





phapev, 6. detsember 2020



    
Ootus 




Olin nii vsinud. 
NII VSINUD!
Eilsest htust, mil oli plaanis paar asja vanast korterist ra tuua ja kia siis poest lbi, et piparkoogitaigna aineid tuua - aga kike ei olnud esimeses poes ja teises ka mitte, nii et kokku kisin kolmes, "paar asja" muutus kotitieks (ja tolmukotid unustasin ikka ra) ja no NII VSINUD.
Nii vsinud, et tna hommikul lonkisin koeraga ainult mber kvartali, sest ei jaksa mina ka kike ju!

Aga pev kulus, hmar ja advent ja ... mul on ju kodus kiki taignategemiseks vajalikku?
Nii et panin juutuubis mngima oma nimekirja "talvine", plema kaks knalt ja asusin tainast tegema. 
See lhn! 
Kuna ma lakkusin lusika puhtaks, siis - see maitse! Knlavalgus! "Talvine" muusika!

See taignategu oli tiesti kaunis.

Nd olen muidugi vsinud, aga vhemalt on mul tainas ja julumeeleolu. 
Taigen on kll kilekottidesse paigutamata, ootab potis, aga noh - pisiasjad-pisiasjad. Tegin kohvi ja lgastun nd. 
Kas mu Igasugused Asjad (nagu rohud ja koerahari ja vhemalt viis pakki Aliexpressist) ei viks juba kohale tulla? 
Kuigi sellest, et ilus helesinine kleit tuli, on vhe rmu, sest mul ei ole seda kuskile selga panna. Pole selline pidulik, vaid minimalistlik A-likeline, kolmveerandvarrukatega, aga ma ei ki ju ei tl ega koolis. Ainult poes, aga seal oleks ta ju mantli all. 
Mh. 




Aga! Kolmapeval lhen titat hoidma, siis saan seda kleiti kanda! 
Kusjuures Tervishoiukrgkoolis, kus seda nevad paljud inimesed.
Titehoidmise lisahead kljed.

Nd ootan jule.
Tunne tuli, ootus samuti.
Nagu kammaaan! Millal ma viimati jule ootasin? Ei ole: "Oh, temale mul pole head kinki, aga ma tegin varuks julumandleid, peab klbama!" ega "Olgu, piparkoogitainast kingin he koti, peab klbama!" ega isegi: "Ma lihtsalt ei tee ja ei lhe, kuradile, olen ka inimene, ma ei jaksa kike!"

Nd on mul kigile kingitused, kellele TAHAN kinkida ja teistele ei ole ja ma ldse ei pe seeprast, kuhu minna ja keda nha. Koroona on nii tore =D 
Mnes mttes. 
Jee.
Isegi HTP5 pole vaja, et jule oodata O_O 




    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, tibinlusus  

 


reede, 4. detsember 2020



   
Algab eluliselt, lppeb sama-jama-korduvalt-imestatud uskumatusega, kui KERGE on inimestel. Nhtavasti 




Te teadsite, et ka need uuema aja valguskvastuvad plommid vivad hambast lihtsalt vlja tulla?
Loogiliselt vttes: muidugi, alati vib. Isegi omad hambad vivad tiesti lambist tki kljest ra lasta tulla!
Siiski olin vga segaduses, kui hambaid loputades valujutt alumisest likehambast lbi kis ja see hammas keelega katsudes imelik tundus.  Hambaniidiga sudides ka miski paremaks ei linud ja siis peeglist tuvastasin, et krt. Seal on auk!
Mis kahe aasta eest parandatud sai.
Aint tundub veidi suurem.

Panin hambaarstiaja. Jrgmiseks ndalaks. No ja kui juba, siis juba pojale ka. Tal samuti aasta mdas ja nii. 
Kuigi tal ei ole mingit tidist ootamatult eemaldunud, sest tal polegi helgi hambal paranduskohta. hel piimahambal kunagi oli, aga see tuli ra. 
Hammas siis. Mitte valguskvastuv tidis.

Nd ma saan sa ja juua ainult vga ettevaatlikult. Aga noh. Ndal aega peab vastu. 
Aga kui ei oleks hambaarstivimalust? Poleks raha vi poleks arstiaegu vi mlemat?
No siis peaks kauem, dohh. 
Elu on rakannatamine. 
Krt, igal hooletul suu-paokil sissehingamisel on kah tunda!

Kogu aeg juhtub nii. Elu nagu hakkaks korda saama, ainult koera karvavahetus tuleb le elada ja kuna K. on haigete lhikontaktne, ei tule ta ikka veel seintesse auke puurima ja lejnud riiuleid les panema, ja ... ...  ja siis tuleb jrgmine probleem veel peale. 
KOGU ELU on selline! Kas teised (TM) ei kurnu sellest kohutavalt ja kogu aeg???

Hakkasin ldse mtlema, mis vrk mul on nende lusikatega, et ma ei saa neid kuidagi varuks hoitud. 
Esiteks juhtub see, mis just eespool kirjas. 
KOGU AEG juhtub midagi, mis sb varuks hoitud lusika(d) ra.
Aga teiseks: ma elan nd natuke vhem vljatimmitud elu kui Enne Rongi, aga toona mul ei olnud ajukahjustust ka. 
Phimte on sama: kuskilt ei tohi ldvaks lasta, muidu on katastroof vi vhemalt puuks.

Ehk siis: selleks, et mul oleks maksimaalne arv lusikaid, mida kulutada, pean olema maksimaalselt thus enne. Magama, sma, mitte civvi mattuma, koristama karvu ja pesema nusid jms, sest halb tunne on koormavam kui asjade rategemine - kuigi ka rategemine vtab lusikaid. Kik vtab.
Aga kui ma ei ole alati oivaliselt tiuslik, kui ma vahel mngin palju ja magan vhe, joon valgendatud kohvi (kuna mul on kik stressihdad, mis meldavad, on mul ka maohappehaigus ja siis tasub kohvi mustalt juua, et vastik poleks - kuid mulle MAITSEB rohkem piimaga) ega tee kohe kike ra, mida saab teha, on lusikaid veel vhem, elada veel raskem ja oeh ja aeh.
Ja ometi vahel luban seda endale. 
Sest kurat. 
Ma ei ole masin. Ma ei suuda kogu aeg end nagu masinat tiuslikult kigus hoida. 
Vana mina stresseerus analoogse teema peale phjalikult. Niigi on raske ja nd mina ise tegin asjad endale veel raskemaks, paha, paha, PAHA MINA!!!! Paha, halb, kik soovitavad mul parem olla ja mina ei suuda isegi sel maal, kus olen, end joone peal hoida! PAHA MINA!

Sedasi enam ei tee. 
Aga mtlen kll vahel, kuidas inimesed suudavad. Elada ja tunda lisaks, et elu on kuidagi hirmus thtis ja tore asi, mille kljes knte ja hammastega rippuda.
Goodreadsis ks endine klasside luges raamatut "Elus". (Seeprast mainin, et ma polnud varem sellest raamatust kuulnudki.) Lugesin sisukokkuvtet ja teiste lugejate kommentaare ja olin vga vga vga segaduses.
Thendab ... kas nende KELLEGI jaoks ei ole olnud kttesaamatu unistus juba koolieelik olemisest saati olla surmavalt haige, nii et sult ei oodata midagi peale kahvatu kangelaslikkuse ja isegi seda ei PEA andma, ka nutupursked on kombes, sest inimesel on ju raske? 
" ... ei oleks kunagi uskunud et sellisesse olukorda satun ..." 
Sa kurat, kus ma olen mttemnginud, et Hirmus Haigus juhtub minuga! Ja endale ikka ja ikka korrutanud, et nagunii ei juhtu. Toredad asjad juhtuvad ainult kellegi teisega, minu lesanne on ppida koolis ja pesta nusid ja vtta tolmuimejaga ja kia jalutamas ja teha ktekverdusi ja teha ja teha ja teha ja teha.


Kusjuures kui kooliskimine vlja arvata, on kik need tegevused pigem meeldivad. Aga lihtsalt neid on nii palju, tuleb ha juurde ja no saaks siis sellest midagi muud kui "muidu oleks veel halvem"? 
Olen jlle unustanud, et elu vib ka meeldiv olla. HTP 5, mis noorelt mehelt prit, sai 2 peva tagasi otsa ja mu uus tellimus Inglismaalt pole veel kohal. 
Aga no - vhemalt on vga tunda, et sel (seal muide ksimgis oleval!) rohul on toimet. 

Vaatab asja head klge, jah?



    17 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, sotsiaalne alaareng, uus mina  

 


kolmapev, 2. detsember 2020



   
Sel aastal julukooki ei tee 




Ossa, leidsin he pisikese, aga alternatiivset kaanekujundust sisaldava tagasiside "Kuningate tagasitulekule". 
NII TORE!!!
Ja see kaanekujundus pole ldse vga mda. 
=)

Vi noh ... ma tean, et ei ole siia kirjutanud hegi oma raamatu kohta, kuidas tegelikult ma mtlesin ... aga "Kuningad" sndis muuhulgas ka minu jrelemtlusest, millised peaksid vampiirid olema, kui nad priselt olemas oleksid. 
Sest vampiir on tippkiskja. Elab teiste tapmisel saadavast toitevrtusest ja samas tal endal tarbime-teda-sgiks-vaenlasi pole. 
Tippkiskjad on rusikareeglina vttes ksiklased, liigisisene sotsiaalne suhtlus piirneb ldjuhul jrglaste saamiseks (ja vahel ka leskasvatamiseks) vajalikuga ning kiksugu rafineeritud hrrasmehed ja saatuslikud tumedahuulsed preilid on seega valed, valed, valed!
Lumeinimese tpi karvased muramid on loogilisele vampiir-tippkisklusele igatahes lhemal - kuigi originaalkaanepilt on veel parem.

Lisaks sain oma uusimale, mis K-ga koos kirjutatud, vga korraliku testlugeja-tagaside ja vin selle phjal toimetada. Jai!
Vahepeal toimetasin seda veel-uuemat-poolikut lbi, aga oma uduseks olen unustanud, mis seal loos edasi pidi saama. Umbkaudugi ei tea. 
Nd on mul veidi aega selle le jrele melda taas.

Ttarlaps tles: "Ma olen juba sellega harjuma hakanud, et Totoro ajab rohkem karva kui mammut."
Suhtkoht tsi. Ma olen asunud teda iga pev harjama ues (nutt ja hala, nagu hammustaksin ma ta krvu vi midagi. Kui kogu aeg kiidan ja rgin, on parem), aga seda on nha aint koera vaadates. Pulste pole iga pool. Aga ei tundu mingit vahet karvaklluse osas mujal. KIK on karvane. Pesen hambaid ja karvad on suus. Harjan hoolega mantli puhtaks ja selle tulemusena on seal testi natuke vhem karvu kui varem. le peva vtan tolmuimejaga. Tund peale imemist on kik jlle karvane. Pesu, mis pesumasinast tuleb, on karvane.
Algas asi tsisemalt kuskil 23. novembri paiku. Vaatab, kaua kestab. 

Kuna olen kogu aeg nii vsinud, pole ldse judnud Totorot tutvustama vimaliku tulevase kutsikate-isaga. 
Vi noh - vsinud.
Selle koondsna alla mahub ebannestunud deitimine, vljavnatud jalg trepist alla lkkamise tagajrjel, asjade uues korteris lahtipakkimine x palju, asjade vanas korteris kinnipakkimine x palju,  kolimine, remontimine ning veel igasugused pisiasjad nagu haigused, oma kadunud vtme tttu ligipsmatu postkasti muukimised (ebannestunud, osalise tvime kaart peitub ikka kasti phjas), kasutatud vaiba ja kott-toolide ostmine, lihtsalt pahad tujud-olemised ja tna olin sunnitud veel esikulambis pirni ka ra vahetama, kuigi ma ldse ei teadnud, kuidas kuppel enne maha keerata.

Muidugi sain hakkama. Katse-eksituse teel ja loogilise mtlemise abil. (Mis jublakas see on? Mujal pole, kuid siin on. Hm. Prooviks teda liigutada ... ei liigu kummalegi poole ... oo, aga tmmates tuleb vlja! Kas kuppel tuleb nd lahti? Ei ... hmmmmm ... midagi on vaja veel teha. kaugemale tmmata? Ei ... Oot, aga ND see jublakas-kangike liigub kljele! OOO! VIT!!!) 
Ent kogu krdi aeg juhtuvad sellised asjad. 
Seda htakse eluks, eks ole. 
Ja see on nii krdi vsitav!
Kutsikate ja pisikeste (vi veel mitte sulle vga hsti tuttavate) lastega on ses mttes lihtsam, et sa oledki valmis igasugu jamadeks. Aga need teised, need lihtsalt elu juurde kivad probleemid on nii krdi kurnavad!
Nii et ikka veel pole Elvasse linud ja viinud oma kudzuneiut ilusa Jorrdaniga kohtuma, Totorol on varsti uus jooksuaeg algamas ja oh-kus-ma-jn.

Vbla vtame hoopis kassi. 
Oleks ka lahe. 

Aaa, et miks siuke pealkiri? Vot seeprast ongi, et 
a) ma ei jaksa
b) sin tumeni julukooki vist eelmisel? aastal ja see oli minu omast nii palju parem, et no milleks ma vaeva nen? 
Teen piparkoogitainast, see tuleb mul hsti vlja.



    8 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, koerus, proosalaulik  

 


esmaspev, 30. november 2020



   
Oh, pris hea 




Nii palju seda nrdimust oligi =)
Kuivrd me ei olnud veel paar ega midagi, loogiline, et vga ei murdnud - aga siiski on tiesti arulagedalt tore avastada, et mul on jumalast suva ja meel hea - hea tunne, et lahti sain veel enne, kui liiga palju investeeritud.

See laul, mida Pihel soovitas - krt, kui ma laen selle raha eest alla, kki saan linkida ka? 
Sest nii tore. 
Kmnesse. 
Krt, vist ei saa.
Eks ma siis kuulan seda lugu niisama 34 korda jrjest vi midagi =P 2.40 ei tundu mulle liigmakstud ja aeg, kus neli senti odavam kohvikoor oli raudselt phjus (ka) teise poodi minna, on mber. 
Loodetavasti igaveseks. 

Mtlesin veel jrgi ja leidsin, et igasuguse soovi selle mehega veel asju ajada  kaotas tema snade ja tegude omavahel mitteklappimine. 
Ilmselt kogu minu "tahan asju ajada ainult hsti tuttavate meestega, parem veel, spradega" taga on, et ma tahan TEADA, mida oodata.
Kes tleb ht, kuid teostab teist, kusjuures ei tunnista dissonantsi, vhemalt mitte omal algatusel, ajab mul juhtme niimoodi kokku, et ei, ei. Never again. 

Noh, antud juhul ei vedanud - me pisike tutvus varem ilmselgelt ei olnud piisav, et ma teadnuks, mida oodata. 
Aga sain samas selgemaks, mille jaoks mu lapsesaamisind piisav pole, ja endavgistamine sai taas punkti. 
Ma ei taha. TESTI ei taha. Mees peab meeldima, et temaga last saada.

Prdume tagasi mtte juurde "adopteerimine". 
Sest on ks inimene, kelle peale vin sajaga kindel olla.
Mina ise. 

P.S. Kell pool kolm on nii pime, et panin tule plema ja tmbasin ruloo ette. 
IKKA VEEL suudan ra unustada, et nii see novembri lpus-detsembris kibki.
Kib ilmselt jaanuaris samuti, aga kuidagi on lootus, et kki siis on lumi maas ja valgem.
Mitte et see hetkel vga aitaks - aga vhemalt Totoro on rmus. Lumi on ta lemmik ju =) 
Mulle ka meeldib, aga minu jaoks see, mis praegu Keilat katab, on ikka lrts, mrg ja sulab kohe ra. 



    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu, sotsiaalne alaareng  

 

Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 28. november 2020



   
Deitimise teoreetiline klg 




Olgu, mis on, aga paistab, et HTP 5, mille sain noorelt mehelt proovimiseks, toimib. Ma olen natuke morn ja tige, aga mitte ahastuses, miks inimesed on inimesed.
Ja see on juba vit.
Vta, mis on hea, jta lejnu.
Aga - TIITAAA???!!!
Ma pean veel mtlema. Sest noh - tita nimel olen paljuks valmis.


Lihtsalt et MINA ise saaks midagi erilist, head ja nunnut - MIDA ma ieti lootsin?! Elu PEAKS ju olema petanud?!
Ja ikka ma panen naeratades srmed sahtli vahele. "kki seekord ei lda kinni?!"
Ei pi. Ei pigiiiiiii!

Lisaks ilmselgelt on mul dopamiininlg. Kui dopamiin les lheb, on kik, kogu elu, korraga parem.  Tekib selline leldine lootus, et eksistentsil on midagi mulle pakkuda, mida ma juba ei oleks paremal kujul ktte saanud.
Siis lheb lks dopamiin jlle alla. Sest noh. 
Tahtmine kadus.
Mida ma lootsin?! KUI nrilt taipamatu vib olla?!
Vastus: me rgime minust. Lisaannus dopamiini - ja mul on kohe tunne, et elu on elatav. Kontrast eelnevaga on nii krdi suur. 
Miks ma elasin pideva armumise seisundis varem? Ilmselt keha taipas, et dopamiini vaja - noh, ja sedasi ju saab! Armume, eideke! Kogu aeg! Igas suunas!

Kusjuures tegelt, eksole, nagu kesolevast olukorrast mrgata on, pole isegi armuda vaja. Lihtsalt suhtevariant ja kellelegi maailmakallis olla kah juba toimib.
Toimis.
Ma ei tea, mul hakkab ebameeldiv meldes, et see pole veel lbi - aga jtan endale veel veidi aega toibuda. Sest noh: TITAAAAA!!!!

Kahtlustan, et olen ikka veel suht viljakas. Kuigi mul olevat lbitav aint ks munajuha. Aga sellest piisab, onjo, ja arvestades, KUI hormoonitundlik olen, vin tie kindlusega elda, et mu ovulatsioonid on olemas ja tugevad. Lihtsalt isast on vaja ja no - nii kena kui ma ka olen, mul samas hakkab otseselt vastik, kui vaevu tuttavana kohe sooliste teemadega peale lennatakse.
Ega mul antud deidi kigus musitamisega ka pris ok olnud. 
Aga ma muidugi vljendusin "vga nagu ei taha enam"-pehmelt, sest ... sest ... sest mul lheb aega, et aru saada, mida mina tahan vi ei taha, samas kui teise inimese soovid on selged, ma tulen automaatselt vastu. 
Kurat.
Minu puhul ei ole isegi consenti ootamine see, mida vaja. 
Mulle peaks selle ksimuse tenolisest kerkimisest paar peva ette teatama, siis saaksin seedida ja kaalutletult vastata. Aga vajadus KOHE reageerida kipub kaasa tooma: "Jah, ok, ole minuga rahul, ole minu le rmus, teeme seda, mis sina tahad, sest mina tahan mitte vastuollu minna!"
Jah, mu automaatne reaktsioon on mitte vastuollu minna. Seetttu olengi alati jube rahul endaga, kui suudan vastu hakata, mitte krvad lontis, alistuda. 
Kui inimene mulle meeldib, mul on temaga vastuollu minna kordades raskem.
Seda veel pin. 
Vbla edukalt: ma vhemalt ND deidijrgselt saan juba aru, mida tahan, mida mitte. Et suudlemine testi ei olnud teema. 
Varem ei olnud omaenda tahtmistest aru saamine pevade ksimus, vaid see juhtus AASTATEGA.
Et ma TESTI ei tahtnud, selgus mulle endalegi mitte lihtsalt mitu aastat, vaid vbla niteks 6 aastat hiljem. Enne ikka kuidagi kahtlesin, et kki ikka natuke tahtsin ... mitte et olin nus, et see tehtud saaks. Just turn me over and let's get this over with.

Nagu laulusalm tleb. 



    8 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, keha, sotsiaalne alaareng  

 


neljapev, 26. november 2020



    
Lhike deidiaruanne 




Nojah.

Millega ta mu nge vttis: "Tibulane! Sul on kudzu ja lapsed ja ma saan aru, et su pea ttab kogu aeg. Aga mina hoolitsen SINU eest, poputan SIND, minu eest ei ole vaja midagi teha!"
Ja siis on meil ESIMENE deit, mille kigus mina ostan talle pileti Keilasse sularaha eest, mida tal pole ("mis mttes bussis ei saagi kaardiga maksta?"), annan sularaha, et ta siit minema saaks ja tagatipuks pakun ka maja, sest bussid Tartusse oleksid juba linud, kui ta Tallinnasse judnuks ja no inimest seks ue jtta ei luba minu sdametunnistus. 

nneks on meil kolmas voodi.

tleme: ma ei ole vga nnelik.
See on minu needus - I came prepared. 
Mulle lihtsalt ei mahu phe, et teised inimesed vivad olla nii unprepared ja lisaks stult arvata, et nii ongi ok.




Aga ma siiski veel khklen natu, enne kui ta tiesti krvale heidan - kui keegi on innukalt valmis mulle last tegema (rkisime sellest juba) ja pole priselt vastik, ma vhemalt mtlen asja le. 

... kuigi olen ikkagi nrdinud. Mis mttes inimesed on inimesed ja EI MTLE?!

+ ma ei salli ldse valetamist ja isegi kui vale on TIESTI stu (rkida anekdoot vtmes "Minu tuttavaga juhtus"), mind meeletult hirib. 

ViuviuviuVIU.


Aga kki lheb hsti ka?
Kunagi pole linud.
Alati ainult t ja t
ja siis vahel ka resultaat.

Aga ikka ma, lollakas, loodan,
ikka ma, lollakas, proovin,
ja alati selgub: nii on veel raskem - 
elu on okastraat. 



    33 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, luulud, muusikad  

 


phapev, 22. november 2020



    
Miski ootab - olgu vi Valhalla 




Elu on kuidagi parem.
Virtuaalne hellitamine ja kinnitamine, et olen armas, olen imehea, nunnu jne ikka aitab. 
Mul on sellisest nunnutamisest eluaegne puudus old. 
Aga et mul ka imekombel raha on (loe: ootamatult tagasi tulnud poja reisiraha ja sama vhe oodatud emapoolne snnipevakink, et enne uut snnipeva ikka kink tehtud saaks) aitab samuti.
Ning et korter on SOE!!!! 
Uus korter saab tiega andeks selle, et on vanast mingi 12 ruutmeetrit pisem vi nii, sest siin on SOE. Tuttavate kurtmine, et kui pole just suvi, on kogu aeg klm, tundus mulle tobe. Aga nd, kui on pidevalt soe, soe, soe, on elu kuidagi elamisvrsem testi. 

Soe emotsionaalselt, soe fsiliselt - pris lahe. 
Siuke november.
SOE.
Hmmastav. 

Kuidagi hea ja meeldivalt prane tunne. Koroonakriis? Misasja? Ei, kannan maski kll ja mu poeg oli just distantsppel (koos karantiinis psimise viimase pevaga selgus, et nii K. kui mu ttre covid-testid olid negatiivsed, aga ikkagi hea, et ta kodus oli, taale meeldib ju), kuid eriti muud ma ei ne, et muutunud oleks.
Ainult vike annus, nii umbes 0,4 grammi muret, kas me ikka saame aasta lpus Haapsallu spaasse. 
Aga see on ka VIKE mure, sest kui ei saa, no eks nad maksavad meile raha tagasi ja muud midagi. Pank saab 16+16 senti rikkamaks. 


Aga jah - PRANE tunne. 
Selline, mida mletan ajast EnneRongi. Pikast ajast EnneRongi. 
Ajast, kui veel lootsin.
Ajast, kui veel midagi ootasin.
Miski ju peab vapustama, elu ju peab muutuma?! 
Selline "ei tea, mis saab, aga sitaks pnev on teada saada!" + draama + hullus ja kik tundub natuke eredam, kui muidu - ainult et nd juba tean, et saab teistmoodi samuti. 
Et elu vibki olla rahulik:

Mitte et selline elu mulle meeldiks.
Rahulik elu on ainult aeglaselt suremine, raske, valus ja iga liigutus nuab pingutust. Eredus on see, mis kutsub, erutab, laseb ajal mduda, ilma et iga tund haiget teeks ja viimane viimaks tapaks. 






    9 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, muusikad  

 


neljapev, 19. november 2020



    
Tibulane 




Teate, seitse minutit tagasi rmustasin jubedalt. Neli tiiru maailma mber ja veel veidi. 
Miks? Sest kmme aastat noorem mees tles mulle "tibulane" ja siis ksis le, et kas vib mind sedasi kutsuda?
Ja mina olin: "Issapojapharistikene, JAAAA!!! Ometi kord saan ka mina olla vike ja nunnu ja abistatud ja mnikord isegi natuke rumal - sa tiesti vabal tahtel pakud seda?! JAAAAA!!!"
Ma olen nii vsinud olemast kogu aeg see kige tugevam ja targem, see, kes teiste eest hoolt kannab. 

Ise isegi ei tunne enam seda koormat - ainult siis meenub, kui see korraga mu lgadelt ra vetakse. Ma ei pea. Ma PRISELT ei pea. Keegi teine hoolitseb selle eest. 
Issandjaemakemaaa!!! aaa!!!!! AAA!

Pris abielluma veel valmis ei oleks, aga vga hea algus on tehtud. 
Ei, K. on jtkuvalt maailmailus mees! Lihtsalt rmustasin sellise helluse peale nagu lumekuningas praegalt. 

Pev seni oli ... ei ole isegi aus elda "sitt". Midagi eriti halba ei olnud. Lihtsalt palju tavalisi igapevaseid sitastiminemisi stiilis "unustasin maski koju, kui poodi lksin", "taaraautomaat ei tahtnud hte tpi pudeleid ldse", "koer tremuleeris", "poeg ei olnud rahul ei talle ostetud pkste ega kummikommidega", "sain pahandada tdilt, kes oli vtme koju unustanud ja valas oma nrdimuse vlja kohe, kui olin ta vlisuksest sisse lasknud ja mina olin seal parajasti" jne jne jne. 
Palju vikesi sittasid asju, mis kik koos andsid "halva tundega peva". 
Kuni eldi "tibulane".
Ma nd itsen veidi =) 
Kummikommid sdi ka ra ("halb jrelmaitse oli ainult neil rohelistel, mis radioaktiivsed vlja ngid") ning poest ostsin odavaid viimase-tunni-saiakesi, mida seekord oli palju, vali, mida soovid.
Nii et noh.
Pev vbla polnud ikka leni paha =P


Pkste srekummid panin venitusse, koristasime koos (tema tegi enamiku, aga mina ka ht-teist) poja toa pranda ra (tolmuimeja + lapp), leppisin noore mehega kolmapevaks teise linna kohtumise kokku, tegin hea tomatisalati ja noh - neljapev tegelt ongi mu lemmikpev ndalas ju!





    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, muusikad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 16. november 2020



   
Vike ateistlik krvalepige 




Mtlesin vlja, miks ma ei usu kikehaaravat kikesuutvat kiketeadvat jumalat. 
Esiteks selle prast, et kui miski on KIK (reservatsioonideta), on ta sama, kui mitte midagi. Ehk pole vahet kuidas kike-kike-kike nimetada: jumal, kiksus, maailmaruum, mingi asi mis ulatub igale poole igasse aega - see on lihtsalt nimi. Kui miski (nt jumal) on kik ja pole midagi, mis EI ole jumal. siis jumalat ei ole. 
Sest "jumal" on siis aint nimetus.

Kui aga natuke kitsendada, kui ritada kuidagi endale mingit kristlikku jumalat vimaldada, tuleb paratamatult ette, et ta praks nagu inimesele suuremat thelepanu kui bakterile - ja seal hakkab minu sisemus takka les lma ja rkima. 
Ma ei saa aru sellest, et me oleme kellegi meelest kuidagi niteks viirustest olemuslikult erinevad. Kivist, olgu. Mul on kll raske (me kik oleme ju aine, mis liigub hest olekust teise?), aga suudan elusa looduse ja elutu looduse vahele piiri vedada. Aga elusa looduse SISSE ka veel? 
Maisaa, maisuuda. See on kik ju sama asi, erinevused pisisisisitillukesed!

Maisaa, maisuuda, maivi.
Ma LIHTSALT ei usu, et inimene oleks kuidagi vga teistsugune kui niteks snajalg. Ja seega ei saa ma uskuda htegi jumalat, kes nib seda uskuvat. Kammaan, kui loll saab ks jumal olla ja samas jumal ka veel olla?!?!?!

Ehk: selleks, et uskuda kristlikku jumalat, peab uskuma inimese erilisust ja seda ma ei suuda.
Nii et nulliring.
Budism tundub mulle vastuvetavam, aga kui asi lheb ldisest uskumisest konkreetse religiooni peale, hakkan ma jlle takka les lma ja pruuskama. Miks peaks lihasmine olema halvem kui nt nisuseemnete? Miks peaks konkreetne (tleme: kitse-) tapja tegema rohkem halba, kui mittetapja? 
Maisaa, maisaa, maisuuda. 


Lihtsalt NII VALE.

Minu silmis HALB on sundida kedagi elama halba elu.
MITTE tema tapmine - elu ja surm = looduse ringkik, sellega on kik korras.

Ei, jumala eest (pun intended), ma ei rgi ldse koroonast ja maskidest!!! LDSE. Kui kellegi arust on maski kandmine jube asi ja teeb ta elu halvaks, on ta seni elanud nii absurdselt kerget elu, et on sellest lolliks jnud ja ellujmiseks tasubki juurde ppida.
Dohh.

Muidu: mu igemed sgelevad. Vahin armukadedalt kigi teiste "oh, ma siin kirjutasin uue raamatu, ilmus just" pingutuseta avaldamisi, kultuurisndmusi, kuhu mind ei kutsuta, ja sain tagasi enamuse poja Inglismaa-reisiks (mis ji ra) makstust. 
Mtlesin selle le - ja panin aasta lpuks endale ja lastele paariks ks Haapsallu spaatoad kinni. 
Haapsalu on mu lemmiklinn Eestis ja me oleme vikest puhkust vrt.
Isegi kui peame sinnasiduks histransporti kasutama!



    68 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, uned ja unelmad  

 


reede, 13. november 2020



   
Ostuhullu pevaraamat 




Hullusin ja ostsin K-le julukingiks riideid, nagu ta oleks mu laps, kes rivasteta.
Tegelikele lastele ostsin paar-kolm aastat tagasi nii palju, et see vajadus on nd le. Kuigi niteks Poeglaps ei mahu mingi valemiga toonastesse rivastesse. Aga no olen teda jooksvalt ha suurematesse rivastanud ja kike on.
Kuigi ta ise kannab, sest TAHAB, ikka veel hte pusa, mis 3 aastat tagasi ostetud ja selgelt napp.
Ttarlaps on sna samas mdus ikka veel ja tal on riideid hirmus palju. Mned asjad, mis talle tellisin, olid tiesti mittekantavad, sest ega hiinlased ikka taipa, et naine VIBKI 180 cm pikk olla - aga enamik vga head.
Mu ema ja de on mlemad kvasti alla vtnud ja ma olen natuke segaduses, mida ja mis suuruses neil vaja viks olla. Aga ka nende pihta elasin end vlja mdukalt - ks ese kummalegi, e puhul ka hoolikalt konsulteeritud.
emees ja ema mees saavad ... aa! Ei tohi ju elda, kki keegi loeb!

... ja siis on K. 
Saate aru, nii ilus mees.
(Ega ma niisama teda tahtnud ja olnud ldud, kui tema mind ei tahtnud. Ta ngu on nagu elevandiluust vlja nikerdatud, nii puhtad jooned, nii ilmekas, nii kaunis! Ja keha nagu sitkel poisil.)

Esiteks on ta veendunud, et tema kll ilus ei ole. Liiga lhike kasv ja liiga vhe juukseid, liiga palju kehakarvu. Teiseks kannab ainult ja eranditult riideid, mis "mugavad". 
Et oleks selge -  mul ei ole mugavate riiete vastu mitte midagi. Mugavus on riietuse juures tiega oluline kriteerium. 
Lihtsalt maailmas on vga palju rivaid, mis on mugavad JA samas edevad vaadata. Aga millegiprast ("ma ei ole ju ilus") ta neid ei oma ega kanna.
Nii et konsulteerisin temaga (mis vrvid meeldivad? mida selga ei paneks? kas pullover on teema vi sobivad ainult eest lahti kivad jakid-dressikad-cardiganid?) ja nd tellisin end ... no mitte pris vaeseks. 
Kuid oli priselt hetk, kus vaatasin: "Oo, ilus srk! 5% spandex, 95% puuvill, normaalne materjal ... Tegelt on mul ju K-le juba rohkem julukingitusi kui kellelegi teisele ... AGA see on ilus! Tal ei ole ilusaid srke! Lheb."

Lisaks lugesin seda artiklit ja otsustasin, et mul on vaja vitoosi. Vi hoidmine tema oma paberi peal aknalaual ei ole ikka pris teema.
JA lhkusin ra Poeglapse klaasist joogipudeli, nii et roostevabast terasest pudel talle on tiesti mttekas valik.
"Sbralt sbrale" poes oli umbes kiki nusid peale vitooside ja joogipudelite. 
Aliexpress niisiis. Ost-ost-ost ... 

Teistele ka vahel netist ostjatele: te bonusway linki ei vaja v? Kui selle lingi kaudu regate ja oma esimese euro sealt kontole saate, saan mina 4. 
Phmt on see nagu lisaallahindlus. Ma ei suuda isegi melda, et raha teenimisviis - et kuluta, siis saad?  Mh?! WTF??? Aga see ON lisaallahindlus. Vike kll, aga visa ja sinult ei taha muud, kui et avaksid lehe ja lheksid selle kaudu netist ostma. Mitte otse.
Kasutage keegi, kui soovite. 

Homme lhen Keila Raamatupevale kirjanikutama. Maskiga muidugi - aga lhen. 
Vibolla saan kaks lugejat sellega isegi ja olen enda silmis jlle rohkem kirjanik ja vhem "phendunud netiostleja".



    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu, tibinlusus  

 


kolmapev, 11. november 2020



   
Hah, mul on ikka palju igus olnud 




Arvan, et tean, kust see emotsionaalne kukkumine iga kord, kui olen midagi head teinud.
S.t. enda meelest head. Raamatud on siuke ... lahe krvalsaadus, aga ma ei mtle neist kui millestki, mis maailma muudaks. 
Head teod on ikka kuskil eraelus.
Kui nd aus olla, siis omast arust ma vhemalt pdsin rongi allagi minnes maailma paremaks teha. Rmpsu maailmast eemaldada. Ja nd selle Vga Vga Naine Sekkus Koduvgivalda!ga samuti. 
Ma tegin priselt nii hsti kui suutsin, andsin nii palju kui oli anda - ja MIS MTTES INIMESTELE IKKA EI PIISA?!?! Ei SAAAAGI armastust ra teenida?! POLEGI vimalik, kes armastatavad, armastavad nagunii, kes ei armasta, need leiavad ikka, et valesti ja vigaselt ja ole parem - ja mina olen ikkagi, kigest oma aastatepikkusest endaveenmisest hoolimata, tiega hmmingus ja haavunud.
Ma ju tegin hsti? Mis mttes ei armastata???

Usk, et armastust saab (ja tuleb) ra teenida, on ikka tohutult vimas mus. 
Aga muidugi ei saa. 
Huvitav, millal ma selle tarkuse omandan? Kas omandan kunagi?

Mingi tdi, kui komberdasin esimest korda vljas oma vljavnatud jalaga, koer muidugi kaasas, tles: "No mina kardan koeri! Sellisel koeral peab suukorv olema!" ning minu "Oot, misasja?" peale lisas: "MUIDUGI MISTA!!!" ja traavis minema. 
Mina olin: "Aaaaah! IKKA ei ole hsti?! MIKS inimesed inimesed on???" ja mtlesin ka, et ... et ma ei suudagi vist teistmoodi. 
Ei oska teistmoodi.
Ikka elab sees usk, et kui ainult PIISAVALT hea oleksin, KIK armastaksid - isegi juhmakad tdid, isegi ebaprlikarp. (Temast sain ka trauma seeprast, et omast arust kirjutasin sellest, kuidas ma hea olen, aga tema vttis kui: "Ahhaa, mina olen siis halb tema meelest!" ja rndas. Miks siis nii? Ma olin ju HEA???) 
Kusjuures oleks siis nii, et mulle endale samas kik inimesed meeldiksid ja tahaksin neile meeldida - ei, nende seas, keda tunnen, on lademes selliseid, kes mulle vastumeelt. Aga inimeste osas, keda ma ei tunne, on absoluutselt mittediskrimineeriv "nad on ilusad ja head" eelarvamus ja valus iga kord, kui selgub, et ei.
Ei ole nii.
Inimesed on lollakad.
See on ainus kehtiv tde.

ldse: mu PR endale-petused on jube pdevad.
Saada persse!
Pole sinu probleem, vga vga naine!
Inimesed ei reageeri sulle, lhtuvalt sellest, kes SINA oled. Nad reageerivad, lhtuvalt sellest, kes NEMAD on.
Ja eriti muidugi: "Tee ainult seda, mis tahad!"

Ma muidugi TAHTSIN sekkuda, mul oleks muidu vastik olnud enda peale melda - ent kas see pstis mind soovi kest, et kik mind kiidaks ja tunnustavalt lale patsutaks? Sittagi. 
Kuigi - kui saabus mittepatsutamine (eieiei, ma ju mrkasin ka patsutusi ja nad tegid mulle siirast teesklematut rmu!!! Lihtsalt, noh - neid ei tulnud KIGILT!), oli omaette mtlemisest:"Krt, ma TEGIN vingelt, kuigi nad seda ei ne vi ei tunnista!" ikka abi kll.
Ma tegin, mis MINA tahtsin. Kige thtsam asi. Kige lahedam asi. Kuidas hulk inimesi aru ei saa, et JUST SEE ongi thtis????
Mul on siiamaani meeles tasakaalukunstniku (olgu tal hea surnud olla, rahu ja mitte-midagi-ei-pea) "sellega vib ju kiki sigadusi phjendada". Aga nagu ... maitea. Mul ei ole sigaduslikke soove. Ei, ka mitte see, et tahan last. Ei, ka mitte see, et tahan teist koera. 
Mul ei ole sigaduslikke tahtmisi - vhemalt mu enda hinnangul kll mitte.

Ainult lemra llad vahel. 



    1 kommentaar:       

 
 Labels: maha ng, meta, uus mina  

 


phapev, 8. november 2020



    
Vigin 




Mitte. Midagi. Ei. Jaksa.
Muidugi teen. 
Kui aga otseselt vastik pole, teen. 

Kuigi ei jaksa. 

Igast ootamatused tkivad ka veel vahele. Niigi ei jaksa midagi, aga muidugi on vaja ka pevakest 37.5 palaviku ja kurguvalu ning nohuga, et saaks ikka melda, et TEGELIKULT peaks testima minema. 
Aga kuna tnaseks on palavik le ja kurguvalu samuti, otsustasin, et pole koroona. Kuradile. MA EI JAKSA!

Magan --- vihkan maailmas kike, ilmselt vsinud --- magan --- vihkan maailmas kike, ilmselt vsinud jne. 
Ma lihtsalt ei saa aru, mida annab inimesele minu vastu nme olemine. Et kui ta ajab lollust klaviatuurilt minu kommentaarikasti ja ma mrgin, et see on lollus, on vaja veel suuremat lollust ("mis teha, kui inimene tahab aint ohver olla, elu kll ritab petada ja nu anda") kirjutada? Mida see ANNAB talle? 
Mul on pevadeks tuju paha. Mis siis, et kustutasin. 
"Nii inimesed siis mtlevadki," elab mu sees tunne. "Inimesed on jubedad halvad olendid, kes ei mista mind ldse ... ok, tema ei ole, ta on nunnu. Ja tema ei ole ja tema ja tema ja nemad ja ... Ok, aga osad inimesed ikkagi!"
Miks? Miks? MIDA see annab? 



Mina ei loe kohtades ja inimesi, kes mu tuju halvaks teevad. Saati veel nii halvaks, et tahaks iendada (kuigi enamasti ei tahagi. Mul tuleb: "Mida ma hakkan?! Me ei ole eriarvamusel pisikestes asjades, see on kikehlmav, ta pole minu inimene LDSE"). (Kui mina midagi seletan, on see kompliment: ma arvan, et see inimene saab aru.)
Miks kik ei ole nagu mina, nutt ja hala?!!!

Miks, MIKS???


Aga no ma olen jalust vigane ja viirushaige ja kolinud ja kogu organism vtab end lakkamatult kohutavalt kokku, et lihtsalt ellu jda. Annan endale limru meeleolu andeks. 
Et midagi nunnut ka oleks siis lo! ja behold! fotod Totorost teki sees!





Ngin unes, et Totoro oli krokodill. Muidu ngi vlja nagu Totoro ikka (ma isegi leidsin unenos mingid paklas kohad ta karvast, sinna oli vist kodujuustu linud), aga oli pikk ja madal. Hsti pikk ja hsti madal. 

Arutasin enda sees ja ksisin ka talt (nagu ma ikka Totoroga rgin), et kas ta tahaks, et ostaksin talle vanni? Nii pikka malmvanni ma ei jaksaks, aga plekist vi plastist kolmemeetrise vanni ju ikka leiab ja siis ta saaks seal magada ja hommikuti kik mrjaks pritsida? Ah, mh?

Reaalsuses ei ole tal vga tore, kui ma oma vljavnatud jalaga teda eritamistuurile viies ainult mber kvartali koperdan ja ldse ei jookse. Ma ju nen, kuidas ta tiesti prdesse lheb, kui je rde lheme (hsti aeglaselt) ja ta seal rihmast lahti lasen. Kere tahab liikuda!
Et Poeglaps viks ...? 
Ma olen paar korda teda veennud koera vhemalt poodi kaasa vtma, aga ta keeldub. 
Kib samamoodi mber kvartali nagu mina, ainult veidi kiiremal sammul.

Ma ka ei jaksa!



    2 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, uned ja unelmad, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 5. november 2020



    
Osad inimesed on jlle ebameeldivad 






Kataloogist sai tellida sellised
Paki ti mulle ra mees (ja ta ise tles, et ta on "papp" ja manitses mind mitte "kurat" tlema), kes korraldab Keila Raamatupeva, kus osalen.
Aga seal sees oli ainult kaks toodet, mis ma tellisin ja sealjuures mitte Aliexpressist, vaid otse.
Ja kuigi srk on titsa tore, olen okeeritud KUI tnga ma sain krvarngastega. Nagu WTF!!!!! 

Prdun tagasi Hiinast vaid Aliexpressi kaudu tellimise juurde. Seal paistab ikka mingi kontroll peal olema, et tielik jama ei toimuks. Sest noh - kutsika teemal ma veel viitsisin politseiga jantida, ent kui ma olen kahju saanud umbes 4 eurot, tundub see kuidagi ... liigne koormus. 


Pealegi on mul politseiga jantimist nagunii.

Alustame sellest, et eile lugesin esimest korda oma EMO-st saadud paberit ja seal on kirjas, et ma sain peksa.
Nagu. 
See kll sangarlikult ei kla!
Klab lausa armetult! Klab, nagu oleksin mingi hale ja samas ka hdisust ja ohverolekut kiirgav isik, kes sattus kokku tugevamaga.
Jah, adun, et dissisin praegu ka kiki teisi, kes "peksa saanud".
Leian, et see peksasaamine on lihtsalt nme viis snastada fsilise vgivalla ohvriks olemist. Snastatagu paremini!
Aga olgu, snastus snastuseks. 







Igatahes olen nd politseis kinud, tlused andnud, pildi jrgi mees tuvastatud ja tundub, et tal tuleb probleeme. 
Jai.

Paras.

Pole vaja sedasi jhker olla.
Politseis oli muidu vga uimane olla, uni tuli kogu aeg peale, kui seda Juba Vana ja Mdas Asja kirjeldasin. 
Meest pildilt ra tunda oli tore. Ma tundsin kohe ja khklematult ning tegin mttes risti "nad teavad juba, kes see on" juurde.
Kigu ththetk oli, kui politsenikule (ta pildistas les) oma reiesinikat nitasin ja ta "Oooh!" tegi.
See on pris suur, aga tore, et keegi teine ka sellest tugeva mulje sai. Poeg tles ka: "See on suur!", kui talle nitasin, aga K isegi ei mrganud, kuigi litutasin spetsiaalselt lhikeste pkstega ringi, kui ta siin oli.

Olen nd muidugi vsinud ja lhen magama.



    7 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu  

 


teisipev, 3. november 2020



    
Kurat 




Snastasin endale eile htul voodis, (taas), et mida ma tahan, mida ma ksi(si)n: ma tahan meeldida inimestele sellena, kes ma olen. Ma ei taha olla teistsugune, et inimestele meeldida. Ma tahan, et inimesed vaataksid olemasolevat mind ja oleks: "Oo, mm, jaa, ta on tore!" (Vi "kaunis" vi "tark" vi "vapper" vms.) 
Ja loeksid mu raamatuid ja poleks: "Viks olla rohkem lahti seletatud ja mismttes mehed on naiste silmis sihukesed ja ldse, see lugu viks juhtuda Mgi-Karabahhias ldse!", vaid: "Nii ehe!" ning vajadusel ka: "Kuigi ma tpselt ei saanud X-i kitumisloogikast aru ikkagi."

Aga inimesed tulevad ja on: "Ole selline, see oleks hsti!" ning mul on meeletu ilmajetuse tunne. Krt, ma annan oma parima kogu aeg, igal peval ja l ja ei. Pole hea. Ole teistsugune! 
(Enamasti thendab see: "Ole enda silmis nmedam, aga minu silmis parem, see oleks hea!") Ole VEEL teistsugune! Mhmh, TEISTMOODI!

Jaa, sulle ma meeldin =) Sa oled tark ka =)

Aga kik need "tal on ikka vajaka" ajavad mulle ahastuse peale, sest miks inimesed sellised on??? Miks kik inimesed ei ole nagu mina, mina olen ju ometi nii lahe?! 
Meil viksid olla hesugused vrtushinnangud. Ok, nii palju on ok erineda, et ks eelistab heeringat kalkunile ja viies sks ldse aina jtist, aga suurtes asjadest oleme ju ometi hte meelt? Et vaprus on suurim voorus ja et igaks tehku midagi selleks, et maailm oleks parem paik, sest me elame ju kik maailmas ja kokkuvttes on sedasi igahel parem?

Ja siis ei ole nii. Nagu ldse. 
Mulle ajab see ikka ahastuse peale. Miks inimesed on inimesed, nutt ja hala!


nneks MNED inimesed on nagu mina.
Kige ilusam, targem ja PAREM naine, keda ma tean, kirjutas mulle messengeris, et kangelastele antakse preemiat, mida mina tahaksin? Ja kui vastasin, et Vaga Mama ananassi-mango smuutit, aga Vaga Mama on KAUGEL, vhemalt 600 meetrit, lasi mul terve lunasgi ja htusgi jagu asju veel tellida ja ti ise need autoga mulle koju. 
Sest ma ei tohi ndal aega kndida. (EMO arsti nue.) 

Ma ei tee nalja, kui tlen, et ta on ilus (ei nita pilti, sest tegelt ta nii palju minu oma ikkagi pole, et viksin tema isiklikke ngusid ja nimesid siin jagada =P), tark (olen mitmel korral kuulnud teda inimestega millestki suurest ja thtsast rkimas, vaidlemaski, ja ta on nii argumenteeritud, rahulik ja sstemaatiline, et lust jlgida!) ja headuses pole talle mu meelest ldse vastast. 

Ta on toonud pimeda tdruku larbile kaasa, sest tol viks ju ometi tore olla, viks proovida - ja siis ise tema vanemat de mnginud, et saaks vajadusel mngusiseselt sekkuda, kui tol tore ei ole vi vaja kaitsta vms. Ta ttab igapevaselt puuetega inimestega ning peab ajuti "kaasamise ja arvestamise ja kik on INIMESED" teemal fb-loenguid. Ta sai kunstliku viljastamise abil lapse ja on koosellunud oma naisega ja phmt on tal endalgi piisavalt kikvimalikke "olen vhemus, mul on raske"'-asju, aga ta kaitseb muudkui teisi. Ja see kik kokku on niiiiiiiiiiiiii awwww, et kuigi ma tunnen SITAKS paljusid lahedaid naisi, ma isegi ei khkle tlemast, et tema on lahedaim.




Kas ma mainisin, et ta on ilus? Krt, ilu on ikka ks kahtlane asi - kik vrtused vivad inimesel olla, aga kui teda pole meeldiv vaadata, on ikkagi tunne, et mh.

Tsi, mu silme jaoks on "ilu" tiega variatiivne ja Bianca Mikovit (pildil) nt tiesti ilus. Millised kulmud!
Aga jah - kui ilu on puudu, on midagi ikka ... puudu.

Ajan juba mitu tundi Poeglast Selverisse mulle saadet pakki ra tooma. Ise ei saa minna, sest ma ei tohi ju kndida. Aga ta lubab muudkui "varsti" minna, aga kogu aeg tuleb midagi muud ette. Olen oodates vtnud tolmuimejaga kaks ruumi, pesnud kgi pranda, teinud praetud peekoniga hrjasilmi ja kirjutanud selle postituse. 
Ja ikka ta ei lhe! Oeh.

Aga maiavalda postitust enne, kui ta ra on kinud, sest mind tegelt tiega huvitab, mis seal pakis on ja siis tlen teile ka.

Oh, vau. Ma KARJUSIN ta peale. Seda pole juhtunud ... kaua. 
"Sa oled tna kodus, et mind aidata, ja sa ei aita LDSE!"
Ta oli tna kodus, et mind aidata, muidu. Sest kui sul on koer ja samas ei tohi kndida, on sul probleem. Igasugused muud teemad (poest oleks sa vaja - eriti koerale - ja paki viks ka ra tuua) on sellised - viksemad. 
Ja siis ta istub ja mngib ja minu: "Aga sa TLESID, et mngid he mngu, siis lhed!" peale vastab kuivalt: "Ei elnud."

Urr.

Kusjuures tegelt ta ei elnud testi. Ta tles: "Ma mngin Phatamorgana (vi midagi sellist) ra, siis lhen," aga ta tegelikult testi ei elnud, et HE Phatamorgana (vi midagi sinnakanti). Lihtsalt mina interpreteerisin sedasi. 

Kurat, isegi mu poeg ...

Kis Selveris ra, kaotas ra uksekoodi (ei mingit pakki), ei leidnud les, kus makse maaphklivid JA vitis, et koerale polnud mingit liha ja ti selle asemel paki viinereid.
Kurat kll! 
Hea vhemalt, et mul on veel alles Laheda Naise poolt mulle transporditud nuudleid ja kslaugukala. htuski ei pea tegema, piisab soojendamisest.

Aga nagu ... inimesed on ainult inimesed ja kui tahta asju sedasi juhtuvat, nagu mina neid nha tahan, pean ikka ise tegema vi taluma seda, et ei tule, nagu ootan.
Isegi kui ma rongi all kin vi muidu kangelastegusid teen.
Kurat.



    3 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, inimesed on nii ilusad ja head, ngipuhang  

 


phapev, 1. november 2020



    
Kiitke nd ometi ja ohjeldamatult 




Varem vi hiljem pidi see juhtuma.
Sest kartmatutega lihtsalt on nii, et teatud olukordades ei ole valikut. 
Postitan praegu siia, sest mul on valus ja ei saa magada, aga ega mul tpsemat kirjeldust juhtunust ole, kui see, mis fb-sse panin.


mitmekorruselise paneelmaja all vlisukse krval


Ma ksisin: "Mis siin toimub.

Mees tles: Eto nje svoi prolem!

Mina: eto moi problem!

siis me natuke aega korrutasime ksteisele sama, tema vahepeal plvitavale naisele, kes end tasakesi psti ajas, et idi damoi, ja tundus, et ta ise kavatseb samma kohta damoi minna. Ja ma panin talle ke tagasihoidvalt tagilale, kui ta mu poole seljaga oli. Mitte les, aga no mina lksin esimesena fsiliseks.

Seepeale ta kgistas mind, algul natuke ja murelikult Totoro poole piiludes, aga koer oli lihtsalt segaduses. Mees lasi mu lahti, tles et eto nje svoi problem!, mina, lolllilt kartmatu: Eto moi problem!!! ja siis kgistas ta mind suht korralikult. Ma ritasin vastu ka kgistada, aga see oli rohkem naljakas vist.

Ja kui ta mu lahti lasi ja ma hku ahmisin, tukas mu eestrepist (me olime trepikojas all otse vlisukse krval) alla. Treppi oli kva kaks astet, aga ma kukkusin kuidagi halvasti.

Millal ta vahepeal mulle oma llepurgisisu peale ligatas, ma ei mleta tpselt, aga lpus viskas igatahes kokkukgardatud llepurgi mu krvale maha, tles midagi "sabaka" kohta, millest ma nneks aru ei saanud, ja kadus naise jrel majja.

Ma olin natuke aega maja ees klili ja ritasin jalga koostvalmiks saada. Siis tusin psti, lonkasin koju, helistasin politseisse (sest egas ma ometi sel koeraga vlja minnes telefoni kaasa vtnud ) ja nd olen endalt ka llelbu maha pesnud, riided pesumasinasse pannud ja tunnen, et olen loll, aga vhemalt ei lase sekkumatult teistele liiga teha!

Intsidendi ajal ei olnud eriti valus. Lihtsalt hk sai otsa, kui kgistati, ja jalg ei ttanud, kui trepi ees klili lamasin.
Hirmu ka ei olnud. Korrakski mitte. Oli pigem uudishimu, et mis nd edasi saab. Mis ta teeb. 

Nd on valus. Vasakule jalale vormub sinikas (ma ju tunnen, mis siis, et ei ne!)  Kaelale vormuvad mitmed sinikad. Ja parem jalg ei ole LDSE koostvalmis. Ta mnes asendis ei valuta, aga enamikus siiski, talle pole vimalik toetuda ja kuna ma ei saa ka hel jalal hpata, kohe mber kukkumata (sest ajuprutuse jrelmid), pidin leiutama veidra hel jalal kand-ja-varvas, sokk on libe - edasilohisemise, et kempsus kia.
Jah, ja mu jalad valutavad ikka veel niisamagi. 
Valuvaigistav masin jne.


Aga olen enda le maru uhke. Mnesid asju lihtsalt peab tegema, sest muidu pole sa inimene, vaid lihtsalt mingi kerge rmps!



    29 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, uus mina  

 


laupev, 31. oktoober 2020



    
Veel uudsusi ja vanade mtete snastusi 




Kuna uus koht, enamuses uus mbel ja kikik on uus oktoobrikuus, ostsin ka uued (kasutatud) kott-toolid ja kavatsen osta uue (kasutatud) pisikese sinise vaiba, et Totorol oleks pehmem kljealune.
Viimase osas pole mailile veel vastust.

Lisaks on jalad lihtsalt hullumas. Nd peab masinat juba iga pev kasutama, muidu ei saa magada. Konkreetselt.

Lhen kell ks sel voodisse ja kell kaks tusen lootusetult les ja panen masina klge.
Ja kui prast seda kell 9 hommikul kempsus kin, ei j jlle uuesti magama. Masin klge ja pev algab.
Kuramus.
N-mee.
Aga siiski mitte midagi hullu. Selle valuga vib tiesti leppida, pole nagu peavalu. Krigiseb taustal, kuid ei valda mind leni.
Ainult uneaega jb vheks ja - llatus - ma olen kogu aeg vsinud.


Ema ja Ttarlaps kisid siin. Tid mu uued (kasutatud) kott-toolid, hulgem Rngu pagari hid tooteid ja sooja valmiskana grillkanaletist.
Vga tore oli..
Nagu VGA tore: rkisime pris asjadest ja vrki. 
Pris asjadest. Mu ema tles, et kui ta oleks ette teadnud kahekmnesena, et ks ta lastest lheb rongi alla, ta poleks htegi last saanud. Mina hakkasin peaaegu nutma selle peale, kui meenutasin, KUI lootusrikas ja "iseenesestmistetavalt saab mul olema kirev armuelu ja vhemalt neli last" ma kahekmneselt olin. Ja mu ttar, kes kevadel lpetab keskkooli, rkis, kui ahistav ja udne see tundub, et mingid praegused hinded mravad juba ra tema tuleviku ja kuidas nii saab olla, kui ta veel ldse ei tea, mida ta elus teha tahabki?!
"Ma tahan inimesi nnelikuks teha, aga kuidas ja kellena, pole vhimatki aimu! Ja mu praegused hinded samas mravad, mis must saab!"
Mispeale ema rkis loo, kuidas ta keskkooli lpu jrel sai tiesti kogemata sisse kige konkurentsikamale erialale Moskvas, kuhu ta tegelikult ldse minna ei tahtnud. Valis ainult selleprast, et siis on ta likooli kandideerinud, vanemad nnelikud ja ta saab vedurijuhi abiks ppima minna. Aga kik need kuldmedalistid jms krgete hinnetega inimhulk ei teinud kahjuks eksameid nii hsti kui tema, kuigi nad said igast soodustusi, ja ta veetiski pool aastat Moskvas, kis nitustel ja sai haridust elukoolis, enne kui koju tagasi tuli. 
Ehk siit moraal: hinded ei ole tegelt nii thtsad, kui arvatakse. 


See, et Lillatriibulise gardi laps
tleb asju hirmsa emme kohta,
on viide sellele, kuidas mina Ttarlapsele tlesin:
"Ma hammustan kigil koletistel ninad peast,
kui nad sulle ligi tulevad!"

Lisaks vaatasime Ttarlapse lapseea joonistusi ning kuna hel pildil oli selgelt ra tunda Lillatriibuline gard (tal tuli ka suust vlja jutumull kirjaga: "Kas sa viksid mned unad sa?"), andsin talle lugeda "Tont nr 5". 

Kunagi olin seda talle ette lugenud selgesti, aga ta ei mletanud midagi.

VGA hea htu. 
Kott-toolid on ka hirmus mugavad.
Mulle vga meeldivad nad ja hel lunauinaku-eelsel voodislebamisel mtlesin, et krt. Vhemalt see hea asi mu kolimise juures on, et ma vin osta kott-tooli! 
Ostsin tervelt kaks. Haa! Nd on mul kott-toolid!
Ent kirevat armuelu ja vhemalt nelja last - tutkit. 

2018 kirjutasin novembrikuuvljakutse raames (luuletus pevas, kui hea vi halb, pole oluline) nii:

Jaksan, ma jaksan ja jaksan,
phendun, suudan, teen,
kui enam ei jaksa, siis puhkan,
hiljem teen natuke veel.

Ometi ...
Ikkagi ...
Ndseks on huvi teoreetiline juba.
Kas kunagi lheb ka nii, nagu tahan,
vi jbki juhtuma kogemata?
Mida plaanin, leb mutta ja mtta,
kuid hoopis milleski muus 
otsustab maailm ette vtta
edu kinkimise.
Ne, saavutus!

Kui priselt, priselt tahan,
jaksan, phendun, pingutan ise, 
ei tule maailm vastu.
Teerada veidigi mest ei lasku,
ainult kasvab ning kasvab kige raskus.
Ei saabugi hppi end.

Mind priselt huvitab
kaua sedasi lheb?
Kas ei hakkagi saada saama?
Kas alati tuleb vhem,
ei eales too Pris Asi?
Vi ikka kunagi laabub ka? 
Vi ikka kunagi saabub ta
ja enam mul td lampi ei kulu,
maailm saab selgeks 
ja selgeks saab elu

ja kik on korraga hea?
Lihtne.

Nii nagu peab.

Kas nnda kunagi juhtub?





    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, lapsed, luulud  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 29. oktoober 2020



   
Absoluutselt teistmoodi! Vi siis mitte 




Mingi osa minust tunnetab teatavat kodunemist. Ma olen siin pesemas kinud, mu poeg on siin pesemas kinud, ma olen sa teinud, pesu pesnud, kuivama pannud ja radiaatoritelt kokku korjanud. ratuskella peale rganud ning veel ja veel kapp-asju puhtaks pesnud, omade esemetega titnud, uusi ssteeme loonud.
Aga ikka vaatan kella, mis vanas korteris SELLE seina peal edasi ripub, olen hdas pliidiga, mille nupud kivad tagurpidi ja et mul pole trepikoja vlisukse vtit (see ei ole praegusel ajal lukus, aga niteks septembris veel oli ning kerge khelus on alati vlja minnes sees, sest pole kindel, kuidas tagasi sisse saan), tekitab tunde, et ma ikka priselt ei ela siin.
Ainult kolmveerandi ulatuses. 

Mis siis, et istun Poeglapse mugavas toolis (Poeglaps ise on koolis) ja klahve ln, kohvi joon ja kpsist sn (ostsin, sest vliselt meenutasid "Maiasmoka" kringleid, mis armas asi) ja siin on soe ja dus olla. 
Ma ei tunneta seda korterit Omana. 
Hoolimata kogu remondist, kappide ning riiulite seinaleriputamisest, panipaikade titmisest ja aina vhenevast pappkastide kogusest elamises. 
Pealegi on siin vhemalt kaks nmedat naabrit. 
Teate kll: kui minuga ollakse kena, ma olen kena vastu. Nagu suudan.
Kui minuga ollakse jhker ja rndav, ma vastan samaga. LOLL ma vastu ei ole (nad on lollid ka, see kipub olema nmeduse algphjus) (jah, nad on otseselt RUMALAD), aga ega neid ei kiguta, kas ma ajan kredal toonil neile vastuseks mistikku juttu vi snastan nende omaga samavrselt juhmi. 

Ja no - enamik siinseid inimesi on nunnud. 
Nagu vanaski kohas. 
Enamus on toredad, ent tooni annavad need mittetoredad, sest neid on nha ja kuulda. Niteks ronivad nad laupeva htul ukse taha, kui kappi on nihutatud, aga karjuvad: "Kas te teate ka, mis kell on?! Pool ksteist!!! Mned inimesed ritavad siin magada!"
Mul on kahju, et mina olin sel ajal vanasse korterisse prandale magama roomanud. Muidu ta oleks kuulnud sellest, kuidas rahu reedel ja laupeval algab keskst ja kui ta tahab varem magada, tulgu ilusti paluma, siis ma vast laseks ka. Praegu teeme MEELEGA mra edasi, aith!
Aga ma olin ra ning kappi nihutasid Poeglaps ja K. Nemad kumbki pole eriti sjakad vraste pris inimestega. 
(Arvutimngud on teine jutt.)

Oli ka selline mutike, kes ngi Totorot ja nudis mult aru, kas mul on majarahva luba selle jubetisega siin elada. (Ta ei elnud "jubetis", ma tpselt ei mleta, mis ta tegelt tles.) Sdistas mind enam-vhem kigis surmapattudes. Aga kui ma tema rahulolematustele vhemalt hes osas rmustavalt vastasin (- "Ja koristage ra see sitt! Tagahoovis on nha!" - "Mitte minu koera oma. Mina koristan ALATI ra!"), ta leebus mnevrra, tles: "No selles osas olete tubli!" ja ronis trepist les oma korterisse.

ldiselt olen nii vsinud, et kski plaan ei tundu mistlik.
Nii et ritan pevakese ilma plaanideta elada.
Ei tea, kuidas see nnestub, Selverisse jooksmine koos koeraga on ju ikka sna kavas ...?



    2 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, uus mina  

 


teisipev, 27. oktoober 2020



    
Ikka uus 




Kas mul on midagi elda?
Eile oli, nii palju oli elda! Aga mtlesin, et kahel peval jrjest ikka ei postita. Seda enam, et juttu oleks samast asjast: kuidas kik on nii uus oktoobrikuus. 
Olin aeglane asjade kokkupakkija, aga nha on, et pris vle lahtipakkija - kik on ju mu aeglase kokkupanemise tagajrjel ssteemis ja vaja ainult kastidest-kottidest vlja vtta. Ainsaks piiranguks, et kik kapid-riiulid ei ole veel valmis esemeid vastu vtma, sest ei ole seinale paigutatud ja ise ma seda teha ... olgu, ei oska, see on pisiasi (kui ei oska, saab alati ppida). Aga mul pole selleks ka triistu. 
Nii et ootan, kuni K-l mahti on ja pesen seni ruutmeeterhaaval nhkides tagumise toa prandalt maha arusaamatut mrdumust. Otsene KIHT midagi on prandal.
Lisaks veel eraldi plekid. Mida on arvukalt, ks veidram kui teine. Muuhulgas ka nt pranda klge kinnitallatud nts ja miski, mis vist oli kunagi karamellkomm.

Viks vanast korterist mne just istumiseks meldud istme ka tuua. Praegu on ainus tool Poeglapse arvuti taga tegutsemise oma. 
Kuigi me vime istuda vooditel.
Lihtsalt kui mu laud kokku saab (praegu on tkid), kuluks mni normaalne iste ra, et selle taga ka istuda.
Arvuti voodi peal ja mina voodi ees prandal mjub esiteks seljale rngalt (ehk VALUS) ja teiseks surevad mul perioodiliselt jalad ra.
Esimesel korral kulus mitu minutit, enne kui jalg jlle seistavaks muutus. Enne oli lihtsalt mingi tuim tkike liha. Hiljem olin valmis, hakkasin juba surisemise ja vale tunde peale liigutama.

Nii ra kumbki jalg rohkem, kui sel esimesel korral vasak, ei surnud, aga ebameeldiv ikka.

Lhen krin vahepeal veel prandat. 
Puhkan selga. Olgu, teen mned vimlemisharjutused ka, rahul?
Ja kin pesemas. Nuustik on veel vanas kodus, aga puhaste nudepesunuustikute (ok, mulle piisab hest) pehme klg klbab kll. 
Kui mul on probleem, on lahenduseks see lahendada =)
htupoole teeb K vast mned pildid samuti, saate nha, mis siin toimub.

Loodan, et olen selleks ajaks elavate kirjas, sest noh - on mrke (nt olematu tasakaalutunnetus, asjade otsa koperdamine, kpuli kukkumine ja vga mda silmangemine - vtan nuga ja ups, vtsin 3 cm mda tast), et vib ka teisiti minna.

***

Magamata on kehv olla.
Porine Totoro on kk kohad liivaseks teinud ning see on tunda sellest hoolimata, et ma vtsin prast temaga je res kimist tolmuimejaga. Samuti kehv. 
Aga pesin uues kohas dui all ja keetsin tatart. Varsti panen pesumasina ka tle. 

Ja pildid.

Tegelikult

a) pole htegi pilti Poeglapse toast, sest ta magab seal ja me niisiis ei pane tolles ruumis tuld plema
b) ma kll tlesin, et lasen pilti teha, kui kik korras - ja praegu on kik ERITI segi, sest vga naturaalselt poolikute tde pealt vetud. 

Aga parem kui ei midagi, eks?


mannituba 
Nudepesunuustik paistab tagumises nurgas



seal voodis ma magan - lina nete, 
tekk ja padi on hetkel teises



nimelt siin
ritasin magada, kui mu voodi peatsis pistikut parandati.
Ebannestunult.



no ja muidugi mu raamatud.
Kik pole veel lahti pakitud: riiulipinda ji 
he seinariiuli veel-mitte-seinal olemise tttu
vheks


Hiljem: 

Nd on laud ka kokku pandud ja padi tagasi kolinud




    4 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, eraelu  

 


phapev, 25. oktoober 2020



   
Uus 



Nd ma siis ... olen kolinud?

Enamik asju on siin, s.t. Luha tnaval, uues korteris. Ja mina olen tiesti otsas.
Tiesti.
JA sealjuures on kogu elutuba (meil siin taas kaks tuba, mis jaotuvad lbikidavaks elutoaks, kus magan mina, ja Poeglapse toaks. mis pisem, aga mittelbikidav) asju nii tis, et algul ei mahtunud siin ldse liikuma. Nd hdaga saab. 

Poeglaps ja Totoro viibivad veel vanas korteris. 

Kui lasen K-l, kes hetkel kgis auruimejat elektriga hendab, pilti teha, vite vaadata ja uduses vriseda, aga kolimisteenuse pakkujaid (Asten) vin kll ausalt soovitada. Nii tugevad noored mehed, nii vledad ja otsustavad ja tagatipuks, kui tahtsin neile tippi anda, vtsid lisaraha ainult viis eurot, sest "aus peab ka olema".




Kuna K pani siin neti tle, ILMA, et tehnikut olnuks vaja kutsuda, kuigi kaabel oli julmalt lbi ligatud, on asi kodu. 
Kui on nett, vesi, elekter, kte ning katus ja seinad enam-vhem peavad, on tegu koduga.

Kik muu on pisiasjad-pisiasjad.

Kui on ka elektrikann vi pliit ja pott, kohvipuru ja kruus, on tegu vga koduse koduga. 




Siin on hirmus soe

Nii soe, et meil on kik kolm akent praokil ja mul on palav. Maikaga.

VGA soe.

Ktte puudumise le ei saa kll kurta.




***

Ei tehtud pilti. 
Ma ei judnud ksimiseni ka, muidugi.


Lksin eile kella kmne ajal vanasse korterisse tagasi. Magasin prandale laotatud lambanahkade peal ja paari vana teki all (ks padi oli ka hes kapis veel alles; kuna ma ei viska neid minema, on neid pris hulgem kogunenud) 13 tundi. Vahepeal rkasin, sest poisid (K ja Poeglaps) tulid mnguarvutit ja selle lisandeid vtma. Siis olin K vastu HSTI nme, kaebasin, kui ignoreerituna ma end tundsin (kui ta on pev otsa mu korteri kallal vaeva ninud), sest ma olin NIIIIIIIIIIIII surnud ja ldse ei varjanud seda, ja ta lihtsalt ... ei teinud vlja ja tegi nd, arvuti jrgi tulles, mingit nalja teemal "ma arvasingi, et sa magad".
Ma ei arvestanud, et enamik inimesi ei taju teisi nagu mina. Ei ole kogu aeg hlestunud sellele, mida teine tahta viks. 
Niteks et kui teine on kinnisideeline teemal "nihutame selle kapi ra ja paneme voodi kokku", tahab ta (tahan ma) vbla sinna voodisse magama minna hirmsasti.
Hommikul vabandasin. Korralikult. 
Krt, K oli mulle uude kki isegi kohvi, kohvikannu ja elektrikannu valmis pannud!




Muidu, Totoro reaktsioonid kolimisele on nunnud. 
Sellega, et nii palju asju ra kadus, ta suutis veel leppida, kuni mina ja Poeglaps mlemad kodus. Kuid siis lksin mina ra. Niuts! Mneks ajaks tulin tagasi, siis lksin jlle. Poeglaps lks prandale magama (see oli hea, sai tema klje vastas ise ka magada, et turvaline ja karjatunne ikka oleks). Siis viis Poeglaps ta korraks ue ning lks ise tiesti ra ja Totoro ji thja korterisse jumala ksinda! 
nneks mina tulin varsti.

Viisin ta veel kord korraks ue. Heitsin magama. 
Totoro magas minu krval. Kohati minu peal. Paar korda  jooksul rkasin selle peale, et mingi pea on minu oma ligi ja kui ma vaevu aru sain, et mis-kus-kes, lakuti mu ngu entusiastlikult ja kaua. 

Kassid on tuntud oma karedate keelte poolest, aga phjalik lakkumine koera poolt on ka tuntavalt kare ja veidi valuski. 
Kik aina magavad, asjad viidi ra ... kas nad plaanivad ise ka ra minna ja minu siia ksinda jtta??? Mis on valesti? Ma ju saan aru, et midagi on!

Seekord hommikul vtsin ta rihma otsa ja tulime uude koju. 
Aaa, siia kik need asjad toodigi! Aaaa, Poeglaps on ka siin! Aaa, mulle anti isegi konti! 
Olgu, siin vib elada. 



Minul (pris minul, vga vga naine-minul) hakkab pea vaikselt valutama. 
Ei ole llatav. 
Aga ebameeldiv ikka. 
Uued asjad ... rasked.



    7 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus  

 


kolmapev, 21. oktoober 2020



    
Enda meelest, teiste meelest 




Et ma eile viisin Sbralt Sbrale poodi kaks kilekotitit annetatavaid asju, ei anna esiteks kuidagi tunda asjaklluse osas mu vanas kodus ja teiseks on andnud mu ajule kvasti tegevust laadis: "See nurkadest katki Lotte doomino karp on kki ikkagi nende arust liiga kole, mis siis, et doominokaardid ilusad? Ja seal teises kotis olnud riided vivad olla mitte-piisavalt-kaunid. Noh, see pluus, mille 2016 juluks sain, vbla vlja arvatud, see on ilus kigi kriteeriumite jrgi - kuigi mulle mu riidekapivalikute juures natsa vale likega, et ma teda kannaksin."
Mitte et see takistaks mul tna sinna veel asju viia ja htlasi maia pilguga kleitide seas ringi vaadata - mulle judis kohale, et kui mul on 28. novembril ette nhtud minna 1929 aasta Saksamaad kujutavale larpile, viks sinna ka midagi selga panna, mis ajastuga sobiks! Aga kuna minu figuuriga sobivad hsti igast taljesse tdeldud rivad, ei ole mul 1929 aasta stiilis kleite MITTE HTEGI - ja minu meelest eile paistis seal mni.
Ka larpil kanda palutud vrvides (milleks on must, valge, kuldne, punane ja bee). 

Aga jah. Mu phipidur asju annetades: "Aga kki see on kellegi meelest prgi ja nad ei ole ldse rmsad seda saades?" 


Aitab mte: "See ei ole minu asi. Mina teen omalt poolt oma parima, mis teiste jaoks nende parim on, tuleb nende poolt ja pole enam minu kontrolli all."

Ma kavatsen saata Eesti Kirjanike Liidu eestimaisele romaanivistlusele romaani, mille tegevus toimub Ameerikas ja nagunii nad on: "MisMTTES???" seepeale?
Pole minu asi. Mina tegin oma parima.
Ma tegin enda meelest imehea koogi ja nd pakun seda kigile entusiastlikult, kuigi nemad paistavad ebaentusiastlikud ja viisakad? 
Pole minu asi. Ma tegin oma parima.
Minuga pahandatakse, sest ma kin oma koeraga tnaval, kuigi park on ainult 500 meetri kaugusel? Et ma panen oma koerakaka valesse prgikasti? Et lasin sbral, kes oli htlasi mu korteris remontttaja, auto hoovi parkida, kuigi "klalised pargivad tnaval!"? Et (krt, nii palju koeramuresid, ma vaatan) Totoro oli inimesele, kes mber nurga tuli, vastu sattudes just nhtud teise koera prast elevil ja titis korraks kogu knnitee oma rihmaga? Et mu pojal on pikad juuksed? Et ma julgen last tahta? 
Pole minu asi. Mina tegin oma parima ja et vahel on see parim KONKREETSELT just see, mis teisele ei meeldi, pole ka minu asi.
Nende maailmapilt on nende oma. Mitte minu. Minu asi on MINU maailmapilti arvestades hsti teha. 

Nii et tna uue kilekotiga Sbralt Sbrale poodi, mhmh. 
Jaaaa ... poest tagasi.
Mul on nd kleit. Selle punasus on kll kaheldav, ta on rohkem lilla. Aga no ... liiga ilus mu seljas, et poodi jtta! Mustast tllist volangid ja paljad lad. Sorry, not sorry, rahvas, ma panen selle selga. Lisaks on mul tuju hea, sest kleidi ostmisel leidis aset jrgmine dialoog:

Mina: Mul on ksimus. Et on kll ilus kleit, sobib mulle ka vga hsti, aga 65 euri kleidi eest, mille lapael katki, tundub kuidagi liig, kas alla ei saaks?
Kassapidaja hakkab naerma: Hinna ees on euromrk, tegelik hind on 5.50. 65 euro eest vib meie poest mblit osta!

Et siis 5.50 oli tegelikult. 
Nii tore!

Muidu on nii, et kuna kolimisauto tuleb laupeval, llitame interneti mber sinna reedel ja tna tuli kia ja vaadata, kuidas seal kaablitega on ja kas on ldse kohta, kuhu ruuter hendada. (Vi tuleb tehnik kutsuda.) Ja siis lasin viimaks K-l ka teie, mu austet annetajad, rmuks teha pildi kgist. 
Kui asjad on sees ja elamine alustatud, saate mujalt ka, ent kki ei mahugi eriti rohkem, kui seal juba on, nii et vaadake juba nd! 
Ise olen rahul.



Enne, kapipesu



Kapipesu eksootilise tantsuna













































K kinkis Poeglapsele uue telefoni. 

Kui Poeglapsel isa vaja on, ajab tema tiega asja ra. Ei, ma ei mtle, et asjad on isaduse mt, lihtsalt isavrk tuli ette seoses sellega, et ta nii pildis ja nii huviline Poeglapse heaolu teemadel. 
Aa, et tol on mingi bioloogiline ka? Kes snnitunnistusel ja maksab me sotsiaalkorteri ri?
Noh, nime eest snnitunnistusel ja levitatud geenide eest (mille saaja nii krdi lahe on!) vib ta ju seda teha.






    5 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, eraelu, maha ng, sotsiaalne alaareng  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 19. oktoober 2020



   
Vikesed harilikkused 




Olen oma keha le hmmingus. 

Tundub, et kui lhen kehakaaluga alla 75 kg, rkavad mingid ... asjad. Nrvilpmed? Igatahes valutavad mul taas jalad suht iga pev ja valuvaigistav masin on ... kll mitte igapeva-, aga lepevakasutuses.
Mis on jube tihti, arvestades, et vahepeal kasutasin seda nt kahel jrjestikkusel peval kahe kuu jooksul ja siis lihtsalt unustasin ra. 
Sest polnud vaja. Vikesed valud ju olid vahel, aga mitte sellised, et magama ei jks. Ja nd: rkan hommikupoole d pissihda peale ja kui vsinud ka olen, uuesti ei uinu, sest JALG VALUTAB. 
Peamiselt vasak jalg, mhmh. Parem teeb ka haiget, aga selle valu sees jksin ldvalt uuesti tuttu. 

Tusen les, joon mineraalvett, panen masina klge ja krt, alati tundub, et mingites paikades, kuhu selle paigalduse mju ei ulata, valutab ikka rohkem. Nii et istun selle masina all kaks jrgmist tundi, asetades elektroode muudkui mber ja mber, veendunud, et kohevarsti lhen jlle voodisse. Selle asemel juab tiesti ootamatult ktte aeg, kus tunduksin endale paraja mlakana, kui enne tuttuminekut koera ue ei viiks.
No ja kui ma nagunii ue lhen, viin ka taara ra ja kin poes, loogika, eks?
Ehk see krdi jalavalu mjutab kogu mu elurtmi.
Ja seda ei olnud vahepeal sedasi pideva ja tugevana aasta vi isegi kaks! 
Aga ereilus on ikka ka lahe olla =) 
Vaatan end enne suitsu tegema minemist peeglist, ei mingit meiki, pea mitte-vga-puhas, aga nii krdi pandav tshikk et oh!
Teeks pilti, aint ma ei tee pilte, millega seoses vastavat tehnikat ka pole.

Nojah, pstmatult ligineb aeg, kus peaks nagu koeraga ue minema. Kuigi ta ei nua - enamasti nuab ta kusjuures mitte tungivate ihuvajaduste tttu, vaid kuna kellaaeg on selline, et tavaliselt sel ajal minnakse. Ta ka ratab mind veidi prast Poeglapse ratamiseks ette nhtud aega ka lau- ja phapeviti (ja koolivaheajal), sest no mis mttes aeg on selline ja ma ldse ei liigutagi?
Aga piisab mminast, siis ta mistab, et rkasin ja otsustasin edasi magada, ja rohkem ei sega. 

Vga kohusetundlik koer pevakavadest kinnipidamise suhtes. 

Kolimisfirma arvas, et nad laupeval.
Mina arvasin enne nende viimast "oi, meil ei ole enne aega", et homme (ehk teisipeval), aga ausalt - ega mul kiire ole. Ongi rohkem aega veel pakkida ja pakkida. Kuigi maa on valge (olgu, see on vist rahe; eile sain igatahes rahet kaela) ja ma otsisin hest suurest kastist poja talvejope jlle vlja. Ehk siis pakid sisse, pakid vlja on alanud.
Oma riietega pole seda teinud. Kas mul on liiga palju rivaid, kui olen pool riidekappi thjaks teinud, aga teise poole abil elades pole hetkekski tulnud tunnet, et pole valida vi et tahaks seda vi toda, aga see on pakitud kotis, vi et ma isegi kannaksin kasvi pooli neid riideid, mis mugavalt kttesaadavad?
Nojah. 
Vbla viskan minema he umbes 1970 aastast prit villaseguse kleidi, kus on sees mned koiaugud ja mis on liiga kare, et palja ihu peal kanda. Nagu - ka nii, et osa sellest on palja ihu vastas. Siis on jlle kik koer, eks?
Okei, OKEI, ma viskan ra ka selle ise kunagi siniseks vrvitud sitsist kombineeseeliku, mille kumm lheb keerdu ja mis mind enam ei ahvatle, ja panen annetamisriiete kotti villase seeliku, mida lihtsalt ei kanna ja mis VIST on liiga kitsas samuti. 
Nd on hsti?!?!

Jestas, sdametunnistus, kes palus sul midagi ldse elda?

Olgu, eks ma lhen ja viin koera ue ja need neli kilekotitit mineraalvee (mulle) ja maitsestatud vee ning limpsi (Poeglapsele) pudeleid taaraautomaati ra.



    2 kommentaari:       

 
 Labels: keha, koerus, tibinlusus  

 


reede, 16. oktoober 2020



    
Hala, kuidas te nagunii ei mista mind 




Hsti mage on kogu aeg halada kuidas pea valutab (vi et kohe prast kelkimist, et mul maohappernnakuid enam pole, tuli maohappernnak), aga no NII ON.
Ei, maijua ikka kolitud. Ikka ei ole mul isegi pilte. Vrske panus oli minna Sbralt Sbrale poodi ja ksida, mida teha, kui mul on asju le.
"No me saame vtta ainult paar kilekotti korraga, rekka tuleb alles tuleval ndalal. Mis asju muidu?"
"Noo ... lauamngud, pehmed mnguasjad ja muidugi lasteriided."
"Tooge siia, paar kilekotti korraga."

Peavalu kiuste midagi jlle tehtud. Jee!
Minu arust ongi jee, aga mingi hleke kuklas pobiseb, et blogilugejatel on ammu kopp ees mu olematutest saavutustest. Oli ju jube kiire uut elupaika leida ja nd ikka ei ole kiire vi mis?
Ma ei vi muud elda, kui et ma teen oma parima, ok? Paremat kui minu parim lihtsalt ei ole kuskilt vtta. 

Jap, tpselt nii hale olengi..
/kaevub enesehaletsusse "vaene mina, keegi ei mista, KUI RASKE mul on".

Aga jah. See mtlemise vsitavuse vrk. Mhmh. Jajah.
Ma ei vta nusid pestes kraanikausiservalt nudepesuvahendit, vaid ma esmalt vaatan, tuvastan nudepesuvahendi asukoha, sirutan ke, vtan selle, keeran tagurpidi (enamasti kas taldriku, kruusi, potikaane vms kohal, nuustikule panen vaid harva) ja siis hakkan ssteemikindlalt pesema. 
See kib automaatselt?
Mul on uduselt meeles aeg, kus mulgi kis.
Enam mitte. Aju sai prutatud tpselt nii palju, et mtlemisega katab probleemkohad enam-vhem ra. 
Lihtsalt noh - vsinud.

Ja peavalune. Sest mistagi on keha: "Ma ei jaksa olla kogu aeg kurnatud ja terve! Kui ma olen kogu aeg kurnatud, vta migreenid, maohappe kangus, rritunud soole sndroom ja igast erinevad hooajaviirused!"

Nutt ja hala, NUTT JA HALA. Isegi peekoni olemasolu maailmas ei tundu elu priselt elamisvrseks muutvat. Ja kohvi julgen juua ainult mustalt - see maohappernnak oli suht ... ebameeldiv. 

Lisaks loen "S on thtedel", olen lehekljel 51 ja mtlen mrult, et ka vhki pdevatel teismelistel on nnelik armumine.
Nojah, vbla on see kuidagi tasakaalu loov maailmas - et on kll vhk, aga vhemalt sitaks lahe armumisobjekt, kes viitsib lugeda su lemmikraamatut ning kiidab su vlimust jne. Aga siiski. 
Kurat, K. ei ole isegi minu raamatuid lbi lugenud! "Lihtsad valikud" ja "Lagunemine" veel lksid, kuid lejnud kaks jid pooleli. Ei, ma ei ole temasse armunud, aga see vimalus oli leval. On ikka veel, natuke, kuigi ta ikka ja jlle ilmutab oma neid omadusi, mis ... ei ole nii meeldivad. 
Muuhulgas soovimatus mu vlimust kiita, raamatuid lugeda ja tunnistada, et ta on milleski eksinud. 
See viimane ei meeldi talle LDSE. Mis toob kaasa mitmesajameetrised ennastigustavad selgitused, MIKS ta just nii kitus, kui piisaks: "See ei olnud must ilus. Ma ei melnud halvasti, aga kukkus nii vlja. Sorry!"-st.

Mis mttes olen ma 40 ja mitte kski kaunis (noor)mees pole iial (no nii, et ma teaksin) mu lemmikraamatuid hina ja vaimustusega lbi lugenud?! Mitte kunagi????
Tsi, Ttarlaps on hinal lbi lugenud kik minu kirjutet raamatud ja meil on mned hised suuuuured lemmikud ("Viimane kssarvik" niteks).
Aga Poeglaps mitte midagi. Mitta ridagi. Ja ma ei kaeba ka - hea, kui-et ta ldse loeb, kama kaks, mida siis. 
Ning ma olen sna loobunud ideest, et me lemmikraamatud samad oleksid. ks tema absoluutseid lemmikuid on "Koeralaps Berta seiklused". Olgu, see mlestus ja vaimustus on umbes 4 aastat vanad, ent siiski. 
Ei, ma olen ka seda raamatut lugenud. Berta oli vist oti terjer? Mitte midagi muud ei mleta.

Ta (Poeglaps, mitte Berta) on lugenud ka raamatuid, mis mulle VGA meeldivad, ja niteks kahe kolmandiku peal pooleli jtnud. Mitte et otse halb oleks, aga no ei kisu endasse, eks ole. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" meeldis talle kll peaaegu lpuni. Aga viimased peatkid olid nii halvad, et jttis ikkagi katki.

Nagu - ei lubanud mul ette ka lugeda. "See loheosa on nii vastik! Mulle meeldis vanaema, aga teda enam pole nagunii!"

hele vga ngusale vga noorele mehele laenasin "Pha ja udse lhna". Prast seda pole ta enam hendust vtnud (ja mu raamat on ikka tema kes!), ohjeldamatust vaimustusejagamisest rkimata. 

Mulle tundub, et leida seksuaalses mttes huvitavat inimest, kellega nii htekas oleksid, et teile ksteise lemmikraamatud meeldivad, on haruldane peavit. Kuidas on, oo psikaaslasega lugejad - kas teie partner armastab teie lemmikraamatuid?


/loeb "S on thtedel" raamatut edasi.




Ma arvan, mu probleem on ka selles, et ma omast arust rgin inimestele, kes "does care, how lost anybody is".
Kas siin tuli ikka  elda anybody vi peaks olema somebody? 
Vi siis on kogu mu probleem usus, et armastust saab ja tuleb ra teenida. 



    34 kommentaari:       

 
 Labels: keha, muusikad, teised raamatud, uus mina  

 


teisipev, 13. oktoober 2020



   
Oma le vaadatud 



Vend kis mul klas.
Tal on ka imearmas koer, kes kis samuti meil klas. Totoro oli sna jahmunud ja nnetu. "Kas ta nd jbki siia?" nis olevat ta ksimus ja kuna klaline si ra tema toidu, ji tema vett ja korjas lua alla tema palli, oli tal pris krvaletrjutud tunne vist. 
Kui venna koer, kes selgelt tahtis paika panna, et tema on thtsam emane (no 8 aastat 2 vastu, kllap ta ongi), otsustas minna Totoro asemel tema turvapaika laua all, juhtus kll nii, et ta ei tundnud veel meie majapidamist piisavalt hsti ja sellal, kui tema mtles, kuidas minu jalgadest mda saada, lks Totoro teiselt poolt lauda varjupaika tagasi ja hivas selle. 
Siis Krapula ei trginud rohkem ka. 




Vend neb peaaegu tpselt samasugune vlja kui enne, ainult hambaid on vhem. Mida ei ole eriti nha, aga natuke siiski ja eriti on kuulda. 
Ma ei hbenenud, kui aru ei saanud, ksisin muudkui le, mis ta tles.
Ka temal on happy end saabunud, noorusarmastus (tollal platooniline armumine) taaskohtudes itsele lnud ja ta tuli Barcelonast Eestisse, et naisele (ka autist, miks te ksite?) turvaline tuttav mbrus silitada. 36-aastasena mtleb ta sellega seoses umbes 20 aastase pausi jrel taas tle minna. Soome. 


Tema philine okk Eestis on hinnad. "Kik muu on ilus, toit imehea - must leib merevaiguga, oo, oo - aga hinnatase!!!!" 
Kiitsin sgisilma ning ta oli rahulolevalt nus - laeval oli Lnemeri nidanud talle halli ja sompus ngu ning ta mtles, miks ta ometi siia ronib, brr! Aga Tallinna sadamas sras pike, 17 kraadi sooja ja kik vga hea. 
"Oh! Ma arvan, kuna ma olen ka usinalt koerakakat korjanud juba aastaid, jumal nnistas mind!"



See viimane on viide loole, mille enne talle jutustasin. 
Kuidas meil Eestis ei ole koerakaka korjamine priselt inimestele veel tuttav idee - et koeraomanikud on kll kursis, aga inimesed, kel koeri pole, on vahel ikka llatunud. Mind on paar korda tnatud, aga Poeglaps tuli kskord htul koeraga uest sna hmmeldununa. 
"Mingi mutike tles mulle, kui koera kakat korjasin, et jumal nnistab mind. Ma ei saa aru ..." ta vangutas pead. "Kujutan ette seda jumalat; kuidas ta istub ja mtleb: "Ahhaa, see korjas samuti koerakaka les! nnistan tedagi!""




Mina ngin venna snul samasugune vlja kui kmme aastat tagasigi, me ema samuti, aga lapsed ... nemad on kuidagi ... teistsugused =)

Lisaks loeb ta "kuigi sa proovid olla head" , millega olen vga rahul.
Loetakse! Loetagu! 




Aga see kohtumine, kuigi tema kis mul klas ja ma ei pidanud kuskile ise ronima, vttis kik mu lusikad. Tna pakkisin taas kasti raamatuid ja viskasin minema esimese virna Thekesi. Oeh, kll see kolimine on ikka raske!



    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, lapsed  

 


phapev, 11. oktoober 2020



   
Kuni ei sure, teen 




Tegelikult pea enam ei valuta. rn-rn tuige, see ei loe. 
Aga prast hommikul pool viis ja siis uuesti he paiku peval vetud hobuseannuste sumatriptaani, dui, magamist ja hulka kohvi on nii tapetud tunne, et mitte midagi ei taha.
Ei lugeda, One Piece'i vaadata ega sa, kui kige ilmsemad lihtsad naudingud les lugeda. 
Isegi kohvi ei taha, aga see on arusaadav, sest mu maohape arvab, et peab ra seedima terve saapa vi midagi sinnapoole, ja on jube kangeks linud. Ja kuna kohv teeb ta veel kangemaks, olen seisus, kus kohvi ei taha.
Ei, mul pole enam ammu olnud iiveldushooge, oksendamisi ja nuttu, sest maohape. Olen ppinud Maaloxit kasutama ja et "sge pehmeid keedetud roogi, mis ei ole eriti maitsestatud, niteks putru" minu puhul LDSE ei aita.
Nagu LDSE. Ma vin pudrust nt vabalt maohappehda saada. Rohkem, kui piprasest Tom Kha supist. Sagedamini kui koogist. 
Kui minu pealt vtta, on puder mao lehappesuse korral umbes kige ohtlikum sk ldse. Ohtlikum on ainult mittesmine ja kohv, kusjuures kohv on kige hullem just valgendatult. 
Must kohv on enam-vhem.

***


Jeeessss, olen jlle elavate kirjas. 

Hommikul, kui tegelikult ei olnud, ent peavalu tttu magada ka ei saanud, tegin Poeglapse lemmikunakooki hapukooremuretaigna ja tervete kreeka phklitega (sest ei viitsinud purustada).
Tulemuseks on nii jube hea kook, et olen hoolimata jubedast enesetundest poole kooki ra snud ja kinud Kle peale, et KUIDAS ta siis rohkem kooki ei taha, see on ju nii hea!
Poeglaps pole proovinudki. 
Tpiline. 
Kuigi seekord pole ma isegi nrdinud. Sn vajadusel ise kik (peale Kle sokutatu) ra ja pole probleemi. 
Ainult kht tuli ette selle kestva magusasmingu peale =P
Ja kook pole veel kaugeltki otsas!

ks tema plusse ongi, et kuna phi (jap, tegin sulatatud viga nagu soovitati!) pole tiesti mure, vaid natuke kva, tekib mnusaid purusid, mida noppida ja nksida. una-kaneeli-suhkru-plgas kpsenud kreeka phkel ja tkike phja - mm!

Nii meeldib!

Osake mind mtleb ikka, et tna on kuidagi mittekasulik oldud. Enamuse pevast magasin ja ldse ei kinud Kga ja Poeglapsega kaasas uues korteris kgikappi (mis vajas kvasti pesu, tasuta saadud asjade kerge varjuklg) ja kubu (see on K eraprojekt, aga no kui inimene TAHAB mulle pliidi kohal kiva lhnaimeja kinkida ja paigaldada, ikka vib ju!) seina panemas.
Ja kuidas tahes ma endale ka seletan, et nii halva enesetundega minust poleks kellelgi kasu ega rmu olnud, NIIGI tegin palju, krt, ikka on sees: "Aga nd on ju parem, eks? Tee midagi, ktekverdusi niteks! Toimetatud on ka pris vhe ... Tee midagi!"

30 pumpa tegin. Tundub, et sna kohe lhen ja teen veel.
Kuni ei sure, seni teen.

Muidu (kuna ma kogu aeg mtlen) mtlesin veel, et koerakaka juhtumi osas on mul kaks asja tlemata.
Esiteks ma NGIN Epu (kahe p-ga) kommentaari tema blogis, et teda kll hiriks, kui ma tema prgikonteinerisse oma koerakaka paneksin, aga vtsin seda kontekstis "ta elab praprgus hegi teise majata mberkaudu, tema prgikonteiner on seal ilmselt, jah, ainus mitme kilomeetri raadiuses, aga kui ma seal koerakakaga kotitaksin, oleksin pris imelik testi!" 
Ja Tilda (kui ma veel lugesin ta blogi) tles midagi sellist, et ilmselt ma ei melnud midagi, kui oma koerakaka vrasse konteinerisse panin, aga PEAKSIN. (Muidu krvutas ta mu tegevust pttide omaga, kes ta ema kasvuhoone segi peksid - et nemad ka ei melnud.) 
Ma muidugi mtlesin. Mtlesin tpselt seda, et ainult eriline mlakas keelaks mul koerakakakilekotti oma konteinerisse panna ja inimesed ometi ei ole mlakad (enamasti).
Nib, et eksisin. 


30 ktekverdust veel tehtud. Ma tna endalt pikemaid seeriaid ei nua. Hea, et ldse!



    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: keha, koerakaka juhtum, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 9. oktoober 2020



   
Nmedased asjad + veel mtlemisest 




Olen teinud hulgem poste asjust, mis mulle meeldivad. Aga asju, mida ma ei salli, pole puudutanud, sest noh - miks neile mtlemisega oma tuju halvemaks teha?
Ega neid asju, mis TELISELT halvad, tahakski teile ega eelkige endale esitada. 
Ent neid asju, mis on tegelikult stud, aga lihtsalt mulle ei meeldi: 
palun.

* udusanr. Filmid, raamatud, sarjad, mis iganes. Kui on uduskomdia, on asjad kombes. Aga kui on udus, mis peab udne olema, on mul kas igav vi vastik. 
Ei, mulle ei meeldi Lovecraft. 
Ega Poe. 
Kingist rkimata - kuigi tema puhul on Tume Torn erandiks. Sealt on mned raamatud titsa head ja lejnud "hdaprast klbab" tasemel, mitte vastikud.
Ma ei hakka kartma, mul tuleb lihtsalt ehmatus, kui on vpatamiskohad, ja leldine ilgus, kui inimestega tehakse halbu asju - "miks?! MIKS?!" on mu peamine reaktsioon. 

* Noored lhikeste juustega ja likonnas mehed.
Siuke noorte meeste raiskamine ...!

* Vikesed koerad (no lhtume sellest, et taks on juba "keskmine", eksole, nagu sgipakil nt kirjas).
Siuke koerasoo raiskamine!


* Star Trek.

* Lagrits.


* Dstoopiad.. 
Mis elu ei ole piisavalt raske niigi, et on vaja vinti peale keerata jms? Mis elu teie elate?


* Palavus, mille eest ei saa peitu minna.


* Ksimata nuanded ja petamine.
ldse palumata ja mitte teise tunnetel phinev informatsioon, kui see pole just hsti tppi ja just sel hetkel ige asi.
Mida ka vahel ikka ette tuleb.

* Mtlemise puudumine vi nii vhesel mral esinemine, et see lheb samuti "miks, krt, nad ei mtle?!" alla.

* Konfliktivalmiduse puudumine. Kui inimesed vajuvad erimeelsuste korral eest nagu sulanud jtis mingite "ei, ma ei melnud seda pris tsiselt" ja "no rme nd vaidleme!" jms saatel. 
(Jah, otsene vaidlus ON sellest parem, aga paraku klausliga "inimene MTLEB ka, mitte lihtsalt ei mlise" ja see on nii mnelegi liig ilmselgelt.)

* Vimetus tunnistada, et ollakse eksinud.
Ei, mul ei ole seda. 
Priselt. 
Ksige mu pojalt, kui ei usu.

* Halvaa ja pastilaa.

* Sidrun kala juures.

* Villane vastu nahka. 
Kuigi oli ks peenvillane tekk, mida isegi peaaegu talusin. 

* Gaseeritud joogid.
Energiat, mis mul lheb gaasi vljaraputamiseks, viksin mujale kulutada!

* Mrjad jalad jalatsites.

* Ennast korrata.


* Kige traditsioonilisem T-srgi-kaelus.
Ma ei tea MITTE KEDAGI, kes sellega parem vlja neks kui muude kaelustega. MITTE KEDAGI!!!!


* Sefiir. 
Miska mulle on beseerullide smine loto: besee maitseb mulle vga, aga vahel on rulliks sefiir rna krbekattega, sest kes teeb vahet ntskel-pehmel beseel ja sefiiril? Vastus: mina.

* Rohald Dahli raamatud.
Ma ei saa aru. Ma lihtsalt ei saa aru. Ta on alati oma teostes julm - ja nii paljud armastavad teda ja seda?!?!?!

* * *

Mu mtted on ikka epu (see he p-ga) tehtud avastuse-snastuse peal. le-eelmise postituse kommentaariumist siis jutt. 

Ajutegevus vtab energiat. Mtlemine vsitab.
Noh, ja mina ei saa mtlemata.
Mtlen niteks, kuidas nii paljud asjaolud selle teooriaga jubedasti sobivad. Noh, olin ma ju Enne Rongi ka kogu aeg vsinud, aga mitte NII vsinud. "Hingata ei jaksa, vaadata ei jaksa, tulen poest ra, sest ei jaksa rohkem melda, mida vtta, mida jtta" jne on kik Prast Rongi teema.
Sest automaatsused kadusid ajuprutuse tulemusel ra ja ma pidin effing KIGE peale mtlema. Stiilis: ukse saab lahti, kui link alla vajutada. Nii: tstame ke, voldime peopesa lingi mber jaaaa vajutus! 

Emake maa, kuidas see vsitas. 
Emake maa, kuidas see ikka veel vsitab, kuigi kahtlemata on paljud automaatsused kui mitte tagasi, siis uuesti arenenud. Mitte nii automaatseteks, kui olid, aga oi-kui-palju-paremaks. 

S.t. iga liigutus ei nua enam enda peale mtlemist. Suudan ksitsi kirjutada, eraldi iga the peale mtlemata. Suudan tagumikku phkida. Voodis klje keeramine on ikka veel teadlik tegevus (rkan selleks korraks les tavaliselt), ent vasakus kes saan titsa asju hoitud, kogu aeg ktt pingutamata.
Paremaga saan pingutamata hoitud, kui sellele mtlen. Et ma ei pea seda mbrikut pigistama, vin srmi ldvendada ja ta psib ikka kes. Sest ei ole raske asi. Nii, ldvenda haaret ...
... kuid kui ei mtle, pigistan kvasti. Surun srmi teineteise vastu (ega ma siis KORTSUTA seeprast). Mne minuti prast on labaksi vsinud. 

Ma lhen poest minema, kui tekib tunne, et enam ei naudi, vaid piinlen. Hoolikalt mttes kokku pandud kige parema allahindluste rakasutusega htusk ei ole mtlemisevsimuse jubedust vrt. 
Midagi ikka sa leiab. Pojale makaronid juustuga, mulle banaan keefiriga, kik. Ei mtle.
Tihti kll on selleks judu. Poeskigumtlusteks. Mitte alati, ainult.

See on "Tee, mida tahad" kolmanda nurga alt.
Ei jaksa melda? Usalda sisetunnet - ja kik saab korda.
Kusjuures saab. Hmmastav, aga SAAB. 



    31 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, liminaalsus, uus mina  

 


kolmapev, 7. oktoober 2020



    
Me kuulume kokku - vist 






Minu vike vend ja veekahur 2008

 Mu vend tuli Eestisse.
Juba mitu peva tagasi. 
Osake mind imestab, et olin kodus ja vsinud ja ikka veel olen. Pole teda ldse kiljudes vaatama tormanud.
Teisalt: kui olen viimased kmme aastat teda ngemata toime saanud, vibolla on loogiline, et sisetunde jrgi saan edasigi? Lihtsalt: ta on mu ERILINE lemmik. 
Osalt seetttu olen ka palju lapsi tahtnud. Et noh - esimesed 11-12-13 aastat mda saata (kui aina kakeldakse ja keeratakse ksteisele igasugusel moel kru ja vanem (ehk mina) annab nooremale kogu aeg tunda, kuidas ta on suurem, tugevam, kavalam, igasugustes nketes osavam ja elam), aga siis tuleb aeg, kus (meie puhul vhemalt) saabub selline tase ksteisemistmist, hoolimist ja armastust, nagu ma pole kusagilt mujalt saanud. 

No ma loodan, et vhemalt mingil mral on see ka minu ttrel ja pojal omavahel. 
Paraku rohkem neid ei ole - ma kll mtlen adopteerida kaks last, kah vanuselt ksteisest mitte-nii-hirmus-kaugel, ja siis on nemad ksteisel. 
Kui antakse, vtan kohe ved. Neile vist klbab kahe peale ks tuba samuti.
Aga suurt htehoidvat prga mul ei nnestunud punuda. 


Praegu on ks paar. Vbla tuleb veel midagi - aga maitea. Kui tuleb ksik laps, kllap tunnevad mu suuremad tema vastu umbes sama, mis mina oma e osas - on kll oma. 
Aga ikkagi nii teine maailm. 
Kui saaks teise paari veel, oleks ... lahedam.

Muidu eile tahteti mult, et teeksin he larpi jaoks vikese videoklipi ja saadaksin tegijatele (Eesti peaministri prdumine aastal 2121 postapokalptilises maailmas Eesti uurimisrhma poole). No ma tegin - aga arvestage, et filmimises pole ma just tugev ja kasutada oli aint poja telefon ja sealne kaamera (ehk 4 aastat vanad. Vi viis?). Kuigi ma tegin meigi ja panin karvase jaki selga, kammisin juuksed ja mul oli tekst peas, ngi asi siiski vlja nagu videoklipp naisega, kes rohelise seina taustal rgib ... asju. 
Ja nad (need klipitahtjad) ei tnanud mind! Ei elnud ldse midagi! 
Ma TEAN kll, et see ksinud naine ongi selline - hsti tore tegelt, aga kui on eesmrk, ta fookustub AINULT sellele. Ei pane thele, et tee peal peaks ka patsutama neid, kes panustavad ta ritusse. Isegi kui ei panusta imehsti.
Aga ikkagi nrib. Ma ndseks olen end pannud kahtlustama, et klipp on nii sitt, et nad ei saa seda kasutada ja peavad kelleleltki teiselt uut norima. 
Sest ei eldud "aith". 
Ngin unes ka, et mul oli aeg enne larpi, kus valisin kostmi ning pidin kohe hakkama mingeid suhteid slmima. Larp leidis aset postapokalptilises maailmas. Kuigi olin tegelikult he poole lendur, pidin teesklema ajakirjanikku, kes otsib pikali kukkunud lkka-tmbat, ja leidma oma riidekapist kostmijupid, mis tleksid, et
a) lendur
b) postapokalptika
c) ajakirjanik
d) ma neks ilus vlja ka, sest mul ei ole ju mugav mngida, kui kogu aeg pen, et lhike pluus jtab khust hirmus mmarguse mulje,
e) ja mugav. Sest PEAB olema mugav!
Ehk see eilne videoklipi tegemine mjutas mind nii, et unes ka ngin larpi ja ebapiisavuse tunnet. 
Oeh. 
elge "aith", eks ju. Mned meist lhevad katki muidu. 


Millega seoses: ma ei tea, kes saatis mulle kohvi ja okolaadi, aga AITH!

Vererhk on ikka jube madal. Raske on. Aga kohv ja okolaad testi aitavad =)



    2 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, rollid-mngud, uned ja unelmad  

 


laupev, 3. oktoober 2020



   
Vabad assotsiatsioonid jaapanlastest le jaksu raha ja inimsuhete peale 




Huvitav, kas jaapanlastele on pisarad ja tatt samavrsed eemaletukavuses? One Piece'is nad nutavad pisarate ja tati voolates sna kik. Ainult lerinnastatud naised ... vhem. 
Kuigi ma ei ne kedagi kunagi nuuskamas. Mis see on eriline rvedus v? Tatt vib voolata ninast vlja 10 cm, aga nuusata ei tohi?

Misiganes. Jaapanlased! 

Tna oli mul natu parem olla kui eile, mispeale tegin udustratavalt palju asju ja nd on ikkagi pris halb. One Piece ja ei muud, vbla ainult ktekverdused hiljem.

