





Thursday, June 18, 2020



   
Riigieksam 2020 



Tna lppes siis eesti keele eksamite parandamisperiood, mis thendab, et nd on mul vaimset vimekust ehk sellest eksamist paar sna ka kirja panna. 



Hindamine oli seekord udus. Kui sai selgeks, et riigieksamid siiski toimuvad, kehtis veel Repsi avaldus "15. maist lpuklassid ja probleemsed lapsed kooli, teised ... jumal teab, mida tegema". Nii et kui Innovest tuli kiri ksimusega, kas ma olen ikka nus hindama ja kas ma kki oleks valmis ka rohkem hindama kui tavaliselt, olin mlemaga nus. Sest miks mitte, vaba aega oleks pidanud ju vabalt kes olema. 




Ha-haa, tlen ma selle peale nd.




1. juunil sain ktte oma td ja ausalt eldes oli see isegi natuke naljakas. Prast mningast arvutamist sain ma selgeks, et tmaht suurenes 212,5%. Samal ajal lksid mul edasi tunnid JA olid need tuutud jrelvastajad. Ehk siis viimased kaks ndalat on olnud jhker andmine. 




Eksam iseenesest mulle sel aastal titsa meeldis. Teemad on vist kll ajakirjandusest lbi kinud, aga ajaloo huvides siiski.




1. Lugemislesanne Oksaneni "Puhastuse" phjal ning kirjutamiseks mineviku olulisus ksikinimese jaoks.




2. Lugemislesanne Liisi Laineste huumoritraditsiooni artikli phjal ja kirjutamiseks arutlus, miks on vaja huumorit.




3. Lugemislesanne Niineste artikli ja Maryliis Teinfeldti (Nullkulu) blogipostituse phjal veganlusest ning kirjutamislesandeks anals, miks on toitmine/eluviis muutunud aktuaalseks teemaks.




4. Lugemislesanne sellest, kuidas ungarlasest Barabasi ja eestlasest Aet Annist arutlevad edukuse ja edukultuse le. Kirjutamiseks edu anals (mis on edu olemus ja mis on edu positiivsed ja negatiivsed kljed). 




Ma tleks, et ma ei oskaks ldse validagi, mida vtta ja mida jtta. On hiskondlikku, on filosoofilisust, nen juba teoseid, mida saaksin kasutada. Ma isegi tunnetan kerget elevust. 




pilased sel aastal elevust ei tundnud. 




Td, mida ma hinnata sain, olid pris masendava tasemega. Tavaliselt joonistub lugemislesandes Gaussi kver kerge nihkega paremale. Ja kirjutamislesandes siis ldjuhul kerge nihkega vasakule. Nii et kokku nad tasakaalustavad ksteist kenasti ra. Sel aastal (vhemalt see minu patakas) oli selgelt vasakule nihkunud. Kahjuks ka teistel, keda ma hindjatest tean. Ja lisaks olid kirjutamisosa hindajad tiesti hmmingus, kui nrgad td sel aastal on - hsti pealiskaudsed, argumenteerimata, ka igekirjaliselt pigem kehvad. 




Ma ei tahaks hsti uskuda, et see on puhtalt sellest, et oli distantspe. Sest kui abituriendil juhtub nii, et Mart Niinestest saab Tnis Niinemets ja Aliide abikaasa Martini sbrast Voldemarist saab Voldemort. Ja kui pilased ei teegi vahet, mis on edukus ja mis on edukuse saavutamise vahendid vi eetika ja esteetika, siis nagu ... mul polegi snu. 




Et sellised muljed siis tdest. Eks mingeid keskmisi arvutatakse sel aastal kindlasti ka, ju sealt paistab, kas mulle sattusid kehvad td vi oli ikka ldisem hda. 




Eksamit enda osas siiski veel. See jrgnev on ka phjus, miks ma natuke isegi khklesin kirjutamast, kuigi mingit ratsionaalset phjust vist khkluseks pole. Nimelt. Sel aastal oli eksamil minu koostatud lesanne. Kusjuures ma ei teadnud seda. Vi noh, ma teadsin, et ma lesande tegin. Ja ma teadsin, et ta kis kolmandas katsetamises ka. Aga ei midagi kindlat. Ja siia ma avasin vihiku ja ngin. Ja see oli tore.




Te vite nd mtiskleda, milline see minu oma oli :)






 Postitaja:  Eliisabet     kell  3:40 PM    15 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest  

 


Wednesday, April 22, 2020



   
Vaheaeg jee! 




Pealkirja rmus toon on muidugi iroonia, mu elus ei muutunud midagi paremaks sellega seoses, et algas vaheaeg :D Pigem isegi langes elukvaliteet, sest nd pole mu elul nagu ldse enam mtet. Samas, tstan mblit mber, teen kappe thjaks (meil on siiski veel paar Eriti Inetut Mbliesest, mida ei ole saanud vlja visata, sest need on meie vrtuslikku kraami tis), kin mda linna ringi ja sokutan ajalehti paberikonteineritesse, kus veel natuke ruumi on. Mis vrk nende konteinerite ja thjendamisega ldse on? Meie kandi omad (eriti segapakend) on pidevalt kuhjaga tis. Miks neid tihedamalt ei thjendata, kui on kuidagi nha, et inimesed meeleldi oma prgi sorteerivad? Kord igatahes tuli H tlt ja tormas meie pakendikasti manu "Ma ngin, et poe juures thjendati konteinerit, saan meie oma nd ra viia". No ma ei tea, pakendite raviimine ei peaks minu meelest olema pnev mng, vaid normaalne igapevane tegevus, mille kigus ei pea matkama lbi linna, et leida sobiv anum, millesse oma hoolega pestud prgi poetada. Aga noh, praegusel ajal meelelahutus seegi. 




Kooli osas ma ei saagi aru, kas minu veendumus, et mais saab kooli, osutus teks vi mitte. Minu meelest on kummaline, et keegi vga enam ei rgi, kui veider see maikuine lahendus on. kskik mis otsast ma vaatan, mina ei ne, kuidas seda normaalselt teha. 18. maist tulevad kooli abituriendid ja need, kes distantsppega hakkama ei saanud? Esiteks. Meil on umbes 200 abiturienti. Lisame mne noorema, kes ei saanud hakkama (neid kusjuures on meil vhe, mingi hulk on selliseid, kes vga-vga tahaksid kooli tulla, aga saavad hakkama ka kodust), noh 225 kki siis kokku. Mis imegraafik see peaks olema, millega nad kooli saavad? Nu ja siis see soovitus, et t ongi vikestes gruppides... 30+ klasside puhul on see ju neli tundi he klassiga:D Rkimata siis noorematest, kes mai viimased ndalad lihtsalt vabakigul on ja saavad ldist arendavat tegevust. Jn huviga ootama, kuidas see vlja neb. Perioodppessteemis on see suht kohatu, mul algab uuel perioodil tiesti eraldiseisev kursus, mida on siis ette nhtud 3 ndalat 7 asemel. Ausalt, mul testi pole motivatsiooni sellega alustada, sest nagunii kuskile ei jua, niisama inimeste aega sisustada mulle ka ei meeldi. Meil iseenesest kll on otsus, et pigem teeme tunniplaanijrgselt edasi nii kaua kui vhegi vimalik.




Jah, elame kummalisel ajal.




Ajaloo huvides mtlesin siia les mrkida ka selle, kuidas neb vlja ppet (petaja poolt vaadatuna) distantsppe oludes. Kuidas see 5. klassi poolt vlja neb, saan muidugi ka ra mrkida - hommikul kmnest heni peval, vahepeal kaks 45minutilist vahetundi... Vhemalt nii mulle tundub :D Viimasel ndalal oli veebitunde rohkem, siis lks ppetle ka rohkem aega. Kuigi jah, korra astusin hte tundi sisse ja pidin taas tuld purskama, sest kui hel ekraanil oli testi petaja, siis teisel oli Minecraft. "Ega ma ksi, Elmar on ka!" 




Aga petaja poolt siis. 




Mul oli viimasel perioodil 20 tundi ndalas (mis ongi minu keskmine koormus, ma lihtsalt ei jaksa rohkem td teha).




esmaspev

10.10 veebitund oma klassiga. Rgime Bulgakovist, kellega alustasime eelmisel ndalal. pilased jagavad oma kogemusi seoses saatega "Mstiline Venemaa", mida nad kuulama pidid. Selgub, et nii mnelgi on selle saatega sgavad lapseplveseosed, mni kuulas koos vanematega, sest "Vseviov on nii tore". Mulle ka meeldib. Jagan ktte uue ndala lesanded - kokkuvtlik mistekaart lbitud modernistidest ja artikkel koos ksimustega Sirbist. 




12.20 uus veebitund. Rgin esitluse phjal barokist ja klassitsismist ja Moliereist. Annan ktte uue ndala lesande, milleks on kuulata raadiosaadet "Vasar", mis rgib valgustusaja mjust, ning pda vastata ksimustele. 

Prast seda teeme soovijatega eesti keele konsultatsiooni. 




17.00 on ainevaldkonna kokkusaamine




teispev

8.15 n- veebitund. Koguneme, tervitame ja jagan ktte kokkuvtva iseseisva t koodi. pilased hakkavad tegema, mina joon kohvi ja vaatana "Terevisiooni". 




9.15 tund on see, kui pilased teevad omaette oma mistekaarte. Vi loevad artiklit. Mina kontrollin samal ajal eelmise tunni iseseisvate tde vastuseid ja panen protsente Stuudiumisse. Alla 50% sai vaid 4 pilast (imetlen nende ausust, sest vabalt oleksid vinud nad ju ksida sbra kest iget vastust. Samas ttlesin neid ka pikalt selles osas, et see EI OLE hindeline, see on ENDA JAOKS. kki mjus?)




10.10 teen phimtteliselt sama tundi, mis toimus eile 12.20, paralleelklassid noh. Neile vahelduseks vga meeldib kuulata mind rkimas. Edasi vaatame le ka eesti keele ja pilased asuvad oma td tegema. 




12.20 algab tund, kus pilastel on lesanne eelmisest ndalast (vaadata oma huvidest lhtuvalt ht dokumentaalfilmi ja riputada oma mtted padletile. Lisaks oli neil lesandeks kirjutada kaks arutlevat liku, mis inspireeruks kuulatud "likooli" loengust. Hakkan like le vaatama ja kurvastan natuke, et eesti keeles eksam siiski toimub sel aastal. Olen meeleheitel ja vaatan eelmise tunni td le. Alla 50% sai vaid 1 pilane. 




15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine




kolmapev 

mul on topelttund, kuid see on meldud mistekaardiks ja artikliks. Vaatamata meeleheitele tegelen abituuriumi likudega. Kulub palju aega.




15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine




neljapev 

12.20 veebitund, kus peaksime le vaatama ksimused, mis olid seotud artikliga. Selle asemel kuulen 30 minutit hdaldamist, KUI raske ja KUI pikk ja KUI segane artikkel oli. Vhemalt on nad ritanud lugeda, asi seegi. Lepime kokku, et kohtume homme uuesti ja selleks ajaks on artikkel KIGIL loetud. Jagan vlja npunited, kuidas praegustes oludes Orwelli "1984" ktte saada. ks pilane rmustab, et leidis selle Konsumist. 




14.15 viimane tund abituuriumiga. Rgin viimast korda VITEST, milleta ei saa oma arvamust avaldada. Ja et nad vtaksid tsiselt harjutusi, mida nendega teinud olen. Siis arutleme dokudest, pdes paika saada, mis on need jud, mis sunnivad inimesi niiviisi kituma (ehk millistel teemadel saaks neid vaadatud filme kirjandit kirjutades ra kasutada). Jtame sdamlikult head aega, sest ametlikult on tunnid lbi. 




15.30 ainevaldkonna kokkusaamine

16.00 petajate ldkoosolek




reede

10. 10 veebitund, kus lpuks rgime artiklist. Tuleb vlja, et polnudki nii jube ja keeruline. Titsa andis rkida. Juame punkti, kus selgub, et vabadus, vastutus ja rumalus on vga keeruliselt omavahel seotud ning on suht keeruline panna paika, milline neist teise vlistab. Ka mul on vga pnev. Rgime veel vaheajaplaanidest ja jtame sdamlikult head aega.




12.20 veebitund valgutusest. Vrdleme lbitud ajastuid, rgin paari snaga Voltaireist ja Rousseaust. Vihjan ka Goethele, keda vtame jrgmisel aastal. Saadan pilased eneseanalsi tegema.




13.20 kordan eelmist tundi :D




Edaspidi analsin eneseanalsi vastuseid, mis on rahuldust pakkuvad. Jtkame samas vaimus. 




15.45 ainevaldkonna koosolek, millel osaleb sedapuhku ka ppealajuhataja, sest uue perioodi koormused seoses abituuriumi pikendatud ppega on naeruvrsed. Saame nks paremaks asja. 




Ja ongi kik :)




Sellesse ndalasse ei jnud htki ettevalmistavat td, kuna tegin kik ndalavahetusel ra, mulle meeldib, kui kik on valmis. Aga jah, pidin tegema valmis eesti keele t, lugema ise lbi artikli ja koostama ksimusi, mis oleksid keerulised, aga vastatavad, huvipakkuvad, aga ka teemaga seotud. Siis kuulasin "Vasarat" ja koostasin ksimused. Aaa, valgustuse kohta tegin enesekontrollitesti ka. Vaatasin le dokumenaati Marju Lepajest, et pilastele eeskuju anda (mitte vaimselt, vaid selles mttes, kuidas ma tahtsin, et nad oma mtted esitaks). 




Igatahes olen ma pisut hiritud snavttudest, et petajad pikutavad niisama ja saavad palka. Ja pisut hiritud olen hest poja petajast, kelle panus ppetsse oli viie ndala vltel Stuudiumisse kirjutada "p lk see-ja-see, vastused vihikusse". Mitte kordagi ei tundnud ta huvi, kas keegi a) saab aru, b) ldse midagi teeb. 




Sellistel hetkedel on natuke kahju, et olen sndinud koos vastutustunde ja sdametunnistusega. Ja noh, et mulle tegelikult meeldib mu t :D




Selle popi testi tegin ka ra. Ma see ENFJ tp ehk protagonist ikka. Eestikeelne vljend on lihtsalt liiga jabur, et seda kasutada :D Aga jah, mida vanemaks ma saan, seda kindlamaks saab see, et ma pole introvert, vaid lihtsalt suurem osa inimesi on minu meelest ttud. Aga see tp klapib minuga umbes sama palju kui horoskoop, sest lge vi maha, liigne altruism ei ole minu teema. Aga muidu ikka tore. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:56 AM    16 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Wednesday, April 8, 2020



   
Valik vabandusi (distantsppe aegu) 



Palun vabandust, ma ei saanud tunnis osaleda, sest
 ... mul lks meelest ra;
 ... jin prast eelmist tundi nii sgavalt magama, et judnud tundi;
 ... jin eelmise tunni lesannet tegema ja ei judnud jrgmisesse tundi
 ... ma ei teadnud, et tund toimub;
 ... ma ei teadnud, kus tund toimub;
 ... ma ei saa aru, millal Teie tunnid toimuvad (vahemrkusena: need on alati tunniplaani jrgi)
 ... pidin tegelema vikevennaga;
 ... torm viis elektri ja interneti ra;
 ... samal ajal toimus meie klas vhemalt neli veebitundi ja internetti ei jagunud;
 ... kass nris internetijuhtme lbi;
 ... pidin tegelema oma papagoiga, kes lendas jalgupidi mu kuuma kohvi tassi.


 Mu lemmik on muidugi see papagoi oma :D Ja kusjuures ht poissi olen kahel korral vikevennaga koos tunnis ninud, istuvad kahekesi arvuti taga ja on nii nunnud (L)

 Hetkel olen peaaegu pris kindel, et mais saab kooli tagasi. Ja ma ei saa aru, kas rmustab vi kurvastab mind.







 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:02 AM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Elust enesest, petaja naerab  

 


Saturday, April 4, 2020



   
Distantsppe aegu 



See oli sellesina koroonaisolatsiooni kolmanda ndala kolmapev, kui mni kuud tagasi ostetud telefon otsustas prast uuenduste allalaadimist restardi teha. Ja prast seda telefoni pin-koodi ksida.

 Ja ma sain aru, et mul pole rna aimu ka, mis see olla viks, sest kodus olles ta mu kest avamisel koodi ei ksi. Ja suurema osa ajast vljaspool kodu lepib notuvastusega. Siiski, ma tean, et olen seda koodi vajutanud. Selleprast esialgu vga ei muretsenud, vaid proovisin erinevadi variante. 5 korda sai tis ja pidin hakkama 30 sekundit ootama. Kokku judsin proovimistega 22 korrani, kui lpuks tunnistasin, et olen suutnud oma telefoni vga korralikult ra turvata.

 Pikk lugu lhidalt - telefonil tuli taastada tehaseseaded. Sellega seoses kaotsin Cnady Crushis kik elud ja boosterid -.-

Sellesama kolmanda ndala kolmapeval sain kaks kirja pilastelt, kellele olin mranud neljapevaks tunniplaanijrgsel eesti keele tunni ajal toimuva veebikohtumise: "peteja, Te olete pannud meile kohtumise Google Meeti, aga kas me sel ndalal viksime teha seda meie tundide ajal, meil on samal ajal inglise keele kontrollt." Jupp, ma eeldasin kolmandat ndalat jrjest, et meil on tund kaks tundi varem kui tegelikult. Siiani polnud lihtsalt kedagi seganud.

 Poes kime kord ndalas (mis on okei, sest ma olen juba ammu hoogu vtnud, et seda teha :D). Laps pib ldjuhul ise (pisut mirgamist siiski leidub, sest vahetunnid kipuvad pikaks venima). Tehnoloogia lesnade (vurri tegemine) juures sai kll abi - hr H andis talle ilusa pika kruvi ja mina aitasin prast vurritamist filmida. Igatahes oluliselt vhem kui tuttavad, kelle lapsed kivad 6. klassis ja kelle tehnoloogia lesanne oli Goldbergi masin ehitada. Isad veetsid pikki tunde prandal.

 Aeg ... vist seisab. Ma olen vga segaduses, mitmes koolindal meil ksil ja kui mitu veel enne vaheaega tuleb.

 helt poolt olen ma kohutavalt tdinenud sellest kigest. Teiselt poolt hakkan tundma hirmu selle ees, et kki peabki mais uuesti koolimajja minema ja ma ei kujuta ette, kuidas ma sellega hakkama saan. Aga jah, selgus, et isolatsioon ei sobi mulle, kuigi pealiskaudsel vaatlusel vib jda mulje, et nii palju mu elu nd ka ei muutunud. Asi on vist sunduses. Ja no seda, et ma tegelikult olen ekstravert, olen ma hakanud juba ammu kahtlustama. Lihtsalt ma olen ekstravert, keda inimsed vga ruttu ra ttavad. Seega on olukord minu joaks praegu eriti raske - ma ei saa suhelda sellisel kombel, nagu ma vajaksin ehk spontaanselt. Vike suhtlus ja minek.

 Ja minu jaoks on mstika, et ikka veel leidub inimesi, kes ei ole oma laste petajatele mrku andnud, et lesandeid on liiga palju vi et lapsed ei saa nendega ksi hakkama. Kuidas kurja see petaja peaks aru saama, et kik pole okei, kui kellelgi midagi tehtud pole vi kui keegi ei tle? No ks petaja poja koolis tekitab ausalt eldes minus kerget hmmastust, sest kolm ndalat jrjest on tema panus ppetsse seisnenud lakoonilise mrkusega Stuudiumis "pik lk see-ja-see, lugeda ja jutustada". Aga eks ta ise teab, mida ta saavutada tahab...

 Aaa,
 enne veel, kui koroona kogu thelepanu endale tmbas, ostsime maja.

 Hr H vaatas mingil peval mtlikul pilgul mekallakut, mille tasandamiseks ta kopa kavatses tellida, ja tdes "Varsti kki polegi vaja koppa tellida, aega on nii palju, et tstan labidaga me eest".

 Ja sel ndalal suri taat. Ei mingeid koroonatsistusi, lihtsalt 92 eluaastat ja sellega kaasuvad haigused. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  2:02 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, Elust enesest, petaja mtiskleb  

 


Wednesday, January 1, 2020



   
Tagasivaade aastale 2019 



Mtlesin, et see kummaline aasta eeldaks siiski ka korralikumat kokkuvtet kui see lhiksimuste variant. Aasta 2019 oli siiski erinev eelmistest.

 Aasta otsus oli ikka see, et leidsime lpuks, et maja, kus me elame, vriks saama meie pris koduks. Sellega seoses olen pool aastat elanud erinevas etapis olevas remondis :D Sellega harjub. Tolmu on olnud palju, tdimust ja vsimust ka, kuigi mistusega vttes saan aru, et see on olnud vajalik. Kui nd elutoaga ka hele poole saaks, oleks juba pris hea. Kk koos abiruumi ja vannitoaga on juba enam-vhem, Ruudi toa mbel sai peaaegu ties mahus vlja vahetatud. Kui saaks teise korruse aknad uued, viks tal ka tapeedi uue panna, mis viiks selle toa remondi lpuni.

 Selle aasta seltsielu on olnud (teadlikult) vilkam kui paljudel varasematel aastatel. Olen kinud paljudel htustel koosviibimistel, snnipevadel, niisama klas. Pean sellega veel harjuma, praegu on see veel pisut kurnav :) Samas saan aru, et mugavalt kodus kopitades ei juhtu ldse midagi toredat. Saime kaks pulmakutset ja kisime neis mlemas. Ja need olid mlemad suureprased pulmad, snagi erinevad, aga sdamlikud ja nnelikud, ilusa meeleoluga.

Muuseumide ja nituste poolelt andis suurima panuse suvine perereis, mis sedapuhku viis Juhan Liivist Tammsaareni. Liivi muuseum on jtkuvalt imearmas :) Londonis loomulikult Westminster Abbey. Noh Auschwitzist ei saa mda. Ja kisime ka Fotografiskas vaatamas Elisabeth II poti peal ja muinasjutulisi pilte surnud ema mlestuseks. Mlemad meeldisid vga-vga.

Teatris kisin vhe, aga jtkuvalt olen vaimustuses Ugala lavastuest "Krd loll lind", aga soovitan enne Tehhovi "Kajaka" le/lbi lugeda, annab parema raami. Narvas kisime Joalat vaatamas, mis etendusena mulle vibolla niiii suurt elamust ei pakkunud, aga Narva ise, Viktor Tsoi piltidega baar ja ekskursioon Kreenholmi aladel muutis tervikuna selle kogemuse suurepraseks. Draamateatri "Nora" oli ... okei, aga pigem positiivne.

 Nagu ma juba elnud olen, siis lugesin liiga vhe - kokku 43 raamatut, millest nii mnigi oli ka tiesti suvaline meelelahutus. Selle eest alustasin vga palju rohkemate raamatutega, aga ma lihtsalt ei suutnud end sundida neid lugema. Poolikuid raamatuid kogunes testi (liiga) palju. Esimese poolaasta parimatest ma kirjutasin ("Lillede keel", "Emapiim", "Siiski veel Alice", "Matmisriitused") ja ma ei saa elda, et teine  poolaasta oleks vga midagi uut ja pnevat andnud. Eredamalt ehk "Palju nne argipevaks" ja Heinsaare novellid (mul oli siiani "likond" lugemata :O), aga mlemaid lugesin seoses oma erinevate tdega. Ja siis "Minu geniaalne sbranna" ja "Lugu uuest perekonnanimest". Need meeldisid mulle ka vga! Aasta likes viks veel vlja tuua ka raamatud "Valgus ookeanide vahel" ja "Guernsy kirjandus- ja kartulikoorepiruka selts". N- dokumentaalidest raputas eelkige "Naine Berliinis" ehk anonmse autori pevik pevadest, kui Berliini ji II maailmasja lpus venelaste ktte, mis thendas riget maradrlust. Tiega haige, kuidas naised uuesti kohtudes omavahel kiirelt ksivad "noh, mitu korda", pidades silmas seda, mitu korda sind vgistati. Teisena viks vlja tuua "Hullult nneliku", mis on lugu depressioonist ja revushirest ja on kohati hullumeelselt naljakas. Krimi ja pnevuse poolelt oli mul suur rm lugeda Robert Gailbraithi uut "Surmavat valget" ja loomulikult Sebastian Bergmanni needust, mis ajas kohati suht nrvi (Vanja on minu meelest nme), aga kuidagi hoidis mind oma ktkes. 

Pettumused raamaturindel lhevad eranditult krimi ja pnevuse alla. Esiteks "Vaikiv patisent", mis vb polegi nii halb, aga ootused olid oluliselt krgemad. Sama juhtus ka "kultuspnevikuga" "Naine aknal", mille ootamatud prded ma kahjuks kik enne prde paljastamist lbi ngin. Ja viimane Lckberg oli ka suur pettumus, ei meeldi mulle see vaimude teema ja see phiprobleem on ka juba erinevates raamatutes nhtud. Mingis mttes sarnane, aga kuidagi palju mjusam oli "Ema pihtimus".

 Filmidest-seriaalidest pole mul midagi rkida, aga mida kindlasti vaadata tasub, on dokumentaal "Marju Lepaje. Pevade snad". Lepaje oli andis ka mulle kreeka keelt ja ta oli lihtsalt geniaalne naine, tema surm tabas mind vga hirivalt. Dokumentaal temast on vga ilusasti tehtud. Mul on vga hea meel, et see olemas on.

Talaselt oli hea aasta. Tegin palju, oma phitl tundsin suhtelist kindlust (mis kll selleks ppeaastaks on natuke kadunud), muudel rinnetel sai tiskasvanuid petatud, Singapuriga suhteid tihendatud, Innovega koostd jtkatud. Samas on selles kiges teatav ksimus - mida ja kuhu veel? Polegi nagu rohkem midagi ju :D Eks nis.


 Kokkuvttes oli kummaline aasta. Palju asju muutus, nii praktilisi kui ka vaimseid. Siiski loodan aastalt 2020 natuke pehmemat kulgemist. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  3:32 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Friday, December 27, 2019



   
RIP 2019 



Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole?
 Kisin Londonis. Osalesin tdrukutehtu korraldamises. Ostsin poest kalmuknla ja viisin selle hauale.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?
 Pidin eelmise aasta postituse le vaatama, et meenutada, kas ma ikka andsin lubaduse. Andsin: 4*4 kuubiku kokkupanek, mille ka ra tegin. Seda pris lppu peast ei suuda siiski, aga enam-vhem. Sel aastal luban panna kokku pusled, mis mul kodus on. Algus igatahes on tehtud juba enne uut aastat. Luban phalikult ka rohkem koristada.

 Kas keegi su lhedastest sai lapse?
 Jepp, mrtsis sndis ks pikajalgne tulevane modell.

 Kas keegi su lhedastest suri?
 Nojah, suri testi.

Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2020, mida sul 2019. aastal ei olnud?
 Uus suur diivan. Aga enne selle saamist oleks vaja elutoas remont ra teha.

 Milliseid riike sa klastasid?
 Poola, Kreeka, Saksamaa ja Inglismaa

Milline 2018. aasta kuupev jb sulle igaveseks meelde ja miks?
 19. august. Kuigi 19. augustil elasin titsa rahulikult oma elu ja arvatavasti molutasin tiesti niisama.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
 Ma arvan, et kutsetunnistuse saamine. Vhemalt panustasin sellesse kige rohkem. Toreda naisgrupi koondamine enda (ja meie kigi) mber on ka pris hea.

Mis oli su suurim ebannestumine?
 Ei tule nagu ette, kik asjad on suht suvalised. Ei tule meeldegi.

Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?
 Vist mitte, aga mul nnestus elus esimest korda kogeda ldnarkoosi.

Mis oli parim asi, mille ostsid?
 Harry Potteri stuudiote piletid.

Kelle teod vrisid tunnustust?
 Ruudi matemaatikapetaja. Ma ei tea, mida ta teeb, aga matemaatika on nd tund, mis on kige parem.

Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?
 Tlgsatus on karm sna. Aga kurvastust tekitas kll paar Ruudi petajat. nneks tema jaoks mitte, lihtsalt minu jaoks on arusaamatu, kuidas me saame rkida austusest, vrdsusest, kiusamisvabast koolist, kui koolis ttavad inimesed neist snadest vga vildakalt aru saavad.

Millele kulus enamik su rahast?
 Ikka reisidele vist.

Mis sind vga-vga-vga elevile ajas?
 Luisa Lotta pulmad :) Uus vannituba ja kk ka.

Milline laul jb sulle alati 2019. aastat meenutama?
 Kuulasin vga vhe muusikat. Pigem jbki meenutama see aeg, kus ma ei suutnud kuulata ldse mingit muusikat. See oli ... kummaline tunne.

Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
 i) nnelikum vi kurvem? Ma testi ei oska elda
 ii) khnem vi paksem? kardan, et paksem
 iii) rikkam vi vaesem? jrjest rikkam ikka. Ja sellega seoses jrjest rohkem torssis meie maksussteemi prast. 

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
 Panustanud kodusesse ellu.

Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
 Arsti juures kinud. Ses mttes, et oleks olnud tore, kui poleks pidanud nii palju kima.

Kas sa armusid kellessegi 2019. aastal?
 Ei tulnud ette.

Mis oli su lemmik telesaade?
 Vaatasime algusest lpuni ra "Suure paugu teooria", see oli pris tore

Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
 Ei.

Mis oli parim raamat, mida lugesid?
 Lugesin liiga vhe. Aga "Lillede keel" vist ikkagi vidab.

Mida sa tahtsid ja said?
 Ruudiga soojale maale. Uut aktiivsusmonitori tahtsin ka.

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
 Ilus oleks vist elda "Tde ja igus". Ja ausalt eldes oli see pris kena film tepoolest. A parim oli vist ikka hiljuti vaadatud "Taskunoamees", mis ... noh, ongi tiesti uskumatu film ::D

Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?
 Sain 35. Korraldasin le kmne aasta snnipeva (isegi kaks), millest hest sai ootamatult siiani legendaarne pidu.

Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
 Kui mned siin ra poleks surnud.

Mis sind mistuse juures hoidis?
 Ruudi. Nii selles mttes, et tema prast pidin mistusel olema. Aga ka selles mttes, et ta oskab olla vga toetav.

Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?
 Ei tule meelde kedagi eredat.

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
 Mulle nib, et 2019 ei kohtunud ma hegi sellise uue inimesega, kes oleks pikemalt mu ellu jnud. Kll aga sai svendatud mitut natuke varasemat tutvust.

Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2019. aastal said?
 Snastatud soovid lhevad jtkuvalt tide. Mnikord lihtsalt tiesti haigel moel. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Friday, September 27, 2019



   
Midagi uut 




Vahepeal on mdunud kuu, kui olen teinud vhemalt kaht asja, mida ma varem pole teinud. Esiteks olin tdrukutehtu korraldustiimis ja no loomulikult osalesin ka tollel htul. Ettevalmistuste ajal tekkis kll kohati tunne, et sellest asjast kll asja ei saa :) Liiga erinevad inimesed, kes omavahel ei tunne. Ja snergiat ei teki. Aga kokkuvttes tuli titsa sdamlik koosviibimine ilma igasuguste piinlike seikadeta. Kui pris aus olla, siis on tdrukutehtu minu jaoks natuke arusaamatu kontseptsioon. Nagu abiellumine suure peoga :D Aga see ei thenda, et ma ei naudiks teiste ilusaid pevi ja rmu. See pidu oli armas. Ja ndseks on paar ka ametlikult abielus, mis on vga-vga tore :)




Teiseks tegime Ruudiga ra oma kultuurireisi. Nimelt Londoniss Warner Bros. Harry Potteri filmide stuudiosse. Muu hulgas vaatasime muidugi ka Hyde Parki, Buckinghami paleed, Westminster Abbeyt koos kroonimistooli ja Newtoniga ning eriti pikalt silmitsesime Oxford Streeti. Noh, Big Beni ngime  ka nii, et astusime metroost vlja ja seal ta seisis. Ausalt, ma polnud selleks ldse valmis :D Piccadilly circusel seisime ja mtlesime, mida nad silmas pidasid, kui sellele eraldi nime panid. Ja Tottenham Courtil imestasime, miks filmis Hermione poisse sinna ei viinud, kui surmasjad Billi ja Fleuri pulma tungisid. Raamatus oli see ju "esimene koht, mis phe tuli". 




Stuudiod olid muidugi eepilised. Nagu... ma ei oskagi midagi elda. Inimene, kes armastab "Harry Potterit", saab sealt kindlasti elamuse. Seal ongi kik kohad olemas - suur saal ja magamistoad, Dumbledorei kabinet ja Privet Drive 4, platvorm 9 ja kolmveerand ja Rtlibuss. Ja minu lemmikud Gringotts (seal oli isegi tuldpurskav lohe!!!) ja Diagon Alley. Rkimata siis kigist neist detailidest ja selgitustest, kuidas mingi efekt saavutati ja kuidas meldi lbi, mis kik peaks olema. Ja kuidas. Viimases toas oli massiivne Sigatka makett, mis oli Ruudi lemmik. See oli ka tepoolest lige. Maketid iseenesest ongi vinged asjad, aga kui see on Sigatgas ja nii suur, siis on see mitu korda rohkem kui lihtsalt vinge. Igatahes. Mina ei kujuta ette, kuidas on vimalik, et tavaliselt veedetakse seal kolm tundi. Me alustasime kell 10.00 (esimene sats, kes sisse said) ja lahkusime pool seitse :D Vahepeal sime ka muidugi. Ja jime vilut, mis on vga kummaline. Vga rammus jook, ma tleks. 




Londonis tegime loomulikult ka korraliku fish and chipsi tiiru ja viimasel hilisel hommikul ka full monty. Mlemad kohad olid vga toredad, hommikusk nt oli Breakfast Clubis, mis thendab, et selles baaris oligi peomusa nagu klubis. Mitte EDM, aga ilmselgelt mitte tavaline hommikusgimuusika. Esimene hetk oli llatav, aga hiljem andis pris hea meeleolu. 




bimine oli airbnbiga Elephant and Castlei metroo lhistel, mis thendas, et histranspordiga saime palju sita (mulle teeb ikka rmu, et nad priselt kasutavad kahekordseid buss :D Et see pole turistide meelelahutus), aga vhemalt psisime tsoonis. Koht oli norm. Toad suured, voodid magatavad. Ja vannitoas oli du, kus sai valida, kui sooja vett tahad. Erinevalt siis kraanikausist, kus oli ikka klassikaline "vasak ksi kuuma vee all, parem klma all" variant. Vaade aknast ajas kll naerma (see oli testi inetu), aga tnav oli kena ja tis sgikohti ja (toidu)poode.




Kokkuvttes - igas mttes tasus kik ennast ra. Nd tahaks minna veel vhemalt korra Londonisse, et juda Tate Modernisse, Victoria ja Alberti muuseumisse, Towerile lhemale ja kikidesse neisse teistesse kohtadesse, kuhu me ei judnud. 




Ja siis judis vahepeal kohale meie kk. Mis on vga-vga ilus. Nii ilus, et ma vahetevahel kgis olles lihtsalt heldin. Tegelikult pole pris lpuni paigas, aga ldjoontes. Ja abiruum on suhtkoht kasutusel, mis on paljud asjad oluliselt mistlikumaks muutnud. Ja elutoast saime ka suurema osa maailma kige inetumast mblist vlja ja asendatud riiulitega, mis on need, nagu plaan oli. Et on kll ilusam ja mnusam juba :) 




***

Muus osas... kib arvestus ikka nii, et praegu on kuu mdas. Kige painavam ng on leebunud, jnud on pidevalt kuskil taustal tiksuv revus, mis ootamatutel hetkedel vlja lb. Nt kui Ruudi vttis lugemiseks HP 3. osa ja ma tean ju, et sinna on phenduseks kirjutatud "25. snnipevaks K-lt". Vi vaatab keegi televiisorist saadet inimesest, kes lheb pikemale reisile. Need on hsti jrsud ja tugevad hetked, kus mul puudub igasugune kontroll oma reaktsioonide le. Muusikat ei suuda ma kuulata, kui olen ksi. Ja ma arvan, et pole olnud htki htut, kui ma poleks talle melnud. Ja hommikut, kus ma seda teinud poleks.  Ja kige selle krval on selline tunne, et ... ma ei tea ... mul pole nagu igust seda kike tunda. Et nd on nagu aeg, kus viks olla le saanud. Ma ngi teda viimati rohkem kui aasta tagasi, ma peaks olema harjunud, et teda pole. Viimased viis aastat ngin teda korra aastas. Enne seda oli mitu aastat, kui ma ei teadnud temast mitte midagi. Et viks ju olla harjunud eluga ilma temata. Aga mkmm. H keeldub tunnistamast, et asjad on nd nii. Ja nii valesti kui see ka ei klaks - ma kadestan teda selle vimaluse prast. Mina ei saa, ma olen ninud kirstu. Ma olen ninud hauaplaati. Ma olen ninud kokkukuivanud mlestust oma sbrast kirstus. Olen jtnud temaga hvasti. elnud talle, mida ta mulle thendas. Ja see ei toonud lubatud rahu vi tnulikkust vi lootust, et toimub paranemine. Ja kuigi ma teoorias tean, et paranemine saab alguse tunnistamisest. Ja matused on vajalikud, et ei jks lpetatamata tunnet. On see nii vastuolus mu praeguste tunnetega, et ma lihtsalt ei usu seda. 




Et selles osas lheb raskelt. Palju raskemalt, kui ma ldse oleks osanud arvata prast uudise saamisest. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:10 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Inglismaa, kodukaunistuskuu, kurb, muuseum-nitus, Nagu esimene kord, Reisukirjad  

 


Friday, August 23, 2019



   
- 



Praegu oleks just ige aeg kirjutada postitus viimastest puhkusetegudest, sest ametlikult olen nd juba kolm peva tl kinud.

 Aga tna pole see pev.

 Tna on hoopis see pev, kui ma sain teada, et mu Sber on surnud.

 Ta oli olemas mu gmnaasiumi ajal.

 Ta oli olemas mu likooli ajal.

 Ta oli olemas, kui lapse sain.

 Hiljem oli ka olemas. Kuigi teisel pool maakera ja tuli klla suvel, vahepealse aja ilma igasuguse suhtluseta. Aga tuli (alati etteteatamiseta, lihtsalt istus meie trepil ja suitsetas) ja kik oli tpselt nii nagu kmme aastat tagasi, kui Ruudi oli vike ja tema elas mitu kuud jrjest meie juures. Ainus inimene maailmas, kelle kohta saame H-ga mlemad elda - Sber.

 Sber, kes tahtis 35-aastaselt pensionile minna ja kes kunagi 35 tis ei saanud.

 Kusjuures sel suvel ta ei kinudki.


   





 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:29 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Friday, August 2, 2019



   
Suvised mrkmed 




Postitus lihtsalt endale, et hiljem oleks hea meenutada - kll oli tore suvi. Teised ei pea lugema :D




Juuni algas suure draamaga. Esialgu ei olnud draama, lihtsalt... oli, nagu oli. Ehk siis Ruudolfi koolis on kevaditi n- direktori vastuvtt, kuhu igast klassist kutsutase kaks-kolm pilast. Ja nd, neljanda klassi lpus, sai ka Ruudi kutse. Sellega seoses vrib ramainimist ka fakt, et R. kis sel aastal esimest korda matemaatikaolmpiaadil (neid vist varem ei korraldata?), kus tal lks hsti. Mis vist koos okei tulemusega Kngurul tigi kutse. Mis on jtkuvalt veider, sest Ruudi ei suuda leida snu, kui igav on matemaatika(tund). Ja veel jtkuvalt - ta ei ole matemaatikageenius, kes matet lbi neks. kskord avastasin, et pev enne kontrolltd polnud tal aimugi, kuidas kib kirjalik jagamine :D lesanded on ldiselt nii lebod lihtsalt, et kui mnda aega numbritele otsa vaadata, on vimalik pakkumise teel vastus ktte saada. Kontroll korrutamise nol tuleb ju neil suuremal osal lesannetes nagunii teha... 




hesnaga, meil oli kutse. 




Ja mina leidsin, et see on koht, kuhu tuleb minna kogu perega, mitte et mina olen ksikema. Vi et isa on Soomes tl. Hr H arvas, et ta kskord juba kis koolis. Jepp, 1. septembril, kui Ruudi kooli lks. Prast mitut erinevat draamat saime siiski perega kohale kobistatud. Kuigi diplomile jrele minemine oli taas nibin-nabin, sest ka Ruudi trkus sna konkreetselt. Aga ta on jtkuvalt minust lhem (kuigi napp 5 sentimeetrit). Prast seda oli hel peval ka Ruudi algklasside lpetamine ja hvastijtt esimese petajaga, kes viimasel arneguvestlusel priselt pisarates oli, kui ta Ruudile rkis, kuidas nad on nii headeks spradeks kasvanud. Eks ta ldiselt jb petajatele meelde. 




Prast seda kisin ma tl ja valmistusin reisiks. Ja elasin remondis. Sest jah, meil kivad siin suured mberehitustd, mis liiguvad tpselt nii aeglaselt, et ma olen ppinud neist mda vaatama. 




Jaanipeva veetsime taas hr H sbra juures maal, kus on alati nii tne. Ja kogu see pere on lihtsalt nii till. 




Juuni lppu mahtus veel meie perereis. 




Juuli algas Korful olles. Ja tagasi tulles oli nii klm, et mned pevad olin lihtsalt kookonis ja ritasin aklimatiseeruda. Prast seda algasid kodukaunistustd, sest snnipev. Koristamine siin mjasa on tiega Heraklese vgit (pmts Augeiase tallide puhastamine, kohati meenutab ka Sisyphose td), mis jtkus ka prast snnipeva. Praeguseks olen korda saanud peaaegu kik meie majas olevad kapid ja sahtlid (riidekapp, kus hoiame talveriideid, on plaanis tna lpetada) ja prgimele saatnud vga palju asju (ma ei taha teada, mis summades ma prgimge toetanud olen). Selle kigus nnestus vlja visata ka elutoa kige inetum kapp. Peagi saab lahti ka inetuselt teisest. Kaks ilusat suurt riiulit passivad juba elutoas (ja on tiega jalus koos suure peegliga) ja ootavad, et saaksid paika pandud. Aaa, Ruudi sai uue voodi ka, mis oli kll nimekirjas, aga kindlasti mitte esimesel kohal (seal on jtkuvalt kgimbel, mis on nd vlja valitud, aga veel ostmata, sest...nagunii ei pole seda kuskile panna enne mningaid tid, mis ... seisavad jumal teab, mille taga). 




Selle krvale polegi palju mahtunud. Korra kisin vaarikal. Siis Parika rabarajal, kus ma varem polnudki kinud ja kus oli kohutavalt palju mustikaid. mm oli pisarates, sest tal polnud autos kraabitsat. Siis judsime Valgeranda, kus vesi oli nii klm, et ujumine oli kangelaslik. Tavaliselt on minu jaoks klm siis, kui sisse minna on rve. Aga kui juba vees oled, korraks on hing kinni jnud, siis ujudes on ok. See on minu jaoks klm vesi, mille puhul ma mtlen, kas tasub ujuda. Valgerannas ei hakanudki ok, ma pmts ujusin vrisedes :D Teisel korral sattusime Haapsallu, kus vesi oli kordades soojem, aga ka sogasem, meenutades pigem meie kodujrve, kus ma ldse ujuda ei taha enam. Esimese rannapeva lpetas kontsert Pootsi-Kpu kirikus (Piiskop Platonile phendatud festivali raames) ja teisel puhul kisime lbi Mrire kohvikust ja Dietrichist (kus pakuti uskumatut kohvi. Halba sedapuhku :D Aga ngime ega, et teenindaja jaoks oli olukord nagunii pingeline, seega empaatiliste inimestena jime kergelt hmmastunult oma kohvid ra). 




he korra judsin peaaegu Vennaskonna kontserdile, aga ukse peal prasin mber, sest lejnud inimesed ei tundunud okeid olevat. Ja vana Trubetsky on minu jaoks nagunii traumaatiline. Aaa, folgi ajal kohtusime Ruudi sbrannadega (tegelt isa omadega), kellest ks Ruudile kirja kirjutas, mille isa kindlasti alles hoida soovitas, sest tegemist on arvatavasti tulevase peaministriga (kes selle asemel, et folgil kultuuri nautida, ji mu vanemate juures veini ja vaatas neli osa jrjest koolipetaja seriaali :d). ks vga vinge naine, kelle moodi viks olla kll, kui ma kunagi suureks saan. 




Selline suvi siis. Ruudi igathes nurrus eile diivanil "Suure paugu teooriat vaadates": "Nii hea suvi on olnud, nii palju on puhata saanud."



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:52 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, Elust enesest, kodukaunistuskuu, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal  

 


Thursday, July 25, 2019



    
Terve hulk pidusid 




Vahepeal on mu elus olnud lhikese aja jooksul rohkem pidusid kui muidu kolme kuu jooksul :)




Enne veel kui mu snnipevad pihta hakkasid, judsime pulma. hte telisesse metsapulma, kus olid valgusketid puude vahel, tantsuks teline bnd (Svjata Vatra), hekordsed fotoaparaadid, pulmaviinad (koos pulmasiltidega) ja pris fotograaf, keda me prl Vaprakesega igal hetkel rmsalt ra kasutasime, tundes siiski sndsalt muret, kas pruutpaarist on ikka rohkem pilte kui meist kahest. 




Pulm oli vga ilus, sest igast asjast oli nha, et noored abiellujad olid igas etapis ise kohal olnud, et pulm oleks nende ngu. Ja pulmaisa Karu oli vga smpaatne ja tegi ainult seda, mida temalt palutud oli. Mngudest oli loomulikult viktoriin (pruut on ainus inimene vljaspool meie suguseltsi, keda ma tean, kes usub, et ilma viktoriinita pole iget pidu. Kehtib KIKIDE pidude kohta, elu on mind viinud kokku temaga aastavahetuspeol, vabariigi snnipeval ja eurovisioni vaatamisel) ja ks meeste mng, mis klab rmiselt jaburalt ja isegi tobedalt, aga kuna see oli nii maitsekalt lbi viidud, oli kohutavalt naljakas. Pulmavalsiks oli Just Dance ja "Toy", mis andis pris hea meeleolu :D




hesnaga igati kaunis ettevtmine oli. Ja kuigi ma jtkuvalt poleks nus ise midagi sellist lbi elama, oli vga tore jagada seda peva inimestega, kes olid nii nnelikud ja ilusad :)





Vljakutse viimane teema oli tegelikult foto minust. See siis pulmafoto, mille tegi prl Vaprake ajal, kui ametlik fotograaf oli ametis kuskil mujal









Hiljem tulid mu snnipevad. Esimene oli lhedastele, keda sedapuhku oli rohkem kui mu vanemad ja de perega. Mlemad ed olid :D Ja ka parim sber ldse, kes ka hakkab abielluma, mis on vga-vga vahva ja pnev. 




Pidu oli lrmakas ja vahuveinine, loomulikult koos viktoriiniga, mis sedapuhku oli kirjandusteemaline, mille kigus said osalejad hulganisti uusi teadmisi :D




Teine pidu, mis oli kolleegidega, oli veel kaks korda lrmakam ja kaks korda vahuveinisem, mis oli natuke ootamatu, aga vga meeleolukas. 




Igatahes tundub, et snnipevade pidamine on titsa tore tegevus, nii et vibolla ei j edaspidi kahe snnipeva vahele kmmet aastat :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:30 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Snnipevane vljakutse  

 

Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Thursday, June 18, 2020



   
Riigieksam 2020 



Tna lppes siis eesti keele eksamite parandamisperiood, mis thendab, et nd on mul vaimset vimekust ehk sellest eksamist paar sna ka kirja panna. 



Hindamine oli seekord udus. Kui sai selgeks, et riigieksamid siiski toimuvad, kehtis veel Repsi avaldus "15. maist lpuklassid ja probleemsed lapsed kooli, teised ... jumal teab, mida tegema". Nii et kui Innovest tuli kiri ksimusega, kas ma olen ikka nus hindama ja kas ma kki oleks valmis ka rohkem hindama kui tavaliselt, olin mlemaga nus. Sest miks mitte, vaba aega oleks pidanud ju vabalt kes olema. 




Ha-haa, tlen ma selle peale nd.




1. juunil sain ktte oma td ja ausalt eldes oli see isegi natuke naljakas. Prast mningast arvutamist sain ma selgeks, et tmaht suurenes 212,5%. Samal ajal lksid mul edasi tunnid JA olid need tuutud jrelvastajad. Ehk siis viimased kaks ndalat on olnud jhker andmine. 




Eksam iseenesest mulle sel aastal titsa meeldis. Teemad on vist kll ajakirjandusest lbi kinud, aga ajaloo huvides siiski.




1. Lugemislesanne Oksaneni "Puhastuse" phjal ning kirjutamiseks mineviku olulisus ksikinimese jaoks.




2. Lugemislesanne Liisi Laineste huumoritraditsiooni artikli phjal ja kirjutamiseks arutlus, miks on vaja huumorit.




3. Lugemislesanne Niineste artikli ja Maryliis Teinfeldti (Nullkulu) blogipostituse phjal veganlusest ning kirjutamislesandeks anals, miks on toitmine/eluviis muutunud aktuaalseks teemaks.




4. Lugemislesanne sellest, kuidas ungarlasest Barabasi ja eestlasest Aet Annist arutlevad edukuse ja edukultuse le. Kirjutamiseks edu anals (mis on edu olemus ja mis on edu positiivsed ja negatiivsed kljed). 




Ma tleks, et ma ei oskaks ldse validagi, mida vtta ja mida jtta. On hiskondlikku, on filosoofilisust, nen juba teoseid, mida saaksin kasutada. Ma isegi tunnetan kerget elevust. 




pilased sel aastal elevust ei tundnud. 




Td, mida ma hinnata sain, olid pris masendava tasemega. Tavaliselt joonistub lugemislesandes Gaussi kver kerge nihkega paremale. Ja kirjutamislesandes siis ldjuhul kerge nihkega vasakule. Nii et kokku nad tasakaalustavad ksteist kenasti ra. Sel aastal (vhemalt see minu patakas) oli selgelt vasakule nihkunud. Kahjuks ka teistel, keda ma hindjatest tean. Ja lisaks olid kirjutamisosa hindajad tiesti hmmingus, kui nrgad td sel aastal on - hsti pealiskaudsed, argumenteerimata, ka igekirjaliselt pigem kehvad. 




Ma ei tahaks hsti uskuda, et see on puhtalt sellest, et oli distantspe. Sest kui abituriendil juhtub nii, et Mart Niinestest saab Tnis Niinemets ja Aliide abikaasa Martini sbrast Voldemarist saab Voldemort. Ja kui pilased ei teegi vahet, mis on edukus ja mis on edukuse saavutamise vahendid vi eetika ja esteetika, siis nagu ... mul polegi snu. 




Et sellised muljed siis tdest. Eks mingeid keskmisi arvutatakse sel aastal kindlasti ka, ju sealt paistab, kas mulle sattusid kehvad td vi oli ikka ldisem hda. 




Eksamit enda osas siiski veel. See jrgnev on ka phjus, miks ma natuke isegi khklesin kirjutamast, kuigi mingit ratsionaalset phjust vist khkluseks pole. Nimelt. Sel aastal oli eksamil minu koostatud lesanne. Kusjuures ma ei teadnud seda. Vi noh, ma teadsin, et ma lesande tegin. Ja ma teadsin, et ta kis kolmandas katsetamises ka. Aga ei midagi kindlat. Ja siia ma avasin vihiku ja ngin. Ja see oli tore.




Te vite nd mtiskleda, milline see minu oma oli :)






 Postitaja:  Eliisabet     kell  3:40 PM    15 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest  

 


Wednesday, April 22, 2020



   
Vaheaeg jee! 




Pealkirja rmus toon on muidugi iroonia, mu elus ei muutunud midagi paremaks sellega seoses, et algas vaheaeg :D Pigem isegi langes elukvaliteet, sest nd pole mu elul nagu ldse enam mtet. Samas, tstan mblit mber, teen kappe thjaks (meil on siiski veel paar Eriti Inetut Mbliesest, mida ei ole saanud vlja visata, sest need on meie vrtuslikku kraami tis), kin mda linna ringi ja sokutan ajalehti paberikonteineritesse, kus veel natuke ruumi on. Mis vrk nende konteinerite ja thjendamisega ldse on? Meie kandi omad (eriti segapakend) on pidevalt kuhjaga tis. Miks neid tihedamalt ei thjendata, kui on kuidagi nha, et inimesed meeleldi oma prgi sorteerivad? Kord igatahes tuli H tlt ja tormas meie pakendikasti manu "Ma ngin, et poe juures thjendati konteinerit, saan meie oma nd ra viia". No ma ei tea, pakendite raviimine ei peaks minu meelest olema pnev mng, vaid normaalne igapevane tegevus, mille kigus ei pea matkama lbi linna, et leida sobiv anum, millesse oma hoolega pestud prgi poetada. Aga noh, praegusel ajal meelelahutus seegi. 




Kooli osas ma ei saagi aru, kas minu veendumus, et mais saab kooli, osutus teks vi mitte. Minu meelest on kummaline, et keegi vga enam ei rgi, kui veider see maikuine lahendus on. kskik mis otsast ma vaatan, mina ei ne, kuidas seda normaalselt teha. 18. maist tulevad kooli abituriendid ja need, kes distantsppega hakkama ei saanud? Esiteks. Meil on umbes 200 abiturienti. Lisame mne noorema, kes ei saanud hakkama (neid kusjuures on meil vhe, mingi hulk on selliseid, kes vga-vga tahaksid kooli tulla, aga saavad hakkama ka kodust), noh 225 kki siis kokku. Mis imegraafik see peaks olema, millega nad kooli saavad? Nu ja siis see soovitus, et t ongi vikestes gruppides... 30+ klasside puhul on see ju neli tundi he klassiga:D Rkimata siis noorematest, kes mai viimased ndalad lihtsalt vabakigul on ja saavad ldist arendavat tegevust. Jn huviga ootama, kuidas see vlja neb. Perioodppessteemis on see suht kohatu, mul algab uuel perioodil tiesti eraldiseisev kursus, mida on siis ette nhtud 3 ndalat 7 asemel. Ausalt, mul testi pole motivatsiooni sellega alustada, sest nagunii kuskile ei jua, niisama inimeste aega sisustada mulle ka ei meeldi. Meil iseenesest kll on otsus, et pigem teeme tunniplaanijrgselt edasi nii kaua kui vhegi vimalik.




Jah, elame kummalisel ajal.




Ajaloo huvides mtlesin siia les mrkida ka selle, kuidas neb vlja ppet (petaja poolt vaadatuna) distantsppe oludes. Kuidas see 5. klassi poolt vlja neb, saan muidugi ka ra mrkida - hommikul kmnest heni peval, vahepeal kaks 45minutilist vahetundi... Vhemalt nii mulle tundub :D Viimasel ndalal oli veebitunde rohkem, siis lks ppetle ka rohkem aega. Kuigi jah, korra astusin hte tundi sisse ja pidin taas tuld purskama, sest kui hel ekraanil oli testi petaja, siis teisel oli Minecraft. "Ega ma ksi, Elmar on ka!" 




Aga petaja poolt siis. 




Mul oli viimasel perioodil 20 tundi ndalas (mis ongi minu keskmine koormus, ma lihtsalt ei jaksa rohkem td teha).




esmaspev

10.10 veebitund oma klassiga. Rgime Bulgakovist, kellega alustasime eelmisel ndalal. pilased jagavad oma kogemusi seoses saatega "Mstiline Venemaa", mida nad kuulama pidid. Selgub, et nii mnelgi on selle saatega sgavad lapseplveseosed, mni kuulas koos vanematega, sest "Vseviov on nii tore". Mulle ka meeldib. Jagan ktte uue ndala lesanded - kokkuvtlik mistekaart lbitud modernistidest ja artikkel koos ksimustega Sirbist. 




12.20 uus veebitund. Rgin esitluse phjal barokist ja klassitsismist ja Moliereist. Annan ktte uue ndala lesande, milleks on kuulata raadiosaadet "Vasar", mis rgib valgustusaja mjust, ning pda vastata ksimustele. 

Prast seda teeme soovijatega eesti keele konsultatsiooni. 




17.00 on ainevaldkonna kokkusaamine




teispev

8.15 n- veebitund. Koguneme, tervitame ja jagan ktte kokkuvtva iseseisva t koodi. pilased hakkavad tegema, mina joon kohvi ja vaatana "Terevisiooni". 




9.15 tund on see, kui pilased teevad omaette oma mistekaarte. Vi loevad artiklit. Mina kontrollin samal ajal eelmise tunni iseseisvate tde vastuseid ja panen protsente Stuudiumisse. Alla 50% sai vaid 4 pilast (imetlen nende ausust, sest vabalt oleksid vinud nad ju ksida sbra kest iget vastust. Samas ttlesin neid ka pikalt selles osas, et see EI OLE hindeline, see on ENDA JAOKS. kki mjus?)




10.10 teen phimtteliselt sama tundi, mis toimus eile 12.20, paralleelklassid noh. Neile vahelduseks vga meeldib kuulata mind rkimas. Edasi vaatame le ka eesti keele ja pilased asuvad oma td tegema. 




12.20 algab tund, kus pilastel on lesanne eelmisest ndalast (vaadata oma huvidest lhtuvalt ht dokumentaalfilmi ja riputada oma mtted padletile. Lisaks oli neil lesandeks kirjutada kaks arutlevat liku, mis inspireeruks kuulatud "likooli" loengust. Hakkan like le vaatama ja kurvastan natuke, et eesti keeles eksam siiski toimub sel aastal. Olen meeleheitel ja vaatan eelmise tunni td le. Alla 50% sai vaid 1 pilane. 




15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine




kolmapev 

mul on topelttund, kuid see on meldud mistekaardiks ja artikliks. Vaatamata meeleheitele tegelen abituuriumi likudega. Kulub palju aega.




15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine




neljapev 

12.20 veebitund, kus peaksime le vaatama ksimused, mis olid seotud artikliga. Selle asemel kuulen 30 minutit hdaldamist, KUI raske ja KUI pikk ja KUI segane artikkel oli. Vhemalt on nad ritanud lugeda, asi seegi. Lepime kokku, et kohtume homme uuesti ja selleks ajaks on artikkel KIGIL loetud. Jagan vlja npunited, kuidas praegustes oludes Orwelli "1984" ktte saada. ks pilane rmustab, et leidis selle Konsumist. 




14.15 viimane tund abituuriumiga. Rgin viimast korda VITEST, milleta ei saa oma arvamust avaldada. Ja et nad vtaksid tsiselt harjutusi, mida nendega teinud olen. Siis arutleme dokudest, pdes paika saada, mis on need jud, mis sunnivad inimesi niiviisi kituma (ehk millistel teemadel saaks neid vaadatud filme kirjandit kirjutades ra kasutada). Jtame sdamlikult head aega, sest ametlikult on tunnid lbi. 




15.30 ainevaldkonna kokkusaamine

16.00 petajate ldkoosolek




reede

10. 10 veebitund, kus lpuks rgime artiklist. Tuleb vlja, et polnudki nii jube ja keeruline. Titsa andis rkida. Juame punkti, kus selgub, et vabadus, vastutus ja rumalus on vga keeruliselt omavahel seotud ning on suht keeruline panna paika, milline neist teise vlistab. Ka mul on vga pnev. Rgime veel vaheajaplaanidest ja jtame sdamlikult head aega.




12.20 veebitund valgutusest. Vrdleme lbitud ajastuid, rgin paari snaga Voltaireist ja Rousseaust. Vihjan ka Goethele, keda vtame jrgmisel aastal. Saadan pilased eneseanalsi tegema.




13.20 kordan eelmist tundi :D




Edaspidi analsin eneseanalsi vastuseid, mis on rahuldust pakkuvad. Jtkame samas vaimus. 




15.45 ainevaldkonna koosolek, millel osaleb sedapuhku ka ppealajuhataja, sest uue perioodi koormused seoses abituuriumi pikendatud ppega on naeruvrsed. Saame nks paremaks asja. 




Ja ongi kik :)




Sellesse ndalasse ei jnud htki ettevalmistavat td, kuna tegin kik ndalavahetusel ra, mulle meeldib, kui kik on valmis. Aga jah, pidin tegema valmis eesti keele t, lugema ise lbi artikli ja koostama ksimusi, mis oleksid keerulised, aga vastatavad, huvipakkuvad, aga ka teemaga seotud. Siis kuulasin "Vasarat" ja koostasin ksimused. Aaa, valgustuse kohta tegin enesekontrollitesti ka. Vaatasin le dokumenaati Marju Lepajest, et pilastele eeskuju anda (mitte vaimselt, vaid selles mttes, kuidas ma tahtsin, et nad oma mtted esitaks). 




Igatahes olen ma pisut hiritud snavttudest, et petajad pikutavad niisama ja saavad palka. Ja pisut hiritud olen hest poja petajast, kelle panus ppetsse oli viie ndala vltel Stuudiumisse kirjutada "p lk see-ja-see, vastused vihikusse". Mitte kordagi ei tundnud ta huvi, kas keegi a) saab aru, b) ldse midagi teeb. 




Sellistel hetkedel on natuke kahju, et olen sndinud koos vastutustunde ja sdametunnistusega. Ja noh, et mulle tegelikult meeldib mu t :D




Selle popi testi tegin ka ra. Ma see ENFJ tp ehk protagonist ikka. Eestikeelne vljend on lihtsalt liiga jabur, et seda kasutada :D Aga jah, mida vanemaks ma saan, seda kindlamaks saab see, et ma pole introvert, vaid lihtsalt suurem osa inimesi on minu meelest ttud. Aga see tp klapib minuga umbes sama palju kui horoskoop, sest lge vi maha, liigne altruism ei ole minu teema. Aga muidu ikka tore. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:56 AM    16 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Wednesday, April 8, 2020



   
Valik vabandusi (distantsppe aegu) 



Palun vabandust, ma ei saanud tunnis osaleda, sest
 ... mul lks meelest ra;
 ... jin prast eelmist tundi nii sgavalt magama, et judnud tundi;
 ... jin eelmise tunni lesannet tegema ja ei judnud jrgmisesse tundi
 ... ma ei teadnud, et tund toimub;
 ... ma ei teadnud, kus tund toimub;
 ... ma ei saa aru, millal Teie tunnid toimuvad (vahemrkusena: need on alati tunniplaani jrgi)
 ... pidin tegelema vikevennaga;
 ... torm viis elektri ja interneti ra;
 ... samal ajal toimus meie klas vhemalt neli veebitundi ja internetti ei jagunud;
 ... kass nris internetijuhtme lbi;
 ... pidin tegelema oma papagoiga, kes lendas jalgupidi mu kuuma kohvi tassi.


 Mu lemmik on muidugi see papagoi oma :D Ja kusjuures ht poissi olen kahel korral vikevennaga koos tunnis ninud, istuvad kahekesi arvuti taga ja on nii nunnud (L)

 Hetkel olen peaaegu pris kindel, et mais saab kooli tagasi. Ja ma ei saa aru, kas rmustab vi kurvastab mind.







 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:02 AM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Elust enesest, petaja naerab  

 


Saturday, April 4, 2020



   
Distantsppe aegu 



See oli sellesina koroonaisolatsiooni kolmanda ndala kolmapev, kui mni kuud tagasi ostetud telefon otsustas prast uuenduste allalaadimist restardi teha. Ja prast seda telefoni pin-koodi ksida.

 Ja ma sain aru, et mul pole rna aimu ka, mis see olla viks, sest kodus olles ta mu kest avamisel koodi ei ksi. Ja suurema osa ajast vljaspool kodu lepib notuvastusega. Siiski, ma tean, et olen seda koodi vajutanud. Selleprast esialgu vga ei muretsenud, vaid proovisin erinevadi variante. 5 korda sai tis ja pidin hakkama 30 sekundit ootama. Kokku judsin proovimistega 22 korrani, kui lpuks tunnistasin, et olen suutnud oma telefoni vga korralikult ra turvata.

 Pikk lugu lhidalt - telefonil tuli taastada tehaseseaded. Sellega seoses kaotsin Cnady Crushis kik elud ja boosterid -.-

Sellesama kolmanda ndala kolmapeval sain kaks kirja pilastelt, kellele olin mranud neljapevaks tunniplaanijrgsel eesti keele tunni ajal toimuva veebikohtumise: "peteja, Te olete pannud meile kohtumise Google Meeti, aga kas me sel ndalal viksime teha seda meie tundide ajal, meil on samal ajal inglise keele kontrollt." Jupp, ma eeldasin kolmandat ndalat jrjest, et meil on tund kaks tundi varem kui tegelikult. Siiani polnud lihtsalt kedagi seganud.

 Poes kime kord ndalas (mis on okei, sest ma olen juba ammu hoogu vtnud, et seda teha :D). Laps pib ldjuhul ise (pisut mirgamist siiski leidub, sest vahetunnid kipuvad pikaks venima). Tehnoloogia lesnade (vurri tegemine) juures sai kll abi - hr H andis talle ilusa pika kruvi ja mina aitasin prast vurritamist filmida. Igatahes oluliselt vhem kui tuttavad, kelle lapsed kivad 6. klassis ja kelle tehnoloogia lesanne oli Goldbergi masin ehitada. Isad veetsid pikki tunde prandal.

 Aeg ... vist seisab. Ma olen vga segaduses, mitmes koolindal meil ksil ja kui mitu veel enne vaheaega tuleb.

 helt poolt olen ma kohutavalt tdinenud sellest kigest. Teiselt poolt hakkan tundma hirmu selle ees, et kki peabki mais uuesti koolimajja minema ja ma ei kujuta ette, kuidas ma sellega hakkama saan. Aga jah, selgus, et isolatsioon ei sobi mulle, kuigi pealiskaudsel vaatlusel vib jda mulje, et nii palju mu elu nd ka ei muutunud. Asi on vist sunduses. Ja no seda, et ma tegelikult olen ekstravert, olen ma hakanud juba ammu kahtlustama. Lihtsalt ma olen ekstravert, keda inimsed vga ruttu ra ttavad. Seega on olukord minu joaks praegu eriti raske - ma ei saa suhelda sellisel kombel, nagu ma vajaksin ehk spontaanselt. Vike suhtlus ja minek.

 Ja minu jaoks on mstika, et ikka veel leidub inimesi, kes ei ole oma laste petajatele mrku andnud, et lesandeid on liiga palju vi et lapsed ei saa nendega ksi hakkama. Kuidas kurja see petaja peaks aru saama, et kik pole okei, kui kellelgi midagi tehtud pole vi kui keegi ei tle? No ks petaja poja koolis tekitab ausalt eldes minus kerget hmmastust, sest kolm ndalat jrjest on tema panus ppetsse seisnenud lakoonilise mrkusega Stuudiumis "pik lk see-ja-see, lugeda ja jutustada". Aga eks ta ise teab, mida ta saavutada tahab...

 Aaa,
 enne veel, kui koroona kogu thelepanu endale tmbas, ostsime maja.

 Hr H vaatas mingil peval mtlikul pilgul mekallakut, mille tasandamiseks ta kopa kavatses tellida, ja tdes "Varsti kki polegi vaja koppa tellida, aega on nii palju, et tstan labidaga me eest".

 Ja sel ndalal suri taat. Ei mingeid koroonatsistusi, lihtsalt 92 eluaastat ja sellega kaasuvad haigused. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  2:02 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, Elust enesest, petaja mtiskleb  

 


Wednesday, January 1, 2020



   
Tagasivaade aastale 2019 



Mtlesin, et see kummaline aasta eeldaks siiski ka korralikumat kokkuvtet kui see lhiksimuste variant. Aasta 2019 oli siiski erinev eelmistest.

 Aasta otsus oli ikka see, et leidsime lpuks, et maja, kus me elame, vriks saama meie pris koduks. Sellega seoses olen pool aastat elanud erinevas etapis olevas remondis :D Sellega harjub. Tolmu on olnud palju, tdimust ja vsimust ka, kuigi mistusega vttes saan aru, et see on olnud vajalik. Kui nd elutoaga ka hele poole saaks, oleks juba pris hea. Kk koos abiruumi ja vannitoaga on juba enam-vhem, Ruudi toa mbel sai peaaegu ties mahus vlja vahetatud. Kui saaks teise korruse aknad uued, viks tal ka tapeedi uue panna, mis viiks selle toa remondi lpuni.

 Selle aasta seltsielu on olnud (teadlikult) vilkam kui paljudel varasematel aastatel. Olen kinud paljudel htustel koosviibimistel, snnipevadel, niisama klas. Pean sellega veel harjuma, praegu on see veel pisut kurnav :) Samas saan aru, et mugavalt kodus kopitades ei juhtu ldse midagi toredat. Saime kaks pulmakutset ja kisime neis mlemas. Ja need olid mlemad suureprased pulmad, snagi erinevad, aga sdamlikud ja nnelikud, ilusa meeleoluga.

Muuseumide ja nituste poolelt andis suurima panuse suvine perereis, mis sedapuhku viis Juhan Liivist Tammsaareni. Liivi muuseum on jtkuvalt imearmas :) Londonis loomulikult Westminster Abbey. Noh Auschwitzist ei saa mda. Ja kisime ka Fotografiskas vaatamas Elisabeth II poti peal ja muinasjutulisi pilte surnud ema mlestuseks. Mlemad meeldisid vga-vga.

Teatris kisin vhe, aga jtkuvalt olen vaimustuses Ugala lavastuest "Krd loll lind", aga soovitan enne Tehhovi "Kajaka" le/lbi lugeda, annab parema raami. Narvas kisime Joalat vaatamas, mis etendusena mulle vibolla niiii suurt elamust ei pakkunud, aga Narva ise, Viktor Tsoi piltidega baar ja ekskursioon Kreenholmi aladel muutis tervikuna selle kogemuse suurepraseks. Draamateatri "Nora" oli ... okei, aga pigem positiivne.

 Nagu ma juba elnud olen, siis lugesin liiga vhe - kokku 43 raamatut, millest nii mnigi oli ka tiesti suvaline meelelahutus. Selle eest alustasin vga palju rohkemate raamatutega, aga ma lihtsalt ei suutnud end sundida neid lugema. Poolikuid raamatuid kogunes testi (liiga) palju. Esimese poolaasta parimatest ma kirjutasin ("Lillede keel", "Emapiim", "Siiski veel Alice", "Matmisriitused") ja ma ei saa elda, et teine  poolaasta oleks vga midagi uut ja pnevat andnud. Eredamalt ehk "Palju nne argipevaks" ja Heinsaare novellid (mul oli siiani "likond" lugemata :O), aga mlemaid lugesin seoses oma erinevate tdega. Ja siis "Minu geniaalne sbranna" ja "Lugu uuest perekonnanimest". Need meeldisid mulle ka vga! Aasta likes viks veel vlja tuua ka raamatud "Valgus ookeanide vahel" ja "Guernsy kirjandus- ja kartulikoorepiruka selts". N- dokumentaalidest raputas eelkige "Naine Berliinis" ehk anonmse autori pevik pevadest, kui Berliini ji II maailmasja lpus venelaste ktte, mis thendas riget maradrlust. Tiega haige, kuidas naised uuesti kohtudes omavahel kiirelt ksivad "noh, mitu korda", pidades silmas seda, mitu korda sind vgistati. Teisena viks vlja tuua "Hullult nneliku", mis on lugu depressioonist ja revushirest ja on kohati hullumeelselt naljakas. Krimi ja pnevuse poolelt oli mul suur rm lugeda Robert Gailbraithi uut "Surmavat valget" ja loomulikult Sebastian Bergmanni needust, mis ajas kohati suht nrvi (Vanja on minu meelest nme), aga kuidagi hoidis mind oma ktkes. 

Pettumused raamaturindel lhevad eranditult krimi ja pnevuse alla. Esiteks "Vaikiv patisent", mis vb polegi nii halb, aga ootused olid oluliselt krgemad. Sama juhtus ka "kultuspnevikuga" "Naine aknal", mille ootamatud prded ma kahjuks kik enne prde paljastamist lbi ngin. Ja viimane Lckberg oli ka suur pettumus, ei meeldi mulle see vaimude teema ja see phiprobleem on ka juba erinevates raamatutes nhtud. Mingis mttes sarnane, aga kuidagi palju mjusam oli "Ema pihtimus".

 Filmidest-seriaalidest pole mul midagi rkida, aga mida kindlasti vaadata tasub, on dokumentaal "Marju Lepaje. Pevade snad". Lepaje oli andis ka mulle kreeka keelt ja ta oli lihtsalt geniaalne naine, tema surm tabas mind vga hirivalt. Dokumentaal temast on vga ilusasti tehtud. Mul on vga hea meel, et see olemas on.

Talaselt oli hea aasta. Tegin palju, oma phitl tundsin suhtelist kindlust (mis kll selleks ppeaastaks on natuke kadunud), muudel rinnetel sai tiskasvanuid petatud, Singapuriga suhteid tihendatud, Innovega koostd jtkatud. Samas on selles kiges teatav ksimus - mida ja kuhu veel? Polegi nagu rohkem midagi ju :D Eks nis.


 Kokkuvttes oli kummaline aasta. Palju asju muutus, nii praktilisi kui ka vaimseid. Siiski loodan aastalt 2020 natuke pehmemat kulgemist. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  3:32 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Friday, December 27, 2019



   
RIP 2019 



Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole?
 Kisin Londonis. Osalesin tdrukutehtu korraldamises. Ostsin poest kalmuknla ja viisin selle hauale.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?
 Pidin eelmise aasta postituse le vaatama, et meenutada, kas ma ikka andsin lubaduse. Andsin: 4*4 kuubiku kokkupanek, mille ka ra tegin. Seda pris lppu peast ei suuda siiski, aga enam-vhem. Sel aastal luban panna kokku pusled, mis mul kodus on. Algus igatahes on tehtud juba enne uut aastat. Luban phalikult ka rohkem koristada.

 Kas keegi su lhedastest sai lapse?
 Jepp, mrtsis sndis ks pikajalgne tulevane modell.

 Kas keegi su lhedastest suri?
 Nojah, suri testi.

Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2020, mida sul 2019. aastal ei olnud?
 Uus suur diivan. Aga enne selle saamist oleks vaja elutoas remont ra teha.

 Milliseid riike sa klastasid?
 Poola, Kreeka, Saksamaa ja Inglismaa

Milline 2018. aasta kuupev jb sulle igaveseks meelde ja miks?
 19. august. Kuigi 19. augustil elasin titsa rahulikult oma elu ja arvatavasti molutasin tiesti niisama.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
 Ma arvan, et kutsetunnistuse saamine. Vhemalt panustasin sellesse kige rohkem. Toreda naisgrupi koondamine enda (ja meie kigi) mber on ka pris hea.

Mis oli su suurim ebannestumine?
 Ei tule nagu ette, kik asjad on suht suvalised. Ei tule meeldegi.

Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?
 Vist mitte, aga mul nnestus elus esimest korda kogeda ldnarkoosi.

Mis oli parim asi, mille ostsid?
 Harry Potteri stuudiote piletid.

Kelle teod vrisid tunnustust?
 Ruudi matemaatikapetaja. Ma ei tea, mida ta teeb, aga matemaatika on nd tund, mis on kige parem.

Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?
 Tlgsatus on karm sna. Aga kurvastust tekitas kll paar Ruudi petajat. nneks tema jaoks mitte, lihtsalt minu jaoks on arusaamatu, kuidas me saame rkida austusest, vrdsusest, kiusamisvabast koolist, kui koolis ttavad inimesed neist snadest vga vildakalt aru saavad.

Millele kulus enamik su rahast?
 Ikka reisidele vist.

Mis sind vga-vga-vga elevile ajas?
 Luisa Lotta pulmad :) Uus vannituba ja kk ka.

Milline laul jb sulle alati 2019. aastat meenutama?
 Kuulasin vga vhe muusikat. Pigem jbki meenutama see aeg, kus ma ei suutnud kuulata ldse mingit muusikat. See oli ... kummaline tunne.

Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
 i) nnelikum vi kurvem? Ma testi ei oska elda
 ii) khnem vi paksem? kardan, et paksem
 iii) rikkam vi vaesem? jrjest rikkam ikka. Ja sellega seoses jrjest rohkem torssis meie maksussteemi prast. 

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
 Panustanud kodusesse ellu.

Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
 Arsti juures kinud. Ses mttes, et oleks olnud tore, kui poleks pidanud nii palju kima.

Kas sa armusid kellessegi 2019. aastal?
 Ei tulnud ette.

Mis oli su lemmik telesaade?
 Vaatasime algusest lpuni ra "Suure paugu teooria", see oli pris tore

Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
 Ei.

Mis oli parim raamat, mida lugesid?
 Lugesin liiga vhe. Aga "Lillede keel" vist ikkagi vidab.

Mida sa tahtsid ja said?
 Ruudiga soojale maale. Uut aktiivsusmonitori tahtsin ka.

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
 Ilus oleks vist elda "Tde ja igus". Ja ausalt eldes oli see pris kena film tepoolest. A parim oli vist ikka hiljuti vaadatud "Taskunoamees", mis ... noh, ongi tiesti uskumatu film ::D

Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?
 Sain 35. Korraldasin le kmne aasta snnipeva (isegi kaks), millest hest sai ootamatult siiani legendaarne pidu.

Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
 Kui mned siin ra poleks surnud.

Mis sind mistuse juures hoidis?
 Ruudi. Nii selles mttes, et tema prast pidin mistusel olema. Aga ka selles mttes, et ta oskab olla vga toetav.

Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?
 Ei tule meelde kedagi eredat.

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
 Mulle nib, et 2019 ei kohtunud ma hegi sellise uue inimesega, kes oleks pikemalt mu ellu jnud. Kll aga sai svendatud mitut natuke varasemat tutvust.

Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2019. aastal said?
 Snastatud soovid lhevad jtkuvalt tide. Mnikord lihtsalt tiesti haigel moel. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Friday, September 27, 2019



   
Midagi uut 




Vahepeal on mdunud kuu, kui olen teinud vhemalt kaht asja, mida ma varem pole teinud. Esiteks olin tdrukutehtu korraldustiimis ja no loomulikult osalesin ka tollel htul. Ettevalmistuste ajal tekkis kll kohati tunne, et sellest asjast kll asja ei saa :) Liiga erinevad inimesed, kes omavahel ei tunne. Ja snergiat ei teki. Aga kokkuvttes tuli titsa sdamlik koosviibimine ilma igasuguste piinlike seikadeta. Kui pris aus olla, siis on tdrukutehtu minu jaoks natuke arusaamatu kontseptsioon. Nagu abiellumine suure peoga :D Aga see ei thenda, et ma ei naudiks teiste ilusaid pevi ja rmu. See pidu oli armas. Ja ndseks on paar ka ametlikult abielus, mis on vga-vga tore :)




Teiseks tegime Ruudiga ra oma kultuurireisi. Nimelt Londoniss Warner Bros. Harry Potteri filmide stuudiosse. Muu hulgas vaatasime muidugi ka Hyde Parki, Buckinghami paleed, Westminster Abbeyt koos kroonimistooli ja Newtoniga ning eriti pikalt silmitsesime Oxford Streeti. Noh, Big Beni ngime  ka nii, et astusime metroost vlja ja seal ta seisis. Ausalt, ma polnud selleks ldse valmis :D Piccadilly circusel seisime ja mtlesime, mida nad silmas pidasid, kui sellele eraldi nime panid. Ja Tottenham Courtil imestasime, miks filmis Hermione poisse sinna ei viinud, kui surmasjad Billi ja Fleuri pulma tungisid. Raamatus oli see ju "esimene koht, mis phe tuli". 




Stuudiod olid muidugi eepilised. Nagu... ma ei oskagi midagi elda. Inimene, kes armastab "Harry Potterit", saab sealt kindlasti elamuse. Seal ongi kik kohad olemas - suur saal ja magamistoad, Dumbledorei kabinet ja Privet Drive 4, platvorm 9 ja kolmveerand ja Rtlibuss. Ja minu lemmikud Gringotts (seal oli isegi tuldpurskav lohe!!!) ja Diagon Alley. Rkimata siis kigist neist detailidest ja selgitustest, kuidas mingi efekt saavutati ja kuidas meldi lbi, mis kik peaks olema. Ja kuidas. Viimases toas oli massiivne Sigatka makett, mis oli Ruudi lemmik. See oli ka tepoolest lige. Maketid iseenesest ongi vinged asjad, aga kui see on Sigatgas ja nii suur, siis on see mitu korda rohkem kui lihtsalt vinge. Igatahes. Mina ei kujuta ette, kuidas on vimalik, et tavaliselt veedetakse seal kolm tundi. Me alustasime kell 10.00 (esimene sats, kes sisse said) ja lahkusime pool seitse :D Vahepeal sime ka muidugi. Ja jime vilut, mis on vga kummaline. Vga rammus jook, ma tleks. 




Londonis tegime loomulikult ka korraliku fish and chipsi tiiru ja viimasel hilisel hommikul ka full monty. Mlemad kohad olid vga toredad, hommikusk nt oli Breakfast Clubis, mis thendab, et selles baaris oligi peomusa nagu klubis. Mitte EDM, aga ilmselgelt mitte tavaline hommikusgimuusika. Esimene hetk oli llatav, aga hiljem andis pris hea meeleolu. 




bimine oli airbnbiga Elephant and Castlei metroo lhistel, mis thendas, et histranspordiga saime palju sita (mulle teeb ikka rmu, et nad priselt kasutavad kahekordseid buss :D Et see pole turistide meelelahutus), aga vhemalt psisime tsoonis. Koht oli norm. Toad suured, voodid magatavad. Ja vannitoas oli du, kus sai valida, kui sooja vett tahad. Erinevalt siis kraanikausist, kus oli ikka klassikaline "vasak ksi kuuma vee all, parem klma all" variant. Vaade aknast ajas kll naerma (see oli testi inetu), aga tnav oli kena ja tis sgikohti ja (toidu)poode.




Kokkuvttes - igas mttes tasus kik ennast ra. Nd tahaks minna veel vhemalt korra Londonisse, et juda Tate Modernisse, Victoria ja Alberti muuseumisse, Towerile lhemale ja kikidesse neisse teistesse kohtadesse, kuhu me ei judnud. 




Ja siis judis vahepeal kohale meie kk. Mis on vga-vga ilus. Nii ilus, et ma vahetevahel kgis olles lihtsalt heldin. Tegelikult pole pris lpuni paigas, aga ldjoontes. Ja abiruum on suhtkoht kasutusel, mis on paljud asjad oluliselt mistlikumaks muutnud. Ja elutoast saime ka suurema osa maailma kige inetumast mblist vlja ja asendatud riiulitega, mis on need, nagu plaan oli. Et on kll ilusam ja mnusam juba :) 




***

Muus osas... kib arvestus ikka nii, et praegu on kuu mdas. Kige painavam ng on leebunud, jnud on pidevalt kuskil taustal tiksuv revus, mis ootamatutel hetkedel vlja lb. Nt kui Ruudi vttis lugemiseks HP 3. osa ja ma tean ju, et sinna on phenduseks kirjutatud "25. snnipevaks K-lt". Vi vaatab keegi televiisorist saadet inimesest, kes lheb pikemale reisile. Need on hsti jrsud ja tugevad hetked, kus mul puudub igasugune kontroll oma reaktsioonide le. Muusikat ei suuda ma kuulata, kui olen ksi. Ja ma arvan, et pole olnud htki htut, kui ma poleks talle melnud. Ja hommikut, kus ma seda teinud poleks.  Ja kige selle krval on selline tunne, et ... ma ei tea ... mul pole nagu igust seda kike tunda. Et nd on nagu aeg, kus viks olla le saanud. Ma ngi teda viimati rohkem kui aasta tagasi, ma peaks olema harjunud, et teda pole. Viimased viis aastat ngin teda korra aastas. Enne seda oli mitu aastat, kui ma ei teadnud temast mitte midagi. Et viks ju olla harjunud eluga ilma temata. Aga mkmm. H keeldub tunnistamast, et asjad on nd nii. Ja nii valesti kui see ka ei klaks - ma kadestan teda selle vimaluse prast. Mina ei saa, ma olen ninud kirstu. Ma olen ninud hauaplaati. Ma olen ninud kokkukuivanud mlestust oma sbrast kirstus. Olen jtnud temaga hvasti. elnud talle, mida ta mulle thendas. Ja see ei toonud lubatud rahu vi tnulikkust vi lootust, et toimub paranemine. Ja kuigi ma teoorias tean, et paranemine saab alguse tunnistamisest. Ja matused on vajalikud, et ei jks lpetatamata tunnet. On see nii vastuolus mu praeguste tunnetega, et ma lihtsalt ei usu seda. 




Et selles osas lheb raskelt. Palju raskemalt, kui ma ldse oleks osanud arvata prast uudise saamisest. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:10 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Inglismaa, kodukaunistuskuu, kurb, muuseum-nitus, Nagu esimene kord, Reisukirjad  

 


Friday, August 23, 2019



   
- 



Praegu oleks just ige aeg kirjutada postitus viimastest puhkusetegudest, sest ametlikult olen nd juba kolm peva tl kinud.

 Aga tna pole see pev.

 Tna on hoopis see pev, kui ma sain teada, et mu Sber on surnud.

 Ta oli olemas mu gmnaasiumi ajal.

 Ta oli olemas mu likooli ajal.

 Ta oli olemas, kui lapse sain.

 Hiljem oli ka olemas. Kuigi teisel pool maakera ja tuli klla suvel, vahepealse aja ilma igasuguse suhtluseta. Aga tuli (alati etteteatamiseta, lihtsalt istus meie trepil ja suitsetas) ja kik oli tpselt nii nagu kmme aastat tagasi, kui Ruudi oli vike ja tema elas mitu kuud jrjest meie juures. Ainus inimene maailmas, kelle kohta saame H-ga mlemad elda - Sber.

 Sber, kes tahtis 35-aastaselt pensionile minna ja kes kunagi 35 tis ei saanud.

 Kusjuures sel suvel ta ei kinudki.


   





 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:29 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Friday, August 2, 2019



   
Suvised mrkmed 




Postitus lihtsalt endale, et hiljem oleks hea meenutada - kll oli tore suvi. Teised ei pea lugema :D




Juuni algas suure draamaga. Esialgu ei olnud draama, lihtsalt... oli, nagu oli. Ehk siis Ruudolfi koolis on kevaditi n- direktori vastuvtt, kuhu igast klassist kutsutase kaks-kolm pilast. Ja nd, neljanda klassi lpus, sai ka Ruudi kutse. Sellega seoses vrib ramainimist ka fakt, et R. kis sel aastal esimest korda matemaatikaolmpiaadil (neid vist varem ei korraldata?), kus tal lks hsti. Mis vist koos okei tulemusega Kngurul tigi kutse. Mis on jtkuvalt veider, sest Ruudi ei suuda leida snu, kui igav on matemaatika(tund). Ja veel jtkuvalt - ta ei ole matemaatikageenius, kes matet lbi neks. kskord avastasin, et pev enne kontrolltd polnud tal aimugi, kuidas kib kirjalik jagamine :D lesanded on ldiselt nii lebod lihtsalt, et kui mnda aega numbritele otsa vaadata, on vimalik pakkumise teel vastus ktte saada. Kontroll korrutamise nol tuleb ju neil suuremal osal lesannetes nagunii teha... 




hesnaga, meil oli kutse. 




Ja mina leidsin, et see on koht, kuhu tuleb minna kogu perega, mitte et mina olen ksikema. Vi et isa on Soomes tl. Hr H arvas, et ta kskord juba kis koolis. Jepp, 1. septembril, kui Ruudi kooli lks. Prast mitut erinevat draamat saime siiski perega kohale kobistatud. Kuigi diplomile jrele minemine oli taas nibin-nabin, sest ka Ruudi trkus sna konkreetselt. Aga ta on jtkuvalt minust lhem (kuigi napp 5 sentimeetrit). Prast seda oli hel peval ka Ruudi algklasside lpetamine ja hvastijtt esimese petajaga, kes viimasel arneguvestlusel priselt pisarates oli, kui ta Ruudile rkis, kuidas nad on nii headeks spradeks kasvanud. Eks ta ldiselt jb petajatele meelde. 




Prast seda kisin ma tl ja valmistusin reisiks. Ja elasin remondis. Sest jah, meil kivad siin suured mberehitustd, mis liiguvad tpselt nii aeglaselt, et ma olen ppinud neist mda vaatama. 




Jaanipeva veetsime taas hr H sbra juures maal, kus on alati nii tne. Ja kogu see pere on lihtsalt nii till. 




Juuni lppu mahtus veel meie perereis. 




Juuli algas Korful olles. Ja tagasi tulles oli nii klm, et mned pevad olin lihtsalt kookonis ja ritasin aklimatiseeruda. Prast seda algasid kodukaunistustd, sest snnipev. Koristamine siin mjasa on tiega Heraklese vgit (pmts Augeiase tallide puhastamine, kohati meenutab ka Sisyphose td), mis jtkus ka prast snnipeva. Praeguseks olen korda saanud peaaegu kik meie majas olevad kapid ja sahtlid (riidekapp, kus hoiame talveriideid, on plaanis tna lpetada) ja prgimele saatnud vga palju asju (ma ei taha teada, mis summades ma prgimge toetanud olen). Selle kigus nnestus vlja visata ka elutoa kige inetum kapp. Peagi saab lahti ka inetuselt teisest. Kaks ilusat suurt riiulit passivad juba elutoas (ja on tiega jalus koos suure peegliga) ja ootavad, et saaksid paika pandud. Aaa, Ruudi sai uue voodi ka, mis oli kll nimekirjas, aga kindlasti mitte esimesel kohal (seal on jtkuvalt kgimbel, mis on nd vlja valitud, aga veel ostmata, sest...nagunii ei pole seda kuskile panna enne mningaid tid, mis ... seisavad jumal teab, mille taga). 




