene niisama hsti kui lindprii. Isa, ema, eestkostja vivat teda riidesse panna, talle peavarju anda, teda toita, nagu tahavad, nuhelda ja Hans Seppi vaadet mda hukka saata, kuivrd nad ei astu le kaugele jvast paragrahvipiirist, mis vimaldavat lapsele parimal juhul loomakaitset. Ta kuuluvat vanematele nagu ori isandale ning olevat oma majandusliku sltuvusega kapitalismi omand ja objekt. 
Oma ideed oli Hans Sepp algselt leidnud kusagilt mainituna, siis aga ise vlja arendanud ning need olid htlasi selleks, mida ta petas oma imestavale ja seni kodus priski turvas olnud pilasele Gerdale. Kristlus leevendanud vaid naise iket, mitte aga ttre oma; ttar vegeteerivat, sest ta vrandatakse vgisi elust. Prast seda ettevalmistust petas ta Gerdale lapse igust ehitada oma kasvatus les omaenda olemuse seaduste jrgi. Laps olevat loov, sest ta olevat kasvamine ja loovat end ise. Ta olevat kuninglik, kuna kirjutavat maailmale ette oma kujutlused, tunded ja fantaasiad. Ta ei tahtvat midagi teada juhuslikust valmis maailmast, vaid ehitada maailma omaenda ideaalide jrgi. Tal olevat oma seksuaalsus. Tiskasvanud tegevat barbaarset pattu, hvitades lapse loovust tema maailma ra rvides, teda kohalekrutatud, surnud teadmistemassiga lmmatades ja teda teatavaiks, lapsele vrasteks sihtideks dresseerides. Laps olevat eesmrgitu, tema looming mng ja rn kasvamine; kui teda vgisi ei segatavat, ei vtvat ta endasse midagi muud sisse kui seda, mis ta teliselt endasse sisse vtab: iga ese, mida ta puudutavat, elavat; laps olevat maailm, kosmos; laps ngevat seda viimast, absoluutset, kui ta seda ka vljendada ei suuda  aga laps tapetavat ra, petades teda eesmrke mistma ja aheldades ta labase korduvuse klge, mida valelikult tegelikkuseks nimetatakse!  nnda siis Hans Sepp. Kui ta hakkas seda petust Fischelite majja juurutama, oli ta olnud juba kahekmne he aastane ja Gerda mitte noorem. Lisaks polnud Hansul juba ammugi enam isa, ja oma ema vastu, kes pidav sikest kauplust, millega toitis hansu ja ta vendi-desid, oli ta alati sdantvabastavalt jme, nii et vahetut ajendit srasele rhutute filosoofiale polnud vaestele lastele tegelikult olemas.
Gerda oligi siis seda filosoofiat vastu vttes kahevahel: kas kasvatada tulevasi inimesi leebe pedagoogilise kalduvusega vi kasutada seda vahetu vitlusvahendina suhetes Leo ja Klementinega. Hans Sepp seevastu ksitles asja palju phimtteisemalt ja esitas loosungi:


Me kik peaksime lapsed olema!

Et ta nii kangekaelselt hoidis kinni lapse vitluspositsioonist, selle phjus vis olla varastes iseseisvumisvajadustes  peaasjalikult tuli see sellest, et noorsooliikumise keel, mis tookord hoo sisse sai, oli esimene keel, mis aitas ta hingel end sna kaudu vljendada, ja nagu ks ige keel peab tegema, viis he sna juurest teise juurde ja tles igahes rohkem, kui tegelikult teadis. Nii pakkus ka lause, et me kik peaksime lapsed olema, kige thtsamaid tdemusi. Sest laps ei pea oma olemust mitte selle prast pahupidi prama ja temast loobuma, et isaks ja emaks saada  see snnib ainult selleks, et olla kodanik, maailma ori, seotud ja eesmrgistet. Nii on just kodanlik see, mis vanaks teeb, ja laps kaitseb end selle vastu, et temast kodanik tehtaks: seelbi on minema puhutud raskus, et kahekmne he aastaselt ei tohi kituda nagu laps, sest see vitlus kestab snnist raugaeani ja leiab lpu alles kodanliku maailma hvitamises armastusemaailma jul. See oli Hans Seppi petuse nii-elda krgem aste.


(Robert Musil Omadusteta mees, 1kd. ptk 113)




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:03 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
30. september 2015"Tagasitulek isa juurde" 
Ilmus Eesti Ekspressis 30.09.2015. Toimetaja lisas jrgmise pise: Subjektiivse mlu ja ajalooteadusliku tlgenduse vahelist pinget on ksitletud iivelduseni, leiab Adolf apiro lavastust Tagasitulek isa juurde vaadanud Mihkel Kunnus.
Tsiteerisin neid snu eldes Mrt Vljataga (Viimasel aastakmnel on rgitud ad nauseam mlupoliitikast, mlestusmrkidest, kohustusest mletada jne. ). Ja pealkiri on otsene tsitaat Milan Kunderalt.
Mul pole siin htegi oma mtet, vannun!






Inimene vitleb vimuga nagu mlu unustusega



Madis KivTagasitulek isa juurde
Lavastaja Adolf apiro.
Osades Lembit Ulfsak, Elmo Nganen, Anne Reemann, Kalju Orro, Epp Eespev, Klli Teetamm, Piret Kalda, Rain Simmul

Esietendus 16. septembril Linnateatris 




hel peval oli ema jalutuskigu ajal kaugusesse vaadanud ja elnud: Mis tore vike valge kla seal on? Seal polnud kla, vaid piiritulbad. Ema ngemine halvenes ja Karelil oli temast kahju.
Ent ngemishire tundus vljendavat midagi olulisemat: see, mis neile paistis suur, oli ema arvates vike; need, mis nende jaoks olid piiritulbad, olid ema jaoks majad.
Ausalt eldes polnud see ema juures pris uus joon. Erinevus seisnes selles, et varem valmistas see neile nrdimust. Niteks siis, kui hel l tungisid nende riiki hiigelsuure naaberriigi tankid. See mjus nii okeerivalt, nii hirmuratavalt, et keegi ei suutnud pikka aega muule melda. Kes oli august ja pirnid aias olid kpsenud. Ndal varem oli ema kutsunud apteekri pirne korjama. Ent apteeker polnud tulnud ega isegi vabandust palunud. Ema ei suutnud talle andestada ning see ajas Kareli ja Marketa endast vlja. Nad tegid emale etteheiteid: kik mtlevad tankidele, aga tema mtleb pirnidele. Siis kolisid nad ra ja vtsid kaasa mlestuse ema viklusest.
Aga kas tankid on ikka thtsamad kui pirnid? Aja mdudes mistis Karel, et vastus sellele ksimusele pole sugugi nii ilmselge, nagu ta oli alati arvanud, ning salamisi hakkas talle meeldima ema perspektiiv, kus esiplaanil oli suur pirn ja kusagil kaugel tagaplaanil tank, mitte suurem kui kirilind, kes vib iga hetk minema lennata ja silmist kaduda. Oo jaa, tegelikult oli igus hoopis emal: tank on kaduv ja pirn igavene.1




Meil polnud kuhugi minna ja me lihtsalt jalutasime tundide kaupa tnavatel. Ma mletan, et ks vanamutt ms metroo juures kirsse uduseks tmbunud klaaspurgis. Me ostsime ja tahtsime kuhugi istuda, kuid prast vihma olid kik pingid mrjad, me judsime hele laste mnguvljakule, seal oli katkine kiik. Ma panin liivakasti servale oma koti, milles olid pikud, istusin sellele ja tdruk istus minu plvedele. Sime kirsse, need olid kpsed, neist tilkus mahla. Kirsikivid slitasime alguses liiva sisse, mis oli vihmapiiskadest kananahal, tis konisid, klaasikilde ja llepudelikorke, pdsime tabada mne lapse jetud liivakooki, mis oli vihma kes laiali vajunud. Meie vastas oli mletamatute aegade tagune mlestusmrk hukkunutele - sduri kuju, ksi ra murtud, selles oli ta arvatavasti kunagi hoidnud automaati  kekndist paistis armatuur. Hukkunud sdur vaatas thjade valgete silmaaukudega kuhugi les, puude mrgi latvu, kust tuulepuhangu ajal pudenes jlle piisku. Terve kega kutsus ta kedagi kedagi kaasa, arvatavasti meid, sest peale meie ei olnud mnguplatsil kedagi, et kuulge, lhme, poisid, ronime nende puude otsa, sealt on terve taevas keulatuses! Ja siis ei slitanud me kirsikive enam niisama maha, vaid pigistasime need kvasti srmede vahele, nii et libedad kivid lendasid nagu kuulid otse sduri pihta ja jtsid kipsile  vi millest ta tehtud oli  kirsikriimud. Mahlast ja kividest olime ise ka krvuni mrdunud, ked olid meil kirsimahlaga koos. Tdruk tulistas tpselt, paremini kui mina, kskord tabas sdurit otse silma. Silmavalgele tekkis kirsist silmatera, ji mulje, et sdur kritab he silmaga meie poole, et kuidas nii, mina hukkusin teie eest, ja teie tulistate mind kirsikividega! Me naersime laginal ja lksime jlle tnavatele hulkuma. Nd, palju aastaid hiljem, tean ma, et kteta kipssdur mtles meile jrele vaadates hoopis midagi muud: ma hukkusin millegi olulise nimel ja enda nimel, ja kui te tulistate sellel mnguplatsil, mis on tulvil vihma ja teie armastust, mind kirsikividega, siis olgu pealegi, vib-olla see ongi osa tollest olulisest.2


1Milan Kundera Naeru ja unustuse raamat, tlk Pille Kruus,Varrak, 2014, lk 45-46


2Mihhail ikin Veenuse juus, tlk Jri Ojamaa, Varrak, 2010, lk 365-6
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:50 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
16. september 2015Pstepaadieetika 
Kitsendasin ja laiendasin he varasema sissekande "Eesti Ekspressi" jaoks. Kirjutatud umbes kuu aega tagasi (st enne kurikuulsat Vao "massimrvakatset").
Ilmus "Eesti Ekspressis" 16.09.2015

P.S. Soovitan tungivalt sja ilmunud ajakirja "Horisont" keskkonnaajaloo erinumbrit "Antriopotseen. Maakera inimeste meelevallas". 2015 nr 5 (sept-okt).



PSTEPAADIEETIKA


Mihkel Kunnus




1.
Kultuur on mittegeneetiline prilikkus. See on ks kige laiemaid defintsioone kultuurile. Nii lai, et hlmab paljusid liike, aga mitte kiki. Niteks kapsaussil pole kultuuri. Ta koorub munast ja tal on tielik haridus oma eluga hakkama saamiseks. Lviga aga nii ei ole. Lvilaps peab oma vanemailt eluoskusi ppima. Muidu jb htta. Kultuuri edasikandumiseks on erinevate plvkondade kontakt vltimatu. Mida krgema liigiga tegu, seda suurem see peab olema. Kapsaussirvik ei pea oma vanematega ldse kokku puutuma, inimlaps peab seevastu vga pikalt eelmise generatsiooniga koos olema, et ldse eluvimeliseks saada.


Nii mratletud kultuur on mistagi liigispetsiifiline. Niteks inimliik ei suuda vikestele euroopa naaritsatele korralikeks kasuvanemateks olla, miska inimese kasvatatud naaritsad looduslikus keskkonnas hsti ellu jda ei suuda. 


Psin laia mratluse juures: kultuur thendab mittegeneetiliselt pritud oskusi jda ellu oma keskkonnas. Kuna inimene elab vga erinevates keskkondades  krbest jvljadeni  on ta kultuurid vga erinevad. Kuid vaatame kaugemalt, nii kaugelt, et need erinevused kaovad. Siis neme, et kige ldisemad ellujmisstrateegiad puudutavad kolme valdkonda: ski, seksi ja hgieeni. Ka surnutega mberkimine lheb hgieeni alla, sest surnud on oluline nakkusallikas.


Seestpoolt vaadatuna ilmnevad neisse valdkondadesse puutuvad hoiakud  olenevalt rgsusest  vaistlikkusest moraalsuseni kige ldisemas mttes. Vga rgne on niteks mdaneva korjuse eemaletukavus ja potentsiaalse sigimispartneri ktkestavus (homodel on lihtsalt sihik viltu), mistttu neid hoiakuid on vga raske kui mitte vimatu tahteliselt muuta. Kigis inimkultuurides reguleerib moraal smist, seksi ja hgieeni, sest need valdkonnad on olnud inimliigile evolutsiooniliselt vtmelised.


Moraalsed tunded on mistuslikult vga raskesti mberkorraldatavad. Toon he vga kergekaalulise nite. Mu vanaema tles ikka, et leivaptsi ei tohi selili panna. Kulturoloogina ma saan aru, kust sellised kombed tulenevad, aga ometi on mu mistus nende ees juetu. Kui keegi paneb leivaptsi lauale valet pidi, siis see rritab mind hirmsasti, kuigi mistuslikult saan aru oma hoiaku irratsionaalsusest. Ja hoidku mu silme toiduga mngimast! 


Igal liigil on looduses arvukuse reguleerimise mehhanismid. Niteks jneste arvukust reguleerivad toit, haigused ja kiskjad. Inimese populatsiooni suurust reguleerivad ainult toit ja haigused. Selles mttes sarnaneb ta niteks rndrohutirtsuga  kui toitu kllaga, siis paljuneb nagu hull ja kski teine liik ei suuda ta populatsiooni mistuse piiresse gida. Siis saab toit otsa ja populatsioon kukub kolksuga.


XX sajand on inimesele liigiajaloolises mttes loonud tiesti enneolematu keskkonna ja erakordsed olud: toidukllus ja antibiootikumidega meditsiin. Thendab, mlemad arvukuse reguleerijad suruti korralikult alla. Tulemuseks on mistagi populatsiooni eksponentsiaalne kasv, nii-elda demograafiline plahvatus. Praeguseks on suurem osa pllustki paljaks gitud.
(Pld on siin kujund, mis hlmab mullaviljakust, vee- ja vetisevarusid jms, st jtkusuutlikku tootlikkust).


2.
Kesoleval aastal oleks saja-aastaseks saanud Ameerika koloog Garrett Hardin (19152003)
Aastal 1974 ilmus ajakirjas BioScience tema essee Pstepaadieetika: vaeste aitamise vastu.


Ta palub seal lugejal kujutada ette olukorda, kus prast kohutavat laevannetust leiate end koos vikese rhma ellujnutega keset ookeani pstepaadist. Teie mber vees on veel sajad ellujnud, kes anuvad, et neid paati lastaks. Kui aga liiga palju veel ellujnuid paati lasta, siis lheb see phja ja hukkuvad kik. Palju lasta veel paati? Ja kuidas valida, kes?
Kujutage nd ette, et see pstepaat on planeet Maa ja paadis on rikkad riigid (OECD, kuhu kuulub ka Eesti). Millised pstame ja paljudel laseme uppuda? Kiki psta ei saa.


Humanistlik reaktsioon probleemile on hene: sellist dilemmat ei saa olla, sest ei tohi olla, sest see on sgavalt ebaeetiline!


Kraad viisakam humanist tagurdub skeptitsismi, mis on probleemieituse pisut intelligentsem versioon  Pole piisavalt tsikindlaid andmeid, et olla kindel, et Maa ei suuda toita praegust 7,3 miljardit ja rohkemat inimest aegade lpuni!


Teine probleemieituse versioon on samuti humanismile omane: tema jumalus Inimmistus aitab, kindlasti aitab! Ega kiviaeg lppenud kivide otsalppemise prast! jms.


Praeguse humanismi eellased ehk konservatiivsed kiriku-kristlased tunduvad aga olevat veendumusel, et maailma kekik on otsesltuvuses Inimese seksuaalmoraalist ja terendavast hukatusest saab psta ainult range heteroseksuaalne monogaamia. Niteks Montenegro patriarh ja Serbia igeusukiriku juhid tegid eelmisel aastal avalduse, milles sdistasid Serbiat, Bosniat ja Horvaatiat tabanud leujutustes seda, et Eurovisioni-vitis vale seksi kehastus Conchita Wurst. See kik on mistatav, sest ige seksimise imperatiiv on rgvana.
(Rhutan: seksuaalpurismi koloogilisest thisusest ei jreldu kuidagi, et selle eitus vi vastand oleks kuidagi relevantne, ei, homoklubi vrib ses aspektis sama palju thelepanu kui kirik st ldse mitte).


Liigiajaloolises mttes eilesndinud loodusteaduse antud hoiatused lhevad siin sgavasse konflikti aastamiljoneid vana verehlega, mis korrutab tungivalt: s igesti! seksi igesti! pea puhtust ja mata oma surnud! 


Meid on juba praegu 7,3 miljardit, paljud alad lootusetult paljaks nritud, kimas on intensiivseim rahvasternne liigi ajaloos, mis pealegi kogub ha hoogu juurde.


Vime ette kujutada, et rndrohutirtsule on snnikontroll sgavalt loomuvastane, patt ja jledus. Ainus vimalus oma liigikaaslaste massihukkumine ra hoida thendaks neile konflikti aastamiljonite vanuse verehlega, sisima ratundmisega, mis on ige ja mis on vale. Rndrohutirtsudel puudub mssav mistus ja nad on moraalsed ning kuuletuvad oma sisehlele: nad givad kuidas suudavad, paljunevad kuidas suudavad ja jtavad siis massihukkaja rolli keskkonnale.


Robert Arp resmeerib Hardini esseed: Pstepaadieetika kohaselt ei ole inimesed snnilt ega tegudelt vrdsed. Mne elu on vrt rohkem kui mne teise oma ja kigile htemoodi elamisvimalust pakkudes ei ole tagajrjeks muud kui kiirem lpp kigi jaoks.




Oh, kui vaid suudaks taluda vaatepilti valet pidi leivaptsist!
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:50 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
9. september 2015Mart Sander "Litsid" 
Kirjutasin Postimehele arvustuse Mart Sanderi raamatust Litsid. Naiste sda. Paberlehte mahtus sellest alla poole. Terviktekst ilmus netis tasulisena ("Postimees +" 4.09.2015). 
Toon sissejuhatuseks siin ra ka kultuurikommentaari ERRile.


Kisin mne peva eest vaatamas Mart Sanderi mononidendit Juhuslik nimetaja. Oli titsa tore tkk, mitte stand-up-comedy, vaid pigem sit-down-horror. Lhemalt ei saa rkida, sest etendus on pundiga.
Aga tahtsin rkida hoopis autorist ja ainunitlejast Mart Sanderist. Tpsemalt  vrrelda teda Kaur Kenderiga. Mistagi on krvutus provokatiivne, sest on raske ettekujutada erinevamaid tpaae. Esimesel olid juba mhkmetelgi viigid, teine rpib nokats peas veel tismehe-ealisenagi, esimene on rhutatult krgkultuurne, krgklassiline, teine seltsib mnusaimalt pti- ja aguliesteetikaga. Hrrasmees ja jmm.
Kummatigi on neis mingi kultuurifunktsioon vgagi sarnane. Ja ma ei pea silmas seda, et kultuuritegevuseks meldud institutsioonid nende tegevust ei toeta. Nimelt mlema loomingu puhul on autori isiksusel ja avalikul kuvandil lausa mrav roll nende loomingu vastuvtule. Akadeemilises kirjanduskriitikas on teksti autonoomus aksioomiks. Vib ehk elda, et see hoiak kristalliseerus 1967 aastal, mil ilmus mjukal Prantsuse humanitaarteoreetikul Roland Barthesi artikkel Autori surm. Sellest mistest on saanud kibefraas (hiljuti etendati samanimeline teatritkkki). Autori surma all pidas Barthes silmas seda, et ilukirjanduslike tekstide puhul kaotab hl oma pritolu, need tekstid on enesekllased. Mitte pris nii nagu Pythagorase teoreemil pole midagi pistmist Pythagorase elulooga, aga mneti siiski. Vibolla oleks parem vrdlus riigieksamiga, lpukirjandiga. Neid hinnatakse, aga hindaja ei tea absoluutselt midagi kirjandi kirjutaja isikust. Nii on tehtud, sest see on iglane, see vlistab diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse vi mille iganes alusel. On ainult tekst. Kui selline hindamine on iglane, siis Mart Sanderi ja Kaur Kenderi tekstide hindamine on meie kultuuriruumis vist ks ebaiglasemaid, nende tekstidel lasub autori vari kige tugevamalt. Barthesi mttes on nad vga elus autorid. Ei ole thtis, kas kass pab hiiri vi mitte, thtis on ainult see, mis vrvi ta on.
Vastukaaluks viks meenutada ht Juri Lotmani artiklit aastast 1984. Selle pealkiri on igus biograafiale. Teksti ja autori isiksuse tpoloogilisest suhestatusest. igus biograafiale  see klab lootusetult aegunult. Sest kui vajab eraldi arutlust, kellel on igus biograafiale, siis on ilmne, et kellelgi seda igust pole ja tnapeva kikehlmaval vrdiguslusajastul saab vastus olla ainult ks: kigil on igus biograafiale. Mistagi kaasneb sellega ka ajastu tpviga: igus biograafiale ei anna veel biograafiat.













Viksed litsid teevad armastust, suured (maailma)sdu


Mihkel Kunnus


Mart Sander Litsid. Naiste sda. Esimene raamat. Ajakirjade Kirjastus 2015


Autori elupikkune huvi ja igatsus Teise Maailmasja eelse kadunud maailma jrele on selles teoses leidnud sobiva vormi, tulemuseks on mitmekihiline pnevik, kus pimub ajalooline konkreetsus ajalootu inimloomusega, intriigide ja ihadega. 


Raamatul on vga nnestunud kujundus. Selleks on Mart Sanderi enda maal, millel klassitsistlik naisakt on purunemas ja purustajaks on Stalini sots-realistlik portree, selline, milliseid vorbiti tranni all gades tuhandeid ja mille vaatamisest polnud psu. See maal on teose sisu ja vormiga hsti koosklas. Romaani keel on elegantne, tpne ja vljapeetud, ilukirjanduslik selle sna kige heamaitselisemas argipruugis ning ainult ks sna irdub sellest registrist, on omamoodi koledaks mraks idllilises pildis ja mjub nnda kui nukogude sduri kirsasaabas suurkodanlase vaibal . Litsid!. See sna hirib, see sna ei sobi sellesse maailma, sellese keelepruuki, sellesse raamatusse (tuletan raskekujulistele keelepuritaanidele meelde, et sel snal endal on ammu surematu koht eesti kirjanduse krgeimas tipus  Litsid mehed need Vargame omad, eks).
Mraga kit aga ei ole enam kit. Kadunud Ptsu-aega on idealiseeritud ja sellest sndinud kiti ka vlja naerud (nt Andrus Kivirhki Ivan Orava lood), ent kiti vljanaermine ei ole veel tele nkku vaatamine. Andrei Hvostov on hiljuti kirjutanud essee eesti kirjanduse tabudesti. Ta rhutab seal, et kui mne rahva eluloos ning seda elulugu edastavas rahvuslikus kirjanduses on olulisel kohal okupatsioon, see thendab vrvimutsemine, siis peab seal olema lahti kirjutatud ka okupatsiooniga kaasas kiv kollaboratsioon ning eesti kirjandus pole selles mttes kaasaegselt tisvrtuslik, kuna eestlane pole suutnud oma minevikule ausalt nkku vaadata (pole kistlenud oma mineviku hbisid, sjakuritegusid, kollaboratsiooni) ning toob kontraniteks rahvalikult armastatud Jaan Krossi romaani Paigallend peategelase Ullo Paeranna:
Ullo Paerand. See on inimene, kes jb alati ja kiges truuks krgematele printsiipidele. Ta ei vta vastu isegi Vatikani stipendiumi, sest selle eelduseks on leminek katoliku usku, aga seda meie Ullo ei tee phimtteliselt. Nii nagu ta ei tee koostd paavsti nuntsiusega, nii jb tal persse pugemata Saksa okupantidele, ning, iseenesest mistagi, Nukogude kommunistidele. Ullo on tielik ja absoluutne antikollaborant.
Mart Sanderi kasutab Litsides omaprast kummastusvtet: n hrrastemaja on vaat et idlliline koht. Seal on heatahtlik, hoolitsev ja kaitsev emand Kukk, kellel on oma kanakestega suureprased suhted. Seal vga hea ttada, uusi tahtjaid tuleb lausa eemale trjuda. Nende tsuhted klientidega on alati olnud meeldivad, sest konkreetne asutus on ksjagu elitaarne, klastajateks on jukad hrrasmehed, balti-saksa aadel (kes kll repatrieerimise tttu peagi kaob), vesteldakse pidulikult laua mber, kuulatakse muusikat jne. 
Esimesed vgistajalikud elemendid  esimesed mrad  tulevad krgete nukogude sjaveametnikega. Need juhatas hrrasteklubisse riiginunik Elmar Metsla, mees, kelle sidemed olid vimaldanud alles hiljuti saada vileivahinnaga ks lahkuvate balti-sakslaste hrber, millesse nd see luksuslik hrrastemaja tehtud ongi. Ja Elmar Metsla on teline antitees Ullo Paerannast. Tal on lausa niduslik vime tajuda, kust poolt suurem tuul puhub, kuhu nina prata ja kust kasu ligata. Niteks kord pgeneb emand Kukk talle pealsesunnitud nukogude ohvitseridega pidutsemise eest: Ta soovis, et suudaks olla nagu Elmar [Metsla], kes oskas kogu viimase aasta sndmuste labrindis ekselda iialgi htegi tupikusse judmata, jttes kik uksed enda ees ja taga valla. Ta htaegu nii kadestas kui kartis meest, kes suutis olla kigi usaldusalune ja nuandja; kellele ilmselt mitte keegi ei olnud nii lhedane, et ta ei suudaks seda reeta, kaotamata hetkekski oma neutraalset naeratust. (lk 327)


Mainitud kummastusvte tulebki sellest, et litsid selle sna otseses thenduses on kige vhem litsid ja mida rohkem vimuredelit mda les ronida, seda litsakamaks aga asi lheb. Kodanlikus hrrastemajas valitsevad harmoonilised kaubandussuhted asendab ha sgavamale imbuv okupatsioonivim rakasutamise, reetmise ja vgistamisega. Mis on ka nukogude vimu maaletuleku ldisem kuju.
Olen nus Andrei Hvostoviga, et kollaboratsionismi suuremate tegelaste, toonase poliitilise raskekaalu hinge pole veel ilukirjandusliku selgepilgulisusega vaadatud (kardan, et Jaak Valge hiljuti kirjutatud Punased (2014) kib oma teaduslikkuse ja dokumentalismiga paljudele le ju). Ilukirjandusliku selgepilgulisuse all pean silmas esteetilist snteesi, mis tugineb faktidele ja kainele analsile, mitte aga ei opereeri mingite mtiliste ja kvaasireligioossete kategooriatega nagu valguse ja pimeduse jud, deemonlik kurjus jms. See eeldab aga tavatut vristust ja oma pshilise integreerituse tugevat disproportsioneerimist, sest rahulik ning kaine jutustajapilk inimsusvastastastele kuritegudele vib krvaltvaatajale mjuda lausa moraalse puudena, groteskse sdamatuse ja empaatiapuudusena.
Kommunistide seesmisus jb Mart Sanderi pilgu alt suuresti vlja, sest raamat ei pretendeeri kuidagi suure hlmavusega panoraamvaatele, kll aga annab see raamat vikese ilukirjandusiku vaate nende inimeste maailma, kelle lugu ei peeta reeglina jutustamisvrseks. See sisaldab ka kujutust vikse ja poliitikakauge inimese kollaboratsionismist, sellest, kuidas debiilseid punaloosunged hakkavad kirjutama ka noorukesed lbutdrukud ja seda tiesti sltumata oma poliitilisest veendumustest. Ning teades, et neid loosungeid kasutatakse valelikuks propagandaks, vltsmeeleavalduse etendamiseks.
he vikse nitena vibki tuua selle, kuidas ametlikult polnud Nukogude Liidus sellised hrrastemajad kuidagi aktsepteeritud ja: Selleprast ma andsingi asjale natuke ametlikuma kigu, rkis hrra Metsla hinal. Konsulteerisin veidi ning kas teate mis - vetakse ette samme, et vormistada teie asutus kui punalippude mblemise kitis! (lk 282). Tdrukud, kes olid talvel hooga kudunud vabatahtlikult Talvestta minejaile kampsuneid, olid sunnitud valmistama plakateid, sest nende metseen nunik Metsla aitas organiseerida spontaanset rahvademonstratsiooni seltsimees danovi tervituseks.
hele XX sajandi suurimale hiskondlikule mtlejale Hannah Arendtile viidates viks nimetada seda kollaboratsionismi banaalsuseks. Need tdrukud aitasid okupantidele kaasa, tundmata nende vastu vhimatki smpaatiat, lausa jlestust. Ometi, kui neil ldse on mingi s, siis see, et nad lasid end veenda, et enese heroiline surnuksjooksmine vastu mratult vimsamat judu on tiesti mttetu. Selline pragmaatilisus ei ole ju kuidagi deemonlik, saati deemonlik kurjus. 
Ja kas ei kla Metsla hles see paljukiidetud eestlase alalhoidlikkus ja talupoja tarkus, kui ta seletab proua Kukele:
Vaata, mis toimub mujal. Londonit on pommitatud kolm kuud igal l ja peval; nemad omakorda pommitavad Saksa ja Itaalia linnu. Kreekas, Egiptuses, Liibas, Norras  kuhu ka ei vaataks, igal pool langevad pommid ja trisevad relvad. Meie oleme maksnud vikese hinna  oma kulla ja oma uhkuse. Aga ma parem lehvitan tribni ees nelkidega, kui krutan pommivarjendis. See vike tsirkus tuleb lihtsalt le elada; kunagi me veel vaatame sellele tagasi ja naerame! (lk 314)
Litsid on dokumentaalse ainesega elegantselt ja teravmeelselt pimitud pnevik, kus vljameldud tegelased on krvuti ajaloolistega. Sndmuste suur plaan on samuti dokumentaalne ja seega ajalooga kursis olevale lugejale on ootamatusi vhem, ent vrtsi lisavad jllegi keerulised perekonnasaladused ja muu, mis tuleb teose pealisehituse pnevikuanrist. 







i Andrei Hvostov Eesti kirjanduse tabud, Sirp 12 XII 2013





Postitaja: Mihkel Kunnus kell 18:05 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. september 2015Kasvatus ja haridus 
Ilmamaa kirjastus on jlle llitanud he mitmel phjusel tutvumisvrse teose. Hilda Taba kirjutiste kogumik Kasvatus ja haridus on  nagu mitmed teised selle sarja raamatud  korraga vrtuslik nii mtteloo kui koduloo aspektist. Niteks knealuses on mlestuslikud artiklid sellest, kui raske oli toona saada kigi vimaluste maale (Immigrant, turist, lipilane Ameerika vraval (1930), Kitsad vravad (1930)), millised hiskondlikud tendentsid tundusid siis haritlasele pakilisimad (Kultuurikriisist (1930-31)) jne.


Edgar Krull ja Karmen Trasberg on kirjutanud asjaliku ja informatiivse ees- ja jrelsna. Esimene on teoreetilisemat laadi sissejuhatus, viimane eelkige elulugu, sest selle elu lugu on testi huvitav (Wikipedia ja Viikipeedia artiklid on ige kehvakesed). Pole ju kuigi tenoline, et hest vaesest Eesti maaperekonnast, kaheksa e ja venna krvalt sirgub ks XX sajandi tuntumaid pedagoogikateadlasi. Aasta 1902 pole ka just hellitav aeg Euroopas sndmiseks.







Kirjutasin sellest raamatust vikse tutvustuse, mis ilmus Sirbis 4.09.2015, aga antud juhul on ilmestav lugeda tervet seda lehenumbrit, mis on hariduse eri. Nii mnigi artikkel osutub illustratsiooniks. Ja ka sama kuupeva petajate Leht. 
Ilusti on judnud peavoolumtlemisse sellised ilged klieed nagu  haridus on liiga tuupimis- ja faktidekeskne, rhku peaks prama loovusele ja mngulisusele jne. 4.09.2015 petajate Lehest vime lugeda, et TL kasvatusteaduste instituudi doktorant Imbi Henno kaitses doktorit Loodusteaduste ppimisest ja petamisest Eesti koolides rahvusvaheliste vrdlusuuringute taustal ning seda, et 
Autori uurimusest selgus, et pilaskesksete petamisviiside, sh uurimisppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate kasutamise ja kujundava hindamise thusamal rakendamisel Eesti pilaste loodusteaduslik sooritus mitte ei paranenud, vaid halvenes.
Nii vhenes Eesti pilaste loodusteaduslik sooritus PISA 2006 interaktiivse ppe indeksi hikulise kasvuga 13, praktiliste tegevuste indeksi hikulise kasvuga 24 ning pilasuurimuste indeksi hikulise kasvuga 31 punkti. Eriti kriitiliselt hindasid pilaskesksete meetodite kasutussagedust tippsooritajad ning nende koolide pilased, mille sooritus loodusteadustes oli krgem riigi keskmisest.












Inimene mtleb, jumal naerab, laps ja loomake kogeb


Mihkel Kunnus


Hilda Taba Kasvatus ja haridus, Ilmamaa, 2015, tlkinud Ilmar Anvelt ja Katre Ligi


Kui Ameerika hendriigid on maailm, siis on Hilda Taba(1902-1967) maailmanimi. Jrelsnast vib lugeda, et [v]hesed teavad, et ta sndis, kasvas les ja sai hariduse Eestis. Kuuludes 20. sajandi tuntuimate pedagoogikateadlaste hulka, ji ta aga oma kodumaal aastakmneteks tundmatuks (lk 353). 
See vib klada vritult ja tnamatult, aga ma ei loeks seda tundmatust kuigi suureks kaotuseks kodumaa pedagoogikale (aga ainult pedagoogikale!). Seda seeprast, et Eesti pedagoogika ja kasvatusteaduslik filosoofia on  vi vhemasti oli enne Teist Maailmasda  nii rikkalik ja arenenud, et seda viski vabalt koos lihakehaga eksportida. Ainuksi Eesti mtteloo sarjast on aus ra mrkida Ado Grenzsteini(1849-1916) Eesti haridus (2013) ja sellest sna erinev, haridusele phendunud Peeter Pllu(1878-1930) kogumik Lastest tuntakse meid (2007). Peas Hilda Taba kogumiku pedagoogikaalasel leliigsusel on aga auga teise trki vlja teeninud Johannes Kisi(1885-1950) Kooliraamatul (1996, 2004). Tunnuslik on ka see, et Alfred Koort(1901-1956), esimene Eesti kutseline filosoof, phendab pedagoogikale ja haridusfilosoofiale terve rea artikleid (kttesaadavad niteks sama sarja kogumikus Inimese meetod, 1996).


Lisaks eeltoodule on Hilda Taba ettepanekud ja seisukohad muutunud ndseks kllaltki peavoolulisteks, tihti lausa iseenesestmistetavusteks. Kogumik Kasvatus ja haridus sisaldab seitset eesti keeles ilmunud artiklit aastatest 1930-31, pluss ks aastast 1925 ja aastal 1932 New Yorgis publitseeritud doktorit The Dynamics of Education eestindust. 
Hilda Taba doktorit heks juhendajaks Ameerikas oli suur John Dewey(1859-1952) isiklikult, pragmatistlik filosoof, kes saavutas angaeeritud intellektuaalina nii suure autoriteedi, et kibele lks tlemine, et Ameerika avalikus elus pole kski asi enne ra otsustatud, kui John Dewey pole oma sna elnud. Dewey filosoofiast lhtuvat lhtuvat kasvatusteaduslikku suunda, mida arendab ka Hilda Taba, nimetati progressiivseks teooriaks ja viimast praktiseerivaid koole kutsutakse ldise nimega the childcentered school  lapsele keskendatud kool(lk 76). Klab tuttavalt, kas pole?
Niteks ppimine tegutsemise kaudu on ks John Dewey pedagoogika keskseid mrksnu. Taba toob progressiivse teooria iseloomustuseks vlja kuus punkti: 1.Vabadus kontrolli asemel, 2. Lapse algatus petaja algatuse asemel, 3. Isetegevus, 4. ppekorraldus lapse seisukohalt, 5. Loov endavljendus (creative self-expression) ja 6. Personaalsuse arendamine selle sotsialiseeringu kaudu. (lk 77-83).


ksikasjalikuma levaate John Dewey pedagoogika alustest vahendas eesti lugejale juba Alfred Koort (Inimese meetod, lk 384-402). petaja lesandeks kujuneb seega sellise kasvatusliku mbruse organiseerimine, milles pilane satub situatsioonidesse, kus kerkib esile aktiivne mtlemine ja katsetamine. Ainult srastes situatsioonides vime kasvatada hid distsiplineeritud mtlemisharjumusi, nagu vaatlusoskust, probleemide avastamist ja tahtelist pingutust, sest [m]aailma olu ei avastu Dewey jrgi mitte vaiksele tegevusetule kontemplatsioonile, vaid tundelis-tahtelisele elamusele (lk 390).
Kik need tnapeval propageeritavad uespped, aktiivpped, tegevuspped, probleempped jne kivad Dewey intuitsioonidega sama sammu. Rohkem elulisust! 
Hilda Taba doktritst vime lugeda nagu nagu tnasest petajate Lehest: Kuna kasvatuse teadlikul juhtimisel ja planeerimisel on traditsioon eelistanud vaid hte ppimisse puutuvate tegurite rhma, nimelt akadeemilist ainestikku, on ppekavad esindanud peamiselt selle ainestiku levaateid, ning ksitlenud pilaste kohtlemist ja ppeprotsesside edaspidiseid tagajrgi ksnes niipalju, nagu nis olevat vajalik seoses ainestiku omandamisega.
Sellisel alusel edendatud kasvatus on kitsas kahes mttes. Esiteks on kogemust mjutavate tegurite koguhulgast petlikuks peetud ainult sisulist klge. Seda on teadlikult valitud ja pedagoogilisel otstarbel planeeritud. Teiseks on igasuguse kogemussisu hulgast ainsaks teadliku planeerimise objektiks valitud intellektuaalne akadeemiline pe.(lk 307)
Ikka rohkem elulisust! Maha tuupimine, faktid ja surnud kirjasna! Kik petatav tuleb vimalikult seostada eluga, tuua rohkelt elulisi niteid jne. 
See kik on vga tuttav. Miska pedagoogikast huvitatutele soovitaks Hilda Taba asemel lugeda deweyliku kasvatusteaduse teravat ja lbingelikku kriitikat Hannah Arendtilt. Artiklis Kriisist hariduse vallas (kogumikus Mineviku ja tuleviku vahel, Ilmamaa, 2012) taandab Arendt sellise haridusteooria hukatuslikud meetmed skemaatiliselt kolmele veendumusele. Esimene neist vidab, et on olemas lapse oma maailm ning lastest moodustunud hiskond, mis on autonoomne ja tuleb niipalju kui vimalik jtta laste eneste valitseda.(lk 217) Lhemalt: kik need jutud lastele lapseplve jtmisest jne, mis kipuvad ignoreerima tsiasja, et laps on arenev inimolend, et lapseplv on ajutine elujrk, ettevalmistus tiskasvanueaks (lk 220) ja et lapsi omapi jttes jetakse nad n krbeste jumala mju alla. Samuti rhutab Arendt, et mida erinevamad on lapseplves (sh koolis) kehtivad reeglid tiskasvanumaailma omadest, seda keerulisem ja valulisem on leminek hest teiste (seda leminekuvalu on vlja toodud paljudel hariduskonverentsidel; ei ole kerge hpata lapsekesksest ja halastavast koolikeskkonnast, kus istuma ei jeta, td saab alati jrele vastata ja puudumisega lepitakse, halastamatusse neoliberalistlikku olelusvitlusesse).
Teise hukatusliku veendumusena toob Arendt vlja selle, et [m]oodsa pshholoogia ja pragmatismiusu mju all on pedagoogika arenenud ldiseks petamisteaduseks nii, et on end osanud tielikult vabastada petatava sisust (lk 218). See probleem pole Eestis vahest nii akuutne. Kllap seeprast, et le poole phikoolipetajatest ja ligi pool keskkoolipetajatest on Eestis le 50-aastased, le 60 aastaseid on 16 protsenti ja alla 30-aastaseid vaid 7 protsenti.
Kolmas hukatuslik veendumus ongi Arendti jrgi see, mida uusaegne maailm on sajandeid uskunud, ning mis leidis sstemaatilise kontseptuaalse vljenduse pragmatismis  suudetakse teada ja mista vaid midagi niisugust, mida ollakse ise lbi teinud. Niisuguse veendumuse rakendus haridusele on primitiivne, kuid endastmistetav: asendada ppimine tegutsemisega niipalju kui vimalik. /---/ [petaja tuleb] alaliselt ppivana hoida, nii et ta ei annaks edasi surnud teadmisi, vaid demonstreeriks pidevalt, kuidas teadmisi luuakse. (lk 219). Lisaks veel omistatakse erilist thtsust mngu ja t erinevuse kaotamisele, niivrd kui see on vimalik  esimese kasuks /---/ Nii loobutakse lapseplve autonoomia nimel sellest, mis peaks last ette valmistama tiskasvanute maailma astumiseks: jrk-jrgult omandatavast t-, mitte aga mngimise harjumusest.(lk 219-220). Viimase heks tunnuseks vib tuua niteks selle tagasisideksitlustes ilmneva tendentsi, et isegi likoolis hindavad tudengid loenguid esmalt selle kriteeriumiga, mis just mngu puhul on primaarne  huvitavus. ppejududele heidetakse harva ette ebasstemaatilisust, petatava ebarelevantsust, pinnapealsust vms. Surmapatt on ikka loengu igavus! 
Arendti argumentatsioon on muidugi phjalik ja paari siin toodud mrksna asemel soovitan lihtsalt sellega tutvuda. 


Mis siis kannatab progressiivse teooria, elulheduse ja kogemusphisuse rakendamisega? Lhim vastus oleks, et mtlemine. Tsiteerin Oswald Spenglerit: 
Kuid alles snakeele mjul kujuneb aktiivses virgeolekus vlja tajumise ja arusaamise vastandlikkus, nende vaheline pinge, mis loomade juures on tiesti meldamatu, ja mida isegi inimeste puhul viks pidada esialgu vaid harva teostunud vimaluseks. Snakeele areng kutsub esile midagi pris otsustavat: taipamine vabaneb tajumisest. /---/ Tajumisest lahutatud arusaamist nimetatakse mtlemiseks. (htumaa allakik  2.kd, lk 21, autori kursiiv  M.K.) Hiljem tleb ta otsesnu: Tegelikult olemegi inimesed just sel mral, mil meie arusaamise vime tajumisest eraldub ning mtlemise vormis loovalt mikro- ja makrokosmose suhetesse sekkub (samas, lk 621).(mikrokosmos thendab Spengleril inimese siseelu-sisemaailma, makrokosmos vlist keskkonda, mbrust).
Semiootikud tleksid siin lihtsalt, et inimliku mtlemise aluseks on smboliline semioos. Ja taas tasub meenutada Jack Goody antropoloogia klassikasse kuuluvat uurimust Metsiku mtlemise kodustamine (e.k. 2005), mis nitab, et erinevus primitiivsete ja arenenud kultuuride vahel tuleb kirjaoskusest. Kiri on aga par excellence nide smbolilisest mrgissteemist (mrgi thendus on lahutatud tajust).
Lhimalt: pragmatistlik-kogemusphine suundumus pab inimest iga nrvilpmega ha kontaktsemalt maailma sulatada, seevastu mtlemine eeldab maksimaalset vimalikku eraldatust, lahtihaagitust. See vljendub argitruismis, et mtlemiseks on vaja rahu ja vaikust, mitte meelelis-kogemuslikku lestimulatsiooni. Pragmatistlik pedagoogika rhub mittesmbolilisele semioosile, suurendab tajumise ja arusaamise seost, mitte ei vhenda. Selline metoodika on ideaalne petamaks kike praktilis-kehalist, auto juhtimisest ja heegeldamisest mriladumise ja moderntantsuni. Abstraktse mtlemise arendamiseks aga sobib kige halvemini. Samuti arendavad igasugused moodsad ja krgtehnoloogilised, piiksuvad ja vilkuvad multimeedialahendused last rohkem rmsa prismaalase kui vilunud IT-spetsialisti suunas. Pole ka juhus, et Silicon Valleys on autismi osakaal suurusjrk krgem kui lejnud hiskonnas: looduse poolt kaasa antud meeleline prsitus korreleerub positiivselt abstraktse mtlemise suurenenud vimekusega.


Kummatigi on Hilda Taba teline PhD, tleme, Philosophiae Doctor selle sna parimas etmoloogias. Vitekirja ligi kahest ja poolest sajast lehekljest on kva kakssada tuumakas ja ntke filosofeerimine. Kusjuures see on vga hea ja orgaaniline, selge ja kirglik mttet. Hoolimata suurtest juhendajatest on nha, et Taba on vga iseseisev mtleja. On lausa hmmastav kui vhe on selles doktorit kohta viiteid. Kui tlesin, et pedagoogikal on sellest tlkest vhe vita, siis see oli tpsustav kitsendus. Hilda Taba vrib avastamist nii semiootikutel kui filosoofidel. Kasvatuse dnaamika on ks parimaid holistliku filosoofia niteid eesti keeles. Hilda Taba kritiseerib seal phjalikult staatilist, atomistlikku ja dualistlikku metafsikat ning inimksitlust, elukitlus on selgelt organitsistlik ja evolutsionistlik (niteks Hannah Arendt on minu ks vheseid, kes suudab ksitleda inimest olemuslikult ontogeneetilisena ja seda teadmist ka arvesse vtta). Inimorganism nagu iga muu elusorganism on ontoloogiliselt arenev ja aladetermineeritud, alati aktiivsena mbruses (mbruse miste on Hilda Tabal vga lhedane Jakob von Uexklli Umweltile, omailmale). Subjekt, mis on eraldatud objektist ja seega ka nende hisest vastastikmjulisest funktsioonist, on vaid abstraktsioon(lk 132) kirjutab Taba. Ta ei vsi ka demonstreerimast biheiviorismi stiimul-reaktsioon-skeemi mehaanilisuse tobedust vi pshholoogilise reduktsionismi ekslikkust. Elu on kige sgavamas mttes protsess ja seda ei saa kirjeldada staatiliste ligetega sellest vi kehana passiivses, newtonlikus ruumis, kinnitab Taba. Samuti ei saa laboratoorsetes tingimustes isoleerida uurimiseks ksikkogemusi, sest elu on orgaaniliselt mluline ja igas uues kogemuses on eelmiste jlg. 




Hilda Taba doktoritd lugedes meenus tahtmatult ks kommentaar Jaak Tombergi mluteemalisest loengust, kus Henri Bergsoni ksitlus praagiti representatiivsest argikujutlusest vlja kui liiga hea mtlemine. Hilda Taba mtlemine on samuti liiga hea, et keegi teine peale tema suudaks selle juurest hpata nii asise ja piiratud dokumendi nagu riiklik ppekava juurde. Igatahes kummastav on nha, kuidas akadeemiline t, mille sihiks ehk viimaseks peatkiks on Mtted ppekavast, alustab keerukate mttekikudega elusa ja elutu eristusest.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:17 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


3. september 2015Pagulased, multikulti, rassism. Paar fragmenti. 
Ilmus ripevas 3.09.2015 pisut lehesbralikumaks toimetatult.
Eeldavad rahulikku tida-lngad lugemisviisi, palun vabandust.



Ikka multikultist, rassismist ja eugeenikast


Pagulasteemast on nii palju rgitud, et ammendav levaade letaks lehemahu suurusjrkudes. Seega toon jrgnevates teesides vlja mned vhem levinud aspektid. 


1. Kas multikulti on vrtus? 
Lhim vastus: jah, on. Aga siin tuleks meelde tuletada, et vrtus thendabki selles kontekstis kultuuri vrtust, mis thendab, et seda ei saa selgitada kasu vi mistlikkuse kategooriates. Sellist tpi vrtusele orienteerumine vib olla hiskonnale vgagi kulukas, aga selle vrtusssteemi liige vib ajada uhkelt pea psti ja teatada: Me ei tee seda kasu prast, vaid see on meie kultuuri vrtus!
Mis kasu on moslemil Mekas kimisest? Tihti on see praselt kulukas, ebamugav ja paljud hukkuvad rsinas. ige vastu on: sest olla moslem thendab sooritada palvernd Mekasse.
Hakata sellist tpi vrtusi kasukategooriatesse tlkima on juetu advokaatlus.

2. Kas nn euroopalikud vrtused on toredad?
Mitte eriti. Sobib taas vrdlus palvernnakuga Mekasse. See pole midagi hullu, kui moslemikogukond ei asu Mekast kaugel ja pole suur, aga see traditsioon muutub ha kurnavamaks, kui kogukond paisub ja levib. Natuke multikultit on tore, kuid palju on sna prgulik. Aga need on vrtused ja vrtuste juurest Exceli tabeliga ei vehita. Mis oleks kui eestlased jtaks laulupeo ra, sest seda raha saaks kasulikumalt kasutada?





3. Kas nn euroopalikud vrtused on mistlikud?
Ei, need on lausa lollid. Aga nii tleb juba krk kulturoloog.
ks nn euroopalikke phivrtusi on ldinimsus, see thendab, et inimestevahelised erinevused ei loe. Isegi kui sildiks on Erinevus rikastab kannab see vrtust, et inimeste vahelised erinevused ei loe. 
Hda on selles, et tegelikult loevad nii prilikud erinevused kui kultuurilised erinevused. See lause paneb aga moodsa htumaalase vpatama, sest see on tema kultuuri he alusvrtuse otsene eitus. 
Aga teadus avaldab mju aeglaselt, kui ldse. Kllalt on teadlasi maha ldud, kpsetatud jne.


4. Hda kultuurierinevuste prast.
Kultuurierinevusi talutakse sna hsti oma kultuuriruumi krval (kui see pole agressiivne, niteks territoriaalsete pretensioonidega kultuur). Talutakse ka oma kultuuriruumi sees, kui tajutakse end turvaliselt. 
Kige valulisem nide koodide paljususega ilmneb soolisel suhtlemisel. Piltlikult: noormees vib neiut solvata nii sellega kui paneb talle ke plvele kui ka sellega, et jtab panemata, nii joogi eest maksmise kui maksmata jtmisega. 
Erilugu on veel maakultuuridega (kui see ikka on maakultuur, mitte kild linnakultuuri maal). Kujundlikult: oleks ilis sadism tuua krbepoeg vi mgilane hangede ja rabalaugaste vahele. Pagan, loevad ka geograafilised erinevused! 
Suurlinnad on multikultilase priskodu.


5. uduspilt laevatiest tumedatest noormeestest
Kas nad on keskmisest agressiivsemad ja kriminogeensemad? Loomulikult, aga seda mitte nende rassi prast, vaid selle prast, et noored mehed on igas populatsioonis kige agressiivsemad ja kriminogeensemad. Vanglad on lviosas tidetud just noorte meestega ja seda le maakera. Kuna neil puudub vimalus omakultuuriliseks sooliseks suhtluseks, siis on ka seksuaalne frustratsioon garanteeritud. 
Oh ud, loevad isegi soolised ja ealised erinevused!





6. Eugeenika
Rasside olemasolu eitamine on moodne kreatsionism st vrtuste nimel faktide eitamine. 
Nimetamatuseni kurikuulus Adolfi projekt meenutab eelkige koerte tuaretust st see oli philaadilt esteetiline. Tukoerad aga ei ole eriti vitaalseid ja elujulised, vaid tihti lausa elujuetud. Mned eriti puhtad koerarassid ei suuda iseseisvalt paljuneda, osad on pidevas agoonias, Saksa lambakoera tagasilla on pardunud kunstnikud peaaegu dsfunktsionaalseks aretanud. Loomulikult toimivad kik aretusprintsiibid ka inimliigil.
Nahkpeadele on mul teaduselt kehv uudis: rtipeade populatsiooni spermakvaliteet on parem kui eurooplaste populatsiooni oma. Peale kemikaalidega reostatud keskkonna on moodne meditsiin heselt dsgeeniline. Igiammune vrtus Hippokratese vanne on muutunud mneti oma vastandiks. Eesti meeste sperma kvaliteet on ks Euroopa parimaid, sest heaoluhiskonna mju pole veel praegu siia judnud. Geenimaterjal paraneb seal, kus ellu jvad tugevamad, mitte seal, kus praktiliselt kik. htumaade arstid suudavad juba mnda aega sugukpseks inimisendiks poputada sellist geneetilist materjali, et sel puudub igasugune mistuslik phjendus ja see projekt on hiskonnale vga kulukas. See on tiesti selge vrtus. 












Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:33 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. september 2015Pedagoogi rmud 


Tdruku ettekanne rkis endale maja ostmisest. Toona oli majaostu puhul realistlik arvestada poole miljoni Norra krooniga. Tdruk lks panka, rkis, et peab tegema koolit intressidest, ja talle pakuti igaklgset abi. /---/Viimaks oli tdruk vlja arvutanud, et kige soodsama laenu korral, arvestades oma tenolist maksevimet, lheb laen talle kahekmne aasta prast kokku maksma ligi 1,4 miljonit Norra krooni.
petajana olin tdruku tga vgagi rahul ja kaaspilased plaksutasid talle. Aga siis taipasin, et tdrukul on hoopis midagi muud sdamel. Tdruk lisas, et tal on mned ksimused. 
Kui nd on nii, tles ta, et minu sbranna on linna kige rikkama mehe ttar, ja kui tema tahab samuti endale sellist maja muretseda, siis vib ta prduda isa poole ja majaostuks raha ksida. Ja kuna tema isa on nii rikas, otsib ta need pool miljonit vib-olla kohe taskust vlja ning sbrannal tarvitseb vaid minna ja maja ra osta! Aga minul ei ole niisugust raha kuskilt vtta, kas siis tulebki maksta kolmekordset hinda?!
pilane tles seda kasvava umbusuga hles ja ma ngin, et tal on tsi taga. Kas on testi nii,  lausus ta viimaks, et vaene peab maksma palju rohkem kui rikas?
Langesin ka ise natuke nost ra, sest sain aru, et pilases on hakanud pead tstma terav ja halastamatult selge intellektuaalse mtlemise vime, ja et see on viinud ta kohe vastuollu oma tundliku suhtumisega maailma, vastuollu usuga inimestesse ja nende iglusesse, vastuollu headusega, mida eeldas mbritsevatelt inimestelt. Sel silmapilgul ei suutnud ta testi taibata, et maailmas ongi asjad nii seatud, et vaesemad maksavad rikkamatele peale. Raske on sellesse karmi tsiasja kuidagi suhtuda, kui vtta seda tervikust lahutatud mistusliku tena, samuti heidab see eraldiseisvana varju inimeste vi tpsemalt tiskasvanute jutule ligimesearmastusest ja halastusest. Niisugune jutt vib mjuda lihtsalt vltsilt.
Hetk enne tdruku ksimusele vastamist judsin veel aru pidada: jah, tuleb vastata, aga kuidas ta seda vtab? Mis aitab silitada inimese usku maailma headusesse hetkel, kui ta neb  kike uues valguses? Ja judsin melda: loodetavasti jtkub tal kllaga pilte, mis oma headuse, soojuse ja leplikkusega kaaluvad les haava, mille likab klm analtiline mistuslik nuga.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
-Godi Keller Sdamega koolis






Niivrd kui laps ei ole veel maailmaga tuttav, tuleb teda sellega jrk-jrgult tutvustada; niivrd kui laps on uus inimolend, tuleb hoolt kanda selles eest, et uus asi suhetes maailmaga, nagu see on, kpseks viljakandvas suunas. Igal juhul thendab hariduse andjate suhe noortega siin suhet nendega, kes esindavad maailma, mille eest nad peavad hakkama vastutama, kuigi see maailm pole nende tehtud ja kuigi nad vivad, kas salaja vi avalikult, soovida, et see oleks teistsugune, kui see tegelikult on. Tulevast vastutust ei ole mitte juhuslikult antud pedagoogide hooleks. Tiskasvanud juhivad noori pidevalt muutuvasse maailma, ja mitte kellegi, kes keeldub kandmast hist vastutust maailma eest, ei tohiks olla lapsi, nagu tal ei tohiks ka lubada vtta osa neile hariduse andmisest.


- Hannah Arendt Kriisist hariduse vallas






Sest nemad, nad olid ju minu lapsed, ega nad ju ise siia ilma tikkunud. Mina tin nad ilmale, et las elavad. Aga nagu nha, ei klba maa veel elamiseks, siin ei ole laste jaoks veel midagi valmis: valmistasime kll, aga ei judnud korda!  Siin nad elada ei saa, ja kuskil mujal ei olnud neil kohta  mis meie, emad, tegema peame? Ega ksi ei ole ju ka mtet elada
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
- Andrei Platonov Ema. (Hukkunute nudmine)









Seda ei juhtunud kll kuigi tihti, aga mul on siiski meeles mitu korda, kui mind klassist poole ladina keele lause pealt pealt minema viidi ning kuidas ma prast nahatit sama lause kallale asusin. Ja eksivad need, kes arvavad, et sellised abinud ei aita. Nad tidavad oma lesannet hsti. Tegelikult ma isegi kahtlen, kas klassikalist haridust on ldse antud vi saabki anda ilma ihunuhtluseta.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->


- George Orwell Oh noorus, oh rmud
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:51 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
19. august 2015Isiklikud teadaanded 
Augusti teisel poolel otsustasin teha radikaalse sammu nooremasse keskikka, plaane olin teinud ammu ja mrke ha kogunes. Vabandan kigi ees, keda mu nooruse surmakrambid, selja-ajuga rhklemised ja agooniarapslemine kuidagi riivasid. Seda oli palju. 

Noorus thendab levoolavat judu, vananedes peab hakkama ha enam kokku hoidma. Sestap varakeskealisele minule pole mtet alkoholi pakkuda (alkohol vtab tohutult energiat).

Ostsin tna srmuse naisele, kes on eas, kus feminism on talle juba vaistlikult eemaletukav. Sest feminism, nagu kik (indiviidi)vabastusliikumised, teenivad tugevate isikute huve. Nende tuumkit on kujutlus aheldatud just ja see ahel tuleb purustada. Nad on nagu aheldatud kutsikad, kes arvavad, et kui see kett purustada, siis nad suudavad hpata taevasse. Tegelikult suudavad nad ainult ringi joosta. Ja sedagi ainult noortena. Ja kui nad aga kulunud hammaste ja kangete liigestega kodukuudi juurde tagasi roomavad, siis ei saa nad apelleerida iglusele, vaid selle vastandvoorusele  halastusele.

Paljunemine on samuti vga energiakulukas, seda kigil liikidel, aga inimesel veel eriti. Koos on konoomsem. Ja see koos thendab paljus indiviidikeskse liberalismi prgimuste vastandtendentsi. Kompromisse ehk oma iguste ja huvide koomale tmbamist. See ei ole lihtsam, see ei ole meeldivam, see on judusstvam.

Praktiliselt kogu vgivald naiste vastu on lhisuhtevgivald. Miks nad seda taluvad? Miks nad ei jaluta vabadusse? Sest vabadust suudab taluda vaid tugev. Kigil liikidel. eldakse, andku riik neile judu! Aga ka riigi juvarud on piiratud ja heaoluhiskonna jumaksimum on juba suuresti seljataga. Feminism on pelgalt ks paljudest nidetest, mil ontogeneesi algkiirendusest tulenevat jukasvu peetakse isikliku tegevuse tulemuseks. Ja prdumatuks.


igus pole aga jud, vaid nrgema palve tugevamale.


Liberaalhumanismi (nn lnelikud vrtused) keskne hoiak, millel on meil veel lokaalne vimendus, sisendab uskumist, et inimese snd on kangelastegu ja eksistents kui selline on teene. Inimene on krgeim vrtus. On, aga pole krgeim jud.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Optimistlike globaalprognooside avalikustuste taga on enamasti ceteris paribused ja eeldused mrkimata. Jah, Maa suudab toita praegust populatsiooni (kui kik inimesed lhevad taimtoidule, kui logistikat ja selle energeetikat ei arvestata, kui vetistoodang toimub samas mahus, kui jtame veekulu vlja jne). Ka vime neid asju mista kib paljudel le ju. Olgu intellektuaalselt vi pshholoogiliselt. Lootus annab inimestele faktide suhtes resistentuse. Aga ei anna tulevikku.  




Ja lihtsaim ja loogilisem lahendus ongi rehmata kega igasugusele targutamistele, vtta ka BBC dokke he meelelahutusanrina teiste seas jne. Isegi minul, kui kik lheb plaanide jrgi, on kest libisemas lootus, et mu laps tidab oma isa unistuse  olla sndimata. 
Nikos Kazantzakise teoses Viimne Kiusatus on Jeesuse viimaseks, suurimaks kiusatuseks just luua pere ja kodu. See kiusatus on tuttav paljudele loojatele (ja ldisemalt karjriinimestele). Eesti naisloojatest on mul enim kahju, sest kui nad midagigi vrt on, siis on nad oma parimatel viljakus-aastatel end les ttanud ja seda siis selleks, et avastada, et nende lgadel pole Phiseaduse preambul, vaid phutuustike. Meestel pole taipamisega nii kiire.

Jeesuse-eas mees on oma mitmete vimete tipul. Kll tassib ra ka kaks risti. Phutuustike ksi litsuks kll vastu maad.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 00:49 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. august 2015Aristotelese "Poliitika" ja Kreekamaa allakik 
Ilmus ajalehes Eesti Ekspress 05.08.2015 vikeste krbetega ja joonealuste mrkusteta
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->


Snadelt tegudele ehk Kreekamaa allakik
Aristotelese Poliitika eestinduse ilmumise puhul



Mihkel Kunnus
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->


Sokrates oli Platoni petaja ja Platon omakorda Aristotelese petaja. See kolmik on htumaise mttekultuuri aluseks. Kuna Sokrates ise midagi kirja ei pannud, siis tihti piirdutakse Platoni ja Aristotelesega, kelle suuruse ja mju kirjeldamisel ei vsi kommentaatorid vistlemast, kes suudab vgevama livrde vlja nuputada. 
Kogu Euroopa filosoofia polevat muud, kui remrkused Platoni tdele, kinnitas Alfred North Whitehead(1861-1947). Keskajal oli Aristotelese autoriteet nii suur, et talle viidates eldi lihtsalt Filosoof. Tnini suurima maailmausundi katoliikluse keskne teoloog pha Aquino Thomas ehitas kogu katoliikliku teoloogia suuresti Aristotelese filosoofiale. Katoliku rpest sndis hirmsa tliga Saksamaal protestantism, millest omakorda ige sarnaste isatapjalike tuhudega ha rohkem ilmalikustuv humanism (Selle tli rahvalhedasemad siirded on praegugi limalt aktuaalsed, tuntud niteks kultuurisja nime all vi nn lillaroosade ja nn sallimatute vastasseisuna<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->). 


Nendest tlidest kasvas sna orgaaniliselt (ja jlle ige isatapjalikult) vlja moodne loodusteadus  vib ehk elda, et suurima mjuga vaimne suundumus inimkonna kui terviku ajaloos ldse. Suur Vene geokeemik Vladimir Vernadski(1863-1945) vlmis miste noosfr, mis thendas mistuse lbi tekkinud mjutusi ja keemilisi mberkorraldusi planeedil. Ja just loodusteaduste teke paisutas Maa noosfri nii (hirmutavalt ja ohtlikult) hlmavaks, et kliimaproblemaatikaga peavad praegu tsiselt tegelema tnapeva mjukaimad inimesed, nii Rooma paavst kui USA president. Maa on aga Universumi osa ja seega vib elda, et eelmainitud filosoofid on kosmiliste tagajrgedega mtlejad (see oli nd minu panus sellesse livrdevistlusesse).


Et tulla tagasi Maa ja maa peale, teeme nd smboolse mrkuse: Sokrates, Platon, Aristoteles  nad kik olid kreeklased. Veelgi paremini ttab see saksa keeles: Sie waren Griechen, Gottverdammt!
Tpsemaks selgituseks on paslik prduda suure saksa kultuuri- ja ajalooteoreetiku Oswald Spengleri (1880-1936) peateose poole. Tsiteerin.
Teooria-inimesed eksivad vga, kui nad arvavad, et nende koht on suurte sndmuste eesotsas ja mitte tagatipus. See thendab tiesti valesti hinnata rolli, mida etendasid politiseerivad sofistid Ateenas vi Voltaire ja Rousseau Prantsusmaal. Riigimees ei tea alati, mida ta teeb, kuid see ei takista teda tegemast seda, millega kaasneb edu; poliitiline doktrinr teab alati, mida tuleb teha, ometi on tema tegevus, kui see ei piirdu paberimrimisega, ajaloo kige edutum ja seega vrtusetum. Ebakindlatel ajajrkudel, nagu niteks atika valgustusajal vi Prantsuse ja Saksa revolutsiooni pevil, tuleb liigagi sageli ette lbust, et kirjutav ja knelev ideoloogia, oma kohta tunnetamata, tahab ssteemidega tegelemise asemel mjutada rahvaste tegelikku kekiku. Kigi oma phimtete ja programmidega kuulub ta kirjanduslukku, mitte mujale./.../ Platon ja Rousseau, vhematest vaimudest rkimata, visid ju oma abstraktseid riiklikke moodustusi konstrueerida, kuid sel polnud mingit thtsust Aleksandri, Scipio, Caesari ega Napoleoni jaoks (nagu ka nende kavatsuste, lahingute ega reaalsete lahenduste suhtes). Targutagu need esimesed pealegi saatusest  teisi rahuldab see, et ise saatus olla<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->.


Spengler mistagi liialdab siin ekslikkuseni, ent suund, millele ta osutab, on vtmeline kll. Nimelt teo ja sna (mtte) suhtele. Mtlevad ju sakslasedki tihti enne tegu, aga nagu on elnud limjukas saksa teoreetik Karl Marx(1818-1883), filosoofid peaksid maailma mitte pelgalt kirjeldama, vaid ka muutma. Ta tles seda tsirka kaks ja pool tuhat aastat prast Platonit ja Aristotelest ja see on ks ta kuulsamaid tsitaate. Kllap seetttu, et tegu oli teliselt prutava ideega.
Esimene kreeka vaimuga tli norinud saksa vaim, keda siin essees mainisin,  protestantismi lhtekuju Martin Luther  oli veendumusel, et t on inimese kui sellise hingeline kutsumus ja tl endal on lunastav toime (melge siin niteks Vargame Andresele). Saksa sotsioloogiaklassiku Max Weber arvates aitas see kapitalismi vidukigule oluliselt kaasa. Karl Marx lks Martin Lutheriga samas suunas, ent kaugemale: veel vhem jumala- ja veel rohkem tkultust.


Aristotelese Poliitikast rkides mainitakse sageli, et kige aegunumad on selles need kohad, kus ta rgib naistest ja orjadest. Aristotelese jrgi on see loomulik ja hea, et hed alluvad teistele, orjad orjapidajatele, naised meestele. Vikse liialdusega vib elda, et need kohad on samas ka olemuslikumad. Aristotelese paljutsiteeritud mratlus inimesest kui hiskondlikust olendist thendab muu hulgas just seda, et on loomulik ja hea, et ks inimene allub teisele, et ks juhib ja teine teeb (NB! See vide pehmendub lausa triviaalsuseks ka tnapeval, kui taibatakse arvesse vtta ontogeneesi st tsiasja, et inimene snnib ja sureb vetina ja suudab elus psida neil eluetappidel ainult teenindatavana ehk orjapidajana. Tiskasvanu on vikelapse ori, kes peavad kuuletuma igale ta nudmisele).

Populaarse seletuse jrgi olevat Aristotelese koolkond saanud peripateetikute nimetuse petaja ja kuulajate ringijalutamise tttu (kr. peripatein) vestluste ajal. Nad jalutasid sooja Kreekamaa pikese all ja vestlesid, orjad teenindasid neid, tid niteks sa ja veini.
Nad rkisid, et naised on loodud alluma meestele, et osad inimesed on loomult orjad ja osad valitsejad, et monopoolne kitumine vib olla kasulik ja rvretkedki on loomulik viis elutarvete hankimiseks.
Kreeka esiisade hl kaigub meie hiskonnas tnini, lihtsalt ajapikku on lisandunud uusi, protest(ant)likumaid hli nagu Vabadus! Vrdsus! Vendlus!, Kes ei tta, see ei s!, Kgitdrukki vib riiki juhtida!, Occupy Wall Street!.


Aristotelese Poliitika on armas, ehtkreekalik targutus, ohutu nagu kiisupoju, seda ei saa kuidagi vrrelda niteks sakslaste Marxi ja Engelsi traktaatidega (vi pti-pti-pti vana Hitleri enda omaga. NB! ka tema partei oli tlispartei). Miskiprast viimaste innukal rakendamisel hakkavad kohe kerkima ka laibavirnad (vaadake mis juhtus, kui niigi tkate hiinlaste ktte saksa filosoofia sattus! Pea 80 miljonit laipa! Ja kuidas Marx venelastele mjus! Phuh!).


