






reede, detsember 04, 2020



    
Ma vidan niikuinii! 




 Mida, Spotify? Aastakokkuvtted on kttesaadavad ainult lbi pi, mingit arvutisbralikku versiooni sel aastal ei ole ega tule. Noh, seal kommentaarides on nha, mida inimesed sellest arvavad. Sama asi niteks ka FB uue kujundusega, mis pidavat telefonis ok olema, aga arvutis mitte. Ma ise isiklikult ei oska seda kommenteerida, mul kas ei ole seda uut versiooni vi siis olen juba ra harjunud. Instagrami kasutamise lpetasin ma ka ra peale seda, kui seal phiaur "storydele" lks. Keda need huvitavad? Ma ei seedi igasugu videosid, kui mind huvitab, ma loen ise, ma ei viitsi oodata, kuni keegi mulle midagi ette loeb. Miks ma peaks vaatama kellegi pilte, kui need on risustatud mingite sdamete, swipe uppide ja trellidega? Seesamune Blogger on ju ka "telefonisbralikuks" tehtud. Oi, ma tnan!


Ja laske mind maha, kui ma endale iial nutitelefoni ostan. Kui kingitakse, viskan puruks. Olen radikaalne konservatiiv, noh. Priselt on mul kummaline vaadata, kuidas inimesed vtavad tiesti loomulikult seda pidevalt nina telefonis istumist. likva on nha eriti seda, kuidas arvutiekraani taga istudes skrollitakse ikka npuga telefonis. ??? Et mis see wifi siin on, ma tahaks ikka aiaaugust piiluda, mitte suurelt ekraanilt lugeda. Huvitav, kas neil on jlitamishirm? "Ma ei julge tarvutist miskit vaadata, kki keegi saab teada!"

Viimasel ajal on selline tunne kogu aeg:



See on ks kige ilusamaid, kananahka ihule toovaid romantilisi lugusid ldse! Mitte, et mul mentidega mingeid erilisi negatiivseid suhteid oleks vi ma neid tulistada tahaks, lihtsalt see "last man standing" idee. Viimati, kui veel baaris sai kidud,( ja see oli ka kaunikesti romantiline, keeluaeg ju, peale keskd tmmati akendele katted ette ja jooki sai sularaha eest  - oo, kaunid ajad, need on nd mdas! ), sai arutletud selle le, kuidas kige suurem rm on ikka iglase kttemaksu rm ja kuidas kik need lapseplve ksikud sangarid meid mjutasid ja kuidas mehed ldse ei ole melnudki selle peale, et tdrukud pidid enamasti ju nende samade Rambode ja ninjadega samastuma, sest htegi naisiidolit praktiliselt ei olnud. Xena, kes oli ikka veidi naljakas ja prast Buffy. Poisid neid tsiselt ei vtnud enamasti. Meie A-rhma ja McGyverit kll. Et ainuke, kes seda mrkas, oli Tarantino - "Kill Bill" ja "Surmakindel". Mitte kunagi ei tahtnud ma olla Bonditdruk, ma tahtsin ikka Bond olla. Kuidas see nii imelik sai tunduda? I have so much anger in me, I love it.


Siis ma lugesin veel erinevusfeminismist ja ehmatasin ra, sest "minu meelest kll nii ei ole". Mis naise "eriline loomus"? Mul ei ole, kust ma vtan selle? Miks nad tlevad, et mul peaks olema? See on ju sama hirmus asi, nagu ovinism, mis leiab, et ma olen loomult teistsugune. Ma mnan, et selles on mingeid mtteid  - nt see "Niteks kas keegi, kelle viljakas iga on pikk ja kelle keha ei vimalda rasestuda, tajub aja kulgu, vananemist ja turvatunnet sarnaselt kellegagi, kes peab langetama reproduktiivsed otsused kiiresti ja kelle keha teeb elukaare jooksul lbi mrkimisvrseid muutusi? Kas me saame naiste puhul rkida maskuliinsest autonoomsest psivast minast vi ehk peaksime rkima mina muutlikkusest ja tsklilisusest?" Ma ehk pakuks, et muutlik mina on kigil, aga ma pole ju mees olnud, tegelikult ma ei tea. A kas mingi mttetu keha ikka mjutab nii palju?
 




 rkis  Marca     at  11:36    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, feminism, imeline elu, isiklik, muusika, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, november 25, 2020



   
Sprusest armastuseni - kiirtee vi tupik? 




Ma ei oska raamatuarvustusi kirjutada, noh. Ma leian otsekohe seose mingi mbritseva elu teemaga ja keerutan raamatujutu sinna mber ning need, kes raamatust lugeda tahtsid, ei saa enam mitte midagi aru. Seega, Hope Jahren'i "Laboritdruk" on hea raamat ja kui sa nd selle osas spoilerdatud ei taha saada, siis parem ra edasi loe. Ritsik kirjutas ju just spradest ja see haakub selle raamatuga nii et vhe pole, ma ei saa lihtsalt seda ignoreerida! 

Alustades raamatust siis - ma olin lpu eest peaaegu valmis he punkti maha vtma, sest see ei kattunud minu vaatenurgaga, aga otsustasin tiskasvanulik olla ning mitte vinguda, et inimesed ei ela nagu mina. Niisiis - raamatus on autoril ks sber Bill, kellega nad paksust ja vedelast koos lbi kivad. Ta kirjutab sellest mehest nii ilusalt ja sdamlikult, et mul tuleb heldimusest pisar silma: "Kui sa oled limalt isoleeritult koos kigest kputie inimestega, vivad need vhesed inimesed sna pea hakata sind lmmatama. Ja nii see ka oli - vlja arvatud Bill, olin ma avastanud. /---/ iga pevaga muutus see meie jaoks kergemaks, mitte raskemaks. Sltumata sellest, kas olime rkvel vi magasime, polnud me kunagi teineteisest rohkem kui paari meetri kaugusel, kuigi magasime eraldi telkides. Mnel peval me lobisesime lakkamatult, mnel teisel vahetasime ainult paar sna, ja siis kadus meil jrg kest, mida me olime vi ei olnud elnud, kui palju vi vhem me olime rkinud. Me lihtsalt olime meie ise." (lk 202) Mis te arvate, kas ma eeldasin, et lpus nad abielluvad vi jah? Aga siis leiab autor "kige kaunima mehe, keda ta silmad on eales ninud", kutsub ta kohtingule, nad klapivad esimesest hetkest ja kohe-varsti on pulmad ja rasedus. Mis te arvate, kas ma olin pettunud vi jah? Mis inimene see nnda teeb? No ja siis kirjutab ta veel selle suhte kohta ka snu, mis mu sdame helisema panevad: "Me armastame teineteist, sest me ei saa sinna midagi parata. Me ei tee selle kallal td ja me ei ohverda selle heaks midagi. See on minu jaoks nii lihtne ja seda armsam, et ma pole seda mitte millegagi ra teeninud. /..../kui miski lihtsalt ei tta, siis selle heaks maa ja taeva paigalt nihutamine ei paranda asja - ning samuti, et on mned asjad, mida lihtsalt pole vimalik kihva keerata." (lk 209) (nete, seitse, 7!, leheklge on vahet nendel kahel tsitaadil, mis rgivad erinevatest meestest!)

Kuidas saab inimene, kes ilmselgelt eeldab headelt suhetelt samu asju kui mina, teha minust niivrd erinevaid valikuid?! Ma lihtsalt ei ole kohanud "kige kaunimat meest, keda mu silmad on eales ninud"? Mulle tundus vahepeale lausa, et kogu see lugu on Billi poolelt vaadates ks traagilisemaid dokumenteeritud "forever in friendzone" kroonikaid. Vib-olla mul on erakordne soodumus Stockholmi sndroomi tekkeks, aga pane mind kellegagi koos puuda soola ra sma ja sealjuures mistusele jma ning ma olen kohe mdud. Suuta sellist inimest mitteromantiliselt vaadata oleks juba omaette katsumus. Eriti, kui tegemist on hega neist haruldustest, kellega mul on koos mugav kasvi vaikida. Inimene, kellega koos ma saan/julgen olla mina ise - see on ju tielik lotovit ning jda siin lootma sellele, et kki on kuskil keegi samasugune veel, kellel on boonuseks maailma kauneim vlimus - liigne risk! 

Sprusest, ma vist pris hsti ei tea, mis see on, sest ma olen ka selles liigas, et elukaaslane ju on, mida veel tahta. Jah, muidugi, vahelduseks teisi inimesi ka, aga et oleks veel keegi pris sdamesber? See ju nagu dubleeriks elukaaslast? Vi mis jutud on need, mida ma temaga rkida ei saaks? kki mul siis pole selliseid jutte vi rgin ma neid lihtsalt siin. Ma olen ka endale ette heitnud, et ma ei oska suhteid hoida, vtan hendust ainult siis, kui on vaja, aga samas, mu enda sellised suhted, kus iga pev ksitakse, et "kuidas lheb, mis teed?" on kik mulle lmmatamise tunde peale ajanud. Ma vin kultuuriliste mjutuste tttu soovida mingit gedat spraderingi a la Seks ja linn, aga tegelikkuses see mulle ldse ei sobiks. Ja jummel, kus ma olen tmmelnud selle prast, ka siin blogis, "ma nii ksik, ei lind ega loom, keegi mind ei armastaaaa!", lihtsalt selle prast, et ma vaatasin filme, kus kigil oli "oma kamp". Kas ma olen testi vanem ja targem nd? Oskan eristada ennast ja sotsiaalseid ootusi? Oleks see vaid nii!







 rkis  Marca     at  22:12    16 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, kass, koomika, raamat  

 



neljapev, november 19, 2020



   
Ki mu saabastes! 




Mulle meeldib kige rohkem naljakatest asjadest kirjutada. Viimasel ajal ei kipu neid aga eriti ette tulema. Jrgnevate seikade le vib muidugi proovida naerda, aga tegelikult need ei ole ju naljakad?!

Telefonivestlus "Ja siis ma lhen kaubanduskeskusse ja seal on need hindud ja neegrid! Need vastikud rpased inimesed, kellelgi ei ole neist maski ees! Vot siis tekib minus lihtsalt juetu viha! Oot, jah, jlle sitis ks neeger aknast jalgrattaga mda!" Kujutlen rkijat valge koonusega mtsis aknast pssiga neegreid jahtimas. 

Mees selgitab, kuidas asjad on: "Oot, kes ta ldse on? Ah NAISfotograaf?! Eheheee - no siis on ju selge, unustas fotokasse filmi sisse panna vi midagi! Kuigi ega tnapeval vist ei pildistatagi enam filmi peale, ah?" Inimene tunneb asja, millest rgib.

Mu meelest on nii, et juudinalju vivad teha juudid ise, niggaks kutsumist aktsepteeritakse mustade endi keskel - kuidas aga bitchiga on? Tundub, et sellel on samuti 2 thendust - kui seda kasutavad naised, siis enamasti rgitakse kellestki, kes ei pea vajalikuks oma negatiivset arvamust vaid omale hoida ja seisab enda eest. Meeste suust thendab see pigem lihtsalt emast. No ja kui Skype'i vestluses peale mingis suvalises kontekstis loo "Smack my bitch up" mainimist higatakse, et "kki ei peksaks Marcat lbi, teda lheb meil veel vaja!", siis krt, ma ei naera kaasa. Eriti kui on teada, et olukorras, kus mni teine (mees) naerda ei taha, sdistatakse teda kohe "pevades". Ja ma istun seal ja lihtsalt loen ning mttes vannun, sest ma ei hakka selliste naljade fnnile ldse midagi seletada pdmagi, ta niikuinii aru ei saa. 

Kige hullem on see, et ma ei saa neid eelpoolnimetatud inimesi lihtsalt ra blokkida vi ignoreerida, mul on teatud olukordades vaja nendega suhelda. Viisakalt, neutraalselt, samal ajal, kui ma sisimas tahaks teise suu poolega oksendada. Raske on, naerma ei aja. 

Nii lpebki see tegelikult koomiliselt, kui ma parajasti ritan avaliku peldiku seinale midagi eriti sgavamttelist kirjutada (ma tean!), kukub pastakas nppude vahelt ja veereb krvalkabiini. Sel hetkel meenub, et pastaka sain ju enne viimaseid valimisi sotside kest, tea, kas julgebki ktt jrele knitada, mni kuri ekreiit astub tanksaapaga ke peale kki? Veenan end, et ekreiit ei jua nii ruttu lugeda, krahman pastaka ja torman pellerist vlja, ksi pesemata ja desomata. 

No ja siis lheb ainus inimene, keda arvan end mingilgi mral tundvat, poodi ja ostab kaks pakki teed. Maailmas on phimtteliselt kahte tpi teed, mida ma ei joo, ja neis kahes toodud pakis on need mlemad esindatud. Mitte keegi ei mista mind! Ei vaevugi mistma, ei huvitugi! Ma olengi ainult ks bitch, keda mnikord ehk veel vaja lheb! Maailm on hukas, ma tahan maha minna! 




 rkis  Marca     at  09:36    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika  

 



esmaspev, november 02, 2020



    
Piret Raud. Verihurmade aed 




 


Ma nii kartsin, et kki on autor sellele loole mingisuguse nneliku ja roosamannase lpu klge keevitanud, aga nneks ei olnud. Mulle vga meeldis kogu see kibe iroonia, ma isegi ei saa aru, mis helgusest teised inimesed selle raamatu juures rgivad. Kik lheb ju nii nagu elus enamasti - kogemata elus vigade tegijad jvad thjade ktega, samal ajal kui tahtlikud skeemitajad uljalt edasi prutavad.

Renate on raudselt nd ks mu lemmik ebameeldivaid tegelasi kirjanduses. Selline imeline ilmeksimatu helge-valge esiemme, kes vsimatult kiki teisi paika paneb, neist le sidab ja manipuleerib, le jb vaid ksi laiutada ja tdeda, et kll ikka mni oskab elada. Krvalt vaatad, et vigas, kuid saad aru - inimene ise peab end ingliks. Lbi elu nagu tank oma vooruslikkuse lehvides. Ja nii nad lhevad, sest nad ei kahtle endis kunagi ja nad teavad, kuidas igesti elada.

Kui sa sellistega kohtud, siis tunned end nagu raamatu teine tegelane Ella: " "Kus te praegu olla tahaksite?" Ella tegi silmad lahti, Need olid ootamatult kirkad. Ja ta naeratas, ta tepoolest naeratas. Naeratas ja tles: "Oma vikses kirstus mulla all."" (lk 88) 

Mu meelest oli nende kahe vastasseis selle loo koomiliseks teljeks. Mulle meeldis, kuivrd stereotpselt Renatet kujutatud oli. Ilmselt kellelegi, kes end Renates ra tundis, ei olnud see osa absoluutselt naljakas. Siinkohal ma naersin niteks tiega: "Sellised naised (keda Renate-sugused ei hinda siis) ei hooli koorilaulust ega rahvatantsust, nad teevad reeglina halvasti sa ja unustavad pluusi kljest ra tulnud nbi tagasi mmelda. Nad ei osale koristustalgutel ega vta sna koosolekutel, ei pea meeles tuttavate snnipevi, jvad kohtumistele hiljaks ja teevad nalja seal, kus ollakse vrikad." (lk 166) Renate on vrikas, viks ja viisakas, cleanliness is next to godliness. Renate on teliselt hirmuratav. Katsu, et sa temasugustest eemale hoitud saad! Nad loobivad su eksimuse eest kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et on patuta. 

Romaani teise telje moodustavad kurb paar Elina ja Joonatan, kelle kaudu rgitakse klammerdumise hukutavast olemusest. Ma ei seedi klammerdujaid, nad tekitavad minus paanilist hirmu ja ratukereaktsiooni nagu ka raamatu-Elinas, kuid autor on suutnud ka klammerdujat inimlikust kljest nidata. Tema ju vaeseke tepoolest lihtsalt armastab natuke liiga palju, ta tahab sind llatada, nnelikuks teha ja ta on telises segaduses kui sa reageerid sellele kigele ootamatul moel. Ta ei manipuleeri ega mngi mingeid mnge, ta lihtsalt on selline nnetuke, kes ei saa teisiti, kui sind tiega endale hoides. Joonatan vist lpuks isegi taipab, aga siis on juba liiga hilja. Kas sellisest armastamise stiilist saab vlja kasvada? Raamat nitab ainult seda, et seesugune suhe vabade inimeste vahel vimalik ei ole.

Manipuleerimine tunduski olevat ks keskseid teemasid kogu raamatus. Kes tahtlikult, kes tahtmatult, aga millegi imeliseni ei ni see tee kedagi viivat. "Sa ei ne enam oma lapsi!", "Sa ei tohi mind maha jtta!" - see ei ole armastus. Kokkuvttes pigem kurb kui helge, aga lugeda on lihtne ja sageli lbustavgi. Lpuks aga tahaks ikkagi teada - inimesed, miks te teete niimoodi?


 



 rkis  Marca     at  22:09    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



phapev, november 01, 2020



   
Saaga jtkub... 




ehk "Minu misantroopia phjused". Ma kaalusin kaua, kas sellest ldse kirjutada, kki pole sobilik ja kki keegi tunneb kedagi, aga samas on see teema, mis mu meeleolu viimasel ajal kige rohkem mjutab. Teisalt tundub ikkagi natuke vajalik ka selle teise poole, ehk siis "vastiku tandja" olukorra tutvustamine.

Vib-olla keegi mletab veel, kuidas me varakevadel ttajat otsisime. Filoloogi me endale ei saanud, heale inimesele tuli parem pakkumine, prast seda jantisime veel pikalt, kuni saabus keegi otse tootvalt tlt ja tegi testi sama edukalt kui filoloog. Ma isegi ei tea, mis taust tal oli, sest tookord olime nii meeleheitel, et ei hakanud CV-d ksimagi. Kurjamil on tore laul "Joodikud on andekad", mis paistab ka suurel mral paika pidavat. Alguses ma testi arvasin, et inimesel on ehk testi soodumus toidumrgitusteks, aga kui ma hel peval ta krval seisin, et miskit selgitada, siis sain aru, et tegemist on olnud pigem alkoholimrgitusega...Lpuks tegin esimest korda elus inimesele kirjaliku hoiatuse, vga vastik tunne oli, aga selleks ajaks oli tegelikult neid tlt phjuseta puudumisi ja hilinemisi isegi rohkem kui he hoiatuse jagu. Pealegi nnestus meil ju kohe vrbamisest koroonakriisi maabuda, mis thendas palgatoetust ja vhem td, tulime nii palju vastu, et inimene sai 3-4 tunni t eest tispalga. hel peval ta aga lihtsalt enam ldse ei tulnud, blokkis kik suhtluskanalid ja kik. Saatsime lpparve, mis ikka. Ja mul on paganama kahju, sest ta oli tegelikult tore inimene, likiire taibuga, andekas, intelligentne. Ma loodan, et tal lheb hsti ja see ei olnud tema esimene samm tielikus allakigus. Mtlen, et mul ei oleks isegi tema vanuses (noor) olnud julgust niimoodi sildu pletada.

Igatahes vahepeal koroona mju vhenes ja meil oli palju td. Kigepealt ritasin tle vrvata eelmisel konkursil teisele kohale jnut, aga tema enam huvitatud ei olnud. Uus konkurss kulgeb siiani sama "edukalt" kui eelmine. Hordides kirjaoskamatuid - inimene lpetab Tallinna likooli ajakirjanduse eriala kirjakeelt absoluutselt valdamata ja kandideerib kuulutusele, kus eeldatakse head keelevaistu ja tpsust (snad "loaattaaja ja "fnziinesid"), inimene on lpetanud Descartesi Ltseumi ega tea, kuidas see kirjutatakse, inimene kandideerib rutiinitaluvust eeldavale tkohale ja kirjutab, et "kontoris istumist nudvat td kindlasti teha ei soovi" vi "kki mul hakkab kuu aja prast igav?", inimene lihtsalt valetab "olen teie ettevtte klient" (meil pole Eestis kliente, eraisikust kliente ldse mitte) vi "olen teist palju head kuulnud" (sa ei tea meid, raudselt). 

Testtle oleme ka kena karja kutsunud. Ma tunnen, et jrgmine kord pean lisama kuulutusse hgieeninude, sest 13st 3 haisesid, ks lausa kohutavalt. Tnapevastes kontorites ei ki ju aknad ka lahti. Taas see paradoks, et "issand kui tore, ma kohe tulen teile tle, andke ainult vimalus!" ja kirjutab kigi inimeste snniaasta ette 19 asemel 20, sest ei saa aru, mida see sajand thendab. Lisab, "mina ei tea, see programm viskas jah, et viga koodis, aga ma enda arust kirjutasin kll kik igesti ja ignoreerisin seda hoiatust!" Ksimine on patt. 

Kuna td on testi piisavalt, siis otsustasin, et ma enam ei jua, esmaspevast vtan he neist tle, kki pib t kigus. Kolmapeval saadan kirja, inimene vastab, et vga tore, aga mis vrk teil ldse on, mis leping, mis palk, mis taeg? See kik oli juba tkuulutuses kirjas. Kirjutan uuesti. Siiani mitte mingit vastust, ma sn oma mtsi ra, kui ta homme ilmub. 

Ja ma tean, enamik on tegelikult tiesti toredad, normaalsed ja usaldusvrsed inimesed, aga mulle jb ikkagi tunne, et seal on phjus, miks sa td otsid ja see phjus peitub sinus endas. 




 rkis  Marca     at  21:53    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



reede, oktoober 30, 2020



   
Kes on suurem sitapea? 




Kik loevad, jagavad ja kommenteerivad. Lugesin ka ja minus tekitas see vastakaid arvamusi. Viks isegi elda, et sisemise segaduse, sest kui ma lugema hakkasin, siis sain aru, et kirjutatakse ju minust. Eriti just see osa, milles tsiteeritakse Aaron James'i "Sitapeade" ksitlust. Nii mina, nii mina! Segaseks lheb asi alates sellest ligust, mis algab "Me oleme sisenenud ajastusse, mil sitapead ktavad ksteist les. Meediale meeldib avaldada nendest lugusid, see on intrigeeriv." Mis need lamemaalased ja hullud siia ldse puutuvad? Ja lpuks saame aru, et kirjutatakse hoopis EKREst. 

Vabandage, mina, uhkusega sitapea, sellist sildistamist ei talu! Sitapeade ja EKRE vahel on oluline vahe. Ma vist isegi mtlesin vlja, mis. 

Nimelt, sitapea tegutseb enda huvides, teda lihtsalt ei huvita teised, nende reeglid ja tavad. Ta saab aru, et need on olemas, aga ei hooli, kui endal parasjagu vaja on neid vnata. Ta seab nende mttekuse ksimrgi alla. No miks peab seisma jrjekorras, ma trgin alati ette! "Aga mtle, kui kik teeksid nagu sina, mis siis saaks?" Point selles ongi, et nad ei tee, nemad austavad reegleid ja tnu sellele saan mina edumaa. Kui kik oleksid nagu mina, siis poleks mul mingit vimalust sitapea olla. Mina tahan lihtsalt, et mind nende reeglitega rahule jetaks. Mngige oma mngu, aga mina ei viitsi. Kui mulle normide ja reeglitega peale lennata ning neid phe mrima hakata, vot siis muutun ma alles teliseks sitapeaks! 

Ja just seda teeb minu meelest EKRE - tema lendab mulle oma normidega peale, pab rakendada sundi. EKRE ei ole ksik hunt, kes enda eest seisab, EKRE on just nimelt ennast teistele peale suruv massmtlemine, oleme kik ks "Minu Kamp" (see on ks Eesti bnd muide, arvake ise, milline). Sitapea on ksi, enda eest, ei pa teiste elu reguleerida, EKRE on selle tielik vastand. Sa vid vabalt olla misantroop ja liberaal - nad ei meeldi mulle, nende tantsu ma tantsida ei taha, aga las nad olla, niikaua, kuni nad mind survestama ei tule. Kuigi, eks EKRE vidab, et just nemad on need nnetud survestatavad - sunnitakse sallima*! No see on puhas loll kius - kas keegi sunnib just konkreetselt neid homodega abielluma? Homoks hakkama? Ei? Aga milles siis probleem on? Vihata peaks ka titsa saama, ma ka ei seedi paljusid, omasuguste seltskonnas teen ebatsensuurset nalja jne, pole veel tundnud, et keegi takistaks. Sellest, et institutsionaliseeritud vihkamine keelatud on, ma saan aru, peaks nagu ikka mistma, et kuskil on piirid, seltskonda tuleb osata valida jne. Muidu sina kui krgemal positsioonil olev liider vid oma intelligentsete homo- ja rassistinaljadega (kas ma peaks siia jutumrgid panema vi saadakse aru?)  lihtsalt phjustada selle, et lollem mass lhebki konkreetseid indiviide kaikaga taguma ja isegi kui alguses vib tore vaadata olla, siis ajaloost teame, et ega see kellelegi hsti ei lpe. 

Mu meelest aitab selliste "kigile he mduga" , "hakkame kik koos normaalseks" jne jutlustajate vastu just sitapealisus, sest sitapea julgeb enda arvamuse eest seista ega poeta pead liiva alla ja oota "kki lheb mda". Tortide toomisest rkimata. 

*Lauri Vahtre niteks ksis FB-s, et mida siis ikkagi teha nendega, kes ei suuda leppida sellega, et abielu on laiem kui mehe ja naise liit. Ma lugesin ega saanud sellest ksimusepstitusest absoluutselt aru, ju mu aju on teise ehitusega. See on ju sama hea, kui ksida, mis ma teen, kui ma ei suuda leppida, et kartulisalatisse pannakse tnapeval porgandit (paluks kommentaarides sellele teemale mitte keskenduda!). ra s siis, pagan vtaks! Las svad need, kellele meeldib. Kes sind sunnib? Et vastik vaadatagi? Selliseid asju on palju. Testi on, ma pran pilgu ra, slitan maha ja lhen edasi. Vrtusteta liberast nagu ma olen.




 rkis  Marca     at  09:27    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, arvustus, imeline elu, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 15, 2020



   
"Emme, miks me peame seda tegema?!" 




Oleks ikka pidanud oma lastele ka otse snnitusmajas nutiseadme nina ette torkama, nagu kik trenditeadlikud inimesed teevad, nd siis omad vitsad peksavad...

Nimelt, Nutisport. Kooliskijate vanemad ilmselt on kursis, teistele lhidalt, et tegemist on siis netikeskkonnaga, kus lahendatakse erineva raskusastmega matemaatikalesandeid - aja ja punktide peale, vale vastus vtab punkte maha ja parimatest koostatakse edetabeleid. Mikro lesanded on iseenesest vga lihtsad, arvuhulkade loendamine, aga keeruline on see kiiruse ja tpsuse pool. Kigepealt tuleb petada laps igeid klahve leidma ja hiirt kasutama - jah, jlle minu viga, 7-aastane ei ole sellega varem kokku puutunud. Teisalt tundub mulle arukam petada seda, kui tahvlis vi telefonis npuga toksimist, seda oskab ju igaks. Mikrol halvasti ei lhe, aga teda viib kohutavalt endast vlja, kui hiir kogemata valele klahvile satub ja ta selle tttu aega ja punkte kaotab. "Igavene....kakajunn!" Selgitan, et rahu, pole misa peale mng ja teistel juhtub ka nii jne. No igatahes tuju saab rikutud.

Jrgmine kord mtlen, et kki testi oleks tahvlis lihtsam? Lhme kergema vastupanu teed? Tuleb vlja, et ei. Tahvel on veel hullem. Mikro npud on kll tillukesed, aga eksivad ikkagi valedele klahvidele, lisaks on tahvlil klje peal "tagasi" nupp, mida iga hinna eest vltima peab, muidu on kimasoleva katsega lpp, lisaks ei tohi nppu ekraanile lohisema ka jtta, see tekitab zoomi. Iseenesest halvasti ei lhe, tulemustelt raudselt le keskmise, aga Mikro ei ole rahul. "Ma ei taha seda teha! Emme, miks me peame seda tegema?!" Sest suured ja targad tdid-onud mtlesid, et see on vahva, lastele matemaatikat mnguliselt petada, lastele ju meeldib mngida?! 

Ma olen ise mitu korda meelsust avaldanud, et mulle konkureerida ei meeldi. Ilmselt on see mentaliteet lastesse edasi kandunud. Koos perfektsionismiga, muidugi. Ja lhikese stenriga. Palju nne. Mikro vldib tiesti teadlikult kiki vistlusi ja osaleb ainult neis, kus parimat ei valita. Ta juba teab, et kui ei vida, siis saab tuju rikutud (ja krvalolijad simata..). Kuidas sellist "iga hinna eest esimeseks" mentaliteeti murda? Mul endal kis krks ra alles siis, kui koha vttis le pohhuism - niikuinii pole millelgi thtsust. Ma ei tahaks, et lapsel see krks nii vara ra kiks. "Vistlemine ja vitlemine on elusolenditesse sisse programmeeritud" kui ma siin tsiteerin TT ht varasemat kommentaari, millega ma titsa nus olen, sest ma ju usun ka ikka evolutsiooni, eks. Kuidas selles kiges mingit normaalset tasakaalu hoida, et ei tekiks frustratsiooni, samas ka mitte kigele kegalmist?

Teisalt ma usun, et omajagu sd on siin ka konkreetsel arvutimngu mentaliteedil. Ma ei tea, kuidas teil, aga mina avastan ka tihti, et arvutimngu mngimine ei lgasta, vaid ajab pigem pingesse. Mina mngin, keegi segab, mina kratan: "Ah, mis sul vaja oli, ah!?" Mng suudab tekitada hasardi, mis su reaalsusest vlja imeb ja siis sa toksidki sada korda, et saada parim skoor ning vannud, kui miski sind "ebaiglaselt" takistab. Tielik "kakajunn!" Meestest rkides olen ma alati heldimusega melnud, kuidas minu omal pole htki pisikest hirivad kiiksu, mis aja jooksul kumuleeruda viks  - ei jta ta sokke vedelema (vi noh, see ei hiri mind lihtsalt), ei vajuta hambapastatuubi valest otsast ega midagi. Aga viimasel ajal ma olen avastanud he asja, mis mind ha enam hirib - ta ohib ja tnitab arvutimnge mngides passiivagressiivselt. Eks ta ise tleb, et see ei puutu ju minusse, ta oma "lollide mngukaaslastega" suhtleb, aga no mind hirib, ma olen liigne empaat, mul lheb ka kohe tuju ra, kui keegi krval niimoodi saeb. 

Kokkuvttes mul on kahtlusi, kas hasarti tekitavad arvutimngud on ikka parim tee matemaatika vi mne muu aine lastele armsaks tegemisel.




 rkis  Marca     at  13:25    34 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, kool  

 

Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, oktoober 12, 2020



    
Ksijale vastu hambaid!? 




 


Kui ma puutun kokku mne uue asja vi lesandega, siis alguses ritan ma endale kik vimalikult selgeks teha. Mis juhtub kui ma teen nii? Aga naa? Oot, miks nd niimoodi lks? Kas nnda vib ka? Mis ma nd teen, kui selline asi ette tuleb? udselt ttu, aga alguse asi, varsti on nipid selged ning ksida polegi enam vaja. Aja jooksul olen ma aga aru saanud, et see ei ole absoluutselt see kige loogilisem ega ainuvimalik tee uute asjadega kohanemisel, nagu mulle ekslikult tundub. 

Statistiliselt hoopis rohkem levinum on suu kinni hoida, pda kuidagi ise hakkama saada, mitte kedagi tlitada, paaniliselt rapsida, teha ngu, et kik on kontrolli all ja loota parimat. Kas see on selleprast nii, et suurt osa inimesi on ksimise eest suu pihta ldud?

Mul on see teema eriti aktuaalne alati vrbamistestide ajal. Ma ritan teha oma kige sbralikumat ngu (kki on asi minus?) ning rkida, kuidas on tiesti ok ksida, peabki lausa, uus olukord ju, kui vhegi midagigi ette tuleb, siis ra arva, et segad mind, kui ksid jne. Enamik ei ksi, tlevad, et jah, selge, kik, arusaadav ja kui ma siis testfaili lahti teen, siis sageli on nha, et tehtud on suisa selliseid asju, mis eeldavad mingitele tiesti asjassepuutumatutele klahvidele klikkimist. ks t oli niteks selline, kus tleme kahekmnest lehest 19 on hesuguse lesehitusega ja 1 hoopis teistsugune, mis peaks ju ometi tekitama ksimuse, et kuidas nd sellega kituda, aga ei. Inimesed lihtsalt vajutavad kuhugi, et see arusaamatu leht eest ra lheks. Kas need on samad inimesed, kes netis alati ksimust lugemata "yes" klikivad? 

Kas ma peaks kohe julmalt selgeks tegema, et kelle meelest kik nii selge on, see vib kohe koju ra minna, selliseid meil vaja pole? See vist ei julgustaks ksimist, eks. Meil kunagi oli ks kena noormees, kes iga katse peale midagi selgitada vastas mesimagusalt: "Mina tunnen kompuuter!" Llitas arvutil keele kirillitsa peale ja prast olid kik vljundfailide formaadid selle tttu pekkis. Aga noh, andis meile vhemalt he siseringinalja, et kui keegi midagi petada pab, siis vastad thtsalt, kuidas sina kompuuter tunned. 

Aga ju siis on ettevtteid, kus ksijaid nuhtluseks peetakse. Tule aga tle ja tea kohe kike, muidu laseme lahti. Thtsas Ministeeriumis oli mul niteks selline "mentorlusprogramm", et "lappa neid kaustu ja vaata, mis see eelmine siin meil tegi". Ma arvasin toona, et ma olen jube loll ja saamatu, aga nd mtlen kll, et pris normaalne selline sisseelamiskoolitus ikka ei ole. Ksida ei tohtinud eriti, sest siis olid loll. Tegelikult ei vinud vist hoopis selleprast, et siis oleks vlja tulnud, et keegi ei tea, millega mingi ametipost tegelema peaks. Tuleb ngu teha, et kigil on kriauguni thtsat td ja silitada status quo. 




 rkis  Marca     at  21:23    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, oktoober 11, 2020



   
Teooria 




Sinclair McKay "Dresden. Leegid ja pimedus". Jhker raamat. Samas mind on see teema pshholoogilisest vaatepunktist juba ammusest ajast huvitanud. Kuidas? Miks? Tundub, et lugemisest oli kasu ka, andis teooria, mis kuskilt otsast lootustandev ei ole, aga ikkagi parem kui mitte midagi. 


Kik see, mis on meis hea, annab samal ajal judu kigele sellele, mis meid hvitab. 
Inimese esimeseks impulsiks katastroofi korral on veenduda selles, et tema lhedastega on kik korras. See on ilus ja inimlik. Samas ajendab meid teisi hvitama tpselt see sama omade kaitsmise kihk - aga miks nemad siis? aga nemad ju ka! nemad alustasid! Jah, tpselt nagu liivakastis, terve elu. Me ei muutu fundamentaalsetes aspektides. 
Kas kunagi on vimalik letada see "meie vs nemad" veelahe ja aru saada, et me kik oleme ks? Ilmselt mitte, sa ei saa ju asendada oma lhedasi suvaliste inimestega tnavalt. See on he ja sama teema kaks otsa. Nagu vist kik head asjad, mis inimlikkusega ldse seotud on, neil kigil on pahupool. 

N.Y. Harari kirjutas oma "21-s ppetunnis 21. sajandiks", et rahvusriigid, hoolimata kigest sellest negatiivsest, mida me praegu nende juures mrgata vime, on tegelikult ikkagi inimkonna suursaavutus. Nagu demokraatiagi, on see parim valik halbadest. Rahvusriikide lagunemisel ei tekiks ht suurt lemaailmset kokkuhoidvat kogukonda nagu julgemad liberaalid ehk loodavad. Ilma rahvusriikideta oleks himuhiskond, nagu see on olnud sajandeid enne rahvusriike ja nagu see mnes kohas maailmas tegelikult siiani on. Rahvusriik ei ole "meie vs nemad" maksimum, see on pigem kompromiss ja htehoidmise tunnus. On see parim vimalik, mida inimesed ldse suudavad? Harari oletab, et katset luua lemaailmne kogukond, viks teha mni sotsiaalmeediahiid. Videtavalt olla Zuckerberg selle poole ka pelnud, lubades idee nnestumise korral suisa oma kasumitaotlused tagaplaanile seada, sest mis oleks rohkem vrt kui teline rahu ja inimkonna hendamine? Noh, senini ei ole tal see nnestunud, sotsiaalmeedia on jnud ksnes vahendiks vi kui see ka on mne uue kultuurivormi snnitanud (nina telefonis ketramise), siis igatahes mitte midagi eriliselt nnistavat kogu inimkonna jaoks. Pigem on sotsiaalmeediat kasutatud grupisiseseks koondumiseks, mitte aga erineva maailmavaatega inimeste hendamiseks.

Ainsa loogilise lahenduse ti mu meelest vlja A. Huxley oma "Heas uues ilmas" - inimeses tuleb maha suruda lhedustung. Kui sul ei ole lhedasi, ei ole sul ka vaenlasi. Elame pealiskaudsete, aga nnelikena. Armastus ja vihkamine tulevad paraku hest ja samast allikast, aga kas me oleksime nus hest jagu saamiseks teise ohverdama? 

P.S. "Pra ette teine psk" on rmiselt nutikas petussna, mida jagada enda potentsiaalsetele konkurentidele vi vastastele. Et nad ometi seda uskuma jks!


  



 rkis  Marca     at  21:47    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: raamat  

 



reede, oktoober 09, 2020



   
Mina - robot 




Mned nited sellest, kuidas inimesed usuvad tiesti uskumatuid asju ehk kuidas ma tna kolm korda llatusin.

1. Teadagi paned viimasena thele asju, mis on suurelt otse nina ees ja nii nitaski kolleeg mulle tna tl ht teksti blanketil, mida ma varem mrganud ei olnud, sest see pole minu t jaoks oluline. Nimelt tleb see tekst blanketi titjale, et kirjuta palun selgelt, sest blanketti loeb masin. Hahahhaaa! Need masinad oleme ju meie! Kuna inimesed enamasti neid blankette selgelt tita ei suvatse, siis ilmselt ka nemad seda teksti ei mrka vi siis on lihtsalt mistlikud ja hammustavad lbi, et mitte ks masin ei suuda ksikirjalist teksti talutaval mral lugeda. Samas ma kahtlustan, et meie emafirma meie tehnoloogiat tpselt selle argumendiga mb - vite oma andmesisestajad lahti lasta, meil teeb programm kogu t lihtsa vaevaga ra. Mainimata seda, et kige olulisema osa teevad ra siiski idaeurooplastest andmesisestajad, mitte mingi superintelligentne programm. Kige hullem selle juures on see, et mingil mral nad oma programmi vimekusse ka tepoolest usuvad. Selle nitena on ks kohutav t aastate tagant, kui minult, ilma igasuguse rootsi keele oskuse ja ka kokkupuuteta tbilt, loodeti saada ksikirjalise teksti mberkirjutust ja kui ma kergelt hmmingut avaldasin, siis vastati, et mis see siis ra ei ole, kirjutad lihtsalt, mida ned, thed on ju meil enam-vhem samad, ne, see siin on . Kigile neile, kes ka sarnaselt arvavad - keele lesehitust teadmata on kekirja vaadates enamasti pris raske aru saada, kus mni sna algab ja teine lpeb, rkimata veel sna sarnastest thtedest (kekirjas nt l ja e, t ja f jne). See t lks meil vett vedama, peale minu edvrit maigutati suud, et "vist ei saa pris nii jah" ja saadeti meid keelekursusele. 

Selleks, et masin suudaks lugeda inimeste kekirju, peaks tal olema taga kogu interneti vimekus. Ideaalsel juhul peaks ta suutma leida igale snale kusagilt vaste ehk tunnistama selle loogiliselt olemasolevaks. Vib-olla kunagi tulevikus me juame sinnani, aga ma ei ne sellise mlumahuka programmi arendamisel erilist kasutust. Kuulge, inimesed ju peaaegu ei kirjutagi enam ksitsi! Hetkel on programmid kasutud selle tttu, et nad ei oska kahelda. Muuseas, see on ka peamine asi, mille prast inimesed meile tle ei sobi. Mina tean, et tuleks kontrollida, kas keegi on Jinliang vi hoopis Jin Liang, sest mlemad on loogilised, aga Joh Annes pigem ei ole loogiline (kuigi vlistada ei saa paraku miskit, inimeste fantaasia oma jreltulijate nimetamisel on piiritu!). 

2. "Kas jrgmine kord saaks siis tkuulutusse panna, et me ei otsi ainult naisi?"

Mina: "???Mismoodi sa sellist kuulutust ldse ette kujutad? Me ei ole mitte kunagi kuulutanud, et otsime ainult naisi! Sellise kuulutuse avaldamine on ju seadusega vastuolus!" (Omaette meldes, huvitav, kuhu ta peas paigutuvad siis kik need meessoost kandidaadid, kes meil proovitl kinud on? Julgeteks soonuete eirajateks?)

Mina: "Mehi lihtsalt kandideerib alati vhem. Ilmselt palga tttu."

"Nojah, sedand kll. Aga samas mehele sobib vast selline arvutit rohkem, naised ei taha ju niimoodi kontoris istuda vist..."

Nagu jee, muidugi, naised ei taha kontoris istuda, naised tahavad lihtsalt loomu poolest teha vhemtasuvat teenindajatd, nad on juba loomult sellised suhtlemise poole kaldu. Taaskord, kuidas ta unustab ra kik need tublid naised, kes meie kontoris aastate jooksul ttanud on ja pagan vtaks, ma ju olen kah naine vi mis? Lihtsalt hmmastav, mis reaalsusest hlbivat juttu inimesed suust vlja ajada vivad. Veel udsem melda, mis neil sel juhul tegelikult kolba all veel hulpida vib! 

3. "Ma ei teagi, kuidas seda teile elda nd....Kuulge, kuidas on vimalik, et selline asi kvaliteedikontrollist lbi sai - he lapse nimeks oli Curt'i asemel Cunt sattunud? Vaene poiss nuttis!"

Tielik vaikus. Peale seda minu, kui kvaliteedi eest vastutava isiku, napp kommentaar "Tore."

Ja krt, nd nad tlevad mulle kik, et nemad said kohe aru, et see oli nali! Ma kaotasin paganama mitu minutit oma elust raudselt! nneks oli mu kommentaar piisavalt neutraalne, et sellest midagi vlja lugeda ja ma suutsin ka prast vliselt rahulikuks jda, kui aasimiseks lks. Pagana mehed ja nende naljad! Kas see nitab mulle taaskord, kui ebakindel ma iseendas olen (krt, see ei ole ju vimalik, et Cunt kahe silma vahele jks (pun intended), aga kki testi, oh pha taevas, kui piinlik!) ja seda, et teised st mehed, seda enamasti ei ole (vi nad on veel ebakindlamad ega julge seda isegi tunnistada?). Vi on see mrk sellest, et teised arvavad, et mul kll Cunt kahe silma vahele ei jks? 


 



 rkis  Marca     at  11:45    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, t, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 08, 2020



    
Andetu, aga sgavamtteline 




Eelmise postituse kommentaar ti vlja he asja, mida ma tegelikult juba varem thele pannud olin ja plaanisin vist isegi sellest kirjutada, aga sinna ta ji. Nimelt tleb Sandra Jgeva doki "Armastus" peategelane (ja ma pole ikka veel seda dokki ninud, ainult "Avalikke ja salajasi mrkmeid" lugesin), et "Jtke mind lihtsalt rahule!" ja sel hetkel seda lugedes ma adusin, et see on tegelikult vgagi mina ja vat kuhu mul on vimalus veel omadega vlja juda...Mul on kige raskem siis, kui keegi mult midagi tahab ja mind vajab. Oh seda nne ja kergust, kui ma igasugu nudmistest vaba saan olla!

helt poolt muudab see selgeks asjaolu, miks ma imikuid kardan ja teisalt on see mind edukalt pstnud ehk mnest toksilisest tiskasvanust. Ma meeldisin kunagi hele, kes helistas mulle meie esimesele kohtumisele jrgnenud peval ca 10 korda. See oli nii udne, et sbranna hoidis mul ktt, kui ma tagasi helistasin ja valetasin, et mu poksijast boyfriend saab vga pahaseks, kui need kned jtkuvad. Eks see ole kindlasti isekuse mrk, see "jtke mind rahule", teisalt ega need, kes end vgisi peale suruvad, ka vga toredad ei ole. See on ju ka isekus? Ja isekus on vajalik, tiesti altruistlikest sidab hiskond kohe le. Isekus vist on ldiselt alati see, kui teine inimene ei tee nii, nagu sina tahad - jrelikult isekas. 

Ma ei saa hsti aru niteks neist (vana)vanematest, kes tnitavad, kuidas neid pole enam kellelegi vaja, kuidas noorem rahvas ei austa, klas ei ki ega maksa "memme vlga". Seda on udne krvalt vaadata, sest no vgisi ju armsaks ei saa ja eriti igasuguse moraalse kohustuse nina alla hrumine vtab ra igasuguse soovi sellise inimesega suhelda. Ma mtlen siin siis inimesi, keda tegelikult keegi hooletusse jtnud ei ole, aga iga kord, kui klla lhed, hakkab selline passiiv-agressiivne ttlemine pihta. he mu tuttava filosoofia on see, et kui hakkad juba teistelt midagi vajama, siis on ige aeg elust lahkumiseks. "Kaela peale ei j" on muidugi vist paljude vanainimeste soov. Teisalt, kas saab inimene pris nii elada, et ta teistelt mitte midagi ei vaja, oleme ju karjaloomad ikkagi? 


Inimesed on imestanud, et kuidas mu lapsed nii iseseisvad on, ju siin on ka mingi seos, kuigi tegelikult ma neid hooletusse jtnud ei ole. Ma lihtsalt ei siduta neid mda linna, ei tee nende eest kodutid jms, mis viimasel ajal iseenesestmistetav tundub olevat. Ainuke asi on see, et ma jah, noh suunan neid, nendes suundades, kuhu ma ise minna tahaks. Rkides kirjutamisest. Ma kisin koolis suurima hea meelega kui kirjutati loovaid kirjandeid. Ma armastasin loovkirjutamist! Ma ei saanud aru, mis mttes suurem osa lapsi vihkas kirjandite kirjutamist?! Mu suguvsas on suisa mitu Steni muinasjutuvistluse laureaati (sh mina), seega ilmselt geneetiline vrk, kik me oleme lapseplves tonnide kaupa paberit oma vaimusnnitisi tis kirjutanud. Mul on rohkem raamatuid kui Sandra Brownil, ainult et sahtlis. Mikrol ka, aga Mini... No ta on nd rmuga phikoolis, sest seal ei pea enam loetud raamatutest kokkuvtteid kirjutama. Ta loeb raamatuid ja oskab neist rkida, aga paberile panemine...Ja minu laps! Ma ei oska nu ka anda, sest see on mu jaoks sama hea, kui hingama petamine. Mina kaotasin enda loovkirjutamise soolika ra vi kasvas see kinni. Varem arvasin, et see raudselt topiti kinni kigi nende reeglipraste arutlevate kirjanditega keskkoolis ja esseedega Alma Materis. Loovusel ei olnud seal erilist kohta. Aga ega ma ei tea, igatahes praegu ma enam ilukirjandust kirjutada ei suuda. Kuidagi nii see lks. Kui varem lood voolasid minust vlja, siis nd ei tule enam midagi ja mu meelest pole ige kirjutamine see, kui sa vahid valget paberit ekraani ja nrid pastakat ?. 

Rubriigist "rmiselt sgavad probleemid" ka. Sbranna tegi minust suvel imelise pildi, ma tahaks selle FB-s profiilikaks panna, aga ei saa, sest inimesed ei mistaks:




Kohe nha, et suvine pilt, eks. Kott on peas selle tttu, et puhus rme tuul igast kandist ja uduvihma pritsis samuti. Praegu on oluliselt soojem ilm, muide, tagi ma selga panna ei saaks, palav. Juulis olid teised ajad. Igatahes, inimesed arvaks, et ma olen vanaks jnd ja hbenen oma ngu. Keegi ei arvaks, et see on lihtsalt ge pilt. Ok, mned ksikud ehk. Meenub jlle see WTF moment, kui ma lksin koolidiskole Chicago Bullsi jopes, sest no tuus ju, "ma niisama tulin siia korraks lbi kima, ma olen sellest ritusest sna le muidu" ja klasside tles kaastundlikult "Marca, ra hbene oma keha!" Iuuu.

Ma olen umbes sama diip nagu see mu kunagine sbrants, kes rkis, et tahaks end tappa, aga ei saa, sest isegi kui ta kirjutaks pika kirja phjendustega stiilis a la "hiskond on mda ja inimsugu saast", siis arvataks ikka, et ju jttis armsam maha vi tekkisid vlad, niisama phimtte prast ei tapaks end keegi. Mnedel meist on siin ikkagi krgemad aated ka olemas! 




 rkis  Marca     at  09:31    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



teisipev, oktoober 06, 2020



   
Thelepanekuid elust ja raamatute vahendusel 




Ma unustan vahepeal kirjutamise ra ja hakkan mdutundetult arvutimnge mngima. Mitte mingeid harivaid ega strateegilisi, ikka neid kige hullemaid Candy Crushe ja selle derivaate, mille ma umbes aasta tagasi klma sdamega ra kustutasin. Algul mngin selleprast, et jle igav on, internet lbi loetud, inspiratsiooni pole ja no las ta siis olla, mul testi ei ole mitte midagi muud teha vaja. Peale seda saabus ootamatult faas, kui oli igast asju teha ja prast oli aju nii pehme, et lihtsalt ei suutnud midagi muud teha. 

Oi, ma peaks vist sellest rkima - mind tiriti hetkeks rutiinist vlja (rge muretsege, kik on korras, olen rutiini taastanud!) ja see oli kole. Ma tahtsin nutta, surra, tlt ra tulla ja ainult ootasin seda peva, mil ma saan tagasi vaadata ja nentida, et eks alguses oli jah raske, aga nd on asi kpas ja saab taas rahulikult hingata. Ehk ma avastasin enda kohta, et ma testi vihkan muudatusi. Jah, peale uue asjaga toime tulemist oli adrenaliin laes - tegin ra, jee! Aga see tunne lks ruttu le mtteks "homme pean jlle seda tegema", mis omakorda thendas unetult viseldud d. Ja asi ei ole selles, et ma oleks ebakindel. Ma teadsin, et ma saan sellega hakkama, ma suutsin ennast krvalt vaadata nentides, et "titsa lollakas peast", aga vdisesin sellest hoolimata. Noh, ndalaga on uuest asjast vana ja igapevane saanud ning ma olen tagasi omas elemendis. Kui hea! Melda, et on inimesi, kelle t seisneb igapevases ootamatustega tegelemises! Mugavustsoon on see, kus mina olla tahan. Ma tahan olla kindel, et ma tean, mida teen, sest ei tee seda esimest korda (st tubli tdruku kompleks, eks). Jlk, aga eks peab elama sellega.

Oot, raamatud. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks" andis mulle selguse asjas, miks inimesed ometi nii irratsionaalsed, silmakirjalikud ja ebaloogilised on. Inimese teeb eriliseks see, et ta usub lugusid (raha, religioon, kultuur), seda teadsin, aga ma polnud kunagi eriti melnud sellele, et lugude omavahelisele vastuolule me reeglina thelepanu ei pra. Aga me ei tee seda enamasti testi, mis seletab ra, kuidas muidu "nii normaalsed" inimesed sageli tielikku saasta suust vlja ajavad. Naljakas on seegi, et me laveerime nende lugude vahel samuti osavalt, lugu, mille eest eile olime valmis surema, vib parema loo vlja ilmudes homseks ebaoluline olla. Harari toob siin niteks tippnatsid, kellest enamik elas peale Reichi kokkuvarisemist normaalselt edasi, ainult vike hulk tegi enesetapu. Inimestelt pole vga midagi loota. Ma ise mtlesin veel sellele, kuidas mulle on niteks smpaatsemad tbid, kes oma arvamuste taha erilisi teooriaid ei areta, vaid tlevad ausalt, et mulle ei meeldi, sest ei meeldi ja punkt. mber veenda inimest niikuinii ei anna, eriti kui tegemist on looga. kski inimene ei usu fakte, ainult lugusid usutakse ja selleks, et keegi enda oma muudaks, peab sinu oma parem olema. Mul tavaliselt ei ole, ma jahmun alati teiste teooriate peale ja pan neid mista. Samas mul on see lhikondlane, kes "lihtsalt vihkab neegreid, venelasi ja pakse" ning temaga mul konflikti ei teki, ma ei vaidle temaga, sest no mida sa maitse le vaidled? Sa ei veena kedagi, kes peterselli ei salli, teadmisega, et see on rmiselt kasulik tervisele. Ei s, sest ei maitse ja kik. 


Luitsalu "Ka naabrid nutavad" on tielik Rakke vaib, aga see llatas mind vga positiivselt. Nimelt on see esimene perevgivalda kajastav teos, mis teeb seda minu jaoks usutavalt. Kik lejnud, millega ma olen kokku puutunud, on olnud tis selliseid klieesid nagu udukad, kus kik kshaaval pimedasse koopasse ronivad  - sa tead ammu ette, mis nd saab, aga tegelased miskiprast ei aima. "Naabrites" sain ma alles poole raamatu peal aru, kes ja kuidas ning kogu lugu oli usutav. Ma ei taha klada kui vgivalla apologeet, aga mu meelest on tegude taga otsused ja siin ma sain aru, miks ohver oli oma valikud teinud ja kuidas olukord selliseks oli muutunud. Ma suutsin teda mista ja end tema olukorda asetada, mitte ei melnud nagu odavat udukat vaadates, et "kamoon, lase sealt kohe jalga, kuidas sa aru ei saa!"

Luitsalu "Minu maailm" oli ka hea. Kuidas mni inimene suudab lhikestesse peatkkidesse toppida kik olulise ja edasi anda ka konkreetse koha vaibi ja mni teine ei suuda seda terves raamatuski? Vi ongi asi neis peatkkides ja lhiduses? Ma ei tea. 

Brysoni "Inimkeha: kasutusjuhend asukale" on kohatistest helgetest hetkedest hoolimata ikkagi pigem pettumuslik lugemine. Kuidas ta suudab alati kirjutada sgavuti sellest, mis mind ei huvita ja le libiseda kigest huvitavast? Asi on minus, ilmselgelt. 

Lugesin esmakordselt Indrek Harglat, tema kokkupandud ja ka teiste autorite uusmuinasjuttude kogumikust "Vinguv jalaluu". Pha mristus, need Hargla lood olid ikka ilged ja seda heas mttes! "Meristepeo" tttu ngin paar d koledaid unengusid ja vaevalt ma seda lugu ldse kunagi unustan (nagu enamiku oma loetust). Vhemalt tean, et Lovecrafti ei hakka ma kunagi pdmagi lugeda. (Mitte et ma seda varem ei teadnud, see Houellebecq'i LR-is ilmunud fnniteos juba andis aimu, millega tegemist.)

Kokkuvttes, elu on tore, kui sa sellelt midagi ei oota.

Hah, repealt oleks unustanud. Ma avastasin, et mulle meeldivad blondeeritud mehed. Kuulasin Machine Gun Kelly uut albumit ja avastasin selle. Ma ritasin isegi Bieberit kuulata peale seda, kui too end blondeeris, aga klas ikka nagu juust. Spike Buffyst, Kurt Cobain, Eminem, Brad Pitt Tiibeti filmis, Lil Peep, isegi Ghostmane...Panin praegu pildiotsingusse "dyed blond men" ja no kik need pildid, eriti, kus enne ja prast krvuti. Ok, Zac Efron on endiselt vastav. Kui hea, et ma ikka mees pole, muidu ma olekski ks nendest, kellel blondiini nhes ila tilkuma hakkab juba enne, kui too ldse no ette on pranud vi suu lahti teinud...




 rkis  Marca     at  22:38    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, september 21, 2020



    
Homedrinking is killing nightlife! 




 Netis jagati parimaid koroonameeme, ma leidsin selle ja heldisin:



Kaspar ja tema redised - nii mina ju! Ikka ei ole miski reaalne ja tahaks rediseid istutada lihtsalt. 

Reedel kisin, "rediseid istutamas". Paistab, et vljas kimine ongi endisel kujul lppenud. Lhed hte vi teise baari ja inimesi lihtsalt ei ole. Mned baarid, kus varem kedagi ei kinud, on le vtnud mingi limalt kahtlane seltskond - dress+toss+umbjoove. Pool seltskonda joob hlma alt oma jooke ukse taga. Normaalseid inimesi mitte kuskil! Ok, kki Genis oli, aga sinna me ei linud, oli miski tudengiritus. Lksime Salongi, kus post-punk pidu. rge laske end eksitada snal "punk", post-punk on tiesti ilus intelligentsete inimeste musa. Baaris mni inimene oli, saalis peale meie veel diskorid ja nende kaks sbrannat. Ja muusika oli nii hea! Mitte keegi ei tantsinud. Natuke rahustas sdant see, kui olime leti res ja sinna tormas ks umbes 18-aastane poiss ja hikas vaimustunult, et juba on Bauhausilt kaks lugu tulnud! Et on veel inimesi, kes hoolivad. 

Kodubaaris juhtus ka intsident, tavaliselt seal hea muusika, aga siis kappas sisse taas mingi osside punt ja nudis soovilugu. No seal alati mngitakse, ise ka tellinud. Need tellisid eesti sldi popurrii. See on see asi, mis mul le viskab. Mletan, et ainus kord, kui ma keska ajal oma sbrannades sgavalt pettunud olin, oli see, kui nad bussiekskursioonil mingeid sarnaseid imalaid eestikeelseid lorilaule kik kooris jorutama kukkusid. Ahastuses ksisin, et kus kohast te ometi selliseid jledusi teate?! Vastati, et aga klasimmanitel ju mngitakse. Vot, klasimman on asi, kuhu ma iial sattunud ei ole ja kui me nd reedel sbrannaga baaris istusime, tuli sama asi jutuks. Tema ka maalt prit ja vitis, et sellised popurriid olid kohustuslik element igal maapeol. Mingi kultuuriline fenomen ilmselt, millest ma totaalselt ilma olen jnud (ja ei kahetse). Muuhulgas sain teada, et fraas "jeberijee, ilmajaam", mida L. vahetevahel korrutab, ei prinegi mnest mulle tundmatust filmist, vaid on mingi udse laulu refrn. "Sa ei ole seda kunagi kuulnud?" imestas sbranna. Ausna, ei ole. 


Miks peab baaris kima, miks kodus juua ei vi? Mulle meenus see erisus esimeses baaris, kuhu me lksime ja kus serveeriti Gordon'si dinni ilma jta ja juurde kallati pooleteiseliitrisest Schweppesi pudelist odavat toonikut - seda ma vin jah ise ka teha. Kodubaaris mingeid Gordon'seid isegi ei mda. Ja j ning tsitruseta kokteil on selline fopaa, mida mu endisest baarimehest sber isegi kodustes tingimustes taluda ei suuda. Ma tahan erinevaid maitseid, mis on kallites pudelites, mida ma endale koju soetada ei raatsi ja ma tahan purustatud jd! Ok, kskord sbrad Mojito jaoks testi purustasid mul kgilaua taga ka seda jd, aga see lrm oli krvulukustav ja vaev rmuvttev. Ma tahan ilusaid pokaale, pnevaid snkke ja 0 nudepesu. Huvitavaid interjre ning melu. Vimalust kohtuda inspireerivate inimestega. Muuseas, lugesin sealt Eia Uusi raamatust, kuidas kodust pidu korraldati - no ikka nii, et pev ette hakkad valmistuma ja knlad, salvrtid, ilusad nud jne ning prast pidu koristad kik ra ka ning mtlesin - minu jaoks oleks see pidu ettevalmistuste ja koristamiskohustusega rikutud. Ma ei saaks niimoodi nautida. Ma tahan minna ja lasta enda eest hoolt kanda, ma ei taha korraldada ega vastutada. Ma tahan oma rediseid tagasi! 

P.S. Tandja pani kevadise reisi kuupevad paika. Ma ei suuda nd otsustada, on see reaalne vi mitte, aga vhemalt on millegi nimel elada. 







 rkis  Marca     at  14:14    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, september 16, 2020



   
Meil omal ajal kll...! 




Ma ldse ei salli neid, kes kukuvad seletama, kuidas "neil omal ajal kll" - selge mrk knnustumisest mu meelest, aga. Ma usun, et alati on olnud igasuguseid, samas hetkel loen Eia Uusi kurikuulsat viimast romaani (nime ei saa kirjutada, sest see ei kndu inimesemoodi) ja see pole ldse mitte ainuke, kus phikooliealised muudkui kperdavad, amelevad ja teevad muud srast. ldse mitte soovides pisendada kellegi teismeea kannatusi, rgin lihtsalt enda omadest.

13-aastaselt peikad? Mingid poisid, kes suruvad su koolis pikali ja kperdavad tisse? Rgitakse, et tnapeval on puberteet varasemaks nihkunud, aga vhemalt Eia Uusi raamat rgib tpselt minuvanuse peategelase elust. 40-ringis inimesed. Mu meelest mingisugune seksuaalsus ldse tuli nii 16-aastaselt, aga 13 oli vhemalt meil see iga, kus vastassugu oli rve ja tabuteema. Loeti kll Phjanaelast 12-aastase Sanna lugu, kes vitis, et "seks on mnna!", aga keegi ei uskunud. (Nagu kik teavad Sanna lugu, onju? Netis videti, et see olla hoopis naljakiri olnud, aga toonaste teismeliste maailma mjutas laialt). Mingid klakad kisid, et kuskil pidada olema poisid, kes tunni ajal ttarlaste rinnahoidjaid selja tagant lahti teevad. Ma ei tea, mis skandaal sellest tulnuks, kui meil klassis keegi seda ritanuks. Meil peksti ksteist tahvlilappidega ja klobiti niisama, aga see, kes oleks midagi niisugust ritanud, oleks eitede kest rmedalt tappa saanud. Poisid ju kartsid tdrukuid! Mindi le tee ja tehti ngu, et ei tunne, kui mni vastu tuli. Peikad? Haahaahaa! Endavanused poisid olid nilbed tatid, vanemad poisid hakkasid huvi pakkuma umbes 16-aastaselt ja ainsad armumisobjektid olid Backstreet Boys ja Koit Toome. Mu meelest elasid sellevanused tdrukud ja poisid niivrd erinevates maailmades, et kokkupuutepunkte peaaegu ei olnudki. Tsi, keegi vras tdruk kunagi imestas, et meie koolis ongi poisid sellised tatid vi, neil kll mitte, aga meil testi ajasid poisid veel phikooli lpus ksteist tahvlilappidega taga ja naisi ngid ehk ainult unes. 

Aga et mingid paarikesed phikoolis? Jah, mletan, meil ks oli, siis kui mina juba keskas kisin. Sellest tuli udne skandaal, vanemad aeti neil vaesekestel kooli - kuhu see klbab, istuvad sklas ksteisel sles ja suudlevad! Amoraalsus kooli territooriumil! Mingit lahendust ei saabunud, teismeliste vanemad tielikult tolereerisid noorte armastust (mida nad siis ikka tegema oleks pidanud?), aga meelde ji see kui erakordne sndmus. Keskkoolis jah juba mingid paarid olid, kuigi ma siiani imestan, kuidas mni ometi suudab sellise pilguga vaadata tpi, keda ta esimeses klassis paksude pruunide (mnel juhul ka tispissitud) sukkpkstega mletab? Samas see on juba minu mure, llatavalt on enamik neid minu keskaaja paare siiani koos ja see on ainult tore. 

Et mitte jtta endast muljet kui lihtsalt hest koledast eidest, keda keegi kppida ei tahtnud, siis tegelikult ks episood isegi oli. Keskkoolis, paralleelklassidevaheline disko. ks kole poiss paralleelist kutsus tantsule, juhtus aeglane lugu tulema ja ta toppis oma klmad ked mulle kampsuni alla. Mletan, et mtlesin - vahi, kui julge teine, kes ta enda arvates on? Ega ma midagi elnud vi hbistatult minema tormanud, lihtsalt mtlesin, mihuke lollakas. Lihtsalt llatav oli, ei uskunud kellestki midagi niisugust. Loo pundiks oli see, et jrgmisel ndalal nidati koolis filmi snnitusest ja see tp oli ainus, kes ra minestas. Nagu tissi katsuma oled kva mees, aga jalgevahet nhes vajud ra? Sellest sai hea nali, mida edasi rkida. Ma ei tundnud, et see, et mind kperdati, kuidagi minusse puutuks. 

ldse, seoses kooli ja poistega ei meenu midagi piinlikku. Keskkoolis eksis ks klassivend sgisel kehalise riideruumi uksega (poiste ja tdrukute omad olid vrreldes eelmise aastaga ra vahetatud ja tema ei teadnud) ja siis oli hbi hoopis tema poolel, mletan. Et noh, ikka kehtis see - poisid kardavad tdrukuid. Ma olen selle kuidagi iseenesestmistetavalt ellu kaasa vtnud. 

Seoses kehadega lksid minu puhul nmedaks hoopis naised. Kooliarst, kes klassie juuresolekul klma kes kgelevale palja lakehaga mulle kratas: "Mida sa hbened oma tisse? Teised sinu asemel oleksid kadedad!" Tahtsin maa alla vajuda. Kunstipetaja, kes taaskord teiste juuresolekul teatas, kuidas minu puhul ilmselt keegi esimesena nkku ei vaata...See traumeeris mind ikka piisavalt, et ma hilisemas elus ksisin kigi oma peikade kest selle paikapidavuse le. Ja mitte pagana kski ei kinnitanud seda arvamust! Kik olid pigem hmmelduses sellest arusaamast, et ega me mehed, ikka nii pealiskaudsed ka ei ole. Vi ma olen saatuse ngina mittetissifetiistide otsa sattunud lihtsalt, sest ma tegelikult usun, et mehed sltuvad oma hinnangutes enamjaolt visuaalist. Kui mulle on eldud, et ma olen ikka koletult naiselik naine ja ma silmi pritan ning selgitust nuan, siis vastuseks on enamasti "a sul on naiselik figuur ja pikad juuksed" Nojah, siis. Likan juuksed maha, panen koti selga ja enam naine pole. Lihtne. L. vaeseke vidab, et kige olulisem naise juures on jalad, ma ei tea, kuidas ta nii vale naise otsa sattus siis, sest minul on lhikesed jalad (pun intended) vi vhemalt nii tundub, kui ma poodi pkse ostma juhtun. Teisalt saan ma vhemalt kindel olla, et mind jalgade prast ei peeta. 




 rkis  Marca     at  15:23    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat  

 



neljapev, september 10, 2020



    
Alec Butler. Rmeparadiis 








See on ks neist raamatutest, mida on raske hinnata kui kirjandusteost. Peategelane ei kanna kll autoriga sama nime, kuid ilmselt on tegemist suures osas autobiograafilise looga. Kuidas sa paned hinde teise inimese elule? Samas on see vga oluline raamat selleks, et mista endast hoopis erinevat reaalsust, arendada empaatiat ja natuke kastist vljapoole melda. Mikk Prnits soovitab seda keskkooli kohustuslikuks kirjanduseks. Noor inimene ehk saab hakkama jah, ma ei soovita seda aga kindlasti neile, keda kiksugu asjad, eriti kehalised, kergesti okeerivad (ja erinevalt Prnitsast ei usu ma ka raamatu harivat mju Kullerkupu-muttidele, nemad nevad esimest suguelundit ja lvad kaane kinni, Onu Heinosid roppus ehk ei peleta, aga nemad ei raali jlle seda vlja, mis seal taga on). Naturaalset seksi on ikka omajagu. Samas tekib ksimus, mida on ebamugavam lugeda, kas noorte omavahelise loomuliku seksuaalakti kirjeldust vi kirjeldust sellest, kuidas arstid peategelast "normaalseks" mber petada proovivad? Vhemalt minul oli viimast tunduvalt raskem taluda, loodetavasti on see kigiga nii. 

Lugu rgib tegelikult he vga kurva armastusloo, nagu noorte armastusega pahatihti on. Ainuke erinevus, et selle loo peategelaseks on poiss, kellel lisaks habemele kasvavad ka rinnad ja algavad pevad ning tdrukust, keda kik litsiks peavad, aga kes muuhulgas on intsesti ohver. Kui sa ei taha peale selle lugemist hiskonnale jalaga virutada, siis ma ei tea...

Kui palju kannatusi phjustatakse lihtsalt selle tttu, et ptakse muuta midagi, mis meie "normaalsesse" maailmapilti ei sobitu? Ka juhul, kui see sobimatu mitte kellelegi halba ei tee. Lpuks on ainukesed, kes testi halba teevad, need, kes teistsugust vevimuga muuta pavad. Eesmrk phitseb abinu? Peategelane pseb sandistamisest ainult tnu oma vanemate armastusele ja he (!) meditsiinittaja inimlikkusele. Jah, armastusest pavad vanemad algul oma last muuta - et teda kaitsta. Kui palju kannatusi jks ra, kui vanemad ei peaks oma last "hiskonna eest kaitsma" - teda vastuvetavaks muutma, et teda ei narritaks ega alandataks? Muuseas, "hiskond ei ole selleks valmis" on ju ka stampphjendus, miks ei kiideta heaks tumedanahalisega lapsesaamist vi samasooliste perede lapsi. Nende endi huvides, neid ju hakatakse narrima! kki peaks muutuma hiskond, mitte lputult kannatama ksikisik? Pead liiva alla mattes ei muutu kahjuks miski. See, mida meie praegu ebanormaalseks peame, on mnes teises kultuuris hoopiski aktsepteeritud olnud, kes tleb, et just meil on igus? Antud mttekigust leiab tuge ka peategelane, kes loeb Kreeka mte ja avastab endasarnaseid indiaanlaste primustest.


Mni tleb, et kui me tolereerimime, siis on meil varsti hordides soovahetajaid nagu ka oma lbuks aborditegijaid. No ma ei tea. Ma ei laseks ilma teliselt pakilise phjuseta mitte kedagi skalpelliga oma jalgevahe lhedale.


Kogu selle peategelase vgivaldse raamidesse surumise taga paistab aga ka teine suur teema. On palju muud, mis on priselt halvasti ja vajaks thelepanu, aga millesse mitte keegi ei sekku. Tdruk, keda kutsutakse litsiks, sest kik tiskasvanud teavad, et ta isa on teda lapsest saati sstemaatiliselt ra kasutanud. Aga isa on rets, kik kardavad teda, ta on vimud ra ostnud, mis sa ikka teed! Hoidke sellest plikast eemale, ta on ra rikutud, vaeseke, aga mis teha. Ma mtlen, kui paljud "litsiks" simatud tdrukud on olnud levoolavalt seksuaalsed justnimelt ebaeakohaste kogemuste tttu? Ja kui paljud tiskasvanud seda on tegelikult aimanud, aga sellest hoolimata edasi tembeldanud, sest nii on lihtsam endalt sd krvale veeretada. Ju ta siis ikka ise ka selline oli. Me ei ne-ei kuule-ei rgi sellest, mis tegelikult toimuda vis. Mis see meie asi on. Meie ked on puhtad. Hea, et meie normaalsed oleme. 




 rkis  Marca     at  21:35    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, september 07, 2020



    
Patrick Deville. Katk ja koolera.  






"My name is Might-Have-Been, my name is Never Was..." read Hole'i "Celebrity Skin"'ist, mille kirjutamisel sai Courtney inspiratsiooni ilmselt sellest luuletusest. 

Lpetasin just Patrick Deville'i "Katku ja koolera" lugemise, jube hea raamat, miljon tsitaati kirjutasin les ja jin mtlema, kuidas see on jlle seesama, pidevalt ette tulev teema - " inimene teadis, mida ta tahab ja lks sellele jrele" edulugu. Imeline elatud elu. Ja kuidas mina siin olen aegade algusest maadelnud sellega, et ma lihtsalt ei tea, mida ma tahan. Ma seisan ja vaatan, kuidas jgi mda voolab, kartes sinna sisse astuda. Ah, mis, rgatult laisk olen lihtsalt. Puudub sisemine motivatsioon. Kui mind suunata ja ninapidi asja juurde vedada, ma teen ra ja sageli isegi pris hsti. Nooremana eldi siis alati - oi, sinust saab kindlasti see ja see, sa oled nii andekas, nii tubli! No ja mina jingi siis istuma ja ootama, et millal saab. hel hommikul rkan les ja olengi valmis! Ma ei mleta, et keegi oleks kordagi elnud, et "sa peaksid seda klge endas arendama, olemasolevat ra kasutama, mingis suunas prgima, et kellekski saada!" Ok, kki keegi tles ka, aga liiga vhe-liiga hilja. Ma mletan, kuidas ma keskkoolis teisi harisin: "edu pant on teha nii vhe kui vimalik, aga nii palju kui vajalik!" Ju siis oligi mu eesmrk, see, mida ma tegelikult teha tahtsin, mugav raolemine. Ja rge elge, et soovid ei titu, eks. Mida on siin haletseda, et ne, oleks ikka vinud ja miks keegi ei suunanud (selle etapi ma olen lbinud tegelikult). 

Aga veel enne tsitaate ks asi, mis kripeldama ji ja mida ma lugemise kigus isegi he meesinimesega arutasin, kes imekombel isegi mu seisukohta jagas. Nimelt naisinimesed. Selles raamatus, mis rgib katkubakteri avastajast multitalendist Alexandre Yersinist, naisi eriti ei ole. On ema ja de, kes vikestviisi isegi tegelevad millegagi st eristuvad tielikust koduperenaisest, aga tsisematele aladele naistel asja pole. Latentne misognia, mainitakse Yersinil olema, muidugi selle tttu, et kasvas naiste seltskonnas, isata. Isata kasvanud vrdub raamatus muuseas orvuga, nojah. Kik need mehed on liintelligentsed, haritud, laia silmaringi ja huvidega ning ometi ei tule mitte kellelegi phe see, et kki naised ei ole alam liik inimesi, vaid kki on hiskonnakorraldus veidi vildakas ja naiste passiivsuse esile kutsunud. Et naine pole ajult nder, vaid ta on mratud kodustele tdele, talle ei ole soositud haridus, huvid, ta on kammitsetud korsetti ja pikka kleiti? Ometi oli niteid mssumeelsetest prouadest ka tol ajal, enamasti just lastetute, leskede, vanatdrukute vi krgaristokraatide hulgast. Mis on selge mrk sellest, et neil naistel lihtsalt ei olnud vajadust tegeleda igapevaelu pisikeste probleemidega ja nad said vabalt keskenduda enda huvide arendamisele. Nii nagu need edukad mehed. Kas testi olid nad lihtlabaselt mugavad, need mehed? Nad teadsid, et kui ei oleks naisi, teenijaid, koduhoidjaid, siis ega neil endil poleks vimalust ringi rnnata ja maailma avastada? Seega oli mugavam elda, et pool inimkonnast ongi lihtsalt loodud teenindama. Selleks, et mees saaks thtsat td teha, pidi naine kodus talitama, sest noh, keegi ju pidi ja selleks, et naisel ei tekiks mtet mssama hakata, tuli ta lihtsalt alamaks kuulutada. Mugav. Naiste, nrkade ja abitute endi kaitseks oli see kik, muidugi. 

Hiilgav raamat! Jlle see mte, et miks ometi ajalugu niimoodi ei petata? Lbi seoste, lbi lugude. Huumoriga.  Vga hea jrelsna samuti! 


"Individualist, nagu altruistid seda sageli on. Misantroobiks muututakse hiljem, siis kui ollakse juba liiga palju inimesi armastanud" (lk 22)

"Luksus thendab rahu. Kige ttum asi vaesuse juures on see /../, et sind pidevalt tlitatakse. Et ei saa mitte kunagi omaette olla." (lk 35)

"Kui igaks meist paneks oma elu jooksul kirja kas vi kmne inimese elu, siis oleksid nad kik unustusest pstetud./.../ Kik nad juaksid tulevaste plvedeni ja maa peal valitseks iglus." (lk 77)

Surmast: "Piisab torkest npuotsa, nagu muinasjutus. Kuid selline romantiline ja naeruvrne inimelu kord juba on." (lk 78)

"Ilma juhuse ja nneta ei ole geenius midagi." (lk 92)

"/.../ ei ole kunagi otsinud auavaldusi ega neid kunagi ka trjunud." (lk 96)

Hea kompliment geimehele. Sobib ka naisele, eldi mulle krvalt: "Vaat see on alles imetlusvrne ja julge mees, kellel on ikka munad jalge vahel, teinekord isegi mitte ainult enda omad." (lk 97)

"Nagu tpsust nudvate ametite puhul ikka, peitub risk rutiinis." (lk 110)

Minu kokkuvte: Ajalugu on indiviidi ja massi vitlus. Kogukond ja hiskond ttavad alati indiviidile vastu, neile vastandudes omandad aga tlinorija kuulsuse. 






 rkis  Marca     at  09:44    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, september 04, 2020



    
Tuula-Liina Varis. Tahan tunda, et elan. 




 


Mu ks mletamisvrseid kogemusi nooremast east on see, kui lugesin "Eesti rahva elulugusid" ning mulle judis prale, et mitte kski neist ei olnud vaba kaotusest, leinast, mingitsorti elumuutvast ebannest vi katastroofist. Vib muidugi elda, et "happy people have no stories" (Therapy? - Stories), neid pole mtet les kirjutada, neis ei ole mingit "lugu" - sndis-elas-suri, mis sest ikka. Teisalt enamik neist lugudest oligi kirjutatud ajal, mil piisas olemas olemisest, et katastroofi keskele sattuda. Oli ju sdade aeg ning vhe neid, keda maailma ajalugu toona ldse ei puudutanud. sna sarnane on olnud ka soomlaste taust. Lisaks hiskondlikele vapustustele hvardab inimese saatust alati ka muu inimlik ebann - haigused, nnetused. Kas on vimalik kogu elu seda vimalikku ebanne trotsida? Mulle ajas see nooremana hirmu nahka - see kirves ripub ju ka minu kohal!

Tuula-Liina Varis kirjutab sellest, kuidas eluga toime tulla. Mida tunneb inimene, seistes krvuti elu suurimate vljakutsetega. Hea lugemine, kus ei ole midagi kunstlikku, leloomulikku ega ebausutavat. sna sarnane elulugude raamatuga ja samamoodi kaasahaarav. Mina lugesin he jutiga lbi. Veidi eksitas raamatu novellikogumikuks nimetamine, minu jaoks oli pigem tegemist suguvsa looga, mis siis erinevates peatkkides erinevate inimeste kaudu jutustatud. Kik hled, peale he, kuuluvad naistele. Sellest seisukohast kirjutab rohkem Pille-Riin Larm Sirbis. Ma ise sellele n naisksimusele erilist thelepanu ei pranud, sest on ju ldteada, kuidas suhtuti varasemal ajal naiste seksuaalsusesse, kehasse ldse, mismoodi vaadati vallasemadusele vi iseseisvumispdlustele. Kik, kel vhegi kontakti oma esiemadega on sellest ilmselt kuulnud. Selline see elu oli, hea, et nd enam ei ole. Mis ei thenda, et kik halb on elust aja mdudes taandunud. Tnapeval ei surda enam arstiabi puudumise tttu kodus toanurgas, aga surrakse ju ikkagi. Kuidas toime tulla lhedase kaotusega, on raamatus heks oluliseks teemaks. Mitte keegi meist ei j ju sellest puutumata ning ma arvan, et on kasulik ennast selle mttega harjutada. 

Elu on nagu on, kuid selleski on omi hetki. Varis kirjutab kaunilt ja hingestatult kige tavalisematest asjadest, mis tegelikult ongi peamised, mis tagantjrele vaadates moodustavad meie loo ja mlestused. 




 rkis  Marca     at  10:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, september 02, 2020



    
Mingi vanamuti blogi 




Ema teatas kspev, et sai pensionitunnistuse ktte. Mh? Minu ema ja penskar? Pensionr on ju vana inimene, minu ema kll vana ei ole! Minu ema on nii umbes 43 jtkuvalt. Mulle tundub, et kusagil sealkandis ji ajaarvamine seisma. Ma ei uskunud, et on vimalik olla elu lpuni "just 18", aga tuleb tunnistada, et on. Selle elute andsin kohe lastele ka edasi, sest mina ise seda ei teadnud ja see oleks mu paljustki jamast pstnud. Mina arvasin nimelt, et inimene on nagu liblikas - algul ussike, siis toimub mingi mstiline nukufaas ja jrsku oled liblikas valmis - hoopis teistsugune, imeline, tiskasvanu! Tde on see, et uss jb ussiks. Mingit imelist muutust ei toimu. Kui sa tunned end tiskasvanuna, siis ilmselt olid juba noorena kps. Ainus, mis muutub, on see, et sul on rohkem kskik sellest, mida teised inimesed sinust arvavad. Miski ei ole faas, kik jb elu lpuni, ei ole nii, et kerglane meelelahutus asendub tiskasvanulikuga. Vib-olla ma rgin ainult enda ja endasuguste eest, aga mul on kahtlus, et kik need "korralikud tiskasvanud" olid sellel teel juba lapseplves ja kui nemad oma lollusi tegid, siis kaalutletult - praegu on see aeg, prast enam ei vi. Nad teadsid, et nad tepoolest tahavad maja, linnamaasturit, tuumikperekonda, tasuvat td, labradori ja lilleaeda ning liikusid teadlikult selle poole. Kui mina mne neist asjust ka sain (tuumikperekonda pean silmas), siis kogemata kobamisi, mitte planeerides. Pime kanagi leiab vahel tera. 

Kui ma mtlen, et vhem kui aasta prast saan 40, siis ajab see mulle ainult naeru peale. See ei ole reaalne! Meenuvad need kuldsed snad sbrannale kaarsillal: "Mtle, kui ise oled, maitea, mingi 23 ja pead ikka veel mda klubisid mehi taga ajama!". Ilmselt me olime 20 siis. 23 oli saja aasta kaugusel, 23-aastased olid tiskasvanud, abielus, lastega, rahunenud naisterahvad. Vabandage, kas ma olin siis idioot vi? Ma isegi ei kinud klubides mehi taga ajamas, ma kisin seal, sest kik kisid, mulle isegi ei meeldinud seal, ma tegin kiki asju, mis mulle ei meeldinud, sest nii justkui pidi. Ma arvasin, et kogu elu lheb nii, nagu peab. Mina ei otsusta midagi. Ma isegi ei teadnud, mida tahta vi otsustada. Praegu ma tean, et vin teha, mida tahan ja ma isegi tean mnda asja, mida mulle meeldib teha ja see, et ma kohe 40 saan, ei thenda seda, et ma ei tohiks midagi teha vi tahta. Elma on laiffi! 

Eks see on vist veidi plvkondade teema ka, vhemalt mina kuulsin nooremana palju sellest, mis vanusest peab juuksed maha likama ja mis vanusest ei vi plvi paljastada. Pakun, et ma olen need vanused letanud, aga nneks ma tpseid numbreid ei mleta ka. 

Aga kuna blogija on ju loomuprane eputrilla, siis mned meenutused seekordsest Marca glamuursnnipevast:




Master bedroom (ega need koomiksitega retuusid vga kombosse ei sobitu, aga noh, lks meelest kaadrist koristada. Minu omad muidugi)


Teine magamistuba

Vaade otse potilt.



Meelelahutuseks esines muide Anne Veski isiklikult. Ok, ametlikult ei olnud tegemist minu snnipevapeoga, aga kuna sattus samale pevale, vib seda ka ju nii nimetada? Ma kahtlustan, kas glamuursuses mni mu snnipevadest seda veel kunagi letada suudaks. Forever 18 miinused.




Mu isa snnipeval kidi vlja lause "ha nooremad inimesed saavad 60", Mini vaatas Mikro kooliminemist ja kommenteeris "ha viksemad lapsed lhevad kooli!" . Mina ei saa aru sellest, kuidas mned tlevad, et laste jrgi saad aru, et oled vana. No kuidas? Aastad on jah mdunud, aga rm on ju nha, kuidas lapsed on mulle jrele kasvanud?! Ei, mina pole kll pevagi vananenud! Ok, kskord tegin selle vea, et asetasin krvuti uue ja vana id-kaardi, rohkem seda ei tee, raudselt oli teisel lihtsalt halb pilt ka, aga peeglist ju enda vananemist ei avasta, sest vaatad sinna iga pev, kuidas siis seesmist vananemist tunda saab ldse?








 rkis  Marca     at  22:12    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, august 28, 2020



   
Uus poiss peeretas!  




 TT kirjutas eile huvitava postituse identiteetidest, mille juures ma muuseas veidi rumalalt kommenteerisin, kuidas sugu peavad identiteedi seisukohalt oluliseks vaid padufeministid-ovinistid. Tegelikult ma ikka mnan, et ilmselt sugu siiski on oluline osa identiteedist ka muudel juhtudel, ma ise isiklikult ei pane seda lihtsalt vib-olla nii palju thele, kui mnd muud aspekti. 

Igatahes ji mulle TT postitusest kige enam meelde see, kuidas inimesed kipuvad kangesti kaitsma just neid gruppe, millesse nad ise kuuluda tahaksid, aga ei ole pris kindlad, et kuuluvad. See pani mind mtlema grupikuuluvusele ldse ja eriti sellele algfaasile, kus sa oled mingis grupis uus ja roheline. Mulle tundub, et see on ks omamoodi pnevamaid kogemusi inimese elus ldse. See, kuidas inimene leiab endale koha. Siin on minu inimesed ja ma tahan ka nende sarnane olla! See ratundmine on imeline, aga samas enamikul vist kaasneb sellega ka mingi ebakindlus - aga kas nemad mind ldse aktsepteerivad?

Ma hakkasin blogima aastal 2006. Rate.ee's. Jah. Enne seda ma kll kirjutasin ka netis, aga see oli pigem ilukirjanduslik vrk ja otseselt blogimiseks ei kvalifitseeru. Kui ma aga pevikutpi blogid avastasin, hakkas see mulle kohe meeldima. Sain teada, et ks mu sbranna peab ka blogi. Kommenteerisime siis ksteise omasid. Siis hel peval ma avastasin, et blogimaailm on hoopis laiem kui see meie "kahekesi teeme ja naerame". Toona oligi blogisid...ma ei tea, kas rohkem, aga igatahes ei andnud nende hulgas tooni kommertseesmrgid, vaid pigem lihtsalt oma elu jagamine. Seal olid oma staarid ja suurkujud olemas. Ma ei julgenud iialgi mne sellise blogi kommenteerida, niisama salamisi lugesin. Mulle tundus, et nemad kik on ks suur htne kamp, tunnevad ksteist ammusest ajast ja mina olen suvaline eikeegi. Ja siis hel peval ks neist autoriteetidest kommenteeris minu blogi. And I was like OMG! Ta teab, et ma eksisteerin! Natuke jube, aga samas ka jubedalt lahe! Seejrel ma avastasin, et keegi ei olegi kuri, kui ma oma nina nende vestlusesse pistan ja julgesin kommenteerida ning avastasin, et tegemist ei ole mingi mstilise htse grupiga, vaid sellega on tiesti vimalik kigil liituda ja keegi ei vaata viltu. 

Grupikuuluvuse aktiveerimiseks on vajalik, et keegi vanematest grupis olijatest sind mrkaks ja su olemasolu aktsepteeriks. Kui sa ise piiksud, et mina ka, mina ka, siis sellest ei piisa, isegi mitte su enda jaoks. Mul oli ks tuttav, kes alati toonitas mnd tuntumat nime mainides, et too on tema sber. Ma mtlesin, et on ta jee, kui sa seda niimoodi ra mrkima pead. Ennast veenma, et sa oled keegi, keda "levaltpoolt" on mrgatud. 

See gruppide teema on natuke nagu tiskasvanute mng. Sa pead endale mingid reeglid selgeks tegema, et kui mina nd identifitseerin end selle grupiga, siis kuidas nemad kituvad, mis on hea, mis mitte. Noh, sportlane ostab endale mingi kindla firma kraami, sest noh, igel harrastajal on ige varustus, tuleb kia mingitel ritustel, teada mingeid nimesid. Jube piinlik ju, kui teised pritavad silmi, et ise peab end selleks, aga SEDA ei teagi?! No ja raudselt on mingid faasid - on algajad, neile on osad asjad andeksantavad, vanad olijad, legendid. Meil on praegu niimoodi selle geopeitusega. Aasta aega tegeldud, mingid asjad hakkavad selguma. Juba imestad, kuidas sa alguses mnes asjas ikka ldse matsu ei jaganud. Avastad, et on mingid "suurkujud" - geniaalsed peitjad, kellel on oma kekiri, omad jngrid jms. No niteks sattusime geopeituma meile titsa vras maakonnas ja jrsku pargib meie krvale ks teine auto, koht selline, et raudselt saad aru - kah geopeitur, mitte suvaline turist. Ja siis selgus, et ks neist ei olnud mitte tavapeitur, vaid peitja ise. Tuli oma valdusi le vaatama. Oeh, kui ebamugav oli tema valvsa pilgu all otsida! Ma olin ainult kuulnud, et selliseid kohtumisi on toimunud (no umbes nagu nhti metsas ptra, mul pole kunagi nnestunud...) ja nd siis meiega, ei teagi, kuidas kituda. Ja juhtus see, et kolmest inimesest, kes otsisid, leidsin just mina! Juhhuuu! Peitja siis seletas meile, kuidas ta asja teinud oli, mis asju veel jne. Nii ge oli. Prast avastasin, et tegemist oli tolle piirkonna nn suurkuju endaga, mitte mne vikeritajaga. Pmst terve maakond tema aardeid tis. Justkui vike samm edasi geopeituse karjris - huh, olen minagi koos peitjaga aaret otsinud nagu teised. Ma olen nd ka nagu nemad! Jess. 

Muuseas, teemavliselt aga sellest tukuvalt - mul on see komme, et stressiolukordades vi kui ei tea tpselt, kuidas peaks kituma, kipun ma ebamugavat vaikust oma lobaga titma. Ma tunnen, et see on mu kohus niimoodi pinget leevendada. Eriti, kui mul on krval introvert nagu L., kellest ma tean, et talle on vraste inimestega suhtlemine veel raskem. Aga, ma olen avastanud, et tema kitub tpselt samamoodi...vi isegi, kui mina vadistan, siis tema rgib vliselt rahulikult, enesekindlalt ja vrikalt. Ja mitte paganama keegi ei saa aru, et ta tegelikult letab ennast ja tal on ebamugav! Kik imestavad, et mismttes ta end kinniseks inimeseks peab, nii meeldiv suhtleja ju? Me ei tea iial, mis mulje me teistele inimestele jtame. 




 rkis  Marca     at  10:01    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



neljapev, august 27, 2020



    
Mees, naine vi muu? 




Netis tehti testi, ma tegin ka, kik teised (ka mehed) said vastuseks naise, ma ei saanud. Mulle tundus see test sna arutu ka, sest nii palju sltub snade tlgendamisest, mida keegi konkreetselt millegi all silmas peab, missugune situatsioon esimesena phe kargab. Ma kirjutasin kik vited lahti enda jaoks (igav oli, noh). Tundus kuidagi nii kummaline, et ma selle alusel mees peaks olema, tundusid sellised ainuvimalikud vastused ;P Kuidas teised hoopis muu vastuse said saada? Kas see test peaks nitama ldse seda, milline sina oled vi pigem seda, milliseid omadusi sa pead mehelikuks, milliseid naiselikuks ja sellest tulenevalt sobivamaks endale? 


 1. Stabiilsus (consistent) - tundub selgelt maskuliinne omadus. Naine on juba hormonaalselt ebastabiilne, tujukas jms. Siinkohal tunnen end kindlasti naisena, stabiilselt ebastabiilne, tujud muutuvad kiiresti. Samas no ma ei ole pris labiilne ka. Ma pean vastu, ma olen stabiilne, rutiinis kinni, ks kodu, ks tkoht, ks elukaaslane. Ma tean inimesi, kes on ikka pris rahutud ja see ei sltu enam vga soost. Olen ma siis stabiilne vi mitte? 

2. Lahke (kind) - tiesti laialivalguv sna. Kas lahke on see, kes ldiselt suhtub inimestesse positiivselt ega sisise nende peale vi pidevalt naeratav rmupall? Vi on lahke hoopis see, kes annab endast kik teiste heaks? Ma suhtun positiivselt, aga ma ei torma esimesena appi ega silita kigi pead. Ma arvan, et ma olen pigem enesekeskne kui lahke, aga kui ma vrdlen ennast mne teisega, siis vib vabalt olla, et ma ikkagi olen lahke. Naine on lahkem kui mees, hoolitseb vetite eest. 


3. Enesekindel (self-confident) - esimene mte on, et jah, ikka olen. Teine mte, et oled sa jee. Jlle vrreldes kellega-millega? Enesekindel on selgelt mees, ebakindel naine, eks. Ma vist pigem olen enesekindel, ma khklen sna vhe. 

4. Loogiline (logical) - naiste loogika vs meeste oma, eks. Ma mtlen, et loogiline viks olla intuitiivse vastand ja siis ma pean ennast pigem loogiliseks. Aga see on ju jlle soovmtlemine, see, mis minu jaoks on loogiline, vib krvalt vaadates puhtalt tunnetel phineda. Teisalt, inimene, kes ei phine loogikal, on minu mtetes selline lamemaalane ja see ma pole. 

5. Heasdamlik (good-natured) - hmm, viks elda, et mu komfordi diapasoon varieerub vastavalt meeleolule. ldiselt ma olen heasdamlik, ei prnitse vraid vihaselt, aga samas teist pske ka ette ei keera, kui asjaks lheb. Kes ldse vastaks, et ta on ks tige ja inimvihkajalik tegelane? 

6. Otsustav (decisive) - oeh, no oleneb, onju. Ma olen tpselt see "mida sa sa tahad, ma ei tea, mida sina tahad?"-inimene. Aga teisalt, kui ma tean, mida ma tahan, siis ma lhen kohe sellele jrele. Ma pakun, et neile, kes mind paremini tunnevad, ma vga otsustav ei tundu, sest on nii palju pisikesi asju, mille puhul mul arvamus ja otsustavus puudub. Teisalt, selle vhese osas, mis mind huvitab, olen ma alati konkreetne. Vta siis kinni. 

7. Kaastundlik (symphatetic) - olen, aga kas ka sgavuti? Ma elan tunnete tasandil teiste emotsioone lbi kll, nutan ja olen elevil, aga kas ma ka priselt hoolin? Tuli, oli, lks. Samas mu enda tunded on ka tpselt sellised. Samas, tundetu viks elda ikka sellise kohta, kes priselt teiste omadest tangiga le sidab. 

8. Abivalmis (helpful) - no siin tulevad juba snonmid ka mngu, et mis vahet lahkel, abivalmil, heasdamlikul - kik enam-vhem hte kindlat tpi inimest iseloomustavad. Altruistlikku naisterahvast. Ei, ma ei torma esimesena appi ega paku ennast vabatahtlikuks. Laisk ja mugav olen pigem. 

9. Inimestele orienteeritud (people-oriented) - "Me press trigger, me no press people button" (Robyn "Mad Cobra"). Ma kohe kindlasti ei oska inimestega, ma ei saa vga aru kui mingiteks sotsiaalseteks mngudeks lheb. Nagu mees, noh. 

10. Seltsiv (communicative) - oleneb seltskonnast, eks. Oleneb tujust. Ma usun, et vga vhesed on lbi ja lhki intro- vi ekstraverdid. Kuna ma enamike testide meelest olen ekstravert, siis ilmselt seltsiv.
 

11. Humanitaarsete huvidega (someone with humanitarian values) - ok, sellele saan selgelt vastata jah. Naljakas ainult, et selle phjal sugu mratakse....

12. nii, nd ma vist tlkisin valesti, sest Compassionate on pigem kaastundlik ja Symphatetic siis osavtlik vi? Mis see vahe neil on? Igatahes nd ksitakse, kas ma olen compassionate - sama, mis nr 7 vastus. 

13. Sentimentaalne (sentimental)  - vhe ma ei ole, eks, ulun iga asja peale?! Samas, see sna ise ajab okse peale - ma ju ometi ei ole selline, priselt. Eesti keeles annab vasteks tundeline ja rn. No tundeline ma vin ju olla, aga sna rn mulle jlle ei meeldi. Ma ei iseloomustaks ennast nii ilmaski. Nutunaine, kes peab ennast vapraks rtliks - kuidas see kirja panna?

14. Hell (affectionate) - see on selline "kui tuleb musi, tuleb ka okse"-tpi iseloomustus, millega mina ennast ei kirjeldaks. Valgete lokkidega ingel. Teisalt, ega ma loomakestele jalaga viruta ega lapsi vihka. 

15. rn (gentle) - no mida, mis selle eelmisega vahe on? Lhen katki, haavun, ehmun rumala sna peale? Ei ole vist. 

16. Soe (warm) - see on jlle selline mu meelest teiste poolt paika pandav omadus. Soe on kki see, kes kpsetab pirukaid, kelle kodust hkub hubasust, kes kaisutab sind kamiirkampsunis. Soe on vanaema, see muinasjutu oma. Samas, mingi seest surnu ma ka ei ole ju.

17. lesandele suunatud (task-oriented) - kohe nha, kuidas naiselikud omadused mehelikuga asendusid...Oluline, et asi saaks tehtud, suva need suhted. Jah, mina. ra kaaguta, tee oma asi ra, prast vid vinguda. Mhmh, mina. Hea, et ma ei viitsi juht olla, kik vihkaks mind. 

18. Arusaaja (understanding) - ega ei saa kll enamasti teistest aru. Mis teil viga on, et te ei ole nagu mina? Kuulge, kas kik ei arva nii? Pris paindumatu muidugi ei ole. ldiselt ikka inimlik. Mingi piirini - no et kui on tsine phjus, siis on vabandatav, aga mitte alati. 

19. Elurmus (cheerful) - vist olen kll, kui parajasti mni siga pole mu tuju kallale kippunud. Mossis ja tujutud inimesed mulle ei meeldi. Igasugu optimistlikud aktivistid ka mitte. Tore. 

20. Meeldiv (likable) - ksige seda jah minu kest. Kust ma tean? Vib-olla mni on uhke, et tal on vastiku ja konfliktse inimese kuulsus, aga ma arvan, et neid on vhemus. 

21. Autoriteetne (authoritative) - mul on tugev hl ja ma kipun sna vtma. Sellist ikka oled sunnitud kuulama. ldiselt liidriks olemise vastu mul midagi pole, formaalselt juht aga olla ei tahaks. 

22. Dominantne (dominant) - siin ma vga ei kahtle, et olen. Hsti ebanaiselik ja ebameeldiv. Kuhu sa trgid, ole ometi tasa! 

23. Otsene (direct) - otsene pole vga normaalne sna mumst, aga tlge pakub ka vahetu, mis jlle justkui teise thendusega. Ilmselt olen otsene, sest kui ma midagi ei salli, siis on see keerutamine, igasugu mber nurga vihjamised, manipuleerimine, suskimine. tle otse vlja ja saab asjaga hele poole. 

24. Mdukas (modest) - ei. No ei. See klab lausa solvanguna. 

25. Kindel (firm) - sltub ju jlle. Kui ma olen asja igsuses veendunud, siis jah, ma olen resoluutne, aga kui ma kahtlen, siis pigem ei jookse kohe peaga lbi seina. 

26. Lahke (generous) - ma vist ei ole lahke. Ma olen ikka kned enda poole. Mitte maniakaalselt, aga ikkagi. Tahaks olla lahke ja laia joonega, hinge tagant kik ra anda ja lauldes oma teed minna, aga ei oska. 

27. Juline, veenev (forceful) - ma ldiselt kipun vist kll oma arvamust lbi suruma, ei j tahaplaanile piiksuma, et aga mina, mina ju arvan hoopis nii. Iseasi, kui veenvalt see vlja kukub. 

28. Vimeline eristama tundeid ideedest (Able to separate feelings from ideas) - pigem eristaks tundeid faktidest. Miks tundeid ideedest eristama peaks ldse? Need suht samad ju? Kus ma valesti mtlen? Ok, kki nii, et mul on hetkeline tunne, kuidas kik oleks palju toredam, kui ma elaks palmisaarel, aga idee oleks see, et ma hakkangi planeerima sinna kolimist, mistmata, et see kik lihtsalt tuju ajel? Sel juhul ma eristan kll. Ma ei torma ldiselt tunde najal kuhugi, sest ma tean, kui ebapsivad mu tunded on. Oleneb tunnetest ka, jah. 

29. Intuitiivne (intuitive) - mida selle all melda? Esimesena tulevad mulle phe igasugu jaburuste uskujad, "mrkide" lugejad jms. Teisalt, ma olen kindel, et tunnetan pris selgesti seda, kas ma mne inimesega klapin vi mitte, on ta meeldiv vi ei ja ma olen mrganud, et paljud seda omadust ei jaga. Siiski, "intuitiivne" on kuidagi piinlik sna, ksitleks sellist mtlemise-eelset seisundit. Normaalne inimene on ikka ratsionaalne, eks. 

30. Iseseisev (independent) - oeh, loomulikult tahaks endale vastu rindu taguda ja melda, et muidugi olen. Aga tegelikult? Ma ei tea ju. Pris selline pole, kes wc-sse minekuks seltskonda vajab, aga pris ksi ma ilmselt nnelik ja hakkamasaav ei oleks. Kamoon, ma ei oska pirnigi vahetada, mblikega hakkamasaamisest rkimata.  

31. Tundlik (sensitive) - klma nrviga ma pole, jrelikult tundlik. Jllegi, tundlik on mu jaoks negatiivse varjundiga. Mingi lumehelbeke, kohe minestab. Kes on suurem solvuja? Mu meelest ma pole pris ratsionaalset inimest kohanudki, see oleks robot. 

32. Siiras (sincere) - kuna ma enda arvates vga keerutada ei oska, siis pigem jah. Valetada ma vin, kui on vaja, aga teeselda on palju raskem. 

33. Julge (bold) - mblikud, eks. Samas, kui on vaja midagi arutut, piinlikku vms teha, ma olen julgelt jrjekorras esimene, sest mis mul ikka kaotada. Ma ei karda vlja paista, oma arvamust avaldada, ennast naeruvrseks teha. 

34. Objektiivne (objective) - kes meist ei arvaks, et ta seda ei ole? Aga kes meist seda priselt oleks? Ma kigi vimaluste piires pan olla. Ma tahaksin loota, et ma ei vabanda kedagi vlja eldes: "Ta on kll m***, aga meie m***" (aktuaalsetest teemadest inspireerit). Mul kindlasti ei ole niiii palju eelarvamusi nagu mnel. 

35. Keegi, kelle tundeid ei saa kergesti riivata (Someone whose feelings are not easily hurt) - oi, ma tahaks see olla, aga ma ei ole, ldse kohe mitte. Ma olen vastuoluline, ma hppan julgelt ette, aga kui ma selle eest jalaga saan, siis lhen ikka ja nutan nurgas. Ja teinekord hppan jlle. Ei pi. Ja ma tegelikult ei taha paksemat nahka, sest mu meelest on see alatuse tunnus. Vi noh, igal juhul kahtlane - kuidas sa ei tunne midagi? 

Minu tulemus:




Kusjuures, seekord tuli tpp andrognile lhemale, aga mehelikkus on ikkagi 68% nagu esimeselgi korral. Mida ma valesti teen, et ma korralik naine ei oska olla????




 rkis  Marca     at  11:43    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, august 26, 2020



   
Thed ja numbrid 




Me oleme nd geopeitusega veidi edasijudnumate tasemele maandunud ning peale tavaaarete pakuvad palju lbu ka mistatusaarded. Need on siis sellised, kus pead koordinaadi teadasaamiseks mingi lesande ra lahendama. Ma olen avastanud, et on suur vahe, kas lesanne eeldab tekstist vi numbritest aru saamist. Tekst hakkab minu silmade ees elama, pakub lahendusvariante, aga numbrid...on lihtsalt numbrid. Asi vib olla selles, et ma testi kooli matemaatikatunnis midagi thele ei pannud ja kski valem seetttu ka silmade taga ei uju. Ma pidin guugeldama, mis on Tambovi konstant, arvasin, et see mingi spetsiaalne valem...Samas ma isegi teadsin, mis on ristsumma, L. vidab, et pole srast terminit iial kuulnud. Ma tdinen numbritest kiiresti, kui ma olengi mingi vastuse saanud ja see on vale, siis ei aita pelgalt pealevaatamisest vea leidmiseks, vaid kik tuleb algusest peale uuesti teha, sest minu jaoks puudub arvudes igasugune loogika (mataps minestaks siinkohal). Tekstides urgitseda mulle seevastu meeldib. kki on mnel snal ka mni teine tlgendamisviis vimalik? Mida viks loogiliselt siit jreldada jms. No oli ks lesanne, mida L. juba kolm korda lahendada oli pdnud, aga ma ei olnud sellesse ise svenenud ja lugesin kirjeldust alles siis, kui tema nutult kolmandal korral miskit koordinaatidelt ei tuvastanud. "Aaga...siin on ju selge snaga eldud et...?!" ja loomulikult oli kohe vastus kes. L. ise tiesti pettunud, kuidas tema seda ei ninud, nii lihtne ja loogiline. "Funktsionaalne lugemisoskus!" targutasin. Aga he arvlesande ma lahendasin tiesti iseseisvalt ksi ra, selle le olen siiani kige uhkem, mis sest, et lahendus tuli nii, et ma leidsin guugeldades ige arvujada ja sain pihta, mida sellega tegema peaks. Tegelikult on mul ikkagi tunne, et ilma arvudeta oleks nagu ks triist vhem, kindlasti on inimesi, kes toimetavad vrdselt edukalt nii numbrite kui ka thtedega. Lpuks taandub ju kik ikkagi numbriteks.


Mis viib meid sujuvalt hariduseteemale. Kas teie ka ootasite seda peva, mil uued pikud ktte saab ja lugesite siis need kik enne kooli pris algust lbi? L. vaatas mind selle ksimuse peale nagu segast. Noh, ma teen seda trikki nd laste pikutega. Ok, matemaatika jtan vahele. Aga sattus mulle siis ktte selline aine nagu tervisepetus ja johhaidii, ma vihastasin. Niisiis lapsed - alko, suits ja narko on vga pahad, sest need lihtsalt on vga pahad ja kui tarbid, siis lpetad pikali prgimel. Mitte mingit seletust, lihtsalt halb ja kik. Ka kohv on uimasti, et te teaksite. Kuulge, kui te lastele sellist juttu rgite, siis nad ei usu teilt prast enam midagi! Alkoholitarbimise halbduse nitlikustamiseks oli pilt perekonnast, kus vanemad sgilauas pokaalidest veini joovad. Eee...kultuurne tarbimine vrdsustatud padujoomisega? Mis sellest kasu on? Edasi, puberteet ja paljunemine - kasutatud vimalikult keerukat snastust, riveeri mda seinari, rgime, samas mitte midagi konkreetset eldes. Umbes nii, et mned otsustavad proovida seksuaalvahekorda (kuskil ei seletata, mis asi see ldse on). Puberteedieas noor pole aga sotsiaalselt ega fsiliselt kps soojtkamiseks. Misasi see on ja kuidas seostub eelneva lausega? Ma saan aru, et mte on vist selles - lapsevanemad palun seletage see piinlik vrk kodus ise ra, siis meie koolis ei pea seda tegema. Noh, ma olen seletanud ka, aga arvan, et kik ei tee seda mitte. Ma naiivselt eeldasin, et see aeg, kus kik kehaline oli tabu, on koolides juba lbi saanud, aga oo ei. 

Veel udseid avastusi enda kohta. Nimelt ma ostsin nd selle jublaka, millega saab autos Spotifyd kuulata ja mtlesin, et see saab ks suur nn ja rm olema, aga ei! Tuleb vlja, et kui mina olen diskor, siis ma nuan tit thelepanu. Mismttes te siin lobisete, kui tuleb nii oluline lugu?! Pagan vtaks, kas natuke respekti on palju palutud - kuulake ometi selle laulu snu! Oot-oot, vaikust, kohe tuleb selles loos ks ilgelt kva koht! Ja nad ei saa aru, miks ma pean alati autost vljudes Spotify programmist kinni panema. No ta jb ju taustal jooksma muidu! Nojah, a mis siis sellest?! No taevas, sa kuuled ja ei mrista - statistika lheb valeks!! Ma ei saa laduda statistikasse lugusid, mida ma tegelikult kuulanud ei ole, see on rige pettus ju! Ei ole kerge selliste mistmatute inimestega! Lepin nd sellega, et ma olen ilge friik ja armastan muusikat rohkem kui inimesi. 




 rkis  Marca     at  10:02    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika  

 



teisipev, august 25, 2020



    
Ma ei usu, et sa oleksid parem kui mina 




Mina, kes ma olen mitmest kohast vildakas ja valesti. Ma ei suuda uskuda, et leidub neid, kes on igapidi korras, lahked, alati andestavad, keeravad teise pse ette, naeratavad ega vihasta. Ingel vib srane olla, aga mitte inimene (kuigi minu jaoks on inglidki alati hvardavad tundunud). Inimene on ekslik ja enese jumalaks pidamine peaks ju patt olema. Aga nd roomab iga kivi alt vlja neid, kes leiavad, et ropu sna tleminegi on selline vgivald, mida kindlasti tolereerida ei saa. Vagatsejad, ma tlen - silmakirjateenrid! Ma ei usu teid! Vib-olla on see inimese nrgaks ja pigem negatiivseks pidamine lihtsalt enesekaitse- ja igustus? Kui mina ei suuda, ega siis teised paremad pole. Suudab ju enamik kurjategijaid oma teod endale ra phjendada ja talutavaks muuta - ah, kllap ka nemad minu olukorras, mis see siis ra ei olnud jne. kki ma olen ka selline? Vabalt vitegi nii arvata, sest ma ise ju tean, et isegi kui ma kitun sotsiaalselt ebasoovitavalt, siis ma tegelikult sdames halba ei soovi, ma olen heade poolel, ausna, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi kui jalgu trampides ja p.... saates! Myyiu kirjutas nii kenasti - mida sa argumenteerid viisakalt inimesega, kelle jaoks sinu argumendid on juba eos null and void, sest sa oled vanuses x, haridusega y vi soost z? No ongi ju, noh. Kas ma peaks end eemale hoidma siis? Kllap vist, aga ma ei saa, sest minu jaoks on "tde" thtsam kui mingisuguse kujuteldava maine hoidmine. Ma ei saa suud kinni hoida. See sb mu seest ra, kui ma vait olen. Ne, ma blogin, kuigi peaks vait olema. (P.S. Saate onju aru, et minagi samastan end kohati Prnitsaga, nagu VVN - et kui ma ometi oleks nii julge kui tema, VVN ilmselt ongi...)

Ma ju ei tahtnud sellest ldse kirjutada, sest see ei muuda midagi. Aga ma lugesin ka seda, mida Indigoaalane kirjutas ja kuigi ma olen ldjoontes nus, siis hakkasin mtlema, et mulle kll ei tundu blogijad hsti erinevate inimeste kambana. Ja ma loen ikka vga paljusid blogisid. Mulle tunduvad blogijad sna htne ja turvaline kamp, erinevalt FB-st niteks. FB-s mina ei julge lugu lksutada. kskord lksutasin kll ja siis lihtsalt keegi ei reageerinud, aga ikka, igaks juhuks ei torgi seda ussipesa. Kas ma olen siis see inimene, kes psib turvaliselt omas mullis ja julgeb arvamust avaldada ainult siis, kui priselt peksa ei saa? Vist kll jah. Priselus kusjuures on teistmoodi, ehk seetttu, et seal aitavad miimika jms snumi edastamisel kaasa, netis sellele loota ei saa. Priselus saab ka ra joosta, netis jb jlg maha. Vi et mulle ei meeldigi erinevad arvamused, ritan enda oma peale suruda? Mu meelest on arvamusel ja arvamusel vahe - kui sa tled, et jtis on parem kui mannavaht vi et sulle meeldib teistsugune muusika kui mulle vi isegi tmitad mulle armsaid paiku, siis las ta jb, see ongi maitse asi ja arvamus, aga mned asjad on minu jaoks "tde" ja "vale". Need mned asjad viksid justkui kigile olla, aga ikka rgitakse arvamuste paljususest, no mida, mu meelest on selge niteks see, et noh, vgivald on ikka veits midagi muud, kui kellegi pikalt saatmine. Kuidas te, vagatsejad, ometi aru ei saa, mida see teie kirutud Prnits tles ldse ja keerlete mingi vlise vormi mber? See on see, "krt, ma lhen nii nrvi, et te nii lollid olete ja ma tean ka, et mul ei nnestu teid mber veenda, aga ikka ritan ja lhen veel rohkem nrvi ning teil veab, kui ma teid lpuks sinnasamusesse ei saada, kuigi siis te saate jlle ksi kokku la ja elda M.O.T.T. - oligi ks halb ja paha inimene, sest ne, ropendas!"

Veel ks dilemma - kas ma olen Prnitsa poolt juba lihtsalt sel eeldusel, et ta eristub? Kunagi kui mulle teismelisena hullult meeldis Faith No More'i "Epic", siis isa, kelleni trendikas metal-rap veel judnud ei olnud ega kunagi judnudki, teatas, et mis seal imet - lapsele ikka meeldib kui on teistmoodi, vilgub ja vrviline! Mss on minu teema! Aga kas ainult poosi prast? Mulle tundub, et ma ise pole vimeline seda adekvaatselt hindama. Aga ausna, mulle tunduvad ikka pris paljud asjad selles "normaalsete tiskasvanute" maailmas nii veidrad, arusaamatud, ebavajalikud ja silmakirjalikud, et see ei saa ainult poos olla. 


Eile juhtusin vaatama jrgnevat videot, kus kajastatakse kohtuprotsessi Courtney le, kes olevat videtavalt lnud kontserdil oma fnni. Vaadates seda videot, ma ei usu sdistajaid. Miks? Ma usun Courtneyst halbu asju, ta ei ole mingi ingel, aga miks ma neid teisi ei usu? Need tdid, kes rgivad, tunduvad mulle ilged vagatsejad, "fnnid" nevad vlja nagu KuKluxKlani nidisliikmed. Mulle tundub, et pressitakse raha vlja, kuna Courtney on teada tuntud "pahalane", kellest vib kike oodata. Loomulikult tuleb ra ka see kuulus "aga kui mees oleks naist lnud, siis oleks kik teistmoodi!" Et siis, kui palju mngib inimese valikute puhul kaasa tema eelnev hlestatus? Kvasti, ma kahtlustan. Kellele ei meeldi mees kleidis, kellele ei meeldi "hull naine", kellel tekitavad vristust patroniseerivad tbid jne. Kui palju ldse loeb see, mida need konkreetsed tbid suust vlja ajavad? Me oleme nus nendega, kes meile meeldivad ja vabandame neid vlja, harva, kui testi kelleski pettume ja nad teise lahtrisse paigutame, kus on need, kes on lollid, pahad ja ajavad rumalat juttu. Nme iseenesest, aga inimene vist ongi pigem selline lihtne loom.









 rkis  Marca     at  10:12    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, Courtney Love, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, august 20, 2020



    
Margaret Atwood. Testamendid 






Mul on raske ette kujutada mne teose teist osa, mis oleks esimesest parem, sest paratamatult on vimalusi llatamiseks oluliselt vhem. Maailm on juba loodud, tegelaskujud olemas, le jb ainult see, mis neist nd edasi sai. "Testamendid" kirjutas Atwood videtavalt selle tttu, et fnnid tahtsid teada, kuidas tpselt "Teenijanna loos" kujutatud dstoopiline Gilead kokku variseb. Maailm ji samaks, kuid uudsust on Atwood sisse toonud peategelaste muutmisega,"Testamentides" on jutustajahli koguni kolm. 

Kas sellest piisab, et luua samasugune tugev tervik, nagu seda oli "Teenijanna lugu"? Esimene pool raamatust, mis kirjeldab Gileadi alguspevi, meeldis mulle vga. Selles on pshholoogiliselt veenvalt ra toodud mehhanismid, millega allutada, selles on oma jahmatav ning usutav loogika - jah, ilmselt see kik nii lihtne olekski. "Inimestel hakkas hirm. Siis said nad vihaseks. Toimivate abinude puudumine. Sdlaseotsingud./.../Sa ei usu, et taevas maha langeb, enne kui ks tkike sind tabab." (lk 79) Mulle meeldis ka see, kuidas Atwood keskendub asjadele, millest tavaliselt ei rgita, aga mis ometigi igasugu ebamugavustega kaasnevad. Meeste puhul ehk rgitakse murdunud luudest ja vlja ldud hammastest, aga mitte keegi ei maini tavaliselt tualettruume, hgieeni, kuigi see on vga oluline aspekt, mis teeb inimesest inimese. "Meid alandati loomade tasemele - tarasse suletud loomade tasemele -, meie loomaloomuse tasemele. Meie nina torgati sellesse loomusesse. Me pidime end alaminimesteks pidama." (lk 164) Aga kui thtis on sellistes olukordades teiselt poolelt inimlikkuse eemaldamine, see avab tee kigele muule - nemad ei ole ju inimesed! 

Kui ikkagi kahtlustada lugu ebausutavuses, siis viks melda Phja-Koreale praeguses maailmas. Ka Gileadi rahvast peeti ldiselt "usuhulludeks" - mingi kamp lollakaid, kes kusagil seal elavad oma lollakate reeglite jrgi, kllap neile sobib siis. See leldine kummaline arusaam, et rahvuslik kuuluvus on ise valitud ja oma valikut ollakse vrt. Pagulasi ei taha ju keegi. J.M.K.E. "Mingil maal". Erilisi maavaru Gileadil polnud, sjalist vimekust seevastu kll, kes nendega ikka kiskuda tahab. 

Me kik teeme sunnitud olukorras mingeid valikuid, Atwood oskab sna hsti nidata, miks ja millistel tingimustel inimesed neid teevad. Missuguseid inimlikke omadusi saab edukalt ra kasutada, kuidas murduda ja kuidas ellu jda. "Mittereageerimine on oskus." (lk198). "Keegi ei taha surra,/.../Aga mned inimesed ei taha elada helgi viisil, mis on lubatud." (lk 330).

Kogu see pshholoogia osa raamatus on huvitav ja oskuslikult kirja pandud. Aga siis saabub lpp, mille suhtes ei oska ma eriti seisukohta vtta, kas on Atwood niivrd hea kirjanik, et ma elasin loosse liiga sisse vi oli see lihtsalt lati alt lbi jooksmine. Nimelt keskendub raamatu lpuosa peamiselt actionile, mida antakse edasi teismelise ttarlapse snade lbi  (teine ttarlastest polnud kll enam teismeeas, kuid Gileadi kasvatuse tttu samavrselt naiivne) ning seda osa oli tegelikult ttu lugeda. Ilmselgelt on Atwood nende mttemaailma meisterlikult edasi andnud, kui see nii ttavalt mjub. Lihtsalt, minu jaoks oli kontrast raamatu alguse ja lpu vahel hirivalt suur. Milleks seda lpplahendust nii detailselt ldse vaja oli? "Tdrukud pstavad maailma!"? Pigem see kuidagi kahandas loo mjukust. Me ju teadsime juba "Teenijanna loost", et Gilead on minevik. Fnnid nudsid? Sel juhul vist hea, et niigi lks, sest Gilead vimu juures olijate vaatepunktist on kindlasti hea lisand teenijanna seisukohale. Nd ootaks veel Gileadi mehe pilgu lbi. Vi noh, pigem mitte siiski.  







 rkis  Marca     at  22:34    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, august 19, 2020



   
Raamatuankeet 




Leidsin ankeedi Madli juurest, kes leidis selle siit. 

Praegu loen: Margaret Atwoodi "Testamente". 


Krimka vi armastusromaan: Tiesti anripuhastest ei kumbki vist, kuigi on erandeid. A. Roslund "Elajas" ja D. Glattauer "Hea phjatuule vastu", niteks. Mulle meeldib, kui laiemalt asi ette vetakse, mitte vga kitsalt "arm vi roim". 


 Pikk dialoog vi pikk kirjeldus: Kuidagi ebaintelligentne tundub, aga pigem ikka dialoog. Ilmselt need kooliaegsed kohustusliku, aga mitte eakohase vrtkirjanduse kogemused (a la "Jumalaema kirik Pariisis" 10-lehekljelised kirjeldused) pelutavad, kuigi on kirjanikke, kes suudavad titsa nauditavalt kirjeldada. A. Ivanov "Isevrki kalmistu asukad" meenub viimatiloetutest. Aga kui ikka dialoog on puine ja ebausutav, siis on selge, et ega seda raamatut lugeda ei tasu. 


Parim lastekirjanik: Oma lapseplvest Pilvi llaste raudselt. Kaks raamatut kirjutas lastele, aga vot olid alles raamatud! Tiia Toomet ka, tema raamatud meeldivad mu lastelegi. 


Kige ebameeldivam raamatutegelane: Esimese hooga meenub Anna Karenina, aga ma olin toona lugedes teismeline ega saanud aru, mis oludes Anna oma otsuseid langetas, kki praegu ma suudaks teda juba mista? Vot Karlsson ei meeldinud mulle ka. 


Eesti vi vlismaa autor: Mis vahet seal on? 


300 vi 700 leheklge: Kui on hea raamat, siis muidugi 700. Samas, vhesed suudavad phjendatult nii pikalt kirjutada ja alati pole vajagi. Vastavalt vajadusele, ma arvan.


 Lemmik sel aastal loetud raamat: hte on raske valida, siiani olen Goodreadsis 11 raamatut maksimumhindega hinnanud juba. Kui pda valida neist ks selline, milles on kige rohkem erinevaid tahke (nalja, aga ka mtlemapanemist, pnevust, hid karaktereid), siis kki F.Backmani "revil inimesed".


Novellikogu vi luulekogu: Oleneb, kes on autor. Kuigi ka novellid pole alati minu tassike teed, siis luulesoolikas peab kohe eriti tpselt sobima, et meeldiks. 


ksikule saarele vtan selle raamatu: Mida ma teen selle he raamatuga seal? Aa, et pole eldud, kui pikaks mind sinna saadetakse ju. Ok, kui eeldada, et eraldatus kestab max 2 peva, siis vtaks Y. N. Harari "21 ppetundi 21. sajandiks", sest see on mul lugemata ja eeldatavasti ei hinga ma seda nii kiiresti sisse nagu mnd meelelahutuslikumat teost. 


Raamatupood vi raamatukogu: Raamatupoed on toredad inspiratsiooniallikana, aga arvestades, kui palju mul raamatuid "kulub", siis rahakoti ja ruumisbralikum on kindlasti raamatukogu. 


Esimene raamat, mille lugemist mletan: No vot ei mleta. Ma mletan, et mulle loeti ette "Dr Dolittle seiklusi", aga ise lugemist ei meenu. Kui vaadata oma laste pealt, siis algul ei loetagi hte konkreetset raamatut, vaid mitut huvipakkuvat korraga. 


Lugemata raamatuid mu riiulis on nii mitu: Pole htegi sellist, mis ootaks oma aega. On sellised, mis kellelegi teisele kingitud ja mida ma ei plaanigi lugeda. H. Vrno "Missioon" seisab seal niteks ja ilmselt see jbki meie peres kigi poolt lugemata. Ah, mida ma valetan, kapiphjas on mul ju "Matemaatika htupik", mille ma suure entusiasmiga ostsin ja mida ma lihtsalt ei suuda lugeda, sest mu aju keeldub arvudest.


Lemmik naistekate autor: Loll sna see "naistekas". See ei thista ju midagi konkreetset, on titsa hid naistekaid ja on ka saasta. Mulle kskord sattus ktte miski Maaja lugude sarnane llitis, naisterahva seisukohalt vaadatuna siis "veepiisad prlendasid tema musklis kehal ja pksis kummus miskit" - kki need on need "pris" naistekad? Aga muidu, kui me nimetame ldinimlikke teemasid ksitlevaid naispeategelastega raamatuid kiki naistekateks, siis see on ikka pris ebaiglane. J. Susanni "Nukkude org" on ks klassikaline naistekas, mis mulle vga meeldis. 


Seda autorit ei kavatse ma (enam) kunagi lugeda: Oh, neid on palju ju. Kui ilmas on tohutult kirjanikke, kelle loominguga ma pole veel tutvunud, siis milleks ikka pda lugeda neid, kelles juba korra pettunud oled? Jah, vahel juhtub erandeid (M.Atwoodilt ma lugesin niteks esimesena "Sda vaikib viimasena" ja see oli erinevalt tema muust loomingust tielik jura ja E.Ferrante "ksilduse pevad" mulle ka ei meeldinud), aga enamasti mitte. 


Mu raamaturiiul on sellist vrvi: Peaaegu must tumepruun.

Ulmekirjandus on minu jaoks: Mulle meeldivad utoopiad ja dstoopiad, mis omavad paralleele meie maailmaga, niisama kborgite lahingutest ei viitsi lugeda. Mitte action, aga maailma- ja karakteriloome. 


See autor ajas mu nutma: Minu puhul ksige parem, kes ei ajanud :)

Ma soovitan sulle: Mulle ldiselt ei meeldi kellelegi midagi soovitada, sest ma ju tunnen ainult ennast ega vi iial teada, mis teistele sobib. Hetkel ajakohane ja muidu hariv soovitus oleks D.Quammeni "Hpe: zoonoosid ja jrgmine leilmne pandeemia". Hoiatan, et le 700-lehene tellis ja kuigi ma lugedes mtlesin, et oh, see viks ju ometi inimesi natuke mtlema panna, siis tegelikult olen ma ikkagi pessimist - usk on tavaliselt tugevam kui mtlemine. 


Ma olen kohtunud selle kirjanikuga: Maarja Kangrot kisin kskord kuulamas. Mart Kivastikuga tegime mu endises emakeeleklassis suitsu (koolikokkutulek, noh). Ega ma rohkem vist polegi kedagi kohanud va juhuslikult tnaval ninud. Eraeluliselt kirjanduskauge inimene. Ma isegi silmakirjalikult eeldan, et kirjandusringkonnas les kasvades ja sellega lvides oleks elu nagu hernes, aga ne, ei vedanud. 


Peale lugemise armastan veel: Muusikat, sa ja magada. 





 rkis  Marca     at  09:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, raamat  

 



teisipev, august 18, 2020



    
Ma olen Tartust ja vin su peale khida! 




Nad rkisid (loe: ma ise arvasin)  - vta puhkus juuli lpus, siis on alati ilusad ilmad! No ja kui ma siis he korra seda lpuks ka teen, juhtub loomulikult olema see aasta, mil see valem ei kehti. Pealegi on mul nd veel tunne, et suvi ongi lbi, mis varem langes kokku augusti lpuga ehk oligi pmst tsi, aga nd tuleb mul pea kuu aega selle tunde kes vaevelda! Siit moraal - ra muuda oma mustreid!

Patt, mida enamasti kll uhkusenoodiga eldakse "eestlane ei oska puhata", minu kohta kll ei kehti. Alati, kui ma teen midagi, mida "peab", tunnen iga rakuga, kuidas elu mda kihutab. Ma olen kuulnud, et see vib ka vastupidi olla - mni tunneb sarnast revust, kui end ldvaks laseb ja elu naudib. Me siin "peame" lastetoa asju sorteerima, praktilistel phjustel titsa, muidu pole kirjutuslauda kuhugi panna lihtsalt, mni siin lastakse vib-olla sgisest kooli (mul sai juunis 10 aastat lasteaeda lbi! Juhtus kuidagi nii, et lapsed selliste vahedega, et sai testi 10 aastat jutti ja ilma pausideta lasteaiatatud). Kuulen siis, kuidas see mni vaikselt pobiseb "koguaeg see orjat!" Nojah, see kbi pole kll knnust kaugele kukkunud. Selgituseks, et orjatle aetakse ta sagedusega nii kord kvartalis heal juhul ja siis suudab ta ka enamasti viilida. 

Mis ma siis puhkuse ajal tegin? No Naiivis kisin niteks tol toredal peval, mil kik jlle alguse sai. Ok, tegelikult me lihtsalt jalutasime sealt lbi, ei rkinud kellegagi, ei ostnud midagi, aga ikkagi hea ajastus. Tna ngin unes, et Tommy karvade vahel hakkasid kukeseened kasvama, eriti palju oli tal neid tagajalgadel, mtlesin, huvitav, kas on hea neid sealt korjata, istub teine ju vetsus seente peal. Ehk noh, metsas sai vih(i)masel ajal tihti kidud. Enamasti olid kik "minu" seened juba ra korjatud, mis ajas kergelt marru, aga ikkagi. 

Ma viks muidugi Google Photos ette vtta ja kronoloogilises jrjekorras kik ette laduda, aga kuidagi ei ole seda tunnet. Eestist vljas ei kinud, aga sees sai pris palju ringi sidetud. 

Ratastega kisime Viljandis niteks, oli plaan lapsed ka kaasa vedada, aga neil vist parem vaist, igatahes nad ei viitsinud ja lksime kahekesi. Kohale judes muidugi selgus, et just sel hel peval, kui me mber jrve geotuuri tahtsime teha, on seal mingisugune THE mber jrve jooks (mulle tundub, et seda on neil seal rohkem kui korra aastas tegelikult) ja meenus ka, et Viljandis on ju paganama med. Ma ei tea, mida need lapsed seal teinud oleks, ma ise olin ka parajalt surnud, aga pev otsa me seal ringi ukerdasime. 

Tallinnas kisime mitu korda, sest ma vitsin ju tpselt enne kevadist korontsi Feministeeriumi naistepeva viktoriinis (mis oli udselt lebo) muuseumidepiletid ja nii ma siis kisin neid he korra lunastamas (olid koroonasegaduses kaduma linud), teise korra lunastamas (sain ktte, aga muuseumidesse ei judnud) ja kolmanda korra natuke muuseumides, aga mitte kigis. Fotografiskas kisin Tom of Finlandi nitusel, llatusin, kuidas mnedel meestel on tsimeelselt tielik trge homoseksi ees - nii naljakas! Telliskivi llatas positiivselt, nii ge! F-hoonesse judsin ka aastaid peale selle koha kuulsaks saamist (vhemalt meil provintsis ohati ndsalt selle koha peale). Kadrioru lbustuspargis lastega - tuli vlja, et nad veidi liiga suured juba selle jaoks. Jaapani aed - nii ilus! 



 P.S. Vihkan uut Bloggeri liidest! Kolm korda pdsin siia pildiallkirja lisada, et paganama Jaapani aia orav, aga no prast ei lase enam normaalselt kirjutada. Kik lehed tehakse nd mobiilisbralikuks nagu mind see huvitaks. udne meldagi, et keegi loeb blogi tisversioonis telefonist - silmad jvad haigeks ju!

Edward von Lnguse nitusel kisin ka, mulle meeldis enim see teos:



Tegelikult oli sealkandis kige muljetavaldavam see, et kogu piirkond, kaasaarvatud Selver on ndalavahetuseti vljasurnud. Tsine rikvartal, aga mihuke raiskamine.

Luna-Eestis kisime ka, rkides jlle koledatest kokkusattumustest, siis pev enne kui keegi tornist alla kukkus, olime meiegi seal. Tamulas kisin ujumas, kuigi kollane lipp oli ja jrgmisel juba punane, ei saanudki aru, misprast, ksida ka ei tahtnud. Vru keskvljak on vga lahe, ei tea mina, mida seal kobisetakse. Pizza Olived soovitan seal keskvljakul, rahvast oli palju ja pizzaga lks aega, vtsime muid toite ja need oli lihead. Tegemist ses osas huvitava kohaga, et pikka aega paiknesid nad kuskil Ihamarus ja pidasid seal vapralt vastu, enne kui oma riga linna (tallinlased naeravad siinkohal) kolisid. 

Vudilas kisime ja Kivili seikluskeskuses. Massid-massid! Saartele jlle ei judnud, Prnusse polnud vimalik, sest kik bimiskohad vlja mdud. ldse avastasin, et ilma suvilata oleks puhkamine ikka kaunis keeruline. Praegu ma vtan ktte ja sidan mere rde, millal tahan, ma ei pea seal ei niitma ega rohima, samuti ei ksita raha - lpuks sain pihta, et see on vist luksus. See, et suvila kodust kahe tunni tee kaugusel asub, on pigem pluss, seetttu on olemas ju maja ka teisel pool Eestit asuvate kohtade klastamiseks. Lne-Eesti on katmata, seeprast sinna ei jua ka. 

udne on see, et terve suve jooksul sai kidud ainult hel festivalil (Punk&Rock Tartus) - ma ei taha, et see on uus normaalsus! leeile jalutasin kahe paiku sel lbi Tartu kesklinna. Omaette pnev ja samas jube ka - Genklubist Raekoja platsini ei tulnud mulle mitte htegi inimest vastu! Alkohol teeb hiskonnast hiskonna? Inimesi pole, sest alkomgi keeld peale kmmet htteist baarides ja kik kohad on kinni. Raekoja platsis olid inimesed ka ainult seetttu, et Tartuff. Mismttes inimesed ongi nii passiivsed, et istuvad nd kodus vi? Minu jaoks on see llatus, poleks uskunud. Nii vhesest piisabki, et kik teistmoodi oleks.




 rkis  Marca     at  10:01    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kass, kulinaaria  

 



kolmapev, juuli 15, 2020



   
Foobiatest 



Ei, ma ise ei ole sellel Ahhaa nitusel kinud, aga lapsed rkisid. Vrsnade leksikon tleb "foobia" seletuseks "haiguslik kartus, pelg; viha, vaen, plgus". Kreekakeeli on jah lihtsalt hirm, aga minu peas on samuti foobia justnimelt haigusliku, mitte normaalse hirmu snonmiks. Nitusel olla esitletud hirmu elektri, tule, krguse, tugevate helide ja muu sarnase vastu. Mu meelest tiesti eluterved hirmud, mis peaksid meil kigil olemas olema, et mitte nppida rippuvaid juhtmeid, pista pead ahju, ronida kuhugi, kust alla potsatades rasked tagajrjed oleks jne. Veidi ebannestunud nitusepealkiri minu silmis. Foobia on kraad kangem kraam, ma kohe rgin, ma ise elan he sellisega.

 Mnikord keegi teatab, et ta jah, kardab kah mblikke, olla selline paks ja karvane elukas tal toas olnud, suisa vastik sellist ajalehega purki ajada. Palun! Selle definitsiooni jrgi kardan ka mina madusid, sest testi, ktte vtta ma neid ei taha, kki salvab vi midagi. No ldse, niimoodi meldes kardaks ma pris paljusid asju. See, mida mina mblike vastu tunnen, ei ole mingi mistusega seletatav hirm. See on midagi elu segavat, midagi, millega alati erinevates olukordades arvestada, midagi, mis sind uneski maha ei jta. Ja kui ma saaks euro iga korra eest, kui mulle on ptud seletada, et oi, nad ei tee ju midagi, nad kardavad sind, sa oled neist mitu korda suurem! Ega testi, polekski selle peale tulnud...Ma kardan mbliku kujutist. Ma ei suuda teda vaadata isegi pildil, see on nagu...ma ei tea...otse maailma kige suuremale udusele, kurjusele vms-le otsa vaatamine. Mul hakkab sna otseses mttes fsiliselt halb. Ma natuke pelgan ka tomatisabasid, need meenutavad mblikke. Kusjuures ma ei karda suuri karvaseid tarantleid, nendega on umbes sama teema, mis madudega, et lihtsalt ktte ei vtaks, ma kardan just neid mbliku kujuga mblikke, tarantel on nagu miski paks kaisuloom juba. Kunagi vaatasin foobiaga vitlemiseks ksinda ra filmi "Eight Legged Freaks", aga sealsed mblikud olid minu hirmu jaoks ka liiga le vlli.

 Kui ma olin vike, siis oli mul ks unistus. See oli ks sna kole unistus. Ma nimelt lootsin tappa kik mblikud enda majast ja hoovist. nneks ma lapsena ei tajunud, kui lootusetu see on. Jah, ma tapan mblikke, ma ei salga. Ma ei saa elada mttega, et mblik on kuhugi vlja viidud - ta tuleb ju sealt tagasi ometi! Lapsena me lasime he naabrite kraanikausist alla ja paari peva prast oli see tagasi - raudselt sama tp! Mis mttes "mblik on ammu ra linud?" Kuhu? Millal tagasi tuleb? Kui ma laipa ei ne, selles toas mina ei maga! Kui L. li mul klas olles he elaja ksimata surnuks, siis ma teadsin - tema on see ige! Rtel valgel hobusel, kes pstab mu koletiste kest! Ex kis paberist toruga, kust mblik igal teisel korral maha potsatas ja seletas, kuidas mbu on nneloom...

 Minu ja mblikuarmastajate vahel laiub kuristik, mida juba ei leta. Ma tahaks teada, kas mul on miski lapseplvetrauma selle teemaga, kahjuks ma ei mleta ja vanemate jaoks ei olnud see ilmselt mingi oluline sndmus, mida meelde jtta. Isa mul kardab ka mblikke, tal on isegi raskem, sest no kuidas meesterahvas pisikest putukat kardab, aga eks see minu paaniline hirm ja kisa ajab ka inimesi hulluks. Vi et rgu ma lastesse oma hirmu sstigu! Hea elda. Mini kardab, aga ma ei tea, kui paaniliselt, Mikro omasnutsi ei karda. 

 Meil satuvad vetsu lambi sisse need jledused, ma nd teadjamana kontrollin alati enne le ja siis saadan hvitusmeeskonna mehe nol enne sisse. Kruvib lambi lahti, uputab koletu looma ja ma saan rahus pissile. Mis ma siis teen, kui meest kodus ei ole? Sellele on udne meldagi. Ennast teades ilmselt lasen dui alla. Aga kui nr 2 hda? kki kassiliiv kuidagi...? Priselt. Sellega on nagu krgusegagi, mis kaasa kisub, ma ei saa istuda potil ja mitte lambi poole vaadata, nii lihtne see eluke pole. 

 Ilmselt on Billy Bob Thorntonil, kes antiikmblit pelgab, veidi kergem kui mul vi noh, kas nimetada foobiaks vi isegi hirmuks seda, kui kellelgi hakkab toataimede seltsis ebamugav? Mulle tundubki, et hirmu tuntakse, foobia all aga kannatatakse, need ei ole pris sama tugevusega misted. 


 rkis  Marca     at  22:04    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






neljapev, juuli 09, 2020



    
Kaspar Colling Nielsen. Mount Kopenhaagen 





Mulle tundub, et selle autori puhul saab selgelt elda, et ta avardab mistet "kastist vlja mtlema".

 Tema "Euroopa kevad" tlgiti eesti keelde varem ja kuna see avaldas mulle omajagu muljet, siis haarasin kohe ka "Mount Kopenhaageni", mis on tegelikult Colling Nielseni esimene teos. Ilmselt tehti igesti, et "Euroopa kevad" meie keeles esimesena avaldati, sest "Mount Kopenhaagen" jtab mulle pigem "isutekitaja" kui tervikliku romaani mulje. Iseenesest see ongi eellugu, sest mgi ise on olemas ka "Euroopa kevades", kuid seal pigem taustana. "Mount Kopenhaagen" sisaldab 17 erinevat lugu, mida kiki hendab llina mgi, kuid terviklikku lugu sealt ei leia. Lugudega, tundub, on Colling Nielsen aga pdnud ennast lugejaile vimalikult mitmest kljest esitleda - see olen nd mina ja seda kike ma oskan! ldse mitte irooniliselt, mu meelest titsa kaval vte ja lood on tepoolest eriilmelised. On ju nende hulgas ka tiesti korralikke ja turvalisi kigi reeglite jrgi kirjutet novelle nagu niteks see Ulla ja Apu armastuse lugu vi siis ttut absurdi (st lugu, millest ma aru ei saa) nagu "Hall daam". Aga peamised on ikkagi need teised lood.

 Kindlasti olete kohanud inimesi, kes groteskselt ja detailselt oma operatsioone vi snnitusi kirjeldavad, teised mber kisamas, et "appi, j ometi vait!", aga teisalt on pris pnev kuulata ikka ka. Meelelahutuslik, aga kuidagi nurjatul viisil. Ei-ei, siin raamatus ei ole mingeid vikaid ega jlke lugusid, lihtsalt...no Collin Nielsen jtkab oma mttelngaga seal, kus teised, "normaalsed inimesed", peatuksid. Teda ei kammitse loogika, eetika ega esteetika ning ta ei pea tabusid millekski. Ma isegi ei hakanud guugeldama, kas testi tehti vanasti tennisereketite keeli kassisoolikatest. (tlesin selle vimaliku fakti kva hlega vlja ja laps ksis "aga mis vrvi need soolikad olid?" nagu see oleks kige loogilisem asi maailmas, mille vastu huvi tunda sellise info korral. Mis omakorda vist nitab, et meil on kigil mingid enda jaoks loogilised rajad, midapidi mtlemine kima peaks ja kui ei ki, siis llatume.)

 Mida Colling Nielsen selle raamatuga meile elda vis pda? Peale selle, et nidata, kui hsti ta kirjasna valdab st. Mulle tundub, et kuna me rajamisel mingit selget eesmrki polnud, mingi vajadus inimesi tagant ei sundinud, siis ehk on mgi nide selle kohta, kuidas vikski lihtsalt pihta hakata, eks prast paistab, mis vlja tuleb, tavaliselt miskit ju ikka tuleb. Midagi hoopis erinevat sellest, mida arvata osati. Raamatus igatahes neid llatusi jagub. Vaimu avardamise raamat, iseasi, kui valutult see lheb, aga no kas peabki kik kergelt ktte tulema? Mge ehitati kakssada aastat. 


 rkis  Marca     at  21:49    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, juuli 07, 2020



    
Elena Ferrante. Lugu sellest, kes lheb, ja sellest, kes jb 





Ferrante tetraloogia teise raamatu kohta olen elnud: Igatahes on selle loo suureks teemaks just "kuidas muudab haridus naisterahva positsiooni patriarhaarses hiskonnas". Veidi pikemalt kirjutasin siin (9. raamat) ja mis ma oskan elda - kolmas raamat seda sama skalpelliga likamist jtkab, kuigi selle alapeakiri on mittemidatlev "Vahepealne aeg" ning alguses mulle isegi natuke tundus, et tegemist ongi vaid vahepeatkiga enne loo ilmset kulminatsiooni viimases raamatus. 

 Siiski, kui teises osas tundub, et haridus saab naise vaid vidule viia, siis selles osas tutvustatakse kiki neid karisid, mis haritud naist maailmas ja eriti meessuhetes ees ootavad. Endiselt vlub mind see, kuidas autor ei loobi mingeid juhtmtteid ega tsitaate, mida alla joonida vi vlja kirjutada, vaid loo ted paljastuvad ainult lbi tegevuse ning on selgelt sellega seotud. Ilmselt on see ka phjuseks, miks teosest nii hea seriaali sai teha. P.S. Antud juhul toetavad nhtud seriaaliosad (kolmanda osa jrgi tehtud seeriaid veel pole) raamatut tielikult ja mu meelest annavad ka lugemisel visuaalset klge juurde. Kui nd just selle  osa valguses nhtud seeriatele melda, siis on sealne nitlejate valik enam kui ideaalne.

 Mned tekkinud mtted haridusest. Lenu leiab, et temal puudub oskus melda, seevastu Lilal on see oskus olemas. Ei piisa sellest, et suuta teha loetust kokkuvtteid. Mtlemisest annab mrku see seletamatu hetk, mil saadud teadmisest snnib lugeja peas uus teadmine. "Ta on lugenud tohutul hulgal leheklgi ja ksnes stib neid lennukalt mber, etendab" - nii iselooomustab Lenu seda, mida ta pealtnha haritud inimeste puhul thele on pannud. Ehk siis haridus vs haritus. Kust tuleb aga see mstiline "oskus melda"? Mulle tundub, et see ksimus saab ka teatava vastuse - sul kas on sisemine motivatsioon vi seda ei ole ja sa harid end vaid vlistel phjustel. Lenul on algseks motivaatoriks Lila, hiljem ka Nino. Kik tema thtteosed saavad tuke kelleltki teiselt, mitte temalt endalt.

 Selle teemaga seostub ka sna intrigeeriv intelligentsete meeste teema. Lenu kahtlustab, et meeste soovis naisi petada peitub soov naist endasarnaseks muuta, teha naisest olend, milline mees ise naisena oleks, n "vimalus laieneda naissoosse". Ma sain aru, et see on just see, miks ma alati jahmatusega kuulan neid naisi, kes leiavad, et mees peaks neist kindlasti intelligentsem olema. Ma saan aru, et intelligentsil on erinevaid osi ja tegelikult ei saa pris nii vrrelda - alati on asju, milles on parem ks vi teine, kuid sellise intelligentse mehe soovi taga kujutan mina alati olukorda "petaja - petatav". Mina istun, vaatan ja ootan, kuidas mehe suust kuldmune pudeneb. Mu jaoks see ei ole suhe, mitte romantiline vhemalt. 