Selle krvale polegi palju mahtunud. Korra kisin vaarikal. Siis Parika rabarajal, kus ma varem polnudki kinud ja kus oli kohutavalt palju mustikaid. mm oli pisarates, sest tal polnud autos kraabitsat. Siis judsime Valgeranda, kus vesi oli nii klm, et ujumine oli kangelaslik. Tavaliselt on minu jaoks klm siis, kui sisse minna on rve. Aga kui juba vees oled, korraks on hing kinni jnud, siis ujudes on ok. See on minu jaoks klm vesi, mille puhul ma mtlen, kas tasub ujuda. Valgerannas ei hakanudki ok, ma pmts ujusin vrisedes :D Teisel korral sattusime Haapsallu, kus vesi oli kordades soojem, aga ka sogasem, meenutades pigem meie kodujrve, kus ma ldse ujuda ei taha enam. Esimese rannapeva lpetas kontsert Pootsi-Kpu kirikus (Piiskop Platonile phendatud festivali raames) ja teisel puhul kisime lbi Mrire kohvikust ja Dietrichist (kus pakuti uskumatut kohvi. Halba sedapuhku :D Aga ngime ega, et teenindaja jaoks oli olukord nagunii pingeline, seega empaatiliste inimestena jime kergelt hmmastunult oma kohvid ra). 




he korra judsin peaaegu Vennaskonna kontserdile, aga ukse peal prasin mber, sest lejnud inimesed ei tundunud okeid olevat. Ja vana Trubetsky on minu jaoks nagunii traumaatiline. Aaa, folgi ajal kohtusime Ruudi sbrannadega (tegelt isa omadega), kellest ks Ruudile kirja kirjutas, mille isa kindlasti alles hoida soovitas, sest tegemist on arvatavasti tulevase peaministriga (kes selle asemel, et folgil kultuuri nautida, ji mu vanemate juures veini ja vaatas neli osa jrjest koolipetaja seriaali :d). ks vga vinge naine, kelle moodi viks olla kll, kui ma kunagi suureks saan. 




Selline suvi siis. Ruudi igathes nurrus eile diivanil "Suure paugu teooriat vaadates": "Nii hea suvi on olnud, nii palju on puhata saanud."



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:52 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, Elust enesest, kodukaunistuskuu, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal  

 


Thursday, July 25, 2019



    
Terve hulk pidusid 




Vahepeal on mu elus olnud lhikese aja jooksul rohkem pidusid kui muidu kolme kuu jooksul :)




Enne veel kui mu snnipevad pihta hakkasid, judsime pulma. hte telisesse metsapulma, kus olid valgusketid puude vahel, tantsuks teline bnd (Svjata Vatra), hekordsed fotoaparaadid, pulmaviinad (koos pulmasiltidega) ja pris fotograaf, keda me prl Vaprakesega igal hetkel rmsalt ra kasutasime, tundes siiski sndsalt muret, kas pruutpaarist on ikka rohkem pilte kui meist kahest. 




Pulm oli vga ilus, sest igast asjast oli nha, et noored abiellujad olid igas etapis ise kohal olnud, et pulm oleks nende ngu. Ja pulmaisa Karu oli vga smpaatne ja tegi ainult seda, mida temalt palutud oli. Mngudest oli loomulikult viktoriin (pruut on ainus inimene vljaspool meie suguseltsi, keda ma tean, kes usub, et ilma viktoriinita pole iget pidu. Kehtib KIKIDE pidude kohta, elu on mind viinud kokku temaga aastavahetuspeol, vabariigi snnipeval ja eurovisioni vaatamisel) ja ks meeste mng, mis klab rmiselt jaburalt ja isegi tobedalt, aga kuna see oli nii maitsekalt lbi viidud, oli kohutavalt naljakas. Pulmavalsiks oli Just Dance ja "Toy", mis andis pris hea meeleolu :D




hesnaga igati kaunis ettevtmine oli. Ja kuigi ma jtkuvalt poleks nus ise midagi sellist lbi elama, oli vga tore jagada seda peva inimestega, kes olid nii nnelikud ja ilusad :)





Vljakutse viimane teema oli tegelikult foto minust. See siis pulmafoto, mille tegi prl Vaprake ajal, kui ametlik fotograaf oli ametis kuskil mujal









Hiljem tulid mu snnipevad. Esimene oli lhedastele, keda sedapuhku oli rohkem kui mu vanemad ja de perega. Mlemad ed olid :D Ja ka parim sber ldse, kes ka hakkab abielluma, mis on vga-vga vahva ja pnev. 




Pidu oli lrmakas ja vahuveinine, loomulikult koos viktoriiniga, mis sedapuhku oli kirjandusteemaline, mille kigus said osalejad hulganisti uusi teadmisi :D




Teine pidu, mis oli kolleegidega, oli veel kaks korda lrmakam ja kaks korda vahuveinisem, mis oli natuke ootamatu, aga vga meeleolukas. 




Igatahes tundub, et snnipevade pidamine on titsa tore tegevus, nii et vibolla ei j edaspidi kahe snnipeva vahele kmmet aastat :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:30 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Snnipevane vljakutse  

 

Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, July 20, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 8 - mis on toimunud viie aastaga ja mis saab edasi 



Pris hea teema vljakutse enam-vhem lpuks :)

 Kui ma sain 30, kirjutasin postituse, miks on hea olla 30. Lugeda saab siin.

 Lugesin ise ja mtlesin, et  testi kenasti eldud :) Kirjutan ka praegu sellele kigele alla. Viimase viie aasta jooksul on muutunud see, et mul on nd oma liisinguauto. Poeg, kelle jalad on pikemad kui minu omad. Suudan jrjest enam teha oma td nii, et htud on vabad (mitte kll veel tielikult). Olen aru saanud, et asjade saavutamiseks tuleb kigepealt snastada, mida sa tahad. Ja siis tegutseda. Jrjest rohkem tunnen, et olen valmis uuesti seltskonnas viibima. Mitte kll palju ja mitte alati ja mitte igas seltskonnas, aga pisut enam kui viis aastat tagasi.

 Talaselt on judnud noore petaja rollist sinna, et minu kest ksitakse nu. Riigieksamite osas olen judnudki psivaks rhmajuhiks ning kaks aastat olen tegelenud ka osaliselt eksami ettevalmistusega. Siit kaugemale enam vga kuskile minna pole, vhemalt selles liinis, mis mulle huvi pakub.

 Jrgmise viie aastaga tahaks saavutada seda, et meil oleks oma maja, milles ma ei pea rippuvaid juhtmeid kardinaga varjama :D  Vhem asju tahaks ka. Ja USA reisi. Rohkem esialgu ei palugi :)





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:15 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Snnipevane vljakutse  

 


Friday, July 19, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 7 - parim nali 



Ma vga vabandan nalja autori ees, et seda siin jagan, aga see lihtsalt on tpselt selline nali, mis mind kohutvalt naerma ajas. Sest see on nii jabur. Kigil juhtub, aga kui eksida, siis nii, et oleks naljakas :)

 hesnaga. Kohalikus lehes ilmus uudis pealkirjaga


"Linnuse parandamine algas eskalaatori kohaletoomisega"

  Tegelikult toodi kohale ekskavaator :D

 Ma ei saa, ma IKKA veel naeran, kui kujutan ette, kuidas tmehed endale eskalaatori paigaldasid, et ei peaks treppidest les-alla kia.

 Kigile murelikele lugejatele vin kinnitada, et nalja autor teab snade ekskavaator ja eskalaator thendust. Ja kigi eelduste kohaselt teab ka toimetaja, kelle valvsa pilgu alt see nali lbi lipsas :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:50 AM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, Snnipevane vljakutse  

 


Thursday, July 18, 2019



   
Snnipevaleene vljakutse 6 - kas ma olen tiskasvanud 



Isa tuletas mulle hommikul meelde, et mnda aega tagasi petas ta oma lipilastele, et 35. eluaastast algab keskiga. Ja nagu tervituseks oli tna selline artikkel Sa oled tiskasvanu, kui sul on sellest nimekirjast vhemalt 32 asja.

 Nimekiri on selline:

 1. Kruvikeeraja - leiab. Kuigi sihipraselt kasutanud ma kll oma elus seda pole. Aga korduvalt igesse korvi olen pannud kll.

2. Pikendusjuhe - loomulikult. Kasutan kogu aeg. Meil on vana maja.

 3. Voodiraam - nope. Meil on see jalgadega kueti laadis voodi :D

4. Niit ja nel - jepp. Aga ei mleta, millal viimati kasutusel oli. Arvatavasti siis, kui Ruudi veel lasteaias kis ja oli vaja mtsi klge krvu vi midagi taolist.

 5. Elektritrell - taas leiab. Aga kasutamise jaoks on mul abikaasa ja poeg.

6. Silituskarbid - muidugi. Mitte kll vga tihedas kasutuses, aga olemas.

 7. Vannitoavaip - ma olen viimased kolm aastat kinud pesemas luuakapis :D, loomulikult polnud seal vannitoavaipa. Tegelikult ei ole nd ka ja ei tule samuti.

 8. Lauahbe - ma oma eelmiseks snnipevaks ostsin samaaria poest mitu "hbedast" kandikut. Huvitav, kas see loeb.

9. Mrkmik/kalender - muidugi. Isegi mitu. ks on t oma, mida ma kasutan ... noh, tasjadeks. Siis on isiklik mrkmik, mis on rohkem mrkmeraamat ehk sinna kirjutan niteks, mida reisidele kaasa vtta vi mis on olulised asjad, mida ei tasu ra unustada snnipeva planeerides. Ja siis on mul seinakalendreid kaks tkki - ks on n- t oma ja teine perekondlik.

10. Lhnaknlad - jaaaa! Mulle testi meeldivad.

11. Tee - talvel joome palju teed, nii et pris korralik valik on.

 12. Potitaim - see on nagu kruvikeeraja ja akutrell :D Phimtteliselt on, aga kui oleks minu vastutada, siis kll mitte.

 13. Veinipudeliavaja - ikka. Isegi kaks erineva ssteemiga avajat on.

 14. Klaaspudeli korgi avaja - leiab ka neid, kuigi ma pole pris kindel, kus nad praegu on. Vajadusel avan pudeleid ka muude vahenditega, olen siiski likoolis kinud.

15. Pann - kellel ei oleks?

16. Kohver - jepp. Korfult tulles pidin kll kohvrit ra andes kirjutama alla mrkusele, et kohver oli katki enne, kui selle lennufirmale usaldasin :D Kui ma snnipevaks uut ei saa, olen sunnitud ise ostma.

17. Ktertikud - thendab, kas on vimalik, et neid pole?

 18. Duiriiul - ei ole. Luuakapis ka ei olnud, oli tavaline riiul.

19. Vaip - isegi mitu tkki. Mulle vga meeldivad kaltsuvaibad.

20. Prandahari - ka kaks tkki. Siis on alati hea vtta :D

21. Khvel ja hari - olemas.

22. Pott - kolm tkki erinevas suuruses.

23. Likelaud - ka neid on mitu tkki. Kasutan nii likelaua kui liuana

 24. Joogiklaasid - ei, neid mul kll pole. Aga selle eest on veiniklaase, kki see loeb?

25. Kardinad - palju! iga akna ees on vhemalt ks kardin. Lisaks on mul neid vikseid heegeldatud kardinajuppe igal pool.

26. Raamitud fotod seinal - juhuslikult testi on.

 27. Vaakumpump (vetsupotile vi kraanikausile) - eee.... vist mitte? Igatahes pole ninud ammu :D

 28. Taskulamp - ma arvan, et meil on neid kodus oma paarkmmend tkki. Ise kasutan muidugi telefoni oma :D

 29. ratuskell - kui ma panni, rtiku ja harja juures mtlesin, kas testi on inimese, kellel neid pole, tekib siis ksimus, kes ometi tnapeval ratuskella kasutab?!? Muidugi mul pole.

 30. Allergiarohud - pole allergiaid ja pole ka rohtu

31. Kgirtik - oo jaaa. Ma heegeldan neile veel pitse ka rde, et oleks ilusam kasutada.

 32. Kummikindad - juhtumisi ngin neid, kui koridorikorve koristasin. Mis eesmrgil muretsetud - pole rna aimugi :D

33. Kokanuga - ma mtlen, et kki on. Kuigi ma ei tea, mida selle all tpselt meldakse.

34. Voodipesu - ???

35. Suur peegel - on. Aga ma ei kasuta vga palju.

 36. Haamer - kindlasti kuskil on, aga tna just oli mul vaja ja mitte kuskilt ei leidnud.

37. Veiniklaasid - aaa, veiniklaasid on eraldi. Nagu eldud, olemas.

 38. Seinariiulid - mul on seina res mni riiul. Seina peal siiski pole htki.

39. Mdulint - muidugi. Ja kasutan hoogsalt.

 40. Kapissteem asjade silitamiseks - ei. Aga tahaks. Ja loodetavasti saan.

 Kui ma arvestan ainult neid asju, mis pris MINUL on, siis olen ma tiskasvanuks olemisest pris kaugel. Aga hr H-ga kahe peale anname tiskasvanu mdu vlja kll, ta must vanem nagunii :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:48 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Snnipevane vljakutse  

 


Wednesday, July 17, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 5 - lapseplve lemmikraamat 



Nagu paljud teised lugesin ka mina lapsena vga palju. Ma vist loen ka praegu keskmise inimesega vrreldes palju, lihtsalt FB lugemisvljakutse grupi inimesetega krvutades on mu lugemus ikka vga vhene. Aga seal on ikka elukutselised ka juba :d

 Igatahes. Lapsena lugesin kike ilma suurema pirtsutamiseta. "Tavaliste" raamatute krval lks rahumeeli nii luule kui draama. Eriti meeldis mulle nidend sellest poisist, kellele isa ti kolm sulge ja kelle sna kik kuulama hakkasid, kui tal need peas olid. Luuleraamatutest meeldis mulle kige rohkem ks kvade kaantega pisut suuremas formaadis hall raamat, mis oli mne vennasrahva kirjaniku oma, sest piltidel olid peenikeste patsidega tdrukud smas tulipunaseid unu.

 Kige rohkem lugesin siiski "Vendasid Lvisdameid" ja vanaema juures olles raamatut"Viimases pingis". Aaa, "Neljas krgus" oli ka sna tihti kavas.

 Sellesse aastasse hpates olen lpuks ometi suutnud kivitada ssteemi, mille kigus kirjutan les lbiloetud raamatud, lisan kommentaari ja panen hinde. Ma olen aastaid melnud, et tahaks seda teha :D

 Nd oma mrkmikku sirvides tuleb kohe meelde, et mulle vga-vga meeldisid "Lillede keel", "Ikka veel Alice", "Matmisriitused" ja "Emapiim". Tegelikult meeldis "Piiririik" ka vga, aga see pole mul veel mrkmikus kirjas. "Piiririik" on mu elus vist esimene raamat, millega ma vga tugevalt tunnen, kuidas kunagine "suht okei" raamat on ootamatult kasvanud "ma ei vi kui ilus" raamatuks :)

 Mtiskluse mttes lisan siia, et loen praegu ka Sebastian Bergmanni needust. Kik fnnid on juba lugenud, nii et raamatukogus pole enam jrjekorda, saab rahus jrjest lugeda. Ja ma olen khkleval seisukohal, kas see mulle meeldib. Ma olen muidu ikka selline tavaline "suletud toa" msteeriumi mees, selles sarjas on seda tpi meenutav ainult esimene osa. Samas on vastuvaidlematult tegemist paeluva sarjaga, ega ma ilmaasjata viiendat osa just ei lpetanud :D Ja jumal kll, kuidas mulle Vanja nrvidele kib. Ma saan aru, et ldiselt on Sebastian see, kes pahameele ra teenib. Kuigi ma testi ei saa aru, misprast kik tegelased nii erutatud pidevalt on selleprast, et Sebastian mne naisega magab. Eriti Vanja. Ja no see, kuidas ta suhteid katkestab armastatud inimestega, sest nad on valetanud. Oleks siis, et midagi pahatahtlikku valetanud. Ei, priselt, mul on te ja vale osas ikka vga teised piirid :) Just hiljuti tlesin hr H-le, et kui tal peaks mingi teine naine olema, siis mulle kll rgu pihtima tulgu, pdegu omaette :D

 Sellise lestunnistusega ongi pris hea lpetada. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:09 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kirjandusnurgake, Snnipevane vljakutse  

 


Tuesday, July 16, 2019



    
Snnipevaeelne vljakutse 4 - lemmiklood 




Kui ma seda vljakutset tegema hakkasin, siis pidasin silmas, et pan teemasid snadega tita viimasest aastast lhtuvalt. Kuna see viimane aasta on jnud vga kasinalt kajastatuks. Nii et teemad on ks asi, see, mis ma kirjutan, vhe teine :) (nagu ma ldse peaks kellelegi midagi selgitama, eksole). 




Aga lemmiklugudest ja muusikast rkides vrib ramrkimist asjaolu, et meie muusikaviktoriiniritus on ikka vga kokku kuivanud. Siin on kaks asja. helt poolt on need viktoriinid pahatihti ikka tiesti le vlli rasked. Kui ma ikka 16 loost 14 pole elus mitte kunagi kuulnud, 12 esitatud bndistki mitte, siis on suht lame seal istuda. hel viimasel korral tuli kll Placebolt lugu, mida ma eluski kuulnud pole, aga vhemalt tundsin bndi ra. 




Teine asi on see, et pole nagu iget seltskondagi. M, kellega koos kima hakkasime, sai lapse ja enam ei ki. T, kellega eelmisel sgisel otsustasime spradeks hakata ja koos viktol kia, kolis ra. J sai thtsa t pealinnas ja ilmus kohale nagu kuuvarjutus (nneks tal enam seda td pole, nii et on lootust). Ootamatu M, kes lihtsalt meie seltskonda sattus, otsustas samuti pealinna kolida, et oleks mingigi lootus td leida. No ja siis oli meil veel R, kes polnud ka otseselt kellegi sber ja seeprast ma ei oska elda, miks ta enam muusikaviktoriinil ei ki, kui mitte pidada phjuseks seda, et tegelikult elab ka tema pealinnas.  Lihtsalt varem polnud see probleem. Ta kusjuures oli ainus, kes priselt ka lugusid teadis. Ja kuuvarjutusena kohal kinud M-i vend S ei lhe ka tie eest arvesse, sest ta on pidevalt reisil.




Nii ma enam polegi kinud. Eks paistab, mis uuel hooajal juhtub. 




Aga et teemasse ka ikka lheks, siis ks lugulaul lpetuseks.














 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hobitan, muusika, Snnipevane vljakutse  

 


Monday, July 15, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 3 - lemmiksgid (vi siis midagi muud) 



Kui ma kirjutaks siia priselt oma lemmikskidest, tuleks sellest vga suvaline postitus ka mu enda jaoks. Mulle meeldib kartulipuder ja piimasupp, hakklihakaste ja hepajatoit. Aga need kik peavad muidugi igesi tehtud olema :) Oma kanaklimbisupiarmastusest olen kindlasti juba kirjutanud. Pannkooke armastan. Phimtteliselt ei ole mul pnevate toitude vastu ka ldiselt midagi, lihtsalt tavaliselt ei viitsi ma neid teha.

 Mis viib mind teemani, mis ka tegelikult vajab jdvustamist.

 Ma olen praeguseks elanud kuu aega ilma normaalse kgita. Thendab. Mul on pliit ja kraanikauss ja klmkapp ja isegi mni niisama kapp. Aga see kik on VGA ebamugav, sest phimtteliselt on tegemist remondiaegse olukorraga, kus kik on vimalikult eest ra pandud. Ja remont seisab ja seisab veel mnda aega.

 See on kestnud nii pikka aeaga, et isegi rm suuremast ja normaalsemast vannitoast ei suuda enam frustratsiooni tielikult ra vtta.

 Ja sellises olukorras planeerin ma le kmne aasta suuremat snnipevapidu.

 Ainus lohutus on see, et inimesed ei eeldagi minult ideaalset kodu, nii et vhemalt ei pea nad pettuma. Pidu tuleb kindlasti meeleolukas. Lihtsalt kik nud on hekordsed. Ja toidud tellitud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:42 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: kodukaunistuskuu, Snnipevane vljakutse  

 


Sunday, July 14, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 2 - mis mind rmustab (m.h ka riigieksamist) 




Vastukaaluks eilsele siis rmustamise teema, mis vimaldab vga kenasti ksitleda ka Indigoaalase soovitud teemat.




Ehk siis. Mind rmustavad igasugused asjad. Reiside planeerimine ja nendel kimine. See, et meil on nd vannituba, mis on suurem kui luuakapp. Et meil on laps, kes on asjalik ja enamiku ajast saab iseendaga pris kenasti hakkama (kohatute kommentaaridega peab veel td tegema). Arbuus, maasikad ja murelid. Uued pnevad raamatud, mida lugeda. Et hr H teeb td, mis on kll pingeline, aga pakub talle vljakutset ja tunnustust. Et ma vtsin lpuks julguse kokku ja le mitme aasta kutsun oma snnipevale klalisi (kujutage vaid ette, mul tuleb lausa kaks snnipevapidu :D). Nojah. Ja siis teeb mind rmsaks, kui mu pilastel hsti lheb, mis viibki meid sujuvalt selleaastaste riigieksamite juurde.




Esiteks avastasin ma, et pole neist ldse midagi kirjutanud. 




Mis ma elda oskan. Kui ma eksamil esimest korda eksamivihiku lbi sirvisin, hakkasin itsitama. See oli VGA entusiastlikult koostatud eksam. Lugemislesanded olid vga lahedad - Kivirhk, Grigorjeva, ks muralismist ja grafitist rkiv lesanne ja siis tekstid, mis ksitlesid isesitvaid autosid. lesanded olid okeid, tekstid minu meelest normaalsed ja teemad pigem huvipakkuvad, nii et sellega oli kik korras. Muigama (ja itsitama) panid mind kirjutamisteemad. (Jrgnev pole tpne, vaid mu mlu jrgi taastatud, kirjutamislesanded on ju nagunii hoopis teistsuguse snastusega).




1. Kas kirjaniku eluloo tundmine on vajalik tema loomingu mistmiseks

2. Kuidas saavad noored aidata kaasa Eesti probleemide lahendamisele

3. Kas kunsti peaks avalikult eksponeerima

4. Kuidas on tehnika areng mjutanud inimeste tervist 




Teemadel iseenesest ei olegi nagu vga viga, aga siin on vga selgelt nha, millisel teemal pilased kirjutasid. Mina panustasin, et 50% kirjutab neljandal, 40% teisel ja lejnud kahel siis 10% abiturientidest. Tegelikkus oli veel hullem, sest ca 75% kirjutas neljandal, siis mingi 20% teisel ja lejnud kahel 5%. Protsendid on loomulikult meelevaldsed ja tuginevad mu kolleegide-kirjutamisosa hindajate hinnangule. Ma siiani ei suuda uskuda, et eksamit kokku pannud komisjon seda ette ei ninud :) Lugemislesanded jagunesid normaalsemalt, kuigi ka siin vidutses neljas lesanne lekaalukalt. 




Kusjuures sel aastal tekkis mul eksamit avades ka vike revus sisse, sest Sveta Grigorjeva on mu lemmikautor Eestis, seega olen tema tekste tundides pris palju kasutanud. Ja selle, et terviseteema eksamil esindatud on, pakkusin ka vlja. Aga ausna, puhtalt selle jrgi, et seda pole jupp aega olnud. Ja kui palju neid lbivaid teemasid GRKis ikka on. Siiski vttis tsipa khedaks, sest osalen ju riigieksamit ettevalmistavas komisjonis, mis thendab, et kui selguks, et minu pilased juhtumisi teavad, mis lesanded tulevad, oleks vhe nme vi nii :) Aga tesna puhas juhus, seda enam, et eksamit kokku panevas komisjonis ma ju ei osale. Aastate likes on muidugi tiba kummaline ka see, et minu pilased teevad jrjepidevalt lugemislasandeid paremini kui lejnud kool. Vahet pole, kas mul on tugevam vi nrgem klass, selles on nad ikka parimad. Sel aastal lpetas mul kaks klassi. Ja mlemad olid paremad kui lejnud. Ma ei oskagi seda fenomeni kuidagi selgitada. 




Nd siis aga rmu juurde. Meie kooli selleaastane tulemus oli Eesti keskmisest ligi seitse punkti krgem, mis on meie kohta vga suureprane tulemus. Ja mis mind eriti rmustas - mu tugevam klass tegi eksami keskmise tulemusega 75, mis on ennengematu meie koolis :) Teine klass, kes oli ... vhe nrgem ... paugutas samamoodi uskmatud 67 punkti klassi keskmisena (ma lootsin, et 60 tuleb tis), mis jahmatas mind snatuks :)




Ehk siis. Meie kool kindlasti ei hakka vaidlustama hindajate td :D




Nd aga paari snaga sellest Miina Hrma skandaalist, kus pilased vrreldes proovieksamiga vga vhe punkte said. Esiteks on mul probleem sellega, et skandaali taga on Miina Hrma. Ausalt, oleks kskik mis teine kool samamoodi ajakirjanduses esinenud, ma oleks lugenud, noogutanud, elnud, et vibolla testi. Aga mitte nende puhul :D See on aastaid kestnud probleem, et MH pilased saavad nende petajate arvates liiga vhe punkte. Ja kui ma tlen aastaid, siis ma ei liialda kunstiliselt. Neil on olnud iga asjaga nokkimist, k.a lesannete snastusega, mis kellelegi teisele (ka pilastele ) pole probleeme valmistanud. See, et hindajad on nende arvates ebapdevad, on juba vana uudis.




Loomulikult on paras pauk, kui kool saab oodatust oluliselt vhem punkte. Aga vide, et probleem on selles, kui proovieksamil 100 punkti saanud pilane saab pris eksamil 80, on naeruvrne. Alustuseks on 80 punkti vga okei tulemus ja seda peaks minu meelest ka pilastele rohkem selgitama. Mul sai ks pilane 87 punkti ja arvas, et tal tiesti ebannestus eksam. Nagu. 87 punkti sellisel eksamil on tiesti suureprane. Ma olen millagi siinsamas blogis arvutanud, kui palju on vimalik kaotada detailides. Laias laastus lugemislesandes 10 punkti (vastused on ige, aga mnes osas pisut ebatpsed) ja 5+2+1 kirjutamises (sisu eest maksimumi saamiseks peab olema arutlev, ldistusjuline ja hsti phjendatud, peaaegu maksimum on  sama ainult ilma ldistusjuta; stiilis puudub omanolisus. Ja lesehituses viks vorm paremini toetada sisu). Seega 82 punkti on ka siis, kui oled kik hsti teinud ja on lihtsalt vike loks sees olnud. Kusjuures inimene pole teinud igekirjavigu... 




Nii et jah. Eesti keele eksami tulemus on ehk ettearvamatum kui mni teine. Aga ma ei tleks, et sellega seoses ka subjektiivsem, sest kiki hinnataksae sama puuga. Enne lugemisosa hindama hakkamist on meil standardimiskoosolek, kus pannakse tpselt paika, millisele vastusele kui palju punkte vib panna. Ja edaspidi kib vajadusel samuti arutelu - kas seda lugeda igeks vi mitte. Ja kui grupp otsustab, et on nii, siis nutad ja hindad :D Kirjandite puhul on asi kll pisut teine, samas on nende tmaht veelgi suurem, mis thendab, et aega melda "teeks sellele koolile vhe rangemalt" kll pole :D




Ja teine asi, mis mind tegelikult selle artikli juures llatas, oli petaja vga tpne levaade oma pilaste punktidest osade kaupa. Meil kehtib kll privaatsuspoliitika ja tulemusi saame klassi keskmisena. Ja siis nii palju, kui pilased ise jagada soovivad. Ma sain sel aastal niteks he screenshoti messangeri, sest pilane oli lihtsalt nii nnelik :D Ja lpupeol tunnistasid kik ausalt, kui palju nad said ja kas on rahul. Mnda muidugi ei ninud, aga ldise pildi saab ktte. 




Nii et kokkuvttes ma ei suuda Miina Hrma probleemi tsiselt vtta. Ja rmustan hoopis oma pilaste edu le :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:27 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: petaja mtiskleb, Snnipevane vljakutse  

 


Saturday, July 13, 2019



   
Snnipevaeelne vljakutse 1 - mis teeb mind kurvaks 



Inimene peaks ju suutma 9 peva jrjest blogida? Igatahes on mul nimekiri ees ja plaan paigas :)

 Esimeseks teemaks andis random.org mulle "Mis sind kurvastab".

 Alustuseks tulevad mul kohe phe olukorrad, kus Ruudi ja H omavahel hakkama ei saa. Paganama eeldamise maailmameistrid mlemad :D Ma ei saa aru lhenemisest, kui lihtsalt ei elda, mida oodatakse, vaid vihajatakse, seejrel eeldatakse, et vihjatu nagunii teisele ei sobi, ja lpuks solvutakse. Vi kui teine pool saab vihjest aru, nustub, aga vihje andja IKKA eeldab, et see ei sobi. Kui jrele melda, et tee see mind tegelikult kurvaks, vaid rritab :D

 Mnikord olen ma kurb, sest tl ei lhe nii hsti. Siis olen ma testi kurb, mitte vihane. Mnikord seda ka, aga pigem nukrutsen, kuigi vihaga oleks kergem neist situatsioonidest le saada.

 Vahel olen kurb, kui mtlen inimestele, kes soovivad lapsi, aga neid ei saa. Ja vahel kurvastan ka selle prast, et Ruudi peab ksi minu ja hr H hooldekodu arveid maksma. Hr H isast on mul ka vahel kahju, kuigi tihedamini ta ka pigem rritab mind, sest ise on ta oma elu selliseks elanud. Aga ikkagi on kurb, et ta istub seal ksi ja keegi nagu ieti ei hooli. Samas kui minu vanematel on kolm last koos peredega, kes pidevalt klas kivad. Ja mitte selleprast, et peab, vaid ikka tahtmise prast. Me ostsime Ruudiga he 10-kilose arbuusi Korful, sest poemja meenutas meile mlemale hr H isa ja meil hakkas temast kahju :D

 Loomulikult teevad mind kurvaks kik lood, mis puudutavad kiusamist. Ja eriti kurvaks teeb mind see, et kiusamine ei kao ka tiskasvanuna. Et on inimesi, kes ka tl kies ei saa aru, et nad kituvad nmedalt. Tiskasvanute seltskonnas lihtsalt ei ole kaasajooksjaid nii palju.

 Vahetevahel ma natuke haletsen ennast, et ma pole nii tragi ja karismaatiline ja tkas kui viks, vaid lkkan varbaga puhta pesu eest ra, et diivanil rahulikult candy crushi mngida, selle asemel et kodukujundusega tegeleda vi seltskonnas sprussidemeid luua. Vi pesugi triikida :D

 ldiselt aga ei kurvasta ma eriti tihti, vaid toimetan (vi mngin candy crushi) pris rmsal meelel :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:23 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Snnipevane vljakutse  

 


   
Reisiblogiga jtkates 




Jrgmisel aastal kandideerin EBA-l reisiblogide kategoorias :D Selleprast ma nii harva postitangi - reisin lihtsalt liiga vhe.




Puhkuse esimese kolme ndalaga olen siiski kahel reisul kinud. Esimesest, traditsioonilisest tunne-oma-kodumaad-ja-sugulasi tripist on pgusalt juba kirjutatud siin. Ma ei hakkagi pikemalt kirjutama, lihtsalt paar kommentaari. 




Esiteks see asi, et Juhan Liivi muuseumis oldi niivrd rmsad, kui me kohale vajusime. See mlestus muutus veelgi armsamaks, kui judsime Betti Alveri muuseumisse, kus tdid olid samamoodi siiralt llatunud, et me niiviisi ette teatamata saabusime. Lihtsalt nemad seal polnud rmsad ja elevil, vaid pigem ... hiritud :D Alo Mattiiseni tuba olekski meil ngemata jnud, kui isa poleks ksima linud. Siis pandi tuli plema. Muidu muuseum on armas. 




Teiseks Kalevipoja seiklusrada. Ma saan kommenteerida vaid krgemat rada, sest madalamal ma ei kinud. Krgem on igati jukohane igale inimesele, kes on vhegi varem mnel rajal kinud. Mitte htki spagaati ei pidanud tegema, hammastega iseendast kinni ka ei pidanud hoidma. Smpaatne oli see, et instruktor oli terve raja meiega leval kaasas ja vajadusel julgustas nooremaid ronijaid. Vi tmbas niteks Ruudi tagasi platvormile, kui too laskumisel poole peal pidama ji. Ainus miinus sellel rajal on lhidus. See oli isegi ootamatu, sest vere maitset ei hakanud veel ldse peale tulema :D




Kolmandaks hmmastas mind, kui ... noh, parema sna puudumisel ... kolkalik Jgeva tundus. Pltsamaa paistis vga tore koht elamiseks (sealne Vaga Mama suutis meie suure seltskonna ikka pris khku ra teenindada ja ettekandjanoormees sai hakkama ka sellega, et esitas neli erinevat arvet - perekondade kaupa. Asi, mida nii mneski kohvikus tiesti ilmvimatuks peetakse...). Aga jah, Jgeva oli kuidagi uskumatult provintslik, kusjuures ma ei oskagi selgitada, miks selline mulje ji. 




ldiselt aga jllegi suureprane reis ja ootan juba jrgmise aasta oma!




Nii palju siis Eestist.




Tegelikult saabusime Ruudiga alles Korfult. See oli siis meie selle aasta puhkusereis ja sattus just sellele ndalale, kui Eestis oli alla 15 kraadi sooja ja jhker tuul. Me vaatasime neid numbreid oma 34 kraadi juures ikka pris suure hmminguga. 




Miks Korfu? "Minu pere ja muude loomade" prast muidugi :D Mitte et Durrellid vi nende elu mulle kuidagi kohutvalt hinge oleks linud. Aga mletan oma lapseplvest, kuidas Korfu tundus imedemaana, kuhu reisimine oli vimalik vaid nendel inimestel tol ajal. Eks 90ndate esimesel poolel vist keegi seal Eestist ei kinud ka. Ja kui siis mingil ajal selgus, et Korfu on samasugune puhkusesihtkoht nagu Trgi vi Egiptus, mtlesin, et tahan ka. Nii me lpuks lksimegi.




Ma olen vga rahul. Esiteks on mul nd jume peal (mitte kll vrreldes Ruudiga, kellel oli muidugi eelis, sest enne jaanipeva, kui veel ilusad ilmad oli, viibis tema ndal aega aerutamislaagris, nii et ta oli juba vga pruun), teiseks olen ma snud nii palju magusat krmpsuvat arbuusi, et peaaegu enam ei tahagi (tegelikult tna juba tahan, saabusime teisipeval) ja komandaks olen saanud niiiii palju ujuda, et piisab selleks aastaks. 




Lisaks ujumisele, pevitamisele ja arbuusi smisele pdsime ka kultuuri nautida. No loomulikult veepark Aquapark (tsine kultuur, eksole), milles on ks Euroopa suurimaid lainebasseine. Ruudi jumaldab lainebasseine, nii et me oleme mnes ikka varem ka kinud. Aga selles sattusime hel korral sraste lainete peale, et ma ei oska neid isegi kirjeldada. Need olid NIIIIII suured. See oli nii, et kui laineharjalt alla kukkusid (seal oldi tuubidega), siis lks sdame alt klmaks, nii krge kukkumine oli :D 




Siis sitsime veel Achilleionisse Sissi paleed vaatama, mis tasus tuhat korda ra. Kuigi tee sinna oli mgine ja kitsas (sitsime liinibussiga, kes soovib sama teha, siis buss number 10 pealinnast ja lpppeatusesse vlja, aga sellest viimasest saab kohapeal pris hsti aru :D Pilet on 1.70 ja saab bussipeatusest automaadist osta), mis mulle vga ei istu ja kuhu buss tegelikult hsti ra ei mahtunud, ja vljas oli jtkuvalt 34 kraadi sooja varjus. Palee ise paleeks, aga too aed seal mber! 




Pealinnas kisime ka kik kohustuslikud kohad ra, vanas ja uues kindluses (okei, viimane oli tegelikult suletud, aga me kisime leval ra. Sinna kinnise vrava juurde tuli veel terve hulk turiste :)), Esplanadal, mis suuruselt teine roheala Euroopas. Ja peaaegu ka pha Spiro kirikus, kus oleks vibolla isegi neid kuulsaid varbaid saanud musitada, aga ma polnud sobivalt riides ja Ruudi keeldus koos minuga sisse minemast. Mis oli temast vga ige ja nii me vaatasime kirikut vljast. Kirikut otsides eksisime muidugi neis tnavakeerdudes phjalikult ra, nii et hel hetkel judsime diametraalselt valesse kohta, aga vanalinn on Corfu townil vike, seega polnud vga hullu.




Meresidul kisime ka, sest see on lihtsalt tore. Seal ngin elus esimest korda ka delfiine. Pris delfiinid lihtsalt meres hppamas. See oli vga ootamatu ja vahva kogemus. Sellel tripil proovisin ka selliset jtisekombinatsiooni, kus aluseks on sidrunisorbet ja peal kohvijtis. Ma ei saa just otseselt soovitada seda kombot :D, aga omamoodi huvitav oli kll. 




Korfu ise jttis vastuolused tunded sisse. Turistina mnus - sgid on vga head (portsud muidugi perekonna omad taas, me nneks alates teisest pevast olime nii targad, et tellisime he prae ja kaks taldrikut :D), kohalikud rgivad vga toredasti inglise keelt, asjade mjad on normaalsed (ainult need restorani sisseviskajad tekitavad ebamugavust), aga ... Selle prgiga on seal ikka vga pahasti :( Suured lademed prgikotte tiesti suvalistes kohtades. Ja prgi on ka meres, mis ongi juba vga halvasti mjunud sealsetele delfiinidele ja vaaladele :( ldse jttis see osa, mis oli vljaspool hotelli ja turistipiirkonda, mneti hoolitsemata mulje. 




Nii et ma ei tea, kas mulle Korfu kui selline ikkagi meeldis, reis ise oli suureprane ja vga lgastav. Kusjuures see oli mu esimene paketikas ja ka selles osas pole mul midagi halba elda. Kahekesi reisides on selline variant oluliselt odavam, kui tahta konditsioneeri ja basseiniga elamist, mis olid meie kindlad nudmised. Lisaks oli lennujaamatransfeer vga mugav. Muus osas ei oskagi reisifirmat kommenteerida, sest me ei puutunud rohkem kokku. Kll aga on mul mni sna elda lennufirma kohta. Paketikas thendas ju SmastLynxi. Ma olin Ruudile juba varakult selgitanud, et see firma vib thendada tundidepikkust passimist lennujaamas. Nii et meil olid kaasas filmid, mngud, srgid-vrgid. Ja suur oli mu llatus, kui meie lend lkski kell kuus hommikul vlja (lemiste hotell on sellisteks juhtudeks ikkagi suureprane, pidime ju kell neli lennujaamas olema). Tagasi tulles aga ... mis te arvate, kas lend viibis vi jaa? :D Lend judis Tallina 2 tundi ja 59 minutit hiljem, mis ei takistanud mul esitamast avaldust (kll mitte lennufirmale, vaid kohe hele paljudest firmadest, kes tegelevadki lennufirmadelt kompensatsioonide vlja nudmisega) ja kes vttis asja menetlusse, sest SL on ka varem hilinenud tpselt he minuti vrra liiga vhe :) Eks nis, mis sellest saab. 




Nii et selline suvi oli meil :D Kui ma nd enne snnipeva ennast kokku ei vta (selline plaan tegelikult on), siis jrgmine kord uuesti septembris, kui me Londonisse sidame :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:26 AM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Korfu, Liikuv Mina, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Wednesday, April 24, 2019



   
Gaasi, bussijuht, anna gaasi!* 



Ma olen pris suure osa oma elust olnud natsikuritegude huviline. See on olnud pigem selline ebamrane huvi, mis he vi teise loetud raamatuga taas pead tstab ja netiavarustesse meditsiinieksperimentide vi koonduslaagrite olme kohta lugema suunab. Selle taustal pole llatuslik, et eelmisel sgisel tegin oma lpuklassile ettepaneku sita Poola ringreisile, mis muu hulgas sisaldab ka Auschwitzi klastust. Tol korral kll huvilisi kokku ei tulnud, aga mte ji.

 Sel aastal teatasin oma uuele klassile 1. septembril, et mul unistus nendega Poola sita. Ei tleks, et nad oleksid vaimustust les nidanud (kes ikka 16-aastaselt bussiga Poola tahab minna, kui teised lapsed Pariisi lendavad :D), aga paar ndalat hiljem uurisid kollegid, millal me lheme, ja teiste rhmade lapsed kisid ksimas, kas nad tohivad kaasa tulla. Selles osas on mu uus klass tiesti prane: nad tahavadki kike teha. Broneerin teatripileteid kohalikku teatrisse, pileteid jb puudu. Korraldame klassihtu, kik on kohal. Sidame Poola koonduslaagrisse - 32 pilasest 25 on bussis :D

 Aga enne veel, kui me bussi saime, judsin mina mitu nrvivapustust le elada. Inimestel on lihtsalt niivrd erinev arusaam thtaegadest. Loomulikult tlesin osalejatele kik osamaksete thtajad vhemalt ndala vrra varasemaks, aga ainult tnu sellele ma lekandeid teha saingi. Reaalselt. Sa tead, et pead lapse klassiekskursiooniraha niteks 10. veebruariks ra maksma, aga sa teed seda rmsalt 16. veebruaril. Miks? Mingi palgapev ja muu taoline mind tesna ei loksuta, kas nood lapsevanemad testi eeldasid, et petaja maksab heast sdamest enda rahast esialgu summa ra ja siis loodab, et saab tagasi?

 Raha me kokku saime, lihtsalt minu nrvid olid tiega lbi. Lpuks oli kll seis selline, et mul oli koos 41 inimese raha, kuigi kohti oli vaid 40...

 Poola iseenesest oli... noh, Poola vist :) Ega koolireisid pole suuremad asjad svenemiskohad, siuh siia, suh sinna, seks kuskile odavasse hotelli loodetavasti pestud linade vahele ja uus pev sama tempoga. Natuke ikka ngime ka.

 Varssavis kisime linnaekskursioonil. Ja meie prl Vaprakesega ka Varssavi lestusu muusemis, mis oli testi ge. Esiteks selgus, et ega me kumbki suurt midagi tegelikult Poola kannatustest II maailmasjas ei teadnud, peale selliste ldtuntud faktide. Ja teiseks oli see lihtsalt lahe muuseum, meie Vabamu-laadse lesehitusega. Chopini muuseum ji seekord ra, sest lihtsalt polnud aega, aga vibolla siis mni teine kord.

 Varssavist sitsime edasi Krakowi poole, et le vaadata Jasna Gora must madonna ja Wieliczka soolakaevandus (mis teoorias oleks vibaolla isegi huvitav olnud, aga meil oli titsa-pael-kui-uskumatu-giid. Ma ei olegi vist ninud htki oma td nii palju vihkavat inimest kui see meie giid :D Tipphetk oli see, kui judsime tantsivate pialpoisteni. Miks vi kes need on, kahjuks ei selgunud, aga jhkralt srreaalne kogemus sai sellest kll).

 Krakowis tabas meid ka reisi madalhetk, sest maja oli lihtsalt masendav (kmnekesi kmnel ruutmeetril) ja pakutud toit (meie ainus korraldatud htusk) sdamatu. Etteruttavalt vib elda, et prast Eestisse tagasijudmist andsin reisfirmale oma nrdimusest kohe teada, mis pdis sellega, et saime pisut raha tagasi, kuigi enne pidin korduvalt selgitama, et ma ei olnud rahul bimistingumestega, sest need polnud sellised, nagu reisi broneerides lubati, ja mul on tietsi poogen sellest, et kski eelnev grupp pole kaebust esitanud.

 Krakowis tagasi. Linnaekskursioon ja vaba aeg olid toredad, ilmaga vedas meil ka tohutult. Kik pevad olid piksepaistelised 20 kraadi kanti, Poolas on kevad ties ves, roheliste puude ja lillemerega.

 Ja siis see, miks ma ldse ekskursiooni korraldasin. Auschwitz, kikide koonduslaagrite ema. Iiveldama ajab mind thelepanek, et me teame Auschwitzist nii palju tnu sellele, et seal oli ellujjaid, oli neid, kes prast rksid. On kohti, kus seda pole.

 Mulle vga meeldis, kuigi sellise koha kohta pole nagu paslik niiviisi elda. Mulle meeldis, et tegemist polnud kohaga, mis oleks rhunud vastikusele, kuskil ei olnud pilte laibahunnikutest, polnud kirjeldusi massitapmistest, mis nii mnigi kord koonduslaagreid kistlevates teostes ette tuleb. Fookus oli sellel, et iga tapetu oli indiviid. Et ei hukatud lihtsalt juute vi poolakaid vi romasid, vaid konkreetseid inimesi, kellel oli kohver ja kamm ja juuksed. Et see emotsioon polnud mitte vastikus, vaid sgav-sgav kurbus.

 Ekskursioon ise on kaheosaline, esimene osa on Auschwitz I-s, kuhu ongi n- levaatlik muuseum tehtud (need kohvrid ja juuksed ja kammid, aga ka sealviibinud vangide pildid koos laagrisse saabumis- ja surmaajaga, kusjuures mehed pidasid ldiselt vastu aasta, naised paar kuud...), nidatakse ka krematooriumit, mis on testi vastik koht. Ja teine osa on Auschwitz II -s, kus neb klassikalisi puitbarakke ja jledat "sanitaarruumi".

 Kole koht on.

 Ja rohkem me teha ei judnudki. Oligi vaja tagasi tulla.

 Uskumatul kombel ei olnudki Varrssavi-Eesti ots nii kohutav, kui kartnud olin. Eestist Poola minnes mtlesin kll, et ei ela seda le. Tagasi tulla oli kuidagi inimlikum. Vi vhemalt leelatav. Natuke nagu snnitus.

 Selline kena meelelahutus oli meil siin vahepeal.

 *see on ks mitmest anekdoodist, mida inimesed mulle rkisid, kui kuulsid, et sidan koonduslaagrisse ekskursioonile. Algus on tollel selles, kuidas juudid sidavad Auschwitzi ekskursioonile ja bussijuht sidab liiga aeglaselt... 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:36 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Poola, Reisukirjad  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, December 29, 2018



   
Aasta 2018 



Kuigi ma pole sel aastal teab mis kirjaneitsi olnud, ei saa aastat ilma aastalpupostituseta ju ra lpetada. Tegelikult tahaksin teha veel eraldi postituse raamatutest ja teatriskikudest, aga vaatab seda asja. Igatahes minu aasta oli seekord selline.

Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?
 Kisin koos Ruudiga lennureisil. See vist on kige olulisem. Lennupileteid ostsin ka pris iseseisvalt esimest korda ise. Nojah, auto liisisin ka, seda pole varem ette tulnud. Ja kui nd jrele melda, siis pole ma varem ka Skypei vahendusel tunde andnud, nagu ma nd juba neli kuud teinud olen.

 Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?
 Jaa, lubasin kokku panna Rubicu kuubiku ja seda ka tegin. Juluvanalt sai seekord 4*4 kuubiku, nii et uueks lubaduseks on see kuidagi kokku saada. Tunne on sna samasugune kui 3*3- ga alguses - petus on tiesti hiinakeelne :)

Kas keegi su lhedastest sai lapse?
 Jtkuvalt olen ma nukker, et mitte. Kll on mul on ks rase lhikonnas, mis helt poolt on rm, aga teisalt natuke kurb ka, sest isekalt meldes - kellega ma siis nd tl sbrustan ja viktoriinidel kin?

Kas keegi su lhedastest suri?
 Ei, kuigi taat paar korda hvardas. Ta sai detsembris 91, nii et poleks vga suur llatus olnud. nneks siiski paistab, et lks le ja kepsutab jlle pris kabedalt ues ringi.

Mida sa sooviksid, et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?
 Ma ei oskagi elda. Sveta Grigorjeva esimene luulekogu? Mnus materiaalne soov :D Ma saan aru kll, et siinkohal oleks ilus elda, et tahaks rohkem meelerahu vi rohkem rahu maailma, aga ... maailmarahuga on testi nii, nagu on, aga kige muuga ei saa ma otseselt elda, et mul seda 2018. aastal polnud. Nii et jb "Kes kardab Sveta Grigorjevat?".

Milliseid riike sa klastasid?
 Tehhi ja Kpros. Venemaale ka peaaegu lksin, aga siis mtlesin mber.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
 Kuubiku kokkupanek. Asumine UWC kooli jaoks tle. See, et Ruudi lks trenni, mida ta armastab. Vi vhemalt mille treenerit ta armastab, mis teeb kokkuvttes sama vlja.

Mis oli su suurim ebannestumine?
 Otseselt mitte ebannestumine, aga esimest korda elus olin olukorras, kus ma ei saanud aru, mida ma tegema pean. Ja teine inimene pidi mulle korduvalt kirju saatma "hei, selle asja thtaeg oli eile, ole kena ja tee ra". Vga kehv tunne oli.

Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?
 Ei tulnud ette.

Mis oli parim asi, mille ostsid?
 "American beauty" teeb mind rmsaks. Ausalt eldes ei meenugi midagi muud. Hr H ostis uue keskkttekatla, mis on vga tore.

 Kelle teod vrisid tunnustust?
 Sbranna, kes hiskonnale vaatamata lapse saab. Mitte et teda hiskond vga hiriks :D Aga nii ldises mttes.

Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?
 Vana Mrra ehk isa endise lemuse.

Millele kulus enamik su rahast?
 Reisidele. lejnu jtsin toidupoodi arvatavasti. Sel aastal ostsin ainult he parka, Ruudile, sest eelmise aasta oma oli liiga paras.

Mis sind vga vga vga elevile ajas?
 See, kui ostsime piletid Aerodromele.

Milline laul jb sulle alati 2018. aastat meenutama?
 Ma usun, et eks see NINi vi Lana lugu on. Vi Macklemorei "Fuck Donald Trump".

 Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
 i) nnelikum vi kurvem? nnelikum.
 ii) khnem vi paksem? Pigem khnem, aga mitte oluliselt.
 iii) rikkam vi vaesem? Rikkam.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
 Bloginud loomulikult. Mulle vga meeldib, et mul on vhemalt mingist ajast asju mlestustekivisse raiutud. Ja on vga kurb, et viimasest ajast pole. Lugeda oleks vinud ka rohkem.

 Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
 Alati viks elda, et oleks vinud vhem netis passida, aga see on igav vastus.

Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
 Ei. Kui siis Trent Reznorisse.

 Mis oli su lemmiktelesaade?
 Sel aastal oli "Surm paradiisis". See ainumas saade/sari, mida vaatasin.

 Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
 Ei vihka. Kuigi elu on viinud mind kokku he pilasega, keda phimtteliselt viks vihata, kui me peaksime mingis muus situatsioonis kokku puutuma.

 Mis oli parim raamat, mida lugesid?
 Sellest tahaks ikkagi eraldi postituse teha, aga vist ikka just loetud "American beauty".

 Mida sa tahtsid ja said?
 Sooja tuba. See on kll hr H heaolu hinnaga, aga mulle sobib.

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
 Kisime sel aastal titsa palju kinos. Aga kas seal ka midagi meeldejvat oli ... No okei, "Prgu Jaan" jb ikka meelde, sest see oli nii eesti filmi, et mjus juba huumorina. Hr H vist ei nustu minuga, aga talle meeldib ka "Pha Tnu kiusamine", mis ei ole enam normaalne :D Tegelikult meeldis mulle "Johnny Englishi" film, sest seal ei ritanudki keegi midagi rohkemat kui lihtsalt nalja teha. Kuu peale minemise film meeldis mulle ka. Ja "Bohemian Rhapsody". Aga film kui selline jtab mind ikka suhteliselt klmaks. Film, mida ma vga nha tahtsin, oli uus "Mary Poppins". Kahjuks oli minust mda linud fakt, et jlle on tegemist muusikaliga. Nagu miks?!? Muidu Mary Poppins ise oli khuul. 
 .
Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?
 Sain 34 ja hommikul oli hommiksk minu kodus, htul 2Cellos Haapsalus.

Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
 Vibolla see, kui Ruudi ennast oma nahas paremini tunneks.

Mis sind mistuse juures hoidis?
 Mind ei olnud vaja hoida, titsa hsti on.

 Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?
 Kindlasti neid oli, aga ldse ei meenu. Aga mu uues klassis on sellised pilased, et kui korraldasime klassihtu, siis ks tdruk tuli kohale kolme erineva pilliga, sest pidudel ju ikka mngitakse pille. Paljudel teistel olid ka pillid kaasas, nii et oli vga vinge jmmimine. Nad ei ole veel kuulsad, aga varsti saavad :)

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
 Ma arvan, et need on kaks uut kolleegi, kes mlemad on toredad.

Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2018. aastal said?
 Kui soovid snastada, lhevad nad tide. Vhemalt need, mis sltuvad minust endast. Leidsin kunagi sgisel koristades paberi, kuhu olin aasta alguses koostanud listi, mida ma sooviksin teha/omada. Seal oli kmmekond asja ja aasta jooksul ji neist saavutamata ks - kultuurireis Ruudiga. Kunagi teeme ra, me lihtsalt pole saavutanud kokkulepete, kuhu minna. Seniks harime end Eestis.

 Ja see ka, et kui ikka on mni bnd, keda priselt nha tahaks, tuleb ktte vtta ja vaadata. Ma olen jtkuvalt nnetu, et Linkin Park ji ngemata....


 Selline aasta oligi. Rahulikumapoolne, aga toredate hetkedega :) Jn huviga ootama aastat 2019. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Tuesday, October 16, 2018



   
Minu petajate pev 



Sbrantsi kirjutis oma petajate pevast tuletas mulle meelde, et viks enda omast ka kirjutada.

 Ma olen tegelikult pris tkk aega olnud petaja, nii et epetajate pev ei tohiks mulle llatusena tulla. Seda enam, et juba paar ndalat varem hakkab pihta trall asendamiste ja tundide planeerimisega. Siiski olen ma suutnud kik neli aastat, mis Ruudi on koolis kinud, petajate peval masendusse langeda, sest mul on jlle linud meelest, et see on ju pev, mil petajatele lilli viiakse. Lasteaias lks meil sellega kuidagi paremini. Aga ma olin ka tiesti jahmunud, kui sel aastal ise suure kimbu lilli sain. Uus nunnu klass :)

 Veel rohkem aga ajasid mind muhelema kaks aukirja, mis ma sel peval skoorisin. petajate pev on vhemalt meie koolis alati vga abituuriumi ngu. Seega igal aastal erinev. Eelmisel aastal oli meil muu hulgas niteks aaretejaht, mis oli hullusti tore ja meeldis kigile. Sel aastal olid tunnikontrollid matemaatikas ja eesti keeles. Ja kujutate ette - just mina sain hiljem aukirja "Parim matemaatikas". Okei, matemaatikapetajad selles arvestuses ei osalenud, nagu ka eesti keele petajad igekirjas.

 Teine tunnustus oli ka. Selle nimi oli "Kige srtsakam sr" :D Ja kuigi vib tunduda, et abituriendid on silma peale pannud mu silmipimestavalt kaunile srejooksule, polnud see priselt nii, sest tegelikult sain auhinna oma kombe eest kanda vrvilisi sukkpkse (vastupidiselt suuremale osale keelespradest tundub mulle just see vorm akk, ige oleks ikka sukapksid, sukkpksid klab nii... vanaemalikult) ja villaseid sokke.

 Sellega llatused ei lppenud. Prast mningast venitamist, mis lpuks otsesnu les tunnistati, avanes eesriie ja meie ette astus Vaiko Eplik. Oli kll tore llatus :)

 Lpetuseks aga olupildike sarjast "Lapse suust pead sina tde kuulma".

 Vahepeal oli klmem, kskord isegi nii klm, et hommikul oli maa kergelt hrmas. See aga ei takistanud Ruudit rattaga kooli minemast, sest tal pole plaanis lasta ka lumel seda segada. htul ksisin, kas oli palju lapsi, kes rattaga tulid.
 Ruudi: "Ei, ma olin vist ainuke."

 Mtlik vaikus. Seejrel:

 "Head emad ei luba sellise ilmaga rattaga sita."

 Tnks, poeg!





 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:21 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Meie krmik, petaja naerab  

 


Tuesday, September 18, 2018



   
Sgisesse 




18. september aastal 2018 jb igaveseks maailma ajalukku kui pev, mil ma panin esimest korda ilma spikrita kokku Rubiku kuubiku :D Veel paar ndalat tagasi ei uskunud ma, et see on ldse vimalik, kuigi olin endale kuubiku kokkupaneku selle aasta eesmrgiks pannud. Ma ei saanud valemilehtedestki aru :D Aga siis hakkasin keerutama ja keerutama, kuniks sain aru, mida thendab, et esimene kiht on koos. Ja prast seda hakkas mineama. Esialgu tundus ka uskumatu, et ilma valemileheta on vimalik seda teha, aga noh, hr H lubas mind hel hetkel hullumajja puhkusele saata sundkitumise prast, sest ma kogu aeg keerutasin oma kuubikut. Ja phe jid valemid. Hetkel on olukord kll selline, et phimtteliselt ma oskan, aga igakord ei tule meelde, mis valem mida teeb. Nii ma siis keerutan... kuni juan selleni, mida mul parajasti vaja on :D




Nii et sbrad, kik on vimalik, kui snastada oma eesmrk ja selle nimel td teha.




Muus osas kobistame ikka sama moodi nagu varem. T ja kool. Ruudi vahetas kll spordiala, olles nd noor aerutaja. Eeskujulikult on ta igal trennikorral ka oma ssta tagurpidi saanud, nii et ta on saanud anda meile informatsiooni, kuidas jrvevee temperatuuriga lood on. Nd loomulikult khib ja nohutab nagu hobune, aga mulle tundub, et see kib lihtsalt konkreetse spordialaga kaasa. 




Mina ise olen vanem ja targem. Ja ei viitsi enam nii kena olla, mis kulmineerus alles hiljuti, kui ma lihtsalt enam ei suutnud taluda he kolleegi pidevat negatiivsust. Lihtsalt. Ei. Suuda. Ma ei suuda taluda ei tema hlt, snu, noilmet ega isegi seda, kuidas ta knnib. Prast oli endal ka natuke piinlik ja kik tegid no, et midagi ei juhtunud, aga samas on nd natuke hea ka olla, sai auru vlja lastud. Garderoobi minnes siiski vaatan esmalt, ega toda konkreetset kolleegi ksi seal nagide vahel pole. Nii igaks juhuks...




Tl on ldse palju muudatusi. ks vga tore inimene lks ldse ra, vahetas karjri. Teine vga oluline inimene otsustas, et tema tahab last saada..., mille nnestumise le on mul muidugi kohutavalt hea meel ja pidin end tagasi hoidma, et mitte kohe tormata imearmsaid bodisid ostma... Aga ikkagi. Meie vljakutsetiimi neljas liige nneks enam lapsi ei taha ja nagu me oleme arutanud - meie haridusega on raske leida tkohta, kus sama head palka saaks :D, nii et tema ehk jb. Ja lisaks on meil terve hulk uusi noori kolleege, aga nende suhtes nitame les kll sbralikku huvi, kuid samas oleme valvsad. Nii igaks juhuks. 




Uus klass on nus minuga Poola ekskursioonile tulema. Vi vhemalt ei vaidle nad vastu, vaid on nus minuga, et muidu nad vist sinna testi ei lheks. Nii ehk nevad ka minu silmad Auschwitzi ra. Ja Krakowi. 




Ja lpetuseks ks meelolupilt.




Kisin poes endale nalle ostmas. Selles, kus igasuguseid juukse- ja muidu iluasju makse. Samal ajal oli poes ka ema kahe pojaga, sellised... 6-8 aastat vanad ehk. ks poistest sobras hoolega srmuste hulgas, kuniks leidis eriti uhke liblikaga srmuse ja nitas seda emale, ise hullult rmus. Ema oli ka siiralt vaimustunud, oligi tore srmus :D Aga siis tuli emale Elu meelde: "Aga kooli sa sellega minna ei saa." Ja poiss noogutas arusaavalt: "Muidugi." 




Ma ei tea, aga ma lksin nii kurvaks. Mis maailmas me ikkagi elama peame, et kaheksaaastane poiss ei saa isegi liblikaga srmusega kooli minna, sest ... nii lihtsalt ei tehta. 




Kui keegi tleks, et ma peaks uuesti snnitama - vabalt, uuesti sidueksamit tegema, ebameeldiv, aga okei, rase olema, vtaks mtlema, aga no hva. Aga phikooli ei lheks ma muidu tagasi, kui keegi hvardaks Ruudile midagi teha. Ja minul oli okei phikool ja klass. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:38 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Elust enesest, Nagu esimene kord  

 


Monday, August 13, 2018



    
Kuidas me priselt sooja sisse saime 




Tagasitulek Eesti reaalsusesse oli paras okk. Lahkusime Kproselt keset d 30kraadises soojuses, et kell seitse hommikul tervitada Riias 13 soojakraadi ja pilvi koos vihmaga... See oli pris valus leminek :D




Muidu aga - tiseti jumalik reis oli. tleme nii, et kuigi Eestis oli sel aastal peaaegu et sajandi suvi, ei anna seda kuidagi vrrelda Kprosel valitsenud kuumusega. Tesna, ka sel ei langenud temperatuur suurt alla 30, peval oli vimalik olla ainult vees, varjus vi mgedes. Mitte et me ei oleks ritanud natuke ka kultuuriprandiga tutvuda selles leitsakus, aga tuleb tunnistada, et see oli sna keeruline. 




Meie peatusime Kprose kagurannikul (Protarases, see on Ayia Napa juures), kus on heleda liivaga rannad. Meil oli ritud basseiniga villa ja ma tlen, et kui keegi plaanib puhkusereisi soojale maale, siis iskliku basseiniga elamine annab puhkusele niiiiii palju juurde, et ma kindlasti soovitan see valik teha. Varahommikul (kui on juba nii palav, et tegelikult vljas hommikust sa vga ei kannata) on erakordselt meelilendav kargesse vette nkki hpata. Karge vesi on iseenesest vrdluse ksimus, sest ei meres ega basseinis polnud vimalik nii kaua jrjest vees olla, et oleks jahe hakanud. Lihtsalt hel hetkel enam nagu ei viitsi vees hullata. 




Meie kodurand oli Viigipuulehe rand, mis on nagu teisedki selle kandi rannad - lamamistoolid koos varjudega (2.50 he asja eest ehk 7.50 kogu komplekt kahele terveks pevaks), veelbustused, laevasidud, baarid. Esimesel peval judsime randa pool seitse hommikul :D See oli puhtalt selle prast, et me saabusime ise lennuga, aga meie maja polnud veel korras. Kuna kuskile mujale polnud nagu minna, lksime randa. Ja minu meelest oli kige humoorikam see, et me polnud ldse mitte esimesed. Lapsed lksid kohe vette, suured heitsid pikali lamamistoolidele ja lasid vahepeal silma looja. Ma kahtlustan, et just sel esimesel hommikul suutis Ruudi kella seitsmest poole heksani vees hullates oma krvalestad ra pletada, nii et kuskil kolmandal peval hakkas nahka kooruma. 




Saabumine koduvillasse oli vga tore llatus. Netis kohti valides ei tea ju, mis piltide taga tegelikult on. Kirjas oli kll, et on konditsioneer ja isiklik vlibassein aias, aga olime valmis ka selleks, et konditsioneer on ainult elutoas ja bassein on plvekrgune. Tegelikult olid sees kolm korralikku magamistuba oma isikliku puhujaga ning bassein oli selline, et hommikul (kui lapsi ees polnud :D), sai ikka titsa ujuda, ja sgavust oli nii palju, et prl Vaprake petas mulle (taas)selgeks peaka hppamise. Ta ise sai selle selgeks viimasel gmnaasiumiaastal ujumistundides, nii et kooliharidusest on ikka kasu. Ma nii elegantse kaarega nagu tema hpatud ei saanud, aga kaheksal juhul kmnest tuli ikka peakas, mitte khukas. Ruudi hppab ldse veidralt, nagu saltoga? vi nagu ta ise tleb - seljakat. 




Eelkige veetsimegi aega lbutsedes. Ja mitte selleprast, et olime lastega, vaid seeprast, et see oligi lbus :D Ma Ruudile lugesin snad peale enne reisi, et on vga-vga palav, kndima peab palju ja vaatama peab igasuguseid kive ja maju. Ja viriseda ei tohi. Isegi mitte poole snaga. Kokkuvttes isegi natuke kndisime kuumas ja vaatasime maju. Niteks vaatasime iidset Amathousi, aga ka iidset Kourioni amfiteatrit (mtleks vaid, viksemad lapsed polnud ju vanaaegset amfiteatrit ninudki) ja kuningate hauakambreid Paphoses. hes kindluses kisime ka, aga tee vi tina, nimi ei tule meelde. Igatahes olid seal kinud ka pllega mehed ja oma mrgid maha jtnud. Tahtsime klastada ka kristlaste katakombe, aga selleks ajaks, kui meie kohale judsime, olid katakombid juba suletud. Ja need poleks nagunii lskava pikese kes olnud :D Larnaca imeilusat rannapromenaadi ja suurt moeed piilusime htusumeduses. Sellises koguses kive oli titsa hallatav ka pea 40kraadises kuumuses. Seda ka tnu sellele, et keset peva kisime vaatamas paika, kus merevahust tuli vlja Aphrodite. Ja muidugi tulime ka ise samamoodi merevahust vlja. 




Muudest meelelahutustest kisime WaterWorldis, mis oli nii tiega lahe asi. Me judsime sinna umbes kell 11 ja hel atraktsioonil olime meie Ruudiga kell kuus htul sna otseses mttes viimased klalised. Minu lemmikud oli Ikarose lend












ja kaarikute viduajamine












Praegugu neid videoid vaadates lheb meel nii kurvaks, et kuum suvi ongi jlle lbi...




WaterWorldi veepark reklaamib end kui Euroopa suurim. Ma ei tea, kas see nii on, sest ma pole mujal kinud :D, aga igatahes on see udselt tore ja iga piletile kulutatud senti vrt. Kusjuures smine on seal ka suht normaalne, variante on erinevaid ja hinnad ei ole sellised, mis panevad mtlema, et ma parem joon basseinis salaja vett. 




Teine asi, mis oli sama lahe kui veepark, oli meie oma rannas pakutud Twisteri-sit. See oli selline korralik ootused vs tegelikkus case :D Twister oli ilus triibuline mmargune kummipaat/tuub, kuhu me kuuekesi kenasti sisse mahtusime. Ootus oli selline, et mootorpaat veab meid mda merd, meie tunneme sooja meretuult juukseid paitamas ja naudime vaadet rannale. Selle phjal tundus nutud 12 eurot inimese eest helt sidult ausalt eldes pris krbe hind. Tegelikkus ... tleme nii, et Ikarose lend oli selle krval memmekatele :D Phimtteliselt oli testi nii, et paat vedas meid enda jrel mda merd. Isegi soe meretuul oli. Aga randa kll ei judnud vaadata, sest see Twister keerutas meeletu kiirusega hte- ja teistpidi. Lisaks ka les ja alla. Ja kljele :D hel hetkel ma tundsin, et fsiliselt ei pea mu khulihased vastu sellele naermisele, kiljumisele ja meeleheitlikule kinnihoidmisele. Kokkuvttes - vrratu kogemus. 




Kolmas veega seotud meelelahutus oli laevasit merel, kus nidati Famagusta linna, koopaid ja helesinist laguuni. Selles viimases sai ka ujuda, mis oli samuti vga huvitav kogemus, sest see oli ju sgav. Ruudile ostsime Kprose-kingituseks mnusa snorgelduskomplekti, mis osutus teliselt asjalikust asjaks. Ja selgus, et mulle vga meeldib snorgelada, sest sellega ei pea olema olukorras, kus su peal on palju vett. Laguunis oli vga tore snorgeldada. Lisaks sai seal laeva pealt vette hpata, mida mina kll ei teinud, aga hr Lokk ja Ruudi kll. Meie sitsime Aphroditega, aga seal oli erinevaid laevu. 




Ilma veeta meelelahutustest oli vga lahe meie retk Troodose mestikku, kus vaatasime koske (vi noh, juga...), peaaegu vallutasime Kprose krgeima tipu Olmpose ja ostsime kilo vrskeid viigimarju, mitu kilo ploome, virsikuid ja melonit ning 11 kilo arbuusi. Seal on titsa toredad matkarajad MBER metipi, aga miskiprast mitte metippu. Nii meil pris viimane krgus vallutamata jigi, aga jalutuskik oli sellele vaatamata ge. Ja tuleb tunnistada, et hingatav hk, mis krgetes mgedes oli, pakkus samuti meeldivat vaheldust. Tipud on seal nii krged, et talvel suusatatakse. 




Eraldi meelelahutusena viks ksitleda ka htuske, sest teate, need kproslased on hullud :D Neil pole aimugi, kui vhesest sgist tegelikult khu tis saab, sest meie jaoks olid nende portsud kolossaalsed. Sellega seoses tuli mul praegu meelde, et vabamrlaste mrgiga kindlus kandis Kolossi nime :D 




Igatahes. Meil ei jnud vastavates kogusetes toitu jrele vaid mnel ksikul korral. he korra suutsime kelnerit veenda, et me priselt ka tahame kuue peale kaheinimese mezet. Too kelner pidas meid hulludeks, aga meie olime rmsad, et saime lpuks ka magustoite tellida. Ja he korra vtsime prl Vaprakesega kahe peale kalmaarirngad. Sellega saime ka hakkama, kusjuures kht ei jnud thjaks. Aga hel peval vtsime kiireks lunasnkiks Caesari salati, mida oli nii palju, et see toodi kohale sama suurtes kaussides kui ma kodus pesu ue kuivama viin. No ja see Ruudi cod fish oli ka suht muljet avaldav. Ma ei liialda, kui ma tlen, et kodus on meil selline sk pere peale. Terve suur paneeritud kala ja pool kilo kartuleid pluss salat. Aga mu lemmik oli viimasest htust, kui de tellis kalmaari. Ksib le - ega see portsjon liiga suur pole. Ei, ei, kinnitab teeninadaja. Kolm kalmaari on. Ja nitab srmega, kuidas on sellised viksed armsad rngad. Lisaks kartulid ja salat. Kui ma e ski lpuks ngin, naersin priselt nii, et pisarad voolasid. See oli hiiglaslik. Sest need kolm vikest armast rngast polnud rngad, vaid kalmaari lbimt. Ja neid paneeritud kalmaare oli kolm sellel vaagnal, mida kproslased miskiprast taldrikuks nimetavad. 




Mis meil tegemata ji - elu ei kinud nautimas. Viimasel htul astusime kll kokteilibaarist lbi ja see oli vga tsill asi. Aga sellega tuleb arvestada, et kokteilidesse armastavad nad llatuseks lisada siirupit :D Ja ldiselt oli meie seltskond selliseks meelelahutuseks suuremalt osalt vales vanuses. Ka Phja-Kprosel ei kinud, sest esiteks me ei saanudki aru, kas rendiautoga siis ldse saaks vi mitte. Teiseks pikk sit le mgede. Ja kolmandaks - polnud nagu ieti aegagi kige muu krvalt. Kik suuremad linnad - Limassol, Nikosia, Larnaca, Paphos - jid suuresti avastamata. Kahte esimesse ei judnud ldse, kahte viimasesse pgusalt. Me ritasime sttida niiviisi, et igasse peva jks ks vljasit vi lbustusasi ja lejnud aeg siis ujumiseks ja puhkamiseks. Ja sellise tempoga tegelikult hel ndalasel puhkusel rohkem ei juagi, sest tegelikult ei taha, et prast puhkust peaks veel ndal aega puhkama, et puhkusevsimus kontidest vlja saaks. Ja pikemalt poleks ka jaksanud. Esiteks palavus. See on ikka snuseletamatu. Ja teiseks ikkagi see pidevalt koos olemine, mis ka vsitab. 




Asjad, millega Kprosele minnes veel arvestada - tegemist on juba Richard Lvisdame ajast Inglismaa huvisfri kuulunud maaga. Seega inglise-euro adapter tuleb kaasa vtta. Ja autojuht, kes suudab vasakpoolses liikluses ellu jda. Meil oli vga tubli juht, tpselt he korra esimesel hommikul lpetas ta paremprde vales sidureas, aga seal on rendiautodel punased numbrid, nii et kohalikud vehkisid kll ktega, aga said kindlasti aru :D Noh, meie rmuks pani meie autojuht hr Lokk mnel kiiremat reageerimist nudval hetkel ka kojamehed tle, selle asemel et suunda nidata :D See oli iga kord lbus. 




Finantsist ka paari snaga - toit poes oli suht sama mis meil. Vljas smine - sama vi nks kallim, aga kogused on suuremad kui meil. Meie kuueliikmelisel seltskonnal lks htusk koos jookidega ldselt 90 euro kanti. Bensiin samamoodi 1,3 liitri kohta. lu ja vein on sgikohtades mistlikum kui meil, selle eest mulliga vesi on jhkralt kallis, kui seda ldse on (mitte et me tellinud oleks, aga mens oli). Kokkuvttes on vist nii, nagu mu de tles - Euroopa-reisil tuleb arvestada tuhat eurot inimese kohta. Umbes nii ta tuleb. Ja selle eest saab siis tsiselt mnusa puhkuse. 




Viimase asjana paar sna ka lennuhirmust. hel meist oli ju esimene lennureis, mis oli esimene just selleprast, et siiani polnud ta nus lennukiga sitma. tleme nii, et lennuhirmu kes vaevlevatele inimesetele ei saa soovitada alustada lhikeste otstega, sest need otsad on pahatihti vikeste lennukitega, nii et ka need, kes muidu lendamist ei karda, tunnevad end ebamugavalt, sest see kna vriseb ikka pris hullusti. hesnaga - esimene hkutus oli pris hirmus ja me pidime koos titsa tkk aega tegema "nina kaudu sisse, suu kaudu vlja" rahunemist. Kui lennuk juba ilma vrisemata hus psis, polnud midagi hullu. Riiast edasi polnud enam midagi viga, aga viimasel htul enne lendu tmbas tp ennast ikka vga kima, ikka pisarateni. Samas kui ta lpuks rahunes, siis lennukis polnud enam mingit probleemi. Ja viimase otsa Riiast Tallinna magas noormees hkutusmise osas lihtsalt maha, samal ajal kui mina olin tiesti kangestunud, sest see hkutus oli ikka VGA ebameeldiv. 




Lpetuseks - kas minna lastega Kprosele? Kindlasti! Kas minna augustis soojale maale? Kui eesmrk on tundide kaupa mere ujuda - kindlasti! Kas teha seda kike airBaltikuga? Kui saad, siis vldi :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:33 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kpros, Reisukirjad  

 


Friday, August 3, 2018



   
Paari snaga folgist 




Minu esimene kogemus majutuse pakkujana oli rmiselt tore. Esiteks oli isegi natuke ootamatu, et huvi oli. Ma ise mtlesin, et inimesed, kes tahavad folgi ajal voodis ja puhaste linade vahel magada, on juba ammuilma oma kohad leidnud. Aga ei, leidus ka viimase hetke tulijaid, kes rmuga mu vanemate majas peatusid. Kik viimseni olid rmiselt toredad inimesed, nii et isegi natuke piinlik oli raha vtta. Ma olin vga hea pakkuja, aga ikkagi olid summad minu meelest veidralt krged :D Kuid inimesed tulid ja olid rahul. Ja mina sain ootamatu rahassti, mis reisil olles laiaks la.




Ise folkisin sel aastal taas passiga, aga ma ei saa elda, et ma oleksin olnud vga entusiastlik kontserdiklastaja. Mned kohad said ikka lbi kidud - Tintura (mis laivis veel? vga hsti ei mju, aga on muidu tore), Puuluup, kelle kontserdile tahaks kunagi veel minna, aga siis kuskile siseruumidesse, Metsatll ja Ltsavgilased, mis oli viimane kontsert ja pris hea andmine. No ja kige gedam oli ikkagi Trad.Attack! Kigepealt oli muidugi pnev arutleda, kas Sandra tepoolest on laval. ldine otsus oli, et Sandra on just seda tpi naine, kes snnitaks ka kartulivao vahel. Ja no muidugi nii oligi. Thendab, kartulivao osas ma muidugi ei tea, aga kontserdi andi ta kll ra. Mningaid vlisartiste visasin ka, nt Itaali kige popimat folkbndi ja ootamatult ka Kanada bndi, mis pidi olema kige kuulsam folkbnd praegu ldse. Trad.Attacki! vastu ei saanud keegi. Seekord oli testi hea laiv, sest vhemalt minu mber olid inimesed, kes elasid tiega kaasa, mitte nagu eelmisel korral, kui rahvas seisis htse mrina. Kuigi mulle tundub ikka, et selliste seisvate kontserdikuulajate osakaal on jrjest kasvanud. 




Lpuks nnestus mul skoorida ka hundiga pusa, mis on minu suuruses alati otsas, kui ma lpuks fnniputkasse juan. Kusjuures. de oli oma tdrukutele natuke enne mind ostnud samas suuruses pusad, mis maksid a30 eurot. Minu kest veti miskiprast 20 :D Ma ei saanud tkk aega aru, miks see nii oli, kui lpuks plahvatas - see oli instant-karma :D Teel kontserdile mrkasin ootamatult maas viitteist eurot. Vtsin les ja vaatasin ringi ja pakkusin hele lhemal seisvale naisele: "Kas see on kki teie raha?" Tema vttis selle tnulikult vastu, ei oska mina elda, kuidas ta nii kitselt oskas elda, et see just tema oma oli :D Aga igatahes mjus see kohe minu pusaostule, sest mis muu sai see ikka olla?




Siit edasi aga peaks pakkima hakkama. Nd, kui Eestisse lubab natuke kuuma ilma leevendust, sidame meie Kprosele, kuhu jrgmisel ndalal lubatakse kenasti 30+ kraadi :) Mulle sobib vga hsti. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  2:02 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Finants, muusika  

 


Tuesday, July 24, 2018



   
Mina ja airbnb 




Ma olen olnud selline hotelli-usku tdruk reisides. No et kui puhkus, siis keegi teine teeb hommikusgi, koristab. Ja ldse on kuidagi... pnev see hotellivrk. Samamoodi on olnud hotelliusku Ruudi, kes reisib isegi lhikestel retkedel kohvriga ja arvustab hommikuske karmi kriitiku kombel. 




Poolteist aastat tagasi olin ma Norras ja elasin viis peva jrjest hotellis. Ja teate, prast seda on vaimustus kadunud. Ega ma jtkuvalt naudin seda, et on hommikusk ja keegi teeb voodit :D Aga mitte enam sellise innuga. 




Airbnbiga oli mul esimene kokkupuude kolm aastat tagasi Prahas. Ja see oli hullult tore, korter oli vga kaunis kohas, hommikusgi saime ise endale valida, htul koju jalutades vis ette kujutada, et elangi selles piirkonnas. Eelmisel aastal Barcelonas oli isegi veelgi toredam laenukorter, sest see asus nagu veelgi rohkem prisinimeste elukohas. Selleaastasest Praha-kogemusest olen pgusalt juba ka rkinud. Seekord oli siis esimest korda see kogemus, et elasime korteris, kus keegi priselt ka elab. Lihtsalt on reisil. See oli natuke veider :D Ses mttes, et tegelikult on imelik vaadata teise inimese kappidesse, et leida panni vi kohvitasse. 




Vlismaistest kogemustest indu saanuna oleme ndseks juba pris mitmel korral ka Eestis sama teenust kasutanud. Vibolla kige suurem takistus on siinkohal see, et kahekesi (vi siis kolmekesi, kui seltskonnas on laps) reisides on hotell pahatahti kui mitte odavam, siis samas hinnaklassis, aga hotellides pakutakse ka sa. See on natuke sama asi, et kui just ksi ei liigu, on autoga odavam kui hsitranspordiga, mis ei ole ldse tore. Ruudiga kahekesi ringi kies liigume me mnikord lihtsalt selleprast bussi vi rongiga, et auto poleks risuks kaelas :D




hesnaga. Kui me miskit plaanime, siis nd vaatan ma alati le ka airbnb pakkumised. Teinekord titsa joppab. 




Meie viimane kogemus on aga sellest ndalavahetusest, kui kisime Haapsalus 2CELLOSt vaatamas. See oli jhkralt ge kontsert muuseas. 2CELLOS oli ks neist bndidest, mida ma ka vga laivis nha olen tahtnud, nii et nende tulek Eestisse oli minu jaoks esialgu tielik hmming ja hiljem vga-vga suur rm. Need poisid on ikka tigea toredad. Ja kontsert lppes sellise ilutulestikuga, mille kohta isegi hr H (tuntud ka kui ilutulestikufanatt) tunnustavalt noogutas. 




bimisega oli vahepeal kergelt kriitiline, sest kui ma mais kohti hakkasin lbi helistama, polnud selleks ndalavahetuseks enam loomulikult htki vaba kohta. Ja me olime neljakesi... nneks sprade ja nende tuttavate abil saime siiski bimispaiga, mis google street viewst vaadates tundus kahjuks jumalast hljatud thermaa. Aadressi jrgi kohale judes ei saanud ma ldse aru, kus meie bimispaik olema peaks, sest kik oli nii nunnu ja roheline ja korras. Street view on ajast lihtsalt natuke maha jnud :D Miks ma aga sellest ldse kirjutan - see oli majutusepakkuja, kes elaski samal ajal kodus sees. Seda kogemust mul ju varem pole olnud. Ja ka see oli titsa tore, hommikuks oli kandikul ootamas kohv ja kpsised ning rtikud olid lipsuga armsaks pakiks seotud :)




Nii. Ja nd asjani judes.




Prast Haapsalus kiku klastasin oma vanemaid, kes olid reisule minemas. Arutasime seda majutamise pakkumise vrki, kui mul li lamp plema - mu vanemate vga tore ja suur maja on ju terve folgi aja tiesti thi :D Isa oli kohe plaaniga nus, luges le, kui palju inimesi oleks vimalik majja, sauna ja aiamajakesse majutada ning leidsime, et nndamoodi viks rahulikult nelja pevaga 1500 eurot teenida :D Okei, nii palju tegelikult ei oleks, aga igatahes olen ma nd ise ka majalaenutuse pakkuja ja mul on juba isegi mni klastaja. Mtisklen siin, milliseid kpsiseid hommikul pakkuda. Ja millise paelaga rtikuid siduda :D Sest nunnud asjad meeldivad mulle. 




Aga kui keegi tahaks veel ks vi kaheks mu vanemate imeilusas kodus folki nautida, siis andke aga mrku. Teie arvelt vga rikkaks ei kavatse saada ja nunnu luban ka olla. Koos kpsistega. 






 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:37 AM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, muusika, Nagu esimene kord  

 


Tuesday, July 10, 2018



    
Festivalil 




Nd siis selle juurde, miks me ikkagi TEGELIKULT Tehhis kisime. Sest Karli sild on tore kll, aga kas me niisama oleks just uuesti Prahasse linud. Aga festivalile kll :)




Ehk siis Aerodrome Festival Prahast 50 kilomeetri kaugusel, mille line up mind tiega vaimustas. Kokkuvttes vib elda, et see oligi uskumatu lahe line up. 




Aga kigest jrgemda. 




Sellel festivalil oli palju hid klgi, testi palju. Sinna- ja rasaamine nende hulka ei kuulunud :D Tegelikult oli kima pandud tasuta otsebuss Prahast, aga kuna me esimeste busside peale ei judnud ennast registreerida ja jrgmiste bussidega ei oleks judnud Tommy Cashi ajaks kohale, otsustasime histranspordi kasuks. See thendas teoorias sutsakat suure rongiga Praha piirkonnast vlja, siis kohaliku vikerongiga edasi festivalilhedasse jaama, kuhu buss vastu pidi tulema. 




See oli teooria. Meie lbisime praktika :D




Esimese etapiga lks hsti, ostsime jaamast piletid, ksisime mitu korda le, kus me olema peame ja sitsime jaama nimega Kralupy nad Vltavou. Rong kusjuures oli litore, kupeedega. Kralupy nad Vltavous tekkis aga trge. Tehhikeelne, mis jttis trke iseloomu meie jaoks igavesti saladuseks, aga selle tagajrjega ehk puuduva rongiga tuli meil siiski rinda pista. hesnaga, rong oli asendatud bussiga. Prahast olid festivali poole teele asunud massid. Ja mitte niisama massid - suurte seljakottidega massid. Seega esimesele bussile me ei mahtunud ja uus tuli nii tunni aja prast. Jtkus teline piin - tistuubitud bussis psti seistes mda mgiseid klavaheteid. Mul polnud rna aimugi, et Tehhi niiii mgine on. See piin kestis terve igaviku, aga ega olukord veel paremaks ei linud. Buss pani meid tiesti suvalise koha peal maha ja sitis minema. Reaalselt suvalise :D nneks olid mned meie hulgas taibukamad ja leidsid rongi. Vi siis trammi :D


Aus rong lhenemas. Ei ole tramm.




Nii et tegelikult jtkus kik sna samamoodi kokkupressitult ilma huta, lihtsalt rong sitis oluliselt aeglasemalt. 




Ja nagu sellest kigest veel vhe oleks olnud - kui me viimasesse jaama judsime, polnud seal mingeid busse. Ja neid polnud seal ka veerand tundi hiljem. Ega pool. Ega terve tund :D Siis siiski tulid ja viimane etapp sai lbitud lausa istudes. 




hesnaga pandi meie meelekindlus kvasti proovile. Vi siis katsuti meie vrilisust. Lihtsalt. Tommy Cashile me siiski ei judnud.




Tahaks elda, et sellega vintsutused ka lppesid, aga kahjuks pidime kuidagi Prahasse tagasi ka saama. See oli juba alustuseks palju lbusam, sest busse festivalilt rongijaama ei liikunud :D Praha-bussid olid ammu ra bronnitud. Midagi ei olekski olnud vga, kui oleks kuskiltki mingit infot saanud - kas on midagi organiseeritud, mis on organiseeritud, kuidas liigub histransport. See osa oli null, mingit infolauda lihtsalt ei olnudki olemas. nneks he abivalmi teenindaja, google translatei ja hr Peika telefoniknesuutlikkusega saime aru, et vime vtta takso rongijaama ja sealt siis tagurpidi kogu rada lbi teha. Kusjuures rongiasendusbussi tagasiteel polnud, seega oli tegemist tiesti idllilise ettevtmisega, mille kigus ngime, kui palju avarust ja plde Tehhis on.



Titsa rmsalt tagasiteel rongis 


Festivalil kohal olla oli puhas ilu. 




Olme oli vga okei. Loomulikult olid kohal peldikuputkad, aga lisaks oli ka normaalsete WC-de ala, kus olid putkades keraamilised potid, veega ratmme ja ktedesinfitseerimisvahend. Nagu priselt. Keegi oli melnud, et festivalile tulevad niteks naised, kes peavad tampoone kasutama ja kes saavad nd nii mnusalt oma ked enne seda protseduuri puhtaks teha. Prl Lumivalgeke leidis, et kui nd saaks asja veel nii kaugele, et ks kotiriputusnagi oleks madalamal ka, oleks tiuslik vlikimla olemas. Mtleks vaid, astud kabiini, see on puhas, ei lhna pahasti, istud, riputad koti nagisse, otsid mugavalt oma tampooni vlja, puhastad ked ja viid toimingu lpule. Prast pesed ked seebiga puhtaks. Idll, eksole :)  Neid (siiski ilma kotiriputusnagita) vetsusid oli palju. Ja need psisid kogu aeg puhtad, sest neid koristati kogu aeg. Lisaks oli sealsamas mnus ktepesuala peegliga. 




Dui all sai ka vabalt kia. Vhemalt siis, kui sa ei pdenud vhivrastega koos ihualasti olla :D Ehk siis duiala oli suur ja suhteliselt avatud hall, aga mehed ja naised olid eraldi ning vhemalt sai asi aetud ilma jrjekorra ja tasuta. Kui palju inimesi oli, siis kll sooja vett duist ei tulnud, aga jumal temaga, saigi vrskema olemise. 




Maksmine kis kiibiga, mis oli juba kepeale kljes. Sinna sai raha lisada nii kioskis sulaga kui ka lekandega, kui sul telefonil akut jagus. Vat see laadimise osa oli neil kehvasti korraldatud, sestap pole meil ka viimasest pevast eriti pilte. 




Mulle meeldis, et oli topsitaarassteem ehk siis 50 krounat oli joogitops, mille eest esimesel korral maksid, prast enam ei maksnud ja sel prast viimast toopi andsid topsi ra ja said oma 50 krounat tagasi. Joomise osas oli tegelikult ldse kuidagi mnus. Ma sellist Positivuse laupevale omast lauslllamist ei ninudki, inimesed priselt tulidki muusikat kuulama. 




No ja lpuks siis muusikast ka. Ma olin ikka mitu korda tiesti vaimustunud. ks suureprane asi oli heli. Oli vga ootamatu, et paigas saundi kuulamiseks ei peagi olema helipuldi krval, vaid vib olla suvalisel kohal ja ikka nautida. See ei kehtinud kll 100protsendiliselt, aga vahe Positivusega oli taas meeletu.

Bndid, kes oleks vinud vaimustada, aga ei teinud seda

 Mrgin alustuseks kohe ra, et kaks bndi siiski valmistasid... no vibolla mitte pettumust, aga kellelt oleks oodanud vibolla rohkemat. Esiteks oli Bullet for My Valentine, keda saatis kummaline keskkrge foon. Ja teiseks Limp Bizkit, mis lihtsalt ei mjunud lavalt. Vi noh, nad mjusid umbes nii "me oleme suur ja kuri Limp Bizkit ja me oleme ige coolid". Heli oli ka leelusuuruses, mis ei olnud tore. Ah, tegelikult vis asi olla ka selles, et ma tulin otse NINi juurest ja mtted olid mujal :D


 Ootamatud leiud

 




Kohe neljapeval avastasime kohaliku saksoDJ -Saxofrancise, kes tmbas peo niiviisi kima, et ise ka ei usu. Kui ma peaksin kunagi pulmi pidama, siis ma tahaksin teda htuseks tantsuks. Esimesel htul mngis ta suhteliselt thjale lavaesisele, aga teiseks korraks olid inimesed kohal ja mllasid sdamest. Saksofon ongi alati meeleolukas, aga Saxofrancis ise oma kabuga andis veel lisameeleolu. Ja siis oli vahepeal laval ka viiuldaja, mis andis oma nansi. udselt tore rannapeo vibe tekkis lpuks.


 Teised kaks ootamatut leidu on M ja CHVRCHES, kes ei ole pris vrad, aga kellele ma pole erilist thelepanu varem pranud. Ja kes kumbki ei teinud mingit ekstragedat lavaud, aga mjusid laivis udselt ehedalt ja ilusalt ja nauditavalt ja kaasatmbavalt.