Filosoofid on tarkusearmastajad ja nad otsivad tde. Teooria, mis kinnitab, et alguses oli sna, lubab, et te tunnetate tde ja tde teeb teid vabaks(Jh 8.32). Oponeeritakse: Arbeit macht frei!<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]-->
Kuna kumbki tieliselt vita ei saa, siis on konflikti vltimise lahenduseks ainult lepitus. Niteks tuleb vtta kummaltki ks keskne voorus: kreeka vaimult mdukus ja saksa vaimult tkus. Emma-kumma vastu ka patustada, ikka hda kaelas. Ole siis mis rahvusest tahes.


Igatahes tundub, et Kreeka ja Saksa  konfliktil on alati vga kaugeleulatuvad ja murrangulised tagajrjed. 




<!--[if !supportEndnotes]-->


<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Niteks SAPTK-i suvine ringreis 20.-27. augustil keskendub just kultuurisja teemale. lima phjalikkusega on seda konflikti kirjeldatud Thomas Manni suurromaanis Vlumgi.
<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Oswald Spengler htumaa allakik 2. kd, tlk Mati Sirkel ja Katre Ligi,  Ilmamaa, 2012, lk 32-33
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> Saksa k. T teeb vabaks!, loosung koonduslaagri vravatel 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:11 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
18. juuli 2015Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirhast? 
Ilmus neljandiku vrra lhemalt ajalehes Sirp 17.06.2015




Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirhast? Mtteid kirjanduslikust kibes ja staarkriitikutest<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->

Mihkel Kunnus




Lugejale teadmiseks, et kesolev tekst on ldistatud vastuseks ksimusele, mille pstitas Jrgen Rooste oma vastukajas Keeles ja Kirjanduses ilmunud Janika Kronbergi 2013-2014 aasta kriitikalevaatele<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->. Tsiteerin: Ksimus ongi, miks Kunnus, kes viks olla selle [kriitilise analsi  M.K.] esirinnas, ei rebi maha me loetud lektri esiklassikuid, kes on laisaks muutunud  ma ei jaksa kll neid lugeda lpuni , vaid piirdub Kivirha, nnepalu, Muti ettevtmise asemel noorte algajate kirjanike tmbamisega tollele oma Prokrustese sngile.

Kivirhk, nnepalu, Mutt  suureprane nitevalik. Vastan. Ma ei ole kirjutanud Andrus Kivirhast, sest ma olen tema positsiooniga kigiti rahul. Ta on kultuurivljal puhas positiivsus. Ta kirjutab hsti, mnusas mahlakas, pisut talupoeglikus keeles, eldu on mistlik jne. Ma kirjutaks temast siis, kui ta kuidagi varju kipuks jma, aga ta on vist kige rohkem thelepanu plviv kirjanik ldse ja seda tiesti teenitult (seda muidugi ka raadio, teatri ja kolumnide tttu). 
Tnu nnepaluga on ka kik hsti. Tema lugejad lausa armastavad teda. Selline armastus aga thendab kahte asja. Armastajatele kriitikat kirjutada pole teda mtet, sest sel pole mingit positiivset mju, teiseks, mida nnepalu ka ei kirjutaks, seda loetakse ikka mnuga ja tnulikult. Ja see kik on jllegi vga kiiduvrt, sest ta valdab suurepraselt keelt, on erudeeritud, selgelt arutlev, jne. Tsi, tema Raadio kohta pole ma vrilist retsensiooni kohanud ja sellest kirjutamist olen korduvalt melnud. Hunnik mrkmeidki tehtud. 
Mulle on jnud mulje, et Mihkel Mutiga on see hda, et noorem plvkond teda eriti ei tunne, ometi on tema teostes nii palju ajalest, mis noorintelligentsi viks puudutada. Ja see on vga kahetsusvrne, mistttu olengi Mutist ka pikemalt kirjutanud. 


Niimoodi alustanuna peaks pilt olema juba sna selge  selles lahingus (mitte sjas!) olen lihtsalt Roostega vastasrindel. Mul puudub igasugune huvi neid kuidagi maha rebida, lausa vastupidi. 
Miks?


Lisaks juba toodu phjendustele on asi kirjanduslikus kibes. Nagu Rein Veidemanni kirjast tnavuse kirjandusteaduste suvekoolist osavtjatele vis lugeda: Me peame tna rkima samamoodi kirjanduslikust kibest, nagu see on thtis turumajanduse tekitajana. Tsi, mnikord vib-olla kll kive suur, aga firma ikka kahjumis, nagu Estonian Airiga juhtus mne aasta eest. Eesti kirjanduse kive on samuti enneolematult suur, aga ksimus, mis jb selale (mis on selle esteetiline kasum?), ha aktuaalsem.
Nus. Ja pole mingit vajadust kirjaduslikku kivet suurendada. Viimane asi, mida kirjandusellu vaja, on tempo lisamine. Kirjandus on ks neid valdkondi, kus eesliide kiir-, on eesliite rmps- snonm (vrdl kiirtoit, kiirkrgharidus jms).


Selles asjas satuvad Jrgen Rooste poolele erinevatel phjustel veel kirjastajad, raamatukauplused, noored ja ambitsioonikad uustulijad ning vibolla ka mingi klikimeedialikult pidevas uudsusnljas lugejaskond (viimase olemasolu on kll vist pelgalt loogiline vimalikkus).


Kolmandaks, kas kirjandus on pigem jalgpall vi 100m jooks? Kas thelepanuvrseks sndmuseks on uus supertulemus vi lihtsalt see, mis parasjagu toimub? Kui aega jagub siis mistagi mlemat  klassika ja uudiskirjandus  , aga kui aega vhem ja peab valima, siis isiklikult kaldun pigem supersooritusi eelistama.  


Selle punkti juures kgeleb ka visahingeline kultuurikliee tolmunud ja kuivast klassikast ning nooruse mahlakast vrskusest (Vrske Rhk,eks!). See kultuurikliee on adekvaatne kirjanduselulises (ja autorifunktsioonilises) aspektis. Noortel autoritel on testi uued nod peas ja reeglina ikka rsamad ja sravamad. Kummatigi kirjanduse enda aspektist on lugu pigem vastupidine. Epigoonlus on kirjanduse uustulijate phianr ja erinevad klieed phivtteiks (mistetav, nad ju nitavad: Nete, ma pole kehvem, ka mina suudan niiviisi!). Samuti on noorte tulijate teemadering reeglina vga konservatiivne. Vtame vi niteks enimkiidetud ja tunnustatud (phjendatult!) noorautori Kaur Riismaa, keda Jrgen Roostegi tiel jul promonud. Tema viimased kaks raamatut  Phamgi ja Pimeda mehe aiad  on kaks suureprase keeletunnetusse ja kompositsioonioskusega variatsiooni tiesti klassikalistele romantilistele motiividele.
Oh kullatolmune noorus! Ent kellelt leiame lbingelikku kujutust viimase aja elutunde suurimast ja revolutsioonilisemast tegurist  sotsiaalmeedia tulekust ja mjust? Mihkel Mutilt (s. 1953)! Romaanis Kooparahvas lheb ajalukku on sel teemal omaette miniessee. Ehk kelleltki veel? No pagan, Erik Tohvri (s. 1933!) llitab romaani E-armastus ja Rein Kilk (s. 1953) vormieksperimentaalse asja armastusloost e-kirjades<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]-->!
Pigem teenimatult palju thelepanu plvinud Janar Ala debt Ekraanirituaalid on samuti kaugelt rohkem uusmeedia mju niteks kui selle (kriitiliseks) reflektsiooniks vi esteetiliseks ldistuseks. tleme, kuigi ka tsine maamees vib tunnistada, et viiksuv kiisupoeg on armas, paneb ta adra ette siiski hobuse.  
Luules imiteerivad trenditeadlikumad noored fs-i, veelgi vhem eruditsioonist rikututel riimuvad kuupaistel arm ja saatus karm, romaanid kipuvad olema variatsioonid Kuristik rukkile, vaeslapse-tuhkatriinuloole vms. Need on muidugi liialdavad ja kiuslikud ldistused<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]-->, aga siiski palju vhem elukauged kui see surematu ja igitotter stamp tolmunud klassikutest ning erksa- ja vrskepilgulistest noortest. Mitte bioloogiline noorus, vaid eruditsioon ja lugemus teevad vaimu nooreks ning vimaldavad vlja murda stampidest ja klieedest. Niteks Tartu noorte kirjandusritustel on tihti lviosa kogu ruumi vaimuerksusest, teravmeelsusest ja snaosavusest koondunud hele toolile, nimelt sellele, millel istub klassikaline filoloog, kreeka ja ladina mtlejate ja kirikuisade tekstide svauurija Marju Lepaje (s. 1962). 


Kelle tundlad aistivad kige ergumalt ajastu hngu, hoiavad ktt elu pulsil? Kll mtkavalise ja huvialase varieeruvusega, ent siiski tunduvad ka selles asjas nii Kivirhk, nnepalu kui Mutt kuuluvat parimate hulka. See pole karvavrdki noorus-on-hukas-stiilis papatsemine. Lihtsalt noorel inimesel puudub paratamatult piisav ajaline perspektiiv, samuti on raskem teha vahet endast ja keskkonnast prinevatel mjuritel, sest ka ise muututakse parasjagu vga kiiresti. 
Nooruse trumbiks vib tuua kll eredaid tundeid, ent need ise pole ju veel looming! Loomingu veel heks vltimatuks eelduseks on keskmist letav (kirjalik) vljendussuutlikkust, mis omakorda eeldab ande ja tkuse snergiat. Nii meenubki isiksust piiravate pside surve alt psenud teismeliste eluavaldusi lugedes (Nihilist.fm-ist leiab keni nited hulgi) Jaan Oksa laused aastast 1908:
Sealt kusagilt ei jaksa vana plenu enam tagasi tulla, kui neitsipuhastes ajudes igasugused ttavad krimised on olnud  prast seda, kui toores ilmaelu jrelejtmata nooruse vaimustuse kallal valusat vgivalda on tarvitanud. Nooruse ihade ummistunud vljakikudel haudub sgelev valu.<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]-->


Mistagi kirjandus vajab kirjanduselu ning staarikultuslik ldsuundumus januneb psivalt just noore liha, mitte erksa vaimu jrele. Seega on Jrgen Rooste jreldus igati loogiline: Head kirjandust on suht palju, sna palju, aga see ei pse kunagi lugejateni, kui igapevameedias ei hakka troonima staarkriitikud (mitte, et ma usuks, et seegi pstaks, aga neid viks mned olla), kes on sama andekad ja teravad (nagu parimad kirjanikud) ja kes viivad kirjanduse massidesse<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]-->. Paraku on see jreldus eelkige loogiline, nii nagu on loogiline see, et parim rohi gravitatsioonilise tmbumise vastu on gravitatsiooniline tukumine. Ei saa vaielda, aga praktikut see jreldus ei aita.
Niteks kuidagi ei paindu keel Marcel Reich-Ranickit staarkriitkuks nimetama. Reich-Ranicki oli pigem Autoriteet suure algusthega, aga igasuguse autoriteetsusega on ha laieneva demokraatlikkuse ajastul kehvasti. Vabadusjoovastust vib tunda ainult senikaua, kui juab kohale arusaam, et hierarhiapuudulikkusega kaasnevad ka kik need demokraatia puudused, mille kurikuulsad lhisnastused prinevad Winston Churchillilt (parim argument kirjadusdemokraatia (et mitte elda lugemise!) vastu on 15 minutiline tutvumine keskmise raamatuga jne).
Eesliidet staar- sna kirjanik vi kriitik kljes on raske ettekujutada muu kui deminiuitiivina, tsiseltvetavuse ja autoriteetsuse vhendajana. Kuigi teatud populariseerimisele viitav iva siin kahtlemata on ja just sellele viitab ka Rooste: kes viivad kirjanduse massidesse. Loomulikult ei ole populaarsuse ja kirjanduskvaliteedi vahel vramatult prdvrdeline seos, vabalt saab kirjandus olla korraga nii krgkvaliteetne kui populaarne, niteks Kivirhk, nnepalu ja Mutt. Njah. Tundub, et ring sai jlle tis.


Aga mitte tiesti. Alles rksime noortest ja vrskest lihast! Jah, kirjanduselu, koht, kus autori liha, ngu ja tegu, elulugu ja looming hte sulavad, meediakra, persoonilood ja seltskonnakroonika. See on lektriselektsiooni suunav valdkond, kus konkurents kib hoopis teistel alustel, kus analtilise kirjanduskriitika alusteesides videtu  empiiriline autor ja teose minajutustaja ei ole samastatavad, prototpide seostamine reaalsete inimestega on viga jne  ei kehti absoluutselt. Vastupidi, need on hed suurimad tekstivristajad ja lugejamagnetid.


Masse viks mjutada siis ehk just selline kriitik, kes hoopis selle tsiasja aksioomiks vtab (st ideaalis oleks nagu karismaatiline rahvaversioon Elli Soolost). Ometi karistab Jrgen Rooste Janika Kronbergi ettevaatliku piiriletuse kohe ra. Tsiteerin:
 Ksimus ongi, miks Kunnus, kes viks olla selle esirinnas, ei rebi maha me loetud lektri esiklassikuid, kes on laisaks muutunud  ma ei jaksa kll neid lugeda lpuni , vaid piirdub Kivirha, nnepalu, Muti ettevtmise asemel noorte algajate kirjanike tmbamisega tollele oma Prokrustese sngile (seda sngi  he Kelly Turgi luuletuse kaudu  mainib ka Janika Kronberg, eldes, et kas see liialt elu ja kirjanduse piiri ei lhu, aga Turk ei tle ses luuletuses kuskil, et ta kneleb Kunnusest, seda on elnud mu moodi kriitikud, samas kui Kunnus oma arvustustes kll ilukirjanduse piiridel vbeledes ja siukest fiktsioonesteetikat luues ikkagi kneleb pris autoreist. Kronberg astub siin totaalselt mbrisse, ilusasse sgavasse mbrisse, sest Turgi tekst on puhas ilukirjandus, mida Kunnuse ega Kronbergi omad ei ole!!!).


Sellised livrded on kummalised, kui arvestada kuivrd ettevaatlikus ja tingivas snastuses ja n allikakriitiliselt Janika Kronberg selle totaalse sammu teeb: Kriitik saab oma obaduse ka Kelly Turki luuletuses Mlgutused prast trenni (2014). Suuliselt levinud primuse (et mitte elda klati ning anda mttekigule folkloorne levus!) jrgi viks siin nha kirjaneitsite ja poetesside ringkaitse snastust kriitik Mihkel Kunnuse vastu, teisalt mrgib see htlasi luule ja elu ning kriitika ja elu piiride ohtlikuvitu letamist.<!--[if !supportFootnotes]-->[7]<!--[endif]-->


Testi, Turk ei tle ses luuletuses kuskil, et ta kneleb Kunnusest. Kui Turgi kogumikku arvustav Rooste kirjeldab oma samastusmeetodit veel lihtsalt ra tundmise kaudu Jah, lbus on ra tunda levlliaasimist Mihkel Kunnuse kallal (mlgutused prast trenni, lk 53-54)<!--[if !supportFootnotes]-->[8]<!--[endif]-->, siis Sveta Grigorjeva ei jta oma arvustuses mingit muud vimalust:
Seetttu on rolliluuletustest minu absoluutne lemmik mlgutused prast trenni, mis rgib Mihkel Kunnusest (lk 53). (Siinkohal tuleb aga paratamatult tdeda  ilma Mihklita oleks Eesti kirjanduselu vist ikka sna igav./.../).<!--[if !supportFootnotes]-->[9]<!--[endif]-->  


Vimalik, et Kronberg peab oma totaalmbrist vlja astuma, et vrilisematele ruumi teha,  aga ka on vimalik, et Rooste ja Grigorjeva kriitika on erinevalt Kunnuse ja Kronbergi omast puhas ilukirjandus, aga samuti pole vimatu, et Sveta Grigorjeva ongi see oodatu  esimene staarkriitik! See, kes analtilise kirjanduskriitka alusteesides videtu plglikult krvale lkkab ning ilukirjanduse, kriitika ja elu igandlikust eristamisest suvernselt le on. 
Ei oska elda, kas Jrgen Roostet peaks see hpotees hirmutama vi rmustama. Selline kriitikaviis plistaks kirjanduselulist status quod veelgi, peaksid noored andekad tulijad nd ju silmapaistva kirjutamisoskuse krval omama ka silmapaistvat elu. Testi ei oska elda, kas Jrgen Roostet peaks see hpotees hirmutama vi rmustama.

<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->





<!--[if !supportEndnotes]-->



<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Kirjutise aluseks on osaliselt Kirjandusteadlaste V suvekooli ettekanne
<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Jrgen Rooste: kirjanduskriitika allakik. 30.04.2015 http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/arvustused/22a10a76-fd5a-4767-8b8a-b3ff1c3248dd
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> Erik Tohvri E-aarmastus, Varrak, 2011;Rein Kilk Armastus e-postis, Ilmamaa, 2013
<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]--> Teaduslikuma ja objektiivsema levaate noor(te)kirjandusest saab niteks Ave Mattheuse artiklist Noor(te)kirjanduse plahvatus, Looming nr 9, 2010
<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]--> Jaan Oks Otsija metsas, Ilmamaa, 2003, lk 152
<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]--> samas
<!--[if !supportFootnotes]-->[7]<!--[endif]--> Janika Kronberg: Parnass ja agoraa. Hajamrkmeid eesti kirjanduskriitikast 20132014, 27.04.2015 http://kultuur.err.ee/v/db4792bd-a8a3-440d-bc46-30d1a172f234


<!--[if !supportFootnotes]-->[8]<!--[endif]--> Jrgen Rooste. Esimene idee pole alati parim, 19.11.2014, http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/8c553778-1a2a-4ef8-ab24-206a0bab7196
<!--[if !supportFootnotes]-->[9]<!--[endif]--> Sveta Grigorjeva Edasiskrollimisest ja kirjanduse tegemisest, Vikerkaar nr 4-5, 2015
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:11 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
10. juuli 2015Kaur Riismaa "Phamgi" ja "Vaese mehe aiad" 
Ilmus ajalehes EPL 10.06.2015 nii snastuselt kui vormistuselt pisut toimetatuna.




Kaks kerget suvelugemist romantilistele hingedele

Mihkel Kunnus
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kaur Riismaad on kvasti kiidetud ja tunnustatud. igustatult. Vib-olla kll mitte kige paremate ja tpsemate phjendustega alati, aga tema populaarsus ja loetavus peaks head meelt tegema igahele, kellele eesti kultuuri ja keele saatus korda lheb. Populaarseks saada on tal head eeldused seetttu, et ta keelekasutus on lihtne ja ei nua pingutust, samas tpne ja elegantne. Kllap lood ise knetaks eelkige temaealisi ja nooremaid, thendab, gmnaasiumi- ja likooliealisi.
Kige teravamalt on minu mlu jrgi Kaur Riismaad arvustanud Eugen Pld<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->. Samuti igustatult. Kirjutasin ja ksisin temalt arvamust ka nende kahe raamatu kohta. Autori loal toon siin ra ta (enda toimetatud) vastuse. See on jrgmine:
  
Kaur Riismaa on romantik. Viksin isegi elda, et lootusetu romantik. Ja ikkagi poleks ma vimaliku lugeja jaoks veel midagi ra rikkunud. ige lugeja jaoks vhemasti. Sest romantikaarmastajale on mlemad snad positiivse klaga  nii lootusetus kui romantik. Olgu, nd juba olen natuke rikkunud.  Esiteks ma kasutasin sna sest, mis thistab pahatihti intellektuaalset jreldusseost (ehk siis midagi antiromantilist), teiseks tekitasin nnda vimaluse seada kahtluse alla veendumus, et romantik ja lootusetus on positiivsed nhted. Testuseks vite ise veenduda, et eelmine lause klas pigem antiromantiliselt. Isegi kuidagi tigedalt vi elalt. Nii ongi. 


Lootusetusi on muidugi mitut tpi ja kik pole kaugeltki romantilised. 
Aga no Koidu ja Hmariku armastuse lootusetus on nii romantiline, et tee vi pksi. Just, tee vi pksi! tlen seda teadliku (vastu)mrgisusega, sest pksi tegemine on karjuvalt ebaromantiline. See on ju proosa ja titemhe! Vtke vi selline mtteeksperiment: Romeo mrgikogus ei osutunud piisavaks ja surma asemel saabus pidurdamatu khulahtisus. Vaat, just! Romantilisi suitsiidikuid ei ravi miski paremini kui detailne kujutlus nende laiba esteetlisest tlgastavusest. Surm ise on kohutavalt romantiline, eriti veel vastamata armastuse prast vi vgivaldselt takistatud armastuse prast.


Romantilise poeedi ks keskseid unelmaid on olla maetud vaatluspunktis, aga seda justkui Lumivalgeke klaaskirstus (nrbumatu ilu ja noorus!) vi siis maetuna sammaldunud hauakivi alla, millesse on graveeritud igavese etteheite ja hkena   See, keda ei mistetud.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Mittemistmine on taas vga romantiline. Saladuslikkus ldse. Seeprast romantikud kasutavad snu pigem varjamiseks kui nitamiseks. Mistatuslikkuse ja salapra loomisega romantilised loojad tegelevadki ja selle prast neid armastatakse. Ja selleprast ongi nad vaenujalal analtilise intellektiga, mis muud ei teegi kui aina paljastab ja analsib, see thendab, hvitab mistatuslikkust ja salapra.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Teadmine, et poodu ngu pundub les ja sooled thjenevad mjub romantilisele suitsiidikule palju hirmutavamalt kui panustamine mingile vastutustundele vi mahajjate leinale. Vastutustunne puudutab eetikat ja mahajjatele kaasatundmine empaatiat, aga need on ebaromantilised omadused. Romantik jumaldab ilu ja selle ilu altarile toob ta kik. 
Seeprast mind hiribki, kui Riismaa puhul toonitatakse tema empaatiavimet. Empaatia on vime tajuda teise tundeid, emotsioone ja vajadusi, aga romantik loob erinevaid kujutlusi oma peas. Kui romantik neb, kuidas hilisel htutunnil istub ksik neiu bussijaamas ja vaatab pinevil pilgul kaugusesse, siis ta kujutleb, kuidas see neiu ootab oma kallimat, suurt armastust vi muud srast. Eriti kui see neiu on ilus ja kurb (ah, pole midagi romantilisemat kui ilus ja kurb neiu!). On vimatu, et see romantiku emptaatia tuleks millegi proosalise ja argise peale, selle peale, mis on palju tenolisem. Niteks, et pinev ngu tuleb pingul piest, ebamugavatest kingadest vi sellest, et telefoni akul on ainult ks pulk.
Kujutlus on romantiku priskodu ja kokkupuude reaalsusega on selle suurim vaenalne. Empaatia aga thendab kontakti saavutamist teise inimese reaalsete tunnetega. Ja mitte ainult armuohetega, vaid ka proosaliste ja labaste tundmuste, olmemurede ja muu sellisega.

Knealused raamatud pakuvadki romantilisi kujutelmi. Kuna paljud inimesed tahavad olmest pgeneda, kaotada korrakski kontakt reaalsusega, tahavad ajupuhkust ja empaatiapuhkust (on vrratult kergem olla empaatiline romantilise kujutelma vastu kui majanaabri vastu, kes on vastu hisele torude vahetusele).
Heaks vrdlevaks krvutuseks oleks Eestiski vga populaarse Alessandro Baricco teosed. Ka kunstilistes vtetes on palju kattuvusi, niteks karakterite loomine mistatuslike kinnisideede vi konkreetsuste kaudu. See on hea viis llitamaks analtiline register kujutluslikule, sest kui inimest kirjeldatakse sellega, et ta kannab endaga alati kaasas ht klaaskuulikest, jutustab memuaare oma taimedele, maalib merega merd vms, siis ldistuste ja eritluste peal ttav intellekt kukub rbastelt ja kujutlusvime pseb vabadusse ja hkab lummatult, et see peab olema mrk Kirjeldamatust Sgavusest, Kohutavast Saladusest vms.


Niisiis, Riismaa raamatud sobivad romantikutele. Tal ei ole midagi elda, aga ta teeb seda vluvalt. Kui kogu eeltoodud selgitus rritas, siis on see hea mrk, sest romantik mdab ka analsi tevrtust esteetilistes kategooriates, mistttu arenev mistus tstab ilu vastu mssu end inetusega relvastades, tihti lausa tlgastusse viskudes. See on aga veel ikka romantiline (nagu ka taoline stseen Phames).

Phame lpus tundub autor viitavat prdele kujutlusest elu suunas, proosa suunas. Samas on ka see suureline hvastijtt ja suurelised hvastijtud on ikka romantilised. Ja Pimeda mehe aiad on jtkuvalt paduromantiline. Vimalik, et romantilise kujutlusvime ja keskpra letava kirjaoskuse tttu ongi Kaur Riismaa lootusetult romantikuks aplodeeritud (inimene on nii sotsiaalne loom, et jrjekindla kiitusega saab tast teha mis tahes vrdja). Need Riismaa teosed on lihvitud kujutlused, sdelevad romantilised klaasprlid, empaatiast ja kriitilisest mistusest vabad nagu Byroni pksid sitast.




<!--[if !supportEndnotes]-->


<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Sa ei tea, mis tunne see on, sa ei tea!!!, Mrileht nr 20, kevad, 2012. lk 22-23
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:14 5 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
21. juuni 2015Kaido Kama. Primuskultuur kui ellujmispetus 

Ilmus ajakirjas Akadeemia 2013, nr 12. Kogu number vabalt kttesaadav Digaris.


<!--[endif]-->


Kaido Kama


PRIMUSKULTUUR KUI
ELLUJMISPETUS




Hakkame kigepealt pihta terminitest. Ei suuda mina kultuuri
mistet ammendavalt defineerida. Aga siinses loos mistan kultuuri
all inimeste elamise viisi kige laiemas thenduses. S.t et kultuur
on see, kas sakse noa-kahvli, puupulkade vi palja kega,
kas tagumikku phitakse paberiga vi pestakse veega, kas majad
ehitatakse puust, kivist vi saviplnnidest, kas surnud maetakse
vi pletatakse vi sdetakse lindudele, kas peetakse hte vi
mitut naist jne. Kuhugi selle ksitluse remaadele mahuvad ra
ka kaunid kunstid, aga need pole kindlasti kige olulisemad asjad.
Kultuur on algselt nii vi teisiti seotud primusega, on pritud.
Iga inimene snnib mingi kultuuri sisse, ta ise ei saa omale kultuuri
valida. Ja me oleme paratamatult seotud selle ettemratud
ja vanematelt pritud kultuuriga, muu hulgas mrab see ra ka
meie maailmatajumise piirid. Eesti-aegne himuliikumine tegeles
ainult soomlaste ja ungarlastega, Venemaa himuvelledega
polnud eriti asja. Ja seda mitte seetttu, et okastraat oli ees 
Phjamaade saamidega ei tegeldud samuti. Tegemist polnud
ka lbuse vi pahatahtlikkusega, lihtsalt tolle aja kultuuripilti ei
kuulunud tegelemine maride-udmurtide vi hantide-mansidega,
rkimata siis veel neenetsitest vi nganassaanidest. Ega suutnud
himuliikumise tegelased ennast sellest kultuuripildist vljapoole
asetada. Sama kehtib niteks ka Eesti-aegse taarausuliikumise
kohta. Lasti klada Vanemuise kandlemngul ja tantsida Murueide
ttardel. mbritsev kultuuritaust lihtsalt ei vimaldanud
tunda huvi primuse pliste ja vanade kihistuste vastu ega ennast
sellega samastada.
Miksmesiis ldse rgime tnapeval eraldi primuskultuurist,
kui kultuur on nii vi teisiti seotud primusega? Aga selleprast, et
maailm on muutunud. ks mu sber tles kunagi, et bensukad ja
diskod on kogu maailmas hesugused. Ongi hesugused ja lisaks
veel ka paljud muud asjad. Hetkelised moergatused levivad
le maailma mne pevaga (niteks hiljaaegne jabur tants, mida
tantsis keegi korealane  Gangnam Style). Mitte kunagi varem
pole inimkonna ajaloos midagi sellist olnud. Loomulikult on kultuurimuutusi
aset leidnud ka varem. Aga siis on need muutused
vi ka kultuurivahetused toimunud sdade vi rahvarnnete vms
tulemusena ning muutusel ja vahetusel oli oma kindel saatja aadress
ks pritud kultuur mjutas vi vahetas vlja teise pritud
kultuuri. Midagi niisugust tegime lbi rkamisajal, kui jtsime
regilaulu laulmise ja hakkasime selle asemel laulma llepruulijaid
ja vallerii-pumm-pumme. Kas keegi julgeb seda korealase
tantsu nimetada korea kultuuriks?
Ja kige selle tulemuseks ongi, et kuna me tnapeval enam
ei ela oma esivanematelt pritud kultuuris, siis on vaja seda
esivanemate oma kuidagi eraldi nimetada. Selle tarvis siis
primuskultuuri sna. Juba eraldi sna olemasolu fakt kui selline
nitab, et see pole mingi loomulik elukeskkond. Vanemate kest
pritud kultuuris elatakse oma igapevast elu, primuskultuuriga
tegeldakse. Kas siis lihtsalt vabal ajal vi ka professionaalina,
aga igal juhul thendab see midagi, mis nuab eraldi ettevtmist,
see pole enam meie igapevaelu loomulik osa. Umbes nii, nagu
mnes Aafrika rahvuspargis tantsivad neegripoisid turistikestele
neegritantsu, siis prast vtavad suled ja rohuseelikud seljast ra,
panevad teksad jalga ja lhevad koju teleka ette lut jooma.
Nd siis natukene etteruttavalt selle loo pealkirja juurde. Hiljaaegu
suri Lne-Siberis selline thelepanuvrne inimene nagu
metsaneenets Juri Vella. Liivo Niglas on teinud temast filmi Juri
Vella maailm ja selles filmis tleb mees niimoodi: Ametnikele
on kasulik, et inimesed poleks rahulolematud. Nad kulutavad inimeste
peale raha, jagavad materiaalset abi. Inimesed saavad raha,
ostavad teleri ja vaiba, ja istuvad kodus teleri ees. Vaikselt, rahulikult,
kigil on hea olla. Aga milliseks kasvab jrgmine plvkond,
kui vanemad kogu aeg teleri ees istuvad, see ei huvita kedagi.
Igal juhul pole see raha. . . tleme, et see pole kummist. Tuleb
aeg, mil elu Venemaal lheb veelgi raskemaks. Tuleb hakata raha
lugema. See poeke pannakse kinni. . . Kui Phi ei paku enam
rimeestele huvi, kui nafta ja gaas otsa saavad, siis pole ka raha.
Esivanematelt pritud toskused  karjapidamine, kttimine ja
kalapk  on selleks ajaks juba ununenud. Vaat seda ma kardan,
et nii vib juhtuda. Ja veel: Lapsed elavad internaadis.
Laagrisse naastes ei tea nad enam, kuidas seal elada, kuidas ahju
ktta, kummalt poolt pdrale ligineda. See kik tuleb uuesti ra
ppida. Ja vttiski see mees oma lapsed ja lapselapsed ja viis
nad uuesti metsa elama. Tegi seal neile kooli, kus piti lugemakirjutama.
Aga samal ajal ei unustatud ra, kuidas ahju ktta ja
kummalt poolt pdrale ligineda.
See ahjuktmise ja pdrale liginemise oskus on tnapeva inimestel
juba ldiselt unustatud. Vhemalt lne tpi hiskonnas.
Inimesed ldjuhul ei oska teha asju, mida tegelikult elusolemiseks
vaja lheb. Elus olemiseks on vaja sa ja sooja. Kui paljud
meist on veel iseseisvalt suutelised oma eluks vajaliku sgi ja
sooja muretsema? Selle asemel me teeme lputul hulgal asju,
mida tegelikult eluks vaja ei ole: konsulteerime ja nustame, korraldame
avalikke suhteid ja reklaamime, osutame igusabiteenuseid,
loome moode ja trende jne jne jne. Vahepeal tekib mul
tsine ksimus, kuidas saavad inimesed ldse ellu jda olukorras,
kus sedavrd vike osa seltskonnast tegeleb asjadega, mida
elamiseks priselt vaja lheb. Vastuseks tsiteerin Hardo Pajulat
(2013): Kanada petlase Thomas Homer-Dixoni jrgi sai inimpopulatsiooni
neljakordistumine 20. sajandil vimalikuks ksnes
tnu meie vimele ammutada maapuest naftat ning muundada
see arvukate fsikalis-keemiliste ja majanduslike teisenduste abil
toiduks. Peatugem siin nd korraks: vtta paar tnnitit Claudiuselegi
tuntud prslaste bituumenit ning voolida sellest prast
esoteerilist hookuspookust porgand. . . . Selles kogu trikk seisnebki:
inimesed on ppinud naftast porgandeid tegema.
Veel sadakond aastat tagasi oliEesti valdavalt talupojahiskond,
kus peaaegu kik eluks vajalik tehti-valmistati talus oma pere
jududega. No hea kll  mne rauajupiga kidi sepa juures
ja aeg-ajalt toodi rtsep tallu kasukat mblema. Tnapeval pole
asi ka enam selles, et inimesed ei oska teha eluks vajalikke asju.
Rahvusvaheline ja lemaailmne tjaotus on judnud sinnamaani,
et mitte kski inimene isegi ei tea ega hooma enam kogu tootmise
protsessi, mida on vaja kige lihtsamate asjade valmistamiseks.


Vtame niteks nii elementaarse asja nagu talvejope, mida me kik
klma ilmaga kanname. Ei tea selle jope kokkumbleja, kustkohast
tuleb riie, kustkohast niit, kustkohast jopelukk ja kustkohast
trukid. Ega tea ka seda, kuidas ja millest neid valmistatakse. Ja
selletaolist olukorda pole samuti inimkonna ajaloos kunagi varem
olnud.
Ahjuktmise oskus pole kadunud mitte ainult lne tpi
hiskondades Euroopas, Phja-Ameerikas ja Austraalias. Loen
lugusid Aafrikast, kus nlja piiril inimesed kasvatavad maailmamajanduse
tarvis kohvi vi kaevandavad vrismetalle. Ja ei jua
ra imestadamiks need tublid neegripoisid ja -tdrukud ei kasvata
vilja, ei pa kala, ei korja sdavaid taimi ega tee muid
selliseid elementaarseid asju, mida tegid nende esivanemad? Eks
phjusi ole arvatavasti kahte sorti. Kigepealt on maailmamajanduse
sissetung hvitanud traditsioonilised pllud ja mrgitanud
jed, kus omal ajal kalad said elada. Aga teisipidi on asi muidugi
selles, et ka aafriklastel on vlja kujunenud / kujundatud vajadus
poekraami jrele. Sellise kraami jrele, mida makse raha eest
ja ilma milleta ei osata enam elu ette kujutada.
Muidugi on veel olemas rahvaid, kes omadega toime tulevad
ka siis, kui nafta kskord maailmast otsa lpeb ja poeke pannakse
kinni. Ligi pool kigistmongolitest on tnini rndkarjakasvatajad
ja neile loeb sna vhe see, mida ja kui palju parasjagu poodides
makse. Peamiselt ongi selliste rahvaste puhul tegemist karjakasvatajatega,
paiksed plluharijad on tnapeva naftahiskonnaga
oluliselt rohkem seotud ja sellest sltuvad. Ja muidugi on tnini
olemas veel ka ksikuid rahvakilde, kes pole ldse vi on vga
vhe kaasaegse maailmaga kokku puutunud. Eelkige Amazonase
lemjooksul vastu Andide mestikku, aga ka mujal, niteks
Uus-Guineas vi Andamani saarestikus. Ning mnel riigil ja valitsusel
(nt Peruu) on niipalju mistust peas, et nad on ra keelanud
ka kikvimalikud kontaktiotsimised nende rahvastega.
See jutt pole nd mingi hdaldamine ega viimsepevakuulutamine.
See on kaine ja loogiline arutlus. Maailmas lihtsalt ei jtku
ressurssi selleks, et kik need miljardid inimesed saaksid elada
nii, nagu on harjutud elama lne tpi hiskonnas. Hiina ja India
on tusvad ja jukust koguvad maailmamajandused ja neile on
vga raske seletada, et olgu peale, raha teil nd on, aga elage ikka
oma lgkatustega httides edasi ja rge arendage ssinikumahukat
tootmist. Nemad tahavad ka kolinaga peldikut ja puhkusereise.
hesnaga  inimesed pole vabatahtlikult nus oma tarbimisharjumustes
jrele andma. Vastupidi, tootmise pideva kasvu ideoloogia
eeldab ja nuab pidevalt uute tarbimisharjumuste tekitamist
ja kujundamist. Juba majanduskasvu aeglustumine on nende ideoloogide
jaoks teline udusunengu. Ja seda ka nendes riikides,
kus rahvastiku arv vheneb. Inimene ei saa sa rohkem, kui ta
sb, ning taret pole ka mtet learu kuumaks ktta, mjub tervisele
halvasti. Kui inimesi jb vhemaks, siis saab majandus
kasvada ainult selle arvelt, et inimesed tarbivad rohkem kui varem.
Ehk siis tarbivad seda, mida neil tegelikult eluks vaja ei ole
ja ilma milleta varem vga hsti hakkama saadi.
Ttasin kunagi kaitseministeeriumis ja tegelesin mobilisatsiooni
teemaga. Mistahes kriisi puhul on tnapeval esmathtsaks
ksimuseks, kuidas kaitsta tsiviilelanikkonda olukorras, kus tavaprane
tarbimisahel ja taristu enam ei toimi. Veel eelmise
sja ajal riigivalitsejatel seda probleemi polnud. Talud olid autonoomsed
ksused, mis suutsid ise lahendada kik oma toitlustus-,
varustus- ja energeetikaprobleemid. Suhteliselt vikesearvulisel
linnarahval oli maal tagala  sugulased, kelle kest sai tuua
mune ja kartuleid. Ja kelle juurde sai viimases hdas ka linnast
pgenedajust nii kitus suur osa Tallinna elanikest kohe prast
mrtsipommitamist. Maainimeste eluspsimise prast polnud riigivalitsejatel
vaja muretseda. Pigem vastupidi  nende kest sai
ikka ja jlle vtta sjapidamiseks vajalikku ressurssi. Tnapeva
vhesed maainimesed enam nii autonoomsed pole. Jrjest vhem
on neid, kes ise endale kartuli kasvatavad, ja veel vhem neid, kes
siga vi lehma peavad. Kui omal ajal viidi ski talust linna, siis
praegu toovad kamaainimesed omale toidukraami linna suurpoest.
hesnaga  inimkond pole kunagi olnud nii haavatav kui
praegu ja seda hoolimata kikvimalikest tehnika ja tootmise saavutustest.
Pigem ikka nende saavutuste tttu. Selle tttu, et suurem
osa inimkonnast sb naftast tehtud porgandeid. (NB! ksjagu
naftat kulub ka nende porgandite le maailma laiali vedamise
peale.) Me vime koostada kskik kui tiuslikke kriisireguleerimise
plaane. Aga juba sellest tekib tielik kaos, kui lihtlabane
elekter ra kaob. Rkimata siis veel olukorrast, kui peaks lakkama
pidev kaupade vedu hest maailma otsast teise.
Nd siis ringiga tagasi primuskultuuri juurde. Kogu eelneva
jutu kontekstis vib elda, et primuskultuuriga tegelemine
on teatud mral nagu ellujmispetus. Omaaegne inimkultuur
koosnes valdavalt sellistest asjadest ja tegevustest, mida
oli ellujmiseks vaja. Sellest tulenevalt pitakse ja tehakse
primuskultuuriga tegelemise kigus paratamatult asju, mis kuluvad
eluspsimisel marjaks ra. Vtame kasvi nii lihtsad asjad,
nagu traditsiooniliste skide valmistamise koolitused vi
kikvimalikud kudumisringid. Seal pitud oskused aitavad oluliselt
kaasa sellele, et ennast snud ja soojas hoida. Ja mis veel
olulisemkudumiskunsti valdaja oskab ise ja ksinda kampsuni
algusest lpuni valmis teha. Kui ta just kampsunile tmblukke ja
trukke ei taha panna. Kuuldavasti oli ks Viljandi Kultuuriakadeemia
tudeng teinud algusest lpuni valmis lambanahkse kasuka.
Kas nd just lambakasvatusest alates, aga nahaparkimisest peale
kll.
Ja sgiga on sama lugu  kui ikka viimane hda kes, kll
siis hakatakse ka labida vi kplaga pldu tegema (sest tnapeva
hobused ju enamadra ees kia ei oska ja atrugi pole kusagilt saada).
Olen sellist labidaga pllukaevamist Hiinas ninud, polnud neil
inimestel hda midagi, olid terved ja rmsad. Ja sellise olukorra
tekkides on vidumehed need, kes suudavad odral ja kaeral vahet
teha, ehk teisisnu  on tegelnud primuskultuuriga. Jahi- ja
kalameeste eelisseisundist ei maksa rkidagi.
Jutu alguses rkisin sellest, et mbritsev kultuuritaust mrab
ra meie maailmatajumise piirid. Veel 4050 aastat tagasi polnuks
meldav, et krgkoolis petataks rahvaprast arhitektuuri ehk siis
palkehitust nii praktilise kui teoreetilise poole pealt. Et ehitataks
uhiuusi suitsusaunu. Et kodune leivategemine muutuks moeasjaks.
Et tudengid suvalisel koosolemisel laulaksid vabatahtlikult
Valget jnest vi mingit muud rahvalaulu. Rahvalaul oli tollal
ks igav, ttu ja mttetu asi, mida kooli laulmispetaja lastele
vgisi peale surus. Kui judsin noore mehena 1970. aastate keskpaigas
Tartu seltskonda ja kuulsin esimest korda Hellerot, siis oli
see kui ilmutus. helt poolt tundus uskumatu, et noored ja kaas-
aegsed inimesed laulavad regilaule, teiselt poolt oli see laulmine
uhke ja vimas ja hoopis midagi muud kui kooli laulmistunnis.
Sellist kllaltki ulatuslikku kultuuritausta muutust kllaltki
lhikese ajaga poleks saanud toimuda, kui Uku Masing poleks
kirjutanud oma Taevapdra rahvaid ja Kalle Eller artiklit Maarahvast.
Neid viimaseid asju poleks omakorda ilmselt kirjutatud,
kui varem poleks olnud Oskar Looritsat. Jne. See krvalepige
sai tehtud lihtsalt selleks, et meelde tuletadaka meie praegune
maailmangemine on kinni konkreetses ajas ja arusaamades. Ning
50 aasta prast vivad inimeste tajupiirid ja vrtushinnangud olla
hoopis teistsugused ning meie oma praeguste mtete ja muredega
olla nende tulevikuinimeste silmis rmiselt kentsakad.
Eespool rgitud muutused teevad mu kirjat tooni hoopis
optimistlikumaks. Tegelikult pole eesti rahva olukord ldse nii
lootusetu kui lne tpi hiskonna enamusel. Hoolimata suurest
eurooplaseks saamisest oleme silitanud palju vana ja alguprast.
Isegi kui me seda enam ise teadvustada ei oska. Lheme ikka veel
sgisel metsa seenele ja marjule (sh linnainimesed), et talveks midagi
purki pannaseda nn vanad eurooplased ei tee ja tegelikult
pole enamikul neist ka enammetsa, kuhu seenele minna. Ikka veel
meeldib eestlasel ked mullaseks teha ja endale ise mni kartul vi
kurk kasvatada. Ikka veel on vanaemasid, kes lastelastele sooje
villaseid sokke koovad. Ikka veel on klamehi, kes oskavad siga
tappa, ja klanaisi, kes mistavad vorstiputru soolikasse toppida.
Lpetuseks tsitaat Valdur Mikitalt: Keegi ei kujuta Euroopas
ette perekonda, kus isa vtaks prast td jalgratta ja lheks
kalale, sellal kui ema korjab rabas marju, vanaema varub ravimtaimi
ning lapsed siirduvad isekeskis lhedalasuvasse metsajrve
suplema (Mikita 2013: 8788). Selles mttes rgin nd natukene
oma varem rgitud jutule vastu. Kuigi tegeleme usinasti
primuskultuuriga selles tegelemise thenduses, elame siiski mitmeski
mttes ka praegu veel edasi oma vanematelt pritud kultuuris.
Ja mida suuremal mral elame oma vanematelt pritud
kultuuris, mida rohkem tegeleme primuskultuuriga, seda suuremad
on meie vimalused ellu jda. Siis, kui nafta kskord otsa
saab ja poeke kinni pannakse.




Kirjandus
E l l e r , Kalle 1972. Maarahvast.Pllumajanduse Akadeemia, nr 4
7, 27. I, 9., 17., 24. II [taastrkk: Vikerkaar, 1990, nr 3; samuti teoses
Maarahva elujud II. Tartu: Elmatar, 1998, lk 199216]
Ma s i n g , Uku 1989. Taevapdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest
hoiakust.  Akadeemia, nr 1, lk 193223; nr 2, lk 419448;
nr 3, lk 641672; nr 4, lk 865895 [ringelnud ksikirjana pikka aega
enne esmailmumist; taastrkk teoses: U. Masing. Keelest ja meelest.
Tartu: Ilmamaa, 2004]
Mi k i t a , Valdur 2013. Lingvistiline mets. Tallinn: Grenader


P a j u l a , Hardo 2013. Suurim loodusime.  Postimees, 17.09.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:06 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


18. juuni 2015petussnad pimeda vaatenurgast 
Raamatututvustus. Ilmus vikse krpega ajalehes Eesti Ekspress 17.06.2015                                     







petussnad pimeda vaatenurgast

Denis Diderot Kiri pimedatest. Kiri kurtidest ja kiri tummadest Ilmamaa 2015. 
Tlkinud Katre Talviste


Denis Diderot (1713-1784) on jdvustanud end kultuurilukku prantsuse esimese entsklopeedia alusepanija ja vljaandjana. See valgustusliikumise verstapost evib praegu eelkige ajaloolist vrtust, ent Diderot filosoofilised dialoogid, kirjad ja muu raskesti klassifitseeritav (ilu)kirjanduslik toodang on otsivale vaimule tnaseni igati lugemisvrne, virgutav ja innustav. Lhimalt vikski knealust raamatut soovitada kui suureprast filosoofilist inspiratsiooniallikat. Kui haritlasplgurlik mentaliteet samastab filosoofia tihti elukauge abstraktse targutamisega, puga tuletada krbse mistest selle jalgade arvu, siis Diderot on hoopis vga konkreetne ja maine. Tema lhenemisviis on praegusele ajastule ehk teaduslikkuse mrksa omasem kui oma snniajale, mil kiriku autoriteedi eiramine ei olnud sugugi iseenesestmistetav ning see ti autorile ka reaalseid sanktsioone.
Viks elda, et Didrot nitab meile uudset vaatenurka ja see klieelik knekujund on antud juhul sna irooniline, isegi paradoksaalne, sest raamatu avaloos nitab Diderot meile nimelt pimeda vaatenurka. Ta toob katkeid reaalsetest dialoogidest pimedalt sndinuga, on vga metoodiline ja loogiline ning nnda toob esile selle, kuivrd mrkamatuks jvad ngijaile selle meele spetsiifikast tulenevad sattumused nii maailmapildile kui metafsikale. Diderot kirjutab: Kuna ma pole ilmaski kahelnud selles, et meie elundite ja meelte seisundil on suur mju meie metafsikale ja moraalile ning et meie kige puhtamalt intellektuaalsed ideed, kui ma nii vin  elda, on tihedalt seotud meie kehaehitusega, asusin meie pimedat ksitlema pahede ja vooruste kohta (lk 20).
See viks klada veidra kvaasimaterialistliku prpimisena ilmaliku teaduse lapseplves, aga  samas sobiks see nagu rusikas silmaauku kaks sadaaastat hiljem ilmunud George Lakoffi ja Mark Johnsoni revolutsioonilisele teadusmonograafiale Metafoorid, mille jrgi me elame (e. k. 2011), raamatule, mis nitas kuivrd seotud on keel ja mtlemine inimkeha lesehitusega. Samuti viks XX sajandi filosoofiakursuse phivarasse kuuluvat Thomas Nageli artiklit Mis tunne on olla nahkhiir? vaadata kui ht kirja pimedatest.
Niteks Diderot ksitletud pimeda jaoks on varastamine rmiselt raske klbeline eksimus, seevastu sndsalt riietumise normistik jb talle ige arusaamatuks. Ja kui jrele mtlema hakata  ja just selle algatuseks sobib Diderot raamat imehsti  siis kas testi pole lviosa moraalist testi silma lemvimust lbi imbunud? Alates nkku valetamisest raskusest timukat sstva kotini hukatava peas. Mned inimesed lihtsalt nevad valed vlja  kes nahavrvilt, kes riietuselt. Millist moraalset raevu vib tnapeval tekitada sokkide ja sandaalide jultunud koosesinemine! Miks le piiri minekuna tajutakse just seda, kui pannakse avalikku ruumi foto suitsetaja kopsudest vi abordijnustest? Kes armastaks kassi - seda isekat kiskjat, kes oma ohvrid surnuks mngib - kui see ei neks nunnu vlja?
Kuid lisaks teosele enesele pole aegunud ka mrkus, mille Diderot tegi ksjagu prast kirjade ilmumist: Ma ei kirjutanudki ldse tavalugejaile. Mulle piisas olemast jukohane heleainsale printsiibile taandatud kaunite kunstide autorile, Trevoux ajakirjanikule ja neile, kes on kirjanduse ja filosoofia ppimises juba mningaid edusamme teinud.
Kuid lpetaksin Diderot tsitaadiga kirjastajale, kellel ta palub kreekakeelsed  tsitaadid siiski alles jtta, kuigi need annavad teosele teadusliku ilme, mis meie mail pole enam moes. Enamikku lugejaid see hirmutab. Juba toona kummitas dilemma, mis hetkel rhub ajakirjandust lausa eksistentsiaalselt ning Diderot selgitas oma kirjastajale: Kui teile lheb vga vhe korda, kas teos on hea, kui seda aga vhegi loetakse, siis minule lheb korda, et minu oma oleks hsti kirjutatud, isegi kui seda juhtumisi natuke vhem loetakse (lk 90).
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:09 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. juuni 2015Inimvrtused Vahemeres 


Migratsiooniekspert Uku Srekanno pealkirjastab oma blogipostituse retooriliselt:
Kas Eesti riik saab lubada 30 000 laipa Vahemeres?


a) RAHANDUSMINISTER: Vabalt! See ei lhe meile sentigi maksma, laibad on biolagunevad. Vime lubada endale ka miljon laipa Vahemeres!
b) INIMIGUSLANE: Mitte mingil juhul! ks hukkunugi on liiga palju. Iga inimene on vrtus! Me ei saa lubada endale ked rpes istumist.


Konks on selles, et niipea kui nustuda inimiguslasega, siis jrgmisena prdutakse ikkagi rahandusministri poole ja ksimus transformeerub mber: mitme laiba tekkimise rahoidmist me saame endale lubada (ja mille arvelt)?
Teisisnu, rahaleseid vrtusi saab praktiliselt kaitsta ainult rahaga. Kas need siis ldse on rahalesed? De facto ei.




Vide Inimene on vrtus tuleks analtilise selguse huvides la kaheks:
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
vrtus A: inimesel on instrumentaalne vrtus, ta on tootlik, hiskonna jukusesse ja elujusse panustaja.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
vrtus B: inimesel on metafsiline vrtus, tema elu ja heaolu on krgeim vrtus, mille nimel tegutseda.

Arusaamatused tulevad tihti sisse sellest, et esimene ei kehti kohe kuidagi iga isendi kohta, see on maine fakt, mida mingi deklaratsiooniga ei loo. Ja teise tagamiseks kigile peab olema piisavalt esimesi.
Niteks tuntud sotsiaaldemokraatlik slogan Me oleme nii kehvas seisus, et ei saa endale lubada mitte hegi inimese kaotamist muutub selgeks lolluseks, seda melda vrtuse A raames st majanduslikut. Mida arvaksime firmajuhist, kes teataks, et firma on majanduslikult nii kehvas seisus, et ta peab kmme knega ka kige hullemast looderdajast ja joodikttajast kinni  hoidma? (tegelikult hakkab ta ju... koond... brh!)
Ja riigil ON firma-mde (vt Kreeka) 


Et EKRE&Pojad siinkohal lbeks ei lheks, siis rhutan, et igal eestlasel on vrtus on variandi B, mitte variandi A modifikatsioon. Olukord vib vabalt kujuneda selliseks, et me ei saa endale eestlust lubada. Im sorry! ??? ????!


Aastal 1905 kirjutas George Herbert Shaw, et ldine austus raha vastu on meie tsivilisatsiooni ainuke lootusrikas tsiasi, sest raha ja elu on lahutamatud, lhimalt: Raha on elu.

Oswald Spengleri jrgi oleme judnud tsivilisatsiooni, see thendab arenguastmele, kus traditsioon ja isiksus on kaotanud oma vahetu kehtivuse ja iga idee tuleb kigepealt rahasse mber melda, et seda teoks teha. Algul oldi rikas tnu sellele, et oldi vimas. Nd ollakse vimas tnu sellele, et omatakse raha. Alles raha tstab vaimu troonile. Demokraatia on raha ja poliitilise vimu tielik vrdsustumine.




Alles raha tstab vimu troonile. Ainult rahandusminister saab anda inimiguslasele vimu.
Aga rahandusminister on teadagi Exeli-mees. Ja Exelit mnitada thendab tegelikult matemaatikat mnitada.
Aga maine elu, elu ilmalikus mttes allub matemaatikale. Viks isegi elda, et matemaatika on selle maailma seadusandja.

Tsiteerime nd igasse inimesse taandumatu vrtuse postuleerinud Jeesust: Minu riik ei ole sellest maailmast. 
Ja seda taandumatut vrtust ei kahjusta uppumine Vahemeres kohe mitte kuidagi (seda kahjustab... no ksige Varro Vooglaiult).

Igatahes kristlik kitumine oleks selge. Tuleks vtta otsesnu hdakarjet S.O.S.  Save Our Souls, pstke meie hinged. Mistliku hulga kaplanite, pappide ja preestrite appi saatmisega oleks kllap nus isegi rahandusminister.







Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:42 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
15. juuni 2015Liberaalne demokraatia vs sipelgapesa ehk Moraali lohutav debiilsus 
Hiljuti nidati ETVs vga head film - Ecopolis China, Soome 2013

ks huvitavaid aspekte on seal see, et seal tuleb filmiliku visuaalsusega vlja ks kummitus, mis kib ikka mda maailma  sipelgapesa kui ideaalhiskond. Ja selle konkurents sellega, mida viks laias laastus nimetada liberaalseks demokraatiaks.

Film algab sellega, kuidas valge habemega professor  kes viks veel paremini sobida htumaise mtte esinduskujuks! (andke iguslased andeks, aga muud laadi tegelased on ajaloolikeliselt tugevas vhemuses). Valge habemega, leebe ja rahulik professor teatab, et meil on maailma 

Foto prit siit
pstmisega kiire. Ta hl on vsinud. Ta on palju aastaid aktiivselt tegutsenud ja NB! ta pole tegutsenud mitte mingi tlika puukallistajana kuskil tippkohtumise akna taga skandeerides, vaid kik need aastad  on tal olnud juurdeps ja audients krgemate vimuinstitutsioonide juures.
(Ta on oleks nagu Kaupo Vipp, kelle puhul poliitikud on Andres Tarandi nu kuulda vtnud.)

Ivan Krastev on toredasti elnud:
 Ttt-elda ei ole demokraatia kunagi kuigi hiilgavalt toime tulnud inimeste vigade rahoidmisega. Ometigi on ta institutsionaalsel, pshholoogilisel ja intellektuaalsel tasandil tulnud hiilgavalt toime sellega, et on muutnud inimestele nende vigade parandamise kergemaks. Demokraatlik hiskond on olemuselt ennast korrigeeriv hiskond. Ta laseb oma kodanikel nende kollektiivse kogemuse phjal tegutseda ning seda kogemust mtestada. Seega pole juhuslik, et demokraatlikud konstitutsioonid ei kujuta endast phiolemuselt muud kui juhtnre, kuidas vltida kige hiljutisemat katastroofi. Kui lugeda niteks Saksa phiseadust, siis on selge, et tegu on ksiraamatuga, kuidas tagada, et tulevane Adolf Hitler ei tuleks Saksamaal enam demokraatlikul teel vimule.

Teadagi: kindralid valmistuvad eelmiseks, mitte tulevaks sjaks. Klapib. Eelmiste hiskondlike kataklsmide lhnagi suhtes ollakse vhemalt suures plaanis liallergilised (vastavaid algatus-ideid muidugi leidub, sest suurtes rahvahulkades on kllaga neid, kes tahavad korrata vanu vigu. See on ks selline konservatiivsuse vorm).  Nii f- kui k-sna ei taha mainidagi, diskussioon karjutakse surnuks.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Zhang Yue on hoopis teise suhtumisega. Filmipildis tuleb ka see kenasti vlja: energiline, krsitu, elavaloomuline ja noor, teline tegudeinimene. Ja kohe saadab pikalt idee, et asi peaks algama rohujuuretasandilt. Phjendus

Foto prit siit
on kllalt adekvaatne: tavalisel ttaval inimesel polegi aega ja vimalusi, et end kurssi viia ja samuti pole nii palju ressursse, et omagi ellu hoobilt muudatus tuua, saati globaalsel tasandil. 
Samuti puudutab ta muretult htumaist litabu  sndivuse riiklikku reguleerimist. Veel ks eelmine viga, mis istub demokraatliku ssteemi immuunssteemis.

Kui mult hes sotsiaalmeediavestluses ksiti, mida arvan moraalist, vastasin kiiresti, et globaalprobleemidest rkimisel on see rohkem risuks jalus. Lause, mis on hlpsasti kontekstist rebitav, sestap tsiteerin rahvaliku armastuse kaitse all olevat Valdur Mikitat:
 Inimteadvus ei suuda lihtsalt opereerida selliste mistetega nagu inimkond, maakera vi globaalne katastroof  need misted vljuvad inimese jaoks tajutava ettekujutuse piiridest.
Vga otsekoheselt eldes ei ole tsiviliseeritud inimese jaoks suurt vahet, kas teisel pool riigipiiri elavad inimesed vi tarakanid ja kas prast teda tuleb tulekahju vi veeuputus.


Vastuolu tuleneb sellest, et evolutsioon ei ole sundinud inimest suurelt mtlema. Evolutsioonis on osutunud kasulikuks himusisene koost, kuid mitte koost eri himude vahel.


Ajaloos on alati olnud kige turvalisem vrale igaks juhuks nuiaga phe valada. Inimesel puudub globaalne mtlemine ning inimkultuuri kige haavatavam klg on see, et tegelikult ei ole tsivilisatsioon snnitanud inimkonda.


Seetttu tundub avarii Tallinna-Tartu maanteel alati palju hirmsam kui genotsiid teispool maakera vi ebamrane hoiatus terve maailma kokkuvarisemisest.

Jrgmine puudus: moraal on juba selline, et opereerib eelkige oma-vras KIIReristusega (niteks, mis valu see on kiirelt ra tunda, kas sulle jalutab vastu mees vi naine?), nahavrvus on ka kiirelt tuvastatav oma-vras liigitus-alus ja siis mistagi seksi- ja sgitabud.
Seevastu arusaam, et planeet viks prdumatult tuksi minna, on ideeline nhtus, matemaatiliste ekstrapolatsioonidest ja muust, mis ei ole kuidagi kergesti omaks vetav vi mistetav st see pole kuidagi instinktiivne ega kogemuslik.
Olgu abordivastased vi suurfarmivastased  kige suuremat hiskondlikku resonantsi tekitavad nad nii, kui vimaldavad teatud asju  meeleliselt tajuda (visuaalse taju reprodutseerimine on tehniliselt kige lihtsam). 

Jrgmine suur probleem moraaliga on see, et see ttab s- ja lepituse skeemil, thendab, selle aluseks justkui oleks maksiim: Kui miski ei toimi positiivselt vi ootuspraselt, siis on see solvunud. 

 Saak ikaldub-> jrelikult on pld mu peale solvunud->tuleb otsida lepitust. ks tore vihmatants vi nirgiohverdus ehk? (Pllu ega vastasoo soovide lugemisel ei ole inimliik kunagi suurt terasust les nidanud. Aga Roheline revolutsioon oli siiski edukam kui seksrevolutsioon).

 Kujudlikult: Mh, meri ei anna enam saaki nagu vanasti? Toobi head kodulut talle kll meeleheaks ohverdasin, jrelikult on miski Korda rikkunud. Lhen teen eidele nabaalust kdi nagu kord ette neb ja siis ehk Taevaisa leebub taas. Kui see ka ei aita, siis ajame kla kokku ja viskame kige kahtlasema tegelase Mustjala pangalt alla.

(Igaks juhuks kordan le, et nendest keeldudest ja tabudest le astumised aitavad sama vhe.)
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Pisut antropotsentrilisemaks evolutsioneerudes (st animismist kaugenedes st kui metsa ja pldu ei peeta enam suhtlusvriliseks) muutub moraali loogika umbes jrgmineks: Kui miski ei toimi positiivselt vi ootuspraselt, siis on sdi mni inimene vi inimgrupp.  See loogika raiub kategooriliselt: nnetusi ei juhtu!
Tnapeval vljendatakse seda vormis Kes vastutab? 
(Eredamad nited, mis hetkel meenuvad on metroloogi sdistamine Prnu leujutuse aeg ja lasteaiakasvatajate demoniseerimine he lapse hukkumise korral).
Maailma suuradministraatori roll antakse riigile ja iga nnetustbi kohta peab olema vastav institutsioon ja seega ka ametnik, kes vastutab. Kuidas vastutab? No teeb niteks tagasiastumisrituaali, vastutuse a la Viiol vms


Siit hakkab nhtub moraali jrgmine suurmiinus: moraal annab ldiselt instrumentaalselt debiilseid kitumisjuhiseid (igluse huvides tuleks mrkida, et see-eest annab ta neid vga kiirelt ja kiirus on ju ometi vrt hve, eriti klikimeedia ajastul).


Eriti selgelt nhtub see siis, kui Korrast hlbija ongi vga selgelt ja heselt tuvastatav nt liiklusretsidevist, loomapiinaja, pedofiil, narkomaan. Siis tulbid moralistid vistlevadki sellega, kes suudad karmima karistuse (et mitte elda lintimisviisi) vlja melda. 
Hammurapi seadused on kindlasti ldise moraaliga paremas koosklas kui niteks see: Juuraprofessor: asugem narkootikumide legaliseerimise teele.

Vib lihtsustada: sdlane on tegija ehk phjustaja, millel on moraalne mde (s).
See, mida austatud professor lal tegi, on ks esmavtteid, millega moraali instrumentaalset debiilsust ritatakse vhendada st ta hakkas lahti harutama phjuslikke seoseid.
Sellel menetlusel on palju kaheldamatuid voorusi, niteks probleemide reaalse lahendamise tenosuse kasv, aga ka selline ambivalentne nhtus nagu s hajumine. (Reaalse lahendamise vimalikkuse kasvatamine vhendab rituaalse ehk pshholoogilise lahenduse vimalikkust).
Teravalt ti selle problemaatika vlja Dostojevski, tema pranda-alune kannatas just selle kes, et s hajus ta liiga arenenud mistuse kes. Mehe vitaalsus langes, ta istus oma urkas (pranda all) ja suutis ainult hambaid kiristada ja eluterved otsemtlejad, kes olid nnistatud vimetusega nha teisegi astme phjuseid, rkimata kaugematest seostest, ajasid teda nrvi (just ja ainult nrvi, sest ta ei suutnud leiutada neile sd, mille eest neid nuhelda). 
Sama probleem kirjutati ehk phjalikumalt lahti Ivan Karamazovi kujus, aga viks mainida Albert Camusd, kelle kuulsaim essee tegeleb muuhulgas ige sarnase probleemiga  suutmatusega leida sd. Viks snastada isegi teravamalt: kas sta elu vrib elamise vaeva?
Lhidalt: s kadumisega kaob ka maailmast ka suurim moraalne rm, millest prmlane ses karmis elus lohutust leidnud. Lohutust ja kinnitust, et Kord, mida praegu kll pole suudetakse (taas)luua. See lootus ja lohutus kaigub muidugi karistatava sdlase karjeis. Sdlase kannatustest ammutatakse suurt judu.
Kui saatanlik intellekt polnud oma kurja valgust kuigi palju maailma heitnud, siis lohutas surnukspiinatava lamba koringi, aga melge kui palju lohutaks tnapeval see traditsiooniline menetlus, et vtaks he musta lamba, seoks talle karvadesse paberirullid kige nende nimedega, kes mne ratturi surnuks sitnud, ja kihutaks siis selle loomakese krbesse surema? 
Patuoina traditsioon on ka mistuse valgusel muutunud korraga vikaks ja haledaks.
Olen ka varem elnud, et sdistusvime on ks eluju mtmeid. Ja ses suhtes kik funktsioneerib. Kuidagi ei saa kurta, et meie hiskond kannatab sdistusvime hbumise all. Ja nagu vana Lotmani teooriate kinnituseks: vanad kihistused ei kao, lihtsalt uued lisanduvad.

Ses mttes vib Voltairei eluhtu tdemust Me jtame selle maailma maha niisama rumalana ja niisama kurjana, nagu me ta siia ilma tulles eest leidsime tlgendada optimismina inimese elujusse.


(Kurjuse ja rumaluse vastu vitlemine on korraga kangelaslik ja argpkslik  kangelaslik, sest vitled palju tugevama vastasega, argpkslik, sest pole mingit ohtu kanda vitjavastutust.)




*

Ja ega inimiguste nimeline puuslik parem pole. Sellelegi omistatakse tihti mingit mstilist vge. ks probleem on selles, et inimiguste rikkuja peaks olema sdlane (olgu inimene vi inimlik institutsioon). See on kena poliitiline meede mnede mineviku vigade ra hoidmiseks.
Vin anda ka kena humanistlik-sotsialistliku valemi kogu inimkonnale elutingimuste tagamiseks ja vaesuse kaotamiseks: absoluutselt kik inimesed hvitavad ra oma pritolu ja isikut tendavad dokumendid ning putkavad he riigipiiri vrra lnde. See globaalne nihe tagab kigile inimiguste jrgi normaalsed elutingimused.
Piltlikult: Aga kui Maa sooritab massimrva?
Teisisnu: see inimigustekontseptsioon on ks inimliku vastutus-usu vorme. Selle, kus Maailma Suuradministraatori roll antakse riigile vi riikide hendusele ja iga nnetustbi kohta peab olema vastav institutsioon ja seega ka ametnik, kes vastutab. No niteks, kui NordStreamiga peaks midagi juhtuma ja Lnemeri muutuks elutuks, siis mni ametnik astuks tagasi, mni tegelane pandaks ehk istuma vms.
Milline lohutus!


Vast nii lolli lugejat pole, kes loeks siit vlja, et inimigused solvasid Maad ja nd tuleb lepituseks inimigusi rikkuma hakata. Gaiaga otsitakse lepitust ldiselt positiivsemas mttes (ja radikaalsemad kofaistid ei vitle inimiguste kui selliste vastu, vaid ontliku jahimehe loogikaga  liigi populatsiooni tervise huvides tuleb selle arvukust piirata).

ldiselt arvan, et praegu on inimiguste krgaeg. Inimigustele meldes tuleb silme ette kujutluspilt Ivan Karamazovist, kes sitis Euroopasse kui kalmistule, et plvitada ja niisutada oma pisaratega kige armsamaid kive.

Claude Levi-Strauss tdines phjalikult rituaalist hea tahte perioodiline deklareerimine samuti selle instrumentaalse debiilsuse tttu (instrumentaalne debiilsus ei pea kuidagi otseselt vastik olema nagu looma veristamine vms, see vib olla midagi nii armast ja stut, et ei taha selle instrumentaalsele debiilsusele osutadagi, grupipalvusest heategevusjooksuni vi vihmametsade nimel seksimiseni (sic!)): 
 Niisiis hvardab inimkonda kaks ohtu, mille ulatusest etnoloog ja bioloog htviisi aru saavad. Olles veendunud, et kultuuriline ja orgaaniline evolutsioon kivad ksikes, teavad nad, et minevikku naasta kll ei saa, kuid samuti on nad teadlikud sellest, et rajale, millel inimene praegu sammub, koguneb selliseid pingeid, et rassiviha on veel pris mahe pildike gedast sallimatusest, mis vib juba homme maad vtta, ilma et ettekndeks oleks vaja tuua rahvuslikke eriprasid. Et tnaseid, samuti aga lhitulevikus tekkida vivaid veelgi kardetavamaid ohtusid ohjeldada, peame mistma, et nende phjused on palju sgavamal kui lihtsalt teadmatuses ja eelarvamustes: me saame oma lootuse panna ainult ajaloolistele muutustele, mida on veelgi raskem esile kutsuda kui edasiminekut ideede arenguteel.