 70ndate Itaalias puutub Lenu kokku ka tollase feminismiga ning raamatuski on varjatult mned  phited sees. Enamiku loo meessuhete puhul saab tdeda seda, et "mehed on naised vlja melnud". Tollased mehed ei tundnud tegelikult naisi, kellega nad koos elasid vi elu alustasid, kombed olid sellised ja seda enam olid nad okis, kui ettekujutus reaalsusega nihkesse lks ning see ei olenenud absoluutselt mehe haridusest. Kindlasti on seda tnapevalgi, kuid eeldan, et vhesemal mral siiski, inimesed on hakanud ksteisega rkima. Vib-olla on natuke ebaiglane, et ainsa naist inimesena ngeva meestegelasena on ra toodud dini negatiivne tp, kuid ehk on siin oma loogika - hundiseaduse jrgi elajad ei pea hiskondlike normidega arvestama. Korralikud mehed-naised elasid ksteise maailmadest sna kaugel ning neile oli mugavamgi, kui teise omast vhe teati: "Meeste eest pidi kike varjama. Nad eelistasid mitte teada, nad eelistasid teha ngu, et see mis juhtus lemuse juures, ei juhtu kunagi naistega, kellest nad hoolivad ja keda - selle mttega olid nad ka les kasvanud - nad peavad kaitsma, kui ka neid endid vidaks seejuures maha la." (lk 94) Rtellikkuse paradoks ahistamise vaatepunktist. Samas ei saa ka elda, et kik sellised arusaamad soorollidest praeguseks kadunud on.

 Kuidas siis vabaneda vaesuse ja primitiivsuse mdasoost, kui isegi haridus see vluvits ei ole? Raamat kajastab taustal ka tollase Itaalia poliitilisi probleeme, vitlust kommunistide ja faistide vahel. Lila usub, et revolutsiooni tegemise asemel tuleks siiski hoopis ennast harida, mis sest, et see mingisugune vluvits olla ei pruugi, ometi avab see uusi vimalusi, mida revolutsioon enamasti vaid hvitab.

 Mulle meeldib, et see raamat on korraga nii pnev kui ka arukas, mulle meeldib, et ma ldse ei tea, kuhu lugu viimases raamatus trida viks ja ma olen ainult natuke pettunud endas, et ma ei suutnud seda lugu aeglasemalt lugeda.

P.S. Nii nagu "Minu geniaalse sbranna " puhul pole selge, kumb siis ikkagi see geniaalne on, ei ole ka selle osa puhul heselt mista, kumb on jja, kumb mineja.

 Aith Varrakule raamatu eest!

 


 rkis  Marca     at  23:02    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, feminism, raamat  

 



neljapev, juuli 02, 2020



    
Keerulised ksimused 



Kuna ma lubasin, et ma seda blogimeemi ei tee, siis muidugi teen.

Oled sunnitud veetma pool aastat asustamata saarel, muust maailmast ra ligatuna. Sul on vimalik endaga kaasa vtta ks blogija. Kelle valid?
 Nii, vaadake nd mind, soorollide mittesallijat, eks. Mne mehe, kohe kindlasti vtaks kaasa mne mehe. Sest mehed teevad td ja peletavad mblikke. Need ei ole naiste td. T ei ole naistele, hesnaga :) Ah et millise mehe? No suva see - oluline on ju sugu, mitte konkreetne isend. 

Oletame, et sul on nnestunud tol saarel ellu jda. Aga rumala peaga lhed jrjekordsele merereisile, satud tormi ktte, ja voil! taas kord maandud asustamata saarel, ihuksi. Seekord on sul vimalik endale seltsiks valida ks blogi. Jaa, mitte blogija, vaid nimelt blogi. Sinu valik on... ?

 Et siis tnu eelmainit mehele nnestus mul ellu jda ja mida ma vtaks oma viimaseks lektriks selleks viimaseks ndalaks pooleks pevaks asustamata saarel? Mul on umbes 70 blogi lugemislaual (jaa-jaa, arvestatav osa neist mitteaktiivsed) ja ma peaks teoreetiliselt valima sellise, millest ka midagi lugeda on st pole kik ra loetud vi kirjutatakse tihti juurde. Ma jn vist selle Courtney fnniblogi juurde, keskmiselt 37 postitust ndalas ja paljudel juures miski infokild, mille jrel jneseurgu hpata. 

Kellega blogijaist tahaksid heks pevaks kohad vahetada?

 Kahjuks ma igasugu glamuursete suunamudijate blogisid ei jlgi (need vist ongi pigem Instagramid) ja kik blogijad on ldiselt tavalised normaalsed inimesed, kes erilises kttesaamatus luksuses ei suple. Ma tahaks ikka enneolematutele rikkustele oma npud kasvi korrakski taha ajada, et no mis tunne on ampanjavannis liguneda, saada sponsoritelt kutseid miljonijahti testima Maldiividele jne. Seega, valime kttesaadavaima naudingu ja Gambrinuse llepeviku - saaks vhemalt eksootiliste jookide juures mekutada, kasvi 3 pudelit htu kohta nagu ta arvustuste piirmr kipub olema.  

Sul on tarvis Inglismaa kuningannale htusk kokata. Keda palud kki appi?

 Eelmainit Gambrinusel on muidu toidublogi ka, mida ma aeg-ajalt loen, aga see on selline, kus ta ise sa ei tee, vaid hindab teiste tehtut. Minu masti toidunaudingud, hesnaga, aga see siia ei kvalifitseeru. Ja mis mttes appi? Lasta mind kki, kasvi appi, ei tota mingil juhul head. Jtan vahele.

Sul on vaja stiilinu. Millise blogija kest ksid?

 Mulle tundub, et neist blogijatest, kelle visuaali ma ninud olen, hindan ma kige rohkem Madli stiili. Need t-srgid, mille ta endale ja pojale kujundas, olid ikka teliselt andekad. Teisalt, ma ei julgeks vist teda ikka usaldada, ta ju nimelt vidab, et kusagil on tal ks suur tagumik, aga selle olemasolu pole mina kll iialgi tuvastanud :) Ja kui juba temal on tagumik, mis siis veel mul on! (See on selline koht, kus ma ritasin sbralikku nalja teha, aga vabalt vib olla, et lks le piiri, vabandan juba ette, sest neid kohti tuleb siin veel ehk siis asi, mille prast ma algselt ritasin neid ksimusi vltida, aga nii lbus on ja ma ei suutnud lpuni vrikaks jda...)
 P.S. Stiilist - leidsin aktuaalse abivahendi, millega lotti varjata!




Sul tuleb asendada loomaaia lvipuuri talitajat, abiks vid vtta he blogija. Kelle valid?

 T on meeste jaoks, kas ma juba ei maininud? mblikud, lvid - potato-poteito.

Sa hakkad thtsale kohtumisele hiljaks jma lihtlabase hommikuse laiskuse tttu. Et laiskus ei kvalifitseeru mjuva phjusena, vajad usutavat vabandust, head Lugu. Kes blogijaist viks sind selle vljamtlemisel aidata?

 Ma hilineks ja phjendaks seda nii, et ma jin hiljaks, sest ei tahtnud ldse tulla. Vhemalt mulle see sellise olukorra kige ausama kirjeldusena tunduks. Aga ma aiman, et siin oodatakse vastust sellele, kes kirjutab hid, reaalsusest hlbivaid lugusid. Tilda, konn ja Kaamos ilmselt. Samas, Tilda kest ei ole julgenud mina ka parooli ksida, konna "Esimene sada" ji mul pooleli ja Kaamose lood vist ikka enamasti kajastavad reaalsust.

Sul on vimalus he blogija isikliku elu kohta mistahes ksimusi esitada. Kelle valid?

 Kui ma tahaks kellegi isiklikus elus sobrada, ma loeks pereblogisid. 

Nimeta mni blogi, mida sa oma blogrollis presenteerimast hoidud, kuid sellegipoolest teinekord salaja lugema hiilid. 

 Pereblogid, muidugi. Tegelikult ma ei suudaks parimagi tahtmise juures kiki loetavaid blogrolli lisada, see lheks liiga pikaks.  

Millised blogid sind rritavad?

 No ma vahel nen blog.tr.ee-s eelvaadet mnest postitusest, mis juba pealkirja poolest harja punaseks ajab, aga ma ei lhe neid ka lugema. Igasugu Odini sdalaste ja muude sarnaste blogid, perekonnakaitsjad, vandenuteoreetikud jne.

Millised blogid sind vaimustavad?

 Sellised, mida peavad inimesed nagu mina :) Tegelikult ju ka, need blogid, millest kumab endale sarnast maailmavaadet, hingesugulust ja millega tahaks kaasa noogutada, et jaa-jaa, nii on, mina ju ka, aga sina oskad nii palju tabavamalt seda kirja panna!

Kige ilusam blogija?

 Ma ei ole enamikku blogijaid ldse ninudki, aga mletan, et kui ma esimest korda Jane blogi pilte vaatasin, siis ma ikka heldisin, et "kui kena naine!". Ja veel seda ka, et "nii ilusad juuksed!". Prast alles sain teada, et Janel on loomulikult hoopis lokid ja ta neb kurja vaeva oma juuste sirgendamisega, mis omakorda on jlle tend sellest, et mulle meeldib kik, mis ei ole loomulik. See jb nd taas kahtlaselt klama, aga ma ei heida ldse kellelegi ebaloomulikkust ette, tahan lihtsalt elda, et mulle meeldib miskiprast n tuunitud vlimus. Krt, ma rohkem ei tle selle kohta midagi, ikka ei kla nagu kompliment. P.S. Kuidas on vimalik endal ise juukseid sirgendada? Mina ei oska, kuigi olen kordi proovinud. Ok, klgedelt saab enam-vhem korda, aga tagant? Ja inimesed imestavad ega saa aru, kui ma neile sellest probleemist rgin...

Kige ausam blogija?

 Aususe osas ei tea kellelegi midagi ette heita, aga avameelsuse osas meenub ikkagi VVN esimesena.  

Kige mistlikum blogija?
Kuidas Kasvatada inimest. Tema postitused on alati nii tasakaalukad ja argumenteeritud, et teevad silmad ette enamikule arvamusartiklitele ametlikus meedias.

Kige hingekosutavam blogija?

 Huvitav, mis mu hinge viks kosutada? Ma arvan, et enamik blogisid teeb seda, ma ei loe ju neid, mis rritavad. Kindlasti kosutavad hinge kaunid looduspildid ja nunnud linnud-loomad ehk siis Remo Savisaare fotoblogi.  


Blogija, kellega sa hingesugulust oled tundnud?

 Jllegi, ilmselt enamikuga keda loen, mingil hetkel. Mni ldse ei kirjutagi sellistel teemadel, mille puhul viks hingesugulust leida, ei ava oma hinge niielda. Kige rohkem ilmselt (ja osalt ka seetttu, et nemad sellistest teemadest kirjutavad) VVN ja Karikate emand. Teisalt, nad on minust ikka vga erinevad inimesed, millest viks ehk jreldada, et hinges vimegi me kik sna sarnased olla, lihtsalt tuhnida tuleb sgavamalt.  

 Blogija, kes sind naerma ajab?

 Olenevalt teemast suudab alati vga tpselt emotsioone tabada Rents, mu meelest. Et kui on naljakas, siis on tiega ja kui vihastab, siis ka. (Siis olen vihane koos temaga, mitte tema peale, st). 

Blogija, kes on sinu jaoks salaprane?

 Ma arvan, et eks me oleme kik igahe jaoks enda peas mingi pildi kokku pannud, seega salaprale vga ruumi ei j. Ainuke, kelle le pead murda on Hundi ulg, seda paraku tema "haihtumise" tttu ja lootuses, et ehk ta ikkagi veel vlja ilmub.

Blogija, kelle postitusi sa pikisilmi ootad?

 Ma ei tahaks, et keegi teist ra kaoks! Vga harva kirjutajatest Eliisabet ja rohelisemrohi, Manjanast pole ammu kuulda, kristallkuuli ootan alati. Siiani nimetamata lemmikud, keda alati rm lugeda: ritsik, Indigoaalane, Katarina von Blogger, Murca. 

Sinu lemmikkommentaator(id)? Paluks vaadata laiemalt kui vaid su omaenda blogisabade piires.

 hinen notsu kiitmiskooriga, Kaur on alati diskussiooni tekitav kommenteerija, Morgie  vga asjalik ja suudab asjale vaadata sellise nurga alt, mis mulle phegi ei tule. Teiste blogidest AbFab oma alati tpse ja terava keelega. ldse on kommenteerijad enamasti toredad, ma alles sel aastal alustasin segaste ja solvava tooniga kommentaaride kustutamist, sest 95% kommentaaridest on minu blogis alati informatiivsed ja arukad olnud, ses osas on mul vga vedanud. Suur tnu selle eest, ma muidu ei julgekski! 


Ja lpetuseks llatus: saad kuldkalakesele esitada kolm blogiteemalist soovi. Lao lagedale.

 Ma isegi ei hakka les lugema kiki neid vanu ja ammukadunud blogijaid, keda kangesti uuesti lugeda sooviks. 14 aastat on ikka ropp pikk aeg ja arusaadav, et inimesed vahetuvad. Samas vahel ikkagi tuleb nostalgiahoog peale.

 See nd niivga miski soov ei olegi, aga mulle tundub, et kuigi blog.tr.ee-d keegi ei halda, on see ikkagi jnud ainsaks tsiseltvetavaks kodumaiste blogide kataloogiks. On olemas miski eestiblogid.ee ja blogs.station.ee, kuid need tunduvad rohkem surnud, kui vana surnu ise. Vahepeal mllasid seal kll mingid reklaampostitused ja mned mistlikud blogid kustusid blogipuust teadmata phjustel ra, aga no ta elab siiski. kki pakuks keegi sel pinnal Marimellidele konkurentsi? Vi on pigem nii, et need pris popid blogid mingit kataloogi ei vajagi, sest neile on oluline vaid nemad ise ja ka nende lugejaskond piirdub paari blogi lugemisega? Mulle jlle selline levaatlik asi meeldib.

 Ma vaatan, et mu soovid on umbes sellised, et "keeraks aega tagasi" kik. udne! tleme siis viimaseks selle, et hid uusi blogijaid viks juurde tulla, mitte ainult suunamudijaid.

 Oot, neljanda soovi pressin ka vlja, et keegi nd ei solvuks, kui ma teda ei maininud vi just ebasoovitavas valguses mainisin! Love U All & Peace'N'Love jne. 
 


 rkis  Marca     at  09:40    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, isiklik, koomika  

 



kolmapev, juuli 01, 2020



   
Lihtsad ksimused 



Leidsin veidi lihtsamad ksimused seiklusjuttude blogist, originaalis Briti blogi Instagramist prit ja mtlesin, et harjutan ka ktt. Juhuks, kui ma meelt muudan ja selle blogijate ksimustiku lpuks ikka ra teen, sest mulle pahvatas selles osas ootamatult paar mtet phe ja nd nad keerlevad seal ja hirivad mind.

Du vi vann - du. Ma olen elanud ka vanniga kodus ja mu vanematekodus oli suisa mullikas, aga seda kasutati umbes korra aastas. (Krvalepikena, seal on ka paarkmmend aastat seisnud tutikas nudepesumasin, mille ema mttetuks tooteks on tunnistanud ja peseb siiani nusid eraldi kausis. Ei, mitte kraanikausis, sest rasvane kraanikauss on rve ja vett kulub ka nnda vhem. Mulle tundub, et osa mu mentaliteedist on sealt prit. Nutitelefon on mttetu leiutis.) Vannis kies tuleb ju end lpus ikkagi duiga le lasta ja vanni mnust iseeneses mina aru ei saa. 

Ilus figuur vi ilus hing - ma ka ei saa sellest vastandusest aru ja mida ldse melda "ilusa hinge" all. Kaldun arvama, et igahel on seal mingi must sopp olemas.

Ujumine vi kaldal pevitamine - mlemad. Ujuda ma vga hsti ei oska ja ei pevitu ka, aga ikkagi meeldib. 

Vara les vi hilja voodi - miks mitte hilja les ja vara voodi ning natuke und vahepeale ka?

Rahulikud kaksikud vi ks vga aktiivne laps -kui on rahulikud, siis vahet ju pole, palju neid on? Ja mida thendab aktiivne laps? Ses osas on vist mingi iglus ikka ilmas olemas, sest aktiivset last minusugune kannatuseta inimene le ei elaks. Et lapsed kannatust treeniks, mina kll mrganud ei ole. 

Maja hinnaga korter kesklinnas vi maja relinnas - korter. Ma lihtsalt olen korteriinimene, lapseplvekodu oli majas ja no ei saanud mina aru, mida selles ihaldusvrset nhti. Aiatd! Mulle tundus, et ega teisedki meie peres seda kuidagi nautinud, lihtsalt oli ja pidi tegelema, sest mida naabrid muidu arvavad! Ma olen sellest nd vaba! Ja meil isegi on aed, sest selline viksemat sorti kortermaja, aga seal toimetavad need, kellele meeldib ja mind ei sunni keegi. 

Prillid vi ltsed - ma ka ei kujuta seda endale npu silma ajamist ette. Lisaks olen avastanud, et mulle isegi titsa sobivad prillid (kasutan ainult tl). 

Kool vi elukool - elukooliga on see asi, et seda terminit kasutavad enesemratlusena mu meelest ainult "mingid tuustid". Iseenesest elu muidugi petab, aga selle sna suhtes on trge. udne tunnistada, aga mulle kool sobis, paremini kui elu.

Megakuum suvi vi ilus lumine talv - suvi, ikka suvi! Seda on ju nii vhe, enamasti on lihtsalt ks s*** suusailm ja lumest ma ka eriti ei pea. Mulle ldiselt meeldivad just ekstreemsed temperatuurid, hsti palav on kuidagi pnev ja jledalt klm ka, vahet pole, kas lumega vi ilma. Ilmselt pole ma neid eriti pikalt tunda saanud ega valusalt. See, mis praegu toimub (15-18 kraadi "sooja", vahelduv vihm ja pilvitus koos rveda tuulega) ei sobi hegi aastaaja alla mu meelest. 

rgata hommikul hiljem koos lastega vi vga vara, aga aeg iseendale - siin ma nd riskin lausega stiilis "aga miks nad siis kooki ei s, kui leiba pole?", aga miks te lapsi varem magama ei saada, et seda aega iseendale saada, ilma et hommikul vara rkama peaks? Aega iseendale on mul kll, magada viks alati rohkem. 

mbermaailmareis vi oma kodu ost - mul on alati oma kodu olnud ja ma ei mleta, et ma oleks seda viimast ostu kuidagi eriti fetieerinud. Muidugi mulle meeldib kodus olla, aga samas mbermaailmareis on hoopis ahvatlevam, sest tundub kttesaamatum. 

Julud vi jaanipev - jaanipev, mu arm! Ma olen nii llatunud, et see mingi "ossipha" staatuse on ra teeninud - ei pea ju kuskil rahvalikul komejandil osalema, vaid vib niisama head-paremat gida, spradega koos olla ja (loodetavasti) suvist ilma nautida. Jaanipev lihtsalt selleprast, et siis on suvi. Ja jaanipevaga ei kaasne mingeid ttuid kohustusi, isegi lket ei pea tegema, kui ei taha, rkimata mingitest kingitustest vi millegi organiseerimisest nagu julude vi snnipeva puhul. Mul on ju suvel snnipev, seda ma ei pea aga ldse mrkimisvrseks, just seetttu, et paneb MULLE mingi kohustuse, mida jaanipev ei tee. 

Siider vi lu - lu, eriti igasugu friigikad hapud ja nisukad. Lemmik on Purtse Plaadimeri tomatite ja olenevalt versioonist ka tilliga. Vanaduse mured, ei saa enam vga lut juua, eriti sellist haput, mis meeldib, sest no krvetised. udne lugu!

Ilus ja keskklassist mees vi keskprase vlimusega rikas mees - elge, et keegi on "ilus mees" ja ma kohe jooksen, aga vastassuunas. Raha mind sedavrd ei hirmuta, kki vib rikas inimene ikkagi normaalne ka olla? Ja mul on ka see, et kui inimene ise on tore, siis muutub ta ka automaatselt ilusaks. 


 rkis  Marca     at  09:16    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, imeline elu, isiklik  

 



teisipev, juuni 30, 2020



    
Kole ilm ehk aeg meenutada 



Ma ilmselgelt vajan rutiini ja vimalust niisama lakke vahtida, et oma mtteid koondada ja midagi kirja saada. Siiani seda vimalust vga olnud ei ole, sest pidevalt kib mingi puhkamine, kuigi puhkust tegelikult ei ole. Kogu aeg on vaja otsustada, kuhu ja millal sita, sest kasutamata ilusad ilmad nrivad muidu hinge seest. Ei ole rprhkleja, no ei ole. Tegutseda ja melda samaaegselt ei oska. P.S. Kas teie oskate kndimise pealt juua? Mina ei oska, pean alati seisma jma.

 Ma muidu paneks siia kauneid puhkusepilte, aga ei saa, sest neid ei ole. Pilte on, aga jledaid. Mees ostis selle igavese peene Samsung S20-ne (firma raha eest muidugi) ja ma hoiatan - mitte hte ilusat pilti sellega ei saa, kuigi tal on mingi ber-kaamera peal, mida Mallukas uhkelt esitles, aga ilmselgelt pildistab see ilusaid pilte ainult normaalsetest inimestest. Mina vaatan sellega tehtud pilte ja ainuke asi, mida ma nen on...paramparaa - hiiglaslik lualott! Keda me selles nd sdistame? Paar rida laltpoolt leiate nime. Mis ma pean nd ka mingile likusele minema vi? Ma ei taha! Juba mtlesin vlja, et inetusest tuleb enda uus kaubamrk teha. Ela sellega, mis antakse ja katsu rahul olla. igluse huvides vib elda, et see telefon teeb testi kigist erakordselt realistlikud pildid, mis ei vasta kellegi ettekujutusele endast. Teine variant on lisilutud filter peale panna, aga see on teistpidi hale. he ilusa pildi siiski leidsin, kassist, loomulikult. Kukkus/hppas teine khukarvadega helesinise akrlvrvi sisse ja me pidime ta ra pesema. Kass on kige nunnum siis, kui ta silmaiirised on laienenud.


Blogide osas juan ma jrje peale ka alles siis, kui kirjutatu aktuaalsus on ammu mda linud, sest ndalavahetusiti, mis viimasel ajal peva vrra pikemaks on veninud, ma netti ldse ei kasuta. Tahtsin lihtsalt elda, et ma olen teie kigiga nus. Vhemalt teoreetiliselt ja esimese viie minuti jooksul, kui ma pole veel judnud melda "aga kui seda asja teistpidi vaadata, tundub hoopis naa!" Seega ma seda blogide meemi vist ei tee, ma kardan, et unustan kellegi ra vi haavan kuidagi tahtmatult, sest no ma olen ajuti 100% see "ra tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks" ja siis kohe kui tuul prdub, muutun selleks "mind ldse ei huvita, mida teised arvavad!"-tbiks. Leppigem sellega. Puhkus ja zen. On nagu on.

 Teisalt, ainus lugu, mis mulle silma ji ja mida ma teiega jagada tahtsin on jrgnev. Ehk siis lugu sellest, kuidas tiskasvanud jonnivad ja kuidas krvalt vaadates see nii loll tundub ja kuidas sa tead, et teatud hetkedel kitud tpselt samamoodi ka sina:
 Istun je kaldal ja vaatan, kuidas inimesed ujuvad. ks noor naisinimene ujub enesekindlalt tagapool poisid. Seda mrkavad ka meessoost rannavalvurid, kes ujujat korrale kutsuma sidavad, paadiga. Ilmselt on reegel poidest mitte kaugemale minna tehtud peamiselt selle tttu, et seal sidavad paadid ja kaatrid ning neid on lausa tihedalt.  Seega, mistlik keeld iseenesest.  Naisinimene ei pra rannavalvuritele thelepanu ja ujub edasi kuni ranna lpuni ja prab alles seal tagasi. Mehed karjuvad veel midagi, mille peale naisinimene korra nende poole prab (ma ei ne, mida ta teeb) ja seejrel otsustavalt randa marsib. "Mille prast seesugused ngusid on vaja teha!" kratab ks rannavalvuritest. Neiu jtkab nhtavalt vihase noga ja meeste poole vaatamata oma teed. Siin viks asi justkui lbi saada, nojah, sai pahaseks, et teda keelati, aga samas ohtlik olukord on ju lppenud ja suva need nod, pikalt ja pimedasse ju ei saatnud. Aga ei, rannavalvur ei saa rahu. Suurem ja vanem neist kseb nooremal paadiga kaldasse sita ja astub raudsel sammul neiut otsima, et ma ei tea, mida teha, et tema sna peale jks ilmselt. Noorem poiss vantsib ebalevalt teisele jrele, tema arust on ka olukord ilmselt asjatult pikaks veninud. Seletan samal ajal lapsele, kes teada tahab, kes sdi on ja mis nd saab, et vahel ka tiskasvanud lihtsalt jonnivad, keegi ei ole otseselt midagi karistatavat teinud. Kaldun rannavalvurit lereageerijaks pidama, sest noh, mida enam, ohtlik olukord ju lppes ra, samas kommenteerib mu krval seisnud vras naisterahvas, et nojah, senikaua kui valvurid oma igust taga ajavad, vib ju keegi priselt ra uppuda. Kas nad neiu les leidsid ja millega teda hvardasid, ma ei tea. Mulle tundub, et pigem positsioonivimu demonstratsioon rannavalvurite poolt ja minu "mina" sinu "mina" vastu, kes peale jb, mlemalt poolt. 


 rkis  Marca     at  10:45    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, imeline elu, isiklik, kass  

 



neljapev, juuni 11, 2020



    
Milleks entsklopeedia? 





Entsklopeediatest rkides meenuvad ilmselt enamikule minuealistest eelkige ENEKE ja ENE. Ma hiljuti kuulsin hest, kellel kodus ENEKEst ei olnud ja see lausa hmmastas mind - need olid ju kigil!? Igatahes mletan ma end tundide viisi ENEKEsse kaevununa, vi oli see hoopis ENE? Sest ega ma sealt siis suurtest rahvakunstnikest vi poliitikutest lugenud, mind huvitasid ikka ainult need kohad, kus suured ja vrvilised pildid. Need olid toona kll kigest joonistatud (enamasti?), aga mned neist on mul siiamaani meeles - planeedid, kukkurloomad ja koopa lbilige niteks. Nii hid ja detailseid pilte mujal raamatutes eriti ei leidunud. (Naabritel oli sari "Loomade elu"  - sealseid pilte ma ei mleta, aga vljast ngid need rmiselt ihaldusvrsed vlja, kki oli neis ka ilusaid pilte, vinuks ju).

 Kui entsklopeediad tunduvadki praegusel guugeldamise ajastul imeliku reliktina, siis igatahes ilusate piltide osas teevad need kll internetile silmad ette. Jah, muidugi, otsi ja sa leiad, aga tegelikult ei viitsi enamik otsida, kui aga pnev pilt ette satub, siis ilmselt loed ka, mida selle kohta kirjutatakse. Mida lapsed internetis tegelikult teevad? Nad ei otsi huvitavaid pilte, heal juhul vaatavad nad neid Instagramist ja sealt leiab harva miskit harivat. Mu eelkooliealine kaaperdas selle "pilase entsklopeedia" algkoolilpetaja kest igatahes ra ja loeb nd iga pev peatkkide haaval ette, vahepeal ksides, et misasi see vi too on? Tegelikult raamat nii vikestele meldud just ei ole, aga ei saa elda ka, et see huvi ei tekitaks. Selles vanuses on huvide spekter veel laiem ka, saab erinevaid asju edukamalt ette sta.

 Muidugi, pdes hlmata kike, on see ksjagu pealiskaudne - iga teema kohta antakse teatav levaade ja siis kputis fakte, mida viks ise edasi uurida. Samas ei saa elda, et kik asjad mulle teada oleks. Ma ei hakka siin riskima enda pris lolliks tunnistamisega, aga on asju, mille kohta ma siin raamatus kll "ahhaa!" olen pidanud kohmama, et nojah, vi siis nii, polegi nagu melnud selle peale. Tiskasvanute hda mu meelest ongi see, et nad enam eriti oma igapevasest kastist vljapoole ei mtle - on nagu on, harjutud juba kigega. Lapsel seevastu on aega uudishimutseda ja oleks patt seda raisku lasta. Eriti kui see uudishimu tuleb iseenesest - koolis meile ju raudselt rgiti kigest sellest, mis entsklopeedias kirjas, aga juba kooliski on nii palju muud sotsiaalset elu, et kes ikka ppimist rohkem meelde jtab, kui kohustuslik miinimumprogramm. Ok, ma vist ikkagi tegin ennast nd lolliks selle avaldusega siin? Tiskasvanule on "pilase entsklopeediast" kindlasti kasu neis teemades, mille kohta "midagi nagu oleks kuulnud, aga kuidas tpselt asi on, seda kll seletada ei oska" - teemad on lihtsalt ja loogiliselt ra seletatud.

 Koolireferaati entsklopeediale toetudes kindlasti ei kirjuta, pigem on see isutekitaja oma tkikestega siit ja sealt. Teisalt on ta kvasti kontsentreeritum ja htlasem, kui meie praegune peamine infoallikas internet. Ma arvan, et ldharimise mttes kindlasti vajalik raamat igahele, kellel on lapsed vi miks mitte ka endale, kui ENEKE on kauge helge mlestus.

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:06    18 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, kool, raamat  

 



phapev, juuni 07, 2020



   
Mida te siin naerate? 



Lugesin just Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" ja naersin le pika aja niimoodi, et munad mrjad. Silmamunad muidugi, ehehee, vinge nali, eks. Prast hakkas lausa kht valutama, panin sellegi raamatu sks, aga prast selgus, et ei tasu ikka samal peval aeguvat seenesalatit sa. Vi oli see kokteili sisse kallatud viin halvaks linud. Sellised naljad ka ikka.

 Ma tunnen mnda pris ilma huumorisooneta inimest, see on keeruline, aga saab hakkama, kui vtad eelduseks, et nad testi usuvad kike sna-snalt. Teisalt olen mrganud ka selliseid, kes pidevalt korrutavad, kuidas nemad on ilged naljamehed/mutid, aga noh, tundub, et see ongi teiste veenmiseks eldud, sest naljad on neil enamasti sellised kulunud ja punnitatud.

 Peale Kasemaad ritasin Jaroslav Haekit lugeda, sest "vejk" oli ometi mu vanaema lemmikraamat, mida ta naerust luksudes paar korda aastas le luges. No ja ma saan aru, kus see nali seal peaks olema, aga ei ole nagu vga naljakas. kki mingi plvkondade teema? eldakse, et need olla meeste raamatud. Mu vanaema seda ei kinnitaks.

 Ma tlen teile, mis on tnapeval "normaalsete" meeste naljad. Just sky meedia alla kuuluva Rock FMi FB lehelt ngin - pildil kaks kontorikostmides naist, hel plved punased, all ksimus - kumb sai t? Ja priselt inimesed jagavad karjakaupa, sest no on ju sitaks naljakas?! Kommenteerivad kik veel, et eks ikka see, kel plved punased ja ainult ks aasib, et "hh, saate ikka aru jah, naine sai t selleprast, et imes? hh kui kihvt nali!" Ja ma ei usu, et enamik seda laikinud tpidest tekstis irooniat tabas. Miks see peaks mingi eriline nali olema, mina ei taba. Kik need inimesed, kes leiavad, et Kivisaar on hullult tore naljamees. Ma olin umbes 14, kui ta veel Tartu Raadios ttas ja juba siis mtlesin "issand, kui rumal inimene ja ise veel uhke ka selle le.." Muuseas, Kasemaa raamat on ka tis nabaaalust teemat, aga see on vaimukalt les ehitatud.

 Ma mtlesin seda ka, et kki peabki naistele nalja tegemiseks rohkem pingutama? No just sellistele naistele, kelle elu eesmrk ei ole kigile meeldida? Neid nalju, kuidas kige phjuseks on see, et tige eit oli raudselt rahuldamata, olen ma juba maast madalast kuulnud ja ldse ei aja naerma. Mnes seltskonnas paneb selline mrkus rahva olenemata soost siiani rkkama. Appi, kui tabavalt tles, jube lahe?! Ok, eks viisakusest naerdakse ka, ma ldiselt sellise viisakusega ei hiilga.

 Mida ma elda tahtsin on see, et huumorimeelt mistavad inimesed ikka maru erinevalt. Ei tasu kohe hakata inimesest hsti arvama, kui ta vidab, et tal on hea huumorisoon.

 Mulle vist istub kige paremini absurdihuumor. Mitte pris absurd ka, mingi konks peab sees olema, mis igapevaeluga suhestub. Ahjaa, he omast arust toreda kalambuuri leiutasin siin vahepeal, raudselt keegi teine on selle juba enne mind ra leiutanud vi leiutab prast mind ja paneb oma nime alla, aga "ra tallu mu varblastel!" Tiesti konkreetne situatsioon taustaks, inimene testi hvardas linnukestele peale astuda ja ma pidin hoiatama. 


 rkis  Marca     at  22:21    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, koomika, raamat  

 



neljapev, juuni 04, 2020



    
Ma kahetsen 



Lubasin eelmine kord kahetsemisest pikemalt kirjutada. Ma siis nd pan kahetseda. Mida ma ehk peaksin?
- seda, et ma ei saanud nooremana aru suhtlusvrgustiku olulisusest, ei loonud "igeid" suhteid, mis minu isiklikule "edule" kaasa oleksid aidanud. Mulle ju rgiti, et likooli ei mind mitte ppima, vaid just seda vrgustikku les ehitama.
- seda, et ma ei valinud endale teadlikult elukaaslast "vitjate plvkonnast", no kasvi mni edasipdlikum kursavend oleks ju sobinud. Ma tahtsin, et inimene mind siin ja praegu naerma ajaks ega osanud tema tulevikuperspektiivi ldse kaaluda. Ma ei vaadanud mehi ldse "ige" pilguga!
- seda, et ma ei pdnud pealinnas Thtsas Ministeeriumis hambad ristis karjri teha, vaid andsin alla.
- seda, et ma tulin tagasi "kolkasse" - mind hoiatati sna-snalt: "vaadake, et te peale likooli siit vehkat teete, muidu on varsti mees ja lapsed ning teie elul kriips peal!" Ma pole kunagi vanemaid ja targemaid kuulata osanud.

 Need on ilmselt asjad, mida ma peaksin kahetsema, kui vtta etaloniks keskmine "eduka inimese" definitsioon. Priselt kahetsen ma ehk ainult veidi seda suhtlusvrgustiku asja, sest noh, tahaks kll tunda jah igasugu toredaid inimesi. Aga ma ei tea, kuidas. Ma arvan, et oma eluvalikuid saab kahetseda siis, kui nendega rahul ei ole. Teisalt isegi siis ei tea sa ju, millega sa siis rahul ei oleks, kui teised valikud teinuks. Ma arvan, et tielikku lusti ja lillepidu ei saavuta mitte hegi valikuga. Tagantjrele sa ei tea ka, millised plussid ja millised miinused mingi valikuga kaasnenud oleks. Seega - miks kahetseda? On nagu on. Ela sellega. Ju siis sa ei osanud paremini. kki hoopis tegidki enda jaoks ideaalsed valikud? (Ma enda puhul parematel pevadel seda vargsi kahtlustan...)

 Kindlasti on igahel aga mingeid pisiasju, mida kahetseda. No umbes see, et pidin ma ometi nii hilja sndima, et kui Motrhead Eestis kis, olin ma liiga titt, et kontserdile minna. .... Appi, see tuli pika mtlemise peale ainsana meelde praegu. No ei kahetse ma htegi nmedat hilpu, mille ma ostnud olen, nii nmedad need ju ka ei ole olnud jne. Ikka siis idioot vi mitte-inimene? (sellest tsitaadist lhtuvalt siis noh).

 ks asi, mis mnikord maad mind neelama soovida sunnib, on minu isiklik vastuolu oma arvamuse avaldamise ja suhete rikkumise hirmu vahel. Ma ikka mnikord mtlen, et olgu see ometi viimane kord, kui ma inimeste sekka lhen ja suu lahti teen! Unengudes on samuti ks korduv motiiv see, et ma olen teinud/elnud midagi nii andestamatut, et kik tlevad minust lahti ja must saab lindprii. udne on see sisemine sund arvamust avaldada ja veel hullem on see, et ma olen ppinud seda mingi piirini kinni hoidma, mille tulemuseks on see, et vimm koguneb ja kui see lpuks plahvatab, siis hoopis inetumas vormis, kui algselt plaanitud. Ja ma ometi ei vihka neid inimesi, kelle arvamused mu sajatama panevad. Ok, vib-olla viis minutit vihkan ka, aga kui asjad vlja eldud, siis viks nagu sbralikult edasi minna ju? Noh, et su arvamused on ikka tieliku sitapea omad, aga inimesena ma sind ei vihka ju. See on kuidagi seedimatu kombo enamikule. Mida te nii isiklikult vtate, eks?

 Ma ise vtan kike rmiselt isiklikult muidugi. Siia sobiks ks tsitaat, mille ma Katarina von Bloggeri juurest kunagi les kirjutasin: "Avalik blogimine on mstiline segu hirmust hukkamistu ees ja lootusest mistmise jrele." Mulle tundub, et ldse igasugune avalik enda avamine ja arvamuse avaldamine on seda. Ma nii udselt kardan, et keegi teeb mulle haiget selle tulemusena! Teisalt, ma ei saa vait ka olla, sest siis teen ma ise endale haiget. No ja siis mnikord ma kahetsen, et oli mul vaja. Aga just, oligi vaja, ei saanud ju teisiti. Tegelikult olen kll sna harva krvetada saanud ja sageli ilmselt kujutan ette, et olukord on hullem (krvaltvaatajad ei ole alati konflikti ninudki seal, kus ma kahtlustan, et kki sai suu liiga laialt lahti tehtud). Ja mis peamine, hsti kummaline on nha, et kui minu arvamus ei meeldi, siis ptakse peaaegu eranditult rnnata minu vlimust, sugu vi pritolu  - "kehvasti vrvitud juustega Ida-Euroopa lits!" (kokkuvte erinevatest reaalsetest solvangutest minu suhtes). Ses suhtes smptomaatiline selle viimase Alvar Loogi solvu(a)misjuhtumi taustal - naistel karatakse alati vlimuse kallale (sest see on mrav, see otsustab, kas oled ka midagi vrt, kik ju ometi teavad, et naise saab kige paremini ra nullida teda koledaks nimetades, vi kui testi vga kole ei ole, siis raudselt on mdav, ja odavalt), ainult mees vib imestada, kui tema vlimus kellelegi hambusse jb. "Narri naist, aga mitte tema soengut?"

 Aga ikkagi, ma vin ju korra kahetseda, ometi on see selline "enam iialgi ma ei joo" pohmaka-lubadus, mis kiiresti ununeb.

Just you try to hold me down 
Come on, try to shut me up  (vist mu kige lemmikum lugu Hole'lt, ideaalne kombo tekstist, energiast, vihast, kitarr, mida ma pean mngima ppima, aga ilmselt ei viitsi - seda viks juba ette kahetseda)

 



 


 rkis  Marca     at  22:13    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: Courtney Love, feminism, imeline elu, isiklik, kool, muusika, t, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, juuni 03, 2020



    
Kaja Kann. Tnavatdruk 





Kuidagi pelutav oli selle raamatu kirjeldus: "/../ keel on otsekohene, sageli liialt mustvalge, kuid see-eest terav." Mulle ei lnud kohe phe, et niimoodi vib keskmine krvaltvaataja iseloomustada just ht rmiselt normaalset inimest. Ma oleks pidanud rohkem svima jrgmisse lausesse: "Tema tegevust on vrreldud mnguga: ta nagu mngib tsirkust, mngib muusikat, mngib, et tantsib, mngib, et kirjutab raamatut." Ma mngin niteks, et ma olen tiskasvanu, see oleks kohe ks puutepunkt. Peategelasele eldakse raamatus samuti, et ta on 14-aastane 40-aastase kehas.

 Mulle igatahes vga sobis selle raamatu keel ja stiil - umbes, et ne, ka teiste inimeste mttevoog vib olla selline nagu mul. Et on veel tiskasvanud inimesi, kes tajuvad oma peas teravalt imelikke sotsiaalseid situatsioone, reageerivad le ja alla ning lepivad sellega ja julgevad selle kik veel raamatussegi kirjutada. Ei kitu alati "normaalselt", tiskasvanulikult, kainelt kaalutlevalt jne. Tulistavad puusalt ja tunde pealt.

 Natuke meenutas Maarja Kangrot, aga kui Maarja on pigem elitaristlik bitch (positiivses mttes muidugi), siis Kaja, jah testi, tnavatdruk. Siis ma juhtusin vaatama fotot Kajast ja kohe tuli phe Courtney. Muidugi. "On jube raske olla nii intensiivne naine!" ohkas keegi Courtney kohta. Jah, just, intensiivne naine see vist ongi, mis ka Kaja iseloomustab. Tugev sisemine sund millekski, mida mistus ja hiskondlike normidega arvestav alalhoiuinstinkt heaks ei pruugi kiita. No niteks raamatus need kirjad, mida Kaja ppejududele kirjutab ja prast enam tagasi vtta ei saa. Et ta tlebki petajale "sitapea" ja phjendab sinna juurde (otse petajale muidugi) , et ta teisiti lihtsalt ei saa ja see ei thenda, et petaja hea ei oleks. petajana hea, inimesena sitapea. Kas see toob talle kaasa kohutavaid tagajrgi, see sisemise sunni jrgi talitamine? Ei too tegelikult. Jah, teatud hiskonnaliikmete halvakspanu ehk (meeldejvad stseenid politsei ja verekeskusega), aga Kaja see ei peata. Siinkohal meenus veel intervjuu Mait Vaiguga, mida eile lugesin ja tema snad, et "Kahetseda on tegelikult paljut ja inimesed kes tlevad, et nad ei kahetse suurt midagi -- jrgnev ei ole minu mte, aga ma nustun tielikult -- on kas idioodid vi ei ole nad inimesed." Ma ilmselt kirjutan sellest veel pikemalt, sest puudutas, aga ma mtlen pigem nii, et on nagu on ja lks nagu lks. Mis sest enam?

 Tnavatdruk on vaba hing, kes kompromissile ei lhe. Teeb asju omadel tingimustel ja normidesse end ei painuta. Vib-olla kedagi okeeribki, aga mu meelest on hea, et "imelikke" (see staatus mratakse raamatus Kajale kohe mitu korda) inimesi ikka leidub. Mu meelest on hoopis kummaline, et leidub inimesi, kes ongi priselt normaalsed tiskasvanud hiskonnaliikmed, mitte ei nikasta ennast pidevalt ra neid mngida pdes.

 Tegelikult rgib see raamat filosoofiapingutest Tallinna likoolis. 


 rkis  Marca     at  22:07    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, Courtney Love, kool, raamat  

 



esmaspev, juuni 01, 2020



   
See on kallis, jrelikult peab meeldima! 



Ehk siis jtkame juttu kingituste teemal, mida sai lahatud juba siin ja seal, judes ldiselt jreldusele, et igahele oma. Noh, mind visati nd vist lasteaia listist vlja. (Ilmselt siiski mitte, ks kiri prast minu oma veel tuli, kus oldi samal nul, mis mina, aga muidu saavutasin vaikuse).

 Lugu jrgmine - tegelikult kidi vlja vga vahva ja mttega idee, paraku tundus mnele, et sellel on ks miinus - nimelt hind. petajad on ikka nii palju panustanud - kink peab olema kallis! Kui ei ole kallis, ei ole ige kink. Kingime ikka lisaks sellele mttega kingitusele paari sotaseid krvakaid ka juurde, siis on kindel. Ma siis julgesin arvamust avaldada, et ehted on veidi riskantne teema, sest kik inimesed neid ei kanna, paljudel on mne materjali (mul niteks nii hbe kui ka roostevaba teras krvarngaste puhul vlistatud) suhtes allergia ja mis minu jaoks peamine  - ehted on isikliku eelistuse teema. Jah, need vljavalitud olid muidugi kunstnikut, kindlasti vrt kraam, toetame kodumaist disaini jne, aga minu jaoks tiesti nojah-siis emotsiooni kandvad. Ma eelistaks iga kell valida ehted enda isiklikust maitsest lhtuvalt. Lisasin ka kirja, et see on ainult minu arvamus, vabalt vin olla erand.

 Minu jaoks on ehted isikliku stiili teema, mul on kodus karp tis titsa kenasid kulinaid, mis kusagilt kingina saadud, aga ma ei kanna neid, sest ma ei ole neid ise valinud ja nad justkui ei kneta mind. Mul vib olla halb maitse, aga ma eelistan ikkagi seda kellegi teise valitud stiilile. Mul ldiselt seab see krvade metallitalumatus ise ka piirid st kannangi ainult kulda ja kuna lapseplves petati, et kuld muu metalliga koos ei ki, siis varem kandsin suviti lisaks kullale ka puitu, aga see on ndseks lagunenud. Nominationi kevru on mul ka, rangelt valitud llidega. ks vrdsete haaradega (kas ristil on ikka haarad?) must rist, mis meenutab nii Rammsteini kui MM-i logo, must liblikas, lbipaistev mar kivi, mille lasin endale kinkida ja mis thistab minu jaoks teemat "the only pure thing about me is you", siis ks pealuukene, paar musta prlit, Lvi ja tekst "be the exception normal is boring".

 Ehted on mu jaoks veidi nagu ttoveeringud, isiklikud ja peavad midagi thendama vi smboliseerima. "Lihtsalt meeldib" on ka titsa adekvaatne phjendus mu meelest, sest meeldimisega kaasneb ju ikka mingi isiklik eelistus. Aga kanda midagi ainult selleprast, et kingiti ja ilmselt on kallis asi? No see on natuke nagu lhnade puhul, ma pritan alati silmi, kui midagi soovitatakse selle prast, et "seda praegu palju ostetakse!". Mu meelest peab ikka endale meeldima, mitte et kigile teistele meeldib. Muidugi on ka neid, kes leiavadki, et kik lhnad on htviisi head, aga no...ei ole ju. Just kisin poes nuusutamas ja selgus, et peab ikka vanade lemmikute juurde tagasi prduma, vahepeal pole mitte midagi head leiutatud...

 Riiete puhul mind lausa hirib, et mul on kapis nii palju suvalist pahna, mis ostetud phimttel "midagi peab ju kandma ja midagi ilusat ei ole saada!". Mingid kleidid, mis vist on moes ja peaks kaunid ka olema, aga milles ma ennast hsti ei tunne. Hunnik retuuse ja tuunikaid, sest noh, mugav (keegi ju blogis retuuside ebamugavusest, mul just vastupidi). Ja siis ksikud kunagi kaunid olnud esemed, mis liigsest kandmisest enam eriti vormis ei ole, aga sdamele liiga kallid, et ra visata, eriti olukorras, kus samavrset poest enam nii naljalt ei leia. Uued riided, mis pealtnha okeid, aga seljas kisuvad, rulluvad, ahistavad. Asjad peavad kandjaga sobima. See on udne ikaldus ja raiskamine, kui ei sobi ning kingitused on ks ideaalne kari, mille abil seda nnetust suurendada. Milleks seda teha siis? Vi on testi olemas nnelikke, kellele sobib kik ja kes on kigega rahul? 


 rkis  Marca     at  11:12    31 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: fashion, isiklik, style  

 



kolmapev, mai 27, 2020



    
Mia Kankimki. Naised, kellest ma siti mtlen. 





Me oleme siin blogis juba kunagi kokku leppinud, et ajalugu muutub kige pnevamaks kui seda tutvustada lbi konkreetsete isikute. Enamasti vetakse sel puhul ette igasugu tuntud onud ja isegi sel juhul leiab ikka midagi ennekuulmatut, aga kui vaadata hoopis selliseid tegelasi, kellest suurem osa meist isegi kuulnud ei ole?

 Teiseks meeldib mulle enamasti kui anri piire rikutakse. Ka siin ei ole tegemist klassikalise ajalooraamatuga, samuti mitte peviku vi ilukirjandusega, reisikirjakski ei kvalifitseeru sajaprotsendiliselt. Ometi nautisin ma lugemist vga, sest helt poolt olid ootamatud ja mtlemapanevad kik need ajaloolised faktid, teisalt suudab autor meisterlikult hkkonda luua, ta on ks neid vheseid, kes teab, mida tekstis rhutada, et lugejal tekiks tepoolest tunne, et viibitakse parajasti kirjeldatavas paigas ning neid paiku on siin raamatus ikka palju ning eriilmelisi. Aafrika, Aasia, Itaalia, Tiibet, segilbi kloostrid, kohvikud, aurulaevad ja hrjavankrid. Kui ldiselt kiputakse leitud fakte lihtsalt omaks vtma, siis Kankimki haarab neist tugevamalt kinni, ta hakkab arutlema, kuidas mingi asi ikka tegelikult olla vis. No niteks see, et sa matad oma heteistkmnest lapsest enamiku, paned lastele isegi samad eesnimed, lootuses, et kki see nd jb elama, samal ajal krgetasemelist kunsti luues. Mismoodi ks inimene niimoodi elada suutis? Kas ta oli samasuguse tunde- ja tajumaailmaga nagu meie siin vi hoopis teistsugune? Ei olnud mitte ainult mehed toona terasest, vaid naised ka. Kuidas minna mbermaailmareisile pevase etteteatamisega ja he kekotiga? Olukorras, kus mbermaailmareis thendas hoopis midagi muud kui reisimine tnapeval. Olukorras, kus osa maailma kohta ei leidunud isegi kaarte. Kuidas on vimalik matkata ekstreemsetes tingimustest toitudes pevade viisi vaid viga teest? Kuidas on bida pea iga  kirpudest ja tidest kubisevatel asemetel vi niisama puu all, ekstreemsematel juhtudel htis koos mdanevate inimjnustega? Ja sealjuures ikkagi leida, et see ei ole asi, mis kohutaks, vaid reisimise oma elu eesmrgiks vtta?

 Nagu Kankime eelmises raamatus "Asjad, mis panevad sdame kiiremini pksuma", on ka siin heks teemaliiniks mlu ja selle usaldusvrsus. Kui me loeme kangelaslikest tegelastest, kuivrd suudab ks inimene siiski dini selline olla? Kuivrd on enamik raamatuid hoopis mainekujunduse ja eneseesitluste projektid ning kui palju vaikitakse kigist neist meeleheite tundidest, kuudest, isegi aastatest?  Ja kunst - kui palju valu on tegelikult peidetud neisse imelistesse piltidesse keskaegsetest aadlidaamidest, millised valikud glamuuri taga peitusid? helt poolt on see muidugi vaid lukuaugu kaudu piilumine, kuid teisalt, enamasti ei tehta sedagi, vaid lihtsalt nenditakse, et ne, nii oli. Mulle meeldib, et Kankimki pab faktide taga peituvad lood pevavalgele tuua. Samas, mida need meile tlevad, ega pris tpselt aru ei saa - olid toonased inimesed ikka ldse meile arusaadavad?

 Kankimki pab oma kangelannadelt ppida. Kui nemad sadu aastaid tagasi hoopis hullemates tingimustes oma unistuste eest seista suutsid, siis peaksime meie seda enam. Mulle ji neist ppetundidest, mida autor visalt les thendab, (ehk siis ka eneseabipiku viks anrimratluste alla lisada!) kige eredamalt meelde, et tuleb pda teha seda, mida hing igatseb. Oma soove realiseerida hoolimata sellest, mida hiskond ette kirjutab vi mida teised arvavad. Aga kui sa ei ole oma soovides kindel? Kui sul ei olegi telist sdamesundi? Ma kaldun arvama, et enamikul ei ole ja sellest tingituna ongi lihtsam hiskonna ootustele muganduda ning tahta just seda, mida tahetakse, et sa tahaksid. Praegusel ajal on keerulisemgi, sest hiskonna hukkamist pole enam see, mis ta oli. Ei ole erilisi takistusi saavutamaks, mida iganes, samas on just karid sageli need, mis meid rohkem pingutama sunnivad. 

 Korraga nii ilus ja nauditav, kui ka hariv ja mtlemapanev raamat, plusspunktid kujunduse (originaali ja eestikeelse raamatu kaaned on erinevad, aga mlemad kaunid) ning pildigalerii eest.

 Aith Varrakule raamatu eest!





 rkis  Marca     at  10:48    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mai 19, 2020



    
Ilu kunstis ja elus, muusikast rkimata 



Ma salvestan sageli endale vaatamiseks linke ning kui isu tis vaadatud, siis kustutan ra. Mul on ainult ks link, mis seisab selles nimistus juba neljandat aastat. Ju siis on see ainus asi, mis on internetis ka priselt vaatamist vrt. Igatahes olen ma olnud juba neli aastat selline loll, et ma pole autori isiklikule veebilehele siiani sattunud. Tna kisin ra ja appikene, seal on ju igal pildil veel pealkiri ja vike jutuke juures ja kuidas see on tehtud ja vaimukad remrkused ja...See on imeline! See inimene on nii andekas, et nutt tuleb peale, ma tahaks ta peas elada! Vib-olla on see ainult minu kiiks, aga kogu see tema loodud maailm tundub lahedaim ldse, mida vlja melda, sest no suured sjamonstrumid, udsed (aga vaimustavad) olendid, kassid, nidnaised, kaunid loodusmaastikud, iglus, mis lugudes peitub (kollid svad pahad ra, hid ei puutu), must huumor. Mind tabab sulnis ndsustunne, kui ma neid pilte vaatan. Ilu ja headust veel on ilmas :)

 Kes hindab traditsioonilisemat ilu, siis neile ka midagi. Keskkonnaamet on tellinud imekaunid lhilevaated Eesti rahvusparkidest. Olen vaadanud siiani kll vaid "enda oma", aga usun, et teisedki on nautimist vrt:


Ebatraditsioonilisema ilu juurde tagasi minnes, Rammsteini fotosessiooni videot on fnnid kindlasti juba kik ninud, aga panen siia ka, juhuks kui keegi tahab lihtsalt vaadata, kuidas seesugune mastaapne pildistussessioon ldse kulgeb ja mitmest pisikesest killust lpuks tervik kokku pannakse. Ka sna imeline!


Mu meelest on see vimas, kuidas fotograaf suudab inimesed tiuslikult poseerima panna ja mingi ngemuse ellu viia. Mina ei ne ega suudaks iial midagi seesugust. Puhas kunst!
 Seoses Rammsteiniga rkisime laulusnadest, et Till pidi videtavalt nimme eriti puhast keelt kasutama, sest noh, tekst on oluline. Samas kui on mingid mirabndid, kellel enda vitel on tohutu snum kanda, aga noh, keegi ei suuda sellest kahjuks aru saada...Ja et vanasti olla Bravos saksa ajakirjanik alati valdavalt ingliskeelsetelt bndidelt esimese ksimusena ksinud, et "millest teie lood rgivad?" Et mismttes? Muidugi, on bnde, mille snad ongi abstraktsed ja mitmetimistetavad, ma olen kunagi ritanud niteks siit lbi nrida - 9 paganama leheklge interpretatsioone Hole'i laulutekstide phjal. Teisalt on mul niteks see kiiks kll, et ma ei suuda vrkeelseid laulusnu tervikuna kuulata, ma pean aru saamiseks snad lbi lugema, kuulates ma mtet ei hooma. Kui inimene rgib, saan ma inglise keelest ju aru, ilmselt siis muusikale keskendumine segab, ma ei suuda testi ldse rprhelda.

 Ilusatest asjadest, mis lhemalt vaadates koledateks osutuvad kui arrogantselt vljenduda - mistsin, et ma pean Los Angeleses ra kima, sest Malibu, Venice Beach, Pacific Coast Highway - kogu see teema ja esteetika Lanalt, Hole'st, ma ju pean selle ra ngema! Nagu teada, siis hetkel on reisimisega kitsas kes, lksin Google Mapsi ja teate, see ei avaldanud mulle prmugi mju! "Surnuaias ei meeldinud mulle mitte ks prm!", noh. Mingi ttult rahvarohke rannik. Aga videotest see kll selline ei paistnud, eks. (See oli nd irooniaga eldud, ma ju saan aru, et siin on vaks vahet sees). Igatahes mu reisiplaanid ei tundunud enam nii ahvatlevad. Muuseas, Ryanair kavatseb mulle kogu Londoni reisi lennupiletite raha tagastada, ma ei olnud isegi arvestanud sellise vimalusega!

 Et koledal toonil ikka lpetada tasakaaluks, siis arvake ra, mis meil (jlle) plema lks? Eks ikka auto mootorituli! Yeah! 


 rkis  Marca     at  23:07    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika, style  

 



reede, mai 15, 2020



    
Kassi tassike 



Oh, loomulikult on loomadel isiksused. Kik, kellel on kunagi olnud loom vi kasvi kanad, peaks sellest ju aru saama. Nojah, siiski on ka need inimesed olemas, kes leiavad, et loom on ju loom ja kik imikud on hte ngu ning muid selliseid asju.

 Lpetasin just Olavi Antonsi "Minu Tenerife" lugemise, mis on ks kena lugemine iseenesest, minu jaoks lihtsalt liiga ettevtluse teemade poole kaldu - vat oleks neid kasse rohkem olnud! Igatahes pani see mu mtlema asjaolule, et Olavi reisis koos oma kassidega. Kolis koos nendega, ris korterit koos nendega ja mu meelest on see ainuvimalik loomulik kitumine, sest kass on ju pereliige. Ma ei saa aru neist inimestest, kes kuulutavad, et "kolime, looma ei saa kahjuks kaasa vtta, anname ra, muidu pannakse magama!" Mismoodi sa ldse arvestad selle vimalusega, et peab kolima, aga ilma loomata? Mu jaoks on see umbes nii, et kolime, aga last kahjuks kaasa vtta ei saa, anname lastekodusse. Asi pole ldse selles, et inimene vrduks loom, vaid lihtsalt selles, et me oleme ks pere ja omasid maha ei jeta! Alati on ka teisi vimalusi, kui loomast tielikult loobumine. Testi puuduvad lhedased, sbrad, kelle juurde loom kasvi ajutiselt jtta, kui testi muud le ei j?

 Siinkohal krvalepige tegelikku ellu. Mtlesime, et kassile oleks parem, kui vanemad meie raolekul, selle asemel, et le peva looma toitmas ja sgamas kivad, ta lihtsalt mneks pevaks enda juurde vtavad. ppetund - ra pa melda kassi eest! Kass nii ei arvanud. Hoolimata sellest, et ta mu vanemaid teab, ohutuks peab ja nende siin kies nnelik on, siis seda sama ei saa elda nende pinnal bimise kohta. Ta peitis ennast pevaks diivani alla, kapi vahele, ei snud ega pissinud, khises ja kargas kallale mu isale, kes teda vlja meelitada pdis. Ta ei ole elu sees kedagi nii raevukalt rnnanud, seega pidi ta ikka tsises okis olema. he peva ta isegi liikus ringi, et jrgmisel jlle peiduurkas passida. Lpuks olid kik stressis, sest ema oli kindel, et kass sellesse sureb. No ei surnud, aga kui jrele lksime, siis kodus magas kll veel rohkem kui tavaliselt ja kui me jrgmisel ndalal jlle kotte pakkisime, siis ronis ta saunalava alla kige kaugemasse nurka, et teada anda "ma ei kavatse siit mitte kuhugi lahkuda!". Ma ei tea, kas ta on vimeline harjuma, sest suvilas kies ta sedasi ei kitunud, aga seal olime muidugi meie ka koos temaga. Paraku suvilani on vhemalt kaks tundi situ ja ma ei suuda kassile selgeks teha, et enne situ tuleks vetsus ra kia. Kuigi, eelmisel korral selgus, et kui kass vetsu tsta, siis nii umbes kolmandal korral teeb ta oma hda isegi ra. Ja siis teised inimesed reisivad oma kassidega, kivad nendega ues jne. ues kimise kohta arvab Tommy, et tuleb esimesse ettejuhtuvasse kohta klili maha heita ja sealt enam mitte liikuda, sest hirrrrrrm! Arg ja rev loomake, mis teha. Huvitav, et ka meie viimane koer oli sarnase iseloomuga.



nnelik loom suvilas

 Ajalugu kordub taas. Need samad inimesed, kes kunagi 135 eurost salli kinkida tahtsid. Nd kidi vlja idee tassidest, noh tore oleks ikka 4 tassi - pakkuge vlja hind? Ma ei teadnud, et tasse nii kallilt ldse makse, 40 eurot tkist. Ok, kunstniku t. Samas need nevad vlja tiesti tavalised tassid, mitte midagi erilist. Meil kigil on kodus oma tassid ja lemmiktassid olemas, kohviserviisist rkimata* (ma mtlen siin neid tiskasvanuid siis, kes juba aastaid oma elu peal). Kui ma saaks teada, et mulle kingiti jrjekordne komplekt tasse hinnaga 160 eurot, ma hakkaks vist nutma. Selle raha eest saaks ju...normaalseid asju ka. Midagi, mida priselt vaja oleks. Nojah, nagu tolle sallijutu kommentaariumist selgus, siis ongi peaaegu vimatu inimest tundmata talle rmu pakkuvat kinki teha. Aga ikkagi - tassid?! Sellise raha eest?! 

 * Ma mtlen siinkohal siis mitte rangelt komplektis serviisi vaid lihtsalt teatud arvu tasse, mis panna lauale siis, kui joojaid on rohkem kui ks vi kaks. 


 rkis  Marca     at  10:09    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kass, raamat  

 



neljapev, mai 07, 2020



   
Rgi minuga lihtsas keeles! 



ritasin siin lugeda seda lputult kiidetud "Maailm kontoris ehk kuidas krbitakse heeringat" Jete Leo Normanilt ja ei suutnud. Mul on vist trauma. Mitte sellest raamatust siis, vaid oma kogemusest avalikus sektoris ning nd on nii, et pruugib mul vaid lugeda snu a la "struktuurifond", "riigihange", "riigieelarveline" vi "arengukava", kui mul silmad juba kinni vajuvad. Ma lihtsalt ei suuda midagi seesugust lugeda. Mitte miski selles ei suuda mu thelepanu kita, see on totaalne igavus! Ma vin end sundida, aga ma ei saa aru, mis selle kige mte on. Ma ei suuda hoomata, et see, just see, ongi kogu meie maailma alustala, kige thtsam asi, millest kik sltub, selle peaks endale selgeks tegema, et normaalne tiskasvanu olla.

 Lisame siia selle, et ma ppisin neli aastat likoolis riigiametnikuks, lpetasin edukalt ja hiljem suvatseti mind ppekavade muutmise tttu lausa sel alal magistriga vrdsustatuks lugeda. Kuidas ometi? Seal raamatus on keegi Noor Menetleja, kelle tvestlust esimestes peatkkides kajastatakse, no et ne, noor ja naiivne usub sellesse, mida rgib, et tuleb ja annab oma panuse riigiaparaadi efektiivsemasse toimimisse, usub lbipaistvusse ja nii edasi. Ma ajasin ju tpselt seda sama juttu, ainus asi, et juba siis ei uskunud ma sellest snakestki. Mul oli priselt lemus, kes leidis, et tema tkoht on selline, kus saab "midagi ra teha". Phimtteliselt tegeles ta palgaastmestikuga. Ma ei saanud mitte midagi aru. Mida saab siin ministeeriumis "priselt ra teha"? Ma aiman, et see lugemata jv raamat rgib samast asjast ja ma lihtsalt ei suuda ega taha seda uuesti kogeda.

 Erialaloengutes oli ka igav, aga pris jamast sai viilitud ning ainepunkte huvitavatest krvalainetest ja erialadest kogutud. Millegiprast tuli mul teise magistrit (mitte enam sellel erialal muidugi) teemat valides geniaalne idee kirjutada toona alles justuvast EL-i isikuandmete kaitse ldmrusest (GDPR). Hakkasin siis neisse tekstidesse svenema...ja surin. Mida ma ometi eeldanud olin? Et ma olen vimeline lugema juriidilist teksti ilma magama jmata? Ju mu ajul on mingi kaitsereaktsioon, aga see lukustub, kui ma ei suuda asja endale huvitavaks melda. Valisin teise teema.

 Juriidilised tekstid on minu jaoks igavuse tipp. Ahjaa, tegelikult tahtsin ma likooli juurat ppima minna, aga nneks lks ajaloo riigieksam kehvasti. Nii loogiline inimene olengi. likoolis olid riigiigus ja haldusigus kohustuslikud ained, lahendasin neid kaasusi khutunde phjal, 50/60 lks tppi ka, hindeks sain mlemad ained C-d. No ma ei tea, ppejud ju tles, et igeid ega valesid lahendusi pole...Meelde jid loengus ppeju vrvikad reisimlestused Aasiast ja tema kanepit pooldav suhtumine. Riigi- ja haldusiguse erinevusi nimetada ei oska.

 Hmmastav tundub, et on inimesi, kes priselt sellistest "tiskasvanute asjadest" nagu seadused, mrused, arengukavad, riigihangete korraldused ja sisekorraeeskirjad, vaimustuda suudavad. Nendega lobedalt tegeleda, nagu see ei olekski piin. Need on ju ka ometi tekstid, keel, mulle meeldib lugeda ja kirjutada?! kki see on miski praktiliste asjade mitte sallimise avaldumine kirjalikus vormis? No see vaidleja isiksusetp, et seltsimehed, thtsad on ideed, unustage reeglid ja muu selline thi-thi? Mis me ajame paberil npuga jrge, teeme parem ra! Vi noh, teie tehke.

 Vi olen ma lihtsalt lootusetult loll ja lapsik. Suutsin tna salli tuulejope luku vahele tmmata, ikka nii phjalikult, et mees pidi mu vabastamiseks tange kasutama. "Mis ma ilma sinuta teeks?" hkasin, "helistaks Psteametisse?" Mees arvas, et ma likaks end kridega vabaks, jdes ilma nii sallist kui jopest. Oeh, sellega seoses meenus, kuidas ma lapsena kappidest snnipevakinke otsides ujumisrnga otsa komistasin ja seda siis muidugi ka mber proovisin. ra ei tulnud. Sikutasin nii, et higimull otsa ees. Appi, ema-isa tulevad kohe koju! Mis nd saab? Haarasin krid ja likasin selle paganama rnga pooleks. Inimene ei arene eriti. 


 rkis  Marca     at  21:49    16 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat, t  

 



kolmapev, mai 06, 2020



   
Mis suhteprobleemid? 



Ma tunnen endal tielikku igust sel teemal kobiseda, sest vaadake, ma olen viimased 22 aastat veetnud pidevalt suhetes. Ok, umbes 2 kuud 17-aastasena vist tuli vahe sisse, aga kogu lejnud aja olen saanud ankeeti lisada "psisuhtes" ja mitte iialgi "vallaline". Jah, muidugi, see esimene "psisuhe" oli naljanumber, kestis umbes pool aastat, aga statistika kauniduse mttes arvestan sisse.
 Siiamaani saan ka oma ekse spradeks pidada, ok, taaskord va see esimene, aga temaga on lihtsalt kontakt kadunud. Kui ks tuttav mulle kord hest mu eksist klatida soovis, sest too oli hiljuti ka tema eksiks muutunud, vastasin ma talle, et "minu ajal oli ta kll titsa normaalne", mille peale sain fenomenaalse vastuse, mis mul tol hetkel snad suust vttis - "ju siis sa oled lihtsalt selline selgrootu l***, kes kik meeste tahtmised tidab!". See toimus muide likooliajal, loengus, ma ei saanud stseeni korraldada :) (Tpsustus siis selleks, et te ei arvaks, et ainult punkris puuriida taga vib sraseid avaldusi kuulda).

 Et noh, ks arusaam siis sellest, kuidas on vimalik probleemideta suhtes olla - ole ks selgrootu l***! Khm, ma siiski kahtlustan, et ma ei mahu selle kauni stereotbi alla. Samas ma ei tea, et mul oleks kunagi olnud suhetes mingeid pikaajalisi kriipivaid probleeme, mis oleksid mahaistumist ja arutamist vajanud, mingeid kardinaalselt erinevaid elueesmrke, kitumisviise vms. Mis ei thenda absoluutselt, et kik mu suhted on tis harmooniat ja ksikes viljapllul kepslemist. Kaugel sellest! Kaugel sellest! Aga kik tlid ja arusaamatused on toimunud olmeporno, halva tuju, sita thtedeseisu jms tulemusena. Need ei ole kunagi olnud mingid vrtustekonfliktid. Need on sellised "karju vlja ja unusta ra" tlid. Ma ei ole iial rganud jrgmisel hommikul meldes, kuidas seda vaikimismaratoni nd jtkama peaks. Vi kaheldes, kki on testi kik nii halvasti, et peaks lahku minema. (See viimane on alatu vale muidugi, see mte kib ikka iga suvalise vihasstuga korraks kaasas).

 Oot, aga miks ma siis need 22 aastat hes ja samas suhtes pole olnud? Sest ma olen rme sariarmuja, anna aga vimalus ja kohe jooksen minema. Ei, nii hull asi ei ole, aga jah, kik suhted peale esimese, milles mind maha jeti, olen ma ise "veel parema" suhte nimel asja ra lpetanud ja alati ALATI on see jant ka mulle endale llatusena tulnud. Selguse huvides, eelmine suhe oli mul le kaheksa aasta ja praegune le kaheteistkmne, seega noh, vga tihti ei ole seda sariarmumist kah ette tulnud. 

 Mulle tundub, ja ma vin nd olla ebaiglane, aga kui ma nen krvalt tekkimas suhteid, kus kaks inimest on tiesti erinevate vrtushinnangute ja elustiilidega, aga koledal kombel armunud, siis ma tunnen alati, et siit head nahka tulla ei saa. Ja ma ei mleta, et ma oleksin eksinud. "Kll minu armastus teda muudab" ei toimi. Vi siis toimib lhiajaliselt. Vib hoopis olla, et tegu on minu enda nrkusega, kki oleks hoopis teliseks vljakutseks armastada inimest, kellel on minust radikaalselt erinevad phimtted ja elustiil? Ma olen mugav inimene, ei armasta vljakutseid. tleme, et mu sda (vi siiski pigem aju ebaratsionaalsem klg) otsustaks armuda ontlikku, svausklikku, karskesse noormehesse? Eh, ma ei suudaks seda ette kujutada. Isegi kui mina, loll, armuksin, tema ju mind ei tahaks? Vi kui tahaks, siis eeldusel, et ma muutun talle vastuvetavaks, aga ma tean, et ma ei muutu ja ma tean ka, kuidas mind rritavad need, kes mind muuta tahavad, isegi need, kes seda ilsal eesmrgil soovivad ("ma tahaksin, et me saaksime veel palju aastaid koos veeta, seeprast sooviksin, et teeksid tervislikumaid valikuid."). Sellisel suhtel ei oleks minu jaoks tulevikku. Ma kahtlustan isegi, et ma ei suudaks armuda endast vga palju erinevasse inimesse, ma olen ju isekas.

 Loomulikult ei thenda see seda, et ma paks leida tpselt endasarnast, sel juhul peaks mul olema kva kogus nne, et ma siiani olen sellised inimesed leidnud. See on ebatenoline. Seetttu piisab mulle sellest, et me lihtsalt ei ole olulistes teemades vastandlikel seisukohtadel ja meie eluviisid on enam-vhem sarnased. Et ma ei pa muuta teda ja tema mind. Seeprast ma ei taha ka vga kellegi phimtetes kaevata - kui pealtnha on kik koosklas, siis milleks riskida sellega, et pinna all on tegelikult vastuolud, mis ilma kaevamata sinna jksidki? Kusjuures, mulle on mulje jnud, et nii mu eks kui ka praegune elukaaslane toetaksid seda arvamust neljal kel - mitte kumbki neist ei ole nustunud lugema minu kirjutatud mtteid. Keegi blogijatest vi oli neid isegi mitu, vitsid, et nad ei kujutaks sellist asja ettegi, et nende lhedane inimene millestki sellisest keelduks ja tunneksid end pigem reedetuna. "Ma ei suudaks kia inimesega, kes ei loe mu blogi, sest jrelikult ta ei huvitu minust inimesena ja sellest, mida ma tegelikult mtlen ja tunnen!" Ma isegi mtlesin sellele pikalt ja katsusin seda seisukohta omaks vtta, aga ei suutnud. Las ta jb, lihtsam on muretu olla, kui oma peas probleeme juurde melda. 


 rkis  Marca     at  13:41    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



teisipev, mai 05, 2020



   
Kui tuleb musi, tuleb ka okse! 



Selle, "Jajast" prineva mttetera, lubas Mikro enda lipukirjaks vtta. Ta nimelt vihkab romantikat veel rohkem kui mina. Ok, vib-olla ma olin noorena sama radikaalne, sest esimese klassi pildi peal mind ei ole, kuna pildistati hel ritusel, kus terendas ees oht tantsida he poisiga. Ma nimelt meeldisin sellele poisile, mina teda ei jlestanud ega midagi, aga lihtsalt kohustus temaga koos tantsida tundus mulle nii piinlik, et korraldasin kodus suurema pogrommi vltimaks peole minemist, mis mul ka nnestus. Kik armastusega seonduv oli "nii piinlik". Kohati on siiani. Lasteaias pidada teised lapsed ksteisele husuudlusi saatma ja pulmi mngima, Mikro gib samal ajal nurgas. Ega mulle tunduvad need varajased pruudi-peigmehe mngud sna kohatud, aga ju siis on see normaalne. Minu jaoks on pigem nii, et kui romantikat peaks vaja olema, viks juba lahku minekut kaaluda, sest elukaaslane on ju phimtteliselt osa sinust, jse. Mismoodi sa jsemega romantikat teed? (Pihu-Pillet ja Kmbla-Katit me siin ei maini, eks). Romantikat saab teha kahe erineva inimese vahel, aga suhe on ju ks organism?

 Kumb siis on thtsam - romantika vi "remontika" (Ritsiku juures arutati)? Ktlin Konstabel kirjutas Feministeeriumis emotsionaalsest tst, mille juures ti ra ka ksimustiku, millega enda "remontika" olukorda hinnata. Kuidas siis paarisuhtes selle tjaotusega on? Ma kopeerisin sealt osa ksimusi:

Kes vastutab peres majapidamistde ja toidu eest? Kes priselt koristab ja kokkab, kes teeb nimekirju asjadest, mida vaja teha vi poest tuua? Kes uurib pereliikmetelt, mida need sa sooviks vi millal sobib neile majapidamistid teha? Kes tuletab meelde, kui midagi on tegemata ja tunnustab, kui on tehtud?

ldiselt on see osa meil vist sna 50/50, vib-olla veidi kaldu ja seda mitte minu suunas. Sellega on vist nii, et kui ajuti on vimalik vastutust enda pealt ra lkata, siis muutub see harjumuseks. Mulle jvad meelde need korrad, kui mina panen ette, et kki sks tna seda vi toda, aga mulle ei meenu kik need, kus ma kohman, et minul vahet pole. Majapidamistdega on ldiselt nii, et kui ks alustab, siis teine porisedes hineb, sest muidu on smekad. 

Kuidas on korraldatud lastega tegelemine? ppimise kontroll ja mnguaeg, laste aja planeerimine ldse, kogu kasvatamine? Kes mtleb vlja reegleid lastele  netikasutuseks, viisakaks suupruugiks, sgi- ja uneajaks, kigeks? Kes kuulab laste muresid, kes mngib legodega ja kes klaarib tlisid? Kes motiveerib lapsi nusid pesema, tolmu vtma ja ldse tegema kiksuguseid kasulikke asju  mille ees saab kiita laps? 

No ikka vist 50/50. ppimine on rohkem minu teema, sest see meeldib mulle rohkem. Kasulikke asju tegema petab pigem mees, sest ta lihtsalt teeb neid kasulikke asju paremini. Ma ei viitsi petada lapsi koristama, kokkama ja pesema, sest see ei huvita mind ennastki ja seega ei saa ma olla kuidagi "innustav eeskuju". Laste juttude kuulamine tuleb jlle mul paremini vlja, aga noh, pahatihti lpeb see ikka sellega, et mina heietan ja lapsed nihelevad igavusest :) Seletame (loe: surume oma maailmavaadet lastele peale) sna vrdselt tegelikult, lbi on vetud enamik teemasid alates drag-queenidest lpetades Staliniga. 

Kes hoolitseb selle eest, et perel oleks ka hine vaba aeg ja lapsed veedaks seda sisukalt? Mtleb selle peale, kuidas tagada kigile hea tuju? Kes leiab les rahvavabad looduskaunid kohad, teeb ettepaneku minna rattasidule vi linde loendama, saab tlivabalt kik hele nule?  

Selles on mehel kindlasti phiroll, sest ma vihkan ju organiseerimist. Ma organiseerin (loe: panen teised fakti ette, et nd on minek) ainult juhul kui asi mind ennast isiklikult huvitab, muul juhul piirdub mu panus sellega, et ma olen nus ega vingu. Vingumist "viks ometi kuhugi minna, aga ma ei tea, kuhu, tehke ometi midagi!" tuleb ikka ette. 

Kuidas hoolitsetakse selle eest, et paarisuhe itseks? Kas keegi tuletab ldse meelde, et paarisuhte aeg on ka thtis? Kes teeb ettepanekuid romantilise filmihtu vi rdul aja veetmise asjus? Soovib ja pakub lhedust, igas mttes? Kas kallimad innustavad ja lohutavad ksteist vrdselt, on ksteise jaoks emotsionaalselt vrdselt olemas? Kes ksib kellelt, kuidas pev lks ja kes ritab rohkem suhteolukordi parandada?  

Sellist asja meil ei ole. Ma alguses selgitasin, miks. Me oleme niigi ks organism, jumal teab, kuidas mees seda neb, aga teda suhtest rkimas kujutan veel vhem ette. Minu arust suhe kas toimib vi mitte, igasugu "teeme nd kohtamishtu!" asjad, mis ei tule loomulikult, ei tta. Me kime ju niigi koos vljas ja veedame kahekesi aega, et selliseid asju ekstra planeerima peab, sellist suhet ma ette ei kujuta. Muuseas, igasugu probleemidest rkimine viib suhtes ainult tlide ja arusaamatusteni. Vhemalt mina juan rkides enamasti alati punkti, kus ma isegi aru ei saa, mida ma siin teen ja kuidas siia judsin...Imeline suhtenu, ma tean!

 Kuidas ldse on jaotatud suhtlemine perest vljapoole? Kes suhtleb laste asjus kooli, lasteaia ja huviringidega, kigi vajalike arstidega pere jaoks? Kes osaleb listides ja sotsiaalmeediagruppides lastekasvatamise, koduppe, kodu ja aiapidamise teemadel, kuulab vaimse ja fsilise tervise saateid  ja jagab pereliikmetele infot? Kes hoolitseb selle eest, et peres spradega suhtlemine  pris ra ei kaoks?

Lpuks ometi ka midagi mulle! Vhemalt kik, mida ma maha ei tmmanud ja see viimane ksimus. Suhtlemine on minu teema (irooniliseks minekuks vaata eelmise punkti lpus nenditut..). Peresbrad on meil kik mehe poolt, sest tema uute inimestega kohtuma ei nustu ja seega on minu sbrad ainult minu omad. 

Kokkuvttes ma ei tea, kas hisata, ne, meil on nii normaalne ja vrdne vi siis pigem, hissand, kui kohutav naine ma olen? Mida ma aga jreldasin, oli see, et ma lihtsalt olen "remontikas" udselt kehv ja selleks, et asi koos psiks, peab teine pool sellega tahes-tahtmata rohkem tegelema. kki seetttu ma "remontika" poolt rohkem hindangi ja need, kes ise praktilistes asjades ked klge panevad, organiseerivad ja lahendavad, hindavad pigem romantikat? Nemad saavad "remontikaga" ise hakkama.    


 rkis  Marca     at  10:08    32 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, mai 04, 2020



    
Yuval Noah Harari. Homo Deus. Homse lhiajalugu 





Inimkond on katk ja surm viks juba rutem tulla. Kokkuvtvalt tunded prast selle raamatu lugemist.

 Mitte, et ma seda juba varem teadnud ei oleks. ldse, siin pole vga palju uut, kuid mulle meeldib, kuidas Harari oma teadmisi presenteerib, seoseid loob ja arutleb ning jreldab. Indigoaalane tleb, et igav, minu jaoks ei olnud. Vga hsti haakub ka Prechtiga, kes rgib phimtteliselt samast asjast, aga veidi teise nurga alt. Viidati sageli ka De Waalile, veel hele mu lemmikutest.

 Mis mu aga tielikult ra ostis (raamatu kontekstis tabav vljend), oli meetod, millega autor kummutas vaba tahte olemasolu. Ma olen ise lapsest peale sama asjaga kimpus olnud, kuid pole mitte kunagi suutnud sellele niimoodi vaadata - nimelt, kui teile-meile eldakse "ra mtle millelegi!", siis me lihtsalt ei saa sellega hakkama, see ei ole vimalik. Me mtleme alati millelegi, tahame me seda vi ei. Mis mttes meil siis vaba tahe on, kui tegelikult sdetakse meile mtted pidevalt ette? Me ei saa oma mtteid ise valida, seega me ei ole ka oma valikutes vabad.

 Mulle meeldib olla algoritm, vi noh, ma olen sellega leppinud, see on omamoodi pnevgi - kust need mtted-tahtmised tulevad ja miks? Seetttu hirmutavad mind igasugused sisemise hle vaigistamise mehhanismid, mida Harari ka kirjeldab. Alates meile tuttavatest antidepressantidest lpetades USA sjaves kasutatud elektroodidega kiivrist, mis teatud ajupiirkondi mjutades meist superkeskendunud tunnelngemisega eesmrgile orienteeritud ideaalsed lesandetitjad teeb. Esimese kohta me teame, et paljudele inimestele on need hdavajalikud normaalse elu jaoks, kuid nende laialdane kasutamine tekitab ikkagi ksimusi - mis on valesti, et elu ilma keemilise stimulatsioonita nii raske on? Teise osas avaldas seda katsetanud ajakirjanik, et kogemus oli meeliavardav - lpuks ometi vaikis mu ttu sisehl ja ma olin teline liinimene!

 Siit tuleneb mu meelest inimkonna ohtlikem omadus, mis meile sisse on kodeeritud - pd tiuslikkusele. Me ei saa olla tiuslikud, kui mingi hl meie peas piniseb ja juhib thelepanu tunnetele, lbikukkumisvimalustele, kahtlustele. Rumala peaga oleme seda hlt siiani hingeks vi isiklikuks minaks pidanud, aga kui see on ainult algoritm, mis meid nnda mtlema paneb, mida me siis kaotame, kui seda enam ei ole? Kui meie tiuslikud ei ole ega selleks ka saa, siis miks ei viks meid juhtida andmed, mis oma erapooletuses on tiuslikud? Precht rkis enamjaolt just sellest ohust. Ka Harari leiab, et andmeisse uskujail puudub kahjuks enamasti kujutlusvime ja suurem plaan, nad ei vrtusta inimest, vaid efektiivsust. Samas on praeguseks juba paljud uskuma jnud, et ldine turvalisus, igavene elu ja ilu, pidev majanduskasv, mugavuse suurenemine, vrdubki inimliku nnega. Millise hinnaga see saavutatakse, vahet pole. Ma ei tea, kas see ideoloogia vidule pseb, Hararigi tleb, et see on vaid ks vimalik stsenaarium, kuid see on see ks, mis kige enam tlgastab.

 Ok, ariaat ei oleks ka meeldiv, aga nagu Hararile, tundub ka mulle, et selle leilmseks vimutsemiseks on mugavuskapitalism siiski liiga ahvatlev. Praegu jb loota vaid leilmsetele kliima- ja muudele katastroofidele, mis ehk veidi kallutavad seda kiirteed "meie kigi hise suure nne ja surematuseni". (See oli must huumor, eks. Inimeste mistlikkusele lootma jda oleks lihtsalt vga lhingelik. Millele tegelikult loota, ma ei tea.)

 Teisalt tundub mulle, et need inimesed, kes igatsevad seesugust "paradiisi", on siiski "need teised" ja on ka palju inimesi, kes sellised pole, keda ei huvita pidev tiustumine, uute tehnoloogiatega kriitikata kaasaminek, lputu tarbimispidu. Harari ennustab, et meiesugustest saavad kaotajad, aga ma loodan, et selles osas tal igus ei ole. 




 rkis  Marca     at  10:23    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, aprill 28, 2020



    
Naerata - sa oled metsloomakaameras! 



Mul on tekkinud kergelt skisofreeniline tunne, et praeguses olukorras peab kohe erakordselt tundlik olema, sest vhimgi arvamus vib kellelegi isikliku solvanguna tunduda (ma ise pole mitte erand, olen judnud solvuda kll ja veel, aga nneks siiani suud pidanud, kuni viie minuti prast solvumine le lks). Seega, ma mingeid arvamusi ldse loopima ei hakka, aga mtlesin siiski, et positiivseid elamusi vib ju ometi jagada?! Ma saan aru, et selleks peab praegusel hetkel privilegeeritud olema, et midagi positiivset kogeda st saad liikuda, ei ole kaotanud td, oled terve, ei ole ksildane jms, aga ma loodan, et "minu imelist koroonapuhkust" nina alla hrumisena ei veta.

 Teliselt tnulik peab olema geopeitusele, mis on kttesaadav meelelahutus olukorras, kus kik muu on keelatud. Minu erilised hetked on niteks see, kus ma prast ekslemist mingis ratus vsas juan vlja lagendikule, kus kitsede toidu"majakesed" (no raudselt on neil puust harkjalgadel mingi nimi ka), tkk soola ja miski jalgadel hoone, millest siis loomi vaadelda vi pssiga lasta, ei mina tea. Vahin siis seal ringi, sest paistab, et GPS juhib mu vssa, kui avastan mingi kummalise tehnilise instrumendi - jllitan seda, sest noh, geopeituses tuleb selliseid kummalisi peidikuid ikka aeg-ajalt ette, kus vaja mingi kood sisestada vi muud teha. Asja olemusele pihta ei saa ja liipan edasi vssa. Hiljem ksib L., kes samasse kohta peale mind sattus, et huvitav, kust sealse loomakaamera pilti nha saab...No selge siis, millega tegu oli - juhm linnaloom jllitas otse kaamerasse, saamata aru, millega tegu. Loodetavasti keegi seda lekannet ei vaata...

 Rkides kummalistest peidikutest, siis hes teises vsas on niteks selline, millest ripuvad vlja kummist voolikud ja neid peaks idee poolest puhuma. "Ega ma loll ei ole, praegusel ajal!" ohhetab L. Mul juba voolik hambus, sest no ma tahan ju teada, mismoodi see vrk ttab, kui suur on tenosus, et ma just sellest voolikust mingi nakkuse saan? Mis te arvate, kas ta prast minu algatust ji oma arvamusele kindlaks vi ei? Muidugi, puhusime mlemad nagu lollid, aga kasti lahti paraku ei saanudki. Nakkuste osas peaks veel peiteaeg kestma.

 Igasugu vsades on lbus see, kui palju sinna eksib ra mingit beruhke tranduletiga rahvast. Madala phjaga bemmid ja mersud on eraldi teema, aga ehk on nemad ka meeleheitel geopeiturid (peale meie autosaagat ma veidi pelgan tema prast ja kime pigem pikema maa jala). Mingi sjapestud miljon maksva diibiga (L. teadis rkida) vend oli nii lahke, et pakkus meile lausa kti. Pidi tema ikka ksik olema, kui leidis mingi puu otsas turniva (ma jn alati vahele, noh) ahvipere normaalseks kaaslaseks sobivat. L. vastas viisakalt: "Tnan, aga ei, meil on siin veel tegemist!" Huvitav, mida tpsemalt arvatakse sind otsivat praprgust mitte eriti atraktiivsest vserikust? "Matavad laipa!" oleks minu esimene pakkumine.



Koroonastyle: Fatima haukab pirukat, taustaks Kunda sadam
Kellel ligips loodusele puudub, siis meelelahutuseks mu meelest parim asi, mille isolatsioon siiani meile kinkinud on - Post Malone'i tribt Nirvanale:

 
"Not performing "Smells Like Teen Spirit" is probably the most Nirvana thing ever." Ja ma ldse ei salli neid kodukontserte muidu, aga see on ge. P.S. Palun rge vaadake seda lollakat vestlusakent, eriti peale seda, mis toimub siis, kui Posty tervitab otse-eetris Courtneyt, kes salvestusele muuseas oma nnistuse andis. No ja et inimesed ei saa aru, miks nad kleitides on ja muu selline "peksan peaga vastu lauda" lollus.

 Ja "Minu geniaalse sbranna" teine hooaeg on ka ETV2-s! See on veel parem kui esimene, nagu mu meelest ka raamat. Ma ei tea, kas jrgmised hooajad ka tulevad, sest neid raamatuid eesti keeles veel pole, aga ma vist ikkagi vaatan, sest see seriaal on testi tore.

 Fredrik Backmani "revil inimesed" on imeline raamat! Ma pole "Ove" lugenud, aga see on veel parem kui "Vanaema saatis mind tlema..." ja "Britt-Marie"! Minu meelest. Algus ei lhe ldse kima, aga siis jrsku lheb ja see rgib kigest olulisest, aga lbi soojuse ja huumori ning ajab nutma ja naerma. Nagu raamat peab. Ma panen ainult paar tsitaati, aga ldse see tekst on kuldmune tis:
"Kik suudavad kasvatada mti iseendast kui neil on piisavalt vetist, nii et kui rohi paistab teispool aeda rohelisem, siis arvatavasti seetttu, et see on sitta tis".

 "Me tegelikult ei taha, et meie lapsed liiguksid oma unistuste poole vi kiksid meie jlgedes. Meie tahame kia nende jlgedes, kui nemad meie unistuste poole liiguvad."

 "eldakse, et inimese isiksus on tema kogemuste summa. Aga see pole ju tsi, mitte priselt, sest kui meid mratleks meie minevik, ei suudaks me end iialgi taluda. Me peame saama ennast veenda, et me oleme midagi enamat kui eile tehtud vead. Et me oleme ka kik meie jrgmised valikud, kik meie homsed."

 Lpetuseks ka irooniaannus elult - sain tna kne, et olen vitnud 50 eurose Piletilevi kinkekaardi...Millal veel, kui mitte nd! Mina, kes ma olen ks vheseid, keda avalike rituste rajmine sgavalt morjendab.  




 rkis  Marca     at  22:09    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, arvustus, Courtney Love, fashion, film, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, aprill 27, 2020



    
Elizabeth Gilbert. Tdrukute linn 





Selle raamatuga juhtus nii, et kigepealt sattus ta mu ema lugemislauale ja sealt mulle. Mulle tundub, et mu ema armastab lugusid, Darja Dontsovat ja kriminulle, mina, noh, mitte nii vga. Mulle ei meeldi, kui lugu jb lihtsalt looks, ma tahan, et see lugu oleks mingisugune "tabav ldinimlikkuse vljendus", ma ei hooli sellest, kui kaasahaaravalt see kirja on pandud ja ma ei taha nha ka konkreetseid suuniseid vi "mida oligi tarvis testada"-stiilis heietusi. Igatahes emale meeldis, kuigi ta leidis, et kui alguse venimisest le saada, siis saab alles aimu, et tegemist on siiski hea raamatuga.

 Kuna Elizabeth Gilbert, siis ma eeldasin koheselt, et "venimine" on eufemism seksi kohta. Tegelikult vist ei olnud, sest seksi jtkub kamaluga ka raamatu teise poolde (mis on minu jaoks niii ttu ja triviaalne), aga mulle meeldis just algus. Ma oleksin peaaegu nus oma mtsi ra sma, kui Gilbert ei oleks Lana Del Rey suur fnn. "This Is What Makes Us Girls" on ju tpselt selle loo taustamuusika, rkimata sellest, et ks peategelasi kannab lavanime Celia Ray. Jah, see osa raamatust meeldis mulle vga, aga edasi hakkas mind hirima teatav konstrueeritus, millega pti edasi anda snumit, et sotsiaalsed normid ei pea olema elunne aluseks. Mh, seda selgitust oli minu jaoks natuke liiga palju. Me ju teame seda ometi, et nn ei peitu oma elu igesti elamise valemis ning vabaarmastuse propageerimisega ollakse ka juba natuke hiljaks jnud? Mulle natuke nagu tundus, et see raamat alahindas veidi lugejat ning oleks vinud olla palju rohkemat. Kik need ajastudetailid ja hkkond oleks seda vrinud.

 Kuidagi kummaline tundub mulle raamatutes loo lesehitamine mingi he kindla sndmuse mber - "ja siis juhtus SEE ning mu elu muutus igaveseks!". Ok, ma saan aru, kui SEE on midagi teliselt dramaatilist nagu surm, kuid "mingisugune thine petmine" nagu siin raamatus? Ma ei kujuta ette elu, milles seesugune thisus tagantjrele analsides (mida minajutustaja ju teeb) niivrd suure kaalu omandaks. rnas eas tuleb ikka igasugu asju ette, kellegi petmine ei saa ometi olla ajendiks, millest alates oma elule teise pilguga vaadata, n tiskasvanuks saada, vastutama hakata ja autundest rkida? Eriti kui "mingi vana mrd" su selle peale "thisuseks" kuulutab! Kes vtab midagi sellist tsiselt?! Milline lbujanuline ttarlaps hooliks vanema naise snadest? Ma tleks, et see oli minu jaoks pettumusekohaks raamatus, millest alates lbus hedonistlik looke petliku suuna vttis ja ttuks muutus. Samas oli loos ju ka enne palju thendusrikkaid kohti, mida lahti ei seletatud ja mis selle tttu mjusid palju kainestavamalt kogu loo nilise meelelahutuslikkuse juures. Varjatud vgivald, mis lbusa eluga ksikes kis, sltuvused, millest keegi ei rkinud, see, kuidas naine on alati sdi, sest mehed, need on ullikesed, ega suudagi enda eest vastutada. Mu meelest oleks sellest tiesti piisanud, et lugu mjuva ja mtlemapanevana hoida ning vltida otsese phjus-tagajrg seletuse mngu toomist.

 Loona kindlasti ladusalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, dekoratsioonid ajastutruud ning ilu- ja moehuvilisele pnev sissevaade toonasesse maailma, siiski aga pigem puhkuseraamat, kui midagi psivalt meeldejvat.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  15:09    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, aprill 20, 2020



    
Saatana advokaat siin 



Kristallkuul jagas testi ja mtlesin, et teen ka. Tulemused olid, no tleme, et huvitavad. Tegelikult tiesti ootusprased, teisalt avasid mnes osas ka silmi:


Et siis 76% ekstravert? Ma olen alati melnud, et ekstravert on see, kellel on miljon spra ja kes kigi nendega igapevaselt small-talki arendab ja ladusalt suhtleb. Siinne test aga veenab mind, et saab ka teistpidi. Lhidalt eldes: "'Cause no one likes U, monkey boy!" (Bloodhound Gang "Why's Everybody Always Pickin' On Me?") Ekstravert vib ju olla, see ei thenda, et inimesed sinuga suhelda tahaksid! "ENTP isiksused leiavad, et nad on tunnustatud oma visiooni, enesekindluse, teadmiste ja innuka huumorimeele tttu, kuid neil on tihti probleeme sellega, et neid omadusi ra kasutada sgava spruse ja romantiliste suhete loomisel." Sest no mis ksimus see on, kumb on thtsam, kellegi tunded vi tde? Vi et kas soovid pigem, et su laps oleks tark vi meeldiv inimene? Ma ei pra teiste tunnetele erilist thelepanu, sest ma naeran ka enda omade le. Mulle ei tule phe, et teised vtavad ehk enda omi priselt tsiselt. Mul on palju tundeid, aga need vahelduvad kogu aeg.

 Ma olen alati melnud, mis on see phjus, et mul on alati vaja vastu vaielda ja mssata. Test vidab, et phjust ei peagi olema, lihtsalt lbus on. Ma nii triviaalse seletuse peale ei olegi tulnud. Mulle meeldib ssitada, rritada, okeerida (muuseas ks minu tbi kuulsaid esindajaid ollagi Joker. Teine sarnane Sascha Baron Cohen). "I kill what's bigger than me!", see Hands Off Greteli loo fraas kummitas mul eile pool peva - jah, kui ma nen kedagi suurt, thtsat ja kigutamatut, pean ma tingimata talle srde hppama. Hea mulle, et ma mees ei ole. Kuigi isegi naisena olen ma mitu korda repealt peksa pidanud saama. Teisalt, enamik mu sooje suhteid inimestega on sarnaselt alguse saanud, sest tuleb vlja, et mned harvad isendid suudavad mu vljakutseid ka vastu vtta ja mind pareerida. "Koheldes teisi nii nagu nad tahavad, et teised neid kohtleks, sallivad ENTP inimesed vhe hellitamist ja neile ei meeldi, kui inimesed lhenevad asjadele kaudselt, eriti teenet ksides." Oojaa! Iroonilisena sobin ma seetttu hsti kokku "keskmise eesti mehega, kes kskord oleks oma eidele repealt elnud, et ta teda armastab". Meil on omaette nali isegi selle teemaga, nimelt ma kunagi suhte algul kuulsin valesti, et mulle need 3 sna eldi ja tundsin kohustust samaga vastata, prast oli udselt piinlik. Enamiku jaoks on see vist kohutav? Mu meelest on kohutav igasugune roosamanna ja I love U.  Samas ma ei nustu sellega, et mul sooje tundeid pole, ma lihtsalt ei suuda neid hiskondlikult aktsepteeritud viisil vljendada ega vastu vtta. Minu jaoks on armastus see, et me koos paneme maailma plema ja tantsime varemetel. Kige hullem turn-off on see, kui teine pool teeb mulle ettepaneku tagasi tmmata ja pda "normaalne" olla. "Karda vhem hulluks sildistamist kui kuulekuse hbitunnet!" 

 Test mainib ka seda, et minusugustele meeldib suuga suur linn teha vi igemini see maha lammutada, aga praktilist td pame see-eest iga hinnaga vltida. Seetttu pidigi "vaidleja" tpe vaid 3% inimkonnast olema. Mul on imelised ideed, aga ellu viks need viia keegi teine. Ma ei saa aru, miks ma riigiametnikuks ppima lksin, kui ilmselgelt olen ma pigem poliitiku tpi (sellise populistliku)! Siuke nais-irinovksi kki? Kusjuures ka kunagine elukutsevaliku test teatas, et ma olen poliitiku tpi, ah et siis seda pidasid nad silmas...

 "Nad knnivad teiste inimeste varvaste peal ja vtavad avalikult kahtluse alla koosolekul nende lemuse vi kritiseerivad kike, mis nende kaaslane tleb. See raskendab veelgi ENTP jreleandmatut ausust, sest see tp ei peenutse snadega ja ei taha nida tundlike vi kaastundlikena, sest nad ei hooli sellest. Samalaadselt mtlevad tbid saavad piisavalt hsti ENTP isiksuse tpi inimestega lbi, kuid tundlikumad tbid ja hiskond leldse on sageli konflikti vltivad, eelistades tundeid, mugavust ja isegi hdavalesid le te ja raske ratsionaalsuse. See frustreerib ENTP inimesi ja nad leiavad, et nende riiakas lbu pletab palju sildu, sageli tahtmatult." Jah, mu riiakad lbud...Ei saa mina aru, kuidas inimesed nii "tundlikud" vivad olla, eks. Ma ise olen ka tundlik, no mingi pool peva maksimum, siis lheb le, nagu kik siin ilmas. Ma olen enamasti omaette ja titsa tore inimene, aga vat kui seltskonda satun, siis ma kll tagasi ei hoia - kui juba, siis juba, ma tulin siia, et anda teile etendus! Hinnake seda, rge peenutsege. 

 Ma ei saa kunagi edukaks, sest ma olen enamasti teistele talumatu. Nuuks, ja nurka nutma. 


 rkis  Marca     at  14:53    49 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






neljapev, juuli 09, 2020



    
Kaspar Colling Nielsen. Mount Kopenhaagen 





Mulle tundub, et selle autori puhul saab selgelt elda, et ta avardab mistet "kastist vlja mtlema".

 Tema "Euroopa kevad" tlgiti eesti keelde varem ja kuna see avaldas mulle omajagu muljet, siis haarasin kohe ka "Mount Kopenhaageni", mis on tegelikult Colling Nielseni esimene teos. Ilmselt tehti igesti, et "Euroopa kevad" meie keeles esimesena avaldati, sest "Mount Kopenhaagen" jtab mulle pigem "isutekitaja" kui tervikliku romaani mulje. Iseenesest see ongi eellugu, sest mgi ise on olemas ka "Euroopa kevades", kuid seal pigem taustana. "Mount Kopenhaagen" sisaldab 17 erinevat lugu, mida kiki hendab llina mgi, kuid terviklikku lugu sealt ei leia. Lugudega, tundub, on Colling Nielsen aga pdnud ennast lugejaile vimalikult mitmest kljest esitleda - see olen nd mina ja seda kike ma oskan! ldse mitte irooniliselt, mu meelest titsa kaval vte ja lood on tepoolest eriilmelised. On ju nende hulgas ka tiesti korralikke ja turvalisi kigi reeglite jrgi kirjutet novelle nagu niteks see Ulla ja Apu armastuse lugu vi siis ttut absurdi (st lugu, millest ma aru ei saa) nagu "Hall daam". Aga peamised on ikkagi need teised lood.

 Kindlasti olete kohanud inimesi, kes groteskselt ja detailselt oma operatsioone vi snnitusi kirjeldavad, teised mber kisamas, et "appi, j ometi vait!", aga teisalt on pris pnev kuulata ikka ka. Meelelahutuslik, aga kuidagi nurjatul viisil. Ei-ei, siin raamatus ei ole mingeid vikaid ega jlke lugusid, lihtsalt...no Collin Nielsen jtkab oma mttelngaga seal, kus teised, "normaalsed inimesed", peatuksid. Teda ei kammitse loogika, eetika ega esteetika ning ta ei pea tabusid millekski. Ma isegi ei hakanud guugeldama, kas testi tehti vanasti tennisereketite keeli kassisoolikatest. (tlesin selle vimaliku fakti kva hlega vlja ja laps ksis "aga mis vrvi need soolikad olid?" nagu see oleks kige loogilisem asi maailmas, mille vastu huvi tunda sellise info korral. Mis omakorda vist nitab, et meil on kigil mingid enda jaoks loogilised rajad, midapidi mtlemine kima peaks ja kui ei ki, siis llatume.)

 Mida Colling Nielsen selle raamatuga meile elda vis pda? Peale selle, et nidata, kui hsti ta kirjasna valdab st. Mulle tundub, et kuna me rajamisel mingit selget eesmrki polnud, mingi vajadus inimesi tagant ei sundinud, siis ehk on mgi nide selle kohta, kuidas vikski lihtsalt pihta hakata, eks prast paistab, mis vlja tuleb, tavaliselt miskit ju ikka tuleb. Midagi hoopis erinevat sellest, mida arvata osati. Raamatus igatahes neid llatusi jagub. Vaimu avardamise raamat, iseasi, kui valutult see lheb, aga no kas peabki kik kergelt ktte tulema? Mge ehitati kakssada aastat. 


 rkis  Marca     at  21:49    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, juuli 07, 2020



    
Elena Ferrante. Lugu sellest, kes lheb, ja sellest, kes jb 





Ferrante tetraloogia teise raamatu kohta olen elnud: Igatahes on selle loo suureks teemaks just "kuidas muudab haridus naisterahva positsiooni patriarhaarses hiskonnas". Veidi pikemalt kirjutasin siin (9. raamat) ja mis ma oskan elda - kolmas raamat seda sama skalpelliga likamist jtkab, kuigi selle alapeakiri on mittemidatlev "Vahepealne aeg" ning alguses mulle isegi natuke tundus, et tegemist ongi vaid vahepeatkiga enne loo ilmset kulminatsiooni viimases raamatus. 

 Siiski, kui teises osas tundub, et haridus saab naise vaid vidule viia, siis selles osas tutvustatakse kiki neid karisid, mis haritud naist maailmas ja eriti meessuhetes ees ootavad. Endiselt vlub mind see, kuidas autor ei loobi mingeid juhtmtteid ega tsitaate, mida alla joonida vi vlja kirjutada, vaid loo ted paljastuvad ainult lbi tegevuse ning on selgelt sellega seotud. Ilmselt on see ka phjuseks, miks teosest nii hea seriaali sai teha. P.S. Antud juhul toetavad nhtud seriaaliosad (kolmanda osa jrgi tehtud seeriaid veel pole) raamatut tielikult ja mu meelest annavad ka lugemisel visuaalset klge juurde. Kui nd just selle  osa valguses nhtud seeriatele melda, siis on sealne nitlejate valik enam kui ideaalne.

 Mned tekkinud mtted haridusest. Lenu leiab, et temal puudub oskus melda, seevastu Lilal on see oskus olemas. Ei piisa sellest, et suuta teha loetust kokkuvtteid. Mtlemisest annab mrku see seletamatu hetk, mil saadud teadmisest snnib lugeja peas uus teadmine. "Ta on lugenud tohutul hulgal leheklgi ja ksnes stib neid lennukalt mber, etendab" - nii iselooomustab Lenu seda, mida ta pealtnha haritud inimeste puhul thele on pannud. Ehk siis haridus vs haritus. Kust tuleb aga see mstiline "oskus melda"? Mulle tundub, et see ksimus saab ka teatava vastuse - sul kas on sisemine motivatsioon vi seda ei ole ja sa harid end vaid vlistel phjustel. Lenul on algseks motivaatoriks Lila, hiljem ka Nino. Kik tema thtteosed saavad tuke kelleltki teiselt, mitte temalt endalt.

 Selle teemaga seostub ka sna intrigeeriv intelligentsete meeste teema. Lenu kahtlustab, et meeste soovis naisi petada peitub soov naist endasarnaseks muuta, teha naisest olend, milline mees ise naisena oleks, n "vimalus laieneda naissoosse". Ma sain aru, et see on just see, miks ma alati jahmatusega kuulan neid naisi, kes leiavad, et mees peaks neist kindlasti intelligentsem olema. Ma saan aru, et intelligentsil on erinevaid osi ja tegelikult ei saa pris nii vrrelda - alati on asju, milles on parem ks vi teine, kuid sellise intelligentse mehe soovi taga kujutan mina alati olukorda "petaja - petatav". Mina istun, vaatan ja ootan, kuidas mehe suust kuldmune pudeneb. Mu jaoks see ei ole suhe, mitte romantiline vhemalt. 

 70ndate Itaalias puutub Lenu kokku ka tollase feminismiga ning raamatuski on varjatult mned  phited sees. Enamiku loo meessuhete puhul saab tdeda seda, et "mehed on naised vlja melnud". Tollased mehed ei tundnud tegelikult naisi, kellega nad koos elasid vi elu alustasid, kombed olid sellised ja seda enam olid nad okis, kui ettekujutus reaalsusega nihkesse lks ning see ei olenenud absoluutselt mehe haridusest. Kindlasti on seda tnapevalgi, kuid eeldan, et vhesemal mral siiski, inimesed on hakanud ksteisega rkima. Vib-olla on natuke ebaiglane, et ainsa naist inimesena ngeva meestegelasena on ra toodud dini negatiivne tp, kuid ehk on siin oma loogika - hundiseaduse jrgi elajad ei pea hiskondlike normidega arvestama. Korralikud mehed-naised elasid ksteise maailmadest sna kaugel ning neile oli mugavamgi, kui teise omast vhe teati: "Meeste eest pidi kike varjama. Nad eelistasid mitte teada, nad eelistasid teha ngu, et see mis juhtus lemuse juures, ei juhtu kunagi naistega, kellest nad hoolivad ja keda - selle mttega olid nad ka les kasvanud - nad peavad kaitsma, kui ka neid endid vidaks seejuures maha la." (lk 94) Rtellikkuse paradoks ahistamise vaatepunktist. Samas ei saa ka elda, et kik sellised arusaamad soorollidest praeguseks kadunud on.

 Kuidas siis vabaneda vaesuse ja primitiivsuse mdasoost, kui isegi haridus see vluvits ei ole? Raamat kajastab taustal ka tollase Itaalia poliitilisi probleeme, vitlust kommunistide ja faistide vahel. Lila usub, et revolutsiooni tegemise asemel tuleks siiski hoopis ennast harida, mis sest, et see mingisugune vluvits olla ei pruugi, ometi avab see uusi vimalusi, mida revolutsioon enamasti vaid hvitab.

 Mulle meeldib, et see raamat on korraga nii pnev kui ka arukas, mulle meeldib, et ma ldse ei tea, kuhu lugu viimases raamatus trida viks ja ma olen ainult natuke pettunud endas, et ma ei suutnud seda lugu aeglasemalt lugeda.

P.S. Nii nagu "Minu geniaalse sbranna " puhul pole selge, kumb siis ikkagi see geniaalne on, ei ole ka selle osa puhul heselt mista, kumb on jja, kumb mineja.

 Aith Varrakule raamatu eest!

 


 rkis  Marca     at  23:02    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, feminism, raamat  

 



neljapev, juuli 02, 2020



    
Keerulised ksimused 



Kuna ma lubasin, et ma seda blogimeemi ei tee, siis muidugi teen.

Oled sunnitud veetma pool aastat asustamata saarel, muust maailmast ra ligatuna. Sul on vimalik endaga kaasa vtta ks blogija. Kelle valid?
 Nii, vaadake nd mind, soorollide mittesallijat, eks. Mne mehe, kohe kindlasti vtaks kaasa mne mehe. Sest mehed teevad td ja peletavad mblikke. Need ei ole naiste td. T ei ole naistele, hesnaga :) Ah et millise mehe? No suva see - oluline on ju sugu, mitte konkreetne isend. 

Oletame, et sul on nnestunud tol saarel ellu jda. Aga rumala peaga lhed jrjekordsele merereisile, satud tormi ktte, ja voil! taas kord maandud asustamata saarel, ihuksi. Seekord on sul vimalik endale seltsiks valida ks blogi. Jaa, mitte blogija, vaid nimelt blogi. Sinu valik on... ?

 Et siis tnu eelmainit mehele nnestus mul ellu jda ja mida ma vtaks oma viimaseks lektriks selleks viimaseks ndalaks pooleks pevaks asustamata saarel? Mul on umbes 70 blogi lugemislaual (jaa-jaa, arvestatav osa neist mitteaktiivsed) ja ma peaks teoreetiliselt valima sellise, millest ka midagi lugeda on st pole kik ra loetud vi kirjutatakse tihti juurde. Ma jn vist selle Courtney fnniblogi juurde, keskmiselt 37 postitust ndalas ja paljudel juures miski infokild, mille jrel jneseurgu hpata. 

Kellega blogijaist tahaksid heks pevaks kohad vahetada?

 Kahjuks ma igasugu glamuursete suunamudijate blogisid ei jlgi (need vist ongi pigem Instagramid) ja kik blogijad on ldiselt tavalised normaalsed inimesed, kes erilises kttesaamatus luksuses ei suple. Ma tahaks ikka enneolematutele rikkustele oma npud kasvi korrakski taha ajada, et no mis tunne on ampanjavannis liguneda, saada sponsoritelt kutseid miljonijahti testima Maldiividele jne. Seega, valime kttesaadavaima naudingu ja Gambrinuse llepeviku - saaks vhemalt eksootiliste jookide juures mekutada, kasvi 3 pudelit htu kohta nagu ta arvustuste piirmr kipub olema.  

Sul on tarvis Inglismaa kuningannale htusk kokata. Keda palud kki appi?

 Eelmainit Gambrinusel on muidu toidublogi ka, mida ma aeg-ajalt loen, aga see on selline, kus ta ise sa ei tee, vaid hindab teiste tehtut. Minu masti toidunaudingud, hesnaga, aga see siia ei kvalifitseeru. Ja mis mttes appi? Lasta mind kki, kasvi appi, ei tota mingil juhul head. Jtan vahele.

Sul on vaja stiilinu. Millise blogija kest ksid?

 Mulle tundub, et neist blogijatest, kelle visuaali ma ninud olen, hindan ma kige rohkem Madli stiili. Need t-srgid, mille ta endale ja pojale kujundas, olid ikka teliselt andekad. Teisalt, ma ei julgeks vist teda ikka usaldada, ta ju nimelt vidab, et kusagil on tal ks suur tagumik, aga selle olemasolu pole mina kll iialgi tuvastanud :) Ja kui juba temal on tagumik, mis siis veel mul on! (See on selline koht, kus ma ritasin sbralikku nalja teha, aga vabalt vib olla, et lks le piiri, vabandan juba ette, sest neid kohti tuleb siin veel ehk siis asi, mille prast ma algselt ritasin neid ksimusi vltida, aga nii lbus on ja ma ei suutnud lpuni vrikaks jda...)
 P.S. Stiilist - leidsin aktuaalse abivahendi, millega lotti varjata!




Sul tuleb asendada loomaaia lvipuuri talitajat, abiks vid vtta he blogija. Kelle valid?

 T on meeste jaoks, kas ma juba ei maininud? mblikud, lvid - potato-poteito.

Sa hakkad thtsale kohtumisele hiljaks jma lihtlabase hommikuse laiskuse tttu. Et laiskus ei kvalifitseeru mjuva phjusena, vajad usutavat vabandust, head Lugu. Kes blogijaist viks sind selle vljamtlemisel aidata?

 Ma hilineks ja phjendaks seda nii, et ma jin hiljaks, sest ei tahtnud ldse tulla. Vhemalt mulle see sellise olukorra kige ausama kirjeldusena tunduks. Aga ma aiman, et siin oodatakse vastust sellele, kes kirjutab hid, reaalsusest hlbivaid lugusid. Tilda, konn ja Kaamos ilmselt. Samas, Tilda kest ei ole julgenud mina ka parooli ksida, konna "Esimene sada" ji mul pooleli ja Kaamose lood vist ikka enamasti kajastavad reaalsust.

Sul on vimalus he blogija isikliku elu kohta mistahes ksimusi esitada. Kelle valid?

 Kui ma tahaks kellegi isiklikus elus sobrada, ma loeks pereblogisid. 

Nimeta mni blogi, mida sa oma blogrollis presenteerimast hoidud, kuid sellegipoolest teinekord salaja lugema hiilid. 

 Pereblogid, muidugi. Tegelikult ma ei suudaks parimagi tahtmise juures kiki loetavaid blogrolli lisada, see lheks liiga pikaks.  

Millised blogid sind rritavad?

 No ma vahel nen blog.tr.ee-s eelvaadet mnest postitusest, mis juba pealkirja poolest harja punaseks ajab, aga ma ei lhe neid ka lugema. Igasugu Odini sdalaste ja muude sarnaste blogid, perekonnakaitsjad, vandenuteoreetikud jne.

Millised blogid sind vaimustavad?

 Sellised, mida peavad inimesed nagu mina :) Tegelikult ju ka, need blogid, millest kumab endale sarnast maailmavaadet, hingesugulust ja millega tahaks kaasa noogutada, et jaa-jaa, nii on, mina ju ka, aga sina oskad nii palju tabavamalt seda kirja panna!

Kige ilusam blogija?

 Ma ei ole enamikku blogijaid ldse ninudki, aga mletan, et kui ma esimest korda Jane blogi pilte vaatasin, siis ma ikka heldisin, et "kui kena naine!". Ja veel seda ka, et "nii ilusad juuksed!". Prast alles sain teada, et Janel on loomulikult hoopis lokid ja ta neb kurja vaeva oma juuste sirgendamisega, mis omakorda on jlle tend sellest, et mulle meeldib kik, mis ei ole loomulik. See jb nd taas kahtlaselt klama, aga ma ei heida ldse kellelegi ebaloomulikkust ette, tahan lihtsalt elda, et mulle meeldib miskiprast n tuunitud vlimus. Krt, ma rohkem ei tle selle kohta midagi, ikka ei kla nagu kompliment. P.S. Kuidas on vimalik endal ise juukseid sirgendada? Mina ei oska, kuigi olen kordi proovinud. Ok, klgedelt saab enam-vhem korda, aga tagant? Ja inimesed imestavad ega saa aru, kui ma neile sellest probleemist rgin...

Kige ausam blogija?

 Aususe osas ei tea kellelegi midagi ette heita, aga avameelsuse osas meenub ikkagi VVN esimesena.  

Kige mistlikum blogija?
Kuidas Kasvatada inimest. Tema postitused on alati nii tasakaalukad ja argumenteeritud, et teevad silmad ette enamikule arvamusartiklitele ametlikus meedias.

Kige hingekosutavam blogija?

 Huvitav, mis mu hinge viks kosutada? Ma arvan, et enamik blogisid teeb seda, ma ei loe ju neid, mis rritavad. Kindlasti kosutavad hinge kaunid looduspildid ja nunnud linnud-loomad ehk siis Remo Savisaare fotoblogi.  


Blogija, kellega sa hingesugulust oled tundnud?

 Jllegi, ilmselt enamikuga keda loen, mingil hetkel. Mni ldse ei kirjutagi sellistel teemadel, mille puhul viks hingesugulust leida, ei ava oma hinge niielda. Kige rohkem ilmselt (ja osalt ka seetttu, et nemad sellistest teemadest kirjutavad) VVN ja Karikate emand. Teisalt, nad on minust ikka vga erinevad inimesed, millest viks ehk jreldada, et hinges vimegi me kik sna sarnased olla, lihtsalt tuhnida tuleb sgavamalt.  

 Blogija, kes sind naerma ajab?

 Olenevalt teemast suudab alati vga tpselt emotsioone tabada Rents, mu meelest. Et kui on naljakas, siis on tiega ja kui vihastab, siis ka. (Siis olen vihane koos temaga, mitte tema peale, st). 

Blogija, kes on sinu jaoks salaprane?

 Ma arvan, et eks me oleme kik igahe jaoks enda peas mingi pildi kokku pannud, seega salaprale vga ruumi ei j. Ainuke, kelle le pead murda on Hundi ulg, seda paraku tema "haihtumise" tttu ja lootuses, et ehk ta ikkagi veel vlja ilmub.

Blogija, kelle postitusi sa pikisilmi ootad?

 Ma ei tahaks, et keegi teist ra kaoks! Vga harva kirjutajatest Eliisabet ja rohelisemrohi, Manjanast pole ammu kuulda, kristallkuuli ootan alati. Siiani nimetamata lemmikud, keda alati rm lugeda: ritsik, Indigoaalane, Katarina von Blogger, Murca. 

Sinu lemmikkommentaator(id)? Paluks vaadata laiemalt kui vaid su omaenda blogisabade piires.

 hinen notsu kiitmiskooriga, Kaur on alati diskussiooni tekitav kommenteerija, Morgie  vga asjalik ja suudab asjale vaadata sellise nurga alt, mis mulle phegi ei tule. Teiste blogidest AbFab oma alati tpse ja terava keelega. ldse on kommenteerijad enamasti toredad, ma alles sel aastal alustasin segaste ja solvava tooniga kommentaaride kustutamist, sest 95% kommentaaridest on minu blogis alati informatiivsed ja arukad olnud, ses osas on mul vga vedanud. Suur tnu selle eest, ma muidu ei julgekski! 


Ja lpetuseks llatus: saad kuldkalakesele esitada kolm blogiteemalist soovi. Lao lagedale.

 Ma isegi ei hakka les lugema kiki neid vanu ja ammukadunud blogijaid, keda kangesti uuesti lugeda sooviks. 14 aastat on ikka ropp pikk aeg ja arusaadav, et inimesed vahetuvad. Samas vahel ikkagi tuleb nostalgiahoog peale.

 See nd niivga miski soov ei olegi, aga mulle tundub, et kuigi blog.tr.ee-d keegi ei halda, on see ikkagi jnud ainsaks tsiseltvetavaks kodumaiste blogide kataloogiks. On olemas miski eestiblogid.ee ja blogs.station.ee, kuid need tunduvad rohkem surnud, kui vana surnu ise. Vahepeal mllasid seal kll mingid reklaampostitused ja mned mistlikud blogid kustusid blogipuust teadmata phjustel ra, aga no ta elab siiski. kki pakuks keegi sel pinnal Marimellidele konkurentsi? Vi on pigem nii, et need pris popid blogid mingit kataloogi ei vajagi, sest neile on oluline vaid nemad ise ja ka nende lugejaskond piirdub paari blogi lugemisega? Mulle jlle selline levaatlik asi meeldib.

 Ma vaatan, et mu soovid on umbes sellised, et "keeraks aega tagasi" kik. udne! tleme siis viimaseks selle, et hid uusi blogijaid viks juurde tulla, mitte ainult suunamudijaid.

 Oot, neljanda soovi pressin ka vlja, et keegi nd ei solvuks, kui ma teda ei maininud vi just ebasoovitavas valguses mainisin! Love U All & Peace'N'Love jne. 
 


 rkis  Marca     at  09:40    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, isiklik, koomika  

 



kolmapev, juuli 01, 2020



   
Lihtsad ksimused 



Leidsin veidi lihtsamad ksimused seiklusjuttude blogist, originaalis Briti blogi Instagramist prit ja mtlesin, et harjutan ka ktt. Juhuks, kui ma meelt muudan ja selle blogijate ksimustiku lpuks ikka ra teen, sest mulle pahvatas selles osas ootamatult paar mtet phe ja nd nad keerlevad seal ja hirivad mind.

Du vi vann - du. Ma olen elanud ka vanniga kodus ja mu vanematekodus oli suisa mullikas, aga seda kasutati umbes korra aastas. (Krvalepikena, seal on ka paarkmmend aastat seisnud tutikas nudepesumasin, mille ema mttetuks tooteks on tunnistanud ja peseb siiani nusid eraldi kausis. Ei, mitte kraanikausis, sest rasvane kraanikauss on rve ja vett kulub ka nnda vhem. Mulle tundub, et osa mu mentaliteedist on sealt prit. Nutitelefon on mttetu leiutis.) Vannis kies tuleb ju end lpus ikkagi duiga le lasta ja vanni mnust iseeneses mina aru ei saa. 

Ilus figuur vi ilus hing - ma ka ei saa sellest vastandusest aru ja mida ldse melda "ilusa hinge" all. Kaldun arvama, et igahel on seal mingi must sopp olemas.

Ujumine vi kaldal pevitamine - mlemad. Ujuda ma vga hsti ei oska ja ei pevitu ka, aga ikkagi meeldib. 

Vara les vi hilja voodi - miks mitte hilja les ja vara voodi ning natuke und vahepeale ka?

Rahulikud kaksikud vi ks vga aktiivne laps -kui on rahulikud, siis vahet ju pole, palju neid on? Ja mida thendab aktiivne laps? Ses osas on vist mingi iglus ikka ilmas olemas, sest aktiivset last minusugune kannatuseta inimene le ei elaks. Et lapsed kannatust treeniks, mina kll mrganud ei ole. 

Maja hinnaga korter kesklinnas vi maja relinnas - korter. Ma lihtsalt olen korteriinimene, lapseplvekodu oli majas ja no ei saanud mina aru, mida selles ihaldusvrset nhti. Aiatd! Mulle tundus, et ega teisedki meie peres seda kuidagi nautinud, lihtsalt oli ja pidi tegelema, sest mida naabrid muidu arvavad! Ma olen sellest nd vaba! Ja meil isegi on aed, sest selline viksemat sorti kortermaja, aga seal toimetavad need, kellele meeldib ja mind ei sunni keegi. 

Prillid vi ltsed - ma ka ei kujuta seda endale npu silma ajamist ette. Lisaks olen avastanud, et mulle isegi titsa sobivad prillid (kasutan ainult tl). 

Kool vi elukool - elukooliga on see asi, et seda terminit kasutavad enesemratlusena mu meelest ainult "mingid tuustid". Iseenesest elu muidugi petab, aga selle sna suhtes on trge. udne tunnistada, aga mulle kool sobis, paremini kui elu.

Megakuum suvi vi ilus lumine talv - suvi, ikka suvi! Seda on ju nii vhe, enamasti on lihtsalt ks s*** suusailm ja lumest ma ka eriti ei pea. Mulle ldiselt meeldivad just ekstreemsed temperatuurid, hsti palav on kuidagi pnev ja jledalt klm ka, vahet pole, kas lumega vi ilma. Ilmselt pole ma neid eriti pikalt tunda saanud ega valusalt. See, mis praegu toimub (15-18 kraadi "sooja", vahelduv vihm ja pilvitus koos rveda tuulega) ei sobi hegi aastaaja alla mu meelest. 

rgata hommikul hiljem koos lastega vi vga vara, aga aeg iseendale - siin ma nd riskin lausega stiilis "aga miks nad siis kooki ei s, kui leiba pole?", aga miks te lapsi varem magama ei saada, et seda aega iseendale saada, ilma et hommikul vara rkama peaks? Aega iseendale on mul kll, magada viks alati rohkem. 

mbermaailmareis vi oma kodu ost - mul on alati oma kodu olnud ja ma ei mleta, et ma oleks seda viimast ostu kuidagi eriti fetieerinud. Muidugi mulle meeldib kodus olla, aga samas mbermaailmareis on hoopis ahvatlevam, sest tundub kttesaamatum. 

Julud vi jaanipev - jaanipev, mu arm! Ma olen nii llatunud, et see mingi "ossipha" staatuse on ra teeninud - ei pea ju kuskil rahvalikul komejandil osalema, vaid vib niisama head-paremat gida, spradega koos olla ja (loodetavasti) suvist ilma nautida. Jaanipev lihtsalt selleprast, et siis on suvi. Ja jaanipevaga ei kaasne mingeid ttuid kohustusi, isegi lket ei pea tegema, kui ei taha, rkimata mingitest kingitustest vi millegi organiseerimisest nagu julude vi snnipeva puhul. Mul on ju suvel snnipev, seda ma ei pea aga ldse mrkimisvrseks, just seetttu, et paneb MULLE mingi kohustuse, mida jaanipev ei tee. 

Siider vi lu - lu, eriti igasugu friigikad hapud ja nisukad. Lemmik on Purtse Plaadimeri tomatite ja olenevalt versioonist ka tilliga. Vanaduse mured, ei saa enam vga lut juua, eriti sellist haput, mis meeldib, sest no krvetised. udne lugu!

Ilus ja keskklassist mees vi keskprase vlimusega rikas mees - elge, et keegi on "ilus mees" ja ma kohe jooksen, aga vastassuunas. Raha mind sedavrd ei hirmuta, kki vib rikas inimene ikkagi normaalne ka olla? Ja mul on ka see, et kui inimene ise on tore, siis muutub ta ka automaatselt ilusaks. 


 rkis  Marca     at  09:16    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, imeline elu, isiklik  

 



teisipev, juuni 30, 2020



    
Kole ilm ehk aeg meenutada 



Ma ilmselgelt vajan rutiini ja vimalust niisama lakke vahtida, et oma mtteid koondada ja midagi kirja saada. Siiani seda vimalust vga olnud ei ole, sest pidevalt kib mingi puhkamine, kuigi puhkust tegelikult ei ole. Kogu aeg on vaja otsustada, kuhu ja millal sita, sest kasutamata ilusad ilmad nrivad muidu hinge seest. Ei ole rprhkleja, no ei ole. Tegutseda ja melda samaaegselt ei oska. P.S. Kas teie oskate kndimise pealt juua? Mina ei oska, pean alati seisma jma.

 Ma muidu paneks siia kauneid puhkusepilte, aga ei saa, sest neid ei ole. Pilte on, aga jledaid. Mees ostis selle igavese peene Samsung S20-ne (firma raha eest muidugi) ja ma hoiatan - mitte hte ilusat pilti sellega ei saa, kuigi tal on mingi ber-kaamera peal, mida Mallukas uhkelt esitles, aga ilmselgelt pildistab see ilusaid pilte ainult normaalsetest inimestest. Mina vaatan sellega tehtud pilte ja ainuke asi, mida ma nen on...paramparaa - hiiglaslik lualott! Keda me selles nd sdistame? Paar rida laltpoolt leiate nime. Mis ma pean nd ka mingile likusele minema vi? Ma ei taha! Juba mtlesin vlja, et inetusest tuleb enda uus kaubamrk teha. Ela sellega, mis antakse ja katsu rahul olla. igluse huvides vib elda, et see telefon teeb testi kigist erakordselt realistlikud pildid, mis ei vasta kellegi ettekujutusele endast. Teine variant on lisilutud filter peale panna, aga see on teistpidi hale. he ilusa pildi siiski leidsin, kassist, loomulikult. Kukkus/hppas teine khukarvadega helesinise akrlvrvi sisse ja me pidime ta ra pesema. Kass on kige nunnum siis, kui ta silmaiirised on laienenud.


Blogide osas juan ma jrje peale ka alles siis, kui kirjutatu aktuaalsus on ammu mda linud, sest ndalavahetusiti, mis viimasel ajal peva vrra pikemaks on veninud, ma netti ldse ei kasuta. Tahtsin lihtsalt elda, et ma olen teie kigiga nus. Vhemalt teoreetiliselt ja esimese viie minuti jooksul, kui ma pole veel judnud melda "aga kui seda asja teistpidi vaadata, tundub hoopis naa!" Seega ma seda blogide meemi vist ei tee, ma kardan, et unustan kellegi ra vi haavan kuidagi tahtmatult, sest no ma olen ajuti 100% see "ra tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks" ja siis kohe kui tuul prdub, muutun selleks "mind ldse ei huvita, mida teised arvavad!"-tbiks. Leppigem sellega. Puhkus ja zen. On nagu on.

 Teisalt, ainus lugu, mis mulle silma ji ja mida ma teiega jagada tahtsin on jrgnev. Ehk siis lugu sellest, kuidas tiskasvanud jonnivad ja kuidas krvalt vaadates see nii loll tundub ja kuidas sa tead, et teatud hetkedel kitud tpselt samamoodi ka sina:
 Istun je kaldal ja vaatan, kuidas inimesed ujuvad. ks noor naisinimene ujub enesekindlalt tagapool poisid. Seda mrkavad ka meessoost rannavalvurid, kes ujujat korrale kutsuma sidavad, paadiga. Ilmselt on reegel poidest mitte kaugemale minna tehtud peamiselt selle tttu, et seal sidavad paadid ja kaatrid ning neid on lausa tihedalt.  Seega, mistlik keeld iseenesest.  Naisinimene ei pra rannavalvuritele thelepanu ja ujub edasi kuni ranna lpuni ja prab alles seal tagasi. Mehed karjuvad veel midagi, mille peale naisinimene korra nende poole prab (ma ei ne, mida ta teeb) ja seejrel otsustavalt randa marsib. "Mille prast seesugused ngusid on vaja teha!" kratab ks rannavalvuritest. Neiu jtkab nhtavalt vihase noga ja meeste poole vaatamata oma teed. Siin viks asi justkui lbi saada, nojah, sai pahaseks, et teda keelati, aga samas ohtlik olukord on ju lppenud ja suva need nod, pikalt ja pimedasse ju ei saatnud. Aga ei, rannavalvur ei saa rahu. Suurem ja vanem neist kseb nooremal paadiga kaldasse sita ja astub raudsel sammul neiut otsima, et ma ei tea, mida teha, et tema sna peale jks ilmselt. Noorem poiss vantsib ebalevalt teisele jrele, tema arust on ka olukord ilmselt asjatult pikaks veninud. Seletan samal ajal lapsele, kes teada tahab, kes sdi on ja mis nd saab, et vahel ka tiskasvanud lihtsalt jonnivad, keegi ei ole otseselt midagi karistatavat teinud. Kaldun rannavalvurit lereageerijaks pidama, sest noh, mida enam, ohtlik olukord ju lppes ra, samas kommenteerib mu krval seisnud vras naisterahvas, et nojah, senikaua kui valvurid oma igust taga ajavad, vib ju keegi priselt ra uppuda. Kas nad neiu les leidsid ja millega teda hvardasid, ma ei tea. Mulle tundub, et pigem positsioonivimu demonstratsioon rannavalvurite poolt ja minu "mina" sinu "mina" vastu, kes peale jb, mlemalt poolt. 


 rkis  Marca     at  10:45    33 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, imeline elu, isiklik, kass  

 



neljapev, juuni 11, 2020



    
Milleks entsklopeedia? 





Entsklopeediatest rkides meenuvad ilmselt enamikule minuealistest eelkige ENEKE ja ENE. Ma hiljuti kuulsin hest, kellel kodus ENEKEst ei olnud ja see lausa hmmastas mind - need olid ju kigil!? Igatahes mletan ma end tundide viisi ENEKEsse kaevununa, vi oli see hoopis ENE? Sest ega ma sealt siis suurtest rahvakunstnikest vi poliitikutest lugenud, mind huvitasid ikka ainult need kohad, kus suured ja vrvilised pildid. Need olid toona kll kigest joonistatud (enamasti?), aga mned neist on mul siiamaani meeles - planeedid, kukkurloomad ja koopa lbilige niteks. Nii hid ja detailseid pilte mujal raamatutes eriti ei leidunud. (Naabritel oli sari "Loomade elu"  - sealseid pilte ma ei mleta, aga vljast ngid need rmiselt ihaldusvrsed vlja, kki oli neis ka ilusaid pilte, vinuks ju).

 Kui entsklopeediad tunduvadki praegusel guugeldamise ajastul imeliku reliktina, siis igatahes ilusate piltide osas teevad need kll internetile silmad ette. Jah, muidugi, otsi ja sa leiad, aga tegelikult ei viitsi enamik otsida, kui aga pnev pilt ette satub, siis ilmselt loed ka, mida selle kohta kirjutatakse. Mida lapsed internetis tegelikult teevad? Nad ei otsi huvitavaid pilte, heal juhul vaatavad nad neid Instagramist ja sealt leiab harva miskit harivat. Mu eelkooliealine kaaperdas selle "pilase entsklopeedia" algkoolilpetaja kest igatahes ra ja loeb nd iga pev peatkkide haaval ette, vahepeal ksides, et misasi see vi too on? Tegelikult raamat nii vikestele meldud just ei ole, aga ei saa elda ka, et see huvi ei tekitaks. Selles vanuses on huvide spekter veel laiem ka, saab erinevaid asju edukamalt ette sta.

 Muidugi, pdes hlmata kike, on see ksjagu pealiskaudne - iga teema kohta antakse teatav levaade ja siis kputis fakte, mida viks ise edasi uurida. Samas ei saa elda, et kik asjad mulle teada oleks. Ma ei hakka siin riskima enda pris lolliks tunnistamisega, aga on asju, mille kohta ma siin raamatus kll "ahhaa!" olen pidanud kohmama, et nojah, vi siis nii, polegi nagu melnud selle peale. Tiskasvanute hda mu meelest ongi see, et nad enam eriti oma igapevasest kastist vljapoole ei mtle - on nagu on, harjutud juba kigega. Lapsel seevastu on aega uudishimutseda ja oleks patt seda raisku lasta. Eriti kui see uudishimu tuleb iseenesest - koolis meile ju raudselt rgiti kigest sellest, mis entsklopeedias kirjas, aga juba kooliski on nii palju muud sotsiaalset elu, et kes ikka ppimist rohkem meelde jtab, kui kohustuslik miinimumprogramm. Ok, ma vist ikkagi tegin ennast nd lolliks selle avaldusega siin? Tiskasvanule on "pilase entsklopeediast" kindlasti kasu neis teemades, mille kohta "midagi nagu oleks kuulnud, aga kuidas tpselt asi on, seda kll seletada ei oska" - teemad on lihtsalt ja loogiliselt ra seletatud.

 Koolireferaati entsklopeediale toetudes kindlasti ei kirjuta, pigem on see isutekitaja oma tkikestega siit ja sealt. Teisalt on ta kvasti kontsentreeritum ja htlasem, kui meie praegune peamine infoallikas internet. Ma arvan, et ldharimise mttes kindlasti vajalik raamat igahele, kellel on lapsed vi miks mitte ka endale, kui ENEKE on kauge helge mlestus.

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:06    18 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, kool, raamat  

 



phapev, juuni 07, 2020



   
Mida te siin naerate? 



Lugesin just Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" ja naersin le pika aja niimoodi, et munad mrjad. Silmamunad muidugi, ehehee, vinge nali, eks. Prast hakkas lausa kht valutama, panin sellegi raamatu sks, aga prast selgus, et ei tasu ikka samal peval aeguvat seenesalatit sa. Vi oli see kokteili sisse kallatud viin halvaks linud. Sellised naljad ka ikka.

 Ma tunnen mnda pris ilma huumorisooneta inimest, see on keeruline, aga saab hakkama, kui vtad eelduseks, et nad testi usuvad kike sna-snalt. Teisalt olen mrganud ka selliseid, kes pidevalt korrutavad, kuidas nemad on ilged naljamehed/mutid, aga noh, tundub, et see ongi teiste veenmiseks eldud, sest naljad on neil enamasti sellised kulunud ja punnitatud.

 Peale Kasemaad ritasin Jaroslav Haekit lugeda, sest "vejk" oli ometi mu vanaema lemmikraamat, mida ta naerust luksudes paar korda aastas le luges. No ja ma saan aru, kus see nali seal peaks olema, aga ei ole nagu vga naljakas. kki mingi plvkondade teema? eldakse, et need olla meeste raamatud. Mu vanaema seda ei kinnitaks.

 Ma tlen teile, mis on tnapeval "normaalsete" meeste naljad. Just sky meedia alla kuuluva Rock FMi FB lehelt ngin - pildil kaks kontorikostmides naist, hel plved punased, all ksimus - kumb sai t? Ja priselt inimesed jagavad karjakaupa, sest no on ju sitaks naljakas?! Kommenteerivad kik veel, et eks ikka see, kel plved punased ja ainult ks aasib, et "hh, saate ikka aru jah, naine sai t selleprast, et imes? hh kui kihvt nali!" Ja ma ei usu, et enamik seda laikinud tpidest tekstis irooniat tabas. Miks see peaks mingi eriline nali olema, mina ei taba. Kik need inimesed, kes leiavad, et Kivisaar on hullult tore naljamees. Ma olin umbes 14, kui ta veel Tartu Raadios ttas ja juba siis mtlesin "issand, kui rumal inimene ja ise veel uhke ka selle le.." Muuseas, Kasemaa raamat on ka tis nabaaalust teemat, aga see on vaimukalt les ehitatud.

 Ma mtlesin seda ka, et kki peabki naistele nalja tegemiseks rohkem pingutama? No just sellistele naistele, kelle elu eesmrk ei ole kigile meeldida? Neid nalju, kuidas kige phjuseks on see, et tige eit oli raudselt rahuldamata, olen ma juba maast madalast kuulnud ja ldse ei aja naerma. Mnes seltskonnas paneb selline mrkus rahva olenemata soost siiani rkkama. Appi, kui tabavalt tles, jube lahe?! Ok, eks viisakusest naerdakse ka, ma ldiselt sellise viisakusega ei hiilga.

 Mida ma elda tahtsin on see, et huumorimeelt mistavad inimesed ikka maru erinevalt. Ei tasu kohe hakata inimesest hsti arvama, kui ta vidab, et tal on hea huumorisoon.

 Mulle vist istub kige paremini absurdihuumor. Mitte pris absurd ka, mingi konks peab sees olema, mis igapevaeluga suhestub. Ahjaa, he omast arust toreda kalambuuri leiutasin siin vahepeal, raudselt keegi teine on selle juba enne mind ra leiutanud vi leiutab prast mind ja paneb oma nime alla, aga "ra tallu mu varblastel!" Tiesti konkreetne situatsioon taustaks, inimene testi hvardas linnukestele peale astuda ja ma pidin hoiatama. 


 rkis  Marca     at  22:21    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, koomika, raamat  

 



neljapev, juuni 04, 2020



    
Ma kahetsen 



Lubasin eelmine kord kahetsemisest pikemalt kirjutada. Ma siis nd pan kahetseda. Mida ma ehk peaksin?
- seda, et ma ei saanud nooremana aru suhtlusvrgustiku olulisusest, ei loonud "igeid" suhteid, mis minu isiklikule "edule" kaasa oleksid aidanud. Mulle ju rgiti, et likooli ei mind mitte ppima, vaid just seda vrgustikku les ehitama.
- seda, et ma ei valinud endale teadlikult elukaaslast "vitjate plvkonnast", no kasvi mni edasipdlikum kursavend oleks ju sobinud. Ma tahtsin, et inimene mind siin ja praegu naerma ajaks ega osanud tema tulevikuperspektiivi ldse kaaluda. Ma ei vaadanud mehi ldse "ige" pilguga!
- seda, et ma ei pdnud pealinnas Thtsas Ministeeriumis hambad ristis karjri teha, vaid andsin alla.
- seda, et ma tulin tagasi "kolkasse" - mind hoiatati sna-snalt: "vaadake, et te peale likooli siit vehkat teete, muidu on varsti mees ja lapsed ning teie elul kriips peal!" Ma pole kunagi vanemaid ja targemaid kuulata osanud.

 Need on ilmselt asjad, mida ma peaksin kahetsema, kui vtta etaloniks keskmine "eduka inimese" definitsioon. Priselt kahetsen ma ehk ainult veidi seda suhtlusvrgustiku asja, sest noh, tahaks kll tunda jah igasugu toredaid inimesi. Aga ma ei tea, kuidas. Ma arvan, et oma eluvalikuid saab kahetseda siis, kui nendega rahul ei ole. Teisalt isegi siis ei tea sa ju, millega sa siis rahul ei oleks, kui teised valikud teinuks. Ma arvan, et tielikku lusti ja lillepidu ei saavuta mitte hegi valikuga. Tagantjrele sa ei tea ka, millised plussid ja millised miinused mingi valikuga kaasnenud oleks. Seega - miks kahetseda? On nagu on. Ela sellega. Ju siis sa ei osanud paremini. kki hoopis tegidki enda jaoks ideaalsed valikud? (Ma enda puhul parematel pevadel seda vargsi kahtlustan...)

 Kindlasti on igahel aga mingeid pisiasju, mida kahetseda. No umbes see, et pidin ma ometi nii hilja sndima, et kui Motrhead Eestis kis, olin ma liiga titt, et kontserdile minna. .... Appi, see tuli pika mtlemise peale ainsana meelde praegu. No ei kahetse ma htegi nmedat hilpu, mille ma ostnud olen, nii nmedad need ju ka ei ole olnud jne. Ikka siis idioot vi mitte-inimene? (sellest tsitaadist lhtuvalt siis noh).

 ks asi, mis mnikord maad mind neelama soovida sunnib, on minu isiklik vastuolu oma arvamuse avaldamise ja suhete rikkumise hirmu vahel. Ma ikka mnikord mtlen, et olgu see ometi viimane kord, kui ma inimeste sekka lhen ja suu lahti teen! Unengudes on samuti ks korduv motiiv see, et ma olen teinud/elnud midagi nii andestamatut, et kik tlevad minust lahti ja must saab lindprii. udne on see sisemine sund arvamust avaldada ja veel hullem on see, et ma olen ppinud seda mingi piirini kinni hoidma, mille tulemuseks on see, et vimm koguneb ja kui see lpuks plahvatab, siis hoopis inetumas vormis, kui algselt plaanitud. Ja ma ometi ei vihka neid inimesi, kelle arvamused mu sajatama panevad. Ok, vib-olla viis minutit vihkan ka, aga kui asjad vlja eldud, siis viks nagu sbralikult edasi minna ju? Noh, et su arvamused on ikka tieliku sitapea omad, aga inimesena ma sind ei vihka ju. See on kuidagi seedimatu kombo enamikule. Mida te nii isiklikult vtate, eks?

 Ma ise vtan kike rmiselt isiklikult muidugi. Siia sobiks ks tsitaat, mille ma Katarina von Bloggeri juurest kunagi les kirjutasin: "Avalik blogimine on mstiline segu hirmust hukkamistu ees ja lootusest mistmise jrele." Mulle tundub, et ldse igasugune avalik enda avamine ja arvamuse avaldamine on seda. Ma nii udselt kardan, et keegi teeb mulle haiget selle tulemusena! Teisalt, ma ei saa vait ka olla, sest siis teen ma ise endale haiget. No ja siis mnikord ma kahetsen, et oli mul vaja. Aga just, oligi vaja, ei saanud ju teisiti. Tegelikult olen kll sna harva krvetada saanud ja sageli ilmselt kujutan ette, et olukord on hullem (krvaltvaatajad ei ole alati konflikti ninudki seal, kus ma kahtlustan, et kki sai suu liiga laialt lahti tehtud). Ja mis peamine, hsti kummaline on nha, et kui minu arvamus ei meeldi, siis ptakse peaaegu eranditult rnnata minu vlimust, sugu vi pritolu  - "kehvasti vrvitud juustega Ida-Euroopa lits!" (kokkuvte erinevatest reaalsetest solvangutest minu suhtes). Ses suhtes smptomaatiline selle viimase Alvar Loogi solvu(a)misjuhtumi taustal - naistel karatakse alati vlimuse kallale (sest see on mrav, see otsustab, kas oled ka midagi vrt, kik ju ometi teavad, et naise saab kige paremini ra nullida teda koledaks nimetades, vi kui testi vga kole ei ole, siis raudselt on mdav, ja odavalt), ainult mees vib imestada, kui tema vlimus kellelegi hambusse jb. "Narri naist, aga mitte tema soengut?"

 Aga ikkagi, ma vin ju korra kahetseda, ometi on see selline "enam iialgi ma ei joo" pohmaka-lubadus, mis kiiresti ununeb.

Just you try to hold me down 
Come on, try to shut me up  (vist mu kige lemmikum lugu Hole'lt, ideaalne kombo tekstist, energiast, vihast, kitarr, mida ma pean mngima ppima, aga ilmselt ei viitsi - seda viks juba ette kahetseda)

 



 


 rkis  Marca     at  22:13    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: Courtney Love, feminism, imeline elu, isiklik, kool, muusika, t, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, juuni 03, 2020



    
Kaja Kann. Tnavatdruk 





Kuidagi pelutav oli selle raamatu kirjeldus: "/../ keel on otsekohene, sageli liialt mustvalge, kuid see-eest terav." Mulle ei lnud kohe phe, et niimoodi vib keskmine krvaltvaataja iseloomustada just ht rmiselt normaalset inimest. Ma oleks pidanud rohkem svima jrgmisse lausesse: "Tema tegevust on vrreldud mnguga: ta nagu mngib tsirkust, mngib muusikat, mngib, et tantsib, mngib, et kirjutab raamatut." Ma mngin niteks, et ma olen tiskasvanu, see oleks kohe ks puutepunkt. Peategelasele eldakse raamatus samuti, et ta on 14-aastane 40-aastase kehas.