Aga vhemalt on selge, kuidas mul Peale Rongi kolm aastat kehakaal alla 70 oli - ma ei taha sa, kui lekoormatud. 
Kusjuures oleks ma siis midagi erilist teinud, eks ole! Pesin paar masinatit pesu, pesu ue, pesu tuppa, kisin poes ja apteegis, kisin teises poes koos pojaga, sest tal oli tuksi jaoks polte vaja ja ta ei teadnud, kus ehituspood on, kirjutasin oma 200 sna, tegin sa, viisin prgi vlja, pesin nusid, panin pesusid kappi, vtsin poja voodilt linad (uued paneb ta ise, aga asetasin need voodile valmis), mjutasin teda kohustusliku kirjanduse raamatut lugema, toitsin ja kisin ues koeraga, tegin he tagasihoidliku seeria ktekverdusi - tavaline elu, lhidalt. 
Ja tegelt NII PALJU ASJU! Surm ja hving! Ja ksi tuleks veel kverdada ja kraanikauss on tis ja fakk, kuidas inimesed elavad nii, et kivad veel tl ka?! Ma suren niigi selle elu ktte ra!
ILMA peavaluta (kuigi 400 mg ibukat sees).
Valuvaigistav masin ttab, sammud on kndides 20 cm pikad, energiatase jubedalt olematu, kuigi ilmad vljas NII ILUSAD ja parim sgis iial.

Jah, ma tegelt tean, et JUANGI vhem, kui paljud teised inimesed, ent mulle on ikka ja ikka mistatus, kuidas nemad jaksavad. 
Mina jaksan nii paljugi, sest "on vaja". Ja sest pojale peale kia, et ta peab ise poodi minema, talle plaan joonistada, kus pood on, on koormavam, kui temaga koos sinna minna ja talle elusast peast nidata. 
Et ... ma olen mihkel "PEAB" peale end kokku vtma ja tegema. Aga kogu aeg tahan sinna juurde surra, et ometi rahu saaks ja EI PEAKS. 
Aga inimesed teevad, ILMA et tahaksid surra (ehk puhata)? Teevad td 8 tundi argipevas ja elavad muud elu ka ja kui neil on t, mis meeldib, ei ole neil ldse: "Oeh, LPPEKS see vaev juba ra!"???
Wtf?!


Ausalt, see tundub mulle kuidagi kahtlane. Osake mind mtleb ikka, et neil on kas VEEL TUGEVAM tahtejud vi teavad nad mingeid imelisi eluhkke, mis minust on mda linud. 
Mina olen pris lapsest saati tahtnud suurt summat raha ja kuigi enamiku sellest kingiksin laiali (rgime SUUREST summast), kasutaksin lejnut nii, et
a) ostaksin maja
b) palkaksin koristaja
c) ei teeks ise htegi td, mida ma ei naudi (kirjutamise, sgitegemise ja koerajalutamise vtaksin, aith!)
d) ostaksin sisse "olen sinu nunnu meesarmuke"-teenust
Kindlasti on see teenus olemas, kui piisavalt maksta.


ldse, mis mttes "best things in life are free"? Sittagi! Ma vin elda, mis on best thing in life ja absolutely not free!
Et sa ei pea mtlema selle peale, et kuidas maksta toit, kuidas maksta korter, kuidas maksta rivad, kuidas maksta ravimid. Vid vljas sa, mtlemata, kas vid seda ikka endale lubada, vid minna ujulasse ka siis, kui pole soodusaeg ja samas tundmata, et olen rme krsus, praegu tohib! Kui vabaneks kigist rahamtetest (ja minu jaoks on rahamtted eranditult "selleks ei jtku", mingi investeerimise vms sellise peale ei kavatse ma IIAL mtlema hakata ka, see on nii mitte mina ja sellega seoses ma muidugi olengi rahatu =P!), on see imeline tunne. 
Nii palju energiat jb vabaks, nii palju elurmu on rohkem! 

Noh, ja mul ei ole iial olnud tunnet, et kui minuga ollakse hea ja armas raha prast, oleks see kuidagi halb. Ei, mul on, vastupidi, tunne, et kui keegi hakkab olema minuga raha prast ja asja jooksvas vormis avastab, et ma olen ka sitaks tore, mul on ainult hea meel teha tema elu paremaks ju! Mul on HEA MEEL raha vlja jagada! Mulle meeldibki nii!
Aa, et vbla ta ei arva, et olen sitaks tore?
Aga ma ju nrin selle ruttu lbi ja katkestan lepingu, sest mulle meele jrele on sna vimatu olla, tegelikult ARVAMATA ja kitumata selle phjal, et olen sitaks tore =)   

Ma ei kipu teesklemist uskuma =) Paraku. 
Teatud mttes oleks palju lihtsam, kui suudaksin uskuda.

Ehk (see vbla on taas pettekujutlus) ma siiralt usun, et kui mul oleks palju raha, saaksin endale ka toredad inimsuhted ostetud. Sest kui on palju raha, ei pea vaeva ngema kige sellega, mis LDSE mu forte pole - tutvumine, vaimne kompamine, selle ja teise proovimine, loodi sisse laskmine, et kas siin ja nd ... kik oleks selge ja lihtne ju!
Kusjuures minu probleem ei ole "ma ei suuda end meeldivaks teha". Krt, ma meeldin nii paljudele, et vahel on endal ka vastik melda. 
Mu probleem on seal, et kui mult hakatakse midagi tahtma, aga ma ei ole valmis seda andma, mul ei tule: "Ootame-vaatame, ma hiljem vast hakkan tahtma," ma olen: "Sa tahad, ma annan ... ei anna, krt, kui ma ei taha ise! Ma ei taha enam kunagi sind nha ka, sest sa kivitasid mus jlle "oh, mis nd mina!" Vkk!!!!!!! MA EI TAHA!!!!!"

Aga rahaga? 
"Tule, ajame niisama juttu, mngime Tsitadelli ja ma teen sa, sa pesed nud. 200 euri tund, aga seksile palun ra hakka vihjamagi enne, kui mina seda teen! Ok, 250 on vist iglasem."
Ja siis me viks kia koeraga jalutamas ja iseid tnavaid vaatamas, mangolassit joomas ja ma viksin ta rivaid vms komplimenteerida, ilma et peaksin kogu aeg mttes kaaluma, mida ta nd tahab seda tehes, mida ta mtleb toda tehes, kas ma tohin teda tunnustada, kas ma tohin naeratada, ilma et ta kohe teab mida mtleks, ega ta ometi taha ...  ?
Nii. Palju. Lihtsam!!!!!

Blah, panin valuvaigistava masina uuesti kima, unustanud enne elektroodid jalal teise kohta tsta. 
Seda pole IIAL varem juhtunud.
Ma vist olen ... vsinud. 



    32 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 2. oktoober 2020



   
Kuni ei valuta, seni veel vib 




Vi noh, kuni vga ei valuta.
Vasak jalg, jah annab tunda, ja pea tuikab kergelt paremalt poolt, aga pole migreenivalu, lihtsalt tuige.
Ja siis vibki tna titat hoidma minna, eks ole.
Mis siis, et eile tuli kkki-psti-kkki jne sahtlitekokkupanemisel peale vga intensiivne minestamistunne, mis kestis enam-vhem neli tundi (ehk kuni magama lksin) ning kui olin korra nende nelja tunni sees naiivne ja kummardasin, et koni vastu maad kustutada, hingeldasin istudes, silmad kinni, prast vhemalt viis minutit,
Aga mul on nd kummut.
K pani kokku kik muu peale sahtlite, seeaeg kui mina vererhuapsu sees surin. Kik papinaelad olid ka olemas, absoluutselt kik osad!
Th, Susanna! Th, Lauri, et kohale tid!
Aga noh, jah. 
Surin. Ja nd suren jlle. Pidin end kell pool kuus hommikul voodist les ajama, sest nlg ei last magada, aga ega mul hea olla ei ole. Minestamistunne ja pea ka tuikab. 
Aga kuni ei valuta, vib ju natuke veel?
Vi vhemalt, kuni vga ei valuta.

Nojah. 


Eile, suremise vahepeal, kui uuest korterist taas vanasse olime tulnud, tegin he kiire quiche'i. Taigna tegin varem ja singi-sibulasegu praadisin ka, ainult natukene oligi veel teha. 
Selle pealt tlen, et hapukoore-muretainas on vga tore asi ja lheb ka unakoogi tegemisel kiku. 
See-eest olen hmmingus searaguu le. 
Kuna olen seda Totorole jrjepidevalt ostnud, olen asju thele pannud. Ja vin nd tie kindlusega vita, et kondid hakkavad raipehaisu levitama (algul klmkapis ja paljudel kordadel, tna samuti, ahjus, sest viis, kuidas toore liha raipehaisust vabaneda, on kondid ra kpsetada. Kuigi kpsedes haisevad nad esialgu samuti) kaks peva prast kilekoti avamist ja tiesti sltumatult aegumisthtajast, mis vib olla tna vi nelja peva prast - tulem on sama.
Ilmselt lheks nad haisema ka kinnises kilekotis, kui thtaeg vga le, ent lahtises lhevad alati. 
ALATI! 
nneks ma ei ole raipehaisu suhtes vga tundlik. Ei meeldi kll, aga sellist "maisaa, maivi, vtke see ra, mul ei ole rahulikku hetke ka enne!" nagu nt sitahaisu osas, ei ole. 

Kirjutamisega olen suht-koht jrje peal. Arvasin, et oktoobriks on 42 000 sna, aga on 41 000. Arvestades, et muid, khm, kohustusi, khm, on tidetud ja tidetud ja tidetud, on see pris hea.
Kuigi, khm, ma ei ole ldse kolinud veel.
Ent kogu aeg on rohkem asju tehtud selleks!

Lisaks kummuti kokkupanekule eile pani K ka asju seina, et nende otsa saaks kappe riputada, ning teeb seda veel. Kuna ma ise surin (ehk lamasin kgiprandal, mille igatnaine mulle tegi, jakk pea all, ning ei melnud millelegi), polnud must prast sahtlite kokkupanemist mingit abi. Vi ei, must oli abi ka puurimise assisteerimisel: seisin tolmuimejaga krval, nii et puurimistolm otse imejasse lendas. Ja hoidsin vahepeal riiulit leval, kuna K kirus ja vandus ja oli lpuks ikkagi sunnitud kruvi seinast natuke vljaspoole laskma.
Tegelikult olin natu solvunud, et mina teen otseseid kangelastegusid oma jubeda minestamisenesetundega ja K on: "Kas sa seda ka veel teeksid? Jaksad?" 
Oleksin lootnud, et ta paneb mu autosse ja toob koju ja patsutab pealegi. Aga noh - selle asemel on mul nd tblid ja kruvid seinas ja varsti vast kapid ka - ja see on ju samuti hea.
Last hoidma lhen tna omal tahtel. Pole K-d vaja sdistada, ise kurnan end tpselt sama palju le. 

 Ostsin (esimest korda elus, tumeni reklaami phjal) silmameigi primeri. 
Raisk, kui vinge asi. Mu silmapliiatsijoon on veel viis tundi hiljem ka silma peal selge, kuigi natuke hgusem kui algul. Tiega hsti kulutatud 11 eurot!
See-eest ei mda (ilmselt ei toodeta) enam kusagil mu lemmikhuulepulka. Lumene Natural sarjast. kski teine proovitu ei andnud iget tulemust (covid? testrid ohtlikud? A mind ei huvita!) ning nd olen vlja kuulutanud heleda huulepulga jahi, kusjuures sama pulk peab toimima ka pehmendaja ja niisutajana.
Enne ju oli nii, jrelt peab saama!
See on lapsehoidmise hea klg: lhen nagunii linna, nii et vin jlle hes (rohkem ei jaksa) suures poes kia ja huulepulka otsida. 
Kristiine Keskuses igatahes ei olnud.



    9 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, proosalaulik, sk, tibinlusus  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 28. september 2020



    
Vedrudega krvad ruulivad 







Ikka on ilus ilm.
Ikka olen neetult vsinud.
Loodetavasti pole need asjad korrelatsioonis.

Tna on siis Poeglapse pris-snnipev ja tna lugesin Daki juttu sellest, kuidas hm, ta vist ei saagi rohkem lapsi, kurp. 

Minu lapsed on nii suured, et olen juba tiega ra unustanud, kuidas algkoolilapsed olid vaev. Vi midagi. Kas nad olid vaev? Olid v?
Mul on meeles ks hullumine Ttarlapse pihta, kes vitis, et noot oli tal koti phja kortsutatud, sest ta kartis, et see lheb muidu katki, ent tollal kis ta veel lasteaias. Poeglapse pihta hullusin vhem (ei meenu htegi korda, kuigi temal raudselt meenuks), sest selleks ajaks olin kauem ema olnud ja natuke kogenum. 
Ei nudnud lastelt nii absurdselt palju.
Nd oleksin muidugi veel sitaks parem ema =D
Ja mul kll tunnet ei ole, et liiga vana vi midagi.
Isegi naistearstid on mu meelest "40 mber rase? See on igati ok. le 45 lheb natu kahtlaseks, aga vib ikkagi kik hsti minna!"

36 on puhta noor alles, pole mingit muret - vi noh, ei oleks vaja muretseda. Mitte et mul endal vanuses 34 poleks "pole mtet enam elada, nagunii lheb kik aint halvemaks" olnud.
Lihtsalt vanuseks 36 oli see kik ra muutunud ja olin nii ilus ja noor, nagu ma umbes iial pole olnud ... ja krt, ikka see mind nnelikuks ei teinud =P 
Vhemalt sain takkajrgi toonaseid pilte vaadates selgeks, et testi ei tee ilu nnelikuks. 

Aga jah, ma kll ei tunne, et ma tita saamiseks liiga vana oleksin. 
Et meest pole isegi nii palju, et teeks mulle lapse ja lahkuks, on reaalne takistus. Mitte minu vanus.

ldiselt on mu lusikad otsas. Nii otsas. Phi peal ja phja on auk kraabitud.
Aga ometi lhen homme Lilleklla ra andma oma DVDsid ja CDsid hele tdrukule, kes tahab nende peale maalida ja "muud nalja teha". Sest noh - kui mni mu jkidest kasu saab, ma ju rmustan! Ja keegi krt ei vaataks enam neid DVDsid ja CD-dest hte pole isegi avatud - keegi on ostnud plaadi, aga mitte iial kuulanud.
Nojah.

Kuna ema mees (ja mu e isa htlasi) teeb valmis korterit, kuhu de peaks kolima, ja on sellega juba kolm kuud le ajalimiidi, ei ole ta tulnud ka minu ukse taha haukuma, et koligu ma ometi vlja, kaua vib! Sest noh - ma pole isegi tervet kuud veel leliia molutanud. 
Kuigi nd ikkagi juba viks kutsuda Mingil Peval kolijad. Sest kaua ma ikka niisama munen siin.
Aga mitte kohe. 
Liiga vss. 

Lisaks vaatasin lbi oma krvale pandud pabereid, sest mttetuid asju ei tasu ju paigast paika kaasa vedada. Paberite hulgas leidub palju Ttarlapse joonistatud pilte, millele olen taha kirjutanud, mis seal peal. Niteks "Vanaema vrvis end punaseks" ja "Hallikassinine hiir sb usse". 
Poeglapse tehtud pilte on ka, kuid oluliselt vhem, sest ta pole kunagi eriline joonistaja-mees olnud.
Ega vljamtleja, mis see on, mida ta joonistas.

K. vaatas lbi neid DVD-karpe, mis kavatsesin kik ra anda, ja isekirjutatud Totoro (animafilm, mitte koer) plaadil oli tema (Ttarlapse) joonistatud mbris. mbris oli nii nunnu, et tuli muidugi alles jtta - aga alles siis, kui K. nitas seda mu pojale, too vaatas ja ksis tsise hlega: "Miks tal vedrudega krvad on? Kik muu on normaalne ja siis siuksed krvad!!!", sain naeruataki.
K. pani selle mbrise esikusse seinale ja ma naersin ja naersin ja NAERSIN neid vedrudega krvu.

Olen neid ndseks juba umbes viiel korral kokku vhemalt 10 minutit naernud. 
AWWWWW!!!!



    16 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, eraelu, lapsed  

 


laupev, 26. september 2020



   
Ks2o5870pfghjm 




Kaks htut migreeni. htegi muud phjust ei paista, kui et "pole ammu migreeni olnud" ja K. tles mlemal peval ka, et peas on imelik, vtab ibukat, ilmselt ilmamuutusest.

Mulle ldiselt selline selge ja soe ilm kll peavalu ei thenda, kuid htegi muud phjust pole ja migreen oli nii kange, et mlemal htul vtsin kaks tabletti, kisin sooja vee all mlemal peval ja ikkkka kannatasin neli kuni kuus tundi.

Sdistan niisiis ilma. 

Kuigi ilm on meeletult kaunis ja on vga kurb teda sdistada. Ma ju tahangi teda niisugusena!
Vlja arvatud, et migreene kll ei taha. Olen omadega tiesti lbi praegu, kuigi hetkel pea ei valuta. Valu vsitab. 
Mitte vhe. 
Ja sumatriptaan ttab nii, et ahendab phe minevaid veresooni (miska pstab olukorrast, kus need veresooned on laienenud, peast vere ravoolu vimaldavad sooned aga normaalkitsad ja pea lheb valust lhki, sest kogunev veri tekitab jubedaid pingeid) ja kuna ajju juab vhem verd, olen rohust leni uimane ja melda on ka raske. 

Tna olen ka igasugu imeasju teinud, rkinud arstiga, teinud ra oma tvime-hindamise-taotluse, ja mte, et peaks veel pakkima, on jle.
Homme pean Poeglapse snnipeva. Kuna koroona-aeg, tuleb talle ainult 3 klalist ja lheme Exit Roomi+sma. Ma arvan, ok. Aga ikkagi tundub see nii raske!

Tegelikult olen migreenist ja selle ravimisest (smptomite ravi, mitte mingi imeline phjuste oma) nii vsinud, et mul ei ole midagi uut elda. Enne tundus, et on, aga pole judu meenutada, mis see oli. Nii et vbla kirjutan homme. Praegu jb pooleli, 
Ainus asi, et ma olen kll vsinud, aga mte magamaminekust paneb kohe pea tuikama.
Ma olen ju ks neid, kes peavaluga pikali ei saa olla, valu lheb kohe hullemaks. 

***

Ongi 26. september kes. Aeg lendab nagu kotkas. 

Tead, ma ikka mtlen vahel nrdinult sellele, kuidas "Kuigi sa proovid olla hea" ei ole ldse tuntud raamat ja ainus temast avalikus paberajakirjanduses ilmunud arvustus oli mrgist jumala mda. Ta (raamat, mitte arvustus) on puhas nii Kuningate kolmandale jaole osaks saanud kiirustamisest kui Valikute natuke hplikust sndmustikust, kaanepilt on kah nii krdi ilus - ja mh. 

Ainus teline kompliment peale lugejate rahulolu on sellele olnud mu ttre kooliraamatukogus leidumine. 

14. november osalen Keila Raamatupeval. Ikka parem kui paljas vesi, eks ole, keegi mletab, et kirjutan. 
Mulle pakuti vimalust seal ka oma raamatuid ma. Mis annab rituse olemusest ilmselt hea pildi. Aga ma ikkagi lhen ja nitan no ra ja vbla saan 3 lugejat juurde =)
Enne vtan pojale (kohustuslik kirjandus) raamatukogust raamatu.

See on suht koomiline, kuidas liigun kodus nagu vga ettevaatlikult hiiliv vanamoor, ks samm vtab sekundi vhemalt, nii raske, nii raske - ja siis jooksen koeraga raamatukokku, sest ta on nagunii vaja ue viia, mul on nagunii vaja veidi liikuda ja ues on kuidagi hoopis teine tunne.  
Kuigi noh. Jooksmises on pausid, sest Totoro eritab vi nuusib niisama vi vaatab thelepanelikult puid.
Ta on oravafnn. Minu meelest arvab, et kui ta ainult saaks oravaga suhelda, saaks orav ka aru, et nad oleksid ideaalsed sbrad - aga oravad millegiprast pgenevad kohe puu otsa ja kskik, kuidas Totoro ka kiunub, puu najale hppab ja innukas on, oravad lhevad eest ha krgemale. 
Ja hiljem - ndalaid ja KUID ka hiljem - vaatab Totoro thelepanelikult puid, mille otsas ta oravat ninud on. Sest kki on jlle! 
(Vi "ikka", ma nii tpselt ei saa ta mtetest aru.)

Peas ikka tuikab pisut. Natuke halb enne Poeglapse snnipevathistamisele, aga mitte just llatav fakt.
Lhen praegu sooja vee alla ja kui Exit Roomi minek, vtan migreenitabletid kaasa ning loodan parimat. 



    5 kommentaari:       

 
 Labels: keha, koerus, proosalaulik  

 


teisipev, 22. september 2020



   
Kigil on igus 



Olen vaikselt selgeks saanud, miks surm on paljude meelest kurb - ja minu meelest tore nhtus.
Suhe elusse on teine. 
On maailmapalju inimesi, kelle meelest elu on ge ja saab gedusi kogeda. Ja minu meelest on elu kannatus ja vahepeal sisse sattuvad rmud teevad selle pideva vaeva natuke talutavamaks. 
Ehk siis ka "geduse" miste on tiesti teistsugune, kuna meie taustssteem on teine.
Sra ja glitter versus "nii tore on vahel kht ka tis saada!"

Seal tulebki ltk, kus nimesed lihtsalt ei saa must aru ja mina jlle ei saa aru, kuidas saab mitte aru saada.
Vaade elule on nii erinev. 
Tema: Nii sitt on, aeh!
Mina: Nojah, tavalisel mral sitt, mis virised?! Elu ongi sitt, dohh.



Siis inimesed vihastuvad. Sest kskik kui vikeselt vi suurelt vtta, alustades USA rassistirahvast lpetades Rentsiga, kes kaitseb Ritsikut: kindel viis viha plvida on kellegi "aah, mul on raske!" peale elda "hh, mul on raskem, mis virised!"

Ma ldiselt artikleid ei jaga, aga see "Kuidas ameeriklased aru kaotasid" Trumpi (esimese?) valmisvidu peale, lks mulle hinge. Ma lugesin ja lugesin ja korraga ngin "ah, mlakate" asemel taas inimesi. 

Jah, kui sul on sitt ja su kaebuste peale eldakse: "Hh, see pole midagi, proovi vrvilisena getos elada!", enamik inimesi rrituks. Vrvist ja elupaigast hoolimata. 
Ei tule mitte: "Jaa, ilmselt temasugustel on testi sitem!" vaid "Esiteks ta ei mista mind ja teiseks ei ole tal midagi sitem, ta on lihtsalt mlakas!"
Kannatusi ei saavat vrrelda. ks elab kteta rmsa elu, teine piinleb oma kaotatud srme prast aastaid jne - aga ikka vrdlen. 
Teised ka, ma kardan.
Vrdleme.
Ja see "kuidas ta aru ei saa, et mul on raske?!" on hirmus tpiline inimreaktsioon.
"MUL on raske, mida ta tuleb oma vikese mure kui hirmsa kannatusega hppama?!" 
"MUL on raske, ma tlen ja nutan ja halan ja ikka ta ei mista! MLAKAS!"

Sama emotsioon. 
Kellelegi ei meeldi teistepoolne oma kannatuste rhutamine, kui endal halb on.

Nii, ja selle pealt korraga saan nii Trumpi kui EKRE valijatest aru. 

Vga kaua ei saanud. Mul tuli k peale: "Mis mttes alati on vaja kedagi sdistada, kskik, kui vhe neil asjaga pistmist on?! Mis teil VIGA on?! Kuidas te ei ne, et homod, pagulased, moslemid, feministid ja nii edasi pole ldse seotud sellega, et teil halb on????" 

Aga kui vtta nii: "Mul on halb ..." 
"Hh, ole naine, veel enam, homoseksuaalne naine, ja vaata, kui halb siis oleks! ldse, ise oled sdi, tee rohkem t, targemaid valikuid, ki koolis vms"  ehk "mis need sinu kannatused ka on!?!?!" on nendepoolne vihkamine pris kuradi arusaadav.
Paljudel inimestel, mehed vi naised, maapiirkondades on testi raske.
"Nad plgavad meid! Ma plgan neid vastu!!! Kuradi tlgastavad tbid!"




Jaaah ...
Ma kuidagi teadsin seda enne samuti. Aga nd tunnen. 
Hea artikkel on. 



    56 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, sotsiaalne alaareng  

 


phapev, 20. september 2020



   
Vaikne ilus suvelpp-sgisealgus 



Mu lemmikaastaaeg.
Iga augusti alguses mtlen, et ega see nd nii hea ju ka pole ... ja iga septembri keskpaigaks olen vaimustusest oimetu. Isegi eelmisel aastal, mil august oli minu jaoks konkreetselt ropp ja jle.
Mitte ilma poolest. Ma lihtsalt ei klba pevat tegemiseks ka mned korrad ndalas mitte.
Aga ikkkkkkkkkkkkkkagi olid ilud! 
Uimastavad ilud.

 Muidu panen kummutit kokku (th, Susanna!).
Mduka tempoga ehk eile panin he sahtli. Vi noh, mu ttar pani, mina vaatasin pealt ja ppisin. Tna on plaanis kaks panna. 
Kuigi sinna ona vaja kruvisid keerata. 
Kruvid ratavad mus kerget udu. Hakkama saan, olen saanud ka minevikus, aga head turvalist tunnet nendega pole. Mingid kahtlased asjad, nagunii kaob ks vi koguni kaks ra, veereb kuhugi ja maipane thele, ja leldse: nende keeramiseks on triista tarvis!
Kik juba ise ainult millegi tegemiseks vajalikud asjad, millega toimetamiseks on vaja triista, mis pole mblusnel, on kahtlased.

 Vga kahtlased. 

 he astmega saan toime, niteks et konservi avamiseks on hea vtta konserviavaja. Aga kaks astet ehk et sahtli kokkupanemiseks on vaja kruve ja nende keeramiseks omakorda kruvikeerajat, on juba liig. 
 Kuigi vrv, vrvirull ja pintsel ei ole ka ldse karmid kokku panna. 
Nojah, nende puhul ei pea midagi kuhugi keerama ju! Seejuures tpne olles ja mitte vigu tehes.
 Brr.
Pev, muidu, algas sndmatult vara. Lksin eile magama kell pool 11, sest ei maganud lunaund, ja tielik kustumine.
Tna rkasin niisiis kell 6 hommikul. Pime ja unine, aga kuna ma ngin unes mingit jama (mitte udne, lihtsalt halb), ei tahtnud ka sinna unemaailma tagasi minna ning pooletunnise kgelemise jrel tusin ja tulin kki. 
Varsti teen kohvi ka. Kohv hea.
Arvestades, kui klm mul on, kuigi kampsun ja talvesussid, pikad varrukad srgil ja pikad sred pkstel, kahtlustan, et mul on jlle palavik. Nohu on ka.
Kardan (olgu, kahtlustan), et ei ole koroona. Et on suvaline tbi nagu mul ikka, ja kui ritada teha "kui oled haige, psi kodus", siis ma ei saakski vlja.
Sest ma olen suht kogu aeg haige, kui on koormav periood, ja no on. Kardetavasti on mul umbes kogu aeg koormav periood. Kolin ra, siis valmistun praegusest palju pingelisemalt romaanivistluseks, saadan ksikirja sinna ra, teen jlle midagi muud (ma ei ole loobunud ideest Totorole kutsikad saada niteks) ning kogu aeg vsinud.
 Kogu aeg haige. 
 Sest ega keha ei ole murdumatu. Kui kogu aeg on pinge peal, annab siit vi sealt ikka jrele. 
 Ent kuna praegu kuidagi ei tea, kas kki ND pole koroona, ei saa ka tuimalt ignoreerida. Oeh. Ok, kraadin. Ennustus: 37.2.

 36.6. Oih. kki siin on siis klm lihtsalt? 
Ning mu uimane ja veider tunne sellest, et ebanormaalsel ajal voodist tustud?

 '''

 Muul ajal - ma ei tihka seda "vabaks ajaks" nimetamast, see on "hdavajalik puhkamisaeg, et natukene eluvimet silitada" - mngin civvi ja loen Ann Leckie "The Raven Tower'it".

Olen Leckie peale armukade, et ta nii hsti kirjutab, ent samas: kui loen, on nauding meeletu. Neljas raamat temalt on minu poolt lugemisel ja see on just nii tpselt minule, et ooo. 
 Sest noh. Vtame vrreldavateks ainult inimesed, kes kirjutavad sama anri kui mina ja on elus ka. 
Nii.
 Mehi hetkel ei arvesta - nad vivad hsti kirjutada, aga mul pole neid lugedes srast paralleelitunnet endaga. Ainult HEAD naised tulevad arvesse, eks ole =) Jemisin on ajuti liiga julge ja toores - ma saan aru, miks, ma ise kipun ka learu vapper olema, aga mind ei llata sellega, et julge ja toores ollakse. See on tuttav. 
Aga Lekcie on korraga tpselt nii palju leebe, et see ei paista juhmusena (lilled, liblikad, kik on elus ja keegi ei s kedagi, mis armas asi!) ning jtab seega minusse nii hea tunde, et maailm nib neli kraadi soojem ja ilusam.

 Oot, tegelikult ONGI soojem. Pev, pike ja ktma hakati samuti. 

Nii, kik mtted otsas. Ma arvan, lhen magama. Lpuks olen kuuest leval. 
Sahtlitega tegelen htul. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: keha, teised raamatud  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 17. september 2020



    
Vastupidi 




Kui ma olin laps, oli mul siuke klasside-sber, kes elas oma emaga kahekesi.
Ja elas. Ja elas. Kogu aeg kahekesi. Vahepeal oli tal rott. Siis suri rott ra. Ema ja ttar - ja oligi kik. 

Ma mtlesin sellest palju ja udusega. Et ma neverever ei tahaks siukest elu. Mitte et parasjagu meest ei ole. Hh, minu ema ja isa hakkasid ka lahus elama, kui ma 8 olin. Ja Ema Mees tuli pildile mnevrra hiljem (kuigi ema pildis oli ta ammu olnud, khm, ja oli ka phjus, miks mu ema ja isa enam kuidagi koos ei saanud elatud).
Aga udne oli, et kui elu he mehega ei klapi, laps valmis tehtud, aga lhete lahku - siis mitte kunagi uut meest ei tule su ellu ja oletegi lapsega kahekesi. 

See tundus mulle nii absurdne ja halb. Phimtteliselt elu lppenuks kuulutamine, sest he mehega ei tulnud vlja. Palun MITTE sellist elu, mida iganes, aga mitte sellist!

Noh, ja kes nd on tpselt sellise elu peal?! 

Oleks naljakas, aga veidi liiga kurb siiski.

Jah, ikka mtlen sellest perioodiliselt. 

Ma nii ldse ei osanud sellist tulevikku ette nha, et lihtsalt EI SAA htegi meest aastaid ja aastaid ja aaaaaaaaaastaid.
Ei ole nii, et mind ei taha keegi. Aga mul hakkavad mahlad jooksma alles siis, kui mu mber on ainult need mehed alles jnud, kes testi minuga asju ajada ei taha. 

On nii veider, et pole mingit "vastu ootusi juhtus"- asja mul prast KEAd olnud. 
Tema oli lbi aegade esimene ja viimane kutt, keda ma vahtisin, kes vahtis vastu ja mne kuu prast tuli rkima. 
Ma mtlesin, et nii kibki. Et see ongi mudel, mis ttab. Aga kas tulid mehed kohe (ja ma alguses isegi magasin mnega, sest no keegi tahab mind? Ok, proovime! Alati viga, ALATI) vi ei tulnud iial. Vi olime tuttavad, mis minu arust on tiega jee, aga JUBE raske oli mnda tuttvat meest pikkade pilkude vahetamisesse meelitada. 

Ja nd - priselt, nd olen tulnud mttele, et kki see suheteslmimisevrk ei ki ldse sedasi pilkudega?
Ja minu jaoks on kaks AINSAT vimalust, mis klappinud on, pilkudemng (ja see toimis HEL KORRAL, nagu pidi ehk pikk periood pilke ja siis jutt) ning tuttav mees. 



Ja ma olen ksik nagu tolle klassie ema. Kes muide oligi ksik surmani. Ta uskus ka horoskoope ja et suhkur on valge surm ja oli samas igati kena vlimusega. 
Ma tpselt ei tea, mis sellest jreldub v.a. et kui ma midagi tungivalt ei taha, see juhtub, ja kui ma midagi vga tahan, see ei juhtu. 
Laps nt, eks ole. 


Vat see pilt on minu jaoks arulagedalt naljakas.
Huumorimeel ...






    19 kommentaari:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, vanainimese heietused  

 


teisipev, 15. september 2020



   
Pakin tasapisi 



Ma arvasin - jah, olen loll, olen - et mul ei ole vga palju neid kastidesse ja kottidesse pakitavaid asju. Paar sajaliitrist prgikotti riideid, baarikapist mingid dokumendid, mida ra ei tohi visata, paar kasti raamatuid ja kik.
 No nd on algus tehtud ja mulle selge, et sajaliitrisesse prgikotti ja (paberiprgist thjaks tehtud) tolmuimejakasti ei mahu ieti midagi. Vhemalt mitte mainimisvrselt. Sest alles jb nii paljupaljupalju rohkem!

 Aga noh - parem midagi kui mitte midagi, eks? Nii et pakin he koti vi kasti pevas ja vtan vaimus hoogu suuremate ettevtmiste jaoks. Niteks ei pakin KOLM kotti pevas vi midagi.
 Vbla tna ongi see imeline pev: tin Rimist endale uusi kaste ja he koti juba panin kokku.
 Ja kaks pisemat viskasin minema =) Hoolega vaadatud "ma ei kasuta ju neid, mida ma kogun rmpsu?!"-asjad.
 Mul on testksimused.
 "Mis see on?" - kui vastus on "ei tea tpselt" tuseb kohe raviskamisvimalus.
 "Miks see siin on?" - kui vastus on "ei tea tpselt, ootab vist kasutamist" on koos eelmise ksimusega selge, et tegu on rmpsuga.
 Aga igaks juhuks ksin endalt veel: "Kas ta viks mitte olla?"
 Seni olen eelmise kahe ksimusega prunud asjadele kigile rahulikult "hvasti" elnud.

 Aga jah. Ma tegelikult mistusega teadsin, et mul on palju asju. Enamust isegi ei kasuta, on "kki lheb vaja".
 Korraga selle teadmise (palju asju) kui tunnetusliku fakti ees seista on siiski omajagu ehmatav.
 Oot, ma panen veel he sajaliitrise prgikoti tekke ja patju tis.
 ... krt, 100 liitrit on nruselt vhe. Kotti mahtus 4 patja ja rohkem mitte midagi. Tekk ji vlja. Voodiriideid, ktertte ja puul rippuvaid rivad lks kll rohkema tunde jagu samasugusesse.
 4 patja ... maivi!

 Tna veetsin kolm tundi, pestes uues korteris igasugu asju (aknad, uksed, uksepiidad, llitid, misiganes). Nd olen suht surnt. K. samal ajal pani elektripliidile elektri taha ja proovis pesumasinat.
 Pesumasin ttab.
 Vaatasin aknast vlja ja nii kena oli - aknad paistavad lbi ja puha. Kui ma nad kik puhtaks olin pesnud, see thendab.
 Kontrast oli silmipimestav.
 Kuni K. elektritid lpetas, mina, juba hirmvsinud, istusin ja vaatasin aknast vlja. Jaaa ... siin vib elada!
 Pilte ikka ei ole ja rohkem pakkida tna ei jaksa. Aga asjad edenevad! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, loll  

 


laupev, 12. september 2020



    
V-si-nud 



Mu reied on nii palju pekki kaotanud, et tunnen jlle seda veidrat ristivagu lihases, mis Peale Rongi tekkis. See ei ole kunagi valutanud ega ole ka jalg ttamast keeldunud (rohkem kui lejnud keha) peale seda, kui teadvusele tulin ning tollest kehast enam-vhem teadlikuks sain, aga enne juurdevtmist mtlesin vahel, kas reie klgmine lihas rebenes sealt vga pooleks ja siis kasvas taas kokku, aga mitte sirgelt vi?



korraliku freddie-poosi imiteerimiseks 
 peaks ksi sirge olema.
 Noh, vbla jrgmisel korral.
 Antud teooria vastu rgib philiselt igasuguste valude ja vaevade puudumine. Vi igemini, valud ja vaevad olid igasugused ja ikka jagub neid veel (just eile kasutasin valuvaigistavat masinat taas ja tna ilmselt jlle), aga mitte parema reie lihastes. ldse. Kunagi.

 Lisaks (mitte reievao osas, uus teema) lpetas igatnaine mu kgi ja pesi puhtaks ka elutoa pranda ja kgi aknad ja vannitoa pranda.
 Olen tummaks ldud - ma teadsin, et ta on tore, aga et nii tore ... Muidu soovitaksin teile praegu, aga ta on novembri lpuni broneeritud. Nii et soovitan hiljem.
 Ta on imeline.
 Kuna ma ei teinud kgist enne pilte ja prast - noh, vbla K. teeb, aga mul praegu ei ole teile nidata, lihtsalt peate mind uskuma, kui tlen, et imeline.
 Panen hoopis pildi endast, vidukas taas he raskuse letamise jrel.

Pealegi sai "see vineer, see vineer, too vineer, appi, kski ei sobi ja mul on rmiselt ebatabiilne riiul!" asendatud: "Oo, aga see suur tumepruun vineer klapib tpselt!" avastusega ning korraga on letamatult keerulisest "korter ei ole elatav enne 100 asja tegemist" olukorrast saanud "natuke kpitsemist ja vib kolima hakata"-olukord.

 Praegu on mul kll "ei jaksa midagi, minge persse, ma ei SUUU-DAAAA!!!!", ent see lheb le.
 Alati on linud.
 Kuigi praegu on mul tunne, et see ei ole normaalne vsimus. Mul ei nnestu isegi meenutada, mida ma eile tegin - peale lugemise. Midagi pidi ju olema, mis mu niiiiiii lbi vttis?
 Aga ei tule meelde.
Lhen magama. Miski muu ei psta.



    7 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, inimesed on nii ilusad ja head, keha  

 


neljapev, 10. september 2020



   
Klm ja mrg 



Ei saa ju elda, et keegi ei aita.
 Kuram, kogu aeg aidatakse! Aga keegi ei ela minu eest mu elu ra, nii et ma ainult lbusate asjade peal (nagu niteks magamine, sgitegu, koerajalutus, trenn ja kirjutamine) tuterdades hakkama saaksin. Igast pevast suurema osa vtavad enda alla mingid tobedused.
 Need pole isegi vastikud (prast avastust "tee vhe, aga tee midagi"), aga neid on lihtsalt nii kuradi palju!

 Pealegi on sgitegemine samuti seiklus. (Ja ei, seiklused pole alati head, sest uudsus vsitab!)
 Sest ma jrgin retsepte mdukalt ja mugavust arvestades ja olen ndseks tuvastanud, et mu poja lemmik-unakoogi tainast tuleb kas vga tpselt retsepti jrgi teha (mis pole mul KUNAGI nnestunud) vi modifitseerida. Nii kaugele, et osta poest valmis soolane muretainas, ma veel laskunud ei ole, aga muna lisamine on vist vltimatu.
 Muidu see kook.
 Ilma rosinateta, neid Poeglaps ei s.
 Tidis on oivaline ja tainas sobib sellega hsti, aga teha see tainas niimoodi, et ta koos psiks ja samas rullida ka kannataks, on mulle muna lisamata liiga raske lesanne.
 Mu tdi, see vanem, tegi vanasti sna sellist kooki (ilma rosinate vi phkliteta), aga tal psis tainas vhemalt peale kpsetamist koos. Mul kipub tulema kas "vga hea magustoit, sdav lusikaga" vi ei lase tainas end eriti rullida, lheb pannile mdukate aukudega, tidis jookseb sealt lbi ja peale kpsetamist on karamell.
 Palju karamelli.
 Matsev, aga mitte kook, mis peaks tulema.

 Elada munata nagu Epp on liiga keeruline, kui just ei pea eks ole.
 Ma ei pea.

 Kisin tna apteegis ja poes talvemantli (mitte selle pris klma ilma omaga, aga siiski) ja talvesaabastega. Ei olnud palav, aga jalad said IKKA mrjaks.
Nd on meriinovillased sokid JA talvesussid JA kampsun, aga ikka on klm ja halb ja mis ma pean tna veeeeeel ue minema ja asju tegema vi???
Elage keegi minu eest, ah?

 Olgu, ma vrvin ainult natukene seina. Natukene.
Sest vga varsti on kolimine ja pris lbusse ju ka minna ei taha.
Kui seina ra olen vrvinud (akna krvalt lapp valget, sealt oli osa vrvi ja pahtlit lahti tulnud jka ma pahteldasin ja lihvisin uuesti, aga hallikalaiguline), vaatan kokkupanemist ootavaid mbliesemeid pikema pilguga ja vbla uurin isegi petust - mul vhemalt he asja kohta on paberil petus ka.
Sellest peab piisama.
 Krdi klm, mrg ja rmutu on! 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 6. september 2020



   
Vaatasin maailma ja see oli hirmus 



Lugesin Mallu blogist kommentaare.
(Kui ta pani fb-sse, et tal ATH, ma erutusin soojalt. Mtlesin hulgale omadustele, mis tal on ja mis tegelikult on ATH-ga seostatavad, ja lisaks, et ta on ju neuroeriline, oleksin vinud taibata! Nd ma heldimusest vahel kin seal lugemas.)
 Niisiis, lugesin kommentaare.
Need kisid selle kohta, kuidas peres on nuustikud-rtikud jaotatud. (Et selge oleks: meil siin on omad hambaharjad. Kik muu on suva, juhtub nagu juhtub, ja pessu lhevad rtikud, kui ma mrkan, et on must vi et lhnab kuidagi ... valesti.)
 Pris jube oli. Nii palju inimesi, kes vuih ja aih ja mtlevad selliste asjade peale nagu rtikud ja kes mida sellega kuivatab ja et isa peenist puudutanud asi lheb minu no vastu nd ja ...

Nagu ...

 tleme ausalt, omaenda ueprgikasti hirmus isiklikuks pidamine on ilmselt smptom mingist suuremast teemast. MINU nuustik, MINU rtik, MINU pesukauss, teiste omad on jledad, iu ...
Ja mul on lihtsalt nii pohh, et ma ei ole kunagi melnud ka muud, kui et "pff, imelikud tujud" mu ema mehe idee peale, et kigil peaks vannitoas oma saunalina olema.
Sest noh. Kui mul on ked mrjad, ma kuivatan ikka suvalisse, mida see maailmakorralduses nd muudab, et mingi saunalina on X-i OMA parajasti?!

 Aga ... aga ... aga ongi inimesed ka sellised.
 Einoh.
Olgu, las nad olla. Inimesed, erinevad.
Kuni nad minu maailma ei tule, mind ei sega, ja ma arvan, et ei tule.
Oma teada ei puutu srastega kokku. Ema mehega rgime korra poolaastas vi umbes nii, saab toime.

 Muidu - natuke mtlen, et viksin selle ATH-ajumtmise-testi ka ra teha. Sest kui ma kuulan inimesi (mul on isiklik sber ka umbes aasta eest diagnoosi saanud, ravimid peale ja rm), kelle elukvaliteet nii palju tusis, sest nad saavad nd ktte selle dopamiini jm, mida nende keha ei tooda ldse nii palju, see meenutab minu elumurrangut, mis saabus antidepressante vtma hakates.
Ja kui mul on ATH ka (mitmed tunnused viitavad vga selgelt), kki saaksin ravimid ning elu lheks veel paremaks?

 Lihtsalt ... noh ... mingiks nuustikuarmastajaks-prgikastikiindujaks muutuda kll ei tahaks. Ei, ega ma arva, et muutuksin, mina olen ikka mina, sest mul on minu kogemused juba 40 aastat korjunud ja need ei lange ra. Aga tekitada endale hormonaalne foon, millega rtikukiindujad tekivad, tundub kuidagi ... noh, vale?
Sest ma ei tahaks ju ometi nende moodi olla ja elada, brr!!!! 


    74 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed  

 


reede, 4. september 2020



   
Suht tavaline 4. september 



Mis on tavaline?
 Noh.
 a) ma teen jube palju
 b) seda ei hinnata ka
 c) miks ma rohkem ei tee (Poeglaps, Poeglaps on nende mtteavalduste taga)
 d) olen nii vsinud, et ei taha ldse mitte midagi teha

 Klab tavaliselt? Mhmh. On ka.

 Lisaks pole ma peaaegu kaks ndalat jalga ka tstnud oma uude korterisse. Igatnaine mllab seal ja teeb ... asju. Mina olin haige ja nd olen lekooormatud.
 Sest ma vtan endale igasugu lesandeid, eks ole. Nt eile kisin jlle beebit hoidmas, aga kuna ta seekord oli taas kogu aeg rmus (vi rmustatav selliste vikeste asjadega nagu patsi-kakku mng, kiikuv tite-seliliasendi-tool vi sk, nii et see ei loe =P) ma sellist laksu ei saanud nagu tookord, kui ta veits nurises ja oli rahul vhemate asjadega.
 Jap, ma olen eriti nnelik raskete lastega. Sest siis on mul tunne, et olen vajalik.
Rsk, mulle ikka meeldib vajalik olla. See kuidagi lunastab mu iguse eksisteerida, sest HEA on mul nagunii nii harva, et sellele on suht mttetu panustada. Aga kui kellelgi teisel on minu prast hea, on jee.

Nii tahaksin omaenda beebit ... aga no ei ole! Olen suht maha matnud mtte, et minna kuskile joogikohta otsima mingit isast, kes mulle lapse teeks. Sest endavgistamine ja nii. Aga IK-KA-GI!!!!!!!
 Ei, adopteeri suurem laps, vga vga naine, see oleks ju ka hea?
Oleks.
AGA ...

 Ikka ja ikka ja IKKA olen hmmelduses seele, kuidas ma olen nii hea ja ilus naine ja mul vinuks olla seitse last ja mulle meeldis seks ja ma ei nudnud mehelt eriti midagi peale selle, et ei oleks paks ja rgiks enam-vhem seostatud juttu - ja no nii vallalist vallalist annab otsida, eks ole.
Kui mul oleks unistuste naine, oleksin see mina.
Aga kski mees, keda mina tahan, ei taha mind.
Isegi kski mees, kellelt last olen ksinud, ei taha mulle last teha.
Miski siin ei klapi, tles vana mger ...

 Aga no ei klapi siis. No nii on. Ma elan sellist elu, nagu elan.
 Sn tomatisalatit ja ibukas juba toimib natuke ja pike paistab. Ennist sain pojalt kallistuse. Totoro on mu jala vastas soe ja vagur.
Pole ka halb elu ju.




Hilisem tiendus: ksisin uues korteris, pesin kolm ruutu aknaid puhtaks. 
Huvitav, millal neid aknaid viimati vljastpoolt pesti? Igatahes oli muutus meeletult suur ja koos umbes poole peale arenenud kgiga tekitab lootust, et seal saabki kunagi elama hakata.




    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, sotsiaalne alaareng  

 


teisipev, 1. september 2020



    
Tiesti enneolematu esimene september 



Tna oli hea pev.
 WTF, esimene september ja HEA PEV?!
 Mida aeg edasi, seda enam tden, et plgan haridust. Mitte lihtsalt koolissteemi, aga kogu ametlik haridus kib vastu kiki mu tundeid ja mtteid selle kohta, mismoodi oleks hea elada.
 Jah, ja ikkagi kivad mu lapsed koolis ja isegi mul endal on bakaga vrdne haridus kes. Krt, mis mttes ma ei konformeeru ja ei ela hiskonna ootuste jrgi, kui nii suures asjas nii jreleandlik olen???

 Aga hea pev oli. mblesin ttre kevadsgismantlile nullist alates ksitsi rinnatasku, sest see mantel on niiiiiiiiiiiiiiii ilus, mdunud kolme aastaga ei ole linud topiliseks, hakanud kuskilt hargnema ega muidu kulunud (Haa, Hiina kaup, HAAA!!!), aga seal pole HTEGI taskut.
 Nagu.
 Mitte htegi.
 Ja kui ttar selle le kaebas, mul li "krt, kui raske hte sisetaskut teha saab olla?" ette. Tin oma kunagise kleidikanga jgid, likasin mingi nelinurga vlja, palistasin (suht lohakalt) ksitisi ra, panime npneltega kinni, et oleks ilus ja sirge, ning siis mblesin (ikka ksitsi, aga seda tegin vga korralikult) mantli klge.
 Ttar proovis telefoniga jrele, kas jb kena ja kantav.
 Toimis.
 Olen enda le nii uhke, et peaaegu ei oleks medalit vajagi, et nii osav ja vapper olen.
 Aga tegelikult oleks veel medal lisaks ikka hea kll.
 Pial on siiamaani hell ja nagu surnud. No see surin sees nagu surnud jalal vi kel, kui need kuidagi ra magada.

 Et veel medalivrilisem olla, panin poja kigile homme kasutusse tulevatele pikutele paberid mber.
 Miks mina seda teen? Sest ma TAHAN, et ta pikutel oleks paberid ja petajad ei naaguks, aga ma ei taha ldse natukenegi temaga tlitseda, et pane paberid mber, pane kohe paberid mber, panepanepane!
 Ma panen ise ja kik on rmsad.
 Nii et ma panin ja need on nd nii ilusad ja siledad ja aww ja oeh, ma olen niiiiiiiiiii vastupidav ja kasulik!



una oma on see, mida ta armastab
 Hommikul kisin jooksmas ja poes ja ldse ei surnud selle ktte, ilm oli IMELINE (august ja september on mu lemmikkuud), sime Nhku ja tomatisalatit (teate kll, PRIS tomatid, till, roheline sibul, kodujuust, hapukoor, sool, pipar), poeg tnas mind nii oma lemmiklimonaadi ostmise kui paberite ees, ttar tasku eest, ta ti mulle Soomest (isal klas ja tl tema juures kuu aega) Ann Leckie raamatu, mida eesti keeles veel pole, kik on nii hea - ja MINA ei pea homme kooli minema!

 Halvasti on ainult kaks asja: Poeglaps unustas petajatele anda klmkuivatatud maasikad, mis ma talle kaasa panin (minu arust pole ta KUNAGI petajatele lilli viinud, ma olen sgiusku. Ttarlaps algul viis, mul lks veidi aega, et otsustada: keegi ei s lilli!)  ja mul on tnane norm tis kirjutamata.
 Vbla kirjutan veel.
 Nis.

 Mis siis. Vahet pole. Imeline pev!





    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, lapsed  

 


phapev, 30. august 2020



   
Kahetsus 



Mul on igasuguseid teooriaid, miks ma nii kaua nii vramatult haige olen (philine smptom lisaks stabiilselt psivale vikesele palavikule on lippav kht - POLE vga koroona moodi). Aga kuna Totoro tundub KA haige olema (isu ei ole ja tavalisest loium, nina on jahe, aga on see nd pisut soojem kui tavaliselt, ei saa aru), tunnen, et see kik on lihtsalt "nd on nii, saame sedasi toime" ja mis seal ikka.
 Maitea, saatus?
 Meil kummalgi pole ka nii halb, et peaks arsti juurde kippuma. Ainus asi, et Totoro viks nagu PLAANISELT arsti juurde saada vaktsiine hankima (kuigi vaatasin just vaktsineerimispassi ja meil on 20. novembrini aega. Tundub, et vaktsiinide vahele ei jeta aastat, vaid 14 kuud) ja ma peaks PLAANISELT arstiga vestlema ttervishoiutendi asjus.
 Aga sellega on novembrini aega samuti.

 Nii et tegelt need pole asjad.
 Ainsad asjad langesid ka ra.
 Ok, AINUS asi siis on, et nii kaua. Totoro ei s krbinaid, ainult konti, liha, vga edeva kasikonservi lusika lakub ka puhtaks, noh, ja inimeste toitu, juba kuus peva. Ja mina olen haige juba 12 peva.
 Vahepeal hakkas KORRAKS parem, isu tuli tagasi. (Mul siis.) Ent see kestis vaid pool peva.

 Et tervisest kirjutamisse veidi vaheldust tuua, kirjutan Mikk Prnitsast. Vi noh, tegelikult riivan teda jutu sees kergelt, sest juba on uued (anti)kangelased ja kes teda enam mletab, eks ole.
 Nimelt snastasin fb-s asja, mis minu jaoks on jledamast jle ja diskvalifitseerib inimese tielikult ja igal rindel.
 Ma ei saa le halva teo teinud inimese suhtumisest "olen ige mees/naine, nii peabki, jee mina!" (vi veel hullem, "olen geenius, mina vin!").
 Mis halvad teod ja nmedad vljatlemised lunastab, on kahetsus. Ja lunastabKI ja peaaegu sedavrd, nagu poleks inimene halba tegu teinudki.
 Mnel juhul isegi rohkem. Lbi prgu kinud isik teab prgust rohkem, kui halleluuja-laulev munk, eks ole.
 Minu vaade asjale, keegi ei pea seda jagama.
 Nii.

 Ja nd paneme sinna juurde, et MINA ei kahetse midagi, kik mu teod on mu enda silmis phjendatud ja phjuslikud olnud ja ma aint vihastan inimeste peale, kes tahaksid mind likurva ja kahetsevana nha.
 Vihastan VGA.
 Olgu, enam mitte. See oli ammu ja maiviitsi. Nd vaatan neid silmi pritades ja "inimesed on lollakad!" tdedes. Aga phimtteliselt on mu vaade siiski: "KUIDAS te aru ei saa, et mul oli NII HALB??? Ise olete juhmakad siis!"
 Aga teistelt ootan kahetsust?
 Tegelt ei. Kui neil on head phjused, olgu. Aga need peavad olema head phjused, mitte: "Ma olen Picasso, kui palju teisi Picassosid te teate? No vot, MINA vin!"

 Mul olid head phjused. =P

 Ja kuna mina olen lugenud (ma isegi ei mleta, mis intekas, kus, aga ji meelde), et Prnits kunagi kellelegi on elnud (vga vaba tsitaat), et ta on teinud vga mitteokeisid asju ise ka ja tal on selleprast piinlik, on minu jaoks tema toonased nmedused lunastatud ja thendusetud.

 Kui on kahju tehtud valust, on kik ok.

 Mikk Tarraste (hh, jlle Mikk! Kes tahab, guugeldab nime ja saab kohe teada, mis teda defineeriv sndmus on) sai mult ka andeks - sest ma USUN ka tema kahetsust ja udust oma tegude prast.
 Ma ju tunnen teda. Klapib juurde kigele, mida tean. (Kuigi seda aknasse tulistamist ma ei teadnud ja korraks oli kll tunne, et wtf, ma pole Mikku kunagi tundnud, vras mees, kuidas nii hsti teeselda saab ...?)
 Ei, ma ei arva, et surnud rkavad nd ellu jms, aga mul ei ole vastik talle melda.
 Kurb on ainult. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, koerus, sotsiaalne alaareng  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 28. august 2020



   
kk 



Nii halb on olla, et mul on raske snadesse pannna, mis mtlen vrtusest inimesena. Aga minu arust neis mtetes on toimunud areng ja kuna mul on nd umbes igavik otsa (10 peva?) halb, haige ja rmuseni nrk olla olnud, on olnud phjust melda jlle sellele, mille juba paar aastat tagasi selja taha jtsin ning unustasin.

 Et inimene on imeline isegi siis, kui ta ei tee beebisid nnelikuks, kirjuta jrgmist teistele jubedalt meeldivat teost (ja see ilmub hsti ruttu peale jrgmist, onjo, koguaeg pudeneb prleid ja pole vaja kalliskive lihvida!), tema viimane kook ei maitsegi ta lapsele, ta ei esine avalikkuse ees ja keegi ei kiida teda.
 Jah, mul on romaanitoorik (lpetamata) kes ning jtkamisel, aga mis on thtsam: kas kirjutada see Vga Heaks vi saata uue romaanivistluse thtajaks ra? Priselt! Mis mulle rohkem rmu teeks?
 Jah, muidugi Vga Hea teos.
 Parem vhem, aga paremad.
 Ma ei suuda praegu kirjutada. Juba ndal otsa on progress olnud "Mni lause juures? VGA HEA!" Viimastel pevadel ka: "Ma ei taha kirjutada, ma ei jaksa kirjutada, phin parem pool esikuprandat. Tundub mnusam."

 Aga ikkagi on sees udus teemal "Ma ei saa ju sedasi jtkates romaanivistluse thtajaks teda HEAKS! Peaks ikka kirjutama ..."
 Ja mu lastel on mlemal viimane teetanus-difteeria sst tegemata.
 Ja hambaarsti viimasest visiidist saab ka aasta.
 Ja koera peaks uuele vaktsineerimisele regama.
 Ja siis temaga minema.
 Ja tegelt ma peaks kolima ... kuigi olgu, selle lkkumisega poolde septembrisse olen rahu teinud.
 Aga no siiski. Mul on halb olla ja peab-peab-peab taob kogu aeg ajus ja olgugi ha kinnitan endale: "EI PEA!", see nuab pidevat meenutamist ja judu.
 Jah, seep see on =) Puudu on usk, et olen imeline, isegi kui midagi nhtavat teiste heaks ei tee.
 Teistele luban seda kll, kuid endale mitte. 
 Pean ju ometi hea olema!

 Aga ei pea. Ma ei ole halb inimene. Ma ei ole vrtusetu inimene, keda keegi ei hinda, kui ta parajasti noor emme ei ole vi vastkirjutatud ja auhinnatud raamatu krval ei sra.
 Kuigi noh, jah =)
 Mul on ikkagi rohkem Inimese tunne, kui on midagi ette nidata, miks Ma Hea Olen.

 Ja ma nd gin ka Peeter Helme peale.
 Vga gin. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, maha ng  

 


teisipev, 25. august 2020



   
Me oleme hte verd 



Rsk, Prnits on nii vga nagu mina, et ma hakkan oma tema-tlgenduses kahtlema. kki saan jlle valesti aru?
 Aga tundub NII VGA.
 Millega muidugi kaasneb see, et kigi "mulle Mikk Prnits tegelt ei meeldi, ei tohi ikka ropendada vms, aga praegu tehakse talle lekohut" vrkide, mida on sotsmeedias sadu, puhul on mul tunne, nagu ldaks jalaga minu olemust.
 Mitte aint tema oma.
 Juba mitu-setu peva on niisiis tunne, et sotsiaalmeedia ongi tis minujlestamist.

 Sest noh.
 Mis meil vahet? Peale selle, et mina saadan persse, mitte putsi?

 Pisiasjad-pisiasjad.

 Lisaks ei ole ma ikka veel terve ja kuigi ma kannan poes maski, ei jta ma poes kimata ning kindlasti teeb see must ka paljude silmis mlaka.
 Raske on see elu.
 Teen kll oma parima, aga ikka pole see hea .... noh, ma saaks le, kui poleks hea mlakate meelest - nende meelest hea olla ei tahagi ju! See on rm ja nauding, kui mnele sellisele ei meeldi! Aga on ka titsa toredaid, kes on: "... aga putsisaatmine on ju vihakne ja vaimse vgivalla killast! Kui mina oleksin viiekmneaastane Elle, ma kll ei tahaks mingit klouni end esindama! Ja kurat, oled haige, psi kodus!" ja ma lihtsalt ... noh, jah.

 Endale meeldida.
 Mida ma ritan midagi muud???

 Aa, mina ei olegi Mikk Prnits?
 Pisiasjad-pisiasjad ... Vabalt viksin olla. Mtteviis on sarnane, lihtsalt mul ei ole enese kaitsmisel nii palju julgust. Ei, ma ei KARDA midagi, aga mul ei ole sees suhtumist "ise olete lollid!", ma pean eraldi pingutama, et see tuleks.
 Vi piisavalt palju jalaga saama, et hakkaks nii valus, et otsustavalt vastan. ldiselt leban maas ja ritan seletada, et tegelt ma olen ju hea, ei ole vaja la!
 Kuigi tegelt ei ole valu mdupuu. See arusaamine, et ei pea laskma end peksta, vib vastu la, tuleb kuidagi teistmoodi. Tal on see selgelt SEES, mitte et peab metsas taga otsima.
 Mina muudkui mistan ja ei mista hukka jne.

 Aga kige selle enesekaitsevimekuse juures Prnitsale meeldib (samuti) tunne, et temast saadakse aru. Seda on nha. Et alati ja kigiga ei pea vitlema, vahel keegi hoolib ja hindab ja ja ohhhh! kui hea see on!

 No ei tule midagi uut loomadest, noh!
 Mtlen aina ja aina Prnitsast.
 Aina.
 Kui ma tunneks teda isiklikumalt, kui et oleme fb-sprad, ma ksiks talt last. Kammaan, meil on isegi hine lemmik-raamatusari! Eriksoni Malaze-lood.
 Loteriis on me fnnamise jrelmid nha. Minu kirjutatu, mned tema kirjutatud.

 Me oleme hte verd, tema ja mina.

 Vist. 


    29 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed  

 


reede, 21. august 2020



   
Viisakas jutuveeretus 



Ma ei saa sellele Bradbury-vrgile minna.
 Sest olen haige ja hetkel on haigena avalikule ritusele minemine erilise eluse ja/vi erilise juhmuse mrk. Nii et nmedalt ennastohverdav nagu ma olen, oma haigustest, kehvast enesetundest ja suren-nurgas soovist le vaatav, seekord jb minemata.
 Teistele jama ei taha viia ja kui mul juba kolmandat peva vilets on, ei saa ka elda, et "korraks hakkas, siis kadus".
 Imikut ei linud kah hoidma.
 Maitea, hakkan mnes mttes normaalseks muutuma v? Et kui mul on halb midagi teha, ei teegi?!
 Vau.
 Ja seekord on see teistele ka hea. Win-win. 

 Pealegi ainus inimene, keda tean sellele ritusele reklaami teinud olevat, olen ma ise. Nii et pole tenoline, et jube palju inimesi pettub, et mu kaunist ngu ei ne.

 Kuigi haige on ikkagi vastik ka olla. Nii juetu. Niiiiiiiii juetu!!!!

 Krt, kes lihvib uues kodus seina, kui mina seda ei tee? Roheliseks vrvitav ala on roheline, aga valge ala on pahtlimuhuline! kki peaksin vhemalt pakkima? kki peaksin ... pean v?
 Ah, ok.
 Las olla.
 Ma olen haige. On ok mitte rabeleda ju.
 Isegi ujuma ei taha minna. Mitte ei saa, vaid ei taha. Mis on pris veider nende soojade ilmadega, mul sulab pea otsast ra, nagu oleks see jtisest. Aga no ei taha, mis teha.
 Jahe du. Klab paremini.
 Ja toidust sobib jtis. Mitte omaenda pea, aga pris jtis.

 Huvitav, et isegi koer pole: "No oleme nd aktiivsed, teist peva pole ujumas kinud, mis elu see on?!"
 Vaatab mind ainult kurvalt, kui peab enne krbuskid ra sma, kui konte saab.
 Kass vaatab mind kurvalt niisama. Ilma mingi hea phjuseta peale selle, et ma viks veeeeeeel konservi kaussi panna. Aga kui ei saa, heidab magama ja kogu lugu.
 Lisaks on tal eluga leppinud klaasistunud pilk juhtudeks, kui koer saab konti ja tema ei midagi. Mul enamasti hakkab siis piinlik ja likan teise kondi kljest paar ribakest liha ka talle.
 Maksi ja Mooritsa raguu on ses osas hea, et seal on PALJU liha.
 Kanakaelu pistavad mlemad hesuguse innuga.

 Jah, kui oma elust pole muud rkida, kui et kehv on haige olla ja ilm kuum, rgin loomadest. Ikka parem kui Prnitsast! 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, kassus, koerus  

 


kolmapev, 19. august 2020



   
Toimub 



ldiselt ma hiskondlikel teemadel sna ei vta, sest "mis see minu asi on" ja "inimesed on lollakad, nojah".

 Aga lihtsalt mainin, et selge oleks: ma armastan Prnitsat niivrd, et annan talle andeks isegi kenderilembuse, ja rmustasin sitaks, kui ta (tiesti ebatpiline, aga ne, nad arvestasid teda ikka! See Pole Okei TEEB palju ra, jee Eesti!) vgivallaennetuse auhinna sai.
 Minu Eesti, Kersti Kaljulaiu Eesti, elus ja pris Eesti!

 Kuni juhtus see ja mul on "fakkkkkkkkkkkkkkk ... aga tegelikult seda vist viski oodata. EKRE ON olemas ja teda valiti ja see on telisus!"

 Prnits on sdalane, kelle krval mina oma sjakusega suht lammas.
 Mitte et ma ise jaksaks vi tahaks rohkem olla ja teha jne, ma ei taibanud muuhulgas vga vga kaua, et mitte mina ei kitunud nmedalt, kui mulle munni peale suruti, vaid teine pool oli hoopis ere mlakas.
 Aga austan Mikku tiega. TIEGA.
 ***
 Muidu sama vana lugu: teen jube palju, olen tiega vsinud ja oeh.

 Vahepeal juba arvasin, et Bradbury 100. snnipeva esinemine jb ra, sest keegi minuga rohkem kui kord augusti algul hendust ei vtnud ja 22. august on see pev juba. Tna hommikul sain maili, mille sisuks, et tore, et tulete, meil ei nnestunud teile poliitikut vestluspartneriks saada, aga noh, mis teha.
 Peva ajakava on siuke ja siuke.

 (No ... siuke.

 11:00-11:45 - ekskursioon TYPAs (Kastani 48f).

 12:00-12:45 - saja raamatu teekond. Sna saab saatemeeskond.
 Raamatunitus, mis rndab hooandjatega kodudesse kaasa.

 13:00 - praktilised teemakohased katsetused Aparaaditehase hoovil.
 Tulevrk.

 13:15-14:45 - lunask ja vestlused restoranis Aparaat, tutvumine
 raamatutoaga.

 15:00-17:00 - arutelu raamatu "451 Fahrenheiti" le.

 Juhitud vestlus kigile raamatuspradele - sobib nii enne kui prast
 raamatulugemist.)

 Olen kerges uduses mtte ees, et pean vestlema iseendaga, aga noh - ega mina seda ritust korralda, nii et ei vastuta, kui nme on.
 Raha ma ka ei saa, nii et ma ei vastuta ldse millegi eest ja tegelikult olen isegi natu innukas mtte juures panna endale sokk ktte ja vestelda sellega =)

 Ma pole mni Mikk Prnits, aga pris normaalne ikka ka mitte.

 Lisaks olen vist haige.
 Hsti kohane on seda avastada, kui olen je rde jooksnud, selles 570 tmmet ujunud , siis lhikeste pkste ja maika vel poodi kndinud ja veel napilt enne kella 23 koju judnud. Nd istun siin soojas pusas, soojades talvesussides, joon kuuma kohvi, kurk valutab ja kuidagi ... uimane on olla.
 Aga kohv on hea. Mitte kski kohv pole parem kui Thcibo Exclusive ja kui sel oli allahindlus, ostsin kohe neli pakki! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 16. august 2020



    
Hsti lhike joovastuskarje 



Seekord oli aktiivne titahoid.
 Ei mingit "ainult sn ja magan", vaid ma kisin ringi, laps lal, ja laulsin talle, ning siis ta ei nutnud.
 Oli kll vsitav.
 Nd on mul nii hea olla, nagu ma ei mletagi, millal viimati oli.
 Mitte midagi ei taha, aga mitte seeprast, et nagunii on sitt ja miski ei aita (vga tuttav tunne), vaid nagunii on hea, midagi pole vaja.
 Jah, ilmselgelt ma tahan titte ka seeprast, et mul fsiliselt, keha sees on HEA OLLA nendega koos olemisest.
 Sellest, et ma saan asju teha ja hdaline titt muutub rahulikuks titeks.
 Mulle NII meeldib positiivne tagasiside ja kui see tuleb veel beebilt, kes ei teeskle, varja, valeta, vaid on tiesti aus, on lim.
 + ta ei saa olla mlakas, kellele hea tegemine on raisatud aeg.

 Kik mu hormoonid laulavad rmulaulu ja oh ja ah.

 Mis teil ei ole sedasi tittedega?!
 Kuidas nii saama ...?

 Oletaksin kll, et vbla te pole piisavalt proovinud ldse, aga krt: et inimesed on erisugused ja minu moodi inimesi on kurvastavalt vhe, olen juba selgeks saanud.
 Siiski.
 Siiski!
 Et NII HEA on, on tiesti ... snadesse pdmatu.

 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: keha, lapsed, muusikad  

 


neljapev, 13. august 2020



   
Ja vihma sajab ja toas on soe ja kuiv ... 



Kuulan Deep Purpel'it (seda lugu, mida kik teavad) ja ritan saada aru ja otsa ktte mdunud pevast, mis kirjandina lppeks "peva lppedes olime kik vsinud, aga nnelikud", ainult mul on selle nnelikkuseosaga natu raske.
 nnetu ka ei ole.
 Lihtsalt vsinud.
 Hakkan arvama, et toasein, pool teisest ja tkike kolmandast saabki vrvitud. Ja seejrel vist viks natuke koristada - tegelikult kib mulle pris pinda, kui mustad on prandad ja aknad.
 Kujutasin varem ette, et see uues korteris koristamine on ebainimlik pingutus, aga kuna tasakesi olen vannitoas seinaplaate ja kraanikaussi pesnud ja see polnud ldise remonditegevuse sees LDSE pingutav, vbla saan siiski tehtud rutem kui ndalaga.

 Olen nii vsinud (ja kht lks ka thjaks), et rkasin kell 6 hommikul. Tund aega vedelesin veel voodis. Nii mnus oli. ritasin magama jda, aga ikka ei jnud.
 Kui mu poeg (sellevalolija) tuli oma toast ja nhes, et ma olen rkvel, ksis, kas kohvi saaks? ja asus mulle mber jutustama X sarja esimest episoodi, mida ta just vaadanud oli, alistusin oludele ja tusin les.
 Tegin kohvi JA kooki - pole ammu kooki teinud, nii et neljapeva hommikul kell pool kaheksa tundus tpselt ige ajana. Poeg oli kll virsikud ra snud, aga kuna ta alati kaebab puuviljade vi marjade le koogis (kskik, mis koogis), tegin lihtsalt ilma nendeta.
 Kuna see konkreetne kpsetis retsepti jrgi koosneb nagunii peamiselt kohupiimast, klbab kll.

 Oot, tegelt RETSPTI jrgi on seal kll kolmandik hapukoort ka, aga ... nojah, retsept on siin. Ma lihtsalt varieerin kike, sest kike saab asendada. Et see pole siis enam sama kook, niteks maasikakook lakkab olemast maasikakook, kui seal pole htegi maasikat?
 Aga ma ei teegi retseptide jrgi sa. Retseptid on idee saamiseks =)
 + mitte kordagi pole mul nnestunud selle retsepti idee jrgi tehtavat kooki 200-kraadises ahjus le 40 minuti kpsetada. Enamasti lheb pool tundi ja natuke peale. Ma ei tea, mis ahi Mingil Mangol on.
 Mingi ... jahe ahi ilmselt =)

 Muide, vahepeal teeb kass naljakat hlt. Midagi khimise ja krunumise vahepealset. Ma ei osanud seda kirjeldada, kuni poeg tna hommikul (mida, meil oli mitmeid jututeemasid!) mainis Palpatine'i. Siis tuli ette! Vot mis hlt Korpus teeb! Palpatine, kui ta niteks raevukalt vitleb vi rahulolevalt ohkab, teeb samasugust!

 Olgu, ma lhen krundin veel veidi seina - tna saab see tehtud, siis saab lpuks, peale jube kaua vtnud ettevalmistusperioodi, roheliseks vrvima asuda! Tuleb kll uude korterisse saamiseks 5 minutit mrjas ues kndida, aga noh - seal uues kodus on jlle kuiv ja koer tuleks ju nagunii ue viia varsti. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, kassus, sk  

 


teisipev, 11. august 2020



    
Ikka sama teema 



Kik sai taas selgeks (ikka koerakakadraama) ja klaarus ra.
 Kordan ja kordan. Palju pordi porrata ...
 Ma ei ela selleks, et kellelegi teisele meeldida. Ma elan selleks, et endale meeldida. Ja kui kellegi maailmavaade on: "Kik peaksid sedasi elama!" on tegu lollusega, mis paratamatult jabur.
 Kik ei sobi elama htemoodi. Inimesed on liiga erinevad.

 Issandjeesus, meenutage ometi, eelneva tdemuse peale "ise sa ju ka!"-mtlejad!
 =)
 Mina lihtsalt kirjeldasin situatsiooni, kuni inimesed mulle kommentaarides peale jooksid.
 Jah, siis ma seletasin, mis minu meelest oleks normaalne kitumine, aga tegelt ei elnud isegi tolle jrelmina, et kik peaksid sedasi tundma. Selgitasin, et MINU maailmas inimesed tunnevad ja mtlevad nii. Sest minu maailmas on inimesed ilusad ja head.
 Jah, ma ei ole llatunud, et tegelikult on igasuguseid ja omast arust ilusad ja head on enamuses ka nende hulgas, kes minu arust le mistuse nmedad.
 Inimesed elavad nii hsti, kui oskavad. Pole minu asi elda, et nemad nevad valemini kui mina - aga pole ka nende asi elda, et mina nen valemini kui nemad.
 Igaks teeb oma parima ja krt, mina teen OMA parima!

 Ikka veel seedin seda. Kuidas draama sai taas mu pstjaks, kuidas piisavalt simamist - ja korraga NGIN, kui absurdne see on.
 Kui nme.
 Kukud piisavalt sgavale, saad aru, et sedasi ei suuda.
 Aga pole veel nii sgaval ja ahastus ja ebalus ja "KUIDAS nad must aru ei saa?! Ma ju... nii selgelt! Mida, miks?!"
 Alles edasi tuleb arusaamine, et ei. Nad tahaksid, et KIK elaksid nende moodi. Seadusethe jrgi niteks.
 Minu arust on see absurdne.
 Seadused muutuvad.
 Mis minu meelest on ige, muutub ka, aga ldse mitte samas taktis. Ja muutub suhteliselt vga vhe, sest seadused muutuvad ka palju pikemas perspektiivis kui he inimese eluiga.

 Isegi peavalu taandus eile ra ilma migreenitabletita. Kuigi lihvisin ja kruntisin seina, kirjutasin, kisin koeraga ujumas, alustasin "Farenheiti" ning olin ldse nii tusin, et aitaks kaheks pevaks VHEMALT.
 Kruntvrvi ostsin juurde, tna tuleb liivapaberit ka osta. (Tuleb, peab, sama asi, erinevad snad. Ei tule, viks!)

Nii vara olen rkvel, sest rkasin unenost, kus mu lapsed ja nende onuttar (minu vennattar) nii umbes vanustes 5-9 vaatasid koos multikaid. Soomekeelsete subtiitritega. Subtiitrid kadusid korraks ra ja lapsed tstsid kisa, et nad ei saa aru ju sedasi. Supakad tulid tagasi, aga mina ksisin hmmeldunult, kas nad oskavad siis soome keelt?
 "Me jagame omavahel kike! Nii muresid, rme kui soome keelt!" vastas mu ttar.
 See muide on vga temalik vastus. Vanuses umbes 6-9 vinuks ta tpselt nii eldagi, meldes sellega, et nad selgitavad ksteisele, millest keegi aru sai, ja kokku tuleb peaaegu tispilt.
 Ta oli ja on (aga nd on ta suur, see ei torka enam sedasi krva) elegantse snaseade meister.

 Kui olin rganud, khis kass naljaka hlega. Ja kui ma seepeale pea tstsin, tuli poeg kempsust ja minu pead nhes ksis: "Mis?!", seletasin - ja prast ei jnud enam magama.
 Kohv, mtlesin.
 Kohv kutsub mind kgist, peab vist teda tegema minema!

 Nii et viks teda vast tegema hakata, mh? Ja paar vileiba ka sa, kuidagi nes tunne on khus.

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, uned ja unelmad  

 


laupev, 8. august 2020



   
Ei pea ju!!!! 



See oli pris hea, et kutsikateema esimene kommentaar oma "Judu"-ga pani mu mtlem, et vbla ootaks siiski veel pool aastat. Uue jooksuajani.
 Sest ma olen niiiiiiiiiiii lbi omadega, et ikka olen. Pole ldse tunnet, et kui august lbi, on parem - kik on nii halb, et ei lhe kunagi paremaks. Suvaline link, pole maailmahea artikkel, pole ka maailmahalb, muuhulgas rgib ka sellest, kuidas meie praegune meeleolu mrab ra, mida mletame.
 Ja noh. Mu tunded on TUGEVAD. Kui on juba sitt olla, tulevad ainult sitad mlestused vi kui juga meenutada endale mnd head, tuleb see tooniga "nojah, aga see ei thendanud kokkuvttes midagi".
 Nii et hetkel tundub, et kogu mu elu on olnud ainult rhmamine peavalude serva peal, ritan muudkui parimat ja ikka lheb nagu alati.

 Mida ma teen?
 Miks ma seda teen?
 Kas ma vin surra? (Ei vi, lubasin 45-ni vlja venitada.)
 Ja pea valutab iga krdi pev. IGA PEV!
 Niipea, kui kasvi MTLEN sellele, et "Nii, ja on vaja ...", hakkab kohe suruma. Mte "ei pea, las olla!" on universaalne leevendi, aga kui teised inimesed on mngus, ma ei suuda neile elda, et sry, ma tna ei saa, homme vist ka ei saa, vaatab - eriti kui tegu on igatnaise vastuvtmisega, kes tuleb vaatama, mida mu kgis teha tuleb ja mida tal selleks vaja on jms.

 Ma PEAN talle nitama, kui augusti lpuks kki tahan - ja mu pea on "ok, plahvatame siis".

 Eile kisin jlle titte hoidmas. Ta on NII NUNNU!!!! Kuigi seekord ei maganud ldse kogu aeg ja tegi kaks korda mitte lihtsalt valju rahulolematut hlt, vaid selgelt nuttis.
 Kuna need olid mlemad korrad, kui emme liikus silmapiiril, ta selgelt suhtus "miks sa jtad mind maaaa-haaaa?!" ja see oli nii arulagedalt nunnu, et ma lihtsalt sulasin sealsamas hrduselombiks.
 leni ilus ja armas laps on.
 Oh, ma sulan juba mttestki talle ... aga arvate, et mu pea ei ole "homme PEAB vara tusma ja titat hoidma minema, prast lunat vaatab, kas ma remonti ka jaksan teha" peale "ok, valutame siis!"?
 Muidugi on.
 Muidugi on.

 Vtsin raamatukogust ka "451 farenheiti", mul on vaja see lbi lugeda. Suutsin raamatu isegi kotist vlja tsta.
 Kaugemale pole seni judnud.
 Kusjuures rgitakse, et hea raamat. Rgivad ka need, kes masendavat kirjandust ei salli. Klassika. Seda peaks ikka lugenud olema.
 Ma vist ei ole. Igatahes ei mleta ldse mitte midagi. Ja ma PEAN Bradbury sajanda snniaastapeva auks peetavas vestlusringis sellest rkima, sest ma ju tahan natuke pildil psida ja "kuulus kirjanik" olemise najal mne raamatu veel vlja anda, mida mult aga tahetakse, kui arvatakse seda mvat ja ...

 Peab-peab-peab ...

 Ei PEA ju?! Kik, mis teed, on vabal tahtel, vga vga naine!
 Nojah, aga teisiti oleks veel halvem ...

 Lks. Mu oma pea sees. Pealegi ma olen sealt juba korra vlja murdnud, mitte teinud, mida "peab", aastaid, ja midagi halba ei juhtunud.
 Aga kuidas ma siis ikkagi sedasi ilma kgita ... ja see titaga naine tunneb, et PEAB td tegema, et koguda raha ajaks, kui tita isa ta kohtusse kaebab, ja ma ju tahan neid aidata ... ja nii ta lheb.

 Ok. Ma ... ma homme vtan end kokku ja teen vahe sisse, eks? Sest homme ma olen igatnaisele korteri ra nidanud ja uue titahoidmiseni on ndal ja nii vga on vaja tunnet, et ma ei pea. 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, maha ng  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 5. august 2020



   
Mtlen oma kutsule kutsikad saada 



Liiga. Palju. Asju.

 Kuidas ma peletan udust ja vsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
 Muidugi vttes plaani kigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka pnev ja ta kaunidus paneb juba ette vppuma ja thja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jtkamine ja igapine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse vtit (sest linnal ei olnud, nad kisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt ksima ja koopia teha laskma ja ldse ellujmine.

 See Suur Asi oleks nii pnev!
 kki Lheb hsti?!

 Krt, ma ka ei pi ... Tean kll, et ei lhe ... aga kki lheb?!?!?!
 Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hsti linud. Vaadake mu lapsi! kski mistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mistlik?!?! Hah!!!!
 Ja nad on nii neetult oivalised, et kike vrt.
 + kas kunagi - KUNAGI - on mni mu mistlik tegu toonud kaasa mrgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
 Nii et jajah. Ebamistlikkust igustatud - tehtud.

 Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel videlda.
 Nagunii on raske. Nagunii praegu mnus ei ole. Kik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi le elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.

 Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jlle! Inimesed ... Aga on mned, kes mistavad. Mitte alati hed ja samad, aga alati keegi on!"

 Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi tis linnade eksistentsi vrt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev igustatud.

 Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
 Aga mned on. (Lehvitab.)
 See igustab kikide muude olemasolu samuti.

 Remondiga juhtus naljakus.
 Mul sai otsa esimese kruntvrvi phi ja mtsin siis teise kasutusele vtta. Kik mu remondid on jtnud igasuguseid materjalijke, nd saab need kasulikult ra kasutada.
 Viisin siis mbri uude koju, vtsin lahti - krt, mis vrk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lhnab ka imelikult ... Otsisin vlja he metallist pulga ja segasin. Vrv natuke vedeldus, ent ei kitunud ldse nagu vrv. Seda metallpulka ldse ei vrvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on linud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvrv oli?!
 Otsisin aegumisinfot.
 Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.

 Oi, mul on nii palju pahtlit?!

 Kohe leidsin hsti palju pahteldamist vajavat!
 Aga kruntvrvi pean juurde ostma. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 3. august 2020



   
Need pisiasjad, mille kohendamine pole ldse vajalik, kuid lihtsalt tore oleks  



Olen oma uues korteris tasakesi tapeeti maha vtmas ja maalriteipi paigaldamas ja pris elev sellest. Mulle meeldib vrvida. Kuigi seekord ji vrvivalimise rm ra, sest mul on poja toa rohelistest seintest alles umbes 3 liitrit kruntvrvi ja 2 liitrit rohelist. Aga vrvida on ikkagi tore, sest tpne ettekujutus tulemist mul puudub (on ebamrane) ja siis on tunne nagu kingipakki avades: mis seal on? Mis selgub olema?
 Ainus point kingitusi pakkida - aga pean tunnistama, et mul ei olegi seda elevust enam ammu kingituste osas, sest tavaliselt ma tean umbes arvata, mis pakis on. Mul on elevus aliexpressi pakkide osas (ma ei tea ju TPSELT, missugune saadav ese on, olen ikkagi seni ainult pilti ninud) ja eriti lahedad on pakid anonmse(te)lt annetaja(te)lt. Need on ikka veel mu sdames.
 Sest saades oli mul: "WTF? Mis pakk? Mulle? Miks?!" ja siis oli seal sees see kssarvikuga kaustik vi vga vga naise kirja ja Surma pildiga kruus vi krvaklapid vi midagi muud nunnut ja mul oli nii suur rm.
 Pnevus, mida krooniski hstiminek.
 Seinu vrvides on samuti nii suur rm. Sest kogu ruum muutub, tiesti uus ngu tekib phe ja kuna ma ei ole mitte kunagi pettunud olnud, mis tulemus seinavrvimisel on, mul on sees hea ootus.

 Lootus ja rm.

 Ainus "aga" asja juures on, et normaaljuhul ma vrviks tapeedi pealt, sest suur asi kll, aga seekord oli osa tapeeti MUST. (Eelmiste elanike ettekujutus armupesast oli ilmselt musta sametmustrilise tapeedi panek mber voodi ja siis selle musta klge looritllist roosade lipsukeste kleepimine - voodi kll alles polnud, aga kik muu oli). Ja siis ma kiskusin selle maha ja kui ma juba tapeedikiskumistegevuses olin, kiskusin siis selle all olnu samuti.
 Nd vist ... tuleb too alumine ka ra eemaldada. nneks on mul oma praeguse korteri seinte vrvimise jgina kapis kaks kolmandikku pudelit tapeedieemaldamisvedelikku. Mida on SITAKS. Pudeli peal on kirjas, et sellest jtkub 100-200 ruutmeetri seinapinna tapeedist puhastamiseks.

 Lihtsalt natuke on kilplase tunne, sest oleks siis nii, et mul on kuidagi halb olla vrvitud tapeeti elamises omades! Ei, ldse ei ole. Lihtsalt teen lisatd, sest ... ilmselt mulle meeldib td teha vi midagi.

 ***

 VGA meeldib, ilmselt.
 Td teha.

 See tapeedieemaldi oli thus. Vi noh, on ikka veel thus. Maha ei tulnud (tkkhaaval, kihthaaval koorides) mitte ainult viimased kolm korda pandud tapeet, vaid kik kmme kihti hrutovka ehitamise ajast, kuni vineer vastas. Mingit heledat sinakasrohelist peenikese mustriga oli pandud kaks kihti - ilmselt kui eelmine ra vsis, teine samasugune peale. Oli orani, oli kollast pruuniga ja kui ma vrve tlen, tunduvad need ilusad, aga millegiprast tapeedina olid nad jubedad. Kuidagi toonid ja muster koos mjuvad nii ilgelt, et mul on tsiselt kahju inimestest, kes selle keskel elasid.
 Kuigi oleme ausad - ega see must roosade tll-lipsukestega parem olnud. Lihtsalt nende puhul on pris selge, et inimestel oli valikut ja nad tegid sellise. Kuid vanade tapeetide puhul on alati: "Ilmselt parim, mis saada oli," ja kahju.

 Nooojah. Lisaks ei vtnud ma kaasa taburetti, seal korteris aga htegi tooli pole, nii et lae alla ma ei knitunud. Aga lohutan end, et kui esimese kihi kruntvrvi peale saan, on kik kohe rohkem kodu moodi.
 Poeglaps lubas homme koos minuga vrvima tulla, nii et oleks hea selleks ajaks aluspind nii palju ette valmistada, et vrvida saab. Vibolla isegi maalriteip paika sttida! 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eraelu  

 


laupev, 1. august 2020



    
Jah, ma ikka veel hoolin ja seletan. Ma HOOLINGI teiste arvamustest maaphja, seeprast nengi nii palju vaeva, et petada end mitte hoolima 



Nii hea tunne oli tagasi saada "mina teen, mis mina tahan, teised tehku, mis nemad tahavad"- loogikat ja tunnet.
 Kuhu ma selle vahepeal kll kaotasin? Kuidas sedasi lks, et kaotasin?!

 Et mina peaks oma tahtmisi teiste omade jrgi painutama? Huvitav, kas nemad painutavad OMA tahtmisi minu jrgi? Ei? Kuidas siis just mina kahjurlik ja munn olen, kui me teeme tpselt htmoodi?!
 Kusjuures, pange thele, kui minuga ilusti rgitakse, ma olen leni leebe. Aga tule ruskama ja lbitsema ja saad sama mduga vastu, aint vbla kvemini =D Sest ma vtan selliseid olukordi rmu ja innuga ja ei pidurda end sugugi. Kes ei taha minu poolt sellist kohtlemist, vib nt alustada leebe ja rahuliku, isegi veidi paluva jutuga.
 See oli suht ammu, mitu aastat tagasi, aga muidugi mletan, kuidas mingi kommentaator teemal "jeebus, rge andke nu, ma elan niigi nii hsti, kui oskan, ja kui teie jutt just vga spetsiifiliselt kitsa teema pdev ei ole, ei ole see minu jaoks kuidagi igem kui mu enese mtted antud teema kohta" oli "hh, toon ei muuda ju midagi, mis seal vahet, kas sulle jutustatakse kellegi oma kogemustest vi antakse nu sedasi teha?! Sa ikka saadad persse!"
 Nd koerakaka teemadel MITU kommentaatorit olid: "Mis seal vahet, mis tooniga eldud, snum on ks" ja minu tunne kis ning kib liini: "Toon on maailmathtis. Ikka ja alati. Palju thtsam kui snum, sest tooni pealt ma tunnetan, kas ma tahan selle inimese soove tita (nib, et on kena inimene) vi ei taha (juan mina iga mlaka tahtmist teha?! No ei!)!"

 Kuidas ldse judis jutt sinnani, et kui mu meelest igaks teeb, mis tahab, peaksin mina tegema, nagu teised tahavad, ma ldse aru ei saa.
 Nagu - wtf.
 Nagu - kus on loogika???
 Sa tahad rusata, kui ma oma koerakaka sinu konteinerisse panen? Ruska! See ei thenda, et ma ei pane. Vib isegi thendada, et NIMELT panen. Aga sinu tegutsemisvimalusi see kuidagi ei ahenda, et mina teen, mis MINA tahan.
 Sul on vimalus teha, mida sina tahad.
 Aga ra looda, et kui sa minu vastu ebasbralik oled, ma sinu vastu sbralik olen. Niikuinii ei ole. Ma olen siukeste asjade suhtes TUNDLIK ja tahan kena olla aint inimeste vastu, kes minuga kenad on.

 V.a. kui minuga ollakse suht kena, aga teistega vga mlakas ja ma nen seda pealt. Siis hammustan ka ktt, mis mind toidab.
 Sest nii ma lihtsalt teen.
I am the warrior, noh.
 Ilmselgelt on mu saatus olla vheste armastatud, mitte paljudele meeldiv. Ja noh. Ma eelistangi ju seda =) Armastus ka kolmelt inimeselt teeb mu palju nnelikumaks, kui meeldimine 300 poolt.

 A lugu on lihtsalt hea.






    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, muusikad, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 31. juuli 2020



   
Ikka veel ei valuta! 



Tnane suurvit: ma olen IKKA VEEL peavalutu.
 Nagu - oo.
 Nagu: jee mina. Hea keha.

 Aga kige otsa si Totoro ra nii oma viimased krbuskid kui ka kondid ja on siukse noga, et NOH? See oligi kik v?! Nii et tegelt tleb mu sdametunnistus, et peaks veel poodi minema.

 Kuna ma enne olen sitnud pealinna, seal 4 ja pool tundi imikut hoidnud, siis pealetkkiva kerjusega suhelnud, sitnud kodulinna tagasi, kinud oma uues korteris, saanud sealse vtme, vedanud oma ema ja laste abiga sinna korterisse teise ke poest ostetud pris suure riiuli ja vikese nudekapi seinalekinnitamiseks, talunud koera hsteeriahoogu (ta lheb alati imelikuks, kui temaga koos on vljas le he inimese ja nd oli NELI), stnud ema ja ttart isetehtud burritodega, ttrel oma juukseid masinaga ligata lasknud, leppinud kokku igatnaisega, et ta tuleb mu uut korterit vaatama ja augusti teises pooles remontima, ja siis maganud, kuni koer mu nlga kurtes ratas, ei ole vga konditsiooni veel poodi ka minna.

 Aga noh - kes ksib mu enesetunde jrgi, kui on nagunii vaja koeraga ue minna ja poeg magab ndsa und (sest enne  aeti ta les, et riiulit vedada)?
 Jap. On vaja, siis on vaja.
 Ok, lhen poodi, lhen.

 ***

 Judsin tagasi. Kndisin pool maad kinnisilmi ja nagunii oli sna varsti selge, et koer ei olnud "Tahan veel sa!, vaid "Mul oleks tegelikult nd eritada ka vaja!"
 Aga mul on poeskigu tagajrjel kilo koerakrbuskeid, 50% peale allahinnatud moosipirukaid (aeg ja Poeglaps leiab, et moos sobib pirukasse hsti) ja 4,5 liitrit mineraalvett.
 Kindlasti on see kik millekski hea.

 Imik, muide, oli linunnu. S.t. mitte lihtsalt armas (seda nagunii, aww, AWWW!), aga phmt ta ainult magas ja si ning ainus aeg, kui protestida vttis, oli unest rgates, kui sk veel suhu judnud ei olnud. Ema vitel nutab ta ka, kui mhe mrg on, aga kuigi ma vahetasin hel unest rkamise ja nutu hetkel veidi mrja mhkme kuiva vastu, laps rahunes, kui sk suus, mitte kui taguots kuivas mbrises.
 Ilmselt aitas kaasa ka, et kui ta oli ra snud, panin ta iga kord kohe vankrisse ja lksime kndima, mis mjub kigile tittedele, keda tean ja teadnud olen, vga uinutavalt.
 Mul kerge seda vankriga jalutamist teha, mul on muu elu ka. Titeema olles ei ... olnud nii kerge.
 Eriti tite JA viieaastase ema olles.
 Aa, et mees viks ka lapsega nagu asju ette vtta, niteks jalutamas kia? ... ma ei tea, mis mehed teil olnud on vi millised mehed te ise olete, aga kui mina noor olin,  siis sel rikesel ajal, kui ma ldse elasin mingi mehega koos, kui titeema olin, ma ei saanud isegi dui all kia, ilma et murelik isa poleks ukse taga: "Ta nutab! Tule ruttu vlja!"
 Jaah, ilmselt ma oleksin pidanud teda kasvatama ja petama, aga ma olin ka ainult 22, eks ole, ja mul ei olnud ema oleminegi veel selge, rkimata sellest, et kellelegi isa olemist petada. Ma vtsin nii, et tema on ise isa, nii et ilmselt isad on sellised siis, ja kogu marmelaad.

 Kui tolle tna hoitud beebi emaga rkisin, siis tal oli suht sama suhtumine kui minul: ksikema olla on NII PALJU KERGEM, kui mehele ka veel ema eest olla.
 Mhmh.
 Mhmh!!!

 Aga ma ei lhe talle homme taas lapsehoidjaks, kuigi ta ksis. See pole kll tema ega tita prast ldse (nad on imelised), kuid mul on tna testi raske pev olnud ja ma lihtsalt ei jaksa. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 29. juuli 2020



   
Endale meeldida 



Tegelt oli eile sitt pev, sest koeral oli kht lahti, magasin vhe, ning mulle mjub see vga.
 Ja tna tundub ainult hirmus vhe parem olema, sest tlesin minimaalse urinaga hommikul pojale (kes kell 09.10 ei olnud veel und magama linud, aga kel on htul kell 18 jalgpallitrenn), et kle, mine ometi magama! ja too vastas: "MIKS? Kooli ma lksin sama vhe maganuna ja probleemi polnud!" ja virutas oma toa ukse kinni.
 Ok, ma lhendasin. Tegelt me vaidlesime mnevrra kauem.

 SIis lugesin asju ja otsustasin, et inimesed on saatanast.
 Mnede eranditega, aga ldmentaliteet on karm ja pole ime, et nrdin maaphja, sest minu pihta ollakse nrdinud asjade prast. Tegelt isegi pohh, mis asjade.
 Lihtsalt asjade.
 Ela nii, nagu meile meeldib ... EI ELA. Neverever! Elan nii, nagu mulle meeldib, teil on vabadus mitte lugeda, mitte toetada, mitte sallida.

 Testi ikkagi arvan (ritsiku viimane post), et kui ei meeldi, mine ra. Kui ei taha sellele inimesele annetada, ra anneta. See ei thenda, et pead misjoneerima, kuidas kik, kes annetavad, on lollid ja see isik ise ldse vastik ja kuri ja talle ei tohigi annetada. Kui sulle kib nrvidele, et aluspesus mda linna kiakse (khm, mina ja jooks sportrinnahoidja vel, pluusi peale panemata), ra ki ise ja kui hirib, et teised kivad, psi seal, kus teisi inimesi ei ole. Nagunii kitub keegi nii nagu sulle ei meeldi.
 Ohutum on inimesi vltida.

 Ei taha ohutust, tahan viriseda?
 Nojah, mina ei pea seda virinat lugema siis ju. Minu valik, kui ei taha, ra loe, Triinu.
 Ei taha ohutust, tahan tlitseda (nagu mina, noh)? Tlitse, kustuta kommentaare, las inimesed olla lollakad, see ei ole sinu ega minu asi!
Vapper oleks mitte vastu hakata, vaid alla neelata ...
EI ole minu asi, mis kellegi teise meelest on vi ei ole vapper. Minu meelest on nii, nagu mina arvan ja kurat, mine persse, kui tuled mulle seletama, et arvan valesti.  MINU elu!
 Nende elu (MINU elu), nemad elavad (MINA ELAN!)

 Keerasin selle posti kommentaarid ldse kinni.
 Sest ma ei taha, et minu pihta virisetakse.
 Ei ole minu asi, kui teile ei meeldi. Kui meeldib ... noh, ma ei tunneks eriti midagi. Sest ma olen parasjagu kuri ja vitlevas meeleolus.
 Ja nagunii ei meeldi, noh.
 Mis siis. Ma ei ela selleks, et teile meeldida. Ma elan selleks, et endale meeldida.

Hilisem lisa ehk postskrimptum ka

 Mind aitas sel puhastava viha teel vga vga vga ritsiku viimane blogipost. igemini selle kommentaarid. Ritsik rkis asjadest, mis teda hirivad ja vihastavad ja kommentaarium oli (peamiselt, Kaur, PEAMISELT): "Hissand, kuidas nad vivad!"
 Mina lugesin omakorda neid ja olin: "Appi, see on tpselt sama jutt, mis nad mulle rkisid, aga oma blogis oma kitumise kohta ma millegiprast ei suutnud seda vtta kui kmneaastaste tnitamist "ta poosetab oma uute kingadega" (ehk = ta kib nendega) ja "kuidas ta kll tantsib, kte ja jalgadega, peab ju sedasi!" (lihtsalt tammuma phmt, mu vga vana trauma ajast, kui olin 9 ja mind tuldi petama, kuidas peab lastelaagri diskol tantsima).
 Inimesed kaagutavad kooris, ainsaks tulemiks: "Aga MEIE oleme targad ja head!"

 Kui aru sain, et kib siuksel tasemel karjajutt-tnitamine ja samal tasemel tnitamine kis ka minu ja koerakaka teemal, vihastasin, et inimesed nii lollid on.
 Klaar ja puhast tunne tekkis kohe.
 Tdesin, et mul ei ole sihukestega midagi teha. Ja lheb.

 Erandi tegin Prdikute Pevaraamatule, sest Rentsi emotsionaalsusega ma olen suht ra harjunud. St  ma ldiselt pean teda lakmuseks, kuidas inimesed mtlevad, sest ta on sna terane, sna arutlev ja samas vga emotsioonide peal toimiv. Isegi vrreldes minuga on Rents kaugelt emotsionaalsem (ja mina toimin tunnete pealt KOGU AEG), sest mina kaalutlen automaatselt enne, kui (tema puhul enamasti kirjutava) seisukoha vtan, ja pea alati toob mu kaalutlus kaasa "mis see minu asi on, lpuks" - aga tema lendab peale. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, meta  

 


laupev, 25. juuli 2020



   
Loogika 



Kaotasin ra he tennise.
 KUIDAS see vimalik on?!?!
 Mitte kuskil ei ole. ks tennis on, teist pole. Aaaaaah! MISMOODI?!

 Ok, olles siia ka ulunud ja melnud, et EI OLE JU VIMALIK???, otsinud veel, leidsin les. Kapi ees tuksi taga.

 Eile juhtus sama mu pangakaardi JA ID-kaardiga korraga. hte oli vaja poeskimiseks, teist raamatukogus kimiseks, kotti nad lksid ja koju tagasi judes EI OLE! Otsisin koti lbi. Uuesti. Otsisin kigist taskutest. Ei ole vimalik ju! Sest oleks vimalik, et ma HE kaardi ra kaotan, emma-kumma, aga ma kasutasin neid tiesti eraldi ju, mis mttes mlemad ...???
 Kui olin leppinud, et kaarte ple, ja valmistusin juba poodi ja raamatukokku helistama, tuli mte laenatud raamatute sisse ka vaadata ja bingo! Seal nad olidki.

 Lhikest aega Prast Rongi ostsin ttrele trkiiside ja hbedaga krvarngad. Ma ei osta KUNAGI selliseid asju, aga PR olin natu ... mittevgaadekvaaatne ja mul OLI selleks raha.
 Ja kaotasin nad kotti ra. Otsin ja otsin, igale poole vaatan neli korda, lepin, et jtsin poodi (mitte et oleksin ideele tulnud poodi ksima minna) - ja ndal hiljem leian IKKAGI sealt kotist, mida hoolega-hoolega lbi otsisin palju kordi.

 tleme, ma ei ole otsimises vga kibe ksi.

 Tegelikult kaotamises ka mitte, aga kui asi juba kadunud on, mu tenoline selle leidmine ttab visaduse ja loogika, mitte thelepanelikkuse peal.

 Mingi parema poindita kui "mul oli tennis kadunud, wtf!!!" jutt.

 Muidu tuli mul eile ka tagasi see imeline tunne, et TESTI pole oluline, mida teised arvavad, loeb ainult mu enda arvamus. See on nii hea tunne - aga tnaseks on ta jlle linud, paraku.
 Halb uni, selleprast. Minu halvad uned ei ole udukad (v.a. vga vga harva, kord viie aasta sees vbla), vaid mu sotsiaalse suutmatuse demonstratsioonid. Ahistustunne, "kas ma tegin ldse igesti???", kui ma omast arust olen lahendanud mistatuse, mille kallal teised pevi ja pevi pead murdnud - kuid miks siis ei tunnustata ja kiideta?! Ma tegelt ei lahendanud? Kelleltki ksida ka ei jua, kik kaovad enne, kui formuleerin! Ja/vi inimesed, kes priselus on mu kari ja turvaline keskkond, on unenos suht heatahtlikud, aga ei pra mulle tegelikult thelepanu ega saa aru. Neil on omad asjad ajada ja mina vi mu tunded ei tule meeldegi.

 Sellistest unedest rgates on alati "aga kki nii ongi? Nad ei armasta mind, on lihtsalt sbralikud?!"
 Ma ei saa selle mtte kummutamiseks ka oma inimtundmise peale loota, sest on kujukalt ja palju kordi selgunud, et too "inimtundmine" pole pdev.
 Ma hindan inimesi enda jrgi, ent inimesed ei ole nagu mina.
 Peaaegu kunagi.




    8 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, maha ng, uned ja unelmad  

 


kolmapev, 22. juuli 2020



   
Ma olen ju hea? Olen ju? Mis siis, et pllult herneid sn?! 



Vsinud.
 Kisin politseis tlusi andmas oma kurva kutsikaloo prast.
 Ise ei saa ldse aru, kuidas ma niiiiiiiii kriminaalselt juhm olin?! Kusjuures oleksin ma asja kaalunud, oleksin kohe aru saanud, et ei klapi. Aga selle asemel, et olla pimestatud "ma saan tonnise kutsika aint transporditasu eest? Tahan!" olin ma "ma saan kutsika! Nii lahe! Tahan!" ja tpselt sama pime, kui oleks isik, kelle arust paberitega koer on mingi eraldi vrtus.

 ldse ei melnud.
 Aga noh - vhemalt on hulk samataolisi kuulutusi nd portaalidest maha vetud ja vast teised ei leia end niimoodi hunnikust kui mina.

 Vsinud.

 Lisaks rkisin K.le oma kurvast minevikust, KEA-st ja olen natuke jahmunud sellest, et aa.
 Kik need korrad, kui mina andeks palusin ja end halvasti kitunuks pidasin, on krvaltvaataja arust teiste blkid?
 Kui mtlema hakata, olidki.
 Aga ma siiamaani polnud selle peale tulnud ldse.
 Et KEA ise oli mlakas, selle registreerisin ra, aga et tegelikult see polnud ka ok, et mu sbrad temaga magasid vi peaaegu magasid? Et ma uskusin teda (KEAd) ja neist halba mtlesin, ei olnud hepoolselt minu viga, vaid leni lojaalsed ja minust hoolivad sber-inimesed poleks temaga maganud, teda kabistanud jms? Vau.
 Hmmastav.
 Ma mrkan teatud pointi.

 Kuigi pean tdema, et ega ma ikka ise ka stu olnud. Ma hte spra ja KEAd ikka mahitasin kvasti paar olema, sest siis olin ma ka nagu ... thtis, jah? Mjutasin nende elusid.
 Mul oli roll.
 Nii et nad mni aasta olidki koos (ja elasid alguses minuga hes korteris).
 Mis ma olen mingi masohhist v?
 Tegelt ei. Mu enesehinnang lihtsalt oli absoluutselt prgi. Ma arvasin tiesti siiralt, et minust le kndida ONGI ok, sest ma olen ju halb, laisk, liiga paks jne. Ja ega ma midagi head oma mahitamisega teinud, sest KEAd kigi tema temaks olemise kiiksudega ei oleks tollal soovinud vaenlaselegi, sbrast rkimata.
 Aga ta oli nii krdi ilus, noh.
 Nii. Kuradi. Ilus.
 Muide, ta on siiamaani vist abielus naisega (toona tdruk), kellesse ta meie kigi krvalt kvasti ja varjamatult armunud oli. Selle neiu eesnime esithte L talle lavarrele ttoveerimas kisin ma tal kaasas. Sest me olime ometi sbrad!
 Korralik suhe algas neil vast 3 aastat hiljem, abielu ja lapsed tulid veel hiljem. 
 Kik teised saavad ktte need, kellesse armunud on, aint mina mitte =P

 See pole hetkel isegi kibestunud tdemus. Mul on lihtsalt hmming.
 IKKA.
Ja osa minust IKKA mtleb, et ju ma siis pole piisavalt hea(tahtlik?). Ma kll rgin selle osa peale, et olen LIIGA hea enamjaolt, aga 100% ikka ei usu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, vanainimese heietused  

 


phapev, 19. juuli 2020



   
Mhmh 



Poega ei opereeritud. Tulime jrgmisel peval koju, de tles, et "kllap mingist toidust" ja epikriisis soovitati mitte sa maasikaid, mureleid, grillitud ja soolaseid toite, mis tekitavad gaase.
 Ma olen 99 ja komad takkajrgi % kindel, et see ei olnud toidust.
 Ei olnud kht lahti, ei oksendanud, lihtsalt jube valu.

 Aga ausalt - pohh. Poiss on nd reibas, elus ja rmus? On.

 Ta on analsitud ja monitooritud-ultrahelitud-jlgitud ja 30 tundi smata olnud? Ehk siis tunnistatud suhteliselt terveks (head analsid, head jlgimistulemused), khn ja rmus? On. Kusjuures ta ei ole isegi vga nljane, mis arvestades, et ta on viimase nelja kuuga kasvanud umbes 10 cm, viitab, et midagi ikkagi oli vga viltu. Esialgu olid nemad seal haiglas samuti arvamusel, et pimesool - lihtsalt ... siis lks tal valu le.
 Nagu wtf?
 Lks lihtsalt le?
 Kas tasub opereerida poissi, kes on suht rahul, suht rmus (ilmselt isegi vga rmus, sest nii hea hakkas, kui valu lppes! Jumalik!) ja kelle analsidel ka midagi viga pole?
 Nii et nad jlgisid ja siis saatsid koju.

 Muidu ta sb nagu ... teismeline poiss kohe!
 Minust kolm korda rohkem igal sgikorral + suured nksimised sgikordade vahel.
 Aga need 30 tundi smatust polnud talumatud.Ja prast ei langenud ta toidu peale nagu kehastunud nlg, vaid si natuke ja siis enam ei snud. Polnud indu.