Thomas Manni "Vlumes" prkuvad kaks maailmapilti. hte esindab Settembrini, humanist, kes ttab kannatuste sotsioloogia kallal (ritab kaardistada kigi kannatuste phjused, et need kaotada), teaduseusku optimist, intelligentne versioon praegugi levinud usust, et termofusiooniga varustatud 3D-printer suudab kohe-kohe uue planeedi printida. Tema oponent on katoliiklane Naphta, kelle kohta on igusega eldud, et ta on ebasmpaatsem, kuid tihti veenvam. Kui kannatusi kaotada ei saa... tuleb tagasi anda s, sest sdlase kannatusi on lausa kosutav tunnistada.
Igatahes Zhang Yue keeras Settembrini ja Naphta maailmapiltide pingevljas skaala umbes siia:

Broad employees (here lining up for a morning briefing) have to memorize the chairmans advice on everything from brushing teeth to having kids.
Photo: Noah Sheldon


<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]--> 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:58 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. mai 2015Hirm ja rahvuslus. Hda demokraatia prast 
Ilmus pisut krbituna ajalehes Eesti Ekspress 6.05.2015






Hirm ja rahvuslus. Hda demokraatia prast




Mihkel Kunnus




Rahvusluse ja demokraatia suhe sarnaneb mneti vanuse ja fsilise vimekuse seosele. Alguses on nnda, et mida rohkem vanust tuleb, seda rohkem kasvab ka fsiline vimekus, seejrel on seos suhteliselt ltv, aga mingist etapist alates toob vanuse lisandumine paratamatult kaasa fsilise vimekuse languse (selle fataalse maksimumini).
Pdlused rahvusliku eneseteostuse ja demokraatliku korra poole on positiivses korrelatsioonis seal, kus rahvus on alistatud vra vimu poolt ja ei saa oma pdlusi vljendada ning samas on ka demokraatlikud institutsioonid hvitatud, kirjutab Nukogude protektoraatide juhtumit Euroopas niteks tuues Leszek Kolakowski essees, mille pealkiri mjub provokatiivsemalt kui see seda on  Demokraatia on loodusega vastuolus. Ta ei kutsu seal kuidagi les demokraatia vastu, vaid kirjutab lahti ratundmist, et need inimlikud institutsioonid, mis tekivad spontaanselt, planeerimata, ei loo demokraatiat, pigem isegi instinktiivselt trjuvad seda. 
Demokraatia on filosoofide leiutis, idee. Rohkemgi veel, see on ideaal, thendab miski, mis pole iseenesestmistetav, miski, mille poole peab prgima ja mille psimine vajab pidevat pingutust. Niteks pole ka sooneutraalne tjaotus kuidagi spontaanne, seda pole iial heski hiskonnas eksisteerinud. See aga ei thenda, et selline idee ei saaks olla hiskonnakorralduslikuks orientiiriks. Planeerimatute ehk spontaansete inimelu vormide nitena toob Kolakowski etnilise olemise (rahvas vi him) ja religiooni ning rhutab, et demokraatia ohustab mlemat ja mlemad pavad end selle ohu eest kaitsta.
Rahvus kujutab endale ette, et Jumal vi loodus on talle eraldanud territooriumi ja teised vivad sellel territooriumil elada  kui neid ei ole liiga palju  ainult rahvuse armust, mille vib iga hetk lpetada. Varad sellel territooriumil kuuluvad samuti rahvusele. Kolakowski osutab, et igasugused demokraatlikud institutsioonid on rahvusele ohuks: kodanike vrdsus poliitikaelus, seega ka vimorganite valimisel; vrdne igus eraomandile, samuti snavabadus, sest sna vib kasutada  ja kasutatakse  rahvuse vi tema eneseusu naeruvristamiseks haritud inimeste poolt, aga haritud inimesed mistavad teisi kultuure paremini kui harimatud ja seega on vastuvtlikumad kosmopoliitsetele vaadetele. Rahvus nuab tsensuuri.

Eesti on mitmes mttes juhtum, kus ideelised vastuolud ilmnevad vimendatuna. Lihtsustatult vib elda, et Eesti ja eestlus vlgneb oma olemasoluigustuse antiikfilosoofilisele ideele, et suurus ei loe. See, et Eesti on nii vike ja eestlasi on nii vhe, ei tee seda kuidagi vhem riigiks vi vhem rahvuseks kui mnda suurt ja vgevat. Substantsi tasandil on eestlane hiinlasega vrdne. Rahvus on rahvus ja punkt. Snastame lohvakamalt: ei loe, kui suur vi vike on rahvakild, vhemusel peavad olema enamusega vrdsed igused. Selle ilsa idee rakendamine taasiseseisvunud Eestis annab aga huvitava kahvli: vrdseks lendatud pisirahvus peab hakkama muretsema vrdseks alandatud suurrahvuse iguste prast ja kige tipuks on see rahvusvhemus samast substantsist, millest selle pisirahvuse ajalooline ja olevikuline surmaoht.
Sarnane on olukord keelega. Substantsi tasandil on eesti keel vrdne mis tahes teise keelega. 
Kuigi Lne-Euroopa riikides, kus liberaaldemokraatliku reeglistiku ldkehtivus samuti prkub immigrantide vikeste omakultuuridega, on sisserndajad keeleliselt siiski integreeritud. Ometi vidavad meil mned vhemuste esindajad, et elu elamine oma emakeeles, enamuse keelt kasutamata, on elementaarne inimigus. Iivi-Anna Masso ksib sellele osutades retooriliselt, kas ajakirjandus teeb murelikke lugusid sellest, kuidas Prantsusmaal sndinud araabiakeelsete immigrantide lapsed peavad prantsuskeelses koolis kima vi nende vanemad seadust jrgides tkohal prantsuse keeles suhtlema? Kas peab keegi inimiguste rikkumiseks seda, et hendriikides on raske karjri teha inglise keelt oskamata? Ja vastab samas: Millegiprast aga toob eestlaste soov, et Eesti hiskond viks toimida eelkige eestikeelsena, kaasa sdistusi diskrimineerimises ja natsionalismis. Jah, idee tasandil on asi selge. Riigikeel on riigikeel, suurus ei loe. Paraku juhinduvad inimesed mrksa vhem platonlikust ideede maailmast kui sellest teisest, kus inglise vi prantsuse keele ra ppimine ei ole kuidagi samavrne eesti keele ra ppimisega.


Jose Ortega y Gasset kirjutab Masside mssus: Liberalism on poliitilise iguse printsiip, mille kohaselt riiklik vim, ehkki kikvimas, piirdub iseendaga ja pab enese kululgi jtta valitsetavas riigis koht neile, kes ei mtle ja tunne nagu tema, see thendab, nagu kige tugevamad, nagu enamus. Liberalism  tnapeval tuleb seda eriti meeles pidada  on lim suurmeelsus; see on igus, mille enamus loovutab vhemusele, vljendades nnda kige ilsamat mtet, mis planeedil eales klanud. See kuulutab otsust elada koos vaenlasega; veelgi enam: elada koos nrga vaenlasega. Inimsool oli pris vhe tenosust juda nii ilusa, nii paradoksaalse, nii elegantse, nii peadpritava, nii loodusvastase ideeni. Elada koos vaenlasega! Valitseda koos opositsiooniga!
Briljantselt eldud. Siin on korraga nii idealismi kui realismi. Realistlikkus peitub siin hes liolulises tpsustuses, selles, et see vaenlane on nrk. Mttetu on lekutse elada koos tugeva vaenlasega (nagu oleks mingit vimalust tugeva vaenlasega midagi muud teha!) vi manitseda eestlast, et see ei kipuks (v)allutama Venemaad.


Ideede kodu ja mjuagent on aju. Tihti kasutatakse ideelise mjutamise kirjeldamiseks kujundit ajupesu. See on ses mttes eksitav metafoor, et lehindab mistuslikkuse osathtsust inimese kitumises. Tpsem  aga kaugeltki mitte tpne!  oleks elda, et aju ei saa pesta, pigem saab aju saab vlja llitada vi sellest mda minna. sna thus viis on selleks tempo les kruvimine. Niteks kui kaubanduskeskused tahavad tstuslikes kogustes mttetut tavaari maha ma, siis ei korralda nad ostjate motiveerimiseks retoorilist tulevrki ega palka vitlejaid, vaid korraldavad kampaaniaid, mis sugereerivad krgendatud tempot st igasugused osturallid ja mllud. ra mtle! Osta! Sama protsess toimub netikommentaariumis, miska oleks ehk ks thusamaid viise nende intellektuaalse taseme tstmiseks panna kommenteerimisele viiteaeg  saadad kommenteerimisnude ja programm laseb sul seejrel poole tunni prast kommenteerida. See tmbab spontaansed purtsatused alla (ja trollib trolle). Kiirsvenemine on misteline vastuolu. Mistuse mjuleps vajab aega ja turvalisust. 
ks peamisi looduslikku ehk evolutsioonilist pritolu signaale ajanappusele on hirm. See pole juhus, et kiksugused demokraatiavaenulikud tendentsid sisaldavad oma snalises thistuses foobia jrelliidet, hirmu thistajat. Turvalises hiskonnas faistlikud ideed ei nakka. Kui igas linnaosas vib turvaliselt jalutada, kui igaks vib olla kindel, et ta mtte- ja vljendusvabadus ei ole piiratud, et ta vib hirmuta vlja elda oma veendumusi, siis vivad koraanid ja meinkampfid vedeleda igal lauanurgal. Kodanikujulgus on ks olulisimaid demokraatlikke voorusi. Diktatuurid on hirmuhiskonnad ja demokraatia vaenlased saavad vimule hirmutades. Saidki.






--------------


Viidatud Leszek Kolakowski essee prineb kogumikust Miniloenguid maksiprobleemidest (tlk Hendrik Lindepuu, Laiuse 2007)
Viidatud Iivi-Anna Masso arvamuslugu Rahvuslus kui sdistus ilmus Diplomaatias nr 91, mrts, 2011. Netis: http://www.diplomaatia.ee/artikkel/rahvuslus-kui-suudistus/
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:44 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
21. aprill 2015Humanismil oleks aeg surra. Garrett Hardin 100 


Tna, 21. aprillil 2015, oleks saja aastaseks saanud Garrett Hardin. Tasub meenutada.
1968. aastal juhtus Euroopas palju piinlikku, aga tema avaldas ajakirjas "Science" essee "hisvara tragdia".


Eero Janson MTst Eesti pagulasabi kirjutab tna: Poolteist aastat tagasi, kui 2013. aasta oktoobris leidis aset le 360 hukkunuga Lampedusa tragdia, oli Euroopa tepoolest raevus. Nd Liiba ranniku lhedal mber linud pgenikepaat, mille pardal oli le 700 hinge, on aga tunnistus EL-i hoopis kalgimaks muutunud poliitikast, mis eelistab piiride valvamist inimeste pstmisele.


Garrett Hardinil ilmus aastal 1974 essee Pstepaadieetika: vaeste aitamise vastu.


Oletagem korraks, et prast kohutavat laevannetust leiate end koos vikese rhma ellujnutega keset ookeani pstepaadist. Teie mber vees on veel sajad ellujnud, kes anuvad, et neid paati lastaks. Kui aga liiga palju veel ellujnuid paati lasta, siis lheb see phja ja hukkuvad kik. Palju lasta veel paati? Ja kuidas valida, kes?
Kujutage nd ette, et see pstepaat on planeet Maa ja paadis on n rikkad riigid...
Robert Arp resmeerib: Pstepaadieetika kohaselt ei ole inimesed snnilt ega tegudelt vrdsed. Mne elu on vrt rohkem kui mne teise oma ja kigile htemoodi elamisvimalust pakkudes ei ole tagajrjeks muud kui kiirem lpp kigi jaoks.


Humanistlik reaktsioon probleemile on hene: sellist dilemmat ei saa olla, sest ei tohi olla, sest see on sgavalt ebaeetiline!
Kraad viisakam humanist tagurdab skeptitsismi, mis on probleemieituse pisut intelligentsem versioon  Pole piisavalt tsikindlaid andmeid, et olla kindel, et Maa ei suuda toita praegust 7,3 miljardit ja rohkemat inimest aegade lpuni!
Teine probleemieituse versioon on samuti humanismile omane: tema jumalus Inimmistus aitab, kindlasti aitab! Ega kiviaeg lppenud kivide otsalppemise prast! jms.


Palju segadust tekitab miste inimese vrtus. Nii humanist kui, tleme, ilmalik posthumanist vivad kenasti nustuda, et inimelust suuremat vrtust pole, ent ilmalik posthumanist eelistab metafsilisele postulaadile  mis testi ei vta ruumi ega maad ega oli mingi arvulise piirvrtusega  maiseid parameetreid.
Analoogne on asi inimigustega. Smpaatne sotsiaalne instrument, ei vaidle, aga vatte on teisel na vhevitu. Tpsemalt, polegi. 


sja judis raamatupoodidesse Chares Darwini suurteose Inimese plvnemine eestindus. Knekas on ks joonealune mrkus tlkija eessnas:
Veel aastat kuuskmmend tagasi psis ldine eelarvamus, et inimese ja temast madalamate elusolendite vahel eksisteerib mingi sgav vaimne lhe vi oluline kvalitatiivne erinevus.


Et vltida lemehikese punumise sdistust, vtan humanismi mratluse Vikipeediast:
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes tiustumisse, tarkusesse, sprusesse, armastusse, sallivusse. Humanism sisaldab veendumust, et praegune elu on ainus, mis meil on. 20. sajandi humanism phines agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmistust elu juhtivaks juks. Humanistid soovivad hiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates pidurdavad inimarengut.


Humanism vastandub:
a) arusaamale, et ekisteerib krgem jud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sltub;
b) seisukohale, et inimene on ksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kik muugi looduses.


Kllap natuke targem humanist tpsustab, et olgu-olgu, sltume kll hest suurest energiaallikast (Pike), aga Inimmistus hoiab teda pitseist. Vi, noh, vhemasti kohe hakkab hoidma!




Olen ise ikka elnud, et tulevik on puna-roheline, muud psu pole. See on parim variant. Teised variandid on must-, pruun- vms rohelised.
Hda on aga selles, et see punane ehk sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on reeglina sgavalt humanistlik. Ja seda just ontoloogilisel tasandil. Vahel on tunne, et nad temeeli usuvad, et hoolimises on jud. Et kui sa ikka ilgelt hoolid ja armastad ja liempaatiline ja vrdiguslik oled, siis toidadki kahe kala ja viie leivaga tuhanded inimesed.


Humanistlikule ontoloogiale vett peale tmmates ei jaata aga ma nende argipoliitilist suurkonkurenti, neid, kes sarnaseid jumalikke kvaliteete Turule omistavad.





Ammugi ei kiida ma takka humanimi eelastele, neile, kes arvavad, et maailma kekik on otsesltuvuses Inimese seksuaalmoraalist.
(Taas rhutan: seksuaalpurismi koloogilisest thisusest ei jreldu kuidagi, et selle eitus vi vastand oleks kuidagi relevantne, ei, homoklubi vrib ses aspektis sama palju thelepanu kui kirik st ldse mitte).


N rohelise sotsialismi eetiline alus viks lhtuda ratundmisest, et praeguse tehnoloogilise taseme juures on t antropoloogiline osakaal nii thine, et selle saaduste kuhjamine mingi vhemuse ktte pole eriti igustatud. Loteriis ei ole teps igaks oma nne sepp.


Kas posthumanistlik vaade on pigem konservatiivne vi liberaalne?

Mlemat ja ei kumbagi. 
Viks elda, et liberaalne, sest patu miste kipub muutuma mis tahes kontekstis anakronistlikuks (ktte on judnud aeg, mil Teadus tleb, et pole pattu ja pole sd, on ainult nljased) ning paljud traditsioonid, mis vga kaua on olnud positiivse sisuga, saavad lausa vastupidise mrgi enda ette. 
Eriti nn elukultuur katoliiklikus mttes. Elukultuur katoliiklikus mttes thendab iga inimelu pidamist phaks (st abordikeeld, eutanaasiakeeld jms). On arusaadav, et sna hilise ajani see oligi vga vooruslik ja mistlik moraal. Vga rasketes oludes ja nappide vahendite juures on see ainuige strateegia  kik ressurss silimisele. Ent henduses loodusteadustega annab nii katoliiklik elukultuur kui humanism pris hukatusliku koosluse  demograafilise plahvatuse.
Vetile sobib tepoolest elumotoks Kik ressurss (oma liigi) eluhoidmisele ja paljunemisele!, aga loodusteadustega vestatule see enam ei sobi teps.


Ema Teresale omistatakse pea 100 000 elupstmist. Fritz Haberi ja Carl Boschi nimed nii ikoonilised pole  nende vlja ttatud snteetiliste vetiste arvele kirjutatakse ca kolme miljardi nljasurma ra hoidmine. Landsteiner ja Lewinsohn (veregrupid ja lekanne), Edward Jenner (rugevaktsiin), Norman Borlaug (Roheline revolutsioon) jne  kigile neile inkrimineeritakse sadade miljonite suurusjrgus elupstmisi.


Konservatiivne maailmavaate esindajad on tihti elnud, et nende konservatiivus tuleb sellest, et nad arvestavad ka surnutega. See on inimesele omane  pidada mlestust phaks. Ses mttes on posthumanistlik rohelus lausa antikonservatiivne  see proovib arvestada veel mitte sndinutega, et ka tuleviku inimestel oleks koht, kus olla. Mitte kunagi elanute prast ei tule praeguseid mnusid koomale tmmata, vaid kunagi elama hakkavate prast.


Teisalt tasub meenutada Kalevi Kulli elegantset snastust: 
Rohelist maailmavaadet saab mratleda konservatiivse maailmavaatena. Konservatiivne thendab elamist igavese jrgi. Kristluse vrtused on inimese vrtused. Roheline maailmavaade neb inimest tervikuna tema kosysteemis. kosysteemide vrtused on kestvamad, igavesemad  thendab, roheline vaade on veelgi konservatiivsem.

Testi, mingid tuumikperekondlaslikud tuulelipud tulevad oma aastatuhandetega keksima! Katsugu enne ikka psivrtused paika saada! Vib alustada niteks hiljuti ilmunud David R. Montgomery raamatust Muld. Tsivilisatsioonide hvig.


Nii nagu inimkonna kasv nii ka majanduse kasv hvitab enda,


Vt ka Garrett Hardin The Tragedy of the Commons 


P.S.  Loe ka seda: "Sstev areng - demokraatia suutmatus iseennast amputeerida"



Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:32 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
1. aprill 2015Pruuni idatuule ja roosa lnetuule pealne maa 


Ilmus ajalehes Eesti Ekspress 01.04.2014


Kirjutatud umbes kaks ndalat varem (kui teemad olid tulisemad). Ja algselt oli rhuasetus pisut teine, nimelt rohkem seesmise ja vlimise seletuse gradatsioonile, thendab sellele, mil mral lhtuda hinnagutes tulemusele ja mil mral tahtele-kavatsusele. Nt kas vihahutaja hbivrset tiitlit vrib pigeb see, kes plaanib kurja (nnestugu see vi mitte), vi see, kelle tegude tagajrjeks on viha (olgu ta ajendid kuitahes ilsad).
Aga kirjutamise kigus sai juba sissejuhatusega maht otsa, nii et tulemuse sisugi sai sna teine.

Lehest ji vlja selline pealkiri ja alguslik:


Pruuni idatuule ja roosa lnetuule pealne maa


Biheiviorismiks kutsutakse sellist ldhoiakut, mis vaadeldavale asjale seesmist subjektsust ei omista. Niteks lhenetakse puhtloodusteaduslikult ning ptakse leida seadusprasid sisendi ja vljundi, stiimuli ja reaktsiooni vahel. Puud tuntakse tema viljadest. Mju ja tagajrg ongi olemus. 
Vhemasti inimesele pole htumaises kultuuris kombeks sellise lihtsustusega lheneda. Inimese puhul ei lhtuta ainult tema tegevuse mjust ja tagajrgedest, vaid ptakse aimata ka kavatsusi ning vhemasti moraalne hinnang teole antaksegi just kavatsustest mitte tagajrgedest lhtuvalt. Biheivioristlikult vaadates pole tahtmatul tapmisel ja mrval vahet, sest tagajrg on ju ks.  Moraalsest ja ka juriidilisest aspektist lhtuvalt on ikka vahe kll ja vga suur.






Saada supereurooplaseks, aga jda eestlaseks


Olla inimene  see thendab eelkige olla tahteliselt autonoomne ja seega ka sdiv. Umbes nnda mistab seda htumaades domineeriv maailmavaade   ilmalikustunud kristlus, mdiline kompleks, millele toetuvad nii inimigused kui ka euroopalikeks nimetatud vrtused, mille kuulutamisest ei vsita. htekokku viks seda nimetada ka inimsuse religiooniks. 
Selle jrgi on kik inimesed vrdsed just oma tahtelises autonoomias ja sdivuses. Karjast praagitakse vlja need, kel pole sdivust, thendab, see vike kputis, kelle puhul pshhiaater nukralt pead vangutab. Need vaimuhaiged isendid raskematel juhtudel isoleeritakse teistest ja neil pole samu igusi, nad ei ki valimas ja nende le kohut ei misteta.
Sdivus on inimesele fundamentaalselt olemuslik. Kik muud omadused on teisejrgulised ja ei tule arvesse. Ja mitte lihtsalt ei tule arvesse, vaid neid on moraalselt lubamatu arvesse vtta. Pole oluline, kas keegi on loll vi tark, millist jumalat kummardab, mida usub, mis rahvusest, rassist, soost vi seksuaalsusest ta on. Thtis on ainult teovimelisus (juriidilises mttes), sdivus, tahteline autonoomia.


Biheivioristliku hoiakuga kahekmnendale sajandile vaadates vib elda, et kommunism oli rigelt kuritegelikum ideoloogia kui natsism, sest ohvreid oli vhemalt suurusjrgu vrra rohkem.
Aga kultuuriruumis, kus domineerib inimsuse religioon, neid isegi ei vrdsustata. Sest natsid saatsid korda phaduseteotuse just inimsuse religiooni vastu: nad dehumaniseerisid he inimrhma. Juutidele ja mustlastele ei omistatud seesmisust, nad mrati objekti staatusesse. Inimsuse kandjaid koheldi kui midagi, mis ei kanna inimsust. See on inimsusevastane kuritegu par excellence.
Kommunistlik reiim aga inimsust ei teotanud, vaid sooritas kigest sadakond miljonit mrva.
Aforistlikult snastatuna: natslik reiim oli inimsusevastane kuritegu, kommunistlik reiim oli pelgalt vga paljude inimeste vastane kuritegu. Ka holokausti pidamine teiste massimrvade ja genotsiididega krvutamatuks nitab kuivrd metafsiline (et mitte elda religioosne) on ilmalik htumaalane ka tnapeval. 


Veel ks oluline aspekt on see, et kommunistlik ideoloogia on inimsuse religiooni lhisugulane, selle barbaarsuseni krsitu versioon. Need, kes tajuvad praegu lnest gedalt peale tulevaid vrtusi ngistavalt ja rhuvalt, kasutavadki tihti nende mratlemiseks kultuurimarksismi mistet. See on sna tpne nimetus. Loomulikult ei saa iga suvaline ideoloogia hakata ulatuslikult levima. See peab olema pshholoogiliselt sobiv ja mingis vga ldises mttes resoneeruma mne inimloomuse aspektiga. Kui kahte vastanduvat suurt tendentsi vimalikult mittebiheivioristlikult ksitleda - ehk siis ritada mista nende sisemisi ajendeid - vib elda, et sotsiaalses aspektis inimsuse religioon absolutiseerib ligimesearmastust, vhem pidulikult - sprust. See thendab positiivset hoiakut, mis letab kik muud lahterdusprintsiibid inimeste vahel. Inimsuse religiooni teostumatu unistus on kujutelm kogu inimkonda hendavast sprusest. 


Faismi-natsismi sotsiaalne aspekt absolutiseerib seevastu veresideme, thendab, omade ja vraste vahel selget eristust tegeva ja rhutava htekuuluvustunde. See lahjeneb seda enam, mida kaugemale jutakse oma elementaarhikust, tugevaimast veresidemest  vanema ja lapse suhtest (snade ema ja isa asendamine mistetega eellane A ja eellane B on antifaism terminoloogia tasandil, Marx ja Engels panid ette laste riigistamise de iure ja de facto). 
Sprus ja sugulus ei ole loomuldasa konfliktis, kll aga vivad tekkida sellised konfliktolukorrad, kus peab valima he vi teise vahel. Need toovad esile seesmise dominandi. Himukuuluvuse prioriteedi reetmise klassikalise nitena vib tuua Romeo ja Julia, aga ka Andrese ja Pearu lapsed, kes perekondade vaenu kiuste sbrustasid. Pronksid pole vist mtet mainidagi...


Sprustunne lahjeneb samuti spruskonna suurenedes. Nii juhtubki, et seal, kus inimsuse religioon faismi-natsismiga hte sulab - laiendatuna kogu inimkonnale - on mlemad juba lootusetult lahjad. Natsionaalsotsialismi vib nimetada oma rahvusega piiratud kommunismiks, tleme, rahvuskommunismiks ja kommunismi kogu inimkonnale laiendatud faismiks-natsismiks, tleme, humaansotsialismiks. Vastandid sulavad ses punktis hte.
 Idealistlikult vttes pole ju phimtteliselt vimatu olla sber vi himlane ka 7,2 miljardiga. Aga ehkki teisest rahvusest vi rassist inimene vib olla parim sber, jb vahetu sugulustunde jaoks side siiski kaugeks. Eesti inimene lihtsalt ei suuda Usain Bolti vleduse le sama siirast rmu ja uhkust tunda kui Gerd Kanteri kettakaare le.


Kahekmnendal sajandil mindi verisesse rmusesse mlema tendentsiga. Kesk- ja Lne-Euroopa suurtrauma on faismis-natsismis, meie kodukandis aga kommunismis. Kuid nd oleme ka meie end sidunud ha enam Kesk- ja Lne-Euroopaga ning tagajrjeks on kommunikatsioonihired, mis siin ilmnevad ka plvkondlikena. Tisikka on judnud vabas Eestis sndinud noored, kel erinevalt oma vanematest puudub isiklik kokkupuude siinse kahekmnenda sajandi totalitarismiga. Nooremas plvkonnas leiab teadvustamatult aset omaprane enesekolonisatsiooni-ilming. pitakse Lnes ja lne teooriate jrgi, ning seal on teemaks "mida meie, valged, teistele teinud oleme ja kuidas sellise patukoorma ja orjapidajaminevikuga edasi elada". Eestis vtab selline hoiak perversselt pahupidise iseloomu, eriti vrreldes veidi vanema plvkonna elukogemuse ja ajalooteadmisega. Praeguse Eesti alade plisrahvas on ajalooliselt kogemuselt vrreldamatult lhemal puuvilla- vi suhkrurookasvanduse orjadele kui piitsa hoidnud hrrasrahvastele. Vib isegi elda, et kui eestlane pib endale selgeks ajaloolise lneeurooplase valge mehe s, siis pole see mitte ainult enesekolonialism, vaid ka omamoodi eneserassism  orjapidaja nahavrv, jrelikult orjapidaja.


1992. a. detsembris pidas Juri Lotman Hispaanias ettekande, milles ta nitas, kuidas vene revolutsioonieelsete koodide lugemine kahekmnenda sajandi hakul Lnes osutus ekslikuks. Lotmani jrgi ei seisnenud oht Lnele, vastupidiselt oletatule, sugugi mitte vene slavofiilias  s.o. rahvusliku kallakuga liikumises , vaid tolle universalistlikus vastuvoolus, vene europeismis, mis Lne matkimise loosungi asendas peagi deviisiga Lnele mitte ainult jrele juda, vaid sellest ka ette minna.
Eesti supereuroopalikud liikumised Euroopale muidugi mingit ohtu ei kujuta. Eesti on nii pisike ja veti, et tema pd olla euroopalikum kui Euroopa on ohtlik ainult talle enesele.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:31 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
21. mrts 2015Laena mulle kinnast, Vinaminen! 
Soomeugri poksi rkamisaeg



Eesti rahvusteadvuses haigutab poksi kohal suur auk. Spordiajaloos ehk mitte tielik, aga seda tunneb ainult kitsas ringkond. 
Meie suur eepik Anton Hansen Tammsaare on elnud surematud snad: Kui ei aita snad, siis aitab muusika vi rusikad.
Laulurahvana tuntud eestlased on siiani ikka rohkem muusika poole prdunud. 
Ka soomlaste Kalevala lugudes veti sna thustamiseks appi pigem muusika kui rusikas. Kui oli vaja rammu katsuda, siis thendas see tihti just vistulaulmist. See viis pole Eesti vgevamatele poegadelegi vras. Kui aga oli vaja mtu vtta ihurammus, siis visati niteks kiviga kaugust vi sdi vidu.
On olnud ka vaenulikumaid kokkuprkeid, ent just lmises on rgne eestlane nidanud les erakordset tehnilist juhmust. Isegi lauaga les ei taibanud ta seda ise serviti keerata, vaid peksis terve koorma lapiti puruks, thendab, oli tiesti vimetu isegi kogemusest ppima.


Lmiskunsti tehnilist nulltaset kompenseeris neil muistseil ajul tohutu ihuramm. Kui raudpead tulid jlle meite plde talluma, siis osad virutati neist poolest saati maase nagu puuvaiad. Aga see oli ka kogu virutamine.
Legend teab pajatada, et kui hilisemate aegade rahvuskangelasele Georg Lurichile kaagid isel tnaval kallale tungisid, siis ei peatanud ta neid tpse lgiga, vaid viskas lhedal oleva maja katusele.
Muutuste tuuled hakkasid puhuma alles ige hiljuti  siis, kui tekkisid esimsed katsed rahvuslikku omapra snteesida mne vramaa tehnikaga. Niteks rahvusomase kiviviskevistluse segunemisel lmiskunstiga sndis kivipall  spordiala, mis ei judnud aga kunagi massidesse.
Alles prast seda kui malesuurmeistri Paul Kerese vaimuvalgus shvatas lbi ugriliku lihasaju, sai poksiseeme siinmail idanema hakata.
Ja justkui lbi taguotsa hambaid ravides taipas toona ks sportlik noormees, et poks on kui malemng, kus ruute malelaual asendavad hredad kohad vastase kaitses, nuppe aga kinnastatud rusikad. 






On knekas, et see ks ja ainus poksilk, millega meie mtiline rahvuskangelane hakkama sai, oli tema kuulsusrikka elu viimane tegu. Ta raksatas rusikahoobi prgu vravate kivikaljusse ja ji sinna kttpidi kinni. Just sja sai ta selle sealt lahti. Ja on teline rm ja au, et seda tuleb esimesena suruma just Soome poksihiid. 

Robert Helenius Anton Raadiku pildi taustal
Picture: Tony hberg for Finland Today


Tna, 21,03,2015 toimub esimene profipoksi tiitlimat Eestis.


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:55 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


20. mrts 2015Mihkel Mutt "htumaa Eesti" 
Ilmus kolmandiku vrra lhemana ajalehes Sirp 20.03.2015.




Vargame Settembrini kannatlik pedagoogika


Mihkel Mutt, htumaa Eesti. I. Kultuuripublitsistikat ja kirjandusartikleid. Kujundanud Tiina Tammetalu. Fabian, 2014. 416 lk.


Mihkel Kunnus
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->

1.
Tutvudes Mihkel Muti varasemate esseekogumike retseptsiooniga svenes mus veendumus, et antud juhul on mul vga oluline rhutada oma autoripositsiooni, konkreetsemalt siis snniaastat  1982. Mul pole isiklikke mlestusi niteks sellest, kuidas ta tuli kirjandusse 1980ndate aastate algul iroonilise proosa virtuoosina, ratas tugevaid tundeid ja li endast reljeefse kuvandi ja oli meie vaimuilma uus tuul, justkui muukeelse ja muumeelse kultuurikihi peal kasvanud vlismaa kirjanik, kes senised esteetilised ja moraalsed hoiakud thjaks tegi (Kalev Keskla<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->). Vastupidi, pisut utreerides viksin elda, et avastasin oma tudengiplves Mihkel Muti kui he pneva nukaaegse kirjaniku, kelle thelend oli alanud juba enne minu sndimist. Hl ta raamatutes klas mu jaoks selgelt minevikust, mitte aga hest pikema kestvusega olevikuregistrist. Kllap sellist hoiakut vimendas mu bioloogilise nooruse ja riigi puberteetliku kapitalismi ajaline htelangemine. Niteks Mihkel Muti lelle Viktor Muti prandiga tutvusin enne. See on toonast elutunnet hsti iseloomustav seik. Nimelt pidas ppejud (bioorgaaniline keemia) vajalikuks vabandada, et lubab endale sellist sentimentaalsust, et heietab poole sajandi vanustest laboratoorsetest meetoditest, aga tahtis rhutada, et Viktor Mutt oleks kindlasti saanud esimese eestlasena Nobeli preemia, kui poleks ise kuulunud riisse. Krvalepike krvalepikena mainis, et suure bioorgaaniku sugulane on populaarne kirjanik Mihkel Mutt, keegi, kellelt mina olin tollal lugenud vaid mnda ajaleheartiklit. Eks positivistlik loodusteadus on ikka loomuldasa minevikuvaenulik ja noga tulevikus nagu nooruski, ent toona hkus kogu eluolust sellist suhtumist.
Mningaid katkestuse kultuurile omaseid smptomeid adun kll. Niteks essees Mlestuste mletamisest ksitletakse kirjanike mlestamise temaatikat ja kiakse vlja idee, et kki tuleks ilmutada suuremat perspektiivitunnet ning praegu meie vljapaistvamatele  kirjanikele juba ksnes sel otstarbel majad kinkida, et kunagi oleks vimalus neile sinna muuseumid sisse seada (lk 109). Turtsatasin, sest spontaanselt tajusin seda ideed selge groteskina. Kui aga lugesin edasi ja Mutt ohkas ka ise selle idee liigse utoopilisuse peale ja rkis vhemasti monumentidest ja mlestustahvlitest, siis sain aru, et mu automaatses reaktsioonis oli tegu plvkondade vahelise elutunde erinevusega. Olen kasvanud endastmistetavusse, et literaadit on suuresti entusiasmiphine ja alati mne muu t krvalt. Mistetavamaks saab see romaanis Kooparahvas lheb ajalukku ksitletud temaatikaga, sealt peegelduva melanhoolse tdemusega, et nukogude aeg oli kunstinimestele ja loovharitlastele vhemasti materiaalses mttes lausa anomaalselt muretu. Samuti hkus varasemast retseptsioonist seda suuremat vaimuinimeste kollegiaalsust, mis nukaajal olevat valitsenud, ja isegi kriitilisemad mrkused paistsid mneti kui peresisesed naginad.
Niisiis, kirjutan kindlasti oma plvkondliku piiratusega, andku vanad tarikad ja vettinud mgrad see andeks!
Knealusest kogumikust on kirjutanud vga hea ja (kongeniaalselt) eritleva levaate Leo Luks ja seal eldut ma kordama ei hakka, lisaks viks ehk lugeda ka plvkonnakaaslase Kalev Keskla arvustust esseekogule Meedia, mu meedia<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->. Proovin jrgnevaga pisut analsida Mihkel Muti kige ldisemat maailmavaatelist hoiakut ja filosoofilist temperamenti, krvutades teda selleks mne teist tpi vaimuinimesega.


2.
Niteks Mihkel Mutt ei ole Uku Masingu tpi, kohe ldse mitte. Uku Masingul oli heks sagedaseks simusnaks tervemistus (kokkukirjutatuna) ja igasugused rmused ja (tunnetuslikud) piiriletused olid talle vga omased. Pdes formuleerida Muti kultuurikriitika eripra tleb Leo Luks: Kige olulisem mrksna selle iseloomustamiseks viks olla mdukas tervemistuslikkus [Leo Luksi rhutus  M.K.] (lk 104). Igaks juhuks tpsustaks veel siiski le, et sna mdukas on siin pisut liiane, pleonastlik, sest mdukus on ise tervemistuslikkuse atribuut. Sestap viks tpsustus Mutt on maksimaalselt, rmuslikult tervemistuslik tunduda jllegi paradoksaalsena, mistelise vastuoluna. See maksimaalne tervemistuslikkus seisneb muuhulgas selles, et Muti kultuurikriitikas puudub igasugune unistajalikkus ja utopism, hoiak, mis on ks ilmaliku konservatiivsuse mtmeid. Kllap on see ka ks neist phjustest, mis seab ta mningasse reesuskonflikti selliste intellektuaalidega nagu Mrt Vljataga, kes vahendab maakeelde maailmaparanduslikust usust kantud (majandus- ja hiskonnateoreetilisi) artikleid, ja tugitooli anarhist Rein Rauaga, kelle pevapoliitilistes snavttudes on revolutsioonilist paatost omajagu. Maksimaalselt antiteetilise hoiaku snastab siiski Uku Masing: Kuitahes mttetu ja lootusetu olekski katse lahkuda sellest tegelikkusest, aga viibimine praguses ontlikkus seedimis-elus selles maailmas, on veelgi mttetum<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]-->. Kui Mihkel Mutt katsub inimest lepitada paratamatuga, siis Uku Masing kutsub les vitlema isegi mduvuse ja termodnaamika seadustega. 
Samuti on Masing elnud, et mistuse antud mistuslik rahu ei ole muud midagi, kui rahulolek rahulolematuse paratamatusega<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]-->. Masingule thendab see muidugi seda, et mistuse piirides psida pole mingit mtet, Muti maksimaalne tervemistuslikkus aga seisnebki suuresti selles, et ta mistuse piiridest kunagi ei vlju. Antropoloogilises plaanis thendab see haruldast askeesi, sest suurem osa inimestest toetub ikka suurema osaga ala- ja mittemistuse sfrile, mis oma tohutus hlmavuses ulatub instinktidest, hirmudest ja unistustest, vandenuteooriate, horoskoopide ja religioonini, lhimalt   maailmapildini, mis on kige ldisemalt mdiline. Mutt aga kasutab kontseptualiseerimiseks mdilise maailmapildi surmavaenlast  ajalooteadust ning lisaks hiskonna- ja loodusteaduste positivistlikke andmeid. Samuti oleks meldamatu, et Mihkel Mutt paks tele lheneda mingite amanistlike meetoditega, droogidega taju uksi avardades vms. Vib snastada ka vhem levalt  see pole askees, vaid tielik abitus mistuse ees, vimetus murda mistuse ike, suutmatus isegi alustada seda vitlust, mida pidas Dostojevski (hakkan uskuma!).
See hoiak avaldub ka eneserefleksioonis. Essee Kolm juhuslikku naist joonealuses tunnistab, et neb neid kolme naist siduva valikuna ainult oma teadvust ja on sunnitud hiritult mnma, et alateadvus teeb oma td ja lisab: Mulle ei ole aga alateadvus kunagi meeldinud, ma olen tahtnud ikka pristeadvus olla<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]-->.


3.
William James kasutas tunnetushoiakute kaardistamisel he atribuudina telge, mille hes otsas on hirm eksida ja teises iha mista. Ja see pole niivrd skaala, kuivrd pingevli, sest mlemad hoiakud on ikka mingil mral esindatud, ent samas ttavad mneti teineteisele vastu. Eksimishirmu rmusliku domineerimise all redutavad skeptikud, kes nuavad muudkui ha rangemaid testusi, seal on Descartes oma kurikuulsa cogito lvel ja nnetu Hume, kellele eilsed loodusseadusedki pole tna piisava kindlusega garanteeritud. Teises otsas on lennuka fantaasiaga kontseptualiseerijad, kes ei vaja eriti fakte, et mista maailma Tegelikku Korda ja iga niline vastuolu osutub nagu naksti selle sama ssteemi ilminguks, mida nad juba teavad, ja nnda vandenuteooriatest kiksuseni veetilgas, siin on epistemoloogilised kigesjad.
Veel aitaks kaardistada telg, mille hes otsas on parsimooniaprintsiip ja teises, tleme, paranoiline tekujutlus, mille jrgi asjad on a priori tegelikult hoopis teist moodi kui paistavad ja tde on eelkige miski, mis tuleb paljastada. Paranoline tetunnetus elab proosalikkuse eitusest ja januneb millegi ilmutuselaadse jrele, olgu sgavamtteline aforism mnelt gurult vi lhike artikkel mnest nn alternatiivsest meediakanalist. Masse lummab ikka ime, saladus ja autoriteet, kinnitab demokraatlikult klikimaias sotsiaalmeedia Ivan Karamazovi snu.
Parsimooniaprintsiibile vastav tetunnetus seiseb seevastu eelkige tpsustamises, nansseerimises, eritlemises ja kiges muus ttus ja vaevarikkas, eruditsiooni ja andmeid nudvas intellektuaalits. Siia juavad need, kelles on korraga tugev iha mista, ent vimetus uskuda igasugust umbluud ja faktidest vabastatud teooriaid. Mihkel Mutt on ks neist.
Niteks rkides igasugustest kunsti- ja kirjandusedetabelitest tleb, et objektiivselt parimaid on vist vimatu vlja selgitada, aga samas ei maksa absoluudi vimatusest heituda, kalduda teise rmusesse, teha eelnenust vga kaugele ulatuvaid ldistusi ning absolutiseerida (ajaloolise) tunnetuse vimatust leldse ning toob niteks he markantsema, Michel de Certeau, kes isegi Foucaultd (!) sdistas liigses objektiivsuses, sest too kasutab oma teostes nn ajaloolist testusmaterjali. [...] Kigi sraste petuste hisjoon on ajaloo kuulutamine tiesti vljaspool objektiivse sfri olevaks. Kik sltub sellest, kes ajalugu parasjagu tunnetab, kelle vaatenurgast see on kirja pandud. Endastmistetavalt kaasneb sellega igasuguse induktsiooni kui meetodi ja empiiriliste uurimuste plu alla panek. Thtis on deduktsioon, aprioorne skeem.<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]--> 
Ta osutab praktilistele konsekventsidele (tuues niteks Molotov-Ribbentropi pakti) ja jtkab: Relativism mistagi eitab ldkehtivat moraali ja vrtusi kui selliseid. Kik sltuvat kohapealsetest asjaoludest, tunnetus on tielikult sotsiaalselt determineeritud. Nemad seal Hiinas ongi nnelikud, et ei saa suud pruukida, sest neid on nii aastatuhandeid determineeritud ja lpetab artikli snadega: Jah, ma olen valge isane ega saa sellega nustuda.<!--[if !supportFootnotes]-->[7]<!--[endif]--> 
Intelligentne ja haritud postmodernist viks teda ehk sdistada kujutletava vastase karikeerimises, ent Mutt on kirjutanud palju pevaajakirjandusse ning phupid veendes on lemehikese tampimine igati adekvaatne meetod, sest minu arust suhtub ta postmodernismi ilmse plgusega just viimase peamise praktiseerumisvormi  harimatuse ja lolluse apologeetika  tttu, thendab, tunneb puud viljadest. 
Antipaatiat postmodernismi vastu vimendavad ka vrtushoiakud.
Ta kirjutab Toomas Haugi kohta nagu endast: T.H. lhenemine on kike muud kui postmodernne. Ta lheb sisse ja lheb edasi (Mart Mger), annab ka hinnanguid ja vrtustab, tal on niihsti esteetilised kui ka vga tuntavalt rahvuslikud ideaalid, mis on ju postmodernsest vaatevinklist tiesti out! (lk 175)


4.
Kogumiku pealkiri on vga tpne. Muti esseistika on parimal viisil titnud eesmrgi saada eurooplaseks, aga jda eestlaseks. Muti kohta kehtivad sna tpselt need samad snad, mis ta tleb jrelhetes suurkujudele, keda ta sgavalt austas: Kuigi ta seda valjult ei deklareerinud, tundelisuse vliste ilminguteta, oli Kross suur rahvuslane selle kige valgustatumas ja parimas thenduses (lk 390), Srav rahvusvahelime mees [Lennart Meri] oli hingelt ks kige suuremaid eesti patrioote, keda olen kohanud  selle sna klassikalises thenduses. [...] Ja Lennart tegi kik, et Ls saaks aru, et oleme nendega ks veri, et me kuulume Euroopasse ja Lne tsivilisatsiooni. (lk 397), veel: horisondi avaruselt kahtlemata maailmakodanik, oli Enn Soosaar rahvuslik konservatiiv selle sna targas thenduses (lk 398).
Tsiteeritud iseloomustuste korduvates tpsustustes peegeldub psiv teadlikkus sellest, et ilma nende tpsustusteta kannaksid antud karakteristikud tnapeval pigem negatiivset hinnangut, rahvuslus moonduks natsimiks-rassismiks ja konservatiivsus tagurluseks ja reaktsionrluseks, teisisnu, paariks tigedaks olevikukitsarinnalisuseks ehk millekski, millest Mutt ja eelmainitud asuvad vga kaugel. Natsism-rassism ja reaktsioonilisus toetuvad mdilisele maailmapildile ja valgustusliku mistuse tugevale piiratusele, aga konservatiivsus ja rahvuslus (siis nende snade parimas, valgustatud ja targas thenduses) sulavad kompleksiks, millele viitas A.H. Tammsaare oma testamentlikuks jnud essees Truudusest ja millele viitab Hannah Arendt eldes, et kindlalt ankrus olevast traditsioonist ilma jdes  ning see kindlus kadus juba mitusada aastat tagasi  on ohus kogu mineviku mde. Meil on oht unustada, ning unustamise konkreetset sisu krvale jttes thendaks see, et jksime ilma inimelu sgavuti suunduvast mtmest. Sest mlu ja sgavus on ks ja seesama, vi pigem  sgavuseni on inimesel vimalik juda ainult mletades<!--[if !supportFootnotes]-->[8]<!--[endif]-->. 
            
5. 
Eelnevat viks kontrasti prast taas krvutada Uku Masinguga, kes kuulutas 1931. aastal, et eestlased olla ja eurooplaseks saada thendab surma, eestlased olla ja asiaatideks saada thendab elu<!--[if !supportFootnotes]-->[9]<!--[endif]-->. 
Ilmar Vene alustab Uku Masingu esseekogumiku Pessimismi phjendus tutvustust lausega: Oleks juba aeg telda otsustavalt vlja: tavaprasest maailmangemisest hlbib Uku Masing le talutava mra<!--[if !supportFootnotes]-->[10]<!--[endif]-->. Seevastu Kalev Keskla kirjutab Muti esseekogumikku Muti tabloid arvustades:  Paksude likkaante vahele kogutult ei mju Muti tdemused niivrd uudsetena, kuivrd just ilmsetena. Jutt pole just originaalne, aga tsi ometigi. Ausalt elda ei leidnud ma raamatust ieti midagi, mis oleks teliselt vaidlema rgitanud<!--[if !supportFootnotes]-->[11]<!--[endif]-->.
See saaks ehk klada etteheitena psivas igavuses vinduvale esteedile, aga mitte harijale, sest see, millega Mutt tegeleb, on rahvavalgustus, ks pedagoogika vorme, vitlus rumaluse ja harimatusega. Mutt teab, et see vitlus on vitmatu, sest iga inimene snnib rumaluse sdurina ja kui suudabki rinnet vahetada, sureb peagi vanadusse.
Mutt kirjutab taolist Hamleti-ksimust ksitledes: Mida peab vrikas inimene tegema, kui ta mistab, et vita pole lpuks mingit anssi? Kas kohe lpetada vi kige kiuste siiski edasi videlda? See ksimus on euroopa kultuuris rmiselt psiv. Ja minu lemmikmtlejad on need, kes vidavad, et teline heroisim ja inimvaimu suurus peituvad just selles, kui kige kiuste videlda, nii kaua kui suudad(lk 15).


6. 
Uku Masingu hinnang on ldreeglina prdvrdelises seoses ksitletava autori tunnustatusega. Masingu eruditsioon ja viitestik on tohutu, aga ldtunnustatud suurusi mainitakse harva ja kui, siis ikka mneks plglikuks nhvakaks. Kui aga vtta krvutamiseks Mihkel Muti kirjanduslikud imetlusobjektid   Thomas Mann, Fjodor Dostojevski, A.H. Tammsaare  , siis viks valikuprintsiibi tagantjrgi koondada kreedoks: suurim lnest, suurim idast, suurim kohapealt. Mistagi pole see mingi valikuprintsiip a priori, vaid vaistlik ratundmine. Meenutades oma tudengiplve kirub Mutt oma toonast individualismi ja originaalitsemisvajadust, trget ppida sama asja, mida teised, ning muudkui otsida alternatiivsemat, ainukordsemat<!--[if !supportFootnotes]-->[12]<!--[endif]-->. Vib ehk elda, et Uku Masing ji sellesse faasi pidama (ja paisutas selle inimvimete piirile), ent Mutt kasvas sellest varakult vlja. tleb ka Kalev Keskla, et kunagisest irriteerijast ja elitaarsete kultuurihoiakute viljelejast on tnaseks saanud tubli koolmeister ja selles rollis on Mutt jrjepidev<!--[if !supportFootnotes]-->[13]<!--[endif]-->.
Sellise koolmeisterlikkusega kib kaasas teatav ebaoriginaalsus, tleme, kainuse ebaoriginaalsus, nii nagu iga keemik toetub tiesti ebaoriginaalsele perioodilisustabelile ja pole midagi originaalset Dostojevski talendi tunnustamises. Lisaks kehtib Muti kohta tieliselt see, mis ta tleb Toomas Haugi kohta: ta ei fantaseeri ega belletriseeri selles mttes, et tema artiklid rajanevad phjalikul uurimistl (lk 174).
Teadagi mis probleem sellega vib kaasneda  tde ei pruugi olla piisavalt seksikas ega olla nii kitev nagu mni lennukas spekulatsioon vi paljastus. Tearmastus vib palju kaotada ajastu suurvrtuses  meelelahutuslikkuses  kui Sokratse kombel kuivalt sedastada, et on meeletus prduda jumalate (loe: spekulatsioonide) poole ksimustega, millele saab vastuse loendamise ja mtmisega. 


7.
Informatiivne on ka Mihkel Muti maailmavaate asetamine skaalale, mille ebapiisavuse nentimisel ja sellest hoolimata kasutamisel on pikk ja vrikas traditsioon: vasak- ja parempoolsus. Loomulikult pole antud juhul tegu esmajoones poliitiliste eelistustega, milles eelnev kll tihti kajastub, vaid adumisega inimese kohast ja olemusest maailmas. Vasakpoolsusele on omane nha, et suured poliitilis-majanduslikud ssteemid kohtlevad inimesi ebaiglaselt ja vga paljud satuvad endast mitte sltuvatel phjustel kohutavatesse oludesse ja samas mned satuvad endast sama vhe sltuvatel phjustel sulepatjatele, tihti esimeste ekspluataatoritekski. See on testi nii. Stu inimene on heidetud hiiglaslikku masinavrki. Parempoolne intellektuaal seda vaevalt eitab (reaalpoliitik tihti kll), aga teda iseloomustab samas allergilisus vasakpoolse lemmikleevendi  revolutsiooni   vastu. Esiteks ta neb, et suur osa sest hiskondlikust ssteemist ongi juba maailmaparandusmasin, see on kaadervrk, mis on kild-killu haaval les ehitatud kohanedes suurte looduslike ja inimese seesmiste stiihiatega. Teiseks, ta teab, et tpilise revolutsiooni phitunnusteks on: a) lhtumine igluse ideest, b)meetodiks peksame kik segi, kll siis asi kuidagi ise laheneb (Dostojevski), c) vlja tuleb hoopis-hoopis midagi muud, enamasti midagi sootuks hullemat. 
Siin peegeldub veel ks oluline punkt: vasakpoolne rhutab rohkem tsiasja, et inimene on stu (vlja arvatud need ekspluataatorid, naah!) ja kannatab stult, parempoolne jaatab prispattu (see teoloogiline termin pole moraalne kategooria argithenduses, kuigi vib klada sdistusena), mis vljendub veendumuses, et inimklotsidest pole vimalik mingit eriti head asja ladudagi, iga hiskondlik elukorraldus on  paratamatult pingeid tis kaardimajake, mille liiga rapsakas muutmine pdib alati veresaunas. Pdes kaotada ahistust kultuuris ei juta Eedenisse, vaid Hobbesi kirjeldatud stardipunkti. Hardo Pajula snastuses:
Lhidalt: me oleme kik kiskjad, ja hiskonnakorralduse probleemi mistusprane arutelu peaks lhtuma sellest alusoletusest. Kummatigi peitub minu arvates just siin vasak- ja parempoolsuse (nii palju kui nendel mistetel ldse thendust on) olemuslik veelahe: esimeste arvates muudab inimese kiskjaks ebaiglane ja kuri kapitalistlik hiskond, teised nevad Augustinuse eeskujul juba vastsndinutes saatana jsemeid<!--[if !supportFootnotes]-->[14]<!--[endif]-->.


8.
Leo Luks kirjutab: Oma lemmikkirjanikku Tammsaaret Dostojevskiga vrreldes kirjutab Mutt: Ja ometi kiirgab mlema kirjaniku loomingust vga  tajutavalt, et kuigi inimene on nrk ja saab oma heitlustes tihti la, on ta vrt kaastunnet ja armastust. Seda viks nimetada melanhoolseks humanismiks (lk 336). Mulle hakkab ha enam tunduma, et samamoodi viks nimetada ka Muti enda vaimset hoiakut<!--[if !supportFootnotes]-->[15]<!--[endif]-->. Kirjutan alla.
Inimene on loomu poolest nrk, kirjutab Mutt Kehamahladega seotud huvid varjutavad alaati vaimsemad  see on aksioom. Liha on kui lillekene ning inimloomus kooldub ikka kergema vastupanu teed<!--[if !supportFootnotes]-->[16]<!--[endif]-->. Seda tuletatakse ikka aeg-ajalt meelde. See on testi aksioom.
Siin on ka Muti moralismi  ja ta testi on moralist  mningane paradoksaalsus. Kujundlikkusele pisut livu maksetes viks elda, et Muti jutlustatav moraal ongi see, et ei tohiks liialt moraliseerida.
See johtub osalt sellest, et Mutt mtleb hiskondlikult, keskmistavalt, statistiliselt, see thendab, erandlik leid ei kummuta seaduspra, rohusjast lvi leidmine ei falsifitseeri tsiasja, et lvi on kiskja.
Idalistlikud moralistid ja vitlevad revolutsionrid kipuvad aga moraliseerima sna vastupidise loogika alusel  nad lendavad kurioosumi ettekirjutuseks, klbeliseks eeskujuks. Nad kuulutavad sjakas-vidukalt, et on leitud taimetoitlasest kulturist, kaheksakmne aastane riistvimleja, mees, kes tahab saada lasteaiakasvatajaks jne. Nende kohta kib hsti Pascali mrkus stoikude aadressil: "Nad jreldavad, et inimene suudab alati seda, milleks ta on mnikord suuteline, ja et kuivrd kuulsusejanu suudab neid, kes kuulsust ihkavad, teatud tegudele sundida, siis vivad teisedki sedasama teha. See on palavikuline tegutsemine, mida terve inimene ei suuda jljendada. Sellest, et leidub kindlameelseid kristlasi, jreldab Epiktetos, et igaks vib selleks saada"<!--[if !supportFootnotes]-->[17]<!--[endif]-->. Mihkel Mutt nii ei arva.


9.
Inimene vajab tingimata phadust ja hardust. Ma ei salli postmodernismi, aga eesktt mitte selleprast, et see on kaotanud piirid kunsti ja elu vahel, vaid et tnu leldisele suhtelisusele on elus eneses pha ja harras sfr peaaegu olematuks ahenenud. On kerge elda, et pha ja harras peab sndima inimese enese hinges. Aga hing on ju enamasti nrk(lk 102-103).
Samas kinnitab ta , et vhemasti Euroopas ndisinimene ei saa enam jumalat uskuda (lk 103). See on jlle mneti paradoksaalne, sest mingis mttes tde siin instrumentaliseeritakse. Vi siis loobutakse valgustuslikust, universalistlikust teesist, et tde on phimtteliselt igale mistusolendile ktte saadav. Phadus ja hardus on vajalik, rippugu pealegi thjuses. Lhisugulus postmodernismiga on igatahes adutav. 
Vib vist elda, et Muti (ja Thomas Manni ja paljude teiste ilmaliku mtteviisiga vaimuinimeste) usutunnistuse vtab kenasti kokku eneseirooniline humanist Serenius Zeitblom  vanameelne inimene, takerdunud teatavatesse armsatesse romantilistesse vaadetesse, mille hulka kuulub ka see, et kunstniku olemuse ja vikekodanlikkuse vahel valitseb pateetiline vastuolu   Doktor Faustuses: Neis aastates on koolielu elu ise; asendab seda; selle huvid sulevad horisondi, mida iga elu vajab, et vrtusi luua, mille suhtes iseloom ja vimed, kui relatiivsed nad ka poleks, end maksma saaksid panna. Seda suudavad nad inimlikult ainult siis, kui see relatiivsus mrkamatuks jb. Usk absoluutsetesse vrtustesse, olgu see illusoorne vi mitte, on minu arvates elu eeltingimus<!--[if !supportFootnotes]-->[18]<!--[endif]-->.
Siin hakkavad nd vastandid hte sulama, Dostojevski oma totusega jda pigem Jeesuse kui tega juhul kui need vastuollu peaks sattuma, suurinkvisiitor oma kaitseknega vetite eest, humanismi valitute heroism, modernism ja valgustatud (et mitte elda elitaarne) postmodernism. Ehk on siin kohane tsiteerida Isaiah Berlini kuulsa inauguratsiooniloengu lppu:
See, et meie phimtetel puudub jvustagatis, ei tee neid sugugi vhem phaks. Just soov tagatise jrele, mis kinnitaksid meie vrtuste igavikulisust ja kaitstust kusagil objektiivses taevariigis, ei tarvitse igupoolest olla midagi muud kui igatsus lapseplve kindlustunde vi algelise muinasaja absoluutsete vrtuste jrele. Mista oma veendumuste paikapidavuse suhtelisust, nagu tles ks meie ajatu imetlusvrsemaid kirjamehi [Joseph Schumpeter  M.K.], ja ometi kohkumatult nende eest seista  see eristabki tsiviliseeritud inimest barbarist<!--[if !supportFootnotes]-->[19]<!--[endif]-->. 


10.
Mihkel Muti esimene raamat oli novellikogu Fabiani pilane (1980). Fabianile, nimele ja inimesele, kelle phijooned  tegelikus elus saamatuvitu intellektuaal, kellele meeldib arutleda ja targutada ning kes jlgib maailma pgusa leoleku, blaseerumise ja irooniaga<!--[if !supportFootnotes]-->[20]<!--[endif]--> jb Mutt enam-vhem truuks lbi kogu oma loomingu.
Kust prineb nimi Fabian, seda ei tea kindlalt elda, aga Erich Kstneri romaan Fabian. he moralisti lugu (e.k. 1981) tundub nii mitmeti kattuv ja kongeniaalne, et see tundub juhuslikkuseks liiga ebatenoline. Ka Kstneri Fabian on intelligentne, lbingelik vaatleja ja samuti elujuetu ja vga passivne n indolentne.
Kik see tuli sellest, et ta kujutles, nagu viks maakera ainult siis prelda, kui tema, Fabian, seda pealt vaatab, kirjutab Kstner mrkava irooniaga. Teistel oli elukutse, nad judsid edasi, abiellusid, tegid oma naistele lapsi ja uskusid, et see kik kuulub asja juurde. Tema aga pidi, pealegi veel vabatahtlikult, teispool barjri seisma, pealt vaatama ja aeg-ajalt meeleheitesse langema ja Fabian pihib: Mul on ks eesmrk, kui seda tohib eesmrgiks nimetada! Ma soovin aidata inimesi korralikeks ja mistlikeks muuta. Esialgu aga tegelen ma inimeste vaatlemisega nende vastavate kalduvuste seisukohalt<!--[if !supportFootnotes]-->[21]<!--[endif]-->.
Fabian mis Fabian. Esseistikas on Mihkel Mutt mrksa asisem ja tsisem ning kindlasti konstruktiivsem. Esseistikas on Mutt ilmalik htumaine haritlane, kes esindab elutunnet ja vrtuskompleksi, millel on vga suur kattuvusosa humanist Settembriniga Thomas Manni Vlumest. Niteks lisaks kigele eelnevalt siinkirjutatule iseloomustab nii Mutti kui Settembrinit armudiskursuse pea olematuks pisendamine, kuuvalguse viirastused, niisked kireniutsatused ja ihauimastus on vlja ligatud. Mutt blokeerib need sildiga armujobinad ja punkt. Ka see on vga settembrinilik. Nagu ka rahulik ja jrjepidev (rahva)valgustust. Ja kui siia juurde arvestadada ka vurlele vastanduv matslikkus A.H. Tammsaare mttes ehk truudus oma juurtele, siis vibki panna tema kultuuritle koondiseloomustuseks Vargame Settembrini kannatlik pedagoogika. Tsi Mutt on pessimist ja tal pole erilisi illusioone inimkonna arengu osas. Projekt Inimene vib olla pelgalt huvitav evolutsiooline krvalekalle kuskil pole kirjas, et see hel hetkel lihtsalt ei lppe. See eristab teda Settembrinist, aga sarnastab Uku Masinguga.






<!--[if !supportEndnotes]-->


<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Kalev Keskla. Mihkel Mutt, eesti moralist http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1997/02/areen/raamat2.html
<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Leo Luks. Kui palju kaalub kva sna?, Vikerkaar 2014, nr 9, Kalev Keskla vt viide 1
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> Uku Masing. Budismist. Ilmamaa. 1995, lk 118
<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]--> Samas, lk 76
<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]--> Looming, nr 12, 2014
<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]--> Edetabelitest, kogumikus Muti tablod. Kupar, 1999, lk 74
<!--[if !supportFootnotes]-->[7]<!--[endif]--> Samas, lk 75
<!--[if !supportFootnotes]-->[8]<!--[endif]--> Hannah Arendt. Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mtte  vallas.  Ilmamaa, 2012, lk 116-117
<!--[if !supportFootnotes]-->[9]<!--[endif]--> Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Ilmamaa, 1993, lk 37
<!--[if !supportFootnotes]-->[10]<!--[endif]--> Ilmar Vene. Vastandlikkuse vaevas. Postimees, 3. II 1996
<!--[if !supportFootnotes]-->[11]<!--[endif]--> Kalev Keskla. Muti katekismus. Looming, nr 3. 2000, lk 471
<!--[if !supportFootnotes]-->[12]<!--[endif]--> Mihkel Mutt. Mlestused IV. Kandilised sambad. likool. Fabian 2010, lk 67-69
<!--[if !supportFootnotes]-->[13]<!--[endif]--> samas
<!--[if !supportFootnotes]-->[14]<!--[endif]--> http://nihilist.fm/kiri-martinile-vabaduse-kusimuses/
<!--[if !supportFootnotes]-->[15]<!--[endif]-->  Samas lk 103
<!--[if !supportFootnotes]-->[16]<!--[endif]--> Liha on kui lillekene, kogumikus Muti tablod. Kupar 1999, lk 71
<!--[if !supportFootnotes]-->[17]<!--[endif]--> Blaise Pascal Mtted Hortus Litterarum/Logos 1998, lk 195
<!--[if !supportFootnotes]-->[18]<!--[endif]--> Thomas Mann Doktor Faustus Eesti Raamat 1987, lk 26, 43
<!--[if !supportFootnotes]-->[19]<!--[endif]--> Isaiah Berlin Vabaduse kaks mistet, kogumikus Valik esseid. Hortus Litterarum 1998, lk 121
<!--[if !supportFootnotes]-->[20]<!--[endif]--> Maimu Berg Mihkel ja Victor on vennad, jrelsna Mihkel Muti raamatule Hiired tuules Eesti Pevaleht AS 2009, lk 245
<!--[if !supportFootnotes]-->[21]<!--[endif]--> Erich Kstner Fabian. he moralisti lugu. Eesti Raamat 1981, lk 29,35
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:02 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
13. mrts 2015Kulka. Kirjutussportlaste pjedestaal 
Ilmus ajalehes Sirp13.03.2015




Kirjutussportlaste pjedestaal


Mihkel Kunnus






Kaalukategooriad


Kirjanduse (vi kunsti ldisemalt) (au)hindamisel vib kindel olla ainult selles, et kindlasti on mingi hulk, kes pole tulemusega rahul. Hindamisele jrgnevas poleemikas vlguvad aga vga tenoliselt sellised snad nagu iglus ja sport. Viimast muidugi eituse kaudu  ega kirjandus mingi sport pole, kus mdulindiga paremust saab tuvastada! See eitus on aga sna pinnaline ja tuleneb sellest, et need  hrrased, kes mnel muul juhul niteks kll mirgavad kigest krist nagu hrjad, toogu see neile pealegi teab kui suurt au, muutuvad aga, nagu ma juba tlesin, vimatuse ees otsekohe taltsaks<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->. Vimatuse all pidas Dostojevki siis silmas arvu (matemaatikat, loodusteadusi). Kirjandus ja kunst, vaat, siin pole arvu, mille ees mirgamist lpetada.  
Ometi igluse miste seesmine konfliktsus jb. Spordis ollakse sellega lihtsalt harjutud.
Sest iglus on iseenesestmistetavalt kodanliku ilukne sna kest, ja et teotsemiseni juda, pidavat kigepealt teadma, missugust iglust mteldavat: kas seda, mis igahele oma, vi seda, mis kikidele hepalju anda tahtvat<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->.
Spordis thendaks esimene variant seda, et igaks vistleks ksnes iseenesega ja teine, et absoluutselt kik vistleksid koos  mehed-naised, noored-vanad, kerged-rasked jne.
Teadagi vetakse mingi vahevariant, mis on lihtsalt suvaline. Ei ole mingit leinimeselist phjendust, miks niteks poksis on kaalukategooriad just sellised nagu nad on. Aga kultuursete inimestena nad mistavad inimese liigitusvime paratamatut piiratust ja ei protesteeri.
Seevastu kirjarahvas vehib nii enne kui ka prast auhinnatseremooniat alati rusikatega. Neist vhemsjakad on pelgalt leebes nutuses vi siiras hmmingus. Vtame vi selle aasta Kulka auhinnad.
No kes see el inimene paneb Carolina Pihelgase ja Hasso Krulli omavahel vistlema? Mis hismt on Kiwa koostatud paberisstlikul vigurdusel Olematute raamatute antoloogia ja Hellar Grabbi mahukal ja tsivrikal kogumikul Neli presidenti? Kuidas on nii, et Mihkel Kunnuse khetu Roheline s stardib samalt joonelt mitu plve pikemate koibadega tippesseistidega ning Asta Pldme krgkvaliteetne ja massiivne elutkokkuvte<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> ei pse isegi eelvistluselt edasi?
Siin lheb vaja poksija mistust ja stoiku saatusearmastust. Vi vastupidi.




Aristokraatiaprobleem. Kulka


A.H. Tammsaare kirjutas aastal 1925: Kultuurkapital on teatud mttes contradictio in adiecto. Tema asutajaks ning loojaks on demokraatline hiskond ja riik, aga ometi on ta mratud ebademokraatliste asjade soodustamiseks, mis ei kuulu ei tnasele pevale aga ka demokraatlisele hulgale. [...] Kirjandust ja kunsti on ikka toetatud, kui mitte riikliselt vi hiskondliselt, siis ksikute ja huvitatud ja rikaste eraisikute, vimuvalitsejate ja jumala armust troonil istujate poolt. Sel ajal oli kunst ja kirjandus tie teadmisega aristokraatline nhtus. Prmugi ei arvestanud ta hulgaga ega tema maitsega. Temal oli ainsaks lesandeks ja kohuseks: rahuldada oma lahket soodustajat. Aga see soodustaja ja tema kitsas ringkond oli oma aja kohta vimiste, nudmiste ning maitse tipp. Seal ei rkinud keegi mingisugusest keskprasusest, mis on paratamata tingimuseks igas hulgaga arvestamises. Ja kuigi kunstnik loojana ka siin ajuti oma soodustajas kokku prkas mingisuguse keskprasusega, siis oli selle tasapind ometi vrdlemata krgem kui hulga keskprasuse oma. Aristokraat soodustas kunsti ja kirjandust oma arenenud aristokraatiliste nuete titmiseks. Nnda tekkis nii paljugi sellest, mida nimetame Euroopa kultuuri krgemaiks saavutusiks, sest Euroopa kultuur on oma sisemises dis lbi ja lbi aristokraatiline<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]-->.
Tsi, mgihitte ja laenutusedetabelite tippe tavapraselt Kulka nominentide hulgast ei leia. 


Aristokraatlik on enese mratlemine kohuste kaudu, demokraatlik  iguste kaudu.
Antud juhul oleks demokraatlik variant jrgmine: 
Kirjanikul on absoluutne igus ja vabadus kirjutada kigest, millest tahab, ja nii, kuidas tahab (sh transgressiivset pori nkku genitaalisnonmias) . Sellega kib komplektis lugeja absoluutne igus ja vabadus mis tahes juhul elda, et talle ei pakuta temavrilist teenust (Tammsaare on mulle igav). Selline hoiak soosib vastastikust plgust, sest igus thendab nudmist ja kellelegi ei meeldi, et talt midagi heast peast nutakse. 
Aristokraatlik variant oleks jrgmine:
Lugeja vtab endale kohustuse end harida, arendada, tiendada ja peenendada oma vaimu ja maitset, et ta oleks oma aja kohta vimiste, nudmiste ning maitse tipp.
Kirjanik vtab endale kohustus end harida, tiendada, arendada ja ttada, et tema looming oleks just sellisele ideaallugejale vastav. Selline hoiak eeldab ja taastoodab vastastikkust austust.
Skeemike on idealistlik, kuid ivaga, sest kne all on au tasu, mitte iglane palk.




Kes oled sina, et otsustad?!