 Mulle igatahes vga sobis selle raamatu keel ja stiil - umbes, et ne, ka teiste inimeste mttevoog vib olla selline nagu mul. Et on veel tiskasvanud inimesi, kes tajuvad oma peas teravalt imelikke sotsiaalseid situatsioone, reageerivad le ja alla ning lepivad sellega ja julgevad selle kik veel raamatussegi kirjutada. Ei kitu alati "normaalselt", tiskasvanulikult, kainelt kaalutlevalt jne. Tulistavad puusalt ja tunde pealt.

 Natuke meenutas Maarja Kangrot, aga kui Maarja on pigem elitaristlik bitch (positiivses mttes muidugi), siis Kaja, jah testi, tnavatdruk. Siis ma juhtusin vaatama fotot Kajast ja kohe tuli phe Courtney. Muidugi. "On jube raske olla nii intensiivne naine!" ohkas keegi Courtney kohta. Jah, just, intensiivne naine see vist ongi, mis ka Kaja iseloomustab. Tugev sisemine sund millekski, mida mistus ja hiskondlike normidega arvestav alalhoiuinstinkt heaks ei pruugi kiita. No niteks raamatus need kirjad, mida Kaja ppejududele kirjutab ja prast enam tagasi vtta ei saa. Et ta tlebki petajale "sitapea" ja phjendab sinna juurde (otse petajale muidugi) , et ta teisiti lihtsalt ei saa ja see ei thenda, et petaja hea ei oleks. petajana hea, inimesena sitapea. Kas see toob talle kaasa kohutavaid tagajrgi, see sisemise sunni jrgi talitamine? Ei too tegelikult. Jah, teatud hiskonnaliikmete halvakspanu ehk (meeldejvad stseenid politsei ja verekeskusega), aga Kaja see ei peata. Siinkohal meenus veel intervjuu Mait Vaiguga, mida eile lugesin ja tema snad, et "Kahetseda on tegelikult paljut ja inimesed kes tlevad, et nad ei kahetse suurt midagi -- jrgnev ei ole minu mte, aga ma nustun tielikult -- on kas idioodid vi ei ole nad inimesed." Ma ilmselt kirjutan sellest veel pikemalt, sest puudutas, aga ma mtlen pigem nii, et on nagu on ja lks nagu lks. Mis sest enam?

 Tnavatdruk on vaba hing, kes kompromissile ei lhe. Teeb asju omadel tingimustel ja normidesse end ei painuta. Vib-olla kedagi okeeribki, aga mu meelest on hea, et "imelikke" (see staatus mratakse raamatus Kajale kohe mitu korda) inimesi ikka leidub. Mu meelest on hoopis kummaline, et leidub inimesi, kes ongi priselt normaalsed tiskasvanud hiskonnaliikmed, mitte ei nikasta ennast pidevalt ra neid mngida pdes.

 Tegelikult rgib see raamat filosoofiapingutest Tallinna likoolis. 


 rkis  Marca     at  22:07    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, Courtney Love, kool, raamat  

 



esmaspev, juuni 01, 2020



   
See on kallis, jrelikult peab meeldima! 



Ehk siis jtkame juttu kingituste teemal, mida sai lahatud juba siin ja seal, judes ldiselt jreldusele, et igahele oma. Noh, mind visati nd vist lasteaia listist vlja. (Ilmselt siiski mitte, ks kiri prast minu oma veel tuli, kus oldi samal nul, mis mina, aga muidu saavutasin vaikuse).

 Lugu jrgmine - tegelikult kidi vlja vga vahva ja mttega idee, paraku tundus mnele, et sellel on ks miinus - nimelt hind. petajad on ikka nii palju panustanud - kink peab olema kallis! Kui ei ole kallis, ei ole ige kink. Kingime ikka lisaks sellele mttega kingitusele paari sotaseid krvakaid ka juurde, siis on kindel. Ma siis julgesin arvamust avaldada, et ehted on veidi riskantne teema, sest kik inimesed neid ei kanna, paljudel on mne materjali (mul niteks nii hbe kui ka roostevaba teras krvarngaste puhul vlistatud) suhtes allergia ja mis minu jaoks peamine  - ehted on isikliku eelistuse teema. Jah, need vljavalitud olid muidugi kunstnikut, kindlasti vrt kraam, toetame kodumaist disaini jne, aga minu jaoks tiesti nojah-siis emotsiooni kandvad. Ma eelistaks iga kell valida ehted enda isiklikust maitsest lhtuvalt. Lisasin ka kirja, et see on ainult minu arvamus, vabalt vin olla erand.

 Minu jaoks on ehted isikliku stiili teema, mul on kodus karp tis titsa kenasid kulinaid, mis kusagilt kingina saadud, aga ma ei kanna neid, sest ma ei ole neid ise valinud ja nad justkui ei kneta mind. Mul vib olla halb maitse, aga ma eelistan ikkagi seda kellegi teise valitud stiilile. Mul ldiselt seab see krvade metallitalumatus ise ka piirid st kannangi ainult kulda ja kuna lapseplves petati, et kuld muu metalliga koos ei ki, siis varem kandsin suviti lisaks kullale ka puitu, aga see on ndseks lagunenud. Nominationi kevru on mul ka, rangelt valitud llidega. ks vrdsete haaradega (kas ristil on ikka haarad?) must rist, mis meenutab nii Rammsteini kui MM-i logo, must liblikas, lbipaistev mar kivi, mille lasin endale kinkida ja mis thistab minu jaoks teemat "the only pure thing about me is you", siis ks pealuukene, paar musta prlit, Lvi ja tekst "be the exception normal is boring".

 Ehted on mu jaoks veidi nagu ttoveeringud, isiklikud ja peavad midagi thendama vi smboliseerima. "Lihtsalt meeldib" on ka titsa adekvaatne phjendus mu meelest, sest meeldimisega kaasneb ju ikka mingi isiklik eelistus. Aga kanda midagi ainult selleprast, et kingiti ja ilmselt on kallis asi? No see on natuke nagu lhnade puhul, ma pritan alati silmi, kui midagi soovitatakse selle prast, et "seda praegu palju ostetakse!". Mu meelest peab ikka endale meeldima, mitte et kigile teistele meeldib. Muidugi on ka neid, kes leiavadki, et kik lhnad on htviisi head, aga no...ei ole ju. Just kisin poes nuusutamas ja selgus, et peab ikka vanade lemmikute juurde tagasi prduma, vahepeal pole mitte midagi head leiutatud...

 Riiete puhul mind lausa hirib, et mul on kapis nii palju suvalist pahna, mis ostetud phimttel "midagi peab ju kandma ja midagi ilusat ei ole saada!". Mingid kleidid, mis vist on moes ja peaks kaunid ka olema, aga milles ma ennast hsti ei tunne. Hunnik retuuse ja tuunikaid, sest noh, mugav (keegi ju blogis retuuside ebamugavusest, mul just vastupidi). Ja siis ksikud kunagi kaunid olnud esemed, mis liigsest kandmisest enam eriti vormis ei ole, aga sdamele liiga kallid, et ra visata, eriti olukorras, kus samavrset poest enam nii naljalt ei leia. Uued riided, mis pealtnha okeid, aga seljas kisuvad, rulluvad, ahistavad. Asjad peavad kandjaga sobima. See on udne ikaldus ja raiskamine, kui ei sobi ning kingitused on ks ideaalne kari, mille abil seda nnetust suurendada. Milleks seda teha siis? Vi on testi olemas nnelikke, kellele sobib kik ja kes on kigega rahul? 


 rkis  Marca     at  11:12    31 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: fashion, isiklik, style  

 



kolmapev, mai 27, 2020



    
Mia Kankimki. Naised, kellest ma siti mtlen. 





Me oleme siin blogis juba kunagi kokku leppinud, et ajalugu muutub kige pnevamaks kui seda tutvustada lbi konkreetsete isikute. Enamasti vetakse sel puhul ette igasugu tuntud onud ja isegi sel juhul leiab ikka midagi ennekuulmatut, aga kui vaadata hoopis selliseid tegelasi, kellest suurem osa meist isegi kuulnud ei ole?

 Teiseks meeldib mulle enamasti kui anri piire rikutakse. Ka siin ei ole tegemist klassikalise ajalooraamatuga, samuti mitte peviku vi ilukirjandusega, reisikirjakski ei kvalifitseeru sajaprotsendiliselt. Ometi nautisin ma lugemist vga, sest helt poolt olid ootamatud ja mtlemapanevad kik need ajaloolised faktid, teisalt suudab autor meisterlikult hkkonda luua, ta on ks neid vheseid, kes teab, mida tekstis rhutada, et lugejal tekiks tepoolest tunne, et viibitakse parajasti kirjeldatavas paigas ning neid paiku on siin raamatus ikka palju ning eriilmelisi. Aafrika, Aasia, Itaalia, Tiibet, segilbi kloostrid, kohvikud, aurulaevad ja hrjavankrid. Kui ldiselt kiputakse leitud fakte lihtsalt omaks vtma, siis Kankimki haarab neist tugevamalt kinni, ta hakkab arutlema, kuidas mingi asi ikka tegelikult olla vis. No niteks see, et sa matad oma heteistkmnest lapsest enamiku, paned lastele isegi samad eesnimed, lootuses, et kki see nd jb elama, samal ajal krgetasemelist kunsti luues. Mismoodi ks inimene niimoodi elada suutis? Kas ta oli samasuguse tunde- ja tajumaailmaga nagu meie siin vi hoopis teistsugune? Ei olnud mitte ainult mehed toona terasest, vaid naised ka. Kuidas minna mbermaailmareisile pevase etteteatamisega ja he kekotiga? Olukorras, kus mbermaailmareis thendas hoopis midagi muud kui reisimine tnapeval. Olukorras, kus osa maailma kohta ei leidunud isegi kaarte. Kuidas on vimalik matkata ekstreemsetes tingimustest toitudes pevade viisi vaid viga teest? Kuidas on bida pea iga  kirpudest ja tidest kubisevatel asemetel vi niisama puu all, ekstreemsematel juhtudel htis koos mdanevate inimjnustega? Ja sealjuures ikkagi leida, et see ei ole asi, mis kohutaks, vaid reisimise oma elu eesmrgiks vtta?

 Nagu Kankime eelmises raamatus "Asjad, mis panevad sdame kiiremini pksuma", on ka siin heks teemaliiniks mlu ja selle usaldusvrsus. Kui me loeme kangelaslikest tegelastest, kuivrd suudab ks inimene siiski dini selline olla? Kuivrd on enamik raamatuid hoopis mainekujunduse ja eneseesitluste projektid ning kui palju vaikitakse kigist neist meeleheite tundidest, kuudest, isegi aastatest?  Ja kunst - kui palju valu on tegelikult peidetud neisse imelistesse piltidesse keskaegsetest aadlidaamidest, millised valikud glamuuri taga peitusid? helt poolt on see muidugi vaid lukuaugu kaudu piilumine, kuid teisalt, enamasti ei tehta sedagi, vaid lihtsalt nenditakse, et ne, nii oli. Mulle meeldib, et Kankimki pab faktide taga peituvad lood pevavalgele tuua. Samas, mida need meile tlevad, ega pris tpselt aru ei saa - olid toonased inimesed ikka ldse meile arusaadavad?

 Kankimki pab oma kangelannadelt ppida. Kui nemad sadu aastaid tagasi hoopis hullemates tingimustes oma unistuste eest seista suutsid, siis peaksime meie seda enam. Mulle ji neist ppetundidest, mida autor visalt les thendab, (ehk siis ka eneseabipiku viks anrimratluste alla lisada!) kige eredamalt meelde, et tuleb pda teha seda, mida hing igatseb. Oma soove realiseerida hoolimata sellest, mida hiskond ette kirjutab vi mida teised arvavad. Aga kui sa ei ole oma soovides kindel? Kui sul ei olegi telist sdamesundi? Ma kaldun arvama, et enamikul ei ole ja sellest tingituna ongi lihtsam hiskonna ootustele muganduda ning tahta just seda, mida tahetakse, et sa tahaksid. Praegusel ajal on keerulisemgi, sest hiskonna hukkamist pole enam see, mis ta oli. Ei ole erilisi takistusi saavutamaks, mida iganes, samas on just karid sageli need, mis meid rohkem pingutama sunnivad. 

 Korraga nii ilus ja nauditav, kui ka hariv ja mtlemapanev raamat, plusspunktid kujunduse (originaali ja eestikeelse raamatu kaaned on erinevad, aga mlemad kaunid) ning pildigalerii eest.

 Aith Varrakule raamatu eest!





 rkis  Marca     at  10:48    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mai 19, 2020



    
Ilu kunstis ja elus, muusikast rkimata 



Ma salvestan sageli endale vaatamiseks linke ning kui isu tis vaadatud, siis kustutan ra. Mul on ainult ks link, mis seisab selles nimistus juba neljandat aastat. Ju siis on see ainus asi, mis on internetis ka priselt vaatamist vrt. Igatahes olen ma olnud juba neli aastat selline loll, et ma pole autori isiklikule veebilehele siiani sattunud. Tna kisin ra ja appikene, seal on ju igal pildil veel pealkiri ja vike jutuke juures ja kuidas see on tehtud ja vaimukad remrkused ja...See on imeline! See inimene on nii andekas, et nutt tuleb peale, ma tahaks ta peas elada! Vib-olla on see ainult minu kiiks, aga kogu see tema loodud maailm tundub lahedaim ldse, mida vlja melda, sest no suured sjamonstrumid, udsed (aga vaimustavad) olendid, kassid, nidnaised, kaunid loodusmaastikud, iglus, mis lugudes peitub (kollid svad pahad ra, hid ei puutu), must huumor. Mind tabab sulnis ndsustunne, kui ma neid pilte vaatan. Ilu ja headust veel on ilmas :)

 Kes hindab traditsioonilisemat ilu, siis neile ka midagi. Keskkonnaamet on tellinud imekaunid lhilevaated Eesti rahvusparkidest. Olen vaadanud siiani kll vaid "enda oma", aga usun, et teisedki on nautimist vrt:


Ebatraditsioonilisema ilu juurde tagasi minnes, Rammsteini fotosessiooni videot on fnnid kindlasti juba kik ninud, aga panen siia ka, juhuks kui keegi tahab lihtsalt vaadata, kuidas seesugune mastaapne pildistussessioon ldse kulgeb ja mitmest pisikesest killust lpuks tervik kokku pannakse. Ka sna imeline!


Mu meelest on see vimas, kuidas fotograaf suudab inimesed tiuslikult poseerima panna ja mingi ngemuse ellu viia. Mina ei ne ega suudaks iial midagi seesugust. Puhas kunst!
 Seoses Rammsteiniga rkisime laulusnadest, et Till pidi videtavalt nimme eriti puhast keelt kasutama, sest noh, tekst on oluline. Samas kui on mingid mirabndid, kellel enda vitel on tohutu snum kanda, aga noh, keegi ei suuda sellest kahjuks aru saada...Ja et vanasti olla Bravos saksa ajakirjanik alati valdavalt ingliskeelsetelt bndidelt esimese ksimusena ksinud, et "millest teie lood rgivad?" Et mismttes? Muidugi, on bnde, mille snad ongi abstraktsed ja mitmetimistetavad, ma olen kunagi ritanud niteks siit lbi nrida - 9 paganama leheklge interpretatsioone Hole'i laulutekstide phjal. Teisalt on mul niteks see kiiks kll, et ma ei suuda vrkeelseid laulusnu tervikuna kuulata, ma pean aru saamiseks snad lbi lugema, kuulates ma mtet ei hooma. Kui inimene rgib, saan ma inglise keelest ju aru, ilmselt siis muusikale keskendumine segab, ma ei suuda testi ldse rprhelda.

 Ilusatest asjadest, mis lhemalt vaadates koledateks osutuvad kui arrogantselt vljenduda - mistsin, et ma pean Los Angeleses ra kima, sest Malibu, Venice Beach, Pacific Coast Highway - kogu see teema ja esteetika Lanalt, Hole'st, ma ju pean selle ra ngema! Nagu teada, siis hetkel on reisimisega kitsas kes, lksin Google Mapsi ja teate, see ei avaldanud mulle prmugi mju! "Surnuaias ei meeldinud mulle mitte ks prm!", noh. Mingi ttult rahvarohke rannik. Aga videotest see kll selline ei paistnud, eks. (See oli nd irooniaga eldud, ma ju saan aru, et siin on vaks vahet sees). Igatahes mu reisiplaanid ei tundunud enam nii ahvatlevad. Muuseas, Ryanair kavatseb mulle kogu Londoni reisi lennupiletite raha tagastada, ma ei olnud isegi arvestanud sellise vimalusega!

 Et koledal toonil ikka lpetada tasakaaluks, siis arvake ra, mis meil (jlle) plema lks? Eks ikka auto mootorituli! Yeah! 


 rkis  Marca     at  23:07    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika, style  

 



reede, mai 15, 2020



    
Kassi tassike 



Oh, loomulikult on loomadel isiksused. Kik, kellel on kunagi olnud loom vi kasvi kanad, peaks sellest ju aru saama. Nojah, siiski on ka need inimesed olemas, kes leiavad, et loom on ju loom ja kik imikud on hte ngu ning muid selliseid asju.

 Lpetasin just Olavi Antonsi "Minu Tenerife" lugemise, mis on ks kena lugemine iseenesest, minu jaoks lihtsalt liiga ettevtluse teemade poole kaldu - vat oleks neid kasse rohkem olnud! Igatahes pani see mu mtlema asjaolule, et Olavi reisis koos oma kassidega. Kolis koos nendega, ris korterit koos nendega ja mu meelest on see ainuvimalik loomulik kitumine, sest kass on ju pereliige. Ma ei saa aru neist inimestest, kes kuulutavad, et "kolime, looma ei saa kahjuks kaasa vtta, anname ra, muidu pannakse magama!" Mismoodi sa ldse arvestad selle vimalusega, et peab kolima, aga ilma loomata? Mu jaoks on see umbes nii, et kolime, aga last kahjuks kaasa vtta ei saa, anname lastekodusse. Asi pole ldse selles, et inimene vrduks loom, vaid lihtsalt selles, et me oleme ks pere ja omasid maha ei jeta! Alati on ka teisi vimalusi, kui loomast tielikult loobumine. Testi puuduvad lhedased, sbrad, kelle juurde loom kasvi ajutiselt jtta, kui testi muud le ei j?

 Siinkohal krvalepige tegelikku ellu. Mtlesime, et kassile oleks parem, kui vanemad meie raolekul, selle asemel, et le peva looma toitmas ja sgamas kivad, ta lihtsalt mneks pevaks enda juurde vtavad. ppetund - ra pa melda kassi eest! Kass nii ei arvanud. Hoolimata sellest, et ta mu vanemaid teab, ohutuks peab ja nende siin kies nnelik on, siis seda sama ei saa elda nende pinnal bimise kohta. Ta peitis ennast pevaks diivani alla, kapi vahele, ei snud ega pissinud, khises ja kargas kallale mu isale, kes teda vlja meelitada pdis. Ta ei ole elu sees kedagi nii raevukalt rnnanud, seega pidi ta ikka tsises okis olema. he peva ta isegi liikus ringi, et jrgmisel jlle peiduurkas passida. Lpuks olid kik stressis, sest ema oli kindel, et kass sellesse sureb. No ei surnud, aga kui jrele lksime, siis kodus magas kll veel rohkem kui tavaliselt ja kui me jrgmisel ndalal jlle kotte pakkisime, siis ronis ta saunalava alla kige kaugemasse nurka, et teada anda "ma ei kavatse siit mitte kuhugi lahkuda!". Ma ei tea, kas ta on vimeline harjuma, sest suvilas kies ta sedasi ei kitunud, aga seal olime muidugi meie ka koos temaga. Paraku suvilani on vhemalt kaks tundi situ ja ma ei suuda kassile selgeks teha, et enne situ tuleks vetsus ra kia. Kuigi, eelmisel korral selgus, et kui kass vetsu tsta, siis nii umbes kolmandal korral teeb ta oma hda isegi ra. Ja siis teised inimesed reisivad oma kassidega, kivad nendega ues jne. ues kimise kohta arvab Tommy, et tuleb esimesse ettejuhtuvasse kohta klili maha heita ja sealt enam mitte liikuda, sest hirrrrrrm! Arg ja rev loomake, mis teha. Huvitav, et ka meie viimane koer oli sarnase iseloomuga.



nnelik loom suvilas

 Ajalugu kordub taas. Need samad inimesed, kes kunagi 135 eurost salli kinkida tahtsid. Nd kidi vlja idee tassidest, noh tore oleks ikka 4 tassi - pakkuge vlja hind? Ma ei teadnud, et tasse nii kallilt ldse makse, 40 eurot tkist. Ok, kunstniku t. Samas need nevad vlja tiesti tavalised tassid, mitte midagi erilist. Meil kigil on kodus oma tassid ja lemmiktassid olemas, kohviserviisist rkimata* (ma mtlen siin neid tiskasvanuid siis, kes juba aastaid oma elu peal). Kui ma saaks teada, et mulle kingiti jrjekordne komplekt tasse hinnaga 160 eurot, ma hakkaks vist nutma. Selle raha eest saaks ju...normaalseid asju ka. Midagi, mida priselt vaja oleks. Nojah, nagu tolle sallijutu kommentaariumist selgus, siis ongi peaaegu vimatu inimest tundmata talle rmu pakkuvat kinki teha. Aga ikkagi - tassid?! Sellise raha eest?! 

 * Ma mtlen siinkohal siis mitte rangelt komplektis serviisi vaid lihtsalt teatud arvu tasse, mis panna lauale siis, kui joojaid on rohkem kui ks vi kaks. 


 rkis  Marca     at  10:09    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kass, raamat  

 



neljapev, mai 07, 2020



   
Rgi minuga lihtsas keeles! 



ritasin siin lugeda seda lputult kiidetud "Maailm kontoris ehk kuidas krbitakse heeringat" Jete Leo Normanilt ja ei suutnud. Mul on vist trauma. Mitte sellest raamatust siis, vaid oma kogemusest avalikus sektoris ning nd on nii, et pruugib mul vaid lugeda snu a la "struktuurifond", "riigihange", "riigieelarveline" vi "arengukava", kui mul silmad juba kinni vajuvad. Ma lihtsalt ei suuda midagi seesugust lugeda. Mitte miski selles ei suuda mu thelepanu kita, see on totaalne igavus! Ma vin end sundida, aga ma ei saa aru, mis selle kige mte on. Ma ei suuda hoomata, et see, just see, ongi kogu meie maailma alustala, kige thtsam asi, millest kik sltub, selle peaks endale selgeks tegema, et normaalne tiskasvanu olla.

 Lisame siia selle, et ma ppisin neli aastat likoolis riigiametnikuks, lpetasin edukalt ja hiljem suvatseti mind ppekavade muutmise tttu lausa sel alal magistriga vrdsustatuks lugeda. Kuidas ometi? Seal raamatus on keegi Noor Menetleja, kelle tvestlust esimestes peatkkides kajastatakse, no et ne, noor ja naiivne usub sellesse, mida rgib, et tuleb ja annab oma panuse riigiaparaadi efektiivsemasse toimimisse, usub lbipaistvusse ja nii edasi. Ma ajasin ju tpselt seda sama juttu, ainus asi, et juba siis ei uskunud ma sellest snakestki. Mul oli priselt lemus, kes leidis, et tema tkoht on selline, kus saab "midagi ra teha". Phimtteliselt tegeles ta palgaastmestikuga. Ma ei saanud mitte midagi aru. Mida saab siin ministeeriumis "priselt ra teha"? Ma aiman, et see lugemata jv raamat rgib samast asjast ja ma lihtsalt ei suuda ega taha seda uuesti kogeda.

 Erialaloengutes oli ka igav, aga pris jamast sai viilitud ning ainepunkte huvitavatest krvalainetest ja erialadest kogutud. Millegiprast tuli mul teise magistrit (mitte enam sellel erialal muidugi) teemat valides geniaalne idee kirjutada toona alles justuvast EL-i isikuandmete kaitse ldmrusest (GDPR). Hakkasin siis neisse tekstidesse svenema...ja surin. Mida ma ometi eeldanud olin? Et ma olen vimeline lugema juriidilist teksti ilma magama jmata? Ju mu ajul on mingi kaitsereaktsioon, aga see lukustub, kui ma ei suuda asja endale huvitavaks melda. Valisin teise teema.

 Juriidilised tekstid on minu jaoks igavuse tipp. Ahjaa, tegelikult tahtsin ma likooli juurat ppima minna, aga nneks lks ajaloo riigieksam kehvasti. Nii loogiline inimene olengi. likoolis olid riigiigus ja haldusigus kohustuslikud ained, lahendasin neid kaasusi khutunde phjal, 50/60 lks tppi ka, hindeks sain mlemad ained C-d. No ma ei tea, ppejud ju tles, et igeid ega valesid lahendusi pole...Meelde jid loengus ppeju vrvikad reisimlestused Aasiast ja tema kanepit pooldav suhtumine. Riigi- ja haldusiguse erinevusi nimetada ei oska.

 Hmmastav tundub, et on inimesi, kes priselt sellistest "tiskasvanute asjadest" nagu seadused, mrused, arengukavad, riigihangete korraldused ja sisekorraeeskirjad, vaimustuda suudavad. Nendega lobedalt tegeleda, nagu see ei olekski piin. Need on ju ka ometi tekstid, keel, mulle meeldib lugeda ja kirjutada?! kki see on miski praktiliste asjade mitte sallimise avaldumine kirjalikus vormis? No see vaidleja isiksusetp, et seltsimehed, thtsad on ideed, unustage reeglid ja muu selline thi-thi? Mis me ajame paberil npuga jrge, teeme parem ra! Vi noh, teie tehke.

 Vi olen ma lihtsalt lootusetult loll ja lapsik. Suutsin tna salli tuulejope luku vahele tmmata, ikka nii phjalikult, et mees pidi mu vabastamiseks tange kasutama. "Mis ma ilma sinuta teeks?" hkasin, "helistaks Psteametisse?" Mees arvas, et ma likaks end kridega vabaks, jdes ilma nii sallist kui jopest. Oeh, sellega seoses meenus, kuidas ma lapsena kappidest snnipevakinke otsides ujumisrnga otsa komistasin ja seda siis muidugi ka mber proovisin. ra ei tulnud. Sikutasin nii, et higimull otsa ees. Appi, ema-isa tulevad kohe koju! Mis nd saab? Haarasin krid ja likasin selle paganama rnga pooleks. Inimene ei arene eriti. 


 rkis  Marca     at  21:49    16 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, raamat, t  

 



kolmapev, mai 06, 2020



   
Mis suhteprobleemid? 



Ma tunnen endal tielikku igust sel teemal kobiseda, sest vaadake, ma olen viimased 22 aastat veetnud pidevalt suhetes. Ok, umbes 2 kuud 17-aastasena vist tuli vahe sisse, aga kogu lejnud aja olen saanud ankeeti lisada "psisuhtes" ja mitte iialgi "vallaline". Jah, muidugi, see esimene "psisuhe" oli naljanumber, kestis umbes pool aastat, aga statistika kauniduse mttes arvestan sisse.
 Siiamaani saan ka oma ekse spradeks pidada, ok, taaskord va see esimene, aga temaga on lihtsalt kontakt kadunud. Kui ks tuttav mulle kord hest mu eksist klatida soovis, sest too oli hiljuti ka tema eksiks muutunud, vastasin ma talle, et "minu ajal oli ta kll titsa normaalne", mille peale sain fenomenaalse vastuse, mis mul tol hetkel snad suust vttis - "ju siis sa oled lihtsalt selline selgrootu l***, kes kik meeste tahtmised tidab!". See toimus muide likooliajal, loengus, ma ei saanud stseeni korraldada :) (Tpsustus siis selleks, et te ei arvaks, et ainult punkris puuriida taga vib sraseid avaldusi kuulda).

 Et noh, ks arusaam siis sellest, kuidas on vimalik probleemideta suhtes olla - ole ks selgrootu l***! Khm, ma siiski kahtlustan, et ma ei mahu selle kauni stereotbi alla. Samas ma ei tea, et mul oleks kunagi olnud suhetes mingeid pikaajalisi kriipivaid probleeme, mis oleksid mahaistumist ja arutamist vajanud, mingeid kardinaalselt erinevaid elueesmrke, kitumisviise vms. Mis ei thenda absoluutselt, et kik mu suhted on tis harmooniat ja ksikes viljapllul kepslemist. Kaugel sellest! Kaugel sellest! Aga kik tlid ja arusaamatused on toimunud olmeporno, halva tuju, sita thtedeseisu jms tulemusena. Need ei ole kunagi olnud mingid vrtustekonfliktid. Need on sellised "karju vlja ja unusta ra" tlid. Ma ei ole iial rganud jrgmisel hommikul meldes, kuidas seda vaikimismaratoni nd jtkama peaks. Vi kaheldes, kki on testi kik nii halvasti, et peaks lahku minema. (See viimane on alatu vale muidugi, see mte kib ikka iga suvalise vihasstuga korraks kaasas).

 Oot, aga miks ma siis need 22 aastat hes ja samas suhtes pole olnud? Sest ma olen rme sariarmuja, anna aga vimalus ja kohe jooksen minema. Ei, nii hull asi ei ole, aga jah, kik suhted peale esimese, milles mind maha jeti, olen ma ise "veel parema" suhte nimel asja ra lpetanud ja alati ALATI on see jant ka mulle endale llatusena tulnud. Selguse huvides, eelmine suhe oli mul le kaheksa aasta ja praegune le kaheteistkmne, seega noh, vga tihti ei ole seda sariarmumist kah ette tulnud. 

 Mulle tundub, ja ma vin nd olla ebaiglane, aga kui ma nen krvalt tekkimas suhteid, kus kaks inimest on tiesti erinevate vrtushinnangute ja elustiilidega, aga koledal kombel armunud, siis ma tunnen alati, et siit head nahka tulla ei saa. Ja ma ei mleta, et ma oleksin eksinud. "Kll minu armastus teda muudab" ei toimi. Vi siis toimib lhiajaliselt. Vib hoopis olla, et tegu on minu enda nrkusega, kki oleks hoopis teliseks vljakutseks armastada inimest, kellel on minust radikaalselt erinevad phimtted ja elustiil? Ma olen mugav inimene, ei armasta vljakutseid. tleme, et mu sda (vi siiski pigem aju ebaratsionaalsem klg) otsustaks armuda ontlikku, svausklikku, karskesse noormehesse? Eh, ma ei suudaks seda ette kujutada. Isegi kui mina, loll, armuksin, tema ju mind ei tahaks? Vi kui tahaks, siis eeldusel, et ma muutun talle vastuvetavaks, aga ma tean, et ma ei muutu ja ma tean ka, kuidas mind rritavad need, kes mind muuta tahavad, isegi need, kes seda ilsal eesmrgil soovivad ("ma tahaksin, et me saaksime veel palju aastaid koos veeta, seeprast sooviksin, et teeksid tervislikumaid valikuid."). Sellisel suhtel ei oleks minu jaoks tulevikku. Ma kahtlustan isegi, et ma ei suudaks armuda endast vga palju erinevasse inimesse, ma olen ju isekas.

 Loomulikult ei thenda see seda, et ma paks leida tpselt endasarnast, sel juhul peaks mul olema kva kogus nne, et ma siiani olen sellised inimesed leidnud. See on ebatenoline. Seetttu piisab mulle sellest, et me lihtsalt ei ole olulistes teemades vastandlikel seisukohtadel ja meie eluviisid on enam-vhem sarnased. Et ma ei pa muuta teda ja tema mind. Seeprast ma ei taha ka vga kellegi phimtetes kaevata - kui pealtnha on kik koosklas, siis milleks riskida sellega, et pinna all on tegelikult vastuolud, mis ilma kaevamata sinna jksidki? Kusjuures, mulle on mulje jnud, et nii mu eks kui ka praegune elukaaslane toetaksid seda arvamust neljal kel - mitte kumbki neist ei ole nustunud lugema minu kirjutatud mtteid. Keegi blogijatest vi oli neid isegi mitu, vitsid, et nad ei kujutaks sellist asja ettegi, et nende lhedane inimene millestki sellisest keelduks ja tunneksid end pigem reedetuna. "Ma ei suudaks kia inimesega, kes ei loe mu blogi, sest jrelikult ta ei huvitu minust inimesena ja sellest, mida ma tegelikult mtlen ja tunnen!" Ma isegi mtlesin sellele pikalt ja katsusin seda seisukohta omaks vtta, aga ei suutnud. Las ta jb, lihtsam on muretu olla, kui oma peas probleeme juurde melda. 


 rkis  Marca     at  13:41    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



teisipev, mai 05, 2020



   
Kui tuleb musi, tuleb ka okse! 



Selle, "Jajast" prineva mttetera, lubas Mikro enda lipukirjaks vtta. Ta nimelt vihkab romantikat veel rohkem kui mina. Ok, vib-olla ma olin noorena sama radikaalne, sest esimese klassi pildi peal mind ei ole, kuna pildistati hel ritusel, kus terendas ees oht tantsida he poisiga. Ma nimelt meeldisin sellele poisile, mina teda ei jlestanud ega midagi, aga lihtsalt kohustus temaga koos tantsida tundus mulle nii piinlik, et korraldasin kodus suurema pogrommi vltimaks peole minemist, mis mul ka nnestus. Kik armastusega seonduv oli "nii piinlik". Kohati on siiani. Lasteaias pidada teised lapsed ksteisele husuudlusi saatma ja pulmi mngima, Mikro gib samal ajal nurgas. Ega mulle tunduvad need varajased pruudi-peigmehe mngud sna kohatud, aga ju siis on see normaalne. Minu jaoks on pigem nii, et kui romantikat peaks vaja olema, viks juba lahku minekut kaaluda, sest elukaaslane on ju phimtteliselt osa sinust, jse. Mismoodi sa jsemega romantikat teed? (Pihu-Pillet ja Kmbla-Katit me siin ei maini, eks). Romantikat saab teha kahe erineva inimese vahel, aga suhe on ju ks organism?

 Kumb siis on thtsam - romantika vi "remontika" (Ritsiku juures arutati)? Ktlin Konstabel kirjutas Feministeeriumis emotsionaalsest tst, mille juures ti ra ka ksimustiku, millega enda "remontika" olukorda hinnata. Kuidas siis paarisuhtes selle tjaotusega on? Ma kopeerisin sealt osa ksimusi:

Kes vastutab peres majapidamistde ja toidu eest? Kes priselt koristab ja kokkab, kes teeb nimekirju asjadest, mida vaja teha vi poest tuua? Kes uurib pereliikmetelt, mida need sa sooviks vi millal sobib neile majapidamistid teha? Kes tuletab meelde, kui midagi on tegemata ja tunnustab, kui on tehtud?

ldiselt on see osa meil vist sna 50/50, vib-olla veidi kaldu ja seda mitte minu suunas. Sellega on vist nii, et kui ajuti on vimalik vastutust enda pealt ra lkata, siis muutub see harjumuseks. Mulle jvad meelde need korrad, kui mina panen ette, et kki sks tna seda vi toda, aga mulle ei meenu kik need, kus ma kohman, et minul vahet pole. Majapidamistdega on ldiselt nii, et kui ks alustab, siis teine porisedes hineb, sest muidu on smekad. 

Kuidas on korraldatud lastega tegelemine? ppimise kontroll ja mnguaeg, laste aja planeerimine ldse, kogu kasvatamine? Kes mtleb vlja reegleid lastele  netikasutuseks, viisakaks suupruugiks, sgi- ja uneajaks, kigeks? Kes kuulab laste muresid, kes mngib legodega ja kes klaarib tlisid? Kes motiveerib lapsi nusid pesema, tolmu vtma ja ldse tegema kiksuguseid kasulikke asju  mille ees saab kiita laps? 

No ikka vist 50/50. ppimine on rohkem minu teema, sest see meeldib mulle rohkem. Kasulikke asju tegema petab pigem mees, sest ta lihtsalt teeb neid kasulikke asju paremini. Ma ei viitsi petada lapsi koristama, kokkama ja pesema, sest see ei huvita mind ennastki ja seega ei saa ma olla kuidagi "innustav eeskuju". Laste juttude kuulamine tuleb jlle mul paremini vlja, aga noh, pahatihti lpeb see ikka sellega, et mina heietan ja lapsed nihelevad igavusest :) Seletame (loe: surume oma maailmavaadet lastele peale) sna vrdselt tegelikult, lbi on vetud enamik teemasid alates drag-queenidest lpetades Staliniga. 

Kes hoolitseb selle eest, et perel oleks ka hine vaba aeg ja lapsed veedaks seda sisukalt? Mtleb selle peale, kuidas tagada kigile hea tuju? Kes leiab les rahvavabad looduskaunid kohad, teeb ettepaneku minna rattasidule vi linde loendama, saab tlivabalt kik hele nule?  

Selles on mehel kindlasti phiroll, sest ma vihkan ju organiseerimist. Ma organiseerin (loe: panen teised fakti ette, et nd on minek) ainult juhul kui asi mind ennast isiklikult huvitab, muul juhul piirdub mu panus sellega, et ma olen nus ega vingu. Vingumist "viks ometi kuhugi minna, aga ma ei tea, kuhu, tehke ometi midagi!" tuleb ikka ette. 

Kuidas hoolitsetakse selle eest, et paarisuhe itseks? Kas keegi tuletab ldse meelde, et paarisuhte aeg on ka thtis? Kes teeb ettepanekuid romantilise filmihtu vi rdul aja veetmise asjus? Soovib ja pakub lhedust, igas mttes? Kas kallimad innustavad ja lohutavad ksteist vrdselt, on ksteise jaoks emotsionaalselt vrdselt olemas? Kes ksib kellelt, kuidas pev lks ja kes ritab rohkem suhteolukordi parandada?  

Sellist asja meil ei ole. Ma alguses selgitasin, miks. Me oleme niigi ks organism, jumal teab, kuidas mees seda neb, aga teda suhtest rkimas kujutan veel vhem ette. Minu arust suhe kas toimib vi mitte, igasugu "teeme nd kohtamishtu!" asjad, mis ei tule loomulikult, ei tta. Me kime ju niigi koos vljas ja veedame kahekesi aega, et selliseid asju ekstra planeerima peab, sellist suhet ma ette ei kujuta. Muuseas, igasugu probleemidest rkimine viib suhtes ainult tlide ja arusaamatusteni. Vhemalt mina juan rkides enamasti alati punkti, kus ma isegi aru ei saa, mida ma siin teen ja kuidas siia judsin...Imeline suhtenu, ma tean!

 Kuidas ldse on jaotatud suhtlemine perest vljapoole? Kes suhtleb laste asjus kooli, lasteaia ja huviringidega, kigi vajalike arstidega pere jaoks? Kes osaleb listides ja sotsiaalmeediagruppides lastekasvatamise, koduppe, kodu ja aiapidamise teemadel, kuulab vaimse ja fsilise tervise saateid  ja jagab pereliikmetele infot? Kes hoolitseb selle eest, et peres spradega suhtlemine  pris ra ei kaoks?

Lpuks ometi ka midagi mulle! Vhemalt kik, mida ma maha ei tmmanud ja see viimane ksimus. Suhtlemine on minu teema (irooniliseks minekuks vaata eelmise punkti lpus nenditut..). Peresbrad on meil kik mehe poolt, sest tema uute inimestega kohtuma ei nustu ja seega on minu sbrad ainult minu omad. 

Kokkuvttes ma ei tea, kas hisata, ne, meil on nii normaalne ja vrdne vi siis pigem, hissand, kui kohutav naine ma olen? Mida ma aga jreldasin, oli see, et ma lihtsalt olen "remontikas" udselt kehv ja selleks, et asi koos psiks, peab teine pool sellega tahes-tahtmata rohkem tegelema. kki seetttu ma "remontika" poolt rohkem hindangi ja need, kes ise praktilistes asjades ked klge panevad, organiseerivad ja lahendavad, hindavad pigem romantikat? Nemad saavad "remontikaga" ise hakkama.    


 rkis  Marca     at  10:08    32 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, mai 04, 2020



    
Yuval Noah Harari. Homo Deus. Homse lhiajalugu 





Inimkond on katk ja surm viks juba rutem tulla. Kokkuvtvalt tunded prast selle raamatu lugemist.

 Mitte, et ma seda juba varem teadnud ei oleks. ldse, siin pole vga palju uut, kuid mulle meeldib, kuidas Harari oma teadmisi presenteerib, seoseid loob ja arutleb ning jreldab. Indigoaalane tleb, et igav, minu jaoks ei olnud. Vga hsti haakub ka Prechtiga, kes rgib phimtteliselt samast asjast, aga veidi teise nurga alt. Viidati sageli ka De Waalile, veel hele mu lemmikutest.

 Mis mu aga tielikult ra ostis (raamatu kontekstis tabav vljend), oli meetod, millega autor kummutas vaba tahte olemasolu. Ma olen ise lapsest peale sama asjaga kimpus olnud, kuid pole mitte kunagi suutnud sellele niimoodi vaadata - nimelt, kui teile-meile eldakse "ra mtle millelegi!", siis me lihtsalt ei saa sellega hakkama, see ei ole vimalik. Me mtleme alati millelegi, tahame me seda vi ei. Mis mttes meil siis vaba tahe on, kui tegelikult sdetakse meile mtted pidevalt ette? Me ei saa oma mtteid ise valida, seega me ei ole ka oma valikutes vabad.

 Mulle meeldib olla algoritm, vi noh, ma olen sellega leppinud, see on omamoodi pnevgi - kust need mtted-tahtmised tulevad ja miks? Seetttu hirmutavad mind igasugused sisemise hle vaigistamise mehhanismid, mida Harari ka kirjeldab. Alates meile tuttavatest antidepressantidest lpetades USA sjaves kasutatud elektroodidega kiivrist, mis teatud ajupiirkondi mjutades meist superkeskendunud tunnelngemisega eesmrgile orienteeritud ideaalsed lesandetitjad teeb. Esimese kohta me teame, et paljudele inimestele on need hdavajalikud normaalse elu jaoks, kuid nende laialdane kasutamine tekitab ikkagi ksimusi - mis on valesti, et elu ilma keemilise stimulatsioonita nii raske on? Teise osas avaldas seda katsetanud ajakirjanik, et kogemus oli meeliavardav - lpuks ometi vaikis mu ttu sisehl ja ma olin teline liinimene!

 Siit tuleneb mu meelest inimkonna ohtlikem omadus, mis meile sisse on kodeeritud - pd tiuslikkusele. Me ei saa olla tiuslikud, kui mingi hl meie peas piniseb ja juhib thelepanu tunnetele, lbikukkumisvimalustele, kahtlustele. Rumala peaga oleme seda hlt siiani hingeks vi isiklikuks minaks pidanud, aga kui see on ainult algoritm, mis meid nnda mtlema paneb, mida me siis kaotame, kui seda enam ei ole? Kui meie tiuslikud ei ole ega selleks ka saa, siis miks ei viks meid juhtida andmed, mis oma erapooletuses on tiuslikud? Precht rkis enamjaolt just sellest ohust. Ka Harari leiab, et andmeisse uskujail puudub kahjuks enamasti kujutlusvime ja suurem plaan, nad ei vrtusta inimest, vaid efektiivsust. Samas on praeguseks juba paljud uskuma jnud, et ldine turvalisus, igavene elu ja ilu, pidev majanduskasv, mugavuse suurenemine, vrdubki inimliku nnega. Millise hinnaga see saavutatakse, vahet pole. Ma ei tea, kas see ideoloogia vidule pseb, Hararigi tleb, et see on vaid ks vimalik stsenaarium, kuid see on see ks, mis kige enam tlgastab.

 Ok, ariaat ei oleks ka meeldiv, aga nagu Hararile, tundub ka mulle, et selle leilmseks vimutsemiseks on mugavuskapitalism siiski liiga ahvatlev. Praegu jb loota vaid leilmsetele kliima- ja muudele katastroofidele, mis ehk veidi kallutavad seda kiirteed "meie kigi hise suure nne ja surematuseni". (See oli must huumor, eks. Inimeste mistlikkusele lootma jda oleks lihtsalt vga lhingelik. Millele tegelikult loota, ma ei tea.)

 Teisalt tundub mulle, et need inimesed, kes igatsevad seesugust "paradiisi", on siiski "need teised" ja on ka palju inimesi, kes sellised pole, keda ei huvita pidev tiustumine, uute tehnoloogiatega kriitikata kaasaminek, lputu tarbimispidu. Harari ennustab, et meiesugustest saavad kaotajad, aga ma loodan, et selles osas tal igus ei ole. 




 rkis  Marca     at  10:23    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, aprill 28, 2020



    
Naerata - sa oled metsloomakaameras! 



Mul on tekkinud kergelt skisofreeniline tunne, et praeguses olukorras peab kohe erakordselt tundlik olema, sest vhimgi arvamus vib kellelegi isikliku solvanguna tunduda (ma ise pole mitte erand, olen judnud solvuda kll ja veel, aga nneks siiani suud pidanud, kuni viie minuti prast solvumine le lks). Seega, ma mingeid arvamusi ldse loopima ei hakka, aga mtlesin siiski, et positiivseid elamusi vib ju ometi jagada?! Ma saan aru, et selleks peab praegusel hetkel privilegeeritud olema, et midagi positiivset kogeda st saad liikuda, ei ole kaotanud td, oled terve, ei ole ksildane jms, aga ma loodan, et "minu imelist koroonapuhkust" nina alla hrumisena ei veta.

 Teliselt tnulik peab olema geopeitusele, mis on kttesaadav meelelahutus olukorras, kus kik muu on keelatud. Minu erilised hetked on niteks see, kus ma prast ekslemist mingis ratus vsas juan vlja lagendikule, kus kitsede toidu"majakesed" (no raudselt on neil puust harkjalgadel mingi nimi ka), tkk soola ja miski jalgadel hoone, millest siis loomi vaadelda vi pssiga lasta, ei mina tea. Vahin siis seal ringi, sest paistab, et GPS juhib mu vssa, kui avastan mingi kummalise tehnilise instrumendi - jllitan seda, sest noh, geopeituses tuleb selliseid kummalisi peidikuid ikka aeg-ajalt ette, kus vaja mingi kood sisestada vi muud teha. Asja olemusele pihta ei saa ja liipan edasi vssa. Hiljem ksib L., kes samasse kohta peale mind sattus, et huvitav, kust sealse loomakaamera pilti nha saab...No selge siis, millega tegu oli - juhm linnaloom jllitas otse kaamerasse, saamata aru, millega tegu. Loodetavasti keegi seda lekannet ei vaata...

 Rkides kummalistest peidikutest, siis hes teises vsas on niteks selline, millest ripuvad vlja kummist voolikud ja neid peaks idee poolest puhuma. "Ega ma loll ei ole, praegusel ajal!" ohhetab L. Mul juba voolik hambus, sest no ma tahan ju teada, mismoodi see vrk ttab, kui suur on tenosus, et ma just sellest voolikust mingi nakkuse saan? Mis te arvate, kas ta prast minu algatust ji oma arvamusele kindlaks vi ei? Muidugi, puhusime mlemad nagu lollid, aga kasti lahti paraku ei saanudki. Nakkuste osas peaks veel peiteaeg kestma.

 Igasugu vsades on lbus see, kui palju sinna eksib ra mingit beruhke tranduletiga rahvast. Madala phjaga bemmid ja mersud on eraldi teema, aga ehk on nemad ka meeleheitel geopeiturid (peale meie autosaagat ma veidi pelgan tema prast ja kime pigem pikema maa jala). Mingi sjapestud miljon maksva diibiga (L. teadis rkida) vend oli nii lahke, et pakkus meile lausa kti. Pidi tema ikka ksik olema, kui leidis mingi puu otsas turniva (ma jn alati vahele, noh) ahvipere normaalseks kaaslaseks sobivat. L. vastas viisakalt: "Tnan, aga ei, meil on siin veel tegemist!" Huvitav, mida tpsemalt arvatakse sind otsivat praprgust mitte eriti atraktiivsest vserikust? "Matavad laipa!" oleks minu esimene pakkumine.



Koroonastyle: Fatima haukab pirukat, taustaks Kunda sadam
Kellel ligips loodusele puudub, siis meelelahutuseks mu meelest parim asi, mille isolatsioon siiani meile kinkinud on - Post Malone'i tribt Nirvanale:

 
"Not performing "Smells Like Teen Spirit" is probably the most Nirvana thing ever." Ja ma ldse ei salli neid kodukontserte muidu, aga see on ge. P.S. Palun rge vaadake seda lollakat vestlusakent, eriti peale seda, mis toimub siis, kui Posty tervitab otse-eetris Courtneyt, kes salvestusele muuseas oma nnistuse andis. No ja et inimesed ei saa aru, miks nad kleitides on ja muu selline "peksan peaga vastu lauda" lollus.

 Ja "Minu geniaalse sbranna" teine hooaeg on ka ETV2-s! See on veel parem kui esimene, nagu mu meelest ka raamat. Ma ei tea, kas jrgmised hooajad ka tulevad, sest neid raamatuid eesti keeles veel pole, aga ma vist ikkagi vaatan, sest see seriaal on testi tore.

 Fredrik Backmani "revil inimesed" on imeline raamat! Ma pole "Ove" lugenud, aga see on veel parem kui "Vanaema saatis mind tlema..." ja "Britt-Marie"! Minu meelest. Algus ei lhe ldse kima, aga siis jrsku lheb ja see rgib kigest olulisest, aga lbi soojuse ja huumori ning ajab nutma ja naerma. Nagu raamat peab. Ma panen ainult paar tsitaati, aga ldse see tekst on kuldmune tis:
"Kik suudavad kasvatada mti iseendast kui neil on piisavalt vetist, nii et kui rohi paistab teispool aeda rohelisem, siis arvatavasti seetttu, et see on sitta tis".

 "Me tegelikult ei taha, et meie lapsed liiguksid oma unistuste poole vi kiksid meie jlgedes. Meie tahame kia nende jlgedes, kui nemad meie unistuste poole liiguvad."

 "eldakse, et inimese isiksus on tema kogemuste summa. Aga see pole ju tsi, mitte priselt, sest kui meid mratleks meie minevik, ei suudaks me end iialgi taluda. Me peame saama ennast veenda, et me oleme midagi enamat kui eile tehtud vead. Et me oleme ka kik meie jrgmised valikud, kik meie homsed."

 Lpetuseks ka irooniaannus elult - sain tna kne, et olen vitnud 50 eurose Piletilevi kinkekaardi...Millal veel, kui mitte nd! Mina, kes ma olen ks vheseid, keda avalike rituste rajmine sgavalt morjendab.  




 rkis  Marca     at  22:09    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, arvustus, Courtney Love, fashion, film, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, raamat, style  

 



esmaspev, aprill 27, 2020



    
Elizabeth Gilbert. Tdrukute linn 





Selle raamatuga juhtus nii, et kigepealt sattus ta mu ema lugemislauale ja sealt mulle. Mulle tundub, et mu ema armastab lugusid, Darja Dontsovat ja kriminulle, mina, noh, mitte nii vga. Mulle ei meeldi, kui lugu jb lihtsalt looks, ma tahan, et see lugu oleks mingisugune "tabav ldinimlikkuse vljendus", ma ei hooli sellest, kui kaasahaaravalt see kirja on pandud ja ma ei taha nha ka konkreetseid suuniseid vi "mida oligi tarvis testada"-stiilis heietusi. Igatahes emale meeldis, kuigi ta leidis, et kui alguse venimisest le saada, siis saab alles aimu, et tegemist on siiski hea raamatuga.

 Kuna Elizabeth Gilbert, siis ma eeldasin koheselt, et "venimine" on eufemism seksi kohta. Tegelikult vist ei olnud, sest seksi jtkub kamaluga ka raamatu teise poolde (mis on minu jaoks niii ttu ja triviaalne), aga mulle meeldis just algus. Ma oleksin peaaegu nus oma mtsi ra sma, kui Gilbert ei oleks Lana Del Rey suur fnn. "This Is What Makes Us Girls" on ju tpselt selle loo taustamuusika, rkimata sellest, et ks peategelasi kannab lavanime Celia Ray. Jah, see osa raamatust meeldis mulle vga, aga edasi hakkas mind hirima teatav konstrueeritus, millega pti edasi anda snumit, et sotsiaalsed normid ei pea olema elunne aluseks. Mh, seda selgitust oli minu jaoks natuke liiga palju. Me ju teame seda ometi, et nn ei peitu oma elu igesti elamise valemis ning vabaarmastuse propageerimisega ollakse ka juba natuke hiljaks jnud? Mulle natuke nagu tundus, et see raamat alahindas veidi lugejat ning oleks vinud olla palju rohkemat. Kik need ajastudetailid ja hkkond oleks seda vrinud.

 Kuidagi kummaline tundub mulle raamatutes loo lesehitamine mingi he kindla sndmuse mber - "ja siis juhtus SEE ning mu elu muutus igaveseks!". Ok, ma saan aru, kui SEE on midagi teliselt dramaatilist nagu surm, kuid "mingisugune thine petmine" nagu siin raamatus? Ma ei kujuta ette elu, milles seesugune thisus tagantjrele analsides (mida minajutustaja ju teeb) niivrd suure kaalu omandaks. rnas eas tuleb ikka igasugu asju ette, kellegi petmine ei saa ometi olla ajendiks, millest alates oma elule teise pilguga vaadata, n tiskasvanuks saada, vastutama hakata ja autundest rkida? Eriti kui "mingi vana mrd" su selle peale "thisuseks" kuulutab! Kes vtab midagi sellist tsiselt?! Milline lbujanuline ttarlaps hooliks vanema naise snadest? Ma tleks, et see oli minu jaoks pettumusekohaks raamatus, millest alates lbus hedonistlik looke petliku suuna vttis ja ttuks muutus. Samas oli loos ju ka enne palju thendusrikkaid kohti, mida lahti ei seletatud ja mis selle tttu mjusid palju kainestavamalt kogu loo nilise meelelahutuslikkuse juures. Varjatud vgivald, mis lbusa eluga ksikes kis, sltuvused, millest keegi ei rkinud, see, kuidas naine on alati sdi, sest mehed, need on ullikesed, ega suudagi enda eest vastutada. Mu meelest oleks sellest tiesti piisanud, et lugu mjuva ja mtlemapanevana hoida ning vltida otsese phjus-tagajrg seletuse mngu toomist.

 Loona kindlasti ladusalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, dekoratsioonid ajastutruud ning ilu- ja moehuvilisele pnev sissevaade toonasesse maailma, siiski aga pigem puhkuseraamat, kui midagi psivalt meeldejvat.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  15:09    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, aprill 20, 2020



    
Saatana advokaat siin 



Kristallkuul jagas testi ja mtlesin, et teen ka. Tulemused olid, no tleme, et huvitavad. Tegelikult tiesti ootusprased, teisalt avasid mnes osas ka silmi:


Et siis 76% ekstravert? Ma olen alati melnud, et ekstravert on see, kellel on miljon spra ja kes kigi nendega igapevaselt small-talki arendab ja ladusalt suhtleb. Siinne test aga veenab mind, et saab ka teistpidi. Lhidalt eldes: "'Cause no one likes U, monkey boy!" (Bloodhound Gang "Why's Everybody Always Pickin' On Me?") Ekstravert vib ju olla, see ei thenda, et inimesed sinuga suhelda tahaksid! "ENTP isiksused leiavad, et nad on tunnustatud oma visiooni, enesekindluse, teadmiste ja innuka huumorimeele tttu, kuid neil on tihti probleeme sellega, et neid omadusi ra kasutada sgava spruse ja romantiliste suhete loomisel." Sest no mis ksimus see on, kumb on thtsam, kellegi tunded vi tde? Vi et kas soovid pigem, et su laps oleks tark vi meeldiv inimene? Ma ei pra teiste tunnetele erilist thelepanu, sest ma naeran ka enda omade le. Mulle ei tule phe, et teised vtavad ehk enda omi priselt tsiselt. Mul on palju tundeid, aga need vahelduvad kogu aeg.

 Ma olen alati melnud, mis on see phjus, et mul on alati vaja vastu vaielda ja mssata. Test vidab, et phjust ei peagi olema, lihtsalt lbus on. Ma nii triviaalse seletuse peale ei olegi tulnud. Mulle meeldib ssitada, rritada, okeerida (muuseas ks minu tbi kuulsaid esindajaid ollagi Joker. Teine sarnane Sascha Baron Cohen). "I kill what's bigger than me!", see Hands Off Greteli loo fraas kummitas mul eile pool peva - jah, kui ma nen kedagi suurt, thtsat ja kigutamatut, pean ma tingimata talle srde hppama. Hea mulle, et ma mees ei ole. Kuigi isegi naisena olen ma mitu korda repealt peksa pidanud saama. Teisalt, enamik mu sooje suhteid inimestega on sarnaselt alguse saanud, sest tuleb vlja, et mned harvad isendid suudavad mu vljakutseid ka vastu vtta ja mind pareerida. "Koheldes teisi nii nagu nad tahavad, et teised neid kohtleks, sallivad ENTP inimesed vhe hellitamist ja neile ei meeldi, kui inimesed lhenevad asjadele kaudselt, eriti teenet ksides." Oojaa! Iroonilisena sobin ma seetttu hsti kokku "keskmise eesti mehega, kes kskord oleks oma eidele repealt elnud, et ta teda armastab". Meil on omaette nali isegi selle teemaga, nimelt ma kunagi suhte algul kuulsin valesti, et mulle need 3 sna eldi ja tundsin kohustust samaga vastata, prast oli udselt piinlik. Enamiku jaoks on see vist kohutav? Mu meelest on kohutav igasugune roosamanna ja I love U.  Samas ma ei nustu sellega, et mul sooje tundeid pole, ma lihtsalt ei suuda neid hiskondlikult aktsepteeritud viisil vljendada ega vastu vtta. Minu jaoks on armastus see, et me koos paneme maailma plema ja tantsime varemetel. Kige hullem turn-off on see, kui teine pool teeb mulle ettepaneku tagasi tmmata ja pda "normaalne" olla. "Karda vhem hulluks sildistamist kui kuulekuse hbitunnet!" 

 Test mainib ka seda, et minusugustele meeldib suuga suur linn teha vi igemini see maha lammutada, aga praktilist td pame see-eest iga hinnaga vltida. Seetttu pidigi "vaidleja" tpe vaid 3% inimkonnast olema. Mul on imelised ideed, aga ellu viks need viia keegi teine. Ma ei saa aru, miks ma riigiametnikuks ppima lksin, kui ilmselgelt olen ma pigem poliitiku tpi (sellise populistliku)! Siuke nais-irinovksi kki? Kusjuures ka kunagine elukutsevaliku test teatas, et ma olen poliitiku tpi, ah et siis seda pidasid nad silmas...

 "Nad knnivad teiste inimeste varvaste peal ja vtavad avalikult kahtluse alla koosolekul nende lemuse vi kritiseerivad kike, mis nende kaaslane tleb. See raskendab veelgi ENTP jreleandmatut ausust, sest see tp ei peenutse snadega ja ei taha nida tundlike vi kaastundlikena, sest nad ei hooli sellest. Samalaadselt mtlevad tbid saavad piisavalt hsti ENTP isiksuse tpi inimestega lbi, kuid tundlikumad tbid ja hiskond leldse on sageli konflikti vltivad, eelistades tundeid, mugavust ja isegi hdavalesid le te ja raske ratsionaalsuse. See frustreerib ENTP inimesi ja nad leiavad, et nende riiakas lbu pletab palju sildu, sageli tahtmatult." Jah, mu riiakad lbud...Ei saa mina aru, kuidas inimesed nii "tundlikud" vivad olla, eks. Ma ise olen ka tundlik, no mingi pool peva maksimum, siis lheb le, nagu kik siin ilmas. Ma olen enamasti omaette ja titsa tore inimene, aga vat kui seltskonda satun, siis ma kll tagasi ei hoia - kui juba, siis juba, ma tulin siia, et anda teile etendus! Hinnake seda, rge peenutsege. 

 Ma ei saa kunagi edukaks, sest ma olen enamasti teistele talumatu. Nuuks, ja nurka nutma. 


 rkis  Marca     at  14:53    49 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, aprill 20, 2020



   
Ajalugu 



See hetk, kui su kunagine ajaloopetaja laigib arvamust, et videtavat hikapidu pidanud videtavad vlistudengid tuleks kik kemmergu taga maha lasta.

 Kui mtlema hakata, siis ega ta ks eriti professionaalne ajaloopetaja ei olnud ka, kskis lugeda lehekljed see kuni too ning peatki lpus ksimustele vastata, ise lks ldse klassist minema enamasti. kki ta leidis ka, et kogu see "ametlik" ajalugu on ks mttetu mga? "Ka" ses mttes, et sbranna rkis, kuidas ta sattus suhtlema he eestivenelasest neiuga, kes meenutas, kuidas omal ajal nende kooli petaja irvitades eestikeelseid ajaloopikuid sarjas  - "seda kokkuvaletatud saasta ma teile ometi ei peta!". Ajaloopetajatel on teoreetiliselt suur vim, ainuke asi, mis selle realiseerimist takistab on, vi vhemalt minu puhul oli, teismeliste rahutu loomus, mida sajanditetagused tavad vhe huvitada suudavad. Olid mingid juudid, sakslased ja kommud, keda ikka huvitab! Mind hakkas muuseas ajalugu huvitama alles seoses ilukirjandusega, Remarque muidugi. Ilukirjandus andis mingid lood, persoonile keskenduva ajaloo. Ajaloopikutes oli ajalugu aastanumbrite ja lepingutekeskne. Aga noh, ikkagi imelik, et ajalooinimene peab heaks plaaniks kellegi "proflaktilist hukkamist", nagu ajaloos vhe niteid oleks, kuhu selline asi vlja viib ja millist kasu endas kannab. Mnele lihtsalt meeldib vgivald, selle unustan kogu aeg ra. 

 Ega muud mrkimisvrset ei olegi vga juhtunud vahepeal. 


 rkis  Marca     at  10:12    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, raamat  

 



teisipev, aprill 07, 2020



   
Kuidas ma Eesti riigi rahakotti psta pan 



Ma olen siin hdaldanud, eks, kuidas mul on viimasel ajal olnud kvasti rohkem td, kui harjumusprane. Niteks mrtsis tulid isegi mned letunnid, kuigi see eriolukord hakkas kehtima juba poolest kuust ja he meie lootustandvama uue kliendiga on nd pikemaks ajaks vaikus. Samas, see oli nii uus klient, et mingist olulisest tmahu vhenemisest ikkagi juttu ei ole. Olgu, me vtsime selle uue ttaja ka mrtsis just seda rakukkunud klienti arvesse vttes, aga me ei tea, millal tema tellimused taastuvad ja suve ilma puhkuseasendajata ma testi enam ei tahaks (eelmisel aastal sai tehtud). Uus ttaja on siiani haiguslehel, sest tagasi ei lubatud tulla "muidu koondame ra". Mina tlesin seda ttajale ka kohe muidugi, mille peale sain llatuse osaliseks, et testi vi, tlesidki talle kohe niimoodi vi? A mida me keerutame? Rkisin juristiga, tema arvas, et lollakad olete vi, miks koondada, kui see vrbamiskadalipp oli nagu oli ja ilmselgelt on ttajat edaspidi siiski vaja. A koondame praegu ja otsime siis uuesti les, kui vaja lheb? Priselt, tuligi selline ettepanek.

 Nii, jrgmine tahaettepanek. Teeme siis selle riigitoetuse avalduse ra, kskkirja 16. mrtsi kuupevaga, no et aprillist alandame palku ja taega! Ma hakkasin protesteerima, et mis mttes, meetmed on siiski ette nhtud neile, kes priselt hdas on ja kellel td pole pakkuda, minu armsat riigikest petma siin! Pealegi peab mulle jma kaks ndalat, mille jooksul ma otsustan, kas ma vtan pakkumise vastu vi valin koondamise. No aga me ju rkisime sellest, et kokkuvttes ei kaota ju keegi midagi? Ei, ma ei kaotagi, aga see...tundub mulle vale. Ne, mul kskkiri juba valmiski! Pha lihtsameelsus, snastuses "seoses Covid-misiganes levikuga vhendame palku ja taega meie ettevttes". Ma naersin, et vabandust, sa tled siin ju otse vlja, mida mtled - tnu koroona poolt sllelangenud vimalusele alandame! Sa pead kirjutama, kuidas epideemia meie tvoogusid ja kivet mjutanud on ka! Ah, ei hakka keegi seda nii tpselt lugema seal! Juhatuse liige oli ka veel palgaalanejate nimekirjas, keda seal olla ei tohiks. Ma tlesin, palun, konsulteeri enne juristiga! h, ega teised ju ka ei konsulteeri, kirjuta siis ise see kskkiri valmis, kui minu oma ei sobi! Tnan ei, et kaevan haua ka ise endale valmis vi!?

 Ma siis ksisin, et miks seda vaja niimoodi uisapisa kiirustades teha vaja on? Olevat selleprast, et jah, praegu on veel hea, aga kui varsti enam ei ole, mis siis teeme? Riik toetab ainult kaks kuud, aga mis siis, kui meil alles juunis seisak tuleb? Sest noh, kki see uus klient ei saa juuniks kah jalgu alla ja siis meil on ks leliigne inimene ja raha pole ja meid kiki saadetakse palgata puhkusele! Esimene mistlik seletus tegelikult, kuigi see meede testi ei ole selleks meldud, et "aga mis siis kui" ja sellist asja nagu "palgata puhkusele saatmine" ei ole ldse olemas.

 Tna siis jagasin inimesele artiklit, kus eldakse, et abivajadus peab olema "sisuliselt phjendatud" ja "esinenud on ka pettusekatseid". Ei kommenteeritud midagi. Ilmselt mind enam sellesse teemasse ei phendata ja ausalt eldes tore on. Tee oma lollused ksinda ra ja las ma prast naeran ning nitan npuga, aga mind mingit jama kaasa tegema ei meelita! 


 rkis  Marca     at  22:27    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



neljapev, aprill 02, 2020



    
Vtkem veini! 



Ma olen juba ammu selle le juurelnud, aga praegu on ilmselgelt aktuaalne aeg ning pealegi saatis universum tna mrgi ka, nimelt mainisid jrjest kaks blogijat, keda ma loen, oma viimastes postitustes sna "vein". 

 Veini juua on kena ja kultuurne, popp ilmselt ka. Naised "veinitavad". Intelligentsed meesterahvad trimpavad veini. Karikate emand kirjutas hiljuti thelepaneku, mis ka mulle on silma jnud - lugedes raamatuid, eriti 19. saj lpus sndinud kirjanike sulest, ei j mrkamata, kuidas neis pidevalt, ajahetkest hoolimata, klaase kummutatakse. Enamasti minu arust veini. Ja ega see teema ka nooremate kirjanike jaoks ammendatud pole, juurde on tulnud ehk narko ja rahustid, aga see n "normaalne rahvas" lgastub ikkagi veiniga. Ma mnikord lugedes titsa tunnen, kuidas tahaks ka, veini. Krvalepikena, mletate, kui seriaalides vis veel vabalt tegelasi suitsetamas nidata, see oli nikotiinisltlastele paras piin! "Kired"- Merle Palmiste ja Kristel Leesmend muudkui glamuurselt oma sigarette stamas, meie, keskkoolipilased suitsunurgas selle le arutamas. See oli reklaam, mis mjus! 

 Aga veini juurde tagasi - ma ei saa veini juua ju! Jah, he pokaali saan, aga kes siis ometi ainult he pokaali veini jooks?! Nagu imestas siiralt mu sbranna (ei ole joodik), kui pudelil neid tervisliku tarbimise hikuid ngi. Minu piir on 2 pokaali st pool pudelit (mul on suured klaasid ja ma valan need tis) ning see thendab, et kui ma plaanin veel peale seda vlja minna (ee..varsti peab vist siia selgituse juurde panema, et mida thendab "htul vlja minna"), siis ma pean htu otsa ainult vee peal olema, et vltida hommikust peavalu. Ja ma rgin veel valgest veinist siin, punasega on olukord eriti hull. Kui mul see hallitusest tekkinud allergiline nohu oli, lpetasin ma punase joomise tiesti ra, sest piisas mul nii kolmas lonks vtta, kui nina lks umbe (ei ole analoogiat londi umbe tmbamisega siin!) ja ma hakkasin kontrollimatult nuuskama ja aevastama. Viimati tarbisin pokaali punast veini firmapeol (misasi see veel on?) eelmise aasta lpus ja ma olen raudkindel, et hommikune ropp peavalu tuli just sellest, mitte hiljem otsa joodud gin-toonikutest, mis mul kunagi pead valutama ei aja.

 Ma olen elus he korra ra joonud pudeli veini (kahekesi ostsime kaks pudelit) ja peale seda oli mul ikka vga paha olla. Aga ma loen raamatutest, kuidas inimesed tarvitavad htu peale ikka ja alati pudeleid veini. Knausgrd ji minu mletamist mda suisa 6 vi 8 pudelit veini enne ra, kui inimestega suhelda suutis ning loomulikult ji ta sellest piirist veel hiljem edasi ka ning tema ei ole just inimene, kes oma raamatuis aususega tagasi hoiaks. Ma kunagi olin hel istumisel neiuga, kes ji htuga ra peaaegu terve punase pakiveini (vist 3 liitrit kui ma ei eksi?) ja tmbas sinna juurde punast Marbsi. Hommikul rgates "kui hirv sarapuupsast"*, imestas, vau, ksi jin kik selle ra vi, ime siis, et mul paha ei ole. Ma oleks surnd, surnd olnud!

 Mida ma juua saan, on viimasel ajal ainult gin toonikuga, mis millegiprast on hetkel pris popp jook ka, aga sellel on erinevad huvitavad maitsed (pipra ja kurgiga, oo!) ning ta ei aja pead valutama ega tee ruttu purju. lu ja siider tekitavad olenevalt margist liiga tihti krvetisi (vanainimeste terviseprobleemid, all the way) , viinal on halb maine ja maitse. Aga ma tahaks ka kultuurne olla ja veini juua.

 Lpetuseks hoiatav nide ka, "tegemist on alkohooliga!**", pilt vetud Keiti Vilmsi Instagramist. Kui jood, hoia sotsiaalmeediast eemale! Nitasin L.-le ka, et "misasi see nd oli?", ta vastas, et see olla kunst, millest lihtinimene ei peagi aru saama. Mnan, et see purilenduri osa on testi llatav kunstiline kujund.



* Mitte, et neiu psasse oleks kustunud, fraas lihtsalt Vennaskonna loost "Asfalt" - "Aga hommikul tusevad patjadelt nod kui hirved sarapuupsaist". Ehk siis minu vlise vaatluse jrgi ngi too neiu jrgmisel hommikul igati kaunis ja vrske vlja.
 ** Mitte, et ma sna "alkohol" kirjutada ei oskaks, aga see fraas seostub Genka looga "Hartwall", kus seda just tpselt nnda hldatakse. 


 rkis  Marca     at  09:45    26 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria  

 



kolmapev, aprill 01, 2020



    
Kaspar Colling Nielsen. Euroopa kevad 





Ramloff diskuteeris hiljaaegu FB-s, kuidas tema jaoks on oluline, et loetud raamat vimaldaks teha mingeid jreldusi inimelu kohta ldse, snastada mingi elute, aforismi, "pointi".* Ma olen sellega ldiselt pri ja kuna see raamat mulle testi vga istus (meeldis on keeruline elda siinkohal), siis proovisin ise selle leitud te ka snastada ning klaks see pris lihtsalt: "ndsad on vaimust vaesed". Tpsustatuna "Aju on kasulik ainult priviligeeritud klassile."

 "Euroopa kevadet" on raske spoilerdada, sest teemasid, millega tegeldakse, on keskmisest rohkem, kuid tleme kohe ra, et kui teid hirib anaalseks alaealiste ja alaarenenutega, siis rge parem lugege. Nii, tehtud, jtkame.

 heski arvustuses pole le ega mber saadud Houellebecq'ist, kellega sarnasusi muidugi on, aga kui prantslase teostest hkub snget depressiivsust ja lootusetust, siis taanlane asub asja kallale tis elurmu. Ja see hoiak on mu meelest mjuvam, sest keskendub olukorrast vitjate lugudele ja ka neid peab ju olema, kuidas need dstoopiad muidu psiksid. Vitjatel ei ole paha nagu Houellebecq'i vanameestel, vitjad astuvad naerulsui helgesse tulevikku ega vaeva oma pid krvalejjate hdadega. Eks ta veidi kummaline ole, see tulevik, aga kll me ra harjume! Me kik tahaksime olla nagu nemad ja niisama le libisedes vibki selline mulje jda, samas kui kulisside taha vaadata, neb seal pris korralikult mda ja vaklu, mis on lihtsalt kenasti ra peidetud progressi selja taha.

 Huvitava kokkusattumusena tundus mulle, et Nielsen on enne kirjutamist lugenud Prechti, kelle imelisest raamatust ma siin kirjutasin. "Iseenesest ei olnud enam miski juhitud poliitilistest ideoloogiatest ega poliitilistest reformidest. hiskonda juhtis tehnoloogiline areng ja tehnoloogilise arengu le ei olnud mingit krgemat vimu. See lihtsalt toimus ja kik pidid kohanema arenguga ja uute tekkinud olukordadega." ** See on tpselt see, mille eest Precht meid hoiatab. Lisaks on Nielsenil raamatus koht, kus tehisintellekti arendamisjrgus saadetakse laborisse "mingid humanitaarid", kelle kobavad ksimused eetilisuse kohta nullib ra raudne loogika - me ei saa otsustada ette asja le, millest me veel ei tea, mis temast vlja tuleb! Ratsionaalne maailm halastust ei tunne! (veel ks hea ja teemakohane aforism).

 Raamat esitab meile ksimusi ja teemaarenguid, mida me ldiselt ebamugavateks peame, neid, millest me parem rkida ei tahaks. Niteks see, kuidas alaareng muutub tabuks siis, kui see visuaalselt vlja paistab. Kust lheb piir naiivse ja rumala ning diagnoosiga inimese vahelt? Keda me ra kasutame? "Oma tarbeks" lollikesega pherdada on "kunstniku ekstravagants", aga avalikult poolpaljaid hooldekodu patsiente maalida on rve, eemaletukav ja kohutav tabu.

 Inimene aretab enda jaoks intelligentsed koduloomad, aga loomulikult ainult lemmikloomad, mitte sea vi lamba. Ahv on ka juba liiga "vaorg". Loomadel on mte ainult lemmikuina vi meile kasulikena (pllumajandusloomi ei ekspluateeritud, neil lasti vabalt looduses elada).
 "Meie funktsioon on olla nunnud ja armsad, olla eriti head lemmikloomad, paremad kui tavalised lemmikloomad, kes ei oska melda. Kui me seda ei suuda, siis me oleme, jah, siis me oleme ju nagu need droonid, kellest enam kasu ei ole, siis ei ole meist enam kasu, saad aru?"/.../ "Aga see on ju hirmus, " tles Wilhelm vaikselt. "Jah, omamoodi kll."
 Samuti on suurel osal inimestest "mte" ainult teistele kasulikena. Paralleel raamatus Mosambiiki ra saadetud tlikate moslemitega - selle vttega olid kik vga rahul. Milline vahe siis ldse on inimesel ja loomal, vaadatuna eduka, ekspluateeriva hiskonnaliikme seisukohast?

 Domineerimine on inimesele loomuomane, edasiviiv jud. Kui sa seda ei suuda, on sinu huvides vhem melda. Kes liiga palju maailma asjade ja igluse peale mtleb, tahab peagi ra surra. Meenutagem vi Houellebecq'i. 


 Lingin siia ka he teise toreda arvamuse sellest raamatust, millega ma olen osalt nus, osalt titsa vastupidisel arvamusel. Eriarvamusel siis just nende arvustuses mainit vrdluste osas - mulle meeldisid, just kuidagi omal kohal olid minu jaoks. Sobisid stiiliga ja vimendasid groteski. Ja oo miks sobivad mulle alati just need raamatud, mida soovitatakse "vanematele meesterahvastele"?!
 P.S. Ma tegin kunagi ht netitesti, mis teatas arrogantselt, et arvab ra mu soo ja vanuse, titsa ausalt titsin ja tuligi "mees, le 40-ne". 


 * See "point" tuleks siis ikka ise vlja lugeda raamatust, raamatud, mis mingit elutde kandikul serveerivad (a la Coelho), siia alla ei kuulu.
 **Ma jn selle karantiiniga ilmselt pimedaks ka, sest olen sunnitud e-raamatuid lugema, sestap ka lehekljenumbreid anda ei oska. Laenan ELLU-st ja loen tahvlis, sest lugerit mul pole ja tegelikult ELLU omi lugerist lugeda niikuinii ei saaks. 


 rkis  Marca     at  08:44    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mrts 31, 2020



   
Sunni mind ostma! 



Lugesin Indigoaalase juures, kuidas ta igal aastal viskab ra mingi peotie kasutusaja letanud kinke- ja sooduskaarte (puhas raha) ja surin seesmiselt (vabandust, loen hetkel "Britt-Marie oli siin" ja seal lekasutatakse seda vljendit...). Kui keegi annaks mulle "asjade ostmiseks" mingi summa raha, siis ma ei oskaks sellega mitte midagi teha, kulutaks niisama igapevavajadusteks ra (vabandust kik, kes mulle thtpevadeks raha on kinkinud,  ma iialgi "ei luba endale midagi erilist"). Mitte, et mul igapevasest rahast puudu jks, vaid ma lihtsalt ei oska midagi tahta. Ainus asi, mis mind sunniks midagi vlja mtlema, olekski kinkekaart, sest mu ihne sda tilguks verd, kui see raisku lheks. Siis ma jah lheks ja ostaks midagi.

 Ma alati imestan igasuguste suunamudijate kontode all, kuidas inimesed tepoolest inspireeruvadki ja tahavad mingeid asju, mida nad piltidel-videotes nevad. Ma ei taha iialgi. Miks ma peaks midagi ostma, kui mul seda otseselt vaja ei ole? Ma ei ole ikka veel tarbimishiskonnaga kohanenud vist. Mind hirib, kui mul on riideesemeid, mida ma harva kannan. Asju, mida ma eriti ei kasuta. Mind panevad imestama inimesed, kes niisama, asja ees, teist takka kodukujundust muudavad, tstavad mblit ringi jne. Korra sai tehtud ju juba (siis kui sisse kolitud)? Mulle on see umbes sama, kui ksida (on ksitud), et kas sa testi kavatsed samas kohas elu lpuni elada, sama mehega ja samas tkohas ttada? Nagu otse loomulikult? Kui juba tee ette vetud sai, tuleks see ikka lpuni kia, vi mis? Iseasi, kui oleks vale tee valitud, aga kui ei ole, siis milleks arvata, et kusagil on kki ikka parem? Ja ma tean, et on inimesi, kellega kohtudes sa tead, et nad on vahepeal ttanud juba viies erinevas kohas, vahetanud kolm korda eluaset ja kaks korda elukaaslast ning ei leia selles midagi imelikku. Nagu mingid erinevad inimliigid vi nii. Miks ma peaks tahtma uut telefoni, kui vana ttab?

 Kuidas mni on suuteline koheselt koostama paarikmne punktiga soovide nimekirja, ma katkuks enne endal karvad peast, kui paar punkti kirja saaks!? kki on asi selles, et mul lihtsalt ei ole kunagi millestki puudust olnud? Ma ei ole elanud, unistades, kuidas ma siis, kui kunagi raha saan, endale mingi asja ostan. Pluss loomuprane ihnsus, vanaema rkis, et mu vanaisa olevat olnud kaardimngus alati kige ihnsam mees, vtnud oma rahatasku alles siis ohates vlja, kui kellelgi teisel testi enam midagi panustada ei olnud. Vi ei olegi mul erilisi unistusi, sest ma ei ela tulevikus. Niteks praegu ma ei saa aru paanikast, et raudselt peab veel maiski toas istuma. Minu jaoks hetkel lpevad piirangud 1. maiga ja ma lihtsalt ei suuda kaugemale ette nha. Kui asi kohal on, eks siis vaatame. Mul paneb aju bloki peale. Niisamuti ei saa ma praegu tegeleda juunikuise reisi teemaga, sest see on ju alles juunikuus. Ma mtlen sellele hiljem, hetkel on kik nii nagu on, ma ei ole midagi thistanud. Planeerida tulevikku? Ei. Ma ei ole elus midagi planeerinud, jah saan aru, snsed ei tohiks lapsi saada ega midagi, aga ju siis mul puudub see eksistentsiaalne hirm, et mis siis saab kui?! Ju saab, kui ei saa, siis sureme ra. Ilmselt. kki kannatame ka enne, aga sellele on parem mitte melda.

 Ehk ma olen hea kohaneja? Seda mtlesin ma juba tookord Mikroga poolteist kuud haiglas olles. Kui enamikul oli udne stress ja elumuutus, siis mul oli lihtsalt kuidagi, et ahah, nd siis hakkame pooleteise tunni tagant magama. Ok, siis. Mis seal's ikka. kki ma kohaneks totalitaarse korraga sama "valutult"? Teised vitlesid toanaabritega, haiglatoiduga, pesemisruumiga, mul oli sgavalt savi. Pigem oli huvitav vaheldus. Et ma nagu ise vaheldust ei otsi, aga kui elu pakub, siis vtan meeleldi vastu?

 Vi on selliseid asju, mida mina priselt tahaksin, lihtsalt livhe? See vib ka olla, sest kui ma lhen poodi, siis on seal kik nii igav ja tavaline. Selliste asjade ostmine ei ole inspireeriva enesevljenduse akt vaid lihtlabane vajaduse rahuldamine - paljalt on klm, peab midagi selga ajama. Kuidas lubada endale midagi erilist, kui kik on tavaline?
 


 rkis  Marca     at  10:38    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



kolmapev, mrts 25, 2020



   
Alati valmis surema majanduse eest 



Texase kuberner nnda vitis, et vanavanemad olla nus USA majanduse nimel oma elu jtma.

 Ilmselt ma olen suisa eesrindlik, ise pole veel vanavanem ega midagi. Igatahes tuli meile esmaspeval see kauaoodatud uus ttaja. Ma olin muidu eelmise ndala korralikult kodukontoris, aga uut inimest juhendada ei ole meil distantsilt lihtsalt vimalik. Ma muidugi eelnevalt ksisin, kas ta ldse on nus tle hakkama praegustes oludes ja tema rmsalt oli. Selge see, et ka tema olukord ei olnud kiita, oli ta ju just eelmisse kohta lahkumisavalduse andnud ja praegu tksi just laialt ei vajata. Tna hommikul inimene kirjutab mulle, et tal olemine sant ning tle ei hakka tulema...Imeline, juhendasin teda kaks peva sama arvuti taga. Oli vaja, onju, oli. Ei olnud, ldse ei olnud, keegi isegi ei kskinud, me poleks ilma uueta htta jnud, me saaks kik vabalt kodunt ttada, aga...

 Esimene tunne oli muide kergendus - jess, tna saab jlle omaette klappidega muusikat kuulata! Ilmselgelt ka viimane pev inimeste hulgas - ostaks poest (testi, mul ei j kodus toitu le, et luna kaasa vtta) midagi eriti head lunaks (ei olnud vga vtta), kki kiks sips-niuhti Rahva Raamatust kah lbi? Selle viimase mtte matsin maha, sest sips-niuhti seal kindlasti ei lhe. Selle asemel olin loov ja asutasin vanematega raamatuvahetusteenuse - vanematel inimestel raamatuid ikka jagub, vahetada saab kontaktivabalt postkasti kaudu. Miinuseks see, et peab teadma, mida tahad, mulle saadeti esimesena heas usus tohutu tellis Stalini elulooga, mis mul juba "lapsena" loetud.

 Lapsed said kolm peva kodus kenasti hakkama, kuigi ema ritas mulle selgeks teha, et ma olen kriminaalkuriteo sooritanud ja 11-aastase ksi koju jtmine olla seadusega keelatud...Nii "lneriik" me veel nneks ei ole. Rootsis olla niteks suletud ainult li- ja keskkoolid,  kahtlustan, et ehk just sel phjusel - nooremad ei tohi minutitki jrelvalveta olla ja see paneks majandusele liiga suure pntsu kui igaht keegi koju valvama jks. ldse olen ma vist liberaalsem kui minu vanemad olid, mis mu meelest on pigem haruldane, ikka satun kuulma jutte, kuidas lapsi ei julge vanavanemate juurde viia, annavad lastele "valet" ski, halba eeskuju jne. Samas tajusin ma oma lapseplves enda vanemaid ka palju rangematena kui teised, vib-olla ongi loogiline, et nd on vastupidi ja need vabaduses kasvanud lapsed on enda omade suhtes piiravamad.

 Trendikas on kodusolijaile midagi meelelahutuseks soovitada (udne, ma ikka kksusin nende mindfulnessi harjutuste ja muu peale, mismttes ei osata oma aega sisustada?), ma vaatasin tna ra kaks esimest osa Elena Ferrante Napoli-tetraloogia esimese raamatu "Minu geniaalne sbranna" jrgi tehtud samanimelisest seriaalist, mille neli esimest osa ETV2-s juba vaatamiseks leval on. Raamatutest on eesti keeles ilmunud kaks esimest, minu arvates oli teine osa parem, aga seriaal on visuaalselt nauditav ning mtlemapanev tagasivaade maailma, kus haridus oli luksus, t kogu elu sisu ning keelepeks ainuke meelelahutus. Osatitjad on lihtsalt imeliselt valitud! 




 rkis  Marca     at  21:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, film, imeline elu, isiklik, raamat, t  

 



teisipev, mrts 24, 2020



    
Richard David Precht. Ktid, karjused, kriitikud. Digihiskonna utoopia. 





Mul on selline utoopiline unistus - tahaksin, et kik mu smpaatsed tuttavad vtaks ktte ja loeks selle raamatu lbi ning siis me kik arutleksime loetu le.

 Enamik teisi arvustusi Goodreadsis olid saksakeelsed ja seinast-seina hinnangutega, seega ma ei hakanudki neid tlkima, aga ldist tendentsi esindavad kaks rmuslikku ingliskeelset arvustust, millest ks tleb "Very emotional and manipulative with little content." ning teine "Super intelligent, clear and fascinating". Nojah. Ma panin ikkagi maksimumpunktid, eelkige juba positiivse emotsiooni eest ja teiseks kigi nende mtete eest, millele ma lugemise ajal innukalt kaasa noogutasin. Vhemalt pakub keegi meile ilusat tulevikku! 

 Kiireks kokkuvtteks - digiteerimise tulemusena thive vheneb drastiliselt, aga meie kaasaegsed poliitikud tegelevad odava populaarsuse saavutamise, mitte tulevikuvisioonidega. Seda kasutavad ra suurkorporatsioonid (FB, Google, Amazon jms), kes meist juhmid ja manipuleeritavad tarbimismaniakid teevad. Vimalused kodanikupalgaks on olemas, aga me ei rgi neist, vaid jutustame ikka lputust kapitalismist. Inimese eksistentsi mte ei ole t, vaja on n uut valgustusajastut, mis paneks inimesed kaugemale mtlema, kuidas masinad enda heaks tle panna, mitte, kuidas muutuda masinate orjadeks ja lasta vhestel ettevtetel endale tulevikku dikteerida.

 "Intelligentsus, nagu leidis veitsi pshholoog Jean Piaget, on see, mille me laseme kiku, kui ei tea, mida teha. Kes orienteerub arvudele, seab oma mtlemisele kitsad piirid ja teab tegelikult alati, mida teha. Selles mttes asendab kvantifitseerimine mtlemist. Unarusse jb otsustusvime ja otsustamisrmu, vrtuste, meelsuste ja hoiakute arendamine" (lk 56). See on siis igasuguse kasumlikkuse saavutamisele orienteeritud mtlemise kriitika, "aga mis sellest kasu on?" ksijatele. Teine hea raamat, mis sellele osutab on samas sarjas ilmunud Nuccio Ordine "Kasutu kasulikkusest". Mittemdetav (humanitaarne!) on justkui kasutuks tunnistatud, milleks meile see, mis otseselt SKP-d ei tsta?

 Kristlikest vrtustest - " Ja meie kristlus on hakanud vabadust aja jooksul tunnistama ksnes seetttu, et valgustusaja filosoofid sundisid teda selleks oma hvardustega kristlus tielikult vlja rookida." (lk 101). Mu meelest ka, aga tundub, et see on nii uudne mttekik, justkui oleks kristlus iseenesest vabaduse poolel. 

 "Huumoril, alkoholil, spordil ja suuremal osal seksist ei ole praktilist otstarvet, aga nad teevad elu sageli nnelikumaks." (lk 171) Oojaa! hiskondlikult thtis ei vrdu vrtuslikuga.  "Sisemine motivatsioon - iseenese mratletud huvi - peab seisma iga utoopia keskpunktis, Nende huvide srav kllus on inimeseks olemise sisu. Pidevalt midagi kasulikku teha on iseloomulik pigem alamatele loomadele." (samas) Minu kriitika siinkohal oleks ainult see, et mu meelest autor lehindab sisemist motivatsiooni. Minul isiklikult on seda limalt vhe. Hiljem ta phjendab selle puudumist muide haridusssteemiga, mis soosib vliseid stiimuleid (teen, et saada hea hinne, mitte seeprast, et huvitab). Teisalt on see ehk hea ka, ma ei suuda end ldse motiveerida millegi ebameeldiva, igava ja arusaamatu tegemiseks (kui siis, rmiselt lhiajaliselt). Ma pigem logelen, kui tegelen sisemise motivatsiooni toel millegi lla ja loovaga, kahtlustan, et nii on see enamikul. Aga mulle siiski koledal kombel meeldis see torge - "...mdav sisu (content). (Selle sna kasutamise jrgi tunneb ra ilma telise hariduse ja sdamehariduseta inimesed.)" (lk 172) 

 "Selle asemel, et olla oma identiteediloo jutustajad, saavad meist lugerid ja vabatahtlikud tarnijad kigile, kes osutavad meile neid udupeeni teenuseid, et meid siis kokku pakkida ja maha ma." (lk 174) See siis igasugusest popist enesejlgimisest ja kunstlike vajaduste tekitamisest. Optimeeritud inimese ihalus. Inimene, kes ksitleb end kui objekti, selle asemel, et ise olla. (samas). 

"Mida rohkem mravad tehnilised turvaseadmed meie elu, seda vhem peame treenima oma otsustusvimet ja ise oma kitumise klbelisuse le otsustama./.../Sotsiaalsed normid seevastu jtavad meile valikuvimaluse, kas jrgida vi rikkuda neid. Just see, et me ei pea neid jrgima, muudab need oluliseks." (lk 222). Tabav tpsustus, mu arust. 

Ma usun, et selle raamatu utoopia on ilmselt vaieldav, ma ise ei ole asjadega nii kursis, et suudaksin autori viteid kaitsta vi mber lkata, aga teose tugevaim klg on mu meelest just see olukorra lahtimtestamine, valupunktidele osutamine ja teistsugustele lahendustele suunamine. Testi, ldise nutistumise taustal ei ksi justkui keegi, et kuhu me priselt vlja juda tahame? Kas sinna, kus igaks istub oma seadmes ja ostab asju, mille vajadust talle kinnitatakse vi sellisesse, kus tehnoloogia abistab inimest tema enda soovide realiseerimisel?

 Praegune kriis viks vabalt olla murranguks, mille saabumist raamat ka ennustab. Kahjuks on olukord hetkel siiski selline, et pigem kipub olude sunnil kaduma just inimlik kontakt. Robothooldaja eakale ei tundugi ju nii paha plaan, kuigi autor toob vlja, et suurim viga on just inimlike vrtuste asendamine robotitega, kui need peaksid meilt vtma ra just muud, tehnilised kohustused, et me saaksime rohkem oma inimlikkusele keskenduda. 

 Kas inimene on loov ja uudishimulik olend vi eriti mitte, selles on vist suur ksimus? 


 rkis  Marca     at  22:15    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, arvustus, raamat  

 



neljapev, mrts 19, 2020



   
Kes prast naerab... 



Vaatasime just L.-ga mlemad, kuidas meie postkastid ummistuvad - lasteaia listi saadeti kiri, milles rasvases kirjas mrge, et vastust ootame meilile, mitte listi. Me olemegi need kurjad inimesed, kes koroona saavad, sest isegi L. arvas, et peaks vist kuidagi teada andma, mida sellistest arvata, aga noh, see oleks veel rohkem listi ummistanud ja pealegi oleme elad ainult omavahel (st mitte ksteisega, kuigi seda ka loomulikult, aga vraste silme alt vljas).

 Igatahes ohkisime siin, kuidas kik on lollid ja meie need lillekesed pasameres, kui avasin FB-s Mini klassikaaslaste vanemategrupi lootuses taas nalja saada ja mrkasin seal kellegi kuvatmmist tema lapse eKooli lesannete lehest. Mulle tundus, et meie oma on hoopis hredam. Kontrollisin, hakkas testi kummaline tunduma, et emakeeles, mis pea igapevane, pole juba neli peva ppida antud. Noh, kes siin see suurem loll on? Muidugi selgus, et lisaks lesannetele on olemas ka alajaotus "tunnit", mida mina ldse avanud ei olnud...Ikka "trillallaa ja trullalla, meil nii vhe ppida", eks...Lapse kiituseks saab elda, et le pooleteise tunni see mitme peva tunnit jrele tegemine nneks ei vtnud. 

 Kui ldiselt on inimestel probleem, et peab oma kaasat harjumatult pikalt vlja kannatama, siis mina tunnen vastupidi  - kuidagi vristus hakkab tekkima, ei tunne nagu ragi seda tpi, kes htul koju laekub. Ma olen kodukontoris, tema priskontoris, normaalsel ajal ttame koos. Rkides tst, siis alles see oli, mil ma kiunusin, et td viks rohkem olla - nd on td nii, et tapab, ainult, et ma pean seda siit ebamugavast kodukontorist tegema. Nagu alati, saad, mida tahad, aga vikese knihviga. Millegiprast on peagi lppema hakkav ndal konkurentsitult aasta kiireimaks osutunud. Vi isegi viimase poole aasta. Mis peaks ilmselt pigem hea olema, kuigi enamjaolt oli tegemist vanade failidega, mis tehtud enne karantiini, kuidas edasi lheb, ei tea.

 Poes kisin ka ja avastasin seal, kuidas ma endale teadvustamata oma suud vastu rahakotti hrusin...Loomade meditsiinilist kraed oleks testi vaja. Ma lihtsalt ei suuda uskuda nende ettevaatusabinude efektiivsusesse, sna nnemng, kas hangid endale mingi viiruse vi ei. Ma tean inimesi, kes juba varasemast desinfitseerisid poes kies oma ostukrusid ega saaks elda, et nad oluliselt tervemad inimesed oleks, kui mina. Loomulikult, ldist levikut see mingil mral ikka piirab, aga tegelikult teeb ilmselt iga inimene pevas tuhandeid ohtlikke manvreid, kuigi ise vib arvata, et on kaitstud, kui jrgib ldisi hgieeninudeid.

 Ma imestan seda ka, kuidas inimesed usuvad, et karantiini ei leevendata, sest me oleme ikkagi humaansed ja solidaarsed riskirhmadega. Kahtlustan, et majanduslik kahju kaalub selle solidaarsuse ikkagi les, pealegi, hetkel veel on kinnitatud riskirhmadeks vanurid ja varasemalt haiged - pigem kergendus riikidele, kui see segment vheneb...Mul endal on muide astma diagnoositud, kunagi he viirushaiguse tsistusena tekkis, aga ajapikku on smptomid vga harvaks jnud, paar korda aastas vi nii, aga piip on mul olemas. Eile lks ootamatult vaja, ei olnud ldse lbus kokkusattumus.

 Veel teemakohast (jah, ma kirjutasin, et mul on sellest siiber, aga mitte enda mlast muidugi!) - kas testi inimesed vaatavad neid salvestisi etendustest, kontsertidest ja muust taolisest? Mina niteks ei suuda, see pole ldse see! Telelavastusi ma pole iial vaadata suutnud ja kontsertide puhul on mnduseks ainult see, kui esineja on selline, keda mul kuidagi oma eluajal nha pole vimalik. Ei teagi, miks. Kuidagi poolikuks jb see elamus, teleekraan on ikkagi seasilm, puudu on vahetust inimkogemusest jne. Mingid ekstraverdi spetsiifilised probleemid kki? Mis sest, et ma end ekstraverdiks tunnistada ei taha.

 Netis oli veel see eristus ka, et on inimesed, kes vljas kimata enda eest hoolitseda ei viitsi (sinna kuulun mina) ja siis teised, kes puhtalt enda prast end kodus lille lvad. Ma ei tea, miks ma rasvase peaga ringi kin, testi. Tavaaegadel ma ju ei mtle, et peab end kasima, sest muidu teised vaatavad. Tna pesin pea ra, aga selgus, et see kolm ja pool peva pesemata pluss viimased neist ka kammimata, oli mjunud karvadele nii, et pooled neist tuli maha ligata...Mis oli omakorda hea ksitlesanne lapsele. Minust ei saa ikka seda testijat, kes testaks ra, et peale mingit aega hakkavad juuksed isepuhastuma.

 P.S. Eelmises kommentaariumis mainit hea idee saada lapsed tube koristama minu oma puhul ei toiminud. Vaatas sujuvalt mda sellest lesandest. Ja ige kah - see lesanne anti tdrukute tpetuses, poisid pidid samal ajal ehitama onni! 




 rkis  Marca     at  22:54    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool, koomika, kosmeetika, t, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, mrts 16, 2020



   
Jrgmine, palun! 



Paistab, et mul oli pnev ainult he peva, teistel on endiselt. htmoodi ttavad mind need, kes ametlikku infot jagavad, kui ka need, kes pelleripaberipilte postitavad. Lisandunud on veel igasugu "issand kui erutav, olin terve peva kodus!"-tbid ja "appi, kuidas oma last kodus koolitada?!"-hullunud. Rkige millestki muust, millestki huvitavast ometi! See kik on juba vana ja kulunud.

 Kas testi keegi ei aimanud, et e-kool kokku jookseb? See jookseb ju alati kokku?! Ma ei saa aru, mingid veebiseminarid jms. Mis siis nd ometi saab? Kui ma ei saa e-kooli, kas ma saan kahe? Mitte midagi ei juhtu, kikjal on sama segadus, keegi ei hakka npuga jrge ajama, mis kell sa selle paganama kodut esitasid. Klassijuhataja pidi juba kirja saatma, et kallid lapsevanemad, te ei pea igast antud lesandest pilti tegema ja mulle saatma, titsa normaalne on see, et mni asi jbki oma sdametunnistusele, need asjad, mida hinnatakse, antakse eelnevalt teada. Priselt sellised probleemid? 

 Vib-olla meil on testi mistlikum kool, aga mingit lapsega koos ppimist meil kll tna ette ei tulnud. Aitasin vajalikud programmid tmmata ja ise tegi. pikust suudab ta ju niikuinii ise lugeda. Mina niteks ei suuda, neljanda klassi matemaatika on ikka rme udu. Millal te viimati kirjalikult jagasite? Ma arvan, et ma ise ka neljandas klassis, igatahes see piku seletus oli mulle arusaamatum kui lapsele. Laps vitis, et kui petaja seletab, siis ta saab aru ja suutis kuidagi ka nd ilma end selgitustest eksitada laskmata lesanded ra teha. Paljudel vanematel on kki endal suur soov koolipinki nhkida vi pigem taas see kontrollivajadus?

 Aga et ttada laste krvalt? Mmm..ma olen seda alati teinud, tavaline asi. Mlemad lapsehoolduspuhkused andsin tie rauaga. Mitte midagi meeldivat, selleprast ma eelistangi kontorit, aga seda isegi mitte laste tttu, vaid lihtsalt on ttu pev lbi hes kohas passida. Tl ma lhen hea meelega lunale, aga kodus miskiprast nsin mingid toitained kiiresti sisse ja arvuti taha tagasi. Tool on ka tl mugavam ja vets kaugemal, saab end liigutada rohkem. Ja ma ei tunne end normaalsena pev lbi samades riietes ning meigita, motivatsiooni seda muuta ka ei ole. htul on juba liiga pime ja kole ilm, et vlja minna jne jne. Pealegi, inimesed olla hulluks linud, meil siin kodupoe ees vnati inimene pikali, sest tal oli relvakujuline veepudel (?!) kes olnud. Ma oleks vinud seal olla!

 L. ei pea karantiinist kinni ja armastab iga pev poes kia, millega ta mind hulluks ajab, sest ta toob sealt selliseid asju, mille kasutamiseks on vaja kindlasti mingit teist asja ja niisiis tuleb jrgmine pev jlle poodi minna jne. Meie olemegi need, kes muidu alati kahekesi poes kivad, sest noh, see pea ja kaela teema, eks. Nd ta kib ksi, sest mina teen kodunt td ja ma ei ole rahul. Ega ta ka ei peaks kontoris kima, aga ka tema meelest on seal "mugavam". Nakkusohtu meil seal pole, vhem inimesi, kui kodus. Koos kodus oleks ka vastik ttada, mulle ei meeldi, kui keegi mu krval arvutis istub. Millal ma tle tagasi saan?

 Ehk siis kokkuvttes kaeblevad inimesed asjade le, mis mind ldse ei kiguta ja ma tunnen end krvalejetuna. Mul on pigem kummaline tunne, et see kik ei ole reaalne ja sellest tingituna puuduvad ka tugevad emotsioonid. Minu hsteeria vallandub alati pisiasjade peale (mblikud, lollid, arusaamatused), see, mis teised okki viib, paneb minu ainult lgu kehitama. Ei viitsi sveneda, lallalalla, kll lheb seegi mda, lheks juba kiiremini.

 Muuseas, avastasin limalt kahtlase moodustise endal naha pealt, sellega pole lhiajal niteks midagi teha, tavavastuvttu ei toimu, kik arstiajad thistatud. Nojah, mis seal's ikka. Elame-neme. Aga oleks pelleris mblik, ma rgiks. 





 rkis  Marca     at  22:38    16 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool, t  

 



neljapev, mrts 12, 2020



   
Snumeid suletud linnast 



Kordame taas, et gripihooajal sigimine on suur viga! Ullalaa-trallallaa, pidasime siin just Mini snnat rmsalt, teised varusid vetsupaberit, meil on vhemalt kooki. Vanaisa saabus just laupeval Austriast, seal ju koroonat ei olnud, eks?

 Klalised linud, vaatasin, et koolist miski kiri tulnud. No johhaidii - linnavalitsuse otsusega jgu koju ka kik need, kelle lhedased viimase 14 peva jooksul mitte-kriisipiirkondadeks kuulutatud vlisriikides kinud! No mina Venemaal ju kisin napp ndalake tagasi. Ja vanaisa nd. Pidasin juristiga nu, olla kriminaalkorras karistatav sraste nuete eiramine, aga no ebaloogiline, niikuinii lapsed koolis-lasteaias juba olnud ju peale minu saabumist.

 Minutid hiljem uus uudis, kik kinni, vahet pole. Veel minut, koroona leiti Austriast saabunud tartlasel. Ee.....selle peale vanaisa sna tsine, et kas on teada, kust too tuli? Eks siis saad teada, kui sulle helistatakse. Esimene reaktsioon kooli sulgemisele oli tal muide see, et noh, saabki nd Rootsi suusatama minna, pole vaja vaheaega oodata...aaa..jah, krt, see koroona ju. Kuutsemgi kah kinni.

 Minil sbrannad pidid laupeval snnale tulema. Need 11,5 kelle ta koju kutsus. Jtsime ra, huvitav, kas muidu oleks tuldud ka. Ma oleks ausalt elnud, et siin toas viibis hiljuti Austriast saabunud inimene.

 Juluks sai lastele teatripiletid kingitud, jrgmiseks neljapevaks. Teater pandi kinni, lubati hendust vtta. Kolmapeval peaks hambaarst olema, ma ei teagi, vhemalt hambad terved, kui muud ei saa?

 Raamatukogust raamatuid tuues just eelmisel ndalal mtlesin, et veidi palju sai vist. Vhemalt niipalju ettengelikkust! Vetsupaberit on niteks kaks rulli meil. L. lubas t juurest varastada, kui poes enam ei ole. "Kalevipoega" oleks vaja. Mikrol oli lasteaias etendus, mis ji pooleli kige pnevama koha pealt, sealt, kus Kalevipoeg Lennukiga maailma otsa prutab ja nd on tal vaja teada, mis edasi sai. Vanematekodus on meil see suur mitmesajalehene vrssides originaalversioon, ilmselt oleks mingit lastevarianti vaja, eeldan, et srane leidub, aga no ei saa ligi ju. Raamatukogu kinni.

 Pnev on ka see, et me vedasime oma totsijasaagat kliendi prast, kes tegeleb noorte spordimeeskondadega. Ilmselt see tpld on lhikuudel sna ahtake. Mis meeskonnad? Mis spordivistlused? Huvitavad ajad. 


 rkis  Marca     at  21:26    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema  

 



kolmapev, mrts 11, 2020



    
Don DeLillo. Null K 





Hiljuti oli hes populaarteaduslikus ajakirjas lugejaksimus: "Kas muistne ja tnapevane eestlane saaksid teineteisest aru?" Vastati sellele umbes nii, et eks ta keeruline oleks, kuna muutunud on nii keel kui keskkond. Aga kui me vaataksime hoopis tulevikku? Kas me ldse oleme vimelised mistma neid inimesi, kes tulevad prast meid?

 Jttes krvale keeleprobleemi, on ulmekirjanduses ldiselt meist erinev vaid keskkond ning tehnoloogia, inimesed jvad endiselt inimesteks. See on sarnane olukorraga, kui kohtame mnd kaasaegset inimest, kes elab teises kultuuriruumis - meile vivad mistmata jda tema kombed, kuid me saaksime aru tema tunnetest - miks ta on kurb, rmus, kade, hirmunud.

 Don DeLillo on sellele asjale teistmoodi lhenenud ning see muudab lugemiskogemuse omamoodi autistlikuks - sa loed, pad kaasa elada, aga sa lihtsalt ei saa aru, miks need inimesed niimoodi tunnevad ja talitavad. Hea nide on raamatus ks tlistseen isa ja poja vahel, mis eskaleerub vgivallakski, aga mina loen ega saa aru, mis siis toimus. Miks nad sedasi reageerisid? See on priselt hiriv kogemus ja priselus ilmselt eksisteeriv vaid endast rmiselt erineva temperamendiga inimeste vahel. ldiselt on meile ju omane mingeid asju iseenesestmistetavaks ja inimlikuks pidada ning tohutu hmming tekib, kui miski sellest krvale kaldub.

 Don DeLillo tulevikungemuses juhtub seda pidevalt. Peategelase ema suri n "loomulikult", haigusesse, olles mbritsetuna mures inimestest. Peategelase isa ei mleta aga isegi mitte selle naise nime enam. Peategelase kasuema on ravimatult haige ning valmistub keha silitamisprotsessiks, et loodetavasti kunagi tulevikus les ratatud ja terveks ravitud saada. Ootamatult otsustab peategelase isa, et ta soovib seda sama, sest on vimalik ennast ka niisama, igaks juhuks klmutada lasta. Tegemist ei olegi mingi tavalise meditsiinilise protsessiga, pigem meenutab kogu asutus ja filosoofia selle mber kummalist sekti. Plaanitakse justkui inimrassi uut rkamist, mille juurde on kavandatud lausa uus keel (!), mida "uuestirganud" siis rkima hakkaksid. Tulevikumaailma kirjeldus jb sna fragmenteerituks, me ei saa teada, millal kogu tegevus toimub, millega need inimesed igapevaselt tegelevad (sellest rgitakse, aga mitte nii, et lugeja selget sotti saaks), mis maailmas ldiselt toimub. Paistab, et mingid katastroofid kusagil on, kuid samas selgub, et vhemalt osa ekraanidel nidatavast on lavastus. Mainitakse tehisintelligentsi, mis ldiselt inimese eest igapevaeluksimusi otsustab ja sellest tulenevast vrandumist. Tegelased kituvad, tunnevad ja mtlevad kuidagi kummaliselt. Lugedes on tunne, nagu viibiks kuskil vati sees ja paks kigest vest vehkides sealt vlja saada. Samas tundub, et ka raamatu tegelased tunnevad end maailmas vraina. Ainus tuttavlik tundmus paistab olevat see, et peategelase isa ei suuda ilma naiseta elada, aga kas see on testi see teline phjus, kui muidu mingeid inimlikke tundeid tal olema ei paista? Vi on hoopis elu nii ttuks muutunud, et isegi surematus ei huvita - tahaks uut vimalust, uuesti uues maailmas alustada, aga siiski mingil mral iseendana. Atsurr! Teeme elule restardi? Kui praegune inimene igatseks igavesti elada, siis tulevikuinimene pigem restarti?

 Minu arvates on raamatu parim ja arusaadavaim peatkk, aga see, milles kirjeldatakse silitamisprotsessiks klmutatud kasuema mttetegevust. See nimelt mingil kujul silib. Kui meie olemegi oma peas toimuv sisekne, siis kuidas hakkama saada, kui keha enam ei ole? ldiselt me sellele ei mtle, aga inimese kogu taju on ikka rmiselt kehaline. Kui ma mtlen oma peast, siis ma tajungi kolpa selle mber, oma ngu, juukseid. Aga kui seda kike isikuprast ei oleks? Mis on hing (mistus) ilma kehata? Mu meelest on DeLillo seda segadust pris pnevalt suutnud edasi anda.

 Tegemist on kindlasti esteetiliselt nauditava (kki see sna on vale, pigem ehk "vljakutset esitava") teosega. Maailm on filmilik, kujutlusvimet tle panev. Klm, kaunis ja kauge. Loodetavasti vga kauge. Maailm, milles inimestel puudub igasugune elurm.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  09:39    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mrts 10, 2020



    
Hullu juttu 



Peterburi-teemalise postituse all jagati linki hele pris pnevale blogiartiklile sel teemal, kus osutati, et nii uhkeid maju, kanaleid jne lihtsalt ei olnud vimalik tolleaegsetel inimestel toonaste teadmiste juures ehitada ja ilmselt on siin miskit leloomulikku mngus. Siit edasi minnes mu enda kogemuse juurde - olin ma ju Peterburis kimata seda linna ja konkreetseid paiku sealt unenos ninud, mis ilmselgelt viitab taas leloomulikule. Ehk olengi mina nende muistsete olendite jreltulija, kes hiilgavaid linnu ehitasid, tsivilisatsioone rajasid ning teadmisi omasid? Mnedes ju olla reptiil peidus? Kui ma ainult nendele iidsetele teadmistele endas kuidagi ligi saaksin! 

 Ma loen selliseid asju tavaliselt kui pnevat fantaasiat. Lahe, et ka nii vib melda! Samas mul ei teki isu rohkem sveneda, sest need kik on testamatud, lihtsalt lood. On ju inimesi, kes kigest sellisest fanaatiliselt kinni hakkavad ja jutlustama kukuvad  - mina usun, teie peate ka! Inimkonna minevikus on paljut, mida me ei tea ega oska seletada, tendid on lihtsalt ammu hvinenud, ma lihtsalt lepingi sellega, sest mismoodi on parem see, kui hakata te phe mingit testamatut fantaasiat uskuma? Vib-olla keegi kunagi avastab mingi faktidel phineva te, paljut ju ongi juba meie eluajal mber lkatud, aga kui ma seda teada ei saa, siis pole ka miskit katki. Ju mulle sobib mramatus ja ei ole mingit selget ssteemi vaja. Mu meelest ssteemi ei ole, vhemalt mitte mingit kikehlmavat - teed nii, juhtub naa (va loodusseadused). Kusagil, kellegi kes on olemas vastused kigile ksimustele, aga ssteem varjab neid rahva eest? Mulle meenutab see "lpliku te" otsimine kunagist teismea uskumise teemat - et noh, missugune jumal on olemas, kui ldse on? udne jama ju, kui satudki peale surma taevavravateni ja sisse ei saa, sest ei uskunud? Igaks juhuks tuleks end ehk selle vastu kindlustada, uskudes kiki vimalikke jumalaid? Monoteistlikud usud on sellele muidugi pihta saanud, pead valima, ei tohi olla teisi selle he krval! Paha lugu. Lihtsam on ju elada nii, et "vaatad, mis vlja tuleb", mitte mingit konkreetset asja uskudes, peljates, mis siis saab, kui see on vale. Ma niimoodi uskuda ei suudaks, et ldse ei kahtleks. "Katsuda tahaksin ma!"



 Huvitav on ka see, kuidas minu jaoks igasugu asjade pimesi usaldamine ha kaugemaks on jnud. Mletan, et 90ndail koos Nukogude Liidu lagunemisega oli udne parateaduste buum - minu meelest usuti siis kike, ma ei tulnud selle pealegi, et kik need artiklid UFO-dest, lumeinimestest, vaimudest ja eelmistest eludest viksid olla midagi muud, kui testatud faktid. Praeguseks on see kuidagi niiteema siiski, ma olin tsiselt llatunud, kui sattusin hel ritusel vestlema oma sbra isaga, kes oli sgavalt veendunud vaimude olemasolus, ma pidasin seda naljaks, sest noh, kski tiskasvanud mees ei usuks ju seesugust asja?! Vlja arvatud need, kes leloomulikest nhtustest endale sissetulekuallika on teinud. Nooremana ei olnud mulle probleemi uskuda niteks seda, et mu ema oli eelmises elus Scarlett OHara, sest numeroloogia ju sellele viitas, pealegi oli "Tuulest viidud" ema lemmikraamat ja isegi oma nime oli ta seoses selle looga saanud. Numeroloogia oli ldse kige lahedam, ikkagi arvud ja vrki! Valemid ja matemaatika, see on ju puha teadus, eks?! Nd ma alati imestan, kui ema vi mm jlle mulle Selgeltngijate tuleproovi mber jutustama hakkavad  - et no milleks, mis vahet seal ldse on, suvaline telesaade, miks sellest nii vaimustuda, mida see annab? Lootuse, et kusagil on midagi "suuremat"? Niikuinii on ju, mulle piisab titsa kvantfsikast, aru ma sellest ei saa, aga tundub vimas. Selgeltngijad panevad ju enamasti ikkagi puusse.

 kki usuksin ma siis, kui mu surnud vanaema end mulle ilmutaks ja tleks, et tead, asjad on nii! Ma ei usu Tnu Trubestkyt, kes meediumite vahendusel Sid Viciousega vestleb, sest kui see nii lihtne oleks, teeks me seda kik. See on umbes sama, miks ma ei usu fotoepilatsiooni - kui see toimiks, siis oleks enamik soovijaid karvutud...Niivrd kaalukad "saladused" nagu hauatagune elu vi maavlised olendid imbuks raudselt kuskilt vlja. Ma kll ritaks elavatega hendust vtta, kui ma surnud oleks ja mingid imelised saladused avastaks! Ma ei usu, et ma ainuke oleks, aga millegiprast siiakanti sattuvad vaimud kigest hirmutavad inimesi. No miks peaks mu armas vanaema vi vanaisa sedasi tegema?! 

 Ah et elu olla ilma uskumata igav? Sel juhul soovitan erinevaid loodusteaduslikke raamatuid lugeda, ldse pole igav, tiesti uskumatult pnev on hoopis. Priselu on sageli rabavam kui fantaasia.

 Teemavahetus. Inimesele on omane kikjal mingeid mustreid ja seadusprasusi nha. Mina niteks avastasin enda jaoks sellise, mille igaks vib vabalt oma kogemusele tuginedes mber lkata, aga mina ei pruugi teiste kogemust usaldada muidugi - tundub, et naised on enamasti kas iseseisvalt abitud "juhata mulle teed, ra mind ksi jta!"-tbid vi siis lindpriid, kes ainult enda eest vljas seisavad, juhtimist "ma vtan su kekrvale ja viin kohale, jrgnege mulle!"-tpe vib pigem meeste hulgast leida. Mis on ebaloogiline, sest lapsi on ju enamasti naised kasvatanud, aga vib-olla ongi naised kogu oma vastutuse lastele suunanud ja teistele tiskasvanutele see ei laiene.  


 rkis  Marca     at  09:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika  

 



esmaspev, mrts 09, 2020



   
Inimesed... 



"Miks sa ldse rgid sellise inimesega?!" imestas L. tiesti siiralt, kui ma oma ahastust demonstreerisin. Nimelt hakkas ks totsija minuga vaidlema, et Julius ei ole ldse Julius, sest noh, pole vimalik ju, temale kll nii ei tundu ja leldse pole normaalne srast td teha. Mul on jlle kljes selline komme, et ma ikka pan inimesi mistusele tuua, tde maksma panna. Uskumuste vi maitse le ma muidugi vaidlema ei hakka, aga no kui ikka eldakse, et must on valge, siis ma vait olla ei suuda. Teisalt on selge see, et kui minu jaoks vib oluline olla tde (jah, igahel ongi oma isiklik tde, see on ka selge, aga ikkagi, on ju olemas teatud teemad, kus ige vastus-vale vastus kehtib), siis kellegi teise jaoks on peamine just konflikt, ta tahabki lihtsalt vaielda. Sellisest inimesest tuleks eemale hoida. Muuhulgas, sattusin inimese profiili vaatama ja seal oli miljon hesugust selfiet ning umbes poole tunni prast juhtusin lugema Manjana kommentaari (kuskohast, seda ei mleta enam muidugi) selliste kontodega inimeste ebastabiilsuse kohta...

 Markantseim nide minu sarnasest viljatust vestlusest oli see, kui kunagi keegi "peen vljamaalane" sdistas mind odavaks Ida-Euroopa prostiks olemises ja ma pdsin teda mber veenda...Selge ju, et tema tahtis mind lihtlabaselt solvata, mina aga pidasin seda miskiprast "arvamuseks" ja tahtsin seda muuta. ldse mitte soovist sellise tegelasega suhelda, lihtsalt, et ta teaks. Teine nide, L. sai arvutimngus mingi vene keelt kneleva kest ropult simata, ei saanud arugi, milles teda sdistati, ainult roppused tulid tuttavad ette. Ta vastas klmalt "Ne panimaju" ja elas edasi. Ilmselt valus lk teisele poolele - mis mttes sa aru ei saa, kuidas ma sind siman?! Mina oleks iga hinna eest ritanud aru saada, milles mind sdistatakse ja siis pdnud asja selgitada.

 "Vali oma vitlused!" Pan lapsele seda selgitada, aga kuidas seda teha, kui ise ka ei oska? Mikro oli hmmingus, sest ta sbranna/vihavaenlane oli elnud, et meie kass on rbal. Kuidas ta saab seda vita, kui ta ei ole meie kassi ninudki? Seleta siis, et ta tahtis lihtsalt midagi halba elda, mitte tele pretendeerida. See, et mni inimene tahab lihtsalt snadega haiget teha, jb tiesti mistmatuks. Ikka mtled, et kki ta priselt arvabki nii, nagu rgib. Ja kas on ige elda, et kui keegi sind inetuks simab, siis tegelikult seetttu, et tunneb ise end koledana ega julge peeglisse vaadata? Kas on ige elda oma lapsele, et sina oled kige ilusam, ra ldse muretse? Kas see tstab normaalsel viisil ta enesehinnangut vi lheb nd tema omakorda ja tleb kigile nkku, kuidas nood on koledad? Mis ldse toimub nende lastega, kes tsimeeli ksivad oma sprade kest: "On ju mina olen ilusam kui X? On ju Y on minust koledam?" Ma saan aru, et sa vid lapsena omaette juurelda selle "probleemi" le, aga no niimoodi avalikult? Lapsed on inimeste viksed, tsiviliseerimata variandid ja mnelgi juhul on hirmus, millele nad viitavad, sest ma olen veendunud, et suures plaanis inimesed ei muutu elu jooksul, nad lihtsalt pivad varjama. 


 rkis  Marca     at  10:10    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, mrts 06, 2020



    
Peterburi 



Vahelduseks on ilmselt pris kasulik ajule restarti teha ja katsetada sellega, et vastutadki ainult enda eest. Kujutan ette, et kui ma oleks linud reisile sbra, elukaaslase vi tuttavaga, siis me ilmselt oleksimegi kahekesi ringi kinud ja reis oleks hoopis teise mulje jtnud. Ma isegi ei oska elda, mis teema mul nende vraste inimestega on, sest esimese hooga vastaks, et ei-ei, mulle ei meeldi, udne, aga samas olen ma keskmisest altim vrastega vestlust alustama ja seekord juhtus kuidagi nii, et normaalsete inimeste kontsentratsioon paistis enneolematult krge. Tiesti teadlik faktist, et see kehtibki lhikeste ja pealiskaudsete suhete puhul ja seekord aitas ilmselt kaasa ka enamiku sarnane muusikamaitse. Probleemiks osutus hoopis see, et hiseks vljaskimiseks on ca 14 inimest enamikele restoranidele-baaridele liiga suureks vljakutseks.

 Peene klaasist neljatrnika asemele saime retro-hotell Oktjabrskaja, mis tegelikult samas trniklassis, aga osaliselt renoveerimisel veel. Meil vedas, sest saime oluliselt suurema toa, kui enamik neid, milles me prast sees kisime. Asus teine kah otsapidi Nevski prospektil st lhemal keskusele, kui esimene valik, mis langes ra seetttu, et hotellis oli veeavarii. Selline ge maja, le 600 toa:


Kui Venemaa maapiirkonnad Ivangorodist Peterburini on kirjeldamatu mlgas, siis Neevalinn on ilus. Loomulikult avaldab muljet barokne kesklinn, aga minu pani ahhetama mastaap, mis laiub relinnades - mitmetasandilised kiirteed tohutute majade vahel, majad-majad-majad, vahele meri ning thermaa. Selline ulmefilmi maastik. Meie giid teadis rkida, et ametlikult elab Peterburis 5 miljonit, mitteametlikult le 7 ja poole miljoni elaniku ning uued ametlikud andmed pidada sgisel tulema. Mastaap oli hoomamatu, no niteks vaatasime me kaardil ra, kus see meie kontserdipaik asub ja imestasime, miks me ometi sinna oma bussiga ei sida. Bussijuht-reisikorraldaja teadis aga, et metrooga on vahemaa neli peatust, bussiga le tunni situ. rasidupeval, kui olime juba le tunni sitnud ja omast arust linnast kaugel, nitas bussijuht kki, et ne, siin ongi see koht, kus eile kontserdil kisime. See oli tiesti uskumatu! Muuseas ngime seal ra ka Euroopa krgeima hoone, Delfi fotol see ufokujuline staadion (ises valguses superge!) torni taga asus tpselt meie kontserdipaiga krval. Tommy Cashi kontsedile sitsime trolliga 18(!) peatust, meil vist polegi nii pikki liine. Kontrolrid trollides olid vga abivalmid - "kll ma annan teada, kus te maha peate minema, ja vot sealt keerakse vasakule, sealt paremale, oletegi kohal! Nii, eestlased, minge teie nd maha, see troll vahetab liini, peate maha minema, muidu eksite ra!"

 Giidiekskursioon bussiga kestis meil suisa viis tundi, ngime kik thtsama ra, giidiks kohalik 80-aastane Eesti proua, kurtis, et jrelkasvu kahjuks ei ole. Minge Peterburi giidiks! Ma ei usu endiselt leloomulikku, aga selle koha ngin ra, mida ma unes sageli nen - sama trepp jeni, samad lvid. Ilmselt lihtsalt sna levinud motiiv kuskilt filmist ehk nhtud, aga ikkagi lahe.

 Omapi kisime muuseumides ka, kll mitte neis, mis kuulsad. Kui sa jalutad pevas keskmiselt 30 000 sammu, siis sinna otsa Ermitaai enam kuidagi ei jua. Viinamuuseumis kisime ja vahakujude omas, mis osutus naljanumbriks musta huumori vtmes - esimeses saalis Harry Potterid, Troonide Mng jms, jrgmises igasugu vrdjad ning kolmandas puhas porno. Piletimjal oli samuti aus pohmell. No naerda sai. Panen he mistatuse teile ka siia, et kes on pildil? Mingit sarnasust reaalse isikuga ei tuvastanud...





Sa-juua sai igal pool hsti ja odavalt, klastasime nii stolovajaid kui peeni lokaale ja valgete linadega restorane. Venelaste smetana on teistsugune (magedam ja kreemjam) kui meie hapukoor, hapukapsasupp hullult hapu, aga hea ja selle krvale sakse keedetud tatart. Vib-olla pidi seda supi sisse kastma, ma ei tea. oppamisele me ldse aega ei kulutanud, seega neid hindu ei oska elda.

 Tagasiteel peatusime Kroonlinnas, vaatasime Lydia Koidula maja ja kohalikku kirikut (ainus ilus hoone terves linnas). Mina, loll, niteks ei teadnud, et Kroonlinn puha meres asub, tee sinna oli ge.


Ainuke asi, millest ma sotti ei saanud, oli see kuulus Peterburi metroo. Me lbisime selle nii kiiresti, et midagi erilist kll silma ei jnud, peale selle, et kole sgaval tema asus. Vib-olla on need silmapaistvad jaamad kuskil teisel liinil,  meie klastatud olid metrood nagu ikka.






 rkis  Marca     at  10:50    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, kulinaaria  

 



neljapev, mrts 05, 2020



   
Kaks krbest he hoobiga 



Venemaalt tagasi. Jube ge oli. See on lhike variant.

 Pikem on selline, et ei tea, kust alustada. Kuna philine reisi phjus oli ikkagi Lindemanni kontsert, siis alustangi sellest, kuigi tegelikult oli see juba reisi kolmas pev ja teine (!) kontsert. Kui piletid ktte saime, siis avastasime, et meil on fnnipiletid, mis reisi kogumaksumust (220eur) arvestades olid likallid (70eur). Tegelikult selgus kohale judes, et fnnipiletid thendavad kiki seisupileteid ja vrdsematest vrdsemad on need, kellel on VIP-fnnipiletid, mis asuvad siis aiaga eraldatud alal otse lava ees. Phimtteliselt siis see asi, mis meie mistes fnniala on. Kuna tegemist oli miski udupeene spordisaali prandaga, siis oli see kaetud vaibaga ja mingisuguseid vedelikke saali kaasa ei lubatud. Kujutate ette kolm tundi prgukuumuses ksteise vastu litsutud tilgakese veeta? Istekohtade omanikud said see-eest ringi kia, juua ja suitsetada, palju kulus. Sel hetkel, kui tundus, et meie ees on kik kahupised kahemeetrimehed, kes lakkamatult telefonidega filmivad, kahetsesin kll, et oleks vist pidanud ikka istekoha vtma. Muuseas, Lindemanni soojendab Aestethic Perfection, mida kuskil reklaamides kirjas ei ole, aga mis on titsa ge bnd tegelikult. Sobivam kui Duo Jakotek, igatahes. Venelased filmivad oluliselt rohkem, kui meil kontsertidel tehakse ja see on pris nme. Ega mul algul muud le ei jnud, kui lbi kellegi ekraani lavale vahtida. Heal juhul ks kmnest oskas filmida, mni niteks hples telefon npus...

 Siis kui Lindemann lavale tuli, lks korralikuks mlluks, niteks ngin ma esmakordselt ra ige mosh pit'i, kus siis rahva sisse ring moodustati ja seal sees kargamiseks lks. Tnu sellele sattusin ma aga nii kmmekond inimest ettepoole, siis tekkis teise kohta mosh pit ja jrsku olingi vip-tsooni eraldava aia ees. Lpuks hakkas ka lavale ngema. hel hetkel ronisid Tillike ja Peetrike suure mulli sisse ning hakkasid sellega mda vip ala ringi sitma ning tulid tpselt minu ette. Mu naaber ulatus mulli kega puudutama. Sel hetkel oli kll hea meel, et ikka prandale sai tuldud. Mu toanaaber filmis eemalt:


Tegelikult oli selle Venemaa kontserdiga ikka jama ka. Nimelt olevat venelased kangesti solvunud, et Lindemanni videos nende naisi kasutatakse ning selleks, et venelasi mitte rritada nidati taustavideoid ka kontserdil tsenseerituina. Euroopas sai kike nha, meie ei saanud. Hoolimata sellest vene machod ei leebunud ja kuigi mina oma silmaga ei ninud, siis meie seltskonnast nhti, et pea kogu kontserdi oli Tilli seljal punane laseritpp ehk siis nn mrklaud hvarduseks. ks tp olla selle eest ka tribnil maha vnatud. ks neiu meie seltskonnast oli ikka teline nneseen, nimelt oli ta vitnud kohtumise bndiga (ma tean, noh!) ja tema tles, et turvad olid ikka mrgatavalt vihased ja nrvis ning Till Lindemann samuti sna tre (kuigi tema on vist enamasti selline).
 Kokkuvttes kogu mll oli ge, teisalt tahaks nd korralikult selle kontserdi youtubest le vaadata (kui on, ma ei ole kontrollinud). Ksimus korraldajaile - miks ei tulda selle lihtsa asja peale, et lava lihtsalt paar meetrit krgemaks ehitada? Keegi mrkas ka uut taset filmimise koha pealt - mingi vend filmis kogu aeg mitte lava, vaid iseennast kaasa elamas. Huvitav, keda sellise asja vaatamine huvitada viks? Pmst, telefonid on saatanast. Kalaga pihta ei saanud, kuigi kastitis neid vippide keskele testi lendas, paar kooki vist ka, aga nende lendu ma konkreetselt ise ei ninud ja verevihm ji ka hoomamatuks. (Klab, nagu ma oleks "kergelt" vipsis olnud, aga kinnitan, et titsa kaine, lihtsalt lhikest kasvu.)

 Ma ennist mainisin, et see oli reisi teine kontsert. Pev enne lksime paarikmnekesi ka Tommy Cashi vaatama, kes juhtumisi sel samal ajal hes Peterburi klubis esines. Piletid muuseas olevat poole odavamad kui Eestis Tommy kontsertidel. Klubi oli rahvast puupsti tis, kik jlle filmisid muidugi. Eriti hulluks mlluks lks, kui lavale astusid kohalikud staarid Peterburist, Little Big, kes sel aastal muide Venemaad Eurovisioonile esindama lhevad. Kuna meil reisil oli igasugu rahvast, siis selgus, et mnele meeldiski Tommy Lindemannist rohkem :) Rkides turvalisusest, siis Tommy kontserdilt huvitav seik - ks paar ei saanud klubisse sisse, sest koha peal piletimki ei toimunud ja nett oli maas (meie olime varem hotellis piletid ra ostnud, nemad ei judnud seda teha) ning viimases hdas andsid oma telefoni hele suvalisele tbile, et tee vhemalt video, mis show toimub. Ilusti toodi telefon tagasi. Turva lasi nad viimase loo ajaks veel sisse ka.

 Sellest, kuidas Peterburi on ge linn ning venelased ja metalreisijad sbralikud inimesed, kirjutan eraldi postituse. 






 rkis  Marca     at  10:47    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 



kolmapev, veebruar 26, 2020



   
Kes sa selline oled? 



Sattusin eile FB-s he vestluse peale, kus rgiti sinatamisest-teietamisest, teema fookus oli kll mujal, aga ldisemalt pani mind veidi imestama pris mitme inimese arusaam teietamisest kui feodaalaja jnukist vi vltsvagadusest. Ma ei tea isegi, kas selles arvamuses kuskil kuldset keskteed leidub, aga mina olen igatahes teises rmuses, kes leiab, et kigi vraste sinatamine on familiaarsus.

 Ma isegi ei usu, et asi on kasvatuses, sest ilmselt on meid kiki ses osas enam-vhem sarnaselt haritud. Millegiprast on mul aga sisemine trge vraste sinatamise suhtes. Selline tiesti teadvustamatu, aga olemas. Lambi li mul plema aga hoopis see, miks ma tajun sinatamist rnnakuna. Mu mlemad pikaajalised elukaaslased on mingil nnetul eluperioodil mgitga tegelema pidanud ja sealhulgas koolitustel kinud, kus neile on phe taotud, kuidas "omamehelikkus" mb ja nemad on sealt sama targalt ra tulnud, vites, et see kik on mga. Ilmselgelt ei ole kumbki neist mgiinimene ja seda ei ole ka mina ning ainus phjus, miks ma annan raha kellelegi, kes mulle klje alla poeb, on see, et ta jalga laseks. Kas teil ei aja ihukarvu psti kned, kus suvaline Miku vi Mann teile helistab ja ksib "kas sina, Marca, oled melnud selle vi tolle asja soetamise peale?" ning sinatab ja kutsub sind nimepidi veel vhemalt mitukmmend korda, mis peaks vist mu ra petma stiilis "see on mu parim sber, kes mulle asja pakub", kuigi mu parim sber prdub minu poole enamasti snaga "kuule!" nagu enamik inimesi.

 Ma Pulleritsu blogi muidugi ei loe, mis mul spordist, aga vahel olen vaadanud, et huvitav, miks seal nii palju kommentaare on. Need kommentaarid panid mu algul arvama, et tegemist on mingi autori sprade ringiga, kes seal kik Pulleritsu kergelt ngivad vi nii, aga siis sain aru, et see on teatud inimeste stiil teist pisendada ja oma tega peale linnata. Mul on endal sageli raskusi vras blogis teietamata kommenteerida, sest no ma ei taha ju lugupidamatu olla ja vrale territooriumile trgida. Kuidagi niimoodi see sinatamine mulle paistab - enda pealesurumisena, kas midagi mes vi omi seisukohti thtsustades. Sinatamine on minu jaoks kaugel sbralikkuse mrgist, milleks mned seda peavad. Minu jaoks on see just tunnus ebasbralikkusest ja minust lesitmise soovist. Loomulikult sinatan ma oma spru ja inimesi, kellega mul on juba suhtlus tekkinud. Miks ei viks kiki spradena vtta, pakkus samuti keegi vlja. Vot see on vist fundamentaalne ksimus, mina ei saa kiki spradena vtta, lihtsalt ei saa.

 Hiljuti lisas mind FB-s sbralisti ks vana kursade, snnipeval tuli temast veidi juttu. Nagu ma kahtlustasin, siis ilmselt saan varsti kutse vrkturundusega liitumiseks, muud phjust sbraks lisamisel ei olnudki. Kui ma saaks euro igahe eest, kelle ma le pika aja sbralisti lisan ja kes siis esimese asjana peale kohustuslikku "hei, kuidas lheb!"-it ksib, kas ma X superheast tootest olen juba kuulnud. On see sprus?

 P.S. Ttajat me ei ole ikka leidnud. Umbes 50st inimesest tundis Juliuse ra 5 (hetke "parim" pakkumine Ivlios Misoon), neist 4 on testil kinud. Testis oli ka sama Julius, ks suutis testi ajaks Juliuse Sellioliks muuta. lejnutel oli muuga raskusi. Kige hullem variant, et niteks loogilise arusaamisega on kik ok, aga suvalised hooletusvead - sealt tht puudu, sealt number le, nullivad kik ra. Kommenteeriti, et meie t olla hullumeelselt keeruline. kki peaks mingit kohalikku keskmist palka ikka nudma vi midagi? Selline kommentaar tuli ka, et hsti kerge oli, aga noh, ma arvan, et pris palju vigu tuli ka sisse! Hehee! Mis selle asja mte siis on ldse - asja teebki keeruliseks ju see, et vaja oleks aru ka saada, mis sa sinna kirjutasid?! Muidu oleks testi imeliselt lihtne.
 Kik testijad tegid aga sellise, minu jaoks arusaamatu nkke, et ngid Rooma hte seitsmena, mis on ebaloogiline sel phjusel, et tegemist oli pildi tellimuse arvuga. Missugune inimene tellib oma lapsest seitse identset fotot? Ma mainisin seda ette kigile - tavaliselt le paari pildi pere kohta ei tellita. Ma olen neid faile ninud tuhandeid ja erandeid mitte htki. Teine mu jaoks loogikavastane seletus oli kelleltki, kes leidis, et ta tegelt luges Nilssoni vlja kll, aga see tundus talle sellise naljaka multikanimena. Eee..no hrra Nilsson oligi hrra Nilsson selle prast, et see on tiesti harilik rootsimaine nimi. No nagu Mr Smith, eks.

 P.P.S. Mida ma Lindemannile selga panen? Rgitakse, et ta pidavat rahvast vere, kreemikookide ja surnud kaladega loopima. No see viimane - kas prast terve buss haiseb?! 


 rkis  Marca     at  22:09    35 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style, t  

 



teisipev, veebruar 25, 2020



   
21 tundi tanksaabastes 



ehk 26 tundi magamata, aga see esimene tundub okeerivam, 24-tunnised vahetused on ju mnes ametis tavaprane praktika.

 Ehk siis "mu sber **** oli snnipevalaps, ta sai jlle aasta vanemaks!" ja kui mu suurim mure pealinna peole sites oli see, kuidas peoklbulikku kotti ra mahutada pidaama, hambahari ja muu bimiseks vajalik, siis tegelikult ei oleks ma pidanud htki neist ttustest kaasa vedama. Oleks ra jnud ka piinlikud seletused turvameestele, et kotis on jah pudel, aga see on deodorandipudel ja me ausna ei kavatse teie baaris kaasavetud rullikut lakkuda.

 Kui Tartus oli veel normaalne veebruarikuine paduvihm, siis Tallinnas oli see moondunud lumepurgaaks, millest lbimurdmine pris vhmale vttis. Hea, et ma vlimusega pingutanud ei olnud, veidi imelik olnuks bussijaamast Liviko tehaseni taksos sita, sest just sealkandis paiknes meie esimene peopaik Triinude Toiduministeerium. Oeh, see oli lihtsalt imeline koht! Esiteks ngi see stiilne ja hubane vlja, teiseks ja noh, peamiseks - need toidud! Ma ei tea, mis teenuseid nad muidu pakuvad, aga meil oli tis vegan vrk (vabandan, kui eksin, aga mulle tundus, et ka piima, muna jms ei oldud kasutatud). Ma saan aru, et paljudel tekitab see pigem ebameeldiva hlestuse, aga priselt oli see ks parimaid toiduelamusi mu elus! Puravikurisotto - ma armastan muidu ka kiki risottosid va endatehtuid, mis ei kuku iialgi patuselt kreemjad vlja, balsamidikaga krmpsud peedid, mustade ubade salat, avokaadosaiad (peaks olema lihtne vrk, aga no minu kes ei nnestuks seegi), ahjukrvits, hummused, isegi magustoit oli normaalne, mitte mingi ttu magus kook, vaid chiapuding kookosega. Ausalt, isegi mehed sid. Ja udne, kui palju meil seda vrki veel le ji, sda tilkus verd, et khtu rohkem ei mahtunud. Kui taimset toitu teha osatakse, siis maitseb see minu kogemusel tunduvalt paremini kui suvaline liha. Millegiprast arvatakse, et taimetoit peab olema mingi maitsestamata hein, ei pea ldse.

 Peale keskd liikusid entusiastlikumad kolm koos snnipevalapsega edasi vanalinna Red Emperorsi. Ma olin nus igale poole minema, sest ma polnud ju kusagil kinud, aga selgus, et ka lejnud elasid rohkem kusagil mujal kui Eestis ja seega oli see videtavalt snnipevalapse lemmikbaar kigi jaoks esmakordne kogemus. Ja mulle tiega meeldis! Kuigi see langes klassifikatsiooni jrgi sinna kasti "baar, kus tundub, et nurka on oksendatud" - ilmselt see on miski Pegasuse vastand (kuigi seal kisin ma ka......16 aastat tagasi vist, aga siis see oli peen koht). Ngi vlja nagu skvott Berliinis, seinad graffityt tis, istumiseks nii vanad bussiistmed, kui ka muud ebastandardsed asjad. Aknast paistis seevastu Viru Keskus ja muu glamuur. Rahvas oli multi-kulti, asub see odava hosteliga samas majas (kuidas nad seal magavad, ma ei tea), mngiti nii beerbongi kui inimesesuuruse Jenga torniga (meie slngis "Huijoova torn", sest sbral oli soomekeelne versioon, millel nimeks "Huojuva torni" ehk siis kikuv torn). Kui Zavood oleks mitu korda suurem, neks see umbes selline vlja.

 Edasi pdsime minna hte hetkel videtavalt linna kuumimasse kohta, mida nime jrgi isegi mina teadsin, aga siin tlema ei hakka, sest ma ei taha, et keegi oma lolli nalja tttu probleemidesse satuks. Igatahes kis seal rme technopidu, ruum oli ohtralt tossu tis ja me ei nustunud piletiraha eest seda kike taluma. Snnipevalaps aga tahtis kangesti sees ringi vaadata ja oma tahtmise ta ka sai - turvamees seletas ukse pealt - seal on baar, seal lava, seal peller ja sealt saab narkot osta! Nojah siis! Tundus, et kki ta ei teinud ldse nalja.

 Uudishimu rahuldatud, otsustas meie kolmeseks kahanenud seltskond htu viimase dringi kuskil viisakas kohas teha. Nimelt pidi ks seltskonnast heksase bussiga Prnu sitma ja lootis ikka vahepeal paar tundi magada ka. Tema mte oli, et viks VS-i minna. Seda kohta mina teadsin - Vitlev Sna ju, mille kokk enja pronksi kaanepoisiks sai, ma kisin seal oma Tallinna aegadel lunat smas. "Vitlev Sna? Tallinnas ei mleta keegi, et sellel siuke nimi oli!" Tuleb vlja, et nd on tegemist nime jrgi "kohvikuga", aga sa seal kll ei saa. Meie kohale judes (kell oli umbes 3) oli paik sna thi, aga teadjam inimene vitis, et siin lheb pidu kima kell 5 ja kestab kmneni hommikul. Ega ma vga ei uskunud, et selliseid kohti olemas on, veel vhem arvasin, et ise seda pulli nen. Igatahes heksasele bussile kiirustaja oma sna testi pidas, paraku jime meie snnipevalapsega kuidagi pikale. Testi, kell viis lkski pidu kima. Mitte just minu maitse, aga omaette huvitav vaatlus. 5Miinust, Nublu, Caater ja Mari-Liis, sekka slaavikeelseid hitte, rahvas lugas kaasa laulda. Ustel relvastatud turvasid pole mina ka Tartus veel iial ninud, aga seal olid, kohe mitu. Praktiseerisin vene keelt Ukraina ehitajaga, ta vitis, et ma sobiks filmi, ma aimasin, millisesse, sest ta kogu aeg toonitas, et peamine on olla loomulik, solvasin hiljuti naise kaotanud meest - ta tles, et "naine mul oli" ja ma plrtsatasin, et "mis mttes oli? ra suri v?", selgus, et nii oligi...(ma kangekaelselt ei uskunud, aga sbranna selgitas kurva te hiljem vlja), ks sna umbjoobes tegelane pidas mind temeeli Lenna Kuurmaaks. Oli tore pidu vist? ks hea lugu tuli ka umbes kell 7 hommikul, Prodigy "No Good". Kuna oli selge, et snnipevalaps veel minema ei asuta ja magama pole ka enam mtet minna, siis suundusin lbi rkava linna otse bussijaama ja sitsin koju ra. Rekordina suutsin magada bussis veidi le tunni aja, ma tavaliselt olen vimetu istuvas asendis magama. Koju judes leidsin kotist mingid vtmed, arvasin, et minu varuvtmed ilmselt, mees pakkus ka sama. Lksin varakult magama. Vabariigi aastapeva hommikul telefoni sisse llitades saabus snum snnipevalapselt, et ega sa mingeid vtmeid ei ole leidnud? Ma ta vtmete oma phjatusse kotti suskamist ei mleta, kll aga seda, et vahelduva eduga majutasin seal tema juhilube, pangakaarti ja telefoni - pris hea variant, et ainult vtmed, pealegi oli tema peolt lahkumise ajaks hommik juba kes ja pargipingil konutama ei pidanud.

 Poleks uskunud, et ma selleks kigeks vimeline olen, aga paistab, et mu vimed ikka suudavad mind vahel ka llatada. Pideva lemagamise boonused? 


 rkis  Marca     at  21:55    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, kulinaaria, muusika  

 



reede, veebruar 21, 2020



   
Oo, jumal - anna mulle judu! 



Nii karjus, ked taevapoole, alati ks mu klassivend, kui keemias kontrollt oli.
 Ma tulin tna tlt, leni higine, nagu oleks auku kaevanud. Esimest korda tundsin t tegemisest eufooriat, sellist, mida vidavad end kogevat spordiharrastajad - spordiga seoses pole ma seda iialgi tundnud, aga tuleb vlja, et minus on hoopis varjatud tnarkomaani alged. Muidugi, kui aastaid pole td teinud, siis vibki korra tore paista. Igatahes, Murphy - need kaks kandidaati, kelle me oma konkursiga lpuks leidsime, tlesid mlemad meile ra ja nd ma siis rprhklesin hunniku t ja karja uute kandidaatidega. Panin lihtsalt FB gruppi kuulutuse les, iseenesest mugav ja vahetu kanal, teisalt ei julge ma hsti FB-d avada enam, inimesi pressib ju uksest ja aknast ning mina kohusetundliku tbina ei taha neid ootama jtta. Manjana kirjutas kunagi silmiavava postituse sellest, kuidas ttaja, kes vastab tmeilidele keset d, jtab ettevttest orjapidamisasutuse mulje - mul on see hda, et ennast piitsutan ise, et no kuidas ma jtan vastamata, inimene ju ootab jne. No ja tegelikult tekib juba hasart ka, tegingi nii, et kiku lks eeltestina seesama "peitepilt Juliusega", mis siingi leval oli ja kui peale oma paarikmmet mstilist meest (jah, ka Union Mission eksis ra, ei ole Tom ainuke andekas snaseadja :) lpuks ks ige ra tabas, siis ma elasin ikka tiega kaasa. Muuseas, meditsiinikooli tudeng, seega ilmselt ka Lendaval igus nende proviisoritega, peakski sinnapoole kiikama, lisaks filoloogidele. Tabasin end ka mttelt, et kuna mul ees naisliinis kaks plvkonda meedikuid, olen alati end valgeks vareseks pidanud oma verekartusega, aga nd sain selgeks, et mingi seos mul on ikka nendega ka - kekirjade mistmise oskus :) Kokkuvttes seniste tulemuste phjal saab elda ka seda, et mu blogi lugejad on oluliselt edumeelsem lbilige kekirja mistvatest inimestest kui totsijad keskmiselt.