 Mina olen vsinud. Mitte lihtsalt et mul oli poeg haiglas - mu poeg oli haiglas teises linnas, mina autota ja raudteel on remont, nii et asendusbussid + rong ja need kuradi asendusbussid ja internetigraafik EGA ka bussipeatuses olnud graafik kattunud. Eile lksin teist korda haiglasse, nd juba teda ra tooma. Kui olin jrjest kahest bussist maha jnud, sest kes kurat on 13 minutit varem peatuses valmis?! mtlesin, et pohh, ma lhen jala. Ma pean judma vaid jrgmisse rongipeatusse, kuskil oli viit, mis tleb, et selle asulani on 2 km, see pole ju raske teekond?
 V.a. et teekond oli pigem 3 (vi 4) km ja kogu aeg paistis lskav pike, sest esimene buss, millele sihtisin (ja mida olemaski polnud bussipeatusegraafiku meelest) pidanuks minema 11.47.
 Asusin teele Valingu poole kuskil 12.30.
 Kige hullem aeg pevast.
 Edasi lks ha halvemaks ja halvemaks. htuks olin erinevatest peavalutablettidest, magamatusest ja kogemustest tiesti umbe jooksnud. Nii et kuigi nd olen leni uimane ikka, et pea enam ei valuta, on nii hea, et ma ei kaeba mitte millegi le.
 Lhen magama tagasi. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, lapsed  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 17. juuli 2020



   
Lhike 



Nii palju on juhtunud, et eriti ei jaksa seda les kirjutada.

 Lhidalt:

 * ritasin saada "tasuta kutsikat armastavasse perre" ja kui olin maksnud 300 euri (tasapisi summa kasvas, algul oli juttu 160 transpordi eest Helsingist Tallinna, siis sai sellest 200, siis "transpordifirma mailis" 250 ja lpuks taheti, et paneksin "lekantava summa" lahtrisse 300), taipasin, et ilmselge skmm ja kui loll ma olen???
 Taotlesin pangalt raha tagasi. Nib, mis saab.
 Moraal petturitele: ei tasu ahneks minna, mrklaud nrib lbi.

 * mu poeg tna hommikul nuttis, halas, vrises ja HALAS ja kui ma pimesoolepletiku kahtlusega ta kiirabiga haiglasse lasin viia, osutus mu diagnoos igeks. Kuna nad said vga ruttu jaole ja pojal hakkas hea, nad analside ja kliinilise pildi jrgi veel vaatavad, kas opereerivad vi ei.
 Noormees tellis haiglasse raamatuid, sest "ma pole ldse telefonipoiss ja siin ei ole midagi muud teha, kui lugeda".

 * kandsin sooja ilma tttu palja seljaga pluusi. Kaks meest (eraldiseisvad, 6 tunnise vahega umbes) tegid juttu, imetlesid ttokat, ks tahtis telefoninumbrit, teine arvas niisama, et saaks mnikord kokku, teeks mned lled.
 Kurat. Oli meelitav ja samas no way ma neid iial enam nha tahan!
 Ja tna on mul mentaalselt niigi raske, kurat, vaja veel, kurat, suhelda ka???

 * Rongis ks silma jrgi umbes kuuekmnene proua rkis teisele, kuidas ta oli lastega (petaja?) ekskursioonil, tagasitee rongipeatuses ja hel poisil tuli janu. Ksis siis temalt (proualt), mis saab, mis teha. Tema ksis lastelt, kas kellelgi on veel vett alles?
 Ja ks tdruk vttis veepudeli, keeras korgi pealt ra ja kallas maha.
 Sest "minu oma".
 Kaheksa aastane.
 Prouad olid tema kitumisest sama okeeritud kui minagi.

 * Palav on. Tahan aint pead klmaveekraani all hoida. Homseni suht vin ka. Siis haiglasse tagasi. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, lapsed  

 


neljapev, 16. juuli 2020



   
Kokkuvte 



Olen suht uimane avastamast, et mu tundlikkus vraste inimeste osas on teravam ka vaenu suhtes.
 Seda ma teadsin, et ma kuidagi armastan kogu maailma (v.a. need ksikud, keda ei armasta) ning teised sedasi ei armasta. Kuid iseenesestmistetav ju, et ma nrdin, kui vras inimene mind halvaks peab ... ja et TEISED LDSE EI NRDI seepeale?!?!?! oli mnevrra llatav.
 Ma ei saanud jumala tkk aega aru, miks mu reaktsiooni ebaadekvaatseks peeti.
 Aga jah, kui on ebanormaalne vihastada, sest mind peeti halvaks, vihastada nii, et silme eest hgune ja paar ndalat hiljem pole sellest vihast ikka veel le poole kadunud, siis on mu reaktsioon testi igatepidi le vlli.

 Arvasin, et asi taandub sellele, kas mul on IGUS vihastada ja ma leidsin, et no kuulge - tunded ei saa valed olla, muidugi on mul igus!
 Aga kui enamik inimesi ei vihastaks selle peale? Nagu ei ole ka saba jalge vahele tmbamise reaktsiooni, neid lihtsalt ei huvita?
 Vahemrkus: kunagi Rents kirjutas, et ta ei viitsi kommentaare kustutada ldjuhul, sest teda lihtsalt ei huvita, ainult vga rmuslikud lhevad.
 Ja ma siiamaani imestan ja imetlen, kuidas sedasi saama.
 Sest mind haavavad isegi selgelt idioodi kirjutatud negatiivsed kommentaarid. Mul tuleb: "Issand, inimesed on ka sellised! Miks, MIKS?!" ja ahastus ja valu.

 Inimesed on erinevad.

 Mhmh, veel ks mantra, mida ma endale ha kordasin, et meelde jks ja selgeks saaks. Mille ma viimasel ajal olen ra jtnud, sest peaks ju ometi selge olema juba?
 Ei. EI ole.
 Maitea, andke mulle andeks (ma ei ole irooniline praegu!), et mul nii tugevad tunded on vraste pihta? Ka vihased tunded?
 Ja vbla on ka natuke arusaadavam, miks "keegi ei armasta mind" (noh, v.a. need mned, kes armastavad) minu jaoks kurbus on? Et mul TESTI on raske endale petada, kuidas ei ole oluline, mida Teised mtlevad, loeb ainult endale meeldimine? Et minu jaoks oli TESTI tohutu vaimne edasiminek, kui mul rohkem pohhui olema hakkas?
 Et kui ma nutsin kgaras pesumasina ees prandal, sest teen, mis ma teen, ikka alumine naaber minuga rahul ei ole, siis see oli mulle pris tragdia, ja hetk, kui ma kaela lgade vahelt vlja sirutasin ja snastasin: "Suva, ma tegin oma parima. Kui ta rahul ei ole, TEMA probleem!" oli priselt ka vit?

 Kokkuvte: ma kipun vraste tahtest ja arvamusest hoolima liiga palju - mitte liiga vhe. Ma ei ksi mitte seeprast, et kardaksin "ei-d", vaid seeprast, et kardan inimesi olevat nagu mina ja le oma piiride tlevat "jaa, muidugi!", sest ega nad mingid nmedad ju enda silmis olla taha! Ja seega on mul vhe teha kiksuguste "isekas tbras, mtle teistele ka!" sdistustega.
 Sobiks: "Lase teistel oma otsused ise teha! Sina ei vastuta! Pole sinu asi!"

 ... ja mul on vga vga raske olukordades, kus mina olen enda arust hea olnud ja IKKA saan simata.
 Mul ei tule: "Ach, ok, tema asjad, ma teen siis tema moodi," mul tuleb: "Ma teen niigi kik, et hea olla, aga tema arust ikka ei ole?! Kurat, siis ta on ise tbras!!!" 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, meta, sotsiaalne alaareng  

 


laupev, 11. juuli 2020



   
Elu on vitlus - vhemalt kui oled mina 



DISCLAIMER: see ei ole depressiivsuse tundega kirjutatud, lihtsalt le-eelmise posti all oli kommentaar, mis pani mu mtlema. Lksin keevaliseks lausa.
Siis lugesin Tilda viimast kaitstud postitust - ma ei tea, vbla ma ei tohiks seda eldagi, sest kaitstud ju? - ja olin VGA wtf.
Lksin veel keevalisemaks. 

 Krt ...
 Ma ei tea, kui palju selleks aega lks (vi kas ma olen kki varem ka sama asja avastanud?), aga sain aru, miks ma jutlustan "tee, mis tahad" igust.
 Sest minu jaoks on elu kannatus ja kui ma teen, mis ma tahan, on vhemalt vhem kannatus ja rohkem pikesehetki.
 "Tahtmine" minu maailmas ja peas on "et oleks mingi asi, mille nimel elada".
 Sest elu (minu meelest, minu maailmas) on kannatus. Elu iseenesest ei ole mnus, ainult vahel, kui jubedalt veab, lb korraks "oi, vib elada kll, see on lahe!" ette. Aga seni on see alati le linud.
 Ma olen 40. tleme, 5 aastat senisest elust (heldelt arvestades) on priselt head ja mnusad olnud.

 Ehk "ma tahan" = minu teadvuses "see tundub nagu hea phjus, miks elada".

 Kui ei ole jube hsti, et oled, ONGI halvasti. ks vitlus teise otsa pevad lbi. Elada, et kogu aeg pingutada? Oh taevas ...
 Kui elad, ongi juba hsti, sest noh: elad? Oh taevastaevas ja issapharistike!

 Nii teistmoodi taju ...
 Ei, elada on ses mttes hea, et saan ise otsutada, kas elada vi surra. Oleksin sndimata, ei saaks otsustada. Aga et elu on hea, sest elada on ju hea igal juhul?
 Oeh ...

 Mul on kaks seisundit, mil on priselt hea. ks: kui enne on olnud nii halb, et kontrast vtab jalust maha.
 Prast peavalu lgastus. Kui depressiooniravimid peale sain ja need toimima hakkasid. Iga kord tunnike, kui oli PMS ja veri siis tilkuma hakkab ja mul tuleb: "Oo, maailm polegi nii hull!"
 Ja teiseks "kuid niimoodi tunda, et unustad enda" ehk siis kui maru armunud olla pris inimesse, kes sellele vastab.
 Peale snnitusi oli ka, aga see lheb esimese punkti alla.
 Osaliselt ikka esimese punkti alla: kui olen HULLULT rabelenud ja maailma paigast tstnud ja siis on resultaat.
 Siis on ka hea.

 Muidu ongi ju elamine lakkamatu sra ja saavutusteta vitlus? Sul ju samuti? Teenid raha, et ellu jda, koristad kodu, et mitte sita sisse uppuda, pesed pesu, teed sa - ja see ei lpe kunagi? Vhemalt kuni elad. 
 Isegi mina, kes ma teen ainult asju, mis toredad, kuna olen ppinud kike, mida teen, endale toredaks looma, IKKA vitlen lakkamatult ja vahel on nii vga vaja panna pea kellelegi slle ja lasta kellelgi teisel vastutada ... ainult et pole seda kedagi teist. Aidatakse kll, aga vastutan ikka ja alati ma ise.
 Vitle edasi, naine!
 Ja kui ma siis tahan teha, mida tahan, olen PAHA. Kurat, ma tahan endale phjuseid, miks see vitlemine ra tasuks, dohh! Ellujmine iseenesest ei ole phjus!

 Aa, et uneaeg ka?
 Jah, head uned tiega on phjus elada. Aga kui uned ei ole head? Kui uni on halb, rkad les, ja saad aru, et nii ongi? Vi veel hullem, uni oli halb, rkad les ja TEGELIKULT ON VEEL HALVEM?!
 Ei ole tore.

 Selle jutu mte ei ole: "Mu elu on nii halb, sest ma olen mina, ma sinu arvelt ju vin nnelikum tahta olla, isegi kui sina ei taha mulle headmeelt teha!?"
 Aga on kll: "Las ma olen, nagu ma olen! Nagunii teen oma parima, teistmoodi elamine oli veel hullem, ela sina oma elu, mitte ra pa mind mber kasvatada!"

 Ma vin kll tahta, et mul hea oleks. Et elu oleks vhem kannatus ja rohkem midagi muud.

 Aga teemal "inimesed ja asjad" ehk krt, blogivaidlus v, Tilda?! olen juba kirjutanud.
 Ei, ma ei kiida heaks varastamist. Eriti kui varas vtab rohkem, kui vajab (kui sul on hdasti kreemi vaja ja teisel on kreeme igavene hunnik, oleks ok tema kest ht endale ksida - aga ma mistan, et lapsed kardavad tunnistada, et nad ei saa midagi muidu, kui teiselt paludes).
 Aga kui ma ktan sauna, ma priselt ka arvaksin, et teised vivad seda kasutada. On ju isegi tava, et helistada tuttavad lbi: "Kle, sa sauna tahad, ma ktsin just?"
 Ja kui mul oleks tube rohkem kui mina + poeg ja 2 tuba, vtaksin kasulapse.
 Ok, ma tahan lapsi, aga ma olen ka "ksikemade kommuun ftw, ks kib tl ja teine hoiab seni mlema lapsi!" usku nt.
 Sest miks thja pinda hoida?! Ma ei saama aru. 


    145 kommentaari:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, sotsiaalne alaareng  

 


kolmapev, 8. juuli 2020



    
Klapib 



Paar peva tagasi ngin rmiselt ebameeldivat und (phmt sellest, kuidas ma olen vana ja igav ja kogu mu lejnud elu on nagu Koit Toome ja Tanel Padari uus muusika - no et vana polnud hea, aga uus on aint selle vana mittehea kordamine ja seega veel halvem, sest pole isegi natuke uudne enam) ja olin kaks peva kehvas tujus. (Ainult kui meelde tuli, et vhemalt elukoht on olemas, oli naeratamistunne.)
 Tna ngin helgeid ja hiljem ka tulevikkuvaatavaid unesid (esimeses olin mingil "5 aastat tagasi tegime seda, teeme kokkutuleku!"-ritusel ja seal LADEMES inimesi rkisid mulle, kuidas ma jtsin neile sgava mulje nii oma jutu, vlimuse kui lihtsalt olekuga, teisest ei mleta muud kui head tunnet, kolmandas olin teismeline, kes oli kohtunud laheda poisiga ja me tegime igast asju. Nagu mitteseksuaalseid asju, otsisime les mingi ebameeldiva tbi, kes oli teiste eest kadunud, ja siis valvasime teda, et jlle ra ei pgeneks niteks), nd on nii hea olla.

 Muresid pole, kik on nii hea!

 Unenod on vgevad. Mjutavad mind edasi ka siis, kui rkvel olen. Mjutavad MITU PEVA, kui sel midagi uut ja eredat ei kogenud.
 Jap, unenod ja kunst-kirjandus-misiganes on oksad hest tvest.

 Ilm on hea. Lapseplves oleks see kll "mis niisugune ongi tnavune suvi vi?!"-sildi klge saanud, aga esiteks ma ei mleta lapseplvest mitte htegi korda, kus juunikuu oleks nii leitsakuline ja kuum olnud kui tnavu, ja teiseks: natuke olen vananedes ikka pppinud ka.
 Kui on jahe ja sajune, saab tuppa varjule ja kampsun aitab.
 Kui on kuum, aitab ainult ujumine, kelder ja poodide lahtiste klmriiulite vahel psimine. Aga kuna ujumiskohta vi poodi tuleb ka minna ja oma parasjagu elatava maja keldrisse pole ma viimased 6 aastat umbes asja teinud (ehk siis puudub harjumus seal kia ja ma ei ole kindel, kus vtmed on), on kuumaga selgelt palju raskem.
 Tore ilm on.
 Lihtsalt veidi mrg.

 Kuigi juba neljas prane vihmahoog tna akna taga. Aga ma kisin koeraga ues enne, kui need algasid, ja nd on veel aega!


Sellest lihtsalt ei piisa, et elu nautida!
 Seni teen sa.

 Mulle meeldib sa teha. Ja kirjutada. Ja koeraga jooksmas kia. Ja ujuda. Ja toidupoes kia. Ja oma pojaga suhelda (ttrega ka, kui teda antakse, aga mul ei ole ldse ahistust,et vahepeal ei saa - ta on mujal nnelik? Vga hea!!!) Ja tegelikult meeldib mulle isegi tolmuimejaga vtta, harjaga prandat phkida vi pliiti pesta vms, kui seda pole palju korraga ette nhtud, vaid natukene.
 Mulle meeldib lugeda ja internetti lbi lugeda ja vahepeal mned kehalised harjutused teha. Mulle meeldib virtuaalkontakt toredate inimestega (eriti kui nad mind tunnustavad) ja civvi mngida, mulle meeldib neluda (katkisest esemest, mida keegi ei vaja, saab taas vajaliku ja kasuliku!) ja ldiselt ldse tunne, kui mingi puzzletkk maailmast sobib tpselt sinna auku, kuhu vaja.
 (Muuhulgas viimase prast olen kige rohkem ahastanud, sest kui mulle tundub, et mina ja see vi too mees sobime tpselt ksteisega, kus hel on lohk, seal teisel on muhk, just hea - ja tema meelest ldse ei ole nii ja ma olen: "Aga .... aga ... aga kuidas siis nii? Kas ma tajusin siis nii mda?!", on see IGA KORD udne ja jlle avastada, et ma olen vga imelik puzzletkk, kellega ei sobigi keegi, on ikka veel raske.)
 Ja kik need asjad tidavad mu pevad - ja ma olen aina NII VSINUD:

 NII VSINUD!

 Aga jah, kige enam meeldib mulle tunne, et mingi puzzletkk sobib tpselt. Elus, maailmas. (Pris puzzlesid ma ei armasta LDSE. Mulle ei meeldi, et kannatlikkusega saab KINDLASTI pildi koku, mulle meeldib just see mramatus, et on pea lputu hunnik tkke ja keegi ei tea, mis kokku peaks tulema - aga vahel miski ikkagi klapib tiuslikult!!!!)
 Seletab, miks ma tahan ra anda kik "tellisin, aga pole priselt  minu suurus"-asjad, lastele vikeseks jnud asjad, mida-ma-ei-kasuta esemed ja miks mul on: "ISSANDJUMAL!!!! MIKS SA NII TEGID???!" kui keegi viskab tiesti korraliku monitori ra, sest no tal oli uut vaja, kunstnik ju, ja ta ostiski uue ning parema.
 Kui ta oleks selle ra andnud soovijale, keegi oleks oma ellu saanud rmu ja too kunstnik ei kaotaks midagi, sest ta NAGUNII tahtis uut monitori ja ostiski selle.
 OEH.

 Muuhulgas meeldib mulle ka "mul on pisike prgi kes, sul on prgikast, asjad klapivad!" niteks.
 Ja kui tema meelest asjad ldse ei klapi, sest see on TEMA prgikast, kuhu vrast prgi mitte sugugi ei taheta, mul on: "AGAGAGAGAGA  K U I D A S nii saama ldse?!"
 Sest minu jaoks on elu puzzle ja ideaalis peaksid kik saama selles koha, kus just nende andmised ja vtmised tasakaalus on, iga klappimine on vit maailmale ja jee.

 Ja nende jaoks ilmselgelt ei ole. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: koerakaka juhtum, maha ng, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 5. juuli 2020



   
Kiindumisest 



Poeglaps loeb "Hrjaplvlaste kaitseala".
- Siin on tiiger! See raamat on pstetud, siin on TIIGER!
 Mina mngin Civilizationit ja muhelen mahedalt.
- Tead, kui mulle pakutaks tehingut ja ma teaksin, et suudan tiigrile head kodu pakkuda, ma vtaks kohe tiigri Totoro asemele!
 Jin mtlikuks.
- Aga vibolla tiiger ldse ei armasta sind nagu Totoro? Ei ole sinusse kiindunud?
- Oh, armastab kll. Aga kiindumine ... ma armastan sind, kuigi ma ei ole sinusse kiindunud!
 Olen jahmatusest segane. Kiindumine on ju lahjem vorm armastust, eks?
- Ma ei ole kindel, et sa tead, mida kiindumine thendab.
- Olgu. Mida kiindumine siis thendab?
 Pan mtet kokku vtta.
- Nooh, see on ... kui sul on halb kellestki eemal olla kaua aega, kui hendust ka ei peeta. Et sa lihtsalt tahad selle isikuga koos olla.
 Olen endaga pris rahul, tuli ige vlja.
 - Jah, ma ei ole sinusse kiindunud. Isegi kui sa haiglas olid, mul polnud midagi erilist! (leebelt, nunnutavalt) Sorry, kui see sind nd solvas.

 Ma ei olnud solvunud (armastab ju!), aga jin mtlema.
 Miks ma ei saa aru, kuidas surm on kurb?
 Miks ma ei mista, mis krt on koduigatsus ja pole seda iial tundnud - vhemalt mitte muu koha kui Karksi suunal?
 Ma vist .... ma vist ka ei tunne kiindumust. Ei saa arugi, mis see on. Mul ei ole raske suhteid lpetada, kui need minu jaoks ei toimi. (Kui toimivad, on teise poole lpetamist kll raske taluda!!!!)

 Rkisin K.ga (kes on ka autist, dohh).
 Mhmh, ka tema ei tunne kiindumust.

 Mis ma avastasin praegu he autismi smptomi v? Et hoolime kll, peame kalliks ja hindame - aga kiindumust ei ole.
 Nagu LDSE.
 Kui ma armastan inimest ja ta on nnelik kellegi teisega kuskil mujal, mul ei ole mingit probleemi armukadedusega. Nagu 0. Rongimees elas ju 5 aastat oma naisega nnelikku elu, kuni mina temasse muudkui armunud olin, aga see ei olnud mu meelest kuidagi halb. Vastupidi. Ta on nnelikus suhtes, nii et hea!
 Mul on probleem ainult siis, kui minult ra vetakse (aeg, thelepanu, sbralikkus, hoolimine, komplimendid jne).

 Pole ldse kurb, et keegi teine ka saab, et keegi VEEL nnelik on - ainult vit ju? 
 Ilmselt sama asi - kiindumuse puudus. Vimetus tunda seda erilist sidet, mis olekski eriline.
 Mul on lihtsalt: mhmh, koht. Mhmh, inimene. Kui on soe ja kuiv ja keegi ei sega, pohh, mis koht just. Inimeste osas aga olen vga kriitiline, kskik, kui ammused head sbrad oleme.
 Mul ei ole sinuga praegu tore? Ok, kui kahe kuu prast ka ei ole, thja see eluaegne sprus. PRAEGU loeb!
 Teatud mttes mul ongi kergem pidada neid pika-maa-tagant sprusi, kus kohtutakse kord aastas vi sedasi.
 Teatud mttes on muidugi jube ja mitte-tegelik olla, kui mitte kellegagi igapevaselt sidet ei pea.
 tleme, need on erinevad funktsioonid suhtetes: iga-pev-messengeris veenab mind, et olen olemas, olen oluline teistele ja jee. Aga samas kui need kontaktid, see loba ei ole mulle TORE, ma tmbun eemale ja lahutan inimese oma elust maha - ja ses osas on mittelahutamisekindlam minuga MITTE sageli suhelda.
 Mtlen, et ta on tore, ta on seal kuskil, ja jee.
 Sest kontaktivabalt ei saa inimene mulle pinda kima hakata, dohh.

 Ja kik see "tahan olla vajalik" - sest minu peas minu maailmas ei tahetagi olla kellegagi lihtsalt niisama, sest ta on tore. Pole olemas! Nii tore konkreetselt just minu jaoks olla, et temaga on parem kui ksinda, on ikka VGA raske!
 No ja mul kellegi teise jaoks ka, sest kik on ometi ju nagu mina =)

 Kui inimene vajalik ei ole, ollakse omaette ...
Ja mu tielik lojaalsusepuudus ...

 Oi. Hmmastav. Kui keegi selle teemaga tegelevatest teadlastest luges praegu seda postitust, ehk keegi viitsib oma elu phendada (see ei ole kahjuks nali) uurimisele, kas nii on? Kas autistid ei tunnegi kiindumust vi me kolm oleme lihtsalt juhuslikult sellised? 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: lapsed, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 3. juuli 2020



    
Kehaline ja vaimne .... jlle 



Nd, kus aju on vaba painest "kus krt ma elama hakkan", on seal ruumi igast muudeks asjadeks. Regasin poja jalkatrenni nituseks.
 Mitte et ma varem ei oleks saanud seda teha, aga ma ei suutnud end sellele mtlema sundida. Kas mul on selleks raha, kust ta kima peaks, kas ta jaksab, kas ta JUAB ajaliselt, kas ...
 ks asi korraga.

 Kik nd mrgatud valgused ja lhnad on kuidagi kergemad, rmsad ja puhtad, varjutamata  nimetust mrudusest ajus taustal.
 Nii kerge on!
 Kui koer puberteeditseb (ikkkka, mhmh, tnan ksimast - just vsinuna), pole mul "see ka veel!" vaid "ohjah ... no mis teha. See kpp, mis knistas palja nahaga ksivart, oli pris ebameeldiv!"

 Jah, ma ritasin hetkes elada ja muidu olekski olnud mratult palju halvem. Otseselt hirmus. Praegu oli ... pisuke pinge taustal, aga ei midagi hullu.
 Aga et isegi hetkes elamises oma parimat tehes ei tulnud mus sellist meelekergust, et nd murrangutunnet poleks, andis mulle idee.
 See ei ole sgavalt lbi meldud (veel), aga siin ta on:

 Vi noh. Tundub hsti banaalne ja tobe, kui nd kirja panna. Nagu - mis krdi uudismte see mul nd ongi, et tsine nnetunne inimeses eeldab, et on hsti nii fsilise maailma (elukoht, sk, turvalisus) kui vaimsete asjadega (siin-ja-praegu, keegi-pole-sdi, kik-on-korras-ja-saab-korda jmt)?
 Aga mulle tundus see uudse ideena veel 10 tundi tagasi.

 Olgu, minu mitteuudne mte: inimene ei kipu olema nnelik, arendades neist (fsilised vajadused ja vaimsed vajadused) vaid ht. Ta vib arvata kll, et vajakajmine pole seal, et teine maailm arendamata, vaid "kui seda oma asja piisavalt teen, siis sellest piisab" ja vaja on VEEL ROHKEM RAHA ja VEEL PAREMAT JA ILUSAMAT PARTNERIT vi ka "miks see mind hirib? Pole veel piisavalt valgustunud jrelikult, telised meistrid ei lase end sellest hirida, et nevad nljast nrkenud lapsi!" ja "see ON hsti, et mul on tbi ja valu ei lase magada, see ON hsti, et teistel mu mber on seesama tbi ja mingit ravi ei ole, valu lheb jrjest suuremaks, kuni surm meid vabastab, ooh, aga see on nii valus, et ma ei suuda seda veel pris heana ikka tajuda ...", aga - sellest lihtsalt ei kipu piisama.
 Mnedel VIB piisata, inimesi on jube erinevaid, kllap on ka hest valdkonnast kige leidjaid - aga LDJUHUL ei piisa.

 On mlemat vaja arendada, et hea oleks.

 Ses osas on eriti vaimsete asjade koolkond julm: kui sul on mingite kehaliste asjade prast halb, pole sa nende meelest jrelikult veel piisavalt vaimselt valgustunud, rhma rohkem! Pinguta rohkem! Kui su eesmrk on mitte pingutada (mu lemmik-vaimne-koolkond), siis selgelt sa ei suuda seda veel ieti, ldvestu rohkem ja paremini! Veel paremini!
 Fsiliste koolkond on omaks vtnud, et natukene meelerahu on ikka tarvis, et tasakaalus ja rmus olla, aga vaimne on ikka "kui sind hrib see hull lakkamatu valu, sa pole veel piisavalt krgel tasemel vaimselt! Kui oleksid, siis sa ei valutakski!"

Ma arvan, Maslow pramiid ei puuduta tegelikult seda, KUIDAS vajadusi tita, jah? Just.
 Neid ei saa tita ainult hel tasandil, tasandeid on mitupalju, aga vaimne ja fsiline on siiski hea rohmakas jaotus.
 (Et seks on tema pramiidis baasvajadus, tleb Maslow freudistliku hariduse kohta juba liiga palju - ei, seks EI ole alusvajadus, krt! Vhemalt mul kll mitte.)

 Et siis: minu mte on, et kik, KIK vajadused vajavad titmiseks KAHTE poolt - fsilist ja vaimset. Et on hulk vajadusi, mille fsiline titmine nuab phmt tingimata  ainult seda, et alumine pramiidiaste oleks ok, edasi piisab mtlemisest, ei thenda, et poleks kergem, kui lisaks mtetele veel midagi on. Midagi fsilist.

 Millega mina ha ja ha jamas olen: isegi kui mul ON see midagi fsilist, ma ei oska sageli seda ra kasutada ja tunnetada vaimselt.
 Ma ei taha end jlle ise ra kaetada, nagu Sophie "Howli liikuvas kindluses", elda endale, et olen ilutu ebannestuja, kes ei meeldi kellelegi, ja siis tunda ja kitudagi nii. TUnduda ka teistele selline. See on karm ja enda suhtes mttetult lhkuv tee.
 Aga elda endale ikka ja jlle, et kik saab korda, ra pe, kik on hsti, on niiiiiii palju raskem, kui mul on tegelikult ebakindlus tuleviku suhtes ikka sees.
 Niimoodi meldes ja seda endale korrutades oli parem oodata mingit positiivset lahendit (sest TEHA ma rohkem ei saanud, kui ma juba nagunii tegin), aga nd, kui see lahend viimaks tuli, on nii palju vabanenud energiat sehen!
 Kik see enda muretsemast takistamise ja vabalt vtma ergutamise energia sai korraga vabaks ja oh, nd on nii kerge! 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng  

 


kolmapev, 1. juuli 2020



   
Kik on hea 



Isver, kui vsinud ma olen
 Aga kik saab korda.
 Mulle pakuti linna poolt teist korterit, kus on ka kaks tuba, kgis, mida on 8 ruutmeetrit, pole ldse midagi - nagu prandat ja kraanikaussi ka mitte, pliidist rkimata - aga kui te lubate, siis ma kulutaksin te korterisissemakseraha suures osas selle peale, et teha endale Keila linna antud ripinnal kena elamine.
 Kui ma nd saan mitu (le kahe) kommentaari, et parem mitte, ma tegelikult oman ka varuvariante, aga see tundub hea koht, kuhu raha panna siiski.
 Sest phiosas on korter hea asukoha peal, keskkttega ja tnapevaste akendega ja no - sinnna saab koeraga ka kolida. Ning linn pakub thtajatut rilepingut ja pole ette nha, et nad sattuvad nii hirmsasse finantshtta, et ritavad seda maha ma.
 See naine, kellega je res kohtusin, tundub tohutult abivalmis. Ta vaatab, kas saab mu poja suvel veel tle ja ldiselt on mul tunne, et TESTI jagab matsu. Keila linn on teda (puudega lapse ema) tle vttes midagi vga igesti teinud. Huvitav, kas saab kuskile kirjutada, et ta on nii tore?
 Nagu TESTI hoolib.

 Ehk siis: kik saab korda.

 Lisaks sain kirja Vikerkaarest, et nad avaldaksid heal meelel mu Sdameloo, kas ma homseks-lehomseks juaksin lbitoimetamise le vaadata?
 Mis on tiesti ootamatu. Ma kunagi enne koroonat saatsin neile, ent kuna tagasiside puudus, llitasin ajus vlja lootuse, et see viks kunagi tulla.
 Ja nd kki, nii jrsku!
 Ei, mulle sobib. Mulle meeldib ikka ajuti midagi avaldada, muidu ei usu ise ka, et kirjanik olen.

 Kuigi inimesed tunnevad ra, wtf. 

 Kisin tna ka koeraga ujumas. Vlja loodusesse, ja kuna on suvi, siis vette samuti. Sest kui ka muljeid ja infot on liiga palju ja midagi teha ei taha, miski ei maitse, miski ei huvita, on tagasi tulles ALATI parem. Mingi selline koht puhkab, mida ma teisiti puhata ei oska.
 Kummel lhnas, kui Totoro selles tuustis ja osa ra murdis, hiljem lhnasid kibuvitsad ning no nii suvi! NII SUVI!

 Inimesed vaatavad Totsikut hellalt, kui ta minuga koos ujub. Tahavad rkida ("Kas koer ra ei vsi?" "Ta nii kenasti ujub, hoiab silma perenaisel peal, jah?") 
 Kuskil ndala eest ujusime taas Keila jes vikese jalakijate silla suunas ja seal peal pildistati. Piltidele pti vike lokkispine tdruk, kolmekmne mber mees ja naine nii kenasti riides nagu suvepulmapaar. Mitte karjuv valge pitsivaht, aga pahkluudeni kreemijas siidkleit mnede tikanditega ja hele triibuline likond, naisel lilled ka juustes. Ning vike blond karvane koer.
 Ujusin oma koeraga silla poole ja ngin, kuidas Totoro elevile lheb.
 "Kuule vras kutsu, kohe tuleb minu kutsu vlja," tlesin sbralikult.
 "Mis ta siis teeb, kui vlja tuleb?" tahtis kreemikas kleidis naine teada.
 "Eriti ei midagi, tahab mngida. Aga ta teeb teid mrjaks!"
 Selle pika jutu jooksul oli Totoro kaldale ujunud ja roninud kaldast les vikese koera ja naise-mehe juurde, ning RAPUTAS. Vesi lks paarikesest mda, aga napilt, ja nad mlemad hakkasid naerma.
 Mina ujusin tagasi ja kui Totoro mrkas (olin umbes kaks tmmet teinud), et ma lahkun, kostis vingatus ja ta sstis khku mulle jrgi ja mda.
 Sest me ujume nii, et tema ees. Mulle ei meeldi kniselised kpad, mis vehivad mu taga ja vahel pihta lhevad, kui koer kiiremini ujub kui mina.
 Ta ujub kogu aeg kiiremini. Nii ta saabki vahepeal kaldale sumada, seal pool minutit puhata ja jlle minu juurde tagasi ujuda..

 Kui aus olla, ma olen vaimselt nii vsinud, et ei jaksa veel priselt kergendust tunda, et mul on elamiseks korter ka peale suve lppu.
 Aga et ma enam muret ei tunne kuklas tagumas, on ka hirmus tore! 


    15 kommentaari:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, koerus, proosalaulik  

 


esmaspev, 29. juuni 2020



   
10 peva kassihoidmist 



Kass istub kraanikausikapil ja vahib mind sdistavalt.
 Ma ei reageeri ka, sest KOLMANDAT korda poole tunni jooksul valada thjaks ja tita puhta veega kruus kraanikausis oleks selge tunnistamine, et mind ei huvita mu enda mugavus, vaid ainult kassi tujud.
 Siis lendab krgel majast mda lennuk. Kassi silmad lhevad kaks korda suuremaks, neisse ilmub unistav pilk ja ta jlgib mrisevat lennumasinat lummatult.
 Koerale meeldivad samuti lennukid, kuigi tema puhul on lennukilembus ses mttes arusaadavam, et ta on ka linnufnn olnud juba vikesest saati ja kik, mis lendab, huvitab.
 Ka krbsed.
 Minu kodus kassi krbsed ldse ei huvita, aga koer jlgib neid ning ritab kiirete pealiigutustega kinni napsata.

 Lisaks maitsevad kassile koerakrbuskid (need, mis mu kunagine klasside ti - ma vist pole sellest rkinud? Tal muutus koer allergikuks ja et sellesinase kutsa krvad prmseenest paiste ei lheks, tohib ta sa ainult spetsiaalset allergikutoitu. Seega ji perenaisel ks tosinakilone lahti tehtud kott koeratoitu le. Kuigi me pole IIAL erilised sbrad olnud, otsustas ta minult ksida, kas mulle viks tuua. Vis ikka, nii tore! Ja need krbud meeldivad vga nii Totorole kui ka Korpusele), mille tasakaaluks on, et koerale maitseb kassikonserv (mida kass ise eriti ei taha).

 Kassi saabudes ei teinud kumbki loom kuigivrd tsirkust. Paistsid mtlevat: "Aaah, see tp! Teda ma juba tunnen!"
 Ent koer siiski oli hiritud.
 Suhtus ja veidi suhtub kassi pisut khkelvalt, ei taha tast mda minna pea poolt ning samas ruumis vhem kui meetrise vahega prandal magavad kass ja koer on minu heldinud pilkude ning vaikse kudrutamise allikaks - s.t. sellist olukorda et tule ldse tihti ette, enamasti on ks hes ruumis, teine teises ja kass ldse kuskil aknalaual vi muidu krge koha peal.  
 Ja kui kass tahab, et koer mujale liiguks, istub ta tema krvale ja prnitseb.
 Ma pole ninud, et Totoro le minuti vastu peaks.

 ldiselt ma ei ne, et kassi munadest ilma jmine (tal on kassiaids, nii et mulle tundus ka, et pole ilus teda seda levitamas hoida ja valikud olid phmt kas kastreerimine vi toaelu) vga mjutanud oleks. Sstab ikka ajuti mingi nhtava phjuseta siia-sinna mda korterit ning kraabib ennastunustavalt jalamatti. Vibolla on ta veidi leplikum krhvitsemise suhtes (kui ei meeldi, knnib ra, mitte ei knista - aga ka siis, kui knistas, knistas tegelikult hellalt, verd vlja ei tmmanud) ja on natuke vhem krnas teiste kassidega kaklemisest. Aga krnad ja kaklushaavad on ikka olemas.
 Ilus, sile, pehme ja paks on ta nd kll.
 Mitte jube paks, aga pigem siiski kerekas, mitte selline nlginud vare nagu vahepeal.

 Koer (rgime vahelduseks temast samuti) ajab ikka veel karva. Nagu - JUULI on peaaegu kes! Mis krdi "kevadine karvavahetus"?! Kusjuures suurem karvaajamine on mdas, ei tule enam midagi tuustide ja tortidena maha, aga lihtsalt KARVA, KARVU jb igal sgamisel pihutis ktte.
 Kas kuumus on phjuseks? Kas koera keha mtleb: "IKKA on palav, ajame veel maha!"?

 Ikka on palav.
 Mhmh.
 Aga vhemalt htul 7 paiku on juba hea olla. Arvestades, et vahepeal oli ka kell 21 liiga palav, edasiminek.
 Vi on ndal pripevast edasi juba normaalne, et d on pikemad ja jahedamad? 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: kassus, koerus  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 26. juuni 2020



   
Oleme ldrahvalikud 



See ringkiri on tore.
 Sest ikka on pnev nha end lbi teiste silme.

Epp tegi algust, teised jtkasid ja kllap jtkavad veelgi, siin on minu vastusterida (veidi muudetud kommentaarist, mille algse postituse alla jtsin, sest uuesti kirjutades tuleb uusi mtteid ja mned blogijad, kes muidu polnud ajus esil, tulid kaaaa):

 Oled sunnitud veetma pool aastat asustamata saarel, muust maailmast ra ligatuna. Sul on vimalik endaga kaasa vtta ks blogija. Kelle valid?
 Ebaaus teiste suhtes, aga Murcaga olen ma koos reisinud ja tean, et ta ei virise ja saab endaga hakkama. Murca.

Oletame, et sul on nnestunud tol saarel ellu jda. Aga rumala peaga lhed jrjekordsele merereisile, satud tormi ktte, ja voil! taas kord maandud asustamata saarel, ihuksi. Seekord on sul vimalik endale seltsiks valida ks blogi. Jaa, mitte blogija, vaid nimelt blogi. Sinu valik on... ? Murca ikka. Ta kll kirjutab harva, aga tema vanu poste on ka rm le lugeda. Kuidagi hoiab mind uskumas, et inimesed on seestpoolt suuuuuuured

Kellega blogijaist tahaksid heks pevaks kohad vahetada?
 Eeeee ... Hundi ulg oleks lahe. ERITI kui ta on surnud. Saaksin kord surnud olnud naisest kaks korda surnud olnud naiseks. Peen vrk. Aga kui ei ole, siis ksi metsas pevaks on ikka tore. Eriti kui enne sitma ei pea, vaid toimub automaatne kehavahetus.

 Sul on tarvis Inglismaa kuningannale htusk kokata. Keda palud kki appi?
 Thendab. Frieda viks ju ise hakkama saada ja ma viks talle abiks olla? Aaah, aga notsu! Jaa, see oleks lahe!

 Sul on vaja stiilinu. Millise blogija kest ksid?
 Ma ei vaja seda iial.

 Sul tuleb asendada loomaaia lvipuuri talitajat, abiks vid vtta he blogija. 
 Maitea, mis seal ikka nii vga teha on? Vaheuksed kinni, liha sisse, vaheuksed avada. Vbla natuke puuri ka kasida, kui lvid taas vaheuksega eraldatud.
 Ja vaimustunud hli teha, tasa, et lvisid mitte segada, kui nad eriti nunnud on. Lvid on suht-koht mu lemmikloomad.
 Nii et mul pole kedagi vaja, ksi on kige rahulikum.

 Sa hakkad thtsale kohtumisele hiljaks jma lihtlabase hommikuse laiskuse tttu. Et laiskus ei kvalifitseeru mjuva phjusena, vajad usutavat vabandust, head Lugu. Kes blogijaist viks sind selle vljamtlemisel aidata?
 Thendab. Mina rgin ju ttt!

Sul on vimalus he blogija isikliku elu kohta mistahes ksimusi esitada. Kelle valid?
 Ma ei taha kelleltki ksida midagi, mida ta ise rkida/kirjutada ei taha ju!

Nimeta mni blogi, mida sa oma blogrollis presenteerimast hoidud, kuid sellegipoolest teinekord salaja lugema hiilid. 
 See pole salaja, aga vahel loen Kauri blogi - tal juhtub pnevaid, mis siis, et lhikesi poste vahele, aga seda loodusvaadete paraadi ja sportlike tegude kirjelduste jada ma igandalaselt jlgida ei viitsi.

 Millised blogid sind rritavad?
 Ei rrita miski, aga vga paljusid ma ei viitsi lugeda. Mul ei ole tunnet "oo, teistmoodi elutunnetus", mul on "hea kll, need on su teod, aga kus on mtted?!"
 Mitte et ma kiki mtteid kirjutavaid isikuid loeksin, aga need, kes mtteid ja tundeid teises-kolmandas-viiendas jaoks kirjeldavad, juba ttavad mind. Mtted on esmajrgulised, teod kivad nende juurde lihtsalt. Sest millegi PEALE peab ka mtlema.
 Noh, ja on see blogi, kuhu ma isegi sisse ei vaata, kuigi ilmselt seal on vahel mtteid. Sest ma ei tunne vajadust seda inimest oma maailma lisada.

Millised blogid sind vaimustavad?
 No need, kus ON mtted, noh. Parem, kui minu omade suhtes natuke nihkes, aga kui on tiesti teistsugused, mul on ebameeldiv. Sest mis toimub inimese peas, kes NIIMOODI mtleb, pole mitte pnev, vaid udne.

Kige ilusam blogija?
 Epp, puhtesteetiliselt ta vist ongi kige-kige.
 Kuigi Murca on ka valusalt kaunis ja Rentsil on imelised lihased ja juuksed ja kui ma korra tikrit ngin, jtsid tema lad mulle kustumatu mlestuse, ja karikate emand ja Aweron ja ... kamaan, blogijad ongi ju ilusad?

Kige ausam blogija? 
 Mina vist =P

Kige mistlikum blogija?
 ma ei kipu vga mistlike inimeste blogisid jlgima, aga neist, keda jlgin, vbla  Lauri.

Kige hingekosutavam blogija?
 Ikka Murca. Miks ma sinna ksikule saarele teistsugust blogi tahaksin?

 Blogija, kellega sa hingesugulust oled tundnud?
 FRIEDAAAAAAAAAAAAAAAA!!!!!
 Aga teistest: kellega ma EI ole tundnud?! Ka nendega, kelle blogid mulle ldse ei istu, midagi ikka ja alati.
 Ma siukse loomuga.

Blogija, kes sind naerma ajab?
 Rents.

 Blogija, kes on sinu jaoks salaprane?
 Tavainimene. Ma ei tea temast praktiliselt mitte midagi, ta kirjutatut aga loen lima mnuga.

Blogija, kelle postitusi sa pikisilmi ootad?
 Murca.

Sinu lemmikkommentaator(id)? Paluks vaadata laiemalt kui vaid su omaenda blogisabade piires.
 AbFab.
 Aga notsut on ka alati rm nha - s.t. natuke on nagu kvaliteedimrk, et kui ma sattun lugema blogi, mida tavaliselt ei loe, ja nen seal all notsu kommentaare, mul on "ahaa, siin pris prgi ei kirjutata".

 Ja lpetuseks llatus: saad kuldkalakesele esitada kolm blogiteemalist soovi. Lao lagedale.
 Eveliis - see vana - tagasi!
 AbFab tagasi!
 kodanik, kes oli kunagi juuksur ja Rentsi sber ja nimi on vist endiselt Maarja ja ma tema blogi umbes aasta aega lugenuna ldse otsustasin enda oma kirjutama hakata, tagasi! 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: jrjejutt, meta  

 


neljapev, 25. juuni 2020



   
Leitsakus ununeb 



Krt, see oli notsul nii lbingelik thelepanek.
 Kuidas ma ise seda ammu snastanud pole?!
 "Kui inimene teeb, mis ta suudab, tuleb vahkviha peale, kui see kellegi meelest piisavalt pole."
 Muiduggi.
 Kui on rohkem kama, rohkem pohh, ei ole nii thtis, mis teised arvavad.
 Isegi kui ennast ja maailma vahel segi ajada.
 Ehk oma piiri peale kia EI ole hea ei endale ega teistele.

 Kui sa juba teed, mis suudad, oled kigi oma servade peal ja IKKA tuleb: "Sa oled PAHA!" tuleb ka raev.
 "Mida te tahate, et ma veel teeksin?! Ma JUBA TEEN NII HSTI, KUI SUUDAN! Te tahate ikka rohkem?! MINGE PERSSE! SGAVALE SISSE! MUL EI OLE ROHKEM ANDA!!!! See oli PAHA?! Ma veel nitan teile paha!!!"

 Et pole vaja teha kike, mida vhegi suudan, vib ka ldvemaks lasta?
 Tegelt viks. Aga mul on --- noh, muresid, eks? Ja kuigi viks ju kehitada lgu ja leida, et ega ma lageda taeva alla j, ega mu poeg elu lpuni nnetu pole, ega maailm lhe hukka, kui ma toda ja toda viiendat asja ei tee, ma pean seda endale mistusega meelde tuletama (ne, tehtud).
 Tunnete pealt vttes olen kogu aeg pinges ja teen, mida suudan, sest muidu on hullem.

 Kauril oli ka thelepanek, kuigi seda ma mrkasin isegi: et lawful ja chaotic vastuolu ja sinna polegi midagi teha.
 Lisaks kerge hmming, et nii paljud blogijad ja kommentaatorid lawful on. Mned neutralid ka.

 Olgu, jtab tolle koerakaka ja prgikonteineri teema nd selja taha. Ma korra juba jtsin, aga mitmelt poolt vrgust tuli samal teemal postitusi les, siia ka uusi kommetaare leegion ja siis kuidagi ... ei jnud selja taha. Maitea, kisin ringiratast vi midagi, jlle sama asi ees!?

 Muidu ritasin seletada K.le, kes pole eluski armunud olnud, mis tunne see on.
 "See pole see, et "Oo, ta on maailmatore!" See on pigem: "Tema ongi maailm, muu on suht pisiasjad ja tulevad vhe arvesse!"
 Ma arvan, sain sna tpselt defineeritud, mismoodi tunne on.
 Lihtsalt kui perioodiliselt armuda, vahel viite kodanikku korraga, saad ka aru, et see on lihtsalt TUNNE ja lheb mda, ning armumine ei valluta sind.

 Mul on raske ette kujutada elu, kus pole kordagi armunud oldud. Vimalik - ent nuab pingutust.
 Kuigi ma lhemad kuus aastat minevikus olen armunud olnud ainult Zorosse ja Sanjisse ...
 ... ja selle tunde meenutamine paneb seest rnalt ja magusalt kihama nagu juba unustatud aroomi meenumine. Ehk armumine pole mu jooksvas elus ldse kohal.
 Aga kuidas on mitte kunagi armumist tundnud olla ja mitte aru saadagi, kuidas on armuda?
 Vga mistatus. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: maha ng, meta, sotsiaalne alaareng  

 


teisipev, 23. juuni 2020



   
Jaanilaupevaunisus 



Olen viimastest pevades suht tapetud.
 Aga eelmise postituse kommentaaride lpuosa ti rahu, sel ei pranud isegi pea valutama ja kuigi mu poeg hakkas minema maale (jaanipevaks) ja buss, mida ta ootas,  ei peatunud meie normaalses peatuses vaid sitis mda ja ta uuris ja avastas, et aa, peatused oli mber tstetud, ta oleks pidanud olema 50 meetrit mujal, ning nii sitis ta koju tagasi ja keeldus rohkem siit liikumast, olen siiski maailma ja enda suhtes pris leebe.
 Et noh.
 Lks halvasti - ega me keegi olegi tiuslikud ja vigade suhtes kaitstud.
 Juhtub.

 No ja et ta ei taha uuesti ritada? Muidugi on tal see igus. Meie jaanituli on niisiis knal. Minul taas, temal esimest korda =)

 Aga ks (jumala vras, aga mu tuttav jagas mulle) tles fb-s mu kirjutamiste kohta jube hsti ja nd ma itsen. N:









20 tundi  


   
 Ma tahan elda, et ma avastasin enda jaoks kirjaniku, kellest ma kogemata olen kuidagi seni mda kinud. Lugesin jrjest lbi kolm raamatut internetilaenutusest ja no wow! Igatahes Triinu Meres - aith, et sa kirjutad. 
Kik on parem seepeale =)
 KIK.
 Tasub ikka kirjutada, on minu lugejad ka kuskil sl vlja pl olemas.

 Kuigi jah - nii kuulsaks ma ikka ei saanud, et poleks vaja ajakirjanduse kintse kaapida, kui tahta thele pandud olla. Mis thendab, et ma pole thele pandud, sest kintsukaapimine ei ole ka mu tugevate klgede seas.
Kergem on veel 10 korda kuulsamaks saada.
 Kuigi nojah - mu elukogemus on ikka ja jlle elnud, et vahet pole, kui head td ma teen, raha ja tuntus kivad teisi radu pidi.
 Aga samas ma olen kohanud vga toredaid ajakirjanikke!
Hm, kas on mingi loogika selles, et kik vga nmedad ajakirjanikud on mehed ja enamik vga toredaid naised ja sinna vahele jb mlemaid?
HMMMM!

Aga vbla on loogika ka seal, et mu sisesuhe naistega on teistmoodi. S.t. mlakaid minuga koostd teinud naisajakirjanike seas raudselt pole, aga miks nad minu arust oivalised on, on heade, tabavate, tarkade ksimuste teema. Ja meeste puhul on mni lihtsalt megalt tore inimene kokku puutudes, aga sellist just-minu-tunnetust ja tabavust pole kelleski olnud
Mulle ju nii vga meeldib, kui must aru saadakse! Kui saadakse, vidavad need arusaajad inimesed kohe 16 punkti muud tegematagi ja 20 punkti skaalal on see pris palju.
Elik naised saavad must vist reeglina paremini aru. "Vist" ja "reeglina".

 Muidu on mul tna olnud endatuunimise pev. Mitte meelega, kohe kindlasti mitte tnaseks htuks (mida on plaanis veeta kodus vi vbla koeraga jalutades), aga kigepealt tuli: "Mis see kulmuvrv mul siin niisama vedeleb, proovin keemilise kulmuvrvimise KOHE jrele" ja siis "Mida ma ieti ootan, et juuste blondeeritud osal vljakasvu vhemaks blondeerida, seda on seal kva 5 cm juba!"
ja nd olengi blondim ja tumedamate kulmudega.
Ei midagi erilist.
 Isegi mitte midagi tunnetatavat. Aga olen viimasel ajal peale pesu mrjad pikemad juuksed keset pead krunnitaolisesse moodustisse pannud, pev hiljem selle lahti teinud ning avastanud enda marilynilokilise blondi peaga.
See on pris lahe. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, proosalaulik, tibinlusus  

 


reede, 19. juuni 2020



   
Saab korda 



leeile oli hsti sitt pev.
 Esiteks kohtusin ma he Cranberry -masti naisega (ja tema ttar osales ka aktiivselt, tegelikult see ttar oma kurja aknaleprmmimisega alustaski), kes sai raevuataki, et ma oma koerakakakilekoti tema prgikonteinerisse panin. Tema "maksa ise" ja "kutsun politsei" olid pris naljakad, aga ei hakka mina end ka siin malbe inglikesena presenteerima -  ma karjusin vastu, kik mistlikud selgitused peast linud, sest mul tuli vahkviha peale teemal "kuidas inimesed nii nmedad olla vivad???"
 Minu ettekujutus sellest, millised on inimesed, kogu aeg puruneb teatud sorti reaalsete inimestega kohtudes.

 ERITI masendav on, et ma ise ju jutlustan "tee, mida SINA tahad" lhenemist ja siis lhen tiesti katki, kui kohtan inimesi, kes teevadki, mida nad tahavad. Ei mtle kogu aeg automaatselt teistele.
 Minu jutlusted ja lhenemine on ikka selgelt inimestele, kes on nagu mina.
 Kipuvad end katki tegema, et teistel ainult hea oleks.
 Inimesed, kes nagunii peamiselt endale mtlevad, muutuksid tiesti talumatuteks, kui nad lisaks arvaksid, et ei tohigi teiste peale ka melda, see on saatanast.

 Ohhhh, inimesed, erinevad, NII ERINEVAD ...

 Ja siis ei andnud kulka mulle raha.
 Mis tegelikult ei ole mingi maailmalpp, eelmisel korral nad ka ei andnud ja ega ma lootnudki, aga kuidagi ikka tuli mttekosk: "Ma ei ole nende arust piisavalt hea, piisavalt vrt, piisavalt piisavalt" ja mtted, kuidas ilmselt mni, kes kirjutaks nagu mina, ent suudaks ka "kultuuriringkonnaga" suhelda muudmoodi kui fb-s ning mitte keskmist srme nidata neile, kes nende meelest mlakad (Made Luiga, kellest ma kirjanikuna vga lugu pean, jagas nt vaimustusega Aivar Loogi ja mingi teise mehe vestlust teemal "kogumik Eesti Novell" just kaks peva prast seda, kui ma olin otsustanud, et nii rumal ja nme mees nagu Loog ei tohiks ldse suud lahti teha ja mina ei kavatse kunagi KUNAGI tema kirjutatut enam raasugi uskuda), saaks raha, saaks tunnustust, saaks pai ja auhinnatud ja ...
 Ja halb.
 Mind pole kellelegi vaja, mind ei arvata vrtuslikuks, ma ei klba ja pole ka ime, sest maailm on uskumatult nmedaid inimesi TIS ...

 Aga siis tuli eilne pev ja see jlle oli tiesti nimetult hea.
 Kusjuures ta lks heaks iseenesest, lihtsalt mingil hetkel hommikul, kui olin koeraga ues ja poes kinud veel ikesejrgses jaheduses ja ldse ei pidanud pevakuumuses (23 kraadi varjus on raudselt mulle juba liiga kuum) vlja minema, tuterdasin oma langetatud ruloodega tubades ringi, jin kohvi ja sin uuppi, mngisin civvi ja vahepeal kirjutasin romaani, tegin kteringe ja klje- ning seljalihaseharjutusi, sest arvuti taga istumise vahele on vaja lihaseharjutusi just laseljaosale.  Muidu hakkab valutama.
 Tee, mida sa tahad - niteks kui selg hakkab imelikult tuikama, tee ergutavaid ja vereringet parandavaid harjutusi ja vbla ka venita, sest sa ju ei taha, et priselt kvasti valutama hakkaks? Ei, MNUS on vahepeal seljale teistmoodi koormust anda, kui hes asendis istumine pakub.

 htuks, kui ilm jlle inimlikuks oli muutunud, hakkas ka Totoro vljendama, et viks ue minna, nii et me lksime. Kndisin (sihilikult) jlle eilsete kurjade majast mda ja viskasin kilekoti koerajunnidega nende konteinerisse.
 isest ikesest lhnas linn ikka veel, jasmiinid on itsele asunud, valged psasroosid (mille lhnaga duigeel mul on ja iga kord rmustan, kui selle avan, sest need roosid ja see geel lhnavad NII HSTI) on samuti lahti ja ites. Oli tore, mahe ja ilus.

 Kndisime je res mu lemmik-ujumiskohta ja seal istus kivi otsas mingi tdruk. No sellises vanuses, kus ollakse "neiu". Mitte veel naine, mitte enam laps, istus ksi - ah, no me vime ikka siin ujuma minna, eks ole? Lksin Totoroga edasi teiste kivide poole ja metsatukast tuli vlja keegi naine.
 "Oi, Triinu! Tunned mu ra?"
 "Ei. Tere!"
 "Ma olen see Riina sotsiaalkorterikomisjonist! Oi, tule siia! Mu ttar (noogutus neiu poole kivil, kes lhemal vaatlusel on vist selge nhtava puudega neiu kivil) kardab koeri, aga mulle nii meeldivad! Siis ma alati nsserdan, kui mnega kohtun!"

 Ja siis me ajasime juttu ja selgub, et Keila linnal on KS kahetoaline korter ka jagada ja mul on ju poeg ka ja vibolla ...
 Tsi. Totorot sotsiaalkorterisse vtta ei saa. =(
 Aga mul on ikkagi kuidagi kindlam tunne, et on mingisugune Teine Vimalus ka ja no - mul ttar ilmselt vtaks mu koera oma hoolde ja ... AGA MA EI TAHA TOTOROTA!!!!!
 Noh, ei peagi, eksju. K. ei ole mulle elnud, et ei laena mu jaoks ja mu ema ei ole mulle elnud, et ei ritagi ja selle kahetoalise, mis maksab 18 000, sissemakse oleks mul peaaegu koos ju ka - ja IGATAHES on kuidagi abistav mte, et on mingi padi, kuhu kukkuda, samuti.
 Kik laabub kuidagi.

 helausega, mul oli ikkagi hea tunne ja see konverteerus aktiivsuseks "kust raha saada, peab ju saama!"
 Riina oma ttrega lksid ra, "jtsid meid sski nautima", meie ujusime ja nii kaunis.

 Eilne oli niisiis hea pev.
 Tnane - noh, tnane alles tuleb, aga mul nnestus veenda poega kgiprandat le phkima ja ta tahab minna jalkat mngima htul, rulood on all ning tna tuuakse taas kass ka mulle ja kokku on ikkagi pigem lootusrikas tunne.
 Kik saab korda. 


    117 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, koerakaka juhtum, proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 17. juuni 2020



   
Menstruatsioonist 



Mtlen menstruatsioonist.
 Prast operatsiooni 2018. lpus - oli ikka v? Nii hiljuti v? - mis vtttis valu ra suhtkoht sama hsti kui snnitamised, ja prast kupsiku ostmist, mis muutis igakuise verepulma vhemalt vtmes "mul PEAB olema 3, parem kui 5 eurot varuks selle jaoks!" unustatavaks, mtlen vhem.

 Aga ikkagi alailma.

 Ja kui noor olin, nii 10-11-12-13-14-15 kuni esimese raseduseni, mtlesin praktiliselt iga pev.
 See oli kogu aeg mul peas.
 Kui ma oleksin saadun kuldkalakeselt 3 soovi soovida, oleks ks RAUDSELT olnud "mitte kunagi enam verejooksu mu kehast labasel phjusel, et olen naine".
 (Ja siis oleksin kohutavalt llatunud ja vga nnetu olnud teemal "viljatu?! mina?! miks?!?!?!", ent mitte sellest ei tahtnud ma rkida.)

 Ma mtlesin verevoolamisperioodidest KOGU AEG. Ka siis, kui seda parasjagu polnud, valmistusin jrgmiseks nagu uueks sjakiguks.
 Ja siis menstruatsiooni praktiliselt ei mainitud heski raamatus, mis polnud just "tdrukust naiseks" vms!
 Ei, ka mitte sellistes "kuidas olla naine" eneseabiraamatutes nagu "100 minutit ilu heaks".
 Mensest polnud olemas.
 Vlja arvatud et mina mtlesin sellest KOGU AEG. Kui verinoor olin (enne 16. eluaastat umbes), ma ei olnud kursis ibukaga, kll aga ei aspiriin ega paratsemool teinud kassisittagi mu hulluksajavate valude vastu. Nutsin. Halisesin. Mtlesin surmast (jah, alailma mtlesin, see oli mu jaoks universaalne probleemilahendusviis "siis enam ei valuta!")
 Kannatasin vlja, sest mis muud valikut mul ikka lpuks oli.
 Esimese tsise enesetapukatseni ji veel veidi aega, tolleks ajaks olin 15.

 Isegi nd ma loen ja mnes raamatus mdaminnes mainitakse ka, et oh, mul olid pevad, hgieenisidemega mssamine kempsus.
 Minul olid plekid. Igal faking poool. Veri valgus kohutavates kogustes minust vlja, aga korralikult hgieenisidemetega varustatud olemiseni lks aega. Vist aastaid.
 Kandsin seelikuid ja tumedaid pkse ja ikkagi jooksin vahel nii kvasti verd, et muretsesin tiesti phjusega, et kas veri valgub sukkpkse sees nii madalale, et seeliku alt jb nha vi ei.

 Pesin kodus klma veega pkste, sukkpkste, aluspkste jalgevahesid, linade pealt plekke (neid ei olnud vhe), kui lbi lina imbus ja voodikattele pleki(d) jttis, ttasin vlja "kruus klma veega ja lapiga nhkimine" protseduuri.

 Menstruatsioon vttis mu ajus vga olulise koha enda alla.

 "Ei, mis seal vahet, poisid vi tdrukud, ma samastasin end raamatutegelastega soost olenemata?"
 Mhmh, soost olenemata ei olnud raamatutes mitte keegi kuupuhastusega isegi natuke hdas. Sellist enda alla matvat hdasolekut, kui mina kogesin, polnud AMMUGI.
 Kellelgi.
 Olen ksinda imelik vrdjas, kellelgi teisel pole selliseid probleeme, oh, miks ma ometi parem inimene ei ole!
 (Niteks ilma mensesteta inimene.)

 Ma nd ritan vhemalt mainida igas oma pikas jutus, et menstruatsioon. Veri. On olemas.
 Aga kurat, kui raske on. Pole traditsiooni. Pissi ja kakat ignoreeritakse kirjanduses samuti, aga menstruatsiooni veel enam.
 Pole knevrt.
 Vrikad inimesed selliste thiasjadega end ei vaeva.
 Neile pole teema.
 Keha on olemas nii palju, et hingata ja vahel juua-sa vajada, vahel und samuti - ent see on laias laastus ka kik. Ja "vajamine" on selline tinglik asi - vahel saab lugudes vga pikki perioode niteks uneta lbi ja keegi ei maini ka, et inimene lheb tlbimaks ja kohmakamaks. Ainult "oli vga vsinud" vbla.

 Aga et eritamine vi vere jalge vahelt vlja jooksmine probleem oleks? Hah! 


    11 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, kehaeritised, vanainimese heietused  

 


phapev, 14. juuni 2020



   
Laps ja koer teevad ikka tuju paremaks 



Mnikord
 tahaksin nutta
 mitte millegi prast,
 hing kris kinni,
 lihtsalt.

 Mnikord
 tahaksin nutta,
 aga nutt ei tule.
 Lukk kinni,
 kardin eest ja
 hakkame eluga pihta!

 Vi siiski ei.
 Maailm ei lhe tna oodates hukka!
 ha rabeleda on hale.
 Puhka, naine! 
 Puhka!

 Puhka end iseendale
 lhemale.
 _______________________________________

 Kui aus ja tpne olla, vtan kardina - ruloo - eest pris htul. Nii umbes kell kmme, kui pike enam ei kta. Siis on aken katmata umbes prastlunani (hilise prastlunani, minu arust luna on nii kahe-kolme paiku), kuni taipan, et nii kll ei lhe, kuum ja painav, ja tmban ruloo ette.
 Nututunne on jlle, samas. Kui on peavalu ja iiveldab, ei olegi pris hale, aga kui valu taandub, kui veel pris hea ei ole, aga pris valus ka enam mitte, on nimetu kurbuse tunne.
 No tna on, eks ole.
 Alati ei ole.

 Aga siis mtlen muudest asjadest ja lheb paremaks

 Totorol on huvitav seisukoht lahtise karva kitkumise osas.
 Toas ta talub seda suht probleemitult, kuigi eelistab, kui ma vaheldan karvatortide tmbamist sgamisega.
 ues vib kammida. See on ok, seda ta lubab rahulikult Aga kui seal kega tmmata, ta niutsatab nagu oleks vga valus, keerab ennast ra ja on NII HDAS. Ma ei tea, kas ta vtab hirmsa alandusena, et keegi vib nha, kuidas tal seljast karvu sikutatakse vi mis, aga ues ta TESTI ei taha seda.
 Aga no kammimine-harjamine sobib. Nii et olen koeraharjamises suht profiks saanud ja mul on nii ilus sile kudzu.
 Kes ajab ikkagi kogu korteri oma karvu tis, sest no siuke aastaaeg.

 Tegin ahjulhet.
 Poeg ei ole vhemalt neli aastat snud htegi roosat kala, kui see pole klmsuitsutatud vi soolatud, aga ma teen vahel ahjus ikka, sest mulle maitseb. Ros pipar, mandlid ja majoneesi-sinepi kaste on tavaline, seekord panin musti ploome samuti.

 Poglaps tuleb kki: "Kas see viimane tortilla on soe?"
 mina: Ei, ma isegi ei teadnud, et peaks soojaks tegema
 Poeglaps (vaatab ahju, kus on lhe. tleb filosoofiliselt): Noh, mis mul ikka kaotada on?
 Vtab tki taldrikusse ja lahkub
 Tuleb tagasi teise portsu jrele.
 "See oli tegelt pris hea ... aint seda nahka ma ei taha"
 mina (tema taldrikust naha endale napsanud): Mulle nahk maitseb kige rohkem!
 Poeglaps: Mina ei ole nahka proovinud. Ei julge ka. 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, luulud, sk  

 


reede, 12. juuni 2020



   
Punane 



Kaks peva tagasi likasin paprikat likudes pidlasse.
 Nuga oli terav ja suht korralikult likasin, leht paberktertti, mille poole t pealt mber kannatanud srme mssisin, oli prast pea leni verine. Mitte tilkuv ja lige, vaid punasekirju igalt poolt.
 Veidi hiljem panin plaastri ka.
 Aga plaaster - isegi kui on hea plaaster, ma olen sna hoolikas valija ses osas, mingi Hansaplast ei kra - kestab umbes peva. htul vtan ra ja olen juba kolm hommikut jrjest melnud, et ne, kasvab kinni, kik hea ju! Ei pane uut.
 Ja siis olen Totoroga ues ja kuigi ma muidu, kui ujumiseks teda rihmast lahti ei lase, ta hppab ja kurjustab isegi rihmas olles. Ning iga kord, IGA KORD hakkab mul pial verd jooksma. Kui plaastrit pole, onjo.
 Pole isegi valus eriti, lihtsalt kik on verine, mu ked ja koera karv ja korra ma tegin suitsu prast ja imestasin, miks see kll kleepub, mida?!
 Alles taibanud, et lisaks kleepumisele on sigareti see osa, millest kinni hoidsin, ka huvitavat kollakat vrvi, hendasin ra. Aa, vere ja mu ujumisest mrgade nppude koosmju!

 Vesi on soe. Jes ka, mitte ainult rabajrvedes. Ujuda on tore.
 Ja emake maa, kus Totoro kurjustab minuga, kui vlja tulen!
 Ta tegi seda eelmisel aastal samuti, aga sel on tema keha ujumiseks vajalikud lihased ja vhma suht ra unustanud ja ta ikkagi ritab mu ees ujuda kogu maad. Nii et kui ma viimaks kaldale tagasi prdun, on ta veendunud, et ma olen ta suhtes hoolimatu mlakas, kes ei hooli, kui ta ra upub, ja lariseb ja haugub mu peale palju.
 Vga ei hppa, sest elukogemus on teda petanud, et kui mni Totoro-nimeline kaldavees minu peale hppab, saan ta kergesti ktte.
 Jube ttu.
 Ja verine.
 Sest ma ju ikka vehin ja ritan teda kinni saada ja ln kuidagi haava lahti.

 Tna likasin muskaatphklit kraapides uuesti sinnasamma pidlasse. Verd on vhem. Tunduvalt.
 Kipitab rohkem.

 Laenu minule ei anta, sest ma ei ki ju tlgi - nii et mu jrgmine samm on veenda kedagi (eelistavalt K-d, tal ei ole hegi panga ees kohustusi ja teda ma usaldan)  enda eest laenu vtma.

 Muide, panete thele, kuidas pidlasselikamisest on pikk jutt ja mittelaenusaamise kohta ks lause? Mni vibolla jreldaks, et ilmselt on pidlasselikamine siis palju suurem asi mulle?
 Ei. Suuri asju on raske sel ajal, kui nad on vrsked ja teravad, snadesse panna. Fakti vin nentida, kuid mitte enamat.
 Kui asjad pole just NII suured, et mitte midagi muud enam ei tajugi. On ainult See ks Asi.

 Muide. Ngin Selveris mgis tomateid, mis nimetuse jrgi olid grilltomatid ja maksid 7.94 kilost vi umbes nii.
 Suht kulla hind igatahes.
 Vlja ngin nagu tomatid, mis pole pris nii vikesed nagu kirsstomatid, aga ka mitte tavatomati suurused. Rimis on nende sort vist Romanticaks mratud.
 Mis on nende erivrtus? Millest see hind? Eriti oleks erivrtust tarvis teada, arvestades, et krvalkastist vis vtta 250-grammise karbi kirsstomateid (kontrollisin, polnud mdad, ilusad olid, tin kaks karpi koju!) hinnaga 49 seni. Ehk siis kilo eest 1.96.
 Mis vrk nende grilltomatidega on?! 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, koerus  

 


teisipev, 9. juuni 2020



    
Vastuvtja 



Lksin vahepeal veits katki.
 Mitte endaga muul moel seotud phjustel kui "vtan maailma omaks ja tunnetan enda osana".
 Aga isegi kui mul empaatia ttab tiega ja igas suunas, aitab endale meenutamine: "See ei ole minu vastutus! '"
 Sest testi ei ole.
 Mitte et mul kolm peva poleks konkreetselt vahepeal sellega seoses iiveldanud ja ha mudin oma ksi ja muljun kmblaliigeseid.
 Iivelduse peletamiseks sin tihedamini. Tegelt aitas, aga tunne, et ma ei vta enam tasapisi alla, vaid jlle tasapisi juurde, segab.

 Ja siti nd ei ma enam maga.
 Olgu, peamisel ei maga ma seeprast, et rkasin enne kella 04, laseljas ja lavartes lihased tuikasid, kuidagi ei olnud hea, ei seda- ega teistpidi, aga sirelid on sel aastal prased siiski samuti. itsevad nagu kosk, nii et et terve linn lhnab. Astun ue ja lhn, nii rammus nagu lehmasnnikul, ent ometi mnus ja magus, embab mind otsekohe.
 Kuigi meil pole aias isegi sireleid!
 Vi ei, aianurga juures ks pisike psas siiski.
 Ent seal, kus on PALJU sireleid, on nad kik hunnitutest iekobaratest rasked ja ma peatun, vaatan, nopin sna kohe mne viie- kuue- vi seitsmeielehelise, soovin kolmandat last vi vahelduseks harva ka midagi muud, ja knnin edasi, lhn igal pool mu mber nagu kilomeeter pehmet suudlust.
 Tiesti prased sirelid.

Mida, et ma ei tohiks elda, siis ei lhe soov tide?
 Kuulge, ma olen soovinud kriauguni asju, mis ei ole tide linud, kuigi tundusid mulle tiesti tenolised tide minema ning ma ka ttasin nende nimel hoolega. Mittetlemine ei aita. Sireliite smine ka mitte. Ega ma loll ole, et mulle seda tlema peaks =)
 Aga kuna korraks on hea tunne, nagu oleksin oma tahtmise nimel midagi teinud, sn edasi. Hea tunde saamine on kike vrt. Miski muu ei loe, miski muu ei loe, enda enesetunne on ainus mdupuu.
 Ja pealegi on nauding sirelipsa juures peatuda ja lasta sel ilul ja aroomil endasse valguda.
 Nii palju sirelsust! Rohkem, kui suudan vastu vtta.

 Selleks (tegelt ei ole hea, aga SELLEKS on) on hea olla sisemiselt katki ja habras. Kik tundub nii ehtne, pea fsiliselt tajutav, iteilu ja ahjusoojus, valgus htul ning rohelus kui hakkiv mk. Maasikamaitse ja pikesepaitus. Kogu aistinguline maailm tungib sisse, sest mul ei ole kesta peal. Lahtisest hingehaavast voolab otse hinge.

 Kahjuks toimub valudega seesama. Nahka pole vahel, otse sisse. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, vana mina  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 6. juuni 2020



   
Lootes vastu kogemust 



Mu sees on khe tunne.
 Sest jlle on "kui kik lheb jube hsti, saan korteri ja prast veel lapsendada ka ja jee - aga MILLAL on mul kik hsti linud, ah?!?!"
 Kulka nagunii ei maksa mulle, eluloo-eluppimise raamat ei saa rohkem tagasisidet ei Varrakust, ei Petrone Prindist ja SEB (olles variante uurinud, tundus see parim, sest seal nad annavad eluasemelaenu ka vhem kui 20 000 korraga) mulle laenu ei anna.
 Ja polegi vaja, eks ole, eks ma kuidagi ikka saan.
 Elu ei pea ju minema, nagu mina plaanin, universumil on omad kavad ja naudi seda, mis tuleb, mitte ra rita ise midagi mrata, nii saab ainult pettuda - ja ma adun, et sedasi tehes on testi palju vhem vimalust end halvasti tunda ja palju rohkem vimalust end hsti tunda ja ...
 ... ja IKKAGI ritan.
 IKKAGI panen oma srmed sahtli vahele, sest KSKORD ju peab jma see kinni lmata?! Elukogemus kll tleb, et kunagi ei lhe hsti, kui seda on plaanides vaja, kll aga vib hsti minna tiesti planeerimatult ja suvaliselt.
 Aga sitta ma oma elukogemust kuulan.
 Kord peab ju nnestuma ka asjadele meldes ja parimat ritades?!?!?!
 No SEEKORD ikka?!

 Ja lheb jlle ...
 Jlle loodan.

 Aga no nii palju olen paraku ppinud, et loodan, kuid udus on samuti sees. Sest nagunii lheb nagu alati ju ...

 Mis on alati hea, mis jb: ikesevihm. Pool tunnikest tagasi, kui ma parasjagu Selverist vlja olin astunud, tuli mne minutiga nii palju vett taevast alla, et tnavatel voolasid jed ning tuul keerutas nii hirmsasti, et ajas lendu maas vedelenud plastkarbid, pabertaskurtikud ja muidugi kellegi kbara tema juustelt ning tstis ilmselt ka seelikuid, kuigi seda mina ei ninud.
 Ehk siis, kui lheb nii, nagu alati, jvad loojangud ja ikesevihm ja ldse: inimkond ei ole thtis, vga ebaolulisest minust rkimata.
 Thtsad asjad jvad.
 Pealegi pealegi, isegi kui kik lheb kige halvemini, lageda taeva alla ma IKKA ei j. Ema vtab oma koju vhemalt.

 Nii loodan, et kik KIGE halvemini ei lhe. Et mingid asjad lhevad, aga siis mingid asjad saavad kuidagi korda.
 Kurat, no PEAB ju mnikord hsti ka minema?!?! 


    18 kommentaari:       

 
 Labels: loll, vana mina  

 


neljapev, 4. juuni 2020



   
Maailm ja mina on erinevad asjad! 



Ei paistagi pikest!
 Ma MTLESIN, et nii vib minna, aga siiski.
 Pettumus.
 Et pevitusega koos vib tulla ka nahavhk? Kuulge, ma suitsetan. Ja mitte e-suitse.
 Selgelt eriti tervise-eeldustel oma kitumist mjutada ei lase.

 Khm, rongi alla minek ka kige tervislikum valik ei tundu vist.

 Aga lisaks pikese puudumisele hakkas ka vihma sadama ja see on tore. Asi pole nii hull kui eelmisel aastal, mil pud suisa hirmutas, aga pigem on ikka kuiv kui midagi muud.

 Muidu olen endalegi ootamatult muutunud karmiks vrdiguslaseks. S.t. ma olen alati (jep, isegi vikese lapsena) olnud vrdiguslane ja kui tundus, et on VAJA, ka mlisenud. Aga Georg Floydi juhtum tundus mulle alguses nii selge, nii ilmne udus; issand, neil on Trump, aga no enam-vhem ikka klaarub kik. Ja kui nii ei juhtunud ja kui tuli persetis eestlasi "must ptt sai surma valgele politseinikule vastu hakates, sitt lugu, aga muidugi eriti seeprast, et nd imevad mustad sellest olukorrast oma kujuteldava rassismi vlja ja mratsevad", olin nii okeeritud, et ei osanud ieti reageeridagi.
 Aga siis mned reageerisid ise ja ma sain ka joone peale - ning vau, mul lahkus inimesi sbralistist fb-s ja Prnits (teh rmuslane) laikis mu postitust ja oi.
 Pris lahe.
Be hated ja kik need muud snad.

 Ikka tore on nmeda inimese meelest nme olla! See teeb mu NIIIIII rmsaks alati!
 Vabanen kahtlusest, et tema on ka mina, me oleme ks. Tema on TIESTI teine ja mul pole temaga mingit asja, emake maa kui tore!

 Vbla see meeldibki mulle konfliktide juures? Tekkiv kindel jaotus, mis on mina, mis pole? Ja udus arusaamatuste ees, sest tolle teise tema vi kolmanda temaga oleme ju peaaegu ks, aga ta ei mista mind, ta ei taju mind, mina teda tajun, tema mind mitte, appi! Minu arust oleme ks, tema on ent nii eraldi, et ei saa must ldse arugi, signaalid kehaosade vahel ei jookse, MIS TOIMUB?!
 Jube ...
 Ja ses suhtes ongi sdistused isekuses niiiiiiiiiiiiiiii wtf. Isekus? Minus? Ma ei saa tihti ilma pingutamata arugi, kus on ise, kus teised! Mul lheb segi, Teised vivad oma hinnangutega sisse sita, sest seljaaju tasemel ma ei saa aru, et nad on Teised ja mina hoopis eraldi.

 Oo.
 Olen enne ka snastanud endale ja teistele, kuidas mul on raske Mina mber piire tunnetada, kogu aeg lheb lappama. Aga et konfliktsus ka sellega seotud on, pole iial varem melnud. Ma olen NII NNELIK, kui mul on mlakas, kellega tiesti eri meelt olla, vajadusel ka videlda.
 Ja nii kurb, kui mul on mtete lahkuminek smpaatse inimesega, kes nagu VIKS olla osa maailmaminust - aga ikka ei ole.

 Jah. Vat SEE on minu phiprobleem, mille snastaminegi pstab.
 Et kaotan Minu alailma ra.
 Selleks ongi oluline persse saata, mitte teiste muresid oma asjaks vtta, mitte pdeda, et teised pole piisavalt nnelikud. Jah, ma terve hunniku inimeste prast pen, sest tahan - aga ma ei ole Halb Inimene, et osade prast ei taha, nitan keskmist srme ja leian, et nende probleemid on nende, mitte minu omad. Et inimesed kurje venelasi, kurje pagulasi ja kurje homosid sdistavad kigis oma hdades, on nende probleem ja pole minu asi pda kiki nende hdasid ra klattida, et nad vhem lollid ja teistesdistajad oleksid.
 Mina olen mina, ma ei vta kogu maailma oma asjaks.
 Ainult need vtan, keda tahan. 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, maha ng, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 1. juuni 2020



   
Lapstest 



Tna on lastekaitsepev, eks ju.

 Mina: Kuule, kiida mind nd, et ma hommikuks need kaneelirullid tegin!
 Poeglaps, kes tusis veidi peale hte: Aga ... aga ... aga ... need on ju klmaks linud! Ei, noh, tubli oled ikka, aga ma olen vga kurb!

 Ehk: teed oma parima, aga laps saab ikkagi pooleks eluks trauma. Pole see lapsekaitsmine lihtne htigi.

 Olen nd leppinud, et adopteerin.
 "Leppinud" ei kla tegelt igesti, klab nagu "rahuldun vhemaga, sest Seda iget ei saa", ent mul ei ole tunnet, et iget ei saa, mul on lihtsalt: "Krt, oma khust tita snnitades hoiaksin nii palju asjaajamisvaeva kokku ja mulle TESTI ei meeldi asjaajamine!"

 Jah, esmalt on mul elupaika vaja ja nnnnn, aga ma ei jaksa sel teemal pdeda.
 Lihtsalt ei jaksa.
 Mul ON hetoalise sissemaks tnu teile koos, tahaks kahetoalist, aga hdaga klbab ka hene. Kui mina laenu ei saagi, mul on juba vaikselt skeeme vlja meldud ja mne inimesega ka rgitud, kuidas viks ikkagi saada, ja kike kokku vttes: kui kuidagi ei saa, kuidagi ikka saab. Need 3000 euri on vga abiks enesekindluse osas: nii palju raha! Kindlasti saab sellega Midagi Teha!
 ks Klooga kahetoaline on juba mgis alla 20 000 hinnaga!
 On kll arvata, et see konkreetne lheb ra, sest mina hakkan tegelema juulis, aga asjad susisevad. Korterite hinnad langevad.

 Ma mtisklen niisiis juba adopteerimise vi ka hoolduspereks olemise le ja jagan neid mtteid siia, sest on lastekaitsepev ja lasteteema seega lubatud isegi mulle =P
 Onju.
 Nad ju ei nua, et mul oleks uuele lapsele kohe omaette tuba anda, ega ju? Tasapisi saaks (sest no kahetoaline on ikkagi plaanis), Poeglaps kasvab suureks ja vrki.
 Vi noh. Veel suuremaks.
 Ttarlaps on aastate jrgi juba tisealine ja puha, aga kuna ta ise tleb, et on vike, on ta ka minu retoorikas "Minu pisikene ttar".
 Nagu Totoro on "Minu pisikene kudzu".
 Poeg on samuti pikem kui mina ja ta hl juba enamik aega noore mehe hl. Ainult vahel suure viha sees arvutimngu peale karjudes tulevad kiuksud sisse.
 Hlemurre oli vga lhiajaline ja ldse mitte eriti mrgatav protsess. Sellel on kva mtoloogia taga nagu teismeealgi, aga minu kogemus mlemaga on "vaevumrgatavad protsessid, midagi on, aga mitte midagi erilist".
 Miska ma ei saa eriti aru tegelikult, kuidas siis sedasi. "Kohutavate kahestega" sama asi. Et nii kva legend - ja siis reaalsus on, et laps nagu laps ikka, lihtsalt vahel nme, ja neil hetkil saab end lohutada sellega, kuidas "no siuke periood tal".
 Mitte et muudel aegadel ei tuleks ette veidrusi ja siksakke.

 Kige rohkem tunnen pubeklust koera puhul. Mul on reied nii sinikaid tis ta kntest, nagu oleksin grupivgistamise ohver. Mnd aega ta jlle rihmata ei jookse, otsustasin eile. Kuskil on ka minu piirid.
 Aga no vibolla sel uuel lapsel saab teismeiga kuratlik olema? Vibolla on minu laste pubekaprobleemide puudus mu geneetiline prand.
 Mul endal ju ka ei olnud eriti midagi.
 Vihahood - jah, olid. Aga vihahood olid mul ka 20+ ja 30+.
 40+ pole veel kuigivrd raevunud olnud, aga ma ei ole ka eriti kaua 40 olnud veel.
 Ja noh, kui hle tstmine on "jube vihahoog", on seda juba ette tulnud ka. 


    19 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, lapsed  

 


laupev, 30. mai 2020



    
30. mai 



Ohtont.
 NIIMOODI polegi veel peavalu tulnud.
 Kmne minutiga sai naervast ja naertlevast minust vrakk, kes ei tahtnud mitte K.ga poodi kaasa minna, vaid omaette auto tagaistmel klitada.
 Ainult kuna auto esiistmel oli mu poeg, kes omaette "Srmuste isanda" muusikat mises, lksin ikkagi varsti poe kempsu.
 Kusjuures see valu ei olnud isegi vga VALUS. Vhemalt tablettide all (mida mul on ALATI kaasas, kui olen eeldatavalt kodust le tunni vljas!), mille kohe sisse vtsin ja kempsus vett peale jin, sest ibukas ji kuivana kusagile kurgupiirkonda pidama ning ei linud ldse alla makku. Aga ma olin tiesti ebasurnu tasemel. Ei jaksanud rkida. Ei jaksanud melda. Kndisin mitte tissammudega, vaid samm he jalaga ja siis teine jalg juurde-meetodil.
 Zombi.
 Poeg see-eest oli rmus ning ohjeldamatult vaimustuses Antsu isikust.
 Ants? Kes on Ants? No aga KES ON ANTS?!?!?
 Ants on see tispuhutav nukk mngu seest, noh.
 Nad puhusid-pumpasid ta vormikaks, ritasid teda igasuguseid asju tegema panna (niteks istuma ja malet mngima)  ja ta oli nii naljakas, et isegi mina naersin.
 Peale kuuma dui.
 Enne ei oleks naernud.
 Ei jaksanud.

 Ikka veel tuikab, ikka veel supervsimus. Joon kohvi lpuni ja voodisse tagasi.
 Vist. Kui koer niutsuma ei hakka.
 Vi siis kisin ikkagi temaga ues, kuigi ta ei niutsunud, sest ma ei tahtnud ega tahaks ritada magama jda, ajus samas taustal tuikamas: "Koer tuleb varsti vlja viia!"
 Minu pideva liiga-palju-tegemise seletus: ma ei taha halba tunnet teemal "... ja see on tegemata". Nii et vldin seda halba tunnet liiga palju tehes.
 Loogiline.
 Ja kurb. Kuigi ka naljakas.
 Tegelikult suudan pris paljudes asjades endale elda: "Ma ei pea seda tegema. Maailm ei lhe hukka, kui jbki tegemata!" Aga kuigi maailm ei lhe hukka, kui Totorol on pissihda, on tal ju HALB ja kui ta niutsub, on minul HALB magada ritada ja parem kogu jama juba eos vltida.

 igupoolest on see ebaoluline 29. mai pula, mida siin aetud.
 Thtis on hoopis, et tna on Totorol snnipev!
 (Ei, ei juhtu iga pev ... kuigi samas juhtub ju ka - iga pev on mingi hulk pevi tema snnist mdas.)

 Igatahes, snnipevapilt:



Pisikene Totu!
Aastake veel ja on juba Pris Suur Tiskasvanud Koer. (Kuigi oleme ninud neid kolmeaastasi ka kaasjalutajatena, kes ilmutavad leni kutsikalikku vaimustust teistest koertest.) Aga praegu on veel nunnu pisikene kudzu, hin pikas armsas ninas, mida igale poole topitakse, vi tiesti lapselik vsimus igal pool - nii suur uni, et isegi sa ei jua.
 Ainult lbi une nrgalt saba jaksab liigutada.
 Ilusad unenod! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 28. mai 2020



    
Ilmast ja tervisest ja 






 Tegelt kirjutasin enamiku postitusest eile, kui oli pikeseline 20+ ilm ning mtted nisid kohased. 
 Tna on +11, nii et noh - mai.
 Kell on juba 11 ka, nii et vaevalt et peva pealegi PALAVAKS lheb.

 ***

 Kui on olnud sellised ilmad, nagu on olnud, tea, kas annab juba jes ujuda?
 ldiselt mu piir on 16 kraadi - alla selle on karm, ei taha vette ja kui sinna ikkagi minna, vib mni jse krampi tmbuda. le selle on ok - kuuma ilmaga lausa mnus, keskmisega kombes.
 Klmaga ma ei lhe sellisesse vette. Kui niisama ilm on jahe, peab vesi soe (no 19 kraadi vhemalt!) olema.
 Aga kevadeti on alati segadus, sest keegi krt ei hakka selliseid veetemperatuure maikuus avalikult ra tooma, mis alla 18 jvad.
 Ja mina lihtsalt proovin. Tunde jrgi.
 Ent tundub lootusrikas.
 Vbla homme proovin.
 Vbla ei proovi ka.
 Mu dekolteepiirkond oleks nagu vikese terakese jagu liiga palju pikest saanud. lad, turi, ngu, jsemed on kik ok, aga vot rinna peal kaelast alla on pisut hetava tundega laik.
 Vaatab selle ujuma ja pikese ktte mineku osas. Oleneb, mis tunne homme on.

 Lisaks avasin faili, kuhu kopeerisin kik selle "liiga palju infot"-info ja olles poole sellest 1 kord lbi lugenud, veits lmbun.
 Ehk infot on IKKA mu jaoks palju. Kuigi juba tean, mida oodata ja vrki.
 Triinu, see ei ole midagi hulllu. Vaja teksti paar korda kohanimesid sisse visata, vibolla natuke tee res nhtavat kirjeldada, selleks veidi netti kammida, et sealkandi vaateid ja ldist ilmastikku uurida - pole ju nii hull?
 Olgu.
 Huh.
 Ja ma ei pea seda kohe tegema. Niigi vapper, et vlja mtlesin, mis just ette vtta!
 Homme on ka pev.
 Ja lehomme.
 + ma ei ole ju kogu aeg niiiii vsinud.
 Ainult enamjaolt.

 ***

 Tagasi olevikku.
 Ma tusen kogu aeg kuulmatult vara. Nagu faking ENNE KAHEKSAT, kui mu poeg ei pea kooli minema ega midagi. Ei viitsi teile millegagi phjendadagi - aga ERKSUST mus hommikul ei ole ja ma olen tasakesi judnud sinna, et ei sunni end.
 Tusen ja tiksun tasapisi. Teen mingi he asja ra (nt vtan toa tolmuimejaga, K. kingitud uus tolmuimeja on nii vaikne, et kui uks vahelt kinni, magab Poeglaps edasi) ning rohkem ei midagi jrgmised kaks tundi.
 Siis lhen koeraga ue - vahel lhen kohe, aga kui ta mind ei rata, oletan, et ilmselt tal vga suur hda pole, ja molutan toas, kuni niutsuma hakkab.
 Ja vahel ratab ta mind sellleks, et konti ksida. "Ma olin nii tubli ja sin kik krbuskid ra, anna konti!" ja et kell on krmuse pool kuus, ei ole tema meelest mingi probleem.
 No ega siis minu meelest ka pole.
 Enamasti magan prast isegi edasi.
 Aga prast seitset rkamisega on juba ohtlik - siis magan VAHEL edasi, ent enamasti mitte. Miks niimoodi?
 Ma ei tea, on sedasi linud.

 See-eest lunauned (haigutab, misasja, alles oli kell ju 1?) lhevad ha pikemamaks ja pikemamaks.
 Aga ma loovkirjutasin taas =) 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, koerus, proosalaulik  

 


esmaspev, 25. mai 2020



    
Kisub jrjest suvisemaks 



Me kisime jalutamas ja siis me kisime veel jalutamas, sest on noor suvi ja pike paistis (esimesel korral ei paistnud) ja ma mtlesin, et oo, pevitust natuke mu kaamele kehale?
 Panin lhikesed pksid ja sportrinnahoidja kittelkleidi alla ja lksime.
 Kuigi tegelikult ma ngin, et Totoro on esimesest korrast veel vsinud. Ent paar-kolm-neli kilomeetrit siin vi seal, see ei peaks ju noorele tervele koerale midagi tegema?
 MINA olen parimates aastates, ent vga vsiv naine ja mu meelest pole learu koormav, kuidas siis talle olla saab?!

 Plluvahel vtsin kleidi ra ja timpasin lhikestes pkstes ringi.
 Kui Totoro otsustas (levsinud laps!) pubetseda, mu najale les hpata, haukuda ja uriseda, polnud mul eriti kaitsvaid kihte oma naha ja tema knte vahel.
 Ehk: sain haiget.
 Ehk: vihastasin. Ja natukese rabelemise jrel sain koera kaelakarvad pihku, tema niutsus, mina lrisesin ja kkitasin ta kohal, kui ta maas selili lebas. "Ma sain HAIGET! Ma ei luba sul niimoodi teha!"
 Tegelikult olen varem ka tema tegevuse tttu haiget saanud, aga siis mitte nii tugevalt reageerinud. Eks ma olin vist ka vsinud - kuuest leval (mitte mingil mistlikul phjusel, lihtsalt lks nii) ja ainult ks lunauinak selja taga. Aga ma ei teinud midagi hirmsat ega vgivaldset, lihtsalt olin pahane.
 Ja mingi aja mdudes lasksin koera jlle jalule ja jalutasime mda pldu edasi.
 "Pld" on pld, aga stis. Ei kasvatata seal sel aastal muud kui ohkaid ja vililli, ent kuna pole veel pris suvi ja on olnud sna kuiv, pole taimkate pllul eriti krge ning seal on ok kndida. Ka lhikestes pkstes ja tennistes.
 Koer, aru saanud, et ma olen jtkuvalt suurem ja tugevam kui tema, jooksis ringi tremuleerimata ja muidu nme olemata. Mina vantsisin pikese kes mda pldu (miks ma parkmetsa ei linud? Sest seal me hommikul juba kisime ja see on kaugemal samuti!) ja tegin vahepeal 30 kkki. Sest pevitus tekkivat paremini, kui ainevahetus kiireneb, ainevahetus kiireneb aga rohkem sellise fsilise tegevuse peale, mida kehalise pingutusena natuke TUNDA ka on, onju?
 On loogiline vi ei?
 Ei, rge vastake!

 Nojah.
 Vahelepige.
 Et oleks see teave ka teil: tegelikult Totoro pubetseb juba teise lainena ja see teine laine on oluliselt leebem kui esimene. Ehk mul ei ole enam: "Ei taha teda ldse lahti lastagi, kogu aeg tuleb sellest jama". On:"Noh, jah, jlle - elame le!"
 Mned asjad olen esimese laine turjal selgeks ppinud. Niteks et tal tulevad hood peale, kui ta leiab, et ma teen valesti. Ilmutan nrkust. Kui ma pingutusega ronin je res mda veevabu krgendikke, kui tema lihtsalt hopsab le vee, vi kui ma jooksen, koer rihmast lahti, aeglaselt ja tema jaoks selgelt liiga uimaselt.
 Olgu, vahelepike lpp.

 ldiselt ma kmbin mber selle pllu (kui me seal jalutame) nelinurka ning tean, et pllured on kraaviga mbritsetud, aga kahest kohast saab tee peale tagasi. Aga seekord tundus maa kuidagi lhike, alles me ju tulime, ja otsustasin veel korra diagonaalis le pllu sammuda. Omast arust sihtisin tee peale saamise kohta, aga ilmsesti mitte kuigi tpselt.
 Ega ma tegelikult siiamaani tea, kus vea tegin, aga seal, kust minu meelest oleks nd tagasi tee peale saama pidanud, ldse ei saanud. Marssisin natuke veel , aga ikka ei saanud, ja ronisin siis alla kraaviphja poole, kus veel kuiva jalaga kia sai, ebamrases lootuses, et sealt saab kuidagi le.

 Ei. saanud. Kll aga olid seal pldmarjavdid (need okkalised) ning krretkad, paks krge roheline rohi (niiskus!) ja vast 50 meetrit kraavi veeres rsinud, otsustasin les tagasi ronida.
 Esiteks ei olnud see niisamagi pris thiasi, sest kaldad olid siiski sna jrsud, teiseks pldmarjavdid JA ngesed, ning kui ma viimaks les sain, oli Totoro mu koperdamisest nii hiritud, et vttis taas ette oma kniseliste kppadega mulle peale hpata.
 Lisaks - tundsin ninaga - oli tema leidnud, et kraav pole midagi nii vastik, et seal khuni sees ei viks sumada, ja HAISES.
 Niisiis tegi ta taas mulle haiget ja haises, ma sain tast kinni (kui ta nende haisvate kppadega mulle korduvalt peale oli hpanud) ning peale "koerpikali" perioodi vtsin ta rihma ja tulin kodu poole.
 Kuna ma ei tahtnud seda haisvat looma endaga tuppa viia, kisime lbi ka mu maja ees pargis olevast uuest purskkaevust.
 Kui ma tlen "kisime lbi", siis seda mtlengi, eks ole. Tema oli rihmas ja et ta vees oleks, kisin vees ka mina.
 Kik mu kriimustused ja marrastused hakkasid selle vee tttu kirvendama ning Totoro lhnab nd, nagu oleks ta basseinis ujunud.


geel, roosilhnaline
 Kodus kisin ise ka pesus (pildil olev dushigeel on hirmus hea, teeb naha pehmeks ja lhnab roosi jrgi tiesti nagu pris roos, aga ma ei tea, kust seda osta saaks, sest Selveris lppes kampaania ra) ja mu kriimustused ja marrastused kipitavad natuke vhem.
 Mis thendab, et kipitavad ikka.
 Ja Totoro on nii vsinud, et ei liiguta ka. Lhnab nagu bassein ja on mrg mu varvastel magades ning kui psti tusin ja talle kogemata kpale astusin, niutsatas, aga ra ei linud.

 Homme lhen juuksurisse. Uude kohta.
 Pilt kodulehel on kaunis: tundub, nagu oleks tegu avara, veidi vanamoodsa, ent stiilse salongiga. Kahjuks olen ma korduvalt sealt juuksurist mda kinud ja tean, et tegelikult asub see hes putkas. Sna otseses mttes.
 Kunagi mdi sealt pitsat.




    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, tibinlusus  

 


reede, 22. mai 2020



    
Ainult tibijutt 



Meil fb-s rollimngijate kommuunis on "minu kodus olevate asjadega ehitan endale etteantud teemal kostmi ja see on pildil" vljakutse ja ma "postapo" teemale tegin mned siuksed:



signaliseerin


suitsetan




I am the legend
 K. pildid


Kauni maipeva salvestus.
 Nd olen niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii vsinud.
 NIIIII!!!!

 Lisaks ei suuda otsustada, kas tahta juuksurisse minna vi ei. Oleks nagu vaja: kui ma oma heledad juuksed tumedate peale kammin, nen juba vlja nagu keegi Maleva-filmist. Ilma kuklasse tehtud patsita ei lhe mitte aint vlja, vaid ei ki ka kodus ringi.
 Aga kik ju tahavad praegu juuksurisse, kindlasti on seal ndalatepikkused sabad ja midagi ja mingi vrk ja brrr hesnaga.
 Viks nagu helistada ja vhemalt tulevikuks aja kinni panna ikka?
 AGA MA EI TAHA ju! Pealegi mulle ei meeldi see juuksur, kelle juures ma Keilas kinud olen. Inimesena. Mulle ei sobi vestlus meessuhetest ja lastest iga kord juukselikuse taustaks.
 Aga uude kohta helistada ja aeg kinni panna on teistmoodi paha.

Nii keeruline!
 Ehk siis phmt pean ma tahtma juukseid ligata rohkem, kui mittetahtma telefoniga rkida, uut kohta valida vi vanasse kohale minna, ja see kik on hetkel nii raske. Asjad on liiga tasakaalus, valikud halvad. 

Ach, elan oma Maleva-soenguga edasi.

htegi ritust ka pole lhitulevikus, mille jaoks ilus olla.



Muidu seda piltidelt nha pole, aga mu suu oli nendeks hoolikalt fuksiavrvi vrvitud (ma kunagi juutuubist ppisin, kuidas tumedat huulemeiki teha. Leevike tahtis huulemakrosid, ma olin talle modelliks ja sellest ji mulle lisaks oskusele huuli tumedaks vrvida ka mitu huulepulka), kostm on piltidelt nha ja ma kndisin, koer rihma otsas niimoodi lbi linna.
 Pris palju vaadati.
 Olen rahul.
 Kuigi hoidsin khtu sees, sest noh - mu allavtmine edeneb, aga see ei thenda, et oleks tiesti valmis ja rasvavolt khult kadunud. 




Lisaks vaatan netist aina Klooga korterite pilte ja mtlen, mtlen ja mtlen. 



    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eneseupitus, rollid-mngud, tibinlusus  

 


kolmapev, 20. mai 2020



   
Kes ma olen? 



Tunne (mitte teadmine, TUNNE), et ma olen palju rohkem kui teiste hinne mu viimasele tle, on imeline.
 kskik, kui vsinud olen (ma olen vsinud).
 kskik, kui vhe tehtud saan (aga ma saan PALJU tehtud, sest ma ei karda lesandeid ldse mitte natukenegi).
 Nii hea.
 NII HEA!

 Sa ei ole oma t.
 Pris kindlasti ei ole sa, mida su tst ARVATAKSE.
 Oo, "Fight Club", ma lembin su esimest kahte kolmandikku nii vga! (Rgin paraku vaid filmist, sest pole raamatut lugenud.) (Ja idee, et hsti palju toimuvast toimub Nortoni tegelase peas, on tegelikult ka ok, lihtsalt filmi lpus oleks Marla nagu vga priselt olemas ja wtf, romantiline filmilpp???)
 Nojah, mulle VIKS olla iseenesestmistetav, et ma ei ole oma t, peegeldused, mis teistesse jtan, ma ei ole oma mbermdud ega prandaphkimissagedus.
 Aga kuna mul on raskusi snastamisel, mis ma OLEN, unustan vahepeal ra, mis ma EI ole.

 Mnes mttes on see isegi naljakas: autistid kui (jah, see on rmiselt iganenud stereotp, aga isegi mul endal tuleb kuskilt "autismispektri hirest" lugedes kohe ette, sest niipea, kui eldakse "hire", saabub ka kik see lejnud hirmus halvasti vananenud mtetepagas, et autism on ikka paha, autistid mingid imelikud jne) "enesesse tmbunud" ja "ainult ennast tunnetavad" - ja siis mina, autist, kelle philine raskus on enda ja maailma vahele piir tmmata. Kui end ei valva, kipun ikka maailma eest vastutamist ja maailma raparandamist ritama, arvama, et teiste arvamus minust ikka mingil kombel pdeb, ja ahastama, et kuidas maailm ja inimesed SELLISED on. Sest mu jaoks, kui ma ei mtle selle le, maailm ja inimesed olen ka mina ise.
 Kui jlle meelde tuleb, et mina EI OLE muu maailm, ma ei pea sellega isegi sobima, rkimata sellest, et mu piinavad hinnangud maailma hele vi teisele ilmingule oleksid hinnangud mulle endale, on nii kerge olla.
 Ja siis lheb see jlle meelest ra.
 Ja ud ja ahastus ja ahistus ja juetus.

 Aga testi. Kui ma ksin TEILT, kes te olete, kas te suudate midagi muud elda, kui "mina olen mina"? 


    18 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng, uus mina  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 18. mai 2020



   
Mai 



Tahaksin, et armastataks.
Ikka
on see mu rtmimasin,
igikestev bass.
Tahaksin, et armastataks.
Plika
vi naine noor
 vi moor
 vi suremas.
Tahaksin, et armastaks,
aga
 just nnda nagu olen,
teesklematu.
Tahaksin, et armastaks.
Maga!
Laulab bik,
 vaikselt koidab,
 lbi sajab katus. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: luulud  

 


phapev, 17. mai 2020



   
Vigad 



Tpselt ei tea, miks ja kuidas, aga lksin neljapeval lolliks.
Mitte midagi aktiivselt kurja, kuid ma tegin nii palju asju, nagu ma normide piires tegutsedes teen kolme pevaga (miinus trenn kll, sellega psisin pevanormide piires).
Nd maksan selle eest. Maksin leeile. Maksin eile. Tna on vhemalt peavalutu, nii et see on korras, aga vga vga vsinud ikka.
Ei ole, kurat, vaja, kurat, kulutada oma lusikaid, kurat, mingi muu hea phjuseta kui "ei tundu vga halb, teeme veel asju!"



Positiivse poole pealt: sain jlle sabast kinni kalduvusel samastada end ja oma vrtust oma viimase t vrtusega teiste silmis (jttes muud vrtused ldse arvestamata ja ka t "mulle endale igatahes meeldib!"-taset ebaoluliseks pidades). 

Nd on mnda aega sel teemal leebe, et kui ka mu vrsked td kiita ei saa, ma vhemalt ei sure sellesse tunnustusepuudusse, sest mul ei ole tunnet, et kiituse puudumine thendab kogu mu eksistentsi mttetuks lugemist. 




Haa, ja siis ma vin selle teema ka ju eluloo-eluppimise raamatusse sisse kirjutada! See on raudselt ks auk, kuhu komistada ja htta sattuda - oma vrtuse viimase t kohta tulnud kiituste hulgaks arvamine.

htlasi on see muidugi ka hea vimalus mitte hist-romaani edasi kirjutada =)
Kui te olete psilugejad ja mletate mu vga klassikalise autistliku  meltdowni kirjeldust, siis see oli tolle romaani teemadel. Ma ei ole sinna prast snagi juurde kirjutanud. Korra tegin faili lahti, seegi juba asi! 

Ei, ma ei kandnud teda maha seeprast. Aga no .... kui ma valvan, et ei teeks muud kui seda, mida tahan, ja mte tolle romaani kirjutamisest on vga ebameeldiv, ma ei kirjuta teda. Pole aeg. Ma kirjutan siis, kui enam vastik pole. 




Aga eluloo-eluppimise raamatuga tegelen meeleldi. Selle suhtes mul ei ole "keegi ei kiida, tahetakse et muudaksin, see on halb ja mina olen halb ja ikka nad, kuradid, tahavad, et ma elaksin, kskik, kui halb ma olen, miks, MIKS, MIKS OMETI, kui ma nii halb olen?!" hullumist ja vaimset kidikutes rabelemise tunnet.
Thendab, enam ei ole =) 

Kui Varrak ehk Krista Kaer selle kohta "las seisab niisama ja siis vaata uuesti le" tles, oli kll trge. Ent see trge kestiski tiesti mistliku aja "niisama seismiseks" ning nd on taas elevus ja rm temaga tegeleda.
Muide, soovitus oli kohane. Ei olnud tekst testi raamatuks kps ja mul oleks piinlik olnud, kui ta sellisena vlja oleks tulnud. Aga mu "ma olen vrtusetu, kui mu viimane t oivaline pole!" mtlemine ti kaasa soovi mitte enam sellega tegeleda.
Teha midagi muud, mille eest VIKS kiita saada.
Ja kui siis jutukogu eest ka ei saanud, oli vga vga vga halb. 




Kurat, oleksin siis varem taibanud, et kirjutan oma vrtuse jlle ainult viimase t arvele! 

Sest ma ju vitlesin ennast omast arust teiste hinnangutest vabaks ja puha - aga kui "Lihtsad valikud" sai nii palju kiita ning "Kuningad" inertsist samuti, tundus nii vaevatu ja kerge lasta oma enesehinnangul nende peal tsuda - ja kui siis "kuigi sa proovid olla hea" (ikka veel arvan, et tiesti teenimatult) ei saanud  paitusi ja vaimustust (vi ieti sai rohkem kui miski muu kanalitest, mis pole ametlikud, aga ametlikest ja avalikest ei tulnud midagi), mu sisemine tasakaal kadus.
Teised asjad muidugi vimendasid seda, vimendasid veel ja veel. aga mul oli ikka PRIS halb juba vahepeal.