Bndid, kellelt oli oodata vinget esinemist ja kes tegid selle ka sajaga ra



Esimese peva prutus oli Parkway Drive, mis tegi sellise u, et hoia ja keela :D Kik tuled ja viled, mida helt kontserdilt oodata viks, olid olemas. Kaasa arvatud see, et trummar mngis pea alaspidi. Tegemist on ka prl Lumivalgekese lapseplvebndiga, nii et tema tantsis ennastunustavalt. Ma pean tunnistama, et minagi unustasin end :D

 Teine hullult tore laiv oli Hollywood Undead, mis on lihtsalt tore ja sbralik bnd. Nende "kurjade" bndidega on see jama, et nad kipuvadki kogu aeg hsti kurjad olema. Rhutatult. Fuck-you-bitches vrk. Aga see ei mju kuidagi vga loomulikuna, kui seda teevad vananevad khukestega hrrasmehed, kes on riides nagu keskkoolipoisid. See kusjuures oli just Bullet for My Valentinei ja You Me at Sixi probleem. Hollywood Undead mjus aga nii, et okei, me pole enam 16, aga me teeme ikka seda, mis meile meeldib ja lustime selle juures tiega. Niteks vtsid nad lavale he 6aastase poisikese, kes oli jahmatusest kivistunud, aga kelle vanem de, kes lavale toeks lks, elas oma elu nnelikumat peva :D Natuke ji mulje, et vanemad kskisid el venda hoida, aga de vttis venna festivalile kaasa. Ja nd tuli see kik vlja.

 Ja parim laiv oli Macklemoreil. See ei olnud vist llatus, aga see ei vhendanud mju. See oli kogu festivali viimane kontsert. Ma olin vsinud, oma peas juba mtlesin, et mis oleks, kui lheks telki puhkama...? Aga siis ikka jin, sest noh, Macklemore. Ja no testi. See. Oli. Niiiii. ge. Laulda koos kigi nende tehhide ja poolakatega "Fuck Donald Trump" oli lihtsalt kaunis. Hsti sooja tundega esinemine.

Esinejad, keda kige rohkem ootasin

 Pole saladus, et ma leidsin selle festivali, kui otsisin, kus viks sel suvel Nine Inch Nailsi nha. Ja leidsin koha, kus esineb NIN ja Lana Del Rey, keda ma olen samamoodi nha tahtnud, sest esiteks meeldib mulle tohutult tema hl. Ja no tema muusika ka. Ja teiseks tahtsin ma teada, kas ta tepoolest suudab oma muusikaga ra tinistada staadionitie rahavast. Staadionit Tehhis ei olnud, aga pris palju inimesi kll. Ja mina olin tinistatud, kui ma silmad kinni panin :D Sest selgus, et minu jaoks on tema lavaline olek siiski liiga palju. Ta on tohutult ilus ja seksikas ja oskab seda tohutult ilusasti vlja mngida, aga minu jaoks hakkas see natuke varjutama muusika ilu. Laiv iseenesest oli testi vga hea ja lauldud sai vga palju lugusid, sest mnest loost tuli esitamisele vaid refrn.

 Nine Inch Nailsi ajal ma ei pidanud silmi kinni panema, kui siis ainult selle tdi prast, kes alguses mu krval seisis, roosat kampsikut ja lgkaabut kandis ning kohvi ji. Ausalt, eraldi vttes pole mul neist hegi vastu mitte midagi :D Aga NINi kontserdil udselt hiris. Prast oli minu krval ks pikajuukseline tsiselt pikk mees, kes laulis kogu kontserdi kaasa, mis oli palju mnusam. Tegelikult oli kogu kontsert fantastiline. Kindlasti ei olnud see midagi sellist, kus toimub pidev vestlus bndi ja rahva vahel ja kus crowd surfitakse, aga see mjus, sest see lihtsalt oli hea ja aus. Ja kohal olid inimesed, kes armastavad seda muusikat. Mul on natukene kahju, et "Closer" ji mngimata, sest minu meelest on see kogu muusikaajaloo kige ... sensuaalsem :D laul. Aga kik muu ja rohkemgi veel oli olemas. Ma natuke muretsesin, kuidas "Hurt" lahendatud saab, sest see oleks vinud minna lepaisutatult tundeliseks, aga ei, vga stiilne ja puhas oli. Trent Reznor hakkas laulma viimast lugu, rahvas hines ja siis tuli ka bnd jrele. Kokkuvttes oli nagu "Ta lendab mesipuu poole", lihtsalt "Hurt" on kurvem. Kui kontsert lbi sai, olin ma ikka mnda aega endast ra.


 Tegelikult ksimime kuulamas palju teisigi bnde, nii kuulsamaid kui ka vhem kuulsamaid, aga neist nagu sellist tugevamat sorti emotsiooni ei tekkinud. Milky Chance oli selline tore. Ja Glass Animals muidugi ka.

 Kokkuvttes, mis ma tlen - rahvas, minge kontserdile. Minge autoga, lennukiga, laevaga, aga minge ja vaadake le oma lemmikud. See elamus on tiega vrt kike, mis selleks kulub. Bndid ei ole igavesed. Ma elasin aastaid kurbusega, et ma ei saa kunagi nha Nirvanat. Alates eelmisest suvest mistan ma, mis tegelikult kurbus on, sest mul pole kunagi enam vimalust nha pris Linkin Parki. See oli ka kindlasti ks phjus, miks ma sel aastal kindlasti minna tahtsin. Mul ei ole vga palju bnde, keda ma bndina fnnaksin, ndseks on terve hulk neist vhestest ka nhtud. Bon Iveri kontserdile lheksin vga hea meelega. Ja Sigur Rosile Islandil. Kunagi :)


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:08 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, muusika, Praha, Reisukirjad  

 


Friday, July 6, 2018



    
Praha - mnus linnapuhkus kolm aastat hiljem  




Meie elamusrohke reis Prahasse ja natuke kaugemalegi on nd nneliku lpuni judnud, nii et ma olen juba hommikumantligi tavaliste riiete vastu vahetanud. Mis seal salata, eks ta vsitav oli :D Aga niiiii ge. Mul tuli reisi ajal samamoodi korduvalt ootamatuid rmupurskeid selle prast. Kui ma eelmiste julude ajal sain elda, et sihipraselt tegutsedes on vimalik juda igasuguste uskumatute tulemusteni, siis sel aastal saan elda, et "miks ka mitte?" on vga hea moodus tegutsemiseks. Miks ka mitte sita festivalile, et nha korraga ra NIN ja Lana Del Rey? 




Kusjuures mlemad tegid tiega kva laivi, mille le ma olen veel ekstrannelik, sest Placebo on mul ikka veel natuke hinges. 




Reis ise oli mugavusstsoonist korralikult vljas. Ndal aega kogu aeg kolmekesi koos, kolm d telgis, lisaks teatav ebakindlus selle osas, kuidas asjad ikkagi toimivad. Eks selliseid meie kontrolli alt vljas olukordi (mis isikkoosseisu arvestades kige keerulisemad olid) ikka tuli ette, aga kokkuvttes tundus meie seltskond pris hsti toimivat. Ses mttes et ... kui muusikafesivalile lheb kolm inimest, kes kik vtavad kaasa hulga raamatuid, sest loomulikult tekib pidevalt olukordi, kus mnuga raamatuid lugeda, siis see on pris hea eeldus :D Mina niteks lugesin lbi kaks ja pool raamatut ja siinkohal olgu nnistatud rmsad hobugreifid ja abikaasad, kes kingivad suurepraseid lugereid. Mul polnud siiani olnud juhust oma lugerit niii sihtotstarbeliselt kasutada, aga nd mistan, kui mugav see on. Vike, kerge, vimaldab igasuguste probleemideta ka lauspikese kes lugeda. Ja mahutab palju raamatuid. 




Prahast olen ma oma eelmise reisi jrel vga hea postituse juba kirjutanud. Phimtteliselt on asjad sealkandis sna samamoodi, aga seoses reisiseltskonna, kestuse, aga ka 20-kilose kohvriga on mningaid tpsustusi. 




Seekord sitsime lbi Helsingi, mis andis suureprase vimaluse tunda lennuhirmu, sest see pkats, mis Tallinnast Helsinkisse lheb, on ... pkats noh :D Nii vike, et tegelikult tiseti vabalt Finnairi ksipagasimtudesse mahtuvat kohvrit polnud lennukis nagu kuskile panna. Muus osas mdus lend vahejuhtumiteta. Lennujaamast linna saab jtkuvalt taksoga, aga meie valisime seekord hsitranspordi, tiesti tavalise bussi (nr 119, kui kedagi huvitab. Ega seal rohkem neid polegi). Olemas on ka otseliin lennujaama ja raudteejaamavahel, mida kasutasime tagasi tulles ja millele tuleb osta eraldi pilet (eelmgist 44 krooni, bussijuhi kest 60), 119ga saab sita tavalise histranspordipiletiga. 




histransport on Prahas jtkuvalt jumalik, piletihinnad samad, mis kolm aastat tagasi, ja liikumismugavus super. Seda aga eelkige seetttu, et trammid ongi Praha kige bossimad bossid. Korra istusime trammis, millele vilkuritega kiiarabiauto teed andis... See, et tavalised autod end kahele rattale sektorisse tmbavad, et trammile mitte ette jda, on tiesti normaalne. Ja jalgrattaga sidavad kesklinnas ainult hullud. Aga tnu kigele sellele ei paistnud neil seal ka ummikuid olevat.




Meie enne-fesitvali majutuskoht oli ikovis, mille kohta tles prl Lumivalgeke, et see on nagu Eesti Kalamaja, boheemlaste kogunemispaik, mis algselt oli tliste elukohaks. Nunnu kant oli, kommunistliku klassika ikovi torni nol saime ka kerge vaevaga le vaadata. Selle linnaosa surnuaeda on muuseas maetud Kafka. Prast festarit olime taas Vinohradys nagu eelminegi kord. ikovis oli meil korter viiendal korrusel, kuhu viis lift, mille uksi tuli ise avada ja sulgeda, mis andis asjale kohe mnusa tunde. Lisaks oli mlemas korteris gaasiboiler, mis samuti vga meeleolukas, sest kellele ei meeldiks, kui dui vttes kostab kapist tuldpurskava lohe hlt. 




Kuna meiega oli kaasas ka hr Peika, vaatasime alustuseks le kik klassikalised vaatamisvrsused (vlja arvatud kujudega kell, sest see oli remondis), millest lleaed oli vist meie kigi lemmik, sest nagu hr Peika tles: "Ilus vaade, hea siider ja toredad inimesed." Vi midagi umbes nii. Kusjuures lu ja siider on kll kolme aastaga kallimaks linud, lu oli 45 ja siider 55 (kurss on praegu umbes 1:24...), aga siider on jktuvalt jumalikult kuiv ja jga ning erakordselt kosutav. 




Prast fesitavali judsime ra kia ka Petrini mel, kuhu ma eelmisel korral ei judnud ja mille otsa sai sita funikulriga ("...eee... see on VGA madal funikulr," hoiatas meid prl Lumivalgeke), mis on armastatud jalutuspaik ka kohalike seas. Lisaks on seal ks matsakas Eiffeli torn, panoraamsed vaated Prahale ja lihtsalt uskumatult rahulik ja vaikne olemine. 




hel htul judsime ka mnusasse llekasse (mingi...50 meetrit Karli sillast? hesnaga tiega kesklinnas), kus valgetes srkides mehed kandsid lauda lut ja siidrit ja snkke. Muidugi oleks nad lauda toonud ka praade, kui me oleks tellinud :D Huvi prast otsisin les - kisime llrestoranis nimega Kozlovna Apropos. Kuna minul ja eriti prl Lumivalgekesel on sgav umbusk Tehhi toitude suhtes, ei hakanud ka seekord leiva sees serveeritud guljai tellima. Samamoodi jid tellimata nende klimbid, mis on klimbisoo hbivarne haru. Hinnataseme mratlemiseks - suur vaagen llekrvast (sobilik kolmele) pluss kaks ringi jooke lks kokku mingi 500 krooni kki, mis on alla 20 euro. Ja seda siis kohas, kus on vga palju turiste. On need tehhid muidu, mis nad on, aga rvlid kll mitte :D




Imelikest tehhidest rkides. Kui me viimasel peval oma imetoredast Vinohrady korterist vlja hakkasime minema, ei osanud me vtmetega midagi peale hakata. Omanik oli Trgis, meie ksimustele ei vastanud, nii me kohmitsesime mnda aega, kuniks tegime otsuse visata vtmed postkasti (nagu eelmiseski kohas, kuigi siis juba omaniku palvel) ning edasi liikuda. Meldud tehtud. Viskasime vtmed postkasti, haarasime ktte oma neli kohvrit (neist ks 21 kilo kaaluv isend, keda hellitavalt Sbraks kutsusime), et hetk hiljem mista: see oli maja, kust VLJA saamiseks oli vtmeid vaja. Neidsamu vtmeid, mis meil juba kinnises postkastis olid. 




Minu meelest oli see hsteeriliselt naljakas :D




Prl Lumivalgekese meelest oli see hsteeriliselt nme. 




Phimtteliselt saaks meie kolme kitumise alusel edaspidi selgitada temperamenditpe. 




Kolm vsinud vlismaalast avastavad, et on end kogemata sulgenud vanaaegse kindluse koridori, kust puudub igasugune vljaps. Tegemist on vaikse kandiga, kus inimesi ei liigu. Kuidas nad reageerivad?

Koleerik (prl Lumivalgeke): neab valjuhlselt maa phja tehhe ja nende lollust saata korda midagi nii idiootset nagu vljapsu mitte vimaldamine. On veendunud, et sinna me jmegi, sest kik inimesed on tl. 

Flegmaatik (mina): teen kohatu ettepaneku mngida  ajaviiduks kaarte. Oma peas mtisklen sellest, et lend lheb ju alles htul, selleks ajaks keegi ikka koju tuleb ja meid vlja laseb.

Sangviinik (hr Peika): hakkab sstemaatiliselt ustele koputama, et leida inimene, kes on kodus ja kes saaks meid vlja lasta. 




Umbes viie minuti prast tuli mingi tdi  ja me ikka saime vlja. 




Mis ma siis ikka oskan kokkuvtteks elda - hr Peika leidis Prahast vorstid (see pris hot dogi moodi sk - lahtine sai, millel on prakas vorst sinepiga), prl Lumivalgeke oli nnelik, et polnud linna veel unustanud. Ja mina... olin jtkuvalt vaimustunud Praha ilust. Ja sellest, et tegelikult tulime ju festivalile. A ma festivalist kirjutan natuke hiljem :D


Nii koos olimegi kogu aeg. Taamal ka matsakas Eiffel.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:34 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, inimesed on ilusad ja head, Praha, Reisukirjad  

 


Tuesday, May 22, 2018



   
Vhemalt mitte mistlikud vanainimesed 



See aasta on mulle rngalt mjunud. Niteks unustasin ks pev tundi minna. Tpsemalt arvasin, et ma pean hiljem minema ja panin kodus rahulikult juukseid patsi, kui meie raamatukogujuhataja helistas: "Kuuule, Eliisabet, teine aasta ootab sind tundi."

 Vana perse, eksole :D

 Terve peva lks kigil kolleegidel tuju heaks, kui nad mind ngid. Asi seegi.

 Siis olen ma seisnud klassi ees ja tiesti tsiselt juurelnud tunni alguses, mida paganat ma nendega peale pidin hakkama. Mingi tekst lugeda? Kirjutamine? Rhmat? Nii palju ma ennast tean, et ilma plaanita ma htki peva ei alusta. Mnikord lihtsalt lheb plaan meelest ra :D

 See, et ma terve peva jooksul ei jua aru saada, mis ndalapev parajasti kes on, on tavaline. Selles sdistan iseenesest sooja ilma, sest tegelikult oleks vljas nagu suvi ja tl kimine lihtsalt petajate toas riiulite koristamine.

 Igatahes, ndalavahetusel lugesin riigieksamitele vahelduseks ht magistritd. Tegin seda tl, sest esiteks pole mul kodus suurt lauaarvutit, on vaid hunnik lpakaid igale maitsele. Ja teiseks ei tule tl keegi hiilides minu juurde, et sosistades midagi ksida. Ilmselgelt olen suutnud kodus kigile selgeks teha, et ttavat ema/naist ei tohi segada. Hiilimine ja sosistamine ei sega kedagi.

 Nojah, lugesin td, lisasin vajadusel komasid ja kuulasin klappidest Nine Inch Nails. Puhtalt prokrastineerimise mttes guugeldasin, kas NIN kuskil lhiriikides lhiajal esinema ka satub.

 Ja judsin sellise festivalini: Aerodrome festival Prahas. Et nagu...  ma otsin vimalust, kuidas nha NINi, ja leian festivali, kus on nemad JA Lana Del Rey, keda ma olen vga tkk aega tahtnud nha laivis ja tunda, kuidas ta mind ra tinistab. Ja see toimub Tehhis, kuhu on vimalik phimtteliselt tiesti viisakalt kohale saada. Ja festivalipass maksab tiesti normaalse hinna. Ja ldse... Tommy Cash on ka kohal :D

 Nii et prast poolt peva kurvastamist, et enam ei saa sellele festivalile pileteid, tunnikest nrvikulu, kuna kik digitaalsed vahendid otsustasid lpetada minuga koost. Ja rohkem midagi ei olnudki, mul ja prl Lumivalgekesl (+1) on piletid selle suve kige toredamale muusikasndmusele.

 Kokkuvttes siis prl Lumivalgekese rahulolevate snadega: "Vhemalt mitte mistlikud vanainimesed." 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:18 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, ilus hetk  

 


Friday, May 4, 2018



   
Riigieksamist ikka ka 



Iseenesest oleks pidanud juba eelmine postitus olema riigieksamist, sest see oli jrjekorras. Aga Ristsiku teema oli pnevam.

 Siiski oleks vaja ra mrkida ka seekordse eksami muljed.

 ldjoontes - ii-gaav. Jah, ma olen nd saanud natuke piiluda eksami koostamise telgitagustesse ja saan aru, et see ongi keeruline. Aga ikkagi. Alustekste oli nagu ikka neli - katkend Muti "Eesti mberlikajast" (eurooplaseks saamise teema), siis W. Drechsleri tekst innovatsioonist ja leiutamisest ("Mis on innovatsioon?"), kolmandaks Rein Aahse tekst sellest, kuidas maailm on nii vikseks muutunud ("Rnnata maailmas, kus kik jb hiirekliki kaugusele"), ja siis eesti teaduskeele teema (kolm teksti - Niitsoo, Lhmus ja Nemvalts eesti teaduskeelest. Novaatoris olemas).  Lugemisosa lesanded ei tundunud heski variandis lemra keerulised, aga ma tlen ausalt, et ega ma vga ei svenenud, sest ma lugesin kirjutamisteemasid ja hakkasin kohe kurvastama.
 Teemad olid siis umbes nii:
 1. Kuidas jda iseendaks tnapevases kiirelt muutuvas maailmas.
 2. Kultuuri ja majanduse seosed.
 3. Miks inimesed lahkuvad kodumaalt (nidete valdkond hsikond, ajalugu ja reisikirjad)
 4. Mis saab eesti keelest.

 Mul ei oleks olnud mitte helgi neist teemadest mitte midagi elda. Minu meelest on meie eesti keele eksam niivrd kaldus tugevate teaduste poole, et mul tekib ksimus, miks on meil eesti keele ja kirjanduse ainevaldkond, mille eksam eesti keele eksam nagu olema peaks. Klassikaliste kirjandusteostega pole neis igatahes midagi suurt peale hakata. Ma mtlen, et "Meister ja Margarita". Vi "Franny ja Zooey". Vi "Toomas Niprnaadi". Vi "Keisri hull". Ehk siis teosed, mis mind ennast gmnasiumis tugevalt puudutasid ja millest ma oleks tahtnud kirjutada.

 Okei, praegu ma suudaks juba seoseid tekitada, aga ikkagi.

 Mu tundeid vib loomulikult mjutada ka see, et sel aastal on mu oma klass lpetav, nii teemadega on isiklikum suhe. Lisaks on ka prl Vaprake lpetaja. Temalgi polnud htki valikut peale esimese teema, sest ta tahtis "Keisri hullust" kirjutada :D Eks 19. sajandil toimusid ka kiired muutused.

 Nojah. See selleks.

 Tegelik probleem eksamiga on aga hoopis selles, et meil on seekord lihtsalt ... uskumatult tuutud lpetajad. Eestis ldiselt siis :D

 Ma hindan viimast lesannet, mis thendab, et ma olen korduvalt pidanud lugema, kuidas Alo Lhmuse arvates oleks mistlik Eesti likoolid kinni panna ja saata meie lpetajad Oxfordi. Punkt.

 Nagu miks. Alustekst on SIIN, viimased viis liku olid eksamil.

 hel hetkel andsin teksti ka hr H-le lugeda, testimiseks. Et kki ongi mingi likeeruline asi, millest ainult liinimesed aru saavad (nagu mina). Selgus, et on kll vimalik mista.

 Ma ei liialda, kui ma tlen, et otsesnu mistab seda teksti 75% minu ktte sattunud eksaminandidest. Mul ei ole varem mitte hegi ksimusega sellist tulemust olnud. Jah, mul selgelt nrgemad koolid seekord ka, viksed, he paralleeliga (hinnanguline vide, lhtub sellest, kui palju tid mul he kooli mbrikus on, vhe on, selleprast eeldangi, et ka lpetajaid kokku on vhe). Aga ikkagi.

 Hindan ja enam isegi ei nuta. Erit. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:59 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja nutab  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, December 29, 2018



   
Aasta 2018 



Kuigi ma pole sel aastal teab mis kirjaneitsi olnud, ei saa aastat ilma aastalpupostituseta ju ra lpetada. Tegelikult tahaksin teha veel eraldi postituse raamatutest ja teatriskikudest, aga vaatab seda asja. Igatahes minu aasta oli seekord selline.

Mida sa tegid aastal 2018, mida sa varem teinud pole?
 Kisin koos Ruudiga lennureisil. See vist on kige olulisem. Lennupileteid ostsin ka pris iseseisvalt esimest korda ise. Nojah, auto liisisin ka, seda pole varem ette tulnud. Ja kui nd jrele melda, siis pole ma varem ka Skypei vahendusel tunde andnud, nagu ma nd juba neli kuud teinud olen.

 Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?
 Jaa, lubasin kokku panna Rubicu kuubiku ja seda ka tegin. Juluvanalt sai seekord 4*4 kuubiku, nii et uueks lubaduseks on see kuidagi kokku saada. Tunne on sna samasugune kui 3*3- ga alguses - petus on tiesti hiinakeelne :)

Kas keegi su lhedastest sai lapse?
 Jtkuvalt olen ma nukker, et mitte. Kll on mul on ks rase lhikonnas, mis helt poolt on rm, aga teisalt natuke kurb ka, sest isekalt meldes - kellega ma siis nd tl sbrustan ja viktoriinidel kin?

Kas keegi su lhedastest suri?
 Ei, kuigi taat paar korda hvardas. Ta sai detsembris 91, nii et poleks vga suur llatus olnud. nneks siiski paistab, et lks le ja kepsutab jlle pris kabedalt ues ringi.

Mida sa sooviksid, et sul oleks aastal 2019, mida sul 2018. aastal ei olnud?
 Ma ei oskagi elda. Sveta Grigorjeva esimene luulekogu? Mnus materiaalne soov :D Ma saan aru kll, et siinkohal oleks ilus elda, et tahaks rohkem meelerahu vi rohkem rahu maailma, aga ... maailmarahuga on testi nii, nagu on, aga kige muuga ei saa ma otseselt elda, et mul seda 2018. aastal polnud. Nii et jb "Kes kardab Sveta Grigorjevat?".

Milliseid riike sa klastasid?
 Tehhi ja Kpros. Venemaale ka peaaegu lksin, aga siis mtlesin mber.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
 Kuubiku kokkupanek. Asumine UWC kooli jaoks tle. See, et Ruudi lks trenni, mida ta armastab. Vi vhemalt mille treenerit ta armastab, mis teeb kokkuvttes sama vlja.

Mis oli su suurim ebannestumine?
 Otseselt mitte ebannestumine, aga esimest korda elus olin olukorras, kus ma ei saanud aru, mida ma tegema pean. Ja teine inimene pidi mulle korduvalt kirju saatma "hei, selle asja thtaeg oli eile, ole kena ja tee ra". Vga kehv tunne oli.

Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?
 Ei tulnud ette.

Mis oli parim asi, mille ostsid?
 "American beauty" teeb mind rmsaks. Ausalt eldes ei meenugi midagi muud. Hr H ostis uue keskkttekatla, mis on vga tore.

 Kelle teod vrisid tunnustust?
 Sbranna, kes hiskonnale vaatamata lapse saab. Mitte et teda hiskond vga hiriks :D Aga nii ldises mttes.

Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?
 Vana Mrra ehk isa endise lemuse.

Millele kulus enamik su rahast?
 Reisidele. lejnu jtsin toidupoodi arvatavasti. Sel aastal ostsin ainult he parka, Ruudile, sest eelmise aasta oma oli liiga paras.

Mis sind vga vga vga elevile ajas?
 See, kui ostsime piletid Aerodromele.

Milline laul jb sulle alati 2018. aastat meenutama?
 Ma usun, et eks see NINi vi Lana lugu on. Vi Macklemorei "Fuck Donald Trump".

 Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
 i) nnelikum vi kurvem? nnelikum.
 ii) khnem vi paksem? Pigem khnem, aga mitte oluliselt.
 iii) rikkam vi vaesem? Rikkam.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
 Bloginud loomulikult. Mulle vga meeldib, et mul on vhemalt mingist ajast asju mlestustekivisse raiutud. Ja on vga kurb, et viimasest ajast pole. Lugeda oleks vinud ka rohkem.

 Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
 Alati viks elda, et oleks vinud vhem netis passida, aga see on igav vastus.

Kas sa armusid kellessegi 2018. aastal?
 Ei. Kui siis Trent Reznorisse.

 Mis oli su lemmiktelesaade?
 Sel aastal oli "Surm paradiisis". See ainumas saade/sari, mida vaatasin.

 Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
 Ei vihka. Kuigi elu on viinud mind kokku he pilasega, keda phimtteliselt viks vihata, kui me peaksime mingis muus situatsioonis kokku puutuma.

 Mis oli parim raamat, mida lugesid?
 Sellest tahaks ikkagi eraldi postituse teha, aga vist ikka just loetud "American beauty".

 Mida sa tahtsid ja said?
 Sooja tuba. See on kll hr H heaolu hinnaga, aga mulle sobib.

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
 Kisime sel aastal titsa palju kinos. Aga kas seal ka midagi meeldejvat oli ... No okei, "Prgu Jaan" jb ikka meelde, sest see oli nii eesti filmi, et mjus juba huumorina. Hr H vist ei nustu minuga, aga talle meeldib ka "Pha Tnu kiusamine", mis ei ole enam normaalne :D Tegelikult meeldis mulle "Johnny Englishi" film, sest seal ei ritanudki keegi midagi rohkemat kui lihtsalt nalja teha. Kuu peale minemise film meeldis mulle ka. Ja "Bohemian Rhapsody". Aga film kui selline jtab mind ikka suhteliselt klmaks. Film, mida ma vga nha tahtsin, oli uus "Mary Poppins". Kahjuks oli minust mda linud fakt, et jlle on tegemist muusikaliga. Nagu miks?!? Muidu Mary Poppins ise oli khuul. 
 .
Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?
 Sain 34 ja hommikul oli hommiksk minu kodus, htul 2Cellos Haapsalus.

Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
 Vibolla see, kui Ruudi ennast oma nahas paremini tunneks.

Mis sind mistuse juures hoidis?
 Mind ei olnud vaja hoida, titsa hsti on.

 Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?
 Kindlasti neid oli, aga ldse ei meenu. Aga mu uues klassis on sellised pilased, et kui korraldasime klassihtu, siis ks tdruk tuli kohale kolme erineva pilliga, sest pidudel ju ikka mngitakse pille. Paljudel teistel olid ka pillid kaasas, nii et oli vga vinge jmmimine. Nad ei ole veel kuulsad, aga varsti saavad :)

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
 Ma arvan, et need on kaks uut kolleegi, kes mlemad on toredad.

Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2018. aastal said?
 Kui soovid snastada, lhevad nad tide. Vhemalt need, mis sltuvad minust endast. Leidsin kunagi sgisel koristades paberi, kuhu olin aasta alguses koostanud listi, mida ma sooviksin teha/omada. Seal oli kmmekond asja ja aasta jooksul ji neist saavutamata ks - kultuurireis Ruudiga. Kunagi teeme ra, me lihtsalt pole saavutanud kokkulepete, kuhu minna. Seniks harime end Eestis.

 Ja see ka, et kui ikka on mni bnd, keda priselt nha tahaks, tuleb ktte vtta ja vaadata. Ma olen jtkuvalt nnetu, et Linkin Park ji ngemata....


 Selline aasta oligi. Rahulikumapoolne, aga toredate hetkedega :) Jn huviga ootama aastat 2019. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpp  

 


Tuesday, October 16, 2018



   
Minu petajate pev 



Sbrantsi kirjutis oma petajate pevast tuletas mulle meelde, et viks enda omast ka kirjutada.

 Ma olen tegelikult pris tkk aega olnud petaja, nii et epetajate pev ei tohiks mulle llatusena tulla. Seda enam, et juba paar ndalat varem hakkab pihta trall asendamiste ja tundide planeerimisega. Siiski olen ma suutnud kik neli aastat, mis Ruudi on koolis kinud, petajate peval masendusse langeda, sest mul on jlle linud meelest, et see on ju pev, mil petajatele lilli viiakse. Lasteaias lks meil sellega kuidagi paremini. Aga ma olin ka tiesti jahmunud, kui sel aastal ise suure kimbu lilli sain. Uus nunnu klass :)

 Veel rohkem aga ajasid mind muhelema kaks aukirja, mis ma sel peval skoorisin. petajate pev on vhemalt meie koolis alati vga abituuriumi ngu. Seega igal aastal erinev. Eelmisel aastal oli meil muu hulgas niteks aaretejaht, mis oli hullusti tore ja meeldis kigile. Sel aastal olid tunnikontrollid matemaatikas ja eesti keeles. Ja kujutate ette - just mina sain hiljem aukirja "Parim matemaatikas". Okei, matemaatikapetajad selles arvestuses ei osalenud, nagu ka eesti keele petajad igekirjas.

 Teine tunnustus oli ka. Selle nimi oli "Kige srtsakam sr" :D Ja kuigi vib tunduda, et abituriendid on silma peale pannud mu silmipimestavalt kaunile srejooksule, polnud see priselt nii, sest tegelikult sain auhinna oma kombe eest kanda vrvilisi sukkpkse (vastupidiselt suuremale osale keelespradest tundub mulle just see vorm akk, ige oleks ikka sukapksid, sukkpksid klab nii... vanaemalikult) ja villaseid sokke.

 Sellega llatused ei lppenud. Prast mningast venitamist, mis lpuks otsesnu les tunnistati, avanes eesriie ja meie ette astus Vaiko Eplik. Oli kll tore llatus :)

 Lpetuseks aga olupildike sarjast "Lapse suust pead sina tde kuulma".

 Vahepeal oli klmem, kskord isegi nii klm, et hommikul oli maa kergelt hrmas. See aga ei takistanud Ruudit rattaga kooli minemast, sest tal pole plaanis lasta ka lumel seda segada. htul ksisin, kas oli palju lapsi, kes rattaga tulid.
 Ruudi: "Ei, ma olin vist ainuke."

 Mtlik vaikus. Seejrel:

 "Head emad ei luba sellise ilmaga rattaga sita."

 Tnks, poeg!





 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:21 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Meie krmik, petaja naerab  

 


Tuesday, September 18, 2018



   
Sgisesse 




18. september aastal 2018 jb igaveseks maailma ajalukku kui pev, mil ma panin esimest korda ilma spikrita kokku Rubiku kuubiku :D Veel paar ndalat tagasi ei uskunud ma, et see on ldse vimalik, kuigi olin endale kuubiku kokkupaneku selle aasta eesmrgiks pannud. Ma ei saanud valemilehtedestki aru :D Aga siis hakkasin keerutama ja keerutama, kuniks sain aru, mida thendab, et esimene kiht on koos. Ja prast seda hakkas mineama. Esialgu tundus ka uskumatu, et ilma valemileheta on vimalik seda teha, aga noh, hr H lubas mind hel hetkel hullumajja puhkusele saata sundkitumise prast, sest ma kogu aeg keerutasin oma kuubikut. Ja phe jid valemid. Hetkel on olukord kll selline, et phimtteliselt ma oskan, aga igakord ei tule meelde, mis valem mida teeb. Nii ma siis keerutan... kuni juan selleni, mida mul parajasti vaja on :D




Nii et sbrad, kik on vimalik, kui snastada oma eesmrk ja selle nimel td teha.




Muus osas kobistame ikka sama moodi nagu varem. T ja kool. Ruudi vahetas kll spordiala, olles nd noor aerutaja. Eeskujulikult on ta igal trennikorral ka oma ssta tagurpidi saanud, nii et ta on saanud anda meile informatsiooni, kuidas jrvevee temperatuuriga lood on. Nd loomulikult khib ja nohutab nagu hobune, aga mulle tundub, et see kib lihtsalt konkreetse spordialaga kaasa. 




Mina ise olen vanem ja targem. Ja ei viitsi enam nii kena olla, mis kulmineerus alles hiljuti, kui ma lihtsalt enam ei suutnud taluda he kolleegi pidevat negatiivsust. Lihtsalt. Ei. Suuda. Ma ei suuda taluda ei tema hlt, snu, noilmet ega isegi seda, kuidas ta knnib. Prast oli endal ka natuke piinlik ja kik tegid no, et midagi ei juhtunud, aga samas on nd natuke hea ka olla, sai auru vlja lastud. Garderoobi minnes siiski vaatan esmalt, ega toda konkreetset kolleegi ksi seal nagide vahel pole. Nii igaks juhuks...




Tl on ldse palju muudatusi. ks vga tore inimene lks ldse ra, vahetas karjri. Teine vga oluline inimene otsustas, et tema tahab last saada..., mille nnestumise le on mul muidugi kohutavalt hea meel ja pidin end tagasi hoidma, et mitte kohe tormata imearmsaid bodisid ostma... Aga ikkagi. Meie vljakutsetiimi neljas liige nneks enam lapsi ei taha ja nagu me oleme arutanud - meie haridusega on raske leida tkohta, kus sama head palka saaks :D, nii et tema ehk jb. Ja lisaks on meil terve hulk uusi noori kolleege, aga nende suhtes nitame les kll sbralikku huvi, kuid samas oleme valvsad. Nii igaks juhuks. 




Uus klass on nus minuga Poola ekskursioonile tulema. Vi vhemalt ei vaidle nad vastu, vaid on nus minuga, et muidu nad vist sinna testi ei lheks. Nii ehk nevad ka minu silmad Auschwitzi ra. Ja Krakowi. 




Ja lpetuseks ks meelolupilt.




Kisin poes endale nalle ostmas. Selles, kus igasuguseid juukse- ja muidu iluasju makse. Samal ajal oli poes ka ema kahe pojaga, sellised... 6-8 aastat vanad ehk. ks poistest sobras hoolega srmuste hulgas, kuniks leidis eriti uhke liblikaga srmuse ja nitas seda emale, ise hullult rmus. Ema oli ka siiralt vaimustunud, oligi tore srmus :D Aga siis tuli emale Elu meelde: "Aga kooli sa sellega minna ei saa." Ja poiss noogutas arusaavalt: "Muidugi." 




Ma ei tea, aga ma lksin nii kurvaks. Mis maailmas me ikkagi elama peame, et kaheksaaastane poiss ei saa isegi liblikaga srmusega kooli minna, sest ... nii lihtsalt ei tehta. 




Kui keegi tleks, et ma peaks uuesti snnitama - vabalt, uuesti sidueksamit tegema, ebameeldiv, aga okei, rase olema, vtaks mtlema, aga no hva. Aga phikooli ei lheks ma muidu tagasi, kui keegi hvardaks Ruudile midagi teha. Ja minul oli okei phikool ja klass. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:38 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Elust enesest, Nagu esimene kord  

 


Monday, August 13, 2018



    
Kuidas me priselt sooja sisse saime 




Tagasitulek Eesti reaalsusesse oli paras okk. Lahkusime Kproselt keset d 30kraadises soojuses, et kell seitse hommikul tervitada Riias 13 soojakraadi ja pilvi koos vihmaga... See oli pris valus leminek :D




Muidu aga - tiseti jumalik reis oli. tleme nii, et kuigi Eestis oli sel aastal peaaegu et sajandi suvi, ei anna seda kuidagi vrrelda Kprosel valitsenud kuumusega. Tesna, ka sel ei langenud temperatuur suurt alla 30, peval oli vimalik olla ainult vees, varjus vi mgedes. Mitte et me ei oleks ritanud natuke ka kultuuriprandiga tutvuda selles leitsakus, aga tuleb tunnistada, et see oli sna keeruline. 




Meie peatusime Kprose kagurannikul (Protarases, see on Ayia Napa juures), kus on heleda liivaga rannad. Meil oli ritud basseiniga villa ja ma tlen, et kui keegi plaanib puhkusereisi soojale maale, siis iskliku basseiniga elamine annab puhkusele niiiiii palju juurde, et ma kindlasti soovitan see valik teha. Varahommikul (kui on juba nii palav, et tegelikult vljas hommikust sa vga ei kannata) on erakordselt meelilendav kargesse vette nkki hpata. Karge vesi on iseenesest vrdluse ksimus, sest ei meres ega basseinis polnud vimalik nii kaua jrjest vees olla, et oleks jahe hakanud. Lihtsalt hel hetkel enam nagu ei viitsi vees hullata. 




Meie kodurand oli Viigipuulehe rand, mis on nagu teisedki selle kandi rannad - lamamistoolid koos varjudega (2.50 he asja eest ehk 7.50 kogu komplekt kahele terveks pevaks), veelbustused, laevasidud, baarid. Esimesel peval judsime randa pool seitse hommikul :D See oli puhtalt selle prast, et me saabusime ise lennuga, aga meie maja polnud veel korras. Kuna kuskile mujale polnud nagu minna, lksime randa. Ja minu meelest oli kige humoorikam see, et me polnud ldse mitte esimesed. Lapsed lksid kohe vette, suured heitsid pikali lamamistoolidele ja lasid vahepeal silma looja. Ma kahtlustan, et just sel esimesel hommikul suutis Ruudi kella seitsmest poole heksani vees hullates oma krvalestad ra pletada, nii et kuskil kolmandal peval hakkas nahka kooruma. 




Saabumine koduvillasse oli vga tore llatus. Netis kohti valides ei tea ju, mis piltide taga tegelikult on. Kirjas oli kll, et on konditsioneer ja isiklik vlibassein aias, aga olime valmis ka selleks, et konditsioneer on ainult elutoas ja bassein on plvekrgune. Tegelikult olid sees kolm korralikku magamistuba oma isikliku puhujaga ning bassein oli selline, et hommikul (kui lapsi ees polnud :D), sai ikka titsa ujuda, ja sgavust oli nii palju, et prl Vaprake petas mulle (taas)selgeks peaka hppamise. Ta ise sai selle selgeks viimasel gmnaasiumiaastal ujumistundides, nii et kooliharidusest on ikka kasu. Ma nii elegantse kaarega nagu tema hpatud ei saanud, aga kaheksal juhul kmnest tuli ikka peakas, mitte khukas. Ruudi hppab ldse veidralt, nagu saltoga? vi nagu ta ise tleb - seljakat. 




Eelkige veetsimegi aega lbutsedes. Ja mitte selleprast, et olime lastega, vaid seeprast, et see oligi lbus :D Ma Ruudile lugesin snad peale enne reisi, et on vga-vga palav, kndima peab palju ja vaatama peab igasuguseid kive ja maju. Ja viriseda ei tohi. Isegi mitte poole snaga. Kokkuvttes isegi natuke kndisime kuumas ja vaatasime maju. Niteks vaatasime iidset Amathousi, aga ka iidset Kourioni amfiteatrit (mtleks vaid, viksemad lapsed polnud ju vanaaegset amfiteatrit ninudki) ja kuningate hauakambreid Paphoses. hes kindluses kisime ka, aga tee vi tina, nimi ei tule meelde. Igatahes olid seal kinud ka pllega mehed ja oma mrgid maha jtnud. Tahtsime klastada ka kristlaste katakombe, aga selleks ajaks, kui meie kohale judsime, olid katakombid juba suletud. Ja need poleks nagunii lskava pikese kes olnud :D Larnaca imeilusat rannapromenaadi ja suurt moeed piilusime htusumeduses. Sellises koguses kive oli titsa hallatav ka pea 40kraadises kuumuses. Seda ka tnu sellele, et keset peva kisime vaatamas paika, kus merevahust tuli vlja Aphrodite. Ja muidugi tulime ka ise samamoodi merevahust vlja. 




Muudest meelelahutustest kisime WaterWorldis, mis oli nii tiega lahe asi. Me judsime sinna umbes kell 11 ja hel atraktsioonil olime meie Ruudiga kell kuus htul sna otseses mttes viimased klalised. Minu lemmikud oli Ikarose lend












ja kaarikute viduajamine












Praegugu neid videoid vaadates lheb meel nii kurvaks, et kuum suvi ongi jlle lbi...




WaterWorldi veepark reklaamib end kui Euroopa suurim. Ma ei tea, kas see nii on, sest ma pole mujal kinud :D, aga igatahes on see udselt tore ja iga piletile kulutatud senti vrt. Kusjuures smine on seal ka suht normaalne, variante on erinevaid ja hinnad ei ole sellised, mis panevad mtlema, et ma parem joon basseinis salaja vett. 




Teine asi, mis oli sama lahe kui veepark, oli meie oma rannas pakutud Twisteri-sit. See oli selline korralik ootused vs tegelikkus case :D Twister oli ilus triibuline mmargune kummipaat/tuub, kuhu me kuuekesi kenasti sisse mahtusime. Ootus oli selline, et mootorpaat veab meid mda merd, meie tunneme sooja meretuult juukseid paitamas ja naudime vaadet rannale. Selle phjal tundus nutud 12 eurot inimese eest helt sidult ausalt eldes pris krbe hind. Tegelikkus ... tleme nii, et Ikarose lend oli selle krval memmekatele :D Phimtteliselt oli testi nii, et paat vedas meid enda jrel mda merd. Isegi soe meretuul oli. Aga randa kll ei judnud vaadata, sest see Twister keerutas meeletu kiirusega hte- ja teistpidi. Lisaks ka les ja alla. Ja kljele :D hel hetkel ma tundsin, et fsiliselt ei pea mu khulihased vastu sellele naermisele, kiljumisele ja meeleheitlikule kinnihoidmisele. Kokkuvttes - vrratu kogemus. 




Kolmas veega seotud meelelahutus oli laevasit merel, kus nidati Famagusta linna, koopaid ja helesinist laguuni. Selles viimases sai ka ujuda, mis oli samuti vga huvitav kogemus, sest see oli ju sgav. Ruudile ostsime Kprose-kingituseks mnusa snorgelduskomplekti, mis osutus teliselt asjalikust asjaks. Ja selgus, et mulle vga meeldib snorgelada, sest sellega ei pea olema olukorras, kus su peal on palju vett. Laguunis oli vga tore snorgeldada. Lisaks sai seal laeva pealt vette hpata, mida mina kll ei teinud, aga hr Lokk ja Ruudi kll. Meie sitsime Aphroditega, aga seal oli erinevaid laevu. 




Ilma veeta meelelahutustest oli vga lahe meie retk Troodose mestikku, kus vaatasime koske (vi noh, juga...), peaaegu vallutasime Kprose krgeima tipu Olmpose ja ostsime kilo vrskeid viigimarju, mitu kilo ploome, virsikuid ja melonit ning 11 kilo arbuusi. Seal on titsa toredad matkarajad MBER metipi, aga miskiprast mitte metippu. Nii meil pris viimane krgus vallutamata jigi, aga jalutuskik oli sellele vaatamata ge. Ja tuleb tunnistada, et hingatav hk, mis krgetes mgedes oli, pakkus samuti meeldivat vaheldust. Tipud on seal nii krged, et talvel suusatatakse. 




Eraldi meelelahutusena viks ksitleda ka htuske, sest teate, need kproslased on hullud :D Neil pole aimugi, kui vhesest sgist tegelikult khu tis saab, sest meie jaoks olid nende portsud kolossaalsed. Sellega seoses tuli mul praegu meelde, et vabamrlaste mrgiga kindlus kandis Kolossi nime :D 




Igatahes. Meil ei jnud vastavates kogusetes toitu jrele vaid mnel ksikul korral. he korra suutsime kelnerit veenda, et me priselt ka tahame kuue peale kaheinimese mezet. Too kelner pidas meid hulludeks, aga meie olime rmsad, et saime lpuks ka magustoite tellida. Ja he korra vtsime prl Vaprakesega kahe peale kalmaarirngad. Sellega saime ka hakkama, kusjuures kht ei jnud thjaks. Aga hel peval vtsime kiireks lunasnkiks Caesari salati, mida oli nii palju, et see toodi kohale sama suurtes kaussides kui ma kodus pesu ue kuivama viin. No ja see Ruudi cod fish oli ka suht muljet avaldav. Ma ei liialda, kui ma tlen, et kodus on meil selline sk pere peale. Terve suur paneeritud kala ja pool kilo kartuleid pluss salat. Aga mu lemmik oli viimasest htust, kui de tellis kalmaari. Ksib le - ega see portsjon liiga suur pole. Ei, ei, kinnitab teeninadaja. Kolm kalmaari on. Ja nitab srmega, kuidas on sellised viksed armsad rngad. Lisaks kartulid ja salat. Kui ma e ski lpuks ngin, naersin priselt nii, et pisarad voolasid. See oli hiiglaslik. Sest need kolm vikest armast rngast polnud rngad, vaid kalmaari lbimt. Ja neid paneeritud kalmaare oli kolm sellel vaagnal, mida kproslased miskiprast taldrikuks nimetavad. 




Mis meil tegemata ji - elu ei kinud nautimas. Viimasel htul astusime kll kokteilibaarist lbi ja see oli vga tsill asi. Aga sellega tuleb arvestada, et kokteilidesse armastavad nad llatuseks lisada siirupit :D Ja ldiselt oli meie seltskond selliseks meelelahutuseks suuremalt osalt vales vanuses. Ka Phja-Kprosel ei kinud, sest esiteks me ei saanudki aru, kas rendiautoga siis ldse saaks vi mitte. Teiseks pikk sit le mgede. Ja kolmandaks - polnud nagu ieti aegagi kige muu krvalt. Kik suuremad linnad - Limassol, Nikosia, Larnaca, Paphos - jid suuresti avastamata. Kahte esimesse ei judnud ldse, kahte viimasesse pgusalt. Me ritasime sttida niiviisi, et igasse peva jks ks vljasit vi lbustusasi ja lejnud aeg siis ujumiseks ja puhkamiseks. Ja sellise tempoga tegelikult hel ndalasel puhkusel rohkem ei juagi, sest tegelikult ei taha, et prast puhkust peaks veel ndal aega puhkama, et puhkusevsimus kontidest vlja saaks. Ja pikemalt poleks ka jaksanud. Esiteks palavus. See on ikka snuseletamatu. Ja teiseks ikkagi see pidevalt koos olemine, mis ka vsitab. 




Asjad, millega Kprosele minnes veel arvestada - tegemist on juba Richard Lvisdame ajast Inglismaa huvisfri kuulunud maaga. Seega inglise-euro adapter tuleb kaasa vtta. Ja autojuht, kes suudab vasakpoolses liikluses ellu jda. Meil oli vga tubli juht, tpselt he korra esimesel hommikul lpetas ta paremprde vales sidureas, aga seal on rendiautodel punased numbrid, nii et kohalikud vehkisid kll ktega, aga said kindlasti aru :D Noh, meie rmuks pani meie autojuht hr Lokk mnel kiiremat reageerimist nudval hetkel ka kojamehed tle, selle asemel et suunda nidata :D See oli iga kord lbus. 




Finantsist ka paari snaga - toit poes oli suht sama mis meil. Vljas smine - sama vi nks kallim, aga kogused on suuremad kui meil. Meie kuueliikmelisel seltskonnal lks htusk koos jookidega ldselt 90 euro kanti. Bensiin samamoodi 1,3 liitri kohta. lu ja vein on sgikohtades mistlikum kui meil, selle eest mulliga vesi on jhkralt kallis, kui seda ldse on (mitte et me tellinud oleks, aga mens oli). Kokkuvttes on vist nii, nagu mu de tles - Euroopa-reisil tuleb arvestada tuhat eurot inimese kohta. Umbes nii ta tuleb. Ja selle eest saab siis tsiselt mnusa puhkuse. 




Viimase asjana paar sna ka lennuhirmust. hel meist oli ju esimene lennureis, mis oli esimene just selleprast, et siiani polnud ta nus lennukiga sitma. tleme nii, et lennuhirmu kes vaevlevatele inimesetele ei saa soovitada alustada lhikeste otstega, sest need otsad on pahatihti vikeste lennukitega, nii et ka need, kes muidu lendamist ei karda, tunnevad end ebamugavalt, sest see kna vriseb ikka pris hullusti. hesnaga - esimene hkutus oli pris hirmus ja me pidime koos titsa tkk aega tegema "nina kaudu sisse, suu kaudu vlja" rahunemist. Kui lennuk juba ilma vrisemata hus psis, polnud midagi hullu. Riiast edasi polnud enam midagi viga, aga viimasel htul enne lendu tmbas tp ennast ikka vga kima, ikka pisarateni. Samas kui ta lpuks rahunes, siis lennukis polnud enam mingit probleemi. Ja viimase otsa Riiast Tallinna magas noormees hkutusmise osas lihtsalt maha, samal ajal kui mina olin tiesti kangestunud, sest see hkutus oli ikka VGA ebameeldiv. 




Lpetuseks - kas minna lastega Kprosele? Kindlasti! Kas minna augustis soojale maale? Kui eesmrk on tundide kaupa mere ujuda - kindlasti! Kas teha seda kike airBaltikuga? Kui saad, siis vldi :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:33 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kpros, Reisukirjad  

 


Friday, August 3, 2018



   
Paari snaga folgist 




Minu esimene kogemus majutuse pakkujana oli rmiselt tore. Esiteks oli isegi natuke ootamatu, et huvi oli. Ma ise mtlesin, et inimesed, kes tahavad folgi ajal voodis ja puhaste linade vahel magada, on juba ammuilma oma kohad leidnud. Aga ei, leidus ka viimase hetke tulijaid, kes rmuga mu vanemate majas peatusid. Kik viimseni olid rmiselt toredad inimesed, nii et isegi natuke piinlik oli raha vtta. Ma olin vga hea pakkuja, aga ikkagi olid summad minu meelest veidralt krged :D Kuid inimesed tulid ja olid rahul. Ja mina sain ootamatu rahassti, mis reisil olles laiaks la.




Ise folkisin sel aastal taas passiga, aga ma ei saa elda, et ma oleksin olnud vga entusiastlik kontserdiklastaja. Mned kohad said ikka lbi kidud - Tintura (mis laivis veel? vga hsti ei mju, aga on muidu tore), Puuluup, kelle kontserdile tahaks kunagi veel minna, aga siis kuskile siseruumidesse, Metsatll ja Ltsavgilased, mis oli viimane kontsert ja pris hea andmine. No ja kige gedam oli ikkagi Trad.Attack! Kigepealt oli muidugi pnev arutleda, kas Sandra tepoolest on laval. ldine otsus oli, et Sandra on just seda tpi naine, kes snnitaks ka kartulivao vahel. Ja no muidugi nii oligi. Thendab, kartulivao osas ma muidugi ei tea, aga kontserdi andi ta kll ra. Mningaid vlisartiste visasin ka, nt Itaali kige popimat folkbndi ja ootamatult ka Kanada bndi, mis pidi olema kige kuulsam folkbnd praegu ldse. Trad.Attacki! vastu ei saanud keegi. Seekord oli testi hea laiv, sest vhemalt minu mber olid inimesed, kes elasid tiega kaasa, mitte nagu eelmisel korral, kui rahvas seisis htse mrina. Kuigi mulle tundub ikka, et selliste seisvate kontserdikuulajate osakaal on jrjest kasvanud. 




Lpuks nnestus mul skoorida ka hundiga pusa, mis on minu suuruses alati otsas, kui ma lpuks fnniputkasse juan. Kusjuures. de oli oma tdrukutele natuke enne mind ostnud samas suuruses pusad, mis maksid a30 eurot. Minu kest veti miskiprast 20 :D Ma ei saanud tkk aega aru, miks see nii oli, kui lpuks plahvatas - see oli instant-karma :D Teel kontserdile mrkasin ootamatult maas viitteist eurot. Vtsin les ja vaatasin ringi ja pakkusin hele lhemal seisvale naisele: "Kas see on kki teie raha?" Tema vttis selle tnulikult vastu, ei oska mina elda, kuidas ta nii kitselt oskas elda, et see just tema oma oli :D Aga igatahes mjus see kohe minu pusaostule, sest mis muu sai see ikka olla?




Siit edasi aga peaks pakkima hakkama. Nd, kui Eestisse lubab natuke kuuma ilma leevendust, sidame meie Kprosele, kuhu jrgmisel ndalal lubatakse kenasti 30+ kraadi :) Mulle sobib vga hsti. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  2:02 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Finants, muusika  

 


Tuesday, July 24, 2018



   
Mina ja airbnb 




Ma olen olnud selline hotelli-usku tdruk reisides. No et kui puhkus, siis keegi teine teeb hommikusgi, koristab. Ja ldse on kuidagi... pnev see hotellivrk. Samamoodi on olnud hotelliusku Ruudi, kes reisib isegi lhikestel retkedel kohvriga ja arvustab hommikuske karmi kriitiku kombel. 




Poolteist aastat tagasi olin ma Norras ja elasin viis peva jrjest hotellis. Ja teate, prast seda on vaimustus kadunud. Ega ma jtkuvalt naudin seda, et on hommikusk ja keegi teeb voodit :D Aga mitte enam sellise innuga. 




Airbnbiga oli mul esimene kokkupuude kolm aastat tagasi Prahas. Ja see oli hullult tore, korter oli vga kaunis kohas, hommikusgi saime ise endale valida, htul koju jalutades vis ette kujutada, et elangi selles piirkonnas. Eelmisel aastal Barcelonas oli isegi veelgi toredam laenukorter, sest see asus nagu veelgi rohkem prisinimeste elukohas. Selleaastasest Praha-kogemusest olen pgusalt juba ka rkinud. Seekord oli siis esimest korda see kogemus, et elasime korteris, kus keegi priselt ka elab. Lihtsalt on reisil. See oli natuke veider :D Ses mttes, et tegelikult on imelik vaadata teise inimese kappidesse, et leida panni vi kohvitasse. 




Vlismaistest kogemustest indu saanuna oleme ndseks juba pris mitmel korral ka Eestis sama teenust kasutanud. Vibolla kige suurem takistus on siinkohal see, et kahekesi (vi siis kolmekesi, kui seltskonnas on laps) reisides on hotell pahatahti kui mitte odavam, siis samas hinnaklassis, aga hotellides pakutakse ka sa. See on natuke sama asi, et kui just ksi ei liigu, on autoga odavam kui hsitranspordiga, mis ei ole ldse tore. Ruudiga kahekesi ringi kies liigume me mnikord lihtsalt selleprast bussi vi rongiga, et auto poleks risuks kaelas :D




hesnaga. Kui me miskit plaanime, siis nd vaatan ma alati le ka airbnb pakkumised. Teinekord titsa joppab. 




Meie viimane kogemus on aga sellest ndalavahetusest, kui kisime Haapsalus 2CELLOSt vaatamas. See oli jhkralt ge kontsert muuseas. 2CELLOS oli ks neist bndidest, mida ma ka vga laivis nha olen tahtnud, nii et nende tulek Eestisse oli minu jaoks esialgu tielik hmming ja hiljem vga-vga suur rm. Need poisid on ikka tigea toredad. Ja kontsert lppes sellise ilutulestikuga, mille kohta isegi hr H (tuntud ka kui ilutulestikufanatt) tunnustavalt noogutas. 




bimisega oli vahepeal kergelt kriitiline, sest kui ma mais kohti hakkasin lbi helistama, polnud selleks ndalavahetuseks enam loomulikult htki vaba kohta. Ja me olime neljakesi... nneks sprade ja nende tuttavate abil saime siiski bimispaiga, mis google street viewst vaadates tundus kahjuks jumalast hljatud thermaa. Aadressi jrgi kohale judes ei saanud ma ldse aru, kus meie bimispaik olema peaks, sest kik oli nii nunnu ja roheline ja korras. Street view on ajast lihtsalt natuke maha jnud :D Miks ma aga sellest ldse kirjutan - see oli majutusepakkuja, kes elaski samal ajal kodus sees. Seda kogemust mul ju varem pole olnud. Ja ka see oli titsa tore, hommikuks oli kandikul ootamas kohv ja kpsised ning rtikud olid lipsuga armsaks pakiks seotud :)




Nii. Ja nd asjani judes.




Prast Haapsalus kiku klastasin oma vanemaid, kes olid reisule minemas. Arutasime seda majutamise pakkumise vrki, kui mul li lamp plema - mu vanemate vga tore ja suur maja on ju terve folgi aja tiesti thi :D Isa oli kohe plaaniga nus, luges le, kui palju inimesi oleks vimalik majja, sauna ja aiamajakesse majutada ning leidsime, et nndamoodi viks rahulikult nelja pevaga 1500 eurot teenida :D Okei, nii palju tegelikult ei oleks, aga igatahes olen ma nd ise ka majalaenutuse pakkuja ja mul on juba isegi mni klastaja. Mtisklen siin, milliseid kpsiseid hommikul pakkuda. Ja millise paelaga rtikuid siduda :D Sest nunnud asjad meeldivad mulle. 




Aga kui keegi tahaks veel ks vi kaheks mu vanemate imeilusas kodus folki nautida, siis andke aga mrku. Teie arvelt vga rikkaks ei kavatse saada ja nunnu luban ka olla. Koos kpsistega. 






 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:37 AM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, muusika, Nagu esimene kord  

 


Tuesday, July 10, 2018



    
Festivalil 




Nd siis selle juurde, miks me ikkagi TEGELIKULT Tehhis kisime. Sest Karli sild on tore kll, aga kas me niisama oleks just uuesti Prahasse linud. Aga festivalile kll :)




Ehk siis Aerodrome Festival Prahast 50 kilomeetri kaugusel, mille line up mind tiega vaimustas. Kokkuvttes vib elda, et see oligi uskumatu lahe line up. 




Aga kigest jrgemda. 




Sellel festivalil oli palju hid klgi, testi palju. Sinna- ja rasaamine nende hulka ei kuulunud :D Tegelikult oli kima pandud tasuta otsebuss Prahast, aga kuna me esimeste busside peale ei judnud ennast registreerida ja jrgmiste bussidega ei oleks judnud Tommy Cashi ajaks kohale, otsustasime histranspordi kasuks. See thendas teoorias sutsakat suure rongiga Praha piirkonnast vlja, siis kohaliku vikerongiga edasi festivalilhedasse jaama, kuhu buss vastu pidi tulema. 




See oli teooria. Meie lbisime praktika :D




Esimese etapiga lks hsti, ostsime jaamast piletid, ksisime mitu korda le, kus me olema peame ja sitsime jaama nimega Kralupy nad Vltavou. Rong kusjuures oli litore, kupeedega. Kralupy nad Vltavous tekkis aga trge. Tehhikeelne, mis jttis trke iseloomu meie jaoks igavesti saladuseks, aga selle tagajrjega ehk puuduva rongiga tuli meil siiski rinda pista. hesnaga, rong oli asendatud bussiga. Prahast olid festivali poole teele asunud massid. Ja mitte niisama massid - suurte seljakottidega massid. Seega esimesele bussile me ei mahtunud ja uus tuli nii tunni aja prast. Jtkus teline piin - tistuubitud bussis psti seistes mda mgiseid klavaheteid. Mul polnud rna aimugi, et Tehhi niiii mgine on. See piin kestis terve igaviku, aga ega olukord veel paremaks ei linud. Buss pani meid tiesti suvalise koha peal maha ja sitis minema. Reaalselt suvalise :D nneks olid mned meie hulgas taibukamad ja leidsid rongi. Vi siis trammi :D


Aus rong lhenemas. Ei ole tramm.




Nii et tegelikult jtkus kik sna samamoodi kokkupressitult ilma huta, lihtsalt rong sitis oluliselt aeglasemalt. 




Ja nagu sellest kigest veel vhe oleks olnud - kui me viimasesse jaama judsime, polnud seal mingeid busse. Ja neid polnud seal ka veerand tundi hiljem. Ega pool. Ega terve tund :D Siis siiski tulid ja viimane etapp sai lbitud lausa istudes. 




hesnaga pandi meie meelekindlus kvasti proovile. Vi siis katsuti meie vrilisust. Lihtsalt. Tommy Cashile me siiski ei judnud.




Tahaks elda, et sellega vintsutused ka lppesid, aga kahjuks pidime kuidagi Prahasse tagasi ka saama. See oli juba alustuseks palju lbusam, sest busse festivalilt rongijaama ei liikunud :D Praha-bussid olid ammu ra bronnitud. Midagi ei olekski olnud vga, kui oleks kuskiltki mingit infot saanud - kas on midagi organiseeritud, mis on organiseeritud, kuidas liigub histransport. See osa oli null, mingit infolauda lihtsalt ei olnudki olemas. nneks he abivalmi teenindaja, google translatei ja hr Peika telefoniknesuutlikkusega saime aru, et vime vtta takso rongijaama ja sealt siis tagurpidi kogu rada lbi teha. Kusjuures rongiasendusbussi tagasiteel polnud, seega oli tegemist tiesti idllilise ettevtmisega, mille kigus ngime, kui palju avarust ja plde Tehhis on.



Titsa rmsalt tagasiteel rongis 


Festivalil kohal olla oli puhas ilu. 




Olme oli vga okei. Loomulikult olid kohal peldikuputkad, aga lisaks oli ka normaalsete WC-de ala, kus olid putkades keraamilised potid, veega ratmme ja ktedesinfitseerimisvahend. Nagu priselt. Keegi oli melnud, et festivalile tulevad niteks naised, kes peavad tampoone kasutama ja kes saavad nd nii mnusalt oma ked enne seda protseduuri puhtaks teha. Prl Lumivalgeke leidis, et kui nd saaks asja veel nii kaugele, et ks kotiriputusnagi oleks madalamal ka, oleks tiuslik vlikimla olemas. Mtleks vaid, astud kabiini, see on puhas, ei lhna pahasti, istud, riputad koti nagisse, otsid mugavalt oma tampooni vlja, puhastad ked ja viid toimingu lpule. Prast pesed ked seebiga puhtaks. Idll, eksole :)  Neid (siiski ilma kotiriputusnagita) vetsusid oli palju. Ja need psisid kogu aeg puhtad, sest neid koristati kogu aeg. Lisaks oli sealsamas mnus ktepesuala peegliga. 




Dui all sai ka vabalt kia. Vhemalt siis, kui sa ei pdenud vhivrastega koos ihualasti olla :D Ehk siis duiala oli suur ja suhteliselt avatud hall, aga mehed ja naised olid eraldi ning vhemalt sai asi aetud ilma jrjekorra ja tasuta. Kui palju inimesi oli, siis kll sooja vett duist ei tulnud, aga jumal temaga, saigi vrskema olemise. 




Maksmine kis kiibiga, mis oli juba kepeale kljes. Sinna sai raha lisada nii kioskis sulaga kui ka lekandega, kui sul telefonil akut jagus. Vat see laadimise osa oli neil kehvasti korraldatud, sestap pole meil ka viimasest pevast eriti pilte. 




Mulle meeldis, et oli topsitaarassteem ehk siis 50 krounat oli joogitops, mille eest esimesel korral maksid, prast enam ei maksnud ja sel prast viimast toopi andsid topsi ra ja said oma 50 krounat tagasi. Joomise osas oli tegelikult ldse kuidagi mnus. Ma sellist Positivuse laupevale omast lauslllamist ei ninudki, inimesed priselt tulidki muusikat kuulama. 




No ja lpuks siis muusikast ka. Ma olin ikka mitu korda tiesti vaimustunud. ks suureprane asi oli heli. Oli vga ootamatu, et paigas saundi kuulamiseks ei peagi olema helipuldi krval, vaid vib olla suvalisel kohal ja ikka nautida. See ei kehtinud kll 100protsendiliselt, aga vahe Positivusega oli taas meeletu.

Bndid, kes oleks vinud vaimustada, aga ei teinud seda

 Mrgin alustuseks kohe ra, et kaks bndi siiski valmistasid... no vibolla mitte pettumust, aga kellelt oleks oodanud vibolla rohkemat. Esiteks oli Bullet for My Valentine, keda saatis kummaline keskkrge foon. Ja teiseks Limp Bizkit, mis lihtsalt ei mjunud lavalt. Vi noh, nad mjusid umbes nii "me oleme suur ja kuri Limp Bizkit ja me oleme ige coolid". Heli oli ka leelusuuruses, mis ei olnud tore. Ah, tegelikult vis asi olla ka selles, et ma tulin otse NINi juurest ja mtted olid mujal :D


 Ootamatud leiud

 




Kohe neljapeval avastasime kohaliku saksoDJ -Saxofrancise, kes tmbas peo niiviisi kima, et ise ka ei usu. Kui ma peaksin kunagi pulmi pidama, siis ma tahaksin teda htuseks tantsuks. Esimesel htul mngis ta suhteliselt thjale lavaesisele, aga teiseks korraks olid inimesed kohal ja mllasid sdamest. Saksofon ongi alati meeleolukas, aga Saxofrancis ise oma kabuga andis veel lisameeleolu. Ja siis oli vahepeal laval ka viiuldaja, mis andis oma nansi. udselt tore rannapeo vibe tekkis lpuks.


 Teised kaks ootamatut leidu on M ja CHVRCHES, kes ei ole pris vrad, aga kellele ma pole erilist thelepanu varem pranud. Ja kes kumbki ei teinud mingit ekstragedat lavaud, aga mjusid laivis udselt ehedalt ja ilusalt ja nauditavalt ja kaasatmbavalt.







Bndid, kellelt oli oodata vinget esinemist ja kes tegid selle ka sajaga ra



Esimese peva prutus oli Parkway Drive, mis tegi sellise u, et hoia ja keela :D Kik tuled ja viled, mida helt kontserdilt oodata viks, olid olemas. Kaasa arvatud see, et trummar mngis pea alaspidi. Tegemist on ka prl Lumivalgekese lapseplvebndiga, nii et tema tantsis ennastunustavalt. Ma pean tunnistama, et minagi unustasin end :D

 Teine hullult tore laiv oli Hollywood Undead, mis on lihtsalt tore ja sbralik bnd. Nende "kurjade" bndidega on see jama, et nad kipuvadki kogu aeg hsti kurjad olema. Rhutatult. Fuck-you-bitches vrk. Aga see ei mju kuidagi vga loomulikuna, kui seda teevad vananevad khukestega hrrasmehed, kes on riides nagu keskkoolipoisid. See kusjuures oli just Bullet for My Valentinei ja You Me at Sixi probleem. Hollywood Undead mjus aga nii, et okei, me pole enam 16, aga me teeme ikka seda, mis meile meeldib ja lustime selle juures tiega. Niteks vtsid nad lavale he 6aastase poisikese, kes oli jahmatusest kivistunud, aga kelle vanem de, kes lavale toeks lks, elas oma elu nnelikumat peva :D Natuke ji mulje, et vanemad kskisid el venda hoida, aga de vttis venna festivalile kaasa. Ja nd tuli see kik vlja.

 Ja parim laiv oli Macklemoreil. See ei olnud vist llatus, aga see ei vhendanud mju. See oli kogu festivali viimane kontsert. Ma olin vsinud, oma peas juba mtlesin, et mis oleks, kui lheks telki puhkama...? Aga siis ikka jin, sest noh, Macklemore. Ja no testi. See. Oli. Niiiii. ge. Laulda koos kigi nende tehhide ja poolakatega "Fuck Donald Trump" oli lihtsalt kaunis. Hsti sooja tundega esinemine.

Esinejad, keda kige rohkem ootasin

 Pole saladus, et ma leidsin selle festivali, kui otsisin, kus viks sel suvel Nine Inch Nailsi nha. Ja leidsin koha, kus esineb NIN ja Lana Del Rey, keda ma olen samamoodi nha tahtnud, sest esiteks meeldib mulle tohutult tema hl. Ja no tema muusika ka. Ja teiseks tahtsin ma teada, kas ta tepoolest suudab oma muusikaga ra tinistada staadionitie rahavast. Staadionit Tehhis ei olnud, aga pris palju inimesi kll. Ja mina olin tinistatud, kui ma silmad kinni panin :D Sest selgus, et minu jaoks on tema lavaline olek siiski liiga palju. Ta on tohutult ilus ja seksikas ja oskab seda tohutult ilusasti vlja mngida, aga minu jaoks hakkas see natuke varjutama muusika ilu. Laiv iseenesest oli testi vga hea ja lauldud sai vga palju lugusid, sest mnest loost tuli esitamisele vaid refrn.

 Nine Inch Nailsi ajal ma ei pidanud silmi kinni panema, kui siis ainult selle tdi prast, kes alguses mu krval seisis, roosat kampsikut ja lgkaabut kandis ning kohvi ji. Ausalt, eraldi vttes pole mul neist hegi vastu mitte midagi :D Aga NINi kontserdil udselt hiris. Prast oli minu krval ks pikajuukseline tsiselt pikk mees, kes laulis kogu kontserdi kaasa, mis oli palju mnusam. Tegelikult oli kogu kontsert fantastiline. Kindlasti ei olnud see midagi sellist, kus toimub pidev vestlus bndi ja rahva vahel ja kus crowd surfitakse, aga see mjus, sest see lihtsalt oli hea ja aus. Ja kohal olid inimesed, kes armastavad seda muusikat. Mul on natukene kahju, et "Closer" ji mngimata, sest minu meelest on see kogu muusikaajaloo kige ... sensuaalsem :D laul. Aga kik muu ja rohkemgi veel oli olemas. Ma natuke muretsesin, kuidas "Hurt" lahendatud saab, sest see oleks vinud minna lepaisutatult tundeliseks, aga ei, vga stiilne ja puhas oli. Trent Reznor hakkas laulma viimast lugu, rahvas hines ja siis tuli ka bnd jrele. Kokkuvttes oli nagu "Ta lendab mesipuu poole", lihtsalt "Hurt" on kurvem. Kui kontsert lbi sai, olin ma ikka mnda aega endast ra.


 Tegelikult ksimime kuulamas palju teisigi bnde, nii kuulsamaid kui ka vhem kuulsamaid, aga neist nagu sellist tugevamat sorti emotsiooni ei tekkinud. Milky Chance oli selline tore. Ja Glass Animals muidugi ka.

 Kokkuvttes, mis ma tlen - rahvas, minge kontserdile. Minge autoga, lennukiga, laevaga, aga minge ja vaadake le oma lemmikud. See elamus on tiega vrt kike, mis selleks kulub. Bndid ei ole igavesed. Ma elasin aastaid kurbusega, et ma ei saa kunagi nha Nirvanat. Alates eelmisest suvest mistan ma, mis tegelikult kurbus on, sest mul pole kunagi enam vimalust nha pris Linkin Parki. See oli ka kindlasti ks phjus, miks ma sel aastal kindlasti minna tahtsin. Mul ei ole vga palju bnde, keda ma bndina fnnaksin, ndseks on terve hulk neist vhestest ka nhtud. Bon Iveri kontserdile lheksin vga hea meelega. Ja Sigur Rosile Islandil. Kunagi :)


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:08 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, muusika, Praha, Reisukirjad  

 


Friday, July 6, 2018



    
Praha - mnus linnapuhkus kolm aastat hiljem  




Meie elamusrohke reis Prahasse ja natuke kaugemalegi on nd nneliku lpuni judnud, nii et ma olen juba hommikumantligi tavaliste riiete vastu vahetanud. Mis seal salata, eks ta vsitav oli :D Aga niiiii ge. Mul tuli reisi ajal samamoodi korduvalt ootamatuid rmupurskeid selle prast. Kui ma eelmiste julude ajal sain elda, et sihipraselt tegutsedes on vimalik juda igasuguste uskumatute tulemusteni, siis sel aastal saan elda, et "miks ka mitte?" on vga hea moodus tegutsemiseks. Miks ka mitte sita festivalile, et nha korraga ra NIN ja Lana Del Rey? 




Kusjuures mlemad tegid tiega kva laivi, mille le ma olen veel ekstrannelik, sest Placebo on mul ikka veel natuke hinges. 




Reis ise oli mugavusstsoonist korralikult vljas. Ndal aega kogu aeg kolmekesi koos, kolm d telgis, lisaks teatav ebakindlus selle osas, kuidas asjad ikkagi toimivad. Eks selliseid meie kontrolli alt vljas olukordi (mis isikkoosseisu arvestades kige keerulisemad olid) ikka tuli ette, aga kokkuvttes tundus meie seltskond pris hsti toimivat. Ses mttes et ... kui muusikafesivalile lheb kolm inimest, kes kik vtavad kaasa hulga raamatuid, sest loomulikult tekib pidevalt olukordi, kus mnuga raamatuid lugeda, siis see on pris hea eeldus :D Mina niteks lugesin lbi kaks ja pool raamatut ja siinkohal olgu nnistatud rmsad hobugreifid ja abikaasad, kes kingivad suurepraseid lugereid. Mul polnud siiani olnud juhust oma lugerit niii sihtotstarbeliselt kasutada, aga nd mistan, kui mugav see on. Vike, kerge, vimaldab igasuguste probleemideta ka lauspikese kes lugeda. Ja mahutab palju raamatuid. 




Prahast olen ma oma eelmise reisi jrel vga hea postituse juba kirjutanud. Phimtteliselt on asjad sealkandis sna samamoodi, aga seoses reisiseltskonna, kestuse, aga ka 20-kilose kohvriga on mningaid tpsustusi. 




Seekord sitsime lbi Helsingi, mis andis suureprase vimaluse tunda lennuhirmu, sest see pkats, mis Tallinnast Helsinkisse lheb, on ... pkats noh :D Nii vike, et tegelikult tiseti vabalt Finnairi ksipagasimtudesse mahtuvat kohvrit polnud lennukis nagu kuskile panna. Muus osas mdus lend vahejuhtumiteta. Lennujaamast linna saab jtkuvalt taksoga, aga meie valisime seekord hsitranspordi, tiesti tavalise bussi (nr 119, kui kedagi huvitab. Ega seal rohkem neid polegi). Olemas on ka otseliin lennujaama ja raudteejaamavahel, mida kasutasime tagasi tulles ja millele tuleb osta eraldi pilet (eelmgist 44 krooni, bussijuhi kest 60), 119ga saab sita tavalise histranspordipiletiga. 




histransport on Prahas jtkuvalt jumalik, piletihinnad samad, mis kolm aastat tagasi, ja liikumismugavus super. Seda aga eelkige seetttu, et trammid ongi Praha kige bossimad bossid. Korra istusime trammis, millele vilkuritega kiiarabiauto teed andis... See, et tavalised autod end kahele rattale sektorisse tmbavad, et trammile mitte ette jda, on tiesti normaalne. Ja jalgrattaga sidavad kesklinnas ainult hullud. Aga tnu kigele sellele ei paistnud neil seal ka ummikuid olevat.




Meie enne-fesitvali majutuskoht oli ikovis, mille kohta tles prl Lumivalgeke, et see on nagu Eesti Kalamaja, boheemlaste kogunemispaik, mis algselt oli tliste elukohaks. Nunnu kant oli, kommunistliku klassika ikovi torni nol saime ka kerge vaevaga le vaadata. Selle linnaosa surnuaeda on muuseas maetud Kafka. Prast festarit olime taas Vinohradys nagu eelminegi kord. ikovis oli meil korter viiendal korrusel, kuhu viis lift, mille uksi tuli ise avada ja sulgeda, mis andis asjale kohe mnusa tunde. Lisaks oli mlemas korteris gaasiboiler, mis samuti vga meeleolukas, sest kellele ei meeldiks, kui dui vttes kostab kapist tuldpurskava lohe hlt. 




Kuna meiega oli kaasas ka hr Peika, vaatasime alustuseks le kik klassikalised vaatamisvrsused (vlja arvatud kujudega kell, sest see oli remondis), millest lleaed oli vist meie kigi lemmik, sest nagu hr Peika tles: "Ilus vaade, hea siider ja toredad inimesed." Vi midagi umbes nii. Kusjuures lu ja siider on kll kolme aastaga kallimaks linud, lu oli 45 ja siider 55 (kurss on praegu umbes 1:24...), aga siider on jktuvalt jumalikult kuiv ja jga ning erakordselt kosutav. 




Prast fesitavali judsime ra kia ka Petrini mel, kuhu ma eelmisel korral ei judnud ja mille otsa sai sita funikulriga ("...eee... see on VGA madal funikulr," hoiatas meid prl Lumivalgeke), mis on armastatud jalutuspaik ka kohalike seas. Lisaks on seal ks matsakas Eiffeli torn, panoraamsed vaated Prahale ja lihtsalt uskumatult rahulik ja vaikne olemine. 




hel htul judsime ka mnusasse llekasse (mingi...50 meetrit Karli sillast? hesnaga tiega kesklinnas), kus valgetes srkides mehed kandsid lauda lut ja siidrit ja snkke. Muidugi oleks nad lauda toonud ka praade, kui me oleks tellinud :D Huvi prast otsisin les - kisime llrestoranis nimega Kozlovna Apropos. Kuna minul ja eriti prl Lumivalgekesel on sgav umbusk Tehhi toitude suhtes, ei hakanud ka seekord leiva sees serveeritud guljai tellima. Samamoodi jid tellimata nende klimbid, mis on klimbisoo hbivarne haru. Hinnataseme mratlemiseks - suur vaagen llekrvast (sobilik kolmele) pluss kaks ringi jooke lks kokku mingi 500 krooni kki, mis on alla 20 euro. Ja seda siis kohas, kus on vga palju turiste. On need tehhid muidu, mis nad on, aga rvlid kll mitte :D




Imelikest tehhidest rkides. Kui me viimasel peval oma imetoredast Vinohrady korterist vlja hakkasime minema, ei osanud me vtmetega midagi peale hakata. Omanik oli Trgis, meie ksimustele ei vastanud, nii me kohmitsesime mnda aega, kuniks tegime otsuse visata vtmed postkasti (nagu eelmiseski kohas, kuigi siis juba omaniku palvel) ning edasi liikuda. Meldud tehtud. Viskasime vtmed postkasti, haarasime ktte oma neli kohvrit (neist ks 21 kilo kaaluv isend, keda hellitavalt Sbraks kutsusime), et hetk hiljem mista: see oli maja, kust VLJA saamiseks oli vtmeid vaja. Neidsamu vtmeid, mis meil juba kinnises postkastis olid. 




Minu meelest oli see hsteeriliselt naljakas :D




Prl Lumivalgekese meelest oli see hsteeriliselt nme. 




Phimtteliselt saaks meie kolme kitumise alusel edaspidi selgitada temperamenditpe. 




Kolm vsinud vlismaalast avastavad, et on end kogemata sulgenud vanaaegse kindluse koridori, kust puudub igasugune vljaps. Tegemist on vaikse kandiga, kus inimesi ei liigu. Kuidas nad reageerivad?

Koleerik (prl Lumivalgeke): neab valjuhlselt maa phja tehhe ja nende lollust saata korda midagi nii idiootset nagu vljapsu mitte vimaldamine. On veendunud, et sinna me jmegi, sest kik inimesed on tl. 

Flegmaatik (mina): teen kohatu ettepaneku mngida  ajaviiduks kaarte. Oma peas mtisklen sellest, et lend lheb ju alles htul, selleks ajaks keegi ikka koju tuleb ja meid vlja laseb.

Sangviinik (hr Peika): hakkab sstemaatiliselt ustele koputama, et leida inimene, kes on kodus ja kes saaks meid vlja lasta. 




Umbes viie minuti prast tuli mingi tdi  ja me ikka saime vlja. 




Mis ma siis ikka oskan kokkuvtteks elda - hr Peika leidis Prahast vorstid (see pris hot dogi moodi sk - lahtine sai, millel on prakas vorst sinepiga), prl Lumivalgeke oli nnelik, et polnud linna veel unustanud. Ja mina... olin jtkuvalt vaimustunud Praha ilust. Ja sellest, et tegelikult tulime ju festivalile. A ma festivalist kirjutan natuke hiljem :D


Nii koos olimegi kogu aeg. Taamal ka matsakas Eiffel.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:34 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, inimesed on ilusad ja head, Praha, Reisukirjad  

 


Tuesday, May 22, 2018



   
Vhemalt mitte mistlikud vanainimesed 



See aasta on mulle rngalt mjunud. Niteks unustasin ks pev tundi minna. Tpsemalt arvasin, et ma pean hiljem minema ja panin kodus rahulikult juukseid patsi, kui meie raamatukogujuhataja helistas: "Kuuule, Eliisabet, teine aasta ootab sind tundi."

 Vana perse, eksole :D

 Terve peva lks kigil kolleegidel tuju heaks, kui nad mind ngid. Asi seegi.

 Siis olen ma seisnud klassi ees ja tiesti tsiselt juurelnud tunni alguses, mida paganat ma nendega peale pidin hakkama. Mingi tekst lugeda? Kirjutamine? Rhmat? Nii palju ma ennast tean, et ilma plaanita ma htki peva ei alusta. Mnikord lihtsalt lheb plaan meelest ra :D

 See, et ma terve peva jooksul ei jua aru saada, mis ndalapev parajasti kes on, on tavaline. Selles sdistan iseenesest sooja ilma, sest tegelikult oleks vljas nagu suvi ja tl kimine lihtsalt petajate toas riiulite koristamine.

 Igatahes, ndalavahetusel lugesin riigieksamitele vahelduseks ht magistritd. Tegin seda tl, sest esiteks pole mul kodus suurt lauaarvutit, on vaid hunnik lpakaid igale maitsele. Ja teiseks ei tule tl keegi hiilides minu juurde, et sosistades midagi ksida. Ilmselgelt olen suutnud kodus kigile selgeks teha, et ttavat ema/naist ei tohi segada. Hiilimine ja sosistamine ei sega kedagi.

 Nojah, lugesin td, lisasin vajadusel komasid ja kuulasin klappidest Nine Inch Nails. Puhtalt prokrastineerimise mttes guugeldasin, kas NIN kuskil lhiriikides lhiajal esinema ka satub.

 Ja judsin sellise festivalini: Aerodrome festival Prahas. Et nagu...  ma otsin vimalust, kuidas nha NINi, ja leian festivali, kus on nemad JA Lana Del Rey, keda ma olen vga tkk aega tahtnud nha laivis ja tunda, kuidas ta mind ra tinistab. Ja see toimub Tehhis, kuhu on vimalik phimtteliselt tiesti viisakalt kohale saada. Ja festivalipass maksab tiesti normaalse hinna. Ja ldse... Tommy Cash on ka kohal :D

 Nii et prast poolt peva kurvastamist, et enam ei saa sellele festivalile pileteid, tunnikest nrvikulu, kuna kik digitaalsed vahendid otsustasid lpetada minuga koost. Ja rohkem midagi ei olnudki, mul ja prl Lumivalgekesl (+1) on piletid selle suve kige toredamale muusikasndmusele.

 Kokkuvttes siis prl Lumivalgekese rahulolevate snadega: "Vhemalt mitte mistlikud vanainimesed." 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:18 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, ilus hetk  

 


Friday, May 4, 2018



   
Riigieksamist ikka ka 



Iseenesest oleks pidanud juba eelmine postitus olema riigieksamist, sest see oli jrjekorras. Aga Ristsiku teema oli pnevam.

 Siiski oleks vaja ra mrkida ka seekordse eksami muljed.

 ldjoontes - ii-gaav. Jah, ma olen nd saanud natuke piiluda eksami koostamise telgitagustesse ja saan aru, et see ongi keeruline. Aga ikkagi. Alustekste oli nagu ikka neli - katkend Muti "Eesti mberlikajast" (eurooplaseks saamise teema), siis W. Drechsleri tekst innovatsioonist ja leiutamisest ("Mis on innovatsioon?"), kolmandaks Rein Aahse tekst sellest, kuidas maailm on nii vikseks muutunud ("Rnnata maailmas, kus kik jb hiirekliki kaugusele"), ja siis eesti teaduskeele teema (kolm teksti - Niitsoo, Lhmus ja Nemvalts eesti teaduskeelest. Novaatoris olemas).  Lugemisosa lesanded ei tundunud heski variandis lemra keerulised, aga ma tlen ausalt, et ega ma vga ei svenenud, sest ma lugesin kirjutamisteemasid ja hakkasin kohe kurvastama.
 Teemad olid siis umbes nii:
 1. Kuidas jda iseendaks tnapevases kiirelt muutuvas maailmas.
 2. Kultuuri ja majanduse seosed.
 3. Miks inimesed lahkuvad kodumaalt (nidete valdkond hsikond, ajalugu ja reisikirjad)
 4. Mis saab eesti keelest.

 Mul ei oleks olnud mitte helgi neist teemadest mitte midagi elda. Minu meelest on meie eesti keele eksam niivrd kaldus tugevate teaduste poole, et mul tekib ksimus, miks on meil eesti keele ja kirjanduse ainevaldkond, mille eksam eesti keele eksam nagu olema peaks. Klassikaliste kirjandusteostega pole neis igatahes midagi suurt peale hakata. Ma mtlen, et "Meister ja Margarita". Vi "Franny ja Zooey". Vi "Toomas Niprnaadi". Vi "Keisri hull". Ehk siis teosed, mis mind ennast gmnasiumis tugevalt puudutasid ja millest ma oleks tahtnud kirjutada.

 Okei, praegu ma suudaks juba seoseid tekitada, aga ikkagi.

 Mu tundeid vib loomulikult mjutada ka see, et sel aastal on mu oma klass lpetav, nii teemadega on isiklikum suhe. Lisaks on ka prl Vaprake lpetaja. Temalgi polnud htki valikut peale esimese teema, sest ta tahtis "Keisri hullust" kirjutada :D Eks 19. sajandil toimusid ka kiired muutused.

 Nojah. See selleks.

 Tegelik probleem eksamiga on aga hoopis selles, et meil on seekord lihtsalt ... uskumatult tuutud lpetajad. Eestis ldiselt siis :D

 Ma hindan viimast lesannet, mis thendab, et ma olen korduvalt pidanud lugema, kuidas Alo Lhmuse arvates oleks mistlik Eesti likoolid kinni panna ja saata meie lpetajad Oxfordi. Punkt.

 Nagu miks. Alustekst on SIIN, viimased viis liku olid eksamil.

 hel hetkel andsin teksti ka hr H-le lugeda, testimiseks. Et kki ongi mingi likeeruline asi, millest ainult liinimesed aru saavad (nagu mina). Selgus, et on kll vimalik mista.

 Ma ei liialda, kui ma tlen, et otsesnu mistab seda teksti 75% minu ktte sattunud eksaminandidest. Mul ei ole varem mitte hegi ksimusega sellist tulemust olnud. Jah, mul selgelt nrgemad koolid seekord ka, viksed, he paralleeliga (hinnanguline vide, lhtub sellest, kui palju tid mul he kooli mbrikus on, vhe on, selleprast eeldangi, et ka lpetajaid kokku on vhe). Aga ikkagi.

 Hindan ja enam isegi ei nuta. Erit. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:59 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja nutab  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, May 1, 2018



   
RE: milline on kool? 



Ritsik tegi oma lastega blogiintervjuu: Milline on kool? , kus tema kolmandat (9. klass) ja neljandat (12. klass) kooliastet lpetavad lapsed nitavad, milline on kool plase silmade lbi. Huvitav lugu, nagu nad Ritsikul ikka on.

 Ma vastusena tegin intervjuu esimest kooliastet (3. klass) lpetava inimesega, vanemaid mul hetkel keprast nimelt pole. Vga loodan, et Ritsik ei pahanda, et tema ksimusi siinkohal ra kasutasin, a ainult nii tekkis vrdlusmomenti nooremate ja vanemate vahel :) Kuskil poole peal mtlesin, et oleks pidanud ikka diktofoniga ja phjalikumalt, aga seekord tuli nii, nagu poiss tulistas ja mina les judsin kirjutada.

Iseloomusta kooli kolme snaga.
Krmik: No seal saab spradega kohtuda ...
Intervjueerija: aga mingeid omadussnu? Lbus vi..?

Krmik: Aaa! Igav. Vsitav. Kuidas elda he snaga veidi tore?




Mis on koolielus positiivset?

Krmik: Spradega kohtumine. Muud ei olegi positiivset. Vibolla mni toredam grupit KTs (kunsti- ja tpetus, kui kellelgi on see lhend ununenud)

Mis on koolielus halvasti?
Krmik: Minu lobapidamatud. Kool phjustas selle ilmselt, sest seal ei lubata mul rkida. Teiste lobapidamatus. petaja veendub, et ta teab asja, kui ta tegelikult ei tea. Lrm ka. Ilge lrm vahetunnis. Oot, see kustuta ra, ma ise ka lrman...

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
Direktor ainukesena ju midagi teha ei saa? A kui mul oleks oma privaatne kool (seda on ju meldud selles ksimuses?), siis see oleks nuti-pool-koduppekool. Leheklgedel on td, igel ajal peab kohal olema, kogu klass on koos, rgivad petajaga. 

(Sekkub hr H): Kuidas kehalise kasvatuse tunnid kiks siis?

Krmik: Lapsed peavad ise vljas kima. Lastel on andurid kljes - mdavad sdamelke, samme...

Milline on hea petaja?
Krmik: Tore, mitte vihastuv. Kaastundlik, et kui sul midagi juhtub... niteks kui su ema ra sureb, siis ta lohutaks. Oskuslik, teab palju fakte. Katrin on enam-vhem selline, vlja arvatud see faktivrk.

Mida kool sulle on peale teadmiste andnud? Mingeid koostoskusi, loovust?
Krmik: Veidi suhtlemisoskust. Veidi saan suurema vaate kastist vlja, saan aru, mis toimub.

Mida kool pole petanud, aga oleks vinud? 
Krmik: Selliseid snu inglise keeles, mida on vaja online gamingus.

Kas ppekavade maht on liiga suur? Kuidas puhata?
(arutame natuke, mida see ksimus thendab)

Krmik: Mina ei pea palju ppima, aga ttu on. Koolipevad viksid olla lhemad, aga sisukamad. petajad viksid rkida normaalse kiirusega. Nagu mina (demonstreerib vahet). Mitte et teeme tund aega hte tehet.

Mida teed, kui kool saab lbi?

Krmik: Sidan jalgrattaga... Aaa, kui 12. klass lbi saab? Mingit sorti programmeerimine kki? Ma arvan, et Tallina tehnikasse kki? Ja kui sisse ei saa, siis vib alati minna prgi vedama. Eks mul ole mingid aastad aega ka. 