 Teiseks olen ma sna magamata ka oma uue Suure Mure prast, mille endale ise kaela kangutasin. Laste snnipevad, ma ei suuda, eks. Me isegi tegime vllanalja, et Mini viks ometi mingi paaria olla, mitte tahta pidu kigi klassidede, uesprade, trennikaaslaste ja ringispradega. Vhemalt Tartus on (eel)teismeliste peokohad limalt piiratud ja niisiis tuli mul Aasta Ema vriline idee tita oma lapse suurim unistus. Ta on nimelt Harry Potteri hull. Me lheme nd Londonisse. Kahekesi. Mina korraldan ja vastutan. Ma muidugi hoiatasin Mini, et arvestagu igaks juhuks ka tnaval magamise, kerjamise ja prgikastidest toidu otsimisega, aga ta oli nus. Suur tnu Briti blogile (mitte Briti nagu Britannia siis, kuigi siinkohal klab sobivalt), kes nii Londoni reisist kui Warner Bros stuudiost informatiivselt kirjutas! kki me saame ka kuidagi hakkama?! Ma ei ole nimelt see inimene, kes kasvas suureks mttega, kuidas ta saab siis ise kiki asju teha ja otsustada, ma kasvasin les lootuses, et keegi viib kttpidi. Ma algul ritasin ka Nordland Traveliga asju ajada, aga no kui kuu aja jooksul helegi kirjale ei vastatud ning ka FB-s sujuvalt ignoti (nha, et "message seen", aga ei mingit reaktsiooni), siis lpuks vihastasin ja otsustasin selle udse organiseerimise enda siidikppadesse vtta. Muuseas, nad ksivad reisibroos iga transfeeri eest (see oli mu suurim hirm, et kuidas kust kuhu saada) 25 eurtsi nkku ks ots, arvutasin, et see teeks meil puhtalt 200 kahe pevaga, mis tundub tavatranspordi hindu vaadates ikka ratu. Blogija kttemaks, rist kirja!

 Mul oleks vaja vist Malluka viimast pohhuismi-raamatut lugeda, aga no raudselt ei saa, jrts raamatukogus jlle pool aastat! Ma ei saa aru, mis mul viga on, et ma muretsen tiesti mttetult mitu kuud ette asjade prast, mis vivad kki juhtuda?! Kige hullem, ma klammerdusin sel mehe klge, sest tundus nii hirmus mte veeta paar d ilma temata vras kohas! Hea asi on see, et mure uue reisi prast viis peast mure kohe-kohe saabuva Venemaale mineku ees...

 Aga paar lolli ksimust ka teile, kallid targad, kogenud ja kartmatud lugejad! Mida thendab see, et aasta lpuni pseb hendkuningriiki ID-kaardiga, aga soovituslik on pass? Et iga viiendat passitut riiki ei lasta? Mul lapsel passi ei ole nimelt. Vee rumalam ksimus - "naised saunas rkisid", et kui lapsel ja emal ei ole sama perenimi, siis vidakse mingit volitust ksida, isa luba hesnaga. On see reaalne oht?  Kll on tore puhkama sita, jah? udne. P.S. Ma olen alati nus minema, kui keegi teine kutsub, korraldab ja vastutab. Mida kaunist see minu kohta tleb?!

 P.P.S. Laps planeerib endiselt snnipeva, kuigi reis sai selle kompensatsiooniks vlja pakutud. Lolli peaga lubasin, et no alla kmne sbra vid koju ka kutsuda. Minu alla kmne thendab kuut, temal kmmet ja poolt. 


 rkis  Marca     at  21:45    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, t  

 



neljapev, veebruar 13, 2020



    
Mida seal kontserdil teha? 



Lugesin Mrilehest Maris Saviku artiklit inimeste kontserdikitumisest ja kuna ma kin ka kontsertidel keskmisest inimesest rohkem, siis tahaks kommenteerida.

 Mind on alati need filmijad hmmelduma pannud, lihtsalt selles mttes, et miks? Kelle jaoks? Misprast on vaja? Need, keda esineja huvitab, on kohal, need, keda ei huvita, ei viitsi su vriseva kega filmitud videot vaadata ja need mned nnetud, kes tahaksid kohal olla, aga ei saa, vaatavad Youtubest kvaliteetset salvestust, neid on seal klluses. See filmimismaania kehtib meil ldiselt siiski vaid suurte staadionikontsertide puhul, vikestel kontsertidel fnnid ldiselt lbi ekraani ei vahi. Rockkontserdil pole vga vimalikki, rahvas lendab igalt poolt selga ja ju siis pole piisavalt prestiine ka - kisin siin pisikeses klubis vs olen siin keset tuhandeid inimesi. "Ne, mina ka siin!" salvestustest ma saan tegelikult aru, see on juba tavaline, et kui sul pole pilti, siis seda ei toimunud ja no mnikord on kasulik ka - ahhaa, Pets ja Aiku on seal vasakul pool lava, lhme ka nende juurde! Sellised pildid tehakse ldiselt enne showd ja ma ise olen ka mlestuseks enda seltskonda melu taustal jdvustanud. Kontserti lbi kaamerasilma ma vahtida siiski ei sooviks. Ma tean, et niimoodi jb vhemalt pool emotsiooni saamata. L. on mulle mnikord mnd esinejat filminud, kui mind ei ole kohal olnud ja ta teab, et mind huvitaks. Ausalt eldes ei ole sel mtet, sest isegi kui pilt on korralik, siis helist ei saa ldiselt mingit sotti.

 ldse igasugune pildistamine/filmimine kskik mis ritusel muudab su paugupealt krvaltvaatajaks, mitte osalejaks ja seetttu ma alati loobun sellest rollist. Mulle meeldib, kui on ametlikud fotograafid, inimesed, kes jdvustavad rituse professionaalselt, et hiljem oleks hea meenutada. Teisalt, nagu ka artiklis mainitakse, see "Suur Vend jlgib" teema, no niteks Steel Pantheri olukord, kus testi laval sna mlluks lks - ma kahtlustan, et kik osalenud ei taha end prast Elu24-st leida. Kuidas garanteerida, et ka sel ametlikul fotograafil oleks mingi sisemine eetika olemas. Klikkide nimel on seesugused pildid muidugi kulla hinnaga. Mul nnestus kunagi osaleda toonase presidendi kantselei protokollilema Tiina Tatua protokolli ja etiketi teemalisel koolitusel, millest mul siiani on meeles kaks olulist phitde - esiteks, etikett on loodud kitumise lihtsustamiseks, mitte selleks, et etiketi mittetundjaid karistada ning teiseks, iial ei pildistata svaid inimesi, igaks neb ses tobe vlja. Ma ise lisaks smisele veel muidki intiimseid tegevusi, mille juures inimesed end ldjuhul jdvustada ei soovi va juhtudel kui tahtlikult poseeritakse: nutmine, suudlemine, joomine, suitsetamine. Kui sa lhed tnapeval kontserdile, pead sageli valvel olema, sest keegi vib sind igal hetkel kaugelt pika objektiiviga pildistada. Samuti on igaks ninud internetigaleriides pilte, mille kohta igaks neb, et need jtavad pildistatavast inetu mulje, kas testi fotograaf seda ei mrganud?!

 Aga kes teie olete?


Ma olen need mlemad tdrukud ja mu isa on Dwight Schrute :) Mni mu sber on Obama ja see on vga kasulik, kui keset kontserti janu tekib, siis neil on alati baaris kpp sees.





 rkis  Marca     at  11:11    14 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, muusika  

 



teisipev, veebruar 11, 2020



    
90% inimestest ei saa aru, mida siia kirjutatud on 





No teate kll neid sotsiaalmeedias jagatavaid totraid teste, mille 99,5 % inimestest ra lahendavad. Mul on siin vastukaaluks ks pris ja eesti inimeste peal jrele proovitud ning tulemused on just umbes-tpselt sellised, nagu pealkirjas.

 Palun, millist nime te vasakul oleval pildil nete? Jah, see on nimi, see eelinfo oli ka kigil olemas ja see nimi on tiesti tavaline ja normaalne nimi, mitte mingi kummaline vaimusnnitis, mida ehk leidub mnel ksikul nnetul indiviidil planeedil ja mida isegi kikvimas Google nimena tunnistada ei taha. Ma allpool toon ra ka mned seesugused variandid, mis kindlasti iged ei ole, aga mida ma ngema olen pidanud. Kekiri on minu silmis loetav, lihtne ja loogiline, ei mingit konksu.

 Tna htul saabus aga ks filoloog ja tegi terve testt vigadeta ra! Saate aru - vigadeta! Tielik hmming prast kiki neid lootusetuid katseid erineva tausta ja erineva haridusega inimestega, kes kik leidsid, et "suht lihtne vrk tundus". L. mrkis stoiliselt, et tielik vimetus seostada omavahel erinevat infot. No, et loogiline oleks mingistki otsast, vastaks mingitelegi terve mistuse kriteeriumidele. Lihtsalt kirjutati les, mis dokumendis paistis, thed ja numbrid, neid mttega snadeks kokku panemata. Varasematel aastatel pole ikka sellist ikaldust veel olnud ja noh, see viimane, filoloog oli ka testi "meieealine". "Kas me testi anname siin kik oma vimetega suisa filoloogi vlja!?" ehmatasime meie. Kas on asi selles, et kekiri muutubki mingiks imeviguriks, mida ei loeta ega kirjutata enam? Enamik ju isegi ei trki, ainult kaabib srmega. Kas kunagi oleme meie need, kes kuvarist tntsiks jnud silmaga vanu ksikirju deifreerivad, sest keegi teine ei saa neist enam aru? Isegi siis, kui need on tuntud keeltes kirjutatud. Pole ime, et ma lpetasin ajaloo- ja arheoloogia teaduskonna, ise meldes, et mis seos kll meie erialal selle teaduskonnaga?! Paistab, et Aadu Must oli ettengelikum...

 Must pilv langes meie peade kohalt ldse ra tegelikult, sest selgus taaskord, kik hdad on kommunikatsioonis. Eee...meil on kahe ettevtte peale kuus inimest, kes teemaga tegelevad, aga ikkagi. Kik vljakidud jubedad arvud, kogused ja thtajad olevat suurte lemuste snul jama ja keegi ei teagi, kust need vlja ujusid, kik saab olema endiselt rahumeelne, roosa ja rmus. Kuna paistab, et meid tepoolest kimbutab kvalifitseeritud tju puudus, siis tnu taevale. Mis sest, et kvalifikatsiooni me ei nua.

 Kaudselt seoses sellega on mul ks murekene ka, nimelt ei saa ma t juures blogides kommenteerida (oo udust, mis elu see niisugune on!). Blogida saan, login kenasti Bloggerisse sisse, aga kui kommenteerida ritan, siis Firefox ei nita mulle seda pilti:


vaid Kommenteeri nimega Google konto, justkui ma ei olekski sisse loginud. Koduses Firefoxis ei ole seda probleemi. Keegi aimab, mis vrk viks olla? Kpsised kustutasin ra, logisin mitu korda sisse-vlja, vaatasin ega Firefoxis miski lisand blokitud ei ole.

 Valed vastusevariandid:
 Jelliol/Sellion/Jellius/Jellios/Ulsson/Milsson




 rkis  Marca     at  21:54    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, kool, t  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, veebruar 10, 2020



   
elad plikad 



Blogger peksab segast, ma ei saa oma blogis kommenteerida ja paistab, et ilmselt ei saanud vahepeal teiste omades ka, aga ma eeldasin (kasulikem asi siin ilmas!), et kllap blogipidajale mu kommentaar lihtsalt ei sobinud ja ta jttis selle avaldamata. 

 Mul on 16 raamatut listis "tahan lbi lugeda" ja juba oma kuu aega pole ma neist htegi raamatukogust ktte saanud, sest paistab, et ka kik teised inimesed tahavad neid lugeda. Jrjekorda saab ka jah panna, aga raamatukogu blogist selgus, et vhemalt hel minu soovitavatest on hetkel sabas 75 (!) inimest (elge veel, et raamatuid ei loeta!) ja enamasti juab saba minuni siis, kui kohe ldse ei ole vimalik raamatukokku minna. nneks on olemas Margaret Atwood, kes on hea kirjanik ja kirjutanud suure hunniku teoseid, mis ka meie keelde tlgitud on, seega, kui midagi vtta ei oska, siis tema peale saab kindel olla.

 Lugesin "Kassisilma", millel ei olnud ldse sisukirjeldust, aga selgus, et see rgib koolikiusamisest ja just tdrukute vaatepunktist. Raamat ise oli nii ja naa, ma ei oskagi elda tegelikult, miks ta mulle erilist muljet ei jtnud, aga teemat tahaks kommenteerida. Seal oli ks lause, mis mulle vga tpne nis, umbes nii, et "tdrukutega tunnen pidevalt, et pean ennast kaitsma, poistega seda teemat ei ole".
 Jaa! Nii on. Jumal teab, miks. No niteks, kui mees vaatab minu pool aknast vlja, siis ma eeldan, et ta vaatabki aknast vlja lihtsalt, kui seda teeb naine, eeldan ma automaatselt, et ta vaatab, millal ma viimati aknaid pesin...Kindlasti on olemas ka puhtusefnnidest mehi, aga kui keegi neist osutaks, et mul must aken, siis ma vastaks "ja siis? mis see sinu asi on?", tleks seda naine, ma hakkaks puterdama, kuidas homme just pidin pesema jne. On siin taga perekond? Ema oli see, kes kskis-keelas-kasvatas, isa tegi nalja ja mngis? Aga enamasti ju nii on. Kas mehi kartma ja nendega ebakindlalt kituma hakkavad need, kel kuri ja kamandav isa vi ka need, kel isa ldse ei ole? Mul on just vastupidi. Ja muideks, kui mni mees kitub minu jaoks "nagu naine" st, hakkab elamist petama, okeerun ma pris korralikult - ka sina, Brutus! Meestele ma ei pea midagi testama, naistele aga pean. 

 Raamatus on  philine pshholoogiline peedistamine, mis philiselt keerleb selle mber, et juhtiv kiusaja sisendab kiusatavale, kuidas too on "valesti" ja "peab end parandama". Nagu ma aru olen saanud, siis enamik pshholoogilisest vgivallast phineb sellel, ka perevgivald. Mul on seevrra vedanud, et nii lhedale pole ma endale kedagi lasknud, kellel minu suhtes muutmiskavatsused on ja noh, ma testi ei olegi kohanud htki vastassoost isikut sraste kavatsustega. Ok, kunagi ks kirjasber oli, kes minu jaoks arusaamatu koha pealt kraaksatas, kuidas mul polevat filtrit suu ja aju vahel, mis on mu meelest alusetu laim ja selle asemel, et omaks vtta, pdsin ma talle kirja teel selgeks teha, et ta eksib, aga tema lpetas suhtluse ldse ra st ma olen siiani hiritud, kuidas sai mind nnda valesti mista, mitte ei puista endale tuhka phe, meldes, miks ma ometi selline hlvik olen. Atwood toob oma raamatus phjuseks, miks sellistest suhetest ei lahkuta, suure vajaduse mistmise, spruse, lheduse jrele. Kiusatav tdruk on koolis uus, tal ei ole kedagi teist, kui see kamp, kes vahel kiusab, vahel armulik on.

 Teisalt see grupikuuluvuse teema on ikka olnud, see "mina olen ka tdruk, vtke mind kampa!". Ma olin ju kodune laps, kedagi ei tundnud, kui kooli lksin, sammusin siis petaja juurde ja tlesin, et ma tahan ka nende tdrukutega mngida, elge neile, palun, et nad mind mngu vtaks! Ilmselgelt jube kitumine, kigiti valesti. Prast, ksu peale kampa vetuna, tajusin ikkagi, et sattusin vihma kest rsta alla, ei mina osanud neid mnge ega tahtnudki mngida, mida nemad mngisid. Fake it, until you make it ei ttanud ldse. Ma ritasin edasi enam-vhem phikooli lpuni, kuni lpuks avastasin, et tegelikult on olemas ka minusuguseid tdrukuid, kellega on mugav ja loomulik suhelda, ma ei pea pingutama nende teiste heakskiidu nimel, sest seda ma ei saavuta iialgi.

 Olukord, mis selle mulle selgeks tegi, oli ks snnipev, kuhu kutsuti meie klassist kik va kaks "imelikku" plikat, aga nemad olid omavahel sbrannad ja ilmselt harjunud "paaria"-staatusega, minu sbranna, kes oli klassis uus ja trjutud ning MINA! Mismoodi? Kuidas mina sellesse kampa sattusin? Halloo, ma ju olen aastaid pingutanud, normaalne paistnud? Kas ainult selle uue sbranna prast? Ah, see on raudselt nnetu eksitus, ma lhen ikkagi kohale! No ja ma lksin sinna ja olin nhtamatu. Nad ei pannud mind thele, tegelesid oma teemadega, kihistasid ja kepslesid. Ma lksin ra ja keegi isegi ei mrganud seda, kndisin, pisarad voolasid ja mtlesin, miks ma ometi sinna ronisin, kui oleksin vinud olla hoopis koos selle sbrannaga, keda ka ei kutsutud. Pea kogu see kamp lks hiljem edasi reaalklassi ja ma isegi inertsist mtlesin, et lhen ka, "kik" ju lhevad. nneks andsin endale vimaluse valida tiesti uus klass, kus 90% uusi ngusid, kust leidsin ka sellised inimesi, kellega ma sobisin. Ok, vib-olla lks nii kaotsi mu karjr eduka insenerina (haa-haa) ja mandun nd siin humanitaarias, aga ikkagi.

 Ehk siis, sa ei pea kellelegi midagi testama, ole nagu oled. Samas, inimene on sotsiaalne olend, ta vajab oma karja - nende kahe vahel on vastuolu. On nneasi, millisesse seltskonda sa rnas eas satud, kas sellisesse, mis aktsepteerib vi sellisesse, mis ve vimuga muuta ritab. Vi oled titsa ksi ja nnetu. nn on leida omasugused! Mul hiljuti sbranna tunnistas ka, kuidas ta aastaid, aastaid ritas olla "normaalne" - olla selline nagu ks tdruk olema peab, mahavisatud aeg, enne kui leidis, et on ikkagi inimesi, kellele ta sobib sellisena nagu on. 

 P.S. Teemavliselt ja ise el plika olles - tule taevas appi, kuidas on vimalik, et pooled testijatest nevad seal, kuhu on kirjutatud tiesti normaalse kekirjaga "Julius", et see on "Jelliol" vi mingi sarnane vrdnimi?! Mismttes sa mtled, et see on loogiline nimi, mis viks kellelgi olla?! Ma saan aru, et Rgabert ja Dildomar ei pane enam kedagi kulmu kergitama, aga kamoon, testi ei teki mingit kahtlust vi?! Masendav. 


 rkis  Marca     at  13:58    34 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, kool, raamat, t, vrdiguslikkus  

 



laupev, veebruar 08, 2020



    
Miks ei tasu gripihooajal sigida ja muid murekohti 



Mul on aastaid see teema keelel olnud, aga ei ole julgenud kirjutada, sest noh, kki snan ra vi midagi (jaa, mina, "ei usu kedagi ega midagi", aga omakasu nimel ikka pingutan). Nd on hda kes ja vin rahulikult avaldada. Oh seda ndsust! Nimelt pole mu vanem laps viimased, vhemalt 5 ja pool aastat kordagi arvestavalt haige olnud. Ei olnud viimasel lasteaiaaastal ja ka kooli pole ma veel kordagi pidanud tendit kirjutama, nii et nd pidin vlja uurima, kuidas seda teha ldse. Meenus kunagine film "Purunematu", kus Bruce Willisel sama "hda" kljes oli, seal selgus muidugi, et universumi tasakaal - kuskil oli paha mees, kes kogu aeg katki lks ja siis Bruce oli see hea kangelane ja purunematu, kellesse hdad ei haakunud. Mis lpus sai, ei mleta.

 Nd siis on meil....nohu. Aga piisavalt rme, et minu arust ei peaks kooli minema. Palavikku pole ei mina ega tema peaaegu kunagi ninud, samuti paistame olevat immuunsed niteks tuulerugete suhtes (kaks aastat mllasid lasteaias, Mini ei saanud kordagi, mu ema vidab, et mina pole ka iial seda pdenud). Jhkralt haiged olime eelmises korteris elades, kus hiljem seina seest hallitus vlja tuli. Kui Mini sndis, olime mlemad mehega tiesti haiged, hiljem isegi snnitusmaja personal ksis, kas oleme vimelised beebi eest hoolt kandma, mees lebas perepalatis teki all ega liigutanud ka end, kui arstid ringi kisid. Ma ei mleta, kas siis ka mingi ldine epideemia ringi kis, aga varakevad, vabalt vis olla. Mikro sndides oli haigla igatahes karantiinis. Ma ei tea, miks ma otsi kokku ei pannud ja sellest ppust ei vtnud ning sel aastal Mikro snnaks mngutoa kinni panin? Pidu katku ajal? Snnipeva peval oli lasteaias 18st lapsest kohal 6. Snnipevale tuli 14 kutsutust (ei ole vahetegija lapsevanem, lihtsalt liitrhm ja alla 3-aastaseid ei hakanud kutsuma koolieeliku peole) 6+ ks llatusklaline. nneks snnipevalaps ise ei kurvastanud (tal pole enne htki "suurt" pidu ldse olnud lihtsalt), kuigi minu igikestvaks hmmelduseks suur osa inimesi siiski ei pea vajalikuks enda mitteilmumisest kuidagi teatama, isegi kui kutsel vastav mrge. Lubasin, et olgu see viimane kord, epideemiate ajal sndinud ei saa endale lihtsalt snnipevi lubada.

 Mul endal ka nohu nd, istusin sel 3 ja 4 vahel leval, valutasin pead ja manasin esile musti stsenaariume, sest noh, rasnumine eks. Kaeblesin siin ju, et vhe td jne, nd siis selgus, et detsembrist saati lubatud uus klient tuleb nd ja kohe ja ennustatud 2000 faili asemel ndalas tuleb 1000 pevas ja 24 tunnise thtajaga. Loomulikult on suurem osa aasta lpus vrbamiskonkursil ootele pandud inimestest endale t leidnud vi niisama kttesaamatud ja kuna kommunikatsioon on meil ka tielik 0, siis osalt on signaalid, et pris kindel ikka ei ole see leping kliendiga ldse, seega ma ritasin ktte saada neid, kes ei peaks meile tle asumiseks end vanalt tlt lahti vtma. No mne sain ka, ma olen 15 aastat seda td teinud, me kik oleme ja seetttu ilmselt vimetud t keerukust adekvaatselt hindama, aga ilmselgelt ei ole see GoWorkaBiti stiilis "inimene tnavalt trkkima panna" t nagu lemused arvavad, sest noh...Inimesed ei saa uue programmi toimimisphimtetest aru, ilmselt eeldatakse mingit "paberilt Excelisse" varianti, mitte poolintelligentset ssteemi. Inimesed ei julge ksida, kui nad aru ei saa, soperdavad jumal teab mida, vljundfail tuleb nii pekkis, et me ei saa isegi aru, kuidas niimoodi saab teha, et hte lahtrisse tidetavad andmed on teises, klikitud on suvaliselt errorkoode sisse jne. Kui sul tuleb mingi arusaamatu asi ette, siis sa ju ksid abi, mitte ei vajuta suvaliselt "yes"? Inimesed, kes saavad programmist aru, ei suuda lugeda kekirja vi loevad kekirja vaatamata suurt pilti ja loogikat kasutamata. No, et lapsel ja vanemal peaks ikka olema sama perenimi, mitte thevrra erinev. Et e-mail on sageli seotud inimese nimega, mitte laest vetud thekombinatsioon. Et tavaliselt inimene tellib he foto endale, mitte seitse hesugust, kuigi number he vib kirjutada nii, et see neb vlja nagu 7. Et trn thendab, et inimene soovib hte toodet. Jumal kll,  mida me teeme niimoodi!? 15 faili sisestamiseks lheb neil 45 minutit, mul alla viie. Ok, kiirus paraneb, programm on pitav, kui juletaks ksida (kes ei julge kohe, ei hakkagi julgema), aga loogikat mrkama ppida ei ole vimalik, seda olen ma aastate jooksul ppinud. Teisalt paneb see mind mtlema sellele, milline paganama "maa sool" me siin kolmekesi oleme. Kahjuks ei paista keegi teine sellest aru saavat. Et varem olevat seda td teinud mingid ajutiselt sisseostetud tbid Rootsis - kuidas? Ma tahaks nende kvaliteeti nha. Kas asi on selles, et nemad tegidki seda paberil ja suurt osa inimesi hirmutab arvuti? Rootslased on targemad kui eestlased? Noh, igatahes on nd ilmselt kriips peal meie mnetunnistel tpevadel ja saab "rmsalt" letunde vihtuda, sest me oleme siin nii paganama asendamatud.

 Miks mulle tundub, et see aasta on kuidagi eriti "imeliselt" saabunud? Miks kik s*** korraga selga peab vajuma? 

 Vabandage, aga kas see on seal koolnud kukk prgiauto katusel? Meile tundus kll, a kuda ta sinna sai? A miks nii?







 rkis  Marca     at  22:51    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, t  

 



laupev, veebruar 01, 2020



    
Seks ja vgivald - Virginie Despentes. Vernon Subutex1 





Ma nii tahtsin, et see raamat mulle meeldiks! Melda vaid, siin on ometigi lause: "Talle meeldisid bndid nagu L7, Hole, 7 Year Bitch ja muud jubedused, mida ainult plikad kuulata suudavad."(lk 37). Jaa, ma tean, isegi kige karmimad mehed vrisevad minu lemmikute ees! Stiililt Nick Hornby kohtub Michel Houellebecq' iga, viimast on Despentes oma eeskujuna ka maininud. No see briljantne liguke niteks:

 "Naised arenevad vanusega edasi. Nad pavad endaga toimuvat lahti mtestada. Mehed jvad kangelaslikult samasugusteks ja kivad siis korraga alla. Mida vanemaks nad saavad, seda enam seostuvad armastus ja seks neil lapseplvega. Nad tahaks tdrukuliku vlimusega naistele lapsikut juttu ajada, teha lollusi nagu koolihoovis. Mitte keegi ei viitsi vanamehe himudest kuulda, liiga piinlik on." (lk 46) Pakun, et Houellebecq oleks sunnitud noogutama.

 Aga mingil hetkel sai seda kike liiga palju. Jah, autor oskab  oma karakterid huvitavaks kirjutada, aga ikkagi hakkavad nad omavahel segi minema, sest olgugi, et see on muljetavaldav lbilige Prantsuse hiskonnast - lirikas paheline pankur, kes peab end mssajaks, heroiinile poja kaotanud vanaproua, naisepeksja, rikka prijannaga abielus lbikukkunud filmireissr, pornostaari ttrest moslem, H&M-i mjast paremrmuslane, arengupeetusega kerjusnaine jne jne, on nad kik mingil moel nnetud ja dsfunktsionaalsed. Ja olgugi, et sa mistad, jah sellised inimesed ongi olemas, siis kaasa elada on neile kllaltki raske, sest sisimas sa ikkagi ei mista neid. Nad ehk annavad he omaprase lisanduva vaatenurga elule, aga see on ka kik, sa tead ju niikuinii, et "igasugu vrakaid eksisteerib." Mis mind kige rohkem ttas, oli aga see, et mu meelest on Despentes natuke nagu kinni jnud oma vanadesse hilpudesse, mis tema puhul on siis vist pigem eevalikond, nimelt ttas ta varem seksitstuses. Sugutung inimeste kitumise peamise motivaatorina on mu meelest sgavalt lehinnatud. Punkt. Ma ei viitsi enam lugeda kiki neid Houellebecq'i ja muude trendikate kloone, kes sellele altarile oma tid ohverdavad.

 Kige raskemasse olukorda asetab ennast inimene, kellel on teistelt midagi vaja. Ta ei saa ilma sltumata hakkama. Jah, tnu rahale oleme me kik sellesse vastastikuse sltuvuse ringi tmmatud - ei ole vimalik kike eluks vajalikku ise luua ja kasvatada, kuldmune ka ei oska muneda, aga rahata maailmas hakkama ei saa. Seda sltuvust saab kuidagi endale talutavamaks muuta, vhemalt siin maailmaosas, kus ametlikult orjatd ei esine. Aga seada end sltuvusse lbikimisest teiste inimestega? Mille nimel? Et saada keppi? Vabandage mind, aga hea seksi jaoks ei ole vaja teist inimest. Teine inimene on pigem ebausaldusvrne muutuja, taevaliku seksi asemel vib hoopis igasugu jama otsa sattuda. Jah, inimene ei ole harjunud ksindusega, lhedust tahaks, oleme harjunud koopas klg klje krval sooja saamiseks magama, aga lhedus toimib mu meelest muul tasandil kui seks. Pidevalt mda linna keppi otsides lhedust ju ei saa, aga millegiprast teevad selle vea kik need tnapeva moodsad kirjanduskangelased. Ja siis prast kannatavad. Lhedus saab tekkida vaid kahe ksteisele meeldiva (ja mitte ainult fsilisel tasandil!) vabatahtlikult koosolemist nautiva inimese juures. Teine teema on juba see, et ma ei saa ldse aru, kuidas saab suvaline inimene fsiliselt ligitmbav olla ilma teda tundmata. Raamatutes juhtub seda pidevalt mlema soo puhul. Vaadata jah vib, aga omale koju voodisse vedada selline? No ei. Mulle tundub, see "issand, ma tahan teda ja kohe!" ikkagist kompensatsioonimehhanismina madalale enesehinnangule - "ma pean ta saama, et testada endale, ma meeldin inimestele, nad tahavad mind." ldiselt, see probleemistik on kuidagi igav ja raleierdatud.

 Pnevaim tegelane raamatus on minu jaoks naisepeksja. Jah, ma riskin jlle selle vgivallaigustaja tiitliga, aga sellega on mind ennegi prjatud, ma ei vsi kordamast, et ei igusta, pan vaid lahti mtestada.

"Sa lid oma naist? Kas ta pettis sind vi?"
"Sa ei l oma laste ema selleprast, et ta midagi halba teeb. Sa ld teda selleprast, et sa oled vgivaldne." (lk 253) 

"Kui ma vgivallast loobun, siis mis mulle alles jb?" /.../Millal ta veel saaks tunda, et ta on elus, et tal on oma nahas hea olla, kui tal enam viha ei oleks?" (lk 244)

 "Minu probleem on selles, et ma pole ldse suitsiidne. Muidu ma teaks, mida teha tuleb." (lk 254)

 Mulle tundub see reaalne. Mida sa teed sel juhul? Inimene ldiselt surub enda ebameeldivad ja ldise, lubatud kuvandiga vastuolus olevad kljed lihtsalt maha vi siis pab neid igustada ning ilustada. Raamatu naisepeksja ritab seda kike samuti, kuni hetkeni, mil kaardimajake kokku kukub ning tal ei j le muud kui tunnistada, et jah, oligi klassikaline koduvgivald, ei mingit "meie olukord on teine"; "see ei ole nii hull". Erinevus teiste teraapias kohatud meestega on temal see, et ta vtab vgivalla omaks, ta ei hakka arvamagi, et paraneb ning leiab, et kik need teised, kes vidavad end paranevat, lihtsalt valetavad, milles ma pakun, on tal ka igus. Sa ei parane, sest see on sul loomuses ja seda ei muuda. Kui end ra tappa ei suuda ja eralduses elada pole vimalik (proflaktika mttes vangi ei panda ju), siis mis teed? Tp hoiatab inimesi enda eest, aga vana tde on see, et tde ei usuta, aususega pole harjutud, selline inimene tekitab vastupidi huvi oma isiku vastu. "Ah, kllap sa valetad, dramatiseerid le, ige peksja ei tleks iial, et ta peksab, sa oled nii nunnu!" Hakata ennast meeldivalt hvitama? Nagu Bukowski tles (videtavalt): "Leia, mis sulle meeldib ja lase sellel end tappa!" Raamatu naisepeksja kavatseb end surnuks juua. Ma ei oska ausalt eldes midagi targemat vlja pakkuda.  


 rkis  Marca     at  21:58    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika, raamat  

 



neljapev, jaanuar 30, 2020



   
Mina pean sambat tantsida saama 



Miks mina maale elama minna ei saa? Mulle vaikus sobib, isegi kauem kui poolteist peva, tegelikult sellist "maad", kus naabreid mberringi ei ole, vga polegi kogema sattunud, aga...Maal ju ei toimu mitte midagi! Vi noh, miks ei toimu, rahvamajas ikka mni pidu ja raamatukogus kohtumine kirjanikuga, aga mina tahan melu, anonmset melu. Mitte nii, et igal pool samad nod, ma tahan vaadelda inimesi nagu loodust.

 L. ikka vahel ajab mingit maale kolimise jura ja nii hobi korras sidame vahel lbi vikeasulate, kus paneelikates mitu vineeriga kinni ldud akent - siia tulemegi, saame odavalt korteri, elame toetustest ja muu Viive 46. Maat pole meile kummalegi kontimda, L. tahab selleprast linnast ra, et siin olla inimesed ja ta identifitseerib ennast endiselt kui "maapoissi". Ma ei saa sellest hsti aru, tema maa ja minu linn lapseplves olid pmst samad asjad - eramajade rajoonid, mida lihtsalt hel piirasid pllud ja teisel linn, kuhu lapsel toona eriti asja ei olnud. Ta kipub ra unustama, et just sellised kohad on "inimeste" osas kige ttumad, puudub anonmsus, levib klat. Linnas on anonmsus kindlasti suurem kui maal. Inimestest psemiseks on lahenduseks ikka pris mets, aga see ei ole siiski reaalne, sest me teame, et tahame "peol" kia. Metsa pidu ei tule. Isegi mutionul lks kest ra, inimestel lheks veel kiiremini.

 Ma pole nd kuu aega "vljas" kinud, udne! Lihtsalt htegi normaalset pidu ei ole kuskil olnud ja noh, me ritame nagu kokku ka hoida, auto on siiani paranduses.

 EDIT: Raev, raev! Auto olla valmis saanud, noh, proovisidul purunes taas turbo, seekord ainult osake siiski, mitte pris selline laks nagu suvel oli ja mille le siis ohitud sai. Seekord kigest nii oma neli ja pool tonni korstnasse kirjutada, ma oleks vinud vhemalt pilti teha, kui selles rahas suplen, nd pole mul midagi, lihtsalt see sama vana auto on tagasi. Ma ei vi.

 Aga tagasi teemasse. Ma ei rgi klubidest, neid ma ei salli, lihaturg, kus muusika on nii kvaks keeratud, et suhelda ei saa, aga mulle meeldivad heade esinejatega kontserdid ja prast istumine mnes baaris. See on eluliselt vajalik. Ma ei saaks kuhugi pllule kolida, kiks sealt taksoga linnas vi? Ei, "vljas kimise" oluline komponent on vastu hommikut koju kooberdamine, inimpopulatsiooni vaatlused sel teekonnal jne. Ma armastan elu! udne muidugi, minuvanune inimene peaks ikka kodus koristama ning kaubanduskeskuste klastamisega rahulduma, issand, lapsed ka veel sellisel, need tuleks kohe ra vtta! "Muidugi kige vljas kuni veel saate!" kohustas aga mu 90-aastane voodihaige vanaema ja tema suhtumine meeldib mulle rohkem. 

 Ilmselt suunab mind ka harjumuse jud ja kaunis nostalgia. Nimelt veetsin ma pea kogu oma keskkooliaja baarides. Siis kll enamasti pevasel ajal. Meie "kodubaar" Manhattan (praegune Kivi Konsum...) avati kuskil kaheksa paiku (!) ja nii me jalutasime kooli juurde ainult selleks, et seal avastada, kuidas jlle mingi kontrollt tulemas, milleks ppimata ja seadsime sammud baari. Ma testi ei tea, kuidas vis toona keegi htul kodus arvata, et me sellise lehaga koolist laekume, sest siis ju veel suitsetati siseruumides ning me ise tegime seda ka, sest enamasti peale tee ja sigarettide eelarve baaris muud ei vimaldanud. Helesinine LM ja karamellitee. lu maksis 8 krooni klaas, seda sai ka vahest endale lubada, kui vanemad olid kooli jaoks sgiraha andnud. Koolis sime puudujate talongide eest, sgiraha kogusime olulisema tarvis. Peagi laekusid baari kshaaval ka kik muud luuseritest sbrad ja alati oli huvitav. See kik on tnases ekooli ja range vanemliku kontrolliga maailmas meldamatu. Vaesed lapsed! Korra vist ritati mind koolis korrale kutsuda, et niipalju puudumisi, viskame vlja, aga teadsin, et see vaid nri hvardus, sest hinded olid mul rohkem kui korras - tegin ju kik td siis, kui mulle sobis, mitte siis, kui petajale, paljusid jledaid asju ei pidanudki kunagi jrele tegema. he korra varastasin puudujate peviku ldse ra, hvardati kll, et see tuleb vlja, aga no kus ta tuli siis...Oh, olid alles ilusad ajad! 


 rkis  Marca     at  21:16    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, kool, koomika, muusika  

 



esmaspev, jaanuar 27, 2020



   
Olemise ilu 



Kinosaalis ei ole vist kunagi nii vaikne olnud, kui selle filmi "Fred Jssi. Olemise ilu" ajal. Meil olid lapsed kaasas ja hel paaril veel ning isegi pisemad, kui meie omad, aga keegi ei nihelenud ega sosistanud, ei krbistanud popcorniga ega luristanud cocat. Teisalt, seda filmi vist actioni-otsijad vaatama ei lhegi?

 Ma kohe tlen ra filmi suurima miinuse - vrratu visuaal segab natuke teksti svenemist, sest selle, mida Jssi rgib, tahaks endale kuhugi salvestada. Ta rgib kui inimene, mitte kui loodusuurija ja selles on suur mte. Talle, kui inimesele on oluline ilu, mida ta enda mber neb ning ta lihtsalt soovib seda teistegagi jagada. snagi elementaarne ja ehk ka inimlik? Teisalt, see klg inimeseks olemisest on meil kuidagi tahaplaanile jnud. Mind llatab, et me peame rkima sellest, kuidas niisama olemiseks tuleb aega vtta, et ei ole vaja endale mingeid eesmrke seada, igete sihtideni viib meid oma sisemise tunnetuse jrgimine niikuinii. Pigem on olulisimaks inimlikkuse tunnuseks saanud hoopis ahnus. Jssi tsiteerib M. Gandhit, kes tleb, et maailmal on piisavalt kigi vajadusteks, aga mitte piisavalt kigi ahnuseks. Vidab see, kellel on surres rohkem asju. Mitte see, kes vrtustas oma elu lbi ilu nautimise. Ma ei taha ju surra mitte selleprast, et mul veel ei ole seda ja toda asja, vaid selleprast, et ilmas on veel midagi vrt vaatamist. Jssi tleb, et tema nneks enam seda ahnusest paljakstarbitud maailma ngema ei pea. See on filmi kurb allhoovus. Ega seda rohkem kui he korra ei mainita, seda ilu kaduvust, aga klama ta jb. 

 Filmi visuaal viib meid sinna, kuhu tavaliselt vaatlejana ei satuta. Olete te viibinud hetke juures, mil j hakkab varakevadel jel esimest korda liikuma? Vi ninud ja kuulnud lehtede langemist sgiseses metsas, lume kukkumist puudelt, jalutanud kuuvalges laanes? Ninud kopraid vi vesipappi tegutsemas? Hled lindistas muuseas Fred Jssi juba aastaid tagasi, need on filmile osavalt klge poogitud. Ma ise veel mtlesin, et huvitav, kuidas on filmilt vlja ligatud kaameramehe sammud ja drooni prin, kui me ometi kuuleme looduse hli. 

 Tegelikult ei pea see ka ldse just loodus olema, milles ilu leida. Inimese loodud arhitektuur vib samuti meelilendav olla, kui seda thele panna. Kaunilt projekteeritud linnaruum, ajaloolised hooned, kaunid kohvikud, millest rahulikult istudes aja mdumist jlgida. Mitte mingid funktsionaalsed kuurid, kus kia ttamas, smas ja magamas. Karbid keset pldu. Kust tulevad kik need inimesed, kes tahavad ainult teada, mis materiaalset kasu millestki saab, kus midagi toimub ja hakkavad nihelema, kui viis minutit "niisama passima" peavad? Ise on veel uhked ka, et nemad ked rpes ei istu (Kivirhki tpilised eestlased tulevad meelde), on see ikka kiidetud tkus vi hoopis hale ahnus? Viie rikkama riigi hulka, peaasi, et naabrist parem? 


 rkis  Marca     at  09:58    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film  

 



kolmapev, jaanuar 15, 2020



    
Maailm minu lul* 



Jri Kolgi novell "Ada", loetagu, hirmus hea.
 Selliseid asju peaks vist Facebookis jagama, aga ma ei taha. Hiljuti keegi kuskil rkis, kuidas tema kavatseb igasugu vaiksed jllitajad oma sbralistist ra kustutada, sest mis see siis olgu - vahivad, aga ise ei panusta! Ega siis Facebook selleks ei ole meldud, et seal niisama konutada, kaastd tuleb teha! Mina ei pane oma tite- ja kassipilte, vaktsiinivastaseid leskutseid ja sgavamttelisi tsitaate sinna mitte niisama, vaid ikka selleks, et miskit vastu saada. Kont kondi vastu!
 Mul on FB-s kll vaid ca 180 "spra", aga hda on selles, et ma tean neid kiki ja mul on kole komme hakata mtlema umbes nii, et ok, sber K.-d see ehk huvitab, aga seda vana kirjaspra ilmselt mitte ja no hoidku veel too sugulane vi lapse petaja, tema seina see ju suisa risustab! Ei hakka mina hid inimesi ttama, panen parem blogisse, mida loeb jumal-teab-kes, aga ma vhemalt ei pea muretsema, ise vastutab, kui siia lugema satub.

 Inimeste veebiharjumused on ldse minu jaoks kummalised. No kik need inimesed, kes siia ra eksivad, niteks. Ma nen palju on lugejaid lbi feedly, aga rohkem on ju neid, kes niisama kuskilt lbi astuvad. Miks? Mina ei astu tavaliselt mitte kellegi blogist niisama lbi. On need, keda ma loen ja kik. Vahel kui viidatakse vi blog.tr.ee-s (jah, ma siiani kasutan seda aktiivselt, kik lejnud kodumaiste blogide loendid on mu meelest haledalt lbi kukkunud, ainult see vana, mis inertsist ttab, toimib endiselt) tundub midagi olulist olevat, siis satun mnesse vrasse kohta ka. Aga et ongi inimesi, kes kivad hest blogist teise inimeste blogrollides olevaid linkepidi? See on ju kohutavalt ttu?! Ja ometi tuleb sealt suur osa liiklusest.

 Vastutusest veel, olen siin kaks peva trapi kuulanud, ilmselgelt need 68 minu jlgijat Last.fm-is seda ei oodanud, keegi neist pole kordagi kuulanud htegi neist noortest emodest, keda ma siin ketran. Suunamudijamaterjali minus pole, mind kisub ikka mitmesse suunda korraga, ei sobi selline teistele teenitajaks. "rge kige mu jrel, olen ise ka eksinud" vi kuidas see tekst t-srgi seljal oligi.

 Miks ldse end vastutavana tunda? Ma pidevalt maadlen selle probleemiga ja olen judnud ainult niikaugele, et vahel nnestub endale selgeks teha "kll kik kuidagi laheneb, see pole AINULT minu probleem", sest miskiprast ma tunnen, et kik asjad on eranditult AINULT minu kraes ja suisa llatun, kui keegi vabatahtlikult kaasvastutust tajub vi lihtsalt nendib, et "kik saab ju korda?!".

 Praegu niteks tunnen ma end sdivana selle karja inimeste ees, kes meile tle kandideerisid, et noh, mul on siin see riisutud koor, mingi 15 kodanikku, kellele ma veel ei saa ra elda, sest pole tpselt teada, kas peaks nad testile kutsuma vi mitte. Nad kik ootavad seal kusagil, sltuvad minust! No ja siis meenub, et mina ei ole kogu meie ettevte, mina ei ole tingimused, mis tulenevad klientidest jne. Mina olen lihtsalt snumitooja!
 Lastega oli sama asi, ma alati hullult llatusin, kui tuli meelde, et neil on ju isa ka! Enne seda olin judnud alati pikalt ennast haletseda, et kuidas ma kll ometi hakkama saan ja siis keegi tles, et teeme nii vi naa. Ohhoo! Sa ka siin! Kuidas ma su ra unustasin!? Ja kohe oli mure kui kega phitud. Ma ei ole harjunud delegeerima, kahman kik endale. Seal, kus teised inimesed veel ei negi muretsemise kohta ("eks lheb seegi mda, mis me ikka teha saame"), olen mina juba kmmekond udset stsenaariumi omas peas valmis vorpinud. ks paganama rev eit olen.

 Emorppi teilegi, mulle meeldib. Kuidagi "pris" muusika, tavalised inimesed, tavalisest elust. Mulle meeldib see 48-aastase Adam Westoni kommentaar video all I can totally understand the importance of the lyrics and the actual music is genius. At my age it's nice to find out that some new music actually satisfies me. 




 Ja totaalselt muul teemal...
 Mikro teatas eile, et ta olla lasteaias petajalt ksinud, kumb tollele rohkem meeldib, Lenin vi Stalin? petajale meeldis Lenin rohkem. Tiia Toometi "Vaja aja koolilood", mis muud. Ostsin lastele, et ise lugeda saaks. Toometi "Kodused asjad" oli lapseplves mu suur lemmik. Vi oli see "Vaja aja lood"? Need on mu mlus hte sulanud, ilmselt olid mlemad head. hes neist olid pildid kigist vana aja jtistest ja klaaskuulidest, millega mngiti. Mletan, et mulle tundus selle phjal vana aeg hoopis parem kui see 80ndate lpp, kus ma elasin.

 *Tiesti ootamatult sain kalambuuriga hakkama 


 rkis  Marca     at  14:14    30 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika, muusika  

 



teisipev, jaanuar 14, 2020



   
Pildikesi telust 



Mrkasin hiljuti kahte sarnast tkuulutust - sama oli ettevte, sama oli positsioon, ainult et hte ttajat otsiti Tallinnasse, teist Tartusse. Tallinna kuulutusel oli palganumber juures. Kommentaare pole vist vaja.

 Otsisime siin just ka ise hte inimest. Panime palganumbri juurde, et kellelgi asjatuid illusioone ei tekiks. le 300 kandidaadi laekus hele kohale. Inimesi oli igasuguseid, tepoolest tiesti seinast seina igas mttes. Uskumatu. Nme on see, et hetkel pole ldse kindel, kas meil seda inimest ldse vaja ongi. ldistus: inimesed ei taha tegelikult ttada kusagil teeninduses, nad tahavad sooja kontorisse arvuti taha.

 Ilmselt tuleb siinkandis elades mugavast tkohast kmne knega kinni hoida. Mida lisaks pakutakse? Tna pakuti niteks aktimodelli td foto jaoks, 45 eurtsi saaks. Mhmm, ma vist mtlen veel...Muuseas, oma tkarjri ma alustasin kunstikooli modellina, mitte aktina kll, toona sain umbes 190 krooni selle eest, tundus ja tundub siiani parem valik kui 45 euri palja pee eest.

 ks arulage klient tahab iga trkivea eest valurahaks 40 eurtsi saada. Mingu ta ka puu taha! Teate ka, kui paljud inimestest suudavad he ja sama blanketi peal omaenese nime kolm korda erinevalt kirjutada? Tee siis selgeks, on see trkiviga vi loll klient. Prast ikka lb ksi kokku, et "mina ometi niimoodi ei kirjutanud, eks need tuhmid idaeurooplased mul selle dokumendi ikka ra solkisid!" Teisalt, preili perfektsionist minus hrub selgelt ksi. 


 rkis  Marca     at  22:08    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



phapev, jaanuar 12, 2020



    
Kazuo Ishiguro. Kui me olime orvud 





Kirjanduses kasutatakse terminit "ebausaldusvrne jutustaja", mis on iseenesest veidi problemaatiline, sest kas tegelikkuses ldse eksisteerib mni jutustaja, kes oleks tielikult aus ja mlumoonutustest vaba, kas keegi saab olla enamat kui vaid subjektiivne tema ise, erapooletult objektiivne?

 Raamatuid lugedes me enamasti siiski eeldame, et lugu juhtus tpselt nii, nagu seda meile serveeritakse. Ma ei tea, miks. Kui jutustaja trikitab, saame me sellest tavaliselt ka juba esimestel leheklgedel aru, sageli on sel juhul minategelane kas laps vi siis mingit sorti eripraga tegelane. "Kui me olime orvud" esitleb end meile aga kui detektiivilugu ning esmapilgul ei leia siit midagi mistusevastast. Mne aja prast avastad ennast aga keset unengu, sellist, kus kik on unenoloogika jrgi korras, aga ometi sa saad aru, et asjad ei ole pris nii nagu nad olema peaksid. Mistad, et eesmrgid, mille poole peategelane pdleb, on saavutamatud, inimesed, keda ta kohtab ebaloogilised ja leldse tunnetad iga rakuga, et kik sumbub ebanne, ometi lheb peategelane kike seda thele panemata ikka edasi. Nii nagu unengudes, kus siht on silme ees, aga sa tead, et iial kohale ei jua. See viks olla ttu, kui see ei oleks nii osavalt kirja pandud ja ka sgavamtteline. Ilmselt on see suur risk, kirjutada selline raamat, mida pinnapealselt lugedes vidki end avastada hes tiesti ebaloogilises detektiiviloos ja pettuda. Mulle tundub, et pris mitu arvustajat ongi selle pealispinna nge linud. Vib-olla ei tasuks seda lugeda Ishiguro esimese romaanina, vaid alustada mnest muust, siis peaks olema selge, et autori lemmik uurimisteema on inimmlu ja selle vime moonutada, varjata ja petta.

 Antud lugu, nagu tegelikult ka pealkiri viitab, keskendub lapseplvele ja selle olulisele rollile inimese elus. Autor paigutab oma tegelased keset prdelisi ajaloolisi sndmusi (Teise maailmasja eelmngust Aasias siinkandis ju ka vga palju rgitud ei ole, selles osas on jutustaja usaldusvrne  ning ajalooline taust on raamatus huvitav ja informatiivne) ning pab lbi selle nidata, kuidas enamasti paikneb meie isiklik turvasaar just nimelt lapseplves ning me tegeleme sinna tagasiprdumisega aktiivselt kogu elu, iseasi, kas see ka tegelikult vimalik on. Me elame illusioonis, et minevik on kusagil konserveerituna tallel ning sinna on vimalik naasta. Me usume, et nostalgia aitab mletada, aga palju me tegelikult mletame?

 "Kui me olime orvud" tegelik lugu peitub metatasandil, romaani tegevusliinid on pigem dekoratsioon, samas need kaks ka tiendavad teineteist ja segadust tekitab seegi, et erinevalt mitmest teisest autori teosest, on sellel konkreetne lpplahendus olemas.  Ometi jb tunne, et olulisem on siiski see, millest ei rgita. Kui me ei ksiks "miks?" ehk olekski meie elud samasugune unenoline ja ebareaalne kulgemine nagu peategelase oma, kes oma otsuste tagamaid tutvustama ei kipu. Kas selle tttu, et ta on endas kindel vi hoopis selle tttu, et ta luiskab? Vi tahetakse meile nidata hoopis seda, et tegelik elu vrdubki suures osas unenoga, kuna me lhtume eeldustest, mida me ei mleta, minevikust, mis on meie peas kummalise kuju vtnud ega sarnane sellega, mis ta tegelikult oli. Ja isegi kui me seisame kikuval pinnal, on meie olukord siiski tunduvalt parem neist, kelle minevikus on lahtiseid otsi ja vastamata ksimusi - sellise dilemmaga inimesel on vga raske elada olevikus, samas ei saa ta  ka prduda mineviku poole, sest see on lplikult linud ja muutunud.

 Vga huvitavalt kirjutatud romaan. Ilmselt nuab seesugune metatasandit arvesse vttev stiil erilist vilumust kirjutamisel ega ole igahele jukohane. Tekstiline kunstiteos ja sellena kindlasti vrt kirjandus.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  21:37    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat, style  

 



phapev, jaanuar 05, 2020



   
Tippkiskja kannatused 



Ma ei tea, kuidas teiega, aga mul on kll hea meel, et oleme inimkonna arengus judnud nii kaugele, et vhemalt osale inimestest lhevad korda ka loomade kannatused ja nad pavad nende rahoidmiseks midagi ette vtta. Ei saa elda, et ma oleksin ise loomade heaks viimse kui sendi nus ra andma ja oma kodu hoiukoduks muutma vi teeksin alati kige keskkonnasstlikumaid otsuseid, vegan samuti ei ole, aga ma olen tiesti nende poolt, kes on. Just eetilistel kaalutlustel siis, et vhendada teiste kannatusi ja surma. Isegi kui ko laiemas plaanis jtkusuutlik ei ole, siis ilmselgelt on positiivne see, kui me natukenegi vhendame liha tarbimist vi pame mitte osta kaupu, kus sees niteks palmili vms. Mul ei ole kll ka mingeid kogemusi nn vitleva veganluse vi lausa kofaismiga, aga pakun, et enamikul siin Eestis ei ole.

 Just seetttu ongi minu jaoks ebamugav kuulda arvamusavaldusi stiilis "tna jlle oli poes mingi idioodist toidujlgija, vahtis seal luubiga koostisaineid ja ajas npuga pis jrge!" Nojah, aga las ta oli siis? kki oli tal allergia? kki uuris hoopis mnd retsepti veebist? Kuidas ta sulle ette ji, et sa niimoodi reageerid? Mina nen seoses lastega palju rohkem neid inimesi, kes toidavad oma jreltulijaid peamiselt krpsude ja kommidega, keda ei huvita, et lapsed on nhtavalt lekaalulised ja allergilised, kes laiutavad ksi, et laps ei s koolis ega lasteaias, sest noh, ta pole harjunud suppide ja putrudega, kastmedki on kahtlane vrk, salatist rkimata.

 Vi siis "need lollakad loomakaitsjad, Eesti ajal kandsid kik daamid naaritsakasukaid ja keegi ei kobisenud, see on alati nii olnud! Mitte, et ma loomapiinamist igustaks, aga no need tehiskarvad on ju lihtsalt ko-le-dad!" Mu aju trgub selle koha pealt, et sinu igus ilule kaalub les looma iguse elule? Ma saan aru jahindusest, aga karusloomafarmid on siiski tiesti tarbetu julmus. Loomi on alati piinatud, milleks peatuda nd?

 Ma ei saa just sellest reaktsioonist aru, et vrdjad on need, kes pavad midagi muuta. Mulle tundub, et see on kaitsetaktika, et ise ometigi muutuma ei peaks. Vi tunnistama, et kki kik mu valikud ei ole just parimad olnud. Aga miks peab alati eksimatu olema? Lihtsam oleks ju mber melda, eriti kui enda arvamuse juurde jmine sellise vastureaktsiooni tekitab. Mulle meenutab see olukorda, kus keegi kritiseerib mingit sinu valitud asja ja siis tunned endas kohustust seda miskiprast kaitsma asuda, niimoodi hsti teravalt, stiilis "ma tean, et sa arvad, et kik, mis mina valin on saast ja mina olen ka su silmis saast, jah! Tunnista les!" Ise ka prast imestad, et kust see jama nd tuli. Ma vin ju ometi tunnistada, et ma ei ole ideaalne, ma ei tee alati parimaid valikuid, olen teinud halbu otsuseid ja tean, et saaks paremini. Mis ei thenda, et ma tulevikus kindlasti nd ainult paremini teen. Ma ei pea ju sdistama eetilisemate valikute tegijaid selles, et nad justkui minu halbu valikuid mulle nina alla pavad hruda.

 Aga vib-olla on see kik minu fantaasia vili ja tegelikult lihtsalt meldaksegi, et veganid ja loomakaitsjad on mingi ullikesed, ilma igasuguste kahtlusteta?

 Hoopis etem kui kellegi lolliks tembeldamine, on mistlik arutelu. No niteks sai hiljuti rgitud kanadest. "Peaks ikka oma rahakoti peale vihane olema, kui neid komune ostan! Mingid kanad?! Mtleks!" Pidada aga olema nii, et rrekanade munad ei ole sugugi etem variant kui puurikanade munad, seda siis tstusliku farminduse puhul. Nimelt olla rrekanade puhul rohkem konkurentsi pesakohtade prast, kanad nokivad ksteist surnuks ja tallavad jalge alla, (Houellebecq oma viimases "Serotoniinis" muide mainib kah seda), puurides olla kanad viiekaupa ja seal seesugust vitlust ei teki. Loomulikult oleks kige parem variant osta vabapidamiskanade mune, aga vaid nende toodangust raelamine on tnapeva maailmas vimatu. Vimatu ei oleks aga ilmselt inimlike tingimuste sisseseadmine farmides. Ei tehta seda kasumi maksimeerimise ihas, ainult tarbijad vivad seda kitumist muuta. Kui inimesed ei oleks nii ignorantsed, viks maailm parem olla.

 "Ma kll ei mtle mingi sea peale, kui ma kotletti sn!" Selles ilmselt asja uba ongi. Me oleme niimoodi harjunud, sest nii on mugavam ja sdamel kergem. Ma ju ka ei mtle, aga on see pris ige? Mis juhtub, kui ma niimoodi ksida julgen? kki on ikka lootust, et asi paraneb, mitte ei lhe veel hullemaks? (Jah, lheb ilmselt hullemaks, sest inimesi on ammu liiga palju, letarbimine on sissejuurdunud norm jne, aga kki ikka keegi kuskil mtleb midagi vlja?). Mis see teine vimalus parem on, et irvitame nende le, kes midagi muuta proovivad ja peame pidu katku ajal? Vi ongi juba melda ka liiga jube? Mul on ka kohati.

 Leidsin tna he hea tsitaadi kah, minu silmis selle teemaga seonduva, nimelt on saksa filosoof Peter Sloterdijk oma "Knilise mistuse kriitikas" (1983) elnud niimoodi: "Knikud pole lollid, ja aeg-ajalt nad muidugi nevad seda eimiskit, milleni kik viib. Nende hingeaparaat on ndseks aga piisavalt elastne, sellesse saab sisse ehitada psikahtluse kui ellujmisfaktori. Nad teavad kll, mida nad teevad, aga teevad seda ikkagi, sest lhiajaliselt kneleb oludesund ja enesesilitamistung sedasama keelt ning tleb, et just nii peabki olema. Teised teeksid seda ju niikuinii, ja vib-olla hoopis hullemini." (Hasso Krulli tlkes, P. Sloterdijki "Jumalahulluse" jrelsnast, lk 199) 


 rkis  Marca     at  21:20    46 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kulinaaria, raamat  

 



laupev, jaanuar 04, 2020



    
Kik teed viivad mehele 





Ma lubasin enne jule, et kirjutan Simone De Beauvoir'i "Teisest sugupoolest", aga noh, siis juhtus see, mis lalolevalt pildilt nha. Sai suisa kaks kodust dineed korraldatud (vikalt vikekodanlik, ma tean!) ja kuigi oli miinuseid (no ma niteks eeldasin, et kaks pidu thendab hekordset koristamist, aga ei, llatus-llatus, ka kahe peo vahel tuli korra koristada!), siis peamine pluss koduste rituste juures on siiski see, et kik lejgid jvad sulle! No nii ma siis lebasin voodis, mngisin arvutimnge (sest ei suutnud end raamatukokku vedada) ja nentisin, et uus aasta saabub mandumise the all. Aga vta sa npust, juba kolmandaks pevaks olen triksis-traksis ja kirjutan kohe ka phast feminismuse alustekstist.

 See on ks udne raamat! No nii kahju hakkab endast ja sugudedest, et udne kohe! nneks on see kirjutatud aastal 1949 ja enamik rlgustest on vhemalt siinkandis juba ajalugu. Samas ei saa elda, et mineviku viks ra unustada, sest vhemalt mina tajusin kll ige mitmes kohas, kuidas toonane elukorraldus meid siiamaani teatud valdkondades kummitab. Noh, leldse on hea ajalugu tunda, muidu loed Anna Kareninat nagu 16-aastane mina ja mtled, et mis tal ometi viga oli, mida ta vingus ja midagi ette ei vtnud?! Kahjuks toona enamiku naiste ainus vimalus oligi vinguda, sest eneseteostusvimalused pehmelt eldes puudusid. Negatiivsed vabadused olid muidugi olemas, alati sai hakata vargaks vi prostiks, aga see thendas phimtteliselt hiskonnas lindpriiks olemist ja sellega on vga vhesed vabatahtlikult nus.

 Aga edasi rohkem tnapevasema kraami juurde. Ja julude. Mul oli kunagi ks tuttav, kes ksis: "Mida sa juludeks said? Srmust ei saanudki? Nojah, mis sel muul ka mtet..." Oligi selline "meeleheitlikult tanu alla"-preili. Me natuke naersime ta le, sest me olime nooremad ja meil oli veel aega. Ent ometi ngi minu elukaar minu peas vlja tpselt nii: kool - likool - abielu. Kik. Sinna kik teed suubusid, saabus suur nn ja paradiis ning kik oli saavutatud. Kik lahenes iseenesest.
 Sealjuures ma ei olnud mingi lambapea, akadeemiliselt edasijudmatu vi selliste vanemate laps, kes 40-selt vanavanemateks ihkasid saada. Ei, meil kodus oli haridus vga hinnas. Teisalt, hariduse omandamine tundus mulle kki-mki selle abiellumise krval. Vot see oli teline vljakutse! "Mind kll keegi et taha" kummitas pidevalt peas ja vib-olla just see oli ks phjustest, miks ma seda vljakutset nii tsiselt vtsin? Inimene ju vajavat vljakutseid?

 Karjr? Eneseteostus lbi t? Kuhu see ji? Kui sa kuuled kogu elu, kuidas on teatud td, mis on naisele sobilikud ja teised, mis seda ei ole, siis vib uskuma jda. Et on olemas hea palk naise kohta ja meeste td ja palgad. Karjr on kohustuslik mehele, naine viks eneseteostuse leida rahulikumalt. No niteks mnus soe raamatupidajakoht on vga hea. Naisele. Beauvoir toob vlja ka selle, et enamik inimesi on mugavad, loomulikult on kergem jdagi teistest sltuma, eriti kui seda hiskondlikult soositakse, seega ei saa naistele pahaks panna, et nad oma positsiooni eest ei vitle. Kik need vastikud intrigantidest naisjuhid, kellesarnaseks muutumise eest meid hoiatatakse, ei, me ei taha sellised olla! Parem madalapalgaline ja vaga, aga austatud. Vastik karjrimutt! Eluvras ja naeruvrne sinisukk! Kik need kaunid tiitlid, mida naised ise sageli jagavad kaitsmaks iseenda status quod. Neile ju ometi rgiti, et abielu on paradiis, paraku enamasti see ootus ei titu ja nii piinlik on end avalikult petetuks tunnistada. Kas on mni mees, kellele maast-madalast rgiti seda, et elu mte on leida hea naine? Pigem niipidi, et poiste puhul laideti maha kik see, mis majanduslikku edu ei totanud - mees peab ju peret lal pidama, kuigi ega seegi mingi mistlik ja kasulik eeldus ei ole.

 Nd ma vhemalt tean, et hoian iga kord keele hammaste taga, kui tahaks elda oma ttardele, kuidas "pulmadeks paraneb ra" vi "ra nii tee, siis sa ei meeldi poistele!" Et neil ei tekiks mtetki, et just see asi on elus kige olulisem. Ah, et seda eldi ju naljaga? Ju ma olin siis eriti kergesti mjutatav. Ne inimest, mitte sugu.

 Oma aja trendina lhtub Beauvoir pris palju Freudist. Mulle on pshhoanaltikud alati tundunud veidi liiga lennuka fantaasiaga tpidena. Mitte, et seal terake ttt sees ei oleks, aga kikehlmava ja -phjendava teooriana see ikka ldse ei pde mu meelest. Ajaloona jllegi oluline teada, aga siin raamatus mjus muu krval kerge anakronismina, mis siiski ei thenda, et kogu Beauvoiri teooriat viks naeruvristada. Kahetsusvrselt palju oli neid kohti, kus sai kaasa noogutada, et nii on. Parem kui ei oleks. Loodetavasti aitab mustrite teadvustamine nende muutmisele kaasa.

 EDIT. Lapsed vaatasid aasta spordiauhindade galat ja rkisid Kelly Sildarust. L. pistis vahele, et eks ta varsti mehele lheb ja siis on spordiga kindlasti kga. Ma olen selles mttes nii nnelik, et meil on praegu naispresident. Vhemalt ks vga nhtav ja oluline eeskuju vikestele tdrukutele, et kik teed ei lpe abieluga. 


 rkis  Marca     at  21:42    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, feminism, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



reede, jaanuar 03, 2020



   
Minu 2019. aastal loetud raamatutest parimad 



Goodreads annab teada, et lugesin eelmisel aastal 126 raamatut ja 30 692 leheklge, sh 3 pooleli jnud raamatut ja tegelikult oli sel aastal neid kohe pris alguses vastu hakanud teoseid veel. Ei teagi kohe, mida edaspidi sellistega teha st kui mitme protsendi lbi lugemise jrel vib raamatu nimetada poolelijetuks ja kui vhe peab lugema, et kvalifitseeruks pigem "alustamata" alla? Viie trniga hindasin 14 raamatut, seega saab erinevalt eelmisest aastast top 10-ga hakkama. nneks olen enamikust viietrni vrilistest juba ka kirjutanud (lingid pealkirjas), sest leidub seal nimekirjas neidki, mille vlusid ma praeguseks enam mletada ei suuda. On see halva mlu vi hoopis nneliku hetkes elamise tunnus?

 1. Andrus Kasemaa - Vanapoiss 

 Ma arvan, et see oli aasta kige gedam avastus. Lisaks tegemist ka kenasti 2019. aasta vljalaskega, seega aktuaalne ja ERR- i aasta parimate tabeliski krgel kohal. Lugesin selle peale veel mitu raamatut Kasemaa luulet ka otsa ja julgen sedagi soovitada. Vib-olla isegi salongiklbulikum kraam, kui "Vanapoiss". Mulle tundub, et see raamat kas meeldib vi mitte, klmaks ta ei jta. Paha tujuga vi hingelt sgavalt lillelastele ei soovitaks. Ta ei ole pris see, mis ta esmapilgul tundub, aga samas ta ei ole ka vga midagi muud. 

 2. Andrus Kivirhk - Sinine sarvedega loom

 Ne, kaks Andrust esikohtadel. htmoodi nunnud raamatud ka. Ja tegelikult on vist sarnane ka see, et igapevane elu tundub mlema teose peategelastele kummalise ja ttu tsirkusena. Tavainimene on raamatu kohta ka tlemata kenasti ja tabavalt elnud.
 P.S. Mtlesin hiljuti, et olen hakanud ha rohkem ikkagi aimekirjandust lugema, ilukirjanduse osas olen kaunis kapriisseks muutunud. Kui see ikka midagi uut teada ei anna, siis milleks? Teisalt on need kaks esimest siin selgelt ilukirjandus, ok, Kivirhki loo prototp on ajalooline isik ja tema elulooga tutvumist vib uue info ammutamiseks pidada, aga jle palju ilmub ikka igasugu a la nne 13 kirjeldusi kirjanduse phe. Tahaks ikka mttega lugeda, mitte inertsist ja haigutust maha surudes. Uskumatu, kui paljud tlgitud vljamaa bestsellerid sellisteks on osutunud! Hea ilukirjandus peaks olema meelelahutus, mis paneb mtlema, mitte aga meelelahutus, mida tapeedina tarbida. 

 3.  Arstiraamatud ehk Henry Marsh - ra tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast ning Adam Kay - See teeb haiget. Nooremarsti salajased pevikud.

 Ilmselt eelmise aasta "Kui hingusest saab hk" meeldivuse laines, aga needki olid rmiselt silmiavavad teosed. Henry Marsh siis ajukirurg nagu "Kui hingusest..." autor Paul Kalanithigi ja Adam Kay  - gnekoloog. Seda viimast pris tsiselt ei soovita lugeda rasedail vi laste saamist planeerivatel! nneks mina enne snnitama minemist seda kike ei teadnud. Inimeste uskumatust idiootsusest on see raamat ka ja no kohati on see veel vastavam. Kui sa arvad, et sinu t on keeruline ja kliendid nmedad, siis neist raamatutest leiad lohutust.

 4. Frans De Waal - Kas oleme kllalt nutikad mistmaks,  kui nutikad on loomad?

 Ma ei tea, kuidas teil, aga ma ise kll kuulen ikka veel teematstatusi stiilis "vat koer on tark loom, aga kass loll"; "mis sellest nrilisest pidada, ta ju loll loom?". See raamat selgitab kenasti ra, miks need vaidlused nii rumalad on ja kust see rumalus tuleb. Ei ole nii, et tark on ainult see, kes teeb nii, nagu inimene tahab ja kelle andeid inimene hinnata oskab. Loomad on huvitavad ja mitmeklgsed olendid ning neid ei tasuks vtta inimese mdupuu jrgi.

 5. Hyeonseo Lee - Seitsme nimega tdruk

 See raamat annab vastuse ksimustele stiilis "aga miks nad sealt ra ei pgene? miks nad oma paha valitsust ei kukuta? miks nad sealt ra pgenevad?" Phja-Korea on kindlasti suur rmus, kuid riike, mis totaalse kontrolli ja oma elanike ajude pesemise suunas liiguvad on maailmas pris mitmeid. Kuidas see mjub inimestele ja mis ootab neid ees, kui nad sellega leppida ei suuda ning mida meil ehk kogu sellest loost ppida oleks.

 6. Maarja Kangro - Minu auhinnad

 Kangro on minu puhul miskiprast alati kindla peale vlja minek olnud. Sel aastal ilmus Kangrolt luulekogu, mu suhted luulega on, noh, keerulised  - "sisemise lrilisuse puudumine" nagu ma kord mainisin, Kangro puhul kahtlustan endal ka vhest intelligentsi, aga eks ma pa lugeda sedagi kui ktte saan.

 7. Annie Saumont - Aeg elada ja teisi jutte

 See raamat ilmust Loomingu Raamatukogu sarjas 2018. aasta pris lpus ja ilmselt selle tttu ji paljudest tabelitest teenimatult vlja. Pealegi ilmus LR sarjas tnavu ratult palju imelisi teoseid sh novellikogumikke. Kui aus olla, siis LR pelutas mind nooremana oma halli ja kuiva vljangemisega, kuid tuleb tunnistada, et erinevalt mitmetest kunstilise kaanekujundusega raamatutest on need mind sagedamini positiivselt llatanud. Tuleb lisada, et viimase aasta kaanekujundus on siiski ka pris vrvikas olnud.

 8. Mare Kandre - Kurat ja Jumal

 2019. aasta esimene Loomingu Raamatukogu raamat. Muinasjutud tekitavad minus alati kahtlusi, et no kki on jlle miski puust ette ja punaseks "kuidas igesti elada" lugu. "Kurat ja Jumal" selline ei ole. Kandre on suutnud luua imeliselt kauni ja vrratult vastava gooti mjutustega maailma. Lisaks ilusale keelele on siin ka mte sees ja nneks viisakalt peidus pinna all, mitte nppuvibutavalt esil.

 9. Elena Ferrante - Lugu uuest perekonnanimest

Elena Ferrante "Lugu uuest perekonnanimest" ehk siis Napoli tetraloogia teine raamat on imeline. Ma ei oskagi elda, mida see meenutab - terava skalpelliga lahkamist kki? Tegelikult tiesti tavaline lugu, terve hunniku tegelastega, kes vivad omavahel sassi minna, aga raamat on kenasti tegelaste loendi ja nende suhete ning varasemates osades (see on kll alles teine) toimunuga varustet, aga mingil hmmastaval moel suudab Ferrante lihtsalt looga, ilma igasugust omapoolset moraalitsemist, seletamist, targutamist, appi vtmata, vlja tuua olulisi seoseid, ldistusi, seadusprasusi. Raamat, mis vga lihtsalt viisil maailma toimimist selgitab. Kik tegelased on oma ekstravagantsusteski inimlikud, kik on usutavad, kik on phjendatud. Tundub, et autor on suutnud loo mngleva kergusega kirja panna, mingit konstrueeritust kuskilt ei paista. 
Minu poolt mugandatud (eemaldasin otsesed vihjed konkreetsele situatsioonile, milles lause eldud) tsitaat, mis mul lausa silma mrjaks vttis, pole ammu nii head ja veel kulumata mtet lugenud:
"Maailmas ei olegi midagi vita, elu on tulvil mitmesuguseid tobedaid juhtumusi, aeg lihtsalt libiseb mttetult minema, aga on tore teineteist aeg-ajalt nha, kuulmaks he aju hullu hlt kajamas vastu teise aju hullus hles." (lk 393) See on sprusest siis.

10. Anne Sverdrup-Thygesen - Putukate planeet

Mulle on alati loodus huvi pakkunud ja ma arvan, et oleks kena, kui teistelegi pakuks. Raamatu autor on bioloog ja nii palju, kui mina selle ala esindajatega kokku olen puutunud, siis kipuvad nad huvitavad inimesed olema. Sellised, kes oma teadmisi teistele huvipakkuvalt edastada suudavad. (Erinevalt matemaatikuist - kole isiklik torge, ma tean. Kindlasti ei vasta reaalsusele.) Palju huvitavam raamat kui niteks Maja Lunde "Mesilaste ajalugu", mis pab putukatest ilukirjanduslikus vormis rkida. 

Maskuliinselt alanud tabel lppes puha feminiinselt, ma vaatan. Elena Ferrante olevat mne arvates siiski mees, lisan aususe huvides. Klassikast, mis vga meeldis, lisaks siia veel vendade Strugatskite "Miljon aastat enne maailmalppu" ja  Harper Lee "Tappa laulurstast". Ma pdsin lugeda ka H. Lee teist, "Mine, pane vahimees vlja", aga ei judnud eriti kaugele, see ollagi videtavalt "Tappa laulurstast" varajane variant, mis anti vlja, sest prijatel oli raha vaja. Ei meenutanud terviklikku lugu, pigem toorikut ja keharjutust. Nora Ikstena "Emapiima" olen ka viie trniga hinnanud, aga ausalt eldes, ei mleta ldse.  


 rkis  Marca     at  10:00    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



laupev, detsember 21, 2019



   
lekaitstud laps 



Vahepeal kulub inimesele ra ka lihtsakoeliste, aga lbusate raamatute lugemine. Mina mrkasin neid kutsuvate pealkirjadega raamatuid "Miks emme joob?" ja "Miks emme vannub?" kigepealt toidupoe raamaturiiulis. Kes kll sellised moraalitud lood kirjutanud on? Briti blogija Gill Sims, kolmas osa triloogiast on veel eesti keelde tlkimata. Jah, igasugu emadusjngreid panevad need teosed ehk testi silmi pritama ja teine osa on kohati lausa llatavalt ropp (ja mina olen see inimene, kes kunagi seadis endale ssteemi, et iga sobimatu sna korral paar senti purki - kumb vidab, kas ropp suu vi ihnsus? Vitis llataval kombel esimene vi siis olin ma lihtsalt liiga ihne - "no seda sna ma pris vlja ei elnud tegelt/ see sna ju eriti ropp nagu polegi"). Kohati klieelik, aga nii mnelgi korral sai titsa naerda ka.

 Nide: seal on ks suunamudijast Insta-emme, ma ei julge neid hashtage siia pannagi, mida too kasutab, sest pris mitmed mu tuttavad kasutavad neid samu oma perepostituste all, ju siis ma ikka ei ole ainuke, keda see trend luksuma ajab, aga see lause on tolle proua suust on sna geniaalne ja viks leida taaskasutust, mil iganes on egoboosti vaja: "Mulle ikka kiputakse tlema, et olen inimestele asendamatuks inspiratsiooniks ja see teeb sdame pris hellaks!". Igatahes nipp, mida kirjutada oma cv-sse - mida inimesed teie kohta tlema kipuvad? Ilus, tark, inspireeriv? Kui see tuleb teiste suust, ei ole see ju mitte oma saba kergitamine?

 Paar lausenidet veel: "Kui nd snades lahke olla, viks papsi kirjeldada eaka liiderdajana." "Ma ei taha unisex vetse, ma ei taha tampooni vahetades kuulata, kuidas Brian turundusosakonnast oma eelmise htu India toitu vlja sittuda gab." Teisemelisena oli ainus raamat, mida ma lugesin, "Vike solvamise ksiraamat" (prandasin selle ttrele, ta on nii ontlik, et ei julge seda avada), see on umbes sama stiiliga. 

 Kirjutada tahtsin ma aga raamatusarja teisest osast ja nimelt sellest aspektist, et peategelasel (kelle  prototp on autor) on kaks last, vanem sai raamatu lppedes 12 ja noorem on nii paar aastat tagapool ning enamik kammaijaad keerleb selle mber, et ta oleks justkui hoolimatu ema, sest ttab tiskohaga. Meie kultuuris on see (veel) tiesti tundmatu teema, aga ma saan aru, et brittidel vist testi ongi juba seaduse tasandil selgeks tehtud, et alaealine ei vi minutitki omapi olla? Ma ei tea tpselt, aga selline mulje jb. Ma tean ka inimesi, kes on olnud lapsehoidjad, vist kll Saksamaal, kus sarnane teema ja on juhtunud olukordi, kus a la 14-aastane hoitav on ra armunud oma 18-aastasesse hoidjasse. No niteks talvisel koolivaheajal peab raamatus ks vanem vtma puhkuse esimeseks vaheajandalaks ja teine teiseks, sest lapsi omapi koju ju ei jeta ja tol hetkel neil hoidja puudub. Suvi, mis neil kestab kuus ndalat, peab samuti olema ra organiseeritud algusest lpuni. Ma olen lasteaias ka kohanud teemat, et "koolivaheajal rge mingeid ritusi tehke, siis on niikuinii vhem lapsi kohal" - ma ei saa aru, mis valemiga, kui ma oleks kik koolivaheajad puhkusel, siis peaks ma ju suve tl veetma? Brrr. Normaalne parasvtme elanik tahab ju ikka puhata ka sel ainsal ajal, kui ues veidi soojem ilm on ega pea kontoris higistama.

 Ehk siis saab ndsalt ohata, et jumal kui normaalne elu meil siin Eestis on. Ma saan aru, et kasulik on hoida mingit osa hiskonnast lastega rakkes, sest nii vheneb tpuudus, aga kas nad laste peale ka mtlevad? Ma kahtlustan, et meil siin on igasugu leilmsete PISA testide tulemused just seetttu head, et lisaks normaalsele koolissteemile on lastel lubatud oma aju kasutada ka vabal ajal. Laps peab endaga toime tulema, sest enamik kib ise kooli ja koju, suudab endale vileiba teha ja tegevust leida. Vrdluseks niteks enda elust, meil seoses elukohaga kesklinnas on pris palju jalgsi kndimist, ka lapsed teavad, kuidas mingist punktist teise juda, autoga kaob see teadmine mu meelest ra. Mini klassikaaslane, kes elab linnast vljas ja keda sidutatakse, pidi niteks kesklinnast jala Riia mele judmiseks kasutama Google Mapsi - jala kndijate jaoks arutu olukord.

 Kust see laste loomulik iseseisvus aga prit on? kki on siin mingi seos nukogudeaegse "au tle!" mentaliteediga, kus kik kisid tl ja lapsi pidi kasvatama riik? Lneriikides seda perioodi vahel ei olnud, rikkamates riikides on alati kombeks olnud, et naine on kodune ning lisaks kasvatavad lapsi lapsehoidjad. Maapiirkondades on ilmselt veidi leebemad lood laste vabadusega. Kuidas on aga vimalik, et seesugune udne ja kurnav kohustus oma lapsi sekundikski mitte jrelvalveta jtta nii iseenesestmistetavaks on saanud? Mis tohutu ebaturvalisuse hirm see on? Kunagi ngin mingit dokki samuti Suurbritanniast, kus olevat suur protsent lapsi, kes pevade kaupa majastki vlja ei saa, sest "pedofiilid on kikjal" ja vanematele tundub hsti hea variant lapsed pevadeks ekraanide ette jtta - lapsed on ju rahul ja vanematel ka vaikus. Jube.

 Ma hetkel loen Simone De Beauvoir'i "Teist sugupoolt", lpetan ajaloolist levaadet, mis on hsti pnev, sest ma pole iial selle peale melnud ja ilmselt pean ma sellest raamatust kirjutama ka, seega ilmselt tuleneb sellest teooriast palju phjuseid, miks lapsi valvama peab. Teisalt, Beauvoir kirjutas oma raamatu 1949, olemata vga kursis NL-i reaalsusega ja ka sellest ajast on palju vett merre voolanud. Kas tnapeva kontrollivajadus tukub meie infokllusest, mis toob koju ktte kik koledad lood le maailma ja paneb meid oma vsukeste prast le muretsema? Kas see thendab, et varsti oleme muu lnemaailmaga samal nul, et alla 18-aastane ei vi iseseisvalt sammugi teha? 


 rkis  Marca     at  09:56    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, feminism, koomika, raamat, t, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 20, 2019



    
Aasta 2019 parimad albumid, vol 2 



Jtkame siis nende kige-kige paremate albumitega ning alustame sellest, mis oli minu hinnatutest ERR-i tabelis krgeimal kohal:

Lana Del Rey - Norman Fucking Rockwell



 Ma olin tegelikult algul natuke pettunud, sest kolm lugu sellelt plaadilt ilmusid juba 2018. aastal ja tundusid seega "vanad". Kriitikud peavad seda Lana parimaks plaadiks, jah, seekord on testi kik lood prlid, mitte nagu eelmisel, kuigi kokkuvttes on Lana kik plaadid meistriteosed olnud. Minu isiklik lemmik on ldse Paradise, mis on Born To Die lisa ja pigem EP. Lana laulud on nagu raamatud, nad rgivad mingi loo, tekitavad emotsiooni, neisse saab sisse minna. Minu lemmik "lugu" sellelt albumilt on vist "California", kuigi see rgib vist ammusest armsamast, siis samamoodi esindab see neid erinevaid nostalgilisi suhteid, mille puhul sa mtled, et "kui sa vaid tuleksid, kll me siis jlle teeks ja oleks - ma viiks su peole, ostaks sulle su lemmikjoogi...aga sa tead, et seda ei juhtu mitte kunagi, sest ei tee sina seda sammu, mis teid tagasi kokku viiks ega tee tema". Spotify tles mulle ka, et Lana oli minu viimase 10 aasta lemmikartist tema statistika arvestuses.



Post Malone - Hollywood's Bleeding



 Oi, tere, halb maitse! Vot seda plaati kll kski kriitik ra maininud, rahvas see eest kuulab hirmsat moodi. Mulle jllegi alguses ei meeldinud, et mis sentimentaalne ohkimine (Circles), aga tp teab kaasakiskuva loo valemit, seega mitu korda kuulates hakkab jalg iseenesest tatsuma. Lemmikud on "Wow" ja "Die For Me", siia panen live-video Internetti raputanud loost, kus Post Malone'le sekundeerib Pimeduse Prints Ozzy. Mu meelest sobivad nad kenasti kokku ja mulle meeldib!




The Elysiums - Heartless



 See on nd bnd, mida ilmselt maailmas vga vhesed teavad. Mina avastasin nad sellest neetud FB grupist, mis on phendet Courtney Love'le ja kus pidevalt ks sda kib, aga samas, vahel harva saab sealt ka infot pnevate asjade kohta nagu The Elysiums. Grupis esitlesid nad kll enda tribtbnde, nimelt esinevad nad ka kui Hole'i ja Nirvana tribt ja teevad seda paganama lahedalt. Nende kodukalt saab infot. Lauljal on sna Cobainilik hl ja kohati lheb suisa liiga kopeerimiseks lahti ka nende oma loomingu puhul, aga ikkagi on imeline, et aastal 2019 viitsib keegi pda grunget ellu ratada. P.S. Seal videos vib nha tbi seljas srki "loveKilledKurt", mis oli neil algselt bndi nimi, aga nad pidid selle ra vahetama, sest inimesed ei saanud aru, et nad mtlesid tapja all armastust, mitte Courtneyt. ldse lks osa fnne nrvi, et mingi karvane mees laulis pulmakleidis Courtney lugusid, aga mumst on Courtney ise neile oma nnistuse andnud ja mu meelest vga ge.




Brooke Candy - Sexorcism

 

 Oot, kas ma tlesin, et Post Malone on halb maitse?! No maitske siis seda, see kindlasti on. Brooke testab ra ka selle, uskumatuna niva fakti, et tisside puhul ei ole rohkem parem - kuue tissiga Brooke plaadikaanel on ikka sna vastav. Muusikaliselt sarnane Tommy Cashiga, aga vabameelsem. Muuseas on tegemist Brooke'i debdiga, varasemalt on ta vaid singleid ja EP-sid vlja andnud. Fnnid kiidavad albumit taevani ja tegelikult on Brooke titsa armas ning lood paremad kui keskmisel uue laine naisrpparil. "Ma teen teile lihtsaks mind vihata!" irvitab Brooke ja ilmselt konservatiivses Ameerikas ta vibki olla "most hated", samas outsider ta enam ei ole, isegi Charli XCX teeb plaadil kaasa. Brooke'i videod on lausa kunst omaette, ma panen siia plaadi kige viisakama loo:




 Lil Peep - Everybody's Everything

 

 Tegemist siis selle filmi soundtrackiga. Postuumne kogumik ametlikult avaldamata lugudega. Peal sna erineva tasemega kraami, aga sna huvitav kuulamine, mis minu arvates nitab, et tp oli testi rmiselt mitmeklgne vend, ei ole mingi htlane mmin. Panen siis he tema esimestest lugudest, noor peaaegu ttoveerimata Peep, filmitud kodus, miksitud Queeni. Ikka parem kui kodumaine mminarpp.




Leonard Cohen - Thanks For The Dance

 

 Veel laule surnud meestelt. Plaat Coheni viimaste lugudega, mis tal 2016. aastal lpetamata ji ja mille miksis kokku Coheni poeg. Justkui Bowie "Black Star", ilmselgelt teadlik otsade kokku tmbamine, meenutused, vanadus, hbumine, hvastijtt. Cohen lohutab mahajjaid - ah, ra kuula mind, kuula koolibri laulu. ks vheseid selgeid tendeid sellest, et inimese elu on tepoolest ikkagi liiga lhike, isegi siis, kui see on pikk. "Ja ongi kik?! Kas see oligi kogu mu elu nd vi?" ksis mu enda 91-aastane vanaema oma viimastel pevadel. Inimesed surevad 21-aastaselt, aga elad 70 aastat kauem ja ikka jb kik samamoodi pooleli. Eks me ikka lohuta end sellega, et ne, saabki vanainimene lpuks puhata, aga Cohenil oleks ilmselt olnud veel palju teha. Imeilus plaat ja jube kahju, et teda enam meiega ei ole.
 Oh, esimene kommentaar video alt: It's clear now that a lifetime wasn't enough, for all that this man had to share with the world. Just!

 


 Lindemann - F&M



 Hull, hull album! Hoopis parem kui eelmine, ingliskeelne oli. Inimesed jgu ikka oma liistude juurde, eks. Seos Eestiga lisaks Rummu karjris filmitud videole, mida ilmselt kik juba ninud on, tsenseerimata saab Redditist, on siin plaadil ka lood Hansu ja Gretekese muusikalist, mille lavastajateks olid Till Lindemanni krval Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Perversselt kaunis?! Kas nii saab elda? On kiireid, on rahulikke lugusid, taustad on mu meelest meisterlikud, ei ole pris nii, et Paini taustal Rammsteini laulud, on midagi omaette titsa. Nimilugu on ge, mulle meeldib see Tilli (ja ka Rammsteini) Ida-Saksa taust, mille mjusid nad ei hbene kasutada. Videos vib muuseas nha Ukraina eurolaulikut ning muidu suurt staari, kelle kohta sahistatakse, et ta olla Tilli pruut ja suisa lapse ema, aga seda on samavrra ka mber lkatud. Kusjuures, hoolimata kunstlikust beibevlimusest on Svetlana Loboda pris arvestatav laulja. Huvitav paar, igal juhul. Lood eraldi, kui neid otsast avaldama hakati, mulle ei mjunud, aga tervikuna moodustab plaat just tpselt ige koosluse.

 


 Pixies - Beneath the Eyrie



 Taas ks vanameeste bnd on llatava uudisplaadi teinud. Bnd, mida Nirvana pidas enda heks suurimaks mjutajaks. Lood klavalt vrskelt ja huvitavalt, ei ole selline "tegime plaadi, et mitte koju konutama jda" vaid "tegime, sest tahtsime ja ideid oli".

 


 Korn - The Nothing




 See ei ole nii hea plaat, kui Korni eelnev oli, aga samas ta ei ole ka halb. Lihtsalt ks valusalt vihane plaat nagu Kornil nad kik on olnud, paha tuju plaat, muusika neile, kelle jaoks maailm ei ole alati kaunis paik olnud. Kindlasti kraad nrgem kui Slipknot, aga Slipknoti sellel aastal ilmunud videtav meistriteos on minu jaoks juba kuulamatu. Ma ei tea, ma vist nii vihane ikka ei ole. EDIT: Kuulasin just huvi prast eile Eestis esinenud Mardukki ja see mulle sobis - ajalugu (Marduk) vs isiklik viha (Slipknot) erisus vist. Kornil on vhemalt meloodia alles jnud. Korni puhul sa saad alati seda, mida eeldad.




HEALTH -  Vol 4 :: Slaves Of Fear

 


 Juhuslikult avastasin selle bndi, pidada sna tuntud olema. Miksivad mrarocki elektroonika ja tantsumusaga. Varasemaid vljaandeid kuulasin ka, need olid rohkem sinna tantsu poole kaldu, viimane on pigem mra, mille taustal rn naisehl. Pris huvitav asi. Ilmselt peaks kuulama suurtest klaritest ja hsti kvasti.









 rkis  Marca     at  09:05    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 



neljapev, detsember 19, 2019



    
Aasta 2019 parimad albumid, vol 1 



Traditsiooniliselt siis, aga ebatraditsiooniliselt sel aastal kohti ei jaga, sest ei oska. Kik on omamoodi head, mis ra mrgitud said ja mned ei saanud ka, sest niteks tna kuulsin esmakordselt Rahva Oma Kaitsest Metro Luminali uut plaati ja kuigi mulle alguses uue koosseisuga Luminal vga ei meeldinud, siis ndseks olen ra harjunud. Nende eelmine plaat on Spotifys, aga uuega on see hda, et see anti vlja ainult vinlil. Mul ei ole vinliga mitte midagi teha. Isegi kui oleks, ma ei kuula muusikat nii, et tulen koju, viskan kingad jalast ja asun tugitooli muusikat kuulama, nagu vinlimngija omanik peaks vist tegema. Minu muusika on arvutis ja krvaklappides, ilmselt Luminal ei taha, et minusugused neid kuulaks. Millest on kahju. Aga siis need paarkmmend poolitatuna kahesse posti, mida ma kuulasin ja heaks kiitsin. Muuseas, ma olen titsa aktsepteeritav melomaan ndseks, avastasin ERR-i parimate plaatide esiviiekmnest pris mitu, mille ka mina olen ra mrkinud, kriitikute isiklikest edetabelitest veel rohkem. Ja kohe kindlasti kuulasin ma veel ka sellist kraami, mida keskmine kriitik kuulnudki pole (ja vib-olla ei tahaks kuulda ka). P.S. Mind llatas, et kriitikute tabelis ei olnud eelnevalt aasta oodatuimaks plaadiks tituleeritud Tooli, mida 13 aastat oodati. Ma ei julgenud algul kuulatagi, et srane intellektuaalne legend, kki ma ei oska hinnata, aga tegelikult meeldis. Ikkagi pnev, kuidas Spotify enimkuulatud plaatide listis oli bnd, kelle keskmine loo pikkus on nii kmne minuti kanti. llataval kombel on kik selle aasta parimad plaadid Spotifys kttesaadavad, ostsin kll veel mned, vist 4, fsilisel kujul CD-d ka, aga need olid kik vanad (Metro Luminal ja Kosmikud, mlemaid 2). Spotify pralt on tulevik. 

Rainday Station - Bitter 



 
 Sellest toredast Eesti bndist kirjutasin ma pikemalt siin.

Queen Zee  - Queen Zee



 Roosa-lilla lga vrtsikas kastmes! Kigi maade lumehelbekesed hinege ehk "Raise your sissy fists!" nagu karjub esikuninganna, kelle soo ja orientatsiooni mramisega vib lihtsal inimesel raskeks minna (ah, ei, lihtne inime tleks, et "mingi rme pede" tegelikult). Mu meelest vrske hoovus peaaegu surnuks kuulutatud rockis ja pungis, mille alla Queen Zee vist enim sobitub.



Evestus - Post 18 Depression



 Viis lugu on tegelikult EP ja Evestus teeb praegu stuudios juba uut plaati, aga see on liiga hea, et mainimata jtta. Kaanepildi prast puhtalt juba.
one - were not the same were nothing like you 
 two - we look the way we fucking like to 
 three - you fuck with us and then well fuck with you 
 and we will kill you and your fucking god 

 Tears For Fearsi kaver sellelt samalt EP-lt



Hands Off Gretel - I Want The World



 Nemad on iga oma albumiga siia tabelisse judnud. Usinad noored inimesed. Lauljanna andis tnavu vlja lisaks ka oma unplugged sooloka, bndiga peaks aasta alguses ilmuma EP ja samal ajal teeb neiu ka hoopis teisest anrist rpiplaati. Ja ometi ei kla nad nagu odav mgiartikkel. Lauren kujundab ise kogu oma bndi atribuutika (ja seda on palju) ning produtseerib ka videod. Ja saab netis jhkralt heiti...Sest noh, tal perekond ju toetavat tema pdlusi, ldse on ta nme roosa-lilla lga, laulda ei oska ja lpuks tehti talle libakonto ka, mille alt nmedusi levitati, mille tttu Lauren oma sooloka ilmumise oli sunnitud edasi lkkama. Minu meelest on nad lahedad, laulavad asjadest, mis ka priselt midagi thendavad, mtlevad oma peaga ja on leidnud bndile oma erilise ratuntava kekirja.




Brutus - Nest



 Brutuse esimene plaat "Burst" ilmus 2017 ja tegemist on Belgia bndiga, kus industriaalsel phjal laulab jhkralt erilise hlega naislaulja. Naisvokaaliga mrarock, aga selline meloodiline. Unenoline ja karm samal ajal.



L7 - Scatter The Rats



 L7 on legendaarne naisgrungebnd, kelle esimene aktiivsusperiood ji aastaisse 1985-2001 ja kuulsaim lugu "Pretend We're Dead" lammutas MTV-s. 2016. aastal ngi ilmavalgust ka dokumentaalfilm nende toonasest "kaltsakatest rikkuriteks ja tagasi kaltsakateks"-eduloost. Minu jaoks olid nad Holei krval teine ge punt, kellel oli nii suhtumist kui ka head muusikat. Sel aastal otsustati aga uuesti vana koosseisuga kokku tulla ja plaat teha ning paistab, et aastad pole daame sugugi muutnud. "Emme, kui ma suureks saan, tahan olla tpselt nagu nemad!"



Bad Religion - Age Of Unreason

 

 See on see poliitiline vanameeste punkbnd, aga paistab, et sobis sellesse aastasse nagu rusikas silmaauku. Last.fm-i teateil kuulasin ma seda plaati aastal 2019 kige rohkem. Pool tundi ja 14 kiiret lugu. "Candidate" ja "Big Black Dog" on need kige-kigemad lood. Las olla ka midagi traditsioonilist selles segases maailmas.

 

Rammstein - Rammstein



 Sellest plaadist sai siin pikalt-laialt jahutud.

Miley Cyrus - She Is Coming



 Taaskord EP ja ma testi pole iial Miley austaja olnud, aga see transformatsioon mulle meeldis. Teatavasti olla Mileyl mandliopp veidi viltu linud ja vib-olla temast lauljat enam ei olegi, sna uskumatu lugu sellise kaliibriga staari puhul, aga ega selle eest pole keegi kaitstud. Mulle meeldib Miley lbus. Jah, ta teeb kik, et okeerida, samas on ta lood piisavalt hpnootilised, et meelde jda. Kindlasti on kik endise nunnu lapsstaari fnnide emmed rmsad, et nd rpib Miley loos kuulsaim dragqueen Ru Paul: "Bust my pussy nut while I'm fingering your butt Do I suck dick? You ain't seen shit"



Dead Furies - Stay Gold



 Eesti muusikat jlle! Fuuriate kolmas stuudioplaat on parem kui oli teine ja meenutab rohkem nende debti, kus kik lood klasid vrskelt ja kaasahaaravalt. Pigem vist vlisturule suunatud, sest meie kuulajad kipuvad eelistama puises maakeeles lauldud viisikesi. Ma ei tea, neil see punt kuidagi klab kokku, mitte aga nagu niteks mni teine kodumaine rockipunt, kus kik on kena hetkeni, mil laulja suu lahti teeb. Kuidagi vga vhe on meie maale antud neid karismaatilisi lauljaid, Ardo Kivi on ks vheseid erandeid.



  



 


 rkis  Marca     at  09:23    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 



kolmapev, detsember 18, 2019



   
Elu on ks hdaorg 



Vana tde ju, aga inimene ikka ei taha ppida - kui tekib tahtmine td teha, tuleb lihtsalt ruttu magama heita, kll see le lheb.

 Ma siin nimelt mtlesin, et viks ju. Mingi koletu ebann on tabanud, esimese maailma probleemid, aga ikkagi - augustis vika summa eest (kik summad, mis kuluvad muuks, kui meeldivaks raolemiseks, on nii vi teisiti vikad!) remonditud auto otsustas veel korralikumalt sussid psti visata, ikka keset maanteed, vras linnas. Siduta seda korisevat laipa treileritega ja tee veel sada imet, ma lheks hea meelega kurikaga sinna hoovi peale, kus ta, thk, klitab ja peksaks ta sodiks, saaks natuke rmu vhemalt, aga ei lubata. Ma vihkan seda autot. Ta rikkus mul tuju ra. Kaks aastat kitus kenasti ja nd siis niimoodi. leldse on autod mttetult kallid, tiesti kujuteldamatu, et mingi transpordivahend sedasi raha neelata oskab. Mul ei olegi teda ju niivga vaja va ksikud vljasidud, mis jvad enamasti suvisesse aega, aga mned siin tahavad ndalavahetusiti teises linnas trennis kia, valus on melda lihtsalt sellele mahavisatud rahale. Ema helistas ja poetas, et kas  ma ikka tean, et tna on Kaupsis kosmeetika - 20%, ma urisesin, et siin majas ei osteta enam leiba ka, muust rkimata! Mitte et hetkel veel raha vga linud oleks, aga juba see kujuteldav must auk raha neelamist ootamas ajab masenduse peale mulle kui dini ihnsale inimesele. 

 Niisiis ma mtlesin, et kki saaks lihtsalt kuskilt pappi juurde. Igasugu vikese otsa pakkujaid meil ju on. Hea meelega teeks midagi oma soojast kontorist, aga esialgu vaatasin lihtsalt, mida pakutakse. Orjatd pakutakse! Kas kujutate ette, et lheksite kmneks tunniks tle, alla neljaeurose tunnihinna eest, ette nhtud ks pooletunnine paus, mis ei kuulu taja sisse? Jah, see olla hea vimalus lisaraha teenimiseks! Kuidas on ldse, leldse vimalik kmme tundi jrjest td teha? Mismttes ei kuulu luna taja sisse? Reaalne elu on ikka nii hirmus, et kima ajab. Vaatasin ka niisama tkuulutusi. Koolidesse pshholooge ja lasteaedadesse abipetajaid otsitakse 400 euro eest kuus, ehitusele abitliseks pakutakse le tonni. Mitte et ma kummalegi kaaluks, aga kas ei ole ilge? Mul on t juures igav, sest t jaoks kulub kokku ca 2,5 tundi pevast, teisalt, kust ma veel nii hid tingimusi saan, hea meelega kasutaks taega kuidagi kasulikult ra. Topin blogisse reklaamid les, nagu Google soovitab? Ega sellega ju mrkimisvrselt ei teeni, inimesi vihastab aga kll. Miks on kik lisatd sellised, et tapa ennast ra paari euro eest tunnis? Kellele need on, eriti meeleheitel masohhistidele?

 Kas ongi variant, et teed tiskohaga mingit pingelist td vi siis igavled niisama ja osaajaga tid ei eksisteeri, sest keegi ei taha neid teha, kuna maksussteem ei soosi mitmest kohast kasu saamist? Peaks ju olema vimalik ennast kuidagi rakendada kuhugi ja selle eest ka tasu saada, aga ne, ei ole. Vhemalt mistlikult mitte. Hari ennast, pi aga, kll siis kik su jrel jooksevad ja sulle raha pakuvad. Mkm, vib-olla, kui sa oled programmeerija, aga peamiselt otsitakse mjaid. Kuhu kik need likoolide popimate erialade omad lhevad, ma ei tea. Neid ei taha ju keegi. No igatahes on see hea teraapia, veidi ringi vaadata ja avastada, et mitte kusagil ei ole mitte midagi head, mitte kusagil ei ole seda maas vedelevat rahahunnikut, mngi aga rahulikult arvutimnge edasi ja irvita riigi le, mis raiskas sinu harimisele koleda summa raha.

 Oot, ma tegelikult tean, kuhu koer on maetud. Need tpakkumised, mis on kuskil portaalides leval, need on vaid jme pealmine osa, need ongi need kohad, kuhu kellegi tuttava tuttav ka minna ei taha! Sest kik parema otsa td lhevad enne ra, neid jagatakse histe kontaktide kaudu. Ma olen see ainuke inimene maailmas, kes on oma elu kolmest tkohast kaks saanud ausa konkursi korras. ks oli avalik sektor, kohustuslik konkurss, kuigi ka sellest saab mda hiilida, aga ju siis polnud nii magus koht ja teine olukord, kus vlismaa ettevttel ei olnud Eestist lihtsalt piisavalt infot ja kontakte. Nd olen ma 14 aastat ttanud ettevttes, millel ei ole Eestis mitte htegi kontakti, mitte keegi ei tea, et me olemaski oleme, kuidas saaks keegi mingi professionaalse valiku puhul ldse minu peale tulla - et ahhaa, seal ttab see, tema meile sobiks? Sest asjad kivad nii. Thtsas Ministeeriumis helistasid ttajad kogu aeg teistesse Thtsatesse Ministeeriumitesse, inimesed ttasid kord hes, kord teises, liikusid edasi allaasutustesse jne. Ma vin siin sada imet korda saata, aga kui keegi ikka sind ei tea, siis pole lootustki, et sa talle olulisel hetkel phe torkad.

 Kui sa inimestele meelde tuled, siis saad asju. Niteks sain ma ndalavahetusel gini ja tooniku lhnalise huulepalsami, sest sbrannale olin seda nhes kohe mina meelde turgatanud. See on minu lagi vist, paraku. 


 rkis  Marca     at  09:24    22 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, t  

 



teisipev, detsember 17, 2019



    
Aastal 2019 kuulatud lugudest parimad 



Traditsiooniline ksikute heade lugude tabel siis, kus sees need, kes albumite toppi ei psenud ja lood, mis prit varasemaist aastaist, aga minu krvu kaikusid alles sellel.

 1. Kui see, et punk on surnd, klab pigem loosungina, siis grunge surm on peaaegu, et kindel. ksikuid erandeid leidub, ks tuleb albumite tabeliski ette, aga ldiselt on tegemist millegiprast plu alla sattunud muusikaga. Aga mulle jubedalt meeldib, sest grunge on just see "suren kigi silme all"-stiil, ehtsad tunded, kulunud kampsunid, ehe elu oma naeruvrsuses. Stone Temple Pilots, Sponge ja Bush olid mu selle aasta suuravastused vssa kasvanud grungemaastikult. Kige kvem lugu, mille ma avastasin oli kindlasti Bushi "The Heart of The Matter". Vimas, meloodiline, kaasahaarav. Panen live-esituse, sest isegi see on hea (ja laulja pole kah just kole vaatepilt..):


2. Kes oleks vinud arvata, et selle aasta parima loo teeb...."The Boss" ehk Bruce Springsteen?! Minu jaoks jvad tema parimad lood ikka sinna aastate taha, aga sber jagas FB-s videot ja ma jin suu lahti kuulama. Vrratu lugu! Hullumeelselt kaunis! lejnud plaat, mida tegelikult ka kvasti kiideti, ji minu jaoks natuke liiga kantriks, aga see lugu! Vaimustav! Ja ma ei oleks seda iialgi avastanud, kui sber jaganud poleks! See on see sama Ameerika, milles seikleb Lana Del Rey.


3. Kik fnnid oigavad, et oleks "Seven Inches of Satanic Panic" ometi paar lugu pikem, saaks sellest Ghosti parim EP. Aga tegemist on pigem nostalgilise naljaga, mille moodustavad lugudepaar "Kiss the Go-Goat" ja "Mary On A Cross" (khm khm pevakajaline laul), mis mlemad on hitimtu. Tere tulemast tagasi, 80ndad!


4. Ma loodan, et The Weeknd aasta lpus veel plaadiga vlja ei tule (kuigi viks, aga mul lb tabeli sassi), sest peale eelmist melanhoolia-plaati, mis mulle vga peale ei linud, paiskas ta eelmisel ndalal vlja kaks uut, Starboy-vrilist lugu! The Weeknd on uus Michael Jackson. Isegi kui see on Mersu reklaam, on ta hea! Teine lugu,  "Heartless" vrib ka kuulamist, igemini, ma ei tea, kumb neist parem on.






5. Hetkel on kurjad naised moes. Greta Thunberg, Billie Eilish. ngie on kah Rootsist ja teeb trap-hopi, tema esimene hitt oli "Smoke Weed Eat Pussy", mis vib sulle pevadeks kahe krva vahele kummitama jda. Eelmisel aastal ilmunud EP kannab nime "Suicidal Since 1995" (viimane siis neiu snniaasta muidugi) ja selle kaanel on ngie pea poomisslmes. Selline tnapeva noorte stiil, noh. Ega see vist oli ka meil omal ajal teemaks, ainult narko asemel debteeris vodka. ks viimastest ngie lugudest on see, pealtnha nagu armastusest, aga taamal ikka saatan irvitab. Kui praegu on Mini iidoliteks veel Billie ja Ariana, siis pea ta ngiet ja teisi temasuguseid ei avasta. Muusika on ju ilus! 


6. ngiega samalt maalt ja sna samast stiilist, aga temast kuulsam on Tove Lo - "Sweden's darkest pop export". Ausalt eldes meeldib mulle Tovelt kll vaid ks lugu, aga see on imeline. Drugs, again.
Huvitav, et tnapeva pop muusika selliseks on muutunud, omal ajal rgiti popis ainult kigest rmsast, kas see omamoodi peegeldab tegelikkust? Optimism on kadunud, me naerame ainult ainete all olles? ppematerjal neile, kellel kodus kasvab teismeline.


7. Tnapevast ra kaugele minevikku. Sattusime sna ettevalmistamata sellele ritusele. Oli vga vinge! Reverend Beat-Man tuleb muide veitsist ja on seal kohaliku psychobilly skene keskne kuju. Ei tasu arvata, et sedasorti muusikat vaid New Orleansis viljeletakse! Mulle meeldib Reverendi sooloprojektidest rohkem aga tema pungilikeim pool koos ansambliga The Monsters. Stiilinide neilt:



 8. Mne artistiga juhtub nii, et kuuled hte lugu, mis hirrrrmsasti meeldib, siis krahmad kuskilt suures ootusrevuses terve plaadi ja see on tielik ... plma. Phoebe Green. Seda lugu, mis mulle meeldib, saab plaadiversioonina ainult Spotifys, siia leidsin akustilise, ometi on see parem kui kik tema muud lood kokku!
 Phoebe Green - Pure Blue from Media Centre on Vimeo.

 9. Eesti muusikat ikka ka! Maria Stuartil ilmus sel aastal uus plaat "Kollaa". Seal peal on igasugust, head ja halba. Aga seal on ka minu meelest selle aasta parim kodumaine lugu "Liivatera". Millegiprast meenutab see mulle The Birthday Massacret ja Jakalopet, kuigi Maria Stuarti stiil pole muidu ldse nendesarnane.


10. Tegelikult oli see viimane The 69 Eyesi plaat "West End" tervikuna pris hea. Lugudest mrgiks ra "27 & Done", "Black Orchid", "Cheyenna" ja "Hell Has No Mercy". Viimast soovitan ka kindlasti, see on muust plaadi materjalist erinev, meditatiivne aeglane lugu, aga videoga panen siia esimese, see on selline catchy tpiline The 69 Eyes. Video on muuseas vga nme mu meelest.






 rkis  Marca     at  11:18    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






esmaspev, detsember 16, 2019



    
Mis juhtub, kui naine ei naerata? 



Kisin siin hiljuti uusi dokumente taotlemas, aeg oli kenasti ette broneeritud, laekusin umbes pool tundi enne seda, et putkas pilt ra teha.

 Peale kmmet minutit fotosabas sai selgeks, et pool tundi viiele inimesele vib osutuda ebapiisavaks. ks proua seisis putkas kmme minutit liigutamata, lootes vist, et asjad iseenesest paranevad. Jrjekorras lejrgmine krsitu meestaotleja haaras selle peale kisest (piltlikult!) mdunud politseittajal, et kki lheks ja vaataks, mis toimub, inime lihtsalt seisab. Kigega harjunud ametnik nentis, et kllap ikka kuidagi saab. Saigi. Kivistunud daami jrel tulid ema ja vanaema eelteismelise lapselapsega, ilma olukorraga tutvumata prdusid kohe krsitu meesterahva poole - ega me niikuinii ei oska, tulge ja nidake, te ikkagi mees! Mees keeldus, saagu ise hakkama. Ma pritasin silmi, aga veidi juba kartsin, et ei tea, mis hirmus aparaat seal putkas kll olla vib. Jrjekord selja taga oli ka muljetavaldav.

 Saabus minu kord. Aparaat oli leebe ja mistlik, lasi peale iga ksimus 5 sekundit melda, aga kiiremad said ka enne seda "edasi"-nuppu vajutada. No ma siis vajutasin, teeks kiirusrekordi vi midagi. Prast mtlesin, et huvi prast oleks pidanud vaatama, mis see masin teeb, kui viie sekundiga ei suuda ra otsustada, kas sul siis on kik srmed kljes vi kas sa kirjutada suudad. kki testi jooksis kokku? Kige pikemalt mtlesin peale fotot, kui masin ksis, et kas sobib vi? Aju oli aga juba keskendunud kiirustamisele vi pdkem nida altruistlik - mtles sellele, et inimesed ju jrjekorras ootavad, mida ma siin ikka pirtsutan. L. olevat kardina tagant piilunud, ju teda ka see hirmuratav masin paelus ja vitis, et "titsa normaalne pilt oli ju..."

 Millal ma ometi pin, et lhimad inimesed muutuvad pimedaks su vigade osas? EDIT: Vi teavad arvestada, millega vale vastuse puhul riskivad.

 Ndalakese prast sain dokumendid ktte. Noh, paberi peal justkui polnudki nii hull, pealegi ngin ma lbi selle pruuni filtri vlja nagu sja troopikast saabunu, elu sees pole nii jumekas olnud. Tuleb siis (mees)kolleeg uusi dokumente kaema ja pistab viisakalt: "Hmm, sa kisid vist pris vara hommikul neid pilte tegemas, mis?". Jah, ma tnan aususe eest.

 htusel koosviibimisel tahavad ka inimesed dokumente nha, oli mul vaja mainida, et tegin, eks. Sber (mees) nendib: "Olgem ausad, see pilt sobiks illustreerima artiklit "Tappis ra 20 meest"". Imeline. Ei tea, kas le piiri lastaksegi.



Stiilinide "kohe haarab noa"




 rkis  Marca     at  21:47    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika  

 



kolmapev, detsember 11, 2019



    
Michel Houellebecq. Serotoniin 





Olen juba korduvalt kirjutanud, et Houellebecq rgib meile kigis omas raamatutes hte ja sama lugu ning nii seekordki, kuid mulle tundus, et "Serotoniinis" jb meelelahutusest puudu. Jah, siin on olemas nii zoo- kui pedofiilia, lheb peaaegu lapsetapukski, aga see ei psta. Ilma ironiseerimata, kui varasemates teostes ma tajusin autori sooja suhtumist oma tegelastesse ja "keel pses" huumorit, siis nd on kik lihtlabaselt masendav.

 Ehk on see taotluslik - elu lheb ju aina hullemaks, lne tsivilisatsioon tmbleb agoonias, mida siin enam. Jah, ilmselt toonitab see raamat Houellebecqil enim armastuse thtsust inimese elus (kige -fiiliate kiuste) ja tema soovi nidata, kuidas ksildus on meie ajastu suurim katk, kuid tema tegelased on juba nii katki, et neile ei saa kaasa elada. Ainsa erandina siin raamatus kll peategelase pllumehest sber Aymeric, kes lheb kaunisse mrtrisurma.

 hesnaga, ainsana on oluline armastus. Armastus vrdub Houellebecqil seksiga. Kuigi iga seks ei ole armastus, mingi erinevus siin on, aga seda autor mu meelest phjapanevalt ra ei seleta. Et andumus viitavat armastusele? Aga kuidas siis teadis peategelane, et tema "elu armastus" on just seesugune, kohe esimesest pilgust? Ma vist nii romantiline ikka ei ole, ei usu seda "esimest pilku". Kui armastus on seks, siis impotents on jrelikult armastuse surm. (Ka naise karjr on seda muuseas, phenduma peaks mehele, mitte tle). Impotendiks teevad uue plvkonna antidepressandid, aga ilma nendeta on lne inimese elu ldse vimatu. Alkohol on teine variant ja kui sul on valida, kas vrisevad ked vi jahindushobi, mis sul ainsana eluvaimu sees hoiaks, siis loomulikult valid esimese, sest teisiti ei saa. Houellebecq marsib otse mda kige mustemat stsenaariumi ega jta muid vimalusi. See on tema missioon ja nagu ta ka raamatus nendib, siis vahel on rmuslikud vahendid ainsad, mis toimivad. Samas nende kasutamist on valus pealt vaadata ja ka see raamat oli minu jaoks ttu. Vib-olla vajavad seda raputust need, kes erinevalt Houellebecqist armastuse limusse ei usu? Mina usun, mind pole vaja veenda.

 Aga sina, kes sa oma elu armastust esimese ettejuhtuvaga petad, tea, et sa sured ksinda, kahetsedes ja impotendina. Oot, aga ma ei usu ju seda?! Ehk ka selleprast "Serotoniin" mind ei veena, et on hulgim neid, kellega nii ei lhe. Kes elavad terve elu ilma armastusest puudust tundmata ja enda meelest nnelikult ra. Mind veidi hirib Houellebecqi komme esitada peategelase mtteid ldkehtivate printsiipidena ja seda just konkreetselt "Serotoniinis", teistes tema teostes on see isegi eraldi sgavust juurde andnud, aga siin on peategelase mttekigud ja teod minu jaoks liiga vastuolulised. "Serotoniinis" mainitakse hel hetkel ka Gogoli "Surnud hingi", millest Houellebecq paistab olevat inspiratsiooni ammutanud ja on selge, et kik raamatus ette tulnud karakterid olidki hel vi teisel moel "surnud hinged". Iseasi, kas me ka priselus nii selgelt selle stsenaariumi poole liigume ning kas testi oli vanasti rohi rohelisem.

 Tnan Varrakut raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  22:12    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



reede, detsember 06, 2019



    
Lil Peep - kigile kik 



Kindlasti on kik ninud seda unengu, kus nad on tagasi keskkoolis ja pavad mrkamatuks jda, et teised aru ei saaks - sina oled umbes kakskmmend aastat vanem. Mul lks eile korda seda situatsiooni priselus kogeda, nimelt kisin ma vaatamas filmi "Everybody's Everything" 21-aastaselt ledoosi surnud rpparist Lil Peep'ist. Kui te arusaamatult lgu kehitate, siis teadke, et filmi esimesed seansid Tallinnas ja Tartus mdi lbi juba 2 ndalat enne linastust ning mlemas linnas lisati seansse juurde. Ehk siis totaalne tnapeva fenomen, kus keegi on Internetis osa inimeste jaoks retult thtis, aga peavoolumeediasse ei imbu temast snakestki, vhemalt meil siin. Ometi on maailm sedavrd globaalne, et info juab noorteni igas kolkas. Ilma igasuguse promota, ametliku plaadita, kis tp esinemas niteks Moskvas, kus 3000 inimest mahutanud saal oli vlja mdud ja leidus fnne, kes olid kohale saabunud niteks Kasahstanistki. Meie Tommy Cash on ju sarnane fenomen.

 Kui Tommy tundub selline lbus trikster, siis Lil Peep oli pigem kurva kuju rtel. Ta ei laulnud lbusatest pidudest nagu enamik rppareid, vaid ngistusest hinges. Minu jaoks oli tema muusikas erilist ehedust, samas meloodiliselt olid need rmiselt kaasahaaravad. Ilus ja kurb muusika hesnaga, mida rpi kohta ldiselt elda ei saa. Tegelikult avastasin ma Lil Peepi vist ldse bubblegothide muusikalistist (iseloomustuseks siis kki roosa nukker ntsumullimusa?), enamasti kirjeldatakse tema stiili kui emo trapi, mis sisaldas endas mjusid nii rpist kui ka rockist. Tpsemalt saab lugeda suisa eestikeelsest Vikipeediast (vga vhestel artistidel on nii phjalik biograafia seal).

 Mida ma filmist lisaks teada sain? he kurva, kuid klieeliku loo liiga hea sdamega poisist, kes hiselu reeglitele alla jb, sest ei oska ennast kaitsta ja elda ei. Vikelinna poiss on omamoodi andekas ja karismaatiline ning saab htkki kuulsaks. "Ma lhen suurde linna ja saan kokku inimestega, kellega ma netis kohtusin!"  - see Lil Peepi lause klas enam-vhem sellisena nagu mina suvel enne blogijatega kokkusaamist poetasin, kuid tnapeval see elu just niimoodi kibki. Lil Peep aga ei taha ksinda rambivalgusse lennata, tunneb end isegi sdi - miks mina ja teised mitte, ning hoolitseb igal hetkel oma vhemate vendade eest, isegi siis, kui enam ei jua ega taha. Kui spru tekib nii palju, et nod enam tuttavad ette ei tule. Tema ideaaliks ongi kommuunielu, kus kigil on vrdselt ja kigil on tore, aga nagu nha ei tule see kunagi kellelgi vlja. hes kaadris on poisi seinal suisa Lenini pilt ning samas rpib ta oma kallites hilpudes, kuidas kapitalism on paha. Noore inimese vitlused. Ette rutates sureb Lil Peep ksinda rahva sees oma tuuribussis ja kui "sbrad" avastavad, et ta on surnud, siis hiljem selgub, et juba neli tundi...Kui ei oska enda eest seista, siis astutakse sinust le. Elton John muide, mainib seda omas raamatus, et noored rpparid, ma saan aru, et te tunnete kohustust toetada oma "perekonda", kuid rge vedage neid endaga kikjale kaasa, sest kahjuks on igahel sellises olukorras kned vaid enda poole, tekivad intriigid, mis su enda lpuks kurnavad, sest sina oled justkui ainsana see, kes hoolib ja vastutab. "Tahan olla kigile kik" on Lil Peep'i enda lause, millest sai ka filmi pealkiri. See ei ole vimalik, aga ilmselt on nii mnigi kaunis hing sellest unistanud. 

 Huvitav oli ka see, kuidas Lil Peep endast ise outsideri vormis, nagu filmis mainiti. Ta oli ks esimesi, kes oma ngu ttoveerima asus, kuigi kik tlesid, et sisimas oli tegu tagasihoidliku noormehega, keda jrelevahtivad pilgud tnaval hirisid. Tegi ta seda aga selleks, et vlistada enda jaoks koht "normaalses" maailmas - nottoveeringutega ei saa sa iial normaalset td. Mulle, muuseas, nottoveeringud vga meeldivad, mtlesin, et teeks endalegi mne, kui juba vana ja kortsus olen, aga nd tundub see justkui hiskonnareeglitega leppimisena - vanana vid kike teha :) Titsa lpp, kuidas see Barbari tiibadega konn mul kripeldama on jnud! Ja rkides moest, vot Lil Peep'i stiil mulle ka meeldib, ta figureeris veidi ka moemaailmas (taaskord, nagu Tommy Cashgi), selliseid riideid ma ostaks (kui mul oleks narkari nrb keha):


Natuke hiris see, et film oli kirjutatud eelkige Lil Peep'i ema poolt, kellega poisil oli ka vga lhedane suhe ning he "kurja juurena" ksitleti tema suhet isaga, samas isale sna andmata. Lisaks oli Lil Peep'il rmiselt soe ja erakordne suhe oma vanaisaga. Kurb melda, et isegi, kui sa oled oma lhedaste poolt hoitud ja armastatud nagu filmist mulje ji, siis vanemate lahutus rnas eas vib su ikkagi musta auku tugata. Depressioon ja revus olid Lil Peep'i ellu just sel ajal saabunud. Ses osas oli palju kokkupuutepunkte Kurt Cobaini eluga, kellega Peep end ka krvutanud on. Mni vib elda, et krdi lumehelbekesed, kuid ilmselt tundlikumaid natuure mjutab perekonna lagunemine ikka vga tugevalt. Ma arvan, et sellised filmid viks panna inimesi rohkem sellele mtlema. Mitte nii, et ra jumala prast lahuta, mis sest, et endal on paha, aga kuidagi...ma ei teagi kuidas.

 Filmi lppu oli raske jlgida, sest suur osa saalist kksus hlekalt nutta. Mina seekord ei nutnud ldse, ei olnud sellist tunnetki, et tahaks. Mulle tundub, et ma pigem mtlesin ja mtlemise ajal on raske nutta, nutmine on konkreetselt tunnetega seotud. A la siis kui vaatasime perega "Lammas Shaun. Farmigeddon" ja seal pisike tulnukas vaatab oma vrale planeedile maha jnud emme ja issi pilti - mul oli kohe nutt lahti...Tiesti kummaline teema selle nutuga.

 Igatahes oli huvitav heita pilk maailma, kuhu enam priselt sisse ei pse. Hommikul ostsin Judas Priestile piletid ra, eakohasem. Lisaks oli peale filmi kohe selline tunne, et viskaks endale peotie tablette sisse ja loputaks viinaga alla  - "Anna veel ks Rivotril!" nagu rpib Genka. Samamoodi astusime peale Kukume filmi kinost vlja ja sber ohkas: "Titsa lpp, kus tahaks viina!" See on vist jlle see "nneks olen mina elus ja selle peale vtame!"-fenomen. Allakiku lhedalt nha on kummaliselt paeluv.

 Ilu on vaataja silmades, aga kas te teate mnd inimest kombinatsiooniga blondid juuksed + pruunid silmad (loomuomaselt, mitte vrv+ltsed), kes ei neks paeluv vlja? Lil Peep'i artistinimi tuleneb samuti tema silmadest ja oli ema hdnimi vikesele Peep'ile.

 ks iseloomulik video ka siia lppu, hsti mtlemapanevad on need kommentaarid selle all  - ta oli meie generatsiooni hl, ma tunnen, et ta oli justkui minu parim sber, kui me suureks saame, peame tegema nii, et meie lapsed teaksid, kes oli Lil Peep, et tema prand elaks igavesti:






 rkis  Marca     at  13:19    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, muusika, style  

 



neljapev, detsember 05, 2019



   
 Mu jlgedes kivad mu imelised lapsed* 



Hiljuti ksis pshholoog mu kest, mis mulle enda lapses kige rohkem meeldib. Ei, kik on absoluutselt korras, lihtsalt rutiinne arenguvestlus, mille kigus tuvastasime, et laps on tubli. See ksimus aga ehmatas kuidagi ra, pris ootamatu oli. No kuidas sa vastad sellele? Mu meelest on imelik leida mingi asi, mis meeldib kige rohkem, sest loogiline on ju see, et enda laps on tervikuna ideaalne. Vhemalt minu laps minu jaoks on. A miks? Sest ta on tpselt nagu mina! Aga no nii ju ei tle, nad ehmataks ra, ei hammustaks lbi, et alasti tde. Ei mletagi, mida ma tlesin. Ilmselt midagi nii, et inimesena suureprane. Eelkige inimene, suure thega.

 Mni aeg tagasi tegi sber sellist testi, et tle he snaga, kuidas iseloomustaksid oma kaaslast. Ma tlesin "lahke" ja mulle eldi, et "lahe". "Lahe" tundub esmapilgul vist etem, sest no melda vaid, kui ta oleks "ilus", "tark" vi midagi hullemat - "usin" niteks, elnud, ma oleks kohe pea otsast hammustanud. Minu "lahke" tundub selle krval sna hale vist. Aga ma seletan, mida ma mtlesin. Lahke, see ongi ldiselt inimlik inimene, sdames hea, mitte mingi mlakas, kes seljataga urgitseb, teenindajat mnitab, kui tuju tuleb, vi nrgema le irvitab. Vastand elale inimesele. Mu meelest oli see kuskil blogis, aga mlu petab, kus rgiti inimestest, kelle kohta eldakse:" Ta tundub jah lbe ja vastik, aga kui sa teda tundma pid, siis ta omadega on tegelikult tore ja lahke." Et siis sellised inimesed on siiski kike muud kui toredad ja lahked, nad on hoopis silmakirjalikud eluskotid, kes teavad, kellega vib oma telisel palgel "srada lasta" ja kellega on kasulikum suhteid hoida. 

 Ma vin ju melda, et el inimene on selleprast el, et temaga on oldud el, aga ikkagi pan eemale hoida. On inimesi, kes iga hinnaga vldivad konflikte, on selliseid, kes konflikte ei salli, aga teatud nuppude vajutamisel ikkagi kima lhevad (mina) ja on mu meelest selliseidki, kes konfliktide nimel elavad. Ma ei tea, on see loomuomane vi oludest tingitud kitumine, aga minu jaoks on see hirmutav ja ohu mrk - hoia eemale! Oli vist Doris Lessing see, kes kirjutas, et sjad on inimkonnas vltimatud, sest olgem ausad, mingile osale inimestest lihtsalt meeldibki sdida, nad ei taha rahu, nagu me millegiprast kigile omistada oleme pdnud. Ilmselt on see seotud sooviga saada vim teiste le ja jrelikult peaks see olema ka ks ohumrk, millise vajadusega inimestest eos eemale hoida. "Keelab, kseb, poob ja laseb" nagu mu vanaema armastas elda.

 Ja ometi on pris ilma vimuta vimatult raske. Tulles tagasi Mikro juurde, kellest alguses juttu oli - tema omapra olevat see, et ta on emotsionaalselt tundlik inimene. llatus, llatus, eks, kust ta kll selle prinud on. Mina oleks pigem mures, kui ta klmaverelise mhaka omadusi kannaks. "Kas ta kodus ka kergesti rritub?" Ei rritu, sest meie oleme omad ja omasugused. Lasteaias on aga teatud tpe, kohe konkreetseid, kes ta kima tmbavad, kahtlustan, et sageli ka teadlikult, sest noh, oma kogemus. "Miks nad siis on sellised?! Kituvad halvasti, siis lheb mul ka tuju ra ja kitun ise ka halvasti!" ahastab Mikro. Kuidas seletada, et sul ei ole ega saagi olema vimu muuta teiste inimeste kitumist enda soovidele vastavaks. Seletan, muidugi seletan, aga taaskord oma kogemusest tean, et abi ei ole muust kui eemale hoidmisest ja lpuks omasuguste leidmisest. Kollektiivis on alati teatud kogus ebameeldivaid tpe. Tulebki pda kogu elu vikestesse, meeldivatesse kollektiividesse kuuluda (likeeruline) vi siis pda mingi emotsionaalne sein "nende" ja "enda" vahele tekitada (raske ja tervistkahjustav).  Teisalt, muutuda ise "nende"sarnaseks - veel hullem variant. Ainus, mida mina praegu teha saan, ongi vist see, et elda  - olla sina on igal juhul etem, kui olla "nemad", mina olen sinu poolt.

 Eile niteks tundus mulle, et midagi on vhemalt igesti ka linud. Mini helistas endast sna vljas olles isale: "Ma helistasin just politseisse!" Nimelt olla mingid "suured, umbes 18-aastased kiilakad poisid" 30 meetrit tema ja sbranna ees mingi tossupommilaadse asjanduse lhanud. Ei tea, kas eesmrgiga just neid hirmutada vi siis nad lihtsalt ei mrganud lhenevaid vikseid tdrukuid, jmakas oli kole olnud. Ma kahtlustan, et minus poleks olnud 10-aastasena niipalju otsustavust, et politsei number valida. Ega hirekeskus ilmselt seda knet kuhugi ei suunanud, mis sa ikka enam teed, otsest kahju ju ei sndinud ja kaagid ammu laiali jooksnud, aga pahandada Mini ei saanud, tnati teatamast. Ma ei hakka ju tnitama, et mida sa ttad thtsaid politseionusid oma pisikeste probleemidega, oluline on ju just, et sa julged mingi jama tekkides endale abi otsida. Mina oleks ilmselt emmele-issile helistanud (ja nutnud). Muidugi, piir tuleks tmmata sinna, kus inimene hakkab otsima probleeme, millest "organitele" teatada, stiilis "naabril lumi lkkamata, tuleks neile trahvi teha!". See lheb juba sinna "otsin konflikte"-inimeste iseloomustusse ja ma loodan, et mu lastel seda soolikat ei ole.

 *J.M.K.E. "Lputu laupev" 


 rkis  Marca     at  09:31    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, detsember 04, 2019



   
Triviaalsetel teemadel 



Ma seda riietemeemi ei hakka tegema, sest liiga palju oli ksimusi, millele ma vastata ei oleks osanud. Teiste vastuseid lugedes sai aga selgeks see, et mul ei hegi riideeseme vi vrvi suhtes erilist trget ja kohe kohmetuma pani, kui paljud tiesti normaalseid asju sinna "iial ei kannaks"-lahtrisse seadsid. Neid Manjana loetletud riietumistpe lugedes ka kski pris sobiv ei tundunud. Asi ei ole selles, et mulle riietumine ldse korda ei lheks, kuigi teiste puhul ma testi haruharva midagi mrkan, mul on pigem see asi, et mulle meeldivad teliselt sna vhesed asjad, aga kuna nudistina on klm, siis midagi ajan ikka selga. Seeprast ei salli ma ka poodlemist - seal ei ole ju asju, mida mina tahaksin! Ja mmelda ma ei oska. Mu lemmikdisainer on Vivienne Westwood, ta on muidu ka vinge mutt ja temalt ma testi ostaks, kui rahakott kannataks. Mu ema armastab muuseas lekige moodi ja poodlemist. Ta viks pevad lbi Fashion TV-st krgmoodi kaeda, aga mulle millegiprast see nakkunud pole. Kuigi, lapseplve hed kaunimad hetked, tuleb totralt tunnistada, mdusid koos emaga vljamaa kaubamajades. Muuseas, oli selline udne komme, et endisest idablokist prit turistid tegid sealse kllusliku kaubavaliku taustal suisa pilte, piinlik. Fotosid pidi siis ju veel jaoprast tegema, sest kibel oli 24 vi 36 kaadriga filmid, mitte digikad ja seega tundusid need klpsud toona ilmselt olulised.

 Mida ma testi ei kannaks, on surnud rebased ja analoogid. Klaassilmad ja kpakesed kljes, kellegi kaelas. Juba lapsena tundus see rlge, siis ngi seda "trendi" ikka tihedamini. Samas mu enda armsal vanaemal oli ka miski naarits justkui. Ja prisnahast karvamts, kuhu oli nii hea oma nina sisse pista, kui vanaema sellega just pakase kest tulnud oli. Naha suhtes srast trget ei ole, sest sigu ja veiseid ei peeta ainult naha prast. Nahk on praktiline, karusnahk ainult ilu prast. Ostsin just kunstmaterjalist dubljonka (ne, selle ) ja vga ilus on ning imeliselt pehme sisuga (nagu 500 kassi, kommenteeris Mikro). Iseenesest on see nd ks viimase aja kallimaid oste ka, kuigi ostsin Mustal Reedel ja sain letihinnast ikka alla. Mantlisaaga algas sellega, et kevadel ji mu sulejope krae keemilisse, avastasin selle novembri lpus ja keemilises ei mletanud enam keegi d ega mtsi. Ilma kraeta on see jope nagu Orissaare seenelise oma, samas le kahe aasta kantud ja sulgi ka juba lendas. Uue krae eest ksiti 30 eurot pluss materjal. Kappasin siis pigem midagi uut soetama - Zara veebipoes kenad mantlid, klikid peale, saadavus Eestis 0. Koha peal poes mannekeeni seljas ilus mantel, enda seljas...hommikumantel, sest keegi geenius oli pannud talvemantlile ainult he nbi ja arvas, et v ajab asja ra.

 Muidu ks ekstravagantsemaid ja kallimaid oste oli kunagi 800 krooniga ostetud Derhy kleit. Kahjuks ei leidnud htki pilti sellest, aga see oli kootud hall kleit (klab udselt, onju), rinna ees kivikesed, prlid ja ketid, seelikuosa satsiline ja seljal tekst Romantic Rock. Ma ikka kandsin seda aastaid pidevalt, kuni kivikesed irdusid ja kette sada korda uuesti klge mblesin. Viimati vtsin selle kapist vlja ja avastasin, et olen teda mingis meeltesegaduses sinise niidiga parandanud, ilmselt eeldasin, et ega keegi lhedalt ei vaata. No paistab kaugelt ka. udne lugu.

 Aga muidu, kuna Kristallkuul lisas omalt poolt meemi pesuteema, siis minu puhul on raudselt proportsionaalselt kige kallim riietuse osa pesu. Viimati ostsin Changest neli paari 90 euro eest, sest neil oli 1=2 soodukas. Ja siis on need, kes krahmavad suvalisest poest proovimata kolm rinnakat ja kannavad edukalt vi saavad netist pesu tellida. Minu jaoks on pesu ostmine testi vljakutse. Viimati sobis mulle Changes suurus 70J ja mja tunnistas, et see on poes ainuke ja suuremaid enam ei ole. Helistasin emale ja hirnusin telefoni uduse summutamiseks. Change ja Triumph mvad minu teada Eestis ainukesena kvaliteetseid suuri numbreid, aga Triumph on viimastel aastatel mutiligetele le linud. lejnud firmad kipuvad arvama, et le E korvi ei osta keegi ja sel juhul peaks ka mbermt 90 olema. Tegelikult pole asi isegi numbris, number vib sobida, lige enamasti aga mitte, seega netist ostmine jb samuti ra. Vlismaale kaubareisile pesu ostma?

 Lisaks tahtsin mainida dekoratiivkosmeetika osas seda, et kunagi keegi ksis mult, kus ma meikima ppisin. Pritasin selle peale silmi, sest ksija oli selline, kes ilmselt eeldas, et meikimiseks on ks ige tee, mis selgeks ppida, aga minu jaoks oli meik alati enesevljendus, mitte mingi kohustuslik enda igeks tegemise moodus. Mnan nd, et koolituselt vib saada ka hid nippe, mitte ainult seda "iget" moodust, aga ppinud ma seda ametlikult siiski ei ole, ikka oma kogemusest. Mis kohati oli ilmselt krvaltvaatajale valus kaeda - ma niteks siiani leian, et huulevrvist tumedam huulepliiats on lahe, kuigi teatud vanusest (ma juba vist olen selles) muutub groteskseks. Ehk siis tehke, mis tahate, rge arvake, et kuskil on mingi ainus ige tee. Ainuke asi, mis mind meigi puhul imestama paneb on see, kui inimesed kasutavad meigiphja, mis nende nol koorub, ketendab vi laikudena paikneb. Miks? Sa ju ned, et see nahahaiguse mulje jtab ja ilmselgelt ei ole kski oma naha omadus meigita hullem. Et lihtsalt peab panema seda puuderkreemi, nui neljaks?

 P.S. Mitte keegi ei ole veel kirjutanud, seega kahtlustan, et emotsioon on sama - Eesti Laul 2020? Mis udus see sel aastal on ometi? Priselt, tiesti uskumatu ila! le viie laulu, mille pidin poole pealt vi enne seda piinlikkusest kinni panema, nii halb oli. Enamik neid tundmatuid esitajaid olid alla igasuguse arvestuse, suur enamus tuntuid lihtsalt igavad nutulaulud ilma igasuguse ideeta. Ainukesed laulu moodi olid kaks Laurat - Pldvere ja Prits (Ziggy Wild). Ma rohkem sellest jamast ei kirjuta ja ritan unustada. 


 rkis  Marca     at  09:41    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: fashion, isiklik, koomika, kosmeetika, muusika, style  

 



teisipev, november 26, 2019



   
Aasta tis draamat 



Reedel kinost tulles olin ma tis hinat ja mtteid, mida kirja panna, aga samas oli emotsioon kuidagi toores, panin ainult pealkirja "paberile". Kirjutama juan aga alles tna (teisipev), kusjuures vahepeal toimus kooli kokkutulek, palju uut infot, emotsioone jne. Vga raske on ajust vlja sikutada nd neid mtteid, mis seal reedel vrsketena olid. Seostub ju see teema ka otseselt filmi endaga  - peategelane Alissija pidi kirjutama igast nhtud lavastusest arvustuse, millega ta vahepeal htta ji ja sai seejrel thtaja, et 24h jooksul peab arvustus kirjutatud saama. Ma leian, et tema t oli vga raske. Jah, mulle meeldib kirjutada, aga selle eest palga saamisega tekib kohustus ning kui mulle omal ajal pakkus naudingut kirjutada mingi ilukirjanduslik tekst kskik millise etteantud teema kohta, siis arvamusavaldustega on teine lugu. Kui ikka mingit tunnet ei teki, siis saab asjast ainult pastakast vlja imetud kirjutise. Kirjandid muutusid kohe ttumaks, kui omaloomingu asemel arutlust nudma hakati. Pukini ma jtsin niteks vahele, sest tema luule ei elnud mulle toona absoluutselt mitte midagi, ma ei saanud sellest aru. Kalevipoja-teemalise kirjandi kirjutasin julmalt eepose jrelsna pealt maha (ja sain viie). Teismelise jaoks mttetu arhailine loba, mida kuidagi millegi arutlustvrivaga siduda ei osanud.

 Alissija oli vga eriline leid, ks neid vheseid potentsiaaliga inimesi, kelle avanemine seisab ainult sobiva juhuse taga. Valel ajal vales kohas sndinu. Nidati ju filmis ka mnd teist kandidaati ja oli selge, et neist poleks mitte midagi tulnud, kandideeriti vaid igavusest ja palgasoovist, teatrist kirjutajaid neist ei oleks olnud. Huvitav olnuks teada, oli siis peale Alissija veel mni tsiseltvetav kandidaat ldse? Tegelikult ma ei saanud aru, miks inimesed seda filmi niivrd taevani kiidavad, just ses osas, et uskumatu - ollakse siis tepoolest nii stereotpides kinni? Alissija erilisus ilmneb ju lihtsalt selles, et ta ei ole stereotpne (vikelinna vene) tdruk. Ma isegi ei saanud aru, mis erilisest emotsionaalsusest tema puhul rgiti - normaalne noor inimene ju?! Aga noh, siin tuleb jlle mngu mu enda isiksus ja need ksimused, et kas ma mitte venelane ei ole. Ehk meil ongi peas kinni see, et kui venelane, siis raudselt emotsionaalne ja kindlasti rohkem kui keskmine eestlane. Aga siin jlle see "erinevused grupi sees on tegelikult suuremad kui gruppide vahel".

 Film paneb mtlema sgavalt selle le, kui palju mjutab meie elu ikkagi pritolu. Enne filmi rkisin just sbraga, kes mainis, et ei saanud suurde linna kooli sisse selle tttu, et ta polnud teadlik sisseastumiskatsete kuupevadest, lisaks ei saanud ta endale lubada ilma stipi ja hikata kooli. Minu jaoks kerkivad siit kohe ksimused - aga su vanemad? Kas nemad siis ei aidanudki sul karjri planeerida? Tiesti naiivne ksimus, saan aru. Paljudes peredes on perspektiivid hoopis teised - ongi Maxima ja rikas mees, mitte mis eriala likoolis valida. Isegi siis, kui potentsiaali oleks. Teisalt on likoolides hulganisti rahvast, kes tulid ainult paberit saama. Alati ei saa lootma jda vimalusele, et kll elu asjad paika paneb, sageli on oma telise kutsumuse avastamise hetkel juba liiga hilja. Vhesed noored inimesed on sedavrd ettevtlikud ja enesekindlad, et suudavad ilma vlise tuke ja mentorita aktiivselt oma unistuste poole pelda. Sa vid tahta oma vikeasulast ra, aga iseseisvalt tegutsedes vid lpetada kordi hullemas kohas kusagil vlismaal, sest usaldasid inimesi, sul ei olnud kogemusi jne.

 Teine asi, mida filmi puhul vau-elamusena vlja toodi, oli see vana hea "iga inimene on universum"-teema. Jah, mis seal llatavat, ongi ju, selge see. Mu meelest viib see mte aga palju sngemani - melda vaid, kui palju erilisi inimesi meil surnuaedadel on. Veelgi enam, ristideta haudades kusagil sjavljadel. udne. Elu traagika on see, et paljude inimeste potentsiaal jbki avastamata ja kasutamata.

 Teater. Seda filmis palju ei olnud ja selgeks sai see, et maitse on kaasa sndinud. Ilma igasuguse varase kogemuseta leidis Alissija, et "tordiga nkku" komdiad ei ole see, mis teater tema jaoks olla viks. Ilma eelteadmisteta oskas ta eelistada kunsti. Ma kujutan ette, et paljud teised kandideerinud inimesed oleksid ehk just hinnanud tkke, mis rahva naerma ajasid, sest olgem ausad, ka suurem osa pidevaid teatriskijaid eelistab just seda. Et saaks nalja ja oleksid ilusad kostmid.

 P.S. Enne filmi nidati kahte treilerit nii halbadest filmidest, et ma panin vahepeal silmad kinni. ks oli mingi lilabane komdia tuletrjujatest ja teine klieelik romantiline jululugu. h, kas testi leidub inimesi, kes srast asja vaatavad? Miks nad seda teevad? Miks nad sihukesed on?
 P.P.S. Enne ttuid treilereid saad nd kinolinal kaasa elada sellele, kuidas mned saalisistujad oma telefonipiga suurel ekraanil mingit telekamngu mngivad. Kes selle vlja mtles? Miks? Mis tal arus oli? Prast saatis kino mulle rahuloluksitluse, kus tahtis teada, miks ma ometi snkki ei ostnud, varianti "ei tahtnud" ei olnud ette nhtud. Jreldus: suurte kinokettide eesmrk on selgelt ainult meelelahutus, mttega filme peaks ilmselt vaatama minema niikinodesse (a la Elektriteater Tartus). 


 rkis  Marca     at  09:50    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, teater  

 



reede, november 22, 2019



    
Elton John. Mina 





Vahel eldakse mne raamatu kohta, kuidas see "saabus mu ellu tpselt igel ajal", enamasti on sellistel juhtudel tegemist mingisuguse eneseabiraamatuga. Ma lpetasin just Elton Johni biograafia "Mina" ja tlen seda sama nd - see on teline eneseabiraamat! Heas mttes! Mul on alati olnud hirm, et kki ma oleks mehena sndides olnud mingisugune jletu naisepeksjast macho, sest noh, mul lendab kaas kergelt pealt ja samas alandlikkust ei talu ma silmaotsaski. Aga ei, mehena sndides oleksin ma lihtsalt ks ekstravagantne homo. Ma olen nii rmus ja kohe selgitan ka.

 Ma ei oleks ilma Mart Juure tutvustamiseta Elton Johni biograafiat lugema hakanudki, sest tema muusika  mind vga kitnud ei ole, Sacrifice on imeline laul ja mni veel, aga ldiselt on minu arvamus temast umbes sama nagu hel mu sbral, kes tles, et Elton on tema jaoks lihtsalt "maailma kige geim gei". Raamatu algus ongi suhteliselt ttu, sest tuleb vlja, et Elton on sjaaja laps (!) ning suurem osa tema noorusest mdus enne minu sndi ja seetttu mulle toonased nimed ja olukorrad miskit eriti ei tle. Minu jaoks on Elton alati selline eatu tegelane olnud, tuli titsa llatusena, et ta on pris vana mees juba.