Noh, ja nd jlle enam ei ole. "Ma ei ole see, mida mu viimasest tst vljaspool mind arvatakse!"
Ei ole.
Esiteks olen ma palju enam ja teiseks teiste vaade ei ole ldse pdev ju nagunii, mida ma keskendun sellele!
Noh, ma teen vigu. Olen inimlik inimene. 
Nete, see oli taas ks viga. 



    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, proosalaulik, sotsiaalne alaareng  

 


reede, 15. mai 2020



   
Hommikune - olen ma maininud, et mulle vga ei meeldi hommikud? 



Istusin tna hommikul kell pool seitse ja vaatasin, kuidas Totoro ksi nrib.

 Tegelikult nris ta ainult hte knt, sest normaalsete varvaste kned on tal lhikesed. Ta ju jookseb nende jalgadega kogu aeg ringi ja kned kuluvad tibatilludeks, ning kuigi tal on arvukalt lisavarbaid (Kesk-Aasia lambakoera 25% temas - ja lisavarbad Kesk-Aasia lambakoeral on tutunnus ja mida rohkem, seda uhkem), ma nende ksi ikka krbin aeg-ajalt.
 Aga selle he vist jtsin eelmisel korral naksamata. Juba le ndala vaatan, et see ks on kuidagi pikk, terav ja kver, peaks vist midagi tegema ... aga pole teinud.

 Nii et ta vttis asja oma hammastesse ja nris knt. Otsustavalt ja ligi kmme minutit. Kuna selles varbas pole luid, knas ta knt igas suunas ning muudkui otsis paremat nurka, et kige paremal moel naks! teha.
 Koer nrib ksi.
 Mitte metafoorselt.
 Nojah.

 Mina olin sellisel kellaajal leval, sest pea.
 Valu.
 Kusjuures poole viie ajal oli valu juba nii tugev, et tusin ja vtsin ibuka, aga kuigi ma ldiselt tean, et peavaluga pikali heita ei tohi ("mine heida pikali ometi!" - kurat, ma ei tohi pikali olla, see on kindel viis valu hullemaks saada!), olin nii unine ja lootsin, et ehk ibukas une ajal vtab valu ikkagi maha.
 Noh, ei vtnud ja kell kuus ma enam ei ritanud horisontaalis olla.
 Kui ma eluloo-eluppimise raamatu jaoks vrgupevikut eest taha lugesin, mrkasin paratamatult, et mu pea valutab jlle sagedamini ning pikemalt.
 Jlle postituses sellest juttu.
 Ja jlle.
 Minu fsiline tervis on otseselt vaimsega seotud. Kui on vaimus halb, on igal pool halb ja peavalu tuleb nagu kosk.

 Muidu ksikirja saatsin Petrone Printi, nad pole midagi vastanud. Annan neile 10 peva saatmiskuupevast, siis ksin, seejrel saadan kuhugi mujale.
 Ei, nende reaktsioon ei thenda phjapanevat hinnangut isegi sellele raamatule, kogu mu loomingust vi saati mu vrtusest inimesena rkimata. Ma olen hea olevus ka siis, kui mu raamatut ei taheta, kurat!
Hiljem: mne mu teksti mitte avaldadatahtmine ei ole enesestmistetavalt vide, et mul pole moraalset igust maailmas olemas olla? No et ei ole testi, on vide, mida ikka ja jlle endale meenutada saan ja mis unustatuna taas valu teeb. Mainin ra, sest see oma vrtuse taandamine oma viimase t vrtusele on viga, mida vist mitte ainult mina ei tee.
 Aga ma siiski tunnen nrdimust teemal: "MisMTTES kik ei rita kogu aeg maailma teiste jaoks ra pehmendada, kas nad siis ei MTLE, et kui nad ei vasta, ma ei tea ju, kas nad ldse vastata kavatsevad, kas ma vin mujale pakkuda, kas ma peaksin oooootama, kuni keegi lugeda juab vi wtf."
 Pean nmedaks ja ttuks tsiasja, et inimesena koheldud saamiseks tuleb mul seda NUDA. Mingit vaikeeeldust, et kuna ma olen elusolend, saati lausa inimese liigist, ei tasu mulle asjatuid kannatusi phjustada, pole.

 Aga no olen vhemalt nii palju arenenud, et nudmist esitada. Enne Rongi oleksin ksikirja ra saatnud, vastust oodanud ja oodanud (sest kki nad pole veel lugenud vi arvamust kujundanud, varianti, et nad ei viitsi lugeda, ent ei vaevu seda mulle ka tlema, arvestasin samuti nendepoolse vimaliku ja tiesti mistliku kitumisena) ja siis tasakesi tdenud, et nad ei taha.
 Vist pole kllalt hea.
 No teen paremaks - vi alustan uut asja ldse, sellest selgelt ei piisa avaldamiseks.
 Raisk.
 Kui sa ise enda eest ei vitle, ei tee seda keegi. Et ei olegi vajagi videlda, mind, sind ja igaht vetakse inimesena niigi?
 Eino, ma olen ikka erinaiivne arvates, et nii viks saada!

 Aga peavalu andis jrele.
 Mis on tore.
 Varsti saan magama tagasi. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: keha, koerus, proosalaulik  

 


kolmapev, 13. mai 2020



   
Inimene ja loom vol II 



Tin ra Poeglapse koolilunate-asendustoidu-koti.
 Enne viimast korda ma ei avaldanud soovi seda saada, sest oletasin, et see koosneb pakkidest makaronide ja riisiga, lihakonservid "Turisti eine" jms
 Aga siis ngin eelmise korra pilti.
 JUUST! PUUVILJAD!
 Olgu, mul vib see lisa-makaronipakk ka kapis olla, ega ta leiba ksi! Tiega oleme pojaga nii vaesed, et tasuta juustu tahta!

 Ilus ilm, kik inimesed nii sbralikud, ok, vahepeal oli vahe minu ja he mehe vahel vast poolteist meetrit kahe asemel, aga kokku: ei kahetse. Isegi arvestades, et mul hakkas piimapakk kotis lekkima ja pidin kaerahelbekoti ja makaronipaki (mlemad kilest) enne kappipanekut le loputama. Et me ilmsesti lastevorsti ei s, ma olen pirtsakas "vorstis peab ikka vhemalt 70% liha olema, et seda sksin!" ei loe.
 Totoro kll sb!
 Jai!
 Hsti tehtud, vga vga naine!
 Muide, mu poeg, kes mitte midagi ei s (no selge liialdus, aga idee saate ktte; pirtsakas on) vahtis vingus noga seda lastevorsti, rkis, kuidas kui ta pisike oli, meil oli kll harva vorsti, aga talle kunagi ei maitsenud eriti, oli "meh" - ja tegi siis endale (ka toidupakist prit) kaerapehmikuga vorsti-juustu vileiva ja lks sellega oma tuppa.
 Ilmselt siis - sa klbas?

 Mitte ainult vikesed, vaid ka suured lapsed on mstilised.
 V kui nd ausam olla, siis: inimesed on mitmekesised ja kummalised, arusaamatud ja arusaavad, ent veidrad jne.
 Kui ma vike olin, sain pidevalt phe antropomorfismi eest (mu oma vanemad!) ja pidevalt ka meenutusi, kuidas mu heldimus on ebakohane ja loomadel (kusjuures ilma vahetegemiseta ahviliste ja amblaste vahel) pole inimlikke tundeid. Mul oli lubatud leida, et nad on pnevad, aga mitte, et nunnud. See viimane on labane bioloogiline emainstinkt - ning ma ometi ei tahtnud olla labane!

 Aga nd kll mtlen, et kui inimesed on niiiiiiiiiiiiiiiiii erinevad, niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! siis miks peaksid niteks sipelgad hesugused olema?
 Me oleme tpselt sama palju loomad kui nemad.
 Nii et tleksin, et kui inimesele on ka teaduse silmis individuaalsus lubatud, peaks kikidele teistele loomadele samamoodi olema.
 Et keskmiselt on K vi P liigi esndajad selliste ja selliste omadustega?
 Indiviidi kohta tleb see nii vhe!!!
 Isegi smine-sigimine-eritamine-magamine,  nende vajaduste suurus, kuidas rahuldatud saab ja vajaduse rahuldamiseks mngu toodavad resursid on isenditi ju NII ERINEVAD! Inimeste puhl neb seda igaks, kes inimestega kokku puutub.
 Aga sipelgad hest liigist on ju nii sarnased ...

 Tellisin raamatukogust raamatuid. Olen vaimustuses! Nii kerge ja kiire! 


    18 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 11. mai 2020



   
Emapev eile 



Eile kis K. ja pesi mu korteris kik aknad puhtaks. Ok, neid ongi kgis ks, elu-ja-minutoas teine ja poja toas kolmas. Aga ta pesi kik need puhtaks! Nii puhtaks, et mu aknad pole IIAL nii puhtad olnud!
 tleme lhidalt: sedavrd head emadepevakinki pole mulle veel kunagi tehtud. Olen leni hurmatud ja nii-iiiii-iiiiiiiiii rmus.
 See-eest mu poeg kviteeris emadepeva lausega: "Aa, head emadepeva ka."
 Kolmandast kljest: mu ttar JA mu ema kisid ka klas, tid kooki ja juustu ja vahukoort ja kommi ning olid nii nunnud. Nii nunnud!
 Ttarlaps keeldus hiljem ra minemast. Hoidis must kinni nagu koaala eukalptipuust (tema istus, mina seisin) ning vaatas suurte silmadega muudkui mulle nkku, nagu paistaks sealt midagi jube pnevat.

 See oli ka tore.

 Kuigi tundsin end natuke mlakana, kui ta kekrval ema autoni viisin, et niu sinna sisse lheks ja minema sidaks ometigi. Nagu - mis ema ma ometi olen, tahan ttrest lahti saada!!!!!
 Teisalt: MINU ema ootas autos juba kakskmmend minutit, et ttrettar ka sinna istuks ja nad saaksid minema sita.

 K. pesi KIK MU AKNAD PUHTAKS!!!!!!
 Maivi ...

 Jah, mu lemmik-armastuse-keel on snad, aga kik muu on samuti oivaline, kuni need pole kingitused.
 Mulle meeldivad kll ka hsti tehtud kingitused ja kuigi krvaklapid (armsad soojad, kuhu saab samas helitegija juhtme sisse panna, phmt talvine kaks hes rm, tulid postiga anonmselt annetajalt) enam kasutuses pole, kohvitassi kirjaga "vga vga naine" ja Sandmani Surma pildiga kasutan ikka edasi. Aga kingituste saamise osas olen suht mlakas - ehk kuni ei ole jube hea kingitus, ma olen "Mhmh, aith!" ja siis see on minu oma asi, mis ma temaga edasi teen. Pole mingit hardust.  Ja kui lisaks imehea olemise puudumisele (no et ma tunneksin end NHTUNA, inimene mtles mulle ja tegi tabavad jreldused) kinki kohe praktiliselt ei saa kasutada ja pole ka llatusvrtust, ma ei oska  rmu tundagi.
 Mulle meeldib endale kinkida palju rohkem, kui kingitusi saada =D Ja vahel on nendegi prast aastaid takkajrgi piinlik (notsule saatsin korra poolkindad, mille kohta tegelt juba ENNE saatmist mtlesin, et kki on tundlikule temale liiga snteetilisest materjalist - aga jumal-teab-miks, ilmselt ideega "no kui talle ei sobi, kingib edasi" - ikkagi saatsin ja nd vaevlen). Sest no ma ise olen nii tundlik kinkide osas ja siis on nme tunne kinkida asju, mida inimene tegelt ei pruugi ldse tahta.
 Vga vhe vaevlen kll, aga ikkagi.

 Nojah, aga koosveedet' aeg, teened ja puudutused meeldivad mulle kik =)
 Ja see aknapesu oli teene ja aeg hes!
 Lisaks tundsin end nhtuna. Inimene mrkas, mida mul VAJA on!
 Jah, me eelmisel peval rkisime (messenger, vast on "kirjutasime" igem?) aknapesust ja ma tlesin, et jaksan korraga kaks ruutu ja midagi-midagi, aga ta vttis arvesse ja tegi ka teoks ja awwwwwwwww!!!!

 leeile ppisin koos pojaga vene keelt. Vi noh, me tegime ta tvihikuharjutusi meetodil "mina tlen, mis peaks tegema, ja tema teeb".
 Pha kurat!
 Neil on vene keel teist aastat ja mina pooli snu hest harjutusest ei teadnud. Ok, saime tehtud ikka, sest ma olen suur loogik ning arusaadavate snade ning eelmise harjutuse phjal (selle olime just ra teinud) leiutasin enam-vhem, aga kuidas tema peaks seda kike oskama, kui mina oma 11-aastase pikogemusega olen "mhhh?!", arumaitaipa.
 Vene keele pe meetodil "keelt ei omanda, aga positiivsed hinded tubliduse eest lesannete rategemisel saab ktte" jtkub lbi aastate selgesti. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, inimesed on nii ilusad ja head, lapsed  

 


reede, 8. mai 2020



    
Mngud 



Kui nrin, juhtub sageli, et mu lualiiiges naksatab. Mitte mingi uus asi (hel suvel umbes kmme aastat tagasi suudlesin majanurkade taga vargsi he vga ngusa noore mehega alailma ja pdesin iga kord, kui suud laiemalt avades luas RAKSATAS), mitte valus ega (kui just ei suudle) hiriv.
 Mu ttrel, muide, kitub lualiiges samamoodi.
 Aga praegu, kui porgandisuutit nrides Civilizationit mngin, vi igemini ritasin nrida, teeb Poeglaps voodis hiritud hli. Ja nii ma siis istun, poolnritud porgand suus, ja ei julge nrida. Sest luas kolksub ja poeg hirub.

 Mngin tasa-tasakesi ja vahetevahel luban endale he nrimisliigutuse.

 ldiselt see Poeglaps, kes distantsppe alguses halas: "Mulle ldse ei meeldi, tahan kooli!" vttis end kokku ja tegi ra hirmsa hulga tegemata tid, arvake, mille vltimiseks?
 18. mail peavad need, kel selle ndala lpus on 6 tegemata asja pilaskontol, kooli minema.
 SEDA tuleb ometi vltida!
 See-eest leidis ta kapist hunniku vanu legosid (enamuse andsime ra vastastikkusel kokkuleppel, aga ks vike kast oli alles) ja veetis nnelikud kolm tundi, neid kokku pannes, pomisedes: "Su aju on kadunud, aga proovime seda maski, see on lahe", "Jaa, see on ikka veel lahe! Kahju, et teist jalga pole ..." ning "Oh, ma mletan seda, selle ma ostsin ise ilma emmeta! Lksin ksi poodi ja ostsin ise!"
 Mul on nd ka kuidagi harras olla. Poeglapsed lbi aastate on kuidagi lhemal - enamasti on nad kaugel, mida nooremad, seda kaugemal - kuid korraks tulid lhemale.

 Kui veel Tril elasin (tuntud ka kui Depressiivne Vikelinn) armastasid mlemad mu lapsed seda laulu selle videoga.







    4 kommentaari:       

 
 Labels: keha, lapsed, muusikad  

 


esmaspev, 4. mai 2020



   
Ei taha kurb olla 



Kui su suured krvad vedelevad prandal laiali, kui sa seal prandal magad, varem vi hiljem ikka keegi neile peale astub.
 Kusjuures Totu krvad pole isegi hirmus suured ju! Oleks mni spanjeli vi setteri tpi koer!
 Aga hea uudis on, et kuigi ma nagu karu tammusin juba teist korda ta krva peal, polnud mul kummalgi juhul kingi jalas.
 Nii et niutsatus, kuid mitte enamat.




 Murca tegi aasta tagasi selle pildi. See on niiiiiiiiiiiiiii nummi, noh! Ja fb on pakkumas vimalust "lisa oma veebilehele", mis tuli ra testida kohe, kui seda mrkasin.
 Muidu keegi enam Totust pilte ei tee, sest K. vsis vist ra ja mina ise ei oma tehnikat ja blablabla. Aga kuna ta neb umbes tpselt samasugune vlja, sobib ka aastatagune pilt.
 Isegi pilk on samasugune.

 Tegelt maiole ikka veel priselt ra toibunud.
 Vimaitea.
 Vbla pole ma enamasti heas seisus ja kui vahepeal olin (need Prast Rongi 1-4 aastat), on see eriline kingitus?
 Mletan, kui kuramuse tore oli ja niipea, kui meel mruhapuks minemas kippus, meenutasin endale, kuidas maailm saab hakkama, mina olen torm, kui ei meeldi, minge ra, kui iendama hakkate, minge persse ja ldse - ra pe, vga vga naine! Pole sinu vastutus!
 Ja see toimis.
 Vbla ma lihtsalt ei ole enam jrjekindel?
 Arvasin, et saan ilma nende korrutamistetagi hakkama, aga siis tuli tallit, ei tahtnud Varrak mult kaht raamatut jrjest ja K. ka ideaalse spruse  arvestuses punkte ei saanud ja samas ei nustunud ka ra kaduma ja mitte mu elus olema ...?
 Ilmselt, kusjuures. Sest mantrad ikka veel toimivad. Kui neid endale meenutan, on kohe toredam. Lihtsalt ei meenuta enam kogu aeg. Magama jmise eel loendades iga 111 arvu jrel, igas kolmandas vrgupevikupostis, igas teises vestluses. Arvasin, et saab ilma samuti, kui juba seest tugevam olen - aga nii tugevaks ikka ei osutunud.

 Vbla, kusjuures.
 Tundub tene.
 Ja noh. Ega maailm just ei hellita ka. Ehk inimesed, kes on nagu toredad, nagu ONGI, ikka kinnitavad mulle, et ma ei ole See, nende arust hea. Ja kuigi nad enamasti ei tle, et kule, ole vait ja mine ra, ma ei taha sind siia, kogu aeg tilgub vaikselt "ole teistsugune".
 Ja ei. Ma keeldun.
 Taevas kui tore on seda taas melda ja tunda!
 Ma olen mina, just nii hea, kui olen!
 "Te tahate, et ma teistsugune oleksin? Sry, not sry, ma ei ole, minge otsige endale keegi teine, kellega mngida!"

 Jah. Ma olen, kes olen.
 Kui ei meeldi, minge ra. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, maha ng  

 


laupev, 2. mai 2020



   
Niuts 



Pea valutab.
 Teist peva, aga  nende vahel magasin suht rahuldavalt - ibukas on tore asi.
 Mdukalt tore, aga antud juhul siiski piisavalt. Magamine annab nii palju judu jamadele vastu seista!
 Juba ammu pole olnud olukorda, et sumatriptaan KOOS duiga ja kahekordses annuses ka ei aita. Eile ei aidanud.
 Tna hommikul vankusin apteeki uusi migreenitablette ostma, aga jah.
 Nad summutavad valu, kuid ra ei vta. Sest emotsionaalne pinge.

 Krt, nii palju kergem oleks elada, kui poleks mu "ksin abi, kui vga vaja on - ja mis MTTES ei anta?! Priselt?!" vrki. Kusjuures ei anta enamasti hid snu. Raha ja asjadega ei pea ksimagi, enamasti piisab ohkest "krt, seda mul ka pole". Ja ma olen teile nii tnulik, tes ja vaimus.
 Aga kuitahes otse ma ksin hstitlemist, kui palju ka inimene on enne kogenud, et mu endahindamis-"tle mulle hsti, mul on vaja" ja "lohuta nd mind, mul on vaja"-laused rgivad mu telistest vajadustest, IKKA ei tule.

 Ma ei tea ka, mida teha.
 Keha on mul "no kui vikese halva peale ei anta, lheme pris katki, siis ikka antakse!" ja siis ma olen katki ja heade snadeta ja no kgpiq279(&am p;#))&hlkJ kjkgLHIO!!!!
 Mida ma teen?! ra vaja? No aga ma vajan!
 Aa, et poleks vaja olnud sinna Sotsiaaleluruumide Keskusse ldse minna, oli ju arvata, et see kurnab mu vlja ning prast otsin soojust ja hellust ning olen hdas, kui seda ei tule ...?
 oeh ...
 Noh, tegelikult saingi sealt teada peamiselt, et parem mitte nende juurde minna ja selle peale loota, et sotseluruum.
 Nii et vinuks testi lihtsalt mitte minna? Krt, nii julge pole isegi mina mitte =(

 Aga vljakirjutamine aitab. Esmalt kirjutasin talle (no K.le, ikka K.le, mida ma siin varjan - ta ei ole selles ainulaadne, et ei anna hid snu, kui ksin, aga ta on hetkel mu peamine ksimiskoht) endale, nd kirjutan siia ja juba on parem. Pinge on maha vetud. Esialgne ootus vastusele on asendatud "vasta mu ndsele kaebusele"-ga, mis lheb samuti tasapisi nmedaks, kui ka sellele vastust ei tule ning rgitakse muudest asjadest, kuid esialgu on kergendus.  
 Pole veel kaks peva oodatud, ainult tund ja 20 minutit.

 Aga see on nii tunda =( Sda on ka paha, peavalule lisaks.
 Oleks kurb, kui pshhosomaatiline ma olen, kui ma samas ei mtleks, et kki ikka tegelt on KIK. Lihtsalt nad ei mrka seda nii teravalt kui mina, sest nad ei jlgi ennast sellisel katkematul kullipilgul.
 Ja siis saavad vhi ja tarknaine tleb, et jajaa, see on endas hoitud vihast muidugi.
 Vibki vahel olla, mtlen ma. Keha on vga vgev ja kui sa ei kuula teda muidu, lhub kasvi iseenda ra, et viimaks kuulda vtaksid.
 Iseasi, et ka mu kallis klasside suri ajukasvajasse 10-aastasena. Mingi valemiga ei usu ma, et temasse oli kogunenud sama palju allasurutud viha, kui mnel 70-aastasel viimaks kasvajana vlja lb.
 Ehk inimesed on erinevad, phjuslikkused on erinevad ja miski pole hene ja selge.

 Aga mu pea valutab!
 Ja last K. mulle ka ei tee!
 Ja nutt ja hala! 


    21 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 30. aprill 2020



   
Vanade asjade kasulikkus 



Paistab, et teie annetused korterifondi lhevad sihipraselt kiku.
 Sest sotsmaja suve lpul leiaks mulle kll toa (HE toa), aga hetoalise korteri sissemaks mul juba on enam-vhem koos ja seal oleks vhemalt kk ka, et mina ja Poeglaps vhemalt mingi eraldumise saaks teha kumbki oma arvuti taga. Sotsmaja hes toas aga seda lbugi poleks.

 Muidu oli see kohtumine ametnikuga mitte-nii-hirmus, sest ta oli tore ja pealegi tundis mu nime ra (!) ja ma ei pidanud testama, et olen kirjanik, ja lisaks tdes, et ma ise oma tvime-hindamise-akte tites ilmselt esitasin end hirmus tublina, sest ta ju neb, et mul viks olla pigem "raske" kui keskmine puue. Aga jah.
 ks tuba.
 Ma olen ikka suurema privaatsusega juba harjunud.
 Krdi ... hellitatud olen!

 Lisaks tappis see kogemus mu muidugi ra. Vsimusega. Saabus jlle "liiga vsinud, et hingata" seisund. Hingan vlja ja siis ootan, kuni mittehingamisest ebamugavus peale tuleb, enne kui uuesti sisse hingan. Sest  hingamine vtab judu, mida mul vabalt anda pole.
 Ma ei mtle sellele tna, ma mtlen homme, oli Scarlett O'Hara sisekne.
Ma mtlen sellele kigele homme.
Et ma ikka viks eluloo-elamappimise raamatu veel kord lbi toimetada ja vaadata, mis tast saab.
Et Poeglapse ppetulemuste tna Stuudiumi laekunud teave ei ole kuidagi ilus ja ta keeldus minuga sel teemal isegi rkimast.
Et K. halab, et peab nii palju tulumaksu juurde maksma ja mul on: "Isver kll!"
Ma mtlen neile asjadele homme. Vi lehomme. Vi kunagi.
Kik saab korda ka siis, kui ma ei mtle midagi.

 Ma ei ole wolframist. Ei jaksa kike.
 Kurat, ja ei peagi jaksama. Lase ldvaks, vga vga naine, vrgustik kannnab!
 Ehk siis loen (toimetamise juures paratamatult pean lugema) oma eluppimisraamatut le ja krt, mis targad mtted! Oleks, et ma ise mletaksin ka kike, mis seal kirjas!
Eriti see osa, et ma ei kavatse enam oma elu piinlemisele kulutada. Mul on ainult see ks elu ja no ei saa see parem, kui ta valutades veeta!
Mis sellest ideest sai? Kuidas ma selle ajust vlja lasin libiseda?! Kuidas "no tee see ra, ega see hirmus raske ju pole" jlle sinna asemele ilmus?!
Krt ...
 Kuradi KURAT!

Aga vaadates asja positiivset poolt: ma loen omaenda juttu le ja saan targemaks taas. Nii hea, et selle kirjutanud olen!
Ja kki on sellest kellelgi veel kasu.
Kuigi minu enda kasu juba tidab eesmrgi ra, ah?
Seda ka lugesin oma raamatust ja noogutasin. Muidugi. Nii jah! Tee just neid asju, mis su enda hinge helama panevad! 


    11 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, meta  

 


teisipev, 28. aprill 2020



   
Imetlus on tore asi 



Aga kui ma tahan mitte kellegagi suhelda, ma ju vin?
 Seleks karantiin loodud ju ongi!
 Nii tore.

 Kuigi mu taotlus sotseluruumi saamiseks suve lpus (hei, ei saa ju lootma jda, et ehk teenin midagi ja/vi ehk teil on palju raha le, ehk saan laenusissemakse summa kokku. Ma ikka esitasin avalduse odava ripinna saamiseks samuti) ti kaasa, et neljapeval lhen sndsat kahemeetrist vahet hoides kohtuma Keila linna ametnikuga.
 Kui on vaja, on vaja, teen ra.
 Aga see pole ldse mnus, viu-viu-viu ... Ei meeldi.

 Tna esimest korda hakkas hirima, et pole htegi edeva riietumisega ritust ees ootamas, mille jaoks "mis ma selga panen" mtiskleda. Ilmselt seeprast, et kega katsudes tunnen: mu "sn veits vhem" programm on vaikselt saavutanud, et siin ja seal on rasva vhem.
 Oh, ma olen nii kaunis, tahaks seda nidata!
 Aga pole, kus, ja kedagi nagunii ei huvita ka.
 Nh.
 Vin nidata Keila linna ametnikule lehomme. Ta kindlasti on vaimustusest oimetu.

 K.d ka ei huvita, oh kus ma jn ...?!
 Aga! Ma vin minna veel khnemaks! Nii, et keegi peale mu enda vbla ka mrkaks! Ja SIIS on vast juba pidudehooaeg ka lubatud? Krt ... krt, ma lheks burleski vaatama! Sra ja kunstripsmed!
 Ma tpselt ei tea, miks mulle meeldib inimestele ilusana meelde jda. Ilmselt mul on tunne, et siis toon maailmale rohkem kasu? Noh, et kui teen vaatajatele rmu, on maailm parem?
 Ei ole tark tunne, ei ole. Aga samas: lihtne rm? On. Vtan rmu, kust saan? Hea plaan, nii teen.

 Tna on selline hall malbe ja helge pev. Pojal ka kella peale htegi kooliasja pole, nii et ta lks kell kuus hommikul pesema ja magama. Mina rkasin see-eest samal ajal priselt les, sest kui tema parajasti pesema lks, oleksin ise kempsu tahtnud, ent meil on ju wc ja pesula hes ruumis.
 Ergo ootasin ja kannatasin, kuni ta ra pesi, ja selle ajaga kadus uni tielikult.

 Mngin civilit ja LDSE ei ole tubli.
 Noh, vlja arvatud koeraga ueskik, vlja viidud prgi, hommikusgi tegemine ja mtlus, kas jlle on aeg esikut phkida. See ei oleks ju mulle vastumeelne tegevus? Ok, lhen phkima.
Tehtud.
Ma olen ikka nii vapper, onju?
Teen hommikusgiks pannkooke nagu emme arhetp ja puha! Imetlege mind sellegi eest, kui muud ei saa! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, tibinlusus  

 


laupev, 25. aprill 2020



   
Koer ja poiss 



Poeglaps on porgandi pealt sibula peale le linud.
 Mul on juhe koos. Sellest saan veel aru, et inimene sb pool kilo kuni kilo porgandeid pevas. Krmps-krmps ja lheb. Aga et inimene sb 3-4 toorest sibulat pevas?!
 Mida iganes.
 Muidugi ta vib. Lihtsalt naljakas on le peva poolt kilo sibulaid osta, sest eelmised on otsas.

 Oot, ma rgin veel temast natuke - mitte midagi hirmus isiklikku, lihtsalt vikesed temaga seotud anekdoodid.
 Kuna tema toal on nd UKS (juba le aasta), on see enamasti kinni ja ma koputan siivsalt iga kord enne sisenemist.
 Koputasin uksele.
 "Mul ei ole midagi elda, lihtsalt Totoro lemmikmnguasi ji ju siia maha. Hm, kus see on? Te mngisite sellega voodis, nii et vbla ..." Pran tekid teistmoodi segi kui enne. "Siin ei ole. Hm. Vbla kukkus maha siis?"
 Voodi taga ei olnud samuti. Nii et heitsin kpuli, et voodi  alla vaadata.
 Poeg hakkab naerma.
 Kuna ta tavaliselt lampi ei naera, hakkasin kohe kahtlustama. Saatsin Totorole, kes sealsamas prandal lebas, pika pilgu.
 Mhmh. Koer lamas vaguralt ja nris seda lemmikmnguasja, mida mina parasjagu kpuli maas otsisin.

 Siis kisime kspev koos koeraga jalutamas.
 Enamasti on meil jagatud, mina kin kahel korral pevas, tema hel, aga ma hakkasin virisema, et ta on nagu vampiir, ues kib ainult pimedas, ja tema vastu, et no olgu, ta on nus peval ues kndima, aga ksi ei taha. Niisiis lksime kahekesi koos koera jalutama.
 Kisime selle kraavi-kanali res, mis jest vlja tuleb ja parkmetsas on. Totoro oli lahti (vlja arvatud kui keegi vastu tuli) ja poeg hakkas tema sjaratsu-jooksude ajal misema: "Tram-pararamp-pararamp-pararamp ..."
 Meil oli tore, kuigi Totoro oli algul selgelt: "KAKS inimest! Tohutusuur kari, mida ma pean nd hsti hoolega valvama, kogu aeg neid mlemat silmas pidama. Vlkkiirelt pead prama selleks ja igaks juhuks tirin rihma ka, sest nii hull olukord!"
 Nojah, aga mne aja prast ta rahunes maha, judsime parkmetsa ja kik oli kombes.
 Muuhulgas leidis koer he hiigelsuure oksa. Mitte pris tve, aga no see oli suur ja jmmme. Ja siis ta mngis sellega, haaras seda hambusse ja jooksis, pea kuklas, et raskust tasakaalustada, urises ja hppas selle mber. Viimaks kaotas huvi, jttis oksa maha ja jooksis edasi.
 Poeg: ige, jta see kole oks maha!
 Totoro peatus, jooksis tagasi oksa juurde, haaras selle hambusse ja trallitas veel 20 sekundit - siis jttis alles priselt maha ning tuli meiega edasi.
 "Kole?! MisMTTES KOLE?! Tiega tore ja hea oks ju!" oli peaaegu nha jutumullis ta pea kohal.

 Kui ma nd ... kui ma nd end kokku korjan peale laiali lagunemist (ja noh, oleme ausad: see on mu forte, elus on tulnud seda nii palju ppida!), teen midagi kirjutamisega. Kirjutan romaani edasi vi vaatan eluloo-raamatu le vi mlemat.
 Mte "Eestis ei pea kirjanik kirjastusele lojaalne olema, kirjastused pole ka autorite arendamise peal vljas" oli suureks abiks. Mul oli jube raske melda, et pean uute inimestega proovima, kui tuttavadki ei tahtnud - ent selle idee peale tundub uute kohtade uurimine korraga KERGEM, kui taas Varrakule pakkuda.
 Mitte raskem. 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, proosalaulik  

 


neljapev, 23. aprill 2020



   
Klassika 



Ohohoo, jajah.
 Mul oli klassikaline autistic meltdown le ei-tea-mis-aja.
 Nii ammu polnud olnud, et ma isegi ei mletanud, kuidas see on.
 Faasi "enne" on mul kll olnud. Et nd on vaja ra minna, kasvi kempsus istuda, aga ksi, heita pikali ja panna silmad kinni, puhata vaimu. Aga mitte seda, kus ma tiesti kokku jooksen ja rikki lhen, kus mitte miski enam ei huvita ja phmt lihtsalt rgin ja pekslen irratsionaalselt.
 Kuna mul seekord oli autistic meltdown interneti teel, sisaldas see lihtsalt vga kurje tlemisi nii ruttu, kui ma trkkida judsin. Kokkuvtteks sobiks nt: "Ma ei taha su kuradi pai!!!!"

 Pris naljakas, sest ma kirjutasin teise autistiga ja ta vinuks ju - noh - mista. Ta jagas mulle oma ettekujutust millestki, mis mulle emotsionaalselt vga oluline. Ehk kui ta saatis esimese graafiku-joonise, oli mu vastus: "Oo. Ma olen nd natuke oimetu. Oot, seedin."
 Aga otsa tuli veel viis graafikut-joonist ja vahele juttu.
 Mina: Sa oled vga phjalik ja tubli olnud, et selle kik sedasi ssteemi panid, aga minu jaoks on seda uut infot palju. Ma saan aru, miks sa oma seniseid sedasorti asju ra pole teinud - sa mtled kike mber poole peal!
 Tema: See ei ole ju uus ja ma ei mtle mber! Me oleme enamikust sellest kunagi rkinud ka ju. Vaata, ja siis on veel see vike muutus ...
 Mina: Minu jaoks on uus ja see pole vike muutus!
 Tema: ... see ...
 Mina: DFSHUKG HIOKI"%()(="% EJKTJHALIK!!!!

 Nutsin. Hullusin. Nutsin.
 Siis lksin akna peale suitsu tegema.
 Tulin tagasi.
 Mina: Sul on igus. See viimane on testi pisiasi ja eelnev on ka ok ju. Aga ma ei jaksa praegu enam.

 htlasi on selgitus, MIKS ma suitsetan.
 Ma vtan siis aja maha ja seedin asjaolusid.
 Aga oi, see meltdown vsitas mu ra. Nagu nii ra, et jrgnes jlle vastu uksepiitu prkamine ja ka tna hommikul ei kannata mu kte koordinatsioon ega ngemise topelsus mingit kriitikat.
 "Tema" ehk teine pool muidugi ei ole "miks ma teda ei kuulanud", vaid on "inimesed on nii irratsionaalsed, eriti Triinu" ja mul on suhtkoht meeleheide.
 Kurat kik on nii lihtne, nagu pikust ja ainus, mida vaja oleks, oleks mind kuulda vtta, kui ma tlen, et LIIGA PALJU INFOT - aga ei. SEDA ju ometi ei saa.

 ...
 ...
 ...

 Kui lheb raskeks, tahaks, et keegi aitaks ja hellitaks. Kedagi ei saa aga sundida aitama ja hellitama.
 Nii et ei tasu lasta asjadel raskeks minna?

 Oh-ah.

 Asja hea klg: mitte millegi muu prast ei jaksa natukenegi leili minna. 
 Kdfg(")(Tyikjtd"(I9. 


    16 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, sotsiaalne alaareng  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 22. aprill 2020



   
Kehast ja suveilmast 



Vtsin ette "sn vhem", sest rasvarull khul muutus peale esimest mrkamist kogu aeg mrgatavaks. Tkk aega ma ei pannud teda thele, aga kui juba panin, katsun alailma, proovin peopesaga ja olen "WTF?!"
 Ja toit on nd NII HEA. Isegi kohv lks jlle paremaks! (Vahepeal oli see endiselt mu lemmikjook, aga tegelt ei midagi erilist. Nd on jlle "hmm, voodis on mnus ... jaa, mnus ... kahju, et suik rohkem peale ei tule, aga vedeleeen ..." ja siis veerandi tunni prast tuleb korraga meelde, et kui les tusen, saan kohvi teha!
 Plaks, olen istuli ja koer tuleb kohe innukalt oma pead sgamiseks pakkuma, sest ND ma olen igatahes rkvel ja ta kavatseb seda ra kasutada.

 Pidev kllus ikka nristab meeli tiega.

 Lisaks sin khu tis - puuviljasalat kreemiga, mis koosneb vahukoorest ja toorjuustust, natuke on suhkrut ja vaniljet ka - ja lksin siis magama.
 Kell oli umbes kuus htul, omateada vtsin lunauinaku ette.
 Hommikul kell pool kaheksa tusin suhteliselt puhanuna.
 Vahepeal kisin kempsus ja tlesin pojale, et ta koeraga vlja lheks. Ja magama tagasi. Tpselt ei tea, mis selle pika magamise point on teemal "pole vist vaja nii palju sa", ent midagi nagu oleks.
 Sest enamasti ma ei maga jrjest isegi heksat tundi. Peval paar tundi ja siis veel paar tundi lunauinakuid otsa, aga et ine uni viks 13 ja pool tundi kesta, on mulle pris llatus.
 Ei, nooremana kestis kll, aga ma nd ju vana parimates aastates.

 Issake, kohv on ikka vga hea =)

 Ma vahel mtlen sellele eluloo-eluppimise-raamatule, mille ma valmis tegin ja mida KA Varrak ei tahtnud. Et mis sinna veel panna vi kuidas vormistada viks, et parem laiale lugejaskonnale meeldivam saaks. Praegu on ta vormis "kuidas viks elada inimesed nagu mina" ja "inimesed nagu mina" on kaudselt defineeritud kui "need, kes tajuvad teiste tahtmisi paremini kui enda omi".
 Aga see vib testi vga kitsas olla.
 Selliseid inimesi vist vga palju pole.
 Kas sel raamatul on ldse pointi, kui kirjutada mingi teise fookusega kui "raali vlja, mida SINA just tahad ja keskendu sellele"?
 Vibolla peaks svima hoopis sellesse, kuidas inimesed nagu mina on need, kes ei suuda kibefraase asjadena iseeneses vtta ning jooksevad puusse (sihilik nali - nali on selles, et metonmia selge keele asemel, onjo), sest maailm ei rgi selget keelt, vaid mingite koodidega? Ja siis on raske, saadakse nu, mida kuulda vttes minnakse katki, ja samas teine isegi ei melnud, et sa pead nii ja nii tegema, ta lihtsalt ilmutas hoolimist.
 Et kui sbral on paha, siis nuandmine on koodis: "Ma hoolin, kuidas sul lheb"?

 No vaatab.
 Ma tegelt arvan, et see on juba pris hea raamat, aga jah. Sihtgrupp on napp, isegi kui ma seda laiendama asun. Miska rahateenimine vib olla raskendatud.

 Koerale maitsevad uued krbuskid.
 Miska olukorra: "Mismttes ma pean enne krbuskid ra sma ja alles siis saan konti ja liha?!" on vlja vahetanud: "Mismttes ma pean enne seajala ra sma, kui jlle krbuskeid saan?!"
 Kuigi tsi on, et ega seajalad ei ole ta lemmikud kunagi olnud. Koodikont kll, aga mitte see srgmine ots.

 Vljas on nii soe, et kisub bikiinide ja pikesevtmise poole. Mitte et mulle meeldiks pikest vtta, aga kui ma nagunii koeraga je rde lhen, vib ju bikiinid riiete alla toppida, seal muud riided maha koorida ning pool tundi raamatut lugeda.
 Sest mulle ei meeldi pikest vtta, aga pevitunud olla kll meeldib. Solaarium kuid on, jumal paraku, eriolukorra tttu kinni. 


    38 kommentaari:       

 
 Labels: keha, koerus, proosalaulik, uus mina  

 


laupev, 18. aprill 2020



    
Pisike postike eimillestkierilisest 



Kerge kllastumus eelmise posti, mille all rekordarv kommentaare, teemal arutamisest.
 Et ma vtsin kohe algses postituses positsiooni "wtf, vga vga naine" ei muuda, et jah, olin kll veitsa tropp.
 Ja noh. Vtsin selle omaks, nii, aga natu igast isklikke ("emake maa, tema armastab mind ju kll, ent kas mina teda ikka ka nii, et ta usuks?" ja "teda ma kll solvata ei tahtnud!") pingeid tuli veel ja nd on iga kord vrgupevikut avades: "Issake, see post vahib jlle vastu!"

 Nii et kirjutan midagi muud vahelduseks. Midagi ilmast ja tervisest ja tundest, et krt, ma vist olen paksemaks linud kui hea oleks.
 (Mis, et peaks kaaluma?! Ei taha!)
 hest kljest: kes mind ikka rohkem armastaks, kui khnem oleksin? Teisalt: aga mind SEGAB kui kht ebatavaliselt kitub ehk antud juhul "le pksivrvli ripub nagu vanal mehel!" /Tegelt tean heas vormis vi niteks vhist kurnatud kehaga jube khnu vanu mehi samuti, see on stereotpiseeriv knekujund./ Kolmandalt poolt: aga kui ma TAHAN sa teise portsu veel, kas ma siis ei vi vi? Vi kolmandat, pisemat, vtta? Neljandast: toit hakkab nii hsti maitsema, kui kogu aeg lputu valikuna ees pole!
 No ma mtlen selle le natsa.
 Mingit dieeti ma pidama ei hakka, aga vbla juan jlle sinna, et teist portsu ei vta, kui vga ei taha. Tahan ainult natuke? Vot ei vtagi.
 Samas: aga milleks? Mida ma vidan sellest? Kas ma saan nnelikumaks, kui end piiran?!


kleit lks veel selga, aga vbla just selle pildi
 ajal kristasin kaenlaaluse katki?
 Hiljem pole proovinud, sest kaenla alt on katki!
 Mul on mte, kuidas varrukad laiemaks mmelda,
 aga pole selleni judnud veel. Ainult aasta mdas!
 See pole ju aeg ega asigi!

 Ei, muidu mul ei ole judlusega probleeme. Jooksen ja teen sama palju ktekverdusi kui ikka.
 Riided ka kitsaks jnud pole, aga ma peaks sna tohutuks minema, et mu riided mulle enam ei mahuks.
 Seda enam, et tolle hetke, kus mnede pikkade varrukatega riiete varrukad mulle kitsaks jid ja osad asjad oma kantavatest vlja praakisin, elasin juba aasta eest lbi.
 Neid riideid ei olnud eriti palju. Helesinine kleit peamiselt. See, mis pildil:

 Teised liiga napid kleidid andsin ra.
 Aga neist ka ks tegelt lks selga kll. Lihtsalt ilus ei olnud.
 No ent kht! Mis mttes panen kummiga haaremipksid jalga ja need lihtsalt vajuvad sealt maruselt maha ja ripuvad puusadel? Mrrrphhh!

 Koolist ks petaja (no ma mistan: tantsupedagoogil on hetkel vga raske tantse petada, kuna need on peamiselt paaris- vi riviliikumisega tantsud, enamasti mlemat korraga, ja seega tahab ta midagi muud teha, et oma palk vlja teenida) on mu poja oma eflusele vtnud. Seega nimetet poeg teeb palju rohkem koolitid ja lisaks tunduvad nad selle petajaga ka muidu kenasti lbi saavat.
 See on nii tore.
 Tiega aww.
 Mulle on see petaja meeldinud sestaati, kui meil temaga esimene arenguvestlus oli, aga Poeglaps ikka kirus teda. Et ei lase juuagi, muudkui tantsi ja tantsi, tleb, et olgu, viimane kord, ja siis tleb seda veel viis korda ja pool tundi on tunni lpust juba mdas, kui nad viimaks minema saavad, lubab nendega mitte enam rtmi- ja liikumismnge mngida, sest solvus, aga jrgmist tundi tuleb lapsevanem vaatama ja petaja on magus kui mesi jmt.
 Ehk siis midagi OTSESELT paha ei olnud, lihtsalt tantsupetaja, kes tantsimisse vga kiindunud =P
 Nd Poeglaps enam rahulolematust ei ilmuta, vaid on pris nnelik. Distantspe, kui sul on ks ja seesama privaattuutor igas aines, kus probleeme esineb?
 Jee, tiega lahe. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, lapsed, meta, tibinlusus  

 


kolmapev, 15. aprill 2020



   
Mtisklen, kas tropp olemine on ka minus 



Vaata, sellest, et minu enesekaitse kipub mne jaoks rnnakuna tlgenduma, saan aru ja need olukorrad on kll ebameeldivad, aga ma veel ei arva, et mlaklikult kitun.
Koeraksutamisteema leidis rahuliku lahenduse ja kik sai kombe. Lihtsalt mtlesin sellele, et kerima hakkas tpselt samamoodi, nagu kunagi "mis inimestel viga on, et nad muretsevad selle prast, kas neil lapse jaoks raha jtkub" - ja ma sain toona ikka vga rnga trauma sellest.
 Jep, SEE oli trauma - postituse lpus on arutlus traumade le ja ks minu oma oli nt sellest, et veidi aega internetis ldvihatud olin.

 Phmt blogivaidluste mudel on siuke: mina plastan kritiseerin teatud kitumisi (enamjaolt on need "teeme nagu mistlikuks peetakse") vrgupeviku veergudel, sest need tunduvad mulle vrad - mitte et halb viis heale tulemusele judmiseks, vaid tulemus kipub ka halvem olema, kui teistmoodi tehes, ja miks, miks siuke komme?
 Teha teistmoodi oleks tulemusele parem JA tegijale lihtsam ju?!
 Siis inimesed, kes on nende "nagu peab-"kommete siirad ja sgavad uskujad tunnevad end rnnatuna ja tulevad mulle rkima, kuidas ma arvan valesti. Kui neid kombeid ei tideta, lheb maailm (no ok, hsti paljude inimeste elu)  hukka! Koeri peab hsti palju petama ja enne lapse hankimist peab inimene ikka igaklgselt majanduslikult kindlustatud, elunautimissarved maha jooksnud ja ldse hsti stabiilne ja elutark olema!
 Mina tunnen end seepeale omakorda rnnatuna, sest hei, ma ju rgin, et teisiti tehes oleks parem ja lihtsam kigil! Kas te ldse ei saa aru, mis ma kirjutan v? Te isegi ei vaidle tulemuste headuse osas, te lihtsallt vaidlete alusideega "viks teisiti, kui tavaks on"!
 Mis te olete lollid v?!
Mispeale kombetitjad saavad siiralt kurjaks, et ma neid lolliks pean.

 Ebaprlikarbiga oli TPSELT see mudel ("mismttes ta tahab last hea sissetulekuta ja arvab, et nii vibki elada, viksid kik elada, KAHJUR JA LOLL JA KURI!!!") ja eile oli sama teema koertega.

 Aga ses osas, nagu tlesin, ma veel ei arva,et tropp oleksin. Lihtsalt see vastastikkune: "Ta ju rndab mind ja mu elualustalu praegu!" on veider.
Oleks naljakas, kui poleks nii kurb.
(On kurb, sest ma vtan ju sdamesse. "Nad ei saa must aru, nutt ja hala!!!")

 Ent kui tna ngin fb-s pika posti jagamist, kusjuures selle posti sisuks oli "traumasmptomid, mis vivad teid praegu COVID-ajal tabada ja mis on teile ilmselt uudsed, sest enamjaolt te ei ole ju sedasi traumeeritud kui praegu", mul konkreetselt kihvatas sees.
Jah, ma tean kll, et kannatusi ei saa vrrelda ja ei ole osad sisuliselt igustatumad kui teised. Olen ldiselt leni kaastundlik ja hell igasuguste kannatavate inimeste vastu. Aga selle postituse snastus ja toon tid mus esile: "Kui kuradi kerge elu sul olema peab, et SEE sinu meelest mingi eriline trauma on?!"
Ma saan aru majanduslikest hull-probleemidest, mis vivad kerkida ja paljudel on juba kerkinud. Otseselt "mida me SME?!" Ma saan aru kurbusest ja vihast, kui keegi lhedane sureb. Ma saan aru vsimushullusest, kui oled meedik, ja lhedase lbiplemise ngemise valust, kui oled meediku pereliige.
Aga kui inimesel endal on kik hsti, ta lihtsalt saab trauma sellest, et on COVID-oht ja karantiin, ma jooksen kokku.
Kui kerge su elu muidu on, kui muretu meel ja lahe oleskelu - ja ka "sa viitsid sellise asja peale hdaldada? Ja veel hdalda?! Ja iga pev hdaldada?!?! Kurat, sa ei tea, mis on raske elu! Kui ma ka sedasi iga ebamugavuse peale hdalaksin ja viriseksin, ma ei saaks muud midagi kunagi tehagi!!!!"

Mtlen, et see on minu troplus. Sest kui inimesel on halb, ei ole ju teema selles, et minul on veel halvem vi midagi. Nlitud srmega inimesel ei ole parem teadmisest, et kellelgi teisel ldi maha nii ked kui jalad.

Agagagagaga ... aga ikkagi. 
Kui see on trauma, kui vati sees ja hellitatud sa muidu oled???? 


    119 kommentaari:       

 
 Labels: meta, sotsiaalne alaareng  

 


esmaspev, 13. aprill 2020



    
rmused 



Pike lahkus, vihm saabus. Klmaks lks samuti.
 Siis tuli pike tagasi. Tna peaks kik ju jubas korras olema?
 Ei. Mitte-migreen-vaid-leebem-aga-ttu-peavalu ei tulnud ju ometi ainult korraks lbi! Eieieiei! Ta on siin, mu pea sehen, ikka pikemalt.

 Kohv aitab. Ibukas ka, aga koos kohviga on ikka teine teema kohe. Muidu natike leevendab. Koos kohviga vtab peaaegu ra.

 ldiselt olen natuke mures oma koera prast.
 Vi no - mitte otse mures. Aga segaduses, et miskurat. Mis kigil teistel on hsti vimekad koerad ja siis mul mingi hdine v? Ei, see ei ole loogiline. Kui pargis kohtuvad ja mramiseks ja jooksmiseks lheb, teeb Totoro ka endast veidi suurematele koertele rtust ra ja see on natukene naljakaski, sest tema ise ei saa aru, et tal palju enam vhma ja jaksu on kui mngukaaslasel, aga too lariseb juba tiesti selgelt: "Hull tdruk, vta rahulikult, ma ei jaksa enam! Jta rahule!!!"
 Aga kui mina olen temaga natu pikemalt jalutanud (mitte pris pikalt ja kaugele, vaid sellisel tavapikal moel, 3-4-5 korda ndalas kime ikka nii le tunni, alla 3 tunni), on ta jrgmised 6 tundi vaip. Karusnahkne vaip, mis lebab seal, kuhu sattus.
 sel magab ka korralikult ja sgavalt.
 Ja ma mtlen, et kui tema nii kergesti ra vsib, nii vhe jalutamist vajab, et lbakil olla, miskrdi imeloomad siis need teised koerad on, keda "korterisse kll ei saa vtta, koer vajab ikka palju liikumist" ja "koer, kes korralikku agility-treeningut ei saa, on ainult diivanikaunistus ja vhegi aktiivsematele ja intelligentsematele loomadele see ei sobi".
 Nagu - nagu - nagu ... kuskil tehti koerapidamise hindamises ilmselt mingi suur viga. Ainult tpselt ei tea, kus.

 Igatahes on mul kahtlus, et selline mtlemise vigasus ei piirne ainult koerapidamisega. Antivaktsiinikute ja vaktsiinilembide nitel nituseks. Et on need, kes arvavad, et vaktsiinid on kuradist ja ei tee endale ega lase oma lastele midagi teha. Ja siis need, kes teevad kik vaktsiinid, mis kohustuslikud ja igal aastal mned veel otsa, sest mine isahane tea. Aga kuidagi need, kes kaalutlevad iga vaktsiini juures, et nooh, kas see on vajalik, ja siis vajalikud teevad, teisi mitte, on tiesti radarilt vljas. KUIGI see on tegelt ju kige mistlikum. Inimese immuunssteem ei jaksa tegeleda KIGI vaktsiinide ja tbedega, ilma kusagil jrgi andmata.
 Aaaaga ei. Kas kik vi mitte midagi nib loogika olevat. Kas su koer on vsimatu akrobaat, keda koolitatakse, jalutatakse, jooksutatakse ja kes tahab aina rohkem - vi diivanikaunistus. Kas laps on puhtviieline, kes vahel saab tunnistusele mne nelja ja siis on maailma lpp vi veab napilt kahtede ja kolmedega IGAS AINES kuidagi leviimiseni vlja. (vi siis ei veagi.)
 Kooli saab pilasena kas armastada (ja siis meeldib sulle lugeda, iga ainet ppida, oled kuulekas ja vaikne) vi vihata (millisel juhul oled kaheline noorjoodik ja hsti lheb sul vbla kehalises).
 Maitea.
 Omast arust olen ju mina see must-valge, on-ei ole maailmapildiga? Aga SRANE dihhotoomia kib mulle le mistuse, sest no KURAT! Kuidas on vimalik mitte nha, et enamasti ei ole asjad rmustes, vaid kuskil keskel oleks on hulga tavalisem???



 See lugu meeldib mulle ikka vga =)
I wanna break the rules! 


    49 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, koerus, muusikad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 10. aprill 2020



   
Kui lheb hsti, on see teiste inimeste lahkusest 



Vaata, ma ei saa jagada, sest see on tema looming ja tema oma ja ma ei taha isegi KSIDA, sest kki oleks ta nus mitte selleprast, et mul endal (s.t tal) suva, vaid seeprast, et ta tuleb mulle (vga vga naisele) vastu.
 Aga mu ttar kirjutas mulle luuletuse.
 Ja see on niiiiiiiiiiii hea.
 Nii pris.
 Kui ta enne tles, et ta hakkas juba viiendat korda nutma seda le lugedes, ma tpselt ei saanud aru, miks. Seda enam, et ta muretses ka, kas see on ikka piisavalt hea ja kas mulle ldse meeldib ja kki ta on millestki valesti aru saanud ja ma olen hoopis teist meelt ja ... ja siis ta viimaks saatis selle mulle.
 Ma hakkasin ka nutma.  Ja teisel lugemisel uuesti.
 Nagu ... nagu ... ma ikka vahel-sageli-peaaegu-iga-pev olen "inimesed ei armasta mind. Miks?! Ma olen ju niii hea?!" Ja mtlen, et ju nad ei saa aru.
 Aga see luuletus .... noh.
 Keegi saab aru. Mu ttar saab aru!!! Detailideni, absoluutselt, leni!

 Olen nii harras selle peale, et hakkan kohe uuesti nutma.
 Nutan.
 Oot, toibun ra, siis kirjutan edasi.

 Nnna, ainult pev hiljem olen titsa konditsioonis =)
Lisaks ostsin KOHE saadud rahaga (aith!) D-vitamiini ja kuigi selle ahvikiirusel mjuma hakkamine on kigi tenosuste kohaselt platseebo, on mul ikkagi parem olla suunal "pidev vsimus on leebem".
Elu on kohe kehas! Ja pea enam ei valuta!

 K. kinkis mulle tolmuimeja.
Nagu issapharistike!
See IMEB. Ei pea istuma prandal ja lputult kige lhema toruotsaga liipima (pikemad torud ja otsikud vtsin juba ammmmmu ra, sest nendega ei imenud ikka kohe LDSE), vaid imeja imeb nii kvasti, et isegi kige viksemal vimsusel vib siin vi seal end pranda klge kinni imeda.
(Selle vltimiseks on tal "siit annab hku juurde"-klapp.)
Olen nii vaimustuses, et imesin suisa oma poja toa samuti peaaegu puhtaks (kuna temal on laminaat ehk sile prand, on enamasti eelduseks, et ta ise phib selle harjaga le kord kahe-kolme ndala tagant vi nii).
 Peaaegu, ma kavatsen sellega veel jtkata, aga isegi imelise uue tolmuimejaga, mis IMEB TOLMU JA RALIGATUD SRMEKSI JA KOERAKARVU JA TOIDUPURUSID JA LIIVA JA MUID ASJU vsisin ra.
D-vitamiinist hoolimata.
Sest no kohtadesse, kust pole viimased kaks-kolm-seitse aastat tolmu vetud ja tuleb ldse pugeda, et toruga ligi pseda, on siiski koormav end pressida.
Isegi kui tolmuimeja imeb.
Aga noh - jlle tarkusetera jukatele inimestele: vaene inimene ei pruugi ka selleprast sinuga vrreldaval mral koristada, et tal on oluliselt sitemad vahendid ja ta ei jaksa isegi melda, et peab tolmu imema imejaga, mis ei ime.
Niteks.

See on mingites vanade raamatutes alatasa ettetulev vrk, kus tegelane on kll vaene, aga vga puhas ja siis see nitab, et TEGELT on tegu voorusliku inimesega, tal on lihtsalt raske elu.
Mina, elukogemust korjanud, arvan, et tegu on ilmselt inimesega, kel puudub kujutlusvime ja siis ta ei oska lihtsalt oma vaesuses midagi muud teha kui pesta, krida, neluda jne. Kui inimesel on muid huvisid, ta lihtsalt ei jaksa tegeleda sellega, et kik maru puhas oleks.
 Raamat "Ma vallutan lossi" on ses osas pris hea, et kirjeldab ometi vaesust mistlikul moel.
Lingi all ra toodud snopsis on jama, aga minu vaatenurgast on tegu armsa, telist maailma ja telisi inimesi (keegi ei ole normaalne, aksioom!) kirjeldava looga, kus on palju pikest ja paraku ka "ja siis nad abiellusid ja elasid elu lpuni nnelikult"-moment.
Aga kuna armulood ei ole kaugeltki, oh mitte natukenegi-kaugeltki raamatu sisu, on see mu arust ikkagi tiesti tore. Ne, kunagi kirjutasin tast Loteriile sedasi.

 Maitea, oma "olen nd nii palju vhem vsinud!"-tunde ja pikesepaistega ues lheks vbla jalutamagi ...? 


    22 kommentaari:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, keha, lapsed, teised raamatud  

 


teisipev, 7. aprill 2020



   
Maailm nib ebakindel ja nii ongi 



Poole paki peal toimus praegu kesoleva kohvi transformatsioon ja puru kulub nd rahuldava joogi saamiseks sama koguse vee kohta peaaegu topelt.
 Maailm on ikka kummaline ja ebakindel. Vahel juhtuvad tiesti ebaloogilised asjad ning elan edasi, kehitanud hmmastunult lgu ja tdenud, et nojah, on siis niimoodi.
 Et mul nd igapevaselt peas tuikab - ei ole rve valu, ei ole tunnet, et nii jube, aga IGA PEV  oluline osa pevast mdub tuikega - tuleb isegi uduselt tuttav ette.
 On enne ka sedasi olnud, ige jah.
 Aga miks?
 Ka mu otsustav vedelikutarbimise suurendamine ja mineraalvee taas kojutoomine aitas ainult mnevrra. Nd valutab nrgemini kll, aga et valu pris ra oleks pev otsa jrjest? No ei.
 Kuna hullusti ei valuta, vaid natuke annab tunda, saan hmmastunult tdeda, et ei tea, miks nii on, aga no nd on nii, elame sellega siis.
 Elangi nd.
 Sest mis ma ikka teha saan.

 On nagu on nagu on nagu on.
 Ignoreerin vajadust komade jrele, teesklen luuletaja olemist.

 Lisaks on mul kogu aeg janu (seda perioodi mletan, selle vastu aitas mineraalvesi, aga ma ei ole ju ilma enam? See oli vaid mned pevad ju?!), olen nii vsinud, et ulg tuleks peale, aint ma ei jaksa ulguda, ja ma ei korista mitte midagi.
 MITTE MIDAGI!!!
 Lihtsam on ulguda.
 Tavalisel peval ma ikka midagi kordaloovat teen (ja olgu, mingi nudepesu tuleb tnagi, sest seda ma koristamiseks ei pea), aga nd juba kolm peva on mu koristamine piirdunud pojale tlemisega, et kgiprandat peaks phkima.
 Phkis eile ra, nii et see on ka tehtud.
 Ei tunne end sdi, aga tunnen end natuke solvununa kigi peale, kes innuga koristavad. Krt, kui kerge peab teie elu olema, et te jaksate! Ja te eeldate, et minul on sama kerge nagunii?!

 Normaalsuse erinevused ...

 Olen arutlustega te teemadel (eieiei, ei ole ootamatu teemavahetus, vaid tiesti loogiline eelnevast tulenev ju!) judnud ummikusse.
 Sest no absoluutset tde EI OLE olemas, kui juba vrvide ngemine on silma ehituses ja oletatavasti aja mdumine tundub meile mdumisena, sest me oleme sedasi ehitatud ning teistsugune olend olles oleks kogu aeg meile kohal ning selles saaks liigelda, nagu meie liikleme ruumis. Kik, KIK mida saab tajuda, on subjektiivne.
 Ometi on mus ka "kui loll peaks olema, et mitte vajalikku ra tunda?!" ja absoluutne enda usaldamine. 
 Ka siis, kui hiljem selgub, et eksisin, ma ei kahetse, sest mu selle hetke teadmised olid vot selle ja tolle otsuse tegemise taga ja ma ei saanudki teistmoodi teha.
 "See oli Minu Tde just tol hetkel ja pole minu asi, et teistele oli ta teistsugune".

 Ja olen hiritud, et inimesed peavad oma tde absoluutselt ning igahele kehtivaks (vhemalt seda pattu ma ei tee!), aga samas on mu jaoks "igal ON oma tde ja minu oma on minu oma!" raudne reegel.
 Ehk phmt ei salli ma, kui inimesed tulevad mu vrgupevikusse, ellu vi kirjutavad raamatuarvustuse alusel: "Asjad on nii, mina tean!", ent samas ei ole mul neile ega isegi endale ka mingit muud alust pakkkuda valikute tegemiseks kui iskliku kogemuse oma.

 Ainus, mis mind priselt hirib (kuid hirib siis KOHUTAVALT) , on inimeste usk, et nende tde on universaalne.

 Aga kui inimene vga khkleb ja "ega ma ikka ei tea" ja "vibolla neh, vibolla mette ..." ma ka ohkan ja ei saa aru. Sest mu arust iget iget otsust ei olegi olemas, Tde tde, mida leida, ka mitte ja inimene teebki asju parimat pdes. Vahel eksib ja sedasi elataksegi. See ongi elu.
 igeid vastuseid pole olemas! 


    41 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, sotsiaalne alaareng  

 


phapev, 5. aprill 2020



    
Keegi pole tiuslik 



Mu  korteriostukontole on kogunenud napilt alla 2700 raha.
 KUIGI ma ise olen panustanud ... piirdume snadega "hsti vhe".
 Olen panustanud hsti vhe.
 Aga 2700 on pris palju.
 Kui aus olla, siis tegelikult on asi lootusrikas.
 Vi noh, siis on, kui Poeglapse isa jb oma snadele truuks. (Mida ta vib mitte teha, sest olud on natuke muutunud.) Sest kinnisvarahinnad ju langevad. Ja kuigi ma elasin usus, et alla 4000 raha sissemaksuks pole ldse meldav, siis nd vbla ikka on.
 Nis.
 Augustini on veel aega ka. Vbla mul nnestub isegi midagi teenida!
 Vbla on see liigne optimism.


 K.ga on kik umbes nagu enne eelmise aasta augustit.
 Ehk ta on arusaamatult ja ebamaiselt nunnu teemadel, kus ma seda ei ootaks. (Kuigi teemadel, kus nagu viks oodata ja ma ikka veel natuke ootan, ta ei saa ldse pihta, et mida ta siis valesti teeb, kui midagi ei tee. Vi ldse solvub ja hammustab.)
 Aga kuna mina enam ei ole vihane, on see lihtsalt veidi veider ja kik on hea.
 Igahel on ju vikesi veidrusi ehk "nobody is perfect".

 ldiselt olen kirjutamissoone peal ja mtlen, et teeme K.ga sellest jutust, mida koos kirjutasime, romaani. Ja ma isegi ei oota enam, et tema ka kirjutamise fsilisse protsessi eriti panustaks - kuni ta ideid annab ja stseenide paigutust nustab, kirjutagu siis natukene ja peamiselt kirjeldusi.
 Mul ei ole raske muud ise teha.
 Aint kui me vaidlema lheme, on ... veider.
 Noh, keegi pole tiuslik, ah?
 Isegi mina mitte.
 Vi siis on kik tiuslikud, just iseendas terviklikud ja head.
 Mis on seesama.

 Jaa, mul on see Oma Romaan ka ju. Aga ma kuidagi tunnen, et see on  veel liiga umbmrane, et teda romaanivistluseks valmis ponnistada - point pole veel vlja joonistunud. Kuna Teh Jutt sai valmis ja point joonistus sinna selgelt, tuleb ainult teist sama palju juurde kirjutada (ma mtlen,  et teiste tegelaste lugusid niteks)  ja olemas.
 Kirjutamine kui teksti tootmine on mul kpas. Lihtsalt ma ei mtle ette, et mis teema on, see tuleb kirjutamise kigus. Ja Uuel Romaanil ei ole tulnud - samas kui Toonases Jutus on, ja sellest niisiiis romaan teha sedasi, et tekst phiiva toetaks, ei ole raske.
 Ma ARVAN.
 Ega ette muidugi ei tea, aga kuna ma olen poolteist tuhandet sna juba tootnud ja ldse ei ole "veh, ja mis siis nd saab?", vaid on "misasja, ma pole veel hegi poindini judnud ja juba NII PALJU TEKSTI!" on lootusrikas.

 Muidu on mul sitt olla.
 Vsinud.
 Valu kurnab ja eile oli lisaks K. kaheni siin, parandas elektrikontakte, kontoritooli rattaid ja vahetas elektripirne. Ei, need ei olnud otseselt lbi linud, siis vahetaksin minagi, aga ks pinises, ks oli ebamistlikult vikese vimsusega (ja  kgis oli seega alati pime, kui pike loojas, ples siis tuli vi mitte) ja he jaoks oli tal nii lahe uus pirn, et no isegi mina sain aru, et see on lihtsalt LAHE.
 Kui see pirn sisse keerata, saab heksat eri vrvi valgust, vilkumist, sujuvat vrvivahetust, vimsust reguleerida (et kas hmaram ja intiimsem vi valgem ning niteks nput vi lugemise jaoks hea) ja puldist, kust kike valida saab, ka tule ra kustutada.  
 Surimuri-kilakola-insenerilt hea t.

 (Mul on muide uus teooria, miks mitmendat peva jrjest peavalu: kui mul ei ole mineraalvett, ma joon vhem, ja vedelikupuudusest. Sest ma ei tunne janu vajalikul mral, aga "alustan mineraalvee joomist, sest on meeles, et peab, ent kui paar lonksu vett on juba alla neelatud, saan aru, et mul on janu ja pool liitrit lheb takkajrgi" tuleb tegemisele, kui mul ON mineraalvett. Kui ma ei ole seda ostnud, sest leppisin ju K.ga kokku, et tema toob, ja siis ta ei tulnudki  enne eilset, on peavalu.)

 Lhen magama tagasi.
 Vsinud.

 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, muusikad, proosalaulik  

 


reede, 3. aprill 2020



   
Tavapeva heietused 



Vaikselt hakkab see eriolukorra-vrk mulle ka tunda andma.
 Mitte millegi negatiivsena, ooei. Aga mrkan natuke, et luban endal ldvemalt vtta loogikaga: "Praegu vib. Inimesed annavad andeks, sest kriis ja vrk."
 Ehk mul on kogu aeg kriis. Aga ma ei looda enamjaolt selle pealt midagi andeks saada. Nd, kui on kigil, kuigi mul eimidagierilist, vib vahepeal veits ldvemaks lasta.

 Jlgisin end  muidu vahepeal ja sain selgeks, kust mu komme end le pingutada, kuigi phmt pooldan ju ideed: "Tee, mida sina TAHAD!"
 Hda on selles, et leida, mida ma tahan, pole alati ldse nii lihtne isegi end lbi tunnetades. Kui ma EI taha seda vi toda teha, on selge.
 Ei tee.
 Aga esiteks ma vsinuna tunnetan end halvemini ja teiseks, kui on tunne "maitea, ei kisu vga tegema, aga kuhugi mujale nagu kaaaa ei kisu ," teen ra. Sest kui vahet pole, kas teha vi mitte teha, on vhemalt hea, kui on "tehtud!", eks?
 Vi siis olen prast enda le igasuguse piiri vlja kurnanud.
 Nii juhtub vahel samuti.
 Aga enamasti mitte, mis teebki otsustamise "mitte tegutseda" nii keeruliseks.

 ***

 Lksin kuue paiku (htul) magama. Sest mulle on ju normaalne lunaunesid teha, vahel ka kolm tkki pevas. Vsimus kah igal pool, hulk peavalu-vaigistamisi tehtud ja oo, voodis on hea!

 Kesk paiku (ehk umbes veerand tundi tagasi) ajas Totoro mu les kileda peenikese haugatusega, mis pani mu vpatama ja istuli kargama.
 Saatsin poja temaga ue. Meil on vahetustega (isetekkinud) magamisgraafik, kus mina olen leval kuskil kaheksast hommikul ja tema viieni hommikul ja koeraga ues kimised on vastavalt jagatud.
 Mitte et mina MEELSASTI vara tuseksin, ent kui Poeglaps koolis kis  ning veel varem tusis, tundus kuidagi aus ja hell tema suhtes kia ise koeraga ues, kui ta nagunii nii jube vara KOOLI (jkkjkkjkk!) peab minema.
 Ja sellest ji jgiks, et mina kin hommikul.

 Nd pea natuke valutab jlle. Talle ei meeldi see ootamatu ratuse vrk. Aga elu tundub suht elatav siiski.
 Vhemalt sai korralik lunauinak tehtud.
 Kui ma nd kuuma vee alla lhen, vibolla nnestub isegi uuesti magama jda ...?

 ***

 nnestus. Aga hommikul pea ikka tuikas.
 Mind muidugi aeti ka enne kaheksat les =/
 Ibuprofeeni jrgmine annus.

 kspev kisin sna peale avamist poes.
 Jah, pidime kll selle aja vanuritele jtma jne, aga no mingit otsust ei olnud nha, inimesed ei postitanud massiliselt plaaniga nustumisi, pidin koeraga hommikul nagunii ues kima ja ...
 aga kui olin poes ja testi ei ninud seal hegi alla 60-noga ostjat, hakkas piinlik.
 Ohustan siin, sest olen "ah, kin poes ra" - ja prast keegi SUREB selleprast.

 Nii et tna enam ei linud.
 igemini lksin, aga veidi hiljem.
 Kisime koeraga suurema ringi parkmetsas enne, aga kell kolmveerand 11 oli vanu inimesi poes VEEL ROHKEM.
 Tsi, oli ka igasuguses muus vanuses inimesi. Maxima on Keilas see pood, mis ei ole rikaste inimeste oma, aga pris Grossikas ikka ka veel mitte. (Ma tean, sest ma kin igal pool.)
 Mina kin seal tihti, sest esiteks normaalse hinnaga piim (39 senti!) ja teiseks vga normaalsed ttajad. Jah, ma tean, ttajate halva kohtlemise prast oligi Maxima vahepeal kigi sdametunnistusega inimeste seas halvas kirjas, ent seal ttab ks MEGAnunnu naine  (vtsin end isegi kokku ja tegin talle komplimendi kskord, et ta nii hooliv ja tore  on), veel kaks igati nunnut naist ja paar noort demonstratiivselt homoseksuaalset  meest. No nad on kik lihtsalt nii veetlevad, maisaa!
 Ent tundub, et ka paljud teised on otsustanud, et Maxima on just neile sobiv kauplus. Krdi kolmveerand 11 oli pood rahvast tis, kuigi ttajad alles ladusid riiulitele uue peva kaupa.

 Ajal, mis poes veetsin, lks taevas tumehalliks nagu htul ja hakkas sadama srast valget asja, mis on korraga mrg, torgib tuule tukel kvasti ngu ning neb vlja nagu ritsakatena langev lumi.
 Selle nimi on vist "jide".
 Jidet tuli nii palju, et poolel teel koju olin juba tiesti valgeks tuisanud ning Totoro raputas end iga kmne meetri jrel. Ning kui lksime mda majast, kus elab ks ta sber (must labrador, umbes sama vana, ent isane), kelle ueasupaik on maja sissepsukatuse alla tuulevarjulisse kohta paigutatud madrats, oli sber seal madratsi peal, ent keeldus katuse alt vlja tulemast, haukus Totoro, mis haukus.
 "Tiesti rve sadu," nis must koer mtlevat. "Mis see hull tdruk tahab, et ma vabatahtlikult sinna alla lheksin v? Arust ra!"

 Igatahes on nd selge, millest peavalu. Sest hommikul, kui IKKA lauba taga tuikas, ues aga sras pike ning oli kuiv, nii kuiv, mtlesin korraks, et noh, mitte htegi vlist phjust, miks valu? Kas hakkab vahel tiesti phjuseta siis ka kima vi?!
 Peletasin selle "on, nagu on"-leppimisega ja lksin ue. Mitte kll jooksma, vaid teadlikult koeraga jalutama ning poodi.
 Sest peavaluga jooksmine on ikka rve enesepiinamine.

 Nd olen vsinud, kuivan tasapisi ja vtan varsti jrgmise ibuka. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, uus mina  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 30. mrts 2020



   
llas mantra 



Mis see minu asi on.

 llas mantra, mida endale korrutada, kui tekib jlle tahtmine maailma parandada.
 Alailma tekib. Nrdin servatult, et jlle keegi kuskil tahab teisi panna elama nagu tema tahab! Mis igusega ja miks tema meetod peaks see ige olema ja mingu ka persse ja tahan videlda ja rusata ja  ...!
 Ja siis ma saan aru, et teen ise sama asja.

Tahan, et inimesed teeksid nagu mina: ei sekkuks teiste asjadesse (kui just teema pole selgelt ja retult sekkumistvajavate asjadega stiilis keegi sunnib oma last oma okset ra sma vi pletab sigaretiga kellegi teise elavat ihu vms), laseks neil sa, mida tahavad, lugeda-vaadata, mida tuju on, vljas kia vi mitte kia, nagu nad ise valivad (kuigi soovitusi vib muidugi  anda), omale pinnale kirjutada vi oma hlega rkida,  mida tahavad ... ja siis nrdin, kui nad rgivad minu kuuldes vi kirjutavad nii, et ma nen, kuidas tehku inimesed nii, see on kige parem! Tehku KIK nii! Maailm saab igem!
 Ohjah.
 Pole. Minu. Asi.
 Kuigi vhemalt lapsi tahaks ikka kaitsta =)
 Ning teisalt vaadates nad VIVADKI teha, nagu tahavad, aga siis teen jlle mina, nagu mina tahan, ja kisun seega tli kigiga, kes teisi elama petavad.
 Krt, nii raske on  vahel uskuda, et pole minu asi, pole minu vastutus, maailm saab hakkama ka ilma minuta.




Tegin mulgikorpi.  Ma tegelt kahtlustan, et ige oleks kirjutada, elda ja melda "mulgi korp", aga kuna mu mulgi juured ilmnevad philiselt mulgikorbi armastamises (kohupiimakorp hunniku kmnetega, enamasti plaadikoogina tehtud), kasutan oma lapseplveideed selle toidu nimetuse kohta, ja ma arvasin, et see on "mulgikorp". 
 Idee teha kohupiimakooki  prmitaignaga tundus veel leeelmisel aastal sna vrik. Kaua  ma olin  kohupiimakooke teinud - 25 aastat? Prmitaignaga? Ei iial. Aga mul oli prm, mis vajas rategemist, ja kohupiim. 
 Hm.
 Mis  sellest saaks? On teoreetiliselt sgiasjad ja isegi kokku sobivad kuidagi  vibolla ...
 Kaevasin mlust vlja oma emapooolse vanaema, keda ldiselt ei sallinud, ent mned ilusad mlestused on ka temast.
 Peamiselt sellest, kuidas ta sa tegi.
 Tulid mlestused tema tehtud korpidest ja sellest, et mulgikorp oli mu lemmiklemmik.
 Ilmselt oleks vanaema teinud ainult mulgikorpi, aga ema ei s kmneid, nii et teine plaaditis oli alati tavalist, mitte mulgikorpi..
 See selleks, MINA armastasin just seda kmnetega varanti.
 Tegin valmis. Oooo! OOOO!

 Nd on mus kerge trge muid kohupiimakooke teha, ent kuna mu poeg ei s kmneid (mis see kib le plvkonna v?!), siis kui ta kodus on, ikka teen. Teisi kooke.  Vbla ongi hea, mul on vaheldust ja ei tdine ra.
 Praegu on Poeglaps K.-l klas. Autoga sinna, autoga tagasi ja kui K.-l  on koroona,  on see meil ka nagunii.

 Nii et mulgikorp. Ma olen juba le poole  tnasest kogusest ra snud. Nmma!



    11 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng, sk  

 


neljapev, 26. mrts 2020



   
Pole olemas ldist normaalsust, mis kigile teada 



DISCLAIMER: Jlle minevikku vaatamise ja enesetapmise jutt. Kedagi konkreetselt nimetatud pole, ldine - aga siiski igaks juhuks hoiatan.

 Vaata, ma tegelikult ju ei tea, palju inimestel normaalselt jaksu on. Jaksu, kurbust, rmu, elu mttetuse tundmist vms.
 Tean, mis on minu normaalsus, ent teiste oma on kahtlane asi. Vib olla nii, vib olla teisiti ja phmt ikkagi, kui sgavamalt ei mtle ja ei jlgi, on: "Kik on nagu mina ju."
 Kunagi, nt 4 aastat tagasi, keegi kommenteeris siin vrgupevikus, et on tiesti ajuvaba oma kohutavaid raskusi mitte teistele infona jagada ja vaprat ngu teha.
 Ja ma olin: "Kust, kurat, peaksin mina teadma, et need on kohutavad raskused??? Minu jaoks on see ju tavaline pind, millel ma elan aastaid, aastaid, mnes asjas nii kaua, kui mletan! Kui ma selle le halisen, olen ainult mingi viripott ju?!"

 Kui enesetapumtted tulevad, vta hendust arstiga.
 Mul on need olnud sestsaati, kui umbes kolmene olin. Nagu ... millal ma oleks pidanud korraga aduma, et eih, nd on jama, on aeg arstiabi otsida?!
 Kui ma olen effing eluaeg kurb olnud, elu on mind vsitanud ja mu suhtumine sellesse (ellu siis) on "Pingutus ja vitlus, surm on eeldatavasti puhkus ja viimaks ometi psemine lakkamatust vitlemisest", ma ei SAA ARU, et surra tahtmine mingi eriline veidrus oleks.
 Kogu aeg on ju nii?!

 Olgu, see oli selline pikk kirglik sissejuhatus avastusele, et ma olen ikka priselt ja vga puudega.

 Sest "inimestel on nd palju vaba aega". Nagu ... ja nad tunnetavadki seda nii? Neil ongi "oi, mis ma selle sllekukkunud ajaga nd teen?"
 On mingi ilmselge tde, et nd saab igasuguseid asju teha, mis muidu tegemata.

 Ja mina elan karantiinis tpselt sama tihedalt kui varemgi. Suren lakkamatusse vsimusse tpselt nagu varemgi. Vsimus on nii kikehlmav ja tohutu, et kohati ma ei jaksa hingata.
 Mitte metafoorselt, vaid hingan ra ning jrgmise hingetmbe tegemine tundub keerukas. Nii et 15 sekundit ei hinga, sest kuni hupuudusest veel ebamugav (vi lausa halb!) ei hakka, ma puhkan. Hingamisest.
 Tiega vrin puhkust.
 Elamise raske t!

 "Poleks kunagi uskunud, et sina nii rumal oled, et end tapma hakkad."
 Mis kuradi RUMAL?! Ma olen faking kogu aeg vsinud, iga kuradi hingetmme on koormus, iga samm, iga otsus, teises linnas kimisest, kuradi krgkooliharidusest vi vajadusest jlle dui alla minna rkimata, on vitlus, enda sundimine, peab jaksama, kik ju jaksavad - ja siis on RUMAL otsustada, et ma ei suuda enam, suren ra, saab ometi puhata?!
 Kui mul oli raske, miks ma ometi ei elnud, et raske on?
 Sest ma EI TEADNUD, et see pole kigi normaalsus! Et sellist lakkamatu vitluse tunnet ldse enamiku inimeste jaoks ei eksisteeri.

 Muidugi on PR asjad karmimaks linud. Kahjustatud ajuga inimesena ma vsin veel rohkem ra kui varem. Samas see "aga nii ongi mu normaalsus" ehk kuidas ma arvan, et nii kib, sest ma saan ju sedasi elatud, on hulgakaupa uusi testusi saanud.
 Nt mul jalad valutavad.
 Aga kuna nad valutavad suht kogu aeg ja vga ei hiri mind sellega, pole ma viitsinud eriti arstidele sellest rkida. Haapsalus veel mainisin, aga keegi midagi ei teinud ja no see ongi minu normaalsus.
 Kui tvime hindamise taotlust tegin, siis jalavalu mainimisele tuli vastus: "Ei leidnud testust".
 Muidugi ei leidnud, ma perearstile pole seda kurtnudki, sest no - vga ei sega, valutavad, no valutavad, mul on valuvaigistav masin ja phmt ma ei rgi kogu aeg sellest, mis otseseselt vaev ja udus pole!
 Mis krdi TESTUST?
 Te ksite, ma vastan, mis peaksin kogu aeg kurtma, et keegi usuks v?!
 Mida ma kurdan, kui see mu normaalsus on?!

 Ma tkk aega ei teinud midagi oma migreenidega ju samuti. No pea jlle valutas - nojah, mul valutabki vahepeal vga. Jama kll.
 Kust ma pidin teadma, et see on mingi haigus ja selle vastu on ravi vlja ttatud? Migreeni tunnuseks on ka "vga tugev valu".
 Millega vrreldes tugev? Kust ma tean, et pingepeavalude "keskmine valu" on midagi muud, kui migreenivalu? Ma arvasin, et mul ongi "keskmine valu". Sest emotsionaalse pingega ju tuli peale, jrelikult pingepeavalu. Keskmine? No see valu jrelikult on keskmine.
 Mis krdi "valuskaala"??? Kuidas ma skaleerin? Ilmselt elusalt plemine on 10. Nii et mul le kuue kll ei ole, eks ju?
 enduskoolis ppisime, et tuleb seda skaalat kasutada ja inimestelt ksida jne. Ma juba siis olin: "Oot, aga miks peaks inimene saama skaalast samamoodi aru, kui me praegu pime? Mille phjal ta otsustab, et kas 4 vi 9 palli valu?"
 Nide kummalisest skaalast: Loteriid peab (phikirjutaja, kes vahel teisi juurde otsib, on) ks "kolm" kelle jaoks kige-kige krgem hinne jutule, mis ta aastate jooksul pannud on, on 7/10.
 Jah, kui mtlema hakkan, saan aru. 10/10 on nt nii hea, et parem ei saa enam olla, ideaal, phmt lugesid seda ja vinuksid kogu elu jooksul ka selle he jutu lugeda, see tles kik ra ja rohkem polegi vaja.
 9/10 on jumalik.  Parim asi, mida iial lugenud oled, jb ajju eluks ajaks, imeline.
 8/10 on imehea, srab kui teemant (aga siiski mitte pris nagu tht). Vtab hinge kinni. Kuu aega ei mtle eriti muust kui sellest jutust.
 Noh, ja kui nii hid asju pole ette tulnud, ongi 7 lim ja 6 juba vga hea jutu hinne.
 Et minu jaoks 10 oleks "oivaline jutt, midagi ei puudu, midagi pole le" ja 9 "jube hea, aga viks vbla veeeeel seda olla", on minu skaala. Tema oma on teistsugune.
Skaalad. On. Erinevad.

 Tegelt, kui ues pikest nautisin, tuli tunne, et peaksin selle "normaalsused on erinevad, ma olen kogu aeg vsinud, see ongi minu normaalsus" raames rkima ka sellest, kuidas tausta peal, mis mul on, oli ikka ERILISELT julm kuulda ha: "Inimene peab ise nii palju teenima, et mingit rahalist abi ei vaja, kik oma asjad elamises korras hoidma, head partnerit omama, lastega tegelema, aeda pidama (kui aeda ei ole, klbavad ka lillekastid aknal), mingeid hobisid omama, ilus ja ahvatlev olema," ja veel asju, mis mulle hoobilt meelde ei tule.
 Kike PEAB ja kui sa ei suuda, oled lbikukkunud inimloom. Ennast ra tappa samas KA ei tohi, see on nii isekas.
 Mis mttes sa ei jaksa? Kik ju jaksavad!
 Ma olen NII KURI selle mentaliteedi ja tema levitajate peale ikka veel.
 Krt teab, vbla jngi. Kurjaks.
 Nii inimvaenulikku mtteviisi teist ikka annab otsida kui see he inimese kest kige nudmine. 


    30 kommentaari:       

 
 Labels: sotsiaalne alaareng, vanainimese heietused  

 


teisipev, 24. mrts 2020



   
Armsas lillepssas 



Tasakesi tekib tunne, et viks jlle loovkirjutada.
 Mitte avaldamisele meldes vaid - lihtsalt.
 Ma ei tea, nutsin kurbuse vlja ja olen taas normaa... mittekurb?
 Vbla.
 Aga see on kll nd tiesti kindel, et ma kannatangi elu halvasti. St teemal "vsin ra". Sest minu karantiinielu on tpselt samasugune kui mu mittekarantiinielu, ainult et poega ei tule ka hommikul ratada - ja ma olen nii vsinud. Nii vsinud, et see on peaaegu valus. Lugesin Boris Johnsoni "inimesed, elage selliste suurte piirangutega!"-juttu ja olin: "Kuule, ma elan niigi enam-vhem* nende piiride sees ju ja sedasi laialt vehkida on raske, nii palju juda on koormus!"
 JA seda veel arvestades, et ma tegelt tl ei ki.
 Mingi krdi rhmatrenn, "spradega vljas kia", kino vi teater vms on lisakoormus, mitte lgastus.
 Kui mul kultuurinlg peale tuleb, ma lhen raamatukokku vi loomaaeda.

 Tegelt on muidugi just praegu rme luksus olla puudega "mulle tiksub iga kuu sama summa arvele". Sest need, kelle sissetulek sltub tst, mida nad saavad ja teevad, omavad seda td veel vaid hea nne korral. Ilmselt minu blogisbrad on puha esimese Eesti inimesed (s.t. need, kes Eestis elavad), kel on suht rahulik rahaksimustes ja t silimise teemadel, haigusesse surevad inimesed palju hullem kujutlus kui isikliku raha olematuse mure - aga ma juba tunnetan vaikselt kaasa paljude inimeste kaela mber jrjest rohkem pingule tmbuva raha-on-otsas-silmusega.

 Vaikselt, sest veel ei ole mu sotsiaalmeediakanalid TIS nende karmi elu hala ja leskutseid aidata, aga natuke juba tilgub. Mulle ttab see samuti, sest no mul endal on igasuguseid rahata elamise kogemusi ja kui mtlen, KUI hea mu oo-vaene-raha-pole-elu praegu on vrreldes ajaga, kui mul oli kodus kaks last ja kass ja me elasime 227 euroga kuus, mul hakkab hirm ja paha.
 Nagu ... hetkel ma saan melda, et 70 eurot arvemaksmise-lisakulu saabuvas aprillikuus on ebameeldiv, aga noh, mis seal ikka, vhemalt asjad tehtud ja mdas. Tollal ...
 emake maa kll!
 Mul oli arvel mitte iga euro, vaid iga 10 senti. Mitte ainsatki suuremat kulutust, kui kuskilt sai odavamalt.
 Mletan, kui 2015 aasta suvel, kui mul oli raha arvele kogunenud, sest ma ei maksnud ei enda ega oma laste toitu, tellisin ali-st natuke asju. (Priselt natuke.) Sest sain. Rahabossi tunne. 
 Ja siis he esemena tellisin mingi 2 midagi maksva kaelakee oma pojale, sest mis mttes mina ja ttar saame ehteid ja tema mitte midagi?!
 Ja mul on nii meeles see sisemine hmmeldus, et nii ka saama. Et ei kulutagi ainult asjade peale, mida on kas eluliselt vaja vi keegi vga-vga tahab, vaid lihtsalt vetakse midagi, sest muidu mni kki kurvastab.
 2 midagi eurot.
 HMMELDUS.
 Mu elu on nii hea. Ma ei mtle ka enam 2 euro kaotuse peale, sest see lihtsalt ei ole summa, mis mulle oluline oleks.
 Aga ma tean, et vahel on, mnele on ja oh, nii kahju on kigist, kel praegu ja tulevastel kuudel on!

 Kuna ma istun siin vga omas mullis (hetkel tiega kohane, onju) olen ka llatunud ja sna ebameeldivalt, et mingid seksismi kasv, EKRE toetuse tus ja autoritaarse korra ihalus olevat pevakorral.
 Mina mtsin, et kik on head ja lahked, sushikoht sdab meedikuid, kunst ja sport tuleb tasuta (netti), vbla vetakse praegusest koolikorralduse-kogemusest ka tarkusi ning hiljem on kergem neil, kes testi ei armasta seltskonda ning ei suuda kahekmne viie klassikaaslasega koos pooltki nii hsti ppida, kui kodus omaette.
 Phmt ngin aina head.
 Aga samas TEAN, et kui inimestel on jama, nad lhevad kurjaks. Kas enese vastu (vt mina) vi teiste peale, polegi vga vahet. Hdas inimesed, kel on halb, on viletsad ka teistele midagi muud kui halba andma. Head ngema. Rmus olema.
 Nii et noh. Mul on lihtsalt jube hsti.

 Suhtelisel tasemel.
 Tegelt olen ikka kogu aeg vsinud, raha ei ole ning ma ei tea, kus septembris elan. Aga no kuna teistel on hetkel halvem, on mul jlle suhtelisel tasemel parem ning lillepsas. (Kirjutasin algul "lillepssas", see on ka armas.)
In every life we have some trouble
But when you worry you make it double
Don't worry, be happy

 * - "kord pevas" ues kia saavad kodanikud, kel koer, ainult siis, kui neil on vhemalt kolmeliikmeline liikuv inimpere, kellest iga liige oma heks korraks ue minnes vtaks koera(d) kaasa. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, maha ng  

 


phapev, 22. mrts 2020



   
ngipuhang 



Kui ks naine, keda tean ja kes mulle meeldib, kirjutas ja pani les nunnu pildi, kuidas neil on mai lpus titat oodata, rmustasin siiralt.
 Kuidas nad on 11 aastat mehega koos old ja ta on kige hellitatum ja ktelkantum naine ldse ja oo - aga nd nad saavad ksteise juures konkurendi, keda ktel kanda ja hellitada! Ja see on tore!

 Ent mu fb seinale tuli ka mingi suvaline teade tiesti tundmatu nimega  kodanikult, kellega mul samas on hulk hiseid spru ja tema oleks nagu samuti mu sber ja wtf?
 Mtlesin veidi.
 Siis lahutasin ra eesnime ja perekonnanime ning sain, et aa. See perekonnanimi on just selle eesnimega sobiva naise pikaajaline poissmeessbra perekonnanimi. Nad ilmselt on pabereid titnud ja nd ametlikud.

 Ette hoiatamata vallutas ahastus mu tiega.
 See, et nad abiellusid, et kigil on mingid psivad kallimad, kellega lpuks paber tehakse, ja mul ldse ei ole, on veel talutav.
 Aga see, kuidas toimub mingi htekuuluvuse manifesteerimine teemal "ma vtan sama nime kui sul, sest me oleme nii koos, nii-nii-nii koos!" on mulle kohutavalt valus. Nutan-juba-pool-tundi-valus. Poeg kis ja kallistas mind, ent siis mul oli vaja nuusata, korraks rahunesin, tema lahkus - ja mina nutan edasi, sest nii valus. 
 Sest see ei ole mingi nme naine, kellest ma rgin. See on suht nii lahe naine, kui ldse saab olla. Mitte "traditsioonid ja siis ikka kik nevad, et olen abielus!", vaid just kokkukuuluvuse nitamine. "meie maailma vastu, kui vaja!"

 Minu ahastus teemal "mul ei ole meest" ei ole "seksi on vaja" ega "et keegi aitaks" ega "mulle see positsioon ikka meeldib, mille mehega koos olemine annab". Pole isegi "aga titaaaaat ju ilma meheta ei saa!"
 On "misMTTES keegi, keda mina tahan, ei pea mind nii heaks, et tahta minuga paar olla?!?!?!"
 Tpselt sama ahastus kui Varrakult "ei!" saades.
 Tpselt sama ahastus, kui kehvade mginumbrite teemal "kuigi sa proovid olla hea" puhul, aga juba "Lagunemine" ti seda vga vga vga tugevalt.
 Kui oli see vrk ebaprlikarbiga, et ma ei tohiks rohkem lapsi saada, sest pole piisavalt hea, oli see ka.

 Ma olen nii kuradi hea, kui ma suudan, ma kogu aeg annan oma parima,
 aga see ei ole piisav.
 Ma ei tee enda arust midagi valesti, aga tagasiside on halb. Ole normaalsem (aga see abiellunud ja uue nimega naine on peaaegu sama ebanormaalne kui mina!), ole teistsugune, ole keegi muu. Kigil teistel on hea paarisolu! Lihtsalt minul mitte. Mina ei sobi kellegagi.
 Notsul on vga pikaajaline mees. Karikate emandal on vga pikaajaline mees ...

 Ot.

 Et mitte enesehaletsuse sgavikesse vajuda, tasub tsiasju meenutada. Kui mul oli enduskooli kursus, oli ks vga pandava vlimusega kursade, mingi Prnu miss vms olnud kunagi. Ja tema oli sama vramatult vallaline kui minagi.
 Ja mu lemmikkursael (ta kis "Lihtsate valikute" esitlusel ja ti mulle kotitie toitu kingiks! Kuidas saab sellist inimest mitte armastada?!?!) ka ei paistnud meest kuskil. Kuigi ta on igati lahe nii kehalt kui hingelt, nii snavaralt kui pkstelt-kleitidelt.

 Olgu. neile meldes ji nutt pidama.
 Lihtsalt ei vedanud. Mul, tal, sel, tol kolmandal.
 Aga ikkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkagi ....

 Tegelt mul on ... Mida, vastuolu eelmise postiga suur-suur? Kuulge, eelmises ma ju seletasin ka, et kui mistusega vtan, on elu nagu lillepsa sees! Lihtsalt hetkel on tunded nii tugevad, et rullivad mistusest le, nagu seda polekski. Mul kipuvad sellised tunded olema igal rindel.

 Tegelt mul on raske ldse midagi teha. Sest ajus taob: teen, mida ma ka teen, see lihtsalt ei klba. Miks ma ldse?
 Isegi sgitegemisega on nii. Poeg si esimese hooga ra veerand pitsat, rohkem ta pole seda puutunud. Siis si ka seeprast, et ta vttis hsti palju kohe. Kht oli thi ja ta ngi, et seal on ohtralt juustu peal.
 Kui ma tegin kooki (ja ma olin talt ksinud enne, kas ta tahaks!), vttis mingil hetkel he tki. lejnu ji mulle ja K. vttis ka tki (prast notsu suhtefoobia-selgitust leebusin tema osas, ent kuna ta on mu poja sber, kis vahel klas ka klauslita, et ta minu sber on).
 Kiirnuudlid, porgandid, hommikusgihelbed ja must tee piimaga. Philine, millest Poeglaps toitub.
 Mida ma loovkirjutan, keegi seda avaldada ju ei taha. Nagu ... 2 raamatut jrjest "see pole see pole see" tagasiside.
 Ma ei oska rahvale meeldida. Vi Krista Kaerale, kes on kusjuures targem kui enamik rahvast.
 Mida ma ldse siin kirjutan ... fb, kommentaarid vi vrgupevik. Selgelt on kriisiaeg ja keegi ei vasta. Ka teiste blogide all on kas vaikus vi rgivad idioodid. (Samasugune tegelt ekslik ldistus nagu mtte juures: "KIGIL on kallimad!" Mned kommentaariumid ikka elavad, lihtsalt kuna minu viimase postituse all on 0 kommentaari ja Murca oma all terve kahepevase igaviku jagu ainult minu oma, sain tunda, et vaikus on leldine.)
 Inimestel ei ole vist enamasti nii, et mida pingelisem aeg, seda rohkem otsiks le veebi kehoidmist ja kaasamtlejaid? Ma ei tea, olen jlle imelik.
 Vi mul lihtsalt ei vea.
 Vi midagi.
 Krt, nutan edasi. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: sotsiaalne alaareng, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 21. mrts 2020



    
Lillepsas 



Viimastel pevadel olen muudkui laulnud.
 Ma ei tea, miks just seda. Ilmselt tundus see lugu kohane, aga alles lauldes (ja jlle ja jlle ja jlle lauldes) tundsin, KUI iged need snad on ja KUI vga minu elufilosoofiaga koosklas.

 "Oh laula ja hiska, sest lauluaeg on kes ..."

 No testi!

 "Ja mtle jrele, eks ole tsi see, et mure tarvis sind ei loodud ilmale ...!"

 Niipea, kui nnestub mitte muretseda, mitte tunda, et see pole hea vi too pole piisav, hakkab kerge ning rmus.
 ldiselt, kui mistusega vtan, on kik korras. Kik klapib ja on rahulik ja ilus. Mis kellegi elus on head, on teiste lahkusest. Kik, mis on mittehead, on "vedas sitasti".
 Ja jah, ma usun seda testi. Nii ongi.
 Lihtsalt kui mul mistus ei tta, tuleb tunne: "Aaaaaaga vibolla on kuskil ikkagi iged Vastused, ma lihtsalt ei suuda ige olla!?"
 Siis on kurb. Mulle on see Varraku "ei taha, eelmine ei mnud" ikka raskelt mjunud. Pole loovkirjutanud pea kaks ndalat.
 Kuigi see on vabastanud jaksamisressurssi ja tna niteks koristasin esikuriiuli ra. Viimasest korrast on vist aasta. Vi kaks?
 Aga kas ma siis ei peaks kirjanikum olema? Kirjanikud ju kirjutavad?!

 Tegelt kui ma kunagi andsin Kais Allkivi-Metsojale inteka (sellest pole veebis enam jlgegi, aga mul on pihutis ilusaid pilte ja mulle saadetud tekst ka alles), tdesin vastuseks ksimusele:

Osa kirjanikutst on oma loomingu mrgatavaks tegemine. Eesti ulme vriks maailmaski thelepanu. Kas oled otsinud vimalusi oma teoste tlkimiseks ja rahvusvaheliseks vljaandmiseks? Suhtled vlismaa kolleegidega, kid piiri taga ulmeritustel?
See on see osa, kus ma feilin. Eesti keeles eldes: ma ei oska end promoda, ma ei taha end promoda, ma ei usu ise ka pool aega, et maailm oleks parem, kui mind rohkem loetaks  ma ei tegele sellega. Jah, vibolla ei teeni ma seeprast enda ja oma laste raelatamise jagu raha, vibolla see ja vibolla teine. Aga ma pingutan higi voolama ise uskumaks, et olen hea. Selles veel kedagi veenma hakata on le mu vimete. Kui keegi kutsub, kui ta juba on mind mrganud ja arvab, et olen hea, lhen hea meelega.
Aga et oleks ise aktiivne, topiks end...? Hei, ma kirjutan. Minu panus on sellega antud.

 Ehk ma kirjuta(si)n. Ma ei levita.
 Oi, millega seoses ...
 Kuna mu meelest mitte keegi (nagu NULL inimest vaatab!) ei loe mu viimase luulevljakutse luuletusi, lingin veel korra. Ne, luulud.
 Mni neist on pris hea toorik. (Mni isegi ei rita olla, lihtsalt "tehtud, rist kirjas" vrk.)
 Niih, minu panus levitamisel antud =)

 Oot, paneks mne ilusa pildi ka ajast, kui inteka andsin ning olin nii noor ja nii kaunis ... Nt selle =)



Robin Roots tegi
Tegelt on mul tpselt needsamad pksid jalas ja dressika panin eile kappi, kui ta kapinupu otsas peale pesu kuivanud oli, nii et vbla ei olnudki see NII ammu.
 Vi siis kannan riided kaua. Kuni nad tiesti ribadeks on.
 Kk on mu emakodus. Aga arvuti on minu oma ja ka ikka seesama.
 Vahvlid olid minu tehtud. Arvan, et vahvlimasin on ks paremaid mitte-hdavajalikke-lisatarvikuid sgitegemisel.
 Minul seda ei ole.
 Nii et vahvleid teen ema juures.

 Kui olen vsinud (veel vsinum kui tavaliselt) kipun sa tegema. Umbes selline loogika on, et no sa tuleb nagunii teha ja see mulle meeldib ka, teeme sa! Siis ei pea mtlema, kuidas midagi kasulikku ei tee, ent tore on ka! 
 Mille tulemusena on mul hetkel klma pitsat, karrit kanasdametega ja rstitud soolamandlid sin just ra.
 Pean end teadlikult ohjeldama, et mitte tortillasid teha. Sest aineid ju on, oleks ra tehtud!
 Jap, ja siis sks Poeglaps ainult tortillasid, hiigelsuur pitsa ja pannitis karrit jksin ainult minu hooleks.
 EI OLE HEA MTE.
 Teen hoopis Tom Kha suppi. Selleks on ka ained (seened olid alla hinnatud, tasuks tna ra teha) ja seda tema ei s.
 Ja sobib karriga ka, kui vaja.

One Piece'i jrelvaatamise viimane episood lppes sellega, et kik sai hea (korraks, tean ma takkajrele) ning mul on trge edasi vaatamise ees.
 Ma ei saa ju medalit, kui sealt edasi vaatan? kki jtaks lihtsalt vahele mingi 35 osa ja vaataks sealt?
 Aga ... aga looloogikat ei saa siis ju jlgida?!

 "... kel rahu sdames
 elad ilmas justkui lillepsa sees ..."

 kki mul on ikkagi nii palju rahu sdames, et seda vaatada?
 Vi siis ei ole ka. Ega ma pretendeerigi "ige mees" olemisele ju,

 Nii, supp valmis, karri soe ja kuigi korraks tundus, et toitu on le mistuse palju, nnestus taas kik halvaksminemisest psta. Kht ka titumas ja hea olla.
 Vaatan animet ja lasen tulla, mis tuleb.

 Lillepsa sees. 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, eraelu, luulud, maha ng  

 


neljapev, 19. mrts 2020



   
Vahepala 



Nen statistikast rahuloluga, et mningatel inimestel, kel on ootamatuilt palju vaba aega, on tulnud phe seda mu vrgupeviku lbilugemiseks kasutada.
 See on nii tore. "Surmamineja(d) tervita(b)(vad) sind!" (teid) ja tundke rmu!

 Muidu on nii et, olen ikka vsinud. Kik asjad, mis pole otseselt koduse eluga seotud, olen ra jtnud ja ... ei ela oluliselt teistmoodi kui tavaliselt. Pingutan veel veidi vhem vast.
 NII VSINUD.
 Seline karantiinielu ongi suhtkoht mu igapevane elu ja ma ei jaksa seda rmsalt elada. Otseselt raske, kogu aeg vsinud, nutt ja hala.

 Kogu selle jama keskel on koer kigi lemmik. Inimestel on suhtlemisvaegus ja kui ma koeraga ues olen, rgivad jube paljud minuga temast. Korralikku vahet hoides:
- "Ne, koer leidis kondi!"
- "Ei, see on puuroigas, mida ta otsustas nrida just nd."
- "Keset teed ja magusa noga! Nagu konti nriks!"

 ja

- "Otsustas mngida! Keset lompi khuli!"
 Tegelt ta ei olnud keset lompi, vaid selle servas, ositi isegi kuival kohal.

 Ta oli ennegi kiidetud ja hellitatud, aga nd saab lausa ebaproportsionaalselt palju thelepanu.
 Ainult lapsed ei ole silitama tulnud, sest ues ei ole eriti lapsi.

 Pnev on, eksju? Selline maailm nagu ulmekirjanduses - ainult et rmus ja helde apokalpsis. Kik aitavad kiki, jagavad thelepanu ja hoolt, ei ole "kned enda poole ja tapan teisi!" Vlja arvatud see isik, keda vist Epp ngi, kel oli 28 pakki makarone ostukrus ja keeldus neist hte vanatdikesele andmast.
Ja keegid olevat kuskil vetsupaberi prast kaklema linud.
Aga mina pole midagi srast ninud, minu maailmas kik hoiavad kiki ja nii tore.
Sellise inimkonna osa pole hbi olla.
Ainult sellest on kahju, et ma siuke ... sant olen. Kik leskutsed ka koolis kivatele abidedele vi juba pensionil dedele tulla appi, tervishoius on praegu nii rnk koormus! on mulle: "kki ma ikka peaksin .. EI, ma ei suuda nagunii mitte midagi ju! Pillaksin ainult asju maha, prkaksin vastu uksepiitu ja oleksin tliks!"
Aga kahju on.
Kes pstab maailma kui mitte mina?!
Aa, ige. Maailm saab hakkama.

Maailm saab hakkama.
Inimkond ei ole nii thtis, hest pisikesest inimesest (minust siis) rkimata.
 Kik saab korda, isegi kui ilma inimesteta. Mis thtsust on mingil koolitl kodus, mille prast vanemad teistes kodudes stressavat? Mu poeg ei sureks ka siis, kui ta htegi lesannet ei teeks (tegelikult ta teeb peaaegu kike, ainult vene keelt ignoreerib tielikult). Ilmselt ei jks isegi istuma, sest karistada nutikat last selle eest, et ta vanemad ei jaksa temaga tegeleda, on kuidagi eriliselt tobe. Ja eeldada, et igal lapsel on kodus vanemad, kes neid distsiplineerivad, aitavad ja midagi midagi veel?
Hah. 
Kui mu pojal oleks phendunud ja vimekast est ema, kas tal oleks siis rohkem vi vhem kodust abi kui praegu?

See kik ei ole nii thtis, et raasukestki muretseda.
Pealegi on inimesed praegu nidanud mulle sraseid ngusid, mida vaadates on hea hell olla. Vivad ju olla lollakad, kuid priselt jobusid on nneks ikka vhe(mus).

Kik saab korda. Maailm saab hakkama. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, meta  

 


esmaspev, 16. mrts 2020



   
Uned ja unelmad 



Ohh! Unenod on minuga ikka nii hel lainel!
 (Kes aru ei saanud, siis: irvav remark, eneseirooniline kergelt. Muidugi on unenod minuga hel lainel, nad on ju minu seest prit, dohh.)