Kuigi vastused on erinevad, kumab mu meelest kigil kolmel lbi see, et kool on midagi stressirohket. Ja mulle tundub, et eelkige mitte selle prast, et ppimine oleks meeletult raske, vaid just kigi nende inimeste prast, kes terve peva noort inimest mbritsevad. Ja petajalt ootavad kik, et ta armastaks oma ainet ja teaks selle kohta palju. Ja et ta oleks inimlik :) 






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:30 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Sunday, April 15, 2018



   
Professionaalne reisikorraldaja 



Mrts mdus eelkige puhkuse the all.

 Mitte et meist keegi oma palgatst puhanud oleks :) Suvise puhkuse the all.

 Aga alustagem algusest ehk eelmise aasta juunist, kui ma Barcelonast tagasi judsin. Barcelona meeeldis mulle vga-vga. Rkisin kodus suure vaimustusega kigest, kus me kisime ja mida tegime, kuni Ruudi hel hetkel palus, et ma enam ei rgiks. See oli kergelt jahmatav palve. "Ma ei saa enam kuulata, ma olen nii kade."

 Nagu ma ei oleks teda korduvalt kaasa saada pdnud :D

 hesnaga judis mu poeg 9 aasta vanusena tdemuseni, et turvaliselt oma mugavustsoonis elades vib pris paljudest gedatest asjadest ilma jda.

 Siit edasi kulus veel oma pool aastat, kui lpuks sai plaan paika - me lheme reisile! Lennukiga ja sellisesse kohta, kus on sinine meri.

 Alguses mtlesime, et lheme kahekesi (hr H arvab, et tema on korra Kreekas sinist vett ja 40kraadist soojust vaatamas kinud, nii et tema on sellest elupevade lpuni vabastatud), aga siis selgus, et minu reisisellist de koos oma perega on samuti just samasugust plaani pidamas, nnda otsustasime hineda.

 Senini kis asi sna rahulikult. Eks edasigi polnud mingit rapsimist. Leppisime kokku, et lheme juuni lpus Rhodosele. Prl Vaprake kll pakkus, et viks Kprose valida, aga kiire kontroll reisiteenuse pakkujale andis teada, et suvel mingitel segastel asjaoludel Kprose-reise ei pakuta. Nii et ji Rhodos.

 Nalja piirjooned hakkasid kuju vtma, kui hakkasime tpsemaid kuupevi paika panema. Arvestama pidi kahe phikoolieaslise lapsega, kes peaksid juunis koolis kima; he gmnaasiumilpetajaga, kes peab enne lpupidu kleidiproovis kima; he juhtivttajaga, kes peab olema juuli alguses Madridis; mina olin phimtteliselt avatud kikidele kuupevadel. Jah noh, optimistlikud nagu me oleme, ei ninud me probleemi, kuniks reisifirma lisas enda poolt lisanansi sellega, et lennud toimuvad ainult neljapeviti :D

 Nii me siis sttisime seda asja hte- ja teistpidi, kuni judsime tdemuseni, et juunis vist ikka ei mngi vlja. Seega juuli algus. Juhtivttaja Madrid ji jtkuvalt valemisse, lihtsalt teistpidi. Ja vaatama pidi seda, et ei lheks vga kaugele juulisse, sest siis tulevad juba kontserdid ja fesitvalid peale.

 hel kaunil hetkel saatis de mulle teate - lheme sel ja sel kuupeval. Ma ei suutnud uskuda meie nne - kas testi leidsime kigile sobivad kuupevad, mil ka lennukid lendavad. Peaaegu :D de oli jtnud kahe silma vahele prl Vaprakese erialakatsed likooli :D Ma pakkusin kll, et ta vib ju loobuda. likoolist. de arvas, et kki loobub ikka reisist. Prl Vaprake polnud siiski nus kummastki loobuma.

 hesnaga. Saate aru kll, kuidas me jaurasime oma juulikuu ja Rhodosega. Kuniks lpuks lahenes kik.

 Augustis sidame Kprosele :D






 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:11 AM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Reisukirjad  

 


Wednesday, March 14, 2018



   
Kolmas postitus 



Ma lihtsalt pean selle ra mrkima, et esimest korda suutsin ma kirjutada veatu e-ettetluse.

 Kontrollimise ajal judsin juba kurvastada, et rsa koore vi kirjutatakse hoopis rsakoorevi, aga siis mrkasin paralleele ja suur oli rm.

 Eelmise aasta pls on mul siiani hingel, pl on see sna, kallid sbrad :D

 Muus osas ... olen ma alates veebruari keskpaigast  haige olnud, vahel rohkem, vahel vhem, aga stabiilne vsimusest tulenev pearinglus on muutumas normaalseks olekuks. Ma tesna pan puhata ja kik, aga tst ka nagu ei raatsi pris loobuda, nii ma vsimusega vitlengi.

 Huvitaval kombel lheb Ruudi homme Kngurule. Huvitav selles mttes, et mingeid eelnevaid vihjeid sellele ei olnud. Tal on klassis mned vga taibukad poisid, nii et ma ausalt eldes ldse ei melnudki, et tema viks sellele vistlusele saada. Neil on klassi peale kaks vi kolm kohta. Ruudi ise on olukorrast pigem hiritud, kujutab ette, kuidas ta jb viimaseks, ja peab plaani, kuidas homseks haigeks jda. Vistlusvaim on meil siin hsti arenenud.

 Millestki muust nagu vga kirjutada polegi. Vahepeal loetud raamatutest vrib ramrkimist "Kui kuu on kadunud", mis tsiselt ilus ja valus raamat. Skisofreeniast. Ja jrgmiseks neljaks ndalaks on piletid kolmele teatrietendusele, kaotatud aeg tuleb jrele teha, 9 korda viks inimene aasta jooksul ikka teatris kia.

 Ja kui jutt juba piletitele lks - minu snnipevaks on korraldatud ks limalt ge ettevtmine :D 2Cellos on Haapsalus. Loomulikult on meil piletid sellele olemas. Mis on selles mttes natuke kurb, et Positivus on samal ajal, mis thendab, et sinna sel aastal ei jua. Aga kuna ltlased on siiani nagunii vga vhe infot jaganud, oli Positivusele minek nagunii ksimrgi all.

 Ilusa emakeele ndala jtku :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:59 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Kirjandusnurgake, Meie krmik, Nagu esimene kord  

 


Sunday, February 4, 2018



   
RIP jaanuar 



Ma kll mtlesin, et tore oleks jaanuariga postitus purki saada, aga no ei saanud, mis teha. Aga jaanuar ise tuleb kll purki saada, vhemalt natuke.

 Esiteks tegin ma jaanuari pris alguses avastuse, et me kulutame kohutavalt palju raha niiviisi, et ma isegi ei tea, mille peale. Ses mttes, et kui mina isiklikult jtan toidupoodi igal kuul 400 eurot, siis seda on arusaamatult palju. Meid on kolm pluss Triigu. Ja mina ei osta praktiliselt mitte kunagi htki lihatoodet ega vilevamaterjali. Tekib ju ksimus, mida ma sealt poest koju vean. Okei, ks pev ostsime Ruudiga Selverist allahinnatud julukalendri :D Aga see maksis ainult 25 senti ja toob meile palju rmu. Ruudil niteks pole mitte kunagi elus julukalendrit olnud.

 hesnaga, loogilise sammuna liitusin FBs Kogumispeviku grupiga, mis on olnud vga kasulik koht. Jepp, ka minul on kohati tekkinud tunne, et seal kib natuke vistlus selle nimel, kes rohkem ssta oskab. Ja need ngutamised selle kallal, mida ja kuidas sa... ei ole iga kord ilusad. Ma otseselt mingeid eesmrke ei pannud (10% kulusid vhendada), aga teadlikumalt vaatasin asja kll. Ja tnu sellele oleme tohutult vhendanud aegunud sgi raviskamist. Varem oli ikka leiba ja vorsti ja (le)eelmise htu toitu vaja prgikasti lkata, nd praktiliselt enam mitte. Ja raha kulus kindlasti vhem. Hr H suhtub teemasse sbraliku irooniaga, aga vastu ei tta.

 Nojah, sstmisega lks vga kenasti, nii et suht jaanuari alguses lksin ...

 ... salongi ja ostsin endale auto :D

 Okei, erinevatel vlistel phjustel oli ette aimata, et varsti need sammud ma tegema pean. Ja ostmise asemel liisisin, aga tpselt sama pnev oli ikkagi. Nd olen ka popp eestlane, kes sidab kodaga, mille pagassi mahub kenasti nii suur koer kui ka kaksikute kru. Juhuks kui meil kunagi peaks ks vi teine olema. Ainus probleem on see, et koda ei pakkunud roolisoojendust, mis tegi mind alguses natuke kurvaks, aga nd olen nii vlutud soojenevast istmest, et enam pole vga lugugi.

 Selline tore sstukuu oli siis. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:04 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Finants, Minu ilusad asjad  

 


Monday, January 1, 2018



   
RIP 2017 




Tnane pev on prast eilset pris pikale veninud istumist mnusalt laisal moel kulgenud. Phimtteliselt olen terve pev snud eilsest le jnud krpse, joonud limonaadi ja kirjutanud seda postitust. 



Mida sa tegid aastal 2017, mida sa varem teinud pole? 
Ma kardan, et kaastundeavalduse lehte panemine siiski jb kige olulisemaks uueks asjaks. Sellega vistleb vga tugevalt detsembri teine ndalavahetus, kui oma pulma-aastapeva spaas pidasime. Hr H nimelt ldiselt keeldub avalikus paigas lahti riietumast, nii et see, et me koos spaas kisime, on vga eriline. Jepp, talle ei meeldinud, sest inimesed :D


Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?

Mul pole rna aimugi, mida ma lubasin. Kontrollisin eelmise aasta postitust - ma ei andnudki htki lubadust :) Sel korral annan - luban, et harjutan onglrimist. Panen kokku Rubiku kuubiku (sest miks seada eesmrke, mida on vimalik tita. Ma ei saa neist netis olevatest skeemidest aru, tnud soovitamast :D)


Kas keegi su lhedastest sai lapse?

Kahjuks ei. Vi siis arvestades mu lhedasi ka nneks. Aga Hr H onupoeg sai kaksikud. See on pris tore, kaks beebit on ikka kaks beebit, eriti kui nad pole sinu enda omad. 


Kas keegi su lhedastest suri?

Lhedastest nneks mitte. Kuigi mne kuulsuse surm tegi mind kurvaks. Vike muigekoht ka. Vaatasime ema-isa juures mingi kommertskanali aastakokkuvtet, kus nidati jrjest lahkunud inimesi ja ekraanile tuli Hugh Hefner. Ema ja isa (vga sndsalt) ei teadnud, kellega on tegu. Meie teadsime. 

Surmaga rohkem kokkupuuteid vist polnud.


Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2018, mida sul 2017. aastal ei olnud?

Ma ei tea. Testi ei tea. Parem fsiline vorm kki siis. See viks alati parem olla. 


Milliseid riike sa klastasid?

Venemaa (Peterburg), Hispaania (Barcelona), Soome (Helsinki) ja Lti. Head kohad kik. Barcelona oli mu unistus juba ammu. Ja ma ei pidanud pettuma.


Milline 2017. aasta kuupev jb sulle igaveseks meelde ja miks?

Ei ole mul selliseid kuupevi.


Mis oli su selle aasta suurim saavutus?

helt poolt tahaks elda, et ks tpakkumine, mille lpuks sain. Aga kuna see on mitme aasta t tulemus. Ja tegelikult on suurimaks saavutuseks ikka see, et ma kutsusin oma vana-aastahtupeole ka viktokaaslase Mi. Sellised asjad ei ole kuigi lihtsad mu jaoks - keegi minu koju, minu pere juurde, minu sugulaste juurde, minu mugavusstooni. Vga suur eneseletus :D


Mis oli su suurim ebannestumine?
"Mekla piimamees"

Rohkem pole mul midagi elda.


Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?

Mitte midagi mrkmisvrset. "Varbaluu murd" oli vist sel aastal?


Mis oli parim asi, mille ostsid?

Ruudi palus edasi elda, et nendeks on kohver, mille ta juludeks sai, ja tema parka. Jahh, 2017. aasta jb ajalukku kui aasta, mil avastasin Didriksonsi. Ma pean tunnistama, et ma olen vga vlutud neist parkadest. Ruudil on paks talvekas (kui kedagi huvitab, siis mudel Dane, mis on nitude jrgi sama hea kui see kige populaarsem Matt, aga minu ja Ruudi meelest kordades mehelikuma likega), minul (roosa) Gina, mida loetakse vist leminekuparkaks ehk on tpselt paraja soojusega meie praeguses talves. Kohapeal passides hakkaks vist klm, aga mul ei ole sellist aega. 




Ma tegelikult oleks vlja pakkunud hksoojuspumba, mis on muutnud elu palju mugavamaks. Aga kui nd thte nrida, ostis selle viimase siiski hr H.




Kelle teod vrisid tunnustust?

Hr H, kes lpuks hakkas tegema seda, milleks ta juba ammu on valmistunud. Igasugune lisainfo thendaks aga arvatavasti lahutust, nii et las jb :D




Ruudi sai kiita vra inimese kest, kui ta teatri puhvetis maast 1eurose leidis ja selle mjale viis. Minu jaoks vrib kiitust nii see, et Ruudi ise ei saanud aru, miks inimesed tema mber selle kiitusvrseks leidsid, kui ka too vras naine, kes mrkas ja polnud tagasisidega kitsi. 


Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?

ks kolleeg, kes mu selja taga vga ebameeldivalt minu kohta rgib. See pole kll esimene kord, aga kurvaks teeb ikka. Tlgastav on see, et mulle rgib ta kogu aeg, kui tubli ja vimekas ma olen. Sedasama asja tehes, mille kohta ta mu seljataga rgib, et ma pole ldse vriline seda tegema. 


Millele kulus enamik su rahast?

Oh, ma ei tea. Reisimiseks-ringiliikumiseks vist. 


Mis sind vga vga vga elevile ajas?

Ma arvan, et Barcelonasse minek. Siis see, kui H helistas mulle ja tles, et ta on valmis minuga spaasse tulema. Kui Ruudi tles, et ta on valmis lennukiga sitma, mis thendab, et me saame koos pikemale reisile minna. 


Milline laul jb sulle alati 2017. aastat meenutama?

Ei ole vist ht laulu. Muusikat sai titsa palju kuulatud, sest lpuks ometi liitusin ma Spotify tasulise osaga, mis thendab, et ma saan igal pool muusikat kuulata. 


Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:

i) nnelikum vi kurvem? sama ikka sama. Ma olen le linna kuulus flegma, see eeliseks on suhteliselt stabiilne meeleolu.
ii) khnem vi paksem? riiete jrgi eeldan, et sama, olulist muutust kummalegi poole pole. Selliseid uhkeid tisse nagu mned igatahes ei kasvatanud.
iii) rikkam vi vaesem? iga aastaga jrjest rikkam. Kuigi see rikkus kasvab vga aeglaselt. Arvatavasti selleprast, et ma kulutan rohkem. 




Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Raamatuid lugenud, teatris ja kinos kinud. 


Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?

Peaks vist tlema, et netis passinud, kuigi ma enda meelest tegin seda oluliselt vhem kui eelmisel aastal.

Mis oli su lemmik telesaade?

Ei jlginud htki saadet sel aastal. Isegi MKR-i ei vaadanud. "Su ngu klab tuttavalt" vaatasin, aga mitte kuigi suure innuga, mis sellest, et pris toredad osalised olid. AK-d ikka veel korralikult ei vaata. 


Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?

Ei, ikka veel ei tunne selliseid tundeid. See on ldse ks imelik ksimus.

Mida sa tahtsid ja said?

Eriti luksusliku kuuse. 




Tegelikult palju nii materiaalseid kui ka mitte materiaalseid asju, millest nii mnigi on juba selles samas postituses esile toodud.

Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?

Sain 33 ja olin mere res. 


Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

Testi ei oska elda midagi, mis oleks oluliselt nauditavamaks muutnud. 


Mis sind mistuse juures hoidis?

Mul ei ole ausalt eldes sellega erilist probleemi olnud. Philine on vist teadmine, et mina olen mina ja sina oled sina ja tema on tema. Ja kskik kui palju ma kedagi ei armastaks, oma elu ja otsuste eest saab vastutada ainult tema ise. 


Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?

Kersti Kaljulaid. Lihtsalt phimtteliselt. 


Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2017. aastal said?

Testasin iseenda jaoks, et mingi konkreetse asja nimel sihipraselt td tehes ongi vimalik seda saavutada. Mul pole varem olnud juhust katsetada.

Imetoredat uut aastat kigile!




 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:11 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 


Saturday, December 30, 2017



   
Lpuks siis ka lugemistest sel aastal 



Ma olen vihjetest aru saanud, et meie pere juluhtu on tekitanud natuke vastakaid tundeid lugejais. Ma tesna ei tahtnud tekitada muljet, et see variant, mis meil on, kuidagi ... juluhtute tipp on :) Minu jaoks on selline variant lihtsalt ainuvimalik, sest enam-vhem samalaadselt on meie julud alati kulgenud. Ja mida vanemaks me saame, seda parem nagu oleks. Vi ehk oskan ise rohkem seda hinnata.

 Igatahes. Raamatud siis.

 Alustuseks need, mis viks kuuluda minu top kmnesse (jah, neid on 12 :D)
 "Uju koos uppujatega"
 "Meie vimalikud elud"
 "Minu soovide nimekiri"
 "Minu faking perekond"
 "Siid" ja "Kolm korda koidikul"
 "Seltsimees laps ja suured inimesed"
 "Kallis Michael! Armastusega isa"
 "Kui mind enam ei ole"
 "Sai mis tahtis"
 "Oxfordi romaan"
 "Vike tdruk, kes armastas liialt tuletikke"

 Selles nimekirjas on pris mitu lihtsalt toredasti kirjutatud ("Uju koos uppujatega", "Meie vimalikud elud", "Oxfordi romaan") vi puudutab mnd minu jaoks olulist teemat mind knetaval moel ("Sai mis tahtis", "Seltsimees laps", "Minu faking perekond"), aga ka selliseid, mis olid mlemat. Ehk aeg on kps esikolmiku vljakuulutamiseks.

Kolmas koht
 "Vike tdruk, kes armastas liialt tuletikke" ( Gatan Soucy)
 See on see, mille ma just lpetasin. ks neist raamatutest, mille puhul ma sain esimesest lehekljest aru - sellest tuleb vrt lugemine. Ausalt eldes ei ole ma praegu veel pris tpselt kindel, mida ma lugesin. Igatahes oli see erakordselt ... vluv. Tiega hull raamat :D Asjad, mis peaks olema nagu ebanormaalsed, on esitataud tieliku normaalsusena. Ja vastupidi. Kohati iiveldama ajavalt naturalistlik. Ja mningate erakordselt nutikate detailidega, mida ma ei taha avalikult kirja panna, sest kki keegi tahab lugeda ja siis rikun ma niiviisi tema rmu. ge tlge on ka (Triinu Tammelt).

Teine koht
 "Kui mind enam ei ole" (Adam Haslett)
 Depressiooniraamat. Ja kui ma tlen depressiooniraamat, siis ma mtlen sellist koledat, kleepuvat, hingematvat, kogu-aeg-igal-pool olevat depressiooni, mitte kerget muutust ajukeemias, mille vastu aitavad esimesed suht suvaliselt valitud AD-d ja natuke terapeudi juures kimist. Nope, see on raamat depressioonist, mille vastu ei aita MITTE MISKI. Ja see on kohutavalt painav. Et ongi inimesi, kelle igapevane elu on phimtteliselt ellujmine. Ja on peresid, mille kigi liikmete elu on hel vi teisel moel seotud haige pereliikme elushoidmisega. Et mnikord ei olegi lahendust kigile muredele. Kige veidram on raamatu juures, et see on limalt sdamlikult kirjutatud, kohati humoorikalt (muidugi mitte pisarateni naerma ajavalt, aga nii meelt lahutavalt), kokkuvttes hsti helge raamat.

Esimene koht
 "Siid" ja "Kolm korda koidikul" (Alessandro Baricco)
 Vib kahtlustada, et ma olen ks viimaseid inimesi, kes on enda jaoks Baricco avastanud. Mulle tundub, et ta hakkab juba moest vlja minema, aga see ei vhenda muidugi minu vaimustust.  Teksti on neis raamatutes napilt, aga kik on nii ilusasti kirja pandud. Ja suureprane nide sellest, kuidas vorm ja sisu moodutavad terviku. Kui muidu saad aru, et oled leidnud enda jaoks hea raamatu, kui esimest leheklge loed, siis nende kahe raamatuga piisas ktte vtmisest. Lihtsalt imeilusad.

 Selline siis sedapuhku lugemisega. 2017 oli muuseas see aasta, kui minust sai lugeriomanik. rmiselt tore leiutis, minu ktte sobib ideaalselt. Ja videtavalt on sellega vimalik ka rannas raamatuid lugeda. Kahjuks seda viimast pole saanud veel katsetada, sest lugeri sain julukingiks :)




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kirjandusnurgake  

 


Wednesday, December 27, 2017



   
Emotsionaalsed julud 



Tnavu oli see aasta, kus minu vanemate juures olime mitte 24., vaid 25. detsembril. Hr H sugulased on vga toredad ja hoiavad meid kik vga ning lisaks on tore juludeks sita maale, kus on vaikne ja taevas mustmiljon thte. Aga ikkagi meeldib mulle see variant rohkem, kui oleme 24. detsembril minu vanemate juures, sest noh, siis on sellised julud, nagu ma harjunud olen. Ja julude osas olen ma vga suur konservatiiv :D



Minu meelest on tiesti vltimatu see, et sa tehakse nii palju, et jrgmisel peval sakse hommikusgiks kartulisalatit hapukapsa ja verivorstiga. Et kingitusi on nii palju, et need ei mahu kuuse alla ra (meid on kokku 16, kui ma igesti lugesin, see on ks phjus, miks ei mahu). Et prast juluvana klaskiku istutakse laua taga ja rgitakse oma eelmisest aastast. Ma ei tea, mis siis saab, kui seda enam sellisel kujul ei oleks. 




Selleaastane juluhtu oli tegelikult mitme asja poolest eriline. Esiteks, esimest korda viimase 24 aasta jooksul ei tulnud juluvana ise kohale, vaid jttis kingid ukse taha. Prl Lumivalgekese elus juhtus see esimest korda, ta saab veebruaris 25 :D Kingitused ise olid tiesti suureprased nagu igal aastal. On lihtsalt nii tore nha, kuidas inimesed on pikka aega melnud ja otsinud vi ise nppudel kia lasknud, et saaks kokku ks tore kingitus, mis teisele rmu teeks. 




ra tuleks mrkida ka see, et 2017. a julud olid esimesed julud, kui Ruudi oli kingitused ette valmistanud, mulle ja hr Hle, siis. Okei, hr H kingituse osas aitasin ma natuke kaasa, sest ta tahtis ilutulestikku osta ja selle jaoks oli mind krvale vaja, nagu ma aru sain. Aga ta ise mtles ja valis (ja maksis) ja lpuks pakkis ka :D Samamoodi minu kingitus, mille juures ta ldse abi ei vajanud. Suureks saanud on meie lapsuke. 




Kokkuvte oma aastast lks sel korral vga emotsionaalseks. Mulle tundub, et lpuks nutsime kik. Ja mitte selleprast, et oleks olnud kellelgi kurb vi paha aasta, vaid vastupidi - nii ilus oli :D Kige rohkem tundeid suutis meis esile tuua prl Lumivalgekese poisssber, kes esiteks rkis nii ilusasti sellest, kuidas tema elu on muutunud nii palju paremaks prast prl Lumivalgekesega kokkusaamist. See oli nii siiralt ja armsalt ja ... nutsime kik koos selle ilu prast. Siis, kogusime ennast natukene, jtkas poisssber ja rkis, kuidas ta on nii tnulik, et me oleme ta vastu vtnud oma perre, kus ta neb peremudelit, mida tema oma elus pole ninud. Selle peale nutsid ka need, kes enne suutsid veel end tagasi hoida :D Hsti ilus hetk oli. 




Nojah, ega see, kui mu de rkis, kuidas ta just sel aastal mistis kuidagi paremini, mida thendab pere, ka vhe emotsionaalne polnud. Haakub sama asjaga, millest kristallkuuli blogis tna juttu oli - peres ei pruugi ldse olla nii, et sul on de-vend (vi ka ema-isa), kes on sinuga inimesena sarnane, aga peres on mingi teine htsustunne, mingi teadmine, et ksteist toetatakse alati. Nagu priselt alati. de tleski, et ta tundis, et isegi, kui ta oleks teinud midagi teliselt halba, oleks meie pere ikka temaga jnud. Mina tunnen sedasama asja. Ja pole ldse oluline, et me dedega igandalaselt ei kohtu, ei rgi telefoni teel, ei kirjuta. On lihtsalt see teadmine. Meenutasime aegu, mil prl Vaprake oli haige - me kik mobiliseerusime, aitasime, nagu oskasime. Ja nii oligi, kes valmistus imearst Stepani juurde minema, kes lasi paarisajal inimesel eestpalvet lugeda. Ja selle tunde olemasolu on sna otseses mttes ainus phjus, miks ma ldse oleksin valmis veel he lapse saama. Et Ruudil oleks samasugune teadmine olemas. Mitte see, et tal oleks kige parem sber maailmas, vaid ks inimene, kes aitab sind isegi siis, kui oled tiega pekkis. 




Edasine juluhtu lks pisut teise emotsiooniga, sest me jime ra kik vahuveinid, mille isa oli varunud, isegi magusa, nii et... lks pikale see pidu. Aga udselt tore oli :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:55 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Ajaloo tarbeks, Elust enesest, ilus hetk, julud, Nagu esimene kord  

 


Saturday, December 23, 2017



   
Ja edasi teatri juurde 



Blogi ja oma mlu kasutades ngin ma sel aastal vist selliseid lavastusi:


"Stendav pimedus" (Ugala)
"Olga, Irina ja mina" (Endla)
"Minu veetlev leedi" (Estonia)
"La Traviata" (Estonia)
"Gogoli disko" (Ugala)
"Kster" (Tallina Linnateater)
"Meeste kodu" (Ugala)
"Aida" (Estonia)
"Primavera Paunveres" (Ugala)
"Emadepev" (Ugala)




Tpselt sama palju kordi kui eelmisel aastal, aga sisuliselt ikka vhem, sest eelmisel aastal olid pooled lavastused sellised, mille kohta visin elda, et testi ge, sel korral ainult kolm (kaks ooperit ja "Primavera"), "Stendav pimedus" on peaaegu selles nimekirjas, "Gogoli disko", "Emadepev" ja "Olga, Irina ja mina" olid sellised, et oli titsa tore; "Minu veetlev leedi" ja "Kster" olid natuke piinlikud, aga saan aru, et asi on minus, mitte lavastuses. Ja no siis veel "Meeste kodu", mis oli niivrd kohutav, et mul lihtsalt pole snu :D Jumal tnatud, et ma viimasel etendusel kisin. Ma ei saa siiani aru, miks keegi mu tuttavatest mind ei hoiatanud. Ja mis kige kohatum - aplausi ajal tusis rahvas psti. Me tusime ka, aga eesmrgiga saalist pgeneda :D




ldse. Mis vrk selle pstitusmisega on? Kuus viimast etendust, mida ma vaatamas kisin, lppesid sellega, et rahvas aplodeeris psti olles. 




Aga parema otsa poolest siis "Stendavat pimedust" soovitan kll vaatama tulla. Kahjuks "Primaverat" enam ei mngita :( See oli TVKA tudengite lavastus ja nd on nad suundunud juba uute vljakutsete jahile. "Emadepev" on selline olmenidend, ainult ilma lbiva loota, kui mitte vtta lugu vga ldisena. Muidu jutt on emadest/emadusest, kohati pris humoorikas, naersin kll. 




Uuel aastal tahan Ugalas ra nha etendused "Krd loll lind", "Orpheus allilmas" ja "Elav lapi". Ruudiga loodetavasti ka lasteetendus "Tuu kuu pealt", kuigi nen juba, et seda mngitakse kogu aeg ndala sees kell 11. Kahju :( Aga selle eest avastasin praegu, et "Primavera Paunveres" siiski on uuesti mngukavas, nii et tulge ja vaadake, see on priselt ka khuul. Tantsulavastus. Visuaalteater. Vinge vrk, ma tlen teile :)




Teatri osas loodaks uuel aastal kll vhe paremat saaki. 









 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:26 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Vaatasin teatrit  

 


Friday, December 22, 2017



   
Jtkame filmimaailmaga 



Filmid on teine teema, millest ma hsti sdamlikult oskan kirjutada.

 Tegelikult olen sel aastal ikka vhe rohkem kinos kinud, sest 2017 oli see mrgiline aasta, kus meie kinotu ja veepargitu linn endale lpuks kino sai. Veeparki ... enam vist keegi ei ootagi :D

 Kontrollisin blogist le, mida ma ldse vaatamas kisin, kohati kratsisin imestunult kukalt - kas testi olen sellist filmi ninud? Tavaliselt on mul selline asi suvaliste raamatutega, mida lgastuseks loen, aga tnu kodulhedasele kinole on sama fenomen tabanud ka filme.

 Kui filmindusest ldises plaanis rkida, siis 2017 oli ka see aasta, kui Ruudi hakkas iseseisvalt kinos kima. Eks see ole ka selle  kodulhedusega seotud. Igatahes kis ta vahepeal pris usinalt kinos vaatamas filme, mille mina vaadatamatuteks tembeldasin. Mulle vga meeldib, et tal pole mitte mingisugust sisemist trget ka pris ksi kinos kimise suhtes, sest mulle nib, et tervet hulka inimesi kammitseb uskumus, et kinos kiakse kellegagi koos. Kohati tundub mulle isegi, et ta eelistab ksi minna.

 Aga minu vaadatud filmidest ... "Barry Seal" oli pris meeleolukas. "Kingsman" lahutas pris meeldivalt mu meelt. Phimtteliselt viks ra mainida veel "Una", mis tekitas vhemalt mtteid. No ja loomulikult just vaadatud "Vike ime", mis on linunnu film juluajaks. Seda kisime koos Ruudiga vaatamas ja loomulikult vesistasin ma pool aega (kui ma parajasti ei hmmeldunud selle seltskonna peale, kes meie ees istus, sest nood kndisid ringi, rksid, naersid selliste kohtade peal, et Ruudigi oli segaduses. Kui ks neist eriti kva ja eriti pika peeruga maha sai ja lejnud selle peale endast tiesti vljusid, sai minu karikas tis. Prast seda oli terves saalis filmi lpuni tielik vaikus.)

 Jtkates "Imega". Raamatut olen loomulikult lugenud, nii et sisu oli mulle teada. Ja film oli tiega samasugune. Nunnu ja kurb ja selline, millesse tahaks uskuda, aga... Vi noh, tegelikult isegi usud, et Auggie oligi nii lahe ja vapper ning Jack Will ja Summeri nii tugevad ning Julien tegelikult saigi aru, et tema ise koos oma vanematega on nme. hesnaga, et selles loos olidki sellised inimesed, kellega lks lpuks kik hsti. Mis ei thenda, et pris elus samamoodi lheks - seal on ikka lapsed, kes on ilusad, targad ja osavad ning kes ei saagi aru, et oma kitumisega teevad jledusi teistele; ja need lapsed, kes on toredad ja sdamlikud, aga kes erinevatel phjustel ikkagi ei julge vastuollu sattuda nonde esimestega; ja lisaks kigele muule on pris maailmas sna raske leida haridusttajaid, kes tunnistavad, et (nende) koolis on kiusamist.

 Mul oli kikidest peategelastest udselt kahju, sest kigil oli raske.

 Prast filmi arutasime natuke asja ka. Et mis oli filmi mte ja kellest vi millest meil kahju oli ja nii. Ja kas meie oleksime Jackiga sarnaselt Auggiega sbrustama hakanud. Ruudi tles, et ta ARVAB, et oleks. Ta pris kindel endas ei olnud, aga leidis, et nii palju, kui temal kogemust on, siis sellised teistmoodi lapsed pole kunagi lbed ja ebameeldivad. Ja juba selle prast viks nendega sbrustada.

 Mina ise kusjuures ei oska ka elda. Praegu muidugi, aga 10-aastasena? Pigem olin ma toona filmi-Charlottei sarnane, kes nagu ei saanudki ieti aru, et kigil inimestel ei ole nii ilus elu kui mul.

 Selliseks see filmiaasta sai. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:50 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk  

 


Thursday, December 21, 2017



    
Alustame muusikast 



Detsembrist on kaks kolmandikku kulunud, aga mul aasta kik kokku vtmata. Ma olen sel aastal jtkuvalt vga vhe bloginud, nii et kokkuvttega lhebki keeruliseks, sest ma lihtsalt ei mleta. Aga vike tagasivaade kulub ikka ra.

 Ma tegelikult mtlesin esiti, et teen lugemistest kokkuvtte (sest vaatamata sellele, et bogi loetud raamatute nimekiri psib sna muutumatuna, olen mne pris vinge raamatu lbi lugenud sel aastal), aga siis sain aru, et see raamat, mis mul praegu pooleli on, peab kindlasti sellesse postitusse sisse saama. Nii et ma loen raamatu enne lbi ja siis kirjutan.

 Vtame sedapuhku siis hoopis muusika-aasta. See on alati nii sdamlik, kui ma muusikast kirjutan :)

 Terve aasta olen vga korralikult muusikaviktoriinil kinud. he korra puudusin, see oli vist tookord, kui me "Aidat" vaatamas kisime. Lpuks ometi tulid Placebo ja Linkin Park ra, hel ja samal viktoriinil kusjuures. Jtkuvalt on minu rolliks eelkige kirjutusvahend kaasa vtta, sest noh, teadmisi mul ju pole. Meie vistkonna koosseis on muutunud, ks liige lks sjavkke, ks on kadunud kogukonnaellu. Nende asemel on kaks uut liiget, kes kll kumbki pris stabiilsed kijad pole.

 Selle aasta viktoriin on meil ka juba korraldatud, sai teine selline:



 Minult on kaks ja pool lugu :D Vite siis mtiskleda, millised. Teema on vist arusaadav? Me M-iga oleme siiski pedagoogid, seega kik peab alati olema korralikult lbi meldud, mitte niisama suvaliselt kokku pandud.

 Muidu on see aasta olnud ikka eelkige Bon Iveri aasta. Natuke ka Lana Del Rey aasta. Ja prast Positivust ka Lumineersi (pool)aasta.

 Sel suvel tabas mind ka vlgunoolena mistmine, et midagi on totaalselt paigast ra minu arusaamaga muusikast. Kuulasime hr Hga raadiot. Klassika vi Kuku vi Viker, polegi vist thtis. Igatahes oli seal saade, kus saatejuht mngis oma lemmiklugusid. Ja viimasena oma kige suuremat lemmikut - Louis Amstrongi "What a wonderful world". Ja ta kohe tleski raadios otse vlja: "See on minu kige suurem lemmik." Ja mina olin jahmunud, sest selles seltskonnas, kus ma viimased poolteist aastat olen liikunud, ei ole selline lause meldav :D See oleks sama, kui elda, et mu lemmikautor on Barbara Cartland :D

 Millal ja miks see niiviisi lks, ma ei tea. Aga kuidagi juhtus.

 Midagi muud nagu muusikaga seoses ei meenugi. Eesti Laulu lood kuulasin kll ra, mulle meeldis ainult Sibyl Vane, mis on selline bnd, mille meeldimist vist ka alati heaks maitseks ei peeta :D A mulle meeldisid nad juba enne seda, kui nende lugu(sid...) kuulsin, sest mulle meeldib nende bndi nimi. Stig on muidugi nunnu. Ja rohkem nagu ei tulegi ette, mis seal veel oli.

 Selline muusikaaasta siis oligi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:34 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hobitan, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, May 1, 2018



   
RE: milline on kool? 



Ritsik tegi oma lastega blogiintervjuu: Milline on kool? , kus tema kolmandat (9. klass) ja neljandat (12. klass) kooliastet lpetavad lapsed nitavad, milline on kool plase silmade lbi. Huvitav lugu, nagu nad Ritsikul ikka on.

 Ma vastusena tegin intervjuu esimest kooliastet (3. klass) lpetava inimesega, vanemaid mul hetkel keprast nimelt pole. Vga loodan, et Ritsik ei pahanda, et tema ksimusi siinkohal ra kasutasin, a ainult nii tekkis vrdlusmomenti nooremate ja vanemate vahel :) Kuskil poole peal mtlesin, et oleks pidanud ikka diktofoniga ja phjalikumalt, aga seekord tuli nii, nagu poiss tulistas ja mina les judsin kirjutada.

Iseloomusta kooli kolme snaga.
Krmik: No seal saab spradega kohtuda ...
Intervjueerija: aga mingeid omadussnu? Lbus vi..?

Krmik: Aaa! Igav. Vsitav. Kuidas elda he snaga veidi tore?




Mis on koolielus positiivset?

Krmik: Spradega kohtumine. Muud ei olegi positiivset. Vibolla mni toredam grupit KTs (kunsti- ja tpetus, kui kellelgi on see lhend ununenud)

Mis on koolielus halvasti?
Krmik: Minu lobapidamatud. Kool phjustas selle ilmselt, sest seal ei lubata mul rkida. Teiste lobapidamatus. petaja veendub, et ta teab asja, kui ta tegelikult ei tea. Lrm ka. Ilge lrm vahetunnis. Oot, see kustuta ra, ma ise ka lrman...

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
Direktor ainukesena ju midagi teha ei saa? A kui mul oleks oma privaatne kool (seda on ju meldud selles ksimuses?), siis see oleks nuti-pool-koduppekool. Leheklgedel on td, igel ajal peab kohal olema, kogu klass on koos, rgivad petajaga. 

(Sekkub hr H): Kuidas kehalise kasvatuse tunnid kiks siis?

Krmik: Lapsed peavad ise vljas kima. Lastel on andurid kljes - mdavad sdamelke, samme...

Milline on hea petaja?
Krmik: Tore, mitte vihastuv. Kaastundlik, et kui sul midagi juhtub... niteks kui su ema ra sureb, siis ta lohutaks. Oskuslik, teab palju fakte. Katrin on enam-vhem selline, vlja arvatud see faktivrk.

Mida kool sulle on peale teadmiste andnud? Mingeid koostoskusi, loovust?
Krmik: Veidi suhtlemisoskust. Veidi saan suurema vaate kastist vlja, saan aru, mis toimub.

Mida kool pole petanud, aga oleks vinud? 
Krmik: Selliseid snu inglise keeles, mida on vaja online gamingus.

Kas ppekavade maht on liiga suur? Kuidas puhata?
(arutame natuke, mida see ksimus thendab)

Krmik: Mina ei pea palju ppima, aga ttu on. Koolipevad viksid olla lhemad, aga sisukamad. petajad viksid rkida normaalse kiirusega. Nagu mina (demonstreerib vahet). Mitte et teeme tund aega hte tehet.

Mida teed, kui kool saab lbi?

Krmik: Sidan jalgrattaga... Aaa, kui 12. klass lbi saab? Mingit sorti programmeerimine kki? Ma arvan, et Tallina tehnikasse kki? Ja kui sisse ei saa, siis vib alati minna prgi vedama. Eks mul ole mingid aastad aega ka. 







Kuigi vastused on erinevad, kumab mu meelest kigil kolmel lbi see, et kool on midagi stressirohket. Ja mulle tundub, et eelkige mitte selle prast, et ppimine oleks meeletult raske, vaid just kigi nende inimeste prast, kes terve peva noort inimest mbritsevad. Ja petajalt ootavad kik, et ta armastaks oma ainet ja teaks selle kohta palju. Ja et ta oleks inimlik :) 






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:30 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Sunday, April 15, 2018



   
Professionaalne reisikorraldaja 



Mrts mdus eelkige puhkuse the all.

 Mitte et meist keegi oma palgatst puhanud oleks :) Suvise puhkuse the all.

 Aga alustagem algusest ehk eelmise aasta juunist, kui ma Barcelonast tagasi judsin. Barcelona meeeldis mulle vga-vga. Rkisin kodus suure vaimustusega kigest, kus me kisime ja mida tegime, kuni Ruudi hel hetkel palus, et ma enam ei rgiks. See oli kergelt jahmatav palve. "Ma ei saa enam kuulata, ma olen nii kade."

 Nagu ma ei oleks teda korduvalt kaasa saada pdnud :D

 hesnaga judis mu poeg 9 aasta vanusena tdemuseni, et turvaliselt oma mugavustsoonis elades vib pris paljudest gedatest asjadest ilma jda.

 Siit edasi kulus veel oma pool aastat, kui lpuks sai plaan paika - me lheme reisile! Lennukiga ja sellisesse kohta, kus on sinine meri.

 Alguses mtlesime, et lheme kahekesi (hr H arvab, et tema on korra Kreekas sinist vett ja 40kraadist soojust vaatamas kinud, nii et tema on sellest elupevade lpuni vabastatud), aga siis selgus, et minu reisisellist de koos oma perega on samuti just samasugust plaani pidamas, nnda otsustasime hineda.

 Senini kis asi sna rahulikult. Eks edasigi polnud mingit rapsimist. Leppisime kokku, et lheme juuni lpus Rhodosele. Prl Vaprake kll pakkus, et viks Kprose valida, aga kiire kontroll reisiteenuse pakkujale andis teada, et suvel mingitel segastel asjaoludel Kprose-reise ei pakuta. Nii et ji Rhodos.

 Nalja piirjooned hakkasid kuju vtma, kui hakkasime tpsemaid kuupevi paika panema. Arvestama pidi kahe phikoolieaslise lapsega, kes peaksid juunis koolis kima; he gmnaasiumilpetajaga, kes peab enne lpupidu kleidiproovis kima; he juhtivttajaga, kes peab olema juuli alguses Madridis; mina olin phimtteliselt avatud kikidele kuupevadel. Jah noh, optimistlikud nagu me oleme, ei ninud me probleemi, kuniks reisifirma lisas enda poolt lisanansi sellega, et lennud toimuvad ainult neljapeviti :D

 Nii me siis sttisime seda asja hte- ja teistpidi, kuni judsime tdemuseni, et juunis vist ikka ei mngi vlja. Seega juuli algus. Juhtivttaja Madrid ji jtkuvalt valemisse, lihtsalt teistpidi. Ja vaatama pidi seda, et ei lheks vga kaugele juulisse, sest siis tulevad juba kontserdid ja fesitvalid peale.

 hel kaunil hetkel saatis de mulle teate - lheme sel ja sel kuupeval. Ma ei suutnud uskuda meie nne - kas testi leidsime kigile sobivad kuupevad, mil ka lennukid lendavad. Peaaegu :D de oli jtnud kahe silma vahele prl Vaprakese erialakatsed likooli :D Ma pakkusin kll, et ta vib ju loobuda. likoolist. de arvas, et kki loobub ikka reisist. Prl Vaprake polnud siiski nus kummastki loobuma.

 hesnaga. Saate aru kll, kuidas me jaurasime oma juulikuu ja Rhodosega. Kuniks lpuks lahenes kik.

 Augustis sidame Kprosele :D






 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:11 AM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Reisukirjad  

 


Wednesday, March 14, 2018



   
Kolmas postitus 



Ma lihtsalt pean selle ra mrkima, et esimest korda suutsin ma kirjutada veatu e-ettetluse.

 Kontrollimise ajal judsin juba kurvastada, et rsa koore vi kirjutatakse hoopis rsakoorevi, aga siis mrkasin paralleele ja suur oli rm.

 Eelmise aasta pls on mul siiani hingel, pl on see sna, kallid sbrad :D

 Muus osas ... olen ma alates veebruari keskpaigast  haige olnud, vahel rohkem, vahel vhem, aga stabiilne vsimusest tulenev pearinglus on muutumas normaalseks olekuks. Ma tesna pan puhata ja kik, aga tst ka nagu ei raatsi pris loobuda, nii ma vsimusega vitlengi.

 Huvitaval kombel lheb Ruudi homme Kngurule. Huvitav selles mttes, et mingeid eelnevaid vihjeid sellele ei olnud. Tal on klassis mned vga taibukad poisid, nii et ma ausalt eldes ldse ei melnudki, et tema viks sellele vistlusele saada. Neil on klassi peale kaks vi kolm kohta. Ruudi ise on olukorrast pigem hiritud, kujutab ette, kuidas ta jb viimaseks, ja peab plaani, kuidas homseks haigeks jda. Vistlusvaim on meil siin hsti arenenud.

 Millestki muust nagu vga kirjutada polegi. Vahepeal loetud raamatutest vrib ramrkimist "Kui kuu on kadunud", mis tsiselt ilus ja valus raamat. Skisofreeniast. Ja jrgmiseks neljaks ndalaks on piletid kolmele teatrietendusele, kaotatud aeg tuleb jrele teha, 9 korda viks inimene aasta jooksul ikka teatris kia.

 Ja kui jutt juba piletitele lks - minu snnipevaks on korraldatud ks limalt ge ettevtmine :D 2Cellos on Haapsalus. Loomulikult on meil piletid sellele olemas. Mis on selles mttes natuke kurb, et Positivus on samal ajal, mis thendab, et sinna sel aastal ei jua. Aga kuna ltlased on siiani nagunii vga vhe infot jaganud, oli Positivusele minek nagunii ksimrgi all.

 Ilusa emakeele ndala jtku :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:59 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Kirjandusnurgake, Meie krmik, Nagu esimene kord  

 


Sunday, February 4, 2018



   
RIP jaanuar 



Ma kll mtlesin, et tore oleks jaanuariga postitus purki saada, aga no ei saanud, mis teha. Aga jaanuar ise tuleb kll purki saada, vhemalt natuke.

 Esiteks tegin ma jaanuari pris alguses avastuse, et me kulutame kohutavalt palju raha niiviisi, et ma isegi ei tea, mille peale. Ses mttes, et kui mina isiklikult jtan toidupoodi igal kuul 400 eurot, siis seda on arusaamatult palju. Meid on kolm pluss Triigu. Ja mina ei osta praktiliselt mitte kunagi htki lihatoodet ega vilevamaterjali. Tekib ju ksimus, mida ma sealt poest koju vean. Okei, ks pev ostsime Ruudiga Selverist allahinnatud julukalendri :D Aga see maksis ainult 25 senti ja toob meile palju rmu. Ruudil niteks pole mitte kunagi elus julukalendrit olnud.

 hesnaga, loogilise sammuna liitusin FBs Kogumispeviku grupiga, mis on olnud vga kasulik koht. Jepp, ka minul on kohati tekkinud tunne, et seal kib natuke vistlus selle nimel, kes rohkem ssta oskab. Ja need ngutamised selle kallal, mida ja kuidas sa... ei ole iga kord ilusad. Ma otseselt mingeid eesmrke ei pannud (10% kulusid vhendada), aga teadlikumalt vaatasin asja kll. Ja tnu sellele oleme tohutult vhendanud aegunud sgi raviskamist. Varem oli ikka leiba ja vorsti ja (le)eelmise htu toitu vaja prgikasti lkata, nd praktiliselt enam mitte. Ja raha kulus kindlasti vhem. Hr H suhtub teemasse sbraliku irooniaga, aga vastu ei tta.

 Nojah, sstmisega lks vga kenasti, nii et suht jaanuari alguses lksin ...

 ... salongi ja ostsin endale auto :D

 Okei, erinevatel vlistel phjustel oli ette aimata, et varsti need sammud ma tegema pean. Ja ostmise asemel liisisin, aga tpselt sama pnev oli ikkagi. Nd olen ka popp eestlane, kes sidab kodaga, mille pagassi mahub kenasti nii suur koer kui ka kaksikute kru. Juhuks kui meil kunagi peaks ks vi teine olema. Ainus probleem on see, et koda ei pakkunud roolisoojendust, mis tegi mind alguses natuke kurvaks, aga nd olen nii vlutud soojenevast istmest, et enam pole vga lugugi.

 Selline tore sstukuu oli siis. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:04 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Finants, Minu ilusad asjad  

 


Monday, January 1, 2018



   
RIP 2017 




Tnane pev on prast eilset pris pikale veninud istumist mnusalt laisal moel kulgenud. Phimtteliselt olen terve pev snud eilsest le jnud krpse, joonud limonaadi ja kirjutanud seda postitust. 



Mida sa tegid aastal 2017, mida sa varem teinud pole? 
Ma kardan, et kaastundeavalduse lehte panemine siiski jb kige olulisemaks uueks asjaks. Sellega vistleb vga tugevalt detsembri teine ndalavahetus, kui oma pulma-aastapeva spaas pidasime. Hr H nimelt ldiselt keeldub avalikus paigas lahti riietumast, nii et see, et me koos spaas kisime, on vga eriline. Jepp, talle ei meeldinud, sest inimesed :D


Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka jrgmisel aastal anda?

Mul pole rna aimugi, mida ma lubasin. Kontrollisin eelmise aasta postitust - ma ei andnudki htki lubadust :) Sel korral annan - luban, et harjutan onglrimist. Panen kokku Rubiku kuubiku (sest miks seada eesmrke, mida on vimalik tita. Ma ei saa neist netis olevatest skeemidest aru, tnud soovitamast :D)


Kas keegi su lhedastest sai lapse?

Kahjuks ei. Vi siis arvestades mu lhedasi ka nneks. Aga Hr H onupoeg sai kaksikud. See on pris tore, kaks beebit on ikka kaks beebit, eriti kui nad pole sinu enda omad. 


Kas keegi su lhedastest suri?

Lhedastest nneks mitte. Kuigi mne kuulsuse surm tegi mind kurvaks. Vike muigekoht ka. Vaatasime ema-isa juures mingi kommertskanali aastakokkuvtet, kus nidati jrjest lahkunud inimesi ja ekraanile tuli Hugh Hefner. Ema ja isa (vga sndsalt) ei teadnud, kellega on tegu. Meie teadsime. 

Surmaga rohkem kokkupuuteid vist polnud.


Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2018, mida sul 2017. aastal ei olnud?

Ma ei tea. Testi ei tea. Parem fsiline vorm kki siis. See viks alati parem olla. 


Milliseid riike sa klastasid?

Venemaa (Peterburg), Hispaania (Barcelona), Soome (Helsinki) ja Lti. Head kohad kik. Barcelona oli mu unistus juba ammu. Ja ma ei pidanud pettuma.


Milline 2017. aasta kuupev jb sulle igaveseks meelde ja miks?

Ei ole mul selliseid kuupevi.


Mis oli su selle aasta suurim saavutus?

helt poolt tahaks elda, et ks tpakkumine, mille lpuks sain. Aga kuna see on mitme aasta t tulemus. Ja tegelikult on suurimaks saavutuseks ikka see, et ma kutsusin oma vana-aastahtupeole ka viktokaaslase Mi. Sellised asjad ei ole kuigi lihtsad mu jaoks - keegi minu koju, minu pere juurde, minu sugulaste juurde, minu mugavusstooni. Vga suur eneseletus :D


Mis oli su suurim ebannestumine?
"Mekla piimamees"

Rohkem pole mul midagi elda.


Kas sa pdesid mnd haigust vi vigastasid end?

Mitte midagi mrkmisvrset. "Varbaluu murd" oli vist sel aastal?


Mis oli parim asi, mille ostsid?

Ruudi palus edasi elda, et nendeks on kohver, mille ta juludeks sai, ja tema parka. Jahh, 2017. aasta jb ajalukku kui aasta, mil avastasin Didriksonsi. Ma pean tunnistama, et ma olen vga vlutud neist parkadest. Ruudil on paks talvekas (kui kedagi huvitab, siis mudel Dane, mis on nitude jrgi sama hea kui see kige populaarsem Matt, aga minu ja Ruudi meelest kordades mehelikuma likega), minul (roosa) Gina, mida loetakse vist leminekuparkaks ehk on tpselt paraja soojusega meie praeguses talves. Kohapeal passides hakkaks vist klm, aga mul ei ole sellist aega. 




Ma tegelikult oleks vlja pakkunud hksoojuspumba, mis on muutnud elu palju mugavamaks. Aga kui nd thte nrida, ostis selle viimase siiski hr H.




Kelle teod vrisid tunnustust?

Hr H, kes lpuks hakkas tegema seda, milleks ta juba ammu on valmistunud. Igasugune lisainfo thendaks aga arvatavasti lahutust, nii et las jb :D




Ruudi sai kiita vra inimese kest, kui ta teatri puhvetis maast 1eurose leidis ja selle mjale viis. Minu jaoks vrib kiitust nii see, et Ruudi ise ei saanud aru, miks inimesed tema mber selle kiitusvrseks leidsid, kui ka too vras naine, kes mrkas ja polnud tagasisidega kitsi. 


Kelle kitumine tekitas sus tlgastust ja kurvastust?

ks kolleeg, kes mu selja taga vga ebameeldivalt minu kohta rgib. See pole kll esimene kord, aga kurvaks teeb ikka. Tlgastav on see, et mulle rgib ta kogu aeg, kui tubli ja vimekas ma olen. Sedasama asja tehes, mille kohta ta mu seljataga rgib, et ma pole ldse vriline seda tegema. 


Millele kulus enamik su rahast?

Oh, ma ei tea. Reisimiseks-ringiliikumiseks vist. 


Mis sind vga vga vga elevile ajas?

Ma arvan, et Barcelonasse minek. Siis see, kui H helistas mulle ja tles, et ta on valmis minuga spaasse tulema. Kui Ruudi tles, et ta on valmis lennukiga sitma, mis thendab, et me saame koos pikemale reisile minna. 


Milline laul jb sulle alati 2017. aastat meenutama?

Ei ole vist ht laulu. Muusikat sai titsa palju kuulatud, sest lpuks ometi liitusin ma Spotify tasulise osaga, mis thendab, et ma saan igal pool muusikat kuulata. 


Vrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:

i) nnelikum vi kurvem? sama ikka sama. Ma olen le linna kuulus flegma, see eeliseks on suhteliselt stabiilne meeleolu.
ii) khnem vi paksem? riiete jrgi eeldan, et sama, olulist muutust kummalegi poole pole. Selliseid uhkeid tisse nagu mned igatahes ei kasvatanud.
iii) rikkam vi vaesem? iga aastaga jrjest rikkam. Kuigi see rikkus kasvab vga aeglaselt. Arvatavasti selleprast, et ma kulutan rohkem. 




Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?

Raamatuid lugenud, teatris ja kinos kinud. 


Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?

Peaks vist tlema, et netis passinud, kuigi ma enda meelest tegin seda oluliselt vhem kui eelmisel aastal.

Mis oli su lemmik telesaade?

Ei jlginud htki saadet sel aastal. Isegi MKR-i ei vaadanud. "Su ngu klab tuttavalt" vaatasin, aga mitte kuigi suure innuga, mis sellest, et pris toredad osalised olid. AK-d ikka veel korralikult ei vaata. 


Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?

Ei, ikka veel ei tunne selliseid tundeid. See on ldse ks imelik ksimus.

Mida sa tahtsid ja said?

Eriti luksusliku kuuse. 




Tegelikult palju nii materiaalseid kui ka mitte materiaalseid asju, millest nii mnigi on juba selles samas postituses esile toodud.

Mida sa oma snnipeval tegid ja kui vanaks sa said?

Sain 33 ja olin mere res. 


Mis on ks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?

Testi ei oska elda midagi, mis oleks oluliselt nauditavamaks muutnud. 


Mis sind mistuse juures hoidis?

Mul ei ole ausalt eldes sellega erilist probleemi olnud. Philine on vist teadmine, et mina olen mina ja sina oled sina ja tema on tema. Ja kskik kui palju ma kedagi ei armastaks, oma elu ja otsuste eest saab vastutada ainult tema ise. 


Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kige enam meeldis?

Kersti Kaljulaid. Lihtsalt phimtteliselt. 


Pane kirja ks oluline eluppetund, mille 2017. aastal said?

Testasin iseenda jaoks, et mingi konkreetse asja nimel sihipraselt td tehes ongi vimalik seda saavutada. Mul pole varem olnud juhust katsetada.

Imetoredat uut aastat kigile!




 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:11 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 


Saturday, December 30, 2017



   
Lpuks siis ka lugemistest sel aastal 



Ma olen vihjetest aru saanud, et meie pere juluhtu on tekitanud natuke vastakaid tundeid lugejais. Ma tesna ei tahtnud tekitada muljet, et see variant, mis meil on, kuidagi ... juluhtute tipp on :) Minu jaoks on selline variant lihtsalt ainuvimalik, sest enam-vhem samalaadselt on meie julud alati kulgenud. Ja mida vanemaks me saame, seda parem nagu oleks. Vi ehk oskan ise rohkem seda hinnata.

 Igatahes. Raamatud siis.

 Alustuseks need, mis viks kuuluda minu top kmnesse (jah, neid on 12 :D)
 "Uju koos uppujatega"
 "Meie vimalikud elud"
 "Minu soovide nimekiri"
 "Minu faking perekond"
 "Siid" ja "Kolm korda koidikul"
 "Seltsimees laps ja suured inimesed"
 "Kallis Michael! Armastusega isa"
 "Kui mind enam ei ole"
 "Sai mis tahtis"
 "Oxfordi romaan"
 "Vike tdruk, kes armastas liialt tuletikke"

 Selles nimekirjas on pris mitu lihtsalt toredasti kirjutatud ("Uju koos uppujatega", "Meie vimalikud elud", "Oxfordi romaan") vi puudutab mnd minu jaoks olulist teemat mind knetaval moel ("Sai mis tahtis", "Seltsimees laps", "Minu faking perekond"), aga ka selliseid, mis olid mlemat. Ehk aeg on kps esikolmiku vljakuulutamiseks.

Kolmas koht
 "Vike tdruk, kes armastas liialt tuletikke" ( Gatan Soucy)
 See on see, mille ma just lpetasin. ks neist raamatutest, mille puhul ma sain esimesest lehekljest aru - sellest tuleb vrt lugemine. Ausalt eldes ei ole ma praegu veel pris tpselt kindel, mida ma lugesin. Igatahes oli see erakordselt ... vluv. Tiega hull raamat :D Asjad, mis peaks olema nagu ebanormaalsed, on esitataud tieliku normaalsusena. Ja vastupidi. Kohati iiveldama ajavalt naturalistlik. Ja mningate erakordselt nutikate detailidega, mida ma ei taha avalikult kirja panna, sest kki keegi tahab lugeda ja siis rikun ma niiviisi tema rmu. ge tlge on ka (Triinu Tammelt).

Teine koht
 "Kui mind enam ei ole" (Adam Haslett)
 Depressiooniraamat. Ja kui ma tlen depressiooniraamat, siis ma mtlen sellist koledat, kleepuvat, hingematvat, kogu-aeg-igal-pool olevat depressiooni, mitte kerget muutust ajukeemias, mille vastu aitavad esimesed suht suvaliselt valitud AD-d ja natuke terapeudi juures kimist. Nope, see on raamat depressioonist, mille vastu ei aita MITTE MISKI. Ja see on kohutavalt painav. Et ongi inimesi, kelle igapevane elu on phimtteliselt ellujmine. Ja on peresid, mille kigi liikmete elu on hel vi teisel moel seotud haige pereliikme elushoidmisega. Et mnikord ei olegi lahendust kigile muredele. Kige veidram on raamatu juures, et see on limalt sdamlikult kirjutatud, kohati humoorikalt (muidugi mitte pisarateni naerma ajavalt, aga nii meelt lahutavalt), kokkuvttes hsti helge raamat.

Esimene koht
 "Siid" ja "Kolm korda koidikul" (Alessandro Baricco)
 Vib kahtlustada, et ma olen ks viimaseid inimesi, kes on enda jaoks Baricco avastanud. Mulle tundub, et ta hakkab juba moest vlja minema, aga see ei vhenda muidugi minu vaimustust.  Teksti on neis raamatutes napilt, aga kik on nii ilusasti kirja pandud. Ja suureprane nide sellest, kuidas vorm ja sisu moodutavad terviku. Kui muidu saad aru, et oled leidnud enda jaoks hea raamatu, kui esimest leheklge loed, siis nende kahe raamatuga piisas ktte vtmisest. Lihtsalt imeilusad.

 Selline siis sedapuhku lugemisega. 2017 oli muuseas see aasta, kui minust sai lugeriomanik. rmiselt tore leiutis, minu ktte sobib ideaalselt. Ja videtavalt on sellega vimalik ka rannas raamatuid lugeda. Kahjuks seda viimast pole saanud veel katsetada, sest lugeri sain julukingiks :)




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kirjandusnurgake  

 


Wednesday, December 27, 2017



   
Emotsionaalsed julud 



Tnavu oli see aasta, kus minu vanemate juures olime mitte 24., vaid 25. detsembril. Hr H sugulased on vga toredad ja hoiavad meid kik vga ning lisaks on tore juludeks sita maale, kus on vaikne ja taevas mustmiljon thte. Aga ikkagi meeldib mulle see variant rohkem, kui oleme 24. detsembril minu vanemate juures, sest noh, siis on sellised julud, nagu ma harjunud olen. Ja julude osas olen ma vga suur konservatiiv :D



Minu meelest on tiesti vltimatu see, et sa tehakse nii palju, et jrgmisel peval sakse hommikusgiks kartulisalatit hapukapsa ja verivorstiga. Et kingitusi on nii palju, et need ei mahu kuuse alla ra (meid on kokku 16, kui ma igesti lugesin, see on ks phjus, miks ei mahu). Et prast juluvana klaskiku istutakse laua taga ja rgitakse oma eelmisest aastast. Ma ei tea, mis siis saab, kui seda enam sellisel kujul ei oleks. 




Selleaastane juluhtu oli tegelikult mitme asja poolest eriline. Esiteks, esimest korda viimase 24 aasta jooksul ei tulnud juluvana ise kohale, vaid jttis kingid ukse taha. Prl Lumivalgekese elus juhtus see esimest korda, ta saab veebruaris 25 :D Kingitused ise olid tiesti suureprased nagu igal aastal. On lihtsalt nii tore nha, kuidas inimesed on pikka aega melnud ja otsinud vi ise nppudel kia lasknud, et saaks kokku ks tore kingitus, mis teisele rmu teeks. 




ra tuleks mrkida ka see, et 2017. a julud olid esimesed julud, kui Ruudi oli kingitused ette valmistanud, mulle ja hr Hle, siis. Okei, hr H kingituse osas aitasin ma natuke kaasa, sest ta tahtis ilutulestikku osta ja selle jaoks oli mind krvale vaja, nagu ma aru sain. Aga ta ise mtles ja valis (ja maksis) ja lpuks pakkis ka :D Samamoodi minu kingitus, mille juures ta ldse abi ei vajanud. Suureks saanud on meie lapsuke. 




Kokkuvte oma aastast lks sel korral vga emotsionaalseks. Mulle tundub, et lpuks nutsime kik. Ja mitte selleprast, et oleks olnud kellelgi kurb vi paha aasta, vaid vastupidi - nii ilus oli :D Kige rohkem tundeid suutis meis esile tuua prl Lumivalgekese poisssber, kes esiteks rkis nii ilusasti sellest, kuidas tema elu on muutunud nii palju paremaks prast prl Lumivalgekesega kokkusaamist. See oli nii siiralt ja armsalt ja ... nutsime kik koos selle ilu prast. Siis, kogusime ennast natukene, jtkas poisssber ja rkis, kuidas ta on nii tnulik, et me oleme ta vastu vtnud oma perre, kus ta neb peremudelit, mida tema oma elus pole ninud. Selle peale nutsid ka need, kes enne suutsid veel end tagasi hoida :D Hsti ilus hetk oli. 




Nojah, ega see, kui mu de rkis, kuidas ta just sel aastal mistis kuidagi paremini, mida thendab pere, ka vhe emotsionaalne polnud. Haakub sama asjaga, millest kristallkuuli blogis tna juttu oli - peres ei pruugi ldse olla nii, et sul on de-vend (vi ka ema-isa), kes on sinuga inimesena sarnane, aga peres on mingi teine htsustunne, mingi teadmine, et ksteist toetatakse alati. Nagu priselt alati. de tleski, et ta tundis, et isegi, kui ta oleks teinud midagi teliselt halba, oleks meie pere ikka temaga jnud. Mina tunnen sedasama asja. Ja pole ldse oluline, et me dedega igandalaselt ei kohtu, ei rgi telefoni teel, ei kirjuta. On lihtsalt see teadmine. Meenutasime aegu, mil prl Vaprake oli haige - me kik mobiliseerusime, aitasime, nagu oskasime. Ja nii oligi, kes valmistus imearst Stepani juurde minema, kes lasi paarisajal inimesel eestpalvet lugeda. Ja selle tunde olemasolu on sna otseses mttes ainus phjus, miks ma ldse oleksin valmis veel he lapse saama. Et Ruudil oleks samasugune teadmine olemas. Mitte see, et tal oleks kige parem sber maailmas, vaid ks inimene, kes aitab sind isegi siis, kui oled tiega pekkis. 




Edasine juluhtu lks pisut teise emotsiooniga, sest me jime ra kik vahuveinid, mille isa oli varunud, isegi magusa, nii et... lks pikale see pidu. Aga udselt tore oli :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:55 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Ajaloo tarbeks, Elust enesest, ilus hetk, julud, Nagu esimene kord  

 


Saturday, December 23, 2017



   
Ja edasi teatri juurde 



Blogi ja oma mlu kasutades ngin ma sel aastal vist selliseid lavastusi:


"Stendav pimedus" (Ugala)
"Olga, Irina ja mina" (Endla)
"Minu veetlev leedi" (Estonia)
"La Traviata" (Estonia)
"Gogoli disko" (Ugala)
"Kster" (Tallina Linnateater)
"Meeste kodu" (Ugala)
"Aida" (Estonia)
"Primavera Paunveres" (Ugala)
"Emadepev" (Ugala)




Tpselt sama palju kordi kui eelmisel aastal, aga sisuliselt ikka vhem, sest eelmisel aastal olid pooled lavastused sellised, mille kohta visin elda, et testi ge, sel korral ainult kolm (kaks ooperit ja "Primavera"), "Stendav pimedus" on peaaegu selles nimekirjas, "Gogoli disko", "Emadepev" ja "Olga, Irina ja mina" olid sellised, et oli titsa tore; "Minu veetlev leedi" ja "Kster" olid natuke piinlikud, aga saan aru, et asi on minus, mitte lavastuses. Ja no siis veel "Meeste kodu", mis oli niivrd kohutav, et mul lihtsalt pole snu :D Jumal tnatud, et ma viimasel etendusel kisin. Ma ei saa siiani aru, miks keegi mu tuttavatest mind ei hoiatanud. Ja mis kige kohatum - aplausi ajal tusis rahvas psti. Me tusime ka, aga eesmrgiga saalist pgeneda :D




ldse. Mis vrk selle pstitusmisega on? Kuus viimast etendust, mida ma vaatamas kisin, lppesid sellega, et rahvas aplodeeris psti olles. 




Aga parema otsa poolest siis "Stendavat pimedust" soovitan kll vaatama tulla. Kahjuks "Primaverat" enam ei mngita :( See oli TVKA tudengite lavastus ja nd on nad suundunud juba uute vljakutsete jahile. "Emadepev" on selline olmenidend, ainult ilma lbiva loota, kui mitte vtta lugu vga ldisena. Muidu jutt on emadest/emadusest, kohati pris humoorikas, naersin kll. 




Uuel aastal tahan Ugalas ra nha etendused "Krd loll lind", "Orpheus allilmas" ja "Elav lapi". Ruudiga loodetavasti ka lasteetendus "Tuu kuu pealt", kuigi nen juba, et seda mngitakse kogu aeg ndala sees kell 11. Kahju :( Aga selle eest avastasin praegu, et "Primavera Paunveres" siiski on uuesti mngukavas, nii et tulge ja vaadake, see on priselt ka khuul. Tantsulavastus. Visuaalteater. Vinge vrk, ma tlen teile :)




Teatri osas loodaks uuel aastal kll vhe paremat saaki. 









 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:26 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Vaatasin teatrit  

 


Friday, December 22, 2017



   
Jtkame filmimaailmaga 



Filmid on teine teema, millest ma hsti sdamlikult oskan kirjutada.

 Tegelikult olen sel aastal ikka vhe rohkem kinos kinud, sest 2017 oli see mrgiline aasta, kus meie kinotu ja veepargitu linn endale lpuks kino sai. Veeparki ... enam vist keegi ei ootagi :D

 Kontrollisin blogist le, mida ma ldse vaatamas kisin, kohati kratsisin imestunult kukalt - kas testi olen sellist filmi ninud? Tavaliselt on mul selline asi suvaliste raamatutega, mida lgastuseks loen, aga tnu kodulhedasele kinole on sama fenomen tabanud ka filme.

 Kui filmindusest ldises plaanis rkida, siis 2017 oli ka see aasta, kui Ruudi hakkas iseseisvalt kinos kima. Eks see ole ka selle  kodulhedusega seotud. Igatahes kis ta vahepeal pris usinalt kinos vaatamas filme, mille mina vaadatamatuteks tembeldasin. Mulle vga meeldib, et tal pole mitte mingisugust sisemist trget ka pris ksi kinos kimise suhtes, sest mulle nib, et tervet hulka inimesi kammitseb uskumus, et kinos kiakse kellegagi koos. Kohati tundub mulle isegi, et ta eelistab ksi minna.

 Aga minu vaadatud filmidest ... "Barry Seal" oli pris meeleolukas. "Kingsman" lahutas pris meeldivalt mu meelt. Phimtteliselt viks ra mainida veel "Una", mis tekitas vhemalt mtteid. No ja loomulikult just vaadatud "Vike ime", mis on linunnu film juluajaks. Seda kisime koos Ruudiga vaatamas ja loomulikult vesistasin ma pool aega (kui ma parajasti ei hmmeldunud selle seltskonna peale, kes meie ees istus, sest nood kndisid ringi, rksid, naersid selliste kohtade peal, et Ruudigi oli segaduses. Kui ks neist eriti kva ja eriti pika peeruga maha sai ja lejnud selle peale endast tiesti vljusid, sai minu karikas tis. Prast seda oli terves saalis filmi lpuni tielik vaikus.)

 Jtkates "Imega". Raamatut olen loomulikult lugenud, nii et sisu oli mulle teada. Ja film oli tiega samasugune. Nunnu ja kurb ja selline, millesse tahaks uskuda, aga... Vi noh, tegelikult isegi usud, et Auggie oligi nii lahe ja vapper ning Jack Will ja Summeri nii tugevad ning Julien tegelikult saigi aru, et tema ise koos oma vanematega on nme. hesnaga, et selles loos olidki sellised inimesed, kellega lks lpuks kik hsti. Mis ei thenda, et pris elus samamoodi lheks - seal on ikka lapsed, kes on ilusad, targad ja osavad ning kes ei saagi aru, et oma kitumisega teevad jledusi teistele; ja need lapsed, kes on toredad ja sdamlikud, aga kes erinevatel phjustel ikkagi ei julge vastuollu sattuda nonde esimestega; ja lisaks kigele muule on pris maailmas sna raske leida haridusttajaid, kes tunnistavad, et (nende) koolis on kiusamist.

 Mul oli kikidest peategelastest udselt kahju, sest kigil oli raske.

 Prast filmi arutasime natuke asja ka. Et mis oli filmi mte ja kellest vi millest meil kahju oli ja nii. Ja kas meie oleksime Jackiga sarnaselt Auggiega sbrustama hakanud. Ruudi tles, et ta ARVAB, et oleks. Ta pris kindel endas ei olnud, aga leidis, et nii palju, kui temal kogemust on, siis sellised teistmoodi lapsed pole kunagi lbed ja ebameeldivad. Ja juba selle prast viks nendega sbrustada.

 Mina ise kusjuures ei oska ka elda. Praegu muidugi, aga 10-aastasena? Pigem olin ma toona filmi-Charlottei sarnane, kes nagu ei saanudki ieti aru, et kigil inimestel ei ole nii ilus elu kui mul.

 Selliseks see filmiaasta sai. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:50 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk  

 


Thursday, December 21, 2017



    
Alustame muusikast 



Detsembrist on kaks kolmandikku kulunud, aga mul aasta kik kokku vtmata. Ma olen sel aastal jtkuvalt vga vhe bloginud, nii et kokkuvttega lhebki keeruliseks, sest ma lihtsalt ei mleta. Aga vike tagasivaade kulub ikka ra.

 Ma tegelikult mtlesin esiti, et teen lugemistest kokkuvtte (sest vaatamata sellele, et bogi loetud raamatute nimekiri psib sna muutumatuna, olen mne pris vinge raamatu lbi lugenud sel aastal), aga siis sain aru, et see raamat, mis mul praegu pooleli on, peab kindlasti sellesse postitusse sisse saama. Nii et ma loen raamatu enne lbi ja siis kirjutan.

 Vtame sedapuhku siis hoopis muusika-aasta. See on alati nii sdamlik, kui ma muusikast kirjutan :)

 Terve aasta olen vga korralikult muusikaviktoriinil kinud. he korra puudusin, see oli vist tookord, kui me "Aidat" vaatamas kisime. Lpuks ometi tulid Placebo ja Linkin Park ra, hel ja samal viktoriinil kusjuures. Jtkuvalt on minu rolliks eelkige kirjutusvahend kaasa vtta, sest noh, teadmisi mul ju pole. Meie vistkonna koosseis on muutunud, ks liige lks sjavkke, ks on kadunud kogukonnaellu. Nende asemel on kaks uut liiget, kes kll kumbki pris stabiilsed kijad pole.

 Selle aasta viktoriin on meil ka juba korraldatud, sai teine selline:



 Minult on kaks ja pool lugu :D Vite siis mtiskleda, millised. Teema on vist arusaadav? Me M-iga oleme siiski pedagoogid, seega kik peab alati olema korralikult lbi meldud, mitte niisama suvaliselt kokku pandud.

 Muidu on see aasta olnud ikka eelkige Bon Iveri aasta. Natuke ka Lana Del Rey aasta. Ja prast Positivust ka Lumineersi (pool)aasta.

 Sel suvel tabas mind ka vlgunoolena mistmine, et midagi on totaalselt paigast ra minu arusaamaga muusikast. Kuulasime hr Hga raadiot. Klassika vi Kuku vi Viker, polegi vist thtis. Igatahes oli seal saade, kus saatejuht mngis oma lemmiklugusid. Ja viimasena oma kige suuremat lemmikut - Louis Amstrongi "What a wonderful world". Ja ta kohe tleski raadios otse vlja: "See on minu kige suurem lemmik." Ja mina olin jahmunud, sest selles seltskonnas, kus ma viimased poolteist aastat olen liikunud, ei ole selline lause meldav :D See oleks sama, kui elda, et mu lemmikautor on Barbara Cartland :D

 Millal ja miks see niiviisi lks, ma ei tea. Aga kuidagi juhtus.

 Midagi muud nagu muusikaga seoses ei meenugi. Eesti Laulu lood kuulasin kll ra, mulle meeldis ainult Sibyl Vane, mis on selline bnd, mille meeldimist vist ka alati heaks maitseks ei peeta :D A mulle meeldisid nad juba enne seda, kui nende lugu(sid...) kuulsin, sest mulle meeldib nende bndi nimi. Stig on muidugi nunnu. Ja rohkem nagu ei tulegi ette, mis seal veel oli.

 Selline muusikaaasta siis oligi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:34 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hobitan, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Monday, December 11, 2017



   
Masendav maailm 



Tna, 11. detsembril aastal 2017 panin ma esimest korda elus ajalehte kaastundeavalduse. Ilmselgelt olen ma piisavalt vana, et peaksin olema ka selliseks asjaks valmis. Tegelikult loomulikult mitte.

 Suri Ruudi sbra vike de, kes oleks tna saanud heaastaseks.

 Ma ei suuda siiani uskuda, et see priselt juhtus, tundub tiesti ebareaalne. Ja selle pere valu ei suuda ma ette kujutada, kui juba mina, kes ma neid vaid nende poja kaudu tunnen, olen nii nnetu.

 Midagi ei olegi elda. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:34 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Sunday, November 19, 2017



    
Lapsesuu 



Ruudi pidi koolis snastama oma ppetalase eesmrgi. Oli saanud selline:





 Soovin sedasama kikidele maailma inimestele. Kaasa arvatud ma ise :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:42 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik  

 


Sunday, October 29, 2017



   
Sgisvaheaeg 



Vaheaeg lks loomulikult kiiresti. Nagu alati. Tl oli sel korral kaks korraldatud (kohustusliku osalemisega) ettevtmist - esmaabikoolitus ja maakondlik hariduskonverents. Esmaabikoolitusi tuleb meil iga mingi aja tagant kogu seltskonnaga lbida, nii et teoorias teame vist kik seda, millal kannatanul jalad les tsta, millal klili keerata ja millal alustada sdamemassaaiga. Praktikas ... ma kardan, et ei tule nii elegantse kergusega see asi vlja.

 Hariduskonverent oli lige. Sel aastal oli formaadis vike muutus - enam polnud tervet peva ettekandeid, vaid sissejuhatuseks mned ettekanded ja peva teises pooles pitoad. Ettekandjatest kige gedam oli Grete Arro, kelle TEDi etteastet olen vaadanud ja nautinud ja kes taas pani kuulama, kaasa mtlema ja noogutama. Ma sain kll aru, et pris paljudele ta ei meeldinud (vi noh, "ei meeldinud" on vist palju elda, pigem tekitas kohatist nrdimust vist), kuigi ma ei saa pris tpselt aru, mis phjustel. Vaatasin praegu tema slaidid le (SIIT) ja miski ei tundu sellisena, millesse ma ei peaks uskuma. Ta rgib vibolla natuke teistmoodi, kui meie praegune hiskond harjunud on. ppimine ei pea olema ainult fun, ppimine eeldab teemaga tegelemist, et toimuksid muutused ajus, tagasiside ei pea olema ainult positiivne, ppijal ei tasu keskenduda ainult oma tugevustele, vttes endalt vimalus juda kaugemale aladel, mis tulevad raskemalt ktte. Tore oli teda kuulata.

 pitubasid sai valida kaks, ma kisin hes, kus arutlesime petaja maine ksimuse le. Oli pnev, kuigi me ei judnud mingisuguste tegevusplaanideni. Suurim probleem on vist selles, et petajad ise peavad oma mainet halvaks, lejnud hiskonnagrupid pole sugugi nii kriitilised.
 Kusjuures ma ei oska isegi enam elda, millisena ma ise oma ameti mainet tajun. Mu de, kes on meie kodulinna hariduseluga tihedalt seotud hoolekogude kaudu, oli samuti konverentsil ja mainis, et praegu ei tunne enam petajaid tnavapildis nii lihtsalt ra, sest petajaid on nii palju erinevaid ja kik ei ole seda kostm-lokisoeng tpi petajad. Et petajad ise ei tunne enam nii palju, et nad peavad kuidagi ka vliselt ja oma kitumisega vastama mingisugusele mstilisele hiskondlikule arusaamale, milline peab olema petaja. Ja mulle nib, et kui petajad ise suudaks veelgi enam vtta omaks, et nad on vabad nii oma riietuse kui ka talaste valikute puhul, tuseks maine ka. Lihtsalt, petajad peaksid ise veel rohkem uskuma, et nii on.

 Teine pituba oli pealkirjaga "Kas poisid ja tdrukud pivad erinevalt?" ja lksime sinna oma seltskonnaga, kus just sel sgisel oleme pikalt arutlenud sel teemal. Oleme pdnud leida argumente, mis testaksid, et meeste ja naiste mtlemises on bioloogiliselt erinevus sees. Me ei ole seda veel leidnud :D Kik on kultuuriline :D Kahjuks pituba oli ainult sellest, kuidas poisid pivad teistmoodi ja me petajatena peaksime neile vastu tulema. Sellel loengul oli nii palju hdasid, et ma ei viitsinud isegi arutelu tekitada.

 Prast tiseid tegevusi kisime ka tiiru Tartus, kus klastasime ERMi (seekord olime targad ja vtsime ainult ajajoone, sattusime kohtadesse, kus mina eelmisel korral ldse ei kinud, nautisime paljusid interaktiivseid asjandusi ja ikka pris lpuni jaksu ei jagunud, kuigi kisime ka smas), Tagurpidi Maja (mis on selline on-ei-ole asi. Kohapeal oli mul lihtsalt tunne, et olen ruumis, kus laes pole mitte lambid, vaid niteks diivanid. Et mul ei tekkinud segadust vi ma ei tea, kas see ldse peaks tekkima. Pildid on toredad, kuigi ma avastasin, et kui minu jaoks on loogiline selles majas tehtud pildid panna les tagurpidi, nii et inimesed on tagurpidi, mbel igetpidi, siis tuttavad on sotsiaalmeedias jaganud oma pilte ikka igetpidi inimestega. Huvitav iseenesest) ja VSpas (Ruudi vttis asja kokku sna nii nagu minagi oleks seda teinud - "selline keskmine, ei olnud lbustusasju eriti, aga erilist luksust ka polnud". Ehk siis polnud veepark, kus mllata, aga polnud ka teline naudinguoaas. Ma olin saunaosakonnas vga pettunud. Ma isegi ei tea, mida ma ootasin, aga mitte nii kitsukest ala suht tavaliste saunadega. Tore on see, et Jaapani vann oli olemas, aga no kuulge, kes paigaldab Jaapani vanni - lima naudingu koha - vaatega lastebasseinile? Pool naudingut lks kaotsi :D Eks me loomulikult ujusime ja mnulesime ikka oma kolm tundi, oleks kauemgi, aga spaa pandi kinni. Vooluga jgi oli tore. Vibolla oleks seal mnusam olnud koolivaheajavlisel ajal, kui inimesi nii palju pole.)

 Selline oli siis vaheaeg meie kandis. Ruudi tegi vahepeal ka krbseseene (mis on hullult naljakas) ja referaadi teemal "Krvenges" ja sai teada, et reuma korral tasub vihelda end krvengese vihaga vi vtta ngesevanni. See viimane tekitas temas erilist udu :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:22 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, petaja mtiskleb, Rnnak Maarjamaal  

 


Tuesday, October 24, 2017



   
Vahelduseks koolilapsest 



Koolivaheajal on paslik paari reaga mlestustekivisse raiuda ka he kolmandiku eksistentsiaalsed mured ja rmud.

 Rm on muidugi see, et vaheaeg on :D Kuigi vastumeelsus kooli suhtes on oluliselt vhenenud vrreldes varasemate aastatega. Mina panen selle paranenud suhete ja natukene intensiivistunud ppet arvele.

 Rm on ka uued ppeained - arvutipetus ja male. Ma ei tea, kas kumbki sisuliset niivrd pnev on, aga mlemad thendavad vljaminekut rutiinist, nii et on vga oodatud.

 Rm on selles, et kirjutada tohib nd suure inimese kombel tintekaga. Ja et kirjutamine on muutunud kiiremaks ja kergemaks.

 Mure on jtkuvalt sellega, et matemaatika on igav. Ma olen selle probleemiga tegelenud nii ja naa, aga kuidagi pole igele otsale saanud. Minu jaoks on oluline, et suhe matemaatikaga oleks positiivne. Olen rkinud oma kogemusest, hr H on suutnud nidata vga elulisi situatsioone, kus matemaatikast on kasu, oleme igasugu naljakaid ja tobedaid asju arvutanud perega puhtalt selle prast et nidata - me saame seda teha, sest me oleme ppinud matemaatikat. Olen ostnud talle laste nuputamislesandeid, nidanud Knguru materjale. Ja kik, mis me oleme sellega minu meelest saavutanud, on see, et ta suhtub koolis pitavasse veel suurema mitte vastumeelsuse, aga sellise "okei, ma teen siis ra, kui te nii peale kite"- meelsusega ("see matemaatika, mida sina nitad, on pnev, aga koolis meil ei ole ju selline"). Olen pdnud ka ratsionaalselt selgitada - praegu tuleb alusasjad (mis paratamatult vga keerulised pole) vga hsti selgeks saada, sest muidu ei saa keerulisemaid asju teha. "Aga ma ju oskan," on tema vastus. Eks ta ole, phimtteliselt testi, kui oled kirjaliku liitmise ja lahutamise nksu ktte saanud, siis oluliselt pnevamaks see ei lhe, kui eelnevalt on 20 piires arvutamine korralikult selgeks saanud. Aga harjutama peab. Ja nope, ta ei ole mingi geenius, kes mtleb numbrite keeles. Tavaline kolmandik, kes on mnginud matemaatikakalakeste mngu. Ja nope, ta ei ole matemaatikas isegi mitte lbi ja lhki viieline.

 Teine mure pole koolilapse mure, vaid minu ja klassijuhataja. See on konkreetne mttelaiskus, pd minimaalse vaevaga lbi ajada, viitsimatus pingutada, kontrollida, le vaadata oma td. Ja see on suur mure. Sest matemaatikat vib ju phimtteliselt mitte armastada, aga kui praegu, kolmandas klassis oma mugavustsoonis rahulikult lbi vedada (see pole raske, sest nad pole jtkuvalt judnud tegelikult ppimist nudvate teemadeni), siis hel hetkel on juba vga raske leida endas judu pingutada. Nagu ta lasteaias, kui tuli joonistada 8 mmmit, joonistas he mmmi ja tmbas seitse kriipsu, nitamaks, et ta saab aru, mida pidi tegema, on tema praegused td tis samasuguseid otseteid. Vi niteks see, kui ta sai eesti keeles kolme. Kui ma seda ngin, tusid mul kulmud pealaele. Mitte et inimene ei viks kolmesid saada, kui ta seda tahab, aga kummastav oli kll, nad kordasid parajasti thestikku :D, mis seal nii keerulist on. Kui ma td ngin, sain aru. 12 sna tuli thestikulisse jrjekorda panna, Ruudil oli 11 ehk siis ta oli he vahepeal ra kaotanud. Kolmanda sna. See thendab, et petaja luges igeks tal ainult kaks esimest. Suht karm, aga natuke vist pani mtlema. T iseenesest ei olnud kindlasti kolmene, sest vrsnade ja vhem levinud snade osa oli tiesti korras. Tegelikult oli ju ka thestiku tundmisega kik hsti, lihtsalt see ks sna seal. Ja ma ldse ei heida petajale seda ette, hlikhendite mrkimine oli samuti ldva randmega tehtud.

 Kige selle juures vivad teda siiski tabada ka helgemad hetked. Niteks siis, kui ta ise petajatele (klassijuhatajale ja ainepetajale) kirjutas oma tegemata jnud koduse t osas, et ta selle vaheajal ikka ra saaks teha. Vi looduspetuses ravimtaime referaadi teemat valides pdis leida taime, mida pikus pole mainitud, sest "pikst vtta poleks ju ldse pnev". Nii et ta iseenesest ju tahab ja suudab, lihtsalt mingitel ainult talle arusaadavatel hetkedel.

 Muul ajal on ta nagunii lihtsalt kige gedam :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:34 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Saturday, October 21, 2017



   
"Aida" 



Kui ma juunis Estonias "La traviatat" vaatamas kisin, pahandas hr H hiljem, miks teda kaasa ei vetud. Tsi, ta oli varemgi maininud, et talle meeldiks. Ja ta on ainus inimene, keda ma tean, kes vib vabalt poodi lut ostma minnes klappidest Klassikaraadiot kuulata. Nii et kuna kohe oli tulemas hr H snnipev, ostsin talle kingituseks pileti Estoniasse "Aidale". Endale muidugi ka.

 Neljapeval oli siis meie tore vljasit pealinna, mis sai alguse rongisiduga, mis ei oleks ldse mainimist vrt, kui Tril poleks rongi sisse sadanud terve klassitis algklassiealisi lapsi. Kigepealt tulid lapsed, siis oli eemalt kuulda Kurja petaja hlt. Mnel petajal lihtsalt on kuri hl, selline, mida mina ise siiani kardan. Huvitav, kas nad snnivad sellisena? Igatahes judsin melda selle ainsa kurja hlega petaja peale, kes viimasel ajal mu mbruses on figureerinud, kui juba ilmuski mu silme ette Ruudi endine kehalise kasvatuse petaja. Ausalt, ma lksin jummala krampi, sest minu krval oli vaba koht ja ma kartsin, et ta istub minu krvale. nneks siiski mitte, selle asemel saime naabriteks kuus neljanda klassi tdrukut. Ja oi seda draamat, mis rongisidu ajal lahti hargnes. Oli solvumist ja oli pisaraid, korduvalt mtlesin, kas peaksin sekkuma. Lpuks natuke rkisin he tdrukuga ja loodetavasti ji ta mind uskuma, et see kik lheb le. Vhemalt siis, kui kool lbi saab...

 Tallinn oli imeilus, pikseline. Hotell kena (olime taas St Barbaras, sel on hinna ja kvaliteedi suhe pris kenasti paigas, eestikeelne teenindus ja hommikusgiks ei pakuta praekapsast), seekord oli meil deluxe tuba, seega avaram ja peenema kohvimasinaga, mida me kll ei kasutanud.

 "Aida" oli suureprane. Estonia on ldse tore. udselt pidulik on sinna minna, maja on nii ilus, inimesed kenasti riides. Kuigi tipp-pidulikkust pole jtkuvalt ka htustel ooperietendustel. Ja see hetk, kui dirigent sisse astub on niivrd vahva.

 Praegune "Aida" on moodsas vtmes lavastatud, seega pole lavakujunduses eriti palju pramiide ja kaameleid, kuigi liiva hakkas jrjest rohkem ja rohkem sisse imbuma, mida edasi lavastus lks. Nitlejad olid tnapevastes riietes, kuigi mitte pris teksades, vaid siiski kostmides. Tegelikult tuleb tunnistada, et ma suuremalt jaolt ei pannud lavakujundust thele (elevant siiski vlja arvatud, tema oli litore), see oli kuidagi niivrd ebaoluline, sest lugu oli ju ikka seesama lugu armastusest ja halbadest valikutest. Kohati tundus mulle, et ilma Egiptuse teemata tuli lugu ise paremini esile. Ma prast htul lugesin muidugi arvustusi ka (oli nii kiitvaid kui ka titsa laitvaid) ja ossa, kus inimesed (kriitikud) olid ninud smboleid, peidetud thendusi ja seoseid. Meie vaatasime lihtsa rmuga, kuidas orkester mngib, ja kuulasime imeilusat muusikat. Hea, et ski saali kaasa ei vtnud :D

 ldse mtisklesin juba vaatamise ajal, miks peetakse ooperit kuidagi elitaarseks anriks. Minu meelest on ooper vga meelelahutuslik, igatahes kindlama peale minek kui snalavastus, sest viimastel olen ma kll veel kohati igavust tundnud, ooperis on aga nii palju erinevaid asju, mida vaadata ja kuulata.

 hesnaga, nagu aru saada, mulle vga meeldis kia abikaasaga ooperis. Nii et kui keegi tahab meile julukinki teha, siis looipiletid Estoniasse oleks titsa sobilik (kuidas ldse looi pileteid saab?) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:23 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muusika, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Saturday, October 14, 2017



   
Teine snnitus lheb ikka kergemini... 