Kes ka riisse ei kuuluks, kadestada pole teda vaja. Kuigi tnapeval ollakse ajakohatult ebarikastaval ksmeelel, et objektiivsed hindamiskriteeriumid puuduvad, thendab, vimalikud ongi ainult subjektiivsed hinnangud, saab auvrt rii ikka ja jlle vastu pead sdistusega, et ta valik on subjektiivne. Vastuolu on pelgalt loogiline. Pole midagi haruldast filosoofis, kes nuab, et tunnistaksime tahtevabaduse puudumist, vi vallalises, kes loetleb tingimusi, mille tidetusel ta tingimusteta armastaks.
Sellise mtteslme lahtiharutamiseks on ikka sportlaste poole prdutud: kuna absoluuti meil pole, siis olgu pealegi phjendamatud reeglid, aga olgu siis vhemalt kigele hised. Nii snnivad kirjandusauhindade statuudid. 
Toon he nite kirjavahetusest EKLi listis, kus (:)kivisildnik formuleeris ad hoc he luule hindamise eeskirja:
1. kas on tehnika
2. kui on tehnika, siis tehnilise nnestumise %
3. peensuste eritlemiseks vib veel kaaluda, kas tehnika vastab teksti eesmrgile
4. tehnika defineerimine on vga lihtne ja kaheastmeline
A kas on kujund
B kas on kompositsioon
C kui pole ht ega teist, siis pole millestki rkida
Mistagi saaks ses suunas minna veelgi kaugemale, tpsemaks, konkreetsemaks, kirjutaks lahti ha rohkem allpunkte ja muudkui formaliseeriks ja formaliseeriks. Kuni ees hakkaks terendama seadusandjate ja juristide kandiliseks istutud ahtrite tagatuled. Nende napist elukogemusest on kindlasti ppida ht: kui tahes suureks seadustemassiiv ka ajada, ikka on vimalik JOKK, thendab, ilmne saast, mis on kenasti seaduste raames. Nii nagu eurotoetusi ei saa mitte parim pllumees, vaid parim projektikirjutaja, nii saaks tulla ka demokraatkirjanik oma igusi nudma  Nete, kik punktid on tidetud, mu advokaat vib kinnitada. Auhind ja nuts siia!
Kuniks aga statuudid on ebamrased ja ldvad  ja nad on, olgu mistus tnatud  jb paratamatult vimalus kahtlustada, et auhindu jagatakse ainult omadele, sugulastele, spradele.
igused siin ei psta, pstab ainult au(sus).




Mistuse lohutus


Iga otsust saab diskrediteerida ainuksi a) pagedes subjektiivsuse relativismi, b) tulevikku mramatusesse, c) epistemoloogilisse mramatusesse. 
Vaevalt lpetatakse vehkimine loosungitega See pole absoluutne!, See pole objektiivne!, Tde ei pruugi selguda praegu! jne. Nende stampide peale ei oskagi muud kosta kui, et need kriitikad iseloomustavad paraku mis tahes inimlikku otsust, thendab, need truismid ei vri learu tuututamist. Cogito ergo sum, tles parun von Mnchhausen ja tmbas end omaenda juukseid pidi laukast vlja, sest inimene on kige mt.
Samuti on vljajuurimatu on korruptsioonikahtlustus. Aga no mis teha. Alternatiiviks poleks ka hindamismasina kasutuselevtt, sest ka masina programmeerija vib olla ju korrumpeerunud. Pealegi masin on pelgalt eelkirjeldatud formaalse igluse non plus ultra.
Ainus viis neist karidest mda minna oleks loosimine  tiesti iglane ja tiesti kasutu. 








<!--[if !supportEndnotes]-->


<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Fjodor Dostojevski lesthendusi pranda alt LR 48-49 1971, lk 13
<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Thomas Mann Vlumgi 2.kd Tartu 1939, lk 559-560
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> Asta Pldme Ja valguse armulise. Kirjatid aastaist 1975-2013 Eesti Keele Sihtasutus 2014
<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]--> Midagi ajakohatut kultuurkapitali puhul, Kogutud teosed 16. Tallinn 1988, lk 553-554
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:50 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. mrts 2015Naised on neegrid on homod on ekrenatsid 


Miks varakeskajal keset kikvimalikke hdasid ja nnetusi ei tekitanud niad kelleski iseralikku pelgu ning kirik pidas oma kohuseks videlda hoopiski usuga nidusesse kui paganliku ebausuga, 15.-17. sajandil aga vttis niahirm hsteerilise kuju ja kirik jlitas nidadesse mitteuskumist kui ohtlikku ketserlust  see on tsiasi, mis ootab seletust.


Arvatavasti on mistatuse lahendusele kige lhemale judnud need ajaloolased, kes on mrganud, et niapaanika ajalised piirid langevad hte renessansi (ja selle hilisjrgu  baroki) piiridega ning et paradoksaalsel moel htib ta dnaamikakver teaduse ja kultuuri vallas kulgenud progressiga. Seisame silmitsi ksimusega, mille pstitas Jean Delmueau: Mais nexiste-t-il pas une relation entre conscience des dangers et niveau de culture? [Kas pole mitte seost ohutunde ja kultuuritaseme vahel?] . Nidade jlitamine (nagu ka juutide ja moslemite tagakiusamine) saab tepoolest alguse 12. sajandil  ajal, mil kultuurielu tempo jrsult kiireneb. Edaspidi, sedamda kuidas levivad renessanslikud meeleolud ja kui Boccaccio snutsi inimest tielik vabadus oma ihade titmiseks ei rahulda (Dekameron, kolmas pev, 1. novell), kasvab ka hirm ja levivad sellega seotud niaprotsessid.


"[Kiire tehnoloogia, mluvahendite, kommunikatsiooniviiside ja hiskonnaeluvormide muutumine desorienteerib rahvahulki ning] harjumuslik, tavaline lakkab olemast efektiivne; see snnitab massilisi stressi- ja hirmusituatsioone ning reanimeerib vga arhailisi teadvusmudeleid. Teadusliku progressi taustal vib aset leida pshholoogiline regress, mis oma potentsiaalsete vimalustega viib kontrollimatute tagajrgedeni.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
-----------------------

Khareim.
Siis sosistas ta le minu pea vaadates, nagu neks ta vga kaugesse aega nii ette kui taha:
See on mu juudi urg, Momo.
Nojah, siis kll.
Sa saad aru?
Ei, aga sellest pole midagi, ma olen harjunud.
Sinna poen ma peitu, kui mul on hirm.
Mida te kardate, proua Rosa?
Kartmiseks pole vaja mingit phjust, Momo.
Seda pole ma kunagi unustanud, sest see on kige igem asi, mis ma iial kuulnud olen.




-------------------------


Hirm dikteerib kujutluse vaenlasest kui mingist ohtlikust kollektiivist.
Millisena siis kangastub hirmust traumeeritud hiskonnale see vaenlane?
Esimese alustpaneva kujutluse nidadest viks snastada nii: nad on ohtlik organiseeritud vhemus.
Hirmu objekti esmane tunnus on  olla vhemus. hiskond valib vlja oma reaalselt kige kaitsetuma osa  need, kellele langeb osaks kige enam sotsiaalset lekohut  ja lendab ta vaenlaseks. Knealusel ajajrgul olid niisuguseks vhemuseks kahtlemata naised.
[...]
Niisuguste sdistuste taga on hlbus mrgata meessoost enamuse hirmu oma monopoolse ja juhtiva seisundi prast hiskonnas. Niaprotsesside antifeministlik iseloom ilmneb nidademdi selles aspektis niisama selgesti, nagu rassistlikes mtides alamrassi himuruses ja sugulises klvatuses avaldub pe silitada valitseva rahvuse lemvimu.


Seega vime nentida, et otse Euroopa tsivilisatsiooni kige valgustatuma ajastu hakul, ajal, mil teaduse, tehnika, kunsti, maadeavastuste, tootmise alal tehti silmapaistvaid edusamme, saavutas hirm nidade ees ja nende julm tagakiusamine sellise hoo, millist keskajal polnud nhtud ning millega ei kaasnenud mitte ksnes taandaerng kohtumenetluses, vaid ka vga arhailiste kujutelmade taassnd.




----------------------------------

on ilmselge ja arusaadav, et kurjus peitub inimkonnas sgavamal, kui arvavad ravitsejad sotsialistid, et hegi hiskonnakorra juures ei vldi te kurjust.




                        Kasutu, tlete teie? Aga lbu on ju alati kasulik, ja metsik, piiritu vim  kas vi krbsegi le , see on ju ka omamoodi nauding. Inimene on loomult despoot ja armastab piinata. Teie armastate seda vga.         
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->





*(Juri Lotman, Romain Gary, Juri Lotman, Dostojevski, Dostojevski)
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:46 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
4. mrts 2015Praktika paratamatu faism. EKRE juhtum. 

<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Tna hommikul teatas Reformierakond, et keeldub EKREga koalitsiooniknelustest.


Ja nii nad meie EKRE vlja spinnisidki.


Juhuslikult avastati vahetult prast valimisi ja enne koalitsiooniknelusi, et EKREkad on ikka tisnatsid.


See on suhteliselt mistlik strateegia.

Sest sel ajal oli nad testi kige targem annulleerida. Kui silmas pidada lhikest perspektiivi.
Opositsioonis istudes nende smboolne kapital kasvab. Nii nagu ikka demokraatiates kui olud lhevad kehvemaks. Ja nad lhevad (ainuksi(!) demograafiliste protsesside tttu, sest isegi kui kolmanda lapse puhul lubatav raha muudab siin kiki paljunemisentusiastideks  ja ei muuda , siis inimene on nnda ehitatud, et vhemalt kaks esimest aastakmmet on ta kuluartikkel).

EKRE saab jrgmiseks korraks hea stardipositsiooni. 


No kllap ritab Ref&co selle leevendamiseks kpsetada preventiivsed kaitseseadused nt
Rahvusvahelise kuriteo igustamine:
Vaenu hutaval viisil rahvusvahelise vi Eesti kohtu lpliku otsusega tuvastatud agressiooni, genotsiidikuriteo, inimsusevastase kuriteo vi sjakuriteo avaliku igustamise, eitamise vi rmusliku labastamise eest,  karistatakse rahalise karistuse vi kuni heaastase vangistusega.

Kolakowski snastab ilusti demokraatia igavese antinoomia: demokraatiat ei saa demokraatlike vahenditega kaitsta. Teisisnu, demokraatia on vhemalt osaliselt iseenese vaenlane.


Humanstliku pluralismi vastuolu sesineb selles, et ta tahab korraga tolereerida kiki erinevusi ja et kik inimesed oleks hetaolised. 


Snastasin selle kord nii: Mida olulisemas asjas erimeelsused on, seda talumatum tundub nende kandja. Kmnepealises kambas, kus on kmme eri arvamust mnes olulises asjas, on igaks heksal eri viisil vastik. Niimoodi erinevus rikastabki.


Praktikas neme seda vastolu sellena, et korraga rgitakse snavabadusest kui suurvrtusest ja samas ptakse leida piiranguid, kuidas legitimeerida nn poliitilist korrektsust ja kriminaliseerida vihaknet.


Mlemaad vastaspooled tajuvad, et nende huvisid rndab mingi totalitarism.
igusega. Mida sa avalikdebatitsed, kui ei taha, et TEINE hakkaks arvama ja mtlema SAMAMOODI kui sina.


Refleksioonivaesem filosoof vib siin protesteerida: ei, meile meeldivad eriarvamused ja seisukohtade paljusus.

Aga elu seab varsti piirangud. Viksed lisaklauslid. Vljaarvatud, kui tegu on vihaknega, Vlja arvatud, kui tegu on natsismi revisjoneerimisega. Jne.

Arusaadav. Paljusus saab olla hve ainult praktikast lahti haagitud tunnetussfris.


Tegutsemisele eelnev otsustusvime  saati vim!  on iseenesest totalitaarne. Ned, ei saa korraga teha parem- ja vasakpret. Vtta vastu ja jtta vastuvtmata seadus X.


Paljude inimeste valimislubadused ldse tidetakse? Eriti peale seda kui lpetakse jrjekorde erimeelsusi maha lihviv ja htsust suurendav praktika  koalitsiooniknelused?




Muide, individuaalsete erinevuste mahalihvimine htsuse ja terviku nimel  see on faismi tunnusprgimus.

Faistlikes spaatiates sdistatud ideoloogid kupatati lbirkimislaua tagant minema: nad oleks selle praktiseerimist liialt hirinud ;)
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:20 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. veebruar 2015Kiri Ludiitide ja Masinistide Parteist 
Ilmus pisut kohendatuna ajalehes Eesti Ekspress 11.02.2015




Kiri Ludiitide ja Masinistide Parteist




Mihkel Kunnus




Viimase sajakonna aasta prane tehnoloogiline areng on kaasa toonud suure sisemise pinge sellisesse moraalsesse kategooriasse nagu t.
See, kui keskne oli t ja tlise miste kommunistlikus ideoloogias, on ldtuntud. Nd oleme juba paarkmmend aastat kultuuriruumis, mille kujunemislugu kirjeldas Max Weber sotsioloogiaklassikasse kuuluvas teoses Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1904-5). Marthin Lutheri arvates on t inimese hingeline kutsumus (melge kui pateetilise sisuga on eestikeelne sna elukutse!) ja John Calvin rhutas, et td peavad tegema kik inimesed, ka rikkad, sest judeelu on iseenesest patune. T on pha ja pha on ka iglane tasu. Eesti kirjanduskaanoni keskne kuju Vargame Andres oli elajalik trgaja, Kalevipoja kndmisetdid olid vgilasele vastavad. tlused kes ei tta, see ei s, kuidas t, nnda palk, vara tle, hilja voodi, nnda jukus majja toodi jne on vga kodused.


Suur hda ongi nd aga selles, et tehnoloogia ja rahandusssteemi arengud on tkuse ja tulemuslikkuse (tasu) pea tielikult lahutanud. Inimese sissetulekud sltuvad ta tkusest vga vhe, suures plaanis vaat et ldse mitte. Kui tehnoloogia oli meile kunagi mitte kll tiuslikuks, aga thusaimaks vahendiks loodusjudude stiihia vastu, siis praegu on tehnoloogilis-brokraatlik ssteem kasvanud ise nii suureks ja vimsaks, et kangelaslik trgaja on tema ees kui lepaleht tuules. ks vene naine kirjeldas, kuidas mne ndalaga kahanes ta ostujud neli-viis korda. Kas sel oli midagigi pistmist ta tkusega? Kurikuulsad on vrdlused Soome ja Eesti palkade vahel. Kas Soome karge hk mjub eestlasele nii, et ta vledus ja vimsus kasvab suurusjrgu vrra? Nonsenss, loomulikult mitte. Lihtsalt inimese enda tkuse osakaal on thine. See ei ole alati nii olnud ja muutus on olnud jrsk. Moraalsed hoiakud on aga loomuldasa inertsed ja kui vaadata praegustki valimiseelset debatti, siis palkade mber veheldakse tisti sarnaste moraalsete videtega: edukuse karistamine, vaesus kui s, ttus kui laisklemine, tjupuudus kui vereimejalikkuse tagajrg jne.


Kui kartuleid vtta ksitsi vi riisuda heina rehaga, siis oleneb tulemus inimese tkusest ja tvimest. Aga see ei ole enam ammu nii. Sellised misted nagu tootlikkus, efektiivsus ja konkurentsivimelisus on ammu kaotanud oma inimmtmelise sisu.
Marxil oli oma ajal paljus igus, aga ammu enam ei vistle va kapitalistid-tandjad selles, kes suudab oma tlisi thusamalt ekspluateerida ja thjaks pigistada. Kige edukamad on need, kes suudavad tprotsessi kige rohkem mehhaniseerida, edukas ettevtja pole see, kes suudab hoida endal orjade armeed, vaid see, kes suudab inimtjust maksimaalselt lahti saada. Inimene on kohutavalt kallis, tlikas, vhetkindel ja kapriisne, mistttu vhegi motoriseeritumas hiskonnas peab ta saatusel olema palju hist hobuse omaga.


igus on neil, kes tlevad, et meil pole piisavalt tootlikkust ja efektiivsust, seeprast on palgad madalad, aga siin tuleks tpsustada, et see tuleb tehnoloogia, mitte inimtkuse puudusest. Lhimalt: igus on ka neil, kes tlevad, et inimesed ei kannata oma laiskuse ja s tttu.
Selgitan kassiiri nitel, sest kurikuulus on nii nende palkade viksus, kui ka tkoormuse suurus.
tleme, et firmal kulub kassiiri peale kigi maksudega kokku 1000eurot kuus. Tark ettevtja vtab laenu ja ostab robotkassiri, tleme 12000 euroga, prast laenu tasumist toob ks selline robotkasiir ettevtjale tulu vrreldes eelmise olukorraga 1000 eurot kuus. Samas inimkassiirid kaotasid t ja ettevtte palgal on ks korraliku palgaga robotihooldaja. Tulid juurde mned ttud, aga ka ks krgepalgaline ametikoht. 
Selline ongi mehhaniseerimise kahetine loomus: see kaotab tkohti, aga tstab tviljakust. Tstab palku ja suurendab ttust.  
Ja veel: mida robotiseerunum on hiskond, seda efektiivsem, tootlikum ja konkurentsivimelisem see on, samas on seda viksem inimese enda panus t tulemuslikkuse osas. Soomes on palgad niipalju krgemad, sest see hiskond on tehnoloogiliselt sedavrd paremal jrjel. Ja masinate krval on inimesel mnus.
Lpmatuseni see protsess jtkuda mistagi ei saa, aga selline elukorraldus ei varise kokku mitte selle prast, et le kriitilise piiri kasvab nende inimeste hulk, kel pole midagi kaotada peale ahelate, vaid le kriitilise piiri kasvab nende inimeste hulk, kes ei suuda endale ahelaid leida. Tpuuduse tont kib mda Euroopat ja tema nimeks saab Leegion.


Miinimumpalga seadusandlik tstmine suurendaks tpuudust kiirendatud korras, sest ellujksid ainult need ettevtjad, kes on mehhaniseerimises osavad. Mida teevad asutused, kes hakkavad majanduslikkesse raskustesse sattuma? Alati inimesi koondama, vhendama neid suuru kuluartikleid, mitte otsima inimesi juurde, sest need on tootlikud jud. Ei ole, masinad teevad td, ei nua palka, ega putka konkurendi juurde.


Kui ssteem kui tervik enam ei kasva  ja me oleme kasvupiiridel  , siis jvad efektiivsuse tstmise tttu t kaotanud inimesed le. Neil ei ole kuhugi minna. See tekitab frustratiooni ja tigedust, revolutsioonilisi meeleolusid.


Inimene on alati ja pidevalt kulutaja, snnist surmani vajab ta riideid, sa, eluaset jne. Mingil etapil ja headel oludel on ta ka teenija. Olud on muutunud selliseks, et elu esimeses otsas on inimene pea kakskmmend aastat puhas kulutaja, mingid aastad enne surma on ka inimene ldiselt puhas kulutaja. Ssteem psib psti siis, kui kulutajate ja teenijate suhe on tasakaalus. Pris hapuks vivad lood minna siis, kui ssteem on nnda les ehitatud, et teenijad (ehk tjud) saavad liikuda vabalt, aga kulutajad (lapsed, pensionrid jt)  ei saa. See on rnk miinus eelarvereal, kui inimene, kellesse on ca kolmkmmend aastat investeeritud (niteks on koolitatud arstiks), lahkub just sel hetkel, mil temast oleks pidanud saama teenija. Vat kui oleks tju liikumise vabaduse krval ka pensionri liikumise vabadus, nii et iga ELi kodanik viks valida, milline riik talle oma tariifi jrgi maksaks! Kll see aga htlustaks!


Siimani farmis tehti hiljuti suur investeering, osteti miljoni eest traktoreid. Mis tunne peaks peremehel kll olema, kui need traktorid htkki lihtsalt lahkuksid? Ei, masin on investeerijale truu, sest elutul asjal pole vaja elutingimusi. Aga inimtlisel on vaja elutingimusi ja samuti on tal vime neid isepi otsida, miska on ta sellises ssteemis kohutavalt halb investeering. See on lihtne matemaatika ja tasuvusarvutus: mida vhem inimtlisi, seda efektiivsem ja tootlikum. Rahva tvimelise osa vljavool riigist on rahvastikukatastroofi mtmetega, aga propaganda rgib aina edasi Eesti eduloost, pahurdab Mati Hint taipamata, et inim(tli)stest lahti saamine ongi majanduse edulugu. 






-------------------------------------


Mati Hindi tsitaat prineb 6.II.2015 "Sirbi" loost "Eesti Nokia - negatiivne snergia". LOE! 










  
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:12 3 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
22. jaanuar 2015Elu murelaps Eva Elise Oll 
Nitus-mk kohvikus "Spargel" kuni 25.01.2015 (Tartu, Kalevi 13)



Teie, mu hrra, olete, nagu ma tlesin, blebeist gurmaan, nudliku maitsega mats. Olles oma olemuse philaadilt kll labane ja asudes limalt madalal arenguastme, olete Te rikkuse ja istuva eluviisi tttu judnud oma nrvissteemi kilise, ebaajaloolise ja barbaarse korruptsioonini, mis toob endaga nautimisvime teatava himura tiustumise. sna vimalik, et selsamal hetkel, kui te otsustasite Gabriele Eckhofi enda omaks teha, tmbusid Teie neelulihased otsekui hrku suppi vi haruldast rooga haistes matsuva laksatusega kokku ...
Tepoolest, Te juhite oma lummatud tahte eksitusse, Te viite Gabriele lokkava aia sgavusest elu ja inetuse keskele, annate talle oma labase nime, teete ta abielunaiseks, majaprouaks, teete ta emaks. Te surute vsinud, pelgliku ning levas eluklbmatuses ilmitseva surmailu labase argipeva ja tolle sgeda, saamatu ja plastusvrse ebajumala teenistusse, mida nimetatakse looduseks, ning Teie matslikul sdametunnistusel ei ole vhimatki aimu selle ettevtmise kogu nurjatusest.























Ning keset seda kuldset kirkust, mille kohal lasus pikseketta kiirteprg, seisis teel lopsakate vormidega, leni puna-kuldseruudulises riietuses naisterahvas, parem ksi laial puusal ja vasak kiigutamas ngusat vankrikest enda ees. Vankrikeses aga istus laps, istus Anton Klterjahn noorem, istus Gabriele Eckhofi paks poeg!
Seal ta istus, pruntispseline, rahulolev ja tervisest pakatav, seljas valge karvajakk ja peas suur valge kbar, ning tema pilk oli hrra Spinelli omaga kohtudes rmus ja kindel. Romaanimeister kavatses end just kokku vtta, sest ta oli mees, kellel oleks jtkunud judu sellest ootamatust, pikesesrasse kastetud ilmutusest mda sammuda ja jalutuskiku jtkata, kui kki juhtus midagi kohutavat. Anton Klterjahn hakkas nimelt lkerdama ja hiskama, ta lausas kiljus mingist seletamatust lbutundest, ning see vis nii mnelegi jubeduse peale ajada.
Jumal teab,mis teda rgitas, kas tekitas temas see kitselt ilmunud must kuju srast metsikut lbusust vi haaras teda lihtsalt loomalik heaolutunne. Tal oli hes kes luust rngas ja teises plekist kristi. Mlemaid esemeid sirutas ta nd rkatades les pikese poole, raputades neid ja li kokku, otsekui tahaks kedagi pilkavalt eemale peletada. Tema silmad olid suurest mnust peaaegu kinni, suu prani lahti, et roosa kurgulagigi tuli nhtavale. Isegi pead heitis ta hisete saatel ette ja taha.
Seepeale prdus hrra Spinell ringi ja lks minema. Ta lks, ked liikumas mingi ettevaatliku ja jiga graatsiaga, samm sunnitult aeglane, nagu inimesel, kes tahab varjata, et ta sisimas tegelikult minema jookseb.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 22:59 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Glamuur, reetmine ja litost 
Ilmus pisut krbituna ning retooriliselt maramaks ja vhem koomiliseks toimetatuna EPLis 22.01.1015




Glamuur, reetmine ja litost


Viimne voor, autor Mihkel Raud, lavastaja Ingomar Vihmar, mngivad Liis Lemsalu, Mihkel Raud, Mart Sander ja Rauno Polman.
Esietendus 16. jaanuaril Tartus Uues Teatris


Vtke leib kaasa ja tulge tsirkusesse! Neb Liis Lemsalu sensuaalset puusanksutust, Mihkel Raua striptiisi ja Mart Sanderi verd! viks ausalt hda usin reklaamiagent. Aga.
Kllap on teleu Eesti otsib superstaari midagi sellist, mille suhtes iga intellektuaalihakatis demonstratiivselt oma teadmatust les nitab. Nii pinnalise meelelahutusega on ju lausa hbi detailselt kursis olla. Ometi ei saa kski tsiseltvetav kultuurianaltik ignoreerida mis tahes hlmavat kultuurinhtust. Olgu tegu Freudi vi piiblipetusega, astroloogia, Facebooki vi Vahur Kersnaga  nende populaarsuse fakt ja resoneeruvuse ulatus vajab ise analsi ning nudlik hatus Tulge ometi mistusele! pole seda seda teps.
Korralikuks ja tudengtubliks sotsiaalkriitikaks oleks nimetatud teleus materjali kllaga. Niteks viks lahata (kui lahata, siis kindlasti halastamatult, eks) seda, kuidas kommertslik peavoolumeedia ekspluateerib (halastamatult) ebakpsete noorte vajadust ennast vljendada, kuidas eetikapime neoliberalistlik kapitalism parasiteerib (halastamatult) enesekriitikata teismeliste tunnustusnljal jms. nneks on stsenarist Mihkel Raud linud teist teed ja formaadiphisest telesaatest pole jrele jnud palju rohkemat kui kuliss teistele, ldisematele ja universaalsematele teemadele.
Niteks valgustab see teatritkk mitme kandi pealt sellist pshholoogilist fenomeni, mida thistab raskestitlgitav tehhikeelne sna litost. Milan Kundera selgitab: Litost on piinav seisund, mille tekitab omaenda kitselt paljastatud viletsuse tunnistamine. See, et staarisaate formaat on paljus les ehitatud madalale naudingule, mida tunneb primitiivne inimene teise inimese litosti nhes, teeb selle ebasmpaatseks humanistlikuma ldhoiakuga inimesele.
Kundera lisab:See, kes on phjalikult kogenud inimese leldist ebatiuslikkust, on litosti tabamuse eest sna hsti kaitstud. Sellise inimese jaoks on vaatepilt tema enda viletsusest midagi labast ja ebahuvitavat. Litost on seega omane kogenematule eale. See on ks nooruse ornamente.
Tiskasvanulikum ja arenenuma eneserefleksiooniga inimene muigab oma puudulikkuse le ning ei nua tiuslikkust ka teisteltki. Tervislik ja tiskasvanulik eneseiroonia iseloomustab selles tkis kige rohkem Mart Sanderit ja Liis Lemsalu, kes mngivad iseennast nagu Mihkel Raudki. Kuigi Mihkel Raud justkui parodiseeriks ka iseennast, jb tema eneseiroonia kige vhem veenvaks ning tihti uhkus paistab ta kerjar aukudest. Ilma kergendava huumorita pdib inimese puudulikkuse adumine inimkonnale laiendatud eneseplguses st ldises misantroopias.
Kui Jan Kaus arvustas selle nidendi esmaversiooni, kus mngisid professionaalsed nitlejad, siis kurtis ta, et ta ei saa kuidagi le autori kujust, mis vgisi paistab vlja hest tegelasest (Teater. Muusika. Kino 2012, nr 3). See probleem on lahendatud elegantselt  riiliikmed mngivad iseennast. Ja hsti mngivad, veenvalt mngivad. Kllap tuleb siin tunnustada lavastajat Ingomar Vihmarit, kelle t ja funktsioon on selle nidendi puhul mneti sarnane tlkija ja toimetaja omaga  mida parem, seda tnamatum, sest ideaalis ei panda seda thelegi. Ta on kustutanud sildid nitlemine iga tegelase kljest ja kustutanud lavalt ka enda.
Siin avaldub ka ks meie pisikese kultuuritiigi vlusid  Mihkel Raud ja Mart Sander on oma kodususe ja tuntuse tttu omamoodi taandamatu prisnimelisusega ja nad on ses mttes etenduses asendamatud. Seda mistagi mitte hinnagulises vaid funktsionaalses mttes. 
Siin vib olla tegu mu isikliku (plvkondliku) piiratusega, aga mul on tunne, et Liis Lemsalu viks mneski mttes asendada mne teise ilusa ja andekaga. Eristuse selgitamiseks viks vlja tuua, et nii Mart Sander kui Mihkel Raud on vga hsti parodeeritavad, seda nende laialdaselt tuntud ja selge isikupra tttu. Lemsalu rolliks on seevastu parodiseerida stereotpi, lolli blondi tibi, kelle animaalne ktkestavus on kll mistust alandav, ent annab oma evolutsioonilises stuses aimu, miks erootiliselt hurmavaid isendeid kutsutakse hellitavalt juveniilvormide nimetustega  kiisu, tibu, baby (beebi!) jms.
Suureprase rollisoorituse teinud Rauno Polmani tumeblondid lokid ja kandilised nojooned, mis moodustavad Mart Sanderi fsiognoomiaga koalitsiooni Mihkel Raua ssimusta maruse vastu, annavad jrkjrgult paljastuvale loole veel he kihistuse. Sest staarisaate kulisside vahelt koorub vihjamisi vlja aastakmnete vanune lugu sprusest, lubamatust kirest ja reetmisest.
htlasi sobib see teatritkk illustratsiooniks sedastusele, et kige naljakamad asjad on htlasi kige traagilisemad. Mart Sanderi esitatud Pallu aaria paneb publiku keset etendust aplodeerima. See on nagu nukker erutus, koomiline lein.


Mihkel Kunnus






Tsitaadid: Milan Kundera Naeru ja unustuse raamat, tlk Pille Kruus, Varrak, lk 156
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:32 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


21. jaanuar 2015Revolutsioon kui ilus haigus 
Ilmunud on vga hea raamat  Revolutsioon kui ilus haigus. Leszek Kolakowski 26 esseed Hendrik Lindepuu tlkes.





Siit ks aktuaalne nide, essee aastast 1978.






Kuidas olla konservatiiv-liberaalne sotsialist? 
Katekismus




                        Moto: Palun astuda edasi tahapoole!
            (Niisugust leskutset kuulsin ma Varssavi trammis konduktorilt; pakun seda lipukirjaks suurele ja vimsale Internatsionaalile, mida ei saa iialgi olema.)


Me mtleme nagu konservatiivid, kui arvame:


            1. Et mitte kunagi ei ole olnud ega ka tule inimelu sellist paranemist, mis mne nurga alt ei tooks kaasa elujrje halvenemist, ning seeprast peame igasuguseid reforme kavandades endalt ksima, milline on nende hind. Seda vib snastada ka teisiti: on hulgaliselt hdasid, mis vivad eksisteerida ksteise krval ning mille kes me vime jrelikult heaegselt vaevelda, kuid on arvukalt hvesid, mis ksteist vlistavad vi piiravad, ning mida me seeprast ei saa kunagi samaaegselt ties ulatuses nautida; tiesti meldav on hiskond, kus ei ole ldse ei vabadust ega vrdsust, kuid vimatu on niisugune hiskond, kus heaegselt valitseksid nii tielik vabadus kui ka tielik vrdsus. Sama kehtib ka planeerimise ja autonoomia phimtte ning turvalisuse ja tehnika progressi kokkusobivuse kohta. Teisisnu  inimajalool ei ole happy endi.
            2. Et me ei tea, mil mral on hiskonna silimise ja kvaliteedi seisukohalt thtsad ja hdavajalikud erinevad prandiks saadud traditsioonilised eluvormid: perekond, rahvas, usukogukonnad, rituaalid. Pole vhimatki alust arvata, et nende vormide hvitamisega vi irratsionaalseks kuulutamisega me suurendaksime nne, rahu, turvalisuse ja vabaduse vimalusi; kll aga on alust oletada hoopis vastupidist. Nii ei tea me niteks, mis juhtuks siis, kui hvitada monogaamne perekond vi asendada traditsiooniline surnute matmise komme laipade ratsionaalse kasutamisega tstuslikel eesmrkidel. Kuid tenoliselt oleks oodata kige hullemaid tagajrgi.
            3. Et valgustusfilosoofia eelarvamus, nagu oleksid kadedus, edevus, ahnus ja agressiivsus kigest hiskonna puudulike institutsioonide tagajrg ning et need nhtused kaovad, kui neid institutsioone phjalikult muuta, ei ole ksnes ebausutav ning vastuolus kogemustega (ja mil moel siis, pagan vtaks, kik need institutsioonid tekkisid, kui nad on telise inimloomusega nii kangesti vastuolus?), vaid on ka hukatuslik hiskondlikule teadvusele. Loota, et vendlust, armastust ja omakasupdmatust on vimalik institutsioonide abil tekitada, thendaks sama, kui despotismi kehtestamise kava kes hoida.




Me mtleme nagu liberaalid, kui arvame:


            1. Et on endiselt jus igivana phimte, mille kohaselt riik peab tagama kindlustunde. See on jus ka siis, kui kindlustunde miste laieneb sedavrd, et hlmab peale isiku ja omandi igusliku kaitse ka mitmesuguseid hiskondlikke kohustusi; et ttu ei peaks nlgima vi rahatu surema haigusesse, mida on vimalik ravida, et haridus peab olema tasuta  kike seda hlmab kindlustunde miste. Ometigi ei tohi mitte mingil juhul segi ajada turvalisust ja vabadust. Riik ei kindlusta vabadust mitte sellega, et ta midagi teeb vi reguleerib, vaid just sellega, et ta midagi ei tee ja jtab mitmed eluvaldkonnad reguleerimata. Tegelikult saab kindlustunnet thustada ksnes vabaduse arvel. Ka ei ole mingil moel riigi lesanne teha inimesi nnelikuks.
            2. Et inimkooslusi ei hvarda ksnes stagnatsioon, vaid ka mandumine ja lpuks surm, kui nende organisatsiooniline korraldus ei anna arenguruumi isiksuse initsiatiivile ja leidlikkusele. Vib endale ette kujutada inimkonna enesetappu, kuid ei saa endale ette kujutada inimsipelgate hiskonda  sel lihtsal phjusel, et me ei ole sipelgad.
            3. Et on limalt ebatenoline oletada, nagu siliksid loomingu ja progressi stiimulid hiskonnas, kus on hvitatud igasugune konkurents. Vrdsuse suurendamine ei ole eesmrk omaette, vaid kigest vahend; teisisnu: ei tasu prgida suurema vrdsuse poole, kui see toob kaasa ksnes paremal jrjel olijate allatirimise, mitte aga ei paranda mahajnute olukorda. Absoluutne vrdsus on seega seesmiselt vastuoluline ideaal.




Me mtleme nagu sotsialistid, kui arvame:


            1. Et kui kasumisoov oleks ainuke tootmise reguleerimise vahend, siis ei hvardaks kaasaegset hiskonda mitte viksemad, vaid vib-olla veel suuremad, ehkki hoopis teistsugused katastroofid kui juhul, mil kasu oleks reguleeriva tegurina tielikult vlistatud. On kaalukaid phjendusi, et piirata majandustegevuse vabadust enamuse turvalisuse nimel ja pelda sinnapoole, et raha ei kasvataks automaatselt raha; kuid vabaduse piiramist tuleb nimetada vabaduse piiramiseks, mitte vabaduse eriliseks vormiks.
            2. Et silmakirjalik ja absurdne on tiusliku ja konfliktideta hiskonna loomise vimatusest jreldada, nagu oleksid kik ebavrdsuse olemasolevad vormid paratamatud ja kik kasu teenimise vormid igustatud. Ajaloofilosoofiline pessimism, millest kummaliste arutluste tulemusena jreldatakse, et progressiivne tulumaks on hbivrne ja skandaalne, ratab samasugust kahtlust nagu ajaloofilosoofiline optimism, millele oli rajatud Gulagi arhipelaag.
            3. Et on vaja thustada hiskonna kontrolli majanduse le, kuigi seetttu vltimatult suureneb brokraatlik aparaat; ometi ei ole niisugune kontroll mitte kunagi vimalik ilma esindusdemokraatiata ja seeprast on tingimata vaja melda, kuidas seista vastu vabadust hvardavatele ohtudele, mida sellise kontrolli thustamine endaga kaasa toob.


*


Tundub, et esitatud regulatiivsete ideede kogum ei sisalda endas vastuolusid. Sel juhul on vimalik olla konservatiiv-liberaalne sotsialist ja jrelikult  mis on seesama  ei kujuta need kolm sna endast enam vastastikku ksteist vlistavaid misteid. Aga phjus, miks alguses mainitud suur ja vimas Internatsionaal iialgi teoks ei saa, on niisugune: see Internatsionaal ei ole vimeline inimestele lubama, et nad saavad nnelikuks.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:40 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
17. detsember 2014Suhtumisi muulastesse 
Eritlen pgusalt mningaid prgimusi, mis avalikes snavttudes silma on paistnud. Vibolla on (enese)analsiks ja paremaks kommunikatsiooniks pisut tolku. Inimese hoiakut iseloomustaks siis see, milline prgimus ja-vi intuitsioon domineerib. Eks komponente ole nii hest kui teisest, aga konoomiaprintsiip kehtib ikka. Kes tunneb kaasa kurjategijale, ei tunne kuigi palju kaasa ohvrile ja vastupidi(Dos.), eks. See, kes neb kohalikus venelases okupandi jreltulijat, ei ne (vaikimisi) diskrimineeritut ei ne vanemate hauale slitamist ei ne eestlast kui vhemust suuremas geopoliitilises mastaabis ei ne stu vene lapse pisaraid ei ne ... 
Lisa puuduvad ise! 


I. iglane suhtumine
1.1. Snkrooniline iglus. Moraalseks intuitsiooniks on: iga inimene snnib moraalses mttes puhta lehena, vanemate patud lastele ei laiene, sisserndaja poeg on igas mttes samavrne pliselaniku pojaga. Nullist alustajatena ja moraalse prilikkuseta oleme kik inimesed vrdsed. Siinsndinu on siinsndinu. Kes minevikku meelde tuletab, sel silm peast vlja krr-kks! 
1.2. Diakrooniline iglus. iglus avaldub ajaloolisel taustal ja ajalugu on ikka plvkondadelene. Tsiteerin siin Poola filosoofi Leszek Kolakowskit (rmt Miniloenguid maksiprobleemidest):
Lihtne nide: sjajrgsetel aastatel asutsati Eestisse ja Ltisse jrjest enam venelasi, kindlasti lootuses, et lpuks need vikesed rahvad lahustuvad ja kaovad vene massi sisse. See oli sihilik poliitika ja mlemad Balti riigid leidsid end impeeriumi lagunedes silmitsi neile vgisi kaela saadetud migrantide massiga. nneks ei linud massiliste vljasaatmisteni; kui aga eestlased nuavad, et venelased peavad kodanikuks saamiseks ppima ra eesti keele, kas vib siis sellist nuet pidada talumatuks natsionalistlikuks ekstravagantsuseks? Vramaalasi, kes on tulnud elama Suurbritanniasse, ei pea veenma ega sundima, et nad piksid ra inglise keele, nad teavad ise, et see on hdavajalik, aga kui venelased Eestis ei taha ppida selle maa keelt, siis on nad ju elav tend sellest, et on endiselt oma imperialistlike unelmate kammitsas.


Ei pea vist mrkima, et need kaks iglust on omavahel antagonistlikud. Pluss muidugi see, et iglus on vastandlik sellisele moraalsele prgimusele nagu halastus ja tihti vastuolus pragmaatilisusega.


II. Rassistlik suhtumine
2.1. Parempoolne rassim. Rassism on vga intellektitundlik st seda esineb vga robustsetest ja vulgaarsetest vormidest sna peenteni. Alates suhtumisest, et venelane on nme rahvus, sellel on nmedad omadused, venelane on loomult agressiivne, ekspansionistlik jne., kuni EV phiseaduse preambulani, milles vib samuti nha teatud rassismi tunnuseid, eriti kui jtta krvale dualistlik eristus kultuuri ja selle kandja vahel. 
Eestlane on plisrahvus, seega peremeesrahvus ning seega suuremate iguste ja privileegidega.
2.2. Vasakpoolne rassism. Vasakpoolne rassism on ldjoontes laiendatud eneseplgus, mis vib tihti tunduda kristlik-voorusliku alandlikkusenagi.
2.2.1.Plisrahvus on kll peremeesrahvus, aga tuleb olla lahke peremees ja anda kik, mida klaline soovib, sest klaline, erinevalt meist, on kultuurne ja seda kultuursemaks saab, mida paremini teda kohelda.
2.2.2. hele rahvusele esitatakse krgemad moraalsed nudmised: eestlane peab mistma ajalootlgenduste paljusust ja venelase igust oma ajalooversioonile, punkt. Vasakpoolne rassist materdab oma rahvust, ta on omaks vtnud seisukoha, et ainult tema rahva hulgas on lollpead, kitsarinnalised, harimatud ja agressiivsed jmmid.
Piltlikult: kui parempoolne rassist arvab, et eestlane on parem/targem/tkam/mistvam/vrikam jne, siis vasakpoolne rassist tahab, et see saaks nnda, et parempoolse rassisti ulm olekski telus ja pahandab eestlasega, et see pole ikka veel parem/targem/tkam/mistvam/vrikam jne.


III. Pragmaatiline suhtumine
Kuna moraalseid hoiakuid inimene eriti hlpsalt ei muuda, on parim vahend nende vastu nende vlja llitamine st nitamine, et need on (kll ilsad ja phjendatud, aga) ebapragmaatilised. Niteks, thja need iglused ja rassismid, kitume nii ja nii, sest
3.1. siis nad pole enam viies kolonn
3.2. rahvastikku on hdasti juurde vaja ja mis tahes muu immigrant oleks veel hullem
3.3. siis nad ikka sdivad Eesti eest, kui Venemaa rndab
jne


VI. Traumaatiline suhtumine
Olen seda kohanud paljude vanema plvkonna esindajate seas. Elav isiklik mlestus nukogude-ajast, vene keele peale sundimisest, kditamisest, repressioonidest jne
Aga ka pris hilised Rossija! Rossija! hded toimivad pris thusalt. Sellised traumad toimivad pris hsti kujutlusliku essentsina, mis terve rahvuse iseloomuks saab ja suhtumise mrab...


V. Dialoogiline suhtumine
Need eelmised ei ole seda kuigivrd. 






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:33 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. detsember 2014Kik noored elumalevasse! Pehmod ja naised ka. 
Idee koosviibimiselt TulevAeg 25-28.07., kirjutatud 25.11., ilmunud 11.12.2014 Postimees+




Kik noored elumalevasse! Pehmod ja naised kaasaarvatud




Mihkel Kunnus




Johannes Kert ja Leo Kunnas pidasid hiljuti (20. XI) maha online-vitluse teemal, kas ka naistele peaks ajateenistus kohustuslik olema. Riigikaitse on kahtlemata vga aktuaalne teema. Vitjat vlja selgitav vitlusformaat on poliitiliseks debatiks aga kllalt kehv. Hea valitsus vtaks mlemalt parima, mitte vitjakomplekti koos saba ja sarvedega. Eriti kui vit on napp. Rohkem riigimehelikku ideevargust!


Pakun ka ise vlja he idee, millele ei taotle mingit autoriigust. Iseranis arvestades seda, et ma pole selle idee ainuautor (idee sndis sel suvel,  Kaupo Vipi kokku kutsutud mttetalgutel TuleVAeg).


Leo Kunnas tleb: Ajateenistus ei ole asi iseeneses. Selle eesmrk on sjaaja kaitseve ettevalmistamine. Seega sltub ajateenistuse maht ehk aastas teenistusse kutsutavate kutsealuste arv esmajoones sjaaja relvajudude suurusest. 


See on kahtlemata nii. Aga see ei pruugi olla ajateenistuse ainus funktsioon. Viimasele viitas hiljuti ka Indrek Tarand eldes, et ka naistele peaks olema ajateenistus kohustuslik, sest see annab noortele vajalikku histunnet. Ta snastas pealkirja sna thenduslikult: Unistus Eesti noorte hisest kogemusest (PM 16. XI). Thenduslikuks teeb selle snavalik: just unistus, mitte idee, saati siis ettepanek. See on arusaadav, sest on ju meie pikaajalisel vimuerakonnal phjalikumate reformidega sama palju pistmist kui Robin Hoodi hiiglasekasvu sbral Viksel Johnil viksusega. Ometi kinnitavad hiskonnateadlased, et liigume kindlalt edasi(!) demograafilise vetsupoti, sotsiaalssteemi jtkusuutmatuse ja muu taolise suunas. Tahaks kindlasti midagi muud!


heks vikseks abinuks oleks idee, mis on mneti sarnane Indrek Tarandi omale: kik gmnaasiumi (vi vastava ametikooli) lpetanud saata kohustuslikus korras ajateenistusse. Sest, parafraseerides hte totakat poliitmetafoori, praegu karistatakse noori mehi hea fsilise vormi prast. Viks ajada saba pahaselt kohevaks ja ksida: miks neile, kes hoiavad oma tervist, kivad kehalises kasvatuses ja teevad sporti, saab osaks diskrimineeriv sundus, millest igasugused pehmod, ldipksid ja hdakgarad vabastatakse? Ah?


Loosung Kik kohustuslikult ajateenistusse! klab tenoliselt ehmatamapaneva protofaismina, eriti tnapeval, mil on kombeks rkida igal vimalikul hetkel igustest (kuidas neid muudkui riivatakse ja kuhu neid kohe juurde vaja on jne), aga arusaadavalt nii kikehlmav ajateenistus peab olema praegusest niivrd mitmekesisem, et korrektsem oleks anda sellele ka teine nimetus, niteks "elumalev". ks osa viks sellest ollagi midagi kunagise EE-laadset. Sinna mindi ju lausa hinaga.  


Ajateenistusse selle praeguses thenduses pseks ainult fsioloogiline eliit (kllap muutuks seegi sportlikumale kontingendile omamoodi auasjaks), teistele oleks see eelkige tpraktika, vimalikult universaalne ellujmiskursus ja sissejuhatus iseseisvasse ellu.
Ainult vga piiratud mtlemisvimega inimene hakkaks nooremates plvkondades asetleidvaid suundumusi vaadates nende kallal hurjutama ja moraliseerima. Nagu tleb universaalesindaja A.H.Tammsaare, et kige vhem on selles sdi noorsugu ise: pole ju nemad teinud neid olusid, millesse nad snnivad ja mis neid vormivad (vt Meie noorsoo arengust KT nr 17). Ega lapsed ise roni linnakorterisse kuvarivalgusesse, kus ei saagi areneda ei lihased ega asised oskused.
Sellisel kikehlmaval gmnaasiumi 13. aastal oleks vga palju voorusi. Loetleksin siin oletamisi mned.


1. Ajateenistuse nrgaks kohaks on peetud seda, et on liiga palju vimalusi sellest kohustusest krvale hoida. Kui elumalevast kellelgi psu pole, kaob mte ka klbmatust simuleerida. Sobiv koht leitaks maksimaalselt kigile, puuetega inimestele, rasedatele, vikelastega inimestele jne.


2. Noored ei kaoks prast koolikohustuse lppu joonelt vlismaale, olgu seiklema vi ppima, vaid kasvataksid aastakese juuri ja nuusutaksid kodumaa metsasid ja rabasid (ehk isegi paarduksid...).


3. Elumaleva rhmad kompletkteeritaks segarahvuslikult: nnda integreerutaks ja kmmeldaks keelt, vennastatukse histes katsumustes ja saadaks mningast isamaalist kasvatust selle sna parimas thenduses.


4. Eelneva elu materiaalne tase elumalevasse ei ulatuks. See thendab, et integratsioon toimuks ka sotsiaalsete kihtide vahel, peale keelekmbluse oleks see ka klassikmblus.


5. Elumalev oleks rangelt tubaka-, alkoholi- ja narkootikumide vaba ning juurutaks positiivseid sltuvusi (nt sport, eneseharimine). Nagu ks mu sjaveringkonnas ttav tuttav tles: enamikule siit lbikinutele on see nende elu kige tervislikum aasta. Noored saaksid aimu elust ilma meelemrkideta ja ennasthvitava elustiilita. Kllap paljud jksidki suitsupriiks jne.


6. Selline prutav ja traumeeriv kogemus (vt punkt 5), isernis sel juhul, kui piirata osaliselt juurdeps internetile (meedia muidugi jks), mjuks tugevalt hteliitva initsiatsiooniriitusena, nnda, et elumaleva lbi teinud inimesed saaksid phjendatud leolekuga vaadata nende peale, kes kelgivad, et septembris ta ei joo.


7. Noortele inimestele oleks niiviisi organiseeritud minimaalnegi praktikakogemus, kena linnuke CV-s. Ja mis vga oluline  tharjumuse alge, praktilised oskused, koostkogemus.


8. Elumalev viks toimida elureipust sstiva impulsina nn neetidele (akronm ingliskeelsest vastest snadele ei ki tl, koolis ega koolitustel), noortele, kes nevad tulevikku pris lootusetuna (elumalev hlmaks ka tnavalapsi ning oma sektsioon viks olla ka narkomaanidel jms kontingendil, mis ilma rehabilitatsioonita on hiskonnale vga suureks koormaks).


9. Lapsevanemad saavad vsukese materiaalsest toetamisest aastakesegi puhata, kui mitte pris vabaks. Teevad endal hambad korda ja siis sisetarbivad nii, et koduturg ragiseb.


10. igused, mis saab kodanik praegu 18-aastaseks saamisega, saadaks elumaleva lpus (juhilubade tegemine viks olla ks elumaleva osagi).


Ka poliitikutel pole vaja lemra karta, et kaotavad elumaleva planeerimisega hli. Need, keda see seadus vahetuimalt puudutab, on veel hleiguseta (pealegi, see ei ole mingi uduste aasta, vaid ka tore seiklus ja telklaager). Ja vanemad inimesed on ehk pigem poolt, et noortele kuluks ra ks aasta distsiplineerivamat keskkonda ja selgrookasvatust. Pealegi, tuleviku pensionrid ei vaja lihtsalt jrgmist, emigreerumisaldist plvkonda, vaid plvkonda, kes suudab riigissteemi psti hoida (kari neete on ainult koormaks ja toidukonkurentideks sotsiaalssteemis).


Kuna rahvastik on kahanenud juba mnda aega kindlalt edasi!, siis on ehk ka olemasolevatel sjavekasarmutel vaba ruumi kllaga, eriti arvestades seda, et viimati tunnistati kasarmuklbulikuks alla neljakmne protsendi meestest (vt PM 9.VI  Noorte meeste vilets tervis sunnib kutsealuste tervisenudeid leevendama).


Kulusid hoiaks kokku ka see, et oma lalpidamisega kige laiemas mttes  tegeleks elumalevlased vimalikult palju ise (puulhkumisest ja hooneehitusest toidu kasvatamise ja valmistamiseni).


Samuti tasuks teha koostd mitmete organisatsioonidega, kohe kindlasti Kaitseliiduga, aga miks ka mitte mne kokogukonnaga. Ehk vtaks niteks Lilleoru kla mne eriti hapra introverdi oma juhendamise alla. Kellele aga sjavgi liiga pehmoks jb, saadetaks Priit Pulleritsu juhendatavasse erilaagrisse.






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:09 7 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Ilmus Delfis/EPLis 18.11.2014






Ebademokraatlik moraal




Mihkel Kunnus




Kuidas olla moraalselt karm kahekmnenda sajandi lpus? Kuidas, kui seda, millesse karmilt suhtuda, on nii palju; kuidas, kui meil on arusaamine kurjast, kuid pole enam ei religioosset ega filosoofia keelt sellest intelligentselt rkimiseks?


Nii ksis Susan Sontag aastal 1978. Ta tegi seda essees Haigus kui metafoor, kus ta osutab sellele, et kui me kasutame haigust kurjuse metafoorina, siis ka see haigus ise omandab moraalse mtme ja hbimrgistab alusetult selle haiguse kandjaid. Niteks pidev hiskondlike pahede nimetamine vhkkasvajaks demoniseerib seda tbe, mistttu on vhidiagnoosi saamine pshholoogiliselt veel eriti prutav.


Moraliseerimine on muutunud aga vahepeal veelgi raskemaks, sest moraalsus kui selline on demokraatliku loogikaga vastuolus. Demokraatliku loogika keskseks printsiibiks on kikide inimeste phimtteline vrdsus, demokraatlik printsiip on antihierarhilisuse printsiip. Moraalsus on aga olemuselt hierarhiseeriv. Mis tahes moraali sisuks on erinevate kitumisvimaluste paremusjrjestusse sttimine: kitumine A on parem kui kitumine B. Seega inimene, kes kitub B, on moraalselt alavrsem kui inimene, kes kitus A.
Sellise loogika plu alla panemine thendab automaatselt moraali kui sellise plu alla panemist.


Tuleb muidugi rhutada, et moraal tegeleb alati ja ainult valikutega, seal, kus pole valikuvabadust, ei saa olla ka mingit moraali. igusega on lammutatud (ja ollakse sunnitud lammutama ikka veel) neid inimeste vahelisi hierarhiaid, mis pole valikutega seotud.


Moraal on rgvana kooselu organiseerimise printsiip ja selle mehhanismiks on alati see, et inimesed grupeeritakse nende moraalsuse jrgi ning siis jagatakse selle grupeerimise jrgi ebavrdselt hiskondlikke hvesid. Parimatele antakse autoriteetsust ja vimu, halvimatel piiratakse liikumisvabaduski ning men keertakse vee ja leiva peale.
Kergemad rikkumised sanktsioneeritakse lihtsalt smboolsel tasandil, niteks mbernimetamisega.


Demokraatlik loogika on ttab tpselt vastassuunas: inimeste grupeerimist tuleb maksimaalselt vltida ja hiskondlikke hvesid vimalikult vrdselt jagada.


Mlemad printsiibid on liolulised, aga neil on oma valdkond, mille letamisel muutuvad nad hvelisest destruktiivseks. 


Niteks Johannes Kert kasutas mingi inimgrupi kohta sna lontrused ja soovitas nende suhtes kehvemalt kituda. Johannes Kerdi kitumine oli igati ontlik moraliseerimine, sest grupeerimine oli tehtud kitumuslikul alusel: noormehed, kes otsivad vimalusi ajateenistusest viilida ja sanktsiooniks polnud midagi seadusevastast, vaid puudutas seda sfri, mis nii kui nii on isikliku isikuvabaduse reguleerida  valikut, kellega abielluda. 
Johannes Kerdi snakasutus polnud vibolla igale maitsele vastav, aga muidu oli ta kitumine igati kiiduvrne. Mida arvata krgest sjavelasest, kes vljendaks seisukohta, et ajateenistusest viilijad ja mitteviilijad on moraalselt samavrsed? (Sellelt, kes tahaks siin kohal teha eristuse teo ja tegija vahel, vehkida kirikliku maksiimiga vihka pattu, mitte patustajat, ksiks retooriliselt, et miks me kll paneme vangi ikka kurjategijaid, aga mitte kuritegusid ...)


Negatiivseks niteks vib tuua Jrgen Ligi, kes kasutas grupeerimisviisi, mis ei olnud tehtud kitumuslikul alusel: sisserndaja pojad. Sellist grupeerimisviisi moraliseerimise aluseks vtta ei saa. Vi tpsemalt: saab, aga see on ebamoraalne.


Snavabaduse tingimustes on moraliseerimine tiesti loomulik ja igati hea. See on ks avaliku debati mtmeid. Aga seda tuleb teha korrektselt, thendab inimesi kitumise alusel grupeerides. 


Vrtuspluralistlikus hiskonnas on paraku sel viisil kitumine vimatu, et sa mitte kellegi arust moraalselt alavrne pole. 
Seega snavabadusega vrtuspluralistlik hiskond on paratamatult ka solvamishiskond, sest inimeselt on kalduvus solvuda, kui kuuleb, et ta kitumine lahterdatakse (avalikult) moraalselt alavrsete hulka, olgu selleks kas vi liha smine vi ebasportlikkus.
Tpiks i-le tsiteerin siin Linnart Mlli moraalset seisukohta: See, kes ei tle lurjusele, et ta on lurjus, on ise lurjus! 


Kogu eelnevaga ei taha ma mingil juhul les kutsuda ldisele simlemisele. Avalik debatt peaks jma alati vimalikult vrikaks ja labasel snakasutusel pole mingit igustust (kuigi on samuti mneti vltimatu, sest snavabadus hlmab ja peabki hlmama kiki inimesi, seega paratamatult ka labaselt vljendujaid). 


Lpetuseks ks konkreetne nide viisakast moraliseerimisest.
14. detsembril toimub Saku Suurhallis julutsirkus, kus kasutatakse loomi, muu hulgas jkarusid. Inimesed, kes teenivad raha loomade kannatuste arvelt, on moraalselt vga alavrsed. Moraalselt alavrsed on ka need, kes annavad sellistele inimestele heakskiidu minnes nende korraldatud ritusele. Inimesed, kituge vrikalt ja boikoteerige seda tsirkust!  


P.S. Anonmseid ruskavkommenteerijaid pean ma moraalselt nii alavrseiks, et nad ei vri thelepanu isegi selle lause jagu siin.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:59 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
4. november 2014Infantilism.fm: Prnits rukkis 


Hiljutise traagilise sndmuse mitmekesistest kommentaaridest ji ehk ksmeelseimalt klama soovitus: kuula last ja rgi temaga.


Liiale ei maksa minna, aga olgu.


Kaur Kender tles hiljuti hes intervjuus  EPLile:
Nurklik kirjutas kuskil, et plvkondadevahetus jb ra. Mulle tundus sama, et eesti kirjandus jeti tiesti jubedate inimeste ktte ja muutus mutantkirjanduseks. See tuli nd tagasi vtta. Phjus, miks plvkondadevahetust ei toimunud, oli selles, et eelmine plvkond on vrvanud jubedaid noori vanainimesi nagu Mihkel Kunnus. Tema sobib vga hsti seda plvkonnavahetuse rajmist illustreerima  phimtteliselt rgib ta sama juttu, milleni judmiseks lks Rein Veidemannil 60 aastat.


Seda, et Kender&co kirjanduse headesse kttesse tagasi vttis (ja pahad vanuriked thjaks jttis), ma ei kommenteeri, aga plvkonnavahetuse problemaatika vrib vikest remrkust kll. Eriti seoses paari sissekandega tagasividetud nooruse esindussaidil Nihilist.fm.


Mikk Prnits kirjutab seal: Nd on nii, et meie noored peame asju ajama jrjekordselt omakeskis. Ausalt saame arutada omavahel ja need onud ning tdid telekas elavad tiesti teises, klmas reaalsuses. /.../ Suruge meid terkijaid alla vi andke menti kuni lpmatuseni: hel hetkel ei saa te test mda vaadata ja tulete ise abi ksima. Sest te ei saa ise hakkama. Te politiseerite, te mngite mnge millest noored lbi nevad./.../ Me teeme Kauriga teie silmakirjalikkusest mgiartikli. Mingi hetk variseb teie pask kokku ja varemetes seisavad ellujjad, mina ja need noored kes praegu vaikides loevad ja taipavad.


Olgu. Nemad on nemad. Tde laksust kes ja puha, vrsked silmad pole hmastatud ei elukogemuse ega haridusega.
 Aga kes on need, kellele vastandatuna see meie on konstrueeritud? Sealt samast vib lugeda: Teie, petajad-politseinikud-direktorid-lapsevanemad-ajakirjanikud, olete JUBA loonud olukorra, mille viljad nitasid end 27. oktoobril: skisofreeniline hiskond, mis on teie endi ktet.
No sna selge.


Mul titub septembris 2015 kmme aastat petajana ja veebruaris 33. eluaasta. See ei jta just suurt lahtrivalikut.


Oma mtteid aga pole mul ikka veel, vabandust, enam pole ja seeprast tsiteerin Mihhail Lotmanit:
Teenagerite (millele eesti teismelised ei vasta tielikult) kontsept tekkis alles mdunud sajandi neljakmnendatel aastatel. Kui lapsel titub kolmteist eluaastat, satub ta vahepealsesse maailma, mis ei ole veel tiskasvanute ega enam laste oma. Tegu on n- teise vi pikendatud lapseplvega. Protsess on laiem ja selle ldnimetajaks vib pidada mssu tiskasvanute vastu. Mss toimub mitmel rindel  esiteks krbitakse tiskasvanuks olemise aega, teiseks soodustatakse lapsikut kitumist ka keskealistel inimestel. Infantiilsus ei ole enam individuaalne omadus, vaid oluline sotsiaalne trend.
Ameerika publitsist Diana West pealkirjastas oma viimase raamatu Tiskasvanu surm ja pani sellele snge alapealkirja: Kuidas Ameerika takerdunud areng viib Lne tsivilisatsiooni allakiguni. Raamat pole veel Eestisse judnud ja lhtun vaid meediakajadest. Ehkki osa autori seisukohti nivad lereageeringutena, on tema phihoiatus asjakohane  Lne tsivilisatsioon on ohus, kuna ei produtseeri enam tiskasvanud inimesi.
Jokela koolipoiss, nooruk, oli 18-aastane mees. 16-aastasel Aleksander Suurel oli juba mrkimisvrne valitsemis- ja lahingukogemus; samas vanuses Richard Lvisda oli tuntud vejuht. Blaise Pascal oli selles eas vljakujunenud matemaatik, Jacob Skytte pidas Academia Gustavianas rektoriametit. 17-aastane Napoleon alustas oma ohvitserikarjri, Julius Caesar oli abielus ja pidas lempreestri ametit. 21-aastaselt hukkunud Lermontov oli 18. eluaastaks kirjutanud suure osa oma teostest. Ja keegi neist ei olnud Mozarti-taoline imelaps. Kui 16-aastane Romeo tahab abielluda 14-aastase Juliaga, siis pole see lugu pedofiilist ja ta ohvrist, vaid kahest noorest, kuid juba tiskasvanud inimesest. Arusaamatuste vltimiseks: mitte abiellumine ei tee lapsest tiskasvanut, vaid tiskasvanu olemine lubab luua perekonna.


Plvkonnavahetusega vib olla pisut kehvasti kll, kui kohe kolmekmnene mssaja (saati 40+ noorkirjanik) astub 15-aastase krvale ja kratab koos temaga: Meie, noored! Aga teie - petajad-politseinikud-direktorid-lapsevanemad-ajakirjanikud... 


Eluaastatesse ei maksa muidugi liialt klammerduda. Plvkonnavahetus peaks thendama ju ikka seda, et pealekasvavad inimesed vtavad le vljakasvavate inimeste funktsioonid. Mistagi on siin vanusega tugev korrelatsioon, aga kindlasti ei ole phjuseks ldine varakpsus, vaid pigem ikka see, millele osutab ka Mihhail Lotman.


Selles oma noorusaja-essees (siis mul natuke veel oli oma arvamusi ja mtteid), millele viitab ka Kender, kasutasin jrgmist kujundit: [mssajad noored on kui] rpparid, vga allegoorilised vennikesed: nad keelduvad plgusega pksirihmast kui eelmise plvkonna ahistavast igandist, kuid ei saa siis oma allavajunud pkstega trepist les ja porisevad tigedalt rtmis, justkui vaistlikult tajudes, et viisistatus mjub mistusele halvavalt ja asetab oma lrilise mina maailma keskpunkti. Sedaviisi nudes ja sdistades vabastavad nad end korraga (kaas)vastutusest ja htlasi apelleerivad hiskonna vanemlikule sdametunnistusele. Samamoodi kituvad igasugused iguslased, kelle ihus kumiseb ebateadliku mlestusena kogemus, et kui piisavalt luata, siis ilmub sk suhu ja tagumik isepuhastub.


See on looduslikult nii, et inimene snnib vga abituna ja tema eest peab keegi hoolitsema. Beebil on karjumine pea ainus vljendusvahend ja sellega nuab ta siis thelepanu ja hoolitsust, olgu tal siis kht thi, olek jahe vi pksid tis. Loomulik on ka see, et sellest faasist vlja kasvatakse.
Nukraks lheb asi siis, kui inimene jb vga pikalt faasi, kus tema peamine suhe hiskonda on: ! Mul on miskiprast halb! Tehke see asi korda!. 
Laps teatab oma hdast, tiskasvanu lahendab. Selline on funktsioonijaotus.


Kuna ma olen isikliku arvamuse faasist tiesti vlja kasvanud, siis pean jlle tsiteerima. Seda puhku Jiri Opeliki, kes kirjutab: Kundera noorukid on phimtteliselt edevad lollpead, joobunud ainsast, mis neil on, tasuta saadud bioloogilisest vitaalsusest ja vhepruugitusest, vaid iseendale keskendunud ekshibitsionistid, kes seetttu on nii kergesti manipuleeritavad. /.../ Aga see pole veel kige  hullem. Nii nagu ikka, on kige haletsusvrsemad need, kes on paavstist paavstilikumad, seetttu valib Kundera pilke teliseks mrklauaks tiskasvanud, kes on omaks vtnud vaid noorte puhul mistetava ilmavaate /.../ 


Siin rhutaksin ikka A.H. Tammsaare snu: Noorelt pole hbi olla noor. Just. Aga ainult noorelt.
Kui kuuekuune endal mhkud tis teeb ja siis kisab, pole selles midagi hbivrset, ilma igasuguse irooniata.


*
ks asi, mis teeb lastearsti elukutse nii keeruliseks, on see, et laps ei oska hsti oma kaebusi vljendada, vike laps vib oma valu lokaliseerda tiesti mda. Murdeiga pole palju parem  hingeline segadus on murdeealisele endale sageli vga arusaamatu. Analoogia on rakendatav ka hiskonnale tervikuna, sestap on lbingelik anals alati vajalik ja hinnatud.


Ikka on ka kirjandus olnud heks selliseks vahendiks, mis tegeleb hiskonna eneserefleksiooniga. Aga mistagi mitte iga kirjandus. Kirjandus vib tegeleda samuti meelelahutusega, utoopiliste visoonidega, keelemngudega jne. Ja kaugeltki mitte iga kirjanik pole kanaarilind kaevanduses vi ajastu ja inimhinge ldtendentside teravapilguline lbingija. Viimases on A.H. Tammsaare tnini letamatu, Mihkel Mutt enam palju sna ei vta, Mats Traat ja Ene Mihkelson pole argimeediasse vist ldse trginud. Avaliku intellektuaalina tleb sna sekka vahel Rein Raud, igandalasi kommentaare annab Andrus Kivirhk jne


Mikk Prints tajub snavabaduse ahistamist ka ropendamise taunimises. Siin ei oska muud elda, kui et t**a, p**s, m**n, v**t jms on kenad rahvakeelsed snad kll, aga nende analtiline vrtus pole just teap kui suur. 
Ega ka esteetiline. Ja ma ei taha siin niivga moraliseerida kuivrd osutada tsiasjale, et ropendamine ei aita kuidagi kaasa, kui taotluse all on analtiku staatus.


Snavtud a la Tra, hiskond on tiega p*tsis ikka! Ssteem imeb tiega, kigil saja p***ga kopp ees!  pole just eriti lbingelikud hiskonna-analsid. Pigem on tegu poolartikuleeritud variatsiooniga juveniilfaasi peamisest eluavaldusest: ! Mul on miskiprast halb! Tehke see asi korda!


*


Samuti ei taha ma kuidagi pisendada (kirjasnalist) tegevust, mille sisuks on mingile vhemusele vi rhutud grupile hle andmine. Niteks arst, kes oskab hsti hinnata, kust lapsel valutab, on teliselt vajalik inimene. Ja oleks suureprane, kui oleks keegi, kes annaks hle segaduses noorukitele, suudaks artikuleerida nende hinge. Salingeri Kuristik rukkis on selles vallas ks paremaid niteid, nii hea, et enamik noorteromaane tunduvad variatsioonidena sellest.


Titekisaga on see asi, et ikka peab tiskasvanu, see va lapsevanem mistatama, mis lapsel on viga. Ja siis olukorrale lahenduse otsima. See on lapsevanema ks funktsioone. NB! See on: lahendada probleeme, mis pole tema tekitatud. NB2! Kui vikse lapsega midagi juhtub, siis vastutab just ja ikka tiskasvanu. Selline on funktsioonijaotus.


Plvkonnavahetus jb ra siis, kui lastest ei saa enam tiskasvanuid ehk inimesi, kes vtavad vastutuse (hdade eest, mida nemad pole phjustanud), inimesi, kes hakkavad hiskonnas titma konstruktiivset funktsiooni.




Mikk Prnits selgitab:
Jaoskonnas ksiti: kas ma tunneks end sdi vi vastutavana kui keegi eelmise loo tttu nd tulistama lks? Mida? Mina olen siiani elanud arusaamaga, et mrva eest vastutab mrvar ja vgistamises on sdi vgistaja. S lasub teo toimepanijal. Filmid, muusika ja kunst ldisena kedagi vgivallaks mber ei proge, pohhui mida see vana knd oma vanainimese uuringuga pobiseb. Seda mti on kedranud konservatiivid juba aastasadu. Praegu on see periood, kus kik tahavad sd endalt ra veeretada: vanematelt, koolilt ja meedialt. Vaadata tuleks just kigepealt nende otsa.