 Tna sel oli eriti lahe unengu sellest, kuidas olin taevas asuvas linnas (pilvede peale ehitatud, inimesed elasid sees, aga nad olid natuke teistlaadi kui maapealsed inimesed. Neil olid mned ekstravimed - kuigi mitte kigil hesugused) ning tegin midagi kohalikus kultuuris ja seadusssteemis lubamatut. Stiilis "vahetasin srki, nii et inimesed pealt ngid, kuigi rinnahoidja ji selga".
 Mispeale kohalikud seadusekaitsjad ning muidu lawful inimesed hakkasid mind jlitama ja ritasid kinni vtta, aga igasugused lejnud inimesed, kunstitegijad, huvitavate sooliste endatunnetuste ja seksuaalsustega isikud aitasid pgeneda ning tegid mullle igasuguseid muid teeneid.
 Asi lppes sellega, et hinesin kohaliku Queen-ansambliga ja mulle pandi rinnale kaks elektroodi, mis petasid mind lennult laulma. Lisaks arvasid kohalikud ingelnaised (kes ngid vlja sna tpselt nagu ajaloolised kangelannad India kohalikust minevikust rkivates romantilistes filmides nii rivastuse kui naha ja juuste ldise vrvigamma poolest) mind enda sekka, muutsid oma ingelliku maagiaga mu keha imekauniks siredaks neiukehaks (=P) ja  siis esinesin Queeniga, kusjuures mul oli vaja ainult sna vhe hlt teha, mingid "Oh-oh-oh!" ja muuud sellised skandeerimised philiselt.

 Lendasin ka ringi nagu ingelnaised kunagi ja me moodustasime koos mingeid keerukaid peenikeste kummidega kassikanga moodi mustreid oma kehade ja jsemetega neid kumme hoides. Ja kuigi (India romantilised filmid olid ju ka mngus!) algul oli mul tunne, et kige selle peale viks kallima ka leida (ehkki ka unes olin mures, et ma ei tunne ju seal kedagi hsti, aga mingi uue inimesega suhet luua kll ei tahaks), kohalike ingelnaisega lvides judsin otsusele, et niigi on pris lahe olla.
 Ingelnaised olid minuga nus, aga igaks juhuks ikkagi mainisid iga kord, kui mni vlutud meesinimene mind otsima tuli.
 Neid vaatamatulijaid oli sna mitu.
 Vahepeal tulid jlitajad ka. Siis ma jlle pagesin nende eest.
 hte isast kohtasin ja tutvunesin (ta aitas mul jlitavate nrinaadide eest krvale hoida, mtles vlja lahedaid kelmusi ja vrke), kelle puhul mberringi India filmide pasunad hdma hakkasid ja mul oli tugev "temaga ilmselt nkkaks" tunne, aga ma lihtsalt ei sandanud.
 Ta on ju tore. kki prab ra, kui hakkan mtlema ning kituma, nagu viks paar olla.

 Mis te ootasite midagi viiruseteemalist v? Oh, olge nd =)
 Aga K. oli unes ideena raudselt sees. See "kki prab ra" oli mehes vimalik-et-ilmnev suhtehirmuteema, kui ma peale les rkamist tunnetasin, mida unengu rkis.
 Ausalt, ma ei ole iial aru saanud, kuidas siuke asi olemas saab olla. Aga nd natuke saan. Kik ei pea ennast selliseks kingituseks vastassoole, et nagunii on neil koos minuga parem kui ilma.
 Jep, paistab, et sel hel teemal on mul vga krge enesehinnang alati olnud. Vi siis oli mul tunne, et ma lennult ja vabalt teen nii palju teiste heaks, et peavad ju hindama?!
 Pigem see teine, tegelikult.
 Kui nd jrele melda.

 Jah. Kik need "naised on sedasi pahad ja teisiti pahad" kaebused, mida ma raamatutest ja ajakirjadest noppisin, ppisin ra kui: "Seda ma ei tee, seda ma ka ei tee ..." ja olin siis kohutavalt hdas, kui ma nt ei olnud ldse pedantselt puhas ja ei ei pannud sgiriistu tpselt 2 cm taldrikust eemale (ma ei pannud ldse sgiriistu lauale, aga see selleks) ja mees oli. "Sa oled ikka vga lohakas."
 Misasja, see on feature, not a bug! Naudi!

 Perioodiliselt iga pev saan korraks ahastuskrambi, et ma ei saaaaagi oma khtu last, ei saa rase olla, ei saa snnitada ega imetada ...
 Siis mtlen, et lapsendada igatahes saan. Kui uus elupaik paigas, hakkan tegelema. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, uned ja unelmad  

 


laupev, 14. mrts 2020



   
Paberi smisest ja muust taolisest 



Mtlesin, miks minu jaoks viirusepaanika = viiruserahu ja -rm.
 Aa, seesama loogika, mis mul PrastRongi ja PrastAntidepressante (enne neid ei olnud raasukestki rahu ja rmu) oli.
 Et inimesed ei ootagi mult normaalne olemist, tavalise olukorra jaksamisi ja suutmisi ja vin rahuga teha, mis tahan, keegi ei nita npuga, et paha olen. Ja arvestades, kuidas normaalsete inimeste jrgi arvestades ma NIIGI olen rmedalt imelik ja teen enesekindlalt aina valesid asju, aga tegelikult on mul kogu aeg peal mootor "tahan olla tubli", on nii lgastav vahel testi ja tie rauga just mina ise olla.
 Praegu on tunne, et vib.
 Ja samas adun, KUI kastis muidu olen, KUI raske on. Kogu aeg petan endale, et EI PEA, midagi EI PEA - ja kui ma siis luban endale PRISELT ldvalt vtta, emake maa, milline kergendus. Ei pidanud enne v? Miks ma siis tegin?!
 Olen tubli naine, nii tubli naine, oo ...!

 Muidu rkisin natuke oma pojaga erinevatest apokalpsistest ja ta marssis peagi nrdinult kgist vlja teatega: "Ma ei viitsi, sa hakkad jlle oma "youtube'ist saadud info ei ole kik tsi" ja ma lihtsalt ei viitsi!"
 Sest ma ei olnud nus, et paberist saab snuks.
 Kurat, ta on nii veendunud, et paber on sdav, et ei vtnud mu vastuviteid absoluutselt tsiselt. Noh, kui ta tagasi tuleb, nitan talle linke :P Seal on suur vahe, kas asi on mittemrgine vi saab sealt tegelikult ka kaloreid ktte.
 Enne seda vaidlesime sna "egoist" thenduse le ja kas egoist olla on PAHA (nagu tles tema) vi phmt suht hea (nagu arvasin mina), kuigi mina ei ole egoist.
 Algas ldse asi sellest, et ma tsin, et olen suht intelligentne, ja tema seepeale, et olen egoist.
 tleme, tal on sna "egoist" thendusest vga veider arusaam.
 Vbla koolisKIMISEST vabanemine on hea selleks, et ma saaksin talle selgitada paberi olemuslikult pigem mittesdav olemist ja "egoisti" (ning "egoismi") thendust?

One Piece'is on Ace'i prast peetavat lahingut 10 episoodi? Ei. Ma hindasin alla. Kvasti rohkem - ja see ei ole igav tmitamine, need on pnevad episoodid, draamat ja erinevaid tegelasi tis.
 Shirohige!!!! MAIVI, kui lahe ta on!!!!
 Nutan ja vaatan. Vaatan ja nutan. Ja vrisen vaimustusest.
 Nii hsti tehtud!!!
 Vbla mind ei armastatagi kirjanikuna nii vga, kui mulle meeldiks, ja viimane kogu sai Varrakult vale promo ja nd nad selle halva mgi tttu ei taha ka uut ja nutt ja hala - aga kui mul nnestub vahel teha midagi nii hsti kui One Piece (samuti vahel, ka see pole lakkamatult oivaline sari), tegelt tasub asi ra.
 Ei ole asjatult elatud elu, ei ole.

 Kuid piima ja koort ei taibanud ma varuga ette osta. S.t. vtsin kll palju, aga thjagi, viimane piimapakk ja eelviimane koorepakk lhevad. Aegumine saabuks 17. alles.
 Nii et varsti poodi =)
 Eile (ma pidin sinna minema, sest vsinuna olen kohmakam kui muidu, olen nii vsinud ning lhkusin eile hommikul oma presskannu ra. PIDIN ju ometi uue hankima!!!) oli poes selline mll, et sain sellest oma ilma-paanikata-paanikahire (s.t. kik smptomid peale usu, et kohe suren ra) nagu muidu ainult julude ajal. Aga no kki tna on leebem.
 Lhen pisemasse poodi ka.
 ***
 Paistab, et mtleme pojaga siiski sarnaselt. Otsisime mlemad paberi sdavuse kohta netist infot, kumbki eraldi arvutis, ja leidsime samu asju. Minu jaoks kinnitas see mu arvamust (ei, ei saa kaloreid), tema jaoks kinnitas see tema arvamust (ei ole mrgine, vikestes kogustes vib sa). 
 Aga phmt judsime samale seisukohale - et sa klbab, aga sellest toituda ei anna. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, lapsed, maha ng  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 12. mrts 2020



   
Viirusemtteid  



Ma ei jua enam ldse jrele.
 Ota, inimesed PRISELT soetavad igaks-juhuks-varusid?
 Mu poja Inglismaa-keeleppereis vib ra jda (tenoliselt jbki) ja me saame tagasi ainult selle osa rahast, mis pole lennupiletite all? (Enamik ei ole, aga siiski: ma oma niigi pingul pksirihma pingutasin selle vrra veel, et tema reis ra maksta.)
 Isegi ma ise hakkasin ritsiku posti, "koolireisid vivad ra jda" ja "le 100 inimese kogunemised on keelatud"-snumite peale mtlema, kui jle oleks krge palavikuga haige olla, kui nimetet poeg samal ajal samuti haige on, ja krt, ma ilmselt peaks ikkagi ju koeraga ues kima, sest kes teine kiks?!
 Ostan ibukat juurde.
 Eeee ... homme.

 Aga ikkagi.
 Phmt on mul tunne, et maailm on nksatanud uude rtmi ja kuigi see on pnev (mina ja maailmalpud vi udusfilmikoletiste ilmumine: "Oo, viimaks juhtub midagi priselt pnevat! JEEEE!!!"), ma ei jua hsti jrgi. Jube uni ja vsimus ainult, veh.
 See vsimus vib kusjuures olla vibroakustilisest teraapiast.
 Rkisin seal pshholoogile (kes viib teraapiat lbi), et jube vsinud, nojah, eks ma igal hommikul tusen vara ja tulen siia - ja tema tles, et nojah, vib ka sedasi olla, kuid inimestel, kel on mingil phjusel minevikus palju vsimust kogunenud, kipub see ka vallanduma. Et see on siuke minevikupingeid vallandav vrk. Palju kordi kogenuid nhtud juba. Ta teab.
 Mille peale mul on: "Minge pekki! SEDA on mul jah vaja, et vanad vsimused ka vallanduksid!!!"
 Aga naeratama vtab see teraapia ikka. Lihtsalt esimesed kaks tundi ainult.
 Edasi magan. Ja ennegi juba tahaks magada. Aga kodutee.

 Tegelt te vite viirust rahulikult vtta.
 Midagi hullemat ei juhtu kui et mned inimesed surevad ra, mnedel on haige ja nrune olla. paar avalikku asutust on nt paar kuud kinni jms.
 Sest kuna maailm kib minu mtete jrgi, (peaaegu) ei juhtu kunagi see, mis mu arust oleks hstiminek ja alati (peaaegu alati, see teine koht romaanivistlusel on erandiks) juhtub see, mis oleks halvastiminek. No ja kuna mu meelest oleks maailma oluline muutumine tore ja pnev, lheb nagunii sama jama edasi, mis juba olnud on.
 Nii et neile, kes TAHAKSID, et samamoodi edasi lheks: te soovid tituvad.
 Ei juhtu midagi uut, ei juhtu midagi erilist. Natuke jamatakse ja kik jtkub nagu ennegi.

 (Kuidas ma elus olen, kui midagi hsti ei lhe? Noh, sest vat selle peale, et Peale Rongi ellu viksin jda, ma testi ei tulnud. Ei melnud hetkegi. Mulle oli kll selge, et VIN ellu jda, sest tenoliselt ma ei julge rongi ette minna, hakkan khklema ja rong sidab mrinal mda, kuni mina ikka veel mtlen - aga et lhen ja jn ellu?!
 Mitte kordagi ei tulnud phe ka.
 Ning kuna maailm kulgeb minu MTETE kohaselt, mitte mu tegude phjal, jin elama. Isegi htegi jset ei kaotanud. Ega mtlemisvimet ega liikumisvimet.)
 (Jaa, ma kll tahtsin lapsi - aga kartsin ka ttre puhul. Ning no pojaga oli ldse: "Ma hoolega ei tee mehele last, kui ta ei taha - noh, saame lapse - TA EI TAHA????!!!!") 


    32 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed  

 


esmaspev, 9. mrts 2020



    
Jlle jalgratas! 



Mletate (kui loete, siis muidugi mletate, see oli nt leeelmises postituses kirjas), kuidas maijaksa enam videlda?
 See tunne on ikka veel siin. Aga koos ksimusega: "Miks kurat ma ldse vitlema kippusin jlle?!"
 Kui ma ei mtle ega tunne aega ette, ei plaani ja rita, vaid teen, mida sel hetkel tahan, on kik hea. Jamaks lheb, kui ritan elu kontrollida, teha nii, et "hea oleks" - aga ei ole.
 On palju halvem, kui lihtsalt tehes, mida tahan.
 Dohh.

 Ega mul ikka otseselt lihtne ole (alailma tuleb: "Inimesed ei arva, et ma hea oleks! Ei, aga ma olen ju. Ei,  ma lihtsalt ei oska olla inimeste silmis hea siis? Ei, aga osade silmis ju ikka olen ..."), aga just see "vali vahetu hea, nii et on just tol momendil kergem olla" aitab. Iga hetke ja peva ja tundi ja vbla isegi ndalaid, kuid ja aastaid vastu vtta.

 Muidugi eelistan ma ikkagi neid probleeme, mis on, neile, mis muidu oleksid.
 Ngin hte, kelle kirjutistest olin nooremana vga hea arvamusel (kuigi hiljem pole julgenud neid lugeda, sest ARMUKADE, mis mttes on tema mrksa tunnustatum kirjanik kui mina???) fb-s pildil koos Peeter Helmega. Mingi raadiosaade.
 Mu mtted laias laastus olid: "Kuulsuse nimel, raha nimel - ma ikkagi ei suudaks seda teha. Kurat, olen aint hmmastunud, et Helmet veel tahetakse raadiosse tle ja vrki ... aga noh, Mart ja Martin Helme valiti Riigikokku, mida ma imestan?!"

Tna kisin vibroakustilises teraapias.
Isver, see on lahe!
Vedasin enda kohale kimpa-kompa-kimpa-kompa, miks ma seda teen, ah, ige, tahtsin proovida, kas on kasu ... Tulin koju tipa-tapa-tipa-tapa-tsirrrrrrrrrrrr, nii tore on maailm, nii hea on olla, turi pole enam pinges, tuju on palju parem, isegi maitseid tunnen rohkem ja tuulehk nol tundub kui paitused ...
NING tna oli alles esimene kord. Videtavalt peaks mju kumuleeruma ja iget tunnet saan alles viienda-kuuenda korra jrel.
Mulle need kehaga toimetamised mjuvad nii palju rohkem kui niisama rkimised ja "vaimne" teraapia!

One Piece'iga olen jlle sealmaal, mil on (minu jaoks) kige karmim lookaar. Tiega hindan seda, mismoodi on tehtud ja nd vaatan natuke juba ka: "Mhmh, ei htegi naljakat repliiki, ta ei naerata, nidatakse pikalt hukkamistrepist les ronimist, plvitamist, ootamist ... jah, niimoodi mitte ainult et snnib meeleolu, aga ma hakkan leni Ace'iga kaasa tundma. On sedasi animeeritud ja tehtud, et hakkan tunnetama, kui raske on surra, kui oled 21 ja taevas on sinine ja mahe tuulehk puhub - ja sa ei saa mitte midagi parata. Lepid, sest valikut pole".
Aga nii hirmus raske on vaadata, ette teades, mis tuleb. Et surebki ...
 Ja Shirohige ...



Pilt prilt Maya Pandalt
 Mu ttar kirjutas, kuidas (ta vaatas toona sna vrskelt lehelt, teadis ainult, et Ace sureb, aga mitte muud) ta kiindus. Kiindus tiega. Kuidas temas tekkis selgus, et kui piraat seal maailmas, siis Shirohige meeskonnas, just tema, nii ige ...!

Mingi ... kmmekond episoodi vast kestab lahing? Nii kaua ta kiindumus ha kasvas.
Siis Shirohige suri.
Nagu ... aaaaaaaaaaaaaaahhhhh!!!

Mnsin, et Shirohige surm jttis minussegi PALJU tugevama jlje, kui nt mu vanaema oma. (Sest ta oli nii palju toredam!)
Vanaema viks veelgi surra. Aga ma vrisen sisemiselt seda One Piece'i lugu taas uuesti vaadates. Juba kui Moby Dick (laev) esimest korda vlja ilmus, mul tusis sda kurku. See on nii vimas, nii ige ja oivaline ... ja ma tean, mis juhtub, kuidas edasi lheb.
On hirmus.
Aga ikka vaatan.
Sest on hirmus hea.
Jah, ka mina oleksin tema meeskonnas.
Luffy on tore ja pike ja seisab samuti omade eest lpuni. Aga kui mul oleks mure, ma ei tahaks seda tema lgadele panna. Jah, ta mistaks, kui ma viimaks usaldaksin, abi paluksin, ta aitaks tiega ... aga Shirohige on TPSELT selline, et ma lheksin ise, vlise surveta, nutaksin talle on jama ette ja usuksin, et see aitabki.
Ja aitakski.







    3 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng, proosalaulik  

 


neljapev, 5. mrts 2020



   
Virinaad 



Oo, ma ei olegi PRIS kaua pidanud vitlema mtetega, et ma ei oska ja ma ei klba ja miks ma ldse.
 Kogu aeg oli taustateadmine "tegelt ma olen hea, lihtsalt seda ei nhta" vi "ma teen seda hsti, aga see vtab mult liiga palju".
 Aga nd on taas "vbla olengi enda jaoks hea, aga pris inimeste jaoks pris inimeste maailmas vist ikka ei ole".

 Emana olen, olgu =) Sellest ma ei tagane.

 Kui ma kisin oma ttre koolis tema klassijuhataja ja ppealajuhatajaga kohtumas, ja me prast nimetet ttrega ksteist spontaanselt kallistasime, sulas ks neist teistest (maimleta, kumb) naeratusse: "Nii tore on nha, kuidas suhted on head."
 Veidi hiljem, kui lksime kooli vlisukse poole, koridoris sibasid esimese ja teise klassi juntsud ja ma kaebasin: "Mulle tunduvad need ka juba piisavalt pisikesed, et kurvastada: miks mina ei saa, miks mul ei ole, nii ebaiglane!", vastas mu ttar: "Jah. Aga vhemalt on sul kaks maailma parimat last juba!"
 Ja noh.
 See on tiesti tsi. Vga tasemel lohutus!

 Aga kirjutamisega ... ks asi on, et tegelt ega mulle endale ei meeldi ka jutukogud. Ma olen romaanilugeja.
 Nii et mul on raske jutukogu nd veel kellelegi pakkuda.
 Teine asi on, et mul on fb sprade seas ks luuletaja, kes on olnud kulka nominent (nagu minagi) ja teinud igast avalikke luuletaja-asju - ja ta ajuti ilmutab seal ka oma luuletusi.
 Enamik neist on sitad. Eristamatud "omaarust luuletajate" loomingulistest fb-jagamistest.
 Vahel tal vlgatab ka. Ongi hea asi. Aga piisavalt harva, et ma oleksin tema raamatureklaamidest hiritud ja mtleksin: "Mis kurat peab inimestel viga olema, et neid osta?!"
 kki ma olen nagu tema?
 Vhemalt natukene.
 Ise arvan, et on hea, aga tegelt on piinlik.
 Sest ma vahepeal mtsin kll juba: "Mina tegin, ilmselt on siis hea."
 Appi, kas tegelt ikka ei olegi v?!

 Kummastav on ennast krvalt vaadata. Kuidas mitte midagi ei jaksa (mis ma vahepeal haigena leidsin, et midagi ei jaksa? See tuli sellest, et olin unustanud, kuidas on priselt mitte midagi jaksata), sa ei taha, kirjutada ei taha, lugeda ei taha ... kusjuures ma saan tpselt aru, miks ei taha (ok, ise smist see ei puuduta, aga sgi tegemist kll).
 Ma ei taha mitte midagi teha, mida teised hindaks. Loen ma ju ka Goodreadsi rtmis ja sinna lbitud raamatute kohta snu jttes. Ja korraga maitaha. Mu poeg hindab kriitiliselt mu sgitegemisi (viimane prl: tegin maasika-kohupiiimakooki, et ra teha klmutatud maasikad, mis korra kingiks "neist peaks selle koogi, mis ma tin, peale maasikakastet tegema, aga ji tegemata" sain. Tema: "See kook hea - aga mulle need maasikad ei maitse!"), lugejad arvavad raamatute vi kommentaaride kohta ja K ei taha mind oma naiseks, sest ... midagi.
 Ma tegelt ei saa sellest IKKAGI aru. Mida thendab "ma ei taha kedagi"? Ma ka ei taha kedagi abstrakstselt ja ideeliselt, ma tahtsin SIND, sest mul oli sinuga nii tore ja sa oled sdantmurdalt kaunis ka?
 Jap, ma ei taha isegi hsti riietuda. Ega silmi vrvida. Sest noh. Nagunii pole piisavalt ilus

 Siia ma vin kirjutada, sest see on Minu Koht ja kellegi asi pole siin hinnata. Tahab loeb, ei taha, ei loe. Mina lihtsalt valan end siin klahvide abil ekraanile.
 Olgu, luban endale olla hdine ja nnetu. Praegu on nii, no on siis. 


    44 kommentaari:       

 
 Labels: lapsed, proosalaulik, ngipuhang  

 


teisipev, 3. mrts 2020



   
Nutt ja hala, nutt ja hala 



Nooh, sain oma ratlemise ktte ka Varrakult. Et eelmine kogu ms sna kehvasti ja inimesed ootavad rohkem romaane ja mnestki jutust viks romaani ju saada.
 Phmt "kirjuta romaan!"
 (Kuigi eelmises "kogus" OLI tegelt ka romaan sees, aga ok.)

 Krt ... ei, tegelt ka. Ma ikka peaks lhemate juttudega ajakirju pommitama, eks ju?
 Ja Krista Kaer soovitas ka kulkalt loomettoetusi ksida. Et ma nlga ei sureks.
 Ma ilmselt siis ksin.
 JLLE.
 Aga mul kipub olema sees, et kui korduvalt on juba ra eldud, ma ei taha enam ksida.
 Phmt ikka nutt ja hala. Kuigi kogu viimase aja nutt ja hala ei ole siiski nii kurb kui eelmise aasta teise poole oma.
 Aga kuigi te mind nii toetate ja abistate ja toidate talvel jne, mul ikkagi tekib vaikselt tunne, et ma ei jaksa enam vapper olla.

 Ei jaksa videlda.

 Ja ma ei taha, et mulle halvasti eldaks. Miks oli vaja kirjutada "jtab kiirustatud ja ebahtlase mulje praegu"? Nagu ... lood aastatest 2000-2019 tasapisi kogunenud - ja "kiirustatud"???
 Nad ei armasta mind.
 Ksin pai. Avalikult. Kui nad ei anna, vajun veel enam lssi.

 Tuleks vbla lhemaid jutte ajakirjadele saata ja uurida, kuidas saab ISE kulkalt loomettoetust ksida (seni on kirjastus seda minu eest teinud ja see on "honorar" phmt) ja no videlda, videlda, videlda.

 Ja fb-s naeruvristatakse mittesteriliseeritud vi -kastreeritud loomade omanikke ja homme ma lhen oma ttre kooli tema tulevikust rkima ja K. ei armasta mind ja ...
 Olgu, vibolla on siiski piisavalt halb, et mingit mdunud aasta augustijrgset perioodi meenutada.

 See on nii selge. Et kui pingutad end le ja endast enam ei piisa, et rahul olla, vat siis tahaks, et oleks keegi, kelle slle pea panna ja tunda, et olgu, mis on, tema hoolib ja kaitseb. Kik saab korda ka siis, kui ma ise enam ei jaksa.
 Kui ei lhe nii halvaks, ei ole ka seda vajadust, siis vib rahulikult ja sirge seljaga lgu kehitada ja "Kui ei taha, pole vaja," leida. Saab vanemateta, saab kallimata, saab ilmselt isegi lasteta (kuigi ma ei tea, lapsi olen omateada ALATI tahtnud).
 Aga lapsed ja koer on teistlaadi abi. Jah, neil tuleb ka positiivne tagasiside, nad embavad ja hoolivad, aga mul ei ole sellega koos tunnet, et panen oma koorma maha ja nemad veavad vahepeal.
 Nad on ksus, mille EEST tuleb videlda ja stunne lmmatab, kui nemad minu eest seisavad.

 Olgu, pai tuli. "Pai olen valmis ikka tegema. Mulle meeldib, kuidas need on kirjutatud, meeldivad tegelased ja oskus nappide vahenditega maailma luua." Aga edasi tuleb, et kokku 100 lk ja tahaks pikemat, ja see ei saa ige olla. Nagu mida nemad lugesid? Ma lugesin snad kokku ja neid tuleb umbes 60 000.
 Isver.
 Appi.
 Maisuuda.
 Ma lihtsalt
 eisuuda. 


    19 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 2. mrts 2020



   
Veel nurinaid 



Kaks mulle teadaolevat raamatukogu ja Keila postkontor on pris korraga alustanud kuritegelikku kampaaniat "oleme avatud argipeviti 10-18 ja ndalavahetustel suletud".
 Olgu, mina kui mittettav kodus ttav kodanik saan kia ripeviti, aga kui mul oleks pidev pevat niteks ena perearstikeskuses, mis mu pakid jksid posti ja ma ei pseks iial raamatukokku vi?!
 Tallinnas ma tean raamatukogusid, mis on avatud kolmapevast phapevani ja argipevadel pannakse kah alles kell 8 htul kinni, mis on inimesesbralik korraldus nii oma ttajate kui laenutajate jaoks.
 Varem oli ka siin raamatukogu avatud seitsmeni htul (ja postkontor samuti) ning tehti laupevalgi viieks tunniks lahti (ja postkontor samuti), aga nd on kik KINNI.
 Nutt ja hala.

 Ma pean ennast mingi ... TPEVADEL mobiliseerima vi???

 Vahepeal ei lugenud ma htegi fnnfiktsiooni, aga nd jlle proovisin. One Piece'i episoodid 377 ja 378 on fnnikirjanduse kullaauk, selle kohta annab nii palju kirjutada. Ma lugesin ja lugesin, kuid kski polnud Pris See - ja siis lksin sujuvalt teiste fndomite peale le. 
 Lugesin.
 Avasin ha uusi. 
 hes oli Loki (marvel, avengers, thor jne) terapeudi juures.
 Ja kuigi hsti kirjutatud ja potentsiaalselt huvitav lugu, ma ei suutnud paarist lehekljest kaugemale lugeda.
 Mul on tekkinud tohutu jlestus inimhingede inseneride suhtes ja seal esitati testi vga teprane dialoog: "Alustame millestki kergest, rgi kskik millest!" ja "Olgu, kes su perekonnaliikmed on?" ja kui Loki ikka mingit muud teemat soovis, tuli lapseplv mngu.

 Ma ei tea, mismoodi teraapiad ttama peaksid, aga mul on kahtlus, et kuidagi pinnal: "Ma juhin sind ksimustega ja siis sa ise tuled oma tdedeni ja jee."
 Aga terapeudid ksivad igavaid ksimusi, millele mul on juba olemas pikad keerukad vastused ja nendest vastustest omakorda tekkivatele ksimustele samuti, kik on nii lihtne ja klaar, et mul on piinlik - ja kurat.
 Mul ei ole millekski vaja sabastolknejat, kes arutab asjade le, mis mul juba ammu selged on ja psib ldse mtete kolmanda kihi juures (pidades seda sgavaks), kui mina olen ammu viienda kallal ning proovin varbaga kuuendat.
 Jah, nad kik (minu vaimsed terapeudid siis) on mingil hetkel elnud mnda terast ja valgustavat asja.
 Ent kokku on olnud nii rasked kogemused, et mu vastumeelsus on tasapisi jlestuseks kasvanud. "Rasked" nagu "nad on, nagu nad on ja neile enda arusaadavaks tegemine on keeruline", mitte "rasked" nagu "valusaid teemasid on piinav puudutada".
 Mul ei ole. Ainus tsine raskus valusate teemade juures on objektiivne olla - mul on ikka veel kalduvus (kuigi nd palju nrgem) ennast halvemaks ja kiki teisi paremaks pidada ning kirjeldada.

 Maitea.
 Maioska.
 Ma pole tna lunaund maganud. Vibolla on kik halvana tunduv sellest. Pea kib muudkui ringi ja ringi ja oeh.
 Vast peale und on parem olla.

 Murca tegi taas luulevljakutse "kirjuta kuu aega iga pev mingi luuletus, hooandmiseks on teemad ka".
 Igal selliselt luuekuul tekib paar asja, mis on head. Tal, mul, paljudel vist. 
 Lihtsalt juhtub nii. 
 Minu omad on seal. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, ngipuhang  

 


reede, 28. veebruar 2020



    
Nurinad 





SAAST!!!!
 Nature Boxi ampoon pikkadele juustele (oliiviliga) on saast.
 Ma olen kasutanud nende aprikoosiliga ampooni ja nende avokaadoliga ampooni ja need olid mlemad tiesti head. Ja nende seepe duigeele, mis olid (ja on, ks on kasutusel hetkel) samuti tiesti toredad.
 Ja siis on see ampoon pikkadele juustele, mis vltivat nende murdumist.
 Isegi minu peas (kus vga pikki juukseid just pole) tekitab see nendesse pikematesse jubedad pusad, nii et pead loputades ei saa isegi srmedega lbi juuste tmmata. Aga mu poeg, kellel on priselt pikad juuksed, oli tiesti hdas.
 Eelmisel htul oli pead pesnud ja siis:
 "Kuidas mu juuksed nii sassis on?! Ma ju JUST kammisin?!"
 Ta oli sunnitud hakkama balsamit kasutama. Mis on tema puhul suur muutus. Vhemalt viis aastat pole ta seda teinud, sest vastavat vajadust ju ei tundnud.

 Mingis raamatus, vist "Parteijuht lahkub surma lbi", petas reklaamiguru ampoonitootjaid paremat reklaami tegema. "Toode on teil vga hea. ampoon rasustele juustele, mis teeb juuksed veel rasvasemaks, nii et inimene ostab muudkui aga juurde, et asja parandada, on suureprane." (Vga vaba tsitaat.)
 Aga seesinane Nature Boxi nnetus on NII halb, et seda halbust ei saa isegi mgiargumendina vtta. Sest temapoolne juuste pusatamine on ilmne suht kigile, kes kunagi elus mnda muud ampooni kasutanud on.

 Pfff.
 Aga, kordan veel: nende kaks eelmist minu kasutatud ampooni olid head ja seda aprikoosiliga ma ostsin teist korda veel isegi.

 Muidu on nii, et olen haige, ehkki arvatavasti mitte koroonaviiruses. Mul ei ole palavikku olnud viimasel neljal peval (kuigi temperatuur on pisut tusnud) (ja enne seda oli natuke le 37), aga KUI hullusti pea ringi kib, KUI hull on vsimus ja KUI raske midagi teha (nagu "vahin kuus minutit seina, kui peaks kuuma vee teele peale valama - ja siis on juba tunne, et tegelt on see vesi ra jahtunud juba ja kurat sellega"), viitab selgesti mingile tvele. Mil pole ilmsesti kuulsat ilusat nime, kuid haigus on haigus nimest hoolimata.

 Olgu, ei gripp ega koroonaviirus pole ka teab mis kaunid nimed. Oleks veel Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk!

 Kisin tna oma pojaga Tammaare tee esinduses passipilti tegemas ja srmejlgi andmas. S.t. tema oli pildil ning andis.
 Jah, kisin kige oma haiguse ning kurnatusega.
 Jah, ta oleks seda kike iseseisvalt saanud samuti teha, aga ma alles seal sain teada, et muud lapsele passi taotlemiseks vajalikud tegevused saab ka kodus ID-kaardi abiga korda saata ning tuleb odavam.
 Ostsin siis koerale ussirohtu vhemalt. Mingisugune kasu sellest teise linna ronimisest.
 Mitte et ma poleks dialoogis teistega teada saanud, et aa. Ussirohtu makse ka loomakliinikutes (ja melnud, et loomakliinik Keilas ju on - kuigi siinsetes apteekides lemmiklooma-sektsioon puudub. Kontrollitud.)

 ldiselt unustan ma vhe. Viimasel ndalal olen iga pev unustanud. Muuhulgas asju TEHA (mitte nt kindad kaotanud).
 TTTTTTesti oleks vaja end terveks puhata. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: keha, loll, tibinlusus  

 


kolmapev, 26. veebruar 2020



    
Keegi ei mista mind! 



Mina (juba toast vljudes): A. on nii nunnu!
 Poeglaps: Ei ole! Ma rgin ttt!

 See jb piinama. Veerand tundi hiljem lhen le ksima.

 Mina: Miks A. nunnu ei ole?
 Poeglaps: Sest inimesed ongi vga harva nunnud!
 Mina: Aaaaa! Et nagu ... vikesed beebid vivad ainult olla, eks? Pisikesed armsad lapsed?
 Poeglaps: Jah, neile see sobib.

 Aga loomad on nii sageli nunnud!
 Poeglaps on sellest veel eriti vaimustatud.
 Kui Totorol oli eelmine jooksuaeg, rkisin kodus, kuidas osad koerad osades aedades on igatepidi kenad, eks ole. Niteks on ks hppav kudzu, kes on tast suurem. Mne asja poolest justkui laika, mne poolest nagu hunt, aga no selgelt krants. Halli erinevad toonid, pikk sorgus kena saba ja mu arust nii ilus koer - aga Totoro nuusutab teda lbi aias oleva suurema augu, vehib paar korda loiult sabaga ja lheb edasi. Ja suur ilus hpppav kudzu (ta paistab silma krgete kere vertikaali pravate  hpetega seal aias ja on ka oma pererahvale ilmselt samamoodi silma jnud, sest puust aiale on les palju traatvrku tmmatud) niutsub, aga Totsikut ei huvita.
 hes hoovis ent on koer, kes on veidi viksem kui Totoro, igava rngas sabaga, laiguline (Poeglaps tegi juba plglikke hli ja tles: "See ei kla ldse hsti!"), aga kes kitub vga ilusti.
 Ta saab aia alt lbi tegelikult, koerad nuusutasid ning hullasid ja ta tuli meile jrgi ka. Sest no nii ilus nii hsti lhnav tdruk, mm, ma ei lahku temast!
 Kuid kui tlesin: "Mine koju!" vaatas ta meile kurva noga jrele ja lks siis tagasi oma aeda. Ja tal on VGA ilusad silmad. Kokku ma vidaks et naistele meeldivad hsti kituvad ilusate silmadega isikud, isegi kui nad on vikest kasvu, rohkem, sest Totoro SELGELT armastab teda vastu samuti.
 No hea kll.
 Meeldivad meie pere naistele, ei ldista siin huupi!
 Poeglaps: No ilusad silmad pstavad vga palju. Siis ma saan aru!

 Ta ka imetleb me koera nunnusust alatihti. Hoiab Totoro krvu vi esikppi mingis positsioonis ja oigab, KUI nunnu.
 "Otsanummi!" samuti.
 Nii tleb K.
 Mul on hea meel tegelt, et Poeglaps ja tema on, nagu nad on. Poeglapsele kulub hea tiskasvanud mehega asjade koos tegemine ra.
 Muidu mtlebki, et KIK mehed on jobud, tema ise kaasa arvatud =(
 Mis ei ole kuidagi tsi.

 Pea valutab.
 Pole kedagi simata: ise olin kella neljani leval. Esmalt civ ja siis One Piece (vanad episoodid), kuni tuli rmiselt rahuldustpakkuv hetk, kus Luffy li taevast draakonit (mis phmt on vga krge aadlisoo tiitel, mitte et pris draakonid mngus olnuks). Kui eriliselt vastikut taevast draakonit oli nkku ldud, sain rahuloluga magama minna, aga tna pea valutab. Hoolimata migreenitabletist ja ibukatest.
 Neljani leval olek oleks kombes, kui ma ei kiks kell 7-8 koeraga ues, aga kuna kin, on keha: "Nii vhe und! Skandaal!" ja peavalu.
 Mis siis, et vtan tabletid ja poen voodisse tagasi kohe, kui tuppa tagasi juan. Organism on juba rritunud.
 "Eideke, mina nii vhese unega ei lepi! Ja kuna sa muidu aru ei saa, siis SH ja SH ja SH!"

 Vga ei valuta, et selge oleks. Tabletid svad enamuse ra. Ainult tuim vaikne taustatmin juab minuni.

 Tegin esimest korda niimoodi kapsasuppi, et koorisin enne rasva puljongilt maha. Varem ei arvanud, et seda oleks hea teha: esiteks on rasv TOIT ja teiseks: kas rasv ei tee mitte ske paremaks? Rasvane jogurt versus rasvatu, rasvane kodujuust versus rasvatu, rasv selgelt hea ju?
 Aga meil oli siin vrgupevikus puljongilt rasva eemaldamisest juttu, kui vahu koorimise le imestasin, ning see eemaldavat kibeda maitse. (Mitte et mu puljongid seni mu enda meelest kibedad olnuks, aga proovida ju viks?) Lisaks nd on mul ka koer, kes selle rasva (TOIDU!) ra sb, mitte et viskan tuimalt minema.
 Keetsin puljongi nagu peab, koorisin vahu ra ja jahtunud puljongilt vtsin ka rasva.
 Totoro rmustas selle le.
 Tegin kapsasupi.
 Ja kuram. Ma ei olnud vahuga ja vahuta puljongitel maitsevahet tuvastanud, aga vat nd on erinevus tuntav. Ei tahaks elda, et asi on selgelt parem (ma tegin tiesti hid suppe-hepajatoite ka varem ju!), ent teistmoodi, mahedam, klaarim ... jah, PUHTAM maitse.
 Nii vhe, kui mulle ka meeldiks seda tunnistada.
 Krt, neil "nagu peab" kokkadele on mnikord oma tegevuses ikka igus ka.

 Aga ma TEEN hsti sa.
 Ttarlaps, kes on vga toiduteadlik, teeb vljas ses mrkusi nagu: "Oo, see pardifilee on tpselt nii roosa, kui vaja, ei ole tuimaks kpsetatud!" ja "Ei, sa klbab kll, aga punase kalaga ei tehta nii ju!" ning valmistab ise roogi imelise andega ja lahedalt, tles nii: "No esmalt tuleb emme-toit. Siis restoranitoidud. Ja siis kigi teiste tehtud toidud. Nii lihtsalt on."
 Ja teine kord meil htust ses, peale esimese ampsu vtmist: "Ma ei tahaks kll klieedesse laskuda, aga valged inimesed ei oska toitu maitsestada. Nmmel (minu ema ja tema mehe kodus) pole KUNAGI nii, et ma vtan ampsu toitu, see koosneb riisist ja kastmest ja MAITSEB!"
 Mina: Oot, kas sa tahad elda, et mina polegi valge inimene vi?
 Tema: No sa oled, aga ikka ei ole ka. Sa oled huvitav!

 Si sgava rahuloluga oma taldrikutie lpuni ja vttis juurde.
 Ja siis veel korra.

 Ma olen muide oma ttre ema ses mttes, et mina ei saanud tkk aega aru, et mis mttes on juurdevtmine mingi erilise thendusega. Kui toit on hea, siis teismelisena ma vtsin juurde 3-4-isegi 5 korda alati. 
 Kaks tundi hiljem tegin veel vileibu.
 Visin sa ja sa ja sa.
 Et kehakaalu prast muretsedes peaks vtma pisikese taldriku? No siis ma vtan juurde 8 korda lihtsalt, miks see kuidagi kehakaalu vhendamisel abiks olema peaks???
 Idee, et inimene sb korraga he taldrikutie ja siis ongi kik, judis minuni vist kuskil kahekmneaastasena.
 Enne see lihtsalt polnud varantki. Visin valvata, mida ma sn, ent minu dieet oli "nlgimine" ehk kaloreid alla 1000, sest mul ei olnud erilist vahet, kas sa 900 vi 1800 kalorit, nagunii olin siis kogu aeg nljane.
 Pidasin vahepeal (no nii 20 mber olles) kaloripevikuid ja kui ma sin, nagu tahtsin, oli saadavat enerigiat regulaarselt le 3000 kilokalori pevas.
 Vahel le 5000.
 Kus ma selle kik panin?

 Issake, MINA ei tea.
 Aga et ma sn liiga palju, olen paks ja ebasportlik, mul on tselluliit ning haisen higi jrgi ja ldse, ma olen eemaletukavalt kole, tlesid mulle kik naisteajakirjad. Mitte kunagi pole mu nahk sile nagu neil piltidel neis reklaamides! Ma ei ole iga nurga alt ja kogu aeg ldse nii ilus, kui see lahe tdruk sel pildil (ei, ma ei tulnud selle peale, et reklaamiks valiti parim pilt ja sama shooti sees tehti ka jubedaid - ma arvasin, et see modell ongi alati iga nurga alt ahvatlev, cool ja sile leni. Ja sb pevas kaks keedetud muna ja tuusti rohelist salatit, sest ta ei tahagi rohkem!)
 Jah, mina olingi see neiu, kes ei adunud, et photoshop on teema, ja vrdles end tdrukutega ajakirjades.
 Neid ajakirju ma lugesin religioosse innuga ja vga palju kordi. Mul oli kodus alumisel riiulil punt naisteajakirju, kuhu tuli lisa, kui ma ei suuutnud end kontrollida ning mne juurde ostsin, hoolimata sellest, et raha oli nii vhe, nii vhe, nii hirmus vhe.
 Lugesin neid ha le. Ses mttes oli tegu tiesti kasuliku investeeringuga, et nd ma ei loe hid raamatuid ka ligilhedaseltki nii palju kui tollal neid ajakirju.
 Kui ma lugesin naisteajakirja, valisin kosmeetikapoes kreeme vi parfme, mul oli tunne, et klun prismaailma serval ja vibolla nnestub mul kedagi ra petta, et olengi pris inimene ja mulle tekib KALLIM.
 Muul ajal ei uskunud isegi seda. Lootsin mingi imelise "ja siis me saime kokku, juhus, minu arust on tema imeline, tema arust mina ja nd me pool aastat oleme paar, enne kui tulevad vljapsmatud takistused" peale, sest ma polnud veel ppinud, et minuga ei juhtu selliseid asju.
 Iial.
 Kisin ka kohusetundlikult pidudel, lootuses sealt mnda isast les korjata. Vahel nkkas ka.
 Nullil korral oli see seksuaalselt hea, aga mitmel korral oli hea ses mttes, et mu enesekindlus sai tuke. Kui keegi minuga magada tahab, siis varem vi hiljem tuleb ka pris Suhe!
 Jai!

 KuratkuratKURAT, kui vildakas oli mu maailma-, aga eriti endangemine!!!!!!! Tunne, et mul pole vrtust, svenes, kuna keegi vastupidist mind kallimaks tahtes ei testanud ...
 Nojah, ja mul on ikka veel natuke see tunne. Vi ei. Mitte tunne, et mul pole vrtust.
 Aga tunne, et kui keegi, keda mina tahan, ka mind tahab, TESTAB see mu vrtust maailma silmis!
 Ja ... ohh.

 Jah, ma siiamaale ikka, IKKA olen pahane, et kuidas keegi (mu ema kasvi?!) seda omaenda vrtusetuse ngemust korrigeerida ei vtnud ja mulle ainult tunda andsid, kuidas teen seda valesti ja toda halvasti ja toda viiendat asja veel eriti halvasti.
 Ja ldse, kallim leitakse, kui teda ei otsita, ja ei tohi tahta ja ...
 Nagu ... arrrrrrrrrgh.
 Ma rohkem ei kirjuta, saaksin ainult hirmus kurjaks ja kik ilmaasjata.
 Keegi ei mistaks mind ja saaksin aint pahandada, et kuidas ma nii mjutatav olin. (Vi hullem veel, eldaks: KIK arvasid ju nii, see ei ole mingi eriline teema! Miks sa ennast eriliseks pead?!) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, lapsed, sk, vanainimese heietused  

 


teisipev, 25. veebruar 2020



   
Lahke emps 



Tegin priselt vabariigi-aastapeva-htusgi. Ehk siis seaprae (kspev oli 2.48 eest kilo mgil sea raieliha ja ma mtlesin, et kui ma sealt kondid vlja likan, saab koer snuks ja jb ka meile) ja kartulipudru (50% alet, praadisin singirasvaga les, jube hea). Ja grillisin banaane, mida sin vaniljejtisega.
 Mu poeg si seaprae hel kamakal kamara seljast (ta ARMASTAB kamarat) ja kartuliputru. Palju kartuliputru.
 Kui olin tissnud ja pehme, helises korraga uksekell.

 Meil ei ki ette hoiatamata ju keegi klas?!

 Vtsin kooditelefoni.
 "Jaa?"
 "Triinu vi?!"
 "Jaa, mina olen." Olin jrjest enam segaduses, sest seda hlt ei osanud ma paika panna, aga hleomanik nagu ... nutnuks vist?
 "Olen A...(tsenseeritud) (mu poja klassivend laheda kahiseva hlega, aga ses vanuses poiste hl ei ole vga ... psiva kvaliteediga nhtus, seeprast ei pannudki paika algul), kas Poeglaps viks ...?"
 ent ma ei oodanud, mis ta veel elda viks, vaid lasksin ta kohe sisse. Sest tuttav ju! Oma!
 Ta oli pris punaste kte ja punase ninaga, kui sisse astus. Nina lrises. sna lbiklmunud.
 Poeglaps tuli ka esikusse ja me saime mlemad kuulda, kuidas A. oli just kodust pgenenud, sest tna olid seal kik tema vastu ja ta ei taha tagasi minna, vhemalt mitte enne, kui isa on oma elukaaslasega rkinud, ja poiss pras jutu ajal meile selja ning toetas pea vastu ust, et me ei neks, kuidas ta nutab.
 Mu sda paisus kaastundest. Vta maha, tule edasi; kui tahad, vid seks ka jda, ja otsisin vlja kaks Bountyt (saladuslikud), sest magus rahustavat nrve.
 Vhemalt eldi nii raamatus "Tobias ja II b" ja see oli hea raamat.
 A. ja Poeglaps kadusid viimase tuppa ning ilmusid sealt vahepeal, et kempsus kia vi sa vtta.
 Kell 10 lksin ksima, kus toas A. magada tahab, ja tlema, et mina tahan, et ta oma isale snumi saadaks, et on klassivenna pool.
 "Me oleme sellest rkinud, ta magab siin toas. Ja oma isaga on ta ka juba rkinud. Nii et fakk off!"
 See ei olnud ldse nii ebasbralikult eldud, kui siia kirja pannes nd nib, alltekst oli pigem: "ra pabista, me oleme ise ka ajudega!" ja ma lahkusin rmsa tundega.
 Tegin A-le prandale aseme matist, kahest padjast, linast ja magamiskotist, lksin ise magama ja kuulsin lbi une veel igavik otsa, kuidas nad arvutis madistasid.

 Mul on kahju, et A.l on kodus raske, aga nii tore, et ma olen see ema, kelle koju sraste muredega tulla vib ja kes natuke seega inimestele maailmas olemise vaeva vhendada saab. Ta ldse ei oodanud, kuni ma ra lhen esikust, et oma hda vlja paisata, ma olin tiega kaasatud - ja nii armas.

 Nd on hommik. Poisid magavad.
 Teen ja joon kohvi ra ja siis toon poest hommikusgikrbuskeid.
 Mul on ju meeles, et A. neid armastab! 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 22. veebruar 2020



   
Teeme oma parima 



Kell on seitse hommikul.
 Andsin pojale oma migreenitableti.
 Enne olin masseerinud ja masseerinud tema pead, saatnud ta kuuma dui alla, veel masseerinud ja ibukad olid muidugi juba ammu sees.
 Ja siis korraga mul vlgatas, et hei. Tal on ju selgesti migreen, mul ON ju selle valu vastu vahend!!!
 Vttis tableti sisse, masseerisin veel ja nd ta magab.
 Nii hea!
 See, kui lhed magama, kik on korras, ja rkad mne tunni prast lmastava valu peale, on nii jube tunne. Kui nnestub uuesti magama jda mingi keemia abil, on ndsus.
 ndsus!
 Ja et migreenitablett vbla pole pris ohutu ja hea kolmeteistkmneaastasele?
 Igatahes on see parem, kui valudes vaevelda.
 Ma tean.
 Oo, ma tean.

 Ttar on samuti jlle haige.
 Lhen 5. mrtsil tema kooli klassijuhataja ja ppealajuhatajaga arutama, kuidas teda aidata. Nad PRISELT ritavad oma parimat, sest nad ju ka nevad, kui intelligentne ja andekas ta on - ja kuna ta samas kipub kogu aeg haige olema, on tal viimase perioodi hinded pea kik x-id.
 Mina nen., et ta on enda le koormanud. Kaks kooli ja suvevaheajal, kui vinuks puhata, ttas ta terve augusti nagu hrg oma isa kohvikus Lapimaal. Aastavahetusel vttis ta muusikakoolist akadeemilise puhkuse, sest no selgelt ta ei suutnud kahes koolis enam kia.
 Aga sellise sstemaatilise organismi lekoormamise jrel paar kuud natuke viksemat koormust enam ei aita. Noh, enamikku inimesi vhemalt mitte.
 Ma ei tea, mida me koolis ksteisega rkima hakkame, aga vhemalt hes olen ma kindel: ta ei pea "rohkem pingutama".
 Kuidas ta just keskkooli lbi saab, nis. Ta on nii kuramuse intelligentne, et saab kindlasti. htukool on ju ka variant. Aga veel rohkem enda ohverdamist ei tundu mulle ldse teemana.
 LDSE.

 Hakkan "Emapiimaga" lpule judma.
 Oo, OO kui hea raamat - ja samas mitte valgustav, mitte sbralik ja soe, vaid ... realistlik? Inimesed ei saa ksteisest aru, kuigi nad on head ja tahavad parimat. Inimesed teevad ksteisele haigetki samamoodi. Kohmakalt parimat pdes.
 Ja siis on need teised. Jah, ka nemad teevad oma parima ja on oma mdupuuga mtes head. Aga teevad nii hirmsaid asju!
 Lisaks on raamat poeetiline ja smboleid tis. Mis on tee minu sdamesse. Pane mind mtlema, anna mulle ksimusi, mitte alati igeid ja ammendavaid (pti!) vastuseid, ja mul on nii rmus!

 Kuigi vahel mned vastused rmustavad samuti. "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" andis mulle vastuse, et jaa, ma VIN olla tpselt nii imelik, kui olen. Ja kuna ma olen otsinud lugusid, mis lubaksid seda, testusi omaenda usule, et jaa, ma vin, see raamat lks mulle vga hinge.
 Ta andis oodatud vastuse moel, mida sain uskuda.
 See on nii thtis.
 Et saaksin raamatuid _uskuda_.
 Kndimatus proosas kirjutatud asju ma ei usu automaatselt. Sest kui sa ei suuda isegi ilusti ja tundlikult kirjutada, jee sa mingeid suuri tdesid oled tunnetama vimeline! Sitasti kirjutamine = kndimatus. Mu jaoks.
 Isegi heades raamatutes on veidraid asju. Niteks saab koolidirektorist paari peatki prast iseenesest ja selgitusteta klassijuhataja.

 "Emapiim" on hea raamat. Nii valus ja aus. Loen seda ja mistan ja mistan ja mistan.
 Osake minust noogutab kaasa ideele "kui oled seestpoolt katki, ei aita miski vline!" ja teine osa vaatab seda vlist ja naeratab. Sest testi: on nii palju head ja ilusat ju samuti!
 Mul ei ole: "Miks ta siis ei suuda head nha?!"
 Mul on: "Ma mistan nii hsti!"

 Koer magab ja peeretab.
 Kui ta oma smisega vana kuivtoidu koti phjakanti judis, sain aru, miks ta vga innukalt seda ski ei snud.
 Kott seisis mul vannitoas. Ja erinevalt teistest suurtest kuivtoidukottidest ei olnud seesinane pris veekindel. Ehk kui me dui all kisime ja prand vett tis valgus, imbus osa ka kotti ja ajas phjas toidu hallitama.
 hegi teise kotiga seda varem juhtunud ei olnud (aga seekord oli teise firma toit) ja ma ei osanud ldse karta, et sedasi minna viks.
 Aga kui ma sinna hallitanud toidu (no phi oli kes ja polnud enam paksu kihti mittehallitanud krbuskeid peal isoleeriks) juurde kotti nina pistsin, tusis sealt suht vastik hais isegi minu srmetele.
 Siis selleprast ta si vahepeal nii innuga konte ja kuivtoitu ainult nljasena!
 Viskasin hallitanud toidulpu minema ja ostsin uue puhta lhnava kuivtoidu.
 Totoro vaimustus oli tohutu. Ta si ja si ja si ja si.
 Ma ka panin talle ha juurde, sest mul oli nii kahju ajast, kui ta hallitavat toitu pidi sma.
 Mis thendab, et ta si nd nii palju, et ha kakab ja vahepeal magab ja peeretab.
 Ma tnasest hakkan ta toiduhulgaga taas normi piires psima.
 Sest pidev koerapeeru hais on veidi ttu. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, lapsed, teised raamatud  

 


neljapev, 20. veebruar 2020



   
Ikka malbe 



Migreen.
 Tablett sees, valu enam pole, kohutav juetus.
 Loen "Emapiima".
 Hea raamat.
 Nii tark. Tpselt see "sa annad oma parima, kuid keegi ei tea ikkagi, kuidas elu lheb".
 Mhmh.
 htlasi mulle sobiv mu emaduspaines, mu innus seni sndinud lapsi nnelikuks teha ja veel ja veel ja veel vhemalt KS snnitada!
 Lugu inimeludest Nukogude Ltis, aga siiski emadusest ja ttar olemisest samuti.

 Kuna hetkel on mul maailmavsimus, mtlen sna kainelt, et noh.
 Ma tahaks korterit osta palju rohkem kui sotsiaalkorterisse kolida? Jah, aga ega ma ei sure tegelt ju ka selle viimase ktte.
 Ma ikka veel tahaksin last, omaenda khtu liigutavat ja seal tuksuvat, omaenda piimast lhnavat - aga no kui ei saa, ei saa. Ja adopteerima ma hakkan nagunii, beebi vi mitte. See tundub nii aus. Lihtsalt - enne oleks kindlat elupaika tarvis, eksju.
 Ilma ma ei julge isegi teist koera vtta.
 ks asi korraga.

 Totorol hakkab pubeklus le minema. Mitte et see priselt le oleks, aga on tunda. Kui me kime pikematel ringidel ja ma lasen teda taas rihmast lahti, ta ... ks asi on, et tremuleeribki vhem. Teine, et kuidagi teistmoodi. Leebemalt. Ma vin elda, et ei viitsi, ja edasi kndida ning 75% kordadest ta ei haugu ja ei hppagi mu najale seepeale, vaid lepib. Ja kui ikkagi haugub ja hppab, siis sedasi, et ma saan tast ruttu kinni, ruttu ta maha rahustatud ja kiunub kuidagi vga varmalt ka.
 Mitte et ma talle meelega haiget teeksin, aga niteks tna rabasin edukalt teise hppe ajal rinnakarvadest kinni ja siis ta halas, nagu oleks hirmus valus.

 Mulle ikka meeldib see looduses hulkumine. Isegi kui olen (enamasti olen) maaphja vsinud, kui koju juan, ma pole KUNAGI nii jube vsinud, kui kodust vlja minnes. Isegi kui pool teed likab pike silmi ja ma ei ne midagi, isegi kui maapind on nii mudane, et lurtsub, kui sammu teen, ikka on hea.

 ***

 Tegelt on mul kik hsti. Kui peavalu le, ONGI kik alati hea.
 Aga krt, kinno testi minna ei jaksa. Kui keegi tahaks tasuta piletit homseks (21. on viimane pev, aga vib ka tol kahekmne esimesel veel soovi avaldada, kui keegi ette judnud pole) Apollo kinno, siis pangu kommentaaridesse oma mailiaadress, ma saadan ra. 
 Seanss, konkreetne kino ja film suvalised, valige ise. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, teised raamatud  

 


teisipev, 18. veebruar 2020



   
Mure raha prast 



Mul tuli mte.
 Loodetavasti see ei pea paika, aga unustasin D-vitamiini ndalakese vtta ja unenod lksid elavaks. Kas kki elavad unenod on D-vitamiini puuduse smptom? Omajagu selles mttes loogikat ju on isegi!
 No vaatab. Nd vtan teda jlle, vaatab, mis juhtub.
 Seni ei ole midagi halba veel juhtunud. Eile sel ngin unes, et olen abielus avatud suhte printsiibil, hiskond oli vga seisuslik ja meie seiklesime kuskil metsas metsaonni lhistel, ritades vaesemaid ja halvemas positsioonis inimesi aidata, aga meie vastu olid need krmuse teised aadlisoost inimesed, keda me pdsime neutraliseerida, nendega armusuhteid luues.
 Sest kes oma kallima vastu tegutseb, peab ikka aktiivselt kuri olema, aga nemad olid ldiselt lihtsalt mugavad ja status quo-d pooldasid peamiselt seeprast, et harjunud.

 Muidu on nii, et Varrakust vastust ikka ei ole tulnud.
 Nagu ... ma niiiiiiiiiiiiiii tahaks teile selle vastuse sisu teada anda ja siis reageerida A4 leheklje jagu vi nii, aga no ei ole. 
 Ja see on omaette kole.

 Mina ja ootamine, eks ole. Ma tahaks alati asjad ra teha, ra lpetada, olgu vi sitem, aga tehtud!
 Nd ootan. NIIIIIIIIIIIIIIII kaua juba. Rohkem torkida ka ei tahaks, sest no ma korra juba tegin ja sain kohe reaktsiooni "loeme, varsti vtame hendust" ja ma ei saa isegi iseenda ees teeselda, et kki nad on mu ra unustanud vms.
 Ei, nad LIHTSALT .... midagi-midagi.
 Muidugi tahaksin, et nad teataksid, et jee, avaldame, ja juaksid veel kulkasse taotluse ka saata 20. veebruaril, mitte ei jks asi 20. maid ootama.
 Ja saaksin raha ktte (oletan, et honorar on 2000 eurot) niimoodi, et juaksin korteriostukontole panna ja natuke teie annetusi veel koguda ja oleks ikkagi reaalne lootus sissemaksusumma suveks kokku saada.
 Aga eks ma oleks selle mai le ka siiski rmus.

 Ainult mte, et nad ldse ei taha, nuaks, et otsiksin avaldajat le Eesti. Mned kirjastused tulevad muidugi meelde kohe. Needsamad, mis mulle mingil hetkel mingi t kohta on ldse mitte vastanud.
 Neil kigil on kodulehtedel ka leval, et "ei" nad ei tle, ainult "jaa". Ja et see "jaa" tuleb ndala vi kahe jooksul.
 Ma saan aru, et ratlevad kirjad on ttus, mida keegi ei taha teha, ja kas panna sinna: "Sa ei oska kirjutada!" vi "Mitmed asjad ja kohad on hsti tehtud ja paljulubavad, ent kokku see tervikteose mtu vlja siiski ei anna," on puhtalt kinni panijas, mitte autoris ja tema ts, ning seega tagasisidena tegelikult kasutud.
 Aga siiski.
 Kui sind ei avaldata, oled ebaoluline prgi, millele isegi "Ei!" ei elda.

Varrak oli ses mttes imeline kirjastus, mis tahtis mind avaldada prast romaanivistluse II kohta, et neilt ma polnud varem isegi ksinud. Tundusid liiga krged, kauged ja kaunid. Varrak ju! The Kirjastus ju!
 Ja kuna nad tahtsid ka "kuigi sa proovid olla hea"'d, mida ei tahtnud isegi Fantaasia, Tnapevast rkimata, ma suhtun nd neisse nagu oma kodukirjastusse.
 Nad saatsid mulle juba kolmandat julu jrjest kingituse ka pakiautomaati!
 Nnda on mul sna ebameeldiv melda, et pean kuhugi mujale avaldamiskohta otsima minema. Aga no raha.
 Mul on raha vaja.
 Sest ma tahaksin korterit osta palju rohkem, kui sotsiaalkorterisse kolida. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 16. veebruar 2020



    
Kunagi oli samuti sedasi 



Uned on jlle intensiivseks linud, psivad meeles ja tundeid on seal kvasti.
 Esitan teile KOKKUVTTE.(s.t. igast detaile on veel, aga pisiasju ei viitsi isegi mina teile rkida.)

 Jah, ma tean, ldiselt peetakse oma unengude mber rkimist (ja ilmselt ka kirjutamist) jube igava teema arendamiseks ja kas sa ei viks natuke teiste peale ka melda, vga vga naine?
 Aga see on minu vrgupevik ja ma tundsin elavatest unengudest peaaegu sama palju puudust kui orgasmidest. 
 Selle vahega, et hid unesid kord poolaastas ikka ette tuli.
 Aga nd igal sel!

 Tna ngin unes, et elan ajutiselt majas, mis neb vlja nagu vga pisikestest (toasuurustest) majadest tehtud torn.
 Niteks majakas.
 Neid maju oli 23 seal lestikku, lugesin le.
 Vljast ngi asi maru askeetlik vlja, aga mulle andis majavtme noor David Bowie (kes muutus vahepeal mu ttre isaks ja siis jlle tagasi), kes lubas enda pool veits aega magada ja olla, ja siis majas sees oli titsa normaalselt ruumi ja horisontaalselt kidavaid tube, punast pli ja roost seinavaipu.
 Seal oli ka midagi kommunitaolist kimas. Vaatasin kuskil alumisel korrusel koos rahvaga telekast filmi noorest Iggy Popist, mis oli eest keelde tlgitud kui "Vaenlasega voodis" ja see oli litobe ja ldse mitte klappiv pealkiri. Tegelt oli "Nothing matters but coffee" vi midagi sinnapoole, mis oli samas ta kuulsaima hiti nimi, ja see laul oli NII ILUS.
Oo, oivaline!
 Mul kummitas samas ka ks Bowie laul, mis oli NII ILUS.
Uneno soundtrack oli viimase peal, kiuigi tegelikult pole neid lugusid mu teada olemas. Siiski, meeleolult olid nad mlemad natuke nagu Bowie "Heroes" ja natuke nagu Iggy "Passenger".
 Ja ma rkisin koju tulnud Bowiele, kuidas ngin filmi ja ma arvan, Iggy ei saa megastaariks (nagu tema oli juba), aga tal on 1 vi 2 vi 3 suurt hitti ja siis ta on oma ringkonnas ikkagi kuulus ja teeb muudkui muuusikat, kuni pris vana on.



 Vahepeal muutus Bowie Ttreisaks ja ksis, kuidas mulle ta noorem vend Andi meeldib. (Et selge oleks: tal pole nooremat venda Andit, kuigi mu pojal on vanem poolvend Andi, keda me kumbki elu sees ninudki pole.)
 Arvasin, et Andi on okei, aga miks ldse see teema? Ja adusin siis, et aa, kuna ma tahan last, ttreisa on kasutanud ja lausa sltuvuses olnud umbes KIGEST legaalsest ja ebalegaalsest narkost, ta ise ei taha rohkem lapsi, ent mtles, et vbla ta puhtama organismiga nooremast vennast oleks asja.

 Muidu on nii, et kuna 20. veebruar on kulka taotluste thtaeg ja Varrak ikka ei suuda mulle midagi elda (ma oletan, et see viks olla nt "need on head lood, aga me ei suuda neid ma"), ilmselt nad tlevad: "Ei".
 Issand, kui raske. ISSAND, kui raske. Otsi jlle uut avaldamiskohta ...
 Aga ma olen Varrakuga nd ra hellitatud, ma tahan korralikku toimetajat ka oma tekstiga ttama. Mitte sellist, keda Fantaasia pakub, vaid priselt toimetavat toimetajat.
Nojah, idee heast toimetajast on mulle kogu aeg meeldinud, aga asja praktikas tunda saanuna meeldib veel rohkem.

 Aga siiski. Vajadus kirjastajat otsida paneb isegi hpoteetilise tegevusena mu pea valutama ja ajab sdame pahaks.
 Oh, kuidas ma jlestan vajadust end ma!!!

 Muidu ma olen kirjutamisega selle uue romaani juures jlle priselt. Sai kogu enne kirjutatu lbi loetud ja toimetatud, nd jlle tasapisi edasi.
 Eila kirjutasin ainult 130 sna, aga see on leminekuperiood! 200 sna iga pev, siit ma tulen!
 Vlja arvatud, et kui ta viimaks valmis on, tuleb teda KA ma ja keegi ei taha teda ja brr.
 Oh-kus-ma-jn.
 Aga samas: vahetu annetamise ssteem, kus TEIE aitate mul ellu jda (jah, ka viis eurot on vahel vga abiks) ja korterit osta (hetkel on 2336.78 kontosaldo), mina annan postitusi ja aru oma elust on ju hea?
 Vbla peaks orgunnima hoopis hsti toimetatud e-teksti, mida siis vaba annetuse eest saata ja kes armastab paberilt lugeda, prindib vlja?
Kunagi mtlesin sellest. Siis mul oli (ka?) rahahda. Kuigi lugejaid oluliselt vhem.
 Ja tollal ei oleks mul olnud "ka viis eurot on vga raha". Tollal oleks mul olnud "ka 50 senti on vga raha!"
 Kuigi raha vrtus oli ka natuke teine.
 Vibolla oleks varsti aeg isemmisega tegeleda?
 Aga sellest ma ei tagane, et korralik toimetaja olgu olla.
 Ma olen seda vrt.

 Huhh. Imelik on pead psti hoida. ues on vihm ja sgav hallus ja isegi koer on vait, kuigi ta pole eilsest st saati ues kinud.
 Tiesti ebareaalne. Nagu ... vanasti. Siis tundus elu mulle sageli ebareaalne, judis kohale nagu lbi vati.
 Aga ma lhen temaga (Totuga) nd vlja ikka. Kohvikoort on nagunii vaja osta. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: muusikad, proosalaulik, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 14. veebruar 2020



   
Vga malbelt ja rahulikult 



Ma ldjuhul juba palju aastaid? mitu aastat igatahes kirjutan valentinipeval armumisest, armastusest ja vahel seksistki. Ent sel aastal olen just selle paarissuheteteema juures juba pikalt psinud ilma igasuguse valentinipevata ning mingit lppjreldust ikka pole. Ma tahaks, et mind armastataks nii, nagu mina armastan, ent nagu mrkis vga usutavalt Rents, normaalsed inimesed ei armastagi nii, mina aga trjun kohe kiki armusuhete moodigi suhteid, kui tekib tunne, et minust ei hoolita (nagu mina hoolin teisest).
 Elik phmt ma peakski saama suhet pidada inimesega, kes on vrakast kodust ja keda ma samas hsti tunnen sest ma tahan meest enne tunda, kui temaga midagi muud plaanida saan.
 Kusjuures selline mees ON olemas. =) Ma tunnen teda hsti, noh.
  Aga ei taha minuga proovida.
 Ma ei pane talle pahaks ka. Aus ja lahke vastus oli tiega tore ja ma alles hiljem sain aru, et aa.
 Ta on must muuhulgas 8 aastat noorem.
 Enne arvasin, et no mingi 5 vast, aga pisiasjad, pisiasjad.

 Ma ei arva, et ta seeprast ei taha, et ma olen mingi jube vanamoor. Ma arvan, et kuna tema veel armub (ja siis saab jubedalt vatti aina), tal on (veel) teistsugused ootused ja ta ei oska melda, et ilma armumiseta viks ka nagu.
 See nib talle lihtsalt vras.

 Eilse veetsin muidu nunnu olles.
 Olin nunnu koeraomanik ja kisin Totoroga kaks korda pikemalt vljas, neist ks sisaldas ka korduvat rongisitu. Olin nunnu ema ja ravitsesin tee ja rohtudega oma haiget poega, tegin talle pannkooke ja praadisin peekonit ning panin ta linad pessu. Olin muidu ka nunnu koduperenaine; muuhulgas pesin prandatelt ra verioodis koera vere.
 No ja siis hoolitsesin enda eest ka, vahetasin oma linad ja kisin dui all ja jooksin kaks - ei, kolm - korda ja ...
 Muide. Tibidele mrkus: kui kuivatada juuksed normaalse rtikuga JA prast seda siidist asjaga, ligivad juuksed nagu vhegi saab ja seda ttut kahu mber pea ei moodustu, vaid kik on likiv ja sile.
 Ma ei tea, kas teist tpi juustele ka mjub, aga minu ja mu ttre juustele igatahes toimib oivaliselt.
 Ja kui aasta otsa iga pev (unustamispevad vlja arvatud) magneesiumitablett ra sa, kned enam ei murdu, vaid kui tuleb ette knemurdumise situatsioon, ritab ks lihtsalt tagurpidi minna, mul on on valus ja knealune verine.
 Aga ei murdunud.
Kui see kellegi arust nd positiivne on.
AI!
 Oli vaja ritada vanadest pkstest koerale tirimismnguasja valmis keerutada ... Pealegi selgus, et pkstest oli vhe. Liiga lhikesed. Uus tirimismnguasi koosneb kahest slmest ja muud polegi.
 Lisaks magasin peval neli ja pool tundi.
 Ma arvan, kigeks muuks ju saamiseks hdavajalik.

 Mtlesin ka, et viin enda tna kinno valentinipeva puhul (mul on juhuslikult ka tasuta pilet Apollo klubikaardi pealt vaja ra kasutada enne 21. veebruari).
 Aga seal ei ole midagi, mida ma nha tahaksin. "Erilisi" ma niteks keeldun vaatamast, sest mul ei ole huvi filmide, raamatute, sarjade vms vastu, milles autismi on haiguse vi patoloogiana kujutatud.
 Olgu, vibolla "Vikesi naisi" tegelikult viks vaadata. Aga ainus seanss neid on kell 19 ja htuks olen juba nii vsinud, et ei taha kodust vlja minekule meldagi.
 Maijaksa kell 11 ennelunalgi poodi minna, kuigi mul on kodust piim otsas ja kohv ainult vahukoorega on ebaideaalne.
Kuigi pole parata, saab kohe tehtud ja joodud.
 Jaa, ma kisin koeraga 7 ajal vljas, aga siis pole poed veel lahti.

 Aliexpress on vhemalt valentinipevast igest aru saanud. Saatsid mulle kirja, kus alguses tlesid, et mina olen nende valentin ja siis lubasid hulgem allahindlusi et ma saaksin hellitada ennast. Oma parimat spra ja kige kallimat kallimat.
Ma kll ei osta neilt tna midagi, aga nummi kiri oli.
 Iseenda armastamine on NII THTIS!
Vibolla kige thtsam. 


    12 kommentaari:       

 
 Labels: tibinlusus, valentinipeva-eri  

 


teisipev, 11. veebruar 2020



    
Teen, mis tundub ige 



Nii nunnu uni, et ma lihtsalt PEAN les thendama mrksnad.
 Olin Shadow "Ameerika jumalatest" (vlja ngin nagu sarjas, sest sealne nitleja on OIVALINE valitud) ja mul oli pisike nunnu poeg (umbes aastane).
 Ja minuga taheti teha mingit rituaali ning ilmselt arvasid teised jumalad, et mind hukatakse ra vms.
 Ma ise ka ajuti kahtlesin, kas see rituaalivrk ikka on hsti mu heaolu ja tervise seisukohalt.



tema olin 
 Aga oli: phmt mina teadsin sellest siiski kige rohkem, aga ma ei teadnud ETTE. Lihtsalt kui jooksvalt tuli ige Tunne, siis oli sedasi ige Teha.
 Mis phmt thendas, et ma tegin igasugu asju (poeg enamasti sles) ja mida mulle kige enam meeldis ette vtta (nt just seal toas ja just seal voodis magada, just sinna vanni minna jne) oli osa rituaalist.

 Teised jumalad muudkui kogunesid minu mber ja phmt neil tilkus osadel ila verejanust kihvadelt alla.
 (Kuigi osad olid mu pojast vlutud ja todistasid temaga.)
 Aga kuna mina teadsin rohkem kui nemad ja kuna ma ei pgenenud ja ei ritanud krvale hoida, polnud neil midagi teha. Nad ARVASID, et ma olen vereohver, aga krt. Nad teadsid vhem kui ma ise!

 Vga smboolne, eks? Lame alateadvus jne =)

 Prast seda, kui koer mu les ajas ja enne ratuskella veel uinusin (20 minutit sain magada) ngin unes, et jalutan Keila tnaval ja selle nimeks on "Poodu". Ja mtlesin, et sellest viks vrgupevikusse kirjutada, mis mttes on meil priselus olemas Poodu tnav?! Kas see ei ole tarbetult negatiivne?!
 Peale rkamist olin: "Oh, kurat, aga Jlgime on vhemalt priselt ka olemas!"

 ***

 Och. htul hakkas pea valutama. Kusjuures ma EI linud linna raamatukogu raamatut tagasi viima ja hoopis magasin, sellal kui poeg koeraga ues kis. Aga ei miskit, ei mingit heatahtlikku loogikat, et no ei valuta, kui pev leebelt ja pingutuseta veedetud.
 Ikkagiiiiiiiiiiii.
 Loodetavasti tablett mikab. Varsti.
 Sest nii valus on!

 Teine tablett ...
 Poole tunni prast du ka otsa ja ikka ei ole valu kadunud. Lihtsalt tuimem ja leebem.

 Huvitav, kas asi on selles, et ootasin ikkagi natuke, et imeline kulka imeliselt teab, millise suureprase raamatu ma kirjutasin, ja nomineerib auhinnale, aga ldse ei teinud seda?
 Kusjuures ma ju TEGELIKULT tean, kuidas see auhindamine kib. Kui sul ei ole suurt toetajat riis, on suht lootusetu, sest ei, nad EI loe kike lbi enne.
 Ja Peeter Helmega, kes oli minu mees Havannas e. Kirjanike Liidus, ma lksin vaikides tlli. Me pole fb-s enam sbrad ega midagi =P
 Ei kahetse ka.
 Mulle on maailmavaatelised teemad olulisemad kui kirjanduslik kuulsus.
 Aga noh, kui sul on kirjandusringkondades keegi, kes sind aiva kiidab ja kutsub ja esile tstab, on see (nt ka rahaliselt, aga ldiselt aitab kaasa sinu kui kirjaniku renomeele vga oluliselt) mugav.

 Tol aastal, kui ma vabaauhinna nominent olin, ei olnud see mu teada Peeter Helme teene (ta oli tlkekirjanduse komisjonis vist hoopis), vaid lihtsalt keegi, kes oli romaanivistluse riis ka olnud, oli lugenud, fnnas ning mind nomineeriti. Aga no Peeter Helme kutsus mind ikka kirjandusritustele esinema jms.
 Enam ei kutsu, sest ma mrkisin fb-s meeldivaks postituse, mis tles tema peatoimetaja kohalt lahkumise kohta umbes-tpselt: "We won't miss you, Hitleri pepupoiss!"
 Mis vbla ei olnud kige ilusamini eldud, aga ma testi rmustasin, kui Helme polnud enam "Postimehe" peatoimetaja, sest minu arust ta on natsliku maailmavaate kandja (ning mitte eriti helge pea ka muidu) ja ma ei taha sellist isikut lemaalise pevalehe peatoimetajana nha.

 Nojah, aga ma ei saa sdistada seda hte laikimist, et kulka mind auhinnale ei nomineerinud, ning pris kindlasti ei valuta mul pea SELLE prast.
 Ma ei kahetse ju. Kunagi.
 Ei, asi on muus.
 Olen lihtsalt ja labaselt pettunud, et ei kulka, ei juluvana ega jumal ne, et tegelikult ma olen hea naine olnud ja vrin kinki tiega.
 Tpiline minu: "Agagaga ma olen ju HEA?! Kas sellest siis ei piisa, et nnelikuks (ja vliselt hinnatuks) saada?!?!?!"
 Ja kui ma olen pettunud, hakkab mu pea valutama. Kikvimalikud emotsionaalsed pinged => peavalu. Palju inimesi vi valed inimesed suurendavad valuohtu, igast muud vsitavad tegurid ka - aga emotsioonid on peamine vallandaja.

 Okei, kirjutasin vlja.
 Veidi parem on olla nd. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: proosalaulik, uned ja unelmad  

 


phapev, 9. veebruar 2020



    
Ne-ga-tiiv-ne 






 One piece'is on hed kummitused.
 S.t. muidugi on seal palju erinevaid kuidagi "kummituse" definitsiooni alla mahtuvaid ksusi, aga on need, keda seal ka kummitusteks kutsutakse, ja nad on hsti spetsiifilised.
 Tiesti mittefsilised, kuigi nhtavad lendavate valgete laias laastus humanoidsete (kuigi jalgadeta) kujudena, ilmetu silmad-naeratus ngudeks.
 Neil ei ole mingit individuaalsust ning nad tlevad ainult hte asja: "Ne-ga-tiiv-ne, ne-ga-tiiv-ne."
 Ja kui nad inimesest lbi lendavad vi teda kuidagi puudutavad, imevad nad hetkega vlja kik tema positiivsed mtted ja tunded, alles jb vrakk, kes soovib mitte olemas olla ja jrgmises elus sndida sselarvina vi midagi sinnapoole.

 Vahel on mul tunne, nagu oleksin sellise kummitusega kokku puutunud ja ta on mu thjaks teinud.
 Kik mu "aga need on ju head jutud, mis ma kirjutasin" ja "ma olen ilus naine" ja "olen nii tore!" muutuvad kahtluseks. "Aga kki mulle ainult tundub, et need on hea lood, tegelikult ajudega inimestele ei meeldi - ja phjusega?" "Aga kki ma olengi liiga paks, et keegi mind ilusaks peaks?" "Aga kui inimesed ei tle mulle, et ma olen tore, kki ikka ei olegi?!"
 Siis vrdlen end kujuteldava ideaal-minuga ja saan, et krt. Endale meeldin ikka tiega. Pole midagi muuta.
 Aga sosin kuklas ksib, kki on ebanormaalne ennast oivaliseks pidada ja tunda, et minu juuures pole midagi parandada, ma juba olen leni hea? Tundub loogiline, et igaks viks ideaalis seda enda kohta arvata, kuid ent aga kuid ent aga ... ei arva ju!
 Enda phjamine ja kirumine on nii levinud!
 ks ulmekirjanik, kellest ma ldiselt suht hsti arvan, toob nt fb-s ra just halvustavad ja suisa hvitavad hinnangud oma tle ja kirjutab juurde, et "reaalsustaju tstev" ja kiidab ka muud moodi neid, kes tema kirjutiste kohta halvasti tlesid.
 Ja isegi ma ise tunnen avalike esinemiste ajal tungi "mis nd mina" ja "no ma kirjutasin nii hsti, kui oskasin, paremini, ne, ei osanud" elda.
 Nii sees on "endast hsti arvata ju ei tohi!"
 Enesekriitika, eldakse, ja "edasiviiv jud".
 Ja ma vin ju melda, et krt, kui ma ei tee nii hsti, et mulle endale tiega meeldiks, siis on enesekriitika koht, jah (oh, "Kuningatega" sai mnes asjas tiesti ebavajalikult kiirustatud!), kuid ldiselt peaks ju igaks tegema oma parima ja siis mitte endalt rohkem nudma, krt! Kik peaksid oma tid armastama!!!!
 Ja "Kuningad" on hea raamat mnedest ebakohtadest hoolimata!
 Aga - aga ldlevinud hoiak on, et oma td vib mnitada ja halvustada ja misMTTES?!
 Enese peksmine on milleks hea???

 Et selge oleks: kui ma MTLEMA hakkan, siis olen endaga rahul alati.
 Aga kui ma ei mtle, on vahel vga raske. "Keegi ei armasta mind" ja iu ja vks. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng  

 


reede, 7. veebruar 2020



   
Ksimus ja muu loba 



Ksimus notsule:

 Keedan puljongit.
 Mul vahel tuleb sihuke uid.
 Ja iga kord, kui keedan (kusjuures vahel KOORIN vahu ra), mtlen, MILLEKS see vahuriisumine.
 Et leem jks selge?
 Mul on leeme selgus (ja ldse toidu vlimus) niiiiiiiiiiiiiiiiiiii pohh, kui olla saab. Kui maitseb hea ja on hea tekstuuriga, mul ei ole mitte mingeid reservatsioone kskik millise vlimuse suhtes.
 Aga no testi. Vahu riisumine liha keetes on nii ldlevinud, et ma ei suuda uskuda, et eesmrk on "toidu veidi ilusam vlimus".
 Ja kuna notsu on mitu korda rkinud sellest, kuidas tema ei viitsi vahtu riisuda, aga nneks on tal A., kes selle ra teeb, selgita, palun, MIKS seda vahtu vaja on riisuda?
 Mina ei saa aru. Olen keetnud vahtu riisudes ja vahtu riisumata liha ja konte ja mitte mingit maitsevahet ei tuvasta.
 Miks seda tehakse?
 Sest traditsioonid? Sest "selge leem on nagu pris kokad teeks"? Sest keegi on kunagi MINGI maitsevahe tuvastanud? Sest saab?
 Sest kui elu on raske, on ta rohkem "nagu pris"?

 Krt, kust saaks elu, mis ei ole raske ja tunduks tore?!
 VIKS ju kuidagi saada!

lejnud loba

 Varrakust eldi mu primise peale, et nad veel loevad, aga vhemalt on mul kokku lepitud, kes kampsuni vtab, saapad (vrgupevikus neist ei rkinud, aga fb jlgijad teavad) said juustukoogi vastu vahetatud ja phmt on ses osas hea.
 Lihtsalt aeg kulub ja ma TESTI tahaksin ise ka korterilaenu sissemaksuks panustada.
 Mitte et "minaminamina ise ka ju!", vaid muidu pole lootustki kokku saada.
 Kogu laenusaamise-vrgi (nad mulle ksi ei anna, see on juba ette selge, sest mu igakuine sissetulek ei kanna vlja) olen nagunii ajus "ma tegelen sellega hiljem!"-pealkirja alla lkanud.
 Varrak VIKS ju tahta?
 Mitte ainult raha prast, vaid mul on au ja kuulsust ka kuidagi vhem, kui plaaninuksin.

 Vahel ma mtlen, et seal on mingi point - mingi eluppetund - et mul ei ole paarissuhet, et ma ei saa bioloogilist last (adopteerimine on jrgmine plaan) ja et ma VIKSIN kuidagi selgeks ppida, et nii on ka hea.
Et inimesed elavad ka nii hsti. Kas ma elan siis halvasti v? On ju tore.
Ja ma peaaegu juba olen "nojah, mhmh, nojah" - ja siis tuleb alati ikka idee, et no ju mu hea meessuhe tuleb, kui olen 57, 67, 93 vi midagi. Ehk ma IKKAGI usun, et kunagi see tuleb, vaja ainult piisavalt kaua elada. Kui ma olen 106 ja suren ra, kas ma olen siis nrdinud ja jtkuvas hmmelduses, et krt, NII KAUA elatud ja no ei nkanud ikka?! Kus on see fataalne viga? Ei saa ju olla, et 106 aastat ei vedanud?
Aga sul oli ju Poeglapse isa, ah, vga vga naine? 2 ja pool aastat armumisega suhet? Kas see polnud siis midagi, et vidad, et 106 aastat suhtetut elu??? Isegi Ttarlapse isaga tuli kaks ja pool aastat tis, kuigi seal oli armumine selline ... "tasapisi kasvas armastus"-laadi.

Ehk siis: minu armuelu on ra elatud vast?
 Miks mul sellega nii keeruline leppida on, miks mulle tundub see hale ja ebapiisav? Raamatutes on aina naisi, kel on elus olnud ks suur armastus, niteks meremees vi ji ta stta, ja siis need naised on uhked ja vrikad ja sdantpidi selle kadunu kljes kinni.
Noojah.
Aga mulle ei tundu selline "tolle teema jtan vlja, oli kaunis, aga otsa sai" elu kuidagi klblik. Mulle tundub see puudulik.
Ja JUST SELLEPRAST mtlen, et ilmselt ma ei leiagi meessuhet. Sest Murphy.
Sest Murphy toimib.
Minu peamine usk esoteerikasse on usk Murphy toimimisse. 


    37 kommentaari:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





teisipev, 4. veebruar 2020



    
Pisiasjad 



Pisikesed, aga rmutoovad.
Bukahoolik arvas.
Special k arvas.

 Varrakust pole ikka mingit arvamust.
 Reedel ksin viisakalt, et hm, kulge, vabandage, kas te midagi tleks ka, ma ju pabistan veits. Oma lapsed!
 Lastest rkides olen mitu tundi kedranud peas lbi kigi lhisprade-lhemate tuttavate lapsi ja majanduslikku olukorda (sest inimesed, kel on raha laialt, ei ole ldse sel moel rahul tasuta asjaga kui need, kel pole), sest sain taaskord Hiinast tellides tnga.

 Tellisin sihukese kampsuni.







Ja see on konkreetselt nii lhike ja lhikeste varrukatega, et ma pean ta ra andma mitte lihtsalt lhemale naisele, vaid lapsele. Umbes 155 cm kasvu oleks hea. Veel parem 150.
Kusjuures ma VAATASIN kiste pikkust ja ldpikkust ja no - tundus, et natu napp asja jaoks, mis peaks olema nii suur, et sinna sisse annab mnusalt pugeda.
 Aga no NATUKE napp.
 Mtsin, et no on natuke vhem suur siis, pole hullu.
 Mitte et varrukad ei ulatu hsti randmeteni.

 Aga (miks ma ikka veel tellin sealt siiski) enamik tooteid on ige suurusega, mnusad ja kvaliteetsed ning VALIK ON NII LAI.
Peaaegu ongi nii, et kui sa suudad seda ette kujutada, siis hiinlased toodavad sna tpselt sihukest asja.
Odavalt.
 Nii et mningased eksitused suuruste osas ei vra mind teelt.

Alis on ju palju poode. Ma lihtsalt pean rohkem vaatama, et telliksin sealt, kust juba hea asja sain, ja EI telliks sealt, kust vikesed tulevad.




Tegelt on hea olla. Jah, vsinud. Jah, midagi ei taha teha. Jah, jalad valutavad ja valuvaigistav masin tiksub. 
Aga tarvitseb mul ainult melda (umbes iga kmne minuti tagant tuleb meelde), et ma ei peagi, vin vabalt olla ja mitte midagi teha, kui jlle hakkabki hea.
 M-nus.
 Miski ei lhe paremaks, kui selle le muretseda. Lheb nagu lheb ja hetkel on hea.

 Muide: sge, mida tahate, onju?
Ma ikka vahel mtlen, et krt, ma lhen nii paksuks ju sedasi ... ja samas: mul oli tna kommiisu. Konkreetselt. Nii et otsisin les he arvukatest Saladuslikest, mis mda korterit ra peidetud.
 Mitte suvalise, vaid oma lemmikkommid. Kalevi "Tiramisu mandel".
Sin.
Nii hea!
Sin ra tpselt 4 tkki. Vi no ks on suus, lasen kattel aeglaselt sulada, enne kui mandli ra nrin ja alla neelan. 
Siis rohkem enam ei tahtnud. Panin paki kappi ra.
Viimasel ajal ei taha enam suitsu ka eriti. Keha on vist taas natuke stressi vhem tundev ja pole vaja maandada? Vi on suitsetamine muutunud nii tuimaks tegevuseks, et ei ole enam "kuradile kik, mind ei huvita, vtan aja maha ja teen suitsu" ja see lihtsalt ei maanda enam eriti midagi? Ergo pole tarvis seda teha keha arust? 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, emake maa ja tema imed, keha  

 


laupev, 1. veebruar 2020



   
Unemeeleolud 



Krt, ikka veel pole ma kmme korda kuulsam (ega armastatum).
 Kuigi tundus juba, et hakkab minema: mulle endale testi meeldib see kogu, mis Varrakule saadetud (ja nemad pole ikka vastanud), "Kuigi sa proovid olla hea" sai mnede ilusate privaatkirjade phjuseks mulle ja vga nunnu arvustuse Kittylt Goodreadsis. Mulle saadeti raha ja ma loobusin ra kigist "teenustest" Vaimse tervise keskuses, nii et olen nendel kimisest kah prii.

 Aga Varrak ei vasta (ja kui kaua aega ei vastata, ma jreldan, et midagi head ei ole elda - isegi kui tegelikult mistan ka, et 9 eri lugu on natuke aeganudev lbi lugeda ja lugude vahele saab samas mitmepevaseid pausegi jtta) ja ma nen unes asju, mis on ebameeldivalt peaaegu-realistlikud. Niteks nude vrasse nudepesumasinasse ladumist ootusega, et kohe tuleb prisomanik kgist lbi ja ma saan pahandada, sest miski on ikkagi vales kohas. Ses samas unes ka teadmist, et krvalmajas pidutsesid kaks peva mu head tuttavad, kes ngid mind aias meie peol ja tervitasid, aga enda juurde ei kutsunud.
 Asi lppes lauluvideo vaatamisega. Video oli jada karikatuure ja mul on meeles laulu ks salm: "Kes on rikas, sellel maksad krget palka. Kes on vaene, see saab talli taga malka ..."
 Olen hiritud.
 Lisaks oli unenos teadmine, et mul on veel 21 seeriat selle ndala trenne teha, peaks tegema hakkama, aga kuskil esimese seeria seitsmenda korduse ajal sain aru, et olen tegelikult voodis pikali ja ei liiguta. Jtsin niisiis trennitegemise pettunult katki, sest milleks und selle peale raisata, kui midagi reaalselt tehtud ei saa, ja ngin teisi asju.
 Aga no siiski.
 Nme!

 Tegelt rkvel peast ma tleks endale, et hei, ma olen niigi jube tore, et uest (aiapidu, aga mitte minu seltskonnale, mingi teine vanusegrupp) nud kokku korjasin ja nd masinasse panen ja jee, mina! Kes viriseb, on ise nme!
 Ja mul ei ole ka tunnet, et kui ma ei tee oma ndalanormi treeningseeriaid ra, olen halb ja pean end veriseks rooskama.
 Unes ikkagi kummitas.

 Need tuttavad, keda unenos ngin, oleks tegelikult mind raudselt ka endaga pidutsema kutsunud, ja need hed-teised-tuttavad-ks-lausa-sber olid isegi seal unes titsa okeid.
 Kuigi mned olid kahtlased ja kuna mul priselus on taustateave, et on, JAH, nmedad, vtsin sdamesse.
 Ikka unenos.
 Oli selline sdamessevtu-.

 Ilmselt tulenes viirusevestlusest chez ritsik ja rentsi juures kommenteerinud mulle retult vastumeelsest kommenteerijast, kelle jutt mul reaalselt tekitab iga kord kahtluse, kas ma sellist maailma tahtsingi v?
 Mis on tegelt llatav, sest suudan phimtteliselt leppida palju hullemate idiootide eksistentsiga. Ent erinevus on, et need veel hullemad idioodid ei hnga kohtades, kus ma neid nen, neil on teised tegevused ja ringkonnad.
 Aga tema millegiprast liikleb minu blogiringis (ja ei ole kunagi rahul sellega, mis ta seal neb) ja mul on lihtsalt paha tema juttu lugeda.
 Ma (ega ka keegi teine ilmselt) ei hooli ka piisavalt, et teda leebelt petada, rahulikult selgitada ning kuna ta on ehitanud endale kindluse "need kivid on iged ja kik muu jama", oleks see pealgi ttult aeganudev. Iga kivi tuleks eraldi "vaata, see ei ole ju tugev kuidagimoodi!" lahti vtta ja ikka ta ju ei usuks.
 Sest inimesed ei hooli sellest, mida SINA (mina) tled vi teed, nende vaatekohad tulenevad nende oma sisemusse korjunust ja seal sellel pinnal kasvanud snniprastest eeldustest.
 Vi oot. See on vastupidi. Esmalt on snniprased eeldused ja siis korjuvad kogemused ja kokku tuleb inimene oma veendumuste ja maailmavaatega.

 Nojah.
 Aga praegu on mu uned enamasti siiski toredad ja lalkirjeldatu ongi juba nme. Aga kui ma meenutan, kui jube oli nha udusunesid ja siis les rganult tuvastada, et ei, pole kergendust, mu elu on VEEL rvedam rkvel olles, kui unes oligi, on ikka pris hirmus.
 Halb aeg oli NII HALB. 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, proosalaulik, uned ja unelmad  

 


reede, 31. jaanuar 2020



    
Puhas edevuspost 2020 esimene 



Ruudu tles: "ra veel alla lae, ma kohendan vrvid ra ja saadan ikka suurena".
Aga no mis. Ega vrgupevikus peagi mingid SUURED pildid olema, eks?


Nii et.



Istun, tukk nos



no ma PEAN ju rongiga tegema, onju
See esimene mees, kes mu peale kuri oli ja ksis, kes te ige olete
oli teise rongi juht
Pidas me krval rongi kinni, et kurjustada =P



teh boss



See maailm on minu!

Ma vga ei osanud valida, hid pilte on veel. Suvalt vtsin.
Hea kink endale, vga vga naine.
Ma muidu mtlesin ja ksisin, et miks Ruudu nende fotolavastustega jandib, kui tal on inimeste niisama ilu tabamiseks nii hea silm.
Aga ta tles, et tunde jrgi ta enesearengu jaoks on just need head. 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus  

 


teisipev, 28. jaanuar 2020



   
Enese ja oma elu analsi praegune vaheetapp kokku vetult 



Tegelt on minuga kik lihtne.
 Juba niiiiiiiiiiii kaua siin arutatud ja mtteid veeretatud (ja kolmteist korda "jube lihtne" leitud), aga ra snastanud ma ju ei ole seda, mida pidasin "vajaduseks olla vajatud", aga mis tegelikult on ...

 Mulle meeldib positiivne tagasiside. Meeldib inimestele rmu teha.
 Kui teine inimene on minu tehtu le rmus, mul on retult hea olla. Ta nagu tleb snadeta ka, et maailm on parem minuga siin sees, nii tore, et ma olemas olen, jee.
 Ent kui ma olen teinud oma parima ja saan negatiivset tagasisidet, on see valus ja halb, sest paremini ma ei suutnud. Panin kik vlja ja ikka ei tulnud "jeeee!!!", vaid ... Noh, midagi muud.
 Ja kui inimestele ei meeldi nimelt see osa, mis minu arust eriti hsti tuli, kui nad mitte ei rmusta, vaid halvustavad, ma hullun.
 "Kuidas sedasi saama, et ma teen NII HSTI ja te kaebate, et oleks pidanud halvemini tegema?! Et siis oleks hea?! Kuidas te NII LOLLID olete?!"

 Miks ma neid vaeseid nnetukesi, haavatuid ja hirmunuid lembin - sest neile on lihtne head ja rmu teha. Kui inimene (vi loom, sitast kodust koer niteks) pole just sageli khtu tis saanud, ma sdan teda ja ta on nii rmus selle le. Kui kodanik on kuulamata ja mistmata, tunde sees, et maailm tahab talt aina rohkem ja ta ei suuda, mina mistan, lohutan, hellitan ja ei taha vhemalt esialgu midagi. Tal on seni elus palju halba olnud? Ja siis saabun mina, rnade kte ja isetehtud toiduga ja ta rmustab ju?
 Rmustabki. Ja mina arva(si)n, et esiteks on tema maailm parem minuga seal sees, jai! Ja nd tema ka hoolib minust, hoolitseb, et ma ikka seal maailma sees olemas oleksin ja pojengid, vahtraied, daaliad ja teeroosi lhn.

 Aga selgus, et pris nii ei lhe, et inimene saab minult, rmustab ja pakub seejrel sama vastu, sest tal on ju ka tore teisele (antud juhul mina) rmu teha.
 Sellist tungi teisi nnelikuks teha, sest siis olen mina (tema) ka rmus ja mul (tal) on endal samuti hea, pole ldse paljudel.
 Mhmh, olen seda mitupalju kordi avastanud, aga IKKA llatab. Sest minu jaoks on nii naturaalne ja loomulik tung teisi nnelikuks teha, ritasin kogu maailma nnelikuks teha ja lksin katki, kui selgus, et ma ei suuda isegi vikest osa inimkonnast rmustada.
 Eks ole, "tee mulle pai" - ehk teisisnu "tle, et sa rmustad minu prast, miski minus teeb su elu kaunimaks"!

 Ja siis ma olen abitult hunniku ees. Mina ei saa ilma teiste eest hoolitsemata ja neile rmu tegemata, see rm teiste rmustamisest on mul sgaval sees. Kuid kui teise sees ei ole tungi minu elu paremaks teha, ei saa ei mina ega tema sinna midagi parata.
 No ei ole, noh.
 Ta on teistsugune.
 Minu radarid on aina signaale saamas, kuidas talle (keskiganes on "ta") rmu teha, aga kui tal (kesiganes on "ta") ldse polegi selliseid radareid, vin ma selgelt telda ja telda ja telda, mis mulle hea oleks ja meeldiks - aga ta ikka ei saa aru.
 Sest ta emotsionaalselt pole mulle suunatud, ta ei vta sisse.
 Ja siis ei olegi midagi teha.
 Lihtsalt nii on ja kogu mu kuradi elu on selline olnud.

 Mina annan oma parima, et teist vi teisi rmustada ja ootan, et nemad teevad sama vastu - ja no neis ei ole ldse seda mootoritki.

 + kui inimesed tegelt hindavad mind kll, aga nende panus on "rgin talle, mis kik tema juures halvasti on", ma saan "mullle ei meeldi, et sa selline oled" ja ma isegi uduselt ei aima, et tegelt olen neile thtis.

 + siis on veel see "liiga"-olemine.
 Ole igavam, lollim, tavalisem, siis oleks hsti. Ole hsti suvaline tavaline, siis me lubame sul nt veel lapsi tahta.
 Ma ei suuda. Ma ei taha. Mul on vastik. Ma tahan anda oma parima, mitte teha meelega sitta, jumalauta! Mitte teenida rohkem, vaid olla tore inimene!
 Et see ei pea mne arust olema "kas see vi teine"?
 Minu puhul on. Selgelt kindlalt ja heselt. Kui ma ra vsin ROHKEM kui nagunii, veel hullemini, ma ei ole enam lahke, toitev ja leebe. Siis ma tahan, et minuga oldaks lahke, toitev ja leebe, sest ma lhen katki muidu.
 Mnedes asjades ma tean ka, et teen hsti. Nagu priselt hsti, vaatan, imetlen ja imestan, et kas testi mina tegin??? Nii lahedad inimesed nagu mu poeg ja ttar on olemas tnu minule? Issake. MARU hsti olen teinud. Ja mni raamat vi lugu ikka ka.
 Rmustage teie ka selle le, maailm on tnu mulle VEEL PAREM!!!!

 Ja siis tuleb mni ebaprlikarp vi X ulmesber ja seletab, kuidas olen rvehalvasti, ole tavaline, siis sobib.
 Mul ei ole midagi seepeale elda vi teha.
 Kuidas nhakse, on ngijas, mitte minus.
 Aga nii masendav on, et inimesed on ... sellised. Teen oma parima ja ei saa ldsegi tunnustust ja vaimustust, vaid PAHANDADA.
 "Sa teed maailma halvemaks oma tegudega," tleb see pahandamine mulle. Ja lisaks: "Mina tean, sest ma tean kike!"
 Ja tead, isegi kui ma olen parasjagu tugev ja nnelik, kui selliseid tuleb mitupalju, ma purunen kohutavalt. Nad ei pane mind mtlema (enam, peale antidepressante olen sellest ideest vhemalt prii), et kki ma olengi halb. Aga nad panevad mu meelt heitma selle le, et sellised -paljud osad inimesed ongi, niimoodi nad mtlevadki, selline ongi nende maailm ja mul on tiesti lootusetu seda ra parandada oma parimat andes.
 Sest neile ei meeldigi mu parim, nad tahaksid midagi halvemat! Nad lihtsalt on - sellised.

 Oiged ja udus.

 Aga miks ma tunnen, et pean maailmas eksisteerimise igust saama endale aina le korratud ja kinnitatud?
 Aaaach, lapseplv, lapseplv ... 


    15 kommentaari:       

 
 Labels: sotsiaalne alaareng, uus mina  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 26. jaanuar 2020



    
Phapevlik 



Ta ei saa must aru.
 Aga kki ikkagi mistab?!
 EI SAA!
 Aga kki ikkagi ...?
 Ehk teisisnu: mistus vib mul ju vgev olla. Aga tunded (nt hea lootus) on vhemalt sama vgevad.

 Ma vin teada. Aga ei tunne. Niuts ja hda ja viletsus?
 Nojah, aga ma olen, kes ma olen. Ei ole teistsugune. Ja see on ju ometi hsti?
 On.

 Ma kunagi mtlesin he toonase sbra le. Kuidas ta kogu aeg korrutas, kui tark ja ilus ta on (no oli ka le keskmise mlemat, aga mitte midagi erilist samas) ja see kool ja see likool ja "ma olen ikka nii suureprane".
 Leidsin toona, et kui ta seda vhem korrutaks ja rohkem iseenesestmistevasena vtaks, oleks krvalt vaadates usutavam ja nitaks, et ta ise ka usub seda.
 Noh, mina korrutan omaenda oivalisust nd selgel phjusel: et ma ise seda usuksin. Kui kogu aeg ei korda, kipuksin ra unustama. Parem mitte taas sinna juda, et inimene on nme olla?!
 Vbla temaga oli samamoodi?
 Kui kogu aeg korrutada, usud? Ja noh - et enesekindlus on hea ja ei saa olla liiga enesekindel, usun ma ju samuti ammugi. Kui enesekindlus toob sulle jama kaela, polnud enesekindlust lihtsalt piisavalt palju. Alul mtlesid: "Ma saan hakkama (nt selle inimesega suhtlemisega)" ja kui ei saanud, masendusid? Ent lisahulga enesekindlusega oleksid: "MINA tegin oivaliselt, kuid see teine polnud olukorra krgusel. Noh, tema kaotus!" ja kik oleks jorjenid ja mahe septembrihng.

 Ldvalt haakub selle teemaga, et saatsin Varrakule jrjekordse ksikirja. Seekord 6 juttu. (Kige pikem neist vast 24 000 sna - aga see on testi konkurentsitult pikim, teised jvad kuskile alla 6000 sna piiri.)
 Mulle endale meeldivad nad kik.
 Kuigi mulle muidu eriti jutukogud ei istu.
 Miska on natuke naljakas, et ma kirjutasin sihandase.
 Aga mulle meeldivad jutud! Lihtsalt kogus on alati mni, mis ei meeldi, ja siis on halb.



Poeglaps ja Totoro
 Peaaegu tpselt nemad, ainult pojal pole eal sellist hobusesaba ja Totu krvad pole kikkis

 Enesekindluse juurde tagasi - kui nad (Varrak) jutukogu ilmutaksid, saaksin paitunde ja sbraliku tuke selga oma kirjanikuenesekindlusele. Kui mitte, tuleb vapper olla ja melda, et nende kaotus siis.
 Hetkel on lausa tunne, et suudaksin kll.
 2020 on seni mu vastu vga kena olnud, inimesed mu vastu ilusad ja head ja vapper tunne on sehen.
 Ning need jutud on mu meelest kik testi head.
 Isegi tagasihoidlik vastuvtt "kuigi sa proovid olla hea"le on tegelikult thendanud vga mitu korda privaatselt hendust vtnud ja lummatud lugejaid ja ma usun, et temagi leiab oma lugejad tasapisi les. Aga see uus oleks jlle rohkem "tavalise" ulme poole ja vbla kergem ma.
 Vbla tooks rohkem au ka sisse (kuigi see poleks aus, tegelikult)?

 Mul ei ole talle veel pealkirja.
 Enne tuleks teada, kas ldse ilmub nende alt, ja ... aga ma arvan, midagi nimisnalist seekord. Vbla "pitud"?
 "ra pitud"?
"ppetunnid"?
 "pi pi hoolega"?
 Tea, kas miski taoline klaks vga mitteilukirjanduslikult?
 Sisuliselt sobiks hsti. Need on elu ppimise lood.

 Igatahes.
 Homme lhen siis tagasi romaani juurde, mis pool igavikku on kannatlikult oodanud, et ma jlle tema jaoks mahti saaksin. Tutvun temaga uuesti. Elan sisse. Ja vaatan, mis vlja tuleb! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, maha ng, proosalaulik  

 


kolmapev, 22. jaanuar 2020



   
Olen vsinud, nii et suva armuhala lissalt 



Tasus ikka raamatu saatmine ra. Ne, veel ks tagasiside.

 Olen jtkuvalt surnuks vsinud. Aga oli ju palju toredam veeta snnipev mitte midagi tehes (peale prandaphkimise, poeskigu, apteegiskigu, tortillateo, pakendite vljaviimise jms pisiasjade), peavalust puhates (hommikul oli, aga sai maksimaalse sumatripataani annuse, kuuma dui ja kolmetunnise unega suht maha) ja mitte isegi vga millelegi meldes, kui oleks olnud sundus veeta seda samas seisundis igasuguseid asju tehes, rabeledes ja sebides.
 Iu.
 Nd sn snnipevajrgseks hommikusgiks jrjekordset puuviljasalatit jrjekordse piimakiselliga (poe oma, ei ole hapuks linud) ja pea ainult tuikab veidi.

 ***

 Hommik mdus. Pev mdus ka ra.
 Kisin lastega oma snnipeva puhul kinos. Ttar hakkas koduteel mossitama, emake maa teab, miks. Mlemad lapsed kaebasid oma vanusele ja soole lhima tegelase lolluse ja ebaustavuse le ja ainult mina oli Scarlett Johansoniga rahul. Ttar tles:
 "Mhmh, ta oli vga sinu moodi!"
 Poeg tles: "Jah, ja mul on samamoodi cringe vahel sinu pihta, nagu mul tema pihta oli! No mis seal filmi lpus nutta oli?! Ja pidid sa nii kvasti nutma siis vi???"
 Ma nutsin, sest ilus oli. Ma enamasti nutangi, sest ilus on. Vi on kellestki jube kahju.
 Nooremana nutsin viha prast samuti. Enam mitte. Sest enam pole mu viha juetu, vastupidi. On isegi juline!
 ... ja selle filmi homomeestest armastajapaar oli kah nii krdi nunnu ....