Kuna mul oli linudaastane snnituskogemuselaadne elamus veel liiga hsti meeles, hakkasin juba suvel mtlema, mida sel aastal poisi snnipevaga pihta hakata. Ja jumal nnistagu vanemaid desid, sest minu oma tuletas mulle meelde, et meie perekonnas on ju praegu ks noorkotkas-noorsoojuhendaja. Ja nii kpses Plaan.

 Tegelikult oli Plaan vga lihtne - mina maksan kinni selle, et mu nrvid jvad alles. Etteruttavalt vib elda, et plaan toimis peaaegu vga hsti. Lihtsalt hr H nrvide arvelt :D Aga minu omad... on suht korras.

 Niisiis. Reede htul kella kuueks oli seltskond kohale kutsutud, taas kujutasin ette, et kik saabuvad tpselt kell kuus, toimub pidulik kingituste leandmine, mille jrel vetakse mned (tervislikud) suupisted, kuulatakse muusikat ning vesteldakse loetud raamatutest. Okei, seda viimast ma ei eeldanud. Seejrel riietutatkse soojalt, hr H pakib poisid bussi (tnu millele ei saanud sel aastal olla ootamatuid "aga ma kutsusin ikkagi tema ka, sest me oleme nd nii head sbrad"-klalisi), sidetakse metsa. Mis seal toimub, on mulle teada vaid ldjoontes, tlesin htut kokku leppides, et vajadusel vib panna poisid khuli maha ja ked selja taha vnata. Aga ainult vajadusel. Tegelikult olid eeskavas metsaonnid, lkke stamine ilma tikkudeta ning varjumine maastikul (millele annab hoogu juurde pimedus). Mne tunni prast saabutakse tagasi meie juurde, kus mina tervitan kiki lgastunult ning toimub tordismine. Seejrel tnavad lapsed viisakalt ja lhevad koju.

 Enam-vhem nii lkski.

 Viis minutit enne kella kuut seisin mina nrviliselt aknal ja ootasin klalisi. Kuklas tiksus kogu aeg Rein Raua "Rekonstruktsioon". Mletate seda kohta, kus ema tegi piduliku snnipevalaua pojale, aga keegi ei tulnud kohale? nneks Ruudi klalised saabusid jrgemda. Tpselt kell kuus oli puudu ainult ks poiss, lejnud kuulasid muusikat ja sid (tiesti ebatervislikke) suupisteid, tantsisid koos rullimisega nagu hele Luna-Eesti peole kohane ning ei tahtnud ldse kirjandusest rkida. Ega ka sellest, kas Juhan (nimi muudetud) ikka on tulemas. Prast mningast ootamist helistasin Juhani emale, kes vabandas hingeldades: "Juhan vitis jumala keeli, et snnipev algab kell kaheksa."

 Kuna Juhan elab kaugel, otsustas hr H poisid bussi pakkida ning viimase klalise tee pealt kaasa haarata. Mis seal vahepeal toimus, jbki vist saladuseks, igatahes saabusid kolme tunni prast meie koju kaheksa liaktiivset tpi, kes mgisid vaimustusest, ning hr H, kes raputas vaikides pead ja lks garaai.

 Toimus pidulik tordismine, millele pidi jrgnema viisakas tnamine ning kojuminek. Seda ei tulnud. Selle asemel oli muusika taas phjas ja toimus leldine rullimine. Kuna ma toas uka-ukat mngida ei lubanud, liikus snnipev tagasi ue. Thja sest vihmast, eks.

 Kell pool ksteist tlesin ma lpuks konkreetselt, et nd on pidu lbi. Erilist nrdimust avaldas selle peale Juhan: "Minu kutse peal oli kll kirjas, et snnipev on kaheksast heteistkmneni." See pnev kutse paluti tal esmaspeval kooli kaasa vtta.

 Nii ta lbi saigi. Prast klaliste raminekut oli hr H uuesti valmis meiega rkima, nii et ma sain teada, et metsas tepoolest uuriti onnide ehitamise phimtteid, tehti lket ja sdi ra terve pts leiba (mille ma panin kaasa nalja mttes) ja poolteist kilo vorste (mis ei olnud nalja mttes kaasas), varjuti ja otsiti ning lasti taevasse terve hulk ilutulestikku.

 Ja mis kige toredam, metsamatkal ksteise taga  kndides rgiti ka kirjandusest :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:15 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik  

 


Friday, September 22, 2017



   
Elulised ksimused 



Rebaste juurest tsisemate probleemide juurde minnes... see uus maksussteem. Et uuest aastast tulebki? Et alla 1200 teenijad saavad 500 eurot maksuvaba ja sealt edasi tuleb udupeen arvutuskik, kui suure osa palgast saab maksuvabalt ja kui suure eest peab maksma?

 Phimtteliselt saan ma sellest aru. Vist. Aga siis tuli mul peas segadus.

 Kui tulumaksuvaba osa sltub sellest, kui palju ma palka saan, kuidas sobituvad sellesse valemisse need tasud, mis ma saan lisaks oma tavalisele tle?

 Preagu on lihtne - phitl kasutan oma tulumaksuvabastuse ra, kik muu lheb nullist maksustamisele. Aga kui phit tulumaksuvabastuse piir sltub sellest, kui palju ma hes kuus palka saan, siis nagu ... mis mttes? Mitte et ma stabiilselt pidevalt teist palka juurde teeniks, aga vahetevahel natuke ikka.

 Ja ma ei taha hakata tuludeklariga raha tagasi maksma.

 Vhemalt sel aastal on kik rahulikult vanamoodi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:13 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Finants  

 


Wednesday, September 20, 2017



   
Hala ja rebased 



Lugesin Indigoaalase postitust, mis tegelikult rkis (vist) sellest, kuidas ttada nullist les (toidu)blogi, mis lpuks hakkaks ka kasumist tootma.

 Mind aga tabasid kige rohkem snad "Ja varem vi hiljem judnud tdemuseni, et milleks see kik. Kik on juba kirjutatud, arvatud, olnud.
Ma olen ninud statistikat, kuidas le poole alustajatest lpetab esimesel aastal, teine suur hulk murdub kolmandal. Ja vga vhesed jaksavad kauem.
Ma arvan, et vgisi ei peakski. Seesama esimene ksimus. Miks sa seda blogi pead. Kui see on meelelahutus, enesevljendus, siis... ajad muutuvad ja mingil hetkel leiad teised vljendamisvimalused ja see ongi okei.
Minu meelest ei peaks sundima ja punnitama. Blogimine ei tohiks muutuda kohustuseks."

 Nii veidralt kui see ka ei klaks - mul olid pisarad kurgus seda lugedes. Mu blogi sai selle aasta augustis 6 aastat vanaks. Kuus aastat mlestusi, mtteid, kommentaare, isegi pilte :D Ma nii vga armastan seda kike.

 Ja siis on see tunne "kik on juba kirjutatud, arvatud, olnud".

 Kuigi mul on olemas kogemus selle kohta, et kige vrtuslikumad postitused on hiljem need kikse tavaprasemad "kisin seal, sin toda" postitused, tundub nii vrika blogiajaloo taustal narr neid kirjutada. Sest ma olen ju juba endale les mrkinud, et "kisin seal ja sin seda".

 Pris mitu aastat oli blogi vga olulisel kohal minu identiteedis, nd ei tule mul enam mnikord ndal aega meelde, et viks kirjutada. Kusjuures teiste blogisid loen jtkuvalt kangesti hea meelega.

 Ma kahtlustan, et see, mis mul takistab blogiga pris lplikku lppu tegemast, ongi see kerge htekuuluvustunne teatud blogijate (ja loomulikult kommentaatoritega). Et ma ei tahaks jda neist (teist) ilma.

 ***

 Kui ma juba kirjutamas olen, siis tegelikult viks universumisse saata ka mu ahastava karje "Kuradi rebased ja abituriendid!"

 Probleem on iga-aastane ristimine, mille juures ma LIHTSALT EI SAA ARU, miks on vaja solki inimestele sisse sta. Jah, hommikul kell 8 sidrun sinepiga on solk, kell 10 heeringas moosiga on solk, kell 12 piim kslauguga on solk.

 Okei, meil on sel aastal IGASUGUNE rebaste toitmine keelatud (ka titsa stu okolaadikook), aga et see nii palju meeleheidet, viha ja nrdimust tekitab, on absurdne. Kogu rebaste ristimise mte on selles, et saad esimese aasta pilasele haakristi otsette joonistada ja naerda, kuidas ta pab toorest maksa ilma kimata alla neelata? Halloo, sa oled nii vana, et vid ilma vanemate loata abielluda, kandideerida KOVi ja poest lut osta, ja su elu kaotab mtte, kui sul palutakse teiste inimeste suhtes austus silitada?






 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:02 PM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: petaja nutab, wtf toimub?!?  

 


Friday, September 1, 2017



   
Uus kuu 




Tna hakkas siis taeg uuesti peale. Loomulikult pidin juba varem kohati kohal kima - koosolekud, koolitus, ppenukoda, niisama tuututamine ja vaatamine, et minu rhma pilased oma vlad korda saaks... Aga see kik on selline ninnu-nnnu, tna oli suisa aktus ja rhmajuhendajatund, mis kurnasid mind nii ra, et prast koju judmist magasin poolteist tundi :D




Ootan huviga, mis saab uuel ndalal, kui ma priselt td ka pean tegema.




August lks natuke rahulikumas tempos kui juuni-juuli, aga klaskike, snnipevi ja kohtumisi oli ikka paras posu. Suvel kisin paar korda isegi kinos, millest viks natuke pikemaltki kirjutada, kui mul vaim peale tuleks (ma lihtsalt enda jaoks mrgin ra, et vaadatud sai "Una", "Klaasloss" ja "Barry Seal: Mees le Ameerika" Lisaks "Emoji film"). Linnateatri "Kstrit" kisin ka vaatamas, sest tuli koju ktte. Ei olnud suurem asi elamus, Tammearu mulle meeldib (ta viks prast Olustvere lossis mngitud "Onu Vanjat" teha kskik mida ja ikka meeldiks mulle), aga tekst iseenesest oli igav, kaua sa ikka viitsid kuulata, et lastele tulekski kogu aeg kere peale anda, saati selle le veel naerda. Oleks Kivirhkist rohkem oodanud. Lisaks kisime ka uisutamas :D




Tna alustas ka Ruudi uut klassi. Hommikul kurtis, et kik riided hruvad ja kingad on ebamugavad ja ... Kusjuures kooli minemise suhtes ta vga sna ei vtnud, oli pigem selline "teeme-siis-ra-kui-peab". Selleks aastaks ostsime talle ka uue koolikoti, mis pani mind mtisklema kottide ostmise teemal ldisemalt. Kui laps lheb esimesse klassi, siis internetifoorumeis jagatakse nu, et kindlasti tuleb osta korralik ja kvaliteetne (sellega seoses ka kallis) koolikott, sest odavamad ei pea kaht aastatki vastu. Kallimatega saab vhemalt neli aastat lbi. Kik on ilus ja tore (koti seisukohalt), aga ma ei tea, kuidas on teistes peredes, kuid meie juures viksin sel aastal Ruudi esimese koolikoti sama hsti mina ise selga panna. Ja mitte selleprast, et Ruudi seda dramaatiliselt teatanud oleks, vaid see nebki tema seljas sama naeruvrne vlja kui minu seljas :D Ta on oma 155 cm pikk, jalanumber 38 ja loomulikult sobib talle uus Outlaws-kirjaga hall koolikott oluliselt paremini. Kusjuures vana kott ise on testi ikka veel vga korralik :D




Prast aktust kisime pidulikul perelunal, kusjuures vljavalitud restoran oli just tna suletud. Sellega oli vike nali ka. Koperdasime kolmekesi kohviku aia taha, et nha seal silti "Tna 1.09 on meie asutus suletud". Ruudi oli korraks jumala rmus - kell ei ole veel ks lbi, nii et lahti on ju! Kusjuures grammatiliselt oli tal tiesti igus, lihtsalt praktilise poole pealt polnud midagi kobiseda, sisse me ei saanud :D




Nd on mul kotitis pikuid-tvihikuid paberdada (mis mulle vga meeldib).



 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:08 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, filmivrk, Meie krmik, Pisiasjad loevad, Vaatasin teatrit  

 


Tuesday, August 8, 2017



   
Kaks seikluslikku suvekiku veel (Linnanmki ja Sajutu parks) 



Kikidest neist toredatest asjadest, mis suve jooksul tehtud on saanud, on vaja kindlasti ra mrkida veel kaks kohta, kus ma varem kinud ei olnud.

 Esiteks Linnanmki Helsinkis. Me lksime sinna suht spontaanselt, sest mul hakkas jrksu kuidagi nii kahju, et poiss on juba nii suur, aga pole kunagi korralikus lbustuspargis kinud. Linnanmki on lhedal ja kui pealinnas on bimisvimalus olemas (nagu meil nd nneks on), ka sna lihtsasti rakidav. Me oleme ju sellised aeglased ja phjalikud, mis thendab, et lksime Soome esimese laevaga (vljumisega 7:30) ja saabusime viimasega (vljumisega 23:30). Meiesugustel ji le umbes poolteist tundi, kusjuures me ei teinud mitte midagi muud peale tivoli ja poeskigu :D histranspordi ja bimisvimaluseta me poleks seda teha saanud, sest bussid ja rongid lihtsalt ei liigu nii vara ja nii hilja. Aga me olime siis d Tallinnas.

 Lbustusparki soovitangi minna just hommikul. Me judsime kohale umbes 20 minutit enne kmmet (mis on avamisaeg), Lnsisatamast on Linnanmkile vga mugav minna. Terminali eest istud trammile nr 9 ja sidad Kotkankatu peatusesse ja sealt nitab viit juba kenasti tivoli suunas. Mingit mberistumist 3. liinile ei tasu ldse teha, kui just ei ole kanget tahtmist mberistumist katsetada. Umbes nii 50 meetrit saab selle lkkega lhemale :D Trammipileteid saab nii automaadist kui ka trammijuhi kest, kui kellelgi peaks siinkohal ksimus tekkima.

 hesnaga, olime enne 10 kohal, saime oma kepaelad ostetud (koos Sealifeiga on pilet hele 47 eurot, 39+8, eraldi ostes on Sealife mnevrra kallim) ja hakkasime mllama. Ja esimesed kaks tundi mllasime praktiliselt ilma jrjekordadeta. Selleprast tasubki varakult kohal olla. Prastlunal olid jrjekorrad vhemalt veerandtunnised, populaarsemates kohtades pikemad.

 Tivoli ise oli vga nunnu. Nii smpaatne oli, et erinevalt meie tivolituuridelaadsetest kohtadest, kus kaasaegne tmpsumuusika krvulukustavalt mirgab, oli pristivolis selline malbe vanamoodne leierkastimuusika. Minu lemmikuks oligi kige vanaaegsem puust konstruktsiooniga ameerika raudtee, mille peale mned kahtlustavama loomuga inimesed kindlasti poleks istunudki :D Ruudi nautis veega varianti, ma ei tea, mitu korda ta sellel kis. Palju igatahes. Tal olid vahetusriided ka kaasas, sest ilm polnud lemra palav, nii et mrgade riietega hakkas pisut khe.

 Valikuid situdeks oli palju, me sellistel pris hulludel, kus pstloodis selg ees viiekmne meetri krguselt alla tullakse, ldse ei kinudki, sest selliseid mnusaid khtu nsaks vtvaid, kuid siiski inimlikke atraktsioone oli piisavalt.

 Sealife oli ka nunnu, mitte nii suur ja vimas kui Barcelona samalaadne asutus, kuid esimeseks korraks siiski piisav. Vikesed haid ja terve hulk klounkalasid - mida veel tahata :D

 Praktilise poole pealt - seljakotid sai kappidesse panna, ei pea kaasas tassima. Enne atraktsiooni peale istumist sai veel isiklikumad asjad riiulisse panna, et nendega sidu ajal midagi ei juhtuks, nii et kik oli olemas. Sk on muidugi kallis, aga hot doge oli igasuguseid, rebitud lihaga variant oli pris maitsev.

 Kokkuvttes - vga tore pev oli, Ruudi nautis tiel rinnal ja minulgi ei linud sda nii pahaks, kui ma kartsin. Arvestades seda, et laevapiletid pole ka ldse vga kallid, oli titsa normaalse eelarvega vljasit.

 Teine tore vljasit oli veelgi spontaansem, kui laupeval mtles mm, et tahaks vikese tiiru kuskil teha ning kutsus meid Ruudiga Ltti. Meil polnud midagi muud plaanis, nii et muidugi lksime. Midagi suurt me plaani ei vtnudki, kulgesime vaikselt Valmierani, kus vaatasime kiriku krvalt vaadet ning suundusime muuseumisse sma, mis oli vga tore kogemus. Niteks rkis meie teenindaja nii vene kui ka inglise keelt ning soovitas siiralt mitte vtta kolme praadi kohaliku retsepti jrgi valmistatud liha, vaid kaks praadi ja kolm taldrikut. Mis oli vga hea soovitus, sest kuigi liha oli limaitsev, oli seda ka li palju :D Ruudi valis joogiks kohaliku rabarberilimonaadi, mis oli uskumatul kombel tpselt suhkruga rabarberi maitsega. Nii nagu see asi minu lapseplves maitses. Ma ei ole varem nii autentse maitsega limpsi saanud.

 No ja prast smist lksime loomulikult Sajutu parksi, kus alustuseks lbisime paljajaluraja, mille kigus selgus, et mu mm on suureprane pugeja, sest erinevalt minust suutis ta vga osavalt end nride vahelt lbi vingerdada. ldse oli tore rada, paljajalu klaaskuulidel oli kll valus, aga muidu vga mnus kogemus.

 Ja lpuks lksime meie Ruudiga muidugi ka seiklusrajale, mille kuulsaim osa on korduv le Koiva (Gauja) je laskumine, mis oli teliselt nauditav kogemus. ldse tleks ma, et Valmiera seikluspark on nd mu lemmikpark, sest see on jumala hirmus, aga mitte fsiliselt raske. Kohati ma kll mtlesin, et need minimaalsed pikkused, millega rajale lastakse, on natuke veidrad. Selles pargis on pikkuseks 120 cm, raskematel elementidel 150. Ruudi on viimaste mtmiste jrgi 152 ja mnes kohas tuli tal kll oma isiklikust nahast kinni hoides le minna. Mina samas kohas sain turvanrist kinni hoida ja end kindlamalt tunda. Elemendid oli suurelt jaolt just sellised, et ji mulje, nagu kiguks 10 meetri krgusel hegi toetuspunktita, lihtsalt selle nnetu lauajupi peal, millele su ks jalg ra mahub :D Nii et minu jaoks oli lisanr vga teretulnud, aga kui ei ulatu, siis ei ulatu.

 Lastega minnes tasub enne ldse lbi rkida, et kik on turvaline ja kontrollitud, sest need pikad laskumised tid ikka kaasa selle, et mni laps ji je kohale pidama. ks vikseke karjus nii hullusti, nagu oleks tal ka midagi kuskile vahele jnud, aga nneks vist siiski mitte. ldiselt reageeriti sna kiiresti ja lksujnud tiriti kindlale maale tagasi. hel laskumise lpus ji Ruudi ka htta, hoog ei viinud teda pris lpuni vlja, nii et ta pidi ennast kuidagi vrguni vinnama. nneks lks meie ees ks eesti pere, kelle isa Ruudit julgustas, et ta ikka end les ra tmbaks. Mina olin ju samal ajal 70 meetri kaugusel teisel pool jge ja ngin ainult, et ta on hdas.

 Kokkuvttes taas vga tore pev siit meie juurest ldse mitte kaugel. Hinna poolest tavaline (ei mingeid soodsaid Lti hindu :D) - kaks rada lapsele 15 (5+10), tiskasvanule 22 (15+7) eurot. Aga puhtalt laskumiste prast tasub ra. Mllata vib kolm tundi, meil kulus heks lbimiseks umbes 50 minutit.

 Seuksed toredad kohad siis meie naabrite juures, kus meie veel kinud ei olnud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:56 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Helsinki, Meie krmik, Reisukirjad  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Monday, December 11, 2017



   
Masendav maailm 



Tna, 11. detsembril aastal 2017 panin ma esimest korda elus ajalehte kaastundeavalduse. Ilmselgelt olen ma piisavalt vana, et peaksin olema ka selliseks asjaks valmis. Tegelikult loomulikult mitte.

 Suri Ruudi sbra vike de, kes oleks tna saanud heaastaseks.

 Ma ei suuda siiani uskuda, et see priselt juhtus, tundub tiesti ebareaalne. Ja selle pere valu ei suuda ma ette kujutada, kui juba mina, kes ma neid vaid nende poja kaudu tunnen, olen nii nnetu.

 Midagi ei olegi elda. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:34 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 

 


Sunday, November 19, 2017



    
Lapsesuu 



Ruudi pidi koolis snastama oma ppetalase eesmrgi. Oli saanud selline:





 Soovin sedasama kikidele maailma inimestele. Kaasa arvatud ma ise :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:42 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik  

 


Sunday, October 29, 2017



   
Sgisvaheaeg 



Vaheaeg lks loomulikult kiiresti. Nagu alati. Tl oli sel korral kaks korraldatud (kohustusliku osalemisega) ettevtmist - esmaabikoolitus ja maakondlik hariduskonverents. Esmaabikoolitusi tuleb meil iga mingi aja tagant kogu seltskonnaga lbida, nii et teoorias teame vist kik seda, millal kannatanul jalad les tsta, millal klili keerata ja millal alustada sdamemassaaiga. Praktikas ... ma kardan, et ei tule nii elegantse kergusega see asi vlja.

 Hariduskonverent oli lige. Sel aastal oli formaadis vike muutus - enam polnud tervet peva ettekandeid, vaid sissejuhatuseks mned ettekanded ja peva teises pooles pitoad. Ettekandjatest kige gedam oli Grete Arro, kelle TEDi etteastet olen vaadanud ja nautinud ja kes taas pani kuulama, kaasa mtlema ja noogutama. Ma sain kll aru, et pris paljudele ta ei meeldinud (vi noh, "ei meeldinud" on vist palju elda, pigem tekitas kohatist nrdimust vist), kuigi ma ei saa pris tpselt aru, mis phjustel. Vaatasin praegu tema slaidid le (SIIT) ja miski ei tundu sellisena, millesse ma ei peaks uskuma. Ta rgib vibolla natuke teistmoodi, kui meie praegune hiskond harjunud on. ppimine ei pea olema ainult fun, ppimine eeldab teemaga tegelemist, et toimuksid muutused ajus, tagasiside ei pea olema ainult positiivne, ppijal ei tasu keskenduda ainult oma tugevustele, vttes endalt vimalus juda kaugemale aladel, mis tulevad raskemalt ktte. Tore oli teda kuulata.

 pitubasid sai valida kaks, ma kisin hes, kus arutlesime petaja maine ksimuse le. Oli pnev, kuigi me ei judnud mingisuguste tegevusplaanideni. Suurim probleem on vist selles, et petajad ise peavad oma mainet halvaks, lejnud hiskonnagrupid pole sugugi nii kriitilised.
 Kusjuures ma ei oska isegi enam elda, millisena ma ise oma ameti mainet tajun. Mu de, kes on meie kodulinna hariduseluga tihedalt seotud hoolekogude kaudu, oli samuti konverentsil ja mainis, et praegu ei tunne enam petajaid tnavapildis nii lihtsalt ra, sest petajaid on nii palju erinevaid ja kik ei ole seda kostm-lokisoeng tpi petajad. Et petajad ise ei tunne enam nii palju, et nad peavad kuidagi ka vliselt ja oma kitumisega vastama mingisugusele mstilisele hiskondlikule arusaamale, milline peab olema petaja. Ja mulle nib, et kui petajad ise suudaks veelgi enam vtta omaks, et nad on vabad nii oma riietuse kui ka talaste valikute puhul, tuseks maine ka. Lihtsalt, petajad peaksid ise veel rohkem uskuma, et nii on.

 Teine pituba oli pealkirjaga "Kas poisid ja tdrukud pivad erinevalt?" ja lksime sinna oma seltskonnaga, kus just sel sgisel oleme pikalt arutlenud sel teemal. Oleme pdnud leida argumente, mis testaksid, et meeste ja naiste mtlemises on bioloogiliselt erinevus sees. Me ei ole seda veel leidnud :D Kik on kultuuriline :D Kahjuks pituba oli ainult sellest, kuidas poisid pivad teistmoodi ja me petajatena peaksime neile vastu tulema. Sellel loengul oli nii palju hdasid, et ma ei viitsinud isegi arutelu tekitada.

 Prast tiseid tegevusi kisime ka tiiru Tartus, kus klastasime ERMi (seekord olime targad ja vtsime ainult ajajoone, sattusime kohtadesse, kus mina eelmisel korral ldse ei kinud, nautisime paljusid interaktiivseid asjandusi ja ikka pris lpuni jaksu ei jagunud, kuigi kisime ka smas), Tagurpidi Maja (mis on selline on-ei-ole asi. Kohapeal oli mul lihtsalt tunne, et olen ruumis, kus laes pole mitte lambid, vaid niteks diivanid. Et mul ei tekkinud segadust vi ma ei tea, kas see ldse peaks tekkima. Pildid on toredad, kuigi ma avastasin, et kui minu jaoks on loogiline selles majas tehtud pildid panna les tagurpidi, nii et inimesed on tagurpidi, mbel igetpidi, siis tuttavad on sotsiaalmeedias jaganud oma pilte ikka igetpidi inimestega. Huvitav iseenesest) ja VSpas (Ruudi vttis asja kokku sna nii nagu minagi oleks seda teinud - "selline keskmine, ei olnud lbustusasju eriti, aga erilist luksust ka polnud". Ehk siis polnud veepark, kus mllata, aga polnud ka teline naudinguoaas. Ma olin saunaosakonnas vga pettunud. Ma isegi ei tea, mida ma ootasin, aga mitte nii kitsukest ala suht tavaliste saunadega. Tore on see, et Jaapani vann oli olemas, aga no kuulge, kes paigaldab Jaapani vanni - lima naudingu koha - vaatega lastebasseinile? Pool naudingut lks kaotsi :D Eks me loomulikult ujusime ja mnulesime ikka oma kolm tundi, oleks kauemgi, aga spaa pandi kinni. Vooluga jgi oli tore. Vibolla oleks seal mnusam olnud koolivaheajavlisel ajal, kui inimesi nii palju pole.)

 Selline oli siis vaheaeg meie kandis. Ruudi tegi vahepeal ka krbseseene (mis on hullult naljakas) ja referaadi teemal "Krvenges" ja sai teada, et reuma korral tasub vihelda end krvengese vihaga vi vtta ngesevanni. See viimane tekitas temas erilist udu :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:22 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, petaja mtiskleb, Rnnak Maarjamaal  

 


Tuesday, October 24, 2017



   
Vahelduseks koolilapsest 



Koolivaheajal on paslik paari reaga mlestustekivisse raiuda ka he kolmandiku eksistentsiaalsed mured ja rmud.

 Rm on muidugi see, et vaheaeg on :D Kuigi vastumeelsus kooli suhtes on oluliselt vhenenud vrreldes varasemate aastatega. Mina panen selle paranenud suhete ja natukene intensiivistunud ppet arvele.

 Rm on ka uued ppeained - arvutipetus ja male. Ma ei tea, kas kumbki sisuliset niivrd pnev on, aga mlemad thendavad vljaminekut rutiinist, nii et on vga oodatud.

 Rm on selles, et kirjutada tohib nd suure inimese kombel tintekaga. Ja et kirjutamine on muutunud kiiremaks ja kergemaks.

 Mure on jtkuvalt sellega, et matemaatika on igav. Ma olen selle probleemiga tegelenud nii ja naa, aga kuidagi pole igele otsale saanud. Minu jaoks on oluline, et suhe matemaatikaga oleks positiivne. Olen rkinud oma kogemusest, hr H on suutnud nidata vga elulisi situatsioone, kus matemaatikast on kasu, oleme igasugu naljakaid ja tobedaid asju arvutanud perega puhtalt selle prast et nidata - me saame seda teha, sest me oleme ppinud matemaatikat. Olen ostnud talle laste nuputamislesandeid, nidanud Knguru materjale. Ja kik, mis me oleme sellega minu meelest saavutanud, on see, et ta suhtub koolis pitavasse veel suurema mitte vastumeelsuse, aga sellise "okei, ma teen siis ra, kui te nii peale kite"- meelsusega ("see matemaatika, mida sina nitad, on pnev, aga koolis meil ei ole ju selline"). Olen pdnud ka ratsionaalselt selgitada - praegu tuleb alusasjad (mis paratamatult vga keerulised pole) vga hsti selgeks saada, sest muidu ei saa keerulisemaid asju teha. "Aga ma ju oskan," on tema vastus. Eks ta ole, phimtteliselt testi, kui oled kirjaliku liitmise ja lahutamise nksu ktte saanud, siis oluliselt pnevamaks see ei lhe, kui eelnevalt on 20 piires arvutamine korralikult selgeks saanud. Aga harjutama peab. Ja nope, ta ei ole mingi geenius, kes mtleb numbrite keeles. Tavaline kolmandik, kes on mnginud matemaatikakalakeste mngu. Ja nope, ta ei ole matemaatikas isegi mitte lbi ja lhki viieline.

 Teine mure pole koolilapse mure, vaid minu ja klassijuhataja. See on konkreetne mttelaiskus, pd minimaalse vaevaga lbi ajada, viitsimatus pingutada, kontrollida, le vaadata oma td. Ja see on suur mure. Sest matemaatikat vib ju phimtteliselt mitte armastada, aga kui praegu, kolmandas klassis oma mugavustsoonis rahulikult lbi vedada (see pole raske, sest nad pole jtkuvalt judnud tegelikult ppimist nudvate teemadeni), siis hel hetkel on juba vga raske leida endas judu pingutada. Nagu ta lasteaias, kui tuli joonistada 8 mmmit, joonistas he mmmi ja tmbas seitse kriipsu, nitamaks, et ta saab aru, mida pidi tegema, on tema praegused td tis samasuguseid otseteid. Vi niteks see, kui ta sai eesti keeles kolme. Kui ma seda ngin, tusid mul kulmud pealaele. Mitte et inimene ei viks kolmesid saada, kui ta seda tahab, aga kummastav oli kll, nad kordasid parajasti thestikku :D, mis seal nii keerulist on. Kui ma td ngin, sain aru. 12 sna tuli thestikulisse jrjekorda panna, Ruudil oli 11 ehk siis ta oli he vahepeal ra kaotanud. Kolmanda sna. See thendab, et petaja luges igeks tal ainult kaks esimest. Suht karm, aga natuke vist pani mtlema. T iseenesest ei olnud kindlasti kolmene, sest vrsnade ja vhem levinud snade osa oli tiesti korras. Tegelikult oli ju ka thestiku tundmisega kik hsti, lihtsalt see ks sna seal. Ja ma ldse ei heida petajale seda ette, hlikhendite mrkimine oli samuti ldva randmega tehtud.

 Kige selle juures vivad teda siiski tabada ka helgemad hetked. Niteks siis, kui ta ise petajatele (klassijuhatajale ja ainepetajale) kirjutas oma tegemata jnud koduse t osas, et ta selle vaheajal ikka ra saaks teha. Vi looduspetuses ravimtaime referaadi teemat valides pdis leida taime, mida pikus pole mainitud, sest "pikst vtta poleks ju ldse pnev". Nii et ta iseenesest ju tahab ja suudab, lihtsalt mingitel ainult talle arusaadavatel hetkedel.

 Muul ajal on ta nagunii lihtsalt kige gedam :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:34 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Saturday, October 21, 2017



   
"Aida" 



Kui ma juunis Estonias "La traviatat" vaatamas kisin, pahandas hr H hiljem, miks teda kaasa ei vetud. Tsi, ta oli varemgi maininud, et talle meeldiks. Ja ta on ainus inimene, keda ma tean, kes vib vabalt poodi lut ostma minnes klappidest Klassikaraadiot kuulata. Nii et kuna kohe oli tulemas hr H snnipev, ostsin talle kingituseks pileti Estoniasse "Aidale". Endale muidugi ka.

 Neljapeval oli siis meie tore vljasit pealinna, mis sai alguse rongisiduga, mis ei oleks ldse mainimist vrt, kui Tril poleks rongi sisse sadanud terve klassitis algklassiealisi lapsi. Kigepealt tulid lapsed, siis oli eemalt kuulda Kurja petaja hlt. Mnel petajal lihtsalt on kuri hl, selline, mida mina ise siiani kardan. Huvitav, kas nad snnivad sellisena? Igatahes judsin melda selle ainsa kurja hlega petaja peale, kes viimasel ajal mu mbruses on figureerinud, kui juba ilmuski mu silme ette Ruudi endine kehalise kasvatuse petaja. Ausalt, ma lksin jummala krampi, sest minu krval oli vaba koht ja ma kartsin, et ta istub minu krvale. nneks siiski mitte, selle asemel saime naabriteks kuus neljanda klassi tdrukut. Ja oi seda draamat, mis rongisidu ajal lahti hargnes. Oli solvumist ja oli pisaraid, korduvalt mtlesin, kas peaksin sekkuma. Lpuks natuke rkisin he tdrukuga ja loodetavasti ji ta mind uskuma, et see kik lheb le. Vhemalt siis, kui kool lbi saab...

 Tallinn oli imeilus, pikseline. Hotell kena (olime taas St Barbaras, sel on hinna ja kvaliteedi suhe pris kenasti paigas, eestikeelne teenindus ja hommikusgiks ei pakuta praekapsast), seekord oli meil deluxe tuba, seega avaram ja peenema kohvimasinaga, mida me kll ei kasutanud.

 "Aida" oli suureprane. Estonia on ldse tore. udselt pidulik on sinna minna, maja on nii ilus, inimesed kenasti riides. Kuigi tipp-pidulikkust pole jtkuvalt ka htustel ooperietendustel. Ja see hetk, kui dirigent sisse astub on niivrd vahva.

 Praegune "Aida" on moodsas vtmes lavastatud, seega pole lavakujunduses eriti palju pramiide ja kaameleid, kuigi liiva hakkas jrjest rohkem ja rohkem sisse imbuma, mida edasi lavastus lks. Nitlejad olid tnapevastes riietes, kuigi mitte pris teksades, vaid siiski kostmides. Tegelikult tuleb tunnistada, et ma suuremalt jaolt ei pannud lavakujundust thele (elevant siiski vlja arvatud, tema oli litore), see oli kuidagi niivrd ebaoluline, sest lugu oli ju ikka seesama lugu armastusest ja halbadest valikutest. Kohati tundus mulle, et ilma Egiptuse teemata tuli lugu ise paremini esile. Ma prast htul lugesin muidugi arvustusi ka (oli nii kiitvaid kui ka titsa laitvaid) ja ossa, kus inimesed (kriitikud) olid ninud smboleid, peidetud thendusi ja seoseid. Meie vaatasime lihtsa rmuga, kuidas orkester mngib, ja kuulasime imeilusat muusikat. Hea, et ski saali kaasa ei vtnud :D

 ldse mtisklesin juba vaatamise ajal, miks peetakse ooperit kuidagi elitaarseks anriks. Minu meelest on ooper vga meelelahutuslik, igatahes kindlama peale minek kui snalavastus, sest viimastel olen ma kll veel kohati igavust tundnud, ooperis on aga nii palju erinevaid asju, mida vaadata ja kuulata.

 hesnaga, nagu aru saada, mulle vga meeldis kia abikaasaga ooperis. Nii et kui keegi tahab meile julukinki teha, siis looipiletid Estoniasse oleks titsa sobilik (kuidas ldse looi pileteid saab?) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:23 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muusika, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Saturday, October 14, 2017



   
Teine snnitus lheb ikka kergemini... 



Kuna mul oli linudaastane snnituskogemuselaadne elamus veel liiga hsti meeles, hakkasin juba suvel mtlema, mida sel aastal poisi snnipevaga pihta hakata. Ja jumal nnistagu vanemaid desid, sest minu oma tuletas mulle meelde, et meie perekonnas on ju praegu ks noorkotkas-noorsoojuhendaja. Ja nii kpses Plaan.

 Tegelikult oli Plaan vga lihtne - mina maksan kinni selle, et mu nrvid jvad alles. Etteruttavalt vib elda, et plaan toimis peaaegu vga hsti. Lihtsalt hr H nrvide arvelt :D Aga minu omad... on suht korras.

 Niisiis. Reede htul kella kuueks oli seltskond kohale kutsutud, taas kujutasin ette, et kik saabuvad tpselt kell kuus, toimub pidulik kingituste leandmine, mille jrel vetakse mned (tervislikud) suupisted, kuulatakse muusikat ning vesteldakse loetud raamatutest. Okei, seda viimast ma ei eeldanud. Seejrel riietutatkse soojalt, hr H pakib poisid bussi (tnu millele ei saanud sel aastal olla ootamatuid "aga ma kutsusin ikkagi tema ka, sest me oleme nd nii head sbrad"-klalisi), sidetakse metsa. Mis seal toimub, on mulle teada vaid ldjoontes, tlesin htut kokku leppides, et vajadusel vib panna poisid khuli maha ja ked selja taha vnata. Aga ainult vajadusel. Tegelikult olid eeskavas metsaonnid, lkke stamine ilma tikkudeta ning varjumine maastikul (millele annab hoogu juurde pimedus). Mne tunni prast saabutakse tagasi meie juurde, kus mina tervitan kiki lgastunult ning toimub tordismine. Seejrel tnavad lapsed viisakalt ja lhevad koju.

 Enam-vhem nii lkski.

 Viis minutit enne kella kuut seisin mina nrviliselt aknal ja ootasin klalisi. Kuklas tiksus kogu aeg Rein Raua "Rekonstruktsioon". Mletate seda kohta, kus ema tegi piduliku snnipevalaua pojale, aga keegi ei tulnud kohale? nneks Ruudi klalised saabusid jrgemda. Tpselt kell kuus oli puudu ainult ks poiss, lejnud kuulasid muusikat ja sid (tiesti ebatervislikke) suupisteid, tantsisid koos rullimisega nagu hele Luna-Eesti peole kohane ning ei tahtnud ldse kirjandusest rkida. Ega ka sellest, kas Juhan (nimi muudetud) ikka on tulemas. Prast mningast ootamist helistasin Juhani emale, kes vabandas hingeldades: "Juhan vitis jumala keeli, et snnipev algab kell kaheksa."

 Kuna Juhan elab kaugel, otsustas hr H poisid bussi pakkida ning viimase klalise tee pealt kaasa haarata. Mis seal vahepeal toimus, jbki vist saladuseks, igatahes saabusid kolme tunni prast meie koju kaheksa liaktiivset tpi, kes mgisid vaimustusest, ning hr H, kes raputas vaikides pead ja lks garaai.

 Toimus pidulik tordismine, millele pidi jrgnema viisakas tnamine ning kojuminek. Seda ei tulnud. Selle asemel oli muusika taas phjas ja toimus leldine rullimine. Kuna ma toas uka-ukat mngida ei lubanud, liikus snnipev tagasi ue. Thja sest vihmast, eks.

 Kell pool ksteist tlesin ma lpuks konkreetselt, et nd on pidu lbi. Erilist nrdimust avaldas selle peale Juhan: "Minu kutse peal oli kll kirjas, et snnipev on kaheksast heteistkmneni." See pnev kutse paluti tal esmaspeval kooli kaasa vtta.

 Nii ta lbi saigi. Prast klaliste raminekut oli hr H uuesti valmis meiega rkima, nii et ma sain teada, et metsas tepoolest uuriti onnide ehitamise phimtteid, tehti lket ja sdi ra terve pts leiba (mille ma panin kaasa nalja mttes) ja poolteist kilo vorste (mis ei olnud nalja mttes kaasas), varjuti ja otsiti ning lasti taevasse terve hulk ilutulestikku.

 Ja mis kige toredam, metsamatkal ksteise taga  kndides rgiti ka kirjandusest :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:15 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik  

 


Friday, September 22, 2017



   
Elulised ksimused 



Rebaste juurest tsisemate probleemide juurde minnes... see uus maksussteem. Et uuest aastast tulebki? Et alla 1200 teenijad saavad 500 eurot maksuvaba ja sealt edasi tuleb udupeen arvutuskik, kui suure osa palgast saab maksuvabalt ja kui suure eest peab maksma?

 Phimtteliselt saan ma sellest aru. Vist. Aga siis tuli mul peas segadus.

 Kui tulumaksuvaba osa sltub sellest, kui palju ma palka saan, kuidas sobituvad sellesse valemisse need tasud, mis ma saan lisaks oma tavalisele tle?

 Preagu on lihtne - phitl kasutan oma tulumaksuvabastuse ra, kik muu lheb nullist maksustamisele. Aga kui phit tulumaksuvabastuse piir sltub sellest, kui palju ma hes kuus palka saan, siis nagu ... mis mttes? Mitte et ma stabiilselt pidevalt teist palka juurde teeniks, aga vahetevahel natuke ikka.

 Ja ma ei taha hakata tuludeklariga raha tagasi maksma.

 Vhemalt sel aastal on kik rahulikult vanamoodi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:13 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Finants  

 


Wednesday, September 20, 2017



   
Hala ja rebased 



Lugesin Indigoaalase postitust, mis tegelikult rkis (vist) sellest, kuidas ttada nullist les (toidu)blogi, mis lpuks hakkaks ka kasumist tootma.

 Mind aga tabasid kige rohkem snad "Ja varem vi hiljem judnud tdemuseni, et milleks see kik. Kik on juba kirjutatud, arvatud, olnud.
Ma olen ninud statistikat, kuidas le poole alustajatest lpetab esimesel aastal, teine suur hulk murdub kolmandal. Ja vga vhesed jaksavad kauem.
Ma arvan, et vgisi ei peakski. Seesama esimene ksimus. Miks sa seda blogi pead. Kui see on meelelahutus, enesevljendus, siis... ajad muutuvad ja mingil hetkel leiad teised vljendamisvimalused ja see ongi okei.
Minu meelest ei peaks sundima ja punnitama. Blogimine ei tohiks muutuda kohustuseks."

 Nii veidralt kui see ka ei klaks - mul olid pisarad kurgus seda lugedes. Mu blogi sai selle aasta augustis 6 aastat vanaks. Kuus aastat mlestusi, mtteid, kommentaare, isegi pilte :D Ma nii vga armastan seda kike.

 Ja siis on see tunne "kik on juba kirjutatud, arvatud, olnud".

 Kuigi mul on olemas kogemus selle kohta, et kige vrtuslikumad postitused on hiljem need kikse tavaprasemad "kisin seal, sin toda" postitused, tundub nii vrika blogiajaloo taustal narr neid kirjutada. Sest ma olen ju juba endale les mrkinud, et "kisin seal ja sin seda".

 Pris mitu aastat oli blogi vga olulisel kohal minu identiteedis, nd ei tule mul enam mnikord ndal aega meelde, et viks kirjutada. Kusjuures teiste blogisid loen jtkuvalt kangesti hea meelega.

 Ma kahtlustan, et see, mis mul takistab blogiga pris lplikku lppu tegemast, ongi see kerge htekuuluvustunne teatud blogijate (ja loomulikult kommentaatoritega). Et ma ei tahaks jda neist (teist) ilma.

 ***

 Kui ma juba kirjutamas olen, siis tegelikult viks universumisse saata ka mu ahastava karje "Kuradi rebased ja abituriendid!"

 Probleem on iga-aastane ristimine, mille juures ma LIHTSALT EI SAA ARU, miks on vaja solki inimestele sisse sta. Jah, hommikul kell 8 sidrun sinepiga on solk, kell 10 heeringas moosiga on solk, kell 12 piim kslauguga on solk.

 Okei, meil on sel aastal IGASUGUNE rebaste toitmine keelatud (ka titsa stu okolaadikook), aga et see nii palju meeleheidet, viha ja nrdimust tekitab, on absurdne. Kogu rebaste ristimise mte on selles, et saad esimese aasta pilasele haakristi otsette joonistada ja naerda, kuidas ta pab toorest maksa ilma kimata alla neelata? Halloo, sa oled nii vana, et vid ilma vanemate loata abielluda, kandideerida KOVi ja poest lut osta, ja su elu kaotab mtte, kui sul palutakse teiste inimeste suhtes austus silitada?






 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:02 PM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: petaja nutab, wtf toimub?!?  

 


Friday, September 1, 2017



   
Uus kuu 




Tna hakkas siis taeg uuesti peale. Loomulikult pidin juba varem kohati kohal kima - koosolekud, koolitus, ppenukoda, niisama tuututamine ja vaatamine, et minu rhma pilased oma vlad korda saaks... Aga see kik on selline ninnu-nnnu, tna oli suisa aktus ja rhmajuhendajatund, mis kurnasid mind nii ra, et prast koju judmist magasin poolteist tundi :D




Ootan huviga, mis saab uuel ndalal, kui ma priselt td ka pean tegema.




August lks natuke rahulikumas tempos kui juuni-juuli, aga klaskike, snnipevi ja kohtumisi oli ikka paras posu. Suvel kisin paar korda isegi kinos, millest viks natuke pikemaltki kirjutada, kui mul vaim peale tuleks (ma lihtsalt enda jaoks mrgin ra, et vaadatud sai "Una", "Klaasloss" ja "Barry Seal: Mees le Ameerika" Lisaks "Emoji film"). Linnateatri "Kstrit" kisin ka vaatamas, sest tuli koju ktte. Ei olnud suurem asi elamus, Tammearu mulle meeldib (ta viks prast Olustvere lossis mngitud "Onu Vanjat" teha kskik mida ja ikka meeldiks mulle), aga tekst iseenesest oli igav, kaua sa ikka viitsid kuulata, et lastele tulekski kogu aeg kere peale anda, saati selle le veel naerda. Oleks Kivirhkist rohkem oodanud. Lisaks kisime ka uisutamas :D




Tna alustas ka Ruudi uut klassi. Hommikul kurtis, et kik riided hruvad ja kingad on ebamugavad ja ... Kusjuures kooli minemise suhtes ta vga sna ei vtnud, oli pigem selline "teeme-siis-ra-kui-peab". Selleks aastaks ostsime talle ka uue koolikoti, mis pani mind mtisklema kottide ostmise teemal ldisemalt. Kui laps lheb esimesse klassi, siis internetifoorumeis jagatakse nu, et kindlasti tuleb osta korralik ja kvaliteetne (sellega seoses ka kallis) koolikott, sest odavamad ei pea kaht aastatki vastu. Kallimatega saab vhemalt neli aastat lbi. Kik on ilus ja tore (koti seisukohalt), aga ma ei tea, kuidas on teistes peredes, kuid meie juures viksin sel aastal Ruudi esimese koolikoti sama hsti mina ise selga panna. Ja mitte selleprast, et Ruudi seda dramaatiliselt teatanud oleks, vaid see nebki tema seljas sama naeruvrne vlja kui minu seljas :D Ta on oma 155 cm pikk, jalanumber 38 ja loomulikult sobib talle uus Outlaws-kirjaga hall koolikott oluliselt paremini. Kusjuures vana kott ise on testi ikka veel vga korralik :D




Prast aktust kisime pidulikul perelunal, kusjuures vljavalitud restoran oli just tna suletud. Sellega oli vike nali ka. Koperdasime kolmekesi kohviku aia taha, et nha seal silti "Tna 1.09 on meie asutus suletud". Ruudi oli korraks jumala rmus - kell ei ole veel ks lbi, nii et lahti on ju! Kusjuures grammatiliselt oli tal tiesti igus, lihtsalt praktilise poole pealt polnud midagi kobiseda, sisse me ei saanud :D




Nd on mul kotitis pikuid-tvihikuid paberdada (mis mulle vga meeldib).



 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:08 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, filmivrk, Meie krmik, Pisiasjad loevad, Vaatasin teatrit  

 


Tuesday, August 8, 2017



   
Kaks seikluslikku suvekiku veel (Linnanmki ja Sajutu parks) 



Kikidest neist toredatest asjadest, mis suve jooksul tehtud on saanud, on vaja kindlasti ra mrkida veel kaks kohta, kus ma varem kinud ei olnud.

 Esiteks Linnanmki Helsinkis. Me lksime sinna suht spontaanselt, sest mul hakkas jrksu kuidagi nii kahju, et poiss on juba nii suur, aga pole kunagi korralikus lbustuspargis kinud. Linnanmki on lhedal ja kui pealinnas on bimisvimalus olemas (nagu meil nd nneks on), ka sna lihtsasti rakidav. Me oleme ju sellised aeglased ja phjalikud, mis thendab, et lksime Soome esimese laevaga (vljumisega 7:30) ja saabusime viimasega (vljumisega 23:30). Meiesugustel ji le umbes poolteist tundi, kusjuures me ei teinud mitte midagi muud peale tivoli ja poeskigu :D histranspordi ja bimisvimaluseta me poleks seda teha saanud, sest bussid ja rongid lihtsalt ei liigu nii vara ja nii hilja. Aga me olime siis d Tallinnas.

 Lbustusparki soovitangi minna just hommikul. Me judsime kohale umbes 20 minutit enne kmmet (mis on avamisaeg), Lnsisatamast on Linnanmkile vga mugav minna. Terminali eest istud trammile nr 9 ja sidad Kotkankatu peatusesse ja sealt nitab viit juba kenasti tivoli suunas. Mingit mberistumist 3. liinile ei tasu ldse teha, kui just ei ole kanget tahtmist mberistumist katsetada. Umbes nii 50 meetrit saab selle lkkega lhemale :D Trammipileteid saab nii automaadist kui ka trammijuhi kest, kui kellelgi peaks siinkohal ksimus tekkima.

 hesnaga, olime enne 10 kohal, saime oma kepaelad ostetud (koos Sealifeiga on pilet hele 47 eurot, 39+8, eraldi ostes on Sealife mnevrra kallim) ja hakkasime mllama. Ja esimesed kaks tundi mllasime praktiliselt ilma jrjekordadeta. Selleprast tasubki varakult kohal olla. Prastlunal olid jrjekorrad vhemalt veerandtunnised, populaarsemates kohtades pikemad.

 Tivoli ise oli vga nunnu. Nii smpaatne oli, et erinevalt meie tivolituuridelaadsetest kohtadest, kus kaasaegne tmpsumuusika krvulukustavalt mirgab, oli pristivolis selline malbe vanamoodne leierkastimuusika. Minu lemmikuks oligi kige vanaaegsem puust konstruktsiooniga ameerika raudtee, mille peale mned kahtlustavama loomuga inimesed kindlasti poleks istunudki :D Ruudi nautis veega varianti, ma ei tea, mitu korda ta sellel kis. Palju igatahes. Tal olid vahetusriided ka kaasas, sest ilm polnud lemra palav, nii et mrgade riietega hakkas pisut khe.

 Valikuid situdeks oli palju, me sellistel pris hulludel, kus pstloodis selg ees viiekmne meetri krguselt alla tullakse, ldse ei kinudki, sest selliseid mnusaid khtu nsaks vtvaid, kuid siiski inimlikke atraktsioone oli piisavalt.

 Sealife oli ka nunnu, mitte nii suur ja vimas kui Barcelona samalaadne asutus, kuid esimeseks korraks siiski piisav. Vikesed haid ja terve hulk klounkalasid - mida veel tahata :D

 Praktilise poole pealt - seljakotid sai kappidesse panna, ei pea kaasas tassima. Enne atraktsiooni peale istumist sai veel isiklikumad asjad riiulisse panna, et nendega sidu ajal midagi ei juhtuks, nii et kik oli olemas. Sk on muidugi kallis, aga hot doge oli igasuguseid, rebitud lihaga variant oli pris maitsev.

 Kokkuvttes - vga tore pev oli, Ruudi nautis tiel rinnal ja minulgi ei linud sda nii pahaks, kui ma kartsin. Arvestades seda, et laevapiletid pole ka ldse vga kallid, oli titsa normaalse eelarvega vljasit.

 Teine tore vljasit oli veelgi spontaansem, kui laupeval mtles mm, et tahaks vikese tiiru kuskil teha ning kutsus meid Ruudiga Ltti. Meil polnud midagi muud plaanis, nii et muidugi lksime. Midagi suurt me plaani ei vtnudki, kulgesime vaikselt Valmierani, kus vaatasime kiriku krvalt vaadet ning suundusime muuseumisse sma, mis oli vga tore kogemus. Niteks rkis meie teenindaja nii vene kui ka inglise keelt ning soovitas siiralt mitte vtta kolme praadi kohaliku retsepti jrgi valmistatud liha, vaid kaks praadi ja kolm taldrikut. Mis oli vga hea soovitus, sest kuigi liha oli limaitsev, oli seda ka li palju :D Ruudi valis joogiks kohaliku rabarberilimonaadi, mis oli uskumatul kombel tpselt suhkruga rabarberi maitsega. Nii nagu see asi minu lapseplves maitses. Ma ei ole varem nii autentse maitsega limpsi saanud.

 No ja prast smist lksime loomulikult Sajutu parksi, kus alustuseks lbisime paljajaluraja, mille kigus selgus, et mu mm on suureprane pugeja, sest erinevalt minust suutis ta vga osavalt end nride vahelt lbi vingerdada. ldse oli tore rada, paljajalu klaaskuulidel oli kll valus, aga muidu vga mnus kogemus.

 Ja lpuks lksime meie Ruudiga muidugi ka seiklusrajale, mille kuulsaim osa on korduv le Koiva (Gauja) je laskumine, mis oli teliselt nauditav kogemus. ldse tleks ma, et Valmiera seikluspark on nd mu lemmikpark, sest see on jumala hirmus, aga mitte fsiliselt raske. Kohati ma kll mtlesin, et need minimaalsed pikkused, millega rajale lastakse, on natuke veidrad. Selles pargis on pikkuseks 120 cm, raskematel elementidel 150. Ruudi on viimaste mtmiste jrgi 152 ja mnes kohas tuli tal kll oma isiklikust nahast kinni hoides le minna. Mina samas kohas sain turvanrist kinni hoida ja end kindlamalt tunda. Elemendid oli suurelt jaolt just sellised, et ji mulje, nagu kiguks 10 meetri krgusel hegi toetuspunktita, lihtsalt selle nnetu lauajupi peal, millele su ks jalg ra mahub :D Nii et minu jaoks oli lisanr vga teretulnud, aga kui ei ulatu, siis ei ulatu.

 Lastega minnes tasub enne ldse lbi rkida, et kik on turvaline ja kontrollitud, sest need pikad laskumised tid ikka kaasa selle, et mni laps ji je kohale pidama. ks vikseke karjus nii hullusti, nagu oleks tal ka midagi kuskile vahele jnud, aga nneks vist siiski mitte. ldiselt reageeriti sna kiiresti ja lksujnud tiriti kindlale maale tagasi. hel laskumise lpus ji Ruudi ka htta, hoog ei viinud teda pris lpuni vlja, nii et ta pidi ennast kuidagi vrguni vinnama. nneks lks meie ees ks eesti pere, kelle isa Ruudit julgustas, et ta ikka end les ra tmbaks. Mina olin ju samal ajal 70 meetri kaugusel teisel pool jge ja ngin ainult, et ta on hdas.

 Kokkuvttes taas vga tore pev siit meie juurest ldse mitte kaugel. Hinna poolest tavaline (ei mingeid soodsaid Lti hindu :D) - kaks rada lapsele 15 (5+10), tiskasvanule 22 (15+7) eurot. Aga puhtalt laskumiste prast tasub ra. Mllata vib kolm tundi, meil kulus heks lbimiseks umbes 50 minutit.

 Seuksed toredad kohad siis meie naabrite juures, kus meie veel kinud ei olnud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:56 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Helsinki, Meie krmik, Reisukirjad  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Tuesday, August 1, 2017



   
Asjalikult surmast 



Me oleme sel suvel pris palju ringi sitnud. Kui aus olla, siis polnud mul juulikuus seda olukorda, et ma oleks kaks htut jrjest rahulikult kodus olnud. Arvestades seda, et ma vajan taastumiseks ksiolemist, on pris kurnav olnud. Sestap ei judnud ma eriti folgilegi, kuigi siiralt ritasin :D

 Aga on olnud vga palju vga gedaid emotsioone, mida ma ritan tasapisi les mrkida, et teised teaksid ka gedatesse kohtadesse minna.

 Nii et siis enne, kui me Ruudiga Helsinkisse lbustusparki prutasime, veetsime pevakese Tallinnas, kus meil oli seekord kaks eesmrki - Viru mkk ja Eesti Tervishoiu Muuseumi uus nitus "Loomulik surm". Mkist pole suurt midagi rkida, kui siis ainult seda, et meie, maainimiste jaoks on nii pnev see iseseisev tellimine. Selleprast ka Viru mkk meie valikus oli. Aga tervishoiumuusuem ... on jtkuvalt mu lemmikute hulgas. Eelmisel aastal kirjutasin muuseumist SIIN. Seekord pdsime nppida neid asju, mis eelmisel korral nppimata jid (nt rakud mikroskoobi all ja silmakontroll), aga katsusime le ka vanad lemmikud (Ruudile niteks pani selga liivaga tidetud vesti, mis markeerib, kuidas oleks olla kakskmmend kilo raskem, ja mina proovisin olla 9. kuud rase), hambaarsti osakond tekitas meis mlemas judinaid ning suhkru- ja rasvakogus mnuskides muutis meid morniks.

 Lpuks judsime siiski kolmandale korrusele rndnituste saali, kus praegu on siis 2016. aasta parim nitus "Loomulik surm". Ja ma tlen teile, et see on ks igati vrt nitus, kindlasti tasub vaatama minna. Ruudil tuli ainult he korra pisar silma - siis kui kuulasime erinevaid matusepalasid (kuidas neid tegelikult nimetatakse? On pulmamarsss ja ega ometi matusemarss?) ja ma avaldasin soovi, et kui juba, siis alguses Vennaskonna "Maailmalpus on kohvik" ja lpuks "Always look on bright side of life". Klaliste lahkumise ajaks siis see viimane. See oli Ruudi jaoks liiga palju, aga muidu vaatasime teadusliku huviga, kuidas erinevates usundites surnuga kitutakse, millised variandid on eestlastel olnud, mis toimub krematooriumis ja mis toimub mulla all. Eriti phjalikult vaatasime kdunemist. Ja siis rkisime leinast ja sellega toimetulekust. Ruudi parimaa sbra isa suri ju kaks ja pool aastat tagasi, seega arutada oli titsa elulisi asju - kuidas olla toeks, kuidas surm mjutab inimest, kuidas mista seda, mis toimub leinajaga ...  Mnevrra oli nitusel ptud selgitada ka surmahirmu olemust, aga eks see olegi keeruline teema.

 Ruudi arvas prast, et ta oleks natuke rohkem tahtnud vaadata ja uurida, mis prast surma inimese hingega saab. Selliseid erinevaid ksitlusi. Iseenesest oli arusaadav, miks neid polnud - nitus rkis surma praktilisest poolest. Selles vtmes, et surm on paratamatu, sellega kaasnevad paratamatud nhtused, see paratamatult puudutab meid kiki ja prast surma paratamatult toimuvad meie kehaga teatud protsessid. Kusjuures ma ei suuda ra otsustada, kas ma eelistaksin pletus- vi laibamatust. Varem olin kindlalt tuhastamise poolt. Nagu mu isa tleb - pole mtet maad raisata. Samas tundus see paar tundi plemist natuke hirmus. Mis siis, et ma sellel ajal juba surnud olen :D Aga jah, hingeksitlused selle nituse sisse lihtsalt ei mahtunud. Kusjuures on isegi natuke kummaline, et Ruudi rohkem hingedest oleks tahtnud teada saada, sest muidu vestlustes on ta siiani vga tugevalt materialistlikku maailmavaadet esindanud. Minu meelest pole meil terve suguvsa peale htki teist sellist materialisti :D

 Et siis muuseumisse, nii noored kui vanad. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal  

 


Sunday, July 30, 2017



   
Tiskasvanute vetsunaljad 



Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

 Kogemus nr 1
 20ndates neiu astub rmsalt vlipeldikust vlja ja rmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti krval. Riiul. Nii mugav."

 Krvalseisjad (ka vrad) ei tea, kas nutta vi naerda. Ja kas peaks neiule tlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijkide sees, vi lasta tal parem rmsalt edasi elada.

 Kogemus nr 2
 Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari ninud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sna otseses mttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mttes vimalik ldse on, ji kigile selgusetuks.

 Kogemus nr 3
 Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mtme, kui keegi oli seda vtet kasutades suutnud potitaguse seina tis s*ttuda. Seejrel, oma viga mrgates, pdnud kenasti oma jke potti riibuda. Vga-vga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

 hesnaga - inimesed on tiega hullud.





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:56 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, July 18, 2017



    
Lpuks ometi rannafestivalil ehk Positivus 2017 



Tiesti uskumatu, aga tepoolest oli sel aastal kolm peva lskavat pikest. Tore oli see, et me kik olime pakkinud neljapevase paduvihma ajal, nii et pikesekreemi olid kik asjatuks ruumiraiskajaks liigitanud. Prl Lumivalgeke ples laupeva hommikul duijrjekorras titsa ra.

 Ujuda sai, mnusat festivalitoitu sai, mis seal salata - nii mnigi lleke ja vein sai ra joodud. Ja kige selle krvalt judsime ka kontserte klastada.

 Kige rohkem meeldis mulle phapev - Go Away Bird, Mauno Meesit, Jose Gonzalez, The Lumineers ja Alt J. Kik olid iged Positivuse bndid, Mauno vibolla natuke vhem, see on rohkem selline kunsti vrk, mis hr H-d huvitab, aga kuulasime kohusetundlikult kik. Alt J lavashow oli lihtsalt lummav.

 Reedel oli muidugi tipphetk Cigarettes After Sex, kahjuks mngis ta esimesed pool tundi uusi lugusid, mis olid ratuntavalt sama kekirjaga, aga mitte need pris iged. Hiljem tulid pris lood nneks ka. TradAttack oli loomulikult ge, kahju lihtsalt, et nad olid suure lava esimene bnd ja pike oli esinemise ajal krges taevas. htune Pixies polnud meile kellelegi eriti tuttav, vlja arvatud "Where is my mind", aga tuleb tunnistada, et ge laiv oli, poolteist tundi tielikku tulistamist. Hommikul rkasin nii, et aktiivsusmonitor nitas 6000 sammu :D

 Laupev oli kummaline pev, sest helt poolt oli seal kogu festivali kige gedam kontsert, mille andis lti bnd DaGamba. See on kahe tello, he valge klaveri ja trummidega kollektiiv, mis teeb kuulsaid lugusid oma vtmes. Nagu 2Cellos, aga lisaks siis klaver. Ja publikuga suhtleb lti keeles :D Oli tiega fantastiline, kui kogu Nordea lava laulis nagu ks mees kaasa "Oodi rmule". Lihtsalt imeline.

 Samas oli laupeval Nep, mis mulle meeldib. Ja eelmisel aastal oli tema kontsert ikka tsine kte. Seekord... ei saanud nagu iget hoogu les. Aaa, enne Nepi vaatasime ka Austrat, aga mitte liiga svenenult. Noh, ja prast Nepi (kust me prl Lumivalgekesega lahkusime natuke pettunult) kulgesime pealavale, kus pksata Ellie Golding laulis hsti kvasti. Ja see klas niiii valesti (mitte Ellie laulmine, tema olemasolu ldiselt), nii et prast 7 minutit lksime peobussi ra. Ma arvan, et Ellie Goldingu prast oligi sel aastal nii vhe inimesi festivalil, sest nagu priselt - see ei ole enam ok. Kikide artistide hulgast, kes maailmas on, valivad Positivuse tegijad psiartistiks tema?!?

 Muidu inimesi oli testi vhe, suur plats vist ei saanudki pris tis, ldiselt jagus inimesi helipuldini, mis on ikka uskumatult vhe. Isegi ks vrav oli sel aastal vhem, sgiala oli viksem ja minu isiklikuks traagikaks polnud mu lemmikkohvilahvkat kohal...

 Enne pakkimist lugesin oma eelmise aasta thelepanekuid, mida kaasa vtta, ja sain palju abi. Mned tpsustused siiski:
- pikesekreem tasub igal juhul kotti panna :D
- seepi pole vaja, nagunii seda keegi ei kasuta, pigem rhuda niisketele salvakatele.
- seelik vi kleit tasub ikka kaasa vtta, sest sel aastal oli mul ainult ks lhike seelik, aga meeleldi oleks kleiti ka kandnud
- kige parem ese ldse on jakivillast sall, meil kolmel oli see ja tiesti asendamatu asi - pane kaela, vta mber, istu peale...
- villased sokid on kohustuslikud. Sel aastal olid mul kaasas ja olin linnelik
- kellelgi seltskonnast viks peegel kaasas olla
- raha osas suutsin ka sel aastal tpselt kaks korda nii palju raha kaasa vtta, kui tegelikult kulus, sest lugesin oma mrkmeid prast sularaha vljavtmist. Kusjuures vtsime palatsil karastavaid jooke ja lisaks ostsin lpuks endale Heavy Mentali pusa, mida mitu aastat silitamas olen kinud.
- toidu osas lks meil sel aastal pris hsti. Laupeval ja phapeval olid pikad hommikusgid, kus ma lpuks tundsin, et olen kurguni tis, nii et sooja ski sime korra pevas. Aga mrkimist vrivad Carlestoni rebitud lihaga burgerid, mis olid testi mnusad - hammustad ja saad aru, et iga asi, mis seal sees on, ongi hea ja vrske. Ka lpus olev jalapeno-llatus :D

 Ja veel lisaks kaks soovitust festivaliklastajale:
 1. Kui vimalik, minge suure auto (vi bussiga nagu meie) ja magage seal - oluliselt paremini puhkab vlja. Telklas vib klas kia (nagu meie hr H-ga plaanisime ja selle tarbeks ka telklapsmed lunastasime, kuigi me kisime seal tpselt ks kord) vi saab ka teisi enda juures vrustada (nagu meie seda tegime).
 2. Kepael tasub panna vasakule kele. Seda petas Luisa Lotta juba eelmisel aastal, aga muidugi olime kik selle juba unustanud. Meenus siis, kui selles sinises kuubikus kisime... Vasakukelised panevad siis paremale kele :D

 Kokkuvttes oli jllegi limalt ge festival. Ja vaadake Heavy Mentali asju FB-s (lubasin reklaamida, sest mja tegi viis eurot allahindlust. Pusa on muuseas limalt mnus ja pehme ja soe ja mul kogu aeg seljas. Isegi Ruudi tles, et sobib mulle, kui seda Heavy Mentali teksti esikljel poleks :D)

 Ja lppu siis see imeilus laul ka.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, hea on olla, Kultuur-kultuur, muusika  

 


Friday, July 14, 2017



   
12 spagaati 10 meetri krgusel ehk Dessant Lnemaale 



Seekordne tunne oma kodumaad reis oli meie himule jrjekorras juba neljas. Esimesel korral kisime Ida-Virus mu isa lapseplveradadel, teisel korral Virumaa lnepoolses osas (millest ma polegi kirjutanud?!?), kolmas kord viis meid mda Peipsi rt alt les ja sel aastal siis Lnemaa.




Sedapuhku oli osalejaid rohkem kui kunagi varem - tipphetkel 17 inimest, kusjuures kik siis n- sugulased. N- selleprast, et kaks peikat oli ka kaasas :D Aga jah, he siduauto, he vikebussi ja he autoelamu jagu rahvast. Reis oli laias laastus Lihulast Paldiskini, loomulikult tuli meil Lihulasse judmiseks vaadata ka natuke Prnumaad ja tagasiteel viskasime pilgu peale Rummu vanglale, aga phiprogramm oli seekord siis lnerannik. 




Mida me ngime ja tegime?




Kultuuriloolised paigad

Alustasime Lihulast, mis on ks vga vana asulapaik, kus juba 13. sajandil mllu sai. Vaatasime mlestuskivi, mis meenutas seda, kuidas aastal 1220 saarlased ja lnlased rootslaste ve purustasid, ja julgemad ronisid ka Lihula linnuse keldrikiku. 




Sealt edasi liikusime Kullamaa kirikusse ja kalmistule, mis on kuulus selle poolest, et seal puhkab oma viimset puhkust Sitakoti Mats. Tegelikult pole see aga ldsegi kige pnevam osa Kullamaa kirikust. Nimelt on sellesse kirikusse maetud kige krgemast soost aadlik ldse, kes Eestisse maetud on. Loomulikult olen ma suutnud ra unustada selle auvrse daami nime, aga asi on nii, et ks tema vanaisadest oli Inglise kuningas ja teine Vene keiser. Ja hest tema pojast sai Saksa kuningas, teisest Vene keiser. Nii et testi vimas vrk. Lisaks on sealsamas Kullamaa kirikus teeninud Heinrich Gseken, kes oli he esimese eesti keele grammatikateose koostaja. Kullamaa kirikusse on maetud ka Heinrich Gutsleff, kes oli 1715. a ilmunud Uue Testamendi peatoimetaja ja nagu meie giidihrra tles, siis just tema tegi ra sisulise t tispiibli tlke juures (mitte A.T. Helle). Kullamaa kalmistule on maetud ka Rudolf Tobias, kes on sealtkandist prit. Tema eluajal olid inimesed ikka rkinud "Ruudi ka kodus kimas, pidavat phaba orelit mngima, peaks kuulama minema", nii nagu minu sugulased kunagi rkisid "ne, Saare Mrdil jlle hood peal"... Mu emapoolne suguvsa on Hpassaarest prit :D Ja Kullamaale on maetud ka Aare Laanemets. 




Meil udselt vedas, et isal juhtus reisi kokku pannes kohtuma oma hea tuttavaga, kes on Kullamaa kandi koduloouurija, kes kiki neid lugusid meile hsti huvitavalt rkis. Nii huvitavalt, et Ruudi ti prast reisi esile just seda kirikut, kus olevat nii pnev olnud. Aith Lembitule!




Jrgmiseks kultuurilooliseks paigaks viks nimetada juba uuel peval klastatud Aleksander III mlestussammast Pullapl, mis pstitati sinna, sest keiser olevat armastanud Eestis kies just Pullapl oma lemmikjooki (viin ja amapanja 1:1) manustada. Aleksander III olevat olnud selline lihtne mees, kpsetas talupoegadega lkkes kartuleid ja noh, ji oma jooki. Poliitiliselt ta kuigi tore polnud meie jaoks, vana venestaja. Pullapl olles meenutasime ka Pullap mssu, mis oleks 90ndate alguses peaaegu kodusjani viinud, sest loodud kaitseliit keeldus allumast siseministrile.  




Edasi liikusime juba Haapsallu, kus tegime traditsioonilise tiiru - Haapsalu loss (koos meenutusega sellest, kuidas ks meie kaasasolnud sugulastest vedas nooreplves kihla, et ta suudab les mri otsa ronida. Loomulikult suutiski, ainult alla enam ei saanud. Aga et elu lpuni mrile jda oli nagu ka kehv vljavaade, hppas ta sealt lihtsalt alla ja murdis mlema jala luud), rannapromenaad, Kuursaal, Taikovski pink koos muusikapalaga. 




Kolmandal peval kisime Padise kloostris, mis oli lige. Ma ei olnud seal kunagi varem kinud ega teadnud, et see on nii hsti silinud. Lapsed olid tiega sillas, ronisid treppidel ja pugesid keldritesse, suured inimesed tegid tegelikult laias laastus sama, sest see oli lihtsalt nii pnev. Ja samas ka kummastav, just see mte, kuidas sellises hoones priselt elati ja Jumalat teeniti. 




Sealt edasi judsime ka Eesti kauneima vaatega kirikuni - Harju-Madiseni. Kiriku peauksest vljudes oli vaade tepoolest hunnitu. Aga me ei linud seda kirikut ksnes vaate prast kaema, vaid ikka selleprast, et selle krval on B. G. Forseliuse mlestuskivi, sest tema isa teenis Harju-Madise koguduses. Kivilt saime muu hulgas teada, et B.G.F oli ainult 28 aastat vana, kui ta tormiga phja lks.




Muusemid

Judsime ra kia ka pris mitmes muuseumis. Esiteks Ants Laikmaa omas, mis oli vga looduskaunis koht, kuigi Anna Haava puu oli kahjuks tiesti ra kuivanud. Nagu ka suurem osa kadakaist, mis ristasid teed Laikmaa hauani. Muuseumis saime teada, et Laikmaa oli ks vana liiderlik ja rmiselt halva kekirjaga meesterahvas. Tuglas nimelt oli talle (oma imeilusa kekirjaga) saatnud kirja, kus mainis, et Laikmaa kiri pakkus kll silmarmu, aga sisuliselt ei olnud vimalik seda lugeda. Tema surma-aasta 1942 tekitas meis ksimusi, miks ta suri (mitte et ta surres vga noor oleks olnud), aga seda ei mrgita eriti kuskil. Ju siis suri loomulikel asjaoludel? Ja ks tpsustus - Laikmaa ei linud mitte jala Pariisi, vaid Dsseldorfi. 




Teisel peval kisime Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumis, mis oli seest kll sna vike, aga selle eest hullusti vahva. Sai vaadata, kuidas ngi rongisit vanasti vlja, ks suur vedurimakett oli ja levaade erinevatest piletitest, mis minul kahjuks nostalgiat ei tekitanud, kll aga nii mnelgi teisel. Vljas oli terve hulk vaguneid, mille peal ronida ei tohtinud, aga mille peal siiski roniti. Meil kaasas olnud lapsed kll ainult selle peal, millel keelusilti polnud. 




Ja kolmandasse peva ji Paldiskis asuv Amandud Adamsoni ateljeemuuseum. Paldiski ise on muidugi omaette vaatamisvrsus, kusjuures 20  aastaga, mis on mdunud ajast, mil ma seal viimati kisin, on asjalood oluliselt ilusamaks saanud, thje tondilosse pole enam nii palju, terve hulk uusi maju on kerkinud, tundub, et Paldiski titsa elab. Muuseum on vga tore, hsti vike, sest ateljeeks ehitatud aiamaja ongi vike, aga kuraator rkis nii armsalt Adamsonist ja tema tdest. Saime piiluda tema hdaabi magamistuppa, vaadata albumist aiamaja renoveerimise kulgu ja saime teada ka seda, miks Amandus Adamson 1918. aastal Eestisse tagasi tulles laostunud mees oli. 




Korra lipsasime lbi ka Peetri Tolli sgikoha peal olevalt nituselt, mis ksitles ajaloolisi klmrelvi. Selle vljapaneku juures oli kaks toredat asja. Esiteks naine, kes meile natuke relvadest rkis - ta oli venelanna ja tema eesti keel oli lihtsalt nii armas. Teiseks oli pnev teadasaamine, et relvade kepidemetel (eriti kortikutel) kasutati rai nahka. See nahk neb vga veider vlja. 




Looduloolised paigad

Neid nii palju polnud nagu kultuuriloolisi, kuid siiski. Esiteks kisime Matsalu loodukaitseala keskuses, kus me ega ostsime endale roosad jnesega srgid ja seejrel vaatasime kogu seltskonnaga filmi Matsalu lahe aastaringist. See oli titsa vahva ja kuidagi natuke naljakas oli ka, et me sedasi kohe ppeklassi filmi sattusime vaatama. 




Ja kindlasti lheb loodusloo alla Paldiski pank, mis oli meie reisi lpppunkt ning ngi vlja tpsalt sama palju maailma lpp kui Inglismaal Lands End. Paldiski pangal muuseas pole mingeid piirdeid ega asju, nii et ma testi imestan, et seal pidevalt inimesi alla ei saja. 




Sportlikud ettevtmised

Meie esimene bimispaik asus merest 300 meetri kaugusel (Tooraku turismitalu, mis on hva koht bimiseks, palju ruumi vlja tegutsemiseks, vimalik lauad endale sobivasse kohta panna, voodid okeid, ainult kgikasutamisvimalust meil polnud, veetkeetja siiski oli. Ja kuna hr H kannab alati oma pliiti kaasas, saime htul liha krvale ikka kartuleid ka. Teine bimispaik oli Veskijel, kus meil oli kgiga maja, nii et hommikuks sai putru teha. Selles majas oli palju vannitubasid ja ks saun, mida me rmuga kasutasime), kisime ujumas. Mitte kll kik, aga julgemad. Kusjuures nii veider kui see ka poleks, vesi polnud ldse niiii klm. Eks meil oli seal ks pisike lahesopistus, aga meri on meri ja sel aastal siis taas on mul nnestunud Eesti meres ujuda. Toorakul oli ka tennisevljak, mida sai vikese tasu eest kasutada ja mida meiega kaasas olnud inimesed usinasti ka tegid. 




Teine suuremat sorti sportlik ettevtmine oli Roosta seikluspark. Mulle seikluspargid vga meeldivad. Roosta oma on raske. Fsiliselt testi raske. Seal on harjutusrada (kiitus selle eest!), lasterada, mis tundus okei olevat, ja kaks phirada, ks kuni 5 meetri krgusel, teine kuskil 8-10 meetri kandis. Esimene rada li oma esimeste elementidega hinge kohe kinni, sest need olid hsti krgel ja eeldasid teatavat judu ktes (kohe teine element oli vabalt rippuva vrgu peal ronimine, mis on ktele pris tugev koormus), aga edasi lks nagu leebemaks. Nii et kui me esimesega lpetasime, mtlesime prl Vaprakesega, et mis seal ikka, eks me seal leval vihkame ennast, aga lhme ja teeme selle raskema raja ka lbi. Instruktor tles ka, et see teine rada on samalaadne nagu esimene, krgust leval eriti ei taju ja et muidugi viksime minna. Selles osas oli tal muidugi igus - krgust teisel rajal testi ei tajunud, sest elemendid olid nii rasked, et sellest 10 meetrist oli tiesti kskik. Kik algas 12 spagaadiga 10 meetri krgusel :D Ma suutsin 6 ra teha, siis jalg enam ei paindunud jrgmise aasani ja nii ma rakmetesse kukkusingi. See aitas mul juda jrgmise platvormi juurde, aga sinna peale saamiseks tuli hule toetudes hpe teha... Ja see oli alles algus. Ma vigastasin oma jalga (marraskil), selga ja lga (sinikad), sellist asja pole mul varem olnud seikluspargis. Aga ks peikadest tegi raja lbi ja oli titsa rmus sealjuures, nii et tegelikult ei olnud piinarada, lihtsalt ma pole nii vimekas. Ja pikk. Et siis - Roostal on tore seikluspark, aga ma ei soovita seda esimeseks seikluspargiks. Ja seda teist rada soovitan ainult siis, kui su hommikuvimlemiseks on 10 minutit planki ja 50 luatmmet. Muidu vtab tiba vhmale.  




Saigi vist kik kaetud. Kolm tispikka peva, umbes-tpselt 600 kilomeetrit, mni pingelisem olukord (meid oli siiski 17 ja me oleme vga erinevad), tohutult palju hid emotsioone, uusi teadmisi, aktiivset puhkust ja lgastust. Mul on vga hea meel, et mu isa seda asja juba neljandat aastat veab ja et ema teda rmsalt toetab ja et ed on sama huvilised nagu meiegi. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:14 AM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: inimesed on ilusad ja head, Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Saturday, July 8, 2017



   
Tegijal juhtub 



Nii ajaloolise te huvides mrgin les tnase peva tipphetke.

 Nimelt suutsin ma nd, peaaegu 33aastasena teha seda, mille le on filmides palju nalja visatud. Noortefilmides, kus lapsed lhevad kodust likooli vi kuhu iganes nad siis lhevad ja peavad ise hakkama pesu pesema. Ja selle tagajrjel peavad edaspidi leni roosas ringi kima.

 Meie Ruudiga ei pea nneks roosasse riietuma.

 Helesinisesse hoopis :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:26 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Nagu esimene kord  

 


Monday, July 3, 2017



    
Barcelona - mnus linnarannapuhkus 



Meie dessandist Barcelonasse on juba nii palju aega mdas, et ma ei mletagi enam, mis tunne on siis, kui on palav. Ja kui kiiresti palavusega ra harjub. Esimene  30kraadises palavuses mdus ventilaatori all ilma igasuguse katteta, teisel l panin kuskil poole peal ventika kinni, sest see mrises, kannatas titsa ilma tuuleta ka magada. Kolmandaks ks ei hakanud ldse sisse llitama. Ja neljanda  magasin juba pidaamas ja lina all, sest muidu oli nagu jahe :D

 Barcelona on muidugi hullumoodi ge.



Meie kodurand
 Meie kodutnav oli sihuke. Vibolla ei ne vga glamuurne vlja, aga lisagem sinna need kolmkmmned soojakraadi, mber nurga olevad saia- ja puuviljapoed ning 10 minuti kaugusel olev rand, mis oli liivasem nii vee sees kui ka vee res kui Barcelona esindusrand Barceloneta. Juba puhtalt sooja merevett nutan taga. ldse tundus meie kant olevat selline pris inimeste elukant, mis 
 tegi selle nii gedaks.

 Korter oli normaalne, kolm magasituba+elutuba koos kgiga, kaks vannituba (ks neist bideega, mis oli selleprast naljakas, et me just olime sbraga arutanud seda bideevrki. Et me kumbki pole sattunud seda sihtotstarbeliselt kasutama. Ma siis kohe kasutasin), kokku neljaks ks umbes 700 eurot? Mitme peale makstes igatahes alla 200 euro nelja  eest.



Siin me istusime ja sime jtis.
 Meie liikusime ringi metrooga, mis on jumalik leiutis suurlinnades. Barcelonas on nd metroo ka lennujaama vlja, mis thendab, et omal kel Barcelona klastamine on veel lihtsam, sest minu meelest on lennujaamast linna saamine ks segasemaid asju reisimise juures. Linnas on juba okei ldiselt, sest siis pole kohvreid risuks kaelas :D Metroost nii palju, et me saime hakkama 96 tunni piletiga, mis maksis 27.50. Selle eest sitsime sdamest igale poole. Korra sattusime ka mingi rikke ajal sitma, mis thendas, et uut rongi tuli kirjade jrgi oma pool tundi oodata. See oli kll ebamugav, eriti seeprast, et rahvast oli ju sama palju nagu tavaliselt, kui rong maksimaalselt viie minuti tagant kib.

 Metrooga kisime ra Placa Espanya lhedal Montjuici vrvilisi purskkaevusid vaatamas, Picasso muuseumis Gooti kvartalis (seal ksime niisama muidugi ka, kirikut vaatamas ja hel htul paellat smas, mis oli hullult ge). ega sattusime ka Ciutadella parki ja Triumfikaare juurde,


Ciutadella park

 Gaudi imeloomingu vaatasime le, Aquariumis kisime, Montjuici mel ja loomulikult rannas, kus me prl Vaprakesega lasime endale ttoveeringud teha.

 Vga raske on otsustada, mis oli kige gedam. Loomulikult olin ma tiesti lummatud Gooti kvartalist, prast Zafoni lugemist olengi ma just selle prast tahtnud Barcelonasse minna. Selline hmar ja kitsas ja pnev ja lugusid tis. Samas meeldis mulle udselt Montjuici kindlus, funikulriga sitmine on iseenesest juba lahe. Sellega seoses meenub mulle, et esimest korda elus tundsin ma end lennukis ebamugavalt. Ja mitte selleprast, et mu krvad valutasid (kusjuures tulles nii vga ei valutanudki, minnes selle eest tie rauaga), vaid just selleprast, et see lendamise asi tundus tiega ebaloomulik. Ma suudan isegi selgitada, miks see mul tekkinud on. Ruudi nimelt kardab lendamist (ldse maapaelt lahkumist, laevasit on sama hull) ja ta on hoolega tegelenud selle teemaga, et kuidas ikkagi lennukid lendavad ja kuidas need ei saa alla kukkuda niisama. Et me oleme judnud nii kaugele, et prast mu Barcelona-reisi muljeid arvas ta, et ta tegelikult tahaks ka ikkagi kuskile reisile kaasa tulla, lihtsalt kuskile lhemale, kuhu ei lenda nii kaua aega. Probleem on selles, et prast seda, kui ma teada sain, kuidas lennukid hus psivad, on see minu meelest niivrd ebaloogiline ja tiesti ebausaldusvrne :D Loomulikult sidan ma ka edaspidi lennukiga, aga ... khe on :D Parem oleks, kui ma arvaks edasi, et mootor lihtaslt tagab selle, et lennuk sidab edasi. SEE on loogiline :D

 Aga Montjuic siis. Ma ei tea, miks, aga mulle hullult meeldivad sellised vanad kindlused. Barcelonas 


Montjuici mel
 on muidugi niivrd lummav vaade merele ja kuum pike ja hsti ge park mest alla minnes. Ja ma pean tunnistama, et kogu see teave Kataloonia kohta, mida kindluses jagati, oli vga valgustav. Jah, ma phimtteliselt tean seda hispaanlaste-kataloonlaste vrki, aga tsiselt pnev oli lugeda kogu sellest suurest vastasseisust. Ruudile igatahes ostsin kaasa Kataloonia, mitte Hispaania lipu. Prast mtlesin, et oleks vinud ju Hispaania oma ka kaasa osta, siis oleks ta saanud need kaks lippu sama sbralikult krvuti panna, nagu tal praegu Iisraeli ja Palestiina omad seisavad.

 Lpetuseks ei saa jtta mainimata ka viimast atraktsiooni, mille korraldamisele aitas kaasa prl Vaprake, kes tahtis vga Primarki juda. Ma polnud muuseas varem kunagi Primarkis kinud. Ja ega Barcelonas see vga lihtne ka polnud, sest Primark oli mnevrra ra peidetud. Et kigile jrgmistele, kes tahavad Barcelonas Primarki juda - vtke sihiks Barcelona Hilton Avinguda Diagonalil, Primark on kohe selle krval asuvas megakeskuses. Lhim metroojaam on Maria Christina.

 Tegelikult ji meil hsti palju tegemata - Montserrat kloostrisse ei judnud, Gelli parki ka mitte, samuti Horta parki, Kauri soovitatud teadusmuuseum ji klastamata, Gooti kvartalis oleks vinud veel rohkem ringi jalutada, rannas oleks tahtnud rohkem olla... Nii et vibolla saab Ruudi ikka minuga koos ka Barcelonasse minna, tema muidugi tahaks praeguse seisuga kige rohkem Tibidabo mele lbustusparki minna :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:16 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Barcelona, Hispaania, Reisukirjad  

 


Saturday, June 24, 2017



   
Lpetamisest 



Vahepeal on toimunud nii palju nii toredaid ja hid emotsioone pakkuvaid sndmusi ja ettevtmisi, et ma ei kujuta ettegi, kuidas ma nende kigi kohta mrkmeid juan teha. Aga vga tahan, sest kik on vrt ajalukku jdvustatud saada. Oli meie reis Barcelonasse, enne seda kisime klas teistes riigigmnaasiumides, eilne jaanihtu oli erakordselt armas ja tore koosviibimine.

 Aga kuna ma ei ole reisist pris taastuda judnud (saabusime koju sel poole kahest, jrgmisel hommikul ajas must sdametunnistus mind juba kaheksast les, sest t vajas tegemist, sinna otsa kohe lpetamine ja hilisem koosviibimine ja siis jaanipev, kui ka magada ei saanud), siis jagan tna ainult lpetamisega seotud emotsioone.

 Esiteks pidin pikali kukkuma, kui ngin oma eesti keele klassi pilaste eksamitulemusi - nende keskmine tulemus letas mu ootusi umbes 10 punktiga. Nende keskmine oli peaaegu 72. Ja see keskmine tulemus 70 on selline mstiline piir, mille letamisest olen unistanud, aga pole kunagi pris reaalseks pidanud. Meil on siiski tavaline piirkonnakool, kuhu tulevad ppima peaaegu kik, kes natukenegi tahavad. Pris soojast hingehust ei piisa, aga enam-vhem. Nii et see on super tubli tulemus ja ma olen nende le vga-vga uhke.

 Teiseks oli sel aastal niiiiii tore aktus. Ma tkk aega mtlesin, kas ma jaksan sinna ldse minna. Reisivsimus kontides ja ldse... Eelnevale petajate tnuritusele pidin minema, kuna mul oli lubadus vaja tita. Ja juba seal kohal olles lksin edasi ka. Ja olen vga rmus, et lksin.

 Aktus oli niivrd stiilne, korraga akadeemiline ja lbus, pidulik ja noorte ngu, selline teline koolilpu thistamine.

 ks vike jupike, telefoniga filmitult (mitte minu oma), mis FB-s ka ringi rndab. TANTSUPEOLE
 Tantsu osa oli spontaanne, videos ei ole nha, aga kogu saal (petajad ja klalised) olid samamoodi psti ja elasid kaasa).

 Ilus aktus oli :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, petaja naerab  

 


Wednesday, June 14, 2017



   
Hindamine ja tagasiside 



On ks teema, millest olen juba mnda aega mtteid mlgutanud, aga pole olnud nagu iget stiimulit, et postitus valmis kirjutada. Nd on seikasid nii palju kogenud, et oleks viimane aeg need ka internetti raiuda.

 Et siis hindamine ja tagasiside.

 Sel kevadel oli meil tl esimest korda kohustulikus korras arenguvestlustel kimise nue. Kigil ttajatel siis. See tekitas palju elevust, revust ja mtteid. rakinud andsid minejatele nu, milliseis ksimusi ksida, et direktor ise aja tis rgiks, ja julgustasid, et tegemist ei ole millegi hirmsaga. Ma olin varem juba kinud ja teadsin ka ette, et kindlasti on pigem positiivne kogemus. Oligi. Prast oleme lihtsalt paari kolleegiga arutanud, mis on sellise vestluse mte. Meie kooli vestlused on sellised positiivse tagasiside saamise kohad ldiselt. ks kolleegidest leidiski, et tema oleks tahtnud saada rohkem negatiivset, sest ta teab isegi, et ta pole ideaalne ja selline puudustele viitamine aitaks tal paremaks saada, sest areng toimub ikka negatiivse tagasiside phjal. Ma olen selle peale nd melnud ja jn ikka seisukohale, et mulle annab pigem parema tulemuse see, kui rgitakse positiivsest poolest. See annab mulle mrku, et ka krvalt nhakse, et mu pingutused annavad tulemust. Ja selle baasilt on mul rohkem motivatsiooni tegeleda sellega, mis parandamist vajab. Ma tegelikult ju tean, mis mu puudused on :) Ka neist sai rgitud, aga taaskord positiivses vtmes, nii et ma  tundsin ka ise, et asjad on pigem hsti, sest ma tean, millega peab tegelema, ja juhtkond on ninud, et ma olen juba tublimaks saanud.