Lhemalt: mina ei saa sdi olla, sest ks inimene ei saa teist inimest kuidagi kituma panna, aga sdi on teised, sest nad panevad teised nnda kituma ja tahavad siis sd endalt ra veeretada.




Veel lhemalt: ! Mul on miskiprast halb! Tehke see asi korda!






Veel pisut lbingelikku hiskonna-analsi ja  teravapilgulist sotsiaalkriitikat:




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:04 15 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
3. november 2014Ene Mihkelson 70 
Ilmus ajalehes Sirp 17.10.2014








Ene Mihkelsoni snnipeva puhul




Mihkel Kunnus




 Sel aastal sai Nobeli kirjandusauhinna Patrick Modiano. Ma ei teadnud temast suurt midagi, aga kik lhiiseloomustused, mida ta kohta nd ninud olen, sobivad kohe pris hsti ka peatse snnipevalapse Ene Mihkelsoni kohta. Kirjaniku romaanide phiteemaks on traagilised inimsaatused nii sja, okupatsiooni kui rahu tingimustes, kuid ka stunded ja identiteediotsingud, vahendab Postimees (9.okt) Le Mondei. Modiano tles 2013. aastal, et ta inspiratsiooni allikaks on autobiograafiline materjal, kuid sellega tuleb osata ringi kia ning igesti vlja mngida. Sobib Ene Mihkelsoni kohta kenasti. Ja niteks Holger Kaints on elnud, et Nobeli preemiale  klbaks Eestis ldse vist vaid Mihkelsoni les seada. Ei saa eriti vaielda.
ks, kellele taas mningase tenosusega Nobeli auhinda ennustati, oli Milan Kundera. Mtlen, et Mihklesoni ja Kundera krvutamine aitaks ehk plvkondi pisut lhendada. Teda on Mihklesoniga  on temaga ilmekas vrrelda, sest neil on suuri kattuvusi ent ka kardinaalseid lahknevusi. Niteks julgen sna kindlalt vita on neil vga sarnane arusaam romaanikunstist ja romaani eetikast. Milan Kundera kirjutab kompromissitult ja defineerivalt: Algusest peale on romaani vallanud see tunnetuskirg (mida Husserl) peab euroopaliku vaimsuse tuumaks, mis sunnib teda uurima inimese konkreetset elu ja kaitsma seda olemise unustamise eest, pidevalt suunama oma valgusvihke eluilmale. Selles mttes mistan ja jagan ma kangekaelsust, millega Hermann Broch kordas: avastada seda, mida ainult romaan vib avastada  see on romaani ainus igustus. Romaan, mis ei avasta mnd senitundmatut eksistentsi osa, on immoraalne. Tunnetus on romaani ainus moraal<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->.
Pean seda vajalikuks rhutada ja tsiteerida, sest mul on tunne, et vhemasti nooremale plvkonnale pole see kaugeltki mitte iseenesestmistetav ning vib vahel isegi llatav-ootamatu alternatiivina tunduda.
Kundera kirjutab veel: Olles mudel maailmast, mis phineb inimlike asjade suhtelisusel ja kahemttelisusel, on romaan totalitaarse ssteemiga kokkusobimatu. See sobimatus on sgavam kui see, mis eraldab dissidenti aparatikust, inimiguste eest vitlejat julmast piinajast, sest see pole mitte ksnes poliitiline ja moraalne, vaid ka ontoloogiline. See thendab: maailm, mis phineb hel ja ainsal Tel, ning kahemtteline ja suhteline romaanimaailm on vormitud tiesti eri materjalist.<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->
Dostojevski kirjutas juba ige noorukesena oma vennale, et teda huvitab inimese saladus ja ta tahab phendada oma elu selle mistatuse lahendamisele isegi siis, kui pole suuremat lootust tulemuslikkusele. See hoiak on siin defineeriv. Ja on ka mistetav, et puhtformaalselt on see raskesti mratletav ja kuhugi Kulka aruandesse vi phikirja seda ei kirjuta. tleme, Mihkelson on pris kirjanik. Kes mistab, see mistab ja hda brokraatidele!
Milan Kundera on ka pris kirjanik, tleme, kirjutab verega.


Mis puudutab aga vormi, siis siin on Kundera ja Mihkelsoni erinevus radikaalne. Milan Kundera on sihtinud omamoodi nullstiili, maksimaalset selgust ja hetimistetavust, valguse-ilma ja mistuslikku haaratavust maksimaalsel tasandil. Mihkleson seevastu on kirjeldatavaga maksimaalselt hte sulanud, unenoline ja lausa loitsiv. Kui Kundera jrgib mtlemise kutset, siis Mihkelson jrgib uneno kutset. Aga mlemad otsivad uurivad inimese tegu, seda palju on inimese teos kaalutlust, palju olusid, palju vaistu, palju sundi, palju spontaansust, palju printsiipe, palju ennast, palju teisi... kas inimene on sdi kiges (Kierkegaard?) vi ei milleski (Camus?).


Mulle oleks meeldinud, kui Milan Kundera oleks saanud selle maksimaalse tunnustuse. Sest ta on arendanud lppu he eksitentsi vimalikkuse, mis on tnini sireenina kutsuv ja aktuaalne. See on, tleme, maksimaalne antifaism, veresideme radikaalne eitus, plnevuse ja prilikkuse hle tielik vaigistamine, klbeline keeldumine igasugusest nime vaevast. Ja seda ka elu hinnaga ja ristile ronivalt. See on ehk ks phjus, miks Kundera noortele nii hsti peale lheb, sest noorus on oma vanematest sltumatuse igatsemise elufaas.
Kundera tuntuima teose Olemise talumatu kergus alguses on peategelase Tomai maailmas-olu ja elutunde lahtikirjutus: ta on naisest lahutatud, pojaga ei suhtle ja ka tema vanemad on tast lahti elnud. Naisi ta korraga ihakab ja pelgab ning Toma kultiveerib klbelist hoiakut, mille keskmes on keeldumine mis tahes pretensioonidest teiste inimeste eludele. Ta sihiks on atomaarne tahe ja eetikaks teise inimese samasuguse tahte austamine.
Ja kohe romaani alguses turgatab Tomaile hel khklushetkel phe, et et tegelikult on see tiesti loomulik, et ta ei tea, mida ta tahab: Inimene ei vi iialgi teada, mida ta peab tahtma, sest ta elab ainult ht elu ja ta ei saa seda mitte kuidagi vrrelda oma eelnenud eludega ega korrigeerida seda tulevastes eludes. Kas on parem olla koos Terezaga vi jda ksi? Pole htegi vimalust, et kontrollida, kumb otsus on parem, sest pole olemas mingisugust vrdlemist. Inimene elab otsekohe esmakordselt ja ilma ettevalmistuseta<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]-->.
Nndaviisi artikuleerib Kundera hte vga aktuaalset intuitsiooni, mille klbeline mde on igati relevantne, selle edasiarendus on niteks mitmesugune loomaiguslus (milleni jutakse ka Olemise talumatus kerguses) kui ka veresideme teisejrguliseks muutumine eesrindlikes perekonnamratlustes. Aforistlikult: ema ja isa on rassistlikud ja faistlikud kategooriad.
Vi kui kasutada Oswald Spengleri snastust, siis [m]aailmalinnas ei elutse rahvas, vaid rahvamassid, [keda iseloomustab] taipamatus kige prandatu suhtes, mistttu nad vitlevad kultuuri vastu (aadli, kiriku, privileegide, dnastia, kunstis konventsioonide, teaduses tunnetuspiiride vastu)<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]-->. 
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kui aga lheneda inimesele loodusteaduslikumalt, siis avaneb sootuks teistsugune pilt. Inimene ei ela esmakordselt, keegi ei ela. igupoolest elu polegi ldjoontes midagi muud kui kordamine. Evolutsioonibioloog neb igas tunnuses aastamiljonite sadestust, korduvusi ja kohanemisi, kitumismustreid ja sttumusi. Pshholoogid nevad lapseplve ja personaalse mineviku kaja igas tnapeva tundes ja valikus,  iga inimese olemine lohiseb (inim)olemusel sabas. Justkui prantsuse krdsilmade kiuste.
Inimloomus pole thjagi muutunud, kipuvad erudiidid kinnitama. Ikka korduvad samad kired, samad arhetbid, samad situatsioonid. Ka Mihkelson on elnud, et kirjanduse temaatikas vib sajandite likes vib nha muudkui korduvusi, mistttu vorm saab vrtuseks ja pilguvrskendajaks.


Hannah Arendt on nimetanud romaani teliselt uusaegseks kunstivormiks. Tsi, siin  on ta Mihkelsoni ja Kunderaga samas paadis. Kui Dostojevskil veel vertikaal valutas, siis neil see enam isegi ei valuta. Selleks pole aega. Vaadake vi seda, kuidas Proust rapsis, eks ole. Mida sa siin vertikaalitsed, kui horisontaalgi libiseb prdumatulkt kttesaamatusse olematusse. Nagu tleb Arendt, et kindlalt ankrus olevast traditsioonist ilma jdes  ning  see kindlus kadus juba mitusada aastat tagasi  on ohus kogu mineviku mde. Meil on oht unustada, ning unustamise konkreetset sisu krvale jttes thendaks see, et jksime ilma inimelu sgavuti suunduvast mtmest. Sest mlu ja sgavus on ks ja seesama, vi pigem  sgavuseni on inimesel vimalik juda ainult mletades.<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]-->"


Ene Mihkelson on linud siin testi sgavale, teda innustab tung minna lausa lbi phja. Eks sel ole oma hind, niteks see, et ta on teenitult akadeemikute ja asjatundjate poolt ks enimtunnustatud eesti kirjanikke, toimuvad phenduskonverentsid ja ilmuvad artiklikogumikud, ent raamatukogu laenutuste pingereas mitte just kuigi ees otsas. Aga see pole ka philine. 
Ene Mihkelson kehastab parimat osa Tartu vaimust, svenemist, mida vib nimetada ka eskapistlikuks vi vandlitorni ronivaks. No nimetatagu!

Indrek Paasi kummitas pidevalt tundmus, et kik suur on mdas. Mulle meeldib vahel melda, et see on optiline pete, mis kaasub minevikku vaatamisega. Seal ju torkavad silma ju eelkige suured ja mdas nad ju on, sest pilk on ju minevikku. Tammsaaret tahtsin mainida seetttu, et tema loomeaeg ji enne Teist maailmasda ja Pearu sai hbenemata vnget verd oma Bodenile taotleda. Arne Merilai koostatud phenduskogumik Pevad on laused. Ene Mihkelson (T Kirjastus 2005) algab Janika Kronbergi esseega, millel on vga tabav pealkiri  Tu tlk. Toredaks kokkuklaks oli ka see, et selle snaga  tug  vltisid htumaa allakigu tlkijad seda Teise maailmasja jrgsest  litabu, mida ma siin isegi ei maini. Aga Spengleri jaoks, kelle suurteose vajutatud jljed on sgaval ka Tammsaare loomingus, thendab rahvas hingelist htsust. igupoolest pole kski suur sndmus ajaloos rahvaste ktet, vaid rahvad tulid esile tnu neile sndmustele.<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]--> 
Vat eesti rahva selliseid sndmusi ongi Ene Mihkelson uurinud ja seda haruldase phendumuse ja julgusega.




<!--[if !supportFootnotes]-->


<!--[endif]--> 
<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Milan Kundera Romaanikunst LR 11-12, 1998, lk 13


<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Samas, lk 19
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> Milan Kundera Olemise talumatu kergus Monokkel, 1992, lk 9
<!--[if !supportFootnotes]-->[4]<!--[endif]--> Oswald Spengler htumaa allakik Ilmamaa ,2012, I kd, lk 63
<!--[if !supportFootnotes]-->[5]<!--[endif]--> Hannah Arendt Mineviku ja tuleviku vahel Ilmamaa, 2012, lk 116-117
<!--[if !supportFootnotes]-->[6]<!--[endif]--> Oswald Spengler htumaa allakik Ilmamaa ,2012, II kd, lk 217 Rhutus originaalis. P.S. Spengler tleb seal ka: Tuleb ikka ja jlle korrata, et see fsioloogiline pritolu on olemas ainult teaduse ja mitte kunagi rahva teadvuse jaoks, ning et kski rahvas pole kunagi vaimustunud sedalaadi [st bioloogilis-daevinistliku  M.K.] puhta vere ideaalist. Lk 218
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:31 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
20. september 2014Vrdiguslus ja igus armastusele 
Kirjutatud 2014 augusti alguses. Ilmus krbitult Postimehe laupevases kultuurilisas 20.09.2014. Veidi vhem krbitult netiversioonis ja puhta krpimata nd siin, ohoo!




Vrdiguslus ja igus armastusele.


Mihkel Kunnus




ks kristluse tnini elujulisemaid aateid on olnud kigi inimeste vrdsuse aade. Omal ajal oli see tiesti revolutsiooniline idee. Selle aate nimel on suurema vi viksema edu ja verega on kristlased hvitatud tohutult traditsioone ja traditsioonilisi kultuure, meldagu vi iidsele India kastissteemile, kus oli tuhandete aastate pikkused traditsioonid, mis mrasid kes vis kus kia ja kes kellega abielluda jne.   
Taeva thjenemisega thjenes mistuslikust sisust ka see suur aade ning see ji thja snaklksuna hku rippuma. Ja nd ta siis ripub ja kummitab, ajab inimesi tigedaks ja tlli.
Hda selles, et Jeesusel oli tuline igus, kui tles, et minu riik ei ole sellest maailmast. 
Planeedi Maa bioloogilises elus ei valitse vrdsuse, vaid selle vastandi  erinevuse  printsiip. 
Hea ninaga kristlased ja humanistid just seetttu instinktiivselt jlestavad kike bioloogiaga seonduvat. Kristlane vib ige resoluutselt kratada, et inimene pole loom ja mrav on kultuuritasand ning maine ebaiglus kompenseeritakse surmajrgse superiglusega. Humanist vidutab silmi, tstab lua ja tleb, inimene on kll loom, aga  seisab loomast krgemal ja mrav on kultuuritasand ja seega on kogu ebavrdsus ja ebaiglus sotsiaalselt konstrueeritud. 
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Probleemi tuum on sgavalt seotud paljunemisega, sugulise paljunemisega (selle tabasid oma aja kohmakusega ra ka kommunistid). Mningate reservatsioonidega vib elda, et erinevuse genereerimine on ks sugulise paljunemise phifunktsioone. Iga paljunemisaktiga segatakse kaardid uuesti. Nii elda liigi loogikast lhtuvalt on see vga mistlik, sest see niteks ei lase vaenlastel (viirustel, parasiitidel) spetsialiseeruda. Samal moel toimib erinevate isendite erinev snniaeg ja koht, aga NB! selle kigega kaasnevad erinevad edukusvimalused. 
Loodus opereerib liigi, mitte isendiga, populatsiooni, mitte indiviidiga ning seda sna vabalt kib-kah-suhtumisega. Igas aastakigus on kllaga neid, kel nina kver, ngemine puudub, kes pristab r-i, kes on dslektik, kes dsgraaf, kes viljatu, kel sigimisorgani sihik kver, kes tajub end Jumala pulmaelundina. Sama suvalt jaotatakse positiivseid omadusi (positiivsus on mistagi alati kontekstuaalne). Erinevuse genereerimine on sugulise paljunemise korral nii valdav printsiip, et mingist keskmisest isendist saab vaid teatud lhenduses rkida. 
Kuid fraas mehhanism, mille funktsiooniks on tagada isendite edukus- ja eluvimaluste erinevus (ehk ebavrdsus!) klab tnapeva htumaalasele enamvhem tpse ebaigluse definitsioonina ning ha rohkem leiutatakse institutsioone, mis ttaks tpselt vastassuunas  tagaks kigile vrdseid vimalusi, haridusvalikutest kurkide kveruseni.


Vga ilmekas on hdlause Erinevus rikastab!, sest see on lihtne eitusvorm humanistliku vrdusideaali letamatust sisevastuolust. Sest ka selle sildi all kib ikka see sama tegevus  luua selline olukord, kus erinevus haihtuks, muutuks thtsusetuks, kaotaks praktilise kaalu.
Inimeste vahelise erinevuse kaotamise arsenal on ige lai. See vib olla smboolne, niteks lihtsalt mitte tunnistada inimeste nahavrvide erinevust, luua vrvipimedaid institutsioone jne. Traagilis-koomilised on lood kurikuulsatest Rootsi lasteaedadest, kus ritatakse isegi keelest mnedele erinevusele viitavaid snu kaotada.
sna representatiivse pildi saab pika ajalooga erinevuse kaotamise tst mehe ja naise vahel (siia kib ka kurikuulus sooline palgalhe ehk taas ks erinevus, mis rikastab... erinevalt).

Vga thtis on mista tsiasja, et vrdsete iguste deklareerimine jb narritavaks snaklksuks, kui sellega ei kaasne erinevuste praktiline nullimine ja thistamine. Selle tegemiseks peab esmalt muidugi erinevust thele panema. Trepi krval olev kaldtee on hea nide  erinevus tuvastatakse ja luuakse praktiline olukord, kus jalgadega inimeste ja ratastooliga-lapsekruga inimeste liikumivime vaheline erinevus maksimaalselt kaoks. Pange thele: ideaaliks on luua olukord, et (saavutus)vimete vaheline erinevus kaoks, et vime ja vimalus sulaksid hte ja kigil vrdseks.


Naisiguslastel vib olla seda raske tunnistada, aga selle valdkonna edenemine on pris palju elanud tehnoloogiliste saavutuste armust, mitte feministlikest traktaatidest. hiskond sai muutuda kvasti vrdiguslikumaks, kui see muutus nii mehhaniseerituks, et praktiliselt kaotati mehe ks olulisim erinevus naisest  suurem ihuramm. Loodi vrdsus Samuel Colti viisil. Ka naistel oma reproduktiivsust kontrollida aitatavad thusad rasestumisvastased vahendid olid jllegi just tehnoloogilised saavutused. 


Kas tehnoloogia saab muuta keskkonna (kunagi) selliseks, et saabubki tielik vimaluste vrdsus kigi inimeste vahel, et kogu maailm on ks suur kaldteega trepp? Ainult hel tingimusel  tuleb kaotada ka igasugune inimeste vaheline erinevus. Selgitan retoorilise ksimusega. Mida arvaks bioloog pust luua selline kasvukoht (loe: hiskondlik korraldus), kus oleks hesugused eluvimalused nii riisil kui kaktusel? 


Mistagi absurdseks lheb asi ainult siis, kui vrdsusest teha lim ja totaalne eesmrk igas eluvaldkonnas. Ja seda ei taha keegi. Niteks sport on valdkond, kus inimesed naudivad inimestevahelist ebavrdsust ja ei protestita ka soolise segregatsiooni vastu.
Samas sellised valdkonnad nagu valitsus ja tturg (palgalhe) peaks ju ideaalis olema sooneutraalsed. Siin nhaksegi kurja vaeva, et sooilminguid eemal hoida. Kik oleks lihtne, kui tl vi valitsuses kiksid mehed ja naised. Aga kivad hoopis mehed, naised, emad, isad. Ja see eristus on teline Pandora laegas. 


Lhiperspektiivis on asi lihtne: tuleb loobuda sugulisest paljunemisest ehk ainsast paljunemisest, mis meil on. Viljatus on ka kenasti vrdiguslik. Lhimalt: mehe ja naise vrdsuse ja vrdiguslikkusega on ige vhe probleeme. Telistesse raskustesse satume siis, kui tahame vrdsustada ema ja isa vimalusi. Ja kes lheneb emale ja isale igluse aatega, see ei leia peagi enda mbert muud kui ulgumist ja hammaste kiristamist. Suguline paljunemine ei ole ainult jrgmise plvkonna vahelise erinevuse genereerimise mehhanism, vaid selle ontoloogilises eelduses  soolisuses  on ka mehe ja naise phimttelise ja taandamatu erinevuse rgkodu, mis ulatub aastamiljardeid mdanikku. Hda sellele naiivsele idealistile ja iguslusest hullunule, kes lheneb emale ja isale kui eraldi indiviididele, kui inidiividele, kellel peavad olema vrdsed igused ja vrdsed vimalused!
Sest ema ja isa pole indiviidid vaid suhe! Indiviid tuleb ladina keelsest snast in-dividuus, mis thendab jagamatut, atomaarset (nagu meil iguste subjektki, eks). Ema ja isa aga sugurakkepidi henduses, emaks ja isaks saadakse hise lapse saamise lbi. Ja siin on jahvelik evolutsioon olnud nii sgavalt seksistlik, et seda juba mingi tehnoloogilise kaldteega ei paranda.
Tsi, mni vike tehnoloogiline leevendus on saavutatud. Toon he sna esindusliku nite. Mees sai hakata jma vikelapse juurde koju, kui tehnoloogiline leiutis  lutipudel ehk kunstrind   kompenseeris tema kaasasndinud imetamispuude. Aga seegi on sna pinnapealne, sest rinnaga imetamine on pikaajaline evolutsiooniline kohastumus, mille jooksul naisel ja ainult naisel on kujunenud vastavad neuraalsed rajad ja imetamisel vallanduv hormoonistik (peamiselt okstotsiin), mis vimaldab tal lapse nolt paremini emotsioone lugeda (pluss tugev positiivne mju mlema immuunssteemile). Katsed on nidanud, et kui mehed hingavad okstotsiini sisse, siis paraneb ka nende vime nolt emotsioone lugeda. Seega viks teha ettepaneku, et hrrased poliitikud peaks seda sisse hingama ja tagama isadele riikliku varustatuse okstotsiiniga. Aga palju ei aitaks seegi, sest paraku on imik nii primitiivne olevus, et tema geenekspressiooni(!) mjutab palju rohkem teda imetava persooni lhn kui see, kas hoolitseja on end Judith Butlerist segi lugenud. Rahvusvaheline rinnaga toitmise ndal on sgavalt seksistlik, aga ometi humanistlik ritus. 


Bioloogia tunneb emaefekti (maternal effect): ema fenotbi mju jrglase fenotbile, see thendab seda osa lapse arengust, mis viljastamisel kokku klopsitud ja elu lpuni muutumatust genoomist heselt ei sltu, seevastu isaefekt (paternal effect) on nii haruldane, et sellest kuuleb teadusmaailmas harva ja ka siis ei jua selle nhtuse mjusfr (mne veidra putuka) spermast kaugemale. 
Muide, mningate narkosltuvuste uurimiseks kasvatatakse rotte nnda, et noores eas eemaldatakse nad korduvalt ema juurest, sest nii kasvatatud rottidel arenevad narkosltuvused kergemini vlja. Ei peagi vehkima peente bioloogiaterminitega (nt epigeneetika), see on ammu rahvatarkuses teada, et mees vib kohe prast rasket viljastamistd sigari ette panna, end tis kaanida, nuusutada liimi ja jda siis ootusrevusest sarlakitesse ja punetistesse hte jutti ning seejrel ravida end kige karmima keemiaga  last see kuidagi ei mjuta. Ema aga peab jrgnevad heksa kuud kima kui nri mda, lapsele mjub pea kik alates dieedist ja rockkontserdist lpetades stressi ja adrenaliinitasemega (viimased panevad juba tkohta valima, eks). See see litugev bioloogiline asmmeetria kestab vhemalt kaks aastat. Ja selle trepi rde (vhemalt lhisajanditel) juba kaldteed ei ehita. 
Mehe ja naise individuaalsust kaotava sideme (ehk lapse) igused, millega juba hoogsalt tegeletakse, tekitavad seda suuremat ebasmmetriat ema ja isa vimaluste juurde, mida rohkem iguslased loodusteadusi ja meditsiini uurivad.


helt poolt on ema vimalused kvasti piiratumad (ei saa minna krgepalgalisele teetle bituumeniaurudesse), teisalt on prast viljastamist mees tal mune pidi peos. Naise bioloogiline panus on tema sees, mehel aga jllegi vaid thjad pihud. Piltlikult eldes vib isase prast viljastamisakti nahka pista, nii nagu mitmed putukad teevadki.


Abordiksimuses on samuti trumbid naise kes. Mida on mehel teha, kui naine otsustab tappa tema lapse? Ainult laulda (vt nt Aventura ElAborto) vi kirjutada mratsevaid moralistlike traktaate.
Vi vastupidine juhtum: mees ei taha last (loe: alimente kaela), aga naine lihtsalt paneb ta fakti ette. Seda karjuvalt ebaiglast vimujaotust on vrdiguslased loomulikult mrganud ja he leevendusstrateegiana on kidud vlja isegi selline hunnitu miste nagu finantsiline abort. Oo, iguslus, see on oivaline! Tsi, kui mehel puudub bioloogilise abordi puhul igasugune kaasarkimisvimalus, siis peab tal olema vimalus teha oma poolne katkestus vhemalt materiaalsel tasandil.


Ent sgav ebaiglus siiski jb. Isaks vgistada saab, emaks vgistada ei saa (ajaloolisel vga hiline nhtus). Kuigi on juba mnda aega vlja ttamisel meestele meldud rasestumisvastased pillid, mille vtmise saaks sobival hetkel unustada,  jb lppsna siiski naisele (abort vi mitte). iguslane viks siin elda, et vat, selline eksistentsiaalne suurvim ongi naise tasu ksikemaduse (ja palgalhe) eest, selle eest, et mehed ei saa elda oma analoogiat naise sagedasele eluvalikule: Laps peab olema, mees vib olla. 


Nii kui visata hku ksimus, et kumb sugu on halvemas seisus vi kas riik vi hiskond kohtleb sugusid ebaiglaselt, siis ei ole lahigutulel ega vastatikustel sdistustel lppu.
Kui vaadata kiksugu perefoorumeid vi artikleid, milles neil teemadel arutletakse, siis seal kujunevad kohe vlja tulised sjarinded, kus vastassugu simatakse kige hullemate snadega. Seega pole empiiriliselt pole kuigi vale nimetada feministe vaenuhutajateks mehe ja naise vahel. Puud tuntakse tema viljadest, eks. 
Kllap on asi suuresti inimese loomuldasa vikses vimes eristada erinevaid elusfre. Avalikus elus, poliitikas, tturul jms on feministlik hoiak kigiti igustatud. iglus on kahtlemata suur vrtus. Niteks globaalmajanduslik ebaiglus ressursside jaotamisel on praegu lihtsalt kohutav (et mitte elda hukutav). 
Aga mitte kikjal. Emale ja isale ei tohiks vrdiguslast liiga lhedale lasta, sest iguslus, nimelt htumaine iguslus, mis ksitab inim- ja vrdiguste subjektina indiviidi, hakkab lhkuma seotust pereliikmete vahel. Siin peab moraali ja iguste subjektiks olema mingi suurem ksus vi tuleb lheneda probleemile igluse asemel mne muu positiivse printsiibiga.
Kuulsast Prantsuse Revolutsiooni aegsest kolmikust sobiks kige paremini Fraternit- vendlus. Sna-snalisest thendusest tasub mda vaadata. Vendlus thendab siin andvat, mitte nudvat printsiipi. Seda, mis asendab nudmise: Mul on igus sellele viimasele koogitkile!, dialoogiga: Vta sina!, Ei-ei, vta hoopis sina!, Oh, mis, ikka sina!. See on see printsiip, mis tleb: Oh, las seda teen mina, sest mul on hetkel rohkem aega!, Oot, ma tulen sulle appi!.


1863 avaldas Fjodor Dostojevski oma mlestused Euroopa reisist. Seal tleb ta, et vendlus thendab eneseohverdust, andmisrmu, aga Lne inimeses ta (hiskondlikul tasandil) midagi sellist ei ninud. Lne indiviid ei ole asjade srase kiguga harjunud: ta nuab vitluses, ta nuab igust, ta tahab eralduda  noh, ja vendlust ei tulegi.
Loomulikult piisab tervest mistusestki, et loobuda  viklasest iglusenudmisest oma perekonnas, suhtuda leoleva plgusega euroopalikesse hutustesse mta stopperiga tasustamata (sic!) kodutde hulka ning veel suurema plgusega neisse riiklikult rahastatud struktuuridesse, mis pole muud kui institutsiooni staatusesse lendatud peretli.
Lhimalt: iguslus on vendluse pshholoogiline vastand; iguslus ktkeb alati nudmist, aga ei saa  nuda, et keegi tunneks su suhtes vabatahtlikku andmisrmu. Juga vlja pressitud vabatahtlikkus on absurd. igus armastusele on misteline vastuolu.






Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:18 6 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


30. august 2014Kurjade vaimude jaam 
Ilmus Sirbis 28.08.2014 sna tpselt poole lhemana.




Kurjade vaimude jaam


Mihkel Kunnus


Elo-Maria Roots, Vaimude jaam. Toimetanud Tiia Penjam. Kujundanud Angelika Schneider. Tnapev, 2013. 478 lk.


Tartu Linnaraamatukogust paluti mul teha ettekanne Elo-Maria Rootsi raamatust Vaimude jaam. Nustusin olemata raamatut lugenud, osalt seetttu, et olin kohanud paari huvi ratavat arvustust Sirbis ja petajateLehes ja et raamat oli saanud Eduard Vilde nimelise auhinna. Pooletuhande lehekljeline raamat on phendatud Emale, kes lubas mul sageli koolist koju jda, et ma saaksin enda arendamisega tegeleda. Juba teisel lehekljel ilmneb inspireerijana Pink Floydi muusikavideo Another Brick In The Wall. Veel paar lehte ja mul oli tiesti selge, millest ja kuidas selles raamatus jutt. Amerikanistlikult vljendudes: Holden Caulfield kohtub Rousseauga. Lubatud pooletunniseks ettekandeks oleks sellega materjali rohkem kui kll. Aga ma (lhi)lugesin siiski terve raamatu lbi, tehes hoolega mrkmeid ja surudes endas alla psivat vastumeelsust. Ma ei praali siin lihtsalt oma tkusega, vaid, tlen seda ela mnuga: ma loobusin Oma Telisest Tahtest kohustunde tttu. Nii elnuna olen htlasi ldjoontes visandanud raamatus esindatud ideoloogia antiteesi ja suurima patu indiviidi tasandil.


Raamatu lugemine oli ttu osalt just eetttu, et kogu sisu oli tielikult ette ennustatav, juba esimeste leheklgedega oli arusaadav, millisele ideoloogiale siin kiidulaulu esitatakse  solistiks on pahempoolne revolutsionr, nihilistlik sotsialist dostojevskilikus mttes. Nii viski ettekannet alustada tdemusega, et sellele teosele on kirjutatud adekvaatne, detailne ja prmustav kriitika umbes 150 aastat tagasi. 
Sotsioloogilised mudelid vimaldavad teha teatud ennustusi, mis annavad helt poolt tunnetuslikku rahuldust ja tstavad reageerimisvimet, teisalt on nende ilmingutega kokku puutumises midagi khedaks vtvat ja vritavat. Niteks on loogiline, et ldise poliitkorrektsuse ajastul peavad esile kerkima karakterid, kes sellele teravalt vastanduvad ja nuavad kangekaelselt neegerdamist, kiire usuline liberaliseerumine soodustab fundamentalisme jne. Ometi on nende esindajatega kokku puutumine elulises konkreetsuses vristusttekitav, sest nende inimeste liiga tpne allumine teoreetilistele ettekirjutusele mjub kuidagi dehumaniseerivat  kohates natsi humaansuse peavoolus sa ei kohtagi nagu inimest oma valikutega, vaid pigem nagu loodusnhtust..
  
Raamatu sndmustiku lhikokkuvte oleks jrgmine: pealinna eliitkoolis kiv presidendi ttar lheb inkognito maagmnaasiumisse ja algatab sealt lemaailmse haridusrevolutsiooni.


Ideelise tasandi kokkuvtte ja kriitika saaks kllalt ammendavalt anda kahe jrgmise tsitaadiga:


Pahempoolse eluhoiaku alustoeks on prispatu eitamine; inimloomuse metafsiliselt jdav riknemine pehmendatakse keskkondlikuks, ajutist laadi moonutustks. Tie selgusega juhindub sellest tekspidamisest juba suhtumise phjendaja, Rousseau ise: Emilei autor kordab, et nood, kes laste kujunemist kige rohkem mjutavad, teenrid, tallipoisid ja muud majakondsed, isandaist sootuks knelemata, on puha kaabakad, kuid samas pole kahtlust inimloomuse jumalikkuses. Seesama hoiak kordub iga kutsumusliku maailmaparandaja puhul.<!--[if !supportFootnotes]-->[Ilmar Vene Trotsija. Katse mista Uku Masingut]


Kik nihilistid on sotsialistid. Sotsialism (eriti vene variant) nuab nimelt kigi sidemete lbilikamist. Nad on ju tiesti kindlad, et nad rajavad tabula rasa kohale sedamaid paradiisi. Fourier oli ju veendunud, et niipea kui ks falansteer on rajatud, kattub terve maakera kohe falansteeridega; need on tema snad. Ja meie Ternevski kneles ikka, et tarvitseb tal veerand tundigi rahvaga rkida, kui ta prab nad jalamaid sotsialismi. Meie omadel aga, venelastel  vaestel kaitsetutel poistel ja tdrukutel, on veel oma igavesti psiv phipunkt, millele sotsialism veel kaua tugineb, nimelt nende sdamete puhtus ja heategude vaimustus. Sulisid ja paharette on nende seas tohutu hulk. Aga kik need gmnasistid ja lipilased, keda ma olen nii palju ninud, on nii puhtalt, nii ennastsalgavalt au, te ja telise kasu nimel nihilistiks hakanud! Nad on ju kaitsetud nende lolluste vastu ja aktsepteerivad neid kui tiusetippu.<!--[if !supportFootnotes]-->[Dostojevski M. N. Katkovile, 1866]


Dostojevski tsitaat on isernis tpne. Tepoolest, peategelane katkestab kik sidemed (rhutab, et ta on tiesti eraldiseisev indiviid, ei tdil ega isal pole igust tema prast muretseda, tema eest vastutada jne); arvab, et kui kogu kultuuriline etteantus puruks peksta, siis kerkib loomulikkusest ehk tabula rasast paradiis; tema algatatud edukas revolutsioon (falantseer) stab samalaadsed nhted kikjal le maa (esimesena jrgneb Pariis, siis Brasiilia); veerandtunnise knega prab ta rahva sotsialismi (groteskseim nide on see, et 30-aastase staaiga keemiapetaja loeb lbi peategelase manifesti, kuulab ta knet, saab kki valgustunuks ja lheb stab seejrel haridusministeeriumi!); tugipunktiks on aiva sdamete puhtus ja heategude vaimustus.


Olgu ka eldud, et kui teoreetikud, kes autoris positiivselt vastu kajavad, on enamjaolt teoses nimeliselt esile tstetud (erilisemal kohal on Ivan Illich teosega Deschooling Society), siis Rousseaud nende hulgas pole. Loomulikult saab iga ideestiku viitestada mitme erineva komplekti autoritega, ent Rousseau tundub siin kuidagi eriliselt sobiv (vi siis vastupidi  eriliselt mittesobiv, kuna tema lhem tundmine teeks nii jrjekindla matkimise piinlikuks).
Niteks viidatakse taoismile: Hiina vana petuse taoismi kohaselt on nii, et mida rohkem reegleid tehakse, seda rohkem kurjategijaid see snnitab. Usaldada tuleb loodust inimeses, sest loodusel on  alati tung kasvada ja areneda. Kik halb snnib looduse loomuliku kulgemise  takistamisest(lk 307). Arusaadavalt on sel juhul igasugune kulturiseerimine kurjast, sest loodus pole andnud meile ei pkse jalga ega sulge pihku. Inimene ei snni kirjaoskajana, liigilises mtkavas on tegu limalt hilise ja puhtkultuurilise leiutisega, mille psimist peab iga plvkond vaevaga taastootma. Ja kui kik halb  snnib looduse loomuliku kulgemise takistamisest, siis on selge, et tuleb hvitada looduse piiramise ehk kulturiseerimise peamine institutsioon  kool. ilsateks metslasteks, kes nitena tuuakse, on semaid (lk 345)(arooniaks tordil on tik, et semaid elavad puuotsa ehitatud onnides). Ja testi-testi!  neil puuduvadki tsivilisatsioonipahed! Ei nhi nende lapsukesed aastast aastasse koolipinki ja ne!  pole neil bemmidega rallivaid rullnokki, lekaalulisust, snteetilisi narkootikume ja masstarbimist! Vot, milline seesmine areng! Testi, nad on suureprane eeskuju, reformigem oma koolid nende kasvatusmeetodite jrgi...


Vaimude jaama phipaatos (koolissteemi kohta) on kokkuvetav sama lausega, millesse koondab Ilmar Vene Rousseau petuse lihtsaimal kujul: Kik senine on lbinisti vlts, see tuleb kaotada, et oleks vimalik prduda tagasi esialgse tiuse juurde<!--[if !supportFootnotes]-->[Tuuled Vahemere hperboreas,].
Elo-Maria Roots kinnitab: Lastele ei saa vabadust anda, nad on juba vabana sndinud. Seda vabadust saab piirata vi mittepiirata.<!--[if !supportFootnotes]-->[Pere ja Kodu, juuni 2014]
Tabavuse tttu vrib ra toomist ka Vene kommentaar: Selline hoiak on psinud tnini ja pris kindlasti jtkab ta oma vidukiku ka homme. Kik vabaduse poole pdlejad, anarhistid ja punkarid ja igasugu muid nimesid kandvad rhmitused on nii vi teisiti Rousseau lapselapsed. Kik nad on vsinud inimsusest ning ihkavad tagasi esialgse loomulikkuse juurde. Nad kik plgavad teesklust, hindavad otsekohesust ning nevad vaeva, et kinnitust saaks Rousseau suurtde: loomalikkuse lemsus inimlikkusest[samas].


Eneserefleksioon mjub teaduprast siirusele ige hvitavalt, aga sellega siin liialdatud pole, miska on sotsialismi- ja revolutsioonivastastele relvad sna kergelt ktte antud. Pole kahtlust, et autor on tepoolest raamatus jutlustatava ideoloogia taga. Seda on ta ise tunnistanud nii sotsiaal- kui muidumeedias<!--[if !supportFootnotes]-->[nt Pere ja Kodu, juuni 2014].
Nii ongi, et teos vtab lemehe staatuse mitmetelt tp-pattudelt, milles vasakrevolutsionre tihti sdistatakse, niteks:
a) armastab rhutuid, mitte inimesi;
b) tema headus on jagada laiali vrast raha; 
c) ei taha saada vabaks, vaid orjapidajaks;
d) revolutsionri odav suuremeelsus: temalt on Hea Tahe, teistelt olgu kik muu.


Armastab rhutuid, mitte inimesi
Seda punkti on hea vaadata laiendavalt koolikiusamise kontekstis. Peategelane Helen vtab enda mentorluse ja hoole alla vga nrustest oludest prit algklassipilase, pab teda aidata palju aga saab, kaitseb vimaluste piires kiusajate eest jne. Samuti on tema kirjutatud 21. sajandi kooli manifestis sees punkt, mis tleb: Phiseadus tleb, et igahel on igus riigi ja seaduse kaitsele ning kedagi ei tohi julmalt vi alandavalt kohelda.[...] Iga  viksemagi koolivgivalla juhtumiga tuleb phjalikult tegeleda, kaasates lapsevanemad, petajad, direktori, pshholoogi, sotsiaalttajad ja politsei (lk 265).
Tdruk, kelle kaitseks Helen vlja astub, on teliselt alandatud ja solvatud  joodikust isa, juetu ema, rmine vaesus. Iroonia on selles, et samas on Helen ise lausa sadistlik koolikiusaja. Kui ilmneb, et tema silmarmust julgeb unistada mni heal sotsiaalsel jrjel koolide, siis unustatakse see manifesti punkt tielikult ja pshholoogiline vgivald puhkeb elujuliselt ide (pean tunnistama, et lhivaated naiselikule bitchimisele olid mulle kige huvitavamad-uudsemad). Samale isasele konkureerides allajnud sugue kige hellematel kohtadel talludes tunnistab Helen: Titsa mnus oli ennast vlja elada (lk 334). Tdrukutevahelise koolivgivalla analsimiseks sobib see raamat kllalt hsti, sest see on selgelt olemas, aga krvalteemana st nagu priskooliski. Niteks juba raamatu alguses murrab Helen vastleitud spradega sisse tibi Gerli tuppa ja huulepulgaga kirjutatakse peeglile, et mis tunne on teada, et sinu  toas on olnud vras (lk 29).
See vib olla aga vhemalt osaliselt seotud aspektiga, mis selle raamatu puhul vrib kindlasti eraldi thelepanu, nimelt selle limalt pinnapealne feminism ksikes selge meesovinismiga. Kuigi vib leida feministlikke loosungeid nagu: Taipasin, et naisi nhakse hiskonnas ikka veel meestest sltuvana. Isegi kui olin tiesti iseseisev ja omaenda tekspidamiste eest vitlesin, arvasid paljud, et kige taga on vanemad mehed ja nende kahtlane mju. Mingi noor tdruk ei saa ju oma peaga melda ja veel vhem saab ta ssteemi vastu mssata!(lk 436), siis raamatu fiktsionaalse maailma on kujundanud ikka meesovinist. Vike iroonia on ka selles, et eeltoodud tsitaat vastab suuresti tele: Heleni suureks toeks ja htlasi raamatu positiivseimaks tegelaseks oli petaja Elmar, leebe erudiit, kes pistis Helenile olulisimaid teoseid pihku (sh Illichi Deschooling Society) ja rkis ka ideaalkoolist Summerhillis. Kui Elmar sureb, siis kib Heleni peas jrgmine monoloog: Tnu Elmarile olingi kooliteemaga sellesse punkti judnud, kus olin. Mistsin sel hetkel, et mina ei olnud kunagi juht olnud, tegelik juht oli Elmar. Tema andis mu aktsioonile sisu ja mtte. Aga teda enam polnud. Mitte keegi ei ninud haridusssteemi nii geniaalse pilguga kui tema. Elmar oli tark ja hea, ta oli minu petaja ja Helen resmeerib: Kik on lbi. Ilma Elmarita pole millelgi mtet (lk 366).
nneks on seal teine naiselikust juetusest pstev mees  Fred , kes revolutsionritari taas jalgele tstab ja teda jtkama veenab ja igati tuge ja selgroogu pakub.
Knekas on ka tik, et prast mberkehastumist presidendi ttrest tavagmnaasiumi pilaseks, ngi Helen peeglis mingit rohelise nokkmtsi, ketside ja laigulise dressikaga poisstdrukut (lk 10), thendab, ta aktiivsus algas oma naiselikkuse smboolse hlgamisega. Samuti suhtutakse kige vaenulikumalt rhutatult naiselikesse klassidedesse  need on nmedad tibid, kes vrivad ainult plgust, ning neid esitatakse selgelt karikeerituna. Kige positiivsemad tegelased on raamatus mehed  petaja Elmar, Fred, isa. Nad kehastavad puhast positiivsust (eelkige mistvus, (elu)tarkus, toetavus, tasakaalukus jne). Positiivseim naissooline on vahest meheliku hdnimega poisstdrukust sbranna Mx, aga temaga on ikka tlliminekuid ja solvumisi ka (naiselik tunnetestiihia, teadagi). Kige nmedamad ja puudulikumad inimesed on aga naised, eesotsas puhast kurjust ja irratsionaalset tranlikkust kehastava naispetaja Mlleriga.


            Ideoloogiline positsioneeritus tuleb hsti vlja ka siis, kui vaadata, millistele tegelastele antakse nende isiksust dramatiseeriv biograafia. Markantseim nide on Fred, kelle CV on esmapilgul lihtsalt kohutav: ilma hariduseta, endisest murdvargast ja politseitapjast eksvang, kes teeb juhuslikke lihttid (stabiilsemalt kaevab haudu). Ometi nidatakse just tema puhul, et inimene on alati enamat, kui esmapilgul paistab, tema motiivistik ja kujunemislugu palistatakse pisarate ja suurte draamadega, likurvast armuloost sgavalt lbitunnetatud prdumiseni budismi. Samas kuri ja kiuslik naispetaja Mller on igasuguse kujunemisloota, ta on lihtsalt komplekt vastikuid omadusi nd ja praegu. See kehtib petajaskonna kohta ldiselt. Representatiivse nite petajatele omistatavast inimlikkuse mrast vib leida jrgmisest kirjeldusest: Ta oli lhikest kasvu ja masajas, range potisoengu ja suurte prillidega tdi  nagu maakooli reaalainepetajate koondkuju. Kui kik maakoolide reaalainepsid kokku panna ja keskmine arvutada, tuleks vlja ilmselt midagi vga sarnast petaja Valve Vljatagaga(lk 59). Samuti on mendid lihtsalt mendid ning inimese staatust ei vri ka ametnikud ja liiga naiselikud koolied. Kuigi Helen enamike inimeste kujunemisloost midagi ei hooli ja lahterdab nad limalt pinnapealselt, on ta ise vgagi varmas karjatama: Mida kuradit te ldse mu elust teate?(lk 125). Aga see kik on muidugi vaadeldav nooruse loomuliku egotsentrismi realistliku kujutamisena.


Tema headus on jagada laiali vrast raha
Kui Helen hakkab koos teiste pilastega koostama 21. sajandi kooli manifesti, siis saavad nad ka paberile kige thtsama phimtte: igal inimesel on igus olla vaba, see thendab, otsustada ise oma elu ja tegevuse le(lk 253).
Dostojevski kommenteerib seda Prantsuse Revolutsiooni suurvrtust jrgmiselt: Mis on libert? Vabadus. Missugune vabadus? hesugune vabadus kigile teha seaduse piires kike, mida tahetakse. Millal vib teha, mida tahetakse? Kui sul on miljon. Kas vabadus annab igahele miljoni? Ei! Mis on inimene ilma miljonita? Inimene ilma miljonita ei ole see, kes teeb seda, mida ta tahab, vaid see, kellega tehakse kike, mida tahetakse.<!--[if !supportFootnotes]-->[Dostojevski Talviseid mrkmeid suviseist muljeist]
See ebaesteetiline nansike, lausa solvavalt ebaidealistlik miljoniprobleemike on Heleni puhul lahendatud telise teismelise-elegantsiga: issi on miljonr, issi annab. Ja issi annabki, sest issi on mistev ja hea.
Mis puutub rahakotti, siis on Helen ja tema miljonrist papa ks isik (Helen on mistagi ainult kulutaja rollis), mis puudutab aga tegutsemisvabadust, siis rangelt erinevad ja tiesti sltumatud. Kui ajakirjanik ksib Heleni kommentaari isa tagasiastumise kohta (Heleni korraldatud miiting vljus kontrolli alt), siis Helen selgitab, et peab seda nmedaks ja ebavajalikuks, sest mina ja mu isa oleme eri inimesed (lk 435), kui aga Helenil tekib ilis plaan maksta kinni Fredi reis Tiibetisse ja Mxi sit Inglismaale Summerhilli, siis tleb ta isale: Sa oled miljonr, see raha ei tee meid kumbagi vaesemaks (lk 441, minu rhutus  M.K. ). Briljantne!


Ta ei taha saada vabaks, vaid orjapidajaks
Nn positiivse programmi kohta kehtib tieliselt tlus, et kujutlusvime tuleb odavalt ktte, kui endale detailidega tli ei pea tegema. Ngin  vaimusilmas sellist kooli: suur ja avatud maja, kus kik on vabad ja tegutsevad nii, nagu neile sobib, kirjeldab Helen: Minu meelest oleks normaalne, kui kool oleks niteks nagu suur raamatukogu vi labor, kus kik vivad vabalt oma aega sisustada. petajad on lihtsalt olemas, kui vaja(lk 306). Kui liigutav! petajad on lihtsalt olemas, kui neid vaja! Kllap saaks neid kellukese helistamisega kutsuda... pilased uitavad mnusalt ja jude hiiglaslikus raamatukogus vi laboris ja neid teenindavad vajadusel lahked ja kuulekad petajad! Testi liigutav! Kllap jookseks kellukese helina peale kohale ka lahke sklatdi kandikuga... Selline on siis Heleni/autori arusaam vabadusest, mida pole vimusuhetega mrgitatud.
Siin  tuleks korraks tagasi prduda russoistliku prispatueituseni, mille Roots snastab: Lastele ei saa vabadust anda, nad on juba vabana sndinud. Seda vabadust saab piirata vi mittepiirata. Jlle hajub va vabadus hku nii pea kui natukenegi detailidesse laskuda. 
Kui jtame korraks krvale teenindava personali motivatsiooni, siis de facto lapsel on teenijad ja orjad; sna otseses mttes pistetakse talle toit suhu ja phitakse pee puhtaks ja lapsuke ei pea seda kuidagi vlja teenima, nudmisest piisab tiesti. See ongi see vabana sndimine. Snnitakse aadellikesse oludesse, kust tiskasvamisega peaks ise vljuma. Helen ei pane ju ka thele, et ta ei pea end lal pidama, et teda pidevalt teenindatakse ja et ta olmemuresid lahendavad psivalt teised inimesed  ema, isa, tdi.
Prispatu kige ilmalikum selgitus olekski viide Maslow pramiidile. Nlg ei ole sotsiaalne konstruktsioon, kiim ei ole ideoloogia, eks.
Helen arvab, et kik see inimlik maailm oma institutsioonidega on eelnavate plvkondade vimurite loodud uute inimeste kaasasndinud vabaduse piiramiseks (kool on vangla analoog, sest see vtab inimeselt vabaduse tema tahte vastaselt (lk 56), ollakse phimtteliselt koolikohustuse vastu (lk 258)), mitte samm-sammult, plvkond plvkonnalt ehitatud tugistruktuurid inimese kaasasndinud vajadustessteemiga toime tulemiseks. Helen on nagu sant, kes arvab, et kargud on ta lombakuse phjus.
Hannah Arendtil on tuline igus, kui tleb, et on suur eksitus arvata, et lapseplv on eraldiseisev maailm, miski, mis tuleb lastele jtta. Lapseplv on (inimesel nagu igal teisel liigil) ettevalmistus tiskasvanueaks ja seega peavad reegilid koolis muutuma vanuseastme kasvades ha sarnasemaks tiskasvanumaailma reeglitele<!--[if !supportFootnotes]-->[Hannah Arendt Kriisist hariduse vallas]<!--[endif]-->. Ja Rootsile tuletaks meelde, et seisusevabas hiskonnas peab iga inimene ise endale ninaesise muretsema ning tiskasvanumaailm ei ole selline jude-eluline uitamine, kus teenindajad on alati olemas kui neid vaja. Selline inimene ei taha saada vabaks ehk saada tiskasvanuks. Ta tahab jda lapseks ehk jda teenindatavaks.Ta ei taha saada vabaks, ta tahab jda orjapidajaks. Issi maksab.


Temalt on Hea Tahe, teistelt olgu kik muu
Selleks, et kige ldisemas mttes midagi reaalselt teha, on vaja ainelisi ressursse (raha), vaimseid ressursse ja oskusi (know-how) ja tahtmist seda teha. Idealistlik revolutsionr arvab ikka, et sellest komplektist on puudu ige tahe, hea tahe, tpsemini  just tema hea tahe. Nii usub ka Helen, et parima tahtmise korral saaks kike teha (lk 307). Sellest pole midagi, et sa oled vaene (ainelise vimeta) ja loll(vaimse vimeta), tahtmisest piisab, hiskonnas on tjaotus ju. Puud on kokku kuhjatud, stevedelik valatud, tikutoos vedeleb krval, aga oh oleks vaid keegi, kes tikku tmbaks!
Dostojevski kirjutab jutustuses Tasane: [Noorte] suuremeelsus on kaunis, kuid  mitte krossigi vrt. Miks mitte? Selleprast, et ta selle odavasti ktte saab; saab ktte elu elamata. Kik see on nii-telda olemasolu esimesi muljeid, aga kui ige vaadata teid vaeva ngemas! Odav suuremeelsus on alati kerge. Isegi elu anda  ka see on odav, sest et siin on ainult vere pulbitsemine ja judude lejk  kirglikult ihatakse ilu! Ei, te vtke raske, vaikne, kuuldamatu ning kuulsusetu, laimatud suuremeelsuse vgitegu, milles on palju ohvrit ja mitte kbetki au, mille puhul te, srav inimene, olete kikidele lurjuseks tembeldatud, sellal kui te ise olete ausam kikidest inimestest siin maa peal. Noh, kuidas oleks?  proovige kord seda vgitegu!  ei, te keeldute!<!--[if !supportFootnotes]-->[Dostojevski "Tasane"]<!--[endif]-->
Helen kangelastegu on mistagi imeodav. Ei ktke see aastaid kestvat pingutust vi impersonaalsuseni vikse killukese panustamist mnda hiiglaslikku kollektiivi. Ta saavutab vikse protestiponnistuse ja paari idealistliku loosungiga tohutu au, lausa rahvusvahelise superstaaristaatuse. Uudistes raporteerib prantsuse protestija sravi silmil: Kik nagu jrsku rkasid! See lks vga kiiresti. Alguses me ei uskunud, et rahvas nii ruttu kaasa tuleb. Me tname Eesti sndmuste eestvedajat ja toetame teda.(lk 417)
Oli vaja pelgalt tema jumaliku individuaalsuse tahet ja kik jrsku rkavad ja maailm paraneb vga kiiresti ...


P.S. Raamat on ka heaks niteks sellest, kuidas indiviidi vabaduse tstmine limaks vrtuseks (Inimese tahe on pha, teatas ta veendunult(lk 239)) hvitab igasuguse vendluse ja solidaarsuse, ohvrimeelsuse ja armastuse st selle, mis ldse Helenile annab ainelise vabaduse  isa ja tdi ennastsalgava hoole. 


<!--[if !supportFootnotes]-->


<!--[endif]--> 



Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:34 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
4. august 2014Kultuuritolm ja SAPTK 
Kultuuritolm ja SAPTK? Videtav politseivgivald ja kooseluseaduse vastaste peastaap? Neid hendab midagi mrksa enamat snamngulisest irooniast. Teatud tsiviliseerumise etapil kultuurist jbki vaid tolm. Kasutasin neid mitseid siin sna spenglerlikult-eliaslikult. Kultuur on valdavalt teadvustamatu, elav traditsioon, miski, mis ei vaja kuidagi igustamist  ja kaitsmist.


Sotsioloogiaklassik Norbert Elias toob he olulise nitena tsiviliseerumisprotsessist jukasutuse tsentraliseerimise, koondumise riigi monopoliks ja kui kujunevad vlja fsilise vgivalla kasutamise organisatsioonid ja pidevate vaenuste ja sdade surve asemel vtavad ksikisiku le vimust rahumeelsete, raha vi prestiii omandamisele suunatud funktsioonide pidevamad sunnid, hakkavad afekti-ilmingud aegamda oma tervavust kaotama. Kitumise ja afekti-ilmingute ebastabiilsus ei kao, kuid muutub mdukamaks. les-alla kikumised ei ole enam nii suured ega jrsud muutused nii kilised. /.../ Fsilise vgivalla monopoliseerimisega muutub ka ksikisiku fsiline ohustatus umbmrasemaks; see ei ole enam nii vahetult sltuv hetkeafektidest, vaid allutatakse tasapisi jrjest enam tpsetele reeglitele ja seadustele.
Kui selline protsess on piisavalt kaugele arenenud (nagu see on jukates demokraatiates), siis kujuneb vlja selline ldine afektistruktuur, mis vtab enesestmistetavusena seda, et kui sa seadusi ei riku, siis oled fsilise vgivalla eest kaitstud. See inimtp on keskmistatult vga seaduskuulekas ja vastutasuks saab turvatunde.
See kik on aga keskmistatus, ldtbi kirjeldus  alati leidub populatsioonis kllaga isendeid, kes on raskesti-tsiviliseeritavad. Neid ptakse ravida, isoleerida jne.


Samuti  reageerib selline hiskond liallergiliselt nii omaalgatuslikule vgivallale (nt rnnak avalikus ruumis) kui sellele, et tunnustatud justruktuur kasutab vgivalda vljaspool seadust. Need mlemad rndavad sellise hiskonna vermitud limina ht kesksemat tuuma: Seaduste piires kituja vgivalda ei koge!
Ja reaktsioon selle printsiibi rikkumisele on liallergiline. See tuleb eriti esile siis, kui vaadata asja pisutki ajaloolises perspektiivis. Millised olid Kultuuritolmul toimunud brutaalse politseivgivalla tagajrjed? Null hukkunut, null rasket kehavigastust, mni marrastus ... Tsi rnnati ka ametlikke justruktuure: null hukkunut, null rasket kehavigastust, pisut tukimist, midagi jalavibutuse taolist...
Skandaalse intsidendi kestvus on mdetav minutitega...
Ajaloolise perspektiiviga vaadates oli vgivalla mr sel sndmusel grotesksuseni naeruvrne.


SAPTKi peamise meediakuju Varro Vooglaidi isa lo Vooglaid meenutab mlestusteraamatus Vanaisa oma vanaisa snu: 
Kui mehe au on riivatud, siis seda nii ei jeta; siis peab juhtuma ks kahest vimalusest; solvaja peab andestust paluma vi vtma vastu keretie. [...] Mees austab ennast, kiki teisi mehi ja eriti naisi. Pea meeles, et mees ei solva teisi ja muidugi ei lase ta ka ennast ja oma pruuti solvata. Asi tuleb ra klaarida, saad aru, ksi vi teiste abiga selgeks rkida. Vitlema lheb mees siiski ainult pruudi prast ja siis ka kindlasti paljaste kte ja tie juga. Seda vitlust ei tohi teised segada. Vitlus on aumeeste asi 
See on elava kultuuri meenutus  vanaisa rgib lapselapsele elutdesid.


Tsiviliseerumisprotsess hvitab selle  vgivald muutub ha enam riigi monopoliks (duellide traditsiooni traditsionalistid vist enam ei mletagi) ja sellega kaasnevad teatud muudatused ka pshholoogilises struktuuris  au miste peab lendama ajaloo prgikasti, sest see on eelmise elukorradusliku funktsioonijaotuse osa. 


igusriigis on au atavism, relikt. 
Kui au andis traditsioonilises hiskonnas indiviidile eelised, rohkem juurdepsu hiskondlikele hvedele sh kogukondlikule vimule, siis igusriigis muutub au kiviks kaela. igus riigis jokitajad ruulivad tiega, raha khveldavad tihti kokku kige paremini need, kes tegutsevad autult seaduse piires (tpsemalt, nende ebaseaduslikkust ei suudeta testada). 
Kuidas on vastanud nii mnigi poliitikud ahastavale hdele: Kas Teil hbi pole?. igusriiklikult: Ootame ra kohtuotsuse, siis selgub, kas mu kitumises oli midagi ebaseaduslikku. 
See on igusriigi aluseks oleva lla printsiibi Seadused kehtivad kigile htemoodi! pahupool  see seaduse-htemoodi kehtib nii aumeestele kui aututele lurjustele.


Seda leminekut kirjeldab ka A.H. Tammsaare Pearu ja Andrese vaheliste protsessimistega. Andres oli alguses aumees, aga pidi muudkui tunnistama, et seaduse ees jb ta Pearule alla. Pearu oli moodsam tp, Pearu oskas tde vnata, end seaduse silmis igeks jtta.


Korraks veel SAPTKi murede juurde. Mis puudutab perekonda, siis seda lammutatakse praegu kll. Sama tsiviliseerumisprotsessi loogikaga. Pean silmast jtkuvat vgivalla koondamist riigi ktte st lhisuhtevgivalla vastast seadust.
Soomes on pretsedent olemas, kus teismeline andis oma ema kohtusse, sest see olla tutistanud teda, kui ta oli keeldunud koristamast. Jah, ainult riikliku justruktuuri esindajal on igus tutistada ja alles prast vastavat kohtuotsust.
Kuidas see perekonda lhub? No vaevalt, et ks perekond veel kuigivrd dusalt hise laua taga istub, kui ks pereliige on teise kohtusse andnud.
(igus on miski, mida nutakse st armastuse vastand).


Pedagoogika koolitaja Godi Keller naljatles: Rootsis on petajate ja lastevanemate kohtumine selline, et petaja advokaat kohtub lapsevanema advokaadiga.
Prast PISA testide avaldamist lbis Rootsi hiskonda hariduspaanika  meie tase on juba aastaid kivina kukkunud.
Riik saab anda ainult seaduslikke igusi, aga ei au ega hbi. Meil on igusriik, mitte him...









P.S. SAPTKile on mul ks tore uudis ka. Majanduslikud prognoosid on nii kehvad, et pensionitest ei maksa pealekasvavatel plvkondadel enam unistada. Riiklik ehk seaduslik pension teaduprast mjub perekondadele lagundavalt (nagu ka lasteaiad, saati seadusliku kohusega need igale soovijale tagada!)







Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:52 4 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
24. juuli 2014Epikurose naasmine kiriku varemetele 
Veidi alla poole sellest tekstist ilmus Eesti Ekspressis 16.07.2014

<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Tervist ja meelerahu! Epikurose naasmine kiriku varemetele


Mihkel Kunnus




Vga paljud maailmavaatelised lahknevused tulenevad erinevast arusaamast, kuivrd mingi hiskondlik funktsioon peaks olema riigi- ja kuivrd erasektori korraldada. Haridusest ja prgiveost sisejulgeolekuni, omastehooldest ja meditsiinist tkohtade loomiseni. Funktsioonide positiivsuses ldiselt ei kahelda, kll aga vaieldakse selle le, kes oleks efektiivsem vi iglasem haldaja. Niteks keegi ei vaidle, et tervishoid on hve, aga vib vaielda selle le, kuivrd on see riigi ja kuivrd eraisiku mure. Ometi on paar olulist asja, mis vivad plvida lausa vastupidise hinnagu sltuvalt sellest, kas seda korraldab riik vi indiviid. Eriti on see selliste asjadega, mis puudutavad kige laiemas mttes moraali. Sest riik on phimtteliselt masinavrk ja masin ei saa olla moraalne (ega ebamoraalne). Kui riik teeb Robin Hoodi, siis pole see ilsus, vaid mingi sotsialismimasin. Oma vara vabatahtlikult vaestele jagav rikkur on aga kahtlemata ilis. Tema tegusid vetakse purgatooriumi thtaja mramisel arvesse (purgatoorium ehk puhastustuli on (katoliiklikus teoloogias) vaheetapp, milles mdukalt patuseid inimesi piinatakse nende pattudele vastaval hulgal enne paradiisi laskmist). Seega, kui tahame jtta inimestele vimaluse vltida ja vhendada prgupiinu, siis ei tohi riik sotsiaalabi korraldada.


Veel mitte kuigi palju plvkondi tagasi poleks eelnev arutluskik sgedana tundunud. Nd oleks vhemasti riigiametniku vi ministri suus sellised snad meldamatud. Ometi nitlikustab see hte keskset muudatust htumaises elutundes ning mis thtsam  see muutus veel kestab ja selle loogika on aktuaalne. Kristlus  htumaise maailmapildi suurkujundaja  oli (on?) orienteeritud surmajrgsusele, igavikule. Kige thtsam oli mitte teha pattu, mitte eksida Jumala seaduse vastu, mitte seada ohtu oma surematut hinge. Kehalised kahjustused ja kannatused ning surmaeelne heaolu oli selle krval tiesti teisejrguline. Telise kristlase elu on orienteeritud surmajrgsusele (nagu ka moslemil niteks).
Pigem l endal ksi maha, kui varastad, sest varastamine on patt (hukutab hinge), aga nlgimine vi verest thjaks jooksmine pole seda mitte (see hukutab pelgalt ihu, igavese hinge ajaliku kesta). Nnda on igati arusaadav, et 65000 nlgivat last on katoliikliku taustaga organisatsioonile kaugelt vhem pletav probleem kui oht, et riik vib aktsepteerida pattu. Viimane kutsub kristlikes konservatiivides esile lausa ldmobilisatsiooni. Ja seda XXI sajandil hel maailma sekulaarsemal maal.
Veel ks aspekt, mis selle maailmapildi juurde kuulub, on see, et kik maailmas toimuvad protsessid on allutatud kikvimsale keskvalitsusele (Jumalale). Seega on suhted selle keskvalitsusega absoluutselt mravad ning kui mis tahes asjad hakkavad vga kehvasti minema, siis on probleem selles, et keskvalitsus on oma moraalitu kitumisega vlja vihastatud. Nimelt see keskvalitsus hoolib ainult moraalist. Olgu ikaldus, iibelangus, epideemia vi mis iganes, ikka on phjuseks inimese moraalne lodevus. Hiljuti vis usuisade kest kuulda, et laastavad leujutused Balkanil oli taevase keskvimu karistus selle eest, et Eurovisioni vitis habemega naine (aga nad ei tule selle pealegi, et Eurovision ise vib olla saadetud karistuseks pattude eest).  
Sellistel elutunnetuslikel nhetel on vga suur inerts ning ka eelkirjeldatud loogika on veel vga elujuline, kuigi ametlikult sellist keskvimu enam ei tunnista. Ilmekaim nide on moraalse lodevuse pidamine mingi hiskondliku muutuse phjuseks (emigratsioon, linnastumine, iibelangus, humanitaarainete ppimine jms)


Eelnevaga ei taha ma kristlust hemtteliselt naeruvristada. See nitaks korraga nii antropoloogilist kanapimedust kui kultuuriajaloolist juhmust ja tnamatust. Kristlusest on prit ka mned meie praegused kesksed vrtused, niteks ideaal kikide inimeste phimttelisest vrdsusest. Samuti see, et iga inimene on vrtus sltumata tema maistest omadustest. Jeesus korjas kokku kik sandid ja pidalitbised ning tles, et ka neis on surematu hing ning see surematu hing on absoluutselt thtsaim, mille krval on maised ja kehalised omadused tiesti teisejrgulised ja thised. Arusaadavalt thistas see ideaal kik seisused ja klassid, sest need on ju maised lahterdamisprintsiibid. Ka rahvus on maine lahterdus, sestap on rahvuskristlus misteline vastuolu (nagu ka rahvuskommunism vi rahvuskapitalism). Selge kristlik ideaalpilt neb kiki inimesi tisvrdsetena livrtus Jumala palge ees ning selles tisvrdsuse puuduvad igasugused seisused ja klassid. Nii peabki see kristlikku pritolu ideaal maiselt realiseerituna hvitama kik maised grupeerimisviisid inimeste vahel. Kik aristokraatiad, seisused ja klassid  need kik on ebakristlikud. Aga ka rahvused, himud ja lppeks ka perekond. Himud on kristlikus maailmas kenasti hvitatud, rahvused vaaguvad hinge, aga perekonna hvitamine on juba paljudele liiga vastuvetamatu (kommunistlikud idealistid, hipiliikumine jmt on seda ka ritanud), mistttu kirik on ajalooliselt vtnud vastutuse ja olnud hiskonnas selleks institutsiooniks, mis hiskonda Jeesuse (loe: kiksugu vrdiguslaste) liigse mju eest kaitseb. Kirik on teinud seda ige osavalt, nimelt juhtinud thelepanu Jeesuse petuselt Jeesuse surmale. Kiriku smboliks ja keskmeks on just nimelt ristildud Jeesus, mitte petav Jeesus. Ja Jeesuse surnust les tusmine on ks kiriku keskne msteerium. tleb ka Paulus: Kui Kristust ei ole les ratatud, siis thendab see, et ka meie jutlus on thine ja thi on ka teie usk (1Kr15:14).
Ja sellega on nd kll kehvasti. See on nd see aspekt, mida on tnapeva sekulariseerunud htumaalasel vimatuseni raske kristlusest omaks vtta. Kui aga inimeses seda surematut hinge pole, siis ta on just selline nagu ta maisuses on  kimp maiseid (muutuvaid) omadusi ja punkt. Alates kehakaalust, east, rassist ja soost ning lpetades hambumuse, keeleoskuse ja iseloomujoontega. See on kik, mis inimesel on, see ongi inimene (seda ei maksa pidada labaseks vulgaarmaterialismiks, mis samastab elusorganismi keeruka mehhaanilise masinavrgiga, elusus kui aastamiljardeid ktkev ja mletav pidevus on imeline bioloogiline reaalsus). Kindlasti eitavad seda paljud ja hakkavad siin rkima hingede rndamisest, mbersnnist, spiritualismist vi pagan teab, millest veel, aga vaevalt oleks kuigi palju neid, kes jksid rahulikuks, kui mni riigiametnik sotsiaalsest iglusest rkides apelleeriks surmajrgsele tasule.


Sellise maailma- ja enesepildi muutumisega kib tasapisi kaasas radikaalne vrtuste mberhindamine. See, mis enne oli thine ja teisejrguline  maisus, surmaeelne eksistents  , muutub ainuoluliseks.
Kuna maine eksistents on kik, mis on, tuleb see ka maksimaalselt realiseerida. Ja seda lausa moraalse imperatiivina  sa pead realiseerima oma elu maksimaalselt. Igapevakultuur kohe kubiseb seda muutust kuulutavatest moraliseerivatest hatustest nt Elult tuleb vtta, mis vtta annab!, Elu ei tohi olla ettevalmistus surmaks! (NB! See on otsene kristliku hoiaku eitus!), Hauda tuleb viskuda selg ees(!), ampanjaklaas kes, huulil hatus Milline pidu see oli!.
Ikka korrutatakse ka sisemist sundi ennast teostada ning pole kahtlust, et see peab toimuma enne surma.