 Raamatu essentsi vtab minu jaoks kokku aga jrgmine episood: Elton kutsub lhedased oma villasse, aga otsustab keset koosviibimist, et oleks hoopis ige aeg end dramaatiliselt tappa. Ta ilmub lakorruselt basseini rde eldes, et on sisse vtnud hunniku tablette ja nd on kik, hpates pea ees basseini. Vees olles avastab ta aga, et seljas olev kasukas hakkab teda tepoolest phja tirima, vaene Elton rapsib vees, pdes basseini reni juda, tema huultelt kostub hdine "Appi!". Selle peale kuuleb ta oma basseini res istuvat vanaema klavalt ohkavat. hel teisel korral pistab ta niteks pea praeahju, olles enne hoolikalt avanud kik aknad ja hoolitsedes, et kik korterikaaslased ikka kodus oleksid. Draamakuninganna, hesnaga. Ma saan aru, et hirmus paljudes tekitab selline tp tlgastust, aga mina tahaks tal lihtsalt pead paitada ja elda: "Ma tean, ma saan sust tpselt aru!"

 Elton vaatab oma raamatus samuti tagasi ja saab aru, et kitus sageli sna talumatult ja lollisti. Aga ta tunnistab, et ei saanud sinna midagi parata. Aegamisi ta ppis (no niteks seda, et kui mratseda, siis pda hoiduda hingele kallite asjade hvitamisest, pda vabandada jne), kuid ekstsentrilisus oli lihtsalt osa temast. Muuseas, sageli arvatakse, et see on lapseplves rahellitamise tulemus, lugedes Eltoni lapseplvest, tema mingite hellituste osaliseks ei saanud. Pigem vib leida, et tema kitumine oli variant vanemate omast, kes olid samuti kilise loomuga, lihtsalt Eltonil jtkus vahendeid, et teliselt diivatseda. Sellise inimese kahjuks on maailmas vhe neid, kes julgevad/tahavad srase fassaadi taha vaadata (ja ma siin veel imestasin, miks ma noorena vastassoo hulgas ebapopulaarne olin - kui norm on malbe, siis sellest erinevat loogiliselt peljatakse ju!).

 Mulle meeldib Eltoni huumorimeel, tema eneseiroonia, tema lai joon! Mida siis teha, kui staadionitis jalgpallimachosid rgib sulle, et sa oled vana pede? Eks ikka naerata ja lehvita, mida muud! Elton vitleb raevukalt, kui teda milleski alusetult sdistatakse, kuid neelab mru pilli alla, kui avalikkuse ette ilmub mni piinlik seik tema elust, mis paraku ongi tsi. Selles osas on ta vastand oma emale, kes paistab nautivat vastasseise, kui asja iseeneses, Elton tlisid kardab ega salli, kuid vahel sa lihtsalt ei saa teisiti. Miks see nii tuttav tundub, oeh. Mullegi tundub, et see asi kib geenides, hetkel tegelen pea iga ndal probleemiga, "miks muidu nii andekas laps vahepeal tiesti arutult kitub!". Ehk siis ka lapse kasvatamise koha pealt rahustav raamat. Niteks leiab Elton, et enamikul loomeinimestest on tume pool olemas, nende vrvid lihtsalt ongi eredamad. See on nagu umbes see teooria, miks mned alati joodikutesse armuvad - nad ei armasta joomist, vaid joomine kib sageli kaasas mne positiivse joonega (nt tundlikkus), millesse need nnetud armuvad ja joomise saavad nad kauba peale nagu Brenevi pakikesest.

 See machode teema veel. Mehelikuks peetakse julgust ja vaprust, aga samas irvitavad machod enamasti nende le, kes julgevad karjast eristuda. Mu meelest on selleks ju hoopis suuremat vaprust vaja?! Nii Elton, kui ka paljud tema loo kaastegelased  - Rod Stewart, Freddie Mercury, John Lennon jt julgesid end avalikult n lolliks teha, olla eneseiroonilised, loovad ja lbusad. Mnel teisel aga on hirmus ora tagumikus kogu aeg, ei tohi libastuda, naeruvrne tunduda. Kuidagi smptomaatiline tundub, et George Michael end peale tsiseltvetavaks hakkamist narkost surnuks tarbis. Elton kahtlustab, et ka Michael Jacksonil oli sama probleem - letamatud ootused, kui end ikka popi kuningaks tituleerid, siis sa ei saa vratada. Vana Elvis, kes oli sunnitud end vastavalt tekkinud legendile lal pidama. Jah, krvaltvaataja vib imestada, mis neil staaridel kll ometi puudu on, et nad normaalsed ja kained ei suuda olla, aga ilmselt on see inimpshikale siiski hoomamatu koorem. nneks ei ole Eltoni lugu kokkuvttes nii kurb, oma eksimusi suudab ta huumoriga vtta, vahel ksi laiutada, et mida ma ometi mtlesin, kuid klama jb siiski see, et oma elu on suutnud ta iseendaga rahujalal olles elada. Olen jah friik, aga selliseks mind loodi ja eks ma pan hakkama saada. Vabandan, kui teid hirisin, aga teisiti ma ei saa. Sdamlik ja aus raamat, ja loomulikult, gay as hell.




 rkis  Marca     at  11:11    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, muusika, raamat  

 



teisipev, november 19, 2019



   
Sidan ksinda Venemaale 



Vaatama seda, kuidas sakslane ja rootslane Peterburis mdistavad. Jagasin eile FB-s ka, aga ootuspraselt ei saanud htki reageeringut. Lindemanni Soome kontsert mdi vlja paari tunniga, mtlesin selle peale ka, aga Metaltravel pakub bussireisi Peterburi paketina kontsert+ linnareis, mis on phimtteliselt ideaalne ses osas, et ise organiseerimine on minu jaoks udne piin, linnareisid mu lemmikud ja boonusena saab ka Lindemanni nha.

 Ma ei ole mitte kunagi Venemaal kinud. Kooliajal korraldati ekskursioon Peterburi, aga ema ei lubanud mul minna, olevat astaroona. Samas ma nen unes nii umbes korra kuus, kuidas ma Neeva kallastel jalutan. Ilmselt see on modifikatsioonidega Emajgi, aga unes ma tean, et olen Piiteris. Seega, ma tahaks Peterburi priselt ka ra nha ja ndsest saab ju sinna viisata. Ega mul passi ka ei ole, aga dokumendid aeguvad mul sobivalt jaanuari alguses, seega pean niikuinii tegema.

 Loomulikult otsisin alguses ainult phjuseid, mis mul minna takistaksid. Kige kaalukamad olid muide need, et kuidas saada hommikul Tartust trajektoorile Tallinn-Ida-Viru ja tagasitulekupeval Tallinnast tagasi Tartu. Selgus aga, et varahommikused ja hilishtused bussid on kirjade jrgi tiesti olemas. Aga et ksi? Nojah, ainuke jama on sellega, et ilmselt peab siis kellegi vraga 3 d tuba jagama, aga kui ta ei norska, siis ehk saab hakkama? Loodetavasti on see vras ka naine. Kuigi krvalpikena, esimesele treisile saadeti mind peale ndalast ttamist nii, et pidin meeskolleegiga aknata kajutit jagama. Algul kavatsesime end ksmeelselt ebamugavuse vltimiseks tis juua, aga esiteks hakkas laev kikuma ja ma kartsin, et oksendamine teeks olukorra veel piinlikumaks ja lpuks selgus, et joodud siider ajas hirmsasti pissile, aga wc-s tekkis ummistus. Sai vaid ndsalt ohatud, et vhemalt ei ajanud pott junne le re. Magavat kolleegi ma les ei ajanud, et tule nd, ole mees ja otsi pump, hommikuks oli vesi kuhugi ra imbunud. Lisainfona, viimased 12 aastat elame selle meeskolleegiga nd koos, kuigi romanss kll kohe peale kajutiintsidenti ei alanud. Samas olen veendunud, et inimeste raskes olukorras kokku panemine tekitab pris sageli romantilisi tundeid vt ka Stockholmi sndroom.

 See meeskolleeg ikka imestas, et lhengi niimoodi suisa ksi, aga no ma mtlesin, et aitab juba sellest, et ma asju, mida tegelikult tahan, tahaplaanile surun lihtsalt selleprast, et "keegi ei tule kaasa". Korra turgatas isegi phe, et kki see ongi keskeakriisi teline definitsioon - lpuks on saabunud aeg, mil sul on teiste arvamusest suva ja julged teha asju, mida kogu elu edasi lkanud oled. Lihtsalt teistele tundub see kahtlasena, kuna "varem sa ju selline ei olnud". Kust nemad teise hinge ngid?

 Igatahes, kui kedagi huvitab, ma olen nus koopereeruma ehk siis, kui keegi tahab minuga hes toas magada, andku teada. Lisaks on teretulnud igasugu info Peterburi ja Venemaa kohta. No niteks ei kujuta ma ette, palju raha peaks kaasa vtma. Hommikusgid on hinna sees, aga palju muu toit maksab? Kas kaardiga maksta on turvaline (ma tean, aga kui sind eluaeg on Venemaaga hirmutatud, siis mjub)? Kas hotellides on lutikad? Kas mind vrvatakse spiooniks? 


 rkis  Marca     at  09:18    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, koomika, muusika, t  

 



reede, november 15, 2019



    
Mu aju on desertr, pti, sabotr 






Jrgneb uduslugu: laman mina kenasti voodis, ked teki peal ja ootan und, kui kki tleb aju oma klma hlega, mis juhtkui vihjaks sellele, et ta kll elab minu peas, aga muud meil hist pole: "Tead, sa kirjutasid oma viimases postituses materiaalne jotiga? Kaks korda."

 No ma testi ei viitsinud enam arvutit sisse llitada, niikuinii olid kik seda juba ninud ka, igatahes see on jlle ks huvitav asi, mida analsida. Ma, muuseas, mletan, kuidas mtlesin, ned "materjal" kib jotiga, "materiaalne" mitte, ning kirjutasin seejrel kaks korda selle sna just jotiga. Miks? Ilmselt haaras aju esimesest seosest kinni ega vaevanud end teisega. Umbes nii nagu sa poest tulles paned alati vtmed hte kindlasse kohta, aga hel peval on mingi takistus ja mtled, et korra toetan nad siia kaminasimsile hoopis, kll mul meelde jb, et siia said. Prast poolt tundi tuuseldamist ja kirumist ning lpuks vtmete leidmist meenub testi, et nii sai meldud. Ajul on omad tegemised, ra sega teda.

 Otsapidi see automaadi teema, millest eilegi kirjutatud sai. Kige ohtlikum olla lasta end opereerida vanal ja kogenud kirurgil, tenosus, et tema apsaka teeb olla suurem kui noorel, kes piinlikult ennast jlgib (eeldusel, et tegemist ei ole noore, lolli ja kohmakaga), sest vana on juba automaat. Niisamuti on mul tl - meil on siin isikukoodid, mida ei saa on raske valesti sisestada, sest kontrollvalem on peal. Jah, avastasime, et seda saab petta, lollikindel valem ei ole, aga kui ikka vale numbri paned, siis annab hiret ja selle peab ksitsi maha vtma st see on asi, mida sa mrkad peaksid mrkama. No ja siis ma vahel ikka kontrolli kigus nen valesid isikukoode, mis on kuidagi sellest kontrollist lbi psenud ja lppfaili judnud. Eeldasin, et ju siis on need just sellised ksikud juhtumid, kus kontrollvalem on ra petetud ja hiret ei olegi tulnud. Mingite numbrite asendamisel, kui arvutuse tulemus sama vlja teeb, vib nii juhtuda. Aga ei, proovin mina seda valesti sisestatud koodi ja ilusti viskab hire. Jrelikult keegi toksis vale koodi, ngi hiret, aga vttis selle tuimalt maha ja toksis vgisi edasi. Kes see jobu nnda teeks? Avastasin, et vahepeal ma ise ka. Algul mulle enda tehtud vigu silma ei jnud ja siis vaatasin haletseva pilguga kolleege. Aga ega arvuti ei valeta mulle, kui nitab minu nime vigase rea taga, siis ju nii on. Tegelikult ma ei suuda siiani 100% uskuda, et see ikka mingi ssteemi vimka pole, sest no kuidas ma saan hire ksitsi maha vtta, ilma seda endale teadvustamata? Ju saan.

 Kogu aeg ennast kontrollida ilmselt ei saa, aga hirmutav on teadvustada, et jah, ka siis, kui teadvust kodus ei ole, laseb aju automaadil edasi, sinu asi on prast killud kokku korjata. Umbes nii nagu mnel purjus vi pilves peaga, aga siis on see arusaadav, niisama lolliks minna ei ole ldse nii aktsepteeritav.

 Nii piinlik on vaadata, kuidas su aju omaette toimetab. Rumal ja klieedes kinni on teine, ei tahaks ldse omaks tunnistada. Kui ma Kivirhkist kirjutasin, mainisin tema "Tilda ja tolmuingli" nimelist raamatut, mis te arvate, mida ma tegelikult kirjutasin? Muidugi "Tilda ja tarakanid", sest ma loen sellenimelist blogi ja ilmselt on see snapaar mul tihedamalt silme ees. Kustutasin "tarakanid" ra ja asendasin "tolmurullidega"...Miks? Sest mu laps oli hiljuti tolmurullidest raamatu kirjutanud. udne sabotr on see aju. nneks mul on see hda kljes, et ma kaua piinlikkuses praadida ei viitsi ja kavatsen ikka oma mula edasi kirjutada. Antagu andeks. 


 rkis  Marca     at  09:20    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika, t  

 



neljapev, november 14, 2019



    
Luule, Lana ja teised hullud naised 



Ma siin jlle lugesin igasugu asju, muuhulgas niteks intertekstuaalsusest ja hakkasin mtlema, kuidas sellel on tegelikult erinevad kategooriad. ldiselt vihjatakse, viidatakse ikka mingeid teisi kirjandusteoseid vi siis mnel juhul ka filme, aga muusikat mu meelest tunduvalt vhem. Kuigi, muusikal on ka sageli tekst, tleme kohe vlja, et ilma tekstita muusikat suudan mina vaid vhesel mral vlja kannatada. Filmimaailm on minu jaoks sna vras ja sellele viitamisega meenub alati klassivend, kes pidevalt filme tsiteeris ja keda mina jle vaimukaks pidasin, teadmata, et killud, mida ta kasutab, pole sugugi ta enda peakesest prit.

 Ristkasutatakse enamasti ldtuntud asju. Muusikat on aga vga palju, see on oluliselt rohkem diferentseeritud ja on palju vhem inimesi, kes teaksid samu laule, kui neid, kes on lugenud samu raamatuid. Raamatutest tsiteeritakse ju enamasti vaid klassikat ja kultusteoseid, muusika aga nii ei jagune. Kige populaarsemates lugudes on sageli vhe tsiteerimisvrset. Mulle meeldivad laulud, mis mjuvad kui luule, samas luule mulle enamasti ei mju ldse. Ebaloogiline. Oluline on lisaks tekstile ka esitus. Vib-olla peaks luulehtutel kima? Samas on vga vike vimalus, et satud just sellisele luulelugemisele, mis meeldib. Muusikat saad viksema vaevata suurtes kogustes kuulata.

 Ehk siis ma pidevalt tsiteerin mingeid laule ega hooli vga sellest, et keegi teine aru ei saa. Kuigi tore oleks, kui saaks. Mul on mrkmik ka, kuhu ma ksikuid meeldivaid lauseid les kirjutan. Enamasti lauludest, vahel ka ilukirjandusest vi niisama kuuldud arukusi ja arulagedusi. Mitmed populaarsed laulja-laulukirjutajad on ju tuntud ka luuletajatena. Istusin just hiljuti kell 2 sel baaris ja ritasin kigile Leonard Coheni ingliskeelsest luulekogust vrsse ette kanda, ikka umbes nii, et "kamoon, olge nd vaid, siit tuleb VGA oluline koht, keskenduge, gaad dmmit!"* No ja siis ma jrgmisel hommikul suundusin poodi, et see luulekogu endale osta, aga seda ei olnud, selle asemel oli hunnik teisi, aga kigi nende ostmiseks oleks juba liiga palju raha kulunud, nii ta ji, ootan ande Universumilt.

 Seda ma olen juba kirjutanud, kuidas ma iial midagi taustaks ei kuula vaid keskendungi korralikult kuulamisele. Niteks praegu kui ma seda kirjutan, on mul klapid niisama peas, et vlisilma summutada ja arvutimnge mngides ei suuda ma samuti muusikat hoomata, kuulan siis lihtsalt vanu lemmikuid, aga mu igandalaseks missiooniks on ikkagi ka muusikasse sveneda ja uut avastada, seda ma saan teha ainult t taustaks, millegiprast see mind muusikale keskendumast ei sega, kuigi ei saaks elda, et ma oma td ilma mtlemata teha saaks. Kuigi kki testi? 14 aastaga inimene ehk testi pib ka mttetegevust nudvat td automaatselt tegema?

 Eile niteks avastasin ma vga pneva (minu jaoks, noh) nansi, kuulasin Motrheadi 90-00ndate loomingut le ja klas lugu "Them Not Me" aastast 1996, kus on read:
When I see those flashing lights
And hear the sirens moan
See the smile on my face
I grab my mobile phone
It was them, it wasn't me

 Dr. Google teab, et filmivad  mobiilid tulid turule aastal 2002 ja aastal 1996 vaevalt keegi ette ngi, et nnetust pealt nhes on tulevikus esimeseks reaktsiooniks sellest moblaga video teha. Motrhead aga ngi. Vga huvitav.

 Ma tahtsin tegelikult jagada hoopis hte videot, mis on kll Lanalt ja laul ise ka vga hea, aga see on ks livheseid niteid, kus visuaal on mulle thenduslikum kui lugu ise. Nimelt, vaadake see maja seal, ma tahan sinna. See on selline ideaalne uneno maja, koht vljaspool reaalsust. Koleda arhitektuuriga, kusagil otse kiirtee res, samas vaade otse merele, tiesti mstiline asukoht, ilmselt varsti vajubki merre. Seest ei mingit glamuuri, tuul ulub lahtistest akendest, sna mblivaba, isegi voodit ei ole, aga vaade! Antimaterialistlik unelm? Samas materialistlik, endale seda sara kindlasti lubada ei saaks. Muuseas, mul on korra nnestunud pris vljamaa miljonri majas kia ja see oligi umbes sarnane - ilma mblita thjad toad, kle, keset prandat mittemidagitlev vaip, aga ilmselt kunstnikut, ainueksemplar, igas vaibanurgas kassipissiloik (neil oli hulk kasse, kik tupuhtad, aga poolmetsikud). Mitte nii, et lpuks mul on raha, saan igasugu kulda ja karda osta, vaid pigem, mul on raha, kogu aeg on olnud, ja siis (ikka olen hull)?





  

 *Kui ma saaks euro iga korra eest, mil mind seesuguse kirgliku suhtumise eest venelaseks peetakse, oleks mul juba oma viis eurot koos vhemalt. Niipalju, kui ma suguvsa uurinud olen, siis mingit vene verd ei tule mitte kusagilt sisse, aga nagu me hiljuti he samasuguse nnetu "kas sa oled venelasega?" arutasime, siis ige eesti naise panus vestlusse vrdub ldsuse silmis vist testi vaikiva naeratuse ja sgi lauale kandmisega. 


 rkis  Marca     at  10:53    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, kass, muusika, raamat, style, t, vrdiguslikkus  

 



teisipev, november 12, 2019



    
Andrus Kivirhk. Sinine sarvedega loom 





See on ks hiiglama kaunis raamat. Kaunis niimoodi nagu on seda lauluread: "no mis viks olla ilusam kui elu? no mis viks olla parem veel kui surm?" Metro Luminalilt. 

 Kivirhk on kuulsam oma humoorika poole pealt, kuid ka tema lrilist klge ei tasuks alahinnata. "Sinises sarvedega loomas" on need mlemad meisterlikult esil. Peategelase mttelend manab hetkega silme ette mne Kivirhki lasteraamatu-vrse loo, kuigi jah, esimesena meenus see, kus naabrinaine liiga kauaks vetsu istuma oli jnud ning see oleks ilmselt lasteraamatusse liig, aga Kivirhk testi puistab selliseid lugusid nagu pintsakukisest. Eriline inimtp? Eriline on ka raamatu peategelane Oskar Kallis, "ei lind ega loom", kummaline klaline, kes kuidagi ei sobitu tavalisse halli argimaailma. Ei ole see ju mingi ige eestlane, kes kulm kipras rasket td ei rhma ega elu kiru?! Sai ju Kivirhkki kunagi Valli baari psikundede kest riielda, et miks eesti rahvast nnda valesti kujutab, meie oleme ikka tsised inimesed, mitte mingid naljahambad, kes pahupidi kasukas seljas ja seep suus, arutult mda laant silkavad.  Kui sa ei sobitu, tunned ju, et lihtsam oleks olla kusagil mujal. 

 Raamatu peategelane selle "kusagil mujal" ka avastab. Viks ehk nuriseda, et argielusekeldused veidi pikaks venivad enne raamatu suurt ja lrilist finaali, kuid eks elu tikubki vahele tulema. Aga see lpp...Mind veidi ehmatas Kivirhk "Tilda ja tolmuingliga", sellega, kuidas ta suutis mu peaaegu nutma ajada (tema? naljamees?) imeilusa ja sdamliku elu ringkigu ideega, looga, mis muudab surma arusaadavaks osaks elust ka lapsest lugeja jaoks. Et see ei ole midagi udset, mida karta, vaid surmas saab ka elu ilu nha. Sama teeb Kivirhk nd "Sinises sarvedega loomas", aga tiskasvanute jaoks. Ma ei tea, kas ta on seda teadlikult teinud, vtnud oma missiooniks elu seda tabuks peetavat tahku mtestada, aga mu meelest tnuvrne tegu. Ma ei ole kunagi usaldanud religioone, sest nende tehtav on lbinhtav - pakkuda lootust, et maine elu on vaid kbeke ringkigust ja sellele jrgneb miskit paremat. No muidugi, inimesed ju kangesti tahaksid seda. Igasugu religioonide teispoolsusega on aga see hda, et need on kellegi teise poolt paika pandud maailmad - sada neitsit vi lvi kaisus talleke. Aga kas me oleme lpuni rahul kellegi teise disainitud paradiisis? Kivirhki tegelased (Oskar ja vanaema) disainivad oma teispoolsuse ise. hel on selleks armastus, teisel Jeesus ja Neitsi Maarja. Sa lahustud enda fantaasias. Kas see pole mitte tore ega omamoodi stiimul melda kauneid mtteid? Mulle tundub "Sinine sarvedega loom" ilusa ja lohutava loona. Vib-olla, et keegi teine loeb sellest hoopis midagi muud vlja ega ole ldse nus? Mulle ikkagi nib, et on ige - ainus vabadus on sinu peas. Kasuta seda.
 


 rkis  Marca     at  21:46    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



reede, november 01, 2019



   
Sellistest asjadest meil ei rgita 



Mini kis eile spordimuuseumis, kus neile oli rgitud muuhulgas ka dopinguprobleemidest ning "tdi seletas, kuidas ks naissportlane si neid noh, dopinguid, nii palju, et muutus lpuks meheks!" Eks ma siis seletasin lastele veidi hormoonidest, nii nukogude naissportlaste nitel, kes ilmselt pigem teadmatusest endaga meditsiinilisi eksperimente lasid teha, aga rkisin ka sellest, kuidas mnel juhul ongi hormoonid sassi linud ja vliselt mees vib tegelikult suguelunditelt naine olla vi vastupidi. Ja et soovahetusoperatsioonid on olemas. Mtlesin, et oleks vist vinud teemale lheneda ka umbes nii, et "soovahetusoperatsioonid on moodi linud", aga mitte kuidagi ei suutnud ette kujutada, kuidas viks sellist asja "moe prast" teha. Kuidas saaks arvata, et on tore tunda end vales kehas? Arvestades seda, kuivrd viltu vaadatakse hiskonnas igasugu keskmisest erinemistele, siis mis moeprast homoks hakkamised ja soovahetused? Ma ei usu, et meil nnda palju masohhiste oleks.

 No ja tulen siis mina tle ning esimese asjana loen lehest, kuidas EKRE kavatseb Raekoja platsile piketeerima tulla ning mni agaram he noortekeskusegi maha pletada, sest seal rgitakse noortele homoseksuaalsusest. Muidugi samal trajektooril ja enam-vhem samal ajal kui meil koos vlisklalistega sinna asja on. Nojah, eks nevad siis, et meil ka demokraatlik hiskond ja protesteeritakse tiel rinnal. Lik Postimehe artiklist...Ohoo! PM ei lase enam kopeerida, ok tleme mber siis, et plemapista soovija ei saa aru, miks peab ldse homodest sellistest asjadest rkima, mille peale ajakirjanik uurib, et mis vanuses tema arvates oleks sobiv avalikustada, et homoseksuaalsed inimesed on olemas, millele saab vastuse, et nrdinud kodanik juba on oma viieaastasele pojale selgeks teinud, mis on mis. Huvitab kohe, mismoodi see asi selgeks tehti, ilmselt veidi teistmoodi, kui mina omas kodus neid asju seletanud olen. Kuigi minu meelest on hobipromaani vastus sna silmakirjalik, viieaastasele homodest rkima! Isegi kui laps ksib, tuleb nost punaseks minna ja jutt mujale viia, siis lapse huvi teema vastu kaob. 

 Kas millestki rkimine vrdub koheselt selle asja propageerimisega? Meenub ks minu jaoks hirivaid seiku kooliplvest, kui mind, muidu tublit kirjandikirjutajat, pandi avalikult hbiposti selle eest, et julgesin oma kirjandis phjendada, miks mingi novelli tegelane vgivaldsele teele astub. Olevat vgivalla igustamine. Tohib ainult hukka mista ja punkt. Taaskord vist mingi fundamentaalne mtlemise erisus. Vahel ju meil ka ilmub artikleid sellest, miks mni kurjategija astus kurjale teele, avatakse niielda tausta ja seal all on eranditult alati kommentaare, et miks igustada igasugu retse. Mina hoopis leian, et sarnaste juhtumiste rahoidmiseks, ennetamiseks on kasulik teada, mis on nende tekkimise mustrid. kki saab kusagil midagi ra teha? Oletus, et sndis kurjana ja nii on, tundub lihtsalt asja kalevi alla lkkamisena. Sama asi homoseksuaalsusega - kui me sellest ei rgi, siis nad kaovad ra? Lihtsalt mned lapsed tapavad end ra teadmata, et nendesuguseid on veel ning neil on vimalik leida toetust. Mne meelest ilmselt testi jah, nii olekski parem. Parem surm kui homo.

 Hakkame ometi normaalseteks, eks? Pame vhemalt. Unustage ra oma moodsad vljameldud probleemid! Kas vanasti oli homosid vi depressiivikuid?! No mned klahullud olid, aga need loobiti korralikult kividega surnuks vi istusid kodus ahju taga ega seganud kedagi! Armas, kitsas maailm, tahan seda tagasi!





 rkis  Marca     at  09:52    24 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 31, 2019



    
Ian McEwan. Operatsioon "Maiasmokk" 





Ega ma alguses ei tahtnudki mingit arvustust kirjutada, pidin lihtsalt kraaksatama, kuidas "igaks jgu oma liistude juurde", aga raamatu lpplahendus keeras vinti veel peale ja tegelikult oleks kena phjendada, miks ma selle raamatu kohta "ei meeldinud" arvasin, sest iseenesest pole tegemist halva raamatuga.

 Ian McEwan on pris viljakas kirjamees, eesti keeles peaks minu andmetel olema ilmunud seitse tema teost, millest kik mul ka praeguseks loetud on. Lugema hakkasin teda peale "punase raamatu"-sarjas ilmunud "Pikesest" lugemist, sest see oli vga vinge. Ometi on "Pikesest" McEwani raamatutest Goodreadsis ks vhemhinnatuid ja mrkasin ka kommentaari, et kirjanik raudselt vihkab oma lugejaid. See mulje vib titsa jda, sest "Pikesest" peategelane oli testi antikangelane, aga usutav ja vluv. Karakteriloome on McEwanil kuidagi omaprane, aga just see mulle "Operatsioon "Maiasmoka"" puhul vastu hakkaski.

 Mulle ji nimelt raamatust sna arrogantse manspleiningu mekk man. Esialgu. Nimetage mulle palun mni naiskirjanik, kes on tsimeelselt maha saanud teosega, kus peategelane, kelle kaudu tegevust edasi antakse, on mees, ning kirjeldamata ei jeta ka tema suguelu? Ma kunagi mtlesin midagi seesugust teha, kirjutada homoraamatu nimelt, olemata homo, aga see ambitsioonikas idee ji nneks teostamata. Noorusplve hullud unelmad, kes meist poleks midagi sellist plaaninud, eks...Igatahes oli mul raamatut sna ebamugav lugeda, kik need kirjeldused olid kuidagi...mmm...libedad? Kik mehed sellised ebamehelikud tbid, et ma isegi korra guugeldasin ega autor ise ometi homo ole, sest no kski naine ometi selliseid mehi ei ihaldaks?! Jaa-jaa, ma tean, maitsed on erinevad, aga no "lapsekeha" ja "peast eemale hoidvad krvad"? Ma klan nagu paras konservatiiv siin ("kik naised tahavad ikka machosid ja siledad mehed on kik homod"), aga mulle see raamat kummalise mulje jttis.

 Nd aga spoilerdamise juurde ehk siis tegelikult oli raamat veel imelikum kui alguses paistis. Nimelt selgub loo lpus, et meil ongi tegemist ebausaldusvrse jutustajaga. Minategelane on kll naine, aga autor pole teps mitte tema. Kogu jutt tuleb tema meessoost armukese suust, kes kirjutab oma naisest raamatut. Punt selles, et juhul kui naine ikka armastab teda, siis avaldatakse ksikiri paarkmmend aastat hiljem, aga kui ei, siis pletagu naine ksikiri ra. Ilmselgelt ksikiri avaldamist leidis, aga palun, kujutage endale nd ette, et teile armas inimene kirjutab teist raamatu lbi oma silmade ja nii, et teie olete peaosas. Phimtteliselt poeb teile phe ja saba alla. On see romantiline vi pigem udustratavalt vigas? Ma pakuks viimast varianti. Mingi mees seletamas, kuidas mina end tundsin, kui tema mind pani?

 Tegelikult on McEwan romaani vga andekalt kokku pannud. Tehniliselt tasemel, niielda. Ma ei hakanud le lugema, kas kik see, mida armuke naise kohta teadis, talle tepoolest ka infona kttesaadav oli, aga ilmselt oli autor selle le kontrollinud. Lugu rgib paljuski ka raamatute kirjutamisest ning sisaldab mitut erinevat juttu, mille autoriks siis videtavalt see sama armuke, kusjuures mulle tundusid need lood isegi paljulubavamad kui "Operatsioon "Maiasmokk" ise. Sisse on toodud ka maitsete erinevuse teema, kas mingi raamat saab kuulsaks, sest on hea ja kui palju mngib kaasa oskuslik turundus. Kui midagi palju kiidetakse, hakkab lpuks meeldima. Minu meelest huvitavalt jtab McEwan lahti ka selle, kas naispeategelane ikka suutis adekvaatselt raamatute headust hinnata. Vihkas ta ju algul armukese kirjutatud auhinnalist teost, kas sellest vib jreldada, et "Operatsioon "Maiasmokk"", millele ta rohelise tule andis, on tegelikult kehv? Kas ta andis sellele rohelise tule armastusest, enesearmastusest (tahaks ikka end raamatuleheklgedel nha) vi kirjanduslikel kaalutlustel? Mina jn siiski seisukohale, et ta lihtsalt ei oleks saanud sellisele asjale rohelist tuld ldse anda. Aga vib-olla ma lihtsalt ei mista, kuidas saavad naised mne mehe meelest sellised olla.

 P.S. Huvitava mtte raamatu kohta leidsin siit blogist: "Kuna raamatu autor on mees, pole tegu ilmselt klassikalises mttes armastusromaaniga." Ma kll ei tea, mida blogija sellega tpselt mtles, aga minu lemmikarmastusromaan on just mehe kirjutatud (Daniel Glattauer "Hea phjatuule vastu"), seega ma ei julgeks elda, et mehed armastust kuidagi fundamentaalselt teisiti tajuksid kui naised. 
 Sekselust soovitaks ma siiski eemale hoida, ses mttes, et mitte kirjeldada elundite funktsionaalsusest, mida endal kljes ei ole.

 Kultuuritarbija60+ blogist ka ldisemat sisu avav arvustus. Ian McEwani kuulsaim teos on ilmselt "Lepitus", millest filmgi tehtud, mida ma isegi llatuslikult ninud olen. Pean tunnistama, et nii raamatus kui filmis mind ka selle teose armastajad hirisid. Filmi on osatitjad vga hsti valitud, tpselt raamatust tekkiva kujutluspildi alusel. Ju siis pole lihtsalt minu maitse. 


 rkis  Marca     at  09:44    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, feminism, film, raamat, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, oktoober 30, 2019



    
Noorus on ilus aeg... 



Sain kirja, kus otsiti erinevate elualade esindajaid keskkoolinoortele oma erialast jutustama. Mtlesin, et lheks. Meenus kohe ka see tore saade, kus Urmas Vadi kis tvarjuks tplgurile. Nimekirjas juutuubereid ja blogijaid siiski ei olnud, aga riigiteadlane niteks kll. Oi, ma viks rkida kui igav, ttu ja mttetu oma naba nokkimine see on. Praeguse "keskkonnakatastroofi" valguses veel eriti - isegi populismipunkte ei viitsita Luna-Eestisse korjama minna, saagu ise seal perifeerias hakkama, meil pole aega. Uskumatu isegi, kohaliku noortekeskuse ette viitsitakse kll piketeerima tulla, sest seal tegeldavat homopropagandaga, aga selle peale ei tule, et minna Plvamaale suppi ja sooje tekke jagama sealjuures rmsalt kaamerasse naeratades. Kvad PR- geeniused.

 Tegelikult ma tnapeva e-koolis enam hakkama kll ei saaks. Minu peamine ppetund koolis oli ju olulise ja ebaolulise eristamine ehk kuidas oma elu mugavalt elades miinimumpingutusega maksimumtulemus saada. Ja vga tnulik olen selle eest! Praegu ei saa ju enam niimoodi laveerida, puudumised jooksevad lapsevanemale telefoni ja tegemata td tuleb jrele teha (kusjuures selle le on isegi mu eakaaslased imestanud, aga mina mletan just, et kui ikka puudusid mingi nmeda t ajal, siis nii oli ja jrele tegema ei pidanud). Ma arvan, et ma siiski ei lhe laste illusioone purustama, las arvavad, et t teeb ndsaks.

 Illusioonidest, mul lhevad kll kik unistused tide, isegi need, mis on sna vimatud. Nimelt nen ma neid unes ja kuna mu unenod on rmiselt realistlikud, siis erilist vahet pole. Hiljuti istusin Rammsteiniga backstage's niteks. Prast tuli vlja, et L. oli samal l sama und ninud, ainult selle vahega, et tema unes olin seal mina ka, minu unes teda mitte. Egoist. Courtney Love'ga jime tema mansionis teed, oli dus. nneks on neis unengudes tiesti ige kogus ebamugavust nagu ilmselt ka priselus oleks, sest no ma vin ju neid hulle langenud naisi imetella, aga tegelikkuses ikka kardan ka.

 Vist ei peaks, tna avastasin, et teised kardavad mind veel rohkem. Nimelt on mul tle tulles ks kitsas koht ees, kust lbi minnes kellegagi kohtudes tuleb tee rde tmmata ja tuleb vlja, et alati muudab oma trajektoori esimesena vastutulija, mitte mina ja no ma ei knni neile lbelt otsa, nad lihtsalt juba kaugelt astuvad eest. Mingi eriline naistank ma ju pole. Kuigi, vaatasin just oma koolilpu videot 18-aastasest endast. Pha taevas, milline pss! Nd ma saan aru, mida mtles see paralleelklassi ahvinimene, kui olevat kommenteerinud, et mul ei lhe jalad levalt kokku. Ei linudki, ilma igasuguse tagamtteta, ma pole nii peenikesi koibi ammu ninud! Kuidas vanemad lubasid mul selga ajada liibuva glitterroosa megamini koos kahemeetriste kontsadega, ma ei tea, aga ldmulje oli nagu sjasndinud Bambi. Milline armas naiivne ttarlaps! Ja nad rgivad, et me lheme vananedes paremaks. Vale, ma tahaks kll selline nunnu olla. Aga hsti kalestunud hingega. Praegu olen vanem, paksem, tigedam kui Rein Raua moodi vljenduda. Naistank. 

 Tegelikult ma tulin siia, et muusikast kirjutada, aga ei saanud jlle mlaga pidama. Igatahes, kuulake, on ju ilus?!:


A kes too laulab nnna kenaste? Tegemist siis noore Tobias Forgega, praeguseks tuntud kui Ghosti esimees Cardinal Copia. Leidsin torust ka toreda video, kus neb Tobiase erinevaid stiilikatsetusi lbi aegade, mu meelest tore vaadata noort inimest tema eneseleidmise teekonnal :)







 rkis  Marca     at  14:44    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, Courtney Love, fashion, imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika, style  

 



teisipev, oktoober 29, 2019



   
Punupatsidega Rootsi plika 



L. teatas siin kspev, et tema kll lapsena Pipit lugenud ei ole, sest ta poleks iialgi ktte vtnud raamatut, mille peategelane on tdruk. Oh, well. Kuna tema puhul ei ole tegemist mingisuguse veendunud machoga, siis ju nii oli tiesti tavaline melda. Olla tdruk on alandav. Mina seevastu lugesin kiki neid J. Verne'e ja K. May'sid nagu temagi ning pdsin unustada seda, et kik peategelased on mehed ning minusugune sobiks neis raamatutes pigem kellelegi teed serveerima. ldiselt vttis mu toonased tundmused hsti kokku vist Lohejooksjast prit tlus, kus poiss nendib oma e kohta, et "tal lihtsalt ei olnud nne poisina sndida."

 Aga Pipi ei olnud siiski sugugi minu kangelane, mis sest, et ks vheseid tdrukuid! Fuih, Pipi ei meeldinud mulle kohe ldse! Pipi oli lugupidamatu tiskasvanute suhtes, Pipi valetas, Pipi ei austanud koolikorda ja oli ldse igapidi vastutustundetu. Ta ji ju ometi rumalaks niimoodi!? Ma ei tea, miks, aga mina armastasin lapsena reegleid. Reeglid olid vanemad kui meie ja ma mistsin alati teravalt hukka kik, kes neid ei jrginud. Lapsed peavad reeglitele alluma ja nii on, muidu neist ei saa tulevikus korralikke hiskonnaliikmeid. Ma oleks aru saanud, kui Pipi oleks maailma muutnud sellega, et ta oleks kigile ksimustele iged vastused andnud, tubli ja hoolas olnud ning lbi selle tippu tusnud. nneks ma ei tulnud selle peale, et tegelikult asjad nii ei ki ja igesti kitudes saad olla Annika, aga mitte Pipi. Et parimal juhul oledki Annika, see on lagi. Et Pipi oligi ebareaalne.

 Alles kunagi vanemana tulin selle peale, et reegleid ei pea jrgima. Ja see on lbus. 

 Seoses selle reeglite ja korra teemaga olen mrganud arvamusi, et lastega peredel olla raske rikorterit saada, sest lapsed lagastavat. Huvitav on see, et minu lapsed on selle reeglitearmastuse vist geenidega kaasa saanud ja avastavad ka alles hiljem, et hammaste pesemise asemel vib lihtsalt harja mrjaks teha jne, aga nad ei ole testi iial lagastanud. Nad pigem ksivad suurte silmadega, et miks peaks toiduga mngima vi seinale kirjutama - see on ju vale?! On ju lausa teooriaid, et lapsel tuleb lasta mkerdada, kuidas ta muidu pib jne. Vot mina ei suutnud seda, ma testi toitsingi lapsi nii kaua, kuni nad lusika pealt midagi maha ei ajanud. Olen kuulnud arvamust, et see ju udne piin, lihtsam on lasta lapsel ise toimetada. Ei! Minu jaoks ei olnud, piin oleks olnud laga koristamine. Sma nad on igatahes ppinud. Ekstreemsema poole pealt, ma visin mlema lapsega vabalt sel ajal magada, kui nemad toas mngisid, sest nad tepoolest mngisidki kogu selle aja vaikselt oma asjadega, mitte ei pranud elamist segamini. Ausalt, mitte htegi pahandust ei meenu, kus ma oleksin saanud hda, et kuidas sa ometi millegi sellise peale ldse tulla said! Vi ongi hoopis nii, et need, kel lapsena pidurit peal ei ole, tekib see tunnetus suuremana, aga minusugustel on just siis probleeme korrast kinni pidamisega? kskord ma niteks peksin mingi vra auto aknad telliskiviga sisse, sest noh, lihtsalt tuli tuju ja kedagi ei olnud ngemas...Mina, valge pllekesega puhas plika, kelles Pipi reeglitest leastumised tlgastust tekitasid. Ilmselt judis mulle Pipi ebareaalsus alles siis kohale ning ma otsustasin iga hinna eest priselus Pipist okeerivam olla. Valge pllekese minevikust oli sealjuures suur kasu, sest mitte keegi uskunud, et minusugune mneks pahateoks vimeline oleks. 


 rkis  Marca     at  15:16    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, raamat, vrdiguslikkus  

 



neljapev, oktoober 17, 2019



   
Ma ei aimanudki, et mul veel see hda ka kljes on! 



Kui ma olin 17, ji ks minust veidi vanem sbranna lapseootele ja meelitas mindki - mtle, kui lahe oleks kahekesi krutada! nneks vitis terve mistus vi siis arvestasin lihtsalt kainelt sellega, et sbranna elas teises linna otsas, keeruline olnuks kokku saada. Vttes arvesse, et ilmselt ei juhtunud selline lugu ainult minuga, vib arvata, et inimesi, kes sbranna survel rasedaks on jnud, tiesti eksisteerib. 

 Nd ongi imeline Delfi-debiilik ra tlkinud he Ameerika blogija artikli ja ma sain alles praegu teada, millise hirmsa kriisi ma endale teadvustamata le olen elanud! Tsiteerin: "Ilma sbrannadeta emme olla vib olla kohati vga emotsionaalselt laastav. Sulle vib kergesti mtteisse hiilida kahtlus, nagu oleks sul midagi viga vi puudu/../" Hirmus kll, hea, et ma seda varem ei teadnud. "Kui ka sina oled mingil phjusel emme-sbrannadest ilma ning proovid mistatada, kuidas eluga toime tulla, siis usu, see on tiesti elatav/.../" Ju siis ma end ikka kuidagi sellest kohutavast olukorrast lbi vedasin...Ellujja!

 Nali naljaks, aga ilmselt see ameerikalik elustiil, mis tuttav igasugu naistekatest, kus mommy-squad mllab, tungib ka meile vaikselt sisse. Naised suhelgu ikka naistega, mehed meestega, nagu leiab ka esialfaisane Jesper Parve - neil on omad teemad. Ja lastega naine vallalisega suhtlema ka hsti ei sobi, sest nagu meenutab eelmainit artikkel: "Pead ainult sellega arvestama, et su mitte-emmedest sbrannad ei taha tenoliselt mitte midagi kuulda su beebi kakamisest, oksendamisest vi tujutsemistest, ssta neid sellest." Millest muust aga ks beebiemme rkida tahaks, eks?

 Tuleb tunnistada, et esimest korda last oodates kisin ma kll hes "kevadbeebid 2009" foorumis (toona olid veel foorumid aktuaalsed, mitte FB grupid), kuid peale lapse sndi ji see asi soiku. Mulle tundus, et rasedus, eriti esmakordne, oli midagi sellist, milles teiste inimeste sarnased lood ja kogemused mulle mingit tuge ja infot andsid, lapseootus kulges enamikul sna sarnaselt. Seevastu lapse sndides oli selge, et imikud on vga erinevad ning ka moodused, kuidas oma kodune elu korraldada, kuidas beebit toita-riietada-kasvatada samuti ja seal pole teiste kogemusel enam erilist kaalu. Pealegi ei olnud vga aegagi, et foorumis mllata ning sageli oli sealne hkkondki teravam kui varem ja tekkisid vastuseisud stiilis: "sina kasvatad oma last ikka puha valesti!"

 Ei mleta, et oleksin teiste beebiemmede seltskonnast meeletult puudust tundnud, pigem igatsesin seltskonda, kus rgitaks muudel teemadel kui lastest, sest see teema mbritses mind ju toona niigi. Pealegi oli lastehoiust saati selge, et beebiemmed pole mingi armastav-toetav seltskond, oo ei! Tegemist oli enamasti hoopis vistlusega stiilis: "Mina kasvatan oma jrglasi kige igemini!" Igasugu krvaltvaatajate nuanded tundusid mulle toona aga kige hullema piinana ldse. Mul olid ju ometigi ema ja mm olemas! Vib-olla kulub sarnaste muredega sbranna ra siis, kui oled absoluutselt ksi - mees ei toeta, ema on kaugel, kellegagi rkida ei saa, aga pigem on mulje jnud, et suhtlust endasugustega otsitakse siiski vajadusest mttekaaslaste jrgi, et ise oma elust rkida. Inimene on ju egoist. Pole mul su nu vaja, kuula parem, mida mina arvan!

 Tegelikult ei saa ma aru, kuidas ma peaksin klappima inimestega, kellega mul on hine ainult see demograafiline tunnus, et oleme samal ajahetkel vikelapse vanemad. Tpselt samasugune on ju tenosus, et klapin inimesega, kellel lapsi ei ole. Vi eeldataksegi, et alates lapse saamisest keerlebki kogu elu lapse mber ning muu ununeb pevapealt? (Jah, eeldataksegi, sa ohmu!) See on pris ohtlik perspektiiv mu meelest, sest lapsed kasvavad llatavalt ruttu.

 Loomulikult vib inimene leida snnitusmajast vi beebigrupist endale hingesugulase kogu eluks (ma ei mtle siis beebit, vaid mnd eakaaslast, eks), aga sama tavaline peaks ju olema ka see, et ei leia. Imeda sellest vlja probleem, on pehmelt eldes kummaline. Veel ks phjus tunda end lbikukkununa, mille on tekitanud ajakirjandus? Kui sul sbrannasid-beebiemmesid ei ole, on see probleem, millega tegeleda.  Ei ole. 


 rkis  Marca     at  09:02    26 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



kolmapev, oktoober 16, 2019



   
Jlle see listeeria 



Siinsetest blogipostitustest loetuim on siiani see lugu, kuidas ma endale listeeria sain ja mis edasi juhtus. Aeg-ajalt seda ikka Perekoolis jagatakse ja vga hea, viimastel ndalatel on taas ilmselt guugeldamisega selleni jutud. Sest videtavalt on meil nd "listeeriapaanika".

 Mrkasin eile FB-s linki artiklile, mida ma kll lugeda ei saanud, aga seal kirjeldas tuntud telemees Vahur Kersna enda kogemust listeeriaga. Samuti on oma loo rkinud loomakasvataja Kadri Tht. Seda viimast lugu turundati meedias kll pigem sensatsioonina ning eks seesugune lhenemine ilmselt ongi phjustanud reaktsiooni, mida ma FB-s Kersnast rkiva artikli all kohtasin - mingi arusaamatu paanika, puudutab ainult ksikuid inimesi, mis nd ei vi kala kah enam sa vi, kollektiivne kambakas vaesele ausale kalandusettevtjale! Ma saan aru, mida on tahetud teha - kala smisest listeeria saanuid pole intervjuuks leitud ja selleks, et haiguse olemust paremini tabada, on rgitud muudmoodi sellesse nakatunutega, kuid see on osades lugejates hoopis nrdimuse tekitanud, justkui seostataks kiki neid juhtumeid konkreetse kalafirmaga. Ma ise teemat puudutanud Pealtngijat ei vaadanud, aga tean, et ka enneaegsete grupist otsiti saatesse intervjuuks inimesi, kes haigusega kokku on puutunud. Mina sellest huvitatud ei olnud, sest hoolimata olemas olevast kogemusest tundsin, et tegelikult on seekord teema fookus siiski kalandusfirmal, mitte haigusel endal.

 Ilmselt on tekkinud olukorras, kus paanika le naerdakse, sdi nii meedia, kes on asjale veidi viltuse nurga alt lhenenud, kui ka inimesed, kes avaldavad arvamust teemasse svimata. Listeeria on siiski rmiselt tsine haigus, olgugi, et tie rauaga tabab ta enamasti vaid nrgemaid  - lapsi, vanureid, rasedaid, nrga immuunsusega inimesi. Tore, kui inimesed peavad end nii tugevaks, et neid see ei puuduta ning usuvad, et ka nende lhedaste hulgas pole kedagi, kellele nad haiguse puhul kaasa tunneks. Mulle ju ka eldi, et listeeriasse nakatub thine arv inimesi, aga kui sa ise juhtud selle thise arvu sisse, siis enam nii kskik siiski ei ole. Rkimata sellest, mu meelest dini rumalast arvamusest, et kui sul on "ette mratud" haigestuda, siis nii on ja midagi teha ei ole mtet. kki on mul mratud auto alla jda ja selle tttu polegi mtet le tee minnes enda mber vaadata? 100% midagi vltida testi ei saa, aga ettevaatusest tiesti loobuda tundub ka natuke naiivne. Mistliku artikli on siinkohal avaldanud ERR, aga ilmselt on see liiga pikk ja laialivalguv, et seda viitsiksid lugeda need, kelle meelest must ja valge on ainsad vrvid.

 Tegelikult ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes prkavad stiilis: "Keelame nd kalasmise ldse ra jah?! Omal ajal sellist asja kll ei olnud!" Mis kohaga need inimesed mtlevad? Vib-olla on siin kaudselt sdi kik need artiklid, kus kirjutatakse, mida kike peaks viis korda pevas pesema, kus sind kodus miljon pisikut varitseb ja kuidas niisamagi oleks hea kord kuus kogu elamisest leegiheitjaga le kia, et mitte nakkust saada. 


 rkis  Marca     at  09:55    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, isiklik, kulinaaria  

 



teisipev, oktoober 15, 2019



    
Andrus Kivirhk. Tont ja Facebook 





Ma ei ole tpseid definitsioone vaadanud ja ilmselt on see liigitamine nii ehk naa sna meelevaldne, aga ulme peaks vist olema see, kui loo tegevus toimub vljameldud reaalsuses, maagiline realism aga see, kus muidu tavalises maailmas juhtub asju, mida tegelikkuses ette ei tule. Mul on selle viimasega probleeme, olen ilmselt sttumuselt skeptik ja maagia vljailmumine mjub mulle kui kergema vastupanu teed minek.

 Lasteraamatutega on aga pahatihti just see probleem, et need segavad reaalsust fantaasiaga ikka vga heldelt, sest suured inimesed arvavad, et lapsed maailma just sedasi nevadki. Kige hullemad on raamatud, kus arvatakse, et vluvgi on piisav, lugu ennast ei peagi olema ja lapsed lhevad ikkagi liimile. "Kik lapsed armastavad muinasjutte!" Kheldes julgen vita, et ma ei tea htegi sellist last, kes klassikalisi muinasjutte le kige armastaks. Muinasjutud on pahatihti moraliseerivad, puhta udsed ja vgivaldsed vi siis just liiga roosamannaks vbatud.

 Kui lasteaias ksti lemmikraamat kaasa tuua, siis olevat kik lapsed toonud midagi Andrus Kivirhki loomingust. Lapsed tahavad priselu, mitte muinasjutte, aga nad tahavad priselu veidi vrtsikamas kastmes. Ma arvan, et just selles ongi Kivirhki trump, et tegelikult kirjutab ta ju pris tavalistest lastest nende igapevases keskkonnas, kuid suudab seda teha piisavalt kitvalt ja nii et paneb pigem naerma, kui nrdinult ohkama, et nii ju tegelikult ei ole ega saa! Sest kik saavad juba alguses aru, et mingile tele vi tarkuseterale ei pretendeeritagi, thtis on ainult lugu ise. Ometi meeldisid mulle siiski kige rohkem need lood, kus maagilist maailma ldse ei puudutatud - ei tonte ega nkke, saabastega supist rkimata. See, kuidas ohtlikust kuldsete ktega meistrimehest lahti saadi niteks vi Eesti Vabariigile frikadelle kingiti. kki ma olen juba selles eas, et mulle tunduvadki lapsed ise maagiliste olenditena? Selline natuke totaka naeratusega tdi, kes lapsi "pisikesteks pkapikkudeks" kutsub ja heldinult nende mngu pealt vaadata armastab? Ei...no ei, siiski. Nudlik kuldnokk niteks oli ka vga tore lugu, suurtele inimestele meeldib ju ikka rumalate loomade le naerda. 

 Raamatust rkides ei tohiks kindlasti mda minna Heiki Ernitsa panusest illustratsioonide nol, mu meelest oskab ta imeliselt erinevaid emotsioone edasi anda, eriti totraid. Lastele muidugi meeldis, kuigi tegelikult oli suurem osa lugusid juba varasemast Thekese kaudu tuttavad. Ettelugemiseks on ka hea, saab erinevaid naljakaid hli teha (minu spetsialiteet) ja algajaid lugejaid samuti ei kohuta, sest tekst on suur ja jutud piisava pikkusega.

 Ainult raamatu pealkirjaga on veidi mda pandud - Facebook on tielikult vanainimeste teema! Lapsed ei tea ldse, misasi see Facebook on! Lapsed teavad Instat, Snapchati ja veel mingeid arusaamatuid kohti, mida mina ei tea, aga Facebooki nad oma nina ei topi. Aga kuna Kivirhki ennast Facebookis ei kohta, siis vib sellise asjatundmatuse andeks anda - teinekord katsugu ikka jda teemade juurde, mida ta perfektselt valdab (loomade, lindude, putukate ja toiduainete elu niteks).

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  21:46    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, koomika, raamat  

 



neljapev, oktoober 10, 2019



   
Kas peab sundima? 



Ma alati imestan, kui loen kellegi kohta, kuidas too on tnulik, et vanemad lapseplves sundisid teda treenima/harjutama vms tegelikult hobiga tegelema.

 Ma olen muidugi sna jle hedonist ka, ei saa aru, kuidas enesesundimine viks lppkokkuvttes nne uele tuua. Punnitamisest snnib ksnes rohkem punnitamist, hiljem oled end lihtsalt niivrd vrku mssinud, et ei saa enam arugi, kuidas asjad viks ka teistmoodi toimida.

 Et mingit arengut ei tule, kui pevas kuus tundi ei harjuta vi treeni? Nojah, ju siis nii on, aga kui ennast selleks ikka sundima pead, kki polegi vaja? Ma justkui tunnistan ainult snnilt geeniusi? Enamik geeniusi pidi tegelikult avastamata jma, vga vabalt vib tuntuks saada andetum, aga tkas. Kas aga inimene on ikka nnelik, kui edu taga on 5 % andekust ja 90 % td ning lejnu on puhas vedamine? Ok, tiskasvanu puhul vib t thendada ka seda, et asi pakub siiski naudingut. Ttan, sest meeldib. See on tore ja sobib, nii viks olla. Aga laps? Kui laps ikka testi ei tunne vajadust kogu rkveloleku aja treenida ja harjutada lootuses, et hel peval tuleb lbimurre ja asi hakkab priselt meeldima ning vlja tulema? Vi on see siis lihtsalt piisavalt sisseharjunud?

 Kas lapseplves sundimine on hdavajalik? Kas ei vi olla, et avastad meeldiva tegevuse enda jaoks ise ja ilma sunnita? Vi kehtib see ainult sltuvusttekitavate ning ebatervislike tegevuste puhul?

 Kui mu laps on rahul sellega, et saab vistlustel viimase koha ega leia, et selle vltimiseks peaks rohkem treenima? Kui ta harjutab pilli ainult etteantud harjutuste raames, heal juhul pool tundi pevas, kas siis peaks hvardama, et sellisel asjal pole ldse mtet ja mina su muusikakooli rohkem kinni ei maksa? Ma kaldun pigem sinnapoole, et las teeb hea tujuga palju tahab, sunnitult millegagi tegelemine ei anna mingit lisamotivatsiooni. Sel juhul on see samasugune tkasvatus nagu sstarde korjamine, milleks lapsevanem sunnib, sest "laps peab harjuma, et t on raske ja vastik, siis on tal elus kergem", kuigi sstramoosi iseenesest vaja ei ole ja mis kokkuvttes petab ainult niipalju, et laps ei taha elus sstramoosi sa, sest see meenutab talle nri korjetd. Vib-olla ttavad teised inimesed teistmoodi, vib-olla tustakse testi just lbi raskuste thtede poole, vib-olla laps testi tulevikus tnaks, et ma sundisin? Aga kui see on minu laps, minu geenid ja minu suhtumine, siis ma kahtlustan, et pigem mitte. Meil oli ks pool-pshhopaadist petaja kunagi koolis, kes meenutas heldimusega oma vanemaid, kes teda ikka korralikult peksnud olid vikeste koerustkkide eest - ainult tnu sellele kasvas minust korralik inimene, muidu oleksin ilmselt ammu noortevanglas (ok, see viimane oli minu liialdus ikkagi)! Ma kaldun arvama, et see on pigem enesesisendus - et no sellest kehvast kogemusest pidi ju ikkagi midagi kasulikku tulema, muidu oleks eriti nukker. "Igal asjal siin elus on phjus!" - ei ole ikka kll, phjused mtlevad inimesed ise tagantjrele vlja lihtsalt.

 Lheb nagu lheb. Sellest, kes rohkem harjutab, ei pruugi tulla tippu, aga vib. Kas mingi asjaga tegeleda tasub ainult maksimumi peale vlja minnes - tie raha eest? Kui meenutada neid lugusid, kus lapsevanemad laste trennides rgivad ja ksteisele kallale lhevad, siis tundub, et osa inimesi testi nii leiab. "Oleks mul sinu vanuses sinu vimalused olnud - oi, ma oleks kigest viimast vtnud!"  - kui saaks oma elu ometi algusest peale uuesti elada, praeguste teadmiste ja vimalustega muidugi. Mu meelest natuke liiga suur koorem oma lapse lgadele panekuks. Mina lubaks lapsel trenni/ringi pooleli jtta, kui talle seal ei meeldi. 

 Ma ise kisin kigis oma trennides ja ringides alati ainult seltskonna prast. Koolis kisin ka hea meelega ainult selle prast. Meenub kohe sna "ekstravert", aga millegiprast eldes "ekstravert" kerkib silme ette keegi Krista Lensini sarnane tegelane, kellesuguste eest ma kiiruga pgenen.

 P.S. Eelnev ei thenda seda, et ma lapsele ei selgitaks, kuidas treenimine ja harjutamine peaks meistriks tegema ning le imet oodata ei tasu. Lihtsalt, ma ei pane last konkreetselt tuppa kinni, sest "pilli on vaja harjutada" vi "khulihaseid teha". 


 rkis  Marca     at  09:01    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, kool, t  

 



kolmapev, oktoober 09, 2019



   
Tsine tlketli 



2020. aasta aprillis esilinastuva 25. Bondi-filmi eestikeelne pealkiri on "007: Surm peab ootama" ("No Time to Die").

 "Mismttesnagu? No Time to Die ei ole surm peab ootama, see on "pole aega surra" #%&!!"

Mina, kulme kergitades ja "mis inimestega ma hes ruumis pean viibima ometi!"-noga: "Ei tlgita sna-snalt, vaid teksti mttest lhtuvalt!"

 "Just tlgitakse sna-snalt! Peab tlkima! Mte lheb ju kaduma muidu!"

 Mina, korruta eelmine reaktsioon kahega: "Palun, inimene, kes tleb, et tlkida tuleks sna snalt ei vri hku, mida ta hingab! Mismoodi see mte siin siis kaduma lheb? See, et surm peab ootama thendabki sna snalt seda, et pole aega surra, muud asjad on vaja enne ra teha ju?!"

 "Ei, ei, ei! Surm peab ootama thendab hoopis muud, see on selline alandlik lhenemine, et istud niteks kogu aeg keldris, et surma vltida! No niteks Predatoris tleb ka see n**** seal helikopteris, et tal pole aega veritseda, "no time to bleed!" mitte et "veritsemine peab ootama!"

 "Ma ei saa aru, kustkohast sa selle alandliku lhenemise vlja vtad, mina ei ne neil kahel lausel mingit vahet, sul on mingi imelik tunnetuse ksimus ilmselt, aga lauses saab muidugi elda, et "mul pole aega veritseda", pealkirjana ja ilma tegijata on see aga limalt totter. "Pole aega surra" ei ole normaalne lause, see on mingi jupp kuskilt, eesti keeles nii ei rgita! Pealkirjana viks olla "Bondil pole aega surra" vms. "

 "Aga surm peab ootama ja pole aega surra ei ole ks ja seesama! "

 "On kll!"

 "Ei ole!"

 Jne.

 P.S. "Die Another Day" tlkimine "Surra veel ks pev" on mu meelest just selle tttu imelik, et eesti keeles niimoodi ei elda. Muuseas Naisteka foorum teab rkida, et just selle Bondi osa soomekeelne tlkepealkiri olnud "Surm peab ootama"! Lisaks ka seda, et tegelikult sltub "Die Another Day" tlge mu meelest sellest, mida originaalis meldud on (ja seda ma ei tea, pole filmigi ninud) - kas meldi "sellel peval mitte suremist", siis oleks eestikeelne tlge vale ja soomekeelne igem vi siis testi nagu ka keegi foorumis pakub, et "veel hte peva kannatusi" ehk siis mitte edasi elamist vaid edasi suremist, sel juhul oleks eestikeelne pealkiri keelemnguna "ela veel ks pev vs sure veel ks pev" isegi aktsepteeritav.

 P.P.S. See viimase Kuldvillaku lpuksimus oli niiii lihtne ju?! See Bondi kohta. Kuidas inimesed, kes igasugu muid fakte teavad, niimoodi mda panevad? Ok, ks ei pannud, aga ikkagi.

 P.P.P.S. Ainus Bond, keda ma ekraanil ninud olen, on Roger Moore ja seetttu mulle ka see uus viimane Bond meeldib. Pierce Brosnanit ma kuskilt ekraanilt kll vaadata ei tahaks (ei taha ka nt Hugh Granti ega George Clooneyt, sorry naised, aga priselt - need olla kenad mehed?!) Sean Connery on ka kuidagi liiga tt selleks rolliks mumst. 


 rkis  Marca     at  09:27    16 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, imeline elu, koomika  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






teisipev, oktoober 08, 2019



   
Ssteem on vanem kui meie 



Judsin peale D. Lipskerovi "Sellest ja liblikatest" lbi lugemist taas seisukohale, et maagilist realismi paluks mulle mitte pakkuda, ei saa aru, pole ette nhtud mulle ilmselt. Kui teha fantaasiat, siis ikka nii, et on, mitte mingit poolpidust maailma, kus iga nurga taga on mingid mulle arusaamatud vihjed ja juhtuvad asjad, mida heski "normaalses" fantaasias juhtuda ei saaks!

 No ja siis vtsin ktte Strugatskite "Miljard aastat enne maailmalppu" ning vot on alles raamat! Naljakas on see, et enamik Goodreadsi lugejaid on lugenud Mirabilia sarja varianti, kus htede kaante vahel koos nii "Miljard aastat..." kui ka kuulsam vend "Vljasit rohelusse". Viimast olen ma kunagi lugenud, aga erilist muljet ei jtnud. Paraku on enamiku ulmelugejatega jlle vastupidi - "Miljard.." olla sna igav tegevuseta soigumine "Vljasidu" krval. Halloo?! Mingid lapsed olete v? Kes tahab mingit actionit kui sul on valida teadlased filosofeerimas paneelmaja kgilaua mber? Ja kass, kass muidugi ka, kes kib tsementprandat lakkumas ja on muidu tlemata kena vaadata. Ei saa mina inimestest aru! No igatahes koorub see ldinimlik point seal lpus nii kenasti vlja, et suisa pisara vtab silma (ja siis kirjutab keegi, et lpus pointi polnudki - halllooooo!!!).

 Tegelikult lugesin siia otsa just Weinsteini filmi arvustust, mis on vga hea. Kohe seostuski "Miljard aastat..." looga. Et siis meil ongi jah selline paganama lollakas ssteem, et enamik inimesi tahab lihtsalt rahus elada, et oleks pere ja koduloomad ja soe kommunaalkorter ning siis on see teine osa, kes tahab midagi enamat. Tore, kui see on universumi saladuste lahtimuukimine, aga enamasti tahetakse maiseid asju, peamiselt vimu nende teiste, tavaliste kommunaalkorteriga isendite le. Ja enamasti see nnestub, sellised inimesed tusevadki karjriredelil, neist saavad lugupeetud inimesed ja kui mitte seda, siis vhemalt kardetavad  ja rikkad. Suur osa suuri juhte on pshhopaadid, vana tde. Ilmselt normaalne inimene leiab, et krge mng ei ole knlaid vrt. Paha lugu on aga see, et samas seesugust ssteemi aktsepteeritakse. "Kui sa kohaned selle hiskonnaga, miskit vrt sa pole enam inimesena!" - arvatakse, et Villu laulab seda nukogude ssteemi kohta, aga minu meelest kehtib see hoopis laiemalt. Selleks, et meie, lihtsad inimesed, saaksime rahus leiba teenida, peamegi arvestama, et tipus on mlakad, kes vivadki meie peale karjuda, meid la ja vgistada, mis me ikka teha saame. Nende kes on vim ja raha. Ja nii paljud usuvadki, et see ongi ainuvimalik ssteem, nii asjad kivadki, on alati kinud ja pole meie asi ksida, mis viks pildil valesti olla. Selleprast meil ongi sellised kaunid snad nagu lemus ja alluvad. Minu meelest thendabki alluv seda, et sa ksimata teed kike, mida sul kstakse ning oled igas mttes alam inimene. Suur osa lemusi saab sellest tpselt niimoodi aru. Ja kui sa ritad selgitada, et tegelikult saab teistmoodi ka, siis oled lihtsalt lumehelbeke.

 Mulle siiski vahel tundub, et ka meil siin see ssteem mingist otsast kvasti rappub, just selle tttu paljud hingelt lemused nii hirmsasti suud pruugivadki, et nevad, kuidas status quo kest libisema kipub. Selleprast me nemegi, kuidas Henn Plluaas kutsub les "normaalse korra juurde naasma". Noh, oli ehk jah mnedel veidi kehv, aga enamikul oli titsa okei elu ju? Keegi ei vtnud suud pruukida, tehti rahulikult td, alluti. Kellele ei sobinud, lks vaikselt ra. Miks me nd hakkame asju muutma ja urgitsema?

 Iseasi, kas asemele tuleb midagi paremat vi asenduvad hed vimujanus pshhopaadid lihtsalt teistega, sest rahuarmastav inimene sobib harva tippu ja teiste juhtimine ka erilist naudingut ei paku. Kige totram oleks vist siiski lolli ssteemiga rmsalt ksimata kaasa minna ja seda veel takkagi kiita, sest ne, ollakse sellest hoolimata endale hea soe koht vlja videlnud. Reeglid on sellised, mina olen neid jrgides ilusasti hakkama saanud - pole minu asi neid reegleid ksimrgi alla seada! 


 rkis  Marca     at  10:51    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, imeline elu, kass, koomika, raamat, t  

 



esmaspev, september 30, 2019



   
Look what you* made me do! 



Sellega on siis nd korras, sain lastele ra eldud, et pkapikke ei ole olemas. Ah et miks ma ometi snse "aasta ema" vrilise tkiga hakkama sain? Vot selle prast, et -

Mikro kurdab sel aastal jlle (ma saan aru, et on september, aga ju siis on hooaeg juba alanud), kuidas osadele lastele toob pkapikk enam-vhem uusi iPhone'e, aga tema saab ainult komme ja millegiprast saavad hinnalist manti just need lasteaia kige hullemad vikesed saadanasigitised. Mis ma tlen siis - pkapikud ongi hed igavesed ebaiglased tbid? Mis on saanud sellest, et pkapikk piilub ja premeerib kena kitumist, mitte ei jaga kingitusi ette selle jaoks, et ehk vike Cevyn-Brndon siis ei karju oma emale avalikus kohas "vrdjas, ma vihkan sind!" (nimi muudetud, aga elust enesest muidu) ja on ldse paar tundi vait ning npib uut lelu? Ma tean, et mu ema oleks sellises situatsioonis mind hindava pilguga vaadanud ja lausunud pead vangutades, et tegemist on primikate perekonnaga ja loodetavasti ei vta ma seesugustest inimestest eeskuju. Ma muidugi tean ka seda, et selle tulemusena pidasin ma teatud eas just nimelt neid primikate perekondi parimaks kasvukeskkonnaks ldse...

 Te hambahaldjate kohta avaldasin ma juba eos, seega pkapikkudega ei saanud ka niivga llatust tulla. Mu sdame rahustuseks teatas Mini, et tema juba teadis seda, ma ise siiani ei olnud kindel. Mikro vttis selle samuti rahulikult teadmiseks ja ma oma tigedas sdames isegi loodan, et ta levitab oma teadmisi teistelegi. 

 Ma priselt ei saa aru, kust tuleb see totaalne empaatiapuudus vi isegi "trumpame nad le!"-mentaliteet. No, et kui lepitakse kokku julukingituseks ks raamat, siis keegi paneb enda vsukesele ikka kaks tkki pakki vi ostab 10 eurose kingi asemel 50 eurose. See, kuidas sdetakse enda lapsele teiste laste nhes kommi nost sisse (selle jaoks pidi lasteaed suisa eraldi reegli tegema, sest mni ei saanud muidu aru) vi hisatakse, et jah, muidugi, homme lhme kohvikusse Mkki-loomaaeda-lbustusparki (lasteaias keelati rituste-teemaparkide-muuseumide kepaeltega kimine).

 Eks see ole ajast aega teema olnud, et lastele meeldib kangesti eputada. ldiselt peaks vanemad selleks olema, et selgitada, miks see tegelikult tore ei ole, aga samas meil on ka palju tiskasvanuid, kes eputamises midagi halba ei ne ja neid tekib aina juurde. Nagu neidki, kes leivad, et lastele mingitegi piiride seadmine on kuritegelik ja lapsevanema kohus ongi tita lapse kik soovid. Omal ajal keelati mul kategooriliselt ra enda kodusest ainelisest olukorrast rkimine, eputamise nmedus ehk ei olekski peatanud, aga kuna olid karmid ajad, siis hirmutati rvimisohuga. Igatahes hel hetkel ma enam vastu ei pidanud, kui koolis surve liiga suureks lks, ja plartsatasin vlja: "aaaga meil on videomakk ja muusikakeskus!" Tulemus oli kesine, sest kuna ma muidu olin selline tagasihoidlik olnud, siis mind lihtsalt ei usutud...Mis tulemust ma lootsin - ikka staatusetusu teiste silmis, mida muud. Kui sul on asju, on sul kohe ka spru ja noh, spru mul just lademetes ei olnud. Samas hiljem oli tegelikult natuke nukker vaadata neid, kes omale spru ostsid ja keda siis seljataga ikkagi naerdi. 


 * selguse huvides, "you" all ei mtle ma lapsi. 


 rkis  Marca     at  14:33    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool  

 



teisipev, september 24, 2019



   
Ela mu snade, mitte tegude jrgi! 



Mina, kui osav endast vrmuljete jtja (tuletagem siinkohal meelde seda korda, kui mulle eldi: "oh, ma vaatasin algul, et jlle mingi l*** istub siin, aga siis mrkasin, et hoopis sina oled!") - "kas teie ei sooviks vanematekogu liikmeks saada, teil on alati asjadest arvamus olemas ja oskate ka vljendada seda?" Peaaegu oleksin vastanud, et vaadake, mina olen "suuga teeb suure linna, kega ei krbsepesagi"-liiki inimene, aga selle oleks ilmselt saanud pareerida vitega, et nad kik seal vanematekogus on sellised (ei ole, ma tean, seal on ikka tublid inimesed). Igatahes punastasin le pika aja krvuni (seda ei olnud nneks vga nha, sest ngu nretas krohvist - ma olen nimelt ka seda tpi inime, kes kasutab viimseni ra kik talle tasuta ktte juhtunud tootetestrid, isegi kui need absoluutselt ei sobi...) ja piiksatasin, et "a mai taha, kohe ldse mitte!"

 nneks tegi jrgnevalt vea suu lahti teha ks meeskodanik, kes muuhulgas kasutas sna "sooneutraalne" positiivses kontekstis ja kuigi mul jtkus hooletust jlle suud pruukida ning teda toetada, siis otsustati seekord see meeskodanik vanematekogule ohvriks tuua. Tegelikult meeskodaniku mure oli minu hinnangul isegi ige - judiski ktte aeg, mil poisid-tdrukud koolis lahutati ning htedele hakati petama ksitd ja kodundust ning teistele klava nimega tehnoloogiat. Meeskodanik leidis mu meelest tiesti igustatult, et ks neist on selline hobiteema, teine aga elus priselt vajalik asi. Vastulausena leidis enamasti naistest koosnenud kuulajaskond, et aga tdrukud ise on ometigi rahul - jah, olen nus ja see on tegelikult petaja teene (mina omal ajal kll ei olnud rahul, mis, ma vihkasin ksitd, aga seal oli suur roll perfektsionistist petajal, kes igasuguse asjaarmastajaliku suhtumise eos summutas ja ainult ideaalseid tid kiitis), aga see ei puutu vga asjasse, et naela seina la nad prast ikkagi ei oska. "No aga te petage ise kodus!" hikas ks snakamaid daame. Ma vastasin, et petaks, aga ei oska, mindki petati kigest kuduma. Noh, sinna see ji ja ilmselt jbki.

 Kui minna kohe pris feministlikuks ktte, siis kas tegelikult see "oh, ega tdrukuid endid huvitavadki rohkem pehmed teemad!" ei maksa hilisemas elus kurjalt ktte? Unustades siinkohal ra, et ma ei oska kududa-heegeldada-pilutada ka, siis eluks vajalike remonditdega mina kll hakkama ei saa. Ma pole elus lambipirnigi pidanud vahetama. Selge, et ma absoluutselt sltun meesterahvastest, sest see on mulle iseenesestmistetav olnud. Ju kik mehed oskavad, ju nad sndisid nende teadmistega. Hale ja abitu mutt. Hea, et ma elus pole kokku sattunud hegi lumehelbekesega (vaataksime kahekesi lbiplenud pirni ja nutaksime ksikes, sest kumbki ei teaks, mida nd teha?) vi siis kurja traditsionalistiga, kes leiab, et vastutasuks pirni vahetamise eest peaks minu roll olema umbes selline:"Ideaalne naine on nagu tarakan, teda ned ainult kas sel vi kgis" (laenasin selle lause siit, ausalt, pole ammu nii head kildu lugenud, kas see teeb ka minust Onu Heino?).

 Selleks, et enda jreltulijaid vastassoost sltumatuks muuta (see eesmrgina on raudselt juba saadanast niigi) peaks ilmselt ise kodus asju parandama hakkama (mitte, noh, sna-snalt, seda ma endiselt ei oska, ikka suuri snu oskan ainult teha...). Tegelikult ju lapsi huvitab nii sgitegemine kui see, kuidas asjad ttavad? Mind niteks enam eriti ei huvita, ma tahan, et asjad lihtsalt ttaksid ja et vandumine nad uuesti tle paneks, kui ei tta, aga ma olen vist nukker erijuhtum. 


 rkis  Marca     at  14:48    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, september 11, 2019



    
Inimene on imelik 



Ma, ausalt, hoidun enamasti Postimeest lugemast, aga see viimane kmuline kontratseptiivide vastane arvamuslugu hakkas mulle silma Postimehe Tartu osast, mida ma kohalike uudistega kursis olemiseks ikka vaatan. Iseenesest on hea nitaja, et ka niivrd peavoolust erinevad arusaamad meedias kajastust leiavad, ikkagi demokraatia, kedagi ei suukorvistata, kuid ma hsti ei usu, et toimetajad ise asjale lbi huumoriprisma ei vaadanud. See selleks, seegi oleks okei, kui oma suhtumine endale jtta, aga miskiprast tuli sama peva htul (kuigi jah Elu24-st, kus miskit niikuinii oodata ei ole, aga mulle kuvas seda uudist taas Tartu Postimees) uudis, mille sisuks olid Twitterisutsud eelnimetet artikli kohta. Klikimagnet missugune - kigepealt kirgi kttev artikkel, seejrel naerame sama asja le, mille ise avaldasime, kaks krbest he hoobiga. Mis mind tegelikult ohkama pani oli lause: "loe vaimukamaid stiiliniteid!" ja taaskord, huumoritaju on erinev, aga enamikes sutsudes ngin mina kll ainult labasust, mis nende autoreid kll kuidagi paremas valguses ei nidanud kui artikli autorit. Pean silmas eriti just neid "vaimukusi", mis kisid autori vlimuse pihta - madalaim tase ldse.

 Millegiprast on kuidagi nii, et "loll" on kohutav sna, mida kuuldes kik kangesti solvuvad, aga "kole" ei ole, kuigi lolluse vastu saab enamasti midagi ette vtta, vlimuse osas on inimese oma sd vhe. Ja ka lollid on tegelikult ideed, mitte inimesed (analoogia lasteaiast - paha ei ole laps, pahad on vahel tema teod, eks), kuigi meie meedia on varemgi harrastanud ilkumist vaimselt vhemvimekate le (a la Oksmaa, kes osales ju puuetega inimeste Eurovisioonil) ning siis me imestame, et kust see koolikiusamine ometi tuleb? kk, ausalt. Ja ma ei ole siin mingi silmakirjateener, ise olen ka omavahel olles mne isendi kohta arvanud, et loll ja kole, aga tegelikult on isegi siis prast endal vritu tunne. See ei ole mingi selline "avameelsuse uhkus", et niikuinii kik rgivad nii, mni vapram tleb otse vlja, kuidas asjad on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas mnda inimest ldse ei hiri kellegi teise vlimust negatiivselt puudutavad kommentaarid ja ta need ilma filtrita avalikuks teeb. Ilmselt see nitab mu enda sisemist ebakindlust, eks, kardan, et keegi minu kohta midagi tleb?

 ERR-ist lugesin rahustuseks Sveta Grigorjeva luuletust, mis mulle meeldis ja avastasin, et kllap ma siis ikka loll pean olema, sest luule avaldab mulle muljet ainult siis, kui see on realistlik (ma isegi ei tea, kas see on ige sna) nagu Grigorjeval vi siis toreda riimiga a la lasteluule ja Contra. Ilmselt ma jlle tegin sel ajal koolist poppi kui luulest rgiti, aga ma ei tea siiani (humanitaarklass!), misasi on niteks sonett ja kuidas luulet ldse hindama peaks. Ses osas ma pole vist vhemuses, luulet loetaksegi ldiselt vhe, aga ikkagi kuidagi piinlik on, kui loed Underi vi Viidingu videtavalt meisterlikku luulet ega saa ldse aru, milles khvel. Ma isegi kahtlustan, et siin vib olla mingi seos sellega, kuidas ma ka tavasuhtluses mistan vaid otseeldut, igasugu tagamtted ja tundevirvendused jvad mu jaoks pdmatuks. Luules vib mingi metafoor mind puudutada ainult siis, kui mul endal tekib sellega mingi assotsiatsioon, mlupilt isiklikust kogemusest, muidu mitte. Taaskord - on see empaatia puudumine? Pigem mingi "sisemise lrilisuse" puudumine, mida mulle kunagi ka ette heideti stiilis - ei oska luulet ige rhuga lugeda, jrelikult ka ise tundetu. Krvalepikena - luulet ette kandma mind sellest hoolimata sunniti (ma testi ei sallinud seda, sest ei mistnud), kuna algklassides olin ma ks vheseid, kes seda suutis ja hiljem oldi juba harjutud, et kui olen kogu aeg lugenud, loen edasi. Kuni siis hel hetkel tuligi petaja poolt see pettumus, et ma ikka ei suuda luulet igesti lugeda.

 Teisalt, reedel kisin ma vaatamas balletti Don Juan (soovitan soojalt, ma absoluutselt tantsukunsti ei tunne, aga seda tundmatagi oli lahe vaadata. Videtavalt olla selline pikantne lavastus, aga mu meelest punastama vis seal miskit ajada kll vaid telisi puritaane. Ja me istusime pris esimeses reas, nii et ngemata ei jnud miskit! Kujundus ja kostmid olid fantastilised, niteks kabeliaia stseen on mu meelest ks stiilsemaid, mida ma lavalt ldse ninud olen, selline peen gooti-romantika, kuigi, riivatu nunn meenutas kahtlaselt Lady Gagat...Seekord mngis kige thelepanuvrsemat, Diavolo ehk saatana osa Alexander Drew, mitte Brandon Alexander, keda vis nha varasemal hooajal ja ka etenduse plakatil. Mu meelest sobis Drew isegi paremini sellesse rolli, sest Brandon Alexander jtab fotodel vga leebekese mulje, kuigi ka tema osatitmist vga kiideti. Aga jah, pris musta saatanat enam ei ne, selle asemel on teistest peajagu pikem imposantne prguvrst. ), laupeval aga prandaalust punki, kohe pris pranda all, sest Hell tehti le pika aja lahti ja peaesinejaks oli peavoolu-kriitiline Moskva punkbnd Rat's Eyes. No ja see meeldis mulle ka vga, kuigi elamused erinevad ksteisest nagu siga ja kgu.


Pildil Soome punt Cockbox




 rkis  Marca     at  09:40    28 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika, teater  

 



esmaspev, september 09, 2019



   
Kas teie lapsel on kitumishired? 



Lugesin just Kuue Sidruni blogipostitust, kus ta muuhulgas rgib sellest, kuidas esimesel koolipeval (!) revust tundnud lapse puhul klassijuhataja esimese asjana pshholoogivajadusest rkima hakkas. Tundub, et see vist mingi uus trend, sest hiljuti rkis mu ema sarnasest asjast he lasteaialapse puhul, kellele suisa pshhiaatrit soovitatud - laps olla ksu titmise asemel end pikali visanud ja rkinud. Ksimusele, teeb ta seda tihti, vastatud, et ei, esimene kord, aga ikkagi.

 Eks see ole keeruline teema, sest ilmselt on ka neid lapsi, kellele professionaalne abi ra kuluks, aga kelle vanemad seda eiravad, kuid hekordne juhtum ja kohe sekkumisvajadus?! Erivajadusega lapsi on ha rohkem - kki hoopis lipdlikkus diagnoosimisel? Mis jah, omakorda teisest kljest on see probleem, et varasemal ajal peeti mnd sndroomiga last lihtsalt "halvaks lapseks" ja paigutati ehk isegi erikooli, aga kas tnapeval on kik vahetevahel halvasti kituvad lapsed testi abivajajad? Kas inimesed peaksid alati ratsionaalselt ja kenasti kituma ldse? Kui tiskasvanudki seda ei suuda, siis mida vib nuda lapselt? Kust lheb piir ja kes otsustab? Ilmselt on siin ka igipline pedagoogide ja meedikute omavaheline vgikaikavedu (ma olen nimelt thele pannud, et selline asi eksisteerib) - mida see petaja ka teab, temal muidugi lihtsam, kui rhmas/klassis vaid "normaalsed" kuulekad lapsed oleksid, paraku inimeste kitumisspekter ja sh normaalseks loetav on siiski laiem kui "ei tekita probleeme."

 Vga palju sltub ju petajast - ma omal ajal olevat petaja tuppakutsumisele vastanud porilombis seismise ja rusika nitamisega ja kuna see oli esmakordne ning vist ka ainsaks jnud selline episood, siis imestas petaja sellest mu emale rkides, et "lapsel oli vist sel peval vga paha tuju millegiprast." Mille peale mu ema muidugi imestas ja naerma hakkas, et tema arvates olen ma alati selline. Pigem oli haruldane minu koostaldis suhtumine, kui n "iseloomu nitamine". Ma muuseas vihkan seda sna! Eriti jlk, kui seda kasutatakse juba imikute peal negatiivses varjundis, justkui oleks iseloom midagi sellist, mis tuleb vlja juurida. No ilmselt seetttu mind ka hirib see vahel harva normist krvale kalduvate laste arstide juurde saatmine. ra ole emotsionaalne! ra ole endassetmbunud!

 hesnaga, see igikestev "mis on ldse normaalne?" poleemika. Kas see, kui keegi kitub teisiti, kui meie eeldame, on kohe vale ja kahtlustratav - alati meenub see endine kolleeg, kes tahtis lapse arstile saata, sest too kasutas mnguasju teisiti, kui instruktsioonis ette nhtud, sna maksimaalselt vastav nide mu meelest. Ja kuivrd "mberkasvatamine" hoopis rikub inimese sisemist tasakaalu - no nagu videtavalt neil, keda varem petati vasakukelisuselt mber paremakelisteks? Kui me sunnime introverdi suhtlema ja ekstraverdi vait? Kindlasti on pealtnha ilus unistus ju, et petaks kik inimesed htmoodi maast madalast probleemivabalt kituma, ei mingeid tlisid ega krtsikaklusi enam, kik on leebed, tasakaalukad ja teistega arvestavad, aga tegelikkus on paraku teistsugune. Mni on "ttult" endassetmbunud, teine "rritavalt" energiline, peab nende kigiga kuidagi hakkama saama. 

 P.S. Ma ei kaitse neid vikesi eluskotte, kes teisi terroriseerivad ja kelle vanemad siis rmsalt naeratavad, et nende tibulinnuke kll sellisteks asjadeks vimeline ei ole ning kllap ohvrid lihtsalt provotseerisid.





 rkis  Marca     at  15:27    30 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool  

 



neljapev, september 05, 2019



    
Nullkulu probleemid 



Avastasin omal nahal nrga koha isikliku toidukarbi kasutamise ssteemis.

 Lhen mina oma armsa karbikesega poodi, laadin selle head-paremat tis, suundun nagu sotsiopaat kunagi ikka iseteeninduskassasse ja hakkan seal oma phjatus kekotis sobrama....No muidugi, rahakott ji ju arvuti krvale laua peale!

 Tavaliselt (jah, seda on mul ikka korduvalt juhtunud) longid sellises olukorras lihtsalt pettunult ja nljaselt poest vlja, aga kui see on sinu karbike seal, mis maksmata manti tis? Thjendad salamisi poenurka prgikasti? Ok, ilmselt jtad karbi panti ja jooksed rahakotile jrele ja vib-olla ongi seda teistel juba varemgi juhtunud. Keegi ei pritaks silmigi selle peale. Kuigi eelmine kord, kui mu hoolikalt valitud salat teenindaja ktte hoiule sai antud (siis mul veel oma isiklikku karpi ei olnud ja kasutasin hekordset poe karpi) ja ma rahakotile jrgi tormasin, oli tagasi tulles salat ikkagi linud, sest noh, ma unustasin suure hmiga teatada, et ill be back. 

 Seekord ma lihtsalt helistasin rahakoti (snonm elukaaslase kohta, noh) endale poodi jrele ja teesklesin senikaua riiulite vahel svendatud huvi kaubaartiklite vastu.

 Pilt ei oma ldse seost tekstiga, lihtsalt mrkasin Murca blogis sarnast.


Silmapiirini pioneere tis




 rkis  Marca     at  15:32    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, kulinaaria  

 



kolmapev, september 04, 2019



   
Manipuleeritud 



Tegelikult mrkasin ma seda artiklit kohe, kui see avaldati, aga siis vaatasin lihtsalt fotot (!) ja mtlesin, et "tundub ge naine olevat" ning sinnapaika see ji. Mis muidugi kohe testab A. Jacksoni mttekiku fotograafia ohtlikkusest. Loetagu, ma olen fotograafiga vgagi nus ja ka muidu on huvitav.

 Algus tunduks ilmselt uskumatuna - Kui inimesed vaatavaid mu tid ja kuraator selgitab, et "need kik on nitlejad, aga nad on vastavalt stiliseeritud, teisikud vi eikeegid, kellele on antud mne kuulsuse vlimus", siis tlevad inimesed, et "aga nad ei teadnud, et Donald Trump teab seda ja teist inimest", "ei teadnud, et Inglise kuninganna teab Kim Kardashiani", misjrel kuraator tleb uuesti, et "aga ma just tlesin teile, et need on kik nitlejad ja teisikud" ja nad tlevad uuesti, et "jajah, aga ma ei teadnud, et prints William teab Kim Kardashiani" ja kuraator tleb uuesti, et "aga nad on nitlejad ja teisikud"  kui ma juhtumisi ei oleks elus ise sellist olukorda kogenud. Kunagi oli keegi printinud vlja pornopildid (oli jah selline aeg, kus paberkandjal foto levis kiiremini kui klikitav!) agentidest Mulder ja Scully ning kui ma siis selgitasin, et halloo! suvalised kehad ja pead on kokku pandud, imestas ks isik ikka, kuidas tema kll ei arvanud, et need nitlejad omavahel selliseid asju harrastavad. Toona ma pidasin arvajat lihtsalt heks juhmiks eksemplariks, aga ju siis ongi inimlik.

 Tolle arvaja kustutasin ma aastaid hiljem oma FB listist ra, sest ei suutnud enam taluda kike seda libainfot ja vandenuteooriaid, mida ta jagas koos omapoolse tekstiga stiilis "nneks on kik minu tuttavad juba aru saanud, kuidas asjad TEGELIKULT on!". Eks niimoodi need seltskonnad tekivadki, kus ainult hte maailmavaadet esindatatakse, aga paraku mu valulvi ei ole nii krge, et lauslollust taluda. Kige rohkem ajas mind hmmingusse see, et ametlikult harimata inimesega tegu ei olnud.

 Kas testi ajavad meediamanipulatsioonid paljudel inimestel juhtme nii kokku, et langetakse teise rmusse uskudes lpuks vaid "alternatiivset ttt"?

 Ma ise olen veidi teises rmuses, selline nagu Singer Vingeri loos "Usun ei usu", pigem usun vaid sellesse, mida kega katsuda saab. Aga vahepeal on mulle ktte sattunud liiga palju vandenuteooriavrset materjali, mis paneb veidi kahtlema selles "maakera sees pole mingit teist maakera" phimttes. Ma rgin siis mitte esoteerikast vaid pigem hiskonnakorraldusest. Ma muidu ikka mtlen, et mis svariik ja niiditmbajad ja hallid kardinalid ja viies kolonn jne. Meie ju siin ikka valime oma valitsejad demokraatlikult ja nemad seal teevad kompromisse ning kusagil on mingid kurjategijad ehk ka, kes ajavad omi asju, aga see ei mjuta muud rahvast. Jan Stocklassa "Stieg Larssoni jlgedes" on ses mttes jlk raamat, et Larsson kirjutas siiski ilukirjandust, ma veel kirtsutasin ninagi, et meelega intriigirohkeks aetut, Stocklassa tuhnib aga asjus, mis kirjalikult tendatud. Ei, hirmus ei ole see, et kusagil on mingid pris pahad mehed ("paha inimene on see, kes pussitaks koaalasid"(Genka) stiilis pahad, noh), kes on nus kedagi raha prast tapma. Jle on see, et leidub palju rohkem pintsakutes ja lipsudes tpe, kes on sellest kigest teadlikud ja laiutavad vaid ksi, et t on t ja eesmrk phitseb abinu. Raamatus tsiteeritud CIA "inimese tapmise ksiraamat" on kll klma sja-aegne, ehk on poliitkorrektsus sinnagi imbunud, aga see oli ikka pris hiriv lugemine. Ma, ausna, mtlesin, et James Bond esineb vaid kellegi fantaasiates. Et vahel ongi "headel" vaja 56 (oli vist? no ned, statistika, lheb segi) inimest ra koksata, kik lla eesmrgi nimel ja on lihtsalt vaja inimesi, kes selle ra teeksid kui iga teise t. Nojah, sai paar stut naist-last kah otsa, aga eks ikka laaste lendab kui metsa raiutakse?! Sellised inimesed. Neid on palju. Neil endil on ilmselt pere, labradori retriiver, lbusad naljad ja saunahtud spradega. Lihtsalt t on selline.
 (Kas pole pealiskaudsus ka sellega seotud - olgu nii nagu pealt paistab, kes see sisse ikka vaatab! Kes urgitsema hakkab, on vandenuteoreetik ja ajupestu! Teisalt, vandenuteoreetikud nevad asju sageli ikka liiga eredates vrvides. Kumb variant on hullem?)

 No ja see, kuidas uurimine sltub konkreetselt sellest, kes uurimist juhatab. Uuritakse ainult seda, mis  endale huvipakkuv tundub. Kurit lahendus peitub selles, et kigepealt otsustatakse, kes on sdi ja siis otsitakse selle testuseks fakte. Me neme ainult seda, mida me nha tahame. Kui ma tahan nha, et seal pildil on Trump ja Kardashian, siis nad seal ka on, vahet ei ole, kui keegi tleb, et need on teisikud. Aga see on muidugi vana tde juba, et tde ei leita, sest teda ei olegi olemas. 


 rkis  Marca     at  22:01    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, raamat  

 



esmaspev, september 02, 2019



   
Suvega sandiks 



Ma nen vlja nagu keedetud vhk. Ei kujutanud ette, et 1. septembril vib Eestimaal ennast niimoodi ra krvetada. Eriti veel no, mis niigi kogu aeg piksele nhtav on olnud. Jalad jid niteks puutumata ja rinnaesine, mis mul enamasti kige rnema nahaga on, ei ole ka plenud. Lastel pole midagi, aga L.-l, kes muidu normaalselt pruunistuva nahaga olnud, on selg lillakas-roosa.

 Vhemalt saan peaaegu normaalselt kndida juba, ajasin Phajrves mingi vra jnglase rannapalli taga, et see "avamerele" ei purjetaks ja astusin terava kivi otsa pka lhki. Iga heategu leiab karistuse nagu ikka. Algul mtlesin, et niisama valusalt prutasin jalga, aga siis ngin verd mullal ja sda lks pahaks. Isegi mitukmmend aastat naisena elamist pole seda kommet lahjendanud.

 Loodus on ldse hirmus, hel peval kis must le niteks kuus puuki. Pdrakrbestest rkimata. Aga geopeitus on looduslikes paikades enamasti vrratu! Saate aru, meil on siin metsades vlts-knnud ja vlts-seened! Mne sellise geda varjega tehtud aarde leidmine lunastab kik need nmedalt eluohtlikes paikades turnimised ja igavad "purk psas"- aarded. Kuskil klaasikilde ja graffitit tis mahajetud nukogude raketibaasis vaatan, kuidas L. mda kidurat kaske end ehitise katusele vinnab ja prast tden, et eks ma ikka mtlesin, et kust maalt kukkudes vigastused enam pris surmavad ei pruugi olla ja kuhu ma helistama peaks ja mis ma tlen, kui ksitakse, et kus ma asun ldse. No ja kuhu sa helistaks siis, ksib L. "Sinu emale, loomulikult!"

 Mingi teine hetk kaevun valge pintsakuga (sest hasart ei vimaldanud selgelt melda ja pintsakut enne seljast visata) he kuurorti keskplatsil knarnukini lillepeenrasse. "Mulle tundub, et varsti me kaevame kusagil laipu vlja ja silm ka ei pilgu!". Ja lapsed mletavad tulevikus, kuidas nende vanemad, silmad hullusest pungis, mda kahtlasi nurgataguseid mingeid imelikke, niinimetatud aardeid otsisid. Mikro on ennast juba praegugi sellest distantseerinud - milleks on teil vaja kogu aeg midagi otsida? Ma saan juba titsa aru sellest, kuidas inimesed end Pokemoni-hasardi ajal surnuks mngisid - no aga kki kui ma veidi veel knitan, saan ma selle ktte?

 No ja kass. Mis te arvate, kuidas tal seekord suvilaskik sujus? Minnes tegi ta meile isegi llatuse ega lasknud ennast tis, seevastu tagasiteel...Ohh jahh. nneks Minil esimeseks koolipevaks meldud kleit katab vaevu armid ra, mille ta kassi pestes sai. "Olgu see paganama viimane kord!" Terve vannitoaprand ujus karvadest ja vedelatest kassi ekskrementidest. Ei tasu end tis teha, kui vett kardad, aga ega ta ei kuula ju.

 hesnaga, puhkuse teine pool oli teravate elamustega sisustatud. T1 vaateratas ji vga lahjaks nende krval, aga vhemalt sai linnuke kirja, enne kui kinni panevad. Mulle muidu meeldis interjrilt see T1 ikka oluliselt rohkem kui krvalolev ja rahvast tis lemiste. 


 rkis  Marca     at  09:30    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, koomika  

 



teisipev, august 20, 2019



    
Kuum Vilnius ja teised paigad 



Ving ja hala viivad sihile ehk siis sellest, kuidas meil prast ebanne nn itsema hakkas. Auto sai eeldatavast kiiremini valmis ja isegi raha veti vhem (sest ilmselgelt tehti mustalt nagu ikka) ning ootamatult seisime olukorra ees, kus kik teed on lahti, aga kuhugi ei tea tormata. Andsime siis hoopis ohjad kest, sest ks lisandunud reisiseltsiline tahtis lunapoole minna. (Peale neid nruseid ilmu mina ka).

 Just hiljuti vastasin mingile netiksitlusele, et Daugavpils oleks kll see linn, mis turismisihtkohana kohe kuidagi ei ahvatle, aga otse loomulikult just sinna saigi sihtima hakatud. Vi igemini Lti idasuund, kus enne kidud ei oldud, et siis sealt edasi Vilniusse prutada, kus ma samuti kisin viimati phikooliajal ja millest vaid head mlestused. Vilnius oli siiski salasihtkoht, ema ei lubanud minna, sest leetrid. Me oleme muuseas (re)vaktsineeritud, aga ikkagi.

 Veidi ngime Valgevenet ka, tee lks sealt rest aga autosid sitis Ida-Ltis siiski tunduvalt vhem kui Riia ligidal, samas teed ise olid oluliselt paremad. Esimeseks peatuseks sai kirjade jrgi Lti vanim linn Luda - kenasti jrvede vahel ja kngastega kaetud, lootsime seal mnes kena vaatega toidukohas einestada. Tegelikkus osutus siiski selliseks, et kuna rahakraanid on sellest piirkonnast kaarega mda linud, siis oma ajalugu ja loodust pole kuidagi suudetud ra kasutada ning lahenduseks ji improviseeritud piknik linnusevaremetes.

 bima mtlesime minna lhedal asuva Razna jrve rde samanimelises rahvuspargis. Jrv ise on igavene lahmakas, aga Bookingus maju sirvides jid silma enamasti vaid lhedastes asulates paiknevad korteri tpi elamised, vaid ks koht tundus olevat jrve rannas. Sinna suundudes selgus, et tegemist on ilmselt piirkonna ainsa rahajmmi asutusega - teline rannas asuv palkmajadega kuurort, ilus, puhas, tnapevane, ainuke hda - broneeritud korralikuks vene pulmaks. Vene pulmas kontvrana oleks kindlasti omaette elamus olnud, aga seda me seekord ei soovinud. Mda ranna rt edasi sites ji silma veel ks puhkelaagri silt, mida Bookingust ei leidnud. Selgus, et tegemist telise retro-laagriga:










Kuuikute kiik
Sealjuures tiesti thja laagriga. Millegiprast tutvustati meile vaid kahte maja, ju lejnud olid ilma veevrgita vi siis lihtsalt vammi tis. hes uuemas kivimajas resideerus kll laste spordilaager, aga kogu lejnud kompleks (ja see oli tohutu!) seisis niisama. Asukoht absoluutselt super - krgel kaldal maalilise jrve kohal mnnimetsas. Nelja kmpsiga saime maja ja tormasime siis padavai jrve rde ujuma. Siis aga selguski valus tde - kogu suure jrve mbrus on kaetud krkjatega ja jrv on pigem vaatamiseks kui muuks. he meetrise augu olid nad suutnud ikka kaevata laagrilaste tarbeks ja vesi oli mnus, aga ilmselge, et ilma rannata ei taha keegi srases kohas puhata. Ei tea, kas phjuseks on rahapuudus vi rahvuspargi ranged reeglid (kuigi seal pulmi vrustanud kompleksis need justkui ei kehtinud). Igatahes omaprane elamus, meil on snsed kompleksid a la Alaje Peipsi res, kus ma lapsena aega veetsin,  ammu maha lammutatud vi renoveeritud ja ra erastatud.

 Hommikul edasi sites sattusime uue terava elamuse otsa - tee red olid kilomeetrite viisi tis Sosnovski karuputke-metsasid!


Pilt ei anna va edasi - teline Trifiidide pev! Suured kuivanud jndakud kikjal plluservades psti. Ehk oli seal lhedal mingi katsefarm olnud, aga need jletised on nii laialt levinud ndseks, et otsa neile vaevalt peale teha annab. Lugesime Wikist infot, et Sosnovski karuputke olla lisaks silole ka ilutaimena kasvatatud. No on ikka ilumeel mnele antud!

 Daugavpils testi erilist elamust ei jtnud, kindlusealal kisime ra, nukaajal kenasti Hrutovkasid tis ehitatud. Jgi voolab taaskord omaette, ei kasutata seda kuidagi ra. Tagasiteel selgus ka kibe tde, et Lti on ikka meeletult Riiakeskne - jah, idas saab Daugavpilsi kaudu ka riigist lbi, kuid keskelt mitte kuidagi. Kik teed suunduvad Riia tammile, sest lejnud on lihtsalt kruusakad. Isegi kui su paberkaart (ma armastan neid!) leiab, et tegemist on tema mistes suure maanteega.

 Judes Leetu ja kigepealt Zarasaisse oli mulje kohe parem. Vikelinnas turistide laevatuurid, Eurorahadega ehitatud ge promenaad jne.


Sealtkandist Vilniusse minev tee on aga jubedus! A14 nime kannab teine ja on tehtud plaatidest nagu Raadi lennuvlja ruleerimisrada. Ainus pluss on see, et logistav tee paneb su lakkamatult omavahel kraaklevad lapsed magama. ("Olgu see viimane kord teiega reisida, kuulete, jah!?")

 Niisiis, Vilnius, mu arm. Veidi olime enne guugeldanud ka, vaatasime vlja he geda hosteli vanalinna piiril. Koha peal muidugi selgus, et ammu vlja mdud. Surfame siis Bookingus ja sber imestab, et vist mingid valed parameetrid vi midagi - ainult neli kohta annab ja need kaheks ks hinnaklassis 400-1000 eurot. Refreshib siis korra ja neb - otse vanalinnas, imeline korter, oma terrassiga, 150 eurot kaks d. Ruttu bronn ja helistame. Knele vastanud vene neiu veidi hmmeldunud, et oot, millal te nd bronnisite siis? Selgus meie tuline nn - korter oli 5 minutit leval judnud olla, tegelikult oli enne kinni, aga rinu lasi pev varem jalga ja he peva eest oli juba makstud ning kogu Vilnius oligi vlja mdud, sest palju ritusi. Korter ise oli otse vanalinnas, 100 meetrit keskvljakust, keset jalakijate tsooni, kuhu me oma autoga siis sisse manverdasime, sest parkla asus sisehoovis. Mida veel tahta? Korter linnamri res, UNESCO maailmaprand jne, paksud seinad, tielik vaikus sees, vanalinnamelu vrava taga. Sees kik mugavused, nudepesumasina ja pesumasinaga lpetades, kamin ja lhtrid stiil. rileandja oli muidugi vastav Gucci+botox, kes muretses eelkige selle le, et meid oli viis ja tal vaid neli kohta, ega me nd paha arvustust ei kirjuta, et ruumi vhe. Me olime muidugi vastupidi linnelikud selle leiu le.
 lemiste naabrite kiisu tahab teada, mis me oma terrassil teeme:


Ja Vilnius! Teline lunamaa - peval + 28, sel pole jakki vaja. Melu, baarid, arhitektuur, inimesed, lhnad! Vaimustav. Jrgmisel peval selgus, et ks lerahvastatuse phjuseid oli Balti keti 30. aastapev, mida thistati vanatehnika rongkiguga Vilniusest Tallinna, start 100 meetrit meie korterist.

















Rongkiku ennast vaatasime Gediminase tornist levalt, oli titsa lev tunne!


Loomulikult kooberdasime pea terve vanalinna lbi, eriti pikalt otsides Zappa ausammast:



Aga ka traditsioonilisemad vaatamisvrsused olid toredad. ldse ks tlemata lunamaine linnake siin meie vahetus lheduses, kus suurlinliku vaibi rohkem kui rubla eest.

 Reisi lpetasime Koiva je res, sest selgus, et see on kige optimaalsem peatuskoht tagasiteel, kui sa just ei plaani Riiat klastada. bisime taram-taraa  - suusamel (Ozolkalns). Milline ootusrevus mnel ja milline kole eelaimdus peagi saabuvast mnel teisel. 









 rkis  Marca     at  22:36    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu  

 



neljapev, august 15, 2019



   
Long Live Rock 



Selle totaalselt "Made In merica" tiitlit kandva dokumentaali maailma esilinastus toimus muuseas Tartus. Ega see head ei tota :) Reissr oli kaugelt maalt kohale lennanud, aga me lasime (ja me ei olnud ksi) ikkagi enne ksimuste-vastuste vooru saalist jalga. Ma hsti ei usu ka, et kohalik publik vga entusiastlikult ameerikamaa onule ksimusi oleks esitanud, aga ehk ma eksin. Kahtlustan seda nii kohalike temperamendi kui ka selle tttu, et ruumis viibis palju inimesi, keda rockmuusika pigem ldse ei kneta. Jah, hindangi kaane jrgi, aga mitmed lasid ikka poole seansi pealt jalga kah, kui olid aru saanud, et tasuta ei kannatagi kike vaadata.

Film ise siis lubab svasukeldumist rockimaailma, kuid selle asemel saame ampsukese siit ja tkikese sealt ning vhemalt minu jaoks jid need osad kll korralikult kokku sidumata. ge oli Ameerika suurfestivalide pool - kaameravtted otse lava eest, crowdsurfingust, moshpitist, wall of deathist (ei hakka eestindama, niikuinii teadjad saavad aru ja muudel pole kasu) ning turvameeste t kgipoolest. Samuti sai nha ja kuulda palju ilusaid ja vhemilusaid (Taylor Momsen, mis sinuga juhtunud oli?!) staare, kuid fnnide osa ji kuidagi heklgseks. Keskenduti peamiselt vlisele - vahi, kristlased rockfestil, ne, ratastoolis naine vi siis mingile puudusele kellegi elus - ptt, ksildane, nnetuse ohver jne, aga ma kaldun arvama, et selliseid inimesi on kigi hulgas, mitte ainult rockifnnide seas. Vi oligi eesmrk nidata, et ne, need kah tavalised inimesed, polegi kik saatanakummardajad? Mmm, ameerika puhul vis see testi teemaks ka olla? Kui see oli aga tavalistele inimestele suunatud film tolereerimaks rockispru, siis milleks neid rockstaare ldse nidata? Aa, et nemad ka titsa viisakad tbid, ega jah Mansonit (ameeriklaste suurim hirm) testi  ei nidatud.

 N tavainimeste poolel figureeris veel see "16 and Pregnant" (seda sarja ju ometi on kik inimesed ninud?) saatest tuntud moraliseeriva isakese hlega telepshholoog, kes pdis ka raskemuusikakuulajaid kuidagi paika panna - nnetud, ksildased inimesed, kes tahavad kuhugi kuuluda ja rockstaare, kes langevad narko ksi, sest laval armastab neid miljon inimest, aga tavaelus tuleb ksildust ja deprekat kannatada. kk, seda onu ma niikuinii ei salli, aga no milleks sellised ldistused? Publik tahab aru saada ja muidu ei saa, kui keegi ei manspleini? No ja siis pandi veel see pirn ka otsa, et rocki marginaliseerumise phjustas grunge, sest rahvas tahab nha rockstaari, mitte suvavenda, kes peval teeb td ja astub siis sama kampsuniga lavale. Ne, ndse aja rockstaarid on rpparid, sest nemad elavad glamuurset elu! Mu meelest rgitakse sellega aga risti vastu filmi peamisele hpoteesile, et rock on justkui outsiderite prusmaa. Rocki hiilgeaegadel ju ei olnud? Kas siis oli mingi muu rock? Kas see rock, mis on praegu, enam ei ole ige rock? Kas ainult grunge ei olnud ige ja vaikselt ehk saame raja peale tagasi? Kas rock peab olema staaride paraad? Mu meelest on rocki juures olulisem sisu (muusika ja snad) kui vline imid, ses mttes mulle grunge vga meeldi(s)b. P.S. Rpist - aga lo-fi mminarpp? Mumst on ainult USA-s see rpparite tohutu rikkuse "probleem".

 No ja siis kik need rasside ja sugude teemad, mis on omakorda nii mitmetahulised, et midagi paikapanevat on he filmikese paari intervjuuga ikka pris vimatu elda. Milleks siis ldse neid puudutada, kui oht totrana nida on kvasti suurem, kui miskit ra seletada? ldse oleks tahtnud rohkem muusikat ja vhem loba. Mu meelest need kontsertide kaadrid andsid asja olemust palju adekvaatsemalt edasi, kui kellelegi nina alla torgatud mikker ja ksimused, miks te seda teete. 


 rkis  Marca     at  22:01    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, muusika  

 



teisipev, august 13, 2019



    
Vicky Halls. Kasside varjatud elu 





Meil kigil on ju see ks unelm - elada koos sadade kassidega, olla kassidest kaetud, olla kassidest maetud, aga selle raamatu vahendusel selgub, et ilmselt titumatuks see unistus jbki. Oot, mis mttes, teil ei olegi sellist unelmat kunagi olnud? Mis inime teie siis selline olete?

 Igatahes tundub mulle nd, et minul ja kassidel on hoopis rohkem hist kui vaid rgne soov puhata ja mngida. Mis on kassi jaoks philine stressiallikas? Teine kass. "Humans are tricky" tles mulle kunagi mu siiani ainus nn mentor ja see on vist ks parimaid vihjeid, mille ma elus saanud olen. Ehk siis kige suurem vljakutse on leida enda jaoks iged inimesed, muu on selle krval kki-mki.  Kass ei ole karjaloom, kass on individualist ja tema heaolu on vga suuresti seotud sellega, kellega ta koos elab vi kokku puutub, ei-ei, mitte inimestega, vaid teiste kassidega. Tal on oma maailm, see lihtsalt eksisteerib meie oma krval.. See osa raamatust meeldis mulle vga.

 Kige kindlam on elada koos he kassiga, eriti siis, kui ta vljas ei ki ja maja mber muid kasse ei luusi. Kassidel puudub hierarhia (ma armastan teid selle eest, pisikesed loomad, te olete palju, palju targemad kui enamik inimesi, kes hierarhiateta elada ei suuda!) ja nad lhenevad konfliktidele olukorraphiselt. Selle tttu on aga ka muret rohkem, sest kui hierarhiat ei tunnista, jb le vaid endast tugevamat karta ja see soodustab igasugu pshholoogiliste ja sealt edasi juba ka fsiliste hdade teket. "Mingi jrm elukas luusib mber maja ja ma ei julge enam pissile minna, sest kki ta rndab mind - ei j muud le kui tuppa lasta.." Ei ole nii, et jrm elukas otsustab oma territooriumi kuidagi armulikult nrgematega jagada - lahendused kasside elus on sna must-valged. Muidugi vib juhtuda (nagu ka inimeste maailmas mnikord), et erinevad kassid sobivad omavahel rahulikult ning suurem lootus on selleks omavahel suguluses olevatel kassidel. Ja sbraks saab lhna alusel - kui su sdamesber kis korra arstil ja tal on vras lehk juures, vib vabalt tappa saada (mm.. see osa on ju ka hmmastavalt sarnane inimestele - mina valin ka mehi lhna jrgi ja ilmselt saaks tappagi, kui vra lhnaliga koju tuleks...)

 Muus osas on tegemist siiski pigem ksiraamatu, kui populaarteadusliku teosega kasside salaelust, mille tttu mul raamatu lpus veidi igav hakkas. Nipid on pigem ues kivate kasside omanikele, kes elavad vga kokkuhoidvas kogukonnas. Samuti ji sageli mulje, et autori ees on olnud ka lemra raske lesanne - kassi ei saa taltsutada ja seetttu on ka htse manuaali kaasa andmine stiilis "ta teeb nii, sest tunneb naa" sama hea, kui ritada anda manuaali iga erineva vastutuleva inimesega toimetulemiseks. "Meie siilid kassid, oleme lihtsalt hed kummalised loomad" nagu eldakse hes jaburas anekdoodis. Iga kass omaette eriprane, kuid siiski armas. ksteisest nad aga niivrd vaimustunud ei ole.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  21:57    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, kass, raamat  

 



phapev, august 11, 2019



   
Alusetu ving ja hala 



Esimene puhkusendal on mdas, aga tunne on selline, nagu oleks juba kuu aega vegeteerinud. Ja ma olen alati olnud see inimene, kes ei mista, kuidas on vimalik ra elada vaid kahe jrjestikuse puhkusendalaga aastas.

 Asi on lihtsalt selles, et niisama vegeteerin ma niikuinii enamuse oma ajast ja puhkuse ajal eelistan ma sellest rutiinist vljuda. Mitte et ma puhkust kuidagi eriti aktiivselt sooviksin veeta, a la remonti tehes ja 24 tundi kurke soolates ning moose keetes, aga ma ei oska olla niisama kodus, see meenutab mulle neid jubedaid aastaid, mille ma lastega kodus veetsin, eriti kui ilm on ka selline, nagu ta hetkel on. Neli seina ja 0 pgenemisvimalust.

 Et miks ma siis midagi ei tee? Ahhaa! Sest selle paganama panni, mis mind ringi vedama peaks, turbo lendas Riiast tulles 30 kilomeetrit enne Tartut ribadeks. Jah, iseenesest hea ajastus, 30 km enne Riiat oleks oluliselt kehvem variant olnud, aga ikkagi. Siinkohal ei kehti see "shut up and take my money" ka kuidagi, sest otse loomulikult ei vasta mingid remonditkojad meilidele iial, telefoniga helistada siin majas kellelegi ei meeldi ja alles peale utsitamist tuleb teade, et no eks jrgmisel ndalal vaikselt vaatab seda asja, meil on jrjekorrad jne. Mis kik thendab seda, et peab ise linnas olema, vaatama, millal ja kuidas asjad liikuma hakkavad ja muud sellist ttut. Ma loomulikult juba sirvisin mingeid viimase minuti reisipakkumisi ka, aga avastasin, et reisifirmade jaoks on viimane minut enamasti kahe ndala kaugusel, mis minu jaoks on pigem igavik. Ma ikka julgen eeldada, et selleks ajaks on siduvahend korras (iseasi, kas temaga kodurajoonist kaugemale tihkab sita) - eeldamine, teadagi, on kige kurja ema.

 Aga, kus sulgeb ks uks, avaneb teadagi teine ja tegelikult on meil isegi hsti linud, sest just mni aeg tagasi avastasime me, et maailma sees on teine maailm ehk siis geopeituse. Ma tegelikult teadsin sellest asjast ammu, taaskord tnu blogimaailmale (Lassie) , aga toona oli see asi suuresti GPS seadmete phine ja minul seda asja ei ole. Nd on aga nutitelefonid ja pid (mul muidugi mitte, aga ma hoian selliste ligi) ning elu on lihtne! Tna tegime ra ka oma esimese questi ehk siis mitmest alalesaandest koosneva otsingu ja ma arvan, et see asi jb mulle meeldima. Me oleme ikka snseid huvivrsusi kohanud snsetes praprgutes, et hoia ja keela! Kuigi jah, linnas on ikka veidi igavam kui vral maastikul, aga mis teha.

 Lisaks judsime ka meie lpuks siis kodulinna VSpas ra kia, see vist vahepeal suisa remondi juba lbinud. Titsa nitevoo oli, kige gedam oli paduvihmaga ues mullivannis, aga seda ei saa alati garanteerida. Tegelikult oli vike fopaa, sest soolamaailm osutus piinarikkaks kogemuseks, kuna kass oli pooli meie pere liikmeid alles hiljuti veristanud ja mul oli nnestunud end iletiga vigastada - hambad tangis ulpisime seal surnumerebasseinis, raha ju makstud, Mini veidi nuttis ka...

 Riias kisime Rammsteinil muidugi, olin kinni pannud hotelli linnulennult kontserdipaika, aga selgus, et osad sillad on ikka ainult rongidele ja teised autodele ning inimesed peavad tegema 4,5 kilomeetrise ringi. Tagasi tulles rammiti massiga julmalt le autosilla ikkagi, kuigi ka see sild oli juba nii pikk, et erilist vitu ei andnud. Kontsert lks veits nihu, ma tlen, pikkade inimeste keeld viks ikka ra tulla ja klgedel paraku ei olnud ekraane kah. Emotsioon oli muidugi vimas, aga ma arvan, et jrgmisel suvel Tallinnas kordan. Mingi error on ka, sest setlists vidab, et oli ka B lava, millelt Engeli klaveriversiooni mngiti bndi soojendanud Duo Jatekoki poolt, kust siis enamikel teistel tuuri konsadel Rammsteini liikmed kummipaatides suurele lavale "sudsid", aga Riias ei olnud seda, no ausna ei olnud! L. ka ei ninud ja htki pilti pole ka veel leidnud sellest momendist. Aga testi, ma ha enam armun Riiasse! Olgugi, et seekord me sattusime sma bussijaama puhvetisse, kuhu me algselt vimaliku kena jevaate prast lksime, sest seal paistis terrass, aga meid takistas kuri nukaaegne sklatdi, kes teatas vastuvaidlemist mittesallival toonil, et terrassile saavad ainult need, kes kooki ja kohvi tarbivad, mitte aga sooja toidu sjad. Ma ei tea, mis loogika seal oli  - neil liiga tlikas nusid tagasi sisse viia, kuigi see kohustus oli niigi sjate lul vi meelitab kajakaid ligi? Hotell asus muuseas sna otseses mttes keset avaturgu, aga magada oli absoluutselt vaikne ja mnus hoolimata sellest, et turg avati kell 7. Aga kraanist tuli atsetoonilehalist vett, kuigi ilmselt on see piirkonna, mitte hotelli probleem.

 Nii tundub, et esimese ndala kohta on titsa piisavalt emotsioone ja ei mingit toas passimist? Imelik. 


 rkis  Marca     at  22:12    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, koomika, kulinaaria, muusika  

 



esmaspev, juuli 29, 2019



   
Kevin, viina tahad v? 



...prkab teismeline eufoorilises meeleolus tikk mu isale otse krva. "Purjus tdrukud.." ohkab tema, ma ei viitsi isegi algatada diskussiooni teemal purjus tdrukud vs purjus poisid, plvkondade erinevus on liiga suur.

 Need tdrukud, kes rannaliival kahe peale pudelit Jack Danielsi ra lahendasid, olid ju sna stiilsed?

 Teisel peval rannas istudes astub minu juurde smpaatne teismeline paarike, kes pooleliitrine Mrnaja ja liitrine mahlapakk ning palub seisval pilgul kenasti mul oma asju vaadata seniks kuni nad ujumas ra kivad. Kui tahan, vin lonksu ka vtta, aga pudelis on vaid pidlajagu sees.
 "Emme, miks sa selle mahlapaki randa kaasa oled vtnud?" prib Mikro veest vlja tulles. "Ja viina?" ksin vastu. Ujumast tagasi tulles (ma isegi mtlesin, kas peaks igaks juhuks kahe lapse asemel nelja valvama, aga rahvast oli vees nii palju, et kaotasin noorpaari silmist) vtavad noored viimased lonksud, mahlapakile antakse jalaga hoog sisse ning see lendab mere poole.

 Kolmandal peval rannas viskavad lapsed jlle kompsud vanasse kohta maha ega hooli sellest, et hel pool pikutab konstantselt amelev paarike ja teisal neli ossitunnustega noormeest. nneks lhevad lapsed vette ra, ega kuule noormeeste omavahelist vestlust, mis koosneb enamjaolt neljathelistest snadest, mingi hetk tuleb siiski Mikro ja imestab, et miks suured onud kituvad nad vikesed lapsed. Nad phimtteliselt ongi, mtlen, ka tbid ise unelevad, kuidas tahaks tagasi lasteaeda va see vastik ppimistund, aga muidu oli sitaks lahe. Huumor stiilis: "Pihkur, hhhha! u, pihkur, kuule ! Hhhh, ksitmeister, nah, sinuga rgin, hhh!" Kuni ks hakkab seletama, kuidas ta oma lapsega kuskil seikluspargis kis, kus oli jlle sitaks lahe olnud...Varsti lhevad poisid ra, et midagi gedat teha, niteks savu osta ja jetidega sitma minna. Aga korjavad oma konid ja taara enne viisakalt kokku.

 Rannast lahkudes mrkan piitspeenikest neiut, kes koni vrisevate nppude vahel, telefoniga kedagi ktte saada pab, nos selged rusikajljed...

 Kohalik rahvas on netis marus - see on ju sulaselge lbu ja korralagedus, kes vastutab, kes koristab, miks iga-aasta sama jama, liitriste viinadega alaealised parklas 24/7 tmakat kuulamas, aedadesse urineerimas ja oksendamas?! Neil noortel, kellel piletiraha ei ole (peamine lbustav kontingent ilmselt festivalivravast sisse ei juagi), on ju kah vaja kohta, kus ennast vlja elada? Mis te penskarid, mlisete, et turist ei tule - Phuketis on siuke mll kogu aeg ja ikka rahvas kib! Ehk siis sai kah kohalik Phuket ra nhtud, rannailma meil paraku pikalt ei jagu.

 Mu meelest on huvitav nha, kuidas inimgrupid erinevate rituste vahel jagunevad  - kes kis ndalavahetusel folgil, kes Jgevatreffil, kes Ooperipevadel, kes Tuletorni kontserte kaemas, kes 90ndate festivalil ja kes kohalikus Phuketis. Kuidas mingi, iseenesest neutraalne ritus, just seesuguse kontingendi kohale meelitab. Tpsustusena, ma ise "ei kinud" kusagil, ma lihtsalt juhtun sealkandis suvitama, kus hel ndalavahetusel aastas see teline Phuket lahti pseb.





 rkis  Marca     at  15:06    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



neljapev, juuli 25, 2019



   
Rumal nali 



Huumor on keeruline teema. Kuigi rgitakse huumorisoonest kui millestki ldkehtivast, siis tegelikult sltub nalja mistmine siiski eelkige naljataja ja nalja vastuvtja omavahelisest suhtest. Kas ta saab aru? Kas ta saab igesti aru? On neid, kellele sa vid igasugu piiripealseid nalju rkida, sest nad tunnevad sind ja teavad, et sa tegelikult ei arva, et teiste inimeste le irvitamine lahe oleks, lihtsalt mnikord tahaks ennast viksemas seltskonnas vlja elada, rntida, oma kaaslasega samal lainepikkusel olemist kinnitada, lihtsalt tajuda, et maailmas on ka inimesi, kellega suhtlemisel ei pea oma harjumusprasest mullist vljuma (Aro Velmet. Maarja Kangro kehtestab te). Sellisel juhul on ehmatav, kui vestluskaaslane kukub ohkima, et kuidas sa nnna ikka vid?! Teistsuguste suhete (vi pigem igasuguste isiklike suhete puudumisel) on teada, et selline reaktsioon tuleb ja "oma labasususe" demonstreerimisest viks hoiduda.

 Keerulisem on asi siis, kui sa auditooriumi vga hsti ei taju. Internetis kirjutades niteks. Blogilugejad sind isiklikult ei tunne ja kuigi enamasti on vhemalt mul kommentaarid positiivsed olnud, siis ajab ikka harja punaseks kll, kui mni ldse asjast aru ei saa (VVN kirjutas pmst samast asjast hiljuti - tiesti nus, mismttes mind ei misteta?!). Tegelikult vib aga mittemistjaid olla palju rohkem kui mistjaid, nad lihtsalt ei ava oma suud, vaid vangutavad omaette pead, seda muidugi ka priselus - kuulavad su jutu ra, saavad ei-tea-kuidas aru ja panevad su oma peas paika. Selleprast ma enam ei taha osata inimeste mtteid lugeda, nagu ma lapsena igatsesin - midagi head sellest ilmselt ei tuleks.

 Pole hullu, kui sa oled selline tavaline hall hiireke kusagil netiavarustes, hoopiski udne on siis, kui saad millegiprast tuntuks ja inimesed oma interpretatsioonid sinust tabloidide esikaantele paiskavad. Lugesin just Lily Alleni raamatut, kus ta enamjaolt rgib sellest, kuidas on tavalisel kogenematul inimesel jrsku rambivalgusse sattuda. udne on. Lily kirjutab, kuidas algul oli ksikuid valesid fakte, aga kuidas varsti tegutses ajalehtedes (ma olen Briti tabloide lugenud, need on kordades jledamad kui meie omad, muide) keegi tema nimega tikk, kes ajas suust vlja hlgemla, laamendas ja labatses ning tema ise sai vaid suu ammuli pealt vaadata ja ennast sellest isikust distantseerida, sest mismoodi sa selle masinavrgiga vitled? No niteks arvas ta end hel festivalil mingi noormehega flirtimas olevat, kui too ksis, et kuidas siis pealaval esinemist thistad ja Lily vastas naerdes ja silma pilgutades, et ei noh, koti kokaiini ostan! Jrgmine pev oli lehes pealkiri: "Lily Allen sattus kokaiinitsklisse!". Seleta siis, et oot, see pidi nali olema, rumal nali, aga ikkagi!

 Ma ise pidin ka kunagi aastaid he sarnaselt visatud lause tttu kannatama. Nimelt rkisime  seltskonnas tulevastest elukutsetest ja ma siis millegi peale viskasin, et "no jaa, kindel see, et strippariks tahan saada!". Aastaid peale seda, igal kohtumisel, pidas aga ks seltskonnas viibinud "naljahammas" mind nhes kohaseks le ruumi karjuda, et ne, see tikk tahtis meil kunagi strippariks saada! Ma ei tea siiani, mis tema motivatsioon oli.

 Niisiis, kontekstist vlja rebitud lausete juurest juame tagasi esimesena viidatud artiklini. Mis on minu meelest vga huvitav ja hsti kirjutatud, muuseas. Aga seal on ka ks udne koht, mis mu taaskord hbist punastama vttis:
A) Teoste kiitmiseks hiskondlikel vi isiklikel phjustel: "seletab lahti  selle virvatulukeste maailma telgitagused, mis moodustavadki kirjandusilma" (Peeter Helme); "mu meelest ks igavesti vinge raamat ja mitte ainult selle prast ei tle ma seda, et minu tagasihoidlik isik on seal ka ramainimist leidnud (vahtisin oma nime must-valgel, ahmisin hku ja lksin krvuni punaseks)" (blogija Marca).

 Mulle klab see mind puudutav osa umbes sellisena, nagu keegi kirjeldaks mingit kunstinitust ja siis peamine asi, mille ta kiiduvrt leiab olevat, on see, et ta ise kuskil pildil vilksatas. kk! See on ju lihtsalt ks ebannestunud nali, enda le veel samuti, mitte Kangro raamatu peamine pluss!

 Eks selliseid momente tekib paratamatult, kas sellest, et sind mistetakse valesti vi siis sellest, et teisel on oma eesmrkide jaoks kasulik, et sina oleksid niimoodi elnud. No selline kergem rakasutamise vorm, mida blogijad ju vga sageli teevad - oma postituseks saadakse inspiratsiooni kelleltki teiselt, kelle eldut aga vidakse hoopis teises kontekstis kasutada ja tulemus on ikka see, et algne postitaja jb kehvemasse olukorda. Ega seda vist vltida annagi, ainult lbi tieliku erakluse, ikka jb inimese osaks see "miks mind ometi igesti ei misteta?!"






 rkis  Marca     at  10:02    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, muusika, raamat  

 



esmaspev, juuli 22, 2019



    
Sndmusi kronoloogilises jrjekorras 



Vahepeal on nii palju puhata saanud ja puhkus ise alles ndalate kaugusel (dramaatiliselt).
 Alustuseks oli Raadil iga-aastane Punk & Rock fest, mille thelepanuvrseim osa oli sel aastal hoopis jrelpidu UG-s, kuhu me juba enne Metsatlli esinemist  minema hakkasime. Metsatlli saabumisest andsid aimu dressides perekondade saabumine ja tavalise festivalipubliku enamiku lahkumine (liialdades muidugi, aga terake ttt ka sees). UG pidu meenutas nostalgilisi Helli aegu, kus palavus, hupuudus, suitsuvine ja inimmass, mis nd Heavenis pahatihti laiali hajub. Igatahes lahkusin ma sealt siidrist tilkuvate juuste, tagi ja kekotiga, kuna inimesed seisid diivanitel psti ja jooki lendas laias kaares. Ja mind isegi ei vaimusta J.M.K.E. oma vanade lugude (kahju, et nemad ldse uut materjali kontsertidel ei tee, erinevalt niteks Psychoterrorist, keda publiku nudmised enamasti klmaks jtavad) ja hletu Villuga.

 Phapeva hommikul rkasin aga tiesti kinnise ninaga ja peva peale lks asi ikka nii hulluks, et olin kindel, et siit ks kangem pskkoopapletik tuleb. Ilm ka just ei hellitanud ja tuju kadus titsa ra. Suvi vi asi! Esmaspeval teatas Norra sbranna, et viks kokku saada ja pakkus selleks vlja Tartu kige peenema restorani Hlm. Korra olin prast (netist restorani men ja hindade vaatamist) veidi meeleheitel ka, sest no mida ma lhen peent maitseelamust saama, kui nina on kinni? nneks htusgi pevaks oli seis enam-vhem talutav. Mis ma oskan elda? Jah, toit oli hea, kuid mulle ji meelde pigem teenindus kui toit, sest see oli harukordselt meeldiv, mitte pealetkkiv, aga jttis testi tunde, et oleme olulised ja oodatud klalised. Toiduga oli see hda, et ma oleks tahtnud kike maitsta (ja arvestades koguseid, oleks see ehk isegi jukohane olnud, kll aga oleks prast nutnud rahakott). Pigem siis elamuse saamise, kui niisama smise koht.

 No ja siis Metallica. See oli naljakas, kuidas me kell neli kontorist vlja astudes ngime inimhorde - siin Tartu kesklinnas, melda vaid! Meil oli mingi naaivne lootus, et sme siinpool jge ra ja jalutame vaikselt Raadile. Kaks tundi ja kolm sgikohta hiljem vtsime ERMi ees seisnud toidulavkadest wrappe, sest leje toidukohtades oli kigis ooteaeg minimaalselt tund.
 Tegelikult olin ma juba ette natuke frustreeritud sellest, kuidas enne kontserti ksiti mult korduvalt, et mis bndid need soojendajad on ja kuda ma neid tean? Hmm, ma tavaliselt kin ka festivalidel esinejatelisti lbi, kuigi seal on tiesti arusaadav, et tullakse melu prast, aga 70 eurot maksta pileti eest, et vaadata kolmest bndist ainult seda hte - no ma ei tea? Kuigi, kohapeal seda Guessi srgi ja valge tossu rahvast vga silma ei paistnud, ilmselt tehti palju ka n "metalpesu" (analoog "rohepesule" siis ehk pdele nidata mingit mitteko asja kona - laename tagi ja musta t-srki ikka kapis leidub). Bokassa klas llatavalt hsti, kuigi olin kuulnud, et nende laiv on (oodatult) nrgim. Hakkasin neid vaatama minnes kuskil keskelt lava poole trima ja llatavalt kiiresti tuli fnniala aed ette, natuke kirusin ennast, aga mtlesin, et Ghosti vaatab kuidagi ra, Metallica polegi seekord vga teema. Hiljem avastasime, et klgedelt neb oluliselt paremini kui otse ja ka fnniala on sealt kaugemal, seega Miserere Mei (jah, loomulikult ma uurisin jrgi, mis introlugusid iga esineja kasutab) klades kablutasin spru maha jttes lbi rahva minema. Mingi hetk saabus see piir ette, millest alates edasi polnud mtet enam trgida, sest eespool le peade ei ninud, aga mnede lgade vahelt veel ngi. Tunnen kaasa kigile, kes pidid mu kohutavat lauluhlt kannatama, aga ilmselgelt massiefekt sel hetkel toimis, niiet isegi minul ei olnud piinlik. Ainult ks vanem mees mu selja taga oskaski kaasa laulda, pidime ju neile amatridele nitama. Ghost oli ge, kurb ainult, et tnu pikesele sel ajal veel ekraanidelt miskit nha ei olnud. Hl khe, udne janu, ritasin siis peale Ghosti spru jlle les leida, helistada, kus nad paiknevad - imekombel sain he ka ktte, olevat mulle snumeidki saadetud, need judsid alles paari tunni prast. Enamasti jid telefonid tummaks, sest noh, kigil oli ju vaja live-streami edastada ja vrku koormata. Joogi sain ka ktte sekunditega, sest enamik inimesi maandus olukorda hindamata mingitesse sabadesse, kui krvalt kohe leti ette sai. Tpiline.

 Metallica ise oli parem kui ma eeldasin. Noh, jah, "Nothing Else Matters" tehti ka muidugi ra, "One" oli kuidagi lahjem, kui ma viimati ngin ja uue plaadi lugusid teadsin jlle ainult mina kaasa mirata. Kontserdi tipphetk saabus aga siis kui Trujillo "Insener Garini hperboloidi" hakkas mngima ja minu taga ks minust vanem meesterahvas oma prouale snas: "Ohhoo - see on ju see Tuberkuloited! Lilleke rohus!" No johhaidii. Muidugi, netist leidsin ma hiljem veel tabavama vestluse stiilis: "Ne, ameeriklane ppis eesti keele ra!" "Lars Ulrich ei ole ju ameeriklane, vaid sakslane!" "Sakslane? kki taanlane ikka?" "Vahet pole, mitte ameeriklane igatahes" "Mis Lars Ulrich, laulab ju Hetfield hoopis?" Mte siis selles, et konkreetse loo ajal ei olnud ei Ulrichi ega Hetfieldi kumbagi lavalgi....
 Eks see iseenesest vga kuulsaks saanud bndide saatus ongi, et tullakse vaatame mingit hypei, mitte asja ennast. Nirvana niteks sdis selle vastu kvasti, sest see rahvas, kes vaatas neid staadionitel ei olnud ldse mitte see, kes neid Seattlei rockiklubides kuulas. "In Bloom" rgib neist tpidest, aga kas see midagi muutis?

 See nitab ka kenasti seda, kui erinevad infovljad inimestel on - et kuidas mina tean mingit Ghosti? Samas, kuidas ma Nublu uut lugu ei tea? Metallica-sugustel on see "hda", et neid teavad kik, vhemalt nime on kuulnud.

 No ja siis kisime veel Avatud Talude Pevadel, suisa kahel peval ja seitsmes kohas. Algus oli tielik lbikukkumine. Lumehelbeke vedas oma sotsiaalselt tundliku nrviga lapse pmst karusnahafarmi, mis loomulikult lppes helt poolt pisaratega ja teiselt poolt sisemise dilemmaga - kuidas ma sain nii naiivne olla, mis me siis nd teeme - saboteerime ja avame puurid vi tunnistame klmalt, et nii need asjad kivad? Tagantjrele tunnen, et laps on ikkagi parem inimene kui mina, ma tegin liiga ilusat ngu sellele tdile ja vabandasin lapse prast, kuigi ngin, et see on testi ks kole ja kalk mutt sisimas (ausna, selles osas mu elukogemus veel petnud ei ole!). Me ngime ka prast talusid, kus peeti loomi ja ikka hulga inimlikumates tingimustes (isegi, kui nad prast ra sdi), aga see koht ei olnud kena. Nimi ei ole meeles. Aga nagu mida paganat ma klikufarmis nha lootsin siis? Mida nad nende klikutega minu meelest teevad seal? Kasvatavad lemmikloomadeks? Loll. Aga koti klge saba? See on ikka tsiselt jle ju?!

 Kige gedam leid oli see:







 Nii, sai enam-vhem kirja, mis vahepeal tehtud-nhtud. Lapsed judsid ra kia Vrska SPA-s, Ahhaas, Hiiumaal, Lottemaal, spordilaagris, maal vanaema juures, Haapsalus (ja ngid kiki neid ilusaid autosid, mida ma ka vaadata tahaks, aga kordagi pole judnud sel ajal sinna), Viljandis. See siis selleks, et mni ei arvaks, et meil lapsed kuskil puuris kinni sel ajal, kui ise mda festivale kondame. 


 rkis  Marca     at  22:31    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, kulinaaria, muusika  

 



teisipev, juuli 09, 2019



   
Minu laulupidu 



Ndalavahetusel proovisin jrgi, mismoodi on olla normaalne inimene ja pev otsa teleka ees passida. Jube oli, pea paks ja uimane otsas, aga ra tegin. Peaaegu terve rongkigu ja terve phapevase kontserdi, enne seda vaatasime lastega ra ka reedese tantsupeo. Miks ma ennast nnda piinan? No Minil oli tema esimene laulupidu.

 Mul pole htegi olnud, sest teatavasti on karu mulle krva peale astunud. Muidu oleks hirmsasti minna tahtnud - just see melu ja bimine ja vabadus ja massid. Pealtvaatajana olen korra kinud, ilmselt 1994. aasta laulu- ja tantsupeol, aga mu meelest pealtvaatajana erilist lbu ei ole. Mletan hguselt Kalevi staadionit, vist istusime ka liiga all, et mustreid nha, telekast palju parem levaade ja laulupeost mletan enda piinlikkust, kuidas "suured inimesed ja laulavad niimoodi avalikult!", mu meelest lauldi "ma tahaksin kodus olla, kui unapuud itsevad". Phimlestus laulupeost on aga hoopis lauluvljaku peldikud - kui olime emaga ilmatu pika rivi ra seisnud, sattusime kohutavalt haisvasse ruumi, kus pranda sees augud ja mu meelest, kas vaheseinad olid vi ei, aga uksi mu meelest kll mitte (see on isegi usutav, Lemme telklas ei olnud veel eelmisel aastalgi kabiinide ees uksi). See oli, noh, elamus.

 Mini saabus tagasi esmaspeva varahommikul kell 1 ja esimese asjana teatas, kui jube pikad olla olnud vetsusabad ja kui sisse said, siis ei olnud mnes isegi paberit! Heh-heh, no vhemalt oli pott ja uks ees.

 Rongkigust jooksis Mini kaadrist lbi, nneks on nd see jrelvaatamine, kerisime tagasi ja tegime ekraanist pilti, kokkuvttes saigi sellest ainuke jdvustus, kigil ametlikel on plika kellegi teise varjus. Laulupeol teda samuti ei paistnud, aga mulle ji kuidagi silma, et nende kostmidega sarnane "juk" oli kige krgemal kaare all, kuhu kaamerasilm ei ulatunud. Prast leidsin Postimehest foto, mis seda testas - olidki kige krgemal pead vastu kaareserva. Ilmselt oli vaade uskumatu, aga teisalt nii krgel vis pris hirmus ka olla. Igatahes ge! Kuigi Mini vtab asju hoopis klmema khuga kui mina, kes muudkui kib ja susib: "Onju oli vinge! Kas te seda ka ngite/tegite?! Ah, noh, kuidas oli? Rgi!" See on see, kui enda unistused aetakse lapse kaela.

 Plikad kalpsasid seal omapi 100000 inimese hulgas ringi, ostsid hirmkalleid nkse ja ra ei kadunudki keegi.  Ausalt, selles osas on ikka piinlik, topsitis (ca 5-6 viilu) arbuusi 4 eurot, toika otsa aetud pool kartulit 2 eurot jne, aga lastel oli kht thi, sest said ainult lunat, millegiprast lubatud htuski phapeval ei antudki ja ole sa niimoodi poole ni, kaasaantud toit oli ka teiseks pevaks otsas ju. Minil vedas, leidis prgikasti alt 5 eurot...Ta on mul kokkuhoidlik ka, keegi nnetu oli ostnud 9 "iga loos vidab"-piletit. Sai mitu krbselapatsit, hunniku postkaarte ja muud sellist. Nojah, hea, et mitte sina, sai ikka korrutatud. Ses mttes vist tasub kokkuhoid eeskujuna ra, Mini pikalt seletas, kuidas ta valis parima hinna ja koguse suhtega friikaid endale...

 Muudest kaebustest, mis hiljem ajakirjandusest leitud (teeme selle sdamliku hislaulmise ruttu ra, siis saab jlle ksteise maksa kallale nokkima asuda) - no mismoodi see 300000 sinna ra oleks mahtunud, visuaalselt ju oli aru saada, et seisti klg-klje krval? Kihiti? Et "pagana politsei", keelas piletimgi ra? No aga kui oleks paarsada inimest laiaks tallutud, siis oleks ju jlle politsei sdi, et mis lasi nii palju rahvast sisse. Miks vihastada, et sisse ei saanud, ilmselt telised fnnid ostsid piletid juba eelmgist ra ja need, kes mneks viimaseks tunniks sisse tahtsid saada, olidki pigem juhuklalised, kui andunud laulupeoaustajad, kes aasta tippsndmusest ilma jid. Pagana lapsevanemad oma kuramuse krudega? Oma mugavuse nimel niimoodi teisi materdada on kole, samas ma ise ei oleks vikelapsega kindlasti sinna linud. Enda mugavuse ja ohutuse prast, liiga palju rahvast ja teada ju, et suur trgimine. Ainus asi, mis mind veidi hiris, oli see, kuidas kaameraga pti neid n "staare" tabada, mu meelest oleks vinud ikka pigem lauljaid nidata (st minu last, eks). Ei taha kaunil peval neid poliitikute molusid vahtida.

 Miks ma ise koha peale minna ei plaaninud, oli see, et oma last niikuinii ei ne, pigem ei ne ldse midagi ja selline mass pigem pelutab tnapeval, kui tekitab mingit histunnet minus. Pluss laulda niikuinii ei oska. Telekast ngin llatavalt palju tuttavaid isegi suures plaanis ra. Ja see levalt vaade pisikesi sipelgaid tis laululavale, taamal meri ja suur valge laev ning taustal Tallinna vaade gedate tornidega - seda kah koha peal kuidagi ei ne. Ja hullem vedamine ikka ilmaga - meil sadas terve laupeva lausvihma ja oli ca +10 kraadi ning ega phapevgi vihmata jnud. Mini uued valged tossud ei saanudki mudaseks. Tore oli ikka see, kuidas ma enne minekut korrutasin, kuidas kindlasti tuleb minna sissekidud jalatsitega ja lpuks sai ikka pev enne minekut uued tossud ostetud, millega enne rongkiku sammugi kidud ei oldud. Ei hakanud hruma. (See on muidugi ige koht, kus riskida, jajah). 


 rkis  Marca     at  09:32    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu  

 



teisipev, juuli 02, 2019



    
Golnaz Hashemzadeh Bonde. Sellised me oleme 





Raamatu minajutustaja on Nahid, keskealine naine, pgenenud veidi le kahekmnesena Iraanist Rootsi. Ta saab loo alguses fataalse vhidiagnoosi. Nahid ei tundu olevat eriti meeldiv naisterahvas, ta paistab vihane, rritatud, phjendamatult vaenulik. Jah, muidugi, ta on just saanud teada, et sureb, see on hirmus, kuid ikkagi tundub tema kitumine arstide ja lhedastega sobimatuna.

 Vhehaaval koorub lahti kogu Nahidi elu ja saab ka selgeks, miks ta on seesugune nagu ta on ja miks minusugusel lumehelbekeselgejal teda keeruline mista on.

"Mida ma ei teadnud, mida ma siis ei mistnud, oli, et ka meie surime tol peval. Olime kakskmmend aastat vanad ja meie elu oligi nd mitmel viisil otsas. Kik, mis hiljem tuli, olid vaid kohmakad katsed hvitada see, mis me tol peval kaotasime./.../Me oleksime pidanud surema tol l ja kik aastad, mis jrgnesid, olid laenatud." (lk 78)

 Kui sinuga juhtub katastroof, mis su elu purustab, kuidas siis edasi elada, eriti juhul kui tead, et sinu naiivsete tegude tttu said hukka stud inimesed? Kas mingisugune normaalne tulevik on ldse vimalik? Nahid ei teinud midagi halba tahtlikult, ta lks lihtsalt kaasa nooruse uljusest, paraku muutus olukord hoopis tsisemaks kui ta ette oskas kujutada ja olles valel ajal vales kohas hvitas ta kogu oma vimaliku helge tuleviku. Kas saab seda endale andestada, isegi kui sa mistad, et mngus oli juhus? Teisalt oli Nahidis olemas ka see pool, mis endale kaasa tundis ja armastust ning mistmist otsis. Kokku paras rollikonflikt - elu, mida sa vihkad, millest sa rmu ei oska tunda, kuid ometi igatsed nne jrele, sest leiad, et sul peaks ka sellele igus olema.