 Teistlaadi tagasisidet saan ma viis korda aastas. Meil on nimelt iga perioodi lpus pilastel vimalik anda tagasisidet lppenud kursusele. Seal tuleb 6-pallisel skaalal hinnata, kui palju paranesid teadmised ja oskused, kas pilane sai piisavalt tagasisidet oma ppimise kohta, kas hindamine oli arusaadav, kas tunnis valitses ppimist toetav hkkond ja kas tunnid olid huvitavad. See on selline otsesem hinnang minu tle. Ja seda on paganama raske vastu vtta. Mis mttes tleb keegi, et tunnid on ainult 4 palli vriselt huvitavad, kui ma olen ninast vere vlja punnitanud, et oleks mitmekesine, arendav ja eluga seotud?!? Mis mttes arenesid oskused ainult 3 palli eest, kui ma nen, et kik pilased on nii palju osavamaks muutunud?!?! Ma tean mitut kolleegi, kes seda tagasisidet ldse ei vaata, sest nad ei taha saada seda negatiivsust, mis seal olla vib. Mina vaatan, sest mis seal salata, ldiselt on see selline positiivne egolaks. Aga selle leheklje avamine on ikka natuke rev, sest ega ette ju ei tea, mis sealt tulla vib. Samas on see minu meelest hsti oluline teadmine. Mul on olnud nii sedapidi kogemust, et minu meelest oli kik levrdes, aga tagasiside on pigem keskprane, aga ka sedapidi oli just sel aastal, kus ma ise olin pettunud ja kurb, aga tagasiside nitas, et pilased olid vga rahul. Mtlemise koht mlemal korral.

 Ja kolmandaks olen viimasel ajal melnud kujundavale hindamisele. Poiss sai ju eelmisel ndalal oma tunnistuse ktte, kus mateamaatika ja eesti keel olid hinnatud hindega, teised ained veel kujundlikult. Tema jaoks olid need saadud viied thtsamad. Muidugi olin ka mina rmus, kuigi mitte levoolavalt, sest iseenesest ma nen, et kui hinded oleksid olnud madalamad, siis mitte teadmiste ja oskuste, vaid lohakuse ja hoolimatuse prast. Ja seeprast rmustasid mind hoolsuse ja kitumise head vist isegi rohkem. Mis mind aga tegelikult kurvastas, oli kehalise hinnang. Mitte selleprast, et seal oli kirjas, et poiss ei jaksa joosta pikka maad. Mida Ruudi muuseas ei tunnista, sest ta tles, et ta jaksas kll, ta lihtsalt jooksis aeglaselt. Mind lihtsalt kurvastas natuke see, et seal polnud snagi arengust, mis minu arusaamist mda peaks kujundava hindamise kese olema. Mitte snagi sellest, et hppenriga hppamises toimus aasta jooksul hppeline areng (esialgne pusimine sellega, et saaks 40 hpet minuti jooksul judis aasta lpuks 110 hppeni pooleteise mintuti jooksul, mis nitab, et koordinatsioon arenes meeletult, sest esialgu ei saanud ta viit hpetki jrjest hpatud, aga jrjepideva harjutamisega sai ta selle pris hsti kppa) vi korvpallirnga tabamises. Vi kas vi palliviskes. Ehk kik asjad, mida nad ppisid, arenesid vga palju, aga selle kohta pole snagi, vaid on lakooniline teade, et teed kike keskpraselt. Ainult orienteerumise eest oli kiitus, aga see oli kiitus mitte arengu eest, vaid selle eest, ta on loomu poolest osav mtlemises ja kaardilugemises, seda tegi ta keskprasest paremini juba enne, kui koolis ldse jutuks veti. 

 Meie koolis on just kehaline kasvatus aine, kus antakse ainult kujundavat hindamist. Klassijuhatajana nen seda. Neil on sedalaadi tagasiside:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud asjalik ja pdlik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Meeldis Sinu tkus ja kannatlikkus oodata ra harjutamise tulemusi. Oled julge panema ennast proovile. Enesekindlus ning kehalised vimed arenevad jrjepideva praktika jooksul. pitud oskusi soovitan kindlasti edasi arendada. Kiidan Sinu analtilist mtlemisoskust ja seoste loomist! 

 Vi siis samas grupis selline:  Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud aktiivne ja motiveeritud.Arvestused said sooritatud positiivsete tulemustega ja vimetekohaselt. Tugevuseks oli vrkpall. Meeldiv oli mrgata, et vajadusel abistasid ja suunasid ka kaaspilasi. Oled hea meeskonnas tegutseja ning positiivse suhtumisega. Tunned oma tugevaid ja nrku klgi. Sea endale selged sihid, mille poole liikudes saad ennast veelgi arendada ning teadlikumaks oma vimetest.

 Vi siis kolmas variant: Sinu osalemine pallimngude tundides on olnud pdlik ja asjalik. Arvestused said sooritatud positiivselt ja vimetele vastavalt. Kige keerulisemaks osutus Sinu jaoks vrkpalli arvestus. Mngulises osas arenesid iga korraga ja muutusid julgemaks ning enesekindlamaks. Siit edasi arenemiseks oleks vajalik jrjepidev vrkpalli mnguga tegelemine vabal ajal. Mrkasin, et olid ise motiveeritud ja nitasid les huvi pallimngudega tegeleda ning ppida. Arendada viksid ka ldiseid kehalisi vimeid ja koordinatsiooni. Sooritamata ji koolivline praktiline osalemine liikumisritusel.

 Ma ei tea, kuidas teistele, aga mulle tunduvad need palju sisulisemad kui lihtsalt loetelu asjadest, mis said tehtud ja mille kohta inimesed said ise ka aru, kas neil nnestus vrgus serv le saada vi mitte. Kusjuures sellist tagasisidet saavad kik meie kooli enam-vhem 500 pilast iga kursuse lpus ehk kaks korda aastas.

 Sellised lood siis hindamise ja tagasisidega. H 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:49 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 


Monday, June 12, 2017



   
Kui provintsist Estonias kidi 



Ma olen varem korduvalt kirjutanud, kuidas ma muusikale ei armasta. Ja nii ongi. Iga kord, kui nad muusikalis laulma vi tantsima hakkavad, nib see niivrd kohatu, et mul kaob igasugune vime seda kike tsiselt vtta.

 Eelmisel ndalal kisin aga pilastega Estonias "La traviatat" vaatamas ja vtsin seda vga tsiselt. Viimati kisin ooperis Berliinis, kus mngiti "Oneginit" moodsas vtmes. Ka see meeldis mulle sna hsti, sest vastuolu ooperlikku dramaatika ja teksastes lauljate vahel oli pnev. Siiski meeldiks mulle klassikaline variant tsipake rohkem. Ja "La traviata" oli vga klassikaline.

 Kogu ettevtmine oli tore - bussiga provintsist kohale, kigil peened riided seljas (eriti tdrukutel, poistega on natuke keerulisem see asi, aga igahest oli nha, et ta oli vhemalt ritanud anda endast parima), meie kohad esimesel rdul, teised peenes riides klastajad. See viimane on kll tinglik, sest need ajad, kus ooperiklastus oli pidulikkuselt teisel kohal Eesti riigis ldse (esimesel kohal on presidendi vastuvtt), nivad lplikult mdas olevat. Siiski oli htusel etendusel seis kriipsu vrra pidulikum kui viimati prastlunasel "Karlssoni" etendusel.

 Ooper suhtes on inimsetel vike vbelus sees, et igav noh. Laulavad, tavaliselt veel itaalia keeles. Vi kui ka eesti keeles, siis nagunii midagi aru ei saa. Aga tegelikult ei ole igav. Absoluutselt. "Traviata" on muidugi juba olemuselt tore tkk. Ja "Joogilaulu" kuulmine paneb arvatavasti kik ooperisse tulnud vhemalt peas kaasa misema :D

 Vaatajasbralik oli ka see, et etendus oli kahe vaheajaga ehk esimene ja kolmas vaatus kestsid vaid pool tundi, mis on tpselt nii lhike aeg, et ka kige ooperikaugemad inimesed suudavad veel keskenduda. Ja tegelikult lks ka tunnine teine vaatus lennates, see kik oli lihtsalt nii vluv ja pnev.

 Ainsa negatiivse asjana saab vlja tuua Alfredo rolli, mida titis Sergiu Saplacan Rumeeniast. Ta ngi vga nunnu vlja (vhemalt rdult vaadates), aga no hl ji niiii nrgaks. Ei klanud. Jassi Zahharov Alfredo isana klas kll :D Ja ka Kristel Prtna Violettana.

 Praegu mtisklen, kuidas looi kohta saada, see tundub kuidagi eriti ge. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:23 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur  

 


Sunday, May 28, 2017



   
Td hinnatud 



Traditsiooniliste teemadega jtkates saan ra mrkida ka selle, et riigieksamid said hinnatud ja juba ka tagasi saadetud. Selle viimasega juhtus natuke kummaline lugu, sest andsin oma paki Eesti Posti kenale teenindajaneiule (pakil on kik andmed saaja ja saatja kohta olemas), palusin tal turvakoti kinni kleepida (ma ise ei julge, sest kskord rikkusin paki ra, nii et enam kinni ei kleepunudki, nii et ma olin erakordselt pinges. nneks oli see seekord, kui td lksid tagasi koos matemaatikaeksamitega, nii et vhemalt ei pidanud ma seda pooletoobist kotti vra teenindaja ktte usaldama...) ja oligi kik. Ma ei pidanud htki paberit titma (vibolla pole ka varem, ma ei mleta) ja ma ei saanud htki paberit selle kohta, et oleksin paki le andnud. htul kodus hakkasin mtlema ja korraks kis khust jnks lbi - mtle, kui see teenindaja ei panegi pakki edasi liikuma. Mul pole siis ju htki testust, et eksamitd enam minu kes pole...

 Td ise olid sellised tavalised. Keskmiselt vibolla natuke tugevamad, sest poolitusvigu oli suhteliselt vhe. Muidu on inimeste jaoks tiesti adekvaatne olnud poolitada sdame rahus snu sealt, kus Jumal juhatab. Kor-stnad vi ko-er on tiesti okeid inimeste jaoks. Kusjuures poolitamist pitakse teises klassis, mis thendab, et mingi kmme aastat on keegi neile eeldatavasti ikka elnud, et hei, tegelikult meie reeglite jrgi ikka niiviisi poolitada ei saa. Selle ajaga viks ju vhemalt nii palju selgeks saada, et poolitamine on miski, mida ma ei oska. Ja seda siis mitte teha.

 Sisuliselt vib rmustada selle le, et ma ei pannud sisu eest mitte kordagi nulli, mis thendab, et pris mda keegi ei tekstist ega ksimusest ei lugenud. le mitme aasta panin mned maksimumtulemused kigile kolmele ksimusele, nii et vhemalt minu poolt on tehtud kik, et lpuks ometi oleks 100-punktiseid tid ka eesti keele eksamil. Vrreldes matemaatikaga meil neid praktiliselt polegi. Jhkralt palju eksitakse likkus-lpuliste snadega (jtkusuutlikkus oli julgelt 70%-l valesti kirjutatud), teine levinud veakoht oli sna "efektiivne". Kusjuures nii jtkusuutlikkus kui ka efektiivne olid tekstis igesti kirjutatult olemas, ole ainult mees ja kirjuta igesti maha.

 Minus endas tekitas aga sel aastal kige rohkem ksimusi see, et ma ngin pris palju petajate ktt vastustes. Mitte selles osas, et petajad oleksid eksamil vastused valmis kirjutanud ja siis vetsu pannud, kus iga soovijad neid lugeda viks, vaid lesehituslikult. Mul on ju igas pakis he kooli td. Ja need td olid sarnased. Ja see oli vahetevahel natuke kurb, sest oli pakke, kus oli nha, et petaja teab, kuidas eksamitid hinnatakse ja kuidas tuleb lugeda ksimust ja kuidas vastata. Ja siis oli pakke, kus pilased olid vastanud nii, nagu torust tuli. ldnuded on loomulikult kigile teada ja avalikult Innove lehelt leitavad. Aga kui neisse mitte sveneda vi neid mitte eraldi rhutada, siis ei tule punktid nii krged. Umbes nii nagu kaugushppevistlustel. Loomulikult teavad kik, kes vistlema lhevad, et tuleb vimalikult kaugele hpata. Aga mned vtavad hoogu ja hppavad, teised jlgivad seda, et tabaks vimalikult tpselt pakku ja maandudes ei pane ksi selja taha. Ja saavadki parema tulemuse kui need, kes hppavad 30 sentimeetrit paku tagant ja panevad pepu potsti maha.

 Niteks seda tpi lesanded, kus on kirjas "Analsi teksti phjal tekkinud olukorda. Too vlja neli iseloomulikku tunnust". Sellise ksimuse vastus eeldab viit elementi - anals+neli nidet. Minu omad teavad seda, sest me oleme alates kmnendast klassist sellega maadelnud, alguses trotsiga, hiljem alistunud leppimisega. Ma ei saa muidugi pead anda, et neil kigil eksamisituatsioonis tekib arusaamine, et see on see ksimus, aga ma olen kindel, et suurem osa neb ksimuse lbi. Samamoodi teavad nad, mida thendab nide tekstist, tekstinide ja tsitaat tekstist. Ja et vastusesse tuleb kirjutada see, mida ksitakse, mitte see, mis endale meeldib.

 Aga nad teavad seda eelkige tnu sellele, et ma olen seda elnud. Ja mina olen seda rhutanud, sest ma tean, et see on thtis. petajad, kes ei ole tuhandete kaupa vga erinevaid lugemislesannete vastuseid lugenud ja hinnanud, ei tea seda. Ei saakski vist. Loomulikult on ka sellistes pakkides, kus muidu on ebamrase lesehitusega td, mni selline, mis on tpne, sest mni lihtsalt hppabki kaugele. Ja tegelikult pole neis nuetes mitte midagi ebaloogilist. Lihtsalt tavaliselt me ei svene vist detailidesse nii palju.

 Vhemalt on selleks aastaks t jlle tehtud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:14 PM    32 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Thursday, May 25, 2017



   
Kevadine tnulikkus (traditsiooniline) 



ppeaasta lpp tuleb alati kuidagi ootamatult, aga sel aastal on veel kuidagi eriti ootamatu. Kahtlustan phjusena ilma - sel aatal pole mul tl veel palav hakanud, ju seeprast ma ei saagi aru, et lpp on lhedal.

 Igatahes oli meil eile iga-aastane tnuritus kigile ttajatele. Ma olen neist varem ka kirjutanud. Ja just sellest, kuidas mu direktor oskab inimestele ilusasti elda. Nii et kuigi ma teadsin seda ette, olin eile tema sissejuhatavat knet kuulates tiesti hmmingus. Kuidas on vimalik, et ks inimene tuseb lihtsalt psti ja hakkab rkima (ei mingeid paberitel olevaid spikreid) ning sa tunned, et
- sa oled ttajana lihtsalt fantastiline;
- sa ttad meeskonnas, mis on erakordne;
- sa ttad asutuses, mis on kui mitte kige gedam, siis ks gedamaid Eestis;
- sa ttad ametis, mis kige olulisem leldse kogu maailmas.

 Ja seda kike rgitakse mitte eesmrgiga sind selles veenda, vaid lihtsalt meeldetuletuseks, sest rkija jaoks on see iseenesest mistetav tde. Ja see muudab jutu niivrd veenvaks.

 Ma ei vsi kordamast, kui vga meil on vedanud oma direktoriga. Ja kui oluline oleks, et kik koolijuhid oleks sama head, sest hullult hea on sellises kohas ttada. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:11 AM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hea on olla, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head  

 


Saturday, May 13, 2017



   
Veel ks kivinitus 



Kirjutasin enne pika-pika postituse Ruudist. Kuidas me kisime arenguvestlusesl ja sellest, millised iseloomuomadused mulle tema juures kige rohkem meeldivad.

 Kirjutasin enam-vhem valmis ja siis kustutasin ra. Ma kogu kirjutamise aja tegelikult mtlesin sellele, et Ruudile ei meeldiks see postitus. Tegemist on jtkuvalt inimesega, kes keeldub igasugustest vistlustest, sest "kki ma vidan ja siis pannakse pilt ajalehte". Nii et...las jb. tlen lihtsalt lhidalt, et Ruudi on ks gedamaid inimesi, keda ma ldse tean.

 Muist asjust.

 Reedel oli eksam, mis thendas, et lejnud kodanikud komandeeriti koolist vlja. Iga eksami ajal on nii ja traditsiooniliselt on matemaatikaeksam teistele loodusppepev. Eelmisel aastal kisime Soomaal hes ppekeskuses, kus oli vike loodusretk koos looduslike lesannetega, prast oli lke, mille kohal sai tokisaia kpsetada, ja vastavalt valikule kunsti- vi detektiivilesannet lahendada.

 Eelmise aasta kogemusele toetudes panin reede hommikul spordiriided selga ja rmustasin ilusa ilma le. Sit viis sedapuhku Prnumaale hte ppekeskusesse, mis on keskendunud kividele.

 Jttes leldse ksitlemata organisatoorses probleemid, mis ktkesid endas eelkige ksimust, millal see pev lbi peaks saama ja kas bussidest sltuvad pilased juavad igeks ajaks igesse kohta, pean tunnistama, et ma olen jtkuvalt hmmingus, et me sitsime pea poolteist tundi, et alustuseks kuulata tund aega powerpointi loengut fossiilidest.

 Prast poolt tundi viisakat pdmist andsin alla ja lihtsalt kurvastasin. Vljas paistis pike, jgi sillerdas sealsamas... Ja meie kuulasime loengut, millest meile mitte midagi meelde ei jnud. Loengule jrgnes kivinituse klastamine, mida juhtis tudeng, kes testi pdis asja apetiitsemaks muuta, aga fakt ji faktiks, me olime kivinitusel.

 Jttes taaskord vahele organisatoorsed probleemid, mis sedapuhku ktkesid endas ksimust, kas testi pole vimalik asju niiviisi korraldada, et me ei peaks alles htul koju tagasi judma, leidsime end lpuks kivilihvimise ttoast. Mis oli vga tore ttuba - kivid said vga ilusad ja siledad, lisaks oli tegevus ise erakordselt rahustav. Aga. Kas ma sellest midagi uut ka teada sain? Nope :D

 Et siis - me sitsime kokku peaaegu kolm tundi, et kuulata loengut, mis ei haakunud mitte millegagi, vaadata nitust kividest, mis ei knetanud kuidagi, ja lihvida kive, mis oli tore, aga ... millel kasutegurit nagu ka polnud. Teine rhm sai kivilihvimise asemel vaadata kive mikroskoobi all, mis tundub mulle kige mistlikum osa kogu selle peva juures. 

 Tegelikult on udselt kahju, et see niiviisi lks. Muidugi vib elda, et me ise olime pirtsud ega tahtnud midagi saada, aga ausna, me saabusime vga entusiastlikena. Valmis matkama looduses, ppima tundma Eestis leiduvaid kivimeid, saama teada, kuidas tekkis elu. Kahjuks me seda ei saanud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:43 PM    6 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: petaja nutab  

 


Thursday, May 4, 2017



    
Vajab kommentaari 



ldiselt on vist teada, et on alanud Eesti Blogiauhindade hletusvoor (SIIN). Ssteem oli sama, mis eelmisel aastal ehk et igaks, kes tundis, et soovib osaleda, leidis endale sobiva kategooria ja lisas oma blogi. See kirjapanemise aeg langes enam-vhem sinnakanti, kui mul tekkis vastupandamatu tung kirjutamisega uuesti reele saada. Ja oma blogi lisamine EBAle tundus hea vlise motivaatorina.

 Mngisin selle mttega mnda aega, sirvisin oma vanemaid postitusi ja peas olevaid tulevasi postitusi ning ritasin end igesse kategooriasse sobitada. Suurema osa sain nneks eos vlistada, sest kskik kuidas ma ka end tunnen, noorteblogiks ma ei kvalifitseeru. Vi uustulnukaks :D Tegelikult ei sobinud ieti nagu kski, arvamust pole, perest ei kirjuta eriti, eluline blogi peaks minu meelest olema midagi sellist, nagu on Ritsiku vi Iibise oma... Lpuks leidsin, et kige paremini sobib mulle kirjeldus, mis selgitas kultuuriblogide olemust, sest seal oli lause "haridus on sinu kirg". Ja see vastab tele - hel vi teisel moel on mu postitused ikka haridusega seotud. Registreesin end ra ja pdsin kirjutamisega reel psida. Enam-vhem on see ka nnestunud, vhemalt natuke paremini.

 Nd algas hletamine ja ma sain pilgu peale visata, kes on teised kultuuriblogijad. Ja ma sain aru, et kultuuriblogide kategooria on vist ikka rohkem nagu spordiblogi vi siis toidublogi. Ehk siis ainult temaatilised postitused. Nii et mina oma rosoljega viks ikka eluliste blogide alla kuuluda, kuigi enam-vhem ainus osa, mida ma siin blogis juba mnda aega jaganud olen, on seotud vaid vikese osaga mu elust.

 Seda tahtsingi kommenteerida. Et ma lihtsalt vtsin kultuuri vist natuke laiemalt, kui meldud oli.

 Ja et vastaks tele mu vide, et kik mu postitused on haridusega seotud, lppu vike nali hindajate tpllult.

 Riigieksamitel tutvustatakse pilastele alati ka lugemislesndeks oleva teksti autorit. Umbes nii:




 Autorist

 Eliisabet on sndinud 1984. aastal ja
 kandideerib sel aastal EBAl kultuuriblogide hulgas.







 Nojah. Tnavu oli keegi linunnu naljanina oma riigieksamil kirjutanud umbes selliseid laused: "Autorist kirjutab oma luuletuses, et inimesed ja raamatud ei ole enam sbrad." Sna autorist lugeda siis samamoodi nagu traktorist vi arborist.

 Ma naersin mingi kmme minutit jrjest, kui aru sain, misasi see autorist on. Samasugune valgustuslik hetk nagu see, kui soola-ugas thenduslikuks snaks muutus. Ma loodan, et autoristi autor suudab ka enda le naerda.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:00 AM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Mtlen ja arvan ja pin, Nali teiste kulul, petaja naerab  

 


Saturday, April 29, 2017



   
Td kes 



Ma olen riigieksameid hinnanud nd vist viis kevadest. Sel aastal siis kuuendat korda? Ma ei tea :D Esiteks on aastad kik vennad ja liiguvad aasta tasandil vga kiiresti. Ja teiseks on mul eluaegne segadus aastaarvude ja ajavahemike arvutamise osas. Noh et kui ma abiellusin aastal 2010, kui kaua ma siis abielus olen olnud. Kellaga on veel keerulisem, siin kasutan ma alati vaikselt nppe ja saan ige vastuse, nii et phimtteliselt probleemi pole.

 Igatahes olen ma riigieksameid pris tkk aega hinnanud. Vahel ma ikka mtlen, miks ma seda teen. ks asi on muidugi see, et t eest saab palka. Umbes kolm ndalat, mis mul aega on, toob sisse umbes poolteist Eesti miinimumpalka. Arvestades t intensiivsust ja vastutust, ei oleks see kindlasti piisav, et mind motiveerida. Teine asi on see, et 300 t lbilugemine annab mulle meeletu kogemuse, mida ma saan igapevats ra kasutada. helt poolt on mul rohkem levaadet, mis probleemid inimestel lugemislesannetes tekivad. Teisalt suudan ma ka oma pilaste tid oluliselt kiiremini hinnata. Kolmas (ja mnikord ma kahtlustan et pea)phjus on ikkagi prestii :D

 Aga mitte sellest ei tahtnud ma tna kirjutada. Hoopis kahest teisest asjast. Esiteks see, et kuigi ma olin vga ettevaatlik ega elnud kordagi vlja, millist varianti ma hindamiseks ei taha, vaatasid reedel mulle turvakotist vastu just needsamad neljanda variandi tuumajaama vastused. tlen ausalt, et ma olin siiralt pettunud. Esimene tutvumine tdega kinnitas mu hirmu - vastused on tpselt sellised jauramised, nagu ma kahtlustanud olin.

 Ja mis kige nummim - kuigi vastused olid tuumajaama kohta, oli vti hoopistkkis olekunihke kohta :D Ehk siis eelmise aasta riigieksami neljanda variandi vti. Igatahes parem olukord kui see, kui aastal 2013 saadeti mu td Tartusse. Vi aastal 2014, kui mu td saadeti mu eelmisesse elukohta. Vhemalt td judsid minuni ja vtme kttesaaamine oli palju kergem, sest see pole enam nii konfidentsiaalne.

 Egas muud kui tuleb td teha.

 Ja mulle meenus veel ks fakt, mis vrib lesmrkimist - viimasel muusikaviktoriinil mngiti Cigarettes After Sexi ja ma sain kohe aru, et see on tema, kuigi ma lugu ennast ei teadnud. Selles mngus, mis kujunes vga punktinapiks, oli mul oluline panus :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  3:11 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, hea on olla, hobitan, petaja nutab, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, April 25, 2017



   
Traditsiooniline eksamipostitus 



Ma olen igal aastal muljetanud ka eesti keele eksamist. Ega selle aasta eksamile saa siis liiga teha ja maha vaikida :D

 Kui ma eile esimese uudishimuga eksamivihiku lbi lappasin, tundsin telist pettumust - eksam tundus erakordselt igav :D Just kirjutamisteemade osas. Valik oli sedapuhku umbes selline (kirjutan muidugi mlu jrgi):

 1. Ilukirjanduse roll (ja thtsus) hiskonnas (lugemislesandes luuletused inimese ja raamatu seotusest)
 2. (Sotsiaal)meedia ohud ja vimalused (lugemislesandes too kunagine Sirbi artikkel)
 3. (Soo)stereotpide mju ja nende muutumine (lugemislesandes Triin Toomesaare muinasjutt kolmest est, ma kiiruga paremat varianti lugemiseks ei leidnud)
 4. Tehnoloogia arenguga seoses muutunud arusaamad tturust ja ppimisvimalustest (lugemistekstiks artikkel sellest, kuidas me ilmtingimata peame Eestisse ka tuumajaama rajama)

 Mulle tundusid kik teemad jllegi liiga hiskondlikud. Ma tahan nha eksamil vhemalt ht teemat, kus ma kohe saan aru, et ma saaks kirjutada klassikalisest kirjandusest - "Toomas Nipernaadist", "Dorian Gray portreest", "Frannyst", "1984st"... minu poolest kas vi "Test ja igusest".

 nneks ei pea mina ei eksamit sooritama ega ka koostama, sest nii palju kui ma prast pilasi ngin, olid nemad teemadega rahul. Pris paljud valisid esimese teema, mis mind esiti llatas, sest noh, see nis sellises nohikute teemana :D

 Lugemislesanded tundusid pealiskaudsel vaatlusel pigem lihtsad, eks hindamise kigus selgub, kuidas tegelikult olid. Ainult ks tekitas minus natuke segadust, aga ma ei saa seda vlja elda, sest kuna universumis ei ole olemas negatiivset sisendit, saaksin ma mitte soovitud teema kvasti vlja eldes just selle suure tenosusega endale hindamiseks :D Eelmisel aastal see juba juhtus, nii et seekord olen ettevaatlikum.

 Tnase peva ksimus prineb aga helt pilaselt. Palusin neil koostada ksimusi ja ks ttarlaps tles, et temal on ksimus, mille le ta on juba varem melnud. Et miks on nii, et multikad (mida vaatavad lapsed) petavad, et maailm on hea ja iglane paik (kui sa oled hea, siis on maailm sinuga ka hea), kui suuremaks saades (nt kooli minnes, heal juhul hiljem), tuleb vlja, et maailm ei ole selline ja tuleb hakata mber ppima, kuidas selles maailmas hakkama saada.

 Mina ei osanud vastata. Ji koduseks tks kigile. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:23 PM    37 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: petaja mtiskleb  

 


Friday, April 21, 2017



    
Ekskursioon Peterburgi 



Sel koolivaheajal vtsin ennastki kokku ning kisin klassiekskursioonil. Bussiga. Peterburis. Olgem ausad, korraldamisel ma ei osalenud (liitusime teise klassiga) ning Peterburg pole ka kuigi kaugel, nii et erilisi pingutusi see reis minult ei nudnud. Kui siis ainult viisa jaoks foto (mis tuli nii kohutavalt inetu, et lihtsalt ajab naerma. Samal ajal on mul passipildiks sajandi pilt minust, nii et ma saan vga ilmekalt nidata, et foto jrgi ei ole vimalik inimese tegelikku ilu mrata :D) ning eurode vahetamine rubladeks (kus ma tiega feilisin, sest nd on mul rahakotis 500 rubla, millega mul pole midagi peale hakata, sest ma ei kavatse nii pea uuesti Venemaale minna. Tagasi vahetada pole ka suurt mtet, sest see on vhem kui 10 eurot ... Aga ma testi ei jaksanud rohkem kulutada.) Okei, telefoni tmbasin hulga raadiosaateid ka, et neid bussis kuulata, aga giid rkis nii palju, et ma judsin ra kuulata ainult he "Tarkade klubi", millest ma ka kolmandiku maha magasin.

 Aga reisist siis. Panen siia kirja kogu vrgi, sest avastasin, et tegelikult on prast pris tore vaadata, kus tpselt sai kidud, kus bitud ja kui palju asjad maksid. Kui vaatamisvrsused vlja jtta, on kik muidugi muutuv, aga mingid orientiirid ikka. Nii et tuleb pikk postitus :D

 Meie kodulinnast on Peterburgi natuke vhem kui 400 kilomeetrit, mis on tegelikult uskumatult vhe. Ses mttes on kohutvalt kahju, et Vene viisa nii palju maksab, sest muidu viks Peterburis ikka palju tihedamini kia, vrt linn on!

 See 400 kilomeetrit on koos piiriletusega lbitav 6-7 tunniga, kuna me kummalgi suunal ei sitnud lihtsalt otse hes linnast teise, ei saa tpselt elda. Ja piiril lks meil mlemal korral vga kiiresti, giid oli meid enne muidugi korralikult ra hirmutanud (piirivalvurite juures ei tohi eesti keeles rkida ja naerda, sest nad arvavad, et me teeme nende kulul nalja. Nii me siis ei naernud. Ega rkinud.) Minnes pidime oma pagasi valgustusest lbi laskma, mis oli kena nide asjast, mida "ma nuan, sest ma saan seda teha ja ma ei teesklegi, et asjas mingi point on" :D Tp reaalsest skrollis telefonis, kui meie pambud masinast lbi kisid. Huvitaval kombel kelleltki midagi keelatut ei leitud.

 bisime hotellis Sankt-Peterburg, mis on tiesti normaalne hotellilaadne toode Peterburi kesklinnas. Kellegi hoolitsev ksi oli paigutanud minu kll hte tuppa kahe minu klassi poisiga (ma ei tea, kummale poolele see olukord ebamugavam oleks olnud), aga selle tstsime mber nii, et poistel vedas ja said olla kaheses toas, meie olime kolme tiskasvanuga siis kolmeses. Tuba oli normaalne, kuigi udselt palav ja akent lahti ei saanud vga hoida, sest me olime siiski Peterburi kesklinnas. Vann oli kll vana. Nagu teliselt vana ja vsinud. Vetsu loputuskasti kaas oli ka sellise moega, et kukub kohe kildudeks, aga ei kukkunud ja tegi oma td vrikalt. Sooja vett ka jagus (kuigi vesi oli tugevalt kloorilhnaline, nagu ujulas oleks olnud). Hommikusk oli vga okei, ei mingeid makarone :D Testi oli rikkalik. Ja isegi masinakohvi sai, munapudrust ja ubadest rkimata. Ma olin llatunud, kuigi loomulikult rmsalt llatunud.

Mida me sel korral ei ninud?
 Kuna sel aastal on kevad pigem hilisem kui varasem, ji ra paar atraktsiooni, mida oleks vga tahtnud. Esiteks Peterhof oma purskkaevudega (need olid lihtsalt avamata veel) ja laevasit Neeval (load polnud veel saabunud ja ei giid ega meie polnud vaimustuses mttest minna salaja jele). Kolmandaks ji meil ra Peeter-Paulu kindlus, sest ... pilased ei avaldanud soovi sinna minna ja vabal ajal kuidagi ei sattunud ka igesse kohta. nneks olen mina oma varasematel reisidel kiki kolme kogenud (lisaks ka Peterburi tsirkuses hambad laiali maganud), nii et minul oli kahju rohkem sellest, et teised seda ei ninud.


Mida siis tnapeval ekskursiooniga Peterburis kies nha saab?


Kuulus Kroonlinna null
 Selle eest vaatasime lbi bussiakna vga paljusid maju. Kolleeg, kes tegelikult ekskursiooni korraldas, tstatas ksimuse, miks mni maja on palee, mni teine aga lihtsalt maja. Vljangemine on neil ju hesugune :D Igatahes ngime korduvalt niteks Mihhaili paleed (?), kus Paul I tapeti. Ja nt Jussupovi maja, kus Rasputin tapeti. Juhuslikult ngime ka seda maja, kus Pukin suri (Moika 12), sellest oli juttu ja prast jalutasime juhuslikult mda. Neid Rossi majasid ngime ka. Lpuks saime ka aru, mille jrgi neid ra tunda - kollane vrv, valged sambad ja stiilsus. Kik kolm on vrdselt olulised :D

 Kuna me Peterhofis ei kinud, viis giid meid Kroonlinna, kus sai mda sita Lydia Koidula majast, seal on nd pood ja ks reiskaaslane tegi mdudes majast ka pildi. Selgus, et Koidula on tnapeval piima ja leiva vahel. Kuulsalt Kroonilinna nulli ngime ka ja loomulikult pidin ma seda kuulsust pildistama, sest ... see on nii kohatu asi :D







levalt alla vaadates siis Kroonlinna, Kaasani, Iisaku ja Mosaiik
 Prast seda vaatasime kahe peva jooksul veel nelja kirikut - Kroonlinnas olevat Meremeeste kirikut (kus me kisime vaiksel laupeval, nii et me ngime, kuidas kuliti nnistatakse, mulle meenus kohe tore raamat "Isiklik nn" ja kuliti-draama), Iisaku katedraali (koos vaate vaatamisega, see maksis vist 250 rubla), Kaasani katedraali (kus me kisime lestusmisphade hommikul, nii et me kuulsime tiesti fantastilist kirikukoori laulmas fantastilise akustikaga hoones, mis mjus vga-vga phalikult. Lisaks meenus mulle kohe toreda raamatu "Tee viib kaugusse" teine osa "Kevad", kus pgusalt Peterburi lipilasrahutustest rgitakse) ja Mosaiikkirikut, millel tegelikult on pikem ja keerulisem nimi, aga mis on phendatud keiser Aleksander II-le, kes samas paigas phimtteliselt hku lasti (tema narmendav kuub oli kenasti vitriinis vlja pandud (kiriku sisseps maksis vist 200 rubla).






Lisaks kirikutele oli loomulikult kavas Ermitaa, tnapeval siis krvaklappidega ekskursioon. Meil nnestus saada giidiks ainus eestikeelne Ermitaai-giid, proua Viiu, kes oli vga tore, eriti see, et ta he esimese asjana pahandas meiega, et me igel hetkel tema mber ei kogunenud - krvaklappides klas nimelt kutsung "Tulge nd siia!". Kus see paganama "siia" on, ei klanud :D Hiljem ppisime tema meeter viiekmnest kuju sadade teiste klastajate hulgast ra tundma. Ermitaa ise oli muidugi hunnitu, paratamatult tekib aukartus, kui vaatad, millised toad, millised kaunistused, milline ajalugu. Uskumatu raiskamine ikka, samal ajal kui maa vireles.

 Giid rkis juurde ka revolutsioonilisi lugusid ja nitas tubasid, kus Lenin ja sbrad koos kisid. Lisaks siis muidugi nipet-npet kuulsamaid maale - Rembrandt, Leonardo da Vinchy... Rohkem seal vist ei judnudki, sest aega oli kaks tundi ja viimased kmme minutit saime vaadata Egiptuse muumiaid. Need ngid pris koledad ja kuivetunud vlja.


 Viimase peva hommikul kisime aga hoopis vaatamas seda, kuidas ngi vlja Peterburg 18. sajandil. Maketi peal siis. Peterburi Akvatoorium. See oli niiii tore, aga mulle maketid  udselt meeldivadki. Ma kin teinekord kohalikus muuseumis ordulinnuse maketti ka vaatamas, aga Peterburi oma on nii palju suurem ja nii paljude rohkemate detailidega, et vtab kohe mgima. Kik on kenasti olemas - Vassili saar, Peeter-Paul ja selle mbrus, Kroonlinn, Peterhof ... ja need teised kohad ka Peterburi mbruses.

 Kuhu meid ei viidud, aga kus me ikkagi kisime
 Esiteks muidugi metrooga sitmas, sest Peterburi metroo on ilus ja seda pidin ma uuesti ngema. Kuna me lpuks sitsime ikkagi linnast koju (mitte ei tiirutanud sihitult jaamu vaadates ring), vist neid kige kaunimaid ei ninud, aga ilusad olid ikka. Liinivahetamisega saime ka ldva randmega hakkama. hekordne pilet on 45 rubla, nii et pole kuigi kulukas meelelahutus.

 Kusjuures meil oli grupis mingi hulk inimesi, kes keeldus metroosse minemast. Teate kll miks. Ja giid vljendas imestust selle le, et meie noored esiteks ilma igasuguse hirmuta metroosse lksid. Ja teiseks imestas, et meie noored ldse juhendamist ei vajanud ses osas, ksisid ainult lhimat jaama ja muudkui sitsid (need, kes sitsid siis).

 Teiseks ksime Ermitaai uuema kunsti majas (see oli vist alates impressionistidest?), igatahes see kompleks, mis on Admiraliteedihoones. Kusjuures sisseps on nagu Harry Potteri maailmas - thelepandamatu ja pigem tekitab tunde, et siin kll midagi pole. Et mugud ikka segama ei tuleks. Aga sees oli nii ge. Me kisime lbi neljandast korrusest pool, mis thendab, et judsime enam-vhem aastasse 1910. Mis omakorda thendab, et elusat Picassot ngime tnu erinitusele, aga Monet, Renoir ja Cezanne olid ties hiilguses kohal. Pilet maksis 300 rubla (pilastele ldse tasuta), mis on 5 eurot, mis omakorda tundub naeruvrne summa sellise asja eest. Nii vhe kisime puhtalt selle prast, et muuseum pandi kinni.

 Kolmandaks kisime Jamie Oliveri restoranis smas, mis oli lihtsalt nii tore. Kuigi seal on ks paremini peitu ehitatud WC, mida mu silmad on ninud :D Erinevalt teistest kohtadest oli siin teenindaja, kes rkis ka inglise keeles. On tiesti uskumatu, et meil nnestus sattuda nii paljude noorte teenindajate peale, kes siiralt ei saanud inglise keelest aru. nneks oli meil kaasas mni vene keelt vabalt valdav inimene, nendeta oleks nalja palju rohkem saanud.

 Hinna osas - JO-s pool risottot, eepiline browni ja kohv maksid kokku 1000 rubla. Eelmisel htul suvalises pubis Iiri puder ja Vene lu (mis oli pris mnna) 500 rubla. Mkis BigMkk ja jook - 200 rubla. Mni ime, et mul raha nii palju alles ji :D

 Ja kui juba rahale jutt lks - pilasele maksis see reis esialgu 195 (?) eurot - bussisit, hotell, Ermitaa. Juurde tulid siis piletid kohtadesse, kuhu keegi soovis tulla, enne reisi arvestasime, et pilasel kuluks maksimaalselt 1500 rubla piletiteks (see teeb umbes 25 eurot), aga nii palju ei linud, sest kige kallim asi - laevasit - ji ra. Lisaks kaks htuski. Esimesel htul kisid pilased vist kik KFC-s, teisel peval ei tahtnud keegi enam kanast rkida :D tleme siis nii, et 3000 rublaga (50 euroga) oleks pidanud kenasti hakkama saama.

 Selline reis oligi. Kedagi lastest jaoskonda ei viidud, mis thendab, et kui nad ka alkoholi jid (mida mni kindlasti tegi, he llepurgi olime sunnitud konfiskeerima), siis viisakalt oma tubades. Vib vist pidada edukaks reisiks? Mulle igatahes vga meeldis.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:00 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, muuseum-nitus, Peterburg, Reisukirjad  

 


Friday, April 14, 2017



   
Kui Estonia provintsis kis 



Mrgin enne hommehommikust Peterburi poole suundumist (jah, ma olen kuulnud mnd metroonalja :D) ra ka selle, et vahepeal sattusin vaatama Estonia lavastust "Minu veetlev leedi". htlasi oli see minu esimene kord remonditud Ugalat klastada. Tunded on ... vastakad. Muidu Shaw lugu on vga okei, probleem, et mingid inimesed suhtuvad teisesse kui lihtsalt projekti, omandisse, oma ktetsse, ning unustavad ra tolle teise individuaalsuse, tundmused ja eesmrgid, on miski, mis knetab ikka. Muusikalina ... ma ei tea. Ikka juame tagasi selleni, et muusikal ei ole minu meelest ldse loogiline anr :D Ja minu jaoks olid laulud liiga pikad. Ja ma ei tea, kas selle vi millegi muu prast, aga igatahes oli esimene vaatus tund ja viiskmmend minutit pikk, mis on natuke palju, kui laval on laulev Raivo E. Tamm (professor Higgins). Kuigi viimase auks tuleb elda, et ta oli ainus, kes suutis alati rkida nii, et oli ka aru saada, mida ta rgib. Helgi Sallost (majapidajanna) oli ka pris hsti aru saada, aga lejnutega oli alguses kll natuke kurb lugu. Meil siin polnud ka subakaid, mida jlgida. hesnaga, oli kena, aga elamust ei saanud.

 See, et ma elamust ei saanud, vis olla natuke seotud ka asjaoluga, et istusime viimases reas (piletid mdi lihtsalt nii varakult vlja, et polnud midagi valida). Ja kui nd keegi siinlugejates kavatseb osta pileteid mnele Ugala etendusele, siis kindlasti mitte kaugemale kui 13. rida. Sealt edasi on istmetel vike katus peal, mis muudab hingamise vga keeruliseks. Mul hakkas esimese vaatuse ajal pea hullusti valutama, sest et hk.

 Muidu Ugala on ldmuljelt ikka samasugune, kuigi see hetk, kui hakata garderoobist les minema, oli ootamatu, sest seljaajus on teadmine, et seal on peegel, aga peegli asemel oli trepp :D Kokteil on enam-vhem sama maitsev, aga taas (nagu avapeo ajal) tekkis olukord, et kohvikud (mida oli le maja tervelt kolm) ei suutnud kiki kokteilispru ra joota. Seisime meiegi tkk aega jrjekorras, et lpuks letini judes tdeda, et kolme kokteili asemel, mida me vajanuks, on vimalik saada kaks. Vtsime needki ra, aga siis kuulsin, kuidas meie taga seisev ema pdis vimalikult positiivse hlega oma vikesele ttrele elda "Kokteilid said otsa!" Tdruk vajus nost tiesti ra. Ja ma saan tast tiesti aru - ilma kokteilita pole teatriskik ikka see. Lisaks ei paistnud ta olevat vga kunstilise elamuse ktkeis. hesnaga - loovutasime he oma kokteilidest nooremale ja nrgemale ja nautisime seda htegi, mis meil oli. Jrgmised inimesed said ainult konjakit ja kommi osta.

 Et see kohvikuasi pole ikka pris hsti lahendatud Ugalas. Ma usun, et kui tismaja pole, siis on ehk normaalsem see asi, aga kuidagi tuleks ikkagi siis ka hakkama saada, kui suur saal tis on.

 Olgu selle kohvikuga, kuidas on, see on siiski vabatahtlik (kuigi jah, minu jaoks on teateriskik ilma puhvetita poolik, midagi pole teha), aga see, et suurel saalis on viimaste ridadade ja seina vahele inimeste liikumiseks jetud vhem kui meetrine vahekik, ajab mind tsiselt segadusse. Ma mletan, kuidas olen korra koolis pidanud tuleohutuse tttu laudu liigutama, et inimesed saaksid vajadusel pgeneda. Ja meil oli tollal enne liigutamist umbes kaks korda rohkem ruumi kui Ugalas praegu. Taas - kui rahvast pole vga palju, pole ehk nii vastav, aga praegu tekkis kll ksimus, kuidas me seal minema peaksime saama, kui midagi juhtub. Ei saakski.

 Nii see siis oligi. Nd mune vrvima, sest igel peval mind ju pole, sellest lbust pole ma aga nus ilma jma. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, Vaatasin teatrit  

 


Thursday, April 13, 2017



   
Filmiminutid 



Ma kisin vahepeal kinos ja teatris. Tl kisin ka, aga see ehk kedagi ei llata :D Igatahes kinost siis.

 Prast "Moonlighti" (ma ikka mtlen, miks mulle see film ei meeldinud. Paljudele ju meeldis?) lksime vaatama toreda kirjeldusega "Carrie Pilbyt", mis oligi tore film. Prast kino olime prl Mlumnguriga tiega hmmingus - selles filmis olid kik tegelased positiivsed :D Hiljem meenus, et too noore Carriega tiiba ripsutanud ppejud siiski niii positiivne polnud. ldiselt aga selline hsti awww film, prast mille vaatamist on kohe kindel tunne, et igahe jaoks on kuskil keegi, me kik oleme inimesed koos oma vigadega ning lhedased armastavad sind alati ja on sulle toeks, kui sa lased nad endale ligi.

 Mis mind selle filmi juures mtisklema pani, oli sisututvustus. Film pidi olema "geniaalsest noorest neiust, kes eelistab raamatuid inimestele ning saab oma nustajalt nimekirja asjadest, mida ta tegema peaks, nt mine kohtama, leia sber jne". See kik oli filmis olemas, aga tolle kirjelduse jrgi ootasin mina midagi "Piinatud geeniuse" laadset (inimesel on tsiselt pshiline probleem), mitte lihtsalt turtsakat 19aastast tdrukut, kes ei viitsi inimestega suhelda. Ma oleks vinud vabalt samasugune olla :D Olenevalt vaatenurgast vist olingi. Ja geniaalsusega polnud sel miskit pistmist. Carriel ei olnud oma IQst tulenevalt suhtluspuuet, ta ldiselt lihtsalt ei viitsinud inimestega kontaktis olla. Mis teeb ka loogiliseks nustaja antud nimekirja, sest pris sotsiofoobile ei annaks ju lihtsalt niisama lesandeks "mine kohtama"? hesnaga, mulle tundus see likrge IQ tiesti tarbetud ripats filmis, umbes sama nagu homoseksuaalsus "Moonlightis". Aga ikkagi oli nunnu film.

 Teine film, mida vaatasin, oli "Loomaaedniku naine". Seda lksin vaatama titsa ksi keset teisipevast peva. Kuna ma teadsin, millega on tegu, ostsin enne poest paki taskurtte kaasa. Nii igaks juhuks, ma olen ikkagi inimene, kellele tiesti vras kinokaaslane "S on thetede" seansi lpus taskurti andis :D Arvestades seansi toimumise aega, ei saanud ma lootma jda, et keegi veel peale minu ldse saalis on. Tegelikult oli kll - tervelt kuus inimest :D Phimtteliselt sai igaks endale isikliku rea.

 Film oli ... selline, et mul kulus tpselt ks taskurtik - siis, kui coca endale kurku tmbasin. Ma ei tea, kas ma olen lihtsalt nii kalestunud hingega, aga sellist puhastavat nuttu, mida ma ootasin, ei saabunud. Jah, too hetk, kui Jan vikseid juudilapsi rongi peale aitas, oli talumatult valus. Ja mni hetk oli vga pinev. Aga miskiprast oli mul piisavalt aega melda asjade peale, millele ma ei oleks tahtnud melda. Niteks see, kuidas on vimalik, et sakslased ei saanud aru, et prgiautoga oli vimalik juute getost vlja viia? Vi kuidas julgesid tiskasvanud juudid lubada lastel keldri seintele Taaveti thti, nimesid ja kuupevi kirjutada? Lisaks ji mulle segaseks Jani ja Antonina poja liin - tema kiline vastuhakk (thelepanu otsimine) ei mjunud kuidagi loogiliselt, sest see tekkis kuidagi tiesti thjale kohale. Paha sakslane ji ka natuke arusaamatuks, aga need vist kipuvadki ... heplaaniliseks jma? Midagi temas vist isegi oli, aga natuke ikka selline "muidu vibolla isegi tubli mees, aga siis hakkas natsiks ja temast sai karikatuur". Muidu Jani ja Antonina suhted mjusid kll vga "priselt".

 Kokkuvttes he holokausti filmi kohta pris positiivne vaatamine.

 ldiselt on mul praegu mingi selline faas, et kik lood tunduvad ebaloogilised. Raamatud ka - ma ei suuda neid ldse lpuni lugeda, sest inimesed kituvad nii arusaamatult, et ma lihtsalt ei suuda :D See pagana "Klmakaksikute" raamat oli tipp, selle lugesin ma puhtalt selle prast lpuni, et nha, kas see jbi nii. Jigi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  12:00 AM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, Kultuur-kultuur  

 


Friday, April 7, 2017



   


Mnda aega tagasi kirjutas Ebaprlikarp, kuidas aru saada, et su lapsest on saanud suur inimene. Sama vana poisslapse emana saan nd lisada veel he punkti:


Sa saad aru, et su pisipnnist on saamas eneseteadlik noor inimene, kui su poeg tuleb hel htul su juurde palvega endale juuksegeeli osta, et enne kooli soengut sttida. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:28 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Meie krmik  

 


Sunday, April 2, 2017



   
Mistlik aprillikuu algus 



Tna saan jllegi mistliku peva postituse teha.

 Hommikul aitasime vanematel naabri puid maha vtta :D Nende maja krval on thi krunt, mille aias kasvab ilmatu hulk kreeke ja mingeid muid puid, mida mu vanemad aegamda mitte eriti vargsi maha vtavad. Prast seda vtsime oma aia ette, et seegi nii asotsiaalne vlja ei neks. Natuke sai parem, aga pikk tee on veel minna.

 Siis oli pev alles poisike, nii et panin tossud jalga ja jooksupluusi selga ja lksin mitte just jooksma, aga nii liigutama :D Tuul oli vga vastu ja ma pole ikka pris tkk aega jooksnud, nii et ei hakanud end traumeerima. Aga piisas ka niisama kiiremast liigutamisest, et aktiivsuskell mu randmel 150% nitaks.

 Ruudi avas rattahooaja, mis thendas, et kella kahekast hakkasime hr Hga mtlema, kas meil mitte laps ka majapidamises varem polnud. Lpuks veeres koju, voolas laua taha laiali ja prast kiiret teed magas pool minutit prast voodisse judmist.

 Aprillinalju me sel aastal ei teinud. Perekondlikel phjustel vaatasime TV 3 uudiseid ja mgistasime naerda Tamme Gmnaasiumi innovaatilise lahenduse peale pilastele telepromterid muretseda. Sellega seoses meenub lugu kategooriast "Ruudi ja tema mtted".

 Neil oli reedel koolsi naljapev, mis thendas seda, et pidi naljakad riided selga panema. Meie laps muuses lks likonna ja hommikumantliga. Prast kooli rkis ta, et toimus ka salajane hletus, kus sai valida kige naljakamat kostmi. Mina: "Kelle sa valisid?" R: "Ma hletasin L.-i poolt, sest nagunii keegi teine tema poolt ei hletanud." Mina: "Oh, mis riided siis L endale valinud oli?" R: "Aaa, tal ei olnud kostmi, tavaliste riietega oli."

 Et nagu ... miks oleks pidanud keegi siis naljakate riiete vistlusel tema poolt hletama?

 Ja no ei saa mainimata jtta, et tna said ostetud lennupiletid Barcelonasse. Ma olen juba nii elevil :D

 Igatahes oli ks tore ndalavahetus. Kahjuks ei judnud ma vlja melda, mis gedat saadet mu abituriendid vaadata viksid. Neile vist hakkas meeldima, kui ma midagi vaadata soovitan. Minu enda teline elamuslik hetk oli reede sel, kui sbrannaga vana sbranna juures klas olles "Prooviabielu" esimest saadet vaatasin. See oli ... ma ei teagi, mis asi see oli :D Seda ma igatahes neil ei soovita vaadata. Lhen kammin parem "Plekktrummi" arhiivi. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:32 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, ilus hetk, Liikuv Mina, Mistlik Pev, petaja mtiskleb  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, March 25, 2017



   
Mis motiveeriks abiturienti? 



Kui ma mnda aega tagasi otsisin filmi, mis inspireeriks abiturienti, siis sel ndalal kerkis les ksimus, kuidas motiveerida abiturienti andma endast viimast.

 Kodanikud hakkasid kirjutama ht viimastest suurematest tdest. Enne algust kerkis les ksimus - kas t eest saab ka hinde?

 Mina: "Kas sa tahaksid hinnet saada?"

 pilane (kurtvalt): "Ma vin hinde ka saada, aga kui ma tean, et ma saan hinde, siis ma vaatan lesannet hoopis teistmoodi."

 Mina: "Kas see paneb sind rohkem pingutama? Mulle meeldiks, kui sa pingutaksid mitte hinde prast."

 pilane (murelikult): "Mulle ka ldse ei meeldi hinde prast pingutada. Aga kui ma tean, et ma saan hinde, siis ma pingutan selle prast ja ma ei taha seda ldse."

 Mina: "A ma siis ei pane hinnet? Saate kursusehinde proovieksami phjal ja polegi probleemi."

 pilane (arutlevalt): "Aga mille prast ma siis pingutada viksin?"

 Mttekoht.

 Mina: "Sa proovi nii hsti kirjutada, et mina oleksin lugedes jahmunud."

 pilasel ngu naerul ja tind silmades :D

 Mina aga jtkuvalt ei tea, kas peaks hinded ka panema vi mitte. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:40 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb, petaja naerab  

 


Sunday, March 19, 2017



   
emakeel 



Ka mina tegin emakeelendala raames kiki pakutud teste, et kinnitada endale, et ma siiski oskan eesti keelt. Selgus, et peaaegu oskan.

 Selles kuulsas learningappsi killertestis eksisin loomulikult snaga privilegeerima, kirjutada vin seda edaspidi igesti, rkides tlen rahumeeli priviligeerima, sest see on suuprasem :D Ma millegagi eksisin seal veel, aga ma ei mleta millega, sest kui ma nd uuesti tegin, sain kik iged.

 Ettetlust vihtusin ka kirjutada. Sel aastal oli sna normaalne tekst, laused olid arusaadavad (ka see, et kotis oli tuipott, mitte duikott :D), aga see, et eesti keeles on sna pls, mitte pl, oli paras okk. Aru ma ei saa, kuidas kik teised seda teavad. Nii palju kui ma lugenud-kuulnud olen, sai inimestele saatuslikuks reka vi 8.b vi "olgugi et", aga keegi ei imesta plsi le. Ma jtkuvat imestan.

 Kige rohkem hmmastas mind lppenud ndalal aga hoopis see, kui lugesin oma kmnendike lugemislesande vastuseid. See oli ks keeleteemaline tekst (vastavalt ndalale, eksole), kus ks lesanne oli umbes nii, et "leia teksist kaks argumenti selle poolt, et inglise keel on parem kui eesti keel, ja kaks vastuargumenti ka. Ja anna oma hinnang, kuidas sellega on". Argumentide leidmisega oli nagu ikka, mni leidis ja mni ei leidnud, see osa mind ei hmmastanud. Kll aga kerkisid mu kulmud pealaele, kui jrjest hakkas tulema laste siiraid mtteavaldusi, kumb nende meelest siis parem on. Ja on kuidagi kummastav lugeda lauseid "inglise keel on parem, sest selles leian rohkem snu." "Kui ma inglise keeles kirjandit kirjutan, pole mul kunagi snonmide leidmisega raskusi." Vi siis "ka mina mtlen tihti inglise keeles". Erinevas snastuses erinevatelt inimestelt, aga mte ikka seesama - inglise keel on nende jaoks loomulikum kui eesti keel.

 Huvitav on see, inglise keele petajad ei tundu seda ngu olevat, nagu lheks ppimine vga ladusalt. Pigem kurvastavad nemadki, et pilased ei suuda selgeks saada aegade kasutamise phimtteid vi tajuda stiililiselt sobivat/ebasobivat. Aga vhemalt tunnevad noored ise end inglise keeles vljendades mugavamalt. Seda, et eesti (kirja)keel neile raske on, nen isegi nende pikemaid tekste lugedes. Ja ma ei mtle niivrd komasid vi kokku-lahkukirjutamist (mis on ka hiriv), aga sellist ldist lauseseadmisoskust. Noh see pisiasi, et kuskil viks tegusna olla (mingi kummaline trend on moodustada umbes selliseid lauseid: "Olles kooli lpetanud." Ja ma ei saa kunagi teada, mis siis juhtub, kui keegi on kooli lpetanud). Vi siis see, et tegelikult saaks rahulikult elda niteks Mart elab Tallinnas (selle asemel, et jaurata midagi stiilis "Poiss nimega Mart elab linnas, mida kutsutakse Tallinnaks." Komadest ei tasu selliste lausete puhul muidugi unistadagi.)

 Et siis ... RIP eesti keel? 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:41 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja nutab  

 


Sunday, March 12, 2017



   
Esimene kinoskik 



Filmilainel jtkates.

 Kodulinnas toimus suursndmus - meil avati lpuks kino. Pris kino kahe saali, mugavate toolide, kaasaegse tehnika ja nachodega. Kava vaadates kratsisin kll kukalt, sest tundus, et kinno minemiseks tuleb tst looduda :D Ruudi peaks ka koolist loobuma :D

 nneks tna htul mngiti "Moonlighti". Ja kuna hr H tles kohe, et tema seda filmi vaatama ei tule (ja kui saaks, siis ei laseks mind ka vaatama, aga ta teab, et ei saa), rkisin ema kaasa.

 Esimene elamus oli siis, kui kisin peval pileteid ostmas. Ma ldiselt ostan piletid ette ra, sest korra olen pidanud kinos esimeses reas istuma ja rohkem ma seda teha ei kavatse. Mitte kunagi :D Muidu Tartu jaoks ostan  netist ja nitan telefonist, sest printimine tundub liiga keeruline ja ka mttetu. Meie uues kinos on aga piletikontrolliaparaat, mis videtavalt eelistab paberit. Nii ma igaks juhuks kohale lksingi pileteid ostma. Natuke valel ajal sattusin :D Mingi teine film oli mne minuti prast hakkamas, rahvast oli murdu ja ritas maksta oma suupistete ja 3D prillide eest. Miskiprast tuli need prillid endale ise osta. Loomulikult lasin algavale seansile kiirustavad kodanikud endast ette, aga minu meelest judsid nad ikka pris tkk aega prast seansi algust saali. Mina sain oma piletid ka kenasti lpuks ktte.

 htul priselt kinno minnes oli thjus, nii et saime empsiga rahulikult krpsud ja popkorni kaasa osta, kusjuures selgus kurb tsiasi, et juustukastet meil ei pakuta. Ja salsa meenutas kangesti seljankaphja :D  Aga ei virise.

 Film ise ... nojah, mingil sosistas ema mulle vaikselt: "Meenutab kangesti eesti filmi." Ja prast seda ei suutnud ma enam tsiselt vaadata, sest testi meenutas :D Vaikus, thendusrikkad silmad, veel natuke vaikust. Ainult paljast tagumikku polnud. Ma ei saa elda, et ma oleksin kuidagi vaimselt puhastununa kinost lahkunud. Oma viga kah, ainus, mida ma filmi kohta teadsin, oli see, et see vitis Oscari. Mitte midagi muud. Ma arvan, et ma nd edaspidi valin jlle, mida vaadata, sest kuigi positiivseid llatusi on ka mnikord, eelisatn ma ldiselt valida, mille taustal oma aeg mda saata. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:18 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, Kultuur-kultuur  

 


Tuesday, March 7, 2017



    
Mis film inspireeriks abiturienti 



Mul on pstatud vike talane eesmrk - jrgmise pooleteise kuu jooksul peavad minu abiturientidest saada vga laia silmaringiga vga head eesti keelt valdavad noored inimesed. Selline vike armas eesmrk :D

 Eks me vaatame-kuulame-loeme (ja nemad kirjutavad) nagunii, aga ma tahan neile soovitada gedaid filme, mida vaadata. Mis oleksid ilusad vaadata, pakuksid pnevust (kaasaelamist) ja inspireeriks, tekitaks mtteid (, mida kirjandit kirjutades ra kasutada).

 Kui ma ise omal ajal kirjandit kirjutama lksin, teadsin tpselt ht asja - valin teema, kus annab sisse kirjutada "Toomas Nipernaadi". See teema oli kenasti olemas. Vaatasin praegu le, mis teemad tol aastal olid. Sellised olid:

 1. "Otsige iseendas ja te leiate kik." (Johann Wolfgang von Goethe)
 2. Keel kui hendaja ja eraldaja
 3. Ajakirjaniku roll ja vastutus hiskonnas
 4. Kergem on lammutada kui luua
 5. Vikerahvas tuleviku Euroopas
 6. Tnapeva inimese jumalad
 7. Kunsti kestvuse saladus
 8. "Ilus ja hirmus on inime ..." (Friedebert Tuglas)
 9. Rahvusliku htekuuluvuse vajalikkus
 10. Eesti maailmakaardil

 Julgelt pooltel annaks "Toomas Nipernaadist" kirjutada :D Ma kirjutasin esimesel (mida ma mletan tnu sellele, et tean, et Goethe oli teemaga kuidagi seotud. Mida kirjutasin, kahjuks enam ei mleta.)

 Ilmselgelt inspireeris mind abituriendina Toomas Nipernaadi tegelaskuju. Lisaks veel terve hulk raamatuid, aga las need jvad, neist on juba juttu ka olnud. Aga oli ka mingi number filme, mis mulle tohutult meeldisid. Neist mnda ma isegi mletan.

 Esimene tsine elamus oli "La vita e bella", mille soundtrack on samuti meeletult ilus.
 See oli film, mis mind tsiselt raputas. Ja oli samal ajal kohutavalt naljakas, eriti kui esimest korda vaatasin ja lppu veel ei teadnud. Niteks see stseen on hullult naljakas





 Ja jumal kui palju erinevaid kirjandeid saaks selle phjal kirjutada :D Riikidevahelistest suhetest fantaasiamaailmani vlja, vahepeal inimvrikuse, aususe, peresuhete ja eneseteostuse teemadest rkimata.

 Jrgmine film, mis mind raputas, oli "Surnud poeetide hing". Prast seda on Robin Williams mulle kangesti meeldinud, sest loomulikult on just tema tegelaskuju ja see, mida ta petajana tegi, see osa, mis mind paelus. Raamatust leheklgede vljarebimine on ks ilusamaid filmistseene ldse :D See siis:



 Jllegi vimaldab kirjutada tuhandeid kirjandeid, mis ksitlevad inimestevahelisi suhteid, ausust, haridusssteemi, eneseotsinguid, iidoleid ja mida iganes veel.


 Siis meenub mulle "Beautiful Mind". Sealt on mu lemmikstseen suhteliselt lpus, kus Nash ksib tudengilt (?), kas too on pris, sest ta on uute inimeste (reaalsuse) osas kahtlustav. Ma usun, et kik saavad niigi aru, et ka sellest filmist annaks kirjutada miljoneid kirjandeid :D

 "Trainspotting" oli ka hullult khuul, kuigi praegu suudan meenutada vaid imeilusat Ewan McGregoryt.

 Kindlasti oli neid filme veel, praegu lihtsalt ei meenu.

 Huvitav on see, kas sellised filmid viksid ka tnapevseid abituriente mtlema panna. Vi mis filmid viksid neid puudutada? On kellelgi mtteid? Just mngufilmid, mitte dokid (mis on ka vga head mnikord, aga ma praegu otsin just seda n- ilukirjandust). 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:23 PM    23 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, filmivrk, petaja mtiskleb, petaja nutab  

 


Monday, March 6, 2017



   
Lugesin aastal 2016 



S. Grigorjeva "Kes kardab Sveta Grigorjevat?"
 J. S. Foer "rmiselt vali ja uskumatult lhedal"
 M. Barbery "Siili elegants"
 C. Lckberg "Jprintsess"
 C. Lckberg "Kiviraidur"
 C. Lckberg "Jutlustaja"
 J. Minkina-Taycher "Rehbinderi efekt"
 H. Mankell "Viies naine: komissar Kurt Wallanderi lood"
 Paa Matinov "Gogoli disko"
 J. Han "P.S Ma armastan sind ikka veel"
 G. Flynn "Likepind"
 H. Lee "Seitsme nimega tdruk: Phja-Korea lejooksiku lugu"
 J. Han "Kigile poistele, keda olen armastanud"
 G. Flynn "Paha paik"
 M. Zalite "Viienpu"
 P. Giordano "Algarvude ksildus"
 Yrsa Sigurdardottir "Kolmas mrk"
 K. J. Fowler "Me oleme kik tiesti endast vljas"
 G. Flynn "Paha paik"
 M. Zalite "Viienpu"
 M. Jungstedt "Silmale nhtamatu"
 P. Gardos "Koidupalavik"
 R. Galbraith "Siidiuss"
 G. Martinez "Mrkamatud mrvad"
 M. Kahro "Seal, kus nkid laulavad"
 N. Neuhaus "Lumivalgeke peab surema"
 J. Andrews "Mina, Earl ja surmasuus tdruk"
 R. Raud "Tiusliku lause surm"
 H. Swenseni "Mrv okolaadikpsistega"
 J. Picoult "Kadumised"
 J. Picoult "Sdistus"
 L. Curnyn "Ekspruudi pihtimused"
 J. Picoult "heksateist minutit"
 I, Knight "Kas sa ei tahaks mind?
 A. M Homes "Antagu meile andeks"
 R. Seethaler "Tubakapoodnik"
 A. Doerr "Kik see silmale nhtamatu valgus"
 S. Kinsella "Kas mletate mind?"
 L. Petruevskaja "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last"
 D. Dontsova
 Jim Ashilevi "Kehade mets"
 S. Winman "Kui jumal oli jnes" 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:35 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kirjandusnurgake, Kultuur-kultuur  

 


Sunday, March 5, 2017



   
Raksatusega pev 



Tnase peva tipphetk oli see, kui ma oma vasaku jala vikese varba luu ra murdsin. Jooksin, kohvitass kes, ema ipadi manu, et kiiresti Murca postitust lugeda (phapevahommikused pannkoogid ema-isa juures), kui kis kva raks - kohtusid minu varvas ja vanemate diivan. Ma viisakusest isegi ei karjunud eriti kvasti, sest ema rkis selsamal raneetud diivanil istudes telefoniga. Ega ma tegelikult ei arvanud, et priselt luu katki suutsin la (ega ole selles praegui kindel), aga varvas on ikka veel jhkralt valus ja peale villaste sokkide ei saa midagi jalga panna. Ja ega sel suurt vahet ju polegi, kas on katki vi mitte, kipsi varvast nagunii ei panda. Tnased sammud igatahes 10000ni ei kndi.

 Eile vaatasime rmsalt Eesti Laulu ja lksime kurvalt magama. Ma olin ausalt juba siis llatunud, kui see vidulaul poolfinaalist edasi sai, sest minu meelest on see tobe laul. Minu jaoks on sellised lood piinlik vaadata... Kuna mu krvad puhtaid-ebapuhtaid toone ei erista, ei loksuta mind ei see, kui keegi hullult hsti laulab. Laura tmber niteks mulle ei meeldi, aga see ei puutu nagunii laulusse. Nii et kurvastasime. Ruudi oli hullusti Rasmuse poolt.

 Vhem vi rohkem mistlike asjade poole pealt pesin veel pesu :D, aitasin Ruudil vlja valida uue kohustusliku kirjanduse raamatu sarjast "Saja rahva lood". Ta valis lpuks Prantsuse muinasjutud, mis olid minu vaieldamatud lemmikud lapseplves. Kahtlustan, et piltide prast, sest selles sarjas on ldiselt ikka pris hirmutavad pildid. Lisaks otsisin vlja filmi, mida soovitas mul vaadata ks abiturient ("Candy"), aga vaatamiseni veel ei judnud. Vhemalt tean nd, et see on titsa olemas. Umbes 15 liitrit hepajatoitu keetisme ka Hr Hga kahepeale. Me oleme sellised suure isuga inimesed :D

 Tegelikult mtlesin ka pesu triikida, aga kuna varbaluu on katki, siis parem pikutan, sn kpsiseid ja loen kki Murca blogi?







 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:37 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Mistlik Pev  

 


Saturday, March 4, 2017



   
Mida mistlikku ma tna tegin 



Tnase peva mistlikuma poole peale kuuluvad tegevused olid.

Magasin hommikul kauem kui kella seitsmeni.
Viisin tuha vlja.
Panin pesu pesema (ja prast kuivama)
Koristasin kodus alumise korruse ra.
Vaatasin (lpuks ometi) ra selle "Plekktrummi" osa, kus on Valdur Mikita. limalt nunnu oli.
Kisin emal ja isal klas.
Kndisin tis 10 000 (ja rohkem) sammu 
Td tegin ka natuke, aga on vaieldav, kas see on mistlik. Hr H arvab, et ei ole. 
Lpuks ometi judsin blogimiseni.




lejnud aja olin meeldivalt ebamistlik :D




Ma mtlesin, et prooviks tagasi kirjutamisreele saada. kki nnestub?



 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:01 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Mistlik Pev  

 


Tuesday, February 21, 2017



   
Kaks korda teatris ja kust keskealisena meest leida 



Kuidagi sujuvalt olen vahepeal kinud kaks korda teatris, hel korral kodulinnas, teine sattus olema suvepealinn.

 Esiteks "Stendav pimedus" kodulinnas, mille pilet judis minuni pris mitme juhuse tttu, aga ldse ei kahetse! Lubati artkilist trillerit ja seda vist sai ka. Aga palju rohkem sai ilusat teksti (Martin Alguse oma), mis polegi nii tavaprane, kui arvata viks. Monoloogid olid nii kirjanduslikud, et lust kuulata. Ja dialoogid olid loogilised. See on ka pris hea mrk :D

 Philine oli siiski lugu ise, mis paelus mind vga. Koht ja sndmus ise polnudki nii olulised, aga just see osa, mida annab konkreetsest situatsioonist tsta ka mujale ellu - see oli tiega ge. Lugu oli muidu sellest, kuidas ks mees lks kesk lumiseid vlju kaotsi ja teine mees (Mrt Avandi mngitud Kryssnar) lks uurima, kuhu too esimene ji. Ja sealt edasi pole miski enam kindel, sest erinevalt Kryssnari senisest elukogemusest ei ole vimalik alati meetodi ja korra ja tpsusega olukordi hallata, sest inimesed su mber vivad kas lbu prast vi pahatahtlikkusest vi hullusest sulle vastu mngida. Vi vhemalt vib jda mulje, et nad mngivad vastu. Vibolla nad just aitavad sind? Ja kogu see vrk tegigi "Stendava pimeduse" nii paeluvaks, sest kuigi minu jaoks sai asi suuremalt jaolt mingisuguse selgituse, ei selgita see selgitus kogu selgitamatust (kuigi annab mingil mral thendust toimuvale), sest noh, see pealispindne probleem (kuhu kadus ks mees) jb ikka hku rippuma.

 Emps mul arvas, et kige kohutavam oli selle loo juures just see, kuidas he hetkega vib inimene sattuda olukorda, kus ta ei saa ise mitte midagi kontrollida. Minu jaoks oli kige kohutavam see, kui ma sain aru, et ma olen nii kergeusklik, et usun kohe kike, mida mulle rgitakse :D

 Lisaks on kohutav see, et ma ei saa avalikult arutada, kas see idee, mille de vlja pakkus (ja mis annab teatava thenduse juhtunule), viks tde olla (nagu mulle tundub, sest pris mitu asja etenduses viitaks nagu sellele), sest selle vlja pakkumine oleks inimeste jaoks, kes etendust ninud pole, aga kavatsevad seda vaatama minna, sama nme, kui keegi oleks enne filmi "Others" (kas keegi ldse mletab veel seda?) ra elnud, kus kummitused tegelikult on.

 ***

 Teine nhtud etendus oli "Olga, Irina ja mina" ehk siis ilmselgelt midagi Tehhovi motiividel. Ma olen VGA kahtlustav kige suhtes, mis on viks olla Tehhov moodsas vtmes, sest ma ei suuda uskuda, et teda on vimalik moodsas vtmes teha ilma, et see kas muutuks naeruvrseks ja/vi kaotaks ra selle imeilusa nostalgia, mis Tehhovil on. Sest kuigi ta kirjutab oma nidendites manduvast aristokraatiast, mida annaks kenasti hiskonnakriitiliselt ja naeruvristavalt tlgendada, keeldun ma seda tegemast ja jn selle juurde, et "Kolm de" ja "Kirsiaed" ja "Kajakas" ja... on nagu lood lapseplvest, mida ei kritiseerita ega naeruvristata.

 Niisiis :D ei oleks ma ostnud pileteid sellele etendusele, kui ma poleks nagunii Prnus just sel htul olnud. Aga olin ja Endlasse tahtsin minna. Ja kokkuvttes polnud ldse hull. Lugu oli kolmest naisest, kes 20 aastat tagasi olid mnginud "Kolmes es" kolme de. Ja kuidas nende elu kujunenud on - ks on kinni oma niliselt ideaalses abielus, kus mees ja naine tegelikult ksteist ei armasta, teine on alkoholiga kimpus olev vallaline (eks)primadonna, kolmas kohusetundlik tmesilane.

 Selline olmedraama, kus on mningaid lihtsaid naljakohti ja sama palju lihtsaid pisarakiskumiskohti, mis tervikuna mjus meeldiva meelelahutusena hte neljapeva htusse. Mind mneti hiris tegelaskujude ebaloogiline kitumine (ma mtlen nt seda Maat - 20 aastat teesklust, et sul on ideaalne elu ja siis prauh, purskan kik vlja inimestele, kes pole mulle vga lhedased. Ja sellele ei eelne mingit erilist dramaatilist sndmust), aga teiste arvates seda polnud, nii et tuleb vist tdeda, et mina lihtsalt niiviisi ei teeks. Mis ei thenda, et teised ei viks seda teha.

 Siia lppu sobib les thendada paar olulist nksu. Nimelt olen ma judnud teatavasse vanusesse, kus mul on tekkinud ksimus, kuidas minuealised (ja vanemad) endale mehi leiavad (ja ma ei otsi endale, lihtsalt vaatan krvalt teiste otsinguid). de andis kaks soovitust, mis vrivad lesmrkimist, ehk on kellelegi abiks. Esiteks tasub ksi kinno minna, seal olevat terve hulk mehi, kes on ksi kohale tulnud (ei saa muidugi garanteerida, et nad ka vallalised on). Teiseks tasub Margit Kilumetsa soovituse kohaselt minna raamatukogu ajalooraamatute osakonda.

 Lihtsalt nii teadmiseks :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:41 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, nks, Vaatasin teatrit  

 


Tuesday, February 14, 2017



   
Kriiside aeg 



Minu elus ja selle mber on praegu terve hulk kriise. Niteks oli meil eelmisel ndalal ks vga dramaatiline tsuhte lpetamine, millest detailselt pole viisakas kirjutada, aga mis nitab, et kuigi ma olen palju kordi oma blogis rhutanud, et meil on koolis vga palju vabadust ja meie kooli ttajad on professionaalid, kelle otsuseid usaldatakse... et see kik kehtib, aga mitte lputult. Riiklikust ppekavast pris mda ikka ka ei saa minna. Kummaline seis on see, et inimest ei saa peva pealt vallandada (vi on mingeid vimalusi selleks? Meil seda igatahes ei toimunud), nii et inimene peab kaks ndalat tl kima, mis muudab hkkonna puhkeruumis mnevrra ngistavaks, sest noh, kuidas sa ikka lobised mttetutel teemadel, kui su krval istub nutust paistes noga (eks)kolleeg. 



Selle olukorra tasandamiseks otsustasime kahe teise kolleegiga homme katsetada, kas me suudame igaks ra sa korraga terve Hrmatise tordi. Asi sa alguse sellest, et ks kolleegidest jagas meiega oma unistust - sa ra ksi terve tort. Mnda aega mtisklesime teise kolleegiga, kuidas see vlja peaks ngema, kuniks otsustasime - laseme tal siis nidata :D Solidaarsuse mttes hineme ka oma tortidega :D




Ruudil oli vahepeal kriis sellega, et ta sai eesti keeles nelja miinusega. Alguses oli petaja elnud, et lausa kolme sai. Ruudi tunnistas, et tal olid pisarad voolama hakanud selle peale. Eesti keeles!!! Oleks siis matemaatikas, millesse ta teatava kskiksusega suhtub, aga tema lemmikaine... Tegelikult ma ei teagi, mis sellest hindest sai, sest Stuudiumisse seda pandud pole ja kriis on vist ka mdas. Nd on kriis seoses sellega, et sber ei ole enam sber, sest sbra pinginaaber ei luba sbral Ruudiga sbrustada. Pole tegelikult viimased aasta aega lubanud, aga nd on teema jlle aktuaalsem. 




Hrra H-l on vist keskeakriis. Vi kui tal seda pole, siis meil abielukriis. Eks meil algas ju seitsmes abieluaasta ka :D Lahutada pole plaanis, pigem vaagin vaikselt siin, kas tegemist pole depressiooninhtudega. Mitte minul. 




Minu kriis on vga praktilist laadi - lugesin enne just Ruudile ette, kui palju tid mul oleks vaja ra hinnata, ja ta reageeris vga adekvaatselt, nimelt teeskles minestamist. Tid on nii palju, et ma isegi ei kavatse nendega alustada, sest ma ei saaks nagunii valmis. Eks ma kunagi ikka juan. 




Kriise leevendab natuke see, et mul nnestus osta-st lpuks ometi skoorida PS3 Lego Harry Potter 1-4, mis on uskumatult vheliikuv kaup. Mngisime tna Ruudiga mnust mgides :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:02 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik, petaja nutab  

 


Monday, January 30, 2017



   
Sinatamine ja teietamine 



Selle sinatamise ja teietamise peale olen ma juba kaua aega melnud. Niteks netis ostugruppides vi ka FB-s ostukirja saates. Minu jaoks on sellises keskkonnas loogiline sinatamine. Ja niteks mgikuulutuse all olevad kommentaarid "Kirjutasin Teile kirja." tunduvad mulle ... kohatud? Nagu krged kontsad matkal vi umbes midagi sellist. Ja ma ei oska isegi selgitada, miks see nii on :D

 Priselus olen ma suht suur teietaja. Oma majaomanikke, kellelt oleme kodu rinud, olen algusest lpuni teietanud, kuigi hr H on suht kohe sina peale le linud. Tema on jllegi suht suur sinataja.

 Aga see, miks ma just tna sellest teemast kirjutada tahtsin, on seotud sellega, et ma veetsin terve peva kolleegidega meie maakonnast (olmpiaad...:S). Mingit osa neist tean ma, sest nad on olnud mu petajad, mnega olen lihtsalt varem kokku puutunud, mni on titsa vras. Aga ldiselt nib mulle kolleegide puhul sinatamine kohane. Mul on selgelt meeles, kuidas ma sattusin praktikale oma endise klassijuhataja juurde ja kes kohe alguses tegi asjad selgeks: "Nd oleme kolleegid ja sinatame." Vga mugav. Ja kuigi ega see sina kohe hsti tulema ei hakanud, on tema lause mulle kenasti meelde jnud ning sellest ma ka lhtun oma kolleegidega suheledes.

 Ja tna sattusin paari he petajaga, keda ma varasemast ldse ei tea. Iseenesest vib vabalt olla ka nii, et ma olen temaga ennegi koos midagi teinud, aga lihtsalt ei mleta. Meenub lugu likoolist, kus ma audika ees he vra noormehega juttu rkisin ja siis vabandasin, et ma pean nd minema, sest ppejud tuli. Too noormees vaatas mind pikal pilgul ja tuli samasse loengusse (kus meid oli maksimaalselt kmme, nii et ei mingi Vanemuise ringi laadne massiloeng :D). Aga jah, tna see vras petaja kogu aeg teietas mind. Mul lks pidevalt meelest ra ja thoos prdusin ikka ja jlle tema poole: "Kuule, vaata, mis sa arvad, kas see sobib?" vi midagi taolist. Teie ka le huulte ei tulnud, kuigi tema ji endale lpuni kindlaks. Kikide teistega sinatasime.

 Nd ma ei saagi aru, kas tema oli metsas kontsadega vi mina presidendi vastuvtul teksades.

 P.S Need Tallinna koostatud olmpiaadid on ikka tiega masendavad.

 P.P.S vra kooli sklatdi selle eest ei kahtlustanud vist hetkekski, et ta viks mind sinatada, sest ta arvas, et ma olin olmpiaadil osaleja, mitte parandaja. See vis muidugi tulla asjaolust, et ma olin klmakaitseks oma jkaru Normi kostmi selga tmmanud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:40 PM    14 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, March 25, 2017



   
Mis motiveeriks abiturienti? 



Kui ma mnda aega tagasi otsisin filmi, mis inspireeriks abiturienti, siis sel ndalal kerkis les ksimus, kuidas motiveerida abiturienti andma endast viimast.

 Kodanikud hakkasid kirjutama ht viimastest suurematest tdest. Enne algust kerkis les ksimus - kas t eest saab ka hinde?

 Mina: "Kas sa tahaksid hinnet saada?"

 pilane (kurtvalt): "Ma vin hinde ka saada, aga kui ma tean, et ma saan hinde, siis ma vaatan lesannet hoopis teistmoodi."

 Mina: "Kas see paneb sind rohkem pingutama? Mulle meeldiks, kui sa pingutaksid mitte hinde prast."

 pilane (murelikult): "Mulle ka ldse ei meeldi hinde prast pingutada. Aga kui ma tean, et ma saan hinde, siis ma pingutan selle prast ja ma ei taha seda ldse."

 Mina: "A ma siis ei pane hinnet? Saate kursusehinde proovieksami phjal ja polegi probleemi."

 pilane (arutlevalt): "Aga mille prast ma siis pingutada viksin?"

 Mttekoht.

 Mina: "Sa proovi nii hsti kirjutada, et mina oleksin lugedes jahmunud."

 pilasel ngu naerul ja tind silmades :D

 Mina aga jtkuvalt ei tea, kas peaks hinded ka panema vi mitte. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:40 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja mtiskleb, petaja naerab  

 


Sunday, March 19, 2017



   
emakeel 



Ka mina tegin emakeelendala raames kiki pakutud teste, et kinnitada endale, et ma siiski oskan eesti keelt. Selgus, et peaaegu oskan.

 Selles kuulsas learningappsi killertestis eksisin loomulikult snaga privilegeerima, kirjutada vin seda edaspidi igesti, rkides tlen rahumeeli priviligeerima, sest see on suuprasem :D Ma millegagi eksisin seal veel, aga ma ei mleta millega, sest kui ma nd uuesti tegin, sain kik iged.

 Ettetlust vihtusin ka kirjutada. Sel aastal oli sna normaalne tekst, laused olid arusaadavad (ka see, et kotis oli tuipott, mitte duikott :D), aga see, et eesti keeles on sna pls, mitte pl, oli paras okk. Aru ma ei saa, kuidas kik teised seda teavad. Nii palju kui ma lugenud-kuulnud olen, sai inimestele saatuslikuks reka vi 8.b vi "olgugi et", aga keegi ei imesta plsi le. Ma jtkuvat imestan.

 Kige rohkem hmmastas mind lppenud ndalal aga hoopis see, kui lugesin oma kmnendike lugemislesande vastuseid. See oli ks keeleteemaline tekst (vastavalt ndalale, eksole), kus ks lesanne oli umbes nii, et "leia teksist kaks argumenti selle poolt, et inglise keel on parem kui eesti keel, ja kaks vastuargumenti ka. Ja anna oma hinnang, kuidas sellega on". Argumentide leidmisega oli nagu ikka, mni leidis ja mni ei leidnud, see osa mind ei hmmastanud. Kll aga kerkisid mu kulmud pealaele, kui jrjest hakkas tulema laste siiraid mtteavaldusi, kumb nende meelest siis parem on. Ja on kuidagi kummastav lugeda lauseid "inglise keel on parem, sest selles leian rohkem snu." "Kui ma inglise keeles kirjandit kirjutan, pole mul kunagi snonmide leidmisega raskusi." Vi siis "ka mina mtlen tihti inglise keeles". Erinevas snastuses erinevatelt inimestelt, aga mte ikka seesama - inglise keel on nende jaoks loomulikum kui eesti keel.

 Huvitav on see, inglise keele petajad ei tundu seda ngu olevat, nagu lheks ppimine vga ladusalt. Pigem kurvastavad nemadki, et pilased ei suuda selgeks saada aegade kasutamise phimtteid vi tajuda stiililiselt sobivat/ebasobivat. Aga vhemalt tunnevad noored ise end inglise keeles vljendades mugavamalt. Seda, et eesti (kirja)keel neile raske on, nen isegi nende pikemaid tekste lugedes. Ja ma ei mtle niivrd komasid vi kokku-lahkukirjutamist (mis on ka hiriv), aga sellist ldist lauseseadmisoskust. Noh see pisiasi, et kuskil viks tegusna olla (mingi kummaline trend on moodustada umbes selliseid lauseid: "Olles kooli lpetanud." Ja ma ei saa kunagi teada, mis siis juhtub, kui keegi on kooli lpetanud). Vi siis see, et tegelikult saaks rahulikult elda niteks Mart elab Tallinnas (selle asemel, et jaurata midagi stiilis "Poiss nimega Mart elab linnas, mida kutsutakse Tallinnaks." Komadest ei tasu selliste lausete puhul muidugi unistadagi.)

 Et siis ... RIP eesti keel? 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:41 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, petaja nutab  

 


Sunday, March 12, 2017



   
Esimene kinoskik 



Filmilainel jtkates.

 Kodulinnas toimus suursndmus - meil avati lpuks kino. Pris kino kahe saali, mugavate toolide, kaasaegse tehnika ja nachodega. Kava vaadates kratsisin kll kukalt, sest tundus, et kinno minemiseks tuleb tst looduda :D Ruudi peaks ka koolist loobuma :D

 nneks tna htul mngiti "Moonlighti". Ja kuna hr H tles kohe, et tema seda filmi vaatama ei tule (ja kui saaks, siis ei laseks mind ka vaatama, aga ta teab, et ei saa), rkisin ema kaasa.

 Esimene elamus oli siis, kui kisin peval pileteid ostmas. Ma ldiselt ostan piletid ette ra, sest korra olen pidanud kinos esimeses reas istuma ja rohkem ma seda teha ei kavatse. Mitte kunagi :D Muidu Tartu jaoks ostan  netist ja nitan telefonist, sest printimine tundub liiga keeruline ja ka mttetu. Meie uues kinos on aga piletikontrolliaparaat, mis videtavalt eelistab paberit. Nii ma igaks juhuks kohale lksingi pileteid ostma. Natuke valel ajal sattusin :D Mingi teine film oli mne minuti prast hakkamas, rahvast oli murdu ja ritas maksta oma suupistete ja 3D prillide eest. Miskiprast tuli need prillid endale ise osta. Loomulikult lasin algavale seansile kiirustavad kodanikud endast ette, aga minu meelest judsid nad ikka pris tkk aega prast seansi algust saali. Mina sain oma piletid ka kenasti lpuks ktte.

 htul priselt kinno minnes oli thjus, nii et saime empsiga rahulikult krpsud ja popkorni kaasa osta, kusjuures selgus kurb tsiasi, et juustukastet meil ei pakuta. Ja salsa meenutas kangesti seljankaphja :D  Aga ei virise.

 Film ise ... nojah, mingil sosistas ema mulle vaikselt: "Meenutab kangesti eesti filmi." Ja prast seda ei suutnud ma enam tsiselt vaadata, sest testi meenutas :D Vaikus, thendusrikkad silmad, veel natuke vaikust. Ainult paljast tagumikku polnud. Ma ei saa elda, et ma oleksin kuidagi vaimselt puhastununa kinost lahkunud. Oma viga kah, ainus, mida ma filmi kohta teadsin, oli see, et see vitis Oscari. Mitte midagi muud. Ma arvan, et ma nd edaspidi valin jlle, mida vaadata, sest kuigi positiivseid llatusi on ka mnikord, eelisatn ma ldiselt valida, mille taustal oma aeg mda saata. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:18 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, Kultuur-kultuur  

 


Tuesday, March 7, 2017



    
Mis film inspireeriks abiturienti 



Mul on pstatud vike talane eesmrk - jrgmise pooleteise kuu jooksul peavad minu abiturientidest saada vga laia silmaringiga vga head eesti keelt valdavad noored inimesed. Selline vike armas eesmrk :D

 Eks me vaatame-kuulame-loeme (ja nemad kirjutavad) nagunii, aga ma tahan neile soovitada gedaid filme, mida vaadata. Mis oleksid ilusad vaadata, pakuksid pnevust (kaasaelamist) ja inspireeriks, tekitaks mtteid (, mida kirjandit kirjutades ra kasutada).

 Kui ma ise omal ajal kirjandit kirjutama lksin, teadsin tpselt ht asja - valin teema, kus annab sisse kirjutada "Toomas Nipernaadi". See teema oli kenasti olemas. Vaatasin praegu le, mis teemad tol aastal olid. Sellised olid:

 1. "Otsige iseendas ja te leiate kik." (Johann Wolfgang von Goethe)
 2. Keel kui hendaja ja eraldaja
 3. Ajakirjaniku roll ja vastutus hiskonnas
 4. Kergem on lammutada kui luua
 5. Vikerahvas tuleviku Euroopas
 6. Tnapeva inimese jumalad
 7. Kunsti kestvuse saladus
 8. "Ilus ja hirmus on inime ..." (Friedebert Tuglas)
 9. Rahvusliku htekuuluvuse vajalikkus
 10. Eesti maailmakaardil

 Julgelt pooltel annaks "Toomas Nipernaadist" kirjutada :D Ma kirjutasin esimesel (mida ma mletan tnu sellele, et tean, et Goethe oli teemaga kuidagi seotud. Mida kirjutasin, kahjuks enam ei mleta.)

 Ilmselgelt inspireeris mind abituriendina Toomas Nipernaadi tegelaskuju. Lisaks veel terve hulk raamatuid, aga las need jvad, neist on juba juttu ka olnud. Aga oli ka mingi number filme, mis mulle tohutult meeldisid. Neist mnda ma isegi mletan.

 Esimene tsine elamus oli "La vita e bella", mille soundtrack on samuti meeletult ilus.
 See oli film, mis mind tsiselt raputas. Ja oli samal ajal kohutavalt naljakas, eriti kui esimest korda vaatasin ja lppu veel ei teadnud. Niteks see stseen on hullult naljakas





 Ja jumal kui palju erinevaid kirjandeid saaks selle phjal kirjutada :D Riikidevahelistest suhetest fantaasiamaailmani vlja, vahepeal inimvrikuse, aususe, peresuhete ja eneseteostuse teemadest rkimata.