Hedonistlik individualism on mistepaar, millesse tepoolest nivad koonduvat tnapeva hiskondlikud ldtendentsid ning meile kigile tunduvad intuitiivselt omased vrtused, mida jutlustas he tuntuima hedonistliku filosoofiavoolu isa  Epikuros. Vrsnade leksikon (Valgus 2000) annab hedonismi vasteks naudisklev ning  epikuurliku vasteks nautlev, elumnusid nautiv. Raske on pidada nende snade jrgi joonduvat inimest, kellekski muuks kui kerglaseks. Epikurose plualla panek on aga samuti kiriklik prand. Epikuros pandi kirikus plu alla selle prast, et ta oli lbinisti ilmalik, lbinisti selle maailma elanik (nii nagu suurem osa meist praegu). See oli tema vahest et ainus, ent kiriklikust vaatekohast tiesti andestamatu puudus. Moraalselt vgagi  nudliku kirikuisa Augustinuse Pihtimusest vime lugeda: Ja ma arutlesin oma sprade Alypiuse ja Nebridiusega hea ja halva piiride le ning oleksin vaimus mranud vidupalmi Epikurosele, kui ma poleks uskunud hinge elu ja tegude hvitust prast surma, mida uskumast Epikuros keeldus. 
Hedonismi ja epikuurlusega seostub tnapeval eelkige meeleliste mnudega liialdamine ja nendega piirdumine. Ometi Epikuros lhtus ige kainest ja elutargast naudingumratlusest: nauding on keha vabadus kannatusest ja hinge vabadus rahutusest, samuti pidas ta vaimseid naudinguid kehalistest krgemaks. Ta lihtsalt ei eitanud viimaseid, ent kohe kindlasti ei propageerinud ta labast prassimist ja rockstaarilikku elupletamist. 
nneliku elu ja naudingute targa propageerijana jutlustas Epikuros mdukust, sest ei alkohoolik ega narkomaan ole nnelik, vaid keegi, kellel on mned eredad shvatused pidevas prgus, liiderdaja pole nnelik, vaid keegi, kes pherdab meelelises enesetlgastuses, liialdav gurmaan pole nnelik, vaid keegi, kelle elukvaliteeti gib ha rohkem kasvav lekaal jne.
Liialdustest on rohkem kahju kui kasu, ngi Epikuros ja seadis sihiks tervise ja meelerahu. 
Tervislike eluviiside teooria on ldprintsiipides vga lihtne  s vhem ja tervislikult ning liigu rohkem. Praktikasse rakendamise teeb raskeks lihtsalt inimesele omane tahtenrkus.


Raskuspunkt on meelerahus. Seda on vga raske leida, vahel isegi nnda raske, et inimene end tahtlikult vigastab, lausa ligub, et meelerevus suubuks ihulikku vallu.
Niteks individualistlik hedonism pole rahvuslusega vastuolus, sest enamik inimesi ei suuda leida meelerahu kujutlusega oma rahvuse hbumisest (osad suudavad ja need tekitavad esimestele lisameelehrmi). Samuti osad ei suuda leida meelerahu kujutlusega kristluse hbumisest. Siin avaldub juba ks inimese keskseid omadusi  vime kannatada oma kujutlusvime kes, inimese vime tunda reaalset valu mittereaalsete asjade tttu. Lapse hirm ja valu on ehtne, kuigi voodi all pole mingit kolli. Kujutlus taevast ja prgust on praeguseks siinmail kaotanud suuresti aktuaalsuse (kuigi prgu kui absoluutse vltimise nude rollis on mne jaoks kujutlus kahest mehest magamistoas).
Suur pshholoog Dostojevski tles, et inimene ei saa olla nnelik olemata hea. Hea tuleb olla muidugi kellegi teise vastu. Vime ka vhema pidulikkusega elda: inimene tunneb end halvasti, kui ta ei saa rahuldada oma sotsiaalseid instinkte. ldisemalt: inimeses on seesmine tung aidata ka ligimene igele rajale. Kristlased teevad kik, et ligimene ei teeks pattu, mis rvetaks nende surematu hinge, ja epikuurlased teevad kik, et ligimine oleks nnelik st ei piinleks ei kehaliselt ega vaimselt. Kristlased kutsuvad les seksuaalsele karskusele, epikuurlased kutsuvad les tervislikele eluviisidele (ja tiraeerivad ratutes kogustes eneseabiraamatuid). Niteks on ilmne, et epikuurlik meelelaad annab eutanaasiale heselt rohelise tule, kristlane aga punase (see suts kannatusi igavese nduse krval on thiasi).


Meelerahu  huvides tuleks epikuurlastel ja kristlastel nha sarnasusi teineteisega. See lepitab. Kui kristlase vaenlase ldnimetus on patt, siis epikuurlase vaenlase ldnimetus on kannatus. Kes oleks hlekate seksuaalmoralistide epikuurlikeks analoogideks? No need, kes hlekalt vitlevad kannatuse vastu. Hiljuti nitasid noored loomakaitseaktivistid Tartus filmi Earthlings. Plakatilt vis lugeda: Kik taandub valule ja kannatustele. Mitte intelligentsusele, mitte tugevusele, mitte sotsiaalsele kuuluvusele ega tsiviiligusele. Valu ja kannatused on iseenesest halvad ning neid tuleks vltida vi vhendada olenemata kannatava olendi rassist, soost vi liigist.
See on vga representatiivne, sest siin ilmneb leminek kristlusest epikuurlusse. Siin on korraga kristlik nue pidada kiki pere- ja himkondlikke seoseid teisejrguliseks ning epikuurlik vaen kannatuse vastu. Ja vttes eelduseks selle, et htumaine hiskond on praegu suundumas kristlikust epikuurlikku, vib elda, et need noored loomakaitseaktivistid asuvad elutunnetusliku muutuse esirinnas. Nemad on uue aja moralistid. Need, kes arvavad, et praegu kib mingi ilge moraalne allakik, on sama kitsarinnalised omamttalased nagu need, kes peavad Varro Vooglaidu sallimatuks. Ja nad on. Kujundlikult: toimub liikumine seksuaalmoraalilt loomaiguslusele. Kes neb siin progressi, kes langust  hesed on mlemad.


Uku Masing tleb oma budismiloengutes, et iga filosoogia, iga dogmaatika, iga eetika on juba tnapev, aastal 1963, iganenud anakronism, relikt ja atavism. Klab veidi nagu ks postmodernismi mratlusi. Kuid moralistidel pole mtet eriti karta, sest ega sotsiaalsed instinktid kuhugi kao, lihtsalt kirjaoskuse levik ja massikommunikatsiooni teke ti endaga kaasa selle, et kadusid piirkondlikud ainuviisid neid instinkte mtestada. Vabaarmastuse-hurraaga alustanud hipikultuur ei hbunud seetttu, et leiutas mingi neokonservatiivse dogmaatika, vaid nad jooksid raskolnikovidena vastu oma pshholoogilise struktuuri seina. Jaan Kaplinski snastab raamatus Isale: Vaba armastus on kena, aga mulle tundub, et inimestel ei ole vimet armukadeduse ja mahajetuse valust le saada. Mlemad vivad inimese hvitada ja ma ei usu, et meil on igust seda niisama, oma nne vi mnu nimel teha. Kuigi reegleid siin anda ei saa, neid saab anda vaid oma sdametunnistus.
Siin tuleks aru saada, et seksuaalmoraal on igand just moraalina, hiskondlikus praktikas see mingeid erilisi muutusi kaasa ei too, sest selgele lviosale inimestest jb heteroseksuaalne monogaamia siiski kige vhem kannatusi valmistavaks ehk pshholoogiliselt konoomseimaks eluviisiks(see pole midagi harmoonilist ja pingevaba, aga kik alternatiivid on veel hullemad), ent see sama printsiip jtab eluiguse ka normaaljaotuse realadele, teistsugustele loomustele. Oma loomusega konfliktis elamine on aga epikuurlikust seisukohast patt  see on oma ainsa, piiratud ja sureliku elu elamine meelerahuta (ehk patus kristlaste keeli).


Nende ridade kirjutamise aeg puhuvad isernis epikuurlikud tuuled ka Universitas Tartuensises, muuhulgas on plaan kaotada teoloogiaosakond iseseisva ksusena. Kristluse itseaegadel olid kik teadused aga teoloogia teenrid. Pha Aquino Thomase jrgi oli kehvimgi teadmine igavikulistest asjadest mtmatult olulisem parimastki teadmisest ajalike asjade kohta (loe: ka parim loodusteadus on thisem halvimast teoloogiast). Epikuros ei pidanud teadmist vrtuseks iseeneses, ta arvas, et ainult need teadmised on vrtuslikud, millel on mingi praktiline kasulikkus st vrtus on eelkige rakendusteadustel (st ka Teadus hakkab ajale jalgu jma). Klab tuttavalt, kas pole? 


Tartus seisab Pepleri ja Kuperjanovi tnava nurgal omaprase arhitektuuriga hoone. See Tartu Maarja kirik ja omaprase arhitektuuriga on ta seeprast, et vaprad nukogude vabastajad  need, kes vabastasid inimesi eludest ja tnavaid majadest  vabastasid selle 1941. aastal tornist ja nukogude sotsialismi viljastavates tingimustes sai sellest EPA spordihoone, asutus, mis juba kmnekonna aasta eest mujale kolis. Sestap viks hoone taastada, aga nd vist kll jlle spordihoonena. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 11:39 9 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
13. juuli 2014Puudutuse aegu 


Jrgmine kord kohtas Ulrich Clarisse'i tolle sprade pool maaliateljees, kuhu rhm inimesi oli kogunenud musitseerima. Clarisse ei torganud selles mbruses silma, pigem ji veidriku roll Ulrichile. Ta oli tulnud vastu tahtmist ja tundis trget inimeste keskel, kes kuulasid hurmatult ja kookutmbunult. Need leminekud armsa, tasase, leebe juurest snge, heroilise ja mhiseva juurde, millega muusika saab hakkama paar korda veerand tunni sees  muusikud seda ei mrka, kuna nende jaoks on sndmus samathenduslik muusikaga ja niisiis millegi lbi ja lhki suureprasega! , aga Ulrichile, keda sel hetkel ldsegi ei ahistanud eelarvamus, et muusika peab olemas olema, paistsid need niisama halvasti phjendatud ja ootamatute juhtumusetana nagu mll mnes purjus seltskonnas, kes juab hetkega hrdameelsusest kakluseni. Ta kll ei tahtnud ette kujutada suure muusiku hinge ja selle le otsust langetada, aga see, mis tavaliselt kehtib suure muusika kohta, ei paistnud talle ldse mitte teistsugune kui kapp, milles on sees kik hingesisud ja mis vljaspoolt on vga ilusti nikerdatud, aga millest kik sahtlid on vlja tmmatud, nii et seespool on kogu sisu lbisegi pillutud. Tavaliselt ei suutnud ta mista, et muusika on hinge ja vormi sulam, sest ta ngi liiga selgesti, et muusika hing, vlja arvatud tiesti harv puhas muusika, pole muud kui igahelt laenuks vetud ja hulluks aetud hing.
Ometi oli ta nagu teisedki pea ktele toetanud. Ta ainult ei teadnud, kas see sndis selleprast, et ta mtles Walterile, vi et endal krvu kinni hoida. Tegelikult ei hoidnud ta ei priselt krvu kinni ega mtelnud ka ksnes Walterile. Ta tahtis ainult ksinda olla. Ta ei mtisklenud sageli teiste inimeste le, tenoliselt selleprast, et ta iseendagi kui isiku le harva jrele mtles. Harilikult talitas ta arvamuse kohaselt, et see, mida sa mtled, tunned, tahad, kujutled ja teed, viks teatud asjaoludel thendada elu rikastamist, kuid see, mis sa oled, ei thenda mingitel asjaoludel enamat kui selle tootmisprotsessi krvalprodukti. Musikaalsed inimesed on aga vga tihti vastupidisel arvamusel. Nad kll loovad asja, mille kohta kasutavad muusika isikupratut nimetust, kuid see asi koosneb ometi suurimas vi vhemalt neile thtsaimas osas neist endist, nende tundmustest, tunnetest ja hisest elamusest. See on rohkem olemine ja vhem nende muusikas psimine, mis kigist vaimsetest tegevustest sarnaneb enim nitleja rolliga. See krgenemine, mille tunnistajaks Ulrich pidi olema, ratas tas vastumeelsust, ta istus nende keskel nagu kull laululindude seas.






Robert Musil Omadusteta mees
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:48 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. juuni 2014Robert Musil kirjeldab juhtumit 
Peeter oli sna kogukas ligi seitsmeteistaastane poiss, kelles Linderi jras kasv oli tidetud laiemast kehalisusest ja selle vrra lhenenud. Ta ulatus isale vaid lani, aga ta pea, mis sarnanes tahumatult mara suure keeglikuuliga, istus trimmis kaela otsas, mille mbermdust oleks piisanud isa reie jaoks. /.../
Ta armastas jalgpalli ja sellegi juures eelistas rohkem asjatundlikul ilmel pealt vaadata ning kaalukaid hinnanguid langetada kui ennast ise pingutada. Tal oli plaanis lenduriks saada ja hel peval kangelastegusid sooritada, aga ta ei kujutanud seda ette sihina, mille nimel td tuleb teha, vaid isikliku eeldusena, just nii nagu olendid, kel see eeldus on, vivad hel peval lennata. Teda ei mjutanud seegi, et tema vastumeelsus t suhtes seisis vastuolus kooli petussnadega. See tunnustatud pedagoogi poeg ei omistanud ldse mingit vrtust sellele, et petajad temast lugu peaksid; talle piisas, et olla oma klassis kehaliselt tugevaim, ja kui mni kaaspilane paistis talle liiga nutikas olevat, oli ta valmis andma vahekorrale taas talutava kuju rusikahoobiga nina pihta vi khtu. Teatavasti vib nndagi elada auvrset elu, ja Peetri meetodil oli ainult see puudus, et ta ei saanud seda rakendada kodus isa vastu  ja, et too tohtis sellest vimalikult vhe teada saada. Sest selle vaimse autoriteedi ees, kes oli teda kasvatanud ja leebelt pihtide vahel hoidis, varises Peetri tormiline meel kokku haledateks mssukatseteks, mida Linder seenior nimetas hdiseks himudehalaks. Vikesest peale tuttav parimate phimtetega, oli Peetril raske sulgeda silmi nende te ees ning ta suutis rahuldada oma au ja vitlusindu, kasutades ksnes indiaanlase kombel sjakavalusi, mis vltisid avalikku snasda. Oma vastasega sobitumiseks kasutas ta kll ka palju snu, kuid ei laskunud seejuures kunagi vajaduseni ttt rkida  see oli tema arusaamist mda ebamehelik ja lobasuine.




Robert Musil Omadusteta mees 3.kd ptk 43
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:52 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. juuni 2014Kuidas kesta 
Ilmus Eesti Ekspressis 11.06.2014. 
Autoriks on Martin Oja.

MARTIN OJA: Tuleb aeg, mil knetehnikule eldakse: sul pole midagi vastu anda

Fossiilsed ktused vimaldasid masinatel lviosa tst ra teha ja tugata massid teenindussektorisse. 

Statistika vihjab, et nii see ei j. Inimpopulatsioon paisub endiselt, raisates kirglikult taastumatuid varusid, millest kergesti pumbatav nafta on vaid ks paljude seas. Kaugel pole (taas)taipamine, et teenused ei anna sooja ega tida khtu. Silmaklappidega judehiskond neb Maslow pramiidi alumisi kihte loomulikuna nagu puhast joogivett vi pikesetusu hommikul; pikaks venitatud ja keerukas tarneahel on muutnud need hved linlase jaoks umbisikuliseks ja enesestmistetavaks. Kusagil tagatakse neid ilma meie osaluseta. Viimase kmne aastaga kahekordistunud hinnaga toit on lnlase jaoks veel odav. Aga rahvusvahelises geopoliitikas leiavad aset enneolematud muutused. Toitu importivad riigid on asunud vlisriikides pllumaad kokku ostma, et kriisile vastu astuda.
Puhta teenuse-rahva hulka ei kuulu muidugi muusikud, petajad, oskusehitajad vi muud spetsialistid, keda on ssteemis alati vaja. Intuitiivselt on siiski selge, kelle kutsumus kollektiivi hvestab, kelle oma mitte. Mni amet hulbib vaid hpertroofilise kapitali lises kiiluvees. Nii mnigi kipub tl kimist igustama palgaga. Mida palga eest tegema peab, on juba teisejrguline ksimus. See on huke j. Millal teenindajad liiguvad tagasi pllumajandusse, vib ainult spekuleerida. Kui tuumasda ei tule, tusevad ktuste ja vetiste hinnad sujuvalt, traktorilt hobusele ei taanduta le. Veel on aega, et melda svenenumalt oma positsioonist tulevikumaailmas, pidades aru, millised oskused aitavad ellu jda vhem organiseeritud, vhem arenenud hiskonnas.
Futuroloogia on htpidi seotud science fictioni, teistpidi majandusteadusega. Samasuguse eraldusjoone vib tmmata lbi konoomika. Teatud protsessid, niteks brsi kitumine lhitulevikus, on ennustamatud, nagu nitas nobelist Daniel Kahnemann. Teist tpi nhtusi saab prognoosida, kui eeldame, et algandmete hulka ei ilmu midagi uut ja ssteemitervikut muutvat. Niteks on spekuleeritud, et energiaprobleemi vib lahendada kontrollitud termotuumareaktsioon. Sellise infoga ei saa ennustustes paraku arvestada. Kui aga algandmed on fikseeritud  kas vi toitainete hulk mullas, pikesekiirguse ning vee kogus , vime paraja tpsusega arvata, kui palju annab saaki meile tuntud taimesort. Prognoosid maakera ressursinappuse ja selle tagajrgede kohta kuuluvad teist tpi nidete hulka. Neid on phjust tsiselt vtta.
Kaks thtsaimat raamatut, mis 2013. aastal Eestis ilmusid, on Valdur MikitaLingvistiline mets ja Kaupo Vipi Globaalpohmelus. Mlemad rgivad tulevikust, aga teevad seda eri viisidel, tiendades teineteist suurepraselt. Globaalpohmelus visandab faktide najal kainestava pildi, mis juhtub siis, kui tarbimispillerkaar otsa saab, sest sahver on thjaks sdud. Mikita jutustab aga veidra ja paeluva muinasloo, kneldes meist endist; sellest, millised me olla viks hes vimalikus maailmas. Samas on Mikita lugu selle maailma loomise retseptiks. Neil raamatutel ma pikemalt ei peatu  paljud on nende juurde juba judnud ja teistegi judmine nib loomulik. elgem vaid, et teema on hus. Nii mnigi eestlane tahab hea seista selle eest, et ta laste appihdeid ei summutaks eponmiline veeuputus.
Aprilli lpus kogunes Srve srele seltskond rksaid inimesi, kellele eelnenud ksimused on olulised. Kalevi Kulli, Kaupo Vipi, Valdo Ruttase ja Agu Visseli algatatud mttetalgutel TuleVAeg otsiti kolmepevase grupit kigus Eesti konteksti sobivaid lahendusi. Enim keskenduti kogukondade teemale ja vajadusele linnast maale kolida. Kui elekter ja kommunikatsioonid kaovad ning puhkeb marodrlus, muutuvad linnad surmalksudeks. Pretsedendid nitavad, et ametlikest struktuuridest on sellistel puhkudel vhe abi. Igahel tuleb vljas olla oma pere eest.
Mttetalgutel vaeti ka jtkusuutlikkuse aspekte. ksmeelselt leiti, et kriisi ajal on just maahiskond ellujmise pant. Seda on Eesti ajalugu korduvalt testanud. Oleme eelisseisus, sest meie hre asustus lubab hektaritelt kaloreid nutada ka traditsioonilistel viisidel. Toimivas kogukonnas on aga kige thtsamad sidemed  liikmete omavaheline tutvus ja usaldus ksteise vastu. Just sellised sidemed on kahekmnendal sajandil krgelt arenenud riikides nrgenenud ja vajavad taastamist. Vajame uut meie-tunnet, nhtamatut, aga hist eesmrki. Selle piirid on juba selgimas: eesmrk on ellujmine.
Maaelu tugevdamine peaks olema valitsejate suurimaid prioriteete. Mrksnadeks uued tkohad, viketootmise brokraatiavaba toetamine, kriisiplaanide vlja ttamine ja vhem tsentraliseeritust. Esmalt tuleb aga tegelda metatasandiga  aruka arengukavana paika panna, milliseid probleeme ja mis tasandilt on mistlik lahendada. Palju kogemusi saab ammutada eestlaste endistest eluviisidest  vtta eeskuju kas vi esimese vabariigi histukultuurist. Meie kliimavndisse sobivate naftavabade tehnoloogiate silitamist viks koordineerida Eesti Rahva Muuseum, ellujmisoskuste teadmistepank.
Inimese vrtustamisel ja pstmisel tarbetust sebimisest kaaluti he vimalusena kodanikupalka. Vikeses kogukonnas viks olla sellise toidu- vi kttekujulise palga tagajaks magasiait, millesse kik liikmed, kas vi kaudselt, midagi panustavad. Kogukonda siduvate institutsioonide seas tuleb arvestada tavaiguse naasmisega. Nagu teame minevikust, pole tavaiguses midagi barbaarset. Klahiskonnas oli kuritegevust vhem kui linnades lihtsal phjusel  kitumist ja minapilti juhtisid tihedad sidemed kaaskondsetega. Kontrollmehhanismina toimis hbi, mis on ndiselust suuresti kadunud. Kui hbist vheseks ji, pani asjad paika sdlase ignoreerimine kogukonna poolt.


Praegu nib eurooplasel veel aega olevat. Seda tuleb mistlikult kasutada, rakendades ressursse puhverstruktuuride loomiseks. Tuleb kirjeldada vimalikke stsenaariume ja levitada teadlikkust, vhendada vastandust Linna ja Maa vahel. hel hetkel vivad tmbekeskustest saada tukekeskused. Iga linlane viks tunda, et kusagil maakohas on tema tagala, kuhu ta kriisi korral minna saab. he ideena pakuti talgutel vlja, et luua viks tagalakindlustusmaksete vimaluse: helt poolt aitaks see konkreetsel kogukonnal maaelu kigus hoida ja teisalt genereeriks lepingusuhtes linnapere jaoks sedasama tagalat. Muutused suhtumises ja plaanides alaku aga laiemast kogukondade liikumisest. Kogukonnad  kogunege!




Klgneval teemal vaata ka SIIA.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 19:10 10 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
6. juuni 2014Erakonnad vilistavad Riigikohtu otsusele ja ajakirjandusel on sellest suva 
Artikkel ilmus krbitud kujul EPLis sel kolmapeval (04.06.2014). Selle ndala sndmuste tttu on seda nd oluliselt tiendatud.
Autor on Siim Tuisk.




Miks vilistavad erakonnad ravimituru korrastamist edasi lkates Riigikohtu otsusele ja miks ajakirjandusel sellest suva on



Riigikogu otsus jtkata phiseaduse rikkumist ja pikendada apteekide asutamispiiranguid sunnib ksima erakondade ja ravimituru liidrite seotuse jrele.


Riigikohus tunnistas apteekide asutamispiirangud phiseaduse vastaseks. Need oleks kaotanud kehtivuse 9. juunil, mil justunuks vastav Riigikohtu otsus. le-eelmise ndala kolmapeval pikendas Riigikogu aga apteekide asutamispiirangute kehtivust aasta vrra. Selline tegevus on Riigikohtu otsusega otseses vastuolus. Pikendamise phjusena toodi vlja eelkige ajapuudus ning suutmatus leida kiiresti paremaid lahendusi.


Arvestades et iguskantsler prdus phiseadusvastaste piirangute kaotamise ettepanekuga Riigikogu poole juba rohkem kui poolteist aastat tagasi, on see phjendus naeruvrne. Selle ndala kolmapeval oli aga ka president sunnitud uue regulatsiooni puudumise tttu asutamispiirangu kehtivust pikendava seadusemuudatuse vlja kuulutama. Kui niivrd olulise valdkonna regulatsiooniga tegelemiseks pole leitud nii pika aja jooksul ressursse, siis on oluline ksida, mis oli erakondade tegelik motivatsioon hoiduda apteekide asutamispiirangutega tegelemisest.


Praegune regulatsioon on teatavasti tekitanud ravimiturul monopoli. Turu maht Eestis oli 2013. aastal umbes 260 miljonit eurot, millest suuremat osa kontrollivad kaks ettevtet*1, vlistades konkurentsi ja uued turuletulijad. Turuliidrid kasutavad oma positsiooni kindlustamiseks kiki vahendeid, markantseima nitena vib esile tuua 800 riiulifirma loomise. Uue apteegi asutamise luba loositakse taotlejate vahel vlja ning need ettevtted on loodud ksnes selleks, et loosimisel viduansse suurendada.*2


Ravimituru piirangute eesmrk paistabki olevat takistada konkurentsi tekkimist*3, mis toob tarbijate jaoks loomulikult kaasa krgemad hinnad kui toimiva turu tingimustes.*4*5 Seda olukorda, kus sellist sisuliselt varjatud ravimimaksu maksavad kik Eesti elanikud  philiselt muidugi pensionrid , toetavad kik parlamendierakonnad. Vga suure summa maksab ravimite eest ka riik haigekassa hvitiste kujul. Ksimus on, kuhu see raha tegelikult lheb?


Tegelikku huvi olukorra parandamiseks pole nidanud les kski parlamendierakondadest. IRL-i vastuhl seaduse kolmandal lugemisel oli lihtsalt nitemng, kuivrd nad ise esitasid veel kuu aega varem sotsiaalkomisjoni juhtides eelnu, mis paistis vlja nagu oleks see tulnud otse turuliidrite juristide sulest. Niliselt karmikelise regulatsiooniga oleks tekitatud olukord, kus omandiigusse sekkudes ja kutsudes sisuliselt esile apteekide sundvrandamise oleks riigi vastu algatatud hulganisti kohtuasju. Proviisoreid, kellele vrandada, poleks leidunud ning seadus oleks jnud reaalsuses justamata. Oleks silinud praegune olukord ravimiturul. Apteekrite vaikimist sellise regulatsiooni vljapakkumise puhul seletab arvatavasti turuliidrite ja parlamendierakondade hea teineteisemistmine.


Apteekide regulatsioon Eestis kuulubki ldiselt fantastika valdkonda. Riigikohus on leidnud, et apteekide asutamispiirangud ei sobi maa-apteekide silitamiseks ja maapiirkondades ravimite kttesaadavuse tagamiseks*6. Seda kinnitab ka kogemus  maa-apteeke on jrjest suletud ja ravimite kttesaadavus maapiirkondades ha vhenenud*7. Alternatiivseid lahendussuundi on soovitanud nii iguskantsler*8 kui ka Riigikohus*9. Viks ju arvata, et kui isegi Eesti kige krgemad igusinstantsid on viidanud kehtiva regulatsiooni phiseadusvastasusele, siis viks opositsioonil olla huvi see kella klge panna. Ometi ei ole seda tehtud.


Riigikogu valimised on vhem kui aasta prast. President kuulutas kll sel kolmapeval (04.06.2014) seadusemuudatuse vlja, sest oli seatud sundseisu, kuid rhutas hemtteliselt, et Riigikogu ei ole suutnud probleemi lahendada. Hoolimata presidendi tungivast soovitusest luua uus regulatsioon juba novembriks, ootamata iguskantsleri ja Riigikohtu jrjekordseid hinnanguid, satume ilmselt jlle niaringi, kus Riigikogu venitab, asi juab uuesti Riigikohtusse ning kik kordub taas. Mis phjusel lastakse iguskantsleril taaskord algatada phiseaduslikkuse kontroll, kui nii iguskantsleri, Riigikohtu kui ka presidendi snul ei vasta ravimiseadus silmnhtavalt sellele seatud nuetele? Kas ravimimjate surve parlamendierakondadele on testi nii tugev?


Siinjuures on thelepanuvrne, et Eesti ajakirjanduse lipulaev Postimees on piirdunud viimaste kuude arengute kajastamisel vaid vastaspoolte snasja vahendamisega ega ole kirjutanud htegi toimetusepoolset analsivat artiklit. Kigile on teada, et Postimehe grupp vahetas mullu septembris omanikku, kelleks sai Eesti ravimituru liidri Magnumi suuromanik Margus Linname. Tahaks loota, et see seos on juhuslik ja vaikimise phjuseks on kigest ajakirjanike suur koormus ja lugejahuvi alahindamine.


ldiselt vibki tekkinud olukorra heks peamiseks phjuseks pidada ajakirjanduse tegemata td. Teemat peetakse keeruliseks ning apteekide asutamispiiranguid spetsiifiliseks ja tavainimesele kaugeks. Teema sisulist avamist raskendab ka turuliidrite agressiivne lobit leheveergudel, mille iseloomulikuks niteks on viimaste kuude koordineeritud rnnakud iguskantsleri vastu. Ent arvestades teema olulisust  vastamisi on siin ju Riigikohus, parlamendierakonnad ja ulatuslikud rihuvid  ei tohiks avalikkus ja vaba ajakirjandus sellise mugavuspositsiooniga leppida.


Mletatavasti kinnitas Edgar Savisaar kohalike valimiste eelses linnapeakandidaatide debatis, et korruptsioon inimesi ei huvita. Tahaks loota, et see ei vasta tele, sest teatavasti maksavad korruptsiooni kinni kik riigi elanikud hiselt. Parlamendierakondade suutmatuse taustal leida olukorrale lahendust mjub aga lausa farsina IRL-i eurovalimiste kampaania loosung vhem korruptsiooni, krgem elatustase.


Samamoodi nagu erakondade rahastamisskandaali ajal on siin nii koalitsioon kui opositsioon htviisi vait. Kui aga asjad on nii, nagu need lalt kirjeldusest paistavad, siis avaneb meile siin Silvergatei tegelik thendus. Kaks aastat tagasi sai avalikuks teadmiseks see, mida paljud ammu kahtlustasid  et erakonnad on kasutanud musta raha. Siit aga hakkab vlja joonistuma, milliseid seadusi vi otsuseid vib olla selle eest ostetud.


Riigikohtu otsuse eiramine parlamendierakondade poolt, mis on Eesti parlamentaarses ajaloos enneolematu, ning selleks teadlikult valitud venitamistaktika seavad kahtluse alla igusriigi olemasolu ldse. Kui kartellistunud erakonnad on riigiaparaadi riettevtete toetusel hivanud ning omavahel jaganud  ja ajakirjandus ei suuda olulisi teemasid avalikkuse ette tsta  , siis mandub meie demokraatia peagi oligarhiaks. 
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kuningas on tegelikult ammu alasti, aga tal hakkab piinlik alles siis, kui tema alastuse ksikasjad kigi jaoks avalikuks tehakse ja nende le arutatakse. Avalikkuse lesanne viks olla Riigikogu suvepuhkuseni jnud ajal  pisut le ndala  pidevalt aru prida, kas Riigikogu on uue regulatsiooni vljattamisega juba alustanud ning uurida tehtud edusammude kohta. Sellega tuleks jtkata ka erakorraliste istungite ajal, mis arvatavasti toimuvad juulis, ning sgisel, kui Riigikogu uuesti koguneb. Kuigi tegelikult oleks muidugi kige igem sotsiaalkomisjon seekord tegemata t eest ldse suvetle jtta. Ajakirjanduse roll peaks siin mistagi olema kogu praeguse regulatsiooniga tekkinud olukorra tiendav avamine ja ksitlemine, et hammustada lpuks lbi eri huvigruppide varjatud motiivid.






VIITED:

1. Asutamispiirangute mju kohta ldapteekide turule mrgib Riigikontroll, et need ei vimalda turule tulla uutel sltumatutel apteekidel vi apteegikettidel. Sellega kindlustavad asutamispiirangud turuosa kahe suurema ravimite hulgimja jaoks, kelle kes oli 2011. aastal 80,6% hulgimgiturust ja kelle mjusfris oli 2012. aasta veebruaris enamusosaluse, vhemusosaluse, kaubamrgi kasutamise kokkuleppe kaudu vi muul viisil 81% Eesti ldapteekidest. Teisisnu on Eesti ravimiturg tugevalt kontsentreeritud (kahe ettevtja ktte) ja vertikaalselt integreeritud (hulgimja kontrollib erinevatel viisidel jaemjaid ehk ldapteeke). Kuigi asutamispiiranguid on kehtestatud ka teistes riikides, on Eesti siiski erandlik selle poolest, et piirangud on kehtestatud jae- ja hulgimgitasandi ulatusliku vertikaalse integratsiooni ja turukontsentratsiooni tingimustes. (Allikas: Riigikontroll 4.04.2013)

2. Selleks et liisuheitmisel viduvimalust parandada, on mlemal Eesti ravimiturgu valitseval hulgimjal, nii Magnumil kui ka Tamrol, 100 tishingut, kes konkurssidel osalevad. Magnumi kontrolli all on tishingud Starting1 kuni Starting100 ja Tamro kontrolli all on Summer ks kuni Summer kssada. Kontrolli tishingute le omatakse vastavalt Magnumi vi Tamroga seotud isikute kaudu. Praeguseks on liisuheitmisele lisandunud 600 firmat T Proviisor 1 kuni T Proviisor 600, mille le omab kaudselt kontrolli Magnum. (Riigikontroll 4.04.2013)


3. Piirangu tegeliku mju jrgi otsustades teenib see turul kanda kinnitanud suurte jaekettide huve, kes saavad loassteemi kasutades hoida ra konkurentide tulekut oma apteekide krvale. (Konkurentsiamet 7.11.2011)


4. Riigikontrolli hinnangul on aastal 2012 Eesti ravimiturul konkurentsi olukord pigem halb. Ravimite hulgi- ja jaemgituru pimumine ja koondumine kahe suure tegija ktte ei taga normaalset konkurentsi. Tenoliselt oleksid ldapteekides ravimite (sh ksimgiravimite) hinnad madalamad kui konkurentsisituatsioon oleks parem.? (iguskantsler 9.01.2013)


5. Konkurentsiameti hinnangul ei motiveeri kehtiv juurdehindluste ssteem ravimimjaid sisse ostma odavamaid ksimgiravimeid. Samuti, arvestades krget kontsentreeritust ning vertikaalset integreeritust kogu ravimimgi turul, ei saa rkida ka konkurentsisurvest kui motivaatorist parima ja soodsaima kauba ja teenuse pakkumiseks. (Konkurentsiamet 18.09.2009)


6. 148. ldkogu leiab, et nudluse suurusest lhtuvalt ei ole asutamispiirangud sobivad vhese nudlusega piirkondades apteegiteenuse pakkumise jtkamiseks ega sellega alustamiseks. (Riigikohtu 9.12.2013 otsuse punktid 138-148)


7. 26. Eeltoodu tttu on mistetav, miks pole, vaatamata pea seitse aastat kehtinud apteekide asutamise piirangutele, maa-apteeke lisandunud ega nende hulk samaks jnud ja ravimid pole osale Eesti elanikkonnast geograafiliselt kttesaadavad. Statistika kohaselt on maa-apteekide arv piirangute kehtestamisest saati jtkuvalt vhenenud. Riik seisab sarnaselt 2005. a silmitsi vajadusega vlja ttada meetmed, kuidas tagada ka vhemasustatud piirkondades elavate inimeste ravimitega varustamine.  (iguskantsler 9.01.2013, vt ka Ravimiamet 14.03.2012)


8. 23. /.../ Seega ei saa riik RavS  421 ligetes 1-3 stestatud geograafiliste ja demograafiliste piirangute puhul olla kindel, et need viivad soovitud tagajrjeni, st et apteegiteenuse kttesaadavus maal paraneb vi vhemalt ei halvene. Hoopis kindlamalt viivad soovitud eesmrgini, kuid kahjustavad konkurentsi ja ettevtlusvabadust vhem, erinevad otseselt maa-apteekide arvu suurendamisele suunatud meetmed, niteks maa-apteekide subsideerimine, linnas tegutsevate ettevtjate kohustus pidada apteeke vhematraktiivses piirkonnas jne. Vikeapteekide toimetulekule suunatud meetmete vajalikkust nitab ilmekalt ka kohalike omavalitsuste tegevus.
/.../
25. Ravimiameti hinnangul on piirang maal taganud olemasolevatele apteekidele stabiilsuse konkurentsi mttes, kuid ei aita mitte kuidagi nende toimetulekule kaasa ega taga apteegiteenuse silimist kindlas piirkonnas. Seejuures mrgib iguskantsler, et maa-apteekide majandusliku toimetuleku halvenemise vltimiseks on riigil ravimiseaduse alusel ka teisi vimalusi, mis on jetud kasutamata. Niteks arvestades asjaolu, et arvestatava osa tegutsevate maa-apteekide kibest moodustab kohaliku hoolekandeasutuse ravimitega varustamine, siis potentsiaalselt on apteeke ohustav iga sotsiaalministri otsus tiendada asutuste nimekirja, kellel on igus osta ravimeid otse hulgimjalt.
(iguskantsler 9.01.2013)


9. 157. Apteegiteenuse paremat kttesaadavust saaks tagada suure nudlusega piirkondade apteekide pidajate kohustusega osutada apteegiteenust ka vhese nudlusega piirkondades. Apteegiteenuse kttesaadavuse saaks tagada kas psiapteegi olemasoluga vi ka niteks apteegibussi abil.
/.../
158. Vimalik oleks ette nha toetus vhese nudlusega piirkondade apteekidele. Toetuse maksjaks viks olla kas riik vi kohalik omavalitsus vi moodustataks toetusfond, millesse maksaksid suure nudlusega piirkondade apteegid kas tasu fikseeritult vi osana kibest. Seejuures peaks seadusandja otsustama, kas apteegiteenuse kttesaadavuse tagamine on riigi vi kohaliku omavalitsuse lesanne. Toetus aitaks asutamispiirangutest paremini kaasa vhese nudlusega piirkondades apteegiteenuse kttesaadavuse eesmrgi saavutamisele.
(Riigikohtu 9.12.2013 otsuse punktid 157-161)




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 15:21 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


19. mai 2014Reaalpoliitik tegutseb jlle 7. Urmas Klaasi esimene mber? 
On pris levinud kliee, et kunst on teline vabaduse vald, see inimtegevuse ala, kus vib letada piire, mida mujal ei saaks vi viks.


Ometi kohtasin sja selliseid enesekordamisi ja juhuste kokku langemisi, mida vib lubada endale ainult pris elu. Kunstis oleks sellised maitsevratused tiesti naeruvrsed.


Pikalt vldanud  Oa tnava skandaal sai selle kuu alguses lpplahenduse. Mletate, see garaairekonstrueerimine suureks elumajaks joonelt naabri krundile. Naabritega  koosklastamata jne.

Eile sattusin N juurde (juhuslikult olin jlle srkimas). N oli vga nrdinud, et naaber murdis oma sna. Naaber  juhuslikult vastne linnapea Urmas Klaas  oli ksinud, et kas on OK, kui ta renoveerib oma pesukki vi garaai, mis krundi serval. N tles, et vib ikka, aga peaasi, et krgem ei tule, varjab valguse ra. Lubati, et tuleb veel madalamgi.

Kui Oa tnava garaai rekonstrueerimise kigus jeti pisut vundamenti juuretiseks, siis sel korral (mida, tsi, nimetati nd renoveerimiseks, mitte rekonstrueerimiseks) ei jetud renoveeritavast hoonest kbetki alles ja isegi vundament valati uus.

Mtlesin, et ikkagi riigikogust, peab sna, aga nd petab kohe kahte pensionri, kurtis N. tlesin, et vaatan neid asju natuke, sest nod linnaplaneerimise osakonnas eelmise jagelemise ajast tuttavad ja rajad selged.
Otsin internetis dokumente  ei leidnud (oli ks varasem luba elamu  laiendamiseks, aga see oli teine asi).
Kisin tna linnavalistuse ehitusjrelevalve osakonnas kohal. Plaanisin rkida juhataja Andrus Mesepaga, kellega eelmisest korrast tuttav olen, aga tal oli juhuslikult puhkus.
Trepil kohtusin juhuslikult oma leaedsega. Ksisin, mis teda sinna toob. Vastas, et juba kolmas kord tuleb, muudkui on tagasi saadetud dokumente tpsustama. Selline juhus.
(Tegelikult see ei ole hea plaan, et ollakse "keskmistatult korrektsed" st mne juhtumi logisemised justkui kompenseeritakse lipedantsusega teises kohas)

tlesin ehitusjrelevalve ametnikule, et ei leia netist dokumente. Otsis tema siis oma materjalide hulgast ja tles, et sellele krundile pole uue ehitise pstitamiseks luba antud. Lheb homme-lehomme koha peale vaatama. Sellised arengud polnud mul plaanis, sest N. lootis ikka inimlikule suhtlusele ja heale lbisaamisele, mitte ametlikule asjaajamisele, millele ma nd kogemata asjad viisin. Aga ma ei saa uurida dokumente, mida olemas pole. Ja ametnik ngi, et tema tkohus on sekkuda. Noneh. Ootame siis arenguid.


Milan Kundera meenutab hte vestlust oma sbraga, mille sisuks oli juhtum, kus kunagine krge  parteiametnik pani oma ttre mehele krgaadlike perepojale, kelle suguvsa vara oli sundvrandatud, pulmakingituseks ajas poisile vlja kena karjrivimaluse jne. Kui kord vahetus, siis sai aadlikupoeg vrandatud vara tagasi, iale keerati selg ning ttargi hakkas hbenema oma kommunistist  isa. Mistad sa?, tleb Kundera sber, See on sna-snalt isa Goriot lugu!.


Kundera meenutab:
Me naersime selle le kaua. Tna mtlen ma tagasi meie naerule. Mille le me siis tpselt naersimegi? Kas vana aparatik oli testi nii naeruvrne? Naeruvrne, et kordas kellegi teise saatust? Kuid see polnud tema, vaid Ajalugu, mis end kordas. Ja et end korrata, tuleb olla ilma hbi, intelligentsi, maitseta. See oli Ajaloo halb maitse, mis meid naerma ajas.

Tundsin midagi sarnast. Jlle algab suvi sellega, et naabritest le sites kpitsetakse krundi piirile "garaa", mille maht on lubamatult suur, dokumentidega pole asi korras, koosklastused de facto puuduvad, asi lheb linnavalitsuseni vlja...
Nii maitsetu enesekordus ajab naerma.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kui Urmas Klaas sai linnapeaks, kirjutas Vahur Kalmre oma blogis, mis on selle sndmuse juures olulised ksimused. Muu hulgas:
 Ksimus on selles, kas ja kuidas teeb Urmas Klaas korra majja linnavalitsuses, eriti linna ehituse ja arhitektuuriga seotud ksustes. Prast mdunudaastast suurt skandaali pole siiani ei linnavalitsusest ega ka ehituse ja arhitektuuri juhtidelt tulnud avalikku ja selget selgitust, kas ja kuidas on muudetud tkorda, et edaspidi vltida isiklike huvide konflikti selles valdkonnas.



Klaasi pikesevari

ks kunstiteos meenus siiski veel, see oli vist Agatha Christie kriminull, kus mrvatu laip maeti just sinna, kust uurijad olid ennist maa phjalikult lbi tuhninud  sealt uuesti otsimine oleks ju limalt vhetenoline. 




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 21:32 14 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
2. mai 2014(:)kivisildnik. petaja tles 
Ilmus "Vikerkaares" nr 4-5, 2014






[:]kunnus seestub ja selgitab.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Kongeniaalne kommentaar (:)kivisildniku luuleteosele ja pikule petaja tles (Ji,2013)

1.
(:)kivisildnik nmmutab selles luulepikus. See on hea.
Nmmutab vga palju. See on vga hea.
Ma petan inimesekutsikatele fsikat, peaegu kmme aastat juba. Enne seda ttasin ka kodupetajana (keemia, matemaatika). Ma tean, et ei saa liiga palju nmmutada. Ma tean, et mistmine on halastamatu ja ebaiglane nagu Jahve vi Loodus: mni mistab hoobilt kui jumalaarmust ja mni ei saa iial mistma iioblikest pingutustest hoolimata. Mistmine on veel halastamatum kui Jahve. 
Mnda aega ttan ka keskkonnaeetika lektorina. 
petajal on vimatu liiga palju nmmutada.
(:)petaja phimeetodist  poeetilisest ussiaugust  ma ei rgi. Selle pead ise jrgi vaatama.


2.
(:)kivisildnik kasutab palju niteid. Siis selgitab need ksipulgi lahti.
Teen ka nii.
Sest matkimine on ks phimisi ppimisviise.
Niteks panin antud tekstile oma autorinimeks [:]kunnus.
Ma oleks vinud panna ka (:)kunnus, aga see poleks nii petlik nide.
Esimesed katsed matkimisel ongi nurgelisemad.
Vibolla saan kunagi {:}kunnuseks.
No vaevalt. Arendasin kujundit edasi, eks.
Samast raamatust.
Silm on kujundi ema(lk 24) ja Arenda triviaalsust triviaalsuse suunas (lk 29).
Olgu, see polnud triviaalsus. 


3.
D.H. Lawrence on tunnistanud, et kirjutas mne raamatu puhtast raevust. Ka (:)kivisildniku loomeimpulsiks tundub olevat raev. Tema kirjutab luulet ja esseistikat.
Milline raev? See on rahulolematus, mis on vestatud energiaga. Energiaga vestamata rahulolematus vaibub kurbuseks.
On inimtpe, kellel on tugev mssuvajadus. Tugev vajadus maailma muuta, aga mitte tasa ja targu, vaid energiliselt. Vahel lihtsalt energiliselt nudes.
Need on valitseva hiskonnakorralduse vi -suundumuse vaenlased. Ja sltuvalt hiskondlikest oludest formuleerub sellele inimtbile vastav ni. Galerii on lai. Dissidentidest ja metsavendadest, terroristide ja revolutsionrideni, erinevatest iguslastest vabadusvitlejani.
(:)kivisildnik on valinud oma nii antud juhul tpselt. Ta on vtnud rolli, milles kohtub terve hunnik olemusi, mida htumaise ldsuundumuse eesrindlased sgavalt jlestavad. 
See roll on petaja.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
4.
Kuidas satub petaja hte ekvivalentsusahelasse revolutsionr ja metsavennaga? Selgitan. Et seda mista, peab suutma melda hiskonnast organitsistlikult, funktsionalistlikult, holistiliselt (Norbert Eliase Tsiviliseerumisprotsess on selleks hea sissejuhatus), mitte atomistlikult. hiskondlik vrtuskliima on muutunud selliseks, et petaja olemuslikud funktsioonid on selle vrtuskliimaga konfliktis. Nii nagu selle ldise vrtuskliimaga, mida sagedasti thistatakse niteks terminiga poliitkorrektsus, on juba ammu konfliktis rassism ja ovinism  hoiakud, mida veel mitte kuigi ammu ei pidanud kindlasti hbenema.


5.
Nd kasutan selgituseks teist ldistusastet. Kui jaotame oma riigi kodanikud nende tahtest sltumatult kaheks grupiks ja anname htedele hed igused ja teistele teised igused ning he grupi liikmetele rakendub ks moraal ja teisele teine ning samuti on neil gruppidel erinev juurdeps avalikele hvedele, siis kuidas see tundub? Tubli pilane tstab siin ke ja vastab, et diskrimineerimine. Teine tleb, et seisusehiskond, kolmas  mitte nii terane  tleb, et rassism, neljas teatab, et see on klassikaline ovinism, viies hakkab juba vaidlema, et see on hoopis tpiline feminism. petaja reastab pilaste vastused vrtustavalt hierarhiasse.
lejnud klass ei vasta midagi, sest see probleemiasetus ei konkureeri pnevuselt surfamisega noraamatus. 


6.
Ometigi me jagame oma hiskonna nnda kaheks grupiks. Need kaks gruppi on lapsed ja tiskasvanud. Lastele ja tiskasvanutele kehtivad erinevad reeglid, erinev moraal. leminek hest seisusest teise lhtub sna prokrusteslikust konoomiast. Igati arukas 17-aastane on 37-aastasest hdakgarast viksemate vimalustega.
petaja on he domineerimisfunktsiooni   tiskasvanu domineerimine lapse le  kvintessents.


7.
See, kuidas hiskonnaliiget, ksikinimest vaikimisi tajutakse, mrab pris paljus ra ideoloogilise positsioneerumise. Niteks selles, et vasakpoolsuse keskmes on prispatu eitus, on palju tabavat. Loomulikult on tegu lihtsustusega. Suure lihtsustusega. Aga lihtsustus on ks pedagoogika phivtteid. [:]kunnusena tlesin nmmutamine. See on sama, aga emotsionaalselt laetum. See, kuidas (:)petaja vihkab emotsionaalsust, on vga emotsionaalne.
Inimest vib tajuda vaikimisi lapsena. Sellest vrsub korraga hoolitsusnue kui ka hooldav moralism (pange thele kui palju niteks katoliiklased kasutavad moraliseerimisel lapse-kujundit. Et vanem vtab lapsel noa kest, represseerib ta liikumis- ja valikuvabadust tema enda kaitseks jms). 

8.
Selgitan edasi. Haridus on olemuselt hierarhiline. Aga hierarhilisust hiskonna vrtuste ldkliima vihkab. Reljeefsemalt: ilis egalitaarne tung vihata inimestevahelisi hierarhiaid sisaldab ka hariduse vihkamise. Mitte paratamatult vi loogiliselt, vaid printsiibi tttu, mis valitseb normaalses tunnetuses. See on konoomiaprintsiip. Isegi eristus sugude vahelise sja ja feminismi vahel on ldmistetavuseks liiga kulukas ja ebakonoomne. Praktiline mistus tegeleb alati erinevuste taandamisega, tunnetav mistus erisuste tuvastamisega. [:]elu on praktika, tunnetus on esteetiline lohutus.


9.
Mis on prispatt praktiliselt? Suuresti sndimine. Mitte isiklik sndimine, vaid see, et hiskond sisaldab ontoloogiliselt sndivust (loe aeglaselt ja rahulikult Hannah Arendti esseesid Mis on autoriteet?, Kriisist hariduse vallas ja Mis on vabadus?).
Hinged kristlikus taevas ei sigi, eks, vaid on hierarhiseerimatud vrdsurematused vrdndsuses. Maine taevas  kommunism  on vimatu, sest maine inimene snnib. Ja see toodab kogu aeg hierarhilisust, tleme, taandamatutut klassihiskondlikku jki. 
Sndimine toodab pidevalt ebavrdsust. 
Prantsusmaal videldi prilikkuse vastu edukalt. Revolutsioonid ja puha. Sartrei variant oli vist lagi. Ta eitas isegi prinemist lapseplvest.
Samal ajal muudkui paisus ka selle traditsioon kuri kaksikvend  bioloogia, evolutsioonipetus. Viimase keskne tde on lausa prilikkusevihkamise totaalne nrritus  elu ise polegi muud kui prilikkus (jah, ka igluse pidamine elust lemaks vrtuseks on ammune  traditsioon).Kodanik Sartre ei saa oma olematust olemusest vlja rookida isegi eellasreptiile, rkimata siis oma vanematest. Ja viimasest haledast lekrrest  prilikkuse maksimaalsest toppimisest mber-revolutsioneeritavasse kultuuri  sai tore elujuline lugulaul sotsiaalkonstruktivismist, mida pitakse nd autoriteetide juhtimisel ilusti jrele kordama. 
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
10.1
Kik haridusasutused on klassihiskonnad. Teisiti ei saa. Hariduse mootor ja phjendus on harimata inimese halvemus haritud inimese ees. Haridusasutused on asutused, mis tahavad teha harimata inimestest haritud inimesi.
See haiseb veel teises mtteski kahtlaselt. Sest ks ajastu kibemoralisme on nue jda truuks iseendale, oma Telisele Minale, milline see ka poleks.
Haridus lhtub teesist: ra ole oma Telisele Minale truu, sest see on loll. petaja dissitentlus testatud veel hes punktis.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
10.2
Paraku on turuajastul eneseturustamise surve nii suur, et see, kus (:)kivisildnik prdub sna otseste eneselistuste kaudu, vib kaotada oma iroonilisuse. Tturu (ja mitte ainult tturu, eks) nue on ju mitmesugune eneseturundus, CVdest motivatsioonikirjadeni. Miks just Sina peaksid selle t, stipendiumi, lhetuse jne saama. Eneselistuskunst on aja nue. 
Thtis on suuta eristada enesega rahulolu eneseturustusest.
Nitlikustan (:)petaja meetodil.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
[:]kunnus tles
turul me oleme
vennad ed
konkurendid

11.
(:)kivisildnik soovitab oma senine luuletamisviis hljata. See on veel ks viis kutsumaks les mitte olema oma Telisele Minale truu. sna ohtlik viis kusjuures. Sest loomingulist ensevljendust peetaks sageli  ja isernis luule puhul  oma Telise Mina komponendiks. Eks see enesetruuduse nue olegi paljus romantikute prand.
Loovusekultus on ks selle smtomeid. 


12.
Loovus on ppimise vastand. 
See ei ole keerukas mte, vaid hiskondliku ldkultuse antitees. Selle prast slitatakse see vide vlja nagu Darwini petus ahviprotsessidel  mitte, et see oleks jabur, vaid seeprast, et ei meeldi.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
13.
Kinnitan, fsikas on mitme sajandi jagu jalgrattaid, mis on imelihtsad, hsti toimivad, kergesti pitavad, aga nende isesesvaks leiutamiseks peab olema geenius inimkondlikus mtkavas.
Ei maksa ka leiutada matemaatikat vi luua prantsuse keelt. pi need ra.
[:]kunnus tleb: tahad inimesi rritada, peta neid. See on kindla peale minek.

14.
sna kindla peale minek on ka tsiteerimine. Seal kahtlustatakse leoleku kehtestamist. Ometi nuab domineeriv egalitaarsusiha iga diskussiooni mandumist erinevate, aga vrdsete arvamuste raportiks. Igaks teatab oma arvamusest, neid respekteeritakse vastastikku viisakalt, sest kritiseerimine, argumenteerimine, testamine ja kik muu, mis viks viia he seisukoha (loe: arvamuse) limuslikkusele teise suhtes, on antidemokraatlik amoraalsus. Kuna arvamus on isiksuse vljendus ehk isiksuse osa ja isiksused on teaduprast vrdsed, siis on ka arvamused vrdsed. Punkt. Nii nagu valimiskastide juures, nii olgu kikjal!
Teadmine apelleerib subjektilesele autoriteedile, ergo see tuleb visata le progressiauriku parda.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
15.
Tsiteerin teose avaluuletust. Siin liigub (:)kivisildnik tihendatud vormis le eelselgitatud ilmingute.


(:)elava klassiku suutra
kskord hakkas petaja luuletamist petama
pilased ent hakkasid loomalikult mrisema
/.../
pilased ulusid kik raamatud on head


(:)petaja tles
kes vidab, et kik
raamatud on vrdsed
see solvab rngalt geeniusi
no see raibe ei ole hea inimene


pilased haukusid meil pole kelleltki
ppida


(:)petaja tles
isegi loll sportlane
saab aru et ks
mats suusatab
kiiremini  kui teine


pilased hirnusid me oleme loovad
/.../
pilased kaagatasid meie oskame kirjutada


(:)petaja tles
kui kima pitakse
kui sma pitakse
ja sittuma pitakse
kas siis kirjutamine saab ise selgeks?


(lk 10-12)


16.
Manduvas humanismis vastandutakse tihti spordile, eldes, et inimese inimlikkus on tema krvade vahel. Musklid ei loe. Jah, ei loe. Aga miks? Sest me neid enam (helgi mistlikul viisil) ei pinguta. Kordan, tuleb mtelda organitsistlikult ja protsessisotsioloogiliselt.
Krvadevaheline sai domineerima hakata siis, kui lihaste funktsioonist lahti saadi. Kui see asendati masinaga. Nagu vrdsus ikka  see tuleb praktilisest vrdsustamisest. Niteks sooneutraalne tjaotus sai muutuda ihaldusvrseks ideeks ja klbeliseks nudeks alles siis, kui t ja vastavate funktsioonide sooritamine oli juba muutunud sooneutraalseks. Beauvoir&co tellisid igluse huvides inseneridelt kodumasinad ja kontratseptiivid  see on idealisti eneseimetlus. Insenerid leiutasid kodumasinad ja kontratseptiivid ja selle krvalnhuna vrsus vastav iglustunne, Beauvoir&co  see on ilmalik arusaam. 
Viimasest sai Tammsaare aru enne kui kolmkmmendki oli.
[:]kinnitan: Tammsaare on meie helgeim aju siiani.
Tammsaare sai aru ka sellest, et kurjus ja igus on sageli he ja sama nhtuse erinevad ilmingud.
[:]ma pole iglane ja kuri, te tainad, ma olen iglane ehk kuri.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
[:]leebe nuanne: iglust soovitan kultuurivljal, hiskonnakorralduse eetiliseks printsiibiks soovitan pigem hoolimist, mis on praktilise mistusega vestatud.

17.
Selgitab Dostojevski, kuidas kib vrdsus hariduses:
Haridust pole vaja ja aitab juba teadusest! [...] Haridusjanu on juba aristokraatlik janu. [...]  me lmmatame iga geeniuse vikelapseeas. Kik lheb hise nimetaja alla  tieliku vrdsuse alla. Me oleme ameti selgeks ppinud, me oleme ausad inimesed ja meile pole midagi muud vaja  nii tlesid hiljuti Inglismaa tlised. Vaja on vaid vajalikku  see on ndsest peale lemaailmne deviis. [...]
Peaasi on vrdsus. Kigepealt langeb hariduse, teaduse ja andekuse tase. Teaduse ja andekuse krge tase on kttesaadav ainult suurematele vimetele. rgu olgu siis mingeid suuremaid vimeid! Suuremad vimed on alati vimu haaranud ja despoodid olnud. Suuremad vimed saavad paratamatult despootideks, nad on alati rohkem laostanud kui kasu toonud; nad pagendatakse vi hukatakse. Cicerol ligatakse keel suust, Kopernikul torgatakse silmad peast, Shakespeare visatakse kividega surnuks
[:]lindude vrdsus ei saa olla iial nii suur kui munade oma. Sestap tendeerib vrdsuseihaleja vaistlikult ldmunasust. Munadel pole probleeme ka laega, olgu see klaasist vi must. Vrdsus on prandal, seda puutuvad kik.


18.
Ilmalikustuva humanismi piinlik saladus: haritus ja vaimne suutlikkus jaotab inimesed veel suuremasse hierarhiasse kui fsiline suutlus. Nulliti masinatega lihaste ebavrdsus, esile kerkis ajude ebavrdsus, mis on palju suurem.
Ainus praktiline lahendus  praktiliste erinevuste praktiline nullimine. 


Idealist: vaimsed kaldteed iga vaimse trepi krvale! 
[:]insener: isegi treppide jaoks ei jtku ressursse.
Idealist: siis peksame mdupuud puruks! Sest mt on arv ja arv on hierarhia lte!
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
19.
Vrtustava hierarhiseerimise vastu tuukase tihti krvutamist spordiga a la ega kirjandus vi haridus mingi sport ole, et mdad stopperi vi mdulindiga ja teed paremusjrjestuse!
Iroonia on selles, et igupoolest on just spordis  inimeste hierarhiasse jaotumise tpnites!  inimesed de facto kige vrdsemad. Kiireks enesekontrolliks vtke mni lihtsalt mdetav spordiala ja lahjendage maailmarekordit niteks kmnekordselt. No neid inimesi, kes jooksevad 100m le saja sekundi, on ikka pris vhe, eks. Vi neid, kes heidavad ketast alla 7m.
2013 aasta lpus teatati, et ndsest riigieksami lbimiseks piisab hest punktist sajast. 1p ja 100p vahel on sajakordne erinevus, eks.
Sentimeeter pikem kettakaar vi paar sekundit suusamaratonis toob nagu naks sellised rahvamassid tnavale, mille krval ACTA-vastane protest on kki-mki. Mis on 65000 nlgivat last 0,01% parema tulemuse krval olmpiamngudel? Usain Bolt ei jookse kuigi palju kiiremini kui keskmine tarbimisentusiast H&Mi avamisel. Aga vrrelge majanduslike ressursside jaotust! Maailma-mastaabis ja lokaalselt.
Warren Buffet teenis aastal 2013 umbes 23000 dollarit minutis. On ikka tkus!


20.
Lhimalt vljenduks siis ajastu smtomtotrus jrgmiselt: 
Hierarhilise korralduse vastu videldakse (kige vhem hierarhilist korraldust  sporti   niteks  tuues!) edukalt seal, kus see on enam-vhem ainsana kasulik ja vltimatult vajalik   kultuuris ja hariduses.
Seal, kus hierarhiline jaotus on kige halvem ja hukatuslikum  varanduslik kihistumine, globaalmajanduslikud kuristikud  seal see mrinal vimendub.

Kultuurivljal on postmodernism ja risoomide mll, ainelises elus kihistumine aga sveneb.
Kes tahab suuri narratiive, sellele soovitan teadustid, koloogiast niteks. Umbusu vi mitte. Vahel on mni kirjeldus pagana suur.
[:]kunnus tleb: tsidus ja olulisus on kolimas mujale. Kultuurilisel imperatiivil on peenike kiri juures. Uuel Lepingul oli ka. Et see riik ei ole sellest maailmast. Intressid on.


21.
(:)petaja tles
see kas auto
sidab vi ei sida
pole maitse ksimus
(lk 96)


[:]kunnus tleb: igakunstiteos on ainult sedavrd vrtuslik, kuivrd see ei ole maitseasi. Reptiilidel ei ole kultuuri, nemad maitsevad. Soojaverelised pivad. Inimene pib. Inimene saab aru. Putukad ja mblikud maitsevad. Eluigus on kigil. Isegi neil, kes suhtuvad umbusuga suurde narratiivi antropotseenist ja liikide vljasuremisest, mis on tuhat korda kiirem kui looduslik foon. Maitse asi. Raiu maha viimane puu, see va vertikaal, nah, kas maitseb pikali teisiti kui psti!
[:]maitseorgan on seedetrakti, mitte seljaaju lemine ots, fakt.


22.
(:)mned harjutused inimteele asunule


rita erineda loomast
rita erineda taimest
rita erineda seenest
kui sa ei jua erineda
kigist erine pooltest
(lk 26)


[:]kunnus kordab: tsidus ja olulisus on kolimas mujale. Kultuuriline imperatiiv vidakse hletada sisedemokraatlikult maitseasjaks. 






***


Kogumikus  petaja tles on kohe alguses toodud Kivisildniku luuletamispetus. 


8. Ma keskendun kujundiloome phitehnikale
9. Phitehnika on poeetiline ussiauk
10. Poeetiline ussiauk hendab igas mttes vga kaugeid asju
11. Nii nagu kosmiline ussiauk hendab galaktikaid kusagil sgavas pimeduses
(lk 9)


Tsi, nii see kib, nii kujund snnib. Vime luua uusi (ootamatuid, harjumatuid) seoseid on kreatiivsuse lhimratlus. Aga sellest kognitiivteaduslikust truismist arusaadavalt kaugemale ei saa minna ning algoritmina, instruktsioonina on see tiesti kasutu. Loovus on phimtteliselt petamatu, juba definitsiooni jrgi. Abraham Maslow nimetas ppimist ja loovust phjendatult lausa vastandlikeks  ks on kogemuste ja harjumuste omandamine, teine nende eiramine. Loova (:)kivisildniku matkimine pole loovus, vaid matkimine. Lhimalt: see pole pik, vaid leolekudemonstratsioon.


*
(:)kivisildnik on vist ks meie deemonlikumaid loojaid, tundub, et tema kohta sobib vga hsti see, mida Dostojevski viis aastat enne oma surma:
ldises mttes on talendi omadused haruldaselt mitmekesised ja vahel lihtsalt vljakannatamatud. Esiteks talent oblige, talent kohustab  milleks? Vahel kige rumalamateks asjadeks. Lahendamatuna tundub ksimus: kas talent on inimese pralt vi inimene talendi pralt? Mulle tundub, niipalju kui ma olen talente, elavaid ja surnuid, jlginud ja vaadelnud, et inimene on rmiselt harva vimeline oma annet valitsema ja et, vastupidi, peaaegu alati orjastab talent oma valdaja, haarab tal nii-elda kraest kinni (jah, mnikord just nimelt niisugusel alandaval viisil) ja tassib ta igest teest hoopis kaugele.
(Inimene on saladus LR 1981 nr 27-30, lk 127 )


Ta on palju tstnud palju hlt kirjanike nruse olukorra vastu, videlnud nende iguste eest, nudnud tle vastavat tasu ja paremaid loometingimusi. Teadagi, meil vohab amatrlikkus, kirjutada saab ainult mingi phit krvalt ja see tingib paratamatult pealiskaudsust. Samas avaldamine on linud nii lihtsaks, et trkitakse ra meeletus hulgas kraami, mis ei kndi isegi keskprani. 
Tugevaid ei selekteerita poputamisega, vaid karmusega, olgu eliitveosa vi rahvusvaheline olmpiaad, raskus ja keerukus on selektsiooniprintsiip.
Kui iga luuletuse trkki paiskamisele panna maks peale, siis ajaviitjad hoiaks asju sahtlis, (:)kivisildnik kiristaks hambaid, paneks maja panti ja vrsiks edasi.
Kohast laadi aforistlikkusega: see on ks sitase humanismi sitane lerakendus, et igale tahtjakestele tuleb tagada vrdne vimalus, ei, vrdne vimatus tuleb tagada. 
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
*
Siinkirjutaja (s. 1982) avastas Sven Kivisildniku umbes milleeniumivahetuse paiku ja seda alternatiivse ja mssumeelse kultuurilehe Keskus kolumnistina. Ta suust tuleb puhast kulda! Iga tema lause on puhas kuld! mletan filosoofiat ppima linud klassivenna vaimustust likooli esimestel aastatel. Kivisildniku esseede silmatorkavus seisneb siiani limalt leidlikus ja ja paljude jaoks isegi liiga vrvikas kujundikasutuses, selles mttes  keele elususe hoidjana  on ta poeet par excellence. Esseede lhtekohaks on valgustuslike ideedega (hakka mtlema, raisk!) tembitud rahvuskonservatiivne  ja sna sirgjooneline tervemistuslikkus (common sensei thenduses, mitte Uku Masingu vlmitus simuterminina), mis on kategooriline ja vanemlikult nudlik, aga mitte peenelt eritlev, intellektuaalilikult irooniline vi paradokslev, thendab, Kivisildnik on kigiti rahvalik. Nnda leidsin ma ta eest  emakeelt elus hoidva ja kodumaa prast hinge valutava rahvuse sdametunnistuse hlena st peaaegu arhetpse Isamaa Laulikuna.
Kllap selline kirjeldus paneb nii mnegi pisut vanema inimese imestusest kulme kergitama. Asi on plvkondlikus erinevuses. Kui internetis avaldati kurikuulus "Eesti Nukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist", olin mina phikoolijnglane. le pea vuhisesid ka kik kirjanduselulised skandaalitsemised ja muu taoline. Ja nii vingi nd elda  oh seda ajaloo irooniat! , et mina (vin ehk lugeda end siin plvkonna esindajaks) leidsin Kivisildniku selles kujunemisjrgus ja kultuurifunktsioonis, mida vib mutatis mutandis nimatada handorunnellikuks, ning nd kirjanduslooga end pisut kurssi viinuna tundub mulle, et enfant terribleist on ajapikku saanud patriarh.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 13:53 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
11. aprill 2014Andrus Ansip - Halva iseloomuga tark poiss 
Kirjutasin pisikese tutvustava nupukese EEsse Kadri Paasi ja Katariina Krjutkova raamatule Andrus Ansip  halva iseloomuga tark poiss.
Kirjutan nd siin mningaid viteid pisut pikemalt lahti.  


Et mu hmarate aukudega pisivorm oli pisut selgemaks toimetatud (vtta ligu algusest ra "Vi vtke need vuntsid varjult, varga vere kajal." ?!), siis toon selle siin ra:







See on vga hea raamat. Aga selle headusele on praktiliselt vimatu osutada. Ka meie kike lubaval postmodernsusel on tihke moraal, millest sltumatuse saavutamine thendaks htlasi elujuetust ja lootusetut akommunikatiivsust. Siin lhedal on moralismi ldine paradoks. Millele apelleerib moralism? Ikka meeleparandusele. Sellele, et hurjutamist vetakse kuulda, sellele, et inimene parandab oma meelt. Paradoks  pshholoogiline paradoks - on aga selles, et meeleparandajaid ei sallita. Mitte kuskil. See on lausa kultuuriuniversaal (toetun siin hele enimtunnustatud antropoloogile Robert B. Cialdini). Kui oled mlakas, ole surmani, sest meeleparandus on tuuleliplus, mida andestatakse veelgi vhem. 
Kui vlmida snahend endine kommunist, siis kummale snale  asetatakse moraalset hinnangut plistav rhk? Kas olulisem on endine vi kommunist? Ah?
Vi vtke need vuntsid varjult, varga vere kajal. Kas ei ole usutav, isegi loogiline, et isa hbeneb oma noorusaja autuid ja uljaid vgitkke ning pab neid heastada? Paraku on meeleparandus ja paadumine samal arenguteljel ja meie, rahvas, eks, riskida ei saa.
Vrvivahetuse pshho- ja sotsiogeneesi on hsti suutnud esitada Mihkel Mutt romaanis Kooparahvas lheb ajalukku. 
See on vga hea raamat.