 Autor nitab, kuidas kohutavad elusndmused hvitavad isegi armastuse. Ema, kes ttrele andestada ei suuda, kunagi armas ja turvaline olnud mees, kes ei oska muud, kui enda frustratsiooni naise peale vlja valada, ttar, kellelt nutakse rohkem, kui ta on vimeline andma. Mulle ji veidi vraks idee sellest, kuidas me saame oma lapsed eelkige enda jaoks, enda vajaduste rahuldamiseks. Jah, muidugi, laps ei vali omale vanemaid, aga kas testi vib emaarmastus olla nii lmmatav ja omakasupdlik? Oh, kindlasti vib, eriti juhul, kui kedagi teist pole armastuseks vtta. Kui palju on neid lapsevanemaid, kes oma lastelt armastuse vlja nuavad? Nahid on nii ksi, kigist ra ligatud, tema vajadus mistmise jrele on inimlikult arusaadav, kuid ta ttre lgadel on liiga raske koorem. Kuidas on elada, kui su lhedased on nii katki? Loo lpp annab siiski lootuse, et mni plvkond hiljem vib juba olla vimalik oma kodumaa ja lhedaste kaotamise katastroofist le saada. Mis omakorda on ju kahjuks mrk sellest, et vgivalda isiklikult kogenud sjapgenik ei saa oma traumast iialgi le ja annab selle edasi ka oma lastele. Mis omakorda muudab meile, rahus elanutele, selliste inimeste tieliku mistmise keeruliseks ning neile meiesugustega kohanemise raskeks. Ja Nahid oli esimese laine pgenik, sellest ajast kui pgenikke oli vhem, Euroopa ei olnud neist veel judnud lekllastuda. Elanud mitukmmend aastat Rootsis, leiab Nahid siiski, et kauneid mlestusi on tal sellest ajast vhe - ta ei eita, et Rootsi on ilus, rahulik maa, kuid tema sisemus on liiga katki, et seda mrgata ja ta kaalub isegi ehk olnuks elu diktaatorlikul, sjast rsitud maal, kuid ometi lhedaste keskel siiski kergem, kui vljakistud juurtega, ksinduses vral maal. Kumb on olulisem  - vabadus vi lhedased? Kas keegi ldse teeb valikuid vi on see kik vaid juhus?

 Vajalik raamat, kuid eeldab, et lugeja suudab end sundida kndima kellegi teise katkistes kingades, mille tahaks pigem jalast visata ja elda, et "ma ei taha sellest kigest midagi teada, ma ei taha seda mista!"

 Aith Varrakule raamatu eest!





 rkis  Marca     at  09:02    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, juuli 01, 2019



   
Aga kki nad ei tule sulle appi? 



Selgitasin siin kspev just lastele, et loomad, sh inimesed, omavad instinkti aidata vraid httasattunud jrglasi, aga lugedes Mikk Prnitsa lugu meenus mullegi, et inimeste osas panin vist suures osas mda.

 Prnits selgitab enamiku passiivsust patriarhaadiga, ma ei oska seda ei kinnitada ega mber lkata, sest mulle on jnud mulje, et minu lhikonnas ei ole htegi inimest, kes ebaigluse vastu vlja ei astuks. Mitte htki meest ega naist. Kik normaalsed inimesed teeksid ju sellises olukorras suu lahti? Ma saan aru, kui bussi kargaks keegi relvaga vehkiv ja ruskav ambaal, siis ehk jah poleks arukas kangelast mngida, aga ks suvaline jorss, kes terroriseerib alaealisi tdrukuid? Jajah, ka temal vib olla relv, aga kui tenoline see on? Miks sa kardad ja mtled vaid sellele, et "peaasi, et ta mind ei tlita"?  tlen midagi, tleb mulle vastu? Hmm, ma oleks meelitatud, kui selline ahv minu peale pahandaks, sest enamasti nad testi vastuhakku ei eelda, nad imestavad ja lhevad endast vlja kui keegi vastu haukuda julgeb.

 kki on inimesed lihtsalt vga mugavad? Mletan, kui ema tuli bussilt vihasena, keegi neiu oli palavuses ra minestanud ja rahvas vajus kahte lehte laiali - keegi ei tahtnud olla see, kes oma ksi peab kulutama, las kukub parem bussiprandale vigaseks end. Ema siis aitas ja turgutas, imestas, et lejnutel oli suva. Ma libisesin ka kunagi j peal, vastu tuli keegi noormees, mul oli esimene reaktsioon temast kinni haarata, aga pikas krvale sunnik, ei vaadanud tagasigi, kui maha prantsatasin, abistamisest rkimata. Milleks mulle kellegi vra probleemid, saagu ise endaga hakkama! Ma ei saa nii, minu jaoks on suurem kannatus see, kui pean prast elama mttega, et ma ei reageerinud, kui see, et kki pean paar minutit teisele kulutama vi saan mne ahistaja kest ise simata. Seega, mul on esimene reaktsioon reageerida, see ei ole ldse "oi kui julge sa oled!", sest ma ei pea end selleks kokku vtma. Ma saan aru, et grupis ilmselt toimib see "kki keegi teine teeb?" mtlemine, aga mul on isegi sel juhul, kui keegi teine teeb, enda ees piinlik, et miks mitte mina esimesena.

 Patriarhaat? Kas testi suurema osa jaoks on sissejuurdunud traditsioon "naine olgu vait" tugevam kui normaalne inimlikkus? Kunagi rkis ks ppejud meile oma reisist mingisse Aasia riiki ja sellest, kuidas ta ngi tnaval meest, kes peksis tooliga oma naist ning mitte keegi ei sekkunud, kuna kohaliku kombe kohaselt on sellises olukorras peks ohvrile valutum kui sekkumine  - teeme no, et seda pole olnud, siis ta vhemalt silitab oma vrikuse. Noh, vib-olla lakse surnuks ka, aga kombed ikka kigepealt. Ega see ppejud siis vist ka ei sekkunud. Mul on seda raske uskuda. Mu meelest ei peaks ebainimlikke kultuuritraditsioone toetama.

 Ehk on sama nende bussis rkivate ahistajatega - ah, see meie kla Lembit, ta on kogu aeg selline olnud, mis sa ikka ra teed, ega ta priselt ohtlik ei ole! Kannatame viisakalt ra. Jks justkui meile vrikus alles, vanasnagi tleb, et s**** ei tasu puutuda. Aga mu meelest kui s**** ei puudu, siis ta kukub vohama, kuskil on sallimise piir, ei pea sallima seda, mis kskord sust endast le sidab, kui on piisavalt judu kogunud. Siis on veidi hilja avastada, et oleks pidanud sellele mlakale ikka alguses pitsed phe panema.

 Ilmselt on minu "ebamistliku" sekkumisvalmiduse taga siiski nnelik ja turvaline minevikukogemus - asjad lhevad paremaks, kui ma sekkun, keegi ei tule mulle kallale, ma jn terveks ja silitan oma vrikuse.

 Jaanipeval klastasime ht ritust, kus igasugu justruktuurid ennast ja oma vahendeid tutvustasid. Seal oli mingi test, et mida teha, kui oled ksi pimedal tnaval ja sulle tundub, et sind jlitatakse. Vastusevariantideks a) pan kahtlase tbiga rkida ja vlja selgitada, mis vrk on b) helistan politseisse c) vajadusel karjun ja pan prduda abi saamiseks teiste inimeste poole. Ksisin, et mis see parim variant oleks, vastati, et c. Hmm, mina ei oleks nii kindel. Lihtne on halba mitte kuulda, mitte nha, ennast mingisse vrasse jamasse segada. 


 rkis  Marca     at  15:11    31 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, juuni 28, 2019



    
Andrus Kasemaa. Vanapoiss 





Kas vib olla vimalik, et olles pealtnha heteronormatiivset elu elav naisterahvas, peitub minu sees siiski ka ks homoseksuaalne vanapoiss? Ei ole siin ilmas midagi vimatut!

 Ma olen siin ennegi elnud, kuidas mu hingeloom on see nukaaegsest multikast prit nahkhiir, kes vedeleb ksi koopas ja kratab, et ei tema ole lind ega loom, sest lihtsalt ei viitsi mingeid lillekesi kokku tassida ja jd sulatada. Kige kuradile oma peoga, ei tahtnudki sinna!

 Ja mu lemmikbndi nimi Hole ei thenda sugugi mingit ihuavaust nagu irvitajad arvavad, vaid hoopis "thjust meie kigi hinges", seda phjatut musta auku, kuhu keegi vaadata ei julge. Kasemaa raamatu kohta tleb Vilja Kiisler Sirbis, et "igaks saab ra tunda oma sisemise vinguviiuli ja rgu tuldagu tlema, et leidub mni, kelles seda pole."

 Ma tegelikult kahtlustan siiski, et pris kigil sellist nukrat tegelast hinges ei ela, aga enda kohta julgen kll tunnistada, et mnikord saab teda ikka mnuga kuulatud. No priselt ei ole ju see maailm normaalne? Inimesed on suures osas lollid ja koledad, planeet on pekki keeratud, riigist rkimata, kik on halvasti ja FB-sse tahaks kirjutada, et kige te kik ka ... . Aga sa ei tee seda, sest noh, teisest kljest vaadates... Selle prast mulle "Vanapoiss" vga meeldiski, et ta oli reaalne, ta sattus vabalt endaga konflikti, rkis oma snadele vastu ja sattus jutuga ummikusse - nagu meist igaks. Phimttekindlad oleme vaid rikese hetke  - siis kui on vaja kellegagi vaielda. Et muidugi, tahaks ht korralikku konflikti, mis saasta maa pealt phiks, aga siis tuleb meelde, et vgivald tegelikult ei meeldi vi roniks kuhugi metsa elama, mis sest, et maat konti murrab. Juhtub igahega, aga tunnistada ei tahaks. Vanapoisil on vhemalt ausust seda tunnistada. Temast ei sltu miski ja oma maine prast ta muretsema ei pea. (See on kohutav patt ja kigi hdade algus, nagu tles mulle kunagi pshhiaater ja no selle raamatu valguses on tepoolest nha, kuhu selline hiskonnaga mitte hte jalga kimine vlja viib!)

 Eriti sdamelhedased olid see kleidiga sjavkke minek ja enda vabalt tappa laskmine  - imeline, ma aplodeerin!, ja kahekesi soosaarele pgenemine - kes meist, no ausalt, ei oleks seda plaaninud?! Ma loodan, et minu mbruses selliseid ei leidugi! Muuseas, mingite klajuttude phjal olevat L.-i suguvsa just loos mainit Nava talust prit, ilmselt soovunelm kah. Kas priselt on olemas inimesed, kes selle maailma korraldust ja igapevaseid vikseid rme sdamest naudivad?! Kole meldagi.

 Vanapoisi kest saavad koosa ktte kik - ta on gei, kes vihkab geisid, naisi, sotse, rahvuslasi, liberaale, sjavge, Eesti presidenti. Ja selle kige juures jb ta tiesti smpaatseks tegelaseks, priselt. Ma arvan, et kui sulle on sdamelhedased teised elus pettunud vanamehed nagu niteks Houellebecq ja Bukowski, siis meeldib sulle ka "Vanapoiss". Ainus asi, mida pidevalt lugedes meelde tuletada, on see, et tegelikult on see ks igati noor vanapoiss. Mul oli sellega omajagu pusimist.

 P.S. Tegelikult see ei ole mingi ihhihii-ahhahhaa lbus raamat, loo taustal kooruvad vlja ka phjused, miks vanapoiss on just selline nagu ta on. 


 rkis  Marca     at  22:19    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, juuni 19, 2019



   
See peen vestluskunst 



Hiljuti kirjutas Madli introvertsusest ja Manjana vrastega lobisemisest ning kuigi ma pigem tunnen end sarnaselt viimasega, siis pris ekstraverdiks ei tahaks end ikka ka kuulutada. Ma olen vga nus sellega, mida samuti Manjana elnud on, et kui ise end mingi sildiga esitled, siis teised sind sellena ka nevad.

 Mulle tundub, et ksiolemisaega vajavad kik inimesed ning suhtlemismugavus mingis seltskonnas sltub suuresti just sellest seltskonnast, mitte inimese loomuomasest intro/ekstravertsusest.

 Hiljuti oli just kaks vga erinevat kogemust. Saime ndalavahetusel mne blogija ja he lugejaga kokku ning oli vga tore. Teisalt ma ju enam-vhem teadsin, millise mttemaailmaga inimestega viks tegu olla, va lugeja puhul siis, aga ka temast vis eeldada, et ta teistega haakub.
 Eile aga oli kokkusaamine teiste lastevanematega, kellega mind seob ainult ks asi ehk siis see, et meil on kigil laps(ed). Istusin htu otsa vaikides ja kuulates, ainus kord, mil oleksin tahtnud vahele iitsatada oli siis, kui keegi li hates ksi kokku "aga selline see lapsevanema elu kord on!" ja mul oli kange kihk elda, et mul vist kll kunagi lapsi pole olnud, sest teie jutus ei tule midagi tuttavat ette.

 See on vist kuidagi nii, et blogijad tegelevad eneseesitlusega blogides, tavaline inimene peab sellega tervet seltskonda ttama. Blogi saad kinni panna, ei pea lugema, aga seltskonnas teiste juttu kuuled ikka.

 Teine asi  - osa inimesi kipub jutlustama, ilma igasuguse seltskonnapoolse hutamiseta. Kas teie ikka teate, kui ohtlik on see vi teine asi? Kas te ikka teate, kui kasulik on teha nii ja tarbida naa? Kuidas te ometi targaks saate, kui mina ei rgi!? Ma olen aru saanud, et enamik inimesi ei salli igasugu veganeid ja koinimesi just selle kombe prast - nad jutlustavad oma elustiili ilma ksimata, kas teine pool sellest ka huvitatud on. Muuseas, leidub ka teistsuguseid eksemplare, kes suudavad kenasti elda niteks "jah, ma olen vegan", kuid ei lisa sinna juurde "aga kas te ldse teadsite kui kasulik/kahjulik on veganlus/lihasmine?". Kui sa ise huvi tunned, siis rgivad. Mu meelest on see hoopis mjusam lhenemine kui misjoniga sisse sitmine, mis valdavalt kaitsereaktsiooni tekitab. Inimesed on ldiselt uuest ja teistsugusest huvitatud ja kui sa sd steviat ja jood mandlipiima, siis tenoliselt tekib ka neil huvi, et mis see on ja miks.

 Samas, kki ma siiski tajun jutlusena ainult selliseid snavtte, millega ma nus ei ole ja mis minuga ei haaku? Vabalt vib olla. Oleks keegi kki oma muusikalistest eelistustest pajatanud, ma oleks kaasa linud? Ma ei tea, sltub snavtu stiilist ka, kas see on mttevahetusele kutsuv vi otseselt "mina rgin teile, kuidas asjad olema peaks". Aga see on juba kvasti tunnetuse ksimus vist - on mulle eldud, et mina just nii teen ja olen ise teiste puhul tundnud ja teised on seda salanud. Mingi sisemine tunne liigitab osa rkijaid ebameeldivaks ja vaenulikuks? Kindlasti, on ju inimesi, kes paljudele "hirmuratavad" tunduvad ja on neid, kes ainult osadele selliselt mjuvad. Mind see sisetunne ldiselt ei peta ka, hvardava inimesega tuleb varem vi hiljem mingi konflikt. Mis vib ju jlle olla tingitud just sellest, et ma olen ise ette turris selle inimesega kohtudes.

 Inimsuhtlus on le mistuse keeruline ja peab tnama nne, kui oled leidnud vhemalt mned inimesed, kellega sa (kuidagiviisi) kokku sobid. Ma mtlen sellele alati tnutundega peale sraseid pingelisi htuid nagu see eilne lastevanematega kohtumine. (Melda vaid, kui minu mees seltskonnas srast piinlikku iba ajaks!)

 Ritsikule keegi nustaja tles ju ka, kuidas blogispruskond on tegelikult ainulaadne positiivne fenomen - inimesed, kes enam-vhem nevad maailma sinuga sarnaselt ja kellega sa saad asju arutada asukohast sltumata. Ma ei olnud ka ise sellele nnda vaadanud, aga tepoolest, on palju positiivset, mida blogimine mulle andnud on ning ilmselt selle tttu otsustasin inimestega ka priselt kokku saada. Loomulikult, see mte ikka oli, et tegelikkus kki vga erineb kirjapandust, aga ei olnud sugugi nii. 


 rkis  Marca     at  10:02    24 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






teisipev, oktoober 08, 2019



   
Ssteem on vanem kui meie 



Judsin peale D. Lipskerovi "Sellest ja liblikatest" lbi lugemist taas seisukohale, et maagilist realismi paluks mulle mitte pakkuda, ei saa aru, pole ette nhtud mulle ilmselt. Kui teha fantaasiat, siis ikka nii, et on, mitte mingit poolpidust maailma, kus iga nurga taga on mingid mulle arusaamatud vihjed ja juhtuvad asjad, mida heski "normaalses" fantaasias juhtuda ei saaks!

 No ja siis vtsin ktte Strugatskite "Miljard aastat enne maailmalppu" ning vot on alles raamat! Naljakas on see, et enamik Goodreadsi lugejaid on lugenud Mirabilia sarja varianti, kus htede kaante vahel koos nii "Miljard aastat..." kui ka kuulsam vend "Vljasit rohelusse". Viimast olen ma kunagi lugenud, aga erilist muljet ei jtnud. Paraku on enamiku ulmelugejatega jlle vastupidi - "Miljard.." olla sna igav tegevuseta soigumine "Vljasidu" krval. Halloo?! Mingid lapsed olete v? Kes tahab mingit actionit kui sul on valida teadlased filosofeerimas paneelmaja kgilaua mber? Ja kass, kass muidugi ka, kes kib tsementprandat lakkumas ja on muidu tlemata kena vaadata. Ei saa mina inimestest aru! No igatahes koorub see ldinimlik point seal lpus nii kenasti vlja, et suisa pisara vtab silma (ja siis kirjutab keegi, et lpus pointi polnudki - halllooooo!!!).

 Tegelikult lugesin siia otsa just Weinsteini filmi arvustust, mis on vga hea. Kohe seostuski "Miljard aastat..." looga. Et siis meil ongi jah selline paganama lollakas ssteem, et enamik inimesi tahab lihtsalt rahus elada, et oleks pere ja koduloomad ja soe kommunaalkorter ning siis on see teine osa, kes tahab midagi enamat. Tore, kui see on universumi saladuste lahtimuukimine, aga enamasti tahetakse maiseid asju, peamiselt vimu nende teiste, tavaliste kommunaalkorteriga isendite le. Ja enamasti see nnestub, sellised inimesed tusevadki karjriredelil, neist saavad lugupeetud inimesed ja kui mitte seda, siis vhemalt kardetavad  ja rikkad. Suur osa suuri juhte on pshhopaadid, vana tde. Ilmselt normaalne inimene leiab, et krge mng ei ole knlaid vrt. Paha lugu on aga see, et samas seesugust ssteemi aktsepteeritakse. "Kui sa kohaned selle hiskonnaga, miskit vrt sa pole enam inimesena!" - arvatakse, et Villu laulab seda nukogude ssteemi kohta, aga minu meelest kehtib see hoopis laiemalt. Selleks, et meie, lihtsad inimesed, saaksime rahus leiba teenida, peamegi arvestama, et tipus on mlakad, kes vivadki meie peale karjuda, meid la ja vgistada, mis me ikka teha saame. Nende kes on vim ja raha. Ja nii paljud usuvadki, et see ongi ainuvimalik ssteem, nii asjad kivadki, on alati kinud ja pole meie asi ksida, mis viks pildil valesti olla. Selleprast meil ongi sellised kaunid snad nagu lemus ja alluvad. Minu meelest thendabki alluv seda, et sa ksimata teed kike, mida sul kstakse ning oled igas mttes alam inimene. Suur osa lemusi saab sellest tpselt niimoodi aru. Ja kui sa ritad selgitada, et tegelikult saab teistmoodi ka, siis oled lihtsalt lumehelbeke.

 Mulle siiski vahel tundub, et ka meil siin see ssteem mingist otsast kvasti rappub, just selle tttu paljud hingelt lemused nii hirmsasti suud pruugivadki, et nevad, kuidas status quo kest libisema kipub. Selleprast me nemegi, kuidas Henn Plluaas kutsub les "normaalse korra juurde naasma". Noh, oli ehk jah mnedel veidi kehv, aga enamikul oli titsa okei elu ju? Keegi ei vtnud suud pruukida, tehti rahulikult td, alluti. Kellele ei sobinud, lks vaikselt ra. Miks me nd hakkame asju muutma ja urgitsema?

 Iseasi, kas asemele tuleb midagi paremat vi asenduvad hed vimujanus pshhopaadid lihtsalt teistega, sest rahuarmastav inimene sobib harva tippu ja teiste juhtimine ka erilist naudingut ei paku. Kige totram oleks vist siiski lolli ssteemiga rmsalt ksimata kaasa minna ja seda veel takkagi kiita, sest ne, ollakse sellest hoolimata endale hea soe koht vlja videlnud. Reeglid on sellised, mina olen neid jrgides ilusasti hakkama saanud - pole minu asi neid reegleid ksimrgi alla seada! 


 rkis  Marca     at  10:51    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, imeline elu, kass, koomika, raamat, t  

 



esmaspev, september 30, 2019



   
Look what you* made me do! 



Sellega on siis nd korras, sain lastele ra eldud, et pkapikke ei ole olemas. Ah et miks ma ometi snse "aasta ema" vrilise tkiga hakkama sain? Vot selle prast, et -

Mikro kurdab sel aastal jlle (ma saan aru, et on september, aga ju siis on hooaeg juba alanud), kuidas osadele lastele toob pkapikk enam-vhem uusi iPhone'e, aga tema saab ainult komme ja millegiprast saavad hinnalist manti just need lasteaia kige hullemad vikesed saadanasigitised. Mis ma tlen siis - pkapikud ongi hed igavesed ebaiglased tbid? Mis on saanud sellest, et pkapikk piilub ja premeerib kena kitumist, mitte ei jaga kingitusi ette selle jaoks, et ehk vike Cevyn-Brndon siis ei karju oma emale avalikus kohas "vrdjas, ma vihkan sind!" (nimi muudetud, aga elust enesest muidu) ja on ldse paar tundi vait ning npib uut lelu? Ma tean, et mu ema oleks sellises situatsioonis mind hindava pilguga vaadanud ja lausunud pead vangutades, et tegemist on primikate perekonnaga ja loodetavasti ei vta ma seesugustest inimestest eeskuju. Ma muidugi tean ka seda, et selle tulemusena pidasin ma teatud eas just nimelt neid primikate perekondi parimaks kasvukeskkonnaks ldse...

 Te hambahaldjate kohta avaldasin ma juba eos, seega pkapikkudega ei saanud ka niivga llatust tulla. Mu sdame rahustuseks teatas Mini, et tema juba teadis seda, ma ise siiani ei olnud kindel. Mikro vttis selle samuti rahulikult teadmiseks ja ma oma tigedas sdames isegi loodan, et ta levitab oma teadmisi teistelegi. 

 Ma priselt ei saa aru, kust tuleb see totaalne empaatiapuudus vi isegi "trumpame nad le!"-mentaliteet. No, et kui lepitakse kokku julukingituseks ks raamat, siis keegi paneb enda vsukesele ikka kaks tkki pakki vi ostab 10 eurose kingi asemel 50 eurose. See, kuidas sdetakse enda lapsele teiste laste nhes kommi nost sisse (selle jaoks pidi lasteaed suisa eraldi reegli tegema, sest mni ei saanud muidu aru) vi hisatakse, et jah, muidugi, homme lhme kohvikusse Mkki-loomaaeda-lbustusparki (lasteaias keelati rituste-teemaparkide-muuseumide kepaeltega kimine).

 Eks see ole ajast aega teema olnud, et lastele meeldib kangesti eputada. ldiselt peaks vanemad selleks olema, et selgitada, miks see tegelikult tore ei ole, aga samas meil on ka palju tiskasvanuid, kes eputamises midagi halba ei ne ja neid tekib aina juurde. Nagu neidki, kes leivad, et lastele mingitegi piiride seadmine on kuritegelik ja lapsevanema kohus ongi tita lapse kik soovid. Omal ajal keelati mul kategooriliselt ra enda kodusest ainelisest olukorrast rkimine, eputamise nmedus ehk ei olekski peatanud, aga kuna olid karmid ajad, siis hirmutati rvimisohuga. Igatahes hel hetkel ma enam vastu ei pidanud, kui koolis surve liiga suureks lks, ja plartsatasin vlja: "aaaga meil on videomakk ja muusikakeskus!" Tulemus oli kesine, sest kuna ma muidu olin selline tagasihoidlik olnud, siis mind lihtsalt ei usutud...Mis tulemust ma lootsin - ikka staatusetusu teiste silmis, mida muud. Kui sul on asju, on sul kohe ka spru ja noh, spru mul just lademetes ei olnud. Samas hiljem oli tegelikult natuke nukker vaadata neid, kes omale spru ostsid ja keda siis seljataga ikkagi naerdi. 


 * selguse huvides, "you" all ei mtle ma lapsi. 


 rkis  Marca     at  14:33    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool  

 



teisipev, september 24, 2019



   
Ela mu snade, mitte tegude jrgi! 



Mina, kui osav endast vrmuljete jtja (tuletagem siinkohal meelde seda korda, kui mulle eldi: "oh, ma vaatasin algul, et jlle mingi l*** istub siin, aga siis mrkasin, et hoopis sina oled!") - "kas teie ei sooviks vanematekogu liikmeks saada, teil on alati asjadest arvamus olemas ja oskate ka vljendada seda?" Peaaegu oleksin vastanud, et vaadake, mina olen "suuga teeb suure linna, kega ei krbsepesagi"-liiki inimene, aga selle oleks ilmselt saanud pareerida vitega, et nad kik seal vanematekogus on sellised (ei ole, ma tean, seal on ikka tublid inimesed). Igatahes punastasin le pika aja krvuni (seda ei olnud nneks vga nha, sest ngu nretas krohvist - ma olen nimelt ka seda tpi inime, kes kasutab viimseni ra kik talle tasuta ktte juhtunud tootetestrid, isegi kui need absoluutselt ei sobi...) ja piiksatasin, et "a mai taha, kohe ldse mitte!"

 nneks tegi jrgnevalt vea suu lahti teha ks meeskodanik, kes muuhulgas kasutas sna "sooneutraalne" positiivses kontekstis ja kuigi mul jtkus hooletust jlle suud pruukida ning teda toetada, siis otsustati seekord see meeskodanik vanematekogule ohvriks tuua. Tegelikult meeskodaniku mure oli minu hinnangul isegi ige - judiski ktte aeg, mil poisid-tdrukud koolis lahutati ning htedele hakati petama ksitd ja kodundust ning teistele klava nimega tehnoloogiat. Meeskodanik leidis mu meelest tiesti igustatult, et ks neist on selline hobiteema, teine aga elus priselt vajalik asi. Vastulausena leidis enamasti naistest koosnenud kuulajaskond, et aga tdrukud ise on ometigi rahul - jah, olen nus ja see on tegelikult petaja teene (mina omal ajal kll ei olnud rahul, mis, ma vihkasin ksitd, aga seal oli suur roll perfektsionistist petajal, kes igasuguse asjaarmastajaliku suhtumise eos summutas ja ainult ideaalseid tid kiitis), aga see ei puutu vga asjasse, et naela seina la nad prast ikkagi ei oska. "No aga te petage ise kodus!" hikas ks snakamaid daame. Ma vastasin, et petaks, aga ei oska, mindki petati kigest kuduma. Noh, sinna see ji ja ilmselt jbki.

 Kui minna kohe pris feministlikuks ktte, siis kas tegelikult see "oh, ega tdrukuid endid huvitavadki rohkem pehmed teemad!" ei maksa hilisemas elus kurjalt ktte? Unustades siinkohal ra, et ma ei oska kududa-heegeldada-pilutada ka, siis eluks vajalike remonditdega mina kll hakkama ei saa. Ma pole elus lambipirnigi pidanud vahetama. Selge, et ma absoluutselt sltun meesterahvastest, sest see on mulle iseenesestmistetav olnud. Ju kik mehed oskavad, ju nad sndisid nende teadmistega. Hale ja abitu mutt. Hea, et ma elus pole kokku sattunud hegi lumehelbekesega (vaataksime kahekesi lbiplenud pirni ja nutaksime ksikes, sest kumbki ei teaks, mida nd teha?) vi siis kurja traditsionalistiga, kes leiab, et vastutasuks pirni vahetamise eest peaks minu roll olema umbes selline:"Ideaalne naine on nagu tarakan, teda ned ainult kas sel vi kgis" (laenasin selle lause siit, ausalt, pole ammu nii head kildu lugenud, kas see teeb ka minust Onu Heino?).

 Selleks, et enda jreltulijaid vastassoost sltumatuks muuta (see eesmrgina on raudselt juba saadanast niigi) peaks ilmselt ise kodus asju parandama hakkama (mitte, noh, sna-snalt, seda ma endiselt ei oska, ikka suuri snu oskan ainult teha...). Tegelikult ju lapsi huvitab nii sgitegemine kui see, kuidas asjad ttavad? Mind niteks enam eriti ei huvita, ma tahan, et asjad lihtsalt ttaksid ja et vandumine nad uuesti tle paneks, kui ei tta, aga ma olen vist nukker erijuhtum. 


 rkis  Marca     at  14:48    29 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, kool, koomika, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, september 11, 2019



    
Inimene on imelik 



Ma, ausalt, hoidun enamasti Postimeest lugemast, aga see viimane kmuline kontratseptiivide vastane arvamuslugu hakkas mulle silma Postimehe Tartu osast, mida ma kohalike uudistega kursis olemiseks ikka vaatan. Iseenesest on hea nitaja, et ka niivrd peavoolust erinevad arusaamad meedias kajastust leiavad, ikkagi demokraatia, kedagi ei suukorvistata, kuid ma hsti ei usu, et toimetajad ise asjale lbi huumoriprisma ei vaadanud. See selleks, seegi oleks okei, kui oma suhtumine endale jtta, aga miskiprast tuli sama peva htul (kuigi jah Elu24-st, kus miskit niikuinii oodata ei ole, aga mulle kuvas seda uudist taas Tartu Postimees) uudis, mille sisuks olid Twitterisutsud eelnimetet artikli kohta. Klikimagnet missugune - kigepealt kirgi kttev artikkel, seejrel naerame sama asja le, mille ise avaldasime, kaks krbest he hoobiga. Mis mind tegelikult ohkama pani oli lause: "loe vaimukamaid stiiliniteid!" ja taaskord, huumoritaju on erinev, aga enamikes sutsudes ngin mina kll ainult labasust, mis nende autoreid kll kuidagi paremas valguses ei nidanud kui artikli autorit. Pean silmas eriti just neid "vaimukusi", mis kisid autori vlimuse pihta - madalaim tase ldse.

 Millegiprast on kuidagi nii, et "loll" on kohutav sna, mida kuuldes kik kangesti solvuvad, aga "kole" ei ole, kuigi lolluse vastu saab enamasti midagi ette vtta, vlimuse osas on inimese oma sd vhe. Ja ka lollid on tegelikult ideed, mitte inimesed (analoogia lasteaiast - paha ei ole laps, pahad on vahel tema teod, eks), kuigi meie meedia on varemgi harrastanud ilkumist vaimselt vhemvimekate le (a la Oksmaa, kes osales ju puuetega inimeste Eurovisioonil) ning siis me imestame, et kust see koolikiusamine ometi tuleb? kk, ausalt. Ja ma ei ole siin mingi silmakirjateener, ise olen ka omavahel olles mne isendi kohta arvanud, et loll ja kole, aga tegelikult on isegi siis prast endal vritu tunne. See ei ole mingi selline "avameelsuse uhkus", et niikuinii kik rgivad nii, mni vapram tleb otse vlja, kuidas asjad on. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas mnda inimest ldse ei hiri kellegi teise vlimust negatiivselt puudutavad kommentaarid ja ta need ilma filtrita avalikuks teeb. Ilmselt see nitab mu enda sisemist ebakindlust, eks, kardan, et keegi minu kohta midagi tleb?

 ERR-ist lugesin rahustuseks Sveta Grigorjeva luuletust, mis mulle meeldis ja avastasin, et kllap ma siis ikka loll pean olema, sest luule avaldab mulle muljet ainult siis, kui see on realistlik (ma isegi ei tea, kas see on ige sna) nagu Grigorjeval vi siis toreda riimiga a la lasteluule ja Contra. Ilmselt ma jlle tegin sel ajal koolist poppi kui luulest rgiti, aga ma ei tea siiani (humanitaarklass!), misasi on niteks sonett ja kuidas luulet ldse hindama peaks. Ses osas ma pole vist vhemuses, luulet loetaksegi ldiselt vhe, aga ikkagi kuidagi piinlik on, kui loed Underi vi Viidingu videtavalt meisterlikku luulet ega saa ldse aru, milles khvel. Ma isegi kahtlustan, et siin vib olla mingi seos sellega, kuidas ma ka tavasuhtluses mistan vaid otseeldut, igasugu tagamtted ja tundevirvendused jvad mu jaoks pdmatuks. Luules vib mingi metafoor mind puudutada ainult siis, kui mul endal tekib sellega mingi assotsiatsioon, mlupilt isiklikust kogemusest, muidu mitte. Taaskord - on see empaatia puudumine? Pigem mingi "sisemise lrilisuse" puudumine, mida mulle kunagi ka ette heideti stiilis - ei oska luulet ige rhuga lugeda, jrelikult ka ise tundetu. Krvalepikena - luulet ette kandma mind sellest hoolimata sunniti (ma testi ei sallinud seda, sest ei mistnud), kuna algklassides olin ma ks vheseid, kes seda suutis ja hiljem oldi juba harjutud, et kui olen kogu aeg lugenud, loen edasi. Kuni siis hel hetkel tuligi petaja poolt see pettumus, et ma ikka ei suuda luulet igesti lugeda.

 Teisalt, reedel kisin ma vaatamas balletti Don Juan (soovitan soojalt, ma absoluutselt tantsukunsti ei tunne, aga seda tundmatagi oli lahe vaadata. Videtavalt olla selline pikantne lavastus, aga mu meelest punastama vis seal miskit ajada kll vaid telisi puritaane. Ja me istusime pris esimeses reas, nii et ngemata ei jnud miskit! Kujundus ja kostmid olid fantastilised, niteks kabeliaia stseen on mu meelest ks stiilsemaid, mida ma lavalt ldse ninud olen, selline peen gooti-romantika, kuigi, riivatu nunn meenutas kahtlaselt Lady Gagat...Seekord mngis kige thelepanuvrsemat, Diavolo ehk saatana osa Alexander Drew, mitte Brandon Alexander, keda vis nha varasemal hooajal ja ka etenduse plakatil. Mu meelest sobis Drew isegi paremini sellesse rolli, sest Brandon Alexander jtab fotodel vga leebekese mulje, kuigi ka tema osatitmist vga kiideti. Aga jah, pris musta saatanat enam ei ne, selle asemel on teistest peajagu pikem imposantne prguvrst. ), laupeval aga prandaalust punki, kohe pris pranda all, sest Hell tehti le pika aja lahti ja peaesinejaks oli peavoolu-kriitiline Moskva punkbnd Rat's Eyes. No ja see meeldis mulle ka vga, kuigi elamused erinevad ksteisest nagu siga ja kgu.


Pildil Soome punt Cockbox




 rkis  Marca     at  09:40    28 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, muusika, teater  

 



esmaspev, september 09, 2019



   
Kas teie lapsel on kitumishired? 



Lugesin just Kuue Sidruni blogipostitust, kus ta muuhulgas rgib sellest, kuidas esimesel koolipeval (!) revust tundnud lapse puhul klassijuhataja esimese asjana pshholoogivajadusest rkima hakkas. Tundub, et see vist mingi uus trend, sest hiljuti rkis mu ema sarnasest asjast he lasteaialapse puhul, kellele suisa pshhiaatrit soovitatud - laps olla ksu titmise asemel end pikali visanud ja rkinud. Ksimusele, teeb ta seda tihti, vastatud, et ei, esimene kord, aga ikkagi.

 Eks see ole keeruline teema, sest ilmselt on ka neid lapsi, kellele professionaalne abi ra kuluks, aga kelle vanemad seda eiravad, kuid hekordne juhtum ja kohe sekkumisvajadus?! Erivajadusega lapsi on ha rohkem - kki hoopis lipdlikkus diagnoosimisel? Mis jah, omakorda teisest kljest on see probleem, et varasemal ajal peeti mnd sndroomiga last lihtsalt "halvaks lapseks" ja paigutati ehk isegi erikooli, aga kas tnapeval on kik vahetevahel halvasti kituvad lapsed testi abivajajad? Kas inimesed peaksid alati ratsionaalselt ja kenasti kituma ldse? Kui tiskasvanudki seda ei suuda, siis mida vib nuda lapselt? Kust lheb piir ja kes otsustab? Ilmselt on siin ka igipline pedagoogide ja meedikute omavaheline vgikaikavedu (ma olen nimelt thele pannud, et selline asi eksisteerib) - mida see petaja ka teab, temal muidugi lihtsam, kui rhmas/klassis vaid "normaalsed" kuulekad lapsed oleksid, paraku inimeste kitumisspekter ja sh normaalseks loetav on siiski laiem kui "ei tekita probleeme."

 Vga palju sltub ju petajast - ma omal ajal olevat petaja tuppakutsumisele vastanud porilombis seismise ja rusika nitamisega ja kuna see oli esmakordne ning vist ka ainsaks jnud selline episood, siis imestas petaja sellest mu emale rkides, et "lapsel oli vist sel peval vga paha tuju millegiprast." Mille peale mu ema muidugi imestas ja naerma hakkas, et tema arvates olen ma alati selline. Pigem oli haruldane minu koostaldis suhtumine, kui n "iseloomu nitamine". Ma muuseas vihkan seda sna! Eriti jlk, kui seda kasutatakse juba imikute peal negatiivses varjundis, justkui oleks iseloom midagi sellist, mis tuleb vlja juurida. No ilmselt seetttu mind ka hirib see vahel harva normist krvale kalduvate laste arstide juurde saatmine. ra ole emotsionaalne! ra ole endassetmbunud!

 hesnaga, see igikestev "mis on ldse normaalne?" poleemika. Kas see, kui keegi kitub teisiti, kui meie eeldame, on kohe vale ja kahtlustratav - alati meenub see endine kolleeg, kes tahtis lapse arstile saata, sest too kasutas mnguasju teisiti, kui instruktsioonis ette nhtud, sna maksimaalselt vastav nide mu meelest. Ja kuivrd "mberkasvatamine" hoopis rikub inimese sisemist tasakaalu - no nagu videtavalt neil, keda varem petati vasakukelisuselt mber paremakelisteks? Kui me sunnime introverdi suhtlema ja ekstraverdi vait? Kindlasti on pealtnha ilus unistus ju, et petaks kik inimesed htmoodi maast madalast probleemivabalt kituma, ei mingeid tlisid ega krtsikaklusi enam, kik on leebed, tasakaalukad ja teistega arvestavad, aga tegelikkus on paraku teistsugune. Mni on "ttult" endassetmbunud, teine "rritavalt" energiline, peab nende kigiga kuidagi hakkama saama. 

 P.S. Ma ei kaitse neid vikesi eluskotte, kes teisi terroriseerivad ja kelle vanemad siis rmsalt naeratavad, et nende tibulinnuke kll sellisteks asjadeks vimeline ei ole ning kllap ohvrid lihtsalt provotseerisid.





 rkis  Marca     at  15:27    30 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool  

 



neljapev, september 05, 2019



    
Nullkulu probleemid 



Avastasin omal nahal nrga koha isikliku toidukarbi kasutamise ssteemis.

 Lhen mina oma armsa karbikesega poodi, laadin selle head-paremat tis, suundun nagu sotsiopaat kunagi ikka iseteeninduskassasse ja hakkan seal oma phjatus kekotis sobrama....No muidugi, rahakott ji ju arvuti krvale laua peale!

 Tavaliselt (jah, seda on mul ikka korduvalt juhtunud) longid sellises olukorras lihtsalt pettunult ja nljaselt poest vlja, aga kui see on sinu karbike seal, mis maksmata manti tis? Thjendad salamisi poenurka prgikasti? Ok, ilmselt jtad karbi panti ja jooksed rahakotile jrele ja vib-olla ongi seda teistel juba varemgi juhtunud. Keegi ei pritaks silmigi selle peale. Kuigi eelmine kord, kui mu hoolikalt valitud salat teenindaja ktte hoiule sai antud (siis mul veel oma isiklikku karpi ei olnud ja kasutasin hekordset poe karpi) ja ma rahakotile jrgi tormasin, oli tagasi tulles salat ikkagi linud, sest noh, ma unustasin suure hmiga teatada, et ill be back. 

 Seekord ma lihtsalt helistasin rahakoti (snonm elukaaslase kohta, noh) endale poodi jrele ja teesklesin senikaua riiulite vahel svendatud huvi kaubaartiklite vastu.

 Pilt ei oma ldse seost tekstiga, lihtsalt mrkasin Murca blogis sarnast.


Silmapiirini pioneere tis




 rkis  Marca     at  15:32    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, koomika, kulinaaria  

 



kolmapev, september 04, 2019



   
Manipuleeritud 



Tegelikult mrkasin ma seda artiklit kohe, kui see avaldati, aga siis vaatasin lihtsalt fotot (!) ja mtlesin, et "tundub ge naine olevat" ning sinnapaika see ji. Mis muidugi kohe testab A. Jacksoni mttekiku fotograafia ohtlikkusest. Loetagu, ma olen fotograafiga vgagi nus ja ka muidu on huvitav.

 Algus tunduks ilmselt uskumatuna - Kui inimesed vaatavaid mu tid ja kuraator selgitab, et "need kik on nitlejad, aga nad on vastavalt stiliseeritud, teisikud vi eikeegid, kellele on antud mne kuulsuse vlimus", siis tlevad inimesed, et "aga nad ei teadnud, et Donald Trump teab seda ja teist inimest", "ei teadnud, et Inglise kuninganna teab Kim Kardashiani", misjrel kuraator tleb uuesti, et "aga ma just tlesin teile, et need on kik nitlejad ja teisikud" ja nad tlevad uuesti, et "jajah, aga ma ei teadnud, et prints William teab Kim Kardashiani" ja kuraator tleb uuesti, et "aga nad on nitlejad ja teisikud"  kui ma juhtumisi ei oleks elus ise sellist olukorda kogenud. Kunagi oli keegi printinud vlja pornopildid (oli jah selline aeg, kus paberkandjal foto levis kiiremini kui klikitav!) agentidest Mulder ja Scully ning kui ma siis selgitasin, et halloo! suvalised kehad ja pead on kokku pandud, imestas ks isik ikka, kuidas tema kll ei arvanud, et need nitlejad omavahel selliseid asju harrastavad. Toona ma pidasin arvajat lihtsalt heks juhmiks eksemplariks, aga ju siis ongi inimlik.

 Tolle arvaja kustutasin ma aastaid hiljem oma FB listist ra, sest ei suutnud enam taluda kike seda libainfot ja vandenuteooriaid, mida ta jagas koos omapoolse tekstiga stiilis "nneks on kik minu tuttavad juba aru saanud, kuidas asjad TEGELIKULT on!". Eks niimoodi need seltskonnad tekivadki, kus ainult hte maailmavaadet esindatatakse, aga paraku mu valulvi ei ole nii krge, et lauslollust taluda. Kige rohkem ajas mind hmmingusse see, et ametlikult harimata inimesega tegu ei olnud.

 Kas testi ajavad meediamanipulatsioonid paljudel inimestel juhtme nii kokku, et langetakse teise rmusse uskudes lpuks vaid "alternatiivset ttt"?

 Ma ise olen veidi teises rmuses, selline nagu Singer Vingeri loos "Usun ei usu", pigem usun vaid sellesse, mida kega katsuda saab. Aga vahepeal on mulle ktte sattunud liiga palju vandenuteooriavrset materjali, mis paneb veidi kahtlema selles "maakera sees pole mingit teist maakera" phimttes. Ma rgin siis mitte esoteerikast vaid pigem hiskonnakorraldusest. Ma muidu ikka mtlen, et mis svariik ja niiditmbajad ja hallid kardinalid ja viies kolonn jne. Meie ju siin ikka valime oma valitsejad demokraatlikult ja nemad seal teevad kompromisse ning kusagil on mingid kurjategijad ehk ka, kes ajavad omi asju, aga see ei mjuta muud rahvast. Jan Stocklassa "Stieg Larssoni jlgedes" on ses mttes jlk raamat, et Larsson kirjutas siiski ilukirjandust, ma veel kirtsutasin ninagi, et meelega intriigirohkeks aetut, Stocklassa tuhnib aga asjus, mis kirjalikult tendatud. Ei, hirmus ei ole see, et kusagil on mingid pris pahad mehed ("paha inimene on see, kes pussitaks koaalasid"(Genka) stiilis pahad, noh), kes on nus kedagi raha prast tapma. Jle on see, et leidub palju rohkem pintsakutes ja lipsudes tpe, kes on sellest kigest teadlikud ja laiutavad vaid ksi, et t on t ja eesmrk phitseb abinu. Raamatus tsiteeritud CIA "inimese tapmise ksiraamat" on kll klma sja-aegne, ehk on poliitkorrektsus sinnagi imbunud, aga see oli ikka pris hiriv lugemine. Ma, ausna, mtlesin, et James Bond esineb vaid kellegi fantaasiates. Et vahel ongi "headel" vaja 56 (oli vist? no ned, statistika, lheb segi) inimest ra koksata, kik lla eesmrgi nimel ja on lihtsalt vaja inimesi, kes selle ra teeksid kui iga teise t. Nojah, sai paar stut naist-last kah otsa, aga eks ikka laaste lendab kui metsa raiutakse?! Sellised inimesed. Neid on palju. Neil endil on ilmselt pere, labradori retriiver, lbusad naljad ja saunahtud spradega. Lihtsalt t on selline.
 (Kas pole pealiskaudsus ka sellega seotud - olgu nii nagu pealt paistab, kes see sisse ikka vaatab! Kes urgitsema hakkab, on vandenuteoreetik ja ajupestu! Teisalt, vandenuteoreetikud nevad asju sageli ikka liiga eredates vrvides. Kumb variant on hullem?)

 No ja see, kuidas uurimine sltub konkreetselt sellest, kes uurimist juhatab. Uuritakse ainult seda, mis  endale huvipakkuv tundub. Kurit lahendus peitub selles, et kigepealt otsustatakse, kes on sdi ja siis otsitakse selle testuseks fakte. Me neme ainult seda, mida me nha tahame. Kui ma tahan nha, et seal pildil on Trump ja Kardashian, siis nad seal ka on, vahet ei ole, kui keegi tleb, et need on teisikud. Aga see on muidugi vana tde juba, et tde ei leita, sest teda ei olegi olemas. 


 rkis  Marca     at  22:01    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, raamat  

 



esmaspev, september 02, 2019



   
Suvega sandiks 



Ma nen vlja nagu keedetud vhk. Ei kujutanud ette, et 1. septembril vib Eestimaal ennast niimoodi ra krvetada. Eriti veel no, mis niigi kogu aeg piksele nhtav on olnud. Jalad jid niteks puutumata ja rinnaesine, mis mul enamasti kige rnema nahaga on, ei ole ka plenud. Lastel pole midagi, aga L.-l, kes muidu normaalselt pruunistuva nahaga olnud, on selg lillakas-roosa.

 Vhemalt saan peaaegu normaalselt kndida juba, ajasin Phajrves mingi vra jnglase rannapalli taga, et see "avamerele" ei purjetaks ja astusin terava kivi otsa pka lhki. Iga heategu leiab karistuse nagu ikka. Algul mtlesin, et niisama valusalt prutasin jalga, aga siis ngin verd mullal ja sda lks pahaks. Isegi mitukmmend aastat naisena elamist pole seda kommet lahjendanud.

 Loodus on ldse hirmus, hel peval kis must le niteks kuus puuki. Pdrakrbestest rkimata. Aga geopeitus on looduslikes paikades enamasti vrratu! Saate aru, meil on siin metsades vlts-knnud ja vlts-seened! Mne sellise geda varjega tehtud aarde leidmine lunastab kik need nmedalt eluohtlikes paikades turnimised ja igavad "purk psas"- aarded. Kuskil klaasikilde ja graffitit tis mahajetud nukogude raketibaasis vaatan, kuidas L. mda kidurat kaske end ehitise katusele vinnab ja prast tden, et eks ma ikka mtlesin, et kust maalt kukkudes vigastused enam pris surmavad ei pruugi olla ja kuhu ma helistama peaks ja mis ma tlen, kui ksitakse, et kus ma asun ldse. No ja kuhu sa helistaks siis, ksib L. "Sinu emale, loomulikult!"

 Mingi teine hetk kaevun valge pintsakuga (sest hasart ei vimaldanud selgelt melda ja pintsakut enne seljast visata) he kuurorti keskplatsil knarnukini lillepeenrasse. "Mulle tundub, et varsti me kaevame kusagil laipu vlja ja silm ka ei pilgu!". Ja lapsed mletavad tulevikus, kuidas nende vanemad, silmad hullusest pungis, mda kahtlasi nurgataguseid mingeid imelikke, niinimetatud aardeid otsisid. Mikro on ennast juba praegugi sellest distantseerinud - milleks on teil vaja kogu aeg midagi otsida? Ma saan juba titsa aru sellest, kuidas inimesed end Pokemoni-hasardi ajal surnuks mngisid - no aga kki kui ma veidi veel knitan, saan ma selle ktte?

 No ja kass. Mis te arvate, kuidas tal seekord suvilaskik sujus? Minnes tegi ta meile isegi llatuse ega lasknud ennast tis, seevastu tagasiteel...Ohh jahh. nneks Minil esimeseks koolipevaks meldud kleit katab vaevu armid ra, mille ta kassi pestes sai. "Olgu see paganama viimane kord!" Terve vannitoaprand ujus karvadest ja vedelatest kassi ekskrementidest. Ei tasu end tis teha, kui vett kardad, aga ega ta ei kuula ju.

 hesnaga, puhkuse teine pool oli teravate elamustega sisustatud. T1 vaateratas ji vga lahjaks nende krval, aga vhemalt sai linnuke kirja, enne kui kinni panevad. Mulle muidu meeldis interjrilt see T1 ikka oluliselt rohkem kui krvalolev ja rahvast tis lemiste. 


 rkis  Marca     at  09:30    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, koomika  

 



teisipev, august 20, 2019



    
Kuum Vilnius ja teised paigad 



Ving ja hala viivad sihile ehk siis sellest, kuidas meil prast ebanne nn itsema hakkas. Auto sai eeldatavast kiiremini valmis ja isegi raha veti vhem (sest ilmselgelt tehti mustalt nagu ikka) ning ootamatult seisime olukorra ees, kus kik teed on lahti, aga kuhugi ei tea tormata. Andsime siis hoopis ohjad kest, sest ks lisandunud reisiseltsiline tahtis lunapoole minna. (Peale neid nruseid ilmu mina ka).

 Just hiljuti vastasin mingile netiksitlusele, et Daugavpils oleks kll see linn, mis turismisihtkohana kohe kuidagi ei ahvatle, aga otse loomulikult just sinna saigi sihtima hakatud. Vi igemini Lti idasuund, kus enne kidud ei oldud, et siis sealt edasi Vilniusse prutada, kus ma samuti kisin viimati phikooliajal ja millest vaid head mlestused. Vilnius oli siiski salasihtkoht, ema ei lubanud minna, sest leetrid. Me oleme muuseas (re)vaktsineeritud, aga ikkagi.

 Veidi ngime Valgevenet ka, tee lks sealt rest aga autosid sitis Ida-Ltis siiski tunduvalt vhem kui Riia ligidal, samas teed ise olid oluliselt paremad. Esimeseks peatuseks sai kirjade jrgi Lti vanim linn Luda - kenasti jrvede vahel ja kngastega kaetud, lootsime seal mnes kena vaatega toidukohas einestada. Tegelikkus osutus siiski selliseks, et kuna rahakraanid on sellest piirkonnast kaarega mda linud, siis oma ajalugu ja loodust pole kuidagi suudetud ra kasutada ning lahenduseks ji improviseeritud piknik linnusevaremetes.

 bima mtlesime minna lhedal asuva Razna jrve rde samanimelises rahvuspargis. Jrv ise on igavene lahmakas, aga Bookingus maju sirvides jid silma enamasti vaid lhedastes asulates paiknevad korteri tpi elamised, vaid ks koht tundus olevat jrve rannas. Sinna suundudes selgus, et tegemist on ilmselt piirkonna ainsa rahajmmi asutusega - teline rannas asuv palkmajadega kuurort, ilus, puhas, tnapevane, ainuke hda - broneeritud korralikuks vene pulmaks. Vene pulmas kontvrana oleks kindlasti omaette elamus olnud, aga seda me seekord ei soovinud. Mda ranna rt edasi sites ji silma veel ks puhkelaagri silt, mida Bookingust ei leidnud. Selgus, et tegemist telise retro-laagriga:










Kuuikute kiik
Sealjuures tiesti thja laagriga. Millegiprast tutvustati meile vaid kahte maja, ju lejnud olid ilma veevrgita vi siis lihtsalt vammi tis. hes uuemas kivimajas resideerus kll laste spordilaager, aga kogu lejnud kompleks (ja see oli tohutu!) seisis niisama. Asukoht absoluutselt super - krgel kaldal maalilise jrve kohal mnnimetsas. Nelja kmpsiga saime maja ja tormasime siis padavai jrve rde ujuma. Siis aga selguski valus tde - kogu suure jrve mbrus on kaetud krkjatega ja jrv on pigem vaatamiseks kui muuks. he meetrise augu olid nad suutnud ikka kaevata laagrilaste tarbeks ja vesi oli mnus, aga ilmselge, et ilma rannata ei taha keegi srases kohas puhata. Ei tea, kas phjuseks on rahapuudus vi rahvuspargi ranged reeglid (kuigi seal pulmi vrustanud kompleksis need justkui ei kehtinud). Igatahes omaprane elamus, meil on snsed kompleksid a la Alaje Peipsi res, kus ma lapsena aega veetsin,  ammu maha lammutatud vi renoveeritud ja ra erastatud.

 Hommikul edasi sites sattusime uue terava elamuse otsa - tee red olid kilomeetrite viisi tis Sosnovski karuputke-metsasid!


Pilt ei anna va edasi - teline Trifiidide pev! Suured kuivanud jndakud kikjal plluservades psti. Ehk oli seal lhedal mingi katsefarm olnud, aga need jletised on nii laialt levinud ndseks, et otsa neile vaevalt peale teha annab. Lugesime Wikist infot, et Sosnovski karuputke olla lisaks silole ka ilutaimena kasvatatud. No on ikka ilumeel mnele antud!

 Daugavpils testi erilist elamust ei jtnud, kindlusealal kisime ra, nukaajal kenasti Hrutovkasid tis ehitatud. Jgi voolab taaskord omaette, ei kasutata seda kuidagi ra. Tagasiteel selgus ka kibe tde, et Lti on ikka meeletult Riiakeskne - jah, idas saab Daugavpilsi kaudu ka riigist lbi, kuid keskelt mitte kuidagi. Kik teed suunduvad Riia tammile, sest lejnud on lihtsalt kruusakad. Isegi kui su paberkaart (ma armastan neid!) leiab, et tegemist on tema mistes suure maanteega.

 Judes Leetu ja kigepealt Zarasaisse oli mulje kohe parem. Vikelinnas turistide laevatuurid, Eurorahadega ehitatud ge promenaad jne.


Sealtkandist Vilniusse minev tee on aga jubedus! A14 nime kannab teine ja on tehtud plaatidest nagu Raadi lennuvlja ruleerimisrada. Ainus pluss on see, et logistav tee paneb su lakkamatult omavahel kraaklevad lapsed magama. ("Olgu see viimane kord teiega reisida, kuulete, jah!?")

 Niisiis, Vilnius, mu arm. Veidi olime enne guugeldanud ka, vaatasime vlja he geda hosteli vanalinna piiril. Koha peal muidugi selgus, et ammu vlja mdud. Surfame siis Bookingus ja sber imestab, et vist mingid valed parameetrid vi midagi - ainult neli kohta annab ja need kaheks ks hinnaklassis 400-1000 eurot. Refreshib siis korra ja neb - otse vanalinnas, imeline korter, oma terrassiga, 150 eurot kaks d. Ruttu bronn ja helistame. Knele vastanud vene neiu veidi hmmeldunud, et oot, millal te nd bronnisite siis? Selgus meie tuline nn - korter oli 5 minutit leval judnud olla, tegelikult oli enne kinni, aga rinu lasi pev varem jalga ja he peva eest oli juba makstud ning kogu Vilnius oligi vlja mdud, sest palju ritusi. Korter ise oli otse vanalinnas, 100 meetrit keskvljakust, keset jalakijate tsooni, kuhu me oma autoga siis sisse manverdasime, sest parkla asus sisehoovis. Mida veel tahta? Korter linnamri res, UNESCO maailmaprand jne, paksud seinad, tielik vaikus sees, vanalinnamelu vrava taga. Sees kik mugavused, nudepesumasina ja pesumasinaga lpetades, kamin ja lhtrid stiil. rileandja oli muidugi vastav Gucci+botox, kes muretses eelkige selle le, et meid oli viis ja tal vaid neli kohta, ega me nd paha arvustust ei kirjuta, et ruumi vhe. Me olime muidugi vastupidi linnelikud selle leiu le.
 lemiste naabrite kiisu tahab teada, mis me oma terrassil teeme:


Ja Vilnius! Teline lunamaa - peval + 28, sel pole jakki vaja. Melu, baarid, arhitektuur, inimesed, lhnad! Vaimustav. Jrgmisel peval selgus, et ks lerahvastatuse phjuseid oli Balti keti 30. aastapev, mida thistati vanatehnika rongkiguga Vilniusest Tallinna, start 100 meetrit meie korterist.

















Rongkiku ennast vaatasime Gediminase tornist levalt, oli titsa lev tunne!


Loomulikult kooberdasime pea terve vanalinna lbi, eriti pikalt otsides Zappa ausammast:



Aga ka traditsioonilisemad vaatamisvrsused olid toredad. ldse ks tlemata lunamaine linnake siin meie vahetus lheduses, kus suurlinliku vaibi rohkem kui rubla eest.

 Reisi lpetasime Koiva je res, sest selgus, et see on kige optimaalsem peatuskoht tagasiteel, kui sa just ei plaani Riiat klastada. bisime taram-taraa  - suusamel (Ozolkalns). Milline ootusrevus mnel ja milline kole eelaimdus peagi saabuvast mnel teisel. 









 rkis  Marca     at  22:36    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu  

 



neljapev, august 15, 2019



   
Long Live Rock 



Selle totaalselt "Made In merica" tiitlit kandva dokumentaali maailma esilinastus toimus muuseas Tartus. Ega see head ei tota :) Reissr oli kaugelt maalt kohale lennanud, aga me lasime (ja me ei olnud ksi) ikkagi enne ksimuste-vastuste vooru saalist jalga. Ma hsti ei usu ka, et kohalik publik vga entusiastlikult ameerikamaa onule ksimusi oleks esitanud, aga ehk ma eksin. Kahtlustan seda nii kohalike temperamendi kui ka selle tttu, et ruumis viibis palju inimesi, keda rockmuusika pigem ldse ei kneta. Jah, hindangi kaane jrgi, aga mitmed lasid ikka poole seansi pealt jalga kah, kui olid aru saanud, et tasuta ei kannatagi kike vaadata.

Film ise siis lubab svasukeldumist rockimaailma, kuid selle asemel saame ampsukese siit ja tkikese sealt ning vhemalt minu jaoks jid need osad kll korralikult kokku sidumata. ge oli Ameerika suurfestivalide pool - kaameravtted otse lava eest, crowdsurfingust, moshpitist, wall of deathist (ei hakka eestindama, niikuinii teadjad saavad aru ja muudel pole kasu) ning turvameeste t kgipoolest. Samuti sai nha ja kuulda palju ilusaid ja vhemilusaid (Taylor Momsen, mis sinuga juhtunud oli?!) staare, kuid fnnide osa ji kuidagi heklgseks. Keskenduti peamiselt vlisele - vahi, kristlased rockfestil, ne, ratastoolis naine vi siis mingile puudusele kellegi elus - ptt, ksildane, nnetuse ohver jne, aga ma kaldun arvama, et selliseid inimesi on kigi hulgas, mitte ainult rockifnnide seas. Vi oligi eesmrk nidata, et ne, need kah tavalised inimesed, polegi kik saatanakummardajad? Mmm, ameerika puhul vis see testi teemaks ka olla? Kui see oli aga tavalistele inimestele suunatud film tolereerimaks rockispru, siis milleks neid rockstaare ldse nidata? Aa, et nemad ka titsa viisakad tbid, ega jah Mansonit (ameeriklaste suurim hirm) testi  ei nidatud.

 N tavainimeste poolel figureeris veel see "16 and Pregnant" (seda sarja ju ometi on kik inimesed ninud?) saatest tuntud moraliseeriva isakese hlega telepshholoog, kes pdis ka raskemuusikakuulajaid kuidagi paika panna - nnetud, ksildased inimesed, kes tahavad kuhugi kuuluda ja rockstaare, kes langevad narko ksi, sest laval armastab neid miljon inimest, aga tavaelus tuleb ksildust ja deprekat kannatada. kk, seda onu ma niikuinii ei salli, aga no milleks sellised ldistused? Publik tahab aru saada ja muidu ei saa, kui keegi ei manspleini? No ja siis pandi veel see pirn ka otsa, et rocki marginaliseerumise phjustas grunge, sest rahvas tahab nha rockstaari, mitte suvavenda, kes peval teeb td ja astub siis sama kampsuniga lavale. Ne, ndse aja rockstaarid on rpparid, sest nemad elavad glamuurset elu! Mu meelest rgitakse sellega aga risti vastu filmi peamisele hpoteesile, et rock on justkui outsiderite prusmaa. Rocki hiilgeaegadel ju ei olnud? Kas siis oli mingi muu rock? Kas see rock, mis on praegu, enam ei ole ige rock? Kas ainult grunge ei olnud ige ja vaikselt ehk saame raja peale tagasi? Kas rock peab olema staaride paraad? Mu meelest on rocki juures olulisem sisu (muusika ja snad) kui vline imid, ses mttes mulle grunge vga meeldi(s)b. P.S. Rpist - aga lo-fi mminarpp? Mumst on ainult USA-s see rpparite tohutu rikkuse "probleem".

 No ja siis kik need rasside ja sugude teemad, mis on omakorda nii mitmetahulised, et midagi paikapanevat on he filmikese paari intervjuuga ikka pris vimatu elda. Milleks siis ldse neid puudutada, kui oht totrana nida on kvasti suurem, kui miskit ra seletada? ldse oleks tahtnud rohkem muusikat ja vhem loba. Mu meelest need kontsertide kaadrid andsid asja olemust palju adekvaatsemalt edasi, kui kellelegi nina alla torgatud mikker ja ksimused, miks te seda teete. 


 rkis  Marca     at  22:01    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, muusika  

 



teisipev, august 13, 2019



    
Vicky Halls. Kasside varjatud elu 





Meil kigil on ju see ks unelm - elada koos sadade kassidega, olla kassidest kaetud, olla kassidest maetud, aga selle raamatu vahendusel selgub, et ilmselt titumatuks see unistus jbki. Oot, mis mttes, teil ei olegi sellist unelmat kunagi olnud? Mis inime teie siis selline olete?

 Igatahes tundub mulle nd, et minul ja kassidel on hoopis rohkem hist kui vaid rgne soov puhata ja mngida. Mis on kassi jaoks philine stressiallikas? Teine kass. "Humans are tricky" tles mulle kunagi mu siiani ainus nn mentor ja see on vist ks parimaid vihjeid, mille ma elus saanud olen. Ehk siis kige suurem vljakutse on leida enda jaoks iged inimesed, muu on selle krval kki-mki.  Kass ei ole karjaloom, kass on individualist ja tema heaolu on vga suuresti seotud sellega, kellega ta koos elab vi kokku puutub, ei-ei, mitte inimestega, vaid teiste kassidega. Tal on oma maailm, see lihtsalt eksisteerib meie oma krval.. See osa raamatust meeldis mulle vga.

 Kige kindlam on elada koos he kassiga, eriti siis, kui ta vljas ei ki ja maja mber muid kasse ei luusi. Kassidel puudub hierarhia (ma armastan teid selle eest, pisikesed loomad, te olete palju, palju targemad kui enamik inimesi, kes hierarhiateta elada ei suuda!) ja nad lhenevad konfliktidele olukorraphiselt. Selle tttu on aga ka muret rohkem, sest kui hierarhiat ei tunnista, jb le vaid endast tugevamat karta ja see soodustab igasugu pshholoogiliste ja sealt edasi juba ka fsiliste hdade teket. "Mingi jrm elukas luusib mber maja ja ma ei julge enam pissile minna, sest kki ta rndab mind - ei j muud le kui tuppa lasta.." Ei ole nii, et jrm elukas otsustab oma territooriumi kuidagi armulikult nrgematega jagada - lahendused kasside elus on sna must-valged. Muidugi vib juhtuda (nagu ka inimeste maailmas mnikord), et erinevad kassid sobivad omavahel rahulikult ning suurem lootus on selleks omavahel suguluses olevatel kassidel. Ja sbraks saab lhna alusel - kui su sdamesber kis korra arstil ja tal on vras lehk juures, vib vabalt tappa saada (mm.. see osa on ju ka hmmastavalt sarnane inimestele - mina valin ka mehi lhna jrgi ja ilmselt saaks tappagi, kui vra lhnaliga koju tuleks...)

 Muus osas on tegemist siiski pigem ksiraamatu, kui populaarteadusliku teosega kasside salaelust, mille tttu mul raamatu lpus veidi igav hakkas. Nipid on pigem ues kivate kasside omanikele, kes elavad vga kokkuhoidvas kogukonnas. Samuti ji sageli mulje, et autori ees on olnud ka lemra raske lesanne - kassi ei saa taltsutada ja seetttu on ka htse manuaali kaasa andmine stiilis "ta teeb nii, sest tunneb naa" sama hea, kui ritada anda manuaali iga erineva vastutuleva inimesega toimetulemiseks. "Meie siilid kassid, oleme lihtsalt hed kummalised loomad" nagu eldakse hes jaburas anekdoodis. Iga kass omaette eriprane, kuid siiski armas. ksteisest nad aga niivrd vaimustunud ei ole.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  21:57    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, kass, raamat  

 



phapev, august 11, 2019



   
Alusetu ving ja hala 



Esimene puhkusendal on mdas, aga tunne on selline, nagu oleks juba kuu aega vegeteerinud. Ja ma olen alati olnud see inimene, kes ei mista, kuidas on vimalik ra elada vaid kahe jrjestikuse puhkusendalaga aastas.

 Asi on lihtsalt selles, et niisama vegeteerin ma niikuinii enamuse oma ajast ja puhkuse ajal eelistan ma sellest rutiinist vljuda. Mitte et ma puhkust kuidagi eriti aktiivselt sooviksin veeta, a la remonti tehes ja 24 tundi kurke soolates ning moose keetes, aga ma ei oska olla niisama kodus, see meenutab mulle neid jubedaid aastaid, mille ma lastega kodus veetsin, eriti kui ilm on ka selline, nagu ta hetkel on. Neli seina ja 0 pgenemisvimalust.

 Et miks ma siis midagi ei tee? Ahhaa! Sest selle paganama panni, mis mind ringi vedama peaks, turbo lendas Riiast tulles 30 kilomeetrit enne Tartut ribadeks. Jah, iseenesest hea ajastus, 30 km enne Riiat oleks oluliselt kehvem variant olnud, aga ikkagi. Siinkohal ei kehti see "shut up and take my money" ka kuidagi, sest otse loomulikult ei vasta mingid remonditkojad meilidele iial, telefoniga helistada siin majas kellelegi ei meeldi ja alles peale utsitamist tuleb teade, et no eks jrgmisel ndalal vaikselt vaatab seda asja, meil on jrjekorrad jne. Mis kik thendab seda, et peab ise linnas olema, vaatama, millal ja kuidas asjad liikuma hakkavad ja muud sellist ttut. Ma loomulikult juba sirvisin mingeid viimase minuti reisipakkumisi ka, aga avastasin, et reisifirmade jaoks on viimane minut enamasti kahe ndala kaugusel, mis minu jaoks on pigem igavik. Ma ikka julgen eeldada, et selleks ajaks on siduvahend korras (iseasi, kas temaga kodurajoonist kaugemale tihkab sita) - eeldamine, teadagi, on kige kurja ema.

 Aga, kus sulgeb ks uks, avaneb teadagi teine ja tegelikult on meil isegi hsti linud, sest just mni aeg tagasi avastasime me, et maailma sees on teine maailm ehk siis geopeituse. Ma tegelikult teadsin sellest asjast ammu, taaskord tnu blogimaailmale (Lassie) , aga toona oli see asi suuresti GPS seadmete phine ja minul seda asja ei ole. Nd on aga nutitelefonid ja pid (mul muidugi mitte, aga ma hoian selliste ligi) ning elu on lihtne! Tna tegime ra ka oma esimese questi ehk siis mitmest alalesaandest koosneva otsingu ja ma arvan, et see asi jb mulle meeldima. Me oleme ikka snseid huvivrsusi kohanud snsetes praprgutes, et hoia ja keela! Kuigi jah, linnas on ikka veidi igavam kui vral maastikul, aga mis teha.

 Lisaks judsime ka meie lpuks siis kodulinna VSpas ra kia, see vist vahepeal suisa remondi juba lbinud. Titsa nitevoo oli, kige gedam oli paduvihmaga ues mullivannis, aga seda ei saa alati garanteerida. Tegelikult oli vike fopaa, sest soolamaailm osutus piinarikkaks kogemuseks, kuna kass oli pooli meie pere liikmeid alles hiljuti veristanud ja mul oli nnestunud end iletiga vigastada - hambad tangis ulpisime seal surnumerebasseinis, raha ju makstud, Mini veidi nuttis ka...

 Riias kisime Rammsteinil muidugi, olin kinni pannud hotelli linnulennult kontserdipaika, aga selgus, et osad sillad on ikka ainult rongidele ja teised autodele ning inimesed peavad tegema 4,5 kilomeetrise ringi. Tagasi tulles rammiti massiga julmalt le autosilla ikkagi, kuigi ka see sild oli juba nii pikk, et erilist vitu ei andnud. Kontsert lks veits nihu, ma tlen, pikkade inimeste keeld viks ikka ra tulla ja klgedel paraku ei olnud ekraane kah. Emotsioon oli muidugi vimas, aga ma arvan, et jrgmisel suvel Tallinnas kordan. Mingi error on ka, sest setlists vidab, et oli ka B lava, millelt Engeli klaveriversiooni mngiti bndi soojendanud Duo Jatekoki poolt, kust siis enamikel teistel tuuri konsadel Rammsteini liikmed kummipaatides suurele lavale "sudsid", aga Riias ei olnud seda, no ausna ei olnud! L. ka ei ninud ja htki pilti pole ka veel leidnud sellest momendist. Aga testi, ma ha enam armun Riiasse! Olgugi, et seekord me sattusime sma bussijaama puhvetisse, kuhu me algselt vimaliku kena jevaate prast lksime, sest seal paistis terrass, aga meid takistas kuri nukaaegne sklatdi, kes teatas vastuvaidlemist mittesallival toonil, et terrassile saavad ainult need, kes kooki ja kohvi tarbivad, mitte aga sooja toidu sjad. Ma ei tea, mis loogika seal oli  - neil liiga tlikas nusid tagasi sisse viia, kuigi see kohustus oli niigi sjate lul vi meelitab kajakaid ligi? Hotell asus muuseas sna otseses mttes keset avaturgu, aga magada oli absoluutselt vaikne ja mnus hoolimata sellest, et turg avati kell 7. Aga kraanist tuli atsetoonilehalist vett, kuigi ilmselt on see piirkonna, mitte hotelli probleem.

 Nii tundub, et esimese ndala kohta on titsa piisavalt emotsioone ja ei mingit toas passimist? Imelik. 


 rkis  Marca     at  22:12    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, koomika, kulinaaria, muusika  

 



esmaspev, juuli 29, 2019



   
Kevin, viina tahad v? 



...prkab teismeline eufoorilises meeleolus tikk mu isale otse krva. "Purjus tdrukud.." ohkab tema, ma ei viitsi isegi algatada diskussiooni teemal purjus tdrukud vs purjus poisid, plvkondade erinevus on liiga suur.

 Need tdrukud, kes rannaliival kahe peale pudelit Jack Danielsi ra lahendasid, olid ju sna stiilsed?

 Teisel peval rannas istudes astub minu juurde smpaatne teismeline paarike, kes pooleliitrine Mrnaja ja liitrine mahlapakk ning palub seisval pilgul kenasti mul oma asju vaadata seniks kuni nad ujumas ra kivad. Kui tahan, vin lonksu ka vtta, aga pudelis on vaid pidlajagu sees.
 "Emme, miks sa selle mahlapaki randa kaasa oled vtnud?" prib Mikro veest vlja tulles. "Ja viina?" ksin vastu. Ujumast tagasi tulles (ma isegi mtlesin, kas peaks igaks juhuks kahe lapse asemel nelja valvama, aga rahvast oli vees nii palju, et kaotasin noorpaari silmist) vtavad noored viimased lonksud, mahlapakile antakse jalaga hoog sisse ning see lendab mere poole.

 Kolmandal peval rannas viskavad lapsed jlle kompsud vanasse kohta maha ega hooli sellest, et hel pool pikutab konstantselt amelev paarike ja teisal neli ossitunnustega noormeest. nneks lhevad lapsed vette ra, ega kuule noormeeste omavahelist vestlust, mis koosneb enamjaolt neljathelistest snadest, mingi hetk tuleb siiski Mikro ja imestab, et miks suured onud kituvad nad vikesed lapsed. Nad phimtteliselt ongi, mtlen, ka tbid ise unelevad, kuidas tahaks tagasi lasteaeda va see vastik ppimistund, aga muidu oli sitaks lahe. Huumor stiilis: "Pihkur, hhhha! u, pihkur, kuule ! Hhhh, ksitmeister, nah, sinuga rgin, hhh!" Kuni ks hakkab seletama, kuidas ta oma lapsega kuskil seikluspargis kis, kus oli jlle sitaks lahe olnud...Varsti lhevad poisid ra, et midagi gedat teha, niteks savu osta ja jetidega sitma minna. Aga korjavad oma konid ja taara enne viisakalt kokku.

 Rannast lahkudes mrkan piitspeenikest neiut, kes koni vrisevate nppude vahel, telefoniga kedagi ktte saada pab, nos selged rusikajljed...

 Kohalik rahvas on netis marus - see on ju sulaselge lbu ja korralagedus, kes vastutab, kes koristab, miks iga-aasta sama jama, liitriste viinadega alaealised parklas 24/7 tmakat kuulamas, aedadesse urineerimas ja oksendamas?! Neil noortel, kellel piletiraha ei ole (peamine lbustav kontingent ilmselt festivalivravast sisse ei juagi), on ju kah vaja kohta, kus ennast vlja elada? Mis te penskarid, mlisete, et turist ei tule - Phuketis on siuke mll kogu aeg ja ikka rahvas kib! Ehk siis sai kah kohalik Phuket ra nhtud, rannailma meil paraku pikalt ei jagu.

 Mu meelest on huvitav nha, kuidas inimgrupid erinevate rituste vahel jagunevad  - kes kis ndalavahetusel folgil, kes Jgevatreffil, kes Ooperipevadel, kes Tuletorni kontserte kaemas, kes 90ndate festivalil ja kes kohalikus Phuketis. Kuidas mingi, iseenesest neutraalne ritus, just seesuguse kontingendi kohale meelitab. Tpsustusena, ma ise "ei kinud" kusagil, ma lihtsalt juhtun sealkandis suvitama, kus hel ndalavahetusel aastas see teline Phuket lahti pseb.





 rkis  Marca     at  15:06    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



neljapev, juuli 25, 2019



   
Rumal nali 



Huumor on keeruline teema. Kuigi rgitakse huumorisoonest kui millestki ldkehtivast, siis tegelikult sltub nalja mistmine siiski eelkige naljataja ja nalja vastuvtja omavahelisest suhtest. Kas ta saab aru? Kas ta saab igesti aru? On neid, kellele sa vid igasugu piiripealseid nalju rkida, sest nad tunnevad sind ja teavad, et sa tegelikult ei arva, et teiste inimeste le irvitamine lahe oleks, lihtsalt mnikord tahaks ennast viksemas seltskonnas vlja elada, rntida, oma kaaslasega samal lainepikkusel olemist kinnitada, lihtsalt tajuda, et maailmas on ka inimesi, kellega suhtlemisel ei pea oma harjumusprasest mullist vljuma (Aro Velmet. Maarja Kangro kehtestab te). Sellisel juhul on ehmatav, kui vestluskaaslane kukub ohkima, et kuidas sa nnna ikka vid?! Teistsuguste suhete (vi pigem igasuguste isiklike suhete puudumisel) on teada, et selline reaktsioon tuleb ja "oma labasususe" demonstreerimisest viks hoiduda.

 Keerulisem on asi siis, kui sa auditooriumi vga hsti ei taju. Internetis kirjutades niteks. Blogilugejad sind isiklikult ei tunne ja kuigi enamasti on vhemalt mul kommentaarid positiivsed olnud, siis ajab ikka harja punaseks kll, kui mni ldse asjast aru ei saa (VVN kirjutas pmst samast asjast hiljuti - tiesti nus, mismttes mind ei misteta?!). Tegelikult vib aga mittemistjaid olla palju rohkem kui mistjaid, nad lihtsalt ei ava oma suud, vaid vangutavad omaette pead, seda muidugi ka priselus - kuulavad su jutu ra, saavad ei-tea-kuidas aru ja panevad su oma peas paika. Selleprast ma enam ei taha osata inimeste mtteid lugeda, nagu ma lapsena igatsesin - midagi head sellest ilmselt ei tuleks.

 Pole hullu, kui sa oled selline tavaline hall hiireke kusagil netiavarustes, hoopiski udne on siis, kui saad millegiprast tuntuks ja inimesed oma interpretatsioonid sinust tabloidide esikaantele paiskavad. Lugesin just Lily Alleni raamatut, kus ta enamjaolt rgib sellest, kuidas on tavalisel kogenematul inimesel jrsku rambivalgusse sattuda. udne on. Lily kirjutab, kuidas algul oli ksikuid valesid fakte, aga kuidas varsti tegutses ajalehtedes (ma olen Briti tabloide lugenud, need on kordades jledamad kui meie omad, muide) keegi tema nimega tikk, kes ajas suust vlja hlgemla, laamendas ja labatses ning tema ise sai vaid suu ammuli pealt vaadata ja ennast sellest isikust distantseerida, sest mismoodi sa selle masinavrgiga vitled? No niteks arvas ta end hel festivalil mingi noormehega flirtimas olevat, kui too ksis, et kuidas siis pealaval esinemist thistad ja Lily vastas naerdes ja silma pilgutades, et ei noh, koti kokaiini ostan! Jrgmine pev oli lehes pealkiri: "Lily Allen sattus kokaiinitsklisse!". Seleta siis, et oot, see pidi nali olema, rumal nali, aga ikkagi!

 Ma ise pidin ka kunagi aastaid he sarnaselt visatud lause tttu kannatama. Nimelt rkisime  seltskonnas tulevastest elukutsetest ja ma siis millegi peale viskasin, et "no jaa, kindel see, et strippariks tahan saada!". Aastaid peale seda, igal kohtumisel, pidas aga ks seltskonnas viibinud "naljahammas" mind nhes kohaseks le ruumi karjuda, et ne, see tikk tahtis meil kunagi strippariks saada! Ma ei tea siiani, mis tema motivatsioon oli.

 Niisiis, kontekstist vlja rebitud lausete juurest juame tagasi esimesena viidatud artiklini. Mis on minu meelest vga huvitav ja hsti kirjutatud, muuseas. Aga seal on ka ks udne koht, mis mu taaskord hbist punastama vttis:
A) Teoste kiitmiseks hiskondlikel vi isiklikel phjustel: "seletab lahti  selle virvatulukeste maailma telgitagused, mis moodustavadki kirjandusilma" (Peeter Helme); "mu meelest ks igavesti vinge raamat ja mitte ainult selle prast ei tle ma seda, et minu tagasihoidlik isik on seal ka ramainimist leidnud (vahtisin oma nime must-valgel, ahmisin hku ja lksin krvuni punaseks)" (blogija Marca).

 Mulle klab see mind puudutav osa umbes sellisena, nagu keegi kirjeldaks mingit kunstinitust ja siis peamine asi, mille ta kiiduvrt leiab olevat, on see, et ta ise kuskil pildil vilksatas. kk! See on ju lihtsalt ks ebannestunud nali, enda le veel samuti, mitte Kangro raamatu peamine pluss!

 Eks selliseid momente tekib paratamatult, kas sellest, et sind mistetakse valesti vi siis sellest, et teisel on oma eesmrkide jaoks kasulik, et sina oleksid niimoodi elnud. No selline kergem rakasutamise vorm, mida blogijad ju vga sageli teevad - oma postituseks saadakse inspiratsiooni kelleltki teiselt, kelle eldut aga vidakse hoopis teises kontekstis kasutada ja tulemus on ikka see, et algne postitaja jb kehvemasse olukorda. Ega seda vist vltida annagi, ainult lbi tieliku erakluse, ikka jb inimese osaks see "miks mind ometi igesti ei misteta?!"






 rkis  Marca     at  10:02    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, muusika, raamat  

 



esmaspev, juuli 22, 2019



    
Sndmusi kronoloogilises jrjekorras 



Vahepeal on nii palju puhata saanud ja puhkus ise alles ndalate kaugusel (dramaatiliselt).
 Alustuseks oli Raadil iga-aastane Punk & Rock fest, mille thelepanuvrseim osa oli sel aastal hoopis jrelpidu UG-s, kuhu me juba enne Metsatlli esinemist  minema hakkasime. Metsatlli saabumisest andsid aimu dressides perekondade saabumine ja tavalise festivalipubliku enamiku lahkumine (liialdades muidugi, aga terake ttt ka sees). UG pidu meenutas nostalgilisi Helli aegu, kus palavus, hupuudus, suitsuvine ja inimmass, mis nd Heavenis pahatihti laiali hajub. Igatahes lahkusin ma sealt siidrist tilkuvate juuste, tagi ja kekotiga, kuna inimesed seisid diivanitel psti ja jooki lendas laias kaares. Ja mind isegi ei vaimusta J.M.K.E. oma vanade lugude (kahju, et nemad ldse uut materjali kontsertidel ei tee, erinevalt niteks Psychoterrorist, keda publiku nudmised enamasti klmaks jtavad) ja hletu Villuga.

 Phapeva hommikul rkasin aga tiesti kinnise ninaga ja peva peale lks asi ikka nii hulluks, et olin kindel, et siit ks kangem pskkoopapletik tuleb. Ilm ka just ei hellitanud ja tuju kadus titsa ra. Suvi vi asi! Esmaspeval teatas Norra sbranna, et viks kokku saada ja pakkus selleks vlja Tartu kige peenema restorani Hlm. Korra olin prast (netist restorani men ja hindade vaatamist) veidi meeleheitel ka, sest no mida ma lhen peent maitseelamust saama, kui nina on kinni? nneks htusgi pevaks oli seis enam-vhem talutav. Mis ma oskan elda? Jah, toit oli hea, kuid mulle ji meelde pigem teenindus kui toit, sest see oli harukordselt meeldiv, mitte pealetkkiv, aga jttis testi tunde, et oleme olulised ja oodatud klalised. Toiduga oli see hda, et ma oleks tahtnud kike maitsta (ja arvestades koguseid, oleks see ehk isegi jukohane olnud, kll aga oleks prast nutnud rahakott). Pigem siis elamuse saamise, kui niisama smise koht.

 No ja siis Metallica. See oli naljakas, kuidas me kell neli kontorist vlja astudes ngime inimhorde - siin Tartu kesklinnas, melda vaid! Meil oli mingi naaivne lootus, et sme siinpool jge ra ja jalutame vaikselt Raadile. Kaks tundi ja kolm sgikohta hiljem vtsime ERMi ees seisnud toidulavkadest wrappe, sest leje toidukohtades oli kigis ooteaeg minimaalselt tund.
 Tegelikult olin ma juba ette natuke frustreeritud sellest, kuidas enne kontserti ksiti mult korduvalt, et mis bndid need soojendajad on ja kuda ma neid tean? Hmm, ma tavaliselt kin ka festivalidel esinejatelisti lbi, kuigi seal on tiesti arusaadav, et tullakse melu prast, aga 70 eurot maksta pileti eest, et vaadata kolmest bndist ainult seda hte - no ma ei tea? Kuigi, kohapeal seda Guessi srgi ja valge tossu rahvast vga silma ei paistnud, ilmselt tehti palju ka n "metalpesu" (analoog "rohepesule" siis ehk pdele nidata mingit mitteko asja kona - laename tagi ja musta t-srki ikka kapis leidub). Bokassa klas llatavalt hsti, kuigi olin kuulnud, et nende laiv on (oodatult) nrgim. Hakkasin neid vaatama minnes kuskil keskelt lava poole trima ja llatavalt kiiresti tuli fnniala aed ette, natuke kirusin ennast, aga mtlesin, et Ghosti vaatab kuidagi ra, Metallica polegi seekord vga teema. Hiljem avastasime, et klgedelt neb oluliselt paremini kui otse ja ka fnniala on sealt kaugemal, seega Miserere Mei (jah, loomulikult ma uurisin jrgi, mis introlugusid iga esineja kasutab) klades kablutasin spru maha jttes lbi rahva minema. Mingi hetk saabus see piir ette, millest alates edasi polnud mtet enam trgida, sest eespool le peade ei ninud, aga mnede lgade vahelt veel ngi. Tunnen kaasa kigile, kes pidid mu kohutavat lauluhlt kannatama, aga ilmselgelt massiefekt sel hetkel toimis, niiet isegi minul ei olnud piinlik. Ainult ks vanem mees mu selja taga oskaski kaasa laulda, pidime ju neile amatridele nitama. Ghost oli ge, kurb ainult, et tnu pikesele sel ajal veel ekraanidelt miskit nha ei olnud. Hl khe, udne janu, ritasin siis peale Ghosti spru jlle les leida, helistada, kus nad paiknevad - imekombel sain he ka ktte, olevat mulle snumeidki saadetud, need judsid alles paari tunni prast. Enamasti jid telefonid tummaks, sest noh, kigil oli ju vaja live-streami edastada ja vrku koormata. Joogi sain ka ktte sekunditega, sest enamik inimesi maandus olukorda hindamata mingitesse sabadesse, kui krvalt kohe leti ette sai. Tpiline.

 Metallica ise oli parem kui ma eeldasin. Noh, jah, "Nothing Else Matters" tehti ka muidugi ra, "One" oli kuidagi lahjem, kui ma viimati ngin ja uue plaadi lugusid teadsin jlle ainult mina kaasa mirata. Kontserdi tipphetk saabus aga siis kui Trujillo "Insener Garini hperboloidi" hakkas mngima ja minu taga ks minust vanem meesterahvas oma prouale snas: "Ohhoo - see on ju see Tuberkuloited! Lilleke rohus!" No johhaidii. Muidugi, netist leidsin ma hiljem veel tabavama vestluse stiilis: "Ne, ameeriklane ppis eesti keele ra!" "Lars Ulrich ei ole ju ameeriklane, vaid sakslane!" "Sakslane? kki taanlane ikka?" "Vahet pole, mitte ameeriklane igatahes" "Mis Lars Ulrich, laulab ju Hetfield hoopis?" Mte siis selles, et konkreetse loo ajal ei olnud ei Ulrichi ega Hetfieldi kumbagi lavalgi....
 Eks see iseenesest vga kuulsaks saanud bndide saatus ongi, et tullakse vaatame mingit hypei, mitte asja ennast. Nirvana niteks sdis selle vastu kvasti, sest see rahvas, kes vaatas neid staadionitel ei olnud ldse mitte see, kes neid Seattlei rockiklubides kuulas. "In Bloom" rgib neist tpidest, aga kas see midagi muutis?

 See nitab ka kenasti seda, kui erinevad infovljad inimestel on - et kuidas mina tean mingit Ghosti? Samas, kuidas ma Nublu uut lugu ei tea? Metallica-sugustel on see "hda", et neid teavad kik, vhemalt nime on kuulnud.

 No ja siis kisime veel Avatud Talude Pevadel, suisa kahel peval ja seitsmes kohas. Algus oli tielik lbikukkumine. Lumehelbeke vedas oma sotsiaalselt tundliku nrviga lapse pmst karusnahafarmi, mis loomulikult lppes helt poolt pisaratega ja teiselt poolt sisemise dilemmaga - kuidas ma sain nii naiivne olla, mis me siis nd teeme - saboteerime ja avame puurid vi tunnistame klmalt, et nii need asjad kivad? Tagantjrele tunnen, et laps on ikkagi parem inimene kui mina, ma tegin liiga ilusat ngu sellele tdile ja vabandasin lapse prast, kuigi ngin, et see on testi ks kole ja kalk mutt sisimas (ausna, selles osas mu elukogemus veel petnud ei ole!). Me ngime ka prast talusid, kus peeti loomi ja ikka hulga inimlikumates tingimustes (isegi, kui nad prast ra sdi), aga see koht ei olnud kena. Nimi ei ole meeles. Aga nagu mida paganat ma klikufarmis nha lootsin siis? Mida nad nende klikutega minu meelest teevad seal? Kasvatavad lemmikloomadeks? Loll. Aga koti klge saba? See on ikka tsiselt jle ju?!

 Kige gedam leid oli see:







 Nii, sai enam-vhem kirja, mis vahepeal tehtud-nhtud. Lapsed judsid ra kia Vrska SPA-s, Ahhaas, Hiiumaal, Lottemaal, spordilaagris, maal vanaema juures, Haapsalus (ja ngid kiki neid ilusaid autosid, mida ma ka vaadata tahaks, aga kordagi pole judnud sel ajal sinna), Viljandis. See siis selleks, et mni ei arvaks, et meil lapsed kuskil puuris kinni sel ajal, kui ise mda festivale kondame. 


 rkis  Marca     at  22:31    13 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, kulinaaria, muusika  

 



teisipev, juuli 09, 2019



   
Minu laulupidu 



Ndalavahetusel proovisin jrgi, mismoodi on olla normaalne inimene ja pev otsa teleka ees passida. Jube oli, pea paks ja uimane otsas, aga ra tegin. Peaaegu terve rongkigu ja terve phapevase kontserdi, enne seda vaatasime lastega ra ka reedese tantsupeo. Miks ma ennast nnda piinan? No Minil oli tema esimene laulupidu.

 Mul pole htegi olnud, sest teatavasti on karu mulle krva peale astunud. Muidu oleks hirmsasti minna tahtnud - just see melu ja bimine ja vabadus ja massid. Pealtvaatajana olen korra kinud, ilmselt 1994. aasta laulu- ja tantsupeol, aga mu meelest pealtvaatajana erilist lbu ei ole. Mletan hguselt Kalevi staadionit, vist istusime ka liiga all, et mustreid nha, telekast palju parem levaade ja laulupeost mletan enda piinlikkust, kuidas "suured inimesed ja laulavad niimoodi avalikult!", mu meelest lauldi "ma tahaksin kodus olla, kui unapuud itsevad". Phimlestus laulupeost on aga hoopis lauluvljaku peldikud - kui olime emaga ilmatu pika rivi ra seisnud, sattusime kohutavalt haisvasse ruumi, kus pranda sees augud ja mu meelest, kas vaheseinad olid vi ei, aga uksi mu meelest kll mitte (see on isegi usutav, Lemme telklas ei olnud veel eelmisel aastalgi kabiinide ees uksi). See oli, noh, elamus.

 Mini saabus tagasi esmaspeva varahommikul kell 1 ja esimese asjana teatas, kui jube pikad olla olnud vetsusabad ja kui sisse said, siis ei olnud mnes isegi paberit! Heh-heh, no vhemalt oli pott ja uks ees.

 Rongkigust jooksis Mini kaadrist lbi, nneks on nd see jrelvaatamine, kerisime tagasi ja tegime ekraanist pilti, kokkuvttes saigi sellest ainuke jdvustus, kigil ametlikel on plika kellegi teise varjus. Laulupeol teda samuti ei paistnud, aga mulle ji kuidagi silma, et nende kostmidega sarnane "juk" oli kige krgemal kaare all, kuhu kaamerasilm ei ulatunud. Prast leidsin Postimehest foto, mis seda testas - olidki kige krgemal pead vastu kaareserva. Ilmselt oli vaade uskumatu, aga teisalt nii krgel vis pris hirmus ka olla. Igatahes ge! Kuigi Mini vtab asju hoopis klmema khuga kui mina, kes muudkui kib ja susib: "Onju oli vinge! Kas te seda ka ngite/tegite?! Ah, noh, kuidas oli? Rgi!" See on see, kui enda unistused aetakse lapse kaela.

 Plikad kalpsasid seal omapi 100000 inimese hulgas ringi, ostsid hirmkalleid nkse ja ra ei kadunudki keegi.  Ausalt, selles osas on ikka piinlik, topsitis (ca 5-6 viilu) arbuusi 4 eurot, toika otsa aetud pool kartulit 2 eurot jne, aga lastel oli kht thi, sest said ainult lunat, millegiprast lubatud htuski phapeval ei antudki ja ole sa niimoodi poole ni, kaasaantud toit oli ka teiseks pevaks otsas ju. Minil vedas, leidis prgikasti alt 5 eurot...Ta on mul kokkuhoidlik ka, keegi nnetu oli ostnud 9 "iga loos vidab"-piletit. Sai mitu krbselapatsit, hunniku postkaarte ja muud sellist. Nojah, hea, et mitte sina, sai ikka korrutatud. Ses mttes vist tasub kokkuhoid eeskujuna ra, Mini pikalt seletas, kuidas ta valis parima hinna ja koguse suhtega friikaid endale...

 Muudest kaebustest, mis hiljem ajakirjandusest leitud (teeme selle sdamliku hislaulmise ruttu ra, siis saab jlle ksteise maksa kallale nokkima asuda) - no mismoodi see 300000 sinna ra oleks mahtunud, visuaalselt ju oli aru saada, et seisti klg-klje krval? Kihiti? Et "pagana politsei", keelas piletimgi ra? No aga kui oleks paarsada inimest laiaks tallutud, siis oleks ju jlle politsei sdi, et mis lasi nii palju rahvast sisse. Miks vihastada, et sisse ei saanud, ilmselt telised fnnid ostsid piletid juba eelmgist ra ja need, kes mneks viimaseks tunniks sisse tahtsid saada, olidki pigem juhuklalised, kui andunud laulupeoaustajad, kes aasta tippsndmusest ilma jid. Pagana lapsevanemad oma kuramuse krudega? Oma mugavuse nimel niimoodi teisi materdada on kole, samas ma ise ei oleks vikelapsega kindlasti sinna linud. Enda mugavuse ja ohutuse prast, liiga palju rahvast ja teada ju, et suur trgimine. Ainus asi, mis mind veidi hiris, oli see, kuidas kaameraga pti neid n "staare" tabada, mu meelest oleks vinud ikka pigem lauljaid nidata (st minu last, eks). Ei taha kaunil peval neid poliitikute molusid vahtida.

 Miks ma ise koha peale minna ei plaaninud, oli see, et oma last niikuinii ei ne, pigem ei ne ldse midagi ja selline mass pigem pelutab tnapeval, kui tekitab mingit histunnet minus. Pluss laulda niikuinii ei oska. Telekast ngin llatavalt palju tuttavaid isegi suures plaanis ra. Ja see levalt vaade pisikesi sipelgaid tis laululavale, taamal meri ja suur valge laev ning taustal Tallinna vaade gedate tornidega - seda kah koha peal kuidagi ei ne. Ja hullem vedamine ikka ilmaga - meil sadas terve laupeva lausvihma ja oli ca +10 kraadi ning ega phapevgi vihmata jnud. Mini uued valged tossud ei saanudki mudaseks. Tore oli ikka see, kuidas ma enne minekut korrutasin, kuidas kindlasti tuleb minna sissekidud jalatsitega ja lpuks sai ikka pev enne minekut uued tossud ostetud, millega enne rongkiku sammugi kidud ei oldud. Ei hakanud hruma. (See on muidugi ige koht, kus riskida, jajah). 


 rkis  Marca     at  09:32    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu  

 



teisipev, juuli 02, 2019



    
Golnaz Hashemzadeh Bonde. Sellised me oleme 





Raamatu minajutustaja on Nahid, keskealine naine, pgenenud veidi le kahekmnesena Iraanist Rootsi. Ta saab loo alguses fataalse vhidiagnoosi. Nahid ei tundu olevat eriti meeldiv naisterahvas, ta paistab vihane, rritatud, phjendamatult vaenulik. Jah, muidugi, ta on just saanud teada, et sureb, see on hirmus, kuid ikkagi tundub tema kitumine arstide ja lhedastega sobimatuna.

 Vhehaaval koorub lahti kogu Nahidi elu ja saab ka selgeks, miks ta on seesugune nagu ta on ja miks minusugusel lumehelbekeselgejal teda keeruline mista on.

"Mida ma ei teadnud, mida ma siis ei mistnud, oli, et ka meie surime tol peval. Olime kakskmmend aastat vanad ja meie elu oligi nd mitmel viisil otsas. Kik, mis hiljem tuli, olid vaid kohmakad katsed hvitada see, mis me tol peval kaotasime./.../Me oleksime pidanud surema tol l ja kik aastad, mis jrgnesid, olid laenatud." (lk 78)

 Kui sinuga juhtub katastroof, mis su elu purustab, kuidas siis edasi elada, eriti juhul kui tead, et sinu naiivsete tegude tttu said hukka stud inimesed? Kas mingisugune normaalne tulevik on ldse vimalik? Nahid ei teinud midagi halba tahtlikult, ta lks lihtsalt kaasa nooruse uljusest, paraku muutus olukord hoopis tsisemaks kui ta ette oskas kujutada ja olles valel ajal vales kohas hvitas ta kogu oma vimaliku helge tuleviku. Kas saab seda endale andestada, isegi kui sa mistad, et mngus oli juhus? Teisalt oli Nahidis olemas ka see pool, mis endale kaasa tundis ja armastust ning mistmist otsis. Kokku paras rollikonflikt - elu, mida sa vihkad, millest sa rmu ei oska tunda, kuid ometi igatsed nne jrele, sest leiad, et sul peaks ka sellele igus olema.

 Autor nitab, kuidas kohutavad elusndmused hvitavad isegi armastuse. Ema, kes ttrele andestada ei suuda, kunagi armas ja turvaline olnud mees, kes ei oska muud, kui enda frustratsiooni naise peale vlja valada, ttar, kellelt nutakse rohkem, kui ta on vimeline andma. Mulle ji veidi vraks idee sellest, kuidas me saame oma lapsed eelkige enda jaoks, enda vajaduste rahuldamiseks. Jah, muidugi, laps ei vali omale vanemaid, aga kas testi vib emaarmastus olla nii lmmatav ja omakasupdlik? Oh, kindlasti vib, eriti juhul, kui kedagi teist pole armastuseks vtta. Kui palju on neid lapsevanemaid, kes oma lastelt armastuse vlja nuavad? Nahid on nii ksi, kigist ra ligatud, tema vajadus mistmise jrele on inimlikult arusaadav, kuid ta ttre lgadel on liiga raske koorem. Kuidas on elada, kui su lhedased on nii katki? Loo lpp annab siiski lootuse, et mni plvkond hiljem vib juba olla vimalik oma kodumaa ja lhedaste kaotamise katastroofist le saada. Mis omakorda on ju kahjuks mrk sellest, et vgivalda isiklikult kogenud sjapgenik ei saa oma traumast iialgi le ja annab selle edasi ka oma lastele. Mis omakorda muudab meile, rahus elanutele, selliste inimeste tieliku mistmise keeruliseks ning neile meiesugustega kohanemise raskeks. Ja Nahid oli esimese laine pgenik, sellest ajast kui pgenikke oli vhem, Euroopa ei olnud neist veel judnud lekllastuda. Elanud mitukmmend aastat Rootsis, leiab Nahid siiski, et kauneid mlestusi on tal sellest ajast vhe - ta ei eita, et Rootsi on ilus, rahulik maa, kuid tema sisemus on liiga katki, et seda mrgata ja ta kaalub isegi ehk olnuks elu diktaatorlikul, sjast rsitud maal, kuid ometi lhedaste keskel siiski kergem, kui vljakistud juurtega, ksinduses vral maal. Kumb on olulisem  - vabadus vi lhedased? Kas keegi ldse teeb valikuid vi on see kik vaid juhus?

 Vajalik raamat, kuid eeldab, et lugeja suudab end sundida kndima kellegi teise katkistes kingades, mille tahaks pigem jalast visata ja elda, et "ma ei taha sellest kigest midagi teada, ma ei taha seda mista!"

 Aith Varrakule raamatu eest!





 rkis  Marca     at  09:02    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, juuli 01, 2019



   
Aga kki nad ei tule sulle appi? 



Selgitasin siin kspev just lastele, et loomad, sh inimesed, omavad instinkti aidata vraid httasattunud jrglasi, aga lugedes Mikk Prnitsa lugu meenus mullegi, et inimeste osas panin vist suures osas mda.

 Prnits selgitab enamiku passiivsust patriarhaadiga, ma ei oska seda ei kinnitada ega mber lkata, sest mulle on jnud mulje, et minu lhikonnas ei ole htegi inimest, kes ebaigluse vastu vlja ei astuks. Mitte htki meest ega naist. Kik normaalsed inimesed teeksid ju sellises olukorras suu lahti? Ma saan aru, kui bussi kargaks keegi relvaga vehkiv ja ruskav ambaal, siis ehk jah poleks arukas kangelast mngida, aga ks suvaline jorss, kes terroriseerib alaealisi tdrukuid? Jajah, ka temal vib olla relv, aga kui tenoline see on? Miks sa kardad ja mtled vaid sellele, et "peaasi, et ta mind ei tlita"?  tlen midagi, tleb mulle vastu? Hmm, ma oleks meelitatud, kui selline ahv minu peale pahandaks, sest enamasti nad testi vastuhakku ei eelda, nad imestavad ja lhevad endast vlja kui keegi vastu haukuda julgeb.

 kki on inimesed lihtsalt vga mugavad? Mletan, kui ema tuli bussilt vihasena, keegi neiu oli palavuses ra minestanud ja rahvas vajus kahte lehte laiali - keegi ei tahtnud olla see, kes oma ksi peab kulutama, las kukub parem bussiprandale vigaseks end. Ema siis aitas ja turgutas, imestas, et lejnutel oli suva. Ma libisesin ka kunagi j peal, vastu tuli keegi noormees, mul oli esimene reaktsioon temast kinni haarata, aga pikas krvale sunnik, ei vaadanud tagasigi, kui maha prantsatasin, abistamisest rkimata. Milleks mulle kellegi vra probleemid, saagu ise endaga hakkama! Ma ei saa nii, minu jaoks on suurem kannatus see, kui pean prast elama mttega, et ma ei reageerinud, kui see, et kki pean paar minutit teisele kulutama vi saan mne ahistaja kest ise simata. Seega, mul on esimene reaktsioon reageerida, see ei ole ldse "oi kui julge sa oled!", sest ma ei pea end selleks kokku vtma. Ma saan aru, et grupis ilmselt toimib see "kki keegi teine teeb?" mtlemine, aga mul on isegi sel juhul, kui keegi teine teeb, enda ees piinlik, et miks mitte mina esimesena.

 Patriarhaat? Kas testi suurema osa jaoks on sissejuurdunud traditsioon "naine olgu vait" tugevam kui normaalne inimlikkus? Kunagi rkis ks ppejud meile oma reisist mingisse Aasia riiki ja sellest, kuidas ta ngi tnaval meest, kes peksis tooliga oma naist ning mitte keegi ei sekkunud, kuna kohaliku kombe kohaselt on sellises olukorras peks ohvrile valutum kui sekkumine  - teeme no, et seda pole olnud, siis ta vhemalt silitab oma vrikuse. Noh, vib-olla lakse surnuks ka, aga kombed ikka kigepealt. Ega see ppejud siis vist ka ei sekkunud. Mul on seda raske uskuda. Mu meelest ei peaks ebainimlikke kultuuritraditsioone toetama.

 Ehk on sama nende bussis rkivate ahistajatega - ah, see meie kla Lembit, ta on kogu aeg selline olnud, mis sa ikka ra teed, ega ta priselt ohtlik ei ole! Kannatame viisakalt ra. Jks justkui meile vrikus alles, vanasnagi tleb, et s**** ei tasu puutuda. Aga mu meelest kui s**** ei puudu, siis ta kukub vohama, kuskil on sallimise piir, ei pea sallima seda, mis kskord sust endast le sidab, kui on piisavalt judu kogunud. Siis on veidi hilja avastada, et oleks pidanud sellele mlakale ikka alguses pitsed phe panema.

 Ilmselt on minu "ebamistliku" sekkumisvalmiduse taga siiski nnelik ja turvaline minevikukogemus - asjad lhevad paremaks, kui ma sekkun, keegi ei tule mulle kallale, ma jn terveks ja silitan oma vrikuse.

 Jaanipeval klastasime ht ritust, kus igasugu justruktuurid ennast ja oma vahendeid tutvustasid. Seal oli mingi test, et mida teha, kui oled ksi pimedal tnaval ja sulle tundub, et sind jlitatakse. Vastusevariantideks a) pan kahtlase tbiga rkida ja vlja selgitada, mis vrk on b) helistan politseisse c) vajadusel karjun ja pan prduda abi saamiseks teiste inimeste poole. Ksisin, et mis see parim variant oleks, vastati, et c. Hmm, mina ei oleks nii kindel. Lihtne on halba mitte kuulda, mitte nha, ennast mingisse vrasse jamasse segada. 


 rkis  Marca     at  15:11    31 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



reede, juuni 28, 2019



    
Andrus Kasemaa. Vanapoiss 





Kas vib olla vimalik, et olles pealtnha heteronormatiivset elu elav naisterahvas, peitub minu sees siiski ka ks homoseksuaalne vanapoiss? Ei ole siin ilmas midagi vimatut!

 Ma olen siin ennegi elnud, kuidas mu hingeloom on see nukaaegsest multikast prit nahkhiir, kes vedeleb ksi koopas ja kratab, et ei tema ole lind ega loom, sest lihtsalt ei viitsi mingeid lillekesi kokku tassida ja jd sulatada. Kige kuradile oma peoga, ei tahtnudki sinna!

 Ja mu lemmikbndi nimi Hole ei thenda sugugi mingit ihuavaust nagu irvitajad arvavad, vaid hoopis "thjust meie kigi hinges", seda phjatut musta auku, kuhu keegi vaadata ei julge. Kasemaa raamatu kohta tleb Vilja Kiisler Sirbis, et "igaks saab ra tunda oma sisemise vinguviiuli ja rgu tuldagu tlema, et leidub mni, kelles seda pole."

 Ma tegelikult kahtlustan siiski, et pris kigil sellist nukrat tegelast hinges ei ela, aga enda kohta julgen kll tunnistada, et mnikord saab teda ikka mnuga kuulatud. No priselt ei ole ju see maailm normaalne? Inimesed on suures osas lollid ja koledad, planeet on pekki keeratud, riigist rkimata, kik on halvasti ja FB-sse tahaks kirjutada, et kige te kik ka ... . Aga sa ei tee seda, sest noh, teisest kljest vaadates... Selle prast mulle "Vanapoiss" vga meeldiski, et ta oli reaalne, ta sattus vabalt endaga konflikti, rkis oma snadele vastu ja sattus jutuga ummikusse - nagu meist igaks. Phimttekindlad oleme vaid rikese hetke  - siis kui on vaja kellegagi vaielda. Et muidugi, tahaks ht korralikku konflikti, mis saasta maa pealt phiks, aga siis tuleb meelde, et vgivald tegelikult ei meeldi vi roniks kuhugi metsa elama, mis sest, et maat konti murrab. Juhtub igahega, aga tunnistada ei tahaks. Vanapoisil on vhemalt ausust seda tunnistada. Temast ei sltu miski ja oma maine prast ta muretsema ei pea. (See on kohutav patt ja kigi hdade algus, nagu tles mulle kunagi pshhiaater ja no selle raamatu valguses on tepoolest nha, kuhu selline hiskonnaga mitte hte jalga kimine vlja viib!)

 Eriti sdamelhedased olid see kleidiga sjavkke minek ja enda vabalt tappa laskmine  - imeline, ma aplodeerin!, ja kahekesi soosaarele pgenemine - kes meist, no ausalt, ei oleks seda plaaninud?! Ma loodan, et minu mbruses selliseid ei leidugi! Muuseas, mingite klajuttude phjal olevat L.-i suguvsa just loos mainit Nava talust prit, ilmselt soovunelm kah. Kas priselt on olemas inimesed, kes selle maailma korraldust ja igapevaseid vikseid rme sdamest naudivad?! Kole meldagi.

 Vanapoisi kest saavad koosa ktte kik - ta on gei, kes vihkab geisid, naisi, sotse, rahvuslasi, liberaale, sjavge, Eesti presidenti. Ja selle kige juures jb ta tiesti smpaatseks tegelaseks, priselt. Ma arvan, et kui sulle on sdamelhedased teised elus pettunud vanamehed nagu niteks Houellebecq ja Bukowski, siis meeldib sulle ka "Vanapoiss". Ainus asi, mida pidevalt lugedes meelde tuletada, on see, et tegelikult on see ks igati noor vanapoiss. Mul oli sellega omajagu pusimist.

 P.S. Tegelikult see ei ole mingi ihhihii-ahhahhaa lbus raamat, loo taustal kooruvad vlja ka phjused, miks vanapoiss on just selline nagu ta on. 


 rkis  Marca     at  22:19    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, juuni 19, 2019



   
See peen vestluskunst 



Hiljuti kirjutas Madli introvertsusest ja Manjana vrastega lobisemisest ning kuigi ma pigem tunnen end sarnaselt viimasega, siis pris ekstraverdiks ei tahaks end ikka ka kuulutada. Ma olen vga nus sellega, mida samuti Manjana elnud on, et kui ise end mingi sildiga esitled, siis teised sind sellena ka nevad.

 Mulle tundub, et ksiolemisaega vajavad kik inimesed ning suhtlemismugavus mingis seltskonnas sltub suuresti just sellest seltskonnast, mitte inimese loomuomasest intro/ekstravertsusest.

 Hiljuti oli just kaks vga erinevat kogemust. Saime ndalavahetusel mne blogija ja he lugejaga kokku ning oli vga tore. Teisalt ma ju enam-vhem teadsin, millise mttemaailmaga inimestega viks tegu olla, va lugeja puhul siis, aga ka temast vis eeldada, et ta teistega haakub.
 Eile aga oli kokkusaamine teiste lastevanematega, kellega mind seob ainult ks asi ehk siis see, et meil on kigil laps(ed). Istusin htu otsa vaikides ja kuulates, ainus kord, mil oleksin tahtnud vahele iitsatada oli siis, kui keegi li hates ksi kokku "aga selline see lapsevanema elu kord on!" ja mul oli kange kihk elda, et mul vist kll kunagi lapsi pole olnud, sest teie jutus ei tule midagi tuttavat ette.

 See on vist kuidagi nii, et blogijad tegelevad eneseesitlusega blogides, tavaline inimene peab sellega tervet seltskonda ttama. Blogi saad kinni panna, ei pea lugema, aga seltskonnas teiste juttu kuuled ikka.

 Teine asi  - osa inimesi kipub jutlustama, ilma igasuguse seltskonnapoolse hutamiseta. Kas teie ikka teate, kui ohtlik on see vi teine asi? Kas te ikka teate, kui kasulik on teha nii ja tarbida naa? Kuidas te ometi targaks saate, kui mina ei rgi!? Ma olen aru saanud, et enamik inimesi ei salli igasugu veganeid ja koinimesi just selle kombe prast - nad jutlustavad oma elustiili ilma ksimata, kas teine pool sellest ka huvitatud on. Muuseas, leidub ka teistsuguseid eksemplare, kes suudavad kenasti elda niteks "jah, ma olen vegan", kuid ei lisa sinna juurde "aga kas te ldse teadsite kui kasulik/kahjulik on veganlus/lihasmine?". Kui sa ise huvi tunned, siis rgivad. Mu meelest on see hoopis mjusam lhenemine kui misjoniga sisse sitmine, mis valdavalt kaitsereaktsiooni tekitab. Inimesed on ldiselt uuest ja teistsugusest huvitatud ja kui sa sd steviat ja jood mandlipiima, siis tenoliselt tekib ka neil huvi, et mis see on ja miks.

 Samas, kki ma siiski tajun jutlusena ainult selliseid snavtte, millega ma nus ei ole ja mis minuga ei haaku? Vabalt vib olla. Oleks keegi kki oma muusikalistest eelistustest pajatanud, ma oleks kaasa linud? Ma ei tea, sltub snavtu stiilist ka, kas see on mttevahetusele kutsuv vi otseselt "mina rgin teile, kuidas asjad olema peaks". Aga see on juba kvasti tunnetuse ksimus vist - on mulle eldud, et mina just nii teen ja olen ise teiste puhul tundnud ja teised on seda salanud. Mingi sisemine tunne liigitab osa rkijaid ebameeldivaks ja vaenulikuks? Kindlasti, on ju inimesi, kes paljudele "hirmuratavad" tunduvad ja on neid, kes ainult osadele selliselt mjuvad. Mind see sisetunne ldiselt ei peta ka, hvardava inimesega tuleb varem vi hiljem mingi konflikt. Mis vib ju jlle olla tingitud just sellest, et ma olen ise ette turris selle inimesega kohtudes.

 Inimsuhtlus on le mistuse keeruline ja peab tnama nne, kui oled leidnud vhemalt mned inimesed, kellega sa (kuidagiviisi) kokku sobid. Ma mtlen sellele alati tnutundega peale sraseid pingelisi htuid nagu see eilne lastevanematega kohtumine. (Melda vaid, kui minu mees seltskonnas srast piinlikku iba ajaks!)

 Ritsikule keegi nustaja tles ju ka, kuidas blogispruskond on tegelikult ainulaadne positiivne fenomen - inimesed, kes enam-vhem nevad maailma sinuga sarnaselt ja kellega sa saad asju arutada asukohast sltumata. Ma ei olnud ka ise sellele nnda vaadanud, aga tepoolest, on palju positiivset, mida blogimine mulle andnud on ning ilmselt selle tttu otsustasin inimestega ka priselt kokku saada. Loomulikult, see mte ikka oli, et tegelikkus kki vga erineb kirjapandust, aga ei olnud sugugi nii. 


 rkis  Marca     at  10:02    24 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






neljapev, juuni 13, 2019



    
Ilukirjanduse lugemisest 



Mini suvelugemise juhendis on kirjas: "Palun lbi lugeda 3 raamatut (maht umbes 300-400 lk)."

 Mini, kes alustas just Harry Potteri kigi osade lugemisega, nendib selle peale nukralt - "Nojah, kahjuks need esimesed siis arvesse ei lhe, alles viiendas osas on le kolmesaja leheklje!" Huvitav, paljud veel palehigis le 300-lehekljelisi telliseid otsivad? Peale Harry Potteri nagu palju ei meenugi? :)



 Elena Ferrante "Lugu uuest perekonnanimest" ehk siis Napoli tetraloogia teine raamat on imeline. Ma ei oskagi elda, mida see meenutab  - terava skalpelliga lahkamist kki? Tegelikult tiesti tavaline lugu, terve hunniku tegelastega, kes vivad omavahel sassi minna, aga raamat on kenasti tegelaste loendi ja nende suhete ning varasemates osades (see on kll alles teine) toimunuga varustet, aga mingil hmmastaval moel suudab Ferrante lihtsalt looga, ilma igasugust omapoolset moraalitsemist, seletamist, targutamist, appi vtmata, vlja tuua olulisi seoseid, ldistusi, seadusprasusi. Raamat, mis vga lihtsalt viisil maailma toimimist selgitab. Kik tegelased on oma ekstravagantsusteski inimlikud, kik on usutavad, kik on phjendatud. Tundub, et autor on suutnud loo mngleva kergusega kirja panna, mingit konstrueeritust kuskilt ei paista. Goodreadsis on sellel sna muljetavaldav keskmine hinne ka, 79500st lugejast le poole on andnud maksimumi. Muuseas, esimesena lugesin ma kunagi samalt autorilt "ksilduse pevi" ja panin sellele minimaalse hinde. Lisaks on tegemist pseudonmi kasutava autoriga, loomulikult on spekuleeritud, et kirjutajaks on hoopiski mees.

 Minu poolt mugandatud (eemaldasin otsesed vihjed konkreetsele situatsioonile, milles lause eldud) tsitaat, mis mul lausa silma mrjaks vttis, pole ammu nii head ja veel kulumata mtet lugenud: 
 "Maailmas ei olegi midagi vita, elu on tulvil mitmesuguseid tobedaid juhtumusi, aeg lihtsalt libiseb mttetult minema, aga on tore teineteist aeg-ajalt nha, kuulmaks he aju hullu hlt kajamas vastu teise aju hullus hles." (lk 393) See on sprusest siis. 

 Rkisime enne Kauriga veidi kirjandusest ja sellest, kuidas enamik inimesi loeb tnapeval juhtimispikuid, inspireerivaid elulugusid, "kuidas saada rikkaks ja nnelikuks"-raamatuid, aga mitte ilukirjandust. Ma mtlesin, et peamine phjus, miks mind selline lugemisvara ldse ei tmba, on pessimism. Kui ma algklassides mingi kiituskirja sain, kaasnes sellega ka raamat "Lehepoisist miljonriks" vi midagi sarnast, see oli vist viimane kord, kus mulle esimene miljon vaid kttevtmise asi tundus. Hiljem on elu nidanud, et sirgjoonelist liikumist ei ole, on eeldused, valikud, juhused, takistused, loobumised. Eneseabi tundub naiivne lootus. Juhtimispikud? Sa ei saa elada raamatu jrgi, sul tuleb see kas loomulikult vi sa kannatad. Edu on kangesti kitsalt mratletud ja pigem vliste faktoritega. Kas testi on kik inimesed nii sarnased, htede ja samade soovidega? Elu ja ilukirjandus nitavad midagi muud, maailma selles laiemas spektris, samal ajal kui eneseabi keskendub vaid hele kindlale valdkonnale. Niisama aimeraamatud on toredad, aga kohe, kui hakatakse lugema selleks, et raamatust mingit konkreetset kasu saada, hakkab asi mulle vastu. Ma usun, et inimene ei saa elu enda heaks ra kasutada, elu keerab sulle alati, sa saad vaid elu vastu huvi tunda ilma kasusaamise lootuseta. 

 Teiseks, ma ei ole praktiline inimene. ldse. Ma leian paralleeli ilukirjandus vs inspireeriv eneseabi niteks haridusest, kui ksitakse, mida praktilist mingil erialal petatakse ja leitakse, et olulised on praktilised oskused, mitte niisama mula. k. Minu jaoks seostuvad praktilised oskused kohe tga, sellisega, mida tehakse millegi saamiseks, kellegi heaks. Midagi ebapraktilist seostub aga vimalusega maailma avardada, uusi asju avastada, mnusalt mtteid mlgutada. Praktiline kapseldab su olemasolevasse maailma, kohandab su sellega. Aga see on ks sna hirmus asi mu meelest. Ainus vabadus on su peas, aga kui sa oma pead sunnid tegelema ainult praktiliste, kasulike, garanteeritult edutoovate asjadega,  muutub ka see vangikongiks, sa ei oskagi enam muud nha. Aju hendusteed lhevad kinni, kui neid ei kasutata. Aga teate kll neid vandenuteooriaid - Neile on kasulik, kui meie enam oma peaga melda ei oska, vaid Nende kujundatud maailmaga lepime! 


 rkis  Marca     at  08:51    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, isiklik, kool, koomika, raamat, t  

 



kolmapev, juuni 12, 2019



    
Riot Grrrl - kes nad olid ja miks neid enam ei ole? 



Vahel harva ksitletakse meedias ka neid teemasid, mis on olulised kogu maailma toimimise heaks mind huvitavad. Niteks eile oli Aimar Ventsel riot grrrl-ist kirjutanud. Mu mletamist mda oli viimane kord, kui sellest muusikastiilist phjalikumalt juttu oli, aastal 2011 Punkpolitseis (tnu oma blogile tean nii tpselt)...

 Ventsel tleb: "Netis otsides leidsin ma ka seda, et diskussioon teemal, kes ja kuidas on Riot Grrrl, on vga segane. (Siin lauses on midagi puudu, aga jtsin kirjaviisi muutmata) On bnde, kes minu mletamist mda olid vga Riot Grrrli liikumise ikoonid, keda aga mnes artiklis selleks ldse ei peeta." Seda tahtsingi kommenteerida. Nimelt sattusin ka mina riot grrrlini lbi Holei ja L7, kellest esimene on end liikumisest kindlalt distantseerinud ja teist peetakse grungebndiks. Ka Babes In Toyland, kellelt Ventsel oma pisiku sai, ei ole kirjade jrgi riot grrrl, vaid punk/noise rock.

 Holeiga on muidugi olukord eriti komplitseeritud, andis ju Courtney Bikini Killi (mida peetakse riot grrrl-i esibndiks) esinaisele Kathleen Hannale suisa vastu lugu. Sellest sndmusest on mitmeid erinevaid versioone liikvel igatahes, selge on aga see, et need kaks ksteist ei sallinud ega salli siiani. Nagu ma aru saan, peab Courtney riot grrrle pigem diletantide kambaks, kes kll karjuvad kvasti, aga kellel iget sisu ei ole. Eks ta ole, Bikini Killi on tepoolest keeruline kuulata (see Ventsli artikli juures ra toodud lugu "Rebel Girl" on ks enim muusikat meenutavaid) ja pris mitut teist kiljuvate naiste punti ka. Ilmselt leidis Courtney, et kui tahta olla mrgatud meestekeskses rockimaailmas  tuleb siiski olla ka muusikaliselt tsiseltvetav, mitte lihtsalt kisada, et "tdrukud lava ette". Oma loos "Mono" ksib ta lausa, et "99 girls in the pit - Did it have to come to this?" 

Teine teema on sellega, et Courtney on paranduskooli taustaga streetwise , Kathleen aga noor haritud naine, kes olla enne seda virutamise intsidenti Courtneyle karjunud, et ma esitan sulle vljakutse osaleda feminismiteemalises debatis kskik millises Ameerika likoolis! Courtney on sellele teemale reageerinud lausega: "Look, you've got these highly intelligent imperious girls, but who told them it was their undeniable American right not to be offended? Being offended is part of being in the real world. I'm offended every time I see George Bush on TV!" Ehk siis tema lhenemine on pigem nidata koht ktte ilma igasuguse kolmanda laine feminismita, ilma mingite teooriateta, mis tunduvad pigem elitaarsed ja he kitsa grupi huve esindavatena - riot grrrl kui krgharidusega valgete neiude akadeemiliselt motiveeritud protest.* 

 
 Miks riot grrl nii kiiresti vlja suri? Ma nen siin just muusikalist phjust - enamik neid bnde ei arenenud mitte mingis suunas. Kaua seda lo-fi kisa aga kuulata ei kannata. Hole'il oli nende enda snul kuulamatu vaid esimene plaat (ma vaidleks siin vastu, aga vhemalt ks mu karastunud krvaga peamiselt punki kuulav tuttav vitis sama), kolmandaga aga juti juba tiesti kvaliteetse raadiorokini vlja:




Jah, muidugi vib elda, et just nemad msid ennast maha, lksid kommertsiks ktte, aga ometi mjutasid nad lbi selle minu hinnangul muusikat rohkem kui riot grrlid, kellel oli kll snum, aga vljapoole oma skenet (ja likoole) see vga ei kajanud. 

Lisaks tahtsin kommenteerida seda kinderwhore vrki.  "Kui keegi mletab, siis 1990ndate alguses oli moes n- kinderwhorei riietus. Alaealise prostituudi stiili ikooniks oli Courtney Love  Kurt Cobaini naine ja Holei laulja. See oli segu 60ndate beibemoest mingi ebamrase koduperenaise riietusega." Tegelikult kis udne sda endiste sbrannade, Courtney ja Babes In Toylandi Kat Bjellandi vahel, et kes selle stiili esmaleiutajaks siis on. Taaskord, Courtneyt mletatakse rohkem, sest tema sai kuulsamaks. Kat sellega vga rahule ei jnud, selle mrgiks on ka Ventseli artikli juures olnud "Bruise Violet"-i video, kus Kati jlitab keegi temaga sarnane ning ka laulu snad on Courtneyle "phendatud".

 Kui L7 juurde tulla, siis neilt tuli sel aastal uus plaat, le kahekmne aasta muideks. Tehke jrele vi makske kinni, plaat on ge! Erinevalt enamikest end riot grrrl-ks nimetavatest bndidest on nende fookus olnud alati rohkem muusikal. See aga omakorda ei pea thendama, et nende lugude snum ei viks olla motiveeriv, julgustav, omanoline. Nad olid (ja on) just sellised iseteadliku suhtumisega hiskondlikke norme lammutavad gedad naised, kes aga ei kandnud endal silti "riot grrrl".

 


Mu meelest igasugused sildid siiski kammitsevad ja sisaldavad endas lisaks sobivatele assotsiatsioonidele alati ka ebasobivaid. Mitte keegi ei vasta definitsioonile ideaalselt. Mulle niteks ei istu kuidagi see soospetsiifiliste festivalide idee. Mulle ei meeldi segregatsioon ja punkt. Ttarlastegmnaasiumidest Saudi- Araabia sugusid lahutava ssteemini - ma ei tea htki phjust, miks see peaks ttama ja asja paremaks tegema. gedaid naisi on muusikamaailmas siiski mitmeid ja nad esindavad tiesti erinevaid stiile, pole phjust neid mingi hisnimetaja alla koondada. Teisalt, riot grrrl tegi siiski suure teene tutvustades tdrukutele vimalust osaleda kredama muusika loomisel ja fnnamisel, ilma nendeta oleks rockiskene ehk veelgi meestekesksem. 
Meile Eestisse see teema muidugi ldse ei judnud. 

P.S. Leidsin riot grrrl bndide kohta veel sellise lause: As media attention increasingly focused on Grunge and Alternative Rock in the early nineties, the term "Riot Grrrl" was often applied to less political female or female-fronted alternative rock acts such as Babes in Toyland, The Breeders, The Gits, 7 Year Bitch, Hole, Lunachicks, Dickless, L7, PJ Harvey, Liz Phair, Veruca Salt, and even No Doubt . Ehk siis, riot grrrl oli eesktt poliitiline, mitte muusikaline termin. Kahjuks olid kik selles eelnevas lauses nimetet bndid oma muusika kvaliteedilt telistest, padufeministlikest riot grrrl bndidest etemad. Ma arvan, et sinna ongi koer maetud.  

 *Teemavliselt, hetkel loen Elena Ferrante Napoli tetraloogia teist raamatut "Lugu uuest perekonnanimest". Mainin igaks juhuks, et tegemist on teliselt eepilise looga, mis mujal maailmas palju kajastust saanud, meil aga rgivad raamatutest peamiselt vaid blogijad, kelle hlt pole vga kuulda. Teliselt nukker lugu sel teemal Krista Kaeralt. Igatahes on selle loo suureks teemaks just "kuidas muudab haridus naisterahva positsiooni patriarhaarses hiskonnas" - ei, ldse mitte kuiv lugemine. Peategelasteks on seal kaks tlisklassi neiut, kes on keskmisest edasipdlikumad ja nutikamad, kuid kellest ks juab elus edasi tnu nnele juda ametlikku akadeemilisse ringkonda, teine aga vitleb oma vitlused vljaspool seda. Mu meelest nende olukord natuke illustreerib seda riot grrrl-i mber toimunut - "kes sees, kes vljas" olukorda.  


 rkis  Marca     at  09:28    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: Courtney Love, feminism, muusika, raamat, style, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, juuni 10, 2019



    
Mind sdi 



Ma tahaksin praegu Kalevipoeg olla. Ses mttes, et jalutu. Rgitakse, et maal olla rahvast vhe, mul on oma teooria selle kohta - maainimesed on lihtsalt ra sdud. Igasuguste sskede, kihulaste ja muude jledate mustade mutukate poolt.

 Kisime ndalavahetusel Barbar Feastil ja ma esimesel htul tiesti naiivselt seletasin, kuidas need vikesed lendlevad pisilased ldse ei hammusta, vaid niisama lendavad jalgade mber. Noh, htu jtkudes ilmnes, et ma olen loomulikul teel saavutanud enam-vhem selle tulemuse, mille ma kunagi oma tattoo-ideena vlja kisin, nimelt verepritsmed reitel, ilmselgelt need kihulased ikkagi toitusid minust ja edukalt. Kige hullema lgi all olid labajalad ning katsuge te sel magada nii, et need kuhugi vastu ei puutuks vi pevasel ajal kingadega kndida!

 Kui me kunagi ammu need festivalipassid ostsime, mtlesin kohe, et bima ma ei j - juuni algus ju, raudselt klmad! Seekord oli muidugi hoopis teistpidi, et hust tuli puudu. Meie saabudes oli telkla nii tis ka, et sinna vaevu mahtus. Kuuldused rocki surmast olid ilmselgelt ennatlikud, kuigi telklarahva puhul tekib sageli ksimus, kas nad ikka ldse on muusika prast kohale tulnud. Festival toimus ise esimest aastat, aga tundus, et potentsiaali on, nii head korraldust polegi varem ninud st wc-d koristati, ktepesuvett ja isegi kuivatuspaberit jtkus, prgikaste thjendati - peaaegu ime! ritus toimus Wildcards MC motoklubi valdustes ja kuigi motoklubid on sellised veidi kummalised kohad (no niteks meldi meil siin kambas kunagi vlja ks tlemata tabav motoklubi hdlause "Vaid hirm meid hoiab koos!" - inspireerituna Kosmikutest siis), midagi ette heita ei olnud.

 Muuhulgas sai end ttoveerida ja ma ngin esmakordselt elus tpselt sellist kavandit, mida mul vaja oleks. Ah et mida? No tiibadega konna muidugi! Kes ei tahaks endale tiibadega konna, eks?! Kummalisel kombel ji see festivali lpuni vakantseks, eelistati mingeid pealuid ja muud klassikalist kraami. Aga konn! Tiibadega! Konn on mu lemmikloom ja tiibadega konn vihjaks justkui Phja Konnale, mis teadagi viib Kivirhkini. Ma ei teinud seda, sest sularaha polnud kaasas ja jrgmisel peval ma ka ei vtnud seda kaasa, ldse mitte selle tttu, et kki festival ei ole see koht, kus ttokat teha ja ldse ka mitte selle prast, et L.-le need ei meeldi. Ei, ma kardan oma ema. Mul on raudselt selle koha pealt mingi trauma. No ma rgin ju siiani "emme" ja "issi" ka, mis ilmselgelt on pea 40-se puhul kummaline. Ja ttokas mitte nhtaval kohal pole ldse teema. Ma tahan oma konna iga pev imetleda. Nii kurb iseenesest. Ainus lohutav asi on see, et vhemalt jn ma ka valust ilma.

 Tore oli see, et ma sain festivalilt kaks Metro Luminali plaati. Nende vanemat muusikat ei saa ju mitte kusagilt, mul on mingid poolikud salvestised ainult, kellegi kassetilt kopeeritud ja raadiost lindistatud. Nd sain "Coca Cola" ja "Ainult..." plaatidena, mis 2003-2004 uuesti vlja anti (ega need olid algselt vaid kassetid ju). Huvitav avastus oli see, et tl meil uued arvutid ei osanud nende plaatidega mitte midagi teha, nitasid, et thi plaat ega hakanud rippima. nneks mul on kodus vana lpakas, sellega sain hakkama. Uskumatu, et varsti polegi enam vimalik vanu plaate arvutisse saada.

 ks tore pilt ka siia illustratsiooniks, ei vihma kll ei sadanud, voolikust kasteti inimesi - paistab, et erinevalt enamikust ma seda eriti ei nautinud. Foto autor Lochlainn Warren:


Phapeval oli Tommyl snna, sai teine neljaseks. llatuskingina lendas lbi ssevrgu varblane, kes ji siis akna ja vrgu vahele lksu. Kass kepsles hullununa akna taga, vaene linnuke tegi end teisel pool klaasi hirmust tis. Hea, et kodus olime, sai linnuke ra pstetud, vast ei surnud oki ktte. Mismoodi ta lbi putukavrgu lendas, ei tea.

 Ehk siis postitus vastavalt eelmise kommentaariumis Epu poolt tabavalt ra toodud "langeva puu teooriale" - rgi sellest ja tee pilti, sest muidu seda ei juhtunud. 




 rkis  Marca     at  22:25    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, muusika  

 



reede, juuni 07, 2019



   
Laps kui aksessuaar 



Juhtusin siin just ht kummalist kommentaari lugema ja ehmatasin ra, et ma pole mitte kunagi selle peale tulnud, et inimestel viks seesugune seisukoht olla. Et siis laste pilte jagatakse selleks, et teised neksid, KUI kena lapsuke mul ikka on.

 Mu meelest on nii, et iga vanema jaoks on just tema laps armas ja teised on, noh, lihtsalt lapsed ning kui nende pilte palju saab, siis juba ttud lapsed. Kas keegi on kunagi vaadanud mnd vrast titepilti mttega: "Oh, milline ilus laps, palju kaunim kui minu oma!" Ma loodan, et mitte. Mina eeldan, et mitte kedagi ei huvita mingi vras titt. Ok, kui ta just sndis, siis infoks vib jagada - ne, sain tite! Aga iga pev, igas asendis, ttu, keda huvitab. Enda jaoks muidugi tehakse pilte, aga eeldada, et ka vraid huvitab?! Vib-olla siis, kui su laps midagi erilist korda saadab, aga niisama "kputame ja kime potil!" (elust enesest) - oehh. Huvitav on see, et loomadega justkui seda teemat ei ole - vrad loomad on sama toredad vaadata kui enda omad. Kassi-koera-jnesepilte palun lahkesti jagada. mblikupildid vite endale hoida, aith.

 Ei kujuta ju ette, et keegi jagaks pilte oma elukaaslasest-abikaasast mttega "vaadake kui nunnu ta mul on, raudselt etem kui sinu oma!" kki tehakse seda ka, ma pole lihtsalt pihta saanud? kki inimesed tepoolest vrdlevad nii, sest kui ma hsti meenutan, siis tuleb testi ette mingeid pealtkuuldud vestlusi stiilis "ei tea, miks ta nii koledaga kib?" aga need jid siiski teismeliseikka. Elukaaslase suhtes ollakse justkui leppinud sellega, et ilu on vaataja silmades (kuigi kige kaunim mees on ikkagi Till Lindemann, eks), aga lastega on siis justkui see topeltmoraal, et "kik lapsed on armsad" (kuigi tegelikult kik kll ei ole ja minu oma on ikka raudselt tulevane supermodell). Ja need, kes oma laste pilte ei jaga - neil on ilmselt eriliselt inetud jreltulijad?

 Kardetavasti ma lihtsalt eeldan valesti, et inimesi vraste vljangemine ei huvita, sest hiljuti Ritsiku juures tuli jutuks see teema ja kuna Ritsik mind ei mletanud, siis ma jagasin kommentaariumis linki hele pildipostitusele ning sellest lingist tuli mu blogisse vhemalt 100 klikki. udne. 

 Objektiivselt vttes ei ole sinu lapsed, elukaaslane, kass-koer, kodu, elu jne kaunimad kogu maal, aga hea, kui sulle endale nii paistab. Peakski ideaalis paistma. Aga mind sa ikkagi ei veena ja parem, kui sa ei pakski mind selles veenda. Ok, samm sellest edasi on inimesed, kes pavad teisi veenda, milline nende teiste lastest kigist kaunim on. Kah nhtud.

 Teisalt, mulle tunduvad igavad ka igasugu elublogid. Mind huvitab pigem, mida inimene arvab, mitte see, mida ta vabal ajal kodus teeb, mida sb, mis tal seljas on ja mis vrviga ta seina vrvib. Ok, siin on mingi tasakaal ka - kui inimene on muidu mulle huvitav, siis ma vin lugeda ka tema argielust, aga lihtsalt ainult argielu - ei! Pmst sama teema, millest VVN kirjutas seoses peovestlustega, et on inimesi, kellega vib ka kohvihinnast rkida, aga neid on selgelt vhemus. Niisama jlgida, mida mingi tiesti suvaline inimene seljas kannab - no milleks? Aga sinnapoole see sotsiaalmeedia vist trib.  

 Oma laste ega mehe pilte ma ei jaga, sest see on MINU blogi, mitte mingi pereri. Ma saan aru, et paljudel ongi blogimine mingi perekondlik vrk, et sugulased loevad ja kommenteerivad ning vahel rgivad mees-lapsed ka, aga mul on selgelt ISIKLIK asi. Mees-lapsed on mul lihtsalt nii toredad, et kui ma nad letti lks, kes siis mind enam tahaks?! 


 rkis  Marca     at  13:48    14 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, juuni 06, 2019



    
Tabatud pgenemiskatselt 



Novembris kirjutasin: Ma varem ikka suhtusin veidike khklevalt inimestesse, kelle kodukass kaduma oli linud - ju siis ikka sna lohakad inimesed, aga olen pidanud oma eelarvamusi korrigeerima.

 Korrigeerime nd veidi veel. Naabrite laps koputas uksele, ksis, kas see koridoris kkitav kass kuulub meile. Tuli omaks tunnistada. Keegi polnud kassi puudumist mrganud. Kass ei tahtnud tagasi tulla ka muidugi. Prast tagasitoomist kaapis jlle vlisukse tihendit ja li lrmi.
 Vlja sai kass ilmselt siis, kui L. lks Mikrot uest tuppa laskma ja jttis korteriukse paokile ega kontrollinud peale seda, kas kik, kes enne olid sees, on sees jtkuvalt. Kassil iseenesest oli vist sna kskik, et uks selja taga kinni langes. Mina, rumal, veel nunnutasin, et otsa vaeseke, pidid seal ksi kkitama, pererahvast hljatu, nljas ja paljas, mida su hing kll melda vis!

 Huvitav, et ta jookseb alati trepist les, mitte alla. No nagu need rumalad udusfilmides, kes lpuks end katuselt lksust leiavad. lemisel korrusel on kellelgi viirpapagoid vi kanaarilinnud, ngime kspev, kuidas neile toitu osteti, kki tunneb seda? Samas, linnud ei plvi kassilt pooltki sellist thelepanu, kui tema silmis hunnitud olendid, looduse kroonid, ainukesed olevused, kellega ta pikki vestlusi peab - krbsed. Hetkel on see nneaeg, mil aknad lahti ja mni hinnaline tiivuline ka tuppa pseb kassile thtsaid uudiseid tooma. Kassid olla ju mingi teooria kohaselt ufode spioonid, kes jlgivad inimeste tegevust ning seda siis oma isandatele edastavad. Krbes seinal on samuti spioneerimise smbol. Kokkusattumus?

 Tre pgenik peitis end seljakotti:






 rkis  Marca     at  22:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: kass, koomika  

 



kolmapev, juuni 05, 2019



   
"Mulle ldse ei meeldi vinguvad naised!" 



"Valge inimene kaanib Eviani vett, istub palavaga kontoris, seljas sulab pekk". Kas kik teie, kes te ttate mnusates tnapevastes klaasist kontorihoonetes, kus aknad lahti ei ki, tunnete end selles Kurjami laulus ra? Ma tunnen, aga see on juba nii vana lugu, et ma enam ei mletagi, millal see alguse sai. Ja heksal kuul aastas on kik ju korras ning siis ei tule meelde. 

 Igatahes on meil mingi jant ventilatsiooniga. Iga suvi, aastast aastasse, kivad erinevad targad mehed ja laiutavad ksi. Kigepealt teatati, et viga on juhtimispuldis, mis testi paistis vlja suur kobakas ja klikiaegne, uut ootasime Saksamaalt mingil suvel oma kolm kuud (arvutame, kui pikk ks suvi keskmiselt on). Pult tuli kohale, ilus ja vrvilise ekraaniga, selge see, et nd on asi korras.  

 Jrgmisel suvel selgus, et vist ikka ei ole. Vent viskas errorit ja llitas end vlja. Kisid mehed, vahtisid katusel ja mujal ja leiti, et see on nii vana vent, sellest elulooma ei saagi. Meil on toas oma vike kliimaseade, mis varem puhus osadele ttajatele jist hku kraevahele, aga kuna nd on meil ttajaid vhem, siis sellega sai probleem murtud. Ventilaator keerutab ka sooja hku ringi, abiks seegi. Pealegi ei ole meie aknad pikesepoolsel kljel. Saame hakkama. Teisalt on meie majas ka kolm ilusalongi, kigi aknad seal pikesepoolsel kljel, teate neid ilusalonge - lokivedelikud, juuksevrvid, knelakid - lmmatab. Mned kliendid neil veel kivad, aga ldiselt on olukord hapu. Ilusalongi juhataja muudkui helistas ja pdis majahaldurit vi omanikku survestada ning lppes see sellega, et hel hetkel astus meile sisse noor ja tegus mees, tutvustades end kui uut omanikku - mis teil siin vaja, teeme investeeringud, kik saab hsti olema!

 Kevadel vahetatigi prandakatted, tehti koridoris remont - ilus iseenesest, aga mitte hdavajalik. Nd siis, teadagi mis - kki vaataks seda vendiasja? Kutsuti uued mehed, seekord vist isegi veidi teadjamad, avastasid, et vent ei loobi lhist mitte vanadusest, vaid sellest, et miski katusel on hoopis ra krsanud  - kuidas need eelmised brigaadid seda ei avastanud, mina ei tea. Igatahes tunnistati, et vent veel puhub, aga konditsioneeriga on kll lpp. Mis htlasi thendab seda, et katusel miski ei jahuta ja vendist tulebki hku, mis on sama soe, kui katus ise. Kunagi videti meile, et uus pult tuleb osta, sest programm jb suviti ktmise peale ja uue puldita ei saa seda ra muuta. Tegelikult ei jnud ta mitte ktmise peale, vaid kui kont ei jahutanud, siis ta lihtsalt saatis meile katuselt kuuma hku, mingit ktmist polnud vajagi. Vent vlja llitada on ka paha, sest aknad ju lahti ei ki. Eks siis saame vendist pikese poolt soojaks ketud hku, mida toas pisikese kondiga jahutada pame. Saame hakkama. Aga ilusalongi omad ei saa, nende lokaalsed kondid tilguvad ammu vett lekasutamisest, ttajad hvardavad lahkuda, kliendid minestavad. 

 Ilmselgelt on uus omanik korraliku portsu otsa sattunud, sest kogu kupatuse vlja vahetamine kis le ju juba eelmisele omanikule, aga ta suutis selle vhemalt maha parseldada. Mida siis ette vtta? Mina niteks tunnistaks ausalt, et olukord ongi s*** ja ritaks koos rentnikega sellele mingi lahenduse leida. Mida tegi tema? tles ilusalongi juhatajale, et talle lihtsalt ldse ei meeldi vinguvad naised ja otsigu nad endale muu koht, kui siin ei meeldi. Selgelt strateegia selline, et kll saame uue lolli, rendihind on ju soodne, kui ei meeldi lheb ra, tuleb uus - peaasi, et ise midagi investeerima ei pea. Kapitalism.

 Tervisekaitse? See teeb ettekirjutuse ettevtte juhtidele ehk siis sellele samale "vinguvale naisele". 
Survestage teda kik koos? lejnud on meil need "vinguvad naised" ju kik ning meie mees on rahulik ning harjunud kannatama. Ta on muidugi elnud kui ksitakse, aga ta ei ole see, kes iga pev helistaks ja pinda kiks, ta on "mistlik mees" ja mitte "vinguv naine". Ma mnikord mtlen ka, et tahaks olla mistlik, aga enamasti mitte. Ma tahaks olla see, kes lb rusika lauale ja asjad hakkavad liikuma, aga ma olen see ainult oma peas.  


 rkis  Marca     at  22:23    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, t  

 



teisipev, juuni 04, 2019



   
Rock Is Dead 



Ma tnaste uudiste valguses ei hakka pealkirjale isegi ksimrki taha toppima. Kusjuures me tahtsime sinna minna, aga ei saanud lapsehoidjat. Ilmselt oleksime siis olnud need ainsad kaks tartlast, kes end kohale vedasid. Kahju, et ma artiklit lpuni lugeda ei saa, tahaks vga teada, mida nad ise tekkinud olukorrast arvavad. Varem sai lehetellijana lugeda, mu vanematel kib paberleht, aga nd saab ka tellijana vaid soodsamalt, mitte tasuta.

 Dead Furies on muuseas ausna ks gedamaid Eesti laivbnde, aga ka nende eelmisel plaadiesikal, millest kirjutasin siin, oli hbivrselt vhe rahvast. Nad on vist rohkem end vlisturule suunanud (ja seda ei saa neile ka pahaks panna). Teisalt on vlisturule suunatud ju ka Tommy Cash, aga temal ei ole kodumaalgi publikust puudus. anri populaarsuse erinevus (kuigi tele au andes on Tommyt juba raske mingi anri alla paigutada)? Rockstaaridest kollane ajakirjandus ei rgi, sest ta ei tea, kes rockstaarid olla viksid, parimal juhul letavad uudisknnise Jaagup Kreemi teod. Staarid on youtuberid, influencerid, pilverpparid ja lihtsalt ilusad inimesed. Millega nad kuulsaks said? Vahet pole, nad on kuulsad, sest on kuulsad.

 Teisalt ei saa nagu elda, et rockmuusikal ldse kuulajaid ei oleks, skene siiski eksisteerib, kuigi kokkukuivanumal kujul. Heal juhul kuulavad noored ekstreemsemaid rockmuusika alaliike, selline puhtakujuline rock'n'roll nagu DF teeb, tundub ehk liiga turvaline. Mis omakorda sageli thendab seda, et mingisse subkultuuri ei kuuluta mitte muusika, vaid muu vlise atribuutika tttu (vaata nt llepunkarid). Samuti on subkultuurid omavahel sna eristunud, niteks Tartus kib mingi osa raskema muusika fnne hes klubis, aga teise tstetakse harva jalga, sest maailmavaatelised erinevused (pikk jutt). Noortel pole eriti raha ka ja vljas joomine kimine on kallis.