 Jrgmine film, mis mind raputas, oli "Surnud poeetide hing". Prast seda on Robin Williams mulle kangesti meeldinud, sest loomulikult on just tema tegelaskuju ja see, mida ta petajana tegi, see osa, mis mind paelus. Raamatust leheklgede vljarebimine on ks ilusamaid filmistseene ldse :D See siis:



 Jllegi vimaldab kirjutada tuhandeid kirjandeid, mis ksitlevad inimestevahelisi suhteid, ausust, haridusssteemi, eneseotsinguid, iidoleid ja mida iganes veel.


 Siis meenub mulle "Beautiful Mind". Sealt on mu lemmikstseen suhteliselt lpus, kus Nash ksib tudengilt (?), kas too on pris, sest ta on uute inimeste (reaalsuse) osas kahtlustav. Ma usun, et kik saavad niigi aru, et ka sellest filmist annaks kirjutada miljoneid kirjandeid :D

 "Trainspotting" oli ka hullult khuul, kuigi praegu suudan meenutada vaid imeilusat Ewan McGregoryt.

 Kindlasti oli neid filme veel, praegu lihtsalt ei meenu.

 Huvitav on see, kas sellised filmid viksid ka tnapevseid abituriente mtlema panna. Vi mis filmid viksid neid puudutada? On kellelgi mtteid? Just mngufilmid, mitte dokid (mis on ka vga head mnikord, aga ma praegu otsin just seda n- ilukirjandust). 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:23 PM    23 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, filmivrk, petaja mtiskleb, petaja nutab  

 


Monday, March 6, 2017



   
Lugesin aastal 2016 



S. Grigorjeva "Kes kardab Sveta Grigorjevat?"
 J. S. Foer "rmiselt vali ja uskumatult lhedal"
 M. Barbery "Siili elegants"
 C. Lckberg "Jprintsess"
 C. Lckberg "Kiviraidur"
 C. Lckberg "Jutlustaja"
 J. Minkina-Taycher "Rehbinderi efekt"
 H. Mankell "Viies naine: komissar Kurt Wallanderi lood"
 Paa Matinov "Gogoli disko"
 J. Han "P.S Ma armastan sind ikka veel"
 G. Flynn "Likepind"
 H. Lee "Seitsme nimega tdruk: Phja-Korea lejooksiku lugu"
 J. Han "Kigile poistele, keda olen armastanud"
 G. Flynn "Paha paik"
 M. Zalite "Viienpu"
 P. Giordano "Algarvude ksildus"
 Yrsa Sigurdardottir "Kolmas mrk"
 K. J. Fowler "Me oleme kik tiesti endast vljas"
 G. Flynn "Paha paik"
 M. Zalite "Viienpu"
 M. Jungstedt "Silmale nhtamatu"
 P. Gardos "Koidupalavik"
 R. Galbraith "Siidiuss"
 G. Martinez "Mrkamatud mrvad"
 M. Kahro "Seal, kus nkid laulavad"
 N. Neuhaus "Lumivalgeke peab surema"
 J. Andrews "Mina, Earl ja surmasuus tdruk"
 R. Raud "Tiusliku lause surm"
 H. Swenseni "Mrv okolaadikpsistega"
 J. Picoult "Kadumised"
 J. Picoult "Sdistus"
 L. Curnyn "Ekspruudi pihtimused"
 J. Picoult "heksateist minutit"
 I, Knight "Kas sa ei tahaks mind?
 A. M Homes "Antagu meile andeks"
 R. Seethaler "Tubakapoodnik"
 A. Doerr "Kik see silmale nhtamatu valgus"
 S. Kinsella "Kas mletate mind?"
 L. Petruevskaja "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last"
 D. Dontsova
 Jim Ashilevi "Kehade mets"
 S. Winman "Kui jumal oli jnes" 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:35 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kirjandusnurgake, Kultuur-kultuur  

 


Sunday, March 5, 2017



   
Raksatusega pev 



Tnase peva tipphetk oli see, kui ma oma vasaku jala vikese varba luu ra murdsin. Jooksin, kohvitass kes, ema ipadi manu, et kiiresti Murca postitust lugeda (phapevahommikused pannkoogid ema-isa juures), kui kis kva raks - kohtusid minu varvas ja vanemate diivan. Ma viisakusest isegi ei karjunud eriti kvasti, sest ema rkis selsamal raneetud diivanil istudes telefoniga. Ega ma tegelikult ei arvanud, et priselt luu katki suutsin la (ega ole selles praegui kindel), aga varvas on ikka veel jhkralt valus ja peale villaste sokkide ei saa midagi jalga panna. Ja ega sel suurt vahet ju polegi, kas on katki vi mitte, kipsi varvast nagunii ei panda. Tnased sammud igatahes 10000ni ei kndi.

 Eile vaatasime rmsalt Eesti Laulu ja lksime kurvalt magama. Ma olin ausalt juba siis llatunud, kui see vidulaul poolfinaalist edasi sai, sest minu meelest on see tobe laul. Minu jaoks on sellised lood piinlik vaadata... Kuna mu krvad puhtaid-ebapuhtaid toone ei erista, ei loksuta mind ei see, kui keegi hullult hsti laulab. Laura tmber niteks mulle ei meeldi, aga see ei puutu nagunii laulusse. Nii et kurvastasime. Ruudi oli hullusti Rasmuse poolt.

 Vhem vi rohkem mistlike asjade poole pealt pesin veel pesu :D, aitasin Ruudil vlja valida uue kohustusliku kirjanduse raamatu sarjast "Saja rahva lood". Ta valis lpuks Prantsuse muinasjutud, mis olid minu vaieldamatud lemmikud lapseplves. Kahtlustan, et piltide prast, sest selles sarjas on ldiselt ikka pris hirmutavad pildid. Lisaks otsisin vlja filmi, mida soovitas mul vaadata ks abiturient ("Candy"), aga vaatamiseni veel ei judnud. Vhemalt tean nd, et see on titsa olemas. Umbes 15 liitrit hepajatoitu keetisme ka Hr Hga kahepeale. Me oleme sellised suure isuga inimesed :D

 Tegelikult mtlesin ka pesu triikida, aga kuna varbaluu on katki, siis parem pikutan, sn kpsiseid ja loen kki Murca blogi?







 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:37 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Mistlik Pev  

 


Saturday, March 4, 2017



   
Mida mistlikku ma tna tegin 



Tnase peva mistlikuma poole peale kuuluvad tegevused olid.

Magasin hommikul kauem kui kella seitsmeni.
Viisin tuha vlja.
Panin pesu pesema (ja prast kuivama)
Koristasin kodus alumise korruse ra.
Vaatasin (lpuks ometi) ra selle "Plekktrummi" osa, kus on Valdur Mikita. limalt nunnu oli.
Kisin emal ja isal klas.
Kndisin tis 10 000 (ja rohkem) sammu 
Td tegin ka natuke, aga on vaieldav, kas see on mistlik. Hr H arvab, et ei ole. 
Lpuks ometi judsin blogimiseni.




lejnud aja olin meeldivalt ebamistlik :D




Ma mtlesin, et prooviks tagasi kirjutamisreele saada. kki nnestub?



 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:01 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Mistlik Pev  

 


Tuesday, February 21, 2017



   
Kaks korda teatris ja kust keskealisena meest leida 



Kuidagi sujuvalt olen vahepeal kinud kaks korda teatris, hel korral kodulinnas, teine sattus olema suvepealinn.

 Esiteks "Stendav pimedus" kodulinnas, mille pilet judis minuni pris mitme juhuse tttu, aga ldse ei kahetse! Lubati artkilist trillerit ja seda vist sai ka. Aga palju rohkem sai ilusat teksti (Martin Alguse oma), mis polegi nii tavaprane, kui arvata viks. Monoloogid olid nii kirjanduslikud, et lust kuulata. Ja dialoogid olid loogilised. See on ka pris hea mrk :D

 Philine oli siiski lugu ise, mis paelus mind vga. Koht ja sndmus ise polnudki nii olulised, aga just see osa, mida annab konkreetsest situatsioonist tsta ka mujale ellu - see oli tiega ge. Lugu oli muidu sellest, kuidas ks mees lks kesk lumiseid vlju kaotsi ja teine mees (Mrt Avandi mngitud Kryssnar) lks uurima, kuhu too esimene ji. Ja sealt edasi pole miski enam kindel, sest erinevalt Kryssnari senisest elukogemusest ei ole vimalik alati meetodi ja korra ja tpsusega olukordi hallata, sest inimesed su mber vivad kas lbu prast vi pahatahtlikkusest vi hullusest sulle vastu mngida. Vi vhemalt vib jda mulje, et nad mngivad vastu. Vibolla nad just aitavad sind? Ja kogu see vrk tegigi "Stendava pimeduse" nii paeluvaks, sest kuigi minu jaoks sai asi suuremalt jaolt mingisuguse selgituse, ei selgita see selgitus kogu selgitamatust (kuigi annab mingil mral thendust toimuvale), sest noh, see pealispindne probleem (kuhu kadus ks mees) jb ikka hku rippuma.

 Emps mul arvas, et kige kohutavam oli selle loo juures just see, kuidas he hetkega vib inimene sattuda olukorda, kus ta ei saa ise mitte midagi kontrollida. Minu jaoks oli kige kohutavam see, kui ma sain aru, et ma olen nii kergeusklik, et usun kohe kike, mida mulle rgitakse :D

 Lisaks on kohutav see, et ma ei saa avalikult arutada, kas see idee, mille de vlja pakkus (ja mis annab teatava thenduse juhtunule), viks tde olla (nagu mulle tundub, sest pris mitu asja etenduses viitaks nagu sellele), sest selle vlja pakkumine oleks inimeste jaoks, kes etendust ninud pole, aga kavatsevad seda vaatama minna, sama nme, kui keegi oleks enne filmi "Others" (kas keegi ldse mletab veel seda?) ra elnud, kus kummitused tegelikult on.

 ***

 Teine nhtud etendus oli "Olga, Irina ja mina" ehk siis ilmselgelt midagi Tehhovi motiividel. Ma olen VGA kahtlustav kige suhtes, mis on viks olla Tehhov moodsas vtmes, sest ma ei suuda uskuda, et teda on vimalik moodsas vtmes teha ilma, et see kas muutuks naeruvrseks ja/vi kaotaks ra selle imeilusa nostalgia, mis Tehhovil on. Sest kuigi ta kirjutab oma nidendites manduvast aristokraatiast, mida annaks kenasti hiskonnakriitiliselt ja naeruvristavalt tlgendada, keeldun ma seda tegemast ja jn selle juurde, et "Kolm de" ja "Kirsiaed" ja "Kajakas" ja... on nagu lood lapseplvest, mida ei kritiseerita ega naeruvristata.

 Niisiis :D ei oleks ma ostnud pileteid sellele etendusele, kui ma poleks nagunii Prnus just sel htul olnud. Aga olin ja Endlasse tahtsin minna. Ja kokkuvttes polnud ldse hull. Lugu oli kolmest naisest, kes 20 aastat tagasi olid mnginud "Kolmes es" kolme de. Ja kuidas nende elu kujunenud on - ks on kinni oma niliselt ideaalses abielus, kus mees ja naine tegelikult ksteist ei armasta, teine on alkoholiga kimpus olev vallaline (eks)primadonna, kolmas kohusetundlik tmesilane.

 Selline olmedraama, kus on mningaid lihtsaid naljakohti ja sama palju lihtsaid pisarakiskumiskohti, mis tervikuna mjus meeldiva meelelahutusena hte neljapeva htusse. Mind mneti hiris tegelaskujude ebaloogiline kitumine (ma mtlen nt seda Maat - 20 aastat teesklust, et sul on ideaalne elu ja siis prauh, purskan kik vlja inimestele, kes pole mulle vga lhedased. Ja sellele ei eelne mingit erilist dramaatilist sndmust), aga teiste arvates seda polnud, nii et tuleb vist tdeda, et mina lihtsalt niiviisi ei teeks. Mis ei thenda, et teised ei viks seda teha.

 Siia lppu sobib les thendada paar olulist nksu. Nimelt olen ma judnud teatavasse vanusesse, kus mul on tekkinud ksimus, kuidas minuealised (ja vanemad) endale mehi leiavad (ja ma ei otsi endale, lihtsalt vaatan krvalt teiste otsinguid). de andis kaks soovitust, mis vrivad lesmrkimist, ehk on kellelegi abiks. Esiteks tasub ksi kinno minna, seal olevat terve hulk mehi, kes on ksi kohale tulnud (ei saa muidugi garanteerida, et nad ka vallalised on). Teiseks tasub Margit Kilumetsa soovituse kohaselt minna raamatukogu ajalooraamatute osakonda.

 Lihtsalt nii teadmiseks :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:41 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Kultuur-kultuur, nks, Vaatasin teatrit  

 


Tuesday, February 14, 2017



   
Kriiside aeg 



Minu elus ja selle mber on praegu terve hulk kriise. Niteks oli meil eelmisel ndalal ks vga dramaatiline tsuhte lpetamine, millest detailselt pole viisakas kirjutada, aga mis nitab, et kuigi ma olen palju kordi oma blogis rhutanud, et meil on koolis vga palju vabadust ja meie kooli ttajad on professionaalid, kelle otsuseid usaldatakse... et see kik kehtib, aga mitte lputult. Riiklikust ppekavast pris mda ikka ka ei saa minna. Kummaline seis on see, et inimest ei saa peva pealt vallandada (vi on mingeid vimalusi selleks? Meil seda igatahes ei toimunud), nii et inimene peab kaks ndalat tl kima, mis muudab hkkonna puhkeruumis mnevrra ngistavaks, sest noh, kuidas sa ikka lobised mttetutel teemadel, kui su krval istub nutust paistes noga (eks)kolleeg. 



Selle olukorra tasandamiseks otsustasime kahe teise kolleegiga homme katsetada, kas me suudame igaks ra sa korraga terve Hrmatise tordi. Asi sa alguse sellest, et ks kolleegidest jagas meiega oma unistust - sa ra ksi terve tort. Mnda aega mtisklesime teise kolleegiga, kuidas see vlja peaks ngema, kuniks otsustasime - laseme tal siis nidata :D Solidaarsuse mttes hineme ka oma tortidega :D




Ruudil oli vahepeal kriis sellega, et ta sai eesti keeles nelja miinusega. Alguses oli petaja elnud, et lausa kolme sai. Ruudi tunnistas, et tal olid pisarad voolama hakanud selle peale. Eesti keeles!!! Oleks siis matemaatikas, millesse ta teatava kskiksusega suhtub, aga tema lemmikaine... Tegelikult ma ei teagi, mis sellest hindest sai, sest Stuudiumisse seda pandud pole ja kriis on vist ka mdas. Nd on kriis seoses sellega, et sber ei ole enam sber, sest sbra pinginaaber ei luba sbral Ruudiga sbrustada. Pole tegelikult viimased aasta aega lubanud, aga nd on teema jlle aktuaalsem. 




Hrra H-l on vist keskeakriis. Vi kui tal seda pole, siis meil abielukriis. Eks meil algas ju seitsmes abieluaasta ka :D Lahutada pole plaanis, pigem vaagin vaikselt siin, kas tegemist pole depressiooninhtudega. Mitte minul. 




Minu kriis on vga praktilist laadi - lugesin enne just Ruudile ette, kui palju tid mul oleks vaja ra hinnata, ja ta reageeris vga adekvaatselt, nimelt teeskles minestamist. Tid on nii palju, et ma isegi ei kavatse nendega alustada, sest ma ei saaks nagunii valmis. Eks ma kunagi ikka juan. 




Kriise leevendab natuke see, et mul nnestus osta-st lpuks ometi skoorida PS3 Lego Harry Potter 1-4, mis on uskumatult vheliikuv kaup. Mngisime tna Ruudiga mnust mgides :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:02 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest, Meie krmik, petaja nutab  

 


Monday, January 30, 2017



   
Sinatamine ja teietamine 



Selle sinatamise ja teietamise peale olen ma juba kaua aega melnud. Niteks netis ostugruppides vi ka FB-s ostukirja saates. Minu jaoks on sellises keskkonnas loogiline sinatamine. Ja niteks mgikuulutuse all olevad kommentaarid "Kirjutasin Teile kirja." tunduvad mulle ... kohatud? Nagu krged kontsad matkal vi umbes midagi sellist. Ja ma ei oska isegi selgitada, miks see nii on :D

 Priselus olen ma suht suur teietaja. Oma majaomanikke, kellelt oleme kodu rinud, olen algusest lpuni teietanud, kuigi hr H on suht kohe sina peale le linud. Tema on jllegi suht suur sinataja.

 Aga see, miks ma just tna sellest teemast kirjutada tahtsin, on seotud sellega, et ma veetsin terve peva kolleegidega meie maakonnast (olmpiaad...:S). Mingit osa neist tean ma, sest nad on olnud mu petajad, mnega olen lihtsalt varem kokku puutunud, mni on titsa vras. Aga ldiselt nib mulle kolleegide puhul sinatamine kohane. Mul on selgelt meeles, kuidas ma sattusin praktikale oma endise klassijuhataja juurde ja kes kohe alguses tegi asjad selgeks: "Nd oleme kolleegid ja sinatame." Vga mugav. Ja kuigi ega see sina kohe hsti tulema ei hakanud, on tema lause mulle kenasti meelde jnud ning sellest ma ka lhtun oma kolleegidega suheledes.

 Ja tna sattusin paari he petajaga, keda ma varasemast ldse ei tea. Iseenesest vib vabalt olla ka nii, et ma olen temaga ennegi koos midagi teinud, aga lihtsalt ei mleta. Meenub lugu likoolist, kus ma audika ees he vra noormehega juttu rkisin ja siis vabandasin, et ma pean nd minema, sest ppejud tuli. Too noormees vaatas mind pikal pilgul ja tuli samasse loengusse (kus meid oli maksimaalselt kmme, nii et ei mingi Vanemuise ringi laadne massiloeng :D). Aga jah, tna see vras petaja kogu aeg teietas mind. Mul lks pidevalt meelest ra ja thoos prdusin ikka ja jlle tema poole: "Kuule, vaata, mis sa arvad, kas see sobib?" vi midagi taolist. Teie ka le huulte ei tulnud, kuigi tema ji endale lpuni kindlaks. Kikide teistega sinatasime.

 Nd ma ei saagi aru, kas tema oli metsas kontsadega vi mina presidendi vastuvtul teksades.

 P.S Need Tallinna koostatud olmpiaadid on ikka tiega masendavad.

 P.P.S vra kooli sklatdi selle eest ei kahtlustanud vist hetkekski, et ta viks mind sinatada, sest ta arvas, et ma olin olmpiaadil osaleja, mitte parandaja. See vis muidugi tulla asjaolust, et ma olin klmakaitseks oma jkaru Normi kostmi selga tmmanud. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:40 PM    14 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, January 28, 2017



   
Muutunud maailm, muutunud snad 



Meil on Ruudiga ikka komme igal peval melda kooli/tpeva peale. Mnikord lihtsalt "mis hinde sa oma pevale paneks" stiilis, teinekord midagi muud.

 Reedel trenni minnes ksis Ruudi minu kest: "Kas sa olid tna tl rohkem nagu nohik vi imelik?"

 Naersin mnda aega ja pidin siis tunnistama, et pigem imelik.

 Uurisin vastu ka, kumb siis Ruudi ise koolis on, nohik vi imelik. Rohkem nagu nohik pidavat olema. Ja teate, seda eldes oli poiss rahulolev. Et nohik on see, kellel tulevad asjad kenasti vlja.

 Ma nagu mletaks, et vanasti nohikud olidki imelikud. Mitte siis selles mttes, et kik nohikud olid imelikud, vaid siis ses mttes, et kui kellegi kohta eldi nohik, siis meldi tegelikult imelik.

 Teine muutunud maailma mrk oli kolmapeval, kui Ruudil oli ks trennitp klas. Ja too ksis (sellise small talki raames): "Kas Ruudi isa on praegu Eestis?"

 Jepp, kui keegi relvaga selja taga ei seisa vi abielulahutusega ei hvarda, on Ruudi isa alati Eestis :D
 Aga nib, et isadega on testi kitsas kes, Ruudi semudest on tpselt hel igapevane isa kodus olemas. On poisse, kelle isa on surnud, on lahutatud pere poiss, on isasid, kes ttavad vljaspool Eestit. Kik tunduvad toredad poisid. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:05 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 


Friday, January 20, 2017



   
Meie viktoriin 



Sel ndalal oli meie tiimi kord korraldada muusikaviktoriin. Alustasime planeerimisega juba sgisel, siis kui tuli ldse uuendus, et tiimid ise teevad viktoriine. Kuna oma esimesel viktoriinil panime albumilahtrisse vaheldumisi nimeks "Love songs" vi "Summer Hits", otsustasime enda oma lbivaks teemaks valida Love, lootuses leida albumeid, mille nimi oleks ka priselt "Love Songs" on. Neid siiski polnud :D

 Lksime siis seda teed, et sna love/armastus pidi olema kas laulu pealkirjas vi albuminimes. Pris lbus oli. Phikolmikuinimesed (s.h mina) said valida neli lugu oma valikul, kaks viksema staaiga kaaslast olid esindatud kahe looga.

 Tulemused oli pris head - alla 20 punkti ei saanud keegi, mis nitab, et pris le pea polnud kellelegi. le 30 punkti sai ka pris mitu vistkonda. Nii mnigi tles prast, et oli mnus viktoriin, ei linud liiga diibiks ra :D Nende tiimide endi korraldatud viktoriinidega on testi olnud see hda, et kohati lheb vga niitooteks ra. Kui Mihkel liste kokku pani, oli ka alati mni lugu selline, mida testi polnud mitte kunagi keegi kuulnud, aga pigem olid lood sellised, et tead kll, et selline lugu on maailmas olemas, aga kes laulab ja mis aastal - no tuleb lihtsalt vlja melda. Albumid muidugi nagunii :D Vlja arvatud need mlestusvrsed korrad, kui on mngitud Killersi "Somebody Told Me" (albumilt Hot Fuss) ja Brainstormi "My Stari" (Among the Suns). Tiimide korraldatud htutel on sellisedi mh-hetki oluliselt tihedamalt olnud.

 Aga meie nimekiri oli selline:
<!--td {border: 1px solid #ccc;}br {mso-data-placement:same-cell;}-->





1Backstreet BoysAs Long As You Love Me
2Marylin MansonThe Love Song
3Must QPraktiline armastus
4MarioLet Me Love You
5Philip Bailey ja Phil CollinsEasy Lover
6GossipLove Long Distance
7Ewert and the Two DragonsTheres Only Love
8Wolf AliceYou're A Germ
9Anderson .PaakLuh You
10TotoStop Loving You
11John GrantWhy Don't You Love Me Anymore?
12KinoLyubov' eto ne shutka
13N.R.G.I Need Your Loving
14WingsSilly Love Songs
15VennaskondValguse vimendamine ergutatud kiirguse abil
16Def LeppardLove Bites


Vite siis mtiskleda, millised neli lugu on minu valitud :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:20 PM    8 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hobitan, muusika  

 


Friday, January 6, 2017



   
Jumalik mrk (ja vaheajast) 



Mni vib ehk melda, miks ma oma eelmises postituses nii toredasti kima linud arutelu oma ignorantsusega soiku lasin. Te oleksite vinud muidugi ka minuta jtkata, aga ma olen mrganud, et minu juures ldiselt ilma minuta vestlused pikalt ei kesta (kui just notsu ja Kaur hoogu ei satu, aga sedapuhku olid nad vist hte meelt :D). Aga miks ma siis rohkem seda teemat ei kommenteerinud?

 Ma sain jumaliku mrgi :D

 Vga reaalse kusjuures. Nimelt oli mul kolmapeva hommikul postkasti Eesti Kirik :D Umbes nii et "naine, loe ja pi! Ja siis vta sna!"

 Ma ei tea, kust see tuli, meie aadress oli kenasti peale kirjutatud, nii et pris juhuslik leht nagu ka ei ole. Igatahes ma siis nd loen ja pin.

 Aga vaheajast.
 Sel korral klastasime veel vana aasta sees Tallinna linna ja Lennusadamat, mille kohta mul midagi vga erilist polegi elda, nagunii on kik inimesed seal juba kinud. Ruudile meeldis Lembit vga. Samuti lennusimulatsioon (vi ma ei tea, kuidas seda atraktsiooni nimetama peaks) ja paatidega sitmine. Koos hr Hga vaatasid nad ka paatide ajalugu. Muidu mllas hr H viikingite nitusel (see oli ka phjus, miks me sel korral kindlasti Lennusadamasse pidime judma. Hr H jumaldab viikingeid. Ta sellele teisele nitusele ei hakanud ldse minemagi, sest aega oli ainult kaks tundi. Arvas, et tuleb kunagi kevadel ksi, et rahulikult nautida :D)

 htul kondasime mda Telliskivit ja vanalinna (esialgu sgikoha leidmise eesmrgil. Ja prast hotelli leidmise eesmrgil, sest ma tlesin hel tnavanurgal, et "oh, lhme sinna" ja siis me sattusime vanalinnatnavatele, kus isegi hr H polnud varem kinud :D)

 Hotell oli sel korral St Olav ja lhidalt eldes ei soovita ma seda kohta. Mitte et see oleks otseselt halb vi nme olnud, aga ... mina tlen selle kohta viisakalt "slaaviliku hnguga", hr H, kes vahetevahel unustab poliitkorrektsuse, kirjeldas kohta kui "tiblalikku". Mis ses osas on tpsem, et slaavilik oleks nagu pigem positiivne mratlus, aga ma otseselt ei tahaks hustikule positiivset hinnangut anda. Lisaks tekkis meil esimest korda booking.com-i kaudu broneerimisega trge. See tulenes sellest, et ma muutsin broneeringut (alustuseks vtsin madalama tasemega toa, prast mtlesin mber), aga see ei judnud kuidagi hotellini. Lpuks lahenes olukord normaalselt, nitasin lihtsalt oma telefonist broneeringut ja mida ma siis broneerisin ja millise hinna eest. Ja tpselt selle me ka saime. Mis on vga hea, sest muidu oleks me pidanud 64 euro asemel 120 maksma, mis oleks mind (natuke) kurvaks teinud, sest mulle ei meeldinud see hotell nii palju.

 Tuba oli suht suvaline (natuke kivimri seinas ei muuda veel tuba "keskaegselt romantiliseks"), aga parim oli see, kui hommikusgil esimese asjana hapukapsas silma (ja ninna) kargas. Ma saan aru, et see pole kaugeltki nii hull kui mu vanematel, kes bisid ka Tallinna kesklinnas ja hommikuks keedumakarone ja eelmisel peval valmis tehtud kohvi said :D Seisnud kohv oli ka St Olavis.

 Igatahes on nii hotell Bern kui ka St Barbara Tallinna kesklinnas palju mnusamad.

 Tallinnas judsime veel ka kinos "Laulat" vaatamas kia, mis on titsa armas multikas.

 Uuel aastal kisime Tartus Ahaas uut nitust kaemas. Seda ma kll soovitan :) Meil ji tegelikult pris palju veel lbi tegematagi, nii et seekord ei pea mitu aastat ootama, et uuesti Ahaasse minna, vaid saab ka vahepeal minna ja uusi asju katsetada. Ma kahtlustan, et me oleme Ruudiga seal ndseks kuus korda kinud, mis thendab, et psinitusel on meil oma lemmikud vlja kujunenud ja liiga palju aega me seal enam ei veeda.

 Kuna vtsime seekord Tartusse kaasa ka proua mma, jtsin nemad kahekesi elektriauto jrjekorda seisma ja rhkisin lbi klma ja tuule Wernerisse Luisa Lottaga kohtuma. Me istusime seal nii kaua, et mu uus, juludeks saadud aktiivsust mtev kell andis juba teada "its time to move", mida ta varem polnud mulle elnudki :D

 Sedasi ta meil lkski. Ma ei ole kindel, et ma olen valmis uuesti tle minema, aga kaks peva on aega veel selle mttega harjuda. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:42 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad, wtf toimub?!?  

 


Monday, January 2, 2017



   


Ja ongi uus aasta.

 Tnane pev oli teline phapev, kus ma ei vtnudki pidaamat seljast ra. Mnevrra hirib mind metsik kha, mis helegi ravivttele alluda ei taha, aga muidu on uus aasta toredasti alanud.

 Vana aasta rasaatmine oli ka tore. Olime e juures, kus oli titsa peen htusk, mitu pudelit vahuveini, tina(vi nagu me nd teame plii)valamine, mille kigus sain ma uueks aastaks nne, mille olemust pole veel suutnud lahti mtestada, pris kvasti ilutulestikku ja muidu mnusat olemist.

 htu kige kirglikuma osa algatasin juhuslikult ma ise, kui tiesti suvaliselt mainisin, et mulle meeldib uue presidendi juures see, et ta kirikusse ei linud. Kui nd aus olla, siis pole ma siiani kulutanud kolme minutit ka, et selle fakti peale pikemalt melda, sest minu meelest on see tiesti normaalne, et Eesti riigis ei ole kiriklikku tnujumalateenistust riigipea ametisse astumiseks. Ma reaalselt ei osanud aimatagi, et esiteks on see teema, mis meie vana aasta rasaatmisseltskonnas tundeid tekitab. Eh, seda ma muidugi teadsin, et mu de kirglik on :D Lihtsalt seda ei teadnud, et ta selle poole peal on. Ja teiseks tnasel rahuliku kulgemisega peva vtsin endale need veerand tundi, et le vaadata, mida internetis kirjutatakse selle otsuse kohta, ja avastasin, et see on olnud ks ... kirglik teema :D

 Ma lihtsalt ei saa aru.

 Okei, Meri kis. Aga Pts ju ei kinud, kuigi siis oli kirik oluliselt thtsamal kohal meie riigis kui praegu. 90ndate alguses oli vibolla thtsam, sest enne ei tohtinud ja siis sai vaba inimese kombel rahulikult kirikus kia, ilma et see vastuhakuakt oleks olnud. Aga praegu... Ma olen melnud tnasel laisal peval, kas ma oleks pigem selle poolt, et president peaks selliseid tseremooniaid lbi tegema, kui mul pole ht vastavat kogemust meie linna kirikupetajaga, kes tekitas olukorra, kus noored (minu pilased) sattusid pahaaimamatult altari ette palvetama. Plvitama ei pidanud. Aga see juhtus just selle prast, et kik olid viisakad (kirikupetaja vastu, kes ei melnud selle peale, et ta pani mitu noort vga ebamugavasse olukorda, rkimata minust, kes ma tundsin vga hbi nii enda kui ka kristliku kiriku prast). Kui ma selle kogemuse peale mtlen, siis tunnen ma kohe, et igasugused viisakused, traditsioonid ja kombed, mis on seotud kirikuga, ei saa olla mitte heski ametikohas eeldatavad.

 Ja ma reaalselt olen ateistiks olemisest pris mitu sammu eemal. Ses mttes et ma oskan siiani peast laulda kiki vastuseid jumalateenitusel :D Ja ma tunnistan kristlikku kultuuriruumi ja religiooni rolli hariduse arengus ja ... kindlasti veel paljusid asju, mis samal ajal tegelikult laseb mul rahumeeli uskuda niteks seda, et abielu on suht mttetu institutsioon, mille listamine on ... isegi ebaviisakas. Selles mttes, et abielu on nagu usk, kui tahad, siis abiellu, loomulikult, aga eeldada, et abiellumine teeb "naisest ausa naise", on mu meelest rme.

 Tjahh, lisaks selle, et ma tahan ainult sellistes muuseumides kia, kus kike nppida saab, olen ma y-plvkonna esindaja ka selles osas, et ma austan ainult selliseid traditsioone, mis mulle meeldivad, mitte traditsioone traditsiooni prast. Juluvana mulle niteks meeldib. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:11 AM    15 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Mtlen ja arvan ja pin  

 


Saturday, December 31, 2016



   
Viimaseks postituseks aastal 2016 




1. Mida sa tegid aastal 2016, mida sa polnud varem teinud?

Sellest sai juba kirjutatud ka, aga ravimassaa ja Positivusel ujumine viksid siinkohal saada ra mrgitud.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Mul oli kolm lubadust - lugeda vhem Dontsovat, panna kokku pusled ja kirjutada rohkem. Kaks lubadust sai tidetud :)

Uusi lubadusi pole. Vist.

3. Kas keegi su lhedastest snnitas?
Kahjuks mitte.

4. Kas keegi su lhedastest suri?
Seekord siis nneks mitte. Taat ja memm on kll vikseks jnud...

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2017, mis puudus aastal 2016?
Jrgmise viisaastaku plaan. Niisama kulgeda on ka tore, aga mulle hakkab tunduma, et see toob kaasa teatava mandumise.

6. Mis riike klastasid?
Lti ja Norra. Oleks vinud rohkem olla, aga pole ka vga viga.

7. Mis kuupev aastast 2016 jb igaveseks su mllu? Miks?
Ma ei tea... Nii mrgilisi sndmusi sel aastal polnud, et pris meelde jks.

8. Mis oli su suurim lbikukkumine?Ma ei tleks, et ma milleski oleks lbi kukkunud. Vibolla on suurim lbikukkumine see, et metsikuid nnestumisi polnud? (kordan eelmise aasta snu. Loe ka vastust ksimusele 5)

9. Kas sa olid haige vi said mne vigastuse?
Jaaa. Mul oli pitsunud nrv ja mittettav vasak ksi. 

10. Mdunud aasta parim ost.
Parka, saapad, voodi. Vanaks olen jnud :D

11. Kelle kitumine teenib sult aplausi?
Luisa Lotta ja peika jalgrattamatk. (Minu jaoks tiesti arusaamatu, kuidas inimesed vabatahtlikult jalgrattamatkale lhevda). Prl Vaprakese toimetamised. 

12. Kuhu lks enamik su raha?

Eks ta toidule kulus. Mnevrra ka siseturismile. Riietele (ma pole aastaid nii palju uusi riideid ostnud). Uuele kodule.

13. Kelle kitumine ajab sdame pahaks?

Eeee, Trump? nneks mu elus priselt pole selliseid inimesi. 

14. Mis sind mdunud aastal teliselt elevusse ajas?
Reis Norra. Perepuhkuste planeerimine. Saapad :D

15. Mis lugu jb alatiseks aastat 2016 meenutama?
Raske valik. Vist ikka Bon Iveri "Holecene". 

16. Vrreldes eelmise aastaga, oled sa:
I nnelikum vi kurvem? Sama seis
II khnem vi paksem? Vist sama.
III vaesem vi rikkam? Rikkam. Ma just avastasin, et mu palk on viimase viie aasta jooksul tpselt kaks korda kasvanud :D Sama amet iseenesest kogu aeg. 

17. Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
Loomulikult vhem internetis olnud. (Kordan eelmise aasta mtet)

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Helistanud inimestele ja ksinud, kuidas neil lheb. Hmmm, sellest viks saada uusaastalubadus. Issand, ma arvan, et inimesed saavad rabanduses, kui ma neile niisama helistama hakkan :D

19. Kas sa armusid aastal 2016?
No niiviisi lepeakaela ja piire lhkuvalt mitte.

20. Kui palju hesuhteid?
Isegi kui oleks mni olnud, ei tunnistaks ma seda oma avalikus blogis :D

21. Mis oli su lemmiksari vi telesaade?
"Miranda". "My Kitchen Rules". 

22. Parim raamat, mida lugesid?

Kui nd testi ainult ks vlja valida, siis "Algarvude ksildus"

23. Kas sa vihkad kedagi tna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ei vihka kedagi, aga olen avastanud, et ks kolleeg kib mulle hullult nrvidele. Kui pris aus olla, siis lausa kolm kolleegi. 

24. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Te teate ju, et Cigarette After Sex ja Bon Iver. Ma ei tea, mitu korda ma seda sel aastal kirjutanud juba olen :D

25. Mis oli selle aasta parim film?

Ma arvan, et kik kolm tiskasvanute filmi, mida ma vaatamas kisin (Dr Strange, Bridget Jones ja Brooklyn),meeldisid mulle :D Multikatest SSH ja Zootroopilis. Viimati Tallinnas vaadatud Laula oli ka pris armas. 

26. Mida sa tahtsid ja said?
Tahtsin muusikaviktoriinil Vennaskonda kuulda ja seda ma sain :D

27. Mida sa tegid oma snnipeval, kui vanaks said?
Sain 32 ja olin koos perega. Taas oli tore. Traditsioonilise viktoriini asemel oli muusikaviktoriin loomulikult :D

28. Mis on see ks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Selgem olukord elukohaga. Eh, kui meil oleks oma kodu, siis ei oleks meil ldse sel aastal midagi pnevat sndinud :D Seega vist hea, et selgust polnud. 

29. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Rohkem kleite. Soojem. Jepp, need saavad koos eksisteerida. 

30. Mis sind mistuse juures hoidis?
Teadmine, et kik laabub. Alati laabub. 

31. Milline kuulsus sel aastal kige rohkem sulle meeldis?
Ei meenu kedagi. Kindlasti oli toredaid kuulsusi, ma lihtsalt ei mleta praegu.

32. Milline poliitiline ksimus sinus enim tundeid tekitas?

Uued juhid ja kitsed. 

33. Kes oli parim uus tutvus?

Veel he kolleegiga (lisaks eelmise aasta kahele) olen tuttavamaks saanud. 

34. tle meile ks elu ppetund, mida sulle 2016 petas.

Eelmisel aastal vtsin ppetunniks "Lase vabaks!". Lubasin, et pin 2016 edasi. ppisin :D Nd tlen, et uuel aastal viks juba uuesti kinni haarata :)

Imeilusat uue aasta saabumist meile kigile :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:54 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Friday, December 30, 2016



   
Aastalpu vljakutse lpetuseks 



Ma ei saa elda, et vljakutse sajaprotsendiliselt nnestus, aga pris hea oli ikka. Kokku 17 temaatilist postitust, lisaks 2 niisama postitust detsembris (pluss praegune ja vibolla homne?), mis thendab, et aasta viimasel kuul kirjutasin rohkem kui kaks korda tihedamini kui teistel "tiheda kirjutamisega kuudel". Oktoobris ilmutasin niteks ainult kaks teksti :D

 Mned teemad jid kajastamata. Niteks suurim llatus (milleks arvatavasti oleks hr H e abiellumine), parim film (ei hakka seda piinlikku punnitamist siia tegema), suurim pettumus (ma ei teagi, mis see oli. Praegu ei meenu midagi vga suurt), suurim ppetund (ma ei tea, kas see just ppetund on, vibolla pigem muutus, aga sel aastal olen ma ppinud, et tegelikult ei juhtu midagi hullu, kui ei ole kogu aeg inimestega poliitiliselt korrektne. Ma kuidagi nagu ei viitsi enam) ja suhted inimesed (mis on arenenud, sest ma suhtlen inimestega vljaspool perekonda ja vljaspool taega. See pole vga omane mulle olnud mingi viimased kmme aastat).

 Sedasi ta siis lkski. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:27 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Wednesday, December 28, 2016



   
Aastalpu vljakutse (6b) - kige jaburam olukord 



Eile Tallinnas minipuhkuse raames mda vanalinna ringi traavides oma direktorilt vga ebameeldivat knet saades (selle knega hoidis ta ra minu jaoks vga nmeda olukorra, mille eest ma olen talle kohutavalt tnulik, kuid mis samal ajal tekitab minus siiani hbi, et ma oma asju korras pole hoidnud) meenus mulle, et tegelikult oleks 6. vljakutse teema all (kige jaburam asi), kus ma meie kolimisest rkisin, vinud kirjutada hoopis hest teisest loost. Ja kuna lugu on, noh, nii jabur :D, rgin ra.

 Asi oli nii, et kord tulime kolleegiga baarist. Eh, tegelikult ei tulnud :D Tavalisest sgikohast tiesti tavalisel varahtusel ajal. Mulle meenus, et olime eelmisel peval Ruudiga talle raamatukokku he kohustusliku kirjanduse raamatu tellinud, ning mtlesin, et toon ra. tlesin seda ka kolleegile ja nii me sbralikult lahku lksimegi.

 Raamatukogus selgus, et mul polnud rahakotti kaasas (rge parem mtisklege, kuidas ma sgikohast rahakotita ausal kombel tulema sain, ma ise ka ei tea), nii et raamat ji saamata.

 Hakkasin kodu poole kndima, kui  seesama kolleeg mulle tnaval vastu jalutas. Viisakas smalltalk ka:

Vat kus nali, nemegi jlle
Neme jah
Said raamatu lapse jaoks?
Jaa, muidugi.
Oh, nita mulle ka seda raamatut.

 Saate aru, ma olin just mingitel segastel phjustel valetanud, et ma sain raamatukogust raamatu, mida ma ei saanud. Ja nd tahtis vestluspartner seda raamatut nha :D

 Mul jooksis reaalselt mitu stsenaariumi korraga peast lbi, kuidas olukorrast vljuda - teeselda kotist otsimist ja karjatada meeleheitlikult "Ma olen raamatu kaotanud!!!!" vi lihtsalt ra joosta vi teeselda, et ma ei kuulnud.

 nneks (sest muidu oleks hiljem veel piinlikum olnud) tekitasin lihtsalt vikese pausi ja tunnistasin siis les, et ma ei saanud raamatut. Ja ega sellest midagi ei olnudki.

 Lihtsalt. kskord ma ka valetan ja KOHE jn vahele. Mind ajas veel terve ndal itsitama t juures, kui seda konkreetset kolleegi ngin.

 Vhemalt olen saanud nd inimestele rkida petliku loo, kuidas ei tasu luisata. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:26 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Elust enesest, Pildikesi Paunverest  

 


Friday, December 23, 2016



   
Minu (ja mu ema) julumlestused ja -traditsioonid 



Tna on titsa paslik ilma igasuguse vljakutseta jule meenutada. Nagu nii mnigi teine on teinud.

 Ma olen selle teema peale pris tkk aega melnud. Eriti prast VVN-i kommentaari Ritsiku juures, kus ta loetles erinevaid kingitusi, mis ta lapsena saanud oli. Ma nimelt ei mleta peaaegu mitte htegi.

 kskord sain vanaemalt "Nils Holgerssoni" raamatu. Sellest, et kingitus vanaemalt oli, sain ma muidugi hiljem aru, raamatusse oli sisse kirjutatud "Juluvanalt". Aga vanaema kekirjaga. Ma kahtlustan, et see kingitus pidi olema sel aastal, kui ma esimeses klassis kisin. Vibolla selle prast on mul "Nils Holgerssonist" suhteliselt vastavad mlestused. Kige eredamalt on mul meeles too kuninga ausammas, kes ellu rkas. Gustav II Adolf?

 ks kingiks saadud raamat on veel eredalt meeles. Isa kingitud armastuluuletuste kogumik, selline paks ja valgete kaantega. Selle kaudu tutvusin Doris Kareva ja Juhan Viidinguga, kes on siiani vga armsad mulle.

 Lapseplvest mletan veel ht kingitust - see oli algklassides ehk 90ndate esimesel poolel. Ja siis oli mingi rootslaste pere, kes saatis mulle he barbie-laadse nuku koos riietega. See oli tiega fantastiline kingitus, sest esiteks oli nukk blondide lokkidega, mida kellelgi teisel ei olnud. Ja kleidid olid lihtsalt enneolematud.

 Juluhtutest on mul oluliselt rohkem mlestusi. Eriti hsti meenub ks kord, kui olime maal mu vanaema juures ja tdil "lks kht hullult lahti just siis, kui juluvana tuli". kskord vedasid isa ja teised mehed jululaupeval saepuru (??? need visid ka lauad olla, kui ma jrele mtlen) meie pningule. Mletan seda, et oli juttu, et niiviisi ei tehta, ikkagi pha pev ja puha, et halb enne. Ja mletan seda arvatavasti selleprast, et jrgmise aasta 1. juunil suri mu tdi.

 Tna emaga viimasteks jululauaostudeks valmistudes uurisin temalt, kuidas neil julude ja nridega oli. Ema snul neil jule ei peetud, mu vanaema ja vanaisa olid vimude poolt liiga ra hirmutatud. Samas ema vanaema Nnn olevat juluhtul alati kirikus kinud. Ka muude phade puhul. Ja sellest ei tulnud mingit pahandust. Ema rkis, et ka koolilapsed kisid, aga prast pidi minema direktorile aru andma. Ema, kes ei olnud kommunistlik noor, ei pidanud minema. Hiljem lahendati olukord lihtsalt ja efektiivselt - juluhtul oli noortel kohustus minna surnuaeda eesti kultuuri suurkuju hauale laulma.

 Kll mletas ema juba varasest lapseplvest nripidusid, mida peeti koolimajas. Just seal saadi kingitusi, kodus neid enam ei jagatud. Kige gedam olevat olnud enne tantsu thjas saalis mda vrskelt vahatatud prandat joosta.

 Praegu on meil julukombestik sna hsti paigas. hel aastal oleme jululaupeval minu vanemate juures, jrgmisel siis hr H vanavanemate juures. Ja kui oleme jululaupeval hr H sugulastega, toimub minu suguvsa juluhtu koos kigi mu dede ja nende peredega 25. detsembril. Viimased 23 aastat on meil kinud juluvana, kes ei ole keegi meie sugulane. Ka sel aastal on ta tulemas :D Kingitusi on alati kohutavalt palju, sest vaatamata mu ema paarile hdisele katsele vtta jutuks loosipakid pole see siiani kiku linud. Loodan, et niipea ei lhe ka.

 Juluhtul on alati vga palju sa, soe toit ja lisaks alati kartulisalat ja tidetud munad. Magustoit ka. Kige olulisem on, et jrgmisel peval oleks vimalik jke sa. Enne seda, kui juluvana tuleb, sme ja siis on "milline oli sinu aasta" ring, kus kik inimesed rgivad, milline aasta oli.

 Meie oma pere julutraditsioonideks on hsti palju karda, sest Ruudi jumaldab karda. Kusjuures see on vist ainus sna, mille knamisega tal tsiselt palju pusimist on olnud :D Lisaks loomulikult "piparkookide" kpsetamine ja kaunistamine. Jutumrkides selleprast, et Ruudi ei kannata piparkoogitaigna lhna ja mina lihtsalt ei armasta piparkooke. Hr H ... sb ldse ainult liha :D Nii et me kpsetame kpsiseid ja kaunistame neid. Tna just valmis meil lpuks vaagnatis pkapikke, sdameid, lumehelbekesi ja ringe.

 Kuusk on meil ka alati olnud, hr H metsast toob. Sel aastal ei kannatanud me Ruudiga teda ra oodata ja panime ise psti, mis oli vga naljakas, sest see kuusk oli ... tleme siis erakordselt barik. Kui me ehetega lpetasime, siis kuusk enam vlja ei paistnud. Sest teda oli lihtsalt nii vhe :D

 Lhnaknlaid on meil sel aastal pris palju. Ruudi niteks ostis oma jululaadale kaasa saadud raha eest he kukekommi ja karbi mandariinilhnalisi knlaid.

 Minu isiklikuks traditsiooniks on julude ajal "Bridget Jonesi peviku" lugemine. Peangi vlja otsima. Saunas on kidud, mandariinid on ootamas -  phad on kes :)




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:08 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, julud  

 


Wednesday, December 21, 2016



    
Aastalpu vljakutse (16) - reisid 



Eile olin ma koolilaste julupeol, mis oli vga meeleolukas. Nii suure kooli eeliseks on see, et meil on vga palju andekaid inimesi, kes muidu jaguneksid erinevate koolide vahel ra, aga nd on kik meil ja tidavad aktuseid ja muidu esinemisi. Eeskava kestiski le pooleteise tunni ja oli titsa muhe vaadata.

 Aga tnane teema on siis reisid.

 Reiside alla lheb sel aastal kindlasti see, kui me Norras kisime. Ja teiseks perekondlik Peipsi-veere-retk. Salacgrivas kimine reisi alla ei lhe, sest siis ei linud me mitte Ltti, vaid festivalile.

 Aga Norra oli vga mnus. Mul on retult hea meel, et ma ngin teliselt mgist Norrat kogu tema karmis ilus. Ngin esimest korda liustikku. Mgedes sitmine oli samuti sna tore, ainult sda kippus pahaks minema. Ostsin endale parka ja kindad. Elasin ndal aega jrjest hotellis. Sin traditsioonilist Norra juluski. hesnaga, oli ks tore reis.

 Teine mrkimist vriv reis kulges mda Peipsi jrve kallast alt les. Selle kigus sitsime korraks lbi Venemaa, letasime Emajge selle toreda alusega, klastasime Piusa koopaid, ngime hr H sugulasi surnuaial (nende hauaplaate siis), imetlesime Alatskivi lossi (Ruudi lemmikatraktsioon, tal on siiani telefoni taustapildiks Alatskivi loss), kisime Voronja galeriis, kus sime suureprase lunasgi vabas looduses, ujusime ises Peipsis ning olime lihtsalt niisama suguseltsiga koos.


Selline mnus retk oligi





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Norra, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Monday, December 19, 2016



   
Aastalpu vljakutse (15) - suurim nnestumine 



Talaselt oli eelmisel aastal vist suurim nnestumine see, et kolm mu pilast sooritas eksami maksimumilhedase tulemusega. Mitte et ma enda rolli siinkohal ainumravaks peaks, aga tore oli ikka. Lisaks oli le 80 punkti laksutajaid ka pris viisakas hulk.

 Teine (samas suurusjrgus) nnestumine oli see, et ma suutsin jrjest 4 minutit ja 30 sekundit plankida. Oleks ehk kaugemalegi judnud, aga siis lpetas mu vasak ksi ttamise.

 Huvitav, kas need on omavahel seotud?

 Pagan.

 Mulle meenus just ks asi, mis ji tegemata (kuigi ka seda juaks veel teha), ehk suurim ebannestumine.

 "Mekla piimamees" ji ikka lugemata.







 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:03 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Saturday, January 28, 2017



   
Muutunud maailm, muutunud snad 



Meil on Ruudiga ikka komme igal peval melda kooli/tpeva peale. Mnikord lihtsalt "mis hinde sa oma pevale paneks" stiilis, teinekord midagi muud.

 Reedel trenni minnes ksis Ruudi minu kest: "Kas sa olid tna tl rohkem nagu nohik vi imelik?"

 Naersin mnda aega ja pidin siis tunnistama, et pigem imelik.

 Uurisin vastu ka, kumb siis Ruudi ise koolis on, nohik vi imelik. Rohkem nagu nohik pidavat olema. Ja teate, seda eldes oli poiss rahulolev. Et nohik on see, kellel tulevad asjad kenasti vlja.

 Ma nagu mletaks, et vanasti nohikud olidki imelikud. Mitte siis selles mttes, et kik nohikud olid imelikud, vaid siis ses mttes, et kui kellegi kohta eldi nohik, siis meldi tegelikult imelik.

 Teine muutunud maailma mrk oli kolmapeval, kui Ruudil oli ks trennitp klas. Ja too ksis (sellise small talki raames): "Kas Ruudi isa on praegu Eestis?"

 Jepp, kui keegi relvaga selja taga ei seisa vi abielulahutusega ei hvarda, on Ruudi isa alati Eestis :D
 Aga nib, et isadega on testi kitsas kes, Ruudi semudest on tpselt hel igapevane isa kodus olemas. On poisse, kelle isa on surnud, on lahutatud pere poiss, on isasid, kes ttavad vljaspool Eestit. Kik tunduvad toredad poisid. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:05 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Elust enesest  

 


Friday, January 20, 2017



   
Meie viktoriin 



Sel ndalal oli meie tiimi kord korraldada muusikaviktoriin. Alustasime planeerimisega juba sgisel, siis kui tuli ldse uuendus, et tiimid ise teevad viktoriine. Kuna oma esimesel viktoriinil panime albumilahtrisse vaheldumisi nimeks "Love songs" vi "Summer Hits", otsustasime enda oma lbivaks teemaks valida Love, lootuses leida albumeid, mille nimi oleks ka priselt "Love Songs" on. Neid siiski polnud :D

 Lksime siis seda teed, et sna love/armastus pidi olema kas laulu pealkirjas vi albuminimes. Pris lbus oli. Phikolmikuinimesed (s.h mina) said valida neli lugu oma valikul, kaks viksema staaiga kaaslast olid esindatud kahe looga.

 Tulemused oli pris head - alla 20 punkti ei saanud keegi, mis nitab, et pris le pea polnud kellelegi. le 30 punkti sai ka pris mitu vistkonda. Nii mnigi tles prast, et oli mnus viktoriin, ei linud liiga diibiks ra :D Nende tiimide endi korraldatud viktoriinidega on testi olnud see hda, et kohati lheb vga niitooteks ra. Kui Mihkel liste kokku pani, oli ka alati mni lugu selline, mida testi polnud mitte kunagi keegi kuulnud, aga pigem olid lood sellised, et tead kll, et selline lugu on maailmas olemas, aga kes laulab ja mis aastal - no tuleb lihtsalt vlja melda. Albumid muidugi nagunii :D Vlja arvatud need mlestusvrsed korrad, kui on mngitud Killersi "Somebody Told Me" (albumilt Hot Fuss) ja Brainstormi "My Stari" (Among the Suns). Tiimide korraldatud htutel on sellisedi mh-hetki oluliselt tihedamalt olnud.

 Aga meie nimekiri oli selline:
<!--td {border: 1px solid #ccc;}br {mso-data-placement:same-cell;}-->





1Backstreet BoysAs Long As You Love Me
2Marylin MansonThe Love Song
3Must QPraktiline armastus
4MarioLet Me Love You
5Philip Bailey ja Phil CollinsEasy Lover
6GossipLove Long Distance
7Ewert and the Two DragonsTheres Only Love
8Wolf AliceYou're A Germ
9Anderson .PaakLuh You
10TotoStop Loving You
11John GrantWhy Don't You Love Me Anymore?
12KinoLyubov' eto ne shutka
13N.R.G.I Need Your Loving
14WingsSilly Love Songs
15VennaskondValguse vimendamine ergutatud kiirguse abil
16Def LeppardLove Bites


Vite siis mtiskleda, millised neli lugu on minu valitud :D



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:20 PM    8 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: hobitan, muusika  

 


Friday, January 6, 2017



   
Jumalik mrk (ja vaheajast) 



Mni vib ehk melda, miks ma oma eelmises postituses nii toredasti kima linud arutelu oma ignorantsusega soiku lasin. Te oleksite vinud muidugi ka minuta jtkata, aga ma olen mrganud, et minu juures ldiselt ilma minuta vestlused pikalt ei kesta (kui just notsu ja Kaur hoogu ei satu, aga sedapuhku olid nad vist hte meelt :D). Aga miks ma siis rohkem seda teemat ei kommenteerinud?

 Ma sain jumaliku mrgi :D

 Vga reaalse kusjuures. Nimelt oli mul kolmapeva hommikul postkasti Eesti Kirik :D Umbes nii et "naine, loe ja pi! Ja siis vta sna!"

 Ma ei tea, kust see tuli, meie aadress oli kenasti peale kirjutatud, nii et pris juhuslik leht nagu ka ei ole. Igatahes ma siis nd loen ja pin.

 Aga vaheajast.
 Sel korral klastasime veel vana aasta sees Tallinna linna ja Lennusadamat, mille kohta mul midagi vga erilist polegi elda, nagunii on kik inimesed seal juba kinud. Ruudile meeldis Lembit vga. Samuti lennusimulatsioon (vi ma ei tea, kuidas seda atraktsiooni nimetama peaks) ja paatidega sitmine. Koos hr Hga vaatasid nad ka paatide ajalugu. Muidu mllas hr H viikingite nitusel (see oli ka phjus, miks me sel korral kindlasti Lennusadamasse pidime judma. Hr H jumaldab viikingeid. Ta sellele teisele nitusele ei hakanud ldse minemagi, sest aega oli ainult kaks tundi. Arvas, et tuleb kunagi kevadel ksi, et rahulikult nautida :D)

 htul kondasime mda Telliskivit ja vanalinna (esialgu sgikoha leidmise eesmrgil. Ja prast hotelli leidmise eesmrgil, sest ma tlesin hel tnavanurgal, et "oh, lhme sinna" ja siis me sattusime vanalinnatnavatele, kus isegi hr H polnud varem kinud :D)

 Hotell oli sel korral St Olav ja lhidalt eldes ei soovita ma seda kohta. Mitte et see oleks otseselt halb vi nme olnud, aga ... mina tlen selle kohta viisakalt "slaaviliku hnguga", hr H, kes vahetevahel unustab poliitkorrektsuse, kirjeldas kohta kui "tiblalikku". Mis ses osas on tpsem, et slaavilik oleks nagu pigem positiivne mratlus, aga ma otseselt ei tahaks hustikule positiivset hinnangut anda. Lisaks tekkis meil esimest korda booking.com-i kaudu broneerimisega trge. See tulenes sellest, et ma muutsin broneeringut (alustuseks vtsin madalama tasemega toa, prast mtlesin mber), aga see ei judnud kuidagi hotellini. Lpuks lahenes olukord normaalselt, nitasin lihtsalt oma telefonist broneeringut ja mida ma siis broneerisin ja millise hinna eest. Ja tpselt selle me ka saime. Mis on vga hea, sest muidu oleks me pidanud 64 euro asemel 120 maksma, mis oleks mind (natuke) kurvaks teinud, sest mulle ei meeldinud see hotell nii palju.

 Tuba oli suht suvaline (natuke kivimri seinas ei muuda veel tuba "keskaegselt romantiliseks"), aga parim oli see, kui hommikusgil esimese asjana hapukapsas silma (ja ninna) kargas. Ma saan aru, et see pole kaugeltki nii hull kui mu vanematel, kes bisid ka Tallinna kesklinnas ja hommikuks keedumakarone ja eelmisel peval valmis tehtud kohvi said :D Seisnud kohv oli ka St Olavis.

 Igatahes on nii hotell Bern kui ka St Barbara Tallinna kesklinnas palju mnusamad.

 Tallinnas judsime veel ka kinos "Laulat" vaatamas kia, mis on titsa armas multikas.

 Uuel aastal kisime Tartus Ahaas uut nitust kaemas. Seda ma kll soovitan :) Meil ji tegelikult pris palju veel lbi tegematagi, nii et seekord ei pea mitu aastat ootama, et uuesti Ahaasse minna, vaid saab ka vahepeal minna ja uusi asju katsetada. Ma kahtlustan, et me oleme Ruudiga seal ndseks kuus korda kinud, mis thendab, et psinitusel on meil oma lemmikud vlja kujunenud ja liiga palju aega me seal enam ei veeda.

 Kuna vtsime seekord Tartusse kaasa ka proua mma, jtsin nemad kahekesi elektriauto jrjekorda seisma ja rhkisin lbi klma ja tuule Wernerisse Luisa Lottaga kohtuma. Me istusime seal nii kaua, et mu uus, juludeks saadud aktiivsust mtev kell andis juba teada "its time to move", mida ta varem polnud mulle elnudki :D

 Sedasi ta meil lkski. Ma ei ole kindel, et ma olen valmis uuesti tle minema, aga kaks peva on aega veel selle mttega harjuda. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:42 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, muuseum-nitus, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad, wtf toimub?!?  

 


Monday, January 2, 2017



   


Ja ongi uus aasta.

 Tnane pev oli teline phapev, kus ma ei vtnudki pidaamat seljast ra. Mnevrra hirib mind metsik kha, mis helegi ravivttele alluda ei taha, aga muidu on uus aasta toredasti alanud.

 Vana aasta rasaatmine oli ka tore. Olime e juures, kus oli titsa peen htusk, mitu pudelit vahuveini, tina(vi nagu me nd teame plii)valamine, mille kigus sain ma uueks aastaks nne, mille olemust pole veel suutnud lahti mtestada, pris kvasti ilutulestikku ja muidu mnusat olemist.

 htu kige kirglikuma osa algatasin juhuslikult ma ise, kui tiesti suvaliselt mainisin, et mulle meeldib uue presidendi juures see, et ta kirikusse ei linud. Kui nd aus olla, siis pole ma siiani kulutanud kolme minutit ka, et selle fakti peale pikemalt melda, sest minu meelest on see tiesti normaalne, et Eesti riigis ei ole kiriklikku tnujumalateenistust riigipea ametisse astumiseks. Ma reaalselt ei osanud aimatagi, et esiteks on see teema, mis meie vana aasta rasaatmisseltskonnas tundeid tekitab. Eh, seda ma muidugi teadsin, et mu de kirglik on :D Lihtsalt seda ei teadnud, et ta selle poole peal on. Ja teiseks tnasel rahuliku kulgemisega peva vtsin endale need veerand tundi, et le vaadata, mida internetis kirjutatakse selle otsuse kohta, ja avastasin, et see on olnud ks ... kirglik teema :D

 Ma lihtsalt ei saa aru.

 Okei, Meri kis. Aga Pts ju ei kinud, kuigi siis oli kirik oluliselt thtsamal kohal meie riigis kui praegu. 90ndate alguses oli vibolla thtsam, sest enne ei tohtinud ja siis sai vaba inimese kombel rahulikult kirikus kia, ilma et see vastuhakuakt oleks olnud. Aga praegu... Ma olen melnud tnasel laisal peval, kas ma oleks pigem selle poolt, et president peaks selliseid tseremooniaid lbi tegema, kui mul pole ht vastavat kogemust meie linna kirikupetajaga, kes tekitas olukorra, kus noored (minu pilased) sattusid pahaaimamatult altari ette palvetama. Plvitama ei pidanud. Aga see juhtus just selle prast, et kik olid viisakad (kirikupetaja vastu, kes ei melnud selle peale, et ta pani mitu noort vga ebamugavasse olukorda, rkimata minust, kes ma tundsin vga hbi nii enda kui ka kristliku kiriku prast). Kui ma selle kogemuse peale mtlen, siis tunnen ma kohe, et igasugused viisakused, traditsioonid ja kombed, mis on seotud kirikuga, ei saa olla mitte heski ametikohas eeldatavad.

 Ja ma reaalselt olen ateistiks olemisest pris mitu sammu eemal. Ses mttes et ma oskan siiani peast laulda kiki vastuseid jumalateenitusel :D Ja ma tunnistan kristlikku kultuuriruumi ja religiooni rolli hariduse arengus ja ... kindlasti veel paljusid asju, mis samal ajal tegelikult laseb mul rahumeeli uskuda niteks seda, et abielu on suht mttetu institutsioon, mille listamine on ... isegi ebaviisakas. Selles mttes, et abielu on nagu usk, kui tahad, siis abiellu, loomulikult, aga eeldada, et abiellumine teeb "naisest ausa naise", on mu meelest rme.

 Tjahh, lisaks selle, et ma tahan ainult sellistes muuseumides kia, kus kike nppida saab, olen ma y-plvkonna esindaja ka selles osas, et ma austan ainult selliseid traditsioone, mis mulle meeldivad, mitte traditsioone traditsiooni prast. Juluvana mulle niteks meeldib. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  1:11 AM    15 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Mtlen ja arvan ja pin  

 


Saturday, December 31, 2016



   
Viimaseks postituseks aastal 2016 




1. Mida sa tegid aastal 2016, mida sa polnud varem teinud?

Sellest sai juba kirjutatud ka, aga ravimassaa ja Positivusel ujumine viksid siinkohal saada ra mrgitud.

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Mul oli kolm lubadust - lugeda vhem Dontsovat, panna kokku pusled ja kirjutada rohkem. Kaks lubadust sai tidetud :)

Uusi lubadusi pole. Vist.

3. Kas keegi su lhedastest snnitas?
Kahjuks mitte.

4. Kas keegi su lhedastest suri?
Seekord siis nneks mitte. Taat ja memm on kll vikseks jnud...

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2017, mis puudus aastal 2016?
Jrgmise viisaastaku plaan. Niisama kulgeda on ka tore, aga mulle hakkab tunduma, et see toob kaasa teatava mandumise.

6. Mis riike klastasid?
Lti ja Norra. Oleks vinud rohkem olla, aga pole ka vga viga.

7. Mis kuupev aastast 2016 jb igaveseks su mllu? Miks?
Ma ei tea... Nii mrgilisi sndmusi sel aastal polnud, et pris meelde jks.

8. Mis oli su suurim lbikukkumine?Ma ei tleks, et ma milleski oleks lbi kukkunud. Vibolla on suurim lbikukkumine see, et metsikuid nnestumisi polnud? (kordan eelmise aasta snu. Loe ka vastust ksimusele 5)

9. Kas sa olid haige vi said mne vigastuse?
Jaaa. Mul oli pitsunud nrv ja mittettav vasak ksi. 

10. Mdunud aasta parim ost.
Parka, saapad, voodi. Vanaks olen jnud :D

11. Kelle kitumine teenib sult aplausi?
Luisa Lotta ja peika jalgrattamatk. (Minu jaoks tiesti arusaamatu, kuidas inimesed vabatahtlikult jalgrattamatkale lhevda). Prl Vaprakese toimetamised. 

12. Kuhu lks enamik su raha?

Eks ta toidule kulus. Mnevrra ka siseturismile. Riietele (ma pole aastaid nii palju uusi riideid ostnud). Uuele kodule.

13. Kelle kitumine ajab sdame pahaks?

Eeee, Trump? nneks mu elus priselt pole selliseid inimesi. 

14. Mis sind mdunud aastal teliselt elevusse ajas?
Reis Norra. Perepuhkuste planeerimine. Saapad :D

15. Mis lugu jb alatiseks aastat 2016 meenutama?
Raske valik. Vist ikka Bon Iveri "Holecene". 

16. Vrreldes eelmise aastaga, oled sa:
I nnelikum vi kurvem? Sama seis
II khnem vi paksem? Vist sama.
III vaesem vi rikkam? Rikkam. Ma just avastasin, et mu palk on viimase viie aasta jooksul tpselt kaks korda kasvanud :D Sama amet iseenesest kogu aeg. 

17. Mida sa soovid, et oleksid vhem teinud?
Loomulikult vhem internetis olnud. (Kordan eelmise aasta mtet)

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Helistanud inimestele ja ksinud, kuidas neil lheb. Hmmm, sellest viks saada uusaastalubadus. Issand, ma arvan, et inimesed saavad rabanduses, kui ma neile niisama helistama hakkan :D

19. Kas sa armusid aastal 2016?
No niiviisi lepeakaela ja piire lhkuvalt mitte.

20. Kui palju hesuhteid?
Isegi kui oleks mni olnud, ei tunnistaks ma seda oma avalikus blogis :D

21. Mis oli su lemmiksari vi telesaade?
"Miranda". "My Kitchen Rules". 

22. Parim raamat, mida lugesid?

Kui nd testi ainult ks vlja valida, siis "Algarvude ksildus"

23. Kas sa vihkad kedagi tna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ei vihka kedagi, aga olen avastanud, et ks kolleeg kib mulle hullult nrvidele. Kui pris aus olla, siis lausa kolm kolleegi. 

24. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Te teate ju, et Cigarette After Sex ja Bon Iver. Ma ei tea, mitu korda ma seda sel aastal kirjutanud juba olen :D

25. Mis oli selle aasta parim film?

Ma arvan, et kik kolm tiskasvanute filmi, mida ma vaatamas kisin (Dr Strange, Bridget Jones ja Brooklyn),meeldisid mulle :D Multikatest SSH ja Zootroopilis. Viimati Tallinnas vaadatud Laula oli ka pris armas. 

26. Mida sa tahtsid ja said?
Tahtsin muusikaviktoriinil Vennaskonda kuulda ja seda ma sain :D

27. Mida sa tegid oma snnipeval, kui vanaks said?
Sain 32 ja olin koos perega. Taas oli tore. Traditsioonilise viktoriini asemel oli muusikaviktoriin loomulikult :D

28. Mis on see ks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Selgem olukord elukohaga. Eh, kui meil oleks oma kodu, siis ei oleks meil ldse sel aastal midagi pnevat sndinud :D Seega vist hea, et selgust polnud. 

29. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?

Rohkem kleite. Soojem. Jepp, need saavad koos eksisteerida. 

30. Mis sind mistuse juures hoidis?
Teadmine, et kik laabub. Alati laabub. 

31. Milline kuulsus sel aastal kige rohkem sulle meeldis?
Ei meenu kedagi. Kindlasti oli toredaid kuulsusi, ma lihtsalt ei mleta praegu.

32. Milline poliitiline ksimus sinus enim tundeid tekitas?

Uued juhid ja kitsed. 

33. Kes oli parim uus tutvus?

Veel he kolleegiga (lisaks eelmise aasta kahele) olen tuttavamaks saanud. 

34. tle meile ks elu ppetund, mida sulle 2016 petas.

Eelmisel aastal vtsin ppetunniks "Lase vabaks!". Lubasin, et pin 2016 edasi. ppisin :D Nd tlen, et uuel aastal viks juba uuesti kinni haarata :)

Imeilusat uue aasta saabumist meile kigile :)



 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:54 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Friday, December 30, 2016



   
Aastalpu vljakutse lpetuseks 



Ma ei saa elda, et vljakutse sajaprotsendiliselt nnestus, aga pris hea oli ikka. Kokku 17 temaatilist postitust, lisaks 2 niisama postitust detsembris (pluss praegune ja vibolla homne?), mis thendab, et aasta viimasel kuul kirjutasin rohkem kui kaks korda tihedamini kui teistel "tiheda kirjutamisega kuudel". Oktoobris ilmutasin niteks ainult kaks teksti :D

 Mned teemad jid kajastamata. Niteks suurim llatus (milleks arvatavasti oleks hr H e abiellumine), parim film (ei hakka seda piinlikku punnitamist siia tegema), suurim pettumus (ma ei teagi, mis see oli. Praegu ei meenu midagi vga suurt), suurim ppetund (ma ei tea, kas see just ppetund on, vibolla pigem muutus, aga sel aastal olen ma ppinud, et tegelikult ei juhtu midagi hullu, kui ei ole kogu aeg inimestega poliitiliselt korrektne. Ma kuidagi nagu ei viitsi enam) ja suhted inimesed (mis on arenenud, sest ma suhtlen inimestega vljaspool perekonda ja vljaspool taega. See pole vga omane mulle olnud mingi viimased kmme aastat).

 Sedasi ta siis lkski. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:27 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Wednesday, December 28, 2016



   
Aastalpu vljakutse (6b) - kige jaburam olukord 



Eile Tallinnas minipuhkuse raames mda vanalinna ringi traavides oma direktorilt vga ebameeldivat knet saades (selle knega hoidis ta ra minu jaoks vga nmeda olukorra, mille eest ma olen talle kohutavalt tnulik, kuid mis samal ajal tekitab minus siiani hbi, et ma oma asju korras pole hoidnud) meenus mulle, et tegelikult oleks 6. vljakutse teema all (kige jaburam asi), kus ma meie kolimisest rkisin, vinud kirjutada hoopis hest teisest loost. Ja kuna lugu on, noh, nii jabur :D, rgin ra.

 Asi oli nii, et kord tulime kolleegiga baarist. Eh, tegelikult ei tulnud :D Tavalisest sgikohast tiesti tavalisel varahtusel ajal. Mulle meenus, et olime eelmisel peval Ruudiga talle raamatukokku he kohustusliku kirjanduse raamatu tellinud, ning mtlesin, et toon ra. tlesin seda ka kolleegile ja nii me sbralikult lahku lksimegi.

 Raamatukogus selgus, et mul polnud rahakotti kaasas (rge parem mtisklege, kuidas ma sgikohast rahakotita ausal kombel tulema sain, ma ise ka ei tea), nii et raamat ji saamata.

 Hakkasin kodu poole kndima, kui  seesama kolleeg mulle tnaval vastu jalutas. Viisakas smalltalk ka:

Vat kus nali, nemegi jlle
Neme jah
Said raamatu lapse jaoks?
Jaa, muidugi.
Oh, nita mulle ka seda raamatut.

 Saate aru, ma olin just mingitel segastel phjustel valetanud, et ma sain raamatukogust raamatu, mida ma ei saanud. Ja nd tahtis vestluspartner seda raamatut nha :D

 Mul jooksis reaalselt mitu stsenaariumi korraga peast lbi, kuidas olukorrast vljuda - teeselda kotist otsimist ja karjatada meeleheitlikult "Ma olen raamatu kaotanud!!!!" vi lihtsalt ra joosta vi teeselda, et ma ei kuulnud.

 nneks (sest muidu oleks hiljem veel piinlikum olnud) tekitasin lihtsalt vikese pausi ja tunnistasin siis les, et ma ei saanud raamatut. Ja ega sellest midagi ei olnudki.

 Lihtsalt. kskord ma ka valetan ja KOHE jn vahele. Mind ajas veel terve ndal itsitama t juures, kui seda konkreetset kolleegi ngin.

 Vhemalt olen saanud nd inimestele rkida petliku loo, kuidas ei tasu luisata. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:26 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Elust enesest, Pildikesi Paunverest  

 


Friday, December 23, 2016



   
Minu (ja mu ema) julumlestused ja -traditsioonid 



Tna on titsa paslik ilma igasuguse vljakutseta jule meenutada. Nagu nii mnigi teine on teinud.

 Ma olen selle teema peale pris tkk aega melnud. Eriti prast VVN-i kommentaari Ritsiku juures, kus ta loetles erinevaid kingitusi, mis ta lapsena saanud oli. Ma nimelt ei mleta peaaegu mitte htegi.

 kskord sain vanaemalt "Nils Holgerssoni" raamatu. Sellest, et kingitus vanaemalt oli, sain ma muidugi hiljem aru, raamatusse oli sisse kirjutatud "Juluvanalt". Aga vanaema kekirjaga. Ma kahtlustan, et see kingitus pidi olema sel aastal, kui ma esimeses klassis kisin. Vibolla selle prast on mul "Nils Holgerssonist" suhteliselt vastavad mlestused. Kige eredamalt on mul meeles too kuninga ausammas, kes ellu rkas. Gustav II Adolf?

 ks kingiks saadud raamat on veel eredalt meeles. Isa kingitud armastuluuletuste kogumik, selline paks ja valgete kaantega. Selle kaudu tutvusin Doris Kareva ja Juhan Viidinguga, kes on siiani vga armsad mulle.

 Lapseplvest mletan veel ht kingitust - see oli algklassides ehk 90ndate esimesel poolel. Ja siis oli mingi rootslaste pere, kes saatis mulle he barbie-laadse nuku koos riietega. See oli tiega fantastiline kingitus, sest esiteks oli nukk blondide lokkidega, mida kellelgi teisel ei olnud. Ja kleidid olid lihtsalt enneolematud.

 Juluhtutest on mul oluliselt rohkem mlestusi. Eriti hsti meenub ks kord, kui olime maal mu vanaema juures ja tdil "lks kht hullult lahti just siis, kui juluvana tuli". kskord vedasid isa ja teised mehed jululaupeval saepuru (??? need visid ka lauad olla, kui ma jrele mtlen) meie pningule. Mletan seda, et oli juttu, et niiviisi ei tehta, ikkagi pha pev ja puha, et halb enne. Ja mletan seda arvatavasti selleprast, et jrgmise aasta 1. juunil suri mu tdi.

 Tna emaga viimasteks jululauaostudeks valmistudes uurisin temalt, kuidas neil julude ja nridega oli. Ema snul neil jule ei peetud, mu vanaema ja vanaisa olid vimude poolt liiga ra hirmutatud. Samas ema vanaema Nnn olevat juluhtul alati kirikus kinud. Ka muude phade puhul. Ja sellest ei tulnud mingit pahandust. Ema rkis, et ka koolilapsed kisid, aga prast pidi minema direktorile aru andma. Ema, kes ei olnud kommunistlik noor, ei pidanud minema. Hiljem lahendati olukord lihtsalt ja efektiivselt - juluhtul oli noortel kohustus minna surnuaeda eesti kultuuri suurkuju hauale laulma.

 Kll mletas ema juba varasest lapseplvest nripidusid, mida peeti koolimajas. Just seal saadi kingitusi, kodus neid enam ei jagatud. Kige gedam olevat olnud enne tantsu thjas saalis mda vrskelt vahatatud prandat joosta.

 Praegu on meil julukombestik sna hsti paigas. hel aastal oleme jululaupeval minu vanemate juures, jrgmisel siis hr H vanavanemate juures. Ja kui oleme jululaupeval hr H sugulastega, toimub minu suguvsa juluhtu koos kigi mu dede ja nende peredega 25. detsembril. Viimased 23 aastat on meil kinud juluvana, kes ei ole keegi meie sugulane. Ka sel aastal on ta tulemas :D Kingitusi on alati kohutavalt palju, sest vaatamata mu ema paarile hdisele katsele vtta jutuks loosipakid pole see siiani kiku linud. Loodan, et niipea ei lhe ka.

 Juluhtul on alati vga palju sa, soe toit ja lisaks alati kartulisalat ja tidetud munad. Magustoit ka. Kige olulisem on, et jrgmisel peval oleks vimalik jke sa. Enne seda, kui juluvana tuleb, sme ja siis on "milline oli sinu aasta" ring, kus kik inimesed rgivad, milline aasta oli.

 Meie oma pere julutraditsioonideks on hsti palju karda, sest Ruudi jumaldab karda. Kusjuures see on vist ainus sna, mille knamisega tal tsiselt palju pusimist on olnud :D Lisaks loomulikult "piparkookide" kpsetamine ja kaunistamine. Jutumrkides selleprast, et Ruudi ei kannata piparkoogitaigna lhna ja mina lihtsalt ei armasta piparkooke. Hr H ... sb ldse ainult liha :D Nii et me kpsetame kpsiseid ja kaunistame neid. Tna just valmis meil lpuks vaagnatis pkapikke, sdameid, lumehelbekesi ja ringe.

 Kuusk on meil ka alati olnud, hr H metsast toob. Sel aastal ei kannatanud me Ruudiga teda ra oodata ja panime ise psti, mis oli vga naljakas, sest see kuusk oli ... tleme siis erakordselt barik. Kui me ehetega lpetasime, siis kuusk enam vlja ei paistnud. Sest teda oli lihtsalt nii vhe :D

 Lhnaknlaid on meil sel aastal pris palju. Ruudi niteks ostis oma jululaadale kaasa saadud raha eest he kukekommi ja karbi mandariinilhnalisi knlaid.

 Minu isiklikuks traditsiooniks on julude ajal "Bridget Jonesi peviku" lugemine. Peangi vlja otsima. Saunas on kidud, mandariinid on ootamas -  phad on kes :)




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:08 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Ajaloo tarbeks, julud  

 


Wednesday, December 21, 2016



    
Aastalpu vljakutse (16) - reisid 



Eile olin ma koolilaste julupeol, mis oli vga meeleolukas. Nii suure kooli eeliseks on see, et meil on vga palju andekaid inimesi, kes muidu jaguneksid erinevate koolide vahel ra, aga nd on kik meil ja tidavad aktuseid ja muidu esinemisi. Eeskava kestiski le pooleteise tunni ja oli titsa muhe vaadata.

 Aga tnane teema on siis reisid.

 Reiside alla lheb sel aastal kindlasti see, kui me Norras kisime. Ja teiseks perekondlik Peipsi-veere-retk. Salacgrivas kimine reisi alla ei lhe, sest siis ei linud me mitte Ltti, vaid festivalile.

 Aga Norra oli vga mnus. Mul on retult hea meel, et ma ngin teliselt mgist Norrat kogu tema karmis ilus. Ngin esimest korda liustikku. Mgedes sitmine oli samuti sna tore, ainult sda kippus pahaks minema. Ostsin endale parka ja kindad. Elasin ndal aega jrjest hotellis. Sin traditsioonilist Norra juluski. hesnaga, oli ks tore reis.

 Teine mrkimist vriv reis kulges mda Peipsi jrve kallast alt les. Selle kigus sitsime korraks lbi Venemaa, letasime Emajge selle toreda alusega, klastasime Piusa koopaid, ngime hr H sugulasi surnuaial (nende hauaplaate siis), imetlesime Alatskivi lossi (Ruudi lemmikatraktsioon, tal on siiani telefoni taustapildiks Alatskivi loss), kisime Voronja galeriis, kus sime suureprase lunasgi vabas looduses, ujusime ises Peipsis ning olime lihtsalt niisama suguseltsiga koos.


Selline mnus retk oligi





 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:12 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Norra, Rnnak Maarjamaal, Reisukirjad  

 


Monday, December 19, 2016



   
Aastalpu vljakutse (15) - suurim nnestumine 



Talaselt oli eelmisel aastal vist suurim nnestumine see, et kolm mu pilast sooritas eksami maksimumilhedase tulemusega. Mitte et ma enda rolli siinkohal ainumravaks peaks, aga tore oli ikka. Lisaks oli le 80 punkti laksutajaid ka pris viisakas hulk.

 Teine (samas suurusjrgus) nnestumine oli see, et ma suutsin jrjest 4 minutit ja 30 sekundit plankida. Oleks ehk kaugemalegi judnud, aga siis lpetas mu vasak ksi ttamise.

 Huvitav, kas need on omavahel seotud?

 Pagan.

 Mulle meenus just ks asi, mis ji tegemata (kuigi ka seda juaks veel teha), ehk suurim ebannestumine.

 "Mekla piimamees" ji ikka lugemata.







 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:03 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Sunday, December 18, 2016



   
Aastalpu vljakutse (14) - mis ji tegemata 



Ma ikka ritan mitte tielikult lbi kukkuda oma vljakutsega ning kindlalt lpuni juda. Mul teemasid nagunii detsembri viimase pevani pole :D

 Niisiis, asi, mis ji tegemata.

 Esimesena meenub mulle kohe see, et ma ei judnud hambaarsti juurde, mis on natuke paha lugu, sest ma tunnen, et tegelikult oleks parem olnud, kui ma oleks judnud sel aastal ra kia. Aga ma lihtsalt ei saanud enam aega, nii et see vga ei loe.

 Minu oma laiskusest ji tegemata rabas bimine koos pikesetusu vaatamisega, Ma ei tea, miks ma selleni ei jua. Okei, kaks viimast aastat olen suve liiga jahedaks planud, aga ma saan ise ka aru, et tegelikult on see ettekne. Nii et ehk uuel aastal.

 Terve hulk potentsiaalselt toredaid raamatuid ji lugemata.

 Ksit ji tiesti tegemata (ma tegelikult ei tea, kas ma ikka tahtsin seda teha. Vist tahtsin)

 Joogatrenni ma ka ei judnud.

 ***
 Siia lppu siis ka see, mis sai sel aastal tehtud. Nimelt rkisime tna hommikul Ruudiga ausalt lbi, mis vrk nende juluvanade ja pkapikkudega on. Mul polnud sdant talle otse silma vaadates valetada: "Oh, pojake, muidugi ei pane meie issiga sussi sisse llatusi." Muidu ma seda juluvana-vrki valetamisena ei vta, aga nd oli seis ikkagi sealmaal, et on valetamine. Kahju oli kll. Poiss ise ei vtnud asja kuigi traagiliselt. Meie jutt sai alguse ldse sellest, et ta mainis, et "juluvana pole ikka pris. Ma ngin, kuidas vanaema R. kingitusi kotti pani." ja "keegi saab ka sel aastal kingituseks ilutulestikku". :D

 Aga see hmming on tal ikka, kuidas mul on nnestunud sussi niiviisi tita, et tema pole kunagi ninud. Vike juluime seegi ;) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:36 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Meie krmik  

 


Wednesday, December 14, 2016



   
Aastalpu vljakutse (13) - blogimaailm 



Ma hakkasin juba eelmisel aastal tundma, et ma olen kigest kirjutanud ja kigest lugenud. Ja kui ma enda puhul tundsin, et ma ei viitsi siis enam uuesti kirjutada, siis teiste puhul see mind ausalt eldes ei hiri. Eriti vist seeprast, et tegelikult ei kirjuta keegi mu blogrollist teemadel, mida ma oksendamiseni lugenud oleksin.

 Praegu neid kokkuvtvaid postitusi kirjutades kahetsen kll natuke, et ks kolmest uusaastalubadusest (kirjutan rohkem) siiski titmisele ei linud. Tegelikult on testi hullusti tore sirvida oma mdunud elu :D

 Teistest blogidest on tegelikult ka raske midagi elda. Loen kiki, kes rullis on, vahel jrjepidevalt, vahel vtan mitme ndala postitused korraga ette. Vahel mtlen, miks inimene ei postita, kas midagi on juhtunud, kas ta on loobunud blogimisest (ma ei ole siiani le saanud sellest, et Eveliis ra lpetas. Kusjuures praegu kontrollisin linki (mhmh, ta on mul ikka blogrollis :D) - tleb, et puudub luba lugemiseks. Ei tea, kas see thendab elu vi lplikku surma?)

 Lemmikud on ikka samad nagu igal aastal :D Kommenteerijad ka ikka samad vanad Kaur ja Notsu.

 Praegu jin mtlema, kas mitte sel aastal ei lisanud v.v.n mind oma blogirulli. Igatahes on see ks koht, kus mulle hulk vaatamisi tuleb. Lisaks venelastele ja usakatele, kes ka Marcat vaatamas kivad :D

 Kusjuures ma juba mnda aega mtlen, kas praegu on Eesti blogimaastikul ldse midagi toimumas. Mitte et ma arvaks, et minu stabiilne vaikelu thendabki blogimaastiku surma, lihtsalt ma ei ole ammu enam ninud verd ja pisaraid. Mingil ajal oli Mallukas ja Merje ja see teine Eveliis (diip), kes ikka vheke elevust massidesse tid, aga praegu ei ole neist keegi enam kuigi poliitilselt ebakorrektne. Kes siis nd on?




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:21 PM    7 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Tuesday, December 13, 2016



   
Aastalpu vljakutse (12) - raamatud 



Raamatutega on tpselt sama lugu nagu kige eelnevaga - kuna ma pole olnud mrkmetes jrjepidev, on mul karvane tunne, et terve hulk loetud raamatuid on les mrkimata. Oli mingi hulk teoseid, mille sain raamatukogu ajaloost ktte, siis on mingi hulk raamatuid, mille kohta ma testi mletan, et neid lugenud olen. Ja siis on need lejnud. Lisame siia juurde ka mningal hulgal tekste (eriti uuemaid), mida ma diagonaalis lugesin, on mtteliselt vimalik visandada mu lugemisaasta.

 Mulle tundub, et aasta 2015 oli lugemise mttes parem, kuigi ma testi titsin oma uustaastalubadust ja mitte htegi D. Dontsova kriminaalromaani endale koju ei toonud. Selle eest lugesin teisi krimiautoreid, kellest kige rohkem meeldib mulle Lckberg. Tele au andes sain tema viimast raamatut lugedes kll raamatu keskel aru, kes on mrvar, aga ikka oli pris mnus lugemine.

 Krimiromaanidest kige kohutavam oli kindlasti Wallanderi-lugu, mida lugedes hullusin tiega. Kunagi Ritsik kirjutas Wallanderist ja ma nii naersin, kui ta tles, et ta ei viitsi lugeda seda, kuidas Wallander vaatab pool tundi aknast vlja, kuidas vihm sajab. Oleks ta ometi sinna juurde kirjutanud, et autor kasutab peaaegu eranditult lihtlauseid! Vi jumal seda teab, kki oleks selline kirjeldus mulle hoopis huvi pakkunud? Igatahes ajasid need lihtlaused mind lausa vnlema, mulle tundub, et seda viks kasutada eriti rafineeritud piinamisvahendina. Kige hullem oli see, et lugesin raamatu ikka kohusetundlikult lbi, sest lootsin, et lpuks selgub, kuidas mrvar on piimamees. Ei olnud :D

 Raamatud, mis mulle sellest aastast ka priselt meelde jvad, on arvatavasti jrgmised:
 "Kehade mets"
 "Kik see silmale nhtamatu valgus"
 "Tubakapoodnik"
 "heksatest minutit"
 "Viienpu"
 "Algarvude ksildus"
 "Siili elegants"
 "rmiselt vali ja uskumatult lhedal"
 "Kes kardab Sveta Grigorjevat?"

 Neist "Algarvude ksildus" ja "rmiselt vali..." on hsti sarnased, pettumust valmistava lpuga lood. helt poolt seeprast, et lpp pole selline, nagu viks loota. Ja teiseks selleprast, et lppu polegi. Mlemad on aeglased, mitut lugu paralleelselt jutustavad, eriliste sndmusteta, aga vga-vga paeluvad. Koos "Siili elegantsiga" (mille osas ei ole ma veel lbi melnud, mida ma sellest raamatust kaasa vtan) moodustavad "Moodsa aja" trio.

 "Viienpu" ja  "Kehade mets" on lapseplvelood, kuigi Ashilev lheb ajas kaugemale, aga mlemad on lood sellest, kuidas laps olla pole ldse nii lihtne, kui me tiskasvanutena mletame. Ashileviga seoses tuleb mul meelde, et ma olen sel aastal vga palju elus kirjanikke ninud. Me nimelt kirjutasime eelmisel aastal projekti, mis lks lbi, nii et nd on meil viimasel aastal hullult palju klalisi koolis kinud. Kohati titsa vsitav. Aga niteks Ashilev kis ja oli vga ge. Vadi meeldis mulle. Eda Ahi ja Maarja Kangro olid mnusad. Samas Kivisildnik aga oli ebameeldiv. Mikitat ma ei kuulnud, sest ma ei mahtunud saali. Kll oli mul vimalus kuulata Heinsaart. Kindlasti oli klalisi veel, aga mlu noh.

 Hmmm, tegelikult polegi mul nende raamatute kohta suurt midagi elda. Aasta kige parem lugemiselamus lheb kindlasti Sveta Grigorjeva luulekogule. See on lihtsalt nii ... ma ei tea seda sna veel, mis see on, aga lajatas mulle nii vastu otsaesist, et oli lajatatud. Kui kellelgi on juhuslikult kodus tema kogu "Kes kardab Sveta Grigorjevat?", aga ta teab, et ta seda nagunii ei loe, siis ma hea meelega ostaksin ra. See on lihtsalt lbi mdud. Ja kuigi ma olen veeretanud peas mtet elda raamatukogus, et raamat lks plema, on siiani sdametunnistus mind takistanud. Ilma naljata, kes teab, kust ma seda saaks, annab teada, eks. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:02 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kirjandusnurgake, Kultuur-kultuur  

 


Monday, December 12, 2016



   
Aastalpu vljakutse (11) - aasta kultuurisndmus 



Pris huvitav oli blogi kaudu oma aasta uuesti silme eest lbi lasta. Ilma nende mrkmeteta ei mletaks ma suuremat osa oma tegemistest. Kindlasti mingil hetkel mnes kindlas seoses meenuks nii ks kui ka teine, aga niiviisi maha istudes ja mtlema hakates kahtlustasin esteks, et aasta kultuurisndmuseks saab muusikaviktoriinil kimine.