*
Miks on selle headusele praktiliselt vimatu osutada? Selleprast, et Andrus Ansip funktsioneerib hiskondlikus teadvuses vga mitmetel tasanditel. Ja tasandid on kik hinnanguliselt limalt laetud. On pilke, mis nevad teda kangelasena, sdlasena, reeturina, prdununa, vrvivahetajana, rahva teenrina, faistina, kaitseinglina jne. Rahulik, vimalikult ideoloogiavaba suhtumine ja kirjeldamine osutub seda vimatumaks, mida enam arvestame lihtsa tsiasjaga, et teksti thendus on dialoogilises suhtes lugejaga ja loomulikult kigi viimase hoiakutega.


Selgitan hte pisut lhemalt.
ks, mis segab poliitiku  eriti sedavrd mrgilise ja mjuka st Poliitiku  kirjanduslikku kujutamist lihtsureliku inimesena ehk siis talle mittemdilise kujunemisloo andmist, on seotud poliitiku rahvapshholoogilise funktsiooniga, mis on sellele sna vastanduv. Nimelt poliitik on limal mral moraalse agentsusega, kiki tema toimisi ja tema tegutsemisvlja tagajrgi ksitletakse eelkige moraalsete valikute tagajrgedena. Iga liigutus on moraalne ja mitte ainult iga liigutus ja otsus, vaid ka kogu hiskondlik eluolu on Poliitiku moraalse noga. Lhimalt: kik, mis on halvasti, on poliitikute s. Klassikaline patuoina funktsioon on sellega ige lhedases suguluses (patuoinas  ohvriloom, kelle kasukasse seoti kirjad hdade ja pattudega ja kihutati siis krbesse surema).
Iroonilisel kombes osutas hiljuti sellele, et poliitiku ks rnk ja vaevarikas roll on olla simatav ning on sellega hiljutise palgatusu justkui ra teeninud, Jrgen Ligi  mees, kes esindab ideoloogiat, mis peaks kige klmema jisusega sedastama, et olla solvatud ei ole t, sest see pole tootlik (ja on poliitikud nd kuidagi efektiivsemalt rahva frustratsiooni piksevardaks?).


*


Omamoodi vrdlusbaasi igele Eesti Mehele on andnud Jaan Kross Ullo Paeranna isikus (tpsemalt siis: ta artikuleeris he eestiliku koondmtologeemi).
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
Sellele osutab vga tabavalt Andrei Hvostov kui kirjeldab Eesti kirjanduse tabusid (Sirp 12. XII 2014 ):
Tuletagem meelde, kes on Ullo Paerand. See on inimene, kes jb alati ja kiges truuks krgematele printsiipidele. Ta ei vta vastu isegi Vatikani stipendiumi, sest selle eelduseks on leminek katoliku usku, aga seda meie Ullo ei tee phimtteliselt. Nii nagu ta ei tee koostd paavsti nuntsiusega, nii jb tal persse pugemata Saksa okupantidele, ning, iseenesest mistagi, Nukogude kommunistidele. Ullo on tielik ja absoluutne antikollaborant.

Ja veel:
Pikan korraks hiljutiste sndmuste juurde, mis on tumestanud kultuurilehe Sirp edasikestmise vljavaateid. Tahan meenutada Tiit Hennoste esitatud nutut ksimust kultuuriajakirjanduse vljaandja aadressil: mis juhtus Toomas Vljatagaga? Mis juhtus, mis juhtus... Juhtus see, et Toomas Vljataga ei ole Ullo Paerand. Ja ma tahaks teada, kes on seda Paeranda ldse oma silmaga ninud? Igasuguseid Liiva-, thi- ja kdurandasid, kes muudavad sujuvalt oma konfiguratsiooni vastavalt lainete laksumisele ja tuulekese puhumisele, vib leida seevastu kikjalt. No testi kikjalt.


htegi rahvuslikuks smboliks ja ldistuseks sobivat lihast ja luust olendit, kes psib moraalse majakana kskik millise ilma ja maruga, pole mina oma elus veel kohanud. Tahan rhutada, et kui mne rahva eluloos ning seda elulugu edastavas rahvuslikus kirjanduses on olulisel kohal okupatsioon, see thendab vrvimutsemine, siis peab seal olema lahti kirjutatud ka okupatsiooniga kaasas kiv kollaboratsioon.


Hvostov tleb ka, et temas  sveneb kahtlus, et Tammsaarega suur eesti kirjandus algas, kuid temaga see ka lppes. Mis on Te ja iguse viie kite lbiv teema? See, et Andres ja seejrel tema poeg Indrek pdlevad elus millegi poole, teevad vigu, ritavad neid parandada, kuid eksivad parandamise katses aina uuesti. Nad saavad selle kige eest karistada ning kannatavad ka nende lhedased ja kodakondsed. Andrese ja Indreku omaslisuses pole kahtlustki.


Siiski. Mihkel Muti Kooparahvas lheb ajalukku on sna hsti kirjeldanud kollaboratsionismi ja vrvivahetuse kujunemist (sh ka edasi ja tagasi). Aga see on selgelt ilukirjanduseks ldistatud (kuigi palavikuliselt otsiti prototpe).

Krjutkova ja Paasi raamatul seda alibit ei ole. Suure algusthendusega Poliitikule kujunemisloo andmine ja motivatsioonistiku pshhologeerimine viib ta vlja tema rahvapshholoogilisest toimimisregistrist st registrist, mille ideaal on Ullo Paerand  tpaa, kelle kitumine on alati moraalselt motiveeritud (ideaaliks teeb Ullo Paeranna see, et tema moraal on alati suur ja ige; ka valik kollaboratsionismile on moraalne valik, aga vike ja vr). 

Kuidas aga suhtuda kas vi sellisesse pshholoogilisse mehhanismi nagu lekompensatsioon? Niteks siis, kui hbi ja tundlikkus oma punase mineviku prast sunnib ette vtma suuremaidki rahvuslikke manvreid, millega kski psivalge hakkama ei saanud. Pshholoogiliselt tiesti mistetav. Aga pshholoogiliselt on motiveeritud ometi inimesed, mitte poliitikud, eksju?


*
Saksa rahvuseeposes Nibelungide laul kosib Burgundi kuningas Gunther vgilasneiu Brnhildi. Pulmal tabab teda tielik lbikukkumine: andumise asemel seob pruut ta kinni ja riputab konksu otsa. Ometi prdub Brnhild (ja ka autor) Guntheri poole ikka kui vimsa ja vrika rtli poole.  anr on tsine, tegu pole iroonia vi pilkega. Muistne autor ei ninud siin mingit vastuolu, sest nii vimsus kui vrikus olid sellise kaliibriga rtli puhul omadused, mis ei sltunud kuidagi kontekstist. See on pikunide hest eelloogilisest mtlemisviisist.
Kontekstist ja  situatsioonist sltumatut omadust nimetatakse ldiselt olemuseks. On lihtne mista, et olemustega opereerimine on vaimselt kige mugavam ja vajab kige viksemat pingutust ning eriti suur sst vaimses konoomias tuleb seetttu, et ajas pidevalt muutuva  konteksti saab thtsusetuna arvestamata jtta.
Pidev kontekstualiseerimine ja paljude erinevate tegurite esile toomine ajab lihtsama kuulaja muidugi nrvi: Kuule targutis, mida sa siin snavahutad, tle selgelt ja konkreetselt, kuidas asi on!
Just seda Krjutkova ja Paas ei tee (muide, see on ka ks olulisi hea romaanikirjaniku tunnuseid), see raamat sisaldab vga palju kontekstualiseerivat infot, mis eksplitseerib he inimese kujunemisloo, selle, kuidas inimene muutub vastavalt oludele. See on aga romaanikunstiliku konkreetsusega arengupshholoogia, mitte kangelaslugu! Olgu peaosaliseks positiivne vi negatiivne kangelane ta peab olema muutumatu ja kontekstualiseerimatu olemusega nagu Burgundi Gunther (vi Ullo Paerand), kelle selgroogsus ja mehisus on tiesti immuunsed saatuselkide vastu, me valitseja peab seisma kaljuna.


Veel ks kontekst on aga ka see, et raamat sattus Ansipi ldisesse mainekujunduslikku humaniseerumisprotsessi (tuleb tahtmine elda humaniseerimiskampaaniasse), mis juba tema tagasiastumise eel kivitus.


Vana Siimu ei vetud sarnastel motiividel tagasi  meeleparandus on sellises registris vimatu. Ja kui humanistlik-individualistlik eetika annab igale inimesele just nimelt individuaalse sdivuse, siis mtoloogilisem maailmamtestustasand (mis on demokraatias vimu saavutamisel mrav!) opereerib olulisel mral himuliste ja vereseoseliste kategooriatega (plvnemisliini tuletatakse ikka meelde ning seda ka le mitme plve  kontekstualiseerimaatu olemus on veres!). Selles maailmas eetika ole indiviidiphine, ei, vanemate patud nuheldakse laste kaela. Kaja Kallase lunastav potentsiaal Refaormierakonnale on just selles, et funktsioneerib armsa, suurte silmadega ttrekesena ehk kellenagi, kelles on avalikule pilgule kige vhem patu ja svimeline. Seda on kll vga ebahumanistlik (ja antifeministlik) vlja elda, aga Kaja Kallase ngu on Priit Kutseri no funktsionaalne antitees (ning see mju on liigilesuseni rgne vt Kindchenschema; esimesena visaku kivi see feminist, kes pole sheerinud htegi kassipilti). 

Taavi Rivase hppamine kangelasratsu selga tekitas nii suurt ja instinktiivset  pahameelt paljus just selle tttu, et tema mdiline potentsiaal ja mde on vrratult viksemad ja seega talumatus kontrastis (no mis kangelaslugu on tema minevik?!). Kuigi poliitilises ts ja praktikas vaevalt erilisi muutusi tuleb, sest praktiliste valikute sfr on tal ju ige ahtake (ja ahtakesemaks ta jb), lviosa eelarvest on erinevate seadustega fikseeritud jne.

* 


Viimase mrkusena rhutaksin, et eelolevad pisianalsid ksitlesid selle teksti neid mtmeid, kus tene ja vr teaduslik-faktilises mttes ei mngi erilist rolli. Vta niteks Koraan, Kommunistliku parte manifest vi meite phiseaduski  oluline ja knekas on nende tekstide (vi lugude) puhul just see, kuidas nad organiseerivad mingi  inimrhma kitumist. 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:58 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
9. aprill 2014Kas kaitsta naiste igusi vi hoopis hoida vgistamisi ra? 
Kui armunu lubab tulisui teha kike, tuua vi thed ja kuu taevast alla, kui kallim seda peaks tahtma, siis on ta mnes mttes siiras. Siiras on ta oma tahte, oma motivatsiooni osas. Tulemuslikkuseks sellest muidugi ei piisa, sest viimaseks on vaja ka insenertehnilist suutlikkust. Moralist on armunuga mingil moel vga sarnane. Temagi kuulutab mingit suurt siirast tahet ja ideaali, niteks nuab vrdseid igusi kigile ja isikupuutumatust. Samuti jb tulemuslikkus sarnaselt armunule saavutamata ikka insenertehniliste puuduste tttu.
Praktikud lhtuvad seevastu insenertehnilise suutlikkusest maksimeerimisest ja seetttu vivad nende ettepanekud tunduda moralistile lausa knilised, tagurlikud, diskrimineervivad jne. 
Alles see oli kui Phja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Rait Pikaro kirjutas Delfis, et vgistamisjuhtumite puhul on ohvriks langenud naine ldjuhul tarbinud alkoholi ning kaotanud mistliku ettevaatlikkuse ja kontrolli oma tegutsemise le. 
Pikaro judis arvamuseni, et tihti ei pruugi sellised seksuaalvahekorrad olla mehe poolt ldse pahatahtlikult pealesurutud, ja soovitas potentsiaalsetel vgistatavatel piirata alkoholi tarbimist ning mitte vraga kaasa minna.
Meediat lbis korralik feministide ja vrdiguslaste pahameeletorm  krge politseijuht veeretab sd ohvri kaela, igustab vgistamist!
Ometi oli tegu pelgalt praktiku nuannetega. Politseiametnik pole moralist, kes kuulutab ideaale, vaid praktik, kelle lesanne on reaalselt minimeerida vgistamisjuhtumeid. Praktik teab, et seadus kaitseb juriidiliselt, mitte praktiliselt, teab, et igusest ei piisa ning soovitab olla ettevaatlik ka rohelise fooritulega ja vtrajal, vltida mningaid tnavaid (eriti pimedas) jne.  Mida arvaksime lapsevanemast, kes teismelist peole saates annab talle kaasa mne John Stuart Milli maskiimi vabaduse piiridest ning kinnitab, et tema isikupuutumatus silib ka siis, kui ta magab nagu alasti meritht?   


Inimesele on loomuldasa omane automaatselt arvata, et avalikus knepuldis esineb teine samas ldanris, mis temagi. Niteks moralist, arvab automaatselt, et kui tema kuulutab knepuldist ideaale, siis teeb seda igaks, kes knepuldist midagi kuulutab. Samamoodi arvab praktik, kes annab knepuldist praktilisi kitumisjuhiseid. Nii vaatabki praktik knepulti sattunud moralisti kui lootusetut idealistlikku ullikest ning moralist vaatab knepulti sattunud praktikut kui knilist reaktsionri.


Mlemal on igus: sel vivad olla testi hukatuslikud tagajrjed, kui pidada praktilisi nuaandeid ideaalideks ja ideaale praktilisteks nuanneteks.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 17:10 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
24. mrts 2014Kva biofsikat pehmetele humanitaarisimajatele 
Blogis ZAUM kirjutas Hardo Pajula essee pealkirjaga Pehmetevrtuste lpp (mida kommenteeris omakorda eraldi sissekandena Jaak Raid).


Sellele, miks hiskondlikus plaanis miski untsu lheb, otsitakse phjusi ldstrateegiatega, mis on suuresti mratud sellest, millisena tajutakse inimest maailmas ja tema rolli selles.
Kui inimene on Jumala valvsa silma all, siis lhevad asjad untsu seetttu, et inimene on Jumala vlja vihastanud. Siis tuleb otsida lepitust, tuua ohvreid, kituda meeleparanduslikult jne. Sarnaselt vib ka pld vi veekogu vi mets solvuda ja toitu mitte anda.

Sellest nksake abstraktsem on Moraali seadmine hiskondliku heaolu  keskmesse. Nii kmistab EKRE&co, et htumaades on moraalikriis jne. See pole kuigivrd ilmalikum maailmataju kui see, mille jrgi on kik halvasti seetttu, et inimlapsed mngivad oma pissudega valesti ja on Taevase Issi vlja vihastanud.

Samas suunas edasi  Kant ja sapere aude, eks  juame tdemuseni, millest lhtub ldjoontes ka Hardo Pajula eelviidatud sissekandes: toimub hiskondlik mandumine, sest mandunud on hiskondliku heaolu ja toimivuse phivestaja  inimvaim, mistus.
Jaak Raid ja J.F. Lotman noogutavad kaasa.

Inimvaimu hoiab trimmis hea haridus, seega on inimvaimu  allakik ige hariduse allakik. Kva haridus muudkui pehmeneb ja nii ka hiskondlik vgi.
Metafoor viitab kenasti ka eelmisele mtoloogilisuse mrale, mille jrgi allakik on (seksuaal)moraali lodevaks ja pehmekeks muutumise tagajrg.
Heterote pedestumisest on saanud inseneride humanitaaristumine.


Pajula kirjutab:
 Tnastes likoolides on Sputniku vaimsuse asemel esiplaanil pehmed vrtused (mida need siis parajasti ka ei thendaks). Kummatigi on sel arengul olnud kahetsusvrne krvalmju ka kosmosetstusele ja tehnoloogilisele edenemisele tervikuna. Ma kahtlustan, et inimese vimekus judis tippu 19651975 aastatel  Apollo Kuu-lendude ajal  ja on sealt alates jrjest vhenenud, kirjutas paar aastat tagasi Buckinghami likooli teoreetilise meditsiini professor Bruce Charlton (par. 1), sest alates 1970-ndatest on NASA-s ja mujal vtmepositsioonil olevate inimeste tase jrjest langenud (par. 8). Charltoni snul on pehmete vrtuste kummardamine viinud selleni, et organisatsioonid ei otsi enam parimaid, vaid ritavad olla vimalikult mitmekesised. Teiseks on samast allikast prinev rhmat kultus hgustanud individuaalse vastutuse ja krpinud otsustusjulgust. Nii on Charltoni kinnitust mda ka tppisteadustes olulised teadmised asendanud arlataanne triviaalsus ja valelik mullipuhumine (nn sotsiaalteadustes on sellest kohati kujunemas uus norm).

Toon siia krvale he graafiku Kaupo Vippi raamatust Globaalpohmelus (1. trkk, lk 135)





Joonis 23. Meie arvukus ja meie Tasuta Lunate kindlustamiseks ammutatava nafta hulk. Summaarses energiasisendis mdus nafta kivisest ca 1965. Jrgnevad 15 aastat olid hiskondade krgeima ERoEI aeg ja ka suurima energiakasutuse periood he elaniku kohta. Leidsid aset Roheline Revolutsioon, Apollo kuuprogramm ja hulk muid tehnoloogilises mttes phjapanevaid hppeid. Hiljem on energiahulk iga elaniku kohta langenud ja ka midagi Apollo-taolist pole enam suudetud korda saata.




ERoEI thendab energeetilist kasumlikkust (Energi Returned on Energy Invested), mis saadakse lihtsa jagamistehtega. Kui 10 kalori hankimiseks kulutad 1 kalor, siis ERoEI on 10.  


Moraali hiskonna toimivuse phialuseks pidajale on inimese nimetamine pelgalt "heks loomaliigiks teiste seas" uskumatu materialistlik knism ja nihilism. Inimene on kvalitatiivselt erinev just oma moraalsuse tttu.
Sarnast trget tunneb humanist nende suhtes, kes tlevad, et hiskonda ei juhigi inimvaim.
Inimvaimu loovus pstab, kinnitavad nad. Ega kiviaeg lppenud kivide lppemise prast, muigavad leolevalt.


Energia, mida tarbib masin, on kmneid ja sadu kordi odavam kui energia, mida tarbib inimene. hiskonna arenguastet nitab sna heselt see, kuivrd palju on seal (tstus)masinaid. Suhteliselt tilluke Jaapan on oma tohutu robotiseerituse tttu maailma Top 3 majandus.
ks levinud indikaator, millega mdetakse hiskonna arengutaset, on ka see, kui vhe ttab inimesi pllumajanduses. Jah, Mart Laar hvitas meie pllumajanduse, nd on meil pllumajandussektoris enamvhem sama pisike protsendike inimesi kui ELis keskmisena. Ja ikkagi toodetakse rohkem kui tarbitakse (aga kki oli Konstantin Pts kapihomo vi humanitaar, rsk)
Vabaks jnud inimesed peavad rakenduse leidma mujal ja leiavad ikka neil erialadel, mida mehhaniseerida on raskem. Snakesel "tootlikus" pole ammu enam seda thendust, mis oli tal kunagi ja mis ehk praegugi tavakeeles (midagi ainelist valmistama, ttlema).
Kas pankur on tootlik? Aga minister? Tero Taskila? Jurist? Kas Warren Buffet on tootlik?
ldise efektiivsuse kasvu ehk pideva masindamise tagajrjeks ongi ha enamate inimeste suundumine hiskonna komplekssuse haldamisse. Ka tippjuht on komplekssuse haldaja mitte mingi tootja, eks.


Tsiteerin siia veel he ligu Globaalpohmelusest:
Olemuslikud muutused inimhiskondade arengus on alati olnud defineeritud nende poolt kasutatavate energiaressurssidega [mitte Mistuse Edusammude vi seksuaalmoraaliga, eks - M.K.]. Selles osas oleme me lbinud mitmeid revolutsioonilisi arenguhppeid alates inimliigi esialgsest, n loomulikust staatusest looduses. Juba kttideks-korilasteks saamisest peale on neile hpetele alati eelnenud revolutsioonilised muudatused meie poolt kasutatavate peamiste sisendenergiate liikides, hankeviisis, kogustes ning energiathususes. Vastavad muutused kajastuvad vga selgelt ka hiskondlikus komplekssuses ja allssteemideks organiseerituses. Niteks olid enne naftaajastu algust (vastavalt Census of England and Walesi 1911. aasta statistikale) Suurbritannia elanikkonna thives kolmeks kige suuremaks tegevusalaks pllumajandus, sekaevandamine ja olmeteenuste osutamine. 2008. aastaks moodustasid kolm suurimat thivegruppi mgipersonal, keskastme juhid ning pedagoogid. Silmatorkav on, et 100 aasta eest oli majanduse phiosa rajatud inimeste vhekvalifitseeritud fsilisele tle, ning enamus phitegevusaladest olid otseselt seotud hiskonnale sisendenergia hankimisega kas toidu vi fossiilse ktuse nol. Kuid tnaseks ei ole kige olulisema suurusega thivegruppidel ei energia hankimisega ega fsilise tga enam eriti pistmist. Phitegevused on fokuseerunud hiskonna komplekssuse haldamisele ja arendamisele kas otseselt (allssteemide vahel ressursside vahendamine ning ssteemide juhtimine) vi kaudselt (kasvavale inimhulgale baasteadmiste vahendamine eluks ssteemis, kus on tohutu hulk unikaalseid erioskusi nudvaid sotsiaalseid rolle, mille omandamiseks kulub nd 12 kuni 17 aastat, varem tpilise 3 kuni 6 ppeaasta asemel). hiskonnale sisendenergia hankimisel asendus inimt naftasajandi jooksul fossiilktustel phinevate tehnoloogiatega. Nii sai meie tsivilisatsiooni kompleksssteemis viimase sajandiga ilmneda enneolematu kasv selliste allssteemide arvukuses ning osathtsuses, mis meile tiendavat sisendenergiat ei tooda (lk 54-55).

<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->(mistuse edusammud ja insenertehnoloogiline leidlikkus on muidugi vga olulised, aga NB! see teave pole kuhugi kadunud ja seda on ainult ja ainult juurde tulnud. Ega ometi arvata, et Apollo ehitamise juhend lks kaotsi ja enam ei suuda seda keegi rekonstrueerida?)







Lpetuseks toon vikse selgitava peatkk Globaalpohmelusest.
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
ERoEI kompleksses hiskonnas
Arvestuse pidamine ERoEI le oleks tehniloogilisele hiskonnale
hdavajalik, et mitte ise kahjustada oma kompleksssteemi. Suur osa
probleemidest majanduselus ongi tingitud kige elementaarsemate
loodusseaduste eiramisest meie majandusotsuste langetamisel, kuid
majanduses tehtud vead mjutavad negatiivselt kogu hiskonda.
koloogia, majanduse ja hiskondlike ssteemide puhul vimaldab
fsikaga arvestamine langetada igesti otsuseid ksimustes, mille
puhul rahamajanduse loogikast abi ei ole  nagu meie lihtsustatud
kttepuu-sordi valiku nites. ERoEI nit on eelkige knekas mitte 
oma absoluutvrtuste, vaid oma vrdlusvimaluste tttu. Samas
iseloomustavad igat Td ssteemi ka teatavad absoluutvrtustena
vljenduvad ERoEI nidud. Niteks ei saa ATdS [st avatud mittetasakaaluline iseorganiseeruv termodnaamiline kompleksssteem. Kik elusorganismid on ATdS-id -M.K.] jda ellu

viletsama ERoEI niduga kui 1:1. See thendab, et ta peab suutma
hankida kasutusklblikku energiat vhemalt samapalju, kui ta samal
ajal oma keha metabolismideks ja energiahankimiseks ra kulutab.
Tsivilisatsiooniks organiseerunud hiskonnassteemile vajalikuks
ERoEI miinimumsuurusjrguks loetakse tna 3 (3:1), mis vastaks
ligilhedaselt agraarhiskondade elukorraldusele ja keskaegsete
tehnoloogiate tasemele.
Tstustsivilisatsioon peab aga oma energiasisendite hankimisel
pidevalt arvestama, et soojusmasinate t ERoEI ei ulatu le nidu
0,3 (1:3)  aurumasinad, siseplemismootorid, soojuselektrijaamad
jms suudavad oma ttamise tulemusena anda meie eesmrkideks
kasulikku judu, elektritoodangut vms keskmiselt ca 30% ulatuses
oma sisendiks olevate energiakandjate kttevrtusest. lejnud
energia muutub kohe elukeskkonda vljutatavaks jksoojuseks ning
hajub ldist entroopiat suurendades maailmaruumi. See thendab, et
meie soojusmasinate kivitamiseks vajalike ktuste hankimisel peab
hankeks kulutatav energiahulk olema vhemalt kolm korda viksem,
kui seelbi hangitud ktuse energiasisaldus. Vastasel juhul on ktuse
hankimine masinaile energeetiliselt kahjumlik  selle jaoks tarbitav
energia oleks siis kasumlikum otse fsilisse tprotsessi rakendada.
Tpilistele soojusmasinatele keemilise ktuse hankimine peaks
seeprast ldjuhul rahuldama jrgmise valemi tingimusi:
<!--[if !supportLineBreakNewLine]-->
<!--[endif]-->
ERoEIktus = hangitud ktuseenergia kasulik (neto) osa / ktuse hankimise, ttlemise ja kohaletoomise energiakulu = 3:1=3


Kuid selleks, et me saaksime oma soojusmasinat tle rakendada ja
kasutada, peab meil olema masinist, hooldustlised ja -vahendid,
varuosad jms. Niisiis tuleb hankida vajalikud toormed ja energia,
tjud vlja petada jne. Selle jaoks on vaja vastavat tootmist ja
koolitust, mis pole meldavad ilma haridusssteemita, tervishoiuta,
rahanduseta, sise ja vlisjulgeolukuta, laevanduseta, elektri-, side-,
maanteede- ja raudteedevrguta, valitsushierarhiateta jne, jne, jms
loendamatute struktuurideta. Kigepealt tuleb soojusmasin muidugi 
valmistada, milleks on vaja vastav tehas pstitada... Teisisnu, me
vajame kogu tstustsivilisatsiooni kompleksssteemi terviklikku
toimimist, et saaks toimetada mingitki tstustsivilisatsioonile omast
asjaajamist. Kompleksssteemi koostisosadeks olevad, selle toimimiseks
hdavajalikud struktuurid, mis ise endi tarbeks energiat ei
tooda, tuleb meil samuti energiaga varustada. See thendab, et meie
energiasisendid ei saa piirduda agraarhiskonna vi soojusmasinate
tks hdavajaliku ERoEI 3 vrtusega. Tna loetakse tstustsivilisatsiooni
toimimisele hdavajalikuks ERoEI miinimumiks 8 ... 10.
Seega viks moodsa hiskondliku kompleksssteemi minimaalset
energiathusust iseloomustav valem vlja nha jrgmiselt:
ERoEIktus = hangitud ktuseenergia kasulik (neto) osa / ktuse hankimise, ttlemise ja kohaletoomise energiakulu = 9:1=9
Tegelik energiathusus on maailma erinevais piirkondades muidugi
erinev. Kigi aegade rekordina arvatakse, et USA-s pidi hiskonna
ERoEI-nit ajavahemikus 1965. kuni 1980. olema ligilhedal
vrtustevahemikule 18...20, mis otse loomulikult kajastus ka selle
hiskonna konkurentsivimes. Niteks USA vimekuses kanda oma
hiiglaslike justruktuuride vi kosmoseprogrammide kulutusi.







Joonis 16. Orienteeruv inimhiskondade ERoEI-nidu muutumine ajas. Inimeellase
puhul oli see samas suurusjrgus kigi teiste omnivooridega. Tule ja triistade
kasutuselevtt varajaste kttide-korilaste poolt pani ERoEI nidu kerkima ja kui
fossiilktuste eelne arenenud agraarhiskond vajas psimiseks enamat ERoEI nitu,
kui 3, siis tstustsivilisatsiooni toimimiseks hdavajalik ERoEI on vhemalt 9.


Toonaseid saavutusi, kas vi niteks Apollo kuuprogrammide osas,
ei olegi enam korrata suudetud. Tnaseks on sisendite ERoEI tase 
langenud kikjal, kuigi sisendite hankekogused on kasvanud. Nii vi
teisiti, meie viimasel ajal kiirelt kahanenud ERoEI nit ei tohi kogu
tstustsivilisatsiooni keskmisena jda viksemaks kui 9. Vaid sel
juhul saab silida meile harjumuspraseks saanud kompleksssteem
tnasega ligilhedaselt vrreldaval tasemel oma tehnoloogiates,
eluviisides ja individuaalses inimheaolus. Madalama nidu juures
kollapseeruks meile harjumuslik globaliseerunud kompleksssteem
mrgatavalt madalama organiseerituse- ja tehnoloogiate tasemega,
palju vhem integreerunud ning oluliselt pisemateks osadeks.

Pangandus tegeleb rahaga. Raha on puhtalt inimeste vaheline asi. Kui meil oleks praegu rahanduskriis, siis oleks asjad kohe vga hsti. 




Ja see oli ainult energia. Ressursside lahjenemist, reostust ja kossteemide kuhtumist siin ei mainitudki...
<!--[endif]-->
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 16:37 27 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
14. mrts 2014Lingvistiline mets 
Kirjutatud enne Mikita saamist Tartu Kultuurikandjaks ja mistagi ammu enne Kulka kirjandusauhinna vitmist. 
Ilmus ajalehes "Sirp" 14.03.2014







Geniaalne, Watson!


Valdur Mikita Lingvistiline mets Grenader 2013. 240 lk

Mihkel Kunnus




Ei mletagi mnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laiaspektrilise lugejaskonna nnda ksmeelse kuid mitmehlse tunnustuse. Tundub, et Lingvistilise metsaga (LM) on Valdur Mikital nnestunud sna isiklikult ja sgavalt knetada vga erinevaid inimesi, rahvsuslastest kosmopoliitideni, enesekesksetest teismelistest minatute askeetideni, plvides positiivset esiletstmist nii kmnetelt argiblogijatelt kui ka kige autoriteetsematelt haritlastelt (nt Hasso Krull, Mrt Vljataga, Marek Tamm jt).


1.
Kui kultuuriajakirjanduses praegu ilmnevad tendentsid veel ksjagu edasi ekstrapoleerida ning kujutleda ette olukorda, kus kriitik peab suutma arvustuse hte (omadus)snasse ra mahutada, siis kllap valiksin antud juhul sna geniaalne. Viimast eeldusel, et see on suurusest sltumatu tbimratlus. Heaks niteks raskustest, mis tabavad inimest, kes peab arvustama geniaalset teost, on Georg Henrik von Wrigthi vrdlev anals Oswald Spenglerist ja Arnold Toynbeest (rmt-s Minerva kull, Vagabund, 1996, lk 75-135). 
Von Wright pole endas alla surunud ranget teadusretsensenti ja kirjutab: Spengler rritab vltimatult ka vhem asjatundlikku lugejat ohtrate vigade ja faktimoonutustega /.../ vhe sellest, et Spengleri seisukohad puhtalt filosoofilistes  kunstiteaduslikes ja metafsilistes  ksimustes on lubamatult hmased ja ebamrased, nad on mnikord ka piinlikult diletantlikud. Hiriv joon Spengleri juures, mis on tenolikult tekitanud talle palju  vaenlasi petlaste hulgas, on tema peaaegu haiglane lbus ja enesekindlus. Toynbee on aga teinud tohutu mahuga korrektse ajalooteadlase t, mis korjaks formaliseeritud teadusmdikutega he linnukese teise jrel. 
Aga von Wright pole endas alla surunud ka vaimuaristokraati ja mtlejat ning seega kuulub ta poolehoid selgelt Spenglerile: Sltumata sellest, mida arvata Spengleri seisukohtade tesusest ja vrdlusest eri aegade krgemate kultuurivljenduste vahel, peaks aru saama, et need ratavad alati mtteid, on tihti tabavad ja mnikord geniaalsed [see sobib hsti ka LMi kohta  M.K.] Toynbee seisukohavtud filosoofiast, teadusest ja kunstist ajaloonhtustena tunduvad mulle peaaegu eranditult triviaalsed (lk 81).  


2.
LMist vib iga mne leheklje jrel leida mne vite, mida eraldiseisvana oleks raske vaadelda millegi muuna, kui megalomaaniasse paisutatud enesethtsustusena, mis kll ei koondu autorinimesse, vaid jb lahkelt rahvuse ja kodumaa juures pidama. LMis on kmneid variatsioone vitest Eesti on maailma kige thtsam ja erilisem koht.
Mikita ei tekita endale Spengleri kombel vaenlasi seetttu, et lbuseni surmtsisest prohvetist eristab teda eneseiroonia ja huumor ning sulge haarama ei ole pannud teda mitte kosmilistes mtmetes leolekuveendumus, vaid pigem informeeritus olulisimatest globaalprotsessidest ning  ks vaikne meeleheide, mis on oma olemuslikult laostav, kuid siiski kaunis ning selle kigega kaasuvalt teatud (isiklikum) tummuse ngistus  viimane katse rkida mitmiktajust inimeste keeles (lk 24)  ja he Untergangi eelkuma, mis on kaugelt hlmavam, prdumatum ja faktilisem kui Spengleril, nimelt koloogiline kollaps:
Praegu on toimumas maakera eluslooduse ks suuremaid vljasuremislaineid, mis on umbes tuhat korda loomulikust foonist kiirem. Suurte ajastute piire on alati mrgistanud mastaapsed hingeheitmised. Vimalik, et uusaegkond, mis kestis dinosaurustest korilaseni, hakkab lppema ja saabumas on tiesti uus ajastu  antropotseen (lk 115). Sellega ksikes kib globaliseerumine kui semiootiline tapatalgu (lk 39).
Kokkuvtlikult vib elda: Me letame praegu piirjoont, kus eluslooduse kadu ja kultuurikadu pole iial olnud nii suur kui praegu. Kaovad liigid, kooslused, maastikud, kaovad mtteviisid, keeled ja kultuurid. Ilmselgelt ei ole see kokkusattumus juhuslik ning on alguse saanud inimesest. Rnnaku all on inimene kui bioloogiline organism ja mtlev olend. Me sukeldume tsivilisatsiooni alateadvusesse ning keegi ei sanda ennustada, millega see missioon lppeb(lk 116). 
Aga selle  globaalprotsessidest informeeritule ammu teada oleva<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]-->  kuulutamine pole LMi sisu, vaid eelkige taust ja lhtepositsioon.


3.
Teatavate reservatsioonidega vib elda, et LMis on visandatud meie tuleviku elujud ja elurm (ega fossiilkttel undava tstustsivilisatsiooni lpp pole maailmalpp!). Tuleb muidugi rhutada, et see elujud ja elurm on hoopis teistsugune kui see, mis praegu domineerib. Tarbimis- ja reisimislustil, kigel sellel linna- ja tstustsivilisatsiooni ja heaoluriikide elujul ja elurmul pikka iga enam pole ning neile, kellele nende hvedeta ja naudinguteta elu tiesti mttetu tundub, vib LMist optimismi ja eluindu leida kll.
Vib mneti elda, et LMis on (taas)juurdumise rm, deglobaliseerumise ehk lokaliseerumise rm. On ju nii pikalt rmustatud vastupidise s.t. juurte kristamise ja globaliseerumismnude le: inglish, emigratsioon, globaliseerumise krooniline tbi turism, banaan ja sushi, ja kik muu, mis koha-tunnetust ja kohamlu kaotab ja khetab. Internet on (oma kaheldamatute hvede krval) veelgi rohkem svendanud tunnet, et asukoht ldse ei oma mingit thtsust.
Humanistlikus inimksitluses on inimene tiesti lahus geograafilisest asukohast. Kuigi jumala surma jrgselt on inimloomuse mratlemisel kirjutatud riiulite kaupa tekste (hea levaate saab niteks Vikerkaare posthumanismi erinumbrist, 2012, nr 7-8), vib olla ette kindel, et geograafilisi piiranguid inimloomuse tpsustamiseks neis ei kasutata. Sama aprioorne on  eeldus, et inimisend algab sndimisega.
Need mlemad seisukohad on vrad, aga pole vaja kuigi palju lbingelikkust, et ra tunda sellele vastanduva animistliku ontoloogia lhisugulus II MS jrgse Lne kultuuri lima tabuga  Blut und Bodeni vrsutatud imperatiivse pimethniga. 
Sellisele lhingelikule juuretuse eetikale tuleb lpp, sest inimesel ikkagi on juured. Lihtsalt ta pole neid juba mnda aega tunnetanud, sest need on transporditehnika abil hiiglapikaks venitanud. Nii pikaks, et siin Eestis ringi sibavatel inimestel on mni palmijuureke Aafrikas, mni tubakajuureke Luna-Ameerikas ja mni teepuujuureke Aasias. Rkimata neist vtmelistest juuretusjuurikatest, mis otsapidi naftas, vi siis igasugused North-Streami taolised juured. Kui need pikad juurikad lbi raiutakse vi kui need ra kuivavad, kll siis inimene hakkab jlle oma pliseid juuri hindama!
Mistagi lokaliseerumise globaalselt kehtiv juhend saaks olla ainult kasutu lhiloosung. Seega vimegi LMi sissejuhatusest lugeda, et see on raamat eestlase igatsusest (lk 7, minu kursiiv  M.K.) ning konkreetselt Eestist ja eestlastest on vga palju juttu.
Plisjuurtega inimene on alati maailma keskmes, oma maailma keskmes.
Kuna maailm tiirleb mber meie, siis puudub eestlasel ka ruineeriv pettekujutlem pralejudmisest (lk 186).
See pole mingi enesekesksus, ammu hljatud europotsentrismi kitsendus lausa estotsentrismiks vms. See on vaade juurtelt ehk kohalolija deiksis.


4.
Mikita tleb kohe sissejuhatuse teises ligus, et [s]elleski raamatus olen vlisele korrale eelistanud sisemist suminat(lk 7).
Thendab, ta eelistab vliste-objektiivsete tunnuste alusel sstematiseerimisele ehk teaduslikkusele mistmist. Kui vljaspoolt lhenev teaduslikkus ritab suurendada kataloogimisprintsiipe, sstematiseerimisviise, avardada pilku, siis mistapdja kaevub sgavustesse, kultuurikihistusse rgsematesse ladestustesse, eelteadvuse ja intuitsiooni hmaraladesse. Hasso Krull nimetab MLi arvustades seda teaduslikkuse piiratust Philippe Descola eeskujul naturalistliku ontoloogia probleemiks. Krull kirjutab: Naturalistlik ontoloogia, mis valitseb niihsti loodusteadusi kui kogu tnapeva Lne kultuuri, eeldab tielikku pidevust fsilisel, vlisel tasandil, sellal kui sisemust omistatakse ainult inimesele ja see on tiesti individuaalne. Vime kll lputult kirjeldada mandrite kujunemist, liikide tekkimist ja muid looduslikke protsesse, aga sisemiselt ei saa me neid kunagi mista, lihtsalt selleprast, et mandritel ja loomaliikidel ei olegi seesugust sisemust nagu meil. Naturalistlikule ontoloogiale vastandub animistlik ontoloogia, mis eeldab just sisemist pidevust, sellal kui fsilisel tasandil on kik olendid eraldi, individuaalsed. Nagu Descola Amazonase prismaalaste juures elades viimaks taipas, thendab see tegelikult, et nn loodusrahvastel polegi loodust, ja seega pole olemas ka looduse ja kultuuri vahelist piiri. Piirid asjade ja olendite vahel on alati kehalised, sisemuse tasandil vib aga toimuda kommunikatsioon, teineteisemistmine inimeste, loomade ja vaimude ilmas. (Vikerkaar, 10-11, 2013, Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku. lk 156). Mikita on kogu oma naturalistlikust teadmistepagasist hoolimata tis ehtsat animistlikku kirge, tleb Krull.
Tsi. Paraku mistmise institutsiooni pole ning ha brokratiseeruv likool jtab mistmisele ha vhem ruumi ja soosib ha enam vlisele keskendujaid. Akadeemilise monograafiana poleks LMil mingit vimalust. Kogu oma naturalistlikust teadmistepagasist hoolimata.
Siiski on igluse huvides vajalik teha oluline eristus akadeemilises pinnapealsuses ( nt see phjusega paljukirutud brokraatlikuse ja projektiphisuse pealetung), mis on tunnetuslikus mttes lbini negatiivne (majanduslik-tehnilises mttes ehk mneti paratamatu), teine aga see, mis iseloomustab Toynbeed vrreldes Spengleriga. See on lhe, millele vihjab ka Ilmar Vene eldes, et htumaa allakigu esimese osa ilmumisest peale omandas Spengleri nimi sedavrd kmulise maine, et oleks suisa mttetu soovida kikvimalikest oponentidest ammendavat levaadet. nneks seda polegi tarvis teha; vib ju ette kindel olla, et midagi lugemisvrset tolles kriitilisusele pretendeerivas kirjavaras ei leidu.(Sirp 16.03.2012 Mann contra Spengler) Lhimalt: see, kes otsib htumaa allakigust faktivigu, ei saa philisele ldse pihta ja tenoliselt ei hakka saamagi, aga viimast on valgustus-humanistlikul ajastul vga ebaviisakas (ja ka kasutu) vlja elda. Pluss see, et mistmine on tiesti formaliseerimatu, mistttu brokraatia lbi eluigust saavas ssteemis tiesti kasutu mde.
Prast Tragdia snni mahategemist Wilamowitz-Moellendorf enam vaimu kandjana arvesse ei tulnud, kuigi suureks petlaseks vis jda ta elu lpuni, mrkis napisnaliselt Thomas Mann. 
priski kontsentreeritud snastuse vib leida he meie suurima mistja Uku Masingu kirjast Jaan Kiivit seeniorile: inimkond koosneb ikka veel egotsentrilistest lastest, kes pivad tundma tavaliselt korduvaid ridu ja peavad seda teadmiseks. See toiming kuulub aga kasvu sellesamale astmele, millel itseb kataloogimistbi, inventariseering ja etikettidega varustamine<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]-->
Uku Masingu hinnang ei jta naturalistliku ontoloogia esindusdistsipliinist fsikastki kivi kivi peale. Aga nii ongi hea, sest fsika vimsuses praegu ldiselt ei kahelda, ning see vimaldab osutada olemuslikule erinevusele ilma masingliku hinnangulisuseta. Kui fsik ritab tunnetada ha peenemaid korduvaid ridu (jrgmine aste peaks siis olema: mis phjustab massi phjustaja ja millest koosneb Higgsi boson? Ikka on aga ksil see, kuidas saada hte ritta kvantfsika ja relatiivsusteooria etiketid), siis mistja (eeldefineeritud mttes) ritab kaevuda ha sgavamale mllu. Seevastu fsika objekt on aga mlutu, igaveses olevikus. 
Kas siis Toynbee vi meie erudiidid (niteks Marek Tamm vi Rein Raud) ei tegelegi mluga, ajalooga? Tegelevad, aga nad uurivad seda vljast poolt lhenedes, kultuuriliste artefaktide kaudu, enamasti lausa kirjalike tekstide kaudu, mis ei saa olla ju kuigi vanad. Tsi, arheoloogid ja geoloogid vivad ajaskaala pris pikaks venitada, aga vljast poolt lhenemiseks jb see ikka.
Meie keha mletab veel miljardi aasta taguseid aegu, mletab muu hulgas ka seda, kuidas kauged esivanemad rgookeanis ringi ujusid. Meie teadvus mletab juba palju vhem ja mrksa nooremaid asju kui keha. Keha mlu on omamoodi lhikokkuvte elu tekkimisest, selle suureprase mtte peale tuli esimesena Karl Ernst von Baer. Meie kultuuris puudub paraku traditsioon, kuidas mistlikul moel hendada evolutsiooni ja kultuurilugu.<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]-->(lk 114)
(Eh, Valdur, loomulikult on Sul igus, aga nagu sa isegi aru saad, kehamlu ja selle lugemispraktikaid  niteks snesteetilist jalgrattasitu vi Vlgi metsi nagu Sul  ei saa Sa kirjutada htegi akadeemilisse viitestikku.)
Mikita raamatud on paljus olnud katse  vljendun nd vga umbkaudu  leida keel, mille abil rkida evolutsiooni ja kultuuriloo (fenomenoloogilisest) hendusest, samuti (ideosnkraatilisest) snesteetilisest maailmatajust.
Metsiku lingvistika (Grenader 2008) eelviimases peatkis hakkas Mikita jonnakalt arendama ht vimalikku snesteetilist mrgissteemi, kuid see muutus viimaks nii krptiliseks ja segaseks, et kaotas igasuguse mistusprase sideme maailmaga, mille kirjeldamiseks see algselt meldud (LM, lk 24).
LM on selles parduste seerias neljas ja ma loodan siiralt, et sedakorda viimane katse rkida  mitmiktajust inimese keeles(lk 24)


5.
Inimene, kes on vtnud endale sellise lesande prkub varem vi hiljem tunnetusliku probleemiga  mil mral on mingi (introspektiivselt tuvastatud) fenomen universaalne, ldinimlik ja mil mral puhtisiklik.
Mletan, kui vga mind ji kummitama Mary Ellmani vastus sdistusele, et naised vtavad kike nii isiklikult: Minu meelest vtavad mehed kike nii ebaisiklikult. Kui neid haavata, teevad nad sellest Boylei seaduse!
Olen nimetanud selle ngi, mis tekib hirmust, et ldinimlikuks on ldistatud mingi puhtisiklik omapra, idosnkraatiline sattumus, originaalsusngiks vi unikaalsusngiks (inglise keeles viks see olla nt anxiety of idiosyncrasy). 
Paarismiseks (vi igemini vanemmisteks) on loomulikult Harold Bloomi mjung (anxiety of influence), poeedi painav udustunne vimaliku avastuse ees, et ta on kigest koopia vi jljend.
Jaanus Adamsonil oli kunagi pris pikka aega blogimotoks Freudi tsitaat: mul on alust arvata, et ma ei erine oluliselt teistest inimestest. Hirm, et Mikital seda alust pole, kumab nii mneski kohas MLis (pealgi on see reflekteerivale inimesele raske tunnistada, sest oma erilisuse ja mistetamatuse vljendamine on hvardavalt sarnane teismeea kige piinlikumate tahkudega).
Inimesele, kes ritab mista inimese sisemaailma ldisi seadusprasusi, on kindlustunne oma (sisevaatluste) ebaunikaalsusest vgagi vajalik. Nii tleb ka Ene Vainik maryellmanlikult, et ks  raamatut lbiv motiiv on autori enda sensoorsete eriprade rhutamine ja tihti ka nende kriitikameeleta ldistamine rahvuslikku vi koguni ldinimlikku mtmesse (Mine metsa!, Keel ja Kirjandus, 2014, nr 2).
Seega pole karakteristik geniaalne sugugi hemtteline positiivsus. Uku Masing protestis niteks sellise tiitli vastu pris raevukalt. elda, et keegi on geniaalne, thendab elda, et ta pole meie hulgast ja meil puudub tema mistmise kohustus. Selline superlatiivne tunnustus muudab mistmiskohustuse parimal juhul distantseerunud imetluseks.
W.H. Auden esitab luuletusele muuhulgas sellise ldnude: see peab tlema midagi thtsat meile kigile hise teluse kohta, ehkki seda nhakse ainulaadsest perspektiivist. Luuletaja eldut ei ole kunagi varem eldud, aga kui see on kord juba eldud, siis tajuvad lugejad eldu kehtivust ka iseenda jaoks. Originaalsusng oleks loomulikult hirm, et eldu ei kehti kellegi teise jaoks (vi vhemasti mitte kuigi paljude jaoks) peale tleja.
Eestlane tunneb ennast paremini oma mratlematus reduplikatiivide maailmas, mis annab asjadele isikuprase tunnetusliku ltku  kas ikka eestlane vi kigest Valdur Mikita?
Mistagi saab sellest khklusest le hea usu ja usaldusega, ehk millegagi, mis tsikindlust ihkavale vaimule vastuvetamatu, saati formaliseeritud teadusbrokraatiale. 
Seeprast on ka mistetav, miks [k]ogu tnapevane arusaam siseknest on ikka veel suuresti Lev Vgotski varsti juba sajandivanuste ideede le- ja mberkirjutus (lk 205).
Ja vimele muuta oma siseknet panustab Mikita palju. Autokommunikatsioonis toimub see niduslik puudutus, mille kigus keel muutub kultuuriks (lk 204).
he suure lime MList moodustavadki arutelud autokommunikatsioonist. Laadilt on need esseistlikud, sest[]anrina on esseistika kige lhemal metsikule mtlemisele. [...]Humanitaarteaduse phianriks on jnud ikka vana hea esseistika(lk 64) .
No nd juba pigem humanitaartunnetuse, mitte humanitaarteaduse.


6.
Veebruari keskpaigaks oli LMi mdud le kolmetuhande eksemplari ja poodidesse ilmus neljas trkk. Isernis anrit arvestades on see vga suur arv. Kuigi tuumakam osa LMist on vahest paras semiootika ja kultuuriteaduste kraadippuritele pureda, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka vhesema haridustaustaga inimestele. Vib elda, et Mikita on osanud pealiskihil luua midagi, mida tavaprase ldhumanistliku meelelaadiga haritlasel tihti raske ettegi kujutada  lbinisti positiivse rahvusluse, mis ei ole vastanduv, rassistlik, ksenofoobne jms, vaid konstruktiivne ja eneseusku ja enesevrikust sstiv. Mikita rgib vonnegutliku muigega tsistest (ja lausa sngetest) asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai, milles ei puudu ka soojalt sisenduslik amor fati (mis on nnda erinev Spengleri jise heroismiga kmisevast  Kes ei taipa, et selles suhtes ei saa midagi muuta, et tuleb tahta seda vi ldse mitte midagi, et tuleb armastada oma saatust vi langeda ahastusse elu ja tuleviku prast...), mille vtab vga tpselt kokku eestikeelne sna kohanemine. Kummatigi on rahvuse teema raamatu enda seisukohalt sna teisejrguline ning sattumuslik lokaalsus ja koduloolisus on orgaaniliselt pimitud nii globaalsete protsessidega kui ka ldinimlike universaalsustaotlustega tunnetuslikul tasandil. Oma parimates kohtades on Mikita saavutanud haruldase snteesi seest- ja vljastpoolt lhenemises (inim)elule, mille eelduseks on vga sgav kultuuri ja looduse (st bioloogia) mistmine. ML hlmab kige muu hulgas palju inspireerivaid miniesseesid ning lpuni avamata ja mtlemata vlgatusi, mis teevadki sellest raamatu, mis on just nagu lpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ra kukkunud(lk 7).




<!--[if !supportFootnotes]-->


<!--[endif]--> 

<!--[if !supportFootnotes]-->[1]<!--[endif]--> Hea levaate saab niteks Kaupo Vipi raamatust Globaalpohmelus (rohkem tstustsivilisatsioonile keskenduv) ja Clive Pontingi raamatust Uus maailma roheline ajalugu (antropotseenikesksem).


<!--[if !supportFootnotes]-->[2]<!--[endif]--> Kiri toodud lisana Arne Hiobi doktorits Uku Masingu religioonifilosoofia phijooned. T Kirjastus, 2000.
<!--[if !supportFootnotes]-->[3]<!--[endif]--> II MSi ks suuremaid intellektuaalseid kahjusid nibki vahel olevat igasuguse flogeneetilise (Blut!) ja epigeneetilise (Boden!) mtte liallergiline vljamine inimksitlusest. Selle humanistlikud jrelmid on idealismini positiivsed, aga sellega sugulustuv koloogiline kanapimedus ndseks juba lausa hukutav.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:48 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Kus koeb palgalhe 
Ilmus ajalehes Postimees 01.02.2014


Kus koeb palgalhe?


Mihkel Kunnus


On laialt teada, et Eestis on viimase paarikmnel aastal kikunud naiste ja meeste palgaarinevus 20-30% vahel. Eesti Statistikaamet kasutab rohkem parameetreid kui Eurostat ja tema saab umbes 5% viksema erinevuse. Juhan Kivirhk kasutas kord nitlikustavat kujundit  keskmisel naistel tuleb 101 peva rohkem tl kia kui keskmisel mehel, et teenida sama aastapalk. Ebaiglus! Kes on sdi?


Marianne Mikkolt ilmus hiljuti hea levaade hetkeseisust selles vallas (PM 24.12.2013 Palgalhega tuleb tegeleda), ometi on seal trvatilgana (parteipropagandistlik) demagoogiline lapsus: Sotsiaaldemokraadid vidavad, et Eesti naise igus on tpselt sama t eest saada mehega tpselt sama palka. See ei ole Marianne Mikkost kuigi aunaiselik.
Sest kes teab kedagi, kes teab kedagi, kes vidab vastupidist? Saati parteiprogrammis! 
Isegi kui me leiame mne kige reaktsioonilisema  patriarhaalse ovinisti ajaloo prgiskastist mda pudenenuna, siis nende nue on reeglina ikka see, et naine psigu kodus ja kasvatagu lapsi, aga mitte see, et naise, kellel siiski on palgat, peaks sama t eest mehest vhem palka saama (ajaloos on selliseid juhtumeid olnud, aga vaba kapitalism kaotas need kiiresti, sest tandja on alati huvitatud vimalikult odavast tjust st odavad naised trjusid mehed tturult vlja).


Kui heidame aga pilgu ajalukku, siis peame tdema, et see, mille le igupoolest muretsetakse, on palgalhe liiga aeglane vhenemine (vrreldes teiste ELi liikmetega). Palgalhe on olnud kogu aeg ja veel mitte kuigi ammu tagasi lausa nii rnk, et sellest on kummaline rkidagi. Hea sissevaate vib saada feminismi kullavaramusse kuuluvast Virginia Woolfi esseest Oma tuba (1929, e.k. 1997). Seal mainib ta muu hulgas, et sellest pole veel poolt sajanditki kui naine vis hakata seaduse jrgi ldse isiklikku raha omama.
Selles punktis on veel eraldumatult koos kaks probleemi, millest ks on enamvhem tielikult lahendatud, aga teine  sugugi mitte vhem oluline!  mrkamatuks unustatud. 


Esimene on sooliselt diskrimineerivad seadused. See probleem on enamvhem tielikult lahendatud (niteks soolised eristused on veel sjave ja abieluga seonduvas).


Teine on palju ldisem hiskondlik protsess. Nimelt see, mil mral on tehtava t tulemus rahaliselt vahendatud. Sest ega inglise naised siis 19. sajandi lpuni ked rpes istunud! Nad tegid kvasti td, aga see ei konverteerunud (otseselt) rahaks (nende endi ktte). Ometi on just selles protsessis vga palju tnapeva probleeme. ldisemalt siis selles, mil mral inimese elufunktsioonid vahendatud rahaga. 


Kui heidame nd pilgu kodumaale 19. sajandi lppu, niteks A.H. Tammsaare isatallu, siis neme, et isegi maksukoormusest tasuti vaid npuotsake rahas, muidu ikka teopevades ja talusaadustes. Lhimalt: vaid vga vike osa toonase (maa)inimese elutoimingutest oli vahendatud rahaga.
On tiesti arusaadav, et sellisele inimesele oleks jutt mingitest tasustamata majapidamistdest klanud sama sgedalt kui kuulda kedagi kaeblemas, et ta ei saa oma pee phkimise eest raha  majapidamist ju seegi. 


Ei ole raske nha, et sellest ajast edasi, ksikes linnastumisega on ha rohkem elutoimingutest raha vahendatud, seda juba niivrd, et selle totaalsust loetakse iseenesestmistetavuseks, nnda, et puhtast rahalisusest prineb ka tnapeva kaksainsuslik lipuuslik Pha Majanduskasv ja Pha SKP. 


Ometi on just selles protsessis aset leidvad kiiruserinevused vtmelised vga paljude hiskondlike ebaigluste kujunemisel. Vga smptomaatiline on ka selline miste nagu riiklik emapalk   miski, mis Vargamel oleks klanud sama mistuspraselt kui riiklik seedimispalk. See viitab kahele asjale. Esiteks sellele, et elutoimingute rahaline vahendatus on judnud reproduktiivprotsessi, ja teiseks, et see on selge soolise disproportsiooniga. 


Kasutasin just nimelt mistet emapalk, mitte vanemapalk, sest viimane on antud juhul probleemi tuuma kinni kattev halb kosmeetiline vrdiguslikkus.
Keelekosmeetilse vigurdamisena vib tunduda ka lihtsa sna palgalhe asemel elda kantseliitlik monsturm sooliselt ebavrdne rahalise vahendatuse aste elutoimingutes, aga selle lohe seletuslik jud on jllegi samavrra suurem. 


Elutoimingute rahalise vahendatuse erinevust mrkamata vib hlpsalt teha mitmeid ehtmajandusteadlaslikke mdalaske. Niteks Andres Arrak kirjutab jrgmist:
Kik need, kes vidavad, et nad ei saa lapsi teha, kuna elu on kallis, td on vhe, pood ja postkontor asub kaugel, nagu ka kool ja lasteaed, koolitarbed ja vahetusjalatsid on kallid ning leldse ei ole turvaline jne - need lihtlabaselt valetavad. Lapsed ei snni heast elust. Kige rohkem lapsi snnib naise kohta Nigeris (7,68), Ugandas, Malis, Somaalias, Burundis, Etioopias ja Zambias. (ERR 24.07.2012  Lapsed on teline rikkus)


Jah, kas pole paradoks, mnel maal toidetakse ja kaetakse vhem kui 19 eurose kuusissetulekuga seitse last, meil ei saada hegagi hakkama. Ometi on lihtne nha seda, et see, mis A.H.Tammsaare isatalus oli vimalik  kasvatada mne kopikaga 12 last   pole kuidagi vimalik tnapeva Eestis, kus praktiliselt kik elutoiminguid on vahendatud rahaga, alates sgist ja kehakatetest lpetades liikumisvajaduse ja prestiitarvikutega. Mtleks  (palgalheta!) pgmeedel pole ldse raha, aga ikka saavad lapsi! Kll vast neil on ikka moraal ja aated!
Sestap ongi pris piinlik vaadata, kuidas noorte inimeste niigi valulist kohanemist (ja mujale kohanemist!) limastaapsete sotsiaalsete protsessidega ptakse ravida seksuaalmoraali, trikoloori lehvitamise, eelarve tasakaalushoidmise vi mne muu naiivmaagilise riitusega.


Iseenesest mistatavaks peame ka seda, et mida rohkem elutoiminguid on vahendatud rahaga, seda majanduslikult arenenum on hiskond. Need nhted kivad testi ksikes, sest on ilmne, et ilma rahata oleks meldamatu ha suuremaks ja spetsialiseerunumaks keerustuv tjaotus  ks majandusliku efektiisuse phieeldusi.


See protsess tungib ka soolisuse rgkodusse  perekonda (viljatutel pole sugu!). Ka perekondlikud funktsioonid spetsialiseeruvad ja saavad ha rohkem rahaga vahendatuks. Lasteaia ja kooli teke ning viimaste prane keerustumine on hea nide sellest, kuidas ks perekondlikke phifunktsioone ja elutoiminguid  laste kasvatamine ja petamine  on muutunud ha rohkem rahaga vahendatuks ja ha spetsialiseerunumaks. Karl Ernst von Baeri ajal puutus laps enne iseseisvaks saamist kokku vahest poole tosina petava isikuga (vanemad ja vanavanemad, vibolla kirikupetaja ja mni veel), tnapeva tiskasvanu on ellu astudes puutunud kokku nii paljude kasvatusspetsialistidega, et vaevalt neid mlu jrgi kokku loendada suudab.


Dostojevski on elnud, et raha on vermitud vabadus. Ja kahtlemata pole ksikindiviid iial olnud vabam kui jukas liberaalses demokraatias. Indiviidi vabadus thendab tema vimalust valida. Siin on ilmeb veel ks soolise vrdiguslikkuse paradokse.
Enamik feministe ja vrdiguslasi lhtub veel tnapevalgi igandlikust ja essentsialistlikust arvamusest, et keskmise naise tahtmised ja valikud on samad mis keskmisel mehel ning see, kui mehi on kuskil rohkem, on selge mrk diskrimineerimisest ehk vimaluste soolisest ebavrdsusest. Usutakse, et mehed ja naised asetavad oma isiklikus Maslow pramiidis pere ja karjri samale tasemele, ning vrdsete vimaluste korral oleks kikjal sooline suhtarv 50:50. See pole rumalam, kui arvamus, et tantsuringid diskrimineerivad mehi  neid on seal alati vhem!


See on ka koht, kus tuleb sisse moraal. Moraal on hiskondlik nhtus. Mningate mndustega vib elda, et moraalsena tajutakse seda indiviidi, kes tahab neid tahtmisi, mis on hiskonnas seal domineeriva moraali jrgi iged tahtmised. Niteks vrdiguslikus hiskonnas tajutakse moraalsetena neid, kes tahavad vrdiguslikkust toetavaid asju. Neid, kes ei taha, tajutakse amoraalsetena ja nende kallal moraliseeritakse. Lhimalt: indiviidi tahtmisi saab mjutada.


Niteks Saksamaal on 40% krgharidusega naisi lasteta, karjrile phendunud ja Saksamaa majandus ELi vimsaim.  


Vtan nd he juhusliku, kuid kllalt tpilise nite, persooniloo Advokaat Silja Luide jttis t ja hakkas toidublogijaks (EPL 26.01.2013). Selle avalik on jrgmine:
Hstitasustatud juristitst vsinud noor naine vttis ktte ja hakkas psitkohata toidublogijaks. Nagu linnuke oksal, iseloomustab ta oma praegust elu.
See on midagi, mille kohta ma tleks  tpiline kudev palgalhe.
Noor (33a) edukas tippspetsialist jtab oma krgepalgalise t ja hakkab tegelema sellega, millega tahab  toidublogimisega! Ning seda serveeritakse kui nnestunud ja iget elu, kui eeskuju! 
Taolised reeturid tuleb halastamatu avaliku hukkamistuga krgepalgalisele ametile tagasi peksta! Samuti tuleks praegu simata kiki neid, kes kobivad nagu lambad petajateks ja hooldajateks, dedeks ja lasteaaiakasvatajateks, mitte ei torma kik-vi-mitte-midagi mentaliteediga ettevtlusesse. 
Mehi on traditsiooniliselt survestatud dilemmaga, kas oled Mees vi luuser. Seega, kui tahame, et naisi oleks tippjuhtide hulgas sama palju kui mehi, tuleb neile anda selge signaal: iga naine, kes ei pri tippu, kes end lbiplemiseni ei piitsuta, on luuser.


Moralist peab endale sihiks vtma ei midagi vhemat, kui seda, et kasvatada igasse naisesse samasugune sisemine piits, mis vemmeldab pidevalt Ma tahan! Ma suudan! Minu jaoks pole piire!.  Kui see nnestub saabub vrdne sooline suhtarv ka tippjuhtide hulka. Ja ettevtjate ja valitsejate hulka. Ja narkomaanide, purjus peaga le jrve ujujate, enesetapjate ja mrvarite ja prkkarite hulka. Mehi ja naisi saaks olema vrdselt ka abikoolides, hullumajades ja vanglates. 
Ja surnud palgalhe kuivaks ristil, okaskroon mdanevas ps.




Postitaja: Mihkel Kunnus kell 12:46 6 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 


8. mrts 2014Uus kaaneline 






Eessna asemel


Nii nagu iga kogenud kindral teeb ettevalmistused eelmiseks sjaks, nii on ka see sissejuhatus mneti jrelmrkus eelmisele esseekogumikule  Minu eugeenika saladus (Jumalikud Ilmutused 2012). Teeksingi siin paar mrkust Minu eugeenika saladuse (MES) vastuvtu kohta, sellised, millele julgen oletada mingit suuremat ldistusvrtust.


Esiteks: tekstid on saanud tagantjrele ha kaalukamaks, tihti disproportsionaalsuseni. See on omamoodi vastupidine protsess sellele, mida kirjeldasin essees Humanismi nnetusi (MES lk 9-19). Osutasin seal sellele, et kirjandusse tulijate puhul hakkab retseptsioonis ha suuremat rolli mrama autori potentsiaalsus, st noore inimese kirjutatud mannetu kkerdis pole lihtsalt vga armetu teos, vaid vimaliku klassiku potentsiaalne esmasammuke ning see kujutlus annab sellele sra, mille varjus staaika kirjaniku keskhea teos ei vri eriti thelepanu: noor kirjanik on klassiku vimalikkus, aga keskealine kirjanik on luhtunud klassik (lk 16).
Mulle esitati palju ksimusi ja etteheiteid stiilis miks [Kunnus] oma phjaliku teadmistepagasi ja muljetavaldava referentiivse tsitaadikogumikuga ei prdu teliselt kaalukate teoste poole, miks ta ei kirjuta niteks Dostojevskist vi Kunderast, vi siis Eesti kpsetest autoritest  Ene Mihkelsonist, Tnu nnepalust vi miks mitte Indrek Harglast? (Andres Mets Kas tekstil on sugu? ehk Ekspeditsioon autori aluspkstesse Sirp, 17. XII 2010). 
Kunnus tundub poksitermineid kasutades liialt vastaseid valivat. Mis viga noorkirjanikest tundlejaid tmitada, ehk oleks aeg vtta ksile lrilised suurkujud, kas vi Jaan Oks, Mati Unt; vaadelda noorkirjanike egoretoorika asemel Nietzsche Ecce homot ja Kivisildnikku? (Leo Luks Kriitilise kriitka kriitika Sirp, 14. III 2013) 
Berk Vaheril on ha kummastavam vaadata, kuidas toonasest minust justkui rikkalikuma lugemusega  arvustajad kulutavad end ebakpsete kirjanikuhakatiste pilastamisele (Kriitik(a) arenguvestluse jrel Sirp 3. XII 2010).
Ikka kohtan MES lugejate peavangutusi, et tunnustatud ja auhinnatud kriitik materdab debtante ja noorkirjanikke. See optiline pete. Nii nagu noore inimese teosesse saab sisse lugeda kujutluse autori hiilgavast tulevikust, saab autori kesoleva staatuse projitseerida tema noorusesse ning see vib jtta tema motivatsioonistikust tepoolest veidra mulje. Lhimalt viksin selgitada nnda: Igatpidi tunnustatud ja auhinnatud kriitik Mihkel Kunnus pole htegi debtanti ega noorkirjanikku arvustanud, Mikk Prnitsa Hundikutsikaeetikat (mu debtarvustus) arvustas tiesti tundmatu semiootikatudeng ja seda sna otseses mttes koolitna (ma sain selle eest hinde ja kaks ainepunkti).
1618. aastal ei alanud Kolmekmneaastane sda, siis algas mingi sda ja alles kunagi palju hiljem osati nentida, et seal vis nha kolmekmneaastast sjalist pidevust, mida oleks paslik nimetada Kolmekmneaastaseks sjaks.

Teiseks. Sageli vis ka kohata mrkusi stiilis Kunnus on paljulugenud ja erudeeritud, aga temaga ei pea nustuma(vt nt Martin Luiga Kunnuse lugemine Vikerkaar 10-11, 2012; Vahur Afanasjev Ndala raamat: legaalne kultuurieugeenika Eesti Ekspress 28.X 2012). Loomulikult sisaldavad kik mu esseed ka kohti, kus on tehtud valikuotsus, mis viks samahsti olla mni muu, ning ma ei taha vita end eksimatuks, aga sageli thendas see mrkus, et ei pea nustuma, sootuks smptomaatilisemat asja. See on nimelt ajastuliku moraali kinnitus, konkreetne aktualisatsioon moraaliprintsiibist: viimsena on epistemoloogiline autoriteet igal inimesel endal, seega mitte keegi ei pea mitte kellegagi nustuma. See hoiak on phjalikumalt lahti kirjutatud Charles Tylori suureprases essees Autentsuse eetika (Hortus Litterarum 2000, tlkinud Mrt Vljataga), tsiteerin algust:
[Allan Bloomi teos The Closing of the American Mind] vttis tnapeva haritud noorsoo karmi kriitika alla. Nende eluvaate peamiseks tunnuseks osutus pris pinnapealne relativism: igahel on omad vrtused ja nende le ei saa videlda. Kuid Bloom theldas ka, et see pole ksnes epistemoloogiline seisukoht, arusaam mistusega haaratava piiridest; see on ka klbeline hoiak: teise vrtusi ei tohigi vaidlustada, sest need on teise mure, tema valik, millest tuleb lugu pidada. Niisugune relativism phineb osalt vastastikuse austuse phimttel (lk 21).
Pole raske mista, et sellise moraalse hoiaku edasiarendus nuab peagi keeldumist igasugusest objektiivsuse vimalikkusest  kogu tunnetussfr taandatakse vrdiguslike indiviidide vrdsete arvamuste hismdutuks platooks, kus teadmine kui arvamust aksioloogiliselt letav kognitsioon on phimtteliselt vimatu. Intellektuaalide sekt on alati tajunud iseenesestmistatavana, et mistuslikule argumendile ei saa ega tohi vastu vaielda, sellega peab nustuma, sellele peab alluma. Ent need, kes ei kuulu sellesse sekti, need, kes on loomult epistemoloogilised demokraadid, need tajuvad igasugust paremini teadmist agressiivse allutuskatsena, ebamoraalsusena, jultumuse ja barbaarsusena.
Nii peabki iga diskussioon manduma erinevate, aga vrdsete arvamuste raportiks. Igaks teatab oma arvamusest, neid respekteeritakse vastastikku viisakalt, sest kritiseerimine, argumenteerimine ja kik muu, mis viks viia he seisukoha (loe: arvamuse) limuslikkusele teise suhtes, on antidemokraatlik amoraalsus. Kuna arvamus on isiksuse vljendus ehk isiksuse osa ja isiksused on teaduprast vrdsed, siis on ka arvamused vrdsed. Punkt.
Ja hda sellele, kes seda klbelist positsiooni kigutab!
Patuks osutub ka tsiteerimine, sest see on enese isiksusest vabatahtlik loobumine, vrdsusideaali eituse masohhistlik ja suitsidaalne vorm  mida sa tsiteerid, kas sul oma mtteid polegi!