 Rockiklubis maksab lu 4 eurot ja sisseps oli viimati 10. Genklubis on sisseps samasse ringi, keskendutakse ksitllele, aga Sassi saab siiski kolmekaga ktte. Kroksi klubisse vib tulla oma joogiga, kui see pole klaastaaras. Rockikas ja Kroks asuvad perifeerias, Gen kesklinnas. Genis on enamasti palju rahvast, kuid suur osa neist istubki ka kontsertide ajal ainult all baaris ega kipu saali, teisalt kui saalis on mni hittbnd (Kosmikud, Winny Puhh), siis ei pruugi piletitki saada vi siis pileti saad, aga saalis pole hku hingata (J.M.K.E.). Vaieldamatult on asukoht lioluline. Kroksil on oma klastajaskond-spruskond, ilmselt neid asukoht ei sega, tavaklastaja sinna ei satu. Rockikas pigem sama lugu, ainult meele teeb mruks see, kuidas hinnad ha tusevad ja klubikaardist pole enam mingit tolku (sorry, meil arvuti ei tta tna, jlle), mis tekitab olukorra, kus rahvas ilmub kohale kesksel ja on end kodus tis tmmanud. Ju siis on arvestatud, et odavam pilet ja krakas ei too ikkagi nii palju rahvast kohale, et asi ra tasuks. Samas kui suvise kahepevase festari soodusmgi pilet on 15 eurot ja saab aia taga lut juua, aga sisehooajal maksa 10 he htu eest ja sees juua ka ei saa, siis ilmselt tundlikuma rahakotiga inimene otsustab mitte tulla. Viimati oli Rockikas J.M.K.E.- dki livhe rahvast kaemas, pakun, et Gen-i oleks nad rohkem inimesi kokku toonud.

 Ma pris levaadet ei oma kigest, aga samuti tundub, et Tartus ritatakse Gen-is ja Rockikas pigem kutsuda esinema ldtuntud nimesid, mis peaks rohkem rahvast kokku ajama, teisalt veidi nagu ttab, et uusi asju eriti ei kuule. Uusi asju ei tulegi peale? Kroksis on eksperimentaalsem esinejate valik, samas ma ei tea, palju sellised bndid rahvast kokku toovad. Dead Furies pole Tartus ammu esinenud, aga rahvast ikka ei huvitanud. Kontserdikorraldaja tahab kasumit, seega on nutikam sisse osta Termikas  ja Vennaskond, kui vhetuntumatega katsetada. Aga udne kui igavaks niimoodi lheb. Mis me vingume, mtleks, mis olukord veel viksemates asulates on, kui isegi Tartus rahvast kodunt vlja ei saa. Ja enamik inimesi ei pane niikuinii thelegi, et mingi probleem oleks, sest nad lihtsalt ei kuula (rock)muusikat. 

 Puhastest muusikaritustest kordi popimad on tnapeval igasugu elustiilifestivalid, kus muuhulgas ka muusikat kuuleb. 




 rkis  Marca     at  10:41    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, muusika  

 



esmaspev, juuni 03, 2019



   
"Te olete kik siin idioodid!"* 



ldiselt lheb suuremas osas Facebooki gruppides mingil hetkel andmiseks. Olgu see siis kassikasvatajate grupp, blogijate vi Virginia Woolfi oma. Ma olen niteks olude sunnil (tahaks ikka infoga kursis olla) oma suvilarajooni inimeste grupis - enne sellega liitumist poleks ma aimanudki, millised elad, kitsarinnalised ja vitlushimulised inimesed seal elavad! Kohe khe on nd klavahel liikuda...Loomulikult on neid "hulle" grupis vaid kputis, aga tooni annavad just sellised.

 Virginia Woolfist tulin ka sna ruttu tulema, sest seal oli veel see teema, et tiesti rahumeelsed, kuid kellegi jaoks sobimatud (ei htinud ldise etteantud suunaga) teemaarendused kustutati moderaatorite poolt ra ja inimesi blokiti minu silmis phjuseta. hesnaga, mtete vahetamise grupi asemel tekkis justkui sekt, kus teatud teemade tstatamist absoluutselt ei tolereeritud ning igasugune teisitimtlemine sai trolli sildi kaela. Ma enda arust tunnen trolli ra ja see, kui kellelgi on veidi erinev seisukoht, annab mttearendusele sageli isegi huvitavama suuna. Mis me ikka heskoos kik takka kiidame, ise teades, et need, kes kahtlevad on lihtsalt vait, sest muidu riskivad grupist eemaldamisega.

 Ega see ainult eestlaste teema ei ole, tna just avastasin sarnase asja Hole & Courtney fnnide grupis, kus keegi seab kahtluse alla Courtney inspireerivuse ning osutab pigem sellele, kuidas tema kitumine ikka varem sugugi adekvaatne ei olnud. Tundidepikkused hilinemised, laamendamine ja kokkulepete eiramine pole ka minu meelest mingi kena toon. Tp diskuteerib tiesti viisakalt, rkides, kuidas muusikatstuse reaktsioonil Courtneyle on olnud siiski ka tsised phjused, ta on ise palju sildu pletanud ja teistsuguse kitumise juures oleks ta palju olulisem inspireerija vinud olla. Noh, grupiliikmete reaktsioonid olid pigem sellised, et mis sa, vrdjas, siit grupist ldse otsid, kui sa meie Kuningannat ei austa ega armasta?! Tp siis seletas, et ta vga armastab Courtney muusikat, kogub seda, on kinud kmnetel kontsertidel, aga tundis teda pgusalt ka tema prasematel aegadel ega kiida seda lihtsalt sajaprotsendiliselt heaks. See ei ole eeskuju, see on pigem hoiatav eeskuju! Mille peale tuleb veel hullem sim, et sa kuradi teeskleja, teise najal enda upitaja, kige jlgim limukas, kes ise veel artisti tundes teda seljatagant pussitab. "Misogniline ja stereotpiline trollimine!" tuli ka nd ra, lahe. Mu meelest inimene lihtsalt avaldas veidi teistsugust seisukohta kui sealne "All Hail The Queen!" kombeks on ja ausalt eldes on see titsa adekvaatne thelepanek. Aga ei ole lubatud, ainult mdutundetu kiitmine on. Pool Internetti on tis arvamusi "Courtney tappis Kurti!" ja "Kurt kirjutas kik Holei hitid" ("Teise plaadi omad kirjutas Billy Corgan!".."Eeee...esimene plaat oli lihtsalt sitt/ju selle ka keegi mees kirjutas") - see on mu meelest mttetu trollimine, aga faktidel phinev arvamus, et kki siiski ei teinud ta kike igesti?

"She is a survivor, a mentor, a mother, queen, and goddess." Mis phjusel inimesed selliseks muutuvad ja seesugust piinlikku teksti kirjutavad? Nalja tipuks, kaks jumalanna-kummardajat said teineteisest valesti aru ja ks nd lahkus ise uksi paugutades grupist. Pnev. Ilmselt kustutatakse see teema varsti ra ja rauge Courtney kultus saab edasi minna, ilma et keegi ebamugavaid teemasid tstataks vi millegi sisulise le arutleks. Great success! Pangu siis kohe grupi kirjeldusse, et siin konkreetselt ainult jumaldatakse ning igasugune arutelu on rangelt keelatud. 

 Laiemalt on vist tegemist kaitsereaktsiooniga "mina tahan uskuda ja sina palun ra mu usku kiguta, muidu ma ei tea enam ise ka, mida teha!" Mnes mttes ma omasuguste ringi kapseldumisest saan tiesti aru, enesekaitseks ongi mugavam, ma ka ei taha oma heaolu igasuguse saastaga rikkuda ja imetlen nende vaprust, kes huvi prast, et vaenlast tunda, Objektiivi lugemas kivad. Aga kuskil seal on mingi piir, millest alates saab histe huvide ja sarnase maailmavaatega inimeste grupist sekt, millegiprast juhtub see internetikommuunides kohe eriti kergesti. Ilmselt on heks seda soodustavaks juks moderaatorite piiramatu vim. 

 *Sellist tabavat konstateeringut juhtusin lugema he artikli kommentaariumist, mis llatus-llatus, ei rkinud sugugi pevapoliitilisel vi muidu tundlikul teemal, vaid kigest krvitsaseemnete kasulikkusest - ka sellest vib msu alguse saada! 


 rkis  Marca     at  22:03    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: Courtney Love, feminism, imeline elu, koomika, kulinaaria, muusika  

 



kolmapev, mai 29, 2019



    
Kunst on lahe 





Tundub, et Mini kib kuidagi eriliselt elitaarses koolis, igatahes teatas ta, et tahab suvel Kumusse ja Arvo Prdi keskusesse minna.

 Ndalavahetuseks lubas kehva ilma, otsustasime siis Kumust alustada. Ma ise kisin seal viimati oma 10 aastat tagasi, on kuidagi nii, et pealinn puhkusesihtkohana jb vaeslapse ossa, sinna ei satu kohe kuidagi ja seetttu ma parem ei nimetagi, kus ma ldse kinud ei ole.

 Seekord oli mineku heks phjuseks ka see, et ma tahtsin kindlasti Tommy Cashi ja Rick Owensi hisnitust nha ning nukaaegset moodi. Tegelikult selgus, et enim meeldis mulle hoopiski see vljapanek , kuidagi hoopis eriline vaatenurk arhitektuurile, mida ma varem kusagil kohanud ei ole. Jah, seal oli kogu aeg "lugu" ka juures ning mulle ilmselt sobivadki asjad, kust saab midagi vlja lugeda. Niisama pildi peale kipun ma sageli lgu kehitama.

 Tommylt oli kige gedam mu meelest graffitibatuut, millel oli minu jaoks jllegi enim "lugu" taga. Lapseplv kuskil kivist getos graffiti vahel vs turvaline tnapeva tispuhutud lapseplvemaailm. ldiselt on Tommy teosed pea kik ka netist leitavad. Osa Tommy ja Owensi hisvideost on siin,  see oli ka ks gedamaid asju. Muuseas, esmakordselt ngin galeriis hoiatust, et mingid taiesed lastele ei sobi - no need konkreetsed seksivad hobused vi rase Tommy mu meelest kll kuidagi okeerivad ei olnud. Mu lapsed olid snakuulelikud ega vaadanud. Owens oli gedam kui Tommy, ikka hullult vinge. Selliseid asju viks vabalt seljas kanda, aga nneks hindu juures ei olnud. 

 Mini leidis hoopis, et see on rve. Ma ausalt eldes ei teadnudki seda performancet enne ja arvasin, et Martin Helmele kaela riputet samasisuline plakat oli mingi hekordne aktsioon. Psivljapanek osutuski vga lahedaks, nii uuem kui vanem osa, seal oleks tahtnud ikka palju kauem aega veeta, aga jalad vsisid ra ja pidevalt sagisid ringi mingid ekskursioonigrupid, kellega ka kigiga liituda oleks tahtnud, et juttu kuulata, aga paraku kike ei saa, eriti kui oled koos lastega. Mu lemmikmultikas oli ka eksponeeritud, lingin siiagi:



 Lapsed muuseas pidasid uut kunsti liiga imelikuks ja Tommyt arusaamatuks, Minile meeldisid kige rohkem...nukaaegsed kitlid. Ok, tegelikkuses olid need nukaajast inspireerit hilbud.

 Muuseas leidsin les oma keskkooliaegse kunstimapi. Meile kui "svahumanitaaridele" andis kunsti kohe pris kunstnik, Imbi Kruuv ja tagantjrele meldes oli see ks igati ge ja silmiavav ritus, samas teismeline mina oli niivrd hivatud kige muuga, et kunst kll mu huvisfri ei kuulunud. Kunst nudis ju aega, aega on mul nd, aga mitte siis. Vaadates seda mappi - nii gedaid asju tegime! Siin kollaa tammetru vrvivarjunditest:











 Varalahkunud Keith Flint erinevates tehnikates - mu lemmik, seejrel pildid suvisest kunstilaagrist, millest mul on ainult fotod, sest originaalid olen ra visanud...Titsa llatusega vaatan, sest omaarust ei oska ma ldse joonistada. Jrelikult oleneb ikka vga palju juhendajast. 


 rkis  Marca     at  10:29    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, isiklik, kool, style  

 



reede, mai 24, 2019



   
Perfektne puder* 



Rgitakse, et perfektsionism olla paha, ma olin ldjoontes sellega nus, aga kui vitlus judis minu uele, siis tekkis jrsku uus vaatenurk.

 Minu jaoks oli koolis hinne neli kige vastikum. Miks? Kolm thendas seda, et ilmselgelt ma teemat ei vallanud, aga olin nnekombel rahuldava ktte saanud. Kolme ei saadud iialgi asja eest, mida misteti vi mis huvitas. Nelja seevastu ei saadud kunagi nnekombel, neli oli kaotus, mingi nurjatu mdalask milleski, mida ma tegelikult enam-vhem valdasin. Nii vhe ji puudu! L. vaidles vastu, et mis vahet seal on, kik said ju sellest hoolimata aru, et sa oskad, keda see paar pisemat mdalaskmist huvitas. Mind huvitas, ma ei jnud ise endaga rahule. Ei pea selline perfektsionist olema, arvas tema. Aga mis ldse on perfektsionism?

 Mulle tundub, et see on taaskord prioriteetides kinni. Mina olen kellegi jaoks perfektsionist ainult neis valdkondades, mis teisele olulised ei ole, aga mulle on. Tema vastupidi vib nuda tpsust ja korda seal, kus mulle see phegi ei tule. Kas on inimesi, kes on perfektsionistid kiges? kki on, aga mulle ei tule htegi ette.

 Ma vidan, et ma ei ole perfektsionist, vaid mulle on oluline teha asju korralikult neis valdkondades, mis on mulle thtsad ja meeltmda. Kiges muus vin ma vabalt kega la. Valdkondi, kus ma seda teen, on kaugelt rohkem, kui neid, kus ma pan anda oma parima ega salli vigu ja pahandan endaga, kui neid teen. Lihtsalt, standardid on inimestel erinevad. Ilmselt on mne jaoks loomulik korrapra see, mis minu jaoks ilge pingutusega saavutatud olukord, teise jaoks punnitan mina valedes kohtades. Vib-olla knnib kuskil ka telisi perfektsioniste, kes ajavad ideaali taga tl-koolis-puhkehetkel, aga ma kahtlustan, et tielikke pohhuiste, kes kike le jala teevad, on ikkagi rohkem. 

 Konkreetsemaks minnes, niteks mletan ma lapseplvest, kuidas ema vahtis mingit riidehilpu vastu valgust - "eks ju, siin on ks plekk, ei seda ikka ei saa selga panna, peab veel leotama", mina ei ninud mitte mingit plekki, heal juhul kerge vrvivrelus kusagil, mille ngemiseks pidi asja luubiga uurima. Ma ise olen pigem selline, et "ah, on jah siin plekk, aga phimtteliselt kaugelt pole seda nhagi, kes see lhedalt ikka uurib, kib kah!". Mu emal oleks piinlik minusuguse prast. "Teiste ees piinlik" on ilmselt ka ks perfektsionismi hoobadest, teisalt mulle tundub, et seda kasutatakse liiga kergekeliselt - no niteks mni koogutab pevi peenarde kohal, sest muidu naabrid vaatavad, et kole ja kest lastud aed - ma keeldun uskumast, et asi on ainult selles. Kui aiandus ikka ldse ei istuks, kllap sa seal ei koogutaks ka. Muru maha ja asi vask. See on pigem imetluse kerjamine - kll sina oled ikka tubli, muudkui rgad!

 Mulle vist ei istugi just nimelt need teiste nimel tehtavad pingutused ideaalne olemiseks - riietuda nii, et teistel ei oleks valus vaadata, nha "korrektne" vlja, hoida enda eluruum ja selle mbrus korras, et teistel oleks ilus kaeda. Pigem tegelen ma nende teemadega siis, kui endale hirivaks muutuvad. See n valulvi on muidugi igahel erinev, aga seda ei saa kuidagi "teiste arvamusele" rhudes tsta ka, tulemuseks on minu jaoks pigem see, et ma ei pinguta teiste jaoks, ma lihtsalt hoian neist eemale, et mitte hukkamistu osaliseks saada. No selliseid on teisigi - "ma ei saa kedagi klla kutsuda, sest kodu on sassis". Ma muidugi ei tea, kumb on ettekne, kki kasutatakse korratust sellena, et suhtlemist vltida, vib ka niipidi. Igatahes, ainus, mida teiste arvamusele rhudes saavutatakse, on mu meelest hbi. Hbi on aga paha.

 Teisalt, ma ei mista inimesi, kes annavad vlja trkivigadega raamatuid (ma ei rgi ksikutest vigadest), ei suuda su meilidele konkreetselt vastata, eiravad thtaegu, ei kontrolli fakte jms. Nende jaoks on ilmselt need "ah, keda huvitab, peaasi, et midagi sai tehtud"-asjad. Ei ole vaja neis asjus ideaali taga ajada! Peaasi on korrektne vlja nha. Mulle tundub nii, ilmselt olen lihtsalt el. Ja ldse tundub, et kirjutasin praegu pudrust ja kapsastest, asjadest, mis tegelikult omavahel sellises seoses sugugi pole ja perfektsionism ji kah korrektselt defineerimata. P.S. Vljend "pudru ja kapsad**"  on kah siinkohal vr - puder ja kapsad kivad omavahel kokku kll. 

 * Rkides pudrust, Ktlin Kaldmaa avaldab oma raamatus "nn on otsuse ksimus" perfektse pudru keetmise petuse, see oli vist suisa mitu leheklge pikk. Ma teen nii - natuke helbeid veega kaussi, see mikrokasse, 2 minutit, maitsesta soola ja hapukoorega ning aja endale sisse. Ja mul tesna ei lhe alla need imelised piimaga keedetud ja puuviljadega maitsestatud Instagrami-vrilised sooritused.
 **Grammatiliselt korrektne oleks "puder ja kapsad", aga mu meelest eldakse seda just "pudru ja kapsad". 


 rkis  Marca     at  11:18    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, kulinaaria, raamat, style, t  

 



neljapev, mai 23, 2019



    
Kaval kass ja puterdajast inimene 



Kahe eelneva postituse sntees ehk siis loomade kitumise eriprad vs inimese halb mlu*.

Mini saadab koolist tulles pildi - kassi kauss prandal kildudeks, krbinad laiali. Kuidas see juhtuda sai? Kassi kausi koht on ju prandal, niimoodi kildudeks minna saab see ainult krgelt kukkudes. Ma tidan kaussi enamasti kgileti peal, kust ma selle siis prast titmist prandale asetan. Ju ma siis ei asetanud, jtsingi letile. No aga kuidas Mini seda kooli minnes ei mrganud, ta oleks pidanud vtma letilt (rge muretsege endale koju letti, see on ideaalne koht, kuhu koju tulles kik asjad kest panna ja siis sinna jttagi, nii et see muutub vimalikust kohvilauast suvalise rmpsu hoidmise kohaks) telefoni ja vtmed? Ahaa, Mini lks ju kooli sel peval enne, kui meie tle. Kuidas ma sain kassi kausi lihtsalt leti peale jtta? Kas keegi segas mind tpselt nende kahe tegevuse - kausi titmise ja maha tstmise vahepeal, et ma viimase tegemata jtsin? Muudmoodi ei ole see meldav, kui just..noh jlle see sageneva unustamise/thelepanematuse hiriv teema...

 Miks kass kausi aga maha lkkas? See olla kll kasside tavaline kitumine endale thelepanu tmbamiseks kpaga asju krgetelt kohtadelt alla lkata, netis on sadu videoid, aga ma ei ole oma kassi veel kordagi selliselt tegevuselt tabanud. Ta lkkab asju maha ainult eesmrgiga need ktte saada. Niisiis, kassi kauss oli vales kohas, aga kass tahtis sa. Leti peale mineku oleme tal ra keelanud, samuti nagu sgilauale vi kgi tasapindadele hppamise. De Waal muuseas thendab, et see seostub kassile lihtsalt ebamugavusega, mitte mingisuguse keeluga - ta kib "keelatud" kohtades ainult siis, kui meie ei ne, sest ttu on, kui see suur loom kisab ja ksi plaksutab. Leti peal pole kass harjunud sma, lisaks on seal ka kitsas. Vabalt vis olla, et kass tahtis kausi lihtsalt igesse kohta lkata, aga ei arvestanud sellega, et kauss kukkumisel puruneb ja toidu laiali paiskab. Ma ei tea, kuivrd kass oskab sellega arvestada? Kass aga kausi krvale kukkunud krbinat ldjuhul ei puutu, see ei kvalifitseeru toiduks, sest pole iges kohas. Millegiprast muu toit, mis on prandale kukkunud, aga ei ole spetsiaalne kassitoit, siiski toiduks kvalifitseerub. Kassi reeglid on kindlad, inimene on aga rpakas, tema sk sobib ka prandalt? Mahakukkunud pala on pnev erand?

 Kui ma kassi kaussi leiba vi piparkooki paneks, siis ta ilmselt ei sks, aga lapse looduslootunni katseleib, millele oli vaja hallitust peale kasvatada, sobis sgiks kll, see kougiti kpaga katseanumast vlja ja jrati pooleldi ra, enne kui selgus, et siiski leib kigest. Piparkooki varastati ka kausist. Ndalavahetusel olime pikemalt ra, kassil sai toit enne otsa ja ta otsustas olukorra lahendamise oma kppadesse vtta. Ta teab kll, kus krbinaid hoitakse, aga enamasti ainult hrub end selle korvi vastu, seekord oli aga kraapinud augu toidukotti ja selle kaudu krbinad ktte saanud, oluline on aga see, et niimoodi ei avanud ta mitte oma regulaar(dieet)krbinate pakki, vaid lapse ostetud kassimaiuste paki, ehk siis ikka selle maitsvama. Kui koju tulin, sain oma kmme minutit kassisimu ka muidugi. Simab ta ldiselt ainult mind kui toitjat. ldse suhtleb peamiselt minuga. Ja enamasti taunivas toonis. No niteks, kui ma tal keelan kuhugi ronida vi midagi teha, siis ta vastab sellele spetsiaalse ktsatava tooniga ma eeldan et midagi "ole sina vait, kui mina tahan!"-stiilis. Seoses sellega, lksin mina kspev midagi riidekapi pesuriiulist vtma, meil sellised korvi stiilis riiulid, kui jrsku silmanurgast registreerin ra, et miski hes teises korvis liigutab. Mul on esimene reaktsioon alati kiljuda, lapsed eeldavad sellest, et emme ngi mblikku. Ei olnud mblik, kass vahtis pesu vahelt. Pean nd magamistoa ukse kodunt lahkudes kinni panema, sest pikad mustad karvad aluspesul pole vga kaunid. Huvitav, et varasemad kolm ja pool aastat ei ole ta pesukapi vastu mingisugust huvi les nidanud, nd on aga kohe jaol, kui uks kogemata lahti jb.

 Inimene ldiselt arvab, et kui kass talle surnud hiiri ukse ette toob, siis see on a la kingitus lemusele, tegelikult pidavat see olema pigem kassidele omane komme hoolitseda hdisemate kaaslaste eest - see suur kohmakas loom kll hiirepgiga hakkama ei saa, eks ma viin siis talle kah.

 P.S. Kirjutasin selle postituse eile ja lugesin tna le, leidsin mitu sna, mis olid valed - no ses mttes, et kirjas oli igele snale sarnane sna. Kohutav. Ega ma ju ei kirjuta seda teksti ka kuskil vaikses nurgakeses, enamasti ikka avatud kontoris muu tegevuse krvalt, raadio mngimas. Muuseas, lugesin Veiko Mrka "Elu on sna" ja seal ta phjendab ka meie ajakirjanduse kehva taset suurte avatud kombinaatkontoritega. Ainsad mttega kirjutet artiklid on arvamusartiklid, mille sageli kirjutavad mitte ajakirjanikud, vaid sellised inimesed, kes saavad kuskil omaette sveneda. Meil on ses osas veel hea, et meid on kigest neli ja enamasti ollakse vait. Ja me ideeliselt ei tegele loova tga. 

 *Vist peaks pigem tlema "thelepanuhired"





 rkis  Marca     at  09:07    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, kass, raamat, t  

 



kolmapev, mai 22, 2019



    
Frans de Waal. Kas oleme kllalt nutikad mistmaks, kui nutikad on loomad? 





Kik, kes ei ole sellised nagu meie ega oska meiega sama hsti asju, mida meie oskame, on lollid. Mul lks niteks vaja oma silmaga veendumist, enne kui taipasin, et dsgraaf ei pruugi olla ebaintelligentne, ta ei ole lihtsalt mingil phjusel vimeline reeglitekohaselt kirjutama. Ta on teistsugune, aga mitte tingimata rumalam kui mina.

 Loomade kohta on sraseid mte hulgim. Loom ei oska rkida, loom olla ldse vaid instinktide kogum, loomadel pole kultuuri, loomad ei tunne end peeglis ra, loomadel puudub eneseteadvus jne. Frans de Waal nitab siin raamatus, kuidas need mdid sugugi tele ei vasta ja siin pole isegi erilist ohhoo! efekti, pigem vangutad pead, et loogiline ju, teisiti polekski vimalik. Lihtsalt vrpetus on meie nooruses vohanud ja see on oma jljed jtnud.

 Saame aru, et lihtinimene vib olla taipamatu, aga uskumatu on see, kui paljud teadlased samasugused on olnud. No niteks leiti pikka aega, et ks inimahvide alaliik on teistest rumalam, sest nemad millegiprast triistu ei kasuta. Lpuks tuldi selle peale, et nende ke ehitus on veidi teistsugune kui teistel ning neil lihtsalt ei olnud fsiliselt vimalik kasutada neid abivahendeid, mida uurijad neile pakkusid. Abivahendid vahetati sobivamate vastu ja ahvid vtsid need kohe kasutusse.
 De Waal nitabki, kui palju vrarusaamu on tulnud valest ksimusepstitusest vi siis mingi asjaolu eiramisest. Peamine asjaolu, mida eiratakse on muidugi see, et raske on pidada vrreldavaks katseid, mida inimesed teevad vrdlevalt inimlaste ja loomadega - inimesed on siiski inimestega samast liigist. Sageli seda erinevust aga millekski ei pandud, no niteks inimkatsealustega suheldi, loomi pti vimalikult vhe segada, lisaks hoiti loomi sageli "teste tulemuste" saamiseks nljas, vsimuses jms, mis pidavat tagama, et nad on keskendunud. Samas, kas inimene on ppimisvimelisem puhanu ja rahunenuna vi kurnatuna? Millegiprast loomadele see uurijate meelest ei laienenud.

 Philine erinevus, miks me ksteist ei mista, ongi see, et me oleme erinevatest liikidest ja seetttu on meil ksteisest arusaamine raskendatud. Paraku ka sedapidi, et inimene ei mista looma, kuigi arvab enda mistuse limusliku olevat. De Waal rgib umwelti ehk omailma mistest, mis erineb igal liigil sltuvalt tema ehitusest ja keskkonnast - evolutsioonilistel phjustel oleme kik efektiivsed omaenda maailmas tites liigile vajalikke lesandeid ning kui mingit oskust otseselt vaja ei ole, siis seda ka vlja ei arene. Ei ole nii, et inimeste oskused on selgelt le loomade omast. Meil isegi puuduvad paljud oskused, mis on loomadel. Teoreetiliselt peaks keerukaimateks loomadeks olema hoopis elevandid (neil on suurim aju) ja kaheksajalad (neil on lausa mitu aju), aga me lihtsalt ei oska nende vimekust uuridagi. De Waal toob ra ka Wittgensteini tsitaadi "kui lvi oskaks rkida, ei saaks me temast aru." Krvalepikena meenus siinkohal ks hea kodumaine novell antud teemal, nneks on see netiski leval. 

 Me oleme niivrd harjunud loomi alamateks pidama, et liigsel inimesesarnasusel tekib suisa n vaorg (uncanny valley), mille niteks toob de Waal raamatus inimahvid, keda petati hes loomaaias klastajate rmuks teepidusid korraldama. Loomad ppisid selle nii filigraanselt ra, et klastajad hakkasid hoopis nurisema - kituvad ju nagu inimesed, udne vaadata! Talitajad petasid siis ahvid toitu loopima ning klastajad olid rahul - ne, ahvid ikkagi! See on mu meelest ilmselt raamatu uskumatuim nide. Inimene tahab olla looduse kroon, ta ei taha mitte mingi hinna eest olla erioskustega ahv. Miks? Sest muidu tekitab liigselt sdametunnistusepiinu, et me oma vendi enamasti sna inetult kohtleme?

 Selleks, et uurida erinevaid loomi kui iseseisvaid liike ja pda aru saada, missugune on elu nende omailmas, tuleb enda paremaks pidamisest ja vaid enda oskuste silmas pidamisest le olla. Paraku pidada ka loomauurijad sageli takerduma tarbetutesse vaidlustesse stiilis "minu varesed on targemad kui sinu ahvid!" Keegi pole kellestki targem vi parem mingil ldisel skaalal, sest seda lihtsalt ei ole, igaks on parim omaenda maailmas, selline on paraku evolutsiooni tulem. Teistsugusel juhul oleksime kik arenemas heks ja samaks, parimaks liigiks. Oot, vi inimene seda teiste liikide vljasuremist soodustades just teebki? De Waal leiab siiski, et vljastpoolt vaadates (UFO seisukohalt niteks) ei pruugi Maa edukaimaks asukateks sugugi inimesed olla. Sipelgad on niteks rmiselt organiseerunud rohkearvuline liik, mida me aga endi jalge all enamasti thelegi ei pane. Miks peaks aga UFO olema just tingimata inimesesarnane?

 Raamat, mida viks oma maailmapildi avardamiseks vi vhemalt egotsentrismi kinni jmise vltimiseks kindlasti lugeda. Ja anda lastelegi lugeda, et nad tulevikus samasse "loll nagu loom!" vrku ei takerduks. Milleks valida lihtsustatud maailm, kus inimene on looduse kroon ja kige mdupuu, kui vib hoopis rohkem vimalusi avastada?




 rkis  Marca     at  09:37    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mai 21, 2019



   
Kui aju alt veab 



Ma olen varem ka kirjutanud sellest, kuidas aju ei saa usaldada. Kindlasti paneks mni nd selle jrgneva episoodi tiskuu arvele, aga mulle tundub, et see on pigem iseloomulik nide selle kohta, kuidas aju asju filtreerib arvestades nende olulisust ajuomaniku jaoks ning kuidas ta info kuhjudes vahel ka sna ebamistlikke otsuseid teeb.

 Kuidas saab olla nii loll, et lased oma pangakaardi ra blokeerida? Paned kolm korda valet PIN koodi? Ei ole ju nii tuhm, saad ju aru, et on vale ega pane tuima jrjekindlusega kolm korda jrjest valesti? Ma arvasin ka nii.

 Meil on ju nd viipemakse. Ma kasutan seda pevas mitu korda, hea ja mugav. Aga siis juhtus selline erandlik olukord, et mul oli automaadist sularaha vaja vtta. Seal ei ole ju viibet. Seisan siis ja imestan. Oot, see ksi kis klaviatuuril ju kuidagi nii, aga kood? Oli ju raudselt mingi mmargune number ja teine osa umbes pool sellest, aga mitte pris? 5035? 6025? Proovisin mlemaid. ks katse veel, seejrel sb masin kaardi ra. Ei riskinud.

 Loomulikult ei mletanud ma prast enam, mis kombinatsioone ma seal proovinud olin, aga 95% olin hes neist kindel. Lksin poodi, sest sealne terminal kaarti ra ei s. "Teie PIN on blokeeritud" Jah, koodi sisestades tundus mulle testi, et viimati see ksi kll neid nuppe pidi ei kinud. Ma teadsin, et ksi tegelikult teab, aga aju ei suuda ktte saada seda kohta, kust ksi oma infot ammutab. Ajul on meeles mingid kombinatsioonid, aga ta ei ole enam ldse kindel, mis on ID kaardi PIN, mis suvila valve PIN ja mis pangakaardi oma ning mis ldse mingid muud kaunilt klavad kombinatsioonid. Kas ma sellist aju tahtsin?

 Igatahes otsustasin, et mina seda hbi le ei ela, uut kaarti tellima ei hakka, veel rahagi maksma oma lolluse prast ja lasen edaspidi kogu raha L.-i arvele kanda, kes selle siis mulle automaadist vlja vtab. No hvasti iseteeninduskassad, aga ilmselgelt peab loll elustiilis jreleandmisi tegema. (Igaks juhuks lisan, et liialdamine on mu lemmikspordiala) Hiljem kodus avastasin, et PIN koodi saab panga kodukalt tasuta vaadata (miks ma seda ometi enne kolmandat korda PIN-i vajutamist ei teinud? Mul oleks pool peva aega olnud? Sest ma olin ju kindel, et ma tegelikult ikka tean seda PIN-i peast). Vaatan ja see ehmatas mu titsa ra. See PIN kood ei olnud ligilhedanegi mu peas olnud valemiga 5035 vi 6025 vi midagi sarnast. Tiesti vras number. 5035 oli ilmselt olnud mingi mu varasema kaardi PIN ja see uus, mida olin kll juba pool aastat kasutanud, oli tiesti ajust vlja ligatud, thi koht, ebavajalik info. Ma poleks seda justkui kunagi varem ninud, aga ometi pidi see ige kood olema.

 Ega ma kaarti ikkagi kasutada ei saanud, pidin panka minema, kust teenindaja helistas peakontorisse ("Mul siin on klient...jah, kolm korda sisestas koodi valesti, jah, poes, mitte automaadis"/knekas vaikus - ilmselgelt teises otsas ohatakse, et jlle ks imbetsill, jah?) ja alles seejrel sain kaarti uuesti kasutama hakata. Ainus nn, et raha ei kulunud, nii palju oidu oli olnud, et mitte automaadis kolm korda jrjest eksida. Igatahes lhen ja sisestan siis selle nnetu koodi masinasse ning ksi tunneb kohe ra, et just niimoodi ta pidigi liikuma, kuidas aju seda ometi ei teadnud. Ilmselgelt ige kombinatsioon, mida ma varem kogu aeg olin kasutanud.

 Aju viskab ra kolikambrisse kik, mida kasutajal tema hinnangul enam vaja ei lhe ning lisaks kaotab ra ka kambri vtme. Lugedes vanu blogipostitusi eelistab ta isegi jalgratta pigem iga kord nullist leiutada, kui kasutada kunagi varem omaks vetud phimtteid.  Ainult mingi khutunne (?) tleb sulle, et kuidagi tuttav tunne on, me oleme siin vist varem ka olnud. Aju vaikib kangekaelselt. Mida rohkem infot lbi kib, seda kindlamalt suurem osa sellest kolikambris maandub. Sellest viks ilmselt jreldada, et lisaks asjadest mtlemisele tuleks neid ka aktiivselt priselus rakendada. Kuidas see vlja viks nha? No et ei kirjuta oma geniaalseid mttevlgatusi ainult les, vaid jutlustad neid aktiivselt kigile vastutulijatele? Siis jks ilmselt endale ka meelde. Ilmselt sellega populaarsust just ei koguks ja nneks on loodus andnud ka teistele samasuguse unustamisvime - loed kellegi teise sada korda korratud mtet iga kord kui uut. Ehk siis kuidas blogida le kmne aasta ja sellest mitte ra tdineda.

 Ja kui mul nd viie aasta prast Alzheimer on, tuletage mulle meelde, kuidas ma selle esimeste mrkide puhul asja le nalja tegin...Kuigi noh, siis on juba hilja. 


 rkis  Marca     at  09:04    14 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



esmaspev, mai 20, 2019



    
Rammstein - Rammstein (2019) 





Kui see oleks kontseptsioonalbum, siis teemaks ilmselt "Armastuse erinevaid vorme". On vaja ainult hte tikku, et sdata leek, kui albumikaant tlgendada. (Alternatiivse tlgenduse annab ks youtuber, saksa keelt valdajatele link siin,  kes neb albumit kui he ahistaja elutsklit* - ma ise sellega 100% nus ei ole, aga huvitav vaatenurk sellegipoolest)

 Rammsteini armastatakse ldse palju tlgendada, kuigi kigepealt oleks ldse vaja aru saada, mida nad seal laulavad. nneks on nd olemas Genius.com, kus juba esimesel peval sai lugeda laulusnade tlkeid nii inglise, vene kui ka hispaania keeles. Mu meelest on tore, et leidub inimesi, kel on huvi ja kes viitsivad midagi sellist kigus hoida. Ilmselgelt kuulun ma sellesse kontingenti, keda huvitab ka vanade bndide puhul uus looming ning pigem rritavad need, kes kontsertidel vanu hitte nuavad ja pidevalt teatavad, kuidas vanasti oli ikka rohi rohelisem.

 Esimene singel uuelt plaadilt oli Deutschland, millest ma kirjutasin siin. Mu meelest see lugu hlbib  ahistaja-kontseptsioonist ning rgib pigem sellisest armastuse liigist nagu kodumaa-armastus ("siinkohal vaatame slaide!" nagu oli hes anekdoodis).

 Teisena ilmunud singel Radio kuulutati enamasti fnnide poolt nrgemaks, kui esimene, kuid mulle isegi meeldis see veidi rohkem. Selline Kradftwerkilik vaib on sellel mu meelest, lisaks on see pea ainuke "rmus" lugu plaadil, kuigi rgib ju loo sna nukrast perioodist ajaloos, mida meiegi hsti teame - ainult lbi raadio sai salaja kuulata helisid vljastpoolt Suurt Kodumaad. Ahistamine, kui on, siis riigiaparaadist tulenev ja mitte seksuaalne, armastus aga elu ja selle rmude vastu.


lejnud lood olevat kll enne plaadi ametlikku ilmumist kuhugi lekkinud, aga mina kuulasin ausalt ja igeaegselt Spotifyst.

 Kolmas lugu "Zeig Dich" oli vga tugevaks tienduseks kahele esimesele. Salvestatud ilmselt Valgevenes koos Minski kooriga, rgib see deemonite elustamisest kiriku mride vahel. Jah, siin vib kindlasti nha vihjet pedofiiliale, aga ka muudele pimedatele tegudele. Minu jaoks on teatud kirikukooride laulud alati veidi khedusttekitavad olnud ning siinne "needmine" koos elalt vljaslitatud "Zeig Dich"-iga (ilmselt kla jrgi valitud pealkiri?) klab teliselt kurjakuulutavalt. Needmissnu on ptud muide netis ka deifreerida, aga pigem ongi see lihtsalt pseudo-ladina keel, mis sobivalt klab, ma ise guugeldasin, sest huvitav tundus termin "murisuri", mis ilmselt on lihtsalt parafraseering "surimuri"-st, millele etmoloogiasnaraamat annab sellise vaste. Vimalik mjutaja siis alamsaksa keel ka meil, huvitav, kust Rammstein selle vlja kaevas? Meenutab Ghosti parimaid palu - klekaunis elus.

 Plaadi neljas lugu "Auslnder" on ks otsituma tekstiga Geniuse statistika phjal. Pole ilmselt ime, miks. Ka minult ksiti alles hiljuti, et "eks, see Rammstein on ikka noh, veidi natsibnd?". (Ega inimese hinge ju ei ne, aga ma pigem leian, et nad on intelligentne trikster-bnd, selle asemel, et olla halvasti varjatud natsibnd). Seega eeldatakse loost "Auslnder" ilmselt mingit rassismi. Aga seda ei ole. Lugu rgib hoopis keskealistest valgetest meestest, kes kivad kolmandates riikides oma seemet klvamas, seksituristidest, nemad on selle loo vlismaalased. Osav lke, mu meelest. Muusikaliselt ehk mitte nii srav, kui kolm esimest.

 Jrgmine lugu "Sex" rgib...seksist. Sellest, kuidas maailm on seksist lekllastunud, kuidas see ronib sisse uksest ja aknast, mjub groteskselt, on muutunud tielikult asjaks iseeneses, lahus tunnetest ja inimlikkusest. Ajab juba oksele, aga teeme seda veel! Korduv motiiv Rammsteinil, ka muusikaliselt selline sna mittemidagitlev. (St lugeda seda siiski "endiselt parem kui kski eurolaul")

 Kuuenda loo, "Puppe", puhul olin juba ette lugenud, kuidas see on videtavalt parim Rammsteini lugu ldse ja asi, mille prast tepoolest tasus kmme aastat oodata. Algab see kui tavaline Rammsteini ballaad, aga refrnini judes on selge, mis "Puppe" niivrd eriliseks teeb. Inimesed tahavad nha pris valu, nad tahavad, et kunst nad ra petaks, nad tahavad, et kunstnik oleks veenev ja Till Lindemann selles loos seda kike kindlasti on. Sa usud, kui ta rgib juetus vihas, sa usud, et ta teab, mis tunne on sellel vikesel poisil, kelle de krvaltoas vgistatakse ja kes samal ajal oma nukku tkkideks rebib. See valu ja vihkamine selles loos toovad kananaha ihule, see ei ole mingi tilu-lilu kollitamise prast, sest sa ju tegelikult tead, et sellised vikesed poisid on olemas. "Puppe" seostub ses osas "Auslnderiga", sest enamikul neist seksituristide poolt "tarbitavatest" ttavatest neiudest on kusagil vikesed ed-vennad vi lapsed, sageli tepoolest ka krvaltoas, kelle maailma rikkad onud purustavad. Laps vihkab neid onusid tpselt samamoodi nagu ta muutub tundetuks oma rakasutatava lhedase suhtes ja rapib oma nukku, et end vlja elada. Rohkem kui teema ise, vapustas mind Lindemanni ehedus, ma ei usu testi, et Rammsteinil oleks teist nii mjuvat lugu.
 Sarnaste momentidena artisti ja loomingu lahutamatusest meenuvad niteks Psychoterrori Freddy snad: "Teie jaoks on see bnd, minu jaoks elu!" vi see kuidas Courtney laulis kunagi staadionitie rahva ees "Someday you will ache like I ache", rahvas rkis kaasa ja siis mingil kilisel selgushetkel vaatas Courtney neid ning ksis "Do you really think that you can ache like I ache!?" Ma ei tea Lindemanni isiklikust kogemusest antud teemaga, aga igal juhul on tal vrratu sisseelamisvime.

 "Was Ich Liebe" rgib taaskord armastusest, taaskord dstoopilisest -  kik, mida armastan, selle pean hvitama. "Diamant" stiilipuhta ballaadina hepoolsest armastusest, pigem sltuvusest. "Weit Weg" kttesaamatust, keelatud armastusest. "Tattoo" enesearmastusest, kus teised on vaid dekoratsioonid  - kui su kehale on ttoveeritud kallima nimi ja teie teed lahku lhevad, siis leiad lihtsalt uue, kellel on sama nimi. "Halloomann", mis plaadi lpetab, vaatab maailma lbi maanteeperverdi silmade nagu seda enne on teinud niteks Nirvana loos "Polly" vi Therapy? loos "Diane". Jah, seda vib vtta kui tsklit lapseplves kogetud ahistamisest, sellest tulenevast klmusest ja vimetusest armastada, mille lpetab ise ahistajaks hakkamine. Vihjeid sellele vib leida "Halloomannis" mainitud roosikrantsist, mis justkui viiks tagasi kirikuteemale.

 Muusikaliselt on kik need lood siiski sna meeldejmatud. Mulle tundub, et Rammstein maadleb selle sama n geniaalsuse taagaga, millega mu meelest niteks Mansongi - ideid on, aga need ritatakse ideaalseks viimistleda, mis omakorda muudab lood kuidagi igavaks, konstrueerituks, ei ole enam seda "nooruse uljust", et teeme nagu torust tuleb ja vaatame, mis saab. Osa lugusid ongi prliks vormitud, teised aga mitte. Kas on vajagi, ilmselt Rammsteinil kll mitte, neil on piisav prand ammu olemas. Seoses sellega -  mu meelest on Rammsteini puhul nende saksa keel plussiks muutunud, nad on niivrd kuulsad, et inimesed viitsivad uurida, mis neil ka elda on, samal ajal kui ingliskeelse muusika puhul eeldatakse, et snadest saab niigi aru, pole vajadust mingeid varjatud snumeid otsida (va osa bnde, kes ka inglise keeles krptilisi snumeid edastavad). Teisalt vhem tuntud vrkeelset bndi eriti kuulata ei viitsita (samuti saksamaalt Oomph!-i selleaastane plaat "Ritual" on mu meelest vga hea, aga tunduvalt vhemkuulatud kui Rammstein).

 Igatahes nnestus mul uut Rammsteini plaati lisaks krvaklappidega intensiivsele kuulamisele kuulda ka reede htul klubis, kus "Zeig Dich", "Auslnder", "Sex" ja "Puppe" kahe bndi vaheajal ette mngiti. tleme nii, et oli hoopis raskem vaimustuda. "Zeig Dich" veel tmbas kuulama, aga lejnute ajal oli mul ikka raskusi enda krval istuvat tpi svenema sundida (stiilis "Ghas thid vib gperhdada?" "Hss, pagan kll, jta juba, kuula laulu ma tlen sulle, saa aru, see on Rammsteini uus plaat, praegu on vga thtis, et sa seda kuulaksid, hiljem ma analsin sulle ja eeldan ka sinu aktiivset panust, ei-ei nicht kppen!"). Noh, phimtteliselt taaskord see "Me explaining things"-meem, nneks mul on blogi, kus saan  segamatult vahutada ega pea ngema, kuidas kuulajad haigutavad ja nina nokivad. Kokkuvttes, see plaat nuab svenemist, aga enamik seda ei suuda.




 * He thinks that the album could be about the full life story of one human being by describing the curve from being sexually abused to do it oneself. It could be a kid that has experienced sexual abuse in the church (ZEIG DICH), maybe the son of a foreigner who just had an one-night stand (AUSLNDER). Early experiences of sexual abuse often lead on to hypersexualization but without feeling joy while having sex which could be the reason why the song SEX displays sex in a weird way. In PUPPE, the kid has another traumatic experience which leads to the kid not daring anymore to have feelings or to bind to another person or thing in any way (WAS ICH LIEBE, DIAMANT).
The kid becomes an emotionally stunted man which nevertheless pines for a closeness and caring which he cannot get because he is too broken (WEIT WEG).
He tries to handle his emotional brokeness with his tattoos (TATTOO) and at the very end it is possible that the victim becomes an abuser and the circle rewinds (HALLOMANN). 


rkis  Marca     at  15:51    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 



reede, mai 17, 2019



   
Store My Kids! * 



Eile oli mul liraske tpev, repealt oleks pingepeavalu saanud rprhklemisest, aga tulemus on teie ees. Nimelt kuulasin ja kommenteerisin t krvalt Eurovisiooni. Visuaalselt materjali ei vaadanud, Spotifys on kenasti kik lood playlistina (kas selle eestimaine teisend on testi ainult "esitusnimekiri" - snaus, auu!) olemas. Detailne aruanne allpool, vib vabalt lugemata jtta.

 Mina sain tuke kuulata Madli ja Kristallkuuli blogidest, samas lapsed on kodus tielikult Eurovisioonilainel (ja mees piinleb). Minile meeldivad kige rohkem (peale Victor Cronei siis) Kreeka ja Prantsusmaa, kige udsemaks peab Islandit (!), Portugali ja San Marinot (nende kahe viimase osas samal meelel). Muuseas, Victor Crone on tore, ta kirjutas Minile vastu (vi oli see tema assistent) Instagramis.
 Mulle vist meeldisid Suurbritannia, Holland, veits, Sloveenia, Leedu, Poola, Tehhi ja Island. Ausalt eldes htki pris sellist lugu, mida enda playlisti jtta, kll ei olnud. Sloveenia esitajate plaati kuulasin, aga midagi erilist see polnud.

 Aga tna ilmus Rammsteini kmme aastat oodatud seitsmes stuudioalbum, Lana Del Reyl ja Slipknotil uued lood - totab taas raske pev tulla.


 1. Holland  - Duncan Laurence "Arcade" - ilus laul, viks vabalt kuulata
 2. veits - Luca Hnni "She Got Me" - normaalne raadiolugu, paneb jala tatsuma kll.
 3. Itaalia - Mahmood "Soldi" - ei linud nagu kima, kuigi itaaliakeelsed lood mulle ldiselt meeldivad.
 4. Kpros - Tamta "Replay" - selline tmpsu taustal hale naisulg, nagu meil Eesti Laulule ikka saadetakse.
 5. Rootsi - John Lundvik "Too Late For Love" - hale meesulg, nii igav lugu...Rootsist ei oleks oodanud sellist jama.
 6. Norra - Keiina "Spirit in the Sky" - 90ndate disko, kummaline ja kergelt piinlik, aa ok, nd algas see joigu osa, piinlik, piinlik. Mitte, et joigumine piinlik oleks, vtke Enigmast eeskuju, seal niteks pole.
 7. Aserbaidaan - "Truth" - meeldejmatu lugu, klatu, snad nagu lbi mingi vati, rtm tuim. Vabalt vib olla see valem selliseks looks, mis pidevalt phe tambituna lpuks meeldima hakkab.
 8. Prantsusmaa  - Bilal Hassani "Roi" -  laulda ta (tundub, et tegemist transuga) oskab, aga see keelte vahetamine loos loob liigse segapudru ja laul justkui ei toimi.
 9. Malta  -Michela "Chameleon"  - jlle mingi veiderdamine rtmi ja hlega tiesti igava loo juures, et popp oleks. Ei aita.
 10. Hispaania  - Miki Nunez "La Venda" -  vhemalt korralik rahvamuusika, Zorro ja kappavad hobused. Traditsioonide juurde tagasi,  mitte mingi lahjendatud eurokompott. Kuulata vga ei kannata muidugi.
 11. Kreeka - Katerina Duska  - "Better Love" - iseenesest pnev hl, aga tobe paatosega lugu, siuke hkamine ja jookseme lippude lehvides paremasse tulevikku. Eurokas.
  12. Venemaa - Sergey Lazarev "Scream" - eurokliee meesulg, booooring.
 13. Eesti
 14. Suurbritannia - Michael Rice "Bigger Than Us" - kes oskaks mulle elda, miks mni meesulg tundub hea ja ilus, teine ajab haigutama? See siin mulle meeldib. Ilus laul ju, mida siin ohkida? Holland ja britid ilusad meesulud, Rootsi ja Venemaa nmedad. Nii on. Viks elda, et see laul on suisa vimas. Meeldejv. Siiani parim lugu. Vi on asi selles, et kisin vahepeal lunal ja "kht tis, meel hea"?
 15. Belgia - Eliot "Wake Up" - mehi sel aastal kuidagi silmatorkavalt palju? See jb jlle lahjaks, pole mingit eristuvat tugevat refrni, rtm ei voola.
 16. Leedu  -Jurijus (Jurij Veklenko) "Run with the lions"- veel meesulge. Refrnis ks koht meenutab The Weekndit, mu suurt lemmikut, aga kahjuks lejnud laul seda vga ei toeta ja lheb liiga tpilist Eurorada. Muidu tundub huvitava hlega mees.
 17.  Valgevene  -ZENE  "Like It" - igav tibudisko, vikeste tdrukute muusika. Ilmselt jb kummitama ja hakkab lpuks meeldima.
 18. Lti  -Carousel "That Night" - etno-indie inin. Habiseva naisvokaaliga nagu meil siin ka paar trendikat bndi. Meenutab vga seda Go Away Birdi, kes meilgi Eesti Laulul osales ja paar head lugu tegi, aga terve nende plaat ji siiski liiga hetaoliseks mu jaoks.
 19. Tehhi - Lake Malawi "Friend of a Friend"- pris lahe gaydiskolugu. Selline huline.
 20. Austraalia - Kate Miller-Heidke "Zero Gravity" - esimene lugu, mida ei tahaks lpuni kuulata. Totakas hlevristamine, lpuks tmm ka taha, et ikka kigile midagi. Vastik lugu. Huvitav, kuidas nad nii ilmselgelt meie eelmise aasta loost nitti on vtnud?
 21. Iirimaa - Sarah McTerman "22" - eee, tundub, nagu ta ei oskaks vga hsti laulda, leitud selline lihtne lastelauluke, mis eriti vimeid ei nua. Kummaline valik. Midagi lihtsale inimesele lkke res kaasa laulmiseks.
 22. Taani - Leonora "Love Is Forever" - no pmst sama, mis eelmine - vtame ktest kinni ja kigutame end "ten rtmin". Mingi lastefilmi soundtrackiks sobiks. Ja nd kik koos kigis Euroopa keeltes ka muidugi.
 23. Armeenia - Srbuk "Walking Out" - jlle mngime rtmiga ja laseme lauljal imelikke hli teha vahepeal, see peaks peale minema praegu vist? Ei psta seda igavat lugu. Ttu meeldejmatu eepos.
 24. Sloveenia - Zala Kralj & Gaper antl "Sebi" - Muuseas, ERR-i Eurovisioonilehel on meeslaulja perenimest tehtud laulu pealkirja osa. Hbi. Ilus mtlik lugu, selline "traagiline slaavi hing". Aru ei saa millestki, aga knetab.
 25. Rumeenia - Ester Peony "On A Sunday"  -vib-olla on tekstist mitte arusaamine teeneks, sest selle laulu tekst on nii klieelikult nme, et tmbab kohe ootused maha. Laul ise on ka igav ja mttetu. Sellise haleda inina peale kll kski mees su juurde tagasi ei tule.
 26. Saksamaa - S!sters "Sister" - no vabandust, aga see mahajetud naiste inin pole ka kuidagi inspireeriv vi "vestav". Piinlik.
 27. Iisrael - Kobi Marimi "Home" - ajast ja arust Eurovisioonilik meesballaad, jrgmine palun.
 28. San Marino - Serhat "Say Na Na Na"  - priselt siuke lugu? 80ndate disko, mmisev meesvokaal, taustaks tdid, tekstiks mingi plma? Klab nagu paroodia, aga vist ei ole. Ahjaa, Eurovisioon ju.
 29. Soome - Darude feat Sebastian Rejman "Look Away" - Darude tegi vanasti ikka korralikku tmakat, nd mingi kndimatu lahja tmps. Laulja hl ei vea ka krgemaid noote vlja. Jama.
 30. Island - Hatari "Hatrid mun sigra" - hah, ma sain kohe esimestest taktidest aru, et see vist see Islandi lugu, sest klas koheselt teistmoodi. ldse ei meenuta Rammsteini mulle. Pigem mingit elektroonilisemat asja, Paini niteks. Iseenesest pole vga minu teetassike, aga midagi vrskendavat ja tantsitav lugu ju ka.
 31. Ungari - Papai Joci "Az En Apam" - vilistamisega lood lhevalt ldiselt inimestele peale vist? See osa loost on kige kaasahaaravam, muu jb natuke liiga eksootiliseks. Meloodiat iseenesest on, aga niisama nananaa tundub kuidagi liiga labane.
 32. Makedoonia - Tamara Todevska "Proud"  - klassikaline naisballaad, igav, jrgmine palun. Pmst Iisraeli naisversioon.
 33. Portugal - Conan Osiris "Telemoveis" - ee, mis **** see veel on? Oleks nagu kutse palvusele? Aga taustaks keegi ohib? Miks?
 34. Horvaatia - Roko Blaevic "The Dream"  - jlle klassikaline Eurovisiooni paatoslik meesulg, erinevad keeled ja me kik unistame armastusest, hendagem ked jne.
 35. Serbia - Nevena Bozovic "Kruna" - ballaadile lisatud veidi kitarri, aga muidu tpiline Euroballaad seegi, jlle mitmekeelne.
 36. Albaania - Jonida Maliqi "Ktheju Tokes" - veidi pnevam ballaad, aga ei miskit erilist, hlt lauljannal iseenesest on. Balkani ulg.
 37.  Poola - Tulia "Fire Of Love" - rahvamuusikat taas, noored setu memmed? Algul tundus vrastav, aga samas titsa rtmikas vrk ja kokkuvttes ei hiri, vib kuulata titsa. (Ausna, ma ei hletanud omal ajal "Tii" poolt, aga ega ta mind vga ei tlgastanud ka)
 38.   Austria - Paenda "Limits" - mul on valus, kui inimesed nii krge hlega laulavad. Lily Alleni viimane plaat ei klba minu jaoks selle tttu kuulata. Asi on ilmselt minus, kellegi jaoks kindlasti ilus laul, aga mul ei kannata kuulata. Pea hakkab valutama selle krge vreleva hlekese peale.
 39. Georgia - Oto Nemsadze "Keep On Going" - pealkirjast hoolimata pole tegu ingliskeelse looga. Jube ge keel! Eriti need krihlikud ja muidugi meeskoor seal taga. Vimas lugu. Mulle meeldib. EDIT: Kuulasin teist korda veel, enam ei meeldinud.Vta siis kinni...
 40. Montenegro -  D-Mol "Heaven" - Kindlasti tublid muusikud kik, aga laul on selline mittemidagitlev nagu meil oli see "High Heels In Neighbourhood". Ei hiri, aga lemmikuks ka ei pretendeeri.
 41. Moldova - Anna Odobescu "Stay" - vimsa hlega naine, meloodiat ka on, aga kuidagi liiga klieelik lugu, ei j millegagi meelde. 


 * "Store My Kids!" on siis Eesti euroloo kla Mikro suust. Teadmatutele, originaalis "Storm Like This".






 rkis  Marca     at  09:17    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, arvustus, koomika, muusika  

 



neljapev, mai 16, 2019



    
Teenage Whore 





Lugesin Kerrangist Holei Violeti video analsi ning seal on see lik: Theres a bleak, compelling, heartbreaking central idea in using skills learned in gleeful ballet lessons in adulthood to titillate a leering, exploitative audience. Lapseplves pime balletti, et tulevikus olla tublid stripparid. Mu meelest on see pris tabav ja juline smbol selles videos (mille niimoodi tlgendamiseni ma ise ei ole tulnud). Igatahes seostus see mulle kohe igasuguse "stuse aja" kontseptsiooniga ja millegiprast meenus ks testisndinud seik, mis testab teravalt kui erinevalt neb maailma teismeline mina vrreldes praeguse, kalestunud normaalse reaalsustajuga minaga.

 Olin mina umbes 15* ja kndisin palaval peval mda tnavat. Sellise hukese kleidikesega, mida ikka sooja ilmaga kantakse. Trillallaa-trullallaa, Punamtsike kepsleb, eks. Jrsku peatub minu krval ks uhke, lahtise katusega auto, kus istub sees ks onu. Mitte mingi paks ja kole perv, vaid sna tavaline, meeldiva vlimusega tiskasvanud meesterahvas. Ja kutsub mind kaasa, et kui ige lheks tema autoga mnda looduskaunisse kohta, ilus ilm ja puha, ostaks miskit kaasa ja mis ma arvan? Tiega haige pervert, eks? Last meelitama! Teame kll, mida sa tegelikult tahad! Eee...no eks ma olin toona ka muidugi kuulnud, et vra inimesega kaasa ei minda ja igasugu koledaid asju juhtub, aga kamoon, ma olin teismeline, sel juhul juhtub halbu asju ainult teistega, mina olen vitmatu, minuga juhtub ainult lahedaid seiklusi!

 Kuidas ma tegelikult mtlesin? (Jaajaa, mlu petab, see ongi toimunud sndmuse meelevaldne konstruktsioon, ldse ei sunni uskuma, et just nii oligi) OMG! See tiskasvanud inimene, mees, pani mind thele! Ta mrkas mind, jrelikult on minus midagi head, mis silma jb! kki ma olen isegi tema meelest ilus!? OMG, koolis ei pane keegi mind thele, aga ne, tema pani! Appi, kui lahe, kui praegu teised seda neks! Ma olen mrgatud, ma olen keegi! Tegelt on veits mark ka, raudselt teised ei saaks aru, tleksid, et sa ngid vlja nagu mingi lits, ta vaatas sind ainult kui lihakeha. Ma ei usu, ta lihtsalt ngi mind kui huvitavat inimest. Mtle, kui me lhekski kuskile piknikule, siis ma rgiks talle igasuguseid asju oma elust ja koolist ja kui nme mul kodus on ja siis ta saaks nagu tiega aru ja kuulaks ja siis me saaks nagu parimateks spradeks ja ta saaks mind aidata ja kui mul jlle nme oleks, siis ma helistaks talle ja me sidaks koos tema autoga minema ja kik oleksid kadedad ja ema nutaks! See oleks nagu tiega lahe! **

 Aga nneks olen ma sellest kigest tabatuna oimetu ja suudan kohutavalt punastades vaid keelduda, sest see on sellises olukorras kindlam vimalus segadusttekitavast situatsioonist pseda. Onu sidab ra. Nen varsti ht klasside ja rgin talle kohe "kujuta ette, mis minuga just juhtus!". Ta jb reserveerituks ja vidab, et ma nen halb vlja - "sul on vist pikesepiste, sa oled nost nii punane, pead vist vett jooma vi midagi". Loll, raudselt on kade. Tal on muidugi hea kskikne olla, tema on ju ilus ja meeldib alati kigile. Loll olin, et rkisin ldse, nd veel haletseb mind. /Pettunult, aga siiski kergelt krvust tstetuna koju/

 
 Moraal? No see, et ei tasu imestada, miks teismelised igasugu onudega kaasa lhevad, nende mttemaailm ongi teistsugune, isegi kui nad ohtusid teavad, on muud kaalutlused neist olulisemad. Nad on naiivsed, sest usuvad endaga vaid toredaid asju juhtuvat (kodu ja kool on nmedad, lejnu lihtsalt peab lahe olema!).

 Epiloog. Pool aastat hiljem istus mu sbranna hte autosse, millega lubati teda klubisse peole viia, aga auto sattus avariisse, juht sai surma ning mu sbranna vigastada. Ta oli enne minekut lootnud ka mind kaasa kutsuda, aga ei saanud ktte. Ma ohkasin, et mtle, kui ma oleks kaasa tulnud, kki ma oleks surma saanud? Tema lootusrikkalt vastu - aga kki me oleks siis hoopis klubisse judnud?!

 *Jah, olingi hilise arenguga, 14-aastaselt mngisin veel tasodega, mitte ei kinud pidudel.
 ** Mu meelest olid teismelistel endast vanemad peikad just neil samadel kaalutlustel - et ra pseda maailmast, milles sind endiselt titeks peetakse. 

 


 rkis  Marca     at  09:46    15 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: Courtney Love, imeline elu, isiklik, kool, muusika  

 



reede, mai 10, 2019



   
Head emadepeva! 



"Aga naistele ju meeldivadki ptid?!" naeris mul siin ks lhikondlane kspev. See ti mulle meelde he uskumuse, mis mul endalgi pris pikalt oli, nimelt ei suutnud ma aktsepteerida, et kik lhisuhted ei phinegi vastastikusel meeldimisel. Ok, romantiline armastus, see isegi veidi tundus ainult minusuguste nnelike pilvedes elajate kriteerium olevat, aga olla koos inimesega, kes kohe testi isegi ei meeldi, on vastik, tekitab tlgastust, viha, hirmu?

 Ilmselt olen ma elanud niivrd head ja turvalist elu, et see ei mahtunud lihtsalt mu maailmapilti. Ma ei ole kunagi nustunud olema halvas olukorras, sest mul on olnud vimalusi neist vlja tulla. Ma jtan selle suhte katki, sest mul on kuhu minna, sissetulek, millest elatuda, inimesed, kes mind toetavad. Miks ma peaksin kannatama?! Ma ikka seletasin inimeste kohta, kes oma elukaaslasi mustasid, et kllap nad mingi nurga alt ikka ka neile armsad on, miks siis muidu. Sa jtad ju nmeda inimese maha?! Muidugi, on ka selliseid, kes niisama kobisevadki ja kui neile elda, et jta see vastik mees/naine ometi maha siis, saavad hoopis sinu peale vihaseks, et kuidas sa julged nende musikest solvata.

 Olen kuulnud, et kigil on alati valikuvimalus. Aga kui valikud on ikka nii nigelad, et minusugune ei oska neid ettegi kujutada? Kui eelnevast elukogemusest tingituna ei osata valikuid nha? No niteks olen ma lugenud lugusid naistest, kelle pea esmane valik t kaotamisel on prostitutsioon, mis aga ei thenda, et nad "loomult litsid" oleksid, vaid lihtsalt seda, et nende keskkonnas on selline valik loomulik, mitte aga niteks likooli minek vms. Aga kunagi sai arutatud kll, et no kuidas, mis inimene nii teeb, see oleks ju meldamatu, enne nlgin. Lihtsalt meie jaoks on see nii, sest me oleme teistsugused inimesed. Keeruline on omaks vtta, et teistsuguste tingimuste korral, teises elus viksime me ise vabalt olla ohvrid. "Ei-ei-ei! Ikka ise teed oma valikud, kik, mis mul on, olen ma oma hea iseloomu ja tugeva tga saavutanud!" Jama. Jah, muidugi on ksikuid erandeid, kes on end slummist salongi videlnud, aga ka seal tuleks tunnistada soodsaid juhuseid ja nne. *

 Mni inimene ongi harjunud kannatama ja see ei ole tegelikult tema enda valik. "Vhemalt on mul mees..."; "Eks kik naised on samasugused"; "Kik td on rasked ja vastikud". 

 Ma muuseas ei tahtnud seda paljujagatud vgivallaartiklit lugeda, sest juba tsitaatidest lks mul vererhk krgeks. Lugesin, kuidas paljusid ajas nutma, mind ajas vihale ning hutas omakohtule. Mul on ikka see "mina olen Buffy"- tunne, et lhen ja maksan nd neile vgivalduritele personaalselt ktte. Huvitav, kas noorest peast igasugu iglaste kangelaste filmide vahtimine on tekitanud minus vltskujutelma, nagu oleks vimalik ka priselus iglus jalgele seada ja kannatajate eest ktte maksta? Niteks hbi ei kujuta ma ka hsti ette, mul on valdavam tunne see, "krt, kuidas ta julges, nd ma lhen ja rgin kigile", sest mul on millegiprast ettekujutus, et mind kuulatakse. Mulle tundub, et see "sina oled oluline"- mtteviis on ks thtsamaid asju, mida oma jreltulijatele edasi anda. 

  * See on vist see koht, kus ma kige enam olen krvale pranud teest, mida mulle kogu aeg petatud on - see "sina ise ainult vastutad", mis on kohati ige, aga viib pahatihti vlja jreldusteni, et kehvas olukorras olijad on ainult ise sdi. Kas see on tulnud sellest, et mulle ju ometi ennustati niivrd lennukat tulevikku, aga nende ennustajate silmis pole ma endale pandud ootusi titnud? Et kui ma ikka juba Brsselis oleks, siis ma sellist "kaastundlikku" juttu ei ajaks? Vib-olla. Ja see, et ma praegu tlen, kuidas ma testi olen tnulik, et Brsselis pole, on lihtsalt hapud viinamarjad? Brsseli seletuseks niipalju, et mainisin, kuidas ks mu kursade seal on (neid on seal tegelikult mitmeid) ja siis ema torkas vahele, et "aga miks sina ei ole?!"

 P.S. Teemasse mittepuutuvalt lisan siia lihtsalt he mtteavalduse, mida eile kuulsin. See ei ole vlja meldud. Ma ei oska kommenteerida, kuulates ma ka vist lihtsalt naeratasin debiilselt, sest no kuulge, ei ole ju vimalik?! Aga on. 
 "Tead, ma ngin eile jlle neegrit! Meie vikses poes! Selline vike junn neegripoiss oli! Vaatasin kohe, et ei tea, mis ta siin teeb, varastab vi?! Aga kassapidaja rkis temaga titsa eesti keeles?!"  


 rkis  Marca     at  10:14    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik  

 



neljapev, mai 09, 2019



   
Minu geniaalne sbranna* 



Enne kui me kuus aastat tagasi praegusesse elukohta kolisime, olime umbes kuu aega kodutud ja elasime mu vanemate juures. Sellest ajast saadik on mingid kolimisel kaasa vetud asjad seal seisnud. Nd siis sai selgeks, et varsti vaja lastele oma tuba vanavanemate juures bimiseks ning need maha jnud asjad tuleks ra sorteerida. Igasugu pnevaid asju tuli vlja, niteks mu vana fotokarp.

Siin ma juba kirjutasin, kuidas mul oli omal ajal terve hunnik kirjaspru, nd siis leidsin sealt karbist pildid enamikust neist. Mtlesin, et tahan hest kirjasbrast pikemalt kirjutada. See oli see tdruk, keda ma pidasin limalt ilusaks, aga kes alati oma fotod ra sodis - ma toona arvasin, et ebakindlusest, nd mtlen, et kki hoopis kaunistamissoovist. (Millegiprast on ju levinud arusaam, et naised meigivad end ebakindlusest, kuigi see on sageli samamoodi enesevljendus nagu riietumisstiil ja seda ei kahtlusta justkui keegi, et sa kannad riideid, sest hbened end paljalt nidata...).

 Kirjutas ta mulle siis, kui otsisin endale Meie Meele kaudu sbrannat Tartust, kellega koos suvetuuridel kia (ma tean, haletsusvrne ksiklane olin), tema aga elas hes vikses klas mitme maakonna kaugusel. Me ei kohtunud kunagi, aga hoolimata sellest oli ta mu pikaaegseim kirjasber. Ja lemmikuim. Ta ei kirjutanud kunagi...normaalselt, vaid alati lbi krverpeegli ja huumori, pigem maagilist realismi kui suvalist teismelise ngi. Siis me muidugi nimetasime seda lihtsalt lollitamiseks. Eks ma algul olin vist ka veidi nutu, aga kuidagi see inspireeris mind ja hakkasime koos lpima, ikka mitu kirja ndalas, sest meie tekstid ei sltunud ksteisest, vaid andsime, nagu torust tuli. Mletan ht korda, kui talle (ka tal oli kirjaspru tohututes kogustes) oli keegi kirjutanud "kas sul on oma poiss? kas sa oled kunagi mne poisiga maganud?" ja siis me irvitasime hiselt selliste triviaalsuste kirjutamise le. Me ei rkinud kunagi midagi seesugust, meil olid le vlli seiklused igapevaelu koomilistes koridorides. Ma arvan, et ma vtsin talt palju le, sest ma olin temast paar aastat noorem - no niteks hakkasin igasugu ksitlusankeetides (toona olid need populaarsed, umbes nagu blogimeemide moodi asjad) "vaimutsema" ning mtlema vlja erinevaid naljalugusid tavasndmuste "keel pses" kirjeldamiseks. Igal juhul tekkis meil oma maailm, mida krvaltvaataja ebanormaalseks vis pidada.

 Mu ema niteks leidis, et sellise ttarlapsega ei peaks mina kll mitte suhtlema, kes mbrikutele igasugu ngusid ja nende keskele meeste suguorganeid kleebib. Kik meie kirjad olid kunstiteosed, eks vahest sattus ka srast kraami sisse jah. Samas need "stiilivratused", mida ette tuli ja mis minugi kohati kohmetuks tegid, ei vhendanud mu vaimustust just nimelt seetttu, et "korralikud tdrukud nii ei tee". Ega alati meie mbrikud testi tsensuuri ei lbinud, sest me tegime need ise (osalt kulude kokkuhoiust, osalt isetegemisrmust) ja ka marke kasutasime nii, et kleepisime neile peale kile, mille pealt sai npuga postitempli maha nhkida ja seejrel marki taaskasutada.  Tema sai vist he korra sides selle eest noomida kah, kuna vikses kohas pidi oma kirjadel personaalselt jrel kima (ta vist sel juhul elaski seal enam-vhem). Mletan ka seda, et tahtsin talle kunagi Kihnu saarel olles kindlasti sealt ka kirja saata ja mtlesin, kas oleks vimalik kuidagi surnud kala mbrikusse sokutada...Me saatsime ksteisele ikka igasugu pahna. Ka orgaanilist.

 Prast ta abiellus he punkariga ja sai lapsed. Kuidagi mdaminnes tuli see pigem jutuks, ta kirjutas mulle viimati kui ma bakas ppisin, vahepeal oli mitu aastat paus. Seejrel ji suhtlus katki. Muidugi olen ma teda guugeldanud, kuskilt FB-st teda ei leia, aga muidu elab tiesti tavalise inimese elu. Ei ole ohtlik hull nagu mu ema pdis mind veenda. Ma ei tea, miks me kunagi kokku ei saanud. Ma isegi ei kujuta ette, milline ta inimesena olnud oleks, sest phimtteliselt tundsin ainult tema loomingut. Aga ta on mulle meelde jnud, sest erines kigist teistest kirjaspradest kardinaalselt. Tiesti vljastpoolt kasti nagu vrske tuulehoog. Selline sber, nagu enamasti on vaid need vljameldud tbid a la Pipi vi Karlsson. Huvitav, kas ma kunagi tlesin talle, et ta on ge? Ilmselt mitte.

 P.S. Maimu Bergil on "Meie hingede vlgades" ks valus, aga tene lause: "Sprust ongi kergem taga igatseda kui elus hoida." (lk 40).

 *Jah, Elena Ferrantel on sellenimeline raamat, olen teadlik. Kui keegi selle kohta arvamust otsib, siis minu meelest oli see hea raamat, palju parem kui "ksilduse pevad". 


 rkis  Marca     at  09:00    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 



kolmapev, mai 08, 2019



   
Vanaemadusest 



Ma olen kindlasti juba maininud, kui vga mulle "meeldivad" arvamusavaldused stiilis "kik inimesed/mehed/naised/lapsed on niisugused-naasugused", need nitavad mu meelest ainult tleja enda piiratud kujutlusvimet, eraldi meistrid on muidugi veel poliitikud, kes vidavad end esindavat "kogu Eesti rahvast".
 Jagati jlle ht sellist artiklit pealkirjaga "Sa saad vanaemaks!" Kik emad ootavad seda snumit/../". Pani mtlema. Ma tean ikka pris palju emasid, kes seda snumit mitte oodanud ei ole ning ma ei rgi siin neist, kelle lapsed on liiga noored, ebakindlas suhtes vi midagi muud sinnakanti, vaid on inimesi, keda nende vanavanemaks saamine lihtsalt ei huvita, sest neil on oma elu. On see halvem variant, kui ema, kes pidevalt pinda kib, millal sa ometi lapse saad? Muidugi oleks tore, kui ema vhemalt rmustaks beebiuudise le ning soostuks lapselapsega koos aega veetma, aga kas see on ainuvimalik variant? Kas vanaema on kohustatud just selline olema? Mu meelest mitte, sest inimesi lihtsalt on igasuguseid ja ei saa kuidagi elda, et kik kunagi emaks saanud naised ihkavad kohe kindlasti ka vanaemadeks saada.

 Ma ise ei kujuta vanaemadust ldse ette, kuigi ideeliselt viksin ma seda tiesti olla ja sealjuures ei pruugiks ei mina ega ka minu laps olla olnud alaealine lapsevanem. Inimeste elukaared on ses osas vga erinevad ju - mnel on samal ajal endal vike laps kui vanaemaks saadakse, teisalt on praeguseks esmasnnitajate iga nii krge, et paljud ei pruugi oma vanavanemaid ldse kohatagi. Ma olin 26, kui lapseootele jin ja just hiljuti tuli jutuks, et mu ema esimene reaktsioon olla olnud "Lolliks oled linud vi!?". Ma ise seda ei mleta, sest see pole minu jaoks mingi erandlik reaktsioon, krvaltvaatajale ji aga meelde, tema jaoks ilmselt oli. Osalt oli see tingitud ka sellest, et toona ei teadnud keegi, kes lapse isa viks olla (mitte, et kandidaate oleks olnud jalaga segada, vaid vastupidi, htki kandidaati ei paistnud olevat, ma selline diskreetne mutt kohati). Igatahes enne 25. eluaastat sigimine vi rohkem kui kahe lapse saamine on minu ema meelest alati pigem normaalsuse piiridest vljumine olnud. Mistlik inimene nii ei tee. Palju lapsi vib saada ainult erandlikult tubli* inimene ja minusugune seda ilmselgelt ei ole. Vhemalt olen ma ise sellist hoiakut tajunud, mitte aga seda, et "mida rohkem seda uhkem, millal sa juba lapsed saad?" Vimalik, et see hoiak oleks muutunud, kui ma 30. eluaastaks lapsi saanud ei oleks.

 Vanaemadusest veel see thelepanek, et see on ju selline kumulatiivne protsess - mida rohkem sul endal lapsi, seda rohkem (tenoliselt) ka lapselapsi. Ilmselt on vga erinev olla vanaema hele-kahele vi paarikmnele (mu ema hel sbrannal on selline olukord, tal endal heksa last) lapsele. Sellisel juhul on suhted lapselastega ilmselt paljuski erinevad. 

 Aga tagasi sinna, kuidas kik emad ootavad seda snumit. Meenub see "aga mis sa siis teed, kui su ttred lesbideks hakkavad?"-ksimus. Jrsku on siin mingi seos - homoseksuaalsus on jube, sest ei vii  sugu edasi, samas lapsi neile ka anda ei saa, juhtub veel midagi hullemat vi "hiskond pole selleks valmis" vms. Vanaemaduse triumf seisnebki selles, et ned, kuidas su sugu edasi lheb? Ilmselt, iseasi, kui palju isiklikku panust see sisaldab. Sa vid ju ka lihtsalt rahulikult teada, et sinu veri lheb edasi kusagil teisel pool maakera, aga millegiprast tahetakse enamasti ka isiklikku suhet, mingeid thtsaid eluphimtteid edasi anda jne. Aga taaskord, enamasti, sest on inimesi, keda nende geenide edasikandumine vga ei loksuta vi siis ptakse seda hoopis vltida.

 Millegiprast rgin ma siin ka ainult vanaemadest, vanaisadusest justkui kuskil vga juttu ei ole. Isad ei survesta ju ttreid sigima, seda teevad ainult meespoliitikud miskiprast? Lapsed on ikka naiste rida olnud, vhemalt selles plvkonnas, kes praegu vanaisad. Kusjuures, mulle on jnud mulje, et need mehed on paremad vanaisad, kui nad oli isad, sest omal ajal lihtsalt ei olnud kombeks mehel lastega tegeleda, aga nd on nad avastanud, et see vib pris tore olla. Teisalt, mul oli 4 vanaema (koos vanavanadega) ja ainult 1 vanaisa, vanaisad ongi haruldasem nhtus. 

 Kokkuvttes on vanaemadus mu meelest veelgi mitmekesisem teema kui emadus. On neid, kes lapselastest kuuldes kohe end tlt lahti vtavad ja poodi beebiasju ostma tormavad, on neid, kes lihtsalt noogutavad, et ahah. On neid, kes kasvatavad lapselapsi rohkem kui laste vanemad, on neid, kes lapselapsi aastas korra nevad. Kik variandid ja suhtumised sinna vahele ka. 

 *koob, keedab, kpsetab, ehitab oma ktega maja, mngib sealjuures viiulit ja omab kahte krgharidust-stiilis tubli. 


 rkis  Marca     at  08:31    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






teisipev, mai 07, 2019



    
Mingem kompromissidele! 



Tegin ka ERR-i valijakompassi , tulemus sai snne:


Urgitsesin veidi edasi, seal saab vaadata, mis ksimustele kuidas tpselt vastati. Sellesse svides saab selgeks, et mitte miski ei saa selgeks, niteks minu puhul ERE (Elurikkuse Erakond) on jnud lihtsalt mitmetes ksimustes neutraalseks ja kui mina olen vastanud pigem jah vi pigem ei (kindla ei vi jah-i saidki vhesed), siis see ongi kompassis suuremas osas kattuvuseks loetud. ERE on ka oma lehel nende vastuste tagamaad lahti seletanud ja see on eriti lbus - nimelt said kik kandidaadid (vist?) hletada ja siis erakonna vastuseks pandi see, mis keskmiselt tuli - statistika ehk suurim vale. No niteks kui pooled kandidaadid olid nus ja pooled mitte, siis lks kirja, et erakonna seisukoht antud ksimuses on neutraalne, kuigi tegelikult on see pigem...problemaatiline. Mis mttes te seal erakonna moodustate, kui teil olulistes ksimustes nii erinevad seisukohad on? Kusjuures tpselt sama asja arutasime sbraga Eesti 200 juures peale Riigikogu valimisi - programm on neil iseenesest ok, aga rahvas selle taga nagu pudru ja kapsad, tundub selline kokkuklopsitud punt ksteisega ideoloogiliselt sobimatuid inimesi, ei julge selliseid valida. Ses mttes on EKRE kenasti htlane, eks. Teisalt on ERE vastused siiski hed tpsemad, sest ongi antud konkreetsetele ksimustele, kigi teiste erakondade vastused on tuletatud nende ldprogrammist ja/vi erinevatest valimisprogrammidest.

 Lisaks lhtub valijakompassi radarist seegi, et Rohelised, Sotsiaaldemokraadid ja EKRE on selgelt ainult teatud teemadele orienteeritud, sest osades valdkondades on nende eelistus 0 ja teistes 100 vi sinnakanti. Eurovalimistel on see vast isegi vastuvetav, aga muidu jtab kll kangesti he-teema erakonna mulje, kuigi tegelikkuses ei saa niteks keskkonnakaitset ja majandust ksteisest lahus vaadelda jne. Mu meelest on see muidugi sna smptomaatiline - taotaksegi ju enamasti vaid hte trummi "Meie alandame makse!", "Meie vhendame ttust!", rkimata sellest, kuidas need otsused muid valdkondi mjutavad ja neist mjutatud on. Teine rmus on lubada nsalt head elu kigile. Pikem programm koos seisukohtadega oligi vist ainult Eesti 200-l, kuid nende lhiajalised tegevused jtsid soovida.

 Et siis phimtteliselt ei ole jlle mitte kedagi valida. Kui peaks valima maailmavaate jrgi, siis tundub mulle, et enamikul seda lihtsalt pole - ollakse selle poolt, kust tuul puhub ja mis suuremat edu totab tuua. Eravestlusteski tuleb vlja, kuidas valitakse ikkagi inimest, mitte erakonda, sageli isegi vastandades - "seda erakonda ma ldse ei salli, aga inimesena on ta tore tp!" Paraku ksikindiviidil on poliitikas vhe vimalik ra teha ja selleprast ma poliitikat ei salligi. Ainuige variant oleks leida kandidaat, kes jagab sinu vaateid 100%, aga see jb ilmselt utoopia valdkonda. Selline inimene vaevalt poliitikasse trgiks, ma loodan :) 


 rkis  Marca     at  09:39    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 



esmaspev, mai 06, 2019



    
Siis kui sda on niigi paha 



Empaatia krgeimal tasemel - ritan kuulata kaunist muusikat kollektiivilt "Surev loode", aga ei suuda, sest okserefleks tuleb peale. Ah et miks? No proovige ise, laulja kaunist tmbrit on kuulda kuskil viiekmnendast sekundist:



 Ehk siis asi ei ole mitte koledates snades (kuidas neile ldse pihta saada?) vaid selles konkreetses hles, mis minu krvus klab kui maosisu vljutamisega kaasnev. On muidugi lugusid, kus priselt ropsitaksegi, Dead Kennedyse loo "Too Drunk To Fuck" lpus niteks (rge elge, et see on teeseldud!) vi tehakse muud koledat, nitena Bloodhound Gangi "Diarrhea Runs In The Family", aga need ongi tehtud spetsiaalselt inimeste hirimiseks. Eelpool viidatud bndi laulja aga lihtsalt laulabki niimoodi. Selliseid bnde, kus laulja niimoodi jriseb, on ju veel ning ju siis nende kuulajaid see ei sega vi siis isegi mjub neile meeldivalt. Mul hakkab fsiliselt kurgus keerama, ma kujutan ette, et peaks selline tunne olema, kui niisugust hlt teed.

 Miks ma siis ldse kuulasin? Sest nad tulevad Eestisse Ministryt soojendama ja ma tahaks minna. Kuigi ndalavahetusel enne seda on Punk & Rock fest Raadil ning neljapeval Metallica + Ghost, samuti Raadil, neile on mul piletid olemas, Ministryle pole. Guugeldasin, Rock Cafe on peaaegu bussijaamas, saaks isegi prast koju sita ilmselt. Eks ma pean vist jlle ksi minema, sest millegiprast kuulasid inimesed Ministryt 90ndail, ndsetest tegemistest palju ei teata. Stone Souril kisin ksinda ja vga tore oli, nii et probleemi tegelikult pole. Naljakas on aga lugeda inimeste kommentaare selle kohta, kuidas Ministry oli tore varem, kui nad ei olnud nii poliitilised!! Ee, millal see veel oli? Siis kui nad kunagi 80ndate alguses sndipoppi tegid? Aga ma kahtlustan, et sellist Ministryt keegi ei teagi. Mu meelest on nende viimane "AmeriKKKant" lahe ja kuuldavasti pidi varsti ka uut kuulda olema, "sest nd tuleb ruttu tegutseda, enne kui Trump meiesugustel suu kinni paneb" nagu teatas bndi liider Al Jourgensen.

 Mis seal salata, mu meelest on vhemalt ks asi, millele viimase aja poliitiline liikumine positiivset muljet on avaldanud, ning see on muusika (huumor ka osaliselt). Kuulake vi teise poliitilise bndi Bad Religion viimast plaati "Age of Unreason", mis reedel ilmus, see on imetore! Neilt pole mu meelest aastaid midagi erilist tulnud. Lingin siia he lbusa naljaloo nende 2018 ilmunud singli b-poolelt (mis on kll saanud pigem simu, kuid mu meelest ei olegi tegemist mingi tsiseltvetava esinduslooga neilt):


Ehk siis, mis mu tuju taas normaalseks tegi, ikka muusika. Et ne, on ka toredaid valgeid keskealisi mehi. Umbes nagu Lobjakas ja Prnits (sorry, viimane on siiski titsa noor). Ma saan aru, et suur osa minuga sarnase maailmavaatega inimesigi pritab siinkohal silmi, aga mis sa teed, mulle nemad meeldivad. Mul ei ole keskteed, mul on ainult rmused. Emotsionaalselt kergesti lesketav bravuuritar, nagu ma olen. Aga ma ei saa ka olla see, kes ma ei ole, sest siis ma olengi vait ning istun passiiv-agressiivselt nurgas ja sn iseennast.

 Ma rgin, ma lksin ju suisa pshhiaatri juurde selle probleemiga (aastaid tagasi). Jah, pshhiaatri, sest pshholoog tundus liiga pehmo minu metsikute probleemide jaoks. Tema leidis, et eks ma veidi keskmisest kaldus olen jah, aga miks ma arvan, et see tingimata paha on? Omad riskid muidugi eksisteerivad (mu vanaema niteks sai oma esimese infarkti siis, kui t juures lemuse peale vihastas), aga kes tleb, et keskmiste reaktsioon see ainuige ja kohane on? Lihtsalt teine temperament, aga mitte tingimata vale. Siinkandis lihtsalt on levinud teistsugune ja siis nad ksevad sul vait olla ja tooni vrra tasasemalt vtta, sest nnda on meil kombeks. Kuigi keegi pole testanud, et ainult nii oleks ige. Mulle see pshhiaater meeldis. Vist poetasin koduteel pisaragi tema heaks, et nnda tore inimene. Nime muidugi olen unustanud.

 Mis lauset te lapseplves enim vihkasite? Ma vihkasin seda  - "Rahune nd ometi maha!".
 "Rgi vaiksemalt!" oli teine. (Selle viimasega suutis mu ema mind vanaema matustelgi endast vlja viia.) 


 rkis  Marca     at  15:46    5 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, muusika  

 



esmaspev, aprill 29, 2019



    
Sally Rooney. Vestlused spradega 





Me oleme kik seal olnud ja mulle pigem tundub, et "ooo noorus on ilus aeg", aga seda raamatut oli kll igavene piin lugeda. "Minu kahekmnendad kll sellised ei olnud!" Mrkasin ka ht kommentaari, kus eldi, et selle raamatu vlust saavadki aru ainult millenialid (inimesed, kes olid 21. sajandi alguses noored tiskasvanud), kuigi ma mingi osa definitsioonide alusel ka nende hulka kuulun veel  (mu ks suur lemmikraamat on siiski D. Couplandi " X generatsioon").

 Lisaks viskan hku vljakutse - pakun, et mehed seda raamatut lugeda ei suuda. Ma ilmselt lootsin siit midagi muud, aga see on naistekas selle kige udsemal ja mehi peletavamal moel. Ei, menstruatsioonist siin nii vga ei rgitagi (kuigi piisavalt), pigem lahatakse tundeid, eeldatakse ja meldakse le ning mngitakse muid suhtemnge. hesnaga rheldakse oma meeleheites ja elatakse ise oma elu hsti keeruliseks meldes sinna juurde, kuidas ollakse hsti erilised oma letamatute probleemidega.

 See on muidugi teema, millega kik on kokku puutunud, aga sellest kas kasvatakse vlja vi ei hakata seda klge endas kunagi tunnustama. Lugeda raamatut srastest tegelastest on raske. Spoilerina vib elda, et ka siin jutakse lpuks ratundmisele, et mistlikum oleks siiski rkida asjadest otse ning mitte eeldada ja jreldada. Tegelikult on autori oskus elu keeruliseks elavate noorte inimeste sisemaailma kujutada pris adekvaatne - see pidev enda krvaltvaatamine ja nentimine, et ahaa, kui ma kitun nnda, tundun ma teistele sellise inimesena, kui teistmoodi siis teisena, enesevaatlused ja kusagilt loetud-kuuldud teooriate alusel elu ning inimeste lahterdamine tulevad endalegi tuttavad. Noor inimene alles avastab ennast ja seda enamasti teiste inimeste peegelpildis. Teisalt on ka autor ise nii noor (snd . 1991), et tekib kahtlus - kki ta ikka arvab, et elu selline ongi? Peaks ilmselt ka mnda tema jrgmist raamatut (see on juba kirjutatud ning kannab intrigeerivat pealkirja "Normal People") lugema, et selgemat sotti saada.

 Lisaks on loos ka mitmeid allhoovusi, millele ma ehk pris hsti pihta ei saanud ja mis tekitasid minus tunde, justkui oleks autor tahtnud n "diipi panna", mis ikka lugemise ebamugavaks teeb. Miks pidid peategelase mlemad silmarmud tingimata limalt kaunid vlja ngema? Olid nad seda ka tegelikult vi oli see lihtsalt noore inimene ebakindluse ks vljendus (kik on minust kenamad). Miks rgitakse, kuidas peategelase lesbisbratar (kliee tnapeva noorteraamatutes vist) on rmiselt intelligentne ja humoorikas, aga lugedes see kuskilt vlja ei tule. No umbes nagu N. Hornby "Naljakas tdruk", kus me peategelase naljakusest grammigi vlja ei pigista. leldse, kik tegelased on ebameeldivad kujud. Aga ilusad. Ja see vaene koer, kes paljudes peatkkides figureerib, aga kordagi tit thelepanu ei saa - mida tema smboliseerib? Ja titt, kes meespeategelase heldima paneb lihtsalt sellega, et ta on...imeilus? Kas see ongi Instagrami maailm, kus tnapeva noored elavad? Ja samas on nad kik nii lpmata andekad - pivad likoolis, ttavad kooli krvalt, kirjutavad nagu muuseas luuletusi ja novelle (ning neid tunnustatakse ja avaldatakse!), kivad kultuuriritustel ning on absoluutselt kursis uusimate hiskonnateooriatega. Neil on depressioon, endometrioos, nad liguvad ennast ja saavad kahe sekundiga orgasme. Mulle tundub see kik kangesti ebareaalne, ime siis, et aru ei saa ega meeldi ka - "meie omal ajal..." jne.

 Raamatu pealkirja parafraseerides - kui sul on sellised sbrad, ega siis pole ka ime, et elu metsa poole kisub. Muidu oli minu lemmikraamat tiskasvanuks saamisest (vi mitte saamisest) "Kuristik rukkis", aga tagantjrele olen lugenud, kuidas Holden Caulfield enamikku lugejaid hoopis kima ajas. Mind toona ei ajanud, ta oli mu kangelane, ei ole julgenud sellest tulenevalt raamatut le ka lugeda. ldse ei imesta, kui "Vestlused spradega" peategelane Frances kellelegi samamoodi kangelasena tundub, lihtsalt minu kangelaseks ta ei sobi, sest mina ennast (enam?) niimoodi ei tunne, et peaks oma koha le siin maailmas arutlema. On nagu on. ra eelda, ksi le, tle vlja. Raamatu lpus jb mulje, et ka Frances judis selleni. Aga vaevaline oli see tee ja uuesti lbi kia ei tahaks.

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  09:49    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, aprill 24, 2019



    
Jurmala ja Riia 



Blogides liikus vahepeal ks keeruliste ksimustega ankeet ringi, kus esimesena taheti teada, kas ranna- vi suusapuhkus. Mned vastasid, et hoopis linna. Mulle tundub nd ka, et ma olen vist selles paadis, kuigi ilmselt on iga liigi jaoks oma koht*. 

 Igatahes kavatsesime minna lastega Jurmalasse Livu veeparki. Hotelli bronnisin juba kunagi varem, aga veepargi kohta hakkasin alles hiljuti lugema ja olgu taaskord blogid kiidetud, sain teada, et alla 120 cm kodanikke diskrimineeritakse seal tiega. Phimtteliselt titebassein ainus valik, hooajavlisel ajal on ueala kah kinni. Mikro on aga oma nimele (ei, see ei ole ta prisnimi siiski) vastavalt keskmisest viksem (kuueaastane, aga 109 cm) ning tundub, et tal on Livusse asja heal juhul teismelisena (?!). Praegu minna oleks selge hapu olukord, sest Mikro armastab liutorusid ilmselt meist kige rohkem (mujal pole tema pikkus probleemiks olnud).

 Otsustasime aga ikkagi Jurmalasse minna, Riia loomaaias pole ka niteks kinud. Sber tahtis ka kaasa tulla. Ma Bookingus bronnisin toa siiski neljale inimesele, aga pilte vaadates ji mulje, et toas on viis voodit. Tpselt nii ge hotell oligi nagu piltidel (spas ei kinud), paistis pris uus ja meie tuba oli lbi kahe korruse. Igatahes ma olin valmis, et viienda inimese eest ksitakse lisaraha, aga keegi ei tundnud huvi. Ma isegi ei tea, kuidas tavaks on - iseenesest klalisi ju seks jtta ei tohi, aga kui voodeid ongi viis, mitte neli? Ehk sltub seltskonnast, viks ju ka kmme matsi samas toas bida nagu me kunagi Rootsi laeval le koridori kajutis ngime. Hotelliga olekski kik ideaalne olnud, isegi vann oli, kus lapsed said spad mngida, kui Mikro poleks mingil hetkel vannitoas kiljatanud, et mingi putukas oli. Ma kohe vaatama ei linud, sest raudselt mblik, aga hiljem Mikro kirjeldas putukat nii - pruun, kahe tiivaga, tundlad peas. No teate isegi kes silme ette tuli. Loomaaias olid kah prussakad eksponeeritud ja seal ta ka kilkas, et jah, just srane seal vannitoas oli. Ma testi ei tea, iseenesest kik likis, aga vot maksimumpunkte ma ei suutnud hotellile selle intsidendi tttu ikkagi panna. Brrrr. Peaasi, et kotis koju ei toonud. Mul Pelgukas kunagi olid need nuhtlused (sest naabriteks narkarid ja prostid) ja siis istusime kunagi kino ees autos ning ks elukas kooberdas le armatuurlaua. Veh.

 Muidu oli tore. Ilm oli suvine, alustasime aga hoopis Ikeast, sest tuleb tunnistada, et keegi meist ei olnud seal veel kinud, tahtsime nha, millest kogu see kra. Ega seegi kord vga kimise alla ei linud, jooksime pmst lbi, sest miskit vaja ei olnud. Ostsime XS suuruses laste kollase rattavesti, sest meil makse minu arust ainult tiskasvanute L-e, mis suurele osale meestest vike ja naistele-lastele suur. Ikeas oli muide tore skla, vga head toidud normaalse hinnaga.

 ldse kujunes see reis meil kuidagi sujuvalt gurmee-reisiks. Riias sime vanalinnas Lti rahvusroogi - ma armastan nende krbedaid verivorste, mida nad ei hbene pakkuda ka juluvlisel ajal. Jurmalas htustasime aga hoopis restoranis Usbekistan, kus sai lambamaksa ja muud eksootilist. Ma muide ei teadnud, et mulle maitseb bakhlava - tiesti ulmeliselt hea asi. Peamise gurmeeelamuse saime aga hoopis Gruusia restoranis Kinza House  - asub Jurmalas rannarses elamurajoonis, sattusime sinna tiesti juhuslikult, sest oli lhim toidukoht hotellile ja lastel jalad vsinud. Super teenindus, peakokk (seesama vanaonu tbeteikaga, keda FB piltidel nha) kis isiklikult petamas hinkaalide smist (philine on puljong hinkaali sees, mis kahvli-noaga ses lihtsalt vlja voolab), toit oli autentne ja hea. Lisaks saime maitsta imelist puskarit (kellele siis puskar ei maitseks, eks) - tehtud mdarikast kohaliku tbi poolt, poes seda ei mda.  Puskari pilt peabki udune olema. 


Soovitan soojalt, kes sinnakanti satub! Nagu vanade tuttavate juures oleks kinud, kes juhtumisi ka korralikult sa oskavad teha.

 Jurmala on mulle muidugi varem ka meeldinud, just see laguneva vana ja ultramoodsa uue natuke nukker kombinatsioon, aga pris Riias sees pole ma kinud peale klassiekskursiooni umbes aastal 95 ja ma testi ei saa aru, miks. Riia vanalinn ei ole ehk nii vana, kui Tallinna oma, aga on see-eest suurem ning jtab suurlinlikuma mulje. Ka seal on lahedalt kombineeritud uus ja vana nagu nha niteks neil kahel pildil (see vrviline on Mustpeade maja, mis renoveeriti 1999):

















 Peetri kiriku torni ronisime ka (tegelikult sitis sinna lift, selline tore vanakooli-lift, mis lpus kerge jnksu allapoole teeb ja khust nsaks vtab), sealt avaneb imeline vaade tervele Riiale. Piltidega sealt juhtus aga see viga, et pildistas Mini, kes paraku ulatus tpselt rdurinnatiseni, seega on need pigem rdurest, kui vaatest le selle...

 Sellise salaprase sbra leidsin ka linnamri rest:



 Loomaaias kisime ka, ausalt eldes meeldis Riia loomaaed mulle Tallinna omast rohkem, sest see on kompaktsem ja rohkem loodusega koosklas. Vrreldes mlestustega 95. aasta klastusest on paljugi muutunud, niteks pole enam elevante. Kaelkirjakud on ja neid saab vaadata vga lhedalt, niteks meie saime ht nii lhedalt kaeda (klaas on vahel, sellest ka peegeldus):


Kindlasti tasub klastada troopikamaju, kus elavad kohutavalt suured krokodillid, teline gedate konnade kollektsioon (konnad on mu lemmikloomad), paljastuhnurid (need pimedad karvutud elukad, kes valu ei tunne), igasugu pimedaloomad (ongi tiesti pime maja seal, kus vaja silmi teritada, et asukaid nha).

 Loomaaia parkla juures ngime knniteel mingit kuldset mrki ja lugesime, et see suunas hele majale, kus sja ajal olevat varjatud juute. Pris huvitav mlestusmrk.

 Ma jin reisiga vga rahule, Mikro tahtis ldse Ltti elama jda ning nneks saab juba augustis Riiga tagasi, sest Rammstein. Rohi oli seal igatahes juba rohelisem, kui meil siin.  


 *Sber rkis selle peale, kuidas ta tkaaslased Hispaaniast sitsid kolmeks ndalaks Mehhikosse, kole kallis reis oli, sber kadestas. Kui tkaaslased tagasi, siis uuris, et noh kisite dunglis, templeid vaatamas, mida ngite? Nood vastu, et oo ei, see ju ohtlik, meil oli vga turvaline all inclusive hotell, traataiaga muust maailmas eraldatud. Ok, ma saan aru, et sa lhed meie kliimast sooja pikese alla pevitama, aga minna Hispaaniast raske raha eest kaugele Mehhikosse selleks, et kolm ndalat hotelli territooriumil tiksuda?! 















 rkis  Marca     at  10:32    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, kulinaaria  

 



kolmapev, aprill 17, 2019



    
Kuidas tajuda phalikkust? 



Ma ei ole kunagi Pariisis kinud, ei ole vga igatsenudki, sest Pariis riimub mulle enim siiski snaga "giljotiin". Kaks kuulsat linna, mis on minu jaoks ajalukku linud, kui kohutavalt verejanulised ning ebaiglust tis, ongi Pariis ja London. "Prints ja kerjus" ning "Hljatud". Kle tuul, rbalates vaesed inimesed kolossidena krguvate hirmuratavate ehitiste varjus. "Hljatud" "Jumalaema kirik Pariisis" ju algabki sellega, et lausa leheklgede kaupa kirjeldatakse Jumalaema kirikut  - kus lvist valgus peegeldas missuguse kuju peale. See oli minu jaoks toona kohutavalt igav ja ilmselt lehitsesin hooga edasi, et tegevustikuni juda. Kusjuures ema hirmutas, et nende toonane kirjanduspetaja olevat selle raamatu lugemiskontrollis ksinud just detaile kiriku sisemusest ning seda, mis vrvi olid Esmeralda sussikesed...Ma oleks ilmselt prunud.

 Teisalt tekitas see hiiglaslik tontlikus gooti stiilis ehitis minus tohutu aukartustunde (mida see ilmselt tekitama oligi plaanitud), eriti veel oma 850-aastase ajaloo juures. Hoone, mis on vanem kui meie, ninud igasuguseid aegu, seisnud samas kohas aastasadu. Jah, ilmselt tekitaks iidne puu minus sama emotsiooni. Just see mne asja jvus tekitab kerge kananaha ja kheduse, sest lejnu on ju kik pidevas muutumises, ka ehitised - ning siis see ks, mis vaatab samasugusena vastu ka saja aasta tagant, seisnuna seal ammu enne seda aega, mil fotod ldse vimalikud olid. Loomulikult sellise asja hvimine kohutab. Mu meelest on lausa ime see, kui palju kiriku sisemusest siiski alles ji, eriti vaadates seda droonifotot, kus kogu kesklv kirstuna tules lmab. Hving on vastav, kuid tmbab magnetina. Ma ei kujuta ette, et inimene mrkaks seda uudist: ahah, pleb, nojah siis, ning jtkaks kassivideote vaatamisega. Inimesed on erinevad, aga mulle jks selline reaktsioon vraks, ma olengi see, kes htu otsa neid pilte ja otselekandeid kananahk ihul vahtis.

 Ma ei ole Jumalaema kirikut oma silmaga kordagi ninud, ma pole ka usklik, aga ikkagi. Seonduvalt, tahtsin juba varem kirjutada hest loost, mis mulle selle aasta uutest lugudest enim korda on linud,  nimetaks selle niteks "ateistide hmniks":


Samamoodi tekitab kananaha, eks ta laulab ka kenasti, aga peamiselt just snumi tttu - et meie mber on thjus, pole mingit igavest elu ega plaani ning selles on oma ilu ja levus. Laulu snu ja nende taga peituvat snumit saab lugeda siit. (Kui tekstis nende hallina mrgitud ridade peal klpsata, saab lugeda ka konkreetsete ridade thendusest) Laul astrofsikast, phimtteliselt siis. kskord saab algama aega, mil kik on jlle pime. Ma ei tea, igavikulisus, kas see ongi sama, mis phalikkus? Naljakas on ka see, kuidas ERR-i arvustuses Hozier ja kirik omavahel pimitud on. Jah, ta varasemast loomingust on mu lemmiklood testi "Take Me To The Church" ja "Foreigner's God". Ma toona ldse tausta ei uurinud, et tp on iirlane (neil usuga oma teema ju) vi millest need laulud ldse rgivad (mtlesin, et otseselt kristlik muusika...).

 Mis sa ldse tahtsin elda on vist see, kuidas minu jaoks phalik ja sellega seonduvalt aukartustratav, vagadusele suunav, kui nii vib elda, on kik argilene, igavikuline, suurem kui elu. Ja see ei pea olema ldse mingi Jumala plaan*, vaid ka looduslik, inimlik, maine, kosmiline. Selline asi, mis oli siin ammu enne meid ja on olemas ka siis, kui meid enam pole. Jumalaema kirik vi taevathed niteks.

 *Jumala plaani mainimine vib asja hoopis madalaks teha nagu niteks Drakei loos "God's Plan", kus ta leiab, et oli Jumala plaan teha temast edukas mees. Pffff. 




 rkis  Marca     at  10:17    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, muusika, raamat  

 



reede, aprill 12, 2019



   
Muusikaksitlus 



Tegelikult ksib ERR neid ksimusi Raadio 2 htuse vndi saatejuhtidelt, aga mulle tundusid need inspireerivad ja tahaks hoopis ise vastata. Ksimused konkreetselt saate kohta jtsin vlja, aga neid oli ka ainult kaks. 

Artist, keda oled kige rohkem oma saates mnginud? 
 Kronoloogilises jrjekorras teab Last.fm telda, et 1. Hole 2. Iron Maiden 3. Vennaskond 4. Motrhead 5. Marilyn Manson


Kuidas leiad uut muusikat? 
 Spotify igal reedel saadab. Kuulan mingi endale meeldiva artisti raadiot, kus sellele sarnast asja soovitatakse (Spotify, varem Last.fm). Meeldiv artist ise soovitab mingis kanalis. Meeldiva artisti fnn soovitab FB-s. Juhuslikult komistan otsa. 


Kes on sinu iidolid?

 Kill Your Idols. Ok, Courtney Love. Ma imetlen paljusid.


Kas ise raadiot kuulad? Kui kuulad, siis mida?

 Vga vhe. Rahva oma kaitset kuulan. Enne kui kinni pandi, siis ka Punkpolitseid. Kunagi Rockarollat. Miks vhe? Sest raadio ei lhe Last.fm-i statistikasse kirja. Enamasti mngitakse pidevalt sama repertuaari. Minu viha raadioreklaamide vastu on kustumatu. Sky Plus on Kige Saasta Ema ja Isa. Eriti Kirsti Timmeri Naistekas, mida kuulab ebanormaalne arv taksojuhte, muide. Olen melnud, et sunniks neid jaama vahetama, aga olen jnud viisakaks. Raadio on pealetkkiv. Jrelkuulamine on ok.  

Vinl, CD, mlupulk, arvuti vi miski muu? Miks?

 Ma olin vist ainuke laps, kel vene ajal vinle kodus ei mngitud. "Onu Remuse lood" -  mletate ju kll? Mulle vanaema kinkis paar plaati, aga ema ei lubanud mngida, sest plaadimasin on katki vms. Kuigi paar korda justkui mletan, et mngis. Seega - kust ma praegu selle plaadimasina vlja vlun? See vinlihullus on ks igavene neetud hipsterlus, ma tlen. CD - oojaa, mul on kogu ootamas seda peva, mil ma ta uhkelt elutuppa les rivistan juba aastaid. Reaalsus on see, et arvuti. iged mehed annavad vlja muuseas kassette. Ma siiani ootan, millal J.M.K.E. viimane Youtubei les laetakse, eelviimane nneks on seal  ja see on imeline. Miks te niimoodi inimesi kiusate?!  

Plaat, mille vtaksid kaasa ksikule saarele? Miks?

 Hole - Live Through This. Sest kki elan siis selle katsumuse le. See on maailma parim plaat ka, muidugi.  Aastal 1994 nimetas ajakiri Spin selle aasta parimaks plaadiks, eile just lugesin - huvitav, mis meil toona Tartu Raadios selleks sai, ilmselt midagi DJ BoBolt? Ilged Eesti heksakmnendad.


Viimane plaat, mille ostsid?

 Psychoterror - Krid. Ma aastas ikka paar-kolm asja ostan, sel aastal pole veel phjust olnud. 

Viis lugu, milleta ei kujuta enda elu ette?     

 Kige raskem ksimus...Need ei ole mu enimmngitud vi isegi kige lemmikumad lood, lihtsalt mrgilised teosed kuidagi.

 Phil Collins - Another Day in Paradise

 J.M.K.E. - Tere, Perestroika

 Nirvana - Smells Like Teen Spirit

 Vennaskond - Dostojevskilik Doris

 Motrhead - Born To Raise Hell

  

Lugu (vi plaat), mida oled alati vihanud? Miks? 
 Juba varajasest lapseplvest peale ajab mind kima Bobby McFerrini lugu "Dont Worry, Be Happy". Fsiliselt vimatu kuulata. udus. Ma ei tea, miks. 


 rkis  Marca     at  22:50    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, muusika  

 



kolmapev, aprill 10, 2019



   
Must Kast - Ernesto klikud 



Mini soovis snnipevaks teatripiletit ja esialgu oli tal nudmine, et etendus toimuks Vanemuise suures majas. Lapsed ikka ihalevad glamuuri, nii nagu ka mu vanemate teatrikogemusse kuuluvad kindlasti kook-kohv-konjak. Ma ise vin vabalt kuskil tilkuvas angaaris puupingi peal ka istuda (ok, mitte vga kaua), kui etendus mind kidab. Vanemuise suure majaga oli aga see hda, et meil seal etenduvatest lastetkkidest kik nhtud va Kaunitar ja koletis, sest sellele ma sgisel pileteid ei vtnud, kuna enamik etendusi toimus alles kevadel. Kevadel muidugi selgus, et teised inimesed niimoodi ei melnud ja meil jb le oodata jrgmist hooaega. Pidin kurvastusega teatama, et teatrisse vist ikkagi ei saa, kuni mrkasin kesklinnas lehvimas ht plagu kirjaga Must Kast mngib Saksa Kultuuriinstituudis lastelavastust Ernesto klikud. Krvalepikena - esimese hooga ei jnud mulle etenduse nimi meelde ning guugeldasin tulutult "lasteetendus jnesed", mis iget tulemust ei andnud ning pidin spetsiaalselt uuesti kesklinna plagu lugema minema (ja ta on kuulutanud, et tal on hea mlu!).

 Ostsin piletid ainult lastele, kuigi peale Danzumehe arvustuse lugemist plaanisin endalegi pileti osta (koha pealt oleks ka titsa saanud). Siiski nnestus Mikrol paar peva enne etendust endale jletu kha hankida, ma tean, et paljusid see teatri- ja kontserdisaale klastamast ei sega, aga mind kll. Selle tulemusena saan aga teile nd suure suuga etendust kiita! (Mikro ei pidanud nneks kurvastama, sest ta oli teatriklastuse ra unustanud ja me lihtsalt teesklesime, et lheme Miniga hoopis lastevanemate koosolekule #aastaema.)

 Aga lavastusest siis -  ma ei ole ammu midagi nii hoogsat, leidlikku ja kaasahaaravat teatrilavalt ninud ning elukaarest sltuvalt vaatan ma just peamiselt lastelavastusi.

 Mulle meeldis koht - vga intiimne, pisike ruum, kus isegi prillid koju unustanud siinkirjutaja nitlejate miimikat pris hsti ngi.  Taaskord krvalepikena - ma lapsena tegelikult pelgasin selliseid saale, ks esimesi pisisaale oli siinkandis toona Ugalas ja mulle, kui suurte saalidega harjunule, oli see paras ehmatus. Teisalt on tnapeva lastele eksperimentaalteatrid ilmselt rohkem tuttavad. Teatritelk on samuti selline huvitav kadumakippuv nhtus, mille elustamine on tnuvrt tegevus.

 Igasugu pisidetailid ja markeeringud "puust ette ja punaseks" asemel on samuti ks mu lemmikasju teatris. No et ei ole tisdetailne mootorratas laval, vaid ka mootorratast mngitakse. Antud lavastuses veel peategelase liikumine kohtade vahel,  ja peva vaheldumine, taustahelid. Kik pnevamalt les ehitatud kui mingi jutustaja hl rkimas, kuidas "kahe peva mdudes judis peategelane suurde linna". Teekonnaloole vga palju juurde andvad elemendid! Kolmandat korda krvalepikena, kunagi ammu (kooli)teatrilaagris, juhendas meid Andres Puustusmaa, pidime etendama massistseeni turult - et no mis see siis on, igaks pusserdab midagi teha ja ongi olemas?! ldse mitte - igahel oli oma konkreetne lause (tiesti juhuslik, muide), mida ta pidi tlema ja sellest siis moodustus kokku htne "turuatmosfr" - tegelikult vga tpne t, et jtta mulje millestki korratust. See oli mul toona vau-efekt ja ilmselt seetttu hindan krgelt kike sarnast, kui kusagil silma-krva jb. Antud etendusest jid meelde veel ka telefoni "lahendus", vangla, lihuniku rvimissteen ning muidugi ka tegevusse sobivalt seotud mustkunstitrikid. 

 Sisu, snum - lastelavastustega ja ldse lastele meldud kultuuriga on sageli see hda, et snumit kas pole ldse, on mingi arusaamatu jant vi siis on snum vga moraalitsevalt ette kantud - "rebjaata, budjem it druuna!" nagu vanasti kombeks oli. Siin seda ei olnud, selgus saabus tegevuse kigus, loogiliselt, mitte hiljem nppu viibutades. Isegi karakterite puhul oli suudetud must-valget lhenemist vltida. No niteks politseinik, keda jneste kannatused sna klmaks jtsid, aga kes kohe elavnes selle peale, kui selgus, et loomafarmis on palkade maksmisega probleeme. Ei olnud mrgata ka seda erisust, et ne, need naljad olid vikestele, nendest teistest aga saavad ainult suured aru. Vgagi mistetavalt oli niteks esitatud pankade ja laenu temaatikat, mis judis sarnaselt prale nii suurele kui viksele. Ja teema oli aktuaalne - karusloomafarmid, mitte lihtsalt ldine "maailmarahu". Lisan, et Piret Raua algteksti ma lugenud ei ole.

 Nitlejad ja rollid - kik olid gedad! Priselt, igas rollis (ja neid nelja peale jagus) oli midagi omaprast, kik olid omaette karakterid, keegi ei jnud statistiks. 

 Igatahes soovitan vga soojalt vaatama minna, etendusi on veel aprillis-mais.

 P.S. Hetkel populaarsesse muti-teemasse lheb samuti hsti, kuna parim ravim mutistumise vastu on elurm ja lapsemeelsuse silitamine, seega sobib see nagu rusikas kortsukreem silmaauku. Jah, ma olen kursis klieega, et teatris kivat enamasti keskealised naised koos sbrannadega, aga mutt tsirkusetelki pisikeste pinkide peale istuma ei tkiks. 


 rkis  Marca     at  09:16    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, teater  

 



teisipev, aprill 09, 2019



    
Primo Levi. Kas see on inimene  





Olgu eldud, et kirjutan ma raamatu kige uuemast versioonist, varasemalt on "Kas see on inimene" ilmunud eesti keeles koos loo jrjega "Hingetmbeaeg".

 Auschwitzist on palju raamatuid kirjutatud ning nii mndagi olen ka ise lugenud, seeprast ritan keskenduda sellele, mis teeb just selle loo omapraseks. Miks ldse lugeda selliseid raamatuid, mis rgivad millestki nii koledast? Mina loen niteks selleprast, et teada saada - mismoodi? miks? kuidas oli see vimalik? Antud ksimustele vastab loetud teostest just Primo Levi oma kige paremini, sest tegemist on pigem arutleva raamatuga kui konkreetselt he inimese looga, lugedes jb peategelane pigem krvaltvaatajaks. Tegemist on sna fragmentaarse looga, seda mnab eessnas ka autor ise, kuid mu hinnangul see raamatut kehvemaks ei tee, ehk kll vhem "kirjanduslikuks", aga rohkem mjusamaks. Lugu sai kirja alates detsembrist 1945, seega sna vahetult, osad peatkid on pigem ldised arutlused, mida peategelase lugu lihtsalt lbib, teised aga kirjeldavad otseseid pevasndmusi. Mulle meeldisid need arutlused isegi rohkem ("meeldis rohkem" on muidugi absoluutselt kohatu vljend selle teose kontekstis), sest igapevaelu absurd on tegelikult sna sama Gulagiga (ja ilmselt praeguse aja sunnitlaagritega Phja-Koreas...), mis Auschwitzi teistsuguseks tegi,olid ju just nimelt need korstnad - jah, Gulagis tapeti inimesi tga, kuid otsest sstemaatilist hvitamist ette ei oldud nhtud.

 Ma tegelikult ei usu, et sellised raamatud htki holokausti-eitajat kahtlema paneks, aga ometi vastab Levi mitmetele seda teemat puudutavatele ebamugavatele ksimustele otse. Neid oli ju palju, miks nad vastu ei hakanud? Tegelikult vastab sellele ksimusele kogu raamat, mis sisuliselt keskendubki dehumaniseerimise vimalikkusele. Kui inimeselt vtta ra kik, mis teda teisest temasugusest eristab (isiklikud asjad, riided, juuksed, lhedased suhted), kohelda teda kui mitte-inimest, kuid samas allutada ta absurdsetele reeglitele, kaotab suur osa inimesi igasuguse pidepunkti ja kontakti reaalsusega. Levi arvab isegi, et oleks see "sotsiaalne eksperiment" (kohati neb ta koonduslaagreid niimoodi) kauem kestnud, oleks see vinud tekitada ka tiesti uue keele (osati argoo ju tekkiski), sest laagrite reaalsus ei sarnanenud kuidagi eluga vljas. Nitena toob ta snad "nlg" ja "klm", mida tavainimene hoopis teistes kategooriates kasutab.

 Samuti kirjutab ta ausalt sellest, miks osa inimesi ellu ji ja suurem osa mitte. Ma olen alati koonduslaagritest lugedes (need lood on ju ellujnute kirjutatud) melnud, kuidas need inimesed tegelikult riskisid ning vitlesid oma elu nimel ning arvanud, et enamik ei oleks olnud selleks vimelised, enamik oleks lihtsalt vooluga kaasa linud. Levi tleb ausalt, et kik vooluga kaasa minejad surevad. Kui sa ei sahkerda, mata maha oma moraali, m ennast mingil moel, et saada lisahvesid, siis ellu sa ei j. Halastamatu looduslik valik."Alistuda on retult lihtne; piisab, kui tita kik saadud korraldused, leppida ainult oma portsuga, alluda laagri- ja tdistsipliinile. Kogemus on nidanud, et ksnes erandjuhul vib selliselt vastu pidada le kolme kuu." (lk 98)
 "Kui allajjatel pole oma lugu ja kui hukatusse viib ksainuke lai tee, siis psemise teid on palju, nad on rngad ja ettearvamatud." (lk 99) Enamik meist lheks sellele laiale teele. Inimene on karjaloom, kuid kas sellest kohutavast ajalooeksperimendist ei tulene otseselt, et ellu jda on vimalik vaid oma teed minnes, sealjuures sageli inimlikkuseks peetavat hljates? Inimlik on vahel elus teiste abi vajada ja normaalne inimhiskond seda pakubki, selle lagunedes (nagu laagrites) aga hukkub enamik inimesi, keda normaalse hiskonna mehhanismid kriisihetkedel vee peal hoiavad. Ja tuleb vlja, et suurem osa meist on sellised abivajajad.

 Levi kirjeldab ka seda, kuidas 1944. aasta lpus hukatakse laagris keegi Birkenau mssust osavtnu, kes enne poomist hikab "Seltsimehed, mina olen viimane!" ning kuidas peale seda tabab Levit ja ta spra hbi, sest nad mistavad, et hoolimata ellujmisest ei suudaks nemad siiski vastu hakata, sest nende tahe on  niivrd murtud, et ainus asi millega nad tegeleda suudavad ongi enda ellujtmine, seevastu see poodud mees "pidi olema kva, olema tehtud teisest puust kui meie, sest need olud, mis meid murdsid, ei suutnud teda painutada." (lk 166) Kujutan ette, et enamik meist peab end tavaolukorras kvaks ja paindumatuks, kuid sellised lood nitavad, et pole me seda mitte. "Miks nad vastu ei hakanud?" on niimoodi meldes ju kerge ksida. Tugevad siiski enamasti tapetakse, nrgemad hukkuvad ning ainult ksikud keskmised tulevad koju, need, kes aktiivselt iseenda ellujmisele keskendusid.

 Kas see on inimene, ksib Primo Levi ja seda mitte ainult koletuid tegusid teinud indiviidide kohta. Raamatu pealkiri ei mrgi ainult natsismi ebainimlikkust, vaid pab leida seda piiri, millest le astudes koonduslaagrid toimima hakkavad - et hed hakkavad teisi selekteerima ja teised vaikides surema. Levi kirjutab: "Osa meie hingest kuulub kokku nendega, kes meid mbritsevad, just selleprast ongi ebainimlik selle kogemus, kes on le elanud pevi, mil inimene oli teise inimese silmis asi." (lk 191) Kui meile tuleb vastu teine inimene, siis me peaksime suutma temaga suurel mral samastuda - tal on mingid vajadused nagu meil, omad rmud-mured, lhedased, mtted, me ei ne teda kui hunnikut mateeriat. Me ei ne niimoodi isegi loomi (kuigi ma usun, et mned nevad) ja meile tundub uskumatuna, et niimoodi ldse saaks - nha inimest, kui asja. Koonduslaagrite kogemus nitab meile aga hvardavalt, et see on tiesti vimalik. Siia lppu sobib hsti autori tdemus raamatu sissejuhatusest, miks ta ldse oma loo kirja pani ning mis on ilmselt ka ks tsiteeritumaid kohti teosest:
 "Paljud inimesed vi rahvad vivad vaistlikult tunda, et "iga vras on vaenlane". Enamasti elab see veendumus hingesgavuses otsekui avastamata pletik; ta ilmutab ennast ainult juhuslikult ja ettearvamatult, ega ole aluseks filosoofilisele ssteemile. Kui aga see juhtub, kui snastamata eelarvamus saab loogiliselt esitatud kaalukaks viteks, siis on selle ahela lpus koonduslaager." (lk 7)

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  09:58    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



reede, mrts 29, 2019



    
Rammstein - Deutschland 





Eile htul kell 18.00 oli siis Rammsteini uue, 17. mail ilmuva plaadi esiksingli "Deutschland" video leilmne esilinastus.

 Noh, juba nad karjuvad igal pool - ra keelata! Sest noh, juudid ju ja "Deutschland ber allen" (kusjuures siin on ju he the vahe originaallausega, ilmselt taotluslikult) hes loos koos. Vhemalt nii ma olen sellest phjusest aru saanud.

 Laulu ingliskeelset teksti saab lugeda niteks siit.

 Ma ei saa muidugi sellest paanikast hsti aru. Et kunsti nimel mnitatakse holokaustis hukkunuid? Kas ajaloos toimunu hilisem kujutamine on mnitus? Kas igasugune kujutus, kus koheselt, samal ajal, sna snalt, puust ja punaseks toimunut hukka ei misteta, on mnitus? Mina ei ne selles videos mingit ajaloo heroiseerimist vi juutide kannatuste le irvitamist. Et vllas on tegelikult sakslased, kes teesklevad juute (tegelikult ma Rammsteini liikmete demograafilist tausta ei tea), mitte pris juudid, kas see on mnitus? Pannuks nad sinna pris-juudid, kas siis ei oleks? Kui video oleks teinud juudid ise, kas siis ei oleks?

 Kuidas mina sellest loost ja videost aru sain? Deutscland kui verejanuline mustanahaline jumalanna* (!) saabub Maale ning kihutab vaesed valged mehed arututele tegudele  - ennest limaks pidama, vgivallatsema, hoorama, tapma...aga ta on ju nii ilus! Me kigest tema nimel! Kuri jumalanna snnitab lpus pesakonna Saksa lambakoeri ja lendab klaaskirstus jrgmisele planeedile.
 Kuidas on armastada oma kodumaad, kui sellel on seesugune minevik? Minevik, millest rkidagi on ohtlik, kujutamisest knelemata? Miks on vaja olla teistest parem, suurem, llam, vapram? Pigem endise impeeriumi praeguste asukate ng, taaga vljendus ning suuruseihaluse inimlikult ilge pale, mis vljendub kannatustes ning vgivallas.

 Ma muidugi ei arva, et Rammstein seesugust valulist reageeringut oma videole ette ei ninud.

 Aa, muusikast ma ei judnudki rkida...Ma nengi Rammsteini pigem kui monumentaalkunsti viljelevat kollektiivi, kus muusika on kigest ks osa.  

 *Siin viks ju ka nha mustanahaliste ja naiste demoniseerimist, aga pigem nen ma seda kui klieede klieed. Jumal kui must naine, allasurutuim kigist allasurutuist, kes maailmale oma kannatuste eest ktte maksab. 


 rkis  Marca     at  09:25    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, muusika  

 



kolmapev, mrts 27, 2019



    
Karin Paulus.101 Eesti nukogude aja ehitist 





Kui ma avastasin, et selline raamat on ilmumas, tervitasid mitmed teisedki mberkaudsed uudist suure entusiasmiga - jaa, seda tahaks kll sirvida! Ilmselt on nukaaegsest arhitektuurist huvitatuid rohkelt (minu mber). Iseasi, kas me tegelikult ka igeid asju hinnata oskame, sellekohast haridust ju pole.

 Eks ma seda pelgasin veidi ka raamatu puhul, et kas on ldse huvitav lugeda? Kas ma nrin ennast oskussnadest lbi ja jb aega ka loetut nautida? Teades "101 Eesti..." sarja formaati - ks objekt kahe lehe peale, tundus seda antud teema puhul ka hbivrselt vhe olevat, arhitektuuris on ju vga suur roll visuaalsel kljel.

 levaatena on raamat mu meelest vga hea, kindlasti viks endale koju soetada, juba selleprast, et kuigi enamik esindatud hooneid on (veel) alles, siis kiki siiski mitte. Kahest lehest jb testi vheks, kuid alati saab ise juurde uurida. Jah, raamatus oli pris mitu sna, mille thendust ma ei teadnud, kuid seda enam viks jrele vaadata ning lugemist see samuti ei seganud. Valiku suhtes oleks mul kll mnigaid ettepanekuid olnud (n Kuldne Kodu Prnus, kolmnurksuvilad), kuid ilmselgelt on autor teemas kodus ja mned minu meelest autentsed hooned ei pruugi seda ldse olla. Isiklikult sain pris palju uut infot  - eelkige ajatelg (sellest rgin veel tpsemalt) aga eriti hooned, mis igapevaselt silma all olnud, aga mille nansse thelegi pannud ei ole. Olete mrganud, et Tartu raeplats on trapetsi-, mitte ristklikukujuline? Kust tulevad snad "selvehall" ja "kuurort"? Hsti palju pnevaid pisidetaile, mida argipevas muidu ei mrka. Jah, eriti knetas muidugi kodulinn Tartu, pllumajandusarhitektuur ji veidi vraks, aga huvitav on teada, et sealgi pole kik "suvaline lagunenud silotorn". "Kas sa testi Rapla pentagoni ei ole ninud?" (tegelikult pigem oktagoni siis) ksis L. Jah, linnalapsena olen alles nd maapiirkondade arhitektuuri avastama sattunud ja tegelikult on, mida uudistada. Siit raamatust saab selleks palju inspiratsiooni.

 Aga ajateljest siis - raamat on les ehitatud kronoloogiliselt 1940 - 1993 (siis valmis Rahvusraamatukogu, mida alustati juba nukaajal, seetttu sobiva lpppunktina valimis) ning htlasi annab selline lesehitus kiirkursuse tervesse Eesti NSV aega, on ju arhitektuur igapevase olme ja valitsuse prioriteetidega tihedalt seotud. Sda, stalinism, sula, flirt kapitalismiga, olmpia, vabadus. See on minu meelest raamatu tohutu lisandvrtus, sest sna varsti ei ole enam elementaarne, et inimesed mletaks. Krvalepikena, kuidas on see vimalik, et ma ei mleta mitte midagi Elva rannahoonest, mis ples alles 1997? Ma mletan, kuidas lapsena vanaemaga Elvas kisin, kuidas ma ometi selle suure hoone kahe silma vahele sain jtta?! Vga oluline on kontekst, see kib kaasas kigi esitletud arhitektuuriobjektidega.

 Huvitav on ka see, et mulle vhikuna tundub uskumatult kaunis kik Stalini-aegne, 80ndate modernismimaigulist esteetikat on aga sageli keeruline kauniks pidada. Vi on Stalini-aegne siiski lhemal eestiaegsele kuldajale, mida ma otse loomulikult ninud ei ole, aga mdid on teinud oma t? Absoluutselt kik imestasid, kui mu isa kunagi avalikustas, et Narva-Jesuu sanatoorium ehitati kuuekmnendail, mitte kolmekmnendail. Sillame trepid, Pelguranna tlisasula (oma silmaga ngin esmakordselt kesoleva aasta veebruaris...) - kes arvaks, et need koledad on? Raamatu suur pluss on seegi, et ksikes oma aja monumentidega - kaarsild, Tallinna laululava, hotellid Viru ja Olmpia, Linnahall, on ka tiesti igapevased majatbid, milles me suure tenosusega ise elanud oleme. Mina olen niteks elanud Tartu maja tpelamus 111-133. Mulle muidugi priselt ka meeldivad tollased korterelamud, raamatuski mainitud Mustame 9-kordsed on mu telised lemmikud, aga ega isme ja Lasna lpu 16-kordsetel ka viga pole.

 Raamatu tsine miinus ka - minu eksemplaril on puudu lehekljed 192-201. Priit Hbemgi arvustab Ekspressis, paistab, et tema raamatul seda viga ei ole, nen ka mina ra nd selle villa Paulbergi, millest mul vaid jutt, aga pilti pole. Seega, olge hoiatatud ja pidage seda raamatu soetamisel silmas, sest soetada ma titsa soovitan, on selline raamat, millega suviste puhkusemarsruutide planeerimisel arvestada (ja viimasest Hiiumaa praamist peaaegu maha jda ekseldes mingite nukaaegsete militaarobjektide rgastikus kusagil Haapsalu kandis nagu meil kunagi juhtus...). Goodreadsi paluks ka teadjatelt sissekannet, ma ise ei hakka susserdama!

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  21:51    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



laupev, mrts 23, 2019



   
Guugeldatagu! 



Meil siin kerkis korra paanika - Google Photost vaja kik pildid ktte saada, see pannakse kinni ju! Ma imestasin, et kust selline info, ma usun, et kui midagi nii ldkasutatavat kinni pannakse, oleks sellest laiemalt juttu. Praegu pidada suisa nii olema, et kui tahad pilte, pead Googlile kirja saatma - no kujutate ette, kes neid kiki kirju haldaks, kui priselt sulgemine oleks?! Aga ei, kuskilt mingi info tuli ja kohe tegutseme. Enne kui suu lahti tegin, guugeldasin seda teemat, et jrsku olengi midagi maha maganud. Paanitsejad ise miskiprast oma info le kontrollimist vajalikuks ei pidanud. Tegelikult suletakse aprillist kigest Google + ja muid Google teenuseid see ei puuduta. 

 Selle peale siis ks teadja vidab, et Google + oli Skypele konkurendiks tehtud snumisaatmiskeskkond. Ma tlesin, et ei, ei olnud, see oli Facebooki konkurendiks tehtud so(tsiaal)me(edia) platvorm. Ei usuta, mis sa seletad, "mina tean kompuuter!" (See on ks siseringi nali meil, ajast, mil siin ks eestivenelane ttas, kes iga nuande peale seda pahaselt teadustas.) Vaidlus vaibus alles selle peale, kui ma Wikipediat tsiteerima asusin, siis oli et "noh, ega mina ei tea ka, mis ta oli!" Aga vot vaidlema on kva mees, guugeldagu enne.

 Guugeldamisest. Tuli vlja, et see nn matemaatikaolmpiaad, kuhu Mini saadetakse, ei olegi nagu pris matemaatikaolmpiaad, vaid pigem infootsinguolmpiaad. Tundub nagu titsa tnuvrne algatus, ei paista, et inimestel need oskused vga kpas on, rkimata saadud info usaldusvrsuse hindamisest. Kummaline on aga, et sinna saadetakse Mini, sest ta tegelikult arvutit ei kasuta. Tal ei ole mingit arvutis olemise aega, ainus kokkupuude arvutiga on tal see, kui mingi asja kohta ksimus tekib ja siis oleme koos guugeldanud vi mnikord on ta ka ise seda teinud. Paistab aga, et sealjuures on ta oskused paremad, kui neil, kel arvuti igapevakasutuses. Ehk on seal hoopis positiivne seos, sest mida lapsed enamasti arvutis teevad? Ma pakun, et peamiselt mngivad midagi vi vaatavad pilte-videoid, mitte ei tegele infootsingutega.

 Kas lapsed ldse arvutis on - nad on ju hoopis telefonis?! Meie omal ajal alustasime arvutitest ja lksime sealt telefonidele le, lastel on vastupidi, kui nad ldse arvutitele le lhevadki, enamus ilmselt jbki ainult npuga kerima. Npuga kerimise maailmast ks pris pnev artikkel neuroteadlaselt Kristjan Kalmult, soovitan vga lugeda. Minul nutitelefoni ei ole ega ka tule, sest mind testi hirib pisike ekraan ning lisaks on mul vist ebanormaalselt tundetud srmed, aga trkkida telefonis on minu jaoks hiina piin. Pealegi istun ma niikuinii pev otsa arvutiekraani ees. Ilmselt olen juba nii vana karu ka, et aju ei programmeeru mber tekstilt pildimaterjalile ja ega ma seda just igatsegi.

 Telefonide puhul tundub nii mulle, kui ka on seal mainit artiklis ra toodud, et philine magnet, mis tmbab, ongi need npuga keritavad infovood, kus ollakse, sest kki jrgmine asi, mis ette jb on ge. Ma kunagi vajusin niimoodi 9GAG-i ra, kuni lpuks sain aru, et paari helge momendi nimel tund aega saasta vahtida ei ole eriti mistlik. Minu nn on see, et mu FB ja Insta vood on nii lhikesed, et ma juan need priselt lbi vaadata, ma ei jlgi tuhandeid kontosid. Enamasti vib rahulikult mitu tundi mda minna, enne kui "midagi huvitavat" juhtub ja pigem ma igasugu meeldetuletusi eiran, seal taga ei ole suure tenosusega miskit olulist ega gedat. Lapse pealt on seda "kki jn millestki ilma"-sndroomi ebameeldivat mju hsti nha - tuju lheb ra, kui Instasse ei saa, sest kki seal midagi toimub! Teisalt 95% juhtudest ei ole midagi toimunud, eks ma olen pdnud talle meelde ka tuletada seda - ned, see asi rikub pigem su tuju, aga vrt pole nagu midagi, see ei ole nii oluline, et oma tuju rikkuda lasta. Endal tekib ka sageli see tunne, et "miks midagi huvitavat ei ole!", mis nneks annab signaali, et kui harvem asju jlgida, siis ilmselt oleks huvitavam.

 Jama on mu meelest see, kui kogu Internet hakkabki suurema osa inimeste jaoks ainult seesugust kiirsisu thendama - uued pildid, uued naljavideod. Facebookis (!) olla ju noorte jaoks juba liiga palju sisu ja teksti. Et saab guugeldada ja millegi kohta infot ka otsida vi? Nii nagu mina kunagi hallil ajal arvasin, et Neti.ee ongi kogu Internet. L. veel hiljuti avastas, et ta ema loeb netilehti stiilis avan Neti.ee, sealt valin ajalehed, sealt Postimees ja voila!  






 rkis  Marca     at  10:17    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool  

 



neljapev, mrts 21, 2019



    
Vihased valged ameeriklased 





Jagan nd ht filmisoovitust, hetkeseisuga veel 6 peva jrelvaadatav dokk "Vihased valged ameeriklased." Raputan endale tuhka phe, "Tde ja igust" vaatama ei linud, sest masendav, aga seda masendavat filmi vaatasin, vabanduseks ainult see, et kolme tunni asemel kestab "VVA" kigest 45 minutit.

 Film rgib enda eest ise, aga miks ta mulle meeldis, oli see, et ta ei ohkinud niisama "vahi, mis seal Ameerikamaal ometi toimub!", vaid suutis oma lhikese ajaga selgelt puudutada ka aktuaalse probleemi ajaloolist ning majanduslikku tausta. Globaalne probleem on see, et praegune elukorraldus krib, ei ole enam jtkusuutlik ning selle he teema erinevad tahud puudutavad kiki inimesi nii meil kui mujal. rmuslus erinevates vormides ei ole asi iseeneses, vaid selle suure globaalse krimise krvalnhe. Kapitalism mdaneb ja seda eelkige peast - tarbimispidu hakkab otsa lppema, aga inimestes on ikka veel igustatud ootus, et elu lheb iga aastaga paremaks, asju ja raha tuleb juurde nagu niavel. Meil on veel vedanud, telist kapitalismi paradiisi pole me ninud ega ilmselt saagi ngema, seega on meie ootused nneks viksed, mis aga ei thenda, et me ei tahaks hsti elada. Globaliseerumisega avastasid jrsku kik, et tahavad, aga need, kes varem meepoti kallale said, need ei taha vga jagada. Hea on elda, et olite siis nii lollid ja saamatud, siiamaani olete, teid ongi sellisteks programmeeritud, olge hoopis tnulikud, et niipaljugi meie armust saate. Teisalt on arusaadav ja inimlik see, kuidas istandusepidajate jreltulija pab endast muljet jtta kui rmiselt lahkest ja eetilisest inimesest, jube raske on mineviku vigu tunnistada. Mulle meenutas see veidi naaberrahva kitumist - mis sest enam, oli jah halba, aga oli ka palju head, lppude lpuks time meie ju teile kultuuri, ah?!

 Ressursside lemrane tarbimine on aga niivrd keerukas probleem, et sellele lahendusi on vga raske leida. Samuti on keeruline kellelegi npuga nidata ja elda, et tema on sdi - kik me oleme sdi, kes uskusime, et tarbida saab lputult ning see ei tule millegi ega kellegi arvelt. rmuslus pakub aga lihtsaid sdlasi ja lihtsaid lahendusi. "Tuleb vltida rasside segunemist!" nagu leiab ks pris rahumeelne ja mistlik vanahrra. "Tuleb luua eraldi riik ainult valgetele inimestele!" leiab sakas alt-right eestkneleja, sest "Ameerika on ju siiski alati olnud valgete riik!". See viimane avaldus paneb  mu kukalt kratsima, aga nagu tleb filmis graffiti seinal: "White lies matter!" "Konfderatsiooni lipuga Ameerika eest vehkimine on sama hea, kui riist hambus kooseluseaduse vastu vitlemine!" leiab keegi Lunaosariikide pstijalakoomik. Kik see on efektne, aga siiski palju kra eimillestki - lahendusi helegi pris probleemile siit ei paista, kll aga konfliktihutamist ja tee sillutamist vgivallale. Mind ausalt eldes hmmastas ka Hillary Clintoni knejupp, kus ta Trumpi toetajaid (osa neist) otsesnu kaabakateks, rassistideks jms nimetab. Oleks see vaid nii lihtne leiab ka ks sja vabariiklaste leeri prdunud valimispiirkonna demokraatide toetaja peaaegu pisarsilmil. Inimestel on ju tegelikult priselt probleemid, mure tuleviku prast ning ebarealistlikud ootused. Valgetel on hullem, sest neil on "American dream", mida enamikel vrvilistest pole kunagi sellisel kujul olnud.

 Tere tulemast globaalsesse maailma tleks ka meie kodust poliitikat vaadates. Kas tarade ja piiridega saab aga kapitalismipohmelust ohjeldada? Ma leian, et inimeste majandus ja kultuur on vastastikmjust nii lbi imbunud, et siga ka ei nksi, mis on phjus, mis tagajrg. Haldamiseks liiga keeruline, selleprast on lihtsam mda vaadata ja ksitletavatele asjadele thelepanu prata. Ehitame tara ette. Raha selleks...kki naabrid annavad? 


 rkis  Marca     at  21:49    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, valimised, vrdiguslikkus  

 


   
#kigieesti 



Tahtsin lihtsalt kirjutada, miks mul seda valget sdant ei ole.
 Miks pean mina testama, et ei ole kaamel? Mu meelest on vrdsus ja sallivus elementaarsed vrtused, kki peaks hoopis need, kelle jaoks pole, end mingisuguse mrgiga varustama? Ma ei tle, et haakristiga, see on kuidagi nii raleierdatud teema, vabalt vib ka midagi muud valida.






 rkis  Marca     at  09:43    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, vrdiguslikkus  

 



kolmapev, mrts 20, 2019



   
Ma ei ole su projekt 



Kui olulistest teemadest on kopp ees, tuleb lihtsa elu poole prduda, lugesin siin Kerttu Rakke Kpsiseparadiisi teist osa ja mtlesin, kas tal endal vastik ei ole neid ebameeldivaid karaktereid kokku keevitada. ks neist tundus aga esmapilgul lausa selline, kelle kohta leolevalt puhisesin - no selliseid inimesi kll olemas ei ole, kuni kki peva peale tabas mind ilmutus!

 Niisiis, seal on ks krvaltegelane Maia, he phitegelase sbranna - selline, kel alati plaanid olemas ja kes on muidu toetav tkk. ritab siis peategelast mingit kokandusvlogi tegema meelitada, aga too tleb lpuks ikka kindlalt ei, mille peale Maia kuidagi eriti valuliselt reageerib - suhted surnud pevapealt, feissaris blokk. Arutu ju?! Hiljem saab peategelane kokku he Maia endise tuttavaga, kes rgib, et too olla n projektiinimene - valib kellegi omale projektiks, et end olulisena tunda, umbes nii, et suhtleb kellegagi ainult siis, kui tollel on probleeme, et neid siis lahendada, kui mured ra kaovad, kaob ka sbranna ning oma projektiabist keeldumist vtab isikliku solvanguna. No ei ole selliseid imeinimesi ju!

 Aga siis meenub mulle ks mu suhe, mis lppes teiselt poolt snadega: "Mul on kahju sinu peale raisatud ajast!" Ma ei saanud sellest tlusest vga aru, teisendasin selle oma peas umbes selliseks: "Sa ei meeldinudki mulle kunagi eriti, junn olid koguaeg!" Maia valguses li aga kki phe, et ehk ta mtles seda hoopiski sna-snalt - ta raiskaski minu peale oma aega, sest tal oli meie suhtele mingi kaugem eesmrk otsa keevitatud ja kui mina selle nnestumisele kaasa ei aidanud, siis oligi tema poolt vaid asjatu ajakulu. Mina, naiivitar, eeldasin, et suhtleme selle tttu, et sobime omavahel ausalt eldes suhtlesime pigem selletttu, et olukord soosis. No mul oli kogu suhte jooksul kergelt selline tunne nagu ritataks mulle midagi phe mrida, aga arvasin, et ju lihtsalt on teisel selline kurnav suhtlemismaneer. Aga kui ta tegelikult tahtiski? Mida? Minust inimese teha? Pigem endale punkti kirja saada, et veel ks inimhingeke paturajalt pstetud?

 Ma alati imestan, kui inimesed kirjutavad, kuidas suhted meid inspireerima peaks, meid arendama, meis parima vlja tooma. Nojah, ma saan aru, et kaassltuv suhe sstlaorjaga vib testi halba teha, aga siiski eelistan ma inimesi, kes on samasugused nagu mina. Kes ei inspireeri mind paremuse poole. Ma olen endaga niigi rahul. Ja see ei ole mingi "eksju, ma olen kige ilusam, targem, eetilisem jne" vaid pigem "olen selline imelik loll prsas, aga ikkagi titsa armas". On see siis halb? Kunagi sain testi isegi kelleltki noomida, sest kasutasin elukaaslase kohta laulusnu: "Youre not fine, but youre mine!" Et kuda sa nnda tled teisele?! Aga ingliga ma ei oskakski koos elada. Samuti ei oskaks ma olla kellegi teise projekt, mida paremaks tuunida. Beyonce laulab ju ka "Let me upgrade you!" Tuleb mingi mees ja tleb, et teeb minust parema minu, Marca versioon 2.0 - laitmatu vlimus, kiiskavpuhas sisu, kas sa ei tahaks? Vist on miskit viga, aga ei taha. Mitte, et areneda ei tahaks, tahaks ikka, aga oma tingimustel, kui ise leian, et siit-sealt oleks midagi juurde vaja, mitte nii, et keegi osutaks mida ja kuhu.

 Projektiks viks ikka iseenda vtta, mitte oma sbra, elukaaslase vi lapse (lemmiklooma vist vib normaalsuse piirides?). Aga vib-olla on sellised enda tuunimisega juba ideaali saavutanud, on saabunud aeg maailm paremaks teha - he inimese kaupa? 


 rkis  Marca     at  21:30    8 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, raamat  

 



teisipev, mrts 19, 2019



   
Vali seltskonda 



Veidi koolijuttu, mtlen, et ehk teeb kellelgi koolivaliku kergemaks. Ma ise olen muidu alati arvanud, et suva see seltskond, eeldustelt andekas saab end igal pool teostada, aga paistab, et ma olen keskkonda ikka selgelt alahinnanud. Endiselt ei poolda ma kll mtet, et topi oma laps iga hinna eest eliitkooli, muidu ta edukaks ei saa! Edukus on suhteline, seevastu annet raisata pole ka mtet ja tark on niisamagi toredam olla - rohkem vimalusi ja valikuid.