 Tead, see armusuhtevrk on mul ikka hinge peal. Vbla jbki olema. Sest ma ppisin NII hsti raamatutest ja filmidest selgeks, et kui oled ilus ja hea, on sul suur armastus soolas ja et see psima jks, pead lihtsalt piisavalt hea olema.
 Ning kikidest "elus ei ole reegleid ega igeid valikuid" ja "hinnangud sulle on teistes inimestes, mitte selles, missugune SINA oled" ja "on teatud keskmiste peal toimivad ssteemid, aga mina olen ju UHKUSEGA mittekeskmine!" hoolimata on mul ikkagi "no KUI hea ja ilus peaks siis olema, et nnelikku armusuhet saada???" ning lputu segadus.
 Kuskil kuklataguses on usk, et hea armusuhe on preemia kllalt hea inimene olemise eest ja misMTTES ma ei ole kllalt hea? Kammaan?! Vtan loogiliselt: ka minu kige-mittelemmikumatel inimestel on pikaajalised suhted (olnud vi kestavad edasigi), nii et selgelt ei pea isegi natukene tore olema, et suhet pidada.
 Aga ei, mina ei saama.
 Ma ei taipa seda mustrit.
 Kusjuures mul ei ole isegi tunnet, et see vi too isane oleks vga above my league - olen elus teinud kll seda liigitust, aga ma olen alati vaadanud ainult vlimust.
 Jap, mina olengi see naine, kes vaatas, et ilus poiss, ja armus kohe, tema hinge ega mistust lisaks uurimata, sest ilusa no ja keha taha, laheda pealiigutusega visatud pikkade juuste ja mtliku pilgu taha pikaripsmelistest silmadest suutsin kik voorused kohe ise melda. Hui mulle luges, mis vljaspool minu pead toimub.
 Seega oli mu esimene poisssbra-laadne toode, vga pikaajalistele lugejatele tuntud kui KEA (Kige Ebannestunum Armsamavalik) ikka NII jube, et laias laastus viks elda, et hullemaks enam vga minna ei saanud.
 Aga ta oli VGA ilus.
 hegi nii ilusa mehega pole ma prast enam asju ajanud (kuigi kenad on nad kik olnud), ja tasapisi ppisin kogemus kogemuse jrel, et pshhopaatidega ei saa head suhet, rme lollus jb rmedaks lolluseks, isegi kui mees, kes loll on, on hea vaadata ja puudutada ... ja ikkagi, IKKAGI ei saa ma ka nd neid, keda tahan.
 Olgu, mul ei ole eriti laia valikut, sest ma ei salli uusi inimesi, kes kohe armumnge hakkavad proovima, vaid valin ainult juba tuttavate seast.
 Aga no ikkagi!
 Ma olen ju NII hea! Kas ks vi kaks neist tuttavatest kenadest meestest ei peaks arvama, et ma olen nii tore, et julgevad ka lheneda vi midagi?
 Aga ei. Ja isegi kui ma ise lhenen ja ln klge vga avalikult ja selgelt: ei.
 Nad ei taha mind.

 Nagu misMTTES?!
 Ma ei saa le sellest K. vrgist. Mitte temast inimesena, vaid misMTTES ln ja ln ja ln klge mitu aastat, saan "ma mtlen veel", "mulle ei meeldi otsustada", "ei, ma paar kll ei taha kellegagi olla" ja lpuks saadan ise persse, sest mismttes ta ei aita mind, kui mul on halb???
 Ta tundus nii vga "just mulle".
 See oli ka Rongimehega - kui ta oli oma naisest lahku linud, tundus ta mulle nii tpselt klappivat.
 Ja no... ei.

 Mned tuttavad mehed on, kes on ngusad, targad, lahked ja (vhemalt "suht") vallalised veel, ent nemad on mu jaoks ikkagi natuke liiga "above my league", sest teenivad ka VGA hsti.
 Ja sel teemal on mul raske.
 Kik muu vtaksin innuga vastu, aga raha pelgan. Kui nad ise tahaks mind natukene pealetkkivamalt, kui kord aastas komplimente saates, osaleksin huviga. Aga peale mina kima ei hakka. Sest ... ausna, kullakaevuri soont mus LDSE pole.
 Ma kardan raha. 


    14 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, ei ole pris nunn, vanainimese heietused  

 


esmaspev, 20. jaanuar 2020



    
Kberpunkvamplarp ja 40 




Alustuseks: 









 Seda me Ruudu Rahumaruga tegime ses postis.
 Sest kammaan: ma tahtsin endale 40. snnipevaks midagi kinkida ja teile snnipevapilte ka panna ja mulle meeldib, mis ta inimeste pildilepdmisel teeb.

 Nd ma olen siis 40.
 Pris ... lahe tunne.
 Kuigi vsinud.

 Sest kisin ikkagi sellel mngul, mille krdile saatsin eelmises postis. Kui pea enam ei valutanud, tundus, et suudan kike.
 Muidugi hakkas pea mngul jlle valutama ja raske ja raske ja bh. Aga samas oli see nii lahe kogemus, et ei kahetse raasugi. ks liin moodustus nii ilus ja tiuslik nagu filmis. Sellist asja ei juhtu sageli.

 Lisaks tuli  iseendateemaline mtelus-avastus.
 Kuskil pool aastat tagasi taipasin, et ma ei mletagi htegi korda, kus ma EI oleks mnginud "teen ise, ei looda, et teised teevad, rhman ja uurin ja katsun saavutada" rolli.
 See avastus oli pris suur ja otsustasin hoobilt, et nii. Nd PEAN saama mngida rolli, kes ise ei tee midagi, tstab kpad psti, aga ksutab-palub-palkab ja saadab teisi tegutsema enda asemel.
 Seekord ritasin endale sellist rolli luua ja seda ka mngida.
 Issand, kui igav see oli.
 Kui olin vtnud hoiakuks "mina ei sekku, mind ei huvita, miski pole mulle piisavalt lahe!", mul ttas see kll. Ttas tasemel "a mind ei huvitagi eriti" ja mul oli igav, sest ma olin vtnud hoiaku, kus kik ongi igav.
 Ja kui siis juhuslik sndmus mu sellest vlja li (tegelikult hldusarusaamatus - kaks inimest rkisid Chenist mu krval, kui evangelist oli mulle JUST nidanud videot, mille jrgi mu surnud kallim Zheng on vist elus, ja siis neilt sain justkui veel kinnitust, et muidugi on elus), kui mu empaatia taas tle hakkas ja kik enam kskik ei olnud, hakkas huvitav.
 Mis siis, et pea lhkus valutada. Ikka oli pnev mngida!
 Hoolisin nii vga ja korda lksid igasugused asjad.
 Nd ma mtlen, et mul on vist elus samamoodi. Et kui mul empaatia ttab, ma vin kll vga hullusti haiget saada ja alati saangi. Peroodiliselt, sest selline on elu - aga kui ei ttaks, mul oleks nii igav, et see ei klassifitseeruks isegi eluks enam.
 Sellega ma tegelen: ritan pannna piiri ette, et kogu aeg ilma nahata ja verilihal ringi ei jookseks, ent samas elada sedasi, et tundlikkus siliks.
 Et oleks huvitav, et lheks korda, et oleks ELAMISE (mitte elu veetmise) tunne.

 +36 ja -36 vaheldumine on parem, kui stabiilne +12 ikka.

 See "nagu filmis"-liin:

No ma olen teda ikka kvasti tiustanud. tleme 40% on algne, 60% minu tehtud! Ja ma ei kirjuta tema aju le, ta mletab iga treeningut, iga vitlust, analsib neid ja leiab uued vtted.
Aga kui raske on remontida, kui ta vitluse kigus ra lhutakse?
No lheb aega, aga ma olen selline nokitseja tp, tasapisi remondin ja teen veel paremaks.
Eks ta on pris heas korras ka, seda on nha, et vtab kvasti td.
"No sedasi nende hobidega juba kord on ..."

 Kogu selle vestluse aja seisab Keravlk (vitlusandroid, inimnolise no asemel mask) krval ning vaikib.
 Tema poole ju ei prduta.

 Heimdall (teine vitlusandroid, mberehitatud kaevandusrobot, kes tuntud oma legendaarse soomuse poolest, aga aeglasevitu. Tema on vrvi muutvate tulukestega kostmis, ainult veerand ngu metalli all) seisab galeriis ja vaatab ksisilmi installatsiooni, mis sisaldab vikesi sissellitatud pirne sinaka valgusega.
 Seisab mitu minutit ja vaatab vaikides.

 Plekipeks (ehk vitlusandroidide vitlus - phmt tolle maailma gladiaatorivitlus).
 Esimene faas. Vga vinge, vgavgavinge, Heimdall vidab, aga see, KUI vgevalt nad vitlevad, kuidas Ronin (teine vitleja) tabab Heimdalli plveliigest ja kuidas hiljem seda uuesti rndab, aga nd on raudvara valmis  ohhhh!
 Plekipeksu teine vitlus oli visuaalselt sama efektne, aga metamngija minus oletas, et Keravlk PEAB npc-d vitma, nii et polnud nii pinev.

 Keskkonnakaitsja-kunstniku ettekanne-installatsioon-performance, mille kigus ta kavatses ra juua kuus topsitit saastunud kraanivett vaestest linnajagudest.
 Joob he, hakkab khima ning hku ahmima.
 Joob teisest pool, rgib oma kehvadest tunnetest, khib, vahepeal otsib vimalust istuda vi toetuda kuhugi ...
 Lavale astub Heimdall. Joob jrjest ja rahulikult thjaks neli lejnud saastunud vee topsi.
MIKS sa seda tegid?!
Minule ei tee see midagi. Bioloogilised olendid vivad ra surra.
Ma ei usu, et ma surnud oleksin. Mul oleks lihtsalt vga-vga halb hakanud.
Heimdall ei tle midagi. EI kehita lgu. EI ilmuta mingeid tundeid peale vilkuvate tulukeste vilkumise. Roheliselt ja punaselt.

 Mne aja prast seisab ta uuesti galeriis. Vaatab sama installatsiooni, mis ennegi.
See meenutab mull aega, kui ma veel ... olin. Kaevanduses ttasin. Need thed vilguvad samamoodi!
 Oota, mida? Mis sa olid?
Uus olin.
Aaa ... ma kuulsin elus olin ja mtlesin, et oot, mida! Mina (kuulus popkunstnik, kes tegelikult on salajas Neo-Hiinast prit android, kelle esialgne programm maha veti, kui Neo-Hiinast pgenesin)  isegi naeran.
 Heimdall ei naera.
Elus ... elus ma ei ole, eks ole ju. Jah ...
Midagi mu sees murdub, aga ma ei tle seda talle. Ainult mtlen, kuidas ta need neli topsi thjaks ji.

 Varsti prast seda knnin mda Keravlgust, kes seisab koridoris. Mitte midagi ei tee. Lihtsalt seisab. Otsustan, et pean ksima, mis mul sees kripeldab.
Kas sind ei hiri, kui sinust sinu juuresolekul rgitakse nagu asjast?
Ta vaatab mind. Krt, et ma selle nomaski alt pole enne mrganud, et tal on ilusad kurvad silmad!
Vga hirib.
Vaikus.
Ma mitu tundi tagasi kuulsin, kuidas see naine (nitan peaga Heli, ks mngija, ma tema rollinime ei teagi, poole) ja su treener sinust rkisid. Ja sa seisid seal krval. Ja mind ji ... piinama. Sul on ju tunded!
Noogutan omaenda jutu kinnituseks.
 Hakkan minema.
 Ta haarab mu ke, labake, nagu vanadel rtellikel aegadel. Ei suudle seda, aga hoiab pihkude vahel.
Aith. Aith, et sa seda tlesid.

Ma arvan, kige toredamad inimesed siin klubis-galeriis ongi androidid.

 Et meil hiljem on kolmekesi galeriis veel selline sdamest sdamesse vestlus, kui Keravlk on juba vaba (ta vitis vabaduse oma hiilgavate vitudega areenil) ja uue, inimnolise peaga varustatud, ning Heimdall istub, sest tema energia on korraga vga otsa saanud, mina nitan neile oma androidikoodi ja me rgime sellest, kuidas on vabadust ihata ja siis lihtsalt ei tea enam, mida teha, kuidas Heimdall vaatab sdelevate lampidega teost ja mtiskleb, et viks ehk ka kunstiga tegeleda ja Keravlk rgib, kuidas ta nii vga tahtis vabaks saada ja mitte enam videlda, mitte enam videlda, aga nd ei tea, mis edasi teha ... see oli lihtsalt ilus finaal.
 Edasi ei olnud minul sel mngul igatahes enam midagi teha.
 Kik oluline oli nhtud ja tehtud.
 Aga priselt sai mng otsa vast veerandi tunni prast. 


    15 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, rollid-mngud  

 


neljapev, 16. jaanuar 2020



   
Ach, krdile 



Olgu, pingutamine on jlle liiale linud.

 Ja oleks, et sellest mingit KASU oleks, eks ju. Et mu poeg oleks: "Oo, emme, sa tidki mu kohustusliku kirjanduse raamatu ra! Nii lahe!"
 Ei. Tin talle Tallinna raamatukogust raamatu. Nd pean pevast peva talle tlema: "Loe tna 20 lk ka!" ja siis taluma tema virisemist, et kohustuslik kirjandus on nme ja miks nad vabalt valida ei saa, mida loevad?!
 Vi kui ma olen vlja ajanud maja Tartus, transpordi Tartusse, vlja melnud ja suht valmis pannud kostmi, oleks mngujuhid minuga: "Oo, sa oled nii vapper ja lahe, meil on nii hea meel, et sa tuled, me testi proovime sind nnelikuks nd teha!"
 Ei. Nad on: "Vta midagi kunstiks kaasa, meil vhem tassimist" ja "Printige oma tegelased ise vlja, meie seda ei tee" ja ttt elda ma kirjutasin oma tegelasplaani, et tahan, et mul raha oleks ja sain rolli, kus "mida sa tahad" - oma tid ma, "majanduslik tase" - vaene ja midagi veel teemal "vaene kunstnik, ei ole kerge kunstnik olla".
 Kin poes, toon igasugu asju. "Keeda mulle makarone, mul ei ole nende muude asjade isu ja lhe sa sid ka ra!"
 Ja vinnatakse ra mu endale toodud mineraalvesi, sest "tal on isu".
 Ja ma ei kaitse seda ka, sest ma ju tahan, et ta rmus oleks! Mulle nii ldse ei meeldi endale meeldivaid inimesi pahandada vi kurvastada!
 Kirjutasin jutu, saatsin testlugejale. Nd peaksin ilmselt ksima, kaugel ta on ja mis vead jne, aga ma ei jaksa. Peaksin vlja mtlema veel mned inimesed, kes viksid testlugeda, ja neilt ksima, kas viitsivad - aga ma ei jaksa.
 Kik tahavad mult asju, aga mul ei ole enam midagi anda. Nagu mitte krdi midagi.
 Ja pea valutab.
 Kuidas ma aru saan, et olen pris katki: pea valutab mitu peva jrjest. Pausidega, sest mul on imelised migreenitabletid, aga valu tuleb ja tuleb ja tuleb tagasi.

 Nd olen seisus: "Inimesed rgivad muga messengeris, aga ma ei vaata nende snumeid, sest nad tahavad mult midagi - isegi kui see on "lahke olla, me viime su oma autoga tartusse, tule mngima!""
 Ma ei jaksa enam.
 Lksin rikki, ei tule kuhugi, ra ka ei tle rohkem, et EI TULE, lihtsalt ignon.
 Sest ma EI JAKSA.

 Ostsin endale uue telefoni, et neksin neid snumeid, mis tulid (piiksud kisid), aga ma ei saanud neid lugeda, sest telefoni ekraan on pekkis.
 Nojah.
 Hea asi on, et mul on uus telefon. Halb asi on, et sealne snumisalvestamisvimalus on vist pisem kui vanal (no poes polnud minu mudelit, vtsin selle, mis oli. 20 euri odavam). Igatahes ngin ma 16 iidaegset snumit ja kui olin need ra kustutanud, uusi igatahes peale ei tulnud.
 Ma annan oma pojale iga pev D-vitamiini kapsli. Kas ta vtab seda ise, kui mul meelest ra lheb? Olgu, see on palju soovitud. Aga kas ta tleb aith? Ei. Kui mul hsti lheb, vtab ta kapsli sisse ja joob vee peale kommentaarideta. Kui halvasti, teeb ta mingit keeldumisenalja, sdab mahakukkunud rohu Totorole vi ohkab demonstratiivselt, nagu tuleks midagi eriti vastumeelset teha, ja ma peaks nagu PEALE KIMA ka veel, et ta vtaks D-vitamiini, kui ma niigi olen ju rme tubli olnud, meeles pidanud ja talle arvuti taha kah viinud.
 Iga. Krdi. Pev.
 Seeprast mulle ei meeldigi need "vahepealses vanuses" lapsed. 3-10. Mulle NII LDSE EI MEELDI saada inimeste kest negatiivset tagasisidet, kui annan oma parima. Aga nii palju koristada, kui tuleks minule meeldiva keskkonna saamiseks koristada laste jrelt, kes ei pane prgi prgikasti vi joonistavad prandale ja oma nole ja jtavad poolsdud toidu voodi rde prandale 8 sgikorral jrjest, ma lihtsalt ei jaksa. Nii et ma pean sundima neid tegevusteks, mida nad teha EI TAHA ja see on nii vastik ja raske ja vastik ja vastik ja kas ma mainisin, et vastik?
 Aga jai, migreenitablett hakkas jlle toimima.
 Enam ei valuta.
 Mis on hsti.

 Kokkuvte: ma rabelen ja rabelen, torman elu eest, et hoida taset, mis juba on.
 Et edasi juda, tuleks joosta kaks korda kiiremini.
 nneks ma vhemalt tean, mida nd teha. Nimelt TEHA VHEM. Mitte minna. Mitte valmistada. Mitte vrvida, pesta, naeratada, kiita, olla soe ja innustav.

 Mina vastutan enda eest. Keegi teine seda ei tee. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, rollid-mngud, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





esmaspev, 13. jaanuar 2020



   
Tasakaalupunkt puudub 



Jestas, vahel ikka juhtub ka tiesti ettearvamatuid asju.
 Ma sain Sdameloole TAGASISIDE mujal kui oma vrgupevikus.

 Muidu tegin asja, mida olen enne ka siin minu moodi hullujatele soovitanud ja suus vahus, seletanud, kui lahe see on, aga vahepeal lihtsalt ununes, et sedasi tasub.
 Kui kogu aeg pingutada, kaotab sisemine termomeeter igasuguse usaldusvrsuse. Minu arust Organism lihtsalt tdeb, et nagunii mind ei kuulata, nii et tavatasemel ei tasu ldse enam infot edastada, aint valuga.
 Aga nd ta tleb, et tna veel midagi teha on selgelt liig. Nii et otsustasin, et kuna mu pea valutab, olen nii vsinud, et ei suuda magada ... krt, ma ei lhe pshholoogi juurde!
 Ja SIUKE kergendus ... peavalu lks ka ra.
Hiljem tuli tagasi.

 Tegelt mtlen, miks ma seal ldse kin. Olen seda mitu korda melnud, eelmise terapeudi puhul veel rohkem, selle puhul isegi mitte seeprast, et mulle ei meeldiks, vaid ... minu peamine vaimne raskus on, et pingutan liiga palju, olen kogu aeg vsinud ja pan samas ikka kik ra teha, mis lubatud.
 (Muuhulgas ma ju TLESIN, et ok, kin siin, ja lasin endale aja kirja panna jlle.)
 Elik - phmt et ma seal kin on KURNAV, ja minu meelest vtab mult rohkem, kui annab.
 Aga arvatakse ju, et on hea ja kosutav ja pshholoogi juures kimine nitab, et hoolitsen oma vaimse tervise eest ja see on tasuta ka veel ...?
 Oh, mind kll ... Jlle usun, mida "rgitakse" ja "mis ldiselt inimeste meelest hea on" ...
 Testi, ma ei saa medalit, et kin seal. Ega raha. MIKS ma siis teen endaga sedasi?

 Kui ma ei ole vrske, paneb juba mte minekust mul pea valutama. Kui ma olen suht heas seisus, pole mul midagi vajagi ju ...

 Muidu purustasin asju. Et ma, Tartust tagasi tulnud, lhkusin jrgmisel peval ra oma presskannu, on sna loogiline.
 Koordinatsioon kaob ra, kui vsinud.
 Julujrgne aeg ostukeskustes, uus kann 6 euri, olgu, olemas.
 Kann on kaks korda pisem, kohv maitseb natuke teistmoodi. Hmmastav, mis kik mjub - aga mulle tegelt meeldibki pisema kannu kohvimaitse rohkem.
 Aga et eile otsustas mu telefoni ekraan lakata pilti nitamast (korra ta enne hoiatas ka, aga siis sain peale aku kljest ra vtmist ja SIM-kaardi eemaldamist ja tagasipanemist korda), on vhe nme. Jah, mul on nuputelefon, jah, uut tahan ka sellist, nii et hind ei tapa, aga siiski. Veel 59 raha kaob. Mis toimub? Jlle jooksen lmbumiseni, et paigale jda, samasugust elu evida kui varem?!

 Laupeval on mul jlle larp. Tartus.
Ikka ON VAJA end surnuks rhmata, ON VAJA.
(Aga kui mu pea enam ei valuta, tundub rollimngimine vga hea idee taas olema. Nii ma elangi.) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, maha ng  

 


laupev, 11. jaanuar 2020



    
Aruanne reede mdumisest 



Napilt, ent siiski elus.

 Mul nimelt tuli uid minna eile Tartusse oma juttu sisaldava raamatu "Isaac Asimov 100" esitlusele. Noh, ja kui ma juba nii kaugele lhen, viks minna ka spra vaatama, eks? Noh, aga kui veel varasema rongiga minna, saab ehk tehtud ka he asjaliku asja, mille hetkel saladusse jtan, ent snnipeval paljastan.
 Mhmh.

 Juba sinnasit oli vga raske, sest istusin teisel pool vahekiku vanamehest, kes ainult jutustas. Kui ma nd tema juttu takkajrele analsin, siis ilmselt ta nipernaaditses - ajas tielikku jama, ent esitas seda kui "minuga priselt juhtus, mina olengi see, kes elab sellist elu!" Aga asja sees ma ei kahelnud, et ta ise usub, mida rgib.
 Alles hiljem tuli veendumus, et mkmm, vimatu.
 Jaa, imestasin kll, kuidas retult enesekindlalt vib sellist iba esitada ("soomlased on uskumatult lollid", "ei, khuli maasikate korjamine on ammu mdas, plvili on tervisele kige kasulikum ja marjakorjamine on maailma kige tervislikum t", "me kisime tollal Siim Kallasega hes klubis tantsimas. Siis abiellus tema arstiga, aga mina litsiga - ega ma ei kurda, neli last!", "ma olen eluaeg massr olnud, helistage mulle, ma kahe minutiga annan mned nipid" - no kasvi see viimane! Mis krdi "helistage"? Sul on inimene reaalelus ees, kui sa tahad talle massaainippe anda, on vist NITAMINE hetkel teema, eks, mitte hiljem telefonis seletamine???), kuid et see ei saanud tsi olla, tabasin alles sidu pris lpus, kui kik juba tusma hakkasid, ja onu, kes oma jutu jrgi oli olnud tippsortlane ja tippsportlaste massr, hetkel elab Soomes ja kasvatab seal maasikaid ("helistage mulle, ma kolme minutiga annan teile mned nipid, kuidas maasikaid kasvatada", "ei, sort pole thtis, vlja arvatud, et liiga pikaks ei tohi kasvada, nii et kile paigast nihutab"), ngi vlja suht nagu suvaline vaesepoolne vanaonu odavatest saabastest veits vileda heleda jope ja logupoolse valge vana jalgrattani.
 Siis prdus minu poole (mul kukkus ennist vlgumihkel taskust maha) ja vitis, et ma poole aasta eest olin talle rkinud, et tahan suitsetamist maha jtta ja kuidas see lheb? Vtku ma tasakesi vhemaks ja saan hakkama!
 Ma olin: "Mul pole IIAL sellist plaani olnud!"
 Tema: "Oli-oli! Ma mletan!"
 Siis oli mul veel selgem, et ta tegeleb vljameldiste esitamisega te phe. Mingid asjad on aluseks (minu vlgumihkel, le vahekigu pingis istunud naine tles, et on kehakultuuri ppinud, nii et sealt sportlased ja massr), aga lejnu puhas vljameldis, mida enesekindla hlega esitada.

 Olgu, aga siis oli see ju mdas, mina Tartus ja kik korras?
 Ooei.
 Me tegime seda tsenseeritud asja ja saime esmalt helt mehel simata, et vales kohas oleme, miks me seal oleme, kes me ldse oleme sellised?! Mina vastasin: "Oi tahad tlitseda v? Tlitseme! Mis see sinu asi on, kes ma olen?"
 Tema: "Mis sa oled purjus vi?"
 Mina: "Ei, minu arust sa viksid ise tagasi tmmata!" Ja nitasin talle kahe kega fakki.
 Sest noh. Kui minuga nme ollakse, ma olen tie rauaga nme vastu.

 Ok,tema pidi lahkuma (ta oli sidukis, mis ei tohtinud teele jda), meie lahkusime samuti ja siis mu (tsenseeritud) kaaslane, kes on vike leebe naine ja armastab rkida "hingedest" (jutumrgid on thtsad!) ja "metsikust loomusest", "armastusest" ja "htekuuluvusest" ning  kokku on minu arust "pris uhhuu-inimene, aga hea silmaga kunstnik", oli hirmus okeeritud. Juba enne oli ta "ma ldse ei taha riielda saada" ja "ei tea, kas tohib?" Prast kndis, pea norus, ja tles, et see faki nitamine oli ikka liig, mees tegi ju lihtsalt oma td.
 Aga ses osas ma ei kipu andestama - sul on alati valik, kas teha oma td lahkelt ja inimlikult vi lbelt ning teistes halba tunnet tekitavalt. On tiesti ige anda inimestele, kes sind rndavad, sama rauaga vastu.
 Mitte tmmata saba jalge vahele ja vabandada ette ja taha ja arvata, et maailm saab siis paremaks, sest kui kitud inimestega hsti, muutuvad nemadki tasapisi paremateks.
 Ei, kui kitud lbikutega aladlikult, pivad nad, et see ongi ige viis, saab inimesed, kes kuulavad sna.

 Ma ikka veel olen kuri Keiti peale, kes kunagi siinsamas kommentaarides vitis, et MINA olen silmakirjalik, kui tahan, et mind kenasti koheldaks ning ei lhe samas lemuste juurde nudma, et (vibolla kehtivaid, pole kindelgi) reegleid muudetaks.
 See "lemused vastutavad oma alluvate nmeda kitumise eest"-idee ajab mind siiamaale vihale.
 nneks ei ole viha minu meelest halb.
 Jap, ma siiamaale ei saa aru, kuidas paljude arust on.
 Viha on vabastav ja tugev reaktsioon, lasen endal tunda kuidas: "Nnda on teiste vastu kuri kituda ning mina ei kavatse sellega leppida!" ja miks, MIKS mitte vihastada, kui sees torgib?
 Ma ei taipa.

 Nojah, aga kuna ma tahtsin, et vike ehmunud naine nnelik oleks, lksime teise kohta. Tegutsesime seal ja kuskil 20 minutit hiljem veeres kohale auto. Et paigas polnud isegi siduteed, vahtisime sidukit pris jahmunult. Autost ronis vlja lhike jssakas mees, kes naeratas meile ja teatas vene keeles (aga seekord sbralikul hlel!), et seal ei tohi olla.
 Vahtisime teda jahmunult. Ta ksis, kaua meil muidu lheks veel, viis minutit? Kmme?
 Prasin pilgu kaaslasele. Too kehitas lgu ja arvas, et tegelt me lpetasime.
 Mina: "M ue ... mis see on ... zakontalis?"
 Mees naeratas. "Bc??"
Mina (kergendunult, seda sna ma tean): "Mhmh, vsjo!"
 Naeratasime, tema tles veel midagi lahket, ent arusaamatut, ja lahkusime.
 "Siin ei ole ju isegi mingit silti vljas! Kuidas me teada saaksime, et siin ei tohi olla?" ksisin hmmeldunult ja retooriliselt oma kaaslaselt.
 "Ilmselt pole silti vaja, kui sellised autoga mehed kohe tulevad, kui siin keegi on," vastas tema sama hmmeldunult. "Huvitav, seal on kik see graffity ja teismelisena me kisime ikka siin veini joomas ja ..."

 Ning see polnud IKKA VEEL kik. Kui me veidi eemal tnaval peatusime ja jahmerdasime, andis signaali sealsamas krval foori taga ootav auto. Vaatasime sinnapoole. Autoaknast vaatas vlja kena noor mees, kes tstis laialt naeratades pidla.
 Siis oli mul kll tunne, et jaa, positiivne thelepanu on iseenesest jee, aga mul on thelepanust tegelt vsimus peal.
 JA sbra juurde minek ja raamatuesitlus olid veel ees.

 Sber on tegelt hea sber, temaga ja tema lastega (appi, ta poeg on vist aasta noorem kui minu oma, aga teeb titsa vabatahtlikult talle ja klalistele oivalist espressokannukohvi!) veedetud aeg ainult mdukalt raske. Pealegi on tema (ka?) de (haiglas), tal oli vahetus tulemas ja siis me vahepeal suikusime kumbki oma sohval.
 Aga no ma lahkusin sealt raamatuesitlusele (jee, et mina olin esimene esineja prast koguhtustaari, kes on raamatu koostaja + ees- ning vahesnade, kus autoreid tutvustati, kirjutaja). Raamatuesitluse eel oli mul juba pissihda ning kavas veepudel kempsu kraanist tita - aga see krdi vets oli lukus!
 LUKUS!
 Ok, esitluse elasin le, kaua see ju ei kestnud ja nagunii kargasin lpuosas psti ja traavisin rongijaama, sest rongi ikka ju mahun, ei ole reedehtust "miks ma kll varem piletit ei ostnud, nd ei saagi!" Ja noh - ma olin juba nii vsinud, et loobusin juba kella 3 paiku rahulikult mttest "no tegelt ma esitluse prast ldse Tartusse tulin, peab ikka lpuni olema" ja vtsin selle asemele "niigi olen jube tubli, et kohale lhen. Et ma prast tahan sedasi koju saada, et saan veel rongiga KOJU, mitte ei pea ema juures bima, on tiesti hea, hoolitsen enda eest!"

 Aga ma judsin rongi kaks minutit enne selle vljumist. Mis thendab, et ei olnud aega kia ka raudteejaama vetsus (noh, rongis saab ju ka pissida) ega tita seal vetsus veepudelit (eluliselt oluline, sest rongivetsu ktepesukraanil on silt, mis tleb, et juua sealt ei tasu) ega ka osta vett.
 Asi lppes sellega, et siiski jin seda mittejoodavat vett seal rongikempsus, sest ikka parem, kui vedelikupuudusest peavalu saada. Sin ra sbra juures kotist vlja vetud ja siis jlle kotti tagasi pandud, sest poodi minna polnud enam mahti ja mul peab midagi sdavat rongis kaasa olema, brie juustu, sest vat seal rongis lks mul viimaks kht thjaks.125 grammi paljast juustu. Pris maitsev.
 Peva jooksul olin kll natu midagi napsanud siin-seal, aga no ei linud kht thjaks. Ja siis rongis ...

 Teine rong Tallinnast Keilasse lks 3 minutit prast Tartu rongi Balti jaama judmist.
 Nii et ei ikka mingit vett, ei ikka mingit kohvi (mu kohvineelud olid selleks ajaks samuti tiesti hullud, ibuprofeen vttis kll valu maha, aga KOHV, miks ei saa kohvi?! ksis keha), glkoosi sisaldava toidu manustamist ka mitte ...

 Kodus jin mineraalveepudeli thjaks, sin joonelt ra neli viilu pehmikut kahe pannitie peekoniga (poeg sai ka kolm viilu peekonit. Enne kis koeraga ues, sest ma rkisin talle, kui vsinud olen ja tal hakkas minust kahju), tegin nelja kruusitie jagu kohvi, jin selle kik ra ning lin endale kaks korda parema kega nkku. kskord tahtsin nina sgada ja panin srme silma.

 Ma arvan, natuke aega ei tee ma nd midagi.
 Et tna hommikul kirjutasin BAASI kaks arvustust, tegin testlugejavalmiks oma viimase jutu ja saatsin neist hele ka ra, tegin putru, puhastasin pomel(o?)(i?) t ning nd kirjutasin valmis selle kilomeetrise vrgupevikuposti, ju ei ole millegi tegemine, ega ju?
 Esitlusest panen siia pilte ka, kui mni ilus tuleb. Hetkel veel ei ole, aga maijaksa oodata posti avaldamisega.



kib kll



aga riides olen ju kaunilt, onju?!


 Muide (juhuslik huvitav fakt), kas te teadsite, et kohvi ergutina mittemjumine on thelepanuhire ks smptome? Mina ei teadnud. Lihtsalt imestasin, et miks mulle ja mu pojale kohv ldse ei mju, nagu inimestele nhtavasti tavaline on.
 Et autism ja thelepanuhire esinevad sageli koos, ikka teadsite? Mina vhemalt seda teadsin. Aga siiski, koos selle kohvivrgiga mtlemapanev. 


    27 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, eraelu, proosalaulik  

 


teisipev, 7. jaanuar 2020



    
Lhhike juupeltus 



Ossa.
 Ma vaatasin URRAMist Mudlumi "Poola poiste" leidumust ja "Kallist Mikaeli" (mis on mu poja jrgmine kohustusliku kirjanduse raamat) ja nhes, kuidas "Poola poisid" on igalt poolt vljas, aga Saue Linnaraamatukogus on "Kallis Mikael" olemas, tuli mulle phe vaadata, kuidas on "kuigi sa proovid olla hea"'ga.
 Et no KEEGI KUSAGIL vast ikka laenutab?
 Ja wtf.
 Minu raamatu kohta oli real "tunnustus"

KULKA kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2019

 Olgugi, et ma pole selliste soovituste olemasolustki kuulnud, rkimata sellest, et oma loomingu kohta kivaks arvata, olen naeruvrselt nnelik.
 Keegi kuskil struktuurides on lugenud ja arvanud, et hea on! JAI!!!
 Paarist mittetallinna raamatukogust oli teda ikka vetud ka, nii et ma niigi ei oleks kurtnud, aga kulka soovitus? Nagu mida?! Kas see tuleb automaatselt kaasa, kui raamat toetust on saanud vi mis?! Aga miks siis 2019?
 Toetuse andmine otsustati ju juba 2018 viimases voorus positiivselt.
 Olen jahmunud ja vga rahul.

 Tegelt olen ka jahmunud ja vga rahul, et eelmises postituses olnud jutu all on isegi KOMMENTAARE.
 Ma mtsin, et vhe pikemat ilukirjanduslikku teksti keegi netist lugeda ei viitsi, ammugi siis kommenteerida. Ja veel hsti ka elda ...
 Rabav.

 Ja tiesti ootamatult on mu korterikorjandus viinud tulemi juba le 2000 raha. Nagu.
 Vau.
 Nagu.
 Jee.
 Nagu.
 Issaristike, jlle hakkab mus reaalne lootus pead tstma, et ehk nnestubki!

 Mul on kaks ja pool pudelit mineraalvett, pott tom kha suppi, pojale spagetid keevad, koerale maks kpseb (jah, ta toorest maksa ei s, igatahes mitte enne, kui rvedad verised kamakad on kgiprandale laiali laotatud ja seal x aja seisnud - ma ei tea, kui kaua, sest ma korjasin kokku ja viskasin ahju.  Ning ma nunnutan jaburalt, sest samas osta seamaksa 1.48 kilo vi osta seasabu (mis oleks nagu head kondikad) 2.48 ei ole mtlemiskoht ldse. Poodi, kust searaguud saab, maiviitsinud jllegi minna), Varrak kinkis mulle juludeks Ursula Le Guini viimatise vljaande neilt ehk hetkel loen "Tehanut" veel (mida olen ennegi lugenud ja hea on), ent edasi tuleb "Teine tuul", mida eesti keeles varem polnudki.

 Ja kik on hea.
 Sest mu sees on hea.
 Ei pe =)

 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, inimesed on nii ilusad ja head, muusikad, proosalaulik  

 


phapev, 5. jaanuar 2020



   
Sdamelugu 



DISCLAIMER: ilukirjandus!

 Ma ei tea, kas sa ngid seda kutti, kes siit ndsama minema lendas.
 Kui ngid, siis tead, et ta on neetult ngus. Sherdused tumedad kiharad ning silmad sravad ja soojad, kirjud nagu leopardi kasukas, kollase ja tume-tumepruuniga. Pikad jsemed. Pikad srmed. Jume, jah, jume on praegusel ajal veidi liialt heleroheline, et teda laitmatult kauniks pidada. Aga mul on veel vesiselgelt meeles, missugune ta vlja ngi, kui minu madratsil (punased triibud, pruunikad plekid, umbes sama vana kui ma ise) musta suhkruga teed ji, veidi mrdunud lina puusade mber, aga mitte selleks, et midagi varjata.
 Talle meeldisid kunstiprased poosid, iialgi polnud miski hea lihtsalt selle prast, mis ta oli, alati oli vaja kigest teha kas
performance
 elav pilt
 vi vhemasti natrmort.
 Lugu on nnda, et lisaks ilule oli ta palju  noh  targem, kui oleks vinud arvata. Ma ei pea silmas telist tarkust, hingearukust, oskust valida hsti ja ausalt. Ma pean silmas, et ta teadis mnest asjast palju ning minu seisukohalt vttes lausa learu palju. Ma olin enda meelest igaklgselt soomustatud ja kaitstud, karmatu nagu ikka see, kes teab, et temaga midagi juhtuda ei saa.
 Ja siis varastas ta mu sdame ra.
 See pole nali ega ammugi mitte romantiline kliee.
 Tsi ta on, et kige lihtsam on varastada armunu sdant ja mina, naiivitar, arvasin, et kui ma natuke ra armun, ega sest midagi halba ei snni. Igal juhul vhemalt siis mitte, kui ma oma tundeid hoolega kontrolli all hoian. Aga ta teadis testi palju ning oskas hetke valida. Kllap tegi ta peale veidi veinist, ent igas muus suhtes klluslikku armuhendust, kui mina rahuldatult tekikuhjas magasin, mu laua thjaks ja hakkas metoodiliselt tle, sellal kui minu usaldus, nauding ja kskiksus muu maailma suhtes talle nagunii vravad poolenisti avanud oli.

 Tunnistan kohe les, et ma ei tea ikka veel, kuidas see tpselt kis. Arvan, et hoolimata mu lohakusest ei saanud ta esimese ega vist ka teise korraga hakkama, sest ma mletan mitut hommikut, mil ma rgates tundsin rooside, jasmiini ja vere lhna segatuna millegi nii rgsega, et see mu ihast tiesti praseks ajas, ja ma mtlesin, et sel kombel lhnab tema nahk. Aga hel hommikul rkasin ma taas selle lhna sisse, kuid teda polnud, aken oli lahti ja minu rinnus kummaline, vr, vigas thi tunne.
 Tusin psti, vankusin akent sulgema ja ngin siis oma alasti keha peeglist.
 Esimesel hetkel ei saanud ma arugi, mis valesti on. Pilt oli lihtsalt vras. Pikemalt vaadates tusid karvanpsud mu kehal psti ja ma tundsin iiveldust rinnus lespoole tusmas. Mu roided olid mlemalt poolt laiemale tmbunud, khunahk allapoole vajunud, klgedel olid tumelillad muljumisjljed ning vasakust rangluust tosin sentimeetrit allpool vike, umbes 2 cm pikkune valge arm justkui mlestus aastavanusest vigastusest. Ainult et eelmisel peval polnud mul seal mingit armi. Surusin ke rinnale ja tundsin tuksumist. Muidugi, vastasel korral olnuksin juba surnud  kuid see oli teistmoodi, kuidagi tuim, ning srmedega roiete vahele vajutades tungis srm mnes kohas peaaegu sentimeetri jagu laialivenitatud ribikontide vahele.
 Seletus sai olla ainult ks.
 Ainult ks.
 Mul lks selle vljanuputamiseks kuus peva  ja asi polnud selles, et ma poleks teadnud, et nii saab teha ning missugused on smptomid.
 Seda teeb inimesega sdame kaotamine  ta ei tee enam vahet ige ja vale vahel, ta kaotab vime tulevikku tunnetada, inspiratsioon ei pse temani; mistagi ei suuda ta enam armuda ega hakata armastama kedagi, keda ta varem juba armastanud ei ole. Kui keegi pib kunagi varastatud sdamest seal juba olevaid tundeid eemaldama, on asi pris hull, ent seni pole seda tehtud. Ilmselt selle tttu, et sellest ei saaks keegi mingit kasu.
 Kui ma lpuks aru sain, mis oli juhtunud, tundsin srast udust ning jlestust, et see ajas mu suisa segadusse ning ma pidin veel paar peva kulutama arupidamisele, mis tpselt nii vastik oli.
 Reetmine. Olgugi me polnud ksteisele igupoolest midagi lubanud, olime vahetanud sbralikke snu, hellusi, hiselt naernud ja oma minevikke arutanud. Vliselt olid meie suhted olnud soojad. Usalduslikud. Ning ta oli mind petnud, ra kasutanud, reetnud.
 Ei tekkinud tunnet, et seda viks andestada.
 Ma pole kindel, kas ilma sdameta on andestamine ldse vimalik.

 Otsisin les oma sbrad ja vlglased.
 Seekord vajasin ma ise teeneid ja keegi ei sandanud mulle ra telda.
 Ometi ei osanud nad mulle telda, kuidas rvitud sdant tagasi saada. Kui varas seda ise ei tagasta, on ainus vimalus nne peale loota, kuid sdameta inimene ei tunne nne ra. Kuidagiviisi unustab ta alati oma rahakoti prgikasti servale, ei vaata kigist vimalikest kohtadest just sinna, kus otsitav peitub, saab eksamil just need ksimused, mida ta kige vhem ppinud on  nn elab sdames.
 Nii ji mulle vaid ks vimalus. Mul tuli videlda mitte ainult inimeste vaid ka saatusega, kel nd on piiramatus koguses kaikaid mu kodarate tarvis. Aga mu rvija andis mulle ka he tahtmatu eelise  kaastunde ja halastuse osutamine on sdameta inimesele puhtalt tahte ksimus. Seda pole vimatu teha, ent kergem on lhtuda vaid omaenese mugavusest.

 Sdametu inimene on elu lindprii  kik vivad teda rnnata, tema ise on vaba kikidest reeglitest.

 Mu nnelikumad sbrad panid prlema rattad mu rvli leidmiseks. Mu hirmunud vlglased relvastasid mu enam kui hsti. Mu tsised petajad treenisid mu keha , kuni see oskas nne puudumise kikvimalikele ilmingutele (k.a. need, mis seisnevad suure, vihase ja paremini relvastatud mehe ootamatus sinu selja taha ilmumises) adekvaatselt reageerida.
 Ja mu nnelikud sbrad leidsid ta les.
 Lollpea.
 Ta polnud kaugele pgenenud. Kllap arvas, et ma olen ilma sdame ning vajaliku taustateabeta abitu teda leidma. Ta tegeles ikka mingi kujundamisasjanduse ja graafilise disainiga ning jlitades tema tandjaid selgus kiiresti, et ta elab isegi samas linnas kui mina.
 Teadsin, et kuitahes hoolikalt ma tema tegemisi ka jlgiks, minu jaoks ei tuleks iial sobivat aega. Lksin niisiis kohe, kui teada sain ja (peale paaritunnist ekslemist tema maja vahetus lheduses) lin puruks vlisukse klaasakna ja avasin selle lingist, raiskamata aega ige numbrikombinatsiooni asjatu mistatamisega.
 Jooksin hallist trepist les, trepikoja seinad olid vist kuuserohelist ja pasapruuni vrvi, ma ei ninud ega kuulnud midagi peale omaenese beeide saapaninade ja taldade laksumise.
 Korter 27. Tema uks oli veinpunase kunstnaha le ldud ja ngi habras vlja, aga ma ei suutnud uskuda, et ta olnuks nii tobe, et jtaks end veidigi kindlustamata. Koputasin (uksekella ei paistnud), keegi ei vastanud. Ega ma muud oodanudki, aga ometi Taganesin viiendale korrusele trepiknaku taha. Ootasin. Ootasin.
 Umbes viie tunni ja umbes 24 umbuskliku inimese (viies korrus oli viimane, kllap pidas keegi just sel peval seal snnipeva vi midagi) mdudes kuulsin ukseketi klinat ja ust avanemas. Vaatasin alla ja ngin teda, pakk pruuni Barclayd (mrk tema majandusliku olukorra ilmsest paranemisest) npus, dini hooletuna korterist vljumas. Tema kiharad olid veel pikemad ja likivamad kui varem, seljas olid tal ldiselt inetu sinipunase ruudustikuga srk, mis ngi tema keha mber vlja nagu jumalate soomusr, ja tumehallid velvetpksid. Ta vaatas nagu segaduses ringi ning tuli siis les, koridori avaneva rdu ukse poole.
 Ma laskusin talle vastu.
 Oletan, et esimesel hetkel ehmatasin ma teda. Pupillid tema kollasekirjutes silmades tmbusid punktjateks, enne kui nad endisesse suurusesse tagasi tmbusid.
Mis sa tahad? ksis ta ja ma ei vastanud, veendunud, et tlgendaksin tema snu nagunii valesti ja ksimise peale ei tagastaks ta seda, mida ma tahan, nagunii. Rndasin tiskiirusel, teades, et kui ta just nirgi reflekse pole omandanud, taban ta hiljemalt kahe sammu jooksul.
 Ta kerkis sujuvalt hku otse mu parema ke alt, heljus uskumatu kiirendusega mu haardeulatusest vlja viiendale korrusele, mind htaegu nii jahmatades kui rmustades  seal oli ta lksus ja minu sdame vega omandatud lennuoskus ei saanud teda kuidagi aidata. Prdusin ja irvitasin, irvitasin filmilikul moel pahaendeliselt, nagu tema oleks seda sarnases olukorras teinud, sellal, kui tema vaatas mind mittemidagitleva kivinoga, tsudes lae all (ehk umbes meetri krgusel prandast) rnalt les-alla.
 Viskasin bola  (mis koosnes nahknrist, paksudest sokkidest, patareidest ning tpselt kaalutud haavlitest) prast vaid poolekeerulist hoovttu, et ta midagi vlja melda ei juaks, ja minu sgavaks ja siiraks llatuseks tabasin puhtalt, nahkrihmad mssisid ta endasse, kski sokk ei riivanud kitsas ruumis elektrimturite kappi ega takerdunud. Ta karjatas ning mina olin leval parasjagu selleks, et ta kinni pda ja sama hooga uimaseks la.
 Kui olin ta le la sttinud ja valmistusin raskuse all gisedes alla minema, vljus samas olevast korterist 31 keskealine paar. Kuulsin neid tulemas, aga ei saanud midagi teha.
 Otse loomulikult tstsid nad kohe kisa. Olin liiga elevil ja vihane, et mtelda, viskasin mehe oma seljast maha ja andsin kummalegi paar-kolm raiuvat lki, nii et nad vajusid vga vaikselt prandale. Olin valmis, et kohe vljub terve seltskond, kuid seda ei juhtunud. Kummaline  Lksin trepist alla, lootes, et ma paarikest ei tapnud, ent selle le ka eriliselt muretsemata.
 Oli thtsamat teha.
 Vedasin oma noormehe alla, uksest vlja, kusjuures kohtasin enne oma tumerohelise iguli juurde judmist (vanaisa vana auto, mida keegi enam ei tahtnud. igupoolest minagi mitte) kahte inimest, kes sekkumise asemel millegiprast hoopis khku minema ruttasid.
  Vahepeal oli keegi vajalikuks pidanud mu rgvana siduriista esiklaasi sisse la. Vetud polnud midagi, sest miski kergesti teisaldatav ei vrinud vtmise vaeva.
 Toppisin kinniseotu suu hoolikalt oma kinnastega kinni, sidusin salli veel peale, kinnitasin ta tagaistmele ja asusin sitma.
 Oletatavasti tuli ta teadvusele kuskil poolel teel, aga ma olin kuradi hoolikas olnud, pannud isegi turvav kinni, ja sellest oli kasu: ta psis paigas. Kui judsime mu kunagise kodumajani, vaatas ta selgete valvsate silmadega mulle otsa, sellal kui mina ta veidi lahtimale pakkisin ja, keti tema kaela mber kinnitanud, tal liikuma hakata kskisin.

 Lksime keldrisse.
 See on pris viisakas kelder, kllalt thi, vett on ainult he ruumi prandal, ning klm, mida seintest hkub, on lihtsalt klm ega sisalda aimatavat jlkuselehka, mis enamikus keldrites srmeid rritab. Mned mu sugulased on pidanud koguni plaani sinna saun rajada.
 Selle keldri keskmist ruumi on mu perekond varemgi sarnasel eesmrgil kasutanud, kuigi, rge saage valesti aru, nad on kik sna kenad sna tavalised inimesed. Et mu vanavanavanavanavanemad (ema poolt ja muudkui emaliini pidi edasi) olid midagi niataolist ja me oleme igat liini pidi teadnud mnesid lihtsaid, kuid vhelevinud tdesid maailma toimimise kohta, ei muuda neid veel oluliselt erinevateks kskik kelle naabritest.
 Ma ei hakka teid tlitama seletusega, miks oli siiski peetud vajalikuks keskmisesse keldrisse kivitool jalgadega prandasse betoneerida, spetsiifilised konksud lakke kinnitada ning miks esimesse ruumi kamina juurde mingit kaminaruumi polnud ehitatud.
 Aheldasin ta ksi- jalgu- ja kripidi tooli klge, vtsin ra ta kerged nahast kingad, sokid, kella ke pealt, likusin keha mbert rbalateks srgi ja pksid. Siis lksin ette tagasi,  sulgesin ukse kigega, millega vaja. Asusin kaminasse tuld stama. Lrid olid ndala eest puhastatud (ja enne seda 2 ndala eest, tegin seda oma hullunud ettevaatuses nii sageli kui vhegi viitsisin, sest ma ei tahtnud riskida millegagi, millega riskimist oli kuidagi vimalik vltida), puud kuivad. Tuli sttis kui bensiiniga ergutatult.
 Tagasi keskmisesse ruumi.
 Lkkasin vaheukse koomale. Panin plema laes rippuva elektripirni. Vaatasin teda.
 Ta vaatas vastu. Minuti jagu prnitsesime teineteist ja kuivrd minu sda oli tema valduses, olin sunnitud mtlema sellest, kui ilus ta oli. (Teile poleks ta rbalates, pool ngu salliga kinni mssitud, mingit muljet jtnud, aga teie pole samas olukorras kui mina). Mtlesin kigest meeldivast, mida me koos lbi olime elanud. Sellest, mida ta siti praojoonelise lae all pimedusse rkinud oli.
 Tema kvasti kinninritud randmetega ked olid valged ja ta vrises ajuti.
 Kulm oli katki (kllap see juhtus paarikese sekkumise jrel trepile pudenedes, ma poleks olnud suuteline teda nkku lma). Kahe tule vahel  pole sugugi kerge vaadata otsa oma sdame rvijale, soovimata tema jalge ette maha istuda ja kshaaval ta srmi suudelda ning limpsida. Samas tundsin tema suhtes srast erkvalget vihkamist, et polnud vist isegi tarvis sdametuse mju, et muuta mind tema suhtes halastamatuks, panna mind tema kannatusi nautima.
 Lksin sidusin salli lahti ja koukisin oma ilased kindad tema suust vlja. Ta ahmatas hu jrele ja hakkas khima.
Tere jlle, tlesin ma.
Kust sa teada said? ksis tema.
 Ma ei hakanud sellele totrale ksimusele vastama. Rebisin siugketti tema kaela mber ja ta hakkas kksuma, lug surus rinnale, pdes krislme kaitsta, ja ma astusin vga tema lhedale.
Vaata, seletasin pris vaikse hlega, nd ksin mina. Mul on ks ksimus. Kui sa oled valmis sellele vastama, siis tee seda. Mina tegelen seni uue toreda meelelahutusega, mille sa mulle kinkisid.

Meie pere keldrid on vga helikindlad. Karjete prast polnud mul phjust muretseda.

 Tunnistan, et mul polnud rna etteaimdustki, mherdust naudingut tema piinamine mulle pakkus. Juba ainult hirm tema nos, kui ma tusin, pani vere mu kehas tuikama. Kahtlustasin varem ikkagi mingit uudset trikki vi ootamatut vimet, millega ta end vabastada viks, kuid sulaselge hirm vihaga pooleks tema vaikiva suu kurdudes oli nii selge, mu sda temas tunnetas kiki ta kehareaktsioone, ja nii suutsin ma lugeda novpatusi, lhnu, hingamiskiirust  lugeda teda nagu ma iial kedagi lugenud polnud.
 Tema hirm ja segadus heljus keldris nagu raske parfm.
 Kuni tuli ples ja alles ssi tekitas, vtsin tema vasaku ke ja murdsin npitsaid kasutades kshaaval ja aeglaselt nelja srme kntealused llid. Tema valust tohututeks suurenenud silmadesse vaadates vtsin tangide vahele nimetissrme teise lli. Ta huuled olid hammaste kohalt tagasi tmmatud ning ta hingamine klas valjult nagu terve smfooniaorkester. Surusin alla soovi tangid kokku pigistada ning sosistasin:
Millele sa loodad, armas? Anna see mulle tagasi ja sa psed suhteliselt tervena. Piinle kuni lpuni  ja sa ei saa seda ikkagi kasutada. Mis mte on sul praegu kangelaslikult vaikida?

Ei saa vita, et ta tegelikult just vaikinuks, kuid ta ei elnud htki abistavat sna, kui ma hoolikalt ning talle toibumiseks aega andes murdsin ta vasaku ke nelja srme jrgmised llid. Ta ritas minestada, kui ma tin kaminast (kuhu mistagi puid lisasin) esimese khvlitie stt ning selle tema kehale laiali laotasin, siin-seal pahtlilabidaga setkke ta nahal veidi koevedelikulgaseks kuumaks tuhaks vajutasin. Kuid ma vtsin abinu tarvitusele, muuhulgas sundisin teda leiget suhkruga teed jooma, ja kuigi tema kuivusest krobelised huuled, higised oimud ning meeletud hingetmbed anusid paari minutit pimeduses ja unustuses, ei saanud ma neid talle lubada  ma vajasin oma sdant vhemalt sama palju, kui tema vajas valu lakkamist.
 Selleks ajaks, kui ta viimaks ratuntamatu hlega hingeldas: Ma annan selle sulle tagasi, aga luba, et lased mu vabaks. Jtad ellu  ja  lased vabaks, olin ma isegi juba kaunis vsinud ja lootusetu. le 20 tunni uneta on paras koormus. Kllap ei suutnud ma esimesel hetkel uskuda, et ta seda elnud oli. Mulle ji ka arusaamatuks, miks ei loovutanud ta oma sdant mulle kohe alguses, ja veel arusaamatumana tundus tema ndne jreleandmine.
 Kui temas oli piisavalt vaprust, et siiamaani vastu pidada, pidanuks seda pris lpuni jtkuma.
 Situatsioon hiris mind, aga ma andsin nutud lubaduse.
 Ta sosistas, et ma pean ta lahti siduma.
 Tegin seda, sisemiselt imestades, miks tal oli vaja oodata seni, kuni temast enam iialgi pris tervet meest ei saa, kskik mis meetoditega teda ka ravitaks. Aitasin ta psti vasakule jalale, millele hea tahtmise puhul oli veel vimalik toetuda, astusin tema palve peale paar sammu eemale ja vaatasin, kuidas ta nagu muinasjutuvlur vrisevad ked tstis ja sedasi paar sekundit seisis. Siis sstsin ma edasi, aga jin hiljaks. Oma viimasesse, mao vledusega tehtud liigutusse oli ta suunanud kik, mis temas veel oli, haaranud paremasse ktte teravaotsalise hukese noa, mille hajameelselt olin jtnud tabureti servale (koos hulga muude lbusate mnguasjadega, mis laiali vedelesid) ja lnud selle altpoolt les endale krri.
 Ta kukkus plvili ja edasi khuli  polnud ka ime, ta jalad polnud just seismisvormis  ma ei pdnud teda kinni, kuid siis prasin ta no enda poole ja ma vannun, tema verises  nos kustuvad silmad palusid andestust. Vhemalt sel hetkel olin ma oma tlgenduses vga kindel ja ka hiljem olen  eelistanud sellest niiviisi melda.
 Ma ei mleta, mida tegin vi tundsin jrgmisel paaril sekundil. Esimesed mlestused prast on sellest, kuidas seisan apaatselt seina res ning silmitsen tema keha, mis hakkab rohekalt helendama. Siis tusis laip, jubedustratavalt moonutatud (tuksatasin mnutundest, meenutades, kuidas ma seda tegin, tema mrdunud pisaraid ja nahapooridest tusvat valulhna), istuli ja phkis suurema jao verd maha. Vaatasin, kuidas haavad, lahtised, ent veretud, lbipaistva kileja nahaga kattuvad. Tema vaatas mulle otsa, silmad mustad kui tahm ta rohekal nahal ning ma mletan, et mu mtteis oli ksainus sna.
 See sna oli sedaviisi ja ma pdsin vlja nuputada, misviisi siis ikkagi.
 Ta tuli ja embas mind oma koolnuktega, mis olid veel soojad, ent ilmselgelt peagi jahtumas.
Nii et psesidki mu sdamega minema, sosistasin. Ja saad seda kasutada
 See annab mulle elu kuni sina elad, jtkas tema mu segaduses katkenud lauset. Ja mida tugevam sa oled, seda suurem on minu elujud.
Ma ei teadnud srasest kasutusviisist.
 Vi olin sellest kuulnud, aga unustanud?
 Aga see polnud veel kik, taipasin samas. Mina jn teda oma elu lpuni armastama, sest enam ma oma sdant tema kest saada ei saa. Meie side on nd sama tihe kui nabanr ema ja lapse vahel.
 Ta hoidis oma laibaksi ikka minu mber ja ma tunnistan, et see polnud ebameeldiv. Ometi lkkasin need rnalt lahti ja ngin tema ngu vpatavat.
Sa tunned valu? ksisin uskumatult.
 Ta kehitas lgu: Ma ei tea ma pole veel proovinud. Vahtisin teda. Ta vaatas vastu. Lhme siit ra, tles ta, ja viimaks me lksimegi.

 Ma ei tea, mis see oli, mis selle olukorra li  nne vastumeelsus sdameta naise vastu, karistus vgedega mngimise eest temale, kosmiline nali?
 Ehk oleksin ma sdamega meldes tajunud, et tema ratoomine kis vga lihtsalt. Ehk polnudki seal midagi tajuda. Ma ei tea.
 Ma tean, et ma ei saa oma sdant iial tagasi, ent ma ei oska enam isegi kahetseda. Kes ma olin, kui mul see rinnus oli  ei mleta.
 Ja tema? Kahetseb? Nd, kus ta surnud on, pole tema tundeid nii kerge ra mistatada. Aga vhemalt seda ma tean, et kuitahes vihaselt me teineteisest ka ei lahkuks, hiljemalt kolmandal peval koputab ta akna taga. Tema haavad lhevad lahti kui ta kaua eemal on. Minul pole probleeme sellega, millega ta nd tegeleb ning tema ebasurnud silmad ei vaata viltu minu tegudele. Nii et   kllap on meile mlemile tie rauaga tasutud.

Miljoni kliki puhul.
2000. aastal kirjutatud. 
Vga natuke just nd toimetatud. Peamiselt tegin lauseid lhemaks. Lkkisin punkte vahele. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 4. jaanuar 2020



   
Aith! 



Kas ma vin jlle samu vanu tarkusi le korrata?
 No see on minu vrgupevik, ilmselt vin. Sest ma pin neid ha uuesti ise. Ja on ju thtis.

 Kuna mul hakkas vahepeal parem, adusin taas, et kui on halb, on jubedalt vaja kellegi teise hstitlemist ja paitegemist. Tunnet, et keegi hoolib.
 Ja kui on heam (no pris hea ei ole, aga oluliselt parem), on palju enam pohhui. No ei kirjutata "kuigi sa proovid olla heast" eriti kuhugi, no ei kirjutata. Aga see on hea raamat, ise olen rahul ja pohh siis muu ju?! Et ma ei saa kogu aeg kiita ja patsutatud, et MNI ei taha minuga paar olla - mis see minu asi olema peaks? Nende probleem ju.
 Mina olen kssarvik, kskik, kellena mind ka nhakse. Hobusus pole minus, kssarviku mittengemine on ngijates.

 Kui enesetunne lheb hapraks (ja oi! kuidas lks. Ole neetud, pingutamine!), on palju vlist toetust vaja, et ldse natukenegi helgemaks tunde saaksin. Kik hakkab lugema, iga eldud vi kirjutatud sna, iga vaikus ja lausumata sna, KIK.
 Iga vestlus, mida minuga ei peeta, iga teene, mida viks teha, aga ei tehta ... kik luges. Ja samas ttas nme mootor peas, mis sortis kohe vlja, et mni tunnustav lause tunnustas asja, mis tegelikult pole ldse mu tekstis seeski, ei peagi olema, ja tunnustaja ei saa ju aru! Nii et tunnustus seega ei loe.
 Ja mni tunnustas asja, mida ma tegin 15 aastat tagasi.
 Ja mni seda, kuidas 10 aasta eest vlja ngin.
 Ja mul oli kohe tunne, et praegune mina teile ei klba, jah? Teile meeldiks see, kes ma kunagi olin, jah?
 Sest haprana vtsin sdamesse ka selliseid asju.
 KIKE vtsin.

 Aga te aitasite mu le.
 Testi, TEIE.
 See, kuidas juluks vaikselt kingitusi laekus ja et paljud said lisaks aru, et korteriostu-kogumise arvele tulevast on mul piiratult rmu, kui pojale on vaja uusi tantsukingi (kulge, ses vanuses poisi jalg kasvab peaaegu nagu imik!) ja meil sa ja juua osta ja et niierikuraditore on mitte melda, kust ma kolmapevase kohvi peale valgendajat saaksin. Vaja vist pojaga rkida, et ta mulle piima jtaks ... vi saab lihtsalt osta kohvikoort ja veel he paki piima samuti.
 Sest tal lheb palju.
 On nii tore, et korteriarve peale koguneb.
 Aga oli ka nii kuradi tore, et see polnud ainus koht.

 Hakkan kirjutatavat juttu lpetama.
 Tundub selline kena, natuke jabur lugu, ent ma pean veel testlugejate tagasiside saama, sest ON vimalik, et pole ldse pnev.
 See segaks mind kvasti. Tuleks kohe suuri muutusi teha, sest jutt PEAB huvitav olema. Kige muuga annab mngida, kuid kui igav on, on halb.

 Teate, kui hea on, kui on hea? Kuidas enesekindlus tuli tagasi, kuidas saabus taas veendumus, et maailm koos minuga on parem koht, kui maailm ilma minuta?
 NII hea.
 Aith!

 P.S: Miljon klikki on nd tehtud, ma veel mtlen, mis teile vastu teha. Aga midagi teen! 


    6 kommentaari:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, maha ng, proosalaulik  

 


kolmapev, 1. jaanuar 2020



   
Oeh, kes =) 



Kuulge, aasta esimene pev ja juba lheb lesmge.
 "Tee ainult seda, mida tahad!" ja nii tore.
 Tegelikult see oli juba leeile (vist, mu ajamratlused on nd aina "umbes"), kui mtte jrel "ma pean koeraga vlja minema, noh, eks siis juba suur ring ja poodi ka - krt, ldse ei taha" tuli "ma ei pea poodi minema. Ma ei pea ka suurt ringi tegema. Ma tahan, et ta enam ei niitsuks ja tal oleks hea, aga selleks piisabki ju ta ue pissile viimisest!" ja SIUKE kergendus saabus hinge.
 Ma ei pea.
 Teen ainult seda, mis tahan.

 Tna tahtsin puuviljasalatit kastmega ja mul oli ostetud (ja lahti tehtud ja sedasi lahtisena nt 5 peva seisnud) "Tere" piimakisell. Tegin siis puuviljasalati valmis, banaan, hurmaa, pirn, pool apelsini, panin natuke sellest kaussi, kastme peale - ja kui maitsesin, olin nrdinud.
 Kaste ei maitsenud igesti. Ilmselt hapuks linud, kuigi thtaeg on alles 4. jaanuaril.
 Sin ikkagi kausitie salatit ra, sest mittevrske piimakisell ei ole otseselt rve - lihtsalt lejnust teen pannkooke.
 Aga ma tahtsin ju HEAD salatit HEA kastmega!
 Nii et noh, 5 munakollast, veidi trklist, suhkrut, vaniljesuhkrut, liiter piima, pakk vahukoort (kohvikoort polnud), kokku sametsupp vi spradele lihtsalt Kustard ja oo.
 Mu tahtmised said tidetud.
 Nii tore!

 Muide, kustardi tegemisel kuuma vedeliku mber ja taas mber valamine on raisatud aeg. Klimpe see ra ei hoia, vib tiesti teha segu vahustamispurki ja siis tasakesi valades kuuma piima sisse segada.
 Ja kui vahustamispurgis vahustamiseks ja siis trklise ja koore vahu sisse segamiseks on mikser, on tegelikult jumala lihtne sk.
 Ainult klimpidega on see, et kui asi kisub juba rohkem sametpudru kui sametsupi poole, tulevad nad mul ALATI sisse.
 No kui tahan natuke paksemat teha vi lheb lihtsalt trklist segu sisse veidi palju. (Sest ega ma alati ju lusikaga mta viitsi, mul on "umbes".)
 Ma vga ei hiru neist, aga vbla mni hiruks.
 Nii et hoiatan.

 Tee ainult seda, mis tahad, ja elu on kohe parem ...

 Ma arvan, et mnda aega jalutan Totoroga ainult nii, et ta on rihmas. Sest ma nii ldse ei taha enam temaga tlitseda ja kui ta lahti on, ta ALATI hakkab. Kodus on nii nunnu ja armas, aga neutraalsel territooriumil juba kahtlane ja ilma rihmata neutraalsel territooriumil nii krdi ttu, et ma enam ei taha temaga niimoodi minnagi.
 Tahan koera rihma otsas pidada, kui ta normaalne pole.
 Muidugi prgib ta ainult minuga. Kohe, kui mni teine inimene vi koer vlja ilmub, on Totsik kuulekas ja nunnu (tna ilmus je rde HIIGELSUUR kutsu, omanik tles, et ta on 85 kilo! Mul on PISIKENE koer!). Aga mind kurnab ka see minuga prkimine, minu peale hppamine, larisemine ja haukumine tohutult.
 Ma ju rmustan, kui minu tegevus teeb kellelegi toredale rmu ja tunnen end halvasti, kui mingile toredale isikule kurbust vi viha phjustan. Nii et mul on konkreetselt halb olla, kui mina isegi midagi halba ei ole teinud, aga tema kurjustab minuga, sest on pubekas.
 Phh.
 Ainult inimestele ja loomadele, kes mulle ei meeldi, on tore meelehrmi teha.

 Totoro kardab pauku ainult kodus.(Meelehrmi teema.)
 Aastavahetusel vrises laua all mu jala vastas ja nii nnetu - aga tna ues ta aint pras pead paukude ajal, aga siis lks omi asju ajama. Ja korra hakkas minuga prkima just paukude ajal, ei olnud mingit "oi, jube, kaitse mind!"-vrki.

 Muidu on nii, et mu pageviews all time history-s saab kohe tis miljon klikki.  Mul on tunne, et see on titsa suur asi, aga maitea, mis sel puhul teha. Kas teil on mingeid mtteid? Ksimusi, millele ma pole ise postitades taibanud vastata? Soovilugude pakkumisi?
 Ise mtlen praegu, et pole ammu muinasjutte kirjutanud ja siin avaldanud, Vbla see oleks hea plaan? 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: koerus, maha ng, meta, sk  

 


esmaspev, 30. detsember 2019



    
Ebausklik 



Issak ... emake maa kll! Alice teeb muusikat ikka otse mulle, eks?
 Viimaselt plaadilt.



 2019 on ppppeaaegu mdas, ei tule eal tagasi ja head teed tal minna.
 Jap, annan praegu thtsuse inimeste kokkulepetele (just sel kuupeval aastanumbrit vahetada, mitte nt kevade hakul, et just see number aastaarv on praegu ksil ja mitte nt 20 987), aga no - ma tahan teda ra saata. Tahan uskuda, et see aasta on nd mdas, edasi lheb kik paremaks.
 Jah, vib ka halvemaks minna.
 Ma tean.

 rge nd nmedad olge, eks? Tegelt ma tean, et te ei ole, aga ikka pelgan veitsa. No nt et tuleb mni tnulikkusest rkima. Ne, Srias on inimestel pris mured, pole toitu, pole peavarju, laps sai pommitamise kigus surma, mis sina siin - ei j isegi lageda taeva alla, ah?
 Mhmh, jajah. Sel rkijal oleks ka absoluutselt igus.
 Mis ei vta ra mu jubedat vastumeelsust paigalejmise tarvis kigest just jooksmise suhtes. Kusjuures ei jnud ju PAIGALE, libisesin ikka veits tahapoolegi.
 See lihtsalt ei ole tore.
 Kui rabeled kigest just, viks miski ju paremaks minna?!
 Pris ma ei ole rabelenud sel aastal ...

 Aaaaaa, ma olen juba ju avastanud, et pingutamine ei vii kuhugi mujale kui katkisesse olekusse?
 Krt, ige jah.
 Selle aasta lubadus oligi vhem pingutada. Selle asemel pingutasin enda katki, lhkusin selle jrel suhte, mis ei aidanud mul katkisena koos psida, ja kokku ei saanud ei rikkamaks ega nnelikumaks ega kuidagi korrakski rmsamaks.
 Ainult katki.
 Jai.

 Aga nd on see aasta mdas ja ehk on tulev ikkagi parem?! Lootus on alati, kui inimene just niiiiiiiiiiiiiiiii katki pole, et enam lootagi ei suuda.

 Muidu oli nii, et ma ei jnud sel magama.
 Vahel juhtub mul nii.
 Kui ma seda tlen (vi kirjutan) hakatakse rkima, kuidas kollane ekraanivalgus ja ei ekraanile tund enne uneaega ja ei kohvile htuti ja tis kht on halb ja mugav voodi ja et kardina vahelt ei paistaks valgust jms.
 Ja ma pritan silmi ja teen igavlevat ngu ja kui ikka vaikida ei taibata, tlen, et ma nagunii ei proovi te nuandeid, pole mtet rkimisele hingehku raisata.
 Ja siis meldakse nuandja poolt, et nojah, talle vist meeldivad ta unehired.
 Aga mul lihtsalt ei ole mingit probleemi valges magada. Ei peval, ei pleva tulega, aknast paistvast tnavalaternast rkimata (sest ma ei tmba kunagi rulood alla, kui pike otse sisse ei paista, mind ei huvita ega sega). Mul ei ole mingit probleemi magada kuitahes hiljuti vi millise vahega tahes peale liitri kohvi sissekaanimist.
 Ja ma olen alailma arvutis. Huvitav, et mul 97% kordadest pole mingit probleemi otse selle juurest magama minna.
 Oma kogemuste tttu, oma normaalse elu taustaga ma kuidagi ei usu, et mitteuinumise probleem oleks valguses, kofeiinis vi ekraanide stimuleerivas mjus.
 Sgiga on ldse nii, et ma ei j magama THJA khuga. Tis kht mind ei sega, kll aga thi.
 Ega ma enne eilset d polnud tegelikult ka just kohutavalt palju snud. Nii et vbla on asi selles.
 Lihtsalt mul tegelikult ei oleks midagi selle vastu, et veidi khnem olla. Aga keha ei luba vhem sa - ei j, tont teda vtaks (nali! Armastan oma keha ja tema konkreetsust!), magama siis.

 Aga jahm. Terve kuradi pev ja mitu tundi kesta 2019 veel.
 Viks juba lbi olla! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, keha, muusikad  

 


neljapev, 26. detsember 2019



   
Jul II 



Tna ngin unes, et kaarsilla asemele oli ehitatud uus sild. Esimesel septembril. Tiesti ootamatult. Esmapilgul natuke suurem (ja lamedam), aga muidu sna tavaline sild.
 Ja SIIS ngin terve igaviku, kuidas mina ja veel miljon inimest ritasid sealt le minna (sest esimene september ja kik kohad tudengeid tis) ja selgus, et sild on pooleli, aga me olime juba kvasti aega kndinud (rselenud, nha ka midagi ei olnud, sest kik oli inimesi tis), kui avastasime, et sild on siiski pooleli, le veel minna ei saa, MINGEM TAGASI. Kurat, ma kaebasin kvasti, et vastavat silti vljas ei olnud, aga le pstiste torujuppide, pindamata kruusa, tohutu hulga inimeste ja traatkonstruktsioonida tagasi minna oli ka jube raske. Ja siis ma kogemata tegin ringe ehk arvasin, et hakkan nd kaldale vlja judma, aga olin hoopis seal, kust tuli kalda poole tagasi prduda, sest edasi ei psenud.
 Ei olnud lahe unengu. Misiganes ideid mul ka tuli le inimeste ronimiseks, traatkonstruktsiooni kljes rippumiseks, vaguralt lintide (seal olid hoiatuslindid) vahel kimisega leppimises: kik oli kohutavalt keeruline ja samas ikkagi ei viinud kuhugi (eriti mitte kaldale).
 Ma tahtsin ainult koju minna (minu tudengiaegne korter) ja magada ja no ma ei saanud. Ei saanud igele jekaldale.
 Jube.
 Peksasaanud tunne.

 A positiivsed arvustused jlle on toredad.
Baasis, noh.
 ks mitteniipositiivne samale asjale Algernonis (kohe artikli alguses).

 Muidu pidasime teist korda jululaupeva, mandariinid ja praad ja kingitused (neile, kes pold saanud veel) ja lauamngimine. Kuigi mu poeg kurtis, kui kohutavalt igav see (mngimine) on.
Leppisin K.ga ra. Sest korraga hakkas mul hale, et ta nii ritab, lihtsalt ei oska, ja ta on ju tegelt tore. S.t. priselt ritab!!!
Temalt sai koer uue rihma. Ise ksisin. Eelmise kaotasin metsa ra, kui kuuseoksi tin, vahepeal kisime he purukstmmatud ja siis kokkuslmitud vanaga, mille just sellisteks puhkudeks alles hoidsin.
Oksad, mis tin, ei saanud eriti ilusad, aga no liigutus "kaunistan kah kodu!" oli tehtud ja lhnavad kuuse jrgi igatahes.

 Nid olen vsinud.
Meeletu llatus, eks? 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: 10 korda kuulsam, eraelu, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





teisipev, 24. detsember 2019



   
Pikapkud 



Mu ema kis ja pkapikutas. Nd on mul ka roosa kala homseks olemas. Ja igast asju veel, nt lemmikkohv ja pistaatsiad ja nkileib.
 Totoro magab mu vasaku jala peal ja on nii hea ja soe seal. Julud vivad tulla.

 Jenny nhtavasti ei tule meile, millest on ks kaheldamatu rm: minu arust on Jenny igav nimi. Oleks tulnud uus nimi panna, aga see on kuidagi raske, kui tbist juba kui Jennyst mtlema on hakatud. Ja natuke see rm ka, et saab teise koera kki ikka vhe suurema.

 Peab tunnistama, et mul ei ole mingeid suuri plaane jululaupevaks peale forelli valmistamise. Julukook on kah martsipani selga saanud ning ainult glasuurida vaja ja kuidagi veider on olla.
 Rahulikke jule!
 No nd ongi.
 Eelmisel aastal olin jululaupeva htul Totoroga kahekesi, aga ma otsustasin umbes eelmisel htul alles ra, et ei hakka koeraga 100 km bussireisima, jme koju, saadan ainult lapsed - aga tna olen rahulikult kodus mingi plaanita kuskile minna vi isegi lapsi saata.
 Ttarlaps oli paar peva siin, eile lks koju tagasi, mu emme kis pkapikutamas, nii et meil oli tore, ja Poeglaps sai kingiks tosin julukuuli ja riputas need igale poole les, sest: "Christmas spirit!"

 Siuke tunne on, et vbla loeks lausa "Bullerby laste" julupeatkke.
 See oli lapsena mu kindel julutraditsioon, aga kui ma ise lapsed sain, oli nii palju rabelemist alati, et raamatulugemiselt ei vtnud mttessegi.
 Nd loen.
 Vanaks olen saanud, kuram. On kena kll, aga sellist: "JAH JUST NII ONGI, KIK ON NII IGE!" tunnet pole.
 Ma lapsena ikka tundsin, et seal raamatus on Teline ja kui ka meil oli ues pori ja hall ja vanaema kurjustas ja ema oli pahur, ma lihtsalt unustasin selle kui ebatelise, raamatus oli Pris Tunne ja mul sees ka.
 Ja htuks tuli vanaemale ja emale ka naeratus ette, enne ehtisime kuuske (vanaisa ti selle tuppa ja laamendas natuke aega saega, et asi kuusejala jaoks parajaks teha) ja ma isegi ei melnud, et meil oleks kuidagi ... ebateline. Sest raamatutunne oli minu sees ka ja kik oli ige, sest mul oli ige tunne.
 Aga nd nagu ... loen. Knal pleb. Talvelaulud juutuubist mngivad. Aknal on piparkoogid (piparkoogid on nii head!) ja ...
 Ilmselt on see pideva hstismise ja "mul niigi ok, miks ma rohkem koristama peaksin?" varjuklg. Et pole "Nd on pidu, nd vib vabalt vtta"-kergendust, sest noh - ma ei teinudki enne endale elu raskeks kuidagi.
(selle mtiskluse peale lksin ja pesin puhtaks vannitoapeegli, esiku riidenagi, kempsupoti, vtsin tolmust puhtaks ja pesin ra mningad llitid ning nende mbruse seinad ja on kuidagi vinge tunne kll. Vingem, kui "Bullerby lapsi" lugedes.)

 Nd nrin pomel(o?)(i?)t ja teate, sna juluootuse tunne on ikka.
 Mis koristamine andiski selle v?
 Julukoogi glasuurimine ei teinud see-eest midagi. Sest sa teha mulle meeldib vist. Pole tunnet, et oehhhh, tehtud.
 Phadetunnet saab siis ... natuke ebameeldivaid asju tehes?

 Ega mul koristamise vastu vikestes kogustes tegelt ole midagi. Ainult palju korraga on vastik.

 Head julu! 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, inimesed on nii ilusad ja head  

 


laupev, 21. detsember 2019



    
Indiviidid 



Prnitsen pahuralt isegi tiesti smpaatsete inimeste smpaatsete raamatute arvustusi, mida jagatakse fb-s, sest: "Aaaaaga mina?! Miks mind arvustas avalikus meedias aint ks subjekt, kes ldse asjale pihta ei saanud? Kus on MINU LUGEJA(D), kes oleks htlasi arvustaja(d)?!"
 Aa. Et ma peaksin selleks Ringkondades suhtlema ja tutvuma ja ...

 Olgu, ma olen siis arvustamata ja pahur lissalt.

 Vhemalt luges Tuul mu raamatu lbi ja tunnustas tsiselt ja siis sai kohe titaaaaaa!!! otsa ja see TITAAAA on nii ilus ja armas!
 Kuigi ma olen muidugi natuke kade ka.
 Ma ei saanud isegi (kulkalt, Varrakult, ks raamat on veel tegemisel, vbla selle arvelt saab, aga hudne on ju juba!) raha, et korterit osta ja ma nd arvan, et isegi teie abiga osutub laenu sissemakse kokkusaamine tsiseks probleemiks. Aga TITA! Ta sai OMA TITA!!!! Miks mina ei saa?!?!?!
 Aa. Et ma peaksin mingite uute meestega mitte ainult tutvuma, vaid ka liini ajama selleks?
 Krt.
 KURADI KURAT!!!!!!
Elan titata, lootuses mne aja prast adopteerida siis.
Kuigi KURADI KURAT!!!!



Kusjuuures samas on inimesed, pris inimesed, need, kes on indiviidid, mitte mingi "teised", minuga tsiselt toredad.
 Nagu: mind tasahaaval elatatakse aasta lpus, ks vaene sber lubas raamatut arvustada kohe, kui raamatukogus jaole saab (ma saadan talle oma eelviimase autoriekseka [viimase jtan endale] ja saan netiarvustuse!), eelmainit' Tuulega vahetasime raamatuid ja tema oma on tiesti mnus ja soe, mu poeg on hakanud mitu korda ndalas spradega ujumas kima, mu ttar on viiiiiiiiiiiiiiiiiiiimaks terveks saanud ja ainult khib veel natuke, ja ma kirjutasin loomaabile, kes otsib kodu hele joomaurkast prit kutsule, keda isegi ue ei viitsitud viia (ja seega ma nen ette ttut tuppasittumis-ja-kusemis-perioodi), et kui nad kedagi teist ei leia, las ta tuleb meile meie koeraks.
 Sest noh. Rahaliselt ei ole ks vike koer siiski eriline koormus ja kaks vi ks koera elamispinna mttes, jalutamise mttes ja isegi nunnutamise mttes pole eriline erinevus, sest pai teen jah kummalegi eraldi, ent osa mngimist teevad nad ju omavahel, mitte enam inimestega.

 N, ta on siuke muidu. Pisike, sest teist suurt koera oleks fsiliselt raske kinni hoida, kui nmetsema hakkab =P



 Tema elu on olnud seni pris raske ja kurb. Kindlasti traumeerivam, kui minu viimane aasta (natuke juba kaks, sest ega 2018 ka kerge just polnud), ja noh - teine koer oli meil nagunii plaanis, lihtsalt uue elupaiga leidmise ja sissekolimise jrel.
 Lisaks.
 Isegi kui keegi teine ta vtab (sest mu kirjast on loodetavasti selge, et konkureerima me kll ei plaani hakata kellegagi), mul on nii tore mttest, et ma SAIN selle kirja loomaabisse kirjutada, et ma olen tiskasvanud ja SAAN koera vtta, kui tahan.
 Nii tore. Tiskasvanu, isegi kui mul raha ja meestega ei vea, on ikkagi maru tore olla.

 Kuigi snnipeva ma pidama ei hakka. Ei saa seda lbu vabalt rahaliselt lubada ja ma ei TAHA samas raha prast muretseda seejuures. Jkk, kaotaks kogu snnipeva kui "MINU pev, naudin tiega!" mtte ra.
Lihtsam on mitte teha ja nautida tiega =)
 Ses osas olen tegija, et omaette olemine on ikka ning alati mnus. Nauding! 


    41 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, inimesed on nii ilusad ja head, proosalaulik, sotsiaalne alaareng  

 


neljapev, 19. detsember 2019



   
See on nii lihtne, see on nii kerge ... 



Krt, kik on nii lihtne, kui asjad ra taanduvad alati.
 Rongimehega. K.ga. Tpselt sama teema.
 Mina ravitsen ja tlen hsti, seon emotsionaalseid haavu ning annan hingerohtu ldva randmega ja ise seda ieti mrkamatagi. Kui teisel on haav, seon ja ise rmustan sinna juurde, et saan kasulik olla.
 Aga see muuseas ja ise seda nautides haavade puhastamine ja sidumine ei ole ldse vga levinud oskus-omadus ju!
 Nii et kui mina olen katki ja tlen: "Ne, haav, seo!" nad esiteks ei saa ldse aru, mida ma neilt tahan. Ei oska, ei suuda ja tagatipuks ka ei taha, sest haavad, iu?! Ma oskan neid vist tekitada, aga kokku lappida ...? Appi, mis mttes?! Ma jn ise phjani nnetuks, kui mult seda tahetakse!
 Ja mina, vga vga naine-mina olen: "Issandjeesusemakemaa kll! Ma tlesin, et MIND on vaja rohitseda ja nd vidad sina, et sul on jlle haavad ja phjani nnetus? Et mina sidugu hoopis?! Fakkjuu!"
 See, mis minu jaoks on nii lihtne ja selge, enesestmistav ja kerge (vga vaba tsitaat Emma Mokovskajalt) pole neile ldsegi kerge.

 Oot ...
 Ei, ei ole netis neid luuletusi.

See on mu titeplve lemmikraamat. (Kuigi seal on ra toodud luuletus osast, mis mulle midagi ei pakkunud ja igav oli. Mulle meeldis see osa, kus kulges lugu!)
 Nagu ... ma olin NIIIIII vike, vbla kaks, kui mul juba oli vaja igal htul issi vi emme kest kuulda, kuidas: "Volks, volks, vunt, vunt, jlitas kitsekest hunt, HUNT!"
 Igatahes on "Halli kitsekese"-osa esimese luuletuse moraal (igahel on omad anded, kuid teiste iseenesestmistetavad oskused tunduvad ilmvimatud) vga teemasse.
 Rkimata sellest, et nojah - halli kitsekese anne ja oskus on lugusid jutustada. See on nii lihtne, see on nii kerge ...!
 Hah. Mu esimene lemmikraamat mraski suures osas ra mu elu! Mis muidu teie oma oli? Mletate?

 Et mulle on ravitsemine loomulik, aga paljudele ei ole - veel ei tea, mis ma selle mttega teen. Vbla ikkagi jn selle juurde, et kui sa mind ravitseda ei taha, mine ka prgu.
 Aga et mulle nii kerge, nii loomulik ja lihtne asi teistele raske vib olla, vajab lbitunnetamist.
 Minu vajadusi see ei muuda, et neid (paljudele?) raske tita on, eks ole. Mul on ikkagi paha, kui minu halb ei kivita teistes abistamist, vaid ... niteks hirmu ja eemalehoidmise.
 Vibolla ma selleprast (lisaks vraste mittekvalifitseeruvaks pidamisele) ei olegi peale Poeglapse isa htegi Suurt Armastust leidnud?
 Hmm, jaa ...
 Asi pole selles, et ma olen pshhopaatidega harjunud, vaid ei pea ldse pshhopaat olema, et olla teiste suhtes palju pimedam, kui mina olen. Vi isegi mitte pimedam. Mida see K. tleski? Ma nen kll, aga see ei thenda, et midagi teha oskaksin?
 Kuigi noh. Ma ju TLEN, mida teha. Mis mttes see teistmoodi on kui: "Suru rusikaga peale! Tie keharaskusega! Jaa, veel kvemini. Veri ei tohi lbi tulla, surud juga soone kinni!"
 "tle, et ma olen ilus, hea ema, teen hsti sa, tantsin lahedalt, midagi head, noh!"
 Et tleks, et kirjutan hsti, ma ei hakanud ksimagi - seda ta vinuks eldagi, aga kuna ta ei ole kolmest kingitud proosaraamatust kahte suutnud lbigi lugeda, ma ei usuks nagunii.
 Jaa, kik, mis tema mulle on lugeda andnud, on ammu lbi ja kommenteeritud talle ka ja no - ta ju tahtis? Muidugi ma tegin siis!
 Rongimehele ma ei elnud vga palju, mida teha, aga isegi neid asju, mida tlesin, ikka ta ei teinud.
 Nagu - mis vrk?! Kui ei oska ja sulle eldakse, mida teha, viks ju instruktsioone kuulata vi midagi?

 Ach.
 Ma vihastan jlle.
 Ei ole vist mtet jlle samal teemal end les ktta.
 Kulka mulle ka raha ei anna. Kui teie, armsad inimesed, poleks julude puhul saatnud, oleks pris kurb.
 Aga olete. Aith! 


    13 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, teised raamatud  

 


teisipev, 17. detsember 2019



   
Proovin veel 



Kisin oma poja koolis ra viima heategevuslaada pakki ja pojale vikeseks jnud tantsukingi (millega tantsupetaja tles, et tal on midagi peale hakata, ta kohe teab, kellele anda).
 Panin Totoro lipuvarda klge rihmaga kinni (omast arust vga kindlalt, paremini, kui tavaliselt) ja lksin sisse.
 Seal kulus jube kaua, sest valvelauadaam oli lunale linud ja ma ootasin ja ootasin teda, aga kuna ma ei kiirusta oma elus eriti, polnud see probleem.
 Sain paki ra antud (Poeglaps keeldus seda ise kooli viimast ja meil oli isegi tli sel teemal. Tema tles, et ta LIHTSALT ei taha viia, mingi phjuseta, ja mina ei suutnud uskuda, et kuidas nii saama - aga no eks ma siis viisin ise, sest minu arust on heategevuslaat vga armas mte ja ma tahtsin, et meie pere seal osaleks), tulin koolist vlja ja kolm lipuvarrast olid jtkuvalt psti, aga koera ei olnud enam.

 Ma hdsin.
 Mtlesin, kas ma ikka panin rihma korralikult kinni, kki panin kuidagi halvasti ja seal kooli juures inimesed lasevad paugukaid - ja Totoro pelgab vahel pauku. Mitte alati, aga umbes pooltel kordadel.
 Minu mtete taustaks lasid pisikesed poisid paugukaid.
 Olgu, vhemalt on koeral kiip. Varjupaika judmise jrel saadakse teada, kellega ja kuidas hendust vtta.
 Aga kki hakkas ta kellelegi meeldima ja too varastas ta teadlikult ra?!
 Ei tundu tenoline.
 Aga on vimalik.
 Pole tenoline.
 Aga ON vimalik.
 Muidu ta oodanuks mind ka lahtisena ra, aga paugud, need visid hirmutada.
 Hdsin veel, sest kui ta just koju ei linud, ta on ju lhikonnas?
 Ei ilmunud.
 Lksin koju, aga maja ees ta mind ka ei oodanud. Hdsin pris kvasti ja korduvalt. Mitte et see kuidagi mttekas tegevus olnuks, aga MIDAGI tahtsin teha!
 Seepeale tehti minu korteri aken lahti, sealt vaatas vlja Poeglaps ja tles: "Ta on minuga!"
 PUUUHHHHHHHH, milline kergendus.
 Ikka veel lendan selle harjal.
 Tulin tuppa ja siin poeg rkis, kuidas nad olid mind oodanud (tal on sber ka klas) ja siis ta proovis mulle helistada, aga muidugi oli mul telefon kodus, ja siis nad tulid ra koos, sest mul lks NIIIII kaua.
 Tnaval oli Totoro kitunud nnda halvasti, nagu ta enne polegi temaga kitunud. (Jaa, minuga ka on koer viiel viimasel peval tiesti uues kvaliteedis jamanud, ja alati ues - kodus on ta tiega till ja lahe, aga ues prab vahepeal ra.)
 Ja mul on nd SIUKE kergendus, et oo.

 Muidu olen ette vtnud ajarnnud lahedate bndide surnud liikmete (no hea kll, seni on neid olnud kaks, mlemad solistid) teavitamiseks ja (Kurt Cobaini puhul) vaimseks ettevalmistamiseks tulevaste raskete aegade eel ning (Freddie Mercury puhul) selgitamiseks, et sured siis-ja-siis, valmistu ja proovi enne vimalikult ohtralt luua siis, eks?
 Unes muidugi. Juba teist d jrjest.
 Lisaks kolisin (ikka unes) uude kohta ja selle eelmised elanikud olid uputanud kraanikaussi kassipoja ning jtnud ta laiba sinna vett tis kraanikaussi (mis praegu kirjutades tundub oluliselt hullem, kui unenos oli. Seal olin selgelt: "Noh, nme neist, aga pole minu vastutus, minu kassipoeg on heas seisundis"), Pagan sitis hallide juuste lehvides ringi waveriga (mis on nagu skuuter, aga liigub ka kuival maal nagu mootorratas umbes) ning  Kirveraidur tantsis midagi breigilaadset, ainult mitte eriti hsti.

 Unenod on kuidagi elavaks muutunud. Mis on neist tore. Vhemalt magamise ning de (kuigi lunaunesid nen samuti) nimel tasub ellu jda!

 Priselus veel ... eeee ... vtsin Bonuswayst kik oma parasjagu vljavetava raha vlja.
 Jagan teile taas linki ka, sest vibolla ikka keegi tahab netist ostes veel odavamalt saada ning iga liituja pealt, kes seda linki liitumiseks kasutavad ning siis oma esimese euro koguvad Bonuswayga, saan mina ka ... midagi.
 Niteks neli eurot.

https://www.bonusway.ee?r=6144935

 Varrakust eldi mu eluloo-eneseabi raamatu kohta, et nende meelest ei anna pris raamatu mtu (veel?) vlja, kki ma lasen settida ja vaatan hiljem vrske pilguga le.
 Noojah.
 Aga no mul on juturaamat veel kirjutamisel, viimane jutt sinna pooleli, eks siis proovime midagi avaldada uuesti, kui see valmis saab.
 Oeh.
 Kui ma viis korda erinevat pidi proovin ja miski viimaks nnestub, on see ju minu maailmas hsti linud.
 Nii et ... proovin veel. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, koerus, lapsed, uned ja unelmad  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 15. detsember 2019



   
Mtle positiivselt III 



Ikka veel ei lhe paremaks.
No kaua vib?!
(Kaua, kaua vib.)

 Ma viks [s.t. tunne lubaks] rntida teemal "tnulikkus ja kuidas see arvatakse olevat universaalne ravum hdade vastu, aga mind kll ei aidanud, aitas hoopis vhem tnulik olla ja rohkem "ma olen seda vrt!" tundmust kogeda" - aga isegi ise kahtlustan, et see on lihtsalt mu hapu meeleolu hiritus, mis rgiks. Las inimesed ometi olla tnulikud ja treenida end veel tnulikumaks, kui see neile sobib.
Lihtsalt: tnulikkus ei ole universaalne ravim kigile ja kige puhuks.
 Vib juhtuda, et oled inimene, kes on juba liiga-liiga tnulik ja see hvitab sind.
Kike saab liiga olla.
Ma arvan.
Kuigi ma ei tea, kas liiga nnelik olemist ikka on olemas.

 Kunagi tlesin, et liiga tugev ei saa vist olla, aga nd snastasin mber. Sest "tugevus" minu mistes ongi vime olla nnelik, kskik mis ka juhtuks.

 See "mtle positiivselt"-vrk.
Ignoreerime praegu igasuguseid asju (et keskmistele meldud teooria ja et vrkide kaalukused muutuvad mul kll seoses tunnetega, mitte mtetega. 100 mulle tulnud annetuseurot on heas tujus olles imetore, vtab kik mu aju enda alla tundideks ja srab seal, halvas tujus ona aga: "ohh, tore!" ning muud raskused ikka vajutavad), ma tahan keskenduda sellele, kuidas vbla on positiivsete mtete listamises ldse tagurpidi loogika - mitte et parem on olla neil, kes mtlevad positiivsemalt, vaid kel on parem olla, ka mtlevad positiivsemalt.

Jah, suutsid kll inimesed oma kallimale meldes kauem ksi jvees hoida. Aga mulle tundub, et mtted kallimale lihtsalt haarasid nii vga kaasa, et valu ei registreerunud - ja inimesed ka lksid selle mttega innukalt hes. Aga mu point on, et kui inimesel ei ole millegi osas indu, ainult kohusetunne, ei saa seda ka mtlemisega muuta. Et mtlen end innukaks ja siis kohe vaimustun.
Minu teada ei ki asjad nii. Kivad nii, et kui sees on hea tunne, tulevad ka vaimustunud mtted, aga kui on sitt tunne, vin melda ja samal ajal kommenteerib ajus mingi teine mttetasand, et noh, hakkab parem v? Ikka veel ei hakka? Vibolla siiski natuke vasakust nurgast on parem? Ei, ei ole.
Ja siis on kolmas tasand, mis eelmistega samal ajal mtleb, et ma teen seda ikka valesti, et positiivne mtlemine toimiks, peab seda kuidagi puhtamalt ja leni tegema ja millal mina seda suudan ...?
... aaa. Kui mul hea TUNNE on!

 Huvitav. Kui ma olen ju juba tuvastanud, et inimesed ldiselt mtlevad palju vhem, neil ei ole automaatsused ldse sedasi sees kui minul, kas ma kki eksin, arvates, et positiivne mtlemine ei toimi? kki toimib - lihtsalt minul ja minutaolistel ei toimi?
 Et saaks oma aju puhtaks teha ja korraga ainult hte mtet melda, tundub mulle vga vga raske.
Aga kki paljudele inimestele pole raske? kki neil on kogu aeg ks mte korraga peas?
Tegelikult olen ma vimeline keskenduma ja ainult hte mtet korraga mtlema ka. Olen seda treeninud ja kui ma enne magamajmist numbreid loen, siis just selle eesmrgiga: trjuda kik mtted minema, jtta ainul kuusada nelikmmend kolm, kuussada nelikmmend neli, kuussada nelikmmend viis jne.
 Aga kui samal ajal pean tundma, kui mu positiivsed mtted peavad kaasa tooma head tunded, murravad halvad koos headega kohe sisse. Niipea, kui tundma hakkan, on mtted hdas, et midagi juhtida. Tunded rebivad neid nagu suur koer rihma ja katsu sa mingit korda sedasi pidada!
 Vbla pole paljudel sedasi? Pole tunded nagu suur koer, vaid nagu spanjel?
 Minu meetod nnelikumalt elada on lasta tunnetel juhtida. Mu mistus ei vea mitte kogu aeg suurt koera tollele soovimatus suunas ja lakkamatu vitlus, vaid lheb kaasa. Teen, mida tahan. Lhen, kuhu tunded nitavad.
Palju kergem on nii.
Me oleme ju ks. Tunded ja mtted. Ei tasu osa endast teise osaga pidevalt peksta.
Me oleme ks.

Mtle positiivselt. Ole tnulik.
Olgu, ma ei ole halb, et lhen ainult nnetumaks, kui nii ritan. Olen, kes olen, ja HALB ei ole kski osa minust.

Aga vbla on tegu paljudele inimestele sobivate tehnikatega? kki neile ikka toimibki? 


    11 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng, sotsiaalne alaareng, ngipuhang  

 


neljapev, 12. detsember 2019



    
Vtsin vist sdamesse 



Tna hommikul hakkas mind painama: mne ndala eest ritsiku pool, kui ma lksin keema teemal "riietumise reeglid koolis", rkis keegi (vbla ritsik ise?) kuidas Stevaka gmna juhtsnadeks on "Vabadus! Loovus! Vastutus!" ja et vastutus on sama thtis kui need teised, ja kneles sellise manitseva tooniga, nagu minu arust ei oleks. Vastutus thtis.
 Mis mttes?! Nagu misMTTES? Teist sellist vastutamisguru ma ei teagi, kui mina olen! Mina olengi vastutamise kuninganna (ning see on halb asi!) ja just selleprast olin ma tuliselt nt reeglite vastu kooliskijate riietuses! Nii palju kergem oleks lgu kehitada ja leida, et pisiasjad, pisiasjad, on reeglid, siis on, mis ma sekkun. Koolid on niigi jaburad kohad, piiravad riidereeglid on seal nagunii ju ebaolulised, sest nii palju muud on jamasti.
 Aga kuna minul on vastutamisteema le vlli sees, siis ma tunnen, et igal pool igal ajal on halbade tagajrgedega teod halvad ja sekku, vga vga naine, sekku ning paranda maailm ra!
 Mu enesele meenutamine ja enesevalvamine kib teemas: "Maailm saab hakkama! Sina ei pea seda ra parandama! Ei ole iga murekoht ja jama sinu vastutus, ra tegele ometi sellega!"

 Elik ma ei lhekski leili, kui ma ei ritaks vastutada, dohh.

 See kalduvus liigselt vastutada on mu kirstunael ... ei, mis krdi kirstu, kremeerituna vtan ma oluliselt vhem ruumi ja ilma kirstuta aeda unapuu alla, mis sellest rammu saaks, mind nagunii matta ei lubata.
 Kalduvus vastutada on mu ... randmest lbi ldud ristinael? Ei, selle kohta on ka uurimus, et inimesed seoti risti klge kinni, sest naeltega les oleks varsti nende kmblaluud vi randmes olevad luud katki murdunud, lihased poleks keha ammugi kinni hoidnud ja hukatav oleks ristilt alla sadanud. Vi vhemalt kukkunud pea alaspidi.
 Jah, ka see oleks kohutav ja ainult ettekujutamisestki saan ma valu khtu, aga no ilmselt teatud arvu proovimiste jrel otsustati, et nii ei ole hea vi midagi. Jtab lohaka mulje? Kasutati nre.
 (Muide. Miks minu arust Kristuse ristisurm ei olnud mingi suur asi: sedasi on hukatud nii palju inimesi asjaloos, see oli iga kord sama kohutav - aga kristlaste Jeesuse kannatustel oli vhemalt mingi mte! Nende teiste, ohh, kmnete tuhandete, vbla ka saja tuhande omadel aga mitte. Neile oli kik lihtsalt hirmus, hirmus, hirmus, sel polnud mitte mingit mtet! Usu jrgi Jeesuse valudel oli ning ta teadis seda samuti, nii et phmt lks tal HSTI vrreledes nende - teistega.)
 ...
 No mingi hukatuslik nael igatahes.
 Mul on seda krdi vastutust sles, seljas ja lgadel. Paneme thele, olukorras, kus ma teadlikult ja karmilt ritan end kogu aeg ja kige eest vastutamast takistada.
 Et mina ei mrka, et vastutamine on teema?!?! Krt, kelleks mind peetakse?!

 7 surmapattu (vt allolevaid silte postitusel) on teema seeprast, et selge uhkus. Tunne, et just mina pean maailma psta ritama, see on minu vastutus.
 Ja ei.
 Ei ole, vga vga naine, pole sinu asigi mitte!

 Krt, kui see oli ritsik ise (olid sina v?), ma olen ikka pris ... kuidas, kuidas on vimalik, et mu psilugeja ei saa aru, milline jlehirmus vastutaja ma olen??? 
 Kui oli suvaline vras kommentaator, siis on kama.
 Vlja arvatud, et kust, krt, ta selle idee, et mina ei taipa vastutada, vttis? Kui lollid saavad inimesed olla, pannes teise paika mingi omaenda uiu phjal, ja arvates, et see mingi pdev asi on?
 Ja ei (nagunii keegi mtleb vaielda =P), mina ei tee nii. Ka need inimesed, kes on mu mittesallitud kommentaatorid, on pidanud vga mitu korda talumatud olema, enne kui ma otsustan, et seal allikast ei tule midagi joodavad, ainult solk ja mrk.
 Et mina kedagi paika paneks, peab ta psivalt sama rida ajama, korra vi kahe pealt ei otsusta ma midagi.
 (Ja samas kui inimese kitumises ilmnevad selged mustrid ja ta samas seletab, et seekord juhtus nii ja tookord naa ja kolmandal korral see ja neljandal korral too, aga TEGELIKULT on ta ikkagi usaldusvrne inimene, ma vaatan teda, suu lahti, sest KUI lolliks sa mind pead?!?! Nagu - nagu - ma annan vga palju vimalusi, sest ma tean, et asjad juhtuvad. Aga teatud hulga vimaluste jrel ei saa enam salata, et see pole hulk juhuseid, vaid ssteemne "nii ongi".
 Ja siis seletatakse hoolega lahti mingeid ksikjuhte ja ma olen uduses, sest ok, teine vimalus peale "peab mind lollliks" on ju, et ta lollitab iseennast.)

 (Ja see, sbrad, sugulased ja vaenlased, niisama lugejad ja mttega lugejad, on juba otseselt udne.
 Ma suudan kike mista (kuigi enamjaolt, kui ma hukka mistan, ei ole see mistmise puudumisest, vaid vastupidi, ma saan udusega aru ja olen: "On, kurat, vaja nii juhm olla v????"), aga mitte enesepettust.
 Selle ees jookseb mul juhe kokku.
 Nagu ... ah? Nagu ... inimesed ei uurigi psivalt iseennast ja teisi ja ei saa aru inimkitumise phiasjadest? Nagu .... AAAAAAAAAAAAAAAAPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII!!!!!!)



 Aaa, seda ngin tna hommikul ja siis tuligi kik meelde ja oeh, OEH! 


    26 kommentaari:       

 
 Labels: 7 surmapattu, meta, muusikad  

 


phapev, 8. detsember 2019



   
Veel vajamisest ja inimsuhetest 



Ma ei taha olla normaalne, aga tahaksin ikkagi ellu neid mugavusi, mida normaalsus pakub. Nagu et ei oleks kogu aeg vsinud ja et suudaks suhteid pidada.
 Ebaloogiline.
 Tiega.
 Seda enam, et kui mul oleks VALIDA, kas olla ebanormaalne mina edasi vi rgata tna lunaunest vajamata tunnet, et olen oluline (vi mine ldse prgusse!) ja siis vehkida htuni tegutseda, ilma et vsiksin isegi inimestega koos olemisest, arvake, mille ma valiksin, eks ole.
 Igaks tahab ikka tema ise olla. Mina tahan mina ise olla.

 Mul on tunne, et ma hakkan lbi nrima, mis see "vajadus olla vajatud" thendab.
 Et tegelikult ei taha ma olla mitte vajatud, vaid et mind nhtaks, minust saadaks aru, ja arvasin, et seda on vimalik saavutada vaid siis, kui teine inimene mind vajab.

 Vaata, mul on see, et ma tahan, et inimesed oleksid nnelikud. Isegi kui nad pole mu tuttavad vi ma oleks neist kasvi kuulnud - ikka tahaksin.
 Ja kipun tegema nii, et nad oleksid rmsamad, sest siis olen ju mina ka rmsam, ja mu jaoks on vaev, peab olema kindel otsus, et EI, SEDA ma ei taha, et mitte teha nagu nad tahavad.
 Nagu Teised tahavad.
 Vahel tuleb ette ka seda ja siis ma olen konkreetne. EI on EI.
 Aga kui on "viks teha nii, viks teha teisiti" ja keegi krvalt on "tee teisiti!", ma teen.
 Sest tahan talle rmu teha.
 Aga ma tahan saada sama vastu inimestelt, kellega suhtlen. Sest minu jaoks on see elementaarne. Nii kib ju? Kui sa must natukenegi arvad (mind inimeseks pead), sa ju tahad teha nii, et mul on hea? Ja kaks ainsat phjus, miks MITTE nii teha, on: kui sa ei saa aru vi kui sul on raudne tunne, et MITTE seda, ei tee, nup, jkk.
 Kui inimesed ei taju mind, no siis me ei suhtle kuigi lhedalt, sest ma ei taha.
 Aga kui me juba oleme sattunud lhedalt suhtlema ja inimene hoolimata mu 28 korda selgitamisest ja isegi oma mistmishust: "Aaaaa, SEDA sa tahad!" ei tee, nagu minu soov on (ja et oleks selge: ma hakkan sedasi inimese enda kitumisele risti vastu suruvaid soove ldse selgelt vljendama, kui mul on: "Jaa, seda ma PEAN saama, muidu on mul halb ja ma olen kogu aeg pinges ja nnetu"), ma jreldan, et ma ei ole talle oluline.
 Aga seda, et enamuse tarvis oluline ja mrgatud olemine on "vajatud olemine", mitte lihtsalt "inimene olemine", olen ppinud. Elu on petanud. "Ma tahan teha, nagu ta tahab, sest ta tahab ju!" ei ole normaalsetel inimestel sees.
 Aga mina tahan, et inimesel, kellega ma lhisuhtes olen, oleks. Sees. Et ta neks mind, et ta oleks huvitatud mu heaolust, et ta saaks ka suhteliselt hsti aru, mis mus head olemist tekitab ja mis kohe ldse mitte.