Hannah Arendt tleb, et Platoni arvates olid ksikasjalikud kirjeldused teispoolsuses saadavatest tasudest ja karistusest lihtsalt suureprane vgivallatu vahend, mille abil vis panna kuuletuma inimesed, kes mistuse sunnile ei allunud (Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mtte vallas Ilmamaa 2012, lk 137)
Jah, ei pea nustuma ka Platoniga ega Arendtiga. 


Lpetuseks ks mlestus Jakob von Uexkllilt (raamatust Omailmad, Ilmamaa 2012, lk 69):
hel rahvusvahelisel fsioloogide kongressil 19. sajandi lpul juhtus kord jrgmine htaegu nii muhe kui ka thendusrikas lugu. Ajend oli thine. Tegemist oli he elektrilise rritusaparaadi vngete arvu mramisega. Professor W., venelane, vitis, et vngete arv olevat nii suur, et inimese krv ei suutvat seda enam tajuda. Talle vaidles vastu professor K. Bernist, et tema olevat heli kuulnud. Seepeale tegi professor W. kongressile ettepaneku nimetada seitsmeliikmeline komisjon, kes peaks hlteenamusega mrama, kas professor K. kuulis heli vi mitte. Professor K. tusis pooleldi vihaselt, pooleldi lbustatult ja tles: isegi siis, kui kogu kongress otsustaks hehlselt, et ta ei kuulnud heli, ei muuda see tsiasja, et ta seda kuulis. Koosoleku president, kellel jooksid naerust pisarad mda pski alla, kuulutas: teaduslikul kongressil ei saa ei arvamuste ega ka mitte tsiasjade le hletada. Professor W. ettepanek sumbus ldisesse naeru. Professor W. ei olnud ldsegi mitte thtsusetu uurija. See, mis asetas ta oma kolleegiga tielikku vastasseisu, oli midagi hoopis muud  ta oli lbi ja lhki demokraat ning elas veendumuses, et enamus suudab igal juhul te leida. Siin prkus demokraatlik veendumus kokku moodsa teaduse aristokraatliku maailmavaatega ja lkati naeruvrse eksitusena tagasi.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 10:46 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
7. veebruar 2014Hierarhiast ja stereotbist 



Mrileht ksis 3000tm arvustust Tiiu Kuurme artikli krvale, mis ksitles soostereotpe koolis. Kui sissejuhatus valmis sai, oli 3300tm ette tiksunud. Need on jrgmised:


Hierarhia snd igluse vaimust




On kahte sorti iglust. ks, mis kigile vrdse mduga jagab, ja teine, mis igahele tema enda mduga. Esimese musternidiseks on riigieksam  sooritajast on lahutatud maha kik individuaalsed omadused, on ainult kood, ei ole maad ega linna, sugu ega vanust. Ja eksam on kigile tpselt sama.
Teise igluse leiame lasteaiast, kust see praegu ka hooga jrjest vanematesse haridusastmetesse on levinud ja levib  igahte tuleb hinnata tema enda eelmise arenguastme taustal, igahte tuleb hinnata  maksimaalselt individuaalselt.
            Tnapeva individualistlikus hiskonnas oleme harjunud kordama, et oleme inimestena kik vrdsed ja vrdvrsed ja iga indiviid on vrtus. Iga indiviid tuleb tema  annetes maksimaalselt vlja arendada. Nii tundub teine iglus enamasti spontaanselt smpaatsem.
Sellega on kaks suurt probleemi. 
Esiteks, see listatud individuaalsus huvitab meid ainult erasfris, seal, kus oleme harjunud vaatlema igaht vrtusena iseeneses. Niipea, kui lhme avalikku sfri, kus valime detaile hiskondlikku masinavrki, huvitab meid ainult esimene iglus  omadused, millest nende on individuaalsus maha lahutatud. Niteks kuidas me otsime petajat? Me loetleme kimbu omadusi, mis tal peavad olema ja kik. Meid ei huvita prmugi selle indiviidi isiklik arengulugu. Isiklikus arengus languse teinud karismaatiline eksprofessor on vrreldamatult parem valik petajaks kui isiklikus arengus meeletu tusu teinud kompulsiivne eksheroiinik, kes nd suudab piirduda mduka vgivaldsuse ja alkoholiga.
            Teiseks, efektiivsus ja konoomia  ainelise maailma vramatud seadused. Teise igluse jrgi  et iga inimest tuleb hinnata individuaalselt, arendada tema individuaalseid andeid  oleks ideaaliks kool, kus iga pilase kohata on ks petaja (kui mitte rohkem), kes siis on phendunud tielikult oma hoolealuse kigi annete maksimaalsele vljaarendamisele. Hah! Ligilhedasekski korralduseks pole ressursse. 
Tuleb korjata punt pilasi kokku ja siis petada neid korraga. Kuna petamisviis valitakse vastavalt pilasele ning nd tahetakse seda printsiipi rakendada mitmele pilasele korraga, siis on ilmne, et kokku tuleb koguda vimalikult sarnased pilased. Just sarnased, sest kahtki hesugust pole, rkimata grupist. Nii algabki keskmistamine, mardamine, individuaalsete nurkade maha nhkimine.


            Olulisim rhmitamisprintsiip on siin mistagi arenguaste, juba oskamise aste, juba teadmiste aste, juba suutmiste aste. Astmed on trepil, astmed on hierarhial. igluse ja efektiivsuse abielust snnib klassihiskond  kool, nagu me seda tunneme.


            Lapsi kige esimese arenguastme jrgi rhmitades ilmneb selle vga tugev korrelatsioon vanusega, nii tugev, et konoomia huvides tihti vanusega esimesel rhmitamisel piirdutaksegi. konoomia huvides tehakse jrgmine mberrhmitamine alles heksa aasta prast. See on pikk aeg ja petajad peavad selle jooksul tegema palju rhmitamisi arenguastmete sees ja konoomia huvides kantakse seda rhmitatust ajas edasi. Iga rhmitamine, tuletan meelde, on ldistus, individuaalsuse vhendamine. 
Rhmitamise ja konoomia abielust snnib stereotp  hiskond, nagu me seda tunneme.


Need printsiibid kehtivad mujalgi. Kige konoomsemad rhmitamised on kige kergemini tuvastatavate markerite jrgi. Niteks soo vi rassi tuvastab silmapilguga.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 14:29 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
25. jaanuar 2014Hakkab jlle pihta 



Eile esitleti Tartus Elektriteatris sarja Hakkab jllepihta uut hooaega. Oli vga naljakas.


Goethe on elnud, et kunst ei peaks kujutama piinlikku. Seega talle Maimik-Tolk tandemi looming vist ei istuks, sest see ongi suuresti piinlikkuse-huumor.


On teatud esteetilised valupunktid, mille talumatus eristab inimkaraktereid kllalt hsti. On neid, kes ei talu kiti, neid, kes talu paatost, neid, kes ei talu vulgaarsust. Arusaadavalt vrsub siit ka kunstimaitse ja inimesed, kellega seltsitakse kergemini.


Kundera on kirjeldanud hte korda, mil kohtusid kiti vastu allergiline inimene (st Kundera ise) ja inimene, kes ei talunud vulgaarsust. Nad mistsid seda kiirelt ja lksid lahku jahedate viisakusavaldustega. Vulgaarsus on thus vahend kiti vastu, he ravim oli teise mrk.


Meenub ka juhtum vrst V.-ga, kes oli prast pealesunnitud popdiiva kontserti nii tasakaalust vljas, et avaldas valjuhlselt tungivat soovi nuusutada leevenduseks sitta.
(Kundera defineerski kiti sita absoluutse eitusena).


Mni ei talu glamuuri, mni Levikat ja Zavoodi.


Mkini maksiim, et ilu pstab maailma, on tpnide massiteadvuse klieestavast ja dekonstektualiseerivast toimest. Vib jda lausa mulje, et Dostojevski oli Cosmopolitani eestkneleja!



 www.wumo.com


Vendades Karamazovites pihib Dmitri Aljoale, et Karamazovid on putukad, kellele Jumal andis himuruse, ja :
Ilu  see on hirmus ja kole asi! [...] Siin lhevad piirid kokku, siin elavad hes kik vastuolud [...] Seejuures ei vi ma taluda, et mni, isegi sdamelt krgem ja krge mistusega inimene alustab madonna ideaalist ja lpetab Soodoma ideaaliga. Veel hirmsam on see, kes, kandes juba  hinges Soodoma ideaali, ei eita ka madonna ideaali, ja selles pleb ta sda ning teliselt, teliselt pleb, nagu ka noortel stutel aastatel. Ei, inimene on lai, isegi liiga lai, mina oleksin teinud kitsamaks. Kurat teab, mis, isegi peab tlema! Mis mistusele nib hbina, see sdamele aina iluna. Kas Soodomas on ilu? Usu, et Soodomas peitubki ta suurema osa inimeste jaoks  kas teadsid seda saladust vi mitte?  Kole on see, et ilu on mitte ainult hirmus vaid ka saladuslik asi. Selles vitleb kurat Jumalaga, vitlusvljaks aga on  inimeste sdamed.


Dostojevski on ka kirjeldanud mehe lukustuvat kiindumust mnesse ihaldatu kehaosasse, mis nnda saab omamoodi ikooni staatuse, isikliku lunastuse koondthiseks. Kllap materjali ammutas ta selleks ldistuseks oma maanilisest kirest oma noore sekretri jalgade vastu, Maimik-Tolk olid linud universalistlikumat teed ja vltinud fetieerumise realade kirevat, kuid vherepresantiivset paljusust, seega paradiisi smboliks kujunes hr Vesilinnule noore kirjandustudengi nappides bikiinides kvaliteetrasvaga vormitud tagapsed, kujund, mis on kahtlemata vga suure knetusvimega.
Kaadri mjuvust toestas hstivalitud uimastav-unenoline muusika.


Thomas Mann kirjeldab armunud Hans Castorpi:
Me tuletame meelde ja kordame veel, et olukorrale, milles Hans Castorp viibis, harilikult snniprane-omane on eneseavalduse-tung ja sundus, eriline pihtimise- ja tunnustuseiha, pime iseennasttis-olek ja painav soov maailma enesega tita,  seda vrastavam meile kaineile, mida vhem asjas ilmselt mtet, mistust ja lootust. Kuidas srased inimesed ieti ennast reedavad, seda on raske tleda; nib, et nad ei saa midagi teha vi tegemata jtta, mis neid ei reedaks


Viimatieldu nitlikustamisest sndis ehk enim nende episoodide koomikast   armuliblikatest (vi kiimaherilastest) hammustatud mehe tielik vimetus mitte ennast reeta.
Isegi Vesilinnu teismeline ttar neb minutiga lbi oma isa normaalsusest tugevalt hlbiva seisundi.
Sarnasel viislil pruvad ka Priit Vigemast ja Rein Pakk (kes mngivad ennast). Ainsana nnestub pettus esoteerik Ingmaril. Aga temas pole ka oma ohvri vastu ihakbetki, tema on leskproua rikkusi nooliv kelm.


sna lekantav on ka Clavdia Chauhat pilk puperdava sdamega Hans Castorpile:
Kolnurkse kbaraga naine silmitses teda peast jalgadeni naeratusega, millest ei paistnud mingit kaastunnet, mingit muret tema vlimuse rste prast. Naissugu ei tunne ldse srast kaastunnet ega srast muret kire koleduse ees,  kirg on sellele ilmselt palju omasem kui mehele, kes loomuldasa end selles sugugi kodus ei tunne olevat ja keda vastassugu alati pilke ja kahjurmuga teretab kire piirkonnas.


Tsi, kire piirkonnas tervitati nii mndagi pilke ja kahjurmuga. Noh, tleme, kiki.


Thomas Mann, mees, kes vga harva naeris, pidas humoristi inimkonna heategijaks.
Dostojevski teostes tundub huumor puuduvat pea tiesti, aga ometi on ka tema andud naerule vga olulise, et mitte elda olulisima osa inimese tundmisel (Gogolit pidas ta naeru sgavuse suurimaks mistjaks).
Ta kirjutab sellest pikemalt Nooruki teise kite kolmandas osas. Ta tleb, et naerja kontrollib oma ngu sama vhe kui magaja (kll rhutab, et ht-teist saab ka ppida, aga naer on siiski suuresti anne) ja seega on naer mneti kige parem sissevaade inimese loomusesse. Selle pika tiraadi naerust mahutan ma siia sihilikult, isegi ohverdades jutu voolu, sest pean seda heks oma elu thtsamaks jrelduseks [jah, see oli teaser].
Tsine ja verega kirjutav Kundera listab samuti naeru, elu taandamatult koomilist mdet.
Oma snnist peale plgab romaan tragdiat, selle suurusekultust, selle teatraalset pritolu ja selle pimedust eluproosa suhtes defineeris Kundera.


Naer on vastumrk igasugusele fanatismile  ilmalikule ja religioossele, ideoloogilisele ja esteetilisele.




Jaan Kaplinski kirjutab kogumikus Kust tuli :


Olen aru saanud, et kuriteod ja nnetused on asjad, mis meid kige tugevamini vennastavad ja hendavad. Ilma nnetuste ja kuritdeta oleksime igaks omaette, ei moodustaks  kollektiivi ega hiskonda.[...] Solidaarsust tunneme ikka tavalise omasuguse inimesega, hiskondliku olevusega, kes teeb avarii, hangib endale altke ht-teist, virutab tlt tsementi, vrvi vi vhemalt naelu, unustab enda ktte sbra raamatud, satub abieluvlistesse seksvahekordadesse, kellel on krge vererhk, veenilaiendid, maohaavad, kes teeb purjuspi lollusi ja tuletab seltskonnas meelde, kuidas kis poisikesena unaraksus, lasi metsa peidetud Saksa automaadist, viskas llepoe akna sisse ja pgenes vmmide eest.
Niisugustest mlestustest ja juhtumustest snnib arusaamine, et me kik oleme patused eksijad inimesed ja see arusaam on telise inimliku solidaarsuse alus. Et olla hea hiskonnaliige, peab inimene oskama parasjagu seadust rikkuda. Kui ta seda ei oska, vib temast saada phak vi pris kurjategija. Mlemad on asotsiaalsed olevused ja kumbagi ei sallita.


Mingit sarnast moraali vib aduda ka Maimiku-Tolgi seriaalis: eluproosas, argi-ihades ja oleme-muredes, tobeduses ja koomilisuses me oleme vennad ja ed. 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 15:58 2 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
16. jaanuar 2014Tervemistus ja valede juurtega sdametunnistus 



See tekst valmis oktoobris 2013 rgitatuna Margit Tnsoni esseest nnelik Krt (EE 12.VII.2013), mis polemiseerib ige veidralt A.H.Tammsaare ja Te ja igusega. 
Milleks meile veel need tlkekirjanduse halli varjunditega prlid, kui meil on juba Tde ja igus? Juba esimesel lehekljel kiskus noore naise sda valusasti rinnas kokku. nnetu Krt.
Lisaks inimestevahelistele suhetele keerab Tammsaare edukalt tuksi ka inimese suhte t ja eneseteostusega.


Alljrgnev ilmus umbes poole lhemana Eesti Ekspressis 16. I 2014. Trkiversioonis on vlja jetud otsene suhestumine Tnsoni esseega, Karl Mihkla dokumentalistika jms.




Tervemistus ja valede juurtega sdametunnistus.


Mihkel Kunnus




Uku Masing kasutas terminit tervemistus simusnana. Sellega thistas ta seda stampidest, stereotpidest, mtoloogiatest jms koosnevat argitunnetust, mille tttu inimeste elu pole siin ilmas pahatihti rohkemat kui ksteise kolkimine poolunes. Selle ngemine lks vga hinge ka A. H. Tammsaarele. Kirjandusteadlase Daniel Palgi snadega: Tal oli tohutult
palju thelepanekuid inimestest, ta elas valuliselt kaasa inimese pimesikumngule
maailmas ja ta ei vsinud sellest rkimast, ta ei vsinud seda kujutamast.


Uku Masing on ka elnud, et selle neetud tervemistuse aluseks on ks phiviga  modelleerida kike iseendana ehk inimesena. Igale poole kiputakse omistama inimlikke kvaliteete. Pole midagi erakordset selles, kui thtis pereisa, kes alles muigas selle le, kuidas ta ttreke nukuga tsimeeli rgib, npeldab jrgmisel hetkel ehedas solvumises oma slearvutit, kes ei kitunud nii nagu tema tahtis. Ja pilased fsikatunnis ikka vga hsti ei usu, et gravitatsioonijud ldse ei vsi. Kui viskan minema mne tarbeeseme, kes on mind kaua truult on teeninud, tunnen tahtmatult smepiinu oma tnamatuse prast.


Puhtinimlikke kvaliteete omistatakse ka mrksa suurematele ssteemidele. Niteks loodusele vi planeedile. Kui tervemistuslasel saak ikaldub, siis arvab ta, et pld on solvunud ja tuleb lepitust otsida. See, et mitmesuguste looduskatastroofide  olgu maavrin vi leujutus  taga tuleb nha planeedi pahameelt, on meediakommentaarides sna levinud. Ookean ei pruugi lputult taluda hooramist ja poistepilastust ning tmbab hiidlainega Tai ranniku puhtaks neist himuraist skandinaavia turistidest!


Kogemusest tulenevalt on loodust ja maad peetud ikka kaunis kapriisseks ja tujukaks. Ega ta iseloomujooned head ole kll. Jagab kiitust tiesti ebaiglaselt ja vahel on mingi tuju ajel lihtsalt kohutav  katk ja ikaldus aastaid jutti, palu ja otsi lepitust, kuidas aga saad.


On vga levinud ka idee heast, armastavast ja halastavast inimlesusest, aga sel lool on ikka see lisamrkus, et tasu hea ja voorusliku kitumise eest ei tule selles ilmas, vaid alles prast surma teispoolsuses. Ja kui tekkisid need usuvoolud, mis kinnitasid, et veidike vib saada tasutud ka selles maailmas, siis hakkas see usk ldse kaduma. Sest kui sstemaatiliselt oli nha, et ole kui tahes vooruslik, parem saak on ikka sellel, kes pllule snnikut veab, siis polnud kauge enam idee, et kllap just see on kige thtsam riitus, mis pllul tuju lahkeks teeb. Karga ise vi muul ajal lambaid ja peksa naist, see ei lhe pllule ldse korda. Pldu huvitab ainult vetis ja kastmine. See protsess  palvetamisele kega lmine ja loodusteadusele keskendumine  pdis nn Rohelises Revolutsioonis, intensiivpllumajanduse meetodite ulatuslikus rakendamises ja paremate sortide kasutamises, mis tid kaasa pllumajandustoodangu enneolematu tusu. Ja ha enam inimesi hakkas arvama, et enne surma on toit ikka parem kui prast. 

Tnapevalgi on vga palju neid, kes arvavad, et linnastumisest ja majanduslangusest tulenevate hdade vastu on kige thusam vahend mni laulupeolik lepitusriitus. Niteks ldrahvalik heteroseksuaalne monogaamia, krts rassipuhtust marjaks peale (mistagi need, kes arvavad, et pstavad vastandriitused  hooramine ja rassiline verevrskendus , on eelmistega samal vaimsel tasemel).
Kllalt on ka neid, kes otsesnu arvavad, et Nukogude Liit lauldi laiali, et mitte elda loitsiti vetiks.


Tuleme tagasi A.H. Tammsaare juurde, sest tema oli suurvaim, kes oli sellest Masingu simatud tervemistusest vgagi vaba. Ta ei arvanud, et moraal mrab hiskondlikud olud  see on jnuk mtoloogilisest elutundest  , ta tundis liiga palju aja- ja kultuurilugu, hiskonna- ja loodusteadusi, et sedasi arvata. Juba 28-aastaselt (nii noorelt alustavad taipamist vhesed) rhutas A.H. Tammsaare, et sdametunnistus muutub aja ja koha jrele. Kuna elukorraldus ei saa psida muutumatu, siis peavad paratamatult muutuma ka meie klbelised, seesmisest ratundmisest juhinduvad tekspidamised. 


Kuid siin tuleb tpsustada mtkavu  ta poleks iial arvanud, et sooneutraalse tjaotuse saab ekstrapoleerida mingi sooneutraalse lasteaia vi mne muu taolise totruseni. Kll aga oleks ta tenoliselt nustunud vitega, et feminismiteoreetikute targutused on thine jrelripats sellele, kuidas (kodumajapidamis)masinate laialdane levik vabastas nii mehe kui naise lihastst. Kllap oleks ta nus ka sellega, et kui luua hiskond, kus ihuramm ei loe (sest kik on masinaid tis), siis selles kerkib esile sdametunnistus, mis  tjaotuse suhtes nuab sooneutraalsust. Ja sdametunnistust ei saa inimene eriti muuta  maajuurtega inimene tajub ideed sooneutraalsest abielust sama traagiliselt kui linnajuurtega feminist enda lpisikuga lauta saatmist lihtsalt selleprast, et ta on naine. Kuigi armastatakse rkida sdametunnistuse vabadusest, ilmneb sdametunnistus just vabaduse puudumisena. Inimene ei saa oma sdametunnistust muuta. Sdametunnistust ilmneb ta omanikule inimlesena, henduses absoluutsega ja seeprast on ka moraalidispuudid nii viljatud. Ka praegust peavooluvrtust, nn tolerantsust, millel pole sallivusega midagi pistmist, jutlustatakse martinlutherlikult abitu sjakusega siin ma seisan ja teisiti ma ei saa!.

Muide, enamiku A.H. Tammsaare raamatute sndmustikust toimub linnas. Ja vga palju kujutatakse just seda esimese plvkonna valede juurtega olemist ja sellest phjustatud pingeid. Kuna paljud eestlased tajuvad Euroopa Liitu sattumist sarnaselt st on seal valede juurtega, siis on meie suurkirjaniku looming (jlle) aktuaalne.

Margit Tnson kirjutas 12. juuli Ekspressis: Tammsaare on kirja pannud  oma ema ja isa elukigu pealt  talurahvale iseloomuliku elufilosoofia, mis tnagi veel surub vrratult toredaid inimesi ksteise jrel enesehaletsuse jledasse mlkasse.
Ei, see polnud mingi filosoofia, isegi mitte jutumrkides. A.H.Tammsaare oli ks esimesi, kes taipas, et see elusfr, mille mrab filosoofia, metafsika ja positiivne mtlemine, on ige kitsuke (kuid vib mnevrra ehk laieneda vga rikastes demokraatiates). Te ja iguse esimene osa on vitlus aineliste oludega ja kusjuures teline eneseteostuse lugu (muide, seda just nii nagu mtles Maslow  teiste kaudu, teistele andes, siin: jtta oma lastele parem elu kui endale - , mitte kristalliseerunud egoismi mttes).


Karl Mihkla kirjutab levaateteoses A.H. Tammsaare elutee ja looming: Nagu kigi talude, nii oli ka Kolgioja talu orjuse- ja maksukoormatis misale mratu suur. Kirjaniku vanaisa talu, mil oli maid 17 taalrit ja 11 rootsi tengat, pidi aastas tegema maksu- ja abiorjust 181 peva hobusega ja 146,5 peva jalgsi ning maksma kmnist: 1,75 vakka rukkeid, 1,5 vakka otri ja kaeru, 10 naela ropsitud linu, 2 naela linast lnga, humalaid ja vid, 0,5 lammast, 1 koti, 2 noort kana, 1 veisela ja 12 muna.

Mis saab olla sellistes oludes (ehk sellistest oludest prinedes) suurim eneseteostus kui oma maa ehk misaorjusest vabanemine? KUIDAS oleks pidanud Andres end teostama? Mnel tantrakursusel vi isikliku lhnaseebi vlja ttamisel?  


A.H.T. isa Peeter Hansen maksis Tammsaare-Phja talukoha eest, mis anti jripeval 1872.a. tema valdusse ja kasutusse, ostu-mgilepingu jrgi 2325 hberubla. Lepingu slmimisel tasus ta 250 rubla, mille ta Vastsemisa misas ja kodutalus oli kogunud. A. 1874 maksis Hansen ra 250 rbl. ja 1876. a.  300 rbl. lejnud 1475 rbl. tasumine hes 5% lisamaksuga toimus hoolimata summa suurusest lepingus ettenhtud korras 1881. a. sest vahepeal suri kirjaniku onu Jri Bakhoff ja prandas 500rbl. (ibid.).

Laenurojus isikliku kodu nimel  klaks nagu isegi tnapevaselt, vi mis? Ja kuivrd on selle ikkagi mranud mingi filosoofia vi Te ja iguse esimese osa liigne lugemine?


Karl Mihkla kirjutab Tammsaare vanemate iseseisva elu algusest: Esialgu pdis noorpaar suurema osa talutdest ise ra teha. Vrast tjudu kasutati peamiselt suvel. Nagu kirjanik mletab, pidas ta isa esiotsa tdrukut, karjast ja poisikeseohtu sulast, et tuleks odavam. Hiljem, kui kasvasid omad lapsed, kadusid pikkamisi vrad palgalised, esiteks sulane, prast ka tdruk. Talu omaenda poisid-tdrukud rakendati jalamaid the, kui nad hakka juba kaela kandma. Kigi Tammsaare-Phja talu vanade ja noorte ked olid hommikust htuni td tis.
Kuna iga laps suurendas tju nol talu majanduslikku vimsust, sndis neid peaaegu regulaarselt iga pooleteise aasta tagant, kokku kaksteist, tulevane kirjanik Anton neljandana. Anton tahtis vga kooli minna, aga isa keeldus korduvalt, sest tjust oli kahju.


Ajal ja oludes, kus iga laps suurendab perekonna majanduslikku vimsust, on ja peabki olema hoopis teistsugune moraal ja sdametunnistus kui ajal ja oludes, kus iga laps kahandab perekonna majanduslikku vimsust. 


Oswald Spengler tles, et suurperekond linnas on lihtsalt groteskne. Veel tles ta, et demokraatia thendab linnamoraali tungimist maale. Ainult linnas ehk kompaktses tiheasustuses saab tunduda iseenesestmistetav idee, et vimalused peavad olema kigile vrdsed  ruumilise mtmed on nii viksed, et need vib maha lahutada. Ainult linnamoraalile vib tunduda igati loomulik, et histeenused nt tuletrje ja kiirabi on kigile vrdselt kttesaadavad (ja kui maapu andis palju odavat naftat, siis sai ka maal geograafilise distantsi maha lahutada. Need ajad hakkavad nd mber saama). Ja linnamoraalne maigutaks ainult suud, kui tema rassismiteemalise targutamisele vastaks maamoraali esindaja, et jah, muidugi on kik rassid vrdsed   juhul, kui nad paiknevad minust piisavalt kaugel.


Mida arvaks nnetu Krt, Antoni ema Ann Hansen Margit Tnsoni positiivsest programmist   Palju enam tulu viks tusta sellest, kui kas vi koolis tegeldaks enam enesevrikuse ja enese vrtustamise, iseseisvuse ja iseseisva t tegemise, suhtlemisoskuste ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega?
Kuutbise sonimine.


Erilist nutust tekitab Tnsoni vide: nn on valik. Ja samamoodi on valik ohkimine ja hdaldamine ning see abitu fatalism, mida Tammsaare Tes ja iguses vahendab. Vargamelikust ohvrimentaliteedist lbi imbunud ellusuhtumisega pole meil tulevikumaailmas midagi peale hakata.
Abitu fatalism ja vargamelik ohvrimentaliteet?! Vargame Andres on lausa vastandprintsiipide kehastus!, temas pigem puudub igasugune ohvrimentaliteet ja alistumus  ta rhmab oma olukorra nimel hinge tmbamata, ei alistu maale, ha uusi kive vlja ajavale pllule, veab pikki kraave ja vitleb oma kujutluste Vargame nimel lakkamata. Ei anna ka kunagi alla kiuslikule naabrimehele ja protsessib visalt kohtuski. Tragdiline mde tekib sellest, et Andrese vitlustempoga ei jua ta lhedased sammu pidada. 
Seega langeb Tnsoni ja Tammsaare moraal ses aspektis pigem kokku  kui rhmata sellise prasuse ja mdutundetusega oma pesa punumise kallal, vib tagantjrele selguda, et lid hoopis endale vgeva kalmu, mitte pesa.




Veel ks inimlik kvaliteet, mida inimlik tervemistus paljudele asjadele omistab, on halastus, inimlik kvaliteet, mis on pshholoogiliselt lhedane passiivsele optimismile ja lootusele  kll kik lheb ikka kuidagi hsti st kll olud halastavad.  


Te ja iguse ehk ks hirivamaid stseene on see, kus Indrek meenutab korda, kui Andres peksab tema ema, Marit. Seal on mrkus, et kui keegi sel hetkel oli veel haledam ja viletsam ja rohkem kannatav, siis oli see peksja ehk Andres. Seda mrkust ei phjendata. Aga vib aimata. Mari nuhtleja oli halastusvimeline, Andrese oma mitte.


Kahekmnendal sajandil kaikus vimsalt ateistlik rmuhd  Me ei vaja looduse armuande! Me vtame ise, mis vaja!. Tsi, loodust pole mtet paluda. Ei pahanda ta, kui metsad maha vtta, veekogud thjaks pda ja nafta vlja imeda. Ei, ei pahanda. Aga nd hakatakse vaikselt aru saama, et ta ka ei halasta. Thje ja tis maardlaid on vrdselt sama vhe phjust paluda. Ka lagastatud ja thjaks ammutatud loodust pole mtet paluda. Isegi riitused ei aita, olgu siis ohvriloomade veristamine, pede-peks, vimukirumine vi korralik laulupidu heteroseksuaalse monogaamiaga.


Reastada halastavuse jrjekorras: pank, Vargame Andres, maa, ainevahetus. Reastada nii, kuidas tervemistus lubab.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 08:37 6 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
5. jaanuar 2014Inimese vrtus ja enesevrikus 





Ilmar Vene on jlle paari hea esseega maha saanud. Ta eritlus- ja nansseerimisvime on aga nii hirmsalt vohama hakkanud, et ajakirjanduslikmad formaadid kipuvad ahtaks jma, miska paisutuvad arutlused monograafiateks, seekord ks Karl Ristikivist, teine Hando Runnelist.
Kujutlen ette kohusetundliku filoloogiatudengi raevupurset: No rgi ometi asjast! Psi fookuses, naah!
Jah, harva pakutakse kliendivrilist intellektuaaliteenust...

Krvalepikest Gogoli juurde teeb ta krvalepike uhkuse juurde ja sealt vikse ldistusega  Tuleb otsekohe tunnistada, et religioossete pdluste ebapiisav edukus on johtunud eesmrgi saavutamatusest.
Ja siis nitlikustab kiirkorras:
Kristluse (ja muude krgreligioonide) siht seisneb eelkige klbluse, s.t. vrikustunde, s.t. uhkuse vimendamises, kuid peavahendit eesmrgi saavutamiseks nhakse uhkuse plustamises vi koguni surmavaenlaseks kuulutamises. Vasturkivusest pakitsevad isegi evangeeliumi philised, ldtuntuks muutunud ksusnad. Aga mina tlen teile: rge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lajatab sulle vastu paremat pske, keera talle ette ka teine(Mt.5:39) petussna klab vga ilusasti, aga lisamata on jnud, et pse ettekeeramise teeb vimalikuks ainult tingimus: ettekeeraja mekrgune leolek ljast. Kuid mis saab sel juhul vrdsusest, kristluse phinudest? Tidab ldut kristlik meelsus, siis ta on lausa kohustatud otsekohe vastu lajatama.


Vahemrkus, 
Toomas Pauli raamatus Seitse sabasulge on peatkk Knik Jeesus. Tuntud kirjakohta selgitab Paul seal nii: Arrogantne parema pse pramine sellele, kes on vastu vasakut lajatanud, ei toimi kakluse situatsioonis, kll aga igushiskonnas. Tegemist ei ole lmitamisega, vaid teisest leolemisega. [---] Kui taustaks ei ole igushiskond, on see reegel mitte ainult kasuta,  vaid lausa vr. Jtta kohtus oma igus nudmata ning prata selle asemel ette ka vasak psk saab siis, kui teine taipab, et sina oled viklasest solvumisest le. le saab pakkuda ainult siis, kui on kehtestatud kindel norm. Rooma sdur tohtis sundida kohalikku elanikku end eskortima vaid he versta (Mt 5,41)  Jeesus soovitas omadel ka teise lisada.

Ilmar Vene jtkab:
Kristluse piires saadakse vastuolust le seelbi, et uhkuseks kuulutatakse kurikuulsa surmapatu vastand: igas katekismuses seisab, et uhkeks tuleb pidada inimest, kes peab oma thendust tegelikult suuremaks. Miskiprast ei tule kellelegi phe, et see on just, mida krgreligioonid taotlevad: pidagu inimene meeles oma jumalikku pritolu ja arvaku endast rohkem! Kes siis ei taipaks, et ennast krgemalt hindav inimene ei soostu end mma mne rahapaberikese eest? Nende seas, kes arvavad endast liiga palju, ei saa olla korruptsiooni, hiskondluse phimndajat. [...]

Siit ka see smmeetriline raev, millega ksteist prnitsevad kiriklik traditsionalist ja tema ilmalik teisend  humanist (nt  Leo Naphta ja Lodovico Settembrini). Mlemate meelest teine korraga lendab ja alandab inimest lubamatult.
Kae hullu, tema lbi knelevat Jumala hl, upitab oma sattumuslikku traditsiooni Igaveste Tdede ja loomuseaduse peegelduseks ja sellega alandab piskuks Inimese Kannatuse ja tema kaasasndinud vrdsed igused Inimesele kui sellisele!
Ennene kultuurimarksisti, see knn, tuleb siin Jumalat mngima, kik olevat ks kultuuriline konsrukt ehk inimese enese, mitte Looja looming, ise nimetab inimest heks loomaks teiste seas, evolutsiooniliseks sattumuseks, kelles pole surematut hinge!


Idealistlike loomaiguslaste seas olen kohanud palju selliseid, kes ei vaidlusta inimese limuslikkust, vastupidi, nad on selles tiesti veendunud  Inimene on looduse kroon ja peremees. Hda on lihtsalt selles, et ta on halb perem.. halb karjane.
Seega peab Inimene loobuma tstuslikest loomafarmidest ja tegema nende asemele kodutute loomade varjupaiku ja haiglaid vigastele metsloomadele jne.


Loomulikult ei saa iga suvaline kontseptsioon hakata ulatuslikult levima, see peab olema pshholoogiliselt sobiv, vga ldises mttes loomusega resoneeruma.


Essees Pahustumine pikab Vene korraks Bulgakovi juurde ja mdub samast kohast:
Vahest niisama palju kui kirjanikuna tuleb Mihhail Bulgakov arvesse ka inimvrikuse kehastajana, selle kaitsjana; seda muidugi tingimusel, kui meid mistetakse lahti kohustusest vrikuse mistet tpselt piiritleda. Sest mille muuga saaks vrikus seostuda, kui mitte oma vrtuse adumisega? Inimese vrtus aga  kuidas sellest rkida, kui me ilmtingimata vrdsed oleme? [...] vime veenduda, et vrikusega on hdas oldud kigil aegadel. Ainult ks teliselt kasutusklvuline vljaps ilmub: vaadata miste sisulisest thendusest sihiteadlikult mda.


Eks ta ole. Katoliiklik apologeet C.K. Chesterton, keda hvardab muuhulgas phakustaatus, lahendab probleemi elegantselt, eldes, et normaalne inimene hoolib test alati rohkem kui maailmavaate koosklalisusest. Kui ta neb kahte tde, mis nivad teineteisele vastu rkivat, vtab ta omaks mlemad ja vasturkivuse ka veel lisades teisal, et enamik  moodstest mttetarkadest meenutab mulle maniakke, sest hull ei ole mistust kaotanud. Hull on kaotanud kik peale mistuse.
Ja esitabki kristluse tesuse (loe: edukuse) he testusena selle, et see on hlmavam kui mistuse reeglid st miski, mis kutsumuslikke mtlejaid hirmasti hirib.


Inimvrikuse mistuslikul mratlemisel jks htta testi, sest selle alusmiste  inimene  on praktikasfris ige kasutu. Eritus inimene ja mitte-inimese vahel on nii elementaarne, et sellega ei ole praktilisel inimesel midagi teha. Inimese miste ei erista Mao Zedongi Mahatma Gandhist, sarimrvarit halastajaest, kommunisti faistist, tiskasvanut lapsest jne.


Kultuuri phijooneks on see, et inimene umbusaldab kige sgavamalt tema enda ringkonnast vljaspool elavat inimest, nii et seega ei pea mitte ainult germaanlane juuti, vaid ka jalgpallimngija klaverimngijat arusaamatuks ja alavrtuslikuks olendiks. Lpuks psib ju iga asi ainult oma piiride varal ja jrelikult tnu teataval mral vaenulikule aktile oma mbruse vastu, kirjutab Robert Musil Omadusteta mehes.

See on juba pris adekvaatne inimvrikuse kirjeldus. Jaan Krossil oli ka pris hea miste  leolekuveendumus.
Uku Masingu kohtumisest enesevrikusega inimestega sndis vga tpne spetsifikatsoon  Nad arvavad, et kui nad oleksid sama targad kui mina, siis nad oleks palju targemad.
Irooniku enesevrikus on tihti oma teadmatuse teadvustamisest tulenev leolekuveendumus.


Kas nd krgreligioonide mjul vi mitte, aga moraal ja klblus on kindlasti midagi sellist, mis on sellega seotud  inimene, kel on teised phimised klbelised orientiirid, on kindlalt alavrne. Seeprast vaatavad ka nn tolerantsuse jutlustajad igahte, kes selle "tolerantsuse" klbelist raami ei jaga, seesmiselt hubiseva leolekuveendmusega isegi siis, kui viisakusekammitsad seda vlja ei lase elda. 


Ma tunnen ht isandat, kes eluaeg uhkustas Lafite'i veinide tundmisega. Ta pidas seda positiivseks omaduseks ja ei kahelnud seega kunagi oma tisvrtuslikkuses. Ta suri rahuliku vi igemini lausa triumfeeriva sdametunnistusega, siunab oma kohtumist enesevrikaga Dostojevski prandaalune.


Tundub, et noorena on soolised erinevused keskeltlbi suuremad (sest seksuaalsusel motivatsioonidnaamikas loomuldasa suurem roll). ks hea tervisega enesevrikas noor isane on sisimas veendunud, et ta on universumi peadirektor, kelle tulemisega maailm algab, et ta suudab purjus peaga le jrve ujuda, on vrratu auto- ja tsiklijuht, ning igale komplimendile reageerib enesevrikas noor isane jaheda noogutusega, millega kaasneb hulk tiendeid ja tpsustusi. Hea tervisega enesevrikas noor emane on aga veendunud, et ta jalgevahel on lunastav naftamaardla, millele ligipsu vrib ainult vastava kaliibri eik (noort Uku Masingut ajas marru, kuidas ks naharibake vib les kaaluda tema krvadevahelise raamatukogu).
Alla 35 aastased on harva smpaatsed (Maugham?)

Dostojevski prandaalune tundis end mtmatult avaram olevat kigist, kelle phe pole korrakski tulnud ratundmine, et ta on thine ja naeruvrne. Sealt siis tema leolekuveendumus ja enesevrikus.
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 23:42 7 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
31. detsember 2013Mati Unt 70. Vhem pugemist noorte ees! 




Vhem pugemist noorte ees!


Mati Unt 

Kirjandusliku nimega abiturient Kristjan Jaak Arkaadias: Kohustuslik kirjandus tekitab vastikust. Minagi olin Arkaadia teel  mletan, et osa teoseid olid vastikud. Vilde realistlikud romaanid ei linud ja ei lhe ndki peale. Ka Don Quijote, mida lugesin viieaastaselt (kohustuseta muidugi!) jttis ebameeldiva mulje, millest pole siiani pris le saanud. 
Jah, laps ei taha kohustusi, ainult igusi? Kuid kas too laps on siis pris tisiguslik? Kohtulikult kll teda karistada ei tohi. Kuid kas ta pole juba olemuselt deviantne, nagu XIX sajandil arvati? Kas ta ei vajagi suunamist ja sundust? 
Ei saa asja nii kitsalt vaadata. Lapseplv ja noorus on eelkige kultuurikonstruktsioonid. On teistsuguseid aegu olnud. Platon vrdles lapsi loomade ja orjadega. Keskajal polnud Philippe Aries jrgi ldse lapse kontseptsiooni. Seitsmeaastaseks saanu oli tiskasvanud ja kik. Talupoja poeg lks pllule, rtli poeg hakkas ppima mgavitlust. Tiskasvanud ja lapsed kandsid samu riideid, mngisid htviisi pimesikku, keksu ja lumesda. Laps tekkinud alles XVI sajandil. Aga  lapse ja tiskasvanu vahele mahub veel uuem leiutis  noorus, mida polevat enne XIX sajandit ldse olnud. (See ongi must auk laste ja tiskasvanute vahel, millest rgib Kristjan Jaak. Noorust polnudki, ta leiutati umbes Petersoni eluajal.) 
Teame, kuhu see kontsept on vlja viinud. Nhtus, mis sai alguse mnisada aastat tagasi tnu progressile, valgustusele, Prantsuse revolutsioonile, romantismile ja siis industrialiseerimisele, on ammu judnud noore listuseni (kik, kes lapseks jda tahavad... hdis luuletaja) ja tnapeval  tohutu turunhtuseni (mngud, muusika, mood). Loodetakse igusega, et noored (olles htlasi kriitikavabamad) teenivad rohkem ning suudavad enam osta nende jaoks vlja meldud uusi asju. Kapitalistid pavad infantiilset ellusuhtumist kaela mrida ka keskealistele, provotseerides neidki oppama, reisima ja tantsima. Ajakirjandus halvustab regulaarselt vanemat muusikat ja aina kiidab uut. Rootslane mnitas mingisugust eesti raadiojaama, kes mngis Chris Read. Thja sest Reast, kuid mis tleksid rootslased, kui mni jaam mngiks Mistinguettei (1875  1956) vi Joe Oliveri (1885  1938)? Magnaatidele on kik uus parem kui kik vana (Brecht). 
Vanasti mrkisid leminekut tiskasvanueale julmad initsiatsiooniriitused. Praegune armee on vaid selle kahvatu vari. hiskond ei nua lastelt angroo enam midagi. Ole aga laps ja naudi! Individualismi kasvuga on kaasnenud ksildased arvutimngud, mis pikendavad kunstlikult infantiilsuseiga (olles escape, kuid teadmata, millest eskeipitakse). Isegi elitaarne Kristjan Jaak (abiturient!) nuab omavanustele meldud kirjandust. Need on siis igused. 
Vastupidine tendents, millele on kord juhtinud thelepanu ka Priimgi, seisneb leskutses vimalikult ruttu sotsialiseeruda, tiskasvanuks saada, kiiresti pumba juurde juda. Need on siis kohustused. 
Esimene tendents viitab lapseplve venitamisele, teine lhendamisele. Kahtlemata tekitab see dilemma frustratsiooni. Muidugi, ka pankur vib vaibil titte mngida, proletaarlasneiut piitsutada, kuid ta peab hommikul siiski panka judma ja arvuti taga ngu tegema. 
Taas kohustusliku kirjanduse juurde. Arvan, et kooli kirjanduskavad on siiani valed. Ptakse petada kirjanduse ajalugu ja kirjanike elulugusid. Sel pole kll mtet. Samas on vale, et peaks petama kirjandust, kus pilane ennast peategelasega lhedasena saab tunda. Lugegu sellist toodangut see, kes ise tahab. petatagu eelkige konstantseid vaimlisi entiteete. Niteks Huckleberry Finni, Kuritd ja karistust, Jri di, Stepihunti, Silma, Daodejingi... Ja mitte nii, et noorukil (kes  kordame  enda teadmata on vaid ks kultuurikonstruktsioon) oleks suva valida lastekirjandust, vaid teda lausa sunnitakse vrtteoseid lugema, slitades selle peale, mis ta asjast arvab. 
Ah et keeruline  vhe tegevust, palju mtteid? Ei saa millestki aru? Siis minegi sjavkke, lihtsale tle, ra tki krgemale. Niikuinii on liiga paljud need, keda enne kuskil polnud, hakanud kki olema kikjal (Ortega y Gasset). Pole vaja haritud Kristjan Jaagul neile advokaadiks olla. Inimesed pole ju ometi vrdsed! 
Kuna noored ise on kultiveeritult hbematud, viks vanad neid julgemalt vastu simata. 
Kuule sina, adolestsent! Mis sa kurat ige ruulid! Pea luad, sa juveniil, kui seniil rgib! Oled ks faking konsumerismi produkt, htagu neile, meie, aduldid, su leiutasime, ja meie su ka tapame, kui vaja! Point! 
 
(2000) 
Postitaja: Mihkel Kunnus kell 18:59 1 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
28. detsember 2013Enter riimis rindade vahel 



See tekst ilmus vana hea Sirbi viimases numbris (14.11.2013). Ja see revolutsioonimsu mjus nagu uni st nagu katkestus teadvuses, mis eraldab eilse tnase pidevusest. Seega see ilmus vhemasti minu jaoks justkui mdunud ajaloosndmus.


Pisut polemiseerin siin autoripositsiooniga, empiirilise autori ja minajutustaja samastamisest ja samastamatusest. Aga kohtasin nii kapitaalset mdalugemist, et tundsin pedagoogi igiplist ahastust kontroll- ja eksamitde parandamisel.
Kirjanik ja kriitik (!) Reet Kudu suudab ilmutada sellist funktsionaalse kirjaoskuse puudumist, et pedagoogipisar tuleb silma, tsiteerin:
ikka sessamas Kenderi-eelses "Sirbis" jagas Mihkel Kunnus muljeid iseendagi eraelust, kuidas ta olla ttanud paar aastat tagasi klienditeenindajana Rahva Raamatu kolmandal ja neljandal korrusel Viru Keskuses, kus ta olevat vaid kuus kuud vastu pidanud, sest "kik see naeratamine lesnud ja lesldud" ostjatele ehk "lihtinimestele" vsitas. Lisaks julgenud boss teda ja teisi saianppajatele hbistada kui "nahaalseid kratte". Solvatud saiavaras hvardas kultuurilehe kaudu, et "pkapikud on igal pool ja juluvanale teist ette kanda nad ei karda (mni neist oskab ka nahaalseid luuletusi kirjutada)".
Ei samastata mitte luuletuse minategelane empiirilise autoriga, vaid empiiriline kriitik tsiteeritava luuletuse minategelasega  vot, see on otselugemine!

pris huumoritajuta otselugemist ja kihilisusepimedust harrastab ka Ktlin Kaldmaa, kes kirjutab Loomingus (XII.2013) alloleva tekstiga suhestudes Liina Tammiste luulekogust. Seal sisalduvad otsesnu kik klieed, millega siin otsesnaliselt polemiseerin.
Nt anridega on kaasaja kirjanduses just nii, nagu on. Kui inimene tleb, et ta kirjutas luuletuse, siis nii see ka on, kui tleb, et kirjutas romaani, siis nii see ka on (lk 1706) ja siis veel: Vtkem arutelu aluseks kriitika algtde, et luuletuse mina ja autori mina ei ole ks ja sama isik.
Igatahes he oma te vastu Kaldmaa eksib. Sest ma kuulutan oma teksi kohe alguses luuletuseks ja kui inimene tleb, et ta kirjutas luuletuse, siis nii see ka on, eks, ent hiljem Kaldmaa vaidleks justkui Mihkel Kunnusega, thendab, eksib kriitika algte vastu, daah!


Aga, et pedagoogianaloogia oleks tielik, siis tuleb tunnistada, et oli ka vhemasti ks pilane (loe: lugeja, suhestuja) tnu millistele vib ikka klassi ette minna, selline, kes sai aru ja oli vimeline kaasa rkima (ja lausa edasi arendama, parandama, tiustama)  Hasso Krull Vikerkaares 12.2013.






Enter riimis rindade vahel. Paar thelepanekut vrskema luule asjus.


Kui lihtsakeelne ja meelne chati-ajastu kohtub elulookirjutuste ja pihtimusbuumiga, siis on vga ootusprane, et need annavad mingeid ristandeid, niteks lause-eelses vormis kirja pandud minajutustusi.


Mihkel Kunnus


*
Proloogselt kinnitan, et ajastuvaimulikel oludel on kujunenud nnda, et luulet ja mitte-luulet vib eristada ainult nrimeelne ja passeistlik vimukehtestaja (eeldatavasti isane) ning mitte helgi institutsioonil ei ole, thendab, ei tohi olla vimu mratleda, kes on kunstnik ja kes mitte, sest see on, thendab, tohib olla ainult iga inimese enda deklareerida. Seega teatan jrgneva teksti preventiivseks kaitseks, et selle nol on tegu luulega, vormiuuenduslikult artikuleeritud kaebehuga mu murtud tiivaga hingelinnult (albatross). Selle valu ehedus on nende snade autentsuse garantii ja tesuse viimne instants. Empaatiatu vib mind mitte mista, kuri ja amoraalne isegi arvustada, aga mu eldut ei saa mber lkata, ega isegi vaidlustada. Kui esseistika isa Montaigne tles mina, siis thendas see pisendust, alandlikku auku lauses, mis imes sellest igasuguse autoriteetsusepretensiooni, ent minu hingevalu mina on Arhcimedese punkt (naba), millele toetudes vin nihutada paigast Maa. Sinu ka.
1.
Olen ikka pidanud luulet snakunsti krgeimaks avaldumisvormiks (romaanis ja esseistikas domineerib vaim). Seda viks vtta isegi defineerivana, kui selline aristokraatlik mratlus poleks demokraatlik-brokraatlikul ajastul klbmatuseni dsfunktsionaalne. Ka wikipedia on sna arglik: Poeesia ehk luule on vrss- ehk seotud kne, kirjanduse osa, mida sidumata knele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rtmil rajanev struktuur. Teadagi, mis hda on nende selgepiiriliste mratlustega  need on alati liiga prokrusteslikud ja paljud loovisikud on teinud neist vlja murdmisest kui mitte eesmrgi iseeneses, siis vhemasti advokaatliku meelelahutuse. Kuna mul isiklikult pole olnud vajadust luulet formaalselt defineerida, niteks teha akadeemilises vi avalikus sfris eristust luule ja mitte-luule vahel, siis olen psinud vaikiva eelduse juures, et poeet on see, kes valdab sna paremini kui mittepoeet, et sna poeet thistab keelevaldamise meistriklassi ja luule on keelekasutus, mis letab osavuselt ja keerukuselt tavaprase, proosaliku keelekasutuse.


2.
Liina Tammiste debtkogu Refresh esitlusel (Tartus 22. X 2013) tabas mind mitu ahhaa-elamust, millele sandan oletada mningat kultuurikriitilist kaalu. Kui Tammiste kest ksiti, kuidas ja miks ta luuletama hakkas, siis ta vastas umbes nii et tundsin, et mul on mingi mte, aga lause on nii keeruline ja siis veel need komad. Ma ei taha siin autorit kuidagi pisendada vi halba valgusesse jtta, see on praegu mlu jrgi ja ldvalt tsiteeritud, kus juures tuleb kindlasti rhutada, et suulises vestluses, isernis sellises pingevabas ja lbusas meelolus nagu sellel esitlusel, me vljendumegi vga lihtsakoeliselt ja vabalt (hiljem ta selgitas mulle, et ta tsiteerinud oma lugejaid, kellele komadega tekst kippus le ju kima). See lestunnistus nihutas mul toona pusletkid paika ja osalt vist seetttu, et teiste noorte ppejududega (sealhulgas T humanitaaralade omadega!) isekeskis tudengite funktsionaalse kirjaoskuse le arutledes olin tihti kasutanud kirumisi fraasi paljude jaoks on lause juba liiga keeruline struktuuriksus. Oletasime, et osalt on see seotud sotsiaalmeedia ja kergeklahvilise klaviatuuri laialdase levikuga, sest suurt trkikiirust lubav klaviatuur on tehnoloogia, mis vimaldab peas valitseva assotsiatsioonipuntra sna vahetult thejadaks taguda. Ning igest klahvist mda toksamine on tohutu allikas snanaljadele, aiva trki, kida ja pista saamaturiiulisse.
Muidugi ei pea ma sellist luulet keelelise lodevuse eestvedajaks, aga mitte ka jrellohisejaks, pigem ikka ausaks kaasteeliseks, mis nnda kindlasti oma kompanjone knetada vib. (:)kivisildnikule teeks siin hoiatuse  luuletamine ei psta loomastumisest, ka loomad luuletavad, otsi viiendat kolonni!


3.
Siinkohal teeksingi jrgmise ldistuse: kui traditsiooniliselt on luule thendanud keelekasutust, mis on rohkem struktureeritud, rohkem kodeeritud kui proosakne (ropendamisi: poeetilises diskursuses semantiseertitakse keele formaalseid, grammatilisi ja sntagmaatilisi elemente, poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele jne), teisisnu, luules on keelekasutus olnud traditsiooniliselt keerulisem ja komplitseeritum kui proosas, siis ndne vabavrss on keelekasutus, mis on lihtsam, vhem struktureeritud, vhem kodeeritud kui tavakeel ja proosatekst, teisisnu, kui luuletaja oli varem selline snavaldaja, kelle konstrueerimisoskus letas tavalise, grammatiliselt korrektse lause, siis moodne luuletaja vib vabalt olla nii vilets sna valdaja, et ta ei kndi enam sellise konstruktsioonini nagu lause. Reljeefselt: kui traditsioonilne luuletaja letab lause, siis moodne luuletaja ei kndi selleni.
Selles tendentsis vib kindlasti nha uue meedia mjutusi ja chat-kultuuri pealetungi. tleb ka Tammiste, et hakkas kirjutama otse Facebooki-seinale.


4.
Siin tuleb teha mni tpsustus. On ka eldud, et vabavrss on keerukam kui riimluule. See vib testi nii olla. Seda juhul, kui jb alles see tingimus, et luuletekst on keerukam ja rohkem kodeeritud kui proosatekst. Sel juhul ei tule proosalisust letav struktureeritus niteks snade perioodiliselt korduvast klast vms, vaid mnest subtiilsemast korrastatusest, muusikalisemast rtmistatusest, thendusliku tasandi korduvusest vi ka struktureeritud lnklikkusest vi grammatiliste korrastusmehhanismide thendusloovast puudumisest. Niteks Ene Mihklesonilt (vabalt viks olla keegi teine) vib leida vabavrsse, mille kunstilisus on loodud just nimelt grammatiliste elementide puudusega. Toon niteks he isikliku lemmiku:


Kui sind on ldud On sul mitu vimalust
Ellu jda Vi kndida eemale
Ainult ljal ei ole valikut


(kogumik Torn, Varrak, 2010, lk 44) 


On sna selgelt nha, et sdurtubli keeletoimetaja mjuks sellele tekstile vaesestavalt. Konstrueerin ad hoc vahest ilmekama nite:


laena mulle kirvest
raskolnikov meis jtunud
mere tarvis liivast
enam ei piisa tiskui
ehin jkillustikuga
sa tulid nagu pike


Reegliprase interpunktsiooni, lauseehituse ning suure ja vikese algusthe kasutamine lhuks kunstilise vormi ja thenduse mitmemtmelisuse. 


5.
Jtan siin krvale Jaan Kaplinski (vabalt viks olla keegi muu, aga ta on mrgilisim) mtlikud sna- ja fraasitilkumised, kus grammatika puudumine ei tule phegi. Tahtsin esile tuua paar ldistavat thelepanekut just sellisest, tleme, ndisluulest, mida viks kllalt tpselt kirjeldada kui uut kommunikatsioonivormi, millele on tunnuslik vaevumatus areneda korrektse lauseni, teatud lause-eelsus. tlen, vaevumatus, sest silmaspeetavatele tekstidele ei teeks pedantliku keeletoimetaja parandused thenduslikus plaanis midagi. Pigem teeks lugemist kergemaks. Tulemuseks oleks siis midagi sellist  kui tuua niteks midagi teliselt head   nagu Kalev Keskla kogumikus Elu sumedusest.  Toon siia nite Sveta Grigorjevalt (jlle: vabalt viks olla keegi teine), see on tekst pealkirjaga Musta pori nkku  kogumikus Kes kardaks Sveta Grigorjevat? (MT Vrske Rhk, 2013, lk 38-9). Toon selle keeletoimetatult st snade jrjekorda ei muuda, aga ridade murtuse kaotan ra, samuti panen kirjavahemrgid ning kasutan suurt algusthte. Sulud ja jutumrgid (va Rehepapi mber) on originaalis.


Ttasin klienditeenindajana paar aastat tagasi Rahva Raamatu kolmandal ja neljandal korrusel Viru keskuses. Pidasin kuus kuud vastu enne, kui jalga lasin. Kik see naeratamine lesnud ja lesldud uusrikaste naistele ja nende huiamisele stiilis: Neiu, tellisin Caesari salati kanaga, mitte kalaga, See, et ma oma kakao maha pillasin, on Teie s, sest lusikas oli vales asendis. Te ei kujuta ette, mis enesedistsipliini pidin jrgima, et mnele kassa tagant vastu vahtimist mitte virutada.
Kuna klienditeenindamine on ilmselgelt sitt t, siis iga teine ttaja pani enda premeerimiseks ilma maksmata pihta natuke siit ja natuke sealt. Ka mina vtsin htuks le jnud saiakesi koju (hommikul sai neid juba tasuta sa, aga siis nad olid juba kvaks linud. No andke andeks, testi). Kuni ks hetk luges bosside boss igakuisel koosolekul ette katkendi Rehepapist, vihjates meile kui nahaalsetele krattidele, sest see kik tuli kord videolindilt vlja. Kusjuures luges nii vihaselt ja solvunult, et krvaltvaatajale oleks kindlasti jnud mulje, et tegu pole saiakestevaraste, vaid uut tpi Breivikute armeega.
Ja siis veel need kik noored trendikad nitlejad ja telekuulsused. Ei, ma ei tle midagi halba, ehk vaid seda, et see licool trupp, kes paar aastat tagasi pillas loosungeid fakk poliitika, vaadakem inimesi, noh, mni teist viks alustada iseendast (sbralik ja viisakas olla ning end lillate phimtete kinnistumise eest viks vastutavaks pidada ka vljaspool reklaame ja oma teatrimaja. Vi, oota, igus-igus  selle eest teile palka ju ei maksta).
Oli muidugi ka palju hid inimesi, kelle prast tle tulla oli vahel isegi rohkem kui tore. Mnest kujunesid teatud aja jooksul minu inimesed  kik nende naeratavad tervitusmaneerid ja toitumisrutiinid (hele armsale vanale prantslasele teadsin juba  teda kaugelt nhes ette valmis panna topeltkohvi ja kaks croissanti).
Nii et jtke meelde, Eestis tuntud inimesed ja lejnud lihtsurelikud, pkapikud on igal pool ja juluvanale teist ette kanda nad ei karda (mni neist oskab isegi nahaalseid luuletusi kirjutada ja siis saadab avaldamiseks Vikerkaarde).
PS! Arvake ra, kes on kige sbralikum ja viisakam Eesti meediatht, kes minu tajal sinna kohvikusse juhtus? Jah, see oli Mihkel Raud.


6.
sna problemaatiline on taolise luule kriitika ja analsimine. Kui tlesin, et tegu on lause-eelses vormis jutustusega iseendast ja et tekst pole kuigi sgavamtteline  (vt nt Jri di klubi: Lihtsalt luule vi noorte naiste luule?, esmaeeter 4. XI 2013), jrgnes sellele sotsiaalmeedias ndala vldanud ge poleemika (luule le! sic!), kus lid kaasa nii praktikud kui teoreetikud. 
Millise taolise luule? Seda pole lihtne mratleda, sest selleks peab koolitatud kriitik ja analsija nii mnelgi korral sulgema selle silma, mis tal lahti treenitud, ning avama selle, mis tal kinni treenitud. Niteks sooaspekti suhtes on tnapeva vrtusi kandev kriitik kui mitte pime, siis teadlikult krvale vaatav. Teiseks, iga natukegi koolitatud kriitiku ABC-sse kuulub teadmine, et minajutustajat ja empiirilist autorit ei tohi samastada st ta silm on selle koha peal lahti.


7.
Julgen arvata, et saame pris hsti aru, milline on see perekondlik sarnasus nende luuletajate vahel  Andra Teede, Triin Tasuja, Tuuli Velling (Taul), Helena Lks, Sveta Grigorjeva jmt   , kelle kohta Jrgen Rooste kasutas (mneti provokatiivselt) terminit naisluule (pean silmas eelmainitud Jri di klubi).
Igaks juhuks hataks siin kohe naisuurimus!, sest see nais-liiteline sna mjub rritunud feministidele rahustavalt. Viks ka elda, et eesliide nais- snas naisluule viitab genderile, mitte sexile. 
Jrgen  Roostega istusid lauas Sveta Grigorjeva ja Carolina Pihelgas. Hea valik, sest esimene on naisluuletaja ses mttes ja teine mitte. Selgitan nitega. Pihelga eldut oleks vinud elda kes tahes teine vastava ala asjatundja, aga kui Rooste prdus Grigorjeva poole umbes nnda, et oh, pris karmid ja pungid luuletused sul, siis Grigorjeva vastas tpsustavalt, et ta on ikka ka sna romantiline inimene. Grigorjeva tpsustas Rooste kommentaare ta luuletuste kohta enda phjalikuma iseloomustamisega. 
Niisiis, asi on autorifunktsioonis. Korralikult treenitud kirjanduskriitik pimestab end siinpuhul  loomingu vastuvtu kige olulisemas osas. Kena, klbeliselt motiveeritud thpotees kunstiteksti autonoomiast kallutab siin tieliku suutmatuseni vime nende tekstide vastuvttu ja toimimisviise analsida. Carolina Pihelgase (ja tema mainitud Maarja Prtna) luuletused on autonoomsed kunstiteosed, eelmainitud naisluuletajate omad mitte. Viimaste puhul nende tekstid toimivadki pihtimustena, oma elu eellauseliste dokumentidena, mille puhul kunstiline struktuur ja esteetiline isevrtus ongi tiesti teisejrguline. Nende luule on luule seeprast, et see on Luuletajate kirjutatud, mitte seeprast, et neil oleks mingid formaalsed luuletunnused. Need mjuvad nende lugejatele haaravalt mitte esteetilise meisterlikkuse prast, vaid seeprast, kes kirjutab ja mida kirjutab. 


8.
Ma ei pea termineid naisluule ja meesluule kuigi headeks seetttu, et need nuavad adekvaatseks kasutamiseks liiga palju analtilist ressurssi. Kuigi viide meeste- ja naisteajakirjadele krvutatuna sootute (kultuuri)ajakirjadega vib olla heuristiliselt kllaltki seeditav. Pealegi on nha seal ka tugev kvanitatiivne asmmeetrilissus  naisteajakirju on palju rohkem kui meeste-. Aga see ei tohiks hirida, sest naised teaduprast ongi palju usinamad lugejad.
Hea nide nnda mratletud meesluuletajast (ja meeskirjanikust) on Martin Plaser (kllap viks olla ka keegi muu, aga hetkel ei turgatanud meelde). Tema tekstidel puudub igasugune autonoomne vrtus, aga vastuvtt vgagi muljetavaldav: kajastused Sirbis, Vikerkaares, Jri di klubis, Kirjandusministeeriumis, Klassikaraadios jne.
Selgitus on muidugi lihtne  vinge biograafia ja muljetavaldav vlimus. 
Luulekogu (raski hl lbi kproki Ji, 2013) tagakaanel olev tutvustus algab knekalt: Martin Plaser on sdur, luuraja, maadleja, ihukaitsja, turvamees, piraadiktt, ettevtja, langevarjur, modell, stsenarist, proosakirjanik ja ndsest ka vljapaistev luuletaja. Knekas (ja tpne!) on ka see, kuidas Kaupo Meiel alustab Plaseri proosaraamatu Minu teine miljon tutvustamist: Martin Plaser sai kirjanikuna tuntuks juba enne, kui tema esikteos ilmuda judis (Vikerkaar, 9, 2013, lk 103).


9.
Mistagi see diskursus, kus toimib eelkirjeldatud mees- ja naisluule, on seksistlik. See on vljaspool kirjasnavabariiki. Tajuvljas toimib ilusti rgne hierarhiline gradatsioon: mees, naine, laps (see peab ikka pris kartesiaanivaim olema, kes arvab, et see on idee!). Vtame mne tajutava karakteristiku, niteks suuruse: mees, naine, laps. Vtame lihasju: mees, naine, laps. Vtame hle: mees, naine, laps. Vtame fsiognoomia: mees, naine, laps.
Vaimus, kirjasnamaailmas aga tajutavad karakteristikud ei loe, seal on intellekt intellekti krval, sna sna krval, seal sugu ei loe. Lhimalt, need, kes pooldavad soolist vrdsust, mis vaimuvallas on tematiseerimatu iseenesestmistetavus, peaksid toetama intellekti ja selle phiatribuuti  snalisust. Snakesksust ka luules.
Hea vastandnide on meeli maksimaalselt haarav popmuusika. Aga sellega ollakse nii harjunud, et peale mne spetsiifilise veidriku ei tunne end keegi hirituna, et see on grotesksuseni seksistlik.


10.
Romaanide liigtugev kaldumuslik seotus tsi- vi omaeluloolisusega, vljameldise vahetu ja otsene seostamine n vlise teglikkusega ei anna nendele teostele midagi juurde, vaid, vastupidi, nrgendab nende kui kirjandusteoste autonoomiat, sgavamat mehhanismi, mille kaudu need just nimelt kui kirjandus tegelikkuse pinnal toimivad, kaitseb kirjandusteose autonoomiat  Jaak Tomberg (Kirjanduse lepitav otstarve T kirjastus 2011, lk 102, rhutus originaalis  M.K.).
Eelmratletud nais- ja meesluulega on tpselt vastupidi. Nad on vrtused eelkige just niipalju, kuivrd nad on seotud tsi- vi omaeluloolisusega. Seda tuleb vtta eelnevale mratlusele lisaks. Loomulikult vib tsi- ja omaeluloolisus olla ka esitatud viisil, millel on  suur (ja autonoomne) esteetiline vrtus, pluss suur representatiivsus. Aga siin vahel puudub seos. Sellised teosed on loetavad nii kunstiteosena kui omaeluloojutustusena. Kui viimast lugemisviisi harrastab kriitik, vivad konservatiivid talle kergelt kraesse karata. Kaarel Tarandi kurikuulus arvustus Kristiina Ehini Viimsele Monogaamlasele (Sirp 20. VII 2011) oli just selline. Ja Berk Vaher karistas kohe ra: Tuleb vlja, et Tarand ei oska kirjandust lugeda, ega tunne kriitika algtde  autor ja teksti peategelane ei ole kunagi ks ja sama isik. Isegi kui nii tundub vi isegi kui autor nii vidab (Postimees 11. VIII 2013)
Kui melda natuke sotsioloogilisemas plaanis, siis on ju ige ootusprane, et kui lihtsakeelne ja meelne chati-ajastu kohtub elulookirjutuste ja pihtimusbuumi ajastuga, siis on tulemuseks oodata mingeid ristandeid  lause-eelses vormis kirja pandud minajutustusi.


11.
Lugedes Elli Soolo arvustust(?) Indrek Hirve kogule Tiivavalu (Sirp 7. XII 2012) meenus  Mihkel Muti romaanist Hiired tuules lik, kus Victor Kakk ja Kalle Jermakoff satuvad krvuti WC-sse: Victor urineeris vga viisakalt ja hletult. Nagu seda taibates ja teise delikaatsuse le irvitades kogus Jermakoff suus slge, paiskas selle mahlaka lrtsatusega prandale otse Victori kinga krvale ning peeretas valjult. Victor lks le keha higiseks ja tundis kummalist nrkust. See oli esimesi kordi, kus ta pidi tunnistama vaimu tielikku abitust jhkra elu bioloogilise ju ees (Eesti Raamat, 1982, lk 23).
See, et Elli Soolo on kirjaoskaja ja kirjutas oma truudusevande luuletajale, kes mjub oma vormi- ja snameisterlikkuses vaat et anakronistlikultki, ei muuda tsiasja, millise aplausi saatel (Sirbi aastaauhind!) sunnib ta vaimu tunnistama oma tielikku abitust jhkra elu bioloogilise ju ees.  


Postitaja: Mihkel Kunnus kell 20:19 0 kommentaari  Saada see meiligaBlogThis!Jagage TwitterisJaga FacebookisJagage Pinterestis 
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht 
Tellimine: Postitused (Atom) 