 Tegelikult aga on vimalik valida pris mitme asja vahel:

Muusikaviktoriin
Loodusloomuusem Tartus
Ahhaa mnguteemaline nitus
Peipsi re tripp 
Festival NoTaFe
Positivus
Viljandi folk
Tervishoiumuusem Tallinnas
Tallinna vanalinna mrid 
Estonias kik
ERM Tartus
KGB muuseum Tartus

 Vimalik, et midagi ji ikkagi vlja, sest ma pole sel aastal olnud just maailma kige jrjekindlam lesmrkija, aga juba nende hulgast on raske seda kige gedamat kogemust leida. No Looduloomuuseum ei vida, sest minu meelest  ei psta seda muuseumi isegi kaelkirjak :D Aga tunnistan, et asi on minus, mitte muuseumis, tunnen isiklikult mitut inimest, kellele see muusem vga meeldib, kahega neist elan koos. Ahhaa mnguteemaline nitus ka eriti pnev polnud, ootan hoopis rmsa elevusega uue nituse vaatamist. Millalgi vaheajal kobistame Ruudiga kindlasti kohale.

 Eh, vaatasin praegu, et ma ei suuda isegi muuseumide kategoorias ra otsustada, kas gedam on Tervishoiumuuseum vi ERM :D Ja need vanalinna mrid olid ka hullult gedad, mina aru ei saa, kuidas ma varem nende peale kndima pole saanud. Ma arvan, et jrgmine klassiekskursioon sisaldab endas ringkiku Tallinna vanalinnas koos giidiga. Mis tuletab mulle meelde, et eelmisel ndalal kisime ekskursioonitamas Tartus, mille kigus visasime KGB muuseumit.(just kontrollisin Sist, kuidas sna muuseum kndub. Kui kedagi huvitab, siis nii seminari kui ka piku eeskujul, nii nagu ma kahtlustasin), mis vaatamata oma viksusele ja mitte veel vga kogenud kuraatorile oli vga pnev koht. Ja lisaks kisin siiski veel korra teatris sel aastal (mitte ei saa aru, kuidas ma selle positust kirjutades ra unustada sain) - Sadamateatris vaatamas "Meie oma tde, meie oma igus".

 See lavastus vrib eraldi liku, sest see on kige nunnum Tammsaare, mida mu silmad ninud on. Me just lugesime "Te ja iguse" I osa, mis pilastele vga meeldis ("kige huvitavam kohustusliku kirjanduse raamat ldse") ja ka etendus meeldis neile. Minu jaoks avanes nt Mari hoopis teisel moel kui muidu. Ja Pearu. Ja saate aru, isegi Sauna-Madis armastas oma eite, rkimata Pearust ja Lambasihvrist. Ja uskumatul kombel armastas Andres Marit. Seda viimast olen ma alati tiesti vimatuks pidanud, aga Urmas Lennuk koosts Tanel Jonasega suutis mind seda uskuma panna. Kokkuvttes viks vabalt olla just "Meie oma tde..." selle aasta suurim teatrielamus. Kui "Karin ja Indrek" sellel kohal ees ei oleks :D Ilmselgelt olen saavutanud kirjanduspetaja vaimuseisundi :D

 Aga aasta kultuurisndmus... Olgu siis minu ja Ruudi Tallinnas kik, mis sisaldas endas muu hulgas nii Tervihoiumuusemit kui ka vanalinnamre. Tegelikult oli kogu meie retk vga vahva, mulle tsiselt meeldib koos Ruudiga sellistes kohtades kia, sest ta on ks vheseid inimesi maailmas, kes tajub kulgemise biiti :D Kusjuures kohati on see titsa kurb, sest kui me suurema grupiga liigume, ei jua me Ruudiga veel vaatamagi hakata, kui teised juba lpetavad. Aga me oleme hakanud sellega leppima ja kahekesi kies vtame oma aja. Hr Hga on ka veel vimalik liikuda, sest ta vhemalt seisab paigal. Ja kohati vaatab isegi pikemalt kui mina (nt looduloomuuseumis kivide juures).

 Et siis selline tore aasta oligi kultuuri osas. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:36 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Sunday, December 11, 2016



   
Aastalpu vljakutse (10) - muusika 



llatuslikult pole aasta jooksul muusika ja minu suhetes suurt muutust toimunud. Kuigi kaks korda kuus muusikaviktoriini viks ju selles osas mingeid mjusid omada. Aga ei, olen vljakujunenud isiksus :D

 Kokkuvttes jb aasta 2016 kindlasti meelde kui Bon Iveri ja Cigarette after Sexi aasta. Kahjuks olen ma mlemast juba kirjutanud. Pole vist mtet postitust kunstlikult pikemaks venitama hakata, lugege parem Marca kokkuvtet, on sisukam. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:54 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, muusika  

 


Saturday, December 10, 2016



   
Aastalpu vljakutse (9) - uued asjad 



Sedapuhku siis nimekiri kikidest uutest asjadest, mis sel aastal minuni judsid ja mis mul meeles on:

kodu (kobadega :D)
soeng (tegelikult kll unustatud vana. kki peaks loomuliku vrvi ka tagasi kasvad laskma?)
saapad (jtkuvalt mu Martensid)
voodi (jtkuvalt jumalik)
kontsaga kingad vahetusjalanudeks (ausalt eldes ei kasuta ma neid eriti palju. Aga olemas nad on)
2 toataime (hr H omad tegelikult)
vakstu (pitsiline)
3 voodipesukomplekti (kahjuks mu kodu lhedal asuvas vabrikupoes rohkem ilusaid komplekte pole)
trikoo (nnetuseks sportimiseks natuke ebamugav, sest kiire ujumisega ujuvad rinnad trikoost ette)
mingi hulk raamatuid 
disc golfi kettad (Luisa Lottalt kingituseks, paar korda kisime Ruudiga proovimas, ei tule ikka veel hsti vlja :D Vaja oleks entusiastlikumat treeningpartnerit)
parka (see vib vabalt olla Aasta Ost)
mts (kuna oma vana musta kaotasin Tallinna ja Oslo vahel ra)
telefon (ilmselgelt pole vga oluline minu jaoks, kui mul tuli enne teda isegi uus mts meelde :D)
tagumine kojamees (hel peval seda enam lihtsalt polnud)
neli (?) uut kleiti (ks kaunim kui teine)
ks paar iget vrvi ja hsti istuvaid tekseseid
Natura Siberica astelpajuga ampoon ja palsam (lihtsalt jumalikud)

Lisaks muidugi lugematul hulgal asju Ruudile. Ja kik need suvalised asjad, mis tulid mu juurde, tegid korraks rmu ja ununesid. Te ei ole kindlasti vhem olulised kui need, mis kirja said. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:01 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


   
Aastalpu vljakutse (8) - asi, mis lks hinge 



Selle teemaga ei ole pikka pidu, vaen, mis ma vaen, kige rohkem lks hinge ikkagi lugu sellest vikesest poisist, keda kski kool ka enam ei tahtnud. See on ks kurvemaid lugusid ldse, mida ma kuulnud olen.

 Kui mulle ldse midagi veel meenub, siis on see ks kummastav olukord tl. Istusin puhkeruumis ja hindasin tid, kui kuulsin krvalt pealt kahe kolleegi vestlust. Kolleeg nr ks andis teisele teada, et kolleeg nr 2 klassis on pilane, kes tahab kolleeg nr 2 lahti saada. See oli udselt kurb jutt. Okei, kolleeg nr kaks ei ole ka minu jaoks kige smpaatsem inimene, aga see pole hetkel asja juures ldse oluline. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on vimalik, et sa lhed kolleegi juurde ja rgid talle edasi sellist klajuttu, mis sna otseses mttes on sinu juurde klas judnud. Kuidagi hsti nukker oli. Lisaks tundsin end kohutavalt ebamugavalt, sest rkivad kolleegid ju teadsid, et ma kuulsin, mida nad rkisid.

 Lisaks ON (mitte ei linud) mu hinges ks vike beebi, kelle saabumist hte armsasse perre ma vga ootan. Ja igaks juhuks, et vltida vriti mistmist - meie ei ole vga armas pere :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:43 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Thursday, December 8, 2016



   
Aastalpu vljakutse (7) - kige halvem asi 



Ma ei tea, kas asi on selles, et ma lihtsalt keeldun halbu asju mletamast, vi selles, et prast prl Vaprakese haigusesaagat ja Ruudi sisseelamisprobleeme ei tundu igapevased vljakutsed enam kuigi olulistena. Maja, millesse kavatsesime kolida, makse maha? Eks leiame uue.

 Mtlik paus.

 Kavatsesin siia kirjutada nimekirja asjadest, mida viks nimetada halvaks, aga mis pole ldises plaanis nii olulised. Ja mul ei tulnud midagi meelde peale majasaaga. Kindlasti oli 2016. aastal hetki, kui ma olin kurb. Kui ma olin hirmul. Kui ma olin pettunud. Veel mrtsis oli Ruudiga probleeme (see oli see aeg, kui ta sai mrkuse, et ladus matemaatikatunnis endale kik laual olevad asjad phe. Teline rm lugeda igale emale), mllasime muusikakooliga, Ruudi omaette mllas oma suhetega.
 Siiski polnud need probleemid nii hullud kui 2015. aasta omad.

 Tuleb vist nneks tdeda, et midagi teliselt jledat sel aastal polnud.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:30 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Wednesday, December 7, 2016



   
Aastalpu vljakutse (6) - kige jaburam asi 



Ma arvan, et selle aasta kige jaburam osa oli kolimine. See kis umbes nii.

 Panime kuulutuse lehte ja hr H hakkas kohti lbi kima. Kis pris paljudes kohtades, aga praakis need kik erinevatel phjustel vlja. Lpuks he maja kohta arvas, et seda viksin mina ka vaatama tulla. Vtsime siis kest kinni ja jalad selga ning vaatasime. Maja ise oli rmas. No ikka vga rmas - must ja koledaid asju tis. Aga koht oli tore, r okeika ning maja enda planeering meile vgagi sobilik. Juba samal kohtumisel lime ked ja saime vtmed.

 Kaks peva hiljem helistas omanik, vabandas ette ja taha ning teatas, et nad leidsid majale ostja. Kurvastasime natuke ja hakkasime alternatiivide peale mtlema.

 Umbes ndal hiljem helistas omanik uuesti ja uuris ettevaatlikult, et kuidas meil elukohaga on, neil kadus ostja ra.

 Imestasime natuke, aga kuna riturg on siinkandis selline, nagu ta on, rmustasime, et kuuse alla kolima ei pea, ja asusime maja prahist thjaks tassima.

 Kuniks...

 ... loomulikult helistas omanik, et nad on majale ostja leidnud :D

 Kurvastasime natuke rohkem, sest ndseks olime oma peas juba hakanud ette kujutama, kuidas me just selles majas elame. Jime kurvalt vaatama, kuidas elu mailmas edasi lheb.

 Elu lks edasi tpselt nii, nagu arvata oli. Ehk omanik helistas jlle ja uuris ri-veeri, kuidas meil elukohaga on, sest neil kadus ostja ra. Lubas ri veel alla lasta ja mitte hestki majaostjast meie kuuldes rkida, kui me ainult nende majja koliks.

 Kolisimegi. Sanitaarremondi ajal sattus meie juurde ka maja mgiga tegelev maakler (koos vimalike ostjatega :D), kellest me ennast ldse hirida ei lasknud. ra kadusid.

 Aaaa, koristamise kigus leitud proteesid ja kasutatud tampoon on ka pris head kandidaadid kige jaburama asja tiitlile.

 Nii me siis elamegi. Koos ustega :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, December 6, 2016



   
Aastalpu vljakutse (5) - uued kogemused 



Kuigi see aasta ei tundu mulle praegu jrele meldes vga seikluslik vi miskit, on pris mitu asja, mida ma sel aastal esimest korda kogesin.

 Esiteks kisin ma esimest korda rahvaspordiritusel. Nimelt mber Viljandi jrve kepiknnil. Meil tkoht sponsoreeris ritust ja nii me kambakesi kohal olimegi. Mned meie hulgast olid eriti vitlusjanused ja kndisid kiiresti eest ra, meie kamraadiga vtsime sihiks saada ring tehtud alla kahe tunni, mis vga napilt ka nnestus.

 Teiseks oli jtkuvalt vga kummastavaks uueks kogemuseks see, et kuulsin enda kohta rgitavat kuulujuttu.

 Siis kisin sel aastal esimest korda massaaikuuril. Sellega seoses tuleb tunnistada, et esimest korda elus oli mul pitsunud nrv kaelas, mis thendab, et mu vasak ksi polnud alati nagu minuga hendatud. Ja vahepeal oli ta nagu liiga intensiivselt hendatud. Massaa muuseas on pris kallis ettevtmine. Nd on enam-vhem paigas, mnikord annab natuke tunda. Aga ldiselt, kallid lapsed, rge kgutage nii palju ekraanide taga, vite saada endale pitsunud nrvi. Ja ma rgin seda oma kogemusest.

 Kik eelnevad on vga meeleolukad kogemused, kuid kige thtsamaks on ikka loomulikult see, et mul on nd hobi, millega ma tegelen vljaspool kodu, ehk muusikaviktoriin. Tartu Naivi viktoriin viks ka mu hobi olla, aga ma lihtsalt ei jaksa tpeva htul sita. Vaimselt siis. Aga muusikaviktoriin on super. Tundub isegi kummaline, et sellest saab veebruaris alles aasta, kui esimest korda viktoriinile lksime. Ajaga olen kuulnud palju sellist muusikat, mida ma varem pole kuulnud. udselt palju uute muusikate olemasolust olen ka kuulnud :D Niteks viimane kord oli tiesti komaarne kogemus. Juhtumisi oli kamraad just tol peval oma korteri maha mnud, nii et thistasime seda. Aga no 9,5 punkti 60 vimalikust on kaine pilguga vaadates pris piinlik. Ja me polnud viimased :D Korraldajatiimis olnud Andres jagab oma muljeid ja lugude tausta ka oma blogis. Tema valitud Cohen oli ks vhesid asju, mida me ra tundsime. Ja seda, et masin matkib biitleid, mistsime ka. Ja loomulikult siis Valter Ojakr. Praegu mtisklen, kust me ldse lejnud punktid saime :D Muidu ldtabelis oleme hetkel lausa kolmandad :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:39 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, hobitan, Liikuv Mina, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Sunday, December 18, 2016



   
Aastalpu vljakutse (14) - mis ji tegemata 



Ma ikka ritan mitte tielikult lbi kukkuda oma vljakutsega ning kindlalt lpuni juda. Mul teemasid nagunii detsembri viimase pevani pole :D

 Niisiis, asi, mis ji tegemata.

 Esimesena meenub mulle kohe see, et ma ei judnud hambaarsti juurde, mis on natuke paha lugu, sest ma tunnen, et tegelikult oleks parem olnud, kui ma oleks judnud sel aastal ra kia. Aga ma lihtsalt ei saanud enam aega, nii et see vga ei loe.

 Minu oma laiskusest ji tegemata rabas bimine koos pikesetusu vaatamisega, Ma ei tea, miks ma selleni ei jua. Okei, kaks viimast aastat olen suve liiga jahedaks planud, aga ma saan ise ka aru, et tegelikult on see ettekne. Nii et ehk uuel aastal.

 Terve hulk potentsiaalselt toredaid raamatuid ji lugemata.

 Ksit ji tiesti tegemata (ma tegelikult ei tea, kas ma ikka tahtsin seda teha. Vist tahtsin)

 Joogatrenni ma ka ei judnud.

 ***
 Siia lppu siis ka see, mis sai sel aastal tehtud. Nimelt rkisime tna hommikul Ruudiga ausalt lbi, mis vrk nende juluvanade ja pkapikkudega on. Mul polnud sdant talle otse silma vaadates valetada: "Oh, pojake, muidugi ei pane meie issiga sussi sisse llatusi." Muidu ma seda juluvana-vrki valetamisena ei vta, aga nd oli seis ikkagi sealmaal, et on valetamine. Kahju oli kll. Poiss ise ei vtnud asja kuigi traagiliselt. Meie jutt sai alguse ldse sellest, et ta mainis, et "juluvana pole ikka pris. Ma ngin, kuidas vanaema R. kingitusi kotti pani." ja "keegi saab ka sel aastal kingituseks ilutulestikku". :D

 Aga see hmming on tal ikka, kuidas mul on nnestunud sussi niiviisi tita, et tema pole kunagi ninud. Vike juluime seegi ;) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:36 PM    9 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Meie krmik  

 


Wednesday, December 14, 2016



   
Aastalpu vljakutse (13) - blogimaailm 



Ma hakkasin juba eelmisel aastal tundma, et ma olen kigest kirjutanud ja kigest lugenud. Ja kui ma enda puhul tundsin, et ma ei viitsi siis enam uuesti kirjutada, siis teiste puhul see mind ausalt eldes ei hiri. Eriti vist seeprast, et tegelikult ei kirjuta keegi mu blogrollist teemadel, mida ma oksendamiseni lugenud oleksin.

 Praegu neid kokkuvtvaid postitusi kirjutades kahetsen kll natuke, et ks kolmest uusaastalubadusest (kirjutan rohkem) siiski titmisele ei linud. Tegelikult on testi hullusti tore sirvida oma mdunud elu :D

 Teistest blogidest on tegelikult ka raske midagi elda. Loen kiki, kes rullis on, vahel jrjepidevalt, vahel vtan mitme ndala postitused korraga ette. Vahel mtlen, miks inimene ei postita, kas midagi on juhtunud, kas ta on loobunud blogimisest (ma ei ole siiani le saanud sellest, et Eveliis ra lpetas. Kusjuures praegu kontrollisin linki (mhmh, ta on mul ikka blogrollis :D) - tleb, et puudub luba lugemiseks. Ei tea, kas see thendab elu vi lplikku surma?)

 Lemmikud on ikka samad nagu igal aastal :D Kommenteerijad ka ikka samad vanad Kaur ja Notsu.

 Praegu jin mtlema, kas mitte sel aastal ei lisanud v.v.n mind oma blogirulli. Igatahes on see ks koht, kus mulle hulk vaatamisi tuleb. Lisaks venelastele ja usakatele, kes ka Marcat vaatamas kivad :D

 Kusjuures ma juba mnda aega mtlen, kas praegu on Eesti blogimaastikul ldse midagi toimumas. Mitte et ma arvaks, et minu stabiilne vaikelu thendabki blogimaastiku surma, lihtsalt ma ei ole ammu enam ninud verd ja pisaraid. Mingil ajal oli Mallukas ja Merje ja see teine Eveliis (diip), kes ikka vheke elevust massidesse tid, aga praegu ei ole neist keegi enam kuigi poliitilselt ebakorrektne. Kes siis nd on?




 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:21 PM    7 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Tuesday, December 13, 2016



   
Aastalpu vljakutse (12) - raamatud 



Raamatutega on tpselt sama lugu nagu kige eelnevaga - kuna ma pole olnud mrkmetes jrjepidev, on mul karvane tunne, et terve hulk loetud raamatuid on les mrkimata. Oli mingi hulk teoseid, mille sain raamatukogu ajaloost ktte, siis on mingi hulk raamatuid, mille kohta ma testi mletan, et neid lugenud olen. Ja siis on need lejnud. Lisame siia juurde ka mningal hulgal tekste (eriti uuemaid), mida ma diagonaalis lugesin, on mtteliselt vimalik visandada mu lugemisaasta.

 Mulle tundub, et aasta 2015 oli lugemise mttes parem, kuigi ma testi titsin oma uustaastalubadust ja mitte htegi D. Dontsova kriminaalromaani endale koju ei toonud. Selle eest lugesin teisi krimiautoreid, kellest kige rohkem meeldib mulle Lckberg. Tele au andes sain tema viimast raamatut lugedes kll raamatu keskel aru, kes on mrvar, aga ikka oli pris mnus lugemine.

 Krimiromaanidest kige kohutavam oli kindlasti Wallanderi-lugu, mida lugedes hullusin tiega. Kunagi Ritsik kirjutas Wallanderist ja ma nii naersin, kui ta tles, et ta ei viitsi lugeda seda, kuidas Wallander vaatab pool tundi aknast vlja, kuidas vihm sajab. Oleks ta ometi sinna juurde kirjutanud, et autor kasutab peaaegu eranditult lihtlauseid! Vi jumal seda teab, kki oleks selline kirjeldus mulle hoopis huvi pakkunud? Igatahes ajasid need lihtlaused mind lausa vnlema, mulle tundub, et seda viks kasutada eriti rafineeritud piinamisvahendina. Kige hullem oli see, et lugesin raamatu ikka kohusetundlikult lbi, sest lootsin, et lpuks selgub, kuidas mrvar on piimamees. Ei olnud :D

 Raamatud, mis mulle sellest aastast ka priselt meelde jvad, on arvatavasti jrgmised:
 "Kehade mets"
 "Kik see silmale nhtamatu valgus"
 "Tubakapoodnik"
 "heksatest minutit"
 "Viienpu"
 "Algarvude ksildus"
 "Siili elegants"
 "rmiselt vali ja uskumatult lhedal"
 "Kes kardab Sveta Grigorjevat?"

 Neist "Algarvude ksildus" ja "rmiselt vali..." on hsti sarnased, pettumust valmistava lpuga lood. helt poolt seeprast, et lpp pole selline, nagu viks loota. Ja teiseks selleprast, et lppu polegi. Mlemad on aeglased, mitut lugu paralleelselt jutustavad, eriliste sndmusteta, aga vga-vga paeluvad. Koos "Siili elegantsiga" (mille osas ei ole ma veel lbi melnud, mida ma sellest raamatust kaasa vtan) moodustavad "Moodsa aja" trio.

 "Viienpu" ja  "Kehade mets" on lapseplvelood, kuigi Ashilev lheb ajas kaugemale, aga mlemad on lood sellest, kuidas laps olla pole ldse nii lihtne, kui me tiskasvanutena mletame. Ashileviga seoses tuleb mul meelde, et ma olen sel aastal vga palju elus kirjanikke ninud. Me nimelt kirjutasime eelmisel aastal projekti, mis lks lbi, nii et nd on meil viimasel aastal hullult palju klalisi koolis kinud. Kohati titsa vsitav. Aga niteks Ashilev kis ja oli vga ge. Vadi meeldis mulle. Eda Ahi ja Maarja Kangro olid mnusad. Samas Kivisildnik aga oli ebameeldiv. Mikitat ma ei kuulnud, sest ma ei mahtunud saali. Kll oli mul vimalus kuulata Heinsaart. Kindlasti oli klalisi veel, aga mlu noh.

 Hmmm, tegelikult polegi mul nende raamatute kohta suurt midagi elda. Aasta kige parem lugemiselamus lheb kindlasti Sveta Grigorjeva luulekogule. See on lihtsalt nii ... ma ei tea seda sna veel, mis see on, aga lajatas mulle nii vastu otsaesist, et oli lajatatud. Kui kellelgi on juhuslikult kodus tema kogu "Kes kardab Sveta Grigorjevat?", aga ta teab, et ta seda nagunii ei loe, siis ma hea meelega ostaksin ra. See on lihtsalt lbi mdud. Ja kuigi ma olen veeretanud peas mtet elda raamatukogus, et raamat lks plema, on siiani sdametunnistus mind takistanud. Ilma naljata, kes teab, kust ma seda saaks, annab teada, eks. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:02 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kirjandusnurgake, Kultuur-kultuur  

 


Monday, December 12, 2016



   
Aastalpu vljakutse (11) - aasta kultuurisndmus 



Pris huvitav oli blogi kaudu oma aasta uuesti silme eest lbi lasta. Ilma nende mrkmeteta ei mletaks ma suuremat osa oma tegemistest. Kindlasti mingil hetkel mnes kindlas seoses meenuks nii ks kui ka teine, aga niiviisi maha istudes ja mtlema hakates kahtlustasin esteks, et aasta kultuurisndmuseks saab muusikaviktoriinil kimine.

 Tegelikult aga on vimalik valida pris mitme asja vahel:

Muusikaviktoriin
Loodusloomuusem Tartus
Ahhaa mnguteemaline nitus
Peipsi re tripp 
Festival NoTaFe
Positivus
Viljandi folk
Tervishoiumuusem Tallinnas
Tallinna vanalinna mrid 
Estonias kik
ERM Tartus
KGB muuseum Tartus

 Vimalik, et midagi ji ikkagi vlja, sest ma pole sel aastal olnud just maailma kige jrjekindlam lesmrkija, aga juba nende hulgast on raske seda kige gedamat kogemust leida. No Looduloomuuseum ei vida, sest minu meelest  ei psta seda muuseumi isegi kaelkirjak :D Aga tunnistan, et asi on minus, mitte muuseumis, tunnen isiklikult mitut inimest, kellele see muusem vga meeldib, kahega neist elan koos. Ahhaa mnguteemaline nitus ka eriti pnev polnud, ootan hoopis rmsa elevusega uue nituse vaatamist. Millalgi vaheajal kobistame Ruudiga kindlasti kohale.

 Eh, vaatasin praegu, et ma ei suuda isegi muuseumide kategoorias ra otsustada, kas gedam on Tervishoiumuuseum vi ERM :D Ja need vanalinna mrid olid ka hullult gedad, mina aru ei saa, kuidas ma varem nende peale kndima pole saanud. Ma arvan, et jrgmine klassiekskursioon sisaldab endas ringkiku Tallinna vanalinnas koos giidiga. Mis tuletab mulle meelde, et eelmisel ndalal kisime ekskursioonitamas Tartus, mille kigus visasime KGB muuseumit.(just kontrollisin Sist, kuidas sna muuseum kndub. Kui kedagi huvitab, siis nii seminari kui ka piku eeskujul, nii nagu ma kahtlustasin), mis vaatamata oma viksusele ja mitte veel vga kogenud kuraatorile oli vga pnev koht. Ja lisaks kisin siiski veel korra teatris sel aastal (mitte ei saa aru, kuidas ma selle positust kirjutades ra unustada sain) - Sadamateatris vaatamas "Meie oma tde, meie oma igus".

 See lavastus vrib eraldi liku, sest see on kige nunnum Tammsaare, mida mu silmad ninud on. Me just lugesime "Te ja iguse" I osa, mis pilastele vga meeldis ("kige huvitavam kohustusliku kirjanduse raamat ldse") ja ka etendus meeldis neile. Minu jaoks avanes nt Mari hoopis teisel moel kui muidu. Ja Pearu. Ja saate aru, isegi Sauna-Madis armastas oma eite, rkimata Pearust ja Lambasihvrist. Ja uskumatul kombel armastas Andres Marit. Seda viimast olen ma alati tiesti vimatuks pidanud, aga Urmas Lennuk koosts Tanel Jonasega suutis mind seda uskuma panna. Kokkuvttes viks vabalt olla just "Meie oma tde..." selle aasta suurim teatrielamus. Kui "Karin ja Indrek" sellel kohal ees ei oleks :D Ilmselgelt olen saavutanud kirjanduspetaja vaimuseisundi :D

 Aga aasta kultuurisndmus... Olgu siis minu ja Ruudi Tallinnas kik, mis sisaldas endas muu hulgas nii Tervihoiumuusemit kui ka vanalinnamre. Tegelikult oli kogu meie retk vga vahva, mulle tsiselt meeldib koos Ruudiga sellistes kohtades kia, sest ta on ks vheseid inimesi maailmas, kes tajub kulgemise biiti :D Kusjuures kohati on see titsa kurb, sest kui me suurema grupiga liigume, ei jua me Ruudiga veel vaatamagi hakata, kui teised juba lpetavad. Aga me oleme hakanud sellega leppima ja kahekesi kies vtame oma aja. Hr Hga on ka veel vimalik liikuda, sest ta vhemalt seisab paigal. Ja kohati vaatab isegi pikemalt kui mina (nt looduloomuuseumis kivide juures).

 Et siis selline tore aasta oligi kultuuri osas. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:36 PM    4 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Sunday, December 11, 2016



   
Aastalpu vljakutse (10) - muusika 



llatuslikult pole aasta jooksul muusika ja minu suhetes suurt muutust toimunud. Kuigi kaks korda kuus muusikaviktoriini viks ju selles osas mingeid mjusid omada. Aga ei, olen vljakujunenud isiksus :D

 Kokkuvttes jb aasta 2016 kindlasti meelde kui Bon Iveri ja Cigarette after Sexi aasta. Kahjuks olen ma mlemast juba kirjutanud. Pole vist mtet postitust kunstlikult pikemaks venitama hakata, lugege parem Marca kokkuvtet, on sisukam. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:54 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, muusika  

 


Saturday, December 10, 2016



   
Aastalpu vljakutse (9) - uued asjad 



Sedapuhku siis nimekiri kikidest uutest asjadest, mis sel aastal minuni judsid ja mis mul meeles on:

kodu (kobadega :D)
soeng (tegelikult kll unustatud vana. kki peaks loomuliku vrvi ka tagasi kasvad laskma?)
saapad (jtkuvalt mu Martensid)
voodi (jtkuvalt jumalik)
kontsaga kingad vahetusjalanudeks (ausalt eldes ei kasuta ma neid eriti palju. Aga olemas nad on)
2 toataime (hr H omad tegelikult)
vakstu (pitsiline)
3 voodipesukomplekti (kahjuks mu kodu lhedal asuvas vabrikupoes rohkem ilusaid komplekte pole)
trikoo (nnetuseks sportimiseks natuke ebamugav, sest kiire ujumisega ujuvad rinnad trikoost ette)
mingi hulk raamatuid 
disc golfi kettad (Luisa Lottalt kingituseks, paar korda kisime Ruudiga proovimas, ei tule ikka veel hsti vlja :D Vaja oleks entusiastlikumat treeningpartnerit)
parka (see vib vabalt olla Aasta Ost)
mts (kuna oma vana musta kaotasin Tallinna ja Oslo vahel ra)
telefon (ilmselgelt pole vga oluline minu jaoks, kui mul tuli enne teda isegi uus mts meelde :D)
tagumine kojamees (hel peval seda enam lihtsalt polnud)
neli (?) uut kleiti (ks kaunim kui teine)
ks paar iget vrvi ja hsti istuvaid tekseseid
Natura Siberica astelpajuga ampoon ja palsam (lihtsalt jumalikud)

Lisaks muidugi lugematul hulgal asju Ruudile. Ja kik need suvalised asjad, mis tulid mu juurde, tegid korraks rmu ja ununesid. Te ei ole kindlasti vhem olulised kui need, mis kirja said. 



 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:01 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


   
Aastalpu vljakutse (8) - asi, mis lks hinge 



Selle teemaga ei ole pikka pidu, vaen, mis ma vaen, kige rohkem lks hinge ikkagi lugu sellest vikesest poisist, keda kski kool ka enam ei tahtnud. See on ks kurvemaid lugusid ldse, mida ma kuulnud olen.

 Kui mulle ldse midagi veel meenub, siis on see ks kummastav olukord tl. Istusin puhkeruumis ja hindasin tid, kui kuulsin krvalt pealt kahe kolleegi vestlust. Kolleeg nr ks andis teisele teada, et kolleeg nr 2 klassis on pilane, kes tahab kolleeg nr 2 lahti saada. See oli udselt kurb jutt. Okei, kolleeg nr kaks ei ole ka minu jaoks kige smpaatsem inimene, aga see pole hetkel asja juures ldse oluline. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kuidas on vimalik, et sa lhed kolleegi juurde ja rgid talle edasi sellist klajuttu, mis sna otseses mttes on sinu juurde klas judnud. Kuidagi hsti nukker oli. Lisaks tundsin end kohutavalt ebamugavalt, sest rkivad kolleegid ju teadsid, et ma kuulsin, mida nad rkisid.

 Lisaks ON (mitte ei linud) mu hinges ks vike beebi, kelle saabumist hte armsasse perre ma vga ootan. Ja igaks juhuks, et vltida vriti mistmist - meie ei ole vga armas pere :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:43 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Thursday, December 8, 2016



   
Aastalpu vljakutse (7) - kige halvem asi 



Ma ei tea, kas asi on selles, et ma lihtsalt keeldun halbu asju mletamast, vi selles, et prast prl Vaprakese haigusesaagat ja Ruudi sisseelamisprobleeme ei tundu igapevased vljakutsed enam kuigi olulistena. Maja, millesse kavatsesime kolida, makse maha? Eks leiame uue.

 Mtlik paus.

 Kavatsesin siia kirjutada nimekirja asjadest, mida viks nimetada halvaks, aga mis pole ldises plaanis nii olulised. Ja mul ei tulnud midagi meelde peale majasaaga. Kindlasti oli 2016. aastal hetki, kui ma olin kurb. Kui ma olin hirmul. Kui ma olin pettunud. Veel mrtsis oli Ruudiga probleeme (see oli see aeg, kui ta sai mrkuse, et ladus matemaatikatunnis endale kik laual olevad asjad phe. Teline rm lugeda igale emale), mllasime muusikakooliga, Ruudi omaette mllas oma suhetega.
 Siiski polnud need probleemid nii hullud kui 2015. aasta omad.

 Tuleb vist nneks tdeda, et midagi teliselt jledat sel aastal polnud.




 Postitaja:  Eliisabet     kell  6:30 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Wednesday, December 7, 2016



   
Aastalpu vljakutse (6) - kige jaburam asi 



Ma arvan, et selle aasta kige jaburam osa oli kolimine. See kis umbes nii.

 Panime kuulutuse lehte ja hr H hakkas kohti lbi kima. Kis pris paljudes kohtades, aga praakis need kik erinevatel phjustel vlja. Lpuks he maja kohta arvas, et seda viksin mina ka vaatama tulla. Vtsime siis kest kinni ja jalad selga ning vaatasime. Maja ise oli rmas. No ikka vga rmas - must ja koledaid asju tis. Aga koht oli tore, r okeika ning maja enda planeering meile vgagi sobilik. Juba samal kohtumisel lime ked ja saime vtmed.

 Kaks peva hiljem helistas omanik, vabandas ette ja taha ning teatas, et nad leidsid majale ostja. Kurvastasime natuke ja hakkasime alternatiivide peale mtlema.

 Umbes ndal hiljem helistas omanik uuesti ja uuris ettevaatlikult, et kuidas meil elukohaga on, neil kadus ostja ra.

 Imestasime natuke, aga kuna riturg on siinkandis selline, nagu ta on, rmustasime, et kuuse alla kolima ei pea, ja asusime maja prahist thjaks tassima.

 Kuniks...

 ... loomulikult helistas omanik, et nad on majale ostja leidnud :D

 Kurvastasime natuke rohkem, sest ndseks olime oma peas juba hakanud ette kujutama, kuidas me just selles majas elame. Jime kurvalt vaatama, kuidas elu mailmas edasi lheb.

 Elu lks edasi tpselt nii, nagu arvata oli. Ehk omanik helistas jlle ja uuris ri-veeri, kuidas meil elukohaga on, sest neil kadus ostja ra. Lubas ri veel alla lasta ja mitte hestki majaostjast meie kuuldes rkida, kui me ainult nende majja koliks.

 Kolisimegi. Sanitaarremondi ajal sattus meie juurde ka maja mgiga tegelev maakler (koos vimalike ostjatega :D), kellest me ennast ldse hirida ei lasknud. ra kadusid.

 Aaaa, koristamise kigus leitud proteesid ja kasutatud tampoon on ka pris head kandidaadid kige jaburama asja tiitlile.

 Nii me siis elamegi. Koos ustega :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:58 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, wtf toimub?!?  

 


Tuesday, December 6, 2016



   
Aastalpu vljakutse (5) - uued kogemused 



Kuigi see aasta ei tundu mulle praegu jrele meldes vga seikluslik vi miskit, on pris mitu asja, mida ma sel aastal esimest korda kogesin.

 Esiteks kisin ma esimest korda rahvaspordiritusel. Nimelt mber Viljandi jrve kepiknnil. Meil tkoht sponsoreeris ritust ja nii me kambakesi kohal olimegi. Mned meie hulgast olid eriti vitlusjanused ja kndisid kiiresti eest ra, meie kamraadiga vtsime sihiks saada ring tehtud alla kahe tunni, mis vga napilt ka nnestus.

 Teiseks oli jtkuvalt vga kummastavaks uueks kogemuseks see, et kuulsin enda kohta rgitavat kuulujuttu.

 Siis kisin sel aastal esimest korda massaaikuuril. Sellega seoses tuleb tunnistada, et esimest korda elus oli mul pitsunud nrv kaelas, mis thendab, et mu vasak ksi polnud alati nagu minuga hendatud. Ja vahepeal oli ta nagu liiga intensiivselt hendatud. Massaa muuseas on pris kallis ettevtmine. Nd on enam-vhem paigas, mnikord annab natuke tunda. Aga ldiselt, kallid lapsed, rge kgutage nii palju ekraanide taga, vite saada endale pitsunud nrvi. Ja ma rgin seda oma kogemusest.

 Kik eelnevad on vga meeleolukad kogemused, kuid kige thtsamaks on ikka loomulikult see, et mul on nd hobi, millega ma tegelen vljaspool kodu, ehk muusikaviktoriin. Tartu Naivi viktoriin viks ka mu hobi olla, aga ma lihtsalt ei jaksa tpeva htul sita. Vaimselt siis. Aga muusikaviktoriin on super. Tundub isegi kummaline, et sellest saab veebruaris alles aasta, kui esimest korda viktoriinile lksime. Ajaga olen kuulnud palju sellist muusikat, mida ma varem pole kuulnud. udselt palju uute muusikate olemasolust olen ka kuulnud :D Niteks viimane kord oli tiesti komaarne kogemus. Juhtumisi oli kamraad just tol peval oma korteri maha mnud, nii et thistasime seda. Aga no 9,5 punkti 60 vimalikust on kaine pilguga vaadates pris piinlik. Ja me polnud viimased :D Korraldajatiimis olnud Andres jagab oma muljeid ja lugude tausta ka oma blogis. Tema valitud Cohen oli ks vhesid asju, mida me ra tundsime. Ja seda, et masin matkib biitleid, mistsime ka. Ja loomulikult siis Valter Ojakr. Praegu mtisklen, kust me ldse lejnud punktid saime :D Muidu ldtabelis oleme hetkel lausa kolmandad :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:39 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, hobitan, Liikuv Mina, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Monday, December 5, 2016



   
Aastalopu vljakutse (4) - suurim muutus 



Suurima muutuse osas ei ole vga palju konkurente, vaieldamatult kige rohkem muutus mu elus see, et me kolisime. Mitte kll vga kaugele ja eelnevast vga erineva standardiga elukohta, aga fakt on see, et aadress on uus. Ja uksed on ka.

 Muudest asjadest vib mainida ehk seda, et kasvatasin lokid vlja ja olen nd siis tiesti pulksirgete juustega le mitme aasta. Niiskusega tuleb kruss siiski veel sisse, aga kammides muutuvad juuksed sirgeks tagasi. Pidevast lokitamisest olid juuksed lihtsalt suht pekkis. Nd on ldmulje juba pris kena, nii et mngin mttega uuesti lambaks hakata.

 Oi,ks suur asi tuli veel meelde. Meil on nd mbrelai voodi. Eelmises majas magasime lihtsalt madratsil, sest voodiraami teisele korrusele saamiseks oleks pidanud maha lammutama kas trepi vi katuse. Ega siingi olukord parem olnud, aga Hr H ostis kokkupandava voodi, mis on nii lai, et mahume sinna isegi kolmekesi, kui vaja on. Ausalt eldes on testi parem magada. Mitte ainult selleprast, et ruumi on rohkem, vaid ka seetttu, et vanad madratsid hakkasid juba oma elu lppu judma.

 Potentsiaalsetest muudatustest rkides. Ndalavahetusel helistas Hr H sber, et esiteks vljendada oma hmmingut. Ja teiseks soovida meile nne uue beebi snni puhul. Hr H vljendas vastu hmmingut ning vandus, et tema kll pole thele pannud, et ta naine vahepeal rase oleks olnud. Segadus tulenes snumist, mille sber oli saanud, ja mis klas umbes nii: "Tna sel sai Ruudi endale vennakese. Kaalus teine 4217 ja oli 53 cm pikk. Nimeks sai vahva jmm Kusti." Kuna sber htki teist Ruudit ei tea, tegi ta loogilise jrelduse, et ju need meie pidime olema :D

 Kellega tegelikult tegemist oli, pole siiani teada. Number oli vras ja sber minu meelest snumit vastu ei saatnud. Igatahes nnitlused tollele uuele Kustile sndimise puhul :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:28 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Elust enesest, Minu ilusad asjad, wannabe ilublogi  

 


Sunday, December 4, 2016



   
Aastalpu vljakutse (3) - julukingid 



Ma natuke muretsesin seda teemat kirja pannes, et kki ei tule see teema mistlikul ajal, nii et ma ei saagi rkida, mida ma juludeks kingituseks tahaksin. nneks mistis saatus mu muret ja ma ei pidanudki teemade jrjekorraga manipuleerima.

 Huvitaval kombel pole inimesed minult juba mitu aastat ksinud, mida ma tahaksin. Ma saaks kohe vastata - uut pidaamat (pikkade pkstega). See on ks asi, mida ma ise ei taha osta, aga kingiks saaduna kannaksin rmuga :D

 Muidu sellest, et ma tiega fnnan (julu)kingitusi, on vist kik aru saanud. Sel aastal on mul nimekiri praeguseks peaaegu tidetud, ainult pakkida on veel vaja. ldiselt on minu kingid midagi sellist, mida ma ka ise saada tahaksin.

 Kellegi blogist lugesin, et sel aastal toimub blogijate vahel loosipakkide jagamine. Kus mina olnud olen? Kunagi, kui Pereklubi veel elas, toimusid seal sellised ettevtmised. Hullult tore oli :D

 Kas on peale minu veel keegi, kes tahaks vrale inimesele pakki teha? Ma pakun ennast vlja. Ja vastu teeksin ka :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:26 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, julud  

 


Saturday, December 3, 2016



   
Aastalpu vljakutse (2) - vaatasin teatris 



Sel aastal kisin teatris 9 korda, mis teeb peaaegu ks kord kuus. Mida on ikka vhevitu, aga no ehk mitte liiga piinlik. Iseenesest on 9 vga loogiline tulemus, sest ma andsin ju lubaduse, et ma ei lhe vaatama htki suvelavastust, ning titsin seda.

 Tegelikult on vimalik, et ma olen ka paar korda rohkem kui 9 teatrisse sattunud, sest blogis on les mrgitud 8, aga ht, millest ma kirjutanud ei ole, mletan tpselt. Vibolla oli mni selline veel, mida ma aga kahjuks ei mleta.

 See, mis mrkimata ji, oli "Klaasist loomaaed". Ja fakt, et ma sellest ei kirjutanud, on seda thelepanuvrsem, et see on ks mnusamaid asju, mida ma ldse sel aastal vaatamas kisin. Ma ei ole siiani ra otsustanud, mis selles loos kige masendavam oli, sest masendavat oli selles palju. Esiteks too Ema oma vananevate mlestuste ja unistusetega, ning arusaamaga, et kuidagi tuleb saada keegi, kes tema heaolu eest seisaks. Ja kuna ta ise oli juba vana, pidi seda tegema tema poeg. Vi siis nnetu ttar, kes ei olnud suurem asi seltskonnadaam, aga pidi endale mehe leidma, kes kogu peret lal peaks. Teine masendav osa oligi poja liin, sest tegelikult on nii kohutavalt kurb, kui inimesed peavad loobuma oma elust, et hoolitseda teiste eest. Ja kolmas asi on minu jaoks kige segasem. See on see koht, kus ttar tantsib selle tbiga, kellesse ta juba koolis armunud oli, ja suudleb temaga ja siis lhuvad nad kssarviku ra, nii et kssarvik kaotab oma sarve ja muutub teiste hobustega sarnasemaks. Et kas kikidel kssarvikutel tuleks sarved ra murda, et nad hobuste seas kodusemalt end tunneks?

 Muud asja siis, mis nhtud said:
 "Ooperifantoom" (jaanuaris)
 "Faust" (mrtsis)
 "Arkaadia" (aprillis)
 "Sgise unengu" (augustis)
 "Indrek ja Karin" (augustis)
 "Oscar ja Roosamamma" (oktoorbris)
 "Klaasist loomaaed" (eeldatavasti oktoobris)
 "Karlsson" (oktoobris)
 "Tasujad" (novembris)

 tleme nii, et heksast viis meeldisid mulle vga (2., 3, 5, 6. ja 7.), mis on pris hea tulemus, sest igas teises oli ka midagi, mis mulle meeldis. Kige magedam oli vist "Sgise unengu", kuigi Linnateatri nitlejaid on ikka huvitav nha.

 Kige-kige-kige rohkem meeldis mulle loomulikult "Indrek ja Karin", aga tegelikult meeldis mulle "Arkaadia" ka vga, mulle lihtsalt hullusti meeldib see tekstina, peaks olema ikka midagi vga hullu tehtud lavastuses, et mulle ei meeldiks.

 Mttekoht

 Viimase lausega meenus mulle, et kunagi oli ju Rakvere teatri "Kolm de" ka mul vaatamisel. Ja see pidi olema kevadel, sest ma kohutusin seal oma lapsevanematega (:D), keda ma enne kevadet ei tundnud. Aga see kogemus oli vga piinav, ju ma selleprast pole les kirjutanud.

 See oli testi vga-vga-vga kurb kogemus mu elus :D

 Aga see teeb siis 10 korda teatri aastal 2016, kui ma just ei kavatse detsembris veel mnd kiku ette vtta, mida arvatavasti ei juhtu.

 Uuel aastal kavatsen hoida sama taset, et vhemalt pooled vaadatud asjadest meeldiks mulle eriti palju :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:32 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kultuur-kultuur, Vaatasin teatrit  

 


Friday, December 2, 2016



   
Aastalpu vljakutse (1) - vaatasin telekast 



Alustagem siis vljakutsega, mis loodetavasti aitab mul kirjutamislainele tagasi saada. Igatahes teemad olen endale valmis pannud ja random.org arvas, et tna oleks mistlik panna mind rkima 2016. aasta televiisorist nhtu le.

 Ma olen ses suhtes veel sna vanamoodne inimene, et ma ei vaata ei saateid ega seriaale netist. Sellega seoses ei vaata ma erinevaid saateid vga palju.

 Aga sel aastal oli ks telemaastiku tippsndmusi "My Kitchen Rulesi" viimane hooaeg, mida ma suurte mnudega vaatasin. Finaali jaoks korraldasime prl Vaprakesega suisa hisvaatamise koos ahjupardi ja creme bruleega.

 Teine saade, mida vaatan, on phapevahtune "Su ngu klab tuttavalt".

 Suur oli mu rm, kui avastasime, et ETV nitab "Minu peret".

 Hr H juhtis mu thelepanu sellele, et mingi kanali pealt saab vaadata "Seksi ja linna" algusest peale, mida ma ndalavahetustel ikka ajupuhkuseks vaatan.

 Aga kige toredam teleavastus sellest aastast on minu jaoks "Miranda", sest see on lihtsalt nii jabur.

 Saated, mida oleks vinud sel aastal vaadata, aga mida ma ikkagi ei teinud:
 1. "Eesti parim koolikokk" - minu meelest nunnu mte ja reklaamide jrgi tundub, et koolikokad teevad pris vahvaid asju. Kuna saade praegu alles kib, viks ju vaadata, aga ma olen sna kindel, et ma ei hakka seda tegema.
 2. "Aktuaalne kaamera" - ma test olen melnud, et korra pevas viks ju uudiseid vaadata. Aga tavaliselt lheb ikka nii, et kell heksa htul passin netis ja uudiseid kuulen hommikul pudrukeetmise krvale "Terevisooni" vaadates vi hr H kest.

 Rohkem ei tule mul meelde isegi selliseid saateid, mida oleks vinud vaadata. "Rakett 69t" sel kevadel vist polnud? Seda vaatan ma ka alati suure mnuga. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:23 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Thursday, December 1, 2016



    
Snatu 



Mul oli plaan alustada tnasest suurejoonelist aastalpu kirjutamisvljakutset, aga igaks juhuks ei kuulutanud seda kva hlega, sest kki poleks tuju olnud. Tuju oli tegelikult olemas kll, aga elu murdis vahele.


 hel peval tekkis mul oma klassis vike arutelu, millal pkapikud kima hakkavad. Et kas advendiaja algusest vi detsembri algusest. Selle arutelu kigus judsin mda minnes mainida, et mul endal pole pkapikud juba mitu aastat kinud.

 Ja tna siis...

 Tuli ks mu klassi tdruk, tles, et ma paneks silmad kinni ja sirutaks ked ette. Ja kui ma olin seda teinud, pani mulle ktte he asja.

 Sellise asja :D





 See on minu julukalender.

 Ma ei oska siiani piisavalt oma tnulikkust vljendada. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:13 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, Pisiasjad loevad  

 


Wednesday, November 30, 2016



   
Esimese trimestri muljed 



Poisi koolis hinnatekse alates teisest klassist eesti keelt ja matemaatikat numbritega. Ja kuna tna sai neil esimene trimester lbi ja esimesed kokkuvtvad hinded Stuudiumisse les, siis on paras hetk muljetada.

 Esiteks tuleb tunnistada, et minu mningaseks pettumuseks poisile hinded vga meeldivad. Eks ta on enam-vhem ainult viisi ka saanud. Ja see ks neli, mis eesti keeles kukkus... seda ta ei tunnista. Sellega oli see lugu, et oli iseseisev t iseseisvate tde kogumikust. Kik istusid ja tegid. Ruudi oma pinginaabriga tegid esialgu jumal teab mida. Ja kui said aru, et peab ka td hakkama kirjutama, siis lid kogumikud suvalise koha pealt lahti ja tegid. Loomulikult hoopis midagi muud. Ja kui siis petaja tunni lpus mrkas ja ige t ette andis, tulid vead sisse.

 Mina hinnete osas nii rahulolev pole. Hva, ma saan aru, et need hinded nitavad, et ta on eakohased oskused neis ainetes omandanud, aga mind hirib natuke, et ma ei ne tegelikult, mida ja kuidas ta teeb. Muidu ei olekski see probleem, aga kuna ma mnda td olen ninud, siis kipub ta ikka ja jlle niteks lauset vikese thega alustama. Aga kuna td on ikkagi viiega hinnatud, ei pea ta ise seda probleemiks. Sest vga hea hinne on ju kes. Et mina lapsevanemana tunnen, et hinne on formaalsem tagasiside kll kui snaline hinnang.

 Teistes ainetes on ikka snaline ja see on kuidagi selgem. Niteks inglise keeles oskab kasutada neid ja neid snu, hldab korralikult ja pdlikult. Aga "asjad pilla-palla kogu aeg, kunagi ei saa tundi igel ajal alustada". See on kusjuures ldse kummaline seik seekordse tunnistuse juures - kik, need petajad, kes Ruudit ka eelmisel aastal petasid, hindasid tema kitumist heaks (parim, mis seal koolis antakse), mlemad uued petajad aga rahuldavaks. Mtisklesime siin, kas asi on selles, et vanade petajaga kitubki ta normaalselt, vi siis selles, et vanad petajad on temaga nii harjunud, et peavad teda normaalseks...

 ldiselt on esimene trimester linud mingi 120 korda rahulikumalt kui eelmisel aastal, asi seegi. Igatahes saan ilma revuseta Stuudiumis kia, eelmisel aastal oli pidevalt pinge - kas tna on midagi nmedat toimunud vi lks nneks. Paar pris vastikut narrimisjuhtumit on neil klassis olnud, aga ma olen Ruudi jutust aru saanud, et klassijuhataja reageeris neile pris juliselt, nii et nd pole rohkem kuulda olnud.

 Ja seda juttu, et kool on uskumatult mttetu koht, rgitakse ainult siis, kui tuleb meelde, et niiviisi peaks nagu mtlema. Muul ajal polegi vga hull koolis kia. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:26 PM    8 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Sunday, November 27, 2016



   
Minipuhkusel 



Sel aastal tegime oma pulma-aastapeva ndalavahetuse juba novembris ra. Selle kohta, et me tegelikult ldse ei plaaninud abielluda ja ametliku phjusena lpuks hisele nimele le lksime ainult hise tuledeklari prast, oleme pris usinasti oma aastapeva thistanud. Vlja arvatud too mlestusvrne kord, kui ma alles paar peva hiljem aru sain, et hr H oli mind just selle puhul tervitanud :D Sealt edasi olen minagi hoolega numbreid peas veeretanud ning lpuks aru saanud, millal see pev oli.

 Miks me sel aastal juba nii varakult thistamise ette vtsime, ei sltunud ldse meist. Nimelt saime hr H e kest kutse pulma, mis tiesti juhuslikult toimub tpselt samal peval, kui meie pulmgi toimus. No ja teiseks tahtsime kinos "Dr Strangei" vaadata ja polnud kindel, et see film nii kaua veel kavas on :D

 Meie romantilisest minipuhkusest ei hakka lhemalt rkima, nii palju ehk kll, et Tartu hotell Pallas llatas mind meeldivalt. Ehk oli asi selles, et mul polnud juba ette kuigi krged ootused. Ja need niigi keskprased ootused langesid veelgi, kui auto parkimisest hotelli parklasse teline sndmus sai, sest see paganama parkla oli lihtsalt nii kitsas. Aga hotell oli titsa meeldiv. Esiteks saimegi toa vaatega kesklinnale ja see andis meie puhkusele suurlinna hngu. Lisaks oli ka meie tiesti tavaline standardtuba avar, suure vannitoa ja seinamaalinguga. Hommikusk oli siiski vga keskprane, pannkooke loomulikult polnud, aga ka puuviljad oli nrtsinud ja kohv oli termoskannudes. Samas kike jagus, nii et oleks vinud ka hullemini minna.

 Kinos vaatasime romantiliselt "Dr Strangei". Eelmisel aastal kisime muuseas ka just Benedict Cumberbatchi vaatamas (toda enigma filmi), loodetavasti tuleb tal ka jrgmisel aastal midagi toredat, et me saaksime oma traditsiooni jtkata. "Dr Strange" oli vga tore film, kuigi testi, kui melda, mis oli lugu, siis viks kahtlustada, et see on ks mttetu film. Aga see reaalsuste muutumine oli lihtsalt nii ilus. Ja paar pris head nalja oli ka.

 Naljadest rkides. Panen selle ka kohe kirja, et kisime Ugala uuslavastust "Tasujad" vaatamas. Mnes mttes vajaks see lausa omaette postitust, sest kuigi ilmselt ei olnud me kuidagi etenduse sihtrhm, tekkis nii mnigi mte. Muidu lavastus ise rgib sellest, kuidas meedia kujundab meie vaenlased ja kangelased. Ja kui sa tead, kuidas meedia inimeste peal toimib, saab neid kangelaslikustamisi juhtida. A kuna teatrisse ptakse vist meelitada nooremat publikut, on kogu lugu suht kummalise soustiga le valatud, mis kokkuvttes tekitab nutu "mh?" reaktsiooni lpuks. Ma saan aru, mida on ptud saavutada, aga ma kardan, et ilma selge juhendamiseta noored selleni ei jua. Tegelikult oli pris hid leide. Ja vikseid viipeid tiskasvanud publikule ka (pane valge kampsun selga, kui lhed rahva ette). No ja TEGELIKULT ei jookse mda klgi maha meenutada endale, et meile valitakse uudiseid (mis paneb mind mtlema, mis jama selle uue valitsusega on, et need Repinski kitsed nii fookuses on).

 Nii oligi. Julutuled panime ka esimese advendi puhul les. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:32 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Sunday, November 20, 2016



   
Miks ma kommentaarid kirjutamata jtsin 



Natuke aega tagasi kirjutas Indigoaalane hel vga pneval teemal. Ta kirjutab muidugi tihtipeale pnevatel teemadel :D, aga seekordne oli haridusest ja haridusteemad erutavad mind vga. Ma pole ainus, nii et kommentaarium oli sama erutav kui postitus ise.

 Mul on praegu ajajrk, kus ma ei saa tpselt aru, kuidas ma ennast blogimaastikul positsioneerin, mu enda postituste pikkade vahede jrgi on see vist ilmselge :D Aga ka teiste blogide lugemisega on asi kuidagi hootine, nii et vahepeal ei loe ma ldse ja siis kik korraga jrele. Ja see ei tulene ajapuudusest, vaid lihtsalt on nii. No ja seekord sattus nii, et enne Indigo haridusteemat oli just lugenud Ritsiku blogi viimast klalispostitust, mida lugedes ma lihtsalt niiviisi pillisin, et ma ei suutnud isegi kommentaari kirjutada, et ma pillin, sest see tundus nii vhe ja mttetu ja kik muu selline. Kogu see hirm ja kurbus ja juetus, mis selles loos olemas oli, tuletas meelde kolme aasta tagust olukorda. Lisaks smepiinu tekitav tnu, et meie perel lks kik palju lihtsamalt - ei olnud alkoholi, ei olnud narkot, ei olnud tablette ega kiirabiga haiglasse sitmisi. Samas ka rritus meditsiini suhtes - kuidas on vimalik, et sellises olukorras laps ji ilma radikaalsest ravist? Jepp, see phimtteliselt sundhospidaliseerimine, mille prl Vaprake le pidi elama, oli kohutav, aga kokkuvttes ti see kasu. Vi oli see juhus? kki aitas miski muu? Okei, seda ei tea ja ausalt eldes ei ole vaja vist teadagi.

 Igatahes prast selle postituse lugemist judsin siis Indigo juurde, kus vanad sbrad olid juba kohal ja mnusalt arutlev vestlus juba kis. Judsin minagi oma emotsiooni edasi anda (arvatavasti emotsionaalsemalt, kui ma seda oleksin teinud ilma eelneva lristamiseta) ja siinkohal vike tpsustus - Kaur, ma ei melnud otseselt seda, et sina arvad, et petajad on ajudeta trollid. See on selline phimtteline probleem, mis mind kige rohkem hirib ptejate endi, aga ka koolijutide juures. Jepp, Eestis on olemas riiklik ppekava, mida ldjoontes peaks jrgima. Samas pole riikliku ppekava kige olulisem osa mitte pisisu, vaid vljund. Ehk siis just see, mida pilane kogutud teadmistega peale hakkab. See, kuidas klass petaja juhtimisel kooliastme (mitte klassi!) lpuks selleni juab, on iga petaja otsus. Kui petaja tleb, et ta peab mingit asja tegema, sest ministeerium nuab seda, siis see ei ole tsi. Meil ei ole htki pikut, mis tuleb kaanest kaaneni lbi vtta, pole htki tvihikut, milles tuleb kik lesanded ra lahendada. Riiklikult kinnitatud ppeavara lihtsalt pole enam olemas, on turumajandus, kus kirjastused mvad koolidele oma komplekte. Ja neid paganama tvihikuid ei pea igal aastal igale pilasele tellima.

 Kunagi tles Notsu siinsamas mu enda blogis umbes midagi, et tundub, et meil on kool, kus petajat vga toetatakse, igalpool see niiviisi pole. Eks ma snastamata kujul teadsin seda ise ka. Lihtsalt ei melnud nii sgavalt, et minu jaoks ongi igapevane normaalsus see, kui mu direktor ja ppealajuhataja kinnitavad, et nad usaldavad minu otsuseid ppeprotsessi juures, sest ma olen professionaal, kes teab, mida ta teeb, kuhu tahab juda ja olen vimeline ise oma tee valima. Ja selle nelja aastaga olen ma sellise suhtumisega nii ra harjunud, et vahetevahel lheb mul meelest ra, et kikjal see nii polegi. Et kikides koolides ei olegi direktoreid, kes usuvad siiralt, et nende meeskonnas on kige paremad petajad. Meie direktor usub. Ja kui ta kaotab usu, siis thendab see tlepingu lppemist. Ka seda on kaks korda juhtunud. Aga neist pole vist viisakas avalikus blogis rkida :D

 Nojah, miks ma seda kike kommentaariumisse ei kirjutanud? Esiteks tundus see miski, mida ma olen elnud ja mis ei anna mingit lisandvrtust. Teiseks (palju olulisemaks) phjuseks oli see, et ma svenesin ka teistesse kommentaaridesse, k.a sellesse kommentaari, mis viitas SELLELE loole. Ja siis alles pillimine algas. Ja prast sellist lugu tundus tiesti kohatu rkida petajate hindamisest ja sellest, et nad on professionaalid ja nad suudavad iseseisvalt melda ja ... ldse kigest. Waldorfkool tleb, et nad ei saa hakkama kitumusliku eripraga? Ssteem, mis enam-vhem sunni korras saadab 8-aastase lapse, kes ei kohandu, eriinternaatkooli? Selle krval on kik probleemid vikesed.

 Ja nii need kommenataarid kirjutamata jidki. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:19 PM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Mtlen ja arvan ja pin, petaja nutab  

 


Wednesday, November 16, 2016



   
Kuidas sbrad ujumistunnis kisid 



Teise klassi  kohustuslik ujumiskursus on jtkuvalt kimas. Meil on vlja kujunenud kena ssteem, mis thendab, et Ruudi saab minna koos he klassivenna ema ja tema autoga. Sama vimalust kasutab tihtipeale ka Ruudi sber.

 Tna juhtus nii, et klassivend oli haige, hr H linnast ra ja mina tl. Seega lks kiku plaan C ehk Ruudi isapoolne vanaisa, kes lubas poisid prast kooli ujulasse kohale viia.

 Kik lks kenasti, kellaajad olid kokku lepitud, sber oli olemas koos ujumisasjadega, vanaisa ka kohal... Kui siis kmme minutit enne ujumistunni algust helistab Ruudi (mul oli just tund algamas):
 "Eeemps, mis ma teen, vanaisa sitis juba ra, aga ma jtsin ujumisasjad kogemata koju!?!"

 What, sa sitsid terve tee kodust ujulasse ega mrganud, et kotti polnud kaasas. Ja mis philine, astusid autost vlja ja ikka ei pannud thele, et kotti pole?!?!

 Mis mul muud le ji, kui soovitada tal minna petaja juurde ja vabandada, et asjad jid koju ning jda spra ootama, kuniks tund lbi saab.

 Selle peale kurdab Ruudi: "Tal lks veel halvemini, ujumisasjad jid vanaisa autosse...."







 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:29 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Meie krmik, Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Saturday, November 12, 2016



    
Unistuse titumine 



Tikker kirjutab igapevaselt asjadest, mis talle rmu teevad (vljakutsetest ka iseenesest). Ma ei hakka isegi unistama, et ma millegi  sama intensiivsega hakkama saaksin, aga tna mtlesin, et mul kaks (tehniliselt vttes isegi kolm) bertoredat uut asja, mille eest ma universumile vga tnulik olen.

 Ma isegi ei mleta enam, millal mul tekkis idee sellest, et KUNAGI pean ma endale punased Dr Martensid saama. Mingi kmme aastat tagasi? :D Vibolla mitte just nii kaua aega tagasi, aga siiski sna ammu. See pole kunagi olnud selline pean-nd-kohe-saama mte, vaid just selline kindel teadmine, et hel peval nad mul on. Seniks olen muudkui oma tavaliste mustade Alpi3ga ringi kinud. Viimased 11 ja pool aastat muuseas. Vahepealsete libastumistega tavaliste talvesaabastega, aga alati vanade heade alpide juurde tagasi judes.

 Ja nd on mul mu punased martensid :) elge veel, et asjad ei tee nnelikuks :D

 Teine asi, mis mulle viimase aasta ostudest telist rmu valmistab, on Norrast ostetud parka. Ma tsisel ei saa aru, kuidas on ldse vimalik vljas liikuda sellise riideesemega, millel pole suurt karvase rega kapuutsi ning mis ei kata peput. Ma armusin oma parkasse juba siis, kui teda riidepuul ngin, aga kui ma ta selga panin, tundsin, nagu oleksin voodis, seega keeldusin seljast vtmast.

 Siia lppu sobib kenasti ka muusikapala, mida ma viiamastel aegadel muudkui kuulan, sest see on nii ilus. Hr H kll ksis juba, kas ta kaevab mulle aeda kaevu, sest ilmselgelt on tegemist kaevuhppamise looga. Tegelikult ei ole. Pris tegelikult on see hoopis lihtsalt ks ... sltuvust tekitav lugu.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:40 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Minu ilusad asjad, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 





Monday, December 5, 2016



   
Aastalopu vljakutse (4) - suurim muutus 



Suurima muutuse osas ei ole vga palju konkurente, vaieldamatult kige rohkem muutus mu elus see, et me kolisime. Mitte kll vga kaugele ja eelnevast vga erineva standardiga elukohta, aga fakt on see, et aadress on uus. Ja uksed on ka.

 Muudest asjadest vib mainida ehk seda, et kasvatasin lokid vlja ja olen nd siis tiesti pulksirgete juustega le mitme aasta. Niiskusega tuleb kruss siiski veel sisse, aga kammides muutuvad juuksed sirgeks tagasi. Pidevast lokitamisest olid juuksed lihtsalt suht pekkis. Nd on ldmulje juba pris kena, nii et mngin mttega uuesti lambaks hakata.

 Oi,ks suur asi tuli veel meelde. Meil on nd mbrelai voodi. Eelmises majas magasime lihtsalt madratsil, sest voodiraami teisele korrusele saamiseks oleks pidanud maha lammutama kas trepi vi katuse. Ega siingi olukord parem olnud, aga Hr H ostis kokkupandava voodi, mis on nii lai, et mahume sinna isegi kolmekesi, kui vaja on. Ausalt eldes on testi parem magada. Mitte ainult selleprast, et ruumi on rohkem, vaid ka seetttu, et vanad madratsid hakkasid juba oma elu lppu judma.

 Potentsiaalsetest muudatustest rkides. Ndalavahetusel helistas Hr H sber, et esiteks vljendada oma hmmingut. Ja teiseks soovida meile nne uue beebi snni puhul. Hr H vljendas vastu hmmingut ning vandus, et tema kll pole thele pannud, et ta naine vahepeal rase oleks olnud. Segadus tulenes snumist, mille sber oli saanud, ja mis klas umbes nii: "Tna sel sai Ruudi endale vennakese. Kaalus teine 4217 ja oli 53 cm pikk. Nimeks sai vahva jmm Kusti." Kuna sber htki teist Ruudit ei tea, tegi ta loogilise jrelduse, et ju need meie pidime olema :D

 Kellega tegelikult tegemist oli, pole siiani teada. Number oli vras ja sber minu meelest snumit vastu ei saatnud. Igatahes nnitlused tollele uuele Kustile sndimise puhul :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:28 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Elust enesest, Minu ilusad asjad, wannabe ilublogi  

 


Sunday, December 4, 2016



   
Aastalpu vljakutse (3) - julukingid 



Ma natuke muretsesin seda teemat kirja pannes, et kki ei tule see teema mistlikul ajal, nii et ma ei saagi rkida, mida ma juludeks kingituseks tahaksin. nneks mistis saatus mu muret ja ma ei pidanudki teemade jrjekorraga manipuleerima.

 Huvitaval kombel pole inimesed minult juba mitu aastat ksinud, mida ma tahaksin. Ma saaks kohe vastata - uut pidaamat (pikkade pkstega). See on ks asi, mida ma ise ei taha osta, aga kingiks saaduna kannaksin rmuga :D

 Muidu sellest, et ma tiega fnnan (julu)kingitusi, on vist kik aru saanud. Sel aastal on mul nimekiri praeguseks peaaegu tidetud, ainult pakkida on veel vaja. ldiselt on minu kingid midagi sellist, mida ma ka ise saada tahaksin.

 Kellegi blogist lugesin, et sel aastal toimub blogijate vahel loosipakkide jagamine. Kus mina olnud olen? Kunagi, kui Pereklubi veel elas, toimusid seal sellised ettevtmised. Hullult tore oli :D

 Kas on peale minu veel keegi, kes tahaks vrale inimesele pakki teha? Ma pakun ennast vlja. Ja vastu teeksin ka :D 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  5:26 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, julud  

 


Saturday, December 3, 2016



   
Aastalpu vljakutse (2) - vaatasin teatris 



Sel aastal kisin teatris 9 korda, mis teeb peaaegu ks kord kuus. Mida on ikka vhevitu, aga no ehk mitte liiga piinlik. Iseenesest on 9 vga loogiline tulemus, sest ma andsin ju lubaduse, et ma ei lhe vaatama htki suvelavastust, ning titsin seda.

 Tegelikult on vimalik, et ma olen ka paar korda rohkem kui 9 teatrisse sattunud, sest blogis on les mrgitud 8, aga ht, millest ma kirjutanud ei ole, mletan tpselt. Vibolla oli mni selline veel, mida ma aga kahjuks ei mleta.

 See, mis mrkimata ji, oli "Klaasist loomaaed". Ja fakt, et ma sellest ei kirjutanud, on seda thelepanuvrsem, et see on ks mnusamaid asju, mida ma ldse sel aastal vaatamas kisin. Ma ei ole siiani ra otsustanud, mis selles loos kige masendavam oli, sest masendavat oli selles palju. Esiteks too Ema oma vananevate mlestuste ja unistusetega, ning arusaamaga, et kuidagi tuleb saada keegi, kes tema heaolu eest seisaks. Ja kuna ta ise oli juba vana, pidi seda tegema tema poeg. Vi siis nnetu ttar, kes ei olnud suurem asi seltskonnadaam, aga pidi endale mehe leidma, kes kogu peret lal peaks. Teine masendav osa oligi poja liin, sest tegelikult on nii kohutavalt kurb, kui inimesed peavad loobuma oma elust, et hoolitseda teiste eest. Ja kolmas asi on minu jaoks kige segasem. See on see koht, kus ttar tantsib selle tbiga, kellesse ta juba koolis armunud oli, ja suudleb temaga ja siis lhuvad nad kssarviku ra, nii et kssarvik kaotab oma sarve ja muutub teiste hobustega sarnasemaks. Et kas kikidel kssarvikutel tuleks sarved ra murda, et nad hobuste seas kodusemalt end tunneks?

 Muud asja siis, mis nhtud said:
 "Ooperifantoom" (jaanuaris)
 "Faust" (mrtsis)
 "Arkaadia" (aprillis)
 "Sgise unengu" (augustis)
 "Indrek ja Karin" (augustis)
 "Oscar ja Roosamamma" (oktoorbris)
 "Klaasist loomaaed" (eeldatavasti oktoobris)
 "Karlsson" (oktoobris)
 "Tasujad" (novembris)

 tleme nii, et heksast viis meeldisid mulle vga (2., 3, 5, 6. ja 7.), mis on pris hea tulemus, sest igas teises oli ka midagi, mis mulle meeldis. Kige magedam oli vist "Sgise unengu", kuigi Linnateatri nitlejaid on ikka huvitav nha.

 Kige-kige-kige rohkem meeldis mulle loomulikult "Indrek ja Karin", aga tegelikult meeldis mulle "Arkaadia" ka vga, mulle lihtsalt hullusti meeldib see tekstina, peaks olema ikka midagi vga hullu tehtud lavastuses, et mulle ei meeldiks.

 Mttekoht

 Viimase lausega meenus mulle, et kunagi oli ju Rakvere teatri "Kolm de" ka mul vaatamisel. Ja see pidi olema kevadel, sest ma kohutusin seal oma lapsevanematega (:D), keda ma enne kevadet ei tundnud. Aga see kogemus oli vga piinav, ju ma selleprast pole les kirjutanud.

 See oli testi vga-vga-vga kurb kogemus mu elus :D

 Aga see teeb siis 10 korda teatri aastal 2016, kui ma just ei kavatse detsembris veel mnd kiku ette vtta, mida arvatavasti ei juhtu.

 Uuel aastal kavatsen hoida sama taset, et vhemalt pooled vaadatud asjadest meeldiks mulle eriti palju :) 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  8:32 PM    No comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016, Kultuur-kultuur, Vaatasin teatrit  

 


Friday, December 2, 2016



   
Aastalpu vljakutse (1) - vaatasin telekast 



Alustagem siis vljakutsega, mis loodetavasti aitab mul kirjutamislainele tagasi saada. Igatahes teemad olen endale valmis pannud ja random.org arvas, et tna oleks mistlik panna mind rkima 2016. aasta televiisorist nhtu le.

 Ma olen ses suhtes veel sna vanamoodne inimene, et ma ei vaata ei saateid ega seriaale netist. Sellega seoses ei vaata ma erinevaid saateid vga palju.

 Aga sel aastal oli ks telemaastiku tippsndmusi "My Kitchen Rulesi" viimane hooaeg, mida ma suurte mnudega vaatasin. Finaali jaoks korraldasime prl Vaprakesega suisa hisvaatamise koos ahjupardi ja creme bruleega.

 Teine saade, mida vaatan, on phapevahtune "Su ngu klab tuttavalt".

 Suur oli mu rm, kui avastasime, et ETV nitab "Minu peret".

 Hr H juhtis mu thelepanu sellele, et mingi kanali pealt saab vaadata "Seksi ja linna" algusest peale, mida ma ndalavahetustel ikka ajupuhkuseks vaatan.

 Aga kige toredam teleavastus sellest aastast on minu jaoks "Miranda", sest see on lihtsalt nii jabur.

 Saated, mida oleks vinud sel aastal vaadata, aga mida ma ikkagi ei teinud:
 1. "Eesti parim koolikokk" - minu meelest nunnu mte ja reklaamide jrgi tundub, et koolikokad teevad pris vahvaid asju. Kuna saade praegu alles kib, viks ju vaadata, aga ma olen sna kindel, et ma ei hakka seda tegema.
 2. "Aktuaalne kaamera" - ma test olen melnud, et korra pevas viks ju uudiseid vaadata. Aga tavaliselt lheb ikka nii, et kell heksa htul passin netis ja uudiseid kuulen hommikul pudrukeetmise krvale "Terevisooni" vaadates vi hr H kest.

 Rohkem ei tule mul meelde isegi selliseid saateid, mida oleks vinud vaadata. "Rakett 69t" sel kevadel vist polnud? Seda vaatan ma ka alati suure mnuga. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  9:23 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Aastalpu vljakutse 2016  

 


Thursday, December 1, 2016



    
Snatu 



Mul oli plaan alustada tnasest suurejoonelist aastalpu kirjutamisvljakutset, aga igaks juhuks ei kuulutanud seda kva hlega, sest kki poleks tuju olnud. Tuju oli tegelikult olemas kll, aga elu murdis vahele.


 hel peval tekkis mul oma klassis vike arutelu, millal pkapikud kima hakkavad. Et kas advendiaja algusest vi detsembri algusest. Selle arutelu kigus judsin mda minnes mainida, et mul endal pole pkapikud juba mitu aastat kinud.

 Ja tna siis...

 Tuli ks mu klassi tdruk, tles, et ma paneks silmad kinni ja sirutaks ked ette. Ja kui ma olin seda teinud, pani mulle ktte he asja.

 Sellise asja :D





 See on minu julukalender.

 Ma ei oska siiani piisavalt oma tnulikkust vljendada. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  7:13 PM    1 comment:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, ilus hetk, inimesed on ilusad ja head, Pisiasjad loevad  

 


Wednesday, November 30, 2016



   
Esimese trimestri muljed 



Poisi koolis hinnatekse alates teisest klassist eesti keelt ja matemaatikat numbritega. Ja kuna tna sai neil esimene trimester lbi ja esimesed kokkuvtvad hinded Stuudiumisse les, siis on paras hetk muljetada.

 Esiteks tuleb tunnistada, et minu mningaseks pettumuseks poisile hinded vga meeldivad. Eks ta on enam-vhem ainult viisi ka saanud. Ja see ks neli, mis eesti keeles kukkus... seda ta ei tunnista. Sellega oli see lugu, et oli iseseisev t iseseisvate tde kogumikust. Kik istusid ja tegid. Ruudi oma pinginaabriga tegid esialgu jumal teab mida. Ja kui said aru, et peab ka td hakkama kirjutama, siis lid kogumikud suvalise koha pealt lahti ja tegid. Loomulikult hoopis midagi muud. Ja kui siis petaja tunni lpus mrkas ja ige t ette andis, tulid vead sisse.

 Mina hinnete osas nii rahulolev pole. Hva, ma saan aru, et need hinded nitavad, et ta on eakohased oskused neis ainetes omandanud, aga mind hirib natuke, et ma ei ne tegelikult, mida ja kuidas ta teeb. Muidu ei olekski see probleem, aga kuna ma mnda td olen ninud, siis kipub ta ikka ja jlle niteks lauset vikese thega alustama. Aga kuna td on ikkagi viiega hinnatud, ei pea ta ise seda probleemiks. Sest vga hea hinne on ju kes. Et mina lapsevanemana tunnen, et hinne on formaalsem tagasiside kll kui snaline hinnang.

 Teistes ainetes on ikka snaline ja see on kuidagi selgem. Niteks inglise keeles oskab kasutada neid ja neid snu, hldab korralikult ja pdlikult. Aga "asjad pilla-palla kogu aeg, kunagi ei saa tundi igel ajal alustada". See on kusjuures ldse kummaline seik seekordse tunnistuse juures - kik, need petajad, kes Ruudit ka eelmisel aastal petasid, hindasid tema kitumist heaks (parim, mis seal koolis antakse), mlemad uued petajad aga rahuldavaks. Mtisklesime siin, kas asi on selles, et vanade petajaga kitubki ta normaalselt, vi siis selles, et vanad petajad on temaga nii harjunud, et peavad teda normaalseks...

 ldiselt on esimene trimester linud mingi 120 korda rahulikumalt kui eelmisel aastal, asi seegi. Igatahes saan ilma revuseta Stuudiumis kia, eelmisel aastal oli pidevalt pinge - kas tna on midagi nmedat toimunud vi lks nneks. Paar pris vastikut narrimisjuhtumit on neil klassis olnud, aga ma olen Ruudi jutust aru saanud, et klassijuhataja reageeris neile pris juliselt, nii et nd pole rohkem kuulda olnud.

 Ja seda juttu, et kool on uskumatult mttetu koht, rgitakse ainult siis, kui tuleb meelde, et niiviisi peaks nagu mtlema. Muul ajal polegi vga hull koolis kia. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:26 PM    8 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Avalikult haridusest, Meie krmik  

 


Sunday, November 27, 2016



   
Minipuhkusel 



Sel aastal tegime oma pulma-aastapeva ndalavahetuse juba novembris ra. Selle kohta, et me tegelikult ldse ei plaaninud abielluda ja ametliku phjusena lpuks hisele nimele le lksime ainult hise tuledeklari prast, oleme pris usinasti oma aastapeva thistanud. Vlja arvatud too mlestusvrne kord, kui ma alles paar peva hiljem aru sain, et hr H oli mind just selle puhul tervitanud :D Sealt edasi olen minagi hoolega numbreid peas veeretanud ning lpuks aru saanud, millal see pev oli.

 Miks me sel aastal juba nii varakult thistamise ette vtsime, ei sltunud ldse meist. Nimelt saime hr H e kest kutse pulma, mis tiesti juhuslikult toimub tpselt samal peval, kui meie pulmgi toimus. No ja teiseks tahtsime kinos "Dr Strangei" vaadata ja polnud kindel, et see film nii kaua veel kavas on :D

 Meie romantilisest minipuhkusest ei hakka lhemalt rkima, nii palju ehk kll, et Tartu hotell Pallas llatas mind meeldivalt. Ehk oli asi selles, et mul polnud juba ette kuigi krged ootused. Ja need niigi keskprased ootused langesid veelgi, kui auto parkimisest hotelli parklasse teline sndmus sai, sest see paganama parkla oli lihtsalt nii kitsas. Aga hotell oli titsa meeldiv. Esiteks saimegi toa vaatega kesklinnale ja see andis meie puhkusele suurlinna hngu. Lisaks oli ka meie tiesti tavaline standardtuba avar, suure vannitoa ja seinamaalinguga. Hommikusk oli siiski vga keskprane, pannkooke loomulikult polnud, aga ka puuviljad oli nrtsinud ja kohv oli termoskannudes. Samas kike jagus, nii et oleks vinud ka hullemini minna.

 Kinos vaatasime romantiliselt "Dr Strangei". Eelmisel aastal kisime muuseas ka just Benedict Cumberbatchi vaatamas (toda enigma filmi), loodetavasti tuleb tal ka jrgmisel aastal midagi toredat, et me saaksime oma traditsiooni jtkata. "Dr Strange" oli vga tore film, kuigi testi, kui melda, mis oli lugu, siis viks kahtlustada, et see on ks mttetu film. Aga see reaalsuste muutumine oli lihtsalt nii ilus. Ja paar pris head nalja oli ka.

 Naljadest rkides. Panen selle ka kohe kirja, et kisime Ugala uuslavastust "Tasujad" vaatamas. Mnes mttes vajaks see lausa omaette postitust, sest kuigi ilmselt ei olnud me kuidagi etenduse sihtrhm, tekkis nii mnigi mte. Muidu lavastus ise rgib sellest, kuidas meedia kujundab meie vaenlased ja kangelased. Ja kui sa tead, kuidas meedia inimeste peal toimib, saab neid kangelaslikustamisi juhtida. A kuna teatrisse ptakse vist meelitada nooremat publikut, on kogu lugu suht kummalise soustiga le valatud, mis kokkuvttes tekitab nutu "mh?" reaktsiooni lpuks. Ma saan aru, mida on ptud saavutada, aga ma kardan, et ilma selge juhendamiseta noored selleni ei jua. Tegelikult oli pris hid leide. Ja vikseid viipeid tiskasvanud publikule ka (pane valge kampsun selga, kui lhed rahva ette). No ja TEGELIKULT ei jookse mda klgi maha meenutada endale, et meile valitakse uudiseid (mis paneb mind mtlema, mis jama selle uue valitsusega on, et need Repinski kitsed nii fookuses on).

 Nii oligi. Julutuled panime ka esimese advendi puhul les. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:32 PM    3 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: filmivrk, Kultuur-kultuur, Rnnak Maarjamaal, Vaatasin teatrit  

 


Sunday, November 20, 2016



   
Miks ma kommentaarid kirjutamata jtsin 



Natuke aega tagasi kirjutas Indigoaalane hel vga pneval teemal. Ta kirjutab muidugi tihtipeale pnevatel teemadel :D, aga seekordne oli haridusest ja haridusteemad erutavad mind vga. Ma pole ainus, nii et kommentaarium oli sama erutav kui postitus ise.

 Mul on praegu ajajrk, kus ma ei saa tpselt aru, kuidas ma ennast blogimaastikul positsioneerin, mu enda postituste pikkade vahede jrgi on see vist ilmselge :D Aga ka teiste blogide lugemisega on asi kuidagi hootine, nii et vahepeal ei loe ma ldse ja siis kik korraga jrele. Ja see ei tulene ajapuudusest, vaid lihtsalt on nii. No ja seekord sattus nii, et enne Indigo haridusteemat oli just lugenud Ritsiku blogi viimast klalispostitust, mida lugedes ma lihtsalt niiviisi pillisin, et ma ei suutnud isegi kommentaari kirjutada, et ma pillin, sest see tundus nii vhe ja mttetu ja kik muu selline. Kogu see hirm ja kurbus ja juetus, mis selles loos olemas oli, tuletas meelde kolme aasta tagust olukorda. Lisaks smepiinu tekitav tnu, et meie perel lks kik palju lihtsamalt - ei olnud alkoholi, ei olnud narkot, ei olnud tablette ega kiirabiga haiglasse sitmisi. Samas ka rritus meditsiini suhtes - kuidas on vimalik, et sellises olukorras laps ji ilma radikaalsest ravist? Jepp, see phimtteliselt sundhospidaliseerimine, mille prl Vaprake le pidi elama, oli kohutav, aga kokkuvttes ti see kasu. Vi oli see juhus? kki aitas miski muu? Okei, seda ei tea ja ausalt eldes ei ole vaja vist teadagi.

 Igatahes prast selle postituse lugemist judsin siis Indigo juurde, kus vanad sbrad olid juba kohal ja mnusalt arutlev vestlus juba kis. Judsin minagi oma emotsiooni edasi anda (arvatavasti emotsionaalsemalt, kui ma seda oleksin teinud ilma eelneva lristamiseta) ja siinkohal vike tpsustus - Kaur, ma ei melnud otseselt seda, et sina arvad, et petajad on ajudeta trollid. See on selline phimtteline probleem, mis mind kige rohkem hirib ptejate endi, aga ka koolijutide juures. Jepp, Eestis on olemas riiklik ppekava, mida ldjoontes peaks jrgima. Samas pole riikliku ppekava kige olulisem osa mitte pisisu, vaid vljund. Ehk siis just see, mida pilane kogutud teadmistega peale hakkab. See, kuidas klass petaja juhtimisel kooliastme (mitte klassi!) lpuks selleni juab, on iga petaja otsus. Kui petaja tleb, et ta peab mingit asja tegema, sest ministeerium nuab seda, siis see ei ole tsi. Meil ei ole htki pikut, mis tuleb kaanest kaaneni lbi vtta, pole htki tvihikut, milles tuleb kik lesanded ra lahendada. Riiklikult kinnitatud ppeavara lihtsalt pole enam olemas, on turumajandus, kus kirjastused mvad koolidele oma komplekte. Ja neid paganama tvihikuid ei pea igal aastal igale pilasele tellima.

 Kunagi tles Notsu siinsamas mu enda blogis umbes midagi, et tundub, et meil on kool, kus petajat vga toetatakse, igalpool see niiviisi pole. Eks ma snastamata kujul teadsin seda ise ka. Lihtsalt ei melnud nii sgavalt, et minu jaoks ongi igapevane normaalsus see, kui mu direktor ja ppealajuhataja kinnitavad, et nad usaldavad minu otsuseid ppeprotsessi juures, sest ma olen professionaal, kes teab, mida ta teeb, kuhu tahab juda ja olen vimeline ise oma tee valima. Ja selle nelja aastaga olen ma sellise suhtumisega nii ra harjunud, et vahetevahel lheb mul meelest ra, et kikjal see nii polegi. Et kikides koolides ei olegi direktoreid, kes usuvad siiralt, et nende meeskonnas on kige paremad petajad. Meie direktor usub. Ja kui ta kaotab usu, siis thendab see tlepingu lppemist. Ka seda on kaks korda juhtunud. Aga neist pole vist viisakas avalikus blogis rkida :D

 Nojah, miks ma seda kike kommentaariumisse ei kirjutanud? Esiteks tundus see miski, mida ma olen elnud ja mis ei anna mingit lisandvrtust. Teiseks (palju olulisemaks) phjuseks oli see, et ma svenesin ka teistesse kommentaaridesse, k.a sellesse kommentaari, mis viitas SELLELE loole. Ja siis alles pillimine algas. Ja prast sellist lugu tundus tiesti kohatu rkida petajate hindamisest ja sellest, et nad on professionaalid ja nad suudavad iseseisvalt melda ja ... ldse kigest. Waldorfkool tleb, et nad ei saa hakkama kitumusliku eripraga? Ssteem, mis enam-vhem sunni korras saadab 8-aastase lapse, kes ei kohandu, eriinternaatkooli? Selle krval on kik probleemid vikesed.

 Ja nii need kommenataarid kirjutamata jidki. 


 Postitaja:  Eliisabet     kell  4:19 PM    11 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: Mtlen ja arvan ja pin, petaja nutab  

 


Wednesday, November 16, 2016



   
Kuidas sbrad ujumistunnis kisid 



Teise klassi  kohustuslik ujumiskursus on jtkuvalt kimas. Meil on vlja kujunenud kena ssteem, mis thendab, et Ruudi saab minna koos he klassivenna ema ja tema autoga. Sama vimalust kasutab tihtipeale ka Ruudi sber.

 Tna juhtus nii, et klassivend oli haige, hr H linnast ra ja mina tl. Seega lks kiku plaan C ehk Ruudi isapoolne vanaisa, kes lubas poisid prast kooli ujulasse kohale viia.

 Kik lks kenasti, kellaajad olid kokku lepitud, sber oli olemas koos ujumisasjadega, vanaisa ka kohal... Kui siis kmme minutit enne ujumistunni algust helistab Ruudi (mul oli just tund algamas):
 "Eeemps, mis ma teen, vanaisa sitis juba ra, aga ma jtsin ujumisasjad kogemata koju!?!"

 What, sa sitsid terve tee kodust ujulasse ega mrganud, et kotti polnud kaasas. Ja mis philine, astusid autost vlja ja ikka ei pannud thele, et kotti pole?!?!

 Mis mul muud le ji, kui soovitada tal minna petaja juurde ja vabandada, et asjad jid koju ning jda spra ootama, kuniks tund lbi saab.

 Selle peale kurdab Ruudi: "Tal lks veel halvemini, ujumisasjad jid vanaisa autosse...."







 Postitaja:  Eliisabet     kell  10:29 PM    5 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: ilus hetk, Meie krmik, Nali teiste kulul, wtf toimub?!?  

 


Saturday, November 12, 2016



    
Unistuse titumine 



Tikker kirjutab igapevaselt asjadest, mis talle rmu teevad (vljakutsetest ka iseenesest). Ma ei hakka isegi unistama, et ma millegi  sama intensiivsega hakkama saaksin, aga tna mtlesin, et mul kaks (tehniliselt vttes isegi kolm) bertoredat uut asja, mille eest ma universumile vga tnulik olen.

 Ma isegi ei mleta enam, millal mul tekkis idee sellest, et KUNAGI pean ma endale punased Dr Martensid saama. Mingi kmme aastat tagasi? :D Vibolla mitte just nii kaua aega tagasi, aga siiski sna ammu. See pole kunagi olnud selline pean-nd-kohe-saama mte, vaid just selline kindel teadmine, et hel peval nad mul on. Seniks olen muudkui oma tavaliste mustade Alpi3ga ringi kinud. Viimased 11 ja pool aastat muuseas. Vahepealsete libastumistega tavaliste talvesaabastega, aga alati vanade heade alpide juurde tagasi judes.

 Ja nd on mul mu punased martensid :) elge veel, et asjad ei tee nnelikuks :D

 Teine asi, mis mulle viimase aasta ostudest telist rmu valmistab, on Norrast ostetud parka. Ma tsisel ei saa aru, kuidas on ldse vimalik vljas liikuda sellise riideesemega, millel pole suurt karvase rega kapuutsi ning mis ei kata peput. Ma armusin oma parkasse juba siis, kui teda riidepuul ngin, aga kui ma ta selga panin, tundsin, nagu oleksin voodis, seega keeldusin seljast vtmast.

 Siia lppu sobib kenasti ka muusikapala, mida ma viiamastel aegadel muudkui kuulan, sest see on nii ilus. Hr H kll ksis juba, kas ta kaevab mulle aeda kaevu, sest ilmselgelt on tegemist kaevuhppamise looga. Tegelikult ei ole. Pris tegelikult on see hoopis lihtsalt ks ... sltuvust tekitav lugu.






 Postitaja:  Eliisabet     kell  11:40 PM    2 comments:       

Email This

BlogThis!

Share to Twitter

Share to Facebook

Share to Pinterest
  
 Sildid: 148 phjust olla nnelik, Minu ilusad asjad, muusika  

 

Newer Posts  Older Posts  Home 



Subscribe to: Posts (Atom) 