 Miks ma enamasti ise suhted lpetan, eks ole.
 Kui mul tuleb tunne, et teine ei ne mind, ei saa phiasjadest aru ja ta seega ldse ei taju mind, ma ei taha seda suhet. Ma tahan talle olemas olla nii, nagu teised mulle on.
 Aga nii palju olen ma inimeste kohta selgeks ppinud, et nad ei kipu teisi mrkama, neid minu mistes inimesteks pidama, kui nad neid just ei vaja. Noh, vhemalt nii ma arvasin.
Vajamine oli mu leksikas thtis.
 Ma pean kll tdema, et mind pole kski mees sedasi vajanud. Ma olin/olen mingi ebaoluline tilbendis, mida vib tie rahuga mitte mrgata, teha minuga asju, mis "naistele meeldivad" - mis siis, et mitte mulle - ja noh.
 Jah.
 Ph.
 Ma siiralt arvasin, et K.ga on teisiti. (Ja et Rongimehega on teisiti. Ja mnega veel.)
 Aga ei. Ma tlen, ma tlen selgelt vlja, ma tlen korduvalt selgelt vlja, ma isegi saan mingi snalise reaktsiooni - ja ei mingit muutust kitumises.
 Miska minu jreldus on, et nad kas
 a) ei pea mind inimeseks
 b) ma tahan neilt neile vastikut, neile eriti vastumeelset midagi
 Ja kui see "vljakannatamatult vastik" on mitte mu nina all oma teiste naissuhetega vehkida vi et viks rkida asjast, mis on aastaid leval kui oluline ksimus, kui ma nuan nii vhe ja sedagi ei saa nad antud - siis mul on tunne, et selge, must absoluutselt ei hoolita.

 Aga ma tahan, et hoolitaks. Ehk siis tahtsin olla vajatud. Tahan ikka, et mind mrgataks.
 Jap, tegelt ei ole mrkamine mitte selle taga kinni, et inimene mind vajab, vaid lihtsalt selles, missugune inimene ta ise on. Kas ta lihtsalt mrkabki teisi - vi ei mrkagi, nui neljaks.

 Aga seda olen alles hiljuti (PR, aga ka PR ma ju ei saanud kike kohe teada, vaid pin jooksvalt elamist) avastanud, et teiste inimeste kitumine ja tunded on NEIS, mitte minus, ja mu variant on leida inimene, kes mrkab teisi - mitte olla vajatud inimese poolt, kes ei mrka, sest see ei mrka nagunii.
 Ma ei leia seda inimest.
 Aga ometi loodan, et leiaks =P Sest ma olen uskumatult lollilt arutult mttetult kigi kogemuste vastaselt ikka lootusrikas.
 Sest ma pole endale veel tundeisse vtnud, et normaalse inimese elu ei ole mulle ette nhtud, sest ma lihtsalt ei ole normaalne. 


    15 kommentaari:       

 
 

 


neljapev, 5. detsember 2019



    
Argipevane, mis lheb le aastakokkuvtteks 



Kanasdamed on niii head!
 Ja siis sb mu poeg kik nad ra ja jtab mulle kastme ja riisi.
 Mis on ka head, aga mitte niiiiiiiiiii.
 Oh. Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu tahaksin! (Kuigi tegelt Poeglapse armastusega vib rahule jda. Lihtsalt kanasdamed olid ahvatlevad ja need 5 tkki, mis ma juba sin, maitsesid oivaliselt. Ma valmistan neid ka suht hsti.)

 Ttarlaps on ikka haige. Peaaegu ... ei, vist ongi kuu aega juba? Minu oletus on, et tal on enda lekoormamise ja stressi tttu paranemine vga aeglustatud, ent tema klassijuhataja on mulle juba kaks korda helistanud ja teinud hmaraid vihjeid vimalikule vhile ja et haiglauuringud, mis see perearst ka.
 Ma ei muretse ikka. Aga noh. Vbla peaks?
 Ei, ei muretse. Olen ainult pahane, et mulle peale kiakse soovitusega rohkem muretseda. Pfff!
 Aga noh. Mul niigi on hdisevitu olla ja siis see ka.

 Mida ma teen, kui on tunne, et tahaks pai ja nunnutamist saada?
 Mhmh, hakkan seda ra teenima. Kuigi seekord TLESIN oma pojale, et ma tahaks pai ja nunnutamist, kui lksin ja lugesin talle ette ja soojendasin ja viisin arvuti krvale glgi ja viskasin veits ta prgi ra. Ja tema viis osad mustad nud kgi kraanikaussi ja krhvitses mu pead - kuigi tles, et eelmine glgi, mille ostsin, oli parem.
 Krt, oleks vist pidanud talle rhutama, et ne, mina tin selle sulle arvuti krvale suure kruusiga, mitte ei lasknud sul endal kki jrele minna nagu tavaliselt! Sest ta ignoreeris mu lahkust.
 Oot, ma siis lhen ja takkajrgi vhemalt nuan thelepanu!

 Tegelt on nii, et kuigi ma kogu aeg visklen end vee alt vlja ning jaksan jlle, sest on vaja vi vhemalt, kuna "hirmsasti tahan"(ja kuna ma saan konkreetselt rmsamaks, kui teistel on minu tegudest hea, kipun vga tegema nii, et keegi naerataks, nii et ma hirmsasti tahan teha nii, et minu peale rmustataks), on see pris raske aasta olnud.
 Jaa, julud pole veel lbigi, aastasse vib veel mni tore asi mahtuda - niteks viksin ju raha saada ka muud teed pidi kui tvime(tus)toetust ja teie annetusi - aga le 11 kuu on siiski selja taga. Ja noh:

 Ei olnud kerge aasta.

 "Kuigi sa proovid olla hea" ilmus ja siis ei saanud ldse nii palju thelepanu ega kiita, kui mulle meeldinud oleks. Mind lohutab vhe, et turustamise viga. Minu kallis raamat sedasi vhearmastatud!
 Poja toas sai tehtud seinad (need said tehtud) ja siis oli jama prandaga, mida muudkui pandi ja pandi ja tegelikult pole siiamaani pris pandud (seina lhedalt on ribake puudu, mille jaoks lippe saagida tulnuks.)
 Jamad K.ga. Minu interpretatsioon: ta ei armasta mind. Ega mind pole lihtne armastada mnel, aga kui kedagi armastad, tahad ju teha seda, mida tema tahab? Eriti kui see on ainult rkimine???
 Tema interpretatsioon: ma armastan sind kll, aga ei taha teha, nagu sa tahad. Eriti kui see on rkimine.
 Phmt lks nagu peaaegu alati: ma leidsin, et mind ei armastata ja tegin suhtele lpu. Et suhet ei ole, kui pole paar oldud?
 Pff, seksi lethtsustajad sellised!
 Vaid vhesed armastavad mind nii, et ma seda ka TUNNEN.
 Kirjutasime temaga koos juttu ja lpuks kirjutasin mina sellest 5/6 vhemalt ja selle asemel, et elda: "lihea!" on ta: "Ma ikka tahaks sealt ja sealt mber teha". (Mitte et ta teeks, ta niisama nuriseb.) (Kuigi minu arust tuli see jutt hea.)
 Tallit. Seda ei ole vaja kommenteerida.
 Sain teada, et pean vlja kolima. Seda ka mitte.
 Raha muudkui ei olnud ja ei olnud. Seda ammugi mitte.

 Hsti olid need asjad, mis ikka on (mu lapsed on imelised, Totoro on imeline ja Korpus on imeline). Ujuda oli hea, Keila jgi on nii tore. One Piece'i uued episoodid tulid nii aeglaselt, et vaatan uuesti vanu le. Olen kuskil 220 juures hetkel ja need on head.
 Aga uutest asjadest ... "Vanaema saatis mu tlema, et ta palub vabandust". Oivaline raamat, tegi terve aasta paremaks.
 Seda ma pojale ette loengi.

 Kogu aeg vsinud, vhe eredaid rme (vlja arvatud et mu lapsed ja Totoro on NII LAHEDAD), raske, raske, raske.
 Ja ometi on mul teist, lugupeetavad, nii palju rmu olnud, te olete asjad mulle kergemaks teinud ning andnud mrke, et ikkagi hoolite minust ju. Aith! Ja lisaks on pris hirmus melda, mismoodi veel muidu olnud oleks.
 Sest isegi nii on alailma vitlus. Milline eluviis (vitlen peva algusest lpuni lbi, saan Kik Tehtud, jee, ja homme jlle sama) on leni koomiline arvestades, et ma ju teoorias olen pehmuse ja minnalaskmise poolt.
 Aga isegi hiskonna meelest pehme ja minnalaskev elustiil (0 kellast kellani td!) on minu jaoks katkematu vitlus ja vahel on see nii kurb.
 Kas ei viks minna hsti lihtsalt iseenesest? Miks ma pean vitlema, et ninasrmedki vee peal psiksid? Ja phiksimus: "Kui Kik ei ela sellist elu, kuidas nad siis elavad?! Miks neil on kerge ja mul nii raske? Aa, et sisemus on igal ju omamoodi ja minu oma on minu oma? Aga ma ikkagi ei saa aru, miks ja kuidas teistele on olemas need "lks lihtsalt hsti" ja mulle ainult "tegin rmedalt td ja kisin peale ja peale prast viiendat ratlemislitakat tuli viimaks ks soosiv vastus ka ja see ongi minu maailmas hstiminek".
 Nagu - nd tsiteerin rahuga Helvi Jrissoni: ""Miski siin ei klapi," hdis vana mger."
 Vi mult nuabki td see, mis Kigil (mis ei thenda kiki, on ju) tuleb vlja kergelt ja muuseas? Minu jaoks ONGI t see, mis ldiselt inimeste jaoks on "no juhtus"?

 Aga mingis osas olen ikkagi hea ka. Nt emana, eks ole.

 Kuigi oma tita ei ole mitte lhemal, vaid KAUGEMAL selle aastaga. Ehk kunstlik viljastamine on mul rahandusliku olukorra tttu mngust vljas ja enam pole last kelleltki ksidagi mitte. Paarissuhe nib ldse vimatuna, sest olgem ausad: mehi, keda ma tunnen, tahaks, kes vallalised on ja lbi ksimata, et kle, sa muga deitida ei tahaks v? ei tule htegi meelde.
 Ok, mned ilmselt on, aga ma ei tunne neid niigi hsti, et ldse teada, on nad vallalised vi mitte.

 Huvitav, kas see on mul esimene kord ldse tunnistada, et kehv aasta on olnud?
 Ja kas vib loota, et jrgmine tuleb parem, sest ma nii avameelselt tden, et on, jah, sitasti linud?

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: lapsed, muusikad, sk, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





teisipev, 3. detsember 2019



    
Elegantsused 



Viimasel ajal (loe: umbes kuu) on mind tabanud absurdne vanainimesehda: ma kipun "euro" asemel "kroon" mtlema. Isegi mitte tlema - ma rahast nii palju ei rgi. Aga pea sees on muudkui kroonid.
 Nagu ... oleks ma veel mni pensionr! Vi oleks see krooni euroks muutumine hiljuti juhtunud asi! Ei.
 Aga no mulle judis vist nd kohale. Vi midagi.

 Seekord oli mul homoseksualismi-teemaline unengu. Kus ritasin kigile tuttavatele selgeks teha, miks on oluline avalikult aktsepteerida, kuid neist parem osa ignoreeris teemat ja halvem osa kinnitas mulle, et mis hlbest poputada, ja philiselt tegelesid nad kik jahi organiseerimisega. Kellele jahti pidama hakatakse, ji unenos ebaselgeks, aga igatahes olid mngus kuldsed mittehelisevad juluehe-kellukesed ja kard. Ja kaks koera ka, kellega ma sain oivaliselt lbi.  Neist he nimi oli peaaegu Ponto (mu eksmma 7 aastat surnud koera nimi), aga lpuks selgus, et siiski Pontsu, ja ta ngi vlja nagu ketikoer mu vga ammuses Tartu kodus, kus hes puumajas oli 10 korterit, neist minu oma 10. See kujutas endast kktuba wc-ga koridoris. Vets oli tiesti viisakas ja veega.
 Too koer omakorda ngi vlja nagu natuke suurem, krgejalgsem ja raevukam Totoro, kelle karvastikus puudub oran.
Kui esimest korda seal kisime (priselt, mitte unes), lks mu pisike de vanuses kaks aastat koera ketiulatusse talle pai tegema ja ma ei arvanud et ei tohiks. Koer oli ka sbralik, niutsus ja rmustas ja ma ei saanud aru, KUI hsti lks, kuni jrgmisel korral (ksi) sinna minnes koer jlle niutsus ja saba liputas ja alles kui talle peaaegu ketiulatusse judsin oma vljasirutatud ke ja naeratusega, muutus kki raevukalt lrisevaks koletiseks suurte hammastega. Prkasin tagasi ning olin edaspidi tema osas ettevaatlik, mis ei takistanud ta perenaist kord, kui tulin puid toomast, sli halge tis, ja koerale sbralikult laususin: "No mis sa haugud mu peale?" oma korterist vlja kargamast ja minu peale lugamast: "Mis koer ei vi enam vraste peale haukuda ka, jah?!"
 Vastasin (mnevrra kohkunult, aga peamiselt hmminguga), et no ndseks ta viks minuga ju juba harjunud olla. Mispeale koeraperenaine lrises: "Igasugustega harjuda ta ei tahagi!" ja kadus raevukalt oma korteri ukse taha.
 Ta ikka jlestas mind tiega. Ilmnes ka edaspidi. Siiamaale ma ei tea, miks - vbla olin liiga ngus ta jaoks vi midagi? Tema ise ja ta teismeline ttar oli mlemad suht raskekaalulised ja ema ka punasenoline, mingist enda ilusana esitlemisest polnud juttugi. Nad kandsid peamiselt meeste T-srke ja karvase kraega ebamrase kujuga jopesid.

 Muide, ma leidsin Totoro vrvuse kirjeldamiseks hea vimaluse: ta on nagu natuke krbema linud pannkook vrvilt.

 Muidu: tegin stiiliotsuse. Mul on vaja outfiti, mis on valge, aga lilla vesti ja kbaraga. Ma arvan, see oleks hea asi, mida omada, sest:




 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, tibinlusus, uned ja unelmad, vanainimese heietused  

 


phapev, 1. detsember 2019



   
Kudend phapev 



Kuulsin rongis pealt juttu, mida ks naine telefoni rkis.
"... ma olin nii vihane, nii vihane, et nutt tuli kurku! Inimene sureb sidu pealt ra ja mina saan simata!"

Hiljem rkis ta veel pdeval toonil mingitest raamatupidamisasjadest, kuidas nd on "e-arve", mis EI ole PDF, mis tuleb mailile, vaid mingi eraldi asi, kuidas vabatahtlikud aitavad kedageid, tundus et nt vanureid kodudes, ja kuidas toimetulekutoetusega ra elada ja kuidas ning kui palju umbes seda saab.
Aga ka inimene, kes on tegev hooldusalal, ei tohiks kuidagi simata saada, et keegi teine ra sureb. Ka kiirabittaja ei tohiks.
KEEGI ei tohiks, kui ta otse tapja pole!

Totoro eelmisest karvaajamisest on mul meeles, et see kestis kohutavalt kaua. Niii kaua, et ma mtlesin tiesti tsiselt, et vbla see ongi normaalsus ja koertega majapidamises on kogu aeg nii palju karvu.
 Seekord on mdunud umbes poolteist ndalat. Vi siis kaks. Mingeid mrke karvauputuse raugemisest ei ole. Ma katkun kogu aeg talt karvu ja prgikastid on neid tis, tolmuimeja tolmukotist ei tasu rkidagi, ues on igal pool karvaseid mlestusi sellest, et Totoro on seal kinud ja IKKAGI on ka kik prandad karvased ja kuigi ma harjan oma mantlit pidevalt, on too nagu its karvapundar.
 Ma ei ole VGA hiritud, kuigi natuke siiski.
 Kui suveeelne karvaajamine lbi sai, mtlesin, et ok, ei saa ju olla, et uus tuleb kohe peale? Ei, loogiline, kevadel-suve algupoolel aetakse paks karv maha, aga mida seal enne talve veel maha ajada on? Siis kasvab ju juurde, legend, et karva aetakse kaks korda aastas on vist mingi ... jneste pealt tulnud vi midagi.
 Noh, nd tean kogemuse pealt, et kaks korda aastas on tsi. Aga ikkagi ajab see mind segadusse. Sest karvad ju kasvavad ka, ei teki maagiliselt plaks! koera peale, nii et iga kord peale suvekarva mahaaajamist ja talvekarva (ilmselt tuleb siis samas npsust rohkem karvakesi?)  veel-mitte-tis kasvamist peaks koer ju suhteliselt kiilas olema?
 Aga mitte ainult Totoro pole kogu aeg karvane loom, vaid ldse tnaval ma pole kuidagi kiilaid koeri ninud.

 Guugeldus ... tamditamm, koerte karvahooldus, mida teha, kui koer ajab lputult karva --- ja huskyde lehelt leidsin: "Karvavahetuse periood kestab tavaliselt kolm kuni kuus ndalat, uus karv kasvab asemele jrgmise kolme-nelja kuu jooksul."
 Et siis ... Totoro ajab karva novembri keskelt detsembri lpuni ja siis on uus soe karv on tal seljas mrtsi lpus vi lausa aprillis? Kas natuke hilja ei ole vi?
 Miski siin ei klapi, tles vana mger.
 Oot, ma tsiteerisin pedofiili praegu? Ok, tsiteerisin, aga htlasi rhutan, et pedofiila on andestamatu.
 Veel hullem tabu kui suitsetamine.

 ldiselt valutas mul pea tavalise "vhe und => tavaline peavalu = valukeskuse rritumine => migreeen" ssteemi jrgi, kusjuures vhe und oli jlle lihtsalt keha "eideke, s midagi!" nudmine, mida mina ei kuulanud esimesed kaks tundi (sel ja vga vara hommikul), sest olin nii vsinud, ei jaksanud end jlle les vedada.
 2 tunni prast loobusin. Tusin les, laadisin alla Thor Ragnarki, vaatasin Aliexpressist valgeid haaremipkse ja sin he hurmaa. Kella viie ajal hommikul siis uinusin viimaks mnusalt.
 Krt, HEST HURMAAST aitas! Organismil on ikka vga konkreetsed soovid! Kui on "sa vaja!", siis on sa vaja, aga mitte kohutavat kogust, vaid natuke.
 Oo, sk. S ikka vhem, on parem, kas jah?
 Mu ema on vist praegu kergem kui mina. Ta tles, et kaalus alla 75 le teab mis aja. Ma ei ole kaks kuud kaalunud end, aga riiete sobimise jrgi kll ei tleks, et alla olen vtnud.
 Pigem juurde. Aga noh: kas ma olin khnana nnelikum? Ei? Mida seal kahetseda siis?

 Niih, lunauni magatud, peavalu lahkus.
 Jee.
 Vga kudenud tunne.
 Mitte nii jee, aga no paratamatu.

 Kuna nd on detsember ja vaikselt juluaeg ja tna esimene advent (millega seoses hakkasid meil taas pkapikud kima), meenutan ettevaatlikult teile oma korterilaenukorjandust. Et noh. Kui keegi peaks tahtma mulle midagi juludeks kinkida, siis seekord ma vtaks raha. Praegu on kontol EE921010011838960223 1192 eurot ja 59 senti.
 On kll veits piinlik sedasi ksida. Ei jks ma lageda taeva alla, saaksin sotsiaalkorterisse ikka ju. Aga samas - kui on inimesi, kes TAHAVAD mind aitada, kes ei j seeprast ise nlga ja paljaks, siis mulle meeldiks ikka kll hirmsasti.
Iga pev kontrollin ka kulka portaali, et ehk saan loomestipendiumi, ja kirjutan juttu edasi ning olemasolev raamatuksikiri on Varrakus sees. Krista Kaer tles, et nad loevad.
Kuigi see viimane ratab mus kerget udu. Raske, raske on end hindamiseks vlja panna, sest vidakse vabalt otsustada, et nup, pole piisavalt hea. 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, keha, koerus, proosalaulik  

 


reede, 29. november 2019



    
Aeg ttab igahe jaoks omal moel 



On pris kummaline, kuidas ma tajun ajas erinevaid rtme, kiki heaegselt ning mitte hte ja ainukest iseendast-lhtuvat aega, vaid paljusid korraga. Niteks kui te vaatate siia krvale, paremale poole, siis on seal nha blogid, mida loen, ja kui hiljuti on tulnud uus postitus. Ja ma olen harjunud, et kus on iga ndal uus, seal vaatan kmme peva prast eelmist juba ootusrikkalt "nii ammu pole uut postitust olnud, kki tna?" ja kus kord kuus, hakkan sedasi rahutult vaatama kahe kuu mdudes.
 Rkimata nendest, kus lheb kuid ja kuid mda ja mul tekib rahutus hinge, kui pool aastat mdas ja ikka ei.
 Aga kui on vaikus olnud juba sellele vrgupevikule ka kohatult pikka aega, muutun veidi nrviliseks. Vi ei, nrviline pole ige sna. Aga ma TUNNEN kogu aeg taustal natuke "noh, kas saab juba" vrki. See on lihtsalt taustal, aga naljakas tuvastada.

 Mu poeg on viimaks leidnud magamisrtmi, mis laseb tal koolis kia, iga pev suremata, ja mina imestan, kuidas ma ise selle peale ei tulnud. Loogiline ju.
 Ta tuseb umbes kell 1-2 sel, teeb oma asju, pib, mngib arvutis, sb, elab. Siis lheb kella 8.15 kooli. Ja peale koolipeva koju judes sb ja tiksub veel umbes tunni, ja lheb siis magama.
 Nii tore. Nii lihtne ja loogiline. Aga oi! kui palju kulus aega, et see rtm leida!

 Mu ttrel on tna jlle playbox. Loomulikult ma lhen, seekord koos pojaga ja mu ema tuleb ka ja vbla isegi ttre ... eee ... kuidas selle kohta elda? Noorusarmastus?
 Ma ei tea, mis faasis nende suhe on ja kuidas nad seda nimetavad jms, aga nii ilus poiss!
 Mida, muidugi ln end tna les! Esmakohtumine niivrd-kuivrd vimehega!
 Ossa, ja ma saan olla mm!!!!
 Natukene aega he inimese jaoks.
 Ilmselt ei ole ma vga kuri mm. Aga imelik kll.
 Tema on normaalsest perest normaalne hilisteismeline. Natuke jube - normaalsed inimesed ongi olemas vi??? Aga et ta nii kena on, teeb palju heaks.



Prsanoline Britney
 Hei, hiljem lks ilusaks!
 Ma ei mnita teda, 
 otsin ilu seadusprasid!
 Tina Turner sai 80.
 Huvitav, et seitsekmmend-midagi-ealise Anna-Mae/Tina ma suutsin vabalt omaks vtta. kuid 80 on hmmastav. See on ajatu naise siiski ajaliseks muutumine? Vi vastupidi, eriti ajatuks saamine, mida maksab 80 turnerirahas? Ta poeg tappis enda ra, tal oli vhk ja neerud nii haiged, et mtles enda eutaneerimisele, aga ikka elab, ikka srab ja 80 ta kll vlja ei ne.
 Aa, vlimus on ikka thtis vi?
 Nooojah ... olen jah nii pealispindne. Aga kuna minu vaates on vlimus peamiselt hoiak ja 30% vbla muu, keeldun tunnistamast, et tegelikult halvasti oleks.
 Hoiak, hoiak on philine!
 Aga siiski mitte kik, eks ole. Inimesed, kes ise ei tea, kui kaunid nad on, on vahel tiesti sdantmurdvalt imelised vaadata.

 Nup, ma ikka veel ei tea, mis vrk selle iluga on.

 "Ise seda teadmata ilus" ja "hiskondlikult ilusaks tunnistatud" ei pruugi mu jaoks ldse htida (noort Britney Spearsi pidasin konkreetselt prsanoliseks ja natsa inetuks, hiljem hakkkas ta mulle alles meeldima ja ilus paistma), ent minu pilgule on kaalukad nii hajameelne kogemata-ilu kui eneseteadlikkusest tulenev "minge ise persse, kui te mu ilu ei ne!"-ilu.
 Aga mis mulle ldse ei tta: "Arvake, et ma olen ilus, ma ju pingutan, et meeldida!"
 Selle peale llitun ma kohe vlja, mulle nii-ldse-ei-meeldi. Ja ei saa aru inimestest, kelle meelest on ilusad lhikeste juustega tumedates mittemidagitlevates likondades noored mehed ja pikkades liibuvates kleitides, silmatorkamatu, aga olemasoleva meigiga pikajuukselised noored naised. Minu reaktsioon nendele on vga varasest noorusest peale (tleme, olin 11?) olnud: "Sa saaksid nii vhese vaevaga ilus (=cool) olla, aga valid olla igav, tuim ja isikupratu? MIKS?!"

 Ja ma siiamaani vaatan nii. Nd olen vanem ja targem ja mu tuttavad ka, aga 10 aasta eest oli mul konkreetselt "sa viksid nii ilus olla, kui ainult tahaksid!" ja siiras arusaamatus "ma lihtsalt ei ole ilus"-tpide osas.
 Isaste ja emaste tpide htviisi.
 Viks mne ilusa cooli naise pildi ka panna ...



Siit 
Ilus noor naine

Vbla on minu hda ilu suhtes olnud, et ma ritasin olla MLEMAT (nii ise seda teadmata ilus kui ilus hoiakuga, vt pilti, tal suht tuleb vlja) ja pudenesin kahe tooli vahele maha? 

Vbla ...
 ... ja siis aja mdudes on viimaks paika loksunud, et mttetu on ritada ise-seda-teadmata-d, kui ma samas vin nii palju viksema vaeva ja suure sisemise aplombiga teha teist. 

Mis on sama hea mu enda jaoks ja miks, miks ma ritasin mlemat korraga ...?
 Sest ma olin noor ja loll. Jumala kaua olin noor ja loll. Aga nd olen igatahes targem!
 Tiega targem. Lks pool leheklge ja sain aru, mis vrk selle iluga on, niteks =P 




Maailm on lihtne, kui teda lihtsana vaadelda.



    26 kommentaari:       

 
 Labels: 7 surmapattu, emake maa ja tema imed, eneseupitus, lapsed  

 


esmaspev, 25. november 2019



   
Niuviu 



Vahepeal oli jube hea olla. Mtlesin, et ooo! Nii hea! Imeline! Terveks on nii lahe saada!
 Eile oli natuke veider, aga mitte paha. Panin selle hilise ni mngitud civi sks.
 Ja siis on tna.
 Mingi hommik on alles, aga ma vihkan niivrd kike, et hakkasin mttes Rentsi posti kommenteerinud Liisile juba vastust koostama ja alles kui taipasin, KUI kuri see oli, aborteerisin kogu idee.
 Kui ma hakkaksin teile rkima, kui viltu mul veab ja kui paha elu on ja poeg oli rkvel, aga ei linud koeraga ue ja mina ei saanud niutsumise tttu magada ja K. vttis mu "ole vhemalt vait" leskutset tsiselt ja nd suhtleb mu pojaga ja no selle raames kib siiski vahepeal ka klas (nt oli vaja poeg Hypertownile viia), kuid ikka minuga ei Rgi, te imestaksite end pooleks, KUI kerge mu elu peab olema, et need asjad probleemidena nivad.

 Lihtsalt mina imestuksin ka pooleks, kui mul parajasti nii rve enesetunne ei oleks, et vike mks nihutab murtud kondi natuke paigast ja mingepekki kui paha.
 ige, unenod olid ka pingsad (mitte halvad, ent PINGSAD) ja ma ei tea, kas ma magasin selle peal vi mis, aga parema ke vike srm valutab tugevalt, kui tolle parema kega midagi teha ritan. Nt tassi hoida.
 nneks hoiangi enamasti vasemas kes. See on palju parem tassihoidmisksi.
 Aga niteks mantlit selga pannes teeb ka haiget.  (Mantli panin selga mitte koeraga ues kimiseks, Poeglaps ikka viimaks lks, kui mina lisaks Totorole peale kisin, vaid mul on toas klm ja kampsun ei ajanud klma minema.)

 Tiega on tunne, et keegi ei armasta mind (vaid vhesed armastavad mind nii, nagu ma tahan) ja mida ma ldse ja miks ma ldse jne.
 Keegi teeb alati paremini kui mina, eks ole. Et ta ei tee nii, nagu teeksin mina? AGA TA TEEB JU PAREMINI!
 Oh, niu ja viu ja hdin.

 Hambad ka valutavad. Kui hambaarst tahab teie hammastelt kattu vi "biokilet" eemaldada, rge lubage. Ta kavatseb te hambaid keerleva traatharjaga pesta ja kui need enne olid pisut tundlikud, ei saa te prast isegi una sa, ilma et tunda annaks.
 Vi mis krdi "una sa". Ma pole tna htegi una snud, nad tuikavad LIHTSALT NIISAMA.
 Miks seda ldse tehakse?! Aia!
 Oma pingsates unengudes ngin muuhulgas, et mu ks tarkusehammas oli lagunenud ja teises (selles, mille hambaarst kinni plommis tegelikkuses) oli auk taas lahti linud, aga tnu puurimisele kaks korda suurem ja sinna sai keeleotsa pista, kui tahtmist.

 Kusjuures eile kis ks mu lemmikspradest perega mu juures katri jooksmas ja neil on nii nunnu eeskava, mu ttar sai (seekord oma klassi teatritrupiga) grand prix ja selle hilisesse sse viinud civilizationi ma ka vitsin kogemata. S.t. teadsin kll, et lheb hsti, aga ma lpetasin oma kigu ja lksin AI tehtavate kikude ajal kki kohvi tooma ja tagasi judes avastasin, et aa. Vahepeal on saabunud kultuuriline vit. Nojah.
 Ehk siis objektiiivselt ei ole halvasti. On lausa hsti vi midagi. Good Omens on ka tore sari. Olen kolmanda episoodi lpuosas.
 Ja NII RVE on olla. NIUVIU!
 Ja klm. Jah, ka mantlis.
 Oot, kraadin. See rve sisemine klmus koos jubeda meeleoluga peab viitama vhemalt 37.2 palavikule, peab ju?!
 Jaaaaaaaaaaaaaaaa ma olin tiesti tpne. 37.2 ongi.

 Phimtteliselt see olekski kik. elge, et ma olen tore inimene ja te olete mnda mu raamatut lugenud (boonuspunktid, kui see on "kuigi sa proovid olla hea") ja teile isegi meeldis.
 Sest niiiiiii rve on olla ja tahaksin vga mingit lohutust. 


    21 kommentaari:       

 
 Labels: keha, uned ja unelmad, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 22. november 2019



    
Rongisit Elronis - vi noh, natuke on sellest ka juttu 



Pea veel ainult vga natuke tuikab, aga see-eest on nd PRIS pevad, veri voolab kupsikusse ja khus tundub kik vale ja veider.
 Klm.
 Vsinud.
 Hda ja viletsus.

 Eile oli ERITI sitt pev. 
 Vi no tegelikult ei olnud, sain pojale raamatukogust kohustusliku kirjanduse raamatu, mis igalt poolt vlja laenatud - aga no see ei olnud mu kodulinna raamatukogus saada, vaid kaks rongipeatust edasi.  "Neme veel, Simon", onjo, mis igalt poolt vljas, osutus Urrami teadetel Saue Linnaraamatukogus sees olema. Olgu, kahest eksemplarist ks, aga lugematult palju rohkem, kui teistes kogudes, kuhu jala vi rongiga ligi psen, ja nnda lksin jrele.
 Vtsin koera kaasa, sest sna pikk retk jalgsi, ta lonkab veel ainult vaevu ja ta polegi ammu rongiga sitnud.
 Esiteks ma ei leidnud algul raamatukogu les, hoolimata eelnevast kaardiuurimisest ja tuvastusest, et kuskil hsti gmnaasiumi juures ta on. Alles ksimise peale mingid noored tlesid mulle, et see on koolimajas SEES, enne muudkui kisin mber kooli ja otsisin.
 No pisiasjad, pisiasjad (pea ka tuikas, aga no see haigus, onjo).
 Kui ma viimaks leidsin, oli kik hea, saingi raamatu. Siis kisin poes (pris valus oli juba, aga no ma kaalutlesin, kas tahan Sauel poes kia vi Keilas kojumineku asemel veel poeni kmpida ja otsustasin, et Saue vidab pika puuga.)

 Siis tampisin rongijaama tagasi. Rongini oli 14 minutit ja jaama krval thi heina tis suur plats, mitte isegi pld.
 No lksin sinna ja lasin Totoro rihmast lahti, sest aega ju oli, plats on HSTI suur - ma ei tea, 300 meetrit korda 700 vi midagi - ja mul olid juurdekutsumisviinerid ka kaasas. Hea ju, kui koer vahepeal joosta saab.
 No ok, lasin koera lahti.
 Siis tuli mul phe, et tore, ma oma pissihdaga ootan rongi ra jah, aga krt, koeraga kempsu minna on ju keeruline. Rm, et Elronis on kempsud, kohe kahanes.
 Jtsin koti maha (sest mu pea valutas ja mis tast kaasa vedada, seal olid rasked asjad nagu 2 l piima, mineraalvesi ja teine mineraalvesi mahlaga Poeglapsele) ja tuiasin kaugemale, kus inimsilmade eest peidus pissida.
 Platsi suur olemise miinus: puud olin kaugel. Mingil hetkel loobusin ja otsustasin, et krged krrelised varjavad piisavalt.
 Kui tagasi hakkasin minema, lks koer prdesse.
 Need pubeklusehood praegu.
 Et ta vahel otsustab mu peale haukuda ja lriseda ja mu mber karata, sest ta omast arust on juba nii suur ja ilus, et viks karja juhtima hakata. On ilge jama teda ktte saada ja maha suruda (ma konkreetselt surun siis maha ehk panen koera pikali, neli kppa hus) ja ajasin nnda teda taga. Mina ei saa ju parema kega mitte krdi midagi ktte, tema hples, lrises ja haukus ja mina simasin vastu, samas mu pea valutas, ma ei saanud teda ktte, niuviu.
 Viimaks sain. Ta on kinnisaamise jrel vga taltsas, phmt prab ise selili.
 Ok, karjajuhi-positsiooni-kindlustamise-protseduurid tehtud, kell ka palju, lasen koera lahti, tagasi koti juurde, hakkame perroonile minema - ja siis ma taipan, et rihma pole. Olen selle kuskil maha pannud, ent millal? Kuhu?
 Laseme selle rongi mda, otsin rihma. Kaugel see ju olla ei saa!
 Otsisin rihma.
 Rong lks, mina otsisin rihma.
 Otsisin veel rihma.
 Mingil hetkel otsustasin, et olgu, rihm on kadunud, aga suukorv vhemalt kaasas ja klbulik. Vtsin selle kotist vlja, mtlesin, et kodus on nneks ks pooleks linud ja siis kokkuslmitud rihm ootamas, elame ra, kuni saan jlle piisavalt raha, et uus rihm osta.
 Aga peaks Poeglapse selle kokkuslmituga vastu kutsuma, sest kaelarihmast hoides kike maad Keila rongijaamast koduni on pris raske kia - seda enam, et perroonil uut rongi vaadates ma juba hoidsin Totorot kaelarihmast ja juba olin vsinud.
 Noh, uue rongini oli 16 minutit nd (ma osa aega otsisin enne rihma, rongivahed on ikka suuremad kui veerand tundi enamasti).
 Lhme tagasi sinna platsile, sest ma ei jaksa koeral kaelarihmast hoida nii kaua ja helistamise ajal jooksku ta vabalt siis.
 Lksime. Hakkas juba pimedaks minema, aga no ma mtlesin loogiliselt, et see rihm ju PEAB seal kuskil olema, kki ikka leian?
 Ja leidsingi
 See oli sealpool, kuhu koti jtsin, mitte sealpool, kus pissimas kisin.
 Ok.
 Jee, rihm!
 Siis vaatasin kotti, et suukorvi vtta.
 Ja krt.
 SEDA ei olnud enam.
 Meenus, et olin ta kotist vlja vtnud, aga kes ta mul polnud, pea valutas, oli pime ja rong hakkas ka paistma.
 Pohhui.
 Lhme siis suukorvita.


 Rents JUST jagas seda ning ma sealt avastasingi - kuid antud sket on just praegu nii sobiv, et ei saa omalt poolt jagamata jtta.

 Olgu, tagasi teemasse: mul on valus ja paha, jookseme rongi peale, suukorvi ei ole, niu, halb.
 Aga mina vhemalt ei saanud rongis piletimja kest pahandada.
 Vedas. Seal on osad piletimjad toredad - ja osad ei ole. Mulle sattus tore seekord.
 Oli sbralik ja ldse seda suukorviasja ei maininud.

 Tna on vhem halb ja valus, mensesest hoolimata, aga vahepeal ikka. Kana kpseb ahjus (odav  sk, mis pojale ka sobib), too poeg, haige, magab ja kurat, no ei ole hea mul olla. 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: keha, kehaeritised, koerus  

 


teisipev, 19. november 2019



   
Perekondlik haigestumine 



Loen kolmandat korda jrjest raamatut "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust". Seekord oma pojale (lastele, eile oli ttar samuti klas) ette.
 Ja noh.
 See on nii minu raamat, et ajab naeratama isegi mttest endale.
 Ma jtan isegi vetsu ukse enamasti lahti, kui arvan, et keegi vetsust mda ei tule, ja kui Poeglaps ikkagi tuleb, on ta: "Millal sa pid, et uks on vetsul selleks, et ta kinni panna?!"
 Muudest paralleelidest erinevate tegelastega rkimata.

 Mul on nii tore lugeda ja saada kinnitatud oma veendumuses, et kik ei suuda kike - aga ksteist aidates tuleb kokku tius.
 + selles, et vib kll teistele mitte meeldida ja ikka lahe olla.
 Tsi, mul ei ole tervet hiiglaslikku oma maja. See on nagu ... miinus. Te aitate mind kll korterilaenu sissemakseks raha kokku saada, aga ma juba mtlen, et kas ikka saame ja kas ma laenu saan ja kes mu lhedastest oleks nus aitama ja saaks laenu, kui mina ei saa jne. Aga siiski! Koos ollakse tugevad!

 Meil on perekondlikult miski halb haigus. Selline haigus, et kik selle saanud on nagu minad ja mina ise veel eriti hdine (ja agressiivne, sest kui ma parajasti ei ole leebe ja lahke, olen warrior ning kui ma olen haige, ei jaksa enam leebe ja lahke olla), sest pea kib ringi (mul kib ROHKEM ringi), midagi ei jaksa, vaiksed valud siin ja seal alailma (khus iga pev selline tunne, nagu oleksid pevad - mitte valusad ja hirmsad pevad, aga no TUNDA ON, pea tuikab, lad valutavad, jalad valutavad) ja karmusetaluvus on madal, aga no kuna inimene on vsinud ja nrk ja plahvatusohtlik, karmuse esilekutsumisvime teiste seest krge.
 Eip, ma ei palu vabandust. (Ei, epp ja kaur ja notsu, ma ei rgi siin toimunust, meie ju lksime kik rmsalt ja sbralikult laiali, eks? Kuigi see on veider pikk haigus ja mul on ta kljes olnud juba ndala.)
 Tunne, et inimesed on le ootuste juhmid, on tagasi ja raevukas. Aga samas ma TEAN, et see segab mind siis, kui haige olen. Kui pilt on ees ja jalad kindlalt maas, tean rahuga, et inimesed on erinevad ja vahel le ootuste rumalad ja nii lihtsalt on. Ei ole minu asi maailma ra parandada. Kik toimib ja mu rinnaga vastaste laskeava kinnikatmine  tapab ainult mu enda, aga keegi teine sellest nnelikumaks ei saa.
 Aga kui ma olen haige: ohhohhoo, jajah. Jajah!

 Et perekondlik haigeolemine oleks ikka PRISELT perekondlik, lhkus Totoro oma kpa ra.
 Kirjutasin sellest tol peval mned salmid ja kuna need olid 100% dokumentaalsed, siis palun, siin on info:

 Kaks koera kohtusid kesk sgisest parkmetsa.
 ks retriiver ja teine puhta krants.
 Nad tundsid ksteist ennegi,
 ei keegi llatunud, et nad
 hullunult rmustasid, mng ja lust ja tants.

 Soe tugev tuul kll mllas mber nende,
 tstis lehti nrbunuid,
 omanikel leebe jutt,
 ei koerad mrgand miskit muud,
 vaid rm ja ind neis tunded,
 kuni viimaks lahku mindi,
 vsimus ning kojurutt.

 Alles kodus krantsi omanik mrkama sai
 prandal veriseid jlgi.
 Oh, kuidas siis nii juhtus,
 te tramburai
 keskel haavade mrkaminegi luhtus?

 No paistis, et luhtuski.
 Loodan: nnda ei surda.
 Koertel vast siuke haav stu?
 Sb rmsalt konti, ei niutsu, ei kurda,
 vaid prandapesu on ttu.

 No vis olla stu vigastus, aga kui Totsik lonkas juba kolmandat peva tugevalt (see otsus tuli mul phapeval, mis oli kolmas pev, nii et sndmus pidi niisiis aset leidma neljapeval, loogika), panin siiski loomaarsti juurde aja kinni. Arst rkis ka kohe telefoni, et sokk jalga, teibiga mber, siis ei saa lakkuda (lakkumine ei lase paraneda), ja kuivrd ta laseb mul seda jalga katsuda, kasvab haav ilmselt puhtalt ja hsti kinni juba, aga tulge le vaatama ikka.
 Kisime.
 Loomaarst vaatas, tles, et mhmh, jalavann kaaliumpermanganaadi lahusega, nete, siin on salv ka, ma selle koha pealt ei oleks hakanud mblema isegi vrsket haava, sealt paraneb tegelikult hsti ruttu, kmne peva prast on kik korras, head aega.

 Nd mul vhemalt ses osas sda rahulik. Teen Totorole jalavanne prast ueskimist lilla veega (maaphklivi purgis, koera kpp on ju pisike, panen selle veega purki ja ongi jalavann =P ) ning iga pevaga on nha, kuidas haav kinni kasvab. Aga kuigi vigastus ei ole vga suur ega ole ka pletikku, ikkagi on koer sama loid ja uimane nagu me kik. Peamiselt magab.
 Ma ka peamiselt magaks, kui mul poleks koera, kellega ues kima peab =P
 No ja kui juba nagunii minema peab, kin poes ka.
 Ja koerakrbuskid on otsas, nii et loomapoes ka.

 ... ja nd on mul sda paha (see on ka selle haiguse ks tunnuseid, et vahepeal on kerge iiveldus - aga ei midagi hullu, lihtsalt kerge iiveldus FAKING KAHEL NDALAL SUVALISTEL HETKEDEL), pea valus ja kib ringi ja juba kahel korral on olnud: "Ma tusin psti, et midagi teha, ent too tusmine oli nii raske, et unustasin pingutades ra, mida ma teha mtlesin ja nd lihtsalt seisan, sest midagi muud ei jaksa nagunii". 


    31 kommentaari:       

 
 Labels: keha, koerus, luulud, teised raamatud  

 


reede, 15. november 2019



   
Raskused, mned 



Totoro nd on selle "teise pubekaea" peal, millest epp rkis.
 Mneti ttu. Aga ei midagi hullu.
 Eile tiris oma vgevuse nitamiseks vlja mingi vga noore puu vi vikest kasvu psaridva maast, ise lrisedes. Koos juurtega. Ja kuna ta on aru saanud, et on mttetu minuga tli norida, kui ta on rihmas (sest ta kaotab kohe), norib ta nd, kui on lahti. Kuna ma ometi ei ole nme ning ennasthvitav ega teeskle sbralikkust, et tast siis kinni rabada, olen sunnitud koeraga phmt vitlema, et enda mber kargav, haukuv ja lrisev koer ktte saada.
 Eile sain kaks korda. Siis ta veetis natuke aega selili, kpad psti, mina tema otsas.
 Ta oli vagur ja rmus hiljem. Tegelt on ju selge, et kui ta ei tahaks salaja enda sees, et ta kinni vetakse ja paika pannakse, ega ma ei saaks teda kuidagi ktte.

 Aga muidugi on veits ttu, et igasugused jamad, mis ammu ajalukku jnud, niteks rihmast tirimine vi inimese peale hppamine (tema philine tlinorimisviis minuga on mulle korraks esikppadega mantli vastu karata) on tagasi.

 Tden nukralt, et mned muudki ajalooliselt letatud mured on tagasi - aga kuna tunnete lainetena kimine on loomulik ja hetkel on mind tabavad lained "keegi kurat ei taha mu kirjutatut lugeda!" ja "keegi ei mista ega armasta mind" ja "kui ma ootamatult une pealt ra suren, on teil kll kahju, kuid minul on mnus, te vajadused ei puuduta mind enam!" siiski vga lauged ja leebed ning ei lkka mind ldse mber.
 Toimetan oma Raamatut lbi ning vhemalt selle tegevuse AJAL ei mtle, et kellelegi pole toda kaante-vahel teost vaja. Kes on minu lugejad, on juba vrgupevikust enamikku lugenud, kes pole, need nagunii ju polegi minu lugejad.

 Juttu vimalikku uude jutukokku pole juba kolm peva edasi kirjutanud. Aga tna vist tahan jlle. On siuke enesetunne.
 Tegelt ma isegi tean, mis on mu ngipuhangu phjuseks.
 Vaata, olen hoolega ppinud ksi les viskama ning tlema: "Pole minu probleem, vastuta ise!"
 Aga kui on mulle armas inimene, on tema probleem ikka minu probleem samuti. Ja kui ma siis tahan aidata teise probleemi lahendada, kui vaikselt ja pealetkkimatult kogu aeg teen talle asjade ettevtmist kergemaks, aga ta ikka ei vta, mul tuleb ahastus.
 Sest korjasin selle probleemi natuke oma vastutuseks, natukene endagi lahendada, aga ei saa kike ise ra teha ning samas ei saa ka teist kontrollida ja teda sundida (peaasjalikult seeprast, et ma ju ei taha kedagi sundida, kige vhem inimesi, kes mulle nii palju korda lhevad, et nende probleemide lahendamisel abiksolemist ritada).
 Ja siis mul on abituse tunne. Sest teen, mis ma teen, otse tema eest ma asju teha ei saa.
 Krt, ei tasu ra, eks? Tegelegu ise oma probleemiga, miks MINA sinna sekkun?! Ise olen loll!

 Vana tde, ah? Et kui mina inimest armastan, ma tahan teha talle asju kergemaks ja elu mnusamaks ning muudkui aga teengi. Et saan ise ra kurnatud sellest, panen thele alles siis, kui asi on vga rmuslik ning tema samas ei KASUTAGI mu enesesalgamisega tehtut.
 Aga minu enda suunal tehakse lahkusi tiesti sltumatult minu tegudest kellegi teise probleemide lahendamisel ja enamasti teevad ldse poolvrad, mitte need, kelle ktt ma hoian ja muresid kuulan.
 Ei, muidugi armastan ma peaaegu kiki inimesi ja ritan aidata samuti, aga katki teen enda ikka konkreetsete tuttavate, mitte Ukraina sdurite prast.

 Keegi pole mult ju abi palunudki, eks? Keegi ei MRKAGI, et ma ritan asju kergelt ja pealetkkimatult lihtsamaks teha, sest see ongi asja mte, et PEALETKKIMATULT ja et keegi thele ei paneks, et ma teen seda teadlikult.
 Kurat.
 Nd saan enda peale vihaseks. Jlle, JLLE ma trgin ise sellesse lksu!!!! 


    45 kommentaari:       

 
 Labels: koerus, loll, ngipuhang  

 


teisipev, 12. november 2019



    
Armastusest. Taas 



Jlle on empaatiavime-error mu elus.
 Ma ei saa aru, kuidas oma vimalik, et ma tlen ja tlen ja tlen le pooleteise aasta ja EILE siis tuli: "Aa, sa tahaksid SEDA v?!"
 Issandjeesusemakemaaappi!!!! Kui pimedad on (paljud) teised inimesed mbritsejate suhtes? Kuidas nii VIMALIK on?!
 Kusjuures ma ei saa isegi endale meenutades priselt rahuga melda: "Ma lihtsalt olen selles eriti hea, mitte et teised oleksid halvad, rahu!", sest alailma ujuvad kuskilt vlja: "Aga miks sa arvad, et sa hea oled? kki said sellest vi tollest valesti aru? Kui edev ja ennastimetelev saab olla?!"

 Aga ma vist ikka olen eriti hea. Sest mulle ei tule meelde mitte htegi korda, kui minule oleks sedasi tagasisidet antud. Noh et: "Ma tlesin ja tlesin ja tlesin ja ikka sa ei saanud aru, mismttes?!"
 On kll asju, millest ma aru ei saanud, aga siis neid ka varjati minu eest hoolikalt. Ja ldiselt ma kipun mistma. Isegi kui varjatakse.
 Ainult hel teemal olen pime: et mina meeldin. Seda ma ei suuda priselt uskuda ja mulle peab alailma kordama ja uusi armastusekinnitusi tooma, et mu arust inimene midagi enamat kui mduvat korraks-smpaatiat tunneks.
 Samas: kui alailma mni kinnitus tuleb, ma ikka usun ka juba.
Edusammud!

 Niteks saatis mu ttar mulle tna kneedleid.
 Tegelikult ma pole kindel, kas need on ikka kneedlid, sest mul ei nnestunud kinnitust leida google'ilt, aga no mingid ... imelikust taignast asjad. Aga mitte lihtsalt klimbid, vaid ikka tidisega nagu pirukad. Hakklihaga (enda omad sin ra), okolaadiga (2/3 sin ra) ja ks, mis olevat porgandi-ingveri tidisega, on veel puutumata. Aga ma tunnen end nii armastatuna seepeale =)
 Poeglaps magab, nii et tema omad on veel kik alles.
 Hmmastav, kui tis sai kht prast 2 ja 2/3 vist-kneedli tarbimist.

 Totorol on naljakas mlu. See thendab, muidugi on mlu hea (ma ei tea,kuidas nad neid loomade mlu katseid tegid, aga ma ei usu, et need vga pdevad on, sest Totsik mletab vga kaugele ja kige veidramaid asju, aga ldiselt on hea mluga tuntud elevandid, varesed ja delfiinid, mitte koerad), aga naljakas ka. Ta tekitab selle pealt traditsioonid ja siis jrgib neid - niteks nuusib ta ikka veel huvitatult seda kohta, kus paari kuu eest siili ngi. Mitte mingi valemiga ei usu ma, et seal veel siili lhna on, on ka ebatenoline, et iga kord, kui sealt mda kime, on taas mingi uus huvitav lhn just seal kohas maas, aga ta paistab lootvat, et ehk tuleb siil tagasi ja ta saab viimaks uurida seda pnevat looma, kelle juurest ma ta eemale tmbasin. (Ei, ma testi ei arvanud, et ninatis okkaid oleks hea asi, millega tegeleda).

 Armastuse ja koera mlu kohta veel:



 Eks ole, 5 ndalat pole tegelikult midagi, aga mulle meeldib see mitteratundmise draama algul hirmsasti.

 Muidu ma liitusin miski positiiivse ja rahumeelse vanemluse grupiga fb-s, et saada tunnet, kuidas on teisigi, kes oma lastega hsti lbi saavad ja kelle jaoks nnelik laps on phieesmrk. Aga ma vist eemaldan end varsti grupist taas, sest tundub, et enamasti on grupiliikmed tegevuses asjadega, mille peale ma tahaks luata: "See pole ju oluline, armasta oma last, ra rita teda aina mber vormida!" Viiekuune jb magama ainult sles. heksakuune rkab  jooksul 3-4 korda, et sa. 3-aastane ei taha hambaid pesta. Teismelised svad aina nisujahu ja sealiha, vahel paprika- ja porgandiviile ainult juurde. Laps rkab sel nutuga. Kuueaastane tleb: "Sa oled paha emme!" Laps ei talu mra (ei, ei otsita nippe, kuidas ta ellu vhem mra saada, vaid kuidas teda mraga leppima panna). Teine hoiab krvu kinni - mida teha, et ta enam ei hoiaks?
 On asjalikke ksimusi ja muresid ka - et laps on vga kurvameelne prast teise lapse sndi vi kuidas korrutustabelit phe saada, kui laps ahastab juba sellele mtlemisegi peale vms. Aga need on vhemus.
 Inimesed ... 


    11 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, koerus, sk  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





laupev, 9. november 2019



    
Sest ma ju TAHAN 



Telepurgis kidud, hambaarsti juures kidud, vhe magatud seetttu, ent peavalu migreenitabletiga maha vetud.
 Mtte juures, kuidas lapse saaks, olen adopteerimise juurde peaaegu kindlaks jnud (aga sellega on veel veidi aega, niteks elukohta oleks enne vaja) ja mu poja ked on nii suureks kasvanud, et ta eelmise talve kindad ei lhe talle enam ktte.
 nneks leidsin kuskilt kaks voodriga meestekinnast eelmisel aastal ja oli selline koht, et tin koju, mitte ei lootnud, et kaotaja nad aiaposti otsast hiljem ise le leiab. Nii et tal on nd kindad ootamas, aga siiski.
Nii veider!
 Ma panin thele kll, et ta ked on mrgatavalt suuremad kui minu omad, kui talle hommikul seljamassaae, krvamudimisi ja srmesikutamisi teen (ratusrituaalid), ent kuidagi ei pannud seda kindakonteksti.


Minu kaunis ttar.
 Ta kis muide paari ndala eest samuti hambaarsti juures.
 Et mu poeg on pea sama pikk kui mina? Aga on ju lhem siiski veel! Et ta jalanumber on selline, et ostan endale jooksutossud ja ta rekvireerib need sujuvalt oma kooli-vahetusjalatsiteks? No aga ikkagi ei ole tal suuremad jalad kui mul! Et ta ked on juba suuremad kui mul? Noh, on, ent ta on ju siiski laps veel, nii et see ei loe.
 Ja nd peab meestekindaid kandma. Sest vikesed, mis mulle parajad, enam ei sobi.
 Oo. Lahe.

 Et asjad tasakaalus oleks (te loete kogu aeg lugusid mu pojast, sest temaga ma elan koos, ttrest on kuidagi vhem), saate mu niust hoopis pildi.
 Neil oli Halloween ja ta kib ju teatriklassis.
Poosepildi panen samuti.

 Seostumatu fakt: avastasin katse-eksituse ja -vrdlusmeetodil, et magus muretainas ehk liivatainas on hoopis maitsvam, kui sinna segada ka sidrunimahla. Ma koguseid ei mtnud, aga alla supilusikatie vist ei tasu panna.
 Nii palju parem tainas tuleb!
 Oeh, seda on tore muidugi teada, aga nd tuleb see sidrunimahlata-taignaga tehtud unakook ra sa ...
 Ja ldse ei ole enam smise tunnet. Teen, mis tahan. Ja ma ei taha ju sa enam!
 Kuigi olen teinud lillkapsasuppi pris kondipuljongiga, kus 1,3 kg konte kees neli tundi, pannil on hiinaprased kgiviljad kanasdametega, ahjus on ahjuliha, ahjuvormis see unakook ja mu poeg on oma toas poole kilo srikutega, sest kisin hambaarsti juures Srikukohviku krval ja mulle tundus, et midagi peaksin hambaarsti juures kimise eest ju preemiaks saama - niteks vimaluse srikuid osta.

 Jaa-jaa, ilmselt sain terved hambad ka, aga kuni ei valutanud, seni pole muud vahet tunda, kui et sstikohas on vist verevalum. See on suus, nii et nha pole, aga sinikavalu.
 Kuid ilmselt ma homme rohkem sa ei tee.

 Natuke on selline tunne, et ei taha ldse midagi teha. Milleks. Kes sest nnelikumaks saab. Ma ka ei jaksa.
Aga ilmselt on homme jlle parem. Vhem vsimust kahel peval vhe magamisest.
Kuigi pool viis hommikul (terevisioon) oli pris kombes rgata tegelikult, sest 9 htul sai magama mindud ja kohe jdud ka. Sest kere veidi haige ja uni seega tema meelest vajalik.
Aga prast jrele magamise katkestas ra koer, sest tahtis ue, ja jrgmise poeg, sest tal oli hirmus magusaisu, ja tna pidi hambaarsti juurde minema poole heks, nii et poeg rkvele ja natuke istumist ja hommikulillakapsasuppi, magama, pooleteise tunni prast jlle les - ja kik mu rtmid on sassis.

Olen leppinud kll, et olengi alailma-mitte-pris-kogu-aeg-aga-peaaegu vsinud. Ent ikkagi on veider melda, et maailm on tis inimesi, kelle jaoks vsimus ei ole tavaseisund ja kes ONGI ALAILMA VRSKED.
Kui ma kuidagi saaksin endalt maha selle kombe liiga palju teha, vibolla oleks elu mnusam?
Aga ma tahan ju korterit osta ja veel lapsi (adopteerides ei pea oma viljakate aastate lppu kurvalt arvestama, see on hea) ja snnipevaesineda ja larpidele head teha ja kirjutada ja koeraga lahedusi teha ja end oma kehas hsti tunda ja veel ja veel ja veel asju.
Kuidagi tahan neid kokkuvttes ikkagi rohkem, kui mitte vsinud olla.
Ja lheb jlle. 


    8 kommentaari:       

 
 Labels: lapsed, sk  

 


kolmapev, 6. november 2019



   
Kehaliselt 



Mul on klm ja halb.
 Vsinud, selgelt.
 Totoro kitus tna nii halvasti ues, et ma ei linudki temaga je rde. Kisin poes ra ja tulin koju. Mis mttes ma teel poe poole pidin teda neli korda mitte lihtsalt ohjeldama, vaid oma jooksu katkestama ja ta pead kte vahel hoides "EI! Kui ma tlen EI, sa kuulad!" kinnitama ja neljandal korral ta pris pikali vnama, sest oli vaja haukuda ja ritada eemale hpelda, kuigi endal rihm kaelas ja ma juba kuri!

 Aga neljapeva hommikul rgin Terevisioonis NaNoWriMost ehk romaanikirjutamiskuust ja kuigi "kuu ajaga romaan" on TPSELT see, mida mina ei taha ega ritagi teha, telepurki psemine on thtis. Sest igasugune reklaam on hea reklaam ja vibolla mnele jb jlle mu nimi rohkem meelde. kki ostab vi laenutab raamatukogust mne mu raamatugi?
 + ma saan melda, mis selga panen!
 Mitte midagi liiga normaalset. Kammaan. Kui mul on eelis mitte olla normaalne, pole ju vhimatki mtet seda rhutamata jtta.

 Vahepeal magasin. Hirmus klm lahkus kerest, elu taas elatav.
 Vsimus? Ikka alles, aga mitte enam nii "kik ssteemid llituvad vlja, oht, oht!", vaid lihtsalt pehme ning aktiivsusvaba olek.
 Oletatavasti oli Totoro nii vastik, sest tal on khu tis smisega ikka veidrad suhted. Koerakrbuskeid sb ta niteks siis, kui ma serveerin neid segamini supist vlja ngitsetud vi tooreste kontidega, muidu vivad kausis oodata, teda ei huvita. Ja kuna minul on samas "kui kausis on toitu ja ta ei s, pole ta jrelikult vga nljane", lheb ta vahel (loe: tna lks, aga seda on vhemal mral olnud ka enne. Kui kunagi kutsikakoolitusel kisime, oli seal ssteem, et koer peab saama ainult poole hommikuski - ja minu koer oli seega eriti pttust tis ja snakuulmatu alati, kuni mainisin seda treenerile ja ta oli: "Las ta sb siis khu tis, tal ei ole maiuse jrgi minekuga vist probleeme") suht prdesse.
 Vi ei, krt, mu varbad ikka klmetavad.
 Sussid, sussid on siis teema, eks?
 htlasi kraadisin.
 37.
 Nojah.
 Umbes selline tunne oli ka. See vsimus on TEISTMOODI.
 Mina: iseendaasjatundja.

 Isver, ent see Terevisioon on ju nii hommikul, et phmt sel veel?
 Oeh ja aeh ...
 Aga noh - hekordsete sndmustega saan hakkama, isegi kui need on tiesti hullumeelsetel kellaaegadel ja sisaldavad uusi inimesi ja kohti jne - aga le peva kaheksaks tle minna ja kohtuda seal 60 erineva patsiendiga, kes kik tahavad eri asju?
 Pole ime, et permanentselt vsinud olin sellest hoolimata, et mulle meeldisid patsiendid, t, tkoht, teised ttajad ja eriti tore oli kolm tundi jrjest vereanalse vtta.
 Verd vttes ei pidanud vhemalt iga kord uue probleemiga tegelema, mida patsient mulle esitas, vaid aset leidis htlane voog tegevusi, milles ainsa takistusena esinesid pisikesed lapsed - srmest pigistades ei saanud ma pea kunagi sellist analsi, et linnast tuleks muu vastus kui "hbinud materjal, ei saanud analsida". Aga lejnud ttajad leppisid sellega umbes kuu jrel ja hakkasidki pisikesi lapsi linna analsidele saatma.
 Kui sai soonest vtta, laps oli juba nii palju suur, olin osav.
 Jap, verd ei vta ma enam ku-na-gi ...
 Niuts.
 Samas: aga saan nd kirjutamise eest rohkem raha kui 200 eurot aastas. Some lose, some win.

 Poeglaps rgib K.ga lbi arvuti. Mngivad koos, rgivad ja ma oma poja juttu kuulen ju.
 hest kljest olen natuke kade, et temal K. sbrana alles on. Samas on hirmus tore, et on. Ja mul viks ka olla, kui ma tahaksin, eks ole. Lihtsalt ei taha.
 Ei taha spra, kelle peale ei saa loota, et ta aitab, kui mul jama on.
 Mul on selliste sprustega ajalugu ja no ei taha rohkem.
 EI taha.
 Noh, ruum on nd mu elus vaba jrgmise kena vlimusega meessoost sbra jaoks, jah =P? 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, koerus, dendus  

 


esmaspev, 4. november 2019



    
Kirjanik kirjutab 



Ossanuga, olen oma eluloo-eneseabi-raamatuga judnud le 30 000 sna.

 Uskumatu. Ja polegi kik he ja sama korrutamine!
 Veel.
 Arvan, kuskil 45 000 sna viks kokku tulla, nii et korrutada juab.
 Igatahes tundub, et see on mul elukoolituse asemel ette vetud "no oma jaksu ja vimaluste piires teen maailma paremaks natuke" ja siis on naljakas kogu aeg kirjutada: "Maailm saab hakkama, sa (vi ma) ei pea teda ra parandama!"
 Aga ma ei pea. Maailm ei lhe minuta hukka. Aga kui tahan, kui see mind rmsamaks teeb, vin toimida ka maailmaparandajalikul moel.
 Lihtsalt tasub meeles pidada, et mu panus ei ole hirmus thtis.
 Ma ei ole hirmus thtis. Vin vabalt vtta ning nautida - ning maailmal on sellest ainult parem.

 Muidu: ega ma ei tea, kuidas see mulle ilmne ei olnud. Aga ei olnud.
 Imestasin ise ja nii kaua, et ihkan tagasisidemeid oma kirjutatule, aga miks, kui juba tegin, nagu endale meeldis, ja peaksin rahul olema sellega ju ...?
 Eile ks saatis mulle privaatse tagasiside. Ma vastasin.
 Ja muidugi ...!







Ma viimasel ajal tahan lugeda raamatuid, mis tekitavad mingi teatud tunde









Et niteks otsin raamatut selle jrgi, et tekiks jaapani 200 aasta tagune klaelu tunne








Triinu




















 







Sulavesi tekitas minus sama tunde, mis Srmuste isanda filmi II film, kus nad seal puidust kuningalossis on











Triinu





see on hea koht 











 







Ja kui see naine ootab ratsureid enda poole ja ks lipp lendab tuulega minema








Triinu





jaa!











 







Ja mulle udsalt meeldib just see osa srmuste isandast ja ma kunagi pole lugend midagi, mis selle tunde tekitaks









Nii et nd mul on olemas !








Triinu





mul on NIIII hea meel. 
Ja lisarm veel sellest, et sa tled  Muidu on ju tagasiside pisike ja kui ajakirjandus sind tis ka pole, on tunne, et kirjutad nagu thjusse 











 




























 Just.
Kui tagasiside puudub, kirjutan nagu thjusse. Ja kui tagasiside on selline, et ma loen ja tden, et ta ei saanud ju sittagi aru! on pris jube tunne.

 Selleprast ma neid arvustusi otsin ja olin samas kohutavalt ldud, kui keegi mu luulekogu ei ostnud. Aastaga mdi kolmkmmend ekseplari ja natuke peale. 33 niteks.
Arvustused visid ju head olla, aga kui inimesed ei loe, nad ei saagi ju must ja mu kirjutatust aru saada! Pole millestki aru saadagi!

Oh, ja "kuigi sa proovid olla hea" on selgelt alaloetud =(
Lugege teie! Jaa, ma tean, mnigi on lugenud ja tagasisidemegi jtnud, aga tahaksin ju rohkemat.
See on minu meelest nii ilus raamat, mis mttes teda ei mrgata?!?! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 


laupev, 2. november 2019



   
Lokesed, bikud ja muud kangelased 



Vaata, see vrk hommiku- ja htuinimestega. Et htedele sobib rohkem ks ja teistele teine ja perioodiliselt ilmub vlja mni, kes kireb, et tal lks kaks ndalat, aga nd on ta kullist lokeseks muutunud ja rmus nagu loke.
 Ma ei tle, et nii ei saa vi et jama, esimesel vimalusel harjud taas mber, kui endal lased vms.
 Titsa vib olla, et see htu-hommik on mnel inimesel muudetav.
 Aga minul on selge fsiline nitaja.
 Kui ma jooksen vi teen ktekverdusi vi khulihaseid vms hilishtul vi lausa sel, ma jaksan umbes poole rohkem. Ei vsi joostes ra. Teen 30 ktekverduse asemel 50. Aga kui teen varahommikul (vanasti ikka vahel tegin, elu nudis ja ma naiivselt arvasin, et kui teised inimesed saavad enne td trenni tehtud, pean mina ka saama), ma ei jaksa mitte sittagi. Eriti jube on joosta, kuid muud asjad on ka VGA rasked. Et "enne tpeva ujusin tund aega basseinis, poolteist kilomeetrit, tuju hea ja judmine krgel kogu lejnud peva"?

 Kui mina varahommikul basseini lheksin, ma jaksaks vast pool km ujuda ja oleksin siis tiesti lbi ka prast.
 Olen nii mitteloke, kui saab olla. Puhtfsiliselt. Ma ei JAKSA mitte midagi teha hommikuti ja siis, kui ametlikud trenniajad lbi, nii 23-3 sel, on mu fsiliselt parim aeg. Suutlikkus laes. Kike jaksab, kike suudab (peale vimatute asjade nagu luatmbed vi hundiratas, eks ole).

 Jlle: nii kaua arvasin, et mu judlus siti ei loe. Inimesed (loe: iged inimesed) ju ei arvesta oma trennijudlust iste saavutuste pealt? Loeb ikka hommikul tehtav, eks ju?
 Oleks naljakas, kui poleks nii kurb. Kuidas ma endale kike keelasin, mitte midagi "nii on, nii et nii on ige"-ks ei pidanud ja muudkui aga ritasin keegi teine olla.
 Nagu .... bahhhh!
 See oli nii absoluutne, nii igas eluvaldkonnas "ma olen valesti", nii hirmus.
 Mitte lihtsalt kurb, otse traagiline.
 Ning rmuseni naljakas.
 Inimeseks olemine kib hoopis teistmoodi, kui arvasin!

 Vibolla meeldib "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" mulle eelkige just selleprast, et ta annab (annab lugejale, kes kaasa mtleb) iguse olla just see, kes ta on, just selline, nagu ta on, ja "puudusi" ei ole olemas. On selle inimese jooned ning inimene on tervik. Tema kljest ei saa asju ra vtta, ilma et tervik muutuks.
 Suuri asju siis.
 Ma jin Poeglapsega vaieldes alla sel teemal, sest jtsin tpsustamata, et ravtmisvimatus kehtib suurte, oluliste asjade puhul. 
 tlesin talle (jlle, paar korda on enne ka eldud ja siis ta kuulas, ent mitte igavesti), et "pede" ei ole solvang. elda halvasti inimese seksuaalsuse kohta on nme, sest see on kaasa sndinud ja mitte valikukoht. Vib kll teeselda, et mulle ei meeldi oma sugu, vaid see teine, aga nii saab ainult nnetuks.
 Poeglaps oli: "Ja miks ei tohi halvasti elda, kui on kaasa sndinud? Saab kll kaasasndinut muuta! Niteks kui snnitakse mingi sdamehaigusega, aga siis teevad arstid operatsiooni ja edaspidi on korras!"
 Ning ma ei osanud hoobilt elda, et seksuaalsus pole haigus, mille saab inimese kljest maha lahutada ja sama inimene, ainult ilma haiguseta, jb alles. Et seksuaalsus on nagu autism - seda ei saa inimesest vlja vtta ja tulemuseks saada sama inimest he vikese muutusega.
 Tulemiks oleks keegi vga teine.
 Hiljem tlesin.
 Ta oli nus.
 Aga ma pole kindel, et ta jlle arvutis mngides ei hakka: "See kuradi pede hkib!"
 nneks Overwatchis on tiesti gay kangelane ja tiesti lesbi kangelane olemas ja ta vhemalt tleb "kuradi pede" enamasti just Soldier 76 mngija kohta.
 Kesiganes teda parasjagu ka mngib.
 Vi vhemalt ta (Poeglaps) vidab, et tleb. Ma ka ei tea. Ega ma ei vahi ju tema ekraanile pidevalt.
 Videtavalt on see nagu naistegelase kohta elda: "Ta on tielik vitt!"
 Mida ma ei ole ra keelanud, sest vihastada ikka tohib. Viha on arusaadav. Ja kui ma hakkan inisema "litsi" ja "pede" peale, siis midagi viks ju ikka jda ka.

 Loen seda "Vanaema..."-raamatut teist korda jrjest ja nii tore. PRIS kik ei klapi, aga peaaegu. (Esperanto keel on hea salakeel, aga kuidas Elsa ei teadnud, mida kuningriikide nimed esperantos thendavad siis, haa?!)
 Ikkagi: hea t, autor, hea t! 


    13 kommentaari:       

 
 Labels: keha, lapsed  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 30. oktoober 2019



    
Hea 





Tpselt sellised saapad.
 Leht ei lase paremaid pilte
 salvestada
 Nii hea pev!
 Ilm on ilus (mul ei ole teistsuguse ilma vastu midagi, aga krgrhkkonnaga on oluliselt kindlam, et pea ei valuta). Kisin Totoroga pikal ringil je res ja niii krdi karge ja kaunis.
 Mu uued saapad on vga mugavad. Ja soojad. Ja mugavad. Ja ilusad.
 Hommikul tegin kaneelisaiu.
 Kopeeritud otse fb-st!

Tna tegin varavalges (sna otseses mttes, kui koeraga ues kisin, ngin muuseas ka pikest tusmas) kaneelirulle.
Olgu, peamine phjus selleks oli, et prm oli nii vanaks linud, et lhkus mu puulusikast tki vlja, kui ritasin teda eile suhkruga puruks pressida. Lahendasin asja, valades talle ja suhkrule vett peale ning lastes seista - ja kui ta viimaks enam-vhem ra sulas, oli kell kaks sel.
Nii et tegin taigna valmis, jtsin seks kerkima ja hommikul valmistasin tidise ning keerasin kik kokku saiakesteks.
Aga siiski. Karmilt tegija koduperenaise tunne on. Sn kaneelirulli, joon kohvi ja lhen magama alles ... varsti.

 Lugesin oivalist raamatut. Nii head, et ei oska midagi terast elda. Midagi mitteterast tlesin Loteriis.
 Aga "Vanaema saatis mind tlema, et ta palub vabandust" on IMELINE.
 Nii hea, et terane mina on vaimustusest tumm.

 K. kis klas.
 Algul ma ei tahtnud, et ta tuleks. Vljendasin seda selgelt. Aga kui ma olin fb-s uhkusega oma kaneelisaiategemislugu jaganud, ta luges ja mrkis, et viks ikka tulla ja ka mne vtta.
 Ja sellega vttis tema minu nge. Sest inimestele sa anda armastan ma livga ja kui inimene ise tleb, et ta tahaks tulla ja mu tehtud saiakesi sa, ma SULAN.
Feed me and tell me I'm pretty?
Totally. Ja just seeprast, et sellistest asjadest saan aru. Naudin nende ise teistele tegemist ja kui ma siis saan ka sama, rmustan nagu lumekuningas.
 Sest mulle nii meeldib rmu teha. Aga kui mulle rmu tegemine ei tee inimesi rmsaks ja nad ei tahagi seda teha, kuivan lpuks ra.
 Vrgustik peab toimima, sisse ka tulema, mitte ainult vlja minema. Nagu (kummardus!) nd toimibki.
 Mul on hea meel saada, nii lahe!!!!

 Aa, aga ma rkisin sellest, kuidas tohutult lembin vimalust teisi toita.
 Nii on. Mulle meeldib ka jootraha jtta, osta smpaatselt firmalt ja kui veel kik mu sbrad sama vaesed olid kui mina, meeldis ka kingitusi teha.
 Nd on raskem. Peab fantaasiat kasutama, lausa pingutama, et vlja melda midagi kasulikku vi vhemalt teravmeelset, mida mina hinna jrgi saan osta, aga see vi too sber pole lihtsalt taibanud hankida.
 Vi siis teen neile sa. Isetehtud sk ikka tore ju, enamik inimesi sb aeg-ajalt midagi.

 Niisiis kis K. ja erinevalt kahest viimasest korrast oli mul tema seltsis tore, sest noh - inimesele mitte lihtsalt sa andmine, aga tunda, et ta kohe tahabki mu tehtud toitu, vtab mus sujuvalt pinged maha ja ma ei suuda isegi K. suhtes halbu tundeid veeretada.
 S mu saiakesi ja Tom Kha suppi ja kiida ka - ning ma olengi mdud.
 Jep, nii lihtne ongi minuga lbi saada.
 Ainult noh - ma pean arvama, et kiitus on siiras. Muidu saan mitte ainult natuke pahaseks, vaid maru tigedaks. Et kellelegi ei maitse mu tehtud sk, on pisiasi ja andestatav. Et inimene peab aga vajalikuks mulle veel nkku valetada, on jube patt ja iuu, seda tpi ei taha ma enam endale klla! Hea, kui mujal kohtuma veel valmis olen.

 Nojah, ja siis tuli Poeglaps koju ja tegi mu kaneelisaiade kohta kassi hlt (mis thendab kiitust, sest kellele ei meeldiks kassid?!) ning ilm on ikka veel selge ja ilus ja isegi pime pole veel.
 Elu on hea! 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: eraelu, sk, teised raamatud  

 


phapev, 27. oktoober 2019



   
Oktoobri vastikum pool 



Seoses sellega, et kirjutan elulise loo-eneseabi-kuradile, kas mina siistean, kuidas keegiteine nneliksaabolla?-raamatut, loen oma blogi metoodiliselt le ("Ma mletan, et kirjutasin sellest, aga otsinguga ei tule vlja - no loen siis lihtsalt lbi. Hm, see ei ole see, aga seda saaks kasutada. Hm, ka see ei ole see, ent sedagi saaks ju! Oot, aga teises peatkis!") ja paratamatult hakkab silma, et lisaks pidevale vsimusele valutab mul alailma ka pea.
 Tna jlle.
 Kusjuures kui ma meenutan, KUI halb oli ilma migreenitablettideta, on udne. Krt, praegu on halb KOOS nendega!
 Kuigi mu peavalu pole tna lihtsalt migreen, vaid haigusepeavalu, mis lks migreeniks le. Sest rgates valutas lisaks peale ka kurk, aevastasin ja aevastasin ning keres on srane vsinud ja juetu tunne nagu ikka haiguse ajal.
 Nii et sulatasin ja pesin ra klmkapi ja kirjutasin Raamatut ja tegin kohvi ja kisin koeraga vljas ja panin trepikojapesu-vee mbrisse valmis.
 Vat tepikoda pesema ma ei linud, kuigi on minu pev.
 Hiljem.
 Mul valutab pea ja on paha olla ja vbla olen peale dui ja und veel tusin. Aga vbla pole ka.
 Vbla veenan Poeglast, et ta pole kaks ndalat nusid pesnud, pesku nd trepikoda.

 Koer nrib nnelikult searaguud, nii et me tegevuse taustaks ragiseb juba veerand tundi. Minu vike nunnu kudzu!
 Talle meldes lheb kohe peavalu ka pisemaks. Ei, mis te nd, miks peaks migreenitablett just nd mjuma hakkama?
 (Pealegi taandus too mju ja kogu selle aja, mille veetsin suletekis sulekogust ruutude vahel htlustades, ehk umbes tunni, pea muudkui tuikas. Ikka tuikab. Eks see lakkamatu sadu ka soodustab.
 Huvitav, kas neil, kel vererhk krge(poolne) tulevad peavalud krgrhkkonnaga ja kel madal(apoolne) madalaga?)

 Murca kunagi kirjutas, et ta mtles end migreenidest vabaks. Ma mrisesin sngelt omaette seepeale, aga no ju ma siis ei suuda sedasi melda vms.
 Salaja mulle ikka meeldib see valu v???
 Mitu aastat hiljem rkis ks mulle, kuidas kui ta oli ra kolinud, migreenid lppesid.
 See tundus mulle kuidagi usutavam, seda enam, et Murca kolis ju samuti. Ainult et mina pole seni sattunud elama kohta, mis mu peavaludest vabastaks. Igal pool on minuga kaasas kinud.

 Oo! Vibolla seeprast tasub taaskord kolida!
 Uus korter ...
 tlesin endale, et uuesti teen laenusumma sissemakse kogumisest vrgupevikus juttu, kui neljakohaline summa kes on, aga juba ligi ndal aega psib jonnakalt 994.60 juures, nii et ma lhen juba ise hirmus krsituks, et noh, NOH?!
 Te olete olnud imelised. Tiesti imelised. Ja ausalt, kui mul nnestub mned raamatud maha ma, ma osalen ikka ise ka suurel mral.
 Praegu see, mille kirjutamiseks ma vrgupevikut lbi loen, on 21 000 midagi. 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, keha, proosalaulik  

 


neljapev, 24. oktoober 2019



   
Pris toredad asjad 



Totsik oli vahepeal haige. Selline prast-vaktsineerimist-haigus, mis avaldus selles, et ta oli kuidagi vsinud, magas kogu aeg ja kuulutas vlja toitumisstreigi ehk si ainult inimesetoitu, liha ja konti. Ma arvasin, et sihuke koer nd ongi, kuigi imestasin, kui kspev teda kohutavalt ra vsitanud ja tervet jrgmist mahamagatud peva kaasa toov sndmus oli mu ema ja ttre klaskik.
 Aga eile tuli tal isu tagasi, si terve kausi koeratoitu ra, ja tna ajas mu hommikul varavara, no heksa vi nii, les, et MNGIDA.
 Nd oleme pool tundi palli ja kiejupiga mnginud, ma olen saanud vaimustuda ja nunnutada ja vaimustuda ja nunnutada, ta on nii rmus ja selgelt on tal NII PALJU PAREM OLLA. Ei tea kohe, mis selle tunde pealt teeks.
 Mul ka rmus. Sest ta nii rmus!

 Leidsin he (pris hea) vana loo, mis ka Oletavasse Uude Kokku viks minna, aga see oli alla 3000 sna. Isegi toimetatud peast (peamiselt muutsin ra sigaretid pruun Barclay, sest neid ei ole ju enam olemas). See on mu sdamele kallis jutt, sest kirjutasin selle kunagi he istumisega - nii palju, kui mul Inspiratsioon peale tuleb, selle ajal oli nii peal, kui andis.
 Aga kui ma tahan kigi juttude peale kogusse kokku ikkagi vhemalt 40 000 sna, pean veel he loo kirjutama.
 Pris krdi pnev =)
 Pole ammu olnud "niih, pean kirjutama, aga ei tea, millest"-olukorda.

 Teine raamat edeneb ka hsti, tnan ksimast. Ma olen ju thus, kui ma tean, mille nimel, ja tahan asju teha!
 16 000 ja natuke peale sna.
 tleme: olen graafikus.
 Kui keegi prast kumbagi neist raamatutest ei taha, on veits kurb. Aga no eks ma pea siis otsima kohta, kus ma saan.
 Keegi ehk tahab mind ikka =P
 Krt, ei lhe seksi peale kohe mtted! Ust! Koht!

 Ma ei ole oma liibidot tagasi saanud. Aga lihtsalt ka kaheksa korda (kmme korda?) pisem kui enne on siiski rohkem kui null, eks ole.
 Ja mingis mttes on arusaam, et mulle MEELDIVADKI ainult tuttavad mehed, olnud vga vabastav. Ei ole enam "nojah, vbla peaks ikka kedagi uut otsima, kuigi ldse ei taha". On "olen kes olen, kui tuttavad mind ei taha, on ainus vimalus meessuhte loomiseks hankida uusi tuttavaid, kes, taeva prast, ei hakkaks kohe sooliselt kituma!"
 Teada, kes ma olen, kuidas toimin, on vga vabastav.
 (Kuigi ma IKKA eeldan, et kui keegi must hoolib, ta mind ka kuulab. Ei, mitte sellest mttes hoolib, et ei taha, et mul halb on, tahab, et hea oleks, aga ise lillegi sinna suunas liigutama ei hakka. Selles mttes hoolin mina kigist maailma olevustest vga vheste eranditega, ja samas saan aru, et hirv ja leopard ei saa korraga hel vljal nnelikuks saada, kui teine esimest juba jahtima on asunud.
 Nii lihtsalt on. Elu ringkik jms. Ma vin ses mttes "hoolida", ent lepin sellega, et kik ei saa nnelikuks, sest no ei saa.
C'est la vie. 
 Mina mtleb "hoolib" natuke kitsamas mttes. Aaa, et on hulk inimesi, kelle jaoks "oleks hea, kui tal hsti lheks" on juba kitsas? Pohh, mina ei ole need "hulk inimesi" ja mul ei ole huvi nende jaoks keegi olla. 
 Ma tahan pris asja. Et lille ikka liigutataks mu heaks. Siis olen ise jube liigutatud ja nnelik kll.) 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, koerus, proosalaulik  

 


kolmapev, 23. oktoober 2019



   
Appi, tunnevadki nii vi???  



Juba eile oli mul tunne, et keegi (ok, vhesed siiski tegelt on, nt siin vrgupevikus kommenteerinud isikud) ei mista mind ja tna see tugevnes.
 Ja tugevneb.
 Nagu ... kuidas SAAB thendada see, et sind ei kuulata, et ikkagi hoolitakse? Kuidas nii ldse saama mtelda?!
 Vi nii normaalsete inimeste juures kibki ja mina, kes ma "ei kuula, ritan mitte teada ja lbi libiseda, kui ta rgib" ainult inimestega, kes mulle ei meeldi, ei meeldi ldse, rhukalt ja tugevalt ei meeldi, olen oma kogu maailmast hoolimisega See Imelik?
 Krt ... vat see on testi koht, kus mtlen, et nii krdi nme olla ... ok, saab.
 Aga tdeda, et nii ongi hea, nii peabki, mis sa oled mingi edvik, et tahad, et sind kuulataks, on vga krdi nme.
 Kuradi nme!

 Ja tiesti smpaatsed inimesed mrkisid selle mtteavalduse fb-s meeldivaks.

 Nagu mis mttes. Nagu misMTTES?!?!?!
 Et on mitte lihtsalt normaalne, aga HEA mitte teisi kuulata? Normaalne, kui nad rgivad, mitte sisse vtta isegi niivrd, et jks meelde?!

 Aaa ... ok, selgitab palju mu elust.
 Selgitab palju, kuidas inimesed nii rumalad olla vivad.

 Selgitab ... kuigi see on muidugi koht, kus MINUL on raske sisse vtta. Sest aru saada, et inimesed ongi SELLISED, on ikka pris valus.
 Noh, selgitab igatahes palju ja rve on ka palju.

 Ma vist olen seda avastust enne ka teinud?
 Mitu korda vi nii.
 Aga see on nii ... raskesti arusaadav. Sest mul EI OLE tunnet, et oh, vaene mina, ma pean kuulama ja sisse vtma ja ei saa teisiti - mu arust on sedasi kuulava, mttega lugeva ja infot sisse vtvana tiesti ok elada!
 Jah, lapsena oli mul oma lokkavat empaatiat natu raske ohjeldada, ma ei suutnud lillemjatest mda kia, sest mul oli alati tahtmine neile raha anda, just neile kige nrusemaid ja viletsamaid lilli vi koduaia unu mvatele, ja mul ei olnud ju seda raha enamasti (kuigi vahel oli ja ma olen ostnud nruseid sinililli ja lontis laseid jms). Ma tahtsin kik hulkuvad koerad ja kassid koju viia ja et mulle HTEGI looma ei lubatud, oli piin - aga nd ma olen harjunud ja saan titsa aru, et ma ei jua soojaks ktta ilma. (Kuigi lemaailmne majandus saab sellega siiski hakkama.)

 Kusjuures testi: kui ma kunagi teismelisena tin koju rotipaari ja olin seejuures plahvatuslikult nnelik, sest OMA LOOMAD, tles mu ema: "Oleks ma aimanud, et paar pisikest roti su nii nnelikuks teevad, oleks ma nad ammu hankinud" ja mul oli: "Misasja? Ma olen titest saati, kmme aastat vhemalt iga looma suhtes ksi pikal ja palunpalunpalun olnud, ma pidasin kodus vatitupsu nagu merisiga, sest sa tlesid, et kui ma sellele vatile iga pev vrsket sa ja vett panen, sa usud, et ma suudan looma eest hoolitseda ja ma kaks ndalat ustavalt panin, aga sa ei pranud sellele thelepanu ja siis ma enam ei pannud ka ja misMTTES sa oled LLATUNUD, et rotid mu nii nnelikuks teevad???"

 Ehk siis: juba siis ei kuulatud mind.
 NII PALJU AASTAID, et see oli peaaegu kogu mu elu. 
 Aga ma ei saanud aru, et nii kibki. Mtlesin ...mtlesin, et juhus, phmt.
 Ja siiamaani olen hmmastunud, kui inimesed jlle ilmutavad funktsionaalse lugemisoskuse puudumist vi mittekuulamisest tulenevat valeinformeeritust. Kusjuures selle olen selgeks ppinud, et hest tlemisest ei piisa, peab korrutama, sest inimesed unustavad ra vi arvavad, et teema pole enam aktuaalne vi midagi.
 Aga korrutamine ka ei aita. Vin mitu tosinat korda rkida ja ikka on teine inimene: "OI! Kas sa testi arvad, et ma pole su sber nd?!" kui ma olen faking 24 korda vhemalt rkinud, et minu jaoks on tema teatud teemade ksitlemine lioluline ja et ma ei taha pidada sprusi, kus minu vajadustega ei arvestata ... ja ikka ta ei rgi neil teemadel, kuigi ma palun ja mangun alailma.

 Ja siis tulevad veel x-d ja y-d ja laigivad mu hmmastuse all  pesitsevat "ise oled enesekeskne, kui tahad, et inimesed sind kuulaksid, neil on oma elugagi piisavalt tegemist"-kommentaari.

 Ma ei saa. Ma ei oska. Mul on hirmus.
 MisMTTES?!?!?!?! 


    64 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, sotsiaalne alaareng, vanainimese heietused, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





phapev, 20. oktoober 2019



    
Tunnetest veel 






Mul on pris mitu endist spra, aga tna jin mtlema selle he peale, kellega koos Beleriandi tegime ja kes toona aastaid ja aastaid luges mu kirjutisi (ja mina tema omi) ning ngin ... ei, "ngin" ei ole ige sna.
 Korraga tunnetasin, sain hsti tpselt aru, mis meid eristab. Kuidas me oma kirjutistes ja maailmavaates ja isegi vlimuses just selle faktori vrra erineme - ja miks me hel hetkel enam ksteisest ldse aru ei saanud ja seejrel enam sbrad polnud.

 Ma jin tema le mtlema, sest olles le lugenud kigi lugude snad, mida plaanin kujuteldavasse Uude Kokku kokku panna, sain 35 000 ja natuke peale ning mu meelest on seda vhe. Nii et otsisin mlus, kas mul on mni vana lugu veel, mis sobiks.

 Mul on ju terve hunnik lugusid, meenus. ks nende seast isegi pris pikk ja tegevust tis. Aga nad on kuidagi ... noh ... pinnalised.
 Tollal, nende paljude aastate jooksul, mil need kirjutasin, me suhtlesime tolle sbraga tihedalt ja kuna ma kipun tegema nii, nagu mult tahetakse, ilma et ma isegi saaksin aru, et see on Midagi Muud Kui Ma Ise Tahan, kirjutasin tema maitsele vastavaid lugusid.
 Ja need lood on - noh - pinnapealsed? Phimtteliselt muinasjutud tiskasvanutele, aga mitte sellised, kus kiviplaatide vahed, millelt sangarit le lohistatakse, on samuti lugedes tunda, vaid "nad vedasid teda le pranda ning teekond oli pikk".


Kui ta selle pildi tegi, oli ta nimi
 veel Marilin Rappu.
 Hiljem ta abiellus ja vttis uue nime.
 Kuna ma ei tea, kas ta tahab seda siia,
 jb Marilin Rappu.




 Need ei ole halvad lood, ent nad on natuke tuimad, stiliseeritud ja mitte vahetult tunnetatavad, vaid nagu .... noh ... oh, ma panen teile pildi, mille ta kunagi he mu muinasjutu (selle kige pikema) illustratsiooniks tegi.

 Armas pilt, onju.

 Aga kui mina oma aruga oma elu, mttemaailma, jutte, ENNAST pildile paneksin, oleks tulem toores, ekspressiivne ja hull. Lpuni vlja ja natuke veel.
 Mitte - armas ja stiliseeritud.
 Aga see pilt sobib jutuga, mille juurde ta kuulub. Tema maailmas soolikad ei lohise, veri ei kleebi tasakesi kuivades, su srmed ei naksu sellest. Vid kll pisaratest poolpime olla, ent need pisarad on tenoliselt sellest, et sul on kassiallergia ja kuskil on kass.
 Kuidas ma NII kaua ei ninud, et kui minul olid sageli kas 1-2 vi 9-10 tunnete tasemed, tema elabki vahemikus 4-7 ja vahel VGA erilistel puhkudel tuleb ka 8 vi 3???

 Aga ei ninud.
 Ma arvasingi, et mu 1 ongi tegelt 3. Ja pidasin samas end bipolaarseks, sest mu tunded olid sndmatult tugevad. No - need ei olnud ju PRIS tunded, ma lihtsalt tundsin ja arvasin neid niisugused olevat, selge ju!
 Jep, nii loll olingi. Et ma midagi tunnen, ei kvalifitseeri seda veel pris tundena. Pris tunded on need ... filmis ja raamatus ja teistel inimestel. Minu tunded on sama reaalsed kui mu vljameldud (aga kirjapanemata, ma mtlesin neid enda jaoks ainult) lood.
 igesti tundsid teised, sealhulgas ka see toonane sber. Neil on pris tunded, iged tunded. Minu omad on ... pfff.

 Nd ma mtlen, jah, et kui lood mu peas mulle meeldivad, tidavad nad 100% oma eesmrki ja kui mul on vljameldud pere (mina ja 198 noort ngusat meest), ongi see tpselt, mis vaja. Sest reaalelus ma ei saa inimesi tundma ja mtlema panna, nagu tahaksin, aga oma peas saan vabalt ja kui see mulle meeldib, ongi ju kik hea? Ning kui ma tunnen, siis ma tunnen.
 Kuid ma priselt, priselt, PRISELT arvasin uskumatult kaua, et mu tunded on valed. Et on olemas ige Viis tunda ja kui ma tunnen teisiti, on viga minus. Mis mttes ei armasta ma oma vanaemasid ja ei armastanud oma vanaisa? Mis mttes ma armastan, nagu armastan (tahan et teistel hea oleks esmalt ja et MINUL hea oleks, tuleb alles viimases jrjekorras) peaaegu tervet maailma, aga oma perekonnas pooli mitte?
 Mul on midagi vga suurt viga. Pris armastus kib kuidagi teisiti, ma ei oska selgelt ldse armastada.
 Ja LDSE tunnen kogu aeg valesti. Need ei ole pris tunded, ma lihtsalt arvan, et tunnen nii - ainult et nneks olen ma sna mistuslik ja saan aru, et tunded ei ole iged ja saan seega teada, et tegelikult oleks sobilik ja hea tunda hoopis teistmoodi.

 Emake maa! Ja ma elasin sedasi faking ... palju aastaid. Niteks 36, sest ega ma kohe prast rongi siis endal tunda veel lubanud. See vttis ikka aega ja lbitunnetamist. Olin enda meelest fundamentaalselt vale inimene enne.

 Absoluutne murrang oli endale lubada sedasi tundmist ja mtlemist, nagu ma tunnen ja/vi mtlen. Et ma tohingi olla just selline, nagu olen. Olen, kes olen, ei parem, ei halvem
 Oh, ma peaks sellest igesti tundmisest, usust, et on iged tunded ja siis minu ... mingid justnagu-tunded, ka oma raamatusse kirjutama!

 Aga teie saate enne =) 


    23 kommentaari:       

 
 Labels: maha ng, uus mina, vanainimese heietused  

 


neljapev, 17. oktoober 2019



   
Tavaline pev 



Ma olen liiga noor selle pasa jaoks.
 Jestas ja isver ja oeh.
 Ja kes tegi? Ise tegin.
 Ma lihtsalt - kirjutasin lugu mber. Kustutasin suure osa maha, kirjutasin osa juurde, titsa kena lugu tuli, aga sna lhike.
 Ja saatsin ta siis otse Loomingusse, sest nad ju tahtsid lhikest lugu.
 Aga nd ma pole enam ldse kindel, et selle teise jutukogu ldse valmis saaksin ju! Mingi ... mahtu viks rohkem olla! Kas mul on veel midagi kuskil, mis sinna sobiks ja mille olen ra unustanud? Vist ei ...
 Samas Loomingus on ka parimal juhul avaldamisjrjekord aasta.
 Peaksin mingi uue loo kirjutama ravetu asemel oma kujuteldavasse raamatusse, eks? Mitte et selle vrsile saadetu eest isegi raha rutemini saaksin vi midagi.
 Palju nne, vga vga naine, te ikka oskate oma elu keerulisemaks teha!

 ...

 Totoro igatahes ei s vhem krbuskeid seeprast, et liha ongi thusam toit.
 Eile si ta kogu peva jooksul "hommikueine eel" tulnud umbes kahesajagrammise raasu searaguud, lakkus puhtaks kaks vipaberit ja he taignakausi. (Minu arust peab igahel majapidamises roll olema ja tema on meil "lakkumisspetsialist", tnu kellele on mul vhem nudepesutd ja pakendiprgi sorteerijad saavad puhtad pakendid. Ainus, kes jb meil rollita, on kass. Tema ainult sb, magab ja vahepeal eritab.)
 Krbuskid seisid kausis.
 Tna hommikul ei saanud ta isegi seda tkki liha-konti, sest olin karm ja tlesin, et enne tuleb krbinad ra sa.
 Krbuskid seisid kausis.
 Koer kitus, nagu ta nljasena ikka kitub - natuke jaburalt, tormakalt, ei kippunud kuulama, mis ma rkisin, kll aga kippus rihma lugade vahele haarama ja mu krval hplema. Mitte minu peale (inimese peale hppamine on keelatud!), vaid mu krval.
 ues kia oli pris veider.
 Kella kolme paiku, kui olin krbuskitele kaks korda piima peale valanud ja Totoro oli piima ra lakkunud, koerakrbinaid puutumata jttes, istusin kausi krval maas ja siis ta si. Kui iga suutit pealt vaatasin.
 Kuigi ta pidas pause, nii et kaks korda segasin kausis kega, tstsin piimasemad krbinad pealepoole.
 Sai kausi thjaks.
 Prast andsin talle preemiaks searaguud ja oh-kui-prdes koer! Anna veel, see on nii hea, anna veel, anna veel, palun! Niuts?

 htueineks ma kogu jrelejnud raguud talle anda ei tahtnud, lksin hoopis uuesti poodi.
 Seal aga ei olnud enam htegi kondisegu, nii et ostsin hoopis lhe supikogu.
 Kui Totoro vike oli, maitses talle toores kala vga ja kuna ta on prit forellikasvatusega tegelevast turismitalust, oli roosa kala maitse talle tuttav ja ta si isuga. Viimasel ajal ta kalavaimustus lahtus, aga ma polnud umbes neljal kuul enam proovinud ja noh - mul on nd kass ju ka kodus ja TEMA armastab lhet vga.
No tin siis lhe supikogu andsin Korpusele pisema tki, Totorole suurema - ja esmakordselt ajaloos toimus turtsumine ja khisemine toidu teemadel. Sest Totoro ei puutunudki oma kausis olevat kala, aga lks Korpuse juurde nuuskima. Ma ei tea, kas ta kavatses ra vtta, aga ta ikka peaaegu sstis ja kuigi ma seisin ees ja tirisin ta eemale kahel korral, kolmandal kass hppas turri ja kru oma kala kohal.
Viisin Totoro kaelarihma pidi teise tuppa, tema kauss ja tema lhe kaasas.
Arvake, kas ta puudutas ka seda kala, mis talle niisama anti, ilma et ta seda kelletki rvima pidanuks?
 Jep, ei puudutanud. Nuttis ja haukus teisel pool ust, nagu oleks talle teab mis lekohut tehtud, aga LHET ta ei tahtnudki. Aint kassi kiusata.
Pff.

(Ei, muidugi ei ole ma tema peale pahane, et ta kitus nagu koer. Kammaan =) Aint lhe mittesmise prast olen veits mures - Korpus kike seda 700+ grammi vist sa ei jaksa; seni on nii umbes 70 nahka pannud.
 Koera jk jb ka talle.
 Mis ma pean lejnust priselt kalasuppi tegema v? Samas ... mulle igupoolest maitseb kalasupp vga. Hm. HM!) 


    5 kommentaari:       

 
 Labels: kassus, koerus, proosalaulik  

 


teisipev, 15. oktoober 2019



    
Vikesed elumuutvad asjad 



Emake maa, sain just aru, et oktoober on juba poole peal!
 Mina olen omadega ikka septembris. Noh, tunnetuse ja ajaplaneerimise osas. Tna sain aru, et november pole enam hirmus kaugel - mgede taga - ning ainult teoreetiliselt tajutav "tulev aeg", vaid sinna on mned ndalad ainult.
 Krt, aeg ikka lendab nagu kotkas.

 Olgu, minu plaan teha raamat on sujuvalt saanud plaaniks teha 2 raamatut, aga umbes aasta lpuks viksid ju mlemad valmis olla?
 No vhemalt ks ikka. Suht mureta tegemine lausa, kui hega piirduda. Aasta lpuni on kaks ja pool kuud?!
 Eee ... ah, juab. Juab kaks ka.
 Iga pev mlemast natuke ja tuleb ra.
 Tnane on tehtud. EI olnud raske - kui ma TEAN, millest kirjutada, ei olegi. hel juhul kirjutan mber juba aastaid tagasi valmis tehtud juttu, mille sisu on hea, aga rtm ja vorm ripatab igalt poolt. Toona kirjutasin selle sna otse oma mttemngude, Rongimehega peetud mngusiseste dialoogide ja Hilise Likuse mngu pealt ldiselt, ja noh - ega ma ikka vhem kui aasta prast Rongi ei olnud priselt ... SEE.
 Aga sisu ja tugistruktuur (MILLEST see lugu sndmuste all rgib) on tugevad.
 Teisel juhul kirjutan juba lbi elatud elust ja oma vaadetest olemisele. Pole ka just uus ja keeruline teema, mille le mtiskleda ning mitte aru ega otsa pihku saada.



K tehtud pilt esitluselt
 Nii tore oli mtiskleda, mis selga panna -
ja see oli tulem
 Kuna olen hakanud Totorole andma supikogusid ja searaguud, nii pool kilo vi natuke vhem pevas, ei taha ta enam krbuskeid ega isegi konservi vga mitte. Kauss kvaliteetseid loomapoest prit eriti hid krbuskeid tis ja koer niitsub nljast, sest mis mttes rohkem konte ja liha ei saa?! Ma ju tahan! Anna veel!
 Lebab traagilisel ilmel esikus ja niutsub vaikselt. Tema elu on nii raske!
 kki ta oleks nnelikum olnud, kui ma ldse poleks selle pris lihaga jamama hakanud? Kui ta ldse ei TEAKSKI, et klmukast tuleb ka konte vlja?
 Huvitav filosoofiline ksimus.
 Samas, mina ka ei teadnud, et saab paremini elada, kui ma eluaeg elanud olin, ja kui AD-d mjuma hakkasid, olin tiega vaimustuses. Ei olnud kll tunnet, et enne oleks parem olnud - enne oli ainult tuim lootusetus, usk, et elu ongi selline, see pole elu, kui haiget ei tee.
 Aga ei tea, kas teadmine, et on ka paremat sa, kui ... noh, mingi Tasakaalustatud ja Tervislik Toit, kas see teadmine oleks mu elu muutnud.
 Sest head toitu olen eluaeg tundnud.

 Hm.

 ldiselt ma ikkagi arvan, et kui saab pidada smisstreiki, kuni nlg hakkab silmangemist ra vtma ja Totoro ka krbuskid nahka paneb, ei ole ta priselt nljane, vaid lihtsalt veidi pirtsakas. Natuke pirtsutada vib, aga rohkem konti selle eest ei saa. Saab ikka sama palju kui enne.
 Oh, si krbuskid ra!
 Siis saab preemiaks konti.
 Tna on searaguu.

 Aga ldiselt - vga ldiselt - hakkab mul jlle kurb, et ees ootamas pole htegi fancy-riietus-ritust. Elu on 30% vaesem ja kurvem, kui pole phjust end les la!
 Oleks ometi midagi "mis ma selga panen?" vtmes plaanida ... 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eneseupitus, koerus, proosalaulik  

 


laupev, 12. oktoober 2019



   
Niutsun, aga tegelt ei ole elu vastik, korteriraha on juba le 800 



Loomingust eldi mulle:


Rmustas, et meiega hendust vtsite ja pakute oma kaastd.

Nii pikka juttu energiliselt tita tiheda sndmustevooga on aukartust ratav saavutus. Arvatavasti leiaks selline lugu lugejaid.

Pikkus 112000 theruumi on aga Loomingu puhul letamatu takistus. Suudame hte numbrisse paigutada kige enam 4--5 proosaautorit, igahe mahuks 20000-30000 vi pisut enam. Lhiromaani mahus kaastde avaldamiseks lihtsalt puudub vimalus.

 Mnes mttes tore - neile meeldis!
 Teises mttes mitte-nii-tore.
 Ma pean jlle raamatu vlja andma ja prast seda, kui see viimane (niuts, pai talle, niuts) ldse piisavalt kiita pole saanud, on jrjekordse jutukogu kirjastus(t)ele pakkumine eneseletus.
 Ei, ma saan hakkama, teen ra, aga niuts!
 Iga kord prast raamatut on mul "no vhemalt raha sain, kuidas tal lheb, pole enam minu teha" ja iga krdi kord on mul iga arvustuse, vi veel hullem arvustamise puudumise osas "minu armas kukununnu! Mis mttes nad ei hooligi temast?!?!"
 Vi siis hoolivad, mina ilmitsen ja tunnen end hiskondlikult aktsepteerituma inimesena.

 Aga jah. Ma ei tee kirjutades grammigi selleks, et meeldida kellelegi teisele peale iseenda ja kui raamat peale ilmumist ei meeldi inimestele, kellele ta ei peagi meeldima (Indrek Rtel, khm, Reaktoris, khm, mingi iseend tagumikust hammustav mees Sirbist, khm), olen isegi rmus - aga kui teiselt poolt poleks Friedat ja eppu ja Sirgeldajat, kes, paraku kll, Ametlikus Meedias trkitud pole ja seega ei levi vga, mul oleks ikka vga: "Mh?! MisMTTES?!" tunne.
 Sest tegelt ma arvasin juba 1994, et olen hea kirjutaja - aga et seda sageli  ei nhta, sellest ei saada aru, ma pean end pooleks ttama ja siis keegi mrkab alles, on elu nidanud alalpmata.
 Enne lpukirjandit tles mu emakeele ja kirjanduse petaja mulle kurvalt, et muretseb minu prast. Et tema teab, et ma sedasi mtlengi, nagu kirjutan, aga ametlikud hindajad arvavad ilmselt, et originaalitsen. ritan pnev paista.
 Kirjandi sain 7 punkti kmnepallissteemis. Klassis valitsenud 9-te ja 10-te hulgas pigem kehv, aga siiski piisavalt hea tulemus, et tol aastal kirjandusse sisse saada.
 See kirjanduspe oli kll mu teine valik ja kuna semiootikasse sain ka sisse ja see oli esimene, oli kirjandusala mu tudengiaja algusena mngust vljas.
 Lihtsalt "hea, aga imelik kirjutaja" on minuga vga kaua juba kaasas kinud imaago. Ma ei taha kigile meeldida, ent samas on pettunud tunne, et need, kellele nagu viks korda minna, ei teagi, et siuke raamat olemas on.
 Ja nd veel hte sama laadi raamatut pakkuda, mis sobiks veel uuele grupile ...
 nojah, pakun ikka.
 Teeme ra, hullem ikka ei saa kui enne.

 Aga NIUTS!!!!!

 Tnan thelepanu eest.

 ldiselt sain jlle tunnistust sellest, kuidas Teised inimesed ei ole nagu mina.
 Suurthega Teised, s.t. on inimesi nagu mina veel, aga mitte eriti palju. Ja see on nii kuramuse veider, et kui mult midagi tahetakse ja see ei ole mu arust otseselt jle, ma hakkan ise ka tahtma seda teha, sest ma ju tahan, et teised nnelikud oleksid.
 Ja kui siis mina midagi tahan, ei pea tolle tahtmise eiramiseks asi-tegevus-miski Teisele ldse jle olema. Lihtsalt ei tekita entusiasmi - ja ta ei annaGI.
 Mina olen siuke ... "Ma arvan, see teeks talle rmu. Teen ra!" ja Teised on: "Ta ksis kll kahekmnendat korda umbes juba, aga no mul ei ole tunnet, et teeks!"

 Mis mu elulaad (teha nii, et Teised nnelikud oleksid) ja kirjutamislaad (teen nii, et endale meeldib) ei lhe pris kokku?
 Eks vist nii on, jah. Kirjutamine on see ala, kus omaenda tahtmist teen, sest muu oleks talumatult jle ja vlts. See on minu "EI TAHA"-koht lihtsalt.
 Mul on neid EI TAHA kohti elus mitmeid. Lihtsalt minu EI tulebki siis, kui mni neist kes on ja nii kuradi raske on ppida elama nii, et EI kll ei ole, aga kaine mistus tleb, et tegelt ma ju ei vida enesetundes midagi, aint kaotan seda (midaiganes) tehes. Ja siis mitte teha =( Sest kui mult tahetakse, ma kohe tahan (TAHAN ise) seda teha, et teist (Teist) rmustada.
 Niuts. 


    4 kommentaari:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





neljapev, 10. oktoober 2019



   
Vssssssss-s-s-s s s 



Vsimusepevik.

 Samas, kui piirduda ainult sellega, et vsinud, viks pevikupidamise katki jtta.
 Mrkida ra pevad aastas, mil pole vsinud (neid mned on) ja valmis.
 Sedasi tegema ma ldsegi hakkamas pole. Mulle meeldib kirjutada!