 Igatahes on Mini kool tiesti tavaline suur linnakool viie paralleelklassiga. Paralleelidest ks (Mini klass) on aga muusikakallakuga, kuhu lapsed valiti silmas pidades nii musikaalsust kui ka seda, et nad kooli minnes juba lugeda oskaksid, sest muusikatundide tttu ji neil ks emakeeletund vhemaks. llatusena tuli aga hiljem see, et videtavalt ei saa sealt klassist minna edasi reaalkallakuga klassi, mis moodustatakse viiendast klassist alates kigi paralleelide phjal. No et mrsilohistajad-humanitaarid, pea laiali otsas, matemaatika eeldab midagi muud, vist. (Mis on mu meelest veidi rumal, eriti nii varajases kooliastmes. Meid kui humanitaarklassi ei lastud omal ajal keskkoolis mata riigieksamile, sest tmbame veel kooli keskmise alla. ks vist tahtis, tal oli sisseastumiseks vaja seda, ma isegi ei tea, mis temaga sai.)

 Mini tuli eile koju ja vitis, et ta saadetakse koos he klassivennaga lelinnalisele mataolmpiaadile. Ksisin, et ainult teie? Paar tpi hest teisest paralleelist veel, aga lejnud klassidest jah keskit ei tulevat. Hakkasin mtlema, et huvitav - saadetakse kaks last neist mrsilohistaja-humanitaaridest, lejnud paralleelidest kolmest ei saadeta aga kedagi? Eks Mini rkis varemgi, et kigil teistel klassidel peale nende on hommikuti matas jreleaitamistunnid. Reegel justkui leiab, et sellest muusikute pundist reaalainete oskajaid ei tule, reaalsus nitab aga hoopis, et klassist, kuhu on valitud lapsed mingi he oskuse phjal, on keskmiselt tugevamad ka muudes asjades. Ma ei usu, et lejnud paralleelidesse andetumad lapsed sattusid, aga kas ei vi olla siin see, et kui kambas on ka vga nrku, siis tmbab see keskmise tahes-tahtmata alla ja andekaid arendada pole kellelgi vga aega? Muusikaklassis on tase lihtsalt htlasem ja petajal kergem? Muidugi, asi vib ju olla ka selles, et petaja on sattunud vga hea (ja ongi), aga teisi petajaid ma lihtsalt ei tea. Igatahes paneb mtlema see asi. Mletan ka oma kooliajast, missuguse segaduse suutis phjustada kigest ks istumajnud tp, kes vsimatult kiki tunde segas ja sellega kigi muidu korralike pilaste austuse ra teenis ning ppimisindu vhendas. Mini klass on (vist) alati kigis asjades paralleelidest edukam olnud, kik vistlused panevad kinni ja seda nii spordis, keeles, matas jne. Ilmselgelt krge standard innustab kiki oma parima mainet hoidma. 

 Sama teema tegelikult ka Mikroga ja lasteaiaga. Varem kis Mikro liitrhmas, kus vga palju mhkmetes tittesid ning ainult paar temavanust, kellest aga kik (!) olid mingi kitumishirega (olidki diagnoosiga, mitte minu isiklik hinnang), mille tttu Mikro, keda ainsana esinema sai meelitada, seda absoluutselt teha ei tahtnud. Vahetasime rhma (sest laps ei tahtnud enam ldse lasteaeda minna lpuks), praeguses on enamus Mikro-ealised vi vanemad ning vga aktiivsed ja tegutsemistahtelised. Mikro esines viimati etenduses peaosas, eelmises rhmas poleks ma seda iial ette kujutanud, ta vihkas esinemist. Ilmselt ta ngi aga nd, et esinemine on normaalne tegevus, mitte mingi erandlik vrk, mida ainult talle peale surutakse ning teeb rmuga kaasa. Loomulikult vib asi olla ka selles, et ta on lihtsalt vanemaks ja targemaks saanud.

 Mul on muidugi hea rkida, ma saan siin valikuid teha, paljud ei saa. Ongi ks kool, klass, lasteaed. Praegu vga videldakse vikeste koolide silitamise eest, samas kui kvaliteeti ei ole, siis on see vitlus ksitav. Minu klassi tuli keskkooli vga palju rahvast maakonnast, isegi kaugematest maakondadest, eks siis sai ksitud ka, et teil seal ju samuti kool, miks siia, nii kaugele? Enamik vastas, et sinna kohalikku kooli lhevad ainult need, kelle vanematel laste tulevikust suva on, isegi vga vaesed pavad oma lapse kellegi linnas elava sugulase juurde elama mahutada, et kolkasse ra ei manduks. Jah, on ka tugevaid vikekoole, aga need on erandid, millest alati meediagi kirjutab.

 P.S. Mu enda elu ks suuremaid okke oli see, kui likooli minnes avastasin, et minu kooli parim eksamitulemus vis mnes eliitkooli klassis olla klassi halvim. Ma rgin le 90 punkti saadud inglise keele eksamist. On koole, kus on normaalne saada kik eksamid le 90 punkti ja on neid, kus keskmine on 40.

 P.P.S. Jah, haridus ja haritus ksikes ei ki, aga mu meelest jagab ainult lhikese aruga inimene nalju stiilis "kui ppisid koolis ainult viitele, vid olla see, kelle kolmedele ppinud klassivend oma firmasse tle vtab". Esiteks enamasti nii ei ole ja teiseks promotakse nii seisukohta, et elus mrab su vrtuse see, palju pappi teenid, mitte see, mis sul kahe krva vahel on. 




 rkis  Marca     at  14:22    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool  

 



neljapev, mrts 14, 2019



    
Julian Barnes. Aja mra 





Julian Barnesi "Kui on lpp" meeldis mulle rohkem, huvitav on aga see, et olen kirjutanud "Kui vlja arvata mitmeti mistetav lpplahendus, on raamat lihsti kirjutatud, niimoodi, et iga kuskil eldud lause omab hiljem tagantjrele thendust. Raamat oleks kirjutatud justkui suletud ringina, kus kik asjad millegi teise jaoks olulised on. Minu meelest super saavutus vrreldes raamatutega, kust viks vabalt pooled lehekljed vlja jtta ja loo suhtes ei muutuks midagi." Phimtteliselt see sama asi mind aga "Aja mra" puhul hiris. Konstrueeritus eldakse vist peenemalt. 

 Teisalt sltub see tunne kindlasti ka teemast. "Aja mra" rgib vene helilooja Dmitri ostakoviti elust stalinistlikul ja hiljem sula-aegsel Venemaal. Mulle tundub, et see raamat vib mjuda oluliselt paremini neile, kellele tolleaegsed olud llatusena tulevad. Neile, kes Stalinist htki raamatut lugenud ei ole. Jah, Barnes rgib palju ka ostakoviti hingeelust, kuid ajastu pitser jb seda kike paratamatult varjutama. Pigem mjub peategelasevalik juhuslikuna - see oleks vinud olla ka keegi teine, sest kirves rippus igahe kohal. ostakovit jb kestaks, karakteriks, kellele annab sisu pigem teda mbritsev, kui tema isiksus. Teisalt ilmselt see toona suuresti nii oligi. Siiski ei saanud ma le tundest, et autor on kirjutanud romaani idee mber, selleks, et oma raamatuga midagi endale olulist vlja elda.

 Barnesi jaoks on oluline nidata, et kunsti ei saa rakendada ideoloogia teenistusse. Et lpuks elab teline kunst igasuguse ideoloogia alati le. Et aeg on kunsti mdupuuks, mitte kellegi poolt seatud standardid. nneks ei pa autor oma seisukohti lugejale puust ette ja punaseks teha, vaid kasutab piisavalt irooniat, mis ei lase tekstil paatoslikuks ktte minna. Alati leidub ju neid, kelle jaoks kunst on pelgalt vahend:
"Jah...jah...ja Johann Sebastian Bachil oli kakskmmend last ja nad kik tegutsesid selle nimel, et tema muusikat mngitaks."
"Just tpselt, "/.../"Ja nimelt selleprast mngitakse tema muusikat veel tnapevalgi!" (lk 172)

 Kas me tegelikult ei olegi juba judnud sinna, et see eelpooltoodud tsitaat tene klab? Samamoodi paneb meid lgu kehitama ju kik see, mida ostakovit Ameerikas ngi ja imeks pani - oluliseks sai see, kes kus mida si ja mida seljas kandis, aga mitte see, mida tegi vi tles. Tnapevane reaalsus ka meil. Igal asjal on oma hind, ilmselt see on siis hind vabaduse eest elda seda, mida mtled. Praegu tundub kummaline, kuidas ostakovit luges Pravdast kriitikat ja vis iga lause snastuse jrgi elda, millele sellega vihjati vi mis kike vis ette nha. Vabas maailmas ollakse snadega palju vhem ettevaatlikud. Tagajrgi kartma ei pea. Niimoodi lugedes tundub totalitaarne riik teatud liiki julma mnguna, mis see ju laiemalt vttes ka on. ks, kes liigutab nuppe ja teised, kes vastavalt ettenhtud kikudele kituvad. Mngust vlja ei saa. Ainult kunsti jaoks jb kogu see mng ksnes aja mraks, mis lpuks alati tahaplaanile hajub. 

 Tegelikult ilus ja poeetiline raamat, minu jaoks oli tausta selgitamist lihtsalt natuke liigselt. Teisalt ei kirjutanud Barnes seda raamatut ju Ida-Euroopa jaoks - muule maailmale on elu Nukogude Liidus siiski sageli pigem pnev eksootika tundunud kui teline Orwellilik impeerium. Selle taipamiseks on "Aja mra" aga ideaalne raamat. 

 Aith Varrakule raamatu eest! 


 rkis  Marca     at  22:05    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



teisipev, mrts 12, 2019



    
Hull, ja mitte lahedal moel 



Brigitta Davidjants kirjutab Kate Bushist ja mulle vga meeldib, et ta kirjutab, mulle ldse meeldib, kui keegi muusikast kirjutab, eriti niimoodi telgitaguseid valgustades ja laulude taustast rkides, seda nagu vga ei tehta. Raamatuid lahatakse justkui kll, aga muusikast kirjutatakse enamasti vga pinnapealselt, mu meelest.

 Aga Kate Bush ei meeldi mulle ldse. Kik need (nais)muusikud, keda programmid mulle temaga sarnastena pakuvad, samuti ei meeldi: Bjrk (ok, "Army of Me" on ainus kuulatav lugu), PJ Harvey (paar lugu kuulatavad), Tori Amos (kellega ma vhestest kuulsustest snnipeva jagan), Fiona Apple, Joni Mitchell. Ei ole ldse minu teetassike. Bushi kuulsaim "Running Up That Hill" on minu jaoks Placebo lugu. Ma ei tea, mis mind neis hirib, aga pakun, et kaudselt just see "absoluutne naiselikkus", mida Davidjants mainib. Minu jaoks on see kuidagi hirmutav, ksiteldamatu, miski hvardav, mis viks ehk minus ka olemas olla, aga mida kuskilt ei paista, aga kki ikka? Ma ei oska ise selline olla, aga justkui peaks, sest ige oleks? Mul on madal hl, millega rkida, mitte "krge kihistav sopran" ja mulle on inspiratsiooniks olnud just endasugused naislauljad (kui neid nii vib nimetada, eks, neid rkureid).

 Kirjutama ajendas aga eelnimetatud kirjatkis ra toodud kirjeldus Kate Bushi kohta kelleltki "ontlikult punkluuletajalt" - Ta jtab mulje, nagu ta oleks hull. Ja mitte lahedal moel. Davidjants juab kll lpus vlja sama jrelduseni, mis mina oma naissoost muusikalemmikute puhul - olla omamoodi ja omadel tingimustel on lahe, aga ma mtlesin hullusest edasi. 

Ma ei kannata neid, kes on "hullud lahedal moel" - aww, me oleme nii kreisid!! ige hullus ei saagi lahe olla, see peabki hirmutama, ssteemi raputama. Ma sain sellest esimese maigu suhu siis, kui algklassides punt klassidesid mind kambaga kditama tuli. Ma vihkan kditamist ja ilmselt oli mul pissihda ka ning oma au kaitsmiseks ma lpuks lihtsalt hammustasin. Korralikult. Nende reaktsioon oli ehmatus, eemaletmbumine, "a kuda nii vib - ta rikub reegleid!?", hull, Libahundi-Tiina! Ja mina mtlesin, et ne, saite raisad, nd kardate jah, ei oska midagi teha. Narrida ka ei julge, sest mine sa tea, mida hull teeb! See viimane on ebameeldivate tegelaste puhul mind elus mitu korda aidanud. Hull ju, ei sellest tea oodata. Hullust tuleb muidugi osata doseerida ka. Aga sageli kik need thelepanekud, kuidas keegi on niteks hirmus kahepalgeline, panevad mind lgu kehitama - aga kes otsustas, et see on keelatud? Kes pani paika reeglid, et ei tohi olla? Kik need lood kellestki, kes li noa selga (piltlikult ikka)  - ma mnikord tunnen, et tahaksin olla see, kellest need lood rgivad. Selline, kellest ei vi ette teada, kelle reaktsiooni ei saa usaldada. Kik ei vrigi mu parimat klge. "If  I can't be loved, then I'll be hated!" nagu rgib Otep. Kuigi ma ausna alati enne hoiatan, kui selle klje ette keeran. Aga vhemalt on see minu isiklik valik: "Because no one is going to ruin me. If I have to, I will ruin myself" (My Ruin - Terror)

 


 
 Mu lemmik hullust eidest ikka ka. Kaalutletud hullumeelsus olla hbivrne asi, vhemalt Foo Fightersi lugu "Ill stick around" rkivat Courtney Lovest ja seal on rida "How could it be I'm the only one who sees your rehearsed insanity?" See olla selline paljastus, et kuidas ta kll nii tles ja puha. Ma pigem kehitan lgu, ei ole ju hbiasi?! Kitumise taga ei tohigi siis kaalutletust olla? Keegi usub, et me kik oleme alati jube siirad ja loomulikud, iseendad? Ma kll nitlen, kui publikut leidub. Vi igemini, publiku "tungival nudmisel". Sealjuures on Courtney Love ks selline inimene, kellega kohtumist ma ette kardaks, sest noh, ta ongi nii ettearvamatu, ta vib sulle elda, mida iganes, ta on oma hullumeelsust harjutanud. Sellest hoolimata ta meeldib mulle kui esineja (Ses osas mina suudan edukalt lahutada inimese loomingu tema isiksusest, ma ei ne phjust, miks peaks Jacksoni muusikat vltima vi Spacey kuskilt filmidest vlja likama, vib-olla on mu empaatiavimel siinkohal punane joon ees). "Hull eit" annab sulle vabaduse ennast vljendada, isegi kui see on vaid mask. See on natuke nagu see "ma alati valetan"-paradoks. Kuhu lahtrisse sellist paigutada? 

 
 


 rkis  Marca     at  23:25    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, imeline elu, isiklik, muusika  

 



kolmapev, mrts 06, 2019



   
Olla pigem kultuuritarbija kui looja 



Kuulsin siin kspev telefonivestlust krvalt, L. arutas, kes too Malle Prn viks olla. ldiselt inimesed tegutsevadki netis oma nurgakeses, ju siis Malle tema nurka sattunud (veel) pole. Meenus see mulle seoses sellega, et ma vaenan kiki neid nnetuid tpraid, kes raamatukoguraamatutesse oma jooni ja mrkusi kribivad. Teisalt veetsin just nrvesva minuti (lilhike stenr) otsides raamatust ht kohta, mida ma lugedes ra ei mrkinud, sest "kllap ma mletan, kus see oli". Mul on fotomlu, ma tean lehekljepoolt, kus see asus, aga mis lehel, seda mitte, kui just numbrit ei juhtunud vaatama. Peab vist end lugedes mingite kleeppaberitega varustama hakkama, aga see tundub jlle liigse priiskamisega - raudselt pole mul hiljem pooli mrkmeid vaja.

 Pan kompenseerida seda, et Tde ja igust pole ma veel vaatama judnud ja ega vist ei jua ka, sest "vimalusi oli olnud nd on kik nad mdas" nagu laulis Singer Vinger, ma lihtsalt ei suuda end sundida, ju siis sdames ei taha. Liiga masendav nagu Mallukas leidis. Raamat oli ka masendav, aga raamatute masendavus on hoopis kergemini kannatatav. Ei, ma ei ole ka htki Klassikokkutulekut ninud, kui mind selles kahtlustate, olen lihtsalt sna kinovras. Muuseas, jlle krvalepikena, see sotside statistikateemaline valimisreklaam (mis oli mumst ainuke hea valimisreklaam ldse, sest no statistika, tabelid - ila jookseb...) mis tleb, et sotside kandidaadid kisid 2018. aastal keskmiselt kinos 8,3 korda, pani ka L.-i silmi pritama - et kuidas see vimalik on, "mitte keegi ei ki niipalju kinos!" Ma arvasin, et enamik kib nii tihti kinos, mille peale L. ohkas, et ta testi ei tea, mis maailmas mina elan.

 Et siis kinos ma ei kinud, kll aga kunstinitusel. Ne, seda vaatamas. Kaasaegse feministliku kunsti kuraatorituuril. Vedasin lapse ka kaasa, ta tahtis prast sushit saada ilmselgelt ja oli valmis selle nimel pea 2 tundi psti seisma. Prast ngin, et keegi oli salamisi pilte ka teinud, ma ngin vlja nagu stereotpne lesbi. Stereotpne lesbi on nimelt paks ja kole nagu vidab "teadusartikkel", mida Varro Vooglaid jagas. Ma lugesin ju hiljuti ka raamatut kaasaegsest feministlikust kunstist ja see tundus nitusega haakuvat. Pealegi olen ma ks see eriti imelik eksemplar, kes ndiskunsti klassikale eelistab. No niteks nnestus mul lapsele ks taies enne tuuri vga usutavalt lahti seletada ning prast selgus, et tegelikult oli meldud hoopis midagi muud. Isegi kui mnest asjast ldse aru ei saa, on limalt tore, kui mnest ikka saad ka, kasvi valesti siis.

 Seoses sellega, aga hakkas Maarja Kangro auhindade-raamatus silma ks koht, kus nad rgivad "tudengite kvalitatiivsest allakigust, nagu keskeas inimestele kohane"(lk 161) ning toovad niteks Kunstiakadeemia ja EHI, kus tudengikandidaadid sageli uuemast kunstist mhkugi ei tea ega nitustel ei ki. Mulle tuli see llatusena, sest kunsti lhed ju ometi ppima ainult siis, kui see sind huvitab, erinevalt mnest muust alast, kus sind tulevased eeldatavad palganumbrid pimestada vivad - kunstis meil siin seda ohtu vga pole ju?! Siis aga meenus Krsalea Ithaka Maria kunagine kurikuulus lause, et milleks lugeda raamatutest teiste mtteid, kui ka endal mtted peas on - ehk on tulevased kunstnikuhingedki sama enesekindlad - mida ma neist teistest vahin? Mida on mul, kui geeniusel neilt ppida? Ma ei tea, paljud kirjanikud teiste loominguga kursis on, olen thele pannud, et nii mnedki demonstratiivselt testi ei ole ja ka ma ise tahtsin kangesti (ilukirjandust) kirjutada sel eluperioodil, kui ma raamatuid eriti ei lugenud (vi siis oli see lihtsalt tavaline puberteedi tunnus), nd tunnen pigem seda, kuidas kirjutajaid ja sealhulgas vga hid kirjutajaid on nii palju - keegi peab ju lugema ka. kki peaks kirjutama ikka ainult siis, kui muidu ldse ei saa (nib, et ma tegelikult ei saa, aga mul on muu vljund kui diletantlik ilukirjandus)? Kas siis teiste lugemine saaks ldse segada? 


 rkis  Marca     at  22:26    15 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: feminism, film, isiklik, raamat  

 



teisipev, mrts 05, 2019



    
Maarja Kangro. Minu auhinnad 





Huvitav, kuidas mitmed arvustajad on esile tstnud just raamatu esimest osa ehk siis "Minu auhindu" ning pidanud igavamaks teist, "Meie auhindu", kus antakse levaade auhinnandusest kui sellisest ja selle pshholoogilistest tagamaadest. Ma teeks vastupidi. Mitte et esimene osa kuidagi kuiv oleks, aga see on lihtsalt Maarja Kangro tuntud headuses. Mu meelest vtab limalt tabavalt tema proosaloomingu kokku Joel Sanga auhinnakne (tegelikult peaks see sna jutumrkides olema tulenevalt taustast, mille raamatust teada saab): "Ahvid ja solidaarsus"/.../ toob eesti proosasse uut laadi peategelase: krgseltskondliku, enesekindla, ajuti lausa lbe ning sealjuures vga intelligentse naise. Kangro ei paku aga ainuksi vrvikaid pildikesi selle tegelase elust, vaid ka vaimukaid ja snaosavaid vitlusi suurtel teemadel, vahedat mtteproosat nauditavas vormis. Tulemusena pimuvad vrskel moel isiklik ja avalik, meeleline ja misteline, frivoolne ja eksistentsiaalne."(lk 121) Jaa-jaa! Miks ometi sellist tegelast nii vhe kujutatakse, kui neid priselus siiski piisavalt tihti kohtab? Vabalt vib olla ka tunnetuse ksimus, ma olen aru saanud, et mnele piisab vaid kergest lbusevarjundi tajumisest, kui inimene juba ebameeldivate kilda liigitub. Tark ja imetlusvrne on ainult puhta pllekesega ning vagur naine.

 Raamatu esimeses osas on niisiis taaskord aus ning otsetlev autor-peategelane, kes sorib piinlikkuseta pimedates hingesoppides ning toob ilmsile isiklikud mikrodraamad, mida me kik sisimas lbi elame, aga tunnistada ei taha. P.S. Krvalepikena loen hetkel David Foster Wallacei esimest eestikeelset jutukogumikku (Loomingu RMTK 2019 nr 4-5), kus ta rgib samuti inimeste huvist selle vastu, mida teised neist arvavad ning leiab, et "kui ksainuski peovestlus juaks sedalaadi tungivasse, maharebitud maskide avalda-oma-sisimad-mtted-tasemele, hakkaks see vaata et metastaatiliselt levima ning sna pea ei rgiks kski piduline enam millestki muust kui oma lootustest ja hirmudest seoses sellega, mida teised peoklalised vivad temast arvata, mis thendaks seda, et hmastuksid kik nende erinevate inimeste pinnapealsema isikupra erijooned ning kik peoklalised ilmuksid teie ette peaaegu tpselt hesugustena." (lk 55). Ehk siis pealispinna all oleme kik oma vajadustega sna hesugused, aga me varjame seda edukalt. Kuidagi vrskendav on lugeda kui kirjanik suudab sellest maskide mngust le olla, sest tegelikult on see ju lihtsalt naljakas ka. Omaenda kuldsete lausete varasalve lisasin mni aeg tagasi sellise: "ks naljalembene pervert on vrt rohkem kui viis tsimeelset konservatiivi." Naerge ometi oma ebatiuslikkuse le, inimesed!

 Isiklikust edevusepahest kaugemale vaatab Kangro aga raamatu teises osas, kus ta kirjeldab inimlikku tunnustusevajadust laiemalt. Miks meil on tunne, et meid nlitakse elusalt, kui keegi meie kirjatki maha teeb, miks see riivab rohkem kui mne muu eluala esindaja t maha tegemine (vaidluse koht isegi ehk)? Miks me ldse kirjutame, kui see nii kohutavalt riskantne on? Miks me tahame saada kuulsaks (mni tahab, mni enam mitte)? Miks enesepromo siiski kiki kima ajab? Kik need vga sdamelhedased teemad igale kirjutajale, aga eriti sellisele, keda ka inimpshholoogia klmaks ei jta.  Lhidalt - me tahame tunnustust, sest oleme karjaloomad, kunagi oli eluthtis karja kuuluda, ka praegu teeb ksildus haiget ja haigeks. Tunnustusvajadus kasvab vlja kuulumistarvidusest - tahaks, et kari mind ikka vrtustaks ka. Kuulsusega on juba nii ja naa, pigem kultuuriline fenomen ja ktkeb endas suurt hulka ohtusid, ohutu peamiselt telistele nartsissistidele. 
 Lisaks tahan ma ra tuua minus ahhaa-efekti ratanud tsitaadi, mis prineb kirjanik Giacomo Leopardilt (Mtted, LXXXVIII):

 "Ei tule just harva ette, et edevad inimesed, kel on enesest hea ettekujutus, pole mitte egoistid ega kalgi loomuga, nagu viks arvata, vaid malbed, heatahtlikud, toredad kaaslased ning head ja teenistusvalmid sbrad. Uskudes, et kik neid imetlevad, armastavad nad oma imetlejaid ja aitavad neid, kui suudavad, ka seetttu, et usuvad selle kohase olevat leolekule, millega saatus on neid nende endi arvates soosinud. Nad vestlevad meeleldi, sest usuvad, et maailm kajab nende nimest vastu; ja nad suhtlevad inimlikult, tunnustades end sisimas oma armastusvrsuse ning selle eest, et nad oskavad oma suurust kohaldada ja vikestega hist keelt leida. Ja ma olen thele pannud, et sedamda, kuidas nende enesearvamus tuseb, kasvab ka nende heatahtlikkus. Viimaks vtab kindlustunne, mis valdab neid oma thtsuse ning selle suhtes, et inimkond seda thtsust tunnistab, nende kitumiselt viimasega treduse; sest mitte keegi, kes on rahul iseenda ja inimestega, pole treda kitumisega; ja see annab neile niisuguse rahu, et teinekord nevad nad lausa tagasihoidlike inimeste moodi vlja." (lk 250 Kangro raamatus) No kas ei ole hea? Ja need igasugu valgustunud, budistid ja gurud rgivad ikka, kuidas tuleks oma egost loobuda. Ei, tis sta tuleb see ego hoopis! Mletate, kunagi oli selle blogi piselause: "Tahan saada heaks!" (inspireerit Onu Bellast siis), nd siis selgus, mida ma toona silmas pidasin...

 Igatahes mu meelest ks igavesti vinge raamat ja mitte ainult selle prast ei tle ma seda, et minu tagasihoidlik isik on seal ka ramainimist leidnud (vahtisin oma nime must-valgel, ahmisin hku ja lksin krvuni punaseks) vi et sealt leiab selliseid elat hinge kosutavaid tsitaate nagu "Mul oli empiirilisel materjalil phinev kahtlustus, et konservatiivid teevad ldse rohkem igekirja- ja grammatikavigu kui liberaalid, vib-olla nrgema enesekriitika tttu, aga see hpotees vajaks phjalikumat kontrollimist." (lk 120)

 Hasso Krull soovitab kaanel, et "erutav lugemine", ma lugesin valesti "ergutav", aga mulle tundubki just see mratlus sobivamana. Ergutab ennast niigi leanalsivat inimest end edasi analsima! Aga vhemalt lbi huumoriprisma :) 


 rkis  Marca     at  22:22    2 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



neljapev, veebruar 21, 2019



    
Saatust narrides ikka edasi 



Mingisse ebanne ojja olen vist astunud. Just anti teada, et eelmainit koolijuhtumi arutamiseks kutsutakse kokku krgetasemeline koosolek ja seda tpselt samal ajal kui mu esmasndinu snnipev on planeeritud. Paar peva tagasi broneerisime ra. Oh seda rmu! Midagi mber mngida enam vimalik pole, koosolek nagu mrgitud, on krgetasemeline ja sealsed osalejad kaaluvad minu esmasndinu iga kell les ja snnipevaga on see lugu, et juhtumisi just sel peval ta vlja pressitud sai ning ok, mingi papp on ka ra makstud. Jb le loota, et need kaks asja hilduvad kenasti - lapsed peole ja lapsevanemad oma peole koosolekule. kki ongi lisamotivatsioon end htul kodunt vlja ajada, mitte ainult mingi vra pgala snnipev, vaid ehk saab ise kah showd?


Mina, paraku, jn nd sellest naljast ilma. Ega vanainimesel pole hea rrituda ka muidugi. Aga no nii tahaks, uudishimu tappis kassi.

 Nd olen ju mina see, kes enda lapse iguste eest seisma peaks ja igus pidutseda on ometi peamine inimigus?! Mida sa aga pidutsed, kui keegi ei tule? Samas ma olen nii lootusetult vhemuses, et jb le vaid loota. petajale kirja muidugi saatsin, et kki annaks kuhugi nihutada seda ritust, aga kahjuks ei saa, kokkulepped juba tehtud. (Jah, muidugi, mis klassijuhataja te olete, et ei tea mu lapse snnipeva peast?!) Korra mtlesin teemat puudutava postituse ra peita, sest no kki keegi satub lugema ega taha, et tema vsuke sellise keelekandja lapse snnale lheks, aga kui tenoline see on? Vt kik ebatenolised asjad, mis juba minuga juhtunud on...

 Igatahes, et saatusega veelgi mngida, asusin t juures klmkappi koristama. Ei, mitte lapiga, hoidku selle eest. Nimelt ji L. esmaspeval tppe ja judis alles tnaseks otsusele, et enne jrgmist esmaspeva kontorisse ei tule ning avaldas mulle saladuse, mis iidsed toidud tal seal raviskamist smist ootavad. Vanematekodus oli ikka isa see metsasanitar, meie peres olen seda millegiprast mina. No niteks kskis ta mul ra visata korralikud praepelmeenid, pakk kll kolm peva tagasi avatud, aga no mida? Tkaaslane arvas ka, et andku ma minna. Andsin. Eilse kuupevaga jogurt oli ka vga hea, aga siis avastasin hest nurgast veel he Danone joogijogurti (ei, nad ei maksnud mulle selle mainimise eest, kuigi viksid, lhtuvalt jrgnevast informatsioonist) kuupevaga 13.01. Nii riskialdis ma ka ei ole, vtsin jogurti ning lksin seda vetsu ra kallama, mine tea, mis haisupomm sealt vlja lahvatab. Aga teate, vlisel vaatlusel ei olnud ka sellel jogurtil mitte midagi hda. Ngi vlja ja lhnas nagu vrske toode. Smekaid tundes valasin potti ikkagi.

 Nd ei ole muud, kui oodata. 




 rkis  Marca     at  13:04    12 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika, kulinaaria  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 






kolmapev, veebruar 20, 2019



   
See magus kttemaks 



Kigepealt, olin hooletu, ra sina ole - ilmselt rongis, kui avalikku wifit kasutasin, hkiti mu tahvlisse sisse. Algul arvasin, et niisama Instaga mingi jama - nudis sisselogimist ja siis nitas thja lehte. Ilmselt olekski see asi sinnapaika jnud, linud siis linud, aga laps, kellel kah seadusevastaselt Insta konto on, mrkas, et minu pildiga jlgib teda mingi uue nimega konto ja selle all on kik mu pildid olemas. Vat siis ma sain vihaseks - et mis igusega, ei olnud isegi mingit hala, et oi-oi, minu privaatsus, vaid lihtsalt puhas viha. Ktte saan, maha ln! No sain ktte, mingi tpiline .ru lpuga aadress, mis teen siis nd - saadan heitmeili ja dickpice selle postkasti tis vi? Ilmselt on robot ja keegi neid hoolega valmistatud vihasaadetisi ei loe. Mul lheb viha kiiresti le ka. Konto sain tagasi, ainuke hda, et vahetasin igaks juhuks nd paroolid ka ra ja no ei tea targemat varianti, kui kik need miljon kaks passwordi mrkmikusse kirja panna. Muidu ma olin see klma khuga "igal pool sama parool"-tp, sest vilistasin privaatsusele. Mida nad mulle ikka teha saavad? A vot saavad, ttu oli ja vihale ajas. Krdi Putini ahvid.

 Kttemaks olevat naise ngu, eldi "Lmavas maailmas" - sest kttemaks on nrkade teema. Tugevad saavad lahmida vastavalt tujule, vtta siis, kui tahtmine tuleb, teha, mida heaks arvavad, aga need nrgad ja teisejrgulised, need peavad planeerima, kohta ja aega valima, ette valmistama ja samas selle jaoks oma vihaleeki vbelemas hoidma, sest noh, kskord algab aega jne. Kll ma kskord neile nitan! Siis kui asjaolud soodsad on. Ma ei ole kttemaksus ldse hea, ma ei jua seda leeki hoida, lmbub ra teine muude tunnete alla.

 Teisalt mul see kanakarja kambaka teema ikka kripeldab. Mulle tundub selleski osake kttemaksu olevat ja sealjuures valesti suunatud ning ebaproportsionaalset. Nimelt Mini klassis keeb, ks kuri petaja olla he lapse snutsi neid alandanud ja mnitanud. Sellele kirjale jrgnes kohe rida uusi, kus leiti, et "selline kitumine ei ole aktsepteeritav!", "mis seal koolis ometi toimub!" ja "nagu stagnaajal!" Selguse huvides kasutasin kirjavahemrke ja ldlevinud ortograafiareegleid, mitmed kirjad neid eirasid (rapanemine minu poolt). Ma siis peale Minilt aru primist, kes umbes pead sgas ja ksis imestunult, et "kas testi alandati ja mnitati meid? Ma ei pannud ldse thele!", pdsin ka kanakarja suunata selle mtteni, et kas keegi tegelikult ka teab, mis seal ldse toimus vi lintitakse nd puhtalt he lapse mulje phjal. Mind toetas Mini pinginaabri ema, aga teised ei pranud sellele pisiasjale enam thelepanu, sest rong oli kima lkatud. Tagantjrele vin ainult kergendust tunda, vabalt oleks sellest vinud ka ohvrisdistamise vlja lugeda - mis te ei usu last vi?! Jrgnes veel mitmeid kirju, kus tutvustati sama petaja varasemaid "lbitsemisi." Panen jah jutumrkidesse, sest mu hinnangul olid need kik sellised "suhtumise ksimus" teemad. Et laps oli peaaegu pisarates, kui koju tuli? Mu laps on peaaegu pisarates kui teist sokki les ei leia (ja see pole sellest, et me teda peksaks, kui sokk kadunud on, igaks juhuks lisan). Ma ajasin end lapsena alati peaaegu pisarateni, sest emale oli ju vaja nidata, et minu enda veast hoolimata oli siiski petaja see, kes le piiride lks. Mul ema kunagi ei uskunud vi vhemalt ei hakanud midagi kuskile suure kella klge panema. Praegused lapsevanemad valdavalt usuvad. Tehti liiga ja nd tuleb allkirju koguma hakata. Kampa kokku ajada on praegusel ajal muidugi lihtsam ka.

 Kas testi olid nende koolikogemused nii traumeerivad, et tahetakse tiskasvanuna koolile koht ktte nidata? Ausalt, minu hinnangul olid need videtavad mnitused ja alandamised lihtsalt faktide konstateerimine ning tehtud vigadele thelepanu osutamine, et need enam ei korduks. No okei, tehke oma tsirkust kui viitsimist on, aga mulle ji silma he mureliku ema kirjast vljend, et mis vrtusi me nnda lastele edasi anname. Ma mtlen, et mis vrtusi me anname sel juhul, kui nitame - kui keegi puudub karva minu vsukese peas, vtame meie kambaga maha kogu puutuja pea (see kll on selline fsiliseks minev vrdlus, aga ma ei leidnud hetkel paremat). Liginen ma nd nnda kki Ligile? 


 rkis  Marca     at  21:49    25 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kool, koomika  

 



teisipev, veebruar 19, 2019



    
Siri Hustvedt. Lmav maailm 





Ma olen vahel mrganud, et mnda raamatut iseloomustatakse kui pretensioonikat vi intellektuaalset. Enamasti ma ei ole aru saanud miks, kuid "Lmav maailm" tundub ka mulle selle mratlusega kokku sobivat. Millegiprast kiirgab pretsensioonikus endast negatiivset  - umbes nii, et tahetakse targutada, aga ei tule veenvalt vlja. "Lmav maailm" ei ole kindlasti eputavalt intellektuaalne, see lihtsalt on selline, sa saad aru, et autor tepoolest teab paljusid asju. Tal on olnud enne mekrgune hunnik erinevat infot, kui ta ldse lugu on kirjutama hakanud. See tundub ebaharilik - enamasti ju vetakse lihtsalt ks lugu ette ja vajadusel otsitakse infot sisu nende aspektide kohta, mis teprasust vajavad.

 Vib tunduda, et sellisena - mingi info peale kirjutatud loona, on "Lmav maailm" liiga konstrueeritud, aga see ei ole ka seda. Tiesti nauditav lugemine, aga sellise huvitava nansiga, et kaant kinni pannes tahaks kohe uuesti otsast alata, sest nii palju infot ji tegelikult ebaselgeks ning vajaks tpsemat uurimist.

 Muuseas, leidsin viis aastat vana intervjuu Siri Hustvedtiga, mis on pris intrigeeriv ning sisaldab ka tema mtteid "Lmava maailma" kohta. Tsiteerin sealt veidi:


Kui rkida arvustustest, siis tavaliselt nimetatakse neis teie raamatuid feministlikuks.

Kui mu raamatuid kuidagi ldse liigitada, siis need on kierkegaardlikud. Kierkegaard ei olnud feminist. Talle ei olnud sugudevaheline erinevus oluline, eriti mitte religioossetes teostes. Arusaam, et mu raamatud on vitleva feminismi nide, on naiivne. Just eile helistas mulle ajakirjanik, kes nudis vastust, kas ma olen feministlik kirjanik ja kas minu raamatud on meeste ja naiste suhetest. Ma ei osanud talle midagi elda. Muidugi nad on. Aga see pole oluline.

 Muidugi hakkasin ma "Lmavat maailma" lugema kui feministlikku teost. Kaanekirjeldus vga muud vimalust ei jta - Maruvihasena, et New Yorgi kunstimaailm talle kui naiskunstnikule thelepanu ei pra, korraldab Harriet Burden eksperimendi: ta varjab kolmel nitusel oma identiteedi erinevate meeskunstnike maskide taha. Nituste edu nib kinnitavat Burdeni eeldust, et mehena on kunstimaailmas thelepanu plvida oluliselt lihtsam. Ent lugu lpeb veelgi ebameeldivama pundiga, kui Harriet oma maskid langetab. 

 Aga tepoolest, feminism on siin snagi teisejrguline (raudselt vaieldav arvamus). Pigem on see lugu sellest, kuidas meist igahele on omane ihalus ratundmise jrele./../Ma tahan, et te mind neksite./.../Paistab, et keegi ei mista, millest ma rgin. (lk 175). Mulle tundub, et siin on autor ra tabanud he inimolemuse fundamentaalseima ksimuse ning phjuse sellele, miks ksildus meile nii kohutav tundub. Peategelane maadleb ratundmise leidmisel kll eelkige just naistele omaste takistustega, kuid ma arvan, et oma karid sellel teel on meist igahel soost sltumata. Lisaks erinevate "minade" teema - kes me ldse oleme, kui otsime teistelt mistmist? Kas me seda teame?

 Lugesin arvamusi, et phh, ikkagi keerleb peategelase elu selle mber, et ra teenida tunnustus just vastassoolt! Miks? Kas mees pole naisele siis sama vajalik kui jalgratas kalale?! Aga tegelikult ju ei ole. Loost kumab lbi fakt, et autor on sna kodus neuroteadustes ja pshhiaatrias ning mu meelest ei saa pris eitada seda, kuidas vastassugu meie minapilti mjutab. Emad ja pojad, isad ja ttred jne. Kohati saab seda pshho-teemat minu jaoks raamatus isegi liiga palju, igasugu unenod ja hallunisatsioonid ajavad mu pigem haigutama, aga alateadvuse olemaolu ma siiski kahtluse alla ei seaks.

 Teemad teemadeks, mulle vga meeldis selle raamatu lesehitus. Kui lugu meenutas mulle veidike Elizabeth Gilberti "Jumalikku puudutust", siis selle lesehitus Jonas Hassen Khemiri raamatut "Kik, mida ma ei mleta", kus samuti antakse peategelase elukik edasi lbi erinevate allikate. See veidi sibula koorimist meenutav lugemiselamus annab mu meelest lugu paremini edasi kui lineaarne hepoolne jutustus. Lisaks on raamatus peale loo enda veel palju muud, mida thele panna. No see eelmainitud pretensioonikus. ks snagi teistmoodi raamat, aga sellest hoolimata meeldiv ja mugav lugemine ning minu jaoks oli peategelane vgagi smpaatne daam (selle le vaieldakse kirglikult).

 Aith Varrakule raamatu eest!




 rkis  Marca     at  22:07    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, veebruar 18, 2019



   
Enne mtle, siis tle** 



Paar ndalat tagasi kirjutasin prohvetlikud snad: "Huvitav, ma pole elu sees (vannitoas) kukkunud, prandaplaadid on mu meelest kuidagi tehtud selliseks, et nii lihtsalt ei libise. Vimalus muidugi on, aga see ilmselt reaalsem siis, kui vannist vlja astuda, mul vanni ei ole. /Kukub homme pea lhki raudselt:P/" 

 Unustasin, et vanni asemel on mul saunalava. Pea ji nneks terveks. Imeline, ma olen siin kuus aastat elanud ja pole kordagi kukkunud, mainid korra ra ja kohe. Peab ikkagi selle moefopaa ra tegema ja vannituppa mingi libisemisvastase vaiba muretsema. Eriti kole on melda sellele, et tegelikult on kik lejnud pereliikmed saunast tullest juba libastunud ka, aga vaibale mtleme ikka alles siis, kui endaga juhtub.


 Muidu kisin ndalavahetusel Tallinnas. Kuna algul paistis aega jvat, siis mtlesin praegusele blogimeemile* kohaselt siin selle enne vlja higata, kki keegi tahab kohtuda vi nii, aga tegelikkuses ei jnud aega (no niteks sisustasin ma 40 minutit sellega, et istusin valesse suunda sitvasse trolli ja ritasin siis stardipunkti tagasi juda...) ja nd lugedes tundub, et enamik blogijaid olid millegagi hivatud ka. Kaks koledat varianti - hikad vlja ja keegi ei taha vi siis tahavad need, kellega sa ise vga kohtuda ei tahaks (no need kurjad blogijad, keda ma kardan ning inimesed, keda ma ldse ei tunne  - siinkohal jb ra arutlus sel teemal, miks mulle tundub lbi blogi, et ma mnda inimest "tunnen" ja teist mitte, kuigi tegelikult ei tunne kedagi).

 Aga Tallinn oli tore, sain niteks esmakordselt elus Koplit nha ja Telliskivi loomelinnakut, Kalamajast rkimata. Peaks kohe tsiselt mingit pealinna ekskursiooni kaaluma, kahjuks ei tea ma oma lhikonnas kedagi, kes pealinnast huvitatud oleks ja seal ka sita julgeks (kolkamentaliteet).

 *Sellest blogimeemist, milles igahel on erinevad ksimused olnud - nime vahetaks iga kell ra, kui teaks, mille vastu. Kunagi sai absoluutselt esimene ettejuhtuv vetud, sest Marca oli toona mu hdnimi, mis mujal ammu unustusse vajunud. Aga ses osas on mul sama palju loovust, kui niteks tattoo osas - ma lihtsalt ei suuda vlja melda, mida vtta, mida jtta. Teisi blogisid ma ei taha nimepidi nimetada, feedlys on mul 70 blogi kirjas, katsu neist miskit valida, pealegi teeksin ma kindlasti kellelegi liiga niimoodi (jajah, ma nii leebe mutt, kusjuures tulin siia vihapostitust kirjutama algselt, pealkirigi "Kanakari viks vhem kaagutada" oli valmis). Pere vi mees ei tea mu blogimisest midagi ja kui ka teavad, siis vhemalt ei loe. Mulle on alati tundunud kummaline see, kui inimesed panevad les pilte oma perest vi blogivad suisa koos. Ma ei tea, miks. Ju on see minu jaoks isiklik asi ja teiste pevikusse pole viisakas pugeda (kusjuures mu lhedased on alati seda minu omasse mitte tungimist niimoodi phjendanud). Kige lbusam on muidugi see ksimus, et kui elukaaslasele ei meeldiks, et ma blogin, kas siis lpetaksin ra. Mmm, see thendaks ju siis, et ma hoolin temast rohkem kui iseendast? A kuda nii saab?! Blogi sulgemisest mtlen vhemalt korra kuus, et "pole millestki kirjutada", huvitaval kombel lheb siiski 13. aasta hetkel.

 **See pealkiri sobib imehsti ka kanakarja teemat asendama. Ma ise ka ritan.


 



 rkis  Marca     at  22:19    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: blogid, imeline elu, isiklik, koomika  

 



reede, veebruar 15, 2019



   
Eesmrk phitseb abinu 



ldiselt tahaks oksele hakata nende viimase aja uudiste peale. Ma siin mtlesin, et kuidas ldse on vimalik, et lput plagiaat vlja ei tule? Mismoodi on vimalik kirjutada terve lik viitamata teooriat, kui on teada, et ks hest samast allikast refereeritud lik teooriat on juba vga halb stiil. Mingisugune lik, vi veel hullem lehekljed viitamata teksti? Kas neid tid ei loetud iialgi lbi?
 Ma mletan nii oma baka- kui magistritst, et juhendajaga kidi kogu tekst sna sna haaval lbi, ei jetud kivi kivi pealegi. Bakats oli mul niteks lause selle kohta, kuidas USA-s peale valimisi enamasti kogu administratsioon vahetub ning me murdsime pikalt pead selle le, kas sinna peaks mingi allika ka juurde panema vi on see siiski nn "ldine teadmine". Akadeemilise t teooria osas ei saa olla htki viitamata mtet, sest hilisem osa peab phinema mingitel varasematel uuringutel, teooriatel, see on vundament, millele hakatakse ehitama ning samuti peab see olema sntees erinevatest teooriatest, mitte nii, et leidsin he hea artikli selle teema kohta ja kirjutan selle teooria ossa mber. Artikleid peab olema mitukmmend ja t autor peab suutma need omavahel seostada ja htseks loogiliseks teoreetiliseks raamistikuks siduda. See ei ole mingi paganama referaat, et keegi kirjutas hes kohas nii ning mina siin ksitlesin kmmet inimest ja jreldasin sellest, et tepoolest nnda ongi.

 Mismoodi sa lhed sellist saasta kaitsma? Minu kiiks oli see, et ma ootasin lausa kaitsmist. Minu t on minu lapsuke, ma tean sellest kike ja tahan teile ka rkida, ksige ainult rohkem ksimusi! No ja siis teises skaala otsas on need - vahet pole, saaks aint kaelast ra, mul on seda paberit vaja - tbid. Ilmselt see tuleneb taaskord minu vimetusest tegeleda asjadega, mis mind ei huvita. Kirjutada 80 leheklge teksti asjast, mis ennast ei eruta? Vimatu. Ma pdsin niteks oma teist magistrit (mu esimene nelja-aastane baka vrdsustati hiljem magistriga ning ausalt eldes oli see kvasti mahukam ka kui hilisem 2,5 aastane "pris-magister", kusjuures ma ei saagi hsti aru, kuidas Vakra toona oma baka kolme aastaga ktte sai) kirjutada algselt EL-i hiljuti justunud andmekaitseseadusest ja selle toona eeldatavatest mjudest Eesti mluasutustele, aga EL igus (ja igus ldse) on minu jaoks maailma kige igavam valdkond ning ma lihtsalt andsin alla. Krvalepikena, ma tahtsin kunagi igust ppima minna (et ropult rikkaks saada) ja eeldasin, et kllap see mulle meeldib, geenid ju, isa on iguse lpetanud, aga selgus vastupidine. igus on udus, halduses oli mitu igusainet kohustuslikuna, ma ei saanud isegi aru, mida ma kaasuste lahendamisel igesti, mida valesti tegin. Mu aju sulgub nende teemade juures, mille ta igavaks on tunnistanud.

 Postimees on taasavaldanud Marek Sammuli arvamusloo mne aasta tagant, kus lahatakse plagiaadijuhtumit doktorit puhul. See annab enamus vastuseid ksimustele, mille le ma siin alguses imestasin. Ma olen sellega vga nus, ju mul olid lihtsalt ideaalsed juhendajad mlemal juhul vi siis oskasin ma neid hsti "ra kasutada" (sest ks noormees vitis, et vhemalt ks neist juhendajatest oli titsa jama ega aidanud teda ldse, ma kahtlustan, et probleem oli selles noormehes). Sammul kirjutab: "Olen mnda aega petanud kursust magistrantidele ja imestanud, et nende kirjatd on sageli puhas plagiaat. Selline hinnang tuleb neile suure llatusena  nad on neli aastat likoolis samamoodi kirjutanud (loe: teksti kopeerinud) ja keegi pole neile elnud, et nii ei ki. Sageli tunnistavad nad, et keegi pole neile nende kirjatde kohta ldse midagi elnud." Ma usun seda. Mina olin juba kooliajal see vastik laps, kes petajat asendama panduna petajast endast rangem oli. Ma olen olnud kaitsmistel, kus inimesed saavad C-sid ja melnud, et tule taevas appi, kes snse jura ldse kaitsmisele lubas? Aga ju ongi reaalsus nii karm, et tegelikkuses saavad need td C-sid. Niteks oli minu kooliajal teema Laine Randjrvele antud doktorikraadiga. Ksisime toona oma ppejult, et mis vrk on siis, miks lbi lasti? Too ei tahtnud midagi rkida, tles ainult et kui meie poleks lasknud, kll keegi teine ikka oleks, saamata tal see kraad ei jks, sest tal on seda vaja. Priselt, inimesed saavad kraade selleks, et neil on seda vaja? Inimesed suudavad teha asju, mis neid muidu vga ei vaimusta, aga on vaja ra teha? Ma mtlen telisi pingutust nudvaid asju nagu likoolipingud? Eks siis muidugi eesmrk phitseb abinu. Raske orjat vs kik ju teevad le jala, see pole mingi patt! Ilmselt valib enamus "mul on seda kraadi vaja"-rahvast  viimase variandi. Mul on see nn, et ma olen perfektsionist. On ju isegi mingi vanasna, et kui korralikult ei tee, pole mtet ldse teha, see on vist ammu maha vaikitud?

 Samas see on ilmselt mingi elu ldine seaduspra. Mu eks judis ka tvaidluskomisjoni sellega, et tema tegi (ehitus)td aeglaselt, korralikult ning nudis selleks kalleid vahendeid, tandja sdistas teda aga priiskamises, sest noh, kiiresti, kehva materjali ja kehva kvaliteediga saab ju ka tehtud ning kasum tuleks suurem. Ma saan aru, et kuskil on ka tasakaalupunkt nende kahe rmuse vahel, aga enamasti hakkavad silma ikka need must ja valge. Ja mulle tundub, et ha enam ikka see khku, ldva randmega ja kaelast ra.

 ldisest valetamisest ja vassimisest erinevate teemade juures ei hakka rkimagi. Ju siis on elu nidanud, et see tasub piisavalt ra, miks muidu. 




 rkis  Marca     at  10:52    19 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, kool  

 



kolmapev, veebruar 06, 2019



    
Oled sa inimene vi loom? 



Ma ei saa mobiiliekraanist postitust teha, sest mul pole ju htegi ppi (siis NEMAD ei saa mind jlgida), jrelikult jb le ikkagi loetud raamatutest lobiseda. Samas ma ei saa pris raamatupostitust ka teha, sest juhtusin vahetult peale "Kuningate tagasituleku" lugemist vaatama ETV (vi oli see ETV2) pealt dokumentaali "Isad ja pojad" (vimatu leida, sellenimelisi teoseid on palju tehtud, kindlasti oluliselt rohkem, kui "Emasid ja ttreid") ja need kuidagi haakusid, seega kirjutan mlemast.



Triinu Meres "Kuningate tagasitulek" niisiis. See oli raamatukogus eelmise aasta hittide riiulis, ilmselt "Lihtsad valikud" olid vlja laenutatud kik, muidu oleks hoopis seda sealt leida lootnud. "Lihtsad valikud" ei olnud kuidagi minu raamat ja seetttu hakkasin ka "Kuningaid" kahtlustavalt lugema, sest no ma ju testi ei taha kaasblogijaid kehvalt hinnata, aga samas lugemist maha salata vi vltsilt kiita ka ei suuda. Aga nneks see raamat oli kohe vgagi minu raamat!

 Ma muidugi hakkasin seda lugema htul, mil pidin sel ksinda kodus olema ja esimese osa poole peal mtlesin kll, et ega see vist vga tark valik ei olnud. Esimene osa raamatust on ldiselt ks korralik slsher-action-udukas. Samas see on kuidagi pealiskaudne nimetus ka, sest veri ja soolikad ei ole siin lihtsalt okeerimiseks ja tegelikult need markeerivad ra tausta hoopis laiemale ja sgavamale loole, mis prast tuleb. Aga tleme nii, et on aru saada - autoril on kogemusi meditsiini vallas. Teisalt ei ole nii ebameeldiv kui eeldaks.

 Mulle kangastusid lugedes silme ette kaks asja - esiteks kik need klmas taigas aset leidvad "Seiklusjutte maalt ja merelt"-raamatud (kui palju dstoopiaid ldse on kirjutatud klimaatiliselt mugavatesse tingimustesse ja isegi kui kuskil dunglis veristatakse, siis ikkagi mtled, et no vhemalt ei klmeta neil varbad...) ja teiseks Angel (Buffy spin-off) - sealsed ancients (iidseteks vist olid nad tlgitud), see viimane apokalptiline lahing, kus n ilsad metsalised inimeste nimel (lootusetusse) lahingusse astuvad. No selline romantiline lugu siis. Kui ma olin vike, armastasin vlja melda lugusid, kus tegelased koledate ilmastikutingimuste juures leiavad kuskil pisikese sooja ja mugava uru, ilmselt sama tung, mis tidab meid rahuloluga vljas mllava purgaaga toas kerra tmbudes. Raamatus on ka seda tungi tunda - "lumepesad" niteks, mis kena vljend! Et inimese ks baasvajadus on kohutavast keskkonnast hoolimata endale see soe pesake leida ja kasvi pooleks tunniks unne suikuda. Vga loomalik iseenesest. Loos on ldse olemas kik need klassikalise kirjandusteose minu jaoks olulised faktorid - ilsad, kuid ometi inimlikud kangelased (kusjuures peategelasi selles loos minu arvates ei olegi, kuidagi on nnestunud kirjutada nii, et kik on thtsad, omanolised ja eristuvad, ma usun, et see on suur oskus niimoodi teha!), ldinimlikud vrtused, ksimused selle le, mis on oluline ja miks inimene ldse on, samas on pnev lugeda. Feromoonide osa, see mulle meeldis ka vga, sest mu meelest feromoonid on meie kitumises ikka jhkralt alahinnatud! Ok, lpp ehk tuli kuidagi vga ootamatult robinal, aga samas romaani kaks viimast lauset phjendavad ju selle ka ra, miks - et nii kaua kui nne on, peaks edasi laskma. Noh, nn ja juhus on mu meelest ka tegelikult need peamised tegijad, mis asjade kiku mjutavad ja inimesed peaks ideaalis pdma neid enda huvides ra kasutada. Miks Eesti vabaks sai jne.

 Aga inimese ja looma vahe. Ma vtaks seda pigem nii, et tegelikult on vahe ainult selles, kelle vaatepunktist kaeda. Inimene ise otsustab, kes on tema jaoks see teine, see loom, keda vib ohverdada. Veel ks tagasipige raamatu juurde, enne kui filmist rgin - kassid elasid endiselt klades, seda oli tore lugeda, muuseas, mu meelest on vhe ebainimlikud need, kes lemmikloomi voodisse ei lase (ok, ussidele teeks siin erandi), soojas pesas on alati etem olla mitmekesi, see peaks ju baasteadmine olema?

 Niisiis, "Isad ja pojad", enam jrelvaadata ei saa, ma vaatasin ise ka viimasel peval, sest ma tegelikult ei tahtnud vaadata, teadsin, et saab hiriv olema. Rgib siis kuskil Sria-Afganistaani piiril elavast mudaheedist, kes kasvatab oma poegi dihaadi vaimus ja ootab kalifaati. See film mngib su enda inimlike tunnetega, sest ausalt, ma ei suutnud seal enam inimestele kaasa tunda. Kui peategelasel jalg otsast lendab ja ta valust oigab, siis mtlesin lihtsalt, et no kas nd ikka aru ei saa, kuidas sda ainult seda ongi, mitte mingi llas tee iglasse paradiisi. Lapsed jah (liarmsad, pikkade paksude ripsmetega lapsukesed), ikkagi inimene, armastab oma lapsi poegi, samas mistus tleb, et neist lastest ei tule mitte midagi. Sjakolletes kasvanud lastel on lootust, kui nende vrtushinnanguid kujundavad inimesed, kes leiavad, et toimuv vgivald on udne. Kui seda aga maast madalast listatakse, siis mu meelest on mber programmeerumine ikka vhetenoline, eriti keskkonnas, mis seda kuidagi ei soosi. Tielikud "teised", mitte-inimesed, viks vabalt ohverdada, elulooma neist enam ei saa? Samas, selline mte tekitab endas tlgastust. Valus ja kohutav film, filmitegija oli uskumatult vapper (Saksamaal elav endine kohalik, kes infiltreerus mudaheedide hulka, lpus tunnistab kuidas ta ei tunne selles maas oma kodumaad enam ldse ra  - vga khku kib see tsivilisatsiooni kadu). Mis me sellest ppisime? Ole nnelik, et sndisid siia, mitte sinna. Neid seal vib aidata ehk ainult nnelik juhus ja see, kui on veel jrel inimesi, kes seda ra suudavad kasutada. Muul juhul ajalugu kipub end lihtsalt kordama, ehk mne plvkonna prast saavad nemadki aru, et pidev sda nne ei too?

 nnest. Hakkasin oma esimest nnepalu lugema. Jah, kirjandusklass ning pole nnepalu lugenud, ma ei tea, kuidas. "Piiririiki" mainiti kll, aga ju siis otseselt kohustuslik ei olnud vi mind lihtsalt ei ksitud. Ma millegiprast eeldasin, et nnepalu kirjutab klassikalisi romaane, aga hoopis pevaraamatu stiilis heietused. Miks seda peetakse igeks kirjanduseks, samal ajal kui ulme, mille autor peab vaeva ngema maailma ja tegelaste vljamtlemisega, seda ei ole? Jah, nnepalu pluss on see, et ta oskab kaunilt kirjutada, aga kui seda ei oleks, mis siis jrele jks? Igatahes "Valede kataloog" on selgelt liiga depresssiivne minu jaoks. Et kik on tegelikult hsti, aga igal lehel tahaks siiski surra. Mul on seda raske lugeda, ma ei kujuta ette, kui raske on seda veel elada. Mu meelest on mjuv see, kuidas nnepalu ei toogi vlja mitte mingit konkreetset phjust depressioonile (ilmselt see ju nii ongi va ajukeemia) - ta vaatab kevadist taevast, trkavaid lilli, laulvaid linde ja mtleb, kuidas tegelikult on kigest nii vsinud ja parem oleks olla surnud. Samal ajal tegutseb, peab plaane, suhtleb inimestega, aga see must mte on alati kuklas. Vga hirmuratav. Kas depressioon on dini inimlik? Oled depressiivne  - oled inimene? Loomal pole depressiooniks aega. 


 rkis  Marca     at  10:25    11 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, film, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 30, 2019



    
Head muusikat ja filmi 



Ma siin judsin juba melda, et ige imelik, jaanuarikuu saab kohe lbi ja mitte htki arvestatavat plaati pole selle aasta sees ilmunudki, kui leidsin he lingi, mille ma miskiprast endale salvestanud olin. Eelkuulamist enam teha ei saa, aga Spotifys, SoundCloudis ja Youtubes saab bndi kuulata kll:


Ma hakkasin kohe Spotifys kuulama, ei uurinud tausta ega midagi ja hiljem alles tuvastasin, et ahhaa, laulja emakeel on vene keel, mitte eesti. Kommentaatorid kirjutasid mingist aktsendist. Kui te nd kuulate ja mina ka ND, siis ma ei saa aru, kuidas ma kohe aru ei saanud, aga ma mtlesin pigem niimoodi, et "millegiprast tundub mulle, et ta laulaks nagu vene keeles hoopis...". Aga mille prast see nii tundub, lbi ei hammustanud. See meenutab mulle omaaegset tutvust he neiuga, ajasime pikalt juttu, mtlesin, et kuidagi imelikult rgib teine, aga alles siis kui nimedega tutvumiseni lks, sain pihta, et aktsent ju. Ma testi ei tea, kuidas mul selle koha pealt niiiii pikad juhtmed on.

 Igatahes tore bnd mu meelest, tehakse normaalset rockmuusikat ka meil veel. ritasin siin kuulata EMA-l aasta rockbndi nimetuse saanud Ewert & The Two Dragonsi uut plaati ning kolmanda loo juures jtsin pooleli, sest uni tahtis peale tulla. Rock? Kusjuures nende eelmine plaat polnud paha, aga selle uuega olevat nad juurte juurde tagasi prdunud ja mulle need juured ilmselt ei sobi.

 Eelmainitud Rainday Stationi heks mjutajaks vib kindlasti pidada ansamblit Kino. Neid peab oma esimeseks eeskujuks niteks ka Allan Vainola, keda ma pmst geeniuseks pean. Vene melanhoolne rock on ldse mu meelest vga ilus - Bi-2 ja Muumi Troll niteks, kuid ega ma sellega suuremat kursis muidugi ei ole. Keelebarjr, kusjuures, raske on otsida bnde, sest erinevates kanalites on bndinimed vahel kirillitsas, vahel kuidagi "inglisestatud", Spotifys on nd asi paremaks linud, seal on isegi vene rocki playliste leida.

 Vaatasin just ndalavahetusel ra ka filmi "Leto", mis on veel ETV2 jrelvaadatav. Soovitan testi soojalt! Pole ammu nii head filmi ninud ja ma ei kinud seda kinos vaatamas, sest arvustused ldiselt ei soosinud seda - olevat olnud mttetu nukanostalgia ja Kinost ka vga ei rgita. Teise osaga kriitikast vib ldiselt isegi nustuda, sest mingi dokumentaal bndi ajaloost see pole, pigem mngufilm noorusest, sprusest ja armastusest. Nukanostalgiat kll kuskilt otsast ei paistnud, sna ilustamata nidati kike (a vib-olla tnapeval kki tundubki hiskk mnele jube romantilise vljavaatena?). Mulle vga meeldis see, milliste vahenditega toodi filmi sisse see, mis oleks vinud olla (a la noored, kes reageerivad muusikale nii nagu noored normaalselt reageerivad) vs see, mis tegelikkuses toimus. Muinasjutulised kaadrid sobitusid reaalsusega lahedalt. Ja nitlejad olid nii ilusad! 


 rkis  Marca     at  09:59    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: film, muusika  

 



teisipev, jaanuar 29, 2019



    
Loll ja kole 



Ma siin paar aastakest tagasi kirjutasin hest jledast eksperimendist, mida nii mul kui ka mu emal koolis korraldati - igaks kirjutab paberi nurka oma nime ja laseb selle klassis ringi kima, teised kirjutavad, mida nad sellest inimesest arvavad, voldivad oma arvamuse kinni, et jrgmine ei ne ja siis lpuks paberi omanik saab lugeda. Phimtteliselt siis anonmne kommentaarium otse nkku ja seda rnas eas.

 Eile tuli siis Mini koju ja ise elevusest srades hakkas rkima, kuidas neil just analoogset asja tehti, aga seda he ja vga olulise erinevusega - petaja ei unustanud mrkimata jtta, et kirjutada vib ainult positiivseid asju. Ja teate, tulemus oli hoopis vastupidine, lapsed olid nnelikud, nad said teada, et kaaslased hindavad neid, nende enesekindlus sai toetatud, mitte mutta pekstud. Ausus ennekike ei tta, sest kellegi subjektiivne arvamus ei ole mitte mingisugune tde, kahjuks algklasside pilased ise seda ei mista. Miks meie petajad selle omal ajal ra unustasid vi mida nad lootsid, ma ei tea. Halba kuuleme me enda kohta kusagil niikuinii, miks mitte kasutada vimalust ja hoopis toetada laste enesehinnangut? Kui midagi head elda ei ole, siis ei pea ldse mitte midagi kirjutama.

 Tnapeva lapsed tunduvad vhemalt Mini klassis kuidagi meeldivamad ka olevat. Mingeid hesnalisi "iseloomustusi" enamasti ei antud, kirjutati tislausetes ja mttega. Minile niteks oli kirjutatud, et ta on ge sporditdruk (ja seda poisi poolt - ma oleks omal ajal nnest minestanud vist, kuigi sporditdrukuks nimetatud saamise lootus oli mul ka 0 muidugi...), tal on ilusad silmad, ta on tark ja tubli, ta on hea sber jms. Ka lejnud klassikaaslased olid rmsad olnud, kellelegi ei kirjutatud lehetis "pakse", sest noh, see oli ju objektiivse vaatluse tulemus.

 Muuseas, ma mtlesin siin, miks mind toona see hesnaline iseloomustus "tark" nii jubedalt hiris. Seda, et ma olen tark, teadsin ma ju ise kah, aga ilu, selles ma ei olnud nii veendunud. Kusjuures ma ei arvanud, et mul on kver nina, elevandikrvad vi seasilmad, minu ilu varjutasid mu vanemate valikud st poisipea ja praktilised riided. Mind heidutas see, et mitte paganama keegi ei ninud selle kattevarju taha. Ma isegi ei tea, kas lbi mu konservatiivse vlimuse pdsid vanemad mind alateadlikult kuidagi kaitsta, aga ma aimasin, et kui mul oleks pikad juuksed ja likiv kleit, siis teiste vaatenurk mulle muutuks. Poisipea vib olla trendikas, kui sa oled enesekindel tiskasvanu, vike poisipeaga tdruk seevastu ei meeldi mitte kellelegi peale oma ema. See kusagilt sissejuurdunud arusaam, et tdruk on olemas ainult siis, kui ta on ilus. Jah,  pris loll ei taha ka olla, aga igasugune toredus, intelligents, huumorimeel, kik need on lihtsalt boonuseks, ilma iluta ei loe need mitte halligi. Meeste puhul on vist pigem vastupidi, ilu on boonuseks - tore mees, pris koll ei ole nneks ka.

 Tarkusega on muidugi see teema, et mulle niteks ei meeldi inimesed, kes vivad kll olla vga targad, kuid kes on krgid. Targast inimesest on siis kasu, kui ta su lolli ksimuse peale silmi ei prita ja sulle asja ra selgitab, mitte ei krata, et seda viks ikka ise ka teada. Ma tean vhemalt kahte seesugust meest, ks neist hakkas niimoodi khvama siiski alles peale seda, kui ngi, et mul on mees olemas.

 Teisalt, vahel on lollus ikka nii sgav, et ise ka ei oska muud vlja pakkuda kui hdatapp. Tna jagati niteks seda ja minu seinal nneks selle thelepanekuga, et suur osa inimesi ei ole isegi sellises kontekstis vimeline libauudist test eristama ning seda "uudist" olevat jagatud kuskil kui tendit selle kohta, miks Reformi  kll valida ei tohiks. Ja siis me tahame igasugu otsevalimisi ja rahva osalust, ma kll kardan selliseid asju. Muuseas, Postimehe valijakompass pakkuski mulle, et mina kui paremliberaal peaks Reformi valima, ma oleks vga nha tahtnud, kellega seal ldse vrdlust vimaldati, sest ma olen pigem Reformis pettunud, valiks hea meelega kedagi muud, kes ilmselt joone alla jks, aga justnimelt protestiks valiks. Siis ei saaks otseselt elda, et ei saa midagi kobiseda, kui valimas ei kinud, kuigi valida pole testi enam kedagi jnud.

 Lpetuseks ks kole pilt ilusast materjalist ehk ilu on vaataja silmades ning tarkus ilmselt siis igahe krvade vahel. Pshhedeelne kass:








 rkis  Marca     at  21:27    20 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, isiklik, kass, kool, koomika, valimised  

 



esmaspev, jaanuar 28, 2019



    
Sisustustrendid ja raamaturiiul 



Sisekujundundusteemad on hetkel popid, Ebaprlikarp kirjutas jubedatest trendidest, Madli raamaturiiulitest. Ma ise olen selles teemas totaalne vhik, mulle rgiti, et kui oma kodu saad, kll hakkab huvitama (samas stiilis nagu - kui lapse saad, siis hakkad...riideid triikima niteks, ei hakanud), aga me tellisime sisekujunduse hoopis broost, sest ei osanud oma peaga miskit head vlja melda ning olen vga rahul, kusjuures broo oli Narvast ja kunstnikud riigikeelt ei osanud, samas kui arvate, et meil on kodus nd russian carpets all the way nagu Tommy Cash laulab, siis eksite.
 Muuseas, seinavaip oli mu lapseplve suurim unistus! Mitte kll otseselt Prsia vaip seinal nagu neil horror-Venemaa korterite piltidel nha vib, meil naabritel oli niteks nunnude tiigripoegadega seinavaip ja ldse, ma ei teadnud tol ajal kedagi, kellel seda imelist sisekujunduselementi olnud ei oleks. Ehk kardeti seintest hkuvat klma, kuigi samas kuulsin juba toona nalja, et need vaibad on meldud selleks, et prussakatel nende taga hea elada oleks. Vaipa ma ei saanudki, sest oma toa saanuna sai trendiks hoopis kik seinad Meie Meele, Bravo jms plakatitega katta. Ma mtlesin lpuks isegi lae kasutusse vtta, seintele enam ei mahtunud, aga see oli liiga tlikas. Aga see tabel siis:


1. Tualetivaibad - taaskord ks lapseplve unistus - nii nunnu roosa vets viks ju olla! nneks meil kunagi midagi sellist ei olnud ja praegu mtlen, et pha lihtsameelsus kui ebahgieeniline see olla vib. Mitte et me kik regulaarselt potist mda laseks, aga ikkagi. 

2. Topised - naaber oli meil jahimees, neil olid loomanahad seintel ja juba see tundus mulle ilge. Siga niteks torkis vikalt. Topiseid neil vist siiski ei olnud. Jahionni teema ju, mitte kodu. Suvilas meil on kitsesarved ja kala pea, niteks. 

3. Avokaadorohelised vannitoad - kki meil pris ammu enne remonti isegi oli, aga ilmselt tingituna sellest, et toona lihtsalt polnud vrve saada? See oli veel siis, kui meil oli puudega ketav saunaahi ja vesi vanni jaoks keedeti pliidil. Muuseas, praegusel ajal ei meeldi mulle valged vannitoad. Kuidagi klm ja steriilne. Meil on vannituba tumepruun, mis sest, et see teeb ruumi visuaalselt viksemaks, aga mulle meeldib. 

4. Lillemustriline mbel - ei tea, et oleks kusagil kohanud, endale ka ei tahaks.

5. Vesivoodid - Eestis testi kellelgi ei tea, aga meil Soome tuttavatel kigil olid, hel oli selline normaalne, sai lihtsalt soojaks ajada kljealuse, aga teistel oli konkreetselt tsuv veekott. Ma ei tea, mismoodi seal magati - ks klge keeras, teine loksus prandale. Hpata oli muidugi lahe, aga seda ei tohtinud. 

6. Tekstuuriga seinad - ma kahtlustan, et nad ei mtle tekstuurvrvi siin, vaid pris ornamentidega seinu. Kunagi kortereid vaatamas kies oli niteks htedel roosimustriga lagi, mille le nad hirmus uhked olid. Magamistoas olid neil seintel suudlevad luiged. Mu meelest alati, kui mgikuulutuses oli "vga ilus korter", siis vis sealt midagi sellist eest leida. Teeme paneelika korterisse misa moodi sisustuse. 

7. Vaipadega vannitoad - meil ei ole kunagi olnud, aga ilmselt see seotud prandaktte kasutamisega ka.

8. Kahekordselt vrvitud vannitoad - vannitoad on ldiselt ikka plaaditud, seega ma ka ei tea, mida siin tpselt meldakse.

9. Etnomustrid ja -detailid - ei

10. Tehiskivid - ma kunagi kisin vaatamas ht korterit, kus duinurgas olid maas erineva suurusega kivid, tundus lahe. Praegu ma mtlen kll, et kuidas sellist asja puhtana hoida. 

11. Loomamustrid - ei

12. Seinale kirjutatud motivatsioonitsitaadid - see on jah mingi hmmastav trend. Ttoveeringud neile, kes nahka rikkuda ei taha? Siin viks isegi elda, et ks pilt on parem kui sada sna. 

13. Vaipkattega kaetud seinad - seinavaipadest ma juba rkisin, aga mu eksi vanematel oli mistraga (tegelt mistra vist oli see, mis maas - ilgelt haisev ja raudselt mrgine, aga see oli meil ka kodus prandal) kaetud seinad koridoris ja mulle jttis see meeldiva sooja tunde. 

14. Uksekardinad - naabritel oli ja ma hullult kadestasin neid lapsena. Nii eksootiline! Meil pole kunagi olnud. Ok, ssevrk oli vanas korteris rduukse ees, aga see vist ei lhe arvesse. 

15. Minibaarid elutubades - ma kisin kord vaatamas hte korterit, kus kogu sektsioon oli baarikapp - pudelid ja klaasid isegi seal, kus idee poolest peaks hoitama raamatuid. Ei olnud valvejoodikud, lapsega pere, aga vga kle mulje ji. Vanemate juures on meil praeguseni sektsioon ja seal on baarikapp sees. 

16. Bideed - ei ole neid mujal kui hotellides kohanud.

17. mmargused voodid - ei

18. Profifotograafide tehtud perepildid - ma arvan, et kki siin meldakse mingeid suuri luendile trkitud pilte, sest raamitud perepildid pole ju mingi eriline trend, neid on kogu aeg kigil olnud? Meil on ka kamina peal, aga ise, mitte fotograafi tehtud. 

19. Shabby chic  - ei, aga olen palju ninud. Mu meelest see on selline Jyski stiil. Meil on ka palju mblit Jyskist, aga just see aksessuaaride pool. Isiklikult ei meeldi. 

20. Pikakarvalised vaibad - meil pole ldse vaipu kodus, aga mmal on pikakarvaline vaip koos kamba pikakarvaliste kasside ja he koeraga, ma kujutan ette, et see on piin, aga kui midagi just varbasse ei torka sealt, siin on ju mnus. 

21. Vitspunutud mbel siseruumides - selline lunamaa hotellide stiil pigem, Eestis pole kll kellelgi ninud.

22. Porteed  - eee, mis need on? igekeelsussnaraamat sellist sna ei tunne ja mina ka mitte. Kas meldud on portesid? Portreesid? Pakuks, et esimesi, see oli jah selline kunagine trend, meil vanas korteris magamistoas oli, sest me ei teinud ise remonti, elasime nii edasi, nagu korteri saime. 

23. Paksud kardinad - ei ole, aga samas enne pimendavate ruloode leiutamist olid need kindlasti ideaalsed. Ma ise kulutasin ebaproportsionaalselt palju raha just pimendavate ruloode peale magamistubades, sest suvel on need mu meelest asendamatud. Ilma kardinateta elu ma ette ei kujuta (elan teisel korrusel).

24. Telerisektsioonid  - vene ajal mu meelest telerisektsioone nii vga ei olnud? Pigem uuema aja trend, samuti, vanas korteris, mille ostsime koos sisustusega, oli. Nd enam meil ei ole. 

25. abloonpildid vi kleebised seintel - lastetoa tapeediga tulid meil kaasa, aga kuna mu meelest need sinna ei sobinud, siis ma panin need....hmm, misasi see on ldse? Igatahes meil tuleb lastetoast kamina toru mingi osa ja selle mber on ehitatud kapi moodi asjandus (saite hea pildi, eks?), sinna klge, aga selle pind on veidi krobeline ja nd need kleepsud kobrutavad seal koledalt. leldse, lastetoas on ilu keeruline taga ajada, meil on vga kena tapeet niteks, aga lapsed on kik seinad oma kunstiteoste ja ajakirjade plakatitega katnud, seega vahet nagu pole.

 Madli soovitud raamaturiiul tuleb ka nii nagu ta on, korraarmastajad sulgege palun silmad (oleks minu olemine, oleks seal kindlasti ainult raamatud, hetkel jagan elamist veel mnedega, kellel on palju imelikke jubinaid, juhtmeid, pabereid, kunstiteoseid jms):


Toona kui me raamaturiiulit otsisime, lihtsalt ei olnud htki sellist ideaalset, mida ma soovisin vi kui oli, siis le mistuse hinnaga. Seega lahendus tuli taas Jyskist, aga tegelikult on kik mu vana korteri raamatud endiselt vanematekodus, kus me vahepeal kodututena maabusime (koos paljude muude asjadega juba kuus aastat). Samas ma olen natuke skeptiline ka nende raamaturiiulite info koha pealt. Mul on siin udset saasta* nagu nha (vaatasin, et lapse pilt varjab mitu raamatut ra, aga neist ks oli ka Vrno "Missioon", seega las jda) ja tegelikult mis on ks riiulike selle krval, mis meie vanematel oli - kik toad, kik kapid paksult raamatuid tis, he rea taga peidus veel teine, mida esmapilgul ei negi ja sellised olid mu meelest kigi tollaste inimeste kodud. Kui ma hakkaks raamatuid soetama samas tempos, kui palju ma loen, siis peaksin ostma le 100 raamatu aastas, lisaks laps, kellest vanem loeb ka juba julgelt le 50 nime aastas. Kuhu me elama mahuksime? Teisalt, tiesti ilma raamatuteta on jle muidugi, sest mu meelest ainus asi, mis nooremat plvkonda lugemise juurde suunab on eeskuju. Mingid nipid ei aita, kui sa eeldad, et istud ise telefonis, arvutis vi teleka ees ja laps peaks teises toas lugema. Lugemiseks on aga vaja raamatuid ja mingi kriitiline mass, et oleks valida. Lapsed muuseas reeglina eelistavad ka tiskasvanute riiulites tuhnida, sest osa lasteraamatuid millegiprast ei tmba. Ma ei tea, mis see faktor on, ma ise lugesin ka pigem jledaid ajalooraamatuid kui niteks Naksitralle, mida ma hiljuti esmakordselt avastasin kui lastele ette lugesin. Hetkel meil vist on siiski kodus lasteraamatuid rohkem, aga neist riiulitest ma parem pilte ei tee, eeskuju toimib ka siin st risti-rsti ilma nelapisteta on needki. 









 *"1001 looduse imet" tohutu jama, omal ajal 395 krooni maksnud, aga tiesti kuiv ning enamasti piltideta eepos, mis Euroopa peaaegu ldse thelepanuta jtab.
 See punane tellis on Kivisildniku kogutud teosed, sai vist pooleni loetud, kui tundus, et pole vist nii tore, kui alguses paistis.
 "Suur perenaise kokaraamat" - nete, mulgi on kunagi ambitsioone olnud. Mitte pris kasutu siiski, sealt saab neid kige lihtsamaid retsepte vaadata (kuidas muna keeta jne...nali).
 ldse kik kokaraamatud, mingid teatmikud, mis alati tunduvad maru vajalikud, aga tegelikkuses...Enamik neist muidugi ka kingiks saadud vi tasuta (kui keegi lapse saab, on see teistele haruldane vimalus oma mitte kunagi avatud lapsekasvatamispikutest lahti saamiseks. Veel hullem muidugi, kui keegi oma last testi pikute jrgi kasvatanud oleks).



 rkis  Marca     at  22:05    10 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, isiklik, koomika, raamat, style  

 



kolmapev, jaanuar 23, 2019



    
Enamuse tahe 



Mini tuli koolist ja teatas, et peab nd maadlema hakkama. Mitte et ta vga igatseks, aga teine variant on iluvimlemine ja see on veel hullem. Kui sa oled preili perfektsionist (nagu ma aru saan enamik on) ja su klassied saavad kik he erandiga spagaadi maha, siis loomulikult sa ei ne motivatsiooni nendega vistelda ega jaga ausalt eldes ka vaimustust enda vnamises le etteantud loomuliku painduvuse. Ilmselt teda maadlema siiski ei lasta, sest ta on ju ainuke imelik erand (lejnud olevat siiras vaimustuses iluvimlemisest) ning ega vist vga mugav seal ksinda poiste hulgas ei oleks ka. Muidu jah on tdrukute maadlustrennid ju olemas, aga koolitunni ajal vaevalt keegi hakkab mingeid erandeid tegema - on nii nagu enamus tahab - tdrukud vimlevad ja poisid maadlevad, jutul lpp.

 Sama asi ksitga ja juba sellest ajast kui mina koolis kisin - ikka poisid ja tdrukud eraldi, pole seda varianti, mida ma lapseplves Soomes kohtasin - kiakse seal, kus tahetakse olenemata soost. Samas ma leian, et mne triista kasutamise oskusest vib elus rohkem kasu olla, kui heegelnela ja varraste ksitsemisest. Nela on vaja (kas poistele mblemist petatakse?), aga ka kruvikeerajat ja puuri, saagida viks osata jne. Ma pole selliseid asju kll kusagil ppinud. ("Vanatdrukuid kasvatame vi?!"). Alati on nii olnud  - poistele tpetus ja tdrukutele ksit, nii on mugavam, ei hakka paari imeliku erandi prast midagi muutma, alati on ra kannatatud jne.

 Ma ei ole nagu see ka, kes lheks kuhugi "uusi ideid" propageerima, ma ju tean, mis selliste kohta rgitakse. Pealegi tulin ma juba keskkoolis he kige arukama mtte peale, mis mul ldse kunagi tulnud on, nimelt et kuni keskkoolini on kavalam psida massi varjus, alles sealt edasi on eristumisest mingit praktilist kasu loota. Seega ei ole mul vaja, et mu laps thja asja prast thelepanu keskpunkti satub kui see imelik, kellele massilahendus ei sobi. Sest noh, see ei ole ju nii oluline ksimus, kannatab ra, kord on juba kord selline, kll laps vitleb siis, kui ise vanem on...oot, seda ma ilmselt lubasin ka ise endale kunagi?!

 Millisest ebamugavuse tasemest alates on igustatud enamuse tahtele vastu hakkamine? ldse endast teada andmine, et ne, on ka erandeid? Kas ikka peab seda teistele nina alla hruma - neil ju hakkab ka sellest ebamugav? Eks need mtted ju tabavad ikka ainult siis, kui avastad end ootamatult vhemusest. Mugavalt enamusega kaasa loksudes sellele ei mtle.

 Teisalt meenub kohe paari kuu tagune juhtum, kus koolis oli tusmas suur tli sellest, et poisid videtavalt ei soovinud osaleda vimlemiskavade vistlustel tpilisel teismelistele omasel phjusel - "vimlemine on eitede vrk kk, meie tahame jalkat taguda!". Hoolivad lapsevanemad tahtsid seal taga nha aga hoopis kehalise petaja ametialast ebasobivust, suhtlemisprobleeme jne ning ldse  - lapsi ei tohi vastu tahtmist sundida! Seda ideed siis ritati maha ma kigile - ega tegelt keegi ei taha selle petajaga koostd teha, aga teised ei julge lihtsalt suud lahti teha. Ma siis julgesin ja vitsin oma andmete phjal, et asi pole ldse petajas ja suurem osa lapsi siiski soovib vimlemiskavu teha ning oleks veidi ebaiglane nd neilt see vimalus ldse ra vtta. Noh, eks tuligi vlja, et palju kra eimillestki - prast seda kui see kuri petaja neid udseid kavu oli poistele tutvustanud, otsustasid kik vabatahtlikult kaasa teha ja leidsid, et sna ge vrk tegelt. Ehk siis see piir on selline vaieldav, et kust maalt me sidame enamuse teerulliga le ja kus on tegelikult pigem selline kerge maitseerinevuse ksimus, sest on ju palju asju, mida me esmapilgul teha ei sooviks, aga kui asjaga tutvuda, vib see isegi meeldima hakata. Sama ju selle iluvimlemise ja ksitga - kki Minile hakkab meeldima?

 Koolis on ju iseenesest palju asju, mis meeldida ei pruugi, aga ikka sunnitakse nendega tegelema - matemaatika, vene keel, fsika - igasugused enamiku meelest koledad asjad ja keegi ei ksi lapse arvamust. Ameerikas vist ksitakse ja seal ongi, et kui ikka ei taha, siis saadki mned ained tielikult vlistada, mis minu arvates jlle vga hea plaan ei ole. Teisalt, mu meelest valikuga asjade puhul on natuke ksitav eeldada, et see valik alati soost sltuvalt tehakse (spordialade, ksit osas). Samas jah, enamik teeb. Kas siis peaks aega kulutama nende peale, kes pigem ei teeks?







 rkis  Marca     at  10:46    17 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu, kool, vrdiguslikkus  

 



esmaspev, jaanuar 21, 2019



    
Lageraiega on meil kik hsti!? 



Ma jtan selle lihtsalt siia, saab vhemalt vlja eldud, Facebooki ei julge panna, seal tuleksid kki endistest koolivendadest edukad rimehed mind lolliks puukallistajaks nimetama vi midagi ja konfliktidest ma parema meelega hoidun.

 Ma tahan lihtsalt imestust avaldada, sest olen justkui aru saanud, et metsade vhenemine on enamike inimeste jaoks probleem. Ma olen eravestlustes vga palju kordi kuulnud, kuidas metsi, mida lapseplvest mletatakse, enam lihtsalt ei ole, kuidas rgmetsi, mida me niteks Poolas ngime, Eestis ldse ei kohta. Valdur Mikita populaarsus, Tnis Mgi metsade kaitsel, Eia julud Tondikakul - selline tundub pigem olema avalik arvamus.

 Eesti Erametsaliit on enne kevadisi valimisi valmis saanud aga valimiskompassiga, mis keskendub just metsade teemale erakondade valimisprogrammides. Kahetsusvrselt on sealt vlja jnud kll Rohelised ja Elurikkuse Erakond, kuid isegi ilma nendeta tundub vastus vhemalt sellele hele ksimusele minu jaoks llatav (vastuseid kshaaval ned, kui tidad ka ise valimiskompassi ra):


Seitsmest erakonnast kuus on lageraiega kenasti nus?! Lihtsalt, kuidagi llatav tundus, muud midagi.




 rkis  Marca     at  12:29    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, valimised  

 


    
20 aastat tagasi 



Lpetasin just Tnu Trubetsky ja Kalev Lehola kahasse kirjutatud raamatu "Vaikne hooaeg. Eesti punk 1990-1999" lugemise ning see kohe vga hsti sobitus praegu aktuaalsesse nostalgiateemasse. Sellest raamatust ei tasu kindlasti otsida mingit akadeemilist argumenteeritud arutlust, aga kes on lugenud samade autorite pungiajaloo raamatute esimest osa "Haaknela klm helk. Eesti punk 1972-1990", ilmselt teab, mida siit saab. Hsti palju nimesid, seda, kes keegi on, pead enamasti ise teadma, ka seda, et keegi esineb vahepeal he nimega ja teises kohas teisega (ja vahepeal lhevad inimesed ldse sassi); pevikukatkeid, mis iseloomustavad pigem autori eraelu ja ldiseid sndmusi kui Eesti punki; ajaleheartikleid, mis mnikord ldse mitte millegagi ei paista seonduvat; viimasest raamatust leiab ka vestlusi surnutega sensitiivi vahendusel (ma armastan seda lapselik-muinasjutulist osa Vennaskonnast ja tahaksin kike kangesti uskuda) ning anarhismimanifesti (tegelikult snagi silmiavavad seletused, ainult mind isiklikult hirib anarhia puhul kogukondlikkusele rhumine, mu meelest inimesed rahumeelseks koostks vimelised ei ole ning vimu ksimus kerkib les ka ilma riigita). Pudru ja kapsad hesnaga ning muusikalise poole pealt on kirjas peamiselt Vennaskond ning need, kes autoritele olulised on tundunud. Pigem Eesti punk Trubetsky mtta otsast vaadatuna. Kui esimese raamatu puhul see segadus mind snagi hiris, siis teise osa puhul enam nii vga mitte - ma juba enam-vhem teadsin, millest jutt kis, sest ma olin sel ajal elanud. Selle tttu - pigem ks vga lahe raamat! Kogu muusikasse puutumatu taust annab omal moel autentsust juurde, erilised plusspunktid niteks Rock Summeri  esinejate nimekirjade eest, see oli ikka vahva lugemine.

 Mina ngin Vennaskonda laval esimest korda mingil talvisel valimisritusel Raekoja platsis, mille olid korraldanud Jaanus Raidal(tahtis valituks saada) ja toonane tuntud diskor Anti Indov. Tol ajal Suudlevaid Tudengeid veel ei olnud ja selleks, et lavale nha, seisin purskkaevu re peal, varbad klmetasid rmedalt. See oli kindlasti rohkem kui 20 aastat tagasi. Punkkontsertidest meenub veel Maie Parrik koos Operatsioon -ga Atlantise katusel. Kontsert hilines millegiprast vga palju ja me lksime enne minema, aga klassivend judis ra oodata ja sai lpuks lavalt visatud plakatiga otse silma, hea, et pimedaks ei jnud. Youtubest saab seda esinemist isegi nha:



 See phimtteliselt oligi kik, rohkem ma tolleaegse pungiga kokku ei puutunud,neile eelnimetatud ritustele judsin ka ainult selle tttu, et "kik lksid". Vennaskond meeldis mulle kll, neid 7 Vapras mngiti, aga mingi fnn ma ei olnud, see oli mu jaoks igav, pigem selline muusika, mille lapsevanemad heaks oleks kiitnud. Kuigi mu ema vitis, et oma lauludega a la "htud Moskva lhistel" lmitavad nad russide ees...ldiselt teadsin ma ainult peavoolutmakat toona, kuigi ma pritasin ikka silmi, kui klassied rkisid, kuidas Hovery Covery "ra jahtu" on Singer Vingeri originaalist kordi etem. Singer Vinger, Propeller jms olid aga siiski "vanainimeste muusika" minu jaoks. Mul oli vaja mssumeelset muusikat, aga punk vi rock selleks alguses ei saanud, hakkasin hoopis rppi kuulama. See tundus moodsam ja noorteprasem kui tsimeelne traadimuusika.

 Kontsertidest eksisteerisid minu jaoks samuti ainult Atlantise noortediskod ja suvetuurid, sest seal kisid kik (jaa, ma hiljem kohtusin inimestega, kes iialgi helgi tuuril kinud ei olnud ja mu jaoks oli see mstika) ja mu vanemad vahelduva eduga lubasid mul neile ka minna. Oleks ma elnud, et tahan minna kuhugi Illusiooni (toona toimusid just seal alternatiivsed peod), EPA klubisse vi Varjendisse, nad ei ole mind iial lubanud ja pealegi poleks mul olnud sinna kellegagi minna ka. Keskkoolis ma teadsin vist hte inimest, kes sellistel ritustel kis ja kui ma olekski ennast kaasa pressinud, ei oleks ma lihtsalt seltskonda sobinud - ma olin ju selline pealtnha ontlik heast perest hsti ppiv lapsuke ja alternatiivpidudel kisid need, kelle vanematel oli suva, kui nad seks vlja jid. Vhemalt nii tundus. Aga muusika imbus siiski kuskilt sisse. Ma juba teadsin, et peale Tartu Raadios lastava Saksa/Rootsi disko on muud ka. Ostsin imelikke kassette ja kuulasin ksinda kodus.  

 Konkreetselt punk judis minuni lbi Kurjami, sest nende lugudel olid lihtsalt niivrd toredad tekstid. Alles seejrel hakkasin vaikselt ka J.M.K.E-d, Psychoterrorit ja teisi le kuulama ning mber hindama. Esimest korda sain punkkontserdile aga alles umbes 25-aastaselt, sest siis lpuks viis elu mind kokku inimestega, kellega koos sinna minna. Parem hilja kui mitte kunagi, sest ma arvan, et kui ma poleks alternatiivritusi avastanud, ei kikski ma kuskil. klubid jms on mu meelest niivrd toksilised paigad (raamatus Trubetsky vidab ka just diskol olevat kige enam satanismihngu), et sinna ma grupisurvest vaba tiskasvanuna enam kll ei lheks.

 Tagantjrele on kole melda, kui vales seltskonnas ma omal ajal ikka liikusin - ainult selleks, et kuhugigi kuuluda. Eks ma tundsin ikka kogu aeg, et ma ei sobitu, aga ritasin end sobima panna, ei tulnud selle pealegi, et kuskil on olemas ka need, kelle juurde sobiksin ennast vnamata. 




 rkis  Marca     at  10:08    4 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, isiklik, muusika  

 



laupev, jaanuar 19, 2019



    
10 aastat tagasi 



Mul on udne kiusatus Photoshoppida endast ks hsti kole, loppis ja krimpsus pilt ning see siis vrdluses kmne aasta tagusega sotsiaalmeediasse les panna, juurde tekst hea veini vananemisest ning vaadata, mis juhtub, sest noh, ma olen aru saanud, et neid pilte ju selleks les pannakse, et teised saaks sulle komplimente teha, kuidas sa ldse pole vananenud vi oled ajas ainult paremaks linud. Aga ma vist ei viitsi nii palju vaeva nha.

 Tsiselt rkides siis on see vljakutse minu puhul veidi kehvale ajale sattunud, nimelt olin ma kmme aastat tagasi viimaseid kuid rase. Ma saan aru, et tnapeval on see just aeg, mil kuhugi fotostuudiosse pilte tegema minnakse (meenub, et mul emal prdusid silmad pahupidi, kui keegi tahtis pildistamiseks gloobust laenata ja ta aru sai, misjaoks - tnapeva noored on ikka absoluutselt peast soodad!), aga ma ei mleta, et kmme aastat tagasi srast trendi oleks olnud. Sellega seoses avastasin, et mul ei ole kummastki rasedusest htki n khupilti, sest ekstra me neid ei teinud (mitte, et oleks hbenenud, lihtsalt ei tulnud phe) ja suure khu aeg langes mul mlemal korral sgavale talvele ja talvel on ldse vhem pildistamist ning riiete alt poleks midagi paista ka. Siiski, leidsin terve rodu pilte, mis tehtud aastavahetusel 2008/2009, mis on mul siiamaani meeles, need pildid olid mul omal ajal Orkutis ka ja mitte keegi ei avastanud, et ma rase viks olla...Tantsisime  otsa Stiltskini jrgi, muuseas hiljuti kohutava peavaluga, kui iga piuks peakolust lbi likas, panin katsetuseks selle plaadi peaaegu maksimumi peale rgama (Beavis Buttheadile: mnikord, kui mul pea kvasti valutab, siis ma virutan endale vastu pead, Butthead vastu - ja aitab vi? Beavis - ei, kvemini hakkab valutama) - ja peavalu lks ra! Rase tantsimas:



 Ja tpselt 10 aastat hiljem, aastavahetus 2018/2019 (see taustal sinises tuli khust vlja ja on ilmselt rohkem muutunud kui mina, ta saaks panna ultrahelipildi ja praeguse krvuti):



 Muuseas, pildistavad telefonid olid toona juba tiesti olemas, mul fotosdistus lausa aastast 2005 ja ka 2010 oli mul veel see sama telefon, sest sellest on postituski siin blogis. Pilte sai Ratei panna muidugi lbi kaabli.


Aga, et blogijad on oma vanu postitusi les otsinud, siis lisan enda poolt ka 12.01.2009:

Huh, ma olen nd puhkusel, tegelikult juba aasta algusest, aga noh nagu puhkusel ikka, on pidevalt kiire. Mitte et ma mda Beebimaailmu ja muud sellist tuiskaks. Hunnik riideid on ainult olemas, enamus sellest teiste prand. kspev sattusin mingisse poodi, mis pealtnha paistis uute asjade pood aga lhedalt vaadates ilmnes, et ilmselt on enamik asju siiski nii umbes korra kantud - aga no kamoon - H&M, Marks & Spencer! Mida ks tartlane veel tahab. Eriti kui keskmine hind asjadel oli 20.- Ostsin siis 150.- terve garderoobi ulatuses roosasid hilpe kokku. Ja kui juhtub nd see ebaselge 5% olema, siis tuleb ilmselt Angela Aak. Ahjaa Kaupsis on hetkel see "linummi" roosa kuni kahekuusele meldud karvane mantlike 699.- pealt 499.- peale hinnatud ;)
 ldiselt elame siin n viimsepeva ootuses - tormame mda meelelahutusasutusi, gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest), vahime d otsa leval jne. Ei, ma ei rgi endast mitmuses. Laupevase pungirituse suhtes muutsin kll meelt, sest mind hvardati sellega, et varsti olen nagu need kahepevase titega mda sstupevi tormavad emad...Kuigi tnapeval on ju trendikas snnitada Marilyn Mansoni kontserdil ja pensioniameti sabas.
 Aastavahetus tuli ka vga lbusalt, mitte sldilauas ila suunurgast tilkumas, kell 10.30 tukastades (kellelgi Perekoolis tuli niimoodi). Kelgutasin ("kle, sa viksid minna demonstratiivselt kuhugi reisibroosse ja ksida uuemate suusareiside kohta!") ja mngisin hukitarri koos vga ebakainete inimestega.  


 See on mu enam-vhem ainuke rasedapostitus vist ka. Lahedad kroonihinnad ja tore vihje sellele, et ma neli aastat hiljem justnimelt hallitusjuustust listeeria saangi, pungiritus lpetas vist kah vlgades nagu praegu kodulehelt aimu vib saada...MM-i kontserdil ja pensioniameti sabas tol ajal tepoolest ka snnitati, praeguseks on trendiks saanud pllul snnitamine. Karvast mantlikest ma siiski ei ostnud ja Angela Aaki ka ei tulnud.

 Selline helge nostalgia siis. 


 rkis  Marca     at  10:28    6 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, blogid, fashion, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, style  

 



teisipev, jaanuar 15, 2019



    
Hyeonseo Lee. Seitsme nimega tdruk 





Umbes kakskmmend inimest ootas jrjekorras, et nende passi tempel ldaks. Mned neist olid heatujulised Lne seljakotimatkajad. Vaatasin neid kadedusega. Nad olid selle teise universumi elanikud, mida valitsesid seadused, inimigused ja klalislahked turismikeskused. Selle elanikud ei olnud teadlikud universumist, milles mina elasin, mida valitsesid salapolitsei, valeidentiteedid ja jtistest vahendajad.(lk 301)

Hyeonseo lugu mjub ilmselt isegi paremini selle tttu, et ta prineb Phja-Korea krgema klassi hulgast ning tema pere on kokkuhoidev, iseenesest peaaegu tpselt selline nagu meist enamiku oma. Ainus vahe on selles, mis toimub vljaspool perekonda. Sa saad ennast samastada neiuga, kes lheb trotsist kooli roosas mantlis, pikkades saabastes ja keemiliste lokkidega, sest me kik oleme sarnase etapi oma elus lbinud. Ainult, et vimalikud tagajrjed selle eest olid erinevad. Teisalt, Phja-Korea hiskonnas said srast pisikest protesti endale lubada vaid vga vhesed. Autoril vedas oma teekonnal meeletult. Samas, tema tugev perekond ja hooliv kasvatus tegid temast inimese, kes sltumata kigest ldse riskida ja oma peaga melda julges. Kui rgitakse Phja-Koreast, siis mtleme kigile neile ajupestud inimestele, nad on otsekui htlane armee nnetuid, kuid Hyeonseo lugu avab meile neid inimestena, see on oluline inimliku kaastunde tekkeks. Inimesed nagu meiegi ja veel tnapevalgi elu sellises vanglas.

Samuti on lugu vga hea materjal nitlikustamaks erinevaid pshholoogisi lkse ning inimkitumist ldiselt.

Lisaks sellele pani lugu mind mtlema kurikuulsale rnderaamistikule ja sellele, miks niisugust deklaratsiooni siiski vaja on. Ma olen tutvunud sellega pealiskaudselt ning ei vi muidugi pead anda, et seal kusagil pole peidus nuet vtta aastas vastu 2 miljonit pagulast ning kigile neile keskmise palgaga tkohad tagada, kuid pigem paistis see mulle dokumendina, millega oleks tagatud teatud protseduurireeglid ning inimiguste jrgimine riiki sisenevate pagulastega tegelemisel. "Seitsme nimega tdruk" illustreerib edukalt seda olukorda, mis ilma niisuguste nueteta tegelikult toimub. Lihtlabane inimkaubandus. Ainus, mis midagi mrab on raha ning selle tulemusena jb enamik pgenikke vahendajatele vlgu, mis omakorda garanteerib selle, et sihtkohta judes on nad sunnitud summa illegaalselt kokku ajama vi taaskord end kellelegi orjaks mma. Neid, kes sdametunnistuseta teenida soovivad, juba leidub. Seda kike eelkige seetttu, et riigid phivad oma ked puhtaks ning ametnikud liituvad suure raha ootuses selle sama inimkaubitsejate vrgustikuga. Pgenike seas levivad aga jutud, kus riigis mis tingimused on, mida nendega tehakse - htset reeglistikku jrgides kaotaksid neist juttudest sltuvad pgenikekoridorid oma mtte.  

Kainestav on ka see, kuidas autor kirjeldab kaaspgenikke, keda ta oma pikal teekonnal kohtab. Enamik neist ei tea midagi inimigustest, enamik neist ei hooli inimlikkusest, sest nad lihtsalt ei ole midagi sellist oma elus kogenud. Kogu nende elu ongi enamasti olnud ks eluvitlus erinevate reeturite vahel laveerides. Jah, see on raske seltskond, ka Hyeonseo tunneb kurbust, kui madalale inimesed laskuda vivad, kuid ma ei leia, et inimiguste tagamine ka sellise seltskonna puhul kuidagi ebaoluline oleks. See ei ole ka mingi "happy end"-lugu, autor nitab, kuidas tegelikult enamik pgenenuid kogeb tohutuid raskusi uue keskkonnaga kohanemisel, nii raskeid, et nii tema ema kui ka vend vtavad tsiselt nuks Phja-Koreasse tagasi prduda (mis on enamasti surmaotsus). 

Raamatut lugedes on huvitav paradoks see, et tepoolest, Phja-Koreast jubedamana tundub teekond sealt vlja. Phja-Koreas oli vhemalt mingi kindel seos tegude ja nende tagajrgede vahel, reeglid, isegi kui need olid absurdsed, vljaspool lindpriina oli ainult puhas juhus, vedamine vi halb nn. Seetttu ma ei ne midagi valet selles, et ka seesuguses kaootilises keskkonnas kehtiksid htsed seadused ja inimigused ning riigid ei phiks lihtsalt endalt vastutust maha, sest alati leidub neid, kes t enda kanda vtavad, kuid uskuda, et sel juhul lhtutaks muust kui omakasust on naiivne. Tagasi tulles postitust alustanud tsitaadi juurde - meil viks siiski vaid ks universum olla.    


 rkis  Marca     at  09:17    Kommentaare ei ole:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



esmaspev, jaanuar 14, 2019



   
Kiredraamad vol 2 



Seoses kiredraamadega tulid mulle meelde Ladina-Ameerika seebid, mida vanasti ikka enamik vaatas. Ma mletan kll ainult "Metsikut roosi", sest see oli esimene, mis Eestis jooksis ja selle vaatamine oli toona perekondlik kohustus ja "Unistajaid", mis oli n noortekas ja mida me kord klassiga vljasidul Sagadi misas parodeerisime nnda elavalt, et misa turva (?) oli sunnitud meid laiali ajama, sest segasime oma kisaga misas toimunud pris-etendust...Igatahes on ilmselt enamik veendunud, et sealsed rahvad ongi kuumaverelised draamakuningad- ja kuningannad. No ldse - lunapoolsed rahvad kui kergestisttivad vs phjapoolsed uimased himud.

 Ses osas meenub ks vga vana kogemus enam kui kmne aasta tagant, kui olime Egiptuses majutatud mingisse hotelli, kus enamik klastajaid olid vist prantslased (vi hispaanlased, itaallased, portugallased - kes neil ikka vahet teeb, eks...) ja iga meie puhkusepev algas kisa ja trampimisega umbes kella seitsme paiku hommikul (ei no vabalt vis see kell 9 ka olla, sest me olime noored ja siis tundubki kell 9 seitsmena), sest kuumaverelised olid rganud ja suundusid oma peva alustama - naised sdistasid, mehed naersid valjult, lapsed mllasid. udus hesnaga. Meenub ka he sbra kogemus romadest naabritega, kelle kohta sber arvas, et nood vist ei maga ldse - vabalt vidi sel kell 4 ukse taha ilmuda ja ksida, kas saaks kki arvutiasjus abi. Vib-olla sellised temperamentsed tbid peavad siestat vi on testi nende unevajadus kordi viksem?

 Mtlesime toona hotellis, et huvitav, kas meiesugused uimased phjamaalased ka kedagi sellisel viisil rritavad? Kas Duracelli jneseid hirib, et me justkui uimerdame neil jalus? Ma arvan, et nad oma intensiivsuses ei pane meid ehk thelegi. Muidugi, kui mned rahvuskaaslased tilga kangemat saavad, vivad nad muutuda kordi vljakannatamatumateks (ma ei suuda, kas sai see sna nd igesti??) kui kuumaverelised kunagi. No seal samas Egiptuses otsisime me sbrannaga massri ruumi ja ksisime juhatust ainsate eestlaste kest, kes selles hotellis peale meie veel majutusid (vi siis oli mni veel, aga see oli vga madalat profiili hoidev) - sellised hommikul kell 10 basseini res umbjoobnud pikesest lillaks plenud poisid. Nood muidugi vaatasid meid kui oma rahvuse mahamjaid lolle blondiine: "Mis te lhte sinna ja laste mustadel meestel ennast kpedada v, raisk?!" Me prast imestasime, miks selliselt meelestatud tbid oma lut ldse "kodus laukaserval" ei tarbi ja niivrd rritavasse keskkonda reisivad?

 Samuti meenub tagantjrgi see, kuidas me hel teisel kuurortreisil samasse sihtkohta ngime basseini res imelikku seltskonda - venelased, transistorraadioga mp3 pleier klaritega, kuld-kard, peened kokteilid ja siis - hel naistest silm potisinine, samuti ksivarrel jhkrad muljumisjljed. Mees oli selline suur kiilakas jmeda kuldketiga. Aga naistel paistis lbus olevat. Loomulikult oli meil ka esimene mte, et mees peksab. Aga me olime noored ja naiivsed ning mtlesime, et mees saaks niimoodi peksta ju ainult siis, kui naine tema vang oleks, seda aga nende suhetest ei paistnud. Muul juhul me oleks isegi kaalunud turismipolitseid teavitamast (me korra tegime ka seda), aga meie jaoks eksisteeris toona srane peks ainult osana inimkaubandusest st kui kedagi hoitakse vevimuga kuskil kinni ja sunnitakse koledateks asjadeks. Nagu filmist nhtud. Meile ei mahtunud phegi, et naine viks vabatahtlikult olla koos mehega, kes teda niimoodi lnud on. Vabalt basseini res ringi jalutada ja kokteili juua. Veensime ennast, et ju ta ikka kukkus nnetult, basseini res on trepid ju libedad. See mees ju tundub oma vlimusest hoolimata hoolitsev. Ja vabalt vis see ka nii olla, aga praegu vist ei tuleks selline variant kll niimoodi loogilisena arvesse, sest teine vimalus on palju tenolisem. Lihtsalt ongi nii, et peksab, aga ostab kokteili ka, selline see eluke ongi. 


 rkis  Marca     at  10:13    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: imeline elu  

 



phapev, jaanuar 13, 2019



   
Kiredraamad 



Kusjuures, ma plaanin* priselu omadest ka kirjutada, aga alustan siiski vljameldutega, sest eelmise postituse kommentaariumis kerkis les teema lugudest, mis kellelegi peale ei lhe. See on muidugi absoluutselt individuaalne ja maitseasi (kuigi otse loomulikult peetakse mnd maitset peenemaks kui teist) ning seetttu ma enamasti ei hakka halvustama raamatuid, mis mulle meeldinud ei ole.

 Seekord ma ka enda meelest ei halvusta, vaid lihtsalt pan ldistada kaht viimast loetud raamatut mainides, mis mulle peale ei lhe. Esimese raamatu kohta on vga hea arvustuse kirjutanud Mrt Vljataga ja tema ju sugugi ei halvusta, aga ma noogutan kirjutatule igati kaasa. Ma nimelt vtsin selle raamatu ktte sooviga lugeda vliseesti pagulaste elust, aga sattusin hoopis romantilise komdia otsa. Teiseks, kihvatas mul teatud isiklikel phjustel, kui ma vaid paari esimese leheklje jooksul pidin mitu korda veenduma selles, et hel tegelastest on suured rinnad. Saage le ometi! Muuseas, ka Vljataga mainib oma arvustuses seda fakti, seega ei ole ainult minu eriline tundlikkus. Igatahes, kui Saumonti novelle lugedes ei olnud vanema naissoost kirjutaja hlt ldse kuulda, siis "Mihkel, muuseas" lajatas sellega mulle sobimatus doosis. Ja mul ei ole midagi vanemate naiste vastu, vaid spetsiifiliselt teatud stiili vastu, mida sageli just vanemad daamid viljelevad, vabandan, puhtalt minu kiiks. Jtsin raamatu pooleli. 

 Teiseks lugesin Soome kirjaniku Pirkko Saisio romaani "Kaini ttar" - no see on selline "tpilise Eesti filmi"-stiilis kiredraama. Keegi vaatab pikalt hallile merele, taustaks piiblitsitaat ja lugeja peab aru saama, milles khvel - et no see nd oligi see otsustav hetk loos. Palun. Ja siis sinna vahele teine tpiline phja rahvaste komme - kuskilt ilmub pussnuga ja keegi saab selle ootamatult neeru, kaasabistajaks ohtralt alkoholi, hingelise haavumise puhul pekstakse puruks klaver ja joostakse nelja tuule poole, heal juhul jetakse maha kiri stiilis "Saad ju aru, ma pean seda tegema, sest nii on parem meile kigile!" Ma absoluutselt ei talu srast ledramatiseerimist - priselu ei ole ju selline?! Vi on?! See ei ole ju romantiline, see on eemaletukav?!

 Mulle tundub, et ldise pragmaatilisuse juures suhtun ma ka armastusse niimoodi. Kui on, siis on, kui ei ole, siis pole mtet ka mingeid trikke teha ega stseene korraldada, sest neist pole lihtsalt mitte midagi kasu. No niteks kui keegi on minuga armukade, siis ma tunnen pigem piinlikkust kui seda, et "oi kui nunnu, ta testi armastab mind". Esiteks armukadedus viib liiga sageli omamissoovist tingitud vgivallani, teiseks ma tunnen trotsi, kui keegi arvab, et vib ksutada, kellega ja kuidas ma suhtlen ega usalda mind ning kolmandaks, kui ma ikka plaanin kellegi maha jtta, siis mingi draama mind sellest mttest kll loobuma ei pane. Seega, mind rritab ka lugemine seesugustest suhetest. See, et inimesed "normaalselt" ksteist armastavad, mind sugugi ei hiri, aga tavaliselt selleks, et loost romaani vlja venitaks, topitakse ikka mingeid draamasid vahele, mille kigus inimesed kituvad nagu nupust nikastanud. Selle prast ma armastusromaane pigem vldin. Kuigi Daniel Glattaueri "Hea phjatuule vastu" oli imeline. Seega, phimtteliselt ikkagi maitseksimus.

 *Vabandust, plaaniks see jigi, kui keegi ootas detailseid sndmusi.  


 rkis  Marca     at  11:56    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, imeline elu, raamat  

 



reede, jaanuar 11, 2019



    
Annie Saumont. Aeg elada ja teisi jutte 





ehk romaani diktatuuri vastu.
 Annie Saumont on tegelikult kirjutanud suisa neli romaani, aga need jid ldsuse thelepanuta. Ta on ka ise tunnistanud, et romaan pole tema tassike teed - tegelikult saab kik olulise ikka palju viksema snade arvuga ra elda. Ideeliselt olen ma sellega absoluutselt pri, mu meelest on isegi liheades romaanides mingid kohad, mille jrgi sa otsustad ra, et see on just lihea ning ei ole vga vahet mitusada lehte seal lisaks leidub.

 Aga. Millegiprast suur osa novelle vga head ei ole. Ma ei tea, kas kardetakse formaati - no et niigi lhike, mis ma siin ikka vga vlja mtlema hakkan. Selle tulemusena puudub paljudes novellides see tiesti - on mindud lihtsamat (?) teed ja treitud lihtsalt ks arvamuslugu vi blogipostitus kirjaniku igapevaelust. Arvamustega on muidugi nii ja naa, kui sa juba oled endale nime teinud kirjanik,viks tepoolest ka arvamused enda heaks tle panna. Ilmselt ise teeks ka nii. Teisalt, lugejal ei ole vga huvitav (niteks on minu meelest M.Muti ilukirjandus ikka oluliselt le tema viimastest arvamus-raamatutest). Olustikukirjeldused stiilis "kskord minuga juhtus nii" novelliks vormistatuna - no ma loen piisavalt blogisid, et sellest kllastunud olla. Eks mnikord juhtub ka kirjanikega midagi pnevat, aga enamasti jtavad need pastakast vljaimetud lugude mulje. Ega blogipostitused ju sageli ka, aga blogid ei pretendeerigi kirjanduse austavale nimetusele.

 Annie Saumont'i novellid on aga raudselt ilukirjandus, ilma igasuguse kahtluseta. Juba kogumiku esimese looga "Veel ks kohv palun" lajatab ta meile mitu omanolist tegelast, igahel oma sisekne ja stiil, lisaks on lool see ja puntki. Vist 1-2 lugu olid sellised, mida ma pris livrdesse ei paneks. Karakteriloome pelgalt paarilehekljelistes lugudes on tal ausalt eldes paremini kpas kui mnel teisel tellise autoril. Saumonti abiga saad vaadata vga erinevate inimeste peade sisse ja isegi see oleks juba vga kena, aga lisaks on seal alati mingi lugu ja enamasti ka punt, mis on juba lisandina kirsiks tordil. Miks teda ometi rohkem tlgitud ei ole!? Ilmselt on see aga ks rnk t, sest lisaks sellele, et Saumont ei salli mningaid igekeelsusreegleid (peamiselt komasid teatud kohtades, kus ma, peale Saumonti lugemist, tunnistan, et need testi olulised ei ole, remrkusena vidab tlkija Maria Esko jrelsnas, et prantsuse keeles on komade kasutamine pigem stiiliksimus (lk 119) ja samuti jutumrke ta lausa jlestas, sest need ei lasknud tema hinnangul mttele sujuvalt le minna (samas)), kasutab ta tegelastele isikupra andmiseks just neile loomuomast keelt, mis on siis sageli segu slngist, dialektidest, laensnadest. Eestikeelne tlge on ses osas meisterlik, et mingeid arusaamatusi mul kll ei tekkinud ja selline nn erikeelte kasutamine andis lugudele palju juurde.

 tleme, et oma 20 (lugusid on kogumikus kokku 21) romaani saaks siit kll, kui veidi mulli puhuda ja liha luudele kasvatada. Aga miks peaks? Kas ei nita nii paljude erinevate maailmade vi noh, piiluaukude, loomise vime teliselt andekat loojutustajat? Kui igahe elust raamatut ei saa, viks ju vhemalt novelli.

 P.S. Mulle tuli nostalgiahoog ka peale, meenus kooliaeg enne kohustuslikku arutlevat kirjandit, kus sai veel vabalt fantaseerida ja panna kirja lugusid, mis juhtusid kellegi teisega kusagil mujal. Phimtteliselt siis novellid ja ma sajaga nautisin nende kirjutamist! Oo, kuldne aeg! Hirmus, kuidas arutleva kirjandi nue selle loovuse raamidesse surus ja meist kigist arvamusartiklite vorpijad tegi. Elagu vaba fantaasia! /Teinekord kui sa tnaval huvitavat inimest ned vi ka tiesti tavalist, mtle talle lugu vlja, ja see ei pea romaanimtu vlja andma!/ 


 rkis  Marca     at  21:50    9 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 



kolmapev, jaanuar 09, 2019



   
Kuule, aga see on priselt hull ju! 



Mned on siin oma kiiksudest kirjutanud, et uih ja aih, ma nii imelik, onju. Amatrid. Aga kes siis ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, kuigi enesekiitust on jube ttu lugeda.

 Teil muidu stigmad on kigil kte peal vi? No need Kristuse haavaarmi jljendused? Ma enda omadest pilti ei hakka tegema, sest tegelikult on stigmad siiski vaid need haavaarmid, mis uskliku kehal, ma teatavasti usklik ei ole. Mul on sellised paksenenud naha laigud keset kumbagi peopesa, ei, ei ole vga rve, kaugelt pole isegi nha, mni on elnud isegi, et ilusad ked (ongi, loomulikult). Ega ma ei saa siiski seda ka elda, et need paksendid peopesadesse iseenesliku ilmutusena tekkinud on, ei, ikka mu oma ksi on siin mngus olnud. Ja ei, mitte raske maat pole ksi rakku ajanud. Mul on nimelt selline kaunis komme nimeta srmega peopesasid kraapida. Varem ma imestasin, et kuidas ometi kigil kinnastel peopesad nii kiiresti viledaks kuluvad, siis sain aru, et kui ma niisama tnaval knnin teevad srmed samal ajal seda kraapimistd, ime ka siis, et augud sisse ei kulu. A miks sa teed nii? A kust ma tean?

 Juuste kruttimisest ma olen vist juba kirjutanud? Et mul on paremal pool juuksed lhemad kui vasakul, sest ma krutin nad niimoodi ra, et nad murduvad. Aeg ajalt likan vasaku poole jrgi, sest no juuksur lihtsalt ei mista mu sltuvust. Ma ei keera salku mber srme, see oleks kmes juustele, ma hrun juukseotsi srmede vahel. Et lpetagu ma ra, kole ja paha ju? See on alateadlik sundkitumine, mis kivitub eriti siis, kui ma pingsalt mttetd teen, magistrit kirjutades lks pool parukat ra. Ilma naljata. Vahel aitab, kui ma juuksed ra les panen, aga no ikka mni salguke kuskilt langeb. See on selline vljapaistev kiiks, mis teisigi hirib, L. annab vahest vastu nppe, aga see ei aita. Suitsetamist maha jtta on lihtsam, sest sa vhemalt paned thele (vist?) kui uue plru ette paned, juuste kruttimine tuleb automaatselt. Ja ma ldiselt olen olnud seda meelt, et mina eriti sltumisaldis ei ole, sest mul organism lihtsalt vlistab igasuguse liigtarbimise, halb hakkab, ei saa pidevalt juua-sa-suitsetada vi mis need sltuvused veel kik on, aga ne, kiiksudele meldes selgub kohe, et hoopis raskemakujuline sltlane olen...

 Te Mikita mitmiktaju mletate? Ma kirjutasin sellest veidi siin, aga ldiselt mitte pris ausalt. ldjoontes jah, peab olema mingi liikumine, et mistus voolama pseks. Mikital tekitas selle teise dimensiooni mets, mu meelest vabalt vib selleks olla ka autos mda maanteed kulgemine. Minu jaoks on see kigutamine. Mismoodi kigutamine? No hulludest filme ikka olete ninud ju - ikka nii nagu hullud teevad! Mis ma niteks ndalavahetusel ksi tegin - ei, ma ei linud oppama ega spa-sse, istusin kolm tundi diivanil ja kigutasin ennast, samal ajal thtsaid mtteid meldes ja toimunut peas katalogiseerides. Seda ma tegin juba lapsena ja nneks ei peetud kohe hulluks, sest emale meenus, et see on geneetiline, ta olla ka lapsena enda kigutamist harrastanud. Miks ra tuleks lpetada, selleks vga mistlikku phjendust ei olnud. Ilmselt on see mingi mediteerimise viis, mulle absoluutselt vajalik ja omane ilma milleta ei saa. Vhemalt korra ndalas pead saama niimoodi asjade le jrele "kigutada", et asjad peas lbi meldud saaks ja oma kohtadele asetuksid. Niisama istumine ja mtlemine jlle pole see, kuigi oleks ilmselt sotsiaalselt aktsepteeritavam. Vi mingi ametlik mediteerimine, jooga vms. Aga miks ma pean lihtsalt ebasobiva vormi tttu endale sobivat praktikat muutma? Ei eks ega L. pole ka sellest numbrit teinud, vib-olla on lihtsalt liiga imelik ksida, et "krt kll, MIDA sa oma arust teed?" Kllap eeldavad, et mingi "naiste vrk", mis meestele mistetamatuks jb (aith, stereotbid, siinkohal!) :) Ega ma muidugi pan diskreetselt oma vaimseid praktikaid ajada ka, ei ole nii, et tulevad klalised ja ma siis vaikselt tsutan ennast kuskil diivaninurgas. "Kas su naine on....hull?" "Paistab nii!"

 Mingeid tavalisi kiikse, nagu niteks see, et ritad asju alati vaadati nii, et need korralike nurkade alt paistaksid, mingi mustri tekitaksid, ei hakka mainimagi. Lugesin veidi OCD (obsessiiv-kompulsiivne hire) kohta, seda pole mul kindlasti, sest noh, pidev koristamine oleks pigem suur pluss, aga peamine phjus siiski see, et niteks seesama kahjulik juuste kruttimine pakub mulle suurt naudingut, OCD puhul inimene oma sundkitumist ei naudi. Teen, sest meeldib. Lihtsad, odavad ja kergelt kttesaadavad rmud? Ilmselgelt lihtsalt loll :)

 EDIT: htlasi nnestus mul paari viimase postituse alt enda kommentaarid kogemata ra kustutada. Tegelikult kustutasin muidugi kik (kuigi tahtsin ainult mingit hindikeelset spmmi kustutada), aga teised sain tagasi. Ma ei viitsi enda omi uuesti ka kirjutada, arvatagu siis, et mingi salaprane tsensuur on kallal kinud. Taaskord - omaenda rumalus ainult.  






 rkis  Marca     at  21:48    23 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: isiklik, koomika  

 



kolmapev, jaanuar 02, 2019



   
Peod sireenide valguses 



Head uut aastat 2019! Ma pean vist varsti siin telemaratoniga alustama, sest td veel ei ole ja vana-aastahtul me telekani eriti ei judnud. Mini vaatas veidike Kanal12 (meestekanal!) pealt Metallica esinemist, keskseks oli tal samast lemmikbndi AC/DC kontsert ka plaanitud, aga selleks ajaks olime juba mujal. Igatahes vaatab ta kontserte nd nii nagu mu hobimuusikust isa - ne, see mngib seda kitarri, vaata, kuidas mngib, ne, vasakukeline, ne, nd vahetas kitarri ra jne. Ma ei taipa seesugustest asjadest mitte midagi.

 Muidu mngisime vana-aastahtul klalistega htu otsa lauamnge. Ei, need ei olnud meie, eks. Kuigi ma olen viibinud snnipeval, kus Tsirkuse mngust tekkis selline tli, et ks inimene helistas majanduspolitseisse. Oot, see klab nagu huvitav lugu vist? Ok, rgin. No tli tekkis sellest, et inimene, kes oli mngu vitmas, arvas, et kui kolm ruutu veel minna ja ta veeretab viis, siis peab kaks tagasi astuma, teistel oli mngust sna siiber juba ja pakkusime, et ei pea, vib le ka minna. Inimene millegiprast gestus sellise variandi peale, kuigi liiga ei tahtnud talle ju keegi teha. Lppes asi sellega, et ta jooksis ue, le pllu he krgema knkakese otsa, sest mujal Luna-Eesti kuppelmaastikul levi ei olnud ja pdis ktte saada majanduspolitseid, et les anda ks snnipevaline, kes oli tema mehe (jah, gestunu oli naisterahvas) lemus ja videtavalt sahkerdas rahadega. Politseist vist ksti tal rahuneda ja kaine peaga tagasi helistada. Ma isegi ei mleta, kas naisele jrele jooksnud meestel lks korda ta maha rahustada ja melt alla tuua vi lkski naine keset d vihaselt minema. Selline seiklus siis. Kuumad Luna-Eesti kaunitarid.

 Meie mngisime muude mngude hulgas sellist toredat mngu nagu iKnow, kus ksimuste teemat teades pead otsustama, kas oled sel teemal vimeline vastuse ra andma he, kahe vi kolme vihje peale ning lisaks arvama ka kaasmngijate kohta, kuidas neil vastamine lheb. Juhtus nii, et ette tuli teema "alternatiivne rock", ma panustasin kahele vihjele, sest mine sa tea, mida mngu koostajad selle all silmas peavad eks, ja siis, ja siis - esimene vihje oli - "selle bndi esikalbum kandis nime "Pretty On The Inside". Mul ji sna otseses mttes suu lahti. Minu ksimus, minu lemmikbnd! Kuidas ometi?! Ma kunagi tahtsin isegi Springfieldist ht srki ra osta, sest sellele oli selja peale kirjutatud "Pretty On The Inside", aga L. arvas, et peale minu ei saa mitte ks inimene aru, et see on Holei esimese albumi pealkiri, mitte minu isiklik alavrsuskompleks. Ja ma arvan, et Eestis on ldse vga vhe neid, kes seal mngus sellele ksimusele esimese vihje peale vastuse ra oleks elnud.

 Enne keskd otsustasime kesklinna poole jalutada, sest lapsed olid kenasti leval psinud ja me varem oleme ainult akendest ilutulestikku vaadanud, kuid kuna Tartu kesklinn asub augus ja meie augu rel, siis vga midagi linna poolt ei ne. Lksime Vanemuise juurde, esimesed paugud kuuldud ja soovid soovitud - muuseas, ma otsustasin, et see "esimesena peab mees uut aastat soovima, muidu on terve aasta pees" on ks igavene ovinistlik saast ja ma seda ei jrgi ning kuidagi kujuneski nii, et esimesena soovisin head uut sookaaslasele ja tema mulle. Jrsku hakkas rahva vahelt teed rajama kiirabi. Mtlesime, et kki keegi lasi npud otsast vi on niisama le joonud (erinevalt kesklinnas tehtud piltidest, meie mber joobes inimesi eriti ei paistnud), aga tundus, et asi oli tsisem - keegi toodi kanderaamil, varsti ligines ka teine kiirabi, kust kiiruga elustamisaparaat vlja toodi. Inimese lhedased seisid ksteisel mbert kinni hoides kiirabi krval...See oli kohutav. Tuled vlja lbutsema ja siis kki su lhedane kukub kokku, samal ajal kui mberringi kib rmustamine. Loodetavasti sellistel kriitilistel hetkedel asjaosalised seda ei mrka. Krvaltvaatajana oli see "memento mori" hetk kuidagi mrgatavam. Et surm ongi elu osa, kohe siinsamas, teiste vahel vid sa ra surra ja keegi ei pane vga thelegi, show lheb lihtsalt edasi. Mni tegi kiirabi taustal selfit. Prast koju minnes sitsid mlemad kiirabid meist sireenide huilates mda haigla poole. Kui inimene oleks surnud, siis poleks enam olnud vaja kiirustada? Lehes ka midagi ei rgitud, loodetavasti lppes see nnetus hsti. Mikrole avaldas vimalik tragdia rohkem muljet kui ilutulestik, mida ta elus esmakordselt ngi.

 Ma saan aru, et need selfid ja muu selline ei tee otseselt kellelegi liiga, aga ikkagi see hirib mind. Samamoodi nagu kord kui mu naaber kiirabit nhes naeris, et ne, su vanaemale tuldi jrgi ning koju judes oli selge, et ta oligi oma lolli naljaga tppi pannud. Kokkusattumus, muidugi, aga no oli vaja vi?! Ma ei usu mingisse nnetuse vlja kutsumisse (vi sellesse, et nd on tervel aastal kriips peal, kui uue aasta esimestel tundidel nnetust pealt ngema juhtud), lihtsalt kuidagi vga ebamugav on.

 Sellega seoses sattusin lugema ht oma vana blogipostitust kmne aasta tagusest ajast, kus ma parajasti rasedana lajatan: "gime sushit ("issand jumal, toorest kala sd v? sellest vib ju listeeria bakteri saada!" jah, nagu ka sinihallitusjuustust, kassi paitamisest jne 1 juhul tuhandest)" Noh, neli aastat hiljem see 1 tuhandest minuga juhtuski... 


 rkis  Marca     at  10:07    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: aktuaalne teema, imeline elu, isiklik, koomika, muusika, vrdiguslikkus  

 



reede, detsember 28, 2018



   
Vaatasin filme - Vivienne ja Vello 



Mtlesin, et lpetaks aasta ikka intelligentselt raamatutega ra, aga no kus sa saad, kui tl muud teha pole kui blogida. Kodus istuda ka ei viitsiks, sai niigi proovitud, esimese ja teise pha sain ihuksinda kodus passida. Ei midagi traagilist, lihtsalt kigepealt tmbas kass esimest korda kolme aasta jooksul kuuse kummuli, siis rappis piparkooke (loom, kes muidu kausi krvale kukkunud krbuskit toiduks ei tunnista ja toore lihaga ei oska ka midagi teha) ja kohe oli teada, et siit nd midagi tuleb. Pealegi sai ju veel ra ka snutud, et kuidas minu mber ikka kik nii toredad inimesed on, kellega lausa lust jululauas istuda. No tuli vlja, et illusioon. Ma musta pesu ei taha pesema hakata, aga igatahes jululauda me ei judnudki ning edumeelsem osa perekonnast otsustas hoopis kaheks pevaks Kivili suusamele suunduda. (Ei, omavahel me tlli ei linud).

 Ma siis mtlesin, et inimesed ldiselt vist vaatavad phade ajal telekat, prooviks ka. Kuigi polnud ldse kindel, et selle kaadervrgi tle saan, meil on ju nd see "uus" pult, mis kigil teistel vhemalt aasta vist, no see, millega jrelvaatamine ja muud asjad kaasas. Ma testi ei saa aru, mis L.-l viga oli, et ta ldse selle vastu vitles - niimoodi viks ju lausa telekat vaadata! St endale meeldivaid saateid endale sobival ajal, nagu internetist, aga suuremal ekraanil ja mugavamal diivanil. Tahtsin htul Westwoodi filmi vaadata, aga sinna oli veel aega, mtlesin, et vaatan, mida filmiriiul pakub. Leidsin mingi eesti toodangu, "nn tuleb magades", aga vaadata suutsin seda ainult nii 15 minutit (Uukkivi paljad kannikad judsin ikka ra kaeda), sest no ma ei kuule ju! Nitlejad lihtsalt pobisevad omale nina alla ja ma ei saa mitte miskit aru kui subtiitreid ka ei ole! Ilmselt olen oma krvad klappidega pekki keeranud. Asi pole nagu selles, et hl vaikselt oleks, lihtsalt diktsioon on arusaamatu. Tpselt sama vitis ka mu vanaema - "sa ei pea rkima minuga, rgi lihtsalt selgelt ja aeglaselt!" Lootusetu. Westwoodini oli ainult pool tundi jnud, selle ajaga ei oleks judnud midagi muud ka enam vaadata. Poole tunniga suutsin muidugi hoopis magama jda, eks ta ole, kel juba heksa ka ja puha. Muuseas, kass oli minuga kahekesi olles justkui ideaalne imik - rkas ja kraaksatas ainult sgiaegadel, mugis end tis ja pnas edasi, nd kui kik kodus, on ta jlle loetud minutid peale kuut leval ja kisendab: "les! Igav! Sa! les! Igav! Sa!". On ikka loom.

 Westwoodini judsin jrgmisel peval. Kige rohkem ji meelde Westwoodi soov kike ise kontrollida - et tema moemajast tema nime alt ei vljuks htki asja, mida ta isiklikult heaks poleks kiitnud vi kes hoidnud. Selle nimel oli ta nus loobuma laienemisest, surus maha soovitused rohkem poode avada, tahtis pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. Sain aru, kuivrd vastuolus on selline soov tnapevase rimudeliga - sa pead laienema, sa pead turuosa kasvatama, sa ei tunne enam isiklikult neid inimesi, kes sinu heaks ttavad, sa kaotad kontrolli, lpuks oled ainult nimi, millega reklaamitakse korporatiivset toodangut. Vivienne on vana kooli mutt, tema nii ei taha, see masendab teda, sest ta tahab teha ainult seda, mis talle endale meeldib. Huvitav on filmis koht, kus ta juetult laiutab ksi peale turundustiimiga kohtumist - kes need inimesed on? mida nad ldse teevad? ma kuulan, mida nad rgivad, aga ma ei saa ikka mitte kui midagi aru? Tundub, et mingil hetkel on Vivienne firma le siiski ohjad kaotanud ning nd imestab ise ka, kuhu see kik trinud on. Vanale naisele ei meeldi. Ta hakkab torisema ja kik pritavad silmi. Nii ei ole kombekas teha ju! Ma saan tast titsa aru, mulle meeldib, kui mingi toote, teenuse kogu valmimise protsess on selge ja jlgitav, ei ole nii, et mina teen natuke ja sina ka ning prast vaatame, mis kokku tuli. See on hirmus risk ju. Ennastki ei saa usaldada, kuidas siis veel teisi. Teate kll, klassikaline (li)kooli rhmatde nuhtlus - kui ma kik ise teeks, oleks kik korras, aga need teised! Jah, vimalik on komplekteerida ideaalne tiim (nagu Vivienne ja tema elukaaslane Andreas), aga mingi pikem kontrollimatute liigetega ahel!? Jubeduse tipp. Mina ei saaks nii ttada, et ma ei vastuta 100% asja eest, millele ma oma nime alla panen. Et tegelt tegi keegi teine, ma pole ise seda ninudki. Samas kik suured ja edukad on pidanud sellest le saama. Selle prast enamik asju ongi udne jama, isegi siis kui peen brndinimi peal.
 P.S.  Filmist ji mulle silma maja ja korter, kus Vivienne ja Malcolm varem elasid, see suurte akendega funk-stiilis hoone, Thurleigh Court nagu ma vlja guugeldasin. Kahjuks on nad seal peaeguseks kik kaasajastanud-nmestanud, nii et netis vanu pilte ei leia, aga see ngi fan-tast-i-li-ne vlja! Mis sest, et akende tttu oli seal ilmselt kogu aeg klm.

 Eile vaatasin tl Salo filmi ka ra. Sealt ji mulle silma see, kuidas enamik hakkab vanu inimesi kohtlema nagu saamatuid lapsi ega saa siis aru, miks vanainimesel tuju ra lheb. Kui sa lhed omaealisele klla ja ta arvutit kohe kima ei saa, kas sa hakkad siis teda krvale lkkama, et "oh, kll ma ise!"? Vanainimesega peetakse seda normaalseks. Lapsed lhevad ka sageli pahaseks, kui tiskasvanud neid aitavad asjus, mida lapsed oskavad, aga neil kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Kui sul on enda uue olukorraga kohanemiseks rahu vaja, siis teised ttavad. Ainult vhesed oskavad mu meelest teistele piisavalt ruumi anda, samal ajal vajalikul hetkel kohal olles, enamik lihtsalt ratsutab su elust lbi. Ses mttes on kuulus inimene eriti ttu olla. Ja vananemine (selline, kus sa enam ei suuda iseendaks olla) on nme hoolimata sellest, kes sa oled. Usu vi ra usu sealhulgas. Surres oleme kik ksi ja nii edasi. 


 rkis  Marca     at  10:59    3 kommentaari:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, fashion, film, imeline elu, kass  

 



neljapev, detsember 27, 2018



   
Minu 2018. aastal loetud raamatutest parimad, vol. 2 



Siin siis veel 10 eelmisel aastal loetud vga head raamatut, esimese satsi (raamatute jrjekord on tiesti suvaline) avaldasin siin.

 1.-20. Lembe Mttus - Minu Okeaania
 Peale lugemist olen kirjutanud: Siis, kui sa oled juba reisiraamatutele kega lmas, satub ktte ks selline, kus paljulubav aines ja osav kirjutaja on kokku sattunud. Oi kui mitu huvitavat riiki on kirjutajad keskpraseks nudinud, aga siin elad sisse esimesest lehest alates ja alles lpus imestad, et oot, mis neist nd edasi sai? Mis mttes lbi? Nad lksid ju sinna tagasi, kirjutagu veel, ruttu!! Ega kski flegmaatiline ja igav inimene sellistesse kohtadesse muidugi vist ei kipu ka, aga no need kaks kanget on ikka omaette paar. Autor ju tunnistab ise ka, et hea reisikaaslase leidmine on keerukam kui elukaaslase valik. Oleks mul siuke sbrants, ma lheks ka, onju! Samas kirjeldatakse pris ausalt ka kike seda, mida sellise reisi jaoks eelnevalt ra teha tuleb - kolm aastat planeerimist, tohutu logistika ja vabad finantsid ettengematute olukordade jaoks ka siis, kui kik on ra planeeritud. Tagasilgid olid ju tegelikult alguses pris vimsad ja hirmutavad. Ilmselt enamik inimesi omal kel seda kike jrele proovida ei julgeks ja seetttu tuleb autorit tnada, et ta kik selle mahlasel moel ja otse kandikul lugejale ktte toob. Maailm on ge paik, aga ta ei anna ennast lihtsalt ktte. 
Selline korraliku vau-efektiga reisiraamat.

 1.-20. Keiti Vilms - @keitivilms
Noh, alguses ma olin eelarvamusel, et haltuura, tervel lehel ksainus lause, melda vaid, mitu puud pidi selleks raiuma. Nd mtlen, et tegelikult mni lause testi vribki tervet leheklge (puude le ei soovi vaidlema hakata - see klas nd peaaegu kalambuurikalt, kuigi nustun minagi, et sna kalambuur ei kla sugugi kaunilt). Annab kompaktse luulekogu mdu vlja kll.
Muuseas, raamatust ilmus nd aasta lpus uus trkk ka, aga seegi lks nagu soe sai, mned ksikud on veel alles poodides. P.S. Kui Keiti Vilmsi ktte ei saa (klab jlle kahtlaselt..), vtke Mart Juure viimane "Hea tuju raamat" - ka vga tore ja vaimukas.

 1.-20. Mick Wall - Enter Night. Metallica biograafia
Kirjutasin nii: Loen praegu Mick Walli "Enter Night. Metallica biograafiat" ja nii kohutavalt rahuldustpakkuv on, sest Wall ei kirjuta ainult Metallicast, vaid kogu rockmuusikaskenest nii siin kui sealpool ookeani, kuidas ja millega tegeldi, kuidas omavahel seotud oldi ehk kogu see kraam, mis mulle rmiselt korda lheb. Wall ise on pikaaegne muusikaajakirjanik, kirjutanud biograafiaid Led Zeppelinist Foo Fightersini ise asjas sees olles, bnde isiklikult tundes, mh mainis Axl Rose teda hes oma loos. Mul on lugedes kogu aeg selline tunne, et "ma tahaks su elu endale!"
Ehk siis rmiselt phjalik, detailidesse laskuv ja fakte ksipulgi lahti harutav raamat. Phimtteliselt on sellise raamatu taga elut, ja Wall on neid raamatuid mitu kirjutanud erinevatest muusikutest. Juba allikate loetelu on mrkimisvrne, lisaks on aru saada, et autor priselt ka armastab seda, millest ta kirjutab ning loodab, et lugeja samamoodi vaimustub. Ma absoluutselt ei salli elulooraamatuid, mis sellele viimasele kriteeriumile ei vasta. Sndis, elas, oli kah - tpi raha kokkuajamiseks kirja pandud plrakaid. See raamat seda pole.

 1.-20. Paul Kalanithi - Kui hingusest saab hk
Sellest absoluutselt imelisest raamatust kirjutasin ma kohe pikemalt, siin. 

 1.-20. Meelis Friedenthal - Inglite keel
Eelmisel aastal lugesin Friedenthali "Mesilasi" ja see sai samuti maksimumpunktid, tpselt sama imeline on ka "Inglite keel". Friedenthal oskab luua haarava hustiku (Tartu, muidugi see vrratu Tartu taas!), elavad tegelased ja loo, mis pole ainult tegevustik, vaid avab mingit inimelu tahku laiemalt. Seekord siis raamatud. Ilmselgelt lugejatele raamatud meeldivad! ks vga hea arvustus ka kirjandusliku pevaraamatu blogist (kus ongi ldse ainult vga head arvustused, muide!).

 1.-20. Stefan Zweig - Eilne maailm
Eilne maailm on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mlestusteraamat, mis hkab taga Austria kodanlikku idlli ja itsvat kultuuri  seda kohvikute ja hrberite, Klimti ja Straussi, luulehtute, Burgtheateri ja ampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kigepealt li puruks Esimene, ja siis Teine maailmasda." Imeline vaade kadunud maailma. Zweig kirjutas selle raamatu vaadates temale vastuvetava maailma lppu n reaalajas. Seda on tunda ja see on teliselt jube. Zweig ja tema naine sooritavad 1942. aastal eksiilis olles enesetapu, sest ei suuda oma maailma kaotamisega leppida ning uues kohta leida. Ometi on see vrratult ilus raamat, kirjutatud keeles, mida tnapeval vhe leida vib (raamatu tlkis Jaan Kross), magus-valusalt nostalgiline tagasivaade elule, mis ilmselt enam kunagi ei kordu. Miks ometi?! 

 1.-20. Olavi Paavolainen - Klalisena Kolmandas Reich'is
Soome kirjanik reisib 1936. aastal klalisena Hitleri-Saksamaale. Ta paneb nhtu oma reisipevikusse kirja ning see kukub vlja snagi muljetavaldav. Taaskord, reportaa n reaalajas on rmiselt pnev. Autoril nnestub osaleda ka Nrnbergi parteikongressil, mille ta lugejale vga tpselt edasi annab. Samas suudab Paavolainen nhtut lahti mtestada, olukorda kainelt analsida ja ohte mrgata. Jllegi ks mtlemapanev ajaaken.

 1.-20. Stefan Klein - Aeg. Aine, millest koosneb elu
Juba teine Stefan Kleini raamat selleaastases tabelis. Seekord siis ajast ja inimese vimest seda tunnetada ning ra kasutada. Aega ei ole ju tegelikult olemas, seega sellega saab manipuleerida, kuid enamasti me seda endale ei teadvusta. Meie aju on ajaga nnda ra harjunud, et ei sea selle olemasolu enam kahtluse alla. Klein vtab aja vaatluse alla ning vaatab, kuidas see tegelikult meie elu mjutab ja kas me saame ka ise aja kulgu mjutada (ei rgi kortsukreemidest:). Oli pnev lugemine. 

 1.-20. Kazuo Ishiguro - Peva riismed
huke raamatuke kirjanduse Nobeli-vitjalt, mis lbi he inimese, lemteenri snagi ksluise elu jutustab palju laiema loo, kui nendele leheklgedele ldse mahuks. Ma usun, et see on mrk telisest kirjanduslikust andest. Huvitaval kombel ei tundnud ma, et raamatu lpp oleks kuidagi traagiline olnud vi et see lugu ldse luhtalinud armastusest niivga rkinud oleks. Mulle peategelane oma lipdlikus au ja vrikuse silitamises titsa meeldis. Ma ldse ei leia, et see raamat oleks olnud sellest, kuidas inimene vliste ideaalide nimel oma sdame hlt kuulda ei vta. Minu jaoks oli lemteener pigem kadunud aja vrikas smbol. Et vot selliseid vapraid hingi meie seast tnapeval enam ei leia. Ka sellist keelt, nagu peategelane kasutab, ei rgi praegu enam keegi, aga seda oli meeldiv lugeda. Ilus raamat.

 1.-20. Mihkel Mutt - Keerukuju
Tundub, et mulle vist istuvad nostalgilised lood kadunud aegadest vga, sest "Keerukuju" ilmus aastal 1985 ja oli tollal ajakohane olustikukirjeldus. Mu meelest ei ole raamat siiski nii vga abielust kui institutsioonist, sest sellele annavad sisu siiski inimesed ise, vaid pigem sellest, kuidas hiskonna normid naiivse kaasajooksiku ra hvitavad. Miks juhtub ikka nii, et kui elad "nagu peab", lheb kik lpuks rappa? No vhemalt siis, kui sa pris hsti aru ei saa, miks sa peaksid just nnda elama ja kituma. Mutt on karakterid muidugi meelega eriti vrvikateks ja groteskseteks vbanud, aga isegi kui ma naeran, tiksub peas siiski mte, et "selliseid ju on, priselt ka on olemas!" Vastik vikekodanlik abielu, hesnaga. Sugulased ja sbrad, kellega hes lauas istumine on piin. Pealiskaudne abikaasa, ttu laps. Kehvad olmetingimused. Tere tulemast hte paneelmaja tpkorterisse tpabiellu (?) aastal 1985. Vahetades dekoratsioone saab ju sama pildi le kanda ka praegusesse aega. ks silm nutab, teine naerab. Samas imestan ka natuke sama asja le, mida mainib Ivar Volmar Goodreadsis: "Imestan veidi tiga le, et see teos sai kunagi menukiks, sest suurem osa nn. tavainimesi peaks selle groteskist pigem solvunud olema." Kas see on mrgiks, et suur osa inimesi on siiski intelligentsemad kui arvata viks, vi hoopis seda, et enamik lihtsalt ei saa aru, kui nende le naerdakse? 

 Head uut raamatuaastat 2019! Loodetavasti tuleb sama edukas kui eelmine oli. Selle aasta ppetunnina peaks ilmselt rohkem lugema varasemalt vlja antud raamatuid, nende hulgas on vga palju avastamata prleid. Iseasi, et orienteeruda on neis keeruline, terasid skaldest seluda, ses osas ikka sltume palju reklaamist. nneks on Goodreadsis listid, kus igast anrist parimaid leida vib. Teine asi, Varrak teeb oma raamatutele hoogsalt reklaami, kuid tegelikult ilmub vga hid asju ka teistel. Niteks Tnapev ja Koolibri on nii palju hid raamatuid avaldanud, kuid infot nende kohta on minimaalselt. Uutest raamatutest kirjutamise eest suur-suur tnu ka kigile raamatublogijatele, teie t on hindamatu vrtusega!  


 rkis  Marca     at  11:06    1 kommentaar:       

Saada see meiliga

BlogThis!

Jagage Twitteris

Jaga Facebookis

Jagage Pinterestis
  
 Labels: arvustus, raamat  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 