 Eile lpetasin (no hetkel lpetasin vhemalt. Muidu ikka vaatan oma raha eest ilmumata, aga kuskil vrgus aastate eest ilmutatud jutte ja nen sadat parandamiskohta, mille le kin, kui kunagi paberavaldamine jutuks peaks tulema) me hisjutu, saatsin Loomingule (ha- ha, nii tpselt ennustasin!), nd siis on eneseabi-eluloo-vrgupeviku-raamat jrgmine.
 Ma arvan, ei vta eesmrgiks siit poste kasutada - kirjutan, nagu tuleb, aga kui on: "Oot, SELLEST ma olen ju juba kirjutanud?", vin les otsida ja tarvitada.

 ks asi korraga, aga ks asi peab samas kogu aeg ts olema.
 Sinna krvale teen Kiki Muid Igapevaseid Asju, ja kui vahepeal on mni tallit, lihtsalt suren.

 Muudkui pin enda kohta, ah?

 Aga mte, et kigega, mis on mng, tuleb lihtsa loogika pealt kaasa mni pris, on vga lahe.
 Ma juba ammu arvan, et keel eksitab mtlemist, suunab nii vga oma radadele, et hirmus - aga polnud samas juba aastaid meenutust saanud, et nnda onnNNNgi ju.
 Nd jlle sain ja intellektuaalne osa minust rmustab.
Kik on mng SISALDABKI juba ka ideed kik on pris ning see intuitiivsel tasandil tundub nii ige, nii ige.
Yosh. Tpselt nii ongi.
 MUIDUGI on binaarsed opositsioonid ka tegelikult keelelks me ajule. Kui miski on "suur", peab miski kasvi kontekstis, vrdlusalusena, olema "vike", eks? Aga kui miski on "koer", siis EI pea olemas olema "kassi", piisab sellest, et on "mittekoer".
 Ent antud juhul tundub see mng-pris tabav, tpne ja tene.

 Lisaks sain pahandada.
 Kirjutasin Liisi Ojamaast fb-s. Tpselt sellest ja nii palju, kui mul isiklikku kogemust ja kokkupuudet ja mtteid. Pretendeerimata absoluutsele tele, vaid tpselt ainult sellest, mida mina ngin ja lugesin.
 Esmalt tuli seepeale ks teda isiklikult tundnu ja avas "kauaaegse haiguse ja alkoholismi seoste" tausta. See oli kena.
 Siis tuli teine ja phmt simas mu lbi. Et "jle on, et Hips nii haledaks tehakse" ja "kui sa kirjutad, on sul ka vastutus".
 Ma nd olen natsa hmmingus. Aga mitte vga.
 Inimesed ... AEH.

 tleks veel midagi, aga liiga vsinud. Nii et jb sellega =) 


    10 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, proosalaulik  

 


phapev, 6. oktoober 2019



    
RoKo 2019 



Huvitav, kas rollimngijate kokkutulekust tuleb mni pilt ka, mida nidata tahaksin?

 Seni pole tulnud, aga kuna ma judsin kokkutulekult koju nii umbes pooleteise tunni eest, vast juab veel.
 Phmt minu personaalse kogemuse asjus vib elda, et Toomas Suumani loeng-ettekanne-etendus-mingiasi (ma testi ei oska nime anda sellele, mida ta meile esitas) tegi mu kokkutuleku, vttis elu le meldavad mtisklused kahte ksimusse kokku ja ma seedin seda kike jupp aega.
 Mulle lks kohutavalt korda sellest hoolimata, et tal oli phmt (ise kokku pandud) tekst ees ja kes (no vlja prinditud). Sellest hoolimata, et too tekst kubises tsitaatidest Shakespearilt, Liivilt ja Masingult (kelledest kahest viimasest ei arva ma eriti midagi - Liivist veel, "pris hea luuletaja oli", Masinguga on mul selge "arvab, et teab kike, lollakas!"-suhe), mainimisele tulid ka ks Le Guini teose stseen ja midagi Molire'ilt - ja mul on tsitaatidega "et keegi teine on nii elnud, peaks MIKS minu arust oluline olema?"
 Lks korda, mis siis, et ma pole teatri(ega filmi-)nitleja.
 Lks KOHUTAVALT korda, mis siis, et mul on kama, kas ja kus ja kes on Mngujuht, on ta siis mngiv laps vi tehismistus vi midagi muud, nimetatakse teda jumalaks vi mitte.

 Ikkagi.
 See, mida ja kuidas ta rkis mngimisest, lks mulle nii hinge, et hakkasin kahel korral nutma.
 No mida on anda vanale niteljale, kelle publiku seas on nii nutjaid kui naerjaid olnud 40 aastat, selle eest, et tema jutt sulle hinge lks?!
 Ma tlesin aith.
 Ja et tegelt tahaks ise kummardada tnumeeles.
 Vbla sellest piisas.





kohvijoodikhaldjas kgis
 Ta rkis phmt mu lemmikvtmes juttu. Rkis asju, mida tean ja usun, ja siis viis need edasi, viis kaugemale, kui mina olen melnud. Ksis ksimusi, mis tundusid vga loomulikud nende eelduste pealt - ja ometi ei ole ma ise kunagi taibanud ksida, et kui kik on mng ja me mngime lbi elu erinevaid rolle, mis on siis pris?
 Kas pris on see, mis oli enne sndi ja tuleb prast surma?
 Vi on pris see, kui inimene ei teadvusta endale, et mngib?
 Aga kui keegi teine neb selgelt, et mng, mng ju?!
Mis on pris?

 Nii palju tahke. Kui inimesel (no vbla on lihtsam melda esialgu, et "lapsel", kuigi minu arust kehtib igas vanuses inimese kohta) on toredam mngida oma maailmas indiaanlasi vi arvutiga, miks ta peab tulema ja kellegi teise maailmas endale vraid ja vastumeelseid mnge (nagu kartulite muldamine, toa koristamine vi kooli kodused td) mngima?
 Et tol mngijal "priselt" parem oleks? Aga kui tal on juba mnge mngides  hea olla, miks krt peab teda ra tirima sealt, kus on hea, et ta tegutseks aladel, kus ei ole hea? Nagu miks?!?!
 Tiesti tsiselt ksin. Ma ei saa aru, miks hiskondlik pris on kuidagi rohkem pris kui igahe individuaalne. Et tulevik? (Mis vbla ei tule, ta vib auto alla jda ja kga.)
 Ok, see natuke loeb. Aga tehku tuleviku tarvis minimaalne vajalik ra. Miks ta peaks rohkem tegema? Igaks juhuks, kki on vaja?!
 Aga praegu, kas PRAEGU nnelik olla pole siis oluline?! Mis need nelja-viielised tunnistused elu absoluutvrtuses annavad? Nagu ... MIKS?!
 Et areng kibki nii, et esmalt peab halb olema ja siis arened, kui mtled, kuidas enam ei oleks vhemalt nii halb mitte?
 Aga miks, kui saab ka teisiti? Miks PEAB garanteeritult halb olema ja siis ttad end sellest mda heani, kui halba tuleb nagunii iga inimese ellu learugi ja halva vltimine peaks nagu lppeesmrk olema?

 Ma ei saa ja ei tahagi aru saada mtteviisidest, milles inimese individuaalne nn ning heaolu ei ole phieesmrgid. Tsi, kuna minul ei ole hea, kui teistel pole hea, on mul raske ette kujutada inimesi, kel ON hea, kui teistel on halb. Kuid teooriasse, et sellised inimesed on olemas, isegi usun. Nad on harvad, ent inimesi on igasuguseid ning leidub ka sraseid, olgu.
 Aga et enamik inimesi on sellised, et kui lastaks, nad laseks teistel kogu aeg peksa saada ja aint muigaks kartuliputru ses selle le?
 Eip, seda ma lihtsalt ei usu.
 Jah, inimesed on erinevad, aga selliseid mlakaid on ikka vga vhe.
 Ju.
 ?
 Aga kui me teised prime kik individuaalse nne poole, teeme nii, et meil endil oleks hea, saab maailm ainult paremaks minna, eks? Sest me tahame ju ka, et teistel oleks hea, sest muidu on meil endil halb? 
 Ja miks krt siis ei vi vimalusel mngida nnelikukstegevaid mnge, vaid peab mngima neid teisi, mis heal juhul ei tee vga nnetuks (kuigi enamasti siiski teevad)?
 Nagu ... bah.

 Toomas Suuman andis mulle nt vimaluse selle le mtelda.
 Mida thendab mng. Mida thendab pris?



joodikhaldjas oma sellekvartalise unasiidri kallal
 Luule Lille pildid,
 mille jaoks pandi korraks tuled plema.
 Muidu ei olnud sellist kledat valgust htul.
 Nii pnev!!!

 lejnud ritus oli lihtsalt, kuigi mitte livrdes hea. Mu ttar tegi lavavitluse pituba, pidu oli lahe ("Sgis unengu" toimis tiega, kuigi kostmid olid umbes viiel ja poolel inimesel), toredaid inimesi ngi ning Pagan meenutas jlle heldinult, kuidas Hilise Likuse viiendal mngul lksin ja tlesin vastastele, et meie omad otsustasid just praegu ra, et nende kodule tuleb tuumapomm (mis oli meil ka olemas) visata. Siis lksin tagasi "omade" juurde, et teatada: "Nii, nd vastased teavad, ma rkisin neile, tehke minuga, mis tahate!"
 Jrgnes pommi kalibreerimine ja koordinaatide paikasaamine meeltheitvate vastaste lakkamatu rnnaku all. Lpuks said pommiviskajad oma tapat tehtud, pomm langes, linn kaugel eemal tuhastus ja selle mber muutusid maad kasutusklbmatuks ja elanikud sandistusid ja - - -

Oh, see ei olnud kuidagi hea.
 Siiamaani on vastik melda, millisteks inimesed muutuda vivad.
 Aga mina - noh, midagi ma ikka olen hsti ka teinud, eks ole.
 Eetiliselt hsti.
 Sest ma RITASIN neid peatada.


Joodikhaldjas vttis lonksu ra,
 nd mtleb.
 Irve pilt
 Pagan ja Aweron vangutasid pid ja tdesid (jlle, nad rgivad igasugu asju le alatihti - mitte et mina ei rgiks) kuidas see mng petas neile nii palju inimloomuse kohta.
 Kuidas empaatia ilmutas end tiesti ootamatutes kohtades ja kuidas samas isekas kiskja li mngjates samuti tiesti ootamatutes kohtades vlja.
 Nad tahtsid selle mngusarjaga inimesi uurida - ja said ka.
 "Ainult mng ju, kik see oli mngult?"
 See on larpisarjade vlu, et kui mngid aastaid ht ja sama isikut, lheb ta vga sinu moodi, sest sa ei jaksa aaaaaastaid kedagi muud endal sees hoida ning vlja mngida. 
 Tegelikult lheb vga minu moodi ka tegelane, keda kehastan kaks tundi, aga mtlen, et vbla see on lihtsalt osade inimestega nii. Et phmt ON vimalik mngida kedagi radikaalselt teist, usun.
 Mu plaan lhilarpideks on saada vhemalt hes mngida abitut tpi, kes samas arvab, et kik peaksid teda aitama, ja saadab kogu aeg teisi endale kasulikke asju tegema. Oleks hea proovida sellise inimese nahas ka elada veidi aega.
 Aga tagasi tulles Hilise Likuse juurde: phmt on mul uhke tunne, et MINA tegin katse lbi =P Aga samas jube melda, et olin me kohalolevatest mngijatest AINUKE selline.
 Nagu ... inimesed. Oeh-aeh.

 Aah, millega seoses (mina, eetiliselt tasemel): tegelt ei ole Rongimehe uuel naisel vigagi. Ma kll ikka veel arvan, et vliselt on mind parem vaadata, aga seekord ta kll kuidagi hirivalt palju vi igavalt ei rkinud. No kuidas saab pahaks panna, kui inimene rahulikus tempos ja ldse mitte pidevalt, aga kui juba rgib, siis peamiselt oma kassist, onju!?
 Jep, oli meeldiv.

 Tort oli ka hea ja R. teeb endiselt imelist kohvi.

 UUS: Oo, esimesed pildid! Jai!





    60 kommentaari:       

 
 Labels: eneseupitus, rollid-mngud  

 


kolmapev, 2. oktoober 2019



    
Sgav sgis. Vihma kallab. Teele - teele, kurekesed! 



Olin titsa ra unustanud, et kallav vihm, tuulehood ja mrg-nru-mrg-hdine tunne on kah sgise osad.
 Minul on sgisest meldes peas leekivad lehed ja kuldne valgus, htune kujutluskellukate lhn lillaservalise taeva all ning pealeastumisel hrmast krpsuvad langenud lehed. Kuidas saab sgist mitte armastada?!
 Aga siis on ilm nagu tna htul.
 Kusjuures peval kitus too ilm juba tiega reetlikult: oli kuiv ja mahe, kui kaugeimasse poodi jalutama asusin, minu poe sees olles (ja Totoro poe ukse taga oodates) hakkas aga sadama.
 Sadas kohe kaks tundi jutti.
 Tulin koju, mrgade juuste ja tasapisi niiskuva tagiturjaga, mrg koer tuterdas alailma jalus ja oeh - ja pool tundi prast seda, kui olime tuppa tagasi judnud, tuli pike vlja.
 Mu poeg nurises, et eilsest htust (jgi) mrg koer hakkas just pris ra kuivama, Poeglaps juba valmistus nunnutamismaratoniks - ja siis ma lhen vlja ja tulen tagasi peniga, kes on JLLE HIRMUS MRG!
 Tema kurtmise ajal juba kuramuse pike paistis ues, oli ilus ning malbe ja mis mttes?!?!?!
 Nojah, aga nd on pime ja vihma valab. Kisime veel korra poes (odavad saiakesed) ja ma titsa tsiselt mtlen, et hommikul vhemalt mainin Poeglapsele, et ta vib vihmavarju kaasa vtta.
 Ega maiusu, et vtab. Aga tont teda teab, ta llatabki mind vahel tiega.
 ***
 Ma nd ei kaeba - priselt. Imestan tiesti siiralt.
Aga samas - ei, takkajrgi on ju loogilinegi ...
Nimelt olen tasakesi omaks vtmas, et "...kuigi sa proovid olla hea..." ei saagi rmedalt kiita ja mina selle raamatu kirjutamise eest ohtralt pai. Vhemalt mitte sel ja jrgmisel aastal. (Mu hinges elab lootus, et ta murrab end ikkagi kunagi kuidagi lugejani, kes teda hinnata ka suudab - aga selgelt mitte kohe).
Ja no tegelt ka - mida muud ma ootasingi, kui kaanel sna "ulme" ja kaks mu eelmist proosaraamatut seikluskirjandus? Esimene on minu hinnangul selline sngevitu krimka, teine ... eee ... mistandongi ... noh, igatahes lastakse kvasti pssi ja verd lendab jms. Igatahes on seiklus.
See thendab, et "kuigi sa proovid olla hea" sattubki nd aina seikluskirjanduse lugeja ktte. Kik raha eest arvustajad, keda olen ninud, on kolmekmne mber mehed (ks neist pole veel valmis kirjutanud, aga ma ngin teda esitlusel, eks ole, nii et tean, et mees ja noorepoolne). Kuna Krista Kaer on kogu aeg vlismaal (priselt, tuleb ndalaks tagasi ja lahkub jlle, tema formaati kirjastaja ilmselt elabki messidel vms), ma ka vestlesin tol esitlusel Valner Valmega, kes on alla-neljakmnene mees. Kuigi proua Kaer oleks intervjueerijana mu esmane valik olnud.
Ma nagu mks seda raamatut noortele meestele. Ja ausalt, tegelt tean ja nen udu ning kahtluseta, et see pole nende kirjandus!
 Ei, muidugi on neid noorepoolseid mehi ka, kellele meeldib/meeldiks. Aga kui mu raamat otsib oma lugejaid, on ta selgelt natu vral teel, kui pole sihitud kpsemas eas lugejatele vi ldse mingitele naislugejatele. Ja ma ldse ei saa nii palju pai ta eest, kui ta minu arust vriks =(
Elik ma ei ole kurb (eriti), et ei paitata.
 Siiralt imestan hoopis.
 Et hei, mina ju ei teinud kampaaniat ise ega midagi, ja IKKA tehti veits valesti. Teised inimesed eksivad ka! Isegi kui nad on smpaatsed ja nupukad!

Inimesed - keegi pole tiuslik.
Jah, ka inimesed, kelle t on raamatuid ma, teevad raamatummises vigu.
 Nii et ma imestan sel teemal. Aga ei ole eriti kurb - arvan, et hea raamat sai. Lihtsalt tal lheb nd veits aega, enne kui oma lugejad les leiab, ja ilmselt ma ei saa ta eest htegi auhinda.
***
Varsti tuleb rollimngijate kokkutulek. Seekordne teema on Sgis unengu.
Mtlen innukalt, mida selga panna ja mnevrra vhem innukalt, kuidas Poeglaps kahe loomaga kaks d omaette hakkama saab.
Aga kll saab. Minu elus oluline olnud phimte: kui on vaja, saab toime.
Ainult noh - kui kogu aeg on ainult jaksamise piiril toimesaamine ja rmustamine pole enam teemapojukegi, on nme.
nneks pole temal nii ja mul ka enam mitte.
Tallitst taastutud! Vhem kui kuu! Jai!






    17 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, proosalaulik  

 


phapev, 29. september 2019



   
Kui olen nii vsinud, et ei saa magada, sonin siia 



Tepoolest, elasingi poja snnipeva le.
 Suht vheste probleemidega, aga noh. Needsinased ju olidki oodatavad.

 Vsisin nii ra, et lksin prast le autotee meetodil "ma ei saa aru, ei jaksa tpsemalt vaadata; no ehk vaatavad autojuhid  ise, et must le ei sida - oo, saingi autoga kokku prkamata le!"
 Vsisin tasemeni, kus ma ei jaksanud enam melda, et ehk saaks anda raha mnele hsti pisikesele kolmeteistkmneaastasele lapsele ja see sidaks rongiga koju, vaid: "Selge, neil pole transporti, nii et mina lhen rongiga ja loovutan oma autokoha ja kik saab hsti." (Selgus, et hele lapsele tuli kusjuures veerandi tunni prast isa autoga jrgi, aga mina olin selleks ajaks juba linud ja muidugi polnud mul ka telefoni kaasas - et mobiiltelefon on selleks hea, et teda saab kodust vlja minnes kaasa vtta? Aga inimesed helistavad mulle nii harva [nneks], mul ei ole meeles teda kotti panna ju!)
 Mis siis, et mul iiveldas vsimusest ja sellest, et ma ikka proovisin natu ise ka virtuaalreaalsust ja hes mngus sai lennata.
 Nagu ... tore, ma sain lennata. Vahepeal prutasin vastu majaseinu ning enamik aega ei saanud ldse aru, kus olen, sest lendamiseks kasutatav vahend vahepeal kihutas ja siis lendas rahulikult. Tempo vaheldamine sltus kll must endast, aga kaudselt. Mul oli pihus raketilliti ja et mitte alla kukkuda, pidi ajuti kiirendama, ent htlast lilleimetlemisekiirust vtta pold vimalik. Ainult kiirendus ja siis vbla veel suurem kiirendus, kui ma ritan mingit tempo htlust saavutada.
 Ja siis oli mul nii paha olla, vtke see asi ra mu peast, maitaha!

 Juba enne lendamist olin nii vsinud, et pidurid ei ttanud, ajus ldse ei vilkunud signaal "nii ei tehta!" rohkem, kui et tuli meelde ja otsustasin, et kuradile, mind ei huvita.
 Tantsisin siis omaette halva muusika saatel seina res, kuni lapsed virtuaalreaalsuses hngisid, ja kuna hakkas palav, tegin seda sportrinnahoidja vel, sest no - pluusiga oli palav ju?
 Et ma ei ole piitspeenike neiu, keda rinnahoidja vel tantsimas nha on puhas rm kigile?
 Kehvasti kll.
 Et peva ajal lastepeol vga avalikus kaubanduskeskuses, kus uks futuruumi kogu aeg prani, omaette rinnahoidja vel tantsida ei ole tavaline?
 Kutsuge politsei, kui nii ei tohi.

 Aga noh, snnipev sai lbi ja pea ei valutanud hullemini kui paari ibukaga ra sai klaaritud. Keegi ei jnud nlga ja samas toitu ei jnud ka kohutavalt le, viinamarjad ja lillkapsas said pris otsa lausa. Lksin rongiga koju, LOOMULIKULT polnud autogatulijad keegi Totorot ue viinud, nii et viisin siis 50 sekundit prast tuppaastumist ise. Aga sai ka kudzu ra pissitud ja no - ritus mdas, huhhhhhhhh.
 Nagu ... laste snnipevad, jtkuvalt suht kige jledamad pevad aastas. Ainus hea phjus mitte rohkem lapsi saada.
 Olen suht leppinud ideega, et pean adopteerima, oma keresse kasvama keegi ei pane mulle. Aga no sellega ootab, eks ole, hetkel pole mul isegi psivat elupaika enam.
 Ja vaikselt sriseb ikka lootus (ma tean, ma TEAN), et juhtub ime ja ka mulle saabub happy end ja seks on osa mu igaelust ja tore mees osa mu igapevaelust jne.
 Ei, ma TEAN, emake maa kll!

 See oleks krvaltvaatajale vist pris naljakas, kuidas ma perioodiliselt kohtun titsa toredate ja pandavate meestega, kellega isegi on meeldivad kooskogemused (ks niteks aitas mu kaldast les, kui vga soojal peval Totoroga koos ujumas kisin, aga kuna kik normaalsed ujumiskohad olid kas inimesi, vi veel hullem, teisi koeri tis, lksime suht suvalises kohas. Mul polnud rinnahoidjat, sest kes krt viitsib seda selga vedada, ja tema rkis, kuidas on mind koeraga linna peal jooksmas ninud ja ta ise oli kinud just rattaga sitmas, 50 km ring, ja phmt tiega nunnu), aga need kogemused on toredad just tpselt selleprast, et ei jrgne mingit telefoninumbrite vahetamist vms jledust.

 Et noh - oleks idee kll mehega pere pidamiseks, aga htegi meest, kes juba pole muidu hea tuttav ja juba osa mu elust, ei taha. Sest nad on tundmatud ju! IU.
 Ei, ka seda ilusat aafrika pritolu kodanikku ei taha. Ei, ka seda teist mitte. Ei, ka seda seni mainimata  teist eestlasest jalgratturit, kes teisel kuumal peval oli veepudeli koju unustanud ja rkis, kuidas teersetest taludest juua kis ksimas, ei taha. Sest noh - nad on vrad ju! IU!

 Vtan komplimendid oma vlimuse, ujumisoskuse, headuse ja hsti treenitud koera aadressil vastu ja lhen naeratades koju.
 Ja hiljem mtlen, et krt, vbla, kui oleks suutnud end rohkem suhtlema sundida, oleks mni neist mulle varsti lapse vinud teha ...
 Aga ei suutnud. Nagu NII JLE!

 Ja nii on.

 See on tiest selge nd, kus avastus on juba tehtud, et ma ei taha uusi inimesi oma ellu SSSSSuhtena. Kui inimene ON juba mu elus, siis vib ka SSSSSSSSSuhte peale mtlema hakata, aga uue inimese puhul - NO EI.
 Aga varem ma ikka piinlesin ja otsisin phjust, miks ma kellelegi ei meeldi (v.a. need ja need ja need ja need kohtumised, aga vrad inimesed ju ei loe, nad ei tunnegi mind!)
 Ja ma ei saanud aru sellest, kuidas Rongimees sai mulle eelistada mingit sjakohatud naisterahvast, kes pealegi pole (minu arvamus) eriti ilus, on hirivalt paljusnaline ja mttevaene suhtleja ning pole vist ka eriti tark. (Tegelt ma ei tea, suhtlusjutu, mis on pris tuim, phjal oletan.) Nagu - miks, MIKS?!
 Aga kui vtta nii, et teistel inimestel ei ole trget uute inimeste ees, vastupidi, neile meeldibki ja "kui esimese paari kuuga pole miski susisema hakanud, ei hakkagi mul temaga seoses", on palju arusaadavam.
 See, mis mus ldse ratab tunde, et oo, kena mees, temaga viks (et ma TUNNEN inimest!), on neile turnoff.
 Et mul on olnud ks suur armastus e. Poeglapse isa, on juba niigi hsti linud ses "olen-teisiti-kokku-pandud"-elus.
 Poeglapse isa ma tundsin enne sebimahakkamist jupp aega, aga tal oli naine ja kaks vikest last, noh. Nii et minul oli tidetud "ma pean inimest enne tundma" tingimus ja tal "ma ei tohi teda naisena mrgatagi - kuni kki vib ja siis ta lendab nii innukalt peale, et olen uimaseks ldud ja annan peaaegu sama innukalt jrele".

 Asjad on nd loogilisemad.
 Ma nd tean, milles khvel.
 Aga nukker on ikka.
 + ma olen K peale veel pahasem. Nagu - kui oleks piisavalt hea naine, laguneksid ju kik tal mttes olevad (kuigi mulle mitte vljendatud, krt, ei vi siis RKIDA v???) vastuargumendid juba eos? Liiga kaua tundmine niteks sealhulgas. Jrelikult ma ei ole piisavalt hea? Kurat, mis mul viga on, kes veel parem saaks olla???
 Mingi uus naine?
 Nagu ... PRISELT?!?!?!

 P.S. Murca on titsa lhikese ajavahemiku jrel uuesti postitanud! Nii LAHE!!!!!! 


    14 kommentaari:       

 
 Labels: ei ole pris nunn, lapsed  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 27. september 2019



   
Tore 



Nii tore on vahelduseks olla leni rahul ja rmus. (htuti on ikka veel raskem, sest ma vsin ra, ent hommikuti on niiiiiiiiiiiiiiiii leebe.) Lepin kigega, millega "leppida", tiesti rmsal meelel, sest tunnen end nii armastatuna =)
 Aith!
 Awww!
 AWWWWW!!!

 Eile kisin tallis klas.
 Peamiselt oli mu mttes "ma viin neile unu, hobused ei pea unteta elama!" ja siis oli nrdimusratav avastada, et keegi oli mu varemete juures asuvad unapuud thjaks korjanud v.a. nii krgel asuvad unad, et nendeni ei ulatu. Nagu - ma kahtlustan vraid unakorjajaid mmiskavatsuses, sest kuigi olen ka ise "teeme siidrit, meil on vaja hsti palju unu"-ritusel abiks olles klarahva (kokku lepitult, mitte raksus) puudelt kik kttesaadavad unad ra korjanud, siidri jaoks ei ole mttekas puu otsa jtta vikesi, hest servast halvasti kasvanud ja seetttu ebasmmeetrilisi vi muidu kipakaid unu.
 Mis nende puude otsas alles olid.
 Kahjuks polnud neid vga palju.
 Kuigi neid puid, mis thjaks korjatud, ikka oli. Mingi ... niteks kaheksa.
 Just need paremate untega. ks mitte nii heade ja veits tooretega oli tis jetud.
 Aga enne, kui ma selle mitte-nii-hea puuni judsin, milleks tuli kilomeeter vi nii kndida, sattusin unaaia peale, mida iial thelegi pole pannud. Ilma tarata ja poolvalmis maja lhedal. Ilmselt oli seal kunagi maja, lammutati ra, ehitatakse uut asemele - aga hetkel seal elanikke ju pole? Keegi unu ei s? Selge, lheb.
 Nii et obused said endale selle maja unad, aga kui ma kohale lksin, selgus, et ilmaasjata olen ponnistanud.
 Tallis oli VGA SUUR kartulikott unu kolmveerandini tis ja kui ma oma spordikotitie sinna suurde kotti juurde ladusin, ei olnud isegi vga nha, et nd rohkem unu on.

 Aga ma stsin viis una hobustele. Pehmed innukad mokad!

 Talli oli neli vi lausa viis hobust juurde tulnud, latrid oli uuesti jagatud. Try Your Best oli nd ukse krval, seal, kus enne luuad-rehad-krud ja muud sellised asjad, paar palli heina vist ka.
 Tervitasin amatsoontdrukut, hobuseid, ladusin unad mber, kisin paar korda edasi-tagasi - ja kui treener ja veel keegi (ma polnud teda varem ninud, mingi kaarikusportlane vististi) tagasi sitsid, ks hobune kaariku ees ka jumalast vras mulle, olid juba sisse tulnud ka kaks hobuseomanikku. Mees soomlane, aga naine vbla mustlanna. Vhemalt jume, juuksed, pikad voldilised seelikud ja ohtralt ehteid nagu viitasid sellele - ja soome keeles ta kll ei rkinud. Nii umbes 55-65 mlemad.
 Ja kui olin ra elnud: "Tere!" ja "Teil on siin nii muutunud, nii lahe!" lksin minema, naeratades ja rahulolevana. Sest noh - ega ma siis inimesi nha tahtnudki =) Ikka hobuseid ju! + kuna ma olin elnud, et unu ikka toon, oli jube titmata lubaduse tunne varem.
 ks uus hobune oli veel heledam kui Papa's Goldfinger. Lakk lausa blond ja valged mitte aint sokid, vaid lausa plvikud, lauk ka tohutu.
 Aga temast veel heledamat ikka tallis pole =P

 Oot, see ei huvita teid? Aga et hes traavlitallis pole ldse heledaid hobuseid, on ju huvitav?! Melge sellele! Kik vigud ja kollased, hallid, hiirjad, valged ja kimlid - nad on mu selle-talli vaatluse kohaselt kas
 a) haruldased
 b) ratsahobused, kes kaarikute ees ei jookse
 c) pole ldse sportlased
 Tiega pnev!

 Homme on mu pojal snnipev.
/heidab mtliku pilgu kgi ja vannitoa vahel asuvale puuduva klaasiga aknapoolele. 
 Ma arvan, elan seekordse eriliste probleemideta le.
 Sest nii tore on tunda, et inimesed hoolivad!!! NII TORE! Mul on kohe palju enam varusid hinge- ja vaimu sees!

 Ei oska ieti snadesse pannagi, kui meeldiv on avastada, et inimesed mrkavad mind.
 Kui nii vtta, on ka selge, miks ma meeleheitlikult oma raamatutele tulevaid tagasisidemeid otsin. Ja, muide, samas nrdin, kui need mda on - kui aus olla, olen ka korduvalt lgu kehitanud kiitvate arvustuste peale, kus must samas mu enda meelest aru ei saadud. Mulle on thtis, et mrgataks, kuid et mrgataks MIND, mitte kedagi mrkaja enda peas, kel minuga paar hist joont.
 Jah, ma olen omast arust oma raamatutes sees, dohh. Kas mu mtetest saadakse aru vi ei misteta neid teps mitte, kuigi raamat lugejale ju meeldib, on oluline.

 Aga kui mrgatakse mind, kui inimesed hoolivad, kuidas ma elan ja et mul rmehalb ei oleks ...
 Nii tore on teistele tore olla!!! 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, tallit  

 


teisipev, 24. september 2019



   
Vahelduseks materiaalne - nii nnelikult 



Olgu, nd ei taha enam ldse viriseda.
 Mu kodu ostmise kontol on le poole tuhande raha. Nagu ... ei, sellega ei osta midagi, aga ma panin asja tiksuma leeile!
 Ei, sama tempoga ei tule edasi, see oli algusethelepanu, nd on kige innukamatel inimestel mneks ajaks (igusega) "tehtud!" tunne ja ... aga mida?!
 MIDA?!?!?!
Nagu ... iga loll teab, et tulevad veel julud, et aega on nii palju veel ja INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD!
 Ksi ja sulle antakse. (Vlja arvatud et seekord oli "lase inimestel endale mitu peva peale kia, et nad tahaksid sind aidata, ja muuda see viimaks khklevalt vimalikuks", aga noh - lpuks muutsin ju? Krt, ma olen inimene, ma ei PEAGI tiuslik olema, alati ja igas asjas kige adekvaatsemalt reageerima! Jee mina!)
 Sest INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD!

 Lisaks arutame Varrakuga ja nad tunduvad mu eluloo- ja eneseabi- ja kogemusraamatust huvitatud. Piisavalt, et panin eeldatava struktuuri kokku ja nad tahaksid esimest peatkki nha, et missugune raamat tulema peaks.
 Tundub pris pris vimalik!
 Nd (loe: homme) hakkan seda esimest peatkki tegema.

 Jah, muidugi on jooksva rahaga puudus kes, aga tegelikult on kodus sa ja kohvi veel oma ndalaks. On loomatoitu mitmesugust. On peaaegu tis pakid kempsupaberit ja nudepesuvahendit, tiesti tis pesupulber ja kaks pakki vid, on soola ja unu ja sinki ja juustu ja ... emake maa, kui hsti ma elan. Isegi kohvivalgendit saab veel juurde osta, kui kodus olev lppema peaks.
 Kassiliiva on samuti.
 Isegi mineraalvett.
 Porgandid si Poeglaps ra. Ta sb neid jubedates kogustes, ligemale kilo pevas, anna aga ette.

 Oh, ja siis on veel Saladuslikud asjad!

 Meil hakkas ssteem kima nii, et vahel ma tin koju midagi head (kommi, kartulivahvleid, soolapulki vms) ja kohe ktte andmise asemel peitsin ra. Ja kui siis pojal oli kurb meel vi miski kodus nagu ei maitsenud, aga midagi tahtnuks, ta ksis, et kas midagi Saladuslikku on, ja kui oli, tin vlja.
 Ndseks on mul peidus umbes 7 eri sorti saladuslikke asju, kas soolane, magus vi jook, saab pea alati valida, ning kuigi marineeritud kurki pole ammu olnud, ldiselt hoian taset "Saladuslikuks sobivad vaid Poeglapsele vga maitsevad asjad". (Marineeritud kurk maitseb talle ka VGA. Tavaline kurk vedeleb smatuna viiendat peva - enne oli kurkidega nagu porgandiga praegu, vaevalt ilmus, kui hingati sisse, aga siis korraga sai Poeglapsel "isu tis" ja kik - vahel vileiva peale paneb. Kui on iget sorti leib ja vi pole klmkapikva, on juustu ning parasjagu vileiva isu. Jap, temal kll oma tpsete tahtmiste ratundmisega raskusi pole!)

 Siis on veel tore, et meil on kodus kaks krbest ja Totoro saab neid pingsalt jlgida ja haarata ritada. Seni pole ta kll kordagi krbest ktte - lugu - saanud, aga sa krgemale pa, kui tiivad kannavad, miks muidu taevas on!? nagu Robert Browning kirjutas.
 Olgu, tema kirjutas inglise keeles, see on tlge.
Kui psti tuseksin ja tuppa riiuli juurde knniksin, viksin vaadata, kes tlkija oli. Aga ei viitsi jaksa.

 Hea on olla. Selline vga hoolitud ja armastatud tunne. Inimesed! Vaevuvad! Minu jaoks!
Ja "kuigi sa proovid olla hea" sai vahepeal juurde 3 (kolm!) hinnet! Loetakse! 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: inimesed on nii ilusad ja head, koerus, lapsed, proosalaulik, sk  

 


phapev, 22. september 2019



   
Lin konto, palun nd abi! 



Ma nd natuke vdisen sisemiselt, kas tuleb jlle mni ja tleb, et mul ei ole abile IGUS - aga kuradile.
 Ma vhemalt teen MIDAGI enda aitamise kergendamiseks, eks ole.
 Ja palun abi.
 Nu? Auh? Palun!

 Nii et korterilaenu sissemakse kogumiskonto: EE921010011838960223
 See on SEB.

 Ma kavatsen sinna ise ka maksta, kui mul nnestub taas mni raamat maha ma vms. 


    2 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu  

 


   
Enterluule 



Kas me oleme need,
 kes oleme,
 alati ja lbi aja?

 hele klassiele
 sooviti lbi feisbuugi
 snnipevaks
 "Mistust ja arukust!"
 ning mina mtlesin:
 "Neid on tal, jah, juurde vaja!"
 oh-nii-irooniliselt.

 Sest juba koolis
 korraldas tema kike asist.
 OO-oorganiseeris.
 Tal olid muidugi head hinded,
 aga ka krge hiskondlik aktiivsus
 ja oma snnipeval septembris
 pakkus ta ALATI,
 kik 11 aastat,
okolaadinpe vikeste suhkruprlitega.

 Mingil ajal prast gmnat
 oli ta Eesti Eurovisiooni korralduskomitees,
 kui mitte ainult mina,
 vaid enamik me lennust
 venitas veel likooli,
 kaevas taskute phjadest sente,
 kui taskuphi just katki polnud.
 Siis olid sendid kuskil mujal.
 Kui olid.

 Nd on tal korralikud fotod
 endast perega Pariisis
 vi ilma pereta Viini filarmoonias.
 Mtlesin, et nii korralikke kostme
 kantakse ainult filmides,
 kui temal piltidel seljas on.

 Ta oli kogu aeg selline.
 Ja mina olin kogu aeg ... noh, imelik.
 Mtlen oma kooliajale tagasi ja ...
 Hh, isegi soeng on praegu peaaegu sama,
 kui keskat lpetades.

 Me ei ole arenenud kuhugi mujale
 kui ainult rohkem iseendaks. 


    12 kommentaari:       

 
 Labels: luulud, vanainimese heietused  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 20. september 2019



   
Ma olen ligemale kaks kuud aina halanud. Vib siis veel, vahet pole ju 



Kas ma vin hdaldada?
 Nagu VEEL hdaldada?
 Sest mul on halb (keha haige. Tna tegin ta veel haigemaks, sest kaotasin oma pangakaardi koeraga jalutades je rde ja siis jalutasin kik tee tagasi, lootuses see les leida. Leidsin ka, aga isegi Totoro oli vsinud prast, ei jooksnud ringi, vaid kndis vaguralt mu krval) ja siis on kik halb ja viuviuviu.
 Kui mu sees on halb, on kogu mu maailm halba tis.

 Mu uus raamat on selgelt hunnik ajaloomaiguga armastuslugusid, aga inimesed, kellele need meeldida viksid, ei loe neid, sest kaanel on kirjas "ulme".
 (Ja ma ei saa unustatud seda Sirbis ilmunud sitta arvustust - nii ldse ei salli, kui lugeja vabee pihta ei saa, mida ma kirjutasin, ja arvab sealjuures, et on adekvaatne arvustama.)
 Nagu - goodreadsis on aint 16 hinnet ja osa on selgelt inimestelt, kes ootasid midagi muud. Ja keegi ei loegi seda rohkem, sest ... sest. Sest.
 Mul on tunne, et mind ei nhta, minu suunas tehakse aint harjunud liigutusi (noh, on mned erandid nagu nt notsu ja mu poeg).
 Keegi ei tee mulle last - olen vaikselt taas mtlemas, et ehk peaks suvalisi tpe baaridest otsima. Aint noh - see on vastik mte.
 Korterist ma isegi ei mtle - phapevani vhemalt. Esmaspeval on Keila sotsiaalosakonnas vastuvtt, vbla lhen sinna - kui mul enam NII RVE olla pole.
 Kui on, siis ootan veel veidi. Lpuks oli ema mees ses osas vga inimlik, et mul on terve aasta aega endale uus elamine leida.

 Halahalahala ... kusjuures paneme thele, et tegelt mul ei ole veel NII halb olla, kui halb on halb. Ikka veel tundub halb ajutine, lheb jlle le, plehullu-vrk.
 Nii kui iiveldus natu taandub ja kurgutuimestustablett valu vaigistab, tekib tunne, et hoi, titsa vib veel elada.

 Ning hid asju on ka.

 Ttarlapse koor sai oma Hispaania-konkursil esimese koha rahvamuusika- ja kolmanda koha vaimuliku muusika esitamises.
 Poeglaps tundub kooliga natuke leppinum ja meil on head vestlused ja ma petan talle matemaatikat. (Et tal on matemaatikapetaja, kes ei oska petada, nii hea pole, aga ignoreerime.) Minu petused kannavad vilja, kahtede asemel on tal nd neljad ja isegi ks viis.
 Kodus oli vahepeal nii palju sa, et klmkappi ei tahtnud ra mahtuda, aga olen osavalt toitu teinud, miski ei linud halvaks ja kui nd saab ra sdud ka see kalasalat, mida kogemata nii umbes neli liitrit tegin, on elu taas normaalne.
 Singi-juustu vileivad lunaks maitsesid hsti.
 Kass on paks ja ilus.
 Koer on mittepaks ja rmus ja vsinud (ldiselt olen seda meelt, et kui koer on jalutamisest ja mngimisest nii vsinud, et kodus peamiselt magab, on temaga hsti).
 Ma vtan jlle vaikselt tolmu laudadelt, riiulitelt, kapiliistudelt ja mujalt - tallit aegu ei vtnud.
 Viisin pesu vlja kuivama ja tin tpselt enne vihma tuppa, panin kappidesse ra ja jee.
 Pojal on snnipevakutsed kes, homme jagab laiali.
 Vend kirjutas mulle ja muuhulgas oli leni toetav ja soovitas "neist rajakatest le olla, nii tobedalt, kui see ka klab". (Ma armastan oma venda livga.)

 Nii et tegelt ei ole halvasti.
 Vlja arvatud, et mul on nii halb olla!
 KAUA VIB???? 


    21 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, ngipuhang  

 


kolmapev, 18. september 2019



    
Nd 



DISCLAIMER: Postitus on kirjutatud umbes 36 tunni jooksul, lik siit, lik sealt kokku pandud ja seetttu pisut ebahtlane teemal "mis mu ajus esiplaanil on".

 "Ma ei taha, et Poeglapsel halb on!"
 Tal valutas pea. Mina rkisin omaette kgis, sest targa inimesega on meeldiv rkida ning kui ma natuke nder olen (olen ikka veel haige), vtan meeldivust igalt poolt, kust saan.
 "Ma ei taha ka, et minul halb oleks. Ma tahan, et KIGIL hea oleks!"
 Jaah.
 Aga see ei ole niisama-soovida, eksju.

 Phmt on mul aastapev. Surma-aastapev. Nii et kohane oleks kirjutada, milline ma siis ND olen. 5 aastat. Kige mmargusem siiamaale, kui leida, et kmnega jaguv on mmargune aastapev ja viit kmnega jagades tuleb kena 0,5.

 Esiteks (jah, see teema on mul IKKA VEEL ajus esiplaanil)olen ma kaalukam kui varem ja tielikus hmmingus ikka veel sellest, et oleksin kunagi sellist kaalu khklematult "paks-paks-paks olen!" liiga suureks arvanud.
 Teiseks, kui olen vsinud, nen kahekordselt ha krgemale ja krgemale. Mida vsinum olen, seda enam ngemine paigast ra lheb ja kui algul on ainult alla vaadates pilt vale, siis vsides vin ka otse vaadates asju mitmekordselt ja valedes kohtades nha. Kuna samal ajal muutub halvemaks ka kontroll parema ke le (kellega me oleme he keha osad, aga mitte alati hel meelel, mis nd parim tegutsemisviis oleks ja kui mina ikka olen vga otsustanud, pean teda konkreetsete mtetega veenma, et ta minu tahtmist teeks), kipun mitte ainult uksest mda vastu piita kndima, vaid asju maha pillama, mber ajama, neist niimoodi mda haarama, et miskit lheb mber vi lausa katki - aga ma ei ole enam enda peale seeprast pahane isegi mitte kohe tuleva reaktsioonina, mida siis maha rahustada, vaid testi tunnengi kohe: "No olen vsinud, selge ju, et nii juhtub. Puhka, naine, vta vabalt!"
 Kolmandaks: ma ikka vsin vga ra. Ma arvan, see ei ole ei ainult autismist ega ainult traumajrgse ajukahjustuse sndroomist, vaid nende koosmju. Ja et asi eriti karmiks teha, siis ma ... eee ... kuidas eldagi ...teesklen?
 Kuid see ei ole teadlik tegevus "vtan end kokku ja teesklen normaalset", ei olnud ka enne rongi. Vastupidi: mul ei olnud toona ega ole praegu enam ressursse, et kituda "kohaselt", melda vlja ja viia ellu, kuidas "normaalsed" inimesed sellistes olukordades kituksid. Ma kitun, nagu kitun, sest ma ei JAKSA demontseerida. Kui ma paistan eriti vsinud ja nrk, olengi. Aga kui ma paistan suht normaalne, ei ole mingit kindlust, et olengi - vin olla ka niivrd vsinud ja katki, et mul pole enam ressursse seda kehakeeles elda. Vsinum, kui vga vsinud paistes.
 Minu jaoks on kehakeel lihtsalt veel ks keel ja ma valdan seda muide halvemini kui eesti keelt nt.
 Jaah.
 Krvalepige: ma vsin ra? Tiega. Paari tunni eest sain teada, et peaks nagu aastaga leidma uue elukoha ja sinna kolima, veerandtunni eest, et see pool maja, millele lootsin, on hivatud, ja ilmselt on sotsiaalkorter jrgmine variant, ja ma olen niiiiiiii vsinud.
 Nii vsinud.
 Aint magaks selle kige peale, sest ma ei jaksa kohaneda.
 Noh, aga terve aasta on aega. Maga, naine, eks siis neb, mis saab.  Krvalepike lpp.
 Niih, neljandaks: vat jalavaluga on muutus: esiteks on peamine valu vasakul pool, selg ja vitt valutavad harva ning parem jalg natuke tihemini, aga neist kolmest piirkonnast on valud suhteliselt tagasi tmmanud. Ja isegi vasaku jalaga on nii, et vahel tuleb mitu peva jrjest valuvaigistavat masinat kasutada, et niteks magada saaksin - aga siis lheb kmme peva ilma ja pole asigi. Natuke tuleb meelde, ent siis lheb jlle meelest ra.



See on parem pilt kui eelmine - pole kutsikas
ja igem, unenoga rohkem klappiv vrv samuti.
 Muidu ngin unes, et vtsin he koera veel. Kellelgi oli ktte jnud, tahtis lahti saada ja ma 
 mtlesin, et no kaks koera ei ole ju vga palju raskem kui ks, las tuleb.
 Ilma et ma sugu ka teadnud oleksin. Siis muretsesin unes, et krt, aga kui on isane, ma nii pisikest kasvu kutsikaid, kui neil kahel tuleks, kll juurde ei tahaks tekitada. Mina pooldan ju ikka suuri koeri ...
 Koer, kelle vtsin, ngi vlja sihuke nagu pildil, kuigi oli vist suurem, kui nende tug priselt on.

 Kokkuvteks sobib Emilie Autumn.

 ritan harjuda mttega, et sotsiaalkorter.
 Krt, ma siin nii palju remonti siis tegin ... aga no ma nii teengi =) Ei tule htegi elupaika peale emakodu meelde, kus ma POLEKS nrkemiseni remonti teinud =P



 Ma kll tdruk enam pole, aga noh - vanatdruk ikka =P 


    9 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, lapsed, muusikad, uned ja unelmad, uus mina  

 


phapev, 15. september 2019



    
Esitlusemlestused kassiteemalise vahelepikega 



Ma olen liiga noor selle pasa jaoks.
 No testi.
 Olen rahul, et ronisin haigena esitlusele, klmetasin (esitlemise enda ajal ei tundunud klm, aga varsti prast seda oli juba htu ja temperatuur kukkus nagu kivi rdult), rkisin jaburat juttu (aga ausat!) ning ngin isegi kahte muust kohast tuttavat kui kirjandusega seotut. Rahul, et vastasin lisaks pris okeidele ksimustele (Valner Valme oli mul hea valik jutukaaslaseks!) suht absurdsetele (osa publikust elas mingis oma maailmas selgesti). (Teine osa oli vga adekvaatne, phmt hea publik kokkuvttes!)
 Rahul, et see nd tehtud on ja K oli ka seal ja ostis mulle prast lattet, mis oli VGA hea.

 Nd on mul kha lisaks muudele haigusrmudele. Ma ei saa kell 4 sel magada, sest midagi midagi, ja lihtsalt NIIIIIIII halb on.
 Ei ole krget palavikku, on alapalavik. Jalad valutavad. Kurk valutab.
 Haigutan ja khin ja nuuskan ja hdisen. Andsin kassile sa. Sest tal oli selline ngu peas, kui lbelt kausi krval aknalaual lebas, ks kpp allapoole rippu: "Kuna keegi mulle sa ei anna ja see kauss on juba igavik otsa thi olnud, ma laman selle krval ja valvan hetke, kui ma viimaks kellelegi meelde tulen ja ta mind toidab. Kohalikud inimesed, pff. ldse ei hinda mind! Napakad sellised, aga mis neist tahtagi ..."
 Korpus on vga ilusaks linud siin - Nmmelt tulles oli selline khn vare, natuke pulstis ja meeleheitliku rohelise pilguga. Nd on ilus sile kandilise no ja suurte roheliste silmadega isik. Soliidselt kerekas ja samas kassilikult (ehk lemragi piisavalt) graatsiline.
 Ei, ta teadis enne samuti oma vrtust. Ikkagi kass, muidugi ta teab! Aga nad ostavad talle vahepeal odavat toitu, mis talle ei maitse, ja ta kib kogu aeg ues ja saab seal ka tappa mnikord ja oli haavadest krnaline krend, kui judis meile.
 Ei, ma ei arva, et ta on nnelikum ldse mitte ues kies sileda ja tsedana meil aknalaual ja kgitoolidel, elutoa prandal ja poja kapis (kust ta tna lakkumishelide jrgi otsides avastasin!) magades.
 Aga ta on ilusam.
 Vibolla mul nnestub poega veenda, et ta kassist pilti teeks, siis te nete ka.
 Ehk siis: vimalik, et postitus tieneb piltidega!
 Ma "Mereaja" larpi postituses lubasin hiljem pilte ka lisada ja on pildid? On.



Hsti sita kvaliteediga pilt,
 ent parem see kui ldse mitte, eks?

 Aga ldiselt: olen liiga noor selle pasa jaoks.
 Nuuskan priselt, khin priselt ja noogutan mttes.
 Absoluutselt.

 No mis siis, et ma ei rkinud iga ksimuse vastuseks (raamatuesitlus teemaks!) kige sravamat juttu? Andsin oma parima.
 Mis siis, et sravaid hetki teile transkribeerida ei suuda, sest ei mleta? Andsin oma parima.
 Mis siis, et keegi meeskodanik tles, et sai mu raamatu arvustamiseks, aga ei suutnud seda lugeda (kuigi ta kindlasti teeb seda veel), sest kogu aeg tuli "Troonide mng" silme ette. Ok, selle vastuse ma vin umbes siia mber la.
 "Kui ma selle esimese loo kirjutasin [varem oli juttu olnud, et see on _pris_ vana], ma ei olnud "Troonide mngu" lugenud, ma isegi ei teadnud, kes G.R.R.Martin on, mulle oli kogu tema ssteem vras - ja siis oli lugu valmis ja seisnud ka veel, kui viimaks lugesin. Martinit. Ja olin testi "Faaaakkk!" sest noh: minu Kuuevalla ja tema Seitse Kuningriiki ja et need phmt on ikkagi he kuninga valitseda, on olemuselt sarnased! Aga no ma enam ei teinud mber ka."
 Ja nii oli. Absoluutne tde.
 Andsin oma parima, aga juhtus sedasi. No juhtus. Andsin ikkagi.

 Huvitav, kas ma saan ritusest mne pildi ka? Tehti mned, aga ma ei tunne htegi piltnikku sealt.
 Vist ei tule minuni.


K. pilt
 Ma ei saanud ega saanud minema,
 publik muudkui pdis kinni
 =)
 Nii et vin rahuga elda (keegi ei suuda enam kontrollida), et ngin pris hea vlja. Lausa ilus. Kui minu kohta eldi "Eesti fantaasiakirjanduse sravaim daam", ma ei tundnud vhimatki soovi vastu vaielda, ainult noogutasin-poolkummardasin tnutheks mrkuse eest. "Istun siin ja sran oma likivate juuste, suitsusilmade, rohelise nahkjaki ja roosa kleidiga, vrksukkades ja ks hest, teine teisest paarist krvarngastega. Tehke paremini, kui oskate!"
 Fnsi hetk.
 Esitluse jrel tuli ks daam ja tles, et ta ei ole mult midagi lugenud, aga ma tundun nii huvitav ja lahe inimene, et ta kindlasti kavatseb.

 Olin meelitatud.
 htlasi oli see reaktsioon, mida lootsin. Mulle meeldib esineda ja ise arvan, et teen seda pris hsti. Ja kui kellelegi meeldib mind esinemas nha, on kik eriti kaunis ning tiesti tkkesse linud.
 Ei, inimesi ei olnud palju, sinna telki - tpsemalt telgipoolde - mahtuski umbes 15 vi nii.
 Kuna osad seisid, siis vahepeal oli vast 20 isegi.
 Aga no pris mitmele meeldis niivrd, et nad tulid prast rkima, hte kallistasin, kirjutasin raamatutesse phendusi ja olin natuke aega Peen Proua Kirjanik.

 Kh. Kh-kh-kh.
 KH!
 Enne mul polnud eriti kha. See haigena linna peal kooserdamine ikka mjub. Aga samas ldse pole kahju, et kisin.
 Ei ole alati valikud lihtsad, noh. Proovid olla hea, aga ei saa kunagi kike, sest inimene - inimese vimalused on piiratud. 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: eneseupitus, kassus, proosalaulik, tibinlusus  

 


reede, 13. september 2019



    
Siia ka 



Igaks juhuks tlen veel, et tulge esitlusele!





 Ma olen haige (ikka), aga vbla just seeprast veel ausam kui muidu? 


    1 kommentaar:       

 
 Labels: proosalaulik  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 11. september 2019



   
Ilmajetu 



Lugesin artiklit.

 Pikk artikkel oli ja ma hakkasin fb-s jagajale kommenteerima juba kuskil veerandi peal, et nojah, seeprast ei ole ma ilmajetuseis-us(-es?), et mul pole kunagi midagi olnud, millelegi igust olnud, mul ongi kik vaid teiste armust ja no sedasi must ilmajetut ei saanud.

 Aga kui olin kik lbi lugenud ja veel mtlesin, mtlesin, et mis mttes ei ole.

 Miks ma sinna enduskooli lksin?
 Sest mul oli villand sellest, et mind kellelegi vaja pole, et mind ja minusuguseid nagu olemaski poleks. Kunagi ei tulnud keegi mulle rohkem kui priselt uppumise vltimiseks appi, kskik kui hdas ma olin ja kik oli mu oma s.
 Pere? Oh, kuidas nad armastasid mulle rkida, kuidas iseseisev peab olema, millal ma OMETI iseseisvaks saan ja issand, ma ka isa pole osanud oma lastele valida ja likooli ei lpetanud ja no ...
 Pole laste isasid kohtusse ka kaevanud? ERITI mmm!

 Milleks on hea paljulugenud keskharidusega tta ksikema? MITTE MILLEKSKI!!!
 Kui tudeng olin, olin hiskonnas kuidagi rehabiliteeritum. Tundsin seda igalt poolt kaasa arvatud perekonna suhtumistes. Raha oli endiselt kohutavalt vhe, aga sotsiaalne staatus tusis.
 Tudeng, noh. Tudengid on vaesed, aga see on tulevikus muutuv seisund.
 Jep, enduskool!

 Et mul olid vaid rikesed proovisuhted (Leevike!) vi ldse "seksime, sa oled suht tore ja igatahes ilus, mnd aega on see ka ok suhteasendus", oli ka ok, sest no TUDENG ju. Seksuaalse suva aeg.
 Aa, et ma olen le 30 juba? Nojah, see on muidugi raske juhus.

 Siis tuli rike kaugsuhtemoodiasi Rongimehega ja mul oli: "JESS! SELLEKS kik see vaev ja hda enne! Ootasin teda nii kaua, aga vhemalt sain korraks ktte ja see pris ilmaasjata polnud kik! Mu pikaajaline varjatud igatsus ning iha on rehabiliteeritud!"
 Mtlesin kainelt, et vbla ma ei meeldi talle kallimana, aga ausalt - selle peale, et tast ka sbrana ilma jn, lihtsalt ei tulnud.
 Lisaks tegin 2014 suvel ka td.
 Mulle NII meeldis see. T, tegevusena. Lisaks: ometi kord olin vhemalt ses osas hiskondlikult aktsepteeritud, et sain palka ja mul oli leping ja puha.
 Ja samas vttis see mu niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lbi. Nagu NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII.
 Ma ei teadnud, et see on ebanormaalne. Arvasin, et sedasi kibki ja kik inimesed elavad sedasi. Nemad suudavad - ainult mina mitte.

 Mina vaatasin oma elu ja mida ma ngin? Ma jin Rongimehest ilma (muide, suht TPSELT samamoodi nagu K-st praegu - mul on nii kohutavalt halb ja mees lihtsalt ei tee sellest eriti vlja? Fakk, mis krdi sber see selline on?!?!?! Jlle samamoodi?!), mingit muud armusuhet ei taha, teen parimat td, mida Eestis saab teha, kolm korda ndalas. le peva kin kohal, iga pev on reede ja olen nii lbi?
 Midagi ei ole oodata. Tulevik on lputult sama jama.
 Lpetan kooli ra ja teen sedasama td veel rohkem, kui juba praegunegi koormus tapab mind efektiivselt? ksik, igavesti ksik, keegi ei vta mult koormaid vhemaks ega anna mulle sotsiaalselt aktsepteeritumat positsiooni "ne, aga TEMA tahtis seda naist, nii et peab ikka suht vrt naine olema kuidagi".
 Mul on lapsed, aga hiskonna meelest on see ka valesti, minusugune ei oleks pidanud iial paljunema.

 Ilmselt on neil igus.
 Ma lihtsalt ei klba maailma!

 /... ehk siit ma jtan vahele, te teate nagunii, mis juhtus//

 ...ja kui siis tuli see "Lihtsate valikute" teise-kolmanda koha vriliseks hindamine, kui hiskond VIIMAKS tles mulle, et mus on ka midagi head, ma vin eksisteerida, olen ka midagi muud kui arved riigile ja koorem oma emale - see oli ikka megasuur kergendus.
 Ma olin hoolega ppinud, et KAMA ja POHH ja OLEN KLL HEA INIMENE ja ka uskuma jnud, aga samas vttis see mult nii palju td. Nii raske oli endale pevast peva meenutada, et ma olen vrt inimene, ma olen hea ning kui seda ei nhta, on pimedus teistes, mitte ei tulene minu omadustest.
 Ja siis - viimaks, meenutan, et sedasama tekstigi olin enne samuti mitmel pool pakkunud - eldi mulle, et mul on ka hiskonna meelest mingi vrtus.

 Ndseks olen juba sna unustanud, KUI ilmajetu, kui halva, vaese ja nrusena ma end kogu aeg tundsin.
 Sain kommenteerida, et seeprast mina ei ...
 Nojah. Ma ei oleks kll kunagi, mitte mingi hinna eest EKRE valija vinud olla. Aga ma ei ole ka iial olnud Reformierakonna valija. Ega Keskerakonna.
 Minu mtlemine kipub pidama empaatiat phivrtuseks le majanduse vi mille iganes muu.
 Elik mulle on smpatiseerinud ideed "oleme sbralikud sbrad" ja kik muu on ebaoluline mudru. 


    45 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, vanainimese heietused  

 


teisipev, 10. september 2019



   
Metsas hea 



Alles sai peaaegu heaks minna, kui jrgmine ikaldus kaelas.
 Oeh.
 OEH.
 ra pe?
 ra pe!

 Aga ikkagi on jube.
 Ma ei karda midagi? No aga khus keerab ju! Selline iiveldus ja vaev ja hda.
 Aga kki ma ei pea vlja kolima? Midagi kindlat ju pole veel?
 Ikka keerab.
 Vkk.
 Ma ei jaksa kogu aeg vapper olla! Aga ei, on vaja, ole veel vapram!
 No ja eks ma siis olen, eks ole. Mis mul muud le jb.
 Igatahes olen kohe tagasi seal, et tahaks aint magada, vsimus igal pool, miski ei ole teline peale selle. Mitte miski. Ega keski.
 Ma lihtsalt ei jaksa.
 /magama ra

 ***

 Ei maganud.
 Ei saa kirjutada, et lks nii nagu tavaliselt, sest sageli siiski magan ka, kui vastav plaan on. Aga seekord pugesin voodisse (issandkuihea! aga tegelt vist tahab koer varsti vlja), aga enne, kui uinuda judsin, tuli koju mu poeg, kelle kamandasin siis voodiservale khutama ja kallistasin teda, kuni tema rkis oma spordipevast ja uutest klassikaaslastest. Ta oli pris higine, seda tuleb tunnistada.
 Ja mina rkisin talle, et ema mees tahab minuga Rkida (mis eeldatavasti thendab halbu snumeid, kuigi ilmselt ta ei taha, et me kuuga vlja koliksime), tema arvas, et umbes aasta prast siis vist jah, minul lks kergeks (jagatud mure on pool muret) ja temal ei paistnud raskemaks minevat, sest hh.
 Ja siis oli mu ka hh.
 Kui oma knelused lpetanud olime, tuli testi Totoro, tegi niuts, kaevas koonuga teki les, surus nina mulle kaissu, kaapas kpaga voodit ja andis seega igat moodi mrku, et nd viks ue minna.

 Ja mina lksin.
 Nii soe oli, et ujusin ka, jalutasin lbi sooja tuule ja kduhngu ja kuskil poole rnnaku peal tdesin, et Luffyl One Piece'ist on igus ja kll kik kuidagi hsti lheb.
 Nii et ma enam ei muretsenud ega nrveerinud ja kuigi ema mees ei ole mulle vastu kirjutanud (saatsin talle kirja, et mis me kolmapevani ikka ootame, mulle meeldibki kirja teel rohkem asju ajada, mis vrk on?), on rahu. Pdemisel ots.

 Kll kik saab korda.
 Ega ma tnavale ikka j.
 Ehk siis: alati vib endale soovitada, et kui on mingi jama, mine loodusesse.
 See aitab. ALAILMA.

 Ainult jah - keha oli juba enne okis (mul kib menstruatsioon vga regulaarselt, 26-27 peva on vahet, aga seekord oli 34 - selgelt Organism oli: "Mul ei ole millekski muuks ressurssi kui see kuramuse tallit! Eideke, MUL EI OLE!") ja nd on veel enam. Kui pead pran, tuleb pilt kerge viivitusega jrgi, tuikumisest ja kelisest kohmakusest ei tasu rkidagi - muidugi on need minuga

 ***

 Ma tahaks seeni. Korjama olen ka valmis. Aga seal parkmetsas, kus kin, on seeni ainult pris sgaval, kuhu radu ei vii, ja need on mingid tundmatud seened. Vibolla mingid krbseseened - kui pilte vaatan, siis tunduvad need kige sarnasemad, aga loori ja tuppe ma kll ei mrganud. Limane ka ei olnud, nii et hallpiimase riisika jtab ka mngust vlja ...
 No vahet pole, mis nad olid, ma ei tundnud neid ja ei korjanud. Aga kuhu minna, et leida seeni, mida ma tunnen, ei tea.
 Vibolla rongiga Kloogaranda sit ja seal ringi tatsamine oleks variant? hel mu (nneks vist endisel) tuttaval on seal suvila ja ta igal sgisel rkis ta, kuidas aed on sgiseeni tis, vta ja kupata vi prae lihtsalt (olenevalt liigist). 


    7 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, maha ng, ngipuhang  

 


phapev, 8. september 2019



   
Septembri algus 



Pea valutab.
 Teine migreenitablett (esimene koos sooja duiga vttis valu ra, aga kahjuks ainult heksaks tunniks).
 Vihkan maailmas kike.

Peaaegu. 

Jtkuvalt igatahes.
 AI!!!!

 Aga vhemalt nipp kohvi parendamiseks, mida fb-s jagasin, on testi hea nipp ja kohv oivaline.
 Mis nipp? Oh, te ksite, nii armas!


vaesema, aga mitte puruvaese kodumajapidamise jaoks.
Ajad on rasked ja raha pea otsas ja sa oled ostnud oma tavalise taseme kige odavama (ja mitte-hirmus-hea) kohvi, sest elu kohvita: mis elu see on?!
Siis on ajad vhem rasked ja raha natuke titsa on, aga see mitte-hirmus-hea kohv tahab rajoomist.
Nipp seisneb selles, et ostad siis natuke (testi natuke, 50 grammi on jumala piisav) maitsekohvi, valad nii maitsekohvi kui selle mitte-nii-hea purki, raputad segi ja vualaa! Sul on hea kohvipuru, millest tehtud jooki on rm juua!




See nipp =) 

Mul on Amaretto-maitseline maitsekohv segamini Aroma Goldiga, mis EI ole otseselt halb kohv, aga no prast paki Thcibo otsasaamist ikka selgelt samm tagasi.
 Tchibo on mu lemmikkohv ja kui kuskil on allahindlus, ikka ostan seda. Iga kord, kui pakk on lahti ja puru vtan, juba joobun heast lhnast ja kui siis jooma saan hakata, on esimese smu jrel: "Oo, just selline peab kohv olema, oojaa!"
 Aga Amaretto maitsekohv ja Aroma Gold koos on peaaegu samal tasemel =)
 Peaaegu.

 Mida, normaalsetel kohvihoolikutel on kohviveski ja vbla nad ka teevad fntsul pliidikeedumoel oma jooke ja need on nii head?
 Ma ei ole normaalne.
 Dohh.
 Keerukamalt valminud kohvi head maitset tunnen, aga mber harjuma ja teistmoodi tegema ei ole nus.




Pea valutab vhem. Migreenitabletid on nii toredad asjad ja kohv on ka tore!
 Aga valutab ikka. Nii raske on olla haige, kui samas tead, et see pole isegi pris haigus, vaid haiguseks kehastunud kurnatus, kuu aja vsimus, mis hoiab sus pinget, sest pole vimalik rmsa ja energilisena rgata isegi imekauniste ilmadega soojas septembrialgusse, kui turult ostetud kollased tomatid maitsevad nagu lapseplv.
 Ning till teeb kik veel paremaks.

 Jep, kui peavalu taandub, mtlengi peamiselt sgist, joogist ja oma poja koolivrgist.
 Aga sellest viimasest ma teile ei kirjuta, sest pole midagi kirjutada. Talle lihtsalt ei meeldi kool. Midagi halvasti pole peale selle peamise - talle ei meeldi.
 Ma ei oska aidata ka, sest mulle ka ei meeldinud ja ei meeldiks ikka veel.




Sgist mtlen veel seda, et viimaks nnestus mul sushiriis keeta nii, et nimetet poeg on rahul ja sb minu tehtud sushisid (ldiselt on ta pirts nagu jaapanlane ses osas!). Aga mul said norilehed otsa ja mtlen, kust on neid kige soodsam juurde osta. Selveris on raudselt, aga seal on ilmselt suhteliselt kallis. Kik teised kohad (Rimi ka, sest meil siin on ainult pisirimi, pisipisipisike!) viks olla veitsa vi isegi palju soodsamad, aga pole kindel, et seal ldse on, ja kui seda vetakse kui "luksuskaup, keegi ei osta peale imelike", on norilehed veel kallimad kui Selveris.
 Rmu kaubamaja on kaugel ja seal ka ei tea, kuidas hinnatase on.
 Olgu, ma mtlen sgist, joogist, poja koolivrgist JA rahast.
 Kuna Ttukassa ei ole mulle talli eest seni midagi maksnud (lootsin 100 euri vhemalt kokku), on mus tekkinud tunne, et peaks veidi raha teenima. Kaua ma ikka annetajate lahkuse peale loodan. "Hoidke mind elus, olgu, ja ostke vahel turutomatit ja tilli samuti, sest see on ju maitsev!"
 Vbla kisub asi ikka "minu elust ja asjadest" raamatu poole, mis suures osas vrgupevikutekstidest koos.
 Sest noh - videtavalt selline asi mks ning mu "kskord juba surnud" naise kogemused on natuke siiski erilised.
 Inimesed kll surevad tnapeval tihti, aga enamasti ei kipu sellest rkima prast. 



    3 kommentaari:       

 
 Labels: sk  

 


reede, 6. september 2019



   
Veel halamist 



Kirjutasin pika posti ja see haihtus.
 Teist korda juhtus minuga nii, et ctrl+z liiga palju kordi teeb kirjutuskasti tiesti valgeks - ja linud too post ongi.
 Pole isegi kindel, et nd taastan: tean kll, et mu emotsionaalne seisund (loe: keegi ei armasta mind selles linnas, phe slitab taevas, alt rgastab pinnas, kogu aeg vitlemas, kogu aeg vinnas - just see on see, mis mu tapab) on sellest, et haige. Isegi mitte palju haige, 37.2, aevastused ja pea tuikab, aga

 a) alati on snge meeleolu mul palavikuga kaasas, ka siis, kui palavik on lipisike
 b) alati jn ma haigeks, kui tuleb pingelangus, kurat, keha sdurdab end enne vapralt kogu sitast lbi, kuid asjade kergemaks minnes lubab endale pehme ja inimlik olla
 c) ja nd on nii snge, nii snge.

 Aga kiki neid "ja kunagi eldi mulle nii" ja "see raamat ka mulle ei meeldi" ja "kurat, ma vtan vastu kogu kriitika selle kohta, mis minu arust ka nii hsti vlja ei tulnud, kui oleks vinud, nt notsu "Kuningaid" lugedes tegi asjalikku, aga on jube ja masendav saada kriitikat asjade kohta, mida ma olen meelega teinud. Kui olen otsustanud, et nii on kige parem, nii on just ige - ja siis tuleb end adekvaatseks pidav lugeja ja tleb "aga SEE peaks teistmoodi olema!" ja mul on "FAKK, ma MEELEGA ei tahtnud teistmoodi teha, valetada vi toetada maailmapilti, kus elu ongi sitt alati, vi lihtsalt igavalt ja nrilt stereotpe esitada!" vist ei ole vaja taastada.

 Mul on sitt, sellest vist piisab?

 Kuigi ma siiski mainin, et mind hmmastab mu igavese vallalisuse vrk. Kuidas mina ldse hakkan inimest tahtma, kui mulle tundub, et ta hindab ja armastab mind - ja JLLE saan tnga.
 Ei hinda piisavalt, ei armasta nii, nagu minu arust armastamine kib.
 Nagu wtf wtf wtf wtf WTF.
 Wtf.
 Isegi mte, et mina teen kik igesti, nende kaotus, ei psta arutlemisest, MIKS nii lheb.
Miski minus tekitab seda mustrit ju? Ei? Lihtsalt juhused?
Aga neid juhuseid on kuidagi palju! 


    61 kommentaari:       

 
 Labels: keha, proosalaulik, ngipuhang  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





kolmapev, 4. september 2019



    
Tagasivaade 



Kik, enam ei lhe.

 Kusjuures titsa kurb oli, treeneril ja Nastjal sndis (no ligati vlja) beebi, aga nad said kik jamad kaela, mis elus ema ja terve titaga vimalikud. Mul on niiiiiiiiiii kahju - aga samas oli see phjus ja vimalus treeneriga rkida nagu inimene inimesega ja ta tles, et oleks ta teadnud, et ma viimast peva, ta oleks mu kaheistmelise kaarikuga sitma viinud.
 Ise nii surnud, nii surnud, neli d polnud ieti maganud ja mul oli tast niiiiiiii kahju.
 Nastjast ka.
 Krt, ma ei saa aru, miks esilekutsumine ldse selline teema on.
 Ma saan aru, et vahel harva osutub vajalikuks. Aga PALJU tihemini on see kikvimalike hdade allikas, keisrid ja apaatsed vi lierutatud titad, meeletud valud ning rebenemine.


Selle hobuse nimi on Ferus Galax, sai jrele vaadatud
 Kik mu tuttavad inimesed (mina ise kaasa arvatud), kes seda arstide ette nhtud "42 ndalat ja mitte rohkem"-vrki ignonud on ja lasknud lapsel sndida, mil ta tahab, on mitte ainult et normaalselt maha saanud ja laps on terve, aint natuke veidra nahavrviga, vaid KIK on korras. Ei ole lekantud, ei ole ldse mitte mingeid muresid.
 "Eeee ... teil oligi vale thtaeg, ultraheli jrgi ikka oleks vinud veel 9 peva olla, mitte 20 detsember sndida, nii et tegelikult ta tuligi 41+5, mhmh!!" (Nii eldi mulle mu 42+6 absoluutselt normaalse ja isegi mitte hiigelsuure, vaid suht tpselt neljakilose ttre snni jrel.)

 Ja neil sealt tallist OLI thtajaga jama - esialgu pandi 2. september. Siis lks ultraheli mjul thtaeg 10. augustiks ja seejrel hakkas natuke hilisemaks nihkuma.
 Kuigi enam mitte septembrisse, ooei.
 Vaesekesed =(

 Krt, ma ei ole mingi snnitusabiteadlane, aga lihtsalt kogemuste jrgi: MA EI SAA ARU, miks esilekutsumine mingi rutiinne protseduur ja teema on. Sellega kaasneb alailma mingi suurem jama ju.

 Muidu on ... parem.
 Mitte hea, aga parem. Pinge on alanenud, kuigi minna laupeval hobuste vistlusele (kutsuti, noh) ei tundu just eriti ahvatlev idee.
 (Teisiti eldes: ma ei taha ja ei lhe ka, kui just imet ei juhtu - see ime on natuke seotud ksimusega "Aga kui rivastuks nagu leedi ja lheks hobuste viduajamist vaatama, oleks lahe tegevuskunst ju?", aga peamiselt lihtsalt sellega, et kusagilt mu seest peaks vlja kasvama tiesti ootamatu jaksupuhang.
 Ja noh - testi TIESTI ootamatu.
 Praegu teda kll kusagilt ei paista.)

 Muidu - olen siin niiiiiiiii palju rkinud sellest, kuidas oma tahtmise tegemine on vti ja elagem nii ja mul on kll hoopis parem.
 Ja viimasel ajal pole keegi enam vastu ka vaielnud: kes arvab, et see on kohutav joga ning tuleb videlda, on ra linud, ja teised on kas nusolevalt vi vhemalt arusaavalt vait sel teemal.
 Aga mina vaikselt kogun kogemusi ja vin nende pealt veel rkida, miks on oma tahtmise tegemine mulle (suhteliselt) uus asi ja miks kogu aeg nii pole teinud.
 Ma nd, prast talliepopad, tunnen end jlle veitsa rohkem. Olen saanud selgemaks, kuidas toimin

 Kui olen arust-ra-vsinud ja midagi ei taha, ma ei saa enam aru ka, et "seda ma ei taha".
 Ma sn le - mitte et "oi, lksin paksuks", vaid mul konkreetselt oli kahel korral HALB liiga palju smisest.
 Ma ei saanud ka aru, mida ma tahan vi ei. "Mul on omletiisu" vi "Tahaks tomatit" - ei, ma sin kooki, kuni enam ei snud, ja siis 12 tundi ajas mte toidust ka iiveldama.
 Rents, vbla su "tahaks kooki, alati kooki!" on sellest, et sa kogu aeg koormad end keha jaoks le ja ta enam adekvaatselt ei tunneta?
 Mletan, et noorena oli nnda alailma. Et sn jaburalt palju ja prast on rvehalb olla, aga lihtsalt - smise ajal ei mrka, et halb on, ja hiljem tundub, et on niiiiiii halb sellest liitrist jtisest, vbla singivileib rahustab? On niiiiiiiiiiiii halb nendest singivileibadest, vbla natuke tosca-kooki aitab? Jne.
 Nd pole nii ammu olnud, peaaegu ununes, kuidas on end iivelduseni ja natuke edasi tis sa.
 Mul ei ole praegu ka tunnet, et oo, mm, voodis oleks praegu nii mnus. Mul on "voodi vist ei ole otseselt vastumeelne praegu ... aga ega ei kutsu ka. Vbla teen midagi muud, maitea, loen vi loen internetti lbi vi midagi."

 Mul ei ole mitte midagi.
 Kik asub eemal, juab minuni nagu lbi vati ja miski ei tundu teline.
 Kui hea hakkab, eks ma tlen =) 


    3 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, maha ng, tallit  

 


phapev, 1. september 2019



   
Leebe ja lahke 



Mis mttes ei ole mul midagi elda? Muidugi on! Niteks et ma olen niiiiiiiiiiii vsinud, et kool (1.  septembri kaudne mainimine tekstis) on nme, inimesed lollakad ja beebid armsad.
 Aa, et viks midagi UUT ka elda?
 Hm.
 Ma ei tea, kas jaksan.

 Vbla vib pikemalt rkida sellest, millised hobused tallis on ja KUI toredad?
 Sest nad on. Sitaks nunnud. Ma olen neid vaikselt tundma ppinud ja tean, et Doris (Ulakas Doris Day) on pisike, vist kaheaastane alles, hsti sbralik ja samas hea jooksija - tal on latri kljes rosett, mis tleb: "VITJA!"
 Kuigi ma oletan, et ta vitis midagi nimega Baby Race, sest rosett ilmus prast ndalavahetust, mil too Baby Race toimus.
 Mu lemmik on Try Your Best. Sest noh - SIUKE nimi. Lisaks ta alati uurib lalt trellide vahelt, kui ma midagi teen ta naaberlatris, vaatab he silmaga, siis teisega, ritab nina trellide vahelt lbi toppida ja on leni uudishimulik.
 Tal ei lhe suu hsti lahti. Elik kui annan talle una, siis ta suu ei lhe nii lahti, et saaks terve una sisse ahmata. Hoian una kvasti kinni ja ta hammustab sealt tkke vlja, kuni alles on nii huke liistakas (pool una umbes), et ta saab selle leni suhu.
 Hobune, kellega talli amatsoontdruk enja ratsumas kib (enamasti nendega ju ei ratsutata, nad on traavlid, jooksevad kaariku ees), on teistest suurem, natuke heledam (muidu on kik erinevates astmetes tumepruunid, mned suurema lauguga, mned viksemaga, mned lauguta, mned natu heledamad, mned peaaegu mustad, aga tema on selgelt pris raudjas, lakk ja saba ka sama tooni, mis muu karv), tundub hsti rahulik ja kannab nime Papa's Goldfinger.

 Kaks tempioni on vhemalt veel, ja on selge, et nad on sugulased - mlemal on nimes Galax. ks on Mr Galax ja teine mingi muu Galax - ei ole meeles, mis just. 
 Ja vhemalt ks neist on tkk.
 Aga mul ei ole midagi muud nende kohta elda, sest kuigi nad on TOREDAD, nad ei paista millegi muu poolest silma kui rosetid latritel.

 Kik hobused on toredad. Ma ei tea, kust ma vtsin ootuse, et mned on kurjad ja ritavad hammustada vi jalaga la ja vaata parem ette, vga vga naine! Nad nevad nunnud vlja, ent ei tarvitse sugugi nii nunnud loomused olla.
 Nad ei saa ju inimeste suhted kurjaks kasvada, sest kogu aeg tegelevad nendega inimesed. Kogu aeg, iga pev korduvalt ja korduvalt. Ja et ma alguses khklesin latri (treener tleb "box" ja vist ei saanud arugi, millest rgin, kui ma "latter" tlesin, aga mina hindan ikka eesti keelt ju!) ust avamast ja saepuru ja heina sealt sisse phkimast, ei olnud kellelegi seal arusaadavgi.
 Keegi ei elnud mulle, et no mis siis, et hobune seal sees on, ega ta vlja murra, dohh - nad ei tulnud selle pealegi, et mul khelus sees viks olla.
 No ja siis enam ei olnud ka.
 On hea, et ma ei karda obuseid, samuti on hea, et ma ei karda mblikke, sitta ega kasse-koeri. Kike nimetatut on tallis piisavalt.
 Aga mul ei ole mitte kuskilt vtta energiat, et teha seda vi teist ruttu-ruttu, ma ei NE heinapepre prandal, mida olen just phkinud, ja samas olen jube tundlik igast "ra tee seda nii, nagu seni tegid, tee teistmoodi!" soovide osas. Mulle peaks tlema: "Vga hea, et sa tegid, aga niimoodi oleks veel parem!" aga tallis ttavad inimesed ei ole nii vga nunnutamise peal vljas, kui mulle meeldiks.

 Nastja on vist juba snnitamas vi snnitanud.
 See on lahe =)
 Kaks teemat, mis mulle ALATI meeldivad: loomad ja tited.
 ***
 Mtlesin, mtlesin ja mtlesin viimaks vlja, miks ma K. osas nii nrdinud olin. Et noh - jah, muidugi, heal juhul hoolitsegu igaks enda eest ise ja mis tuleb mujalt, on kingitus ja meeldiv, mitte vajalik.
 Aga ronisin sinna talli ja sel ndalalpul enam ei tundunud ka, et katkestaks ra. Nii vhe ju veel jnud ja, kurat, ma ju kipun kangelaseks, kuigi see TESTI KELLELEGI hea ei ole.
 No nii.
 Ja siis oli (ja on) mu enesetunne phmt "soolikad igal pool laiali, verest kuiv, kaeban ja kaeban, aga ikka jalul!" ja kui K. uuris: "Kuidas sa ennast tunned?"mul oli (ja on): "Thefakk sa aru ei saa ise?! Ma ju rgin sellest KOGU AEG ndal (no siis oli ndal, nd on rohkem) otsa, mida?!"
 Aga ma ikka olin viisakas. Prisin, et miks ta ksib.
 "No et teada saada."
 Ja sellest saati, niipea, kui mtlema hakkan, tuleb: "Kui tema inimestest hoolimine NIIMOODI kib, mul ei ole seda vaja."
 Ja, kurat, ma SAAN ARU, et ta pab. Et ta annab oma parima. (Kes ei anna?) Aga ma ei taha sellist inimsuhet JLLE, kus mina valutan arukaotuseni, jooksen verest kuivaks ja piinlen igal hetkel, ja teine seisab seal krval ja rgib raamatutest vi arvutimngudest vi muust srasest.

 Kui inimene ei saa aru, ma tlen ja tlen ja ta ikka ei saa, ei tasu ju?
 Aga ma tlen korra veel.
 Sest ma olen siuke leebe ja lahke. 


    12 kommentaari:       

 
 Labels: eraelu, tallit  

 


neljapev, 29. august 2019



   
Emotsioonid 



Mul on vga kahju, et Amazonas pleb.
 Aga kui loen neid sotsiaalmeedias jagatavaid "should we worry?" mille point on, et on vga halvasti ja we should ma tahaks rkida.
 EI! Me EI peaks muretsema - kui me midagi teha saama, vga hea, teeme. Aga niisama muretsemine? Milleks see hea on? Ainult meil endal on halb ju! EI!!!

 Nii, mille peale ma veel tavalisest umbes 5 korda rohkem rritun ...?

 Maitea, maijaksa melda. Ehk hiljem meenub midagi.

 ldiselt on mul: "Mida sa tahad minust?! Mul pole endalgi midagi, kik on otsas, ma EI OLE VIMELINE andma!!!"
 Ja siis treener hipodroomil:
 Mina: Ei. Ma rohkem ei jaksa, priselt.
 Tema: Mina teen seda iga pev!

 Ja kuna ta on kndimise peal, knnib minema ja minu: "No sina ei ole ka depressiivne autist, kel on ajukahjustus rongi ette astumisest!" jb tlemata ning ootele.
 Vibolla homme saan eldud.
 Olgu, see rritab mind ka phjalikult: ma annan endast kik ja siis veel titsa palju, et tal ainult parem oleks (sest ma olen puudega, aga mitte loll, ma saan ju aru, et tal on raske, jumalauta!) ja tal on tunne, et ma olen laisk ja ei taha midagi teha ja pff.
 Nagu - ma ei jaksa testada, et pole kaamel.
 Ma lihtsalt ei jaksa.

 Ja et asja eriti rvedaks teha, tuli Anomaalika alias Bitt Coin alias Unkown alias Toomas (ja Rentsi juures kasutas ta lugematut arvu varjunimesid, osad neist pooleks tehtud liitsnad suurthtedega, osad tuvastamatud) vist jlle vlja ja siia ja ilmutas oma tdesid ja ma lihtsalt ..... .....

 Vahel ma mtlen, et mis mttes ma eriliselt empaatiavimeline olen? Mis see on mingi eriline vime, et ma KUULAN (vi loen) inimesi ja mul ei ole vastus ja hinnang juba enne valmis, kui nad enda vljendamisega veerandi peal on? (Kui tegu ei ole just Trumpi, EKRE-tpide vi Anomaalikaga, nemad on end piisavalt testanud, et ma enam huvi ei tunneks, mida konkreetselt tlevad.) Kas see on eraldi vime: mitte panna silte, kui vhegi kahtlus on, vaid tunda inimeste vastu priselt huvi? Ja siis tulevad kik need "Naised on sellised" ja "Prantslased on sellised" ja "Pagulased (pole isegi eraldi rahvust vi nahavrvi, lihtsalt pagulane olemine loeb!) on sellised" ja ja ja ... minu arust on nad ERILISELT juhmid, aga enda meelest titsa okeid ju siis?
 Emake maa kll! Inimesed ...
 Mul on nii meeles, kui me Murcaga Brightonis kisime ja ks mjatdruk tundis huvi, mis mu kel kirjas on. Eks ta luges algust "A mine ..." ja mtles, et see on inglise keeles.
 No ei olnud. Oli see, mis ta on, eesti keeles.
 tlesin, et phmt thendab see "Fuck you!" Ta ilmutas rahulolu ja demonstreeris omaenda keskmist srme, kuhu oli (pisikeselt) ttoveeritud "people".
 Just. Inimesed - kui sul on keskmine srm alati nitamiseks valmis, sa tegelikult ei eksi. Ei pruugi isegi liigne vaimne koormus olla - oleneb, mis seisus sa ise oled, eks ole.
 Minu praeguses seisus on mte: "A mine persse!" phmt ainus, mis ldse aitab.
 Nad on lollid.
Me oleme lollid, aga "nad" ikka eriliselt, sest ma ei jaksa praegu hell olla.

 Tahaksin nutta, aga ei jaksa. Pealegi: mida see ikka muudaks. Mul ei lheks isegi olemine kergemaks, sest tallit kestab ikka.

 Tumen kis siin ja mbles mu poja koolikotile sanga klge. Vhemalt ks hea asi paari viimase peva sees =) 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: sotsiaalne alaareng, tallit  

 


esmaspev, 26. august 2019



   
Ja homme ma ka veel talli ei lhe ...! 



Emake maa, kui halb mul oli.
 ... ja nii ma elasingi, aastast aastasse? ISSANDJUMAL!
 Issand.
 Jumal.
 Kik mu vana enda mured ja vaevad on selgitatud. Kuidas aju kukub tagant ra ja unustadki asju (normaalselt ma eriti ei unusta), mis kogu aeg meeles. Kuidas probleemid tunduvad vljakannnatamatud ja tahaks neid kvasti klaarida, kuigi rahulikel headel aegadel ei ole need mulle probleemid ldse. Kuidas ei ole vimalik teha tegevusi nii vikesteks tkkideks, et need ei vsitaks, sest KIK vsitab - ja kuidas ikkagi tundub lihtsam asjad ra teha kui taluda ajus ngutavat "aga tegelikult oleks vaja ..."
 Siis teen.
 Kui just ei unusta, et "tna on SEE pev" vms.
 Vi "see ".

 Millest rkides: mu usk, et kesklinn pimendati ja eemal suurte majade vahel plesid tuled edasi, sest keegi mtles raha kokku hoides asjade le, oli eksklik. Mingid elektritd toimuvad ilmselt: nd on kesklinn valge ja suurte majade vahel pime.
 Pagan.

 Aga jah. Ma vaatan, et ega mu snakasutus ega vljapoole nha olev ngu eriti muutu, kui kujuteldamatult jlegi olla on. Ok, lhen kergemini nrvi, aga vanasti ei lubanud endale ka seda mitte, ja ainsaks vtmeks oligi, et ma TLESIN, et mul on halb.
 Ok, ja Rongimehe Suvel suhtlesin lhedalt inimestega, kellega muidu seda ei tee.
 Siia blogisse jeti kunagi 2014 suve lpul kommentaar: "Kuni huumorimeel veel alles, on kik korras."
 Selgelt pidi see olema toetav, aga mul on siiamaani meeles kui "isver, niimoodi inimesed mtlevadki????" Sest mul on huumorimeel, vime nha ka asja koomilist klge, kui keegi sedasi vaataks, alati alles.
 Ma lihtsalt alati ei paljasta seda, aga huumoriMEEL on alles.
 Igal juhul.
 Kik korras? Eeeeeeee ...

 Mul juhib mistus mngu. Mis ei thenda, et tunded ei oleks kired ja meeletult tugevad - aga nende peal on alati "nii, asi on selles ja selles, mul on halb selle ja selle prast ja oeh, pris naljakas oleks, kui poleks nii kurb: ise ma sinna talli lksin, ja veel NAERATADES, ja mul on nd 2 tundi prandaphkimisest pilt eest ra. Jep, vinge t on tehtud, kes oleks vinud ette nha, et nii hullult rassima pean ...?!"
 Muutus on, et nd ma luban endal tunda.
 Ma VIN olla kurb vi vihane, mul on selleks tielik igus. Sulle ei meeldi, et mul on tunded? Palun, mine ra, see on vga lubatud.
 Aga ma ei lpeta tundmist  kellegi teise rmuks. Ei tohi vihastada? Hh! Miks ei tohi? Sest sulle ei meeldi mind vihasena nha?
 Palun, mine minema. ra vaata, tegele millegi muu kui minuga.
 Et ma ei oota sind hiljem tagasi vbla? Jah, mulle ei meeldi, kui mulle emotsioone ei lubata ja mind kardetakse. Minu valik on ilma selliste inimesteta elada, kes mind taluda ei suuda.
 Dohh.

 Aga see ei thenda, et ma ise aru ei saaks, mis toimub, mida ma tunnen, mida hpoteetiline sina tunned, kuidas see viks koomiline paista (alati, alati viks!); mis ma lpetan inimesega sber olemise, sest ta ti mulle kana ja riisi ja li kiilu uksepiita, kus uks hsti ei kinud enam ja nd kib jlle? PRISELT?! Haa-haa-haa!!!!

 Nd, kolm peva kannatanud ja mitte midagi nautinud, on elu jlle tagasi. Mitte imeline kik-on-hea elu, kuid ELU.
 Veetsin hommikul koera sgades ja temaga mngides meeldiva veerandtunni, nautisin. Nd teen kohvi. Sn vileiba.
 Ja vrreledes ndalavahega on NII HEA.

 Krt, mul vist on seda autistidiagnoosi ikka ka vaja. Sest see ei ole talutav, mida isegi kolm korda ndalas kolm tundi kestev pevat minuga teeb. 


    15 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, eraelu, sotsiaalne alaareng, tallit, uus mina  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 





reede, 23. august 2019



   
Kolm erinevat mtterada 



Ma rgin teile, kuidas depressioon tundub.
Praegu on see tunne mul peal ainult tlt tulles. Kui pris haige olla, on kogu aeg.

Ma vihkan maailmas kike.
Ei taha midagi. Olgu, last tahaks, ent seda mulle ei anta. Aga koera silitada? No ta tahab silitamist, eks ma siis pean. Kassi silitada? Ta ka tahab silitamist, eks ma siis pean. Koeraga jalutada? No ta tahab jalutamist, eks ma siis pean. Pojale sa teha? Aga talle ei maitse ju peaaegu miski, mida ma teen. Las sb kiirnuudleid ja porgandit. Endale sa teha?
Ma sn ja ei mrka maitset.
Ma joon. Kui palju mineraalvett ma mahutan, kui samas luban endale ka vabalt kempsus kimist?
Ma suitsetan, sest midagi paremat ei tule phe.
Kik on vastik.
KIK!
Olgu, One Piece ei ole. Aga ma ei jaksa ka selle vanu episoode rohkem kui he pevas vaadata.
Soojas vees ujuda vist ka ei oleks, aga esiteks ei ole vesi enam soe ja teiseks tuleks selleks esmalt je rde minna, aga see minemine on vastik.
Nagunii olen sel ndalal juba teinud 37 trennihikut rohkem fsilisi asju, kui mu ise paika pandud hea hulk oleks.
Tavaline hea oleks 90. Ma ei ole htegi ndalat sel aastal enam vlgu ka, kik olen jrele teinud.
 Ktekverdusi on kll vlgu kolm ja pool ndalat.
Ma ei tee neid jrele.
Vastik.
Midagi ei taha (peale asjade, mida ma ei saa saada. Ei saa saada, sest need sltuvad muust kui minu otsusekindlusest), no mitte midagi. Mille nimel ma pingutan selle lputu jamaga, kui mul ei ole midagi tahta? Midagi, mis elu paremaks teeks, nagunii ju ei tule! Need on nii ebatenolised asjad, et elada edasi, sest kki saan lapse (vi kunagi oleks saanud nt Rongimehe) on umbes sama tenoline, kui elada edasi, sest kki kasvavad mulle tiivad ja ma oskan lennukite abita lennata.

 Thi maa. Mitte midagi ei ole, ei paista, ei vta naeratama.

 ***

 Ma ei karda midagi.
 Mnikord mtlen, et oleks hea karta. Mitte olla "jee, obused!" tallit ees, mitte olla "jee, ta on kena ja aval, ritan" mehe ees, mitte kike proovida, sest kui pole proovinud, ei tea ju.

 Aga samas - kui mul poleks koera? Mul poleks seniseid lapsi? Mul poleks avaldatud raamatuid ega jutte? Ma ei teaks, kui oivaline on koeraga jalutada ja kskik kui vsinud ka prast olen, see on alati pisem vsimus kui jalutuskigule asudes?

 Sama asi ju. Nrimeelne kartmatus siiski toob rohkem rmu kui vaevu mu ellu. Ja ega ma teisiti melda saakski, sest ega ennast mber ei tee.
 Ma ei karda. pi kartma? Lase naisukesel endale siplevaid kalapojukesi kaela valada?
 Pole minu tee.

 Igatahes - ega ma siis KARTNUD ju ka hobustreeneriga rkida sellest, et ma ei jaksa. Mitte hirm ei hoia mind tagasi jamade ees, vaid kaine kaalutlus. "Kas see ja see on kergemad ja ma tahan neid rohkem kui toda ja toda?"
 Aga neljapeval lks olemine niiiii jledaks, et "see ja see" ei olnud enam kergemad kanda. Ja ma olin tiega hdas, kui treener ja tema vga rase naine lksid eiteakuhu ja ldse tagasi ei tulnud.
 Ja ei tulnud.
 Ja ei tulnud ja misMTTES, ma ei saa kiki asju talle nd 5 minutiga ra rkida ju?!
 Vtsin paberi ja pastaka ja kirjutasin. Oma meeletu vimekusega ksitsi kirjutada sain terve lehe tis kribatud.
Kui kiri kuskile kaduma ei lhe, ta saab seda lugeda ja targemaks. Panin oma telefoninumbri ka juurde, et kui on mni mure, mida ma lahendada saan, las helistab.
Nii kerge ei ole olla, kui ra rkinuna oleks, aga no praeguse seisuga lhen kolmapeval tagasi ja ikka parem, kui esmaspeval minna.

 ***

 "Keegi ei armasta mind!"
 Aga, mtlen kilisel selgushetkel, see ei ole esiteks selles mttes tsi, et on tema ja tema ja tema ja tema -
aga teiseks: millele ma tavaliselt ei mtle, on, et paljud inimesed ei oskagi minu mistes armastada.
 See pole nendes, niimoodi inimeste vastu tunda, nagu mina tunnen, ja misMTTES ma mtlen, et viksin sama vastu saada?!
 Nad on hoopis teistmoodi tehtud.

 Paljud ON nagu mina.
 Ja veel rohkemad ei ole.
 Ja muidugi mulle ei sobi siis nende armastus, isegi kui nad seda olevat kinnitavad. Sest see ei ole ldse SEE asi, mis armastus minu meelest on.
 Tpne oleks melda: "Vaid vhesed armastavad mind nii, nagu mina seda tahan!" Kuna inimesed on erinevad ja armastus ldse ks kahtlane sna, mille osutus nii ebamrane, et seda teavad vaid kige rumalamad kindlalt.
 (Et midagi kindlalt teada, peabki rumal olema.) 


    28 kommentaari:       

 
 Labels: emake maa ja tema imed, tallit, uned ja unelmad, ngipuhang  

 


kolmapev, 21. august 2019



   
Halan siin veel veidi, ehk lheb kergemaks 



Hakkan judma meeleoluga "parem oleks mitte olemas olla" tasemeni.
 Aga kuni see ei ole psiv, eksole, kuni see on aint kige raskemal ajal (nagu tlt koju tulemine), pole ju veel hullu?
 See oli iroonia, aga karta on, et ritan ikkagi 5. septembrini vlja vedada. Sest pooleli jtta thendaks, et peaksin seda valikut seletama kolmele inimesele, kellest vhemalt kaks pole eriti arusaajad, ja oeh.
 Kergem on lbi teha.
 Jah, ega ma tegelt ei ole ldse hdas praegu, mu osaline tvime selgelt vimaldab mul sedavrd tasuta td teha, sest ma ju ei kaeba? Rohkem ilmselt mitte, selle ma vetostasin.

 Ma alles hakkan aduma, KUI kuradist tvimereform oli.

 Nojah.

 Kergem on teha kui seletada. Ma olen sedasi tehtud. Seletada, et miks ei saa, inimestele, kellega tuleb spetsiaalselt selleks hendust vtta ...?
 Brr.
 Ei taha.

 Ega ma ei tea enda kohta kike, muidu.
 Vahel valgustavad mind siinsed kommentaarid ka.
 Aga see, KUI loll oleks normaalselt enda koha pealt olla, kuidas inimesed arvaksid, et nii on ige, on hmmastav.
 Sa ei tohi teada, kui palju on sulle palju. Ei tohi teada, et oled endale liiga teinud. Ammugi ei tohi sa teada, mis aitaks. Kui sa tead, et sind kurnab see ja too, tuleb kik su vited kahtluse alla seada, sest ega inimene ise ju tea, kuidas ta millelegi reageerib?! Et ma arvan, et ma tean?
 Hh!
 Tee, kuni kukud! Kui varem lpetad, oled lihtsalt laisk ja valeetttekujutuste ktkes! Lesbid ei ole lihtsalt kohanud iget meest! Tervislik = khnemakstegev! Riiklik vaktsineerimiskava on parim viis oma last vaktsineerida ja sellest krvalekaldujad ongi MMSi joojad! Autism, muide, on raske haigus!

 Suvaline blogilugeja ka KINDLASTI teab minust rohkem kui ma ise.

 Oot, ei, ma haugun vale puu all =) Polnud ldse plaanis selle puu osas snu vtta, aga olen kuradi vsinud. 
 Tegelikult kohtlevad riik ja mu omad inimesed mind tpselt htemoodi. Ei usu, et ma tunnen ennast, et ma rgin enda kohta ttt, et minu hinnang iseendale vib kuidagi pdev olla.
 Ndki ei vta (kige lhemad. Kaugelt vaatajad kll. Nt blogilugeja A.!) inimesed mind tsiselt. Ma TLEN, et mul on halb, ma TLEN, et nd lheb jamasti, olen omadega nii kaugel, et lasta end nunnutada ja ldse mitte "ohmistend, egamuleiolevaja" ainult elus psimaks - ning see toob kaasa, et need omad ja lhedased inimesed ootavad ikka, et oleksin "nagu alati" ja on tohutult llatunud, kui ei ole.

 Tegelt ks poolvras oli jube nunnu ja tegi mu elu palju kergemaks.
 Aga kui ainult mtlen K peale, mul tuleb: "KUIDAS NII SAAMA?!?!" ja aju lheb jlle lhisesse. Ja siis mtlen oma ajaloole ja olen tiesti wtf wtf WTF?!?!

 Mispeale ma lihtsalt ei mtle sellele.
 Sest ei mtle midagi vlja.
 Umbes nagu "Miks ma elus olen?"
 Sest juhtus nii? Sest X ei uskunud mind? Sest sama X ei osanud kituda?

 AGA MIKS?! Jlle inimeste maailmasuurune lollakus?
 Ja thi maa. Ma ei tea.

 ***

 Migreen sai mu viimaks ktte. Aga no arvestades, KUI raske see tallit on mulle vaimselt olnud, lks niigi hirmus kaua aega. tleksin isegi, et keha vttis end viimseni kokku ja alles nd, kui lks natuke kergemaks, lubas valul ldse tulla.
 Viis tabletti on kulunud seni seni. 50 mg hes. Suht tpselt kuuuetunniste vahedega - need kuus tundi on valuta, ent siis hakkab tagasi tulema.
 Aga vapper keha, niigi kaua pidas vastu!
 Ostsin viimase sumatriptaani retsepti vlja ja vaatab - vbla jtkub sellest.
 Vhemalt tabletid toimivad tiega praegu. 


    24 kommentaari:       

 
 Labels: keha, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


teisipev, 20. august 2019



   
Augustid on pimedad 



Homme on vaba, lehomme talli.
Mitte midagi muud teha ei jaksa, aga naljakal moel ei jaksa ma ka pidurit vajutada oma sgitegemise juures. Mu vaene poeg on sunnitud kik tehtu ra sma vi kannatama mu vingus ngu, aga kuna ma samas olen liiga vsinud, et nt kslauku koorida, on kik pisut maitsetum, kui viks.
Aga noh - seni halvaks linud pole?
Pole.
Nii et kik on hsti.

Et vsimust veel ebausutavamaks teha, oli mul vaja korjata Totoroga jalutades spordikott tis mahajetud majade juures kasvavate unapuude vilju ehk lhidalt unu.
Sest obused ju armastavad unu ja on aastaaeg, kui nad neid suht vabalt ka saada viks!
Treeneriga lbi rgitud, ta rmustas unte le juba teoreetiliseltki. Kuigi tema arvas ilmsesti, et mu pakkumine kotitis unu tuua thendas seda, et ma oma aiast korjan.
Aga mul ju - noh, mul on vsinud peast vga suuri raskusi endale ke ette panemisega, et ei ritaks srki seljast teistele anda. Niteks mtlesin, et hei, seal ja seal ja seal ma ju TEAN, et on uibud, ja need hobused saavad he kribukese una vahel harva, ise nii suured, ilusad ja likivad - ning ma koeraga jalutades ju vin mned unad kaasa korjata?
Vi siis spordikotitie unu, see ei ole ju raske?

Ma vga tahan, et mulle rasketel aegadel inimesed, kes must hoolivad, hakkaksid ise andma, sest mul ei ole enam judu mitte endast anda, kui paistab, et teistel on vaja.
Ning nrdin vga, kui olen oma vajadusi teadlikult hinnanud, otsustanud, et nd on jama, teisele ELNUD, et kanna minu eest hoolt, ma olen katki - ja seda ei tehta.

Jah. Ma ikka veel arvan, et mu snad viks inimestele midagi ka thendada.
Ei. Ikka veel ei kipu thendama.

 Aga ma sain tna hobust harjata. Ja vaatasin, kuidas neid prast trenni duitati - arvasin, et pesemiseks on soe vesi ja voolik, mis seal ikka, aga seebivahust valgekirju obune! AWWW!!!
Ma tean kll, et nad on sportlased, aga seebiga higi maha pesemine oli ikka nii naljakalt inimlik, et naeratasin viis minutit selle le.

***

Keilas on nad otsustanud raha tnavavalgustuse koha pealt kokku hoida, aga teinud seda meeldivalt arukal moel - sda-sdalinn on pime, aga suurte majade kandis, seal, kus igasugu kuritegevus viks muidu elustuda, plevad tuled edasi. Kiidan vga heaks.
Keegi on peaga melnud.

Muidu: mul tuleb raamatuesitlus 14. septembril kell 17.00. Kirjandustnava festivali raames.
Rgin Valner Valmega.
Mtlen juba, mis selga panen ja nii tore. 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: proosalaulik, sotsiaalne alaareng, tallit  

 


laupev, 17. august 2019



    
Ndalavahetusel 



Rkisin eile treenerile, kuidas mulle on kolm inimest nidanud (muide, kolme erinevat moodi), kuidas veenusid pesta. Aga see ei ole ju oluline, kuidas just pesta, oluline on, et nud puhtaks saaksid?
 Ta nustus minuga entusiastlikult. Puhtad nud!
 Kahtlustan, et tema innu phjuseks oli sissejuhatus, mille phjal ta arvas mu teab-mis-nmedusega vlja tulevat: "MA saan aru, et esiteks sina vastutad nende hobuste eest ja teiseks ka armastad neid, aga ..."
 Ja siis ma tulin titsa mistliku jutuga, mitte et "ei tasu neid hobuseid nii poputada ka" vms.
 "Nagu sinu kohvikruus!", tles ta nu puhtusastmest rkides, ent philiselt oli ta lihtsalt nus.

 Ja ostis mulle lunaks kebabi.
 Ok, ta ostis luna kigile, kes eile sel ajal tl olid, ja mina pidin nimme venitama, et selle ajani kohal psida, kuni kebabid talli saabuvad, aga asi on phimttes.
 Toimub teatud kohanemine.
 Mitte et ma poleks selle pika tlpsimise peale koju judes (lahutame maha aja, kui koeraga koos poes kisin, sest ta pidi vlja saama ju) kohe magama linud, kella poole kmneni maganud ja siis uuesti 11 veidi lbi sngi pugenud.
 AGA ASI ON PHIMTTES!

 Lhen esmaspeval tle natuke parema tundega.

 Lootus kuu aega vastu pidada on taastekkinud, kuigi rge saage valesti aru: mitte midagi tahtmise ja leldise halbolu pooolest polnud eile tlt tulles asjad kolmapevaga vrreldes mitte paremad, vaid halvemad. Tpselt see tunne, kuidas hsti halb on olla, aga mitte midagi ei taha. Ei ole asja, mis selle halbolu vhenemisele ja heaolu suurenemisele viks viia tunde jrgi. Isegi uni ja voodi pole sellised, et tunneksin: SEDA TAHAN! Lihtsalt voodisse minna pole vastumeelne.

 Aga tna on parem. Laupeval siis. Prast (arvutab) 11 tundi pausiga magamist ajas koer les ja titsa on inimese tunne, mitte et peituks kohe taas voodisse.
 Vi noh - kell kmme hommikul juba arvan juba, et viks ka.
 Natuke Civilizationit veel, siis lhen ...
 ... vi ...
 Krt, mu mtlemisvime jahtus tiesti maha. Kirjutan veel, kui enam ei maga.

 ***

 Thendab, ma ei linudki magama. Sest enne oli koeraga vaja ues kia ja kui juba, ega ma kaheks minutiks siis, ja prast oli kht nii thi, et kindlasti tarvis sa. Ja siis veel kohv - kohvi teine kruusitis on mul veel joomata, muidu.
 Mitte et see ei laseks mul magama jda - ses osas kofeiin mulle LDSE ei mju - aga kahju ju raisku lasta! Mismttes ma jtan kohvi joomata?!

 Ja siis tuli seda kike uuesti teha. Koer taas ue, kht lks thjaks (seekord tegin ka sooja toitu, mida tpiliselt enam sa ei jaksanud, sin vileiva avokaado ja hallitusjuustuga), ja kohv.
 Nd on kohv.
 Ning tdemus, et ma ei ole arukas prast sellist ndalat.
 Nii on. Ei ole teisiti. Naudin, mida saan ja ei ole enda peale kuri.
 Jai!

 


    Kommentaare ei ole:       

 
 Labels: maha ng, muusikad, tallit  

 

Uuemad postitused  Vanemad postitused  Avaleht 



Tellimine: Postitused (Atom) 